Nr 2 (222)

Hind 0,26 € Veebruar 2014

Halliste ja Mõisaküla lehekülg

„Kannatage ära, head inime-sed!“ – need sõnad tunduvad tuttavatena paljudele, kes puu-tusid kokku Kalev Raavega. 4. märtsil möödub kümme aastat Kalev Raave surmast ja 20. märt-sil on tema 88. sünniaastapäev.

On öeldud, et inimene on elus nii kaua, kuni elavad ini-mesed, kes teda mäletavad ja tema tegemisi austavad. Kalev Raave tegemisi, mida mäletada ja austada, on palju.

Tollal tundus lausa imena Halliste kiriku varemeist kerki-mine. Need, kes siis Kalev Raave

kõrval toimetasid, ei hoomanud vist isegi, kui palju energiat, tarkust, närvikulu peitis endas inimene, kes seda ehitust ve-das. Kalevi oskus, veenda teisi endaga kaasa toimetama, oli haruldane. Nii ka Halliste kooli õpilaste väljatoomine tootsi-aeg-sest vanast hoonest oli järjekord-ne ime, mis suures osas sai teoks tänu Kalevile. Nüüd on küll ajad muutunud, kirik on jäänud tühjemaks ja lapsigi võiks koolis rohkem olla, kuid ajad võivad jällegi muutuda, seega – hoiame ikka alles seda, mis meie jaoks kord loodud.

Imetlesime Kalev Raave kaasakiskuvat energiat, oskust suhelda nii presidendi või äsja vanglast vabanenuga, mitte kunagi minna kellestki mööda teda märkamata, head kosuta-vat sõna ütlemata; tema siirast soovi inimesi aidata, tänada väikseimagi abi või toetuse eest, oskust inimesi kuulata. Ta oli võimas ideede allikas ja tohutu organiseerimisvõimega inimene, kes ise jäi alati tagasihoidlikuks ja tahaplaanile, öeldes nagu, et no mis nüüd mina. Vahel taban end mõttelt, et kui Kalev Raave poleks Halliste kanti sattunud, mis siis teisiti oleks. Arvan, et nii mõndagi.

Meenutagem austuse ja tä-nuga seda suurepärast inimest!

EnE StaalfEldt

Möödunud kultuuripä-randi aastal täitus sajand ajast, kui Uue-Kariste valla Puisi talu peremees Karl Unt lasi esimese talumehena Ees-tis projekteerida oma maja arhitektil.

Eesti tunnustatuim talu-häärberite uurija Eesti Va-baõhumuuseumi teadusdi-rektor Heiki Pärdi kirjutab oma monograafias „Halliste kihelkonna taluhäärberid – moodsa taluelu sümbolid“, et varasemaist taluhäärbereist ruumijaotuselt oluliselt eri-nenud Puisi uue maja ehitus-kavandi tegi vahetult enne Esimest maailmasõda 1913. aastal Karl Burmani ja Artur Perna arhitektibüroo.

Pärdi kirjutab, et talumaja kohta väga suure, nelja korst-naga juugendliku puumaja põhikorruse pindala oli pro-jekti järgi 300 m², peale selle lahtine avar veranda (25 m²) ning lisaks 70–80 m² mansard-korrusel ehk kasulikku pinda kokku umbes 400 m². Eluruu-mid olid projekti järgi 11 jalga ehk 335 cm kõrged. Alumisel korrusel oli avar ühine köök talurahvale ehk peremehele ja pererahvale ehk talu tööpere-le, suur söögi- ja eluruumina kasutatav peretuba ning eraldi magamistoad poistele ja tüd-rukutele.

Peremehe poolel olid veel kabinet ehk töötuba, võõras-tetuba ehk saal ja söögituba, mida eraldas kokku lükatav sein (pindala kokku 54 m²), kaks magamistuba, vannituba, kaks väljakäiku, kolm sahvrit ning lahtine rõdu ehk ve-randa. Mansardkorrusel olid kolm magamistuba, käimla ja palkon. Ehkki majja olid pro-jekteeritud nii vannituba kui ka kolm WC-d, ei olnud veel 1939. aastal talus veevärki.

Projekti järgi pidi majal olema punaseks värvitud sindlikatus ja seinad väljast vooderdatud püstlaudisega. Välisilmelt sarnanes maja üpris palju vene kirjaniku N. Grušetski Peterburi lähedal Kellomäkil asuva villaga, mil-lega K. Burman ja A. Perna võitsid 1913. aastal ülevene-maalise arhitektuurivõistluse.

Puisile järgnes Suure-Losu

1914. aastal avaldati ajakir-jas Talu veel teise 1913. aastal Burmani ja Perna büroos teh-

tud talumaja joonised. See oli eelmisega enam-vähem ühesuurune (kasulikku pinda kokku ca 380 m², sh põhikor-rusel üle 300 m², teisel 70–80 m² pluss avar kelder) man-sardkorrusega väga esinduslik kivihoone. Majas oli kokku 12 tuba, sealhulgas saal (üle 30 m²), sama suur söögituba, avar kabinet, viis magamistu-ba, neist kolm teisel korrusel. Kolm tuba oli mõeldud talu-teenijaile – suur (üle 30 m²) ühine söögi- ja elutuba ning eraldi magamistoad mees- ja naistöölistele (poiste tuba ja tüdrukute tuba). Pererahva (teenijate) ja talupere poole vahel paiknes ühine suur köök, millest puhvetitoa kau-du pääses söögituppa.

Puisi majaga võrreldes on ruumiprogrammis tehtud mitu muudatust. Puisil oli köök söögitoast koridoriga eraldatud ja ebamugavalt kaugel, samuti puudus eri ruum toidunõude hoidmi-seks nagu siinne puhvetituba köögi ja söögitoa vahel. Maja all oli suur mitmeruumiline täiskõrguses kelder, kuhu pääses köögi esikust. Selles majas sai peremehe kabinetti nii eeskojast kui pere elutoast, samas kui Puisil asus kabi-net magamistoa kõrval ning sinna pääses ainult eestoast. Lisaks olid majal kaks rõdu, üks lahtine ja üks kinnine veranda, vannituba ja kaks käimlat. Ruumid olid majas väga kõrged: esimesel korru-sel 12 jalga (366 cm) ja teisel 11

jalga (335 cm). Heiki Pärdi arvates oli ilm-

selt selle projekti alusel, ehkki mitte täpselt selle järgi ehita-tud nüüdseks samuti hävinud Suure-Losu talu häärber Abja vallas Perakülas.

Puisi häärberit meenutab makett

Kui Heiki Pärdi 2000. aas-ta kesksuvel eksirännakuil, küsitledes kohalikke inimesi, lõpuks Puisile jõudis, oli ta enda sõnul väga pettunud, nähes puidust häärberist võsa vahel säilinuna vaid paari vettinud palgijuppi. Ka toona veel püsti olnud kunagi uhked maakivist laudad ja tallid on tänaseks juba varemeis.

1941. aastal viieaastasena koos aasta noorema venna ja emaga kodust Siberisse küüdi-tatud praegu Tartus elava talu peretütre Valve Luuka arvates hävis Puisi häärber, mis oli palkmaja, just sellepärast, et seal ei olnud elektrit. Nõuko-gude aja alguses, mil Puisil oli kolhoosi noorkarjalaut, tulid tema sõnul sinna mingid üür-nikud, kes ühes otsas elasid ja teises otsas põletasid.

Omaaegse Puisi taluhäär-beri ilust ja suursugususest saab täna aimu vaid maketi põhjal Abja muuseumis. Esin-duslik makett valmis Abja val-las tegutseva MTÜ Kodukuru eestvõttel tunnustatud meis-ter Peet Veimeri kätetööna.

1998. aasta jõulude eel Abja päevakeskuses toimunud maketi esitlusel tänas selle

valmimisel nõu ja jõuga abiks olnud Heiki Pärdi MTÜ Ko-dukuru juhatuse liiget Vivian Patust, kes sai niisuguse suure asjaga hakkama, teadmata üldse, kust ta rahagi saab.

Puisi häärber ehitati Pärdi teada valmis mitte päris pro-jekti järgi. Seetõttu on ajakirja Põllumajandus 1913. aasta väljaandest leitud väheste põ-hiplaanide, vaadete ja jooniste põhjal valminud makett selle autori kombineeritud ideaal-maja, mida päris taolisel kujul kunagi pole olnud.

Põhjusi, miks MTÜ Ko-dukuru valis maketi valmis-tamiseks just Puisi häärberi, oli Vivian Patuse sõnul kolm: häärber asus Halliste kihel-konnas, häärberit nagu ka sellest üldist ettekujutust and-vat fotot meieni säilinud pole ning see oli esimene kutseliste arhitektide projekteeritud häärber, mille üks arhitekte Artur Perna oli Abja kandist pärit.

Teada olevalt pidas Artur Perna isa Jaan omal ajal Abjas kõrtsi. Lapsepõlves kolis Artur koos isaga Jämejala lähedale Jutu tallu. “Ka seal on väga uhke häärber – hoopis teist-sugune kui see siin, mille ta omakandi inimestele projek-teeris,” kõneles Heiki Pärdi 1998. aastal Abjas. Telliskivist väga esinduslik ja suur Jutu häärber on Pärdi andmeil ka päris hästi säilinud.

MEElIS SõErd

Küünlakuu keskel tähistas Uue-Kariste rahvamaja kamina-saalis kohvilaudades sõbrapäeva eakaid lähemalt ja kaugemalt ühendav klubi 60+.

Klubiõhtu külaliseks oli juba teistkordselt Uue-Karistest pä-rit psühholoog Anne Nõgel. Seekordseks vestlusteemaks oli ta valinud sõbrapäevale igati paslikult inimsuhted oma mit-mekesisuses, mille väärtuslike-

mateks ilminguteks teatavasti ongi sõprus ja armastus.

Lilli, õnnesoove ja sooje kallistusi võttis 70. juubelisün-nipäeva puhul vastu ligemale paarkümmend aastat Rimmus ja Uue-Karistes aktiivselt seltsielu üheks eestvedajaks olev Leili Tšernõšova. Luulevormis ikka särava juubilari poole pöördu-nud Halliste vallavanem Ene Maaten andis talle üle valla tänu-kirja ja rahapreemia. Uue-Kariste rahvamaja juhataja Ivi Alp aga ulatas kingitusena rahvakuns-timeister Valve Alamaa kootud Suure-Jaani mustriga padja. Õn-nitlesid samuti nii klubikaaslased kui rahvamaja näiteringi Kiiksud liikmed – mõlemate üheks ener-giliseks eestvedajaks on täna Leili Tšernõšova.

Muusikaliselt sisustasid sõb-rapäevaõhtut Heiki Alp klaveril ja Eha Lihtne kitarril, kelle pilli järgi kõlas ka sünnipäevalaul juubilarile, kes seejärel ka ava-valsile paluti.

MEElIS SõErd

Pildil olev arhitektide Artur Perna ja Karl Burmani joonestatud Puisi talu vaade pärineb 1913. aastal ilmunud ajakirjast Põllumajandus.

Klubi 60+ sõbrapäevapeol võt-tis kaaslastelt õnnesoove vastu särav lillelembeline juubilar Leili Tšernõšova (vasakul).

Veidi enne meie seast jäädavalt lahkumist jõudis Kalev Raave (pildil vasakul) 23. veebruaril 2004 kontsert-aktusel Viljandi maavalitsuse saalis veel tunda rõõmu õnnitlustest seoses talle Viljandimaa vapimärgi omista-misega.

Klubi 60+ pidas sõbrapäeva

Meenutades Kalev Raavet

KODUKANDIS

Foto: Elmo Riig

Foto: Meelis Sõerd.

Puisi taluhäärberi projekteerimisest möödus sada aastat

2 Halliste ja Mõisaküla lehekülg

GERLY JERSOLAV ja ALEKSEI VISNAPU – 27. I sündis perre poeg KENERT.MEELIKA MÜÜR ja MARTIN MEISTER - 14. II sündis perre poeg MARKO.

Mõisaküla servas aadressil õnne 3 asuvas tootmishoones tegutsev väikefirma Puit ja Mööbel OÜ rõõmustab tellijaid oma kvaliteetse toodanguga juba enam kui kümme aastat. nõudlust jätkub ja kavas on tasapisi laieneda.

„Teeme tellimise peale pea-miselt täispuidust mööblit. See jõuab kodudesse, lasteaedades-se, asutustesse jne. Praegu nõu-takse meilt hästi palju tammest laudu, kappe, riiuleid, kummu-teid ja voodeid. Oleme ka trep-pe teinud. Lisaks valmistame mõnele firmale allhangetena poolfabrikaate, näiteks voodiotsi ja -karkasse,“ kõneles firma oma-nik ja juht Kristo Subi.

Ettevõttes töötab kümme-üksteist inimest, lisaks mõned ajutised abilised. Tööle käiakse peale Mõisaküla Kilingi-Nõm-mest, Viljandist ja Abjast. „Va-hetevahel lähevad õhtutunnid tööl pikemaks ja tuleb nädala-vahetuselgi tööl käia. Praegu ongi plaan mõni inimene veel juurde palgata, nii et kasvame veel natuke,“ on noor firmajuht optimistlik.

Ta selgitab, et ettevõte on paindlik, olles just nii väike, et reageerida kiiretele turu muu-datustele. Samas ollakse täpselt nii suur, et suuta täita ka mahu-kamaid tellimusi kui vaid üks, kaks või kümme toodet – saja-seid partiisid ja suuremaidki. Ka sisseseade on valitud selle järgi, et olla paindlik.

Kui ligi üksteist aastat tagasi alustati, siis oli ainsana olemas nüüd ülal tootmisruumi lae alla alusele paigutatud auväärses eas lihvimispink. „Kuna minu isa on olnud tisler ja ka vanaisa oli tisler, siis, ma arvan, see on minu vanaisa tehtud, mingi viis-kuuskümmend aastat vana

juba,“ meenutas Kristo Subi naerusui. „Ülejäänu sai tasapisi pangalaenu abil juurde ostetud. Nii see asi arenema hakkas. Täna, ma ei tea, mitusada korda me suuremad oleme kui algul.“

Üksmeel aitas masust üle

Firmal on olnud paremaid ja halvemaid aegu. Raske oli masuaeg. Palju abi oli siis ini-mestest, kes on tööl firma al-gusest saadik. „Saime nendega kokkuleppele ja masust kuidagi üle. Alles paar aastat tagasi said viimased augud kokku lapitud – arenguks võetud laenud vajasid ju maksmist,“ tunnistab Subi. „Aga eks see ongi mul selline elutöö,“ tõdes puutöömeistrite dünastia kolmanda põlve esin-daja mõtlikult.

Mõisaküla linnale on firma aastate jooksul andnud märki-misväärset maksutulu. Linnalt omakorda saadi eelmisel aastal toreda tellimusena tööd raama-tukogule uute riiulite valmista-misel. „Arvan, et suudame siin oma inimestele tööd pakkuda ka näiteks viie aasta pärast,“ usub firmajuht.

Mõisaküla tänase ettevõt-luse jätkusuutlikkus tulevikus üldisemalt eeldab Subi hinnan-gul, et omavalitsusel oleks selge visioon sellest, kuidas ja millega – tööjõukoolituste korraldami-ne, elamispinna pakkumine, abistamine ettevõtluse alase info vahendamisel jne – ette-võtjaid siia meelitada, ja et selle ellurakendamise nimel tehtaks kõvasti tööd. Väga oluline on ka, et Mõisakülast Lätti viiv tee saaks tervikuna mustkatte. Riik võiks piiriäärseile ettevõtjaile teha maksusoodustusi.

„Kunagi töötasin isaga koos Viljandis. Mõtlesime siis, et

hakkame tegutsema eraldi,“ meenutas Kristo Subi oma fir-majuhi karjääri algust. Sobivad tootmisruumid sai ta Mõisakülas Õnne tänaval Edelaraudteelt algul rendile ja hiljem ära osta ning remontida. Praegu on tootmishoone kõrval ehitamisel vana asemele uus täisauto-maatne katlamaja, mis hakkab kasutama oma tootmisjääke ja puiduhaket.

Väikelinna ääres Õnne täna-

val inimestele käegakatsutavat rõõmu pakkuv tulevikuvisioo-niga ettevõtja Kristo Subi pelgalt õnnele lootma ei jää – otsustavad ikka inimesed. Sestap tänabki ta Eda Luike ja Kaja Gogolevi, kes töötavad väikefirmas algusest peale, samuti staažikat Andres Tislerit ja kõiki teisi ettevõtte edukusse tublilt panustajaid.

tekst ja foto MEElIS SõErd

Pool sajandit tagasi vanaisa tehtud lihvpink, millele Kristo Subi üles osutab, oli 2003. aastal alustades puidufirma esimene ja ainus tehniline sisseseade.

HALLISTE VALLAVOLIKOGU30. I 2014 toimunud istungil:• asuti seisukohale kinnisasjade omandamise küsimuses;• kinnitati Õisu lasteaia arengukava aastateks 2014–2016;• määrati MTÜ-s Mulgi Kultuuri Instituut Halliste valla liikmeõigusi teostavaks isikuks vallavanem Ene Maaten;• kehtestati munitsipaalomandis olevate ruumide üüri piirmäärad alates 1. IV 2014;• võeti vastu Halliste valla munitsipaalomandis olevate eluruumide valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord;• muudeti valla eelarvest sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise korda;• muudeti alalise eluasemega seotud alaliste kulude piirmäärasid toimetulekutoetuse määramisel;• toimus Halliste valla 2014. aasta eelarve esimene lugemine, mis otsustati katkestada ja jätkata seda järgmisel volikogu istungil.

HALLISTE VALLAVALITSUS27. I 2014 toimunud istungil:• lahendati eraisikute avaldusi jäätmekäitluse küsimustes;• tulenevalt vallavolikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekust otsustati maksta täiendavat sotsiaaltoetust summas 391,78 €;• kinnitati detsembrikuu toimetulekutoetuse taotlejate nimekiri summas 2243,22 € ja jaanuarikuu toimetulekutoetuse taotlejate nimekiri summas 3315,81 €;• kinnitati jaanuarikuu hooldajatoetuse saajate nimekiri summas 677,34 €;• määrati hooldajad ja hooldajatoetus;• määrati projekteerimistingimused Eesti Energia Võrguehitus AS-le Pantsli komplektalajaama ja kaabelliinide paigaldamiseks;• korraldati riigihange Halliste aleviku vee- ja kanalisatsioonisüs-teemi ning reoveepuhasti rekonstrueerimiseks.

MõISAKüLA LInnAVOLIKOGU23. I 2014 toimunud istungil:• arutati teisel lugemisel Mõisaküla linna 2014. aasta eelarve eelnõud;• kehtestati Mõisaküla linna üldplaneering;• kehtestati Mõisaküla linnas kogu maksustatavale maale ühtne maamaksumäär 2,5 % maa maksustamishinnast aastas;• otsustati taotleda Mõisaküla linna munitsipaalomandisse linnale kuuluvate tänavate teenindusmaa kokku 19 koha-aadressil;• otsustati anda üürile Pärnu tn 43–3 asuv eluruum üldpinnaga 53 m² üheks aastaks.

MõISAKüLA LInnAVALITSUS14. I 2014 toimunud istungil:• otsustati määrata ja maksta välja jaanuarikuu vajaduspõhine pe-retoetus neljale perele kokku 67,13 €;• otsustati eraldada Menukas OÜ-le (Pärnu tn 24–18, Mõisaküla) 640 € alustava ettevõtja starditoetust seadmete ja töövahendite soetamiseks; • määrati Ringpuiestee vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitustööde omanikujärelevalve teostajaks FIE Väino Kalmann;• seati hoonestusõigus ja määrati teenindusmaa Piiri tn 3 ja 4 asu-vatele maaüksustele OÜ Helmetal IMS kasuks.

21. I 2014 toimunud istungil:• lubati Mõisaküla Linnahooldusel võtta maha lastepargis ja Pärnu tänaval kokku 15 halvas ja ohtlikus seisukorras puud;• otsustati määrata ja maksta välja jaanuarikuu toimetulekutoetused üheksale taotlejale kokku 1420,16 €.

30. I 2014 toimunud istungil:• otsustati tunnustada tänukirjaga järgmisi isikuid:Henri Helemäe – aktiivse vabatahtliku töö eest poksispordi eden-damisel;Lea Moorats – eduka ja peresid toetava tegevuse eest pereõena;Pirje Usin – aktiivse ühiskondliku tegevuse eest ürituste korral-damisel;Urve Tehver – aktiivse ühiskondliku panuse ja tulemusliku tegevuse eest tervisepäevade korraldamisel;Udo Jakobson – autospordi edendamise eest;Ilmar Kuusk – võrride kestvussõidu ürituse korraldamise eest;Ülle Paru – aktiivse ühiskondliku tegevuse eest tervisepäevade korraldamisel;Gea Rebane – aktiivse ühiskondliku panuse eest ürituste korral-damisel;Alo Kirikal – linnas vabatahtliku tuletõrjetegevuse edendamise eest.Tänukirjade pidulik üleandmine toimub 24. veebruaril Eesti Vaba-riigi aastapäeva kontsert-aktusel Mõisaküla kultuurimajas;• kehtestati määrusega nr 1 tagasiulatuvalt alates 1. I 2014 linna-valitsuse hallatavate asutuste koosseisud ja töötasustamise alused.

OMaValItSUSKrOOnIKat

MÄLESTAME

ÜLO KONTS 22. VIII 1938 – 30. I 2014

JÜRI LAKS 28. VIII 1952 – 4. II 2014

ENNO KOIK 21. XI 1935 –16. II 2014

VLADIMIR ŽUKOV 5. IV 1965 – 17. I 2014

VELDA PILLER 7. VIII 1937 – 22. I 2014LILLIA KÕLVALD

17. XII 1937 – 3. II 2014 TARMO LUIK

23. VIII 1977 – 10. II 2014ELMAR SUVISTE 1. II 1922 – 10. II 2014

SALOMIA MADISSON8. X 1918 - 17. II 2014

Mõisaküla linnavalitsus Halliste vallavalitsus

Puit ja Mööbel OÜ on laienemas

TeadeMõisaküla linnavolikogu 2014. aasta 23. jaanuari

määrusega nr 1 kehtestati Mõisaküla linna üldplaneering.Üldplaneeringuga kavandati Mõisaküla linna maa-

kasutuse arengusuunad, säilitamaks linnale omast rohe-lust ja puitarhitektuuri. Käsitletud on linna majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja loodusliku keskkonna arengu-perspektiive ning tuleviku eesmärke, tagamaks Mõisaküla linna jätkusuutlikkus.

Üldplaneeringuga saab tutvuda internetis veebilehel www.moisakyla.ee ja Mõisaküla linnavalitsuses (J. Sihveri tn 4).

Mõisaküla linnavalitsus

Halliste vallavalitsus

Halliste vallavalitsus

Mõisaküla linnavalitsus

Mõisaküla linnavalitsus

MILVI TASUMÄE 81

SILVIA TOOM 80

ERIK GAILIT 75

LEILI TŠERNÕŠOVA 70

PEETER VOLENS 70

ELVIINE-VALENTIINE

UIBU 90

EHA STINT 86

JAAN LENSMENT 85

JUTA-IRENE VILI 81

MALJU VENE 81

ENDA VEINTHAL 75

MATI METSTE 75

ASTI MURIK 70

Õnnitleme lapse sünni puhul!

Õnnitleme eakaid hällilapsi!

KADI RAISMAA ja HIMOT-MÄRT ILUS – 2. II sündis perrepoeg LEEK.JANELI KOORT ja ANDRIAS SIDLETSKI - 8. II sündis perre tütar KETLIN.

3Abja lehekülg

Valter Külvet sündis 19. veebruaril 1964. aastal. Isa Toomas, kes töötas sel ajal Õisu tehnikumi kehalise kasvatuse õpetajana, hakkas juba väiksest peale Valterit mitmekülgselt ja aktiivselt kasvatama. Kui Valter 1971. aastal Ülemõisa algkooli esimesse klassi astus, oli ta teis-test omavanustest selgelt eristuv oma kehaliste võimete, kannat-likkuse ja väärikusega. Ta oli ta-gasihoidlik, sõbralik poiss, kellel oli oma maailmapilt ja selge siht silme ees. Nii iseloomustavad teda ka keskkooliaegsed sõbrad.

1975. aastal lõpetas Valter Ülemõisa algkooli ja asus õp-pima Abja keskkooli viiendasse klassi. Tema klassijuhatajaks oli kuni 11. klassi lõpuni Maie Kal-lak (Ehatäht). Valter astus Vil-jandi spordikooli kergejõustiku erialale, mille filiaal oli Abjas. Isa kõrvalt hakkas lisaks nõu and-ma Abja õpetaja Aarne Lepik ja Viljandi treenerid. Sportimise võimalused laienesid – Abjas oli võimla, kus sai kaugust ja teivast hüpata. Viljandis avati 1977. aasal kilehall, mis oli küll tihti külm ja petrooleumiaurune, aga võimaldas hüpata teivast, tõugata kuuli ja joosta kummi-rajal. Suvel treeniti palju Loodi spordibaasis, kus olid väga head tingimused kümnevõistluse harrastamiseks. Seal püstitas Külvet hiljem oma tipptulemuse kõrgushüppes – 2,11 meetrit.

Tuli jagada aega trenni ja kooli vahel. Iga minut oli hinnas ning aktiivne oldi igal võimalu-

sel. Tegeldi kõigi spordialadega, milleks võimalused olid. Bussi oodates visati sõbra hoovis korvpalli, talvel uisutati ja män-giti Õisu Veskijärvele hokit. Aja planeerimine tuli Valteril hästi välja, sest ta suutis olla edukas nii koolipingis kui spordivõist-lusel.

Tipptulemusi spordis hak-kas Valter saavutama juba küm-neaastaselt. Neli aastat järjest oli ta rekordiliste punktisummade-ga „TV 10 olümpiastardi“ üld-võitja ning mitmed tulemused

on veel praegugi üle löömata. Järgnesid aasta-aastalt rekordid noorte kaheksa-, üheksa- ja kümnevõistluses. Nõukogude Liidu koolinoorte spartakiaadi võitjana kümnevõistluses edes-tas Külvet järgmist võistlejat ligi 900 punktiga.

Eesti 1981. aasta meistrina kogus 17-aastane Abja kooli-poiss kümnevõistluses 8104 punkti, mis on tänini 17–18-aas-taste maailma tipptulemus. Ta lõpetas keskkooli ning asus tree-nima Tartus, kus tema juhenda-

jaks sai Fred Kudu. 1982. aastal vigastas Valter rängalt põlve, mis jäigi teda kimbutama. Siiski lisandus aastail 1983–88 Külveti kontole mastaapseid saavutusi: juunioride Euroopa meistri tiitel (1983), universiaadihõbe (1985), maavõistlusevõite, kaks Nõu-kogude Liidu meistrivõistluste pronksi ja 1987. aastal ka kuld. NSVL-i meistriks tulek kodu-publiku ees Kadriorus Eesti re-kordiga 8322 punkti oli aegade sündmus. Olümpiahooaja algul püstitas Külvet Staikis veel Eesti rekordi 8506 punktiga, mis jäi maailma 1988. aasta edetabeli teiseks tulemuseks ning on Eesti kõigi aegade edetabelis praegu-seni kolmas.

Valteri võimed lubasid kind-lasti rohkem, kui ta saavutada suutis. On öeldud, et ta elas valel ajal. Puudus hea tugi-meeskond ning suurvõistlustele saamiseks pidi enne ennast NSV Liidu koondisesse võitlema ja see tähendas lisakoormust, millele Valteri liikumisaparaat paraku vastu ei pidanud.

1994. aastal lõpetas Valter Tartu Ülikooli kehakultuuritea-duskonna, aga tööle asus teisel erialal. Valter Külveti elutee lõpetati vägivaldselt 2. juulil 1998. aastal. Teda jäid leinama elukaaslane, tütar, vanemad ja sõbrad ning alatiseks jäävad teda meenutama eredad saa-vutused Eesti kümnevõistluses.

MarI KahU

abja noortekeskus on te-gutsenud kahes hoones juba mõned aastad. lisaks vabaaja veetmisele pakutakse noortele võimalusi osaleda harivates ja arendavates tegevustes. noor-tekeskuse uksed on valla ka täiskasvanud huvilistele.

Neljapäeviti toimub vanas tööõpetuse majas saviring, mida juhendab Hülle Haab Karksi Noorte Kunstistuudiost. Saviring algab noortele kell 15.00 ning kestab kuni 16.30-ni. Täiskasvanutele algab saviring kell 16.00 ning kestab 18.30-ni. Savist esemete valmistamine on väga põnev ja võimalusterohke tegevus. Eelmise poolaasta töö-dest oli jõulude ajal näitus Abja kultuurimajas. Lisaks savikuns-tile harrastatakse ringis veel ka klaasist esemete valmistamist.

Iga kuu teisel ja neljandal kolmapäeval algusega kell 16.00 toimub Abja noortekeskuses Raoul Luigendi juhendamisel kokandusring täiskasvanutele. Esimesel kohtumisel 30. jaa-nuaril valmistati kolm põnevat rooga Tai köögist. 12. veebruaril prooviti kätt sushi valmistami-sel. Kokandusringi missiooniks on tutvustada osavõtjatele eri-nevaid maailma kööke ning toiduvalmistamise erinevaid tehnikaid ja nüansse.

Sel aastal alustas uuesti te-gevust male- ja kabering Martin Linderi juhendamisel. Lisaks oma noorte vahel toimuvatele turniiridele on plaanis osaleda ka sel kevadel toimuval koolide-vahelisel malevõistlusel.

Lisaks käelisele tegevusele saavad noored tegeleda torupilli mängimisega ja tänavatantsu-ga. Pisemad, kellele torupill veel üle jõu käib, mängivad plokkflööti. Torupillide huvi-ringi juhendab Kristel Kutser. Alates eelmise aasta sügisest on noortel võimalik Abjas tege-

leda ka tänavatantsuga. Ringi juhendab Liisa London Viljandi tantsustuudiost MTÜ Dancecall. Hetkel toimuvad tantsutrennid Abja gümnaasiumi ruumides noortele alates IV klassist.

Noortekeskuses tegutseb veel Abja Fotoklubi, kes pidas äsja oma esimest sünnipäeva. Mõned fotoklubi aktiivsed liik-med tegelevad lisaks veel ka fil-mindusega. Koos MTÜ-ga Abja Kultuurisepad on valminud mitu videoklippi sarjas „Mede inimese“.

Ootame kõikidesse ringi-

desse aktiivsemat osavõttu ning initsiatiivi uuteks tegevusteks nii noortelt kui ka täiskasva-nutelt. Teretulnud on ka kõik uued ideed ja ettepanekud. Noortekeskuse tegemiste ja võimalustega saab tutvuda li-saks veel ka noortekeskuse uuel kodulehel http://noortekeskus.abja.ee/ ning Abja noortekesku-se facebooki lehel.

lIISI rääbUSAbja noortekeskuse

juhataja kt

Hetk NSV Liidu meistrivõistlustelt Tallinnas 18.-19. 07 1987, kus Valter Külvet tuli NSV Liidu meistriks 8332 punktiga.

Kokandusringist osavõtjad saavad ise toiduvalmistamisel abistava käe ulatada. Seekord oli teemaks sushi.

SPORT

* * *

* * *

Meenutused Valter Külvetist

Aastaid Paul Kerese sünniaastapäevale pühendatud male-võistlus on nüüd juba teist aastat kandnud nime Lõuna-Mul-gimaa karikavõistlused males. Populariseerimaks malemängu Lõuna-Mulgimaa valdades ja ühtlasi tähistada malelegendi Paul Kerese 98. sünniaastapäeva viidi sel aastal läbi 4 etappi – 6. jaanuaril Uue-Kariste rahvamajas, 13. jaanuaril Mõisaküla kul-tuurimajas, 20 jaanuaril Karksi-Nuia noortekeskuses ja viimane etapp 27. jaanuaril Abja kultuurimajas. Neljast etapist läheb arvesse kolme parema tulemus. Kõik üleskerkinud küsimused lahendab võistluste peakohtunik Ion Mõndresku koos esinda-jatega kohapeal. Autasud diplomi ja karika näol saavad iga valla ja linna kolm paremat mängijat.

Lõuna-Mulgimaa karikavõistlused males 2014. a paremus- järjestus:1. Ion Mõndresku (Karksi)2. Olev Raal (Abja)3. Aivo Joamets (Abja)4. Tõnis Kask (Karksi)5. Mati Saks (Karksi)6. Raivo Rea (Mõisaküla)7. Martin Linder (Halliste)8. Ürjo Mälksoo (Abja)9. Enn Grünverk (Mõisaküla)10. Jaanis Roots (Abja)11. Valdeku Vanker (Abja)12. Aimur Pukk (Halliste)13. Igors Černišovs (Halliste)14. Edgar Riis (Abja)

Selline korraldus, kus etapid liiguvad majast majja, on leid-nud osalejate poolehoiu ja võistluste peaorganisaator Martin Linderi sõnade järgi jätkub süsteem ka edaspidi. Turniiri orga-nisaatorile on toeks Abja Spordiklubi, Abja Vallavalitsus, Halliste Vallavalitsus, Karksi Vallavalitsus ja Mõisaküla Linnavalitsus.

Kohtume uuesti jaanuaris 2015. aastal.

laUrI SEPP

10. jaanuaril Viljandimaa noorte sisekergejõustiku meistri-võistlustel saavutas Birgit Karu juuniorite arvestuses kaugus-hüppes ja kolmikhüppes esimese koha.

2. veebruaril Tallinnas toimunud Eesti talvistel karikavõist-lustel võidutses 400 meetri jooksus Rauno Künnapuu. Praegu vahipataljonis aega teeniv Hendrik Hunt oli kolmikhüppes kaheksas. Mõlemad mehed esindasid KJS Sakala klubi.

8. veebruaril viljandi talvistel sisekergejõustiku meistrivõist-lustel tuli Viljandimaa meistriks Hendrik Hunt kaugushüppes ja kolmikhüppes. Samal võistlusel saavutas teise koha kuulitõukes Jander Heil.

Paul Keres – 98. Lõuna-Mulgimaa karikavõistlused males

Abja noortekeskus pakub võimalust osaleda mitmetes põnevates huviringides

Abja kultuurimaja tegemised veebruaris-märtsis

Väikeses saalis näitus „Eesti riiklikud teenetemärgid”I korruse fuajees Maarja Pajusalu maalinäitus „Oma ruum”

24.02 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine. Kell 10.00 hommikukohv. Filmihommik „MEDE INIMESE”.Kell 11.00 pidulik kontsert-aktus. 25.02 kell Abja muusikakooli orkestriosakonna kontsert.26.02 kell 13.00–13.30 Altai Palsami, Živitsa õli ja Ortoflexi esitlus.27.02 kell 17.00 Abja muusikakooli I klassi õpilaste kontsert. 27.02 kell 17.00 klubi Meelespea peoõhtu.06.03 kell 19.00 Koit Toome naistepäevakontsert. Pääse 10.-/12.- Pääsmed müügil Abja kultuurimaja kantseleis ja Piletilevis.13.03 kell 18.30 mälumängu V voor.

Foto: Eesti Spordimuuseum

Foto: Lauri Sepp

4 Abja lehekülg

Veebruaris saab Meeles-pea klubi tegemistel täis 22 aastat.

Ka sel hooajal on meie ettevõtmised toimunud regulaarselt. Kord kuus vii-masel neljapäeval saame kokku ühisel kohvikõhtul. Naudime meile külla tulnud esinejaid. Meil on esinenud omad isetegevuslased, Abja muusikakooli õpilased ja külalised teistest kultuu-

rimajadest. Nii on meile vaatamisrõõmu pakkunud Mõisaküla kultuurimaja tantsijad Ene Akkaja ju-hendamisel ja Sürgavere rahvamaja näitering He-li-Mall Kuke juhendami-sel. Sürgavere näiteringis mängib ka endine abjakas Gustav Siniväli. Ees on veel mitmeid kohtumisi. Samuti ekskursioon Tallinnasse, et külastada Lennusadamas olevaid näitusi ja käia loo-

maaias.Klubi juurde kuulub

memmede tantsurühm Vii-ve Niinemäe juhtimisel, ka-pell Delaroza Rosalje Ralja taktikepi all ja nüüd ka ansambli Viisivakk liikmed on klubist.

Abja eakad, tulge aega veetma Meelespea klubis-se. Oleme tervemad kui liigume ja kohtume eakaas-lastega.

12. veebruaril kohtus

klubi juhatus Viljandi Pen-sionäride Liidu juhatuse esimehe ja teiste juhatuse liikmetega. Kõne all oli ea-kate tegevuse organisee-rimine. Kuidas see toimub Viljandis Pensionäride Liidu kaudu ja kuidas kohapeal. Kahju, et palju eakaid jääb organiseeritud tegevusest kõrvale.

Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel on välja töö-tatud „Aktiivse vananemise

arengukava 2013–2020“. Selles toodud eesmärkidest lähtuvalt on vaja arendada tegevusi, mis tooksid ea-kad aktiivsesse tegevusse. Tahetakse teada saada, mil-listes valdkondades uusi teadmisi vajatakse. Selle teada saamiseks toodi kaasa küsimustikud, mille kaudu saame avaldada oma arva-must. Külalised kiitsid meie tegevusi ja olid vaimustatud Abja päevakeskusest ja siin toimuvast.

Täname Abja vallava-litsust, sotsiaalkomisjoni ja Abja kultuurimaja, kes meie ettevõtmisi toetavad.

Loodan, et Abja eakad leiavad igakülgset tegevust kõigest neile pakutavast.

Külastage ka enam Abja kultuurimajas nii heade esinejatega kontserte!

Meelespea klubi juhatuse nimel

lEIda lEPland

Meelespea klubil on sünnipäev

Retk loodusesseJaan Rannapi nimelise omaloominguvõistluse võidutöö

On nädalavahetus ja mina olen kodus. Kuna mu möö-dunud koolinädal ei läinud üldse hästi, olen ma tujust ära. Samuti on ema mu peale paha-ne, et mu hinded nii kehvad on. Ega isagi rõõmustanud. Juhuslikult on ka vennad sel nädalavahetusel maal ja ma sain nende käest pragada, sest pole mulle kohane, et isegi matemaatikas kahe saan. Seega ei suuda ma kodus olla. Keegi ei räägi minuga ja mul on hingeliselt rusuv.

Võtan laualt oma fotoapa-raadi ja panen soojalt riidesse, sest väljas on sügis ja haigeks pole mul soovi jääda. Pärast selliseid hindeid pole puudu-mine lubatud. Otsin õuest isa üles ja küsin, ehk saan auto mõneks ajaks. Ega ta mulle hea meelega autot anna, aga ma ei jäta talle väga suurt valikuva-rianti. Kinnitan vahtralehed ja käivitan auto. Sisestan plaadi, kus on kurva alatooniga lood, kuigi praegu peaks lõbusat kuulama, et ka tuju paraneks.

Sõidan rahulikult Kolga-Jaanist läbi ja suundun Viljandi poole. Jätan auto tee äärde ja ise lähen Parika raba vaate-torni. Seal on alati ilus olnud. Kuigi tihti olen ma seal oma poisiga käinud, siis nüüd ta-han ma rahu ja loodust. Mets, taimed, puud, loomad – kõik nad on minu jaoks rahustava

loomuga. Ema on ka alati öel-nud: “Armasta looduse ilu, see ei tee südamele valu.“

Vaatetornis jälgin poole-nisti kinnikasvanud järve. Ta on nii rahulik ja süütu. Kuu-lan linnulaule, mis kostuvad üksteise võidu nagu lauljad, kes võistlevad oma kaunite häältega. Istun ja lihtsalt jõlli-tan. Mõlgutan mõtteid, et miks küll nii juhtus. Puuladvad kõrguvad mu kõrval ja väänle-vad rahutult, nagu mu mõtted teeks neile haiget.

Märkan puutüvel puuko-ristajat ja jään ta tegutsemist jälgima. Nad on naljakad lin-nud, kes jooksevad mööda puutüve ringi. Teised linnud ju seda ei tee. Nemad lihtsalt istuvad oksal ja siristavad laul-da. Puukoristaja on nii ergas ja märkab igaühte, kes vähegi ta ümber on. Sellepärast ei julge ma ka kaamerat võtta ja seda hetke jäädvustada. Kuigi mu sõber ütles kord: “Ilusad pildid tuleb jäädvustada mällu, mitte paberile.“ Seega ma uurin linnukest põhjalikult. Tema sulestik on kaunistatud ilusate, ent tuhmide värvidega. Ta on pisike, aga nokk on pikem kui teistel temasuurustel lindudel, see sobib talle. Tiivaline jälgib enda ümbrust hoolikalt ja otsib puukoorte vahelt putukaid, keda nahka pista.

Miski ehmatas teda ning

ta lendab mulle lähemale, vaatetorni piirdele. Mu pea käib ta lennutrajektooriga automaatselt kaasa, aga järg-mine hetk ma kohe kahetsen seda. Puukoristaja märkab ka nüüd mind ja temagi jääb mind silmitsema, endal pea viltu ja külje peale keeratud. Talle vaatepilt ei meeldi või on see hirmutav, aga pärast mõnda aega uurimist lendab ta kaugustesse. Tuju läks küll vähe paremaks, aga koju ma veel siiski minna ei tahtnud.

Vaatetornis hakkas jahe, kui pikalt paigal istuda. Tuul on samuti üsna tugev. Seega võtan kaamera, telefoni ja autovõtmed ning hakkan auto poole minema, et natuke veel ringi sõita ja seejärel alles koju suunduda. Jälgin laudteed, et mõnda konna seal poleks ja too mind ei ehmataks. Korraga kuulen oksade praksumist ja lehtede sahinat endast pare-mal. Jään seisma ja vaatan hir-muga hääle suunas. Paarisaja meetri kaugusel ilutseb graat-siline põder. Sõralise sarved on suured, võimsad ja harulised. Ma olen küll varem põtru näi-nud, aga sellise graatsilise ja uhke vaatepildi osaliseks saan esimest korda.

Kiljatan ja sellega tõmban põdra tähelepanu endale. Ta tundub liiga rahulik ja mina liiga hirmul. Ta jälgib mind

hoolega, nagu puukoristaja varem teinud oli. Ainukese vahega, et põdra pea on otse ja keha graatsilise olekuga. Uhke loom astub isegi paar sammu mulle lähemale ja nii vaatasimegi tõtt. Kuna me olime autoteele üsna lähedal, siis möödasõitvaid autosid on kuulda ja näha. Kuni selle hetkeni polnud ükski auto vaatetornist möödunud, aga nüüd läheb kaks veoautot. Põder muidugi ehmub selle peale ja suundub nüüd tagasi sügavamale metsa, kust ta ilm-selt ka tulnud oli. Olen endiselt ehmatusest liikumatu ja toi-bumiseks kulub paar minutit.

Autos panen uuesti plaadi mängima ja suundun kohe koju. Ma lihtsalt pean oma kokkusattumisi teistega jaga-ma. Tegelikult on nüüd mu tuju juba üsna hea, sest sellist iludust ei näe juba igaüks. Ma käisin kaua ära, seepärast on ema ja isa mures, aga kui rääkisin puukoristajast ja põdrast, siis nad rahunevad maha.

Õhtul hilja, kui väljas juba väga pime on, lähen rõdule, et vaadata tähistaevast, mis on ideaalne lõpp taolisele päevale. Võtan fliisteki üm-ber, et päris ära ei külmuks. Silmad harjuvad kiiresti pi-medusega ja kuu valgustab ka natuke põlde ja puid.

Kauguses metsaserval mär-kan tumedat kogu. Olen jul-gem kui päeval, sest loomad minuni ei pääseks, kuna olen neist kõrgemal. Tume kogu astus metsa äärest lagedale ja enda suureks üllatuseks mär-kan, et see on seesama rahulik põder, keda rabas kohanud olin. Ta vaatab mulle ainiti otsa, nagu tahaks midagi öel-da. Mõne aja möödudes suun-dub ta metsa tagasi ja mina lähen tuppa, sest sügiseses öös on väga külm.

Järgmisel hommikul tuli isa minu juurde ja ütles:“ Kuule,

siin lähedal lasid jahimehed ühe põdra maha. Ma lähen aitan neil ta siia vedada. Ole hea ja pane koer kinni. Tänu-täheks ehk saame maksa ka.“ Kui isaga rääkisin, olin ma veel unine, aga ta jutt ajas mulle judinad peale ja ma kargasin kohe voodist. Väljas näen, et see on seesama põder, keda eile nägin. Ma hakkasin nutma ja jooksin tuppa. Kas ta teadis, et nii juhtub ja sellepärast oligi minu juures nii rahulik?

KElly OrgUSaar

Klubil külas olnud Viljandi Pensionäride Liidu juhatus. Meelespea klubi liikmed võõrustajate osas. Foto: Mari Saarela.Foto: Mari Saarela.

Rändekspositsioon “Eesti riiklikud teenetemärgid” Abja kultuurimajas

Abja kultuurimaja 2. korruse fuajees ja väikese saalis on üles seatud rändekspositsioon “Eesti riiklikud teenetemärgid”.

Eesti Vabariigi riiklike teenetemärkide lugu on Eesti Vabariigi arenguloo lahutamatu osa. Esimene riiklik autasu, Vabaduseristi aumärk, asutati Eesti Vabariigi esimesel aastapäeval - 24. veeb-ruaril 1919. Aumärk anti Vabadussõjas osutatud sõjaliste teenete tunnustamiseks.

Rändekspositsioon “Eesti riiklikud teenetemärgid” valmis Eesti Vabariigi 90. juubeliks. Näitus annab ülevaate Eesti riiklike teenetemärkide tekkest, nende ajaloost ja tänapäevast. Ekspo-neeritud on hulk haruldasi ja laiemale avalikkusele tundmatuid dokumente ja fotosid. Näituse koostamisel on kasutatud lisaks Rahvusraamatukogu kogudele ka materjale Eesti Filmiarhiivist, Eesti Riigiarhiivist ja Eesti Ajaloomuuseumist.

Näituse koostas Lea Hein, kujundas Tiiu Laur.

5Abja lehekülg

abja kultuurimajas toimus 29. jaanuaril praktiline töötu-ba, kuidas esitleda Mulgimaa ajaloolist pärandit meie igapäe-vaelus. Oma õpetusi jagasid meiega Katrin Uudeküll, Uude-küla ajaloo jäädvustaja ja Mati roosalu Maksifotost.

Küsimustele, milline täht-sus on piltidel pere või kodu-koha ajaloos, kuidas märgata ja hoida vanu fotosid meie esivanematest ja kodukohast, külast, kuidas teadvustada pe-rekonna ja küla fotode olemust ja selle tähtsust 50 ja 100 aasta raames ning anda inimestele tõukejõud tegutsemiseks – nen-dele küsimustele andis vastuse Katrin Uudeküll. Sellel päeval sai osaleja ka põgusa ülevaate vanade fotode raamimise ja kasutuse kohta. Jagati ideid kui-das saaks Mulgimaa ajaloolist pärandit – vanad fotod – meie igapäevaelus oma keskkonna ilmestamiseks kasutada. Sel-le koolituse tulemusel valmis suurepärane foto formaadis A3, Mulgimaa Arenduskoja kontorit ilmestama ja külalistele Mulgi-maa ajaloopärandit tutvustama.

Enne koolitusele tulemist oli huvilistel vaja täita ka väike kodune ülesanne:

Igal osalejal paluti kodusest fotokogust kaasa võtta nelja liiki fotosid, kokku neli fotot:

1. Perefoto, kus on sinu ema-isa ja kõik nende lapsed ehk sina ise ja sinu õed ja vennad

2. Portreefoto sinust endast ca 18–22-aastasena

3. Foto sinu vanaemast või vanaisast või vanavanematest noorena või lapsena

4. Foto, kus naisliinipidi või meesliinipidi on kajastatud 3–4 erinevat põlvkonda koos

Ning viimati paberile ilmu-tatud fotode pakk, kuni 20 fotot.

Kui osaleja fotosid ei juhtu-nud leidma, siis koolitusele võis ikka tulla!

Tagasiside koolitusest väga hea, osalejad jäid päevaga väga rahule!

Lauri Sepp: Tegin peale koolitust väikese põike oma geni.com sugupuu lehele. Seal hulga rahvast ja piltegi on palju. Isapoolsed tegelased kõik foto-del - nii vanavanemad kui va-navanavanemad. Emapoolseid lisan ise juurde. Ühtejutti tuleb

13 põlve alates 17 saj. esimesest poolest.

Urmas Põllumäe: Minuni jõudis arusaam, et pilt ei ole lihtsalt pilt, vaid igal pildil on oma ajalugu. Need on jäädvus-tused, mis jätavad oma jälje ja neid tasub õigesti hoida.

Elo Saar: Mulle oli koolitus väga kasulik ja tuli õigel ajal. Olin just meie maja pööningult leidnud hulgaliselt vanu pilte. Nüüd tean kuidas nendega edasi toimida ja mida tulevikus kindlasti arvestada perepiltide ja oma kodukoha ajaloo jääd-vustamisel.

Eve Raska: Minul oli väga hea meel, et sellel koolitusel osalesin. Mulle meeldis väga Katrin Uudekülli ettekanne ja tema entusiasm ning üleskutse

vanasid fotosid väärtustada ja ka tänapäeval perest ja kodu-kohast pilte teha, et järeltule-vatele põlvedele. Eriti meeldis mulle koolituse teine pool, kus trükiti riidele pilte ning tutvus-tati erinevaid lahendusi piltide eksponeerimiseks.

Piret Leskova: Pean tõdema ka ise, et ka mulle endale oli koolitusest väga palju kasu, käi-sime oma õdede-vendadega ja nende peredega koos Viljandis Maksifotos pildistamas. Jääd-vustasime oma järeltulevatele põlvedele Jaan Pääsukese abiga suurepärased pildid, et 50 ja 100 aasta pärast oleks meie järglastel meie pildid.

PIrEt lESKOVa

Vanade fotode töötuba

Lõuna-Mulgimaa Puuetega Inimeste Ühingu tegemistest

Lõuna-Mulgimaa Puuetega Inimeste Ühing loodi 9.juunil 2006. aastal. Ühingusse kuulub 50 inimest, kellest aktiivseid on 20–25. Ühingu liikmete kokkusaamised toimuvad Abja päevakeskuses iga kuu teisel teisipäeval. Kuna ühingusse kuulub ka Mõisaküla linna rahvast, siis võivad üritused toimuda ka aeg-ajalt Mõisa-külas. Alates maikuust kuni septembrikuuni kokkusaamisi ei toimu, sest ilusate soojade ilmadega tahavad inimesed toimetada oma aedades ja su-vel on üldse rohkem tegemist ja ringi liikumist.

Lõuna-Mulgimaa Puue-tega Inimeste Ühingu liikmes-kond koosneb puudega ja eaka-test inimestest. Kaasa lööma on oodatud ühingu tegemistesse ka kõik teised soovijad. Ühingu tegevuse eesmärk on inimeste kodust välja toomine, et siis koos lihtsalt juttu ajada või ka mõnd huvitavat esinejat kuulata. Kodus on meil kõigil kindlasti kõige parem ja turva-lisem olla, aga koos käimisest saab uut energiat, on põhjust ennast „üles lüüa“ ja koos juttu puhuda. Selle eest, et kõik ikka kohale saaksid, hoolitseb Mari ja suur tänu talle! Alati on

tee ja kohvi kõrvale pakutud maitsvaid suupisteid, suured tänud Selmale.

Jaanuarikuus käis meil kü-las Evi Repponen. Ta tutvus-tas Abja-Vanamõisa külaseltsi tegemisi. Põnevamad seltsi tegevused ja kohtumised olid jäädvustatud albumisse. Väga kosutav oli kogeda, et alati po-legi vaja suuri rahasummasid, vaid lihtsalt hakkajaid inimesi, kes hoolivad oma külast ja selle elanikest. Toredad pildid rääkisid sellest, et isetegemise rõõm on selles külas säilinud ja paljud elanikud löövad seltsi

tegemistes kaasa. Veebruarikuisel kokku-

saamisel oli külaliseks Guldar Järve. Vaatasime koos videot väga raske puudega mehest, kes on sündinud käte ja jalga-deta. Vaatamata oma puudele, on mees elanud täisväärtus-likku elu. Juba lapsest peale kasvatasid vanemad teda nagu tavalist last ja võimaldasid talle täisväärtusliku lapsepõlve. Praeguseks on mees õnnelikus abielus ja kasvatavad koos väikest tütart. See video pani mõtlema, et igas olukorras saab hakkama, lihtsalt peab ise väga

tahtma. Guldaril oli ka kaasas kitarr, mõnus oli koos mõned laulud laulda.

Veebruari lõpus ja märt-sikuus on kavas ühiskülastus Endla teatrisse.

Ühingu liikmete hulgas on ka neid, kes meelsasti teevad käsitööd. Päevakeskuses on üleval teljed, kus valmivad imeilusad saunalinad, sõbad, kaltsuvaibad. Igaühel on või-malus leida endale meeldiv tegevus.

hEllE hEInSalU Lõuna-Mulgimaa Puuete-

ga Inimeste Ühing

abja VallaVOlIKOgU16. 01.2014 toimunud istungil:1) toimus valla 2014 aasta eelarve esimene lugemine;2) anti vallavalitsusele luba kohustuste võtmiseks;3) algatati pärimismenetlused;4) otsustati võõrandada kinnistu Abja-Paluojas enampakkumise korras;5) arutati valla tunnustusavalduste ettepanekuid ja nimetati valla tunnustusavalduste saajad.

abja VallaValItSUS27.01.2014 toimunud istungil:1) väljastati kasutusluba eraisikule;2) anti korraldus vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele maksta toimetulekutoetust 8 taotlejale summas 997.86 €; 3) anti korraldus vastavalt volikogu alatise sotsiaal- ja tervis-hoiukomisjoni ettepanekule maksta täiendavat sotsiaaltoetust valla eelarvelistest vahenditest jaanuarikuu eest raske- ja sü-gava puudega isikutele kokku 300 eurot (12 taotlejat), puudega lastele kokku 714.65 eurot ja lastega peredele kokku 114 eurot (2 taotlejat);4) anti korraldus maaüksustele nimede ja sihtotstarvete määra-miseks kinnistu jagamisel ja muudeti varasemat vallavalitsuse korraldust maa riigi omandisse jätmisel kasutusvalduse seadmise eesmärgil;5) arutati valla tunnustusavalduste ettepanekuid ja nimetati valla tunnustusavalduste saajad.

abja Vallavolikogu ja Vallavalitsus otsustasid valla tunnustus-avaldused määrata:

5.1 Aastapreemia määratakse järgmiselt:5.1.1 Peeter Soo, Kai Matson, Ülle Sirkel, Ülo Soo, Marja Lillemets – imetlusväärse heateo, oma lapsepõlvekodu kinkimise eest Abja valla paljulapselisele perele kodu rajamiseks; 5.1.2 Abja Tarbijate Ühistu– Abja-Paluoja uue kauplus Konsumi avamise eest

5.2 Valla auraamatusse kantakse ja tänukirjaga tunnustatakse:5.2.1 Vaiki Elbrecht – pikaajalise ja kohusetundliku töö eest arstina5.2.2 Ruth Mõttus – kauaaegse tulemusliku loomingulise töö eest kultuuritegevuses; 5.3 Valla tänukirjaga tunnustatakse:Aime Hunt – pikaajalise tulemusliku töö eest kultuurivaldkonnasÜlle Kivioja – kauaaegse kohusetundliku töö eest seoses 35. tööjuubeligaKerli Voodla – iluteeninduse juurutamise eestKädy Kampus – parim naissportlaneRauno Künnapuu – parim meessportlaneGünther Põllumäe – parim noorsportlaneMirell Põllumäe - parim noorsportlaneHendrik Hunt – eduka esinemise eest kergejõustikusSilver Kask – eduka esinemise eest kergejõustikusJander Heil – eduka esinemise eest kergejõustikusBirgit Karu – eduka esinemise eest kergejõustikusErki Leppik – eduka esinemise eest kergejõustikusOskar Raidlepp – eduka esinemise eest koroonasOttomar Raidlepp – eduka esinemise eest koroonasMartin Raidlepp – eduka esinemise eest koroonasEliise Raidlepp – eduka esinemise eest koroonasLaura Tukk – eduka esinemise eest vibuspordisÜrjo Mälksoo – eduka esinemise eest lauamängudesAivo Joamets – eduka esinemise eest lauamängudesKelly Ruusalu – eduka esinemise eest võrkpallisKaspar Teorein – eduka esinemise eest rahvastepallis ja võrkpallisEgert Soa – eduka esinemise eest rahvastepallis ja võrkpallis Jako Jänes – eduka esinemise eest rahvastepallis ja võrkpallisErik Raagmets – eduka esinemise eest rahvastepallis ja võrkpallisKuldar Sperling – eduka esinemise eest rahvastepallis ja võrk-pallisSander Saarman – eduka esinemise eest rahvastepallis ja võrk-pallisRobert Reimann – eduka esinemise eest rahvastepallis Airon Kent Lõhmus – eduka esinemise eest rahvastepallisKaisa Raagmets – eduka esinemise eest rahvastepallisJohanna Järve – eduka esinemise eest rahvastepallisMaarja Peterson – eduka esinemise eest rahvastepallisEva Rahel Viitas – eduka esinemise eest rahvastepallisKrissy-Eliis Raba – eduka esinemise eest rahvastepallisMarianne Liis Oissar – eduka esinemise eest rahvastepallisMaria Joanna Lääts – eduka esinemise eest rahvastepallisAndra-Maria Bokmane – eduka esinemise eest rahvastepallis

abja vallavolikogu ja -valitsuse protokollidega ja õigus-aktidega on võimalik tutvuda www.abja.ee, määrused on

avalikustatud ka riigi teatajas www.riigiteataja.ee

OMaValItSUSKrOOnIKat

Viimasel ühingu koosolekul oli külaliseks Guldar Järve.

Koolituse tulemusel valmis Mati Roosalu käes suurepärane foto formaadis A3, Mulgimaa Arenduskoja kontorit ilmestama ja külalistele Mulgimaa ajaloopärandit tutvustama.

Foto: Mari Saarela.

Foto: Piret Leskova

6 Abja lehekülg

Foto: Viive niinemäe

Abja gümnaasiumi lah-tiste uste päev toimus 4. veebruaril ja sinna olid tun-de külastama ja õpetajatega vestlema oodatud nii lapse-vanemad kui ka teised huvi-lised. Mina kasutasin sellist võimalust juba teist aastat ja tagasiside on väga positiiv-ne. Sel aastal võtsin eesmär-giks külastada tunde, kus on ametis uued õpetajad. Käisin matemaatikaõpetaja Toomas Rieti ja ajalooõpetaja Helle Bergi tundides. Võin öelda, et uued tegijad said oma tööga hästi hakkama, seda enam, et tegemist oli 7. ja 11. klassiga. Muidugi võib olla ka teistsuguseid

päevi, kuid tundus, et klapp õpilaste ja õpetaja vahel on hea. Lisaks astusin sisse ka tööõpetuse tundidesse, sest õpe uutes ruumides oli mulle samuti seni nägema-ta. Ka ei olnud ma varem koolitöös kokku puutunud õpetajate Katrin Otsa ja Vane Valksaarega. Puutöö paistis tänapäeva noormees-tele väga huvi pakkuvat ja tundus olevat hea vaheldus tihti pingeliseks kujunevale koolipäevale. Tütarlapsed kuulasid küpsetamise sala-dusi samuti huviga. Vahvat laulu kostis ka poistekoori proovist.

Koolipäeva alguses oli

aga kõigile huvilistele õpeta-ja Karin Sepa loeng “Tervist mõjutav käitumine lastel“, kus räägiti teemadest, mida käsitletakse inimeseõpetuse tundides. Minu jaoks oli see päeva parim osa, sest sain mitmeid kasulikke nõuan-deid. Samuti tutvustas õpe-taja inimeseõpetuse õpikud/töövihikuid ja erinevaid raa-matuid, mis käsitlevad las-tekasvatamist. Kuna paljud vanemad ilmselt ei saanud tööpäeva tõttu kooli tulla, siis tutvustatud kirjanduse nimekiri on nüüd üleval ka kooli kodulehel.

Päeva kokkuvõtteks võib öelda, et huvi selle korral-

damise vastu paistis välja ka koolist, sest paljud õpe-tajad kutsusid oma tunde külastama, kuid las jääda ka järgmisteks kordadeks üllatusi. Kuna päev möödus kiirelt, siis ei jõudnuki teisi vanemaid eriti kohata, kuid tundus, et huvilisi siiski oli. Tore on ka see, et kool oli sel päeval sõna otseses mõt-tes iga nurga pealt avatud, sest käia sai nii sööklas, uu-tes saunades kui ka ujulas. Ootan koolilt sama avatud suhtlemist ka edaspidi ja soovitan kõigile taolistel päevadel kooli sisse astuda.

rIIn laEnEStE

24. jaanuaril käisid abja gümnaasiumi parimad loodus-kirjandite kirjutajad Pärnus Keskkonnahariduskeskuses ekskursioonil.

Meiega sõitsid Abja raa-matukogu juhataja Ingrit Por-kanen, Kamara raamatukogu juhataja Eve Raska, Rein Mägi Eesti Looduskaitse Seltsi A. Kitzbergi osakonnast ning õpetaja Silvia Mälksoo.

Eelmisel aastal avatud Pärnu-maa Keskkonnahariduskesku-ses saime tutvuda uue majaga. Kõigepealt viidi meid suurde jalgpallikujulisse planetaariu-misse, kus näidati galaktikat, planeete ja tähti.

Nägime veel loodusteadus-likke kollektsioone (erinevaid putukaliike, liblikaid). Saime kuulata erinevate konnaliikide krooksumist ja lindude laulu.

Käisime talveaias, kus olid esindatud erinevad kliima-

vööndid, viibisime lähistroopi-kas ja kõrbes. Elavnurgas olid küülikud ja teised närilised, treppide kõrvale olid paiguta-tud loomade ja lindude topi-sed. Saime paitada erinevate metsloomade nahku ning ära arvata, kellele see kuulub.

Keskkonnahariduskesku-ses toimuvad koolitused, tun-nid, ringid, näiteks bioloogia süvaõpe 9. ja 12. klassile, roboo-tika, kodunduse, puutööring jpm. Seal saab korraldada laste

sünnipäevi, näitusi, konverent-se, planetaariumi etendusi. Maja on väga huvitava arhi-tektuuriga, õdusa sisustuse ja meeldiva kujundusega.

Aitäh reisi korraldajate-le! Õppekäik oli huvitav ja hariv, õpilased jäid reisiga väga rahule.

KatrIIn ja KrEtEAbja gümnaasiumi 10. kl

meediaõpilased

Lahtiste uste päev Abja gümnaasiumis

Preemiareis Pärnu

Abja lasteaed liitus 2014. a jaanuarist Taani metoodikal põhineva ennetava kiusamisvastase programmiga. Meie lasteaias osaleb projektis Pähklikese rühm. Programmi „Kiusamisest vabaks” eesmärk on luua lasteaias laste vahel üksteist arvestav ja kaasav suhe, luua kiusamisest ennetav käitumiskultuur, kus suhtutakse üksteisesse sallivalt ja aus-tavalt. Oluline on, et lapsed hoolivad üksteisest, kiusamise korral sekkuvad ja kaitsevad kaaslast.

Pähklikese rühma meeskond läbis vastava koolituse ning alustavad projekti tegevustega oma rühmas, et hiljem kaasata kõik teisedki rühmad.

abja lasteaia meeskond

Kiusamisest vaba lasteaed

Suurepärane kontserdielamus 29. jaanuaril toimus Abja kultuurimajas kontsert sarjast

„Muusika Eestimaale”. Seekord tõi muusikalist külakosti ansambel Dorpat Trio. 2009. aastast tegutseva ansambli koosseisus musitseerisid selle asutaja, viiuldaja Anna Samsonova, tšellist Enno Lepnurm ja pianist Irina Oja. Kavas oli kolm suurteost läbi kolme sajandi: Wolfgang Amadeus Mozarti Klaveritrio B-duur klassikast, roman-tilise muusika pärl, Sergei Rahmaninovi „Trio elegiaque” ja meie oma helilooja Valter Ojakääru tugevalt rahvuslike joontega klaveritrio.

Kõrgtasemel esitatud kavast andis siiski suurima ela-muse Sergei Rahmaninovi trio.

OlEV raal

Reedel oli 14. veebruaril oli lasteaed täis sagimist – palju kallistusi, väikesi isevalmistatud südameid ja kaarte. Oli sõbrapäeva hommik. Lastel oli kõigil seljas midagi punast, mis on sõpruse värv.

Mängupeole ootasime ka koolilapsi, kes nüüdseks juba lasteaia vilistlastena eelmisel sügisel kooli astusid. Koos õpe-taja Kariniga tulid I klassi lapsed igal käes omavalmistatud sõbrapäevakaart. Laulsime ja mängisime, nagu üks suur ühine pere. Oli palju muljeid ja lastel oli lustimist palju.

VIIVE nIInEMäElasteaia õpetaja

Vahva sõbrapäev lasteaias

Meie lasteaias on saanud traditsiooniks, et iga aasta veeb-ruarikuul korraldame osava oravapoisi valimised. Nii toimus ka sellel aastal.

Pärast hommikusööki ko-gunesime saali, et jõuprooviga alata.

Poisid pidid näitama, kuidas nad kõnnivad poomil, rooma-vad matil, liiguvad juurdevõtu-sammudega varbseinal, teevad tirelit, viskavad topispalli ja hüppavad hüppepalliga. Hin-dajateks olid tüdrukud. Arutelu käigus selgusid võitjad, nendeks olid Ergo Lepik, Emil Lindvest, Marcus Paide ja Oliver Mõttus. Kõik osalejad olid tublid ja said tänutäheks šokolaadist medali.

Osava oravapoisi valimised Abja lasteaias

Uskumatu, aga tõsi – Abja gümnaasiumis valmis ujula

Juba mitu aastakümmet on vallarahvas seda hetke oodanud. Kunagi ehitati gümnaasiumi keldrikorrusele väike bassein, kus lapsed pi-did ujumise selgeks õppima. Toona jäi see avamata, sest vesi ei seisnud basseinis.

Nüüd on Abja gümnaa-siumi uue spordikompleksi alumisel korrusel ujula valmis ja ootab külastajaid. Ujula kahest basseinist suuremas on neli 25-meetrist rada. Väik-sem, rohkem lastele mõeldud

bassein, on nagu suur mul-livann, kuhu ühte otsa on ehitatud ka kosk. Külastajatel on võimalus nautida sauna-mõnusid.

Ajaleht Sakala kirjutas, et meil on tankitehase mõõtu spordihoone, kus on maakon-na vingemaid spordisaale ja tip-top ujula.

Välimus võib olla petlik. Tähtis on sisu.

Olete kõik oodatud Abja gümnaasiumi ujulasse.

MÄLESTAMEATS PAAS

13.05.1953-26.01.2014HARRI NAEL

10.08.1931-01.02.2014RUTT RIIS

21.10.1960-03.02.2014GUNNAR RIIS

09.02.1962 – 04.02.2014

Peale lindi lõikamist said esimestena basseini 4. klassi õpilased.

Arutelu käigus selgusid võitjad: Ergo Lepik, Emil Lindvest, Marcus Paide ja Oliver Mõttus.

Lastel oli seljas midagi punast ja käes omavalmistatud südamed.Foto: Viive niinemäe

Foto: Lauri Sepp

7Halliste ja Mõisaküla lehekülg

sportajalooline õisu mõisapark

sai Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel rekonstrueeri-mise esimeses etapis eelmisel suvel põhiosas tagasi mõisa-aegse üldilme ja on huvilistele avatud. Kavandamisel on pargi taastamistööde järgmine etapp.

Õisu mõisapargi korras-tustööde ajal langetati umbes 300 kahjustatud ja väheväär-tuslikku puud, mis ei sobinud pargi kompositsiooniga. Neist kasutamiskõlblikud tüved saeti laudadeks, mida kasutatakse mõisa taastamisel. Kättesaa-davatele vanadele plaanidele tuginedes rajati kokku kaks kilomeetrit geomeetriliselt aset-sevaid jalgteid, süvendati tiiki ning uuendati drenaaži.

Park sai korraliku maa-siseste lampidega valgustuse, mis valgustavad mõnede puude võrasid ja häärberi fassaadi, samuti suursuguse läbivooluga mõisatiigi ja uued vihmavee

ärajuhtimise torud. Üle aastate on taas töökorras kapitaalselt remonditud purskkaev lossi tagahoovis. Tehtut sai hulk huvilisi oma silmaga näha juba mullusuvise külastusmängu „Unustatud mõisad“ raames.

Mõisapargi rekonstruee-rimise projekti koostas maas-tikuarhitektuuribüroo Artes Terrae OÜ ja selle tegi teoks haljastusfirma Roheline Ruum

OÜ. Tööde esimene etapp läks kokku maksma 180 500 eurot, millest suurema osa eraldas Keskkonnainvesteeringute Kes-kus. Esimese raha sai projekt 2011. aastal. Omaosaluse tasus mõisa omanik SIO Investments. Projekti eestvedaja oli Halliste vallavalitsus.

Rekonstrueerimistööde tei-ses etapis on pargi taastamise konsultandi Urmas Tuuleveski

ütlemist mööda kavas ula-tuslikud istutustööd, samuti kunagise mõisa majandusaia taastamine. Korrastatakse sil-lad ja truubid ja paigaldatakse istepingid. Raha kõigeks selleks loodetakse taas saada Keskkon-nainvesteeringute keskuselt, järjekordne taotlusvoor on tulekul.

„Valmistehtu vajab ka hoolt,“ sõnas Urmas Tuuleves-ki. „On palju parke, kus on suur töö ära tehtud, aga kolme aasta pärast on kõik jälle endises sei-sus, Õisus ei tohi seda juhtuda,“ rõhutas konsultant.

Halliste vallavanem Ene Maaten kinnitas, et vallal ongi plaanis taotleda lähiajal Kesk-konnainvesteeringute Kes-kuselt raha Õisu mõisapargi hoolduskava koostamiseks.

tekst ja foto MEElIS SõErd

Eelmises Lõuna-Mulgimaa lehes vahendasin lugejatele Mõisaküla muuseumis mullu olnut ja andsin eelteavet täna-

vustest tegemistest. Aasta ongi alanud rõõmustavalt töiselt ja külalisterohkelt.

Poolsada vaatajat käis jaa-nuaris nautimas kaunist näitust Lahemaast. Nüüd kutsun kõiki huvilisi oma silmaga kaema rändnäituse „Eestimaa aasta looduse foto 2013“ 139 parimat tööd. Need valiti välja 1383 autori 10957 foto hulgast! Juba need arvud annavad aimu, kui kõrgelt hinnatud loodusfoto-dega on tegemist. Näitus jääb avatuks veebruari lõpuni.

Muuseum ei vaata mööda ka idamaade kalendri järgi ala-nud Sinise Puuhobuse aastast.

Valmis uus stendinäitus, kus saab näha hobuseid Mõisakülas läbi aegade.

Mulluse Maalehe jõulu-eelsest numbrist võib lugeda, et hobuseaasta on aktiivne ja tempokas. Aastale omista-tud sinine ja ka roheline värv sümboliseerivad puhtust, loo-tust, kasvuvajadust ja looduse hoidmist. Eestlased on loodus-rahvas. Vanadel eestlastel läks sõnnik põllule ja vastu saadi vägev saak. Vanadest aegadest kauneim pilt on talumees põllul ja tema kõrval naine lapsega kui elu sümbolring.

Sinise Puuhobuse aastal on

kõigil soovijail võimalik Mõisa-küla muuseumis ratsutada tõe-liste puuhobuste sadulas. Need hobused on valminud ligi vee-rand sajandit tagasi omaaegse Mõisaküla tislermeistri Vainold Laarmanni ehk „Laarmaniväi-nu“ töötoas ja kannavad nii last kui täiskasvanut.

Muuseum pole pelgalt va-nadelt asjadelt tolmu pühki-mise paik. Siin saate unustada igapäevamured ja teha oma hingele pai.

anU laarMann,Mõisaküla muuseumi

juhataja

Mõisaküla koolis töötab magistrikraadiga eripedagoog Margit Jaanson, kelle hobi ja kirg on pildistamine – mängi-mine värvi, valguse ja varjuga, sageli ainult valguse ja varjuga.

Margiti loodusfotod kut-suvad vaatamisele lisaks ka uurima – neis on alati midagi rohkem, kui esmapilgul pais-tab. Need on pildid, mida vaa-dates võib tajuda ümbritsevaid helisid ning tunda lõhnu.

Margiti kodu on Pärnumaal Saarde vallas. Tänavu tunnus-tas ajalehe Pärnu Postimees fotonäituse „Päeva kaja“ žürii Margiti võistlusfoto „Kustunud tuli… katkenud tee…“ igaviku-lise foto kategoorias esipreemia vääriliseks. Sellest on ajendatud ka alljärgnev intervjuu.

Margit, kas oled saanud ka fotoalast koolitust või oled iseõppija?

Abikaasa tegeles fotokoo-litustega. Mind ta küll otseselt koolitanud ei ole, aga eks me oleme neid asju arutanud ja, nutikas nagu ma olen, olen ivad välja noppinud.

Kui kaua Sul see „fototõbi“ juba küljes on?

Esimeseks fotokaameraks oli isa Zenit ja ka väike foto-

labor oli kodus olemas. Võisin siis umbes 14 olla. Midagi uhket mul sellest ajast ette näidata ei ole. Uuesti tärkas fotohuvi ja tahtmine hetke jäädvustada siis, kui mu oma lapsed olid väikesed. Nemad nüüd enam modelliks olla ei taha, aga fo-topisik on jäänud. Sellest enam nii lihtsalt ei vabane.

Ma ei ole fotograaf. Ma ei ole kunstnik (amet on mul ju olemas). Mul on hobi, mille abil end väljendada ja mis aitab mul tasakaalus püsida. Ja kui ma oma piltidega suudan kedagi veel „puudutada“, siis teeb see ainult rõõmu.

Palju Sul oma arhiivi või mujale on fotosid kogunenud?

Ega ma neid kokku luge-nud ei ole. Kaua aega pildis-tasin filmikaameraga ja siis said ka fotod kenasti paberile trükitud. Viimased seitse aastat digikaamera omanikuna on natuke laisaks teinud ja pildid kuhjuvad arvutimälusse.

Kas põhiline huvi on loo-dus? Pildistad palju ka aja-hambast puretud elu. Kust selline huvi?

Loodust ja lilli olen palju pildistanud. Minu arvates ei ole paremat puhkust kui retked vabas õhus, avastades uusi

paiku (kohv termosega kaasas, hea seltskond kuulub ka sinna juurde).

Sotsiaalsed teemad ja elu meie ümber ei jäta mind tõesti külmaks. Inimesi nende loo-mulikus olekus ja tegemistes jäädvustada on alati huvitav, aga siin on oht oma kaameraga liiga pealetükkivaks muutuda. Vahel ma tahaksin, et mul jät-kuks rohkem nahaalsust.

Ilusate piltidega on kerge meeldida. Mulle endale on olulised ja armsamad need fotod, millesse olen suutnud peita ka sõnumi või mis jutus-tavad loo… See, kes ja kas seda sõnumit selles pildis ka näeb, oleneb juba vaataja meeleolust

ja elukogemusest.Kas saad öelda midagi

täpsustavat ka oma võidufoto tehnika kohta?

Märksõnaks on „pikk säri“. Tegelikult ei läinud ma sugugi seda pilti tegema, aga kui mõte tuli, siis oli vaja kohe tegut-seda... . Statiivi mul kaasas ei olnud – ehitasin selle käepä-rastest vahenditest (vanaisa raamatud) ja modelliks pidin ka ise olema.

Tänan, Margit!

aIta MatSOn,Mõisaküla kooli õpetaja

Õisu mõisapargi taastamine jätkub

Muuseum tähistab hobuseaastat

Õpetaja Margit – naine fotokaameraga

Käesoleva aasta Viljandimaa esivõistlused novuse (koroo-na) paarismängus peeti traditsiooniliselt Kaarli rahvamajas 2. veebruaril.

Kohal oli seitse Viljandimaa paari ja neli külalisvõistlejat Lätist Valmierast. 7-tunnise võistluse järel selgus, et seekord oli parim päev Halliste valla Raidleppade perele. Kalev Raidlepp koos oma poegade Oskari, Ottomari ja Martiniga viisid koju Viljandimaa Spordiliidu poolt välja pandud kuld- ja hõbemedalid, edestades Viljandi linna ja Läti mängijaid. Tubli!

Suur tänu ka Kaarli rahvamaja alati lahkele juhatajale Tiina Kuusikule!

Viljandimaa individuaalsed meistrivõistlused toimuvad sealsamas 20. aprillil.

gErt MÜIl võistluste peakohtunik

NovusFoto: Meelis Sõerd.

Foto: Margit Jaanson

hallIStE rahVaMajaS • 23. II kl 14 Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud kontsert-aktus. Kavas aja-lootund. Esinevad Halliste ja Kaarli rahvamaja taidlejad ja Abja muusikakooli õpilased. Silvi Saare raamatu „Jää püsi-ma Eesti küla“ esitlus. Kaetud kohvilaud • 27. II kl 17 noorteõhtu kami-naruumis • 7. III kl 17 lastedisko. Ooda-tud kõik lapsed ja lapsemeel-sed. Pääse 0,50 € • 7. III kl 19 noortedisko (vanusele 15+). DJ Tauri. Pääse 1 € • 29. III kevadpidu ansambli-ga UdoBand. Pääse 5 € Kavas võib ette tulla muuda-tusi. Info tel 5256 049.

KaarlI rahVaMajaS • 8. III kl 20 naistepäeva-pidu. Tantsuks ansambel AnneMari&Jüri. Vaheaegu sisustab tantsurühm Tuu-rit-Tuurit Pärnumaalt. Pilet ettetellimisel 8 €, peoõhtul 10 € • 14. III ühissõit teatrisse Endla etendusele „Topeltelu“. Pilet 15 €. Buss väljub Õisust kl 17.15, peatudes Kaarlis, Hallis-tes ja Abjas. Tulekust palutakse teatada tel 5347 1393 • 22. III kl 12 tooršokolaadi valmistamise koolitus. Osa-võtt koos magusa elamusega 10 €. Info tel 5347 1393.

MõISaKÜla KUltUUrI-MajaS • 20. II kl 19 sõbrakuu kont-sert. Esinevad Tanel Padar ja Tarvo Valm. Pilet ettetellimisel 10 €, kohapeal 12 €• 24. II kl 11 Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert-aktus. Kavas ajalootund. Tänatakse tublimaid. Esinevad lasteaia-lapsed, kooli ning muusika-kooli õpilased ja kultuurimaja taidlejad. Kaetud kohvilaud. • 26. II kl 14–14.30 Altai palsa-mi müük ja tutvustus• 26. II kl 19 Mulgi mälumäng. • 1. III kl 12 vastlapäeva tähis-tamine kultuurimaja juures • 8. III kl 14 eakate ja puuetega inimeste naistepäevapidu• 8. III kl 20 naistepäevapidu. Tantsuks UdoBand. Pääse ettetellides 5 €, kohapeal 8 €. Laudade broneerimine tel 436 4108 ja 525 6049 • 19. III kl 14–14.30 Altai palsami müük ja tutvustus. Info tel 5256 049.

UUE-KarIStE rahVa-MajaS • 8. III kl 20 naistepäevapidu ansambliga Hero. Kaaste-gev näitering Kiiksud. Lauad katame ise. Pääsmed hinnaga 7 € müügil 4. III-ni (tellimine tel 5344 8905 ja 435 9234) • 20. III kl 18 kaminaõhtu „20 aastat ajalehega Lõuna-Mulgimaa“. Vestleb ja oma laule esitab kitarri saatel lehe toimetaja Meelis Sõerd. Info tel 5344 8905.

Kuhu minna

Rekonstrueerimistööde esimeses etapis rajati Õisu mõisaparki muuhulgas kokku kaks kilomeetrit geomeetriliselt asetsevaid jalgteid ja süvendati tiiki.

Viljandimaa meistriteks novuse paarismängus tulid tänavu Kalev (keskel) ja Oskar Raidlepp (tagaplaanil). Neile järgnesid Ottomar (löögil) ja Martin Raidlepp (paremal) ning Gerli Aver (vasakul) ja Aleksander Michelis.

Ei tea, kuidas alanud hobuseaastal, aga muidu näeb Mõisakülas hobust harva. See foto pärineb 2009. aasta kodukandipäevadest.

„Kustunud tuli… katkenud tee…“.

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Viive niinemäe

8 Abja, Halliste ja Mõisaküla ühislehekülg

Halliste ja Mõisaküla lehekülgede ja tagakülje toimetaja Meelis Sõerd (Sarja tee 18, Veskimäe küla, 69409 Abja-Paluoja postkontor). Tel 5395 7842 ja 436 0030. E-post meel is.soerd@gmail .com ja meelis@abja.ee

Kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus.

Abja lehekülgede esindaja Lauri Sepp. E-post lauri@abja.ee. Tel 435 4784, 5664 0344.Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja, 69403, Viljandimaa.

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis toimub alates 1.–14. aprillini 2014 koolitus Tehniline joonestamine arvutil (2D).

Registreerumistähtaeg 25. märts 2014. Koolituse kohta rohkem infot saab internetist : http://vykk.vil.ee/images/failid/taiend/TJA.pdf .

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses (Peahoone tee 2, Tihemetsa, Saarde vald, Pärnumaa) toimuvad:

• 8. ja 15. märtsil kl 10-13.15 FIE raamatupidamise koolitus. Registreerumistähtaeg 3. märts. Koolituse kohta rohkem infot saab siit: http://vykk.vil.ee/images/failid/taiend/FIE.pdf . Koolitus on mõeldud inimestele, kes on FIE-d või soovivad FIE-ks saada ja tahavad FIE raamatupidamisest rohkem teada. NB! Kohtade arv on piiratud.

• 3.–7. märtsini veoautojuhi täienduskoolitus ja sõitjateveo autojuhi täienduskoolitus. Koolituse hind on 128 €. Koolituste infoga saab tutvuda siit: Veoautojuhi täienduskoolitus http://vykk.vil.ee/images/failid/taiend/BJTK.pdf

Sõitjateveo autojuhi täienduskoolitus http://vykk.vil.ee/images/failid/taiend/VJTK.pdf Registreerumistähtaeg on 25. veebruar.

• 3.–5., 6. –8. ja 10. –12. märtsini raietöölise 3. taseme koolitused. Kõigi koolituste maht 20 tundi. Igas grupis 12–16 inimest. Koolituse hind 70 €. Info ja registreerimine: Hanna-Liisa Pikkur, hanna-liisa.pikkur@hariduskeskus.ee , tel 449 1062.

• 4. märtsi l PRIA poolt rahastatud tasuta infopäev Aiandusettevõtja – tööandja;

• 31. märtsil PRIA poolt rahastatud tasuta infopäev Viljapuude kevadine lõikus. Info ja registreerimine: Hanna-Liisa Pikkur,

hanna-liisa.pikkur@hariduskeskus.ee , tel 449 1062.• 4. –6. juunini PRIA poolt rahastatud tasuta koolitus

Hooldusraided. Täpsemalt saab koolituse kohta lugeda internetist: http://www.hariduskeskus.ee/%C3%B5ppeosakonnad/voltveti-koolituskeskus/avatud-%C3%B5pe/18-voltveti-koolituskeskus/1156.html

Maavalitsus leidis Mõisaküla bussiliinile lahenduse

Põllumajandusmaadele saab taas toetusõigust taotleda

Elektrilevi kodukliendid saavad lähiaastail kaugloetava arvesti

Purustame müüte vähihaigusest

Viljandi maavalitsus kor-raldas sügisel seoses kom-mertsliine teenindava vedaja Mulgi Reiside poolt liini nr 409 Mõisaküla-Viljandi teeninda-misest loobumisega avaliku konkursi. Põhjuse selleks andis bussifirma, kes ei soovinud sel-lel liinil enam vedamist jätkata. Üksnes piletitulust ei olnud võimalik liini teenindamisega seotud kulusid katta. Et antud bussiliin on piirkonna inimes-

tele oluline, kuulutas Viljandi maavalitsus vastavalt seadusele välja uue kommertshanke.

Vedajatepoolseid pakku-misi hankele ei tulnud ning maavalitsus tegi praegu Lõu-na-Viljandimaad teenindavale ettevõttele OÜ Automen ette-paneku suurendada praeguse lepingu mahtu. Sellega nõustu-ti ning alates 1. veebruarist 2014 liideti endise bussiliini nr 409 teekond ja väljumised liiniga

nr 49. Ühtlasi suurenes otsu-sega maakonnas riigi toetusel teenindatav reisijateveo maht 36500 liinikilomeetrit aastas.

„Bussi nr 49 praegused väljumisajad liitumise tulemu-sena ei muutu ja bussi nr 409 asemel väljub liinile buss nr 49,“ selgitas jaanuarikuus Vil-jandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase.

Tegemist on maakonna

lõuna-suuna teenindamiseks olulise bussiga, mis väljub igal hommikul Mõisakülast kell 6.25 ja jõuab Viljandisse kell 7.35. Õhtul väljub buss Viljandist kell 19.50 ja saabub Mõisakülla kell 20.55.

Lisainfo: Marju Lepmets, Viljandi Maavalitsuse jurist, tel 433 0414, e-post Marju.Lep-mets@viljandi.maavalitsus.ee

Alates 2014. aastast saab taas registreerida heas põl-lumajanduslikus korras põl-lumajandusmaid, et nende eest oleks võimalik taotleda pindalatoetusi. Juba registree-ritud maade puhul ei muutu midagi. Senise korra järgi sai pindalatoetusi taotleda vaid nende põllumajandusmaade eest, mis olid 30. juuni 2003 seisuga kantud Põllumajan-duse ja Registrite Ameti (PRIA)

põllumassiivide registrisse. Eelmise aasta detsemb-

ris Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt vastuvõetud määrusega tehti muudatused 2014. aastal rakendatavate põllumajandustoetuste kohta, sealhulgas lõpetati võrdlus-aasta arvestamine ja edaspidi saab kanda heas põllumajan-duslikus korras olevat põl-lumajandusmaad registrisse jooksvalt. Küll peab maa olema

pindalatoetuste taotlemiseks kantud registrisse õigeaegselt, enne taotluse esitamist.

„Nüüdsest on võimalik võtta arvele ja seejärel taotleda pindalatoetusi kõigi heas põllu-majanduslikus korras olevate maade eest,“ ütles põlluma-jandusminister Helir-Valdor Seeder. „See teeb maaomanike kohtlemise märksa võrdsemaks ja soosib ka vahepealsetel aas-tatel võssakasvanud maade

ülesharimist.“ 2014. aastal pindalatoetuste

taotlemiseks oleks soovitav uued maad registreerida 1. aprilliks, et taotlusperioodil PRIA töökoormust vähendada. Juba registreeritud põllumajan-dusmaade toetusõiguslikkuse nõuetes ei muutu midagi.

Lisainfo PRIA veebilehelt.

Põllumajandus-ministeerium

Elektrilevi koostöös Erics-son Eestiga paigaldab eeloleva kolme aastaga koduklientidele kokku üle 620 000 kaugloeta-va arvesti, mis võimaldavad mõõta elektritarbimist tunni kaupa.

„Kodumajapidamiste ar-vestivahetus on ulatuslik ja tempokas projekt – üle Eesti paigaldame tööpäevas ligikau-du 800 arvestit ja sellega tege-leb üle 80 elektriku,” selgitas projekti mastaape Elektrilevi kauglugemise programmi juht Mait Rahi.

Vahetatud arvestid viib Elektrilevi kauglugemisele üle enamasti korraga alajaamade kaupa ja annab kliendile ise

teada, kui arvesti on kaugluge-misele viidud ja näitu teatada pole vaja.

Ericsson Eesti projektijuhi Meelis Antoni sõnul küsivad kliendid arvestivahetajalt pea-miselt selle kohta, kuidas ja kui kaua peab veel näitu teatama. “Neil, kes ise arvestivahetuse ajal kodus on, soovitame julgelt küsida kohe elektriku käest, kuidas uut arvestit kasutada. Jätame aga kliendile postkasti ka juhendi,” lisas Anton. Ar-vestivahetuse protsessist ja uue arvesti kasutamisest saab kõige parema ülevaate videoklipist Elektrilevi veebis https://www.elektrilevi.ee/kauglugemine.

Mait Rahi toob välja, et sujuvaks infovahetuseks tasub

klientidel kas Elektrilevi veebis iseteeninduse või Eesti Energia klienditeeninduse kaudu üle vaadata oma kontaktandmed.

Rahi sõnul aitab uute ar-vestite kasutuselevõtt tulevikus Elektrilevil tormioludes kiire-mini elektrit just maapiirkon-dades tagasi tuua. “Täna on väiksemad liinid ehk madal-pingevõrk meie jaoks infosüs-teemides nähtamatu – kliendilt teadet saades peame sõitma kohale ja selgitama, millistel liiniosadel on tekkinud rikked. Tulevikus saame kliendi kõne peale teha süsteemist päringu ja pingetute arvestite järgi kii-remini rikke ulatuse määrata,” selgitas Rahi.

Elektrilevi ja Ericsson Eesti 4-aastane projekt puudutab kodukliente, korteriühistuid ja väikeärisid, kuna suured elektritarbijad said seaduse ko-haselt kaugloetava arvesti juba 2013. aasta alguseks. Vastavalt elektrituruseadusele ja võr-gueeskirjale peab Eestis kogu elektritarbimise mõõtmine ole-ma tunnipõhine 2017. aastaks.

Täpsem ülevaade oma tar-bimisest igal tunnil võimal-dab kliendil valida enda jaoks soodsaim pakett ja tarbimist odavamatele tundidele juhtida. Kõige nähtavam uute arvestite eelis kõikidele elektriklientidele on aga vabanemine näidutea-tamisest.

4. veebruaril tähistati üle-maailmset vähi vastu võitle-mise päeva. Eesti Vähiliit ja Rahvusvaheline vähivastase võitluse liit kutsusid sel puhul üles purustama müüte vähi-haigusest.

Igal aastal sureb maailmas vähki 7,6 miljonit inimest, 4 miljonit neist enneaegselt vanuses 30–69 eluaastat. Arves-tades rahvastiku vananemisega võib aastaks 2025 see arv olla tõusnud juba ligikaudu 6 mil-joni inimeseni. Ligikaudu 1,5 miljonit vähisurma saaks aga ära hoida strateegilise ennetus-tegevusega.

Eestis haigestub Statisti-kaameti andmetel igal aastal pahaloomulistesse

kasvajatesse üle 7000 inime-se, üle poolte neist on vanuses 30–69 eluaastat, kellest oma-korda pooled kahjuks surevad sellesse haigusesse. Seetõttu

on väga oluline, et avalikkus ja valitsusasutused tegutseksid kiirelt ning võtaksid viivitama-ta vastu strateegiad ja praktili-sed tegevuskavad, mis aitavad tõsta ühiskonna teadlikkust vähihaigusest, suurendaksid elanikkonna osalust vähi sõe-luuringutes ja parandaksid veelgi uute diagnostika- ja ravi-meetodite kiiremat kasutusele võtmist.

Eesti Vähiliidu nõukogu esimees onkoloog dr Vahur Valvere sõnul on Eesti

vähikeskustes küll rahvus-vahelisele standardile vastavad vähi diagnoosimise ja ravi võimalused, kuid päris palju arenguruumi on meie riigil veel vähi ennetustegevuse organi-seerimisel ning vähihaigete toe-tus- ja taastusravi arendamisel.

Keskendudes Maailma Vähideklaratsiooni viiendale eesmärgile kutsusid UICC ja

tema liikmed ülemaailmsel vähi vastu võitlemise päeval avalikkust ning valitsusasutusi üles vähendama stigmasid ja purustama müüte vähihaigu-sest hüüdlausega “Purustame müüte”.

Globaalsel tasandil kesken-dutakse 4 olulisele müüdile:

• MÜÜT 1 – vähist ei ole vaja avalikult rääkida.

Tõde on: kuigi vähihaigus on teema, millest on mõne-des kultuurides raske avatult rääkida, võib sellest rääkimine oluliselt parandada võitlust vä-hihaigusega nii individuaalsel, kogukonna kui ka poliitilisel tasandil.

• MÜÜT 2 – vähk ei anna hoiatavaid märke ega sümp-tomeid.

Tõde on: paljudel vähi-vormidel esinevad hoiatavad märgid ja sümptomid, millede märkamine annab võimaluse

vähi varajaseks avastamiseks ja hilisemaks tervistavaks raviks.

• MÜÜT 3 – ma ei saa mida-gi vähi vastu ette võtta.

Tõde on: teha saab väga palju ja seda nii individuaalsel, kogukonna kui ka

poliitilisel tasandil. Õigete strateegiatega saab ennetada umbes kolmandikku

enamlevinud vähkidest ja kaasaegse vähiraviga täielikult terveks ravida umbes pooled esmase vähidiagnoosiga pat-siendid.

• MÜÜT 4 – mul ei ole õigust vähiravile.

Tõde on: igal inimesel peab riiklikul tasandil olema võrdse-tel tingimustel õigus kaasaegse-le efektiivsele vähiravile ning haiguse ja selle raviga kaasne-vate vaevuste leevendamisele.

Eesti Vähiliit

Tellige Lõuna-Mulgimaa!Abja ja Halliste valla ning Mõisaküla linna ühisväljaande Lõuna-Mulgimaa

tellimusi 2014. aastaks võtavad vastu kõik Eesti postkontorid.Lõuna-Mulgimaad (indeks 00927) saab tellida kas terveks aastaks või lühe-

maks perioodiks (sh jooksva kuu väljaannet kuni 10. kuupäevani).Leht ilmub kord kuus (väljaarvatud juuli), st 11 numbrit aastas. Leheeksemplar

maksab 26 senti. Lehe tellimishind kolmeks kuuks on 78 senti, kuueks kuuks 1,56 eurot jne.

Lõuna-Mulgimaa on loetav ka internetis kohalike ajalehtede nimistust, samuti veebilehtedelt www.abja.ee , www.halliste.ee ja www.moisakyla.ee

Mõisakülalinnavalitsuse juureskell 14.00–16.00

I ja II kvartalis25. veebruaril11. ja 25. märtsil8. ja 22. aprillil6. ja 20. mail3. ja 17. juunil

Pangabussi peatus:

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tel-lida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid.

Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

PangabussKõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!