Haapsalu Lasteaed Päikesejänkupaikesejankula.weebly.com/uploads/3/9/8/5/39859831/pÄikesejÄnu... · Haapsalu Lasteaed Päikesejänku 1. LASTEAED PÄIKESEJÄNKU LIIK JA ERIPÄRA

Haapsalu Lasteaed PäikesejänkuKinnitatud direktori käskkirjaga nr .................

HAAPSALU LASTEAED PÄIKESEJÄNKU

ÕPPEKAVA(täiendatud 2016)

Haapsalu 2016

Haapsalu Lasteaed Päikesejänku

SISUKORD

SISUKORD ................................................................................................................................ 2 1. LASTEAED PÄIKESEJÄNKU LIIK JA ERIPÄRA ............................................................ 3 2. LASTEAED PÄIKESEJÄNKU ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ ÜLDEESMÄRGID ........... 5 3. LASTEAED PÄIKESEJÄNKU ÕPPE - JA KASVATUSTEGEVUSE LÄBIVIIMISE PÕHIMÕTTED .......................................................................................................................... 6 4. ÕPIKÄSITLUS ..................................................................................................................... 7 5. LASTEAED PÄIKESEJÄNKU ÕPPE - JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS JA PÄEVAKAVA ........................................................................................................................... 8

5. 1. Haapsalu Lasteaed Päikesejänku üldpäevakava ......................................................... 10 6. LASTEAED PÄIKESEJÄNKU ERIPÄRA TOETAVAD TRADITSIOONILISED ÜRITUSED .............................................................................................................................. 11 7. MÄNG ................................................................................................................................. 12

7. 1. Lapse mängude iseloomustus koolieelses eas .............................................................. 13 8. ÜLDOSKUSTE ARENG KOOLIEELSES EAS ................................................................ 15 9. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE VALDKONDADE EESMÄRGID JA LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED ............................................................................ 17

9. 1. Mina ja keskkond ......................................................................................................... 17 9. 1. 1. Lapse arengu eeldatavad tulemused ........................................................ 18

9. 2. Keel ja kõne ................................................................................................................. 25 9. 2. 1. Lapse arengu eeldatavad tulemused ........................................................ 26

9. 3. Valdkond Eesti keel kui teine keel...............................................................................28 9. 4. Matemaatika ................................................................................................................. 30

9. 4. 1. Lapse arengu eeldatavad tulemused ........................................................ 32 9. 5. Kunst ............................................................................................................................ 33

9. 5. 1. Lapse arengu eeldatavad tulemused ........................................................ 34 9. 6. Muusika ........................................................................................................................ 36

9. 6. 1. Lapse arengu eeldatavad tulemused ........................................................ 37 9. 7. Liikumine ..................................................................................................................... 39

9. 7. 1. Lapse arengu eeldatavad tulemused ........................................................ 40 10. LAPSE ARENGU ANALÜÜSIMISE JA HINDAMISE PÕHIMÕTTED NING KORRALDUS ......................................................................................................................... 42 11. ERIVAJADUSTEGA LAPSE ARENGU TOETAMISE PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS ......................................................................................................................... 44 12. KOOSTÖÖ LAPSEVANEMATEGA PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS ..................... 46 13. ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD ............................................. 48 14. LISA 1 Kuuplaan15. LISA 2 Haapsalu Lasteaed Päikesejänku arenguvestluse läbi viimise kord 16. LISA 3 Lapse arengu vaatlusleht17. LISA 4 Koolivalmiduse kaart

2


1. LASTEAED PÄIKESEJÄNKU LIIK JA ERIPÄRA

Lasteaed Päikesejänku on koolieelne munitsipaalasutus, mis asub Haapsalu linnas, Endla tn

9. Lasteaias Päikesejänku on 6 rühma:

• KIISUD – sõimerühm;

• PIILUD – sõimerühm;

• SIILID – aiarühm;

• ORAVAD – aiarühm;

• LEPATRIINUD – aiarühm;

• MÕMMIKUD – aiarühm.

Lasteaed on koolieast noorematele (kuni 7-aastastele) lastele hoidu ja alushariduse

omandamist võimaldav lasteasutus. Lasteaed toetab lapse perekonda, soodustades lapse

kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist. Lasteaia teeninduspiirkond on

Haapsalu linn. Lasteaia teeninduspiirkond on määratud Haapsalu Linnavolikogu otsusega.

Lasteaias toimub õppe- ja kasvatustöö eesti keeles.

Lasteaia põhiülesanneteks on:

•luua tingimused lapse arenguks, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja

koolis õppimiseks;

•hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema arengut.

Lasteaed Päikesejänku eripäraks on kuulumine Tervist Edendavate Lasteaedade (TEL)

võrgustikku. Oleme seadnud endale eesmärgiks, et meie lasteaias sööb laps ainult tervislikku

toitu. Iga päev on lasteaia menüüs piim, juurviljad ja puuviljad.

Pöörame suurt tähelepanu rohkele värskes õhus viibimisele ning sportlike eluviiside

kujundamisele lapseeas. Organiseerime matku loodusesse. Tihti külastame Haapsalu

lossiparki, kus viime läbi mitmesuguseid üritusi ja jälgime koos muutusi looduses. Kaks

korda aastas toimub suurem spordipäev Haapsalu linna staadionil.

3


2012. aasta kevadel liitus meie lasteaed Taani metoodikal põhineva projektiga „Kiusamisest

vaba lasteaed“. 2015. aastaks on liitunud kaks rühma. Eestis on projekti metoodika valdajaks

ja elluviijaks MTÜ Lastekaitse Liit.

Kogu majale loob lisaväärtust see, et lasteaial on tagahoov, mis on ümbritsetud eraaedadega

ning on eemal sõiduteedest.

Lasteaia missioonLuua lastele kaasaegne õpi-, mängu- ja kasvukeskkond.

VisioonOleme tunnustatud ja avatud organisatsioon, kus on loodud tingimused lapse igakülgseks

arenguks.

Põhiväärtused:Põhiväärtused on aluseks sellele, kuidas me oma tööd teeme. Need kujundavad meie eelistusi, hoiakuid ja väärtushinnanguid töö tegemisel, otsustamisel ning töötulemuste hindamisel.TERVISPeame oluliseks jagada terviseteadmisi (tervislik toit, liikumine ja sport, hügieen) kolleegidele ja peredele et suurendada nende heaolu ning aidata neil elada kaua ja tervelt. Lasteaias viiakse süstemaatiliselt läbi terviseteemalisi üritusi, et ka lapsed õpiksid väärtustama tervislikke harjumusi.TURVALISUSLasteaed on turvaline koht koosmängimiseks, uute teadmiste saamiseks, eneseväljendamiseks, tunnustuse saamiseks, samuti turvaline koht vigade tegemiseks ja vigadest õppimiseks. Turvalisuse väärtustamine lasteaias aitab lapsel saada teadlikuks ümbritsevatest ohtudest ka väljaspool lasteaeda ning õpetab neist hoiduma.JULGUSJulgeme küsida, et saada uusi teadmisi, rääkida nii heast kui halvast ning jääda iseendaks ka keerulistes olukordades. Peame oluliseks, et laps õpiks lasteaias, kuidas olla julge ja hea sõber, kes astub ebaõigluse vastu. Julgeme näidata oma tegemisi ja saavutusi (laste tööde näitused linnaruumis ja sellest väljaspool, personali tegemised ) väljas pool maja.SÕBRALIKKUSAustame iseend, kolleege, peresid ja partnereid. Oleme üksteise suhtes lugupidavad. Oskame ja soovime hinnata ning väärtustada enda ja teiste aega ning vajadusi. Lahke naeratus on sõbralikkuse värav.ILUMärkame ja hindame ilu ja puhtust meie ümber ja meis enestes. Tahame kujundada lasteaiast lastele koha, kus õpitakse märkama ja hindama nii elus, kui eluta looduse ilu.

4


2. LASTEAED PÄIKESEJÄNKU ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ ÜLDEESMÄRGID

Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja

lasteasutuse koostöös.

Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja

emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt,

ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased

tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad

mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.

Lasteaed Päikesejänku õppe- ja kasvatustöö üldeesmärgid on:

• luua lapsekeskne tervislik kasvukeskkond, mis aitaks kaasa lapse kasvamisele ja

sujuvale üleminekule kooli;

• kajastada tegevustes Eesti rahvus- ja kultuuritraditsioone;

• luua tingimusi loovuse ja eneseväljenduse arenemiseks läbi mängu.

5


3. LASTEAED PÄIKESEJÄNKU ÕPPE - JA KASVATUSTEGEVUSE LÄBIVIIMISE PÕHIMÕTTED

Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõteteks on:

•lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;

•lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine;

•lapse loovuse ja algatusvõime toetamine;

•mängu kaudu õppimine;

•sõbralike suhete väärtustamine;

•kodu ja lasteasutuse koostöö;

•Eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine.

•arenguliselt sobiv õppekava, mille kaudu tagatakse laste pidev õppimine mängu ja tegevuste

kaudu;

Õppe- ja kasvatustegevust kavandades ning korraldades arvestatakse, et:

igal lapsel on oma eripära (võimed, keele-ja kultuuritaust, vanus, sugu, tervislik

seisund jms);

laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu,

harjutamise jms kaudu;

laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja;

last kaasatakse tegevuse kavandamisse, julgustatakse tegema valikuid ning

tehtut analüüsima.

Õpetaja ülesandeks on arvesse võtta laste erilised viisid õppida, et toetada ja suunata last

mitmekülgselt. Tegevuse planeerimisel peab õpetaja võtma arvesse õppimise üldpõhimõtte:

lähtuda konkreetsest, lapsele ajas ja ruumis tuttavast. Lapse kasvades ja arenedes liigutakse

lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.

6


4. ÕPIKÄSITLUS

Kuna eelkooliealine laps õpib valdavalt matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise,

suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu, siis on lasteaed Päikesejänku õppe- ja

kasvatustegevuse planeerimisel ja läbiviimisel toetutud eelpoolnimetatud meetoditele.

Lasteaia pedagoogid on laste arengu suunajateks ning arengut toetava keskkonna loojateks.

Lapsesõbraliku õpikeskkonna loomisel mõistavad õpetajad erinevate metoodiliste

lähenemiste vajalikkust ning:

kasutavad erinevaid õppemeetodeid (mängud, õppekäigud, katsetamised, vaatlused,

lavastused jm);

loovad ja viivad läbi erinevaid õppimistegevusi, et lapsed saaksid kogeda ja harjutada

üksteisemõistmist ja partnerite vahelist koostööd, hoida koostöösuhteid eakaaslaste ja

täiskasvanutega ning stimuleerida iseseisva töö oskusi;

kasutavad laste arengutasemele sobivaid tegevusi ja materjale, ning toetavad uute

kogemuste omandamist, et panna lapsi õpitegevuses aktiivselt ning mõtestatult osalema;

väärtustavad mitteformaalset õppetööd ja loovad rühmas selleks võimalusi;

korraldavad õppetegevusi integreeritult, aidates lastel luua teooria ja praktika vahelisi

seoseid.

Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last

kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.

Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:

kavandada oma tegevust, teha valikuid;

seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;

kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;

arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;

hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;

tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.

7


5. LASTEAED PÄIKESEJÄNKU ÕPPE - JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS JA PÄEVAKAVA

Lasteaia töökeel on eesti keel. Lasteaed on avatud 7.00 – 19.00. Lasteaia õppe- ja

kasvatustegevust korraldades lähtutakse järgnevast:

•õppeaasta algab 1. septembril ja kestab 31. augustini;

•suvekuudel toimub õpitu kordamine ning põhirõhk on üldoskuste (mänguoskused,

sotsiaalsed oskused, enesekohased oskused) kujunemisele kaasa aitamisel;

•kirjalikke kuuplaane vormistavad õpetajad alates 15. septembrist;

•1 – 3 aastaste laste rühmades pööratakse rohkem tähelepanu üldoskuste arendamisele.

Seetõttu koostatakse kuuplaanid nendes rühmades 1. oktoobrist, kusjuures lähtutakse nende

koostamisel rühma eripärast ning sellest, et lapsed saaksid võimalikult palju aega mängida;

•õppe– ja kasvatustöö organiseerimisel ja otsuste vastuvõtmisel on peamine roll lasteaia

pedagoogilisel nõukogul. Pedagoogiline nõukogu käib koos vähemalt 4 korda õppeaasta

jooksul;

•päevakajaliste küsimuste arutamiseks on nii lastaiaõpetajatele kui ka õpetaja abidele

infotund, mis toimub mitte harvem kui 1x kuus;

•õppe– ja kasvatustöö rühmades toimub laste eale vastava päevakava alusel, kus laste vabalt

valitud tegevused vahelduvad õpetaja poolt planeeritud lõimitud mänguliste tegevustega;

•õppe - ja kasvatustöö planeerimisele rühmas on aluseks Koolieelse lasteasutuse riiklik

õppekava ja lasteaed Päikesejänku õppekava;

•õppe- ja kasvatustegevusi viivad läbi rühmaõpetajad, neid abistavad õpetaja abid.

•iga rühma jaoks on loodud 1 kõrgharidusega õpetaja ja 1,5 õpetaja abi ametikohta;

•kõikide rühmade meeskonnad koostavad igal õppeaastal lähtuvalt laste vanusest rühma

tegevuskava. Tegevuskavas on õppetegevus kavandatud kuude lõikes nädalateemade kaupa;

•kuuplaanis (Lisa 1) esitatakse planeeritava perioodi eesmärgid, temaatika, õppesisu ja

tegevused. Tegevuste valikul arvestatakse nii üldoskuste kui ka valdkondade sisu ja tegevuste

lõimimist, tegevusteks vajalike vahendite olemasolu ning laste huvi. Järgmise kuu plaan

esitatakse tutvumiseks juhtkonnale hiljemalt iga kuu 25. kuupäevaks;

•õppetegevused rühmades toimuvad nii tegevusvaldkonniti, kui ka komplekstegevustena;

•tegevuse pikkus sõltub laste vanusest ja valitud tegevuse iseloomust;

•õppetegevusi viiakse läbi kogu rühmaga, grupiti ja individuaalselt;8


•rühmade päevakavasid korrigeeritakse vastavalt rühma laste vanusele, lähtudes õppekavast

ja lasteaia üldpäevakavast, iga õppeaasta alguses rühma õpetajate poolt;

•rühmade päevakavad kinnitab lasteaia direktor uue õppeaasta algul;

•täiendavalt tegelevad lastega muusikaõpetaja, ja logopeed;

•võimalikult palju õppetegevusi toimub õues;

•logopeediline töö lapsega toimub logopeedi juhendamisel individuaalselt.

Õppe- ja kasvatustöö planeerimise läbiviimise ja analüüsi aluseks rühmades on järgmised

dokumendid:

1. Rühma tegevuskava, mis sisaldab:

rühma iseloomustus;

rühma õppe- ja kasvatustöö üldeesmärgid;

rühma päevakava;

rühma õppe- ja kasvatustöö korraldus;

tegevused õpisisu käsitlemiseks;

koostöö lastevanematega rühmas;

lapse arengu eeldatavad tulemused tegevusvaldkondade lõikes;

õppeaasta üritused;

eelmise õppeaasta õppe- ja kasvatustöö analüüs.

2. Laste arengumapid, mis sisaldavad lapse:

loomingut (mina ise, minu pere jm);

spordipäevade tulemusi;

lapse arengu hindamiseks läbi viidud vaatluste kokkuvõte;

eakohalist arengut näitavaid töölehti vms.

3. Õppe- ja kasvatustöö e-päevikud keskkonnas e-lasteaed. E-päevikud kajastavad läbi

viidud õppe- ja kasvatustegevusi. Päevikus on võimalik anda ka individuaalset tagasisidet

lapsevanemale.

Lasteaia lõpetajale annab lasteaed (lisaks lõputunnistusele) välja koolivalmiduskaardi, mis

tõendab koolieelse lasteasutuse õppekava läbimist ja milles on kirjeldatud lapse arengu

tulemused.

Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kus laps asub täitma koolikohustust.

9


5. 1. Haapsalu Lasteaed Päikesejänku üldpäevakava

07.00 – 8.30 laste vastuvõtmine, mäng ja vabategevus

08.30 – 9.00 hommikusöök

9.00 – 10.30 õppetegevused

10.30 – 12.00 õues viibimine, mängud ja jalutuskäigud

12.00 – 12.30 lõunasöök

13.00 – 15.00 puhkeaeg

15.15 – 15.40 õppetegevus, ringid, individuaalne töö ja mäng

15.40 – 15.50 õhtuoode

15.50 – 19.00 mäng ja vabategevus

Majas töötab valverühm 7.00 – 7.30; 17.30 – 19.00.

10


6. LASTEAED PÄIKESEJÄNKU ERIPÄRA TOETAVAD TRADITSIOONILISED ÜRITUSED

ÜRITUS SISU1. september – teadmistepäev •Uute laste ja töötajate tutvustamine;

•Uued lapsed ja nende vanemad tutvuvad lasteaiaga;Lasteaia sünnipäev •Pidulik kontsert-aktus;

Isadepäev •Ühine ettevõtmine lastel ja isadel;Advendiaja tähistamine •Tegevuskeskused;

Jõulupeod •Jõulupeod igas rühmas;Eesti Vabariigi aastapäev •Eestimaa sünnipäeva tähistamine rühmades ja saalis;

Spordipäevad •Toimuvad sügisel, talvel ja kevadel;Emadepäev •Ühine ettevõtmine lastel ja emadel;

Lasteaia lõpupidu •Pidulik kontsert – aktus;

11


7. MÄNG

Mäng on lapse loomulik viis õppimiseks ja arenemiseks. Laps saab mängu kaudu positiivse

õppimise kogemuse. Mäng on tegevus, mis vastab lapse füüsilistele ja psüühilistele

vajadustele. Mängu kestvus sõltub lapse vanusest ja arengutasemest. Et mäng võimaldab

ilmutada aktiivsust ja iseseisvust, sobib see hästi õppetegevuste ja eri ainevaldkondade

lõimimiseks. Püsivust nõudvate mängude jaoks vajab laps piisavalt aega, mis võib ulatuda 15

- 45 minutini. Täiskasvanu juuresolekul on suur tähtsus, temast sõltub kas ja kuidas laps

mängib, kuidas mängud arenevad. Mängu juhendamise ülesanded:

laiendada mängu temaatikat;

rikastada ja süvendada mängu sisu;

arendada lastevahelisi suhteid;

innustada iseseisvalt mängima;

hoolitseda mänguvõimaluste eest;

näidata uute mänguvahendite ja materjalide kasutamisvõimalusi;

tagada piisavalt mänguaega.

Mängu analüüsimine annab väärtuslikku teavet lapse arengutasemest ja vajadustest.

Õppe- ja kasvatustöö planeerimisel ja läbiviimisel kasutatakse Haapsalu Lasteaias

Päikesejänku erinevaid mänguliike:

rolli- ja loovmängud;

lavastusmängud;

ehitusmängud;

õppemängud;

Lisaks mainituile veel laulu-, liikumis-, laua- ning liiva- ja veemänge.

12


7. 1. Lapse mängude iseloomustus koolieelses eas

Mänguliik 2 – 4 aastane 4 – 6 aastane 6 – 7 aastaneRollimäng 1. Matkib igapäevaolukordi

ja –toiminguid.2. Mõistab tegevuse taga teatud isikut (ema, isa, õde, vend, õpetaja jne).3. Seostab üksikuid argiolukordi väljamõeldud olukordadega.4. Matkib täiskasvanu tegevust.

1. Kombineerib eri allikatest saadud teadmisi ja muljeid.2. Mängija jaoks on roll mängu lähtealus.3. Üksi- ja koosmäng on omavahel tihedalt seotud.4. Räägib eri rolle mängides erineva hääletooni ja ilmekusega.5. Arutleb mängukaaslasega enne mängu mängu teemat ja vahendeid.6. Õpib mängima kõrvuti, ühendama koosmängus oma mänguhuve teiste huvidega.

1. On iseseisev mängu organiseerimisel.2. Omandab mängides rollile iseloomuliku käitumise.3. Rollid määravad nii tegevuse kui ka mängumaterjali valiku.4. Arutleb enne mängu mängusüžee üle.5. Lepib enne mängu algust kokku rollides.5. Vajadusel meisterdab mänguks vajaliku puuduva vahendi.6. Mängib kaaslas(te)ga koos, lahendab konflikte.

Lavastusmäng Matkib täiskasvanu lihtsamaid liigutusi ja tegevust.

1. Kuulab meelsasti täiskasvanu poolt esitatud lugusid.2. Imiteerib kuuldud loo tegelaste häälitsusi ja käitumist, ütleb üksikuid kergemaid lauseid.

1. Matkib kuuldud loo tegelaste käitumist ilma täiskasvanu juhendamiseta.2. Tahab mängida juhtrolle.3. Oskab ennast ladusalt ja selgesõnaliselt väljendada.4. Kasvab nõudlikkus rolli täitmise suhtes.5. Tunneb huvi lavastusmängu eri liikide (näpu-, laua-, varjuteatri) vastu.

Ehitusmäng 1. Ei tegutse veel sihikindlalt.2. Tahab ehitusmaterjale tõsta, lükata ja vedada.3. Tahab ühendada eri suuruse ja ja kujuga klotse.4. On võimeline ehitama klotsidest lihtsamaid esemeid ja hooneid (torn, laud, tool).

1. Peegeldab mängus muljeid tegelikkusest.2. Oskab mängida väikeses rühmas, jagada ehitusmaterjali, kooskõlastada mängutegevusi.3. Kasutab mängus ümbritsevast saadud uusi teadmisi.4. Huvitub töö tulemusest.

1. Jäljendab mängus täiskasvanute ehitustegevust.2. Jagab ehitades omavahel kohustusi ja tööülesandeid.3. Viib oma mõtte ellu.4. Vajadusel meisterdab mänguks vajaliku puuduva vahendi.

13


Õppemäng 1. Nimetab ja kirjeldab esemeid erinevate tunnuste (suuruse, värvi ja vormi) järgi.2. Õpib esemeid tundma, tajudes neid mitme meelega (vaatlemine, kuulamine, kompimine).

1. Vaatleb ja kirjeldab erinevaid esemeid.2. Oskab täita lihtsamaid mängureegleid.3. Kirjeldab esemeid, mida ta ei taju vahetult, vaid meenutab mälu järgi.4. Võrdleb, kirjeldab, loendab ja järjestab esemeid.

1. Huvitub loodusest ja keskkonnast.2. Organiseerib ise mängu ja gruppeerub 2 – 4 liikmelistesse rühmadesse.3. Seab ise eesmärke ja lõpetab mängu.4. Mõistab mängureeglite täpsuse ja ausa järgimise tähtsust.5. Märkab esemete väiksemaid erinevusi ja hakkab esemeid võrdlema mälu järgi.6. Hakkab nägema esemete vastastikuseid seoseid ja asendeid, tunnetab ümbritseva maailma esemete mitmekesisust ning oskab teha üldistusi ja leida esemetel ühiseid omadusi.7. Õpib koostama lühikesi jutukesi mänguasjadest ning välja mõtlema mänge ja mõistatusi.

14


8. ÜLDOSKUSTE ARENG KOOLIEELSES EAS

Üldoskus 2 – 4 aastane 4 – 6 aastane 6 – 7 aastaneTunnetus- ja õpioskused

1. Hangib uusi muljeid ja kogemusi, avastab uusi asju ja põhjuslikke seoseid;2. Planeerib ja organiseerib tegevusi täiskasvanu abiga; 3. Tegutseb vahetult nii konkreetsete asjadega kui neid kujutavate sümbolitega;4. Kordab ja jäljendab varasemaid kogemusi ning mälupilte nii konstruktiivses mängus kui lihtsas rollimängus;5. Keskendub tegevusele lühiajaliselt;6. Klassifitseerib esemeid ühe või mitme tajutava omaduse või nimetuse järgi;7. Leiab võrdluse alusel asjades ühiseid ja erinevaid jooni ning nendevahelisi seoseid;8. Omandab uusi seoseid, mõisteid ja teadmisi korduva kogemuse, aktiivse tegutsemise ja mudelilt õppimise kaudu; ta vajab tagasisidet oma tegevusele;9. Kasutab omandatud teadmisi sarnases situatsioonis ja kontekstis.

1. Tegutseb lühiajaliselt iseseisvalt, kuid vajab veel täiskasvanu abi tegutsemiskindluse saavutamisel ja hoidmisel;2. Reguleerib oma käitumist ja emotsioone täiskasvanu abiga;3. Eksperimenteerib, konstrueerib, katsetab ja uurib erinevaid võimalusi, kasutades nii sümboleid, kujutlusi kui konkreetseid objekte;4. Osaleb erinevates mänguliikides ja loovtegevustes;5. Keskendub huvipakkuvale tegevusele mõnikümmend minutit;6. Oskab vaadelda, märgata detaile, olulisi tunnuseid ja seoseid;7. Eristab rühmi ja oskab neid võrrelda;8. On ettekujutus numbritest ja tähtedest kui sümbolitest;9. Omandab teadmisi kogemuste ja kõne kaudu, tegutseb aktiivselt ja lahendab probleeme;10. Kasutab omandatud teadmisi igapäevastes situatsioonides, nii uudses kui sarnases kontekstis.

1. Saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna;2. Mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi;3. Tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi;4. Kavandab ja korraldab oma igapäevategevusi ja viib alustatud tegevused lõpuni;5. Tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi;6. Suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada;7. Rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel;8. Kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist.

Sotsiaalsed oskused 1. Saab aru, et erinevatel inimestel võivad olla temast erinevad tunded ja põhiemotsioonid;2. Osaleb ühistegevuses

1. Hakkab mõistma teiste inimeste tundeid ja mõtteid;2. Suhtleb ja tegutseb enamasti iseseisvalt, orienteerub oma

1. Püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma käitumises ja vestluses;2. Tahab ja julgeb suhelda – huvitub suhetest ja tunneb huvi teiste vastu;

15


täiskasvanuga, teisi lapsi pigem jälgib, tegutseb nendega kõrvuti;3. Jagab mõnikord oma asju ka teistega, valdavalt on ta siiski omandihoidja;4. Loob sõprussuhteid nendega, kellega on tihti koos;5. Järgib lihtsamaid sotsiaalseid reegleid, jäljendab igapäevaelulisi rolle ja kogemusi, toetudes eeskujudele.

suutlikkuses;3. On tundlik teiste hinnangute suhtes, need mõjutavad tema enesehinnangut;4. Imiteerib täiskasvanu tegevusi ja rolle, kasutades sotsiaalset keelt ja maneere;5. Naudib gruppi kuuluvust ja eakaaslaste seltsi, on kooperatiivne ja teeb eesmärgi saavutamiseks koostööd, jagab ja vahetab;6. Aktsepteerib reegleid, kogemusi ja muutusi, jälgib reeglite täitmist teiste poolt;

3. Hoolib teistest inimestest, osutab abi ja küsib seda vajadusel ka ise;4. Osaleb rühma reeglite kujundamisel;5. Oskab teistega arvestada ja teha koostööd;6. Loob sõprussuhteid;7. Saab aru oma-võõras-ühine tähendusest;8. Teeb vahet hea ja halva käitumise vahel;9. Mõistab, et inimesed võivad olla erinevad;10. Järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme;11. Selgitab oma seisukohti.

Enesekohased oskused

1. On osaliselt kujunenud enesetunnetus ja eneseteadvus;2. Väljendab tugevaid emotsioone, oma mina;3. Tahab igapäevastes situatsioonides ise otsustada valikute üle ja üritab neid ka täide viia;4. Enesekindlus on kõikuv, selle saavutamiseks vajab ta turvalisust, tunnustust, rutiini ja reegleid;

1. Suudab kuigivõrd vastutada oma tegevuse eest;2. Oskab avalikus kohas sobivalt käituda, ta teab, mida tohib, mida mitte.3. Väljendab oma emotsioone ja räägib nendest;

1. Suudab oma emotsioone kirjeldada ning tugevaid emotsioone, nt rõõmu, viha, sobival viisil väljendada;2. Kirjeldab enda häid omadusi ja oskusi;3. Oskab erinevates olukordades sobivalt käituda ning muudab oma käitumist vastavalt tagasisidele;4. Algatab mänge ja tegevusi;5. Tegutseb iseseisvalt ja vastutab oma käitumise eest;6. Teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas ohutult käituda;7. Saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on kujunenud esmased tööharjumused;8. Kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning tegevuse lõppedes koristab enda järelt.

16


9. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE VALDKONDADE EESMÄRGID JA LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED

9. 1. Mina ja keskkondValdkond “Mina ja keskkond” õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid on, et laps:

omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest inimsuhetes;saab aru, et inimese tervis on väärtus, mida mõjutab eluviis ja ümbritsev keskkond, teab, kuidas olla, et jääda terveks; mõistab üldinimlikke väärtusi;teab, et on olemas erinevad kombed ja traditsioonid;saab aru, et turvalisuse tagamiseks tuleb teada reegleid ja neist kinni pidada;väärtustab loodust ja keskkonda hoidvat ja säästvat mõtteviisi;mõistab taime- ja loomariigi mitmekesisust ning erinevaid elukooslusi;märkab nähtusi ja muutusi looduses;oskab näha enda ja teiste tegevuse tagajärgi.

Valdkond “Mina ja keskkond” sisu jaguneb järgmiselt:1. Sotsiaalne keskkond: mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed, kool, ametid, kodumaa, eesti rahva tähtpäevad ja kombed, teised rahvused Eestis, üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid; tervise väärtustamine, tervislik toitumine, ohuallikad ning ohutu käitumine;2. Tehiskeskkond: ehitised, kodumasinad, jäätmed, ühissõidukid, jalakäija ohutu liiklemine, turvavarustus;3. Looduskeskkond: kodukoha loodus, loodusnähtused, muutused looduses, elukeskkond ja selle mõju tervisele, inimese mõju loodusele.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:valitakse valdkonna temaatika lapse igapäevaelust ja teda ümbritsevast keskkonnast, mis hõlmab sotsiaalset keskkonda, loodus- ja tehiskeskkonda, sealhulgas tervise- ja liikluskasvatust;suunatakse last ümbritsevat maailma märkama, uurima ning kogema mängu ja igapäevatoimingute kaudu, võimaldades lapsel ümbritsevat tajuda erinevate meelte ning aistingute abil: vaadeldes, nuusutades ja maitstes, kompides, kuulates helisid;lõimitakse erinevaid tegevusi: võrdlemist, modelleerimist, mõõtmist, arvutamist, vestlemist, ettelugemist, kehalist liikumist, kunstilist ja muusikalist tegevust;

17


suunatakse last mängudes, ümbritsevas looduses, liikluses, oma terviseseisundis jm märgatu kohta küsimusi esitama (probleemi püstitama), küsimustele vastuseid leidma (oletama ja oletusi kontrollima) ja märgatust ning kogetust järeldusi tegema;suunatakse last materjale ja vahendeid säästlikult kasutama, hoolivalt ja heaperemehelikult käituma

9. 1. 1. Lapse arengu eeldatavad tulemused

Teema 2 – 4 aastane 4 – 6 aastane 6 - 7 aastaneMina 1. Ütleb küsimise korral oma ees- ja

perekonnanime.2. Vastab õigesti küsimusele, kas ta on poiss või tüdruk.3. Ütleb vastuseks vanuse küsimisele oma ea aastates või näitab seda sõrmedel.

Oskab öelda oma nime, vanuse ja soo. 1. Oskab end tutvustada.2. Teab oma kohustusi ja õigusi.3. Kirjeldab enda omadusi ja huve.

Perekond ja sugulased 1. Nimetab pereliikmeid: ema, isa, õde, vend.2. Teab õdede ja vendade nimesid.

Kirjeldab oma perekonda. Teab perekonnaliikmete nimesid.

1. Teab oma pereliikmeid ja lähisugulasi.2. Mõistab, et pered võivad olla erinevad.3. Jutustab oma vanavanematest.

Kodu Vastab küsimustele oma kodu ja pereliikmete kohta.

1. Kirjeldab oma kodu: eramu, korter, talumaja.2. Nimetab kodu asukoha linnas (tänav, linn), maal (talukoha nimi).3. Kirjeldab pereliikmete koduseid tegemisi ja nimetab oma kohustusi nende hulgas.

1. Oskab kirjeldada oma kodu ja kodukohta.2. Teab kodust aadressi ja telefoninumbrit.

Lasteaed 1. Oskab nimetada oma rühma nime.2. Suudab leida oma koha rühmas (kapp, voodi, käterätik).3. Nimetab rühmas olevaid esemeid.4. Ütleb küsimise korral rühmakaaslaste ja õpetajate ning

1. Nimetab oma lasteaia nime.2. Oskab kirjeldada oma tegevusi ja mänge.3. Teab nimetada lasteaiatöötajaid ja nende tegevusi.4. Teab oma, võõra ja ühise tähendust.

1. Teab lasteaia aadressi.2. Nimetab erinevaid ameteid lasteaias ja nende vajalikkust.3. Kirjeldab lasteaia kodukorda ning teab rühmareegleid ja traditsioone.

18


õpetajaabi nimed.Kool 1. Teab kooli kui õppimise kohta.

2. Oskab kirjeldada, mille poolest lasteaed koolist erineb.

Ametid, elukutsed, tööd

1. Nimetab pereliikmete koduseid toimetusi.2. Matkib lihtsamaid töövõtteid.3. Asetab töövahendid kokkulepitud kohta.

1. Oskab kirjeldada vanemate ameteid või töö sisu.2. Kirjeldab üldtuntud elukutseid oma kodukohas ning nendele iseloomulikke töövahendeid.3. Põhjendab mängu- või töökoha korrastamise vajadust.

1. Oskab nimetada pereliikmete elukutseid ja ameteid.2. Teab ja oskab kirjeldada erinevaid elukutseid ning nende vajalikkust.3. Mõistab töö ja vastutuse tähtsust. 4. Soovib osaleda jõukohastes kodutöödes.5. Selgitab raha otstarvet.

Kodumaa, teised rahvused Eestis

1. Osaleb jõukohasel viisil vanemate laste ja täiskasvanute tegevuses kodumaale tähtsatel päevadel.2. Leiab Eesti lippu nähes erinevate värvide seast Eesti lipu värvid.

1. Teab oma rahvust ja keelt ning riigi tähtsamaid sümboleid.2. Oskab nimetada sündmusi, mille puhul heisatakse riigilipp.3. Oskab nimetada erinevaid rahvusi oma rühmas ja kodukohas.

1. Nimetab Eesti riigi sümboleid (lipp, hümn, vapp, lind, lill, kivi).2. Teab koduvalla/-linna sümboleid.3. Oskab Eesti kaardilt näidata oma kodukohta.4. Teab Eesti Vabariigi presidendi nime.5. Oskab nimetada teisi rahvusi ja keeli ning teab nende kombeid ja traditsioone.6. Teab ja nimetab Eesti lähinaabreid (Läti, Soome, Rootsi, Venemaa).

Tähtpäevad, pühad ja kombed

1. Räägib oma sünnipäevast (kuidas tähistatakse).2. Nimetab küsimise korral pühadega seotud tegevusi.

1. Kirjeldab tähtpäevi peres.2. Oskab kirjeldada tuntumaid rahvakombeid (vastlad, mardipäev, või kadripäev, jõulud, munapühad) ja nendega seotud tegevusi.

1. Teab Eesti rahva traditsioone ja kombeid.2. Teab tähtpäevi ja nende tähistamise vajalikkust (tarkusepäev, emakeelepäev, lastekaitsepäev, sõbrapäev jm).3. Oskab kirjeldada tähtpäevade tähistamist oma lasteaias või kodus (kolmekuningapäev, volbripäev, jaanipäev, hingedepäev jm).

19


4. Oskab nimetada riiklikke pühi ja nendega seotud traditsioone (riigi aastapäev, võidupüha).

Üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid

1. Teab mõistete hea ja paha tähendust.2. Meeldetuletamise korral tervitab, jätab hüvasti, palub ja tänab.

1. Teab mõistete õige ja vale tähendust.2. Teab üldtuntud viisakusreegleid.3. Tunneb ja järgib lauakombeid.

1. Teab mõistete ausus ja autus tähendust ning oskab vastavalt käituda. 2. Oskab järgida käitumisreegleid erinevates olukordades (kaupluses, kirikus, teatris jm).3. Mõistab vastutust oma tegude ja käitumise eest.

Sõprus ja abivalmidus 1. Küsimise korral nimetab oma sõprade nimesid.2. Oskab haiget saanud sõpra lohutada.

1. Nimetab küsimise korral sõbra positiivseid omadusi.2. Oskab sõpra lohutada ja abistada.3. Oskab andeks anda ja leppida.

1. Oskab luua ja hoida sõprussuhet; teab sõpruse tähendust, oskab kirjeldada sõbraks olemist ning sõber olla.2. Kirjeldab tundeid, mis tekivad tülitsedes ja leppides.

Hoolivus, turvalisus ja tähelepanelikkus

1. Märkab kaaslast ja oskab teistega arvestada.2. Oskab väljendada oma emotsioone teisi arvestavalt (rõõm, mure jm).

1. Oskab kirjeldada oma emotsioone ja tundeid.2. Oskab kaasinimestega tähelepanelikult käituda.

Suhtumine erinevustesse

Oskab kirjeldada inimeste erinevusi (keeleline, rassiline, vanuseline, tervisest tulenev) ja abivahendeid (prillid, ratastool jm).

1. Arvestab oma arvamustest ja huvidest erinevaid huve ja arvamusi.2. Teab nimetada erivajadustega inimestele vajalikke abivahendeid.3. Pakub abi erivajadustega inimestele oma võimete ja võimaluste piires.

Ehitised Tunneb ära oma kodu ja lasteaia ning tuttavad teenindusasutused.

1. Kirjeldab kodumaja eripära: maja osad ja nende otstarve, ruumid ja nende sisustus.2. Oskab nimetada erinevaid ruume lasteaias ning teab nende otstarvet.3. Oskab kirjeldada lasteaia õueala ning seal kasutatavaid vahendeid.

1. Oskab kirjeldada vanaaja kodu ja selle sisustust, teab nimetada kõrvalhooneid ning nende otstarvet.2. Oskab nimetada maja ehituseks kasutatavaid materjale (puit, kivi jm).3. Oskab nimetada teenindusasutusi ja nende vajalikkust (kauplus, pank, apteek jm).

20


3. Teab nimetada kodukohale olulisi ehitisi (lossipark, Toomkirik, muuseum, kaubamaja, koolid jm).

Kodumasinad Oskab küsimise korral nimetada kodus kasutatavaid kodumasinaid ja – elektroonikat (kell, pliit, külmkapp, pesumasin, televiisor jm).

Kirjeldab kodumasinaid ja –elektroonikat ning teab nendega seotud ohte.

Kirjeldab kodumasinaid ja –elektroonikat ning teab nende otstarvet ja nendega seotud ohte.

Sõidukid Oskab küsimise korral nimetada sõidukeid (auto, rong, buss, lennuk, laev).

Kirjeldab erinevaid sõidukeid ja teab nende otstarvet.

Oskab nimetada või kirjeldada erineva töö tegemiseks vajalikke sõidukeid (kraanaauto, prügiauto, teerull jm).

Jäätmed Leiab loodusest prahti ja toob selle kokkulepitud kogumiskohta (prügikast, prügikott, ämber).

Kirjeldab, kuidas tema kodus prügi sorteeritakse.

1. Teab, miks on vaja prügi sortida (paber, plast, patareid).2. Oskab kirjeldada asjade korduva kasutamise võimalusi.3. Mõistab asjade säästliku kasutamise vajalikkust (tarbetud ostud, raiskamine).

Tervise väärtustamine Nimetab tervist hoidvaid tegevusi (nt tervislik toitumine, piisav kehaline aktiivsus, piisav uni ja puhkus, mäng, hea tuju, meeldivad suhted).

1. Kirjeldab, mida tähendab tema jaoks terve olemine.2. Kirjeldab, kuidas hoida enda ja teiste tervist.3. Teab, mis on haigus.4. Teab, milline tegevus või käitumine kahjustab tervist (suitsetamine, alkohol, vägivald).

Hammaste tervis 1. Teab hammaste hooldamise vahendeid.2. Harjab hambaid täiskasvanu abiga.

1. Nimetab hammaste tervise jaoks vajalikke tegevusi (hammaste pesemine, tervislik toitumine, hambaarsti juures käimine).

1. Selgitab, miks tekivad hambaaugud.2. Järgib hammaste hooldamise ja hoidmise põhimõtteid igapäevaelus.

Tervislik toitumine Nimetab toiduaineid. Nimetab toiduaineid, mida tuleks süüa iga päev.

Oskab nimetada, milliseid toiduaineid on vaja iga päev süüa rohkem ja milliseid vähem, et olla terve.

Inimkeha tundmine Osutab küsimise korral peale, kätele, jalgadele, silmadele, suule, ninale ja

Oskab nimetada kehaosi ja teab nende vajalikkust.

1. Selgitab, mis on südame ja kopsude kõige olulisem ülesanne, ning teab,

21


kõrvadele. millised tegevused aitavad neid hoida tervena.2. Teab tüdruku ja poisi erinevusi.

Ohutus ja turvalisus Nimetab esemeid, mis võivad olla ohtlikud (nuga, käärid).

1. Nimetab kohti, esemeid ja aineid, mis võivad olla ohtlikud (nt trepid, rõdu, aknad, tuli, kemikaalid, veekogud, elekter).2. Nimetab tegevusi, mis võivad olla ohtlikud (rattasõit kiivrita, ujumine, mängimine sõiduteel jm).3. Selgitab, et õnnetuse korral tuleb pöörduda täiskasvanu poole.4. Selgitab, miks ei tohi võõrastega kaasa minna.

1. Teab ja nimetab ümbritsevaid ohte (olukordadest, inimestest, keskkonnast, loomadest ja käitumisest põhjustatud ohud).2. Teab, millised on turvalise käitumise reeglid erinevates situatsioonides ja keskkondades.3. Nimetab hädaabinumbri112 ja oskab seda kasutada.4. Teab ja kirjeldab, kuidas tegutseda ohuolukordades (vette kukkumine, läbi jää vajumine, tulekahju).5. Selgitab, kuidas käituda eksinuna linnas/metsas või maal.

Kodukoha loodus: veekogud, kodupaiga mets- ja koduloomad; taimed, seened ja putukad

Oskab osutamise korral nimetada metsa, muru, lille, puud.

1. Teab, et Haapsalu asub mere ääres (Läänemeri).2. Oskab nimetada tuntumaid seeni ja kirjeldada nende välimust.

1. Oskab kirjeldada Haapsalu loodust (Promenaad, lossipark, Paralepa jm), nimetada ning iseloomustada metsloomi, koduloomi ja putukaid. 2. Oskab nimetada teravilju, mida kasutatakse söögiks.

Loomad: erinevad elupaigad ja eluviisid, välimus, kasv ja areng

1. Oskab küsimise korral nimetada tuttavat looma ja tema kehaosi.2. Oskab küsimise korral nimetada tuttavat lindu.3. Teab, et mõned loomad elavad metsas ja mõned inimeste juures (kodus).

Oskab nimetada tuttavaid loomi, kirjeldada nende välimust ja öelda, kus nad elavad.

1. Nimetab tuntumaid erineva elupaiga ja –viisiga loomi ning kirjeldab nende välimust.2. Teab loomade käitumise erinevusi erinevatel aastaaegadel (rändlinnud, talveuni, pesaehitus ja loomade toitmine).

Putukad: erinevad elupaigad ja eluviisid, välimus, kasv, areng

Oskab nimetada tuttavaid putukaid (lepatriinu, sipelgas, mesilane).

Teab putukate elupaiku: mesilane ja mesilastaru, sipelgas ja sipelgapesa.

Oskab kirjeldada tuttavate putukate välimust ja nende elupaiku.

22


Taimed: erinevad kasvukohad ja vajadused, välimus, kasv, areng

1. Eristab tuntumaid puu- ja aedvilju välimuse ning nimetuse järgi.2. Oskab osutamise korral nimetada tuttavaid lilli.

Oskab nimetada ning kirjeldada tuttavaid puid (lasteaia hoov), lilli, puu- ja köögivilju.

Oskab nimetada ning kirjeldada aias ja metsas kasvavaid taimi (marjad: mustikas, maasikas, pohl, sõstar, tikker; puud: õunapuu, pirnipuu, kirsipuu, toomingas, pihlakas jm).

Öö ja päev: nende vaheldumine ja sellega seotud muutused looduses

Oskab küsimise korral iseloomustada ööd (on pime) ja päeva (on valge).

Eristab ning nimetab päeva ja ööd (päeva ja öö vaheldumise iseloomustamine ning seostamine taimede ja loomade tegevusega).

Kirjeldab oma sõnadega loodust ja inimesi erinevates tsüklites: ööpäev, nädal, aastaring.

Aastaajad: nende vaheldumine ja sellega seotud muutused looduses ning loomade ja inimeste tegevused

Oskab nimetada talvele ja suvele iseloomulikke nähtusi (talvel sajab lund, on külm; suvel saab ujuda, on soe).

Oskab nimetada kõiki aastaaegu ja neid iseloomustada.

1. Seostab muutusi looduses aastaaegade vaheldumisega ning oskab neid kirjeldada.2. Oskab nimetada inimestele iseloomulikke tegevusi tegevusi olenevalt aastaajast (seemnete külvamine, taimede istutamine, põldude kündmine, mererannas päevitamine, veekogudes ujumine, jalgrattaga sõitmine, lehtede riisumine, suusatamine jne).3. Oskab nimetada loomade iseloomulikke tegevusi olenevalt aastaajast (ehitavad pesa, toidavad poegi, talveuni, rändamine lõunasse jm).

Ilmastik: erinevad ilmastikunähtused

Oskab nimetada erinevaid ilmastikunähtusi (sajab lund, vihma, päike paistab).

1. Nimetab ilmastikunähtusi ja kirjeldab neid.2. Mõistab õhu vajalikkust.

Selgitab ilmastikunähtuste seost aastaaegadega.

Inimeste mõju loodusele: loodushoid, säästev areng

1. Mõistab, et lilli nopitakse vaasi panekuks. 2. Teab, et prügi visatakse selleks ettenähtud kohta.

1. Mõistab, et joogivett on vaja kokku hoida (hambapesu, nõudepesu, joogiks võetud vesi).2. Teab, kuidas inimene saab talvel loomi aidata.

1. Suhtub ümbritsevasse hoolivalt ning käitub seda säästvalt.2. Kirjeldab, millised on inimtegevuse positiivsed ja negatiivsed mõjud loodusele.

23


3. Mõistab, miks on vaja istutada puid ja muid taimi.4. Hoiab enda ümber puhtust looduses.

3. Teab, kuidas loomi talvel aidata ja oskab seda teha.4. Teab prügi sortimise vajalikkust ning oskab sortida lihtsamat prügi (pudelid, paber).5. Soovib osaleda looduse korrastamises.

Valguse, temperatuuri, vee, õhu ja toitainete tähtsus taimedele ning loomadele

Teab, et taimed ja loomad vajavad kasvamiseks vett ja toitu.

1. Teab, et taimed ja loomad vajavad kasvamiseks vett, valgust ja õhku.2. Oskab kirjeldada erineva temperatuuri mõju taimedele, loomadele ja inimestele.

Selgitab valguse, temperatuuri, vee ning õhu tähtsust taimedele, loomadele ja inimestele.

Valgusfoor ja tänava ületamine

1. Teab valgusfoori ja tulede tähendust (punane, kollane, roheline).2. Teab mõisteid sõidutee ja kõnnitee.

1. Teab valgusfoori tulede süttimise järjekorda ning nende tähendust.2. Teab, kuidas sõiduteed ületada.3. Oskab ületada tänavat jalgrattaga (jalgratas käe kõrval).

1. Oskab kirjeldada oma teekonda kodust lasteaeda.2. Teab, kuidas ületada ristmikku.3. Teab liiklemise erinevusi linnas ja maal.4. Oskab kasutada hädaabinumbrit 112.

Liiklusmärgid Teab liiklusmärkide tähtsust (aitavad ohutult liigelda).

Teab mõnede liiklusmärkide tähendust. 1. Teab, kuidas käituda ühissõidukist väljudes.

Sõidukid 1. Teab liiklusvahendeid ja eriotstarbelisi sõidukeid.2. Teab jalgrattaga sõitmise nõudeid

1. Teab liiklusvahendite erinevusi ning eriotstarbeliste sõidukite ülesandeid ja tähtsust.2. Oskab ühissõidukis käituda.

Teab rulluiskude, rulaga ja rattaga sõitmise nõudeid.

Helkur, turvatool ja -vöö

Teab helkuri kasutamise vajalikkust. 1. Oskab põhjendada turvavöö ja turvatooli vajalikkust sõidukis.2. Oskab selgitada, kus ja kuidas helkurit kanda.3. Oskab kirjeldada liiklemise ohtusid erinevates ilmastikuoludes.

24


9. 2. Keel ja kõne

EesmärgidValdkond keel ja kõne õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel laps:tuleb toime suhtlemisel nii eakaaslaste kui täiskasvanutega;suudab igapäevavestlust nii algatada kui jätkata;saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele vastavalt reageerida;kasutab kõnes õiget hääldust, tavasõnavara, grammatilisi vorme ja lauseehitust;saab aru lugemise ja kirjutamise vajalikkusest ja tunneb huvi lastekirjanduse vastu;valdab lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi;oskab kõnes lühitekstiga oma mõtteid väljendada.

Sisusuhtlemine, jutustamine, juttude koostamine;sõnavara, eesti rahvajutud, kõnekäänud, vanasõnad jm; hääldamine, häälikute õige hääldamine ja sõnade häälimine;kirjalik kõne, emakeele suurtähtede kirjutamine, joones püsimine.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:lähtutakse põhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus last õpetatakse eelkõige keelevahendeid (uusi sõnu, sõnavorme ja lausemalle) kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel;peetakse oluliseks, et lapse kõne arengut toetatakse kõikides tegevustes (mängimine, käelised tegevused, liikumis- ja muusikategevused ning igapäevatoimingud); lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ning tal on vaja ja ta saab ise kõnelda;laps õpib rääkima reaalsetes suhtlussituatsioonides, tegutsedes koos täiskasvanuga;suunatakse lapsi ettelugemise, dramatiseerimise, ümberjutustamise, joonistamise, oma raamatute koostamise jm tegevuste kaudu kirjandust mõistma ja hindama; ettelugemiseks valitakse žanriliselt mitmekesiseid raamatuid, et toetada lugemishuvi, lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujunemist;õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi (häälikupikkuse eristamine, sõnade häälimine jmt) mänguliselt ja igapäevategevustega seostatult;mitmekesistatakse kirjutamise harjutusi, kasutades erinevaid vahendeid, värvusi jmt.

25



Valdkond 2 – 3 aastane 3 – 4 aastane 4 – 5 aastane 5 – 6 aastane 6 – 7 aastaneKeel ja kõne 1. Osaleb dialoogis,

väljendab oma soove ja vajadusi.2. Kordab järele 1-2 realist luuletust.3. Väljendab kõnes mõnda järgmistest suhetest: eitus (ei taha), kuuluvus (tädi lusikas), asukoht (emme siia), omadus (auto katki), subjekti-objekti suhe (issi anna pall).4. Kasutab nimisõnu, mis väljendavad tajutavaid objekte, nähtusi.5. Kasutab tegusõnu, mis väljendavad tegevusi, millega laps ise on kokku puutunud.6. Kasutab kõnes mõningaid üldnimetusi (nt. lapsed, riided).7. Kasutab oma kõnes tuttavaid 1-2 silbilisi sõnu.8. Vaatab üksi ja koos täiskasvanuga pildiraamatuid: keerab lehte, osutab ja kommenteerib pilte.9. Kuulab sisult ja keelelt jõukohaseid etteloetud tekste.

1. Algatab ise vajadusel suhtlust.2. Suhtleb eakaaslastega koostegevuses.3. Küsib täiskasvanult küsimusi teda ümbritsevate asjade kohta.4. Loeb peast kuni 4realisi liisusalme/luuletusi5. Mõistab ja kasutab kõnes nii detailide-, üld- kui ka liiginimetusi (nt. kuusk, kask- puu).6. Kasutab kõnes mõningaid liitsõnu.7. Tunneb ära ja nimetab üksikuid tähti.8. Tunneb täiskasvanu häälimise või rõhutatud hääldamise abil kuulamise teel ära hääliku häälikute reas.

1. Algatab ja jätkab täiskasvanuga dialoogi.2. Kasutab rollimängus erinevat intonatsiooni ja hääletugevust.3. Kirjeldab täiskasvanu abiga olupilti ja annab edasi pildiseerial kujutatud sündmust.4. Annab kuuldud teksti sisu edasi täiskasvanu suunavate küsimuste abil, väljendades end peamiselt üksikute, sidumata lausungitega.5. Loeb peast vähemalt 4realisi liisusalme/luuletusi.6. Kasutab oma kõnes omadussõna võrdlusastmeid (suur- suurem- kõige suurem).7. Kasutab oma kõnes õigesti enamikke nimisõna käändevorme mitmuses (ilusatel lilledel).8. Kasutab kõnes mõningaid iseloomuomadusi ja hinnangut väljendavaid omadussõnu (nt arg, kaval, igav).9. Hääldab õigesti enamusi emakeele häälikuid.10. Hääldab õigesti 1-2 silbilisi tähenduselt

1. Räägib iseendast ja esitab küsimusi täiskasvanu kohta (nt Kus ja kellega elab? Kas tal on lapsi?).2. Kasutab ja mõistab suhtlemisel nalja, narritamist.3. Annab kuuldud teksti sisu edasi täiskasvanu suunavate küsimuste abil.5. Loeb peast kuni 8realisi liisusalme/luuletusi.6. Kasutab oma kõnes õigesti saava ja rajava käände vorme (saab lauljaks, jookseb kivini).7. Kasutab kõnes õigesti aega väljendavaid määrsõnu eile, täna, homme.8. Oskab öelda mõnda vanasõna ja mõistatust.9. Hääldab õigesti kõiki emakeele häälikuid ja häälib tähenduselt tuttavaid sõnu.10. Häälib täiskasvanu abiga (järele korrates, materialiseerimise toel) 1-2- silbilisi

1. Tuleb toime nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suhtlemisel; arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise paigaga.2. Saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida;3. Suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda.4. Jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi põhisisu ja olulised detailid, vahendab ka oma tundeid.5. Kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid.6. Kasutab kõnes kõiki käände- ja pöördevorme ainsuses ja mitmuses.7. Valdab suhtlemiseks piisavat sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada.8. Hääldab oma kõnes ja etteöeldud sõnade kordamisel õigesti kõiki emakeele häälikuid.9. Tunneb tähti ja veerib kokku 1–2-silbilisi sõnu, tunneb kirjapildis ära mõned sõnad.10. Kirjutab joonistähtedega 1–2-silbilisi sõnu õigesti järjestatud ühekordsete tähtedega.11. Teab peast emakeelseid luuletusi ja laule.

26


tuttavaid sõnu.11. Kuulab ettelugemist, olles seejuures aktiivne (osutab piltidele, küsib, parandab ettelugejat tuttava teksti puhul).12. Tunneb täiskasvanu abiga ära hääliku sõnas. trükitähtedega (nt oma nime).

sulghäälikuta ja häälikuühendita sõnu.11. Määrab hääliku asukoha (alguses, lõpus, keskel) häälikuühendita sõnas.12. Loeb üksikuid sõnu kindlas situatsioonis (nt poe- ja tänavanimed, sildid).

27


9.3. Valdkond Eesti keel kui teine keel

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:• tunneb huvi eesti keele ja kultuuri vastu;• soovib ja julgeb eesti keeles suhelda nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega;• tunneb ära ja saab aru eestikeelsetest sõnadest ning lihtsamatest väljenditest;• kasutab lihtsamaid eestikeelseid sõnu ja väljendeid igapäevases suhtlemises.

Valdkonna Eesti keel kui teine keel sisu:1. kuulamine;2. kõnelemine;3. Eesti kultuuri tutvustamine.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:• peetakse oluliseks eesti keelt kuulata ja omandada keeleoskus tegevuste käigus, kus sõnalist suhtlemist toetab kontekst (nt ümbritsevad esemed

jmt);• pööratakse erilist tähelepanu erinevate meelte kaasamisele ja näitlikustamisele: kasutatakse miimikat, kehakeelt, žeste, intonatsiooni, muusikat,

rütmi ja mitmesuguseid näitlikke vahendeid;• suunatakse last õpitavat keelt kasutama igapäevategevustes ning suhtlemisel, luuakse selleks lapsi huvitavaid olukordi, sh väljaspool lasteaeda

(kauplus, teater, spordivõistlus, õppekäik jm);• korratakse õpitut erinevates kontekstides ja suhtlussituatsioonides, keeleõpet seotakse teiste tegevustega – liikumine, laulmine, käeline tegevus,

vaatlemine jm;• vestlusteemade valimisel lähtutakse lapse kogemustest, samateemalistest vestlustest rühmas või kodus (emakeeles);• valitakse mitmekesiseid pildirikkaid ja lihtsama keelega raamatuid ettelugemiseks ja ühiseks lugemiseks;• pedagoog rõhutab õige kõne mudelite kasutamist ning osutab vigadele delikaatselt, sõna või fraasi korrektsena korrates.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:• mõistab lihtsamat argiteemalist eestikeelset kõnet;• tunneb ära ja mõistab õpitud sõnu ja väljendeid ning kasutab neid oma kõnes;• saab aru korraldusest ja toimib vastavalt;

28


• saab aru lihtsast küsimusest ning vastab sellele õpitud sõnavara piires;• kasutab kõnes sobivaid viisakusväljendeid;• teab peast eestikeelseid luuletusi ja laule;• oskab nimetada mõningaid Eesti kohanimesid, tuntud inimesi.

29


9. 4. Matemaatika

EesmärgidLaps orienteerub ümbritsevate esemete maailmas, sh

• oskab rühmitada esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrrelda hulki;• oskab järjestada esemeid suuruse ja asenditunnuste järgi;• mõistab olulisemaid aegruumilisi seoseid ja oskab neid kasutada;

Laps saab aru arvude, suuruste ja kujundite mõistetest, sh• mõistab arvu koostist, seoseid arvude vahel;• mõtestab loendamistegevust;• mõistab olulisemate mõõtühikute tähendust;• suudab kirjeldada ümbritsevat ruumi kujundimõistete abil;• näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes.

ÜldteemadAsjade maailm: esemete järjestamine, rühmitamine, orienteerumine ajas ja ruumis, hulgad.Arvude maailm: loendamine, arvud, liitmine ja lahutamine.Suuruste maailm: tasapinnalised ja ruumilised geomeetrilised kujundid.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:suunatakse last nähtuste ja esemete maailma korrastama, kujundama, selles orienteeruma, mille tulemusel laps avastab esemetevahelisi seoseid, leiab esemete erinevusi ja sarnasusi, oskab esemeid järjestada, rühmitada ja loendada;harjutatakse last määrama enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteeruma ajas ja kasutama vastavaid mõisteid oma tegevuse kirjeldamiseks;seostatakse mäng, vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga, suunates sealjuures last kasutama erinevaid aistinguid: kuulmis-, nägemis-, haistmis- ning kompimisaistingut;suunatakse last ümbritsevat keskkonda matemaatiliselt kirjeldama (arvud, mõõtühikud, kujundite nimetused jm);toetatakse üldistuseni jõudmist ja mõistete kujundamist– erinevates objektides sarnaste ning erinevate tunnuste ja omaduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise ja sõnastamise kaudu.

30



Valdkond 2 – 3 aastane 3 – 4 aastane 4 – 5 aastane 5 – 6 aastane 6 – 7 aastaneMatemaatika 1. Rühmitab esemeid

ühe sarnase tunnuse järgi hulgaks.2. Leiab erinevate esemete hulgast palju ja üks.3. Loendab asju kolme piires ning vastab küsimusele mitu on?4. Näeb ja leiab esemetes erinevusi (suur – väike).5. Leiab samasuguse kujundi peale-, kõrvuti- või sisseasetamise teel.6. Orienteerub oma kehal ja näitab, mis asub ülal-all, kõrval, ees-taga.

1. Otsustab, kas nimetatud ese kuulub (ei kuulu) moodustatud hulka.2. Paaride moodustamisega (üks ühesesse vastavusse seadmisega) saab teada, et esemeid on võrreldavates hulkades võrdselt (ühepalju). 3. Loendab 5 piires ja tunneb arvude rida 5ni.4. Võrdleb (järjestab) kahte eset suuruse (suurem-väiksem), pikkuse (pikem-lühem), laiuse (laiem-kitsam) järgi ning kasutab mõisteid.5. Eristab kolmnurka ja nelinurka ning leiab kujunditega sarnaseid esemeid rühmatoast, õuest ja tänavatelt.6. Leiab aastaaegadele iseloomulikke tunnuseid (piltidel, vestlustes vm).7. Eristab hommikut ja õhtut (kirjeldab tegevusi).

1. Rühmitab esemeid, olendeid kahe erineva tunnuse alusel (rühma lapsed on poisid ja tüdrukud)2. Võrdleb esemete hulki paaridesse seades ning otsustab, mida on rohkem kui, vähem kui.3. Tutvub arvudega 10ni.4. Järjestab esemeid kõrguse, pikkuse, laiuse järgi.5. Näeb ja oskab kirjeldada ruudu ning ristküliku sarnasusi ja erinevusi ning leida sarnaseid kujundeid ümbritsevast. 6. Teab ööpäeva osi hommik-päev-õhtu-öö; kirjeldab tegevusi ja sündmusi eile-täna-homme.7. Määrab enda asukoha teiste laste ja asjade suhtes

1. Loendab 12 piires, teab arvude rida 12ni.2. Oskab nimetada antud arvule eelnevat/järgnevat arvu.3. Tunneb numbrimärke.4. Võrdleb arve.5. Paneb kokku kahe hulga esemeid ja liidab.6. Võtab ühest hulgast esemeid ära ja lahutab.7. Järjestab kuni 5 eset suurustunnuste järgi.8. Leiab vaadeldavast silma järgi suurema-väiksema-sama suure ning kontrollib objekte kõrvutades. 9. Mõõdab pikkust, laiust ja kõrgust kokkulepitud mõõtevahendiga.10. Koostab mustreid, laob pilte kujunditest.11. Rühmitab kujundeid vormi, suuruse, värvuse jm järgi. 12. Kirjeldab tegevusi erinevatel nädalapäevadel ja teab nädalapäevade järjestikuseid nimetusi13. Määrab eseme asukoha teiste esemete suhtes: all-peal, kohal,

1. Määrab esemete hulga ühiseid tunnuseid ja jaotab esemeid kahe erineva tunnuse järgi;2. Võrdleb hulki, kasutades mõisteid rohkem, vähem, võrdselt;3. Teeb 12 piires loendamise teel kindlaks esemete arvu, teab arvude 1–12 järjestust ja tunneb numbrimärke ning oskab neid kirjutada;4. Liidab ja lahutab 5 piires ning tunneb märke + , –, =;5. Koostab kahe esemete hulga järgi matemaatilisi jutukesi;6. Järjestab kuni viit eset suuruse järgi (pikkus, laius, kõrgus jm);7. Rühmitab esemeid asendi ning nähtusi ja tegevusi ajatunnuse järgi;8. Kirjeldab enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteerub ruumis, õuealal ja paberil;9. Oskab öelda kellaaega täistundides;10. Nimetab nädalapäevi, kuid, aastaaegu, teab oma sünnikuud ja -päeva;11. Mõõdab esemete pikkust kokkulepitud mõõduühikuga (samm, pulk, nöör vms);12. Eristab enamkasutatavaid raha- ning mõõtühikuid (kroon, sent,

31


keskel, äärel, vasakul-paremal.14. Orienteerub ruumis (õues) juhendite järgi.

meeter, liiter, kilogramm) ja teab, kuidas ning kus neid ühikuid kasutatakse;13. Leiab erinevate kujundite hulgast ringi, kolmnurga, ristküliku, ruudu ning kera ja kuubi, kirjeldab neid kujundeid.

32


9. 5. Kunst

EesmärgidValdkond “Kunst” õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid on, et laps:

tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest;kujutab isikupäraselt ümbritsevaid objekte, sündmusi ning oma kujutlusmaailma;vaatleb, kirjeldab ja kujundab ümbritsevat ning tarbeesemeid;kasutab õpitud voolimis-, joonistamis- ning maalimisvahendeid ja -võtteid;kasutab materjale ja tööriistu ohutult ja sihipäraselt;kujutab teistele mõistetaval moel tuttavaid objekte.

Valdkond “Kunst” sisu on :kujutamine ja väljendamine: mõtete ning tunnete edasiandmine nähtaval kujul;kujundamine: objektide vormi, kuju ja esteetilise lisaväärtuse andmine;tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine;kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest ja kunstist.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:antakse lapsele võimalus saada elamusi, tunda rõõmu ja rahulolu ning tal on võimalus väljendada oma maailmanägemist;suunatakse last vaatlema ning voolides, joonistades, maalides ja meisterdades kasutab laps vaatlustel tehtud tähelepanekuid;kasutatakse teemasse sisseelamiseks mängu, muusikat, lihtsat lavastust, jutu lugemist jne;arvestatakse, et lapse jaoks on oluline loomiseks ja lahenduste leidmiseks teha katsetusi ning avastusi, otsida ja saada vastuseid tekkinud küsimustele, omandatud oskusi rakendada ja loovalt kombineerida;julgustatakse last kasutama ja katsetama tema enda pakutud lahendusi töö mitmekesistamiseks ning ergutatakse lapse kujutlus- ja algatusvõimet, jälgides, et säiliks lapse isikupärane eneseväljendus;viiakse kunstitegevusi läbi ka õues, samuti kasutatakse kunstitegevust teiste valdkondade õppe- ja kasvatustegevuste osana, joonistatakse nii paberile, kivile, puidule, liivale või kombineeritakse erinevaid materjale;suunatakse last tehtut analüüsima, selgitama, miks ta kujutas esemeid, nähtusi just sellisel viisil, milliseid materjale ja tehnikaid kasutas ning kuidas tööga rahule jäi.

Kaaslaste töödesse tolerantse suhtumise kujundamisele aitab kaasa, kui analüüsitakse nii laste töid kui ka kunstiteoseid ningpõhjendatakse oma hinnangut.

33



Valdkond 2 – 3 aastane 3 – 4 aastane 4 – 5 aastane 5 – 6 aastane 6 – 7 aastaneKunst 1. Tunneb rõõmu

kunstitegevuses osalemisest.2. Leiab kritselduste hulgast nime andmist või loo jutustamist väärivaid kujundeid.3. Leiab ümbritsevas juhendamise toel sinise, kollase, punase ja rohelise värvi.4. Kaunistab (täppidega, joontega) mitmesuguseid etteantud ruumilisi ja tasapinnalisi esemeid.5. Muljub ja näpistab, juhendamisel rullib ja veeretab voolimismaterjale (savi, plastiliin).6. Surub sõrme või pulgaga pehmesse materjali auke.7. Tõmbab pintsliga erineva suunaga jooni, teeb täppe.8. Trükib näpuvärvidega sõrmede ja kogu käega.9. Juhendamisel

1. Tunneb rõõmu kunstitegevuses osalemisest.2. Tegutseb suunamisel, ergutamisel ühe teema piires.3. Järgib töö käigus saadud tehnilisi juhiseid.4. Suunamisel ja tähelepanu juhtimisel kaunistab tasapinnalisi ja ruumilisi esemeid valmis kujunditega neid sinna spontaanselt paigutades. 5. Rullib plastiliini ja muudab rullimise tulemusel tekkinud pikliku vormi kuju, andes edasi asjade, esemete jne iseloomulikke tunnuseid.6. Vajutab ümarvormi pihkude ja/või sõrmede vahel õhemaks.7. Moodustab väikestest voolitud vormidest terviku neid üksteise peale, sisse jne ladudes.8. Juhendamisel kasutab kattevärve kogu pinna katmiseks.9. Suunamisel võtab

1. Tunneb rõõmu kunstitegevuses osalemisest.2. Kasutab maalimisel ja joonistamisel mitut värvi, heledamaid, tumedamaid toone.3. Võrdleb heledamaid ja tumedamaid värvitoone ning tunneb sinist, kollast, punast, rohelist, valget, musta, pruuni ja roosat.4. Valib mõtte teostamiseks sobivamana tunduvad vahendid.5. Kujundab suunamise toel tähtpäevakaardi sündmuse meeleoluga sobivate motiividega.6. Valib kaunistusmotiivi ja kannab juhendamisel šablooni, trafareti või templi abil selle omavalitud kohale esemel (kruus, pluus jms).7. Juhendamisel ühendab lihtsaid voolitud detaile omavahel.8. Õõnestab ümarvorme süvendit pöidlaga vajutades.9. Pigistab ja venitab plastiliini sellele teise kuju andmise eesmärgil.10. Võtab iseseisvalt pintsliga värvi ja katab pindu.11. Teeb pintslivajutuse ja – tõmmetega objektide väikseid

1. Valib sobiva taustatooni meeleolust, aastaaegadest jm kujutavast lähtuvalt.2. Paigutab esemed jm kujutaval tööl suurussuhetest lähtuvalt.3. Kujutab juhendamisel inimest liikumises, muutes jäsemete asendit.4. Juhendamisel kasutab looduslikku materjali koos tehislikuga.5. Kujundab lihtsa mustri väikestest detailidest.6. Kirjeldab ja kasutab lihtsamaid Eesti rahvusmotiive- triibud, lillornament.7. Voolib iseseisvalt erinevaid esemeid.8. Kasutab voolimispulka vormide õõnestamisel, iseseisvalt mustri tegemisel.9. Juhendamisel silub peale väiksemate detailide lisamist ühenduskohad. 10. Oskab voolida erineva suurusega ümarvorme ning neid õõnesvormideks muuta.11. Kasutab varemõpitud tehnilisi oskusi töö teostamisel.12. Juhendamisel hele- tumestab värve ja segab omavahel

1. Leiab ümbritseva vaatlemisel erinevaid detaile, objekte ja nendevahelisi seoseid ning kujutab ümbritsevat vabalt valitud viisil.2. Väljendab joonistades, maalides, voolides ja meisterdades meeleolusid ja fantaasiaid.3. Kasutab kunstitöö loomiseks erinevaid vahendeid.4. Kujutab inimesi neile iseloomulike tunnuste kaudu.5. Keskendub alustatud tegevusele ja loob oma kunstitöö.6. Loob esemeid erinevaid tehnikaid ja materjale kasutades ning räägib nende otstarbest.7. Koostab ise või valib tööst lähtuvalt sobivad motiivid või vahendid eseme

34


kasutab töövahendeid otstarbekalt.10. Katab aluspinna liimiga. Puistab sellele paberitükke, seemneid vms.11. Liimib kujundeid.12. Vaatleb pilte, näidistöid, raamatu illustratsioone, osutab enda jaoks tähtsatele objektidele, nähtustele ning nimetab neid (auto, puu, maja jne).13. Näitab teistele oma tööd kui kunstiteost.

pintslile vajaliku koguse värvi ja loputab pintsli peale kasutamist.10. Kasutab töös pintsli erinevaid osi (ots, külg).11. Lõikab paberist ribasid ja tükke. 12. Katab liimiga vajaliku pinna ja asetab sinna soovitud kujundid.13. Kortsutab erineva paksusega paberit.14. Voldib paberi asümmeetriliselt pooleks.15. Suunavate küsimuste abil annab tööle hinnangu ning põhjendab, miks pilt meeldib.

detaile (nt silmad, suu) või rütme.12. Suunamisel loob maalile tausta, jätab vähe katmata pinda.13. Juhendamisel rebib paberist ribasid ja lihtsaid kujundeid ning kleebib need alusele.14. Lõikab juhendamisel kääridega suuri sirgete piirjoontega ja vormilt lihtsaid kujundeid.15. Voldib paberi pooleks, neljaks (kujundades nii nt kaardi, raamatu, liniku).16. Lükib paelale, lõngale auguga esemeid (nt helmeid, nööpe) kettide, kaunistuste jne valmistamiseks.17. Meisterdab looduslikust materjalist ja majapidamises järelejäänud pisiesemetest objekte lihtsate ühendusvõtete abil (nt tikkude või kõrte torkamine pehmesse materjali jne).18. Suunavate küsimuste abil analüüsib ja annab oma tööle hinnangu.19. Vaatleb pilte, raamatuillustratsioone, näidistöid ning vastab küsimustele

põhivärve.13.Oskab valida kujutavast lähtuvalt tööle sobivat tausta.14. Liigub pintsliga paberil vabalt.15. Peseb ja kuivatab pintsli enne järgmise värvi kasutamist.16. Valib erinevate meisterdamismaterjalide vahel ja püüab neid omavahel sobitada.17. Lõikab iseseisvalt paberist geomeetrilisi kujundeid.18. Rebib lihtsamaid kujundeid.19. Annab oma tööle hinnangu ja põhjendab oma arvamust.20. Vaatleb huviga ja omaalgatuslikult raamatuillustratsioone, kunstitöid, esitab nende kohta küsimusi ja avaldab oma arvamust.

kaunistamiseks.8. Kirjeldab kunstiteoseid, nende värve ja meeleolu.

35


9. 6. Muusika

EesmärgidValdkond „Muusika“ õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid on, et laps:

suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu;suudab keskenduda kuulatavale muusikapalale;tunneb rõõmu laulmisest ja musitseerimisest;suudab musitseerida ja esineda nii grupis kui üksi.

Üldteemadmuusika kuulamine;laulmine;pillimäng;muusikalis-rütmiline liikumine.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:•on esikohal emotsionaalne ja aktiivne muusikaalane tegevus;•kujundatakse ja arendatakse lapse muusikalis-loomingulisi võimeid, samuti kultuurilis-sotsiaalset aktiivsust ning väärtushinnanguid;•arvestatakse lapse individuaalseid eeldusi ning toetutakse eduelamusele ja tunnustusele;•kasutatakse muusikat lõimiva tegevusena ka teistes õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades nagu Keel ja kõne, Kunst jne; muusika on igapäevaelu osa, nii argi- kui ka pidulike sündmuste puhul;•seostatakse üksteisega muusika kuulamine, laulmine, pillimäng, muusikalis-rütmiline liikumine, mängud ja tantsud;•muusikapalade (laulud, palad muusika kuulamiseks, tantsud ja mängud, pillilood) valikul arvestatakse laste huvidega ning ea- ja jõukohasusega.

36



Valdkond 2 – 3 aastane 3 – 4 aastane 4 – 5 aastane 5 – 6 aastane 6 – 7 aastaneMuusika 1. Tunneb rõõmu

kuulatavast laulust või muusikapalast.2. Kuulab ja jälgib õpetaja laulu.3. Sooritab koos õpetajaga lihtsaid liikumisi vastavalt laulu tekstile (näiteks paigaltammumine, keerutamine üksikult, koosjalu hüplemine, lehvitamine, käte peitmine selja taha, sõrmevibutamine, kükitamine).

1. Reageerib emotsionaalselt vastavalt muusika iseloomule (nt plaksutab, kõigub kehaga vmt).2. Liigub koos õpetajaga vastavalt muusika iseloomule, arvestades pulssi ja meetrumit.3. Sooritab lihtsaid tantsuliigutusi: plaksutamine, patsutamine, lehvitamine, rõhksamm, sõrmevibutus, poolkükk, paarilisega keerutamine.4. Mängib kaasa lihtsamatel rütmipillidel (kõristi, kõlapulgad, marakas vms).

1. Kuulab laulu ja muusikapala.2. Väljendab emotsionaalselt kuulatud muusikas tajutud kontrastseid meeleolusid liigutuste ja liikumisega.3. Tunneb kuulmise järgi ära tuttavaid muusikapalu ja mõningaid õpitud laule.4. Väljendab muusika meeleolu liikumise kaudu (näiteks loova liikumisega).5. Tantsib, kasutades eakohaseid tantsuelemente (näiteks põlvetõstekõnd ja –jooks, liikumine hanereas ja ringis, galopp, sulghüpped, kand- ja varvassamm).6. Osaleb laulumängudes.7. Mängib rütmipille (kõristi, kõlapulgad, kelluke, marakas, kuljused, trumm, triangel, tamburiin) muusika kuulamise, liikumise ja laulmise saateks.

1. Laulab väljahingamisel loomuliku häälega. 2. Esitab laule rühmaga ühtlases tempos.3. Laulab ilmekalt vastavalt laulu sisule.4. Oskab laulda eesti rahvalaule, teab rahvalaulu mõistet.5. Muudab liikumist muusikaosade ja muusikaliste väljendusvahendite vaheldumise põhjal (tempo, dünaamika, register), arvestades pulssi ja meetrumit.6. Esitab õpetaja seatud tantse, kasutades õpitud tantsuelemente. 7. Väljendab kuulatud muusikas tajutud meeleolusid erinevate muusikaliste tegevuste – liikumine, laulmine, pillimäng – kaudu.8. Teab muusikalisi põhimõisteid: aeglane-kiire, kõrge-madal, vali-vaikne, rõõmus-kurb jne ja oskab nende kaudu iseloomustada kuulatud muusikat.9. Teab eesti rahvapille.

1. Laulab ilmekalt loomuliku häälega ja vaba hingamisega.2. Laulab eakohaseid rahva- ja lastelaule nii rühmas/ansamblis kui ka üksi.3. Suudab laulu või muusikapala tähelepanelikult kuulata ning kuulatud muusikat iseloomustada.4. Eristab kuulmise järgi laulu ja pillimängu.5. Eristab tämbri ja kõla järgi õpitud pille.6. Mängib eakohastel rütmi- ja meloodiapillidel õpitud lauludele ja instrumentaalpaladele lihtsaid kaasmänge.7. Mängib lastepillidel ja oskab mängida ka pilliansamblis.8. Liigub vastavalt muusika meeleolule.9. Väljendab ennast loovalt muusikalis-rütmilise liikumise kaudu.

37


10. Tunneb ära Eesti Vabariigi hümni.11. Mängib ja tunneb kuulamisel tämbri järgi ära õpitud rütmipille.12. Mängib rütmisaateid lasteriimidele, lauludele ja instrumentaalpaladele.13. Ansamblimängus osaledes alustab ja lõpetab koos teistega, mängib nendega ühes tempos.

38


9. 7. Liikumine

EesmärgidValdkond „Liikumine“ õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid on, et laps:

suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;suudab aktiivselt tegutseda individuaalselt ja grupis;mõistab sportliku tegevuse osa inimese tervises;mõistab elementaarsete hügieeni ja ohutusnõuete vajalikkust;suudab matkida täiskasvanut harjutuste sooritamisel.

ÜldteemadKehalise kasvatuse alased teadmised (hügieeni, ohutuse ja enesekontrollist lähtuvalt);võimlemine;põhiliikumised;tants;rütmika;liikumismängud;talvealad;vaba aeg ja loodusliikumine.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:arvestatakse, et põhiliikumised eeldavad igapäevast suunamist: liigutusoskused, liikumisosavus ja teised liikumisvõimed (vastupidavus, jõud, kiirus, painduvus) kujunevad ja arenevad tegevuste regulaarsel kordamisel;rikastatakse lapse liikumis- ja tegevusvõimalusi sportlik-arenduslike liikumisviisidega – jalgrattasõit, suusatamine, uisutamine, ujumine jms;peetakse oluliseks kõlbeliste põhimõtete ja enesekindluse kujundamist: regulaarsel tegelemisel kehaliste harjutustega kujunevad positiivsed iseloomuomadused;suunatakse last oma oskusi, võimeid ja koostööd hindama, kaaslastega arvestama, oma emotsioone kontrollima ja valitsema; mõistma ühe või teise kehalise harjutuse vajalikkust;mitmekesistatakse põhiliikumiste, koordinatsiooni, rühi, tasakaalu, liikumisvõime ja peenmotoorika (täpsus, näo- ja sõrmelihaste kontrollioskus) arendamist ja tagasiside andmist.

39



Valdkond 2 – 3 aastane 3 – 4 aastane 4 – 5 aastane 5 – 6 aastane 6 – 7 aastaneLiikumine 1. Liigub õpetaja

juhendamisel ohutult.2. Arvestab aktiivses tegevuses rühmakaaslastega.3. Ronib ja roomab üle ja läbi väikeste takistuste.4. Kõnnib piiratud pinnal.5. Säilitab sihi kõnnil ja jooksul.6. Hüpitab käes palli, jälgib selle suunda. 7. Säilitab liikumisel tasakaalu.8. Mängib matkiva sisuga 1-2 reegliga kõnni- ja jooksumänge.9. Sooritab harjutusi ettenäitamise ja juhendamise järgi.10. Sooritab painduvust ja kiirust arendavaid harjutusi.11. Jookseb veereva vahendi (pall, rõngas) järel.12. Istub kelgul ja hoiab tasakaalu mäest laskumisel.13. Veab tühja kelku.14. Sõidab kelgul

1. Sooritab harjutusi vastavalt õpetaja korraldustele sõnalise seletuse järgi.2. Sooritab põhiliikumisi kombinatsioonides ja õpitud harjutustes.3.Mängib 2-4 reegliga liikumismänge.4. Pingutab end rühmategevustes ühise eesmärgi nimel.5. Sooritab juhendamisel kuni neljast harjutusest koosnevat kombinatsiooni.6. Hoiab oma kohta erinevates rivistustes: kolonnis, ringis, viirus.7. Sooritab imiteerivaid liigutusi vastavalt muusika iseloomule.8. Plaksutab ja liigub vastavalt rütmile.9. Tegutseb iseseisvalt lasteaia õuealal.

1. Osaleb lasteaia spordipäeval.2. Teab spordivahendite nimetusi ning kasutab erinevaid spordivahendeid ohutult, sobival viisil ja kohas. 3. Õpitud tegevustes kasutab ohutuid liikumisviise.4. Kasutab põhiliikumisi aktiivses tegevuses ja mängudes.5. Valitseb oma liigutusi koordinatsiooni ja tasakaalu nõudvate harjutuste täitmisel.6. Sooritab harjutusi väikevahendeid kasutades.7. Mängib kollektiivseis võistlusmänge.8. Osaleb jõukohastes teatevõistlustes.9. Veab üksi, kahekesi, kolmekesi kelgul kaaslast.10. Kelgutab mäest alla, täites eriülesandeis (nt. esemete haaramine).11. Jäljendab liikumisega erinevaid rütme.

1. Nimetab erinevaid kodukohas harrastavaid spordialasid ja spordivõistlusi.2. Talub kaotust võistlusmängudes.3. Mõistab hügieeninõuete olulisust. 4. Õnnetuse või ohu korral teab, kuidas kutsuda appi täiskasvanu.5. Käsitseb väikevahendeid aktiivses tegevuses.6. Ronib varbseinal vahelduva sammu ja lisaülesandega.7. Käsitseb mängu- ja spordivahendeid loovmängudes.8. Valitseb oma liigutusi ja kehahoidu harjutuste sooritamisel.9. Säilitab tasakaalu dünaamilistes harjutustes.10. Säilitab suuskadel liikumisel tasakaalu.11. Käsitseb suusavarustust õpetaja abiga.12. Kasutab ujumisoskuse harjutamiseks abivahendeid.13. Kohandab oma liigutusi etteantud rütmiga.14. Suudab sõita tõukerattaga

1. Keskendub sihipäraseks kehaliseks tegevuseks;2. Peab liikumisel ja mängimisel kinni üldistest ohutusreeglitest, valides sobivad paigad ja vahendid;3. Sooritab põhiliikumisi pingevabalt, nii et liigutused on koordineeritud, rütmilised;4. Sooritab painduvust, kiirust, vastupidavust ja jõudu arendavaid harjutusi;5. Säilitab tasakaalu paigal olles ja liikumisel;6: Kasutab harjutuste sooritamisel mõlemat kätt, täpsust nõudvas tegevuses kasutab domineerivat kätt;7. Matkib täiskasvanut harjutuste sooritamisel;8. Sooritab üheaegselt kaaslasega rütmiliikumisi;9. Liigub vastavalt enda tekitatud rütmile ühtlase ja vahelduva tempoga;10. Kasutab liikumisel erinevaid vahendeid (lindid, rätikud, rõngad, suusad, kelgud jne);11. Mängib sportlike elementidega mänge (korvpall, jalgpall jne);12. Peab kinni kokkulepitud mängureeglitest;

40


iseseisvalt nõlvakust alla.15. Kõnnib, jookseb ja hüpleb rütmiliselt muusika järgi. 16. Matkab õpetajaga või vanematega looduses.17. Teeb kaasa kuni 500 m pikkuse rännaku ja püsib kolonnis.

12. Liigub vastavalt muusika tempo kiirenemisele ja aeglustumisele.13. Kasutab spordi- ja mänguväljakute vahendeid sihipäraselt.14. Sooritab rännakuid ja orienteerub koos õpetajaga.

ning liikuda suuskadel. 13. Nimetab erinevaid spordialasid ja Eesti tuntumaid sportlasi.

41


10. LAPSE ARENGU ANALÜÜSIMISE JA HINDAMISE PÕHIMÕTTED NING KORRALDUS Lapse arengu hindamine toimub igapäevatoimingutes, vaatlustes, mängus ja õpetaja

suunatud tegevustes, arvestades lapse vanust ja võimeid. Oluliseks peetakse laste arengu

hindamisel ja tegevuste analüüsimisel edasiminekut, toimetulekut, positiivset hoiakut ja

huvi. Lapse arengut kirjeldades lähtutakse igast lapsest kui isiksusest, väärtustades tema

saavutatut.

Lapse arengu jälgimise ja analüüsimise üldeesmärk on koguda informatsiooni, mida saab

jagada vanematega ning kasutada tegevuste planeerimisel, arvestades lapse

individuaalseid vajadusi ja eripära. Lapse arengu analüüsimisel lähtutakse lapse enda

individuaalsest arengust ja lasteaia õppekavas toodud lapse arengu eeldatavatest

tulemustest. Vaatlusandmestik on kasutatav ja mõistetav nii pedagoogidele kui ka

lapsevanemale.

Vaatlused, mille keskpunktis on nii lapsed kui ka ümbruskond, taotlevad järgmisi

eesmärke:

olla kursis lapse arenguga;

teada, kuidas tegutsevad lapsed rühmana ja kuidas nad rühmas üksteisega

suhtlevad;

hinnata, kas ja kuidas õpetajate tegevus ning keskkond vastavad laste vajadustele.

Lapse arengu analüüsimise ja hindamise korraldus.

Lapse arengu jälgimiseks koostatakse igale lapsele arengumapid;

Arengumapid on individuaalse vestluse aluseks lapsevanematega;

Lapse arengumapp on individuaalne, lähtub lapsest ja sisaldab:

•loomingut (mina ise, minu pere jm);

•spordipäevade tulemusi;

•lapse arengu hindamiseks läbi viidud vaatluste kokkuvõte;

•eakohalist arengut näitavaid töölehti vms.

42


Vaatluste ja (või) intervjuu läbi viimisel arvestatakse järgmisi aspekte:

oluline on turvaline õhkkond ja hea kontakt lapsega;

ülesandeid võib lahendada ka rühmas;

kui laps ülesandeid proovib, tuleb kõikide variantide puhul anda lapsele positiivne

tagasiside;

ei tohi seada eesmärgiks kõik tegevused lapsega järjest piiratud aja jooksul läbi

teha.

Igas rühmas toimub arenguvestlus lapsevanematega. Vesteldakse lapse arengu

hetkeseisust ja vajadusel planeeritakse koostöö lapse arengu suunamisel. Lapsevanem

tutvub lapse arengumapiga. Lapsevanemal on võimalik avaldada oma arvamust lapse

arengumapi kohta suuliselt või kirjalikult. Arengumapp käib lapsega kaasas kogu

koolieelse perioodi. Lasteaiast lahkudes saab laps oma arengumapi kaasa.

Haapsalu Lasteaed Päikesejänku koolivalmiduse hindamise kriteeriumid on järgmised:

• koolivalmiduse hindamisel jälgitakse lapse vaimset, sotsiaalset ja kehalist

valmisolekut sihipäraseks õpitegevuseks;

• kujuneva koolivalmiduse testimine toimub õppeaasta teisel poolaastal;

• koolivalmiduse kaardi täidab rühmaõpetaja, vajadusel kaasab logopeedi;

• koolivalmiduse kujunemisest antakse lapsevanematele tagasisidet (perevestlused);

• vajadusel nõustatakse lapsevanemaid koolipikenduse küsimustes;

• lasteaialõpetaja saab kaasa lasteaiaõpetajate poolt koostatud lapse arengumapi,

koolivalmiduse kaardi (lisa 4) ja lasteia lõputunnistuse;

• koolipikendust saanud lapsele koostatakse vajadusel koostöös lapsevanema,

rühmaõpetaja ja vajalike erialaspetsialistidega järgmiseks õppeaastaks

individuaalne õppekava.

43


11. ERIVAJADUSTEGA LAPSE ARENGU TOETAMISE PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS

Haridussüsteemi ülesandeks on märgata, millised on lapse erivajadused ja korraldada

vastava pedagoogilise abi kättesaadavus. Varajane märkamine ja sekkumine on olulisim

valdkond erivajadustega laste ja nende perede toetamisel. Erivajadusega laps on laps, kes

vajab ajutiselt või pikemaajaliselt suuremat tähelepanu tema erilise vajaduse tõttu.

Diagnoositud erivajadused on füüsiline, vaimne või sensoorne puue, käitumishäired.

Diagnoosimata erivajadused: andekus, erivõimed, käitumisprobleemid, mitte-eesti

keelekeskkonnast laps. Erivajadustega lapsega tehtav töö lähtub konkreetse lapse

erivajadusest ja arengu tasemest. Vastavalt sellele kohandatakse õppekava ja

tegevuskava, vajadusel koostatakse individuaalne õppekava, viiakse läbi diferentseeritud

tegevusi, grupitegevusi, lihtsustatud ülesandeid, individuaalseid tegevusi.

Individuaalne õppekava on erivajadustega laste jaoks koostatud õppekava, et luua lapsele

tingimused tema võimetele vastavaks arenemiseks. Individuaalne õppekava koostatakse

nende arenguvaldkondade kohta, mille arengutase erineb eeldatavast eakohasest arengust.

Individuaalse arengukava neli etappi:

1. Lapse kohta käiva teabe kogumine.

2. Lapse vaatlus ja analüüs.

3. Lapse arengu määratlemine.

4. Koostöö vanematega.

Töö põhimõtted erivajadustega lapsega:

1. Erivajadustega laps võtab osa rühma ja lasteaia ühistest ettevõtmistest.

2. Õpib ja mängib teistega koos.

3. Omandab teadmisi vastavalt oma arengutasemele.

44


Varajase märkamise ja sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse

võimetekohasele arengule ja toetada lapse perekonda. Varajase sekkumise planeerimisel

ja elluviimisel arvestatakse järgmisi üldpõhimõtteid:

arendustegevuse alustamine niipea, kui selle vajadust on märgatud;

individuaalne lähenemine vastavalt lapse arengulisele erivajadusele ja keskkonna

võimalustele;

perekonna ja spetsialistide kaasamine;

lapse perekonna nõustamine ja juhendamine võimaluste piires;

ühest kasvukeskkonnast teise ülemineku toetamine;

Erivajadusega laste arenguks vajalike tingimuste loomisel peetakse oluliseks järgmist:

asutuse kollektiivi positiivne suhtumine;

lapsevanemate valmisolek koostööks õpetajaga;

heatahtlik suhtumine rühmakaaslaste ja teiste lastevanemate poolt;

õpetaja õpetamisoskused ja –kogemused;

logopeediline abi;

sobivate õppematerjalide ja abivahendite olemasolu;

meeskonnatöö õpetuse planeerimisel ja läbiviimisel;

vajadusel individuaalse arenduskava rakendamine;

õpetuse tulemuslikkuse järjepidev hindamine.

45


12. KOOSTÖÖ LAPSEVANEMATEGA PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS

Koostöö põhimõtted

Lapse kasvamise ja arenemise eest vastutab perekond ning lasteaed Päikesejänku töötajad

austavad perekonna kasvatuspõhimõtteid. Ühiseks lapse arengu soodustamiseks tehakse

koostööd lapsevanemaga, millele aitab kaasa vastastikune usaldus ja lugupidamine ning

avatud suhtlemine.

Lasteaed Päikesejänku ootab oma lapsevanematelt igal päeval avatust oma lapse teise

kodu ja töötajate vastu ning püüab äratada vanemates huvi lastega tehtava töö vastu.

Seejuures pakutakse lapsevanematele võimalust tegevustega tutvumiseks ja koostööks.

Iga õpetaja on tööajal lapsevanemale kättesaadav lähtudes rühma päevakavast ja laste

vajadustest.

Lasteaia pedagoogid teevad lapsevanemaga koostööd igapäevaselt lapse arengu

toetamiseks ning kaasavad lapsevanemaid õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamisse ja

läbiviimisse.

Koostöö korraldus

Koostöövormid on erinevad nii oma ettevalmistuse kui ajakulu poolest. Vanematele on

pakutud järgnevad võimalused koostööks lasteaiaga:

Hommiku- ja õhtuvestlused, mis on valdavalt spontaansed ning mille käigus

edastatakse igapäevast informatsiooni lapse tervise ja tegevuste kohta.

Kirjalikud teated ja kuulutused, sealhulgas tegevus-, päeva- ja nädalakava ning muu

info lasteaia tegevustest teadetetahvlil.

Ühisüritused, mis tulenevad lasteaia üldtööplaanist ja sõltuvad tähtpäevadest ning

traditsioonidest.

Rühmakoosolekud – vähemalt 1 kord aastas, mille käigus tutvustatakse

lapsevanematele tegevus- ja päevakava, rühma töökorraldust ning õppeaasta

tegevuskava.

Hoolekogu koosolekud.

46


Arenguvestlused, mis on pikemalt ette planeeritud ning mille käigus antakse

kahepoolset tagasisidet lapse arengust ning kavandatakse edasisi tegevusi lapse arengu

toetamisel. (Lisa 2: Haapsalu Lasteaed Päikesejänku arenguvestluse läbiviimise

kord).

Artiklid laste kasvatamisest ja õpetamisest infostendil, koduleheküljel või muul viisil

kooskõlas lapsevanemate soovide ja ettepanekutega.

Rahulolu uuring, mille kaudu võimaldatakse vanematele anda tagasisidet lasteasutuse

tegevusele ning teha ettepanekuid.

Ühine koostöö logopeedi, lapsevanema ja õpetaja vahel individuaalse töö

kavandamiseks erivajadustega lastele.

Uute laste kohanemine lasteaiaga, kus kõikidel uutel lastel on koos vanemaga

võimalus olla rühmas ja harjuda lasteaia päevarütmiga.

Lasteaia kodulehekülg, kus antakse jooksvalt informatsiooni lasteaia tegevuste kohta.

E-lasteaed, kus antakse jooksvalt informatsiooni lasteaia tegevuste kohta.

47


13. ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD

Õppekava arendustegevus toimub süstemaatiliselt kogu õppeaasta jooksul. Ettepanekud

õppekava muutmiseks ja täiendamiseks vaadatakse üle pedagoogilises nõukogus üks kord

aastas ja kinnitatakse lasteaia direktori poolt.

48

Documents

Haapsalu Lasteaed Päikesejänkupaikesejankula.weebly.com/uploads/3/9/8/5/39859831/pÄikesejÄnu... · Haapsalu Lasteaed Päikesejänku 1. LASTEAED PÄIKESEJÄNKU LIIK JA ERIPÄRA