HAGERI KIRIKEesti Evangeelse Luterliku Kiriku Hageri koguduse häälekandja

D

2005 5

etsember, nr

RAHUTULT JÕULURAHUSTElame kummalisel ajastul.K rvuti on rahu ja rahutus.Raske on isegi elda, kumbnendest on esikohal. Kordks, kord teine.

J ule on traditsiooniliseltpeetud ikka rahu p hadeks.J uluevangeelium r gibrahust maa peal, mille toobkaasa J ululapse s nd. Kuip rata oma pilk aga meiet nastele askeldustele, siistuleb ausalt tunnistada, etneed on p ris rahutud. Kurdame aja nappust. Kurdamearmastuse v hesust.Tahaksime k ikjale j uda jaikka enam saavutada.Kunagi ei saa k llalt.T si, ega j uluevangeeliumkuhugi kadunud ei ole.Kiriku kuulutuse s gavaimsisu on seesama, mis see onajast aega olnud: Jumal onarmastus. Jumal on maailman nda armastanud, et ta onandnud oma ainus ndinudPoja… .Kas meist on aga t na selles numi kuulajat ja sellesseuskujat? Pigem on ju nii, etkui kuuleme s na “usk”v ljaspool kirikut, olgu siiskooli usu petuse v i usklikkuse kui sellise kontekstis,toob see endaga kaasa enneolematu tormi. Ei ole vasthtki teist teemat meie his

konnas, mis v ljaspoolp evapoliitikat, meie meelinii erutab ja erinevatehinnangute osaks saab.Tuleb otsida sobivaid s nuja iget h letooni, et rahu

tuses r kida Jumala rahust.Jumalas na (Piibel) kasutabvaimsetest asjadest r kimiseks sageli v ga v imsaidja meeldej vaidpiltjutustusi: Kord oli Jeesusj ngritega paadis tormiselmerel. Lained loksutasidpaati p ris korralikult.J ngrite osaks oli rahutus,Jeesus aga magas.“Miks Jumal laseb sellistelasjadel s ndida, miks Jumalei hooli meist” k sisid ehkj ngrid toona. Sama k simemeie t na oma konkreetsetehirmude ja rahutuse keskel.On ka vastupidine pilt: KuiJeesus v itles Ketsemaniaias oma vaimulikku v ilust, et oma osas ustavaks

j da, j ngrid magasid.See kummaline vastuoluannab p hjust ka t naseshiskonnas m elda kirikulesande ja s numi peale.

Ma ei arva, et meie p lvkonna soovid ja valvsus onseotud ainult argielu p evaprobleemide lahendamisega.Inimeseks olemise k simused peavad ka t na saamaomad vastused. Siiski olemevarakapitalistlikus hiskonnas lasknud end liiga paljum jutada kaupmeestest.Nemad p avad meileselgeks teha, et oleme sedav rt, et tarbida. Olla t hendab siiski rohkemat.Tuleme veel korraks Piiblipiltlike lugude juurde: Kui

J ngrid on hirmul oma saatuse p rast, seisab Jeesussealsamas, nende keskel,isegi suletud uste taga jar hutab: “Rahu olgu teiega”.Nii korduvalt. Rahul, mistuleb Jumalalt, on olulineosa, et rahutusest ei saakspaanika ja lootusetus.Jeesus tleb: Rahu ma j tanteile, oma rahu ma annanteile. Mina ei anna teilen nda, nagu maailm annab.Teie s da rgu ehmugu jargu mingu araks! (Jh 14,27)

J ulurahu t siselt v ttes jaseda soovides,

õ

õ

õ

õ

-

õ õ

õ õ

õ

õ

õ

õ õ -

-

-

õõ -

õ-

õ

õõ t-

õõ

õõ -

-

-

-

õ

-

-

õ

õ

õ õ õ

ö

ü

ü

ää

ü

öö

ä

ä

ä

ü

ü

ü

ä

ä

ü ü

ä

ä

ää

ää

ää

ä

ää

ü

ä

ü

ü

ü

ü ü

ä

ää ü

ä

ü

ü

ä

ü

ä

ü

üü

ää ä

ü

ä

ü ä

ü ä

ä

J ri Vallsaluü

Hageri kirik, 2005 advendiaeg.

KOGUDUSE MAJAPIDAMISEST 2005Tagasivaade 2005. aastaleAasta tagasi m tiskles meiekoguduse petaja 2005.aastale vaadates j rgmiselt:„Eelolev aasta t en oliselt eitule eelnevatest oluliselterinev, sest oleme jubaviimase 10-15 aasta jooksulniikuinii elanud revolutsioonilises meeleolus…“.N d on 2005. aastal ppemas. J in m tlema,kuidas seda siis v rreldaeelmistega. hest k ljest oli

meie petaja prognoos ige– ega me ei ole t esti koguduses suurt revolutsiooni leelanud, ometi on sellelgiaastal ht-teist toimunud.Aasta alguses toimusidkoguduse juhtorganite valimised, mille tulemusel vahetusid mitmed vanemadnooremate vastu.Teatepulga on ka meieendised kirikumehed – Evaja Helmut Hirs – le andnudMalle Teekivile. Siinkohal

t nan k iki, kes ustavalt onoma ameteid kogudusespidanud, kuid n d k rvalej nud. Soovin teile k igilerohkelt nnistust!Kindlasti oli erakordsekss ndmuseks kevadinemetsaistutamise talgup ev –see oli le ootuste rahvarohke. Tihti v ib kuuldaarvamust, et t nap eva inimestel ei ole enam aega talgut d teha, k igil on omari ajada. Siinkohal tlen

k igile talgulistele eriliset nu, kes oma kiire eluk rval selleks aega leidsid!Uus koguduse n ukogu onusinasti t le hakanud jajuba mitu koosolekut pidanud. On moodustatud mitmeid toimkondi, nendestosade tegevus on ka praktiliselt k ivitunud. N itekslaste-, noorte- ja perettoimkond on korraldanudkolm perep eva Hageripalvemajas.

õõ

õ

-

õ õõ

õ õõ -

--

õ

õõ

õ

-õ

--

õ

õ

õõ

--

-

-

ä

ä

üü

ä

Ü ü

ü

ü

ü

ä

üü

ää

ü

ä

ü

ä ä

öö

ä ü

ä

öö

ä ä

öö

ä

HAGERI KIRIKEesti Evangeelse Luterliku Kiriku Hageri koguduse häälekandja 200 , nrdetsember 5 5 2

KOGUDUSE AASTANEKEELPILLIANSAMBEL 10P hap eval, 4. septembril,t histas Hageri kogudusekeelpilliansambel oma tegutsemise 10. aastap eva kontserdiga kodukirikus.Praeguses koosseisus on viisliiget: viiuldajad Kairi Pruul,Katrin Kaljuste, KristiinaKaljuste, Mirjam Lend ningt ellist Lauri Lend.Pidup eval oli abij uks H liR tter. Ansamblit juhendabJanis Zorenberg. Hageriskutsutakse teda rohkem k ll

lihtsalt vanaisaks.Vaadates tagasi m dunudk mnele aastale on m rgatamuutusi ja arengut.Pisikestest plikatirtsudest,kes p dlikult pillidest helisid v lja meelitada ritasid,on sirgunud noored neiud,kes n d kuulajaid v luvadoma kauni ja professionaalsem nguga. Viiuli-t drukuteleon lisandunud ka t ellom ngijast noormees. heh lsedlood on asendunud

mitmeh lsete helit dega.Keelpilliansambel teeniskaasa p hap evasel jumalateenistusel ja andis p rastjumalateenistust v ikesekontserdi. Erilist naudingutja muusikalist elamustpakkusid G.F.H ndeli“Passacaglia”, J.S.Bachi“Aaria” ja J.Pachelbeli“Canon per 3 violini e Bassocontinue”, mis k lasidsuurep rases ja s damlikusesituses.

Hageri kogudus on ksv heseid kogudusi, kus onoma keelpilliansambel. Sellele on p hjust r mu ja t nu

tunda.Soovime oma noortele j tkuvalt m ngimise r mu,vanaisale tervist ja j udueestvedamisel ning kuulajatele ilusaid muusikalisielamusi.

ü ä

ä

ä

š

ä ä

ü

ü

öö

ü ä

üü

ä ü

üü

ä ü

š ä

Ü ää

ää öö

ü ä

ä

ä

ä

ä ü

ü

ä

ü ä

ä

ä

--

õ

-

õ

-

-

õ

õ õõ

-õõõ

-

Aivi Maasalu

Juhatus on muude jooksvatek simuste k rval t siselttegutsenud kiriku k ttes steemi uuendamise plaaniga.On kaalutud mitmesuguseidvariante ning hetkel on otsuslangetatud – vahetada olemasolevad elektrikalorifeerid lik ttekalorifeerivastu. Otsuse tingis asjaolu,et elektri kw/h hind j rjestt useb ja sellest aastastlisandus veel peakaitsmemaks, mida tuleb ka suve

kuudel maksta, kuigi me siiselektrit k tteks ei kasuta.Kui see raha li peale kulutada, siis v ime v im samaagregaadi muretseda, mispeaks soojemat hku puhuma. Veel nimetan seda, etfirma „R ndmeister“ on kasellel aastal kolm kirikuakent ra restaureerinud.K ige rohkem teeb agar mu see, et kogudusega onka m duval aastal liitunudmitmed uued liikmed –

ristimise ning leeri petusekaudu.Hea on seegi, et kogudusetavap rane tegevus on saanud takistamatult toimuda.Pean silmas jumalateenistusi: kski teenistus pole raj nud. Kui oma petaja onolnud mujal ametikohustusit itmas v i puhkusel, siis onikka leidunud asendaja, kesteenistuse l bi viib. Seegi onsuur nnistus, et Hagerikirikus k lab peaaegu igal

teenistusel koorilaul v ipillim ng.Soovin Sulle, hea lugeja,nnistatud j uluaega ja ra

unusta, et ka uuel aastal onp hap ev siis igesti p hitsetud, kui oled jumalateenistusel osalenud. R msakohtumiseni kodukirikus!

Juhatuse esimees

ü

ü ü

ü

ä

ü

ä

ä

öö

ä

ü ä

ää

ä

ä

ä

ä

ü ä ü

õ õ-

--

õ

õ--

õ -õ õ -

õ -

õõõ

õ

-

-

õ

õ

õõ

õ

õ õ

õ --

õõ

Agu Kaljuste

Algus lk.1

Hageri viiuldajad, sept. 2005.

PERSOON: ORGANIST MAI MÄNDKuidas algas Sinu teemuusika juurde?Minu tee muusika juurde saialguse lapsep lvekodust.Kasvasin J el htmes viielapselises peres teise lapsena. M lemad vanemad olidk llalt musikaalsed, laulsidh sti, kodus lauldi meil tihti.Ema m ngis 47 aastat(1944-1991) J el htme kiri

kus orelit, olles seda enamasti omal k el ppinud.Varajase lapsep lve m lestused ongi mul seotud sellevana v ikese maakiriku jaoreliga, kus ma alatihti emak rval istusin ja tema m nguj lgisin. Hiljem toimusidkoguduse segakoori harjutused meie kodus ja meie,lapsed, kuulasime neid

tahes-tahtmata pealt.Lapsena ma ei m elnud k llsellele, et tulevik v iks ollamuusikaga seotud; algkoolieas tahtsin saada veoautojuhiks. Need veidi poisilikudhuvid on mul v lja l nudhiljemgi.Kui meil kodus veel klaveritpolnud, p dsin olemasolevast harmooniumist omal

algatusel helisid ja viisijuppev lja v luda, ise nootitundmata. Vana saksa tiibklaver osteti meile mu 12.s nnip evaks.Muusikat ppima hakkasinsuhteliselt hilja, alles 10-aastasena, sest maal eladespolnud selleks erilisi v imalusi. Algul v tsin lihtsaltklaveritunde, m ne aasta

õõ -

-õ

õ -

-õ

õ -

õ

-

õõ

--

-

õ-

õ

õ -õ

õ

ä

ü

ä

ä

ä

ä

ä

ä

ä

ä

ü

ä öö

üü

ä

ü ä

3 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Hageri koguduse häälekandja 200 , nrdetsember 5 5 HAGERI KIRIKAlgus lk.2

p rast l petasin klaveri alallastemuusikakooli. P hikooliajal m ngisin veelmandoliiniorkestris ja proovisin akordioni, aga olenneed pillid n d unustanud.

Ema oli v lja uurinud, etUsuteaduse Instituudi juurespetatakse ka kirikumuusi

kuid ja nii ta viiski mu sinnakirikumuusika osakondakatsetele, kui olin 14-aastane. Orelim ng mind siis jubahuvitas, olin seda ema k rval proovinud ja see tundusp nev. Oreli ppimist eisaagi v ga noorelt alustada,sest lapse jalad ei ulatupedaalideni. Esimest kordam ngisin J el htme kirikusp ris ksinda terve jumalateenistuse 1965.a. suvel, kuiolin sja 15-aastaseks saanud.Osakonnas tuli ppida orelit,ldklaverit, solfed ot, har

mooniat, koorijuhtimist.Muusika ppimise aeg UI-slanges kokku Maardu Keskkoolis ja hiljem k rgkoolisk imise ajaga ( ppisin Tallinna Pedagoogilises Instituudis raamatukogundust jabibliograafiat). Tallinnastelasime 22 km kaugusel,s itmist oli h sti palju jaaega tuli osata planeerida, etj uaks k ik asjad tehtud japitud. M letan, et tihti

kirjutasin siti n itekskirjandeid v i tegin matemaatika lesandeid (matemaatika oli ks mu lemmikppeaineid).

UI-s olid muusika petajateks Johannes Kappel, VilgoLinask, Mare Orgse, HellaTedder. Oreli petajaks olialgusest peale prof. HugoLepnurm, kes ei pidanudpaljuks petada l nklikumuusika lise hariduseganoori, kellest v is edaspidiloota kiriku t tegijaid.ppisime oreli

registreerimist, koraalim ngu p hit desid jajumalateenistuse muusikalistkujundamist, samal ajal tulipidevalt tegelda p ris n udlike orelipalade ppimisega.Tunnid toimusid tavaliselt

Tallinna Toomkiriku orelil,vahel ka konsistooriumi v ikesel harjutusorelil. Suvitiarmastas professor s itaKuusalu kirikusse, kus siistema pilased j rgem datunnis k isid. Alati polnudk ll tahtmist minna, juhtussedagi, et hiilisin orelitunnistk rvale, kui olin v he harjutanud. Lepnurm oli n udlikpetaja, m nikord v is tapilase p hjalikult l bi noo

mida ja epistlit lugeda. Tematundides sai paaril korralnutta ka, aga teinekord silitas ta j lle pead ja olijulgustav. Ega me r kinudainult muusikast, vaid ldseelust, ta p dis edasi andaoma t ekspidamisi ja arusaamu.Harjutada sain oma kodukiriku J el htme orelil.

ksinda t hjas kirikus harjutamise ajal sai ka ksjagujulgust ja vaprust treenida.M nikord olin seal tugevaikese ajal, teinekord tuli

j lle m da pugeda surnukirstust, mis kitsas kirikueeskojas seisis.ppimise ajal “komandee

riti” mind tihti orelit m ngima mitmele poole le Eesti,kus organisti parasjagu vajaoli. See andis tegelikult heapraktika, sest iga orel on erinev ja nii sain ma nendegatutvuda ja neid proovida.

Hageri kogudusse sattusinnii, et abiellumisega 1971.a.tulin Kohilasse elama.Selleks ajaks olid pingudkirikumuusika osakonnasl petatud. Marta Tori, kes oliHageris juba kaua organist jakoorijuht olnud, oli r musabilise le ja kutsus mindm nikord enda asemel orelitm ngima v i laulukoorisaatma. Juba varsti tegi taettepaneku, et v iksingiorganisti kohustused t iestile v tta. 1972. aasta algu

sest asusin iseseisvalt t le,jaanuaris t itub sellest niisiis 34 aastat. See aeg onv ga kiiresti l inud, ise ka eiusu, et neid aastaid nii paljuon. V ikesed vaheajad olid

seoses laste s nniga. Algulasendas mind vajaduselMarta, hiljem Kersti Tarve jamu oma t tred Riina jaMirjam, kui nad olid jubasuuremaks kasvanud ja muusikat ppinud.Nii kaua vastu pidada onmind aidanud see, et orelim ng pole mulle ainult t ,vaid kutsumus, siseminevajadus, sellest ammutan uutenergiat ja r mu. Vahelharva saan kirikus istuda nii,et ei pea orelit m ngima. Selsuvel k sisin siiski esimestkorda kolmen dalase puhkuse, sest tundsin selle j relet esti vajadust.

Iga jumalateenistus on s ndmus, see v ib olla nii s naliselt kui muusikaliselt ilustervik. Eriti on meelde jnud kaks jumalateenistust,mis kanti le televisioonis.Algul polnud kogemusi egateadmisi, teine kord oli lihtsam. Need oli 1998.a. SuureReede jumalateenistus ja2001.a. j ulu htu jumalateenistus.Tegime petajaga minutiliset psusega ajaproove, sestjumalateenistus pidi mahtuma l hema aja sisse, kuisee tavaliselt kestab. SuureReede jumalateenistus l ksilusasti korda, varasem hirmja pinge kadusid sel momendil, kui n gin retults mpaatset operaatorit.J ulu htu jumalateenistusemuusikalise osa kujundasime nii, et koos oreligam ngisid ka kaks viiulit,kaks trompetit, metsasarv jatuuba. Need hilis htusedharjutamised tuledes raskirikus olid toredad ja t ised, noored asjalikud muusikud Joeliga eesotsas andsidoma parima ja tulemus olioman oline ning huvitav. Selj ulu htul laulis ka meienoortekoor. T nu tele lekandele sai Hageri kiriku j uluhtu teenistusest osa palju

rohkem inimesi kui kirikussemahtus. Oli muidugi suur

vastutustunne, aga mure jaettevalmistust sai tasutudilusa tulemusega.Meelde on j nud mitmedritused 1980-ndate aastate

l pul, kus rahvusliku rkamise laine t i kiriku rahvastm nikord puup sti t is;sellest ajast alates on olnudka palju toredaid laste ritusi.Olude sunnil pidin 12 aastajooksul koguduse segakoorijuhatama, kuigi tunnen, etkoorijuhtimine pole p risminu ala (olen rohkemselline omaette nokitseja jaliiga tagasihoidlik). Tollal olimeil h sti palju laulmisi niioma koguduses kui paljudeskohtades le Eesti. P dsinusinasti koorile sobivaidnoote muretseda, kirjutasinneid k sitsi mber, sestpaljundamisv imalused olidsel ajal nullil hedased, vajadusel t lkisin laule, midaveel eesti keeles olemas polnud. See oli t rohke aeg,aga r me ja kordaminekuidj tkus kuhjaga ja alati olit nulikke kuulajaid.Oreli taga olles on olnudpalju v imalusi n ha ja kuulda ligidalt, kuidas muusikas nnib erinevate koorijuhtide k e all, instrumentaal- v ilaulusolisti esituses. Hagerikirikus on k inud palju k laliskoore, iga ks neist kordumatu ja oman oline. M nelj ulu htul on olnud meeldej vaid hetki, kui viiuldajaEnno Soode, kelle isagi onsamas kirikus koori juhatanud ja orelit m nginud, tulebkeset jumalateenistust kiirustades, v tab oma viiuli,suleb silmad ja m ngib hiirvaikselt kuulavalekogudusele andunult Saint-S nsi.Umbes 15 viimast aastatolen saanud k ik uue aastasaabumised vastu v tta orelitaga, sest meie kirikus peetakse igal vana-aasta htulkell pool 12 aastavahetusevigiiliat. M ned minutid enne s da d on kirik pime javaikne, siis l heb k ik valgeks, uusaastakellad l vadja lauldakse v imsalt kirikuh mni… Tunnen, et sel hetkel on siin, oreli taga justminu ige koht ja kusagilmujal ma ei tahakski olla.

ä

ä

üü

ä

ä

ä

ä ä

ä ü

ä

ü ž

ä

ä

ä

öö ä

ü

ü

ü

öö

ä

ä

ä

ä öö

ä

ü

ä

ä

ä

ää

ü

üü

ä

Ü ü

ü

ä

ä öö

ä

ü

ü

ä

ä

ü

öö

ä

ä ä

ä

ü

ü

ä öö

ä

ü

ä

ä

ü

ää

ü

ä

ü

ä

ä ää

ü

ä

ä

ö

ä

ä ü

öö

ää

ü

ä

ü ä

ü

ä

ä

ü üü

ä ü

ä

öö

ä

ä

ä

ü

ä

ä ü

ü

ä

ää

ä

ä

ü öö

ä

öö

ü

õõ

-

õ -

-

õ -

õ õ

õ-

-

õ-

õ-

õõ -

-

õ

õ õõ

õ --

-õ

õ -

õ

õ-

õ

õ-

õ õ

õ -õ

-

õ

õ

õ -õ

õ õ õõ õ -

-

õ -

-õ

-

õ

-

õ --

-

õ

õ

õõ

õõ

õ

õ -

-

-õ

-

õõ

-

õ

-õ õ -

-

-

õ õ -

õ

-

-

õ õ-

õ

--

õ õ-

õ -õ

õ -õ

õ

õ-

õ-

õõ

õ -

-õ

--

õõ õ -

-

-õ

-

äe

õõ

-õ

õ -

õ -

õ-

õ

Miks just orel? Millal jakus esimest korda orelitm ngisid? Koolid,petajad.

Kuidas sai Sinust Hagerikoguduse organist?Mis onaidanud Sul nii kaua vastupidada praktiliselt ilmapuhkuseta?

Millised s ndmused jaritused sellest ajast on

eriliselt meelde j nud?Lisaks organistit le oledSa juhatanud kogudusesegakoori, kirjutanudpalju noote jne.

ä

ü

ü

ää

öö

õ

R gi pisut Hageri kirikuorelist – kuidas ksteisegahakkama saate? Misr mustab, miskurvastab?

ää

ü

õõ

Orel on v ga keerukaehitusega instrument. Igaorel on unikaalne, tavaliseltehitatud just selle ruumijaoks, kus ta asub. Hagerikiriku orel on s ntees mitmete meistrite t st. P hiosas koosneb see /1851.a./Carl August Tantoni ehitatudorelist. XX sajandi algul onorelimeister GustavTerkmann seda instrumentisuurendanud ja moderniseerinud. Orelil on 2 manuaalija pedaal, 21 registrit, see onmehaanilise traktuuriga, vaidII manuaali registril litus onpneumaatiline. Vilestikkoosneb mitme erinevavalmistaja viledest. Peaaegutervikuna on j nud kasutusse kogu omaaegse Tantonioreli vilestik (seega on needviled le 150 aasta vanad!),XX sajandi algul lisas Terkmann puitvilesid, lisatudmetallviled on Laukhuffisttellitud.Lisaks oreli prospektile,m ngupuldile ja orelikapile,mis asuvad kirikuruumis,vajab orel ka tuuleseadist.L ts asub oreli taga kellatorni all eraldi ruumis, elektriventilaator aga kiriku tornis korrus k rgemal.Kuna orel on rmiselt keeruka ehitusega, on selleparandamiseks tingimata vajalik erialane ettevalmistus.Aastak mneid tagasi ei saanud seda n uet kahjuks t ita,sest orelihooldajaid ja–meistreid, kes seda t dtunneksid, oli lihtsalt v gav he. Oreli rikke korral pidiorganist k igepealt ise p dma probleemi lahendada.Esimesed esmaabinipidjuhuks, kui oreliga ootamatult midagi juhtub, petasmulle selgeks vana orkestri-ja meeskoorijuht PaulPilves. Alati olid mul orelijuures kaasas taskulamp,haamer ja kruvikeeraja.Juhtus, kui m ni vile j ih dma, et tuli jutluse v imuu pikema m ngupausiajal k hku k lgluugist orelisisse ronida, viga les leidaja p da see korda teha.Vahel see nnestus, vahel

mitte. N d, kus juba aastaid hoiab oreli tehniliselseisukorral silma peal orelihooldaja Toomas M ev li,on olukord muutunud paljuparemaks. Selliseid ebameeldivaid llatusi tulebharvem ette ja alati saabToomast kohe informeerida,n u k sida v i teda appipaluda.Oreli viled on praegu rahuldavas seisukorras. Muretteeb aga m ngumehhanisme. traktuur, mis on valmistatud v ga kerge konstruktiooniga ja on praeguseks

halvas seisukorras. II manuaali traktuur on praktiliseltkasutamisk lbmatu, Imanuaali ja pedaali omad onparemas seisus. Praktilisest s v ldingi praegu II manuaali kasutamist, kui v imalik. Orel ei ole praeguenam eriti usaldusv rne,tuleb palju pingutada, etsellel saaks viisaka kvaliteediga m ngida. Kindlastivajab orel kapitaalremonti,see aga n uab suuri rahalisiv ljaminekuid.Niipalju siis oreli tehnilisest

poolest ja muredest seosessellega. Orel on aga eelk igepillide kuningas, terve orkester he m ngija k es.Valitseda kogu seda orkestriton tlemata tore tunne,mulle endale pakuborelim ng suurt r mu jarahuldust. Ehtsal vileorelilm ngimine on elamus omaette, see on looming, elavmuusika. Sama palakorduvalt m ngituna polekunagi t pselt seesama. Igalorelil on oma hing. Ma usun,et paljud elu ilusamad ja levamad hetked on mul olnudjust oreli taga.Orelim ng ei ole f siliseltkerge, k ed-jalad t tavadkogu aeg ja t helepanuv ime peab hea olema. P rastseda, kui olen n iteks j uluhtul m nginud j rjest kaks

poolteisetunnist jumalateenistust, olen nii f siliseltkui vaimselt p ris v sinud.Orelim ng p hinebki healkoordinatsioonil, j lgidatuleb kahte-kolme noodiridakorraga, m ngides m lemak e ja m lema jalaga; s.t.pea peab h sti t tama. Prof.

Lepnurm tles ikka, et egaorelim ngus muud kunstiolegi, kui igel ajal igeltklahvilt s rm v i jalg rav tta. Selles on t esti t eterasees.N d, kus Hageris onmitmel aastal tavaks saanudigal jumalateenistusel muusikat esitada, tuleb seda aeg-ajalt ka organistil teha -otsida v lja sobivad palad,need selgeks harjutada jajumalateenistusel m ngida.Tegelikult meeldib mullejust harjutamise protsess.Uus pala, mida varem polem nginud, v ib esimeselproovimisel tunduda letamatult raskena. Kui harjutada selgemaks k tepartii,saab hiljem pedaali (jalad)juurde lisada. Just seda k te-jalgade koost d ja koordinatsiooni tuleb lihtlabaseltmehaaniliselt treenida,korduvalt ja korduvalt. See,kui hakkad juba muusikatkuulma ja sellest r mutundma, tuleb palju hiljem.Heliloojatest meeldib mulleBachi m ngida, tema muusikas on mingi v ramatu loo

ä

ü

öö

ü

ää

ü

ä

ää

ü

ä

öö

ä

ä

üü

ä

üü

ä

ä ü

ü

üü

üü

ä ä

ü

ü

ä

ä

öö ä

ää

ä

ä

ü ä ä

ü

ä

ä

ä

ä

ü

ä üü

ä öö

ä

ä

ä

ä ä

üü

ä ä

ä

ä

ä

ä

ä öö

ü

ä

ä

üü

ä

ä

ä

ü

ä

ä

öö

ä

ää

-õ -

-

-

-

õõ --

-õ

-

-

-õ

õ -

-õ

õõ

õ

-

-

-

õ õ

-

--

s-

õ

-õ -

-

õ

õ-

õõ

-

-

õ -

õ -õ

-

õ -

õõ

õ õõ õ

õ õ õ

-

õ-

-

-

õõ

--

HAGERI KIRIK Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Hageri koguduse häälekandja 200 , nrdetsember 5 5 4Algus lk.2

Hageri kiriku orel

gika. Kui ks pala selge, eil he see naljalt enam k test“ ra”. Just Bachi m ngidestunnen vahel selgesti, et olennagu t riist muusika loojaja muusika vahel, see muusika voolab l bi minu,kusjuures ma v in eneseolemasolu t iesti unustada.Orelim ng on mulle t ks jahtlasi puhkuseks, enesev l

jenduseks. Hea on tullap rast v sitavat t p evakirikusse, kuulatada m nihetk seda s gavat vaikust,mis on omane ainult t hjalekirikule, ja asuda siisharjutama. Oreli taga kulgebaeg teistsuguse kiirusega,ununeb k lm kirik ja t hik ht, kaks tundi v ibm duda t iesti m rkamatult. Kahju, et seda aegaoreli ja minu jaoks eriti paljuei ole, sest p hit on mul juhoopis raamatukogus.

21 aastat olen Hageris ttanud koos legendaarsekiriku petaja Paul Saarega.Sellest ajast on palju headmeenutada – jumalateenistused, kiriklikud talitused,k latunnid kodudes, kusmeie lauluansambel v gapalju laulmas k is. Paulv ttis mu 1970.-80. aastatelorganistina kaasa ka ingeri-soome kogudusse Petroskois, kus ta oli hooldaja petajaks. Seal olid koguduselalgul v ga kitsad olud, pisikene ruum puup sti rahvastt is, aga laulda nad tahtsid jahea oli neid harmooniumilsaata. Pidin kohanema soome kiriku liturgiaga jasoomekeelsete jumalateenistustega. Olin PedagoogilisesInstituudis veidi soome keeltppinud ja n d sai keele

oskust ka praktikas proovida.Pauli tohutu energia jaettev tlikkus ei lasknud meilkunagi h tta j da, igastt barastki olukorrast, midapikkadel reisidel ikka juhtub, tulime alati v lja.Viimased 12 aastat t tame

koos J ri Vallsaluga. J ril onilus ja v imas lauluh l, misannab jumalateenistustelev ga palju juurde.Arusaamatusi pole meilolnud. petaja ja organistihea koost ja teineteisem istmine on oluline, sestme veame ju n. . htevankrit.Kui mind on mujale m ngima kutsutud, l hen alatihea meelega. Nii nagu polekahte identset vileorelit, onka kiriku petajad erinevadisiksused ja iga kohtumine jakoost annab midagi uut.Neid armsaid petajaid,kellega kokku puutunudolen, on v ga palju, nimesidei j ua nimetada. Paljud onjuba igavikuteele l inud, agaolen t nulik, et v isin neidoma teel kohata ja nad onminusse oma j lje j tnud.N d, kus mu vanem vendja m lemad v imehed onkiriku petajad, on koguduset probleemid meil perekonnas pidevalt jutuaineks,saan kursis olla mitmekoguduse t de ja tegemistega.Palju aastaid, alates selle

loomisest 1967.a., oli mulnn k ia laulmas

Usuteaduse Instituudippekooris, mille t htsus

eesti vaimuliku muusikaelluj misel, ettekandmiselja edasiviimisel n ukogudeajal on hindamatu. Meiekoorijuhtidest on eriti s ravatena meelde j nudJohannes Kappel ja HugoLepnurm, kes elasid jat tasid t elise missioonitundega. P rast m neaastastvaheaega l ksin t navuuuesti laulma KOSK koori(see on koorijuhtide jaorganistide segakoor), kuslisaks meie oma dirigentidele k ib juhatamas ka Jan-J rgen Wasmuth Saksamaalt, oma ala suurentusiast, koorimuusikapropageerija ja edendaja.Tema k e all laulmine onelamus, eriti huvitavad onhisprojektid tema saksa

kooriga.Organistit s olen kokkupuutunud paljude koorijuhtidega ja nende t d alatiaustusega j lginud. Imetlenkoorijuhte, kes suudavadlauljatele mingil s nulsele

tamatul kombel, mitte ainults nade, k te ja miimika abil,vaid kogu oma olemusegaselgeks teha, mida nad neiltootavad. Vaimuliku muusikalaulmisel on minu meelestnii, et kui lauljad ise usuvadseda s numit, mis muusikason, siis j uab see kakuulajateni. Esitus ise eipruugigi olla k ige perfektsem, t htis on siirasratund mine oma s dames

ja vajadus seda edasi anda.

Hageri koguduse muusikatraditsioonid on alati tugevad olnud. Paaril viimaselaastak mnel on lisandunudpalju noori inimesi ja t nusellele on praegu kogudusemuusikaelus head ajad, onErinevaid kollektiive ja tegijaid. Mitmedki noored onsaanud korraliku muusikalise hariduse, suudavad healtasemel vedada kollektiive,mille eesotsas nad on.R mu teeb meie keelpilliansambel, mis on saavutanud t elise professionaalsuse v rreldes selle ajaga,mil nad v ikeste t drukutenaalustasid. Puhkpilliorkesteron tegutsenud le 50 aasta,m ngijate lastest saavad j lleuued m ngijad. On nii vanemaid kui nooremaid lauljaidja v ga tublid koorijuhidSigrid, Merle ja Maarian.J b vaid soovida, et nooredei v siks, et oleks peale kasvamas uusi muusikast huvitatud inimesi ja see ilus tv iks j tkuda.

Ma olen positiivse ellusuhtumisega ja p an asjades ja olukordades n hapigem head kui halba. V gaolulised on mulle kodu,Perekond, e ja vendadepered, kallid laulukaaslased,kristlastest ed-vennad. Peanennast v ga rikkaks, kuim elda l hedasi inimesi –abikaasa, kaks t tart ja poeg,neli lapselast, kaks v imeespoega. On teadminej rjepidevusest – meie sugu

ü

ä ä

ä ä

öö

ä

ä

ä öö

ü ä

ä ä öö ä

ü

ü

ü ü

öö ä ä

öö

öö

ü

ä

ä

ä

ü

ä

üü

ä ää

ä

ä

öö

ü ü

ää

ä

öö

ö ü

ä

ä

öö

ä

ä

ä

ä ä

üü

ä

öö

öö

ä

ä

ää

ä

ää

öö

ä

ä ä

ä

ü

ä

ü

öö

öö

ä

ä

ä

ä ü

ü

ä

ä ü

ü

ä ä

ä

ä

ää

ä

öö

ä

üü

ä

ä

ä

ä

ü

ä

ä

-

õ

-

õ

õ õ-

õ

-

õ

-

õ

-õ -

-

-

-

õ --

õ

-

õ

õ-

õ

-

õ

õ

õ

õ

õõ -

-

-

õ

õ

õ

-

õ -õ

-

-

-

õ -

õ

õõ

õ -

-

--

-

-

õõ --

õ -õ

-

--

õ

--

õ

õ

õ

-

-

Organistina oled Sakoost d teinud paljudeerinevate vaimulike jakoorijuhtidega. Milliseidkogemusi ja muljeid olednendest kokkupuudetestsaanud?

Mida Sa Hageri kogudusemuusikaelust arvad?

Mida oma elus olulisekspead ja v rtustad pealemuusika? Millega veeltegeled?

öö

ää

5 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Hageri koguduse häälekandja 200 , nrdetsember 5 5 HAGERI KIRIKAlgus lk.2

Mai Mänd

v sas oli esimeseks orelim ngijaks ema vanaonu,k ster Hans Jakumberg, kesm ngis 48 aastat J el htmekirikus orelit, siis minu emaAino Leedj rv, kolmandasp lves mina ja neljandas mum lemad t tred, kes ka onorelim ngu ppinud (jubav ikeste t drukutena istusidNad alati orelipingil teineteisel pool mu k rval). Riinappis klaverit ja orelit,

Mirjam viiulit ja l petas kaKirikumuusikakooli.Tuleb osata r mu tundav ikestest asjadest, ka igastavalises p evas on kindlastimidagi head. Osata ollat nulik, n iteks tervise eest,sest olen p ris palju haigeolnud ja tean, et head tervistei saa v tta enesestm istetava asjana. Oluline onm rgata kaasinimest, mitteelada nagu silmaklappidega.T htis on j da alatiiseendaks, s ltumatahetkepoliitikast v i muudestm jutustest.Minu jaoks t hendab Jumaleelk ige armastust. Sedaarmastust, mida meile niirikkalikult kingitakse, saameju pidevalt jagada mbritsevatele inimestele, seejuuresmitte ise vaeseks j des,

vaid ha rikkamaks saades.Kui suhe Jumalaga ja kaasinimestega on korras, siisk ik muu tuleb iseenesest –r m t st, r m ka kohustustest, sest hullem, kuihtki kohustust polekski.

Muusika pole elus mu ainuke eriala olnud, aastak mneid olen raamatukogundusealal t tanud. Kohe pealek rgkooli l petamist mulleRapla rajoonis erialast t dideoloogilistel p hjustel eiv imaldatud, sest oli t iestim eldamatu, et raamatukogus t tav inimene onseotud kirikut ga. Sellesthoolimata sain v ga heat koha Tallinnas. Viimased13 aastat t tan KohilaG mnaasiumi raamatukogus. Laste hulgas on heat tada, see hoiab ka ennastseesmiselt noorena.Hobid: lugemine (armastanv ga luuletusi lugeda); k sit , mida nooremalt teginpalju, n d v hem; ristsnade lahendamine; aiat ;jalgrattas it. Puhkuseks jal gastumiseks vajanenamasti ksindust, eritiloodust ja metsa. Aga paljuuut energiat saan ka lastelastega tegeldes. Armastank ia headel kontsertidel, sest

t elise muusikaelamuse v ibsaada just sel hetkel vahetults ndiva elava muusikakuulamisel.Olen nnelik inimene, sestsaan oma igap evat stegelda nende asjadega, mismulle meeldivad – raamatudja muusika.Mulle v ga meeldib m tehiina rahvatarkusest: n non see, kui sul on midagiteha, kedagi armastada,millelegi loota.

J uluaeg on kindlastioodatud r mup ha.Kohustusi on rohkem kuimuul ajal, aga need ei tundukoormana, sest j ulus numikuulutamine muusika kauduon ju suur r m. Jagatudr m on alati mitmekordner m. Ma usun, et j tkubaega k igeks –j ulujumalateenistustel orelim ngimiseks, koorislaulmiseks, k laliskooridekuulamiseks, kontsertidel jaj ulupuudel k imiseks, omaperega olemiseks ja t tardeperede jaoks. J uluaeg eikesta kaua, aga soovin, et

j ulur mu, j uluvalgust jas damesoojust j tkuks meilek igile kogu aastaks –j ulus num ei aegu kunagi!

Olen t nulik omavanematele, et nad omal ajaljuhatasid mind muusikajuurde, ma ise poleks v ib-olla sellist valikut teinudki.T nan Hageri kogudust, kesmind noore inimesena siinomaks v ttis ja kellega kooson olnud hea tulla l bi k iginende aastate, l bikurvemate ja r msates ndmuste. Hea on m elda,et kirikus ei esineta, vaidteenitakse Jumalat. Kui igalp hap eval k lav orelim ngon peale mu enda veelkedagi r mustanud, siist nagem selle eest heskoosJumalat.Soovin iga hele kaunist jar muk llast j uluaega ningnnistatud uut aastat!

õ -

õ

õõ

õ

õõ

õ

õõ

õ õ -

õõ

õ

õ

-

-

õõõ õõ -

--

õ õ

õõõ -

-

-

õ-

õõõ

-

õ õ

õ

õõ

õõõ

õ õ

õõõõõõ

õõ

õ

õ

õ õõ õ

õõ õ

õ

õõ

õõõ

õ

õõ

õõ õõ

Intervjueeris

ä

ö

ä ä

ä

ü

ä

ä ü

ä

ä

ä ä

ä

ä

ä ää

ä

ü

ää

ü

öö

ü

ü

öö

öö

ä

öö

öö

ä

öö

öö

ü

öö

ä ä

öö

üü ä

öö

ü

ä

ü

ä öö

ä

ü

ä

ä

ü

ä

ü

ü ä

ä

ä

ä

ä

ü

ü ä ä

ä ü

ü

ü

J uluaeg – kas see on Sinujaoks oodatud r mup hav i kohustuste koorem?

On Sul midagi veels damel?

õõõ

õ

Aivi Maasalu

ü

ü

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Hageri koguduse häälekandja 200 , nrdetsember 5 5 6HAGERI KIRIK

T tar Riina Ots:

T tar Mirjam Tiitus:

ü

ü

Oleme Mirjamiga emak rval orelikapis leskasvanud. V hemalt jutluseajaks pugesime ikka sinnasooja. Meie jaoks oli seeprivileeg t iesti enesestm istetav. Alles hiljemkuulsin, kui kadedad olidteised lapsed meie peale.Aga eks me v isime omasahkerdamise ja jutustamisega emale k ll parajakst liks olla. Kiriku remondiajal 1986 l huti orelipuldilkapp mbert ra, kuid nneks olime me selleks ajaksjuba suureks kasvanud.See, et ma ldse selle pealetulin, et minagi v iksinorelit m ngida, on arvatavasti ema „s ”. Tema omaeeskujuga n itas, et see on

v imalik. Normaalselinimesel tekiks loomulikultsuur aukartus pillide kuninga ees, nii et ei julge h stiorelipingilegi istuda. Minujaoks oli see aga juba h stituttav paik.

Mai on olnud Hagerikoguduse organist koguminu eluaja. Et ema igalp hap eval oreli taha istus,oli lahutamatu ja v galoomulik osa meie pereelust. Samamoodi iseenesestm istetav oli minu jaokssee, et ma hakkasin algulomal k el ja hiljem Kirikumuusikakoolis orelitppima. Ema ja vanaema

eeskuju oli kindlasti silmeees, aga mingit sundust v i

suunamist k ll ei olnud,pigem oli see enda suursoov. Ma ei osanud ju ietiklaveritki m ngida, kui jubapusisin orelil pedaaligamatusekoraale m ngida(need tundusid lihtsamad)...Mai puhul tuleb esile t statema suurt kohusetundlikkust - ta l heb kasv ihaigena v lja, aga kui ta onlubanud kohal olla, siis ta altei vea.

õ

-õ

õ-

õõ -

õ-

õ

-

-õ

-

õ

õ

õ

õ-

õ

ü

ä

ä

ü

ü

ü ä

ü

ä

üü

ä

ä

ä

ü ä

ä

ä

ü

ä

ä

ä

ä

Õpetaja J ri Vallsalu:ü

Mai on minule v ga olulineja t htis kaast line. Olensiiralt imetlenud tema annetja ustavust oma ametis.K ike seda kroonib temaleplikkus ja s bralikkus.Seda ilusat osa on ta tahtnudja suutnud edasi anda ka

oma organistidest t tardele.Toomas Paul on kunagikasutanud jumalateenistuselpetaja ja organisti lesan

netest r kides v rdlustomaaegses laevastikusadmirali ja kontraadmiralirolliga. Siis, kui ei olnudveel laevastikus laevadevahelist raadiosidet, pidiadmiral laevastiku eesotsasja kontraadmiral viimasellaeval suutma teineteisem tteid ja plaane taibata, etlaevastik tervikuna oleks kakeerulistes olukordadesjuhitav. Nii on ka petaja jaorganisti koost l suuremt htsus, kui ainult oma trategemine. Oleme olnud

Maiga selliseks koost ksv imelised ja seer mustab.

ä

ä öö

ü

ü

ää

öö

ä öö

ä

ööõõ

õ -õ

õ

õ

õõõ

Algus lk.2

Teised Maist...

7 detsember 5 5Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Hageri koguduse häälekandja 200 , nr HAGERI KIRIKKULDLEER 2005

SUVELEER 2005

SÜGISLEER 2005

TEATED

Jumalateenistused Hageris

Jumalateenistused Sakus

pühapäeviti algusega kell 12.00*

pühapäeviti algusega kell 16.00*

toimuvad Hagerisiga kuu teisel ja neljandal pühapäeval

algusega kell 11.45. Alustame kirikus ja seejärel töökogudusemajas.

Koguduse info Kairi Pruulilt (tel:5248396)

Koguduse info Anne Maasalult (tel:48 97381)

Koguduse info SigridPõld’ilt (tel:52 14339)

Koguduse info Joel Otsalt (tel.56622896)

Iga kuu kolmandal pühapäeval 10.30 kuulutuse tundkirikus

*alates

Mihklipäevast

toimuvad reedeõhtuti, täpsem info KätlinBarz`ilt

(Tel:56645672)

Pühapäevakoolit

Noortetunnid

,

,

,

,

M

unnid

keelpilliansambel

segakoor

kammerkoor “Lambertus”

puhkpilliorkester

uusikakollektiividesse oodatakse rõõmsalt kaasalööma!

EELK Hageri Lambertuse kogudusRegistr. nr: 80209464A/a 10802003930006

Koguduse kantselei:Tel. (048) 36-121

:õpetaja: 56 453660

internet ,www.eelk.ee/hageri ,hageri@eelk.ee

Infolehevad

.F Jüri Vallsalu, Sigrid Põld; Arne Mänd, Juhan Põld

“Hageri Kirik” koostajad ootavad ettepanekuid jakaastööd järgmise lehenumbri valmistamiseks. Samas täna

kõiki, kes käesoleva numbri valmimisele kaasa aitasidotograafid:

Ajalehe koostasid: Aivi Maasalu ja Juhan Põld.Trükkimisetöö OÜ ERKOTRÜKK

EELK Kirikukogu otsusega on

Kuu sissetulek: Liikmeannetus aastas:1000.- 120.-2000.- 240.-5000.- 600.-8000.- 960.-

* Igaaastane liikmeannetus on koguduse liikme kohustus omakoguduse ees

* Liikmeannetust on võimalik tasuda ka osade kaupa

* Liikmeannetust on võimalik tasuda sularahas kogudusekantseleis või pangaülekandega koguduse pangaarvele

ularahaga tasumise puhul saab inimene sellekohase kviitungi

* Koguduse pangaarve: Eesti Ühispank, a/a 10802003930006

* Pangas on võimalik teha vastav leping, et pank ise kannabliikmeannetuse kokkulepitud sagedusega kogudusele üle

* Ülekandele tuleb märkida, kelle eest ja mis perioodi eestliikmeannetus tehakse.

* Liikmeannetuselt on võimalik saada järgmisel aastalmaksuametilt tulumaksu osa tagasi. Kasutage seda võimalust

* Vajaduse korral annab kogudus sellekohase tõendi.

soovitav igaaastaneLIIKMEANNETUS 1% INIMESE SISSETULEKUST

Koguduse juhatus tänab kõiki, kes on oma annetusega

kogudust toetanud.

Näidis:

.

.S

.

.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Hageri koguduse häälekandja 200 , nrdetsember 5 5 8HAGERI KIRIK

JUMALATEENISTUSED

12.00 Jõulupüha perejumalateenistus

16.00 Jõulupüha jumalateenistus, armulaud, Sakus

18.00 Noorte korraldatav jõulumissa kirikus

18.00 Vana-Aasta jumalateenistus, armulaud23.30 Aastavahetuse vesper

12.00 Jumalateenistus, armulaud.13.30 Kuulutusetund – jõulupuu kogudusemajas

16.00 Jumalateenistus Sakus

12.00 Kolmekuningapäeva jumalateenistus.Laulab Salme kultuuripalee naisansambel.

25.detsember, Pühapäev, I Jõulupüha

26.detsember, E , II Jõulupüha

31.detsember, L , Vana-Aasta

ANNO DOMINI 2006

1.jaanuar, Pühapäev, Uus-Aasta

6.jaanuar, R, Kolmekuningapäev

Kaasa teenib koguduse keelpilliansambel

smaspäev

aupäev

LEERIKURSUSED

Kevad-suvine

Sügisleer

RAAMATUKOGU

Raamatukogu on avatud iga kuu 2. ja 4. pühapäeval ennejumalateenistust kella 10 – 11.45.

leerikursus algab igal aastal 1. laupäeval pealeÜlestõusmispühi. Järgmine leerikursus algab seega 22.aprillil

2006.a. Tunnid on laupäeviti kella 10-12 Hageri kogudusemajas.See leerikursus on mõeldud ennekõike koolinoortele. Leeripäev on

juulikuu 1. Pühapäeval, seekord siis 2. juulil 2006.a.

algab igal aastal septembri 1. laupäeval ja kestabnovembri alguseni. Tunnid on laupäeviti kella 10-12 Hageri

kogudusemajas. Leerikursusele kutsume ka neid, kes arvavad, etnende õige leeriaeg on möödas.

Järgmine sügisene leerikursus algab seega 02.septembril 2006.a.Leeripäev on 05. novembril 2006.a.

Kogudusemajas olevast koguduse raamatukogust on võimaliklaenutada kristliku sisuga raamatuid alates 1997.aastast. Mõtte

algataja ja tubli eestvedaja on raamatukoguhoidja Aivi Maasalu.