Nr 3 (107)juuni 2015.aInfoleht

VÕRUMAA TALUPIDAJATE LIIDU

VTL-i juhatuse esimees Ivar Rosenberg: mobiil 517 6330

VTL-i tegevjuht Marika Parv: tel 782 1758, mobiil 53 499 454E-mail: marikaparv@gmail.com

Raamatupidamine: tel 782 1669, mobiil 5663 1990

Loomakasvatuse ja finantsmajanduse konsulent: tel 782 4077, mobiil 554 9753

Taimekasvatuskonsulent (mahepõllumajandus): mobiil 505 1061

Taimekasvatuskonsulent: mobiil 5397 9410

VML Metsanduskonsulent: mobiil 522 9424

Lambakasvatuskonsulendid: mobiil 510 0490

www.taluliit.info

www.taluliit.info

LEHE VÄLJAANDMIST TOETAB MAK MEEDE 1.1

Maaelu Arengu EuroopaPõllumajandusfond:

Euroopa investeeringudmaapiirkondadesse

Väikepõllumajan-dustootja toetusVäikepõllumajandustootja (VPT) toetust võib enda-le taotleda füüsiline või juriidiline isik või juriidilise isiku staatuseta isikute ühendus, kes on ajavahemi-kus 1.augustist kuni 15.augustini esitanud PRIAle vormi kohase taotluse või PRIA- e-teenuse keskkon-na kaudu elektroonilise taotluse, mis sisaldab kõiki lisas ettenähtud andmeid. Selleks, et väikepõlluma-jandustootja toetust taotleda, peab olema esitatud taotlusperioodil 7. maist kuni 25. maini vähemalt üks otsetoetuse taotlus maaeluministri määruste ko-haselt. Selleks, et taotleja saaks otsustada, kas soovib liituda väikepõllumajandustootjate kavaga, saadab PRIA 1. augustiks 2015. a individuaalsed teavitused kõikidele otsetoetuste taotlejatele, kelle prognoositav otsetoetuse summa on kuni 1500 eurot. Selle põhjal saab taotleja otsustada, kas esitab hiljemalt 15. au-gustiks väikepõllumajandustootjate kavaga liitumi-se taotluse. Kuna taotleja pindalapõhiste otsetoetuste kogusumma sõltub toetusõigusliku põllumajandus-maa hektarite arvust ning vastavate toetuste ühiku-määradest, on taotleja otsustada, kas loobuda teatud osast toetusest ja liituda väikepõllumajandustootjate kavaga või jätkata kõikide üksikute otsetoetuste saa-mise nõuete täitmist.

Kui taotleja esitab hiljemalt 15. augustiks 2015. a VPT taotluse, siis ta ei pea täitma otsetoetuste osas nõuetele vastavuse nõudeid ning ta on vabastatud rohestamise tavade järgimisest. Siiski, kuni väike-põllumajandustootja toetuse taotluse esitamiseni ja MAK 2009- 2013 või MAK 2014-2020 pindala ja loomapõhiste toetuste taotlemisel peab taotleja nõuetele vastavuse nõudeid ning rohestamise tava-sid järgima. Taotleja peab igal aastal, mil ta soovib saada VPT toetust, esitama kas pindalatoetuse või loomakasvatuse toetuse taotluse. Nimetatud taot-luse esitamisega kinnitab taotleja muuhulgas soovi jätkata väikepõllumajandustootjate kavas.

Väikepõllumajandustootja toetust ei või taotleda taotleja, kes loobub 2016. aastal või sellele järgneva-tel aastatel väikepõllumajandustootjate kavas osale-misest.

PRIA arvutab taotleja väikepõllumajandustootja toetuse summa õigusaktides sätestatud toetuste ühi-kumäära alusel. Väikepõllumajandustootja toetuse maksimaalne suurus taotleja kohta on 1250 eurot. Kui taotleja kohta arvutatud väikepõllumajandus-tootja toetuse summa ületab 1250 eurot, vähendab PRIA seda, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõuko-gu määruse sätetega. (Järgneb 8. lk)

2 JUUNI 2015

Tänavu 1. juulist jõustub uus ehitusseadus. Seadus-tikku on koostatud alates 2008. aastast paralleelselt planeerimisseaduse uue redaktsiooniga. Uus sea-dustik sisaldab mitmeid muudatusi ja korrastusi kehtivas ehitusõiguse reeglistikus. Samas on selle haare ka varasemast laiem – lisaks üldistele ehitus-õiguse reeglitele on selles sätestatud n-ö eriosana erireeglid maanteede, raudteede, puurkaevude jms ehitamisele. Postimees vahendab sihtasutuse Kesk-konnaõiguse Keskus ülevaadet sellest, millised on uued ehitusõiguse üldreeglid.

Mõisted, põhimõtted

Võrreldes kehtiva seadusega ei näe uus seadus-tik ette ehitusvaldkonna põhimõistete kardinaalset muutmist, küll aga leidub täpsustusi. Nt on uues seadustikus laiendatud ehitise rekonstrueerimise ehk ümberehitamise mõistet. Kehtiva EhS kohaselt on rekonstrueerimine „ehitise piirdekonstrukt-sioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine”. Uue seaduse kohaselt on rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus muutuvad olemasoleva ehitise oma-dused oluliselt. See hõlmab lisaks senises seaduses sätestatule ka nt ehitiste tööparameetrite või ka-sutatava tehnoloogia olulist muutmist. Uuena on määratletud ehitise lammutamise mõiste.

Erinevalt varasemast on uues seadustikus sätes-tatud ka ehitusvaldkonna põhimõtted. Keskkon-naga seonduvad eelkõige ohutuse ja keskkonna-säästlikkuse põhimõtted.

Ohutuse põhimõtte kohaselt ei tohi ehitis, ehi-tamine, ehitise kasutamine jm seonduv tegevus põhjustada ohtu ka keskkonnale. Sarnased nõuded leiduvad ka kehtiva seaduse §-des 3 ja 12. Seoses augustist jõustunud keskkonnaseadustiku ül-dosa seadusega (KeÜS) tekib küsimus, et kas „oht keskkonnale” uue ehitusseadustiku tähenduses on võrdsustatav „keskkonnaohuga” KeÜS tähendu-ses. Seaduse seletuskiri kahjuks selget vastust ei anna, ent kuna keskkonnaohtu KeÜS tähenduses tuleb samuti vältida, kattuvad mõisted eelduslikult vähemalt suures osas.

Keskkonnasäästlikkuse põhimõtte sisuks on, et ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine peavad olema võimalikult keskkonnasäästlikud. See põ-himõte on tihedalt seotud KeÜS §-s 13 sätestatud loodusvarade säästliku kasutamise põhimõttega. Ehitusseadustiku seletuskirja kohaselt on selle säte küll KeÜS § 13 osalt kordav, ent arvestab valdkon-na spetsiifikaga, seega on tegemist erisättega.

Ehitusuuringud, mõjude hindamine

Kuna ehitamisega või ehitiste kasutamisega kaasnevad keskkonnahäiringud, siis võib enne ehi-tamiseks või ehitise kasutamiseks vajaliku haldus-akti andmist olla vaja neid mõjusid hinnata. Uue seadustiku kohaselt on see võimalik kas keskkon-namõju hindamise või ehitusuuringute raames.

Kehtiv õigus näeb ette võimaluse viia ehituspro-jekti suhtes läbi ehitusgeodeetilisi ja ehitusgeoloo-gilisi uuringuid. Uue seaduse kohaselt on võimalike uuringute ring oluliselt laiem. Seletuskirja kohaselt võidakse ehitusuuringute nime all mh hinnata te-gevusega kaasnevat müra, õhusaastet jms kesk-konnahäiringuid. Uuringuid võib läbi viia ehitaja omal initsiatiivil, ent seda võib nõuda ka kohalik omavalitsus (KOV) vm otsuse tegemiseks pädev asutus (nt Maanteeamet riigiteede puhul). Ehitu-suuringute läbiviimise kohustus võidakse ette näha projekteerimistingimustes, ent põhjendatud juhul võib haldusorgan nõuda uuringute läbiviimist ka ehitusloa menetluses.

Keskkonnamõju hindamise (KMH) võib vaja-dusel algatada nii projekteerimistingimuste, ehi-tusloa kui ka kasutusloa menetluses. Seni praktikas aeg-ajalt üles kerkinud küsimus, kas projekteeri-mistingimuste menetluses tuleb läbi viia keskkon-namõju hindamine (KMH) või keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on uue seadusega saanud seega selge vastuse. Uuena on selgelt sätes-tatud võimalus hinnata keskkonnamõjusid kasu-tusloa menetluses. Selline võimalus peaks olema aga erandlik, kuna nii arendaja kui kõigi teiste as-jaosaliste huvides on mõjude hindamise läbiviimi-ne võimalikult varajases etapis. Eelkõige peaks see olema asjakohane juhul, kui muudetakse olemas-oleva ehitise kasutusotstarvet viisil, mis võib oluli-selt suurendada keskkonnahäiringuid (nt ehitatak-se garaažiboks ümber suures koguses lahusteid ja värve kasutavaks värvitöökojaks või trükitoodete ladu kütuselaoks).

Projekteerimistingimused

Projekteerimistingimused on uue seadustiku kohaselt vajalikud vähematel juhtudel kui kehtiva seaduse sõnastuse kohaselt. Kehtiva EhS § 19 lg 1 p 2 kohaselt on projekteerimistingimused ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks kohustuslikud igal juhul, kui selleks ei ole kehtestatud detailplanee-ringut. Uue seadustiku kohaselt on need aga ko-hustuslikud vaid:

a) ehitusloa kohustusega hoone või olulise ava-liku huviga rajatise püstitamiseks, rajamiseks või laiendamiseks enam kui 33% esialgsest mahust;

b) juhul, kui puudub detailplaneeringu koosta-mise kohustus.

Seega on projekteerimistingimusi tulevikus vaja eelkõige ehitusloa kohustuslike hoonete püstitami-seks ja laiendamiseks väljaspool linnu ja aleveid, aladel kus puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. Samuti võib see olla kohustuslik olulise avaliku huviga rajatiste puhul. Seaduses ei ole ühe-selt määratletud, millised rajatised on olulise ava-liku huviga, st see tuleb üksikjuhtumitel otsustaja poolt kindlaks määrata. Eelkõige võib oluline ava-lik huvi tuleneda rajatisega kaasnevatest mõjudest, nt mürast, varjutusest vms.

Uues seaduses on täpsustatud ka seda, millised ehitise ja ehitamise üksikasjad projekteerimistin-gimustes kindlaks määratakse. Nagu eelpool juba välja toodud, võib projekteerimistingimustes kind-laks määrata ka ehitusuuringute kohustuse.

Erinevalt kehtivast seadusest on selgelt loetletud projekteerimistingimuste andmisest keeldumise alused. Nt võib KOV vm pädev asutus keelduda juhul, kui need ei vasta üldplaneeringule vm kit-sendustele või ehitis riivaks ülemäära kolmandate isikute õigusi (nt naabrite õigust privaatsusele).

Täiesti uue võimalusena lubab uus seadus tea-tud juhtudel anda projekteerimistingimusi kehtiva detailplaneeringu täpsustamiseks. Tegemist peaks olema erandliku juhtumiga, mida saab kasutada vaid juhul, kui:

a) detailplaneeringu koostamisest on möödu-nud üle 5 aasta või

b) on ilmnenud uusi asjaolusid või on oluli-selt muutunud planeeringu- või selle mõjuala ja seetõttu ei ole detailplaneeringut enam täielikult võimalik ellu viia (nt on mõjualasse ehitatud suur hulk uusi ehitisi) või

c) muutunud on õigusaktid või planeeringud, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluvii-mist.

Sel viisil ei ole lubatud täiendada üldplaneerin-gut muutvat detailplaneeringut, riigi või kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringuid ega kaldaga seotud või ühendatud avalikesse veekogudesse ehitamise aluseks olevaid planeeringuid.

Projekteerimistingimustega ei tohi muuta de-tailplaneeringu lahendust olemuslikult, täpsusta-tud on ka seda, mida detailplaneeringutes muuta tohib. Nt tohib hoonestusala suurust või asetust muuta vaid kuni 10% ulatuses esialgsest lahendu-sest, samuti muuta haljastuse ja liikluskorralduse põhimõtteid. Muud liiki muudatuste ja/või suure-mas mahus tegemise vajaduse korral tuleb koosta-da uus detailplaneering.

Detailplaneeringut täpsustavaid projekteeri-mistingimusi saab anda vaid avalikus menetluses. N-ö tavapäraste projekteerimistingimuste korral võib kohalik omavalitsus vm otsusetegija samuti otsustada avaliku menetluse kasuks. Avaliku me-netluse läbiviimise korral on projekteerimistingi-muste andmiseks aega 60 päeva, muul juhul aga 30 päeva. Juhul, kui algatatakse KMH, võib menetlus olla oluliselt pikem, kuna KMH läbiviimise ajaks projekteerimistingimuste andmise menetlus ja sel-le tähtaja arvestamine peatuvad.

Ehitus- ja kasutusteatised

Kehtivas ehitusseaduses võib sõltuvalt hoone või rajatise suurusest selle ehitamiseks vaja olla kas ehitusluba, kirjalik nõusolek või tuleb KOVi ehi-tamisest teavitada. Teavitamisest piisab, kui püs-titatakse hoonet, mis on kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga ja kuni 5 m kõrge. Kirjalik nõusolek asen-dab ehitusluba, kui ehitatakse ehitist ehitusaluse pinnaga 20-60 m2 ja kõrgusega kuni 5 m, muude-takse tehnosüsteemi või tehakse muid väiksemaid muudatusi. Muudel juhtudel on vajalik ehitusluba.

Uue seaduse kohaselt on ehitamiseks vaja esita-da kas ehitusteatis või taotleda ehitusluba, teatud väikesemahulisel ehitamisel aga ei ole vaja hal-dusorganitega üldse suhelda. Ehitusteatis (ja ehi-tusprojekt) tuleb seaduse lisa 1 kohaselt esitada nt 20-60 m2 ehitusaluse pinnaga ja kuni 5 m kõrge hoone püstitamisel, aga ka üle 60 m2 ehitisealuse pinnaga elamu ümberehitamisel või laiendamisel kuni 33%. Kõige väiksemate hoonete ja rajatiste (nt kuni 20 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrge elamu) ehitamise puhul pole reeglina vaja isegi ehitusteatist esitada. KOV või muu pädev asutus võib põhjendatud juhul siiski nõuda ehitus-teatise esitamist ka nende ehitiste ehitamise puhul.

Ehitusteatis tuleb esitada vähemalt 10 päeva enne ehitamise alustamist. Ehitusteatise saanud KOV vm pädev asutus võib 10 päeva jooksul otsus-tada teatise täiendava kontrolli vajaduse (nt selleks, et esitada ehitisele täiendavaid nõudeid või kaasata naabreid). Sel juhul kohaldatakse menetlusele ehi-tusloa suhtes kehtivaid tähtaegu (vt järgmist osa) ning täiendavad tingimused antakse eraldi haldus-aktina. Samuti võidakse ehitamine keelata samadel alustel, mis on ette nähtud ehitusloa andmisest keeldumiseks. Ehitusteatis kehtib 2 aastat.

Juhul, kui ehitise ehitamise aluseks oli ehitus-teatis, on selle kasutamise eel reeglina vaja esita-da kasutusteatis. Kasutusteatis esitatakse vähemalt 10 päeva enne kasutamise algust. Sarnaselt ehi-tusteatisega võib KOV vm pädev asutus algatada täiendava kontrolli, nt ehitise nõuetele vastavusse viimiseks. Sel juhul kohaldatakse menetlusele ka-sutusloa menetluse tähtaegu ning täiendavad nõu-ded antakse eraldi haldusaktina.

Ehitus- ja kasutusload

Ehitusloa taotlemise kohustus on sarnaselt keh-tiva õigusega vajalik vaid suuremate ja olulisemate

Uus ehitusseadus: ülevaade olulistest muudatustest1

NR 3 (107) 3

hoonete ja rajatiste puhul (nt üle 60 m2 või üle 5 m kõrge hoone püstitamiseks ja laiendamiseks üle 33%). Põhjendatud juhul võib ehitusloa taotlemist nõuda aga ka väiksemate rajatiste ehitamiseks. Sar-naselt kehtiva ehitusseadusega on ehitusloa väljas-tamise aluseks ehitusprojekt.

Ehitusloa andmise menetluse tähtajaks on uue seadustiku kohaselt 30 päeva, mis on pikem kui kehtivas õiguses (20 päeva). Sarnaselt varasemaga võib tegelik menetlusaeg kujuneda veel pikemaks, kui taotluses ilmnevad puudused (sel juhul annab KOV vm pädev asutus tähtaja nende kõrvaldami-seks, menetlustähtaja kulgemine aga peatub).

Ehitusloa andmisest keeldumise alused on uues seadustikus varasemast laiemad. Olulise uue aluse-na, mis annab avara kaalutlusruumi, on sätestatud teistele isikutele (eelkõige naabritele) püsiva nega-tiivse, ülemäärase mõju avaldamine.

Ehitusloa kohustusega juhtudel tuleb kolm päe-va enne ehitamisega alustamist esitada ehitamise alustamise teatis, kus esitatakse mh andmed oma-nikujärelevalve tegija ja ehitaja kohta.

Ehitusluba kehtib viis aastat, kui ehitamisega on juba alustatud, kehtib see seitse aastat.

Kasutusluba on reeglina vajalik ehitusloa ko-hustusega ehitiste kasutama asumiseks. Kasutus-loa menetlustähtajaks on samuti 30 päeva senise 20 päeva asemel. Kasutusloa andmisest keeldu-mise alused on oluliselt kitsamad kui ehitusloa andmisest keeldumisel, need on eelkõige seotud

varasemate dokumentide (planeeringute, projek-teerimistingimuste, ehitusprojekti, ehitusloa) puu-duste ja kehtivusega ning ehitise ohtlikkusega.

Kaasamine ja kooskõlastamine

Projekteerimistingimuste, ehituslubade ja kasu-tuslubade menetlusse kolmandate isikute ja teiste haldusorganite kaasamine on reguleeritud üld-joontes sarnasel viisil. Positiivseks võib pidada, et uues seadustikus on need reeglid üldse paika pan-dud. Senikehtivas õiguses olid reeglid napisõnali-sed või puudusid sootuks, mis tõi omakorda prak-tikas kaasa segadust ja isikute erinevat kohtlemist. Samas võivad praktikas uute normide tõhusust oluliselt vähendada väga lühikesed tähtajad.

Uus seadus näeb ette, et eelpool nimetatud ot-suste kooskõlastamiseks või nende suhtes arva-muse avaldamiseks antakse kuni 10 päeva. Juba seaduses sätestatud maksimumtähtaega võib pi-dada väga lühikeseks, eriti arvestades, et nii pro-jekteerimistingimuste, ehitusloa kui kasutusloaga seotud materjalid võivad olla väga mahukad (vii-mased sisaldavad ka ehitusprojekti, samuti võivad materjalide hulka kuuluda erinevad uuringud). Samas võib haldusorgan seda tähtaega ka lühen-dada, nähes ette nt vaid kolme päeva pikkuse täht-aja arvamuse avaldamiseks. Arvestades, et tähtajad on väga lühikesed, on eriti oluline kasutada isikute teavitamiseks tõhusaid vahendeid ning teha ma-terjalid hästi kättesaadavaks.

Väärarusaamu kaasatavate isikute valiku osas võib tekitada ka uute sätete sõnastus, mille ko-haselt kaasatakse menetlusse vajaduse korral isi-kud, kelle õigusi või huve otsus puudutada võib. Vastavalt HMS üldsätetele, millele viidatakse ka seadustiku seletuskirjas, tuleb isikud, kelle õigusi otsus puudutada võib, kaasata igal juhul. Näiteks kui kohalik omavalitsus tuvastab, et ehitamine ise või uus ehitis võivad mõjutada naabrite õigusi (nt alandada nende kinnisasja väärtust või riivata era-elu puutumatust), peab naabrid tingimata menet-lusse kaasama. Haldusorgan võib otsustada kaalut-lusõiguse alusel vaid selliste isikute kaasamise üle, kelle õigustena kaitsmata huve otsus puudutab (nt kohalik selts, kes on huvitatud seni hoonestamata ala säilimisest rohealana).

Kokkuvõte ja järeldused

Uus ehitusseadustik on võrreldes varasemaga mitmeski mõttes süsteemsem ning annab vastu-seid mitmetele praktikas vaidlusi tekitanud kü-simustele. Samas näeb seadus mitmes küsimuses ette varasemast ulatuslikuma kaalutlusruumi, nt ehitusloa või projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluste osas või ehitusloa ja projektee-rimistingimuste kohustuslikkuse osas. Seega sõl-tub seaduse tulevane ellurakendamine praktikas ja muudatuste ulatus suurel määral sellest, kuidas uusi norme nii KOVide, muude pädevate asutuste kui kohtute poolt tõlgendama asutakse.

Riigikogu võttis juhatuse otsusega menetlusse uue koalitsiooni poolt kokku lepitud maksumuudatustega seotud eelnõud.

Sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmisega tõstetakse aktsiise, majutustee-nuste käibemaksu ja vähendatakse tulumaksu mahaar-vamist, selleks et vähendada sotsiaalmaksu ja suuren-dada mõningaid toetusi.

Eelnõuga asendatakse 2016. aastaks planeeritud 10-protsendiline aktsiisimäära tõus alkoholile 15-prot-sendilise aktsiisimäära tõusuga 1. veebruarist 2016. Tubakaaktsiisi tõstetakse lisaks varem kehtestatud 5 protsendile veel 3 protsenti aastatel 2016–2018, samas 2016. aasta tõus jõustub 1. juunil 2016 ehk pool aastat hiljem, kui kehtiv seadus seda ette nägi. Samuti tõuseb alkoholi- ja tubakaaktsiis 2019. ja 2020. aastal 10 prot-senti, välja arvatud veiniaktsiis, mis tõuseb 20 protsen-ti. Kääritatud joogi aktsiisimäära tõstetakse samuti 20 protsenti, et see oleks ühesugune veini aktsiisimääraga.

Bensiinide aktsiisimäära tõstetakse 10 protsenti kolmel järgneval aastal. 1. jaanuarist 2016 tõstetakse diislikütuse aktsiisimäära 14 protsenti ning 10 prot-senti aastatel 2017–2018. Kerge kütteõli aktsiisimäära tõstmisel järgitakse täpselt diislikütuse aktsiisimäära tõuse. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on alates 2016. aastast 27 protsenti diislikütuse määrast.

Raske kütteõli aktsiisimäär tõstetakse 15,01 eurolt 58 eurole tonni kohta ning põlevkivikütteõli aktsiisi-määr tõstetakse 15,01 eurolt 57 eurole tonni kohta aas-tast 2016. Soojuse tootmise eesmärgil kasutatavate tah-kete kütuste ehk kivisöe, pruunsöe, koksi ja põlevkivi aktsiisimäär tõuseb 0,3 eurolt 0,93 eurole nende kütus-te ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta aastast 2016.

Aktsiisimäärade muutuste toel kasvavad riigieelar-ve tulud 2016. aastal kokku ligikaudu 111 miljoni euro võrra.

Käibemaksuseaduse muudatusega tõuseb maju-tusasutuste käibemaksumäär seniselt 9 protsendilt 14 protsendile aastast 2017.

Sama eelnõuga kehtestatakse sotsiaalmaksu mää-raks senise 33 protsendi asemel 2017. aastal 32,5 prot-senti ja 2018. aastast alates 32 protsenti. Maksumuu-datuste tulemusena väheneb ettevõtete maksukoormus 2017. aastal hinnanguliselt 40,5 miljoni euro võrra ja alates 2018. aastast 86 miljoni euro võrra. Seaduse-muudatus ei avalda mõju pensionisüsteemi ega Haige-kassa tuludele, sest sätestatakse kompensatsioonimeh-

hanism, millega väiksem maksulaekumine kaetakse täies ulatuses muude riigieelarve tulude arvelt.

Tulumaksuseaduse muudatustega suurendatakse maksuvaba tulu järk-järgult nelja aasta jooksul 205 euroni kuus aastaks 2019, millest järgmisel aastal 170 euroni, ja tõstetakse pensioni maksuvaba osa, et tagada keskmise pensioni tulumaksuvabastus.

Ühtlasi suurendatakse ka välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära 50 euroni, täpsemalt esimese 15 päeva eest on maksuvaba 50 eurot, sealt edasi 32 eurot. Maksuvaba päevaraha piirmäär on olnud samal tase-mel ehk 32 eurot aastast 1994.

Eelnõu korrastab renditulu maksustamise reegleid ja sätestab füüsilisele isikule eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist arvestusliku mahaarvamise üüri-misega seotud kulude katteks. Eluruumi üürilepingu alusel saadud tulust arvatakse tuludeklaratsioonis üü-rimisega seotud kulude katteks maha 20 protsenti ilma kuludokumente esitamata.

Laste ülalpidamise eest saadav täiendav maksuvaba tulu alates teisest lapsest seotakse lahti üldise maksu-vaba tulu määrast. Seoses lastetoetuste ja üldise mak-suvaba tulu suurendamisega jäetakse seaduses laste ülalpidamisega seotud täiendav maksuvaba tulu 2015. aastal kehtivale tasemele, mis on 154 eurot kuus ehk 1848 eurot aastas teise ja iga järgneva lapse kohta.

Füüsilise isiku maksustatavast tulust lubatud maha-arvamiste kogusummat vähendatakse 1920 eurolt 1200 eurole. Muudatus puudutab alates 2016. aastast maks-tavate eluasemelaenu intresside, koolituskulude ning tehtavate heategevuslike kingituste ja annetuste tulust mahaarvamise õigust.

Seejuures loobutakse annetuste mahaarvamise pii-rangust, mis senini on olnud kuni 5 protsenti maksus-tatavast tulust pärast maksuvaba tulu, eluasemelaenu intresside ja koolituskulude mahaarvamist, ning an-netuste mahaarvamisel jääb kehtima üksnes üldine piirmäär. Eelnõuga kaotatakse täiskasvanute hobikoo-litusega seotud kulude tulumaksusoodustus. Taseme-koolitusega seotud ja kuni 18-aastaste noorte huvihari-dusega seotud kulude mahaarvamise õigus säilib.

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega plaanitaks madalat pal-ka saavatele töötajatele ette iga-aastane tagasimakse-süsteemi loomine. 2017. aastal saavad toetust taotleda isikud, kelle tulu jääb 2016. aastal alla 7782 euro. Neid

inimesi on prognoosi järgi 103 600. Tagasimakset saab taotleda täisealine inimene, kes taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul on töötanud täistööajaga vähe-malt kuue kalendrikuu jooksul.

Tagasimakse suurus sõltub olulisel määral teenitud sissetulekust, töötatud kuude arvust ning sissetuleku struktuurist. Seetõttu võib iga inimese tagasimakse olla erinev. Näiteks juhul kui inimene töötab 2016. aastal täistööajaga, tema palgaks oleks 410 eurot ja ta ei saa muid tulusid ega kasuta muid maksuvabastusi peale maksuvaba tulu, on tema prognoositav tagasimakse 45 eurot iga töötatud kuu eest ehk ligi 540 eurot aastas.

Tagasimakse summa sissetuleku kasvades suureneb ning on sarnase näite järgi suurim 480 euro suuruse brutokuupalga juures, moodustades 59 eurot kuus, sellest suurema sissetuleku puhul hakkab tagasimakse summa vähenema ning jõuab nulli 649 euro suuruse brutokuupalga juures.

Tagasimakset saab esimest korda taotleda 2017. aastal koos füüsilise isiku 2016. aasta tuludeklaratsioo-ni esitamisega. Tagasimakset administreerib maksu- ja tolliamet ning tagasimakse maksmine toimub sarna-selt enammakstud tulumaksu tagastamisega hiljemalt 30. juuniks.

Riiklike peretoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ko-haselt on alates 1. jaanuarist 2016 lapsetoetuse suurus 50 eurot, alates 1. jaanuarist 2018 on lapsetoetuse suurus 55 eurot ning alates 1. jaanuarist 2019 tõuseb see 60 euro-ni. Lapsetoetuse suurus alates kolmandast lapsest peres ei muutu ning seda makstakse endiselt 100 eurot lapse kohta.

Kolme- ja enamalapselistele peredele luuakse uus peretoetus – lasterikka pere toetus, mida makstakse pe-redele, kus kasvab vähemalt kolm lapsetoetusele õigust omavat last. Senine seitsme ja enamalapselise pere vane-ma toetus eraldi liigina kaotatakse ning integreeritakse lasterikka pere toetuse sisse. Sellest tulenevalt diferent-seeritakse lasterikka pere toetuse suurus peres kasvavate laste arvu järgi – kolme kuni kuut last kasvatavale perele on see 200 eurot, seitset ja enamat last kasvatavale perele on see 370 eurot.

Antud muudatuste kateallikate pool on ühiskonnas teravat kriitikat pälvinud.

Riigikogu võttis menetlusse maksumuudatustega seotud eelnõud

4 JUUNI 2015

VÄIKE-AVI TALU KUTSUB OMA TOIMETUSI KAEMA

Väike-Avi talu alustas oma tegevusega 2010. Aastal. Talu eestvedajaks on 20 aastane noortalunik Johannes Toom.

Väike-Avi Talu tegeleb peamiselt maheda lamba- ja teraviljakasvatusega. Lambaid on meil põhikarjas 130. Põhikarja moodustavad tumedapealised uted. Teravilja kultuuridest kasvatame kaera, suvinisu ning spelta nisu. Maid, mida harime on kokku 180 hektarit.

Küpsetame kohalikust toorainest taluleiba, -saia ja -karaskit. Kohapeal õpitoad. Talu-leibadel ja-saiadel on Võrumaa “Uma Mekk” kaubamärk.

Avatud talude päeval saate meiega koos osa võtta talutöö-dest ja talutegemistest.

Kostitame Teid oma toode-tega. Kohapeal on ka kaasaost-mise võimalus!

Tulge meie tegemisi kaema!

TULE 19. juulil AVATUD TALUDE PÄEVALE!ROOSU-TALU UKSED ON AVATUD

Roosu-talu asub Võrumaal Sulbi alevikus. Talu tegeleb te-raviljakasvatuse, loomakasvatusega, majutuse, toitlustuse ning lastelaagrite ja kanuumatkade korraldamisega.

Talu põhitegevuseks on teravilja mahepõllundus. Roo-su-talul on 400 ha põllumaad, sellest 270 ha tavapõllun-duses ning 130 ha sellest on mahepõllunduse all. Värske kartul, juur- ja puuvili kasvatatakse mahedalt. Toodang tarbitakse turistide ja lastelaagrite toitlustamiseks.

Kanuumatkad viiakse läbi korrastatud Võhandu jõe osas, mida tuntakse ka Pühajõe nime all. Trassi raskusaste ja pikkused on vastavalt matkajate soovile. Läbitakse kä-restikulisi ja tasasema vooluga lõike.

Talus on võimalik ööbida kuni 45 inimesel. Eelistatud on grupi- ja laagrimajutus. Samuti on talus võimalik telkida.

Avatud talude päeval pakume taluekskursiooni, kus tutvustame talutehnikat ja loo-makasvatust. Võimalik on tutvuda ka majutusasutusega ja aidaga, kus saab korralda erinevaid üritusi. 19. juulil on võimalik teha ka väike kanuusõit Pühajõel. Talu külasta-jatele pakutakse kohvi ja suupisteid.

Talu külastamiseks eelnevalt registreerima ei pea.

Meiepoolsed kella-ajad külastuseks on kell 12.00 ja kell 15.00.

Kontakt: Aivar Rosenberg mob:+372 505 5707e-mail: aivar.rosenberg@neti.ee

Kontakt: Johannes ToomMob: +372 56 85 5940

NR 3 (107) 5

TULE 19. juulil AVATUD TALUDE PÄEVALE!

KOLOTSI KITSETALU

Oleme mahe peretalu Võrumaal, Haanja rahvuspargis. Talu tege-vuseks on kitsekasvatus ja kit-sepiimast toodete valmistamine – juust, jogurt, piim.

Avame teile oma uksed, et saaksite tutvuda ühe väikese peretalu toimetustega ja meie saaksime tutvuda uute huvi-tavate inimestega. Sel päeval korraldame tutvustuskäike mööda talu, mille käigus saab näha meie loomi, näha kuidas valmib juust ja kuulda kuidas toimub elu maal. Samuti saa-te maitsta kitsepiima, kitsejuustu ja kitsejogurtit. Kui soovite hetkeks peatuda ja loodust nautida, saate osta suupisteid ja neid järvekaldal nautida. Meelepäraseid kitsepiimatooteid saab ka kaasa osta.

Päeva täpsema programmi leiate peatselt meie kodulehelt www.kolotsitalu.ee . Lisainfot saab alati tel. 5333 8895.

Teid oodates, Mart ja Merle Leibur

NOPRI TALU TEGEMISED 19. juulil

Nopris on piimakarja peetud 19. saj lõpust, 5 põlve tagasi. Vanasti saadi küm-nelt lehmalt kokku ämber piima, seevastu praegu saadakse 35 liitrit lehma koh-ta päevas. Piimale väärtuse andmine külavahel annab kohalikele tööd, jätab lisaväärtuse maale, rikastab toidulauda. Nopris on 16 aastat oma talus toode-tud piimast tehtud tooteid. Teadlikud tarbijad soovivad saada ehtsaid vähetöö-deldud traditsioonilisi talupiimatooteid. Nopri soovib olla Võrumaa Vanaema piimaköök – pakkudes just usaldusväärset piimakaupa.

Tegevused: - Igal täistunnil meierei-farmi visiit - Lastele vasikalaudas pidev juhendaja päeva vältel

Saadaval toidud - 5 € inimeselt– väljastatakse piimatalong 5 € täiskasvanu, 3 € laps– tagatud piiramatu toiduvalik toidusaalis

Kuumlaual– talupiimasupp (tõenäoliselt ajalooline piimaja-

hukartulisupp)– ternespiimaplaat (tsäärpiim)

Külmlaual: – juustuvalik, 6 erinevat tüüpi, sh sõir– kohupiimavalik, iseseisva maitsestamise või-

malusega, soolane ja magus– jogurtivalik, iseseisva

maitsestamise võimalusega– ternespiimakook

Joogilaual:– piim– hapupiim, keefir, kanepikama,– kasemahl (3 erinevat)–- kohv ja tee

Poeteenus:– kohalikud tooted kaasaostmiseks– kohalik käsitöö kaasaostmiseks– kohviautomaadi erinevad joogid 0,50 €/tops

Kohviku ja poe lahtioleku-aeg tavapärasest pikem: 10.00 – 22.00

Kohtade arv kohvikus: – saalis 10 lauda, igas 6 kohta, – õues 20 kohta lauas – piknikukohad, piiramatult

Gruppide broneeringuid sel päeval ei tehta!

Kontakt: Mob: +372 51 72 478

TAMMIKU TALU VARSTUMAIL MATSI KÜLAS

Miks külastada?•Tammiku talu

elutöö•Peaministri (2002)

ja Presidendi (2006) tänukirjad kaunile kodule.

•Sänna kultuuri-mõisa tunnustus, et vanadele asjade-le antud uus elu.

•Iluaias kasuta-tud Krabi Kivi ja Timo Keraamika tooteid.

•Avatud perenaise näputöö näitus.

Teid kõiki ootab talu perenaine Urve Teder, teavet küsi 5214650

6 JUUNI 2015

Meie talukompleksides elamute eraldamiseks toot-mishoonetest ei ole vaja rajada suuri ehitisi, piisab rohelise tsooniga eraldamisest. Tootmishoonete eraldamiseks võiv rajada erivärvilise heki või eri-värviliste põõsaste rea nn. rohelise rinde. Põõsad vajavad hoolt vähem kui puutara ja muud ehitised.

Ükski põõsas ei õitse varakevadest hilissügiseni, et aed oleks rõõmsalt värviline kogu suve, selleks tuleb istutada värviliste lehtedega puid ja põõsaid.

Alljärgnevalt toon välja erinevate värvidega tai-med, mis ei vaja väga suurt hoolt, aga värviilu an-navad kevadest hilissügiseni ja mõningad ka talvel oma erivärviliste okstega. Alati võib sisse panna ka okaspuid, mis lisavad värvi talvisel perioodil.

PUNASELEHISED PÕÕSAD

Kõik punaselehised taimed on ilusad punased ainult päiksepaistelises kasvukohas, siis on nende värv hästi intensiivne.

Hariliku kukerpuu punaselehine vorm (Ber-beris vulgaris ‘Atropurpurea’) – lehed puhkedes säravalt lillakaspunased, suve poole värv tuhmub.

Põõsa kõrgus on 1,5-2,5 m.Sobib istutada üksi-kult, grupis ja ka hekiks.

Thunbergi kukerpuu punaselehine vorm (Berberis thunbergii)

‘Atropurpurea’-lehed puhkedes tumepunased ja säilitavad oma värvi sügiseni. Põõsa kõrgus 1-1,5 m.Sobib istutada grupis ja vabakujulise hekina.

Hariliku sarapuu punaselehine vorm (Coru-lus avellana ‘Fuscorubra’) – lehed kevadel ilusad tumepunased, kuid mida suve poole, seda rohe-kamaks lehed muutuvad, sügisvärvus on määrdu-nud pruunikas-kollakasroheline. Põõsa kõrgus on 1,5-3 meetrit. Põõsas on laiusega 4 meetrit. Sobib kasutada üksikult, grupis või vabakujulise hekina.

Punaselehised dekoratiivõunapuud :‘Niedzwetzkyana’ – (sün.Malus sieversi

i(Lebed.)M.J.Roem var. niedzweztkyana) lehed puhkedes punased, hiljem rohekaspunased, õied suured (d - 5 cm), tumepunased, kuid õisi on vähe. Vili 5- cm, punane, magus, seemned roosad. Sobib istutada üksikult.

‘Eleyi’ – väike ümara võraga puu. Lehed puhke-des punased, hiljem rohekaspunased, õied (d - 3,5 cm) puhkedes tume-purpurpunased, hiljem plee-givad heledamaks. Vili (d - 2,5 cm) tumepunane. Puu kõrgus 2-3m.

Istutada üksikult.‘August Vaga’ – kõige tugevamakasvulisem ilu-

õunapuu, võra laiuv. Puu kõrgus võib ulatuda va-nemas eas 10 meetrini.

Lehed puhkedes tumepunased, hiljem pronks-jad. Õied puhkedes tume-purpurpunased, siis roo-sakaslillad, hiljem pleegivad. Õitseb igal aastal ja eriti rikkalikult; vili väike, tumepunane. Istutada üksikult

Hariliku põisenela punaselehine vorm (Physocarpus opulifolius ‘Diabolo’) – sõstra lehti meenutavad mustjaspunased lehed, õied kreemi-kasvalgetes kännastes, õitseb juunis, viljad dekora-tiivsed, punakad.

Põõsas on kiirekasvuline, veaks võib lugeda tema külmakartlikust, külmematel talvedel võib külmuda lumepiirini, kuid peale tagasilõikust taas-tub kiiresti .Kõrgus 1,5 m. Kasutada üksikult või väiksemas grupis.

Virgiinia toominga punaselehine vorm (Pru-nus virginiana ‘Schubert’) – lehed puhkedes hele-rohelised, jaanipäeva paiku võib üllatusega tõdeda, et põõsas on punaselehine Kõrgus 1,5 m -2 m. So-bib istutada üksikult.

Hariliku toominga punaselehine vorm (Pru-nus padus ‘Colorata’) – lehed puhkedes purpurpu-nased ,hiljem muutuvad rohekaspunaseks, ainult leherood jäävad punaseks. Sügisel muutuvad lehed helepunaseks. Õiepungad on karmiinpunased, õied puhkedes roosad. Kõrgus 1,5-2,5 m. Sobib üksikult või väikese grupina.

KOLLASELEHISED PÕÕSAD

Kollaselehised puud ja põõsad on kollased ai-nult päiksepaistelises kasvukohas. Eriti kollased on taimed soojal päikserohkel kevadel peale sooja talve.

Siberi kontpuu kollaseservaliste lehtedega vorm (Cornus alba ‘Spaethii’) on Eestis kõige levi-num kollasekirjute lehtedega põõsas. Lehed puh-kedes pronksjad, hiljem rohelised, kollase servaga, osa lehti on üleni kollased. Kevadtalvel torkab sil-ma oma tumepunaste võrsetega. Põõsa kõrgus 1,5 meetrit. Kasvab ka niiskematel muldadel. Kasuta-takse üksikult või väiksemas grupis, sobib ka vär-virõõmsa heki rajamiseks.

Hariliku sarapuu kollaselehine vorm (Corylus avellana ‘Aurea’) on Eestis suur haruldus. Lehed puhkedes kuldkollased, hiljem kollased kuni kol-lakasrohelised. Ilus varakevadel ka oma oranzide võrsete tõttu. Põõsa kõrgus arvatavasti, kuna vane-mad põõsad Eestis puuduvad, võib olla 1,5 meetrit.

Hariliku ebajasmiini kollaselehine vorm (Phi-ladelphus coronarius ‘Aureus’).Tuntud kaua, kuid kasutatakse vähe.

Lehed puhkedes helekollased, hiljem kollakas-rohelised. On aastaid, kui lehed juba puhkedes on kahvatult kollakasrohelised.

Põõsa kõrgus on keskmiselt 1,5 meetrit. Kasuta-takse üksikult või väiksema grupina.

Hariliku põisenela kollaselehine vorm (Physocarpus opulifolius ‘Luteus’). Lehed puhkedes helekollased, hiljem rohekaskollased. Eriti kiire-kasvuline põõsas, kõrgus 1,5- 2 meetrit. Kasuta-takse grupis või lühema hekina.

Tunduvalt ilusam on põisenela uus kollase-lehine vorm ‘Dart’s Gold’. Lehed puhkedes kuld-kollased ja säilitavad kollase värvi sügiseni. Põõsa kõrgus umbes 1-1,5 meetrit. Külmematel talvedel võib esineda külmakahjustusi, kuid põõsas taas-tub nii ruttu, et see ei tohiks olla takistuseks selle põõsa kasutamisel. Tänavusel külmal kevadel olid põõsad kaua inetult rohekaskollased.

Musta leedri kollaselehine vorm (Sambucus nigra ‘Aurea’)

Lehed puhkedes kollased, hiljem rohekaskol-lased. Kiirekasvuline põõsas, kõrgus 1,5-2 meetrit .Külmaõrn, kuid kevadel oksad tagasilõigata ja sü-giseks on jälle intensiivne kollase värviga põõsas ~2 meetrui kõrgune.

Punase ja musta leedri kollaselehiseid vorme kasutatakse üksikult või väiksemates gruppides.

Jaapani enela (Spiraea japonica) kollaselehised vormid:

‘Goldflame’ – lehed puhkedes punakasoranzid, tänavusel külmal kevadel lausa säravpunased. Hil-jem lehed muutuvad kollasteks. Õied helelillad. Põõsa kõrgus 0,4- 0,5 meetrit.

‘Gold Mound’ – sarnane eelmisele liigile, lehed puhkedes kollased.

‘Golden Princess’ – lehed puhkedes punakad, hiljem kollased sügiseni. Lehed väiksemad, kui eelmistel vormidel, ka põõsas ise on väiksem.

Jaapani enela kollaselehiseid vorme kasutatakse üksikult, väiksemates gruppides kui ka lausistan-dustes.

Villase lodjapuu kollaselehine vorm ( Vibur-num lantana ‘Aureum’). Lehed puhkedes kuldkol-lased, kuid varsti kaotavad oma kollase sära. Põõsa kõrgus 1-1,5 meetrit.

Villase lodjapuu kollasekirjute lehtedega vorm (V. lantana ‘Variegatum’). Lehed puhkedes kollasekirjud, hiljem on kollased laigud vähem märgatavad. Põõsa kõrgus 1-1,5 meetrit.

Mõlemad lodjapuu vormid on seni põhiliselt levinud dendroloogilistes kollektsioonides. Haljas-tuses võiks neid kasutada pügatult, noortel võrsetel on lehed alati erksalt kollased.

VALGEKIRJUTE JA HÕBEDASTE LEHTEDEGA PÕÕSAD

Valgekirjute lehtedega põõsad on erandlikud värviliste lehtedega põõsaste hulgas, sest on ilusad ka poolvarjulises kasvukohas, mõned vajavad lau-sa varju, et ilus valge muster lehtedele ilmuks. Ees-tis leidub valgekirjute lehtedega põõsaid küllaltki vähe, aga Inglismaad külastades tõdesin, et peaae-gu enamusel põõsastest on valgekirjute lehtedega vormid (harilik ebajasmiin, kikkapuu, lumimari, katavba rododendron jne.).

Siberi kontpuu valgekirjute lehtedega vorm (Cornus alba ‘Argenteomarginata’) on üks levinu-maid kontpuu vorme. Lehed ääristatud laia valge randiga, mis sügisel värvub karmiinroosa ja -pu-nasekirjuks. Vahel võib leida võras üleni valged lehti. Põõsa kõrgus on umbes 1,5 meetrit. Kasvab ka niiskematel muldadel. Allub hästi pügamisele, sellest põõsast võib kujundada ilusaid kirjuid ke-rasid ja rajada pöetud, kui ka vabakujulisi hekke.

Vähem levinud on siberi kontpuu teine valge-kirjute lehtedega vorm ‘Sibirica Variegata’, mille hallikasrohelised lehed on suuremad, sageli eba-korrapärased ning valge rant lehe servas on kit-sam. Võrsed on talvel korallpunased. Põõsa kõrgus 2-3 meetrit.

Üheemakalise viirpuu valgekirjute lehtede-ga vorm (Crataegus monogyna ‘Variegata’) esineb harva teenimatult, sest põõsas on ilus ja külmakin-del . Lehed läikivad , tumerohelised, peal valged laigud. Valgekirjute lehtede vahel säravad sügisel helepunased viljad. Põõsa kõrgus 1,5-2 meetrit. Sobib nii üksikult kui väikese grupina koduaeda või ka suuremale haljasalale.

Musta leedri valgekirjute lehtedega vorm (Sambucus nigra ‘Albovariegata’) esineb harva dendroloogilistes kollektsioonides. Lehed on val-gelaigulised. Kõrgus on umbes 1,5 meetrit. Kiire-kasvuline põõsas. Sobib üksikult.

Hariliku sireli valgekirjute lehtedega vorm (Syringa vulgaris f. variegata) on pärit Leedu Dub-rava dendraariumist. Lehed puhkedes kollasekir-jud, hiljem valgekirjud. Paljuneb juurevõsude kau-du. Kõrgus praegu alles 0,4 meetrit.

Hõbedaste lehtedega põõsaid on küllaltki vähe. Kõige hõbedasem on läikiv hõbepuu (Elaeagnus commutata).

Läikiva hõbepuu lehed on mõlemalt poolt sära-valt hõbedased. Ka hernesuurused viljad on nagu üle hõbetatud. Põõsa kõrgus on 1-1,5 meetrit. Kas-vab hästi nii varjus kui päikse käes, mulla suhtes pole nõudlik, kasvab isegi rannas liivaluidetel. Al-lub hästi pügamisele. Puuduseks võib lugeda rik-kalikku juurevõsu andmist, põõsas metsistub ker-gesti, kui hooldus puudub.

Sobib kasutada üksikult või grupina, hõbepuust saab teha ka ilusa pöetud heki.

Tootmishoonete ümbruse kujundamine

NR 3 (107) 7

e-PRIA kaudu e-taotluse esitanud taotleja saab oma taotluse andmeid muuta ja annulleerida ePRIAs. Taotlusel esitatud andmete muutmise ja taotluse menetlemise lõpetamise soovituslikud vormid on saadaval ka PRIA koduleheküljel ja PRIA maakondlikes teenindusbüroodes. Taotlusel esitatud andmete muutmine:

· Kuni 19. juunini on võimalik esitatud taot-lusele põldude andmeid lisada või põllu pindala suurendada, samuti suurendada taotluses esitatud loomade arvu;

· taotluse saab osaliselt või tervenisti tagasi võtta kuni kohapealse kontrolli toimumiseni või kohapealsest kontrollist teatamiseni, PRIA leitud vigadest teadaandmiseni, ületaotlemiskirja saami-seni või toetuse määramise otsuse tegemiseni;

· taotleja peab PRIA-t 10 päeva jooksul kirjali-kult teavitama pärast taotluste esitamist tekkinud olulistest muudatustest (nt ta asendab taotlusel esitatud põllumajanduskultuuri või vähendab põl-lumajandusmaa pindala; või muutub loomade arv, mille kohta ta toetust taotleb) ja nõuete täitmist ta-kistavatest asjaoludest (nt niitmise hilinemine pi-kaajalise sajuperioodi tõttu jms). Nii on võimalik hoiduda järgnevatest arusaamatustest, toetussum-ma vähendamisest või sellest ilmajäämisest.

Ilmsete vigade parandamine pindalatoetuste taotlusel võib toimuda taotleja avalduse alusel või PRIA ettepanekul. Enne parandamist peab PRIA teenistuja veenduma, et tegemist on ilmse vea-ga, mida tehes taotleja käitus heauskselt ja ausalt. Ilmseteks vigadeks saab lugeda vigu, mida saab kontrollida registri andmete alusel või mis ilmne-vad toetuse taotluse eri andmeid võrreldes, või kui viga on tehtud näiteks numbrite vales järjekorras kirjutamisel, või on tehtud liitmisviga. Ilmseteks vigadeks ei loeta vigu, mis on toetuse suurust mää-ravates arvudes.

Vääramatu jõu ja erandlike asjaolude olemasolu hindamisel võetakse arvesse üksikjuhtudel ilmne-nud asjaolusid. Vääramatu jõud on asjaolu, mida taotleja ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põ-himõttest lähtuvalt ei saanud temalt oodata, et ta selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

Vääramatust jõust ja erandlikest asjaoludest tuleb PRIAt teavitada kirjalikult 10 päeva jooksul alates kuupäevast, kui seda on võimalik teha. Tea-vituse tulemusena on PRIA-l võimalik kontrollida, kas teavituses toodud asjaolude olemust (nt ei ole vääramatu jõud või erandlik asjaolu tehnika pu-runemine) ja arvestada sellega toetus nõuete hin-damisel. Taotleja peab arvestama, et erandlikest asjaoludest teavitamine võib leevendada tähtajaks nõude täitmata jätmise sanktsiooni, kuid ei va-basta taotlejat nõude täitmisest ja nõue tuleb täita esimesel võimalusel. Eelnevast tulenevalt võetak-se teavitus menetlusse, mille tulemusena selgub sõltuvalt asjaoludest ka selle mõju toetusele, kuid eraldi vastuskirja võimalike tagajärgede osas taot-lejatele ei saadeta.

Kui administratiivse kontrolli käigus avastatak-se märke võimalikust nõuete rikkumisest, viiakse läbi järelkontroll mistahes teise asjakohase menet-luse abil ja vajaduse korral kohapealne kontroll, või saadetakse järelepärimine taotlejale.

Kohapealsed kontrollid algavad pärast taotluste vastuvõttu ning kestavad oktoobri lõpuni. Koha-

pealset kontrolli teostatakse kontrollvalimite alu-sel. PRIA inspektorid kontrollivad kohapeal, kas kasvatatav põllumajanduskultuur ja maakasutus vastab taotletule ning kas toetuse saamise nõuded on täidetud. Lisaks kontrollitakse nn rohestami-se valimisse olevatel taotlejatel kuni 15. augustini põllul kasvavat kultuuri ja ökoalana märgitud ke-sadel tootmiskeelust kinnipidamist. Põldude pind-alade ning ökoalade kontrollimiseks kasutatakse kaugseire meetodit või kalibreeritud GPS-seadme-ga mõõtmist.

Piimalehma kasvatamise, ammlehma kasvata-mise ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse pu-hul kontrollitakse:

1) Loomade märgistust. Kas loomade üle pee-takse arvestust (karjaraamat). Loomade kohta peetavas karjaraamatus peab olema kirjas looma registrinumber, sünniaeg, sugu, tõug, hukkumise või hädatapmise kuupäev, karja ja karjast välja lii-kumise kuupäevad, ostja ja müüja nimed ja aadres-sid ning ehitiste registreerimisnumbrid, kust loom saabus või kuhu viidi. Samuti kontrollitakse, kas kanded loomade kohta peetavas arvestuses ja vei-sepassis on täielikud ja tõesed ning vastavuses põl-lumajandusloomade registrile esitatud andmetega.

2) Veiste puhul kontrollitakse veisepasside ole-masolu.

3) Juhul, kui loom on hukkunud või on tehtud hädatapp, peab taotlejal olema kohapeal esitami-seks veterinaartõendi koopia või piirkonda tee-nindava volitatud veterinaararsti kirjalik kinnitus. Kui loom on kaduma läinud, peab taotlejal olema koopia looma kadumise kohta 49 politseile esita-tud avaldusest. Kõigil neil juhtudel tuleb 7 kalend-ripäeva jooksul teavitada PRIA loomade registrit. Kui kohapealsest kontrollist on taotlejale ette tea-tatud, tuleb taotlusalused loomad hoida või ajada kokku selliselt, et loomade tervist kahjustamata oleks võimalik kontrollida kõrvamärkide numb-reid.

Nõuetele vastavuse nõuete täitmist kontrollivad PRIA, Veterinaar- ja Toiduamet (VTA), Keskkon-nainspektsioon (KKI) ning Põllumajandusamet (PMA), igaüks oma pädevuse piires. Nõuetele vas-tavuse nõuete rikkumist hinnatakse vastavalt selle tõsidusele, ulatusele ja püsivusele. Hindamine toi-mub hindamismaatriksite alusel, mis avaldatakse PRIA kodulehel. Rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust hinnatakse kuni 4 punkti skaalal. Koond-hinde saamiseks liidetakse punktid ja vastavalt punktisummale leitakse toetuse vähendamise % toetussummast.

Toetuse vähendamise alused: Kui taotlus esitatakse hilinenult ajavahemikul

26. maist kuni 19. juunini, vähendatakse toetust 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Kui põllumajandustootja ei märgi taotlusele kogu tema kasutuses olevat põllumajandusmaad ning kui erinevus ühelt poolt taotluses märgitud kogu põllumajandusmaa ja teiselt poolt taotluses märgitud põllumajandusmaa pluss taotluses mär-kimata eraldiseisvate, üle 0,3 ha suuruste põldude kogupindala vahel on rohkem kui 3% taotluses märgitud põllumajandusmaast, siis vähendatakse sellele põllumajandustootjale kõnealuseks aastaks makstavate otsetoetuste kogusummat kuni 3% võrra olenevalt väljajätmise tõsidusest.

Nõuetele vastavuse mistahes nõude rikkumise

korral vähendatakse kõiki taotletud toetusi, millele nõuetele vastavuse süsteem kehtib. Nõuded kehti-vad kalendriaasta järgi - kui mõne nõude rikkumi-ne tuvastatakse 2015. a, siis vähendatakse ka 2015. a taotletud pindala- ja/või loomatoetusi.

Põllumajandusmaa heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmise nõuete ja kohus-tuslike majandamisnõuete järgimise puhul hin-natakse leitud rikkumiste korral, kas tegemist on hooletusest või tahtlikkusest tingitud rikkumisega, rikkumise raskust, püsivust ning ulatust ning kas on kergendavaid asjaolusid.

Kui rikkumine tuleneb põllumajandustootja hooletusest, on üldreeglina vähendamise ulatu-seks 3% kogusummast. PRIA võib pädeva kont-rolliasutuse poolt kontrolliaruandes esitatud hin-nangu alusel siiski otsustada, kas seda protsenti vähendada 1%-ni või suurendada 5%-ni. Lõpliku vähendusprotsendi kujunemisel arvestatakse, kas rikkumised on tuvastatud samas valdkonnas või erinevates valdkondades. Juhul, kui rikkumised on tuvastatud samas valdkonnas (näiteks on tu-vastatud erinevad nõude rikkumised heade põllu-majandus- ja keskkonnanõuete kontrollis), läheb arvesse suurim valdkonna rikkumine. Erinevate valdkondade nõuete rikkumised liidetakse, kui maksimaalne vähendamine esimesel rikkumise aastal on siiski 5% toetussummast.

Kui nõuetele mittevastavus on olnud põlluma-jandustootja poolt tahtlik, on vähendamise ulatu-seks üldreeglina 20%. PRIA võib pädeva kontrolli-asutuse poolt kontrolliaruandes esitatud hinnangu siiski otsustada vähendada seda protsenti, kuid mitte alla 15% või vajaduse korral suurendada seda 100%-ni toetuse kogusummast.

Kui taotleja on kolme järjestikuse kalendriaas-ta jooksul vähemalt kahel kalendriaastal rikkunud sama nõuet või standardit, siis korrutatakse esime-se korduvuse puhul kindlaksmääratud vähendus-protsent kolmega. Edasiste korduvate rikkumiste puhul korrutatakse eelmise korduva rikkumise vähendusprotsenti kolmega. Juhul, kui korduvu-se arvutamisel on jõutud 15%-ni, teavitab PRIA taotlejat, et sama nõude rikkumise veelkordsel kindlakstegemisel käsitletakse seda tahtliku nõude rikkumisena ning toetust vähendatakse tahtliku rikkumise vähendamise määraga.

Toetuse rahuldamata jätmise alused on kajas-tatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliiti-ka rakendamise seaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes. Taotlus jäetakse rahuldamata järgmistel juhtudel::

· taotleja andmed ei ole kantud registrisse ning taotluses esitatud andmete alusel ei ole võimalik temaga ühendust võtta;

· taotlusel puudub taotleja allkiri; · taotluses esitatud toetusõiguslike põldude ko-

gupindala on väiksem kui 1,00 ha; · kontrollimisel selgub, et toetusõiguslikkuse

nõuetele vastavate põldude kogupindala on väik-sem kui 1,00 ha;

· taotlus on esitatud pärast 19. juunit; · taotleja ei võimalda läbi viia kohapealset kont-

rolli; · taotleja on taotlenud toetust tegelikult harita-

vast maa-alast üle 20% suuremale pindalale;

(Järgneb 8. lk)

Põllumajandustoetuste taotlusi saab parendada 19. juunini! Toetuse taotluse ülevõtmine ja toetuste väljamaksmine

8 JUUNI 2015

(Algus 7. lk)· pindalade erinevuse korral üle 50% jääb taot-

leja toetuse saajate hulgast välja käesoleval aastal ning veel üks kord tuvastatud pinnaerinevusele vastava summa ulatuses. See summa tasaarves-tatakse mis tahes toetuskavade alusel makstavate toetustega, millele taotlejal on õigus järgneva kol-me kalendriaasta jooksul;

· toetust ei maksta nende kanepipõldude kohta, mille osas ei ole taotleja järginud kanepi kasvataja-le esitatud nõudeid (vt punkt 2.2);

· toetust ei maksta nende pajupõldude või põllu osade kohta, mille osas ei ole taotleja täitnud lühi-kese raieringiga paju (Salix) madalmetsa kasvata-jale esitatavaid nõuded (vt punkt 2.2);

· noore põllumajandustootja toetuse taotleja ei vasta toetuse saamise nõuetele;

· tahtliku nõuetele vastavuse rikkumise puhul vähendatakse toetussummat kuni 100%;

· taotlusel esitatud loomade arvu ja 2. mai sei-suga kindlaksmääratud loomade arvu vahe on suurem kui kolm looma ning määratud protsent ületab 20;

· kui taotlusel esitatud loomade arvu ja kind-laksmääratud loomade arvu vahe alusel määratud protsent ületab 50, jääb taotleja toetuse saajate hulgast välja käesoleval aastal ja üks kord järgmise kolme kalendriaasta jooksul selle summa ulatuses, mis vastab taotletud loomade arvu ja kindlaks-määratud loomade arvu vahele;

· taotlus jäetakse rahuldamata ka siis, kui taot-leja ei ole puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul neid kõrvaldanud. Sellisel juhul menetletakse toetust vastavalt esitatud andmetele ja kui kõrvaldamata puudus takistab kõigi vaja-likke kontrollide läbi viimist, siis jäetakse taotlus kogu toetuse ulatuses läbi vaatamata.

· Loomatoetuste puhul jäetakse taotlus rahul-damata kui taotleja ületab konkreetse toetuse saa-miseks kehtestatud piirmäärasid (nt on piimaleh-made arv pidamisperioodil üle 100 piimalehma või uttede ja emakitsede puhul loomade arv väik-sem kui 10)

· Kui taotleja on tekitanud toetuse saamise tingi-mused kunstlikult 55 PRIA ei võta taotlust menet-lusse, kui taotluses esinevad menetlust takistavad puudused (nt ei ole esitatud põllumassiivi kaarte) või taotlusel puudub taotleja allkiri ning taotlejaga ei õnnestu ühendust saada (kehtetu taotlus).

Kui pärast toetuse taotluse esitamist läheb kogu põllumajanduslik majapidamine ühelt omanikult teisele, siis on võimalik toetuse maksmine uuele omanikule. Selleks peab põllumajandusliku ma-japidamise üle võtnud isik ülevõtmisperioodil, mis kestab 22. maist kuni 1. septembrini, esitama PRIAle majapidamise ülevõtmist tõendavad doku-mendid ja taotlema toetuse maksmist. Selleks on taotlejal võimalus esitada soovituslik vorm. Üle-võtmise puhul antakse kõik üleandja toetuse taot-lemisega kaasnevad õigused ja kohustused ülevõt-jale.

Ühtse pindalatoetuse ühikumäära kehtestab PRIA 1. detsembriks 2015 ja väljamaksmine toi-mub 10. detsembrist 2015 kuni 30. juunini 2016. PRIA peadirektor otsustab otsetoetuste määrami-se või taotluste rahuldamata jätmise hiljemalt 10. detsembriks 2015. Toetuse vähendamise või taot-luse rahuldamata jätmise otsusest teavitab PRIA taotlejat kirjalikult, saates talle otsuse väljavõtte 10 tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. Väljavõtet ei saadeta taotlejale, kellele määratakse toetus ilma summa vähendamisteta või kes on taotluse esita-misel andnud nõusoleku otsus kätte saada elekt-roonilisel teel.

NB! Arveldusarve numbri või konto omaniku nime muutumisest palume taotlejal kohe PRIAt teavitada. Vastasel juhul ei ole võimalik toetus-summat üle kanda. Taotleja andmete muutmine on kõige kiirem e-PRIAs, mille kaudu esitatud kliendiandmete muutmine toimub maksimaalselt ühe tööpäeva jooksul, kui pole vaja teha andmete lisakontrolle.

e-PRIAs on võimalik igal taotlejal vaadata oma kõige täpsemat ja viimast finantssuhete sei-su PRIA-ga. Näha saab kliendile tehtud/tehtavaid makseid ja kõiki võlgnevusi. Maksete leheküljel on vaikimisi toodud kliendi maksed viimase aasta jooksul. Samuti on toodud ka need maksed, mis tehakse tulevikus (makse kuupäev on kas täidetud tuleviku kuupäevaga või on täitmata). Sel kuupäe-val, kui PRIA finantsosakond on omalt poolt telli-nud riigikassast raha kliendile väljamakseks (reeg-lina 2-7 päeva jooksul), saab väljamakse kuupäev nähtavaks kliendile ka e-PRIAs. Kui kuupäev on e-PRIAs nähtav, siis sel päeval ka toetusraha kliendi arvele laekub.

Kui taotleja ei ole PRIA otsusega nõus, on tal võimalus esitada haldusmenetluse seaduse nõue-tele vastav vaie PRIA peadirektorile, põhjendades omapoolset seisukohta. Vaie tuleb edastada 30 päeva jooksul pärast haldusakti kättesaamist aad-ressil Narva mnt 3, Tartu 51009. Vaide põhjal vaa-datakse taotlus uuesti üle ja tehtud otsusest teavi-tatakse taotlejat kirjalikult.

Kui selgub, et eelmiste aastate toetus on välja makstud alusetult, peab tootja kõnealuse summa koos intressidega tagasi maksma. Toetusraha jäe-takse tagasi nõudmata, kui toetuse saajalt indivi-duaalse maksega seotud tagasinõutav summa toe-tuse kohta intressita ei ületa 100 eurot.

Põllumajandustoetuste taotlusi saab parendada 19. juunini! Toetuse taotluse ülevõtmine ja toetuste väljamaksmine

KALLID PÕLLUMEHED!Me kõik peame suhtuma heaperemehelikult oma põldudesse, suhtume ka naaberpõldudesse hästi!Piltidel on näha tuulega pritsitud glüfosaadi jäljed naabri põldudel!

(Algus 1. lk)

PRIA teeb väikepõllumajandustootja toetuse taotlu-se rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotluse esitamise taotluse esitatud aasta 10. detsembriks. Taot-luse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel.

Toetus makstakse välja samaaegselt teiste otsetoe-tustega ehk järgneva aasta 30. juuniks.

Väikepõllumajandustootjate kavast on võimalik loobuda alates 2016. aastast, esitades PRIA-le kas pind-ala- ja maksetaotluse või loomakasvatuse taotluse, kus taotleja märgib, et loobub väikepõllumajandustootja toetusest, kui ta aga vastavat märget ei tee, siis loetakse, et taotleja soovib jätkata väikepõllumajandustootjate kavas osalemist. Kui taotleja loobub antud kavas osale-misest, siis rohkem enam selle kavaga liituda ei ole või-malik, kuna väikepõllumajandustootjate kavaga saab

liituda vaid 2015. aastal.2015. aastal arvutab PRIA väikepõllumajandustoot-

ja toetuse hinnangulise summa iga taotleja kohta esialg-se ühikumäära alusel, kes nimetatud otsetoetust taotleb ja kelle otsetoetuste kogusumma ei ületa 1500 eurot. PRIA teeb väikepõllumajandustootja toetuse hinnan-gulise summa taotlejale teatavaks hiljemalt 1. augustil 2015. aastal.

Väikepõllumajandustootja toetus