Hooaja avakontsert

2016

Vanemuise sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja aVakontsert

16. septembril 2016 kell 19 Vanemuise kontserdimajas17. septembril 2016 kell 16 estonia kontserdisaalis

Gioachino Rossini Petite messe solennelle

„Väike pidulik missa” (1863)

henriette bonde-hansen (sopran, Taani)joVita VaskeVičiute (meTsosopran, Leedu ro)

seung-jin Choi (Tenor, Korea)jeVgenij ChrebtoV (bariTon, Leedu ro)

Vanemuise sümfooniaorKesTer ja ooperiKoor

dirigent paul mägi

Vanemuise TeaTri ja eesTi KonTserdi KoosTööprojeKT

147. hooaeg

gioachino rossini (1792–1868) Petite messe solennelle / „Väike pidulik missa” (1863)

1. Kyrie (koor)2. Gloria in excelsis deo (solistid, koor)Laudamus te (solistid, koor)Gratias agimus tibi (solistid: alt, tenor, bass)domine deus (tenor)Qui tollis (solistid: sopran, alt)Quoniam (bass)Cum sancto spiritu (solistid ja koor)3. Credo in unum deum (solistid, koor)Crucifixus (sopran)et resurrexit (solistid, koor)et vitam venturi (solistid ja koor)4. offertorium (prelude religieux)5. sanctus (solistid ja koor)6. o salutaris hostia (sopran)7. agnus dei (alt, koor)

gloriam tuam.domine deus, rex coelestis,deus pater omnipotens.domine fili unigenitejesu Christe.domine deus, agnus dei,filius patris.Qui tollis peccata mundi,miserere nobis.Qui tollis peccata mundi,suscipe deprecationemnostram.Qui sedes ad dexteram patris,miserere nobis.Quoniam tu solus sanctus.Tu solus dominus.Tu solus altissimus,jesu Christe.Cum sancto spiritu,in gloria dei patris. amen.Gloria in excelsis deo. amen.

„Kyrie”Kyrie eleisonChriste eleisonKyrie eleison.

„Credo”Credo in unum deum.patrem omnipotentem,factorem coeli et terrae,visibilium omniumet invisibilium.et in unum dominumjesum Christum,filium dei unigenitum.et ex patre natumante omnia saecula.deum de deo, lumen delumine, deum verumde deo vero.

au pärast.issand jumal, taevane Kuningas,kõigeväeline jumal isa,issanda ainusündinud poeg,jeesus Kristus.issand jumal, jumala Tall,isa poeg,kes sa maailma patud ärakannad, halasta meie peale,kes sa maailma patud ärakannad, võta kuulda meiepalveid,kes sa istud isa paremal käel,halasta meie peale.sest ainult sina oled püha,ainult sina oled issand,ainult sina oled Kõrgeim,jeesus Kristus.Koos püha Vaimuga,jumala isa kirkuses. aamen.au olgu jumalale kõrges. aamen.

„Kyrie”issand halastaKristus halastaissand halasta.

„Gloria”au olgu jumalale kõrgesja rahu maa pealhea tahtega inimestele.me kiidame sind,me ülistame sind,me kummardame sind,me austame sind.me täname sindsinu suure

„Gloria”Gloria in excelsis deo.et in terra pax hominibusbonae voluntatis.Laudamus te.benedicimus te.adoramus teGlorificamus te.Gratias agimus tibipropter magnam

„Credo”mina usun ainsasse jumalasse,Kõigeväelisse isasse,taeva ja maa,kõige nähtavaja nähtamatu Loojasse.ja ainsasse issandasse,jeesusesse Kristusesse,jumala ainusündinud pojasse,kes enne aegade algustisast on sündinud.jumal jumalast, valgusvalgusest, tõeline jumaltõelisest jumalast.

Genitum, non factum,consubstantialem patri:per quem omnia facta sunt.Qui propter nos homines,et propter nostram salutem,descendit de caeliset incarnatus estde spiritu sanctoex maria Virgine:et homo factus est.Crucifixus etiam pro nobis:sub pontio pilatopassus et sepultus est.et resurrexit tertia die,secundum scripturas.et ascendit in caelum:sedet ad dexteram patris.et iterum venturus estcum gloria, judicarevivos et mortuos:cujus regni non erit finis.et in spiritum sanctumdominum, et vivificantem:qui ex patre filique procedit.Qui cum patre et filiosimul adoratur, etconglorificatur:qui locutus est per prophetas.et unam sanctam catholicamet apostolicam ecclesiam.Confiteor unum baptismain remissionem peccatorum.et exspecto resurrectionem mortuorum.et vitam venturi saeculi. amen.

offertorium (prélude religieux), instrumentaalsündinud, mitte loodud,olemuselt üks oma isaga,kelle läbi kõik on loodud.meie, inimeste pärastja meie õndsusekson ta taevast tulnud,püha Vaimu läbineitsist maarjastlihaks saanudja on saanud inimeseks.Kes meie eest on risti löödudpontius pilaatuse ajal,kannatanud ja maetud.Kolmandal päeval surnuist ülestõusnud, nagu ütlevad pühad kirjadtaevasse läinud,istub isa paremal käelja tuleb taasoma kirkuses, kohut mõistmaelavate ja surnute üle, ningTema riigil ei ole lõppu.mina usun pühasse Vaimusse,issandasse, kes elu annab,kes isast ja pojast lähtub,keda koos isa ja pojagakummardatakse ja austatakse,ning kes on kõnelnudprohvetite suu läbi.mina usun ühtainsat, püha,üleilmset ja apostellikku Kirikut,tunnistan ühtainsat ristimistpattude andeksandmist,ootan surnute ülestõusmistja igavest elu tulevasel ajastul. aamen.

„sanctus”sanctus, sanctus, sanctusdominus deus sabaothpleni sunt caeli et terraGloria tua.Hosanna in excelsis.benedictus qui venit in nomine domini. Hosanna in excelsis.

„o salutaris hostia”o salutaris hostia;quae caeli pandis ostium:bella premunt hostilia,da robur, fer auxilium. amen.

„agnus dei”agnus dei, qui tollispeccata mundi:miserere nobis.dona nobis pacem.agnus dei, qui tollispeccata mundi:miserere nobis.dona nobis pacem. agnus dei,Qui tollis peccata mundi:dona nobis pacem.

offertorium (prélude religieux), instrumentaalne

„sanctus”püha, püha, pühaon issand, taevavägede jumal.Taevas ja maa on täissinu kirkust,Hoosianna kõrges.Kiidetud olgu, kes tuleb issanda nimel, Hoosianna kõrges.

o salutaris hostiaoo päästev ohvriand,kes avad taevavärava,meid ähvardava vaenlase vastuanna jõudu, ole abiks!

„agnus dei”jumala Tall, kes sa maailmapatud ära kannad,halasta meie peale.anna meile rahu.jumala Tall, kes sa maailmapatud ära kannad,halasta meie peale.anna meile rahu.jumala Tall, kes sa maailmapatud ära kannad,anna meile rahu.

„ükski 19. sajandi esimese poole helilooja pole nautinud sellisel määral lugupidamist, rikkust, tunnustust ja kunstilist mõjujõudu nagu Gioachino rossini,” on kirjutanud tema kohta ameerika muusikateadlane ja rossini uurija phillip Gossett. rossini tohutut menu kinnitas omal ajal ka prantsuse kirjanik stendhal, kes helilooja kodumaal viibides kirjutas: „itaalias elab isik, kellest räägitakse rohkem kui napoleonist. see on helilooja, kes pole veel kahekümneaastanegi.”

rossini lõpetas ooperikomponisti karjääri oma kuulsuse tipul, 37-aastasena, omades selleks ajaks loomepagasis umbes sama palju oopereid nagu eluaastaid. Tema töötamise kiirus oli legendaarne: oma suurima menutüki il Barbiere di siviglia („sevilla habemeajaja”) lõi rossini vaid kahe nädalaga ning mõnigi tema ooperi avamäng olevat valminud esietenduse eelõhtul. oli see siis tingitud helilooja intensiivsest elustiilist või millestki muust – igatahes tema tervis halvenes ja ta kannatas pikka aega depressiooni ja unetuse all. seadnud end 1855. aastal sisse pariisi, tema tervis ja huumorimeel õnneks taastusid ning ühes nendega ka komponeerimisind: rossini lõi oma koduses salongis ettekandmiseks arvukalt palu häälele ja klaverile, nimetades neid Péchés de vieillesse („Vana ea patud”). pärast viimast ooperit („Guillaume tell”, 1829) kirjutas ta siiski vaid kaks substantsiaalset teost, mis kuuluvad mõlemad sakraalmuusika valda: stabat mater (1842) ja paarkümmend aastat hiljem loodud Petite messe solennelle („Väike pidulik missa”, 1863). Kui esimene sündis tellimustööna, siis teine näib olevat loodud autori enda initsiatiivil ning seda võib lugeda rossini muusikaliseks testamendiks. oma sõbrale edmond michotte’ile olevat helilooja tunnistanud, et ta tahtis enesest jätta maha viimse pärandi, mis oleks eeskuju sellest, kuidas kirjutada häälele. Tõepoolest demonstreerib missa rossini lennukat oskust luua kauneid meloodiaid (sageli ooperliku karakteriga), millele annavad värvi julged harmooniad, tema eksimatut dramaturgilist vaistu ja suurepäraseid teadmisi kontrapunktis. rohkesti leiab partituurist spetsiifilisi dünaamilisi juhiseid, mille ampluaa on mõnikord vaid ühe fraasi raames pppp – ff. Petite messe solennelle on omamoodi sulam vaimulikust ja ilmalikust: mõned lõigud on võrreldavad tolle aja itaalia vaimuliku koorimuusikaga, samal ajal kui teised näivad kuuluvat mõnda rossini ooperisse. näiteks Gloria-osa lõpulõik (Cum sancto spiritu), mis on komponeeritud küll traditsioonilise koorifuugana, on oma maneerilt sedavõrd ooperlik, et selle lõppedes oleks täiesti kujuteldav sametist eesriide langemine braavohüüete saatel.

Teose pühendusesaajaks oli krahvinna Louise pillet-Will, kelle perega oli rossini olnud lähedastes sõprussuhetes alates tema saabumisest pariisi 1855. aastal. missa esiettekanne toimus krahvinna ja tema abikaasa, krahv michel-frédérici uhkes majas 14. märtsil 1864 perekonna erakabeli sissepühitsemise puhul.

autor märkis käsikirja eessõnasse, et Petite messe solennelle ideaalne esitajate arv oleks tema arvates 12: „Kaksteist lauljat kolmest soost – mehed, naised ja kastraadid –, see tähendab kaheksa koori jaoks, neli soolode jaoks ja kokku 12 keerubit. andestagu jumal mulle järgnev võrdlus: kaksteist on ka apostleid kuulsal Leonardo freskol „püha õhtusöömaaeg” [...] Luban sulle, et minu õhtusöögil ei ole juudast ja minu omad laulavad korralikult ja armastusväärselt sinu kiituseks selles väikeses teoses, mis on minu vana ea viimane maine patt.”

esiettekandel astusid solistidena üles pariisi itaalia teatri juhtivad lauljad ning konservatooriumi parimatest üliõpilastest koosnev koor. saateansamblisse kuulusid kaks klaverit, mida mängisid Georges mathias ja andrea peruzzi, ning harmoonium, interpreediks albert Lavignac.

Kuigi rossini eelistas teose originaalinstrumentatsiooni, tegi ta aastail 1866–1867 missast ka orkestriversiooni, mida ta olevat mitmete sõprade kinnitusel teinud peamiselt hirmust, et pärast tema surma teeb seda keegi teine niikuinii. orkestriseade jõudis esiettekandeni 28. veebruaril 1869 pariisi itaalia teatris – kolm kuud pärast helilooja lahkumist maisest elust.

napoleon iii olevat Petite messe solennelle kohta lausunud, et see pole ei väike, pidulik ega oma vaimsuselt ka kuigi liturgiline. esimese väitega võib nõustuda, sest ulatuslik teos kestab tublisti üle tunni; „väikseks” võiks teost lugeda ehk vaid kammerliku esituskoosseisu mõttes. Kindlasti on aga tegemist „piduliku” missaga – see on täis draamat, paatost, värve ja intensiivsust. Viimase napoleoni märkuse põhjuseks võis olla rossini ooperitest tuntud väljendusvahendite palett, ent ka asjaolu, et mõned osad, nagu o salutaris hostia ja kaks instrumentaalepisoodi (preludio religioso ja ritornello), ei kuulunud traditsioonilisse missatsüklisse.

Petite messe solennelle käsikirja viimasel lehel seisab: „armuline jumal! niisiis on see vaene väike missa lõpetatud. Kas ma olen ometi kord kirjutanud vaimulikku muusikat [musique sacrée] või üksnes neetud muusikat [sacrée musique]? ma olen sündinud opera buffa jaoks, nagu sa hästi tead. Veidi oskusi, veidi südant, see on kõik, mis mul on. ole siis õnnistatud ja luba mind oma paradiisi.” (G. rossini – passy, 1863)

evelin Kõrvits

paul mägi asutas 1978 eesti raadio Kammerorkestri ning oli ka selle orkestri kunstiline juht ja peadirigent. 1984-1991 töötas rahvusooperis estonia dirigendina. juhatanud külalisdirigendina moskva suures Teatris. aastatel 1990-1994 oli Läti riikliku sümfooniaorkestri peadirigent ja kunstiline juht. juhatas Läti rso kontserte kuulsates kontserdisaalides euroopas ning osales paljudel rahvusvahelistel festivalidel - Concertgebow, Fetes musicales en touraine, Chichester Festivities, Festival Costa do estoril jpm. 1995-2002 oli ro estonia loominguline juht ja peadirigent.

alates 2004 töötab uppsala Kammerorkestri kunstilise juhi ja peadirigendina ning 2011. aasta septembrist lisandus Vanemuise teatri muusikajuhi ja peadirigendi ametikoht. on juhatanud kontserte kõikjal euroopas ja ameerikas (detroiti so, moskva filharmoonia so, equadori nso, rootsi raadio so, stockholmi Kuninglik filharmoonia, Göteborgi so, malmö so jpt.)

rahvusvahelisi ooperilavastusi: rossini „itaallanna alžiiris”, Verdi „Trubaduur”, straussi „nahkhiir” soomes, puccini „suor angelica” ja „Gianni schicchi” rootsis, dargomõžski „näkineid” Wexfordi festivalil iirimaal, bizet’ „Carmen” belgias ja Küprosel, puccini „boheem” ja Tšaikovski „Luikede järv“ rootsi Kuninglikus ooperis, Verdi „rigoletto” malmö ooperis ja soome rahvusooperis, reinvere „puhastus“ ja massenet’ „Thaïs“ soome rahvusooperis, mussorgski „boriss Godunov” nantes’i ooperis, moskva „Helikon” ooperiga salzburgi festspielhausis ja Champs-elyseés teatris pariisis.

Vanemuises on toonud välja: Verdi „Trubaduur“, Lehári „Lõbus lesk”, massenet’ „Werther“, Tšaikovski „jevgeni onegin“, aintsi „rehepapp“, Tubina „reigi õpetaja“ , bizet’ „Carmen“ ja donizetti „Lucia di Lammermoor“.

rahvusooperis estonia: puccini „boheem”, „suor angelica”, mozarti „figaro pulm”, Verdi „nabucco”, „La traviata”, „don Carlo” ja „ernani”, bizet’ „Carmen”, dargomõžski „näkineid”, nicolai „Windsori lõbusad naised”, straussi „Viini veri”, „nahkhiir”, „öö Veneetsias”, Lehári „Lõbus lesk”, Tambergi „Cyrano de bergerac”, Tubina „Kratt”, Kangro „süda”, r. straussi „salome”, mussorgski „boriss Godunov”, eespere „Gurmaanid“ jm.

henriette bonde-hansen on Taani parimaid sopraneid. 1991. aastal lõpetas ta Kopenhaageni Kuningliku muusikaakadeemia ja jätkas õpinguid Kopenhaageni ooperiakadeemias, mille lõpetas 1993.Kaks aastat hiljem auhinnati teda Taani Kriitikute preemiaga. Henriette laulab laialdast repertuaa-ri, mis sisaldab praktiliselt kõiki mozarti kirjutatud sopranirolle ja ooperi- ja operetirolle nagu: dircé („medea“), fiorilla („Türklane itaalias“), adina („armu-jook“), marzelline („fidelio“), Gilda („rigoletto“), julia („romeo ja julia“), adèle („nahkhiir“), nanetta („falstaff“), Valencienne („Lõbus lesk“), rosaura (la vedova scaltra), sophie („roosikavaler“), Zdenka („arabella“) ja melisande („pelleas ja melisande“) jt.

Tööpakkumised on viinud teda ooperiteatritesse amsterdamis, oslos, Toulouze’is, montpellier’is, paris-bastille’is, theater an der Wien théâtre du Châtelet’s ja musikvereinis Viinis. Henriette on töötanud Taani rahvusliku raadio sümfooniaorkestriga, ja stockholmi Kuningliku filharmooniaor-kestriga, Haagi Accademia nazionale di santa Cecilia orkestriga, national de montpellier Gewand-hausorkestriga jpt. Koostööpartneritest dirigente: riccardo Chailly, myung-Whun Chung, Claus pe-ter flor, Christopher Hogwood, fabio Luis, Kazushi ono, antonio pappano jt.

Henriette bonde-Hanseni kontsertrepertuaar sisaldab bachi, Händeli, Haydni ja mozarti missasid ja oratooriume, mozarti kontsertaariaid, beethoveni 9. sümfooniat, brahmsi saksa reekviemi, faure’i reekviemi, mahleri 2., 4. ja 8. sümfooniat, Poulenci stabat materit, Gloriat, nielseni 3. sümfooniat ning palju muudki.

Hiljuti on tema repertuaari lisandunud sellised rollid nagu : angelica Händeli „orlandos“ koostöös opéra de lille ja Concert d’Astree’ga (Lille, pariis ja dijon); arminda la Finta Giardinieras, margue-rite „Hugenottides“ la monnaie-Brussels’is ja susanna „figaro pulmas“ opéra de Bordeaux’s. Radio France’i jaoks on ta koos prantsuse raadio filharmooniaorkestriga salvestanud bizet’ „ivan iV“ ja Cimarosa les Horaces et les Curiaces’i. Hooajal 2015/16 Vanemuises esietendunud donizetti oope-ris „Lucia di Lammermoor” laulab Henriette bonde-Hansen nimiosa.

paul mägi on tunnustatud džässviiuldaja, kes on esinenud festivalidel ungaris, bulgaarias, Kuubas, soomes, saksamaal, iirimaal, inglismaal, usas jm. on esinenud koos bbC ja bostoni sümfooniaorkestriga.

paul mägi on eesti muusika- ja Teatriakadeemia orkestridirigeerimise professor ja stockholmi Kuningliku muusikakõrgkooli külalisprofessor.

aastal 2013 valiti ta rootsi Kuningliku muusikaakadeemia liikmeks.

joVita VaskeVičiute on lõpetanud 2002 Leedu Teatri- ja muusikaakadeemia laulueriala prof sigute stonyte juures. magistrikraadi kaitses samas 2004. aastal. 2004-2006 oli Leedu rahvusooperi- ja balletiteatri ooperistuudio stažöör. alates 2007 sügisest on ta Leedu rahvusooperi solist. 2002 saavutas jovita 2. koha Zenonas paulauskase nimelisel noorte lauljate konkursil. 2006 omistati talle Leedu rahvusooperi kõige lootustandvama laulja tiitel („svyturys“).

Korea tenori seung-jin Choi karjäär algas 1990. aastate keskpaigas. itaaliapärase tämbri poolest tunnustatud tenor sai esmalt esinemis-kutse itaaliast, kus ta astus üles astis, brescias, Gallarates, milanos, montecatinis, parmas, sal-somaggiores, sant’angelo Lodigianos, Chiaris ja Vogheras, debüteerides Carlona „röövlites”, esitades „reekviemi”, esinedes mantua hertso-gina „rigolettos” ja tehes rollidebüüdi radame-sena „aidas”.

Tema rollid: ema (stravinski „mavra”, Gaida festival, Vilnius), ulrica (Verdi „maskiball”), suzuki (puccini „madama butterfly”), mirta (V. Klova „pilenai”), olga, filipjevna (Tšaikovski „jevgeni onegin”, Lee-du ro, Vanemuine), amneris (Verdi „aida”, Leedu ro, Kölni ooper), maddalena (Verdi „rigoletto”, Vanemuine, ro estonia), rossweisse (Wagneri „Valküür”), pagariproua (sondheim „sweeny Todd: fleet streeti deemonlik habemeajaja”), dominga de advento (eötvös „armastus ja teised deemonid”, Leedu ro, Kölni ooper, opera national du Rhin), Carmen (bizet’ „Carmen”, Leedu ro), orlovski (straussi „nahkhiir”, Leedu ro).

on osalenud solistina suurvormide ettekannetel: Verdi Reekviem (Kölni ooper), Honeggeri Jeanne d’Arc tuleriidal, mahleri 8. sümfoonia ja „Laul maast”, jenkinsi stabat mater, dvořáki stabat mater, esinenud saksamaal, prantsusmaal, Hiinas, Venemaal, poolas, Valgevenes ja mujal.

seung-jin Choi on osalenud ooperilavastustes nii ro estonias kui Vanemuises, kuulunud saksa ooperitruppidesse eisenachis, erfurdis, flensburgis, Kasselis, rostockis, detmoldis, duisburgis, oldenburgis ja schwerinis, Hamburgi riigiooperis ja müncheni prinzregententheateris; samuti Hollandis, poolas Wrocławi ooperis, Taiwanis Taipei, Taichungi ja Kaohsiungi ooperiteatrites ning jaapanis utsunomiya ooperiteatris. 2010. aastal asus ta Koreas tööle professorina. Tema osatäitmiste hulgas on riccardo „maskiballis”, froh „reini kullas”, itaalia laulja „roosikavaleris”, alvaro „saatuse jõus”, Calaf „Turandotis”, simson „simsonis ja delilas”, Cavaradossi „Toscas”, othello „othellos”, radames „aidas”, don josé „Carmenis”, rodolfo „boheemis”, Luigi „mantlis”, pinkerton „madama butterfly’s”, bánk bán „bánk bánis ”, tenorisoolod „reekviemis” ja „messiases” ning sou-Chong „naeratuste maas”.

seung-jin Choi on osalenud paljudel konkurssidel ja pälvinud arvukalt auhindu: eripreemia san remo lauluvõistlusel 1997 itaalias, 2. koht rahvusvahelisel Giuseppe Verdi konkursil 1997 parmas itaalias, finaalikoht francisco Viñase nimelisel lauljate konkursil 1998 barcelonas Hispaanias, 3. koht konkursil Ranieri i Cestelli Competizione dell’opera 1998 münchenis saksamaal, 3. koht rahvusvahelisel konkursil 1998 pietra Ligures itaalias, 2. koht konkursil Ranieri i Cestelli Competizione dell’opera 1998 Hamburgis saksamaal, osalemine itaalia-Korea muusikaühenduse parimate lauljate konkursil 1998 milanos itaalias.

seung-jin Choi on omandanud hariduse Lõuna-Korea muusikaakadeemias, Giuseppe Verdi nimelises milano Konservatooriumis ning rostocki muusika- ja Teatrikõrgkoolis.

jeVgenij ChrebtoV õppis 2007-2009 Vilniu-ses, Leedu Teatri- ja muusikaakadeemias prof Virgilijus noreika, prof Giedrė Kaukaitė ja prof Vladimiras prudnikovase juures. on võitnud au-hindu erinevatelt vokaalsolistide konkurssidelt: Z. paulauskase nim konkurss noortele lauljatele Vilniuses iii koht (2002); 2003 samas auhinna-võitja, 2004 samal konkursil i koht; s. barase nim rahvuslik laulukonkurss Vilniuses – au- hinnavõitja (2003); f. Šaljapini nim rahvusvahe-lise konkursi „Voices over plyos” iV koht (2010); Tiit Kuusiku nim rahvusvahelise laulukonkursi i koht (2012). on osalenud solistina paljude suur-vormide ettekannetel, andnud soolokontserte ja olnud külalissolistiks Leedu ja Läti ooperi- teatrites.

Vanemuise sümfooniaorkester

Vanemuisele kui muusikateatrile pani aluse august Wiera (1853-1919), mees, kelle osa eesti lava-muusika arengus on silmapaistvam kui tema iseõppimise teel omandatud oskused eeldanuksid. Tema eestvedamisel esietendus 1883 Vanemuises pius alexander Wolffi draama „preciosa”, millele C. m. von Weberi oli kirjutanud ooperliku avamängu ja rea muusikanumbreid. seda sündmust ongi hakatud pidama Vanemuise ja üldse eesti muusikateatri sünnipäevaks.

Tartu kontserdielu edendamisel oli suuri teeneid aleksander Lättel, kes 1900. aastal asutas eesti esi-mese sümfooniaorkestri pärast Lätte tagasitõmbumist aktiivsest muusikalisest tegevusest jätkas tema tööd samuel Lindpere, kelle eestvedamisel asutati 1908. aastal Vanemuise sümfooniaorkester. Kontserdid toimusid suvel, teatrihooaja vaheajal aiakontsertide nime all. Kavades oli esikohal klassi-kaline muusika.

2005 debüteeris jevgenij Chrebtov Leedu rahvusooperis. Tema rolle: masalskis (b. dvarionas „dalia”), Gremin (p. Tšaikovski „jevgeni onegin”), don basilo (mozarti „sevilla habemeajaja”), Zuniga (bizet „Carmen”), doktor Grenvil (puccini „La traviata”), bartolo (mozarti „figaro pulm”)

2011 sai jevgenij Chrebtovist Kaunase riikliku muusikateatri solist. Tema rolle: dr falke (straussi „nahkhiir”), escamillo (bizet’ „Carmen”) jt. Vanemuise teatris on laulnud onegini rolli „jevgeni oneginis“, escamillo rolli „Carmenis“ ja lord enrico ashtoni rolli „Lucia di Lammermooris“.

Tartu kontserdielu tõus sai alguse 1911 juhan aaviku tulekuga Vanemuise orkestri dirigendiks. programmis olid maailma sümfoonilise muusika tippteosed. näiteks 1912 suvel kanti ette kõik beethoveni sümfooniad välja arvatud vaid 9. sümfoonia. Külalistena käisid dirigeerimas tuntud eesti heliloojad, lauljad, instrumentalistid. 1915. aastal on peadirigent juhan aaviku käe all olev orkester esinenud tervelt 95 korda. pikka aega juhatas Vanemuise sümfooniaorkestrit juhan simm (pea-dirigent 1914-1916 ja dirigent aastatel 1916-1941).

1935. aastal asus Vanemuise teatri muusikajuhiks eduard Tubin, kes juurutas igakuise talviste süm-fooniakontsertide tava. esitatav repertuaar kujunes erakordselt laiahaardeliseks tänu baltimaade üheks valikurohkemaks kasvanud noodikogule.

peale ii maailmasõda seisid Vanemuise orkestri ees jaan Hargel (1944-1966), raivo Kursk (1943-1949) ning aleksei dolgušin (peadirigent aastatel 1945-1951).1960-70ndad aastad olid muusikatrupile õnnelikud – solistide koosseis täienes, kriitika oli kiitev nii eestis kui välisgastrollidel. peadirigendina töötas Vanemuises sel perioodil erich Kõlar (1952-1980), dirigendina oli pikka aega tööl Valdeko Viru (1969-1991) ja endel nõgene (1974-1980 dirigent, 1980-81 peadirigent, 1987-1999 peadirigent ja muusikajuht).uue aastatuhande algul vahetusid peadirigendid tihti: 1999–2004 mihkel Kütson, 2004–2006 Hendrik Vestmann, 2006–2007 Toomas Vavilov, alates 2008–2011 taas mihkel Kütson. püsivalt (1993-2016) on Vanemuises dirigendina töötanud Lauri sirp.

2011. aasta septembrist on teatri muusikajuht ja peadirigent paul mägi.

ajaloolise traditsioonina annab Vanemuise sümfooniaorkester teatri muusikalavastustes osalemise kõrval ka sümfooniakontserte. Lisaks tehakse alates 2006. aastast koostööd Dirigentenforum des Deutschen musikratesiga, korraldatakse paul mägi meistriklasse. orkester on esinenud mitmetes euroopa riikides (saksamaal, rootsis, Lätis jm) ja salvestanud ning välja andnud viis klassikalise muusika Cd-plaati – eino Tambergi Viiulikontserti ja ballett-sümfoonia, dirigent mihkel Kütson, Villem Kapi sümfoonia nr 2 c-moll ja artur Kapi „fantaasia teemale b-a-C-H“, dirigent paul mägi; anton bruckneri sümfoonia nr 2 c-moll, dirigent paul mägi, eduard Tubina ooperi „reigi õpetaja“, dirigent paul mägi ja plaadi eino Tambergi teostega (Viis romanssi sándor petőfi sõnadele, sümfoo-nia nr 4, Tšellokontsert), dirigent paul mägi.

Vanemuise sümfooniaorkester

muusikajuht ja peadirigent paul mägikontsertmeister Linda-anette suss

i viiul Linda-anette suss, eeva-maria Laas, susann-elisabeth eessaar, evelin Tammiku, anna-Liis näksi, Lucia s. alfonso, Kattrin ojam, anne Vellomäe, Vitalij regensperger, Helena Valpeteris ii viiul juan jose restrepo duarte, Kristi Timma, sirli Laanesaar, Hille niilisk, Žanna Toptši, Triinu raudver, denis strelkov, Tatiana samsonova Vioola Kadri rehema, svetlana nukka, Hanno-mait maadra, niina mets, merike ots, Tiina enniko tšello Lauri sõõro, enno Lepnurm, Heli ilumets, olga raudonen, marina peleševa, aike randmann kontrabass Linda Viller, aivar eimra, jaanus roosileht, rena selliov harf Kai Visnapuu, Tatjana Lepnurm flööt Heili mägi, Lande Kits, Kersti perandi oboe anna Šulitšenko, maimu Kaarde klarnet margus Vahemets, Heimo Hodanjonok fagott Kulvo Tamra, johanna Tuvi, elle fuchs trompet priit rusalepp, marti suvi, Viljar Lang, Karl Vakker metsasarv jan pentšuk, Kristiina Luik, Hannes metssalu, artur reinpõld tromboon Kait Tiitso, rain Kotov, Tõnu pärtin, aivo Koddanipork tuuba Tanel Tamm löökriistad ilja Šarapov orel elke unt

Vanemuise ooperikoorpeakoormeister piret Taltskontsertmeister Katrin nuume

i sopran merle aunpuu, Kaja ilmjärv, milvi Luik, Helen nõmm, Luule Veziko, Helen Hansberg, silja Laniii sopran marika Villemson, anne Vilt, elin Kaiv, siiri Koodresi alt Katrin Kapinus, Kristiina Hovi, eve Kivisaar, Kristel oja, inge Õunapuuii alt Liina Tordik - Karp, aime roosilehti tenor rainer aarsalu, matis merilain, edgar mikkel, oliver Timmuskii tenor Tarmo Teekivi, ivar saks, alo Kurvitsbariton endel Kroon, risto orav, elmar pool, ruudo Vaher bass andres ross, uku-markus simmermann, artur nagel

muusikajuht ja dirigent pauL mäGi — laVastaja-koreograaf GiorGio madiakunstnik maarja meeru

osades aLeKsandra KoVaLeViTŠ — boLdiZsár LásZLó — janis apeinisdiana HiGbee — jeVGenij CHrebToV

ainult 6 etendust hooajal!

GeoRGes Bizet’ oopeR

Carmen Viis romanssi Sándor Petőfi luulele op. 4

Five Romances to Poems of Sándor Petőfi Op. 4

Sümfoonia nr 4 op. 102 / Symphony No. 4 Op. 102

Tšellokontsert op. 109 / Violoncello Concerto Op. 109

Eino Tamberg

VanemuiSe SümfooniaorkeSTer

VaNemuiNe SymPhONy ORCheStRa

DirigenT / CONduCtOR Paul mägi

Jassi Zahharov (bariton)

Henry-David Varema (violoncello)

Porgy & Bess Nils Landgren (vokaal, tromboon, Rootsi)

Liisi Koikson (vokaal)

Siim Aimla ja Raivo Tafenau (saksofonid)Joel Remmel (klahvpillid), Mihkel Mälgand (basskitarr ja kontrabass)Petteri Hasa (trummid, Soome), Ricardo Padilla (löökpillid, Soome)

R 21. oktoober kell 19 Vanemuise kontserdimaja

in JazzUppsala KammerorkesterEllen Nisbeth vioola, Rootsi

Dirigent Paul MägiBeethoven. Avamäng balletile “Prometheus”Grieg. Süit nr 1 muusikast Ibseni näidendile “Peer Gynt”Bruch. RomanssPaganini/Primrose. “La campanella” Stenhammar. Serenaad, op. 31

P 9. oktoober kell 16 Vanemuise kontserdimaja

N. Rimski-koRsakovi ja W. a. mozaRti lüHioopeRid

mozart ja salieri teatridirektor

muusikajuht ja dirigent TaaVi KuLL — laVastaja jaan WiLLem sibuLkunstnik mare TomminGas — Valguskujundaja maris saViK

esieTendus 12.11.2016 Vanemuise VäiKeses majas

GaetaNo doNizetti oopeR

lucia di lammermoor

muusikajuht ja dirigent pauL mäGi — laVastaja roman HoVenbiTZer kunstnik roy spaHn — Valguskunstnik uLriCH sCHneider — koreograaf mariKa aidLa

Vanemuise VäiKeses majas

emakeelne kultuur on hindamatu väärtus.

30. detsembril 2006 asutasime Vanemuise fondi, et hoida ja toetada eesti teatrikunsti.Lubame hea seista fondi käekäigu eest

olga aasav, Kalev Kase, mart avarmaa, Tartu linn

Vanemuise fond on loodud teatri töötajate erialase arengu ja koolituse toetuseks.fondi on võimalik teha annetusi:

sa Tartu Kultuurkapital / seb pank 10102052050006 / sampo pank 334408570002märksõna: Vanemuise fond

Vanemuise fond tänab: olga aasavit, mart avarmaad, alar Kroodot, Kalev Kaset, mati Kermast, eero Timmermanni,

Tartu linna, Vanemuise advendikontserdil annetajaid.

as GiGa on Vanemuise sümfooniaorkestri Kassitoome tasuta suvekontserdi peasponsor.

ametlik hotellipartner Tartus ametlik hotellipartner Tartus ametlik hotellipartner Tallinnas

aasta toetaja aasta toetaja ametlik autopartner

as GiGa on Vanemuise sümfooniaorkestri Kassitoome tasuta suvekontserdi peasponsor.

eesti kontserdi toetajad:

Hooaja suurtoetaja ametlik autopartner

aasta toetaja

vanemuine.ee

concert.ee