I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk - koda...1 oktoober 2016 Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus e-residentsuse projekti raames tõestamisseaduse jt notariaadialaste seaduste muutmiseks

1

oktoober 2016

Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus e-residentsuse projekti raames tõestamisseaduse jt

notariaadialaste seaduste muutmiseks

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

Käesoleva väljatöötamiskavatsuse põhieesmärk on muuta notariteenuse kasutamine mugavamaks ja kättesaadavamaks. Muudatuste põhiliseks sihtrühmaks on e-residendid ja väliseestlased, kuid osaliselt puudutavad muudatused ka Eestis elavaid isikuid.

1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus

2016. a alguse seisuga elas välisriikides u 130 000 Eesti kodanikku1 (edaspidi väliseestlased), kelle

puhul võib eeldada, et neil tuleb aeg-ajalt ette Eestiga seotud asjaajamist, mis hõlmab tehingute tegemist või ametlike dokumentide edastamist. Lisaks kehtivad alates 1. detsembrist 2014. a isikut tõendavate dokumentide seaduse muudatused, mis jõustasid e-residentsuse kontseptsiooni.

E-residentsus on riiklikult väljastatud digitaalne identiteet, mis annab välismaalastele võimaluse

kasutada e-teenuseid, mis tavapäraselt on olnud avatud vaid kohalikele elanikele. Näiteks võimaldab

e-residendi kaart täna dokumente digitaalselt allkirjastada, teha toiminguid ettevõtjaportaalis (sh

asutada äriühingut ning esitada sellega seotud avaldusi äriregistrile) ning kasutada internetipanka. E-

residentsuse üks eesmärke on soodustada Eesti majanduskeskkonna arengut, muu hulgas

lihtsustada välisettevõtjate jaoks Eesti ja Euroopa Liiduga seotud asjaajamist, et tehinguid oleks

võimalik teha ja äriühinguid juhtida ka distantsilt. Samuti peaks see võimaldama hoida sidet teistes

riikides viibivate eestlastega ning luua neile ligipääs digiteenustele ja teabele, olenemata nende

kodakondsusest või elukohariigist.

Notariteenuse kasutamisel ja piiriülesel asjaajamisel puututakse täna kokku alljärgnevate probleemidega:

1. Teatud tehingute kehtivuseks on Eesti õiguses ette nähtud notariaalne vorm. Selliste tehingute tegemiseks on vaja Eesti notariga kohtuda, st viibida temaga üheaegselt samas ruumis (välja arvatud juhul, kui kasutatakse volitatud esindajat). Eesti notarid tohivad ametitoiminguid teha üksnes Eesti Vabariigi territooriumil. Eestisse reisimine tehingu tõestamiseks toob kaasa suure aja- ja rahakulu. Kuigi seadus näeb ette võimaluse, et teatud juhtudel saavad tõestamise vormis toiminguid teha ka erikutsega konsulaarametnikud (konsulaarseadus (edaspidi KonS) § 30 lg 2), siis tegelikkuses on see alternatiiv puudulik:

vastava väljaõppega konsulaarametnikke on Välisministeeriumi andmetel täna ainult 7 ja viimane väljaõpe toimus aastal 2008;

hetkel on seega tõestamistoiminguid tõestamise vormis võimalik teha seitsmes välisesinduses, mis tähendab, et konsulaarametnike kaudu ei ole teenuse kättesaadavus piisav

2;

1 Statistikaameti Statistika levi osakonna poolt 27.09.2016 edastatud andmed.

2 2015. a tehti Välisministeeriumi andmetel välisesindustes 62 tõestamistoimingut, millest enamik olid volikirjad.

2

konsulaarametnikel on alati võimalik talle teadaolevate asjaolude põhjal otsustada, kas tõestamistoimingu tegemise taotlus on põhjendatud või tuleks tõestamistoimingu tegemiseks pöörduda Eesti notari või välisriigi notari poole;

konsulaarametnikud ei puutu tõestamistoimingutega kokku igapäevaselt. Seega palutakse toimingute tegemisel tihti abi ning juhiseid notarite käest ning tõestatakse ainult lihtsamaid tehinguid;

välisesindustes konsulaarametnikud vahetuvad, mis toob kaasa olukorra, kus tõestamispädevust omava konsuli lahkumisel esindusest kaob ka võimalus tõestamistoimingute läbiviimiseks, mis omakorda toob kaasa rahulolematust isikute seas, kes eelnevalt on vastavasisulist teenust esindusest saanud.

Kuigi volikirjade puhul kehtib eriregulatsioon, mis tähendab seda, et justiitsministri määrusega on kehtestatud välisriikide ametiisikute loetelu, kelle tõestatud volikiri loetakse samaväärseks Eesti notari poolt tõestatud volikirjaga, siis ei likvideeri see siiski lõpuni teises riigis volikirja tegemisega seotud probleeme. Esiteks moodustavad nimetatud loetellu kuuluvad riigid alla poole maailma maadest. Teiseks on välisriigi ametiisiku või notari koostatud volikiri võõrkeeles, mis üldjuhul tähendab eesti keelde tõlkimiseks lisaprotseduure (ning aja- ja rahakulu). Lisaks sellele on vaja volikiri reeglina välismaal apostilliga kinnitada või legaliseerida, et seda saaks Eestis kasutada. Ka see toob kaasa täiendavat asjaajamist ja nii rahalist kui ka ajalist kulu. Olulisem probleem seisneb aga vastavate volikirjade sisus, nt on tihti puudu oluline info või ei ole isiku tahteavaldus Eesti õiguse kontekstis üheselt mõistetav ning seetõttu on nende kasutamisel Eestis ikkagi raskusi.

Lisaks volikirjadele on välismaal elavate eestlaste jaoks üks notariaaltoimingute liike, millega nad enim kokku puutuvad, tõenäoliselt pärimistoimingud. 2009. aastast kehtib Eesti pärimisõiguses loobumissüsteem, mis üldisemalt tähendab, et pärandi saamiseks ei pea esitama avaldust. Avalduse peab esitama hoopis see isik, kes ei soovi pärida ehk soovib pärandist loobuda. Seega juhul, kui pärima õigustatud isik ei esita seaduses ettenähtud aja jooksul notarile pärandist loobumise avaldust, siis loetakse ta pärandi vastu võtnuks ehk ta on muutunud pärijaks. Isikute, kes viibivad välismaal, kuid soovivad pärandist loobuda, õigusi aitaks kahtlemata tagada elektroonilise suhtluse võimaldamine notariga ning ka notariaalse vormi elektrooniliste võimaluste loomine.

Samuti on praktika näidanud, et välismaal elavate inimeste jaoks on murettekitav abiellumis- või lahutamisavalduse esitamiseks Eestisse sõitmine. Nimetatud avaldus on vaja esitada vähemalt kuu aega ning mitte varem kui kolm kuud enne abielu sõlmimist ning nõuab (nagu abielu sõlmiminegi) abiellujate isiklikku ja ühist kohalolu, mis omakorda tähendab notaribüroo kahekordset külastamist (ja kahekordset Eestisse sõitmist) lühikese perioodi jooksul.

E-residentide puhul on notariaalse vormi nõue ja sellest tulenev Eestisse sõitmine eeldatavasti probleemiks eelkõige ühinguõiguslike tehingute puhul (nagu osade võõrandamise ja pantimise kohustus- ja käsutustehingud).

2. Eesti digi-ID abil antud digitaalallkirju ei aktsepteerita välisriikides, sest vajalikud tehnilised lahendused, kas puuduvad või ei osata neid kasutada. Seetõttu ei ole välisriikides asjaajamisel digitaalallkirja andmise võimalusest täna alati kasu. Euroopa Liidus on küll vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul (eIDAS), mille kohaselt Euroopa Liidu liikmesriikide avalikel sektoritel tuleb hakata tunnustama vastastikku teiste riikide digitaalse identiteedi ja usaldusteenuste pakkujaid ning lubama oma digiteenustele ligipääsu teiste liikmesriikide digitaalse isikutunnistusega, kuid antud määruse maksimaalne rakendumine võtab veel aega. Ka ei hõlma nimetatud määrus väljaspool Euroopa Liitu asuvaid riike.

3. Erinevalt probleemidest, mis puudutavad eelkõige notariteenuse kättesaadavamaks muutmist ning tehingute tõestamist distantsilt, on notariaaltoimingute tegemisel oluline ka keskkonnasäästlikkus ja paberikulu vähendamise võimaluse loomine. Tänase praktika kohaselt allkirjastavad tehinguosalised lisaks notariaalakti n-ö põhiosale omakäeliselt ka sellele lisatud dokumendid (tõestamisseaduse (edaspidi TõS) § 13 lg 2 ja 4), kusjuures allkiri antakse igale lehele eraldi. Teatud juhtudel on notariaalakti lisad väga mahukad, ulatudes sadade lehekülgedeni. Nende allkirjastamine võtab aega ning printimine tekitab asjatut paberikulu.

2. Sihtrühm

Puudutatud sihtrühma võib jagada peamiselt 5 gruppi:

3

2.1. e-residendid - hetkeseisuga on rahuldatud u 12 000 e-residentide taotlust. E-residentsuse programmi 2015-2016 aasta tegevuskavas on seatud eesmärgiks jõuda 2017. aasta lõpuks 40 000 e-residendini; 2.2. väliseestlased – Statistikaameti andmetel elas 2016. a alguse seisuga välisriikides u 130 000 Eesti kodanikku; 2.3. notarid - hetkel on Eestis 93 notarit; 2.4. välisesindused - Eestil on kokku 84 erineva riigi välisesindust, kuid füüsiline välisesinduste arv on 38. Pilootprojekti puhul rakenduks digitaalse tõestamise võimalus esialgu ainult 5 välisesinduses, mis asuvad riikides, kus taolise teenuse järele on eelduslikult kõige suurem vajadus: London, Helsingi, Brüssel, New Delhi ja Stockholm. 2.5. Eesti elanikkond - 2016. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 1 315 944 isikut.

3

3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

Plaanitavate muudatuste põhieesmärk on lihtsustada tehingute tegemist ja dokumendisuhtlust välisriigist. Eeltoodu lihtsustab kahtlemata ka äriühingu juhtimist distantsilt, s.o välisriigist ning muudab notariteenuse kättesaadavamaks ja mugavamaks. Ühtlasi on muudatuse eesmärk muuta notari ametipidamine senisest paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning teenuse kasutamine keskkonnasäästlikumaks. Laiemas plaanis on tulemuseks, mida soovitakse saavutada, Eesti majanduse elavdamine läbi e-residentide arvu ja tsiviilkäibe suurendamise.

Selleks (ning punktis üks toodud probleemide lahendamiseks) on vajalikud järgnevad muudatused: Notariaalse tõestamise alavormi (digitaalne tõestamine) loomine – digitaalne tõestamine oleks notariaaltoiming, mille puhul notar ei kohtu kliendiga samal ajal ühes ruumis viibides, vaid notar ja klient kontakteeruvad elektroonilise audiovisuaalse kanali kaudu (videokõne arvuti vms abil). Notariaalse tõestamise vormiga kaasnevaid funktsioone (isikusamasuse tuvastamine, selgitamiskohustus, isiku tegeliku tahte väljaselgitamine jne), mis on aluseks käibekindlusele, on digitaalse tõestamise puhul võimalik tagada välisesinduste abil. Välisesindustel tuleb eraldada tehingut teha soovivale isikule ruum ja võimaldada tal kasutada internetiühendusega arvutit, mille vahendusel on võimalik tehing digitaalselt tõestada. Digitaalse tõestamise puhul tuleb välisesindustel lisaks ruumi eraldamisele ja internetiühendusega arvuti kasutamise võimaldamisele organiseerida olukordade jaoks, kus arvuti kasutamisel võib esineda tehnilisi tõrkeid, IT-toe olemasolu. Seega on seoses digitaalse tõestamise vormi loomisega vajalik teha täiendavaid kulutusi vajaliku riistvara soetamiseks ning hooldamiseks. Välisesinduste arvutite jaoks luuakse spetsiaalne tarkvara selliste võimaluste kasutamiseks.

Välisesinduste kaudu digitaalse tõestamisega seotud kulude katmiseks kehtestatakse eraldi riigilõiv nii nagu ka hetkel konsulaarametnike poolt tõestatud tehingute puhul.

Kokkuvõtvalt võib digitaalse tõestamise välisesindustes jagada viide etappi:

1) tehingu aja broneerimine, milleks tuleb kliendil endal otse Eesti notariga suhelda. Notarite kontaktandmed on kättesaadavad Notarite Koja (edaspidi NK) koduleheküljel. Pärast nendevahelist suhtlust broneerib notar konsulaarprogrammi (CONSUL-i broneeringute moodulis) kaudu välisesinduses tehinguaja;

2) riigilõivu tasumine, mida tuleb teha enne tehingu tõestamist. Riigilõivu tasumiseks on kolm võimalust: notari kaasabil ehk notar vastutab isiku eest riigilõivu Rahandusministeeriumi vastavale kontole kandmise eest, isik kannab riigilõivu ülekandega vastavale kontole ise või isik tasub riigilõivu välisesinduses kaardimaksega. Riigilõivu tasumist kontrollib enne digitaalse tõestamise toimumist välisesinduse tehniline personal ning olukorras:

kus riigilõiv on tasumata, tõestamistoimingut ei toimu;

3 Eesti statistikaameti kodulehekülg. - https://www.stat.ee/12808

https://www.stat.ee/12808

4

kus tõestamistoiming jääb nt tehnilistel põhjustel ära, siis tagastatakse riigilõiv isiku poolt

vastava avalduse esitamisel;

kus tehing peaks ära jääma tehinguosalisest endast tulenevatel põhjustel (nt isik edastas teadlikult valeandmeid või soovis teha tõestamistoimingut alkoholijoobes), riigilõivu isikule ei tagastata.

Riigilõivu tagastamise alused on sätestatud riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) §-s 15 (RLS-i tuleks eeldatavasti muudatuse korral täiendada). Alternatiivselt võiks riigilõivu tasumise puhul võimaldada seda teha ainult notari kaasabil ehk välisesinduses digitaalse tõestamise vormis notariaaltoimingu tegemisel tuleb riigilõiv tasuda enne tehingu toimumist notari kontole, kes vastutab peale tehingu toimumist isiku eest riigilõivu Rahandusministeeriumi vastavale kontole kandmise eest. Sellisel juhul oleks võimalik, olukorras, kus tehing jääb näiteks tehnilistel põhjustel ära, notaril liigse bürokraatia ja ajakuluta (kehtiva korra kohaselt tuleb kliendil teha taotlus, mille alusel teeb riigilõivu võtja otsuse riigilõivu tagastamise kohta. Riigilõiv tagastatakse 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates) riigilõiv kliendile tagastada.

3) notari tasu maksmine - tehingute osas, mida on võimalik digitaalselt tõestada, sätestatakse notari tasu seaduses eraldi lisatasud. Notari tasu tuleb tasuda enne tehingu tõestamist.

4) tehinguosalise poolt tehingu tegemiseks kokkulepitud ajal välisesindusse minemine ja konsuli poolt isiku isikusamasuse isikuttõendava dokumendi alusel tuvastamine. Pärast isiku isikusamasuse dokumendi alusel konsuli poolt tuvastamist juhatatakse välisesinduse personali poolt isik ruumi, kus on olemas vajalikud vahendid digitaalse tõestamise toimingu tegemiseks:

võrguühendus;

arvuti koos ekraani, kaamera, mikrofoni, kõrvaklappide ja ID-kaardilugejaga;

e-notar 3 programm, kuhu sisenemine toimub NK veebilehe kaudu.

Lisaks tuleb kokku leppida tehnilise toe osas olukordade jaoks:

kus tekib probleeme toimingute teostamisega e-notar 3-s (võimaldatakse Registrite ja

Infosüsteemide Keskuse (edaspidi RIK) poolt); kus tekib probleeme riistvaraga – võimaldatakse Välisministeeriumi poolt.

5) tõestamistoimingu tegemine peale seda, kui isik võtab ruumis arvuti taga istet ja notar:

selgitab välja isiku tegeliku tahte, täidab selgitamiskohustuse ja muud seadusest tulenevad kohustused;

tõestab tehingu;

edastab isikule tema poolt valitud viisil digikonteineri notariaalselt tõestatud dokumentidega. Välisesinduse tehnilisele personali jaoks koostatakse ja antakse NK poolt juhised, mida ja kuidas vastav isik digitaalse tõestamise toimingu käigus täpselt tegema ning järgima peab. Digitaalse tõestamise vorm rakenduks välisesindustes tehtavate tõestamistoimingute puhul järgmistele tehingutele:

osa võõrandamise ning pantimise kohustus- ja käsutustehingud;

volikirjade tõestamine ja kehtetuks kuulutamine;

abiellumis- ja lahutamisavalduse esitamine ning abiellujate eelnev nõustamine notari poolt;

pärimismenetluse algatamise, pärandi vastuvõtmise ja pärandist loobumise avalduse tõestamine.

5

Digitaalse tõestamise vormis tehtud tehingute puhul vastutab konsulaarametnik riigivastustuse seaduse alusel enne tõestamistoimingu tegemist riigilõivu tasumise kontrollimise, välisesinduses isiku isikusamasuse isikuttõendava dokumendi alusel tuvastamise ja isiku nõuetele vastavasse ruumi juhatamise eest ning notar oma seadusest tulenevate ametikohustuste rikkumise eest. 2. Notarite poolt digitaalallkirjade kinnitamise õiguse selgemalt sätestamine - koostoimes NK poolt

arendatava elektroonilise apostilliregistriga teeks see võimalikuks digitaalselt allkirjastatud

dokumentide rahvusvahelise verifitseerimise: notar kinnitab isiku digitaalallkirja, seejärel on võimalik

vastav dokument kui avalik dokument (elektrooniliselt) apostillida ning apostilli kehtivust välismaistel

ametiisikutel kontrollida apostilliregistrist.

3. Notariaalakti lisade elektroonilise vahendi (arvuti) abil läbivaatamise ning nende digitaalse

allkirjastamise võimaldamine – see annaks nagu täna omakäeline allkirjastamine TõS § 13 lõikes 7

toodud eelduse, et vastav lisa on neile notari juuresolekul ette loetud, läbi vaadatud või kirjeldatud

ning osaleja poolt heaks kiidetud. Seda nendel juhtudel, kui tõestamine toimub notaribüroos ja

notariaalakti n-ö põhiosale antakse omakäeline allkiri.

II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad

Notariaadiseaduse (edaspidi NotS) § 2 lg 1 kohaselt on notar avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. Tulenevalt NotS § 2 lg-st 2 jaguneb notari ametitegevus ametitoimingute tegemiseks, mida notarid teevad nn kohustuslikus korras, ning ametiteenuste osutamiseks. Ametitoimingute ja -teenuste ring on seadusega piiratud. Samuti on ametitoimingute osutamine reglementeeritud nii vormi kui kaasnevate kohustuste näol.

Ametitoimingute hulka kuuluvad mh notariaalne tõestamine, notariaalne kinnitamine, apostillide väljaandmine, pärimisasjade menetlemine ja abielu sõlmimise ja lahutamise kinnitamine (NotS § 29 lg 3). Notariaalse tõestamise vorm on kõige rangem tehingu vorm, mis kohaldub näiteks järgnevatele tehingutele:

1) kinnisasjadega seotud tehingud: kinnisasjadega, kinnistatud või kinnistamisele kuuluvate laevadega ning enamiku piiratud asjaõigustega tehtavad tehingud;

2) äriühingutega seotud tehingud:

a. osaühingu osa võõrandamise ning pantimise kohustus- ja käsutustehingud; b. juriidilise isiku organi koosoleku protokolli tõestamine; c. eraõigusliku juriidilise isiku asutamis-, ühinemis- ja jagunemistehingu tõestamine;

3) pärimismenetlusega seotud toimingud: a. testamendi tõestamine; b. pärimislepingu tõestamine; c. pärandvara jagamise kokkuleppe ja pärandvara ühisusest osa võõrandamise lepingu tõestamine; d. pärimismenetluse algatamise, pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise avalduse tõestamine; e. pärimistunnistuse ja muude tunnistuste väljastamine pärimismenetluse käigus; f. omandiõiguse tunnistuse väljastamine;

4) abielu- või kooseluga seotud toimingud:

a. abieluvaralepingu tõestamine; b. ühisvaraks oleva kinnisvara jagamise kokkuleppe tõestamine; c. abielu sõlmimise ja lahutamise kinnitamine ning abielukande ja abielulahutuse kande koostamine perekonnaseaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse alusel; d. kooselulepingu tõestamine.

6

Tõestamise puhul tuvastab notar tehinguosalised, kontrollib nende esindusõigust ning teo- ja otsustusvõimet, selgitab välja tehinguosaliste tegeliku tahte ning kujundab vastavalt tehingu, kontrollib andmeid paljudest erinevatest registritest, selgitab osalistele tehingust tulenevaid tagajärgi, tagab tasakaalu tehinguosaliste õiguste ja kohustuste vahel, kaitstes võrdselt kõigi osaliste huvisid jpm. Tehingu tõestamine eeldab notari ja tehinguosalise samal ajal ühes kohas viibimist, vahetut kontakti ja notariaalakti ning selle lisade omakäelist allkirjastamist.

Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 82 teisest lausest on tehingu notariaalse tõestamise õigus üldjuhul Eesti notaril. TõS § 2 lg-st 2 ja NotS § 36 lg-st 6 tulenevalt on Eesti notari ametitegevus väljaspool Eestit keelatud ja seda keeldu rikkudes tehtud tõestamistoimingud on tühised. Seaduses sätestatud juhtudel on tehingu tõestamise õigus notari asemel ka muul isikul (TsÜS § 82 III lause). KonS § 30 võimaldabki teatud juhtudel tõestamistoimingute tegemist ka Eesti konsulaarametnike poolt.

Viini konventsiooni artikli 22 punktide 1-3 kohaselt on esinduse valdused puutumatud. Asukohariigi esindaja ei või siseneda esinduse valdustesse ilma esinduse juhi nõusolekuta. Asukohariigil on esmajoones kohustus rakendada abinõusid, et kaitsta esinduse valdusi sissetungi ja kahjustamise eest ning ära hoida esinduse rahu rikkumist ja väärikuse riivamist. Esinduse valdused, sisustus ja muu vara ning esinduse sõidukid on puutumatud läbiotsimise, sundvõõrandamise, arestimise ja täitemenetluse suhtes. Sama konventsiooni artikkel 31 p 1 kohaselt on diplomaatilisel esindajal puutumatus asukohariigis kriminaalvastutusele võtmise suhtes ning tsiviil- ja halduskohtulik puutumatus, v.a alapunktides a-c sätestatud juhtudel. Seega peab diplomaatiline esindaja küll järgima ja austama asukohariigi seadusi, kuid üldiselt ei saa teda asukohariigi seaduste alusel vastutusele võtta. Tuginedes Viini konventsioonile võib seega järeldada, et välisesindus ei allu mitte asukohariigi, vaid oma lähetajariigi jurisdiktsioonile.

4

Välisriigi ametiisiku poolne tõestamine seevastu ei asenda notariaalset tõestamist (TõS § 56 lg 4). Eriregulatsioon kehtib volikirjade osas (TõS § 57), kuid vastav volikiri peab üldjuhul olema legaliseeritud või apostilliga kinnitatud.

Notariaalne kinnitamine on oma olemuselt lihtsam notariaalse tehingu vorm. TÕS § 38 lg 2 kohaselt kinnitatakse järgnevaid dokumente ja asjaolusid: 1. allkirja ja allkirjanäidise õigsust; 2. dokumendi esitamise aja kindlakstegemist; 3. avaliku registri andmeid ja väljatrüki õigsust; 4. ärakirja õigsust; 5. isiku elusolekut ja teatud kohas viibimist; 6. avalduse ja teate edastamist; 7. dokumendi tõlke õigsust; 8. muid lihtsaid asjaolusid. Allkirja kinnitamiseks peab allkiri olema antud või omaks võetud notari füüsilisel juuresolekul (TõS § 39 lg 1). Allkirja kinnitamisel kontrollib notar allakirjutanud isiku isikusamasust. Dokumenti, millel olevat allkirja kinnitatakse, kontrollib notar üksnes selleks, et välja selgitada võimalik alus ametitoimingust keeldumiseks. Näiteks, kui dokumendis toodu on ilmselgelt vastuolus avaliku korra või heade kommetega, keeldub notar dokumendil allkirja õigsuse kinnitamisest. Muus osas ei pea kontrollima dokumendi sisu ega dokumendis esitatud andmete õigsust ja vastavust seadusele. Kui dokument on keeles, mida notar ei valda, ei pea ta kontrollima selle sisu vastavust avalikule korrale ja headele kommetele (TõS §-d 39 ja 4).

TõS § 41 lg 1¹ võimaldab digitaalse dokumendi ärakirja kinnitamist ning sätestab, et digitaalse dokumendi ärakirja puhul tuvastab notar dokumendi usaldusväärsust iseloomustavad olulised asjaolud (kas dokument on kehtivalt digitaalallkirjastatud, alla laetud arvutivõrgust, paljundatud muult andmekandjalt vms) ja viitab nendele notariaalmärkes. TõS § 42 lg 1 sätestab digitaalse teabe väljatrüki õigsuse kinnitamisel notariaalakti märgitavad asjaolud, milleks on muu hulgas info selle

4 Kahtluste vältimiseks tuleb siiski muudatuste tegemisel täiendada ka TÕS-i ning lisada, et digitõestamisel loetakse tehingu

tõestamise kohaks Eesti, et ei esineks vastuolu TõS § 2 lõikega 2 ja NotS § 36 lõikega 6.

7

kohta, kas väljatrükitud teave oli allkirjastatud kehtiva digitaalallkirjaga ja ajatembeldatud või asus arvutivõrgu kaudu kasutatavas andmekogus või arvutivõrgu kaudu kasutataval võrguaadressil või oli tegemist muu elektroonilise teabekandjaga. Toodud sätete sõnastusest võiks järeldada, et kehtiv regulatsioon juba toetab digitaalallkirjade kinnitamist notari poolt. Samas vajaks see selgemat sätestamist, seda enam, et nimetatud sätete loomise ajal oli ka sellest juttu, et notar võiks sellist toimingut teha, kuid tol hetkel oldi sellele vastu, kuna leiti, et digitaalallkiri on iseenesest nii tugev, et sellele mingi notariaalse lisakinnituse võimaluse andmine pole vajalik.

Muudatusega on kavas luua võimalused digitaalseks tõestuseks, notariaalsete dokumentide lisade digitaalseks allkirjastamiseks ning sätestada seaduses selgemalt digitaalse allkirja kinnitamise võimalus notari poolt.

Seotud strateegiad ja arengukavad:

“Eesti infoühiskonna arengukava 2020”, mille keskmes on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise ja nutikate lahenduste loomine era- ja avalikus sektoris, teenuste kättesaadavuse parandamine ning paberivaba asjaajamiskeskkonna loomine;

koalitsioonileping 2015-2019, mille prioriteetideks on muu hulgas teenuste digitaliseerimine ja uute e-teenuste arendamine üldiselt, aga ka e-residentsuse programmi rakendamine, sh e-residentide tarbeks mõeldud teenuste arendamine;

Vabariigi Valitsus kinnitas 16.07.2015 kabinetinõupidamisel „10 miljoni e-eestlase“ programmi tegevuskava aastateks 2015-2016, mis ühe punktina sisaldab “notariaadialaste seaduste muutmist notariteenuste digitaalse osutamise võimaldamiseks”.

5. Tehtud uuringud

NK-s on moodustatud töögrupid, mis tegelevad notariametiga seotud infotehnoloogiliste arendustega. Üks töögrupp tegeleb e-notar 3 arendamisega. Teine töögrupp loodi spetsiaalselt digitõestusega seotud põhimõtteliste küsimuste üle arutamiseks. 06.04.2015 koostati töögrupi poolt analüüs: E-residentsus ja notarid: võimalikud kokkupuutepunktid. Täiendavaid uuringuid ei kavandata kuna tegemist on siseriikliku küsimusega.

6. Kaasatud osapooled

Seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus on koostatud koostöös endise Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse e-residentsuse projekti juristi ja praeguse notarikandidaadi Katrin Sepaga (Sepp). Samuti on väljatöötamise kavatsuse koostamisse ja välja pakutud lahenduste aruellu kaasatud NK ja Välisministeerium.

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

Avalikkuse teavitamine EI

Rahastuse suurendamine EI

Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva

olukorra säilitamine

EI

Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH

Muu (palun täpsusta) EI

7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs

Olemasoleva regulatsiooniga ei ole võimalik saavutada käesoleva dokumendi punktis kolm väljatoodud eesmärke. Selleks, et võimaldada notari teenusele paremat juurdepääsu, sh vähendades sõidu-, aja- ja paberikulu, on vajalik muuta ning täiendada olemasolevat regulatsiooni.

8

Digitaalse tõestamise vormi loomise alternatiivina oleks teoreetiliselt võimalik kaaluda rohkemate erikutsega konsulite koolitamist. Praktikas ei ole aga see ilmselt toimiv lahendus. Vastavate koolituste läbiviimine on kulukas ning tulenevalt kõnealuste ametite erinevusest ei saa kindlasti eeldada, et konsulaarametniku koolituste läbiviimisega oleks tema ettevalmistus samasugune nagu notaril, kelle kandidaaditeenistus kestab enne notariks saamist vähemalt kaks aastat ning taseme hoidmine jätkub pärast notariks saamist pideva praktika ja koolitustega. Üheselt on lahendamata ka erikonsulite erapooletuse, saladuse hoidmise (sh dokumentide arhiveerimise) ja vastutuse küsimused. Erinevalt notarist ei ole õigusteenuste osutamine konsulaarametnike põhitegevus, vaid üks paljudest ülesannetest. Seetõttu on loogiline, et konsulaarametnik peaks tegema tõestamistoiminguid vaid äärmise vajaduse korral.

7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest

Eesti notari tegevust puudutavad seadused ja õigusaktid vajavad muutmist ja täiendamist, võimaldamaks paremat ligipääsu notari teenustele, vähendades sõidu-, aja- ja paberikulu. Kehtivat regulatsiooni muutmata ja täiendamata ei ole võimalik nimetatud eesmärke saavutada.

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega)

Käesoleva eelnõu koostamisel ei ole süvitsi kavas analüüsida välisriikide regulatsioone. Üks riik, kus eelnõu väljatöötamise ajaks (meile teadaolevalt) on võimalik tõestamistoiminguid tehniliste vahendite abil teostada, on Gruusia. Nimelt on Gruusias võimalik teatud tingimuste täitmisel teha notariaalseid tehinguid elektrooniliste vahendite kaudu. Gruusia NK veebilehe andmetel võimaldatakse mitmepoolsete tehingute puhul kasutada notariaalse tõestamise teenust elektrooniliste vahendite abil ainult Gruusia kodanikel ja tähtajalist elamisluba omavatel isikutel, kes asuvad tehingu tõestamise hetkel Gruusia territooriumil. Tehinguosalised võivad tehingu ajal asuda erinevate notarite büroodes. Ühepoolsete tahteavalduste (nõusolekud, avaldused ja volikirjad) puhul võimaldatakse notariaalse tõestamise teenust elektrooniliste vahendite abil kasutada aga Gruusia kodanikel ja tähtajalist elamisluba omavatel isikutel, kes võivad tehingu tõestamise hetkel asuda ka väljaspool Gruusia territooriumi. Elektrooniliste vahendite kaudu tõestatavate tehingute puhul on vajalik arvuti, interneti, veebikaamera, mikrofoni, kõrvaklappide olemasolu ning tunnistajate tehingus osalemine. Kõik elektrooniliste vahendite kaudu tõestatud tehingud salvestatakse ning arhiveeritakse. Samuti pakuvad Gruusia notarid Skype vahendusel õigusnõustamist.

5

Lisaks on Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogu viie liikmesriigi (Hispaania, Belgia, Prantsusmaa, Holland ja Itaalia) vahel kasutusel platvorm EUFides

6, mille eesmärgiks on eelkõige notarite vaheline

elektrooniliste dokumentide vahetus, aga ka tehingute tõestamine selliselt, et üks tehinguosaline on ühe riigi ning teine teise riigi notari juures. Selline tehingute tegemine ei ole alates platvormi valmimisest (2014) siiski praktilistel kaalutlustel laia kasutust leidnud (selliselt on tehtud ehk kümmekond tehingut). Detailid on ebaselged: alates sellest, kas notari tasu tuleb maksta mõlemale notarile ning kumma riigi notar siis tegelikult tahteavalduse tõestab. Eesti notariaat sellega omal ajal ei ühinenud, kuna projektis osalemine hinnati liiga kulukaks ning praktilised probleemid liiga keerukaks.

9. Kaalutud võimalikud regulatiivsed lahendused

9.1. Kaalutud võimalike regulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs

Regulatiivsetest võimalustest kaaluti uue regulatsiooni loomist ja olemasoleva regulatsiooni muutmise alternatiive. 9.1.1. Uue regulatsiooni loomine

Regulatsiooni muutmise ning täiendamisega on võimalik parandada isikute juurdepääsu notari poolt pakutavatele teenustele. Seega puudub vajadus uue regulatsiooni loomiseks.

5 Gruusia Notarite Koja veebilehekülg. - http://www.notary.ge/eng-1-home

6 Euroopa notarite kodulehekülg. - http://www.notaries-of-europe.eu/index.php?pageID=8033

http://www.notary.ge/eng-1-home

http://www.notaries-of-europe.eu/index.php?pageID=8033

9

9.1.2. Olemasoleva regulatsiooni muutmine ja alternatiivid 9.1.2.1. Olemasoleva regulatsiooni muutmine - digitaalselt tõestatavate tehingute ring

Kuna digitaalse tõestamise näol on tegemist uudse lahendusega, mille toimimine ja usaldusväärus vajab kinnitust, samuti sellepärast, et mujal ladina notariaadi riikides nähakse notariaalset tõestamist traditsiooniliselt üldiselt võimalikuna vaid paberkandjal ning digitaalse tõestamise vormiga ei olda harjutud, võiks uut kontseptsiooni välisesindustes teostatavate tõestamistoimingute puhul esialgu katsetada ainult osade toimingute puhul. Võttes arvesse peamist sihtrühma, võiks esimesena rakendada digitaalset tõestust tehingute puhul, mille järgi on väliseestlaste ning e-residentide hulgas tõenäoliselt kõige suurem vajadus. Samuti tuleb arvesse võtta seda, et distantsilt tehingu tegemine, kus pole võimalik tagada vahetut kontakti notariga, on kahtlemata keerulisem, kui tehingul on mitu osapoolt, sest sellisel juhul on raskem tagada efektiivset läbirääkimist, nõustamist ja kiiret lahenduste leidmist. Seetõttu on mõistlik digitaalse vormi katsetamine eelkõige ühepoolsete tehingute puhul. Ainsaks erandiks on siinkohal osa võõrandamise ja pantimise kohustus- ning käsutustehingud. Selle mitmepoolse tehingu kaasamine digitõestamise projekti otsustati seepärast, et see on e-residentsuse projekti vedajate hinnangul (mis põhineb mh e-residentidelt saadud tagasisidel) strateegilise tähendusega.

9.1.2.2. Alternatiiv - notariaalse vormi nõudest loobumine

Kuigi hetkel kehtib, arvestades konkreetse tehingu iseloomu, märkimisväärse osa tehingute puhul notariaalse tõestamise vormi nõue, siis kaaluti alternatiivina ka teatud tehingute puhul notariaalse vormi nõudest loobumist, kuid leiti, et see tooks kaasa õiguskindluse vähenemise.

Notariaalse tõestamise vormiga kaasnevad teatud funktsioonid, mis on aluseks käibekindlusele. Esiteks kaasneb kontrollifunktsioon: tuvastatakse osapoole isikusamasus, teo- ja otsusevõime, tegelik tahe, esindusõiguse ning käsutusõiguse olemasolu ja muud õiguslikult korrektseks tehinguks olulised eeldused. Seeläbi on välistatud tehingu tühisuse alused.

Õiguskindluse seisukohalt ei ole vähem olulised teised notarile seadusega pandud ülesanded:

notar selgitab kõikidele tehinguosalistele erapooletult võimalusi, kuidas saavutada tehinguga osalejate tahtele kõige paremini vastav tulemus, ja taotletava tehingu tagajärgi;

notar hoiatab osalisi tehingust tulenevate riskide eest;

notar sõnastab ise tahteavalduse ja oma selgitusi sisaldava notariaalakti, tagades, et need oleksid üheselt arusaadavad ning seadusele vastavad;

notar tõendab tahteavalduse sisu ja kontrollitud asjaolusid. Seega on notariaalsel lepingul suurem tõenduslik jõud võrreldes lihtkirjaliku dokumendiga (notariaalselt tõestatud lepingu eelis on väiksem tõendamiskoormis vaidluse korral) ning teatud juhtudel saab sellisest lepingust tulenevaid nõudeid sundkorras maksma panna eelnevalt kohtusse pöördumata, st notariaalne leping kehtib täitedokumendina;

notar arhiveerib notariaalakti paberoriginaali NK arhiivis ning lisaks elektroonilises arhiivis, võimaldab sellega tutvumist ja sellest ärakirjade saamist.

Seega on notariaalse vormi üks eesmärke ennetamine: juba ette vältida vääritimõistmisi, vaidlusi, pettusi ja järelikult ka kohtuprotsesse. Niisiis aitab notariaalse vormi nõue vältida ka edasisi vaidluskulusid ja kahjusid tehinguosalistele.

Seni notariaalse tõestamise nõude alla käivate tehingute puhul ei ole just eelpool väljatoodud põhjustel hetkel võimalik notariaalse tõestamise vormi nõudest loobuda.

9.1.2.3. Alternatiiv – digitõestamine välisesindusi kasutamata

Enamikku ülalpool nimetatud notari funktsioonidest on aga võimalik saavutada digitõestamiseks pakutud lahendust kasutades. Lahenduse väljatöötamisel kaaluti alternatiivina ka sellist digitaalse tõestamise lahendust, mille puhul tehingus osaleja viibib mitte Eesti välisesinduses, vaid ükskõik, kus mujal – nt oma kodus ja kasutab notariga suhtlemiseks ning tehingu tõestamiseks spetsiaalset arvutiprogrammi.

Elektroonilisel teel isikute tuvastamiseks on mitmeid võimalusi. Tänapäeva tehnilisi vahendeid (identifitseerimisel biomeetrilisi vahendeid (sõrmejälg, silma võrkkest)) kasutades on võimalik kindlalt

10

ja turvaliselt veenduda osaleja isikusamasuses. Ühtlasi võimaldab isiku tuvastamist ID-kaart ning e-residendi kaart, milleta ei ole digitaalse tõestamise toimingut võimalik teha. Seega on olemas mitmeid tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad ka elektrooniliselt isikusamasust tuvastada. Ka registritest andmete kontrollimiseks puuduvad takistused (antud toimingute teostamiseks pole isiku kohalolek vajalik). Isikute nõustamisteenust on võimalik osutada kasutades selleks tänapäeva digitaalseid ja audiovisuaalseid lahendusi.

Enim probleeme võib aga põhjustada isiku tegeliku tahte välja selgitamine. Nimelt peab notar lisaks isikusamasusele tuvastama, kas tehing vastab isiku vabale tahtele (puudub sund, pettus, eksimus, ebaausad kavatsused) ja et isik on teo- ja otsusevõimeline. Praktikas on sellisteks otsustusteks vaja inimlikku kontakti ja kontrolli. Videokõnede kaudu saab küll isikuga suhelda, teda nõustada, kuulata isiku soove jpm, kuid pole võimalik tõsikindlalt tuvastada isiku tegelikku tahet. Näiteks võib lisaks tehinguosalisele samas ruumis viibida teisi isikuid, kes mõjutavad isiku otsuseid ning sunnivad isikut tehingut tegema. Videoülekanne võimaldab näha vaid ühte osa ruumist, mistõttu ei ole notaril võimalik tõsikindlalt veenduda, et isik ei ole tehingu tegemisel mõjutatud. Notaribüroos tehingut tehes on võimalik notaril saata ruumist välja isikud, kes pole tehingu pooleks. Seega võib elektrooniline tõestamine seada ohtu tehingute usaldusvääruse ning suurendada pettuse, sunni vms mõjul tehingute tegemise riski, mistõttu on vajalik leida lahendused nende ohtude minimaliseerimiseks.

Tehingute usaldusväärsust ning turvalisust oleks võimalik digitaalsel tõestamisel tagada sellega, kui välismaal viibiva isiku puhul leiaks toiming aset usaldusväärse Eestiga seotud ametiasutuse ruumides. See tagaks selle, et tehinguosalist ei mõjuta kõrvalised isikud. Seega on digitaalse tõestamise vormi kasutamiseks vaja Eesti välisesinduste abi. Välisesinduste abi kasutamisel on võimalik kindlamalt tuvastada, kas digitaalselt tõestatav tehing vastab isiku vabale tahtele. Ühtlasi saaks välisesinduses töötav ametnik tuvastada tehinguosalise isikusamasuse, mistõttu on ei pea digitaalsel tõestamisel isikusamasuse tuvastamiseks tingimata kasutama biomeetrilisi andmeid.

Digitaalse tõestamise vormi loomisel on välisesinduste abi kasutamine ainuke võimalik, õiguskindel ja toimiv lahendus, mis tagaks tõestamistoimingu usaldusväärsuse.

9.2. Võimalikud regulatiivsed lahendused

Kavandatava eelnõu raames luuakse digitaalse tõestamise vorm. Eesmärgi saavutamiseks on vaja lisada TÕS-i traditsioonilise tõestamise alavorm, mille puhul oleks tagatud samad notari funktsioonid ning mis seaduses sätestatud juhtudel on võrdne tavapärase tõestamise vormiga. Vastavates eriseadustes (äriseadustik, pärimisseadus jne) tuleb eraldi välja tuua tehingud, mille puhul on digitaalse tõestamise vormi kasutamine võimalik. Samuti tehakse muud, väiksemad notariaadialaste seaduste muudatused asjaajamise lihtsustamiseks ning paindlikkuse ja keskkonnasõbralikkuse suurendamiseks: notariaalakti lisade digitaalne allkirjastamine ja digiallkirjade kinnitamine notarite poolt. Ühtlasi kaasneb kavandatavate muudatustega RLS-i muutmine seoses digitaalse tõestamise puhul välisesinduste kasutamisega ja notari tasu seaduse muutmine, mille muutmise vajadus tuleneb täiendava teenuse loomisest.

Notarite poolt digitaalallkirjade kinnitamise õiguse selgemalt sätestamise, notariaalakti lisade elektroonilise vahendi (arvuti) abil läbivaatamise ning nende digitaalse allkirjastamise võimaldamise puhul on võimalik ainult olemasolevat regulatsiooni muuta. Alternatiivsed lahendused puuduvad.

Kuna antud muudatused ei too kaasa ulatuslikke muudatusi õigusaktides, siis uut tervikseadust ei looda, vaid muudatused viiakse sisse senistesse õigusaktidesse.

10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid

Euroopa Liidu ega ka rahvusvaheline õigus ei reguleeri notariaalse digitaalse tõestamise vormi loomist ning e-residentsuse küsimust.

Kavandatav regulatsioon ei loo täiendavaid piiranguid isikute põhiõigustele ja –vabadustele.

V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus

11

11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud

11.1. Kavandatav muudatus 1 - digitaalse tõestamise vormi loomine Kavandatava muudatuse kohaselt on plaanis luua notariaalse tõestamise alavorm – digitaalne tõestamine. See on notariaaltoiming, mille puhul notar ei kohtu kliendiga samal ajal ühes ruumis viibides, vaid notar ja klient kontakteeruvad elektroonilise audiovisuaalse kanali kaudu (arvutiga audio-videosilla vahendusel).

11.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: notarid 11.1.1.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – mõju töökorraldusele ja -

koormusele

11.1.1.1.1. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Sihtrühma suurus on 93 olemasolevat notarit. Digitaalse vormi loomisega muutub notarite töökorraldus (tõestamine audio-videosilla vahendusel), kuid sellega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. E-residentide arvu kasvamisel võib prognoosida tehingute arvu suurenemist, mis omakorda tähendab suuremat töökoormust. Samas võib eeldada, et notarite kokkupuude digitaalse tõestamisega saab olema küll regulaarne, kuid mitte igapäevane.

Mõju ulatust võib pidada väikeseks, kuna kuigi tehingute tõestamine on notarite kõige olulisem funktsioon ning digitaalse tõestamise vormi loomisega lisandub uus tõestamise alavorm, siis ei too eeltoodu kaasa notarite töökorralduses muudatusi, millega oleks raske kohaneda. Eesti on e-riik ning notarid kasutavad juba praegu erinevaid infotehnoloogilisi lahendusi igapäevaselt. Notarite põhiliseks töövahendiks on e-notar. E-notar on keskkond, mis aitab notareid nende igapäevatöös ning võimaldab elektroonilist suhtlust notarite ja riigi vahel. Notaritele loodud keskkonnas saavad kasutajad teha kõik oma tööks vajaliku ning lisaks on süsteemi kaudu võimalik teha päringuid erinevatesse registritesse. Digitaalse tõestamise elektrooniliste võimaluste puhul on tegemist hetkel olemasoleva e-notari infosüsteemi edasiarendustega, millega kohanemine ei tohiks notaritele suuri raskusi tekitada. Lähtuvalt eeltoodust vajavad notarid küll aega uue tõestamise alavormi loomise mõttega ning sellega seotud infotehnoloogiliste uuenduste kasutusele võtmisega harjumiseks, kuid märkimisväärseid kohanemisraskusi neil sellega tekkida ei tohiks. Mis puutub notari funktsioonide täitmisesse, siis tänapäevaste infotehnoloogiliste lahenduste juures ei ole suhtlemisel suurt vahet, kas seda tehakse näost-näkku samas ruumis või ekraani vahendusel. Regulatsiooni muutmisel tuleb vaid tagada, et tulevikus tehingu digitaalsel tõestamisel oleksid kõik notari tänased funktsioonid kaetud võrdselt traditsioonilise tõestamisega, sh turvalisuse küsimus jms. Nagu eelpool kirjeldatud (vt väljatöötamiskavatsuse punkti 3 ja 9.1.2.3.) on seda võimalik teha välisesinduste abi kasutades. Lisaks on RIK sõnul turvalisuse risk minimaalne, kui välisesinduse personali poolt on kõik vajalikud NK poolt koostatud juhistes välja toodud protseduurid teostatud (isikusamasus tuvastatud, adekvaatsus kontrollitud, isik eraldi ruumi saadetud jne). Kogu andmeside on krüpteeritud, sh on välistatud pealt kuulamine jne.

Mõju avaldumise sagedust töökoormusele on aga mõnevõrra keeruline prognoosida. Eelkõige saab järeldusi teha senise statistika pinnalt, võttes aluseks Eesti elanikkonna ning teatud tõestamistehingute suhte (kuna digitaalse tõestamise vorm rakenduks ainult teatud tehingutele, on mõistlik vaadata just nende tehingute ja potentsiaalsete tehinguosaliste suhtarvu).

Statistikaameti andmetel elas 2016. a 1. jaanuaril Eestis 1 315 944 isikut. NK statistika kohaselt tõestati 2015. aastal 12 495 pärimismenetluse algatamise, pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise avaldust. Seega võib öelda, et pärimismenetlusega seonduvate dokumentide tõestamisega puutub kokku u 1% elanikkonnast. Kui eeldada, et pärimismenetluses e-residendid ei osale (neil ei ole eelduslikult Eestis surnud sugulasi) ning vastavate tehingute puhul on digitaalsest tõestamisest huvitatud eelkõige 130 000 väliseestlast, võiks lisanduvate tehingute arvuks prognoosida u 1300 tehingut aastas.

2015. aastal tõestasid notarid 13 633 volikirja või volikirja tühistamise avaldust. Seega võib öelda, et ka selle tehinguliigi puhul puutub notari teenusega kokku u 1% elanikkonnast. Järelikult võiks 130 000 väliseestlase puhul lisanduvate tehingute arvuks prognoosida taas u 1300 tehingut aastas. Välismaalastest e-residentide osas vastava arvutuse tegemine on keerulisem, sest e-residentide arv eelduslikult kasvab pidevalt, kuid ei ole teada, kui palju. Vabariigi Valitsuse 17.07.2015 nõupidamisel

12

heaks kiidetud eesmärkide kohaselt võiks 2017. aasta lõpuks olla kokku 40 000 e-residenti. See tähendaks aastatel 2017 ja 2018 umbes 400 volikirja tõestamise lisandumist, kuid koguarv aastas oleks u 1700 lisanduvat tehingut.

Majanduslikult aktiivseid osaühinguid on kokku u 82 5007, osade võõrandamise ja pantimise käsutus-

ja kohustustehinguid tehakse aastas notariaalselt umbes 10 000 (seega võib öelda, et umbes 12% osaühingute puhul toimuvad muudatused osanike ringis, mis nõuavad notariaalset tõestamist). Kui vaatame tänast e-residentide ja nende osalusega osaühingute suhet, siis u 10 000 e-residendi kohta on u 1000 osaühingut. 40 000 e-residendi puhul võiks olla seega 4000 osaühingut. See teeks osa müükide arvuks lisanduvate (e-residentide) osaühingute puhul u 480. Välismaal elavate eestlastega seotud osaühingute kohta kahjuks andmed puuduvad.

Abielu sõlmimisi oli 2015. aastal kokku 367 ja lahutamisi 221. Suure tõenäosusega ei ole nende toimingute sihtgrupp välismaalastest e-residendid, vaid välismaal elavad eestlased. Sellisel juhul oleks maksimaalseks lisanduvate toimingute arvuks kokku 52.

Järelikult võiks tõestamistoimingute arv suureneda aastas u 3532 toimingu võrra. 3532 on u 1,2% kõikidest traditsioonilistest tõestamistoimingutest.

8 Eestis on kokku 93 notarit, mis teeks ühe notari

kohta tehtavate digitaalsete ametitoimingute või –teenuste arvuks aastas u 38, moodustades traditsiooniliste tõestamistega (kui jagada traditsioonilise tõestamise koguarv kõikide notarite vahel võrdselt, siis puutub iga notar kokku u 3117 toiminguga aastas) võrreldes kõikidest toimingutest vaid u 1,2%. Toodud arvud võivad aga tegelikkuses olla väiksemad, sest sõltuvad ka välisesinduste jõudlusest. Arvesse tuleb võtta ka seda, et pilootprojektina avatakse digitõestuse võimalus ainult viies välisesinduses. Lähtuvalt eeltoodust on mõju avaldumise sagedus töökoormusele väike.

Eestis on kokku 93 notarit, kellest teoreetiliselt võivad kõik digitaalse tõestamisega tulevikus kokku puutuda. Arvesse tuleb aga võtta, et digitaalse tõestamise tehingud moodustavad võrreldes traditsioonilise tõestamisega vaid u 1% ja kindlasti ei jagune need kõikide notarite vahel võrdselt. Seda, kuidas digitaalse tõestamise tehingud protsentuaalselt erinevate notarite vahel tegelikkuses jagunema hakkavad, on hetkel arvuliselt väga keeruline prognoosida. Suure tõenäosusega kujunevad välja notarid, kelle juures tehakse digitaalse tõestamise tehinguid rohkem ning kelle juures vähem või kelle juures neid üldse ei tehta, kuid võrreldes traditsioonilises vormis tehtavate tõestamistehingutega on digitaalses vormis tehtavate tehingute arv väike. Enamik notareid puutub seega digitaalse tõestamisega kokku harva ehk mõjutatava sihtrühma suurus on väike. Arvestades eeltoodut muudatusega notarite jaoks olulist mõju ei kaasne.

Nimetatud numbrite juures tuleb silmas pidada, et tegelik mõjude avaldumine sõltub e-residentide arvu suurusest ning eeltoodud arvutused on tehtud 2017. ja 2018. aasta kohta lähtudes prognoosist, et siis on 40 000 e-residenti.

11.1.2. Muudatusega mõjutatud sihtrühm: NK

11.1.2.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele - mõju asutuse

töökorraldusele, töökoormusele ja eelarvele


2007. a loodi e-notari infosüsteem, mis kuulub NK-le. Digitaalse tõestamise elektrooniliste võimaluste loomiseks tuleb välja töötada selle lisaarendused, mis saavad 85% osas kaetud struktuuritoetuste taotlusvoorust “E-residentidele suunatud avalike teenuste kaasajastamine”. Digitõestuse lahenduse loomise omaosalus on kuni 75 000 eurot, mis on u 6% NK eelarvest. Seega on mõju ulatus keskmine. Tegemist on aga ühekordse kulutusega, seega on mõju avaldumise sagedus väike ning kuna muudatus mõjutab ainult NK-d, siis on tegu ka väikese sihtrühmaga (võttes arvesse kõiki Eesti juriidiliste isikute arvu).

Lisaks tekivad aga NK-le digitõestuse projekti ülevalhoidmisega seotud püsikulud.

Eeldatavasti on vaja palgata juurde poole kohaga lisahaldur e-notari infosüsteemi haldamiseks. Poole kohaga halduri kulu aastas on 19 032 eurot

9, millele lisandub käibemaks.

7 Statistikaameti kodulehekülg. - http://www.stat.ee/68773/?highlight=osaühing.

8 NK statistika kohaselt oli 2015. aasta ametitoimingute ja -teenuste koguarv 289 870.

9 NK-lt saadud andmed.

http://www.stat.ee/68773/?highlight=osaühing

13

Lisaks kaasneb projektiga püsikulu, mis seisneb välisesindustes asuva riistvara hooldamises ja tehnilises toes. Välisministeeriumi hinnangul on riistvara hooldamise ja tehnilise toe püsikulu aastas ühe välisesinduse kohta u 250 eurot. Kui lähtuda eeldusest, et digitaalset tõestamist hakatakse võimaldama algselt kokku viies välisesinduses, siis on aastane püsikulu kokku u 1250 eurot. Kui digitaalset tõestamist hakataks võimaldama kokku kõikides välisesindustes, siis oleks aastane püsikulu kokku u 9500 eurot. Välisministeerium hakkab digitaalse tõestamise teenuseks vajaliku püsikulu katmiseks esitama NK-le toimingutepõhiselt arveid (eelduslikult kvartaalselt).

Selleks, et vähendada muudatuse majanduslikku mõju NK eelarvele, kehtestatakse eelnevalt toodud püsikulude katmiseks notari tasu seaduses digitaalse tõestamise vormis tehtud tehingute osas eraldi notari tasud, mis lisanduvad tavapärasele tehingu eest makstavale notari tasule.

Esialgse prognoosi kohaselt võiks tõestamistoimingute arv digitaalselt tõestatud tehingute arvelt suureneda aastas kuni 3532 toimingu võrra (vaata punkti 11.1.1.1.1.), aga see võiks olla tõenäoline juhul, kui kaasatud oleks maksimaalselt suur arv välisesindusi. Kuna aga algselt avatakse digitõestuse võimalus pilootprojektina üksnes viies välisesinduses, siis teeb see tehingute arvuks 465 aastas.

Nendest arvutustest lähtuvalt tuleks iga digitaalselt tõestatud tehingu püsikulu toimingupõhiseks katmiseks kehtestada u 2-3 euro võrra suuremad notari tasud välisesindustes paikneva riistvara hooldamiseks.

Lisahalduri püsikulu jagatuna toimingupõhiselt teeb ühe toimingu kohta vastavalt 4,93 eurot (kui arvestada 465 toiminguga, mis on tõenäoline pilootprojekti läbiviimise ajal 5 välisesinduses) või 5,39 eurot (kui tehinguid on aastas 3532).

Kuna digitaalselt tõestatud toimingute täpset arvu on keeruline prognoosida, siis selleks, et vältida olukorda, kus püsikulu tekib, kuid nõudlus digitaalse tõestamise osas on väiksem kui algne prognoos, tuleks digitaalse tõestamise vormis tehtavate tehingute puhul sätestada eraldi suurem notari tasu (u 15 eurot

10). Võimalik, et notari tasu suurus digitaalse tõestamise puhul võib vajada peale teatud

perioodi teenuse käivitumisest järelanalüüsi.

Lisaks kaasnevad digitaalse tõestamise vormi loomisega NK-le ka käivitamiskulud11

. Käivitamiskulu seisneb digitaalseks tõestamiseks vajaliku riistvara soetamises. Välisministeerium on pilootprojekti käivitamiskulu suuruseks hinnanud u 4238,42 eurot

12 koos käibemaksuga (arvutite ja

operatsioonisüsteemi soetamise kulu). Arvestades riistvara soetamise maksumust ja NK kogu eelarvet, moodustab see eelarvest alla 1%.

Arvestades eeltoodut on mõju ulatus NK eelarvele keskmine, kuna digitõestuse lahenduse loomise kulu puhul on tegemist kuluga, mis moodustab kuni 7% NK eelarvest. Mõju sagedus on väike, kuna tegemist on ühekordse kuluga. Samuti on väikesed püsikulu mõju ulatus ja sagedus, kuna püsikulu kaetakse toimingupõhiselt notari tasude arvelt. Ka sihtrühm on kõikide NK eelarvet puudutavate mõjude puhul väike, kuna nagu eelnevalt välja toodud mõjutab muudatus ainult NK-d. Kokkuvõttes on seega väljapakutud lahenduse mõju väike.

11.1.3. Muudatusega mõjutatud sihtrühm: e-residendid ja väliseestlased

11.1.3.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: leibkondade toimetulek ja majanduslikud

otsused, ettevõtluskeskkond ja äriühingute tegevus


E-residentidele ja väliseestlastele, kes omavad digitaalset isikutunnistust, avaldab digitaalse tõestamise vormi loomine positiivset mõju, vähendades teatud kohustuslike notariaalsete toimingute tõestamisel aja- ning rahakulu. Pärast muudatust ei tuleks e-residentidel ja väliseestlastel abiellumis- ja lahutamisavalduse, pärimisavalduse, pärandist loobumise avalduse, osaühingu osa võõrandamise ning pantimise kohustus- ja käsutustehingute, volikirjade tõestamise ja kehtetuks tunnistamise korral tehingu tõestamiseks enam Eestisse sõita. Kõiki eeltoodud tehinguid on muudatuse korral võimalik teha minnes lähimasse Eesti välisesindusse, mis võimaldab digitaalset tõestamist. See kõik muudab

10

NK hinnangul võiksid neil tekkivate püsikulude katmiseks digitaalse tõestamise vormis tehtavate toimingute eest makstavad tasud olla 15 euro võrra kõrgemad kui traditsioonilises vormis tehtavate toimingute puhul. 11

NK eestseisuses väljendas 2016. a augustikuus toimunud eestseisuse koosolekul nõusolekut käivitamiskulude katmiseks. 12

Välisministeeriumi kontaktisiku poolt saadetud kalkulatsioonid.

14

notariteenuse e-residentide ja väliseestlaste jaoks kättesaadavamaks ning mugavamaks. Samas ei ole digitaalse vormi kasutamine klientidele kohustuslik.

Tänaste protsessidega seotud kulud kliendi seisukohalt on alljärgnevad:

a) Rahaline kulu

Digitaalset tõestamist vajaks hinnanguliselt 3532 isikut aastas (vt väljatöötamiskavatsuse punkti 11.1.1.1.1.). Arvestades kulusid ei tule eelduslikult täna u pooled isikud ise tehingu tegemiseks Eestisse, vaid annavad selleks volikirja.

Seega on isikuid, kelle puhul arvestada reisikulusid, 176613

.

15.08.2016 seisuga oli kõige rohkem e-residente pärit Soomest, Venemaalt ja Ameerika Ühendriikidest. Nädalase etteostmisega keskmine edasi-tagasi lennupileti hind nende riikide pealinnadesse on u 850 eurot, majutustasu Tallinnas u 110 eurot. Seega nende klientide transpordikulu koos majutusega on aastas kokku hinnanguliselt 1 696 360 eurot. Kui me eeldame, et 50% välismaal viibivatest isikutest, kellel on vaja Eesti notari poolt tehingu tõestamist, määravad tehingu tegemiseks esindaja (annavad volikirja), siis need isikud peavad tasuma esiteks volikirja tõestamise eest. Kuna erinevate välisriikide puhul on ametnikud, kelle poolt volikirja tõestamine/kinnitamine loetakse võrdseks Eesti notari poolt tõestatud volikirjaga, erinevad ning ei ole võimalik leida infot keskmiste tasude kohta, siis võtame aluseks konsulaarametniku poolt volikirja tõestamise riigilõivu, mis on 60 eurot (1766 inimese puhul teeb see 105 960 eurot). Seejärel tuleb saata dokument välismaalt Eestisse kulleri või postiga. Eeldame, et enamasti saadetakse kulleriga, kuna see on kiirem kui tavapost (u 75%, s.o 1325 inimest). Eeldame, et ülejäänud 441 inimest saadab dokumendi tähtkirjaga. Rahvusvahelise tähtkirja keskmine kulu on 10 eurot. Seega on tähtkirjaga saatmisel kuluks aastas kokku 4410 eurot. Kullerteenuse kulu sõltub dokumendi kohaletoimetamise kiirusest ja sihtriigist, keskmiseks kuluks on 70 eurot. Seega on kulleriteenuse kasutamise kuluks aastas u 92 750 eurot. Seega on dokumendi edastamise kulu kokku 97 160 eurot. Volikirja tõestamise ja saatmise kulu oleks seega kokku 203 120 eurot aastas. Kokku oleks 3532 välismaise isiku puhul rahaline kulu 1 899 480 eurot. Tehingu tõestamise eest tuleb kliendil tasuda notari tasu ja riigilõiv vastavalt notari tasu seadusele olenevalt tehingu liigist ja tehingu väärtusest.

b) Ajaline kulu

Välisriigist kohale tulles on ajaline kulu vähemalt 2 tööpäeva (16 x 1766 = 28 256 h). Euroopa Liidu keskmine töötunni hind oli 24 eurot, mis teeks rahasse arvutatuna aastas veel 678 144 eurot lisakulu lisaks eelnevas punktis nimetatule. Lisaks võivad isikul tekkida ooteajast tingitud võimalikud kaudsed kulud/kahjud: nt seotud tehingute edasilükkumine, finantseerimisprobleemid jne, mis on siiski liialt abstraktsed, et nende osas numbrilisi arvutusi teha. Projekti finantsiliseks eesmärgiks on saavutada olukord, kus tehinguga seotud kaudsed kulud kliendile puuduvad (on viidud nullini) või on minimaalsed. Kliendil ei teki reisi- ja majutuskulusid (eelnevas punktis reisikulude aluseks toodud linnades - Helsinki, Moskva ja Washington) kui on olemas Eesti välisesindused. Võttes arvesse seda, et teatud juhtudel tuleb kliendil siiski reisida lähimasse Eesti välisesindusse, võib eeldada, et reisi- ja majutuskulud ei

13

Tänase statistika põhjal on tegemist isegi üsna konservatiivse prognoosiga: 2015. aastal oli välismaiseid osalejaid kokku 33 669 kõikides tehingutes (see on 4% kõikidest osalejatest). Tagasihoidlike arvutuste kohaselt on ühepoolsetes tehingutes + äriühingu osadega seotud tehingutes (mis on antud projekti skoobiks hetkel) osalejaid vähemalt 46 716, millest 4% on 1869 ja seda juba ilma juurde arvestatud prognoositavate e-residentideta. Seega peaksid need numbrid siin adekvaatsed olema ka konservatiivsema lähenemise puhul.

15

vähene kõikidel juhtudel küll nullini, kuid vähenevad vähemalt poole võrra aastas (s.o 1 696 360 eurolt 848 180 eurole). Samuti võib eeldada, et vähemalt pooltel klientidel (neil, kellel on Eesti välisesindus piisavalt lähedal) ei teki välisriigis volikirja tõestamise, apostillimise, tõlkimise ja dokumendi Eestisse saatmise kulusid (203 120 eurolt 101 560 eurole). Otsesed tehingu tõestamisega seotud kulud (notari tasu ja riigilõiv): Tehingu tõestamise eest tuleb kliendil tasuda notari tasu ja riigilõiv vastavalt notari tasu seadusele olenevalt tehingu liigist ja tehingu väärtusest. Lisaks kehtestatakse digitaalsel teel tõestatavate tehingute puhul eraldi täiendav riigilõiv ja notari tasu. Välisministeeriumi analüüsi kohaselt võiks lisanduva riigilõivu algne suurus olla u 20 eurot ühe tehingu kohta (see katab välisesindustele tekkiva muutuvkulu (tööjõud, elekter, personalikulu). Võrreldes traditsioonilise tõestamisega lisandub digitõestuse puhul notari tasu kuni 15 eurot. Kui me eeldame, et aastas tehakse 3532 tehingut, siis see tähendab klientide jaoks kokku täiendavat lisakulu aastas 123 620 eurot. Ajakulu digitõestuse programmi rakendumisel: Keskmiselt 30 minutit kuni 90 minutit tehingu tegemiseks (kui esindus asub kliendile lähedal) või keskmiselt 1 tööpäev (kui esindus asub kaugemal). Keskmine ajakulu võiks olla umbes 4,5 h. Kui tänane klientide rahaline kulu on eelnevalt toodud arvutust põhjal 1 899 480 eurot aastas ja projekti rakendumisel 1 073 360, siis see tähendab klientidele kulude kokkuhoidu 826 120 euro ulatuses ühes aastas. Siia hulka ei ole arvestatud kaotatud töötundide hinda (ajakulu väheneb 20 309 tunni võrra aastas) ega kokkuhoidu kuludelt, mis võivad tekkida ooteajast (kahjud, mis on seotud tehingute edasilükkumisega, finantseerimisprobleemid jne). Arvestades eeltoodut võib mõju ulatust pidada väikeseks, sest uue tõestamise alaliigi loomisega kohustuslikke muudatusi notariteenuse kasutamise osas muudatus kaasa ei too. Mõnede toimingute puhul muutub sihtrühma valikul vaid notariaalse tõestamise formaalne pool, mis muudab notariteenus kättesaadavamaks ja mugavamaks ehk muudatusega kaasneb pigem positiivne mõju. Samas saab soovi korral alati kasutada seniseid traditsioonilisi võimalusi. Kui võtta aluseks, et e-residentide ja väliseestlaste poolt tehakse digitaalse tõestamise puhul kokku suurem arv tehinguid ehk u 3532 notariaaltoimingut aastas, siis see moodustab võrreldes 2015. aasta ametitoimingute ja -teenuste koguarvuga kõigest 1,2%. Lähtuvalt eeltoodust on väliseestlaste ja e-residentide kokkupuude digitaalse tõestamisega võrreldes Eesti elanikkonna kokkupuutega traditsioonilise tõestamisega ebaregulaarne, juhuslik ja harv ehk mõju avaldumise sagedus väike. Digitaalset notariteenust vajaksid tuginedes eeltoodud argumentatsioonile kõige enam u 3532 isikut aastas. E-residentide ja väliseestlaste eeldatavast koguarvust aastaks 2018, milleks on 170 000 isikut, moodustab see u 2%. Lähtuvalt eeltoodust on sihtrühma suurus väike. Seega eelnevat arvesse võttes kaasneb muudatusega e-residentide ja väliseestlaste jaoks küll väike mõju, kuid kui mõju avaldub, siis eelkõige aja- ja rahakulu kokkuhoiuna. Tulenevalt eespool märgitust on mõju küll väheoluline, kuid positiivne. Soovimatute kõrvalmõjude riski ei kaasne. Lisaks märgime aga, et mõju sõltub paljuski e-residentide arvust, kelle suurust on keeruline täpselt prognoosida. Tingimuste leevendamise tulemusel võib suureneda nii isikute arv, kes taotlevad e-residendi digi-ID-d, kui ka taotluste rahuldamise osakaal.

11.1.4. Muudatusega mõjutatud sihtrühm: välisesindused

11.1.4.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele


Nagu eelnevalt välja toodud, on tehingute usaldusväärsust ning turvalisust digitaalse tõestamise puhul võimalik tagada vaid digitaalse tõestamise tegemisel Eesti välisesindustes. Digitaalse tõestamise vormi loomisel on välisesinduste abi kasutamine ainuke võimalik, õiguskindel ja toimiv lahendus, kuid selleks, et see võimalik oleks, on vaja välisesindustesse luua digitaalse tõestamise võimalused.

16

Eestil on kokku 84 erineva riigi välisesindust, kuid füüsiline välisesinduste arv on 38. Paljusid riike kaetakse kas Eestist või mõnest teisest riigist. Näiteks Armeeniat kaetakse Gruusiast ja Islandit Norrast. Lähtuvalt eeltoodust on füüsiline esinduste arv väiksem. Digitaalse tõestamise rakendamise valmidus on hetkel olemas 33 välisesindusel, kuid hindamaks teenuse vajalikkust ja projekti edukust katsetatakse algselt digitaalse tõestamise teenust pilootprojektina viies erineva riigi välisesinduses, kus eelduslikult on digitaalse tõestamise teenuse järele kõige suurem vajadus: London, Helsingi, Brüssel, New Delhi ja Stockholm.

Digitaalse tõestamise välisesinduses võib jagada viide etappi (vaata väljatöötamise kavatsuse punkti 3), mis toob välisesinduste jaoks kaasa teatud töökorralduslikke muudatusi. Samas ei erine need ülesanded oluliselt teistest konsulaarasutuste ülesannetest. Lisaks plaanitakse välisesinduse tehnilise personali jaoks koostada juhised, mida ja kuidas välisesinduse personal digitaalse tõestamise toimingu käigus täpselt tegema ning järgima peab, mis peaks veelgi võimalikke tekkivaid kohanemisraskusi leevendama. Seega, kuna planeeritava muudatusega ei tohiks eeldatavalt erilisi kohanemisraskusi kaasneda, on mõju ulatus väike.

Punktis 11.1.1.1.1. tehtud arvutuste põhjal on lisanduvate tehingute arvuks maksimaalselt u 3532 tehingut aastas. Kuna aga algselt avatakse digitõestuse võimalus pilootprojektina üksnes viies välisesinduses, siis teeb see tehingute arvuks 465 aastas. Samas võib eeldada, et tegemist ei ole täpse prognoosiga ning tehingute jagunemine välisesinduste vahel ei oleks ühtlane ka juhul, kui kõikides esindustes oleks digitõestuse valmidus. Seega võib arvata, et välisesindustes igapäevaselt digitõestamist ei toimu, kuid teatavates esindustes, kus väliseestlaste kogukond ja e-residentide arv on suurem, võib see siiski hakata toimuma regulaarselt. Samas isegi kui digitaalne tõestamine hakkab toimuma välisesinduses regulaarselt, ei tohiks digitaalse tõestamise teenus välisesinduse tööd häirida ning see moodustab välisesinduste põhifunktsioonidega võrreldes väikse osa välisesinduse tegevusest. Seega võib mõju avaldumise sageduse hinnata väikeseks.

Digitaalse tõestamise võimalust plaanitakse esialgu rakendada viies välisesinduses (13% kõikidest välisesindustest), kus on võimalik seda teha võimalikult väikeste lisakuludega ning kus potentsiaalne nõudlus digitaalse tõestamise järele võiks olla kõige suurem. Alles seejärel, kui digitaalse tõestamise vajalikkus ja toimivus leiab kinnitust, siis plaanitakse tulevikus digitaalse tõestamise vormi kasutamise võimalust laiendada järk-järgult kõigisse teistesse välisesindustesse. Arvestades, et esialgu plaanitakse digitõestuse teenust osutada vaid 5 välisesinduses, on võrreldes välisesinduste koguarvuga mõjutatud sihtrühma suurus keskmine.

Positiivse mõjuna võib näha seda, et edaspidi ei pea konsulid tegema enam neid tõestamistoiminguid, millele kehtestatakse digitaalse tõestamise vorm. Seega läheb välisesinduste olukord eeltoodu osas kergemaks. Samuti saab kokku hoida vastavatelt koolitustelt. Inimeste jaoks muutub teatud välisesindustes tõestamistoimingute tegemine järjekindlamaks. Negatiivseid mõjusid välisesindustele antud muudatus kaasa ei tuua ei tohiks. Tulenevalt eespool märgitust on mõju küll väheoluline, kuid positiivne.

E-residentide arvu ja sellest tulenevalt erinevate riikide esinduste erinevat koormust on täna keeruline prognoosida, seetõttu on võimalik, et antud teema võib vajada ka hilisemat järelanalüüsi. Teatud perioodi järel peale pilootprojekti käivitamist tuleks analüüsida, milliste riikide välisesindustes võiks sellise teenuse järele veel nõudlust olla (millistesse riikidesse võiks teenust veel laiendada) ning kui palju täpselt mõjutab digitaalse tõestamise võimaluse pakkumine välisesinduste koormust.

11.1.5. Muudatusega mõjutatud sihtrühm: Välisministeerium (välisesindused)

11.1.5.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste kuludele ja tuludele


Muudatusega kaasnevad järgnevad kulud:

käivitamiskulu (riistvara soetamine) - kaetakse NK eelarvest;

püsikulu (arvutite hooldus ja tehniline tugi) - kaetakse NK eelarvest ning selle katmiseks kehtestatakse eraldi notari tasu;

muutuvkulu (tööjõud, elekter, personalikulu) - kaetakse riigilõivu arvelt. Välisministeeriumi analüüsi kohaselt võiks riigilõivu eeldatav suurus olla u 20 eurot ühe tehingu kohta;

17

arenduskulu – Consuli programmi ja e-notari ühildamine, mis maksab u 2000 eurot14

. See kulu kaetakse Välisministeerium vahenditest.

Arvestades Välisministeeriumi eelarve suurust

15 ja asjaolu, et ainuke kulu, mis tuleb

Välisministeeriumil endal kanda, on ühekordne summa 2000 eurot, siis on mõju ulatus ja sagedus väike.

Kuivõrd antud muudatus mõjutab ainult Välisministeeriumi, siis on tegu väikese sihtrühmaga. Eeltoodust tulenevalt ei kaasne muudatusega olulist mõju.

Digitaalse tõestamise teenuse loomise kulude puhul tuleb silmas pidada ka seda, et isikud, kes seda teenust tarbivad, katavad enamiku selle kuludest, tasudes enne tehingu teostamist toimingule vastavat riigilõivu ning notaritasu, mis on kõrgem kui traditsioonilises vormis tehtud tõestamistehingu puhul tasutav notari tasu.

11.1.6. Muudatusega mõjutatud sihtrühm: alustavad ja olemasolevad äriühingud; riik ja riigieelarve

11.1.6.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus, sh konkurents ning turu toimivus, investeeringud, innovatsioon ja rahvusvahelistumine


Distantsilt tehingute tegemise võimaldamine ja seeläbi tehingute tegemise lihtsustamine ja käibekiiruse parandamine (digitaalses vormis dokumendisuhtlus) omab kahtlemata positiivset mõju kuvandile Eestist kui heast, konkurentsivõimelisest ja innovaatilisest ettevõtluskeskkonnast. Ettevõtluskeskkonna paranemine ja rahvusvahelistumine suurendab välismaalaste motivatsiooni taotleda e-residentsust ja välismaiste ettevõtjate motivatsiooni asutada Eestis äriühing, tuues siia oma investeeringuid. Uute ettevõtjate turule lisandumine suurendab omakorda olemasolevate ettevõtjate tulubaasi – lisaks notaritele saavad oma teenuseid pakkuda muud õigus- ja maksunõustajad, pangad, raamatupidajad jne. E-residentsuse üks eesmärk ongi pakkuda Eesti äriühingutele uusi ärivõimalusi ja suurendada kliendibaasi. Äriühingutele avab e-residentsuse kasutusele võtmine lisanduvate klientide näol uusi võimalusi pakkuda oma digiteenuseid nii Eestis kui ka rahvusvahelisel turul. See peaks lisaks andma võimaluse luua uudsed digiteenused ja andma edaspidi konkurentsieelise. See edendab esiteks innovatsiooni uute toodete ja teenuste väljatöötamise näol, et püsida nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt konkurentsis, ning teiseks suurendab Eesti äriühingute rahvusvahelistumist, elavdab Eesti äriühingute ekspordi- ja imporditegevust ning soodustab nii võimalike sissetulevate kui ka väljaminevate investeeringute osakaalu. Seega ei loo notariteenuste kasutamise tingimuste lihtsustamine eeldusi äritegevuse suuremaks aktiivsuseks või mahukamate investeeringute tegemiseks üksnes mõne konkreetse ettevõtlussektori raames, vaid see annab võimaluse kiiremaks arenguks kõigis sektorites. Otsene mõju on e-residentidele ja nende poolt asutavatele äriühingutele ning notaritele ning nende sihtrühmade suurust, mõju ulatust jne on hinnatud eelnevates punktides. Kaudselt on mõjutatud muud äriühingud, kes saavad omale e-residentidest kliente, ja riik (läbi majanduse kasvu suureneb ka riigieelarve). Kaudselt mõjutatud sihtrühmade suurust ja mõju ulatust on täna liialt keeruline prognoosida. Samas võib öelda, et negatiivseid mõjusid ei kaasne. E-residentide arvu kasvu läbi avaneb küll kaudselt mõjutatavatele sihtrühmadele uusi ettevõtlusvõimalusi, kuid kohustuslikke tegevusi ei kaasne (nt pangad, raamatupidaja või digilahenduste pakkujad ei pea looma kliendisuhet e-residentidega, küll aga võivad seda teha). Seega ei ole antud seadusmuudatuse raames otstarbekas lähemalt analüüsida laiemat mõju majandusele. Varasemalt on majanduslikku kasu hinnatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, krediidiasutuste seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas.

16

14

Välisministeeriumi kontaktisiku poolt saadetud kalkulatsioonid. 15

Välisministeeriumi 2015. aasta eelarve kogukulude maht oli 61 982 253 eurot. - http://www.vm.ee/et/eelarved-ja-aruanded 16

Majanduslikku kasu on hinnatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, krediidiasutuste seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas. - http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/954a096c-722d-4e9a-8000-

http://www.vm.ee/et/eelarved-ja-aruanded

http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/954a096c-722d-4e9a-8000-e292026f8156/Isikut%20t%C3%B5endavate%20dokumentide%20seaduse,%20krediidiasutuste%20seaduse%20ning%20rahapesu%20ja%20terrorismi%20rahastamise%20t%C3%B5kestamise%20seaduse%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5u/

18

11.2. Kavandatav muudatus 2 - notariaalakti lisade digitaalne allkirjastamine tehinguosaliste poolt 11.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: notarid ja NK 11.2.1.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – mõju töökorraldusele ja -koormusele


Tänase praktika kohaselt allkirjastavad tehinguosalised lisaks notariaalakti n-ö põhiosale omakäeliselt ka sellele lisatud dokumendid (TõS § 13 lg 2 ja 4), kusjuures allkiri antakse igale lehele eraldi. Teatud juhtudel on notariaalakti lisad väga mahukad, ulatudes sadade lehekülgedeni ning nende allkirjastamine võtab palju aega. Selle vältimiseks peaks looma võimaluse, mille kohaselt dokumendi lisad võiksid osalejad läbi vaadata ka arvuti või muu elektroonilise seadme vahendusel ning seejärel need digitaalselt allkirjastada – seda ka nendel juhtudel kui tõestamine toimub notaribüroos ja notariaalakti n-ö põhiosale antakse omakäeline allkiri. See võimaldaks vältida ka lisade väljaprintimist. Erinevalt eeltoodud muudatustest on antud muudatus mõeldud mitte väliseestlastele ja e-residentidele, vaid Eestis elavatele isikutele. Samas on see loogilises kooskõlas eeltoodud muudatustega, mis võimaldavad notariaalakti tervikuna digitaalset allkirjastamist välismaal viibivate isikute poolt.

Mõju ulatus on väike, kuna lisade digitaalne allkirjastamine ei too kaasa notarite töökorralduses muudatusi, millega oleks raske kohaneda. Nagu juba eelnevalt on korduvalt välja toodud, kasutavad notarid juba praegu erinevaid infotehnoloogilisi lahendusi igapäevaselt, sh digitaalset allkirjastamist ja konteinereid digidokumentide jaoks.

Vastav arendus ei ole suuremahuline. Vajadusel peaksid notarid tegema riistvarakulutusi - lugemissaalidesse arvuti paigaldama, kust kaudu kliendid saaksid digiallkirja anda. Alternatiivselt võiks kaaluda nimetatud võimaluse kasutamiseks e-notarisse tehingu tegemise ajaks eraldi kasutajakontode loomist. Töökoormust muudatus eelduslikult suurendada ei tohiks. Tehinguliikide järgi vaadates on kõige tõenäolisemad mahukate lisadega toimingud kinnisasjadega tehtavad tehingud - ilmselt eriti arendusprojektid, kus ostetakse ehitatavat asja ning lisatakse palju plaane ja jooniseid. Kinnisasjaga tehtavaid tehinguid tehti eelmisel aastal kokku 67 432, ilma erinevalt kujundatud notariaalaktideta mahukate lisadega arv hinnanguliselt üle 10 % ei ole. Paar liiki, kus on veel suuremas mahus lisasid, võiksid olla asutamised/ümberkujundamised ja koosolekute protokollide tõestamised, mida tehti vastavalt 2431 ja 140. Samuti mingi osa osa jms müükidest (kokku 11 038). Teised tehingud/toimingud (pärimised, testamendid, abieluvaralepingud jms) suure tõenäosusega mahukate lisadega ei ole. Seega hinnanguliselt võiks mahukate lisadega tehinguid olla ehk maksimaalselt 10 000. Arvestades, et Eestis on 93 notarit, siis puutuks iga notar kokku u 108 sellise tehinguga. See moodustab traditsiooniliste tõestamistega (kui jagada traditsioonilise tõestamise koguarv kõikide notarite vahel võrdselt, on tulemuseks 3117) võrreldes vaid 3%. Kokkuvõtlikult võib öelda, et digitaalse lisade allkirjastamise võimaluse loomisega notarite töökoormus ega töökorraldus oluliselt ei muutu. Seega on ka muudatuse sagedus väike.

Muudatus puudutab kõiki notareid. Eestis on kokku 93 notarit. Arvestades aga kõikide vabade õiguselukutsete esindajate koguarvu (pankrotihaldureid 79, kohtutäitureid 47, notareid 93, advokaate 978 , patendivolinikke 65 ja juriste MTÜ Eesti Juristide Liidu liikmetena 979), milleks on 2316, siis on mõjutatav sihtrühm väike.

Eeltoodust tulenevalt ei kaasne muudatusega olulist mõju. Samas võib positiivse mõjuna välja tuua kaasneva aja ja paberi kokkuhoiu ning soovimatute kõrvalmõjude riski puudumise.

11.2.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: notaribüroo kliendid 11.2.2.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – mõju töökorraldusele ja -koormusele


e292026f8156/Isikut%20t%C3%B5endavate%20dokumentide%20seaduse,%20krediidiasutuste%20seaduse%20ning%20rahapesu%20ja%20terrorismi%20rahastamise%20t%C3%B5kestamise%20seaduse%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5u/



19

Digitaalselt lisade allkirjastamise võimalus muudab tehingu tegemise mugavamaks ja kiiremaks.

Mõju ulatust võib pidada väikeseks, sest digitaalselt lisade allkirjastamise võimaluse loomisega kohustuslikke muudatusi notariteenuse kasutamise osas muudatus kaasa ei too. Sihtrühma käitumine ei vaja kohustuslikku ümberkohanemist, sest kliendi jaoks ei muutu sisuliselt midagi. Mõnede toimingute puhul muutub sihtrühma valikul vaid notariaalse tõestamise formaalne pool, mis muudab notariteenuse mugavamaks (soovi korral saavad kliendid endiselt valida paberdokumentide allkirjastamise). Lähtuvalt eeltoodust puudub vajadus muudatustega kohanemisele suunatud tegevusteks.

Nagu eelnevas punktis välja toodud, on mahukamaid tehinguid aastas kokku u 10 000. Seega need moodustavad 2015. aastal tõestatud ametitoimingute ja –teenuste koguarvust u 3%, mis tähendab, et mõju avaldumise sagedus on väike. Lisaks kuna mahukamaid tehinguid on aastas kokku u 10 000, siis puutub nendega kokku u 4% notariteenusega aastas kokku puutuvatest isikutest. See tähendab, et ka sihtrühma suurus on väike. Eeltoodust tulenevalt ei kaasne muudatusega olulist mõju ega soovimatute kõrvalmõjude riski.

11.2.3. Muudatusega mõjutatud sihtrühm: väikeettevõtlus, alustavad ettevõtted ning investeeringud, innovatsioon ja rahvusvahelistumine

11.2.3.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus, sh konkurents ning turu toimivus


Vt punkti 11.1.6., kuna muudatus on loogilises kooskõlas eeltoodud digitaalse tõestamise vormi loomise muudatusega, siis on lisade digitaalsel allkirjastamisel mõju analüüsitavas valdkonnas sihtrühmale sama.

11.3. Kavandatav muudatus 3 - digitaalallkirjade kinnitamine notarite poolt

11.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: notarid 11.3.1.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – mõju töökorraldusele ja –koormusele 11.3.1.1.1. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Muudatusega luuakse võimalus digitaalse allkirja kinnitamiseks notarite poolt, mis teataval määral muudab notarite (sihtrühmaks on 93 olemasolevat notarit) tööprotsesse, kuid millega kohanemisel ei teki kindlasti raskusi.

Digitaalallkirjade kinnitamine notarite poolt ei too kaasa notarite töökorralduses muudatusi, millega oleks raske kohaneda. Isikute allkirjade kinnitamine on täna üks tavalisemaid notarite tööülesandeid. Nagu ka eelnevalt on välja toodud, kasutavad notarid juba praegu erinevaid infotehnoloogilisi lahendusi igapäevaselt. Notarid saavad juba täna koostada digitaalseid dokumente ning digitaalseid notariaalmärkeid (TõS § 38 lg 11, notariaadimäärustik § 9). Samuti on võimalik teha (paber)ärakiri digitaalsest dokumendist (TõS § 41 lg 11). Muudatusega üksnes täpsustatakse kehtivat regulatsiooni. Digiallkirjade kinnitamine ei tekita kohanemisraskusi ega vaja e-notari arendusi. Seega on muudatusega kaasneva mõju ulatus väike.

Mõju töökoormusele on mõnevõrra keeruline prognoosida. Eelkõige saab järeldusi teha senise statistika pinnalt, võttes aluseks Eesti elanikkonna ning senise allkirjade õigsuse kinnitamise suhte.

Statistikaameti andmetel elas 2016. aasta alguses Eestis u 1 315 944 inimest. NK statistika kohaselt tehti 2015. aastal 20 530 allkirja ja allkirjanäidise õigsuse kinnitamise toimingut. Seega võib öelda, et allkirja õigsuse kinnitamist vajab aastas umbes 1,6% elanikkonnast. Allkirjade kinnitamise vajadus Eesti elanikkonna puhul eelduslikult ei kasva ainuüksi sellepärast, et seda on võimalik teha digitaalselt (füüsiline kohaletulek võib aga teatud juhtudel asenduda digitaalse toiminguga). Küll aga võib prognoosida, et e-residendid ja väliseestlased hakkavad seda võimalust kasutama. 130 000 väliseestlase puhul võiks lisanduvate toimingute arvuks prognoosida kuni 2023 toimingut aastas. Välismaalastest e-residentide osas vastava arvutuse tegemine on keerulisem, sest e-residentide arv eelduslikult kasvab pidevalt, kuid ei ole teada, kui palju. VV 17.07.2015. a nõupidamisel heaks kiidetud

20

eesmärkide kohaselt võiks 2017. aasta lõpuks olla kokku 40 000 e-residenti. See tähendaks aastal 2017/2018 umbes 640 digitaalallkirja kinnitamist. Koguarv oleks seega 2663 lisanduvat toimingut aastas.

2663 toimingut moodustavad alla 1% kõikidest traditsioonilistest tõestamistoimingutest.17

Eestis on kokku 93 notarit, mis teeks ühe notari kohta tehtavate lisanduvate digitaalallkirjade kinnitamise arvuks u 29, moodustades traditsiooniliste tõestamistega (kui jagada traditsioonilise tõestamise koguarv kõikide notarite vahel võrdselt, siis puutub iga notar kokku u 3117 toiminguga aastas) võrreldes kõikidest toimingutest vaid u 0,9%. Seega võib mõju avaldumise sageduse hinnata väikeseks.

Nimetatud numbrite juures tuleb silmas pidada, et tegelik mõjude avaldumine sõltub e-residentide arvu suurusest ning eeltoodud arvutused on tehtud 2017/2018. aasta kohta lähtudes prognoosist, et siis on meil 40 000 e-residenti. Ka võib eeldada, et e-residentide puhul oleks digiallkirja kinnitamist vajavate klientide arv suurem, kui Eesti elanikkonna puhul, eriti kui seda on võimalik kombineerida e-apostilli ja elektroonilise apostilliregistri teenusega. Selliselt teeks avalikult kasutatav elektrooniline apostilliregister võimalikuks digitaalselt allkirjastatud dokumentide rahvusvahelise verifitseerimise. Näiteks on isik(ud) digitaalselt, Eesti Vabariigi väljaantud digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumenti kasutades allkirjastanud volituse või lepingu, mida on vaja kasutada välismaal. See saadetakse Eesti notarile, kes saab kinnitada, et tõepoolest see isik on dokumendi allkirjastanud, seejärel on võimalik vastav dokument kui avalik dokument (elektrooniliselt) apostillida ning apostilli kehtivust välismaistel ametiisikutel kontrollida mitmekeelsest apostilliregistrist. Eelkõige on eesmärk, et välisriigi ametiisik saaks veenduda, et algne dokument on tõepoolest õige isiku poolt (digi)allkirjastatud.

Muudatus puudutab kõiki notareid. Eestis on kokku 93 notarit. Arvestades aga kõikide vabade õiguselukutsete esindajate koguarvu (pankrotihaldureid 79, kohtutäitureid 47, notareid 93, advokaate 978 , patendivolinikke 65 ja juriste MTÜ Eesti Juristide Liidu liikmetena 979), milleks on 2316, siis on mõjutatav sihtrühm väike.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et digitaalse allkirja kinnitamise võimaluse loomisega notarite töökoormus ega töökorraldus oluliselt ei muutu ning muudatusega ei kaasne olulist mõju. Iga lisanduva toiminguga kaasneb notarile otsene tulu notari tasu näol. Tegemist on tasakaalustava positiivse mõjuga. Soovimatute kõrvalmõjude riski ei kaasne.

11.3.2. Muudatusega mõjutatud sihtrühm: e-residendid, väliseestlased ja Eesti elanikud

11.3.2.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused, ettevõtluskeskkond ja äriühingute tegevus


Digitaalallkirja kinnitamise võimalus muudab dokumendisuhtluse paberivabaks ning seega mugavamaks, odavamaks ja kiiremaks. Negatiivseid mõjusid ei kaasne, alles jääb ka senine paberdokumendi apostillimise vorm.

Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumine ei vaja kohustuslikku ümberkohanemist. Kliendi jaoks ei muutu sisuliselt midagi ja soovijad saavad endiselt valida paberdokumentide kasutamise. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna vajadus allkirja kinnitamise järgi on enamike inimeste puhul pigem ebaregulaarne, juhuslik ja harv. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuna eelmises punktis toodud arvutuste põhjal puutub vastava teenusega kokku eeldatavalt alla 5% sihtrühmast. Eeltoodust tulenevalt ei kaasne muudatusega olulist mõju. Samuti puudu soovimatute kõrvalmõjude risk.

11.3.3. Muudatusega mõjutatud sihtrühm: väikeettevõtlus, alustavad ettevõtted ning investeeringud, innovatsioon ja rahvusvahelistumine

11.3.3.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus, sh konkurents ning turu toimivus


17

2015. aasta ametitoimingute ja -teenuste koguarv oli 289 870.

21

Vt punkti 11.1.6., kuna muudatus on loogilises kooskõlas eeltoodud digitaalse tõestamise vormi loomise muudatusega, siis on notariaalakti digiallkirjade kinnitamisel notarite analüüsitavas valdkonnas sihtrühmale mõju sama.

12. Muudatuste koondmõju äriühingute ja/või kodanike halduskoormusele

Kavandatavate muudatuste tagajärjel notarite töökoormus ei muutu, kuid äriühingute ja eraisikute jaoks halduskoormus teatud tehingute tegemisel väheneb. Avaliku sektori puhul võib välisesindustes töökoormus tõusta, kui digitaalne tõestamine hakkab toimuma regulaarselt. Samas peaks seda tasakaalustama asjaolu, et konsulid ei pea enam tegema neid tõestamistoiminguid, millele kehtestatakse digitaalse tõestamise vorm.

13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud

Notariteenuste kasutamise tingimuste lihtsustamine loob eeldusi Eestis äritegevuse suuremaks aktiivsuseks, sh suurendab välismaiste ettevõtjate motivatsiooni asutada Eestis äriühing, tuues siia oma investeeringuid. Eeltoodu elavdab majandust ning läbi majanduse kasvu suureneb ka riigieelarve.

14. Edasine mõjude analüüs

Eelnõu koostamise käigus ei kavandata põhjalikuma mõjuanalüüsi tegemist, sest pole näha ette soovimatute kõrvalmõjude riski. Lisaks olukorras, kus NK on kõigile kõnesolevatele muudatustele ning Välisministeerium muudatusele, mis puudutavad digitaalse tõestamise vormi loomist, juba eelnevalt toetust avaldanud ei ole põhjalikuma mõjuanalüüsi tegemine vajalik.

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

15. Valitav lahendus

Notariteenuse kasutamise kättesaadavamaks, mugavamaks ja keskkonnasäästlikumaks muutmiseks luuakse digitaalse tõestamise vorm, sätestatakse seaduse tasandil selgemalt notari õigus kinnitada digitaalallkirju ja võimaldatakse notariaalakti lisade läbivaatamine elektroonilise vahendi (arvuti) abil ning nende digitaalne allkirjastamine.

15.1. Töötatakse välja uus tervikseadus

15.2. Muudatused tehakse senise seaduse struktuuris

X

15.3 Selgitus Kuna antud muudatused ei too kaasa ulatuslikke muudatusi õigusaktides, siis uut tervikseadust ei looda, vaid muudatused viiakse sisse senistesse õigusaktidesse.

16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid

notariaadiseadus, notariaadimäärustik, tõestamisseadus, konsulaarseadus, äriseadustik, pärimisseadus, perekonnaseisutoimingute seadus, notari tasu seadus ja riigilõivuseadus.

17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse

Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus saadetakse EIS-i kaudu kooskõlastamisele ministeeriumidele ning kirja teel arvamuse avaldamiseks NK-le, Andmekaitse Inspektsioonile, RIK-ile ja Riigi Infosüsteemide Ametile.

18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg

Ei kavandata

19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon)

Kontseptsiooni koostamist ei

kavandata

20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja 2017 - 2018. a

22

kooskõlastamise aeg

21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2019. a18

22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Sandra Tarum (Sandra.tarum@just,ee)

18

RIK-i sõnul on plaan e-notar 3-e (sh selle lisaarenduseks, mis on vajalik digitaalseks tõestamiseks elektrooniliste võimaluste loomiseks) arendusteks raha taotlema minna 2016. a oktoobris. Kui taotlus rahuldatakse, siis peale seda korraldatakse hange ning sõlmitakse lepingud (võtab aega u 3 kuud). Kõigi eelduste kohaselt alustatakse arendustega u 2017. a veebruarikuus ning arendused kestavad u 17 kuud, millele omakorda järgneb u 3 kuud arenduste vastuvõtmist, testimist jne. Seega RIK-i sõnul on võimalik teenusega alustada, kas 2018. a sügisel või 2019. a talvel. Rahade taotlemiseks tuleb edastada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse projekt.

mailto:Sandra.tarum@just,ee

Documents

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk - koda...1 oktoober 2016 Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus e-residentsuse projekti raames tõestamisseaduse jt notariaadialaste seaduste muutmiseks