Upload
ingo-valgma
View
420
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Citation preview
1
Kalda kruusakarjääri korrastamine
Sissejuhatus
Arheoloogid on leidnud tõendeid, et vanim kaevandus eksisteeris juba 10 000 a e.kr.
kuningas Saalomoni ajal. Aukkaevandus oli niivõrd suur, et seda on näha veel tänapäeval
satelliidilt (Derbyshire 2008).
See näitab, et kaevanduse korrastamisega ei tegeletud.
Eestis on hulk suuremaid ja väiksemaid korrastamata karjääre. Piisava kontrolli ja täielike
nõuete puudumine on üheks põhjuseks, miks jäid endisaegsed karjäärid ja kaevandused
peale maavara ammendamist korrastamata. See on tekitanud kohalikes inimestes pahameelt
ja väärarvamust, et kaevandamisega rikutakse loodust ja keskkonda.
Antud töö keskendub kruusakarjääri korrastamisele, järgides kehtivaid keskkonna nõudeid
ja Harjumaa keskkonnateenistuse poolt esitatud tingimusi. Artikkel on tehtud bakalaureuse
töö põhjal ja on seotud grantiga „Säästliku kaevandamise tingimused“.
Lühitutvustus
Kalda kruusakarjäär (Joonis 1) kuulub Harju Teedevalitsusele, mis tegeleb teedeehituse ja
korrashoiuga. Karjäärist saadud purustatud kruusa ja killustikku kasutatakse teedeehitusel
ja -remondil. Mäeeraldise pindala on 17,05 ha ja ehituskruusa aktiivne tarbevaru hinnati
1993. aastal 443,6 tuh.m3-le (Sinisalu 1993), 2008 aasta oktoobri seisuga oli varu
171 tuh m3 (Ramst 2008).
Mäeeraldisel kaevandab hetkel AS Kiirkandur, kaevandatud ala kasutatakse laoplatsina
erinevate killustiku fraktsioonide ladustamiseks. Kaevandatakse pealpool põhjavee taset.
Vastavalt keskkonnaministri 26. mai 2005.a. määrusele nr 43 esitas Harjumaa
Keskkonnateenistus karjäärile korrastamistingimused, mille kohaselt tuleb ala korrastada
metsamaaks.
Korrastamisprojekti koostamiseks tutvuti esmalt ala geoloogiaga, et teha kindlaks, millised
taimed antud tingimustes kasvavad. Geoloogiliselt on maa-ala uurinud eelnevalt Geoloogia
Valitsus (Saadre 1975 ja Sinisalu 1980). Karjäär asub Kalda kruusamaardlas, mis paikneb
Palivere-Riisipere oosahelikul ja kuulub üldlevinud maavarade kohaliku tähtsusega
maardlate hulka.
Maardla kasulikuks kihiks on jääliustiku sulavee poolt kuhjatud jämepurrurikas kruus.
Läbilõike ülemises osas on veeriselise fraktsiooni (üle 70 mm) osakaal suurem. Siia jäävad
ka üksikud tardkivimilised munakad ja rahnud. Lamami suunas kruusa ja veeriste läbimõõt
ja hulk vähenevad, veetasemest allpool esineb 5-50 cm paksuseid puhta liiva kihte.
Vahetult moreeni pealne liiv muutub ülipeeneteraliseks, aleuriitseks. Kruusa paksuse
vähenemine toimub kirde suunas. Kattekiht koosneb 0,2 - 0,6 m paksusest kruusasegusest
kasvukihist. Kruusa ja liiva lamamiks on vähest peent karbonaatset kruusa sisaldav liivsavi
või saviliivmoreen. Moreeni pinna langus toimub lõuna suunas. Karjääri lääneosas tõuseb
2
moreeni ülemine pind kuni 51,2 m üle merepinna, kirdepool langeb tasemeni 47,2 m.
Kruusakihi paksus muutub sõltuvalt maapinna reljeefist 3,1 - 8,6 m.
Joonis 1 Kalda kruusakarjäär
Metoodika
Oosist parema ülevaate andmiseks on ala geoloogiline läbilõige (Joonis 2). Geoloogiline
läbilõige tehti kruusamaardla varu hinnangus (Sinisalu 1993) teostatud puuraukude
andmete alusel. Läbilõike suunaks valiti põhja-lõuna suund (risti oosiga), mis kirjeldab
ooskuhjakese ehitust kõige paremini. Lõike koostamiseks kasutati puuraukude: PA 16,
PA 17, PA 18 ja PA 19 andmeid.
3
Joonis 2 Geoloogiline läbilõige
Geoloogiline läbilõige (Joonis 2) koostati programmiga CorelDRAW X3 (Litsentsi nr:
DR13WCX-0015502-BFE). Joonisel 2 näidatud mäeeraldise alumiseks piiriks on 48,2 m.
Joonisel olevad halli taustaga alade kohta puuraugu andmed puuduvad, seega on need
kantud joonisele tinglikult paremaks ettekujutuseks ala geoloogilisest ehitusest.
Teiseks oli vaja määrata kujunev pinnaseveetase pärast korrastamist. Korrastatud alal ei
tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale, kui 0,7 m maapinna madalamast kohast. See on
vajalik puude ja taimede kasvuks. Pinnasevee taseme kõrgus suurveeajal määrati
markšeidermõõdistamise aruande (Ramst 2008) andmete põhjal. Viimane oli kooskõlas
korrastatud ala maapinna kõrgusega, mille järgi jäi korrastatud ala ja pinnasevee taseme
vahele 1 m.
Jälgides ala geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi sobib antud alale kõige paremini
istutamiseks arukask. Metsamajanduse teatmiku (Etverk 1980) kohaselt sobivad
kruusakarjääri istutamiseks harilik mänd, arukask ja sanglepp. Harilik mänd ei sobi
sellisesse keskkonda ala kõrge põhjaveetaseme tõttu. Kruusakarjääri istutamiseks valiti
arukask.
Projektis oli vaja näidata ka korrastamise kalenderplaan (Tabel 1). Tabelis 1 on näidatud
tehniliseks korrastamiseks kuluv aeg. Ajakulud on arvutatud kasutades masinate
tootlikkust. Tootlikkuse arvutamisel kasutati hetkel karjääris töötavate masinate andmeid
normaaltööajaga töötamisel (tööefektiivsusteguri 0,9 juures). Tabel 1 on hinnanguline, sest
tuleb arvestada uute masinate ostu või vahetamise võimalusega.
4
Tabel 1 Kalenderplaan
Tehtav töö Aeg, päevades
Madalama karjääri osa täitmine 28
Karjääri põhja ja nõlva tasandamine 41
Karjääri põhja katmine
kasvupinnasega 68
Kokku 145
Kalenderplaani tabelile (Tabel 1) tuleb lisada veel ala metsastamiseks kuluv aeg, et saada
kogu korrastamise kestvus.
Projekti majandusküsimuste osa sisaldavas peatükis arvutati masinate tööaegade põhjal
hinnanguline tehnilise korrastamise maksumus. Bioloogilise korrastamise maksumus on
arvutatud kasutades bioloogilise korrastamise mahtusid. Tehnilise ja bioloogilise
korrastamise maksumuste liitmisel on saadud korrastamise kogu maksumus
510 000 krooni. Hinnanguliselt maksab korrastamine keskmiselt 3 kr/m2.
Tulemus, järeldus
Tulemusena valmis Kalda kruusakarjääri korrastamise projekt. Metsa istutamine karjääri
alale on üks korrastamise võimalustest. Näiteks võib korrastatavale alale projekteerida kas
tehisveekogusid või erinevaid kultuurirajatisi, spordi- ja vabaajakeskusi. Arvestada tuleb,
et korrastamine nõuab teadmisi geoloogiast, hüdrogeoloogiast, seadusandlusest ja
projekteerimistarkvaradest.
Kasutatud kirjandus
1. Derbyshire, D., Solomon's real mine? 3,000 years on, archaeologists uncover fabled
site in desert. [http://www.dailymail.co.uk/sciencetech/article-1081107/Solomons-
real-3-000-years-archaeologists-uncover-fabled-site-desert.html]. 5/12/2008.
2. Etverk, I., 1980. Metsamajanduse teatmik. Tallinn „Valgus“.
3. Keskkonnaministeerium. Harjumaa Keskkonnateenistus. Kalda karjääri
korrastamistingimused.
4. Keskkonnaministri 26. mai 2005. a määrus nr 43 „Üldgeoloogilise uurimistööga,
geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord“.
5. Keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määrus nr 88 „Metsa majandamise
eeskiri“
6. Maavara kaevandamise luba HRAM – 024.
7. Ramst, R., 2008. Kalda mäeeraldise markšeidermõõdistamise aruanne. OÜ EESTI
GEOLOOGIAKESKUS.
8. Riigimetsa Majandamise Keskus – kodulehekülg.
[http://www.rmk.ee/pages.php3/01150605]. 26/11/08.
5
9. Sinisalu, R., 1993. Kalda kruusamaardla varu hinnang (varu arvutus seisuga
01.01.1993). RE EESTI GEOLOOGIAKESKUS, Maavarade osakond, EGF 4643.
Lisa 1
Artikkel on koostatud bakalaureuse töö põhjal, mis käsitleb kaevandatud ala korrastamist.
Karjääri korrastamiseks on rõhk geoloogilistel ja hüdrogeoloogilistel aspektidel. Karjäär
korrastatakse metsa istutamiseks. Sõltuvalt tingimustest on valitud istutatavaks puuliigiks
arukask, mis sobib hästi kõrge põhjavee tasemega kruusakarjääridesse. Projekt
rakendatakse peale kaevandamise lõppu. Bakalaureuse tööd saab kasutada abimaterjalina
sarnaste projektide koostamisel.
Lisa 2
Lõputöö on seotud grantiga „Säästliku kaevandamise tingimused“. Metsa istutamine
karjääri alale tõstab maa väärtust ja jätab esteetiliselt vastuvõetavama mulje. Oskuslikul
käitlemisel võib olla mets korrastatud alal isegi väärtuslikum kui enne kaevandamist.
Taastades loodust metsa istutamisega, luuakse uusi elupaiku metsloomadele ja lindudele.