Finantsanalüüs Aff OÜ - Rivo Kütt

0

TALLINNA MAJANDUSKOOL

Täiskasvanute koolituskeskus

RP III

Rivo Kütt

FINANTSANALÜÜS

Praktika aruanne

Juhendaja:

Ene Vaksmaa

Tallinn 2010

SISUORD

1

1 ETTEVÕTTEST: AJALUGU, TEGEVUSALAD JA STRUKTUUR .............................. 2

1.1 Ettevõtte ajalugu ja tänapäev ....................................................................................... 2

1.2 Tegevusalad ................................................................................................................. 3

1.3 Struktuur ...................................................................................................................... 4

2 AFF OÜ FINANTSARUANNETE ÜLEVAADE JA ANALÜÜS ........................................ 6

2.1 Ettevõtte bilanss ........................................................................................................... 7

2.1.1 Bilansi vertikaalanalüüs ........................................................................................ 9

2.1.2 Bilansi horisontaalanalüüs .................................................................................. 11

2.2 Ettevõtte kasumiaruanne ............................................................................................ 14

2.2.1 Kasumiaruande vertikaalanalüüs ............................................................................. 14

2.2.2 Kasumiaruande horisontaalanalüüs ......................................................................... 15

3 SUHTARVUDE ANALÜÜS ........................................................................................... 18

3.1 Likviitsuse suhtarvud ...................................................................................................... 19

3.2 Efektiivsuse suhtarvud .................................................................................................... 21

3.3 Võõrkapitali kasutamise suhtarvud ................................................................................ 22

3.4 Rentaabluse suhtarvud .................................................................................................... 23

3.5 Pankrotianalüüs .............................................................................................................. 24

KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 26

KASUTATUD ALLIKAD ....................................................................................................... 27

LISAD ...................................................................................................................................... 28

Lisa 1 AFF OÜ Bilanss ........................................................................................................ 28

Lisa 2 Bilansinäitajate vertikaalanalüüs ............................................................................... 29

Lisa 3 Bilansinäiajate horisontaalanalüüs............................................................................. 30

Lisa 4 AFF OÜ Kasumiaruanne (skeem 1) .......................................................................... 31

Lisa 5 Kasumiaruande vertikaalanalüüs ............................................................................... 32

Lisa 6 Kasumiaruande horisontaalanalüüs ........................................................................... 33

2

1 ETTEVÕTTEST: AJALUGU, TEGEVUSALAD JA

STRUKTUUR

1.1 Ettevõtte ajalugu ja tänapäev

Täielikult Eesti kapitalile põhinev osaühing AFF registreeriti 15.08.2006. Firma asutajateks

olid kaks noort sõpra kelle taust oli erinev ning teineteist täiendav (üks töötanud varem

trükkalina, teine toitlustuses ja müügialal). Esialgne äriplaan nägi ette laiformaat printeri

soetamist pakkumaks alternatiivi traditsioonilisele offsettrüki tehnoloogiale. Printimise

eeliseks olid suuremad formaadid ja väiksemad kogused parema hinnaga.

Enne kui alustati reaalse majandustegevusega vaadati kriitiliselt üle finants- ja inimressursid

ning alustati kolmanda partneri otsinguid. Kolmadandaks partneriks osutus abielupaar kes

tõid endaga kaasa puuduvad finantsid, kogemused ja teadmised reklaamiärist, reklaamide

kujundamise oskuse ning kaks paari töökäsi.

Firma kaubamärgiks sai AFF Reklaamitöökoda, mis iseloomustab ühemõtteliselt firma

tegevust (ajalooliselt on töökojas tegutsemas meistrid ja sellid – professionaalid ja abilised).

2007 aasta kevadel soetati esimesesed tootmiseks vajalikud masinad sealhulgas ka

laiformaatprinter, millega oli võimalik erinevatele materjalidele (paber, PVC kile, PVC

kangas jne) printida ning ka PVC kilet lõigata. Uue printeri võimalused hakkasid ka

tikteerima tööde iseloomu. Peamiseks tootmisartikliks sai hoopis kiledele (kleebised)

printimine ja lõikamine, värviliste kilede lõikamine ja printimine PVC kangale (bannerid).

Et tootmisesse jõuaks vaid professionaalsed ja läbimõeldud reklaamilahendused loodi

tootmisosakonna kõrvale ka disaini- ja müügiosakond, mille peamised tööülesanded on uute

klientide leidmine, klientide teenindamine, uute reklaamilahenduste väljatöötamine, tootmise

ettevalmistus, ettevõtte turundamine.

Tootmisosakonnas on ette nähtud töökoht kolmele töölisele (töökoja meister, tootmise

projektijuht ja meistri abiline), kuid hetkel töötab siin 1,5 töölist, kes tegelevad tootmise

juhtimise, printimise, paigaldamise, reklaamide valmistamise ja projektide juhtimisega.

Lisaks on sõlmitud koostööleping ettevõttega, kes tegeleb reklaamide ja kleebiste transpordi

ja paigaldamisega.

3

Disaini- ja müügiosakonnas on 4 töökohta (disainer, disaini- ja müügi assistent, müügijuht,

raamatupidaja), kuid hetkel töötab siin 1,5 inimest. Lisaks tootmisosakonnale toimub

erinevate projektide raames tihe koostöö veel copywriter-keeletoimetaja, veebispetsialisti,

flash programmeerija, fotograafi, küljendaja, tõlkijate ja turundusspetsialistiga.

Ettevõtte müügitulu 2008 aastal oli 2,1 miljonit krooni ja 2009 aastal oli 1,59 miljonit krooni.

Enamus tööd jõuab Eesti turule. Välisriikides on kliente leitud Soomes ja Norras. Kolme

tegevusaasta jooksul on saavutatud oluline turupositsioon ning konkureeritakse juba tuntud

heade tegijatega.

2009 aastal toimus vahetus omanikeringis, kui lahkusid 2 asutajat. Tulenevalt keerulistest

majandustingimustest ja peaaegu et kokku kukkunud reklaamiturust, ei hakatud vabu

ametikohti täitma. Lisaks eelnevale tuli alandada töötasusi 2 korda, et üle elada rasked ajad.

Ettevõtte tugevuseks võib lugeda kollektiivi noorust (22-30a), avatust uutele tehnoloogiatele

ja materjalidele, know-how-d reklaami- ja turundus valdkonnas, kliendisõbralikust ning

professionaalset suhtumist oma tegemistesse.

1.2 Tegevusalad

Tootmisosakond tegeleb reklaamide tootmisega kasutades erinevaid masinaid ja

tehnoloogiaid. Tooteid iseloomustab allolev nimekiri:

• Laiformaadiline printimine

• Kleebiste valmistamine

• Kristallkleebiste valmistamine

• Reklaamkleebised sõidukitele

• Reklaambännerite trükkimine

• Reklaamstendide valmistamine

• Valgusreklaamide valmistamine

• Vitriinide ja akende kujundamine

• Reklaamtahvlite valmistamine

• Seinapiltide trükkimine ja raamimine

• Fototapeetide trükkimine ja paigaldamine

• Suunaviitdade ja majajuhtide valmistamine ja paigaldamine

4

• Reklaam riietele

• Erinevad reklaamtrükised

• Eriprojektid ja projektijuhtimine

Disaini- ja müügiosakond tegeleb klientide leidmise ja haldamisega, reklaamide- ning

disainilahenduste väljatöötamisega, mida iseloomustab allolev nimekiri:

• outdoor reklaamid

• disainilahendused mootorsõidukitele

• trükised

• veebigraafika

• reklaami-, turundus- ja kujundusprojektide juhtimine

• tootmise vahendus

1.3 Struktuur

Ettevõtte toimimist iseloomustab alltoodud joonis 1.

Joonis 1 AFF OÜ struktuur

Ettevõtte tegevused võiks mõtteliselt jagad neljaks: tootmine ja paigaldus, turundus- ja

disainitegevus, projekti- ja müügijuhtimine, raamatupidamis- ja finantstegevus. Ametlikult

kuuluvad firma juhatusse kaks firma esmaasutajat kuid firmasiseselt on kokku lepitud, et

juhtimis- ja finantsotsused tehakse alati kolme osaniku vahel, samuti personali puudutavad

5

otsused. Ükski juhatuse liige, ega osanik eraldi palka nende tegevuste eest ei saa. Kolme

osaniku vahel on vastutusalad jaotatud alljärgnevalt: vastutus tootmise eest, vastutus

raamatupidamise eest, vastutus müügi-, turundus- ja kujundusprojektide eest. Ettevõtte

osanike vahel kehtib kirjutamata reegel: kõik osanikud on aktiivsed ning töötavad firmas

igapäevaselt.

6

2 AFF OÜ FINANTSARUANNETE ÜLEVAADE JA ANALÜÜS

Finantsanalüüs algab põhiliste finantsaruannete uurimisega. Rahandusanalüütiku uurimistöö

toormaterjalideks on ettevõtte raamatupidamise aastaaruanded. Neid kohandatakse analüüside

tarvis vastavate tabelite, täiendavate kirjete jne abil. Samal ajal tuleb arvestada veel

raamatupidamisbilansi piiratusega: bilanss ei peegelda tegelikku väärtust, sest hindamise

aluseks on võetud soetamisväärtus, mõnele kirjele tuleb analüüsi käigus anda ligikaudne

hinnang (nt debitoorne võlg, põhivara), tuleb arvestada mõnede kirjete (nt põhivara)

väärtuskasvuga ning bilanss ei peegelda mitut olulist tegurit (nt inimressursse), mille väärtust

tuleb ligilähedaselt hinnata. (10 lk 13)

Finantsanalüüs oma olemuselt on induktiivne analüüs, mis seisneb mitme üksiku näitaja

põhjal üldiste järelduste tegemises. Analüüsi tulemuste interpreteerimine on loominguline,

kuid kõige vastutusrikkam etapp, mis nõuab konkreetset lähenemist.

Kokkuvõtvalt võib finantsanalüüsi läbiviimise jagada kolme etappi (12 lk 15):

1) ettevalmistav etapp, millel töötatakse välja analüüsi eesmärgid, millistele küsimustele

tahetakse vastust saada;

2) näitajate arvutamine ja interpreteerimine;

3) analüüsi tulemuste üldistamine ja ettepanekute väljatöötamine firma edasiseks

tegevuseks (milline seisukord on ja mida tuleks teha?).

Aruandluse analüüsimisel rakendatakse järgmisi meetodeid (12 lk 17):

1. Aruandluse horisontaalanalüüs - aruandluse mitme perioodi näitajate väärtuse

võrdlus, muudatuste väljatoomine absoluutsummas ja protsentides.

2. Aruandluse vertikaalanalüüs - üksikute näitajate osakaalu arvutamine kogumis.

3. Rahandussuhtarvude arvutamine – s.o põhiline analüüsi meetod. Suhtarv on kahe

või enama aruandelise näitaja jagatis, mida väljendatakse kordades, protsentides,

päevades ja/või kroonides.

7

2.1 Ettevõtte bilanss

Ettevõtte raamatupidamisbilanss kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali teatud

kuupäeva seisuga. Seega on tegemist seisundiaruandega.

Bilanss on ettevõtte vara ja selle katteallikate vastastamise kombineeritud mudel, mille :

Varad ehk aktivad on objekstid, mis on firma valduses ja mille kasutamisest saab firma

kasumit. Igas varas kätkeb potensiaalne tulu. Et asja või õigust saaks ettevõtte varana

kajastada, peab see vastama kolmele tingimusele:

1. eeldatav positiivne rahaline sissetulek, st. firma juhtkonna arvates vara kasutamisega

kaasnev sissetulek on suurem, kui selle kasutamisega kaasnev väljaminek. Teisi

sõnu, vara toob raha rohkem sisse, kui viib välja. Näiteks kui autorentimisega

tegelev firma soetab uue sõiduauto, on selge, et sellega peaks kaasnema tulude

suurenemine.

2. Vara on ettevõtte valduses, st. firma on eelnevate tehingute tagajärjel tekkinud õigus

vara kasutada ja kontrollida. Siinjuures on oluline märkida, et vara ei pruugi olla

firma omanduses. Näiteks kapitaalrentimise puhul lähevad kõik vara kasutamisega

seotud õigused ja riskid üle rentnikule, mistõttu see vara võetakse rentniku bilansis

arvele rendiperioodi alguses, kuigi tegelikult jääb vara rendileandja omandusse kuni

rendiperioodi lõpuni.

3. Vara maksumust saab usaldusväärselt ja objektiivselt mõõta. Näiteks paljude

firmade kõige väärtuslikum ressurss on firma personal. Kuid seda ei kajastata firma

varana, sest puudub objektiivne alus personali „maksumuse” hindamiseks.

Aktivad kui ettevõtteprotsessis aktiivselt kasutatavad varad jagunevad:

� Käibevaraks: raha, samuti asjad ja õigused, mis tõenäoliselt muutuvadrahaks ning asjad ja

õigused, mis võimaldavad ära hoida raha väljaminekut (lühiajalises plaanis).

� Põhivaraks: vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul, tavaliselt üle

ühe aasta. Ettevõte soetab põhivara ostu teel ning oma ettevõttes valmistamise teel.

Põhivara soetuskulud kapitaliseeritakse ja arvestatakse maha selle vara kasutamisea (v.a.

piiratud kasutuseaga põhivara) jooksul, millega tagatakse tulude ja kulude vastavuse

printsiibi nõude realiseerimine põhivara arvestamisel. Bilansi aktivas kajastavate

varaobjektide kogumi soetus- (katte)allikad asuvad bilansis passivas. Põhivara jaguneb

8

pikaajalisteks finantsinvesteeringuteks ning materiaalseks ja immateriaalseks põhivaraks.

Pikaajalisteks finantsinvesteeringuteks on peamiselt teiste ettevõtete aksiatesse ja

osadesse investeeritud vahendid. Materiaalse põhivara objektidel on füüsilis – naturaalne

kuju. Oma loomulike füüsiliste, tehniliste jne. omaduste tõttu kasutatakse neid

ettevõtteprotsessis toodangu valmistamiseks, kaubategevuse korraldamiseks, teenuste

osutamiseks jne. pikemat aega. Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad ostetud patendid,

litsensid, kontsessioonid, finantsid, kaubamärgid, firmaväärtus (goodwill), samuti

ettevõttes kapitaliseeritud asutamisväljaminekud ja arenguväljaminekud.

Passivad on lühi- ja pikaajalised kohustused (võõrkapital) ja omakapital:

� Kohustuste mõiste tähendab võlgnevust teiste poolel (füüsilisele, juriidilisele isikule)

juba toimunud majandustehingute tõttu. Kohustus on seega võlg, mis nõuab tulevikus

vara loobumist, ta on nõudmine ettevõtte aktivate vastu. Pikajaliseks loetakse

kohustust, mille maksetähtaeg on üle aasta. Kõik muud kohustused on lühiajalised.

� Omakapital tähendab bilansi aktivate ja võlgade vahelist hälvet. Ta ei ole vara, vaid

bilansi passivas asuv vara katteallikas, vara omanikupoolest finantseerimist

iseloomustav abstraktne arvsuurus, mille reaalne varaline ekvivalent asub bilansi

aktivas. Ettevõtte asutamiseks võrdub omakapital: omaniku poolt sissemakstud

kapitaliga ja seejärel lisandub sinna kogu teenitud kasum, mille arvel ei ole omanikele

(dividendina) väljamakseid tehtud.

Vara ja vara katteallikad jagunevad bilansi aktiva- ja passivapoolel nende majandusliku sisu

ja otstarbe järgi rühmadeks, rühmade sees aga konkreetseteks bilansikirjeteks. Rühmitamisel

ja rühmadesisesel liigendamisel lähtutakse kindlatest põhimõtetest, mis tagavad vara ja

kohustuste läbimõeldud, loogiline ja ülevaatliku paigutamise ning järjestamise bilansis.

Peamiseks vara liigendamise kriteeriumiks on likviidsuspõhimõtete, kohustuste liigendamisel

aga õigussuhetest tulenev tähtajalisuse põhimõte.

Vara ja vara katteallikate rühmitamine ja rühmadesisene liigendamine avaldub

bilansiskeemina. Bilansiskeeme ei ole lubatud muuta. Vajaduse korral võib üksikuid

bilansikirjeid täiendavalt all-liigendada.

9

Ehkki bilansiskeemijärgselt üksikute vara- ja kapitaliosade otsene seos on määratav, vaid

üksikjuhtudel, annab taoline liigendusskeem ilmeka ülevaate ettevõtte vara ja selle

katteallikate struktuurist.

Bilansi kõige suurem puudus on, et ta ei peegelda firma tegelikke väärtust, kuna varude

hindamise aluseks on võetud nende soetusmaksumus. Kõrge inflatsiooni perioodidel

muutuvad bilansis toodud arvud väga kiiresti ebaadeksvaatseteks. Teine asjaolu, mis seab

piiranguid kasutamisel, on see, et bilanss iseloomustab firma seisundit ainult teatud

ajamomendil. Kui ettevõtte tegevus on hooajaline, ei pruugi bilanss firma finantsseisundit

adekvaatselt kajastada.

Bilansis esitatakse ettevõtte finantsseisundit ehk äriseisu majandusaasta lõppkuupäeva

seisuga.

2.1.1 Bilansi vertikaalanalüüs

Bilansi vertikaalanalüüsis võetakse näiteks 100%-ks varade kogusumma, kõik ülejäänud

bilansikirjed näidatakse protsentides, mille nad moodustavad varade kogusummast.

Analoogiliselt võib toimida kohustusi ja omakapitali kajastavate kirjetega. Bilansi

vertikaalanalüüs võimaldab fikseerida näiteks käibe- ja põhivarade osakaalu bilansis ja

bilansis toimuvaid muudatusi aruandeperioodil.

Analüüsi aluseks on võetud ettevõtte raamatupidamise bilanss, kus on ära toodud viimase

kolme aasta seisund (vt lisa 1). Vastavalt bilansile on koostatud ka bilansinäitajate

vertikaalanalüüs (vt lisa 2).

Bilansinäitajate vertikaalanalüüs näitab, et põhivarad moodustavad kogu ettevõtte varadest üle

poole, nagu on näha allolevast joonisest (vt joonis 2). Põhivara suurem osakaal on ka

loogiline, sest põhivara on ju põhiline ettevõtte tulude allikas. See tuleb ka osaliselt ettevõtte

iseloomust – teenuse osutamiseks on soetatud kallis ja kvaliteetne tehnika, mida ei ole vaja

igal aastal uuendada.

Ettevõtte käibevaradeks on ainult raha ja nõuded ja ettemaksed, siis võib siit järeldada, et

teenuste osutamiseks soetatakse kogu vajalik materjal vastavalt projektile, sest käibevarade alt

puuduvad varud ja valmistooted. Kuna aga nõuded ja ettemaksed moodustavad kogu aktivate

10

osast kõigil kolmel aastal peaaegu ühe kolmandiku (2007 a 28,03%, 2008 a 28,61% ja 2009 a

35,46%), siis võiks siit järeldada, et ettevõttel on probleeme teenuste eest raha kättesaamisega

või aga osutatakse teenuseid igal kuul niivõrd suure summa eest, et nii suur laekumata arvete

osa iga kuu lõpus ei ole ettevõtte omanikes tähelepanu äratanud.

Joonis 2 Käibevara ja põhivara suhe

Passiva poolelt on näha, et omakapitali suhe võõrkapitali on aasta aastalt järjest paranenud (vt joonis 3), kus omakapitali osakaal 2009 aasta lõpus moodustab juba 61,37%.

Joonis 3 Omakapitali ja võõrkapitali võrdlus

Lühiajaliste kohustuste osakaal passivas on igal aastal stabeelselt langenud. Eriti on see langenud 2009 aastal, mis tuleneb sellest, et ära on tasutud lühiajaline laen ettevõtte omanikele ja uusi kohustusi ei ole peale võetud. Hankijatele tasumata arvete osakaal on olnud

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2009 2008 2007

Kokku põhivarad

Kokku käibevarad

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2009 2008 2007

Kokku omakapital

Kokku kohustused

11

kõigil kolmel aastal olnud stabiilne. Lühiajaliste kohustuste alanemine on ka oluliselt vähendanud ettevõtte likviitsusriske, mis antud majandusolukorras avaldab väga positiivset mõju kreeditoridele, kui ettevõttel peaks olema soovi võõrkapitali abil põhivara soetada. Omakapitali osakaalu suurenemine aasta aastalt tuleneb ka sellest, et ettevõtte omanikud ei ole välja maksnud dividende. See võib tuleneda sellest, et puudub piisav kogus vaba sularaha või kogutakse seda hinnalise põhivara soetamiseks.

2.1.2 Bilansi horisontaalanalüüs

Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida, millised on toimunud muutused ettevõtte

varade kirjetel, kuidas on lood ettevõtte kohustustega – kas ettevõte on suurendanud või

vähendanud laenukohustusi ja kas need muutused on olnud ettevõttele soodsad või mitte.

Nagu näha allolevast tabelis (vt tabel 1), moodustuvad ettevõtte varad rahast, nõuetest ja

ettemaksetest, materiaalsest ja immateriaalsest põhivarast.

Tabel 1

Ettevõtte varad aastatel 2007 kuni 2009, kroonides (lisa 1)

Nagu allolevast tabelist (vt tabel 2) on näha, siis käibevarad on suurenenud 2009 aasta jooksul 60306 krooni võrra ehk 33,79%, mis antud majanduskliimas on väga tänuväärne, sest likviitsete käibevarade suurenemisel väheneb ettevõtte likviitusrisk ja võimaldab võõrkapitali abil teha investeeringuid põhivarasse, sest ka usaldusväärsus kreeditoride seas tõuseb. Kuna aga nõuded ja ettemaksed moodustavad käibevaradest väga suure osa ja kogu aktivast 2009 aastal tervenisti 35,46%, siis sellest võib tekkida ettevõttele väga suur probleem, kuna vaba raha seisab teiste ettevõtete pangakontodel ja ei ole ka täpselt teada, kui kiiresti see ettevõtte käsutusse satub. Ilmselgelt on vaja sellele probleemile rohkem tähelepanu pöörata! Nii bilansimaht kui ka põhivara on summaatselt aasta aastalt langenud. Siit võib järeldada, et ettevõtte asutamisel on soetatud kogu vajalik põhivara ja seda ei ole vaja tihti uuendada.

Tabel 2

31.12.2009 31.12.2008 31.12.2007

Raha ja pangakontod 49 940 17 829 25 501

Nõuded ja ettemaksed 188 844 160 649 184 326

238 784 178 478 209 827

Materiaalne põhivara 292 844 379 840 442 448

Immateriaalne põhivara 994 3 107 5 219

293 838 382 947 447 667

532 622 561 425 657 494

(kroonides)

Kokku varad

Varad

Käibevara

Kokku käibevarad

Põhivara

Kokku põhivarad

12

Ettevõtte varade muutus aastatel 2007 kuni 2009, kroonides/protsentides (autori koostatud)

Passiva poolelt on näha, et ettevõtte kohustused vähenevad aasta aastalt (vt tabel 3).

Tabel 3

Ettevõtte kohustused aastatel 2007 kuni 2009, kroonides (lisa1)

Kohustuste vähenemine on iseenesest hea, sest kui ettevõttel on endal piisavalt vahendeid

investeerimiseks, siis ei ole selleks ju vaja kasutada kallist võõrkapitali, kuid see võib ka

näidata seda, et ettevõttele kas ei ole antud laenu, või ei julge juhatus lisakohustusi vastu

Muutus Muutus

kr % kr %

Raha ja pangakontod -7672 -30,09 32111 180,11

Nõuded ja ettemaksed -23677 -12,85 28195 17,55

-31349 -14,94 60306 33,79

Materiaalne põhivara -62608 -14,15 -86996 -22,90

Immateriaalne põhivara -2112 -40,47 -2113 -68,01

-64720 -14,46 -89109 -23,27

-96069 -14,61 -28803 -5,13

Põhivara

2007 → 2008

Varad

Käibevara

2008 → 2009

Kokku põhivarad

Kokku varad

Kokku käibevarad

31.12.2009 31.12.2008 31.12.2007

Laenukohustused 61 570 125 442 236 368

Võlad ja ettemaksed 60 952 108 052 74 078

Kokku lühiajalised kohustused 122 522 233 494 310 446

Laenukohustused 83 221 144 790 202 232

Kokku pikaajalised kohustused 83 221 144 790 202 232

205 743 378 284 512 678

Osakapital nimiväärtuses 40 000 40 000 40 000

Kohustuslik reservkapital 4 000 4 000 0

Eelmiste perioodide jaotamata

kasum (kahjum) 139 132 100 816 0

Aruanddeaasta puhaskasum

(kahjum) 143 747 38 325 104 816

326 879 183 141 144 816

532 622 561 425 657 494

Kokku kohustused

Omakapital

Kokku omakapital

Kokku kohustused ja omakapital

Passiva

Kohustused ja omakapital

Kohustused

Lühiajalised kohustused

Pikaajalised kohustused

13

võtta, või ettevõte lihtsalt ei vaja hetkel lisainvesteeringuid.

Nagu näha allolevas tabelis (vt tabel 4)

Tabel 4

Ettevõtte kohustuste muutus aastatel 2007 kuni 2009, kroonides/protsentides (autori koostatud)

Passiva poolelt on veel näha, et võõrkapitali osakaal aasta aastalt väheneb ja omakapital

suurenenb. Võõrkapitali kaasamiseks investeeringuteks on see väga hea näitaja. 2009 aastal

tõimunud majandustegevuse tulemusena on suudetud suurendada puhaskasumit tervenisti

105422 krooni ehk 275,07%, mis on väga hea tulemus. Samas on oluliselt suurenenud

akumuleeritud kasumi osakaal, mis on ka iseenesest hea, kuid kui dividendide väljamaksmist

segab see, et vaba raha on kinni laekumata arvete all (palgad ja maksud tehtud töö pealt on

juba tasutud), siis see võib saada probleemiks ka lühiajaliste kohustuste teenindamisel, mis

võib kokkuvõttes ettevõttele saatuslikuks saada, kui selle probleemiga rohkem tegelema ei

hakata.

Muutus Muutus

kr % kr %

Laenukohustused -110926 -46,93 -63872 -50,92

Võlad ja ettemaksed 33974 45,86 -47100 -43,59

Kokku lühiajalised kohustused -76952 -24,79 -110972 -47,53


Kokku pikaajalised kohustused -57442 -28,40 -61569 -42,52

-134394 -26,21 -172541 -45,61

Osakapital nimiväärtuses 0 0,00 0 0,00

Kohustuslik reservkapital 4000 0,00 0 0,00Eelmiste perioodide jaotamata

kasum (kahjum) 100816 0,00 38316 38,01Aruanddeaasta puhaskasum

(kahjum) -66491 -63,44 105422 275,07

38325 26,46 143738 78,49

-96069 -14,61 -28803 -5,13

Passiva


Omakapital

Kokku kohustused

Kokku omakapital


2007 → 2008 2008 → 2009


Kohustused


14

2.2 Ettevõtte kasumiaruanne

Ettevõtte äritegevuse edukuse kriteeriumiks on kasum. Kasumiaruanne on bilansiga tihedalt

seotud perioodiline tulemiarvestus, mis koostatakse majandusaasta kulu- ja tulukontode

käivete alusel ja mis annab sellega ülevaate firma majandusaasta tegevustulemi (kasum,

kahjum) kujunemise protsessist.

Eritstatakse tulusid ja kulusid. Tulud on aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade

suurenemine või kohustuste vähenemine. Kulud on aruandeperioodi väljaminekud,

milletekkimisega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. Tulud on varade

siisetulek firmasse; kulud on varade väljaminek või kasutamine.

Firma aasta kasum või kahjum arvutatakse aasta jooksul teenitud ja nende teenimiseks tehtud

kulude vahena. Kui tulud on kuludest suuremad saadakse kasumit, vastupidisel juhul on

tegemist kahjumiga. Tegevuse tulem – kasum, kahjum ja selle komponendid (tulud ja

kulutused) – on juhtimisotsuseid vastuvõtvate ametiisikute töö hindamise kriteerum.

Kasumi/kahjumi konto on juhtimise baromeeter. Kasumi/kahjumi analüüs avab juhtimisvead,

väldib pankrotti.

Tulud ja kulud fikseeritakse nende tekkimise momendil, sõltumata sellest, kas raha on

laekunud või välja makstud (tekkepõhine arvestusprintsiip). Et toodetud ja müüdud kogused

ei ole tavaliselt kooskõlas, tuleb (aruande)perioodi põhitegevuse tulemi kindlakstegemiseks

tulud ja kulutused arvestuslikult üksteisegs kooskõlastada. See on saavutatav kas kulutuste

kooskõlastamise teel perioodi tuluga (kogukulumeetod) või tulu kooskõlastamise teel perioodi

kulutustega (käibekulumeetod). Seega ei pruugi kasumiaruandes toodud arvud näidata raha

tegelikku laekumist ja väljaminekut.

2.2.1 Kasumiaruande vertikaalanalüüs

Huvitavaid tulemusi annab kasumiaruande vertikaalanalüüs. Siin võetakse müügikäive 100%-

na ja edasi määratakse kindlaks üksikute näitajate osakaal müügikäibest. Teisisõnu tuuakse

välja müügikäibe ühe krooni jagunemine kululiikideks ja kasumiks, uuritakse struktuuride

dünaamikat ja võrreldakse normidega.

Normidena saab kasutada lisaks tootmisharu keskmistele näitajatele ka konkurentide

vastavaid näitajaid.

Analüüsides Aff OÜ kasumiaruannet (vt lisa 5), mis on koostatud skeem 1 (kogukulumeetod)

järgi näeme, et kõige suurem osa kasumist läheb kauba, materjali ja teenuste soetamisele.

15

Tabel 5

Kasumiaruande vertikaalanalüüs, 2007 kuni 2009, protsentides (autori koostatud)

Eelpool ära toodud tabelist (vt tabel 5) näeme, et läbi aastate kauba, materjali ja teenuste

ostukulu osakaal olnud ka kõige stabiilsem, moodustades keskmiselt 45,79-47,41%. Sarnane

osakaal on ka finantskuludel, mis moodustavad kolme aasta lõikes keskmiselt 1,45-0,68%.

See tuleb ilmselt ka sellest, et ettevõttel on ainult üks kapitalirendileping, mille intressimäära

mõjutab suurelt kuue kuu euribor, mis viimasel aastal on oluliselt langenud. Samas tuleb

tähelepanu pöörata tööjõukuludele. Kui tööjõukulude osakaal moodustab ligikaudu 20%

kõikidest kuludest on ettevõtte kasumimarginal 10% lähedal. Kui 2008 aastal tööjõukulude

osakaal oli 39,25% siis järsult kahanes ka kasumimarginal, mis oli ainult 1,81%. See näitab,

et ettevõtte töötajate palganumber oli põhjendamatult suur ja palgakulu sõi täielikult ära

kasumi. Ka põhivara kulumi osakaal on olnud läbi aastate suhteliselt samal tasemel , kõikudes

5,6-7,84% piires. Kulumi osakaalu minimaalne kõikumine tuleb sellest, et põhivara on juurde

soetatud väga väikeste summade eest ja tööd tehakse pidevalt vananevate seadmetega.

2.2.2 Kasumiaruande horisontaalanalüüs

(protsent müügitulust)

31.12.2009 31.12.2008 31.12.2007

100,00 100,00 100,00

0,88 0,06 0,01

-45,79 -46,79 -47,41

-17,93 -5,65 -10,07

-19,59 -39,25 -23,12

-7,84 -5,60 -7,68

-0,01 -0,06 -0,01

9,72 2,70 11,71

-0,68 -0,89 -1,45

9,04 1,81 10,27

Finantstulud ja -kulud

Aruandeaasta puhaskasum

Kasumiaruande vertikaalanalüüs

Müügitulu

Muud äritulud

Kaubad, toore, materjal ja teenused

Mitmesugused tegevuskulud

Tööjõukulud

Põhivara kulum ja väärtuse langus

Muud ärikulud

Ärikasum (-kahjum)

16

Kasumiaruande horisontaalanalüüs näitab kulude ja tulude kasvu või vähenemist, samuti

milline kulukirje on oluliselt mõjutanud kasumit.

Tabel 6

Kasumiaruande horisontaalanalüüs, 2007 kuni 2009 (autori koostatud)

31.12.2007 lõppes Aff OÜ-l esimene majandusaasta. Esmiese aasta kohta oldi üllatavalt

edukad, kuna ettevõtte müügitulu jõudis 1 020 780 kroonini ja puhaskasum oli 104 816

krooni, mis teeb kasumimarginaliks 10,27 %.

Lähtudes esimesest majandusaastast ja ettevõtte kasvuootusest suurendati ka töötajatele

makstavaid töötasusi. Töötasud suurenesid summaarselt 592 950 krooni võrra ja olid 2008

aasta lõpus juba 828 959 krooni, kasvades aasta lõikes tervelt 251,24%. Kahjuks ei jõudnud

aga tööjõukulude suurenemise tendentsile järgi müügitulu kasv. Müügitulu küll kasvas aasta

lõikes 1 091 186 krooni võrra ja oli aasta lõpuks 2 111 966 krooni, kasvadest tervelt 106,9%,

kuid võrreldes tööjõukulude kasvuga oli see siiski 144,34% võrra väiksem.

Kui kauba, materjali ja teenuste ostukulu suurenes sarnaselt müügitulule aasta lõikes 504 349

krooni võrra, olles aasta lõpuks kokku 988 294 krooni, mis annab aastaseks kasvuks 104,22%.

Kuna kauba, materjali ja teenuste ostukulu moodustab kogu kuludest kolme aasta lõikes

keskmiselt 46%, siis selle kululiigi osakaal majandustulemuste osakaalu nii suurelt ei mõjuta

kui tööjõukulud.

Möödunud majandusaastal kahanes ettevõtte müügitulu 24,72% ja sarnaselt müügitulule

kahanes ka väljaminekud kaupade ja materjalide soetamisele 26,34%. Kuna aga 2009 aastal

Muutus Muutus

kr % kr %

1 091 186 106,90 -522 027 -24,72

1 092 1 186,96 12 815 1082,35

-504 349 104,22 260 323 -26,34

-16 465 16,01 -165 842 139,02

-592 950 251,24 517 499 -62,43

-39 770 50,70 -6 474 5,48

-1 222 1 673,97 1 130 -87,26

-62 478 -52,25 97 424 170,62

-4 013 27,18 8 000 -42,61

-66 491 -63,44 105 424 275,08

2008 → 2009

Muud ärikulud

Ärikasum (-kahjum)



2007 → 2008

Kasumiaruande horisontaalanalüüs

Müügitulu

Muud äritulud



Tööjõukulud


17

vähendati tööjõukulusid tervelt 517 499 krooni võrra, mis on aasta lõikes 62,43%, kasvas

puhaskasumi marginal esimes aasta tasemele, olles 9,04%, ja oli 2009 aasta lõpuks 143 749

krooni. See on väga suurepärane tulemus, kui arvestada üldist majanduskliimat ja hetkelist

reklaamiturgu.

Teiste kululiikide võrdlemislél ei ole erilist mõtet, sest nende osakaal võrreldes

tööjõukuludega ja peamiste kaupade ja teenuste soetamise kuludega ei ole märkimisväärne ja

nende absoluutväärtus kroonides on niivõrd väike, et juba 1000 kroonine muutus annab

protsentuaalselt väga suure muutuse aasta lõikes.

18

3 SUHTARVUDE ANALÜÜS

Suhtarvudeks nimetatakse suhteliste suuruste arvväärtusi. Suhtarvu meetod on majanduslike

nähtuste koostise, eri nähtuste vaheliste proportsioonide ja varjatud seoste uurimise

lihtsamaid, ühtlasi kõige enam kasutatavaid mooduseid. Suhtarvude kaudu võib algselt

mittevõrreldavatest absoluutarvudest tuletada mitmesuguse (mõiste)sisuga võrreldavaid arve.

(1 lk 305)

Finantssuhtarvude allikaks on tavapäraselt firmade finantsaruanded. Tulemuste objektiivsust

mõjutab ettevõtete erinev vanus ning arengupositsioon. Turule siseneja areng õigel

positsioonil on kiire ja järsult tõusva trendiga. Turul juba tegutseva ettevõtte tõus ei pruugi

olla järsk vaid püsivalt stabiilne või langeva trendiga. Ettevõtete tulukusele avaldab mõju ka

üldine finantsmajanduslik olukord ning valitud tegevusvaldkonna olulisus

majanduskeskkonnas.

Võrreldes omavahel kahte või enamat sama tegevusvaldkonna ettevõtet, tuleb tähelepanu

pöörata finantsaruannete koostamise arvestuspõhimõtete sarnasusele või erinevusele.

Suhtarvude kasutamine annab võimaluse omavahel võrrelda erineva suurusega ettevõtteid.

Ettevõtte siseselt võimaldab suhtarvu analüüs hinnata organisatsiooni tegevust erineval

arenguetapil. Analüüsi käigus võrreldakse ettevõtte suhtarve eelmiste aastate näitajatega ning

konkurentide andmetega.

Suhtarv mõõdab kahe erineva näitaja suhet. Finantsarvud võimaldavad analüüsijal teha

ettevõtte rahanduslike näitajate võrdlusi erinevatel perioodidel ja võrrelda neid teiste

ettevõtete omadega. Suhtarvudega on mõtet analüüsida viimast 3 - 5 aastat. Siis on näha, kas

ettevõtte finantsseis on paranenud või halvenenud.

Samuti on suhtarvudega võimalik iseloomustada ettevõtte tegevust erinevate huvigruppide

lähtepositsioonist. Aktsionärid on eelkõige huvitatud ettevõtte kasumlikkuse näitajatest,

võlausaldajad maksevõimest ning ettevõtte juhid tegevuse tulemuslikkusest ning võimalikest

ohtudest.

Finantsanalüütik peab otsustama, millist (finantsaruanded, ettevõtte tegevusvaldkonda,

majandusinformatsiooni) ja kui palju (viis aastat? kümme aastat?) informatsiooni analüüsida.

19

Analüütik peab suure hulga informatsiooni hulgast välja valima kõige olulisema hindamaks

ettevõtte olukorda praegu ja tulevikus. Rahandussuhtarv on näitajate jagatis, mida

väljendatakse protsentides või kordades.

3.1 Likviitsuse suhtarvud

Likviidsusanalüüs seisneb peaasjalikult lühiajalise maksevõime analüüsimises, mille käigus

püütakse hinnata, kuivõrd ettevõte saab oma lühiajalised kohustused tasutud. Firma võime

lühiajalisi võlgu tähtajaliselt tasuda sõltub suuresti sellest, kas firmal on küllaldaselt raha ja

kergesti rahastatavat vara. Sellest lähtuvalt on likviidsusnäitajad seotud käibevara või selle

osaga, kuna nimelt käibevarast tasutakse ettevõtte võlad.

Kõige likviidsem vara on raha kassas või pangas, järgnevad väärtpaberid, ostjate debitoorne

võlgnevus. Likviidse vara mõiste ei laiene varudele, ettemaksetele, samuti põhivarale.

Firma likviidsusnäitajatest on kõige rohkem huvitatud lühikreeditorid. Levinumad

likviidsusnäitajad on maksevõime tase ning kiire maksevalmiduse kordaja.

Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ehk makasevõime tase (curret ratio - CR) näitab, mitu

korda on käibevara kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast:

käibevara

Maksevõime tase ( CR ) = , (Valem 1)


2007 a. CR = 0,68

2008 a. CR = 0,76

2009 a. CR = 1,95

Maksevõime üldise taseme näitajate iseloomustus:

Kui CR on suurem kui 1,6 - ettevõtte finantsolukord on hea;

Kui CR on 1,20 ......... 1,59 - rahuldav;

20

Kui CR on 0,90 ......... 1,19 - mitterahuldav;

Kui CR on alla 0,90 - nõrk , st antud hetke seisuga on ettevõttel käibekapitali puudujääk.

Nagu näha, oli ettevõtte maksevõime 2007 ja 2008 aastal nõrk, mida näitab ka bilansinäitajate

vertikaalanalüüs (vt lisa 2), kus raha osakaal aktivatest moodustas vastavalt 3,88% ja 3,18%.

2009 aasta lõpuks ona aga ettevõtte maksevõime juba hea, mida iseloomustab ka raha osakaal

aktivatest, mis oli 9,38%. Ilmselgelt paranes ettevõtte maksevõime tänu tööjõukulude

olulisele vähendamisele 2009 aastal.

Kiire maksevalmiduse kordaja ehk happe test (quick ratio, acid test, liquidity ratio) lahendab

selle probleemi, kuna ta kajastab kõrgema likviidsusega käibevara suhet lühivõlgadesse.

Suhtarvu nimetaja on ikka sama (lühiajalised kohustused), kuid lugejat on vähendatud kõige

väiksema likviidsusega käibevara (varud ja ettemaksed) võrra. Happe test näitab mitu korda

käibevara kogumaksumus ületab lühiajaliste kohustuste kogusumma. Seda näitajat võib

tõlgendada ka teisiti – kui palju on kiirelt käibivat käibevara lühiajaliste kohustuste iga krooni

(dollari, euro jne.) kohta.

Kiire maksevalmiduse kordaja puudusena võib mainida asjaolu, et turustatavad väärtpaberid

võetakse arvele soetushinnas ning praktikas neid tavaliselt ümber ei hinnata. Seetõttu võib

turustatavate väärtbaberite bilansiline maksumus olulidelt erineda nende maksumusest

turuhinnas. Seda peab kiire maksevalmiduse kordajat kasutades silmas pidama.

(käibevara – varud) likviidsed varad

Kiireloomuliste maksete tase (QR) = , (Valem 2)


Kuna ettevõttel puuduvad varud ja ettemaksed, siis on antud hetkel kiireloomuliste

maksekordajate tase sama ettevõtte üldise maksevõime näitajatega.

Kui aga ettevõttel peaks olema varud ja ettemaksed, siis kiireloomuliste maksete taset (QR)

saab iseloomustada järgmiste näitajatega:

Kui suurem kui 0,9 - hea

Kui 0,6 ........0,89 - siis rahuldav

Kui 0,3 ........ 0,59 - siis mitterahuldav

Kui alla 0,3, siis nõrk.

Rahaliste vahendite tase (acid test) näitab, kas ettevõte oskab oma vaba raha kasutada või ei.

Kui AT on suurem kui 1, siis ettevõte ei kasuta oma raha efektiivselt

21

Rahaliste vahendite tase (AT ) = raha ja väärtpaberid (Valem 3)


2007 a. AT = 0,082

2008 a. AT = 0,076

2009 a. AT = 0,408

Siit on näha, et ettevõte kasutab üldiselt enda raha efektiivselt, kuid samas tuleks efektiivsuse

määramisel olla tähelepanelik ja vaadata ka ettevõtte üldist maksevõimet, et ei tekiks liigseid

kohustusi kreeditoride ees, mis või piirata oluliselt ettevõtte tegevust materjalide hankimisel.

3.2 Efektiivsuse suhtarvud

Varade kasutamise efektiivsusnäitajate ehk toimimissuhtarvude abil on võimalik hinnata kui

efektiivselt kasutab ettevõte oma varasid müügikäibe genereerimiseks.

Raha laekumise välde iseloomustab kui kiiresti ettevõtte krediitarved laekuvad ja mida

väiksem on see päevade arv, seda efektiivsemalt kasutab firma oma investeeringuid

debitoorsesse võlgnevusse. Keskmiseks tulemuseks loetakse, kui näitaja on alla 30 päeva.

Raha laekumise välde = Debitoorne võlgnevus x 360 (Valem 4)

Netokäive

2007 a. = 65

2008 a. = 27

2009 a. = 43

Antud tulemused näitavad seda, et ainult 2008 aastal oli raha laekumise välde normipiires.

Seda on võimalik näha ka bilansikirjete horisontaalanalüüsist (vt lisa 3), kus aasta

kokkuvõttes vähenes debitoorne osakaal 12,85 % ja moodudtas 2008 aasta lõpus aktivatest

28,61%. Ilmselt on selline debitoorse võlgnevuse tase ka normaalne, sest 2009 aastal see ei

suurenenud, kuid ettevõime maksevõime paranes oluliselt. Järelikult tuleks hakata välja

sorteerima ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid ja kaaluda, mis nendega edasi teha.

22

Kui aga arvestada, et väljastatud müügiarvete laekumise tähtajaks on märgitud 7 päeva, siis

on ilmselt raha kogumine kõige suurem probleem ettevõttes, mis vajab senisest oluliselt

rohkem tähelepanu.

Põhivarade käibekordaja (fixed assets turnover) – iseloomustab, kui efektiivselt kasutati

firma põhivara müügitulu ganereerimisel – kui palju müügitulu saadi põhivarasse

investeeritud iga krooni kohta:

Põhivarade käibekordaja = Netokäive (Valem 5)

Põhivarade keskmine maksumus

2007 a. = 2,28

2008 a. = 5,52

2009 a. = 5,41

Siit tuleb välja, et esimesel majandusaastal, kui tehti kõige suuremad investeeringud, teenisid

põhivarad kõige vähem. 2008 ja 2009 aastal on antud näitajad juba sarnased. Hetkel tundub,

et põhivaradesse on investeeritud keskmiselt, kuid alati oleks parem, kui nad teenivad

rohkem, mida on võimalik saavutada suurema müügituluga.

3.3 Võõrkapitali kasutamise suhtarvud

Võõrkapitali kasutamise suhtarvud mõõdavad ettevõtte laenuvahendite kasutamise astet. Kui

firma ei ole majandustegevuse tagajärjel suuteline tasuma oma võlgasid, ootab teda pankrot.

Käesolevas lõputöös analüüsitavate ettevõtete võõrkapitali kasutamise mõõtmiseks on autor

arvutanud võlakordaja näitaja.

Võlakordaja näitab mitu protsenti ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega ehk

võlakordaja näitab koguvõlgnevuse osakaalu bilansis. Pikaajalise maksevõime seisukohast on

ettevõtte positsioon seda parem, mida madalam on see suhtarv.

Võlgade tase = _____ kohustused _ ____

Kogupassiva ( omakapital + kohustused)

2007 a. = 0,78

23

2008 a. = 0,67

2009 a. = 0,39

Võlausaldajate nõue on, et võlgu ei oleks rohkem kui 2/3 bilansi mahust, vastasel korral oleks

raske uusi laene saada.

Näitaja suur väärtus tähendab kõrget intressimäära kreeditoride täiendava riski eest.

Kreeditorid on huvitatud võlakordaja võimalikult väikesest väärtusest ka seetõttu, et neil on

lootust rohkem tagasi saada isegi firma pankroti puhul.

Antud arvutused näitavad, et aasta aastalt on võlgade osakaal passivates pidevalt vähenenud.

Seda nõitab ka bilansikirjete vertikaalanalüüs (vt lisa 2), kus omakapitali osakaal on 2009

aasta lõpuks juba 61,37 %. See on ettevõttele väga hea, kui soovitakse võõrkapitali abil

investeerida.

3.4 Rentaabluse suhtarvud

Tasuvuse ehk rentaabluse suhtarvud annavad hinnangu ettevõtte tegevusele tervikuna.

Varade rentaablus (ROA) näitab, kui palju puhaskaumit teenis ettevõttesse paigutatud iga

kroon. Kõik firmad on huvitatud, et see oleks võimalikult suur.

Varade rentaablus = Puhaskasum * 100

Vara kokku

2007 a. = 16,94 %

2008 a. = 6,83 %

2009 a. = 26,99 %

Omakapitali puhasrentaablus (return on equity, ROE) näitab kasumit lihtaktsionäride

investeeritud kapitali ühe krooni kohta (1 lk 132). Omakapitali puhasrentaablus on leitav

valemiga 6:

Omakapitali puhasrentaablus Puhaskasum *100

24

(Valem 6)

Omakapitali rentaablus näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada

ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle .

Omakapitali puhasrentaabluse väärtus sõltub võõrkapitali osakaalust kogukapitalis. Kui

ettevõte kasutab varade soetamiseks suures osas võõrkapitali, on omakapitali suhteliselt

vähem ja sellest tingituna suureneb suhtarvu väärtus. Seega pakub laenu kasutamine

aktsionäridele suuremat tulu

2007 a. = 72,38 %

2008 a. = 20,93 %

2009 a. = 43,98 %

3.5 Pankrotianalüüs

Pankrott tähendab ettevõtte maksejõuetuks tunnistamist kohtu poolt Pankrotiseaduse alusel.

Maksevõime suhtarvudest võib järeldada, et Aff OÜ oli 2007 ja 2008 aastal ebastabiilne ja oli

pidev käibekapitali puudujääk. Tänu juhtkonna otsustavale tegevusele (palgakulude

vähendamine 62,43% võrra) 2009 aastal muutis ettevõtte käekäiku ja maksevõimet. Ettevõte

on maksevõimeline ja pankrotiohtu ei ole. Selleks veendumiseks on Edward Altman välja

töötanud pankrotiohtu prognoosiva vaelmi, mis on universaalne ja selle tulemust ei mõjuta

firma suurus ning tegevus.

Väidetavalt võib Edward Altmani mudel välja tuua tulevase pnkroti 90% juhtudest aasta ette

ja 80% juhtudest kaks aastat ette.

Z = 6,5x1 + 3,2x2 + 6,72x3 + 1,05x4

X1 = (käibevara – lühiajalised kohustused) / koguvara

X2 = säilitatud tulu / koguvara

Säilitatud tulu = puhaskasum + eelmiste perioodide jaotamata kasum

X3 = ärikasum / koguvara

X4 = omakapital / kohustused kokku

(ROE) = Omakapital

25

Näitajate iseloomustus

Z on suurem kui 2,6 – pankrotioht puudub

Z on 1,1 kuni 2,6 - ettevõtte seisund on ebastabiilne.

Z on väiksem kui 1,1 - viitab pidevale maksejõuetusele ja pankrotiohule.

2007 a. = 0,97

2008 a. = 1,18

2009 a. = 5,71

Ka pankrotianalüüs näitab, et ettevõte oli tõsistes raskustes esimesel ehk 2007

majandusaastal. Seda iseloomustab ka maksevõime üldine tasu, kus see oli antud aastal kõige

nõrgem.

2008 aastal päästis ettevõtte ilmselt oluliselt suurenenud müügitulu, sest siis paranes ka

maksevõime ja ka pankrotianalüüsi näitaja on 21,65% võrra parem kui 2007 aastal.

2009 aastal on ettevõte oluliselt parandanud enda finatsolukorda, mida iseloomustab nii

kulude kahanemine, lühiajaliste kohustuste vähenemine kui ka puhaskasumi ja maksevõime

kasv. Sama kinnitab meile ka pankrotianalüüs.

26

KOKKUVÕTE

Ettevõtte raamatupidamine on korraldatud arvestades tema suurust ja vajadusi. Korraldus on

võimalikult lihtne, kuid samas piisavalt informatiivne. Väga lihtsalt on võimalik kätte saada

kogu vajalik informatsioon ja koostada vajalikud aruanded või võrrelda informatsiooni, et

teha vajalikke otsuseid.

Tänaseks päevaks on ettevõtte finantsolukord tunduvalt parem, kui kahel möödunud

majandusaastal.

2007 aastal oli ettevõttel tõsine pankrotioht ja käibekapitali puudujääk. Eriti ohtlik on see

neile ka selle pärast, et puuduvad varud, mille toel oleks olnud võimalus tegevust jätkata, kui

partnerid oleks lõpetanud nende varustamise seoses tasumata arvetega. Samas tuleb arvestada,

et tegemist oli esimese tegevusaastaga ja ilmselt puudusid ettevõtte juhtkonnal ka vajalikud

kogemused ja oskused pöörata suuremat tähelepanu arvudesse.

2008 aastal oli ettevõtte olukord juba parem kui eelmisel aastal. Debitoorse võlgnevuse

suurus stabiliseerus ja juurdekasv oli negatiivne, mis tähendab, et välja kirjutatud müügiarved

tasuti, kuid nende summaarne osakaal käibevarast on ikkagi liiga suur. Samas oldi liialt

optimistlikud, sest palgakulud suurenesid tervelt 251% ja müügitulu ei jõudnud

tööjõukuludele järgi.

2009 aastal on ettevõtte olukord väga stabiilne ja loob korraliku baasi ettevõtte edasisele

arengule. Maksevõime on oluliselt paranenud ja pankrotioht puudub. Omakapitali osakaal

passivast moodustab 61,37 %, mis peaks olema hea märk ka kreeditoridele.

Ettevõte peab välja töötama korraliku krediidipoliitika. Kuna sularahaarvete osakaal

müügiarvetest moodustab alla 5%, siis klientidelt raha kättesaamse olulisus ja kiirus on eriti

tähtsal kohal. Ilmselt oleks otstarbekas sõlmida koostööleping asutusega, kes tegeleb võlgade

sissenõudmisega ja seada sisse ka krediidilimiidid, koostöölepingud ja suuremamahuliste

tööde eest tuleb küsida osa raha ette. Kokkuvõttes peaks see vähendama oluliselt krediidiriski.

Veel peab ettevõte välja töötama vettpidava palgasüsteemi, sest oli näha, kus 2008 aastale

mindi vastu ilmselt liialt suurte ootustega ja tööjõukulud kasvasid üle mõistuse kiiresti.

Sarnanase lihtsa finantsanalüüsi peaks kindlasti iga ettevõtte juhtkond vähemalt korra aastas

läbi viima, sest ainult see võimaldab vaadata numbrite sisse ja taha ja mõista, kuhu poole on

ettevõte teel.

27

KASUTATUD ALLIKAD

1. Alver, J., Reinberg, L. Juhtimisarvestus. Tallinn: Deebet, 2002.

28

LISAD

Lisa 1 AFF OÜ Bilanss

29

Lisa 2 Bilansinäitajate vertikaalanalüüs

31.12.2009 31.12.2008 31.12.2007

Raha ja pangakontod 9,38 3,18 3,88

Nõuded ja ettemaksed 35,46 28,61 28,03

44,83 31,79 31,91

Materiaalne põhivara 54,98 67,66 67,29

Immateriaalne põhivara 0,19 0,55 0,79

55,17 68,21 68,09

100,00 100,00 100,00

31.12.2009 31.12.2008 31.12.2007

Laenukohustused 11,56 22,34 35,95

Võlad ja ettemaksed 11,44 19,25 11,27

Kokku lühiajalised kohustused 23,00 41,59 47,22

Laenukohustused 15,62 25,79 30,76

Kokku pikaajalised kohustused 15,62 25,79 30,76

38,63 67,38 77,97

Osakapital nimiväärtuses 7,51 7,12 6,08

Kohustuslik reservkapital 0,75 0,71 0,00Eelmiste perioodide jaotamata

kasum (kahjum) 26,12 17,96 0,00Aruanddeaasta puhaskasum

(kahjum) 26,99 6,83 15,94

61,37 32,62 22,03

100,00 100,00 100,00


Kokku kohustused

Omakapital

Kokku omakapital


(protsentides)

Kokku põhivarad

Kokku varad

Passiva


Kohustused


Bilansinäitajate vertikaalanalüüs

Varad

Kokku käibevarad

Käibevara

Põhivara

30

Lisa 3 Bilansinäiajate horisontaalanalüüs

Muutus Muutus

kr % kr %

Raha ja pangakontod -7672 -30,09 32111 180,11

Nõuded ja ettemaksed -23677 -12,85 28195 17,55

-31349 -14,94 60306 33,79

Materiaalne põhivara -62608 -14,15 -86996 -22,90

Immateriaalne põhivara -2112 -40,47 -2113 -68,01

-64720 -14,46 -89109 -23,27

-96069 -14,61 -28803 -5,13

Muutus Muutus

kr % kr %


Võlad ja ettemaksed 33974 45,86 -47100 -43,59

Kokku lühiajalised kohustused -76952 -24,79 -110972 -47,53


Kokku pikaajalised kohustused -57442 -28,40 -61569 -42,52

-134394 -26,21 -172541 -45,61

Osakapital nimiväärtuses 0 0,00 0 0,00

Kohustuslik reservkapital 4000 0,00 0 0,00Eelmiste perioodide jaotamata

kasum (kahjum) 100816 0,00 38316 38,01Aruanddeaasta puhaskasum

(kahjum) -66491 -63,44 105422 275,07

38325 26,46 143738 78,49

-96069 -14,61 -28803 -5,13

Põhivara

Passiva


Omakapital

Kokku kohustused

Kokku omakapital


2007 → 2008

Varad

Käibevara

2008 → 2009

2007 → 2008

Kokku põhivarad

Kokku varad

2008 → 2009


Kohustused


Bilansinäitajate Horisontaalanalüüs

Kokku käibevarad

31

Lisa 4 AFF OÜ Kasumiaruanne (skeem 1)

(kroonides)

31.12.2009 31.12.2008 31.12.2007

1 589 939 2 111 966 1 020 780

13 999 1 184 92

-727 971 -988 294 -483 945

-285 136 -119 294 -102 829

-311 460 -828 959 -236 009

-124 681 -118 207 -78 437

-165 -1 295 -73

154 525 57 101 119 579

-10 776 -18 776 -14 763

143 749 38 325 104 816143 749 38 325 104 816Aruandeaasta puhaskasum

Kasum enne tulumaksustamist

Muud ärikulud

Ärikasum (-kahjum)




Tööjõukulud


Kasumiaruanne

Müügitulu

Muud äritulud

32

Lisa 5 Kasumiaruande vertikaalanalüüs

(protsent müügitulust)

31.12.2009 31.12.2008 31.12.2007

100,00 100,00 100,00

0,88 0,06 0,01

-45,79 -46,79 -47,41

-17,93 -5,65 -10,07

-19,59 -39,25 -23,12

-7,84 -5,60 -7,68

-0,01 -0,06 -0,01

9,72 2,70 11,71

-0,68 -0,89 -1,45

9,04 1,81 10,27



Kasumiaruande vertikaalanalüüs

Müügitulu

Muud äritulud



Tööjõukulud


Muud ärikulud

Ärikasum (-kahjum)

33

Lisa 6 Kasumiaruande horisontaalanalüüs

Muutus Muutus

kr % kr %

1 091 186 106,90 -522 027 -24,72

1 092 1 186,96 12 815 1082,35

-504 349 104,22 260 323 -26,34

-16 465 16,01 -165 842 139,02

-592 950 251,24 517 499 -62,43

-39 770 50,70 -6 474 5,48

-1 222 1 673,97 1 130 -87,26

-62 478 -52,25 97 424 170,62

-4 013 27,18 8 000 -42,61

-66 491 -63,44 105 424 275,08

2008 → 2009

Muud ärikulud

Ärikasum (-kahjum)



2007 → 2008

Kasumiaruande horisontaalanalüüs

Müügitulu

Muud äritulud



Tööjõukulud


Documents

Finantsanalüüs Aff OÜ - Rivo Kütt