1

Intellektuaalkapitaliteooria

Innovatsiooni tugisüsteem23.09.04

Linnar Viik

Millest jutt?

• Innovatsiooni mõiste• Innovatsiooni mõju• Innovatsioonisüsteem hetkel• Innovatsioonisüsteemi arenguvõimalused

Porteri arenguetapid

Tootmispõhine etapp

Investeeringutepõhineetapp

Innovatsioonipõhineetapp

Heaolupõhine etapp

Odav loodusvara, odavtööjõud

Investeeringud uudetehnoloogiasse

Uute tehnoloogiate jateadmiste rakendamine

ning loomine

Ettevõtete ja ühiskonnakonkurentsivõime

2

Innovatsiooni mõiste

• Innovatsioon on uue idee või meetodi kasutusse võtmine• Teaduskeskne versus kasutuskeskne lähenemine• Radikaalne versus inkrementaalne lähenemine• Ettevõtetes on innovatsioon

– Uuendatud või uus protsess– Uuendatud või uus teenus– Uuendatud või uus toode

• Eestis on innovatsiooni mõiste müstifitseeritudteaduskeskseks, teadusmahukaks ja ettevõtlusegavähesidustatuks

Konkurentsivõime mõiste

Konkurentsivõime on

riigi suutlikkus toota vabaturu tingimustestooteid ja teenuseid, mis onrahvusvahelisele konkurentsile“vastupidavad” ja võimaldavadsamaaegselt säilitada ning tõstareaalsissetulekut riigis.(OECD )

Palga ja tootlikkuse kasv

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

94

-I

94

-III

95

-I

95

-III

96

-I

96

-III

97

-I

97

-III

98

-I

98

-III

99

-I

99

-III

00

-I

00

-III

01

-I

01

-III

02

-I

EEK

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

Average gross wage Real growth of wage Real growth of productivity

3

Innovatsioon ettevõttes

Praegunetoode

Innovatsioon Innovatsioon Innovatsioon

Uuendamine ja uue loomine

Kasutajakeskne innovatsioon

Uuendamine

Teaduskeskne innovatsioon

Uueloomine

Kas Eesti ettevõtted on innovaatilised?

• Community Innovation Survey 3– Eesti ettevõtted investeerisid innovatsiooni aastal

2000 2 miljardit krooni– Põhiliselt on see tehnoloogia ja teabe import ja

integratsioon• Innovatsioon kui väliskaubanduse defitsiidi üks

mootoreid tarbimise kõrval– Trigoni hinnangul tuleb 2003 I kvartali jooksevkonto

defitsiidiks 18% SKP-st– 2003 koguhinnang 12%, “See prognoos eeldab aga

märkimisväärset paranemist nii väliskaubanduse kuika teenuste bilansi osas aasta järelejäänud kuudejooksul

4

Innovatsiooni tugisüsteemi roll

TeadlasedParim teadusAsjakohasusTõhusus

EttevõtjadUus protsess

Uus teenusUus toode

TugisüsteemRaha

TugiteenusedInfrastruktuur

Avatud infoühiskonnas otsivad ettevõtjad uuendusteks vajalikku

parimat, asjakohast ja tõhusat teadust, mitte lähimat teadust.

Kultuuride konflikt

Riigihange

PaberitööTähtajad

Poliitikaelluviimine

Programmikestvus

Ametnik

Regu-latsioon

InfolekePankrot

Umb-usaldus

KolleegidehukkamõistHirm

ParimadpartneridPaberitööTähtajad

RahaRiigiametid

KlientOmanikud

AegArtikkelTähtaeg

Uus leping

Päeva-probleem

Parimtehnoloogia

ja toode

Ellu jäädaSuurekssaada

Heaolukasv

Poliitikaloomine

NobelSuurunistus

5-10 aastatNädal võikuu4 aastat5-10 aastatAjakava

SuurfirmaSMEPoliitikTeadlane

Innovatsiooni mõju• Teadus- ja arendustegevuse finantseerimise mahu ja

tööhõive vaheline seos eksisteerib, kuid see pole otsene• Innovatsiooni “lineaarmudelit” tuleb praegusel hetkel

käsitleda, kui liialt mehhaanilist lähenemist heaoluhüpoteetilisele kasvule

• Protsessi innovatsioon üldjuhul vähendabtööjõuvajadusi, toote innovatsioon kasvatab vajadusitööjõu järele, kuid aset leiab ka struktuurne muutusvajadustes– Protsessi innovatsioonist loobumine võib aga ettevõtte

konkurentsivõimet halvendada piirini, kus ettevõte kaob• Innovatsiooni riiklike tugisüsteemide mõju töökohtade

loomisele, tootluse ning heaolu kasvule on kompleksnening nõuab ka riiklikelt tugisüsteemidelt komplekssust

5

Eesti T&A&I süsteem

Tugisüsteemide areng• I põlvkonna innovatsioonipoliitika

– Usub “lineaarsesse teadus- ja arendustegevuse ninginnovatsiooni süsteemi”, teaduskesksesse protsessi, mis algabalusuuringutest, laboratooriumist ning areneb etapiviisiliselt turulkonkureerivateks massirakendusteks

• II põlvkonna innovatsioonipoliitika– Tähtsustab kompleksset innovatsioonisüsteemi ja toetavaid

infrastruktuure, keskendub rahvuslike teaduse ja ettevõtlusevaheliste sidemete loomisele. Toetab läbi maksupoliitika,intellektuaalomandi kaitse ja konkurentsipoliitika

• III põlvkonna innovatsioonipoliitika– Peab teadmistepõhise majanduse eelduseks ühiskonda läbivat

innovatsiooni ning püüab luua pidevalt ümberkohanduvatpoliitikat kõigis eluvaldkondades

Eesti tugisüsteemide areng• Kuni 1998 fookus teadusstruktuuride

korrastamisele– Teadus ülikoolikeskseks– Ülikoolid teaduskeskseks

• 2000 uus T&A&I koordinatsiooni ja tugisüsteem• Kas praegune süsteem tagab heaolu kasvu läbi

majanduse konkurentsivõime ja produktiivsuseparanemise?

• Milline on tugisüsteemide mõju Eesti siirdumiselinnovatsioonipõhise majanduse faasi ja läbivainnovaatilisuse kujunemisel?

6

Teadmistepõhine Eesti• Riigikogu kiitis heaks 6. detsembril 2001• Kas üks harustrateegia paljudest?• Kas keskendub riigieelarveliste vahendite

eraldamisele teadus- ja arendustegevuseks?• Teadlaste lobby?• Senise majanduspoliitika kannapööre

– Seni: täiuslik turukonkurents, kus kõigil turuosalistelon võrdne ligipääs tootmissisenditele ning kasusaamise viisiks on kuluefektiivsus

– Uus: täiuslik innovatsioonikonkurents, kus kõigilturuosalistel on võrdne ligipääs vajalikele vahenditelepidevaks uuenduslikkuseks ning kasu saamise viisikson teadmisel põhinev tuluefektiivsus

Innovatsioon ja töökohad• Väikeettevõte

• Alla 250 töötaja• Alla 40 M€ käive• 99% ettevõtetest• Euroopas 19 miljonit• 66% töökohtadest

• 80% uutest töökohtadest luuakseväikeettevõtete poolt

• 4% väikeettevõtetest oninnovatsioonimahukad, nende poolt luuakse50% uutest töökohtadest

Innovatsioonitugi igale tasemele

Teaduspõhised (BNIT)

Tehnoloogiliseltkompetentsed

Väikeste teadmiste jakompetentsiga

Madal tehnoloogia

Raha tootearenduseksInfrastruktuur

TehnosiireStandardimistugi

Tehniliste probleemidelahendamine

Teadlikkuse tõstmineKoolitus

7

Innovatsioonisüsteem arengus• Hetkel on valitsuse tasandil vastutus teadus- ja

haridusministeeriumil ning majandus- jakommunikatsiooniministeeriumil. Kas seda ringi tulekslaiendada?

• Riigikogu roll innovatsioonisüsteemis on hetkel marginaalne• Hetkel on lõppkasutajale (ettevõtja, teadlane) suunatud

tugisüsteem monopoliseeritud• Puudub tippjuhtide elukestva innovatsioonikoolituse süsteem• Puudub tugisüsteem kvaliteedi parendamiseks ja

uuenduslikkuse toetuseks• Loodavad ettevõtted ja väikefirmad on kaasamata• Sotsiaalne innovatsioon on väljaspool praegust

innovatsioonisüsteemi• Demüstifitseerida innovatsiooni mõiste, kaasata innovatsiooni

võimalikult suur osa ühiskonnast