Hind 0,32€ Nr 195 HALINGA VALLA TEATAJA aprill 2014 www.halingavald.ee

Emadepäev on ristikoguduse tänupüha Jumalale tema ar-mastuse eest. Sel päeval me mõtleme ema armastusele.

Kas ei ole ema süda Kristuse armastusest süüdatud tuli meie kõigi elus? Kas ei ole ema süda Jumala armastuse peegeldus ja edasikandja?Jumal kasutab ema südant oma armastuse tööriistana. Kum-maline on see, et me ei oska mõista ja hinnata Jumala armastust ja nende armastust, keda Jumala on meile kinkinud. Me oleme nagu pime inimene, kes istub nurka kõige ilusamal ajal. Ta ei näe ega märka midagi ilusat enese ümber. Kas ei ole selles sa-geli meiegi elu ja õnne põhiviga. Me rändame elust läbi tõelise õnnistuseta. Õige tänunutunde puudumine on meie silmad pimedaks teinud. Seetõttu on oluline, et Õnnistegija tuleks meiega argiellu ja teeks meiega nii nagu ta tegi kord pimeda Bartimeusiga Jeeriko tee ääres. Jeesus kinkis pimedale kerjusele

silmanägemise, mis tähendas temale uue elu algust. Emadepäe-val on Õnnistegija käsi asetatud ka meie vaimusilmadele. See käsi on seal, et me võiksime näha ja paremini mõista neid, keda on Jumala armastus meile kinkinud. Emadepäeva kuulutus ta-hab meile öelda: armastagem enne kui on liiga hilja! Päevad ja võimalused kaovad kiiresti me elust. Liiga hilja taipame, et oma isekuses ja mõtlematuses oleme läinud kui pimedad möö-da Jumala ja inimese armastusest. Me unustame, et Jumal on meil elu kinkinud ainulaadseks ja kordumatuks võimaluseks: armastuseks, teenimiseks ja tänamiseks. Täna saame kanda kõik oma vead ja puudused, eelkõige armastamatuse Jumala ette ja paluda, et Tema teeks meiega sama mida ta tegi pimeda Bartimeusega. Jeesus tuleb ja paneb oma käed sinu ja minugi silmadele ja südamele, ning ütleb: „Vaata neid, kes on sind ar-mastanud ning ootavad sinu vastuarmastust.“ Maine elu on nii

lõpmata üürike, et me ei tohiks seda elada valesti. Kasutame neid päevi, mis tagasipöördumatult meie käest kaovad. Kasuta-me neid päevi, teenimiseks, armastamiseks ja ohvri toomiseks. Selles on ema armastuse salaldus, et Jumal tema kaudu kingib meile elu ja kannab hoolt, et see armastus ja ustavus näitaks teed valgusele. Emadepäeva kuulutus on: „Armastagem Juma-lat ja armastagem neid, kes meile on antud. Me ei tohi unusta-da, et me oleme siin ainult viivuks. Jumal ise uuendagu meie südamed oma armu läbi ja pühitsuse läbi Jeesuses Kristuses, et võiksime armastusega ümbritseda kõiki, keda Jumal on meile andnud.“ Õnnistatud emadepäeva kõigile!

Aino Piibeleht, ema, vanaema ja vanavanaema

Halinga Vallavalitsus müüb avalikul kirjalikul enampakkumiselMETSAMAA:Halinga vallas Tühjasma külas asuv Spiilbergi kinnistu, registriosa nr 3250806, katastritunnus 18803:003:0091; pindala 9,58 ha, sihtotstarve maatulundusmaa, alghinnaga 23 100 (kakskümmend kolm tuhat ükssada) eurot. Kinnistule on koostatud 12.06.2013.a metsamajandamiskava. Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitab osaleja 21. mai 2014.a kella 14.00 Halinga Vallavalitsusele aadressil Uus 53, Pärnu-Jaagupi alev 87201 Pärnu maakond, kinnises ümbrikus pakkumuse, millele on märgitud objekti nimetus ja asukoht.Pakkumine peab sisaldama:1. täielikke andmeid pakkuja kohta (füüsilise isiku puhul nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht ja aadress; juriidilise isiku puhul nimi, registrikood ja asukoht) ja kontaktisiku sidevahendi numbrit;2. nõusolekut müüdava vara ostmiseks enampakkumisel kehtestatud tingimustel;3. dokumenti osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta;4. sõnade ja numbritega kirjutatud arvulist pakkumissummat;5. pakkumise tegemise kuupäeva, esitaja allkirja, esindaja puhul volikirja;6. tõendit maksuvõlgnevuste puudumise kohta.Enne kirjaliku enampakkumist on osalejal soovitav müüdava kinnistuga looduses.Enampakkumisest osavõtutasu suurus on 1% alghinnast, kuid mitte suurem kui 190 eurot. Tagatisraha suurus on 5% alghinnast. Osavõtutasu ning tagatisraha tuleb tasuda Halinga Vallavalitsuse a/a-le SEB EE441010902014162006 või Swedbank EE622200221051203004, selgitusse märkida objekti nimetus ning eraldi märkida osavõtutasu ja tagatisraha suurused.Enampakkumise avamine toimub 21. mail 2014.a algusega kell 14.15 vallamaja saalis aadressil Uus 53, Pärnu-Jaagupi alev. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumiste esitajad ja nende esindajad.Enampakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping ühe kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates. Ostu summa tasumine toimub läbi notari deposiidi. Tehinguväärtusest sõltuva notari tasu, deposiiditasu ja riigilõivud tasub ostja.Täpsem enampakkumise informatsioon www.halingavald.ee ja tel 5344 0929

2 Valla Teataja

EUROOPA PARLAMENDI VALIMISED 25. MAI 2014

Valimisjaoskond nr 3 asub Vaheka seltsimajas

Ühtne miinimumpension Euroopas on õiglane

Registreeritud kandidaadid Euroopa Parlamendi valimisteks

Maikuu viimasel pühapäeval valib Eesti Euroopa Parlamenti

Uus töötajate register kindlustab maksude tasumise

Pärnu-Jaagupi kalmistu ootab talgulisi

Tähelepanu Roodi küla, Kuninga küla, Vahenurme küla, Een-se küla, Mäeküla küla, Maima küla, Pitsalu küla, Sepaküla küla, Kablima küla, Sõõrike küla, Helenurme küla, Vee küla,

Vakalepa küla, Naartse küla ja Pereküla elanikud!Valimisjaoskond nr 3 asub Vaheka seltsimajas Vahenurme külas.

Euroopalik heaoluühiskond on palju Eesti tööinimesi võõrsile meelitanud. Inimeste lahkumise asemel peaks heaolu jõudma hoopis Eestisse. Ei saa leppida olukorraga, kus me oleme kallis riik, aga inimesed on vaesed. Meie maksusüsteem võtab roh-kem makse väikest tulu teeniva-telt inimestelt ja teeb suuri kingitusi kõige jõukamatele. Paljud inimesed lahkuvad ka mõeldes pensionile. Eestis ei saa väikest palka teeniv inimene ühe tööaasta eest tervet pensioniaastat. Põhjanaabrite juures Soomes on madalaim pension 540 eurot, Rootsis pea 900 eurot.

Meie tööinimesed lahkuvad teistesse riikidesse ja seega on pensionisüsteem raskuste ees. Raskuste ees on kogu riik, kui me ei võta Euroopast üle euroopalikku tööpoliitikat ja inimeste kaitset.Euroopa Liiduga liitumine on andnud meie inimestele võima-luse vabalt valida riiki, kus töötada soovitakse. Tuhandetest Eesti tööinimestest on saanud mõne teise Euroopa Liidu riigi maksumaksjad. Eesti on need inimesed koolitanud, teinud ku-lutusi ja seejärel kaotanud. Inimestele ei saa seda pahaks pan-na, vaid viie aastase töö eest Soomes saab tulevikus kõrgemat pensioni kui miinimumpalga eest töötatud neljakümne aasta eest Eestis.Aga Eestist ei lähe vaid inimesed, kes siin tööd ei leia või saak-sid nii väikest palka, et selle eest ei suudaks oma peret toita. Eriti hinnas on Eesti arstid ja teised meditsiinitöötajad. Neist on meil endilgi puudus. Samas, koolita neid palju tahad, ikka

pakuvad Soome või Inglismaa paremaid tingimusi.Euroopa Liidu üks põhimõte on suurendada heaolu kogu ühenduses. Seega olukord, kus vaesemad riigid koolitavad jõu-kamatele tööjõudu, loob ebavõrdsust. Seda aitaks leevendada vaid ühine vastutus pensionide maksmise ees läbi ühtse Euroo-pa miinimumpensioni. Seni on Eesti Euroopast abi saanud kiirteede ehitamiseks ja koolimajade remondiks, toetatud on ka meie põllumehi. Järg-mine samm saab olla euroopalik solidaarsus, mis annaks meile kindluse ka selles osas, et Eestis töötatud aastate eest saab vana-duses teiste eurooplastega võrreldavat pensioni.

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei101) Valev KaldSotsiaaldemokraatlik Erakond102) Marju Lauristin103) Ivari Padar104) Jevgeni Ossinovski105) Marianne Mikko106) Natalja Kitam107) Hannes Hanso108) Liina Raud109) Eiki Nestor110) Abdul Hamid Turay111) Urve Palo112) Randel Länts113) Toomas AlataluErakond Eestimaa Rohelised114) Marko Kaasik115) Kai Künnis-Beres116) Darja Vorontsova117) Imbi PajuErakond Isamaa ja Res Publica Liit118) Tunne-Väldo Kelam119) Ene Ergma

120) Marko Mihkelson121) Anvar Samost122) Eerik-Niiles Kross123) Yoko Alender124) Mihhail Lotman125) Liisa-Ly Pakosta126) Tõnis Palts127) Tarmo Kruusimäe128) Linda Eichler129) Mart NuttEesti Keskerakond130) Edgar Savisaar131) Jüri Ratas132) Mihhail Stalnuhhin133) Kadri Simson134) Enn Eesmaa135) Aadu Must136) Priit Toobal137) Aivar Riisalu138) Kerstin-Oudekki Loone139) Mailis Reps140) Ester Tuiksoo141) Yana Toom

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond142) Martin Helme143) Mart Helme144) Henn Põlluaas145) Leili Utno146) Jaak Madison147) Andres Lillemäe148) Marika Pähklemäe149) Heldur Paulson150) Anti Poolamets151) Merry Aart152) Kaarel Jaak Roosaare153) Paul TammertEesti Reformierakond154) Andrus Ansip155) Kaja Kallas156) Urmas Paet157) Igor Gräzin158) Jürgen Ligi159) Laine Randjärv160) Vilja Savisaar-Toomast161) Rait Maruste162) Urve Tiidus163) Aivar Sõerd164) Margus Hanson165) Arto Aas

Eesti Iseseisvuspartei166) Vello Leito167) Hardo Aasmäe168) Juku-Kalle Raid169) Merle Jääger170) Sven Sildnik171) Emil Rutiku172) Õie-Mari AasmäeÜksikkandidaadid173) Imre Mürk174) Kristiina Ojuland175) Krista Mulenok176) Roman Ubakivi177) Taira Aasa178) Dmitri Silber179) Olga Sõtnik180) Jevgeni Krištafovitš181) Lance Gareth Edward Boxall182) Rene Kuulmann183) Indrek Tarand184) Tanel Talve185) Svetlana Ivnitskaja186) Andres Inn187) Silver Meikar188) Joeri Wiersma

Euroopa Parlamendi valimised toimuvad Eestis 25. mail. Kümme aastat Euroopa Liitu kuulnud Eesti kodanikud valivad kolmandat korda need kuus saadikut, kes järgneval viiel aastal Eesti sõnumi Euroopasse viivad. Euroopa Parlamendi valimiste suurim muutus võrreldes viie aasta taguse ajaga on avatud nimekirjade taaskasutuselevõtt. Teisisõnu, valija annab hääle talle meelepärasele kandidaadi-le. Kui kandidaadi erakond kogub üldkokkuvõttes samuti nii palju hääli, et nad saavad oma esindaja Euroopasse läkitada, saab mandaadi just see kandidaat, kes kogus kõige enam hääli. Vahet ei ole, kas ta on asetatud partei siseselt nimekirjas esime-sele või 12. positsioonile. Palju on tuntud huvi ka selle vastu, mis saab siis, kui enim hääli kogunud kandidaat loobub oma kohast – kas siis lähevad hääled kaotsi? Lühike vastus on, et ei lähe, sest mandaadi saab sellest nimekirjast häälte arvult järgmine kandidaat. Üksikkandidaadid on Euroopa Parlamendi valimistel justkui ühe kandidaadiga erakonnad, kes võistlevad hääle eest kõr-vu erakondadega. Näiteks võiks tuua 2009. aasta valimised, kus Indrek Tarand oleks võinud häälte arvu järgi veel teisegi mandaadi saada, kuid üksikkandidaadina ei olnud tal mõista-gi võimalik kedagi kaasa võtta. Samuti ei saa üksikkandidaat endale määrata asendusliiget. Kui üksikkandidaat loobub, saab koha esimesena mandaadist ilma jäänud erakond või üksikkandidaat.

Hääletada saavad Euroopa Parlamendi valimistel Eesti kodani-kud ja ka kõik Eestis elavad teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud. Euroopa Parlamendi valimised toimuvad maikuu viimasel pü-hapäeval. Võrreldes eelmiste kordadega on valimispäev nihu-tatud varasemaks. Hääletaja jaoks on see mugavam, puhkused ei ole veel alanud, töine ja asine mõtteviis paneb tegutsema ja kaasa mõtlema. Neile, kes aga siiski valimiste pühapäeval jaoskonda min-na ei saa, on pakkuda mitmeid teisi võimalusi oma eelistuse väljendamiseks. Kümme päeva enne valmispäeva ehk 15. maist algab elekt-rooniline hääletamine, mis kestab 21. maini. Samal ajal saab juba oma hääle anda ka jaoskondades – 15.-18. maini toimub hääletamine maakonnakeskustes ning 19.-21. maini on avatud kõik jaoskonnad. Valimispäeval saab hääletada vaid oma jaos-konnas ning hääletamiskasti tellida ka koju. Euroopa Liit oma 28 liikmesriigiga on kirju organisatsioon. Kui Eestis saab kandideerida alates 21-eluaastast, siis näiteks Austrias ja Prantsusmaal tohib kandideerida 18-aastane, Itaa-lias ja Kreekas alles 25-aastane EL-i kodanik. Eestis valimis-künnis puudub, kuid pooltes EL-i riikides on see olemas, jäädes 1,8% ja 5% vahele. Belgias, Kreekas, Küprosel ja Luksemburgis on hääletamine kohustuslik. Ja isegi valimispäevad on erinev – hollandlased ja ühendkuningriigi elanikud saavad oma valiku teha juba 22. mail. Meie valimispäev on pühapäev, 25. mai!

Töötaja tuleb alates 1. juulist maksuameti e-keskkonnas regist-reerida juba enne esimest tööpäeva. Inimene saab ka ise jälgi-da, kas tema pealt on maksud tasutud. Esimene põhiline uuendus on see, et uue süsteemi rakendumi-sel tuleb töötamise andmed esitada enne töö alustamist. Praegu on selleks aega seitse kalendripäeva. Kõiki registreerimistoiminguid saab edaspidi teha maksu- ja tolliameti e-keskkonnas. Teine oluline uuendus on see, et registreerida tuleb kõikide tööd tegevate füüsiliste isikute töötamised, kelle suhtes kehtib Eesti maksukohustus, olenemata lepinguvormist.Süsteem on seotud laiemalt sotsiaalkindlustussüsteemiga, et vähendada seda, et tuleks esitada andmeid topelt: ühelt poolt siis maksuhaldurile ja teiselt poolt näiteks haigekassale. Luuak-se selline ühtne üleriigiline register, kuhu töötamise andmed kogutakse.Nii saavad teised asutused, kes töötamise andmeid oma toi-mingute tegemiseks vajavad, need ühest kohast kätte.2013. aastal hinnati ümbrikupalga osakaaluks Eestis 12 prot-senti ning laekumata tulusid riigieelarvesse 146 miljonit eurot. Ehitussektoris on musta tööjõu kasutamist üle 20%. Uus tööta-jate register aitab ümbrikupalgaga võidelda.Praegu on tihti nii, et kui maksuhaldur viib töökohas läbi kont-rolli, siis väga sageli kuuleb väidet “olen esimest päeva tööl”. Kui tööandjal tekib kohustus enne inimese tööle asumist vor-mistus ja registreering ära teha, siis ei saa öelda, et olen esimest päeva tööl.Töötajal peaks olema uuest süsteemist kasu, kuna tal tekib kindlus, et sotsiaalsed tagatised on olemas.Kui praegu läheb inimene tööle, siis võib tööandja talle lubada, et ta vormistatakse korrektselt tööle, aga tegelikult seda ei tehta. Uue süsteemi järgi on töötajal endal päris hea võimalus oma töötamise seaduslikkust kontrollida ehk siis ta saab registrist kohe oma andmeid vaadata: kas ta töötamine on registreeritud, maksud deklareeritud ja tasutud.

Laupäeval, 3. mail 2014.a. ootame kõiki häid inimesi „Teeme ära 2014“ raames Pärnu-Jaagupi kalmistu heakorra talgutele. Riisume lehti, korjame oksi, korrastame vabadussamba.Palume kaasa võtta oma reha, kindad, võimalusel aiakäru. Talgulistele pakume talgusuppi, tänukirja, ilusa ilma ja hea seltskonna.Kogunemine kalmistul Vabadussõja ausamba juures kell 9.50.Täiendavat infot saab Mati Rosensteinilt, tel. 5109320 või e-postilt: info@halingaturvakodu.ee

Alo HeinsaluVabariigi Valimiskomisjoni esimees

Kadri SimsonPärnumaa saadik Riigikogus

Refereerinud Riini ÕigeVallasekretärriini.o@halingavald.ee

Valla Teataja 3

Talvised teeolud on selja taga ja unustatud. Ees on suvi, puh-kusteperiood, vabadus, rohkem liikumisi ja kohtumisi sõp-radega. Teeolud on oluliselt paremaks muutunud ja autosõit sujuvam. Tänapäeva inimesena tean, et püüdes palju teha ja mitmele poole jõuda, kaasneb sellega paratamatult liigne kii-rustamine. Kes meist ei oleks hommikul kiirustanud lapsi kooli ja lasteaeda viia, et ka ise õigel ajal tööle jõuda. Ometi hoolime kõik ju autoroolis olles oma tagaistmel olevast lapsest samapal-ju, kui ükskõik kus mujal. Kummaline on, et kiiruseületamisest tulenevad riskid ei tundu siiski piisavalt reaalsed, et mõelda: mis siis, kui ... ja vähendada kiirust.21. aprillil algab Maanteeameti kampaania „Piirkiirusel on põhjus!“ Tänases ruttavas elutempos tuleb osata võtta aeg maha, nautida hetke ning mõelda rohkem hoolimisele. Liik-luses osaledes ei ole me autokeresse varjunud anonüümsed isikud, vaid ikka seesama tubli ja meeldiv Mari või Jaan. Ka liikluses tuleb üksteisega suhelda, et edukalt hakkama saada. Hea autojuht ei pruugi olla see, kellel on rohkem kogemusi, vaid see, kes heatahtlikumalt suhtleb liikluses teiste teelistega, on arvestav ning hooliv. Kiiruskäitumise uuringute tulemused Eelmisel aastal läbiviidud kiiruskäitumise küsitlusuuringu järgi on ikka veel suur nende juhtide arv (71%), kes arvavad, et kiiruse ületamine kuni 10 km/h on üldiselt aktsepteeritav. Juhid ületavad piirkiirust sageli ja seda ei peeta oluliseks rikku-miseks. Keskmiselt võib öelda, et vastusõitnud 100-st sõidukist 72 ületavad kiirust 1-10 km/h, 10 juhti veel enam kui 10 km/h võrra. Ometigi enamus juhtidest teab, et liiga kiire sõit on joo-bes juhtimise kõrval üks peamiseks liiklusõnnetusi põhjusta-vaks faktoriks. Müüt nr 1. Kiiruse ületamine kuni 10 km/h annab juurde olulise ajavõiduAutojuhil, kes ületab maanteel piirkiirust, suureneb vajadus teha möödasõite eesliikuvatest sõidukitest, kiirendades ja aeglustades, otsides võimalusi möödasõiduks. Reaalsuses on möödasõidu sooritamiseks kiirused suured ja vastutuleva auto eest põikavad juhid autode kolonni vahele tagasi. Pikivahed maanteedel on pigem lühikesed ning tagasireastuv autojuht lü-hendab pikivahesid veelgi. Paraku on enamus Eesti teid mõle-mas suunas ühe sõidureaga ja ohutuks möödasõiduks sobivaid pikalt ettepoole nähtavaid teelõike (ligikaudu 1,5 km) on väga vähe. Möödasõitev autojuht ei taha halba, ent sel moel mööda-sõite sooritades tekib ohtlik olukord kõigi teiste kaasliiklejate jaoks. Üks kurvemaid õnnetusi toimus möödunud aasta detsembris

Ida-Virumaal, kus autojuht möödasõitu tehes ja tagasi reastu-des riivas auto taganurgaga sõiduautot, millest ta möödumas oli. Sellest löögist kaotas juhitavuse auto, millest mööda sõideti ja põrkas kokku vastutuleva veoautoga. Õnnetuse tagajärjel hukkus kaks täiskasvanut ja üks laps, veel üks täiskasvanu ja laps viidi haiglasse. Sajakilomeetrisel distantsil on kiirust ületades maksimaalne ajavõit vaid 5-6 minutit. Kas me mõtleme seda pisikest ajasääs-tu taga ajades, mis võib olla nende võidetud mõne minuti väär-tus? Aga kui see on võtnud meie enda, meie lapse või kellegi teise elu või tervise? Oluliselt pingevabam on sujuv sõit, lisaks on see ka auto- ja kütusekulusid arvestades säästlikum. Kui tihti küsid endalt autorivis sõites, kuhu sul kiire on? Tähtis on ju, et sa kohale jõuad. Müüt nr 2 Kiiruse ületamine kuni 10 km/h ei kätke eriliselt suuremat ohtuKui autojuht märkab takistust kiirusel 90 km/h, siis ainuüksi ühesekundilise reageerimisaja jooksul läbib auto juba 25 meet-rit, alles siis suudab juht hakata tegutsema ja auto peatub alles 70-75 meetri pärast. Mida kiiremini auto liigub, seda vähem on võimalusi ja aega on juhil üldse midagi enda või teiste kaitseks ette võtta. Kiirus mõjutab õnnetuste tagajärjel tekkinud vigastuste rasku-sastet. Sõiduautosid testitakse pidevalt, et saavutada laupkok-kupõrke korral autosviibijate maksimaalne turvalisus. Suurtel kiirustel liiklusõnnetustesse sattudes ei pruugi turvapadjad, -vöö ja kõikvõimalikud muud turvameetmed autos meid pii-savalt kaitsta. 2008. a tehtud statistika järgi umbes 1/3 kõigis liiklusõnnetustes hukkunutest surid just laupkokkupõrgetes saadud vigastustesse. Igal aastal jääb liiklusõnnetuse tagajärjel ratastooli lühemaks või pikemaks ajaks ligikaudu 100 inimest. Kiiruse kasvades muutub ka auto juhitavus. Eesti Autospordi Liidu peasekretäri Martin Haraki sõnul pole tänavasõiduautod

disainitud sedasi, et kiirusel 110 km/h auto külglibisemise kontrollimisega tavajuht hakkama saaks. Paraku on meie tee-del väga palju õnnetusi, kus möödasõidul juhitavuse kaotamise tõttu sõitis auto teelt välja. Aastaga on suurenenud ka ühesõi-dukiõnnetuste arv, mille peamiseks põhjuseks lisaks autojuhi seisundile on teeoludele sobimatu kiirusevalik. Kas teadsid, et:Ka asulas on piirkiirusel 50 km/h põhjus. Tänapäeva sõidukid tehakse võimalikult turvalised autosviibijate jaoks. Ent mis juhtub teistega? Asulakiirusel kuival asfaldil sõites on peatu-misteekond 29 m ja see on piisav, kui jalakäija või jalgrattur ilmub teele 30 m eespool. Sõites 10 km/h kiiremini, on pidur-dusteekond umbes 10 m pikem ja kokkupõrkel jalakäijale on auto kiirus veel ca 40 km/h. Kui autosviibijad ei saa suuremaid vigastusi, siis jalakäijale lõpeb see reeglina raskete vigastustega. Kui jalakäija astub ootamatult teele, siis kokkupõrkel kiirusel 64 km/h on jalakäija hukkumise tõenäosus 85%. Joonistel on välja toodud auto peatumisteekond erinevatel kiirustel kuival teel ning autoga kokkupõrkel hukkumise oht jalakäijale (õp-peprogrammist „Lasterühmaga liiklemine tänaval“, RoadSer-vice OÜ, RooliVõim, Maanteeamet). Minu jaoks on kiiruse valik autojuhi teadlik otsus, mis peab tuginema konkreetsetele oludele. Autojuht peab oskama hin-nata otsusest tulenevaid riske ja tagajärgi. Mina ju hoolin oma lapsest tagaistmel ja mõistan, et piirkiirus on seatud iga liikleja ohutust silmas pidades. Loodan, et hoolimata kiirustamisest meie ümber, suudame liikluses aja maha võtta, liigelda ennast-säästvalt ja teistega arvestavalt, liigseid riske võtmata. Eestlasi on maailmas nii vähe, igast mõttetult kaotatud elust on kahju. Ka kõigile neile, kes teid kuhugi ootavad, on peamine, et te ohutult kohale jõuate ja pole vahet, kas viis minutit varem või hiljem.

Marika LuikMaanteeameti liiklusohutuse osakonna liikluskasvatuse talituse peaspetsialist44 64 611, marika.luik@mnt.ee

Piirkiirusel on põhjus

Vabariigi Valitsus kinnitas 2014. aasta riikliku pensioni indeksi väärtuseks 1,058. See tagab alates 1. aprillist kõi-kide pensioniliikide tõusu, kaasa arvatud töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid.Pensioniindeksi arvestamise aluseks on 80 protsendi ulatuses eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laeku-mise muutus ja 20 protsendi ulatuses eelmise aasta tarbijahin-naindeksi muutus. Indeksiga korrutatakse riiklike pensionide arvutamise aluseks olevaid näitajaid - pensioni baasosa ja aastahinnet, samuti rah-vapensioni määra.Pensioni baasosa suurendatakse suhteliselt rohkem kui aas-tahinnet. Selle eesmärk on kiiremini kasvatada just seda osa pensionist, mida makstakse olenemata tööpanusest kõigile pensionäridele võrdses suuruses ja mis aitab ka väikese pensio-ni saajatel paremini toime tulla.Baasosa suurenes indekseerimisega 126,8183 eurolt 134,9093 euroni ja aastahinne 4,718 eurolt 4,964 euroni.Rahvapensioni määr kasvas 140,81 eurolt 148,98 euroni.Sotsiaalkindlustusamet arvutas 1. aprilliks uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid, kasutades valemit B + S + K, kus:B tähistab baasosa – kõigile pensionäridele võrdne osa;S on staažiosak, mille suuruse leidmiseks korrutatakse kuni 1998. aasta lõpuni kogutud staaźiaastate arvu aastahindega;K on kindlustusosak, mille suuruse leidmiseks liidetakse alates 1999. aastast kogutud kõigi üksikute aastate koefi tsiendid ja korrutatakse läbi aastahindega.Ümberarvutuse tulemusena suurenevad pensionid keskmiselt 20 euro võrra kuus. Kuid nii nagu ei ole olemas keskmist ini-mest, ei ole ka keskmist pensioni. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension ning indekseerimise tulemusena suureneb see samuti erinevalt, kel-lel rohkem, kellel vähem.Neile, kellele määrati pension enne 1. jaanuari 1999 ja kes pärast seda ei ole töötanud ega saanud sotsiaalmaksuga mak-sustatavat tulu, kindlustusosakut (K) ei arvestata - sel juhul

koosneb pension baasosast ja staaźiosakust.Näide 1. Vanaduspensioni arvutamine uute väärtustega, kui pensioniõiguslikku staaži on 30 aastat ja kindlustusosak puudub:baasosa (B) = 134,9093 eurotstaažiosak (S) - 30 a x 4,964 = 148,92 eurotkokku 283,83 eurot Samamoodi arvutades leiame, et pensionõigusliku staažiga 15 aastat on vanaduspension 209,37 eurot, 40-aastase pensioniõi-gusliku staažiga 333,47 eurot ja 44-aastase pensioniõigusliku staažiga 353,33 eurot.Näide 2. Vanaduspensioni arvutamine, kui pensioniõiguslikku staaži on 30 aastat ja aastakoefi tsientide summa on 10:baasosa (B) = 134,9093 eurotstaažiosak (S) - 30 a x 4,964 = 148,92 eurotkindlustusosak (K) – 10 x 4,964 = 49,64 eurotkokku 333,47 eurotPensionäridele, kes möödunud aastal töötasid ja said sotsiaal-maksuga maksustatavat tulu, arvutatakse pensionikindlustuse registri andmete alusel isiklik aastakoefi tsient ning sõltuvalt sellest suureneb lisaks indekseerimisele ka igaühe kindlus-tusosak ning seega kogu tema pension. Seejuures on tähtsusetu, kas inimene töötas terve aasta või üksnes paar kuud. Pension suureneb vastavalt isiku palgalt või ettevõtlustulult arvestatud sotsiaalmaksu suurusele.Riikliku pensionikindlustuse registri andmetel saab eelmise aasta eest koefi tsiendi 1 see isik, kelle sotsiaalmaksuga mak-sustatav sissetulek 2013. aastal oli keskmiselt 849,65 eurot kuus (kui ta ei olnud liitunud pensioni II sambaga). Aastakoefi tsient 1 on võrdne aastahindega 4,964 €.Pension ja tulumaksTuletame meelde, et käesoleva aasta üldine maksuvaba tulu on 144 eurot kuus. Lisaks sellele on pensionäridel õigus 210 eurole maksuvabale pensionile kuus. Seega võib pensionär saada tulu-maksuvabalt kokku 354 eurot kuus, mis teeb 4248 eurot aastas.Kui 210 eurone pension on tulumaksuvaba ja selle kohta aval-dust tegema ei pea, siis üldise maksuvaba tulu (144 euro) ar-vesse võtmiseks tuleb mittetöötaval pensionäril esitada avaldus Sotsiaalkindlustusametile.Blanketi leiab ameti kodulehelt (http://www.sotsiaalkindlustu-samet.ee/blanketid/),aga selle võib kirjutada ka vabas vormis

valgele paberile ja saata postiga või tuua ise klienditeenindus-se. Samuti on vastav äramärkimise võimalus pensionitaotluse blanketil, mille inimene esitab, kui taotleb esmakordset pen-sioni määramist.See avaldus esitatakse üks kord ja iga pensionitõusu järel või uue aasta saabudes uut avaldust esitada ei ole vaja.Ent ühelgi inimesel ei ole kohustust esitada avaldust igakui-seks144 eurose üldise maksuvaba miinimumi arvestamiseks. Ta võib alati valida ka tuludeklaratsiooni esitamise võimaluse Maksu- ja Tolliametile üks kord aastas. Ja küllap paljudele inimestele see sobibki.Tuludeklaratsioonide esitamisel kehtib pensionäridele kõik samamoodi kui tavalistele palgatöötajate-legi. Abielupaar võib esitada tuludeklaratsiooni ühiselt.Millal on kasulikum esitada ühisdeklaratsioon? Näiteks siis, kui ühe abikaasa pension on alla maksuvaba miinimumi ja temalt ei ole tulumaksu kinni peetud ning teise abielupoole pension on üle 354 euro ja temalt on tulumaks kinni peetud. Ühisdeklaratsiooni esitades tekib võimalus tulumaksu tagasi saada.

Elve TontsSotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik640 8123, 5342 0280, www.sotsiaalkindlustusamet.ee

Pensionid suurenevad indekseerimisega 5,8 protsenti

4 Valla Teataja

„Tere kõigile, kes te olete siia tulnud, et veeta seda imetoredat laupäeva vahvate laululaste ja nende juhendajate seltsis“- niisu-gused olid avasõnad ühe värvilise lillekese suust. Tema juurde lendas aga harakas ja kädistas: „Kät-kät-kät kuul-sin külapealt juttu, et siin on tulemas vareste, harakate ja kaar-nate kokkutulek. Kas ma olen õiges kohas?“ Selle peale kostis lilleke: „Ei, ei, ei. Siin küll ei tule mitte min-gisugust kraaksujate kokkutulekut. Siia on tulnud väga toredad lapsed oma kaunite häälte ja ilusate lauludega. Ja sinulgi hara-kas soovitan jääda kuulama, kuidas ikka tõeliselt ilusad hääled

kõlavad“. „Kät-kät-kät, ei ole võimalik, et keegi kaunimalt laulaks kui meie, aga heakene küll ootan huviga“. Kahjuks pidi harakas pettuma selles, et tõepoolest need laulu-lapsed, kes olid esinema tulnud, laulsid imekaunite häältega. 2014. aasta Kuldsel Häälel esines 36 laululast vanuses 2-15 aas-tat erinevatest õppeasutustest koos suurepärase Pärnu-Jaagupi Muusikakooli ansambliga: • Pärnu-Jaagupi lasteaiast Pesamuna - juhendaja Marje Pajula• Libatse lasteaiast-algkoolist - juhendaja Kaie Rahu• Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumist - juhendaja Tiina Põder• Pärnu-Jaagupi Muusikakoolist - juhendajad Elena Mägi, Triin Mägi, Eva Taul

• Kaelase Koolist - juhendaja Ülle KrusemannSuur tänu kõigile vahvatele laululastele ja nende juhendajatele. Laulupäeva toimumisele aitasid kaasa Pärnu-Jaagupi muusika-kooli ansambel koosseisus: klaver Eva Taul, basskitarr Gajane Kurbanova, löökriistad Johannes ja Joosep Mattias Eriste—suur aitäh!Suur tänu Andrus Peetsonile graafika kujunduse eest, heli-tehnik Aivar Juurik, rahvamaja juhataja Gerda Mölder, Tiia Kallastu ja kõigile töötajatele ja õpilastele Kaelase Koolist, kes aitasid korraldada ja meisterdada meeneid.

Pildid www.halingavald.ee

Ülle KrusemannKaelase Kooli muusikaõpetaja

Kokkuvõte ühest imeilusast laupäevast Halinga vallas

Valla Teataja 5

6 Valla Teataja

Talv on selleks aastaks möödas ja päev päevalt läheb järjest soojemaks. Paljudele tähendab see jalgratta kasutuselevõttu igapäevaseks transpordivahendiks. Statistika on näidanud, et soojade ilmade tulekul sagenevad jalgrattavargused ja selle-pärast tuleb meelde tuletada lihtsad jalgratta hoidmise tavad, mis kindlustavad selle, teie jalgratas näeb oma õiget omanikku ka järgnevatel aastatel. Kui sõidate jalgrattaga, siis võtke jalg-rattalukk alati kaasa. Isegi siis, kui te ei plaani jalgratast järel-valveta jätta, sest kunagi ei tea, mis ette võib tulla ja sel juhul saab jalgratta alati lukustada. Lukustage ka jalgratas siis, kui lähete ainult mõneks minutiks jalgrattast eemale. Kui plaanite jalgrattaga pikemat reisi, kus teate, et jalgratas jääb pikemaks ajaks valveta, siis pange ratas võimalikult nähtavale kohale ja ära ei tohi unustada jalgratta lukustamist. Lukustamata jalgra-tas on vargale kerge saak. Kui elate kortermajas, siis ärge jätke ratast kortermaja ette, sest sel juhul teil puudub jalgratta üle ülevaade, ning isegi mõne minuti jooksul võib ratas juba kadu-nud olla. Selle asemel viige ratas alati trepikotta ja veenduge, et trepikoja uks käib lukku, et takistada kõrvalistel inimestel koridorisse sisenemast. Kuna kõige rohkem varastatakse rat-taid trepikodadest ja keldritest, siis nendest kohtades võiks kasutada u-lukku, seda on vargal väga raske muukida või läbi lõigata. Mõneks minutiks kuhugi poodi jäätist ostma minnes võib kasutada ka trosslukku. Oluline on lukustada ratas nii,

et see läbiks rattaraami ja posti või rattahoidjat, vastasel juhul saab varas ratta kaenlasse võtta. Kui teie jalgratas või mõni muu ese on varastatud, siis tuleb sellest politseile teada anda lühinumbril 110.Ei tasu ära unustada ka jalgratturi enda turvalisust liiklemisel, sest jalgratta saab alati uue soetada aga meie elu ja tervis on hindamatu väärtusega. Jalgrattaga sõitmisel peavad nii päeva-sel kui ka öisel ajal olema ees valge ja taga punane helkur ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur. Öisel ajal või halva nähtavuse korral peavad lisaks helku-ritele küljes olema ka ees valge ja taga punane tuli, et ennast öisel ajal autojuhile juba kaugelt nähtavaks teha. Ilma nende nõueteta jalgratast on autojuhil öisel ajal väga raske märgata. Jalgratturi enda nähtavuse suurendamiseks võib alati selga tõmmata helkurvesti ja seda just eriti suure liiklusega teedel. Samuti peab jalgratas olema liiklemisel tehniliselt korras, töö-tama peavad pidurid ja signaalkell. Alla 16aastased jalgratturid peavad sõitmisel kandma peas kinnirihmatud jalgratturikiiv-rit. 10–15aastasel jalgratturil peab sõiduteel sõitmiseks kaasas olema jalgrattaluba. Kui seadus lubab autojuhiluba enam mitte kaasas kanda, siis jalgrattaluba peab ratturi olema alati kaasas, sest politsei ei saa jalgratta juhtimisõigust läbi andmebaaside kontrollida.Kallid jalgratturid, täitke liiklusseaduse poolt kohustatud nõu-deid. Politsei ei kontrolli nende täitmist mitte selleks, et kedagi põhjendamatult kiusata, vaid ikka inimeste elu ja tervise sääst-miseks. Jalgrattur on liiklusõnnetuses nõrgem pool.

Korraldajatele oli see juba 11. kord kevadel kokku kutsuda võrkpallureid nii koduvallast kui naabervaldadest. Päev oli täidetud pingeliste ja põnevate mängudega, mille vaheaegadel vastati mälumängu küsimustele. Õhtu saabudes toimus auta-sustamine ja pidu rahvamajas. Täname kõiki osalejaid ja abili-si, kes aitasid kaasa ürituse korraldamisele. Osalejaid turniiril kokku 16 tiimi. Meeste esikoht läks naabervalda Aresse, 8. koht koos karikaga tuli Rohelise Ringi meeskonnale. Naiste esikoht Saardesse ja karikas Vigala naiskonnale.

Hedy TammelehtPolitsei- ja Piirivalveameti pressiesindaja5648 9065, hedy.tammeleht@politsei.ee

Politsei soovitab: tunne liiklusreegleid ja pane ratas lukku

Kobakäpa karikas 2014

Solaa

rium spordikeskuses!

Info: 44 97065 ja 53472302

E-R 8.00-20.00L, P suletud

Treener Merili Passeli treeningud toimuvad veel mai lõpuni järgmiselt:• Esmaspäeval jõusaali ringtreening kell 17.00-18.00 ja 18.00-19.00. Fat Burning 19.00-20.00.• Neljapäeval jõusaali ringtreening kell 17.00 -18.00 ja 19.00-20.00. Fat Burning 18.00-19.00.

Aldo Kalsi ettekanne langenud vabadusvõitleja päeva aulakonve-rentsil 30. märtsil 2014 Tartu Ülikooli aulas.Väga austatud konverentsi eesistuja ja kõik konverentsist osavõtjad!Lubage tänada selle konverentsi korraldajaid, kes valutavad sü-dant Jüri Kuke mälestuse ja Eesti riigi hea käekäigu pärast!1. septembril 1958 algas siin aulas Jüri Kuke üliõpilaspõlv. Ilmselt siinsamas see 1963. aastal diplomi piduliku kätteandmisega ka lõppes. Jüri Kuke keemiaõpingud olid edukad ja ta vääris tead-lase karjääri. Seda märkivad akadeemilised tähised olid kandi-daadikraad, dotsendi kutse ja täiendõpe Prantsusmaal. Jüri Kukk oli rahvusliku ja okupatsioonivastase meelsusega. Totalitaarne riigikord seda talle ei andestanud. Tema vastu sooritati justiitsku-ritegu, mille tagajärjel ta 27. märtsil 1981 hukkus. 33 aastat tagasi korraldasid Eesti teisitimõtlejad Jüri Kuke mälestuseks musta leinalindi kandmise. Nende aegade Linti kannan ma ka täna.Läks nii, et juba kümme aastat pärast Jüri Kuke surma suutis Eesti rahvas taasiseseisvuda. Jüri Kukk seda ei näinud, aga seda ei näinud ka tuhanded Sinimägede kangelased, Siberisse küüdi-tatud eestlased, Läände põgenenud kaasmaalased, haarangutes tapetud metsavennad ja põlvkonnad, kelle aeg oli ümber. Me tunneme rõõmu oma Eesti Vabariigist, aga mõnigi asi meie elus kisub viltu. Langenud vabadusvõitleja päeval on kohane rääkida näiteks uuest piirilepingust nagu seda tehti eriti jõuliselt 2005. aasta aulakonverentsil. Meid häirib idasuunaline välispo-liitika. Oleme kindla rahvusvahelise seljatagusega. Me kuulume Euroopa Liitu ja meid kaitseb maailma tugevaim sõjaline or-ganisatsioon NATO. Ometi ajame Me idapiiri asjus hambutut poliitikat. Võõrsõna “fi nlandiseerumise eeskujul võime me seda julgesti nimetada “estoniseerunuks” ehk välisriigi mõju all ole-vaks. Meilt kui maksumaksjatelt palka saavad riigiametnikud suursaadikust ja väliskomisjoni esimehest kuni välisministrini tegutsevad karistamatult risti vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse-le. See ei luba riigi territoriaalset terviklikkust rikkuda, aga ometi tegeldakse nn pragmaatilise uue piirilepinguga. Ütlen nn., sest seda piirilepingut Eesti Vabariik ei vaja, kuna rahvusvaheliselt tunnustatud ja kehtiv piirileping aastast 1920 on olemas. Uue piirilepinguga kaasnevat majanduslikku kahju Eesti Vabariigile on president Arnold Rüütel hinnanud triljonites eurodes. Tema sõnul on lubamatu kodanike vara ja maavarade mittehüvitamine ja Eesti NSV veealade võõrandamine naaberriigile. Kui taolise maaloovutuse teeks Luksemburgi Suurhertsogiriik, siis teda riiki enam poleks! Meie täidesaatev võim töötab meie seadusandliku võimu vastu. 12. septembril 1991 kuulutas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu õi-gustühiseks kõik Eesti NSV Ülemnõukogu stalinistlikud otsused piiriküsimuses. Nendega lõigati 1944. ja 1945. aastal Eesti küljest osa Petseri- ja Virumaad. Juba kakskümend aastat ei tehta seda põhimõttelist otsust märkama. Ei tehta märkama ka seda, et 2005. aastal lisas Riigikogu piirilepingu breambulasse viite Tartu rahulepingule. Partneri soovil on see nüüd vaikselt eemaldatud. Üks tähelepanelik sündmuste jälgija on õigustatult öelnud, et uus piirileping ei sarnane kahe riigi, vaid kahe oblasti vahelist piiri reguleerivale dokumendile.Mullu 28. jaanuaril esitasin Rahvakogule ettepanekud meie riiki valuliselt puudutava idapiiri asjus, aga sellele ei järgnenud vähi-matki vastukaja.Kui Ukraina rahvas poleks tõusnud barrikaadidele, oleks Ees-ti-Vene piirileping juba meie ajaloo keeratud lehekülg. Tulemas on uus alandav hääletu alistumine. Selletagi on meil muresid küllaga. Juba praegu ütlevad valitud rahvad meile, kes on meie kangelased, missuguseid mälestusmärke võime püstitada või missuguseid tähtpäevi peame tähistama.

Kummaline on see, et meie piirilepingu kolm “arhitekti” on Ukraina territoriaalse terviklikkuse kõige tulisemad pooldajad. Miks aga välisriigi territoriaalne terviklikkus on oluline, aga meie oma mitte?Setumaa idapiir pole Vabadussõjast pärit juhuslik rindejoon ega “tarbetu puhvertsooni”, vaid setude igipõlise asuala serv. Neid piire kirjeldasid nad juba 1. juulil 1917 oma ametlikus kirjas Ees-ti maanõukogule. Selles taotleti Setumaa liitmist hariduslikult ja majanduslikult edenenuma Eesti rahvuskubermanguga. Setude liitumissoov vormistati Tartu rahulepinguga. Setumaa muutus oma keskuseks olnud kloostrilinnalt nime saanud Petseri maakonnaks. Täname ühiskonnategelast Sa-muel Sommerit, kes kujundas Setumaa täisväärtuslikuks Eesti maakonnaks! Omal ajal põhjendati piiri nihutamist Petseri juurde sealsete setu külade vahele kiilunud vene külaga. Samahästi õigustanuks piiri jätmist Irboska kõrgustikule setude Alaotsa küla kiilumine sealsete vene külade vahele. Muide, sellest Alaotsa külast oli pärit Tartu Ülikooli kasvandikust maailmakuulus mikrobioloog Teodor Kõivastik ja tema üle-eestilise tuntusega rahvajutustajast vanaema Ustinja Kõivastik.Kunagi tehti ettepanek Lääne-Petseri maakonna moodustami-seks. Ma ei tea, kuidas see Petserist eraldatud haldusüksus oleks toiminud? Küll arvan ma, et see maakond oleks setude huvides olnud. Nad olnuks pidevalt pildil nagu Jaanilinn meie ühel raha-tähel. Iga koolipoiss ja Eesti sõber saanuks ajaloo või maateaduse õpikust ning turismikaardilt kohe teada Petserimaa olemasolust. Praegu mitte. Kui on olemas Lääne-Petserimaa, siis kusagil on Ida-Petserimaa ja kohe küsimus, miks nii? Petseri oleks meile kui Ararat armeenlastele. See on küll võõrastes kätes, aga see on meie oma! Näiteks vene ajal oli Lõuna-Eesti ekskursioonide lahutama-tuks külastuskohaks Petseri kui omaaegne Eesti linn. Kahjuks töötab aeg kolonisaatori kasuks. Setumaa okupatsioon on väldanud juba peaaegu kolm inimpõlve ja me ei leia varsti ühtki reakodanikku, kes teaks midagi Petserist kui valdavalt eesti elanikkonnaga Eesti maakonnalinnast.Setud suutsid vastu seista rohkem kui tuhandeaastasele Rjuuri-kute ja Romanovite ikkele, aga juba 70 aastat väldanud okupat-sioon ning genotsiid on jõudmas oma eesmärgile. Setudel pole oma ühtset turvalist kodumaakonda. Tuleks pöörduda rahvus-vahelise kohtu poole, et saada endale ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni alusel voli olla omaenda maa peremees!Täname Henn Põlluaasa, kes on vorminud eesti ja setu rahva suurima mure oma superraamatuks „Eesti-Vene piirileping. Ära andmine või äraandmine” (Tallinn, 2010). Tänud Jüri Vaidlale, Ilmar Vananurmele jt. petserimaalastele, kes tegutsevad väsima-tult Eesti diplomaatia suurima häbipleki vastu!Praegusele piirilepingule saab piduri panna ratifi tseerimishää-letusel Riigikogu 34 liikme arukas käitumine. Täname setude ülemsootskat, Riigikogu liiget Inara Luigast ja paljusid rahvus-likult mõtlevaid poliitikuid, kes ütlevad uuele piirilepingule kindlalt “Ei”. Kellele see ei sobi, nende nimesid ootab häbisam-mas ja nad võivad rahumeeli oma sahtlit koristama hakata. Eesti valija ei anna neile uut mandaati ei Riigikogus ega kusagil mujal. Praeguses plahvatusohtlikus rahvusvahelises olukorras naabri territoriaalsele laiutamisele piirilepinguga kaasaaitamine tõukab agressorit uutele anastustele.Olukorras, kus on alanud Nõukogude Liidu restauratsioon, võib setude saatus varsti tabada kogu Eestit ja Euroopat. vääri-ka vastulöögita jäänud Ungari, Tšehhoslovakkia, Afganistani, Tšetšeenia, Gruusia ja nüüd ka Ukraina tragöödiast pole maailm midagi õppinud. Relvi ja turismiviisasid ei saa üheaegselt õiguse kaalukaussidele panna!

Mure Eesti pärast

Erika Lilleorg

Halinga mehed mänguhoos

Pärnu-Jaagupi I naiskond järgmist mängu oodates

Pärnu-Jaagupi II naiskond

Valla Teataja 7

Kuud alustasime naabervalla teatritüki ja Linnateatri näitleja Mart Toomega, millest saate lugeda ühe teatrikülastaja poolt kirjutatud loos pikemalt. Kaheteistkümnendal kuupäeval kõlas majas väga palju kuldseid hääli. Üle pika aja sai taas kokku rah-vamaja näitering ja peab mainima, et huvi asja vastu oli suur ja

tulevaste tükkide näitlejaid tuli kokku tubli arv. Maha pandi ka plaan, et võimalusel juba 3. mai tantsuõhtul üles astuda. Selle kuu kinofi lm oli lastele meeltmööda, sest külastajate arv oli aasta algusest tänaseni suurim. Toimus TÄIKA, kus kauplejaid natuke üle kümne, aga ilus ilm oli ära meelitanud ostjad, kuid päris ilma nendeta ka ei oldud. Isegi nii legendaarne mees nagu DJ Genka võttis vaevaks läbi astuda. Sel kuul leiavad rahvamajas aset veel mõned sündmused, aga nendest juba edaspidi.

Käisin minagi 5. aprillil rahvamajas teatrit vaatamas. Are Hu-vikeskuse näitetrupp mängis lugu „Talud tagasi“. Ütlen ausalt, et ei ole väga suur harrastusteatrite huviline, pigem ettevaat-lik. Ent igal juhul on sellel teatri tegemise viisil minu arvates oma väärikas koht kohalikus kontekstis. Siis kui oma inimesed mängivad omadele inimestele. Vahva on vaadata tuttavaid inimesi hoopis teises rollis, kui igapäevaselt harjunud oleme. Are rahvaga on meil niipalju ühist, et tuttavaid nägusid oli laval mitu. Etendus oli meeleolukas kolhoosijant, suure lustiga män-gitud. Kolhoosiaeg on andnud meile lõputult palju humoorikat materjali. Jagus sellessegi tükki nalja ja absurdi. Lemmikud olid muidugi Kristi laulunumbrid. Haiglapalatis pidžaamades „Grease“-i hitt „Sinu valin nüüd ma...“ oli super! Hiljem kuul-sin, et Are vallavanem mängis etenduses kaasa. Oleks seda va-rem teadnud, oleks teda ka hoolsamini jälginud. Kokkuvõttes

vahva asi ja nii tore, et ikka käiakse koos ja tahetakse teha!Õhtu teise poole sisustas meie oma poiss Mart Toome, kes pi-das maha meeleoluka „monoetenduse“. Rääkis meile lihtsate sõnadega oma loo. Selle loo alguses oli meie oma kool ja õpeta-jad. Õpetaja Aino, kes elustas kooli näiteringi, õpetaja Merike, kes viis lihtsa maapoisi Juhan Liivi luulekonkurssile, õpetaja Piret, kes aitas kooli ilusasti lõpetada ka matemaatikas. Lugu sellest kuidas lihtne Pärnu-Jaagupi poiss murdis end läbi lavaka sisseastumiskatsete rängast labürindist konkusiga 1:30-le. Sai hakkama, oli võimalik... Saalitäiele rahvale, kes valutavad sü-dant meie kogukonna ja kooli saatuse pärast oli see kui palsam. Olen hästi tänulik Mardile, et ta tuli ja tahtis meiega jagada just nüüd ja praegu! Tänan ka Gerdat, et ta meile sellise teatrikuu väärilise õhtu korraldas!

Külastaja Epp

Gerda MölderPärnu-Jaagupi Rahvamaja juhataja-kultuurijuhtpjrahvamaja@halingavald.ee

Aprillikuus jagus rahvamajja sündmusi igasse nädalalõppu

Teatrikuu

3.mai TANTSUÕHTU PÄRNU-JAAGUPI RAHVAMAJAS

Algusega 19.30

Tantsuks mängib “Üks kõigi eest” Laud kata endale meelepäraselt

Pilet 3 eurot

Toimub viktoriin, parimatele auhinnad

Lisainfo telefonil 5885 5662

MAIMA MAILAATToimub 17. mail algusega kell 10.00 Maimas

(Puutöökoja õuel)Kauplema oodatakse talu- ja kodukaubaga, käsitöö,

auto, traktori ja muude masinate varuosadega ja vanavaraga. Kauplemiskoht on TASUTA.

Samas toimub vanaaegsete traktorite näitus. Oodatud on ka vanad jalgrattad, sääreväristajad jne.

Päevakorraldaja raadiohääl ja teletäht Kertu Jukkum. Meelelahutuseks rahvatants, laul ja lõõtsalood

Heini Soobikult. Laadasupp, grill, puhvet.Kauplemisinfo ja eelnev kohtade registreerimine 12. maiks mobiiltelefonil 5133839 Jaan Eelmaa.

Muu tehnika alane info 5213692 Tiit TaltsOrientiiriks: Pärnu-Jaagupist 7 km Vahenurme,

poe juurest vasakule 3 km.MTÜ Maamootor

Pärnumaa 2013. aasta õppija Malle Lilleste (55) on elav tões-tus, et oma tõelisi soove saab täitma asuda millal iganes. Tuleb tahta ja eesmärgi poole liikuda. Nii küpses otsus luua oma ette-võte valdkonnas, mida naine kõige rohkem armastab – õmblus ja rõivadisain. Selleks tuli Pärnumaa Kutsehariduskeskuses läbi käia üsna mitmeid kursusi, et end vastavates valdkondades täiendada. Õpitud sai lisaks õmblusele ja rõivadisainile ettevõt-lust, käidud Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolis arvuti- ja raama-tupidamiskursustel. Malle pereliikmedki on õppimispisikuga nakatatud ja soovivad teda igakülgselt toetada. Ta on aidanud tutvustada õppimisvõimalusi ka teistele kõneldes oma õpiteest täiskasvanuõppega seotud ettevõtmistel.Milliseid muutusi on õppimine teie ellu toonud?Üle pika aja uuesti õppima asumine sisendas enesekindlust ja julgust tegutseda ammu armsaks saanud valdkonnas. Tore on olnud oma kogemusi jagada täiskasvanuõppe üritustel. Olen kohtunud paljude huvitavate inimestega ning saanud oma tööle ja loomingule palju positiivset vastukaja. Olen kogunud palju teadmisi ja oskusi. Õppida ei ole kunagi hilja!Eestimaa 2013. aasta õppijaks valitud Tartumaa mees Lauri Veso (39) suunas õppimise teeotsale tagasi Eestitki tabanud majandussurutis. Kool oli nooruse uljuses ja rahateenimise soovis pooleli jäänud. Tööd ei olnud, küll aga jagus aega ja piisavalt tarkust, et seda õppimisega sisustama hakata. Nii sai Tartu Täiskasvanute Gümnaasium juurde ühe tubli õpilase, kes peagi klassikaaslasi abistada suutis ja lähedasigi õppimispisi-kuga nakatama hakkas – hoolimata sellest, et tema emakeel on vene keel õppetöö aga eestikeelne. Lauri osalusel loodi koolis interaktiivne õpiklubi õppuritele abiks ja toetuseks. Õppimisest

sai tema prioriteet. Nüüdseks lõpetatud gümnaasiumiõpingute kõrvale mahtusid veel ettevõtluskursused, inglise keele õpe – kõik selleks, et paremini ja targemalt elada.Milliseid muutusi on õppimine teie ellu toonud?See võib kõlada suureliselt, aga olen tõepoolest tahtnud oma elu muuta. Olen hakanud maailma ja inimese vajadusi ning kohta selles paremini mõistma. Erilist huvi on äratanud psüh-holoogia ja võõrkeeled. Maailm on justkui avanenud, silmaring laienenud ja olen juurde saanud palju uusi sõpru. On olnud ka raskeid hetki, kuid pere ja sõprade toel olen neist üle saanud. Usun, et tulevikul on minu jaoks varuks palju huvitavat, mida praegu veel ettegi kujutada ei oska.Kasuta oma õigust õppida! Nõu ja infot saad:www.kutseharidus.ee www.vabaharidus.ee www.koolitusinfo.ee www.rajaleidja.ee www.tootukassa.ee www.cvkeskus.ee www.eures.ee www.ank.ee Täiskasvanud õppija nädala raames tunnustame taas tublisid inimesi ja organisatsioone üle Eesti. Kui tead kedagi, kes võiks olla tunnustust väärt, esita kandidaat aasta õppija, koolitaja, koolitussõbralikuma organisatsiooni või koolitussõbralikuma omavalitsuse tiitlile hiljemalt 1. juuniks 2014. Tunnustamise reglemendi koos esitamise vormidega leiad www.andras.ee/tunnustamineLood täiskasvanud õppijatest valmivad projekti „AGENDA - Eu-roopa täiskasvanuõppe tegevuskava rakendamine“ raames.

Õige aeg on õppidaKülliki SteinbergEesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras

Täika Pillimängupäev

8 Valla Teataja

Halinga valla ajaleht Valla TeatajaTelefon: +372 44 73 707

E-post: ajaleht@halingavald.ee Trükk: Hansaprint OÜ

Toimetusel on õigus kõiki tekste toimetada ja vajadusel lühendada.

Toimetus ei võta vastutust väljastpoolt vallavolikogu ja vallavalitsust laekunud materjalides leiduva info sisulise tõepä-rasuse ning korrektse terminikasutuse

eest. Materjalide sisu eest vastutab autor. Materjali ootame 15. kuupäevaks.

VALMISTAME JA PAIGALDAME VIHMAVEERENNE

Renn valmistatakse soovitud mõõduga räästa pikkuseks. Rennis ei ole liitekohtasid!

P&T Rennid OÜ

5078003, 56892896, ptrennid@gmail.com

Müüa puhast, looduslikku mett otse mesinikult. 0,5l purgid, 700 grammi 4.20€. 6.00€/kg, 51 903 374, toon kohale.

Ost * Müük * Vahetus

Õnnitleme maikuu sünnipäevalapsi Õnnitleme lapsevanemaid

Mälestame lahkunuid

Koguduse teated

Linda Lilleväli 01.05.1932Aleksander Talts 01.05.1936Irina Gusseva 03.05.1930Sulev Valliveere 04.05.1940Aina-Eha Tali 05.05.1934Nikolai Rumakov 05.05.1936Maimo Saard 05.05.1939Kiira Kildemaa 06.05.1936Helmi Roosma 07.05.1941Astrid Mäeväli 08.05.1931Armas Einari Mäki 10.05.1943Maili Kasesalu 11.05.1937Rosilda Heldja 11.05.1941Alma Tõnts 12.05.1941Linda Gustasson 13.05.1923Maido Tähiste 13.05.1940Aimi Sai 13.05.1941Eha Blauert 13.05.1942Helle-Maie Ennusaar 13.05.1943Aime Vunk 15.05.1936Milvi Olim 16.05.1939Ilmar Tank 17.05.1928Kalle Kustaa Lehtinen 17.05.1937Elsa Lehiste 19.05.1937Salma Ringenberg 22.05.1928Ilmar Erm 22.05.1934Leili Juhandi 22.05.1937Aili Pärn 23.05.1939Vaike Laube 24.05.1942Siiri Teearu 27.05.1943Leili Osula 28.05.1941Heli Ojat 29.05.1940Milvi Tamm 30.05.1936Maie Oras 30.05.1940Helle Raudsep 30.05.1940Elme Pajuväli 30.05.1941May-Eliisabet Maiste 31.05.1928Eha Soomets 31.05.1939

Alice Jelissejeval ja Marek Kaldmäel sündis 21. detsembril

tütar ANNABEL

Marika Veemaal sündisid 4. aprillil 2014

tütar ELIISE ja poeg DANEK

Ragne ja Madis Pirsil sündis 11. aprillil

tütar PÄRBEL

LEIDA RUBIN02.09.1923-12.04.2014

VALVE-VIIVE LEPP19.04.1930-12.04.2014

01. mai Pühad apostlid Filippus ja Jaakobus. Missa kell 8.15.04. mai Ülestõusmisaja 3. pühapäev. Missa kell 12.0011. mai Ülestõusmisaja 4. pühapäev. Emadepäev. Missa kell 12.0018. mai Ülestõusmisaja 5. pühapäev. Missa kell 12.0025. mai Ülestõusmisaja 6. pühapäev. Missa kell 12.0029. mai KRISTUSE TAEVAMINEMISE PÜHA. Missa kell 18.00

Nädalamissad T, N, R kell 8.15 ja K kell 18.00. Õpetaja kõnetunnid kolmapäeviti kell 16.00-17.30.

Kantselei avatud teisipäevast reedeni kell 10.00-14.00.

Müüa naturaalset EESTI METT

Kilo hind 6 eurotInfo telefonil 53737608

Karmen Liin

OÜ Welmet otsib oma kollektiivi keevitajaid ja treial-freesijat. Pakume

noortele võimalust asuda tööle keevitaja

õpilasena.Lisainfo telefonil

56 494 056 Märt Lehtsalu

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga

kuni 10 000 eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega

või asetseda piiranguvööndis.Tel: 56 111 900

Henn Lahesaare kirjanurkParadoks Pensionärid on nördinud

Puud olid suured

Elas vana metsavaht koos ustava neljajalgse sõbra ja abilise Ralliga. Ralli oli tubli koer. Üheskoos tallasid nad rohelisi radu pikki aastaid. Pi-dasid jahti, hirmutasid eema-le salakütte nende mustade tegude juurest. Aastad möö-dusid ja vananesid mõlemad. Inimesele on antud looduse poolt elamisluba siin ilmas pikemaks ajaks kui koerale. Juhtuski nii, et koera kohta kõrgesse ikka jõudnud Ralli ühel hommikul oma asemelt enam ei tõusnud. Vaatas oma truude ja ustavate silmadega

peremehele otsa, nagu hü-vasti jättes. Ei aidanud loo-maarsti tohterdamine, ega metsavahi põetamine- Ralli suri. Ralli SURI, mitte ei lõp-nud ega kärvanud. Peremees mattis oma truu sõbra õuna-puu alla, kattis kääpa sügis-lilledega, valas pisara ja tõstis klaasikese sõbra mälestuseks. Elas noormees. Inimene nagu kõik teised. Aga kippus elu tal kraavipoole kiiva. Abiellus naisega, kellega kooselu vae-valt aasta kestis. Oma pettu-muse püüdis mees viinaklaasi uputada. Aga ei saanud sellest

abi-hullemaks läks. Ühel päe-val astus vennike purjus pea-ga auto ette ja vireles haiglas koomas nädala, enne kui siit ilmast lahkus. Rikas õde saa-bus Saksamaalt, kiiruga suu-nas vennakese maamulda, ei mingit matust ega järelsõna. Üks väsinud lillepott jäi nuk-ralt viltusel kääpal haigutama. Elas koer ja ta maeti nagu INIMENE, teda mälestati ja leinatigi. Elas inimene ja ta maeti...igatahes mitte nagu koera. Moraali leiab siit vast igaüks ise.

Pensionärid said taas pettu-muse osalisteks. Kaua oo-datud pensionitõus muutus “pensionitõusuks.” Kuidas muid seletada nõndanime-tatud tõusu, mis mitte kui-dagi ei vasta tänapäeva

elutingimustele. Mis “tõusust” saab juttu olla, kui sandipen-nidele lisandub 8, 12, 15 jne eurot? Samas leitakse raha riigikogulastele, valitsuse liik-metele, juhtidele igal tasandil. Kas see ongi demokraatlik

riigikord Eesti moodi? Sellest niinimetatud pensionitõusust on hakatud rääkima ka väl-jaspool meie vabariiki. Nii et elagu super pensioni tõus!

Mäletan veel hästi seda aega, mil poisipõnnina sai kõik koolivaheajad veedetud maal. Pikka rehetoaga talumaja ümbritsesid suured puud. Oli vahtraid, kaski ja isegi kuusk upitas ennast taeva poole. Meid oli seitse väänikat: kaks eestlast, venelane, lätlane, in-gerlane ja kaks saksa plikakest orbu. Algul oli keelega raskusi, kuid käte, jalgade ja miimika-ga saime hakkama. Aeg läks ja igaüks valis oma tee. Ühes jäime aga ühtseks, kodumaaks

sai ja jäi Eesti. Nii on meist kõigist saanud küpses eas ini-mesed-isad, emad, vanaisad, vanaemad. Keegi ei toonita erirahvuslust, saame kokku ja tunneme ennast alati hästi nagu lapseeas. Kokku saades naljatame, vestleme, kuulame uudiseid. Kui aga kuuleme jut-te pingetest eri rahvuste vahel meie väikeses Eestis, siis meile on see täiesti arusaamatu tõ-siasi. Meid ei lahuta keegi—erirahvusest lastest on saanud sõbrad surmani.

Halinga vallas registreeritud ehitusettevõte

OÜ Vagron* ehitab kinnistupealseid vee- ja kanalisatsioonitorustikke!* abistab sobilike ja töökindlate lahenduste leidmisel.* kui oled otsustanud torud ise panna, aga vajad kaevetehnikat, siis pakume sulle kaeveteenust ja vajadusel puistematerjalide vedu kalluriga.

Küsi pakkumist!Avo VapperTelefon 5094 050E-post avo.vapper@gmail.com