Upload
omniva
View
241
Download
3
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Eesti Posti siseleht Infosarv
Citation preview
EESTI POSTI SISELEHT | August 2013 | nr 51
mida Kärmase sõnul võib eesku-
juks seada ka teistele e-teenustele.
Kärmas avaldas lootust, et lähiajal
hakkab paremini minema ka üle-
jäänud infologistika teenustel, sest
see on valdkond, millele on prog-
noositud kõige suuremat kasvu.
Edukalt on käivitunud ka tü-
tarettevõtete tegevus. Eriti hoog-
salt on kasvanud Läti pakiauto-
maatide mahud.
"Läti pakiautomaatide mahud
on täna sama kaugel kui olid Eestis
möödunud aastal ehk kasv on ol-
nud märkimisväärne ja kiirem kui
Leedus," tunnustas Kärmas.
Leedus aga näitavad häid tule-
musi Unipakase kullerteenused.
"Muidugi on ootus ja lootus see, et
Post 24 teenuste kasv Lätis ja Lee-
dus oleks veelgi kiirem, sest ka järg-
misteks aastateks oleme seadnud
endale kõrged eesmärgid," ütles
Kärmas.
Lisaks headele majandustule-
mustele on Kärmase sõnul para-
nemise märke näha ka teenuste
kvaliteedi osas, kus 60% teenus-
MARGUS LIIVIK:Teenuste kvaliteet on paranenud
> lk 2
UUDISED:Struktuur saab kliendikesksemaks
> lk 3
KOGEMUS:Suvepäevade pildid ja reportaaž
> lk 4-5
Eesti Posti tänavuse I poolaasta
kasumi 700 000 eurot tingisid
pakiteenuste, e-teenuste ja rek-
laamiteenuste kasv. Kõige suure-
ma hüppe tegi Kirjakeskus, mille
kaudu elektrooniliselt saadetavate
dokumentide maht kasvas ligi 80
korda. Endiselt näitab langust kirja-
teenus, mis on vähenenud 8%.
Eesti Posti juhatuse esimees
Aavo Kärmas ütles, et meil on
põhjust rahuloluks, sest sellised
tulemused annavad alust eeldada,
et aasta lõpuks saab täidetud ka
selle aasta sihiks võetud kahe mil-
joni eurose kasumi eesmärk.
Heade majandustulemuste taga
on logistika- ja infologistika kasv
ning rahul on põhjust olla ka posti-
teenustega, mis on vaatamata kir-
jateenuse mahtude langusele täit-
nud kasumieesmärgi.
Infologistika teenustest on kõige
edukamalt läinud Kirjakeskusel,
Kristi Veiler
miseks, näiteks Pärnus ja Rakveres,
Otepääl ja Valgas, kolitud Viljandi
kandekeskus ja tehtud veel hulga
muid haldustöid, mis töökeskkon-
da mõnusamaks ja mugavamaks
muudavad. •
Poolaasta edukad majandustulemused annavad alust eeldada, et aasta lõpuks jõuab Eesti Post planeeritud kahe miljoni eurose kasumini.
Meil on põhjustrahuloluks.
test on eesmärgid täitnud ning
90% teenuste tulemused paremad
kui eelmisel aastal.
"Meie plaanid on üsna ambit-
sioonikad ja selleks, et neid täita
peame kõvasti pingutama," märkis
Kärmas, "kuid poolaasta tulemu-
sed näitavad, et ettevõte läheb
Kadri [email protected]
seda teed, nagu me oleme ise ette
näinud. Suur aitäh kõigile tööta-
jatele tänu kellele saame öelda, et
Eesti Post on edukas ettevõte."
Küsimusele, mida teenitud ka-
sumiga peale hakatakse, vastas
Kärmas, et suur osa kasutatakse
investeeringuteks, osa makstakse
Ametiühingute läbirääkimised keskenduvad töötasuleSeptembris algavad Eesti Side- ja Teenindustöötajate Ametiühingute Liidu (ESTAL) ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühinguga (ETTA) kolmepoolsed läbirääkimised, kus keskendutakse tänavu vaid töötasule. Kehtiva kollektiivlepingu ülejäänud tingimusi ei muudeta.
Eesti Posti juhatuse esimees
Aavo Kärmas ütles, et saab aru
töötajate ootustest palgatõu-
suks, kuid andis samas mõista,
et vajalik summa selleks tuleb
ettevõttel ise teenida.
„Loota sellele, et ainult klien-
did maksaksid hinnatõusude
kaudu meie kulud kinni, on lühi-
nägelik, peame ise otsima või-
malusi, kuidas oma tegevused
efektiivsemaks muuta,“ lausus
Kärmas.
Kärmas kinnitas, et tänast pal-
gataset analüüsitakse väga põh-
jalikult ning palkade korrigeeri-
misvõimaluste otsimisega on
alustatud juba juunis.
Personaliosakonna juhataja Kadi
Tamkõrv lisas, et lisaks töötasudele
vaadatakse üle ka ülejäänud moti-
vatsiooniallikad, nagu näiteks jär-
jepidev panustamine töötajate
koolitamisse ja arendamisse, töö-
keskkonna parendamine, üldine
hea tööõhkkond ja töötajaid väär-
tustava juhid.
„Ettevõtte suurim vara on et-
tevõtte töötajad, mistõttu on mei-
le väga oluline töötajate kõrge
motivatsioon ja rahulolu,“ kinnitas
Tamkõrv.
Eesti Posti delegatsiooni juhib
juhatuse esimees Aavo Kärmas,
lisaks esindavad ettevõtet admi-
nistratiivdivisjoni juht Kaido Padar,
personaliosakonna juhataja Kadi
Tamkõrv, postiteenuste divisjoni
juht Jaan Vainult ja jurist Kristin
Kraft. •
riigile dividendideks ning muidugi
investeeritakse ka töötajatesse ja
töötingimuste parendamisse.
Ta tõi näiteks, et sel aastal on
juba tehtud väga palju remon-
ditöid üle Eesti. Näiteks on kolinud
paljud postkontorid, tehtud mit-
meid töid töötingimuste paranda-
Kollektiivlepingu allkirjastasid eelmisel aastal ETTA esimees Peep Peterson (vasakul), ESTALi esimees Õie Väljas ja Eesti Posti juhatuse esimees Aavo Kärmas.
Infosarv on Eesti Posti siseleht. Kõik Infosarves avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses. Nende reprodutseerimine ja levitamine ilma Eesti Posti loata on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada.
Toimetus: Pallasti 28, 10001, Tallinn, 625 7104, e-post [email protected]
Trükk: POS Print
Väljaandja: AS Eesti Post, kommunikatsiooni- ja turundusosakond
Toimetaja: Kadri Tonka, 625 7104
Kujundaja: Grete Siim, 625 7122
Tellimine ja levi: Kaire Noodla, 605 321
Infosarv on Eesti Posti siseleht. Kõik Infosarves avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses. Nende reprodutseerimine ja levitamine ilma Eesti Posti loata on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada.
Toimetus: Pallasti 28, 10001, Tallinn, 625 7104, e-post [email protected]
Trükk: POS Print
Väljaandja: AS Eesti Post, kommunikatsiooni- ja turundusosakond
Toimetaja: Kadri Tonka, 625 7104
Kujundaja: Grete Siim, 625 7122
Tellimine ja levi: Kaire Noodla, 605 321
Selline olukord annab meile hea stardipositsiooni uue kvaliteedi-
taseme saavutamiseks, mis tähendab, et 80% teenustest saavuta-
vad oma eesmärgi.
Siseriiklikud kirjad ületasid teisel kvartalil seatud 91% eesmärgi-
joone ning ka aasta jooksev tulemus on tubli. See teeb rõõmu ning
jääb üle vaid soovida jõudu ning jaksu kogu kandevõrgu töötajaskon-
nale ning tänada tehtud pingutuse eest. Veelgi parema tulemuse
saavutamiseks saame veel rohkem pöörata tähelepanu kirjakastide
õigeaegsele tühjendamisele ning sorteerimisosakonnas kirjade sihi-
tamisele.
Rahvusvaheliste kirjade sisenevate kirjade kvaliteediprotsent
jääb siseriiklikele mõnevõrra alla olles
85,9%. Selle põhjuseks olid hilinemised
kandes ja mõnikord ka sorteerimises.
Kuid kvaliteedi on aidanud tõsta aasta
alguses läbi viidud töökorralduse muu-
datused. Järgmiseks sammuks on kirjadele prioriteetide seadmise
projekt, sest üks hilinemine riikidest, millega meil on tihedam kir-
javahetus, langetab kvaliteeditulemust rohkem kui hilinemine väik-
sema postivooluga riigist.
Tõusnud on aga riigist väljuvate kirjade kulgemise kvaliteet – meil
on vähem hilinemisi korjel ning rahvusvahelisel transpordil. Üldjuhul
jõuab 70,3% Eestist Euroopasse saadetud kirjadest sihtriiki postita-
misele järgnevaks tööpäevaks, ning 95% kirjadest on sihtriiki jõud-
nud ülejärgneval tööpäeval.
Stabiilselt häid tulemusi näitavad täht- ja väärtkiri, ELS 10 ja ELS
Standard ning rahvusvaheline pakiteenus EPG – kõik ületavad ees-
märgijoont.
Stabiilse, kuid mitte rahuldava kvaliteediga teenused on stan-
dardpakk, arve-saateleht tagasi, EMS (sisenev). Standardpaki tee-
nuse kvaliteedi viivad alla valesihitused sorteerimisosakonnast
ning valed BAR sihitused. Kvaliteedi parandamiseks on vaatluse all
sorteerimisosakonna töö ümberkorraldamine, kuna hetkeolukord
ei võimalda saadetiste õigeaegset kulgemist teatud sihtpostiasu-
tusse. Arve-saateleht tagasi teenuse kvaliteeti mõjutab kullerpunk-
tides õigeaegselt edastamata ja väljastamata saadetiste suur kogus.
EMSi puhul on põhilised vead hilinemised sorteerimises; valesihitus
töötajate kogenematuse tõttu; väljastuste ja väljastuskatsete ma-
hamärkimine hilinemisega.
Huvitav on jälgida menetlusdokumentide teenuse kvaliteedi-
arengut. Kandevõrgu arendusosakond on võtnud tähelepanu alla
saadetiste kulgemise postkontori ning kandekeskuste vahel ning
võib öelda, et töö kannab vilja. Teenuse kvaliteet liigub kindlalt üles-
mäge olles saavutanud 3%-lise tõusu aasta algusega võrreldes ning
juulikuu tulemus oli eesmärgist kõrgemgi.
Eraldi tuleb välja tuua Post24 Eesti teenus, kus meie teenuse osu-
tamise ressursid pole järgi jõudnud turu nõudlusele.
Jaanuarikuu peaaegu eesmärgipärasele tulemusele
93,3% järgnes kukkumine, mis saavutas põhja april-
lis. Seejärel on teenus aeglaselt kosunud, kuid kuude
lõikes ebastabiilne alla eesmärgi tulemused rõõmus-
tamiseks põhjust ei anna.
Kui analüüsida põhjusi, mis kõige rohkem kvaliteeti mõjutavad,
siis jäävad enim silma vead, mida tehakse õigeaegse saadetiste
kulgemise ja mahamärkimisega. Samuti on probleeme ettehelista-
miste tegemisega kullersaadetise kohaleviimisel. Logistikadivisjoni
LEAN metoodika juurutamine tootmisosakonnas võtab aega ning
pole veel täiel jõul rakendunud.
Kvaliteediosakonna üheks 2013. aasta eesmärgiks on olla
sisekliendile aktiivsem koostööpartner, mis tähendab lisaks kitsas-
kohtade väljatoomisele ka parendusettepanekute tegemist ning või-
malusel ka osalemist nende elluviimisel. •
„Eestlased on postimaailmas tuntud ka kui rahvas, kes on kõige kiiremini pakiautomaadid omaks võtnud. Seega pole võimatu, et ühel hetkel kolib kogu pakkide saatmine automaatidesse.“
Hea tiim toob head tulemusedTänavused suvepäevad Jõulumäel tõid kokku rekordilise hul-
ga inimesi – koos lustis üle 400 kolleegi. See on suurim hulk
viimase viie aasta jooksul. Kokkutulnud kolleegid tundsid en-
nast hästi ja nautisid üksteise seltskonda, võtsid osa ühistest
tegemistest, võitlesid, võistlesid ja ergutasid üksteist.
Kui kõik suvepäevalised ühises laulupeorongkäigus öölau-
lupeole marssisid, tekkis hea tunne küll. Usun, et nii mõnedki
leidsid ennast mõtlemast, et need inimesed ongi need minu
inimesed, kellega koos tulest ja veest läbi minna. Energiatase,
mis ühislaulmisega saavutati oli sedavõrd kõrge, et oleks
võinud koos ka mägesid paigast liigutada.
See annab kinnitust, et Eesti Posti töötaja on tugev, vintske
ja lõbus tegelane, kes oskab peol pidutseda ja tööl häid
tulemusi saavutada.
Ühiseks töövõiduks võime pidada poolaasta majandus-
tulemusi, mis annavad põhjust rahuloluks, sest oleme oma
tööd teinud just nii hästi, et püstitatud eesmärgid on reaalne
aasta lõpuks ka täita. Heade majandustulemuste taga on
kõik tublid töötajad, kes oma tööd pühendunult teevad.
Ambitsioonikad eesmärgid oleme võtnud ka kvaliteedi-
tulemuste tõstmiseks. Teenuste kvaliteeti analüüsides usub
kvaliteedijuht Margus Liivik käesolevas lehes, et mõningate
kitsaskohtade likvideerimisel on tõenäoline, et võime aasta
lõpus uhkeldada veel paremate kvaliteeditulemustega.
Kuigi hea töö taga on
tugev ja tubli meeskond,
soovib Eesti Post parima-
test parimaid töötajaid
eraldi tänada ja eeskujuks
seada. Kommunikatsiooni-
ja turundusosakond ning
personaliosakond on kuulutanud välja posti parimate valimi-
sed, et leida üles kõige säravamad pärlid ja neid vääriliselt
tunnustada. Paberlehe vahelt leiad ankeedi, kuhu saad märki-
da, kes Sinu meelest väärib pärli tiitlit. Elektroonilise lehe
lugejatele saadetakse küsitlus meilile. Ära siis ole kiitusega
kitsi ja anna kindlasti oma eelistustest meile teada.
Parimad töötajad kuulutame välja postikonverentsil
novembrikuus, kui Eesti Post tähistab oma 95. sünnipäeva
piduliku konverentsiga Tallinnas.
Juubeliaasta tähistamiseks lõppes mõned nädalad tagasi
ka jutuvõistlus „Minu kõige-kõige…“, mis pakkus ohtralt
huvitavaid lugusid kolleegide tööst ja tegemistest. Suur aitäh
kõigile, kes oma lood esitasid! Esimese koha pälvinud lugu ja
žürii kommentaare saad lugeda selle lehe viimaselt küljelt,
ülejäänud lood leiad intranetist.
Lisaks sellele, et sügisel tähistame Eesti Posti sünnipäeva,
on paljudel peredel kindlasti põhjust tähistada ka kooli
algust. Ära siis unusta, et kui Sinu laps astus tänavu esimesse
klassi, siis võid taotleda koolialustamise toetust. Ning kui
Sa ise koolipinki istusid, siis uuri kindlasti, millised on või-
malused õppepuhkuse saamiseks.
Loodetavasti andis suvi koos toredate väljasõitude, kosu-
tavate puhkuste ja meeleolukate suvepäevadega piisavalt
võimalusi patareid korralikult täis laadida ning nüüd oleme
valmis, et hea meele ja rõõmsa tujuga võtta vastu väljakut-
sed, mida pakub meile aasta teine pool.
Kadri Tonka
Infosarve toimetaja
Esimese poolaasta kvaliteeditulemuste põhjal võib üldiselt öelda, et meie teenuste kvaliteet on stabiilne ning pigem tõusu- kui langustrendis.
Stabiilselt häid tulemusi näitavad täht- ja väärtkiri,
ELS10 ja ELS Standard.
Ansi Arumeel, Sakala, 8. august 2013
Margus [email protected]
EEesti Postti töötaaja on ttugev, vinntske jaa lõbus ttegelane, kes osskab peol ppidutsedaa ja töööl häid ttulemusi saavuttada.
3Infosarv | August 2013 | nr 51
Autodesse pannakse GPS-seadmed
Aastast aastasse kasvavad pakimahud on põhjustanud olukorra, kus on tekkinud laadimislüüside puudus ja senised sorteerimisruumid on jäänud liiga väikseks. Probleemi lahendamiseks on juht-kond vastu võtnud otsuse tootmispinda laiendada.
Post24 pakiautomaatide mahud on Lätis lühikese ajaga jõud-nud samale tasemele, mis oli Eestis eelmisel aastal.
Septembris hakkab Eesti Postis kehtima uus struktuur, kus oma olemuselt ja funktsioonidelt sarnased rollid liidetakse ja paigutatakse ühe divisjoni alla. Muudatus puudutab teenuste juhtimist ja müügiosakondasid.
PALJU ÕNNE:22. augustil tähistas Post24 pakiautomaatide võrgustik oma teist sünnipäeva.
Läti Post24 pakiautomaate saadab edu
Eesti Posti struktuur saab kliendikesksemaks
Lähiaastate prognoose ja stra-
teegia numbreid vaadates on nä-
ha pakimahtude jätkuvat kasvu,
mis tähendab, et praeguste res-
surssidega jätkates on raske taga-
da teenuse kõrget kvaliteeti, efek-
tiivsust ja ökonoomsust. Kui seni
on tegevus toimunud erinevatel
tasanditel ja saadetised liiguvad
majasiseselt risti, siis tulevikus on
plaanis kõik ühele tasandile kokku
tuua.
Protsess loogilisemaksAdministratiivdivisjoni juht Kai-
do Padar ütles, et peale tootmis-
pinna laiendamist läheb protsess
loogiliseks, mida ta praegu enam
suurte mahtude ja väikse ruumi
juures ei ole. „Juurdeehitus on
samm edasi kaasaegse logis-
tikakeskuse suunas. Et püsida
edukas, peab ettevõte üha muu-
tuvas maailmas sellega sammu
pidama,“ lisas Padar.
Logistikateenuste tootmisüksu-
se projektijuhi Marit Juure sõnul
on üheks suurimaks fookuspunk-
tiks ka Tallinna kullerpunkt, mis
võidab tänu laiendusele juurde
vaba pinda. Samuti paraneb mär-
gatavalt kullerite töö, kuna kau-
pade laadimine tuuakse keldrist
sorteerimiskeskusega samale ta-
sapinnale ja kullerid ei pea enam
kaupu liftiga keldrisse transportima.
„Lisaks maja laiendusele on ette
nähtud innovaatiline juurdeehi-
tus pakisorteerimisliinile, millest
tulenevalt muutub kogu sorteeri-
miskeskuse töö kiiremaks ja liht-
samaks. Uuendatud sorteerimis-
liin tõstab töö efektiivsust ning
lühendab kaubikute ja veokite
peale- ja mahalaadimiseks kulu-
vat aega,“ kommenteeris Juur.
Ta lisas, et tänu ruumi suure-
nemisele on võimalik eraldada
töödeldud ja töötlemata saa-
detised – igal kaubal saab olema
oma kindel koht, mis välistab
kaupade segunemise. Kindlasti
vaadatakse läbi mitmeid töö-
protsesse ning tegevusi eesmär-
giga vähendada saadetise tööt-
lemiseks kuluvat aega ja tõsta
teenuste kvaliteeti.
Uus laiendus ehitatakse endise
Läti ärijuht Joona Saluveer, mis on Läti edu taga?Üheks edu tagamaaks on see,
et Post24 tegi uutele klientidele
häid pakkumisi, kes omakorda
pakkusid meie teenust lõpptar-
bijale. Lühikese ajaga suudeti
sõlmida leping sealse suurima ja
tuntuma e-poega 220.lv ja alla-
hindlusportaalidega, nagu zizu.
lv ja perkakompa.lv, mis omakor-
Juhatuse liige Mait Sooaru ütles,
et struktuurimuudatuse tingis as-
jaolu, et samadest väärtustest
koosnevat ahelat pakuti seni eri-
nevatest üksustest ja divisjonidest.
Ta tõi näiteks, et müües kliend-
ile postitust, tahame me sageli
müüa ka printimist ja ümbrikus-
tamist ja lisaks sellele ka veebi-
lahendust, teinekord aga ka e-
arveid, otsekorraldusi ja muudki.
„Täna oleme organiseerunud nii,
et kõik valdkonnad töötavad eral-
di tiimides, neil on eraldi müügi-
inimesed ning neid ka arendata-
kse eraldi,“ ütles Sooaru.
„Klienti aga ei huvita, kuidas
meie enda sees oleme organi-
seerunud, tema tahab ühe part-
neriga suhelda ja sellepärast ongi
ka meil mõistlik need funktsioo-
nid ühe juhtimise alla seada.“
Samalaadne seis valitseb Sooaru
Septembri lõpuks paigaldatakse
kõikidesse Eesti Posti autodesse
GPS-seadmed, mille kaudu on alati
näha, kus sõiduk parajasti asub
ning kui kiiresti sõidab.
GPS-seadmete paigaldamise
eesmärk on muuta praegu pa-
berkandjatel toimiv sõidupäevi-
kute süsteem elektroonseks. Kan-
deringide optimeerimisega vähe-
neb läbitav kilometraaž ja kütuse-,
hooldus- ning remondikulud.
„Me oleme väga rahul, et GPS-
seadmed saab paigaldatud kõi-
da lihtsustasid läbirääkimisi ka
väiksemate e-poodidega. Suure-
mate koguste nimel pakkusime
tuntud tegijatele esimesteks ku-
udeks väga head hinda või muid
soodsaid tingimusi, küll aga te-
gime lepingud vähemalt 2014.
aasta lõpuni, et summad, mis
me allahindlusena see aasta ära
andsime hiljem tagasi teenida.
Kuna Post24 teema on Lätis uus
ja huvitav, siis töötajatel silmad
säravad ja nad tahavad teenuse
müügi ja promomisega tegeleda.
Lisaks toimusid juulis ja augus-
tis pakiautomaatide demonstrat-
sioonid ja tutvustamised ning
8–21. augustini kestev Facebooki
kampaania. •
kidesse Eesti Posti autodesse,“
kommenteeris transpordi halduse
grupi juht Arthur Raichmann. „Uue
süsteemiga vähenevad autopargi
kulud ja lisaks on reaalajas näha
alati sõiduki asukoht ja kiirus.“
Eelnevalt on olnud üksikutel
masinatel GPS seadmed, kuid ter-
vet autoparki hõlmav hange toi-
mub Eesti Postis esimest korda.
Alalised GPS-seadmed pannakse
370 Eesti Posti sõidukisse ja lisaks
võetakse kasutusele 300 mobiilset
seadet. •
postmargi maja ja plekkangaari
asemele. Ehitustööde tulemuse-
na lisandub üle 2000 ruutmeetri
tootmispinda ja tööd peaks valmis
saama 2015. aasta alguses. •
sõnul ka reklaamivaldkonnas, kus
aadressiga ja aadressita reklaam
ning kanne on täna postiteenuste
divisjonis, kuid sihtpost, leibelda-
mine, printimine infologistikadi-
visjonis.
Teenused koonduvad äriüksustesseEttevõtte struktuuri lisandub
uue mõistena äriüksus, tuues
sellega kaasa postiteenuste di-
visjoni ja infologistikadivisjoni
struktuuri muutumise. Postitee-
nuste divisjonis saab olema kolm
äriüksust, milleks on perioodi-
kaäri, reklaamiäri ja jaeäri. Infolo-
gistikadivisjonis hakkavad olema
kaks äriüksust – ärisüsteemide
üksus ning infohaldusäri üksus.
Äriüksuste peamine ülesanne on
oma vastutusvaldkonnas oleva-
te teenuste arendamine lähtu-
Kristi Veiler
Infologistikadivisjoni äriüksused• Infohaldusäri - juht Mari Allese (senine andmelahenduste osakonna juhataja)• Ärisüsteemid - juht Margus Tammeraja (senine aArvekeskuse juht)
Postiteenuste divisjoni äriüksused• Perioodikaäri – juht Mergit Inno (senine PTD Teenuste- ja ärimüügiosakonna juhataja)• Jaeäri – juht Mergit Inno• Reklaamiäri - juhi kohale kuulutatakse konkurss
Infologistikadivisjoni tugiüksused• e-teeninduse osakond - juht Sander Aasna• printteenuste osakond (vana nimega printlahenduste osakond) - juht Margus Sinimets• digiteerimisteenuste osakond (senine dokumendihalduse grupp) - juht Anneli Undrest• andmeteenuste osakond (senine andmelahenduste grupp) - juht Reet Kivinurm IT teenuste osakonnas ja arendusosakonnas muudatusi ei
toimu
Postiteenuste divisjoni tugiüksused• Kandevõrgu üksus - juht Kaupo Järve • Jaemüügi üksus (vana nimega jaeäri üksus) – juht Kristel Mansberg
valt kliendi vajadustest ja turu
olukorrast. Äriüksus vastutab ük-
suse vastutusvaldkonnas oleva-
te teenuste tulude teenimise
ning kasumieesmärkide saavuta-
mise eest.
Äriüksusi toetavad tugiüksusedÄriüksuste eesmärkide elluvii-
mist toetavad tugiüksused pak-
kudes klientidele vajalikke tee-
nuseid ja lahendusi. Postitee-
nuste divisjoni struktuuris asu-
vad tugiüksused on kandevõrgu
üksus (Kaupo Järve juhtimisel) ja
jaemüügi üksus.
Kandevõrguüksuses sisemises
töökorralduses ja struktuuris
muudatusi ei toimu. Seevastu
senise jaeäri üksuse struktuur
muutub ning sellega seoses
muutub ka üksuse nimi. Jaeäri
üksuse uueks nimeks saab jae-
müügi üksus (juht Kristel Mans-
berg), väljendades sel-lega
üksuse põhilist rolli – müüa
postkontorite ja koostööpartne-
rite kaudu klientidele erinevaid
teenuseid ja lahendusi.
PTD ja ILD müügiosa-konnad liidetakseKliendikesksemaks muutumise
eesmärgil ühendatakse seni eral-
di kahes divisjonis olevad müügi-
osakonnad. Nii postiteenuste di-
visjoni kui ka infologistika di-
visjoni müügitöötajad liiguvad
uude loodavasse osakonda, äri-
klientide müügiosakonda, mida
asub juhtima Tõnis Teder. Uus
osakond hakkab asuma äridivis-
joni struktuuris.
Praegune struktuurimuudatus
ei puuduta logistikadivisjoni. •
STRUKTUURIMUUDATUSED
4 Infosarv | August 2013 | nr 51
Suvepäevadel rokkisime laulva
SUVEPÄEVADEL OSALES REKORDARV INIMESIJõulumäe tervisespordikeskuses toimunud Eesti Posti suvepäe-vadel oli rekordarv osalejat kokku 403 inimest. Kohal olid ka Läti ja Leedu töötajad.
Tundub, et keegi on ilmataadiga
hea tehingu sõlminud. Sompus
ilm, mis Tallinnas valitses minu
suvepäevade startimise hetkel,
taandub päikese ja suvise soojuse
ees. Vähemasti saan täiel rinnal
päeva nautida ja ei pea vihma-
keebiga õues kükitama.
Suvepäevalisi tervitab juba park-
las energiast pakatav ja rõõmsa-
meelne päevajuht Andres Torm.
Suupeale see mees kukkunud pole
ja nutikaid kommentaare pillub
Torm tormina. Registreerimisel ula-
tavad SIRElased mulle puhvi ja pa-
kuvad kommi. Tuleb välja, et minu
maitse eelistusest sõltub see, kuhu
meeskonda satun.
Kella kaheks on kogu rahvas ko-
gunenud Jõulumäe laululava juur-
de. Istume kõik pinkidel ja oota-
me elevusega, mis edasi saab. Al-
guses õpetab päevajuht meile,
kuidas iseennast heade tulemuste
eest tunnustada, kui parasjagu
kedagi teist läheduses kiitmas ei
juhtu olema. Ma pean iseendaga
„viska viis“ viskama. No sellise as-
ja peale annab tulla! Turtsatan
muhedalt.
Juhatuse esimees Aavo Kärmas
tervitab kohalolijaid ja kuulutab
suvepäevad ametlikult avatuks.
Eesti Posti lippu läheb heiskama
kohalviibijaist staažikaim töötaja
Liia, kes on siin üle 40 aasta tööta-
nud. Peaaegu kaks korda rohkem
kui minul üldse eluaastaid on.
Torm kutsub nüüd meid lavale ja
hakkab seletama võistkondadesse
jagunemist, mis toimub kommide
maitse-eelistuse alusel. Minust va-
sakule kogunevad inimesed, kelle
randme ümber ilutseb pael kirjaga
Ruta, paremale Oravakesega ini-
mesed. Ja juba liigumegi üle mäe
kompleksi juurde tagasi, kus oota-
mas meid korvpalliväljak.
Esimene mõõduvõtmine on Bal-
ti kett. Muidugi tuleb see riietest
teha. Mis seal siis ikka… Tennistelt
võtan paelad ja pluusi alt sikutan
välja rinnahoidja. Kolm minutit
tiksub halastamatult. Kusagilt kos-
tub karune hääl: „Püksirihmad,
võtke püksirihmad ka!“. Silmanur-
gast näen, et üks tiim kasutab isegi
oma reketeid. Ja pikimaks Balti keti
omanikuks kuulutab kohtunik Ora-
vakese.
Pärast riietumist asume mees-
konnaga arutama, kes läheb õh-
tuseks ühislaulmiseks koori töö-
tuppa laulma ja kes jääb erinevatel
võistlustel meeskonna au kaitsma.
Otsustan minna laulma.
Kooriruumis ootab dirigent
Peeter Perens juunior, kes võtab
meid vastu nagu ammuseid koori-
kaaslasi. Alustame „Mässajate lau-
luga“. Päris hästi kõlame kokku.
Minu kõrval laulab tugeva ja
kindla häälega mees. Pärast laulu
läbilaulmist soovitab Perens meil
lausa oma Eesti Posti koor luua.
Ja juba võtamegi järgmise laulu
„Pistoda laulu“. Esimesed katse-
tused lähevad nüüd käredamalt.
Helistik on liiga kõrge. Läti müügi-
juhile Raivisele Ozolinsile määrab
dirigent laulu jutustava soolo. Olen
rõõmsalt üllatunud, kui kenasti ta
eesti keelt oskab. Hiljem selgub, et
Raivise ema on eestlane.
Eesti Posti suvepäevade tunnus-
laulu „Ärgake Baltimaad“ õppi-
mine ajab keeled põhjalikult sõlme.
Ja kui lätikeelse salmiga saab veel
kuidagi hakkama, siis leedukeelne
on tõeline väljakutse. Oh… üks
leedulanna hakkas just hääldust
seletama. Veel on lootust.
Pausi ajal lähen piilun, kuidas
meeskondadel spordiväljakul läheb.
Sean sammud tiigi juurde, kus
toimub parvetamine. Juba kaugele
on kosta veega pladistamist ja Tor-
mi kommentaare. Kaldal takseerib
võistlust kohtunik, stopper käes.
Igal meeskonnal tuleb välja pan-
na neli naist ja neli meest, kes paki
ja kirja kuivana ühelt kaldalt teise-
le toimetavad. Publikuks tulnud
võistkonnakaaslased ergutavad
omasid. Hüütakse: „Üks-kaks, üks-
kaks!“, et sõudjad ikka hea rütmi
kätte saaks.
Konkurendid omakorda aruta-
vad, millist tehnikat kasutada, kui
nende kord võistelda kätte jõuab.
Kas panna parvele kaks meest või
kaks naist või hoopis üks naine ja
Pean iseendaga „viska viis“ viskama.
No sellise asja peale annab tulla!
Tennistelt võtan pae-lad ja pluusi alt siku-tan välja rinnahoidja.
1. Päeva vedas juba eelmise aasta suvepäevadelt tuttav Andres Torm. 2. Pikima Balti tarbeks pol-nud osalistel kahju ka aluspesust loobuda. 3. Balti rahvaste pallis kandsid mehed maske, et jõud naistega võrdsemad oleksid. 4. Suvepäevadel osalejad nägid välja nagu 1980ndate lõpu-aastate inimesed. 5. Üheks kirglikumaks võitluseks kujunes kahepoolse postivahetuse nime kandnud parvetamise võistlus. 6. Päevajuht Andres Torm juhatab kohalviibinuist staažikaima töötaja Liia lippu heiskama.
1 2
3
4
5 6
Maarja Vä[email protected]
5Infosarv | August 2013 | nr 51
üks mees ja kui moodustada sega-
paar, siis kes peaks ees aerutama?
Serenade otsustab, et kõige parem
oleks parve peale hüpata, siis saab
alguses kohe korraliku hoo sisse.
Praktikas läheb aga mõte nihu.
Noormees võtab kaugelt hoogu ja
hüppab parvele. No hoo saab sisse
küll, kuid paariliseks olnud neiu
enam pakiga parve peale hüppa-
ma ei ulatu. Nüüd ei jää muud üle,
kui tagasi aerutada, samal ajal, kui
Kaseke juba poolel teel vahetus-
punkti poole on. Vahetuspunktis
lõhub Kaseke aga ühe aerudest ja
see annab Serenadele võimaluse
korralik lõpuspurt teha ja duell
võita.
Täpsusvisete platsil asub män-
gima tiim Tõmmu. Korvid on
tähistatud Post24 automaatide
asukohtadega. Mida kaugem asu-
koht, seda kõrgemal asub korv.
Tõmmu tõmbab korvide viskejär-
jekorraks Pärnu, Võru, Tartu, Vil-
nius ja Tallinn.
Kohtunik teatab, et seni kiireim
aeg on Mesikäpa tehtud 1:58.
Kus nüüd läheb alles siblimiseks!
Mehed hüppavad ja naised kilju-
vad. Kiiruga tehakse ülesannete
jaotus: ühed viskavad korvi, teised
püüavad palli. Iroonilisel kombel
saadakse Tallinna korvi sisse al-
les ma-ei-tea-mitmendal katsel.
Lugemine läks sassi. Oleks nad
saanud esimese korraga sisse,
oleks ala võit tulnud. Tõmmu lõ-
petab ajaga 3:34.
Veel sõjakam meeleolu valitseb
aga rahvastepallis. Enda tagasi
hoidmisest ei saa enam rääkidagi.
Karjutakse: „Viska talle jalgadesse,
jalgadesse!“ Mehed peavad män-
gus kandma maske ja pommitama
kahe käega. Õnnelikud nad selle
üle pole. Nii mõnigi üritab maski
silmapilusid salaja suuremaks te-
ha, et nähtavust pisutki paranda-
da. Rahvastepalli poolfi naal võtab
aga väga ägeda pöörde. Äridivis-
joni juht Rauno Stüff vigastab jalga
ja peab longates eemale lonkima
ning mängimisest loobuma.
Aeg on valmistuda rongkäiguks.
Rahvas on välja otsinud temaatil-
ised riided ja juba kaugele paista-
vad isetehtud loosungid. Üm-
berringi kuuleb saginat, naeru,
inimestel on häältes elevusenoo-
did. Kusagilt on kosta ka akordioni-
mängu. Tõeline laulupeo tunne on
hinge pugenud.
Ühislaulmisega läheb rahvas
väga hästi kaasa, öölaulupeo
meeleolu on õhus. Lugusid saada-
vad suured aplausid, lauldakse
seistes ja kätest kinni hoides. Laulu
„Ärgake Baltimaad“ jaoks kutsub
Torm kõiki lava ette, et üheskoos
läti, leedu ja eesti keeles laul ette
kanda.
Õhtu kulminatsiooniks saab aga
ootamatu üllatusesinemine. Ju-
hatus ja divisjonide juhid lähevad
koos Mahavokiga lavale. Kõlab „Ei
ole üksi ükski maa“. Juhid tunnevad
tõelist mõnu laulmisest ja publik
läheb aina enam pöördesse. Per-
sonaliosakonna juhataja Kadi Tam-
kõrv toob muidu mehisesse selts-
konda veidi pehmemat naisvo-
kaali, siis on mikker infologistika-
divisjoni juhi Kaur Lohki käes. Ja
see mees ei hoia tagasi ei mikrisse
rokkimise ega silmalaineriga! Na-
gu Gunnar Graps oleks ellu ärga-
nud. Rahvas naerab südamest ja
kätega tehakse laineid. Lugu tuleb
kordamisele. Kui esimese kaasa
laulmisega mu hääl veel hakkama
sain, siis korduslooga võin kõrile
kriipsu peale tõmmata.
Peomeeleolu hoiab üleval Mart
Juur, kes mängib segamini nii laul-
va revolutsiooni aegseid kui ka tä-
naseid hittlugusid. Tantsupõrand
on rahvast täis ja näib, et kõigil on
plaan jalanõud ribadeks tantsida.
Pühapäeva hommikul on plats
täis uniseid nägusid, kes Andres
Tormi juhtimisel hommikuvõim-
lemisega erksust taga ajavad.
Juhatuse esimees Aavo Kärmas
tõdeb veelkord, et Eesti Postis on
väga toredad ja lahedad töötajad
ja tal on siiralt hea meel, et nii palju
inimesi kohale tuli.
Järgmine aasta jälle! •
Lugusid saadavad suured aplausid,
lauldakse seistes ja kätest kinni hoides.
Näib, et kõigil on plaan jalanõud
ribadeks tantsida.
Mehed hüppavad ja naised kiljuvad.
revolutsiooni rütmides
7. T-särgi nurgas said soovijad endale ise kaunistada uue särgi. 8. Öölaulu-peol laulsid kõik koos isamaalisi laule 9. Üllatusettekandega astusid üles Eesti Posti juhid, kes esitasid Mahavoki saatel laulu „Ei ole üksi ükski maa“ 10. Juhatuse esimees annab auhinda üle stiilseimale naisele Giedre Vaiteku-naitele Leedust. 11. Stiilseimaks meheks tunnistati kvaliteedijuht Margus Liivik. 12. Ühislaulmisele öölaulupeole marsiti ühises rongkäigus. 13. Pühapäev algas virgutava hommikvõimlemisega.
9
11
13
12
10
7
8
10
6 Infosarv | August 2013 | nr 51
Eesti Post maksab töötaja lapse
1. klassi mineku korral toetust
32 eurot. Toetuse saamiseks tu-
leb esitada avaldus ning tõend
koolist lapse õppima asumise
kohta. Toetust saab kolme kuu
jooksul pärast kooli astumist. •
Lapse koolialustamise toetus 32 eurot
Töötajatel, kes alustavad kooli-
teed või jätkavad sügisest õpin-
guid on võimalik võtta aastas kuni
30 kalendripäeva õppepuhkust,
millest 20 päeva eest makstakse
keskmist töötasu.
Lisaks on kooli lõpetamise puhul
võimalik saada 15 päeva lisapuh-
kust, mille eest tasustatakse töö-
tasu alammäära alusel. •
Tatjana, Margus ja Aleksandr
Hea lugeja, kui palun Sul ette kujutada Eesti Posti loomana, siis milline on see loom, keda Sa kirjeldaksid?
Kadi Tamkõ[email protected]
Kas kujutaksid ette Eesti Posti
kui tugevat ja jõulist loomariigi
kuningat, lõvi? Või hoopis nu-
tikat, väärikat ja intelligentset
öökulli? Või ehk nooruslikku, vä-
ledat ja kavalat rebast? Ilmselt
kirgastub ühel üks, teisel teine
loom silme ette.
Läbilõige Eesti ühiskonnastKui peaksid kirjeldama Eesti Pos-
ti töötajaid, siis milline oleks see
kirjeldus? On Eesti Posti töötajad
pigem naised või mehed, eaka-
mad või nooremad, doktorikraa-
diga või tehnikuharidusega,
Malled või Vladimirid?
Meie ligikaudu 2600 töötaja
hulgas leiab väga erineva tausta,
kogemuse, hariduse ja vanusega
töötajaid. Oleme selle sõna kõige
paremas mõttes läbilõige Eesti ühis-
konnast.
Kuid milline siiski on kesk-
mine Eesti Posti töötaja? Tegime
töötajate kohta teadaoleva infor-
matsiooni põhjal analüüsi, mil-
lest selgus järgmine:
Eesti Postis töötab 2013 I poo-
laasta lõpu seisuga 2572 tööta-
jat, kellest 78% on naised ning
22% mehed. Seega on võrdlemisi
feminiinne organisatsioon, kuigi
meeste osakaal ettevõttes pisitasa
iga aastaga kasvab.
Pisitasa kasvab ka kõrghari-
dusega töötajate osakaal (14%)
ning seda seetõttu, et üha rohkem
vajame kõrge kvalifi katsiooniga
spetsialiste, kes tänapäeva kiire
tehnoloogia arenguga maailmas
suudavad ajaga võidu joosta ning
leida võimalusi, kuidas homme
teha sama tööd targemini ja liht-
samini kui täna teeme.
Töötajate keskmine vanus püsib
44 eluaasta juures, mis näitab, et
meie töötajates on piisavalt elu-
kogemust ja küpsust. Seejuures ligi-
kaudu pooled (ehk 44%) töötajatest
on töötanud ettevõttes vähem kui
5 aastat, samas on meil väärikas
hulk väga staažikaid töötajaid, kel-
le kogemus Eesti Postis on 20
aastat ja enam. Võime olla uhked,
et meil on nii neid töötajaid, kelle
ajalooline mälu aitab ehk nii mõ-
negi vea jätta kordamata kui ka
neid, kes oma värske õhinaga jul-
gevad ette võtta samme, mis esi-
mesel pilgul ehk hulljulged tundu-
vad.
Suurim arv töötajaid töötab jät-
kuvalt postiteenuste divisjonis,
olles seega väga lähedal kliendile
ja andes igapäevaselt oma panuse
meie klientide teenindamisse. Juh-
tide ja spetsialistide osakaal tööta-
jate hulgas on 14% ning ühe juhi
kohta on meil keskmiselt 23 alluvat.
Ligikaudu 1/3 töötajatest (31%)
kasvab peres alla 18-aastasi lapsi.
Põnev on ka analüüsida popu-
laarsemaid mehe ja naisenimesid.
Meie ettevõtte naispere hulgas on
kõige enam Tatjana nime kand-
jaid, meeste hulgas jagavad võrd-
selt väärikat esikohta Margus ja
Aleksandr. •
Kliendirahulolu algab sisekliendist
Töölepingute allkirjastamine läheb digitaalseks
Maikuus läbi viidud sisekliendi
rahulolu-uuringust selgus, et ra-
hulolu kolleegidevahelise koos-
tööga on 82%, mis on ühe prot-
sendi võrra rohkem kui eelmisel
aastal.
Rahuolu on suurenenud tänu
paremale kolleegide kättesaada-
vusele ja töötajate avatusele koos-
tööle ning meeskonnatööle. Lisaks
on tõusnud töötajate initsiatiivikus
parimate lahenduste otsimisel ja
probleemide lahendamise kiirus.
Negatiivse poole pealt selgus
uuringust, et oluline langus on
toimunud üldises heatahtlik-
kus suhtumises, mis kukkus 4%.
Sageli kujundatakse üksuse kohta
üldine arvamus kolleegide suh-
tumise põhjal. Kehva suhtumist ei
kompenseeri kõrge professionaal-
sus ega tähtaegadest kinnipida-
mine. Kui aga kolleegi suhtes ol-
lakse mõistev ja väärikas, antakse
andeks nii mõnigi inimlik eksimus.
Kõrgeima sisekliendi rahuloluga
on juba mitmendat aastat admi-
nistratiivdivisjon ja fi nantsdivisjon.
Suurima arengu on läbi teinud
kolmas tugidivisjon – äridivisjon.
Tugidivisjoni kliendiks on just pea-
miselt siseklient, mistõttu kol-
leegide rahulolu on nende divisjo-
nide jaoks eriti olulise tähtsusega.
Tuludivisjonide tulemused on võr-
reldes eelmise aastaga stabiilselt
tugevad, püsides organisatsiooni
keskmise rahulolu juures. •
Kadi Tamkõ[email protected]
Õppurid saavad lisapuhkust
SÜNNITOETUS 320 EUROTLapse sünni puhul maksab Eesti Post sünnitoetust 320 eurot. Toetuse saamiseks tuleb esitada avaldus ning sünnitõendi koopia. Toetust saab kolme kuu jooksul pärast lapse sündi.
Kõik Eesti Posti töötajad, kelle soo-
vitusel täidetakse vaba ametikoht
väljastpoolt ettevõtet värvatud
töötajaga, kes sobib oma hoia-
kutelt, kvalifi katsioonilt ja kom-
petentsilt otsitavale ametikohale,
saavad selle eest värbamispree-
miat 60 eurot.
Värbamispreemia saamiseks
tuleb täita ankeet, mis on leitav
intranetist. Infot võib küsida ka
oma juhilt. Ankeet võiks jõuda
personaliosakonda koos uue
töötaja CV-ga, kuid mitte hiljem
kui 14 kalendripäeva jooksul
soovitatud töötaja tööle asu-
misel. Värbamispreemia maks-
takse siis, kui soovitatud töötaja
on edukalt läbitud katseaja ja
jätkab töötamist Eesti Postis.
Kui soovid, et info vabadest
töökohtadest jõuaks otse Sinu
postkasti, anna enda soovist mär-
ku aadressile [email protected]
ja Sind lisatakse vabade töökoh-
tade listi kasutajaks. Samuti on
meie töökuulutused leitavad int-
ranetist ja välisveebist aadressil
http://www.post.ee/konkursid. •
Igal aastal sõlmitakse ja lõpeta-
takse Eesti Postis mitusada tööle-
pingut. Ja see kõik toimub paberil.
Lisaks veel sadades lehekülgedes
töölepingute muudatusi, dokumen-
tide paljundamisi jms. Kui me teek-
sime seda kõike digiteeritult, hoiak-
sime kokku palju väärtuslikku töö-
aega ja vähendaksime paberikulu.
Seetõttu oleme otsustanud ha-
kata tulevikus kõiki töösuhtega
seonduvaid dokumente (tööleping,
ametijuhend, lepingu lisad jne)
allkirjastama digitaalselt.
Töötajal peab olema ID-kaartTöölepingu digiallkirjastamine tä-
hendab seda, et töötajal peab ole-
ma kehtiv ID-kaart, kehtivad ID-
kaardi sertifi kaadid ja paroolid, ID-
kaardi lugeja ja arvutisse paigalda-
tud tark-vara.
Töölepingute digitaalsele allkir-
jastamisele üleminek saab toi-
muma järkjärgult ning piisava
etteteavitamise ajaga. Hetkel te-
hakse postiteenuste divisjoni ja
logistikadivisjoni töötajate hulgas
küsitlust, mille käigus soovime
teada saada, kui paljudel töötajatel
täna ID-kaarti pole. Kaardistamise
käigus uuendame ka töötaja isi-
kuandmeid, et meie personalibaasis
Eesti Posti maksab värbamis-preemiat
Meeste osakaal ettevõttes pisitasa iga
aastaga kasvab.
Ühe juhi kohta on keskmiselt 23 alluvat.
oleks värske info töötaja kohta. Li-
saks kaardistatakse postkontorite
ja kandekeskuste arvutite olukord,
et teha vajalikud ettevalmistused
ID-kaardi lugejate ja tarkvara ole-
masoluks. Töötajatele, kelle jaoks
ID-kaardi kasutamine allkirja and-
misel on senini võõras teema olnud,
valmivad vajalikud abimaterjalid.
Digiallkirjastamisele läheme üle
sammhaaval. Esmalt hakkame di-
giallkirjastama uute töötajatega
sõlmitavaid töölepinguid, seejärel
võtame uue põhimõtte kasutusele
olemasolevate töötajate hulgas.
2013. aasta sügisel käivitub di-
giallkirjastamine äridivisjoni, info-
logistikadivisjoni, fi nantsdivisjoni ja
administratiivdivisjoni uutele töö-
tajatele. 2014. aastal liituvad pos-
titeenuste divisjon ja logistikadivis-
jon eeldusel, et töökohas on olemas
digiallkirjastamist võimaldav arvu-
tikoht. Olemasolevatele töötajatele
rakendame digiallkirjastamise mõ-
nekuulise nihkega.
Täpne info digiallkirjastamise ra-
kendumise ajakavast saadetakse
osakondade ja üksuste juhtidele.
Kõikidele töötajatele aga siinkohal
palve – vaadake üle, kas teil on ole-
mas ID-kaart ja kehtivad paroolid. •
Selleks, et vähendada paberikulu ja hoida kokku tööaega, läheb Eesti Post järkjärgult üle töösuhtega seonduvate dokumentide digi-allkirjastamisele.
Digiallkirjastamisele läheme üle
sammhaaval.
Töötajate arv
Haridus
Ametikohad
7Infosarv | August 2013 | nr 51
Spordiklubi alustab uut hooaegaKui suvised tegemised kipuvad otsa lõppema, siis mõeldakse ikka ka sagedamini oma tervise, kaalu ja sporditegemise peale. 1. septembrist alustabki Eesti Posti Spordiklubi oma seitsmendat hooaega.
Miks on kasulik olla Eesti Posti Spordiklubi liige?
Lühike vastus on lihtne: saab raha kokku hoida. Kõik spordiklubi
liikmed võidavad vähemalt poole rahast, mida nad kulutavad spordi
peale. Sport on ka kohalikus kultuuri- või vallamajas toimuv aeroo-
bika või joogatreening. Samuti on poole odavam registreerumine
kõigile rahvaspordiüritustele nagu näiteks maijooks, SEB Sügisjooks,
erinevad jooksu-, suusa- ja rattamaratonid jne. Samuti on võimalus
osaleda meie enda rühmatreeningutes.
Kus saab soodustusi kasutada?
Tartus ja Tallinnas on selleks lepingulised spordiklubid. Siia kuulu-
vad jõusaalid, fi tness-klubid, ujulad jne. Täpne loetelu on kirjas nii
spordiklubi.post.ee lehel kui ka sportid.ee leheküljel. Mujal Eestis keh-
tib endiselt kampaania „Spordi kodu lähedal,“ mis tähendab lühidalt
seda, et iga spordiklubi liige väljaspool Tallinna ja Tartut saab valida
endale ise sobiva koha sportimiseks ja tema kuludest hüvitatakse
50%. Oluline on, et tegemist oleks rahvaspordiga. Kampaania on
mõeldud just eelkõige selleks, et meie töötajad ka väljaspool suur-
linnu saaksid mugavalt kodu lähedal spordiklubi soodustusest mak-
simaalselt osa. Spordiklubi liikmed saavad osa võtta ka meie pilatese,
võrkpalli-, korvpalli- ja jalgpallitreeningutest Tallinnas.
Kes saab olla Eesti Posti Spordiklubi liige ja mis see maksab?
Eesti Posti Spordiklubi liikmeks saab astuda iga Eesti Posti töötaja,
koostööpartner või FIE. Vajalik on täita vaid liitumisavaldus spordiklu-
bi kodulehel www.spordiklubi.post.ee või küsida liitumisavaldus
oma vahetult juhilt või personaliosakonnast ning tasuda liikmemaks,
milleks on sellest aastast 30 eurot aastas Tallinnas ja Harjumaal ning
25 eurot mujal Eestis. Kuna liikmemaks kehtib 1. septembrist kuni 31.
augustini, on just praegu parim aeg astuda spordiklubi liikmeks, sest
siis saab liikmemaksu eest kasutada soodustusi 12 kuud.
Mis soodustusi spordiklubi liikmed veel saavad?
Kõik liikmemaksu tasunud spordiklubi liikmed saavad ka personaalse
SportID parooli, millega saab SportID keskkonnas ise vaadata täpselt,
kui palju oled sportinud, millist spordiklubi külastanud ja kui palju
raha kulutanud. Samuti on võimalus osaleda 50% soodustusega rah-
vaspordiüritusel, võtta osa soovi korral fi rmaspordi sarivõistlustest
ning saada infot spordivarustuse- ja sündmuste sooduspakkumistest
e-kirja teel. Iga spordiklubiga liituja saab ka Eesti Posti sümboolikaga
särgi. Spordiklubi korraldada on ka sellised menukad üritused nagu
talvepäevad, rattaretk jne, mille kohta kõige värskem info jõuab alati
just spordiklubi liikmetele.
Kui sul on sportimisvõimaluste osas küsimusi, saad neile vastused
telefonil 625 7252, 520 8635 või e-kirja teel [email protected].
Tere tulemast sportlikke postitöötajate perre! •
Indrek [email protected]
Suvemängudel jäi Eesti Post viiendaksHoolimata sellest, et Suvemängude koondarvestus saadi alles viies koht, kogus Eesti Post Eesti Sportlikema Ettevõtte tabelisse rohkem punkte kui konkurendid.
EESTI SPORTLIKEMATE EDETABELIT JUHIB EESTI POSTEesti Post 1499 punkti; Swedbank 1363 punkti; Tallinna Lennujaam 962 punkti.
Eesti Firmaspordi suvemängudel
9.–11. augustil Elvas võitis aas-
ta parima rahvasportlase tiitli
poole tüüriv Kaija Saarepuu Võru
kandekeskusest 10 km maasti-
kurattasõidus kolmanda koha,
maailma lühimaks triatlonivõist-
luseks tituleeritud sprindikunin-
ga võistlusel (50 m ujumist, 500
m ratast, 200 m jooksu) samuti
kolmanda koha ning pronksi tee-
nis Kaija ka orienteerumises. Hõ-
bemedal tuli veel maastikujook-
su 10 km rajal ajaga 45 minuti ja
4 sekundit.
Mari Allese infologistikadivis-
jonist noppis 36 võistleja seas
hõbemedali sportpüssist laskmi-
ses 50 m rajal, saavutades 86
silma sajast võimalikust. Mari
võitis ka oma vanuseklassi sprin-
ditriatloni võistluse. Sprindikun-
inga võistlusel saavutas naistest
pronksmedali Liis Torro infologis-
tikadivisjonist.
Meie veteranspordi üks alusta-
lasid Inge Eit, kes nüüdseks sa-
muti on oma tööga kolinud Tartu
kandekeskusest Võrru, oli maas-
tikurattas oma vanuseklassis tei-
ne, sprinditriatlonis ja orienteeru-
mises kolmas ning võttis maasti-
kujooksus ja krossijooksus võidu.
Orienteerumisrajal tõi kulla
koju esmakordselt fi rmaspordi
sarjas kaasa löönud Arthur Raich-
mann administratiivdivisjonist,
kes edestas lähimaid konkuren-
te Jaak Värsit RMK-st ja Urmas
Jõelehte Elisast. "Kuigi õnnestus
rajal ka üks viga teha, tuli võit pä-
ris lihtsalt," ütles Arthur. "Muidu
oleks pidanud rajal ka noore-
mate vanuseklasside mehed ikka
paika panema." Orienteerumises
said pronksi veel meeste 50+
vanuseklassis Meelis Kopp logis-
tikadivisjonist ja naiste klassis
Heleri Kirss administratiivdivis-
jonist.
Kavas olid ka kolm pallimän-
guala, mis kõik tõid ka poodiu-
mikohad: rannajalgpallis oldi
Rene Kaasi (logistikadivisjon),
Sander Aasna (infologistikadi-
visjon) ja Gina Laose (äridivisjon)
eestvedamisel kolmandad, korv-
pallis pidid Martin Luts (logisti-
kadivisjon), Marten Seepter (ad-
ministratiivdivisjon) ja Rainer
Teidla (postiteenuste divisjon)
väga napilt leppima hõbedaga
ning rannavõrkpallis võtsid 16
paari seast võidu Kristjan Sikaste
(logistikadivisjon) ja Indrek Raig
(äridivisjon). •
1. Köieveos saavutas Eesti Posti meeskond esimese koha. 2. Orienteerumises tõi kulla Arthur Raichmann
Üheks rühmatreeninguks Tallinnas on võrkpall, mida käiakse mängimas kord nädalas teisipäeviti.
Kolm pallimänguala tõid kõik ka
poodiumikohad.
1 2
8 Infosarv | August 2013 | nr 51
Jutuvõistlus tõi põnevaid lugusid minevikust ja olevikustEesti Posti 95. sünnipäeva puhul korraldatud jutuvõistlusele „Minu kõige-kõige…“ saadeti lugusid piinlikest olukordadest, naljakatest seikadest, esimestest tööpäevadest, hirmsatest kogemustest.
Võistluse võitjaks tuli auto-
juht-kirjakandja Liia Piho Valga
kandekeskusest, kes jutustas loo
kunstinäitusest välikäimlas ja
kelle lugu võlus žürii liikmeid au-
suse ja avameelsusega. Teisele
auhinnalise kohale tuli haldu-
sosakonnajuht Villi Heinsalu,
kes meenutas Eesti Posti rel-
vaajastut ja kolmanda koha sai
Vladimir Zubko koristaja koomi-
liste seiklustega. Žürii märkis
lisaks veel ära ka Marika Vahe-
saare, Lüüdi Peki, Heli Hainase,
Artjom Tsarajevi, Lea Klukase ja
Kaisa Küti lood.
Lugusid hindas kolmeliikmeline
žürii: Eesti Ekspressi ajakirjanik
Oli tavaline tööpäeva hommik. Postkontoris post kokku pandud, kon-
trollitud, kas kõik kaasas, mis vaja, suundusin siis oma maa marsruu-
dile. Kargele talveilmale vaatamata oli üldiselt väga kaunis ilm –
päike paistis aeg-ajalt pilve tagant välja, värsket lund oli mõni tund
tagasi just sadanud, lumi sädeles.
Kõik oli õpitud ja tuttav, eks ole juba seda tööd tehtud ka varsti
paarkümmend aastat. Selle aja jooksul on ka igasuguseid situat-
sioone olnud. Osa neist saab lihtsalt möödaminnes lahendatud,
teinekord võtab mõni asi kohe päris palju aega.
Paar tundi sõidetud ja posti jagatud tuli sõita suure tee pealt
mõnisada meetrit kõrvale metsatuka sisse. Läksin viima ühele „uus-
rikkale“ tähitud kirja teadet. Eelmisel päeval inimest kodus polnud
ja nagu arvata võib, on just sellistel värsketel sissekolijatel tegu oma
postkasti ülespanekuga – see puudus, kuigi varasematel kohumistel
kliendiga lubati see kohe järgmisel päeval paigaldada. Kuid mida pol-
nud – see oli postkast. Mida teha? Kuhu jätta teade?
Teiseks suureks mureks kujunes minu suur tahtmine põit tühjen-
dada. Juba suure tee pealt keeramisega nägin silte, et on paigaldatud
videovalve. No kuidas ma ajan püksid maha ja aparaat vaatab pealt,
kuigi mõtlesin, et see on lihtsalt silt, sest seal ei pruugi veel voolugi
Madis Jürgen, Eesti Posti juhatuse
liige Mait Sooaru ja sisekommuni-
katsiooni spetsialist Kadri Tonka.
Madis Jürgen kommenteeris:
„Lood olid kirjutatud krambiva-
balt ja tore oli see, et need ei olnud
ametlikud tekstid. 30 loo hulgas oli
mõni lausa särav täht. Kuna aval-
dame parimad lood ka Eesti Eksp-
ressis, siis toimetajatel on kind-
lasti väga hea meel. Jutud olid väga
särtsakalt kirja pandud. Sai kaasa
elada ja kaasa naerda.“
Jürgeni sõnul sai otsustavaks
see, et lugu oli terviklik ja otsast
lõpuni hästi kirjutatud.
„Liia Piho võidulugu oli väga
haarav, kus ennast säästmata ini-
mene oma intiimsetest asjadest
nii avameelselt kirjutas. Relvade
lugu oli selline, millest sai uut infot
asjadest, mida minusugune poleks
üldse arvanud. Ning see koristaja
lugu oli heas mõttes ehtne Vene
komöödiafi lm ning võrreldav pa-
rimate reportaažidega. Kõik me
naersime, kui seda lugesime,“ lisas
Jürgen.
Esimese koha väärilist loo autorit
premeeriti 100 euroga, teisele ko-
hale tulnud autorit 50 euroga ning
kolmanda koha saavutanut 30
euroga. Äramärgituid tänati väik-
sema meenega.
Eesti Posti sisekommunikatsiooni-
spetsialist Kadri Tonka ütles, et jutu-
võistlus korraldati selleks, et tähis-
tada Eesti Posti 95. juubeliaastat.
„Seda ma uskusin küll, et meie
töötajatel on väga palju huvitavaid
lugusid rääkida, kuid väike hirm oli
ka, et kas inimesed oma lugusid ka
jutuvõistlusele esitavad,“ ütles Ton-
ka. „Tegelikult aga tekkis lausa tunne,
nagu inimesed oleksid oodanud sel-
list võimalust meenutusi jagada.“
Töid sai esitada kaks kuud ehk
kuni 5. augustini ning kokku laekus
31 juttu ning 1 fotoesitlus. Oli ka
palju autoreid, kes ühes loos võtsid
kokku mitu mälestust.
Juttudes räägiti peamiselt esi-
mesest tööpäevast, piinlikest olu-
kordadest, naljakamatest juhtu-
mistest, toredatest kolleegidest, ar-
mastusest ja omapärastest klien-
tidest. Meenutati aga ka kõige
hirmsamaid seikasid, raskemaid
tööpäevi, ühe kohaliku postkontori
matuseid ning suurimaid õppe-
tunde. Kõige enam laekus lugusid
klienditeenindajatelt ja kirjakand-
jatelt.
Jutuvõistlusega „Minu kõige-
kõige…“ tähistatakse selle aasta
novembris Eesti Posti 95. aastaseks
saamist. Kõiki lugusid saab lugeda
intranetist. •
Minu kõige-kõige fantastilisem kunstinäitus
Žüriiliikmed Mait Sooaru (vasakul), Madis Jürgen ja Kadri Tonka hindasid lugusid huvitavateks ja särtsakateks.
Jutud olid väga särt-sakalt kirja pandud.
Sai kaasa elada ja kaasa naerda.
olla. Veel mõtlesin, et kahju sellest värskest sillerdavast lumest, kui-
das ma lasen ühe lataka eri värvi puhtale valgele lumele.
Kannatasin veel, kõndisin maja ukse juurde, et ehk saan kusagile
prao vahele teate torgata – see ei õnnestunud, tuul oleks selle ei tea
kuhu lennutanud. Vaatasin veidi ringi, jalad tükkisid vägisi risti mi-
nema. Nägin puuriitu, tundsin veidi kergendust, et ühest hädast ehk
saan lahti, kuid ei – lumi ja hanged olid nii paksud ja kõrged, et lisaks
minu säärtele oleks veel midagi muud ära külmetanud.
Õnneks nägin raagus põõsa taga üht väikest ehitist, mida sai
nimetada välikäimlaks. Seadsin kähku sammud sinnapoole, rada oli
ka enam-vähem näha. Tegin haagi lahti, et kohe-kohe on mul jälle
hea olla – aga ei, vaip on maas. Üks jalg üleval, et mitte saapa alla
jäänud lund maha ajada, keerasin end ümber ja võtsin kiiresti ukse
taga jalanõud ära. Tõmbasin nüüd enda järel ukse ruttu kinni, et või-
malikult vähe külma sisse lasta ja siis ma seal istusin ja tundsin en-
nast taas õnnelikuna, sest mingeid arusaamatuid tagajärgi ei tulnud.
Oh imet, see istumine kestis küll pikemat aega. Kui see videovalve
oleks töötanud, oleks peremehel ilmselt tekkinud küsimus, mis ta
ometi seal nii kaua teeb?
Sellel „uusrikkal“ oli „see asutus“ niisuguseks tehtud, et vaata ja
imesta. Mul oli pikemat aega suu lahti, ei tähendanud see talvine
karge ilm, et süda oleks ära jahtunud. Oi, kuidas ma vahtisin ja uuri-
sin! Istumisest minust vasakul olid umbes 5 × 10 fotod portreedest,
natüürmortidest, maastikest. Kunstiteosed, mida ma pole kusagil
kohanud. Et üldse nii on võimalik komponeerida. Oli foto kummiku-
test, kõige lihtsamad kummikud – missugune pilt! Foto lauast, foto
toolist, jalgrattast jne. Oh, kuidas ma seda imetlesin!
Kuid mu käes oli veel ju see tähitud kirja teade. Istumisest pare-
male poole oli tehtud riiulid, millele oli pandud igasugused vanad,
päevi näinud tassid, kopsikud, kannud tiladega ja ilma.
Nüüd tuli mõte. Tõmbasin püksid üles, nööp ja lukk kinni, ning
haarasin riiulilt ühe kaanega kannu, kuhu libistasin käes oleva teate.
Pannud kaane kannule peale, tegin ukse lahti, astusin maha jäetud
saabastesse, mis andsid kohe oma külmakraadid edasi minu varvas-
tele, astusin peagi elumaja poole. Jätsin rahulolevalt kannu välisukse
ette peremeest ootama.
Mõelda vaid, see oli minu kõige, kõige, kõige fantastilisem kuns-
tinäitus, sealjuures tasuta. Ühest hädast priiks ja kohustus täidetud.
Järgmisel korral, kui oli uuesti postiülesannetes sinna minna vaja,
nägin suure tee ääres postkasti, mis oli vast tõesti järgmisel päeval
sinna pandud. •
No kuidas ma ajan püksid maha ja aparaat vaatab pealt.
Mu oli pikemat aega suu lahti, ei tähendanud see talvine karge ilm,
et süda oleks ära jahtunud.
LIIA PIHO, OTEPÄÄ
Maarja Vä[email protected]