fcf magazineFC Flora mängukava 7/2015 Premium Liiga XIII voor FCF-TAM

26/5/201524 lk / Hind 2€

TÄNA VEEL: Kesa statistika | Külalisautor: KRISTJAN ROOS, LinnalehtFCF25 ajaloobrubiik - fotoviktoriin auhinnale! | Toimetaja kolumn | Postril Markus Jürgenson

TOOM:FC Flora väravavaht

MAITkäsipallihallist Flora esinumbriks

�KOOSSEISUDVÄRAVAVAHID 1 - Magnus Karofeld 20.08.199633 - Richard Aland 15.03.199473 - Mait Toom 07.05.1990

KAITSJAD 2 - Enar Jääger 18.11.19844 - Kevin Aloe 07.05.1995 5 - Janar Õunap 09.09.1994 13 - Joosep Juha 05.09.1996 16 - Markus Jürgenson 09.09.1987 19 - Gert Kams 25.05.198521- Madis Vihmann 05.10.199522 - Nikita Baranov 19.08.1992

POOLKAITSJAD 7 - Andre Frolov 18.04.1988 8 - Irakli Logua (RUS) 29.07.199110 - Brent Lepistu 26.03.1993 11 - Rauno Sappinen 23.01.1996 17 - Roman Sobtšenko 25.01.1994 20 - Maksim Gussev 20.07.199423 - German Šlein 28.03.199627 - Joseph Saliste 10.04.199538 - Karl-Eerik Luigend 15.01.1993 49 - Zakaria Beglarišvili (GEO) 30.04.1990 57 - Mihkel Ainsalu 08.03.199672 - Herol Riiberg 14.04.1997 RÜNDAJAD 9 - Rauno Alliku 02.03.199014 - Martin Kase 02.09.199329 - Sakari Tukiainen (FIN) 02.10.1991 99 - Albert Prosa 01.10.1990

Peatreener: Nobert Hurt 16.04.1983Abitreener: Jürgen Henn 02.06.1987Abitreener: Risto Kallaste 23.02.1971Väravavahtide treener: Aiko Orgla 24.05.1987Füsioterapeut: Jüri Salupere 12.04.1988Massöör: Oliver Papp 07.10.1987Fitness-treener: Kristjan Vomm 30.07.1990

2fcf magazine

FLORA JÄRGMINE KOHTUMINE:

Premium Liiga XIV voor2.juunil kell 19:00 Hiiu kunstmurustd.

7/2015

VÄRAVAVAHID1 – Pechter, Karl Johan 02.03.1996 12 – Vaabel, Karl 25.8.199723 – Kütt, Karli 17.02.1993 KAITSJAD 2 – Gutak, Mihail 28.07.1987 3 – Kiidron, Kaarel 30.04.1990 4 – Anderson, Kevin 10.11.1993 5 – Jõgi, Martin 05.01.1995 13 – Lorenz, Jürgen 11.05.1993 16 – Naggel, Martin 22.05.1990 18 – Paju, Andre 05.01.1995 22 – Šabanov, Valeri 19.04.1995 POOLKAITSJAD 6 – Tekko, Tauno 14.12.1994 7 – Tiirik, Kristjan 25.08.1982 10 – Miller, Martin 25.09.1997 11 – Tauts, Rasmus 07.01.1997 15 – Aasmäe, Martin 10.05.199617 – Suurpere, Geir-Kristjan 26.02.1995 20 – Tamm, Heiko 18.03.1987 26 – Saks, Janno 10.07.1991 27 – Eessaar, Ergo 31.10.1990 28 – Nuuma, Temari 09.04.1996 RÜNDAJAD 8 – Rääbis, Kevin 02.01.1994 9 – Moks, Kristjan 21.12.1991 14 – Kollist, Johannes-Theodor 13.06.199719 – Koskor, Tristan 28.11.199521 – Hurt, Martin 27.06.1984 25 – Tšernjavski, Marek 15.5.1992

Peatreener: Indrek Koser

TALLINNA FC FLORA

TALLINNA FC LEVADIA

NÕMME KALJU FC

JK SILLAMÄE KALEV

TALLINNA FC INFONET

PAIDE LINNAMEESKOND

NARVA JK TRANS

TARTU JK TAMMEKA

VILJANDI JK TULEVIK

PÄRNU LINNAMEESKOND

MEESKOND M Võ Vi K VV P12 9

9

7

6

6

4

3

3

1

0

1

2

5

4

2

4

2

2

2

2

3

3

1

2

6

5

7

9

10

20:8

26:10

29:11

19:12

14:7

17:22

14:15

17:32

15:35

11:30

28

27

23

23

22

14

13

11

5

2

PREMIUM LIIGAFCF PUNKTIBÖRS

6 (5+1) Rauno Sappinen6 (2+4) Rauno Alliku5 (4+1) Sakari Tukiainen5 (3+2) Markus Jürgenson4 (2+2) Andre Frolov3 (2+1) Irakli Logua2 (0+2) Zakaria Beglarišvili1 (1+0) Mihkel Ainsalu1 (1+0) Madis Vihmann1 (0+1) Maksim Gussev1 (0+1) Joseph Saliste1 (0+1) Gert Kams1 (0+1) Karl-Eerik Luigend

TÄNA MÄNGUKEELU OHUSKarl-Eerik Luigend

TÄNA MÄNGUKEELU ALL-KARISTUS-

PINKFC FLORA

väravaid+söötepeale XII vooru

peale XII vooru

012

12

12

12

12

12

12

12

12

4fcf magazine

KESA STATISTIKAFlora väravavah�de sta�s�ka läbi aegade.

7/2015

5fcf magazine 7/2015

Toomas Tohver

MihkelAksalu

Mart Poom

Martin Kaalma

Marko Meerits

Stanislav Prins

fcf magazine 66 7/2015

PINGILT TIPPU

Marek Tiitsmarek@fcora.ee

FC Flora väravavaht Mait Toomi vaadates on raske uskuda, et see on

sama mees, kes kunagi Tartu Tammeka ridades mängides oma emotsionaalsuse

ja ülevoolava kirega treeneritele ja kaasmängijaile peavalu valmistas -

niivõrd eeskujulikult rahulik on ta täna. Ometi peitub selle välise rahu taga

kirglik jalgpallur, kelle tee suurklubi esikindaks ei ole olnud sile ja

päikeseline, vaid palistatud muuhulgas ka kõhkluste ja raskete

eneseotsingutega. Kuidas on kulgenud Maidu tee noorest Põlva

käsipallilootusest Eesti jalgpalli tippväravavahiks, millist rolli on selles

mänginud väike kodukoht ja kuidas Mait tuleb toime oma positsioonist

tingitud pingetega, rääkis ta FCF Magazine’le antud intervjuus päev enne

võõrsilkohtumist Pärnu Linnameeskonnaga.

fcf magazine

Foto: uefa.com

4/201577

Väikelinna poiss, Mait. Oled Põlvast pärit. Seleta palun, kuidas sul õnnestus Põlva kutina käsipalli haardest lahti rabeleda?

Jah, ega see Kalmer Mustingu küüsist lahti rabelemine ei olnud lihtne. Ta käis mul ikka päris pikalt kannul. Looduse poolt on mulle veidi pikemad käed antud, mängijaosavus oli mul juba noorena olemas. Nii-et huvi tal minu vastu oli, näha, mis must saaks. Sain hästi hakkama, ei teagi, mis tulevik toonud oleks. Selle eest, et ma jalgpalli juurde jõudsin, peab vist põhiliselt tänulik olema Kaarel Kiidronile, kes tuli teises klassis Põlvasse elama ja tema käis jalgpallitrennis. Kutsus mindki sinna, et tule, vaata ja proovi. Nii ma sinna Lootosesse jäingi, hakkas jubedalt meeldima. Esimene treening oli Põlva Keskkooli saalis, poisse tuli päris palju kohale, terve otsajoon oli meid täis, oma 25-30 poissi.

Oli see siis miskitsorti sõel, kust paremaid välja nopiti?

Ei, ei olnud. Põlvas on see kahe ala vaheline võimuvõitlus käinud juba väga pikalt, et kas saab lapsed endale käsipall või kui paljud neist suudetakse jalgpalli juurde meelitada. Minu sai endale jalgpall. Keeruline lugu, jah. Mõneti uskumatu muidugi, et ikkagi jalgpalli juurde jäin – vanem vend mängis mul käsipalli ja oli Serviti esindusmeeskonnas. Mängis kõrgel tasemel. Oleksin käsipalli juurde jäänud, oleks peretraditsioonid jätkunud, aga noh, eks perekonnas peab ikka üks must lammas ka olema. (Naerab).

Vennaga omavahel nokite siiamaani?

Eks ikka, aga vend on samas ikkagi väga toetav. Peale iga mu mängu helistab mulle, teeme niiöelda kerge analüüsi.

Vend mängib siiani käsipalli?

Ei, ta lõpetas Servitis siiski üsna noorelt. Nüüd elab Tartus, ajab seal käsipalliasja, teeb amatööridele trenni. Aga ala juurde on ta jäänud.

Tammeka tuli siis, kui läksid Tartusse õppima. Jah, olin 13 ja Tartusse kolimise põhjus oligi minu soov jalgpalliga midagi saavutada. Selleks ajaks oli mulle selge, et kui kauaks Põlvasse jään, läheb see raskeks. Tartus hakkasin juba prospordi peale mõtlema.

13-aastasena läksid üksinda kodust ära?

Ei, emaga koos siiski.

Ema tuli sinuga või sina läksid emaga?

Koos otsustasime, aga minu soov oli Tartusse minna – et hea lähedal, proovime. Isa ega ema vastu ei olnud. Pigem tuli ema minuga kaasa.

Foto: Janek Eslon

7/2015

8fcf magazine

Foto: Janek Eslon

7/2015

Tammekast Florasse tulek käis Aivar Pohlaku isiklikul kutsel?

Nii oli.

Mõtlemisaega ei võtnud?

Ei, Flora oli tol ajal just meistriks tulemas. Et kuhu siis veel, kui mitte siia. Eesti suurim ja pikimate traditsioonidega klubi, tingimused parimad. Ei olnud raske otsus.

Siin olid jupp aega teiste kollkiprite varjus. 2013.aastal andis Norber Hurt ERR-le intervjuu, kus ütles, et Toom leidis dopingust tõhusama meetodi. Ootasid väga kannatlikult oma aega. Oli see otsustav samm pigem juhuse ära kasutamine – Stanislav Prins käis välismaal testimistel – või olid lihtsalt ise vaimselt küps? Mis see dopingust tõhusam asi oli?

See doping, millele ta viitas, oli see, et ma lülitasin välja mõtte, et olen TEINE väravavaht. Töö käis edasi, ma ei lasknud pead norgu ega kartnud, et jäängi teiseks numbriks, et ei tõuse karjääris kuhugi. Asjad olid selged: aega on, kui ajad oma asja edasi, tuleb ka tulemus. Eks see ole kulunud klišee maailma sporditähtedegi seas, et näe vaeva ja tulemus tuleb, aga tegelikult see täpselt nii ongi. Ma ei hakanud kedagi süüdistama, et „miks te mind mängu ei pane.“ Teadsin, et saan oma mängud Flora II-s, mida paremini seal mängin, seda kiiremini ühel hetkel üles usaldatakse. Mis puutub sellesse hetke ärakasutamisse, mil Prins ära oli, siis, jah, võis ka see oma rolli mängida. Olin aga ise ikkagi piisavalt valmis, üllatusena miski ei tulnud.

Väravavahil on ikkagi vaimselt vist kõige raskem pingil istuda – temaga ei vangerdata sedasi, nagu platsimängijatega ja väravavahti vahetatakse äärmisel hädavajadusel. Kuidas väravavaht pingil istudes vaimu terava hoiab? Peab ju olema kaunis frustreeriv, kui saad peale näiteks põhikiipri punase kaardi tõttu, aga kui too on oma karistuse ära kandnud, maandud ikkagi pingil tagasi... Ega see kerge ei olnud, seda ma ei ütlegi. Eriti alguses. Kui Tartust tulin, oli harjunud põhimees olema, olin harjunud sellega, et meeskond loodab minu peale. Esimesed aasta-poolteist Floras oli ikka väga raske. Mingil hetkel oli ka Mihkel Aksalu siin, siis ma ei saanud isegi pingile, käisin tribüünilt mänge vaatamas. Need oli väga keerulised ajad ja seal tribüünil käis igasuguseid mõtteid peast läbi. Tänu vanusele, ma arvan, suutsin küpseda kogu selles loos. Kui

Intervjuu tegemise hetkel oli Mait Premium Liiga parima statistikagaväravavaht, olles pidanud liigahooajal senipeetud mängudes selja tagant välja võtma vaid 7 palli. Koondise senise esikinda Sergei Pareiko saldo Levadia puurisuul oli samal ajal 11 sisselastud väravat.

Prinsi selja taha pingiotsale mahtusin, ei olnud enam hirmu ega halba tunnet, et „miks ma teine olen“ või nii. Teadsin, et aeg tuleb.

Rääkisid vanusest. Said äsja 25. Väravavahtide jaoks pigem hea aja algus või juba see kõige magusam karjääriaeg?

Üldise pildi järgi peaks väravavahtidel olema vist 30 umbes see vanus, kus on see kõige kuldsem aeg. Maailmast on küll palju ka teistsuguseid näiteid, Casillas alustas Hispaania koondise väravas juba 17-aastaselt. Aga see on puhtalt ikka inimesest sõltuv. Väravavahi puhul on palju psüühikas kinni, sellest sõltub, kuidas suudetakse läbi lüüa. Miks tihti just vanemad kiiprid läbi löövad ongi see, et nad ei jää oma eksimustesse kinni, suudavad üle olla. Noorematel on see kuri asi, et kui lüüakse sulle näiteks sinu eksimusest värav ära, võib see sind nädala-kaks mõjutada, isegi kauem. Aga selle aja jooksul oled sa meeskonna jaoks kadunud. Ebakindlus kandub kergesti mängust mängu.

Milline su enda kõige hullem prohmakas on olnud, mis sind pikalt põdema on pannud?

Las ma mõtlen... Võib-olla U17 valikturniir, Hollandiga, siinsamas A Le Coq Arenal. Löödi mööda otsajoont selline lootusetu pall. Tuli värava alla ja kuidagi ma oskasin selle endale läbi jalgade sisse imeda. Olin tollal ikka täitsa nooruke ka, 16 alles – see hetk kummitas ikka pikalt,

9fcf magazine

julgelt aastajagu keerles mõttes. Iga kord kui mingi sarnane pall minu suunas tuli, kumises peas, et „ära sa nüüd sellist lollust tee.“ Võimatu värav, siiani ei oska öelda, kuidas see võimalik oli, et sellise sisse lasin.

Premium Liiga debüüt ei olnud sul ka lihtne, kaitsja võttis üsna varajase punase kaardi.

Jah, Tallinna Kaleviga mängisime. Olin just 18 saanud, nädal hiljem Tartus mängisime. Siim Valtna võttis 20.minutil punase kaardi. Lõpuks saime 0:2 pähe. Kummaline, aga oma mänguga jäin tookord rahule. Toonane Tammeka ei olnud see Tammeka, mida praegu tuntakse, et verinoor sats, siis olid ikka nö „vanakesed“ põhitegijad. Mina olin kõige noorem üldse meeskonnas. Timo Teniste, Artur Ossipov, Rasmus Tomson – treenisin nendega ja sats oli tugev.

Kuivad faktid sellest hooajast: Flora on praegu kõige vähem lasknud, sina kõige vähem lasknud väravavaht (intervjuu toimus enne XIII vooru esimesi kohtumisi – toim). Eespool koondise esikindast ja eelmise hooaja parimast väravavahist. Sinu ja kaitseliini klapp, kas see on Kams-Jäägri duo kogemuse ja sinu koostöö retsept või?

Retsept on ikka kogu meeskonna mäng. Eelnevad kaks hooaega on meil kaitses ikka väga rasked olnud, oleme ausad. Suurtest klubidest olime alati endale kõige rohkem lüüa lasknud meeskond. Kõvasti on mõttetööd olnud ja ründajad on ka aru saanud, et neidki on kaitses vaja ja nad peavad tagasi töötama; enam ei ole nii, et vaadatakse neljale mehele ja väravavahile otsa, et „no kuidas te ei suuda, meie lööme ees kolm ja teie lasete taha ka kolm.“ Nii-et meie selle hooaja kaitse on kogu meeskonna töö vili.

7/2015

Vahelduseks on päris tore see praegune olukord?

Tõsi, tõsi! (Naerab). Väravavahina ei ole viimased aastad lihtsad olnud, kui mängust mängu ikka pead midagi välja võtma, siis paneb mõtlema. Praegu on meil muidugi teistpidi natuke balanss paigast ära, aga eks selliseid perioode on kõigil meeskondadel. Mõnikord lihtsalt ei lähe see pall sisse. Võta kõik need rikošetid sel hooajal, mis meie oleme löönud ja postid ja latid – meie lööduna kipuvad need ikka mööda minema, aga meie värava poole löödult ikka raami tulema... Kas see just õnne asi on, aga elu lihtsalt toob selliseid aegu.

Läheme korra tagasi Põlvasse. Väikestest kohtadest tulnuil jääb reeglina kodukohaidentiteet ja side koduga tihedamaks. Kui tihe sinu side Põlvaga täna on?

Kaugel Tallinnast, aga side on tihe. Isa ja vanem vend elavad seni seal. Käin ikka külas kui vähegi võimalik.

Debüüt Meistriliigas lõppes Maidule 0:2 kaotusega, omalt poolt „aitas” sellele kaasa Tammeka keskkaitsja varane punane kaart. Oma mänguga aga jäi Mait hoolimata kaotusest rahule.

Liigses uljuses võis riskilembuses Maitu süüdistada ei saa.Karikavõistluste poolnaalis aga võttis Mait 1:2 kaotusseisulette manuelneuerliku keskväljaseikluse, mille järel Nõmme Kalju mängija temast mööda spurtis, aga seda vaid selleks, et pall tühjast Flora väravast mööda saata.

10

Intsikurmus käid ka suviti?

Intsikurmus käin ikka! Elan Intsikurmust läbi metsa ja üle jõe. Kui seal marakratid vana lava põlema panid, siis mu kodu aknast oli seda näha. Oli päris hirmutav vaatepilt.

Põrsapõlves hiilisid ikka ise ka tasuta kontsertidele?

Ikka! See oli ju mu kodumets. Turvamehed olid linte metsa täis vedanud, aga ega nemad ju teadnud täpselt, kuskohast ja kuidas sai ikkagi sisse roomata. Kaval pidi olema!

Sina tulid Florasse enne Norbert Hurta, tema tuli sulle järele ja läks duubli treeneriks, nüüd olete esindusmeeskonnas taas koos. Oli sul temaga Tammekas hea klapp?

Mõistsime üksteist juba tollal, aga klapp oli tol ajal ilmselt kehvem, kui praegu. Selles on kindlasti omajagu süüd minu puberteedieas, arvasin juba, et mina olengi täht Tartus ja et mina otsustan mänge, mina! (Naerab). Trükkisin, tead, kodus särke endale. Aga jah, (tõsinedes), see on oluline, et peatreener mõistab sind ja sina teda. Raske on treeneriga, kellega sa pole omal lainel, mingil hetkel paneb kammitsad peale.

Mingeid rituaale sul on? Latti ei koputa, kindaid võrku ei loobi, muru ei näpi?

Ei ole. Ma pigem arvan, et need rituaalid võivad mingil hetkel pidurdada sind. Noh, et tahad näiteks mingit ketti särgi all kanda ja kohtunik üks hetk märkab seda ja mis siis, murdud peas ära. Väldin selliseid asju, see ehk ongi minu rituaal. Olla igal mängul häälestatud vastavalt päevale, käituda ja tegutseda vastavalt päevale.

Vahkvihas jalaga väravaposte ka ei utja?

See jäi jah pigem Tartu aegadesse.

Et ikkagi tegid seda?

See oli, jah, see nooruse aeg, kui ilmselt ei saanud peas päris täpselt aru, mis toimus. Seal juhtus ikka väga kohutavaid asju vahel. (Naerab). Olen isegi karjumise eest punase kaardi välja võtnud.

Sind praegu vaadates on seda raske uskuda...

Jah, neile, kes mind siin Tallinnas esimest korda mängimas nägid, neil võib jah olla keeruline uskuda. Toona olin ikka selline lõugaja ja... Emotsionaalselt ebastabiilne vist isegi mingitel hetkedel. Eks jälle seesama teema, et poiss oli liiga palju mõelnud, arvas, et on staar valmis... Kui midagi ei

fcf magazine 7/2015

Foto: LAURA OKS / Õhtuleht

Esimest korda FC Flora vastu. Sergei Mošnikovi poolt Tammekaväravale läkitatud palli teele viskumas.

Aivar Pohlak,FC Flora president

Aivar Pohlak,FC Flora president

FC Flora väravas on läbi aegade seisnud pikk rida Eesti jalgpalli ajalukku läinud persoone - Mart Poom, Martin Kaalma, Toomas Tohver - ja ka praeguse koondise puurivahtide enamus, Mihkel Aksalu, Pavel Londak ja Marko Meerits on olnud vastaste rünnakute ajal meie viimaseks lootuseks.Erinevalt väljakumängijatest, kellest suurem osa on klubi esindusmeeskonda jõudnud väljastpoolt pealinna, pärinevad väravavahid suuremalt jaolt Tallinnast ja ainult saarlane Aksalu ja pärnakas Tohver on, nagu ka põlvakas Mait Toom, tulnud meeskonda mujalt.Eelkäijate nimekirja vaadates ei tohtinuks Maidul olla lihtne võtta sisse koht klubi väravasuul, ometi toimus see enesestmõistetavalt ja märkamatult, nagu seegi, et hooaja alguses oli mees vaid mõne minuti kaugusel klubi ajaloo nullimängude rekordi püstitamisele.Mait Toom on lihtne mees kõigi sellest lähtuvate puuduste ja tugevustega, väravavahina on tema silmapaistvamaks omaduseks rahulikkus. Maidu tase peaks tõusma läbi mänguklassi kasvamise, milleni peavad viima mängukogemus ja esindusmeeskonna väravavahtide treeneri Aiko Orgla nõuanded.Naljaga pooleks - kui vaadata kirjapilti, siis ei erine Mart Poom ja Mait Toom teineteisest just väga palju.

Aivar Pohlakutelefonikõne

tõi Maidu Florasse

Aivar Pohlakutelefonikõne

tõi Maidu Florasse

FOTOPOMM

11fcf magazine 7/2015

õnnestunud, siis oli kindlasti keegi teine idioot, mitte mingil juhul mina ise.

U-koondise mänge on sul üsna vähe. Eesti needus, heade väravavahtide kontsentratsioon rahvaarvu kohta on päris suur... Või?

Neid, jah, tilgub peale vähe rohkem kui vaja oleks. (Naerab).

Koondisemõtetega sa end ei koorma siis?

Ei-ei-ei! Kui see kutse peaks kunagi tulema, siis ma oleks kindlasti väga õnnelik, aga ega meil ju midagi nuriseda ei ole. Need väravavahid, kes meil koondisevalikus, on ju kõik suurepärased ja väga võimekad.

Väravavaht on alati esimene mees, kes vähemalt ühel poolajal saab kogu vastasfännide poolt lähtuva saasta enda kaela. Kui palju sa sellega tegelema pead?

Üsna null on see arusaamine sellest, mis sealt seljatagant hõigatakse. See on nagu taustamüra kodus, kui teed akna lahti ja seal autod sõidavad. Sõna-sõnalt ma ei kuule küll midagi. Teisel poolajal omade pool olles on ka see oma fännide poolt lähtuv samamoodi nullis. See on lihtsalt nii, kõik väline, mis sind mängus ei aita, on täiesti blokeeritud. Kui hakkaks seda kuulama, siis lõpuks kuuleksid lõpuks ka seda, mis vastasfännide poolt tuleb. Parem siis juba kõik välja lülitada. Flora fännide tunnustuseks muidugi võib öelda, et nende ees mängides on teinekord ikka väga kõvasti vaja kisada, et meestele platsil oma sõnum kohale viia, nii võimas on see nende laul teinekord. Sageli ei kuule keskkaitsja mind isegi siis, kui seisab kuueteistkasti joone peal...

Räägi Aikost. (Aiko Orgla, FC Flora väravavahtide treener – toim.)

Mul on olnud väravavahtide treenereid ka varem. Tahtmata kellelegi haiget teha võin öelda, et Aiko on kõige parem. See klapp ja teineteisemõistmine, mis meil omavahel on, see on väga oluline minu jaoks. Aiko on veel noor treener, aga see analüüsivõime, mis tal on, see on võimas. Hing ja töö ja vaev, mis ta endast annab, see on uskumatu. Vahel saadab ta mulle mänguanalüüse Facebooki, siis vaatan kellaaega, et millal see tulnud on – palun väga, pool kaks öösel. Siis mõistad, kui kaua ja kuidas see mees minuga vaeva näeb. Magab ja mõtleb, endal veel naine ja kaks last kodus. Müstiline.

Viimane asi. Sa oled üdini pragmaatiline mees. Sinu särginumber on 73. Võtsid lihtsalt sellepärast, et jäi Luigendist vabaks?

Just, absoluutselt. Nii-et raske saab olema neil, kes proovivad sellest midagi välja tuletada. Põhimõtteliselt oleks võinud Bingo Loto palli masinasse lasta ja selle panna särgile, mis välja oleks hüpanud. (Naerab).

Kuule, nr 73 annaks ju Bingo Lotos nurkademängus ühe nurga täis ju?

Tõsi! Ma ikka proovin Bingot ise ka vahepeal, aga ei ole saanud seni veel pihta.

Mis sa esimese asjana teeksid, kui jackpot tuleks?

Olen suure pere laps, pesamuna, alati hoitud ja toetatud. Ütleksin vanematele, et pole vaja rohkem töötada, tulge töölt ära. Töö on tehtud ja on aeg puhata ja nautida!

U19 koondisega Itaalias turniiril. Pronksimängus kaotatiRumeenia noortekoondisele.

MAIT TOOMSÜNDINUD: 7.mail 1990, PõlvasPIKKUS: 186 cm

VARASEMAD KLUBID: Põlva LootosJK Maag TammekaTartu Tammeka

KOONDIS:U17 2/0U19 8/0U21 4/0 Foto: Siim Semiskar / ERR SPORTFoto: Siim Semiskar / ERR SPORT

MARKUS JÜRGENSON,FC Flora äärekaitsja

14fcf magazine 7/2015

KÜLALISAUTORKristjan Roos

Linnaleht

Jalgpall vajab

TALLINN vs TARTU

suurt vastasseisuEesti klubijalgpalli fännid võivad Premiumi liigas viimastel aastatel toimunud tendentside üle vaid rõõmu tunda. Näha on mängutaseme tõusu, mis kajastub klubide eurosarja tulemustes. Tabelitipp on muutunud ülitihedaks ja nii on kõik Eesti hetke viis paremat klubi tiitlikonkurentsis. Ning muidugi teeb südame soojaks publikuarvu kasv, mis näitab, et varem või hiljem muutub ka Eestis mängupäev eriliseks sündmuseks. Siinkohal tuleb ikka ja jälle esile tuua kolme Premiumi liiga klubi, kes ei väsi pealtvaatajaid staadionile meelitamast. Nõmme Kaljus on juba aastaid olnud n-ö koduse klubijalgpalli turundusgeeniused, viimase paari aastaga on aga Kaljust turunduse vallas ehk möödagi läinud Flora ja Tartu Tammeka. Kui publik on staadionil, on melu suurem. Võidavad kõik: pealtvaatajad, mängijad ja jalgpall üldisemalt. Kui rääkida Florast ja Tammekast, siis nende omavahelistes mängudes on juba praegu paras annus intriigi. Jah, tasemelt pole tegemist võrdsetega. Aga sellele vaatamata on (koduses) jalgpallis kõik võimalik. Mullugi suutis Tammeka ju augustis Floraga 1:1 viiki mängida.

Intriigi on ainuüksi seetõttu, et Flora peatreener Norbert Hurt on Tammeka taustaga. Tema vend Martin mängib aga Tammekas. Seega pole mingi ime, et Tammeka on kahe klubi kohtumisi reklaaminud kui vendade vastasseisu. Samamoodi on endised Tammeka mängijad Mait Toom ja Albert Prosa. Jälle üks väike detail, mis lisab kahe klubi suhetesse ainult vürtsi. Ja lõpuks, kes ei mäletaks eelmise aasta Premiumi liiga ilusaimat väravat. Selle lõi Tammeka kaitsja Rauno Tutk just Flora võrku. Tähelepanuväärne seik asju juures on aga see, et sel hooajal Pärnu linnameeskonna eest palliv Tutk on ühtlasi Flora noortetreener. Väikeste, kuid oluliste ja põnevate nüansside loetelu võiks jätkata veel ja veel. Kõik need on algeks millelegi sellisele, et võiks juba näiteks viie aasta pärast rääkida suurest Flora vs. Tammeka vastasseisust. Just selleni tahtsingi jõuda. Kõige hea juures, mis Eesti klubijalgpallis on pidevalt juhtunud ja juhtub, ei saa praegu rääkida veel klubijalgpallis suurest Tallinna-Tartu vastasseisust. Jalgpallis on võim ja vägi koondunud paraku pealinna ja mingil määral ka Ida-Eestisse. See, et

15fcf magazine 7/2015

Eesti suuruselt teine linn on seni meistriliiga medaliheitlusest välja jäänud, on miski, millest isiklikult tunnen suurt puudust. Usun, et sama meelt on nii vutisõbrad kui ka spordiüldsus laiemalt. Kujutan ette, et mõne Tallinna tippmeeskonna (olgu siis Flora, Kalju ja Levadia) medalihõngulised mängud mõne Tartu tippmeeskonnaga (olgu Tammeka või Santosega) paneksid igal spordisõbral südame tugevamini põksuma. Juba praegused Tammeka publikunumbrid näitavad, et tartlased on suured jalgpallisõbrad. Häid mängijaid on sealt alati tulnud. Seni on nad küll mängijakarjääri jätkumise nimel ühel hetkel pealinna tulnud, kuid kui Tammeka ja Santos oma infrastruktuuri korda saavad ja nantsiliselt uuele tasemele tõusevad, siis ei ole ühtki takistust, et tartlased ka jalgpallis kõrges mängus osalema ei võiks hakata. Suures plaanis käib jutt sellest, kas Eesti suuruselt teises linnas leidub ärimees või ärimehed, kes annaks Tartu tippmeeskondadele rahasüsti, mis Taaralinna vutielu uuel tasemel käima paneks. Ausalt öeldes on isegi pisut üllatav, et tartlaste eneseuhkus on seni lubanud püsida olukorral, kus Tartu klubi ei mängi suurt mängu. Veelkord, nähes Tammeka ja Santose head noorte- ja turundustööd, pole kahtlust, et juba lähiaastatel võiks vähemalt üks neist olla medali- kui mitte kullakonkurentsis. Tegelikult juba praegu julgen öelda, et kas või sellessamas tänases Flora ja Tammeka kohtumises on potentsiaali tõusta suuremaks vastasseisuks kui korvpallis igakevadiselt nähtav Kalev/Cramo ja Tartu ülikooli / Rocki naalseeria. Selleks annab põhjenduse jalgpalli üha kasvav harrastajaskond ja populaarsus. Seetõttu kujutangi juba praegu vaimusilmas elavalt ette, kuidas ütleme näiteks viie aasta pärast algab Tamme staadionil Flora ja Tammeka vutilahing täismaja ees. Miks ei võiks sügisringi kohtumise ajal siis tolles mängus kaalul olla ei vähem ega rohkem kui Eesti meistri tiitel?

NELJAKESI ÜHE VASTU.

KAUA VEEL?

Kuigi Tammeka onpeavaluks kõigile Tallinnameeskondadele, on harjumaalasedlõunapoolsetelt väikevendadeltoma punktid reeglina jõuga võtnud,kui teisiti pole võimalikuks osutunud (ja sageli ei ole). Kui kaua see veel sedasi kestab, sõltub peaasjalikult Tammeka tasa-kaalust ning pikast visioonist. Tänaon see klubil olemas, kuigi hooaja alguson läinud üle kivide ja kändude.

Floras on oma „Tammeka mafa” - täna kuuluvadrohevalgete ridadesse endised Tammeka noortähedMait Toom, Markus Jürgenson ja AlbertProsa (pildil). Prosa oma vana koduklubivastu löödud väravaid ei tähista,kuid pole tartlaste väravavõrkudeleka kopika eest armu andnud. Täna on Albert vigastuspausilt naasmasning võime teda pallimas näha ehk juba juunis.

PIRETJO� HVIK,MiriamijaOliveriema

FCFloranaiskondkutsub:FCFloranaiskondkutsub:

Kell14:00onkõikoodatudkaasaelamaFCFloranaiskonnakohtumiseleTartuJKTammekaga!

SIN

U TO

ETU

SK

LUBI

LEfc

f to

eta

jak

aa

rt

-15

%PE

ALE

MÄ

NG

U S

ÖÖ

MA

!K

oh

vik

ko

ha

lik

aa

dr

essi

l ko

idu

82

lah

uta

b m

än

gu

päev

al

toet

aja

ka

ar

di e

tte

nä

ita

mis

elsi

nu

arv

est

Toet

aja

ka

art

50

€To

eta

jak

aa

rt 1

00

€

SIN

U TO

ETU

SK

LUBI

LEfc

f to

eta

jak

aa

rt

-25

%

KOTK

A T

ÄN

AVA

O

PER

A P

IZZ

AS

KÕIK

PIZ

ZA

D

FLO

RA

TO

ETA

JAK

AA

RD

IGA

ala

ti

Toet

aja

ka

art

50

€To

eta

jak

aa

rt 1

00

€

fcf magazine 18 7/2015

Peale tänast jääb Floral mängida üks kodu- ja üks võõrsilmäng ning peale seda siirdutakse kolmenädalasele koondisepausile. See tähendab mitmelegi Flora mängijale pingelist ja tihedat tööaega ming enesetõestamisperioodi, enamusele klubi mängijaist aga veidi rahulikumat aega, mil saab pisut puhata ning keskenduda treeninguile, tervise eest hoolitsemisele ning enesearendusele.

Seekordses koondise peatreeneri poolt välja hõigatud esialgses valikus mängudeks Soome ja San Marinoga leiab orakas rõõmustamiseks põhjust lausa viie nime üle ning täna püsib lootus, et debüüdiks on võimalus lausa kahel noorel rohevalgel, Maksim Gussevil ja Rauno Sappinenil.

Nagu ikka, tõstatab iga järjekordne eelvaliku nimekiri paljudes mitmeid küsimusi ning nagu ikka muutuvad arutelud selle üle, miks see sai nimetatud, aga too mitte, tuliseks. Kui Gussevi ja Sappineni seekordsesse valikusse kuulumise üle ei imesta keegi - tegemist on tänase liiga liiderklubi kahe võtmemängijaga, kellest teisena mainitu on mängimas suurepärast hooaega. Rauno Sappinen on viie värava ja ühe väravasööduga Flora punktibörsi valitseja. Maksim Gussevi kvaliteedis ei ole keegi kunagi kahelnud ning noortekoondiste stammliikme esmakordne A-koondise valiksõela mahtumine pigem loogiline kui üllatav.

Heameel on selle üle, et Markus „Max” Jürgenson on kinnistamas oma rolli A-koondise täieõigusliku liikmena. 2010.aastal „Aasia turnee” raames Hiina ja Katariga peetud sõpruskohtumistes 23-aastasena oma debüüdi teinud äärekaitsja ei suutnud noortesse (ja eriti koduliiga noortesse) mängijatesse varjamatu umbusuga suhtunud peatreeneri Tarmo Rüütli edasise ametiaja jooksul end enam koondiseukse lävelt üle murda. Neli aastat hiljem uue peatreeneri poolt taas koondisekutse teeninud mees sai kirja kaks korda 90 minutit, kui võõrsil jällegi Katariga kohtuti (ja neile 3:0 alla vannuti) ning kodus Jordaania vastu külalislahkust üles näitamata 1:0 võit võeti. Just Jordaania vastu näidatud ülimalt kindel ning ennastohverdav mäng (juba kindlana paistnud vastaste viigivärava nullisid Markuse raevukas spurt ning põlvega kuklasse mahlase obaduse saamise hinnaga läbi viidud perfektselt puhas täkling trahvikasti kriitilises tsoonis) tegid jõulise avalduse edaspidiseks.

Neile, kes kursis pole: Florast teenisid esmavalikusse kuulumise au järgmised mängijad: Markus Jürgenson, Gert Kams, Rauno Alliku, Maksim Gussev ja Rauno Sappinen. Eesti kohtub Soomega 9.juunil võõrsil peetavas sõprusmängus ning võõrustab seejärel 14.juunil EM-valiksarja raames San Marinot.

Toimetaja veerg

19fcf magazine 7/2015

Paljudele Frank Liivaku talendi austajatele üllatusena jättis peatreener Magnus Pehrsson noore ründaja nime sel korral esmavalikusõelast (taas?) välja. Fänkonna hulgas kutsub see paratamatult esile teatavat frustratsiooni ning kiputakse sõelale mahtunud mängijaid omavahel vastandama - sageli selleks mittekomparatiivseid karakteristikuid kasutades! - stiilis „miks Teever koondises on, krt, peaks ikka Liivakule võimaluse andma ju!”

Ma ei saa sellise suhtumisega nõus olla. Koondisega minnakse vastu raskele sügisele, ees seisavad rasked võõrsilmängud Sloveenias ja Inglismaal, kodus tuleb valiksarjas mõõtu võtta nii Leedu kui Šveitsiga, rääkimata San Marinost, kelle vastu oodatakse Sinisärkide toetajate poolt ei enamat ega vähemat kui veenvat võitu, et pesta maha möödundaastane häbiväärne võõrsilviik. Ma tahaksin, et Magnus Pehrsson saaks juba Soomes peetava sõprusmängu jooksul ometi kord paika mingisugusegi stabiilse koosseisu ning enda jaoks lõppude lõpuks paika selle, mida ta meeskonnalt ootab. Senised hektilised esitused nii väljakul kui treeneripingil on jätnud mulje, et seni ei ole Pehrsson eneses selgusele jõudnud. Sellises olukorras ei saa talle samas ka ette heita, kui valikud tehakse objektiivsete kriteeriumite alusel - Teever on praegu heas hoos, lammutades vastaste väravavõrke pea igal nädalavahetusel ning need vastased ei ole mitte ainult alaotsa-satsid, vaid muuhulgas ka Flora ning Nõmme Kalju.

Liivaku poolt möödunud nädalal meediasse jõudnud jutud stiilis „Hollandi jalgpalliliit tunneb mu vastu pidevat huvi” ei tekita suurt muud peale hämmastuse. On seal taga agendi manipulatsioonid, nagu arvas Aivar Pohlak või lihtsalt ajakirjaniku interpretatsioon millesti, mida Liivak päriselt öelda ei tahtnud, ma ei tea. Kui aga sellised jutud tõde peaks olema, on vaid 19-aastase ründaja frustratsiooni raske mõista. Jalgpallurina on heas mõttes enesemüümise oskused kuldaväärt asi, kuid samas on nendega väga lihtne koledasti üle pingutada. Antud juhtumi puhul ei ole ma üldsegi kindel, kas see piir polegi ehk juba ületatud.

Frank on hea mängija ja ma ei kahtle hetkegi, et ühel hetkel teeb ta Eesti koondise eest tegusid. Seda, et ta on võimas talent, on ta juba näidanud, kui oma sõbra Hannes Anieri jalale perfektse söödu istutas, mille tagajärjel too oma debüütmängus ka kohe jala valgeks sai ja koondise Tadžikistani üle raskest seisust võidule viis. Sealt edasi on Liivak minu arvates teinud ainult õigeid otsuseid, samal ajal, kui Hannes Anier võib-olla mitte nii õigeid.

Ees ootavad põnevad jalgpallinädalad kodus ja võõrsil. Jõudu kõigile!

Marek Tiitsmarek@fcora.ee

Foto: Mati Hiis / ÕHTULEHT

20fcf magazine 7/2015

koos FC FloragaKesklinna lasteaedade spordipäev

21fcf magazine 7/2015

AJALOO RUBRIIKMEENUTAME VANU FLORAKAID. NÄITA TEADMISI JA VÕIDA FLORA FÄNNISALL!

Arva ära, kes on on need endised Flora mängijad ning saada nende nimedega vastus e-mailile marek@fcora.ee hiljemalt 2.juuniks. Kõigi vahel, kes panevad täppi kõigi kuue suurepärase palluri nimed, loosime 5.juunil FC Flora ja Narva Transi vahelise kohtumise kavas FCF Magazine välja FC Flora fännisalli võitja!

22fcf magazine 7/2015

FC FLORA KEVADKATALOOGON VALMIS!

FC Flora on koos heade koostööpartnerite Nike’i (AS Jalajälg) ja Sportlandiga saanud valmis uue kevadkataloogi, mis on suunatud eelkõige meie noortesüsteemile.

Nii trennivarustust, fännitooteid kui laia butsadevalikut sisaldav kataloog on järjekorras juba neljas!

KAS TEADSID?! FC Flora fännikollektsioon on alates tänavusest kevadest Sportland Footballi kõrval saadaval ka Kristiine Keskuse uues Sportlandi kaupluses!

OLE FLORA!

23fcf magazine 7/2015

siin- ja sealpool tänast mängu...Fototabamusi

Irakli Logua frustratsioon on ilmne ja põhjendatud. Üle-eelmises voorus Paide Linnameeskonda võõrustadespandi järvalaste väravale peale tõsine turmtuli, aga postide vahele teisele poole joont ei jõudnud ükskipall. Selleks, et kolm punkti koju jätta, tuli paidekad „maha joosta” ning mäng jõuga ära võtta. Või jäi koju,aga oodatust raskema töö hinnaga.

Kodus Paidega peetud lahingule sarnase stsenaariumiga lõppeska järgmine voor võõrsil Pärnus. Selleks, et tabeli tagaotsasatsiltvõidupunktid võtta, tuli jõudu kulutada rohkem kui oodati. Päästeingliks seekord Markus Jürgenson, kes nüüd kahes viimasesmängus löönud kokku kolm väravat.

Kodus Paidega peetud lahingule sarnase stsenaariumiga lõppeska järgmine voor võõrsil Pärnus. Selleks, et tabeli tagaotsasatsiltvõidupunktid võtta, tuli jõudu kulutada rohkem kui oodati. Päästeingliks seekord Markus Jürgenson, kes nüüd kahes viimasesmängus löönud kokku kolm väravat.

Awwwwww....