Heiki Vilep

Mind oli kaks

Läbilõige luuleloomingust

Tartu2006

Kunstnik: Albert GulkKüljendaja–kujundaja: Aivar Õepa

Kirjastaja: Vilep & Vallik (A–Disain OÜ)

© Heiki Vilep

ISBN 9949–13–573–7

Uus aeg nõuab uusi inimesi

Hitleri tsitaat vist oli. Panin puusse, ehk. Mul pole siukest mälukaarti… Tegelt nõuab uus aeg uusi mehi. Mehi, kes ei käi karmi näoga ringi, kulak rullis, et kellelgi molli anda. Mehi, kellel on bemar, mida nad värske liisi vastu jälle välja vahe-tavad… Mehi, kellel pole aega, sest neil on raha ja nad osta-vad asju, naisi ja lapsi kui vaja nagu aktsiaid. Oleneb kursist. Mehi, kes töötavad mujal ning lapsed näevad neid arvuti kaudu. Oma isasid. “Minu issi on arvutis!” teatas rõõmsalt ühe mu tuttava laps, kui mees leidis aega Iirimaalt tšättida. Mida issi teeb. Raha. Kas ta sinuga mängib? Ei, ta on väsinud, kui kodus käib ja käib emmega väljas. Siis on emme rõõmus… Normaalne…? Tegelt vajame me, emased, meest enda kõrval, eks ole. Miks me siis üritame tihti kasvatada oma poegadest raha-masinaid? Või nõuame meestelt, et nad oleksid seda?Murdumiseni…? “Mehed ei nuta.” Aga peaksid, sest nemadki on kõigest inimesed, oma valudega, oma põdemistega ja üldse mitte niipalju erinevad meist, naistest, kui meile, mõlemitele, seda ajast–aega ajude vahele on taotud. “Mehed on sead.” Võivad olla, aga see sigaolemine on teinekord seotud vägagi suurte pundardega enda sees… Neil pole ju lubatud olla nõrgad. Nad peavad olema jõulised, kaitsvad, tugevad… Tegelikult on nuttev mees, eksole, nagu oma poeg või-midagisellist. Tahaks pead silitada ja lohutada… AGA KURADI MEHELIK, sealjuures, sest mees, kes oma nõrkust tunnistab, on teadlik neist, on tugevam kui milline macho, ausalt! Tugevam ja ilusam. Nagu Vibu. Omas õrnuses. Vot.

Merca(Merle Jääger)

I Teekond teekonnas

Sirutad käe ja haarad 6Öö varjus 8Mees ootas külalisi 9Isa 10Seon hobu 11Pikk koridor 12Lepapuude alla 13Seisan mineviku lävel 14Teab mitu korda 15Bussipeatuste 16Lasteaed 17Jäin üksi 18Toomingaõite 19Ei pruugi ju 20Me läheme käsikäes 21Elu 22Tänavalaternad 23Oma mätta kaldapiiril 24See oli väga ammu 25Rannaliivale jäljed 26Täistuubit rongis 27Pimedas minna 28Kõik eksimused 29Naine läbi saju 30Ühine keel 31Möödas päev 32Vari 33

II Oma nägu Ilu on irratsionaalne 34Sain valmis maaliga 36Kolm juuksekarva 37Mind oli kaks 38Luuleõhtu 39

Kohut ei mõista 40Eesriie 41Unepõld 42Metsa taga 43Kui murdub tahe 44Nägu tegi nägusid 45Akvarelli 46Kuigi oma nägu 47Mina ei kakle kaua 48Kirjutasin alla 49Pea käib kolksti 50Snoobellik samm 51Langevatele tähtedele 52Mõni 53Luule 54Oh oleks ma 55

III Suure toru sisseKüll on vahel tore 56Tühi on palvemaja 58Ma lendan! 59Kuulutus 60Ma horoskoobi järgi 61Milleks on liblikal 62Lihunik Asjalik 63Nii lõputu 64Raagus puude 65Vaimud 66Osvald 67Naeran 68Massi keskel 69Su märga põske 70Tühjas aknaraamis 71SEE 72Ma mängin 73Ma päevast päeva 74

Sisukord

Jeeriku pasun 75Laulsin tasa 76See naine 77Vana peer 78Veeretati 79

IV Kivine linnNaer ripub 80Kusagilt pimedast 82Lopsakas jõuline muru 83Seltskondi nägi 84Kivikujude paraadil 85Seisma jäi näiline aeg 86Käisin külla 87Kui jälle lähen 88Tüdruk 89Süütu ei tahtnudki 90Lõin pidevuse surnuks 91Aknaklaasid laulavad 92Kivine linn 93Nurga taga hommik 94Tulevik on julgem 95Näri siis küüsi 96Värviline värk 97Nägin unes 98Kõik hea tuleb 99Käisin hinge surnuaial 100Penssi ootamas 101On unelm 102Avameelsed 103Võllapuu 104

V Puu on puude kõrguneRaskustes lihtsamalt 106Tunne lõhenes 108Patusoo sopast 109Sügisene 110Pehkinud palkide 111

Tuul nutab 112Ausambal 113Vaikne on surnuaial 114Mõtete tinane raskus 115Mu juukseid 116Põgenen prügimäele 117Aeg–ajalt 118Mul meeldib 119Kaldapaju 120Iga kullerkupu sees 121Pühid jalad 122Kõik ilmas 123Puu on puude kõrgune 124

VI Need hetkedMust lagi on mu kohal 126Kaks kärbest 128Praegu 129Kõik halva 130Juuksekarva otsas 131Inetu kolksatus 132Džinn 133Pargiteel kord 134Mida ma räägin sul 135Miski kriuksub 136Nimetul saarel 137Mannekeen 138Vana portselanist vaas 139Kunagi 140Oh seda 141Ühe pulstis 142Okas rinnus 143Kuristiku veerel 144Sõber 145Lõi värelema leek 146Muinasjutuline 147Mu parim luuletus 148On seisundeid 149Hommikul 150

6

Sirutad käe ja haarad

pudeneb

pudeneb välja sõrmede vahelt

õige vähe jääb pihku —

paar terakest väikest

ja rõõm

harali sõrmedest

vastu päikest

7

Teekond teekonnas

8

* * *Öö varjus kikivarvul magama minust jääb kodu salaja hiilin salaja kuulatan mismoodi laguneb udu mätastel koperdab selgrootu tuul juukseid soeb sahinal paju hambaid kiristab rahutu liiv vaikib vaid lähenev raju

9

* * *Matti Miliusele

Mees ootas külalisi —kaua üksi oldudnii kaua et ei mäletagi kuita juuksed olid kogund palju tolmuja elust kadund mõiste “naerulsui”

Siis koputaski uksel lõpuks keegita jooksis avamata süda puperdasoh tuleks jumaltuleks kasvõi seegita kukkustõusistuikuskoperdas

Siis avas ukse---------------------lävel seisis Issandlõi rõõmust suurest käsi kokku meesnii valjultmeeletultja mitu korda järjestet looja pagesinglikari ees

10

* * *Isama tulla ei saagisel aastal —hakkasin kirjutamahinge on kogunendniipalju saastamillest pean vabanemaammu on maksmataüür ja elekterpuid pole tellida rahaisasa oota veel üksainus aastaalles said maetud ju maha

11

* * *Seon hobu astun kõrtsi pime on ja vait kõik mured tagasi onpagend hingedesse nurgalauas üksi istub saatus naeratab ja kuldmünt kukub suust Kõik pole kadund veelma ütlen hobuseleveel lihast koosneme ja luust

12

* * *Pikk koridorja kontsaklõbin ajju taobja ongi jõudnud teadvusse üks ees– üks perekonnanimi nurgapalm ja igivanad sõnad kaks embustkumbki eri aega —üks minevikku teine olnusse

13

* * *Lepapuude alla laotan määrdunud lina siit me algasime — sina ja mina siin paneme pikniku püsti siin naudime möödunud lusti siia tuleme tagasi kunagi üksi

14

* * *Seisan mineviku lävel eirates eelarvamust tulevikul keeran selja avan vaimudele ust tõmbus kahe aja vahel miski rõhub õlgu justkui oleks tulevikuminevikul võlgu

15

* * *Teab mitu korda rahunenult läbi sügisvärvisaju lehed kleepund saabastele piisad näkku–kätele ta läheb vastutuult bolonka rihma otsas — läbirääkimiste valge lipp On praetud liha küpsetatud koogid enda jaoks ei tasu enam vaeva ei ole valget laeva pimestavat iha kõik uued algusedkui ilmutatudvana analoogid

16

* * *Bussipeatuste kärsitu seisund raskete kottide piinlikkus kandjate ees Läbi sügise selle ja ülejäänute tuleb suur kollane buss

teekond teekonnas

17

Lasteaed

Paks tädi nimeks Vaiketiik milles polnud vettsuur aken milles päikeja WC roostes kettüks peidukoht kus peitsinvõtme tuleviku jaokssuur emmenägu nukkerja issijäigi näoks

18

* * *Jäin üksitühjad sõnadkõrvus kumisemasjustnagu poleks keegi käinudkikäed põueslähen talveskõige lumisemasometima pole ära läinudkiLaustuisus viirastubsu valetatud siirusma vaikin sisimaskuid saju sisse karjunnii suuron kadumise kiirusnii pikadminejate varjud

19

* * *Toomingaõite langemisesveidike ruumi on veelsinna siis istungi mahaja vestanlangemisest ja lõpustkuni saab otsapäris otsa see sadusiis võtan ma kõhna kompsuja lähensinna kus toimub veelmidagi sama põnevataga kauem kestvat

20

* * *Ei pruugi ju olla must lagikuid kindel on mustav haudei õpi ma arvamagikui raske ta haarde raudmis piirab kord maised püüudja lõpetab hulkuriteedmis lõikab veel hüüdmata hüüudkui oleksid hüütudki needEi oska ma arvatagiei oskama saagi ju iialjust seda oskamatustnii kahju on kaasa viia

21

* * *Me läheme käsikäesma hoian sul kõvasti käestma hoian veel kõigest väestme läheme käsikäesveel läheme käsikäesmu musklid on lõtvunud köieksja pea peksab kivide vastukuid läheme käsikäesMe läheme käsikäesmu käsija mind enam polemust polegi minejat olnudsa lähed —mu käsikäes

22

Elu

Lõug rinna pealväsimus silmisnahk kortsuskaenla all karknii esinen endale fi lmiskus olen üks ilmatu tark

23

* * *Tänavalaternadpiiskade loorishelveste kirevas rahustulede muusikakesköises sajuskutsubkuid hinge ei mahutubade soojustma pidasin koduksseepärast jällegi läentänavalaternadpiiskade loorisüksija taskus vaid käed

24

* * *Oma mätta kaldapiirilvindub kibestunud meesootab teiselt mättalt laevamuudatusi rinna seeslaevad muudkui läevad möödatahtejõudki sinna läebkui kord paistab valge puriviipama ei tõuse käedoma mätaski ju vajubkurvad silmad paistvad veeltmöödapurjetajail siiskiviimast korda näitab keelt

25

* * *See oli väga ammu —eilekui kuivasid põllulilledläbi aasta nüüd lauanurgalõhtust õhtusse suvimõtlen nüüd õitsema talvekuivanud lilledesseakna pealt viimase palvekudrutab nendesse tuvi

26

* * *Rannaliivale jäljed on veetud mõtlikud sügavad tagasiteetud mööduvust risti ja maha neis löödud laine nad pühibüks juhuslikmööduv

27

* * *Natašale

Täistuubit rongis loksun jälle Volgamaaleja õlle peale voblat hammustanei otsusta ma veel kas on normaalneet eestimaisel tiblat eelistan

Ta hing on märksa laiem silmapiiristpilk märg ja truudusetus elu normtal kingin neli äranärtsind iiristja seletan kuis hinges möllab torm

Ta räägib et võib tulla minu kojuvõib perenaine olla mulle heanii kunagi mul pudrutas üks rojusuus viinahais ja seelik üle pea

Siis selgus saabus hetkel mil ta hüüdismind läbi une muudkui — Nikolaija kuigi seda seletada püüdismul sedapuhku villand kõigest sai

Täistuubit rongis loksun jälle Eestimaaleja kohvril vargsi silma hoian pealei otsusta ma veel kas on normaalneet Volgamaale ma ei taha eal

28

* * *Pimedas minnapimedas tullapäevane aegkanda mahasigina–sagina arvelehankimaks öösidja rahaaeg voolab liivaja omasoodupäevades valitsebreegelnende hinnagaöösid on loodudunede ristuvailteedel

29

* * *Kõik eksimused saavad loetud etteja teadustatud testamentkui kuukord laotab linaüle hinge turuplatsisulen põhjalikult suuja selle väsind huultekriipsuviib trükki viimne trollibussning mitte keegi mitte kunagiei usuet tegelikultolin kuss

30

* * *Naine läbi sajukingad näpuotsassammaldunud kivimüüri hellusmõralistes kätes vahtrahakatispidevus ja püsinõjatanud hetkevastu halli aegakuivtalumatult kuiv on keset saduseismajäänud aega

31

Ühine keel

Me lähedaseks saime ajapikkuja keele ühise nii leidsimenii ühise et pead jäid lõpuks kokkukeeltpidi koos nüüd elame

Me selletõttu keelt ei peksa ammupead põrkuvad jah seda küllkuid see–eest peame hästi sammukeeletuks teeb keelekas idüll

32

Möödas päev ehk pillimehe laulAgu Raudheidingule

Möödas päev väsind linn süütab tuledkäes oktoober ja taevas on hallviimne kõrts oma uksed kui sulebseisan üksinda laterna all

Kallis mööduja ütle mul tereräägi mulle kuis käsi sul käibkas sa tead ehk kus elab mu pereon mul tõeliselt kodu või näib

Pole tähtis kas oled sa reeturriigialam või lihtparasiitikka oled sa ühtmoodi neetudkui on kadunud viimne teeviit

Ükskord mõistad et polegi tõdesiis ei aita ka naised ja viinjuhus on sinu vend saatus õdeõnn on see mis on praegu ja siin

Mõni mõtleb et vaata kus jobuhoiab posti ja maani on täisendal kusagil ootamas kodutemal silme ees ringi kõik käib

Kui ta teaks et see maailm on paigalhoopis tõeline õõtsub kui kiikja et tähtsust ei olegi seigalkuspool laugusid on taevariik

33

* * *Vari akna tagant möödustuba hämarakssest ajast jäikae kattis aknasilmad kinnimaja leinaslangetatud päikäes küünalkõnnin mööda tubaend taban ootamasend taban kogu eluvarjuootamas

34

Ilu on irratsionaalne

salapärane justnagu müüt

irratsionaalsuse taju

on Ilusa taju debüüt

35

Oma nägu

36

* * *Sain valmis maaligamil lõuend ülenisti valgevaid alumises nurgastäpikene mustta rikkus selguseja igipuhta algesee täppmis tuli ei tea kustkõik kiidavad mu maalimaitsetkättja täpil mõtet otsivadja seletustei kiida miskipärast keegivalget püüdlustseepärast täppe maalinpõhimõtteliseltjust

37

* * * Kolm juuksekarva vaidlesidkel peas on tähtsam kohtja keda esmalt ähvardabväljalangemise ohtüks oli hästi lokkisja teine väga pikkja kolmas oli pooleldi blondiin

38

Mind oli kaks

Ta tuli vaikides ja musta varju saatel —see minu enda halb ja sünge teine poolta loopis tuba mööda laiali mu vaatedja tõmbas peale vett mu klaaril elulool

Sa istu maha, vennas, arutame asjatal ütlesin, ja pane kaabu nagisseehk teeksin nurga peale poodi korraks asjaet saaks siis süveneda sinu hagisse

Meid istus lauas ainult kaks ja mitte enamüks olin mina teine olin mina kaüks oli inetum ja teine veidi kenammeil saatus kahepeale tuli jagada

Nii vaat et hommikuni vaidlesime elustja meie kooslusest ja sajast tehtud veastme elu koosnes ainult ahnusest ja melustjäid puudu täiuslikud hetked sellest reast

Ta lahkus koidutaeva punetaval taustalja tundus justkui poleks ära läinudkitast lauale jäi maha hagi mustas kaustasja tema kaabu ripub nagis tänini

39

Luuleõhtu

Alasti mõtete tardunud siluetidmoenäitus vaimulavadelmitte kui midagi müügikslausutaks õhtul selhommikul saduldan hoburatsutan minemajätan teist kaela ümbersureva pimeda

40

* * * Kohut ei mõista me ülevaikima sündinud suhtedsissetambitud hambadnaerud ja ohutud ohkedkohut võib mõista me ülesee kes on öösiti kohalvarjuna jalutsis seisabpuudena akna all kohabvormitult ilmub ja mõistabkohut ja kohta ja kihumõistuse vaikival viivulmõtestab hinge ja ihu

41

* * * Eesriie südasuve vihmastlaval meie kaksetendusmis aastasadu kestnudalgablõppemaksvaid vihma lummus elabvälja ennast veelja alastuse tummus —vaikus lõpu eel

42

* * * Unepõld sai kive täis kivi teisest raskem näis tõstsin siit ja tõstsin sealt kivi langes hinge pealt ühe all seal väike mees targad silmad habe ees ütleb tead mis kulla mees kivid need on sinu sees viimse kivi all on pott rikkuse ja vara pott kulda–pärle pole sees poti sees on selge sott

43

* * *Metsa taga elab mees kes elab metsa taga habe kasvand põrandasse ise vait ja vaga kaalub lastelaste leina kogemusi saastavaid sihitut nostalgiat ja pummelunge laastavaid laual väike lambitatt see põleb hommikuni olelusevõitlusse jäi maha äti uni tõuseks püsti — habe kinni läheks appi — otsas jaks suleks silmad kui sest miski muutuks ilmas paremaks metsa taga pliidi ääres kõik on justkui pihu pääl klatši mure sopa silub vaikne sisemine hääl

44

* * *Kui murdub tahe rahaks tardub naer kalk vaikus paneb sõrme suule kuis kanda kivid ära kanda kael mis endast öelda ise kui ei kuule kuis ennast näha ise kui ei näe kuis panna kasvama kus pole mulda kuis haarata kui raiutud on käed ja minna jalutuna sinna kust ei tulda

45

* * * Nägu tegi nägusid raha tegi raha rusikas jäi rusikasse tihti seljataha ajavaimu polnud mahti kanda läbi aja esmavajadusi oli rahuldada vaja nii see vanaduski tuli raha haiseb sukas ühtemoodi Tarvastus Saaremaal ja Pukas

46

* * * Akvarelli ma kogunend pingeidvalada püüan — ei saatuleb möödujasülitab hingelõuendil kirgastub maal

47

* * * Kuigi oma nägujätab jälje mahapäris näoli siiskiliikuda ei tahasellepärast kasutangisõrme üht ja ninajälgi pole tarviskija nähtav ongi mina

48

* * * Mina ei kakle kaua ega ei anna tina virutan üle laua virutan vastu nina söögu mu sööki ja tõde pressigu vastu seina sõimaku venda ja õde irvitagu mu leina ikka ma ei vääna käsi ikka ma ära ei nea peldikusse ei page virutan vastu pead

49

* * * Kirjutasin allaelu aktileet mu paljasolektoetub faktileet mul pole taskutkus võin peita nugaet ma olen kaitstudpaljasolekuga

50

* * * Pea käib kolksti vastu lageraputades rakkearenguruum antud magekirjutan kõik lakke

51

* * * Snoobellik samm pasatskilik kivi muutuvad tuuled ja pisikud jõuetu ramm visiitkaardi nimi —isiksusaldid isikud

52

Langevatele tähtedele

tähti sajab ja sajabvaata et pihta ei saaah kas mul oligi vajaniipalju soovida

tähtedel pole ju aimumis toimub kusagil allteavad et all liigub kõntsaveereb et sõnnikupall

nüüd kestab pasasadukestab ja järgi ei jääpidin ma ometi soovima et oleks palju ja hää

53

Oh oleks ma

Oh oleks ma Etioopiasbanaani saaks puu otsast võttaseal vaesus ja häda on avalikkeegi sust üle ei tõttamööda ei hiili sust kärbsedsurm ega nälg ega janutäiusest tursuvad tuttavaderiti heal järjel onuoi kuidas olla ei tahaHeiki Vilepi ihusametlik elushoituelutöö armetult pihus

54

Mõni

Mõni näeb pilvedes asju mõni näeb pilvedes pilvi mõni neid kujutab ette mõni saab mõnikord kätte mõni ei kujuta miskit mõnel ei olegi vaja mõnel on isiklik nimi mõnel on isiklik maja

55

Luule

Ilus on kui pasa sisse kukudelegantselt, valged kindad käesilus on kui avanevad lukudkui sa kindlalt allamäge läedsee on luule — sita asja võlubluffi da et pask ei ole paskpüstol oimukohal kiita elujuureldes kui kaunilt kõlab lask

56

Küll on vahel tore hüüda

suure toru sisse

toru suurust tunda

enda karjumisse

ohata

ja minna

puhanuna ära

uue jõuga teha

igapäevakära

57

Suure toru sisse

58

* * *Tühi on palvemaja mina löön ikka veel kella leinajad läind läbi aja mina löön ikka veel kella tuul nutab kaeblikult haudadel justnagu mõtestaks elu tarbetult raisatud päevasid räuskamist prassimist melu väravast minnes veel kuulen helinat karmi ja hella tahtmatult lausuvad huuled mina löön ikka veel kella

59

* * *Ma lendan! Vaadake, ma lendan! karjus komistanu See möödub… lausus mööduja Kõik möödub järjepanu…

60

Kuulutus

Kaotasin rutates äraparaja lahmaka aegalinnatulede särasmahti ei olnud kaedakuhu ta jäiaga leidjatkopsaka tasu eest anunmitte mingil juhultagastadama palun

61

* * *Ma horoskoobi järgi olen rott mis rott kuid naine räägib mul et olen siga ja kuigi teadusega puudub kindel sott ei ole horoskoobil väga viga

62

* * * Milleks on liblikal tiivad kui tema lendab nii vähe milleks on mõtlejal mõtted need mis ei mahu ta pähe selleks et liblikas mõtleks siis kui on mõtlejal tiivad tiivad mis liblika mõtted mõtleja lennusse viivad

63

* * * Lihunik Asjalik haarab mul kõristsisistab —milleks see luulerahvale vaja on raha ja lihamuidu ta sõna ei kuuleKrõmpsudes neelab mind hakklihamasinnimega Argine Murenõnda saab keegi must sõnatult söönukssöönult ka Sõna ei sure

64

* * * Nii lõputu nii suur nii avar mõõtmatu nii täitmatu nii lai nii haaramatu… … kübe on meie hing ja elu --------------jube

65

* * * Raagus puude haralisest sülest teevad kisa valged varesed kägu kukub raalt ja lendab jälle üles mustad lambad hüppavad kui segased roheline elevant teeb murul kukerpalle vanake Hottabõtš habemest koob salle Hodža maandub vaibal pilgus kaval helk mutionu tukub… elab õlletelk

66

* * * Vaimud on valgunud orgu ootavad kellade lööki keldrites kolavad hääled taludes vaikuse nööki hingesid aetakse taga paljastamaks neil varje ajujaht katkeb ja sündiv lapsuke vallandab karje

67

* * * Osvaldil soe oma uitude soojast enda kõntsast ja enda roojast tahtis vaid eksida enese vead valida sõnad ja tampida pead Rebiti Osvald siis võõrasse sülle mitmeidki mundreid tal tõmmati ülle peeretas lühidalt pikalt ei löönd äärepealt agarad oleks ta söönd kuid polnud nats ta ei sots ega ori pesueht siga vaid kes tahtis pori nõnda sai Osvaldist rahvalik laul kui lõppes Osvald siis alustas Paul

68

* * * Naeran iseenda naeru naeran kuni tõmblen maas tuigun pisarates ringi — millal ikka jälle saab naeran kuni jääb vaid irve näitamisest kange keel kord on rõõm vaid vee peal virve… --------------------- kuni naeran elan veel

69

* * * Massi keskel — üksi üksikute seas — veel üks kahekesi — pooleks üksi — arvutuks

70

* * * Su märga põske silitasin vaikselt sa naeratasid mulle kahepaikselt ja suhetesse sigineski vaikus mis oli väga vaikne me kalalikku vaikust haistsid kassid nad karjusivad meile otse kõrva neil silmad sülitasid tuld ja tõrva meil kõrva karjuvadki kassid

71

* * * Tühjas aknaraamis ainuke portree neljas nurgas nukrus kunstipärane tuhatoosis mõtted lõuendi peal vaim lillepotis kilkab juuriajav taim

72

* * * SEE koosneb käsipuudest hilpudest ja poosist rahast käsust paberist ja vihast piletitest mööblist klatšist noosist pangaarvest litsidest ja ihast SEE pole küsimärk või sündimata luule ei ole isegi ta tont teab mis ei ole kurt ja ometi ei kuule muusat sest on peos ta tiss seepärast vältimatul ööl SEE laseb varvast ja maine nõid jääb nõutuks seljas luud et libahundina saaks inimhundikarjas SEST laulda kooris vastu kauget kuud

73

* * *Ma mängin eluaja trummipulgad — need on ammu läindkäed taotud vereleja haavad armistunudpaljud kuulamas mind käind

näe, lollakas ei jaga äraet puudub vajalik talentmis maksab sisemine säraon vaikus ilusaim lament

Mu kontserditel viimasemas pingiskäib istumas mu kange iseloomma mängin tallemängin sõrmed katkinii tekib lõppekselu alatoon

74

* * *Ma päevast päeva olen ajutineolen pageja kes rahu eal ei saanäe jälle läbi kauge uduvinepaistaks kätte justkui tõotet maa

Kust leida rahu kui ei ole lõppusel muutumisel ainsa pilgu väelja ühe pilgu lõpmatuse tõttukordumatus kordub iga päev

75

* * *Jeeriku pasuna hüüdutundsin rinnus hüüdvatjalgade all põles maapagedes eksisin äravälja enam ei saa

76

* * *Laulsin tasaomaettelaulsin hingelt ärarebenesid häälepaeladlakke tekkis mõra

77

Mercale

See naine magab kahur kaisus —nii sosistataks kuluaaridesja kuigi palju kahureid on raisusta pilku püüab ikka baarides

Mis vahid — süda on mul müügikskuid vastu hinge andma peadkui läheb elumeres püügikson tarvis karastatust head

Nii räägib naine odav kardin seljasmuu pilku püüdev butafooriasa oled alles minu saja neljaskel vallandanud ma agoonia

Siis istub maha leiab rohulibleja seljast viskab viimase kui rüüta jookseb paljajalujookseb kõigest äraja uskuge —maailm pole tema süü

78

Vana peeru laul

Aeg on minna kojuaeg on heita põhkukokkuvõtte korraspeeretada õhkupäev on lõppu veetudlõpp on ära neetudmiskit jääb küll rippuniikuinii jääb rippu

79

* * *Veeretati vänget juttusuuri sõnu seatikõrgelennulisi väiteidplatsi tuua teatiandsin naelapeale pihtaõõnsalt rõkkas naerhiljavõitu märkasinet olin õhtu nael

80

Naer ripub öise linna kohal

kurbus roomab tagahoovidest

asjalikkus arutleb veel päevast

uni haigutab ja

lootus ohkab pikalt

linn süütab tuled

vastu tähistaevast

käes vikat

julgelt keset tänavat käib

surm

81

Kivine linn

82

* * * Kusagilt pimedastkarjuti appijooksin kui meeletumeeletu soov oli aidataaidata karjuda appi

��������������

����������������� �� ����� ���� ������������ ���

�����������

���������������������

�� ���������� �����������������

����������� ����!��������� "��!���#���$

"�#�%&"�#�%'( �)*��+�#�������#�, ��#$�-./00�0

���1��)�#�%�2�(�3 14��$+��%�$55666',�(�3 1'( �5+��1�"�#�%