Upload
others
View
2
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Gümnaasiumi ettevõtlus- ja majandusõppe koondkonspekt majandusõppe koondkonspekt
kordamiseks
Kristi Suppi
Majandusteadus …
• … on sotsiaalteadus, mis uurib toodete ja teenuste tootmist, jagunemist ja tarbimist
• Majandusteadus hõlmab väga erinevaid • Majandusteadus hõlmab väga erinevaid uurimisvaldkondi
• Kõige kitsamas mõttes koosneb majandusteadus mikroökonoomikast ja
makroökonoomikast
• Ressursid
• Põhiprobleem • Põhiprobleem
• NAPPUS
• Põhiküsimused
• MIDA? KUIDAS? KELLELE?
• Alternatiivkulu
• LOOBUMISE HIND
• Piirprintsiip - majandusteooria põhiprintsiip, millest lähtudes huvitutakse mitte niivõrd
tarbitud ja toodetud hüviste ühikutest kokku, kuivõrd viimasest tarbitavast ühikust saadud kasulikkusest (piirkasulikkus) ning viimasest
toodetud ühikust (piirprodukt)• Kasumimotiiv – soov teenida kasumit• Kasumimotiiv – soov teenida kasumit
• Tootmisvõimaluste kõver
Piirkasulikkus …• … on igast järgmisest ostuühikust saadav
lisakasulikkus majapidamisele
• Piirkasulikkuskõver on kahanev (langev), sest igast järgmisest ühikust saadav
kasulikkus on väiksem kui oli eelmine -näiteks iga järgnev klaas vett vähendab
janu järjest vähem
• Tarbijad ostavad nii palju teatud toodet/teenust kui palju on neile optimaalselt kasulik või vajalik
Küsimus
• Majanduse põhiidee?
• Piiratud ressursid
Toornafta kogused maailma põues on piiratud ja uute leiukohtade arv väheneb
Majandussüsteemiks …
• … nimetatakse korda (ehk reegleid) ja seoseid, kuidas toimub ressursside jaotamine
ning suhtlus majandussubjektide vahel
• Majandussüsteeme on peamiselt neli, mida saab iseloomustada kahe parameetri abil -
omandi (kellele kuuluvad varad?) ja planeerimise (kes kehtestab majandusreeglid)
Majandussüsteemid
• Tavamajandus - vanim majandussüsteem, kogu majandus on üles
ehitatud tavadele ja traditsioonidele -naturaalmajapidamine naturaalmajapidamine
• Plaanimajandus ehk käsumajandus – riik kontrollib tootmisressursse, määrab hinna
ja hüviste jaotumise
• Turumajandus - arenenud riikides valitsev, iseloomustab majandusvabadus,
konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena
• Segamajandus - lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel
ettevõtetel
• Kapitalistlik turumajandus – baseerub eraomandil ja planeerimine on
detsentraliseeritud ehk turg reguleerib ressursside jaotuse kujunemist ise
• Sotsialistlik plaanimajandus – omand on • Sotsialistlik plaanimajandus – omand on ühine ja planeerimine on tsentraalne
• Majandussüsteemide väljakujunemist mõjutavad: riigikord, õigussüsteem,
kultuuriline ja ajalooline taust, geograafiline asend jms
Vaba turumajandus• … (ehk laissez-faire) on üks kapitalistliku
turumajanduse reaaltüüpidest
• Vaba turumajandust iseloomustab riigi minimaalne sekkumine - tagab ainult üldised minimaalne sekkumine - tagab ainult üldised raamitingimused (nt seadused) ja lisaks võib
pakkuda ka avalikke hüviseid
• Adam Smith (1723-1790) nimetas sellist iseeneslikku majanduse toimimist turu abil
„nähtamatuks käeks“
Vaba ettevõtluse ehk turumajanduse alused
• Eraomand
• Spetsialiseerumine• Spetsialiseerumine
• Vabatahtlik vahetus
• Hinnasüsteem
• Turukonkurents
• Ettevõtlikkus
Küsimus
• Mis on kasumimotiivi põhiroll?
• Ergutada müüjad tootma seda, mida ostjad soovivad
Kasum on üks põhinäitajaid, mis peegeldab ettevõtte töö tõhusust
Majandussubjektid …
… on kõik majandussüsteemis osalevad elemendid, neid on enamasti kolm:
• Ettevõtted - kõik, kes pakuvad kaupu müügiks• Ettevõtted - kõik, kes pakuvad kaupu müügiks
• Majapidamised - perekond või inimestekogum, kellel on ühine eelarve, mille
eest ostetakse ühiselt kaupu ehk hüviseid
• Riik - osaleb majandusringluses tavaliselt reguleerija rollis, kuid on ka müüja/ostja rollis
Majandusringlus
Turumajandussüsteemi eesmärgid
• Täielik tööhõive – võimalus tööd teha• Majandusareng – elatustaseme tõus
• Hindade stabiilsus• Majandusvabadus – valik teenida, kulutada• Majandusvabadus – valik teenida, kulutada
• Sotsiaalsed tagatised - toetused• Õiglus – erapooletu suhtumine, võrdsed
võimalused• Tõhusus – võime piiratud ressursside juures
võimalikult palju toota
Turg on …
• … majandusteaduses kasutusel olev abstraktne mõiste - kujuteldav koht, kus kohtuvad omavahel majandussubjektid -pakkujad (müüjad) ja nõudjad (ostjad),
toimub ressursside ja kaupade ost/müük, kujunevad hinnad, palgad, müügikogused, kujunevad hinnad, palgad, müügikogused,
intress jms • Kaupade/teenuste turul on pakkujateks
enamasti ettevõtted ja ostjateks majapidamised
• Ressursside turul on pakkujateks nt majapidamised (tööjõud) ja ostjateks
ettevõtted (hinnaks on töötasu)
Nõudlus …
• … on tarbijate osta soovitud teenuste/toodete kogused teatud ajahetkel
ja teatud koguses (D = demand)
Nõudlusseadus
• Kui kõik ülejäänud tingimused on samad, siis ostavad inimesed madalama hinnaga
rohkem kaupu ja teenuseid kui kõrge hinnagahinnaga
Nõudlust mõjutavad
• Asenduskaubad
• Täiendkaubad (sidustooted)
Nõudluse elastsus
• Mida järsema tõusuga on nõudlusgraafik, seda vähem muutub tarbimiskogus hinna tõustes või langedes ja vastupidi – mida
lamedam on graafik, seda rohkem muutub lamedam on graafik, seda rohkem muutub tarbitav kogus hinna muutudes
Näited
• Kui asendustoode on odavam - siis suureneb asendustoote nõudlus
• Kui tervislik toitumine on moes – suureneb tervisliku toidu nõudlus
• Kui sidustoodete hind tõuseb – väheneb nõudlus• Kui sidustoodete hind tõuseb – väheneb nõudlus• Kui šokolaadi hind langeb – nõudlus suureneb• Kui mandariini saak on hävinud, nende hind
tõuseb – siis nõudlus väheneb, sest inimesed saavad sama raha eest vähem osta
• Sõiduvahendite nõudlus väheneb, kui kütuse hind tõuseb – tulusid jääb vähemaks
Pakkumine …
• … on tootjate poolt oma võimaluste piires müüa soovitud kogused erineva
hinnataseme korral, teatud kindlal ajahetkel (S = supply)ajahetkel (S = supply)
Pakkumise hinnaelastsus …
• … näitab seda, kui palju hinna muutudes muutub tarbitav või toodetav kogus
• Kui kogus muutub suhteliselt palju, siis on pakkumine/nõudlus hinnaelastne ja pakkumine/nõudlus hinnaelastne ja
vastupidi
Pakkumise elastsus
• Mida järsema tõusuga on graafik, seda vähem muutub pakutav kogus hinna
muutmisel ja vastupidi – mida lamedam on graafik, seda rohkem muutub toodetav graafik, seda rohkem muutub toodetav
kogus hinna muutmisel
Pakkumine sõltub …
• … sellest, milline on piirtulu (marginal utility– MU) ja piirkulu (marginal cost – MC)
• Kui piirtulu > piirkulu, siis ettevõte teenib kasumitkasumit
• Kui piirtulu = piirkulu, siis tulud ja kulud katavad teineteist ehk kasum/kahjum on 0 -
tasuvuspunkt
• Kui piirtulu < piirkulu, siis teenib ettevõte kahjumit
Turu tasakaal ja turuhind
• Turu hind ehk tasakaaluhind
• Defitsiit
• Ülejääk
• Turuhinna rollid: nad annavad • Turuhinna rollid: nad annavad informatsiooni, neil on normiv toime
(jaotamine hinnasüsteemi järgi) ja nad motiveerivad
Tasakaaluhind
Näiteid nõudluskõvera paremale nihkumise mõjuritest
• Tarbijatel sissetulekud suurenevad
• Teiste hüviste hinnad alanevad
• Tarbijate eelistused muutuvad
• ...• ...
Näiteid pakkumiskõvera paremale nihkumise mõjuritest
• Uute ettevõtete lisandumine
• Tootmistegurite hinnad alanevad
• Tehnoloogia edasiarenemine
• ...• ...
Abraham Harold Maslow (1908-1970)
• Tema vanemad olid vene päritolu juudid, kes põgenesid Ameerikasse
• Maslow õppis algul juurat, seejärel asus aga õppima psühholoogiat ning sai oma kolm akadeemilist kraadi: BA, MA ja ka kolm akadeemilist kraadi: BA, MA ja ka
PhD psühholoogias
• Maslow vajaduste teooria on eriti tuntud ja populaarne majandusteadlaste
hulgas, psühholoogias käsitletakse seda ühe motivatsiooni teooriana
Maslow vajaduste püramiid
Maslow teooria rakendusi majanduses
• Maslow teooriat rakendatakse reklaamipsühholoogias ja turunduses: reklaame
koostatakse lähtudes sihtrühmast selle vajadustest
• Apelleeritakse (mõjutatakse, suunatakse mõju) neile ostja tunnustele, mis on toote müügiks
olulisemad
• Näiteks kõrge saavutusvajadusega inimestele müüakse reklaami, milles peegeldub see, kuidas
on võimalik antud toote abil oma saavutusvajadust rahuldada
Tarbijad ja säästjad
• Tuluallikad –
• töö, rikkus, rikkuse suurendamine säästes ja investeerides
• Eelarve –• Eelarve –
• finantseesmärkide püstitamine, tulude hindamine, väljaminekute planeerimine
Säästja roll
Säästes tuleb arvestada:
• Ohutusega – aktsiad, hoiused
• Tulumääraga – intress
• Likviidsusega• Likviidsusega
Säästuvõimalused
• Säästu- või kogumishoius• Tähtajaline hoius
• Investeerimishoius• Võlakirjad – laen, intress• Võlakirjad – laen, intress
• Aktsiad – dividendid• Tuletisväärtpaber ehk derivaat – tõestab,
et väärtpaberiomanikul on õigus või kohustus teisi väärtpabereid tulevikus kelleltki osta või müüa kindlal hulgal ja
hinnaga
Säästuvõimalusi
• Kinnisvarainvesteeringud
• Kunstiteosed, kollektsioneerimine
• Vääriskivid, väärismetallid
• Investeerimisfondid - pensionifondid• Investeerimisfondid - pensionifondid
Intressimäär • Intressimäär on % summast
• Liitintress – arvutatakse põhisummalt ja sellele lisanduvate perioodide intressidelt, geomeetrilise jadana kasvav kapital
• Lihtintress - kapitali kasv on ühtlane ehk lineaarne, aritmeetilise jadana
Laenud
• SMS – laen - kiirlaen
• Väikelaen - tarbimislaen
• Kodulaen – eluasemelaen
• Hüpoteeklaen ehk kodukapitalilaen• Hüpoteeklaen ehk kodukapitalilaen
• Liising
• Järelmaks
• Krediitkaart
• Õppelaen
Risk ja kindlustus• Sundkindlustus – haigekassa,
sotsiaalkindlustus, töötuskindlustus
• Vabatahtlik kindlustus – kahjukindlustus, isikukindlustus, varakindlustus
• Kindlustusmakse ehk kindlustuspreemia• Kindlustusmakse ehk kindlustuspreemia
• Omavastutuse määr
Tarbijakaitse – tarbija õigused
• Põhivajaduste rahuldamine
• Ohutus
• Informatsioon
• Haridus• Haridus
• Valikuvabadus
• Esindatus
• Kahjude hüvitamine
• Keskkond
Ettevõtlus
• Füüsiline isik – inimene õigussubjektina
• Juriidiline isik – eesmärgistatud organisatsioon
• Ettevõte – üksus, mis kasutab tööjõudu ja töövahendeid mingite hüviste tootmiseks
või teenuste osutamiseks
Kuidas tekivad ideed?
• Generaatorid – pidevalt uued ideed
• Arendajad – et vastaks paremini vajadustele
• Jätkajad – juhtrolli ülevõtjad
• Kopeerijad – oskavad märgata• Kopeerijad – oskavad märgata
• Turustajad – müügimeetodite otsijad
• Võimaluste otsijad – uurivad mida leiutatud
• Võimaluste märkajad – mitte nurisejad
• Elustiili ettevõtjad – oskus teha huvialast äri
Väike- ja suurettevõtlus
• Mikroettevõtted (alla 10 töötaja)
• Väikeettevõtted (10 – 49)
• Keskmise suurusega (50 – 249)
• Suurettevõtted (üle 249 töötaja)• Suurettevõtted (üle 249 töötaja)
Nissani monteerimistehases SunderlandisMonteeriti 2011. aastal 480 485 autot,
2013.a. hakatakse tootma elektriautosid Nissan Leaf
Ettevõtte vormid
• FIE (33%)
• TÜ (alla 1%)
• UÜ (alla 1%)
• OÜ (66%) – 2500 eurot – osak 1 euro
• AS (alla 1%) – 25000 eurot – aktsia 0,1 euro
Ettevõtete eriliigid• Tulundusühistu – liikmete majandushuvide
soodustamine - (põhikapital 2500 eurot)• MTÜ - (kindel liikmeskond)• SA - (liikmeskond puudub)• Frantsiisiettevõte –
TOP 10 frantsiisi Entrepreneur.com
andmetel:Hampton Hotels • Frantsiisiettevõte –
tegutsemine tuntud kaubamärgi all
Hampton Hotels Subway (restoran)
7-Eleven (kauplused)Servpro (puhastus)
Days Inn (hotell)McDonald’s (restoran)
Denny’s (restoran)H & R Block (nõustamine)
Pizza Hut (restoran)Dunkin’ Donuts (kohvik)
Sidusettevõtted
Ettevõtte rahastamine
• Omavahendid
• Käibekapitali laen – ühekordseks kaubapartii ostmiseks vms
• Arvelduskrediit – võimalus minna miinusesse• Arvelduskrediit – võimalus minna miinusesse
• Faktooring – ostjale esitatud arve müük pangale (tasumiseni annab pank 75-95%)
• Lühiajalised võlakirjad – rahavajaduse katmiseks
Väärtpaber, aktsia, võlakiri
• Väärtpaber – märge arvuti mälus omanikuks olemise või laenu andmise
tõendamiseks
• Lihtaktsia• Lihtaktsia
• Eelisaktsia
• Võlakiri –tähtajal nimiväärtusega tagasiostmise kohustus, seni makstakse
intressi
Küsimus
• Millised on töösuhteid reguleerivad seadused Eesti Vabariigis?
• Töölepinguseadus, usaldusisikuseadus, • Töölepinguseadus, usaldusisikuseadus, kollektiivlepinguseadus
Börs …• … on organisatsioon, mis pakub aktsiate
ja teiste väärtpaberite kauplemiseks tingimusi maakleritele ja kauplejatele
• Börs pakub ka võimalust aktsiate emiteerimiseks ja muudeks
finantstoiminguteks
• Otseinvestor – esindatus juhtorganis
• Portfelliinvestor – ostab, müüb
Spekulandid börsil
• Härjad – ostavad aktsiaid lootes nende hinna peatsele tõusule, et kallimalt müüa
• Karud – müüvad (laenuks võetud) aktsiaid • Karud – müüvad (laenuks võetud) aktsiaid eeldades nende hinna jätkuvat langust, et
siis odavamalt tagasi osta
Raamatupidamine
• Bilanss
• Ettevõtte varade, võlgade, võlgade, kohustuste ja omakapitali seis ühel ajahetkel
• Kasumiaruanne
• mõõdab teatud ajavahemikus teenitud tulusid ja sellega seotud kulusid
Küsimus
• Millal on firma saavutanud tasuvuspunkti?
• Siis kui tema müügitulu on võrdne kuludegakuludega
• Mis on kasumi roll?
• Tagab riskimotiivi, tasu efektiivsuse eest, soodustab toodete / teenuste tootmist
Tootmine
• Tootlikkus – väärtuste hulk, mida töötaja on teatud ajavahemikus suuteline tootma
• Töötajate teadmised ja oskused• Töötajate teadmised ja oskused
• Tootmisvahendite hulk ja kvaliteet
• Tehnoloogilised muutused
• Juhtimise kvaliteet
Tootlikkus
• Tootlikkus ehk tööviljakus = toodangu hulk ajaühikus inimese kohta
• Mida tootlikum on riigis ettevõtlus, seda suurem on SKPsuurem on SKP
Tootlikkus
• Muutuvkulud
• Püsikulud
• Mastaabisääst - tootmisjõu spetsialiseerumine, omahinna alandaminespetsialiseerumine, omahinna alandamine
• Kahaneva tootlikkuse (toogi) seadus – kui püsivatele tootmisressurssidele lisada üha
rohkem muutuvaid tootmisressursse, hakkab teatud määrast tootlikkus
vähenema
Küsimus• Kui toodangu hulk suureneb, siis …?
• Vähenevad üldkulud tooteühiku kohta
• Mida peaks tegema kui tootlus on madal?
• Uurima töötajate tööharjumusi• Uurima töötajate tööharjumusi
Turundus
• Turundusplaan• Sidusrühmad – huvigrupid
• Klientide segmentimine• Konkurentide tundmine• Konkurentide tundmine
• Turu-uuringud – mida, kus ja millal kliendid tahavad
Neli turundusmeedetToode (Produkt), Hind (Price), Müügikoht (Place),
Turundussuhtlus (Promotion)
Tööjõud
• Tööjõu nõudlus
• Tööjõu pakkumine
• Tööjõud – tööealine rahvastik vanuses 15 – 74 eluaastat15 – 74 eluaastat
Töötasu
• Palgapoliitika sõltub ettevõtte tegevusalast ja tegutsemise asukohast (kultuur, tavad jm)
• Põhipalk – lepingujärgne palk (palgaaste)
• Ajapalk, tükipalk• Ajapalk, tükipalk
• Tulemuspalk – tulemuste põhjal
• Preemiad – müügipreemia või ühekordne
• Soodustused
• Töökeskkond
• Karjäär - ametiastmete rohkus
Tulude jaotus ühiskonnas –Lorenz`i kõvera …
• … abil on võimalik „mõõta“ õiglust ühiskonnas
• Reaalset tulude jaotust (nõgus joon) kirjeldavat joont võrreldakse teoreetilise, 100% õiglase, ühiskonna tulude jaotusega (diagonaal)ühiskonna tulude jaotusega (diagonaal)
• 100% ebaõiglases
ühiskonnas oleks tulud
jaotunud ainult rikastele,
seega kõveraks oleksid
kasti alumine ja parem külg
Juhtimine• Juhtimine – planeerimine,
organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine
• Missioon – eksistentsi põhjendus
• Visioon – eesmärgi sõnastus• Visioon – eesmärgi sõnastus
Turustruktuur
• Täiskonkurents
• Monopolistlik konkurents
• Oligopol
• Monopol• Monopol
• Monopson – ühe ostjaga turg
Ettevõtete ühinemine
• Vertikaalne liitumine - kahe või enama sama majandusharu erinevates
tootmisetappides tegutsevate ettevõtete ühinemine
• Horisontaalne liitumine - samal alal tegutsevate ettevõtete ühinemine
• Konglomeraatliitumine - ehk segakontsern on suur ettevõte, mille erinevad üksused ei
oma väga tugevat sisulist seost Näide: General Electric (NYSE:GE) - ettevõte omab oma finantsüksust, oma
televõrku (NBC Universal), oma lennundusettevõtet
Valitsus ja riigieelarve
• Majandustegevuse ja eraomandi kaitse
• Vaba konkurentsi kaitse
• Välismõjude reguleerimine
• Ühishüviste pakkumine• Ühishüviste pakkumine
• Tulude ümberjaotamine
Keskkonnaameti nõudmine: leida nõuetele vastav tehnoloogia soojuselektrijaama kateldest
väljuvate heitgaaside puhastamiseks
Valitsuse roll majanduses
• Üldvalitsus – riigi kõik valitsemisüksused
• Keskvalitsus – riigikogu, ministeeriumid, maakondade juhtimisstruktuuridmaakondade juhtimisstruktuurid
• Omavalitsus – linna- ja vallavalitsused, nende juures tegutsevad sihtasutused
Riigieelarve
• Tulud – tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid, raskeveokimaks,
hasartmängumaks, tollimaks, tulud müügilt ja varadeltja varadelt
• Kulud – põhiseaduslikud asutused, Riigikantselei, Vabariigi Valitsus, ministeeriumide valitsemisalad
Maksud
• Mingi tootmisala kaitseks – tollid
• Tegevuse pärssimiseks – kahjulikud tegevused
• Tegevuse soodustamiseks –• Tegevuse soodustamiseks –maksusoodustused
• Majandusliku tegevuse reguleerimine –maksude tõstmine või langetamine
Maksusüsteemid
• Proportsionaalne
• Progressiivne
• Regressiivne
Küsimus
• Eestis kehtiv tulumaks on …?
• Proportsionaalne
• Milline maks on sisuliselt regressiivne?
• Käibemaks• Käibemaks
Maksude, maksete %
• Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%
• Sotsiaalmaksu määr on 33%
• Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 430 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kuumäär on 430 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne
kohustus on 141,90 eurot kuus
• Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6%, tööandjale 0,8%
• Kogumispensioni makse määr on 2% (kui ei ole esitatud avaldust 3% kinnipidamiseks)
• Käibemaks 20%
Küsimus
• Millisel põhjusel võiks riigi valitsus alandada makse?
• Et elavdada majandust• Kehtiv tulumaksuvaba miinimum?• Kehtiv tulumaksuvaba miinimum?
• 170 eurot kuus• Miinimumpalk?
• Töötasu alammäär tunnis 2,78, täistööajaga töötamise korral on 470
eurot kuus
Erinevad maksuliigid
• Riiklikud maksud – tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, maamaks,
aktsiisid, raskeveokimaks, hasartmängumaks, tollimakshasartmängumaks, tollimaks
• Kohalikud maksud – müügimaks, reklaamimaks, paadimaks, teede ja
tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks,
lõbustusmaks
Raha ja rahapoliitika
• Raha – vahetus- ja maksevahend, arvestusühik, väärtuse säilitaja
• Raha omadused – stabiilsus, äratuntavus, kulumiskindlus, kaasaskantavus, ühtsus, kulumiskindlus, kaasaskantavus, ühtsus,
jagatavus
Eesti Panga põhiülesanded
• Osalemine rahapoliitika kujundamises euroalal
• Eesti välisreservide säilitamine ja suurendamine
• Arveldus- ja maksesüsteemide tõrgeteta • Arveldus- ja maksesüsteemide tõrgeteta toimimine
• Pangatähtede emiteerimine koostöös EKP-ga
• Valitsuse nõustamine, rahvusvaheline koostöö
• Euroopa Keskpanga abistamine statistika kogumisel
Küsimus
• Mis Eesti Pangal ei ole lubatud?
• Krediteerida valitsust
Pangandus• Kommertspangad
• Investeerimispangad – ei hoiusta, laenab krediidiasutustelt ja edastab klientidele
• Hüpoteekpangad ja hoiupangad –hoiustavad, aga ei anna laenuhoiustavad, aga ei anna laenu
• Faktooringufirmad – ostab debitoorse võlgnevuse
• Liisingufirmad, väärtpaberite vahendajad, hoiu-laenuühistud
• Pank – finantsasutus, mis vahendab, hoiustab ja laenab klientide(le) raha
Rahaagregaadid:Rahaagregaadid:
• M0 = rahabaas (sularaha)
• M1 = M0 + nõudmiseni hoiused
• M2 = M1 + tähtajalised-, säästu jm hoiused
Küsimus
• Riigi rahamass suureneb, kui kommertspangad - suurendavad väljaantavaid
laenusummasid
• Pangad “loovad” laenamise ja investeerimise • Pangad “loovad” laenamise ja investeerimise kaudu raha juurde – seetõttu on hoiustel oleva
raha hulk alati suurem kui rahabaas
• Rahapakkumine (kõvera kuju) sõltub rahavõimendist – st mitu korda esialgne
baassumma suureneb
Intressimäär
• Deebetkaardid
• Kreeditkaardid
• Määratud tagasimaksega kaardid
Küsimus
• Valem laenu aasta intressi kindlaksmääramiseks?
• I = laen x intressi protsent/100 x kuud/12
Raha väärtus
• Ostujõud – mingi rahasumma eest ostmisel saadav hüviste hulk
• Tarbijahinnaindeks (THI) – ostukorvi hinna muutumine mingil perioodilmuutumine mingil perioodil
• Inflatsioon – hinnataseme üldine tõus
• Nõudlusinflatsioon – hinnad tõusevad, sest üldine nõudlus on pakkumisest suurem
• Kuluinflatsioon – tootmiskulude kasvust
• Deflatsioon – hinnataseme langemine
Küsimus
• Millise majandusnäitajaga saab kõige täpsemalt mõõta inflatsiooni?
• THI
• Mis toimub inflatsiooniperioodil?• Mis toimub inflatsiooniperioodil?
• Väheneb raha ostujõud
Majanduse areng
• SKT – mingil perioodil riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumus
(koguväärtus)
• Arvesse ei lähe turule mittejõudnud • Arvesse ei lähe turule mittejõudnud toodang, ka tarvitatud kaup
• Kvaliteeti ei arvesta
• SKT ühe elaniku kohta
• Reaalne SKT – vaadeldakse muutust baasaasta hindades
Kaubavahetus
• Eksport
• Import
• Puhaseksport – ekspordi ja impordi vahe
Tööturg
• Töötu – tööta isik, kes otsib aktiivselt tööd
• Töötuse ehk tööpuuduse määr – aktiivselt tööd otsivate osakaal tööjõus (15 a alates)
Töötuse liigid:Töötuse liigid:
• Siirdetööpuudus – ajutine, möödapääsmatu (elukoha vahetus, alustav noor, hooaeg)
• Struktuurne – tehnoloogilised muudatused
• Tsükliline – majandustsüklitest sõltuv
Küsimus
• Millest sõltub tavaliselt kõige enam see, kui palju keegi teenib?
• Nõudlusest
Majandustsüklid
• Õitseng ehk buum
• Majanduslangus
• Majanduskriis ehk surutis
• Majandustegevuse taastumine ehk tõus• Majandustegevuse taastumine ehk tõus
Riigi sekkumine
• Fiskaal- ehk eelarvepoliitika – valitsuse sihipärane sekkumine majandusliku
aktiivsuse mõjutamisel eelarvekulutuste ja maksude kaudumaksude kaudu
• Rahapoliitika – keskpanga tegevus, mis mõjutab raha hulka ja intressimäärasid, et
kontrollida inflatsiooni ja soodustada sellega majanduskasvu
• Diskontomäär – keskpangast antav laenude intressimäär
• Avalikud hüvised – hüvised, mida pakub riik (haridus, tänavavalgustus jne)
• Erahüvised – ettevõtete poolt pakutavad hüvised, eesmärgiks on teenida kasumit -riik korjab neilt makse, selleks et pakkuda
avalikke hüviseidavalikke hüviseid
• Riik ei reguleeri üksnes avalike hüviste jaotust, vaid ka erahüviste jaotust, kuna
maksude või subsiidiumide abil on võimalik ettevõtete tegevust reguleerida
Rahvusvaheline majandus
• Spetsialiseerumine
• Absoluutne eelis – võime toota vähemate ressurssidega
• Suhteline eelis – alternatiivkulud on mingi • Suhteline eelis – alternatiivkulud on mingi hüvise tootmisel teistest väiksemad
• Väliskaubanduspiirangud:
• Tollimaks – riigipiiri ületamisel võetav maks
• Kvoodid – kaubakoguste piirangud
• Dumping – müük välismaal alla omahinna
Majanduskoostöö
• Vabakaubanduspiirkond – NAFTA, EFTA – omavaheliste kaubanduspiirangute
kõrvaldamine
• Tolliliit – koos rakendatakse piiranguid • Tolliliit – koos rakendatakse piiranguid mitteliitunute hüviste suhtes
• Euroopa rahaliit – Maastrichti lepinguga 1999.a. võeti kasutusele euro
• Vahetuskurss – ühe valuuta hind teise suhtes
Maksebilanss
• Maksebilanss – kaupade, teenuste ja raha liikumine kodu- ja välismaa vahel
• Väliskaubandusbilanss – maksebilansi jooksevkonto osa, mis kajastab importi ja jooksevkonto osa, mis kajastab importi ja
eksporti• Jooksevkonto – ekspordi ja impordi
statistika, välisarvelduste käive (Eesti ettevõte teises riigis, +)
• Kapitali- ja finantskonto – sisaldab üle riigipiiride sooritatavate kapitali- ja
finantsinvesteeringute voogu
Välisvõlg
• Riigi võimet võtta laenu rahvusvaheliselt ning laenu võtmise tingimused määrab ära nii
poliitilistel kui ka majanduslikel teguritel põhinev krediidireiting
• Olulist rolli mängib poliitiline stabiilsus ning sellised majanduslikud näitajad nagu:
• Olulist rolli mängib poliitiline stabiilsus ning sellised majanduslikud näitajad nagu:
• Intressimaksete suhe eksporti• Ekspordi ja sisemaise koguprodukti suhe
• Välisvõla (D) ja sisemaise kogutoodangu (Y) suhe
Ajalugu
• Merkantilistid (18. saj ja enne seda) –Valitsus peab sekkuma majandusse! Väliskaubandusele kaasa aitamine
kaitsetollidega, ekspordi suurendamine.• Klassikud (19. saj) – Riigi rolli tuleks • Klassikud (19. saj) – Riigi rolli tuleks
piirata!• Marksistid (19. saj) – Riigi roll on oluline! Karl Marx väitis, et ajaloo käigu määravad
majandusjõud, lisaväärtust, kapitalismi kokkuvarisemine
• Neoklassikud (20. saj algus) –Vabaturumajandus! (A. Smith). Suur
Depressioon (1929-1933). "Mustal teisipäeval" kukkus New Yorki Aktsiabörs 11.7% ning seda
krahhi 29. oktoober 1929. aastal peetakse Suure depressiooni alguseks. Majanduskriis
levis USA´st ka paljudesse teistesse riikidesse.
• Keinsism (20. saj) Keynes'i teooria – Riigi aktiivne sekkumine on oluline! Kogunõudlust
tuleb mõjutada eelarvepoliitikaga.
• Monetaristid (20. saj lõpp) – Riigi roll on oluline eelkõige rahu ja korra tagamisel.
Üleilmastumine
• Üleilmastumine ehk globaliseerumine – järjest enam muututakse vastastikku sõltuvaks
Ebavõrdsuse põhjused
• Geograafia – kliima• Geograafia – kliima
• Kultuur – traditsioonid v tehnoloogiline areng
• Majandusinstitutsioonid – võimulolijate valikud
• Sõltuvusteooria – ajalooliselt ekspluateeritud riigid, halastamatu kurnamine
Tulevikuväljavaated
• Teadmised ja internetikaubandus• Biotehnoloogia
• Nanotehnoloogia• Loomemajandus• Loomemajandus
Kasutatud materjalid
• Majandusõpik gümnaasiumile. Ermecol OÜ, Tallinn 2011
• http://valitsus.ee/et/valitsus/
• http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/juhtimine/132_turundusmeetmed.html• http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/juhtimine/132_turundusmeetmed.html
• http://www.tarkinvestor.ee
• http://google.com – pildid
• Kasutatud Junior Achievement Eesti majandusõpikuid, kehtivat seadusandlust (2017)