Finantskirjaoskus F i n a n t s k i r j a oskus - hm.ee...finantskirjaoskuse uuringus keskmiselt 14 punkti enam kui nende matemaatika ja lugemise skoor seda ennustanud oleks. Seega

1

Finantskirjaoskus Finantskirjaoskus

3

PISA 2018

Eesti õpilaste tulemused PISA 2018 finantskirjaoskuse uuringus

Leonore Riitsalu

Toimetaja: Gunda Tire

Keeletoimetaja: Einar Rull

Andmeanalüüs: OECD ja Leonore Riitsalu

Küljendaja: Kristjan Paur (Artista Loovbüroo)

SA Innove 2020

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................... 5Mis on PISA uuring? .................................................................. 6PISA finantskirjaoskuse uuring ................................................ 7Eesti õpilased rahvusvahelises võrdluses ............................ 10Seos lugemise ja matemaatika uuringu tulemustega ........... 12Muutus finantskirjaoskuses 2012. ja 2018. PISA uuringu tulemuste võrdluses ......................................... 12Tulemused saavutustasemeti .................................................. 13Sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise tausta seos rahatarkusega .................................. 15Finantsharidus koolitundidest ................................................ 16Finantsterminitega kokku puutumine ..................................... 18Finantsharidus kodust ............................................................. 21Õpilaste kogemused rahaasjade korraldamisel .................... 23Pangateenuste kasutamine ..................................................... 24Motivatsioon ja kindlus rahaasjade korraldamisel................ 26

5

Sissejuhatus

Finantskirjaoskus ehk rahatarkus on oskus oma rahast nii igapäevaselt kui kaugemas tulevikus võimalikult palju kasu saada enda soovitud elustiili pidamiseks. Täpsemini lähtutakse PISA (Programme for International Student Assessment) uuringus järgnevast definitsioonist:

Finantskirjaoskus on rahaasjade ja nendega seotud riskide teadmine ja mõistmine, motivatsioon ja kindlus neid teadmisi erinevates olukordades kasutada parandamaks isiklikku ja ühiskondlikku rahalist heaolu ning võimaldamaks majanduselus osalemist.

Eesti koolides on PISA finantskirjaoskuse uuringut läbi viidud kaks korda. Esmakordselt vastasid 15-16aastased Eesti noored rahatarkuse küsimustele 2012. aastal, teine uuring toimus kuus aastat hiljem, 2018. aasta kevadel. Esimesel korral olid Eesti õpilased osalenud riikidest kolmandal kohal (OECD, 2014; Riitsalu, 2014). Selle aja jooksul on toimunud mitmeid muutusi. Esimene uuring jäi majanduskriisi järgsesse perioodi, teise ajaks oli oluliselt paranenud nii majanduskeskkond kui suurenenud sissetulekud. PISA põhiuuringu (funktsionaalne lugemine, matemaatika ja loodusteadused) tulemused näitasid Eesti hariduse kvaliteedi paranemist – Eesti õpilased paistsid oma 2018. aasta tulemustega eredalt silma kogu maailmas (Tire et al., 2019).

Nende kuue aasta jooksul on märkimisväärselt panustatud ka finantshariduse edendamisse. Finantsharidus tähendab finantskirjaoskuse parandamise protsessi, selle kitsamas käsitluses tõlgendatakse finantshariduse pakkumist eelkõige koolitamisena, laiemas vaates on aga ka ise veebist info otsimine ja blogide lugemine üheks finantshariduse saamise viisiks. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) toetab pigem viimast, laiemat vaadet:

Finantsharidus on protsess, mille käigus tarbijad täiendavad oma teadmisi finantsteenustest ning läbi info, juhendamise ja/või nõustamise arendavad oskusi ja kindlust teadvustamaks riske ja võimalusi rahaasjus, tegemaks teadlikke valikuid, teadmaks, kuhu abi saamiseks pöörduda ja tegutsemaks muul moel oma rahalise heaolu suurendamiseks.

Esimese PISA finantskirjaoskuse uuringu järel käivitati Eestis riiklik finantskirjaoskuse edendamise programm (Rahandusministeerium, 2013). Selle rakendamisel on saanud enam tähelepanu just üldhariduskoolide õpilased ja õpetajad. Loodud on rahatarkuse õppematerjale, välja antud raamatuid, koolitatud õpetajaid ja läbi viidud igakevadist rahatarkuse kuud. Eesti Pangaliidu eestvedamisel on 13-15aastased õpilased osalenud Euroopa rahatarkuse viktoriinis alates 2018. aastast (Eesti Pangaliit, 2020).

Riiklikus õppekavas on rahatarkuse teemad viidud sisse majandus- ja ettevõtlusõppe ning ühiskonnaõpetuse ainekavadesse. Lisaks sellele on õpilastel võimalik kasutada avatud juurdepääsuga eestikeelseid rahatarkuse alaseid blogisid, videoloenguid, podcaste, e-raamatuid, kalkulaatoreid ja muid rakendusi (Põder et al., 2020). Seega, Eesti õpilastel, õpetajatel ja lapsevanematel on olnud võimalik finantsharidust saada oluliselt enam kui eelmise PISA finantskirjaoskuse uuringu ajal oli.

Eesti õpilaste finantskirjaoskuse tase on PISA uuringu andmetel ja OECD arvutuste kohaselt nende kuue aastaga oluliselt paranenud. Kui 2012. aastal osalenud said keskmiseks rahatarkuse punktisummaks Eestis 529 ja olid 18 riigi võrdluses kolmandal kohal, siis 2018. aastal said Eesti õpilased keskmiselt 547 punkti ja on sellega 20 riigi võrdluses esikohal. Osalenud OECD riikide keskmine punktisumma oli 505. Finantskirjaoskuse tase on kuue aasta jooksul paranenud 18 punkti võrra. OECD rõhutab Eesti tulemust analüüsides, et lisaks suurele tipptasemel olijate osakaalule on siin õpilased võrdsemas seisus kui teistes riikides. Sotsiaalmajanduslik ja kooli taust ei tekita siin nii suuri erisusi rahatarkuse tasemes kui ülejäänud osalenud riikides.

6

Mis on PISA uuring?

PISA on rahvusvaheline haridusuuring, mille käivitas Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) 2000. aastal. See uuring mõõdab 15-aastaste õpilaste teadmiste rakendamise oskusi igapäevases elus kolmes valdkonnas: funktsionaalne lugemine, matemaatika ja loodusteadused (Tire et al., 2019). Eesti õpilased on PISA uuringus osalenud 2006. aastast alates. Viimasel korral olid valimis 2002. aastal sündinud õpilased nii põhikoolidest, gümnaasiumitest, erakoolidest kui kutseõppeasutustest. PISA finantskirjaoskuse uuringus osalemine on riikidele vabatahtlik, tavapäraselt viib seda lisauuringut läbi vähem riike kui on põhiuuringus osalejaid. Eesti õpilaste finantskirjaoskuse uuring viidi läbi Rahandusministeeriumi initsiatiivil ja toel.

PISA finantskirjaoskuse uuringu valimi moodustamisel kasutati tavapärast kahetasemelise valimi moodustamise põhimõtet. Esmalt valiti välja osalevad koolid. Valimi proportsionaalsus tagati kooli õppekeele, asukoha, suuruse ja tüübi järgi. Igast koolist osales uuringus mitte rohkem kui 52 õpilast.

Kokku oli 2018. aasta PISA uuringu valimis 231 kooli ja 5316 õpilast kõikjalt üle Eesti. Neist 4000 õpilast vastas eesti, 1316 vene keeles. Tüdrukuid ja poisse oli vastajate hulgas ligikaudu pooleks, vastavalt 2651 ja 2665. Õpilased tegid arvutis 2-tunnilist testi eesti või vene keeles. Lisaks vastasid nad küsimustikule iseenda, oma kooli ja kodu kohta ning täiendavale rahaasjade korraldamist puudutavale ankeedile.

Saare mk2.3%

Läänemk

0.8%

Harju mk41.4%

Rapla mk3.0% Järva mk

2.5%

Pärnu mk7.7%

Viljandi mk2.9%

Tartu mk13.1%

Jõgeva mk1.9%

Lääne-Viru mk6.1%

Ida-Viru mk11.6%

Põlva mk1.8%Valga mk

2.4%Võru mk

1.9%

Hiiu mk0.5%

Joonis 1 Valimi jaotus maakondade järgi (PISA 2018 andmebaas)

2018. aastal PISA uuringus osalenud koolides jagati valimisse sattunud 15aastased õpilased kahte rühma. Suurem rühm osales põhiuuringus, väiksem finantskirjaoskuse uuringus. PISA finantskirjaoskuse uuring koosnes 43 küsimusest, millele vastamine võttis kokku tund aega. Lisaks lahendasid nad PISA lugemise ja matemaatika ülesandeid. Üksnes finantskirjaoskuse uuringu küsimustele vastas Eestis 1700 õpilast, matemaatika ja lugemise ülesandeid lahendas lisaks 2467 õpilast. Seega kokku olid Eesti finantskirjaoskuse uuringu tulemuste analüüsi aluseks 4167 õpilase vastused (OECD, 2020).

Üle maailma osales PISA finantskirjaoskuse uuringus kokku ligi 117 000 õpilast 20 riigist.

7

Narva5%Pärnu

6%

Tartu 10%

Muu linn

13%

Tallinn31%

Maa35%

Pois

id 5

0,3%

Tüdrukud 49,7%

Joonis 2 Valimi jaotus elukoha ja soo järgi (PISA 2018 andmebaas)

PISA finantskirjaoskuse uuring

Nagu teisteski PISA valdkondades, võetakse finantskirjaoskuse ülesannete koostamisel arvesse kolme aspekti (OECD, 2014):• sisu (content) – teadmised rahaasjust neljas valdkonnas: raha ja tehingud, rahaasjade planeerimine ja

korraldamine, risk ja tulu ning finantskeskkond;• protsessid (processes) – info leidmine ja analüüsimine, hindamine ja kasutamine rahaasjus arukate

valikute tegemiseks;• kontekst (contexts) – olukorrad, milles teadmisi kasutatakse, alates isiklikest ja lõpetades globaalsete

sündmustega. Uuringus vaadeldi järgmisi kontekste: haridus ja töö, kodu ja perekond, üksikisik ja ühiskond.

PISA tulemuste alusel jagunevad õpilased saavutustasemetele, iga vastaja kõrgeim tase on see, millel ta suudab õigesti vastata rohkem kui pooltele antud raskusastme ülesannetele.

Rasked ülesanded 5 .tase4. tase Õpilane A on kõrgel saavutustasemel

Keskmisedülesanded

3. tase2. tase Õpilane B on keskmisel saavutustasemel

Kerged ülesanded 1. tase jaalla selle Õpilane C on madalal saavutustasemel

Joonis 3 Saavutustasemed (OECD, 2020)

8

Tabel 1 Finantskirjaoskuse saavutustasemed (OECD, 2020)

Tase Alumine lävend

Sellele või sellest kõrgemale tasemele kuuluvate õpilaste %

OECD-s tervikuna

Mida selle taseme õpilased tavaliselt teavad ja oskavad

5 625 10.5%

- oskavad kasutada oma oskusi paljudest erinevatest finantsteenustest ja finantsterminoloogiast, millega ei pruugi oma elus niipea kokku puutuda;

- osakavad analüüsida keerukaid finantsteenuseid ning võtta arvesse nendega seotud dokumentides ka otseselt mitte välja toodud asjaolusid, näiteks tehingukulud;

- oskavad väga täpselt lahendada ebatavalisi olukordi rahaasjus, kirjeldada võimalikke otsuste tagajärgi ning tunnevad finantskeskkonda laiemalt, näiteks oskavad arvestada ka tulumaksuga.

4 550 33.1%

- oskavad rakendada oma oskusi vähem levinud finantsteenustest ja finantsterminoloogiast, millega puutuvad kokku täiskasvanuna, näiteks pangaarve kasutamine ja hoiuse liitintressi arvutamine;

- oskavad tõlgendada ja hinnata mitmeid keerukaid rahaasjadega seotud dokumente, näiteks pangaarve väljavõte ning selgitada vähemlevinud finantsteenuste olemust;

- oskavad teha rahaasjus otsuseid, mis arvestavad ka pikaajaliste tagajärgedega, näiteks pikaajalise laenu kogukulu mõistmine ning oskavad leida lahendusi rahaasjus vähemlevinud olukordades tekkivatele probleemidele.

3 475 62.8%

- oskavad kasutada oma oskusi levinumatest finantsteenustest ja finantsterminoloogiast, millega neil on kokkupuuteid;

- hakkavad mõtlema oma otsuste tagajärgedele ning oskavad teha tuttavates olukordades rahaasjus lihtsaid plaane;

- oskavad tõlgendada mitmesuguseid rahaasjadega seotud dokumente ning oskavad teha peamisi rahalisi arvutusi, sealhulgas protsendi arvutamine;

- oskavad valida matemaatilisi tehteid igapäevaste küsimuste lahendamiseks rahaasjus, näiteks eelarve arvutused.

9

2 400 85.3%

- hakkavad kasutama oma teadmisi levinumatest finantsteenustest ja finantsterminoloogiast ning oskavad kasutada finantsinfot otseselt sellega kokku puutuvates olukordades otsuste tegemisel;

- teavad lihtsa eelarve pidamise väärtust ning oskavad peamiste rahaasjadega seotud dokumentide tingimusi tõlgendada;

- oskavad teha lihtsaid rahalisi arvutusi, sealhulgas jagamine ning mõistavad seoseid rahaasjus, näiteks kasutada oleva summa ja tegelike kulude vahel.

1 326 96.3%

- teavad levinumaid finantsteenuseid ja finantsterminoloogiat ning osakavad rahaasjus lihtsamat infot tõlgendada;

- teevad vahet soovidel ja vajadustel ning oskavad teha lihtsaid igapäevased tarbimisotsuseid;

- teavad rahaasjadega seotud dokumentide (nt arve) otstarvet ning oskavad teha lihtsaid rahalisi arvutusi (liitmine, lahutamine, korrutamine) olukordades, millega on ise tõenäoliselt isiklikult kokku puutunud.

Näidisülesanne PISA finantskirjaoskuse uuringu 4. raskustasemelt

Sisu Protsessid Kontekst Vastuse vorm

Rahaasjade planeerimine ja korraldamine

Info kriitiline hindamine ja rakendamine rahaasjus, et teha

arukaid valikuid; IsiklikKompleksne mitmikvalik – arvuti poolt hinnatav

ülesanne

10

Eesti õpilased rahvusvahelises võrdlusesPISA 2018. aasta finantskirjaoskuse uuringus osalesid 20 riigi õpilased. Neist 13 riiki on OECD liikmesriigid. OECD riikide õpilaste keskmine tulemus oli 505 punkti, mis on 5 punkti kõrgem kui 6 aastat tagasi.

Eesti õpilased said osalenud riikide hulgas kõige kõrgema keskmise tulemuse ehk 547 punkti. See on 42 punkti enam kui OECD riikide õpilased keskmiselt, mis on vaadeldav kui keskmine õpilaste edenemine rohkem kui ühe aasta õppimise jooksul. Soome õpilased jagasid Kanadaga teist ja kolmandat kohta. Ehkki Soome sai 537 punkti, on see koha mõttes statistiliselt eristamatu Kanada 532 punktist. Meie naabritest on Läti kooliõpilased 501 punktiga OECD keskmisel tasemel, Leedu ja Venemaa jäävad juba statistiliselt usaldusväärselt veidi alla OECD keskmist.

Lisaks kõrgeimale punktisummale paistab Eesti OECD (2020) sõnul silma suurema võrdsuse poolest, õpilased on valmis finantsotsuseid tegema sõltumata nende pere või kooli taustast.Tabel 2 Finantskirjaoskuse keskmine tulemus riikide võrdluses

Jrk Riik Keskminetulemus

Riigid, kus keskmine tulemus EI OLE statistiliselt erinev nimetatud riigist

1 Eesti 547

2 Soome 537 Kanada

3 Kanada 532 Soome

4 Poola 520

5 Austraalia 511 USA, Portugal

6 USA 506 Austraalia, Portugal, Läti, Leedu

7 Portugal 505 Austraalia, USA, Läti

8 Läti 501 USA, Portugal, Leedu, Venemaa

9 Leedu 498 USA, Läti, Venemaa

10 Venemaa 495 Läti, Leedu, Hispaania

11 Hispaania 492 Venemaa

12 Slovakkia 481 Itaalia

13 Itaalia 476 Slovakkia

14 Tšiili 451 Serbia

15 Serbia 444 Tšiili

16 Bulgaaria 432

17 Brasiilia 420

18 Peruu 411 Gruusia

19 Gruusia 403 Peruu

20 Indoneesia 388

Riigi keskmine tulemus on statistiliselt oluliselt kõrgem kui OECD keskmine

Riigi keskmine tulemus ei erine statistiliselt oluliselt OECD keskmisest

Riigi keskmine tulemus on statistiliselt oluliselt nõrgem kui OECD keskmineAllikas: OECD 2020

11

Eestis jõuavad enam kui pooled õpilased 4. või 5. saavutustasemele. Baasteadmised on olemas 95% Eesti õpilastest. Ka tasemel 2 ja kõrgemal olevate õpilaste osakaalu järgi on Eesti õpilased maailmas esikohal.

100 80 60 40 20 0 20 40 60 80 100

EestiKanada

PoolaSoome

Lä�Portugal

LeeduVenemaa

OECD keskmineHispaaniaAustraalia

USAItaalia

SlovakkiaTšiili

SerbiaBulgaaria

BrasiiliaPeruu

GruusiaIndoneesia

% %

Õpilasi 1. tasemel ja sellest madalamal Õpilasi 2. tasemel ja sellest kõrgemal

Tase 5Tase 4Tase 3Tase 2Tase 1Vähem kui 1. tase

100 80 60 40 20 0 20 40 60 80 100

EestiKanada

PoolaSoome

Lä�Portugal

LeeduVenemaa

OECD keskmineHispaaniaAustraalia

USAItaalia

SlovakkiaTšiili

SerbiaBulgaaria

BrasiiliaPeruu

GruusiaIndoneesia

% %

Õpilasi 1. tasemel ja sellest madalamal Õpilasi 2. tasemel ja sellest kõrgemal

Tase 5Tase 4Tase 3Tase 2Tase 1Vähem kui 1. tase

Joonis 4 Õpilaste osakaal saavutustasemete kaupa eri riikides Allikas: OECD, 2020

12

Seos lugemise ja matemaatika uuringu tulemustegaFinantskirjaoskuse uuringus osalenud õpilased lahendasid ka matemaatika ja lugemise ülesandeid. PISA matemaatika ja lugemise uuringu tulemustega on rahatarkuse punktisummal statistiliselt oluline tugev seos - Eestis selgitavad need 79% erinevusest finantskirjaoskuse punktisummas. Eestis said aga õpilased finantskirjaoskuse uuringus keskmiselt 14 punkti enam kui nende matemaatika ja lugemise skoor seda ennustanud oleks. Seega on nende finantskirjaoskuse tase kõrgem kui teiste riikide sarnaste matemaatika- ja lugesimisoskustega õpilastel.

10

Joonis 5 Erinevus finantskirjaoskuse tegeliku punktisumma ning matemaatika ja lugemise taseme põhjal ennustatud punktisumma vahel (Portugalis ja Lätis pole erinevus statistiliselt oluline). X-teljel on välja toodud nende õpilaste osakaal (%), kes said ennustatust parema tulemuse (allikas: OECD, 2020)

Matemaatilisi oskusi on vaja rahaasjade planeerimisel, liht- ja liitintressi arvutamisel, riskide ja tulude hindamisel ning laenu- ja investeerimisteenuste valimisel. Funktsionaalset lugemisoskust on rahaasjade korraldamisel vaja selleks, et mõista finantsteenuste ja lepingute tingimusi ning eristada müügisõnumeid olulisest infost. 2018. aasta PISA uuringu tulemuste põhjal saab väita, et matemaatika- ja lugemisoskused on Eesti õpilastel väga heal tasemel ning rahaasjus oskavad nad veelgi arukamaid valikuid teha kui need oskused seda võimaldaksid.

Muutus finantskirjaoskuses 2012. ja 2018. PISA uuringu tulemuste võrdluses

PISA finantskirjaoskuse uuring on toimunud Eestis kahel korral, 2012. ja 2018. aastal. Mõlemal aastal on samas uuringus osalenud veel 8 riiki: USA, Itaalia, Austraalia, Venemaa, Läti, Hispaania, Poola ja Slovakkia.

OECD analüüs näitab, et üksnes kahes neist on selle kuue aasta jooksul toimunud oluline muutus finantskirjaoskuse tasemes. Eestis on keskmine punktisumma tõusnud 18 punkti võrra, Austraalias langenud 15 puntki. Ülejäänud seitsmes riigis pole muutus statistiliselt oluline.

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

Eest

i 6

4

Soom

e

61

Bras

iilia

6

1

Leed

u

56

Tšiil

i 5

5

USA

5

5

Kana

da

53

Aust

raal

ia

53

OEC

D ke

skm

ine

51

Port

ugal

5

0

Läti

49

Vene

maa

4

8

Gru

usia

4

7

Peru

u

47

Indo

nees

ia

46

Hisp

aani

a

46

Pool

a

46

Slov

akki

a

41

Bulg

aaria

4

1

Serb

ia

35

Itaal

ia

34

Joonis 5 Erinevus finantskirjaoskuse tegeliku punktisumma ning matemaatika ja lugemise taseme põhjal ennustatud punktisumma vahel (Portugalis ja Lätis pole erinevus statistiliselt oluline). X-teljel on välja toodud nende õpilaste osakaal (%), kes said ennustatust parema tulemuse Allikas: OECD, 2020

Matemaatilisi oskusi on vaja rahaasjade planeerimisel, liht- ja liitintressi arvutamisel, riskide ja tulude hindamisel ning laenu- ja investeerimisteenuste valimisel. Funktsionaalset lugemisoskust on rahaasjade korraldamisel vaja selleks, et mõista finantsteenuste ja lepingute tingimusi ning eristada müügisõnumeid olulisest infost. 2018. aasta PISA uuringu tulemuste põhjal saab väita, et matemaatika- ja lugemisoskused on Eesti õpilastel väga heal tasemel ning rahaasjus oskavad nad veelgi arukamaid valikuid teha kui need oskused seda võimaldaksid.

Muutus finantskirjaoskuses 2012. ja 2018. PISA uuringu tulemuste võrdlusesPISA finantskirjaoskuse uuring on toimunud Eestis kahel korral, 2012. ja 2018. aastal. Mõlemal aastal on samas uuringus osalenud veel 8 riiki: USA, Itaalia, Austraalia, Venemaa, Läti, Hispaania, Poola ja Slovakkia.

OECD analüüs näitab, et üksnes kahes neist on selle kuue aasta jooksul toimunud oluline muutus finantskirjaoskuse tasemes. Eestis on keskmine punktisumma tõusnud 18 punkti võrra, Austraalias langenud 15 puntki. Ülejäänud seitsmes riigis pole muutus statistiliselt oluline.

13

11

Joonis 6 Keskmine finantskirjaoskuse punktisumma 2012. ja 2018. aastal osalenud riikides (allikas: OECD, 2020)

Eesti õpilaste finantskirjaoskuse uuringu tulemused saavutustasemeti

PISA uuringu tulemuste analüüsil jaotab OECD õpilased saavutustasemetele nagu eelpool kirjeldatud. Eestis on kuue aasta võrdluses vähenenud madalamal tasemel olijate ja kasvanud tipptasemel olijate osakaal.

Joonis 7 Eesti õpilaste jaotus saavutustasemeti (allikas: PISA 2012 ja 2018 andmebaas)

492

466

526

486

529

501

484

510

470

506

476

511

495

547

501492

520

481

420

440

460

480

500

520

540

560

USA Itaalia Austraalia Venemaa Eesti Läti Hispaania Poola Slovakkia

PISA 2012 PISA 2018

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

1. tasemel jamadalamal

2. tasemel 3.tasemel 4. tasemel 5. tasemel

2012 2018

Joonis 6 Keskmine finantskirjaoskuse punktisumma 2012. ja 2018. aastal osalenud riikides Allikas: OECD, 2020

Tulemused saavutustasemetiPISA uuringu tulemuste analüüsil jaotab OECD õpilased saavutustasemetele nagu eelpool kirjeldatud. Eestis on kuue aasta võrdluses vähenenud madalamal tasemel olijate ja kasvanud tipptasemel olijate osakaal.

11

Joonis 6 Keskmine finantskirjaoskuse punktisumma 2012. ja 2018. aastal osalenud riikides (allikas: OECD, 2020)

Eesti õpilaste finantskirjaoskuse uuringu tulemused saavutustasemeti

PISA uuringu tulemuste analüüsil jaotab OECD õpilased saavutustasemetele nagu eelpool kirjeldatud. Eestis on kuue aasta võrdluses vähenenud madalamal tasemel olijate ja kasvanud tipptasemel olijate osakaal.

Joonis 7 Eesti õpilaste jaotus saavutustasemeti (allikas: PISA 2012 ja 2018 andmebaas)

492

466

526

486

529

501

484

510

470

506

476

511

495

547

501492

520

481

420

440

460

480

500

520

540

560

USA Itaalia Austraalia Venemaa Eesti Läti Hispaania Poola Slovakkia

PISA 2012 PISA 2018

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

1. tasemel jamadalamal

2. tasemel 3.tasemel 4. tasemel 5. tasemel

2012 2018

Joonis 7 Eesti õpilaste jaotus saavutustasemeti Allikas: PISA 2012 ja 2018 andmebaas

Eesti valimi moodustasid 73% ulatuses eesti õppekeelega õpilased ja 25% vene õppekeelega õpilased ning 2% pärinesid mitme õppekeelega koolidest.

Nagu põhiuuringuteski, nii on ka finantskirjaoskuses eesti ja vene õppekeelega õpilaste tulemuste vahel jätkuvalt suur erinevus. Samas on mõlema õppekeele puhul kuue aasta jooksul finantskirjaoskuse tase tõusnud.

14

Tabel 3 Keskmine punktisumma õppekeele järgi. Allikas: PISA 2018 andmebaas; Riitsalu, 2014

2012 2018Eesti õppekeelega õpilased 540 560Vene õppekeelega õpilased 498 514

Valimist 49,7% olid tüdrukud ja 50,3% poisid. Poiste ja tüdrukute finantskirjaoskuse punktisumma vahel statistiliselt olulist erinevust polnud ei sel korral ega eelmise finantskirjaoskuse uuringu ajal. Kuigi keskmises tulemuses soolisi erinevusi pole, on madalamal saavutustasemel ja tipptasemel poisse pisut rohkem kui tüdrukuid.

12

Eesti valimi moodustasid 73% ulatuses eesti õppekeelega õpilased ja 25% vene õppekeelega õpilased ning 2% pärinesid mitme õppekeelega koolidest.

Nagu põhiuuringuteski, nii on ka finantskirjaoskuses eesti ja vene õppekeelega õpilaste tulemuste vahel jätkuvalt suur erinevus. Samas on mõlema õppekeele puhul kuue aasta jooksul finantskirjaoskuse tase tõusnud.

Tabel 3 Keskmine punktisumma õppekeele järgi (allikas: PISA 2018 andmebaas; Riitsalu, 2014)

2012 2018 Eesti õppekeelega õpilased 540 560 Vene õppekeelega õpilased 498 514

Valimist 49,7% olid tüdrukud ja 50,3% poisid. Poiste ja tüdrukute finantskirjaoskuse punktisumma vahel statistiliselt olulist erinevust polnud ei sel korral ega eelmise finantskirjaoskuse uuringu ajal.

Kuigi keskmises tulemuses soolisi erinevusi pole, on madalamal saavutustasemel ja tipptasemel poisse pisut rohkem kui tüdrukuid.

Joonis 8 Tüdrukute ja poiste jaotus saavutustasemeti (% õpilastest, allikas: PISA 2018 andmebaas)

Kooli õppekeele alusel saavutustasemeti analüüsides on näha, et venekeelsetes koolides on tipptasemel õpilasi märksa vähem kui eesti õppekeelega koolides.

4,6

15,4

29,9 31

19,1

5,8

14,1

2830,5

21,7

0

5

10

15

20

25

30

35

1. tase ja vähem 2. tase 3. tase 4. tase 5. tase

Tüdrukud Poisid

Joonis 8 Tüdrukute ja poiste jaotus saavutustasemeti (% õpilastest) Allikas: PISA 2018 andmebaas

Kooli õppekeele alusel saavutustasemeti analüüsides on näha, et venekeelsetes koolides on tipptasemel õpilasi märksa vähem kui eesti õppekeelega koolides.

13

Joonis 9 Eesti- ja vene õppekeelega õpilaste jaotus saavutustasemeti (% õpilastest, allikas: PISA 2018 andmebaas)

Analüüsides soolisi erinevusi eesti- ja vene õppekeelega õpilaste rahatarkuse tasemes, on näha kultuurilisi erinevusi. Vene õppekeelsega koolis on poiste finantskirjaoskuse tase kõrgem kui tüdrukutel, eesti õppekeelega koolis olulisi soolisi erinevusi rahatarkuses pole.

Joonis 10 ja 11 Tüdrukute ja poiste jaotumine saavutustasemeti eesti (vasakul) õppekeelega õpilaste (% õpilastest, allikas: PISA 2018 andmebaas)

Joonis 11 Tüdrukute ja poiste jaotumine saavutustasemeti vene õppekeelega õpilaste hulgas (% õpilastest, allikas: PISA 2018 andmebaas)

3,6

11,9

27,5

32,7

24,2

9,6

21,9

32,8

25,6

10

0

5

10

15

20

25

30

35


Eesti õppekeel Vene õppekeel

3,3

11,7

28

33,7

23,3

4

12,1

27,1

31,7

25,1

0

5

10

15

20

25

30

35

40


Tüdrukud Poisid

8,4

24,3

35,4

23,8

8,1

11

19,4

30,127,6

11,9

0

5

10

15

20

25

30

35

40


Tüdrukud Poisid

Joonis 9 Eesti- ja vene õppekeelega õpilaste jaotus saavutustasemeti (% õpilastest) Allikas: PISA 2018 andmebaas

Analüüsides soolisi erinevusi eesti- ja vene õppekeelega õpilaste rahatarkuse tasemes, on näha erinevusi. Vene õppekeelsega koolis on poiste finantskirjaoskuse tase kõrgem kui tüdrukutel, eesti õppekeelega koolis olulisi soolisi erinevusi rahatarkuses pole.

15

13





3,6

11,9

27,5

32,7

24,2

9,6

21,9

32,8

25,6

10

0

5

10

15

20

25

30

35



3,3

11,7

28

33,7

23,3

4

12,1

27,1

31,7

25,1

0

5

10

15

20

25

30

35

40


Tüdrukud Poisid

8,4

24,3

35,4

23,8

8,1

11

19,4

30,127,6

11,9

0

5

10

15

20

25

30

35

40


Tüdrukud Poisid

13





3,6

11,9

27,5

32,7

24,2

9,6

21,9

32,8

25,6

10

0

5

10

15

20

25

30

35



3,3

11,7

28

33,7

23,3

4

12,1

27,1

31,7

25,1

0

5

10

15

20

25

30

35

40


Tüdrukud Poisid

8,4

24,3

35,4

23,8

8,1

11

19,4

30,127,6

11,9

0

5

10

15

20

25

30

35

40


Tüdrukud Poisid

13





3,6

11,9

27,5

32,7

24,2

9,6

21,9

32,8

25,6

10

0

5

10

15

20

25

30

35



3,3

11,7

28

33,7

23,3

4

12,1

27,1

31,7

25,1

0

5

10

15

20

25

30

35

40


Tüdrukud Poisid

8,4

24,3

35,4

23,8

8,1

11

19,4

30,127,6

11,9

0

5

10

15

20

25

30

35

40


Tüdrukud Poisid

Joonis 10 ja 11 Tüdrukute ja poiste jaotumine saavutustasemeti eesti (vasakul) ja vene (paremal) õppekeelega õpilaste hulgas (% õpilastest) Allikas: PISA 2018 andmebaas

Uuringu valimist moodustasid 31% Tallinna, 33% ülejäänud linnade ja 36% maakoolide õpilased. Kui võrrelda omavahel linna- ja maakoolide õpilasi, siis nende punktisumma statistiliselt oluliselt ei erine. Kui vaadata suuremaid linnasid eraldi, siis eristub selgelt Narva, kus keskmine punktisumma on ligi 50 punkti võrra väiksem kui Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Tõenäoliselt on põhjused Narva keskmiselt madalamates tulemustes samad, mis eesti- ja vene õppekeelega õpilaste erinevuses.

Tabel 4 Piirkondlikud keskmised punktisummad Statistikaameti kasutatava NUTS 3 1 jaotuse alusel. Allikad: PISA 2012 ja 2018 andmebaas

Piirkond 2012 2018Põhja-Eesti 537 555

Lääne-Eesti 544 559

Kesk-Eesti 527 538

Kirde-Eesti 498 509

Lõuna-Eesti 528 551

Mõlema PISA finantskirjaoskuse uuringu puhul on silma torganud Kirde-Eesti õpilaste mõnevõrra madalamad tulemused. Siiski on hea näha, et ka Kirde-Eesti punktisumma on tõusnud sama palju kui näiteks Kesk-Eesti tulemus, ületades napilt OECD keskmist tulemust.

Sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise tausta seos rahatarkusegaOECD on tekitanud õpilaste sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise tausta indeksi. Selle indeksi ülemise 25% hulka kuuluvatel õpilastel oli kõigis osalenud riikides märkimisväärselt kõrgem punktisumma kui indeksi alumisse veerandisse jäävatel õpilastel. Eestis oli nende kahe õpilaste segmendi skooride erinevus finantskirjaoskuses 55 punkti, OECD riikides aga keskmiselt poole võrra suurem ehk 78 punkti. Seega on sotsiaalmajanduslikul ja kultuurilisel ebavõrdsusel siin väiksem mõju kui teistes osalenud riikides (OECD, 2020). Nii nagu 2012. aasta testi tulemusteski, selgitas Eestis õpilase sotsiaalmajanduslik taust finantskirjaoskuse tulemuse variatsiooni osalenud riikidest kõige vähem. 2018. aasta uuringus selgitas see Eestis skoori erinevust 6.1% (OECD keskmine 10.2%).

1 NUTSi piirkonnad Eesti Statisikaameti kodulehel: www.stat.ee/296046

http://www.stat.ee/296046

16

Sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise tausta indeksi loomisel kasutatakse mitmeid tunnuseid, muuhulgas arvestatakse vanemate haridustaseme, töökoha ja koduse varaga. Näiteks auto olemasolu ja raamatute arvu kodus saab kasutada nii jõukuse kui kultuurilise tausta hindamiseks.

Esimeses PISA finantskirjaoskuse uuringus olid Eestis just raamatud need, mis enim rahatarkuse taset selgitasid (Riitsalu & Põder, 2016). Ka sel korral on raamatute arvu ja rahatarkuse punktisumma vahel tugev seos. Õpilastel, kellel on kodus üle 200 raamatu, on finantskirjaoskuse tulemus ligi 80 punkti võrra kõrgem kui neil, kel raamatuid pole üldse või vaid paar üksikut. Seda seost võib tõlgendada mitmeti. Raamatute arv võib näidata õpilase silmaringi ja pere kultuurilist tausta, samas võib tegu olla hoopis pere jõukuse indikaatoriga. Tasub tähele panna, et ei küsita, kas õpilased neid raamatuid ka avanud on või mis valdkondadest need peamiselt pärinevad.

Joonis 12 Finantskirjaoskuse punktiskoori erinevus võrreldes nende õpilastega, kellel kas raamatuid kodus üldse ei ole või on ainult mõned (punktides, legendis usaldusintervallid) Alikas: PISA 2018 andmebaas

Finantsharidus koolitundidestLisaks finantskirjaoskuse ülesannetele täitsid õpilased taustaküsimustiku rahatarkuse alaste hoiakute, finantsteenuste kasutamise ja rahaasjade korraldamise kogemuse kohta. Samuti küsiti, kui palju nad finantskirjaoskuse teemadega koolitundides kokku on puutunud ning kas ja kui palju neile finantsharidust on pakutud. Selle taustaküsimustiku vastused aitavad finantsharidust senisest paremini kavandada ja pakkuda.

Enda sõnul on rahaasjade korraldamist õppinud spetsiaalselt rahaga ümberkäimist puudutavas aines 39% ja mõne muu õppeaine osana 52% Eesti õpilastest. Koolivälises ringi- või klubitegevuses on rahaga ümberkäimist õppinud 39% vastanuist.

17

18

Joonis 13 Rahaga ümberkäimise õppimine (allikas: PISA 2018 andmebaas)

39

52

39

0

10

20

30

40

50

60

On õppinud rahaga ümberkäimist (% valimist)

Rahaasjade õppimise viis

Koolis õppeaines, mis puudutas spetsiaalselt rahaga

ümberkäimist Koolis mõne muu õppeaine osana

Koolivälises ringi- või klubitegevuses

535

558

530

515

520

525

530

535

540

545

550

555

560

565

Keskmine punktisumma





18


39

52

39

0

10

20

30

40

50

60






535

558

530

515

520

525

530

535

540

545

550

555

560

565






18


39

52

39

0

10

20

30

40

50

60






535

558

530

515

520

525

530

535

540

545

550

555

560

565






18


39

52

39

0

10

20

30

40

50

60






535

558

530

515

520

525

530

535

540

545

550

555

560

565






Joonis 13 Rahaga ümberkäimise õppimine Allikas: PISA 2018 andmebaas

Rahaasjade korraldamist puudutavate ülesannetega on kokku puututud eelkõige matemaatika tunnis. Muudes õppeainetes on enda sõnul sarnaseid ülesandeid lahendama pidanud 39% vastanuist.

19


Joonis 14 Rahaasjade alased ülesanded koolitunnis (allikas: PISA andmebaas)

Rahaasjade alaste ülesannete lahendamise viis Rahaasjade-alaseid ülesandeid on olnud (% valimist)

Keskmine tulemus

Matemaatikatunnis 68 556 Muus tunnis 39 555 Koolivälise külalise antud ühekordses koolitunnis 25 538 Klassivälise tegevuse käigus väljaspool koolitundide aega 35 547

68

25 25

35

0

10

20

30

40

50

60

70

80

Rahaasjade alaste ülesannete lahendamise viis

Rahaasjade-alaseid ülesandeid on olnud (% valimist)

Matemaatikatunnis

Muus tunnis

Koolivälise külalise antud ühekordses koolitunnis

Klassivälise tegevuse käigus väljaspool koolitundide aega

556 555

538

547

525530535540545550555560



MatemaatikatunnisMuus tunnisKoolivälise külalise antud ühekordses koolitunnis Klassivälise tegevuse käigus väljaspool koolitundide aega

19




Keskmine tulemus


68

25 25

35

0

10

20

30

40

50

60

70

80



Matemaatikatunnis

Muus tunnis



556 555

538

547

525530535540545550555560




19




Keskmine tulemus


68

25 25

35

0

10

20

30

40

50

60

70

80



Matemaatikatunnis

Muus tunnis



556 555

538

547

525530535540545550555560




19




Keskmine tulemus


68

25 25

35

0

10

20

30

40

50

60

70

80



Matemaatikatunnis

Muus tunnis



556 555

538

547

525530535540545550555560




Joonis 14 Rahaasjade alased ülesanded koolitunnis Allikas: PISA andmebaas

Matemaatika tunnis rahaasjade kohta käivate ülesannetega kokku puutunud õpilased said 16 punkti rohkem kui need, kes ei olnud selliseid ülesandeid lahendanud antud tunnis või ei osanud vastata, kas olid või ei. Kokkupuude rahaasjade ülesannete lahendamisega teistes tundides ja rahatarkuse tase ei olnud omavahel märkimisväärselt seotud. Üllataval kombel omasid ühekordsed külalistunnid või koolivälised tegevused finantskirjaoskusega negatiivset seost kõigis osalenud riikides. Eestis said koolivälise külalise tunnis rahaasju õppinud 19 punkti vähem kui sel moel rahatarkust mitte saanud õpilased. Kooliväliste tegevuste negatiivne seos oli nõrgem. OECD oletab, et ühekordsed ja koolivälised tegevused võivad olla enam kasutatud nende poolt, kelle rahatarkuse tase on keskmisest madalam. Kindlasti vääriks selliste finantshariduse programmide mõju põhjalikumat analüüsi.

Teiste riikidega võrreldes on Eesti õpilased saanud finantsharidust keskmisest enam kõigil neljal moel.

18

20

Matemaatika tunnis rahaasjade kohta käivate ülesannetega kokku puutunud õpilased said 16 punkti rohkem kui need, kes ei olnud selliseid ülesandeid lahendanud antud tunnis või ei osanud vastata, kas olid või ei. Kokkupuude rahaasjade ülesannete lahendamisega teistes tundides ja rahatarkuse tase ei olnud omavahel märkimisväärselt seotud. Üllataval kombel omasid ühekordsed külalistunnid või koolivälised tegevused finantskirjaoskusega negatiivset seost kõigis osalenud riikides. Eestis said koolivälise külalise tunnis rahaasju õppinud 19 punkti vähem kui sel moel rahatarkust mitte saanud õpilased. Kooliväliste tegevuste negatiivne seos oli nõrgem. OECD oletab, et ühekordsed ja koolivälised tegevused võivad olla enam kasutatud nende poolt, kelle rahatarkuse tase on keskmisest madalam. Kindlasti vääriks selliste finantshariduse programmide mõju põhjalikumat analüüsi.

Teiste riikidega võrreldes on Eesti õpilased saanud finantsharidust keskmisest enam kõigil neljal moel.

Joonis 15 Rahaasjade alaste ülesannetega koolis ja koolivälises tegevuses kokku puutunud õpilaste osakaal (% valimist, allikas: PISA 2018 andmebaas)

Õpilastel paluti viimase 12 kuu jooksul kasutatud õpikute põhjal öelda, kas mõni neist puudutas ka rahaasju. Vähem kui kümnendik õpilastest Eestis väitis, et on kasutanud spetsiaalset rahaasjadele pühendatud õpikut ja 41% vastanutest tõdes, et on rahaasjade käsitlusega kokku puutunud mõne teise aine õpikus. Ootamatult on neil vähestel, kel on õnnestunud rahaasjade õpikut viimase 12 kuu jooksul käes hoida, finantskirjaoskuse tulemus 50 punkti võrra madalam kui teistel. Samasugune negatiivne seos oli kõigis osalenud riikides, välja arvatud Hollandis. Neil, kes rahaasjust mõne teise aine õpikus on lugenud, on Eestis skoor 36 punkti võrra kõrgem (OECD, 2020). Seega, seos raamatutarkuse ja rahatarkuse vahel on olemas, aga seda vaid muude valdkondade sisusse lõimituna.

Finantsterminitega kokku puutumine

Õpilastele esitati loetelu rahaasju puudutavatest terminitest ning küsiti, kas nad on viimase 12 kuu jooksul nendega kokku puutunud. Üldse polnud enam kui pooled kuulnud optsioonidest. Väga hästi

0

10

20

30

40

50

60

70

80

Matemaatikatunnis Muus tunnis Koolivälise külalise antudühekordses koolitunnis

Klassivälise tegevuse käigusväljaspool koolitundide

aega

Eesti OECD keskmine

Joonis 15 Rahaasjade alaste ülesannetega koolis ja koolivälises tegevuses kokku puutunud õpilaste osakaal (% valimist) Allikas: PISA 2018 andmebaas

Õpilastel paluti viimase 12 kuu jooksul kasutatud õpikute põhjal öelda, kas mõni neist puudutas ka rahaasju. Vähem kui kümnendik õpilastest Eestis väitis, et on kasutanud spetsiaalset rahaasjadele pühendatud õpikut ja 41% vastanutest tõdes, et on rahaasjade käsitlusega kokku puutunud mõne teise aine õpikus. Ootamatult on neil vähestel, kel on õnnestunud rahaasjade õpikut viimase 12 kuu jooksul käes hoida, finantskirjaoskuse tulemus 50 punkti võrra madalam kui teistel. Samasugune negatiivne seos oli kõigis osalenud riikides, välja arvatud Hollandis. Neil, kes rahaasjust mõne teise aine õpikus on lugenud, on Eestis skoor 36 punkti võrra kõrgem (OECD, 2020). Seega, seos raamatutarkuse ja rahatarkuse vahel on olemas, aga seda vaid muude valdkondade sisusse lõimituna.

Finantsterminitega kokku puutumineÕpilastele esitati loetelu rahaasju puudutavatest terminitest ning küsiti, kas nad on viimase 12 kuu jooksul nendega kokku puutunud. Üldse polnud enam kui pooled kuulnud optsioonidest. Väga hästi teatakse pangalaene, ettevõtjaid ja tulumaksu. Oluline on siin silmas pidada, et õpilased teavad neid termineid enda sõnul, aga nende tegelikke teadmisi ei kontrollitud.

Võrreldes Eesti õpilaste finantsterminite tundmist OECD keskmisega, paistab silma vähene arusaam liitintressi olemusest. Kuigi osalenud OECD riikides teab selle tähendust vaid veerand õpilastest, siis Eestis on see erakordselt kasin – kõigest 15% on enda sõnul seda õppinud. Ilma liitintressi imet mõistmata ei ole enda raha kasvatamine eriti tõenäoline. See võib osaliselt selgitada, miks Eestis väärtpaberitesse investeerimisega vaid mõni protsent elanikkonnast tegeleb (Meriküll & Rõõm, 2019; Turu-uuringute AS, 2019).

Lisaks küsiti õpilastelt rahaasju puudutavate tegevuste ja arutelude kohta, mis on viimase 12 kuu jooksul koolis ette tulnud. Selgus, et Eesti koolides on olnud vähe arutelusid ja ülesandeid tarbijate õiguste ja aktsiainvesteeringute teemadel. Enam kui poolte õpilaste sõnul on siiski mõnikord koolis seletatud raha otstarvet ja kulutuste planeerimist, arutletud ostusoovide ja vajaduste erinevuse üle tarbimisotsustes ning analüüsitud reklaame, et mõista, kuidas need ostma ärgitavad.

19

20

teatakse pangalaene, ettevõtjaid ja tulumaksu. Oluline on siin silmas pidada, et õpilased teavad neid termineid enda sõnul, aga nende tegelikke teadmisi ei kontrollitud.

Joonis 16 Õpilaste osakaal, kes on koolitundides viimase 12 kuu jooksul kuulnud või õppinud termineid antud loetelust (% õpilastest, allikas: PISA 2018 andmebaas)

Võrreldes Eesti õpilaste finantsterminite tundmist OECD keskmisega, paistab silma vähene arusaam liitintressi olemusest. Kuigi osalenud OECD riikides teab selle tähendust vaid veerand õpilastest, siis Eestis on see erakordselt kasin – kõigest 15% on enda sõnul seda õppinud. Ilma liitintressi imet mõistmata ei ole enda raha kasvatamine eriti tõenäoline. See võib osaliselt selgitada, miks Eestis investeerimisega vaid mõni protsent elanikkonnast tegeleb (Meriküll & Rõõm, 2019; Turu-uuringute AS, 2019).

53,6

39,3

8,7

21,1

7,6

5,8

7,5

15,2

7,8

25,4

44,8

40,1

28,8

13,8

31,6

27,3

41,0

15,7

33,6

36,7

27,6

39,3

21,2

16,4

20,3

30,0

19,5

33,5

37,4

42,3

41,6

34,1

37,5

36,1

43,5

36,9

12,8

24,0

63,7

39,7

71,1

77,8

72,2

54,9

72,7

41,1

17,9

17,6

29,5

52,0

30,8

36,6

15,5

47,4

0,0 20,0 40,0 60,0 80,0 100,0 120,0

Ostuoptsioon

Krediidiriski vahetustehing

Tulumaks

Keskpank

Ettevõtja

Palk

Eelarve

Pensioniplaan

Pangalaen

Deebetkaart

Hajutamine

Dividend

Investeeringu tootlus

Osakud/aktsiad

Kulum

Vahetuskurss

Liitintress

Intressimakse

Mõeldes oma koolitundidele viimase 12 kuu jooksul: kas oled kuulnud või õppinud järgmisi termineid?

Pole üldse kuulnud Olen kuulnud, kuid ei mäleta tähendust Olen seda õppinud ja tean, mida see tähendab

Joonis 16 Õpilaste osakaal, kes on koolitundides viimase 12 kuu jooksul kuulnud või õppinud termineid antud loetelust (% õpilastest) Allikas: PISA 2018 andmebaas

22

Joonis 17 Õpilaste osakaal, kes on neid termineid õppinud ja teab nende sisu (protsentides, allikas: OECD, 2020)

Lisaks küsiti õpilastelt rahaasju puudutavate tegevuste ja arutelude kohta, mis on viimase 12 kuu jooksul koolis ette tulnud. Selgus, et Eesti koolides on olnud vähe arutelusid ja ülesandeid tarbijate õiguste ja aktsiainvesteeringute teemadel. Enam kui poolte õpilaste sõnul on siiski mõnikord koolis seletatud raha otstarvet ja kulutuste planeerimist, arutletud ostusoovide ja vajaduste erinevuse üle tarbimisotsustes ning analüüsitud reklaame, et mõista, kuidas need ostma ärgitavad.

Tabel 5 Viimase 12 kuu jooksul järgmist tüüpi tegevuste ja ülesannete lahendamisega kokku puutunud õpilaste osakaal ning nende keskmine finantskirjaoskuse tulemus (allikas: PISA 2018 andmebaas)

mitte kunagi mõnikord tihti Kirjeldanud raha otstarvet ja kasutusvõimalusi 22,5%

550 66,9% 550

10,7% 559

Uurinud, kuidas raha kulutamine vajadustele erineb raha kulutamisest soovidele

26,1% 560

62 % 547

11,9% 558

Uurinud, kuidas planeerida kulutuse tasumist 29% 562

58,2% 546

12,7% 550

Arutanud tarbijate õiguste üle kokkupuudetes finantsasutustega

38,5% 561

52% 544

9,5% 552

Arutanud, kuidas aktsiaturule investeeritud raha väärtus aja jooksul muutub

39,5% 563

51,6% 544

8,9% 546

Analüüsinud reklaame eesmärgiga mõista, kuidas need ärgitavad inimesi asju ostma

22,7% 544

60% 552

17,2% 563

Rahatarkuse mõistete tundmise ja finantskirjaoskuse skoori vahel oli ootuspäraselt positiivne seos. Ootamatu oli aga seos finantskirjaoskuse ja konkreetsete rahaasjade ülesannete lahendamise vahel – see oli pea kõikjal ja kõigis teemades negatiivne (OECD, 2020). Eestis oli finantskirjaoskusel positiivne seos vaid reklaamide sisu analüüsimisega koolis. Muude teemade käsitlemine tõi see

0,010,020,030,040,050,060,070,080,090,0

Eesti OECD keskmine

Joonis 17 Õpilaste osakaal, kes on neid termineid õppinud ja teab nende sisu (protsentides) Allikas: OECD, 2020

20

Kirjeldanud raha otstarvet ja kasutusvõimalusi

Kirjeldanud raha

otstarvet ja

Uurinud, kuidas raha kulutamine vajadustele erineb

raha kulutamisest soovidele

Uurinud, kuidas raha kulutamine vajadustele

Uurinud, kuidas planeerida kulutuse tasumist

Uurinud, kuidas

planeerida kulutuse

mitte kunagi 22,5% mitte kunagi 26,1% mitte kunagi 29%mõnikord 66,9% mõnikord 62% mõnikord 58,2%

tihti 10,7% tihti 11,9% tihti 12,7%


Kirjeldanud raha

otstarvet ja

kasutusvõimalusi



Uurinud, kuidas raha kulutamine vajadustele

erinebraha

kulutamisest soovidele


Uurinud, kuidas

planeerida kulutuse tasumist

mitte kunagi 550 mitte kunagi 560 mitte kunagi 562mõnikord 550 mõnikord 547 mõnikord 546

tihti 559 tihti 558 tihti 550

22,5%

66,9%

10,7%


mitte kunagi mõnikord tihti

26,1%

62%

11,9%




29%

58,2%

12,7%



550 550

559

545

550

555

560

Kirjeldanud raha otstarvet jakasutusvõimalusi

560

547

558

540

545

550

555

560

565

Uurinud, kuidas raha kulutamine vajadustele erinebraha kulutamisest soovidele

562

546550

535540545550555560565



Arutanud tarbijate õiguste

üle kokkupuu

detes finantsasu

tustegaArutanud, kuidas aktsiaturule inves

Arutanud, kuidas

aktsiaturule investeeritud raha väärtusaja jooksul

muutub


Analüüsinud reklaame eesmärgiga mõista,

kuidasneed

ärgitavad inimesi

asju ostmamitte kunagi 38,5% mitte kunagi 39,5% mitte kunagi 22,7%

mõnikord 52,0% mõnikord 51,6% mõnikord 60%tihti 9,5% tihti 8,9% tihti 17,2%


Arutanud tarbijate õiguste

üle kokkupuu

detes finantsasu

tustega



Arutanud, kuidas

aktsiaturule investeeritud raha väärtus aja jooksul

muutub


Analüüsinud reklaame eesmärgiga mõista,

kuidasneed

ärgitavad inimesi

asju ostma

mitte kunagi 561 mitte kunagi 563 mitte kunagi 544mõnikord 544 mõnikord 544 mõnikord 552

tihti 552 tihti 546 tihti 563

38,5%

52,0%

9,5%

Arutanud tarbijate õiguste üle kokkupuudetes

finantsasutustega


39,5%51,6%

8,9%

Arutanud, kuidas aktsiaturule investeeritud raha väärtus aja jooksul

muutub


22,7%

60%

17,2%

Analüüsinud reklaame eesmärgiga mõista, kuidas need ärgitavad

inimesi asju ostma


561

544

552

535 540 545 550 555 560 565

Arutanud tarbijate õiguste üle kokkupuudetesfinantsasutustega

563

544 546

530535540545550555560565

Arutanud, kuidas aktsiaturule investeeritud rahaväärtus aja jooksul muutub

544

552

563

530535540545550555560565

Analüüsinud reklaame eesmärgiga mõista, kuidasneed ärgitavad inimesi asju ostmaJoonis 18 Viimase 12 kuu jooksul järgmist tüüpi tegevuste ja ülesannete lahendamisega kokku puutunud õpilaste

osakaal ning nende keskmine finantskirjaoskuse tulemus Allikas: PISA 2018 andmebaas

Rahatarkuse mõistete tundmise ja finantskirjaoskuse skoori vahel oli ootuspäraselt positiivne seos. Ootamatu oli aga seos finantskirjaoskuse ja konkreetsete rahaasjade ülesannete lahendamise vahel – see oli pea kõikjal ja kõigis teemades negatiivne (OECD, 2020). Eestis oli finantskirjaoskusel positiivne seos vaid reklaamide sisu analüüsimisega koolis. Muude teemade käsitlemine tõi see pigem kaasa madalama punktisumma või puudus seos üldse. Selle tõlgendamine vajaks kindlasti täiendavat analüüsi.

OECD oletab, et enam on selliste ülesannetega kokku puutunud madalama finantskirjaoskuse tasemega õpilased. See tähendab, et kasin rahatarkus on viinud nende teemade õppimiseni, mitte vastupidi. Antud väide vajaks aga testimist, esmapilgul on sellist seost Eestis raske leida.

21

Märkus: tumedam tulp väljendab statistiliselt olulist erinevust

Joonis 19 Rahaasju puudutavate tegevuste ja ülesannete lahendamise seos finantskirjaoskuse punktisummaga OECD riikides keskmiselt Allikas: OECD, 2020

Finantsharidus kodustRahaasjus saadakse infot eelkõige vanematelt ja lähedastelt (95%) ning internetist (82%). Õpetajatelt on rahaasjade korraldamise kohta infot saanud pooled õpilased. Televisiooni ja raadiot nimetavad rahaasjus oma infoallikaks vähem kui pooled õpilastest.

Neil õpilastel, kes vanematelt rahaasjus infot ei saa, on finantskirjaoskuse skoor 50 punkti võrra madalam kui neil, kes saavad vanemailt vastavat teavet. Sõpradelt saadud infoga on seos vastupidine – need, kes sõpru rahaasjade infoallikana ei nimeta, on finantskirjaoskuse punktisumma 8 punkti võrra kõrgem. Interneti infoallikana kasutajate punktisumma oli 17 punkti võrra kõrgem kui mittekasutajail.

Tabel 5 Rahaasjade infoallikad Allikas: PISA 2018 andmebaas

Sel moel info saajate osakaal (%)

Keskmine tulemus, kui on sel moel rahatarkust

saanud

Keskmine tulemus, kui ei ole sel moel rahatarkust

saanud

Vanematelt 95 554 504

Sõpradelt 59 547 556

TV ja raadiost 45 541 559

Internetist 83 554 537

Ajakirjadest 31 541 556

Õpetajatelt 51 549 553

22

Õpilastelt küsiti, kui sagedasti arutavad vanemad nendega neil teemadel: • õpilase enda kulutamis-ja säästmisotsused; • pere eelarve; • konkreetse ostu jaoks raha kogumine ning • majandus- ja rahandusuudised.

Sagedamini arutatakse konkreetsete ostuotsuste ja nende jaoks raha kogumise teemadel. Harvem tulevad jutuks majandusuudised ning pere eelarve.

24

8 punkti võrra kõrgem. Interneti infoallikana kasutajate punktisumma oli 17 punkti võrra kõrgem kui mittekasutajail.

Tabel 6 Rahaasjade infoallikad (allikas: PISA 2018 andmebaas)


Keskmine tulemus, kui on sel moel rahatarkust saanud

Keskmine tulemus, kui ei ole sel moel rahatarkust saanud

Vanematelt 95 554 504 Sõpradelt 59 547 556 TV ja raadiost 45 541 559 Internetist 83 554 537 Ajakirjadest 31 541 556 Õpetajatelt 51 549 553

Õpilastelt küsiti, kui sagedasti arutavad vanemad nendega neil teemadel:

• õpilase enda kulutamis-ja säästmisotsused;• pere eelarve;• konkreetse ostu jaoks raha kogumine ning• majandus- ja rahandusuudised.


Joonis 19 Vanematega rahaasjade arutamise sagedus teemade lõikes (allikas: PISA 2018 andmebaas)

Teemade lõikes ilmneb ootamatu seos, sagedasem rahaasjade arutamine esineb madalama punktisumma saanud õpilastel. Näiteks pere-eelarve küsimuses on kõrgeim keskmine

24%

29%

38%

12%

38%

41%

41%

36%

43%

36%

24%

21%

16%

32%

17%

7%

6%

5%

10%

5%

Õpilase kulutamisotsused

Õpilase säästmisotsused

Pere eelarve

Kogumine konkreetse ostu jaoks

Majanduse või rahandusega seotud uudised

Vanematega rahaasjade arutamise sagedus teemade lõikes

Mitte kunagi või peaaegu mitte kunagi 1-2 korda kuus 1-2 korda nädalas Peaaegu iga päev

24

8 punkti võrra kõrgem. Interneti infoallikana kasutajate punktisumma oli 17 punkti võrra kõrgem kui mittekasutajail.

Tabel 6 Rahaasjade infoallikad (allikas: PISA 2018 andmebaas)


Keskmine tulemus, kui on sel moel rahatarkust saanud

Keskmine tulemus, kui ei ole sel moel rahatarkust saanud

Vanematelt 95 554 504 Sõpradelt 59 547 556 TV ja raadiost 45 541 559 Internetist 83 554 537 Ajakirjadest 31 541 556 Õpetajatelt 51 549 553

Õpilastelt küsiti, kui sagedasti arutavad vanemad nendega neil teemadel:

• õpilase enda kulutamis-ja säästmisotsused;• pere eelarve;• konkreetse ostu jaoks raha kogumine ning• majandus- ja rahandusuudised.


Joonis 19 Vanematega rahaasjade arutamise sagedus teemade lõikes (allikas: PISA 2018 andmebaas)

Teemade lõikes ilmneb ootamatu seos, sagedasem rahaasjade arutamine esineb madalama punktisumma saanud õpilastel. Näiteks pere-eelarve küsimuses on kõrgeim keskmine

24%

29%

38%

12%

38%

41%

41%

36%

43%

36%

24%

21%

16%

32%

17%

7%

6%

5%

10%

5%

Õpilase kulutamisotsused

Õpilase säästmisotsused

Pere eelarve

Kogumine konkreetse ostu jaoks

Majanduse või rahandusega seotud uudised

Vanematega rahaasjade arutamise sagedus teemade lõikes

Mitte kunagi või peaaegu mitte kunagi 1-2 korda kuus 1-2 korda nädalas Peaaegu iga päev

Joonis 20 Vanematega rahaasjade arutamise sagedus teemade lõikes (summa on väiksem kui 100% vastamata jätnud õpilaste võrra). Allikas: PISA 2018 andmebaas

Teemade lõikes ilmneb ootamatu seos, sagedasem rahaasjade arutamine esineb madalama punktisumma saanud õpilastel. Näiteks pere-eelarve küsimuses on kõrgeim keskmine finantskirjaoskuse punktisumma neil, kes sel teemal kunagi vanematega ei räägi (563). Paar korda kuus pere rahaasju arutanud õpilased said keskmiselt 550 punkti ja paar korda nädalas arutanud õpilased 534 punkti. Kõige madalam skoor oli nendel, kes räägivad kodus pere rahaasjust igapäevaselt (522).

Sarnane negatiivne seos on ka ülejäänud teemade lõikes. Üksnes kulutamisotsustest kodus rääkimise ja majandusuudiste arutamise puhul on kõrgeim skoor neil, kes nimetatud teemal paar korda nädalas vanematega räägivad (vastavalt 554 ja 551). Esimeses PISA finantskirjaoskuse uuringus 2012. aastal oli Eestis seos vastupidine, siis oli kõrgem punktisumma neil õpilastel, kes rääkisid vanematega rahaasjust vähemalt korra nädalas või tegid seda igapäevaselt (Riitsalu, 2014).

Nende viie teema põhjal arvutas OECD välja vanemate seotuse indeksi. Eestis oli selle keskmine väärtus võrdlemisi madal ja jäi tugevalt alla OECD keskmisele. See tähendab, et vanemad ei tegele eriti oma laste rahatarkuse parandamisega ega kaasa neid vastavatesse aruteludesse.Pereringis rahaasjade sage arutamine tõstis osades riikides finantskirjaoskuse taset, aga mitte kõigis. Portugalis, Tšiilis, Bulgaarias, Peruus, Itaalias, Brasiilias ja Gruusias oli pereringis sagedasti rahaasju arutavate õpilaste finantskirjaoskus kõrgemal tasemel, isegi kui arvestada sotsiaalmajanduslikust taustast tulenevaid erisusi. Seevastu Eestis, Poolas, USA-s, Kanadas ja Lätis tähendas sagedane pereringis rahaasjade arutamine hoopis finantskirjaoskuse punktisumma langust (OECD, 2020). Samal ajal nimetavad Eesti õpilased vanemaid oma peamiseks rahatarkuse infoallikaks.

23

Õpilaste kogemused rahaasjade korraldamiselÕpilastelt küsiti, kuivõrd vabad nad on finantsotsuseid tegema. Selleks paluti neil hinnata, kuivõrd nad nõustuvad järgnevate väidetega:• ma võin iseseisvalt otsustada, millele ma oma raha kulutan;• ma võin kulutada väiksemaid summasid oma rahast iseseisvalt, aga suuremate summade puhul pean

küsima vanematelt või hooldajatelt luba;• ma pean alati enne raha kulutamist vanematelt või hooldajatelt luba küsima;• ma olen ise oma rahaasjade eest vastutav (nt varguse ennetamine).

Enda sõnul on 87% Eesti õpilastest vabad ise otsustama, millele nad oma raha kulutavad. Suuremate ostude puhul peab 64% vastanutest siiski vanematelt luba küsima. Igasuguste summade kulutamiseks peab luba küsima 22% õpilastest. Iseenda rahaasjade eest vastutavad 82% õpilastest.

Seos iseenda rahaasjade korraldamise ja finantskirjaoskuse taseme vahel on märkimisväärselt tugev. Need, kes nõustusid esimese väitega ja vastutavad ise oma ostuotsuste eest, said 51 punkti enam kui need, kes selle väitega ei nõustunud. Ise oma rahaasjade eest vastutavad õpilased (neljanda väitega nõustunud) said 41 punkti võrra kõrgema finantskirjaoskuse skoori. Seega, isiklik kogemus rahaasjade korraldamisel on rahatarkusega positiivselt seotud.

Järgnevalt paluti vastata sissetulekuallikate kohta. Peamised sissetulekuallikad on Eesti õpilaste jaoks taskuraha ilma selle eest majapidamistööde tegemise kohustuseta (72%) ning sõpradelt või sugulastelt kingiks saadud raha (88%).

Tabel 6 Õpilaste sissetulekuallikad ja finantskirjaoskuse tulemus Allikas: PISA 2018 andmebaas

Keskmine skoor neil, kes saavad sel moel raha

Keskmine skoor neil, kes ei saa sel moel raha

Tasu või taskuraha kodus regulaarselt tehtavate majapidamistööde eest 533 564

Tasu või taskuraha ilma majapidamistöid tegema pidamata 558 535

Töötamine väljaspool koolitunde (nt töö koolivaheajal, osaajaga töö) 546 557

Perefirmas töötamise eest 531 557

Väljaspool kodu tehtud juhutööde eest (nt lapsehoidmine või muruniitmine) 541 560

Kingitusena sõpradelt või sugulastelt 557 509

Asjade müümise eest (nt kirbuturg või osta.ee) 542 557

Need, kes saavad raha töö eest kodus, perefirmas, väljaspool kodu, juhutöödel või oma asjade müügist, saavad finantskirjaoskuse uuringus kõigis riikides vähem punkte kui need, kes sel moel raha ei teeni. OECD riikide arvestuses oli ainus sissetuleku viis, mis rahatarkusega positiivselt seotud on, kingituseks saadud raha. Eestis oli oluline seos lisaks ka taskurahal, mille saamiseks lisakohustusi pole. Sel moel raha saajate skoor oli Eestis 23 punkti võrra kõrgem, kingina saajail lausa 48 punkti võrra kõrgem kui neil viisidel raha mitte saajail.

Eestis on teiste OECD riikidega võrreldes rohkem neid õpilasi, kes ei pea taskuraha eest majapidamistöid tegema, samuti on siin enam neid, kes saavad raha sugulastelt kingituseks.

24

Eesti OECD keskmineTaskuraha majapidamistööde eest 39,8 41,7Taskuraha ilma majapidamistöid tegema pidamata 72,4 47,6Tasu väljaspool koolitunde töötamiselt 50,9 38,5Tasu perefirmas töötamise eest 18,8 19,4Tasu väljaspool kodu tehtud juhutööde eest 42,5 36,1Kingitusena sõpradelt või sugulastelt 88,5 83,7Asjade müümise eest (nt kirbuturul või osta.ee-s) 39,4 37,4

0102030405060708090

100

Taskurahamajapidamistööde

eest

Taskuraha ilmamajapidamistöidtegema pidamata

Tasu väljaspoolkoolitundetöötamiselt

Tasu perefirmastöötamise eest

Tasu väljaspool kodutehtud juhutööde

eest

Kingitusenasõpradelt võisugulastelt

Asjade müümise eest(nt kirbuturul või

osta.ee-s)

Eesti OECD keskmine

Joonis 21 Õpilaste jagunemine taskuraha saamise allikate järgi (% õpilastest) Allikas: OECD, 2020

Pangateenuste kasutamineÕpilastelt küsiti, kas neil on arveldusarve pangas, pangakaart või mobiilirakendus oma kontole juurdepääsemiseks. Kuigi Eesti õpilased paistsid silma heade finantsteadmistega, ei teadnud ligi 15% neist, mis asi on „arveldusarve pangas“. Tõenäoliselt on harjutud ütlema „pangaarve“ või „pangakonto“ ametliku termini asemel. Üllatavalt oli pangakaardi omanike seas neid, kes seda terminit ei tea, isegi rohkem kui kaarti mitte omavate õpilaste hulgas.

Arveldusarve pangas vote Maksekaart / deebetkaart voteMobiilirakendus kontole

juurdepääsemiseksvote

Jah 59% Jah 75% Jah 43%Ei 26% Ei 21% Ei 54%

Ei tea, mis see on 15% Ei tea, mis see on 4% Ei tea, mis see on 4%

Arveldusarve pangasKeskmine finantskirjaoskuse skoor

Maksekaart / deebetkaart Keskmine finantskirjaoskuse skoor

Mobiilirakendus kontole juurdepääsemiseks

Keskmine finantskirjaoskuse skoor

Jah 558 Jah 559 Jah 548Ei 541 Ei 533 Ei 557

Ei tea, mis see on 541 Ei tea, mis see on 495 Ei tea, mis see on 489

59%26%

15%

Arveldusarve pangas

Jah Ei Ei tea, mis see on

75%

21%

4%

Maksekaart / deebetkaart


43%54%

4%

Mobiilirakendus kontole juurdepääsemiseks


558

541 541

530

535

540

545

550

555

560


559

533

495

460

480

500

520

540

560

580


548 557

489

440460480500520540560580


Joonis 22 Kas Sul on järgmised asjad? (% valimist ja nende keskmine finantskirjaoskuse skoor). Allikas: PISA 2018 andmebaas

Võrreldes 2012. aasta PISA finantskirjaoskuse uuringuga, on arveldusarve omajate arv kahanenud (see võib tuleneda ka termini mitte teadmisest) ja ligi 2,5 korda kasvanud pangakaardi omajate osakaal. 2012. aastal omas arveldusarvet enda sõnul 82% ja pangakaarti 29% vastanuist.

Neil, kel enda sõnul on arveldusarve pangas, on finantskirjaoskuse uuringu keskmine tulemus 558. Eitavalt selle küsimusele vastanuil ning neil, kes seda terminit ei tea, jäi see 541 punkti peale. Erinevus on seega 17 punkti. Vahe on veelgi suurem pangakaardi omajate ning mitte omajate vahel (26 punkti). Mobiilimaksete kasutajate puhul on seos aga vastupidine – punktisumma on kõrgem neil, kes sellist rakendust ei kasuta.

25

Tabel 7 Kas Sa oled viimase 12 kuu jooksul teinud järgmisi asju? Allikas: PISA 2018 andmebaas

Jah Ei

Kontrollinud, et said millegi ostmisel õigesti raha tagasi 82 14

Rääkinud kellegagi tööst, mida tahaksid pärast hariduse omandamist teha 79 17

Kurtnud, et Sul pole piisavalt raha millegi jaoks, mida soovid osta 63 33

Ostnud midagi võrgust (üksi või koos mõne pereliikmega) 69 26

Teinud vabatahtlikku tööd 50 46

Sooritanud makse mobiiltelefoni abil 39 56

Ostnud midagi, mis maksis rohkem raha, kui Sul oli kavas kulutada 64 32

Kontrollinud, kui palju raha Sul on 87 9

Valdav osa õpilastest on kontrollinud vahetusraha ja kontoseisu. Mõlema tegevusega seostub kõrgem finantskirjaoskuse skoor, vahetusraha kontrollinute punktisumma on 29 ja rahalise hetkeseisu analüüsinutel 55 punkti võrra kõrgem kui neile küsimustele eitavalt vastanutel (OECD, 2020).

Üsna suur osa õpilastest (64%) on viimase aasta jooksul ostnud midagi sellist, millele kulus kavatsetust rohkem raha. Sama palju on ka neid õpilasi, kes on viimase 12 kuu jooksul kurtnud, et millegi ostmiseks pole piisavalt raha. Huvitaval kombel aga puudub seos nende kahe küsimuse vastuse ja finantskirjaoskuse skooride vahel. Internetis ostlemisega on tegelenud ligi 70% vastanuist.

Uuriti ka kaalutletud ostuotsuste tegemist. Ligi kolmveerand õpilastest võrdleb enne ostmist hindu erinevates kauplustes.

Joonis 23 Kui tihti on oma taskurahast ostu tegemisel tehtud järgnevat (allikas: PISA 2018 andmebaas)

Kaalutletud otsuse tegijatel oli ootuspäraselt finantskirjaoskuse punktisumma kõrgem kui neil, kes ei võrrelnud hindu.

Võrreldes OECD riikide õpilastega, ei erinenud Eestis valiku tegemine oluliselt. Üksnes hinna odavnemist jäi Eestis ootama vähem õpilasi kui OECD riikides keskmiselt.

14%

18%

11%

7%

34%

40%

23%

20%

41%

32%

37%

39%

9%

6%

25%

31%

0% 20% 40% 60% 80% 100% 120%

Ootan enne ostmist, kuni toode muutub odavamaks

Ostan toote ilma hindu võrdlemata

Võrdlen kaupluse hindu veebikaupluse omadega

Võrdlen hindu erinevates kauplustes

Kui mõtled oma taskuraha eest mõne uue toote ostmisele, siis kui tihti Sa teed järgnevat?

Mitte kunagi Harva Mõnikord Alati

Joonis 23 Kui tihti on oma taskurahast ostu tegemisel tehtud järgnevat Allikas: PISA 2018 andmebaas

26



29


Joonis 24 Ostuotsuse eel hindade võrdlemine (% õpilastest, allikas: OECD, 2020)

Motivatsioon ja kindlus rahaasjade korraldamisel PISA uuringus kasutatavas finantskirjaoskuse definitsioonis on olulisel kohal „motivatsioon ja kindlus“ rakendada finantsteadmisi rahalise heaolu parandamiseks. Seepärast uuriti, kui kindlalt õpilased ennast tunnevad rahaasjade korraldamisel.

Joonis 25 Kui kindlalt tunnevad õpilased end järgmistes tegevustes (% valimist, summa on alla 100% vastamata jätnud õpilaste võrra, allikas: PISA 2018 andmebaas)

72,3

65,2

38,5

51

75,6

69,4

38,3

59,8

0

10

20

30

40

50

60

70

80

Võrdlen hindu kauplustes Võrdlen kaupluse javeebikaupluse hindu

Ostan toote ilma hinduvõrdlemata

Ootan kuni toode muutubodavamaks

Eesti OECD keskmine

7%

6%

14%

9%

15%

15%

24%

16%

42%

24%

40%

32%

45%

46%

31%

44%

32%

34%

20%

28%

8%

18%

8%

14%

Oma kulutuste planeerimine, võttes arvesse omafinantsseisu

Oma kontoseisu jälgimine

Müügilepingust arusaamine

Pangakonto väljavõttest arusaamine

Pangas dokumentide täitmine

Rahaülekande tegemine (nt arve maksmine)

Kui kindlalt tunned Sa end järgmistes tegevustes?Üldse mitte kindlalt Mitte eriti kindlalt Kindlalt Väga kindlalt

Joonis 24 Ostuotsuse eel hindade võrdlemine (% õpilastest) Allikas: OECD, 2020

Motivatsioon ja kindlus rahaasjade korraldamiselPISA uuringus kasutatavas finantskirjaoskuse definitsioonis on olulisel kohal „motivatsioon ja kindlus“ rakendada finantsteadmisi rahalise heaolu parandamiseks. Seepärast uuriti, kui kindlalt õpilased ennast tunnevad rahaasjade korraldamisel.

29





72,3

65,2

38,5

51

75,6

69,4

38,3

59,8

0

10

20

30

40

50

60

70

80




Eesti OECD keskmine

7%

6%

14%

9%

15%

15%

24%

16%

42%

24%

40%

32%

45%

46%

31%

44%

32%

34%

20%

28%

8%

18%

8%

14%








Joonis 25 Kui kindlalt tunnevad õpilased end järgmistes tegevustes (% valimist, summa on alla 100% vastamata jätnud õpilaste võrra) Allikas: PISA 2018 andmebaas

27



29





72,3

65,2

38,5

51

75,6

69,4

38,3

59,8

0

10

20

30

40

50

60

70

80




Eesti OECD keskmine

7%

6%

14%

9%

15%

15%

24%

16%

42%

24%

40%

32%

45%

46%

31%

44%

32%

34%

20%

28%

8%

18%

8%

14%








Joonis 24 Ostuotsuse eel hindade võrdlemine (% õpilastest) Allikas: OECD, 2020

Motivatsioon ja kindlus rahaasjade korraldamiselPISA uuringus kasutatavas finantskirjaoskuse definitsioonis on olulisel kohal „motivatsioon ja kindlus“ rakendada finantsteadmisi rahalise heaolu parandamiseks. Seepärast uuriti, kui kindlalt õpilased ennast tunnevad rahaasjade korraldamisel.

29





72,3

65,2

38,5

51

75,6

69,4

38,3

59,8

0

10

20

30

40

50

60

70

80




Eesti OECD keskmine

7%

6%

14%

9%

15%

15%

24%

16%

42%

24%

40%

32%

45%

46%

31%

44%

32%

34%

20%

28%

8%

18%

8%

14%








Joonis 25 Kui kindlalt tunnevad õpilased end järgmistes tegevustes (% valimist, summa on alla 100% vastamata jätnud õpilaste võrra) Allikas: PISA 2018 andmebaas

Kõige kindlamalt tunnevad Eesti õpilased end oma kontoseise jälgimisel, kulutuste planeerimisel ning pangakonto väljavõtte mõistmisel. Vähem kui pooled tunnevad end kindlalt pangadokumentide täitmisel, ligi pooled ülekannete tegemisel. Siiski tunnevad Eesti õpilased end pisut kindlamini kõigis neis tegevustes kui OECD riikide õpilased keskmiselt. Kindluse ja finantskirjaoskuse tulemuste vahel on positiivne seos. See tähendab, et neis tegevustes enesekindlamad õpilased said finantskirjaoskuse uuringus enam punkte kui need, kes end eriti kindlalt ei tunne.

30

Kõige kindlamalt tunnevad Eesti õpilased end oma kontoseise jälgimisel, kulutuste planeerimisel ning pangakonto väljavõtte mõistmisel. Vähem kui pooled tunnevad end kindlalt pangadokumentide täitmisel, ligi pooled ülekannete tegemisel. Siiski tunnevad Eesti õpilased end pisut kindlamini kõigis neis tegevustes kui OECD riikide õpilased keskmiselt. Kindluse ja finantskirjaoskuse tulemuste vahel on positiivne seos. See tähendab, et neis tegevustes enesekindlamad õpilased said finantskirjaoskuse uuringus enam punkte kui need, kes end eriti kindlalt ei tunne.

Joonis 26 Õpilaste osakaal, kes tunnevad ennast nimetatud tegevustes kindlalt või väga kindlalt (% õpilastest, allikas: OECD, 2020)

Uuringus tunti huvi, kui kindlalt tunnevad õpilased end erinevaid digitaalseid teenuseid kasutades.

51,2

41,8

65,2

41,2

76,6

67,5

47,240,9 42,9

37,5

64,5 63,6

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Ülekandetegemine

Pangadokumenditäitmine

Konto väljavõttestarusaamine

Müügilepingustarusaamine

Oma kontoseisujälgimine

Oma kulutusteplaneerimine

Eesti OECD keskmine

Joonis 26 Õpilaste osakaal, kes tunnevad ennast nimetatud tegevustes kindlalt või väga kindlalt (% õpilastest) Allikas: OECD, 2020

Uuringus tunti huvi, kui kindlalt tunnevad õpilased end erinevaid digitaalseid teenuseid kasutades.

31

Joonis 27 Õpilaste kindlus erinevaid digitaalseid teenuseid kasutades (% valimist, summa on alla 100% vastamata jätnud õpilaste võrra, allikas: PISA 2018 andmebaas)

Kõige kindlamalt tundsid õpilased end e-kanaleis kontoseisu jälgides ja deebetkaardiga maksmisel, vähem kui pooled olid enesekindlad mobiilimaksete tegemisel.

Joonis 28 Õpilaste osakaalud, kes tunnevad end nimetatud digitegevustes kindlalt või väga kindlalt (% õpilastest, allikas: OECD, 2020)

Ka siin olid Eesti õpilased pisut enesekindlamad kui OECD riikides keskmiselt, välja arvatud mobiilimaksete sooritamisel. Enesekindlamail oli ka kõrgem punktiskoor kui end neis tegevustes vähem kindlalt tundvatel õpilastel.

12%

16%

7%

6%

14%

31%

36%

19%

17%

29%

40%

30%

43%

49%

38%

12%

13%

25%

24%

15%

0% 20% 40% 60% 80% 100% 120%

Tundliku informatsiooni turvalisena hoidmine elektroonilisemakse tegemisel või netipanga kasutamisel

Maksmine mobiilseadmega (nt mobiiltelefoniga võitahvelarvutiga) sularaha asemel

Maksmine deebetkaardiga sularaha asemel


Raha ülekandmine

Kasutades digitaalseid või elektroonilisi seadmeid väljaspool panka (nt kodus või kaupluses): kui kindlalt tunned Sa end järgmistes tegevustes?

Üldse mitte kindlalt Mitte eriti kindlalt Kindlalt Väga kindlalt

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Raha ülekandmine Kontoseisu jälgimine Kaardiga maksmine Maksmine mobiiliga Turvalisuse hoidmine

Eesti OECD keskmine

Joonis 27 Õpilaste kindlus erinevaid digitaalseid teenuseid kasutades (% valimist, summa on alla 100% vastamata jätnud õpilaste võrra Allikas: PISA 2018 andmebaas


28

31

Joonis 27 Õpilaste kindlus erinevaid digitaalseid teenuseid kasutades (% valimist, summa on alla 100% vastamata jätnud õpilaste võrra, allikas: PISA 2018 andmebaas)


Joonis 28 Õpilaste osakaalud, kes tunnevad end nimetatud digitegevustes kindlalt või väga kindlalt (% õpilastest, allikas: OECD, 2020)


12%

16%

7%

6%

14%

31%

36%

19%

17%

29%

40%

30%

43%

49%

38%

12%

13%

25%

24%

15%

0% 20% 40% 60% 80% 100% 120%

Tundliku informatsiooni turvalisena hoidmine elektroonilisemakse tegemisel või netipanga kasutamisel

Maksmine mobiilseadmega (nt mobiiltelefoniga võitahvelarvutiga) sularaha asemel

Maksmine deebetkaardiga sularaha asemel


Raha ülekandmine

Kasutades digitaalseid või elektroonilisi seadmeid väljaspool panka (nt kodus või kaupluses): kui kindlalt tunned Sa end järgmistes tegevustes?

Üldse mitte kindlalt Mitte eriti kindlalt Kindlalt Väga kindlalt

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Raha ülekandmine Kontoseisu jälgimine Kaardiga maksmine Maksmine mobiiliga Turvalisuse hoidmine

Eesti OECD keskmine

Joonis 28 Õpilaste osakaalud, kes tunnevad end nimetatud digitegevustes kindlalt või väga kindlalt (% õpilastest) Allikas: OECD, 2020


Lõpetuseks paluti õpilastel hinnata, kuivõrd nad nõustuvad järgnevate väidetega.

33

Joonis 29 Õpilaste suhtumine üldisematesse rahaga seotud küsimustesse (% õpilastest, allikas: PISA 2018 andmebaas)

Vähem kui pooltele Eesti õpilastele meeldib rahaasjadest rääkida, 34% jaoks pole rahasjad hetkel aktuaalsed. Nende osakaalude poolest on nad üsna lähedal OECD keskmisele. Oma ettevõtet sooviks tulevikus juhtida 65%, oma raha kulutamisel peaksid noored vabad olema otsustama 70% sõnul.

Soovitused edaspidiseks

Võime uhked olla Eesti õpilaste ja õpetajate saavutatu üle. Siiski ei tähenda see, et finantshariduse pakkumisel enam pingutama ei peaks. Esiteks, finantskirjaoskuse tase on kogu maailmas madal (Klapper et al., 2014; OECD, 2016). Seega esikoht ei tähenda veel tipptasemel rahatarkust. Teiseks, PISA uuring mõõdab eelkõige teadmisi, oskusi ja hoiakuid rahaasjade korraldamisel. Tegelike finantsotsuste hindamise asemel palutakse lahendusi leida hüpoteetilistele olukordadele. Inimesed võivad küll teada, kuidas oleks sellises olukorras õige käituda, aga see ei tähenda, et tegelikus olukorras nad samuti otsustavad. Käitumisökonoomika uurijad juhivad tähelepanu, et inimesed ei käitu alati ratsionaalselt ega suuda alati vastu seista ahvatlustele, mis nende pikemaajalise heaolu seisukohalt kasulikud valikud pole (Thaler and Sunstein, 2018). Headest teadmistest hoolimata võime käituda ebamõistlikult.

Seda näitavad ka OECD rahvusvahelise täiskasvanute finantskirjaoskuse uuringu1 tulemused. Eesti on selles võrdlusuuringus osalenud kolmel korral. Kuigi finantsteadmiste järgi on Eesti täiskasvanud maailmas esikolmikus, jäävad nad käitumiselt viimasesse kümnesse (OECD, 2016). Seal küsitakse vastaja enda finantsotsuste kohta, näiteks eelarve pidamise, finantsteenuste kaalutletud valimise ja pikaajalise planeerimise kohta. Esimese PISA finantskirjaoskuse uuringus 2012. aastal osalenud noored olid 2015. aasta täiskasvanute uuringu ajaks täisealiseks saanud. Seepärast pöörasid uuringu

1 OECD/INFE International Survey of Adult Financial Literacy Competencies

6%

12%

3%

9%

25%

51%

24%

40%

44%

30%

58%

40%

21%

4%

12%

8%

0% 20% 40% 60% 80% 100% 120%

Mulle meeldiks tulevikus juhtida oma ettevõtet.

Rahaasjad pole praegu minu jaoks aktuaalsed.

Noored peaksid otsustama ise, kuidas nad oma rahakulutavad.

Mulle meeldib rääkida rahaasjadest.

Mil määral nõustud Sa järgmiste väidetega?

Ei nõustu üldse Ei nõustu Nõustun Nõustun täiesti

Joonis 29 Õpilaste suhtumine üldisematesse rahaga seotud küsimustesse (% õpilastest) Alikas: PISA 2018 andmebaas

Vähem kui pooltele Eesti õpilastele meeldib rahaasjadest rääkida, 34% jaoks pole rahasjad hetkel aktuaalsed. Nende osakaalude poolest on nad üsna lähedal OECD keskmisele. Oma ettevõtet soovikstulevikus juhtida 65%, oma raha kulutamisel peaksid noored vabad olema otsustama 70% sõnul.

29

Soovitused edaspidiseksVõime uhked olla Eesti õpilaste ja õpetajate saavutatu üle. Siiski ei tähenda see, et finantshariduse pakkumisel enam pingutama ei peaks. Esiteks, finantskirjaoskuse tase on kogu maailmas madal (Klapper et al., 2014; OECD, 2016). Seega esikoht ei tähenda veel tipptasemel rahatarkust. Teiseks, PISA uuring mõõdab eelkõige teadmisi, oskusi ja hoiakuid rahaasjade korraldamisel. Tegelike finantsotsuste hindamise asemel palutakse lahendusi leida hüpoteetilistele olukordadele. Inimesed võivad küll teada, kuidas oleks sellises olukorras õige käituda, aga see ei tähenda, et tegelikus olukorras nad samuti otsustavad. Käitumisökonoomika uurijad juhivad tähelepanu, et inimesed ei käitu alati ratsionaalselt ega suuda alati vastu seista ahvatlustele, mis nende pikemaajalise heaolu seisukohalt kasulikud valikud pole (Thaler and Sunstein, 2018). Headest teadmistest hoolimata võime käituda ebamõistlikult.

Seda näitavad ka OECD rahvusvahelise täiskasvanute finantskirjaoskuse uuringu2 tulemused. Eesti on selles võrdlusuuringus osalenud kolmel korral. Kuigi finantsteadmiste järgi on Eesti täiskasvanud maailmas esikolmikus, jäävad nad käitumiselt viimasesse kümnesse (OECD, 2016). Seal küsitakse vastaja enda finantsotsuste kohta, näiteks eelarve pidamise, finantsteenuste kaalutletud valimise ja pikaajalise planeerimise kohta. Esimese PISA finantskirjaoskuse uuringus 2012. aastal osalenud noored olid 2015. aasta täiskasvanute uuringu ajaks täisealiseks saanud. Seepärast pöörasid uuringu tellinud Rahandusministeerium ja selle läbi viinud Saar Poll selles uuringus 18-19aastastele erilist tähelepanu. Kuigi 2012. aasta PISA finantskirjaoskuse uuringu tulemuste põhjal olid Eesti noored kolmandal kohal, planeerisid oma rahaasju rohkem kui ühe kuu peale vähem kui pooled 2015. aastaks täisealiseks saanud noortest. Ligi pooled neist ei olnud viimase 12 kuu jooksul raha säästnud (Saar Poll, 2015). Eelmisel aastal Eestis toimunud OECD finantskirjaoskuse uuringu andmetel on 21% 18-19aastastest Eesti noortest finantsteemade suhtes ükskõiksed, vaid 27% neist planeerib oma kulusid ja tulusid (Turu-uuringute AS, 2019).

Seega, hoolimata hiilgavatest PISA tulemustest on siiski vaja suunata noorte finantskäitumist neile pikaajaliselt kasulikumas suunas. Lisaks finantshariduse pakkumisele tasub luua innovaatilisi teenuseid ja rakendusi, mis neid arukamate valikute suunas nügivad (Riitsalu, 2019). Samuti peaks poliitikakujundajad senisest enam tähelepanu pöörama hoiakute kujundamisele, mis toetaksid rahalise heaolu parandamist. Kuna riikliku finantshariduse programmi esimene periood sel aastal lõpeb, saab järgmise strateegiadokumendi väljatöötamisel hoiakute kujundamisele ja käitumise suunamisele enam tähelepanu pöörata.

PISA finantskirjaoskuse uuringu tulemused näitavad, et teiste õppeainete ja õpikute sisusse lõimitud rahatarkuse teemad on positiivselt finantskirjaoskuse tasemega seotud. Seega tasuks õppekavadesse, õppematerjalidesse ja koolitundidesse senisest enam rahatarkuse teemasid lõimida. Erilist tähelepanu tasuks pöörata raha kasvatamisega seotud teemadele, näiteks liitintressi olemuse ja investeerimisriskide hajutamise selgitamisele. Viimaseid oli enda sõnul Eesti koolis õppinud vähem kui viiendik vastanuteist. Arvestades senisest suuremat vastutust iseenda pensioniea rahalise kindlustamise eest, on investeerimisteemade põhjalikum mõistmine hädavajalik.

Endiselt on suur erinevus eesti ja vene õppekeelega õpilaste finantskirjaoskuse tulemuste vahel. Sarnane lõhe on ka täiskasvanute rahatarkuse tasemes (Riitsalu, 2019b). Seega peaks riikliku finantskirjaoskuse programmi järgmise etapi kavandamisel senisest enam rõhku panema vene õppekeelega õpilastele ja nende peredele finantshariduse pakkumisele. Venekeelsetele koolidele on seni peamiselt tõlgitud eestikeelsetena loodud õppematerjale. Need aga ei võta arvesse kultuurilisi ega metoodilisi erinevusi, seepärast tasuks luua spetsiaalselt neile finantshariduse materjale.

Vanemad saavad kaasa aidata lastele rahatarkuse õpetamisele nendega enam ostuotsuseid arutades ning majandusuudiseid analüüsides. Peaaegu kõigi jaoks on vanemad peamiseks infoallikaks rahaasju puudutavates küsimusest. Siin aga tasuks vanemail ka enda rahatarkuse tasemele kriitiliselt mõelda ning erapooletuist infoallikaist (näiteks minuraha.ee) täiendavat teavet toeks otsida.

Rahatarkuse arendamisel on lisaks riigile, koolidele ja vanematele oluline roll ka finantssektoril. Pangad on juba investeerinud rahatarkuse kuu ja rahvusvahelise õpilaskonkursi läbiviimisse, saatnud eksperte koolidesse tunde läbi viima ning toetanud õppematerjalide loomist, ehkki PISA uuring ei ole suutnud näidata kõigi selliste väljastpoolt pakutud tundide tõhusust. LHV panga korraldatav Börsihai mäng3 on hea näide, kuidas saab investeerimisteemasid atraktiivselt õpetada ja seeläbi hoiakuid kujundada, ilma osalejate endi raha ohtu seadmata. See aitab saada esimesi kogemusi ja suurendada enesekindlust keerukate finantsotsuste tegemisel, kindlusel on aga PISA finantskirjaoskuse uuringu andmetel positiivne seos rahatarkuse tasemega.

2 OECD/INFE International Survey of Adult Financial Literacy Competencies3 Täpsem info www.lhv.ee/et/hai

http://www.lhv.ee/et/hai

30

Sarnaseid mängulisi õppimisvõimalusi saab lõimida nii internetipanga kui mobiilirakenduste sisusse, samuti saab mängustada pangateenuste disaini. Viimaste kujundamisel tasub rakendada käitumuslikke tegureid, näiteks sarnaste inimestega võrreldavust, kohest tagasisidet otsustele ja visualiseerimist. Oluline on vaid jälgida, et hariduslikud eesmärgid püsiksid lahus ärilistest eesmärkidest.

Kaks kolmandikku Eesti õpilastest leiab, et noored peaksid olema vabad ise oma rahaasjade üle otsustamisel. PISA finantskirjaoskuse uuringu suurepärased tulemused annavad lootust, et nad oskavad neid valikuid arukalt teha. Vaadates täiskasvanute finantskirjaoskuse ja finantskäitumise uuringute andmeid on aga põhjust uskuda, et hoolimata hiilgavast PISA tulemusest vajavad noored tarbijad endiselt tuge oma rahalise heaolu kindlustamisel. Seda nii koolist, kodunt kui ka finantssektorist.

31

Kasutatud allikadEesti Pangaliit, 2020. Euroopa rahatarkuse viktoriin.

https://www.pangaliit.ee/finantskirjaoskus/euroopa-rahatarkuse-viktoriin.

Klapper, L., Lusardi, A., Van Oudheusden, P., 2014. Financial Literacy Around the World. Insights From The Standard & Poor’s Ratings Services Global Financial Literacy Survey.

Meriküll, J., Rõõm, T., 2019. Estonian Household Finance and Consumption Survey: Results from the 2017 Wave (No. 1/2019), Occasional Paper Series. Eesti Pank, Tallinn.

OECD, 2020. PISA 2018 Results (Volume IV): Are Students Smart about Money?, PISA, OECD Publishing, Pariis.

OECD, 2016. OECD/INFE International Survey of Adult Financial Literacy Competencies. OECD Publishing, Pariis.

OECD, 2014. PISA 2012 Results: Students and Money: Financial Literacy Skills for the 21st Century, PISA. OECD Publishing, Pariis.

Põder, K., Riitsalu, L., Kroos, K., 2020. Financial literacy and education in Estonia, raamatus: De Witte, K., Holz, O., De Beckker, K. (Eds.), Financial Education. Current Practices and Future Challenges, lk. 91-113. Waxmann Verlag, Münster.

Rahandusministeerium, 2013. Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamise programm aastateks 2013–2020, Tallinn.

Riitsalu, L., 2019a. Tuleviku-minu rahaline heaolu. Kuidas nügida inimesi suurema rahalise heaolu suunas? Arenguseire Keskus, Tallinn.

Riitsalu, L., 2019b. Soovitused finantskirjaoskuse edendamiseks Eestis, raportis: Eesti elanike finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse uuring, lk. 129–135.

Riitsalu, L., 2014. Eesti õpilaste finantskirjaoskus. PISA 2012 uuringu tulemused. SA Innove, Tallinn.

Riitsalu, L., Põder, K., 2016. A glimpse of the complexity of factors that influence financial literacy. International Journal of Consumer Studies 40, 722–731. https://doi.org/10.1111/ijcs.12291

Saar Poll, 2015. Finantsalase kirjaoskuse uuring Eesti elanike seas 2015, Tallinn.

Thaler, R.H., Sunstein, C.R., 2018. Nügimine. Viis toetada valikuid, mis viivad tervise, jõukuse ja õnneni. Tänapäev, Tallinn.

Tire, G., Puksand, H., Lepmann, T., Henno, I., Lindemann, K., Täht, K., Lorenz, B., Siim, G., 2019. PISA 2018 Eesti tulemused. Eesti 15-aastaste õpilaste teadmised ja oskused funktsionaalses lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes. SA Innove, Tallinn.

Turu-uuringute AS, 2019. Eesti elanike finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse uuring. Tallinn.

https://www.pangaliit.ee/finantskirjaoskus/euroopa-rahatarkuse-viktoriin.

https://doi.org/10.1111/ijcs.12291

32

Documents

Finantskirjaoskus F i n a n t s k i r j a oskus - hm.ee...finantskirjaoskuse uuringus keskmiselt 14 punkti enam kui nende matemaatika ja lugemise skoor seda ennustanud oleks. Seega