Maalehe nõuandelisa Nr 42 18. oktoober 2012

OSTEOPOROOS:Võimalik ennetadaLk 676–677

HOMMIKUVIRGEKS: Kuivharjamisest on kasuLK 666–667

KÕRGVERERÕHKTÕBI:Hoia rõhk kontrolli allLk 672–673

666 Hoia tervist

Narva mnt 13, 10151 Tallinn, www.maaleht.eeToimetaja Kaja Prügi 661 3337 / Reklaami projektijuht Helen Lehismets 661 3312 Kujundus Mari Peterson / Keeletoimetaja Ene Leivak Väl jaand ja AS Maaleht / Trükk AS Kroonpress / Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2012 Toimetus reklaamide sisu eest ei vastuta Ilmub koos Maalehega

Isemõtlemise aeg

M ina olen üles kas-vanud ajal, mil ars-ti sõna oli seaduseks.

Kui kerkis kõrge palavik, käs-kis arst kodus olla ja rohtu võt-ta. Laps pidi olema voodis teki all, aga mitte mängima põran-dal leludega. Nii nagu arst üt-les, nii ka talitati. Ja täpselt ars-ti nimetatud päevaks sain ka terveks. Kord oli majas.

Nüüd on see aeg läbi. Pere-arst ütles mulle juba aastaid tagasi usalduslikult, et “...ega meie enam midagi dikteeri. Kui võimalik, olge kodus, kui mitte, käige palavikuga tööl.”.

Kunagi olid ka meditsiini ja alternatiivmeditsiini suhted juba nimetusega paigas. Nüüd-seks on vaenlastest sõbrad saa-nud ning nende ühine sõnum patsientidele on: ole (ise) ter-ve! Teisisõnu ja -tegu: ära põe, vaid enneta. Söö õigeid asju ja väldi kahjustajaid.

Aga kust me teame, kus on tõde, kui arstideltki tulevad vastuolulised teated? Kus on sõltumatu lepitaja, kes selgi-taks, kas hambapastad teevad hambaid valgemaks või kriibi-vad triibuliseks? Ja kas fluo-riid on kasulik või kahjulik? Ja millal selgub absoluutne tõde vaktsiinide kohta? Kuni sõltu-matut lepitajat pole valitud, tuleb ilmselt kõigesse suhtuda kahtlevalt.

Tõepoolest, raske on ela-da käskude-keeldudeta maail-

mas, või kuidas?

KAJA PRÜGI

Igahommikuse kuivhar-jamisega võib vabaneda tselluliidist ja liigsetest kilodest, aga päris kindlasti muudab see meeled virgeks.

Tunnistan, et olin selle lihtsa ja tõ-husa protseduuri aastateks unus-tanud. Alustasin uuesti koos sügise saabumisega ja see on saanud mu igahommikuseks virgutavaks prot-seduuriks.

Kuivharjamine tähendabki seda, et ihu harjatakse siis, kui nahk on kuiv. Aroomiterapeut Ülle Liivamä-gi soovitab seda teha pärast hom-mikust dušši, kui ihu on pesemis-järgselt hoolega kuivatatud.

Vaja läheb naturaalharjastega harja, mida on mugav käes hoida ja karedat massaažikinnast. Mõle-mat on võimalik osta poest sellelt riiulilt, kus saunatarbeid müüakse.

Harjamise eesmärk on pind-mise lümfiringe ergutamine ning seetõttu tuleb ka harjamisliigutusi teha suuremate lümfisõlmede suu-nas. Pindmine lümfisüsteem mõju-tab omakorda sügavamat lümfisüs-teemi, mis aitab kehal puhastuda.

Päris kindlasti vabaneb kuivhar-jamise tulemusel nahk surnud rak-kudest ja nooreneb seeläbi.

Liigutuste järjekordKuivharjamisel on sama reegel mis küünte viilimiselgi: seda ei tehta edasi-tagasi, vaid kindlas suunas.

Teine reegel on see, et kui soo-vite kehale virgutust, alustage pa-remalt kehapoolelt. Kui soovite ra-hustavat toimet, siis vasakult. Aga kindlasti mitte nii, et alguses kogu üks kehapool ja siis teine, ega ka mitte juhuslikus järjekorras. Luge-ge hoolega läbi allolev juhis ja lii-gutusi korrates märkate, et see kõik on tegelikult imelihtne!

Kui mitu korda ühte liigu-tust teete, on sisetunde küsimus. Kokku võiks kuivharjamine kesta vähemalt 3–5 minutit.

1. Pange kätte massaažikinnas, see võib olla ka froteekinnas. Liikuge lõua alt kaela lümfisõlmedeni (al-gul ühelt, siis teiselt kaelapoolelt).2. Sama kindaga liikuge rinna-ku keskelt rinna alla ja sealt kaen-la lümfisõlmedeni. Sama liigutust korrake teise rinna alt.3. Nüüd võtke juba kätte hari ja lii-kuge küünarnukist kaenla alla. 4. Harjake sõrmeotstest kaenla alla.

Korrake kaht viimast liikumist teisel käel.5. Harjake ümber naba kaares pä-ripäeva.6. Harjake põlvest kubemeni. Selja tagant põlveõndlast reit mööda üle tuhara ja sealt ette kubeme poole.7. Harjake varbaotstest kubemeni. Selja tagant reit mööda üle tuhara ja sealt ette kubeme poole. Sama teise jalaga.8. Harjake selgroost kahele poole, nii palju kui käsi ulatub, ette kube-meni.

Probleemsemaid kohti (nt reisi) oleks mõistlik kas harjata kauem või lisaks pärast üldharjamist.

Mida võiks veel teadaKui olete mürkide väljutamise ke-hast tõsiseks eesmärgiks võtnud, ärge unustage juua pärast harja-mist puhast vett, soovitatavalt päe-va jooksul kokku kuni 2 liitrit.

Lümfisüsteemi puhastumist soodustavad veel roheline tee, ing-ver, pipar, meresool, õunaäädikas, külmpressitud toiduõli, kõrvitsa-, päevalille- ja seesamiseemned, pähklid (v.a maapähkel), oad, her-ned, kala- ja kanaliha.

Kahjuks tulevad ehk siis lümfi-süsteemide puhastumist takista-vad alkohol, kohv, tee, punane liha, suhkur, püülijahu ja maapähkel.

Ülle Liivamägi rõhutab, et kuivharjamist ei tasuks

Kuivharjamise kiituseks

667Hoia tervist

alustada raseduse ajal, kuid kui ole-te seda varem teinud, võib rahuli-kult jätkata.

Harjata ei tohiks palavikuga ja lahtiste haavade, mädanike, vistri-ke ja naha allergia korral. Samuti ei tohi kuivharjata siis, kui teile on pandud vähidiagnoos. Näiteks rin-naoperatsiooni järgselt ei soovita Ülle Liivamägi kuivharjamisega te-gelda varem, kui operatsioonist on möödunud kaheksa aastat.

Kuigi kõige vähem pakkusin tu-lemuseks virget olekut, oodatakse kuivharjamiselt muidugi ka suure-maid tulemusi. Lisaks lümfiringele saab ergutust ka verevool.

Teadupärast on tselluliit täna-päeva naiste suur vaenlane. Kuiv-harjamine on õigupoolest üks liht-samaid koduseid vahendeid tsel-luliidi ärahoidmiseks ja vähen-damiseks.

KAJA PRÜGI

ANTIAC kolmekordne toime:

põletikuvastane – vähendab nähtavaid akneilminguid

sügavpuhastav – tungib pooridesse ja väljutab

mustuse

antibakteriaalne – neutraliseerib naha pinnal ja

sees mitut tüüpi baktereid

AKNE √ KOMEDOONID √ VISTRIKUD √

Salcura Antiac100% looduslik sügavpuhastav pihusti aknelise, komedoonilise ja vistrikulise naha puhastamiseks.

Toitainerikas koostis imbub kiirelt sügavatesse nahakihtidesse. Desinfitseerib poore, jahutab ja

rahustab põletikulisi koldeid. Sobib ka üle 12 kuu vanustele lastele, rasedatele, toiduallergikutele.

www.profox.eeTooted on müügil apteekides.

EI SISALDA:√ steroide √ hormoone√ kortisooni √ peroksiidi√ alkoholi √ parabeene√ antibiootikume

Auhindadega pärjatud

Kuivharjamise kiituseks

Kuivharjamise liigutuste järjekord. KAJA PRÜGI

Hoia tervist604

Rindades võivad tekkida ja kaduda tihendid ning valulikud sõlmed, mis enamasti on hea-loomulised muutused. Tähelepanu tuleks pöörata valututele sõlmedele, mis ei kao või suurenevad.

Rindade enesekontrolli soovi-tatakse kõigile üle 20aastastele naistele, et nad hindaksid rinda-de tavalist seisundit ja oskaksid märgata neis tekkivaid muutusi õigel ajal.

Rinnavähi varajases staadiu-mis ei ole naisel reeglina kaebu-si ega tuntavaid muutusi rinnas, seetõttu on väga tähtis osaleda rinnavähi sõeluuringutes, mil-le käigus on võimalik oluliselt varem avastada pahaloomulisi muutusi rinnanäärmetes.

Varakult avastatud rinnavähk on enamikul juhtudel ravitav.

Enesekontrolli on soovita-tav teha regulaarselt üks kord

kuus kindlal päeval. Parim aeg selleks on mõni päev pärast menstruatsiooni, siis on rin-nad pehmed ja neid on kergem kombata.

Kuidas toimida?n Vaata rindu peeglist esmalt

käed kõrval ja seejärel käed kuklal: • kas rinnad on tavapärase

suuruse ja kujuga;• kas nahk on sile ja ühtlane,

tavalist värvi;• kas rinnanibud näivad nor-

maalsed ja liiguvad kätt ülespoole tõstes.

n Kõige kergem on rindu katsu-da pesemisel – kui nahk see-bitatud, on ebatasasused ja võimalikud sõlmekesed libe-da käe all kergesti tuntavad.

n Rindu kombatakse sirgete sõrmedega kergelt vajutades. Alustatakse rinnanibust, lii-kudes kergete ringjate liigu-tustega väljapoole. Selliselt kombatakse läbi kogu rind ja kaenlaalune piirkond.

Pöördu kohe perearsti poole, kui märkad:• uut “tükki” või tihendit rinnas

või kaenla all, muutust rinna kujus, suuruses ja nahavärvis;

• rinnanibu või naha sissetõm-met;

• eritist nibust;• valu või ebamugavustunnet

ühes rinnas;• rinna punetust, apelsinikoore-

taolist nahka, haavandumist;• suurenenud kaenlaaluseid.

NB! Kui rinnas on tihend ja kaenla all lümfisõlm(ed) suurenenud, pöördu kohe arsti poole!

RINNAVÄHK tuleb avastada varakult

NB! Kas teadsid, et rinnavähk võib tekkida ka raseduse ajal?

SHUTTERSTOCK

Hoia tervistREKLAAMTEKST

670 Hoia tervist

Naised on üks kange sugu. Nad ei mõtle sügise saabu-des vaid selle peale, kuidas tormis ja vihmas ellu jääda,

vaid tahavad selles halluses ka sära-da! Dermoshopi tegevjuhi Gerda Maria Tammeriku arvates on see igati mõist-lik soov. „Head näo- ja kehahooldus-tooted hellitavad nahka ning tekitavad rahulolu nii iseenda kui ka maailmaga.”

Põhjamaine usaldusväärsusNahahooldustoodete firma Dermoshop on tegutsenud Soomes aastast 1988. Pole soomlast, kes ei teaks Dermo-shopi nime ega tunneks tema too-teid. Saanud ka Soome riigilt mitmeid au tasusid, on firmast kujunenud nr 1 naha hooldustoodete ettevõte, kel on oma riigis mitusada tuhat klienti.

Milles on Dermoshopi edu sala-dus? Soomlane on loomult umbusk-lik ja kontrollifriik. Talle on tähtis teada, mis on toote sees ning kas koostist ka riigi tasandil kontrollitakse. Veel meel-dib talle, et Dermoshopi tooted val-mivad Soomes ja Rootsis, mitte kau-ges Hiinas.

Eestis tegutseb Dermoshop aastast 2005 ja kliente on tänaseks kogunud natuke üle 40 000. Poelettidel neid too-teid ei näe – miks? Sest tegu on inter-netikauplusega.

Uuri veebist ja lehitse kataloogiVeebiaadressilt www.dermoshop.ee leiab rohke tootevaliku koos põhjali-ku tutvustuse ja tellimisinfoga. Naha-hooldustoodetele on viimastel aasta-tel lisandunud dekoratiivkosmeetika sari ja toidulisandeid.

Mahukalt kodulehelt leiate artikleid ja videoklippe nahahooldusest, huu-le- ja valguspliiatsi kasutamisest ning muid kasulikke nippe. Samuti on üle-val sündmuste kalender, kust saab tea-vet, millistel terviseüritustel Dermo-shop kohal on.

Lisaks veebitellimisele võib tooteid tellida telefoni teel. Kuller toob kauba koju või kontorisse 3–5 päeva jooksul ning firma ootab selle eest tasu 14 päe-va jooksul. Mitte sobivad tooted võib tagastada ja vahetada.

Kogu see teenindusrõõm maksab ka midagi – 6 eurot. Alates 50eurose tellimuse puhul tuuakse pakk klien-dile tasuta, ilma saate kuluta. On see kallis? „Kui annate endale aru, et too-ted tuuakse 800 km kauguselt Põhja-Soomest, pole seisnud vaheladudes ja need tuuakse teile sõna otseses mõt-tes kätte – kas see on siis kallis?” kü-sib Gerda retooriliselt.

Dermoshopi toodetega tutvumist oleks tark alustada ettevõtte ajakir-ja tellimusega – see ilmub kuus korda aastas. Välja ande vahel on ka uudis-toodete testrid. Kuid telefoni või mei-li teel võite koju tellida kõigi toodete testreid – need tagavadki õige valiku.

Kes on Dermoshopi kliendid Eestis?Gerda sõnul ostavad Eestis Dermo-shopi tooteid 25–60aastased naised ja mehed. „Alla 25aastased katseta-vad paljude kosmeetikafirmade too-teid ja vahetavad neid sageli.

Küpsemad naised on aga oma naha eripärast juba hästi teadlikud. Nad os-kavad uurida toote koostist – kas ja kui

Deroshopi kaubamärk on Dermosil. Osadel toodetel on olemas ka täitepakendid.

Hooldame ja hellitame – ikka ise-ennast!Meie kaupluste kosmeetika letid on toodetest lookas. Miks peaks letikaubandu-sele eelistama neti-kaubandust? Ei peagi, aga mõnel juhul võiks.

REKLAAMTEKST

671Hoia tervist

GERDA LEMMIKUD • Uus Skin Comfort – näokreem väga kuivale ja tundlikule nahale.• Deodorant laimiga.• Mustasõstra-kätekreem.• Mineraalpuuder.• Tõrvaseep nahaprobleemide ennetamiseks. Venemaal tehakse kosmeetikatooteid kasetõrvast, Soomes jt põhja- maades enamasti männitõrvast.• Kõik Kreeka pähkliga tooted, eriti kätekreem.

Telli tasuta Dermoshopi ajakiri ja testrid, helistades telefonil 600 6622 või saates e-kirja klienditeeninduse aadressil service@dermoshop.ee.

palju on neis säilitus- ja lõhnaaineid. Sa-geli on küpsem nahk muutunud aller-giliseks ning vajab spetsiaalseid usal-dusväärseid lõhnaaineteta kreeme. Vaat nemad ongi iga kosmeetikafirma unis-tus, sest olles leidnud endale sobivad tooted, jäävad nad kaubamärgile lojaal-seks aastateks.”

Eestis ongi Dermoshopile toonud edu ka teadmine, et tooted sobivad just meie regiooni inimeste nahatüübi-ga. Seepärast tellivad Dermo shopi kau-pa mitmed massaažikabinetid, spaad ja spordiklubid.

Muidugi armastatakse Dermoshopi tooteid ka seepärast, et nende kvalitee-di ja hinna suhe on paigas. Firma ei rais-ka raha suurtele vaheladudele ega va-hendajatele, samuti kauplusepindade rentimisele ja personalile. Nõnda saab kasutada toodetes kvaliteetsemaid ehk siis kallimaid koostisosi.

Populaarsemad tooted meil ja SoomesFirma baastooteid välja ei vahetata, küll lisatakse iga kahe kuu tagant uusi ning mõned võetakse tootmisest maha. „Näiteks mõeldakse kehakreemile uus lõhn,” selgitab Gerda. „Ootan juba jõu-ludeks tootevalikusse saabuvat suure-pärast rahustavat ja toitvat rohelise tee kehavõid.”

Eestis, nii nagu Soomeski, on väga populaarsed tooted, mille valmistamisel on kasutatud kohalikke marju. Näiteks kätekreem musta sõstraga ning käte- ja dušikreem kadakamarjaga. Veel kasu-tatakse toodetes astelpaju, punast sõs-tart, pohla ja sel suvel isegi rabarberit.

Koostöös Soome astma- ja allergia-liiduga on valminud ka allergikute-le mõeldud kehahooldustoodete sari (puhastuspiimast kätekreemini), mil-lel on peal vastav garantiid andev lii-du märgistus. Tooteid valmistatakse nii lõhnata kui ka lõhnavaid. Kusjuures

tähtis on teada, et Dermoshopi toode-tes on vaid looduslikud, mitte sünteeti-lised lõhnaained ehk porgandikreemi-le on tõepoolest lisatud porgandimah-la ja apelsiniõievett.

Nahasõbralikemate lõhnaainetega toodetele on antud hüpo-lõhnaaine märgis. Sellised tooted ei sisalda 26-t ELi poolt fikseeritud kõige enam aller-giat põhjustava lõhnaaine komponen-ti. Dermoshopi tootevalikus on isegi hüpo- lõhnaaineline parfüüm.

Ometi võib inimene olla allergiline ka looduslikule lõhnale, seepärast tasub hoolega uurida toote koostist. Kogu info on ka eesti keeles kirjas nii toode-tel kui ka isegi testritel.

Gerda sõnul on maailmas vaid kolm riiki – Austraalia, Kanada ja Soome –, kus on tundliku nahaga inimesel väga turvaline kehahooldustooteid osta, sest riiklik kontroll on äärmiselt tõhus.

Eraldi on välja töötatud ökosari. Need tooted pole ehitud vaid uhke sõnaga, vaid omavad tõepoolest sertifikaati ECOCERT Natural Cosmetic – omis-tatud toodetele, mis sisaldavad vähe-malt 95 protsenti looduslikke toor aineid. Seda sertifikaati antakse välja ainult Prantsusmaal. Tootele tehakse uuring, et kõik koostisosad oleksid ökoloogili-selt toodetud ning see uuring maksab kümneid tuhandeid eurosid.

Mida toodete puhul veel jälgida?Juba mõnda aega on õpetatud inimesi uurima kehahooldus- jm kosmeetika-toote koostist. Teadlikud tarbijad väldi-vad tooteid, mis on valmistatud mine-raalõli baasil. Mineraalõli tekib teadu-pärast fossiilsete kütuste tootmisel. Väga suured firmad, kellel on ka suur ja kulukas müügivõrk, ei saa endale mineraalõlideta kosmeetika tootmist lubada, sest looduslik õli teeks kauba väga kalliks. Mineraalõli ei sisalda üks-ki Demoshopi toode!

„Dermoshopi loodusteadlikkus väl-jendub ka pakendites,” kiidab Ger-da. „Kunagi olid meil kandilise kuju-ga pastpudelid, nüüd on need vahe-tatud kõik ümarate pudelite vastu – nii pudelite tootmiseks kulub 23 protsen-ti vähem plasti.”

Inimesed ootavad tavaliselt, et šam-poon või dušigeel vahutaks, ning arva-vad, et kui see ei vahuta, tuleb toodet aina lisada. Tegelikult vahutav aine ongi kemikaal. Seda pannakse ainult see-pärast, et kasutajale meeldida. Dermo-shop tarvitab oma toodetes vahutavat ainet minimaalselt.

Gerda arvates hooldavad inimesed end pahatihti üle, kasutades liiga pal-ju dušigeeli ja muid pesuaineid. Kõi-ke saab ja peabki kasutama mõistli-kus koguses.

Dermoshop Eesti spondeerib juba aastaid mitmeid tervise- ja spordiüritusi ning on liikumise MTÜ emakas.ee suurtoetaja.

Dermoshopi tootevalikusse on lisan-dunud ka dekoraatiivkosmeetika.

Nii Eestis kui ka Soomes on väga popu-laarsed tooted, mille valmistamisel on kasutatud kohalikke marju.

672 Hoia tervist

Kõrgvererõhktõbi – vaikne tapjaSüdame-veresoonkonna-haigused on üks peamisi surma põhjuseid nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Väga oluline riskifaktor nende hai-guste tekkes on kõrge vererõhk, mida kutsutakse ka vaikseks tap-jaks, kuna enamasti see tuntavaid kaebusi ei tekita. Seetõttu on kasu-lik aeg-ajalt oma vererõhku kont-rollida ja olla teadlik hüpertensioo-ni ohtlikust toimest elutähtsatele or-ganitele.

Kui süda pumpab verd veresoon-tesse, tekib seal rõhk, mida saame mõõta – kõige sagedamini tehakse seda õlavarrelt. Vererõhk sõltub nii sellest, millise jõuga süda verd soon-tesse pumpab kui ka veresoonte sei-sundist.

Mõõtes vererõhku, ütleb arst kaks arvu – neist esimene tähis-tab süstoolset ehk ülemist vererõh-ku, teine diastoolset ehk alumist ve-rerõhku. Ülemine vererõhk näitab lihtsustatult öeldes südame vatsa-keste kokkutõmbe ajal tekkivat rõh-ku, alumine vererõhk aga vatsakes-te lõõgastumise ajal tekkivat rõhku.

Kui kõrge rõhk on kõrge?Tuleb teada, et päeva lõikes muu-tub vererõhk igal tervel inimesel ning eri ajahetkedel mõõdetuna võib saada veidi erinevad tulemu-sed. Näiteks füüsilise koormuse ajal või vihastudes on vererõhk kõrgem, magades või rahulikult voodis lesi-des aga madalam. Seega päris ühte ja sama arvu me mõõtmiste jooksul ei saagi.

Millised on aga normaalsed ve-rerõhuväärtused? Millal on vere-rõhk kõrge? Terve täiskasvanud ini-mese normaalne ülemine vererõhk õlavarrelt mõõdetuna on alla 130 mmHg ja alumine alla 85 mmHg (veidi võivad soovituslikud arvud kirjandusallikates erineda).

Süstoolse vererõhu näitu 130–140 mmHg ja diastoolset rõh-ku 85–90 mmHg peetakse piiripeal-seteks väärtusteks. Edasi tuleb kok-kuleppeliselt juba kõrge vererõhk (hüpertensioon).

Haiguse diagnoosi ei panda siiski ühekordselt saadud näitude põhjal – see eeldab mitmeid mõõtmisi. Tei-

nekord on vajalik, et lisaks arstika-binetis mõõdetule peab patsient ka kodus vererõhku jälgima või läbi te-gema teisi uuringuid. Seda, kuidas ja kui sageli vererõhku mõõta, soo-vitab kas perearst või -õde.

Tähtsad on geenid ja elustiil Levinud on müüt, et kõrge vere-rõhk eakatel on vanusega kaasas käiv normaalne nähtus, kuid tege-likult pole see nii – ka vananedes on vererõhu kõrged väärtused hai-guslikud.

Hüpertooniatõbi tekib pärili-ke ja keskkonna (elustiili) faktori-te koostoimel, harvemini põhjusta-vad kõrget vererõhku muud haigu-sed (neeruhädad, hormoonsüstee-mi häired jm).

Väga suur roll on elustiilil – sellel, kus ja kuidas me elame ning oma terviseressursse kasutame. Kõrge vererõhu esinemine lähisugulastel ei tähenda vältimatut haigestumist – tervislike eluviisidega on võima-lik hüpertooniatõve avaldumist kas vältida või edasi lükata.

Kõrgvererõhktõve teket soodus-tavad ülekaalulisus, stress, vähene füüsiline koormus, suitsetamine, ebatervislik toitumine ning liigne al-koholitarbimine, seega on vaja nen-dele teguritele tähelepanu pöörata.

Risk tõsisteks haigusteksMõnikord võib kõrgenenud vere-rõhk anda märku peavalu, iiveldu-se, üldise halva enesetunde või muu taolisega. Sageli ei teki aga enese-tundes üldse mingeid muutusi, sest vererõhuhaigus on kujunenud pi-kema aja vältel ning inimene on sel-lega harjunud.

See aga ei tähenda, nagu oleks tegu kahjutu muutusega – kõrgve-rerõhktõbi on väga salalik ja oht-lik haigus. See on üks peamisi mõ-jureid, mis tekitab veresoonte lup-jumist (ateroskleroosi) mitmetes elundites, nagu süda, neerud, aju jm, olles südamelihaseinfarkti, sü-damepuudulikkuse, insuldi, kroo-nilise neerupuudulikkuse, alajäse-mete arterite sulguse ning gangree-ni ja muude raskete haiguste riski-teguriks. Kokkuvõtvalt: ravimata kõrgvererõhktõbi võib lõppeda ras-ke puude saamisega või surmaga.

Raviga väldime tüsistusiVererõhku saab mõjutada nii elustii-li muutmise kui ravimitega. Hüper-tooniatõve ravi eesmärk on kõrgest vererõhust tingitud tüsistuste (elun-dite kahjustuse) vältimine ning sü-dame-veresoonkonnahaiguste ül-dise riski vähendamine. Üldistades – me ei ravi mitte rõhku kui sellist, vaid tahame ennetada insuldi, sü-dameinfarkti, gangreeni jt raskete probleemide teket.

Seda, kas ja millist ravimit ka-sutada, otsustab raviarst, kes läh-tub mitmest näitajast. Lisaks vere-rõhu väärtustele (teatud juhtudel on vajalik ravi alustada ka väikse-mate vererõhuväärtuste juures kui >140/90 mmHg) patsiendi teistest haigustest, haige vanusest, ravimi-taluvusest jne. Mõnikord on vajalik mitme rohu kooskasutamine, et oo-datud tulemust saavutada.

Arsti otsusest üksi siiski ei piisa, hüpertooniatõve ravi on koostöö kahe inimese – patsiendi ja arsti – vahel. Just patsiendil endal ja tema järjekindlusel ravimit/ravimeid võt-ta ning elustiilis muudatusi teha on

Terve täis-kasvanud inimese normaalne ülemine vererõhk õlavarrelt mõõdetuna on alla 130 mmHg ja alumine alla 85 mmHg.

SHUTTERSTOCK

haiguse ohjeldamisel võtme-roll.

Kõrge vererõhu ravi on üld-juhul kahjuks eluaegne, mis tähendab seda, et nädalased kuurid või vaid vajadusel tab-lettide võtmine, nagu neid mõne teise haiguse raviks ka-sutatakse, ei ole kõrgvererõhk-tõve puhul sobivad. Põhjuseks on haiguse avaldumise ajaks juba tekkida jõudnud pöördu-matud veresoonte muutused.

Tervislikud eluviisid Lisaks raviskeemist kinnipi-damisele saab vererõhuhaige kaasa aidata sellega, kui jär-gib tervisliku elustiili põhi-mõtteid.

Südamele on kasulik liiku-da vähemalt 30 minutit iga päev või 2–3 korda nädalas 1 tund korraga. Sobib nii jalu-tamine kui tervisesport.

Toit peaks olema mitmeke-sine, sisaldades rohkesti puu- ja köögivilju ning väherasva-semaid piima- ja lihatooteid. Soolaga on soovitatav piiri pi-dada – täiskasvanud inimene vajab päevas vaid teelusika-täie (5 g) soola, mille saame suures osas juba toiduga kätte.

Suitsetamisest, mis tõstab vererõhku ja võib nõrgenda-da vererõhuravimite toimet, peaks loobuma. Alkoholitarbi-mist soovitatakse piirata: nai-sed ei tohiks tarvitada üle 1 ja mehed üle 2 alkoholiühiku (1 alkoholiühik on 10 g abso-luutset alkoholi) päevas, nä-dalas peaks olema vähemalt kolm alkoholivaba päeva.

Eelnevalt oli juttu vaid ül-distest soovitustest. Igal konk-reetsel juhul valitakse siiski individuaalne raviplaan, mil-le korral lepitakse kokku võe-tavad ravimid ja nende ma-nustamise kord, sobiv keha-line tegevus ning toitumiska-va, vererõhu eesmärkväärtus (ehk millise vererõhuni tahe-takse raviga jõuda) ning vere-rõhu mõõtmiste sagedus.

EVELIN JÕEMÄGIperearst-resident

Kõrgvererõhktõbi – vaikne tapjaHoia tervist

Oomega-3 ekspert - 150 aastat kogemust Norrast!

Möller’s CardioHoolitse oma südame eest!

Päevane annus (2 kapslit) sisaldab 900 mg kalast saadud oomega-3 rasvhappeid ning vitamiine B6, B12 ja foolhapet.

Oktoobris Apotheka apteekides

soodus hinnaga!M

120

9-00

6

Tõestatud toime: • südamele • veresoonkonnale • vererõhule

Hoia tervist674

HAMBAPASTADE kirev maailmMiks müüakse nii palju erinevaid hambapastasid?Vikipeedia andmetel pärinevad kõige varasemad viited hambapas-tadele IV sajandi Egiptusest, kus tehti hammaste puhastamiseks mikstuure iirise õitest. Kreeklased ja roomlased arendasid seda koos-tist edasi, lisades luude ja teokar-pide peenikest puru. Kuidas ja mil-lega kogu see toredus hammastele kanti, pole teada.

XVIII sajandist pärinev hamba-pasta koosnes söestunud leivast ja kaneelist. 1900. aastaks leiutatud hambapasta sisaldas aga hüdro-geenitud peroksiidi ja söögisoo-dat ning seda soovitati hammaste-le kanda hambaharjaga.

1892 valmistas doktor Washing-ton Sheffield hambapastale tuubi, idee laenas ta oma pojalt, kes oli näinud kunstnikke värvituube ka-sutamas. 1896. aastal hakkaski fir-ma Colgate & Co New Yorgis tuubi-des hambapastasid tootma.

Fluoriidi lisati hambapastale 1914. aastal. 1930ndatel suhtus Ameerika Hambaarstide Liit fluo-riidi kriitiliselt, kuid 1950ndatel muutis meelt ning kompanii Proc-ter & Gamble tõi müügile esime-se fluoriidiga hambapasta nime-ga Crest. 1960 kinnitas Ameerika Hambaarstide Liit, et Crest aitab vältida hammaste lagunemist.

Hambapastade koostisse on tä-napäeval lisandunud tohutul hul-gal aineid. Selles valikukülluses aitab meil orienteeruda Kliinik32 suuhügienst Eveli Hark.

Tänapäeval on mõned spekti-kud alustanud sissisõda flou-riidi vastu, ni-metades seda tervisele hoo-piski kahjuli-kuks. Ometi ka-sutatakse fluo-riidi ka tänapäe-va hambapastades, just eesmärgi-ga kaitsta hambaid kaariese eest.

Fluoriidi sisaldab ka meie joogi-vesi. Fluoriid ei hävine ka juhul, kui keedame sellest veest suppi või pa-neme ahju midagi hauduma. Tal-linna ja Harjumaa joogivees on fluoriid vajalikus koguses olemas, kuid näiteks Kagu- ja Lõuna-Eesti põhjavees on fluoriidi vähe. Nen-des piirkondades esineb ka roh-kem kaariesekahjustusi. See statis-tika kõneleb enda eest ja mõõduka koguse fluoriidi kasuks.

Millisel kujul esineb fluoriidi ham-bapastades?

Fluori sisaldub hambapastades mitmesugusel kujul: naatriumfluo-riidina, naatriummonofluorfosfaa-dina ja amiinfluoriidina. Kõik need on uurimuste järgi küllaltki efek-tiivsed, kuid naatriumfluoriid oma lihtsa molekulaarse struktuuri tõt-tu annab teistega võrreldes parima efekti. Praegusel ajal kasutatak-se hambapastades peamiselt naat-riumfluoriidi.

Kas fluoriidirikka vee tarbimisest üksi ei piisa?

Peaaegu kõik täiskasvanute-le mõeldud hambapastad sisalda-vad fluoriide. Joogivee normaalse fluoriidisisalduse (0,5 1mg/l) kor-ral võib kasutada ka fluoriide sisal-davaid hambapastasid.

Fluoriidisisaldus on tuubil kir-jas kahel kujul: protsentides või ppm-ides. Kõige optimaalsem ham-bapasta fluoriidisisaldus on kas 0,2–0,8% või siis 700–1000 ppm. Kui joogivees on kõrge fluoriidisi-saldus (üle 2 mg/l) ja hammaste-le ilmuvad valged laigud (fluoroo-silaigud), võib kasutada ilma fluo-rita hambapastat.

Milliseid hambapastasid peaksid eelistama lapsed? Neile tehakse ju väga mitmesuguse maitsega hambapastasid – ikka selleks, et neid hambaid pesema meelitada.

Lapsed võiksid kasutada väga väikese fluorisisaldusega hamba-pastasid. Hambapastat tuleb haka-ta kasutama alles siis, kui laps os-kab seda välja sülitada. Väikelaste puhul tuleks tähele panna, et nad kasutaksid spetsiaalseid laste ham-bapastasid – siis ei ole ohtu, et laps saab pastat alla neelates aineid, mis on talle kahjulikud.

Väikelapsele kuni viienda-kuuen-da eluaastani valitagu ema-isa pas-tast erinev, väiksema fluorisisaldu-sega hambapasta. Fluor kiirendab remineraliseerumist juba kahjustu-nud hamba emailpinnal, muudab hambaemaili bakterite toodetava-le happele vähem tundlikuks ja vä-hendab katu kinnitumist hammaste pinnale. Aga fluor muudab kaltsiu-mi hambapasta sees toimetuks!

Teine asi, mida hambapasta rek-laamides tihti mainitakse, on, et need sisaldavad ka kaltsiumi ning fosforit.

Tegelikult on nii, et neid elemen-te on hamba koe kristallilise struk-tuuri kujunemiseks pastas vähe. Vii-mase aja uurimused on näidanud, et kui kaltsiumi ja fluori korraga ham-bapastasse panna, siis kaltsium kao-tab toime, sest fluor on keemiliselt väga aktiivne ja seob kaltsiumi toi-metusse vormi, nii et kaltsium ega ka fluor mõlemad ei mõju.

Hambapastade koostisesse kuu-luvad ka maitset mõjutavad eeter-SHUTTERSTOCK

Eveli Hark.

675Hoia tervist

Küsi Massuno loodustooteid apteekidest. Apteeker annab ka teavet, millises apteegis toodet parajasti saada on. Loe lisaks: www.massuno.ee

Loodus ravib

Paps-20 koosneb looduslikest preparaatidest: agaav, sirel, taruvaik ning etüülalkohol.

Ülitundlikkuse korral üksikkomponentide suhtes tuleb pidada nõu arstiga.

Kandke PAPS-20 õhukese kihina vastavale kehapiirkonnale kuiva naha peale, soovitatavalt 3–4 korda päevas.

KLUX• Kas teid vaevavad mao üle-

happesusest tingitud prob-leemid ja kõrvetised?

• Või olete oma kõhu liiga täis söönud?

• Ehk on stress tekitanud seedehäireid?

• Või põete refl ukshaigust ja maosisaldus satub mao-lukusti lõtvusest tingitult söögitorusse?

Klux koosneb looduslikest preparaatidest: lagrits, kardemon, ingver, samuti glütseriin, etüülalkoholi sisaldus kuni 18%.

Manustage 2 korda päevas enne sööki 40 tilka puhtalt või lahusta-tult 50 ml leiges (toasoojas) vees. Ennetamaks söögitoru limaskesta kahjustuste tekkimist, on soovitatav mao ja söögitoru hoolduskuuri-de tegemine 1–2 korda aastas ühe kuu vältel.

Sobib kasutamiseks koos ravimitega. Ei soovitata kasutada rasedu-se ja imetamise ajal. Sapikivide kahtluse korral kasutada ettevaa-tusega.

PAPS-20• Kas tunnete, et olete oma lihas- tele või liigestele liiga teinud?

• Või häirivad teid nahamarras- tused ja -kriimustused?

• Ehk on teid hammustanud mõni putukas?

likud õlid, mitmesugused taimsed toimeained ning mineraalide kom-ponendid. Viimaste hulka arvatak-se ka fluoriidühendid.

Et kaltsium ei seoks fluori, on enamikus hambapastades kaltsium koostisest eemaldatud ja selle ase-mel kasutatakse rohkem silikaadi-pulbrit.

Kuid üldjoontes on hambapastad siiski ühesugused?

Hambapastasid, ka ühe ja sama firma tooteid, on müügil eri varian-tidena: värviliste geelidena, valgete pastadena, omalaadsetes pakendi-tes ja varustatuna paljulubavate sil-tidega. Üldjoontes on nende koos-tis analoogne, erinevusi tuleks kar-pidelt võrrelda.

Kui suur on tegelikult hambapas-tade toime?

Hambapasta üksi ei tee eriti midagi ära. Kui võtta suhu ainult

hambapastat ja jätta hambapind mehaaniliselt töötlemata, siis pas-ta üksinda hävitab oma bakterite kasvu pärssiva toime tõttu vaid 14 protsenti hamba pinnal olevatest mikroobidest.

Tähtis on õige harjamistehnika ja aeg, mil hammas on kontaktis hambapastaga. Sellel, kas hamba-pasta on looduslik või mitte, pole suuhügieeni seisukohast vahet. Kõige tähtsam on õige harjamis-tehnika ja piisav harjamisaeg – kui hambaid harjata alla kahe minuti, ei jõua hammas niikuinii pastast vajalikke aineid omastada.

Öko on moes, ehk tuleks pöördu-da ka looduslike hambapastade poole?

Üldiselt on kõige kindlam soeta-da hambapasta apteegis pakutava-te valikute seast – kasulikud ained imenduvad nendest kõige paremi-ni. Looduslikud pastad võivad olla

rahustava toimega eelkõige igeme-probleemide puhul, ent probleemi need ei lahenda ega hammastele kuidagi eriliselt ei mõju.

Mõned suuhügienistidest kol-leegid ütlevad oma patsientide pealt koguni, et nendel, kes kasu-tavad looduslikku pastat, ei ole hambakatt reeglina nii põhjalikult eemaldatud, kuid seda seost ei saa lõpliku kindlusega väita.

Kui tahetakse kasutada loodus-likku või niinimetatud ökopastat, tuleks konsulteerida oma suuhü-gienisti või hambaarstiga, kelle-ga koos saab valida parima lahen-duse oma hammaste eest hoolit-semiseks.

Kõik whitening-lubadusega pas-tasid valgendavat efekti ei oma, ent pastas sisalduvad abrasiivsed osa-kesed võivad hamba pinda kah-justada.

KAJA PRÜGI

HAMBAPASTADE kirev maailm

676 Hoia tervist

OSTEOPOROOSI on võimalik ennetada

Info: tel 626 4230, 5330 8511www.role.ee

Aita ennast, paranda tervist ja tõsta elukvaliteeti individuaalse toitumisprogrammiga!OÜ Role (dr Adik Levini Kliinik)

Hooli oma lähedastest: kingi neile tervis!

Sügisest on Role kliinikul ka järelmaksuvõimalus! Vaata lähemalt: www.role.ee

Osteoporoos ehk luuhõre-nemine on luustiku haigus, mille puhul muutuvad luud hapraks ning kipuvad kergemini murduma.

Tegu on sagedase probleemiga – arvatakse, et Eestis iga kolmas üle 50aastane naine ja iga viies sama vana mees saab elu jooksul osteo-porootilise luumurru. Et vanuse kasvades tõuseb ka osteoporoosi tekke risk, suureneb elanikkonna vananedes probleemi ulatus veelgi.

Osteoporoos ise enamasti kae-busi ei põhjusta. Tihtipeale avas-tataksegi luuhõrenemine alles siis, kui on käes osteoporoosi tüsistus – luumurd. Sagedasemad piirkon-nad luumurru tekkeks on reieluu-kael, selgroolülid ning ranne. Neist esimene on kõrge suremuse põh-jusena (kuni kolmandik reieluu-murru saanud patsientidest esime-se aasta jooksul) väga tõsine prob-leem. Küllalt tüsilikud on ka selg-roolülide murrud, mis võivad mär-ku anda seljavalude, kasvu lühene-mise ning selja deformatsioonide-na (inimene käib kookus, seljale on tekkinud küür).

Tähelepanu riskifaktoriteleLuude hõrenemise ja osteoporoo-

tilise murru tekkeks on hulk ris-kifaktoreid. Vanem iga, naissu-gu, menopaus, osteoporoos lä-hisugulastel, mitmed krooni-lised haigused, pikaaegne ravi

teatud ravimitega (nt glükokor-tikosteroidid) ja hüpogonadism

meestel (seisund, kus munandid ei tooda piisavalt meessuguhormoo-

ni testosterooni) on riskitegu-rid, mida me muuta ei saa.

Küll aga saame hoiduda sellistest faktoritest nagu

suitsetamine, liigne alkoholitarbi-mine, liialt madal kehakaal (keha-massiindeks alla 20 kg/m2), tasa-kaalustamata toitumine ja vähene kehaline aktiivsus. Vältides kukku-mist, saame samuti vähendada luu-murru tekke riski.

Osteoporoosi saab ennetadaOsteoporoosi ennetamine algab juba lapseeas, kui eesmärgiks on saavutada täiskasvanuks saades võimalikult suur luude tippmass. Selleks peab olema füüsiliselt ak-tiivne ning sööma piisavalt ja õi-ges vahekorras valke, rasvu, sü-sivesikuid, vitamiine ning mine-raale sisaldavat toitu. Erilist tähe-lepanu tuleks pöörata luude “ehi-tusmaterjalile” kaltsiumile ja D-vi-tamiinile, mis aitab kaltsiumil luu-desse jõuda.

Kaltsium on meie organismile eluliselt vajalik aine: lisaks luudele vajavad seda ka süda, närvid, vere-süsteem jt.

Kuna organism ise kaltsiumi toota ei suuda ja iga päev kaotame seda nii higistades, uriini kui välja-heidetega, peame kaltsiumi piisa-vas hulgas juurde saama, näiteks toiduga. Kui saadud hulk jääb alla normi, võetakse kaltsiumi teiste or-ganite tarvis luudest.

Enim leidub kaltsiumi piimatoo-detes, pähklites, mandlites, teatud rohelistes köögiviljades (nt spar-gelkapsas). Kaltsiumivajadus on 1000–1500 mg ööpäevas. Kui toi-duga saadav kaltsiumihulk pole siiski piisav, oleks vaja lisaks võtta kaltsiumipreparaati – koos toiduga

Osteoporoosi ennetami-ne algab juba lapseeas.

Erilist tähelepanu tu-leks pöörata luude “ehitus materjalile” kaltsiumile – seda leidub rikkalikult näiteks piimas.

SHUTTERSTOCK

Hoia tervist

OSTEOPOROOSI on võimalik ennetadaTäiuslik

energiavitamiin üle 50-aastastele

Sinu energia garantii!

• Ženšenn • 12 vitamiini • • 10 mineraalainet •

• Varustab igapäevaselt vajalike vitamiinide, mineraalainete ja

antioksüdantidega • Lisab elujõudu ja nooruslikkust

• Suurendab füüsilist ja vaimset töövõimet• Aitab stressi ja kurnatuse puhul

• Parandab kontsentratsioonivõimet ja mälu• Tugevdab organismi kaitsevõimet G

E 1

103-

012

• 10 mineraalainet •

Oktoobris

Apotheka apteekides

soodustus

või pärast sööki. Päevadoos on soovitatav jagada 2–3 an-nuseks (korraga maksimaal-selt 500 mg).

D-vitamiini saame samu-ti toiduga (rasvane kala – nt lõhe –, kalamaksaõli, muna-kollane, maks, pärm, juust) või päikesekiirguse toimel naha kaudu (piisab sellest, kui olla 20 minutit katmata käte ja näoga päikese käes).

Eesti geograafilise asupai-ga tõttu kõikidel kuudel (v.a maist septembrini) ei pii-sa päikesekiirgusest piisava hulga D-vitamiini saamiseks. D-vitamiini soovituslik ko-gus peaks olema 800–1000 TÜ (toimeühikut) päevas ja seda aasta ringi.

Ravi on mitmetahulineEt osteoporoosi võimalikult vara avastada, hinnatak-se riskitegureid ning tehak-se uuringud. Luuhõrenemist diagnoositakse sellise apa-raadi nagu densitomeetri abil, mis määrab luude tihe-dust reieluukaelas või selg-roo nimmepiirkonnas, kasu-tades selleks madala kiirgus-tasemega röntgenikiiri.

Osteoporoosi raviks on saadaval mitmeid preparaa-te, mille hulgast tehakse va-lik arsti ja patsiendi koostöös, ravimite võtmine peaks ole-ma efekti saavutamiseks jär-jepidev. Lisaks sellele peab üle vaatama toitumise, vaja-dusel võtma lisaks kaltsiumi ja D-vitamiini ning suurenda-ma kehalist aktiivsust.

Kriitiliselt tuleks hinna-ta liikumis- ja elamistingi-musi ning tegema vajalikke muudatusi (libedate põran-date katmine, liikumisel abi-vahendid jne), et kukkumis-oht oleks võimalikult väike. Osteoporoosi ravi toime hin-damiseks on vaja luutihedust määrata ka ravi ajal, kuid mitte varem kui aasta möö-dudes ravi algusest.

EVELIN JÕEMÄGIperearst-resident

678 Hoia tervist

Teraviljatalumatus ehk tsöliaakia ehk gluteen-teropaatia haigusnähte osati kirjeldada juba II sa jandil eKr, kuid selle tekkepõhjuse jälile on jõutud alles nüüd.Praegu teatakse, et tsöliaakia puhul on tegu autoimmuunhaigusega, mis tekib päriliku eelsoodumusega ini-mestel (eriti lastel) nisust, rukkist ja odrast valmistatud toidu söömisel.

Moodsa aja haigusPõhiliselt nisus, kuid vähemal mää-ral ka rukkis, odras ja tõenäoli-selt ka kaeras sisalduva valgusegu (glutateeni) toimel kahjustub hai-gel peensoole limaskest. Selle taga-järjel tekib pikaajaline soolepõletik ning limaskesta hattude kärbus.

Peensoole limaskest kõhetub ja selle tõttu häirub organismile vaja-like toitainete, vitamiinide ja mik-roelementide imendumine. Haigel kujuneb välja nende ainete vaegus, mis omakorda põhjustab tüsistusi.

Viimastel aastakümnetel on tsöliaakiasse haigestumine maa-ilmas tuntavalt sagenenud. Sama kehtib ka Eesti kohta, nagu nen-dib oma doktoriväitekirjas Tartu Ülikooli kliinikumi arst-õppejõud Oivi Uibo.

Ilmselt on põhjuseks inimes-te toitumisharjumuste muutused. Kartuli, rukkileiva, liha ja kala ase-mel eelistatakse üha enam valgest jahust valmistatud saia, pitsat ja pastat, mis eelsoodumustega isi-kuil võib peensoole limaskestale kahjulikult mõjuda. Sageli võivad nad varem olla põdenud soolenak-kusi, mis on nende soole limaskes-ta juba kahjustanud.

Tsöliaakia võib avalduda nii las-tel kui täiskasvanutel. Laste hai-gusnähud on tüüpilisemad. Nen-deks on kõhulahtisus, kõhupuhitus (punnis kõht), kõhuvalud ja keha-kaalu langus. Ka on lastel haiguse kulg mõnevõrra ägedam.

Haiguse iseloomulikud sümp-tomid on veel rauavaegus, liigese-valud, luuhõrenemine, hammas-te emaili muutus, puberteedi hi-linemine, menstruatsioonihäired,

abordid, viljatus, suu- ja limaskes-ta haavandid, samuti võib lastel esineda kasvupeetus ja mõningad närvisüsteemi probleemid. Haigust ei ole alati võimalik kiiresti ära tun-da, seetõttu võib see jääda ka pike-mat aega ravimata.

Tsöliaakia diagnoosimineDiagnoosi aluseks on gastroen-teroskoopial võetud peensoole koeproov ja veres esinevate spetsii-filiste antikehade määramine.

Tsöliaakiat on võimalik ravida ainult seda vallandava toiduteravil-ja vältimisega. Vaid see aitab peen-soole limaskestal täielikult taastu-da. Ei tohi unustada, et range toi-dupiirang kehtib eluaegselt. Kui dieet katkestada, taastuvad ka hai-gusnähud.

Teraviljatoitudest loobumi-sel taanduvad haigusnähud mõne kuuga, kuid peensoole limaskesta hattude kõhetumise taandumiseks läheb tunduvalt rohkem aega. Sel-leks võib kuluda isegi paar aastat.

NAOMI LOOGNA

Kääpa küla, Saare vald, Jõgevamaatel 773 4744, 528 8217info@kaapahooldekeskus.ee

Ruumid lamajateleSõbralik personalRahulik miljööIlus loodus

www.kaapahooldekeskus.ee

Hooldekodu Jõgevamaal

679Hoia tervist

Firma jätkab Gustav Saksa 1907. aastal asutatud esimese proteesi-ortopeedilise töökoja traditsioone Eestis.

Meie kogenud ortopeedid annavad Teile kvalifitseeritud konsultatsiooni.

Valmistame Teile individuaalse abivahendi, kasutades selleks erinevaid tehnoloogiaid ja kaasaegseid materjale.

VASTUVÕTU KOHT KELL OKT NOV DETSTARTU, Filosoofi 1 E, T, N, R 9–16 17 15 10TARTU, Filosoofi 1 K 9–18Tallinn, Lasnamäe N 14–16 18 22 13Tallinn, Merimetsa K, N 14–18Pärnu, Ravi N 12–15 4 1 -Pärnu, Suur-Sepa 14 T 12–15 30 13 11Viljandi N 10–13 25 29 20Narva T 10–12 2/16/30 6/20 4/18Narva T 16–18 9/23 13/27 11Jõhvi T 10–12 9/23 6/20 4/18Kohtla-Järve T 13–15 9/23 6/20 4/18Rakvere N 10–12 18 22 13Tapa N 13–15 18 22 13Jõgeva N 10–12 11 15 6Põltsamaa N 13–15 11 15 6Valga R 10–12 26 30 21Võru N 10–12 Võru T 10–12 16 27 -Põlva T 14–16 16 27 -

V A S T U V Õ T U D 2 0 1 2 . a a s t a l

Soodustuse saamiseks esitada pere- või eriarsti saatekiri, haigekassa kaart, isiklik abivahendi kaart, isikut tõendav dokument, pensioni- või invaliidsustunnistus.

•esmasedamputatsiooni- järgsedproteesid•posttraumaatilisedortoosid•üla-jaalajäsemeproteesid•üla-jaalajäsemeortoosid•tugiaparaadid (kogujalaortoosid)•tugikorsetid•korsetid•bandaažid•erinevadortoosid•abduktsioonitootedlastele•tallatoed•ortopeedilisedjalatsid

P A K U M E :

TAllinn: Lasnamäe Tervisekeskus, Punane 61, kab 361. Merimetsa Tervisekeskus, Paldiski mnt 68a, kab 238. PärnU: Ravi 2, kab 300. Suur-Sepa 14, kab 318. ViljAndi: Tervisekeskus, Turu 10, kab 101. nArVA: Narva Haigla, Haigla 1, kab 1. jõhVi: Hooldushaigla, Jaama 34, kab 3. KohTlA-järVE: Kohtla-Järve Polikliinik, Ravi 10d, kab D4044. rAKVErE: Polikliinik, Tuleviku 1, onkoloogiakabinet. TAPA: Tapa Haigla, Valgejõe 14, kirurgi kabinet. jõgEVA: Jõgeva Haigla, Piiri 2, kab. koduõenduse tuba. PõlTsAMAA: Lossi 49, närvikabinet. VAlgA: Valga Haigla, Peetri 2, kab D16. VõrU: Jüri 19a, kab 204. PõlVA: Põlva Haigla, Uus 2, tervisetuba.

lisAinfo: Tartu, Filosoofi 1, tel 742 0169, faks 742 0288; ortkesk@solo.eeArsTi KonsUlTATsioon: tel 742 0169 www.ortopeediakeskus.ee

ArsTi KonsUlTATsioon

TAsUTA

Hoia tervist616