Upload
haapsalu-kolledz
View
232
Download
2
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Haapsalu Kolledži trükis (huumor)
Citation preview
2 SISUKORD4 SaamISlUgU5 aRengUlUgU8 ROllRegIOnaalaRengUS10 eRIalaDetUtvUStUSeD
11 Klassiõpetaja,põhikooliinglisekeeleõpetajakõrvalainega
11 Pedagoogilinenõustamine12 Rakendusinformaatika(multimeedium)13 Haldus-jaärikorraldus13 Riigiteadused
14 täIenDKOOlItUS15 ÜlIõPIlaSeD16 vIlIStlaSeD17 KOntaKt
SISUKORD
SISU
KORD
2
avaS
õn
aD
avaSõnaD
Kolledž Kui regionaalne HaRIDUSKeSKUSHaapsalu kolledži rajamise idee pärineb läänemaat. Koha-likud juhid pidasid tähtsaks ülikooli kolledži mõju piirkonna haridustaseme tõstmisel ja elanike väljavoolu vähendamisel. Sellest eesmärgist lähtuvalt on Haapsalu kolledž ka tegutsenud, viieskokkulääneregioonivajadusedjaemaülikooli–tallinnaÜlikooli – võimalused.
Onvägasuurerinevus,kasollaükspaljudestkõrgkoolidesttallinnasvõiollaainukekõrgharidusasutussuhteliselthõreasus-tusega regioonis. regionaalne kolledž peab toimima piirkonna hariduskeskusenajaeelkõigearvestamasiinsetearenguvaja-dustega:üheltpooltkõrghariduseomandamisevõimalusteloomisegajateisaltaktiivseosalemisegaregionaalsesarendus-tegevuses. Tegevuse sidumine kohalike asutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega tähendab head koostööd ja paindlikkust. Võiks öelda, et suhtlemisel on kõige olulisem roll.
Väikeses kolledžis tuleb töörõõmu vahel tunda suhteliselt väikestest asjadest: kolleeg tuleb puhkuselt tagasi, kellelgi on sünnipäev, osteti uus fotoaparaat või loom sai uue hingamise.Varsti on jõulupidu ja siis lõpuaktus, nii see aeg lendab...
Kolledžis on tõesti hubane, üliõpilased ei taha isegi õhtul kümne ajal veel kolledžist lahkuda... need ja paljud teised väikesed tegemisedsuurendavadinimestevahelistsidetjaloovadsoodsapinnase huumorisoone arendamiseks.
Jätkuvalt on heameel, et Haapsalu kolledžit ei ole tänini näiteks tallinnakolitudjareedel-laupäevalonlihulamntääristatudautodega.
lisaks piirkondlikule koostööle tuleb avatud silmadega vaadata ringi kogu maailmas. Kolledži üliõpilased ja õppejõud kasuta-vadakadeemilisevälissuhtlusevõimalusijaloovadkontakteideekaaslastega ülikoolides nii siin kui sealpool eesti piire.Samas on alati hea tulla sisse hubase kolledži uksest, tunda kohvi lõhna ja teada, et Katri on vahepeal kõik probleemid lahendanud.
KohtumiseniHaapsalus!eveeisenschmidtdirektor
3
Haapsalu on sajandeid olnud läänemaa hariduselu keskuseks. esimesi teateid vanima õppeasutuse, Toomkooli kohta leidub aastast 1280. areneva hariduselu põhiküsimus oli koolmeistrite ettevalmistamine. esimene seminar läänemaa koolmeistrite ettevalmistamiseks avati 1844. aastal Jädiveres. Sellest ajast on läänemaalvahelduvaedugaõpetajaidkoolitatuderinevatesõppeasutustes. neist tuntumad olid läänemaa Õpetajate Seminar(1921–1932)jaHaapsaluõpetajateSeminar,hiljemHaapsalu Pedagoogiline Kool (1945–1956).
eesti Vabariigi taaskehtestamise järel avati Tallinna Pedagoogikaülikooli Haapsalu kolledž. Haapsalust oli saanud ülikoolilinn. Haapsalulinnapeajapedagoogikaülikoolirektoriasutamis-lepingu sõlmimisega 20. mail 1998 otsustati linna ja pedagoogikaülikoolitoetusegaavadaõpetajateettevalmistamiseksüli-kooli kolledž, mille tugev seotus ülikooliga kajastub siiani tihedas koostöös ning kattuvates õppekavades ja õppekorralduses.
2. septembril 1998 avasid haridusminister Mait Klaassen ja pedagoogikaülikoolirektormaitarvistokoosdirektoreveeisenschmidtiga Haapsalu kolledži uksed. esimese semestri loenguidkuulasidüliõpilasedtallinnaPedagoogikaülikoolis,järgmise semestri juba Haapsalu Vene gümnaasiumilt saadud oma ruumides. Vastu võeti tulevased klassiõpetajad (1.6. klass) inglise keele lisaerialaga (põhikoolis).
Professor lembit andresen
Saam
ISlU
gU
SaamISlUgU
MeenuTuSi Kolledži alguSaegadeSTÜkskord kui Sukles ja danilov pidasid jälle kolledži rajamise plaani, ilmus nende seltskonda Valge daam. “Jah, mehed, see plaan läheb teil õnneks, kuid peate arvestama, et igal suvel tuleb teil oma tahte kinnitamiseks lihula mnt 12 majas avada üks sein ja ruum selle taga anda kolledži kasutusse.”
Sellest ajast peale uuristatakse igal suvel üks auk ja ehitatakse uus ruum. Ja nii nagu Tallinna linn, ei saa ka Haapsalu kolledž kunagi valmis.
4
Kord kogunenud linnapea Suklese kabinetti linnatargad kokku ja otsustanud, et kolledžisse tööle kandideerimisel tuleb töö nõutajal lahendada mõistatus, kuidas linnuse aknale ilmub Valge daam. Kuid seda mõistatust ei pea lahendama noored ja ilusad.
Tänini on mõistatus lahendamata ning kolledžis töötavad ainult noored ja ilusad.
Ühel päeval saabus kolledžisse väga tähtis tegelane Kohvi Masin. Teda oli oodatud pikisilmi ja temas sai kohe armas-tatud pereliige. Tema juures käiakse arutamas igapäevaseid probleeme, aga ka tähtsaid teaduslikke ja poliitilisi küsimusi. Ta on hea kuulaja ja pakub lõõgastust ning turgutust. Ta aitab ka ennetada hasartmängu sõltuvust, sest võtab heal meelel vastu münte.
nädalalõppudel on ta vahel ületöötanud ja vahel tujukas. eriti tujukaks muutub ta siis, kui Heidi ei ole teda hommikul tunnus-tanud ja silitanud. Kohvi Masinat võib usaldada, tänaseni pole keegikurtnud,ettaoleksmõndkuuldudlugukellelegiedasirääkinud.
aRen
gU
lUg
U
aRengUlUgU
Mida TäHendab KolledžiS töötaDa?Korraldab, kruvib, klaarib, kastab, köidabAvab, arvestab, arvutab, abistabTeab, toimetab, tunneb, toetab, teibibRehkendab, rahustab, raalib, ruulibImmatrikuleerib – meie KaTri!
Haapsalu kolledži struktuur
Kolledži nõukogu
Direktor
ArendusjuhtDirektori abi
Haldus- juhtimine
Õpetajakoolitus Infotehnoloogia Õppekeskus Haridus- ja nõutamiskeskus
Kohvi Masin
5
KolledžiS KaSuTuSel oleVaid mõISteID
Parim osa meist on kohal–kriitilinemassüliõpilasi,mistekitab õppejõus haiglase soovi alustada loengut.
Kuri tulnukas – õppejõud, kes koormab üliõpilasi liigsete kodutöödega, mis ei vasta (üliõpilaste arvates) saadavate ainepunktide arvule.
Röntgenpilguga mees – õppejõud, kes vahib eksami ajal, silmad jõllis, iga üliõpilase liigutust. Kõik, mis ei meenuta kirjutamistvõimõtlemist,onkarmiltkaristatav,kaasaarvatudraskelt ohkamine ja lakke vaatamine.
Akadeemiline sarkofaag – iseloomustab olukorda, kui loeng on igav. akadeemilise sarkofaagi aunimetuse pälvivad õppejõud,keseikasutaPowerPoint’i,kellekonspektidonpikast kasutamisest räbaldunud ja kannavad aastanumbrit 1999. Samutiõppejõud,kelleloengudlõpevadringkäigugaläänemaakeskraamatukogus, mille üle on kõigil pisut piinlik.
Pekine pursui – akadeemiline metafoor mõistele “eraet-tevõtja“. Mõiste on tekkinud sotsiaalpoliitika loengutes.
Tapjalammas – bioloogiline liik, millega võib kohtuda osmus-saarel. Tapjalammaste omaniku kinnitusel oli tegemist lammas-tega, kes hammustavad.
mõ
ISte
teS
elet
USe
D
mõISteteSeletUSeD
6
Kuri naine–naine,keskoguaegteiste(erititeisteõienda-jate) kallal õiendab. Vahel harva võib olla ka mees. Teatud kohandustega “roheliste silmadega kuri naine“ (juhul, kui asi muutub personaalsemaks).
E-õpe – olukord, kus tuleb ennast registreerida mingis kum-malises ja väga keerulises internetikeskkonnas. Sellega sisuliselt eõpe lõpebki. Konspekt edastatakse raamatu kujul, mida üliõpilane ise lugema peab. eõpe päädib eksamiga, mida tuleb sooritada õppejõu valvsa pilgu all ja pastakaga paber-ile kirjutades, kusjuures tagasisideleht (anonüümne) tuleb panna eksamitööga (nimeline) samasse ümbrikusse. Kui üks julgemüliõpilastestprotestisvaljuhääleganiie-õppekuikasellises vormis tagasiside esitamise vastu, lubati tal seepeale tagasisideleht eraldi üle anda. lõplikuks rahustamiseks anti talle rabarberimaitseline lutsukomm.
Obrigado – mõiste pärineb psühholoogia loengutest. eksamil küsiti, kas keegi M. obrigado on mõne targa teooria autor. Hiljem selgus, et obrigado pole mitte inimene, vaid see tähendab hoopis portugali keeles “tänan“. Seda väljendit kasutas õppejõud Kolga edaspidi ohtrasti.
Konteinerisse!–Inglisekeelteioska,konteinerisse!arvutiteitunne,konteinerisse!(ProfessorvoldemarKolgakäsitluspostmodernseksinimeseksolemisest)
mõ
ISte
teS
elet
USe
D
KeSKealInemeeSteRaHvaSÜhel järjekordsel visioonikoosolekul genereeris kolledži personal hoogsalt uusi ideid tuleviku osas. Kõikidele püstitatud eesmärkidele suudeti leida võimalikud lahendused, kuid üks probleem kerkis aina valusamaltesile:kustleidakeskealinemeesterahvas,kes:oleksvalvur,teeksületunde,remondiksmaja,monteeriks mööblit, tassiks kaste, vahetaks pirne, utiliseeriks vanapaberit, tooks posti, vahetaks münte, lukustaks uksi, roogiks lund, likvideeriks ummistusi ja haldaks tehnikat. Kasuks tuleks inglise ja vene keele oskus ning auto ja juhilubade olemasolu.
Keskealise meesterahva näol tegemist senini saavutamata eeseesmärgiga. Kuid nagu eve armastab öelda, eesmärk peabki olema suur ja karvane!
7
Kõrgkooli tähtsus regioonis seisneb elanikkonna harituse ja vaimsuse tõstmises, laiendades seeläbi võimalusi tööturul ja ennetades inimeste äravoolu suurematesse keskustesse. Kas kolledž on täitnud nimetatud rolli ja millised on arengusuunad?
Kolledžis pakutavad erialad on kooskõlas regionaalarengu vajadustega ning lisaks kõrgharidusõppe erialadele töötatakse välja uusi õppekavasid terviseedenduse ja käsitöö valdkon-nas. Koostöös Haapsalu Kutsehariduskeskuse, Suuremõisa tehnikumi,vana-vigalatehnika-jateeninduskooligategut-setakse kvaliteetse tööjõu ettevalmistamisel. integreeritakse kõrg-jakutseharidusesarnastevaldkondadeõppekavasidningluuakse seeläbi üha enam võimalusi valida sobiv jätkuõpe oma kodukandis. osaletakse ka lääne maakonna arengukavade ja strateegiatearendamisel,etollakursisregionaalarengukõigivaldkondadega. Hariduskeskusena on kolledž võtnud eestve-davarollieelkõigeomaõppesuundadel,koostadesjaelluviiesüheolulisepartnerinainfoühiskonnajaüldharidusearengu-kavasid.
Põhilisteõppevaldkondaderaamesseotakseregionaalseidkogukondi. Haridus ja nõustamiskeskusena on käivitatud kolledži vilistlaste, praktikajuhendajate ja läänemaa klassiõpeta-jateühinekogukondliksuhtlemisvõrgustikningloodudüksteiseltõppimise mudel. uue käsitöömeistri õppekava käivitamise raames on loomisel tulevaste õppejõudude ja kohalike käsitöö-
JõU
lIn
eRO
llR
egIO
naa
laRe
ng
US
JõUlIneROllRegIOnaalaRengUS
Kolledži rolliST regiooniSKord tulnud vastne linnapea Kallasvee kohtuma kolledži perega. Tulevikuplaanid räägitud, asus tarmu-kastudengmedelllinnaisanõutama:“ Kas tead kulla meer, et paari aasta möödudes on tulemas suur HäKi leer?”
Siiskostislinnapeanii:“Mis siis muud kui teile teeme ruumi,et saate ellu viia plaane suuri!”
Janiijuhtuski,etHäKiviivadplaanesuuriellu kohalikku võimustruktuuri.
8
meistrite kogukond. Tulevikusoov on kujuneda ka kutseõpeta-jate kogukonna ühendajaks ja täiendkoolituskeskuseks. Tänu väljastpoolttulnudõppejõududelejaõppijateleonvõimalustuua regiooni lisaväärtusi uute kompetentside ja vaimsuse näol. Koostööpartneritega korraldatakse traditsioonilisi regionaalseid hariduskonverentse, eõppe koolitusi ja visiooniseminare.
Tasemeõppe kursuste ja lõputööde raames toimub regiooni huvisid toetav uurimistegevus. Vilistlaste abiga on loodud põhiideestikriiklikultkäivitunudkutseaastalekuialgajateõpetajatetugiprogrammile. Mitmetes magistritöödes on uuritud õpetaja professionaalse arengu problemaatikat. Kolledž on osalenud Põhjamaadeloodussäästlikumõtteviisijaõpetuseintegree-rimise ühisprojektis, kus viidi läbi ka vastavasisuline täiendõpe läänemaa algklasside õpetajatele. Haldus ja ärikorralduse üliõpilased viisid läbi kohalike omavalitsuste haldussuutlikkuse analüüsi,kusjuhendajaksolidtallinnaÜlikooliriigiteadusteosakonna õppejõud. info ja kommunikatsiooni valdkon-nasonüliõpilasedkoosõppejõududegateinudettevõtetekoolitus ning tööjõuvajaduse analüüse. Pidevalt osaletakse piirkonnae-õppearendusprojektides,misannavadvõimaluseniitegevõpetajatelkuikaõpetajakoolitusesosalejatelomandadaparemaid iKTalaseid teadmisi ja oskusi.
välissuhtlusontähtsalkohalniitasemeõppetoetamiselkuikauurimis ja arendustegevuses. Koostööpartneritega viiakse läbi regionaalseidarendusprojekteningüliõpilased,õppejõudjapersonal käivad pidevalt omandamas haridusalaseid kogemusi.
Kolledži tegevuste läbivaks märksõnaks on koostöö, mida aren-datakse partneritega regioonis, välisriikides ning emaülikoolis. Tallinna Ülikooli prorektor Heli Mattiseni sõnul on kolledžit vaja regioonile. Üheksanda tegutsemisaasta järel võib öelda, et kolledžist on kujunenud läänemaa hariduskeskus.
agnesmännikarendusjuht
JõU
lIn
eRO
llR
egIO
naa
laRe
ng
US
JõUlIneROllRegIOnaalaRengUS
9
eRIa
laD
etU
tvU
StU
SeD
KlaSSIõPetaJa,PõHIKOOlIInglISeKeeleõPetaJaKõRvalaInega
Õppeaeg:5aastatMaht:200aPAste:magistriõpeAntav kraad:haridusteadusemagister
õppekavaeesmärgiksontagadatulevaseõpetajapedagoo-gilineettevalmistusõpikeskkonnakujundamiseksjaõpilastelearengutingimusteloomiseks,kujundadavalmisolektulevaseõpetajaeneserefleksiooniksningtagadaainealanejadidaktilinekompetentsus. Õpitakse üldpedagoogilisi aineid, didaktikat, metoodikatningerinevaidainevaldkondiemakeelestloodus-teadusteni.
Kolledži klassiõpetajate ettevalmistuse kõige olulisemaks tugevuseks võib pidada hajutatud praktikasüsteemi, kus teoreetilised õpingud on tihedalt põimunud praktikaga. Kolledžis on tegevusaastatejooksulväljakujunenudtugevõpetajakoolituseosakond, kus töötavad endised tegevõpetajad, kelle hulgas on vabariiklike ainekomisjonide liikmeid ja kooliõpikute autoreid.
PeDagOOgIlInenõUStamIne
Õppeaeg:1aasta(reaalneõppeaeg1,5aastat)Maht: 40aPAste:magistriõpeAntav kraad:haridusteadusemagister
Pedagoogilisenõustamisemagistriõppekavaonüksvõimalusomandadalisapädevusieelkõigepedagoogilisenõustamise,juhendamise ning kollegiaalse koostöö vallas. Õppekava pakub eriseminariraameskateatudspetsialiseerumistehkvõimalusilisateadmistejaoskusteomandamiseksalgajaõpetaja,õppijavõilapsevanema nõustamisel.
eesmärgiksonvajalikenõustamisalastepädevustejavalmidusekujuneminepedagoogilisetegevuseanalüüsimiseks,arendami-seks ning õpetajate professionaalse kasvu ja koostöökultuuri toetamiseks.
eRIalaDetUtvUStUSeD
10
eRIa
laD
etU
tvU
StU
SeD
KUIDaSSaaDaHeaKSõPetaJaKS?Kui Haapsallu kolledžit rajama hakati, otsustati, et õpetajate koolitamine saab olema eesti üks kaas-aegsemaid. Pidasid nõu eve, riina, Mare, Sirje, ene ja Piret ja koostasid kava, mis oli parimast parim ja tulevastele sugupõlvedele igati vääriline. Tööga rahul, läksid Promenaadi lõunale ja jalutasid mererannas. äkki ilmutas end Vetevana, selline keskealine mees, ja sõnas: noorikud, tegite head tööd, teie koolist sirguvad siresäärsed, reflektiivsed ja innovatiivsed õpetajad. Kas Te aga teate, et kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta.
õpetajatekoolitajadjäidmõttessejasiistulineilidee,pedagoogikaajalookursusvajaõppekavasselisada. Sellest ajast peale sõidab igal aprillikuul professor andresen Haapsallu, klassiruumi aknad kaetakse mustadekilekottidegajanädalaegaistuvadklassiõpetajaerialaüliõpilasedhaudvaikseltjakuulavadlugusidkuidas ennemuiste kooliõpetus käis.
11
eRIa
laD
etU
tvU
StU
SeD
RaKenDUSInfORmaatIKa(mUltImeeDIUm)Õppeaeg:3aastatMaht:120aPAste:rakenduskõrgharidusAntav kraad:diplom
Õppekava on üles ehitatud moodulitena. eriala ainete raames kujunevadoskusedjateadmisedmultimeediumidisainist,programmeerimisest, multimeediumi tugisüsteemidest. lisaks erialasteleoskustelearendataksesuhtlemisvalmidust,võõrkee-leoskust ning töötamist meeskonnas ja organisatsioonis.
Praktika käigus saab üliõpilane omandatud teadmistele praktilise väljundi, lahendades reaalses elus ettetulevaid iTprobleeme; lisaerialaraameskujunevadpädevusedarvutivõrkudeprojek-teerimiseks ja administreerimiseks.
Õppekava läbinu saab töötada multimeediumi programmeerija, veebiprogrammeerija, veebikujundaja, veebihalduri, kasutaja-liideseprogrammeerija,kirjastusekujundaja-küljendajajatänuüldoskusteomandamiselekainfojuhivõivõrguadministraato-rina.
mIKSOnHeaõPPIDaRaKenD-uSinforMaaTiKaT KolledžiS?Kolledži teisel korrusel elab sussirahvas. Seal on neil kaks oma koobast, mis on täis põimi-tudkõiksugujuhtmeidjamasinaidningsealtkostub vaikset surinat.
Kust nad sinna tulid? rahvasuu räägib, et nad olla olnud kord pika patsi ja roomiksaabastega poisid, kes kodustati kolledžis ja enne kui nad arugi said, olid sussistatud. Sa võid küll sussid jalga panna, aga sussinimeseks nii lihtsalt ei saa.
midasussinimesedteevad?tegelikultpoletän-asenikeegiarusaanud,midanadteevad,kuidkõik teavad, et see on väga tähtis töö.
eRIalaDetUtvUStUSeD
12
eRIa
laD
etU
tvU
StU
SeD
HalDUS-JaäRIKORRalDUS Õppeaeg:nominaalneõppeaeg3aastat,misreaalseltjaotatud4aastaleMaht: 120aPAste: bakalaureuseõpeAntav kraad: sotsiaalteaduse bakalaureus
Õppekava on suunatud eelkõige juba tööta-vateleinimestelejaneile,kessoovivadoman-dada teist eriala (ümberõpe). Õpingutel on abiks eelnevad töökogemused. Samas on võimalus õppima asuda ka vahetult keskkooli lõpetanul.
erialane praktika ja uurimistöö on seotud tööalase kogemuse analüüsi ja arendusega.
RIIgIteaDUSeD
Õppeaeg: 2aastatMaht: 80aP
Aste: magistriõpeAntav kraad:sotsiaalteadusemagister
mIlleKSKõRgHaRIDUStöötavaleInImeSele?Kord vaevelnud kolledž suures rahahädas. Pärast pingsat mõttetööd tulnud eve heale ideele,kuidaskohalikkeärimehirahahari-duse peale kulutama panna. Vaja teha lään-lasteleemaülikoolihaldusjuhtimiseõppekavabusinessi’ga söödavaks.
Mõeldud tehtud! nii sündiski kolledžis haldus jaärikorralduseerialajasellestpäevastpealeeiole kolledžis enam rahamuresid!
KUIDaStOImUbõPeRIIgIteaDUSteeRIalal?
Ükskord,kuiHaapsaluusinadnooredtahtsidmagistri-kraadiomandamaasuda,olidtallinnaprofessoridvarmad
kolledžisse tulema oma teadmisi jagama. alguses oli huvitav, kuidpeaginendeindraugesjaeiviitsinudenamHaapsallu
tulla. Mõtlesid siis välja TeleSilla, et oma geniaalseid mõt-teid Haapsallu tulemata teele saata. Mõtted olid nii suured,
et neid jagati üheaegselt nii Kuressaarde kui Tallinna.
“Haapsalu on tagant ära!” kostus hüüdeid, kuid Tallinna professorid seda ei kuulnud ja nii ajasidki usinad õppurid läbi
vaid pildiga ja veeretasid mõtteid omasoodu.
riigiteaduste magistriõppekava pakub klassikalise avaliku halduse japraktilisejuhtimisekursusi,misvõimaldavadametnikeljaerasektorijuhtidelvärskendadavarasemaidjaomandadauusiteadmisi ning kujundada tugev alus analüütiliseks tööks.Õppekava annab võimaluse arendada järgnevaid oskusi ja teadmisi: avaliku ja erasektori juhtimine; majandus ja finantsteadmiste kasutamine juhtimisotsuste tegemisel; põhilise eriala
kirjanduse tundmine; uurimistöö kogemuste omandamine; abstraktse jasüsteemsemõtlemise,analüüsi-jasünteesi-võime omandamine; uuringute läbiviimise oskusearendamine,mistuginekskaasaegseteleteooriatelejauurimis-meetoditele; ettevõt-likkuse,suhtlemis-jakoostöövõimelisuse kujundamine.
13
täIenDKOOlItUS
täIe
nD
KOO
lItU
S
Haapsalu kolledžis on avamisest alates pakutud täiendkoolituse võimalusi piirkonna õpetajatele ja koolijuhtidele. Samuti on jagatud vastavalt vajadusele mitmesugust iTalast koolitust. Toetust onaastatejooksulsaadudpaljudeerinevateprojektidetegevus-test ning kolledži täiendkoolituse kogemuspagas suureneb, ühtlustub ja täieneb pidevalt.
2006. aastal valmis läänemaa üldhariduse arengukava. Muu hulgas sõnastati selles probleemid, mis vajavad lähiaastatel lahendamist. luua tuli lääne regiooni vajadustest lähtuv tugi õpetajatele,õpilastele,üliõpilastele,õppejõududele,kooli-juhtidele ja lapsevanematele. Toetudes Haapsalu kolledžis juba olemasolevaleressursilekoolituskogemusejateadustegevuseosas,otsustatiluuaharidus-janõustamiskeskus(Harin),kustoimub piirkonna tegevõpetajate kogukondade omavaheline koostöö, süsteemne täiendõpe, kogemuskoolitus.
Haapsalu kolledži haridus ja nõustamiskeskuse põhieesmärk ontoetadalääneregiooniharidusvaldkonnaarengutmetoo-dilise töö juhtimise kaudu.
Kolmpõhitegevuston:koolitaminenõustaminemetoodilisematerjalisüsteemnekoondamine
Koolituste planeerimine toimub koostöös ainenõukogudega. Väga oluliseks on kujunenud kogemuskoolitus, kus õpetajalonvõimalustutvustadaendarakendatudhuvitavaidõpetamismeetodeid või väljatöötatud õppematerjale. Samuti toimuvadtemaatilisedkoolitusedalushariduse,üldhariduse,kutsehariduse õpetajatele ja juhtkondadele. Koolitust pakutakse ka lastevanematele.
»»»
mIDatäHenDabõPetaDatäISKaS-vanUDInImeSI?
Ühel kenal laupäeval saabus professor voldemarKolgaloengussekenasülikonnasüliõpilane,kelleloliühesjalaspruunjateisesjalas must sokk. Õige pea vajus see väsinud tudeng sügavasse unne. Seepeale professor vollisolvus,läksameerikassejalugesloenguidainult interneti teel.
14
Ükski asutus ei toimi hea meeskonnata. Haapsalu kolledž ei olesellesosaserand–meeskonnamoodustavadüliõpilased,õppejõud ja personal. Üliõpilased on kaasatud kolledži tege-vusse ning tudengite rakendamine kolledži veel elujõulisemaks muutmisel on iseenesestmõistetav. et tudengite hääl eriti hästi kuuldav oleks, kuuluvad kolledži kõrgemasse otsustuskogusse, kolledži nõukogusse, ka üliõpilaste esindajad.
Traditsiooniliseks muutunud kolledži ühisüritused algavad sep-tembris rebaste nädalaga. oktoobrikuus toimub aasta tippsünd-mus, pubiralli, jooks läbi Haapsalu linna pubide, eesmärgiga täita kohati pööraseid ja võimatuna näivaid ülesandeid. detsembri keskpaigas tähistavad tudengid, vilistlased ja õppejõud ühiselt jõule.
märtsikuussaavadennastproovilepannaesmakursuslased,kelle korraldada jääb stiilipidu, ning aprillikuu suurürituseks on kolledži pulm, mis toimub iga kahe aasta tagant. Kolledži õppeaastalõpetusekspeetaksemaikuuspiknikHaapsalulinnaäärses kaunis looduses.
Kolledž toetab igati üliõpilaste sporditegevust ning on taganud tudengitelevõimalusedharrastadasoodsaltpallimängeningveesporti. Mais 2003 alustas tegutsemist tudengiteater, mille saavutusionnähtudniikohalikelaastatippsündmustellääne-maal kui ka Viljandis tudengiteatrite festivalidel.
Selline ongi Haapsalu kolledži üliõpilaste elu. ikka tõusuteel, sest julgeid, tegutseda tahtvaid, aktiivseid noori kolledžis jätkub!
ÜlIõPIlaSeD
ÜlI
õPI
laSe
D
mIllISeIDtUDengeIDmeIlleIDUb?Meil leidub naisi ja mehi, tumedaid ja hele-daid, tervisevõimlejaid ja teatrihuvilisi, abielus javallalisi,seelikujapükstega,meeskondijanaiskondi(ningsegapaare),väikeseidjasuuri,sportlasi ja töölisi ja muidusööjaid, rikkaid ja vähemrikkaid,moosekantejapillimehi,juhitaautosidjaautotajuhte,looma-,naiste-jameestesõpru,muidumehijasuppermehi,patsiga ja kiilakaid, habemega ja vuntsidega, kuulsaidjavähemkuulsaid,erilisijatavalisi!
15
TLÜ Haapsalu kolledži vilistlaskogu – kohtume taas!2006. aasta kevadel, kui kõrgkoolidiplomi sai esimene Haapsalu kolledži haldus ja ärikorralduse lend, jäi neli aastat töö ja pere kõrvaltkooliteedkäinudseltskonnaljustkuitühikohthinge– mis saab edasi?
Ühise otsusena rajati pärast suvist mõttetegevust septembris 2006 seltsing TlÜ Haapsalu kolledži vilistlaskogu, mille ees-märk on ühendada kõiki Haapsalu kolledži lõpetanuid ning anda oma panus õppeasutuse tänasele ja homsele.
Senistekokkusaamistetulemusenaonvalminudtegevusplaan,millele tuginedes ühistegevust ellu viiakse. Vilistlaskogu liikmed näevad oma põhirolli kolledži ühendamises ühiskondliku maas-tikuga. iga vilistlane viib osakese koolist kaasa oma töökoha, kolleegide, sõprade ja koostööpartneriteni.
vilistlaskoguühekseesmärgiksonkäivitadatlÜHaapsalukolledži stipendiumifond, mille kaudu on võimalik kõigil ettevõtjateljaeraisikutelannetadatudengiteõppimisprotsessija uurimistegevuse toetuseks. Stipendiumifondi idee aluseks oli soovtoetadameieühiskonnaarenguttasemeni,kusfilantroo-pia on loomulik õppimis ja teadusprotsessi osa. Sellisel viisil saavadedukadinimesedjaettevõttedandaomapanuseuueteadmise sündi ja teadlikuma põlvkonna kasvamisse.
vilistlaskogutähtisrollonkataaskohtumisrõõmupakkuminekõikidele Haapsalu kolledži vilistlastele.
liinaviiretprojektijuht,haldus-jaärikorralduseerialavilistlane,riigi-teadustemagistrant
vIlIStlaSeD
vIlI
Stla
SeD
KolledžiS ÕPPida, KolledžiS TööTada Ja KolledžiS elada?olnud kord üks tegelane, kes lisaks õppimisele ja töötamisele ka elas kolledžis. Kolledž oli tema kodu ja tema kindlus. Täpsemalt serveriruum. inimesed teavad rääkida, et ta olevat lasknud ennast suisa kolledžisse sisse kirjutada, et saaks valimiste aegu vene koolis hääletamas käia – siis pole kaugel, saab sus-sides kohale minna. Mait on tema nimeks ja ühtlasi on tegemist teadaolevalt ainukese inimesega, kes on julenud öösel kell 5 evele helistada, et teda kolledžisse sisse lastaks.
16
KOntaKt
tallInnaÜlIKOOlIHaaPSalu Kolledžlihulamnt1290507HaapsaluÜldtelefon:4720240faks:4720248epost: [email protected]: www.hk.tlu.ee
Koostas: kolledži rahvasKujundus:JannoKriiskafotod: Haapsalu kolledži kroonika
Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž 2007
KOn
taKt
17