Investoritele oli hea aasta

13

T a l l i n n a b ö r s

Noolemängu mängiva ahvi aasta

Esmaspäev, 23. oktoobri hommik. Tallinna börsi seminariruum oli rahvast täis. Peale börsi juhi Kaidi Ruusalepa olid kitsuke-

ses ruumis ka Olympic Entertaiment Groupi suuromanikud Armin Karu ning Jaan Korpusov, investeerimispankurid Hansapangast, televisioon, ajakirjanikud kirjutavast pressist. Kaks minutit pärast kella kümmet tõusis püsti Kaidi Ruusalepp: “Kurb lugu – börsil ei toimu kauplemist.” Oma börsidebüüdi esimestel minutitel katkes-tati veerand tunniks kasiinofirma aktsiaga kauplemine, sest selle hind oli lennanud kohe üle 15 protsendi ehk üle börsi seatud mak-simaalse hinnaliikumise piirangu.

Börs otsustas anda Olympicu aktsia hinnale 25protsendise lii-kumisruumi, mis realiseerus neile tuhandetele investoritele, kes olid otsustanud avaliku esmaemissiooni (IPO) käigus märkida ka-siinofirma aktsiaid, päeva lõpuks kahekümneprotsendilise tuluga. Suvel kümnenda aasta juubelit pidanud Tallinna börsi teine börsi-buum oli alanud.

USA mõjukas majandusleht The Wall Street Journal iseloomus-tas 2006. aastat kui börsiaastat investeerimislegendiga, mille koha-selt teenib heal börsiaastal kõige paremat tulu noolemängu män-giv ahv, st tähtsad pole investeerimisoskused ega teadmised, vaid kindlat tulu saab teenida ka aktsiaid juhuslikult valides. Eriti sobiv

14

i n v e s t o r i a a s t a r a a m a t

oli taoline võrdlus Tallinna börsil toimunut vaadates, kus kerkisid kõikide aktsiate hinnad peale ühe – Norma.

Aasta algus oli aga kümnetele tuhandetele Eesti investoritele alanud üsnagi nukralt. Ehkki majandus kasvas juba teist aastat ka-hekohalise protsendi võrra aastas, ei peegeldunud see aktsiate hin-nas mitte kuidagi. Pärast Hansapanga lahkumist oli börs stagnee-runud. Mõningast elevust tõid küll uustulnukad Tallinna Vesi ning Starman, aga nende funktsiooniks jäi pigem halvima ärahoidmine kui uue impulsi süstimine, mida nendelt esmaemissioonidelt kind-lasti sooviti.

Investorite suur lootus ning Hansapanga staatuse võimalik mantlipärija Tallink osutus aga täielikuks pettumuseks. 2005. aas-ta novembris-detsembris Tallinki aktsiaid märkinud üle 17 000 väi-keinvestori olid sunnitud nõutult pealt vaatama, kuidas investee-ring, mis oli tuhandetele neist elu esimene aktsiatega kokkupuu-de üldse, järjest enam kokku kuivab. Suurema kärata läks ka äkit-selt maikuus IPO korraldanud Eesti Ehitus. Erilist usku analüüti-kutel ehitusfirma aktsiasse ei olnud. Ühest küljest oli ebaõnnestu-nud Tallinki esmaemissioon investorid ettevaatlikuks teinud, tei-salt kardeti aktsia väikesevõitu likviidsust, mis tegi väärtpaberi lii-ga riskantseks.

Oktoobri lõpus, kui tuli teade, et börsile tahab minna ka Balti riikide juhtiv kasiinooperaator Olympic Entertaiment Group, oli ül-dine meeleolu juba veidi roosilisem. Ilmselt viisid kõik need tegu-rid ning üha kõvemad hääled kinnisvaraturu jahtumisest või isegi kokkukukkumisest paljude investorite mõtted taas börsile ja juba nädal pärast Olympicu börsidebüüti hakkas Äripäev kirjutama akt-siate üha uutest rekordhindadest Tallinna börsil.

Aasta lõppes aga kümne enam kaubeldava aktsia hinnaliiku-mist peegeldava Äripäeva indeksi kolmekümneprotsendilise tõu-suga, mis oli börsi senise ajaloo käiku arvestades keskmine. Aasta varem kerkis majanduslehe börsitoimetuse arvutatav Eesti vanim aktsiaindeks pea poole rohkem. Tõsi, 2005. aasta tõus toimus suu-resti tänu Hansapanga ülevõtmisele Swedbanki poolt.

15

T a l l i n n a b ö r s

Iseloomulik oli 2006. aastale aga pea kõikide aktsiate ühtlane tõus. Nagu öeldud, ainus aastaga odavnenud aktsia oli 22,5 krooni võrra ja samapalju protsente kukkunud Norma aktsia. Tõsi, aktsio-närid olid vahepeal saanud dividende viis krooni aktsia kohta, mis vähendas investorite kaotust umbes 15 protsendini. Vaid protsendi võrra tõusnud Harju Elektri aktsionärid said omanikutulu 1,6 kroo-ni aktsia kohta. Isegi Tallinki aktsionärid võisid olla veidi rahuliku-mad, sest 2006. aastal jäi aktsia hind sisuliselt nulli, ehkki avaliku esmaemissiooni hinnani jäi aktsial esialgu veel tükk maad.

Aga see kõik oli alles algus. 2006. aastal 2,5 korda tõusnud Tal-linna Kaubamaja aktsiad, vaevalt kuuga 90protsendilise tõusu tei-nud Olympic, üheksa kuuga 74 protsenti kallinenud Eesti Ehituse ja aastaga sama palju kasvanud Baltika aktsiate hinnad asusid sel aastal kerkima veel kiiremini, mis tõi juba esimestel nädalatel en-daga kaasa elava diskussiooni, kui kaugel on uus krahh.

Tallinna börs Asutatud: 1996. aasta aprill Asukoht: Tallinn, Tartu mnt 2 Juht: juhatuse liige Kaidi Ruusalepp, alates 19.02.2007 juhatuse esi-

mees Andrus Alber Tegevusalad: Tallinna börs ja Eesti Väärtpaberikeskus Äripäeva indeksi koosseis: Baltika, Eesti Telekom, Harju Elekter,

Merko Ehitus, Norma, Olympic EG, Saku Õlletehas, Tallink, Tallinna Kaubamaja, Tallinna Vesi

2002 2003 2004 2005 2006

börsiettevõtete arv 14 14 13 15 15

börsiettevõtete turuväärtus, mld kr

36,2 47,2 71,8 46,3 70,8

16

i n v e s t o r i a a s t a r a a m a t

1500

1700

1900

2100

2300

2500

02.01.2006

1920,27

29.12.2006

2499,37

Äripäeva indeks punkti

Allikas: Äripäev

17

2 0 0 7 . a a s t a a l g u s

Uus aasta algas tormiga

Eesti ja kogu maailma aktsiaturge 2006. aastal valitsenud tõu-sulaine, mis ei teinud paksemaks mitte ainult kogenud inves-

torite rahakotte, vaid sütitas julgust ka tuhandetele uustulnukate-le, näitas uue aasta alguses esimesi tormimärke. 1. veebruaril kir-jutas Äripäev, et analüütikute aastased prognoosid olid juba kuuga täidetud. Nimelt oli enamik analüütikuid uue aasta prognoose te-hes ennustanud, et aktsiate hinnad kerkivad 2007. aastal keskmi-selt 15 protsenti, aga jaanuari lõpuks olid väärtpaberid juba viien-diku võrra aastalõpuhindadest kõrgemal.

Ilmselt oli aktsiate liigkiire hinnatõus paljusid ettevaatlikuks teinud ning alalhoidlikumad investorid olid hakanud juba aktsiaid müüma. Müügilaine kulmineerus veebruaris, mil Tallinna börs nägi esimest korda uuel sajandil indeksite enam kui viieprotsendilisi lan-gusi ja kohati oli märgata isegi mõningaid paanikatunnuseid. Eriti ärevaks tegi asjaolu, et päev hiljem langesid aktsiaturud kogu maa-ilmas ning leidus isegi neid, kes kahtlustasid, et äkki just seekord vallandab väike Eesti aktsiaturgude langustsükli kogu maailmas.

Börs ei olnud enam kindel rahateenimise viis, nagu võis jääda mulje 2006. aasta teise poole sündmusi jälgides, vaid ka koht, kus võib raha kaotada.

Mida siis teha, kui aktsiate ja fondiosakute hinnad ei liigu enam ühemõtteliselt üles, kui ei saa enam juhusliku valiku meetodil üht väärtpaberit välja valida ning mõne aja pärast kasumit välja võt-ta? Eks vastused peituvad ikka investeerimise aabitsatõdedes. Vaa-

18

i n v e s t o r i a a s t a r a a m a t

ta oma eelarvet ja mõtle, kui palju oled sa valmis kaotama, ilma et sinu elukvaliteet kannataks. Ära pane kõiki mune ühte korvi. Õpi oma investeerimisobjekti tundma jne.

Paistab, et südatalvine börsitorm investoreid ja emitente (uusi börsifirmasid) ära ei ehmatanud. Märtsis teatas börsiletulekust kir-jastuskontsern Ekspress Grupp, mille vastu tunti elavat huvi. Akt-siaid märkis 6000 eraisikut, mis on Tallinki ja Eesti Telekomi jä-rel arvukuselt kolmas tulemus. Ja analüütikud on endiselt opti-mistlikud.