Järgmisel reedel, 3. augus-til, avab “kohvilähkrite“ linnas Kärdlas külastaja-tele oma uksed 15 ühe-

päevakohvikut, mida peavad täiesti tavalised linnaelanikud, kes igapäevaelus harjunud ise kohvikus käima.

Mõte kodus külalisi vastu võtta ja oma aias või elutoas inimestele kohvi pakkuda pole Hiiumaa pealinnas õigupoolest uus. Ühepäevakohvikute tra-ditsioon Kärdlas on juba pea sajandivanune. Hiiumaa tu-rismiliidu eestvedamisel toi-muv Kärdla elanike ehk “koh-vilähkrite“ pidupäev ei jää loo-tuste kohaselt mitte viimaseks taoliseks ja saab iga-aastaseks traditsiooniks. Sellest võiks isegi kujuneda üks Kärdla ja ehk isegi kogu Hiiumaa visiit-kaarte.

Kärdla “kohvilähkrid“Et Kärdlat peetakse “kohvi-

lähkrite“ linnaks, ei peaks olema mingi uudis. “Kohvilähkriteks hakati Kärdla inimesi kutsuma seetõttu, et neil esines juba 19. sajandil teiste hiidlastega võr-reldes kummaline komme sa-gedasti “mingit kuuma pruuni jooki” ehk kohvi pruukida,“ kirjutab Hiiumaa muuseumi peavarahoidja Helgi Põllo koh-vikutepäeva kodulehel http://kohvikud.brightside.ee/.

“Esimese neist (kohvikutest-H.S.) avas prantslasest vabriku-

meistri Briancourt`i proua, kes elas üsnagi uhkes Vabrikuhoo-vi servas seisvas sammastega majas,“ seletab Põllo lühikeses ülevaates. Rahvasuus kutsuti perekonda Priiankruteks, selle-nimeline kohvik asub Kärdlas tänagi.

Nimed vaimukad“Alguses me kartsime, et

inimesi tuleb kõvasti innus-tada, aga tegelikult annavad osalejad ise hoopis meile inspiratsiooni ja on teema-ga väga kiirelt kohanenud,“ räägib ühepäevakohvikute projektijuht Ere Naat. Osa-lejateks pole mitte ainult ük-sikud pered, vaid ka mitmed organisatsioonid. Nii paneb oma kelmika nime “Kantiin Neli Tankisti ja Koer“ saa-nud kohvipoe vanas piirival-vekordonis aadressil Pargi 3 püsti Hiiumaa militaarajaloo selts, samuti ei jää kõrvale MTÜ Sipelgate koostööselts, kelle Ema Teresa auks ni-metatud kohvik tuleb Kärdla kiriku kõrvale. Linnavalitsus aga kutsub sel päeval ennast “Kabinetiks“, asukohaga Uus tänav 1. Aktiivselt osaleb ka Hiiu Leht “Ühepäevaliblika-ga“, mis hakkab kohvi pak-kuma Tuuru maja terrassil, Vabrikuväljak 1. Sõnavaba-duse kaitseks ja arvamuste paljususe huvides on avatud kommentaarium.

Teisteks osalisteks on “Pa-runite Balkon“, Vabrikuväljak 8, “Teeaed Seido“, Vabaduse 35, “Onu Ööbiku Köök“, Lub-jaahju 2, “Raudlaev“ sadamas, “Ingli Trompet“, Kalda 1, “Kõrtsiaseme“, Pikk 24, “Ku-radil Külas“, Tiigi 6, “Viha Vesi“, Vabaduse 13, “Tee Välja“, rannapargis, “Cafe Bella Rosa“, Vabaduse 23 ja

juba mainitud “Cafe Orienta-le“, Sadama 19.

Kohvikud asuvad üksteisest vaid jalutuskäigu kaugusel, on temaatilise kujundusega, ideid on muuhulgas saadud just Kärdla huvitavast ajaloost. Ko-dukohvikud on avatud 11-18.

Õhtul piduLisaks sellele on Hiiumaa

muuseumi Pikas Majas, Vab-rikuväljak 8, avatud kohvitee-maline näitus. Kell 15 algab kohvikus “Gahwa“, Põllu 3, Riina Kuusiku loeng õiglasest kaubandusest. Teemaga haa-kub see selles mõttes, et kõik ühepäevakohvikud kasutavad ainult Fairtrade (i.k. õiglane kaubandus) kohvi.

Keskpäevast alates saab osaleda kohvitasside maalimi-se töötoas, “Kunstika“ poe ees, Põllu 3, mida juhendab Reete Malling.

Õhtul kell 20 on kõik ooda-tud peole Rannapaargusse, kus lokaaliõhustikku aitavad luua džässmuusikud Ahti Bachb-lum ja Bonzo. Piletid on müü-gil muuseumi Pikas Majas.

Kohvikutepäeva puhul ta-sub muidugi silmas pidada, et usinad teenusepakkujad ei tee seda oma igapäevatöö raames. “Meie kohvikutes ei tohiks tek-kida kliendi-teenindaja suhet. Inimesed, kes oma koduuksed avavad, võtavad oma aias siis-ki vastu külalisi ja seda tasub silmas pidada,“ rääkis Naat. Sarnaseid ettevõtmisi teab ta ka mujal maailmas. “Soomes Por-voos on samuti üks päev aastas, kui inimesed avavad oma ko-duaia ja võtavad vastu külalisi, aga sellist ühepäevakohvikute traditsiooni mujalt me ei tea,“ ütleb Ere Naat.

Hannes Sarv

Suvenädalin English

SuvenädalSuomeksi

LK 2

Nr 8 (159) Hind koos TV-kavaga 7 kr 27. juuli - 2. august 2007

Ku

hu

min

na Saarem

aal lk 6, K

uh

u m

inn

a Hiiu

maal lk 7, Su

vesaarlane ja - h

iidlan

e lk 11, Meelelah

utu

s lk 12LK 4Saarlased toovad Kallase Soerasse.

Tervislik algus MerepäevadeleJuba teist aastat järjest kogune-vad tervislikust eluviisist lugu pidavad inime-

sed Kuressaares Smuuli tänava skateparki, et ühiselt kulgeda läbi linna, kasutades selleks kõikvõimalikke ilma mootorita sõiduvahendeid.

Mererull sai alguse eelmise aasta Merepäevadelt ja selle algatasid Kuressaare noored, kes sõitsid jalgrataste, rulade ja rulluiskudega läbi linna. Täpselt sama juhtub ka sel aastal, kui avapäeval, 3. augustil kell üks stardib skatepargist rongkäik, kuhu on oodatud osalema kõik soovijad, kellel on kaasa võtta

jalgratas või muu ratastel liikuv sõiduvahend.

“Nende eesmärgiks on see, et kaasa tõmmata hästi palju ak-tiivselt liikuvaid noori ja miks ka mitte peresid,” selgitab Reet Truuväärt, Merepäevade üks korraldajatest, lisades, et Me-rerull kujutab endast omamoodi sümboolset algust kogu ülejää-

nud üritusele. Valdavalt olid mullu osavõt-

jateks noored, kuid Truuväärt loodab seekord näha mitmeke-sisemat ja erinevamas vanuses seltskonda. “See on noorteüri-tus, aga eelmisel aastal võttis osa ka isasid oma lastega, nii et – kõik vabatahtlikud on kaasa tulemas, kellel on sõiduvahend,

mis ei ole auto,” julgustab ta inimesi rohkem kaasa tulema.

Muidu oli Mererull väga edukas ja osavõtjatest eelmine kord puudu ei jäänud. Taga-maks ettevõtmise turvalisust, kulgeb rongkäik vilkuritega politseiautode saatel.

Annes Aus

Fotomeenutus esimeselt Mererul-lilt möödunud aastal.

Merje Pors

Kohviku juurde kuuluvad lahutamatult kohvikujutud.

Harda Roosna

Uksed avab 15 ühepäevakohvikut

Sivu 1

Kärdlassa 15 yhden-päivän-

kahviloiden avajauset 3. elokuuta

Sivu 2

Kuressaaren meripäivinä löylyn

heittämisen kilpailutSivu 3

Kuldse Lesta Körts (Kultaisen kampelan

kapakka) tulee Raiekivin Säärelle

Sivu 4

Olevinpäivän juhlat Harjun myllyn lähellä

Sivu 5

Revontulet Kõpun taivaassaSivu 8

Metsa Johanin tilan isänta ajattelee

työaikoina vaalean- sinisiä ajatuksia

Sivu 11

Kesä-hiidenmaalainen Jüri Järvet ja

kesä-saarenmaalainen Jaanika Sillamaa

Page 1

15 one-day cafés open in Kärdla on 3 August

Page 2

Competition in an Estonian Sauna tradition during

Kuressaare maritime days

Page 3

Kuldse Lesta Körts (Golden Flounder Tavern) comes to

Raiekivi SäärePage 4

St. Olaf’s Day is celebrated near Harju

windmillPage 5

Aurora sparkle in the sky of Kõpu

Page 8

The master of Metsa Johan’s Farm

thinks bright blue thoughts while working

Page 11

Summer-islanders Jüri Järvet and Jaanika

Sillamaa

Merepäevad tulevad leiliviskamis-võistlusega.

LK 9Arvuti versus rehavars.

Eve

stu

se

ko

om

iks

27. juuli - 2. august 2007�

Merepäevade kavas on sel aastal esma-kordselt lei-l iviskamise

võistlus, mida pole teadaolevalt varem Saaremaal korraldatud.

Võistlus algab Raiekivisää-rel 5. augustil kell 13. Vastavalt osalejate arvule korraldatakse eelvoorud ja finaal. Igas eel-voorus on 4 inimest, edasi pää-seb parim. Registreeruda saab 30. juulini aadressil raegale-rii@kuressaare.ee. Parimaid autasustavad A le Coq ja Pos-timees.

Eeskuju võistluse korralda-miseks saadi saunalembestelt soomlastelt, kes korraldavad Heinolas sel suvel üheksandat korda leiliviskamise maailma-

meistrivõistlusi. Seekord osa-levad seal ka mitu Eesti sau-naklubi, kes just seetõttu ei saa Saaremaale võistlema tulla.

Võistluse reeglidMehed ja naised võistlevad

eraldi, võistlus on individuaal-ne. Algkuumus saunas on 100 kraadi ja leili viskab kratt – pool liitrit iga poole minuti järel. Enne võistlema asumist tehak-se osalejatele tervislik kontroll, alkoholijoobes osaleda ei saa. Võistlejate tervislikku seisun-dit jälgib arst. Kohad saunalaval määratakse loosiga.

Sauna ei tohi kaasa võtta abivahendeid, ihu kastmine veega ja kätega „peitmine“ on keelatud. Mehed kannavad lü-hikesi pükse, mille sääred ei tohi põlvedeni ulatuda, naised

päevitusriideid või trikood. Lei-liriietusel ei tohi olla kraed ega muid täiendusi.

Võistlust hindab kohtunike kogu. Võitja on see, kes lahkub saunalavalt viimasena. Sau-nast tuleb lahkuda omal jalal ja kaasabi kasutamata, vastasel korral tulemus tühistatakse. Korraldajad võivad teha reeg-lite vastu eksinule ühe hoiatu-se, teistkordse eksimuse korral on korraldajatel õigus tulemus tühistada. Täieliku reeglite ni-mekirja leiab merepäevade ko-dulehelt.

Üritus pole kindlasti mõeldud ainult professionaali-dele, oodatud on kõik huvilised nii osavõtjate kui kaasaelajate-na. Saunahuumorit ja sportlikku hasarti jagub kõigile.

Allar Lepa

Merepäevad tulevad leiliviskamisvõistlusega

Merepäevad pakuvad mitmesuguseid noor-teüritusi, sisaldades

nii sportlikke võistlusi kui muusikalisi etteasteid.

Ennekõike noorte jaoks sisaldab Merepäevade prog-ramm küllaltki laia valikut sportlikke üritusi. Üks esi-mesi on avapäeval toimuv Mererull, mis koondab jalgratastel, rulluiskudel ja muudel taolistel spordiva-henditel liikuvad inimesed ühtseks rongkäiguks, mis reedel kell üks asub Smuuli tänava skatepargist teele ja liigub läbi linna. Sealsamas skatepargis toimub laupäe-val ka trikiratturite etteas-te.

Spordi poole pealt korral-datakse veel petankiturniir Kuursaali ees. Titerannas on võimalik mängida ranna-jalgpalli ja võrkpalli – mõ-lemad algavad laupäeval, 4. augustil. Lisaks toimub Tori lahes noorpurjetaja-tele mõeldud Optimistide regatt.

Laupäeval kell 18 kogu-nevad Ruudi paadikuuris noored diskorid, et läbi viia muusikaline üritus Junga Disko, mis ootab rohkem väiksemat publikut. Seal as-tuvad üles ka kaks kohalik-ku noortebändi. Kuressaare Gümnaasiumi noortest laul-jatest koosnev Inspira esi-

neb džäss-pop stiilis kavaga tänavu esmakordselt püsti-tatud Jazz del Mari telgis.

„Väga paljud noored on, muide, hakanud džässi vastu huvi tundma,” räägib kor-raldaja Reet Truuväärt ja pöörab tähelepanu peaesi-nejale Calle Realile, Poolast tulnud rahvusvahelisele sal-sabändile, kes samuti astub üles Jazz del Maris. Lisaks on kavas paar üllatust ning programmivälisel ajal on avatud vabalava, kus võivad üles astuda kõik soovijad.

Peale ürituste on avatud ka sportlikud atraktsioo-nid, näiteks võib proovida

veesuuski ja kanuusõitu. Eelmisel aastal toimusid

Merepäevadega samaaeg-selt Saaremaal Sky Plusi päevad, mis tõmbas noori mõnevõrra Merepäevadest eemale. Truuväärt kinnitab aga, et iga aastaga muutu-vad Merepäevad üha noo-ruslikumaks. Kui varase-matel aegadel oli põhirõhk rohkem väiksematel lastel, siis seekord on sihtgrupp muutunud laiemaks ja mõel-dud on ka vanemate nooru-kite peale.

Annes Aus

Merepäevad muutuvad noortesõbralikumaks

Eelmise aasta Mererullil osalesid ka kaksikud.Merje Pors

27. juuli - 2. august 2007 �

SUSLA SÕITTeekond/Matka/Route:

Pilet/Lippu/Ticket

Keskväljakult igal täistunnil alates kl 11 kuni 21.Täpsem info peatustes.

30 EEKSusla tellimine, reklaam ja info 526 3733

info@susla.ee

Kuressaare Merepäe-vadel on tänavu palju uut. Kõige tähtsam on

vast Raiekivi säärele rajatav promenaad, kus toimub ter-ve ürituste seeria. Muuhulgas paikneb seal rahvalikku mee-leolu pakkuv Kuldse Lesta Körts.

“Lest on Kuressaare Mere-päevade vana sümbol,” räägib Merepäevade üks korraldaja-test Reet Truuväärt. “Kuna august on hea lestapüügi aeg, siis omal ajal valitigi Mere-päevade sümboliks lest. Ja me oleme tänavu seda les-ta natuke moderniseerinud, muutnud seda küpsemaks ja kuldsemaks.”

Esimest korda avatav Kuld-se Lesta Körts on osa suure-mast tervikust, mis koondab promenaadi Raiekivi säärel ja seda ääristavad telkide rida. Tegu on teematelkidega ja Kuldse Lesta Körts on üks neist, pakkudes rahvalikku meelelahutust ja erinevaid humoorikaid üritusi.

Promenaad kujutab endast tervet tegevuspaika koos üri-tustega ja selleks, et meeleolu säiliks ka öösel, on promenaad valgustatud. Lisaks rahvaliku-le Kuldse Lesta telgile on seal-samas ka laste piirkond ning Jazz del Mar, kus mängitakse džässmuusikat.

Kui senini on põhirõhk olnud ühel pealaval, siis see-kordne promenaad peaks üri-tust laiendama mitmele tege-

vuspaigale. “Me pakume seal meele-

lahutust, alates popmuusikast kuni rahvakunstiansambliteni välja ja sellest kujuneb koht, kus on loodud selline saare-maine keskkond,” kirjeldab Truuväärt Kuldse Lesta Kört-si kava.

Kõrtsmik on ka päevajuht

Loomulikult on Körtsis olemas kõrtsmik ning tema täidab ka päevajuhi rolli, viies läbi mitmesuguseid võistlusi ja üritusi. Bändidest astuvad muuhulgas üles Helios, Veel-kord ja vanakoolirokki viljelev noortebänd Speed King. Loo-mulikult ei puudu telgist rah-valikum muusika. Esitamisele tulevad mere- ja külalaulud, milles kõik on oodatud kaasa lööma, ning üles astuvad Lei-si Värksepad, kes mängivad omavalmistatud rahvamuusi-ka pillidel ning korraldavad rahvalikke mänge ja tantse.

Kuna lestal on Merepäeva-de juures tähtis koht, ei puudu see ka kõrtsimenüüst. Kuid selle roll ürituse juures ei piir-du ainult toidulauaga. “Lesta me loodame ikka saada, aga arvestades seda, et me oleme Euroopa Liidus, siis igasugu-sed nõuded on suhteliselt kar-mid, aga kui lestapüügi ilma on, siis lesta saab” nendib Truuväärt mõningaid püügiga seotud raskusi.

Annes Aus

Merepäevad Kuldse Lestaga

Allar Lepatartlane saarel

Kui ajaleheartikkel jutustab ala-ti mingit lugu ja lugu on muster, millesse jäävad pidama ajaloo kruusakivid, kaob juba eos väl-javaade rääkida asjadest „nii nagu nad tegelikult olid“.

Vahel võib üsna selgelt tun-da, kuidas mälu poolt kaunis-tatud pildid omavad suuremat emotsionaalset laengut kui ole-viku hetkes avanev suurepärane vaade.

Kuigi esimest korda elus kauem kui nädalaks Saaremaa-le saabudes lootsin siin näha kõike vahetult ja n-ö vastsün-dinu pilguga, pidin korduvalt tõdema oma võimetust hetke nautida. Ühelt poolt on mand-riinimese jaoks isegi Saaremaal töötamine pooleldi puhkus ja loodus kahtlemata annab inime-sele mingit positiivset energiat, kuid elamus saabub tihti osa-maksetena tagantjärgi. Samuti nagu aju genereerib tagantjärgi „kuldse lapsepõlve“, võib ole-viku hetkest elavam tunduda

mõni mälupilt, millele aeg on oma lisaväärtuse andnud.

Igaüks tunneb mingil raskes-ti sõnastataval moel koha vai-mu ja sidet oma kodupaigaga. Ka kõige tömbimas inimvai-mus tekitab stressi sobimatus-se keskkonda sattumine, olgu need siis pilvedeni ulatuvad betoonkolakad või mõnel juhul kadakad ja heinamaa. Erine-vus (aja)kirjaniku ja ülejäänud inimeste vahel seisneb selles, et esimene suudab kirjutada teatud žanrimääratlusele vas-tavaid tekste. Kõik me näeme sedasama maailma ja saame sellest sarnaseid elamusi. Loo-meinimene ei ole see, kes näeb maailma teistmoodi, vaid see, kes sellest teistmoodi kirjutab. Me oleme tehtud samast puust, kuid igaüks kasvatab endale isemoodi õied.

Inimese peas tekkivatele küsimustele leiab ta vastused sealtsamast peast. Samuti on õigus kõigil idamaistel õpetus-tel, mis keelduvad inimkonna „suurtele küsimustele“ andma lihtlausete vormis vastuseid. Oma küsimustele vastamiseks

tuleb kahtlemata otsida abi ka väljaspoolt iseennast, kuid iga-sugune eneseabikirjandus on selles osas tavaliselt sama tõhus kui TV-kauplus kahe nädalaga kahekümne kilo allavõtmisel.

Sõna „miljonivaade“ on just-kui hea näide looduselamuse reaalsest väärtusest – koduak-nast avaneval vaatel on hind. Samas ei näe ma praamiga mandrile sõites tekil kuigi pal-ju inimesi, kes naudiks seda vähemalt pooleteise miljonilist vaadet, milleks nad muul juhul peaksid kahemiljonilise jahi ostma. Samuti ei ole matkara-dade kõrval asuvad vaatetornid täis inimesi, kes oleksid vaate arvel liisinud odavama korteri ja käiksid tornis tarbimas too-det, mida seal tasuta ja piirama-ta koguses jagatakse.

Samasse näidete ritta kuu-luvad inimesed, kes maksa-vad 25 000 krooni ühepäevase koolituse eest, selle asemel et laenata raamatukogust tasuta raamatuid, millest nende koo-litajad oma programmid maha kirjutavad.

Ilmekas on ka viimase 6-7 aastaga tekkinud (tekitatud) vajadus linnamaasturite järele. Sõna „linnamaastur“ ühendab justkui nutikalt muidu tihti vas-tandlikuna tajutavad „linna“ ja „maa“. Samas ütleb tavaloogi-ka, et mida rohkem on üks moo-torsõiduk maastur, seda vähem on sellega linnas peale hakata ja aina suuremaks paisuvad maas-turid ei mahu varsti enam ära ei linna ega metsavaheteele.

Küllap on kõik need asjad asjad mingil moel loomulikud ja, kui mõnele dokfilmi või po-leemilise raamatu autorile vahel jälle tundub, et kuskil on mida-gi väga valesti läinud, pole selle taga veel globaalset vandenõud. Samas ei kaota kunagi aktuaal-sust Delfi templi sissekäigu ko-hal asuv kiri „Tunne iseennast“. Sedasorti käibetõdede kohta on lihtne öelda „banaalne“, kuid vähem lihtne „iseenesestmõiste-tav“. Kui kõik lihtsad ja olulised tõed oleks kõigil n-ö käe sisse harjutatud ja pidevalt toimiks, poleks meil tarvis ei kümmet käsku ega põhiseadust.

Uitmõtteid bussis liinil Kuressaare-Tartu

Praegusel ajal on Kures-saare Kultuurivara juha-taja Villu Veski peamiselt

seotud merepäevade korralda-misega. Kuid tema tegevuste ring tunduvalt laiem – Kultuu-rivara juhina vastutab ta kogu linna kultuurielu korralduse eest ja peab leidma vastused kõige erinevamatest suundadest saabuvale kriitikale. Aasta eest Kultuurivara ju-hataja ametikohale asudes ütlesite Meie Maale, et olite selliseks muutuseks oma elus valmis. Kuivõrd see muutus teie senist elukorraldust mõ-jutanud on?

Elu saarel lisab paratamatult igapäevaellu oma spetsiifilised reeglid. Hommikul Muhust Kuressaarde tööle sõites ei saa ma endale lubada millegi koju unustamist, sest päeva jooksul sellele aega järgi minna ei ole. Samas ei tundu see vahemaa nii pikk, kui mõelda, et hommiku-se tipptunni ajal Tallinnas tööle jõudmine võtab tihti sama kaua aega kui Muhust Kuressaarde jõudmine.

Mandri poole liikudes peab arvestama praamiaegadega ja oma varustuse ning ajagraafiku veel täpsemalt läbi mõtlema.

Üks kurbnaljakas erinevus pea-linnas ja mujal Eestis on muusi-ku jaoks see, et kui muusik elab

pealinnas ja sõidab väikelinna kontserti andma, maksab kutsu-ja sõidukulud. Kui aga muusik sõidab väikelinnast pealinna kontserti andma, peab kutsuja sõidukulude maksmist absurd-seks. Mainitud artiklis ütlesite, et muusiku ja kultuurivara juha-taja ametil on see ühine joon, et mõlemad tegelevad kultuu-riväärtuslike muusikasünd-muste korraldamisega. Kas teie nö loov ja administreeriv pool täiendavad teineteist või satuvad ka vahel konflikti?

Nii ühte kui teist. Ma usun, et tänapäeval peab iga muusik os-kama ka praktiliste küsimustega tegelda. Ühelt poolt võib tundu-da, et professionaalne muusik, kes on samal ajal iseenda pro-dutsent ja raamatupidaja, kao-tab sellga osa oma väärtusest muusikuna. Tegelikult võimal-dab aga just see muusikul pü-sida sõltumatuna muusikatöös-tusest, millega lepingulistesse suhetesse astumine tähendab muusiku jaoks kokkuvõttes ra-hahoobadest palju suuremasse sõltuvusse sattumist. Kuidas sündisid teile siiani enim tuntust toonud projek-tid Tiit Kalluste, Birdi ja Ei-

voriga?Tänapäeval on lugematul

hulgal neid, kes muusikat esi-tavad, kuid väga vähe neid, kes midagi tõeliselt loovad. Muusi-kud, keda te loetlesite, kanna-vad minu jaoks ehedust, looja vaimu ja vabadust. Bird ei ole professionaalne muusik, tema päevad mööduvad tihti Haiitil palmi all ukulelet tinistades. Tema laulude sõnad ei ole luule kõrgpilotaaž, kuid ta oskab sii-ralt ja lihtsalt kokku võtta kõik selle, millest inimeseks olemi-ne koosneb. Sellise muusika Eesti kuulajani toomise nimel olen valmis ette võtma vaeva korraldada Birdi reis Eestisse ja organiseerima plaadi salves-tamise esimesest proovist kuni plaadimüügini. Mis kontserdid lähitulevikus plaanis on?

Leigo järvemuusikafestivalil tuleb kokku unikaalne koosseis – esitame samal õhtul kavad Pipi Piazzolla ja Birdiga. Nen-de kontsertide puhul seisneb väljakutse selles, kuidas esitada publikule juba tuntud muusikat nii, et keegi ei peaks lahkudes mõtlema, et „ah, tegid seda vana värki jälle“.

Allar Lepa

Villu Veski esimene aasta Kultuurivara juhina

Irina Mägi

27. juuli - 2. august 2007�

MEELELAHUTUS, VABA AEG • ENTERTAIN-MENT, FREE TIME • VIIHDE, VAPAA-AIKA

Mõnus ajaveetmise koht KALAKÜLA

Kuressaare-Kuivastu maantee ääres. Forellipüük ja maitsvad kalaroad, einestamine vanades kaluripaati-des, pidude korraldamine, telkimi-

ne, viburada, eksootiline PAADISAUN ja mängunurk

lastele www.kalakula.ee info@kalakula.ee

tel +372 53 858 966 1. juunist - augusti lõpuni

iga päev kl 12 -22.

Kalaküla (Fish Village) Great place for entertainment

KALAKÜLA near Kuressaare-Kuivastu Road.

Trout fishing and tasty fish dis-hes, cateing in old fishermen’s

boats, organising parties, tenting, archery, exotic BOAT SAUNA and

children’s playing area.www.kalakula.ee

info@kalakula.ee Phone +372 53 858 966

From 1 June to the end of August every day 12 -22.

Kalakylä Miellyttävä ajanviettopaikka

KALAKYLÄ Kuressaaren-Kui-vastun maantien varrella.

Forellikalastus ja maukkaat kala-ruuat, rukailut vanhoissa kalas-tajaveneissä, juhlatapahtumien järjestäminen, telttailu, jousiam-

munta, eksoottinen VENESAUNA ja leikkipaikka lapsille.

www.kalakula.ee; info@kalakula.ee Puh. +372 53 858 966

1. kesäkuuta - elokuun loppu joka päivä kello 12 -22.

KURESSAARE SPORDIKESKUS

Kuressaare, Vallimaa 16A,93812 Jõusaal, tennis, lauatennis,

aeroobika, judosaal, pallimängu-väljakud, sulgpall, saun, sportlik sünnipäevapakett, konverentsitee-

nus.Tel 452 0375 www.kuressaarespordikeskus.ee

spordibaasid@kuressaare.ee

KURESSAARE SPORTS CENTRE

Kuressaare, Vallimaa 16A,93812 Fitness hall, tennis, table tennis, aerobics, judo hall, ball games halls, badminton, sporting birth-day packages, conference ser-

vices. Phone 452 0375 www.kuressaarespordikeskus.ee

spordibaasid@kuressaare.ee

KURESSAARE URHEILUKESKUS

Kuressaare, Vallimaa 16A, 93812

Kuntosali , tennis, pöytätennis, aerobic, judo-sali, palloilukentät-sulkapallo ,sauna, urheilullinen

syntymäpäiväpaketti, konferenssi-palvelut. Puh. 452 0375

www.kuressaarespordikeskus.ee spordibaasid@kuressaare.ee

KURESSAARE TENNISEKESKUS

KURESSAARE TENNIS CENT-RE

Kuressaare, Staadioni 1 3 välisväljakut, 3 siseväljakut

Info ja broneerimine: 452 0375, 524 7673

www.kuressaarespordikeskus.ee spordibaasid@kuressaare.ee

PIDULA VESITIIK Kihelkonna vald, Kallaste k

tel 454 6513, 521 1017 www.pidulakalakasvatus.ee Pidula vesitiigis kalapüügi

võimalus. Forellipüük, fileerimine, grillimine, toitlustamine, vesirataste laenutus, majutusvõi-malus (14 kohta), saun. Ootame teid 7 päeva nädalas kl. 10-22.

PIDULAN

MYLLYNLAMMIKKO Kihelkonnan kunta, Kallasten kylä, puh 454 6513, 521 1017 www.pidulakalakasvatus.ee

Pidulanmyllynlammikolla mahdol-lisuus kalastaa. Forellinpyynti, fi-

leoiminen, grillaaminen, ravitsemuspalvelut, vesipyörien-vuokraus, majoitusmahdollisuus (14 pikkaa), sauna. Odotamme

teiltä 7 päivää viikossa klo 10-22.

PIDULA MILLPOND Kihelkonnacommune,

Kallastevillage, tel 454 6513, 521 1017

www.pidulakalakasvatus.ee Possible to fish. Trout fishing,

filleting, grilling, catering, water bikes rental, accommodation for

14 people, sauna. We expect you 7 days a week

from 10 am to 10 pm.

Laupäeval, 28. juulil Kärdla piiril Linnumäe Puhkekeskusemuruväljakutel algusega kell 9.45

Mandaat kella 9- 9.45 võistluspaigas.Võistlused peetakse kolmes grupis: A tugevam,

B nõrgem ja veteranide grupp(N 40a ja vanemad, M 50a ja vanemad).

Iga grupi võitnud nais- ja meeskondi autasustatakse karikatega,kolme paremat nais- ja meeskonda diplomite ja auhindadega.

Välja on pandud eriauhinnad.Turniiri lõpp orienteeruvalt kell 18.

VÕISTLUSPÄEV LÕPEB SIMMANIGA VÕISTLUSPAIGAS!

50. HIIUMAA VÕRKPALLITURNIIR

Turniiri peakorraldaja ajaleht Hiiu Leht,läbiviija Hiiumaa võrkpalliklubi.

3. august 2007 kell 11-18

kabinet (Uus 1)

Parunite balkon (Vabrikuväljak 8)

teeaed seido (Vabaduse 35)

ÜhePäevaliblikas (Vabrikuväljak 1)

ingli tromPet (Kalda 1)

kõrtsi asemel (Pikk 24)

Café orientale (Sadama 19)

kantiin neli tankisti ja koer (Pargi 3)

ema teresa (Kärdla linnapargis)

raudlaev (Kärdla sadamas)

onu ÖÖbiku kÖÖk (Lubjaahju 2)

kuradil kÜlas (Tiigi 6)

viha vesi (Vabaduse 13)

tee välja! (Kärdla rannapargis)

Café bella rosa (Vabaduse 23)

Kell 12-17 Kohvitasside maalimise töötuba. Juhendab Reete Malling (Kunstika poe ees, Põllu 3)Kell 15 Loeng õiglasest kaubandusest. Riina Kuusik (Eesti Roheline Liikumine) (Gahwa kohvikus, Põllu 3)Hiiumaa Muuseumis avatud kohviteemaline näitus

Õhtuse peo piletid müügil alates 20. juulist Hiiumaa Muuseumis. Hind 100.-

Täiendav info: www.hiiumaa.ee

Üritust korraldab Hiiumaa Turismiliit. Toetajad: Kärdla Linnavalitsus ja Meira

kell 20ahti baChblum ja

bonzo(Rannapaargus)

Salme vallatea-ter esitab sel laupäeval Hiiu-maal Soera talu-

muuseumi õuel Aino Kallase näitemängu “Bathseba Saare-maal”. Laulab ka Salme kü-lakoor ning demonstratsioo-nesinemise teevad maadlejad Heiki Nabi ja sõbrad.

“Bathseba Saaremaal” te-gevus toimub Abruka vallas Sõrve säärel. “1860-tel, kui Vene tsaariks oli Nikolai I, käis nekrutiks värbamine lii-suheitmise teel,” rääkis näi-dendi vallateatrile lavastanud Maire Sillavee. Tema sõnul on Kallas näidendis paral-leele tõmmanud Piibli Vana

Testamendi imeilusa Batseba looga. (II Saamueli ja I Ku-ningate Raamat – toim.).

“Näidendis läheb Kuigu Siimu naine Riina parunit paluma, et viimane ta mehe nekrutikohustusest päästaks. Parun aga saadab ikkagi Sii-mu nekrutiks,” avas Sillavee tüki sisu, lisades, et lool on traagiline lõpp. Sillavee sõnul otsustas ta näidendi lavasta-da, kuna selle tegevus toimub Salme valla mail ning talle meeldivad väga Kallase näi-dendi lopsakad ütlemised.

Salme valla esitatavas näitemängus “Bathseba Saa-remaal” mängivad Piia Mägi, Marika Paas ja Raimond El-

lik. Viimane kehastab mõisa seppa Kuigu Siimu, Paas on Siimu ema Kai ja Mägi on Siimu naine (“Bathseba”) Riina. Tüki esietendus oli 28. mail 2006 Ansekülas Matsi rehalas.

“Bathseba Saaremaal” (orig. Bathseba Saarenmaalla) on Aino Kallase (1878-1956) esimene ja üks tuntumaid näi-dendeid. Esialgu pani Kallas idee paberile jutustusena (1904-1905), hiljem, 1932. a, nägi trükivalgust samaai-neline ühevaatuseline näi-

dend. 1940. a tegi toona vaid 22aastane Tauno Pylkkänen sellest oma elu esimese oo-peri.

Etendus algab Soera ta-lumuuseumis õhtul kella kaheksa paiku. Kell 19.15 demonstreerib hiidlasest maadleja Heiki Nabi koos sõpradega Soeras maadlust. Kell 20 algab Salme küla-koori kontsert ja õhtu jätkub näitemänguga “Bathseba Saaremaal”.

Kadi Laid

Saarlased toovad Kallase Soerasse

“Batsheba Saaremaal” Salme vallateatri esituses. Reet Sillavee

Olevipäevalised pidutsevad Harju tuuliku juures

Pühapäeval peetakse järjekord-ne rahvapidu Harju tuuliku juures, millest on osa saama oodatud kõik, kel huvi ja soovi väheke lõõgastuda.

Külaseltsi MUHV (tuletatud külanimedest Muda, Ulja, Har-ju ja Valgu) igasuvine ettevõt-mine toimub alati mõnel nime-lisel tähtpäeval. Nii on seal juba kokku tuldud pärtlipäeva puhul, tähistatud ka näiteks karusepäe-va. Seda juba tervelt kaheksal eelneval suvel.

Sel aastal võeti siis ette ole-vipäev. Kohale tulnuid ootavad ees karask ja lambalihasupp, mida pakutakse täiesti tasuta.

Muud näksimist ja joogipoolist saab kohapealt osta. Pisipere võib kätt proovida joonistami-sega või hoopis hobuse selga istuda ja ratsa mõne tiiru teha.

Muusika eest hoolitsevad tuulikupeol Lilian Kapp ja Kaja Kikas. Lisaks on kavva võetud erinevad seltskonnamängud, mida juhib Maie Remmel. Ühislaulmise hõlbustamiseks aga jagatakse laululehti neile, kel muidu sõnad meeles pole.

Erinevate tegevustega alus-tatakse kell 18 ja pidupäeva kestus sõltub sellest, kaua rah-val lustijanu jätkub.

Hannes Sarv

27. juuli - 2. august 2007 �

Virmalised löövad helkima Kõpu taevas

Veljo Kuivjõgiveljo@meiemaa.ee

Salme külas on Veera Lindau kogu Kase-kese tänava elanikud suutnud “nakatada lil-

lehaigusesse”, mis lahtiseleta-tult tähendab, et valla heakorra-konkursil premeeriti juba kogu tänavat. Veera ja Mati oma koduaed on korduvalt ära mai-nitud nii üleriigilistel kui maa-konnasisestel konkurssidel.

“Mul pole aega üle lugeda, kui palju lilli minu aias täpselt on, tean, et roose oli 60 erinevat sorti, tulpe sama palju, teisi on mõnikümmend erinevat liiki. Mõnel aastal läheb osa lilleisti-kuid ka välja, siis toon uuemaid sorte juurde,” kirjeldas Veera oma kolme tuhande ruutmeetri suurust krunti, millest ligi pool on lillede all. Paarkümmend or-hideed on veel toas ja nüüd pole perenaist tundvatel tuttavatel-sugulastel enam muret, mida mingiks tähtpäevaks kinkida – orhidee on ülimalt väärikas kingitus igal aastaajal.

“Kolm aastat tagasi käisin Mart Ojasalu roosipäevadel Tallinna lähedal ja tookord nimetati Kaiserin Farax sorti rooside kuningannaks ja no, vaadake, on ju tõeliselt ilus õis tal. Tõeline kuninganna! Siis on mul aias ka sinise õiega roos. Osa roose on juba ära õitsenud ja osa alles hakkab õitsema.”

Liiliatel võetakse

määrduvad tolmukad ära

Veera teab nippi, kuidas ilus liiliaõis muuta selliseks, et ta lille kinkija ja kingisaaja riideid ära ei määri. Lilleõis jääb sama ilusaks, kui ta on, lihtsalt tol-mukad võetakse ära. Veera aias on terve rivi üheaastaseid tai-mi nimega Kohia, mida nende kasvataja umbrohuks nimetab. “Need on vahvad taimed, sü-giseks kasvavad nad üle poole meetri kõrgeks, esimene külm teeb nad punaseks ja siis on nad väga dekoratiivsed. Mul on siin aias palju rootslasi ja soomla-si käinud, olen püüdnud neile kõigile seda umbrohtu kaasa anda. Mulle meeldiks, kui kõi-gil inimestel, kes siia tulevad, oleks palju lilli, ma ikka jagan mingeid lilleistikuid ja kaevan neile kaasa”.

Veera selgitab, et lilled pal-junevad niivõrd kiiresti, et lau-sa peab osa välja kaevama.

Kartulil on väga ilus õis

Veerale on lilled kogu elu tähtsal kohal olnud, nüüdki leiab ta endast lapsena tehtud piltidelt, et lilleoks on ikka peos.

“Vaadake korralikult kartu-liõit, see on fantastiliselt ilus. Mulle lapsepõlves meeldisid just kartuliõied väga.”

Veera koduaias on aga just kartulid andnud ruumi teiste-le lilledele. “Mati ütleb ka, et

ühest kohast võtad küll maad vähemaks, aga teisest kohast läheb laiemaks.”

Lindaude koduaias pügatak-se muru kaks korda nädalas. Veera on küll juba mitu aastat lubanud peenramaad üha enam

muru alla jätta, kuid seni pole suutnud. Tubli tuhat ruutmeetrit on tal küll lillekasvatuse all.

Emale kingitakse enamasti vaid lilli

Veera näitab toas üht oma

orhideed, mille lapsed kinkisid talle emadepäevaks ja millel kõik õied on veel ilusas õitse-mises.

“See on ju väga ilus ja raha-liselt ka küllaltki kallis kingitus ja orhideedel on enamasti ikka mingi erinevus ka.” Tema paar-kümmend orhideed on kõik eri-

nevate õitega, vähemalt väike-se toonivahega. Enamus neist õitseb, viis lille puhkavad.

“Kui ma ükskord jään pen-sionile, siis pühendun rohkem orhideedele ja roosidele,” lubas Veera. Lubaduse täitmisega võib ta juba sel aastal alustada.

Lilleaia kuninganna

Kõpu Päikeseloojangumuusika neljandal kontserdil astuvad üles Urmas Vulp viiulil, Külli Kudu akordionil ja Heiki Mät-lik kitarril. Kava “Virmalised muusikas” keskendub kolme helilooja – Griegi, Sibeliuse ja Elleri loomingule, kel kõigil on tänavu tähtpäev. Norra he-lilooja Edvard Griegi (1843–1907) lahkumisest möödus tänavu sajand ja soome heli-looja Jean Sibeliuse (1865–1957) surmast pool sajandit. Sel aastal täitub ka 120 aastat armastatud eesti helilooja Hei-no Elleri (1887–1970) sünnist. Kontsert algab Kõpu tuletorni jalamil täna kell 21.

“Nende rahvusromantili-ne helilooming on jääv ning väärib ikka ja jälle imetlust. Helikeeles kostub puhta pla-toonilise armastuse tundeid ja armastuse kaotuse valu. Karged akordid peegeldavad looduslüürikat ja põhjamaised viisid kutsuvad välja kujutlus-pilte trollide tantsudest. Viiuli, akordioni ja kitarri värvide su-lam sobib selle väljendamiseks ideaalselt,” öeldakse kava kohta Eesti Kontserdi kodulehel.

Muusika on koosseisule Vulp-Kudu-Mätlik seadnud Heiki Mätlik ning kavas esi-tatavat heliloomingut võib nimetada teoste uuteks es-maettekanneteks. Kavas on Edvard Griegi “Lüürilised palad”, “Humoreskid”, “Per Gynt”; Jean Sibeliuse Trio g-moll, “Lüürilised palad” op.

40, “Kurb valss”; Heino Elleri “Põhja viis”, “Hällilaul”, jt.

Urmas Vulp on Eesti Muusi-ka- ja Teatriakadeemia (EMTA) õppejõud. Ta mängib Tallin-na Keelpillikvartetis. Vulp on esinenud solistina ja kvartetiga paljudes Euroopa maades, Jaa-panis ja Kanadas ning teinud CD-plaadistusi firmadele Bis (Rootsi), Eres (Saksa), Finlan-

dia Records (USA/Soome) jt.Heiki Mätlik on EMTA klas-

sikalise kitarri õppejõud. Ta on esinenud Põhjamaades, Euroo-pas, Kanadas, Austraalias ja salvestanud 30 CD-d ja DVD-d, sealhulgas firmadele Warner Music Company ja Harmonia Mundi (USA), Forte (Eesti), Antes (Saksa) jt.

Külli Kudu on EMTA Tartu

filiaali pedagoog – akordioni-alase kõrghariduse rajaja Eestis. Ta on esinenud rahvusvahelistel festivalidel ja tema repertuaaris on põhiliselt nüüdismuusika. Ta on toonud esiettekandele eesti noorte heliloojate teoseid (Lau-ri Jõeleht, Mirjam Tally, Timo Steiner, Malle Maltis, Kairi Kosk jt).

Kadi Laid

Pildil (vasakult) Urmas Vulp, Külli Kudu ja Heiki Mätlik.

Foto pärineb www.concert.ee kodulehelt.

KAVAEdvard Grieg. Lüürilised palad op 43 ja 47 viiulile, akordionile ja kitarrile: Üksik rändaja akordioniga.Erootika, poeem. akordioniga. Meloodia kitarrigaHalling – Norra tantsHeino Eller. Põhja viis, Hällilaul, Muusikaline moment viiulile ja kitarrileEdvard Grieg. Koduigatsus akordionile.Jean Sibelius. Lüürilised palad op 40 viiulile, akordionile ja kitarrileValss, Sõnadeta laul, Menuett, Mõtlik meloodia, RondolettoEdvard Grieg. Humoreskid op 6 nr 1 ja 2 viiulile ja kitarrileJean Sibelius. Lied op 97 nr 2 akordionileIdüll, Humoresk op 97 nr 1Edvard Grieg. Süit op 46 viiulile, akordionile ja kitarrileHommikulaul, Åse surm, Anitra tants, Mäekuninga koopasJean Sibelius. Nokturn viiulile ja kitarrile op 51 nr 3Masurka op 8 nr 1 viiulile ja akordionileValse triste / Kurb valss op 44 trioleHeino Eller. Kodumaine viis viiulile, akordionile ja kitarrile

Allikas: www.concert.ee

Tuleval nädalal esineb Hiiu-maal ansambel Säsi. Esimene kontsert antakse neljapäeval, 2. augustil kell 20 Sõru sada-mas. Teine kontsert on järg-misel päeval kell 19 Kärdla Villalaos.

Säsi koosseisu kuuluvad ansambli Dagö juhtfiguurid Lauri Saatpalu ja Peeter Re-bane. Osaliste sõnul ei ole Säsi variant Dagöst, vaid on täiesti oma elu elav, meeldiv muusi-kaline koosviibimine. Laulud ja jutudki kõlavad hoopis teist-moodi ja on palju laule, mida Dagö kunagi ei esita.

Teatavasti annab ansambel Dagö kontserte väga harva. “Saame Peeter Rebasega ka-hekesi oma Säsi-nimelise ka-vaga käia toredatel inimestel külas üle Eesti,” rääkis Saat-palu ajakirjale Eesti Naine.

Säsi esines Hiiumaal Kärdlas ka möödunud aasta 1. detsembril.

Kadi Laid

Säsi kontserdid Sõrul ja Kärdlas

4 x Paavo Mardi

27. juuli - 2. august 2007�

Kuhu minna Saaremaal

Cinderella Day SpaTallinna tn 10a, Kuressaare,

Tel 45 31131, info@cinderella.eewww.cinderella.ee, E-L 9 -19 Juuksur, näohooldus, käte- ja jalgade hooldus, geelküüned,

massaaž, erinevad kehahooldused,

infrapunasaun, body piercing, ilusüstid(Restylane), püsimeik.

Cinderella Day SpaTallinna St 10a, Kuressaare,

Phone 453 1131, info@cinderella.ee

www.cinderella.ee, Mo-Sa 9 -19 Hairdresser, facial care, hands

and feet care, gel nails, massage, different body cares, infra-red sauna, body piercing, beauty injections(Restylane),

permanent make-up .

Cinderella Day SpaTallinnan katu 10a, Kuressaare,

puh. 453 1131, info@cinderella.ee

www.cinderella.ee, Ma-La 9 -19 Kampaaja, kasvohoidot, käsien- ja jalkahoidot, geelikynnet, hieronta, erilaiset vartalohoidot,

infrapunasauna, body piercing, ilusystid(Restylane), kestomeikki.

Ajapeatus Tervisekeskus

Tallinna tn 16, Kuressaare, III korrus Tel 452 4780; E-R 9 -19; L 10-16

Juuksur,naturaalsete juuksepikenduste paigaldamine, pidu-ja pruudisoengud; kosmee-

tik, maniküür, kangas- ja geelküün-te paigaldamine, pediküür, massaaž,

solaarium, saun, aurusaun, kinke-kaardid.

Ajapeatus Health Centre

Tallinna St 16, Kuressaare, 3th floorPhone 45 24 780

Mo-Fri 9 -19; Sa 10-16Hairdresser, natural hair extension,

hairdos for parties and brides; facial care, manicure, fabric and gel nails, pedicure,

massage, solarium,sauna, steam sauna, gift cards

Ajapeatus Terveyskeskus

Tallinnan katu 16, Kuressaare III kerrosPuh. 45 24 780

Ma-Pe 9 -19; La 10-16 Kampaaja, luonnolliset hiustenpi-dennykset, juhla- ja morsiuskam-paukset; kasvohoito, käsienhoito, kangas- ja geelikynnet, jalkahoito,

hieronta, solarium, sauna, höyrysauna, lahjakortit

Ann Beauty Kauba 14, Kuressaare,

II korrus (sissepääs Kohtu tn) tel 453 3057,533 1220

info@annsalong.ee www.annsalong.ee

E-R 9 -21; L,P 10-19 Kosmeetik, (Babor,Decleor),

püsimeik, mikrolihvimine, hapnikuhooldus, body piercing,

depilatsioon, maniküür-pediküür, geelküüned Akzentz, juuksur,

juuksepikendused, spraypäevitus, solaariumid megaSun.

Ann Beauty

Kauba 14, Kuressaare, 2nd floor (entrance from Kohtu St),

phone 453 3057, 533 1220 info@annsalong.ee www.annsalong.ee

Mo-Fri 9 -21; Sa, Su 10-19 Facial care (Babor,Decleor), per-

manent make-up, micro-smoothing, oxygen care, body piercing, depi-

lation, manicure-pedicure, gel nails Akzentz, hairdresser, hair exten-

sion, spray-tan, tanning megaSun Ann Beauty

Kauba 14, Kuressaare, II keroos (sisäänpääsy Kohtun kadulta),

Puh. 45 33057,5331220 info@annsalong.ee www.annsalong.ee

Ma-Pe 9 -21; La, Su 10-19 Kauneudenhoito (Babor, Dec-leor), kestomeikki, mikrohionta,

happihuolto, body piercing, depi-laatio, käsi-jalkahoito, geelikynnet

Akzentz, kampaaja, hiustenpiden-nys, spray-päivetys, solaariumit

megaSun.

Tervisesalong Karmen Kuressaare, Transvaali 43, tel 45 33 536, 5669 2090, karmen@karmensalon.ee

E-R 9-20, L 10 -15. Juuksur, massaažiteenused,

vessiravi, maniküür geelküünte paigaldus ja hooldus,

pediküür, kosmeetik, solaarium.Saun ja kaminaruum 16 inimesele,

grillimine õues. Majutus: neli 2-kohalist tuba

Health Salon Karmen Kuressaare, Transvaali 43,

phone 45 33 536, 5669 2090, karmen@karmensalon.ee

Mo-Fri 9-20, Sa 10 -15. Hairdresser, massage, hydrothe-rapy, manicure and gel nails, pe-

dicure, facial care, solarium. Sauna and fireplace hall fro 16

people, grill in the garden. Accommodation: four twin rooms.

Terveyssalonki Karmen

Kuressaare, Transvaali 43, puh. 45 33 536, 5669 2090, karmen@karmensalon.ee

Ma-Pe 9-20, La 10 -15. Kampaaja, hieronta, vesihoito, käsienhoito, geelikynnet, jalka-hoito, kasvojenkoitok, solarium. Sauna ja takkahuone 16 hengel-le, grilli pihalla. Majoitus: neljä 2-

hengen huonetta.

Ilusalong Bre Vita Tallinna 10A (Privilege maja III korrus, sissepääs otsauksest)

Kuressaare, tel 452 1014. http://brevita.onepagefree.com

E-R 9 -17, muul ajal kokkuleppel. brevita.onepagefree.com

Käte hooldus. Uudistoode! Lahendus seljaprobleemidele –

multifunktsionaalne, massaaživoodi ning stimuleeriv vöö kaalu

langetamiseks ja lihastetreenimiseks. Parafiinihooldus, geelküünte

paigaldus ja hooldus, solaarium. Juuksur-jumestaja 5198 6977. Beauty Salon Bre Vita

Tallinna 10A (3rd floor of Privilege house), Kuressaare, phone 452 1014. http://brevita.

onepagefree.com Mo-Fri 9 -17, other upon agreement.

brevita.onepagefree.com Hands care. New product!

Solution for back problems! Multifunctional massage bed and stimulative belt for losing weight and training muscles. Paraffin

care, gel nails, solarium. Hairdresser-make-up

artist 51 98 69 77. Kauneussalonki Bre Vita

Tallinnan katu 10A (Privilege talon III kerros), Kuressaare, puh. 452 1014. http://brevita.onepagefree.

com Ma-Pe 9 -17, muut ajat sopimuksen mukaan.

brevita.onepagefree.com Käsienhoito. Uudistuote! ratkaisu selänongelmille!

Monitoimihierontavuode sekä stimuloiva vyö painon pudottami-seksi ja lihasten treenaamiseksi.

Parafiinihoito, geelikynnet, solarium. Kampaaja-kasvojen

maalaaja 51 98 69 77.

MeestejuuksurTallinna tn 32, Kuressaare.

Tel 452 1980 E-R 8 -19; L 9 -16

Juuksuriteenused meestele. Teenindame elavast järjekorrast. Võimalus ka aeg ette broneerida. Juuksehooldusvahendite müük.

Barber Tallinna tn 32, Kuressaare.

Phone 45 21 980 Mo-Fri 8 -19; Sa 9 -16

Hairdresser’s services for men. Queue or book in advance. Sale of hair care products.

Parturi Tallinnan katu 32, Kuressaare.

Tel 45 21 980 E-R 8 -19; L 9 -16 Kampaajapalvelut miehille.

Jonosta tai varattu aika. Hiusten hoitotuotteiden myynti.

ILUTEENINDUSED • BEAUTY TREATMENT SERVICES • KAUNEUSHOITA

Maakonnas toimuvate kultuuri- ja spordiürituste kohta andke teada hiljemalt teisipäevaks aadressil eevi@meiemaa.ee või tel 455 5951, Tiia Pulk

Ku

hu

min

na

Saar

emaa

l

Kuninganna 2006 a. Suurbritannia / GBRIntelligentse huumoriga vürt-sitatud portreefilm kujutab Suurbritannia kuninglikku perekonda kriisis, mis järg-nes vahetult printsess Diana surmale. Faktidel põhineva fiktsiooni sündmused harg-nevad kuningliku perekonna eraruumides ja valitsushoo-nes pärast printsess Diana ootamatut hukkumist 1997. aasta augustis, kui Inglis-maa kuninganna kindlapii-riline tavade kütkes maailm põrkub kokku riigi uue ima-goteadliku peaministri Tony Blairi uuendusmeelsusega. Režissöör: Stephen Frears. Stsenarist: Peter Morgan Osades: Helen Mir-ren, Michael Sheen, Ja-mes Cromwell, Helen McCrory, Alex Jennings, Roger Allam, Sylvia Syms Casting: Leo Davis. Kostüü-mikunstnik: Consolata Boyle Muusika: Alexandre Desplat. Operaator: Affonso Beato ASC, ABC

Festivalid ja auhinnad: Veneetsia (parim stsenaa-rium, parim näitlejanna, FIPRESCI), Toronto (parim režissöör, parim näitlejanna, parim film, parim stsenaarium, parim meeskõrvalosatäitja), Kuldne Gloobus (parim näit-lejanna, parim stsenaarium), Briti Sõltumatu Filmiauhind (parim stsenaarium), Briti Fil-miauhind (parim film, parim näitlejanna); Oscar (parim näitlejanna).

Film inglise keeles, subtiit-rid eesti ja vene keeles

Kestvus: 1 h 37 min

Reedel, 27. juulilSandla kultuurimajas kl 20 Sandla kultuurimaja 40. sünni-päevapidu. Tantsuks ans. Pets ja pojad, őhtujuht Lea Kuldsepp.

Laupäeval, 28. juulilKahtla laidus majaka all kl 13 Laidunina majaka 100. aasta-päeva tähistamine. Kohale saab tulla jala, rattaga, dţiibiga, traktoriga, paadiga jm. vahenditega. Päevakőne ja esinemine. Lőunaks pakutakse suppi ja kama.

Teisipäeval, 31. juulilKuressaare Lossihoovis kl 20. ”Ilusate kohtade kontserdid”, Ansambli “Jäääär” kontserttuur.11. augustil kl 13 toimub Saklas Valjala valla piirkonna kolhoosnike kokkusaamine. Meenutame kolhoosiaega. Info tel. 5346 210225. augustil kl 14 toimub Vaivere kooli kokkutulek. Ootame endisi őpetajaid ja őpilasi. Osavőtust teatada hiljemalt 10. augustiks tel. 5568 2167 Evi ja 512 0943 Inga.

TANTSUMUUSIKA Reedel, 27. juulilÖöklubis Diva Uuno Rock Da Party! DJ E. Ohmann. Peotuju hoiab üleval: Saaremaa Vodka.Luciferis Külas on DJ Mihkel Eller (Hiiumaalt) NB! Pääse kogu őhtu 40 kr.

Laupäeval, 28. juulil Ööklubis Diva Non-Stop Dance Marathon & Diva Girls! DJ K. Lillimägi.Luciferis DJ Andres Laht NB! Naistel südaööni sissepääs tasuta.

Pühapäeval, 29. juulilÖöklubis Diva Dance@Diva DJ K. Lillimägi.

Teisipäeval, 31. juulilRestoranis Ritter kl 20 Karaoke-Tantsud. Sissepääs 40 kr.

Kolmapäeval, 1. augustilÖöklubis Diva Dance@Diva. DJ P. Kukk.Restoranis Marine kl 20 Peotantsutrupp Revalia. Tantsuks mängib ans. Kontrast. Sissepääs 40 kr.

Neljapäeval, 2. augustilÖöklubis Diva Weekend Warm Up. DJ K. Lillimägi.Restoranis Kuurort kl 20 Rahvatantsurühm Moekad. Tantsuks mängib ans. Anna Minna. Sissepääs 40 kr.3.– 5. august KURESSAARE MEREPÄEVAD 2007.

KINO27.-29. juuliDiva suletud

Esmaspäeval, 30. juulilDivas kl 18.20 Kuninganna The Queen Pilet 40 kr.

Teisipäeval, 31. juulilDivas kl 18.20 Kuninganna The Queen Pilet 40 kr.

Kolmapäeval, 1. augustilDivas kl 19.20 Kuninganna The Queen Pilet 40 kr.

Neljapäeval, 2. augustilDivas kl 19.20 Kuninganna The Queen Pilet 40 kr.

TEATERKuressaare Lossipargi läheduses, vanas sadamaaidas Veski tänaval Kuressaare Linnateatri etendus “Reigi őpetaja”, 25 – 29. juulil ja 01 – 05. augustil. Piletid hinnaga 200 kr./ 150 kr. on müügil Kuressaare Linnateatri kassas ja Piletilevis.

Muhu saarel Koguva külas Tooma talus Kuressaare Linna-teatri etendus “Kirjad emale”, 27.-28. juulil ja 3.- 5. augustil. Piletid hinnaga 100 kr. on müügil Kuressaare Linnateatri kassas, Piletilevis, Muhu vallavalitsuses ja Orissaare Kultuurimajas.

MUUSEUMID JA NÄITUSED

KURESSAARE RAEGALERIIS 7. augustini Juss Piho näitus. 8. augustist kuni 9. septembrini “Neli kujurit ühisel teel”. Avatud T-L 10-17.KURESSAARE KULTUURI-KESKUSE SAALIS 4. augusti-ni Eesti Akvarellistide Ühenduse näitus Akvarelli suvepidu. 6. augustist kuni 6. septembri-ni “Lőukalood”, Maria-Kristiina Ulase akvarellid. Avatud E – R kl 10-18.KURESSAARE KULTUURI-KESKUSE I KORRUSEL alates 19. augustist saab vaadata fotonäitust – 2006. aasta pressifoto. Tutvustav tekst attachil. Näitus jääb avatuks kuni septembri lõpuni.SAAREMAA KUNSTISTUUDIO GALERIIS avatud Külliki Järvila näitus “Suveakvarel-lid”, alates 27. juulist Kelli Valgu graafikanäitus “Meri, mu meri...” Galerii avatud E – L kl 10-20 P kl 12-20.AJAMAJA GALERIIS kuni 8. augustini Ronald Baumanni maalinäitus “Suburban Still-life: movie scenes 10. augustist kuni 18. septemb-rini “Maroko periood” Anna Lit-vinova-Merilo maalid ja joonis-tused. Avatud E – R kl 8-18; L 8-16.KURESSAARE LINNUSES püsiekspositsioon Saaremaa ajaloost ja loodusest. Linnus avatud iga päev kl 10-18 kuni 31. augustini. Kuressaare Merepäevade eri! 3. augustil on

Kuressaare linnus avatud kl 10-24.KURESSAARE LINNUSE KELDRIKORRUSE NÄITUSE-SAALIS 19. augustini “Vaikus on muusika” – Janusz Bogacki (Toru, Poola) klaasist objektid..KURESSAARE LINNUSE KAITSETORNI III KORRUSEL 29. juulini Margus Rump Maa-lid. 3. augustist 15. septembrini “Aeg maha!” Anu Hindi fotod.KURESSAARE LINNUSE KAITSETORNI IV KORRUSEL 16. augustini Uta Clement von Rehkampffi maalid.KURESSAARE LINNUSE KAITSETORNI V KORRUSEL Meeldetuletus – Walter Flex (1887-1917). Valik kunagist sak-sa kultuskirjaniku tutvustavaid materjale.KURESSAARE LINNUSE KAIT-SETORNI VI KORRUSEL 29. juulini Inga Heamägi graafika. 4. augustist 15. septembrini Peter Kauni taiesed.AAVIKUTE MAJAMUUSEUMIS (Vallimaa tn 7) püsiekspositsioon eesti keeleuuendaja Johannes Aaviku ja kohaliku kultuuritegela-se Joosep Aaviku elust ja tege-vusest. Avatud K – P kl 11-18.SEPIKODA (lossi hoovis) avatud E – R kl 9-17. Sepiste valmistamine ja müük. Käeproovimise vőimalus.KLAASIKODA avatud teisipäevast pühapäevani kl 10-18. Lossihoovis klaasitoo-dete valmistamine ja müük.SAVIKODA avatud teisipäevast pühapäevani kl 10-18. Savitoo-dete valmistamine ja müük.HUMALA GALERIIS (Pikk tn 19) Külliki Järvila graafika ja akvarell. Galerii avatud helistamisel tel 509 6242.VALLIMAA 15A (Haamerite majas) Eerik Haameri maalid ja joonistused. Avatud N – L kl 12-17, teistel päevadel külastused kokkuleppel tel 452 1979.

T-SALONGIS (Pikk tn 6) Tallinna asuurkeraamika ateljee näitusmüük. Avatud E – L kl 10-18, P suletud.MIHKLI TALUMUUSEUM (Vikil) avatud iga päev kuni 31. augus-tini kl 10-18 Püsiekspositsioon Lääne-Saaremaa taluarhitektuu-rist ja taluinventarist. Puhkeplatsi kasutamise, sauna ja telkimise vőimalus.ANGLA TUULIKUD avatud kl 10-18.EEMU TUULIK (Linnuse külas) avatud K – P kl 10-18 kuni 30. septembrini.TAMMISAARE TALUMUUSEU-MIS (Muhu vald, Mőega küla) püsinäitus Muhu uisust Atlandi tuurani.RUHNU MUUSEUM avatud K – P kl 10-18. kuni 30. sep-tembrini Ruhnu saare ajaloost ja rahvakultuurist.MUHU MUUSEUMIS püsiekspo-sitsioonid 19. saj. Muhu taluhoo-ned ja tarbevara (J. Smuuli sün-nikodus Toomal), 19. sajandi kü-lakool, Muhu etnograafiline teks-tiil (Välja talus). Väljal ka ajutised näitused Ajaveskid ning Luu-le Heapost – 75 aastat sünnist. Avatud K – P kl 10-19.SAAREMAA MUINSUSKAIT-SE SELTSI SÄÄRE AJALOO-TOAS kohalikku ajalugu ja loo-dust tutvustav näitus Sőjajalus Sőrvemaa. Info telefonil 5635 9533.TORGU VALLAMAJAS 1903. aasta Peterburi Carl Oswald Bulla fotodel (valik fotosid Venemaal, Saksamaal ja Eestis aastail 2003-2004 ringelnud näituselt).ROOMASSAARE KÕRTSIS avatud Guido Kanguri fotonäitus “Tuult otsides”Näituse külastami-ne on tasuta ja näitus on avatud tööpäeviti 9 kuni 23 ja nädalavahetusel alates 11.30.

27. juuli - 2. august 2007 �

Kuhu minna Hiiumaal

KOHVIKUD, BAARID, RESTORANID • CAFÉS, BARS, RESTAURANTS • KAHVILAT, BAARIT, RAVINTOLAT

KESSU KOHVIKHommikusöögid, päevapraed,

A la Carte, saiad, pirukad, koogid, tordid.

Peolaudade tellimine. Kohti 30+8, väliterrass 40.

E-R 8 - 21; L 9 - 21; P 10 - 18. Tallinna tn 16, Kuressaare

(Ajamaja I korrus) Tel 452 4784

ARUBIS KOHVIK-BAARKauba 5 (sissepääs hoovist),

Kuressaare Avatud iga päev kl 9 - ...

Köök avatud R,L 9-22; P-N 9-21 www.zone.ee/arubis

tel 566 45 253, 45 39 806 oy.everfront@gmail.com

CAFÉ- BAR ARUBIS

Kauba St 5 (entry from the yard), Kuressaare.

Open every day from 9 am - ... Kitchen open Fri, Sa 9-22;

Su-Thu 9-21 www.zone.ee/arubis Phone 566 45 253, 45 39 806

oy.everfront@gmail.com

ARUBIS KAHVILA-BAARI

Kauba katu 5 (sisäänkäynti pihalta), Kuressaare

Avoinna joka päivä klo 9 - ... Keittiö avoinna Pe,La 9-22;

Su-To 9-21 www.zone.ee/arubis Puh. 566 45 253, 45 39 806

oy.everfront@gmail.com

Restoran Hotell Saaremaa

Restoran 60 kohta, lounge baar 40 kohta.

Avatud iga päev kl 12 -23 Suveterrassil iga päev TEX-MEX

buffet 12-18 Gruppide toitlustamine,

ja peolauad ettetellimisel. Mändjala, Kaarma v, Saaremaa.

Tel +372 454 4100 gsm +372 505 8272

saarehotell@saaremaa.ee, www.saarehotell.ee

Restaurant Hotel Saaremaa Restaurant 60 seats, lounge bar 40 seats.

Open daily 12 -23 On summer terrace daily TEX-MEX buffet 12-18

Catering of groups, and banquet tables upon advance order.

Mändjala, Kaarma commune, Saaremaa.

Phone +372 454 4100 GSM +372 505 8272

saarehotell@saaremaa.ee, www.saarehotell.ee

Ravintola Hotelli Saaremaa

Ravintolassa 60 paikkaa,lounge baarissa 40 paikkaa.

Avoinna joka päivä klo 12 -23 Kesäterassilla joka päivä TEX-MEX buffet 12-18

Ryhmien catering, ja juhlapöydät ennakkotilauksesta. Mändjala,

Kaarman kunta, Saaremaa. Puh. +372 454 4100 GSM +372 505 8272

saarehotell@saaremaa.ee, www.saarehotell.ee

Club PrivilegeTallinna tn 10,Kuressaare tel 453 3325, 508 2851

avatud R ja LÜrituste kava: www.privilege.ee Nädalavahetuste parimad peod

meie klubi-diskoteegis!

KOHVIK CLASSICLossi 9, Kuressaare

tel 45 54 786;50 82 861 E-N 8.30 - 22; R 8.30 - 23

L 9 - 23; P 9 -2240 kohta,+terrass 24 kohta, hommikusöögid, grilltoidud,

lai valik Lavazza kohvi, päevapraad. WiFi.

TRAHTER VESKI Pärna 19, Kuressaare

tel 45 33 776 www.sivainvest.ee

P -N 12 - 24; R,L 12 -02 150 kohta, kaminasaal

60-le, rõdu, siseõu, rühmade toitlustamine,pidu- ja peielaudade tellimine.

R,L elav muusika. WiFi.

AKI KÕRTS Muhu, Liiva küla.

Avatud iga päev kl 12 -... Kohti kuni 50 inimesele. Gruppide toitlustamine.

Tel 561 58841

KAPTENI KÕRTS Kuressaare, Kauba 13

tel 453 3406 www.saaremaa.ee/johan Avatud iga päev kl 11-02.

N karaoke R , L elav muusika. Välikamin, välikohvik, kalatoidud.

VEERE KÕRTS Kihelkonna vald, Veere sadam

tel 45 76 210 E-N 10 -22; R,L 10 -... Kohti 36. Kalatoidud.

Gruppide toitlustamine ettetellimisel.

Kaunis vaade merele!

LÜMANDA

SÖÖGIMAJA Lümanda kiriku kõrval.

Tel 457 6493, 454 5449, 503 3019

P- N 10 -22; R,L 10 -... Menüüs Lääne-Saaremaa

rahvustoidud, 50 kohta+võimalus einestada õues.

Lõkkeplats,kämpingud, saun.

SÄÄRE PAARGU

RESTORANSõrve sääre tipus, majaka jalamil.

Restoran avatud kogu suvi E-L 10 -22; P 10 -20.

Suurepärane värskelt püütud kala- ja lihavalikuga

Saaremaa köök. Sääre küla, Torgu vald,Saaremaa.

www.saarepaargu.ee tel +372 5624 5585

TOIDUBAAR REHEKÖÖK

Pikk tn 62B, Kuressaare. E-R 10 -18. L,P ettetellimisel.

Tel 45 38 750, 52 03 528 www.zone.ee/rehekas

Peo- ja peielaudade tellimine kuni 60 inim.

Gruppide toitlustamine. Sõbralikud hinnad!

Ku

hu

min

na H

iium

aal

KOHVIK LOSSIKONN Kuressaare linnuse vallikraavi ääres, Alle 8A. Tel 45 29 838, 518 1781; loss.konn@mail.ee Avatud kl 10 -... Toit-lustamine, ja baar. Paatide, vesirataste, kanuude laenutus. Lastele mänguväljak.CAFÉ LOSSIKONN Next to the moat of Kuressaare Castle, Alle 8A.

Phone 45 29 838, 518 1781;

loss.konn@mail.ee Open from 10 am -... Catering and bar. Boat, water cycle, canoe ren-tal. Playground for child-ren. WiFi KAHVILA LOSSIKONN

Kuressaaren linnan vallihaudan vieressä, Alle 8A. Puh. 45 29 838, 518 1781 loss.konn@mail.ee Avoinna klo 10 - ... Catering ja baari. Veneiden, polkuveneiden, kanoottien vuokraus.

Lasten leikkialue. WiFi.

Reedel, 27. juulil• Kärdla linnapargis kl 9-16 suvelaat.• Soera talumuuseumi õuel kl 12 laulab Võru naiskoor KANNEL igihaljaid naiskoorilaule. Koori juhatavad Helga Ilves ja Erja Arop.• Kõpu tuletorni jalamil kl 21 Päikeseloojangumuusika- kontsert “Virmalised muusikas”. Esinevad Urmas Vulp viiulil, Külli Kudu akordionil, Heiki Mätlik kitarril. Kavas Grieg, Eller Sibelius. Piletid 100 ja 50 kr.

Laupäeval, 28. juulil • Kärdla linnapargis kl 9-16 suvelaat.• Kärdla nukuteatris kl 12 laste suviste sünnipäevade tähistamine. Nukuetendus, kingitused, maiustused. Tasuta.• Reigi kirikuaias kl 12 Kõrgessaare vallapäevade raames, Reigi koguduse 380. ja kiriku 205. aastapäeva tähistamiseks jalutuskäigud giidi saatel. • Kõpus Külamäel kl 12 Kõpu kü-lade päev. • Kõpu tuletorni jalamil kl 18 Kõpu külade päeva raames sume suvekomöödia “Täiskuu”. Lavas-taja Roman Baskin, kunstnik Ann Lumiste. Piletid müügil Kõrges-saare vallamajas, Kärdla päeva-keskuses (Põllu 1) ja tund enne etenduse algust kohapeal.• Soera talumuuseumis kl 19.15 demonstreerib Heiki Nabi koos sõpradega maadlust.• Soera talumuuseumi rehetoas kl 20 Sõrvemaa õhtu: Salme küla-koori kontsert ja Salme vallateat-ri esituses A. Kallase näitemäng “Batsheba Saaremaal”. Pääse 30 ja 20 kr.

Pühapäeval, 29. juulil• Käina kardirajal kl 9-16

suvelaat.• Harju tuuliku juures kl 18 rahvapidu – olevipäev.

Kolmapäeval, 1. augustil • Sõru paadikuuris kl 20 ansambel “Jäääär” kontsertsarjaga “Ilusate kohtade kontserdid”. Pilet 100 kr.

Neljapäeval, 2. augustil• Sõru sadamas kl 20 SÄSI – muusikaline koosviibimine Lauri Saatpalu ja Peeter Rebasega. Vt ka www.dago-band.ee

Reedel, 3. augustil • Kärdlas kl 11-18 avatud 15 ühe-päevakohvikut. Kohvikud tegutsevad koduaedades, asutustes jm ning asuvad üksteisest jalutuskäigu kaugusel Kärdla Keskväljakust mere poole jääval alal. Hiiumaa muuseumis on samal ajal avatud kohviteemaline näitus. • Ave Vita! keskuses Kärdlas (Tiigi tn 21) kl 11-18 kirjandus-kunstilis-muusikaline ühepäevakohvik “+1”. Elav muusika, elavad muusikud, kuns-tikogu seintel, raamatuväljapanek + elav luuletaja. Kohv ja kringel. Kõik tasuta.• Kärdla Villalaos kl 20 SÄSI – muusikaline koosviibimine Lauri Saatpalu ja Peeter Rebasega. Vt ka www.dago-band.ee• Kõpu tuletorni jalamil kl 21 Päikeseloojangumuusika- kontsert “Muusikal džässis”. Esinevad Gerli Padar ja Tõnu Naissoo trio. Piletid 100 ja 50 kr.

3. ja 4. augustil• Sõrul Black Night Sõru Live. Ülesastuvad ansamblid Havana Black, The Black League ja Blake Soomest, Led R, Kan-tor Voy ning Mount Blanc Eestist; Peeter Jõgioja trummishow.

Pilet 350 kr. Vt lisaks http://black-night.paevasaare.ee

Laupäeval, 4. augustil• Suuremõisa lossis kl 10-18.40 külastuspäev “Unustatud mõisad 2007”. Piletid peredele 40 kr, täis-kasvanutele 20 kr, õpilastele ja pensionäridele 15 kr.

4. ja 5. augustil• Suuremõisas lossipäevad.

Pühapäeval, 5. augustil • Kärdlas Vabrikuväljak 1 kl 11-15 kila-kola laat, kus võib osta, müüa, vahetada ja kinkida mööbli-esemeid, tööriistu, raamatuid, koduseid majapidamistarbeid, vanavara jne. Laadal osalemine on tasuta. Osalemissoovist palun eelnevalt teatada Janele tel 524 4110 või Aivarile 506 4144.

NÄITUSED• Kärdla kultuurikeskuse näituseruumis kuni 5. augustini Tõnis Soobi maalinäitus “Verstapost”. • Vaemla villavabriku kohvikus Liia Lüdig-Algvere näitus “Triibulised ehk tantsupeojärgne”. Kohvik avatud E - R 8-18, L – P 10-18.• Hiiumaa muuseumi Pikas Majas püsiekspositsioon “Kalevivabrikuaegne Kärdla”. Avatud näitused “Meite Mei`d” ja “Hiiumaa rahvariie”. Muuseum avatud T – L kl 10-17, P, E sule-tud. Tel 463 2091, kodulehekülg www.muuseum.hiiumaa.ee.• Kassari ekspositsioonimaja avatud iga päev kl 10-17.30. Ava-tud fotonäitus “Vana uus Kassari”. Tel 469 7121. • Rudolf Tobiase majamuuseum avatud K – P kl 10-18.• Mihkli muuseum Malvastes avatud iga päev kl 9.30-17.30.

• Soera talumuuseum avatud iga päev kl 12-18. Tel 5666 6895, e-post oie.laksberg@mail.ee, ko-dulehekülg www.pyhalepa.hiiu-maa.ee/soera/.• Teatrinukkude Maailm (Kärdla, Kõrgessaare mnt 2) ava-tud ettetellimisel tel 469 6212. Pi-leti hind lastele 1 kr, täiskasvanu-tele 5 kr. • Sõru muuseumis avatud näitused “Aleksander Tõnisson – kindralmajor Vabadussõjas, Tartu linnapea ja Tallinna ülemlinnapea”, “Puupaadiparda hõbedane helk” – fotod Põhjala suurimast puust purjekate võistluselt Viapori Toober ja Tiiu Jürissoni meremaalide näitus. Muuseum avatud K – P kl 11-16. Muudel aegadel kokkuleppel tel 524 0157, 469 5408• Käina KKK väikses saalis ava-tud Käina KKK kunstiosakonna lõpe-tajate lõputööde näitus.• Hiiu maakonna tuletõrjeühingu hoones avatud 2007. aasta noor-te ja laste tuletõrje ja päästealase loominguvõistluse näitus. Näitu-sel on ka varasemate aastate loo-mingut.

SPORT• Käina ujula on avatud E, R, L, P kl 15-22, saunad kella 17-st. Info tel 462 9139, 5340 7161.

Laupäeval, 28. juulil• Kärdla piiril Linnumäel 50. Hiiumaa võrkpalliturniir. Võistluste avamine kell 9.45, turniiri lõpp orienteeruvalt kl 18. Võistluspäev lõpeb simmaniga võistluspaigas. Info Ene Mänd, tel 463 641, e-post ene.mand@mv.hiiumaa.ee • Paladel kl 10 tänavakorvpalli-turniir.

Neljapäeval, 2. augustil

• Ristkraavil Kabeli tn lõpus orienteerumisneljapäevak. Start avatud kl 19-ni.

Laupäeval, 4. augustil• Käina kardirajal Eesti meist-rivõistluste 4. etapp kardispordis.

4. ja 5. augustil• Linnumäel Kärdla ratsupäev – Palladium Cup 2007.

Täiskuu Kõpu tuletorni kohal ja eesKui Norman Dewers laupäeva pärastlõunal postkontori taha oma naiseõega kohtuma läks, ei teadnud ta veel, milline näda-lavahetus teda ees ootab.

Ta ei võinud arvatagi, et hõrgutava armumängu asemel ühes tundmatus hotellis, viib saatus ta hoopiski omaenda suguseltsi kokkutulekule ja et seal kistakse ta olukordadesse, mis on palju keerulisemad kui tavaline elumees taluda suudab.

Eriti veel kui sumedal suveõhtul ripub taevas täiskuu...Laupäeval, 28. juulil kell 18, vaid paar päeva enne päris täis-

kuu väljariputamist, etendub Kõpu tuletorni jalamil just niisu-gune sume suvekomöödia.

Loo lavastaja ja suvekõplane Roman Baskin toob suvetü-ki, mis muidu etendub Palmse lossi õuel vaid korraks Kõppu – kuuendate Kõpu külade päeva puhul.

Osades Epp Eespäev, Marika Barabanštšikova, Pille Lukin, Roman Baskin ise, Guido Kangur ja Riho Kütsar.

Toredat teatrielamust ebatavalises teatripaigas.Harda Roosna

27. juuli - 2. august 2007�

TURISMITALUD, MAJUTUS JA HOTELLID • TOURIST FARMS, ACCOMMODATION AND HOTELS • MATKAILUMAATILAT, MAJOITUS JA HOTELLIT

MURUKA MAJUTUSLümanda v. Karala k.

muruka@hot.ee www.hot.ee/muruka

Tel 51 57 9145- ja 7- kohaline puhkemaja. Jalg-

ratta- ja ATV-rent, paadilaenutus, tünnsaun, mas-

saaž, loodusmatkad, kohalik giid.

JOHANI HOTELL Kuressaare, Kauba 13

tel/faks 453 3036 www.saaremaa.ee/johan

johan@tt.ee 43 kohta,

Johani spordiäri

MÄNDJALA KÄM-PING

Mändjala küla, Kaarma vald. Tel 45 44 193,

52 25 300 fax 45 33 699,

www.mandjala.ee mandjala@saaremaa.ee

Kämpingud,telkimine, saun kaminaruumiga,karavani

parkimise võimalus. Suvepäevade, kokkutulekute

korraldamise võimalus, väligrill, konverentsiteenus.

Avatud toidubaar. Aktiivse puhkuse korraldamine. WiFi.

Saaremaa Spaa Hotellid

Pargi 16, Kuressaare 93813 Tel +372 45 27 140

info@saaremaaspahotels.eu www.saaremaaspahotels.eu

avatud 24 h Majutus, Medical SPA ja Wellness SPA teenused, ilusalongid, tervise-protseduurid, kehahooldused, bas-seinid, veekeskus, saunad ja jõu-saalid, bowling, squash, golfisimu-laator, a la carte restoranid, baarid, konverentsivõimalused, catering, meelelahutusprogrammid, ekskur-

sioonid Saaremaal, valuutavahetus, laste mängutoad, pesumaja teenus.

Saaremaa Spa Hotels Pargi 16, Kuressaare 93813

Phone +372 45 27 140 Open 24 h

Accommodation, Medical SPA and Wellness SPA services,

beauty salons, therapy services, body care, pools, water cent-

re, saunas, fitness centre, bow-ling, squash, golf simulator, ´a la carte restaurants, bars, confe-

rence venues, catering, entertain-ment programmes, tours in Saare-maa, currency exchange, children’s

playrooms, laundry services.

Saaremaa Spa Hotellit Pargi 16, Kuressaare 93813

Puh. +372 45 27 140 Avoinna 24 h

Majoitus, Medical SPA ja Wellness SPA palvelut, kauneussalongit, hoi-tomenetelmät, vartalohoidot, uima-hallit, vesi-keskus, saunat ja puntti-salit, bowling, squash, golfsimulaat-tori, a la carte ravintolat, baarit, se-minaaritilat, catering, viihdeohjel-

mat, kiertoajelut Saarenmaalla, va-luuttavaihto, lasten leikkihuoneet,

pesulapalvelut.

Hotell Saaremaa Kauni liivarannaga mereäärne

Hotell Saaremaa kutsub puhka-ma! Spaa ja thalasso saunad, res-toran ja lounge, mugavad ja avarad

numbritoad, hubane kaminasaal, piljard, tenniseväljak, metsarada,

palliplatsid. Lennupiletid Kuressaa-rest kogu maailma Helsingi kaudu. Hotell Saaremaa, Mändjala küla,

Kaarma vald, Saaremaa, tel +372 4544100, gsm +372 5058272

saarehotell@saaremaa.eewww.saarehotell.ee

Hotel Saaremaa Hotel Saaremaa next to the sea

with a beautiful sandy beach welco-mes you! Spa and thalasso saunas, restaurant and lounge, comfortable and large rooms, cosy sitting room with a fireplace, billiards, tennis court, hiking track in the forest, ball game

courts. Plane tickets from Kuressaare to anyplace in the world Via Helsinki. Hotel Saaremaa,

Mändjala, Kaarma commune. Phone +372 4544100,

GSM +372 5058272

Hotelli Saaremaa Hotelli Saaremaa meren rannikolla kauneineen hiekkarantoineen odot-taa teitä lomailemaan! Spa ja tha-lasso-saunat, ravintola ja lounge, viihtysät ja ntilavat hotellihuoneet, mukava takkahuone, biljardi, ten-niskenttä, metsäpolku, palloken-

tät. Lentoliput Kuressaaaresta koko maailmaan Via Helsinki. Hotalli

Saaremaa, Mändaja, Kaarma kunta, Saaremaa.

Puh. +372 4544100, GSM +372 5058272

LINNUMÄE PUHKEKESKUS Kärdla piiril Linnumäel

Tel 462 9244, 504 2404 ratsu@hiiumaa.ee

www.linnumae.hiiumaa.ee Istekohti 50 + väliterass,

peolauad, gruppide toitlustamine ettetellimisel,

meelelahutusüritused, kalapuhvet.

HELTERMAA HOTELL BAAR / BISTROO

Heltermaa sadam, Pühalepa vald tel/faks 469 4146

info@heltermaahotell.ee www.heltermaahotell.ee

Kohti 46, catering, ürituste korraldamine teemaja-kõrtsis,

konverentsivõimalus koos tehnikaga 60-70 inimesele, saun.

PADU HOTELL Heltermaa mnt 22, Kärdla

Tel/faks 463 3037, 505 1671 info@paduhotell.ee www.paduhotell.ee

Hotellis on 18 kahekohalist tuba, kus on WC, dušš, rõdu, telefon,

raadio, SAT-TV, Internet. Saunakompleks basseiniga. Kohvik-baar 40 inimesele.

- 37 tuba, neist 12 suurt peretuba - spaa teenused ja välibassein

- saun kaminaruumiga kuni 40-le - konverentsiruumid kuni 300-le

- ürituste korraldamine, paadimatkad

Lõokese 14, Käina, Hiiumaa Tel +463 6146,

info@lookese.ee, www.lookese.ee

HIIUMAA

Andrus Sepp

Kui pressin heina või teen

silo, siis tegelikult ma unistan

oma helesiniseid unistusi

sellest, mida ükskord tegema hakkan.

Nädal Metsa Johani talus

17.-23. juuli

Selles rubriigis olen kogenud ka tagasilööke, sellepärast olen muutunud ettevaatli-kuks. Ajakirjandus võib olla nii sõber kui vaenlane, olen aru saanud, et uutest asjadest

ei saa rääkida. Üks minu lehelugu tõi mulle trah-vi kaela. Ostsin vasika, kirju-tasin sellest, siis aga tuli välja, et on mingid regulatsioonid ja ma poleks tohtinud vasikat tuua. Ma pole ametkonnale teatanud, et toon vasika, nad lugesid seda ajalehest ja see oli neile väga solvav, et neist mindi mööda. Oleks ma neilt küsinud, oleksin loa saanud, aga et ma unustasin küsimata, siis sain 200 krooni trahvi.

Me kõik ütleme, et see on naljakas, aga ma pean elama sõukest elu. See on jube ja ma ei tea, miks just minuga niisu-gused asjad juhtuvad. Nüüd on mul küll nii palju uusi asju teoksil, aga ma ei räägi nendest ette. Räägin siis, kui valmis on, muidu vahepeal tullakse ja tehakse mingi jama kaela, siis ei saagi asja teha.

Ega talupidamine pole ainult töötegemine. Kui ma pressin heina, siis ma tegeli-

kult unistan mingist järgmi-sest asjast, mida ma kunagi tegema hakkan. Helesinised unistused! Töötegemise juu-res sa ei saa enam mõelda selle töö tegemise peale, see tuleb

juba ennem paika panna. Siis tuleb mõelda juba uute, järgmiste asjade peale. Silo- või heinategemise juures mina küll ei mõtle sellest konkreetsest te-gemisest, see on

mul juba ammu selgeks mõel-dud. See oleks aja raiskamine, kui ma selle protsessi juures, mida ma teen, veel selle asja peale mõtlen. Inimene juhib masinat ja masin teeb.

Nädalavahetusel käisid mul talgulised. Tegime ette-valmistustöid ühe minu hele-sinise unistuse täideviimiseks. Nagu juba ütlesin, sellest ette rääkida ma ei taha. Talgud ei ole ainult töötegemine, tööte-gijate lapsed tuleb ka kuskile panna ja töötegijatele süüa teha. Meid oli kokku 9 ini-mest, neist konkreetset talgu-tööd tegi neli.

Maal on elu aeglasem kui linnas. Post käib aeglasemalt, internet on aeglasem. Kui muus elus, ärielus näiteks, as-jad juhtuvad enne õiget aega või õigel ajal, siis maal kas ei juhtu üldse või juhtuvad natu-ke hiljem.

Kõigest ei saa lehes kirjutada

Täna tutvume Abruka saare käpaliste e. orhideedega. Kohe alguses võib öelda, et Abrukal on saladusi, neid ka käpaliste vallas. Kokku on aegade jooksul Abrukalt leitud 22 liiki käpalisi. Neist tavalisemad ja enamlevinud on suur käopõll, kahele-hine ja rohekas käokeel, kahkjaspunane sõrmkäpp ja hall käpp. Eesti haruldase-matest orhideeliikidest on Abrukalt leitud järgmised: püramiid-koerakäpp, tõmmu käpp ja lehitu pisikäpp.

Püramiid-koerakäpp leiti Abrukalt 19. saj keskel ja püsib Abrukal tänaseni, kuigi ta populatsioon on suhteliselt väikesear-vuline. Läti Ülikooli herbaariumis asub K. R. Kupfferi poolt 1907. a Abrukalt kogutud püramiid-koerakäpa herbaarek-semplar. Koerakäpp on lubjalembene nii-dutaim, kelle kõrgus võib olla 20 – 40 cm. Erkroosad koonusjad õisikud paistavad õitseajal kergesti silma. Abrukas on teda leitud edela- ja läänepoolsetel niitudel.

Autori arvates on püramiid-koerakäpp Eesti kauneim orhideeliik.

Suhteliselt haruldast tõmmu käppa on leitud niidul saare lääneosas. Taim on väi-ke, 10-15 cm kõrge, valged punasetäpili-sed õiedki on väikesed. Tänaseks on liik juba ära õitsenud.

Salapäraseim orhideeliik Abruka floo-ras on lehitu pisikäpp, mille G. Vilbaste andmetel leidis T. Lackschewitz Abruka kuusemetsast koguni kahel aastal: 1907 ja 1918. Hiljem pole seda haruldast orhidee-liiki Abrukalt teadaolevatel andmetel lei-tud. Kuid lootust haruldust Abrukalt lei-da pole orhideehuvilised kaotanud. 1995. a.korraldasime uurimisretke Abrukale lehitu pisikäpa otsimiseks ja leidmiseks. Tookord jäi see salapärane liik siiski leid-mata. Õigupoolest ei leidnud me kuuse-metsa, kust pisikäppa põhjalikumalt otsi-ma hakata .

Seentoiduline pisikäpp on kuni paar-

ikümne cm kõrgune ja ilma roheliste leh-tedeta, õitseb juulikuu lõpus-augustikuu algul. Kreemikad õied on küllaltki suu-red – läbimõõt üle 2 cm. Kasvukohana eelistab pisikäpp varjulisi metsi, kus on piisavalt niiskust ja mineraalpinnast katab kõdukiht. Hiiumaalt Kõpu poolsaarelt leiti lehitut pisikäppa esmakordselt 1995. aas-tal. Asjatundjad on avaldanud arvamust, et Hiiumaal leitud pisikäpp võib pärit olla näiteks Gotlandilt või Abrukalt.

19. sajandist on viide kauni kaldkin-ga leidmise kohta Abrukal. Ka väikest käopõlle on leitud 20. saj alguses, hiljem mitte. Nii et kui õige inimene on õiges ko-has õigel ajal, võib ta Abrukal teha suuri avastusi!

Maie MeiusÕigupoolest ei leidnud me kuusemet-

sa, kust pisikäppa põhjalikumalt otsima hakata…

Abruka saare orhideed

Püramiid-koer-akäpp

Tõmmu käpp.Fotod www.orhidee.ee

Lehitu pisikäpp

27. juuli - 2. august 2007 �

Intervjuu “Reigi õpetaja” kunstniku Hardi Volmeriga.Kuidas sündis “Reigi õpeta-ja” lavakujundus?

Kui mina Aare Toikka kut-sele vastasin, oli tal sellest loost valminud juba osaline instse-neering. Selles oli juba algidee-na vorm, et seda lugu etendatak-se kohtusaalis: peetakse kohut, aga asjaosalised mitte ei räägi lugu, vaid etendavad. See tun-dus mulle päris hea ideena.

Lavaruumis, kus ei ole või-malik teha suuri ümbertõstmisi, on see praegune lavakujundus parim varjant. Sellise kohaspet-siifilise lavastuse puhul oli sel-line lavakujundus, tegelikult ainumõeldav. Tuli mõelda, kuidas see asi lahendada.

Põhiline asi laval on kohtu-nike laud, mis asub iidse, põh-jamaades tuntud magamiskapi peal. Kappsäng on kummaline asi, millest eesti inimene suurt ei tea, aga meie rannarootslas-tel oli selline kasutusel, neid on leitud rannikutaludest. Nii et, kui tuba oli külm, siis oli seal väiksemas ruumis soojem. Miks on selle lavastuse puhul lava pind viltu?

See on, tunnistan ausalt, Aare Toikka idee, mis mulle väga meeldis. Ta leidis, et see koht, kus lava pihta hakkab, ei peaks olema ainult, et põrand läheb la-vaks üle, vaid et see oleks ting-likult nagu Hiiumaa rand, kus on liiv ja kivid. Ilma s e l l e t a o l e k s v õ i n u d teha ka s e l l i s e l i h t s a 80 sen-timeetri kõrguse püüne. Sellises suvelavastuses on aga kerge rannakive ja liiva kasutada. Rand läheb sujuvalt üle män-gupinnaks ja siis on ka endast-mõistetav ning ilus, kui see pind tõuseb.

Teine põhjus on see, et kuna sinna tekkis luuke ja kadumi-

si ning tulemisi lava alt, lava pääle, siis on selge, et inimene peab lava alla ära mahtuma. Kui oleks teinud tasapinnalise lava,

siis oleks see tohutult kõrge tulnud ja ei oleks saanud teha ka sellist sujuvat ülemi-nekut. Kas see sa-

damaait on parim koht, kus seda saab mängida, või oleks sobinud mõni teine koht paremini?

Kuressaares kiputakse män-gima lossi ümber või lossis sees, mis on ka väga tore keskkond teatri tegemiseks. Mina sellest aidast suurt ei teadnudki ja see

oli väga meeldiv üllatus. See on enam-vähem täpselt sellest ajastust pärit ehi-tis. Nii et mõnes m õ t t e s on ta väga õige asi õiges k o h a s . See ei ole tükk, mida peaks kirikus mängima. Aga see ruum peaks olema tinglikult natuke kohtusaal ja natuke kirikumõisa ruumid. Me panime võimaluste piires mängima need augukesed ja uksekesed, mis siin ole-mas on. Need tingivad ja tekitavad samuti oma kesk-konna.

Kas lavastuse kostüümid on täpselt sellest ajastust?

Meil oli kohe alguses jutt, et kostüümidega maksimalismi taga ajama ei hakka, aga et need oleks ikkagi sellest ajastust. See vana hea rootsi aeg on iseene-sest väga kihvt ajastu. Euroopas olid samal ajal musketärid ja Kolmekümneaastane sõda. Siin on selline põhjamaade barokk. Seda oli kostüümides muidugi väga raske läbi viia, sest olude sunnil tuli ju hulk kostüüme kokku laenata, nii et kostüüm ikkagi on pisut eklektiline. Kuivõrd minul tuli ühel hetkel mängufilm „Taarka” peale, siis sai kaasatud appi üks noor ja paljutõotav teatrikunstnik Mar-ge Martin. Nii kujuneski välja, et mul õnnestus lava kavandisse viia, mille järgi see lava ka tehti. Kostüümist on suurem osa ol-nud Marge peal.

Üks asi, mis mulle veel huvi pakub, on see, kuidas hakka-vad tööle projektsioonid. Need on ühed hästi delikaatsed kuju-tised, mis nagu imbuvad seina seest välja ja mis ei ole kino. Kuna nad on sellise krohvi ja kivipinna peal, siis võib see pä-ris tore olla. Siin on ka üks väga põnev valgustaja, Triin Rahnu, ja saab teha lavaalust valgust. Ma usun, et see lava võimaldab mitmesuguseid toredaid nippe.

Teatriilm

Kutt Kommel, ajakirja Muusa teatritoimetaja

MÜÜGIKOHAD • PLACES OF SALE • MYYNTIPAIKAT

TEKSA POOD Kuressaare, Kauba 7 E-R 10-18, L 10-15

Big Star, Lee Cooper, Levi’s, Tommy Hilfiger, RG 512, Madonna noortekaubad,

Pierre Cardin. Jalatsid firmadelt Wrangler ja

Mustang. Päikseprillid ja rihmad.Teksapood (Jeans Shop)

Kuressaare, Kauba 7 Mo-Fri 10-18, Sat 10-15

Big Star, Lee Cooper, Levi’s,Tommy Hilfiger, RG 512,

Madonna goods for youth, Pierre Cardin. Footwear from

Wrangler and Mustang. Sunglasses and belts.

Teksapaood Kuressaare, Kauba 7

Ma-Pe 10-18, La 10-15 Big Star, Lee Cooper, Levi’s, Tom-

my Hilfiger, RG 512, Madonnan nuorten tavarat Pierre Cardin. Jal-kineet Wranglerilta ja Mustangilta.

Aurinkolasit ja nahkavyöt.

KAUBA ÄRI Kuressaare, Kauba 11

E-R 9-18, L 9-16 Marati ja Effect pesu,

päevitusriided, suur valik Suva sokke ja pealisrõivaid. Laste pesu ja pealisrõivad.

Kauba Äri Kuressaare, Kauba 11

Mo –Fri 9-18, Sat 9-16

Marat ja Effect underwear, sundress, big choice of Suva socks and clothes. Children’s

underwear and clothes.

Kauba Äri Kuressaare, Kauba 11 Ma –Pe 9-18, La 9-16

Marat ja Effect alusvaatteet, uimapuvut, , iso valikoima Suvan nilkkasukkia ja vaatteita. Lasten alusvaatteet ja päällysvaatteet.

KAUPLUS JUUDIT Kohtu 1a, Kuressaare,

E-R 9-18.30, L 9-16 Naiste pluusid, topid, seelikud. Päevitusriided.

Meeste päevasärgid.

KÜTI ÄRITelgid, magamiskotid

ja muu matkavarustus; kalastustarbed, jahindustarbed.

Tallinna tn. 25, Kuressaare.

T-R 9.30 - 17.30, E,L 10 -14 Tel 45 38 459

KODUTEKSTIILI JA SISUSTUSSALONG

Kohtu 2A, Kuressaare. Tel 45 36 605; 53 30 67 08

tekstiil@saarlane.ee E-R 10 -18; L 10 -15

Voodipesu, padjad, tekid; aknakatted, kardinad. Ideedest lahendusteni!

MAKROS CASH & CARRY

Pihtla tee 24, Kuressaare tel 453 6600

Avatud iga päev kl 9 -19. Head hinnad iga päev! Võimalus maksta ka

pangakaardiga.Kõik vajaminevad

kaubad ühest kohast!

BUSSID, SÕI-DUKITE RENT • BUSSES, VEHICLE REN-TAL • BUSSIT, AJONEUVOJEN

POLAR RENT Kuressaare, Tallinna tn 9

(Sarbuss AS). Autode ja rollerite rent.

Info ja tellimine tel 453 3660; 513 3660

POLAR RENT

Tallinna st 9, Kuressaare (Sarbuss AS)

Car and motoroller rental. Ifo and booking

phone 453 3660; 513 3660.

POLAR RENT Kuressaare, Tallinnan k.9 (Sarbuss

AS) Vuokraautot ja -moottoripyörät.

Info ja varaukset puh. 453 3660; 513 3660.

ALME AUTO OÜKuressaare, Aia 59A

Tel 453 8608; 507 3103, 517 5766

E-R 9.30 - 18; L 9.30-14. Kasutatud autod Saksamaalt,

autorent, autode komisjonimüük.

ONAUTO OÜAia 53 A Kuressaare

Tel 45 39 733; 50 87 919 www.onauto.ee onauto@hot.ee

Sõiduautode ning väikebusside ost, müük ja rent.

KURESSAARE TAKSO 24 H

Tellimine tel 45 30 000 ja igalt telefonilt 1300.

Ka väikebusside (1-8 kohta) tellimine.

Kui palju on meie hulgas veel

neid, kes suvel heina teevad,

kartuleid kõplavad või metsas

marjul käivad.

Projektsioonid on ühed

hästi delikaatsed kujutised,

mis nagu imbuvad seina

seest välja ja mis ei ole kino.

Kutt Kommel ajakirja Muusa teatri- toimetaja

Me panime võimaluste

piires mängima need

augukesed ja uksekesed,

mis siin olemas on.

Suvepuhkuselt tagasi tööle jõudes, on kõik justkui pisut võõras. Vajab harjumist nii tool kui arvuti klaviatuur. Ja siis mõtled, et tegelikult on ju kõik pea peale pööratud. Ehkki paljud meist tahavad olla ja elada nagu meie esi-isad, on seda suvel üsnagi keeruline teha, sest kui palju on meie hulgas veel neid, kes suvel heina teevad, kartuleid kõplavad või metsas marjul käivad.

Uue põlvkonna inimeste suvine aeg kulub põhiliselt rannas lebotamisele ning mööda suveüritusi hängimi-sele, vahelduseks natuke ka tsillimist.

Kui lähtuda esiva-nemate elutarkusest, siis peaks olema kõik hoopis vastupidi. Su-vel, kui on valgust ja päikest, tuleks hirm-sasti tööd rabada ning pikkadel ja pimedatel talveõhtutel lasta ajal rahulikult kulgeda.

Tegelikult olen muidugi ülekohtune, sest väga palju on ka neid, kes suvi otsa oma suvilas muru niidavad ja mo-biili laskevalmis hoiavad, et igale pakkumisele aktiivselt reageerida.

Kuid mõned asjad on vist jäädavalt muutunud.

Sel suvel tundsin, et päris mõnus oleks taas heina teha just nii, nagu vanasti, rehavars tugevasti peos. Käsitsi kaaru-tad ja tassid sületäisi kokku labudesse. Pärast hanguvad mehed heina koormasse ja sa

pead koorma otsas tallama, et heina võimalikult palju ära mahuks ja kõik nurgad kenas-ti täis oleksid. Kui kuhi juba kõrge, on heinakorvi otsas mööda põldu ühe kuhja juu-rest teise juurde rappuda isegi pisut kõhe. Seejärel suur koo-rem koju laka peale.

Ainuke, mis veidi nina krimpsutama võtab, on üleval järgi peal olemine, sest seal on vähe õhku ja hein kipub liiga palju kriipima. Aga tampima peab kõvasti, sest kahe lehma hein muidu laka peale ei mahu ja ruumi peab jääma ka puis-niidust käsitsi niidetud lamba-heina jaoks.

Nii sai sügiseks

iga viimane kui kraavipealne ning heinamaalapp ära niide-tud ning koju toodud.

Huvitav, kust sellised nos-talgilised mõtted pähe tulevad – ise istun arvuti ees ja samas unistan käsitsi heinariisumi-sest ning mõtlen heina lõhna-le. Kuid vahel tulevad sellised naljakad mõtted.

Siis saan aru, et pääsu pole, tuleb arvuti sisse lülitada, hiir liikuma lükata ning esimese tööna kogu puhkuse jooksul kogunenud rämpspost ära kustutada.

Töö seegi või mis?

Suvemõte

Arvuti versus rehavars

Heli SalongKappsäng ja viltune lava

27. juuli - 2. august 200710

ENNE ja NÜÜD

Enn

e ja

nü

üd

Paavo Mardi

Kel tarkus peas, sel ohjad peosSaarlaste edukast esinemisest üle-eestili-ses mälumängus teadsid kõik vastajad.

Bruno Liik kaptenina ja Ülo Aavik, Juhan Kindel, Aarne Brokman, Ilmar Tuuling ning Elmar Vikat võitsid 1987. aastal üle-eestilises maapiirkondade mä-lumängus “Külakilb” Kõljala sovhoosi meeskonnas esikoha. Esimese koha saa-vutasid nad ka järgmisel, 1988. aastal, aga siis juba Pihtla kolhoosi võistkonna nime all. Elina Kalm mainis veel sedagi, et “Külakilb” kannab nüüd nime “Maa-kilb”.

1970-aastatel alguse saanud mälumän-gud olid tollal väga populaarsed ja loetle-tud saarlaste saavutused ületasid uudise-künnise paljudes meediaväljaannetes.

Auhinna, Meie Maa kuu tellimuse, saab Vello Pihel Kaarmalt.

Uus küsimus nõuab mitte niipalju teadmisi kui fantaasiat. Ühes sünnipäeva-seltskonnas viibis ka juubilari muusikust sõber, tuntud oma pedantsusega. Et teda veidi tögada, esitati talle küsimus: Mis vahe on viiulil ja kontrabassil?

Vastus oli muidugi pikk ja põhjalik, nii et võttis kõiki muigama. Kui sama kü-simus esitati ka lauas istuvatele peretut-tavatele, ämmaemandale ja tuletõrjujale, vastasid nad sellele palju lühemalt.

Kuidas võisid nende vastused kõlada?Vastuseid ootame hiljemalt 31. juu-

liks Hiiu Lehe toimetusse Kärdlas, Vab-rikuväljak 1 ja Meie Maa toimetusse Kuressaares, Komandandi 1, pk. 247 või meiliaadressil veljo@meiemaa.ee. Kuressaares saate vastused panna ka toi-metuse kuulutuste osakonna uksel olevasse postkasti. Õigesti vastanute vahel loosime välja kas Hiiu Lehe või Meie Maa kuu tellimuse.

Küsimused on koostanud

Hans Uba

Tolli tänav Kuressaares u 1908SMF 3780:112 asus praeguse lasteaia kohal

Omal ajal rahvasuus tuntud Maagi aed sai oma nimetuse raehärra MAACK´i nime järgi, kes oli suure parkaia-ga kinnistu omanikuks 1870. aastatel. Sajandi lőpus oli

kinnistu Lucia Nolckeni valduses, kes selle 1903. aastal ven-dadele Nolckenitele müüs. Uued peremehed ise Saaremaal ei elanudki – kaks venda olid Lätis ja üks Poolas. 1923. aastal, kui linnavalitsus otsis sobivat kohta lastekodule, hakkas silma ka Maagi aed. Kahekorruselise 14 toaga puumaja seinad olid mä-danenud ja paljud aknaklaasid katki. Väiksem elumaja oli küll elamiskőlblik, kuid välja üüritud. Ühe katuse all asunud tall ja pesuköök olid lagunenud, ainult puudekuur ja kelder olid korras. Kalliks kujuneva remondi tőttu loobuti siia lastekodu rajamise mőttest. Vendade Nolckenite apteekrist esindaja Aleksander Alliku vahendusel ostis kinnistu 1928. aastal 11 190 krooni eest Evangeelse Luterliku Kuressaare Vabakiriku kogudus. Sajakon-nast liikmest ning eestlastest ja sakslastest koosnev kogudus pi-das siin őpetaja Nikolai Bäuerle juhtimisel jumalateenistusi juba varem. Tolli 14 ostmiseks vőeti USA-st Evangeeliumi Luteri usu Sinodilt laenu, mis maksti ära 1939. aastaks. Seoses pőhikirja muutmisega 1936. aastal muutus ka kiriku nimi. See oli nüüd Kuressaare Muutmata Augsburgi Usutunnistuse Vabakiriklik Usuühing.

Maret Soorsk

Millalgi 90-aastate alguses jäi Kuressaare raamatupoes sil-ma väike raamatuke omapä-

rase pealkirjaga “Valge maur ja tema aur”, mille sisuks on aforismid või lihtsad mõttepudemed, humoorikad tähelepanekud ning võrdlused ini-mestest ja inimsuhetest, paljud neist mulle eeskujuks gregeriiadena. Auto-riks oli märgitud Mauri Raus – nimi, mis mulle tundmatu. Arvasin, et tege-mist on saarlasega, sest lk. 42 leidsin tõdemuse: “Saare naisel on suurem vedamisjõud kui mandri traktoril”.

Hiljem sain teada, et tegemist on siiski Raplamaal sündinud-kasvanud noormehega, kellest sai näitleja, aga kes katsetas ka kirjanduspõllul. Tema ema Linda Raus oli rahvatantsuõpe-taja ja lavastaja ning olnud 1970-80 aastatel viie vabariikliku tantsupeo üks üldjuhte. Mauri Rausi lühike-seks jäänud eluloost(1942-1990) on teada seda, et peale Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri lõpetamist 1965. aastal töötas ta näit-lejana Noorsooteatris., ka filmides ja televisioonis. Tema suuremad rol-lid on olnud Margus “Libahundis”, Mercutio “Romeo ja Julias”, Tõ-nisson “Kevades” jt. Neid on olnud palju.

Oolgu märgitud, et Mauri Raus oli Noorsooteatri üks asutajatest ja töö-tas seal ligi 12 aastat; seal oli näitle-jaks ka tema vend Sander, kelle elu jäi samuti lühikeseks(1939-1984).

Mauri Raus oli osav sõnaseadja ja ta loomingut ilmus mitmel pool aja-lehtedes ning ajakirjades. Peale mai-nitud aforismidekogu “Valge maur ja tema aur”, mis ilmus 1989. aastal, valmis tal ka luulekogu “Hingehaige”, mille ilmumist 1990. aastal ta aga ise enam ei näinud, sest raske haigus viis ta manalateele 1990. aasta sügisel – ta oli siis vaid 48-aastane...

Tema andekuses sõnaseadjana veendub lugeja ise. Tegin tema poolt

kirjapandud aforismidest, mida on üle tuhande kahesaja, väikese valiku:

• Inimene varjab riietega oma keha ja sõnadega hinge.

• Provintsi hai on pealinnas vaid kilu.

• Miks inimesed joovad? Viinas peitub tõde, aga inimene on alati janu-nenud tõe järele.

• Eesmärkideta inimene on nagu seieriteta kell.

• Lautadest veetakse sõnnik välja, aga inimhingedesse see ladestub.

• Jumal juhatab joodikud kaines-tusmajja, kurat – naistesse.

• Meie aja tüüpinimene – joodiku vaim ja söödiku keha.

• Libiseda võib ka liival ja püsti jääda kiilasjääl.

• Mokas on see pajatäis sülti, mis jaanipäeval jõuluks keedeti.

• Esimene vale on järgnevate va-lede sünnitaja ja imetaja.

• Võib välja ujuda merest ja uppu-da pesukaussi.

• Vesi on geniaalne oma lihtsuses – tal puudub maitse, värv ja lõhn.

• Inimest ei rahulda kunagi ühis-kond, kus ta elab. See ongi progressi juur.

• Keskpärased inimesed sünnivad ja surevad, geeniused ainult sünnivad.

• Enne kui läidad tiku, mõtle, mida sa põlema paned.

• Kõik kiirused on piiratavad, välja arvatud mõttekiirus.

• Kõikjal on piirid, isegi piirituse piiriks on pudel.

• Üks lõvi möire maksab rohkem kui miljoni kassi kräunumine.

• Huvitav, et nii ilus asi nagu laul, kipub inimesele peale ebakaines ole-kus.

• Kaalud valetavad sageli, eriti siis, kui kaalutakse valevorste.

• Inimene kardab füüsilist vägival-da, kuid harjub vaimse vägivallaga.

• Miljonid sünnivõimalused jää-vad kasutamata, aga surm kasutab ära iga võimaluse.

• Sõttaminek on alati auasi olnud. Aga tagasitulek?

• Kõige rohkem autasuisid on väl-ja antud tapmise eest.

• Kõige ilusamad värvid on puna-ne ja valge: üks vere, teine allaandmise värv.

• Igal ajal ja igas riigis on riigiju-hid soovinud oma rahvale ainult kõige paremat. Aga rahvas on tahtnud veel paremat.

• Küla ja suurlinna põhiline vahe on selles, et külas jääb aega üle, linnas tuleb aga puudu.

• Paljud üritavad kaasajal joosta, unustades ära, et ka käimisel on oma võlu.

• Et kedagi taga nutta, peab tema-ga koos enne naerma.

• Igas inimeses on ivake teist ini-mest.

• Aqjaloo prügikast ei saa kunagi täis.

• Hobuse unenäo seljas ei saa kaua ratsutada.

• Kõige tuimem ametnik on kraa-diklaas.

• Kõige väiksem korter on inime-sel enne sündi ja peale surma.

• Unenäod on ajutelevisioon.• Kõik kiirused on piiratavad, välja

arvatud mõttekiirus.• Jaan Kross ei armasta bosse, los-

se, trosse, SOS-sse, kalosse ega krosse, kuid armastab albatrosse koos Villem Grossi ja Ilmar Mossiga.

MAURI RAUSI TÄHELEPANE-KUID JA ARVAMUSI INIMLIKU RUMALUSE JA TARKUSE KOHTA

• Lolli ei saa mängida, loll lihtsalt ollakse. Lolli mängida on aga raskem kui loll olla.

• Loll ei taha kunagi targaks saada, küll aga tahab targaks saada tark.

• Ükski loll pole targaks saanud, aga nii mõnigi tark on lolliks läinud.

• Lollil on üks suur eelis targa ees – tal on erakordselt lihtne elada.

• Tühi kott ei seisa püsti, aga tühja peaga võib saja-aastaseks elada.

• Tark oskab laveerida, loll läheb alati otse.

• Mis aitab tark loeng, kui kuula-jaks varesepoeg.

• Lolli ei lasta sõtta. Tähendab – sõda on üks väga tark asi.

• Kui kõik sõdurid oleksid olnud desertöörid, siis poleks inimkonna aja-loos toimunud ainsatki sõda.

• Hullumeelseid sõtta ei lubata – ometi on sõda hullumeelsus.

• Vares võib lõpetada konserva-tooriumi, ööbiku vastu ta ikka ei saa.

• Loll saavat kirikuski peksa, aga kõige rohkem oma elus saab peksa trumm.

• Kõige lihtsam on elada, kui loo-sungiks võtta: “Valeta, varasta, vih-ka!”

• Vanasti elas Hamlet Taanis, nüüd elab kõikides maailma maades.

• Kõik teed ei vii Rooma, mõni peab sealt ka tagasi tulema.

• Unistused ei peagi kõik täituma, aga nad peavad olemas olema.

• Kõigil inimese omadustel on pii-rid, ainult alatus on piiritu.

• Kõik elus on õpitav, ainult gee-4niuseks ei saa õppida.

• Vasikas jääb aia taha ammuma, inimlaps ihkab üle aia.

• Lollusi ennetada – see ongi tar-kus.

• Targal inimesel tuleb tarkusest alati puudu, lollil jääb lollust alati üle.

• Tark inimene on välja mõelnud sõna “Loll”. Ainult neli tähte ja nen-destki kolm ühesugused.

Mauri Rausi arvamusi sirvis Hans Uba

“VALGE MAURI” JÄLGEDES

27. juuli - 2. august 2007 11

SA NIIDU APTEEGID• SELVER

Tallinna 67, Kuressaare tel 45 31 480, avatud E-P 9-22

• TOOMA Smuuli 1 Kuressaare

tel 45 38 628, avatud E-R 9-21, L 9-19 ,P 10 -18

• FERRUM Tallinna 8, Kuressaare

tel 45 31 470, avatud E-R 9 -20, L 9-18, P suletud

APTEEKIT • SELVER

Tallinna 67, Kuressaare puh. 45 31 480, Avoinna Ma-Su

9-22 • TOOMA

Smuuli 1 Kuressaare puh. 45 38 628,

Avoinna Ma-Pe 9-21, La 9-19, Su 10 -18

• FERRUMTallinna 8, Kuressaare

puh. 453 1470, Avoinna Ma-Pe 9 -20, La 9-18, Su suletud

PHARMACIES

• SELVERTallinna 67, Kuressaare

tel 453 1480, open Mo-Su 9-22

• TOOMA Smuuli 1 Kuressaare

tel 453 8628, open Mo-Fr 9-21, Sa 9-19, Su 10 -18

• FERRUM Tallinna 8, Kuressaare

tel 45 31 470, open Mo-Fr 9 -20, Sa 9-18, Su closed

ERAKLIINIK HANVAR Kauba 19, Kuressaare

hanvar@tt.ee www.hanvar.ee Avatud E;K;N, 8 -18, T8-19, R 8-17,L 8-14, registratuuri

tel 453 3380, 453 3381, faks 453 3380, perearst tel 453 8830.

Üldkirurg, ortopeed, plastikaki-rurg, veresoontekirurg, güneko-loog, lastearst, perearst, neuro-

loog, hambaarst, kiropraktik. Ultra-heliuuringud, seedetraktiuuringud, artroskoopia, ilukirurgilised operat-sioonid, veenilaiendite skleroseeriv ja laserravi, liposuktsioon, hamba-ravi, hammaste laservalgendami-

ne, kroonimine, proteesimine.Tourist Medical Center

Hanvar Kauba 19, Kuressaare

hanvar@tt.ee; www.hanvar.ee Open Mo, We, Thu 8 -18, Tu 8-19,

Fri 8-17, Sa 8-14, phone 45 33380, 45 3381,

fax 45 33380, family doctor’s phone 45 38 830.

General surgeon, orthophedist, plastic surgeon, cardiovascular

surgeon, gynaecologist, paediat-rician, family doctor, neurologist, dentist, chiropractice. Ultrasono-graphy, digestive tract endoscopi-es, arthroscopy, beauty surgery, varices sclerotherapy and laser

therapy, liposuction, dental treat-ment, laser whitening, crowns,

prosthesis.Terveyskeskus Hanvar

Kauba 19, Kuressaare hanvar@tt.ee; www.hanvar.ee

Avoinna Ma, Ke, To 8 -18, Ti 8-19, Pe 8-17,La 8-14, puh. 45 33380,

45 3381, faksi 45 33380, perhelääkärin puh. 45 38 830.

Yleiskirurgi, ortopedi, plastikkaki-rurgi, verisuonten kirurgi, gyneko-logi, lastenlääkäri, perhelääkäri,

neurologi, hammalääkäri, kiroprak-tiikko. Ultraäänitutkimukset, ruan-sulatuskanavan tutkimukset, nivel-tähystys, kauneuskirurgia, suoni-

kohjujen skleroterapia ja lasertera-pia, liposuktio, hammashoito, ham-

masten laservalkaisu, kruunut, tekohampaat.

Saaremaa Noorte Nõustamiskabinet

Kauba 19, Kuressaare Avatud E-R 14-17.

nõustavad ämmaemand- noortenõustaja, psühholoog,

meestearst, günekoloog Perekool

Avatud K 14-16. Tel. 45 33 382 noustamis.keskus@mail.ee Võimalik tellida seksuaal-

hariduslikke loenguid kooliõpilas-tele.

Youth Advisory Services of Saaremaa

Kauba 19, Kuressaare Open Mo-Fri 14-17. Consultants: midwife-youth sonsultant, psyc-hologist, andrologist, gynaeco-

logist.Family school

Open We 14-16. Phone 45 33 382 noustamis.keskus@mail.ee

Possible to order sexual educa-tional lectures for students.

Saarenmaan nuorten neuvontatoimisto

Kauba 19, Kuressaare Avoinna Ma-Pe 14-17, neuvojat: kätilö-nuortenneuvoja, psykologi,

miesten lääkäri, gynekologi. Perhekoulu

Avoinna Ke 14-16. Puh. 45 33 382 noustamis.keskus@mail.ee

Mahdollista tilata seksuaalikasva-tusluentoja koululaisille.

ÜLIKOOLI APTEEK Lossi 11, Kuressaare.

E- R 8.30 -19; L,P 9.30 -17 Tel 45 31 645

Kuressaare suurim apteek, kliendikaardiga soodustused,

kinkekaardid. ÜLIKOOLI APTEEK

(YLIOPISTON APTEEKKI)

Lossi katu 11, Kuressaare. Ma-Pe 8.30-19; La,Su 9.30-17

Puh. 45 31 645 Kuressaaren suurin apteekki,

asiakaskortilla bonukset, lahjakortit.

ÜLIKOOLI APTEEK (UNIVERSITY’S

PHARMACY) Lossi St 11, Kuressaare. Mo-Fri

8.30-19; Sa, Su 9.30-17 The biggest pharmacy in

Kuressaare, discounts with client card, gift cards

TERVISHOID • HEALTH • TERVEYDENHOITO

MASSAAŽ Rohu 5, 1. korrus,

A-korpus, Kuressaare. Massaaž, refleksoloogia (jalatald).

info ja reg. tel 521 2079 massöör Kati

MASSAGE Rohu 5, 1st floor, Kuressaare.

Massage, reflexology

(foot sole). info ja reg. phone 521 2079

masseuse Kati.

HIERONTA Rohu 5, 1. kerros, Kuressaare.

Hieronta, refleksologia (jalkapohjat).

info ja rek. puh 521 2079 hieroja Kati

Suvesaarlan

e ja -hiid

lane

Meie Maa ja Hiiu Lehe nädalalõpulisa. Trükiarv 12 000. Trükk Kroonpress. Väljaandja Saaremaa Raadio OÜ, Kuressaare 93812 Komandandi 1. Tagasiside: viikend@meiemaa.ee

Toimetaja Veljo Kuivjõgi tel 455 6619 Kaastööd Hans Uba, Andrus Sepp, Mehis Tulk, Erki Evestus, Kadi Laid, Annes Aus, Irina Mägi, Allar Lepa, Hannes Sarv, Harda Roosna, Maie Meius, Paavo Mardi, Heli Salong, Erik Tüür

Kujundaja Merike Kuusk

Reklaam Helen Rauk tel/faks 455 7195, 515 3556, helen@meiemaa.ee Irina Sarapuu tel 463 2199, hiiuleht@hiiuleht.ee

Suvesaarlane Suvehiidlane

INFO, VALUUTA- VAHETUS

VALUUTAVAHETUS Parimad Eesti kursid Kuressaare kesklinn

Raekoja 10, Raekeskuses E-P 10-19, tel. 47 33 401

CURRENCY

EXCHANGE EUREX Best exchange rates in Estonia

Kuressaare city centre Raekoja St 10, at Raekeskus

Mo-Su 10-19, phone 47 33 401VALUUTTAVAIHTO

EUREX Parhaat virolaiset kurssit Kuressaaren keskusta

Raekojan katu 10, Raekeskuksessa

Ma-Su 10-19, puh. 47 33 401

ORISSAARE NOORGIIDIDE INFOPUNKT

Avatud alates 11. juunist! Orissaare, Sadama tn1.

E-R 9 - 17; L,P 9 -15 tel 45 45 051, 52 27 439.

Internetiteenus; müügil suveniirid ja kaardid.

KURESSAARE TURISMIINFOKESKUSKuressaare raekojas, Tallinna 2

tel 453 3120, 453 3766 www.visitestonia.com,

kuressaare@visitestonia.com E - R 9 -19

L 9 - 17, P 10 - 15

“See aasta ei ole saanud, sest ma olen olnud hästi kinni, muidu on ikka iga suvi kasvõi korra ära käidud. Aga üldiselt – lapsena ma olin ikka terved suved seal,” räägib Jaanika, kelle vanaema suvekodu on Muhu saarel, aga tiheda esinemisgraafiku tõttu ei

ole ta ise sinna sel aastal jõud-nud. Suvekodu Muhus oli Jaa-nika lapsepõlves tähtsal kohal, aga päris lapsepõlvekoduks ta seda ei nimeta – pigem oli see maakodu, kus linnaelust puhata. Praegu on ta hõivatud muusika-lide ja muude tegemistega, aga lubab saarele kindlasti jõuda augustis.

Maakodus tuleb ette nii niit-mist kui puude lõhkumist ja parajasti on pooleli katuse ehi-tamine. “Tegelikult peaksin ma ka seal praegu olema, nad said vist täna katuse peale, aga meil läks asjaajamine nii hulluks, et mina ise ei saanud minna,” rää-gib ta maakodu elu-olust selle nädala esmaspäeval. Muhu ta-lus toimuvad parajasti talgud, mille puhuks suguvõsa kokku tuleb. Jaanika vanaema kaks õde on samuti seal sündinud,

seega elab talus kokku kolm perekonda.

Jaanika tunnistab, et kuigi ta on saare inimese järeltulija, ei oska ta ujuda. Samas ei ole tal kunagi olnud hirmu madude ees ning ka lehmade ja hobustega on suhted väikesest saati head olnud.

Saare inimesed on Jaanika meelest “hästi jalgupidi maa peal ja sitked”. Lisaks nime-tab ta siinseid inimesi väga elujõulisteks ja pikaealisteks. Tema vanaemal oli sel näda-lal 85. sünnipäev ning kõrgest east hoolimata toimetab usinalt kartulipõllul ja peab hästi vastu. “Kui kuidagi ei saa, siis kuida-gi ikka saab,” – just selline on Jaanika hinnangul saarlastele omane ellusuhtumine.

Annes Aus

Jüri Järvet juuniorNüüd olen seitsmendat aastat Hiiumaa majaomanik, aga see Hiiumaa suvi-tuskoht ei tulnud sugugi nii kiiresti. Enne olin tükk aega Romanil [Roman Baskin. HL] külas käinud.

Mulle meri meeldib. Olen rohkem Põhja-Eesti kandi mees ja Hiiumaa on natuke sarnane Põhja-Eesti rannikuga – see karge meri ja läbipaistev män-nimets.

Ja veelukk või veevärav, et tuled üle vee tulema ja ei saa kohe tagasi minna, see mängib ka rolli.

Mulle meeldib ka see, et Hiiumaal on suhteliselt vähe inimesi. Kui randa lähed, on sul mingigi privaatsus.

Meeldib isegi see, et siin metsade sees õiget poodigi pole.

Ka tundub mulle, et hiidlased on mind natuke juba omaks võtnud ja aktsepteerivad mingil moel. Külaelu on selles mõttes keeruline, mõni võe-takse omaks ja mõni sülitatakse kohe välja.

Jaanika Sillamaa

Ossa poiss, kus meite küla mehed pidasid sii poe juures mineva lau-pa koa oma õlletoovrid või nagut Keldrime Vellu ütles – õllejoob-rid. Poe Anu lubas koa ning tegi sõukse sääduse, et iga mees soab pooleliitrise pudeli osta iga tunni tagant, mette rohkem. Ning me-hed ise pidasid aru ning arvasid, et kui Talina õllesummer on kul-duuriline üüritus, siis on nõnde oma koa ning tuleb laulda. Ning kõik peavad laulma, nee koa, kes viisi äi pea. Et on nagut kara ooke. Nõnda see pidukava paika pandi ning poari tunni pärast oli juba laulunuru kuulda. Kedrime Vellu oli nagut eestlaulja, taal on sõuke vali kärisev ääl, aga viisi peab ta, ramp, irmeasti. Mis seal kõik äi laultud, vat meite õue kos-tab poe juurest kõik väga kenast käde – akatuses “Kungla rah-vas”, “Õrn ööbik”, “Läänemere lained”, siis oli nõndel “Mutionu pidu”, “Soaremoa valts”, “Ran-napiiga” ning “Punapea Meeri”. Aga mida aeg edatsi, sõda änna-tumaks nee laulud läksid – sin-geri massin kästi peesse pista, Liisal olid ümmargused rinnad ning reisusihiks oli Roterdam. Ja kui siis Karuse Kustu õhta eel omal viisil õiskas, et “sitta mool sõst Marist on, ma oata, kus on õllekann”, oli selge, et joober ak-kab otsa soama. Poe Anu oli ise kuntrollind, et kõik suitsukonid ning muu rügi moast ää koristati, et põleks sõukest pilti nähja, kut ta oli poari nädali eest linnas öö-poari ees näind. Ta akkand sealt pussiga ringreisule sõitma püha-be omingu kellu kuie aegus ning sõl aal pudisend poarist välja seal öö otsa pidutsend kari katkutud väljanägemisega poissa-piigasid, kõik veel purupurjus. Poari esine olnd nagut rügimägi. Nõnda et

võiks nee joomakohad varamini kinni panna küll, peavad siis noo-red seal ööd läbi oma terit tapma. Ning lehtes ning raadius keib üh-tevalu ädaldamine, et mis peaks ede võtma, et noored nii pailu äi jooks. Aga nõndele ju antakse joomakohtades võimalus ennast segaseks või oort pildituks juua. Sõdati ju öötakse, et pilt lähäb eest ää. Kui poarid ühed kulduur-sed kohad oleksid, siis oolitseksid omanikud sõlle eest, et nee labas-te sadamakõrtside moodi äi oleks. Aga ennemini soab vist moailm otsa, kut eestlaste jänu.

Meitel on sii üks pisike tü-liõun koa külas. Sõuke lugu, et Põllu Tiiul on viieoastane kol-mevärviline emane kass, kes põle veel kordagid poegi toond ning kessele Tiiu Lesbi nimeks pani. See kass teeb isastele tuule alla, kui nee taale väga lisidale tulad, ning nee oort kartvad teda. Aga seeoasta joanibe paiku oli Paldu vana suur all Artur julguse kogu võdnd ning Lesbid ahistama akand. Oort päävade kaupa pas-sind teist ning jõurand nagut Ka-ruse Kustu joomase peaga. Lesbi istund kaks pääva ilma söömata sirelipõesas ning Artur susisend ümber põesa. Nüid ütleb Tiiu, et ta äi tea, kas Artur vägistas Lesbi ää või mette. Nähja põlla paer-gus veel midagid, et oleks tiine või sõdati, aga mine tea. Tiiu oli Paldu Mihklile üdlend, et kui Lesbi peaks pojad tooma, siis Paldu Mihkel maksab alimenta. Artur pidi nõnde õues paerguskid keima, Tiiu ütles, et topib vägise koduväiks. Aga et tutkit, ohjad olla jälle Lesbi kääs.

Vat sõdamoodi me sii päivi sügise poole aame.

Mättaaugu Miili

Mo eest…

27. juuli - 2. august 20071�

Veevalaja (20. jaanuar – 18. veebruar)

Usaldusväärne isik haavab sind tõsiselt. Põhjus võib olla sinu erilises tundlikkuses aga

ka selles, et oled ise tõepoolest eksinud ja usaldust kuritarvitanud, mis võib tip-neda sõpruse purunemisega.

Kalad (19. veebruar – 20. märts)

Märgid näitavad, et sinu selle nädala tegemisi ootavad ees takistused. See tähen-

dab, et oma ajakava ei tohi ajada liiga pingeliseks. Osalemine pidulikul üritu-sel aitab kuhjuvat stressi vähendada.

Jäär (21. märts – 20. aprill)

Nädala alguses nau-did meeldivate inimeste seltskonda. Sul tuleb te-gemist ka ühe vana loo-

ga, mis ootab lahendamist. Naeratuse taga võib olla hoopis midagi muud, mistõttu ole ettevaatlik.

Sõnn (21. aprill – 20. mai)

On aeg teha sotid selgeks nendega, kes sind vaenavad. Kui tegu on sugulastega,

püüa nendega mitte kohtuda. Muuda oma rutiini millegi uuega, sest harju-muste muutmine muudab ka sinu elu.

Kaksikud (21. mai – 20. juuni)

Peateemaks on reisi-mine. Kui kodust eema-le ei saa, laenuta mõni välismaine film. Oodata

on kokkusaamist välimaalasega. Enese arusaadavaks tegemiseks ei ole imtin-gimata vaja sõnu.

Vähk (21. juuni – 21. juuli)

Füüsilised riskid pole just sinu teema, aga sel nädalal või-dakse sind sundida

testima oma kehaliste võimete piire. Seiklusi võib rahastada mõni sinu väga jõukas sõber.

Lõvi (22. juuli – 21. august)

Suhtlusalaselt täius-lik nädal. Lõvi sarmi-kus lausa trügib sinust välja. Ole valmis tõsise

debati tekkimiseks. Nädala lõpus aga ära end tagasi hoia ja möirga nii kuidas jaksu on.

Neitsi (22. august – 21. september)

On aeg asju kor-da sättida, kuna oled praegu selleks sobivas meelolus. Auto või paat

võivad vajada spetsialisti, kuid muuga saad ise hakkama. Kraami, puhasta ja remondi.

Kaalud (22. septem-ber – 22. oktoober)

Kehaline tegevus istub sulle hästi. Koh-tud inimesega, kes nähvab sulle teenima-

tult ja ülepingutatud kriitikaga. Kuigi vihkad ülekohut vali oma sõnu hooli-kalt. Tulekul on ekstravagantne õhtu.

Skorpion (23. oktoober – 21. november)

Sind võib vallata tunne, et sinu sugula-sed oleks otsekui teiselt planeedilt. Tasakaalu-

kuse säilitamine aitab vältida mõttetu konflikti tekkimist. Luba endale mõni väike vallatus.

Ambur (22. novem-ber – 20. detsember)

Kirjutamine, kõne-lemine on selle nädala agenda. Sinu vaimu-anded on tipus, kuid

on oht haavata mõnd tundlikku per-sooni. Heldekäelisus on tore asi, kuid ülepingutamisega teed end narriks.

Kaljukits (21. detsem-ber – 19. jaanuar)

Sel nädalal hoidu mõtlemast rahale. Sa-mas on sobiv aeg mõne vana asja müümiseks

või millegi uue soetamiseks. Võib juh-tuda, et sina räägid aiast, teised hoopis aiaaugust.

Su

do

ku

nr

58

Sud

oku

nr. 5

7 la

hend

us

Reeglid Sudoku lahendamiseks:Täida tühjad ruudud numbritega 1-9;Numbrid 1-9 võivad esineda vaid ühe korra igas reas ja veerus ja igas 3x3 ruudus.

Head lahendamist!

9 42

8

8

6

21

74

1 2195 9

757 3

1961 5

9645 6

62

4 6 3 9 1 2 88 1 2 55 4 7 8 6 3

3 8 9 4 78 7 5 3 22 9 3 4 15 7 3 8 9 1

3 6 4 76 2 4 7 8 3 5

Nädala horoskoop 22.–- 28. juuli

Ristsõna

Pitsa pildimäng

Eelmisel pildil oli Ada Lundver

Kes on pildil?Vastus saada ristsõ-na lahenduses toodud aadressidele, lisades ka oma aadressi.

Õigesti äraarva-jate vahel loosime välja 2 pitsat, millest ühe paneb välja Pubi Priiankru Kärdlas Sadama 4 ja teise JR Pizza ja burgerbaar Kuressaares Turu 4.

Eelmise pildi kohta pakuti lisaks õigetele vastustele, mida oli 39, ka Ivi Eenmaa ja Ene Ergma. Pitsa võitsid Tiiu Roasto Niidikülast ja Kanni Papp Leisi vallast Ratla külast.

Eve

stu

se

ko

om

iks

mehu

1

429

31

5

62

4825

5 463 7

721

91645

TOHTER

AKNE2 X TÄHT

RIIKL.- AM.- S

KALATEINE

2 X TÄHTPÜHA METS

ENDINEMALETAJA

LENNUKHELILOOJAAVALDUMIS-

NÄHTUSVEHKLEJA

LIND

PATRIOOT

VÕÕRTÄHTKAGU

NAISENIMI( LAATS )

KAHE-MÄNGTEE-

RAJAJA3.- KORDNEKALAVÕRKTALENDI-

KAS

EBAPÜSIVPLAGU

PAGARI-TOOTED

ALK. JOOKIKKA, VEEL,

ÄSJALIND

LAULJAIN. + NIMITRIGON.FUNKTS.

VANAAJAKEELED

REFORMI-ERAKOND

VÄRVJAATUSRAUA

SULAM

VIDUKIL,PILUKILKAGU

KLOPPERMUSKUSELÕHNAGA

AINEJÕGI

VENEMAAL

KALAKOH-i-NOR

EESLI-SARNANE

LOOM

SAARKAUG-IDAS

ERBIUMJONNAKAS

MERI-SAARMAS

VENELENNUK

KAUBOIDEPIDU

ENERGIA-SALVESTI

SAMUTIAVAUS

MOTOMEES

KAUPLUSTE-KETT

TOETUSLAULJATANTS

RIIK

ASJA-KOHANE

NOOTEINE

LOODUSESPALAA-DIUM

VÄETID,JÕUETUD

SAARIIRI MERES

BERKEE-LIUM

POOLAHÄRRA

EITUS

PÄRAKU-

ENDINEKORVPALL.

IN.+ NIMIHAPNIK

JÕGIAAFRIKASRÕHTPUU

INDIKAATORPEALINNEUR.- S

PURUKSVOKKI

VEERETAMALAULJA

IN. + NIMI. . . PLAAT( EHIT. )LAISIK

KR. TÄHTMASSI-MÕÕT

JÄRJ. TÄH.

TOTTER,TOBEKÕIK

KORRAS!VILETS

HOBUNE

KIRREROHTTAIM

SAMA-VAESTE-

MAJA

Eelmise ristsõna lahendus:...perekonna kokkutulekuid. Õigeid vastuseid saime 81, Hiiu Lehe kuutellimuse saab Aino Uuslaur Taeblast, Läänemaalt ja Meie Maa kuutel-limuse Lembi Paalits Torgu vallast Mässa külast.

Sudoku nr. 57 vastuseid saadeti meile 58. Hiiu Lehe kuutellimuse saab Hans Jürisoo Käinast ja Meie Maa kuutellimuse Eva Ool Saku vallast Harjumaalt.

Meeldetuletus võitjatele: Te peate toimetuste kuulutus-te osakonda teatama, mis kuust soovite võidetud tellimust saada ja seda saab vaid kuu algusest kuu lõpuni.

Tänase lehe lahendusi ootame hiljemalt 31. juuliks Hiiu Lehe toimetusse Kärdlas, Vabrikuväljak 1 ja Meie Maa toimetusse Kuressaares, Komandandi 1, pk. 247 või meiliaadressil veljo@meiemaa.ee. Kuressaares saate vastused panna ka toimetuse kuulutuste osakonna uksel olevasse postkasti.

Mõnusat nuputamist!