Harku valla ametlik häälekandja.

Ilmub kaks korda kuus.

Neljapäev,9.06.2011

Nr. 11(283)

250 inimest tundsid tõsist huvi paikkonna vanema ajaloo vastu.

HEINART PUHKIMPärandiküla korraldaja

Valla laulu- ja tantsu-pidu sai teoks!

Lähiaastail on suure-maid ülesandeid ra-jada piisavalt lasteae-du ja korrastada koo-livõrgustik. / LK 2

ANTI AAREMAAVallavolikogu liige

Veetrassid rajatakseValla taotlus vee- ja ka-nalisatsioonitrasside ra-jamiseks Suurupi, Vää-na-Jõesuu ja Viti küla-dele sai heakskiidu./ LK 3

Kumna kandis uudistamasHarku valla lõunaosa pealtnäha igavavõitu paikades on peidus nii sajanditevanused vaata-misväärtused kui koha-liku külaelu keskus Kul-tuuriait. / LK 2

Tabasalu vutipoiste eduMüüdunud sügisel alus-tanud jalgpalliklubi 2002/2003 sündinud poi-sid võitsid juba oma esi-mese turniiri Kohilas./ LK 5

TÄNA LEHES

Möödunud pühapäeval toimus Murastes Harku valla 4. külapäev. Üritu-sel osales ligikaudu 40 vabaühendust, ettevõtet ja organisatsiooni. Küla-päeva külastas 3000 ini-mest. KATRIN ROMANENKOVvallaleht@harku.ee

Meeleoluka päeva emotsioone vahendavad valla kultuuri-spetsialist Mailis Kess ning valla I laulu- ja tantsupeo üld-juht Astrid Väizene. Vaata fo-toreportaaži ja loe lisa lehe neljandalt ja viiendalt kül-jelt.

Mailis Kess, Harku valla külade päeva idee algataja ja peavastutaja:

“Teemakülad teevad päeva põnevamaks.”

Harku valla külade päev toimus neljandat korda. Ellu sai see päev kutsutud soovist saada kokku suure valla küla-de ja kantide ühendused, et nad saaksid enda olemasolust ja tegemistest teada anda nii

valla rahvale kui ka teistele ühendustele.

Traditsiooniks on saanud, et kes jõukatsumised võidab, see korraldab ka järgmise aasta ürituse.

Tänavuse ürituse korral-dajaks on 2010. aasta võitja, Muraste Külaselts, kes nime-tas ürituse Külapäevaks.

Loomulikult on nelja aas-taga korralduses ka muuda-tusi olnud, eks ikka positiivses suunas. Esindatus külade ja võistkondade osas on kasva-nud, iga uue tegija liitumine aga muudab päeva sisuka-maks ja mitmekesisemaks. Tänavu on ka vallamaja oma võistkonnaga esmakordselt väljas, mis mulle eriti rõõmu teeb.

Kolleege utsitas välja tu-lema meie avalike suhete juht, Katrin Romanenkov. Nüüd saavad ametnikud küla-elanikega rinda pista. Väga oluliseks pean meie valla lau-lu- ja tantsupeo ürituse käivi-tamist. See on esmakordne võimalus kõigile meie rahva-tantsukollektiividele, kooride-le ja orkestritele üheskoos esineda.

Seda ei saa kuidagi võrrel-da võimalusega siin-seal valla kontsertidel esinemistega.

Astrid Väizene, I Harku valla tantsupeo üldjuht, Taba-salu ÜG laste rahvatantsurüh-made, Harku Harakad, Tam-med ja Toomed juhendaja:

“Meie valla laulu- ja tantsupidu sai teoks!”

Arvan, et Harku valla I Laulu-ja Tantsupidu läks igati korda. Siinkohal kohe suured tänud tantsuõpetajatele ja rühmajuhendajatele.

IGA UUE TEGIJA LIITUMINE MUUDAB PÄEVA SISUKAMAKS.

Kui Küladepäeva peetakse juba mitmendat korda, siis laulu-ja tantsupidu oli ju esi-mest korda. Esimene kord on ju ikka veidi tagasihoidlikum ja korraldajad vaatavad, mil-liseid eesmärke järgnevateks aastateks seada, eks siis oligi selle aasta tantsupidu just õi-get nägu.

Paepinnas ei ole tantsija jaoks küll kõige parem põrand

ja eks mõnegi tantsusammu kvaliteet sai kannatada ja uued pastlad ehk augu kanda. Aga kui nägu naerul ja emot-sioon taevas, siis on kõik häs-ti.

Tantsukollektiive tegutseb Harku vallas juba päris mitu. Mäletan, kui tulin 2004. aastal Harku valda, siis oli tantsu-maastik üsna hõre. Nüüdseks on kasvanud nii vald kui ka tantsurahvas Lastekollektiivi-dest olid kohal Tabasalu ja Harkujärve rahvatantsijad ning rõõmsate kostüümidega andis särtsu Tibutare lasteaia võimlemisrühm.

Täiskasvanud kollektiivi-dest esinesid Harku Harakad, Tammed ja Toomed, Harku-järve õpetajad ning loomuli-kult siinne tantsu alustala Tantsumemmed.

Programm sai seatud ikka nendest tantsunumbritest, mida rühmad tantsivad. See-ga põimisingi tänavuse aasta I naistetantsupeo kavad, kuhu minemas Harku Harakad, XI noorte tantsupeo numbritega, kuhu minemas vallast kolm laste- ja kaks täiskasvanute rühma.

Esimesest valla laulu- ja tantsupeost võttis osa tantsutruppe üle valla. Erakogu

Tänase HVT vahel

AGRI ja SUVI!

Politsei hoiab silma peal Harku valla puhkealadelPõhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ja Paldiski kordoni ametnikud pööravad terve suve jooksul enam tähelepanu avalikule korrale Keila ja Harku valla mereäärsetel puhkealadel.

Suve jooksul on plaanis korraldada mitmeid kontroll-reide valdade mereäärsetel aladel. Tegevusse kaasatakse nii kohaliku omavalitsuse kui ka Riigimetsa Majandamise keskuse esindaja.

3. juuni õhtul nelja tunni jooksul kestnud kontrolli käi-gus fikseerisid politseiamet-nikud üle 20 rikkumise, mille puhul oli tegemist alaealis-tega. Suurem osa rikkujatest olid tarvitanud alkoholi ja mõnel neist oli alkohol kaa-sas.PÕHJA PREFEKTUUR

Tabasalu koolis tunnustati õpilasi30. mail toimus Tabasalu Ühisgümnaasiumis pi-dulik direktori vastu-võtt, kus tunnustati koo-li parimaid õpilasi ja õpetajaid. Sel aastal oli vastuvõtule kutsutud 70 õpilast ja 18 õpetajat.KATRIN ROMANENKOVvallaleht@harku.ee

Direktor Carolin Kadaja an-dis tänukirjad üle neile õpi-lastele, kelle õpitulemused olid möödunud aasta jooksul olnud head ja väga head ning kes oli saavutanud kas maa-kondlikel aineolümpiaadidel 1.-6. koha, vabariiklikul aine-olümpiaadil 1.-10. koha või piirkondlikul tasemel välja-paistvaid tulemusi oskusaine-tes. Tänukirja sai ka 18 õpe-tajat.

Fotol on tänukirja saanud matemaatikaõpetaja Lenneli Aasa ning tema õpilased He-len Pais (vasakul), kes saavu-tas üleriigilise matemaatika-olümpiaadi Harjumaa voorus 5. koha, ning Iiris Õunmaa, kes saavutas lisaks maakond-liku olümpiaadi 3. kohale ka rahvusvahelisel matemaatika õpilasvõistlusel “Känguru” Eesti arvestuses 6. koha. “Kängurul” osales 14 300 Ees-ti õpilast ning ligikaudu 6 mil-jonit last üle terve maailma.

2 / HARKU VALLA TEATAJA / VALLAST Neljapäev, 9. juuni 2011

HARKU VALLAVOLIKOGU

Vaid Kumnas saad imetleda kolme mõisaHarku valla lõunaosa moodustavad Kumna, Tutermaa ning Kütke külad. Pealtnäha igava-võitu paikades on peidus nii sajanditevanused vaatamisväärtused kui ka kohaliku külaelu kes-kus Kultuuriait. ALLAR VIIVIKvallaleht@harku.ee

Kumna ja Tutermaa kant on Tallinn-Keila maanteel liikle-jatele suhteliselt tühjavõitu vaatepilt. Teele paistavad vaid Keila kirikumõis, ala-jaam, kaks mälestusmärki ning mõned hooned. Kuid sü-venedes selle kandi lugudesse, avaneb sootuks huvitav pilt.

Et saada ülevaade Kumna, Tutermaa ning Kütke vaata-misväärsustest, tegi HVT sealkandis ringkäigu. Teejuhid olid 2009. aastal loodud Kum-na Küla Seltsi juhatuse liik-med Maarja Kaljurand, Katrin Hirvelaan ning Marko Kuu-salu.

Kõigepealt teevad nad sel-geks, kus on Kumna ja Tuter-maa küla piir. “Keila poolt Tal-linnasse sõites jääb vasakule kirikumõisaga algav Kumna küla. Ühelt poolt on piir maan-tee, teisalt Keila jõgi,” ütles Marko Kuusalu. Tutermaa asub paremal pool maanteed. See algab Keila piiril asuvast bensiinijaamast. Külas asuvad endine Tallinna EPT hoone,

alajaam ning uued elamura-joonid. Kumnast Humala poo-le jääb väike Kütke küla.

Kolme küla rahvarv on kokku veidi alla 700. Neist suurim on 288 elanikuga Kum-na. Tutermaal elab 270 ja Küt-kes 90 inimest. Kolme peale moodustatakse Kumna-Tuter-maa kant.

Kolme häärberiga külaKandi huvitavamad vaata-

misväärsused on kolm mõisa-hoonet-häärberit.

Parimas seisus on kõige uuem, vahetult enne Esimest maailmasõda valminud kivi-hoone. See rajati 20. sajandi alguses neoklassitsismi tõusu-laine ajal. Hoone oli mõeldud eeskätt pidulikeks vastuvõttu-deks.

Viimastel nõukogude või-mu aastatekümnetel tegutses mõisas Ranna sovhoosi Keila osakonna kontor.

Kuid 1990ndate alguses oli hoone tühi. Praegu tegeleb Kumna mõisa uue peahoone taastamisega MTÜ Kumna Mõis, kasutades selleks nii omavahendeid kui ka Euroopa Liidu struktuurifondide raha. Taastatud on hoone tiibosa, kus saab korraldada pidulikke üritusi.

Täieliku valmimiseni lä-heb veel paar aastat. Lõpp-eesmärk on eksponeerida hoo-net ja looduskaitsealust mõisa-parki kohalikele ja turistidele, korraldada suurüritusi. Või-

malik püsinäituse teema on “Eestimaa ja Liivimaa ajaloo-listel kaartidel ja graafilistel lehtedel”. Mõis on ka sobiv koolituspaik. Kui uus mõis elab uut elu, siis vana puit-pitsiga venepärane puumõis on nukras olukorras.

Uhkeim hoone asub aga paarsada meetrit Keila suu-nas. Tegemist on 1797. aastal valminud kirikumõisaga. Hoone on Eesti üks silmapaist-vamaid pastoraate. Aastaküm-netega unustusse jäänud hoo-ne taastamiseks on loodud sihtasutus ning pastoraadi siseruumides on lammutatud vaheseinad-laed.

KANDI HUVITAVAMAD VAATAMISVÄÄRSUSED ON KOLM MÕISAHOO-NET.

Kirikumõisaga kuulub kokku ka Eesti ainus Martin Lutheri monument, mis asus Tutermaal, Alajaama tee algu-ses. Alates eelmise aasta juu-nist on monumendi koht tähis-tatud.

Samamoodi on kiviga tä-histatud ka 1944. aasta sep-tembrilahingute paik Kumna teeristil.

Kultuuriait on keskuseksKumnas pole poodi ega

söögikohta. Vähem kui küm-mekond aastat tagasi suleti kauplus. Tutermaal asub auto-

tarbeid pakkuv Lepsoni äri, kus on müügil ka toiduained. Majutuskohti Kumnas ega Tu-termaal ei ole. Samuti puudu-vad tähistatud matkarajad.

Küll jätkub põnevaid vaa-tamisväärsusi. Nii leiti 1965. aastal Kumna ja Kütke vahel, endise Poolaka talu maal põl-du kividest puhastades hõbe-aare. Leiukoha juures on suur lõhenenud kivi.

“Kolm aastat hiljem, keva-dise põllutöö ajal, tulid umbes samas kohas nähtavale veel kaks käevõru, kee koos looma-peaotsalise ripatsi ja medal-joniga, katkine spiraalvõru ja pronksist kaalukapsel,” teab Maarja Kaljurand.

Kuigi Kumna Küla Selts loodi kaks aastat tagasi, on kohaliku rahva kooskäimise koht ehk kultuuriait avatud juba aastast 2003. Tegemist on vana magasiaidaga, milles Nõukogude Eesti ajal olid näiteks garaažid ja laut.

“Külaelanikud saavad seal kasutada internetti, lugeda ajalehti ning ajakirju, mängida lauatennist, koroonat, piljardit või lauajalgpalli. Kultuuriaidas on toimunud kontserdid, tant-suõhtud, jõulupeod, seminarid ja koosviibimised,” loetles Kaljurand. Majast saab ka turismiinfot. Kultuuriaida ees on korvpalli- ning võrkpalli-plats. Kõrval asub laste män-guplats ning jalgpalliväljak, kus suviti peetakse mitmeid sõpruskohtumisi.

ANTI AAREMAAElan Harku vallas 2002. aas-tast, mil jättes Nõmme män-nid järgnesime perega mere kutsele, et rajada uus kodu Muraste küla Pankranniku uusasumisse.

Eesti Vabariigi taasiseseis-vumisest alates olen tegutse-nud ettevõtjana ja oman ka vastavat kõrgharidust. Igapäe-vane leib jõuab praegugi laua-le oma firmat teenides.

Volikogusse kandideerima ärgitasid mind kodukandi ini-mesed – ilmselt pidasid mind vääriliseks end esindama.

Ajas tagasi minnes – Har-ku valla elanikuks sain ajal, mil kinnisvarabuum hoogu kogus. Toonased vallajuhid näisid otsuseid tegevat aren-dajate survele järele andes. See tingis olukorra, kus valla areng oli kaldu üksikute kanti-de poole ja enamike vallaela-nike vajadustest vaadati hooli-matult mööda.

Üks selline jumalast hülja-tud kant oli meie Muraste kü-la, kuhu oli hooga rajatud ma-ju ja teid, kuid puudus kõik muu, mis muudab asumi toi-mivaks külakogukonnaks.

Nüüd võin julgelt kinnita-da, et Muraste küla on kuldtäh-tedega kirjutatud Harku valla ja maailmakaardile. Kuid pal-ju on veel teha.

Muraste kandi asjade süvi-ti tundmine aitab kaasa valla-volikogu kõigi kantide har-moonilise arengu tagamisele. Tähtis on arvestada otsuste tegemisel kogukondade esin-duste initsiatiivi ja ettepane-kutega.

Muraste Külaseltsi algata-tud Harku Valla Külade ümar-laud sai loodud just vallaüleste probleemide kaardistamiseks ja lahendamiseks. Ümarlaua töös osaleb aktiivselt ka valla-valitsus ja volikogu.

Ühine infoväli loob eeldu-sed ühiselt otsuste tegemiseks, mis volikogu liikmele annab mandaadi otsuse vormistami-seks. See tähendab, et minu töö volikogus on tulevikku vaatav ja tulemuslik.

Senine volikogu tähtsaim otsus on kahtlemata elanike maamaksust vabastamine. Sellega saime suunanäitjateks kogu Eestile. Harku vald on noor, dünaamiline ja tulevikku suunatud nägemusega. Meie volikogu ei ole tulnud kokku oma aega n-ö ära istuma, vaid teeb julgeid otsuseid ja viib neid ellu.

Kuna kinnisvarabuumile järgnes beebibuum, siis on lähiaastail volikogu üks suure-maid ülesandeid rajada piisa-valt lasteaedu ja korrastada koolivõrgustik. Kavatsen isik-likult sellele hariduskomisjoni liikmena kogu jõu ja nõuga kaasa aidata.

MARJU AOLAIDOlen sündinud Eestimaa süda-mes Paides. 1988. aastal lõpe-tasin Paide 3. Keskkooli, mõni aasta hiljem sain Tallinna Üli-koolist pedagoogika ja algõpe-tuse metoodika eriala diplo-mi.

Teadsin juba üsna varakult, et tulevikus soovin end siduda valdkonnaga, kus on palju suhtlemist – olen pigem andja kui saaja.

Kuus aastat töötasin koolis õpetajana. Elu tõi mind Tallin-na ja tööle pangandusse, kus olin 15 aastat inimeste arenda-ja, koolitaja ja juht. Lühikest aega töötasin vanglateenistu-ses ning hetkel olen ametis Eesti Energias inimeste aren-duse valdkonnas. Lisaks olen olnud EBS-is panganduse lisa-eriala juhtiv õppejõud.

Pikka aega on minu hobi ja töö olnud rahvatants – olen diplomeeritud rahvatantsu-juht. Juhendada on olnud pal-ju tantsurühmi, nii laste kui täiskasvanute omi. Ise olen pi-kalt tantsinud tantsuansamblis “Lee”.

Harku valda tulin elama aastal 2001, vastehitatud elu-rajooni. Uue vallaelanikuna hakkas mind huvitama, mis vald see õigupoolest on, kuhu elama tulin. Eriti huvitasid mind laste hariduse saamise võimalused, kuidas ja kus vaba aega saab veeta jne. Eks seegi suunas mu huvisid, et mul on kodus kaks toredat poissi, 6- ja 12-aastane.

Valla tegemiste ja juhti-mise juurde viis mind uudishi-mu, tundsin, et minugi koge-mustest oleks abi valla juhti-misel.

Kui minult küsitakse, mida pean seniseks suurimaks saavutuseks, siis ausalt, ma rõõmustan iga kordamineku üle. Volikogu liikmena ja ko-misjoni esimehena on mul usaldusväärsed suhted koolide ja lasteaedade juhtidega, kes omakorda esindavad kollek-tiive, kes on südamega pühen-dunud meie laste õpetamisele ja kasvatamisele. Tore, et muutusi on näha Tabasalu Ühisgümnaasiumi arengus õpetamise kvaliteedi osas ning positiivne areng on toi-munud ka lasteaia ja lastehoiu teemal kohtade lisandumisel. Olen kindel, et Harku valla lasteaedades ja koolides on parimad õpetajad!

Suurim saavutus volikogu töös on kindlasti valla arengu-kava valmimine, kus suur osa on haridus-, kultuuri- ja sot-siaalteemadel.

Haridus-, kultuuri- ja sot-siaalkomisjoni esimehena pean väga tähtsaks, et esime-sel võimalusel jõuaks volikogu ette Harku valla haridusvõrgu ja noorsootöö arengukava.

Inimesed vallavolikogus – kes nad on?

Vaatamistväärt Kumnas-Tutermaal• Kolm mõisahoonet.• Kultuuriait. • Martin Lutheri monu-

mendi infotahvel.• 1944. aasta sügislahin-

gute mälestuskivi.• Lõhenenud kivi, aarde-

leidude kohad ning Küt-ke kultusekivid.

• Vaata ka: www.kumna.ee.

7. mail peetud talgutel lammutati pastoraadi ümbrusest sinna aastakümnete jooksul ehitatud kuurid. Allar Viivik

Neljapäev, 9. juuni 2011 UUDISED / HARKU VALLA TEATAJA / 3

23. veebruaril kirjutasi-me pealkirja all “Brüssel pisaraid ei usu” Suuru-pi, Vääna-Jõesuu ja Viti külade vee ja kanalisat-siooniprobleemidest: vald saaks Euroopa Lii-du toetusfondidest raha trasside väljaehitami-seks, kui oleks ka koha-like elanike soov trassid rajada.

ÜLO RUSSAKvallaleht@harku.ee

HVT võttis uurida, kuidas on asjalood kulgenud.

KIK-i (SA Keskonnainves-teeringute Keskus) poolt seati rahastamistingimuseks (tol hetkel oli projekti arvestusli-kuks maksumuseks ligi 400 miljonit krooni), et vähemalt kaks kolmandikku selle paik-konna kinnistuomanikest an-nab projektile oma toetuse. Vald esitaski KIK-ile vastavad dokumendid.

Vastab OÜ Strantum spetsialist Indrek Väärtnõu:

Kas nüüdseks on KIK-i toe-tusrahad trasside rajami-seks olemas?

Selles piirkonnas on ligi 3500 kinnistut. Meil oli vaja rahastamiseks saada vähe-malt 2/3 omanike toetus ja selle me ka saime.

Esitasime KIK-ile vas-tava aruande. KIK-ist tuli neil päevil kinnitus, et meie taot-lus on aktsepteeritud ja pro-jekti rahastamisperioodi pi-kendatud 2014. aasta lõpuni. Selleks ajaks peavad kõik tööd tehtud olema.

Kas midagi on juba ka teok-sil, nii mastaapse ettevõt-mise jaoks ei ole 2014 enam sugugi kaugel?

Praegu on koostamisel kolm projekti, kaks torude vedamiseks ja üks reovee pu-hastusprojekt. Järge ootab omanikujärelevalve lepingu sõlmimine.

Mis läheb projekt maksma vallale, mis valla kodaniku-le?

Kokku on projekti maksu-mus 24 miljonit eurot, millest vald peab tasuma 16%. Valla kodanikule hüvitatakse liitu-mistasu vastavalt kehtivale korrale, mittekodanikule, kel antud piirkonnas kinnistu, maksab liitumine 383 eurot.

Kas inimene peab ka ise midagi tegema, et projekti-ga liituda?

Praegu saadavad projek-teerijad inimestele kirju pal-vega näidata, kuhu maaoma-nik sooviks liitumispunkti. Nendele kirjadele paluksin vastata – pärast on ümber-ehitust keerulisem ja kallim teha, kui kohe kõik õieti la-hendada.

Kes kirja pole saanud või on muid probleeme, võib ühendust võtta minuga aad-ressil indrek.vaartnou@

strantum.ee. Koos leiame ikka lahenduse.

Kui mõni elanik ei soovi ühineda, arvab näiteks ole-masoleva lahenduse odava-ma olevat?

Kedagi ühinema ei sunni-ta, võõra maa peale vägisi ei minda. Mis hinda puutub, siis ega olemasolevad veetrassid ega kaevud kuskile kao. Ka kõik seni olemasolev jääb toi-mima. Inimesel tekib lihtsalt valikuvõimalus, millist vett kasutada.

KEDAGI ÜHINEMA EI SUNNITA, VÕÕRA MAA PEALE VÄGISI EI MINDA.

Veevärgi vett näiteks ma-japidamises, kaevuvett aga aia kastmiseks. Aga kanalisat-sioonita see piirkond enam areneda ei saa. Mitukümmend aastat tagasi rajatud reovee-süsteemid on kõik aegunud. Ja iga inimene peaks mõtlema ka tulevikule – kui tema ei taha veevärki, tahavad ehk tema lapsed.

Kinnistu väärtus veetras-sidega liitudes tõuseb igal ju-hul. See on tulevikku suunatud projekt, mille me Euroopa Liidu toetusrahaga valmis ehitame.

Brüssel uskus siiski... Veel kord veest

Vääna-Jõesuu majaomanik Romanas Vaasa on ühisveevärgist huvitatud. Siis kasvab ärimehe kinnitusel ka kinnistu väärtus. Ja saab valida, millist vett kasutada toidu tegemiseks, millist aia kastmiseks. Ülo Russak

OÜ Adelan Prügiveod lõpetas alates 31.05.2011 Rohelise Ki-lekoti teenuse osutamise ja vallavalitsus otsib võimalusi antud teenuse jätkumiseks. Praegu saab aga ära andmata jäänud pakenditega täitunud Rohelised Kilekotid ja eraldi sorteeritavad pakendid viia Harku valla jäätmejaama Ta-basalus Kooli tn 5a või ava-likesse pakendikonteinerites-se, mille asukohad on kirjas Harku valla kodulehel kesk-konnainfo all.

Uute pakendikonteinerite paigaldamiseks ootame koha-like elanike ettepanekuid või-malikele uutele asukohtadele. Oma ettepanekust anna teada kerttu.ellermaa@harku.ee või telefonidel 600 3866 ja 606 8823. Segapakendi kontei-nerisse sobivad:

• Plastpakend – kile, plast-karbid, jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja majoneesipu-delid, kosmeetika- ja puhas-tustoodete pakendid jm puh-tad plastpakendid.

• Joogikartong – karton-gist piima- ja mahlapakendid jm puhtad kartongpakendid.

• Metallpakend – konserv-purgid, toidu- ja joogipaken-dite metallkaaned ning -kor-gid jm. puhas metalltaara.

• Klaaspakend – värvitust ja värvilisest klaasist pudelid ja purgid.LEMBE REIMANKeskkonnaspetsialist

Pakendikogumine

VastukajaTere hr Ülo RussakKirjutan Teile seoses eelmises Harku Valla Teatajas ilmunud joogivee artikliga. Kas Te üldse enne artikli kirjutamist uurisite too-dud andmete õigsust joogivee kvaliteedi osas? Meie (Kumna küla elanikud) teame, et Kumna joogivesi ei ole joogikõlbulik (Colibakterite arv nulli asmele 35), aga samas selle jaoks, et veekvaliteeti paran-dada pole keegi midagi ette võtnud.Vastust ootama jäädes,SIRJE NIRK

Vastab OÜ Strantum vee- ja kanalisat-siooniosakonna juhataja Vaido ValingKumna asula ühisveevärk kuulub Harku vallale. Selle piirkonna vee-ettevõtjana võttis OÜ Strantum 1.08.2011 Harku val-lavalitsuse soovil Kumna ühisveevärgi ope-reerimise üle seniselt operaatorilt AS-lt Metsaküla Piim. 6. oktoobril 2010 võeti OÜ Strantum tellimusel Kumna puurkaev-pumplast Terviseameti Kesklabori poolt joogivee proov, mille analüüsitud näitajad vastasid joogiveele esitatud nõuetele. Tavaolukorras kontrollitakse sellise tarbi-mismahuga asulate joogivett kord aastas ning järgmine korraline Kumna joogivee kvaliteedinäitajate kontroll oli planeeritud käesoleva aasta III kvartalis.1. mail pöördus meie poole Kumna elanik, kelle tellimusel oli AS Tallinna Vesi laboris teostatud Kumna joogivee analüüs, mille tulemused olid ärevusttekitavad, sest ana-lüüsi tulemusel avastati võetud proovist Coli-laadseid ja Eschericia coli baktereid. Paraku ei olnud antud analüüs esinduslik, sest proovivõtjal puudus vajalik atesteering. Küll aga oli kliendi poolt esitatud analüüs

piisavaks aluseks meiepoolse analüüsi tel-limisele, mille proovi võtjaks ning teosta-jaks oli taaskord terviseameti kesklabor. Proov võeti Kumna asulat joogiveega va-rustavast puurkaev-pumplast ning analüüsi tulemusena selgus, et vees esineb entero-kokke.Tegemist ei ole otseselt haigusetekitajatega, kuid näitaja on indikaatoriks, et joogivees võib esineda Escherichia coli-st vastupida-vamaid haigusetekitajaid ning seega on ole-mas oht inimeste tervisele. Analüüsi tulemustest teavitati elanikke ja terviseametit. Ühtlasi saadeti terviseame-tile ülevaade tekkinud olukorrast ning meetmetest selle lahendamiseks.Toimus ka kohtumine terviseameti esinda-jaga.Pärast analüüsitulemuste selgumist viidi OÜ Strantum poolt läbi intensiivne vee pumpamine puurkaevust ilma seda ühis-veevärki juhtimata. Pärast mainitud tege-vust 19.05. võetud joogivee mikrobioloo-giline analüüs vastas nõuetele.Lisaks võeti meie tellimusel proov ka 23.05., kuid selle tulemused ei ole käesole-va kirja kirjutamise ajaks minuni jõudnud.Kuna hetkel on alust arvata, et probleem joogivee kvaliteediga on põhjustatud puur-kaevu konstruktsiooni ehitusveast või amor-tiseerumisest, mis võimaldas kevadisel su-laveel puurkaevu sattuda, siis edasise te-gevusena on Strantumil plaanis puurkaevu uuringu ja rekonstrueerimisprojekti telli-mine.Uuringu ja projekti koostamise käigus sel-gub ka järgnev tegevusplaan ning ajakava. Lõpetuseks sooviks siiski rõhutada, et antud juhul ei olnud tegu OÜ Strantum poolse te-gevuse või tegevusetusega, mis põhjustas joogivee halva seisukorra, vaid ootamatu olukorraga, mille võimalikult kiireks lahen-damiseks tehakse kõik vajalik ja võimalik.

E ks me eelmisel aastal võitsime ja “tänuks” pidime siis suure üritu-

se korraldama. Aga eks kor-raldaja rõõm ole see, kui kõik osalised ja külastajad rahule jäävad. Ja täna pole siin kurbi nägusid näinud. Meie korral-dame viktoriini ja oksjoni, ku-hu iga kant on midagi müüki pannud.

Saunaküla näiteks sauna-pileti, Vääna Külakoda keraa-mikat. Meilt on Euroämber ja selles palju ehtsat Euroopa kaupa – kreeka pähklid, iiri õlu, portugali veinid...

KÜSITLUS

Millised on muljed tänavu-selt Harku valla külade päevalt?

K ilakola külas on müügil igasugu kaupa ja see ei pärine kõik sugugi

meie vallast. Kauplejaid on tulnud üle Eestimaa, kokku ehk poolsada.

Saadaval on istikuid ja tai-mi, ehteid, keraamikat, punu-tisi, talutooteid. Kilakola külal kasvuks ruumi veel jätkub, aga tore, et ka kaubandus on nüüd meie külapäeval oma koha leidnud. Järgmisel aas-tal ootame juba rohkem osale-jaid.

M eie oleme siin väljas – ja just keset platsi – kirikukülaga. Nii

et kirik keset küla. Aga peab ju ka kirik väljas olema, kuna Harku vallas on õige mitu ki-rikut.

Ja arvan, et meie tege-vus, olla koos vallarahvaga külapäeval, on Jumalale väga-gi meelepärane. Eks kirik pea ajaga kaasas käima. Jumala-sõna me siin aga inimestele ei loe. Näitame hoopis puutöö-kunsti.

TOOMAS ERISTEHarku valla Püha Stefanuse kiriku preester

Alasniidu lasteaed sai kasutusloa2. juunil väljastas Harku val-lavalitsus Arco Varale kuulu-vale Alasniidu LA OÜ’le Alas-niidu lasteaia kasutusloa. Sel-le aasta augusti alguses ava-tav lasteaed on 144-kohaline, võimaldades moodustada kuus rühma.LEMBIT TAMPEREArco Vara juhatuse liige

Vallavolikogus26. mai istungil:

• Muudeti osaühing Stran-tumi põhikirja. Osaühingu osakapital ja osa arvestati kroonidest ümber eurodesse ja põhikiri kinnitati uues re-daktsioonis.

• Harku vallavolikogu ma-janduskomisjoni esimehe et-tepanekul muudeti komisjoni koosseisu uueks liikmeks kin-nitati Marju Aolaid.

• Seoses maa- ja keskkon-nakomisjoni esimehe tagasi-astumisega muudeti osaliselt Harku vallavolikogu 26.11. 2009 otsust nr 109 Harku val-lavolikogu maa- ja keskkonna-komisjoni moodustamise koh-ta. Uueks komisjoni esime-heks valiti Arne Kask.

• Moodustati Harku valla-volikogu haridus-, kultuuri- ja sotsiaalkomisjon. Otsusega tunnistati kehtetuks Harku vallavolikogu 26.11.2009.a. otsused nr 105 ja 106 ning 25.03.2010 otsus nr 47, millega oli varasemalt moodustatud eraldi haridus- ja kultuuriko-misjon ning sotsiaalkomisjon ja kinnitatud komisjonide liikmed.

• Osaliselt muudeti ka Harku vallavolikogu 26.11. 2009 otsust nr 107 revisjoni-komisjoni moodustamisest ning valiti uus revisjonikomis-joni esimees ja täiendavad liikmed. HVT

AULE KIKASKorraldaja, Muraste küla-seltsi esinduse juht

MARINA MAMON-TOVKilakola küla korraldaja

Kui sul on idee võiteema, millest

vallalehes peakskindlasti kirjutama,

anna teadavallaleht@harku.ee.

4 / HARKU VALLA TEATAJA / KÜLADEPÄEV Neljapäev, 9. juuni 2011

Harku valla külade päev 2011 sõ5. juunil Murastes toimu-nud külade päev oli jär-jekorras neljas. Seekord-ne üritus sai suuremalt ette võetud seoses Harku valla taasloomise 20. aas-tapäevaga.

MAILIS KESSKultuurispetsialist

Koos valla ühingute kokkusaa-mise ja jõukatsumisega toi-mus tänavu ka Harku valla esimene laulu- ja tantsupidu. Valla lastekaitseühingu poolt korraldatav traditsiooniline lastekaitsepäeva pereüritus, tänavu juba kümnes, toimus

seekord samuti külade päeva raames.

Külade päeva loomise alg-ne idee oli külaliikumise hoo-gustamine vallas, mis täitis igati oma eesmärgi. Peale esi-mese külade päeva toimumist aastal 2008, mil vallas tegutses vaid viis piirkondlikku ühen-dust, kanti ainuüksi üritusele järgneva aasta jooksul ärire-gistrisse meie vallast kuut kü-la liitvad ühendused, st ühin-gud moodustati pigem kandi-põhiselt.

Tänaseks on valla 21 külast ja kahest alevikust teadaole-valt vaid ühel veel puudu oma selts. See tähendab, et meie

Neljapäev, 9. juuni 2011 VABA AEG / HARKU VALLA TEATAJA / 5

sõnas ja pildisVõistlus-tulemused• JalgpallI koht Kumna Küla SeltsII koht Muraste KülaseltsIII koht Tabasalu Selts• Jalgpall noorteleI koht Muraste Külaselts,

võistkond 1II koht Muraste Küla-

selts, võistkond 2III koht liitvõistkond eri-

nevate külade noortest• VõrkpallI koht Kumna Küla SeltsII koht Türisalu KülaseltsIII koht Ilmandu Vana-

tehnika- ja Saunaklubi• ViievõistlusI koht Muraste KülaseltsII-III koht Suurupi Selts

ja Tabasalu Selts• OksjonI koht Suurupi SeltsII koht Ilmandu Vana-

tehnika- ja SaunaklubiIII koht EKEK Harku-

järve Püha Esimärter Stefanose kogudus

• KülateaterI koht Kumna Küla SeltsII koht Muraste KülaseltsIII koht Ilmandu Vana-

tehnika- ja Saunaklubi• MälumängI koht Harku vallavalitsusII koht Ilmandu Vanateh-

nika- ja SaunaklubiIII koht Tabasalu Selts• “Parim Küla 2011”

tiitli võitis Muraste Külaselts

II koht Kumna Küla SeltsIII koht Tabasalu Selts

HEINART PUHKIMPärandiküla korraldaja

Vähemalt 250 inimest tundsid väga tõsist huvi paikkonna vanema ajaloo vastu. Tutvustasime Ilmandu väljadel toi-munud arheoloogiliste kaevamiste materjale. Meile olid abiks Tartu Ülikooli arheoloogia osakonna prof. Valter Lang ja Doktorant Helena Kaldre. Ilmselt toimuvad lähe-ma paari aasta jooksul Ilmandu kandis uued arheoloogili-sed väljakaevamised. Terje Urbaniku Harku vallaga seotud autoripoolne raama-tute tutvustus oli pärandkultuuri telgi üks keskne osa ja pakkus oma kohalike juurte otsijatele väga suurt huvi. See huvi oli vahetu ja siiras ning andis veelkord kinnitust, et originaalne ja hästi koostatud ajalooline trükisõna on endi-selt hinnas.Ligitõmbav oli Sigrid Saarepi koostatud fotonäitus – mit-med paikkonnaga seotud inimesed lubasid kontakti võtta ja mõningaid vana aja fotosid saata. Üks põhiline küsimus oli: kas Muraste, Ilmandu, Suurupi ja Tabasaluga seotud pilte rohkem ei ole? Aga ilmselt tehakse nendes uuemates asundustes ajalugu praegu ja pilte imetlevad järgnevad põlved. Peaasi, et põlvkondade järjepidevus säiliks!Asjast huvitatutele pakkus palju Kaja Hõimoja Keila kihel-konna ja sellega seotud rahvariiete tutvustus ja nende val-mistamise lugu.Mitmed asjast huvitatud kaalusid endale kodukoha rahva-riiete soetamist, sest nüüd teatakse, millised need on ja kuidas on võimalik neid ise teha. Tundub, et võimalikult originaalilähedaste oma kodukoha rahvariiete otsijate ini-meste hulk suureneb.Sirli Okase ja Sven Mitmani poolt pakutud laste mängu-laud ja kujude värvimine pakkus kunstihuvilistele noortele professionaalset tegevust.Vabaõhuürituste kontekstis on selline tegevus eriti tänu-väärne.Paljud külastajad olid siiralt üllatunud, nähes kui ilusaid ehteid võisid Harku valla kandi prouad kanda tuhande aasta eest.

valla igas piirkonnas on akti-viste, kes oma vabast ajast ja tahtest korraldavad oma kodu-kandis tegemisi, mida linna-des, asulates ja alevikes tee-vad huvikoolid, noortekesku-sed, kultuurimajad ja kooli-tuskeskused.

Piirkondlike ühenduste koostöövormiks on saanud eelmisel aastal Muraste Küla-seltsi algatusel käivitatud Kü-lade ümarlaud.

Uued osalejadTänaseks on külade päe-

vast saanud vahva kokkusaa-mine, kus kõigil on võimalus tutvustada oma tegevusi, kat-suda jõudu ja panna proovile teadmised koduvallast.

Valla tublide kodanikeühen-dustega liitusid ka Muraste politsei- ja piirivalvekolledž ja Sisekaitseakadeemia, Kaitse-liit, Naiskodukaitse, EKEK Harkujärve Püha Esimärter Stefanose kogudus, Vääna pritsumehed, Harku lasteaed, Tabasalu muusikakool ja raa-matukogu.

Laval lõid kaasa Vääna Mõisakooli, Harkujärve kooli, Tibutare ja Rannamõisa laste-aedade ning Tabasalu Ühis-gümnaasiumi ja muusikakooli laulu- ja tantsukollektiivid. Samuti Tabasalu kammerkoor ja rahvatantsu memmed, Suu-rupi koor, Rannamõisa Laeva-seltsi orkester ning külaliskoo-rid Rae ja Nissi vallast.

Osalejate koguarvu on vä-ga raske hinnata, kuid on tea-da, et esinejaid oli kokku ligi 500, teemakülade korraldami-sega seotud inimesi üle paari-saja, laada ja toitlustamise korraldusega seotud inimesi samuti 200 ringis.

Rekordarv võistlejaidSeega ainuüksi korraldus-

meeskond ulatus 1000 inime-seni. Tõenäoliselt oli seekord külastatavus valla juubeliüri-tusele igati vääriline 2500-3000 osalejat.

Võistlusalasid oli seekord seitse: jalgpall, noorte jalgpall, võrkpall, viievõistlus, heatege-vusoksjon, külateater ja mälu-mäng. Võistkondasid 14, mis on kõikide aastate rekord.

Osadel aladel oli mõnel võistkonnal rinda pistmas mitu meeskonda. Aktiivsema-teks olid Muraste Külaselts, Ilmandu Vanatehnika- ja Sau-naklubi, Kumna Külaselts, Ta-basalu Selts ning Vääna Kü-lakoda.

Heategevusoksjoni tulu oli seekord 261 eurot. Parima hinna saavutas Suurupi Seltsi poolt välja pandud suur raami-tud foto “Suurupi rand”, mille müügihinnaks kujunes 65 eu-rot. Teise koha saavutas Il-mandu Vanatehnika- ja Sauna-klubi poolt välja pandud kin-kekaart müügihinnaga 40 eu-rot ning kolmandale kohale tuli EKEK Harkujärve kogu-duse poolt esitatud puidust istepink müügihinnaga 30 eu-rot.

Suurimateks annetajateks ostusid Robert Kreutzwald (70 eurot), Merle Rump (65 eurot), Are Meriloo (55 eurot) ning Allar Kuppart (55 eurot). Oksjoni tulust korraldatakse juunis meie valla puuetega lastele pereüritus, mille kor-raldab Anneli Habicht.

Pallivõistlustel osales kok-ku 15 võistkonda: viievõist-luses 8, mälumängus 6. Küla-teatri näitlejaid oli viis, kõik koos laval ühise etteastega. Tublimaks osutus Kumna Kü-la Seltsi esindaja Sigrid Sin-nep.

Teemakülasid oli seekord 17 ning neis oli esindatud kok-ku 21 erinevat ühingut ja asu-tust. Kõik andsid endast pari-ma põnevate tegevuste kor-raldamise, info jagamise ning kogu ürituse põnevaks ja sisu-kamaks muutmise nimel.

Nendest vahvatest ettevõt-mistest võiks kirjutada lehe-külgi. Kedagi rohkem esile tuua oleks ülekohus kõigile teistele tublidele vaevanägija-tele! Suured tänud teile!

Tänavuse ürituse peakor-raldajaks oli “Parim küla 2010” tiitli saavutanud Muras-te Külaselts.

Täname kõiki, kes aitasid üritust korraldada või osalesid aktiivselt tegevustes, sh pea-korraldaja Muraste Külaselts, meie valla esimese laulu- ja tantsupeo eestvedajad Mai Ainsalu ja Astrid Väizene, pal-limängude turniiride korralda-jad Marju Tulva ja Are Ha-bicht, hommikumatkajuht Eddi Tomband, mälumängu koostaja Terje Urbanik, oksjo-nihaamer Deiw Rahumägi, külateatri sõnasepp Anneli Habicht, kõik esinejad, koori-juhid ja dirigendid, päevajuht Arlet Palmiste, teemakülade korraldajad ja tegevuste läbi-viijad, samuti kaupmehed, toitlustajad, turvemehed, heli-mees, ootamatusteks valmis bussifirmad “Tederreisid” ja “Onumatireisid” ja kõik-kõik, tänu kellele see päev kujunes nii toredaks ja omanäoliseks!

Eelmise aasta sügisel ot-sustas Tabasalu jalgpalli-klubi treener Kent Män-nik luua poiste treening-grupi, kus mängiksid esimese ja teise klassi poisid. KENT MÄNNIKTabasalu jalgpalliklubi

Seda 2002. ja 2003. aastal sün-dinud poiste treeninggruppi kutsuti treenima jalgpalli ringkondades hästi tuntud Risto Sarapik. Et poistele pi-sut õiget jalgpalli maiku maitsta anda, alustati peagi ka sõpruskohtumistega.

Esimene mäng Keila JK vastu tõi võidu 12:4. Selline edukas tulemus andis poistele ja treenerile indu osaleda ka teistel jõuproovidel. Poiste kii-rest arengust annab pildi all-järgnev.

Kohilast kullagaVeebruaris toimunud tur-

niiril Keila Cup, kus osalesid ainult 2003. aastal sündinud poisid, sai Tabasalu JK 5. ko-ha, kuid märtsis toimunud turniirilt Kohila Cup tuldi ta-gasi juba kullaga. Lisaks või-deti esikoht enda korraldatud kodusel võistlusel Tabasalu Cup, kus pandi välja kaks võistkonda.

Ikka selleks, et kõik tren-nis käivad poisid saaksid ko-geda adrenaliinirohket võist-lusmomenti. Käesoleva aasta kevadel on Harku valla pois-test koostatud treeninggrupp pidanud sõprusmatše ja võis-telnud turniiridel igal näda-lal.

Hetkel on käimas Eesti meistrivõistlused, kus meie poisid on pidanud neli jalgpal-lilahingut, millest seni on võidetud kaks. Kuna Tabasalu poisid on treeninud alles pool aastat, siis kaotused võistkon-dadele, kus poisid on trennis

käinud juba 3-4 aastat, ei val-mista mingil juhul pettumust. Vähemalt treenerile mitte.

Treener Risto Sarapiku sõ-nul on esimesed Eesti meist-rivõistlused meie poistele pi-gem füüsilise ja vaimse trenni eest, kuid kindlasti minnakse igat mängu alati võitma! Pois-te juhendaja on arvamusel, et liigsel nõudlikkusel sellises vanuses laste vastu ei ole koh-ta.

Jelgavast hõbedaga“Lastele peab jätma võima-

luse tunda mängust rõõmu! Poisse on vaja tunnustada õn-nestumiste eest ja olla aus nende arengukohtade osas. Liigume edasi sammhaaval, meil pole vaja kiirustada,” arvab Risto.

Tabasalu JK 2002-2003 poi-sid on võimelised saavutama väga häid tulemusi, mida tões-tab võimas tulemus esimesel rahvusvahelisel turniiril Lätis Jelgavas. Volvo Truck Latvia Cup 2011 nime kandnud turnii-ril võistlemiseks moodustati

ühismeeskond koos FC Tiigri-tega.

Jelgavasse olid kokku tul-nud erinevate vanuserühmade parimad võistkonnad kõikidest Balti riikidest. Mängud olid laste kohta küllaltki agressiiv-sed ja jõulised, valati sõna otseses mõttes nii higi kui ka pisaraid.

Tulemus aga vääris seda: meie poisid hoidsid turniiri lõppedes hõbedast karikat oma peade kohal.

Esimene rahvusvaheline turniir andis poistele kindla-peale hindamatu kogemuse.

Aga käimasolevatel Eesti meistrivõistlustel on mängida veel 10 vooru ning meistri-võistlused lõppevad alles 25. septembril. Hoidkem Tabasalu JK-le pöialt ja tulge mängudele kaasa elama!

Info mängude kohta ja hul-galiselt pilte leidub Tabasalu JK Facebooki lehel: Tabasalu-JK-2002-03. Infot leiab ka Ees-ti Jalgpalli Liidu kodulehelt www.jalgpall.ee. Tabasalu JK mängib E2 alagrupis.

Poiste jalgpall ruulib!

Neljapäeval, 2. juunil toimus Tabasalus seninägematu suu-rejooneline koolilõpumöll las-tele, et tähistada koolilõppu ja suvepuhkuse algust. Ürituse korraldajaks oli Harku valla noorsootöö keskus.

Imeilus päev soosis üritust ning kohal oli rohkelt lapsi. Põnevaid tegemisi ja meelela-hutust leidus mölluplatsil igas vanuses lapsele ja noorele. Osaleda sai paljudes erine-vates töötubades, näiteks pa-berist origami kujukeste val-mistamine, kipskujude maali-mine, järjehoidjate ja kaisu-loomade valmistamine jms.

Erakosmeetikakooli telgis said kõik soovijad tasuta näo-maalingu ja patsisoengu, Noorkotkaste telgis sai lasta vibu ja õhupüssi. Kasulikku informatsiooni jagas Eesti Seksuaaltervise Liit ning kar-jäärinõustamist pakkus Keila noortekeskus. Eesti Politsei infolaua juures said huvilised kogeda, kuidas võetakse sõr-mejälgi ning millised on polit-sei töövahendid.

Muusikute valikul oli kor-raldaja lähtunud ideest, et oleks igale maitsele midagi. Kokku esines viis noortebändi, igaüks neist omanäoline ja oma stiili harrastav. Kohal oli ka Harku sõprusvalla Eura noortebänd Soomest.KATRIN ROMANENKOV

Tabasalus toimus koolilõpumöll

Tabasalu jalgpalliklubi 2002-2003 sündinud poisid. Erakogu

Koolilõpumöll Tabasalus. Erakogu

6 / HARKU VALLA TEATAJA / VABA AEG Neljapäev, 9. juuni 2011

Ilmameister Harku vallastTabasalu Ühisgümnaa-siumi õpilane Käroli Kul-lamaa saavutas hiljuti Hispaanias toimunud maailmakarika etapil rühmavõimlemises III koha. Lisaks kannab Käroli 2009. aastast ka maailmameistritiitlit.KATRIN ROMANENKOVvallaleht@harku.ee

Rühmavõimlemisega on Kä-roli Kullamaa tegelenud küm-me aastat ning hetkel kuulub ta Piruett Janika koondrühma. Võistkonna omapärane nimi tuleneb sellest, et sinna on koondatud kahe erineva võimlemisklubi neli parimat võimlejat, kes esindavad Ees-tit rahvusvahelistel võistlu-stel. Tüdrukud on siiani tei-nud seda väga hästi.

Hiljuti Hispaanias peetud World Cup II võistlusel saavu-tati väga pingelises konku-rentsis 3. koht ning aastal 2009 tuli Käroli oma rühmaga Austrias toimunud maailma-meistrivõistlustel esikohale.

Aega ja vaeva kulub sel-liste tulemuste saavutamiseks palju. Käroli räägib, et tree-ningud toimuvad tavaliselt kuus korda nädalas. “Üks trenn kestab tavaliselt 2,5-3 tundi ja nädalas on vaid üks vaba päev, laupäev,” ütleb Käroli. Sageli toimuvad ka nn tihendatud nädalalõpud, kus toimub ühtekokku neli trenni – kaks laupäeval ja kaks püha-päeval.

Head hinded aitavadUurin, kas sellise koormu-

se juures tüdimust ei teki, va-hel tahaks ju puhata ja niisa-ma olla ka? Käroli vastab, et tüdimust ei teki, aga suur väsimus mõnikord küll.

“Siis peab lihtsalt puhka-ma ja uuesti motivatsiooni üles leidma,” on ta optimistlik. Suurimaks motivaatoriks peab Käroli reisimist ning võistlustel võidetud medaleid. “Samuti aitab positiivselt kaa-sa see, kui koolis on head hin-ded, siis tean, et ei pea tingi-mata peale kooli koju õppima

minema, vaid saan ka tipp-spordiga tegeleda. Kui hinded on korras, siis on ka tuju hea ja tahtmine trenni teha,” sõ-nab ta.

KUI HINDED ON KOR-RAS, SIIS ON KA TUJU HEA JA TAHTMINE TRENNI TEHA.

Koolielu ja trenni ühenda-misel on Kärolil enda sõnul väga vedanud sellega, et tal on mõistev pere ja sõbrad ning väga toredad õpetajad: “Õpetajad on mulle alati toeks ning ma olen selle eest väga tänulik!”

Koolitöö lennukisKevadine koolilõpp ja tihe

treeningute graafik tähenda-vad tegelikult väga suurt koormust. Käroli ütleb, et ta jõuab õhtul tavaliselt koju kella 22.30 paiku ning hakkab siis õppima. Kuna ta plaanib

peale keskkooli lõppu ka kind-lasti ülikooli minna, siis lõd-vaks lasta ennast ei tohi. Võistluste tõttu tuleb koolist sageli puududa. Õnneks on lennujaamas ja lennukites veedetud tundidel ka oma plusspool – seda aega saab ka-sutada koolitööde tegemi-seks.

Tulevikuplaanid on Kärolil suured. Peale kooli lõpetamist on kindel plaan minna õigus-teadust õppima, selleks tuleb esmalt riigieksamid hästi soo-ritada. Lisaks toimuvad juuni-kuus Tartus maailmameistrivõistlused, kus Käroli rühm tahab kindlasti saavutada medalikoha. Sealt edasi tule-vad juba juulis esinemised Šveitsis ja Taanis ning sügisel Kreetal, talv toob Hong Kongi ning järgmine suvi Kanadasse sõidu.

Graafik on tihe ja pinge-line, aga Käroli ütleb, et kui väga tahta, siis leiab kõigeks aja.

Laenuraha eest reisile minek teeb puhkuse lae-nuintressi ehk umbes paarikümne protsendi võrra kallimaks. Seetõt-tu tasub reisi pikemalt ette planeerida, et jõuaks raha kokku saa-da laenu või krediitkaa-rti kasutamata.HELI LEHTSAARminuraha.ee toimetaja

Arukas majandamine algab oma rahaasjade planeerimi-sest. Kui sul on ette teada, et plaanid suvel nädalaks puh-kama sõita ning oled ka siht-koha ning umbkaudse hinna välja selgitanud, on viimane aeg oma rahaasjades inven-tuur teha.

Kas su säästudest piisab, et reisile sõita? Kui sääste pole, siis kalkuleeri, kui palju saaksid iga kuu kõrvale pan-na, et reisiks vajaminev sum-ma kokku saada. Mõtle ka võimaluste üle, kuidas võiksid oma sissetulekut suurendada – ehk on võimalik leida näi-teks ajutine lisatöö?

Täpse pildi oma tuludest ja kuludest saad siis, kui koos-tad eelarve – kui palju teenid, kui palju kulutad ning millele kulutad. Eelarve analüüsimine annab ka hea võimaluse üles leida kohad, kust oleks võima-lik säästa.

Säästmiseks on mõned head nipid. Esiteks ära hoia säästmiseks mõeldud raha oma arvelduskontol – nii vä-hendad riski, et raha kogema-ta lihtsalt ära kulutad, samuti on arvelduskontole makstav intress väiksem näiteks hoiu-se omast. Üks võimalus on säästetav summa kanda teise-le kontole, kust sa igapäe-vaseid arveldusi ei tee.

Kui soovid oma sääste ka veidi kasvatada, võid uurida erinevate hoiuste tingimusi, sest nii teenib su raha intressi. Lisaks tähtajalisele hoiusele, kust üldjuhul enne tähtaja lõppu raha välja võtta ei saa, ilma et intressi kaotaksid, võid kaaluda ka kasutus- või kogumishoiust, kuhu saad ra-ha regulaarselt juurde maks-ta.

Üldjuhul on kasutus- või kogumishoiusele pakutav

intress madalam tähtajalise hoiuse omast. Praegu jääb näiteks kuuekuulise tähtaja-lise hoiuse aastaintress sõltu-valt summa suurusest ja pan-gast vahemikku 0,95-2,6%.

Alustuseks võiks mõelda, kas laenatud raha eest reisi-mine on mõistlik? Laenu võt-tes läheb reis kokkuvõttes kallimaks, sest laenu eest kü-sitakse intressi ning maksta tuleb ka lepingutasu, samuti ei ole reisilt naastes tore ha-kata laenu tagasi maksma.

Kui oled pärast põhjalikku kaalumist siiski laenamise kasuks otsustanud, siis erine-vad pangad pakuvad reisimise rahastamiseks erinevate ni-metustega laene: väikelaen, soovilaen, tarbimislaen. Reisi-laene või järelmaksu võivad pakkuda ka reisibürood, kes vahendavad mõne panga konkreetseid tooteid.

Kuid ükskõik, mis nime ka selline laen või järelmaks ei kannaks, on nende ühine joon lühem laenuperiood ja üsna kõrge aastaintress, mis võib jääda tavaliselt 14-26% kanti.

Näiteks kui võtad aastaks 640 eurot väikelaenu, mille intress on 18%, maksad pan-gale kokku tagasi veidi üle 700 euro.

Kindlasti ei tasu mõeldagi kiirlaenu ehk SMS-laenu võt-misele, kuna selle intress on väga kõrge. Näiteks kui lae-nad kuuks ajaks 200 eurot, kohustusega kuu pärast taga-si maksta 250 eurot, teeb see aastaintressiks lausa 300%!

Krediitkaart on välismaale sõitmisel teinekord hädavaja-lik – omal käel reisides näi-teks hotelli või lennupiletite broneerimiseks ja nende eest maksmiseks. Siiski ei tasu krediitkaardilt kulutatud summade tagasimaksmisega viivitada – eriti käib see vaba tagasimaksega või püsimak-sega krediitkaardi kohta, mil-le puhul on võimalik tagasi-maksmist suhteliselt paind-likult korraldada.

Määratud tagasimaksega krediitkaart on ehk kõige pa-remini distsiplineeriv, sest kõik eelneval kuul kulutatud summad võtab pank ise kok-kulepitud maksepäeval sinu arvelduskontolt maha.

Harku tüdruk – Eesti parim ujujaKristina Maria Jaamul võitis Eesti 11-aastaste tüdrukute parima ujuja tiitli Noortesar-jas. Kristina Maria seeria Noortesarja finaalis oli: 50 m vabalt 2. koht, 50 rinnuli 2. koht, 50 m liblikat 2. koht, 100 m kompleksi 1. koht. See an-dis kokkuvõtte esikoha.

Sarja populaarsusest an-navad aimu järgmised numb-rid: osalejaid kõigil etappidel kokku oli umbes 800, finaalist võttis osa 250 noort ujujat.ANDRUS JAAMUL

Laste spordipäev26. mail toimus Harku laste-aias spordipäev, kuhu olid kutsutud lapsed koos vanema-tega. Õhkkond oli soe ja mõ-nus. Iga lapsevanem sai enda-le sedeli ja koos lapsega alus-tati ringkäiku.

Esimeses punktis pidime kokku lugema kõik kuused, mis kasvavad lasteaia mängu-platsil. Pisikesed mudilased nautisid seda, et neil oli või-malus näidata ka oma oskusi. Järgnevates punktides toimu-sid erinevad võistlused: jooks, keks, jalgpall, bowling ja kõi-ke seda tehti koos vanemaga. Meie perekonnale meeldis väga sportmäng, milles laps pidi vanemat juhendama. Va-nemal olid silmad kinni.

Harku lasteaias toimunu ei olnud tüüpiline spordipäev, kus võisteldakse esimese ko-ha peale, vaid see oli tore ja asjalik perekondlik vaba aja veetmise võimalus. Alati rää-gitakse, et sport on elu alus ja teeb organismi tugevaks. Sport peaks ja võikski olla alati tore ja meeldejääv koge-mus, mis annab lastele posi-tiivse pisiku sellega ka edas-pidi tegelda. Iga osaleja sai diplomi spordipäeval osalemi-se eest.

Pärast toredat sportimist suundusime oma rühma juur-de, kus saime osa kosutavast piknikust. See üritus on kauaks meeldejääv tänu tore-datele lasteaiatöötajatele ja nende suurele pingutusele.KRISTINE LAANISTOTänulik lapsevanem

Kristina Maria Jaamul (keskel). Erakogu

Laenu võtmine muudab reisi kulukamaks

NÕUANNE

Käroli Kullamaa.

Piruett Janika koondrühm. 2x erakogu

Neljapäev, 9. juuni 2011 TEATED / HARKU VALLA TEATAJA / 7

Väljaandja: Harku vallavalitsus, Ranna tee 1, Tabasalu 76901, Harju maakond,tel 600 3848, faks 600 3854.

Toimetaja: Katrin Romanenkov,tel 606 3830,katrin.romanenkov@harku.ee.Reklaam ja müük:Ingrid Eylandt-Kuure,tel 646 2214, myyk@harjuelu.ee.

Artiklid ja kaastööd saata:vallaleht@harku.ee.Koduleht: www.harku.ee

Kujundus ja kirjastaja:Kirilille Kirjastus AS.Trükk: AS Printall.

Vallaleht ilmub iga kuu teisel ja neljan-dal neljapäeval. Vallaleht ei ilmu juuli-kuus ja riigipühadel. Toimetusel on avaldamisel õigus kaastöid lühendada ja redigeerida.

• Aitame Teid kauni ja hubase õueruumi loo-misel. Haljastus- ja eskiisprojektid, aiahooldus, haljastuse rajamine, rõdu- ja terrassihaljastus, kalmude kujundamine ja hooldus. Erialane haridus Luua Metsanduskoolist. Tel 507 6731 või dendrodisain@gmail.com

• Fekaalivedu ja WC tühjendus. Tel 513 9491

• Korstnapühkija. Tel 5372 4993

• Must muld koos transpordiga, kuni 6 tonni. Must kasvumuld on suure huumusesisalduse-ga, turba ja sõnnikuga kompostitud ning kivi-deta. Sobib hästi kasvuhoonesse ja haljastu-seks. Hind 99 eur / koorem. Tel 525 2632, mullavedu@hot.ee

• Müüa küttepuud, puitbrikett, pelletid. Kojuvedu üle Eesti. Tel 5649 9499,www.polarheat.ee

• Ostan teie seisva või mittetöötava auto (võib olla ka remonti vajav või ülevaatuseta).Tel 5674 0940

• Probleemsete ja ohtlike puude langetamine suurte kogemustega eksperdilt. Langetan ras-kesti ligipääsetavaid ja keeruka asukohaga puid, vajadusel kasutan köistehnikat või tõs-tukit. Kindlustan puhta ja korrektse tulemuse. Tel 5648 2680

• Raplas Lõuna t. müüa 2 kõrvuti kinnistut (970 m2, millel vana elumaja, kaev, kuur, ja eramukrunt 973 m2). Det. pl. Hind kokku 42 000 eurot; võimalik osta ka eraldi. Otse omanikult. Tel 501 7614

• Settekaevude ja mahutite tühjendamine. OÜ Norringsen. Tel 5662 1300

• Soovin suveperioodil töötada lapsehoidjana. Tel 5692 1901

• Vahetada renoveeritud, keskküttega korter Pärnus (45,50 m2, I korrus, avatud planeering, vannituba ja WC ühes, põrandaküte kööginur-gas ja vannitoas) keskküttega korteri vastu Tabasalus. Tel 5552 6862

• Vanametalli ost, vajadusel lõikamine, kon-teineird ja transport. Hinnad on head.Asume Tutermaal, OÜ Metanex, tel 678 2055

• Väikeveod kalluriga: killustik, liiv, muld, segud jpm. forame.grupp@gmail.com, tel 501 5992

• Väljaõppinud puudelangetaja teostab oht-like puude ja okste raiet. Teostan puude ku-junduslõikust. Tööd teen tõstuki ja köistehni-kaga. Puude üldseisundi hindamine ja kon-sultatsioon tasuta. Tel 5616 9864

TEATED

Reklaami või kuulutuse tellimine

e-mail myyk@harjuelu.eetelefon 646 2214

Võtame vastu teateid ja reklaameHARKU VALLA TEATAJASSE

Kui soovid avaldada reklaami või kuulutust Harku valla ajalehes, võta ühendust meili teel myyk@harjuelu.ee või telefonil 646 2214.

Harku Valla Teataja ilmub 2 korda kuus, järgmine number jõuab valla elanikeni9. juunil. Reklaami saatmise tähtaeg on5. juuni.reakuulutus (reas 45 märki) 2 eur / 31,3 kr1 moodul (44x42 mm) 19 eur / 297,3 kr2 moodulit 38 eur / 594,6 kr1/8 lehekülge 112 eur / 1752,4 kr1/4 lehekülge 215 eur / 3364,0 kr

Raamatupidamisteenused, majandusaasta aruanded,

vanad perioodid –OÜ, KÜ, MTÜ

Info 527 3923 Moonika või moonika@erten.ee

www.erten.ee

Tel 5650 8701

• Veo- jatõsteteenused

• Kaeve- japlaneerimistööd• Täitematerjali,

mulla, liiva jakillustiku müük

Pakume Teile soodsatel tingimustel usaldusväärset kinnisvara haldus- ja hooldusteenust. Meie klientideks

on nii korteriühistud, ärihooned, eraisikud kui ka firmad. Moodustame vajadusel korteriühistu.

Kontakt: info@majahoidja.ee, tel 662 2776, www.majahoidja.ee

Rannamõisa lasteaia juht otsib endale abilist, kel on soovi, oskust ja visiooni mõelda ja tegutseda nii pedagoogiliselt kui majanduslikult.

Motivatsioonikiri saata30. juuniks e-aadressil

margit@rannamoisa.edu.ee.

Türisalu Õuevõrkpall19. juunil kell 17.00

Keila-Joa SIK staadionilOotame eelkõige oma valla

harrastajaid. Väljakul vähemalt2 naist. Registreerumine

edditomband@hot.ee ja tel5695 7822, Eddi Tomband,

Türisalu Spordiklubi.

Aedade ja väravate ehitus, väravaautomaatika ja ukse-

telefonide paigaldamine, avamine mobiilist, lipud ja lipumastid ja palju muud, vaata kodulehelt

w w w . l o u n a e k s p e r t . e ew w w . l o u n a e k s p e r t . e e .

Tel 509 7627

8 / HARKU VALLA TEATAJA / REKLAAM Neljapäev, 9. juuni 2011

SEA OMAMURUNIIDUKKORDA!

Hooldame ja remondime muruniidukeid. Toome soovi korral niiduki kliendi juurest töökotta ja transpordime tagasi. Info tel 502 2014,

www.muruniidukiabi.ee

MERIKE HUNT HAMBARAVI.

HAMMASTE RAVI JA PROTEESIMINE.TABASALU, RANNA TEE

2-203. INFO JA REGISTREERIMINE TEL 604 8082 JA 503 2292.

KUNI 19. A. LASTE JA NOORTE RAVI TASUTA.