Harju maakonna turismi arengustrateegia 2025

Tegevuskava 2015

2011

2

EESSÕNA Harjumaa turismi arengustrateegia 2015 on koostatud 2006. aastal, tegevuskava mõttes on strateegia aegunud dokument. Strateegias 2015 on käsitletud koostööd Tallinnaga, kuid Tallinna pole käsitletud osana Harju maakonnast. Olles aga väravaks Harjumaale ja kogu Eestisse, on ainult Tallinna kaudu võimalik arendada Harjumaa turismi. Kuni 2008. aastani on maakonna strateegilistes arengudokumentides käsitletud Harjumaad ja Tallinna eraldi, alates Harju maakonna arengustrateegia 2025 koostamisest käsitletakse maakonda tervikuna ja nii käsitletakse maakonda tervikuna ka käesolevas strateegias. Lähteülesanne tuleneb vajadusest nüüdisajastada arengustrateegiat 2015. See on seotud nii maailma kui ka Eesti riigi seisukohtade muutumisega turismi arendamisel. Külastajate teadlikkus on kasvanud, muutunud on turismi turundamine, mis on nüüd paljuski internetipõhine. Oma reisi planeerides teeb turist kodus ära suure eeltöö ja selleks vajab ta reisi sihtkoha kohta täpset informatsiooni. Potentsiaalsele turistile on oluline kiiresti ja mugavalt leida enda jaoks oluline reisiteave, meelepärane tegevus ja huvitav koht, mida külastada. Turismiinfosüsteemi saab efektiivselt arendada ainult koostöös, ühiselt turundamine aitab kokku koondatud informatsiooni jagada huvilistele nii Eestis kui väljapool Eestit. Tallinn on kogu Eesti ja Harjumaa arengu teenäitaja. Statistika põhjal võib väita, et Tallinna saabunud väliskülastaja reisib enamasti teistesse Eesti regioonidesse ega peatu Harjumaal. Käesoleva strateegia põhiküsimus ongi see, kuidas saavutada Harjumaa suurem külastatavus? On ilmne, et selle saab tagada Harjumaa ja Tallinna ettevõtete ning avaliku sektori koostöö. Turismisektoris tegutseb palju erinevaid huvigruppe, kuid arengu tagab vaid koostöö. Selleks on vaja maakonda tervikuna haaravat strateegiat, mis põhineks nii kokkulepetel kui ühistel väärtustel. Harju maakonna turismi arengustrateegia 2025 on pikaajalise arenguperspektiiviga kontseptuaalne alusdokument. See dokument määratleb, millised on Harju maakonna üldised taotlused ja strateegilised arengusuunad turismi arendamisel ning milliseid põhivalikuid tehakse nende saavutamiseks. Pikaajalise arengudokumendina loob strateegia aluse lühemaajaliste arengudokumentide koostamiseks ja nende omavaheliseks seostamiseks. Käesolev dokument lähtub kokkuleppest Harju maakonna erinevate institutsioonide vahel maakonna turismi arengusuundade määratlemiseks. See on visioonidokument, mis kirjeldab perspektiivseid suundi ja trende rohkem kui 10 aasta jooksul, eesmärgid on seatud lühemalt. Strateegia sisaldab nii soovituslikke kui ka konkreetseid tegevusi erinevatel tasanditel: riik, maakond ja kogukond (sh omavalitsused, ettevõtted, MTÜd). Igal tasandil on erinevad tegevused, ressursid ja vastutused. _________________________________________________________

3

SISUKORD I HETKESEIS ........................................................................................ 4 1.1 Turismistatistika ................................................................................ 4 1.2 Sihtturud ja turundus ......................................................................... 5 1.3 Turismiressurss ................................................................................. 6 1.4 Hetkeolukorra kokkuvõte .................................................................. 10

II ARENGUSTRATEEGIA....................................................................... 11 2.1 Põhiväärtused, visioon, eesmärgid ..................................................... 11 2.2 Arendatavad turismivaldkonnad......................................................... 13 2.3 Strateegia eesmärkide saavutamise võtmetegurid ............................... 14 2.4 Strateegia sidusus ........................................................................... 15

III TEGEVUSKAVA 2015........................................................................ 18 3.1 Tegevuskava elluviimine ja finantseerimine......................................... 18 3.2 Tegevuskava................................................................................... 19

Põhimõisted Kasutatud allikad _________________________________________________________

4

I HETKESEIS 1.1 Turismistatistika Maailma Turismiorganisatsiooni 2010. aasta andmetel suurenes maailmas reisimisaktiivsus ja see kajastus ka Eesti turismis. 2010. aastal jäi Eestisse kauemaks kui üheks päevaks 2,1 miljonit turisti – see on 12% rohkem kui aasta varem ning rohkem kui ühelgi varasemal aastal. Eesti Panga andmetel sai Eesti välisturismist tulu 1,08 miljardit eurot (turismiteenuste eksport), millest 815 miljonit eurot olid väliskülastajate Eestis tehtud kulutused. Võrreldes 2009. aastaga kulutasid väliskülastajad 2010. aastal Eestis 34,9 miljonit eurot ehk 4,5% rohkem. Välisturistid veetsid majutusettevõtetes kokku 3,2 miljonit ööd. Ligi kolmveerand majutatud välisturistidest oli Eestis puhkusereisil, viiendik tööreisil ja ülejäänutel oli siia tulemiseks muu põhjus. Kõigist Eestit külastavatest välisturistidest 54% (1,1 miljonit inimest) külastab Tallinna. 2011.aasta I poolaastal kasvas turistide arv 15%, võrreldes 2010.aasta I poolaastaga. Ööbimiste arvu kasv näitab, et külalised jäid majutusettevõtetesse kauemaks. Enamik välisturistidest peatub Tallinnas, Harju maakonnas ja Pärnumaal. 2010. aastal kasutas Eesti majutusettevõtete teenuseid 833 000 Soome turisti, neist 72% ööbis Tallinnas. Venemaa turiste peatus majutusettevõtetes 142 000. Venemaa turistide hulgas on populaarsed olnud aastavahetusreisid Eestisse, 73% Vene turistidest peatus Tallinnas. Detsembrikuus Tallinna majutusettevõtetes peatunud 107 100 külastajat jagunesid reisi eesmärkide lõikes järgnevalt: puhkusereisijaid 75% (75 900), ärireisijaid 21% (22 700), konverentsil osalejaid 3% (3 000) ja muudel põhjustel siinviibijaid (tervis, sõprade-sugulaste külastamine jm) 1% (1 400). 2011. aasta I poolaastal majutus Tallinnas 157 428 ja Harjumaal 3 916 turisti. Tabel 1. Peamised turismistatistika näitajad 2008-2010. Allikas: Statistikaamet 2011

Indikaator 2008 2009 2010 Eesti elanikud, majutatute arv

Tallinn Harjumaa

166 058 62 781

135 964 40 854

147 677 50 808

Eesti elanikud, ööbimiste arv Tallinn

Harjumaa

284 709 103 067

213 462 68 362

235 665 88 550

Välisriigid, kokku majutatute arv Tallinn

Harjumaa

1 022 467

24 363

999 500 19 542

1 141 695

17 888 Välisriigid kokku ööbimiste arv

Tallinn Harjumaa

1 811 987

74 513

1 715 838

56 212

2 055 846

50 734 Kokku majutatute arv

Tallinn Harjumaa

1 188 525

87 144

1 135 464

60 396

1 289 372

68 696 Kokku ööbimiste arv

Tallinn Harjumaa

2 096 696 177 580

1 929 300 124 574

2 291 511 139 284

Sissetulek majutusteenuste müügist Tallinn

Harjumaa

1 267 055

71 884

1 015 790

41 444

1 115 087

38 944

_________________________________________________________

5

Uuringud Euroopas näitavad, et üha enam tehakse lühemaid ja odavamaid reise, see tähendab, et eelistatakse kaugsihtkohtadele lähemaid reisisihte ning broneeritakse reise viimasel hetkel. Järjest rohkem reise planeeritakse interneti kaudu, seega on üheks kaalukaimaks turunduskanaliks internet. Sihtkoha valikul lähtutakse üha enam hinnast ja hinna ning kvaliteedi suhtest. Eestit külastav välisturist on statistika põhjal reeglina eakam, enesekesksem, teadlik ning vaimsete huvidega otsija, kes on nõudlik teenuse kvaliteedi, sisukuse ja kättesaadavuse suhtes ning pöörab järjest suuremat tähelepanu säästvale reisimisele ja keskkonnasõbralikule elustiilile. Teenusepakkujad peavad olema paindlikud hinnakujunduses ning tegema koostööd teiste ettevõtjatega, et tagada sellisele kliendile võimalikult meelepärane külastuspakett. Statistika andmetel on Harjumaa majutuse osakaal Eestis 3%. Teenuste pakkumise poolest on Harjumaa osakaal konverentsipindade osas 10%, aktiivse puhkuse osas 9%, maaturismi osas 9%, majutuse ja vaatamisväärsuste osas 7% ning toitlustuse osas 2%. 1.2 Sihtturud ja turundus Eesti on jagatud kolmeks turismiregiooniks: Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti ja Lääne-Eesti. Harju maakond on osa Põhja-Eesti turismiregioonist, seega on Harju maakonnale olulised välisturud, mis on prioriteetsed sihtasutusele Põhja-Eesti Turism. Põhja-Eesti Turism on orienteeritud Soome, Venemaa, Rootsi, Läti ja Hollandi turule, ta korraldab ajakirjanikele ja reisikorraldajatele Põhja-Eestit tutvustavaid reise, esindab Põhja-Eesti ettevõtjaid turismimessidel ja laatadel. Põhja-Eesti ja Harju maakonna ettevõtjatele võimaldatakse kaasa anda tutvustavaid materjale kas inglise või selle maa keeles, kus üritus toimub. Eelkõige oodatakse ühiseid turunduspakette, mis Harjumaal (v.a Tallinn) puuduvad. Harjumaa on seotud sihtturgudega, mis on olulised Tallinnale ja Helsingile. Tallinn kujundab kogu Eesti mainet ja muidugi Harju maakonna oma ning suunab maakonna turismiarenguid. Harjumaa turismi käekäik sõltub otseselt Tallinna külastajatest. Tallinnas tegeleb pealinna kui sihtkoha turundamisega Tallinna ettevõtlusameti turismiosakond. Tallinna prioriteetsed sihtturud on Soome, Venemaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia ja Norra. Tallinna turundatakse nii äriturismi, sh konverentsiturismi kui ka puhketurismi sihtkohana. Järjepidev turundustegevus prioriteetsetel sihtturgudel on kaasa toonud Tallinna külastavate turistide ööbimiste arvu kasvu ja reisi kestuse pikenemise. Samuti on suurenenud mitmete arendustegevuste tulemusena külastajate rahulolu . Tallinn pakub oma külastajale eelkõige nelja reisielamust: ajalooelamust, kultuurielamust, lõõgastavat puhkust ning Eesti elulaadi. Aktiivse puhkuse raames turundab Tallinn Harjumaal asuvaid Naissaart ja Prangli saart ning Viimsi sisekardirada. Harjumaa turundamisel kasutab Tallinn väljendit Tallinna lähiümbruskond. Tallinna ja Harjumaa turismialane koostöö on hetkel tagasihoidlik, kuna puudub koostööpartner Harjumaa poolt ning ajakohastatud koondinformatsioon Harjumaa turismiobjektide kohta.

6

Harjumaa turismiettevõtjate küsitlusest selgub, et Harjumaad külastavad põhiliselt siseturistid. Eesti elanikke majutus 2010. aastal Harjumaal 50 808. Suure osa neist moodustasid Tallinna ettevõtete ja asutuste poolt korraldatud ärikoosolekud, seminarid ja koolitused. Harjumaa ettevõtjad turundavad end Eesti turismimessil TOUREST, mis on suunatud pigem sisekülastajale. Messil jagatakse Harjumaa huviväärsuste kaarti, mis on hetkel ainuke Harjumaad turundav üldtrükis. Harjumaad tutvustaval veebilehel www.harju.ee rubriigis „maakond“ on aegunud info ja sealt on raske leida adekvaatset informatsiooni Harjumaa huviväärsuste, majutus- ja toitlustusettevõtete kohta. Koordineerija puudumisel ei ole ettevõtjatel olnud suurt võimalust aktiivselt osaleda Põhja-Eesti regiooni katusorganisatsiooni SA Põhja-Eesti Turism tegevuses (k.a osalemine messidel). Ettevõtjate küsitlusest selgub ka, et ettevõtjad ise peavad omavahelist koostööd ja koostööpakettide koostamist väga oluliseks. Riigilt ootavad ettevõtjad mitmekülgset tuge tootearendus- ja turundustoetuste ning koolitustoetustena. Riigi tuge on vaja ka koostööpakettide turundustrükiste väljaandmisel ning info levitamiseks vastava keskkonna loomisel (infokeskus, külastuskeskus, sadama infopunkt, lennujaama infopunkt). Organisatsioonid, mis turismiga tegelevad, on killustunud. Tallinna linnal on olemas turundustegevuste jaoks ressurss nii tööjõu kui ka eelarveliste vahendite näol. Võimaluste piires on Harjumaa turismiinfot levitatud Tallinna turismiinfokeskuse kaudu. Harjumaal hetkel sellised ressursid puuduvad. Samuti ei ole riiklik turismipoliitika soosinud turismi koordineerimist väljaspool Tallinna, tänini puudub Harjumaa turismiinfokeskus. Mitmetes maakondades haldavad ja arendavad maakondlikud arenduskeskused maakonna turismitegevusi, Harjumaal on selleks institutsiooniks olnud Harju maavalitsus, kuid olemuslikult ei ole see maavalitsuse ülesanne. LEADER-liikumisega on tekkinud Harjumaal 6 piirkondlikku tegevusgruppi, mis jõudumööda oma tegevuspiirkonna turismiarenguid suunavad. Tegevusgrupid saaksid tuua maakonna turismiettevõtlusse palju suuremat kasu, kui nad tegutseksid koos. Kokkuvõttes toimib turismialane koostöö Tallinna raames, Harjumaal on see seni olnud kaootiline. 1.3 Turismiressurss Majutus ja toitlustus Otsing kodulehelt visitestonia.com toob Harju maakonnas esile 268 majutuskohta. Majandustegevuse register (MTR) ütleb, et Harju maakonnas on 2011. aastal registreeritud 460 majutusettevõtet, neist 369 Tallinnas ja 91 Harjumaal. Harjumaa turismistrateegia 2015 andmetel pakkus 2006. aastal majutusteenust 43 majutusettevõtet. Viie aastaga on majutusteenuse pakkujate hulk Harjumaal rohkem kui kahekordistunud. Kõige enam on juurde tulnud puhkemaju, kuid tõusnud on ka hotellide, hostelite, puhkekülade ja –laagrite ning kodumajutuskohtade arv. Juurde on tulnud majutusettevõtted, kes pakuvad kogu kompleksi korraga. Kompleksis on olemas seminariruumid, toitlustusblokk ja majutus ning suur territoorium sportimis- ja puhkamisvõimalustega. Asukoha järgi jagunevad Harjumaa majutusettevõtted üle maakonna suhteliselt ühtlaselt, _________________________________________________________

7

keskmiselt 3-5 ettevõtet ühes omavalitsuses. Kõige rohkem majutusettevõtteid on Kuusalu (16) ja Viimsi vallas (13), samas Keila linnas ja Nissi vallas ei ole ühtegi majutusteenuse pakkujat. Statistika andmetel oli 2006. aastal Harjumaa majutusettevõtetes tubade arv 881 ja voodikohtade arv kokku 1956, aastal 2011 on tubade arv 1013 ja voodikohtade arv 2617. Tabel 2. Harjumaa majutusettevõtted liigi järgi Majutusettevõtte liik 2006 2011 Hotell 9 14 Motell 1 0 Külalistemaja 13 15 Hostel 4 7 Puhkeküla ja –laager 6 13 Puhkemaja 7 23 Külaliskorter 1 3 Kodumajutus 2 9 Määratlemata 0 6 Allikas: HEAK 2011 Tabel 3. Harju maakonna majutuskohtade mahutavus Aasta 2006 2010 2006 2010 tubade arv tubade arv voodikohad voodikohad Tallinn 5931 7326 12058 15241 Harjumaa 881 1013 1956 2617 Allikas: Statistikaamet 2011

Majutusstatistika näitab, et Harjumaa on küll tublisti edasi arenenud, kuid ei ole osanud oma turismipotentsiaali täiel määral siiski ära kasutada. Statistika andmetel majutus 2010. aastal Harjumaal 9 733 Soome turisti, võrdluseks - Tallinnas majutus 595 553 Soome turisti, mis näitab, et Harjumaal on olemas suur potentsiaal tuua Soome turist Harjumaad külastama. Venemaa turiste majutus 2010. aastal Harjumaal 2 016 ja Läti turiste 2 176. Eesti lähinaabritest majutus Harjumaal veel 802 Rootsi, 641 Leedu ja 636 Saksamaa turisti. Majutuste arv muudest riikidest kõigub 1 külastajast kuni 369 külastajani. Harju maakonnas on erinevaid toitlustusettevõtteid visitestonia.com andmetel 256, neist 243 Tallinnas. Harjumaa toitlustusettevõtted ei ole enamikus ennast esmasel turunduskanalil nähtavaks teinud. Reaalselt on Harjumaal toitlustusasutusi 114, mis on põhiliselt koondunud suurematesse asulatesse (Tabasalu, Jüri, Kose, Saku ja Viimsi keskused, Keila, Saue ja Maardu linnad), kuid on ka eksklusiivseid restorane mere kaldal nagu Oko Kaberneeme sadamas või MerMer Juminda poolsaarel. Erinevas stiilis ja mitmekesise toiduvalikuga restorane on 19, pubisid, kohvikuid, baare, trahtereid on kokku 87, rahvustoitu pakuvad 8 toitlustusettevõtet. Toiduelamuse saab ka paljudes majutusettevõtetes, kus peale majutus-, seminari- ja muu teenuse on võimalik head sööki nautida või saab endapüütud kalast toitu valmistada (Viikingite küla, Oxforell Puhkekeskus, Jõekääru Perepuhkus, Kotka Forell, Trahter Hüüru Veski). Loodus Harju maakonna looduspärand on väga rikkalik. Harjumaal on 155,5 km pikkune _________________________________________________________

8

rannajoon, 74 saart ja laidu, suurimad neist Naissaar ja Pakri saared. Harjumaa mitmekesise looduse kaitseks on moodustatud 27 kaitseala, kõige tuntumad neist Kõrvemaa maastikukaitseala, Pakri maastikukaitseala ja Türisalu maastikukaitseala. Rahvusvaheliselt tuntud Lahemaa Rahvuspargi territooriumist jääb 1/3 Harjumaale. Siinne põhjarannik on eripalgeline, pakkudes nii kauneid vaateid kõrgelt pankrannikult kui ka puhta valge liivaga mererandasid. Harjumaal asuvad ka kõige kõrgemad ja veerikkamad joad, Jägala ja Keila-Joa, ning Kostivere ja Tuhala karstialad. RMK haldab Harjumaal Tallinna ümbruse puhkealasid, kus on looduses liikujale loodud head tingimused puhkamiseks. Looduskeskuse majad Harjumaal asuvad Viimsis ja Aegviidus, Tallinnas on RMK teabepunkt Tallinna loomaaia lääneväravas. Tallinna lähiümbrusesse jäävad Meremõisa, Vääna-Jõesuu ja Leetse telkimisalad ja lõkkeplatsid, kuid korrastatud puhkealasid leiame ka Kõrvemaal, Kuusalu rannikul ning Nõva piirkonnas. Erinevaid matka- ja loodusradu on Harju maakonnas üle 20:

Aegna saare matkarada, Naissaare matkarajad, Paldiski matkarada, Harku matkarada, Lohusalu matkarada, Mudaaugu-Keila matkarada, Valgejärve loodusrada, Metsanurme matkarada, Paunküla mägede matkarajad, Tuhala karstiala rada, Rebala matkarada, Kuusalu matkarada, Majakivi-Pikanõmme loodusrada, Muuksi looduse ja kultuurilooline rada , Pedassaare loodusrada, Viru raba matkarada, Kõrvemaa loodus- ja matkarajad (Liiapeksi-Aegviidu, Nõmmeveski-Liiapeksi, Jussi, Paukjärve, Kakerdaja Sõõriksoo, Uuejärve).

Harjumaad läbib ka rida jalgrattamarsruute:

- Eurovelo 1 – Padise-Paldiski-Keila-Joa-Tallinna sadam-Kostivere-Koogi-Kiiu-Leesi-Loksa; - Eurovelo 2 - Aegviidu–Koogi–Kostivere–Pirita–Tallinna sadam; - Eurovelo 4 - Loksa–Leesi–Kiiu–Koogi–Kostivere–Pirita–Tallinna sadam; - Piirkondlik marsruut 13 – Kiisa–Saku–Nõmme piir–Tallinna kesklinn; - Piirkondlik marsruut 21 – (Paide–Anna–Albu) – Aegviidu.

Perspektiivne valdkond Harju maakonnas on mereturism, mis hõlmab nii loodusturismi kui ka erinevaid nišiturismi liike nagu ekstreemsport, veesport, seiklusturism, reisid saartele ja laidudele jne. Pirita, Lohusalu ja Kaberneeme sadamad võtavad vastu külalisaluseid, rekonstrueerimisel on ka Viinistu väikesadam. Ida-Harjumaale jäävad Haabneeme, Salmistu, Valkla, Kaberneeme, Andineeme, Kolga-Aabla, Loksa, Pärispea jne mererannad, Lääne-Harjumaal on Klooga, Vääna-Jõesuu, Lohusalu, Laulasmaa jne mererannad. Kahjuks puuduvad enamikus neist randadest vetelpääste ja teenindusettevõtted. Kultuur Harju maakond on oma asukohast tingituna olnud Eestimaal toimunud oluliste ajaloo- ja kultuurisündmuste keskmes. Seepärast leidub siis ka kõige rikkalikumalt kultuurimälestisi. Arvukaima pärandi sellest moodustavad arheoloogiamälestised, mida on riikliku kaitse all üle 1600, arhitektuurimälestisi on üle 20. Silmapaistvamateks näideteks on Rebala hilispronksiaegsed kivikirstkalmed, Jägala linnus, Padise klooster ja Kiiu mungatorn, aga ka arvukad mõisaansamblid ja kirikud. _________________________________________________________

9

Mõisaid ja kirikuid on pea igas Harjumaa omavalitsusüksuses. Mõisaid on Harju maakonnas ca 150, neist riikliku kaitse all üle 30. Renoveeritutena pakuvad turistidele teenuseid Laitse ja Glehni loss, Vihterpalu, Padise, Saku, Sausti, Maardu, Saue, Ohtu ja Kõltsu mõisad, koolidena töötavad Kose-Uuemõisa, Vääna, Vasalemma ja Ruila mõisad, Keila mõisas asub Harjumaa muuseum. Harjumaa kultuuripärandi üheks osaks on ka kindlusrajatised. Muinsuskaitse all olevatest kindlusrajatistest on kõige esinduslikumad aastail 1718 - 1725 Peeter I korraldusel rajatud Peeter Suure merekindluse bastionid Tallinna ümbruses ja 20. sajandi alguses täiendavalt ehitatud I maailmasõja kaitserajatised. Harjumaal tegutseb kaks riigimuuseumi: maakonnamuuseumina Harjumaa muuseum Keilas koos filiaali Amandus Adamsoni ateljeemuuseumiga Paldiskis ja Eesti sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum Viimsis. Neist esimene on kultuuriministeeriumi ja teine kaitseministeeriumi hallatav riigiasutus. Kohaliku omavalitsuse hallatavad muuseumid on Kolga muuseum, Paldiski Linnamuuseum ja Rebala muinsuskaitseala muuseum. Sihtasutusena tegutsevad SA Padise Muuseumid ja SA Rannarahva muuseum, kuhu kuuluvad Rannarahva muuseum, Viimsi Vabaõhumuuseum, Pranglisaarte muuseum ja Naissaare muuseum. Lisaks nendele tegutseb Harju maakonnas 11 eramuuseumit, mis tutvustavad paikkonna kultuuri- ja ajaloopärandit. Nüüdiskultuuris annab enim tooni Tallinn oma arhitektuuri ja kultuurisündmustega. Tallinn Tallinna turismiressurss on mitmekesine ja rikkalik: siin on tegemist Põhja-Euroopas ainulaadse arhitektuuri- ja kultuuripärandiga, siin on nüüdiskultuuri, atraktiivseid muuseume, loomemajandust, soodsat ettevõtluskeskkonda, parke ja puhkealasid. Tallinna esmane müügiargument on unikaalne UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv vanalinn. Tallinna turismiressurss võimaldab pakkuda elamusi erinevatele sihtgruppidele suhteliselt kompaktsel territooriumil. Olulisemad külastustsoonid on vanalinn, Kadriorg–Pirita, Rocca al Mare ja loomaaed. Perspektiivikaks külastustsooniks saab lähitulevikus Kalamaja-Kopli piirkond. Aktiivne puhkus Harju maakonnas on erinevaid aktiivse tegevuse pakkujaid, kõik nad ei tegutse ainult Harjumaal, vaid pakuvad oma teenust üle Eesti (Hõljukimatkad, 360 KRAADI, Reimann Retked, Lootuur jt). Ratsutamisvõimalust pakub 17 ettevõtet ja ratsatalli. Nissi vallas saab tegeleda kiikinguga. Maakonnas on 3 golfiväljakut, mis asuvad Manniva külas Jõelähtmes, Keila vallas Niitväljal ja Rae vallas Suurestal. Kernu vallas on Laitse Rallipark, kus viiakse läbi ka rahvusvahelisi rallispordivõistlusi, 2 sisekardirada (Laagris ja Viimsis) ning ATV safaripark Männikul. Saku vallas asub laste lõbustuspark Vembu-Tembumaa ja Kose vallas miniloomapark Polli loomaaed. Väiksemaid seiklusparke ja –radasid on veelgi. Aktiivsus on tõusnud ka mereliste tegevuste pakkujate hulgas. Pakutakse mootorpaadi, kaatri ja jahiga reise merele ja väikesaartele, jetisafarit, purjetamist rannakatamaraanil, süstamatkasid jne. _________________________________________________________

10

Tervis

Harju maakond on Pärnu järel tähtsuselt teine terviseturismi sihtpiirkond. Eesti taastusravi-, sanatooriumide ja spaade voodikohtade kogumahust 27% asub Harju maakonnas, eelkõige Tallinnas. Harjumaa osa siin on tagasihoidlik. Spaateenust pakuvad Viimsi Tervis SPA hotell, Loksa Ravikeskus ja taasavatud Laulasmaa SPA. Harjumaa osakaal on 636 voodikohaga Põhja-Eesti vastavast pakkumisest 35% ning Eesti koguturust 13%. 1.4 Hetkeolukorra kokkuvõte

1. Eesti turismistatistika põhjal võib väita, et kogu Eesti turism on Tallinna-keskne. Tallinna saabunud väliskülastaja reisib enamasti teistesse Eesti regioonidesse ega peatu Harjumaal.

2. Harjumaa sihtkohana on seni olnud suunatud peamiselt siseturule. Tallinna elanikkond on peamine Harjumaa turunduse sihtrühm.

3. Harjumaa on oma turismiressursi eksponeerimisel olnud siiani tagasihoidlik ja seepärast pole paljudel vaatamisväärsustel turismi mõttes majanduslikku tasuvust ning nad ei anna lisandväärtust külastajale.

4. Harjumaa võimaluseks suurendada väliskülastuste osakaalu on Tallinna turismifookuste täiendamine loodus- ja kultuuriturismi toodetega.

5. Riiklik turismipoliitika ei ole soosinud turismi koordineerimist Harjumaal, mistõttu turismiettevõtjad on killustunud ja külastajad ei saa adekvaatset ülevaadet kogu Harju maakonna võimalustest.

6. Külastusinfo Eesti peamistes internetiportaalides visitestonia.com ja puhkaeestis.ee on enamasti tootepõhine, kuid see peaks olema regioonipõhine, sest välisturist määratleb sageli külastatavat sihtpiirkonda geograafiliselt.

7. Püstitatud eesmärkide saavutamiseks on vajalik Harjumaa era- ja avaliku sektori koostöö Tallinna turismisektoriga.

_________________________________________________________

11

II ARENGUSTRATEEGIA 2.1 Põhiväärtused, visioon, eesmärgid Kokkulepitud põhiväärtused on ühise tegevuse, eesmärkide ja tegevuste seadmise aluseks. Probleemküsimuste lahendamisel tuleb meeles pidada kõige tähtsamat, millest lähtume omavahelises suhtluses ja igapäevases tegutsemises. Põhiväärtused

� TERVIKLÄHENEMINE – Harju maakond on tervik. Harju maakond = Harjumaa + Tallinn.

� KOOSTÖÖ ja ÜHISOSA – sünergiat loov koostöö kujuneb piirkondlikult, maakonnaüleselt, sektoripõhiselt, teemapõhiselt või piiriüleselt.

� PROFESSIONAALSUS – klientidele kvaliteetse teenuse ja teeninduse pakkumine.

� ÜHTNE KOORDINEERIMINE – turismi arendamiseks on vajalik koostöö Tallinna ja Harjumaa vahel.

� KOGUKONNA KAASAMINE – turismis tegutsejad toimivad kogukonnas, ning kogukond kaasatakse arendustegevusse.

� KESKKONNASÕBRALIKKUS – turismitooted lähtuvad meie peamisest rikkusest – loodusest, seega arvestatakse turismitegevustes võimalike keskkonnamõjudega.

� TOOTESTATUS – turismimajandus on tootepõhine, külastatavuse suurendamiseks peab olema tooteid, mida külastajale pakkuda.

Visioon

Aastal 2025 on Harjumaa külalislahke ja kvaliteetne turismisihtkoht sise- ja rahvusvahelisel turul, moodustades koos

Tallinnaga atraktiivse ja ühtse koosluse

Strateegilised eesmärgid 2025 Üldine - Harju maakonna turismiturundus toimub koordineeritult Tallinna ja Harjumaaga; - Turismitootearendus toimub koostöös ettevõtjate, kogukonna ja tugistruktuuridega. _________________________________________________________

12

Kõige olulisem on koordineeritud turismialane koostöö info kogumisel ja vahendamisel, mis loob eeldused lisandväärtusega toodete tekkeks, külastusmahu suurenemiseks väljaspool Tallinna ning külastusaja pikenemiseks. Suure tähtsusega on senisest tihedam omavaheline suhtlemine koolitus-, messi- ja muude ühistegevuste kaudu. Riiklik turismiinfokanal peab külastusinfo kajastamisel rohkem lähtuma regioonidest kui toodetest, sest välisturist määratleb oma sihtpiirkonna eelkõige geograafiliselt. Vajalik on saavutada soosiv riiklik poliitika Harjumaale suunatud turismi suhtes. Turismiinvesteeringute soodustamiseks tuleb välja töötada struktuuritoetuste meetmed. Harjumaa ettevõtjatel oleks kasulik koonduda võrgustikesse. Välisturism - Harju maakond sihtkohana on kinnistanud olemasolevaid turge ja saavutanud suurema atraktiivsuse uutel turgudel; - Harjumaa kui Suur-Tallinna turismisihtkoha osakaal on suurenenud; - Suurenenud on Harju maakonna ja Uusimaa (Soome) turismialane koostöö. Tallinn on kogu Eesti turismimaine kujundaja, Harjumaa arenguvõimaluseks on kultuuri- ja loodusressursi parem ärakasutamine, täiendades Tallinna turismifookust atraktiivsete teenuste ja toodetega. Kõige olulisemad välisturud on Soome, Rootsi ja Venemaa ning töö nende turgudega jätkub. Paralleelselt tuleb tegelda turundusega uutel turgudel, mis on prioriteetsed nii Tallinnale kui ka regiooni katusorganisatsioonile SA Põhja-Eesti Turism. Harjumaa ettevõtjad peavad aktiviseerima koostööd Tallinna ja Helsingi regiooni ettevõtjatega tootepakettide koostamisel. Siseturism - Harjumaa on aastaringselt toimiv turismi sihtkoht; - Välja on arendatud siseturistile suunatud uued turismitooted perepuhkuse, sündmusturismi ja aktiivse puhkuse näol; - Paranenud on siseturule suunatud turundustegevus muukeelsele sihtrühmale. Harjumaa tugevus peitub eelkõige rikkalikus loodus- ja kultuuriressursis. Tallinn on Harjumaa siseturismi olulisim sihturg. Selles osas tuleb parandada muukeelsele elanikkonnale suunatud teavitust ja turundust. Kasutamata potentsiaali on ka peredele suunatud vaba aja teenuste ja toodete pakkumisel. Harjumaa ettevõtjad peavad tõhustama tootepakettide koostamist. Püstitatud eesmärkide saavutamiseks on vajalik turismiettevõtjate koondumine katusorganisatsiooni. _________________________________________________________

13

2.2 Arendatavad turismivaldkonnad Alljärgnevalt on toodud esile valdkonnad, millele Harju maakonna turismiarendus võiks olla suunatud. Igal valdkonnal on omad tugevused ja nõrkused, arvestades vastavat ressursi, selle kasutatust, majanduslikku tasuvust, konkurentsieelist, loodavat lisandväärtust ja soodsat mõju kogukonnale. Äriturism on koondunud peamiselt Tallinnasse, kus pakutakse tunnustatud ja kõrgekvaliteedilist (****,*****) konverentsi-, majutus- ning toitlustusteenindust, head transpordiühendust ja suurlinnale kohast õhtust meelelahutust. Harjumaa turismiettevõtted on suunatud peamiselt sisekonverentsituristidele (äriühingud ja muud organisatsioonid), aga ka väliskülastajale (Helsingi piirkonna organisatsioonid), kes soovivad töiseid arutelusid läbi viia looduskeskkonnas. Harjumaa täiendab Tallinna äriturismifookust, pakkudes konverentsiteenuse juurde aktiivset lisandväärtust loovat tegevust: golf, loodusmatk, eksklusiivne õhtusöök, maastikumängud. Kultuuriturism. Rikkalik kultuuripärand mõisate, kirikute, kultuurilooliste paikade, militaarobjektide jne näol võimaldab arendada temaatilisi pakette ja marsruute: nt baltisaksa teekond, mõisatuur, muinaskultuur, militaarpärand. Kultuuriturism ei ole seotud hooajaga, seda saab tarbida aastaringselt, luues juurde järjest uusi ja huvitavaid tootepakette. Tallinn kui kultuuriasutuste paiknemise keskpunkt on väravaks Harjumaale suunduva kultuurituristi jaoks. Kultuurifookuse arendamiseks peavad eelkõige Harjumaa ettevõtjad, aga ka omavalitsused, tegema koostööd omavahel (ühisturundus) ja Tallinna teenusepakkujatega (turismipaketid). Koostöös valminud tootepaketid annavad külastajatele võimaluse veeta vähemalt üks öö Harjumaal. Kultuuriturismi toote pakkumiseks Harjumaal on vaja arendada turismi taristut: siin peavad olemas olema mitmekeelsed viidad ja infotahvlid, söögikohad, sanitaarvõimalused, jalgrattateed. Muuseumidel on kindel osa Harjumaa kultuuriturismis. Muuseumide eksponaadid, atraktiivsed püsiekspositsioonid ja näitused ning koostöös valminud teemamarsruudid aitavad väliskülalisel leida tee Harjumaa kultuuriväärtuste juurde. Loodusturism. Tallinna saabunud turisti jaoks on lisaväärtuseks Harjumaa looduspärand. Eelkõige on loodusturismi fookus suunatud küll sisekülastajale (Tallinn ja lähimaakonnad), samas täiendab see ka pealinna äriturismi ja linnapuhkuse nišši. Loodusturismi arendamiseks peavad Harjumaa ettevõtjad, aga ka omavalitsused, tegema koostööd omavahel (ühisturundus) ja Tallinna teenusepakkujatega (turismipaketid). Loodusturismi toodete pakkumiseks on Harjumaal vaja arendada turismi taristut: olgu olemas infomaterjalid veebis, mitmekeelsed viidad ja infotahvlid, piknikukohad, karavanautode peatuspaigad koos kommunikatsioonidega. Perepuhkus. Pereturism on hetkel Tallinna-keskne (Tallinna Loomaaed, Roccal al Mare vabaõhumuuseum, Botaanikaaed), see turunišš on Harjumaal seni väga väikesel määral kaetud, olemas on vaid Vembu-Tembumaa lõbustuspark Saku vallas ja Polli Loomaaed – miniloomapark Kose vallas. Perepuhkus on üks prioriteetsetest arendusvaldkondadest ka riiklikus turismipoliitikas. _________________________________________________________

14

Suurim väljakutse on siin transport. Harjumaal on võrreldes Lõuna- ja Lääne-Eestiga palju suurem võimalus külastajate arvu suurendamiseks, see aga eeldab tõhusamat ettevõtjate vahelist koostööd turismipakettide väljatöötamisel. Terviseturism on hetkel Tallinna-keskne (v.a Viimsi). Antud turismifookuse täiendamine kultuuri- ja loodusressursi lisandväärtustamisega on hetkel Harjumaal kasutamata potentsiaal (temaatilised paketid Tallinna spaadele).

Joonis 1. Harju maakonna välis- ja siseturismi fookuste perspektiiv

2.3 Strateegia eesmärkide saavutamise võtmetegurid Strateegia põhiküsimus on, kuidas pikendada külastusaega ning suurendada ööbimistega külastusi Tallinnast Harjumaale.

� Tallinn kujundab kogu Eesti ja Harju maakonna mainet ning suunab turismiarenguid;

� Harjumaale suunduv turism sõltub suuresti sellest, kuivõrd suudetakse ahvatleda Tallinna saabunud külastajaid tutvuma Harjumaaga;

� Äri-, linna-, ja terviseturism annavad sisendi Harjumaa turismi arenguteks (linnast välja suunduv turism, pikem külastusaeg, suurem turismitulu);

� Harjumaa peamisteks turismifookusteks on kultuuri- ja loodusturism; � Harjuma potentsiaalne arendusvaldkond on perepuhkus, mis on prioriteet

_________________________________________________________

15

ka riiklikus turismipoliitikas; � Kriitilise tähtsusega on Harjumaa ettevõtjate tõhusam koostöö omavahel

ja Tallinna teenusepakkujatega ühisturunduse, toodete ja pakettide arendamise osas;

� Oluline on ettevõtjate ja avaliku sektori panus maakonnaülese turismi koordineerimiseks ja ühistegevuse soodustamiseks;

� Koostöö aluseks Tallinna ja Harjumaa vahel on info jagamine ja vahendamine;

� Turismimajanduse aluseks on pakutavad tooted. Seni on müügistrateegia üles ehitatud võimalustele – turismiressursile, mida ei ole piisavalt tootestatud. Toodete pakkumine jääb ettevõtete ülesandeks.

� Pakutavad turismiteenused peavad olema professionaalsed ja kvaliteetsed, vastates Eestis tunnustatud kvaliteedile.

Eesmärkide saavutamise indikaatorid Eesmärkide saavutamist hinnatakse tegevuskava täitmise hinnangu alusel, eelkõige arvestatakse maakondliku koostöötasandi tegevusi. Peamised statistilised näitajad annavad infot üldise arengu kohta. Edukust hinnatakse peamiste näitajate võrdlemisega strateegia koostamise aastal (2011) ja aastal 2015. Võimalusel viiakse läbi asjakohaseid uuringuid. Indikaatori saavutamist iseloomustab vastava näitaja positiivne muutumine ajas. Statistikaamet

- majutatud ja ööbimisega külastused - keskmine külastuskestus - sise- ja väliskülastuse osakaal - tubade ja voodikohtade keskmine täituvus - külastused sihtkohariigi järgi - korduvkülastused - reisikorraldajate statistika

Läbiviidud tegevused - messidel osalemine - seminaridel/koolitustel osalemine - meediakajastus trükis ja veebis - uute objektide, teenuste, toodete lisandumine - koostööprojektide algatamine - koostöövõrgustike loomine

Uuringud - külastaja rahulolu - külastusatraktiivsus vms

2.4 Strateegia sidusus Riigi ja regiooni tasand Turismi arengustrateegia on kooskõlas riikliku turismi arengukava visiooni ja eesmärkidega, mis on koostatud aastani 2013. _________________________________________________________

16

Visioon: � Eesti on reisisihina tuntud ja hinnatud – turismitoode Eestis on kvaliteetne, omanäoline ja

mitmekülgne. Tootearenduses tuginetakse nii traditsioonidele, paindlikkusele kui ka uuenduslikkusele. Eesti turismitoode põhineb säästva turismi printsiipidel – majandusliku ja sotsiaalse kasu saamisel arvestatakse elu- ja looduskeskkonna ning kultuuripärandi kaitse vajadusi;

� Eestit külastatakse igal aastaajal, sesoonsusest tingitud suve- ja talvehooaja lõhe on vähenenud ning huvipakkuvad sündmused ja vaatamisväärsused kaaluvad üles põhjamaisest kliimast tingitud ebamugavused;

� Informatsioon Eesti ja siinsete turismitoodete kohta on kergesti kättesaadav ja päevakohane, tuues välja Eesti tugevused ja konkurentsieelised, võrreldes naaberriikidega;

� Eestis on professionaalsel tasemel turismikompetents, mis tekitab ka teistes riikides nõudlust Eestis pakutava konsultatsiooniteenuse ja turismihariduse järele;

� Toimivad nii siseriiklikud koostöövõrgustikud kui koostöö naaberriikidega – paigas on selge rollide jaotus, toimub pidev infovahetus. Eesti elanikud väärtustavad turismi kui olulist majandusharu ja aitavad kaasa selle arengule;

� Külastajate silmis on ühtviisi ihaldusväärsed kõik Eesti regioonid. Piirkondlikud tõmbekeskused (Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eesti) annavad päevakohast informatsiooni piirkonna vaatamisväärsuste ja ajaveetmisvõimaluste kohta, tagades külastaja rahulolu ja tekitades soovi naasta Eestisse nii turismigrupiga, koos pere ja lähedastega kui ka lihtsalt üksinda reisides.

Eesmärgid:

1) Eesti on rahvusvahelistel sihtturgudel tuntud ja kodumaal hinnatud reisisiht; 2) Eesti turismitooted ja -teenused on kvaliteetsed, mitmekesised ning kooskõlas säästva arengu põhimõtetega; 3) Turismiinfo on ajakohane ja kergesti kättesaadav kõigile.

Käesoleva strateegia sidusus turismi arengukavaga on loodud läbi visiooni, eesmärkide, arendatavate valdkondade ning tegevuskava. Tegevuskava näeb ette ettepanekute koostamist EASile, MKMile avaliku ja erasektori turismiinvesteeringute meetmete väljatöötamiseks. Regiooni tasandil on SA Põhja-Eesti Turism eesmärgiks arendada Põhja-Eesti regioonisisest koostööd (turismiettevõtjad, kohalikud omavalitsused ja maavalitsused), Eesti turismiregioonide koostööd ning koostööd MKMi ja EASiga. Eesmärgid:

1. Turismipoliitiline ning institutsionaalne arendustöö - eesmärgiks arendada turismiregioonide ja rahvusvahelist turismialast koostööd ning koordineerida turismiga tegelevate asjaliste tegevust, aidates kaasa nii avaliku, kolmanda ja erasektori sektoritevahelise kui sektorisisese koostöö parandamisele;

2. Turundustegevus regiooni, sihtkohtade ja turismitoodete tutvustamiseks - eesmärgiks Põhja-Eesti turismi efektiivsem tutvustamine sihtturgudel;

3. Põhja-Eesti turismibrändi loomine - eesmärgiks tuntuse ja äratuntavuse tõstmine läbi regiooni turismisümboolika ühtse kujunduse;

4. Tootearendus - eesmärgiks toetada Põhja-Eesti turismitoote arengut, laiendada ja mitmekesistada valikut ning tõsta kvaliteeti.

Hetkel on SA PET strateegia uuendamisel. Sihtasutuse seisukohtadega on käesolevas dokumendis arvestatud, samuti võetakse SA PET strateegia uuendamisel arvesse Harju maakonna huve. Maakondlik tasand Turismi arengustrateegia kui maakondlik arengudokument on Harju maakonna arengustrateegia 2025 (HMAS) lisa. HMASi koostamisel oli teadlikult välja jäetud ettevõtluse, sh turismi osa, sest strateegia keskendus elukeskkonna loomisele ja _________________________________________________________

17

avalike teenuste kättesaadavuse parandamisele. Ettevõtluse, sh turismi arendamine on peaasjalikult ettevõtjate ülesanne, ettevõtlus tekib kohta, kus on soodne keskkond. Avaliku sektori roll on ettevõtlusele sellise keskkonna loomine. Seega on turismistrateegia maakonna strateegia lisa. Maakonna arengustrateegias on käsitletud turismi osa „Kvaliteetse elukeskkonna“ peatüki juures riigi tasandi tegevussuunana: „Toetada üleriigiliste turismiobjektide rekonstrueerimist ja kujundamist kaasaegseteks, maailma tasemega külastuskeskusteks.“ Teiseks on turismi käsitletud peatükis „Tasakaalustatud ruumimuster“ laevaliikluse kontekstis seoses sadamate arendamisega. Kolmandaks on turismi käsitletud peatükis „Maakondlikud suurprojektid” kahe tegevusena: "Harju maakonna väikesaarte turismi- ja puhkeotstarbeline väljaarendamine ja nendega püsiühenduse tagamine” ning “Harju maakonna turismiinfokeskuse rajamine.“ Harju maakonna turismi arengustrateegia käsitleb maakonna turismi arengut kõigis turismi ja puhkemajanduse aspektides prioriteetsete turismiinvesteeringute kajastamise kaudu, mis toimub läbi HMAS „Harjumaa kohalike omavalitsuste investeeringuvajaduste loetelu aastani 2015“, mida perioodiliselt uuendatakse. Selleks lisatakse nelja valdkonna juurde viies valdkond – turism. Kohaliku tasandi prioriteetsed objektid edastatakse arengustrateegia lisasse läbi kohalike omavalitsuste. Kohalik tasand Kohalikud omavalitsused kajastavad arengukavades turismi väga erinevalt – üldise arengukava osana või eraldi valdkondliku arengukavana. Käesolev strateegia on suunis kohalikele omavalitsustele ning kohaliku kogukonna olulisemad turismiprioriteedid tuuakse esile maakonna arengustrateegia lisana. Turismi arengut Tallinnas on käsitletud järgmistes Tallinna kui kohaliku omavalitsuse arengudokumentides.

� Strateegia „ Tallinn 2030“ käsitleb nii alapeatükis „Tallinna ettevõtluse, turismi ja tööhõive strateegia“ kui ka teistes peatükkides turismi arendamist Tallinnas, toob välja peamised strateegilised valikud ja prioriteedid ning meetmed.

� Tallinna arengukava 2009 – 2027 määratleb Tallinna arengu mudeli (sh turismi) arendamise meetmed, mille üldeesmärgiks on see, et Tallinn on rahvusvaheliselt tuntud, kvaliteetset turismiteenust pakkuv linn.

� Tallinna vanalinna arengukava määratleb Tallinna vanalinna arenguvisiooni, strateegilisi arengueesmärke ja tegevuskava muuhulgas ka turismi seisukohast, tagamaks UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva vanalinna säästvat arengut.

� Mõningal määral käsitletakse turismi arengut ka Tallinna linnaosade arengukavades.

_________________________________________________________

18

III TEGEVUSKAVA 2015 3.1 Tegevuskava elluviimine ja finantseerimine Turismistrateegia tegevuskava hõlmab tegevusi mitmel tasandil. Strateegias on ära toodud tegevussuunad riigi-regiooni tasandil, maakonna koostöötasandil ja kogukonna tasandil (kohalik omavalitsus, ettevõte, vabaühendused) Tegevussuunad on soovitusliku iseloomuga, see tähendab, et nende elluviimisega peab tegelema konkreetne tasand ise. Turismi koostöö koordineerimise osas on kandev roll HEAKil, turismi ümarlaual ja Tallinna ettevõtlusameti turismiosakonnal, mille ümber on koondunud teiste institutsioonide võrgustik (joonis 2).

Joonis 2. Harju maakonna turismisektori koostöö ja koordineerimine

Enamik tegevusi hõlmab erinevate organisatsioonide igapäevatööd, s.t finantseerimine on tagatud läbi organisatsiooni eelarve (Tallinna Ettevõtlusamet, SA Põhja-Eesti Turism, Harju Maavalitsus, Harjumaa Omavalitsuste Liit jt). Soovituslikud tegevused viiakse ellu vastava tasandi poolt ega ole seotud maakonna poolse finantseerimisega. Osa tegevusi on nö projektipõhised ja nad eeldavad teatud kaasrahastamist ning viiakse ellu juhul, kui rahastus leitakse. Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse maakonna turismikonsultandi töö korraldamiseks on vajalik eraldi turismi ümarlaua (nõuandev organ) moodustamine, sest sisendid maakonna koostöö osas peavad tulema kogukonna _________________________________________________________

19

tasandilt, eelkõige ettevõtjatelt. Nõuandva ümarlaua kooskäimine on regulaarne. Koos ümarlauaga koostatakse turismikonsultandile iga-aastane konkreetne tegevuskava, mille täitmist jälgitakse ja uuendatakse regulaarselt. Osa tegevusi viiakse ellu sihtfinantseeritud Harjumaa turismikonsultandi töö kaudu. Sihtfinantseerimine toimub aasta kaupa, mis pärsib tegevuste planeerimist pikemaks ajaks, sest puudub garantii rahastamise osas. Aastaks 2013 tuleb välja töötada mudel, kuidas kaasata ettevõtjaid ja omavalitsusi turismikoordinaatori töö finantseerimisele. Pikas perspektiivis peaks nõuandev organ olema Harjumaa turismiettevõtjaid ühendav katusorganisatsioon. Katusorganisatsioon tuleb luua ettevõtjail endil. Tulevikus peaks turismikonsultandi tööd rahastama Harju Maavalitsus, Harjumaa Omavalitsuste Liit ja ettevõtjate ühendus. 3.2 Tegevuskava RIIGI JA REGIOONI TASAND Tegevus Teostaja Aeg Struktuurifondide meetmete väljatöötamine era- ja avalikule sektorile turismiinvesteeringute toetamiseks 2014-2020

MKM; EAS 2012-2014

Harju maakonna turismi koordineerimise kaasfinantseerimine (sihtfinantseerimisleping EASiga)

EAS alates 2012 Pidev

Riigi poolt finantseeritud turismi veebiportaalides visitestonia.com ja puhkaeestis.ee info kajastamine regiooni ja maakonnapõhiselt (mitte tootepõhiselt)

EAS Pidev

Maakonna turundamine välismessidel koostöös SA PET, EASi ja teiste koostööpartneritega

PET Pidev

Põhja-Eesti turismikonverentsi korraldamine aastal 2013 (rotatsiooni korras)

PET HMV

2013

Välisturule suunatud Harju maakonna infot sisaldavate turundusmaterjalide koostamine ja turundamine

PET Pidev

Tutvustusreiside korraldamine sihtturumaa ajakirjanikele ja reisikorraldajatele (suurem aktiivsus maakonna esindamisel)

PET, EAS Iga-aastane

Põhja-Eesti piiriüleste turismiprojektide algatamine ja elluviimine PET Pidev Kergliiklusteede ehitamise kaasrahastamine MKM SiM;

EAS Pidev

Harju maakonna ja Uusimaa Liidu ühisprojektide algatamine ja elluviimine kahe pealinnaregiooni turismi arendamiseks

MTÜ Euregio,

2013-2015

Giidide arenguprogrammi kaasfinantseerimine uuel programmiperioodil

EAS; MKM Pidev

Turismi külastuskeskuse loomine Harju maakonda EAS 2012-2013

MAAKONNA KOOSTÖÖTASAND Tegevus Teostaja Aeg Finantsid Harju maakonna avaliku ja erasektori turismiinvesteeringute ettepanekute koostamine EASile, MKMile

HEAK: P: EV, HOL

2012 HEAK tööaeg (1 inimene)

20

Ettevõtjatele ja KOVide koostöövõrgustiku loomine

HEAK P: HOL, HMV, EV, KOV

2012 HEAK tööaeg (1 inimene) EAS; HOL; HMV-MAAKAR

Harjumaa turismi info kogumine, veebiportaali sidumine Põhja-Eesti Turismi ja Tallinna veebikeskkonnaga ning riigi poolt finantseeritavate EASi veebiportaalidega (vaatamisväärsused, turismiteenused, tugiteenused)

HEAK P: PET, TLN, RMK, EAS

Pidev HEAK tööaeg (1 inimene)

Harjumaa turismiveebi loomine (sh foorumi ja blogi loomine koostöös EHTE tudengitega)

HMV P: HEAK, HOL; EHTE

2011-2012

HMV - MAAKAR 2011-5000€

Põhja-Eesti turismikonverentsi korraldamine aastal 2013 (konverents toimub igas maakonnas 5-aastase vahega)

PET, HMV P: HEAK

2013 PET, HMV- MAAKAR

Harju maakonna aktiivne osalemine SA PET tegevustes (nõukogu ja nõukoda)

HMV, HOL, HEAK

Pidev HEAK tööaeg (1 inimene) HMV; HOL

Kahe pealinnaregiooni ühiste turundusmaterjalide koostamine sihtturgudele

TLN, HEAK, P: PET, HMV

Pidev HEAK tööaeg (1 inimene)

Olemasoleva info koondamine teemapõhisteks marsruutideks (loodus-, kultuuri-, mere-, pereturism) ja nende turundamine

HEAK P: HMV, PET, KOV, RMK, EV

2012-2013

HEAK tööaeg (1 inimene) HMV- MAAKAR

Koolitused ettevõtjatele teenuse taseme tõstmiseks, kvaliteedikoolitused, spetsiifilised koolitused koostöös turismikoolidega

HEAK P: PET, EV

Pidev HEAK tööaeg (1 inimene) LEADER T&O programm

Maakonna turismiga seonduvate majutusteenuste kvaliteedi järelevalve (komisjon)

HEAK P: KOV, HOL

2015 HEAK tööaeg (1 inimene)

Harjumaa sündmuste koondkalendri koostamine

HOL P: KOV, EV

Pidev HOL

Osalemine erinevates maakonnasisestes ja -välistes koostööprojektides

HEAK P: LEADER KTG, KOV, HOL, HMV

Pidev Kaasfinantseeri mise korral

Kahe pealinnaregiooni ühiste turundusmaterjalide koostamine Euroopa turule

TLN, HMV, HOL, Uusimaa Liit, HEAK

2013 Kaasfinantseeri mise korral

Harju maakonna ja Uusimaa Liidu koostöö arendamine (ühishuvid, koostööpartnerid ja koostöövõimalused)

HEAK P: HMV, HOL

pidev

Ühistransporditeenuse kättesaadavuse parandamine

HÜTK P: HOL

Pidev HOL

Harjumaa ühise turunduskontseptsiooni leidmine TOUREST jaoks

HEAK P: EV; HMV

Iga aasta

HMV –MAAKAR, EV, LEADER

Giidide infobaasi loomine HEAK P: TLN, TGÜ

2012 -2013

HEAK tööaeg (1 inimene)

21

Maakonnaülese koostöö suurendamine, silmas pidades Järva, Rapla, Lääne ja Lääne-Viru maakondi (kontaktid ja/või koostöövõrgustik, mis tagab regulaarse infovahetuse)

HEAK Pidev HEAK tööaeg ( 1 inimene)

Kohalike omavalitsuste turismiobjektide investeeringute kava koostamine Harju maakonna strateegia 2025 lisana

HMV P: HEAK

Iga-aasta

KOGUKONNA TASAND Tegevus Teostaja Aeg Ettevõtjate, KOVde ja kolmanda sektori osalemine maakonna turismi koordineerimise finantseerimisel

EV, KOV 2013 -

Koostöös ettevõtjatega piirkondlike turundustrükiste koostamine ja levitamine (nt LEADER-meetmest) ettevõtjate koostöös Ettevõtjate omavaheline koostöö projektide kirjutamisel ja elluviimisel piirkondlike turundustrükiste koostamiseks ja levitamiseks

EV Pidev

Ühiste turismitootepakettide koostamine ja turundamine (äriturism, pereturism, mereturism, loodusturism, kultuuriturism)

EV, (KOV?)

Pidev

Kohalike omavalitsuste turismiobjektide esitamine maakondlikku investeerimiskavva

KOV Iga aasta

Sündmustekalendri koostamine ja kaasajastamine KOV, EV pidev Kahepäevaste „linnast välja“ tuuripakettide koostamine ja turundamine

EV Alates 2012 Pidev

Kohalikku turismi soodustava infrastruktuuri arendamine EV, KOV, MTÜ

Pidev

Koostöö arendamine sõprusomavalitsusetega turismi valdkonnas KOV Pidev Giidide ühingu loomine EV 2012 Kergliiklusteede võrgu ja kaasneva infrastruktuuri arendamine KOV

KOV, MTÜ Pidev

Ühistransporditeenuse kättesaadavuse parandamine Transporditeenuste info kättesaadavuse parandamine

KOV KOV, EV

Pidev

Võõrkeelse teeninduse kvaliteedi tõstmine ja erinevate sihtgruppide eripära arvestamine

EV Pidev

Loodusturismipakettide koostamine koostöös RMKga ja Keskkonnaametiga

EV, RMK Pidev

Turismi tugiinfrastruktuuri arendamine (infotahvlid, viidad, parklad, WCd jne)

KOV, EV, MTÜ

Pidev

_________________________________________________________

22

Põhimõisted Arengustrateegia – maakonna tasandil ühiste eesmärkide saavutamiseks koostatud tegevuskava. Eesmärk – tulevikuseisund, mille poole püüeldakse. Harju maakond – administratiivne üksus Tallinn koos Harjumaaga, mille moodustavad 24 omavalitsusüksust. Harjumaa – Harju maakonna osa ilma Tallinnata. Kogukond – antud strateegia kontekstis moodustavad kogukonna tasandi kohaliku omavalitsuse territooriumil tegutsevad institutsioonid – omavalitsus, ettevõtjad, vabaühendused. Külastaja – isik, kes külastab väljaspool oma igapäevast elukeskkonda asuvat paika seal ööbimata. Maakondlik koostöötasand – koostöötasand, mille moodustavad olulisemad ülemaakondlikud institutsioonid – Harju maavalitsus, omavalitsuste liit, Harju ettevõtlus-ja arenduskeskus, Harjumaa ühistranspordikeskus jt. Põhiväärtus – ühiselt kokkulepitud põhimõte, mis aitab seada eesmärke, tegevusi ning probleemide lahendamisel aitab meeles pidada kõige tähtsamat, milles on kokku lepitud. Turism – majandussektor, mille peamisteks komponentideks on majutus koos toitlustamisega; reisitransport (lennu-, mere-, maantee- ja raudteetransport); looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad; reisiettevõtjad (reisikorraldajad ja reisibürood); reisisihi korraldajad (avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused). Turismifookus – eelisarendatavaim valdkond turismis, nt kultuuri-, loodus-, äriturism jne. Igal valdkonnal on omad tugevused ja nõrkused (turismiressursi olemasolu, selle kasutatus, majanduslik tasuvus, konkurentsieelis, loodav lisandväärtus jm), mille läbikaalumisel seatakse prioriteediks eelistatud valdkond, mida sihipäraselt arendatakse. Turist – ööbimisega külastaja ehk isik, kelle reis väljapoole oma igapäevast elukeskkonda hõlmab vähemalt üht ööbimist sihtkohas. Turismiressurss – sihtkoha loodus- ja inimtekkelised objektid (vaatamisväärsused) koos toetava infrastruktuuri (sadam, lennujaam) ja teenustega (transport, toitlustus, majutus). Turismiteenus – üksikteenus, mida külastaja/turist tarbib (nt toitlustusteenus) Turismitoode – terviklik külastuselamus, mis koosneb erinevatest toodetest ja teenustest, mida külastaja oma reisi ajal tarbib (nt spaapakett „Nädal liivarannal“). Visioon – tulevikupilt, mida tahetakse teatud ajaks saavutada ning mille nimel huvirühmad teevad ühiseid jõupingutusi. Lühendid EAS – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus HEAK – Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus HMV – Harju Maavalitsus HOL – Harjumaa Omavalitsuste Liit HÜTK – Harjumaa Ühistranspordikeskus KOV – Kohalik omavalitsus _________________________________________________________

23

LEADER – Leader tegevusgrupp, Leader meetmed MAAKAR – maakondlik arendusrahastu MKM – Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium MTR – Majandustegevuse register MTÜ – mittetulundusühendus PET – SA Põhja-Eesti Turism RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus TLN – Tallinna ettevõtlusameti turismiosakond TGÜ – Tallinna Giidide Ühing Kasutatud allikad Eesti Statistikaamet www.stat.ee Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus www.eas.ee Harjumaa turismi arengustrateegia 2015, tegevuskava 2010 http://www.harju.ee/index.php?id=11983 Harju maakonna arengustrateegia 2025 http://www.harju.ee/index.php?id=11983 Maailma Turismi Assotsiatsioon www.unwto.org Riiklik turismiarengukava 2007-2013 https://www.riigiteataja.ee/akt/12755212 Strateegia „Tallinn 2030“ http://www.tallinn.ee/est/arengukava www.puhkaeestis.ee www.visitestonia.com

_________________________________________________________