III osa

Tuli meelde!

Ah jaa!

kuhu ma nüüd

omadega jäingi?

Pagan, Kahekümne viies oliüks ilma nimeta torn

Tõsi,tema kohta öeldi

Torn vana Vene kiriku juuresJa vot tema kohta pole enam mingit infot

allesMillal ehitati - pole teada

Millal lammutati - pole teada

Miks lammutati - pole teadaEhitise mõõtmed - pole teada

Torni tüüp (hoburauakujuline, konsool,poolkonsool vm)

- pole teada

Sulevimäe umbtänavalõpus oleva hoone sees

ta pidanuks olema

Ja see maja onkahelt poolt selline

Kahekümne kuues oliVäike Rannavärav

Tema asus Vene tänava lõpus

Ja seal oli ka näiteks Vene kirik

Üleüldse oli seal üks Vene küla

Nimelt Novgorodi kaupmehed pidasid seal turgu

Ja Väike Rannavärav oli nende uks sadamasse

1454 oli sinna täitsa kobe väravakompleks rajatud

1413 ütles raad, et nad jäävad müüri tugevdamiselejalgu ja tõstis nad rohkem linna keskele

Väike Rannavärav lammutati 1779Kuid miks…seda ma ei tea

Streetview annab sellest kohast praegu sellise pildi

Arheoloogid leidsidtema viimased

maised jäänused

Kahekümne seitsmes onBremeni torn

Tema ehitamise kohta jällegi teavet poleAga nime – lugu on igati aimatav:

nimelt oli Bremen ju üks olulisemaid HansalinnuJa eks ta selle auks nime saigi

Tähelepanuväärne on see, et tema ülemineots on selline, nagu ta keskajal kõigiltornidel oli mitte katus,

vaid munakivisillutisegaplatvorm

Temal on neli korrust

Ning mis kõige jaburam:Teiselt kolmandale ei viinudkitreppiKahel alumisel korrusel oli vangla

Ja kuni XX sajandini püssirohu ladu

Kahekümne kaheksas on

Munkadetagune tornOn teada, et juba enne igasuguseid müüretegutses seal Püha Katariina Dominiiklasteklooster

Ja Margareti Müüris oli selle koha pealpuidust torn

Praegune torn ehitati 1410. aasta paikuJa sealgi oli tähtis moonaladu

Nimelt hoiti seal süütenööreSuurtükid töötasid ju tol ajal süütenööriga

Mingil ajal nimetati teda Kampferbeck’i torniks

Kaheksakümnendatel oli seal kohvik

Säärase “kerge elu” lõpetas suur tulekahju

Pärast seda seisis ta mitukümmendaastat tühja ja mahajäetuna

Kuid nüüd näitab taas elu märke

Kahekümne üheksas onHellemanni torn

Ka see torn rajati 1410. aasta paikuAlguses olevat ta sutsu madalam olnud

Nime kohta käib kaks pisut erinevat juttu:Nimelt oli sealkandis “resideerinud” kinnisvaraomanik nimega Laurentius van der HelleSamas teise jutu järgi oli ta nimi Helle Holleman

Aga seal tornis olid suurema kaliibriga relvad

Ja ta oli oluline Viru värava kaitseks

Esimesel korrusel oli kõrge ilma ukseta ruum,kus oli vangla

See torn kippus hiljuti

päris viltu vajuma

Praegu on seal ükskunstigalerii

Kolmekümnes oliViru värav

Peamine torn ehitati 1345

Need kaks väikest,mis praegugi olemas on,ehitati 1442

Kuid niisuguseidimelikke asju sealküljes küll polnud

Muidu oli ta päris korralik linnavärav,ikka kindlus täie raha eest!

No ja sinna juurde kuulusveel mitmeid kindlustusi

Esimene eesvärav rajati 1370

Peavärava torn oli 22 meetrit kõrge,viiekorruselineja nelinurkne

Peavärav lammutati1843. aastal

Ja kui 1888. aastal pandi sealt Kadriorgukäima “konka”(s.t. hobutramm),

siis löödi ka eesvärava vahe lagedaks

Kolmekümne esimene onHinke torn

Esialgne rajatiaastatel 1345-1355Nimi on tal ühe

tallipoisi, Hindrikuse järgiToo torn oli vaid kahekorruseline1400-1410 tehti ta kõrgemaks

Ja anti n.ö. suurtükivõimekus

XIX sajandil hakkas hoonestustema ümber nii hullusti vohama,

et nähtavale jäi väga vähe

Ja see ülemine platvorm lammutati XV sajandi lõpus

Kolmekümne teine oliDuveli ehk KuraditornTema ehitamise aastaid jällepäris täpselt ei teata

Streetview annab sellise pildi

Nimi on tal kaupmeesJohannes Düvelsmoder’i järgi

Eesti keeles niisiisKuradiema

1882 tehti sealpuhas tööJa tänapäeval pole temastenam midagi alles

Kolmekümne kolmas oliKarja värav

Praegu tundub see kangesti imelik,aga keskajal peeti linnas kariloomi

Ja pea iga elumaja hoovis oli lautSuvisel hooajal aeti kari innast välja

Tatari tänava või Kopli kanti karjamaale

See loomade poolt kasutatavauk linnamüüris olnuks üsnakaitsetu ega saanud ometisedasi jääda

1456 ehitatigi sinna väravatorn

Ja muidugi eesvärav ka

Aga mingit sõjalist võimekusttal polnud

1767 eesvärav lammutatiJa ega siis enam linnaskariloomi ei peetud

Tallinna raad oli sellise jamajuba õige ammu ära keelanud

Ja 1849 lammutati ka peaväravNüüd on seal lihtsalt üks hästi avar plats

Karja värava ees oliLurenburgi torn

Tema polnud aegade jooksul ainuskaitseehitis, mis jäi väljapoole linnamüüri

Kuid ta oli seal kahel põhjusel:esiteks et kaitsta abitut Karja väravat

ja teiseks et luua Tallinna maapoolsele küljelemingisugustki raskerelvade katet

Temast on teada valmimine 1554. aastalnime esialgne kuju - Lurerborch,lame katus, poolümar põhiplaan,kõrgus 18 meetrit, läbimõõt 20 meetri kanti,

No ja siis ka seda, etteda nimetati Paksu Margareeta väikseks õeks,pauku tegi ta ainult Liivi sõjasja tema oli viimane torn, mis Tallinnasse ehitati

kolm korrust

Ta lammutati 1767. aastal

Praegu on seal Ringkonna Kohus

Jättes lugemata kõik linnamüüri välised ehitised

on kolmekümne neljas siiskiAssauwe torn

Tema rajati aastatel 1370 - 1380Ja nimest on teada niipalju, et see ontallipoiss Asso järgi

Kuid et tall oli torni esimesel korrusel allesXIX sajandil ja keskajal oli see, nagu ikka,

kitsa sissepääsuga moonaladu,siis, no ma ei tea nüüd,kas tal keskajal oli

mingi muu nimivõi polnud tal siis üldse nimevõi oli seal kusagil ka varem mingi tall???

Aga praegu on seal Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

Kolmekümne viies oliHarju värav

Vanimad andmed temast märgivad1361. aastal seal asunud Sepa väravat

Peavärav oli “parematel aegadel”viiekorruseline ja 21 meetrit kõrge

1835

Eesvärav oli kaheosaline

Niisiis oli neid tornikesi kokku päris palju

Esimesele eesväravale lisaks ehitati 1453. aastaksteine eesvärav, mille nurkades olid ka tornid

1863 1870

Peaväravas oli jällegi vangimajaJa kuigi see oli väga oluline liiklussõlm,

oli ta mingite ümberehituste tõttu1538 – 1767 liiklusele suletudIssand, 229 aastat!

Eesväravad lammutati 1862

Peavärav lükati maha 1875

Ja vallikraavil olnud vesiveskilõpp oli 1881. aastal

Kolmekümne kuues oliKitsetorn

Temast on üldiselt teada väga vähe

Ta ehitati millalgi XIV sajandilJa mingitel

andmetel olla tal enne Kiek in de Kök’i

küllalt suur tähtsus olnudEt aga Kiek in de Kök

oli mingil kujul juba Margareti Müüris olemas olnud,

pidi too Kitsetornist ikka väiksem olema

Kitsetorn oli neljakorruselineja nelinurkneNimi on tal kitselauda järgi kusagil läheduses

1577 pommitati ta varemeteks ega taastatudki enam

Aga need varemed ei huvitanud kedagi,

kuna 1673. aastal olla seal ikka mingi torni jäänused

Praegugi on mingi rudiment nagu veel olemas

No nii! Ongi ring täis,kuid palun veel hetk kannatust!

Kui ründerelvade võimekus suurenes,muutus müür tasapisi üsna mõttetuks

Härjapea jõest tõmmatud ja üles paisutatudvallikraav oli muidugi juba keskajal olemas

töötasid sellel väel mitmed veskid

Kuid kaitseks oli vaja võimsaid muldkindlustusiMa ei hakka rääkima sellest, mis oli

bastionreduutraveliineskarprondeel

sest see onomaette teema

Aga see kaunis sikk-sakk

ei saanud kunagi lõplikult valmis

Lühidalt käiks üle ka tornide tüüpidest

Revali linnamüüri juurde kuuluskolm raskerelvade positsiooni:Kiek in de Kök

Paks Margareeta ehk Rosenkrantzja Lurenburgi torn

Ma ise oletan, et nendelaskesektorid olid sellised→

Käsitulirelvadele olid:

Põhiliselt hobuserauakujulised

No Stoltingi torn onmillegipärast ümmargune

Siis olid veelnelinurksed

Sealhulgas Neitsitorn,mis oli tagant lahtine

Peaväravad olid alatinelinurksed

Ja nad olidki ainult väravad, kus olidtalide ja vastukaalude süsteemid

Eesväravate nurkades olid ümmargusedtornikesed pimedate alade vältimiseks

Aga tema oli varemnurga peal

Läbilõikes olid müüri tornid enamasti

Maapinnalt algavad

Kus olid:Lahtine platvorm

Kaminaga köetavvahtkonnaruum

Moonaladu

Ja konsooltornid

Kus puudusmoonaladu

Põhiline sissepääs oli ikkagimüüri kaitsekäigust

Selline oli kontseptsioon,ja see võis olla jagatudtunduvalt enamatekskorrusteks

Keskajal oli enamikes tornides alalinevahtkond, mis allus tornipealikule

Moonalaost viis üles enamastivaid põrandaluuk ja tali

Aga selliseid kenasid tuutu-kujulisikelpkatuseid kaitsetornidel polnud

Need olid vaid väravatornidel

No nüüd sai küll kole pikk jutt!

Aga ega mina pole süüdi, et seal nii palju torne oli

Igal juhul tänud vaatamast!