4
c my k c my k c m y k c m y k Bi-lingual daily in Thadou-Kuki & English E-mail: [email protected] / Website: www.eimitimes.in / WhatsApp: 8787620091 RNI No. MANBIL/2012/49972 Rs. 5/- Lha khat : Rs 150/- Inform to Transform I m p h a l , Misemni (Saturday) , OLLHA ( December) 16, 2017 • Vol. IV • Issue 1301 Eimi Times Adv. Sub-Centers: • First Choice Computer, Tuibuong Bazar, Ccpur • TVS Tollen, Ccpur • AG Computer, Kangpokpi • Full Moon Computer, Sapormeina • Ngailut Computer, Saikul. Gas News Page 3 KIC in alamdoh Bolero SLX kithenso B.Lalboi Gangte CCpur. Dec 15(ET): Kuki Inpi Churachandpur District, khang thusim a suhmil thei louding'a mimal kiphalna jeh'a KIC in akalson nao va aman chah diu va Bolero SLX athahset kichoh peh chu KIC Office Tuibong mun'a Tuni jinglam nidan 11:30 in pathen heng'a lhandohna ana nei'uvin ahi. Hiche kin'a Daniel Gangte, President, KIC in houlim na anei na a chun, Pathen lungset na KIC in akichang in, KIC Office Complex mun jong Govt. lang a kon in gamleiset aneipa hi nading phalpeh na akichan toh kilhon'a premium sun nading'a KIC khut'a ima aki neilou jeh in mi phabep heng'a panpi na akithum in, mimal kiphal hon ahin todoh ho'u sum in Premium akisung in, chuleh Kuki Inpi, Ccpur District in kengnei Gari aki neilou nachung'a TN Haokip President MPCC & MLA Saikot AC, in agelkhoh naleh apohnatna chung'a Gari thah Bolero KIC gou adia ei choh peh nao chung'a ama chung leh pathen chung'a KIC in kipathu akiphong doh e ati. KIC in amanchah ding Gari thah kicho Bolero SLX leh KIC leh KIC noiya bahkhai kiloi khom hon Maicham asem u Pathen lhacha Rev. LB. Angam Haokip Executive Director ECA, in Patheng angsung'a lhandoh na aneiyin, Gari thenso na in Gari Start abol in, Gari chabi leh lekha hojouse KIC khut'a pehdoh na aneiyin ahi. Rev.LB. Angam Haokip, Executive Director ECA, in jong pathen thu leh leiset kivaihop nathu'a houlim na aneiyin ahi. Aman a houlim na a chun, Pathen natoh kiti hi houbung natoh bou hilou, kiloikhom najouse a pathen dei natoh ineihou jong hi pathen natoh na ahi naban'a pathen in kiloi khom naho aphung vuh'a gam leh nam society adia thilpha toh nading a pathen in eigon peh'u ahi ati. Pathen heng'a ilhandoh u (Page 3 a banjom ding) Chandel leh Khoupum akon sepai ho kichondia UNC in thumna nei Chandel, Dec 15(ET): United Naga Council (UNC) in Thursday nikhon Manipur Police commando leh para- military /army personnel ho natoh hin Chandel leh Khoupum gamkaiya chamna asunoh phah in, mipi kipana akem sah uve, tin ngohna anei uvin ahi. UNC in asei dungjuiya sepai hon mi akhol (frisking) hi Naga chenna mun’a lungkhamna ahi, ati’in chule boina aum louna Naga chenna mun ho’a sepai ho alahdoh diuvin thumna anei uvin ahi. Chandel leh Khoupum ‘a kon sepai ho lahdoh ding’a thumna akisan louleh UNC in pan lah ding’a gihna thu aseibe uvin ahi. Assam Rifles hon Kaimai Baptist Church, Tousem sub-division, Tamenglong district asuh-ong diuva jong thumna aneiyu ahi. Hetthei khat chu 13 leh 23 Assam Rifles hon Kaimai Baptist Church compound sung’a barrack asah jeh’a Kaimai Village Authority hon alungkham nau thu jong ana seiyu ahi. Manipur HC in kikaptona’a thi insung mite Centre in 7 lakh compensation apeh dia thuso nei Imphal, Dec 15(ET): 2010 kum’a gamsung’a kikaptona’a thi mikhat apa Centre in dangka lakh 7 compensation apeh ding’in Manipur High Court in Centre thupeh aneiyin, Chief Justice N Kotishwor leh Justice Kh Nobin lamkaina Division bench in Thursday nikho’a thutanna anei ahi. “March 10, 2010 nikho’a Sekmaijin, Thoubal district ‘a cheng Hawaibam Amujao hi Imphal jon’a bus ‘a che ahi’in, Imphal East district parking mun alhun’a sepai von kivon lou police thum in alamtin’a chule Amujao huhdoh ding go’a driver pa leh mun sutheng pa anodoh ahi”, tin Director, Human Rights Law Network Manipur, Meihoubam Rakesh in aseiyin ahi. ‘Minute 10’ Amujao thudohna anei jou uva auto- rickshaw ‘a apohmang u ahi. March 18 ni’a 28 Assam Rifles hon Takhoh Mapan Leikai mun’a Amujao thi ni jan’a kikaptona aum’e, tia asei ahi. Rakesh in vangsetna toh te ukil ‘a pang ahi’in, insung mite alunglhai louna thu aseiyin ahi. Insung miten Amujao thi thu’a November 13, 2013 kum’a writ petition apeh ahi’in, hiche ‘a kon Manipur High Court ‘a hehna kipan ahi. Akisei sum hi lha nga sung’a peh ding’a court in thupeh anei ahi. Gamsung ‘a ‘fake encounter’ case adang 1528 um nalai ahi. Imphal-Saikul lampi phat teplou bandh kikou Imphal, Dec 15 (ET) : Government in achesa December nisim 3 nikho'a December nisim 15 kah'a Imphal-Saikul lamlen selai ho semphat ding'a kitepna ananei asuh bulhit loujeh in Khundrakpam Assembly Constituency Peace and Coordination Committee General Secreatary Thoudam Hemjit in jing (Dec 16) nikho'a kipat Saikul lampi phat teplou bandh kibol ding ahitai tin phondohna ananeiyin ahi. Hiche toh kilhon chun Manipur Press Club mun'a thuso mihotoh akihoulimna'a government in akitepna asuhbulhit louhi kiloikhomna in hatah in nopmo akisa lheh jeng in ahi chuleh Government masa in ningkum May lhasung achun phailei 4 a work order jong anasodoh ahitai tin Hemjit chun anasei in ahi. Chuele hiche work order sung'a chun MLA Lokeshore phailei jong ajao lampi hoilou dan MLA pa'n jong ahe in ahinlah semphat ding lunggel aneilou jeh hin mipite alung nommo gam tauve tinjong aseibe in ahi. Pallel-Moreh, Pallel-Chandel lampi phat teplou bandh kikou Chandel, Dec 15: Chandel Naga People's Organisation (CNPO) in government heng ‘a December 15 kah a athumnao asuhbulhit loule phat teplou bandh kou ding ana tiubang in government in donlouva ana koi utoh lhon in December nisim 15 jankim apat in Palle-Moreh le Pallel- Chandel lampi phat teplou bandh aki kou tan ahi. Hetthei khat chu CNPO in December 11 achu Chandel akon a Commando lah doh dinga thupeh ana nei u ahi. Thuso kimu dungjuiyin hiche bandh hin sumkol veina, government office ho kha a umding hinlah medical lam le PHED chuleh school le kingon bandh masanga ana kisem ho ki kham lou ding ahi akiti. Hiche bandh toh kisaiyin CNPO in mipi heng’a tosotna anei cheh ding uvin temna ahin nei uvin ahi. Hiche thu toh kisai in CNPO in office munna presidential meeting tuni chun ana kou uvin ahi. (Chongthu News Service) Lamka lhanmol'a khamnathei-bol hon angah diuva kiloikhomna chom chom in hetsahna nei B.Lalboi Gangte CCpur. Dec 15(ET): Lamka Cemetery Board, Hiangtam Lamka Village Authority, Sielmat Welfare Committee leh YPA Lamka Unit, hon Lamka Lhanmol a khamna thei bolho le khamnathei joh ho'n angah ding'uvin chung'a Joint press release abol'uvin ahi. Thulhut kimun aseidan in Hiangtam Lamka lhanmol-Sielmat toh kigamgi Lamka lhanmol mun'a melhetlou honkhat in zu donna leh khamthei nehnop namun'a amanchah jing u akihe in, hiche mun'a hi amolliem tasa ho kivui ahi'n, mi khaat le ni in judon nopna le khamna thei jat chom chom bolna'a aman hi pohnat umtah ahi tin thulhut chun aseiye. Zudon leh khamthei ne jalentah'a umhi khangthah simlai ho lah'a muchitu hoilou tah ahi ati. Chuleh December nisim 6, 2017 a pat koiman lhanmol'a hi khamnathei aboltahlou ding , Ihamti'a mi khat tou in khamnathei bolna mun'a aman'a akimatdoh'a ahileh achung'a gotna khoutah kipeding , hiche thu'a hi jat le nam khentumna kineilou ding ahi tin kiloikhom a kon kimu thulhut chun aseiye. Chuleh khamna thei bolho gotna akipeh teng le koiman jat le nam thu'a jong alah lou ding in thulhut chun hetsahna anei in ahi. Imphal a 1956 kum apat gojuh sanpen na 2017 hi Imphal, Dec 15(ET): Indian Council of Agricultural Research (ICAR) Imphal Centre in asei dungjuiya Manipur khopi Imphal ‘a gu ju hi 1956 kum’a kon sangpen ahi, ati in, December 13 nikho chan geiya 2,439 mm (68.71%) lhing ahi, ati. 1991 kum’a go ju hi 2,000 mm ahi’in, 1993 kum ‘a 2,171.6 mm ahi, tin Centre Joint Director I Meghachandra in Wednesday nikhon thuso aneiyin ahi. January, February leh November lha’a go ju hi 70.8%, 52.3% chule 79.5% cheh ahi’in, ‘normal’ noiya um ahi, ati. 2017 kum March 31 ni’a 103.4mm hi asangpen ahi’in chule December lha’a 11.3 mm hi December 13 chan ‘a ding’a asang pen ahi. December 9 ni’a kon 12 chan go kijom’a ju hi 116.1 mm ahi’in, hiche jeh’a Miss Manipur leh Orange Festival akivochon ahi’in chule Mayanglangjing area ‘a phailei tamtah jong twiyin achup ahi. Regional Meteorological Centre, Guwahati in asei dungjuiya tukum chuh lha’a Manipur gamsung ‘a go 35% nem ahi, ati. Gamsung ‘a tukum lha nga sung’a nga vei twi len ahitai. Hinkho huhdoh nadia athi-ho tibah manchah thei nadi dan kisem ding ahi: CM Biren Imphal, Dec 15 (ET): Tuni Chief Minister N. Biren in State sunga dammona sang neiho tichu organ transplant changei boina neiho gentheina suhlhap nadin mithi ho akon tibah (organ) manchah theiho angaicha hokom alhun theiya, damdohna'a aneithei nadiuva tohgon kingaito ding ahi tin thuso-miho henga aphong in ahi. Hiche hi Lhaseh nisim 15 nikho'a People's Day akiman jing bang'a tuni Chief Minister's Bungalow mun'a Peoples' Day kingon kimanna'a, ahung kikhom mipin hiche'a achun agentheina'u le ahah- satnaho'u seiding'in munchom chom akon mi tampi jingkah akipat Chief Minister Bungalow gate maiya anakise-dimset jeng uvin ahi. Hiche' achun, "Mithi-ho tibah ngaichatna nei adammo ho damdohna le phatchomna thei ding gam khangtou hon sot'a anaboldoh u ahitai" tin Chief Minister in ahoulimna achun aseiye. Hiche chungchang'a mipi hettohsahna ding'a awareness camp hojong December nisim 20 akipat kibol panding ahitai tinjong aphongin ahi. Hiche chungchang'in Shija Hospital le gampam akipat expert ho panna'n kihoukhomna jong akineitan, hiche hi mihem hinkho huhding lampang'a hatah'a machal theiding ahitin aseiyuvin, hitobang toh-le-tham ho'a mipiten jong jochan'a kithopina apeh cheh diuvin Chief Minister in temna jong aneiyin ahi. Chief Minister's health assistance scheme noilhah juiya ngansena kipe health care company henga government hetpehna noiya sum lhomcha a kijenna amuthei diu ahi. Chuteng adammo transplant kibol ding ho insung mite boina jong oldom ding ahi tinjong aseiye. Chule hiche scheme noiya kijenna lampang'a gentheina sangtah toh hon oljepna amu thei diu ahitai (Page 3 a banjom ding) Meeyamgi Numit: CM in complaint 620 vetlhahna nei, 'Health Protection Scheme' gong Imphal, Dec 15 (ET): Chief Minister N. Biren Singh in tunikho 'Meeyamgi Numit' (People's Day) nikho'a aseina'a, January 1, 2018, teng kipodoh ding 'Hakshelgi Tengbang' (Manipur Health Protection Scheme) tohgon tahlangna ana neiyin ahi. Chief Minister N. Biren in tunikho 'Meeyamgi Numit' achun, mihem 1500 lhingdeh leh complaints 620 vetlhahna aneiyin ahi. Hiche 'Health Protection Scheme' chungthu'a tunikho Chief Minister's Secretariat mun thuso-miho heng'a aseina'a hiche 'Hakshelgi Tengbang' scheme hin floater basis a BPL/AAY insung khat kumseh'a (cashless benefit) Rs. 2 lakh gei ahop thei ding ahin, hichea tohgon adin company 5 lah akon health insurance scheme mopo ding company khat lhen le ngansena peh ahitai, ati. Hiche company hi local club, kliloikhomna holeh Panchayat hotoh kitho'a thinglhang mun ning munkah achot diu ahi. Amahon ahin kholdoh mivaicha hochun government hetpehna noiya sum lhomcha a kijenna amuthei diu ahi, ati. Hiche'a Chief Minister ahoulimna'a tunikho 'Meeyamgi Numit" ahin, adang dangho sang in tahsa damtheina lampang to kisaiya dammo kijenna ding medical treatment le sumlam panpi (financial assistance) ngaicha le kihin-sona ding ngaicha atampen in ahi, ati. Aman aseina'a BPL card kisem lampang kichep-chaivaina aum pohnat aumlheh in, hijeh achu tuchung'a thahbeh'a, angaicha beneficiary ho chanvou amu nathei diuva kikipan phakit ahi, ati. Hiche chungthu'a aman aseina'a, tutua um BPL/AAY card holders dungjui akichepi le ganthei-hahsa tamtah nuse'a umdiu, schemem phachomna chanvou chang loudiu ahi. Hijeh achu, state sung muntin dung'a genthei lah'a genthei-dehset ho (poorest of poor) lhenchel nadia camp patna umding ahitai, atin ahi. Hiche akon a cha-ga genthei le Meithei panna'a hahsa jousen chanvou kitohdel'a amuthei diu ahitai, tin Biren chun ana seiye. Chief Minister in State sung health sector lampang khantou sahna ding'a tibukimlou ho adia "CM gi Sotharabasingi Tengbang" kiti tohgon tunaicha chun ana kithenso in ahi. Tunikho'a hilaimun'a tibukimlou ho ahung uhi, hiche scheme umlam hetna lhahsam jeh ahi ti tolhon in, genthei ho panpina dia Social Welfare Department officials ho toh-mpohna akipen ahi, ati. Tunikho Peoples' Day kin achun Chief Minister pa kimupi din jinglam nidan 9:00 am apat nilhah nidan 2:00 geiyin mi 1500 vel ana kalsong uvin ahi. Myanmar mi 1 kum 15 Mizoram songkul tang ding Aizawl, Dec 15 : Mizoram in Mayanmar gam mi khat kum 15 sung songkul tang ding in thutanna ananei tan ahi. Hiche Mynammarese national pa hi Myanmar, Tamu kho akon Lenpu (28) ahi tinjong thulhut kimu chun aseiye. Thulhut kimu dungjui in hiche mipa hin gamsung'a achesa January nisim 14 sung'a kham nathei a akivei na'a kon anakimat toh lhon'a tunaicha achu Mizoram Champhai district in songkul tang ding'a thulhah na ananei'u ahi. Hiche toh kilhon'a chu dangka lakh 1 fine apeh ding'a asei naban'a eti ham khat a hiche fine hi apeh lou'a ahileh asongkul tan nading kum kihap be peh ding ahi tinjong anasei uvin ahi. Lenpu hi gamsung'a synthetic drug 'methamphetamine' a akivei na'a kon kimandoh ahidan jong anaphongdoh uvin ahi. Govt flagship schemes ho japi hilthem din Media panmun apoimo'e: Mangjangam Touthang, IIS Imphal, Dec 15(ET): Health & Family Welfare Minister L. Jayantakumar Singh in aseina'a Media kiti hin Government Flagship Schemes ho mipi hiltheina leh hettheina pehna neidia mopohna lentah aneiyin ahi ati. Hiche chungthu hi tunikho Manipur Press Club mun'a Regional Orientation Workshop on "Mission Indradhanush, Mission Parivar Vikas, Tuberculosis and Leprosy" kingon'a Chief Guest panmun'a ahoulimna'a ana sei ahi. Minister Jayantakumar in aseina'a, gamsung'a mipi phatchom le khantou nading welfare schemes ho sorkar in tohgon chom chom agon-ho'u mipi in ipi- le itilam dol achen achai chungthu Media in tahlangna le hilchenna aneilou teng government machal theilou ahi, ati. Tunikho kingon achun panla Regional Director Field and Publicity, Ministry of Information and Broadcasting, Manipur and Nagaland, Mangjangam Touthang, IIS, in aseina'a, Tunikho hilai a kimang programme tobang India gampum (all India) level a kimang ahi in, hitobang tohgon ho'a hi sorkar tostona neidin mipi temna aneiyin ahi. Chule, Regional Director Field and Publicity, Ministry of Information and Broadcasting, Manipur and Nagaland, Mangjangam Touthang, IIS, in tunikho'a key-note address aneina'a, "Alou um jenthei natna (vaccine-preventable disease) (Page 3 a banjom ding) Dec 15, nia Lilong Haorebi Makha Lekai a 5 JAK RIF le Lilong Police combined team, in meipum le khamnathei a kivei Md. Abdul Manan @Amir Khan, 23, umna-in akon Erishad, Md. Iliyakatle Olivia (Senapati-mi kitinu akon Rs. 68,950), Shotgun license-bei DBBL Shotgun Heroin 25 gm, WY 2014 tablets, le SP chang 19, toh mandoh'u Dec 14 nia DC Kpi Conference Hall a WHO palai Dr. Pushpen Ghosh panna'a T. Ranjit Singh, DC Kangpokpi, in Dist Planning Workshop & TOT of Measles- Rubella Vaccination Campaign kin hondohna nei, MOs (i/c), 2nd MOs, BPMU, ASHA Facilitators, Cold Chain Handlers, PHN, hojong ana-pang

Hinkho huhdoh nadia athi-ho tibah manchah KIC in alamdoh ...eimitimes.in/wp-content/uploads/2017/12/ET-December-16-2017-pdf-issue.pdf · District, khang thusim a suhmil thei louding'a

  • Upload
    others

  • View
    1

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

cmyk cmyk

cmyk cmyk

Bi-lingual daily in Thadou-Kuki & English

E-mail: [email protected] / Website: www.eimitimes.in / WhatsApp: 8787620091

RNI No. MANBIL/2012/49972 Rs. 5/- Lha khat : Rs 150/-Inform to TransformI m p h a l , Misemni (Saturday) , OLLHA ( December) 16, 2 0 1 7 • Vo l . I V • I s s u e 1 301

Eimi Times Adv. Sub-Centers: • First Choice Computer, Tuibuong Bazar, Ccpur • TVS Tollen, Ccpur • AG Computer, Kangpokpi • Full Moon Computer, Sapormeina • Ngailut Computer, Saikul.

Gas News Page 3

KIC in alamdoh Bolero SLX kithenso

B.Lalboi GangteCCpur. Dec 15(ET):

Kuki Inpi ChurachandpurDistrict, khang thusim asuhmil thei louding'a mimalkiphalna jeh'a KIC inakalson nao va aman chahdiu va Bolero SLX athahsetkichoh peh chu KIC OfficeTuibong mun'a Tuni jinglamnidan 11:30 in pathen heng'alhandohna ana nei'uvin ahi.

Hiche kin'a DanielGangte, President, KIC inhoulim na anei na a chun,Pathen lungset na KIC inakichang in, KIC Office

Complex mun jong Govt.lang a kon in gamleisetaneipa hi nading phalpehna akichan toh kilhon'apremium sun nading'a KICkhut'a ima aki neilou jeh inmi phabep heng'a panpi naakithum in, mimal kiphal honahin todoh ho'u sum inPremium akisung in, chulehKuki Inpi, Ccpur District inkengnei Gari aki neilounachung'a TN HaokipPresident MPCC & MLASaikot AC, in agelkhohnaleh apohnatna chung'aGari thah Bolero KIC gou

adia ei choh peh naochung'a ama chung lehpathen chung'a KIC inkipathu akiphong doh e ati.

KIC in amanchah dingGari thah kicho Bolero SLXleh KIC leh KIC noiyabahkhai kiloi khom honMaicham asem u Pathenlhacha Rev. LB. AngamHaokip Executive DirectorECA, in Patheng angsung'alhandoh na aneiyin, Garithenso na in Gari Start abolin, Gari chabi leh lekhahojouse KIC khut'a pehdohna aneiyin ahi.

Rev.LB. Angam Haokip,Executive Director ECA, injong pathen thu leh leisetkivaihop nathu'a houlim naaneiyin ahi. Aman a houlimna a chun, Pathen natoh kitihi houbung natoh bouhilou, kiloikhom najouse apathen dei natoh ineihoujong hi pathen natoh na ahinaban'a pathen in kiloikhom naho aphung vuh'agam leh nam society adiathilpha toh nading a pathenin eigon peh'u ahi ati.Pathen heng'a ilhandoh u(Page 3 a banjom ding)

Chandel leh Khoupum akon sepai ho kichondiaUNC in thumna nei

Chandel, Dec 15(ET): United NagaCouncil (UNC) in Thursday nikhonManipur Police commando leh para-military /army personnel ho natoh hinChandel leh Khoupum gamkaiya chamnaasunoh phah in, mipi kipana akem sahuve, tin ngohna anei uvin ahi.

UNC in asei dungjuiya sepai hon miakhol (frisking) hi Naga chenna mun’alungkhamna ahi, ati’in chule boina aumlouna Naga chenna mun ho’a sepai hoalahdoh diuvin thumna anei uvin ahi.

Chandel leh Khoupum ‘a kon sepai holahdoh ding’a thumna akisan loulehUNC in pan lah ding’a gihna thu aseibeuvin ahi. Assam Rifles hon KaimaiBaptist Church, Tousem sub-division,Tamenglong district asuh-ong diuvajong thumna aneiyu ahi. Hetthei khatchu 13 leh 23 Assam Rifles hon KaimaiBaptis t Church compound sung’abarrack asah jeh’a Kaimai Vil lageAuthority hon alungkham nau thu jongana seiyu ahi.

Manipur HC in kikaptona’a thi insung mite Centrein 7 lakh compensation apeh dia thuso nei

Imphal, Dec 15(ET): 2010kum’a gamsung’akikaptona’a thi mikhat apaCentre in dangka lakh 7compensation apeh ding’inManipur High Court inCentre thupeh aneiyin,Chief Justice N Kotishworleh Justice Kh Nobinlamkaina Division bench inThursday nikho’a thutannaanei ahi.

“March 10, 2010 nikho’aSekmaijin, Thoubal district‘a cheng Hawaibam Amujaohi Imphal jon’a bus ‘a che

ahi’in, Imphal East districtparking mun alhun’a sepaivon kivon lou police thumin alamtin’a chule Amujaohuhdoh ding go’a driver paleh mun sutheng pa anodohahi”, tin Director, HumanRights Law NetworkManipur, MeihoubamRakesh in aseiyin ahi.

‘Minute 10’ Amujaothudohna anei jou uva auto-rickshaw ‘a apohmang uahi. March 18 ni’a 28 AssamRifles hon Takhoh MapanLeikai mun’a Amujao thi ni

jan’a kikaptona aum’e, tiaasei ahi. Rakesh invangsetna toh te ukil ‘apang ahi’in, insung mitealunglhai louna thu aseiyinahi. Insung miten Amujao thithu’a November 13, 2013kum’a writ petition apehahi’in, hiche ‘a konManipur High Court ‘ahehna kipan ahi. Akisei sumhi lha nga sung’a peh ding’acourt in thupeh anei ahi.Gamsung ‘a ‘fakeencounter’ case adang 1528um nalai ahi.

Imphal-Saikul lampi phat teploubandh kikou

Imphal, Dec 15 (ET) : Government in achesa Decembernisim 3 nikho'a December nisim 15 kah'a Imphal-Saikullamlen selai ho semphat ding'a kitepna ananei asuh bulhitloujeh in Khundrakpam Assembly Constituency Peaceand Coordination Committee General Secreatary ThoudamHemjit in jing (Dec 16) nikho'a kipat Saikul lampi phat teploubandh kibol ding ahitai tin phondohna ananeiyin ahi.

Hiche toh kilhon chun Manipur Press Club mun'a thusomihotoh akihoulimna'a government in akitepna asuhbulhitlouhi kiloikhomna in hatah in nopmo akisa lheh jeng in ahichuleh Government masa in ningkum May lhasung achunphailei 4 a work order jong anasodoh ahitai tin Hemjit chunanasei in ahi. Chuele hiche work order sung'a chun MLALokeshore phailei jong ajao lampi hoilou dan MLA pa'njong ahe in ahinlah semphat ding lunggel aneilou jeh hinmipite alung nommo gam tauve tinjong aseibe in ahi.

Pallel-Moreh, Pallel-Chandellampi phat teplou bandh kikou

Chandel, Dec 15: Chandel Naga People's Organisation(CNPO) in government heng ‘a December 15 kah aathumnao asuhbulhit loule phat teplou bandh kou ding anatiubang in government in donlouva ana koi utoh lhon inDecember nisim 15 jankim apat in Palle-Moreh le Pallel-Chandel lampi phat teplou bandh aki kou tan ahi.

Hetthei khat chu CNPO in December 11 achu Chandelakon a Commando lah doh dinga thupeh ana nei u ahi.Thuso kimu dungjuiyin hiche bandh hin sumkol veina,government office ho kha a umding hinlah medical lam lePHED chuleh school le kingon bandh masanga ana kisemho ki kham lou ding ahi akiti. Hiche bandh toh kisaiyinCNPO in mipi heng’a tosotna anei cheh ding uvin temnaahin nei uvin ahi. Hiche thu toh kisai in CNPO in officemunna presidential meeting tuni chun ana kou uvin ahi.(Chongthu News Service)

Lamka lhanmol'a khamnathei-bol hon angah diuvakiloikhomna chom chom in hetsahna nei

B.Lalboi GangteCCpur. Dec 15(ET): Lamka Cemetery

Board, Hiangtam Lamka VillageAuthority, Sielmat Welfare Committee lehYPA Lamka Unit, hon Lamka Lhanmol akhamna thei bolho le khamnathei joh ho'nangah ding'uvin chung'a Joint pressrelease abol'uvin ahi.

Thulhut kimun aseidan in HiangtamLamka lhanmol-Sielmat toh kigamgiLamka lhanmol mun'a melhetlou honkhatin zu donna leh khamthei nehnop namun'aamanchah jing u akihe in, hiche mun'a hiamolliem tasa ho kivui ahi'n, mi khaat le niin judon nopna le khamna thei jat chom

chom bolna'a aman hi pohnat umtah ahi tinthulhut chun aseiye. Zudon leh khamtheine jalentah'a umhi khangthah simlai holah'a muchitu hoilou tah ahi ati. ChulehDecember nisim 6, 2017 a pat koimanlhanmol'a hi khamnathei aboltahlou ding, Ihamti'a mi khat tou in khamnathei bolnamun'a aman'a akimatdoh'a ahileh achung'agotna khoutah kipeding , hiche thu'a hi jatle nam khentumna kineilou ding ahi tinkiloikhom a kon kimu thulhut chunaseiye. Chuleh khamna thei bolho gotnaakipeh teng le koiman jat le nam thu'ajong alah lou ding in thulhut chunhetsahna anei in ahi.

Imphal a 1956 kum apat gojuh sanpen na 2017 hiImphal, Dec 15(ET):

Indian Council ofAgricultural Research(ICAR) Imphal Centre inasei dungjuiya Manipurkhopi Imphal ‘a gu ju hi

1956 kum’a kon sangpenahi, ati in, December 13nikho chan geiya 2,439 mm(68.71%) lhing ahi, ati.

1991 kum’a go ju hi 2,000mm ahi’in, 1993 kum ‘a2,171.6 mm ahi, tin CentreJoint Director IMeghachandra inWednesday nikhon thusoaneiyin ahi. January,February leh Novemberlha’a go ju hi 70.8%, 52.3%chule 79.5% cheh ahi’in,‘normal’ noiya um ahi, ati.2017 kum March 31 ni’a103.4mm hi asangpenahi’in chule December

lha’a 11.3 mm hi December13 chan ‘a ding’a asangpen ahi.

December 9 ni’a kon 12chan go kijom’a ju hi 116.1mm ahi’in, hiche jeh’a MissManipur leh OrangeFestival akivochon ahi’inchule Mayanglangjingarea ‘a phailei tamtah jongtwiyin achup ahi. RegionalMeteorological Centre,Guwahati in asei dungjuiyatukum chuh lha’a Manipurgamsung ‘a go 35% nemahi, ati. Gamsung ‘a tukumlha nga sung’a nga vei twilen ahitai.

Hinkho huhdoh nadia athi-ho tibah manchahthei nadi dan kisem ding ahi: CM Biren

Imphal, Dec 15 (ET): TuniChief Minister N. Biren inState sunga dammona sangneiho tichu organtransplant changei boinaneiho gentheina suhlhapnadin mithi ho akon tibah(organ) manchah theihoangaicha hokom alhuntheiya, damdohna'a aneitheinadiuva tohgon kingaitoding ahi tin thuso-mihohenga aphong in ahi.

Hiche hi Lhaseh nisim 15nikho'a People's Dayakiman jing bang'a tuniChief Minister's Bungalowmun'a Peoples' Day kingonkimanna'a, ahung kikhommipin hiche'a achunagentheina'u le ahah-satnaho'u seiding'inmunchom chom akon mitampi jingkah akipat ChiefMinister Bungalow gatemaiya anakise-dimset jenguvin ahi.

Hiche' achun, "Mithi-hotibah ngaichatna neiadammo ho damdohna lephatchomna thei ding gamkhangtou hon sot'aanaboldoh u ahitai" tinChief Minister in ahoulimna

achun aseiye. Hichechungchang'a mipihettohsahna ding'aawareness camp hojongDecember nisim 20 akipatkibol panding ahitai tinjongaphongin ahi.

Hiche chungchang'inShija Hospital le gampamakipat expert ho panna'nkihoukhomna jongakineitan, hiche hi mihem

hinkho huhding lampang'ahatah'a machal theidingahitin aseiyuvin, hitobangtoh-le-tham ho'a mipitenjong jochan'a kithopinaapeh cheh diuvin ChiefMinister in temna jonganeiyin ahi.

Chief Minister's healthassistance scheme noilhahjuiya ngansena kipe healthcare company henga

government hetpehnanoiya sum lhomcha akijenna amuthei diu ahi.Chuteng adammotransplant kibol ding hoinsung mite boina jongoldom ding ahi tinjongaseiye. Chule hiche schemenoiya kijenna lampang'agentheina sangtah toh honoljepna amu thei diu ahitai(Page 3 a banjom ding)

Meeyamgi Numit: CM in complaint 620 vetlhahnanei, 'Health Protection Scheme' gong

Imphal, Dec 15 (ET): Chief Minister N.Biren Singh in tunikho 'Meeyamgi Numit'(People's Day) nikho'a aseina'a, January 1,2018, teng kipodoh ding 'HakshelgiTengbang' (Manipur Health ProtectionScheme) tohgon tahlangna ana neiyin ahi.

Chief Minister N. Biren in tunikho'Meeyamgi Numit' achun, mihem 1500lhingdeh leh complaints 620 vetlhahnaaneiyin ahi.

Hiche 'Health Protection Scheme'chungthu'a tunikho Chief Minister'sSecretariat mun thuso-miho heng'a aseina'ahiche 'Hakshelgi Tengbang' scheme hinfloater basis a BPL/AAY insung khatkumseh'a (cashless benefit) Rs. 2 lakh geiahop thei ding ahin, hichea tohgon adincompany 5 lah akon health insurancescheme mopo ding company khat lhen lengansena peh ahitai, ati.

Hiche company hi local club,kliloikhomna holeh Panchayat hotohkitho'a thinglhang mun ning munkah achotdiu ahi. Amahon ahin kholdoh mivaichahochun government hetpehna noiya sumlhomcha a kijenna amuthei diu ahi, ati.

Hiche'a Chief Minister ahoulimna'atunikho 'Meeyamgi Numit" ahin, adangdangho sang in tahsa damtheina lampangto kisaiya dammo kijenna ding medicaltreatment le sumlam panpi (financial

assistance) ngaicha le kihin-sona dingngaicha atampen in ahi, ati.

Aman aseina'a BPL card kisem lampangkichep-chaivaina aum pohnat aumlheh in,hijeh achu tuchung'a thahbeh'a, angaichabeneficiary ho chanvou amu nathei diuvakikipan phakit ahi, ati. Hiche chungthu'aaman aseina'a, tutua um BPL/AAY cardholders dungjui akichepi le ganthei-hahsatamtah nuse'a umdiu, schemem phachomnachanvou chang loudiu ahi. Hijeh achu,state sung muntin dung'a genthei lah'agenthei-dehset ho (poorest of poor)lhenchel nadia camp patna umding ahitai,atin ahi. Hiche akon a cha-ga genthei leMeithei panna'a hahsa jousen chanvoukitohdel'a amuthei diu ahitai, tin Biren chunana seiye.

Chief Minister in State sung healthsector lampang khantou sahna ding'atibukimlou ho adia "CM gi SotharabasingiTengbang" kiti tohgon tunaicha chun anakithenso in ahi. Tunikho'a hilaimun'atibukimlou ho ahung uhi, hiche schemeumlam hetna lhahsam jeh ahi ti tolhon in,genthei ho panpina dia Social WelfareDepartment officials ho toh-mpohnaakipen ahi, ati. Tunikho Peoples' Day kinachun Chief Minister pa kimupi din jinglamnidan 9:00 am apat nilhah nidan 2:00 geiyinmi 1500 vel ana kalsong uvin ahi.

Myanmar mi 1kum 15 Mizoramsongkul tang ding

Aizawl , Dec 15 :Mizoram in Mayanmargam mi khat kum 15sung songkul tang dingin thutanna ananei tanahi . HicheMynammarese nationalpa hi Myanmar, Tamukho akon Lenpu (28) ahit in jong thulhut k imuchun aseiye.

Thulhut kimu dungjuiin h iche mipa h ingamsung 'a achesaJanuary nisim 14 sung'akham nathei a akivei na'akon anakimat toh lhon'atunaicha achu MizoramChamphai d is t r ic t insongkul tang d ing 'athulhah na ananei'u ahi.Hiche toh kilhon'a chudangka lakh 1 fine apehding'a asei naban'a etiham khat a hiche fine hiapeh lou 'a ahi lehasongkul tan nading kumkihap be peh ding ahitinjong anasei uvin ahi.Lenpu hi gamsung 'asynthet ic drug'methamphetamine ' aakivei na 'a konkimandoh ahidan jonganaphongdoh uvin ahi.

Govt flagship schemes ho japi hilthem din Media panmunapoimo'e: Mangjangam Touthang, IIS

Imphal, Dec 15(ET):Health & Family WelfareMinister L. JayantakumarSingh in aseina'a Media kitihin Government FlagshipSchemes ho mipi hiltheinaleh hettheina pehna neidiamopohna lentah aneiyin ahiati.

Hiche chungthu hitunikho Manipur PressClub mun'a RegionalOrientation Workshop on"Mission Indradhanush,Mission Parivar Vikas,Tuberculosis and Leprosy"kingon'a Chief Guestpanmun'a ahoulimna'a anasei ahi.

Minister Jayantakumar inaseina'a, gamsung'a mipiphatchom le khantounading welfare schemes hosorkar in tohgon chomchom agon-ho'u mipi in ipi-le itilam dol achen achaichungthu Media in

tahlangna le hilchennaaneilou teng governmentmachal theilou ahi, ati.

Tunikho kingon achunpanla Regional DirectorField and Publicity, Ministryof Information andBroadcasting, Manipur andNagaland, Mangjangam

Touthang, IIS, in aseina'a,Tunikho hilai a kimang

programme tobang Indiagampum (all India) level akimang ahi in, hitobangtohgon ho'a hi sorkartostona neidin mipi temnaaneiyin ahi.

Chule, Regional Director

Field and Publicity, Ministryof Information andBroadcasting, Manipur andNagaland, MangjangamTouthang, IIS, in tunikho'akey-note address aneina'a,"Alou um jenthei natna(vaccine-preventable disease)(Page 3 a banjom ding)

Dec 15, nia Lilong Haorebi Makha Lekaia 5 JAK RIF le Lilong Police combined team,in meipum le khamnathei a kivei Md. AbdulManan @Amir Khan, 23, umna-in akonErishad, Md. Iliyakatle Olivia (Senapati-mikitinu akon Rs. 68,950), Shotgun license-beiDBBL Shotgun Heroin 25 gm, WY 2014tablets, le SP chang 19, toh mandoh'u

Dec 14 nia DC Kpi Conference Hall aWHO palai Dr. Pushpen Ghosh panna'a T.Ranjit Singh, DC Kangpokpi, in DistPlanning Workshop & TOT of Measles-Rubella Vaccination Campaign kinhondohna nei, MOs (i/c), 2nd MOs, BPMU,ASHA Facilitators, Cold Chain Handlers,PHN, hojong ana-pang

Eimi Times 2Misemni (Saturday) | Ollha (December) 16, 2017

Saturday, Ollha (December) 16Eimi Times

EDITORIAL

Blankfire

Quote of The Day

Scripture of the Day

Article, Ngaidan, lekhathot ho liem ahijing’e. Ahin ahung kipe jousesotei ding tina aumpoi. Kitomona theiya kigel ho kisolou ding ahi.

Article le Ngaidan kiso ho Editorial Board lunggel ahi deh poi.-Ed. Board

E T J o k e s

DISTRICT HOSPITAL, CCPURDUTY ROSTER OF OPD

PATIENT’S VISITING HOURS:Morning : 6:00AM to 8:00AMEvening : 4:00PM to 8:00PM

Today in history

See & Smile

Employment NewsAIIMS Recruitment 2017

Last Date to Apply Online: 25/12/2017 (5:00 PM)Total No of Posts : 927Name of the Posts & Category:1. Senior Nursing Officer/ Staff Nurse Grade-I: 127

Posts2. Nursing Officer/ Staff Nurse Grade-II: 800 PostsAge Limit: Between 21-35 years for S.No-01, 21-30

years for S.No-02 as on 25-12-2017.Educational Qualif ication: Candidates should

possess B.Sc. Nursing (4year course) from an IndianNursing Council recognized Institute/ University orB.Sc (Post-certif icate) or equivalent such as B.ScNursing (Post Basic) from an Indian Nursing Councilrecognized Institute/ University for S.No-01, B.Sc(Hons.) Nursing/ B.Sc. Nursing from an IndianNursing Council recognized Institute or Universityor B.Sc (Post-certificate)/ Post Basic B.Sc Nursingfrom an Indian Nursing Council recognized Instituteor University or Diploma in General NursingMidwifery from an Indian Nursing Councilrecognized Institute/ Board or Council for S.No-02with relevant experience & Registered as Nurses &Midwife in State/ Indian Nursing Council.

Selection Process: Candidates will be selectedbased on CBT/ written test.

Application Fee: Candidates should pay Rs. 1000/- through On-line Mode by payment gateway ofAIIMS, Bhubaneswar. No fee for SC/ ST/ PwD/Women Candidates.

How to Apply: Eligible candidates can apply Onlinethrough the websitewww.aiimsbhubaneswar.edu.in

Misemni (Saturday) Ollha 16, 2017ENT DEPT :

Dr. Seikholet, MS & Dr. Tunlalmuan, DLOOBST & GYNAE :

Dr. Chaorajit Singh, MD, Dr. Vunghoihching, MO& Dr. Niangngaihlian, MO

MEDICINE :Dr. C. Lalbiakdiki, MD, Dr. K. Amarjit Singh, MD,

Dr. Priscilla Chingbiakkhoih, MO& Dr. Junney Ngailunching, MO

SURGERY :Dr. Khamlalmuan, MO, Dr. Dilo Kumar, MS (MO),

& Dr. Mary Jone, MO(Dr. Ch. Nandamani, DNB & Dr. Ng. Seanboi Vaiphei,

DNB, Alt. Saturday )ORTHOPEDIC :

Dr. M. Nando Singh, D. Ortho, Dr. Shyam Kesho Singh,MS & Dr. Hegin Tungdim MS Ortho

SKIN :Dr. A. Tiken Singh, MD

AYUSH :Dr. Ngaimuankim, Homeo

PEDIATRIC :Dr. Lalzarzolien Sanate, MO, Dr. Bidyarani Devi, MO

& Dr. Tongjakai, MDPMR CLINIC :

Dr. Alex Thangzalet, PMR SpecialistDENTAL SURGEON OPD :

Dr. K. Rita Gante, Dr. Zion & Dr. N. Thangginmang

16th December, 1960 : U.S.A. Plane CrashAchiesa tunikho 16th December 1960 kumchun United Air Lines DC-8 leh TWA Super Constellation

chu vanlaijol New York chungtah ah ana kitat to lhon in ahi. Hiche kihetkhel to jeh'a soh vanleng nikitatona chu Christmas kon hapta 2 tobang vat ahitai. Ani ni lhon a passenger pocheh (United AirlinesFlight 826 leh Trans World Airlines Flight 266) ahi lhon'e. Amani chu Idlewild leh LaGuardia Airpotajot lhonna a toset ato lhon ahi. Thukhol ho seidanchun Douglas DC-8 chun passenger 84 apo'nchule TWA plane chun passenger 44 apo'e akiti.Vanleng teni akitato jou'a tol achuh lhon chun YewYork a building, lamlen, church chule daukantamah asuse lhon e akiti. Thukhol hon aseikit naa chun DC a pilot pa chun ahithei channaLaGuardia a landing bolding ti anagot ahin, ahinlahSeventh Avenue leh Sterling Place, Park Slopelailungtah ah chun toset anatoh e tin aseiyuve. Hichetosetna ah chun alang alanga vanleng teni in mihemchapang numei sim pum'in 134 in thina anatoh uvinahi. Hiche lah'a asohcha chu Stephen Baltz (11)ahin, ahinlah amajong pungkal 27 jouvin anathi tanahi. Athi masang chun doctor holeh police honthudoh anei uvin hiche ah chun aman window chukavet leh city chu buhbang khe abange anatin ahi.

Life is really simple, but weinsist on making it complicated.

- Confucius

It's game 7 of the NBA finals and a man makes his way to his seat atcenter court. He sits down and notices that the seat next to him is empty.He leans over and asks his neighbor if someone is sitting there. He responds,"No, the seat's empty." "The first man exclaims, "What?!? Who in theirright mind would have a seat like this for the NBA finals and not use it?"The neighbor responds, "Well the seat is mine, but my wife passed away

and this is the first NBA finals we haven't beentogether." The first man responds," I'm sorryto hear that. Wasn't there anyone else, a friendor relative, that could've taken that seat?" Theneighbor responds, "No, they're all at thefuneral."

Masanglaiya haosa kivaipohna letukhanga haosa kivaipohna

By: N. Lhungdim-Kuki monarchy and democracy working

in tandem-Masang sotlaiya Haosa ho khosunga kivaipoh dan

vang ima kahepon, keima hinkho a Haosa ho khokivai pohna keiman kato (Personal experience) niaum in, hite nichu hinsei inge.

1. Akhat na in 1946 a kipat 1960, kum 14 tobangchu Tolphei kho ah Churachandpur District ah kanacheng in, hiche kho ah Haosa(Monarchical)kivaipuh nachu ahoimo sung kamu behseh ponahi.Ka Haosa pau chu mi phatah thu tamtah seiloukhat ana hin, kivaipoh nachu a sopi khat Mantri inana pang in,amajong chu vaihom/vaipoh athem lhehin ahi. English te kivai puhdan in kiseile Leng lePrime Minister tobang ahi.Mantri pa nuoiya tohmunkipe(Ministers) achom chom in department chomcheh a ana nganse un, amaho chun chamlhat tahin vai anahom uvin,khosung kivaihom na chu hoitahle phatah in ana chelhan ahi.

Vetsahna in chena vana lampi(Roads &Transports) mini in apu in,thing le go(Forest &Environment) mi ni in apu kit in,khosung a thudihthutanna(Laws & Justice) chu Mantri pu Thulhutle Lhangsam(Information & Publicity) in apu inhitichun khosung kivaipohna le kivaihomna jousechu khosunga nganse thei upa mi ni in apocheh uvinkamit tah in kamu in ahoi lheh in ahi.Vetsah na inka in tom uva thingphung khat aki phuh loule hui inahin mut lhuh le ka in u ahin se khah thei ding jehin Forests lang pu Minister teni kom ah kahetsahule phuh theina ding thaneina eipe uvin hiti chunkaphuh uvin ahi.

Anina in khokah kivil tona lampi Pohonmasanglaiya British te poh laiya umchan tobang inS.D.O ahung kholjin dingleh khokah lampi akilhoutheng set in hicheva chun keima jong kaga pangkhan ahi.Sap le leng ahung dingle ana kibol ngai bangin S.D.O. pa khosungah ahung in age nadingkhosung inkhat a mikhat tha kon in,ama le anungjuilampu ho lhun nading inn ana kisa jui in ahi chechuPARAO ana kiti jui in,hiche kahet khat chu chelaia S.D.O. Churachandpur Pu.Khupkholet Kipgen,Tolphei kho a ahung ni in Tolphei ten inlo nailou thahkisa khat a alhunsah ule alunglhai behsen pon tijongkana jan ahi.

Hitichun khosunga dan le tanna lam ajong Mantripa chu mithu seithei tah,vaihom themtah khat anahijeh in thubui labui kilhut jouse chu phatah le hoitahin ana tanlha uvin tulai banga kitha kimat, mithi loungchunga thusei hovang ana umpon ahi.

2. Anina in 1965- date chan in Churachandpur aMolnom kho ah Gandhi Memorial High School hinphut pan ho loiya kapan jeh in kana cheng in,hichehitukhanga(tulai) Haosat kivaipuhna dan in kiseileanouiya ho hi ka to (experience) ahi.

1965-1985 chan chu Molnom kho hinsat dohpaPu.Thanghem Lhungdim M.C. Pu in ana pohahi,amachu michih tah,thunei tah,khosung mikholtah ,Haosa ana hin ahi,ama vaihom sunginkhosung mi imalam jouse ah akhangtou in anamachal in ahi.Ama lunglet le hongphal najeh in agamlentah 10 Acres tobang school bolna ding in manbei

in ana podoh in ahi,hiche mun achunPu.Holkhomang Haokip, khonunga MLA,Ministerle MP hung hipeh pa chun Gandhi Memorial HighSchool 1963 apat in ahin phutdoh in,1978 inGovt.High School ahung hitou peh in ahi.Amavaihom sung in khosung ah gucha lacha aum behhih in chuleh thunoh baotam ana tampon ahi.Hichehohi ajeh penchu Haosapa(leng) pa chun thudih anachepi in chuleh akithopi ding Mantri(Prime Minister)phatah leh khovai poding Cabinet Mantri son umtahtah ana lheng doh in, kivaipoh nachu vettonthei(Model Village Administration) tithei ana hin ahi.

Ahinla ama ahung thi jou in, achapa Pu.JamseiLhungdim chu Haosa ahunghin ahileh Apa tobangin khosung kivaihom nale kivaipuhna ah alunglutlouham ahiloule apohthei lou ham jeh in kivai homnaahung lhasam in,khosung ah juneh sava,gucha lachaahung tam in ahi.Ama in hitiho kham na ding aboltheilou na aneilou ahijeh hipen inte kati.Hijeh chunkhosung ah jujoh um ham,jukham um ham,guchalacha um ham thutan vaihom ding Mantri deibangin aumthei tapon ahi.Hiche hi kavetle Haosa dinmunle panmun hi poimo tah ahi ti kamun ahi.Hiche jehchu hiding ham Molnom khosunga gollhang chapang15 val drugs addict jeh in ana thin ahi.

Kuki te ding in Haosa kivaipohna(Chiefshipsystem) hi aphapen, khang tamtah a kipat akivaihomna le kivaipohna ahi in, hiche jeh ahi BritishGovt. in ana suhmang theilou kivaipohna lam a Goulupen a inei uh ahi.`

Tuthah in adeh in Job-Card aumjou in sum le paideina jeh ham in Haosa khosem ahungtamin,masang a Teising gam ah Haosa khat umnaah,tun Haosa ja-khat(100) lhingdeh ahungumleh,Haosa kimkhat in akho aveng khoto a vettupsang in akhomin a sum le pai hol a Govt.a kon a summuthei ipi aum dem tijoh abui pi jeh in khomi ho lehHaosa ho kikah a ki hetthem louna ahung umdohin,kho phabep khat atamjo hi khomi le Haosakitimatna ahoithei tapon ahi.Hiche hin khosungaHoubung kisan ahin tongkha in, Hou lam a jonglhahsamna,machal louna tampi ahin lhut in ahi.

Dei umpen chu ahileh Haosa hihen lang mipihohijongleh phat chedung juiya lunggel leh lungput kheltohding,aphat dungjuiya chen a hinding hi gelchehin phah ahi.

Haosa hon jong akho uh angailut le amipi jongangailut a akhotu ding ahin chuleh mipi honjongHaosa chu moh ginmo mo lou ding akhohna dungjuiya kitho pi ding, khosung khantou na dinga machalnathei Govt.akon a kimuho dihtah le thutah a suhtuhding ahi.Ima jouse ahi mi kankhom theipen hiHoubung ahi,Houbung hi aphatle a miho phajingding,a miho aphatle kho phading, kho aphatle haosahung min phading ahin,hiche chu khantou na itiuhung kipatna hiding ahi.

Kuki te dinga hi Haosa kipoh(MonarchicalChieftainship) hi ilha uva ipai mang ule i custom,culture leh tradition , khankho nunkho, kiti Englisha Human Rights kiti hi ilhaso uleh jat le nammanthah na kipatna hungsoh ding ahi.

Pakaiyin Hitin aseiye,"Hunguvin kihou toh uhite,nachonset u thisan bang jongleh buhbang bang a bang dingnahiuve, sandup jeju jongleh, kelngoi mul jolsel tobanghiding ahi.

Isaiah 1:18

Teiseng lhang munchimlouna dia song khadi

(Kangpokpi lhang munchim’a konLhang dang in kihilna a neidi ti)

Churachanpur Kholmun Youth Club kum 50lhinna (Golden Jubilee) kin kimanna’a jingun’a pangSaikot MLA leh Manipur Pradesh Congress (MPC)President TN Haokip min ahoulimna’a asei thupipenkhat chu Youth Club thu toh kimatna haneibehhihjongleh agam alhang’a dia thil khohtah asei ahi.Hichu Teiseng lhang’a song kho kihabol (stone quarry)hin amol alhang leiset ahinchimsah a bonnang inagamsung alonkhum thei ahidan asei chu ahi.Kangpokpi lhang jong hi ipi ajatjat kisei jongleh agamalhang’a aleiset tuhdetdi thingna louna kihasuhgamjeh a go hajuhlaileh munchim leh bonnang in agamalonkhumji ahi. 2014 kum lang’in Keithelmanbi(Military Colony) jou lang muol khat anachim’inbonnang analentho jeng’in lamlen pang’a phailei hogei avuhkhum chu tugeiya loubolna thei jong hitalouvahiti umdoh ahi. Tukum go hajuhlai June-July langchun Toribari lhang munchim leh bonnang’inanaluodim kitne. Teiseng lhang’a jong thing le songakideplouleh hitoban hung sonadi agamlapoi ti hi ahi.Tukum go (rain) hajuhdan ivetleh November-December langbeh leh kho hung phajom tante tianahi-e. Chuche malah December lha geiyin ni phabepchu chuhlai gojuh in anajujeng kitne. Hiche hivannoi pumpia gojuh nisat le huinundan ho kikhelna(global climatic change) jeh ahipennin, Manipursehseh bou ahidehpoi. Hitobang gojuh le asat adapkikhelna hi adang jeh ahikitpon, leiset chung’athingna louna, thing le song kiha suhgam jeh,thilsemna Factory holeh Gari hoa kon thao meikhukiha lhadoh jeh a vanchung’a hui ho jong thengtalou, twikhanglen tolang’a thatwi leh thil dangdangkiha lahdoh, twilah a gu (chemical) jaona thilnentamtah kihaboh hohin leiset chung gojuh, huinun,asat adap ahum ahalla akoilo ahi.

Eiho gam’a vang thilsemna Factory jongaumpon Gari hoa kon meikhu pot hojong hui le goumchan tongkhateilom ahipoi. Ahin hiche ho sang’akhohjo ti theihel chu thingphung gophung ajunggeiya kikaldoh a meihol ham bolna’a kineiya aleithinglhang lei (kanglei) bolna’a kineiloi hohin agamleiset ichanna asuhset hitam ageldoh tamloudi ahi.Go (rain) vanghi twikhanglen a kon huinundan jehahi. Thing le go (bamboo) ho kisuhgam ban’a leisettuhdetna pang song (stone) ho vadung leh kawl hoakon kikheu kheuva kiladoh hin leiset kilong’aalhajia kumsot thim ahung cheteng hungchimlhajiahi. Hitobang thudih hi kon ijat seijongleh eima leitolleh inmun loumun ahinsuhkhah masang’a koimangelkhohna aneilou ahi. Thingphung kiphut hola gamleiset hinnadi sang’a kijoh dia asat/aphuh phatngatho ngen kihit ahi. Neh le chah kiholna diathingphung gophung leh songphung ho depnaumtheilou jong hinante. Ahin thil hehon mipiphatchomnadi mama’a asei hohi khohsahnaaumloulaise’a amangdi leh ahahsa cheh hinthohdichu mipi ho mama hikitdi ahi.

Mi bangkhat hi amit ha ajong alungthima ipiumham ti het jengthei loium, thu aseidi ahi akitilehaseimasanga aseidi jousejong hetsa hijengloi umahi. Hitobang hohi achingathem tia kihea kiseithangkit ahi. Hitobang hoaumloula haimo hi bangkitma.

SSC CHSL (10+2) 2017Start Date of Online Application: 18/11/2017Last Date of Online Application: 18/12/2017Date of SSC CHSL 2017 Tier-1 Examination:04/03/2018 to 26/03/2018Date of SSC CHSL 2017 Tier-2 Examination:08/07/2018Vacancy Position of SSC CHSL 2017:PA/SA : 2359DEO : 02LDC/JSA : 898Application Fees : Rs. 100/- for Gen/OBC, ST/SC/Women/PH Candidates : NilAge Limit: Between 18-27 years as on 01.01.2018Educational Qualification ( As on 01.08.2018): 12th

Standard or equivalent from a recognized Board orUniversity.

For DEO in (C&AG) Only: 12th standard pass inScience stream with Mathematics as a subject forma recognized Board or equivalent.

How to apply: Applications must be submittedonly in online mode. Detailed instructions as inwww.ssconline.nic.in

cmyk cmyk

cmyk cmyk

Misemni (Saturday) | Ollha (December) 16, 2017 3Eimi Times

MOUNT SINAI SCHOOLMOTBUNG, KANGPOKPI DISTRICT, MANIPUR-795107

(A Govt. Recognised)Motto : Learn to Serve

ADMISSION OPEN 2018PRE-NURSERY TO X

From 15th December, 2017SESSION STARTS 2nd FEBRUARY, 2018

VAN SERVICE AVAILABLEBOARDING AKIHONGE (NUMEI PASAL DIN)

* MI 50 BOU KILA DING* ENGLISH WORSHIP SERVICE UMJING DING* ALAM ALAM A KITHEP CHUHNA UMDING* NEH LE CHAH KIVETSUI NALE THENNA LAM A PUI KHANG DING* APHAT CHA LEKHA SIM VETSUI PEH LE ALHASAM HO KIGEL KHOH DING* CHATE HI EMA LAM JOUSE A MITOH KITET THEI JA AUM JING DIU LEH* LHAGAO HINKHO KISUH DIH JING DING HI KITUP PIPEN AHI

PAOLAL SINGSIT M.A., B.D. FOUNDER SECRETARY

ET(8455)-14/15/16

SINAI CREATIVE KIDS(A PLAY SCHOOL)

MOTBUNG, KANGPOKPI DIST. MANIPURMOTTO: Play and Learn

ADMISSION KIHONGTA, 2018 KUM A DIAMin khumpat paijeng thei hita

PRE-NURSERY - CLASS I geiya ding⇒ Pre-Nursery dia kum lhompen : Kum 2 le keh⇒ Session thah kipat ni : 1st February, 2018

Ipi dia Play School?1. Kichepna hin chapangho lunggel suhto le thilsem themna thahat aneisah e.2. Kichepna hin chapangho achennao vannoi hetdohna lama akithopin chule

hinkho-a pachanna din kigotna aneisah e.

School Umdan Hetkhenthei Phabep:1. Kichepna thil lhingsetnin akikoiye.2. Kichuhna neisa Jilkung lhingsetnin akikoiye.3. Kihilje le jil dan lampi thah kimang: Kichemin lang hen.4. Kivoh, kipho chule o-sanga kihou umlouva chapangho kikhoukhah.5. Ngailutna le khohsahna neitah-a chapangho achangcheh-a vetsuina kinei.6. Themjilna sangtah le giltah neitheina dia kibulphuna dettah kidopeh.7. Chapang lhasamho din kihilbena tumbeh aume.

Seat lhom cha bou ahijeh in akailui(old students) hon agang thei penna 20thDecember, 2017 masanga min khumna eneidiuvin hetsah ahi. Hiche dungjuija athahkila ding ahijeh in, injole seat changlel khan nate.

Hetbe nom neiho ding le Admission Form lanomho din office phatna school anahung theiyu ahi.

Mrs Tingkho HeadmistressET(8455)-14/15/16

KABIRAJ MD NASIR KHANCHUNG'A KIPATHUPHON

ET(8402)-9 Days

PAsthma (Opnat) nat na in phat sottah kana dam mon haikhop lou, khotleng ngui lha,kong nat ting nat,tahsahung lhasam cheh cheh, nehle chahema kakam ma tui thei louva hinkhophatsot tah kana man chu oja chuOja Kabiraj Md. Nasir Khan’s

Clinic Hatta Minuthong JNIMS Road Mob. No.7085385283/9615033039 (Time:6am-5pm) amakoma kakijen sah a konin kahung damdoh in,hijeh chun ama chung’a kaki pana kahin phong e.

Keima: Thongminlen, Molnoi Village

INMUN KAHOM UVEChurachandpur huopsung a um Koite leh

K.Salbung kikah in inmun nom tah tah kahomuve. Lunglut na neihon anoi'a Contact No. hungkipe ahi hatchet thei ahi.

Contact No. 8731990678 ET-(FC-7997) 10/12/14/16

H E T S A H N A15th December 2017

KUKI CHIEFS' ASSOCIATION leh Election Committee te toukhom akiphatsah dungjui in ahung lhung ding Date 24th January 2018 leh Kuki Inn,Imphal a General Assembly-cum-Election nei ding ahi. Chuleh Hiche amanchah ding a District KCA jouse in Rs. 10,000(Sangsom) cheh ahin pehding uva phatsah ahi. Hiche nikho leh Disrtict KCA Committee mi 5 cheh leHaosa lung gelthei ho thon louva hungpang dinga hetsah ahi.

HETDING : Machet Haosa hon Vote aneithei louding ahi.

Sd/- Lunjapao SimteJoint Secretary

Cum-Election ConvenorKUKI CHIEFS' ASSOCIATION, MANIPUR

ET(FC-8150) 16

INVITATION15/12/2017

The State Level Tribal Films Festival Committee, Manipur (SLTFFC-Manipur) solicity your esteemed presence at the 1st State Level Tribal FilmsFestival-2017 from 17th - 18th Dec, 2017 at TRI Chingmeirong, Imphal andclosing ceremony on 19th Dec, 2017 at Amity Hall, Adimjati Complex,Imphal from 10:00AM onwards. Due to time constraint, we won't be ableto reach the program individually. Hence, we invited one and all throughthis invitation. We cordially invite as special invitees to all leaders of CSOs,MLAs, ADC Members, Tribal Film Forum, film makers, and artists.

Sd/-Organising Committee

ET(8459)-16

JNV : TUINOM, CHURACHANDPURN O T I C E15th Dec, 2017

This is to inform to all the Parents/Guardians of the Students Studying inJNV-Tuinom, Churachandpur to pick up their ward on 18/12/2017 (after theclasses are over) on account of Winter Break and to report back on 07/-1/2018 along with their parents/guardians.

Sd/-PRINCIPAL, JNV, C.C.PUR

ET(FC-8151) 16

OJA M.V. AZAD PHUSHAMKeima phatsot tah sinus nat nakhoh tah kana neiyin emanam jongkija talou kanah hom sung a hinapomdoh khat ahung lot doh jin kahleh thisan le anai kihal bang inahung long doh jin kamit gui jousehata in anan phatsih in buhsi veitabang in kanah pao jin genthei tahle nopmo tah a hinkho kana man

chu oja M.V. Azad, Ph. No.8014025567/ 7628890261ama kom’a kaki vetsah akon in kahung phatanachung’a kipathu kahin phong’e.

Amun : 1) Centre Road, Opp. ICI Church RoadHiangtam Lamka, Ccpur. 2) Hatta Opp. oil pump nearpublic hospital hatta Imphal 3) Bishnupur Bazaar 4)Yairipok tulihal leimalai

Keima; Ngainu, New LamkaET(8456)-13 Days

KIC in alamdoh Bolero...gari jonghi anop nop in amanchah ding'a KIC in aneihi lou, KIC in Nam sung leh

Society sung'a thilpha natoh nading leh thudih lam'a manchah ding'a kicho ahi'n, malamhinkho'a lamkai ding hon jong aman chah thei diu va lamdoh ahi nachung'a Chintup'avetkol ding ahi ati. chuleh hiche gari akinei akon'a KIC ho akalson doh naoho'a thilphatamtah itoh doh diu hi kaki nem in ahi ati.

Kingon sung'a chun Lalkhohao Chongloi, Gen.Secretary KIC in jong houlim naaneiyin, aman aseina a, Pathen lungset na leh panpina jal'a tuni chan a KIC leh atohkhompi bahkai ho boina tamtah lah'a galkai thei leh tohgon tamtah lolhinna tohkumlhung thei ding'a damna leh phat hoitah ho imuva, pathen thangvah louthei ihipouvin, imaban uva itoh diu, iboldiu igam leh nam sung a mopoh na tampi jong ineinalai uvin, pathen panpina ngaicha jing ihinao va KIC kiphat sahna dungjui'a Dec17,2017 nikho jingkah nidan 7:00 Jacob Prayer Mount, Old Gelmol mun'a NikhatAn-ngol taona leh Advent Christmas leh Carol mankhom ding kigon akinei in ahi ati.Kiman chahna phatsung'a KIC noiya bahkhai Organisation ho, KWU,KCLF,KSCWA,KCA, KSO,KKL, TKSU, KWHRO lamkai holeh Executive members hothonlou'a pang cheh ding in tepna aneiyin, chuleh hiche nikho teng leh pathen thu'asharing neinom jouse hung kigong cheh ding leh taona item peh thei chan pehtheiding ahi ati.

Tuni kingon a chun KCLF, KSO, KSCWA, KCA, KWU, KKL, KWHRO, TKSUhon jong pan ala'uvin ahi.

Hinkho huhdoh nadia...asei tolhon chun Chief Minister in JNIMS a neurologist holeh manchah angaicha

hojong akilhut tai tinjong aseiye. Aman aseibena'a JNIMS a Neuro Surgery Depart-ment umlou akhoh-poimo dan chungthu Chief Minister in aseina'a Neuro SurgeryDepartment hon'a umvah ding ahitai, ati. Chule, hiche'a ding chun Neuro SurgeryDepartment a doctors ho kithopi ding nurse 6 special hands-on training kichuhnapeh ahiu tolhon in infrastructure leh machinery hojong choh-lhing ahitan, chuleoperation theatre jong manchah thei dinmun a umvah ding ahitai, ati.

Tu-phat naicha'a acid a kibulu tu-le-tua hiche hospital a kijen a um nuhi govern-ment in akijenna man apohdoh keu hilouvin a-insung mite kivahna thei lampi jongkigonpeh ding ahi tinjong Biren chun aseiyin ahi. Gamsung'a hitia acid a kibuluna aumthilsoh masapen ahitoh kilhon in government injong hiche thuhi demna aneikeu hilouvasangtah a gelkhohna kinei ahin mibulu ho chung'a charge-sheet kisem, atotoh'aachung'a gotna jong kipeding ahi tinjong aseiye Chief Minister N. Biren in asei naban'ahitobang kibuluna chu, 'mihem douna'a khutlha' (crime against humanity) ahi, ati.

Tunikho kin to kisaiyin Chief Minister injong "Phijeegi Mani Laktagee"(TheHidden Treasure) kiti half yearly bilingual journal thensona jong aneiyin ahi.Hiche journal hi Relief Centre for the Welfare of Differently abled Persons,Manipur, in ahin sodoh ahi.

Govt flagship schemes ho japi... akon chapang khatcha genthei'a sahlou ding" tin PM Modi in October 8, 2017,

Gujarat a Vadnagar mun'a Intensified Indradhanush thensona'a ana seiyin ahi. Hichetohgon in atup ahile India gamsung pumpi'a, angainadol a immunisation programmein ahopkhahlou chapang kum 2 a lhah noilam le naovop numei ho, hopkhah sahteiding ti ahin, districts le city lhendoh phasah hojouse a December 2018 sungkah'a 90%immunisation tup-molso ding special drive tohgon akineiyin ahi.

IMI noiya ni 7 sunga district 173, district 121, chule state 16 akon city 17, chule8 north eastern states 8 ho'a 52 districts, tupna neiya October 2017 apat January 2018sungkah'a high-priority districts and urban munho'a tohgon akinei in ahi, tin Mang-jangam Touthang, IIS, tin gamsung'a sorkar lam akon khantou machal natoh to kisaiyanatna ven naho chule japi insung chen nalam geiya damthei nalam pang manona neiyatupna neitah tohgon chom chom phahsah minphah in a key-note address achun anahoulim in, hiche'a angahnalam a aman aseina'a, tunikho kingon kitup pipen nalopenkhat ahile Health Ministry akon flagship programmes tohgon ho'a DFP field officersho phatecha'a kigonna neithei'a avaikon'uva atohdiu dol aboldoh thei nadiu hilna leamanchahthei ding pehding ti ahi, ati.

Tunikho Inaugural Function kin chu, Technical Session in Resource Persons hoakon houlimna panna in ajuiyin ahi. I&B noiya Song and Drama Division I&B injongTheme song la-sahna aneiyin ahi.

Page 1 banjom... Sonia Gandhi in politics a konkakichol ding ahitai, tia sei

New Delhi, Dec 15 (Zeenews): Congress presidentSonia Gandhi in Friday nikhon Parliament Winter Ses-sion masang’a politics ‘a kon kakichol ding ahitai, tinthuso miho heng’a aseiyin, achapa Rahul Gandhi inCongress president panmun atuh nikhat masang ahi.

December 9 nikho’a kum 71 lhing Sonia Gandhi hinkum 19 Congress president panmun atuh ahi’in, PManahi Manmohan Singh lamkaina’a UPA sorkar vaihomlaiya opposition BJP hon ‘super prime minister’ tia jongaseiyu ahi. Sonia Gandhi ajipa Rajiv Gandhi 1991 kum’aathi jouva Sonia in lamkai ding anoplou jeh’a PV Narasim-ha Rao in party alamkaiya chule PM panmun atuh ahi’in,1996 election Congress in alel jouva party lamkaiMadhavrao Sindhia, Rajesh Pilot, Narayan Dutt Tiwari,Arjun Singh, P Chidambaram leh Jayanthi Natarajan inparty president anahi Sitaram Kesri lhangphong tah’adouna aneiyu ahi.

Hiche jouva party suh hing kit nading’a 1997 Calcut-ta Plenary Session ‘a Congress primary member ‘a Soniapang’a chule 1998 kum’a party chief panmun atuh ahi.Hiche phat laiya party in Lok Sabha ‘a member 141 aneiahi’in, 1999 kum’a Sharad Pawar, PA Sangma leh TariqAnwar in gam-pam mi (foreign) ahijeh’a PM atuh theil-ou ding’a chouna thu aseiya Sonia injong party lamkaihina’a kon hai ding’a asei ahi. Party ama tosotna thu seiyatamtah aw ging’a party ‘a kon kiphinna bol mi thumanodoh uva, amaho hin Nationalist Congress party ahinphudoh-u ahi.

1999 Lok Sabha election Bellary (Karnataka) lehAmethi (UP)’a atet’a ani’a ajo jouva Amethi akilhen ahi’in,Bellary ‘a hi BJP lamkai Sushma Swaraj anajo ahi. Sonialamkaina’a Congress in 2003 kum’a Lok Sabha seat 206amu ahi’in, 1991 kum’a kon seat atam mu napen-u ahi.Sonia hi gamdang mi ahijeh’a PM atuh ding BJP in sangtah‘a ana doudal jeh uva Manmohan Singh PM tuh ding’aanal hen ahi.

Kashmir Valley ‘a rally achelhahlouna ding’a separatist lamkai

phabep police hon manSrinagar, Dec 15 (Zeenews): Joint Resistance Lead-

ership (JRL) lamkaina’a separatist hon rally bolding’atohgon anei nidan phabep masang Friday nikhon policehon separatist lamkai leh activist phabep aman uvin chuleSrinagar leh Anantnag mun tamtah ‘a rally aumlou nading’a curfew akoi uvin ahi.

Anantnag leh Srinagar police station 6 noiya CrPCsection 144 akikoiye, tin police officer hon asei uvinchule hiche mun’a dan kikoi hi umjom ding ahi, ati. SyedAli Geelani, Mirwaiz Umer Farooq leh Muhammad YasinMalik lamkaina JRL in Anantnag Lal Chowk mun’a publicoutreach programme bol ding’a kouna anei ahhi’in,Geelani hi tu-leh-tu’a house arrest abol uva chule Malikhi Srinagar central jail ‘a um ahi.

Kahsmir Valley ‘a kon Bannilal chan train service jongkivenna’a avoh haiyu ahitai. Police natoh Hurriyatspokesperson in demna thu aseiyin, hitobang tohgonhin lamkai ho tohgon asuhtang deh louding ahi, tinaseiyui. Rally ‘a Kasmir (south) honjong pan alah di-uvin kouna aneibe in ahi. Kashmir Valley ‘a board examjong Friday nikho’a aphat kivochon ahitai. Police lehCRPF hon curfew kikoina mun ho leh mun khoh dangdang ho anga-u ahi.

M/S Misao GasBook : 11/10/2017Valid : 26/09/17Stock : 306Time : 7:30-10:00AM

Js Indane KpiBook : 01/09/2017Valid : 19/09/2017Price : Rs. 850/-

Kimjoe GasBook : 15th AugustValid : 25th SeptemberStock : 270 (19kg & 5 kg

available)T ime : 9:00AM till last

stock

M/S ManipurPolice Gas

Book : 03/10/2017Valid : 29/09/2017Only For CTC &DNSCTime : 10:00-1:00PMStock : 306

SaS GasBook : 24th AugustValid : 24th SeptemberStock : 306Time : 9:00AM till last stockPrice : Rs. 849/-

Bungmual Ind GVBook : 27TH AugustValid : 30th AugustStock : 306Time : 9:00AM till last stock

Hrangchal Gas(Old Lambulane)

Book : 13/10/2017Valid : 12/10/2017Aadhaar Link Consumers

OnlyTime : 7:30-10:30AMStock : 306

GAS NEWS - GAS NEWS - GAS NEWS

Lost of Bank PassbookI, have lost my SBI Bank Passbook bearing

Account No. 30597785085 of Porompat SBIBranch on my way between Imphal andPashong V illage on 10th December, 2017.Finders are requested to handover the same tothe undersigned.

Sd/-Beeju Rana9612487973

ET(8458)-16

GOVERNMENT OF MANIPUROFFICE OF THE SUB-DIVISIONAL OFFICER/SR :

SINGNGATCHURACHANDPUR DISTRICT

N O T I C ESingngat the 15th December, 2017

No.SDO/SGT/CHIEF/71(Pt)1: Whereas, Shri T. Ngamkholien Haokip S/o (L)HT. Shemkholun of T. Lanchah Village, Singngat-Division, Churachandpurhas f iled a petition dated 5th December, 2017 praying for Transfer ofChiefship of T. Lanchah Village from his late father (L) HT. Shemkholun tohis name.

Claims and objections, if any against the proposed Transfer of Chiefshipof T. Lanchah Village may be filed in written petition to the undersignedwithin 15 days from the date of publication of this notice. Any claim(s) andobjection(s) received after the stipulated time will not be entertained.

(JAMESON SEHLAL HANGSHING)Sub-Divisional Officer/SR, Singngat

ET(FC-8149) 16

ALL MANIPUR BORDER AREA DEVELOPMENTASSOCIATION

EMERGENCY CIRCULAR MEETINGNotice is hereby served for information to all Chiefs/Headman of Border

Area covering villages of Chandel/Tengnoupal/Ukhrul/Kamjong/Churachandpur/Pherzol District, Manipur, are requested to attendemergency meeting on Dt. 18th Dec, 2017 at 12:00PM HTC (ConferenceHall) Moreh, to discussed very important matter of the ImplementationBADP Issue, regarding of land Deed, Tender system.

It is hereby to inform all the Chiefs and Headman to kindly present themeeting without fail the matter is very serious.

HOUKHOKAI TOUTHANGInformation & Publicity

AMBADA

cmyk cmyk

cmyk cmyk

Misemni (Saturday)| Ollha (December) 16, 2017 4Eimi Times

Owned, published, edited and printed by Momoi Kipgen at Eimi Offset Printers, Bibis' Home, New Lambulane, Imphal-East, Manipur - 795001. Office Telephone: 0385-2450949. Asst. Editor: Thangzalen Ringo Lhungdim.

NEROCA FC in Chennai City 2-1 ajo toh lhon'a table'a top 4chan lhung ta

Salman Khan in brother in law Aayush Sharma film 'Loveratri' launch bolpeh

UK poll ading'a Shahid Kapoor Sexiest Asian Man ding'aamin ana kichon sah ta

Sadar Hills Kpi District Veteran Sports Meet, 2017Semi final result :1st Ground: J. Songtun area 9-8 KSC vet (Penalty) 2nd Ground: Bongbal XI 2-1 Tujanglhang

Third place match Dec 16:

KSC Vet vs Tujanglhang Time : 11:00 AM

Final Match Dec 16:J. Songtun area vet vs Bongbal XI Time : 1:00 PM

Imphal : Tuni (Dec 15) I-League kichep na'aNEROCA?FC in ChennaiCity anavailhun toh lhon in 2-1 in goljo na anachang tauvinahi. Hiche toh kilhon chunNEROCA FC in point 6 aneitoh lhon in table a top 4 nainjong anapang tauvin ahi.

NEROCA FC lam'a dingin Varney Kallon in openinggoal chu 26th minutes inanakhum in chuleh winninggoal chu substitute Nga-ngom Ronald Singh in phatkichai ding kon 90th minutea anakhum chun 27,000crowd ho kipa na nasatahanachan sah tan ahi.

Chennai City in first half16th minute sung in NER-OCA FC defender Govindin striker Murilo Ribeiro Debox sung'a asang khol'aanakai jeh in penalty khatanamu uvin ahin hiche pen-

alty chu Murilo Almeida akonin goalkeeper Lalit Thapachun vetnom umtah in anasave doh in ahi. Ahin Chen-nai City in jong lungneo lou'apan analah utoh kilhon in

second half 64th minutesa Jean Micheal Joachim ingoal khat anakhum vangin gol jo na anachan joutapouvin ahi.

Hiche toh kilhon chu

NEROCA FC akon goal-keeper Lalit Thapa in Manof the Match hina anachantoh lhon in dangka 25,000kipa man jong anakisan inahi.

London: Bollywood ac-tor Shahid Kapoor chu'Sexiest Asian Man' ading inUK poll in analhendoh tohkilhon in singer Zayn Malikin kum 2 masang'a hichetitle analah jing ana tet lhatan ahi.

Shahid hin 50 SexiestAsian Men in the World list50 lah'a Easter Eye's 2017ading'a topped in anapan inahi. Ahin ningkum achun top7 bou in anapang jou in ahi.Hitobang ding mun achanthei nachug'a 'Udta Punjab'

star hi hiche title hi amaading'a voted anabol hodedicated abol in ahi.

Hiche toh kilhon chunactor Hrithik Roshan chukum thum kijom in sec-ond anala in chule ZaynMalik chu number three

in ahung khilha tan ahi.TV star lah'a ding'a

14th edition ading'a high-est long running list achunVivian D'sena chu fourthranked in aum in ahi. Ning-kum achun highest placedanamu Ashish Sharmachu fifth ranked ngah aumin chuleh Pakistani FawadKhan chu kum 2 kijom insixth na'a apang jing nalaiin ahi. Chuleh adang top10 hochu Bollywood su-perstar Salman Khan, ac-tors Gurmeet Choudharyle Ranveer Singh hitohlhon'a sportsman lah'ading'a list a pan la chu tunaicha'a jinei thah ViratKohli ahi.

Gahhetthei khat chu tumasang jep achun Priyan-ka Chopra jong SexiestAsian Woman tin a fifthchanna nading in jonglhendoh anahi in ahi.

'Sonu Ke Titu Ki Sweety' film poster masapen hung pot ta

New Delhi: 'Pyaar Ka Punch-nama' series ani channa gei'a lol-hing tah'a ache jing toh lhon infilmmaker in avel in laugh riot'Sonu Ke Tiu Ki Sweety' ahin bold-oh kit tan ahi.Alangkhat'a evethiche film title hi sei hah tah khatle prounounce hatah khat injongaum in ahi.

'Sonu Ke Titu Ki Sweety' filmahin stars Kartik Aaryan, NushratBharucha le Sunny Singh hochenghi lead role in pan ala uvin ahi.Hiche film hi T-Series le Luv Filmsin produced abol toh lhon in ahunglhung ding February nisim 9,2018le mipi vethei ding'a kirelease ki-bol ding ahitai.

Noted film critic and trade ana-lyst Taran Adarsh in twitter mun'aquirky f i rs t look poster jongshared anabol doh tan ahi.

Hiche film hi Luv Ranjan in di-rected abol toh lin phat masa lam'a'Pyaar Ka Punchnama' series niajong chun analamkai toh lhon inanalolhing lheh jeng in ahi.

New Delhi: Superstar SalmanKhan hi Hindi film industry sung'ading'a talent nei tah tah actor thahahin poh lut jing toh lhon in anama-kai jing in ahi. Hiche toh kilhon chunSallu Bhai in B-Town ading in actorvetnom um tah tah jong promotedanabol jing ahi.

Salman in promoted ahin bol ac-tress ho gahhetthei hochu Katrina Kaif, Arjun Kapoor, Daisy Shah, SoorajPancholi, Athiya Shetty le adangadang ahi. Tu'a gavet ding'a amanahinsem doh actor le actress hohimipi hetthei le celebrities khat jongahung hidoh gam tauvin ahi.

Hiche toh kilhon chun tu ahi broth-er in law Aayush Sharma jong SalmanKhan production noi'a debut ahinpepan kit tan ahi. Superstar Salmanin twitter a Aayush film titled 'Lover-atri' jong hondon na ananei toh lhonin phondoh najong ananei peh kit tanahi.

Hiche film hi Aayush ading'a debutfilm khat ahitoh lhon in Abhiraj Mi-nawala in directed abol ahi. Ahin hichefilm ading'a female lead role dingakisei doh hi lai in ahi.

Aayush hi Salam nao nu ArpitaKhan Sharma chu achesa Novembernisim 18,2014 kum'a Hyderabad,Royal Falaknuma Palace mun'ahinkho ading'a nakicheng pi ahi.Hiche kin achun Bollywood star jouseinjong Mumbai mun'a wedding cer-emony le reception kingon achun pananala soh kei uvin ahi. Hiche toh kil-hon chun achesa March nisim30,2016 kum chun chapa Ahil jongananei lhon in ahi.

Lok Sabha toukhomna kipan taNew Delhi, Dec 15: Parliament Winter Session Friday nikhon akipan

in, Lok Sabha in member athi thum jana apeh jouvun toukhomna nikhat'ading'a akhumkha tauvin ahi.

Rajya Sabha toukhomna nilhah nidan 2.30 chan achelha in, JD(U) memberni disqualify akibol thu'a thunoh baotam aumjeh in nivei toukhomna akhongaiuvin ahi. Lok Sabha speaker Sumitra Mahajan in Sultan Ahmad, Chand Nathleh Tasleemuddin chule member anahi adang mi 7 athi chungchang'a janaape uvin chule athah'a kilhengdoh Congress MP Sunil Jakhar injong kitep-na ala in ahi.

JD(U) member Sharad Yadav leh Ali Anwar disqualify kibol jeh in op-position hon kiphinna abol uvin Rajya Sabha chairman M Venkaiah Naiduin toukhomna akhongai sah in, chule Naidu in hitobang thu hi House 'aseiding ahipoi, ati. Hiche jouva kiphinna bol hon 'well' chan kijotna anei jehuva 'minute 40' lhing toukhomna kivohai ahi. Kihouna akipat kit'a chun Azadin Gujarat election campaign kibolna'a PM Modi in PM anahi ManmohanSingh leh adang dang ho New Delhi 'a Pakistan delegates hotoh akimutothu'a ngohna asemkhum thu apodoh kit in ahi. Rajya Sabha in Air MarshalArjan Singh thi lunghempina jong anei uvin chule house teni 'a PM Modiin member thah lahlutna aneiyin ahi.

Nationwide Gospel Music Festival in 8thMotivational-cum-advance Christmas

programme a ding'a kigotna neipanta

Kpi dist. sung'a educational institution hojouse adia Dist. level quiz contest umding

2017 kum sung'a journalist kithat leh songkul'akikhum hatah 'a kal

Imphal, Dec 15(ET): 2017 kumkichai kon ahitan, tukum sung hi jour-nalist kithat chule songkul 'a kikhumhi India gamsung seh hilouva gamdang dang'a jong hatah 'a kal ahi.

Bengaluru khopi'a um journalistGauri Lankesh hi September 5 ni'akikaplih ahi'in, amanu hi GauriLankesh Patrike editor ahi. Ama kithathilsoh jouva Hindi thuso RashtriyaSahara 'a natong journalist PankajMishra September 7 ni'a Bihar gam'akikap lih kit ahi'in, hiche thilsoh jou-va Tripura gam'a journalist SantanuBhowmik hi September 20 nikho'aduty abol pet'a kithat kit ahi. 'Freedomof Press' aumna ding'a kiphinna aumlai, November 21 nikho'a Sudip Dut-ta Bhowmik (Tripura) kiti journalistkhat Tripura State Rifles police khatin atha kit ahi.

India gam'a 2017 kum seh seh 'ajournalist 4 kithat ahi'in, gam dangdang 'a journalist kithat kisei jat hi tamcheh kit ahi. Committee to ProtectJournalists (CPJ) in 2017 kum'a data

apeh dungjuiya vannoiya tukumsung'a journalist kithat hi 37 lhingahi'in, thuchen hi abon 'a link: Com-mittee to Protect Journalists (CPJ) 'amuthei ahi. Kum sung'a journalistsongkul 'a kikoi 262 alhing'e, tin CPJin aseiyin chule journalist vangsetnatoh atam napen gam hi Turkey, Egyptleh China gam ahi, ati.

Athuso jeh'a journalist songkul 'akoi hohin international law apalkehahi'in, amaho hi themmo chan ding ahi,tin CPJ Executive Director Joel Si-mon in Al Jazeera thuso 'a aseiyin ahi.Press Freedom 'a North Korea gamhi rank anempen 'a pang ahi'in, chuleIraq leh Syria gam'a journalist thi tamahi.

B.Lalboi GangteCCpur. Dec 15(ET): Nationwide

Gospel Music Festival in 8-veinaMotivational-cum-Advance Christ-mas Program anei nadiu chung thu'aNGMF Information Centre, Leng-tonghoih Studio, Hiangtam Lamkamun'a kichuhna aneiuvin ahi.Kingonkiman nading phat sung'a NGMFWorship Team in pao chom chommang'a la asah diu kichuh na anei vinahi. T. Thangthuam, Chairman,NGMF in, NGMF tup-le-doi phon-doh na anei nachung'a 8-vei chan naMotivational-cum-Advance Christ-mas Program hi December 16, 2017nilhah nidan 5:00 a kipat ECA Dia-mond Jubilee Gallery, K. Salbung ah"Glory to God… & Peace on Earth"ti thupi kimang'a kineiding ahi ati.

Boijang Haokip, Mary Biakchingleh Gladys Lalrempui in kin-gonalamkai diu, Rev. LalhmingthangFamhoite, District Superintendent,Tuithaphai Presbyterian, EFCI inhondoh na aneiding, NGMF ThemeSong "Halleluijah Chorus" JointChoir in sahdoh na aneidiu, Khol-mun, Zalenmun, Koite, Panniel, S.Haijang, New Boljang, Bethel ECA,

T. Champhai KBC, Molnom ECA lehKCC leh Lajangphai ECA ho akon'aKhanglai hon Lalcha Haokip lamkaina "Joy to the World" ti laa sah khomna aneidiu ahi. Rev. Dr. V. Nghak-thang, General Secretary, RPCNEIakon'a Christmas Sermon ngeilhahna saolou umding, Worship Teamlamkai na mipi taokhom na chelhading, Rev. Dr. Robert H. Vaipheiakon'a Pathen thu ngeilhah umding,Rev. Ngamlen Touthang lamkai naHoubung chom chom'a CentralChoir hon Christmas thilpeh kipehkhelna anei ding u, Rev. Dousuan-thang, MELC in taona phat khumkhana aneiding ahi ati.

NGMF Chairman, Thangthuam inaseidan in, pao-leh ham kiheto, pa-then chate jouse kitoh tah'a pathenmin thupi nadia pathen houkhom dihiNGMF thiltup ahi ati. Pathenhoukhom ding kiti a hin Houbungkhat phutdoh u hite tina hilou, NGMFin houbung jouse jana akipe'n,Tukhang hihih jong leh khangthah hophat'a kigom khomna um ding lam-vet na neipum'a kikal song ahi in,hiche nading'a milip jouse taona pangcheh din tepna aneiyin ahi.

Kangpokpi, Dec 15 (DIO): Kangpokpi district hopsung'a educationalinstitutions um jouse sung'a class IX apat XII chan simlai ho ding'a DistrictLevel Quiz Contest ahung lhung ding December nisim 18, 2017 nikho nileKangpokpi, DC's office Mini Conference Hall mun'a jingkah lam nidan 11:00le um ding ahi tin thulhut kimu chun aseiye.

Hiche contest hi January nisim 25, 2018 le National Voters Day gamsungpumpi'a akiman ding toh kisai'a hiche kitet nahi kibol ahidan jong thulhutkimu chun aseibei.

SC inAadhaar 'link' bol nading phat March 31chan vochon

New Delhi, Dec. 15: SupremeCourt in welfare scheme leh servicechom chom toh Aadhaar link bolnading'a phat atep khovei March 31chan'a ding'a atep son kit tan ahi.

Chief Justice Dipak Misra lamkai-na judge 5 panna Constitution Benchin mobile service toh Aadhaar linkbol nading'a February 6 nikho kitemjong March 31 chan'a ding'aavohchon ahitai. Bank account thahhon nading'a applicant in bank 'aAadhaar apeh angaipon, ahin,Aadhaar number apply abol nai tiphotchenna bank ho apeh ding ahi,ati. Aadhaar scheme douna'a peti-tion kipe thu Constitution Bench inJanuary 17 nikho'a kon hearing apat

ding ahi.Sorkar in Wednesday nikho'a

Aadhaar leh Permanent AccountNumber (PAN) toh bank accountlink March 31 chan gei bol theiding'a thuso ananei ahi. Aadhaarscheme hin 'privacy rights 'apalkeh'e, tia petition tamtah in apehahi. Petition pe hon Unique Identi-fication Authority of India (UIDAI)number leh bank account chulemobile number link bol ding'a kiseihi dan toh kitoh lou chule 'uncon-stitutional' ahi, tia asei ahi.

Right to Privacy hi FundamentalRight noiya um ahi, tia tu naichajudge 9 umna constitution bench inanasei ahi.

2018 March lhasung'a pat North East state sung'aair route um pan ding ahitai : Ashish Kumar

Imphal, Dec 15 (ET) : FlyingBird Aviation, Mumbai a CEO Ash-ish Kumar in tuni (Dec 15) chunpress conference khat abol na'a2018 March lha sung'a kipat NorthEast state hohin muntin a air routeanei ding'u ahitai tin anasei in ahi.Chuleh hiche flight hin khatvei a len(fly) na'a passenger 9 apoh theidingchuleh flying doctor ahiloule ambu-lance jong kipandoh vahding ahitai

tinjong aseibe.Hiche toh kilhon chun hiche press

conference kibol na ajong Lamjing-ba Finance akon representativehonjong pan ala uvin ahi. Chule Ash-ish Kumar in hiche thu hi Governor,Chief Minister leh Revenue Ministerho heng'a jong kihetsah vahding ahitaitia'a anasei naban'a Governmentinjong phalna apeh din ngehna jongananeikit ngal in ahi.

Arcadia School, Molnom in 1st ArcadianHeyday cum Winter Carnival ana bol

B.Lalboi GangteCCpur. Dec 15(ET): Arcadia

School, Molnom in akhat veinading in school Campus mun'a The1st Arcadian Heyday cum WinterCarnival kiti tuni jinglam nidan9:00 in anei vin, hiche ahin Ch-ingkhei Singh ZEO/CCpur Kindei-chom in apang in, hichephatsung'a simlai ho, nule-pa lehschool khohsahna nei hon pan alauvin ahi.

Kingon a chun Debory Fim-sangpui, CEO Arcadia school inArcadian Heyday cum wintercarnival kiman najeh aki khomsimlai holeh mipi ho hetding inphondoh na aneiyin, ChingkheiSingh ZEO in Arcadian AnnualResult phondoh na aneiyin, Sim-lai ho heng'a report card pehdohna aneiyin ahi.

Pumshong Hangsing, DDOZEO/Ccpur, Shashi Kumar,Project Officer, DC/Office, Pro-

fessor Lal Dena leh Rochung Fi-mate, Lecturer hon winter Carni-val hondoh na anei vin, WinterCarnival a stall chom chom Arca-dian Gallery, Karaoke, Arts andCraft, Arcadian Cuisine, photobooth ban'a stall tamtah ahongu-vin, hiche phatsung in Life Cafeleh Buongs Kitchen hon jong stallahonguvin, neh le chah abol uvinahi.

Arcadia school hin Kumlhunschool result sodoh phat leh sim-lai phabep a dia kipana ahilaiyalosam simlai ho lungthim u angai-to nao ahoilou lam'a chikhah dingdeilou naleh amaho lunghem pinaleh tilkhou naleh Jesu christa pennikho Christmas kipah leh lung-thim nomtah'a nitding deina jeh'aArcadian Heyday cum winter Car-nival kinei ahi tin CEO in aphong-doh in, maban'a kumlhun seh lehhiche kin hi kimang jing ding ahi tinaseiyin ahi.

Kuki Inpi Twibul Lhang Election 2017-2020Imphal, Dec 15 (ET): Tunichun

Kangchup-Leilon-LeimakhongArea Haosa, Semang-Pachongcheng Kigom 13th Kangchup MDCS. Damma panna in LeimakhongBazaar Board Community Hallmun'a Kuki Inpi Twibul Lhang lam-kai lhenna election ana umin ahi.

Hiche'a Twibul Lhang Kuki Inpilamkai kilhengdoh hochu: 1) Pres-ident: Letngam Haokip, 2) Vice-president (arm): Khailum Vaiphei

3) Vice-president: OtkholunKhongsai, 4) Gen Secretary: SLSehkhohao, 5) Jt. Secretary: Seit-inlen Touthang, 6) Fin. Secretary:SL. Khupkam, 7) Custom & Cul-tural Secy: (i) Jangchon Vaiphei, (ii)Tongkhothang Kipgen, 8) Secy.Statistics: Lenlal Hangshing, 9)Secy. Information: (i) LalminlenKipgen, (ii) Lal Vaiphei cheng, ah-iuve, tin Election Committee KITL,akon thulhut akimun ahi.

Govt. in Land tax ajat 5 a kalsahbe ding'athuphon anei AIYMSC in adeilouna thuphong

Imphal, Dec 15 (ET) : Government in land tax ajat 5 a kalsahbe ding'athuphon ananei hi mivaicha gentheiho ding'a lunggim kibena ahung sohdohtan ahi tin All India Youth, Manipur State Council in adeilouna thuphon aneiyinahi. Hiche kithulhuhna hi Government in achesa September nisim 27 nikho'aananei ahi tan hinlah Government in hiche thulhuh nahi December nisim10 nikho nin mipite hetding in phongdoh na ahin nei bep e tinjong aseibei.