Upload
others
View
2
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
IIRWA PAIIT,WOOLO ROSTOOY PIICH KOORE NGOO NG’ALEE ROOP NGO NYUNG’UUNY NGO WOOLOO KIIRTOOY PER NGO SIIPOW,KENYA & ENGARUKA, TANZANIAMartina Angela Caretta, Lars-Ove Westerberg, Lowe Börjeson, Wilhelm Östberg
Translator: Florence Jemutai Cheptum
Mworooy kartasinyeenyii tukuchuu kikinyoruu ngoo soomanaa nyoopoo keny-iis 4 (2011-2015) nyokisoomanchii geographers choole ang’wan choopkonooy Stockholm University.Kikisoomanaa ng’alechwechuu kooreetiin areny choomong-echeen: Siipow, Kenya ngo Engaruka, Tanzania.Ngoo koriin, ng’ololooy soomana-anyenyii tkun somok: nyung’waan, ng’alee yomeet ngoo iirwa ppaiit.Ng’utuuy ng’alechoochee tukuchuu kiwalishoo ngoo irwa per ngo kiyoo kioktoo piich let ngoo ng’alechoochee poo irwa per.Neele kartasinyeenyii king’utuuy tukuchuu kikinyorchii kamastiin akikiroos:ng’alee palwa, waloo iirtooy paiit chepyosooy ngo pooy,nyung’waan ngo ng’alee per,walookimukeey ketaptoo ngoo ng’alee yomeet chowoloowoliisheey ngo wolookiwolishoo ng’alechwechuu tokol. The same booklet is also available in Kiswahili ISBN 978-91-87355-17-2 and English ISBN 978-91-87355-15-8
ISBN 978-91-87355-16-5
Department of Human Geography
Stockholm 2015
Department of Human GeographyStockholms universitet 106 91 Stockholm www.humangeo.su.se
I I R W A P A I I T , W O O L O R O S T O O Y P I I C H K O O R E
N G O O N G ’ A L E E R O O P N G O N Y U N G ’ U U N Y N G O
W O O L O O K I I R T O O Y P E R N G O S I I P O W , K E N Y A &
E N G A R U K A , T A N Z A N I A
Martina Angela Caretta, Lars-Ove Westerberg,
Lowe Börjeson, Wilhelm Östberg
Translator
Florence Jemutai Cheptum
ISBN 978-91-87355-16-5
IIRWA PAIIT,
WOOLO ROSTOOY PIICH
KOORE NGOO NG’ALEE
ROOP NGO NYUNG’UUNY
NGO WOOLOO KIIRTOOY
PER NGO SIIPOW, KENYA &
ENGARUKA, TANZANIA
Martina Angela Caretta, Lars-Ove Westerberg,
Lowe Börjeson, Wilhelm Östberg
©Caretta, M.A. Westerberg, L.O. Börjeson, L. Östberg, W.
Stockholm University 2014
ISBN 978-91-87355-16-5
Printed in Sweden by US-AB, Stockholm 2014
Distributor: Human Geography Department
5
Tauneet
Neele per chookiireey par choopo araper kupkonooy wooliitokoon wol-
poo Masoop akechaarta kupuntooro sochootiin chokukurooy arapeertiin
choomongeechen-chokikipaal-tokuchaarta per, kongoi gravity, nyoo toreete-
ey pareetiin chomonyooruuy roop nyooyeemeey kupiitcheroo tukuun.
Mii kooreetiinoo somok ngoo Afrika nyoopo Konga’sis choopoiisheerooy
oortiin choopoo keeny choopoo irwa per):
1) Kerio Valley nyoomii Kenya kamaspoo leet woolpoo Rift Valley
ngoo kountiin choopoo Pokot Kipkataam,Baringo ngo Markweeta;
2) Yoleekitoo Kilimanjaro,yokinyoorchiniiy Kong’aasis kamasiitokoo
nyoopo Kenya ngo Kong’aasis kamasiporoo nyoopo Tanzania
choonyooruuy per chookiireey par choopkonooy Taita
Hills,Taveta,Pare Mountains and Usambare mountains;
3) Sonjo nyoomii yoolekitoo Lake Natron,nyomii Northern Tanza-
nia,Engaruka,South nyoopo Sonjo ngoo Pagasi ngoo Kenya.
6
Figure 1. Piich choopoleey pareetiin chomaangecheen chookiireey per ngoo
Afrika nyopo Kongasis (Tagseth, 2008:62)
Neele soomonaanienyii kiitorateey kesowuu wooloole taswaa taay ngoo
irwa per ngo kooreetinechwechu lee areny,chooneele tokol kitiing’eey
mwooruut choopo kenyiis pokol chookikisirtoo.Neele woolii mii nyiikisiin
nyoopo soomonoonee kutorateey piich choo poyuuy kooree (sirkali) ngoo
kampunin choopo kooreetiinepoo saang’ choo mikikonuuy ropiyekwaak
7
tokutoreet kitastaay irwa per ngo kooreetineechwechuu lee areny ,Kiile oor
nyokiipuruuy kamaspoo palwa tukun akekaas tukun chaachang’.Kiile oor
nyokipuruuy irwa per kulokuu nyoopo kenyisheechuu,kuukurooy irwa per
nyoopo keeny ng’ale kenyishoon choomotorateey kekaas tukun chaa-
chang’,chookimereey kewaal kulokuu choopo kenyisheechuu choo mukeey
kutoreet kekaas tukuun chaachang’.
Mookuranechaan wooloolee pichanieenyii.Kiimii irwa per king’eetee
kenyis choole pokol chookikisirtoo ngoo Siipow ngo Engaruka (Ngo mpoo
kooreetin waalak chaachang’ choopo Afrika nyoopo
Kong’asis),Kiroosechaan kiilo kaaikai kesoomanchii oorinechweechuu poo
irwa per takung’uutweech kiilo kiimii irwa per nyaatalaa,akeneetkeey kim-
worweech palii choopkonooy kooreetinechwechuu kikwaaneek
kereemitchoo ngo raitchoo tokuutooret paretuus choomi taay.Kiir akaa
nyokiimareey keesowuu,kuu nelee kooreetinechwechuu kukiwooloshoo
ngoo saiitiis ngo ng’alee irwa per, palwa, tootshoo tukun ngo tukun waalak
chaachang’ chookiwoolishoo yoomooleekit.Ng’utuuy riipotinyee woolo
riiptooy piikaap koore chuupoolisheey oortineekwaak choopo irwa peer
ngoo wooli chartooy piich paiit ngo kaamaspoo pooy ngo chepyosooy,ngo
wooloo pkootitooy palii (pooy ngoo chepyosooy) choopo Siipow ngo Enga-
ruka wooloo kilee atii kiwaala kooree.Kakung’utuu mpoo nyung’waanta
kooreetinechwechuu lee areny ngo woolo kiwaala irwa per ngo palwaa.
8
Siipow – Tot
Neele kooroo Siipow,nyoomii Dipision nyoopoo Toot ngoo Kauntii
nyoopoo Elgeyo-Marakwet,Kenyoorchiiniiy emeet nyoapeey 20.6km square
ngoo keewa Kerio Valley altitude nyoopo kelyaan 1000 ngo 1600 ngoo
paraakuu per chaachang’.Mii Siipow Toot,nelee siiro ngo kaap administra-
tion nyoopoo Toot kukitoowuu Sirkali wakoloni kenyiitaap 1949.Yamaat
wolpoo Kerio Valley akung’waan piirii amuu nyoruuy roop nyoopo
9
choopoo kachiich.Mii kooriin ang’wan Siipow, Kaapisyooy, Syapan,
Kaapsireen, Kaachēēpsoom (kituupkeei kilee woolo echoo).
Neele koreetineepo Markweeta kimoting’eei kontooik choosiroteen nta
kuu choopo sirkali.Neemi kiir nyokiireei kupkooteei kemworooi tuyootiin
choopo koor, Kok nakuu muren togool kumworuui kapkateenyiin.Saait akaa
kupaa mpoo chepyoosoi neemi ng’alyoon nyooting’eei kikwaaneek.Kiiteen
chepyoosoi nafaas kutooreet muren.Neemi tuyoot nyoopo charwaa peer ku-
tuyeeii pichuu nyang’waang arapeer, pik ap per.
Irwa peer nyiile meet ngoo palwa koor nyooyamat nyoole Kerio Val-
ley,Kiyotui peer kipkana walitokoo kupkaa Keew wooli mi
pareetiin.Touneei arapeer Embobut akeenaap kureeitoo Keu.Ting’ei koo
akaa tokool areng’waang poo peer,toreteei piich araa Kaapisyooy ngoo
nyoopo Syapan.
10
Figure 4. Neeit Keew arapeer,kepalchii ng’unyuu nyung’uny.Mii so-
chootiina chokiteekaa siimiit piipo KVDA choo maketumnyeentooi kumeen
kenyishechwechuu.
Ting’eei Siipow pareetiin somook chong’uleei,aking’uulei nyung’waan
nyoopo pareetiinechoche.Wolipooree poo Kong’aasis wolipoo Emboo
Kerio, woloo kikuureei Keew.Peeley piich tokool choopo koronoone po-
rootinechwechuu akiirtaa paaiit akong’oo ngoo mpoo irwa per.Ng’ereei
akuukaar paranoone pichuu kapal,akuting’eii chiich tokool tilaanenyi-
in.Akeeteei chaakii Keew.Wolitokoon poo lakam woli poo mong’oot aku-
ting’eei piich pareetiin chomii saang’ akuu wolone wooli kiireei tumwoti-
in.Wolitokoo poo Masoop,wooli paleey piich alpa ng’oo marakwaa.Akeetaai
11
chakii ngoo woolye nyakaraam akupetii piich keertii kupaa kuyaap paween
ngoo kwen.
Siipow ngoo keenyiis choopo 1970 ngoo
keenyiishechwechuu
Kiwaalaa nyoow woolo mang’too piich choopo Siipow ngoo keenyiis
taaman chokakurook.Kimeereei kemwoorwook woolo kiile Siipow ngoo
kwenuu keenyisheepoo 1970 akeeroo kerkeein ngoo keenyis choopo pa-
nyenyii.
Figure 5. Keepkaata kwenuu keenyisheepoo 1970.Kineele keeny-
ishechooche kukimeng’eei piich kooripoo suus areeny chookimererei
keei,kapchooko ngoo kanoo.Neele kaaw nyoo kiimi chepyoosoi chaa-
chang’,nta kii kaau nyomeng’eei weroo kayoone nyokikuoowiit ntaa kii
12
chiich nyoole tilyaa,kiikikutekeei koo akaa ngoo kamaspoo leet ntaa kuu
yolekiito kayoone.Tokiimii koriin choole chuuche Lakam ngoo panyii
akumeng’ei piich chokikurosiituui,kaaw nyomomii poyoon,ngoo piich
chopeleey amitwook kupaat.Makichaang’ piich choting’eei chepyoosooi
areeny keenyishechwechuu,akumomii kuseep ngoo piich chootingeii kenyis
artam kurokuu.
Kikichaang’it piich chokikiteek koriipo mapati.Akuting’ei
koopo suus nyokikwoosheerooi ngoo kapchokoo nyoo kitorchiin ti-
machoor choori tukuun.Kiteekei kapchookeen chotororeen tokutoreet
kuyoomyoo tukuchuu kakukeesii akutoreet kuriip ngokooi ngoo
kechiir neropeen ngoo nechoo punyoon.
Kimeng’isheei piich ngoo oor nyoo mokoroom ngoo keenyis choopo
1970,kikishepeei muur,kiting’eei kaaw ng’echeertiin areeny,tereen chokiirt-
erooi meen,seetoon,sapopoo noo,kipsiiling’tiin, kitengoo(ngoo mpoo
13
kiiseer).Kiting’eei piich chongeeriin radio,kitook ngoo mutiyoon,mesa ngoo
ng’achaareen.Kikichaang’iit kooriin chookimeeng’eei kenyishechwechuu
ngoo Lakam.Kitekshoo piich kiteek koriin chokoroomeen choomi keetii
mpoo chokuumuui rurwoo,makilee kenyis artam chokikirook.Kiaal piich
choo neemeei mshara solaa ngoo korikwaak tokutoreet kukonuu lapooin
lan’gaa akuaal kaas nyokwoosherooi ngoo korikwaak soor.Toreeteei solaa
piichuu ting’ei amuu chocheeneei simuun ngoo siliing’ tamaan.Ting’eei
mpoo pikook walaak televishoontiin,ng’achareen chookitireei
keei,sofasetiin,ngoo tukuun choolee pokooteen chokikutoo tengoo chok-
ikisirchii ng’alee kanisa.Pantaa kiting’eei chiich tokool nyopoo Tot simuu
nyoomii m-pesa nyookiyooytoreei roopiyo.Ng’utuui nyeenyi kilo makilee
koore keenyishepoo 1970.Ng’ololeei piich keenyishechwechuu ngoo tilyaai
chooloween.Tepeekeei piich kumeen ng’aal ngoo simuun.
Figure 7.Miito siroo santaa Tot kumeen chemoomos ngoo kiso-
mookasii.Altooi chepyosopoo Markweta tukukwaak chookipal akuu chepy-
14
osooi chuu aleei.Pkoneei chepyosopoo Pokot chopkoonoi kel chotung’onuui
cheekwaak ngoo seetonikwaak choopokoltoi.
Kimomii matatuun kenyishepoo 1970 chookiperooi piich,akukipkoneei
alii chongeeriin chopkonooi wolpoo Tawiin chopoo kwoleei tukuchuu kipal
piich.Kikuwoolishoo tukuun kenyishechwechuu,kikupkaa matatunaa
chong’etchereei Tot saait sisiit koruun akiit Eldoret saait akong’oo koruun
akuokukeei kuituu Tot woolpoo saait sokool kosoliny.Ng’eetee Tot matatuu
akaa nyoweetii Kapsowar saait tamaan koruun akuuit Kapsowar saait
akong’oo koruun akuokukeei ngoo Kapsowar saait muut kuuituu Tot sisiit
tamaan kosoliny.Mii mpoo pikipikiin chokeseeneei piich chopetii
yolekiit.Takuraa nyeen parapara akuirtooi piich kumeen neropeen.Mpoo ntaa
raa kimakulee kenyishepoo 1970 amuu kikupkaa panyee mpoo loriinoo
choopo mempeen choopkoneei Eldoret ngoo Piretwo choo poo kwoleei
mempeen.Neeit kumeen paani someei wanasiasa kureen kumelmeel piich
kilee kitanii laam parapara,kikutoo mpoo kariinaa parapara Tot ngoo kauntii
kilo kiirtooi ngoo mpanguu nyoopo 2013-2017 aku tomoo chewantaa ngoo
panyee.
Palwaa-kenyishepoo 1970
Kipeleei piipo Markweeta matiya ngo Mosoong’ ngoo keenyis chaa-
chang’ chotokupkotisheei.Kitchaam palwaa alpa kenyitaap 1918 kupunono
chimpaa chopkoonooi Britain,Kipal alpa choonwokeen chomachaam
kikwaaneek sana.Kineeiit 1970,kichaam piich palwaa alpa,akupkaa mpoo
kosuur choopo haipret.Kichaam palwaa mosoong’ chookureei serena kisiir.
Kipkaa wakolonii ngoo palwaa mokeen,chokitoot piich chaachang’ keny-
ishepoo 1970.Kitoreet piich kinyoruu amitwook nemapiit tukuun walaak
karaam.Kichoomeei piich palwaa ntisiin ngo ropkoon,akituup
15
njukuu,kundeen,ropkoon,miween,pilipiliin,ngo mempeen.Kipoo
tukuchwechuu tokool amitwook,kimomii chopo altar.Kilowoo sirootiineek
aku kiracheen parapareen.Nganyii matoot piich chaachang’ tukuun choopo
altar.Kimomii piich chaachang’ paaiit chokinyoruui mishareen.
Figure 8. Kiireeii piich paait eruunakwaak ngoo keenyishepoo 1970,kilee
keenyishechwechuu.Kikiyepeei pareetiin pankaa ngo sukaa ,akerimaa ka-
took kirentuur,akepeela paree.Kikipaishereei katook walaak kekaraa karwa
kile mpoo kenyishechwechuu.Kipaleei piich matiya ngo mo-
soong’chookipusireei akepalaa mokompoo.Paisheereei chepyosooi mokom-
poo nepiteei rotokwoo matiya ngo mosoong’,akipiteei rotokwoo asiip
akong’oo mpaka katikekas.Kiireei muren per kipaisheerei jempoo takuiit per
paree woltoo tokool.Kikimotooi par ngoo kenyiss kimakupal taneitchoo
kiyakwaait ketasii sukoo pareetiin chookipeleei kumeen ngoo lakam aketeek
parechiin takiriip moop per nying’antee nyiyakwaai.
16
Figure 9.Kialtooi piich ndisiin akitakualtooi ngoo panyee,akikiwaltooi,kili
mpoo mokeen chokiwoltorooi,alpa ngo marakwaa(ngoo Masoop) ntaa ki
choo (ngoo Pokot),kiteek piich walaak mang’ootiin areeny,mi akaa Keew
kimii akaa Masoop,kiile tikepalaa tukuun chong’uleei ngoo koreetiin
chong’uleei.Kikikaseeneei tukuun chokikipaal kipaa Masoop akupaa Keew
paretushoopoo siroo ngoo Markwetaa akulong’uu mong’oot nyopoo piich
Kineeit keenyishepoo 1970 kitoot piich walaak keet chopo
lokoor,kitoot,ndisiin ngo anguui (Chonyeer-
ileen,kapichaai,kitunguuin,pilipiliin,nyanya, ngo walaak chaa-
chang’).Kiting’ei pooi walaak marentoon akuu kiroseei piich kumaat kiile
kiir nyokaraam.Kiting’ei chiich marentoon 20,aki kimoo kiir nyoopo
kwong’uut nenyoruu kiting’ei chiich akaa marentoon 30-50.Kir nyeenyii
nyokiwalaa amuu manyoruui chiich kumaat tokol keaala Pokot wolpo
Kong’asis.
17
Kiriipeei piich chaachang’ ngookooi ngo noo.Kiting’ei waalak kechiir kit-
ing’ei chongerrin tiich.Kiripeei chaak akupelisheei piipo Markweta, kioytaa
leet choori chokipkoneei yolekiit ripshoo chaak.Korooitiin kitoo akaa
nyookipurchii leet ripshoo chaak.
Kikakimii choorshoo chaak ngoo keenyis chaachang’ ngoo woolpo Kerio
Valley,kilee ngoo keenyishepoo 1975-77,kichooree piich chaak Poko-
ti.Kineeit keenyishekaap 1990 kiraachinituu choorii aking’waaniit parwaa
kitikekuroo Koore kooro parwa.Kimeetoo piich palwa nyookipeleei Keew
akiwirchii Lakam.Kikeerishoo skuultiin ngoo siptaliin chookimii
Keew.Kiryoong mpoo ng’alee alwaa ngo altaar.Kineet keenyitaap
2012,kuwekuu keei piich Keew.
Palwaa-keenyishopoo 2010
Kineemii keenyitaap 2013, kimwaa palii tokool chookikitep teepuut ku-
lee,ting’ei chiich tokool par akon’goo ntaa ku areeny ngoo
Lakam,choloowoo walaak mpoo ngoo piriir,ngoo akong’oo ntaa kii areeny
ngoo Keew.Takimeng’eei chaachang’ Lakam,akuu nyuun kikuwiir walaak
kipaa Keew ngoo keenyis Muut choo kakirok.
18
Figure 10.Kikimanang’iit paraa Lakam akikiwirchii piich parapara kamaso-
poroo kipaa kimaang’akipal kitasaa paraa kaaw nyookipeleey ngoo keenyis
chotupokeey.Kiwiir keew mpoo piich chokitokwoope keey kipaa kiteek
koriikwaak.Kikakimwochiiniy piichuu payuuy koor piich kilee awuroo
Keew,kimateer piich,kikituup nyuun piich ng’aalekaap piichuu payuuy
Koor.
Mii tukuun chaachang’ chookaromeen Keew.Makepetiiy saaitiss
chachang’ choole areeny ntaa kii somook king’eetee kaaw nekipetiiy pal-
waa,lekiit wooloo akeetey chaakii,akimuch mpoo kupal piich kap-
chootiin.Lekitoo tukaaniin ngoo Tot akilekiit mpoo sukuul.Mii sukuultiin
areeny choopo primary Kooroo Tot (Po sirkali akong’oo kupoo chiich
akomg’oo) ngoo sukontaartiin areeny choopo sirkali.Mii siptali akong’oo
Tot nyomomii sakiit kumeen,keykeeitey piich kiipaa siptali
Chesongoch(sitaai kilomiteen tisaap ngoo kamaspoo south),nyoopo kanisa
katoliki nyoomii sakiit chokaromeen akutumeey metiinapoo lakooy
karaam.Ting’eei Siptalii Tot kari nyoopo ambulens nyoolipeneey piich
nemeereey kipaaisheree akuu matchaan kepaaisherooy.Kikiteek koo nyooki-
yeng’ooi piich ngoo siptali Tot,nyookiteeniiy mpoo tupoo x-ray keenyitaap
2007 nyoo tomoo kepaaisheroo ngoo panyii.
Roopeneey king’eete arawaa ang’waan-arawaa loo ngoo king’eete arawaa
tisaap-ngoo arawaa sisiit.Choopookeey piich akupoo palwaa kingeetee ara-
wa areeny ngoo arawa somook akunaap araper,akukaar karwaa.
19
Figure 11.Neeiit paretushoopo palwaa,kituyoo pooii akichomnyechii paraa
kaaw nyokipeleey ngoo keew,kitowuu nga’rwaa,karwaa,ngoo irwa per
tokool.Kikerereey pareetinechwechuu kilee koriin,ntaa ki kiile keenyis nee
paar nyoomii woolpoo kong’aasis Kerio,akitesii kechaar kiile
kaaw.Nekiimereey kepal par keteep piichuu ngeet ng’aale palwa nta ketuup
mpoo ng’aale keeny choolee mpoo kwanyaan ngoo kokeel.Nekakeranchii
keey kilee kepalaa anoo,kitoowuu ng’aarwaa ngoo karwaa,akeoop per
kupkanaa een ngoo pareetineek.
20
Figure 12.Karaam wooloo rokeey araper ngoo palwa alpa.Kineemii
keenyitaap 2011 kikwaar palii chomeengecheen akipal nyanyeen ngo wa-
tamelon ngoo wolpoo Embobut kamaas akikaas tukuun chokaromeen
kiseep.Mi paretiin choole choche Embo Kerio kamaas.Neropeen nyoow
kwoopi kutchaan nyung’waan nyayakwaay kwoopchii araa een ka-
maas.Paisherooi piich chenereta kupituu per chookiireey par nemii pareetiin
paraak.
Figure 13. Kalentaa totshoo (Fischer 2012, 37).
Toteey piipoo Siipow tokool tukuun chokualtooy.Kikeesisheey asiip
areeny ngoo keeny.Kitoteey alpa king’etee arawa somook kitiit arawa sokool
ketoot marakwaa king’etee arawa somook ngoo arwa tisaap,kinelee kun-
teen,kiringiram ngo njuku ketoteeiking’etee arawa tisaap ngo arawa tamaan-
tamaan ngo akon’goo takinyoruu roop nyakaai poo leet.Matiniiy piich ro-
took paree tokuyakwait nying’winy,panii kakiir per.Tasiin piikeek walaak
sikee choopo tiich ngo noo.Toreeteey areenii mpoo kuyakwaaiit par kile
mpoo kapoo maa.
Toteey piich alpa kilee amitwook kile mpoo,sukuma ngo mokeen.Kipaa
kealtooi tukuun cholee mpoo Mokee,ndisiin,krinkiram ngo nchukuu ngoo
21
siroo Koloa(nyoomi Pokot nyoopo kong’aasis ) kila kuang’waankasi ngoo
Chesegon kila chempilii ngoo kisomookkasi.Keseey piich chaachang kun-
teen ngo nchuuku ynyomerekunooy asip akon’goo ngoo keeny.Neele tukuun
choopeey aroo chongeeriin akimomeereey roop nyoow chole mpoo kiringi-
ram,kunteen,nyanyeen ngo watamelon kekasaai newang’ aroo somook.
Figure 14. Neele watermelon ketoteei kipaat kilee tikealta,akiopuuy piipi
KVDA ngoo keenyishekaap 2000 akitastai kipal palii chomen-
gecheen.Kwoleey kosireek tukaniin chomii santa Tot.ireey nyakaraam wa-
tamelon,pkonooy alii woolpo Eldoret ngoo loriin akipaa ngoo paretineek
kipaa kuaal watamelon.Kitowuu totshoo mempeen king’etee 1980 ngoo
keew akiwaal keew kituriit. Ngoo mempen.
22
Figure 15. Ting’eei piich chaachang’ ketii mempeem akualtochiinii
mempenik aal choopkoneey Eldoret ngoo loriin araw akong’oo ngo arawa
areny.Konnuy alii netwaii chokipitiniiy mempeniik akekasana ngoo Tot
tikepakepimaan akelipaan piich ngoo yinee.Pitisheey chiich tokool ngoo
kaaw kupiteey mempeen amuu kinyoruuy ropiyo chokipaaisherooy.Kartooy
piich walaak lakookwaak kimapaa sukul kilo takipiit mempeen,mpoo chepy-
osooy chokimochomchiniiy chiich kilang’ keet kikilaang’ kenyisheshuu
(Kimamereey chiich chepyoso kiwoo parakuu piich).Ki siling’ 250-200 net-
poo mempeen ngoo kenyii 2012.Mii mempen choole 90 ngoo 150 net
akong’oo.Konuuy keet nyoow netiin chole tamaan ngoo keny.Ootooy leet
peeitii mempen parapara nyaara amuu woreey alii chachang’ aree nyara
tikeituu Tot, kartooy kimakualtaa mempenik tokool.
Table 1. Tukuun chokikeseey par nyole eke akon’goo ngoo keny ngoo
chepusweet nyoopo kilo 90 ngoo 1974 ngo 2011-2013
23
Tukuchuu ki-
toteey
1974 Kenyishepoo 2010
Matiya Chepusweetiin 3 Chepusweetiin 6,5 – 3
Alpa Chepusweetiin 5 Chepusweetiin 7- 3
Moken Kikipeleey kumeen
nyomaiit chiich sa-
pook
Chepusweetiin 10 – 5,5
Mosoong’ Chepusweetiin 3,5 Chepusweetiin 8 -4
nchuuku Chepusweetiin 2,5 chepusweetiin6,5 – 3
Marakwa Chepusweetiin 2,7 – 0,
5
Ngung’uuny ngoo per
Mworuuy piichuu paleey keew kilee nelee nying’waantee ki tu-
ur,nyachikiniin,nyo kerekeey ngoo areen akumukeey kusintoo per ngoo pa-
retuus chaachang’.Kaloo winuuy per nyung’uuny choopo wolitokoo kuun-
chi keew nemii keeireey per.
Pkonooy nying’wiipoo Markweta koriin chokiryesoo.Mayekwoyoo
nyung’wichwechuu.Karaam nying’waantaa keew mpoo tiyamaat amu ripeey
yekwooin akitoreet nyung’winy takumuuk kepal kumeen.Mii tukuun areeny
choo karomeen chomating’eey nying’wiichwechuu,nitrochen ngoo po-
sporas,ting’ei potasiam choyemeey ,kipotoo wallak chole kalsiam ngo mak-
nesiam.Kitaeiniiy sikee par takiriip yekwoiin,kitoteey mpoo tukuun choto-
suuy yekwoiin cholee kunteen,marakwa ngo lentils choki-
wolowoleey.kitasiin mpoo mpolea par takekaas tugun chaa-
24
chang’chokaromeen.Leeliiy piich siteey parepoo roop posporus kwoopchii
pareetiin chomii keew takiyakwaiituuy.
Matchaan kutchaai chomii nying’wichwechuu.Nemomii kutchaay ny-
ing’waan kimakaraam amuu ng’utuukey kipat nying’wanyee nyentee.Nelee
nying’wantaa Markweeta nyimii paraak kiting’eey ashaak chaang ngoo
ng’ataatchaan nyoow,akimomii kutchaay choireey nying’waan kina-
ma,nganyii apeey per kumen nying’wantaa paraak.Kitasiiniiy sikee akematii
mpoo rotook paree takutoreet yekwooin nyoopo nying’waan.
Apeey per chomkereey nying’wantaa parak kuapchii keew.chichikoteey
keey nyingwaan ngoo per kitoking’otuu nying’wantee nyachikiniin akiyek-
wai ngoo wooliporo poo keew kisiir nying’wantaa lakam.Karoom ng’alee
per ngoo keew,tokool nekipeleey tukuun chaakaay kikaseey ngoo aroo
chongeriin.
Kiir nyoopo leet kikimereey kesawuu kilee momii chumpii nying’wantaa
Markweta.Kitiyaam kipaat kiir nyaraa nyolulukeey nying’wantaa Mark-
weta.Maaiteey ng’wiiny per chokiireey par kitakululuk nying’waantaa
paraak.
Charwaa paiit
Ireey chepyosooy ngoo pooy paiit chong’ulei.Kazi pooy kii yap-
kaa,karwaa ngoo irwa per.Toteey tukuun chokualtooy
akimakikwaanek chupiteey ratakwoo.Chepyosooy chupiteey
ratakwoo.Paleey chepyosooy tukuun choopo amng’aa,kipiiti
ratakwoo.Kasishaay chiich tokool nekii chepyoso ntaa payoon.
25
Figure 18. Maireey chepyosooy per,mpoo koriin chakaay momii
papaan,kitoreteey chiich nyoole tilya ntaa ki weroo kayonee ngoo irwa
per.Newunoo sirooy ntaa kuwuunoo keey chepyoso araper,ntaa ki-
yotii per parenyiin keleliiy yomeey aranonee.Lopeey pooy chepyoso-
none.Nemating’eey chepyoso nyokikimaa pontenyiin ntaa ki chepy-
osoo nyakaay mang’isheey nyentee tilya nyolee miren ntaa werinyiin
nyokikuowiit,Kulipaan miren takiirchi per parenyiin.Tatooy araan
ntaa kwaltaa tukuchiich cho kipal takinyoruu kiyoo lipaneey chiich
nyoirchiniiy per parenyiin.Toreteey tilyaay ntaa kii wero kayonee
nyokakiowiit kilee kakutoo chepyosooy perekwaak.Nekikeyotuu per
ngoo araper,mukeey kiir mpoo chepyoso nyentee parenyiin.
Petiiy pooy tuyotiin choopo araper takutoreet chepyosochwechuu
kiirchii per.Pooy choo tekeey arapeer akiirtaa nelulukaa.Kurtooy irwa
araper neluluka akiwetiiy chiich tokool.Toreteey chepyosooy ngoo
kasanaa simiit nekitekeey araper nataa kesateey nelulukaa.Kinelee
26
taay,kikasanaay suus ngoo ashaak chaachang’ chepy-
osooy.Chepyosooy choopo taay kisowuuy nelulukaa araper amuu
kikwaanek choomi par kumeen.’Nekurekeey pooy kichoonech
chookitekeey araper’maraay kisowuu kilo toreteey chepyosooy mpoo.
Figure 19.Petiiy chepyosoy sukoom ngoo palwaa,ratakwoo ngo
kaswaa.Chepyosooy chuu pitiin ratakwoo tukuun chokualtooy tak-
ipakualtaa pooyikwaak kikwaaneek.Toreteekeey chepyosooy ngo
pooy ngoo palwaa kiringiram ngoo piwoo mempen arawa
areeny,nelee nyanya ngoo watamelon kii pooy kikwaaneek chuu
paleey.kinekitoowuu ketoot tukuun chokualtooy,kinyikisiit kasi
chepyosooy,kinelee kwenuu kenyishepoo 1980,kipaleey chepyosoy
tukun chokwomeey,kipitii ratakwoo,akikaas,nelee kenyis sosoom
chokakirok,toreteey ngoo paiit nyoopo tukuun chokualtooy aki
pooyikwaak chuualtooy,akipaiisheroo ropiyeek walaak kipaa kwama-
taa raha.
27
Figure 20.Ting’eey chepyosooy kasiir chong’ulong’uleey choole loo choopo
matiya (kasiir chonwokeen choopeey aroo areny-somook tikekaas) kup-
tukanis,kuptot ngo amerika;ngoo kasiir chonyikiseen (chositeey aroo
ang’waan tikekaas) kuluu,cherongoo ngoo kumuino,kasiir somook choopo
moke,kasiir angwaan choopo mosong’ (chowokeen ngoo chonyikiseen chok-
ikureey mosong’ serena,quuen ngo sereto) kusintooy kasiireek takepaltooy
tokool..Petiiy sukoom chepyosoy ngoo palwaa,ratakwoo ngo kaswaa kilee
paani peetiiy mpoo pooy sukoom ngoo ng’arwaa ngoo karwaa.
28
Figure 21.Toreeteey sukoom chepyosooy kiir paiit kisiir ntaa kaa chiich
nyentee nyikaireey, nyoruuy kachiich tokool amitwook.Nemii keirtooy paiit
akong’oo, kenetakeey tukun chaachang’,netakeey pooy woolo kiriptooy
nying’uny maop per,kuneet keey chepyosooy ng’alee kasiir akiwaalchi keey
kasiir.
Chaang’ ortiin choirtooy piich paiit akong’oo,mi Eeruun ―walwaa ee-
ruun‖,raneey piich kiirchikeey paiit,ntaa kii sukoom nyopechiin keey piich
paiit choopo par ntaa ki sikeet, nyopechiniiy keey chepyosooy netuum
akong’oo lakwaa.Pechiniiy keey chepyosooy eeruun nyokilipeeneey ropiyo
aketoo chiich akong’oo akong’oo kitakuwonyoo.Kiireey kilee chepkermen
ntaa cherutoyo.
Figure 22.Miito mpoo Harampeetiin chokiirchiniiy lakoopo sukul,keealaa
tukuupoo palwaa,ketasaa tekwaa koriin,ngo ketasa tukaniin kichang’iit
tukun.Mii chepyosooy chotusoot Tot chempilii kumen takiirchii keey ha-
rampee.Kwosheey chiichi kiirchiniiy takwomishoo pichuu pkoneey kili-
peneey ropiyo,mii chepyosoo akon’goo nyosireey kariin ngoo ropiyo
chuukalipaan chiich.Miito chepyosook walaak chomopkonay kula arawa
29
akimapiteey nyoone eeruun.Mpoo chepyosooy chokikumuuk keey
kupkoneey akilipaan ropiyoo ngoo harampee mpo nemaireey amuu kikeirch-
ii mpoo kikwaaneek taay kitomoo kumuuk keey nta kitakiireey ngo paretuus
choomi taay.
Figure 22.Kiiyoo ng’utuuy woolo irtooy paiit pooy ngo chepyosooy ngoo
Siipow
Woolo taptooy piich ngoo koor nyong’ulo ng’uleey
ng’alee roop
Roseey pooy woolole koore ngoo ng’alee roop ngoo oor nyong’uleey ngoo
chepyosooy, kilee panii ng’uleey woolo irtooy paiit ngo palwa
Men / Wanaume Women/Wanawake
30
Figure 23.Yaamaat kooro Markweeta,akiroopeeneey nyoow keenyis wa-
laak.Kimworuu palii kilee kimakaas kiir ngoo keenyis walaak kilee ngoo
keenyitaap 1984 ngo 2009 kimomii kiyoo kikikaas(kipiririt) neemii keeny-
isheek walaak kikaas tukun chaachang’.
Woreey piich alpa ngoo marakwa nta kii ngo kunteen tineitchoo kiriip
yekwooin poo nyung’uuny akiriip matokoliit nyung’waan.Paiit poo Chepy-
osooy nyonee kiworeey tukun.Meworeey chiich palwa tukun chokualtooy
chakaay toteey pooy.Amuu mereey tukuchochochee keir per akipitchaay
nyakaraam mpoo nemaroopeen.Nekuwarwar ngoo tukun walaak ntaa ketoot
panii mito roop nyoow kimanyuruuy chiich chaachang’ panii kikaseey kilee
ntaa kakitoot kiir akon’goo.Nomtokeey kutchaay tukun cho woroteen.
Kitowuu totshoo tukun chokualtooy kenenyis taman chokakirook akiwa-
laa kooree; Kikimworeey kilee petii pooy kiripeey chaak, irwa per ngoo
yapkaa par, kineeit keenyis taman chokakirook kitowuu kipal tukun cho-
kualtooy.
Paiitiin choo tekeey koor ngoo keenyisheepoo 1970-2010
Kipkaa kitowuu kipaitiin somok paiit nyokinaaytera palwaa ngoo Keew:
kasaartapoo palwaa, kipinunuu kipaiitinakwaak, Kachamcham ngoo Red
Cross nyikitookichoneey. Kimereey kemworuu ngoo nwookiin paiitina-
kwaak.
Kenaaytara palwaa
Kipkaa kipaiitiin areny choopo palwaa ngoo kisoopin nyokitoreteey ngoo
ritwoo chaak Toot.Kikakisiir kanisa katoliki nyoopo Chesongoch
kipaiitchoon nyoopo palwaa ngoo kenyis somok,kineteey piich ng’aale pal-
31
waa,kesiir chokipaltooy,wolokitutantooy kesiir ngoo nasaar ngoo paiit wa-
laak ngo kooro Markweeta arakeew.
Neele panyee kimito kipaiitiin somok choopo palwa Toot.Neetay piich
ng’aale palwa akualtooy kasuur chokaromeen (krinkiram,marakwa,kunteen
ngoo kasiirepoo mosoong’ chokaromeen).Ting’eey mpoo mpolea
chooroseey palii kilee memukeey peytang’wang’.
Figure 24.Kwolooy kasiirepo nyanyen ngo watamelon ngoo sakiit choo
kipitooy tukaniinapo Toot.Kipiteey tukuchwechuu kumeen neroopeen na-
manaam kisiir,chooytooy leet pitateng’waang ngo kaswa
Kachamcham
Kikitoow kachamcham kenyitaap 1979.Kimamukakaa keiir paiitiin tokool
chukikimworeey kilee kiireey.Matakitastaay kachamcham ngoo keny-
isheepoo 1990, amuu king’waniit chemarket.Kiir akong’oo kipaat
nyokisiltaa akinyonee ki kapnasaar nyokikitoow 1986.Kinyorchiniiy kasi-
irepo mempen chokikulang’ ,keetipo machung’ween somook ngoo paipayin
chokualtoreey siling’60 akong’oo.
32
Paiitwoniik walaak chokiyir kachamcham
Par nyolee eka 20 nyokikitoti alpa akilekitoo siptali chepe-
noow.Kinemii 2005 panii karook keenis areny kimatiketoot alpa,
kimwaa piich kilee makiyakwaay nyi’ngwaantee amu kikitoo
mpolea chokinyernyera.
Kineemi 2007 kutoo kachamcham kapiich cholee 47 par nyomii
kamaspo Kacheepsoom ngoo Siipow kipala miween.Kiryoong’ tot-
shononee amuu kiraait parapara akuu karomiit waloo kuaptooy ngoo
town.
Kineemi 2008 keyaap par nyomi keewa Kaapisyooy nyoo apaay chiich
takiteen chole 45 king’etee Toot.Kikitasii mpolea akitoot piich alpa
kenyi nyotupeey takilokuu kasiirepoo Kenya Seed co.Kiyomnyoo
alpechuche amu maiir per kachamcham.Kineeit keenyi
nyutupeey,kecharunoo para 90 kicharchikeey piipo Kaapisy-
ooy,chosaat areeng’waang’ po per akuiir paranine lee eka 125
nyikipal kikwaneek.
Kikipal mchelo kenyitaap 2011 ngoo ara Embobut kamaas akutoreet
piich kachamcham kukoniiy masim nyoking’orooy ngoo Toot san-
ta.Kineeit 2013 kimatakipaisheroo piich masinto amu momii chiich
nyokitakipal mchelo.
Red Cross
Kituyoo Red Cross nyoopo Canada ngo Red Cross nyoopo Kenya 2012
akichomnyechii kisaat paiptiin choopo Irwa per.Kinyorchii Red Cross
nyoopo Kenya ropiyeek chakaak ―Kenya4Kenya‖ nyokikisoom piich kuko-
nuu ropiyo chokitorotooy keon yamaat.Toreteey ng’alechwechuu poo Red
Cross kitataay kimang’ishoo ngoo kalya piipi Markweeta ngo Pokot nyoopo
kong’asis.Neele paraninee kipaleey akeireey par kimii Embo Kerio ara
kamaspoo Markweeta ngo kamaspoo Pokot.
33
Kineemi arawa tisaap 2013 kechar paree kween kwoop Markweeta eka
250 kwoop Pokoti eka 250.Pkonooy parepoo pereji Embobou ngoo
kamaspoo Markweeta akechartara sprinkuleen.Kipaiisherooy para Kaapisy-
ooy ngoo kamaspoo Markweeta .Kikikwar kamati 2012 chookiireey paiit
paretuus somook ngo nusu kila wiki ngoo aroo somook choo king’ar
pare.Kineiit arawa taman 2012 keyaat ng’aale paranine ngoo tayuu kantoo-
intoo Red cross ngo Kenya.Kineemii arawa tisaap 2013 cheapuu pultosa
kicho kimilaata kuntuun ngoo kamaspo Pokot nyoopo kong’asis akikitoomo
nyuun ketawuu kepal pare.Kimworuu Red Cross kilechii piich nekitowuu
kepal pare kimekekanyonuuy roop,kipalisheey kepal tukunchokualtooy
chole mpoo-kitunguiin, kirinkiram,kunteen kumeen.Kimwochiiniiy piich
kikwarkeey ngoo cooperative ,takutreet Red Cross kiwasii siroo tukukwaak
ngoo Eldoret.Konuuy Red cross kasiir chokaromeen,sakiit ngo mpolea kutoo
piipo Siipow keenyis areny.Kemii kesirechaan ng’alechwechuu pantaa
kirook keenyi 2014 momii sprnkuleni chokikeapuu akuu momii tukun
chookichetoot.
34
Engaruka
Kisomanchii kipsomantiin irwa per ngoo Enguruka akimworweech kiloo
momii akaa nyolee nyiine ngoo Afrika Kong’aasis.Ngoo kamsata nyiino
akaa neele irweng’wang’ nyoopo per nyoopo paretushechwechuu ngoo
woolo kikitastataay kitomoo kisomaanchii kipsomantiin.
Figure 25. Yimiitoo Engaruka (Hennerdal, 2014)
Miito Engaruka Rift Valley keel woololee Keew.Miito Engaruka
kamaspoo District nyoopo Manduli nyoomii woolpo Arusha.Miito tulooni
choole ang’waan koroonine -Lolmalasin, Kerimasi, Kitumbeine ngoo Ol
Doinyo Lengai – nyiipo leet kipaat nyotokikwarkwar.Kineria nyoopo leet Ol
35
Doinyo Lengai ngoo kenyitaap 2008, kiitu aroonii ngoo lapilli Engaruka
akululuuk kiraiit palwa, kiile panii kimworweech piichuu paleey ooronine.
Newasesaat koore kerosaay Tulwoo Meru ngo Kilimanjaro ngoo Engaruka.
Figure 26. King’etee 1972 ngoo 1982 ngoo paretusheepoo Ujamaa nyilee
kooretinepo Engaruka Juu ngo Chini ngo nyipoo leet nyilee circa 2.5 km
kutaang’ walpoo Engaruka basin. Lekitoo keey koriin ngoo yenyii akimii
kachiich tokol: 1) Kapoo koneen nyokikiteka keet akeshapaa mapatiin
nyirusoot piich, 2)kapoo suus nyamanang’ kiteen nyokikwosherooy ngoo
3)Kanoo.Ngariin koriin chokikiteeka matopariin akitingeey kapchoo.Mii
mang’ootiin chaachang’ chomangecheen woolpo Engaruka Juu ngoo Chini
nyoow ngoo tokol kekurooy Olemelepo nyoomii kamasitokoo ngoo
Nen’galah nyomii kamaspotaay nyoopo kamasitokoon-akimii bomas
akong’oo ntaa kii mpoo chaachang’.
36
Neele piichuu mang’eey Engaruka kikiwaar keey Masaai choopo Kisongo
ngo choopo Arusha.Piich tokool chumang’eey Engaruka kuu 11,121 ngoo
koriipo chokimang’eey choole 2,171 akinelee kaaw akaa tokool kimii piich
cholee 5.1 (NBS,2012).Chaang kaapiich choomi cheptyosooy areeny ngoo
lakooy muut kitastaay.Wechiin chulee kiporeet chokutaniiy sukul king’eet
tipiik keiiltaa kitakimangechoo.
Figure 27. Miito siiro-madukani Engaruka Juu ngo Chini.Miito siiro Chini
kuang’waan kasi paareet akikicharachar,kualtorooy chaak kamasta akaa,aki
kamaspoo pooy nyone,kealtorooy kamastanyiino akaa kariin, anguuy, si-
rooy, kween, sikaruu,tamatoon, ngoo tukun walaak chomopoo ropiyo chaa-
chang’,aki chepyosooy chualtorooy tukun kamashenyii.Pkonooy yolekiit
piipo wholesale yokikurooy Bahati ngo Karatu kipkakwoleey marakwa
chakaaytureen.Ireey piipo Engaruka Chini paiit chaachang choopo palwa
ngoo kwenuu wiki akimang’eey piich choo ripeey chaak yolekiit ngoo bo-
mas.Miitoo siiro Engaruka Juu kuareeny kasi kumeen ngo Chumaamoos
37
saaitishapoo koruun akichepyosooy chochaam inyoruuy kualtooy anguuy
chopkonooy pareetinekwaak.
Engaruka Express-kuu pas nyamanaang’ nyoapeey piich 30, akikinyiri-
taay kisiir kumeen,nyomitaay piich koruun king’etee Engaruka
akuokunokeey MtowaMbu Kosoliny.Patinienyii kipaat nyomiteey piich
king’eete ngo kuwookukeey Engaruka,Riong’ooy pastinienyii kiteen Sele-
la,akiit MtowaMbu ngoo saiitis ang’waan.Paiisherooy piich chaachang ngoo
emoo Afrika simuun,Engaruka ngo korootiin walak chongerrin nyomomii
network.
Mpoo ntamiito Engaruka Chini yolekitoo parapara,miito kiosk akong’oo
ngo tinga nechiit koroonine..Miito dukaniin chaachang’Engaruka Juu amuu
kikipaii yoloow.Nelee ngoo madukanii Juu kinyorchiniy piich tukun
chokwoleey chopo sukul ngoo chopo kwoshoo,choole tamuskilas,mnyaarpo
anguuyon,sikarun ngo tupoo palwa-chole sakiit, kasiir.Miito kiosk ngo tinga
kamashenyii.
Miito sukultiin ang’waan Engaruka: praimariin areeny,akimitoo akon’goo
kila koor,nelee nyimii Engaruka Juu ki nyokirusoot akitoreteey world Food
Program takumuuk kipaay kipsomantiin choole 1000.Ngoo parapara
kamaspo Chii neemi itang’eey kamaspoo MtowaMbu mito sukontor
akong’oo kipaat nyoapaay king’etaa Selela ngoo Lake Natron.Nemitoo ipin-
torooy aree nyowetiiy Juu ngo Chini kimitoo nasari ngoo siptali nyitoreteey
piipo Engaruka.Miito nastina areeny ngoo laktoriin akong’oo siptalinienyii
akitoreteey ritwoo lakooy sanasana-nyoryontooy kipsomaniss chpkonooy
walyaar chomii kunetakeey ng’alee sakiit ngoo Tanzania-akusopeey karoyti-
in choole mpoo malaria,ngoo kimoo.Lipanaay piich sakiit.Nememuuk kisaap
chiich ngoo yenyii kelechi kiwoo siptali nyoow nyomito Karatu kiweroo
Engaruka Express akilipanchiniiy keey nyentee.
38
Keryontoo per
Roopeneey asiip areeny ngoo Engaruka arawa tamaan ngo arawa
akong’oo ngoo king’eete arawa somook ngo arawa muut palisheey piich
kumeen akeleliiy kongoi Embo Engaruka nyomorokeey per-Olkeju
Leng’aruka ―Een nyomi per akwooy‖- ngo embo soostiin areeny: Olemelepo
-―Een nyomomii per‖ kilee panii mworuuy pichuu mang’eey kamasine
tokoon, ngo Makuyuni ngoo kamasiporan.
Pareepo eenwotinechwechuu chukiireey pareetiin aki mat ki Embo Enga-
ruka nyomorokeey per.Kikisakunoo areny pareepoo Empo Engaruka ne-
rakunoo kamasitokoon poo Engaruka Juu ngoo kamaspoo leet.Tang’eey
sochoontee akon’goo kamaspoo Olemelepo,kinelee nyiipo areeny kipinto-
rooy araa Engaruka Juu akiwoo kitiit Engaruka Chini.
Kikipalchii arapertiin ng’uny akimasireey kwenuu keel akong’oo.Saiit
akaa kiwiir per aree akutang’ kamasta akaa.Paiisherooy pooy Jemben choko-
reen nepaleey arapeer.Taniiy koriin kitakeel aretaper tamawir per
nechaang’iit.
39
Figure 28.Kiyoteey arapeer takipaa per par akeiir.
Kikutchaam piipo Engaruka kimapaal araper nyokoor amuu mukeey
kikuul nyung’uuny pareek chaachang.
Figure 29.Kikitekaa simiit aree ngoo EngarukaJuu ngo Olemelepo ngoo
king’etee EngarukaJuu ngo EngarukaChini.
Kicharunee areeny piipo EngarukaJuu ngo EngarukaChini per ngoo saiitis
taman ngo areeny:Poo Chini king’etee saiit sisit koruun ngoo saiit sisit
pareet kipoo Juu king’etee saiit sisit paret ngo saiit sisit koruun.Ryontooy
per kamati ya maji.Ting’ei kamati nyoopo Juu piich 11:Chiich
nyioow,nyisirisheey ngoo piich chole sokol chochartooy per.Kwareey piipo
koore piichwechuu nerook keenyis muut.Nelee charwa per kikimatii
―piichuu chareey per‖ ngoo Engaruka.Nyentee nyoryontooy charwa
per,akiriip saiit,takinyoruu chiich tokol per choyameey akutoreet kimasiir-
keey piich.
40
Figure 30.Sub-locations ngoo Engaruka (Hennerdal, 2014)
Mii tuyoot nyoopo piichuu ryontooy araper kumeen nerook wikishoo
areeny ntaki nemi kiir nyokapituu.Neng’at araper nta kakimareey
chepachenaap aree, kikuur piichu ryontooy piich kipkakutoreet ngoo kasi-
none.Momii lipana paiit poo araper,kimareey kipaat chiich nyentee kichoo
kiir kasi.Nemachoo chiich kasi araper keraak ropiyoo choopo Tanzania
choole 10,000 (circa 60&USD).
Kireey per ngoo Engaruka kumeen ngoo keeny akikicharuuno somook,
akuryontooy mgawamaji,kilee tukuchuu kikitoot ngoo walomartooy per:
1. ratibayamazao-charwa per ngoo totshoo tukun chole,alpa ngo
marakwa-saiitis somook ngoo kila paretutaap 24 ngoo 34.
2. ratibayamboga-charwa per ngoo totshoo anguuy-Saiit akong’oo ngo ki-
la paretutaap somook king’etee saiit sisit ngo saiit sokol pareet.
3. ratibayandizi-charwa per ngoo totshoo ndisin-saiit 1-2 asiip areeny
ngoo wiki.
41
Chamaay piipo Engaruka kitoteey tukuchuu lee namba akong’oo: alpa
ngo marakwa.Chiich tokol nyoting’eey par nyentee,nekii muren,chepyoso
nyokikisirtoo pontee ngo chepyooso nyakaay mating’eey pooyoon kinyo-
ruuy per kumeen paretutaap 24 ngoo 34 saiitis somook.Kicharaay per kile
korootiin ngoo wololee roop.
Table 2. Charwa per ngoo Engaruka Juu.
Amuu chaang’ per neemi roop nyoow-roopeeneey pareet ngoo arawa
akong’oo kitiit aroo areeny ngo nusu-Nyoruuy kila sub-location per chaa-
chang ngoo saiitis chaachang.Ngariinituuy pareetushachuu kanyeey chiich
takunyoruu per ngoo paretuus taman neyamaat koore,mwochiiniiy piichuu
ryontooy per piich kilee apalaa paretiin chomangecheen chorikeey
araeen,amuu nelekitoo pareetiin een karameey per saat akeronchii par.
Nechoo kiptiyaam,kilee arawa sokol 2011,keyaap wiriit ngo keet takwaan
tiich ngo noo tamameroo.Toretaay noo piipo Engaruka.Kimworuu piich
42
choo palisheey kilee kiwalishoo paretushapoo roop mpoo ngo paretushiek
churoopaneey ngoo panii tawuuy ngo panii rokeey.Kimworuu piichuu kiki-
teep kilee,kumeen nerook keenyis tamaan king’etee kenyitaap 1980 kitasteey
kikiwalaa koore ngoo ng’aalee roop:kimii yamaata
kile(1989,1997,1996,2003,2004)kekasisho kenyisheek walaak (kilee
1983,1998,2001,2002,2007).Kimworuu palii kiloo kimeryoo tiich panii ki-
yaam koore alutoreet piich sirkali kukonuu relip.
Ketuyoo keey ngoo paiit
Iraay per chepyoosooy ngoo Engaruka mpoo nemomii chiich nyoole
muren nyotorateey akimii mpoo kamati nyoopo piichuu ryondooy per.Kilee
ng’achara mgawamaji nyokoroom, kichoop chepyooso 2012.Kiwoo Martina
woolinee kumeen akitomoo kisiwaa chepyooso nyokalapeey jembe nyakaay
oow kiirey per par akitomo kisiwa chepyoso nyiireey per.
Figure 32.Paleey pooy kikwaaneek kitchoon par tiich akirong’eey,
paiisherooy chepyosooy mokompo akiryontooy chiich tokol ng’ale palwa-
43
kilee aniin mpoo palwa, ratakwoo ngo kaswa-nyoopo tukuchuu kitirekeey
ntoow ngoo palwa walinee, alpa, marakwa ngo ndisin.
Nelee ngoo mang’waa koor,nyomomi keepa sukul,ngoo apkoo min-
ing’itchoo kuu apootinakwaak chumworuuy.Kiyenyii nyiireey chepsosooy
kimeranaay keey,akinyoone nyikartooy kikwaaneek kimamworuuy kap-
kateng’waang nemii ketepaay ng’aal kimii ngoo pooy akimeranaay
nga’lechuu poo palwa chuungat kikwaaneek nekiteep tepuut nemii
kikwaaneek.
Chepyosooy chweran ngatoteen ngoo siiro Engaruka kiloo altooy tukun
choopo ropiyo chongariin.Altooy tukuun chokikwosherooy,kariipo Maa-
sai,pranketuun ngoo tupoo par choting’eey
kikwaaneek(Choo,nyanyeen,kitunguiin,ndisin) ngoo choo aloteey (majani
chai,tamatoon,sukaru ngo marakwa chopkonooy Masoop) ngoo towintiin
cholekiteen ngoo siirotiin akuchar kimangachituuy takualtaa.Tasooy
kualtooy kweenipoo mwaar choopokiring’oterooy walpoo Masoop.Altooy
pooy noo, nyokonuuy ropiyoo chaachang’ ngoo wolinee.
Men / Wanaume Women/Wanawake
44
Figure 33. Kentutweech ngoo nwokiin woloo chartooy pooy ngo chepy-
osooy paiit
Mairtooy paiit akong’oo pooy ngoo chepyosooy,ngoo par.Kimworweech
ngoo tepuut chaachang chokikiteep kiloo machameey kiramtaa ng’aalee
palwaa chongaat ngoo piich walaak.
Figure 34. Miito kiruptii chepyosooy akong’oo nyomii Engaruka
nyokikurooy, Nasero (torotoo) nyokakuwaang’ keenyis mut
paanyee.Chepyosopoo kiruptanyeenyii kikwaraay akusintooy ropiyo-Kiir
nyokurooy Masaai Eng’ibati-ngoo kepechikeey sukoom ngoo paretushapoo
kaswaa akutorateey keey kiwaaleey ng’aal choopo altaroo alpa ngoo
marakwa chotureen, chuupaleey kikwaaneek, ngoo woloo kimukeey kenyo-
ruu ropiyo chaachang’ ngoo altarpoo sukaru ngoo nyanyeen choaloteey
kikwaaneek.
45
Kipitishoo kiruptiin chaachang’ taay kiteen amu kimkaarteroo pooy rop-
iyeek.Kikisireey kiruptiin ngoo kakiptayaan akikikimareey kimii pooy ngoo
chepyosooy kiruup.King’etee paninee, makimareey chepyosooy pooy ngoo
kiruptinakwaak.Mito kiruptinachwechuu panii kakikasishoo amu panonee
nyonyuruuy chepyosooy ropiyo (arawa sisiit-arawa taman ngo arawa arawa
akong’oo-arawa somook) nealtaa tukuchuu kakaas.
Tukun chokitotaay
Chamaay piipo Engaruka kitotaay alpa chokikuworaay ngoo
marakwa.Kipaleey alpa king’eetee arawa akong’oo kiit arawa somok aku-
siteey aroo ang’waan tikekaas.Nerook arawa somook kichoo roop akaa
akitowuu piich kitoot alpeek walaak chookikaseey arawa king’etee arawa
sokol ngoo arawa tamaan.Kitoteey alpa asiip areeny ngoo keeny, ketoot
marakwa chotureen king’etee arawa ang’waan ngoo arawa tamaan. Kima-
tooy paree kumung’aroo somok king’etee arawa tamaan kitiit arawa
akong’oo.kitoteey marakwa chotureen tikeaam akealtochii piich chakaay
aleey tukun chaachang’ chopkonooy kamasitokoo poo Bahati.Kualtorooy
chepuspeet nyoopo kilo 120 siling 80,000 ropiyeepo Tanzania (48USD&)
choyameey kelipaana ropiyepoo sukul praimari.
46
Figure 35.Kikwaar piich choole tamaan akitowuu kipal tukun chopokeent-
ishechuu.Piichwe tokool kii muren nta ki pooy chokisomanchii ng’aale pal-
wa ngoo sukontoor ntaa kikipaa kinataa nyokinetaay piich piich choopo
NGO kilee mpoo Mviwata nyoryontooy nga’alee palwa ngoo piipo Tanza-
nia.
Neele ndidin kikitakitoow piich kitoteey.Kitowuu piipo Engaruka kitoot
ndisin 1980,kile panii kimworwech palii.Kipaleey ndisin kiloo tikealta aki-
paleey piich chongeeriin.Nekikaas ndisin keyapchii ng’woony sakeek
takuyakwaait paree ngaa nyoone tanesiwaa nying’waantaa Engaruka kii
nyatuur akichikiniin.
47
Figure 36.Waloo kinyorchiniiy pareetiineepo anguuy ngoo Engaruka
Kikitastaay palwa anguuy ngoo lokoor ngo Engaruka.Kitoowiiy
2009,akineeit 2011-2013, kipal piich chaachang’,kitoow muren mpoo kipal
anguuy chokualtooy.Mii paretiinapoo piich tokol chuu palaay anguuy
kamaspoleet nyoopo EngarukaJuu ngoo sub-location nyoopo Madukani,
Maembeni ngoo OlDonyoNnado.Choolekitoo tokol Embo Engaruka waloo
kirameey per ngoo een keramchii par keramaa satoon,nemayaam perechuu
nyoruuy kikwaaneek saiit akong’oo ngoo paretutaap somook kumeen.
Figure 37. Neele anguuyechuu chaam kitoteey piipo Engaruka
kii:Kapichtinapoo China,nyanyeen,kitunguuin,marakwe choopo
soya,pilipili.Apaay tukuchwechuu aroo somook aketooteey asiip somook
ngoo keny akimasiteey par nyoow.Kimworwech piich walaak chokikiteep
kiloo, kiitu nyanyeni Engaruka woolpo 1980,akimapaleey piich kiloo
tikeaam,Kichameey piich alpa kisiir nyanyeen.Kineemii oriin yolekiit,kuneet
48
piich Mviwata –nyoryontooy nga’alee palwa ngoo piipo Tanzania woolo
kipaltooy nyanyeen.Kipitiiniiy ratakwoo kitunguuin,Kapichtinapoo China
ngo pilipili asiip areeny ngoo aroo somook chusiteey,akepiteey sa-
kiit,kumeen neroopeen,amuu chaam kinameey kisiir.
Paleey mpoo tukun chomemukaay yamaata cholee:araapkon,moken,nchuku
ngo kunteen akii moo kumeen.kitotiniiy tukuchwechuu lee anguuy pareetiin
chong’ulong’ileey ngoo keny.Kipaleey par asiip areeny tukun choopo taay
choole alpa chokiworeey ngo marakwa akineemi kenyinoon tupeey chepala
anguuy.Pkonooy alii chakaay alaay tukun chaachang’ walpo Karatu Ngo
Sokoku (siiro kween) nyoomi Arusha ngoo loriinakwaak kipakual tukuchuu
paleey piipo Engaruka.
Tukuchukiireey ngoo palwa
Neele piipoKisongoMaasai ngo Arusha chomang’eey Engaruka kim-
woreey kiloo palwa ki kiir tokol ngoo mang’oting’wang’.Nyeran king’utuuy
woolo kitotitooy alpa king’etee arawa somok ngoo arawa sisit.
Toreteey karwa timaam tiich ngo noo tukun chokikitoot.Kitoreet piich
NGO choopkonooy saang’ asiip areny ngoo keny neroopeen keteek tukun
choripeey nying’uny maop per akiriip mayaam nying’waan.Mworuuy piich
kiloo matchaan kiyomsoot nyung’ung’ chokiriipo teekshoo
tukuchwechuu.Toreteey palwa kimayaam nying’waan akutankuus.Nekipit
ratakwoo,kemati rotook pare tanekiir per kinunchii ng’wony.Nekiwanta
kaswa,keyaat pare takuakeet tiich ngoo noo.Kaikayitaay piich kitoot tukun
chung’ulong’uleey,tineluluka akaa kimito kiir nyokaseey.Akenyoruu tukun
chooameey chakii.Leliiy piich walaak lulukeey yekwaayitchoo aketaar poo
chaak,nganyii laptooy chaakikwaak wololoow kipakwaaketa.
49
Nyung’waan
Sing’oroo nyung’wiipoo Engaruka amuu kipkonooy koriin chokiryesoo,
ngoo tukun choyokwoiteey par.Mworuuy nyoone kiloo yakwaay
nyung’waantaa Engaruka.Neyaam koore,Kipitcheey nyakaraam tukun ngoo
nyung’waantaa Engaruka nekiir per.Toreteey per kiryesii koriin choomi
per,kipatee keir par akineryesoo korichoochee kuyakwaaiit
nyung’uny.Mayameey pereepoo roop akitchoo kiryesii koorichoche.Karaam
kunuryoteen nyung’uuny kumeen akii nyoone nyiireey nyung’waantaa
Engaruka takiyakwaay akeeny amuu kiireey per kumeen.Irwa per nyoto-
reteey piich kepalishoo akwooy amuu neelee roo kiroopeeneey kiteen
akirok.Ma per akitchoo chopitcherooy tukun.Mpoo titoreeteey per kipitchoo
tukun nyakaraam,kutchai chuukaraamiteey nyung’waan kisiir kiir
tokol.Toreeteey kutchai kinamishoo nyung’uny tanekitootii tukun kikwaar
ng’uny karaam iriin,kung’untaa per chokekateng’ keey,akiriip nyung’uny
tamoop per.Riipeey mpoo yekwooiin,taneitchoo kimeuntoo per.Nenuunoo
kutchai kiir nyung’waan kikaraamiit.
Kilee panii kakimworuu,yekwaay nyung’waantaa Engrauka,akimiinyuun
tukun walaak chopototeen ngoo nyung’waantaa Engaruka.Momiito
chookikurooy nitrogen ngo phosphorus,tukun areny chotoroteey kisaap
kipitchoo tukun.Kitasiin sukoo takichang’iit nitrogen ntaa kepal tukun chot-
ing’eey iriinikwaak nitrogen (leguminous) chochee kuu kuntee,marakwa ngo
lentils aketoteey akaa atchee,nekikaas ketasii aka nyong’uleey.Kipatee
nyoone,ketasiiniiy mpolea choopo phosphate takakaas tukun chaa-
chang’.Neele pareetiin choochaang’ kutchaay ngo sapuuk,kilee kandisin
kiting’eey phosphorus chaachang’.Ng’utuuy nyeenyii kiloo sapuuk ngo
kutchai chuu karaamiteey par.Mi kartii Neng’alah nyomapaleey
chiich,nyoting’eey phosphorus chaachang’ kisiir mpoo par nyoki-
paleey.Nekitoo sapuuk par,aketoot keet choting’eey rurwoo,kilee rurwoo
50
ndisin,kutoreteey nyung’waan kikaraamiit.Riipeey ruurwoo ndisin mapeel
asiis nyung’uny,akiriip toryoon taneitchoo kiyakwaiit paree.
Paleey piipo Engaruka kenyishechwechuu, wooliporoo poo keew.Karaam
keewaan ngoo palwa amuu tankuuso nyung’wiik (koriin ngo
chotustuseen),newaar keey nyung’wichwechuu,king’eet chutustuseen,kiriip
yekwooiin maop per,akutoo yekwooin nyung’waantee kipuntoroo iriini-
kwaak.Ngaa nyeenyi kiyii ng’utuuy kiloo nyuleey nyung’waantaa Muku-
lertii Engaruka (EngarukaJuu) ngoo kooreetiin waalaak chuu kikikepaleey
oriin yolekiit yokakirook kenyis taman (Kilee Neng’alah,EngarukaJuu
kamasitokoon ngoo Kamaspoo taay nyoopo EngarukaChini;kinyutweech
nesuul yitupeey yeenyi).Yakwaay nyu’ngwaantaa waali kitikeyapeey kiloo
tikepal,kisiir pareetiin chuukikakepaleey taay chomiito Enga-
rukaJuu,homareey irwa per tokumuuk kikonuu tukun cho-
karoomeen.Mworuuy nyenyii kiloo pantaa kunyaaw pareetinapoo taay amuu
kikepaal kumeen.Tankuus mpoo nyung’waantaa nyoopo pareetinechuu ki-
tikepaleey akung’utuuy nyoone kiloo karomoo nyung’wichwechuu ngoo
palwa.Irwa per nyoo torateey paretinechwechuu loween ngoo keew takipka-
na tukun chokaroomeen nekipal.
Kiir nyoopo leet,kikimareey kesawuu kiloo momii munyaan
nyung’waantaa Engaruka.Nechoo yamaata kululukaa nyung’wantaa kiti
pantaa kiwalaa kikwee munyaan.Neele ngoo Engaruka,kimaiteey ng’woony
parechuu kiireey par kitumuuk kituyoo ngo parepoo ng’woony chakay oow
munyaan nyoomukeey kululuuk nyung’waantaa paarak nyakayekwaay
51
Kenayteeraa palwa
Kimaytaa palwa ngoo Olemelepo kutaang’ kamaspoo leet,ngoo kenyis
taman chokakuwonyoo,lekitoo pareetinechochee araper nyomarokeey per
ngoo Embo Olemelepo nyoomomii per kumeen.Neele pareetiin chomapal
chiich kenyis chaachang choomii kamasitokaan (Chokikipaleey kitomoo kiit
1900) ,chootikesuwaniiy lain choomi koriin,kikikureer kipal piich.
Figure 39.Waloo kitastataay palwa ngoo Olemelepo
Ting’eey piipo Engaruka pareetiin walaak chomii Ndimi: Par nyoow
nyochonooy Selela kitikiitu Engaruka.Neele kamaspoo Ndimi nyilekitoo
Engarula kekurooy Neng’alah.Kitowuu kipal piich Neng’alah king’eetee
1983.Kimomii irwa per Neng’alah kitomoo kiit 1991, kikipaleey alpa
atikaay mii roop nyoow kipaat (arawa ang’wan-arawa sokol). Kineiit 1991
keteek araper nyong’etooy Neng’alah kitiit Embo Engaruka nyoapuunooy
per EngarukaChini.King’etee atiinee ngoo atcheenyii, kikitowuu kitastaay
palwa ngoo Neng’alah.
52
Figure 40. woloo kitastataay palwa ngoo Neng’alah. Koor nyokikurooy
―opportunistic‖ akimaiteey pareepoo araper, akuupaleey piich wolinee
atikaay roopeneey.
Kikitowuu kepal Neng’alah kamaspo taay 1998 pantakaay kiroopeen roop
nyoow nyoopo El Niño atoo kitowuu piich kiyaap par nyoow aki-
pal.King’etee paniinee kimatii kipal piich kamasinee poo Neng’alah,tokol
kipaat atikaay mii roop nyoow nyomukeey kiit per chokiireey kamasiporoo
poo leet.Perooy palwa woolinee ng’aalee roop.Kimworweech piich kiloo
kikipaal kamasitokoo poo taay kenyitaap 2008 atoo kiroopeen nyoow.
Paleey piipo Neng’alah alpa asiip areny ngoo keny kilee piipo Enga-
rukaJuu (arawa taman-arawa akong’o; arawa ang’wan-arawa sit) akuwoo-
53
reey ngo marakwa chotureen chookikaseey asiip akong’o ngoo keny(Arawa
ang’wan-arawa taman).Miitoo Neng’alah kamaspoo EngarukaChini ngoo
ng’alee charwa per.Nyoruuy pareetuus ang’wan choopo per neyamaat koore
ngo pareetuus mut neroopeeneey amuu pkoonooy pareek waalak Embo
Olemelepo neroopeeneey.Ting’eey piich choole lo kipaat pareetineepoo
ndisin ngoo Neng’alah.Kilee ngoo kamaspoo EngarukaJuu nyoruuy piich
choting’eey kandisin per chookiireey saiitiis areny ngoo kila wikitaap
areny.Neyamaat koore,kimatchaan per,akitowuu kiyaptaa kween piich pa-
retinekwaak kilakuu nusu nyoopo eka taneitchoo kipal par nyaama-
nang’.Momii per Neng’alah chookipaiisherooy,petiiy chepyosooy
wolooloow kipakiwasoteey per,woloo apeey 6km tikeiit,akikalapunoo mat
ngoo sikireey panii okukeey bomas.
Amuu karoom wooloo mang’tooy piich ngoo kamaaspoo Neng’alah, kiir
nyong’uleey ngoo Maasai chuu mang’eey Engaruka, chotirooy keey ripshoo
chaak amuu memuukeey kiroopeen takepal tukun. Baraka koore akaa
nyokikitaastaay palwa.Paliisheey piich chaachang choopoo EngarukaChini
kamasitokoo.Apeey chiich saiit akong’o ngo nusu kiwerooy Embo Engaruka
takiit Baraka,eenoonee nyilekiit.Kitowuu piich kiyaap kamashenyii
kenyitaap 1983 nyookikikaas tukun chaachang’.Neele kiyii kiir piich takipal
par nyoow ngoo woolonee ki roop nyikiroopeen nyoow nyoopo El Niño
1998.King’eetee atiinee,kitowuu kikwaar kamatiyaArdhi ―komitii nyoryon-
tooy ng’alee nyung’waan‖ piich choting’eey pareetiin ngoo
Baraka,takuryontoo yapkaa par akiroo kiloo mamining’iit paranii aketaay
chaaki.Mii keeti yolekiitoo wooli paleey piich ngoo Baraka,chooameey noon
go tiipoo piichuu mang’eey woolinee.
Kilee panii kimworuu piichuu kikiteep,kikitowuuy KamatiyaArdhi 1998, atii
kitowuupiich choole 23 kipalishoo ngoo Baraka.Kinaitaa par atii kiit keny-
ishepoo 2000,akikineemii 2013,atii kikitepaay piich tepuut,kimii piich
54
choole 88 choongeet KamatiyaArdhi kiloo palisheey ngoo Baraka akit-
ing’eey chiich tokol par eka akong’o.
Figure 41.Kinaaytaa palwa ngoo Baraka
Paiisherooy piichwechuu lee 88 per choopkonooy eenwootiin somok kiir
pareetinekwaak choochee kuu, Oltulelei, Oleletaiku ngo Olelaigwanani
chookipal kikwaaneek taneroopeen kipkaa per.Paliisheey atii mii roop kipaat
(arawa ang’wan-arwa sit) akipaleey alpa kipaat.Mworuuy kikwaaneek kiloo
yakwaay nyung’waantaa kamaasinee akikiireey per asiip ang’wan kipat
ngoo kitikekaasishoo.
55
Oortiinechuu kikinyorchii keneet keey
ng’aleepoo palwa
Kikiwaas ng’alechwechuu ngoo aroo sop king’etee 2011 ngo 2013
ketepoteey piich(arawa akong’o-arawa areny ngo arawa lo-arawa sit)
ng’alechwechuu poo palwa ngoo paaretuus chong’uleey.Kikikwaarata piich
aketeep ng’al keteep mpoo walaak ngoo kiruup, ketepaa Kiswahili ngoo
kutii Maasai ngoo Engaruka ngoo kutii Markweeta ngoo Siipow akikimii
piich chokitoreeteey.
Figure 42.Kikiteep ng’al piich choole 39 ngoo Engaruka, pooy choole 20
ngoo chepyosooy choole 19, akikiteep chiich tokol asiip somok.Piichwechuu
tokol kipalisheey akiting’eey kenyiis 25 kitiit 65.Aketasii keteep piich ngoo
kiruuptiin choole 16 kiruuptiin choopo piich 5 kitiit taman.Kikiteep piich
tokol choole 118.
56
Kikiteep kiruuptiin choolee 11 ngoo Siipow,pooy ngoo chepyosooy
king’uleey,akipiich chooting’eey kenyiis chong’ulong’uleey-kiimi piich
choolee 8 kila kiruup-kiit 43 teputii chukikiteep.
Kikitee ngoo kiruup:1)Paiit chuuireey pooy ngoo chuuireey chepyosooy; 2)
woloo irtooy piich paiit ngoo palwa ngo kalentaa palwa; 3) waloo kiwalee
koore ngoo ng’alee roop ngoo kenyis sosom chokikuwonyoo, ngo 4) Ryon-
toor poo per.Kikiteep soomanaa leet ngoo ng’alee map: Kikiteep piich kiloo
ng’utuu chiich tokol pareenguung’ ngoo oortineepoo per ngoo pichaay
chookikipiroo yim.
Kikiir survey nyoopo woloo kiirtooy paiit ngoo palwa kumeen nerook
aroo somok ngoo kenyis areny akikiireey piich choopkoonooy koroon-
ine,kikiir pareetiin 8 ngoo Engaruka ngoo pareetiin sop ngoo Siip-
ow.Kikikwaar pareetiin chomii woloo ng’uloong’uleey,chookikepaal kenyis
chong’ulong’uleey,akikepalaa tukun chong’uloong’uleey.Kikiteep ng’alee
roop,woloo kiirtooy paiit ngoo palwa,woloo pititooy tukun nekitoot ngoo
charwa paiit ngoo chepyosooy ngo pooy.Kikitiil survey atii kirook kenyii
akong’oo ngoo nusu,amuu kimakimareey kitastaay palii walaak akitowuu
kiloo piich walaak kaakipir pichai pareetinechooch akepakealta.Kikimwochii
piich atii kikitowuuy kuhusu nga’leeka survey lakini kikanyanuu walaak
kiloo tikelipaneech ropiyo chaachang’ atii kewonyoo,aki kiir nyoonee
nyoomayomiis chiich aka tokol Martina.
57
Figure 43. Kikisoomanchii piich kartasi nyookikisiraa Kiswahili ngo Mark-
weeta,akimii pichai chaachang’,ng’alechuu kikakenyoruu,taneitchoo ki-
woluu kapkaateng’waang ngoo soomanaani kitakimi kitaseey taay,akuroo
nemaan ng’alechuu kikisiir akureer kimworuu nemii kiir nyokimareey
kewaal ngoo ng’alechuu kikisiir.Kitorateey kartasinoonee mpoo Martina
takisowuu nekielewaan ng’alechuu kikakiteep taay ntaa achaa.Kikitatotoo
kartasinachuchee kipaa sukultiin,ketoo pichuu ryontooy koor (kiptaiin ngoo
pichuu torateey keiir pait ngoo kamaspoo palwa kilee aniin kacham-
cham)akikiir Martina kesowuu ngoo korotinechoochee.
58
Figure 44. Kapanoot chookikipaal takesowuu woloolee nyung’waan akek-
war nyung’wiiny chong’uleey ngoo Siipow
Kikimuuk kesiit nyung’waantaa paraak ngo kamaspoo Markweeta ngo
Engaruka.Kikipaal kapanoot chongeriin takesoomanaa wolootuptokeey
nyung’waan (woloo kituup keey nyung’waan).Amuu kamaspoo palwa
nyikimareey kesowuu,kikisoomaan nyung’waan nyikaraam ngoo pitataa
tukun chokaroomeen.Kikisoomanchii yekwooiin,woloo tchoniin tukuchuu
kakikasaa paree,ngoo wolo taptooy nyung’ntee.Kikiraam nyung’wantaa
kamspoo Keew ngoo lakam,akeraam nyung’waantaa pareetiin chokikitotii
tukun chong’uleey kilee,kandisin,kaalpa ngo kamoosong’,paretiin chokiki-
matoo kimakipal ngo pareetiin chookikipistoo kenyiis chaachag
kimakipal.Kikiiraa ng’alechwechuu tokol Kenya Agricultural Research Insti-
tute (KARI) nyomii Nairobi.
Kikiraam mpoo per,chokikiramateree ng’elee wooli tauneey aretaper ngoo
kitikiit pareetiin.Takimikitaseey taai soomanaa per,ng’alepoo per
chuukikenyoruu kichootomoo kewantaa.Neele ngoo kamaspoo per kesoo-
manchiniiy nyamuukechuu wikeey ngo nyung’wichoo siteey per kwopchii
pareetiin.
59
Kekarkaait ngoo kewantaa
Mworweech kamashenyii tukun chokarekeey ngoo chong’uleey ngo Siip-
ow ngo Engaruka kilee ngoo tukun ang’wan chokikisoomanchii:
- Irwa paiit ngoo chepyosooy ngo pooy: ireey chepyoosooy paiit
nyong’uleey ngoo choopo pooy ngo kamaspoo Engaruka ngo Siip-
ow.Maireey chepyosoopo Tot per,kineele ngoo Engaruka, ryontooy
chepyosooy ng’alee per akiireey per kikwaaneek,akitomoo kisiwaa
nyuun Martina chepyosoo kiireey per.Palisheey chepyosooy ngo pooy
ngoo Tot ngo Engaruka.Palaa pooy ngoo Tot tukun choopo ropiyo
choole:Watamelon,nyanyeen,kunteen ngo mempeen.Mii arunapoo
chepyosooy pitwoo ratakwoo,mpoo ngoo tukuchuu paleey
pooy.Ngaat chepyosooy palwa tukun chokwomeey choole mosoong’,
alpa ngo matiya.Paleey chiich tokol alpa ngo marakwa ngoo Enga-
ruka.Chepyosooy chupalisheey,kipit ratakwoo akikaas,paluuy pooy
pareetineek ngo tiich.Neele kiir nyokarakeey ngoo Tot ngo Engaruka,
ki pooy chopalisherooy jempee kuryonsoot,kung’urukisheey chepy-
osooy amuu palisherooy makompo.
- Woloo kiryontooy ng’alee irwa per: Neele ngoo kamaspoo Tot ngoo
Engaruka,pooy churyontooy ng’alee irwa peer akipetiiy toyootiin
akitekaay arapeer neng’at ngoo kunaap.Petiiy tuyoo per chepyosooy
ngoo Engaruka,akuu moo kumeen.Kichartooy per kilee sub-locations
ngoo Engaruka,kinelee ngoo Tot kechartooy kilee koriin.Nyoruuy
piich per king’uloong’uleey kilee walolee koore ngoo ng’alee
roop.Neroopeeneey ngoo Engaruka,ketaaniiy chiich kiir per saiitiis
somok,kineele ngoo Tot mapoo chiich per nemii roop:Wetiiy chiich
kimarunooy een akwoop ngoo pareenyiin.Neyamaat koore ketaniiy
60
chiich saiitiis areny kiir per ngoo Engaruka,kinneele ngoo Tot kinyo-
ruuy chiich saiitiis somok aketupeey kilee nyoone kitirook arawa.
- Woloo rostooy piich ng’alee yomaat: Kiraan piipo Tot ngoo choopo
Engaruka kiloo matiketirookeey ng’alee roop ngoo kenyis taman
chokewonyoo.Kikoromiit woloo kirostooy ng’alee roop ngo pare-
tushachuu mukeey kwoop roop kiropeeneey.Kilee ngoo kamaspoo
Engaruka kipaleey pooy ngoo chepyosooy alpa ngo marakwa aku-
renchiniiy tokol kenyishechuu kikikasishoo ngo chumakaas chiich
kiir,malee nyoone ngoo Tot.Kimwaa chepyosooy kiloo kikikasishoo
2010 kisiir 2011:Kiloo kiroopeen nyoow 2011 kitunuun roop mo-
soong’.Ngoo kamaspoo pooy,chuupaleey tukun choopo altar,kikiroo
kiloo kikaraam 2011 amuu kipal kirinkiram akikaas asiip somok kisir
akaan nyipaleey asiip areny ngoo keny.
- Ng’alee nyung’waan:Makarakeey nyung’waantaa Engaruka ngo
nyoopo Tot,amuu ng’uleey woloo kitauntoo nyung’waantaa chiich
tokol-kor,akimayekwaay nyung’waantaa Tot,tankuus akuu yakwaay
nyung’waantaa Engaruka.Ting’ey yekwooin nyikimareey
nyung’waantee kamaspoo Tot ngoo kamaspoo Engaruka.Akii nyuun
mating’eey nyung’wiichwechuu tokol nitrogen ngo phosphorus cho-
toreeteey palwa.karaam.Tirekeey piich irwa per,aki nyoone nyiireey
palwa kusiiltaa ngoo kamosiik tokol.Per kiir nyoireey tukun kipitchoo
karaam,akii irwa per nyoiireey palwa kusiiltaa ngo kamosiik tokol
kisiir mpoo yekwooiin nying’uleey, mpoo tii toreteey phosphorus
kemuuk kekas tukun chaachang’.Kiir nyokimareey keng’alalee akaa
kii sapuuk ngo kutchay woloo yekwooititooy par.Toreteey par ki-
yakwaaiit akikaraamituuy nyung’wiiny,kekaasisho akiriip
nyung’waan maop yomeet ngo per.Toreteey sukoo ngo sapuuk palwa
61
amuu,tankuuseey nyung’waan,aking’eet mpoo rotook ngo tukun
chakaay ng’atuuy nekikasisho choo yekwooiteey par.
Karaam woloo ryontooy piich per choopo kamosichwechuu tokol,
akimoopoo irwa per kipaat,amuu neele perepoo araper kuwikaay nyamuuk
chooyekaaiteey par.Makaraam keiir per kumeen amuu much ng’eteey per
choomi ng’woony kumukeey kululuk nyung’wantaa paraak.Neeituu per
choomi ng’woong parak,kilakuu munyaan nyung’waantaa.
Ng’utuuy soomanaanyenyii kiloo karaam ketar kiyi mworuuy piichu pal-
isheey amuu nekituyoo ng’aalechuu mworuuy kikwaaneek ngoo chwechuu
kisoomanchiiniiy kumukeey kitorateech.Kineteech piipo Engaruka ngoo
Choopo Siipow tukun chaachang’nganyii kimaree keng’utuu kiyii kikuneet
keey ngoo kartasinyenyii.
Kimworuu kantooy choopo saang’ kimwochii sirkali kiloo atoratoo piich
ngoo ng’alee araper ngo irwa per takiriip maam piich kiprapaas ngo kenartaa
koore nyikiwaala kiyaam.Mworuuy soomaneenyoonkiloo karaam kesawuu
ng’alechuu ngaay piipo koore kitomoo ketowuu kiir akaa tokol.Nekunetkeey
ng’alechuu mworuuy piikaap koore, kumukeey kesowuu woloo kichartooy
paiit.
Ng’aromoo piipo Engaruka ngo choopo Siipow akii kikwaaneek chong’et
waloo kikipaltooy tukun ngoo kamasipkonooy.Karaam ketuup ng’alekwaak
kitomoo ketowuu irwa araper akaa,ngoo woloo kinartooy koore nyimikiwa-
leey kiyomeey.Mesiltooy tukuchochee netomoo kesawuu walochartooy paiit
pooy ngo chepyosooy.
62
Kongoi
Kimwochiiniiy kongoi toratoo ropiyo nyokichoonoo kamaspoo Swedish
International Cooperation Agency (SWE2009-2010) nyokitoreet kusiiltaa
somanaanyenyii.Kimwochiniiy kongoi chiich tokol nyokitoratech ngo oor
aka tokol,ngoo kamaspo Siipow ngo Engaruka,chokipaiisheroo saiitisha-
kwaak kiwalwechh tukuchuu kikiteep.Kongoi nyoow ngoo pichuu kiraan
keir survey ngo pareetiinekwaak akuraan keraam
nyung’wikwaak.Kikitakeech ngoo kamosiik tokol.Kimworeey kongoi -
akeleliiy kiting’ey kiir nyotomokelipaan pichuu kitorateech ngo soma-
naanyenyii- Florence, Helena, Kipkeyo, Luka, Catherine ngo Israel-chuu
kitoreet kusiiltaa soomanaanyenyii.
Tamoo kamuuytaeng’waang’,toratoo,tokuneet,chapkoo ngo karaamitchoo
kimemukooy kenyoruu ngo kewalweech ng’alechuu kikitepaay.Kitorateech
mpoo piich chokituyookeey ngoo Situ:Kimworaay kongoi nyoow ngoo piipo
British Institute in Eastern Afric,chuu rong’aay kariin ngoo chuu ireey paiit
yiine,Kongoi Matthew Davies nyiking’utweech Siipow,ngo Prof. David
Mburu nyochoonooy Jomo Kenyatta University of Agriculture and Technol-
ogy,nyokicharweech ng’aleepo nyung’wuuny ngo per chookinetakeey
Markweeta akirii soomanaa per ngo nyung’wiiny kusiilta.Kongoi Pontus
Hennerdal ngo Stefan Ene choopo kamaspo Human Geography ngoo Stock-
holm University chokisatweech maptiin.Nyoopo leet,kemareey kemwochii
kongoi sirkali Tanzania (PF/IRA.15) ngoo sirkali Kenya
(NCST/RDC/10/013/16) chookichamweech kesoomanaa,ngo piichu ryon-
tooy kooreetinechwechuu choo kichamweech kesoomanee kooreeng’waang.
63
Kesowuu piichuu kitoreet
Martina Angela Caretta Ki somaanchi-
iniiy kilakuu Laktari ngoo kamaspoo Hu-
man Geography ngoo University nyoopo
Stockholm.Mareey soomaneenyiin kis-
owuu woloo chartooy paiit pooy ngo
chepyosooy ngoo kooreetiin chookiirey per
ngoo Kenya ngo Tanzania,akimworweech
kartasinyee ng’alechoche.Kisoomanchii
Martina ng’alechwechuu kisaap king’etee
2010.
Lars-Ove Westerberg Ki associate profes-
sor ngoo kamaspoo Physical Geography
ngo Stockholm University.Soomanchiniiy
nyentee ng’alee geomorphology ngo soil
science ngoo koor nyooyamaat,ngoo Ken-
ya, Tanzania, Ngo Mozambique.Kikiteep
piich tepuut ngoo Kenya ngo Tanzania
king’etee 1985 akikiteep piich ng’alee koor
choopo roop asiip chaachang’ ngo woloo
kikiireey paiit ngoo par king’etee pare-
tushaapo wakoloni ngoo Engaruka ngo
Markweeta.
64
Lars-Ove Westerberg is
Wilhelm Östberg Ki propesa nyosooman-
chiiniiy ng'alee keny choopo piich woloo
kimang'tooy,akineelee paanyee ki chiich
nyentee nyomikiwasaay ngoo sooma-
neenyiin ng'alee Geography nyoopo piich,
ngoo Univasiti nyoopo Stock-
holm.Kisoomaneenchiniiy ng'alechwechuu
ngo Markweeta wooli kitepoterooy piich
teeput kenyitaap 1973-1975, akuu king'etee
kenyishechuchee kikichoneey ku-
meen,akikichoo nyoopo leet oriin yolekit
kenyitaap 2013 arawa taman ngoo areny.
Lowe Börjeson Ki lecturer ngoo kamaspoo
Human Geography,ngoo Stockholm Univer-
sity.Ng’alolooy soomaneenyiin ng’aale roop
ngoo keny ngo panyii ngo woloo kiwalaa
woloo paltooy piich par ngoo kooreetiin
chong’uleey ngoo emeetaap Afrika.Torateey
nyentee ngoo ng’alee tepuut chaachang’ aki-
kikisiir kitapuu nyong’ololooy woloo kiwaal
roop ng’alee palwa ngoo kooretiin
choolekitoo ngoo chooloween.
65
Soomanaa Kisiir
Adams, W. M. (1989). Definition and development in African
indigenous irrigation. AZANIA: Journal of the British Institute in Eastern
Africa, 24(1), 21–27.
Adams, W. M., & Anderson, D. M. (1988). Irrigation before
Development: Indigenous and Induced Change in Agricultural Water Man-
agement in East Africa. African Affairs, 87(349), 519–535.
doi:10.2307/722892
Adams, W. M., & Watson, E. E. (2003). Soil erosion, indige-
nous irrigation and environmental sustainability, Marakwet, Kenya. Land
Degradation & Development, 14(1), 109–122. doi:10.1002/ldr.528
Adams, W. M., Potkanski, T., & Sutton, J. E. G. (1994). In-
digenous Farmer-Managed Irrigation in Sonjo, Tanzania. The Geographical
Journal, 160(1), 17–32. doi:10.2307/3060138
Adams, W., Watson, E., & Mutiso, S. (1997). Water, Rules
and Gender: Water Rights in an Indigenous Irrigation System, Marakwet,
Kenya. Development and Change, 28(4), 707–730. doi:10.1111/1467-
7660.00061
Årlin, C., Börjeson, L. and Östberg, W. In press. Participatory
Checking and the Temporality of Landscapes: Increasing Trust and Rele-
vance in Qualitative Research. In Handbook of Historical Ecology and Ap-
plied Archaeology, (Eds.) by D. Stump and C. Isendahl. Oxford: Oxford
University Press
Caretta M A (2014) Situated knowledge in cross-cultural, cross-language
research. A collaborative reflexive analysis of researcher, assistant and par-
ticipant subjectivities. Qualitative Research
doi: 10.1177/1468794114543404
Caretta, M. A. (2014). Hydropatriarchies and landesque capi-
tal: a local gender contract analysis of two smallholder irrigation systems in
East Africa. The Geographical Journal. doi:10.1111/geoj.12102
Caretta, M. A., & Börjeson, L. (2014). Local gender contract
and adaptive capacity in smallholder irrigation farming: a case study from
the Kenyan drylands. Gender, Place & Culture, 0(0), 1–18.
doi:10.1080/0966369X.2014.885888
66
Davies, Matthew, and Henrietta Moore. (2011). Marakwet
Community Heritage Mapping Project, Kenya. Report on the first season of
fieldwork, April–September 2011. Unpublished. File at BIEA.
Davies, M. (2008). The irrigation system of the Pokot, north-
west Kenya. Azania: Archaeological Research in Africa, 43(1), 50–76.
doi:10.1080/00672700809480459
Davies, M. I. J. (2010). From platforms to people: rethinking
population estimates for the abandoned agricultural settlement at Engaruka,
northern Tanzania. Azania: Archaeological Research in Africa, 45(2), 203–
213. doi:10.1080/00672700903346569
Enfors, E.I., Gordon, L.J., 2008. Dealing with drought: The
challenge of using water system technologies to break dryland poverty traps.
Global Environmental Change, Local evidence on vulnerabilities and adapta-
tions to global environmental change 18, 607–616.
doi:10.1016/j.gloenvcha.2008.07.006
Fleuret, P. (1985). the social organization of water control in
the Taita Hills, Kenya. American Ethnologist, 12(1), 103–118.
doi:10.1525/ae.1985.12.1.02a00060
Laulumaa, V., 2006. Estimation of the population of ancient
Engaruka—a new approach. Azania: Archaeological Research in Africa 41,
95–102. doi:10.1080/00672700609480436
Moore, H. L. (1986). Space, Text, and Gender: Anthropologi-
cal Study of the Marakwet of Kenya, An. Guilford Press.
Mul, M. L., J. S. Kemerink, N. F. Vyagusa, M. G. Mshana, P.
van der Zaag, and H. Makurira. 2011. Water Allocation Practices among
Smallholder Farmers in the South Pare Mountains, Tanzania: The Issue of
Scale. Agricultural Water Management, 98, 1752–60.
doi:10.1016/j.agwat.2010.02.014.
Östberg W (2004) The expansion of Marakwet hill-
furrow irrigation in the Keryo Valley of Kenya in Widgren M and Sut-
ton JEG eds Islands of Intensive Agriculture Ohio University Press
Östberg W (2014) Irrigated fields are wives: indigenous
irrigation in Marakwet, Kenya in N T Håkansson and Widgren M eds
Landesque Capital: The Historical Ecology of Enduring Landscape
Modifications. Left Coast Press, Walnut Creek CA
67
Potkanski, T., & Adams, W. M. (1998). Water scarcity, prop-
erty regimes and irrigation management in Sonjo, Tanzania. Journal of De-
velopment Studies, 34(4), 86–116. doi:10.1080/00220389808422530
Robertshaw, P., (1986). Engaruka Revisited: Excavations of
1982. Azania: Archaeological Research in Africa 21, 1–26.
doi:10.1080/00672708609511365
Sassoon, H., (1967). New Views on Engaruka, Northern Tan-
zania. The Journal of African History 8, 201–217.
doi:10.1017/S0021853700007027
Sheridan, M. J. (2002). An irrigation intake is like a uterus:
culture and agriculture in precolonial North Pare, Tanzania. American An-
thropologist, 104(1), 79.
Stump, D., (2006). The development and expansion of the
field and irrigation systems at Engaruka, Tanzania. Azania: Archaeological
Research in Africa 41, 69–94. doi:10.1080/00672700609480435
Sutton, J. E.G. (1984) Irrigation and Soil-Conservation in Af-
rican Agricultural History. The Journal of African History 25(01): 25–41.
Sutton, J.E., (2004). Engaruka: The success and abandonment
of an integrated irrigation system in an arid part of the Rift Valley, c. 15th to
17th centuries. Islands of intensive agriculture in Eastern Africa 114–132.
Sutton, J.E.G., (1978). Engaruka and its Waters. Azania: Ar-
chaeological Research in Africa 13, 37–70.
doi:10.1080/00672707809511631
Sutton, J.E.G., (1986). The Irrigation and Manuring of the
Engaruka Field System. Azania: Archaeological Research in Africa 21, 27–
51. doi:10.1080/00672708609511366
Tagseth M (2008) Oral history and the development of
indigenous irrigation methods and examples from Kilimanjaro Tanza-
nia Norsk Geografisk Tidsskrift - Norwegian Journal of Geography 62
9–22 doi:10.1080/00291950701864898
Watson E E (2009) Living terraces in Ethiopia: Konso
landscape, culture and development James Currey, Woodbridge UK
68
Watson, E. E., Adams, W. M., & Mutiso, S. K. (1998). Indig-
enous Irrigation, Agriculture and Development, Marakwet, Kenya. The Geo-
graphical Journal, 164(1), 67–84. doi:10.2307/3060546
Westerberg, L.-O., Holmgren, K., Börjeson, L., Håkansson,
N. T., Laulumaa, V., Ryner, M., & Öberg, H. (2010). The development of
the ancient irrigation system at Engaruka, northern Tanzania: physical and
societal factors. Geographical Journal, 176(4), 304–318.
doi:10.1111/j.1475-4959.2010.00370.x
Widgren, M. (2004). Towards a historical geography of inten-
sive farming in eastern Africa. Islands of Intensive Agriculture in Eastern
Africa, 1–18.
Widgren, M. and S. J. Sutton. (2004). Islands of intensive ag-
riculture in Eastern Africa: past & present. James Currey.
Contact
Nemaraay nyoruu kitapuu akaa ntaa kemikiir nyokemaraay isowuu,imukeey
ing'alaal ngo:
Martina Angela Caretta
Svante Arrhenius väg 8
10691 Stockholm SWEDEN
mailto:[email protected]