Upload
others
View
2
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile 21
IV UIMASTID JA UIMASTISEOTUSE ASTMED
4.1. Uimastid
Uimastiteks ehk psühhoaktiivseteks aineteks nimetatakse aineid, mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks. Selliste ainete hulk on väga suur. Osa neist on kasutusel ilma piiranguteta (kohv), mõne kättesaadavust piiratakse (vanuseline piir tubaka ja alkoholi puhul) ning mõne kasutamist kontrollitakse rahvusvahelisel või riiklikul tasandil (kanepitooted, opioidid).
Laiemalt võttes on uimasti iga aine, mida saab kuritarvitada, sõltumata asjaolust, kas selle aine kasutamist reguleeritakse seadustega või mitte. Psühhoaktiivseid aineid, mille käitlemine on seadusega keelatud, nimetatakse narkootikumideks.
Uimasteid võib klassifitseerida mitmeti. Enim levinud on nende eristamine toime järgi kesknärvisüsteemile.
Joonis 7. Toime järgi kesknärvisüsteemile jagunevad uimastid kolme rühma.
NB! Erinevatel uimastitel on erinev toime ja erinevad joobetunnused. On oluline teada, et sarnased joobetunnused võivad esineda ka mitmete haigusnähtude korral ega anna otsest alust diagnoosida uimastijoovet.
Eristatakse psüühilist ja füüsilist sõltuvust uimastitest. Psüühiline sõltuvus on vastupandamatu tung ainet hankida ja kasutada. Üldjuhul on tung seotud uimasti mingi subjektiivselt meeldiva toimega (nt eufooria, ergutamine, rahunemine, hallutsinatsioonid, joove). See on tunne, mida tahetakse korduvalt ja teadlikult, sagedamini aga alateadlikult läbi elada. Tung uimastit tarvitada võib olla äärmiselt tugev. Uimastite toimega harjunult kasutatakse neid ka selleks, et igapäevaelu reaalsusega toime tulla.
Füüsiline sõltuvus on organismi kohanemine uimasti toimega. Uimasti toime möödumisel või tarvitamise katkestamisel tekivad võõrutusnähud. Need psüühilised ja füüsilised vaevused on enamasti
UIMASTIDToime kesknärvisüsteemile
STIMULANDID(nt amfetamiin, ecstasy,
kokaiin, nikotiin)
DEPRESSANDID(nt opioidid, rahustid,
alkohol)
HALLUTSINOGEENID(nt LSD, fentsüklidiin,
psilotsübiin)
IV U
imas
tid ja
uim
astis
eotu
se a
stm
ed
Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile22
vastupidised uimasti enese toimeilmingutele: näiteks stimulantide puhul unisus ja depressiivsus, depressantide puhul unetus, ärevus, motoorne erutus ja krambid.
Võõrutusnähud kaovad uimasti järjekordsel manustamisel. Seetõttu kasutatakse uimastit mitte enam subjektiivse rahuldustunde saamiseks, vaid võõrutusnähtude ärahoidmiseks ja kõrvaldamiseks.
Taluvuse ehk tolerantsuse tõus uimasti suhtes on olukord, kus uimasti esialgsed annused ei anna enam subjektiivset rahuldustunnet ega kõrvalda võõrutusnähte. Annust tuleb suurendada, et saavutada esialgne toime. Tolerantsuse suurenemine on organismi kaitse- ja kohanemisreaktsioon uimastile, mis aitab organismil säilitada sisemist tasakaalu ning võimaldab funktsioneerida uimasti poolt muudetud sisekeskkonna tingimustes.
4.2. Uimastite toime neurofüsioloogia
Selleks et mõista, kuidas uimastid aju mõjutades inimese käitumist muudavad, tuleb enne tutvuda närvisüsteemiga. See koosneb pea- ja seljaajust ning närvidest. Inimese käitumise kõrgeim juhtorgan on peaaju. Aju koosneb miljarditest närvirakkudest e neuronitest, millest igaüks koosneb rakukehast, dendriitidest, aksonist ja närvilõpmetest. Närviimpulsi levik ühe raku piires toimub elektriliselt – närvirakke ümbritsev rakumembraan on polariseeritud, st membraani sise- ja välispinna vahel on elektriline potentsiaalide vahe.
Joonis 8. Närviraku ehitus.
Dendriidid kannavad närvierutust rakukeha poole, akson aga viib närvierutuse teiste närvirakkudeni närvilõpmete kaudu. Närvilõpmed on aksoni hargnemused teiste närvirakkudeni. Tavalisel närvirakul on ühendus tuhandete teiste närvirakkudega. Seda omavahelise kontakti kohta nimetatakse sünapsiks. Sünaps koosneb presünaptilisest närvilõpmest, sünaptilisest pilust ja postsünaptilisest rakust, mis võib olla kas närvi- või lihasrakk. Presünaptilises närvilõpmes sisalduvad säilituspõiekesed, milles talletatakse keemilist ülekande- e virgatsainet e transmitterit. Närviimpulsi jõudmisel ühe närviraku närvilõpmetesse vabaneb virgatsaine rakkudevahelisse ruumi ja seondub teise närviraku membraanil paiknevate
presünaptilised närvilõpmed
akson
rakukeha
dendriidid
rakutuum
IV U
imas
tid ja
uim
astis
eotu
se a
stm
ed
Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile 23
retseptoritega – valkudega, mis seovad virgatsaine molekule, muutes seejärel rakumembraani elektrilisi omadusi või käivitades rakus signaali edastamiseks biokeemiliste protsesside ahela. Sellist närviimpulsi ülekannet kutsutakse sünaptiliseks. Virgatsained põhjustavad teise närviraku talitluse muutuse, edastades sõnumeid, mis võivad olla kas erutavad või pidurdavad. Esimesel juhul teine närvirakk ergastub, teisel juhul aga hoitakse see ära. Virgatsaine toime teisele neuronile lõpeb, kui virgatsaine on lammutatud või närvilõpmesse transportmolekulide poolt tagasi haaratud.
Joonis 9. Sünapsi ehitus.
Närvirakkude virgatsainetest suhtlusvahendeid on mitmeid ning igaühel neist on mitmeid psüühilisi funktsioone. Uimastid sekkuvad närvirakkude omavahelisse suhtlemisse, mõjutades närvirakkude vahelist sünaptilist ülekannet. Selline mõjutamine võib toimuda mitmel moel: uimastid võivad blokeerida virgatsainele tundlikud retseptorid (nagu näiteks kofeiin) või hoopis suurendada retseptori tundlikkust virgatsaine suhtes (rahustid ja uinutid). Psühhoaktiivne aine võib virgatsaineid asendada, nende retseptoreid ise stimuleerides (oopiumi ja kanepitoodete toimeained), või suurendada virgatsaine vabanemist ja niiviisi vastavat närviülekande ahelat tugevdada (amfetamiin ja ecstasy). Uimasti sekkumine närvirakkude suhtlusse ja sellest tingitud muutused ajus võivad olla pikaaegsete ja püsivate tagajärgedega. Näiteks põhjustab ecstasy korduval manustamisel serotoniinineuronite taandarengut ning ühes sellega impulsiivsust, meeleoluhäireid ja mälu halvenemist edaspidises elus.
Järgnevas tabelis on toodud näiteid uimastitest ja nendega seotud virgatsainete funktsioonidest. Oluline on teada, et uimastid iseenesest ei algata inimese ajus mingit senitundmata ja senitoimumata protsessi, vaid sekkuvad närvirakkude igapäevatöösse, sundides neid mingeid protsesse võimendama või pidurdama.
akson
närvilõpe
virgatsainega täidetud põiekesed
sünaptiline pilu
postsünaptiline rakk
retseptorid
akson
närvilõpe
dendriit
IV U
imas
tid ja
uim
astis
eotu
se a
stm
ed
Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile24
Tabel 2. Uimastite poolt mõjutatud virgatsainete süsteemid ajus ja nende funktsioonid
Uimasti Mõjutatud virgatsaine süsteem Näide vastavast funktsioonist
Nikotiin Atsetüülkoliin
Noradrenaliin
Õppimine, mälu, ärkvelolek
Tähelepanu, ärksus
Ecstasy Serotoniin Meeleolu, impulsikontroll, uni
Amfetamiin Dopamiin
Noradrenaliin
Üldine motiveeritus, edasipüüdlikkus
Tähelepanu, ärksus
Alkohol Glutamaat
Gamma-aminovõihape
Dopamiin
Serotoniin
Universaalne erutusvirgatsaine, õppimisvõimeUniversaalne pidurdusvirgatsaine
Üldine motiveeritus, edasipüüdlikkus
Meeleolu, impulsikontroll, uni
GHB Gamma-aminovõihape Universaalne pidurdusvirgatsaine
Opioidid (heroiin, fentanüül) Endopioidid
Dopamiin
Valu mahasurumine, sotsiaalne lähedustajuÜldine motiveeritus, edasipüüdlikkus
LSD Serotoniin Meeleolu, impulsikontroll, uni
4.3. Eestis enamlevinud uimastite iseloomustus
Kesknärvisüsteemi stimulandid
Kesknärvisüsteemi depressandid
Hallutsinogeenid e psühhedeelikumid
IV U
imas
tid ja
uim
astis
eotu
se a
stm
ed
Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile 25
UIM
AST
IIS
ELO
OM
UST
US
JOO
BET
UN
NU
SED
LÜH
IAJA
LIN
E TO
IME
PIK
AA
JALI
NE
TOIM
E
KES
KN
ÄR
VIS
ÜST
EEM
I STI
MU
LAN
DID
on
uim
astid
, mis
mõj
uvad
org
anis
mile
erg
utav
alt.
Enam
asti
põhj
usta
vad
siia
rüh
ma
kuul
uvad
uim
astid
süd
ame
löög
isag
edus
e ki
irene
mis
t, ke
hate
mpe
ratu
uri j
a ve
rerõ
hu tõ
usu,
pup
illid
e la
iene
mis
t, er
utus
t nin
g vä
sim
use
vähe
nem
ist,
võim
alik
ud o
n ko
ordi
nats
ioon
ihäi
red.
Am
feta
-m
iin
(s
läng
is
amf,
spiid
, A,
ants
, val
ge
alfa
beet
, ki
irus
)
Sünt
eetil
ine
uim
asti,
levi
b va
lge,
ke
rgel
t kol
laka
või
hal
lika
pulb
rina
ja
tabl
ettid
ena.
Võe
taks
e su
u ka
udu,
tõ
mm
atak
se n
inna
, sui
tset
atak
se v
õi
süst
itaks
e. M
õju
kest
ab 2
–4 tu
ndi.
Füüs
ilis
ed: h
igis
tam
ine,
une
tus,
pü
sim
atus
, suu
rte
annu
ste
puhu
l võ
ivad
esi
neda
kra
mbi
d.Ps
üühi
lise
d: n
ärvi
lisus
, rah
utus
, hü
plev
mõt
lem
ine,
seo
setu
kõn
e,
elev
us.
Eufo
oria
, suu
rene
nud
jutu
kus,
püs
imat
us
ja e
nese
kind
lus.
Söö
giis
u vä
hene
b.
Pid
urdu
smeh
hani
smid
nõr
gene
vad,
või
mal
ik
agre
ssiiv
ne k
äitu
min
e te
iste
ja e
nda
suht
es.
Võim
alik
ud s
üdam
e- ja
ver
esoo
nkon
nahä
ired.
Su
urem
ate
annu
ste
puhu
l ste
reot
üüpn
e kä
itum
ine
(sam
u lii
gutu
si k
orra
taks
e m
itmei
d ko
rdi).
Man
usta
mis
el k
ordu
valt
mitm
e pä
eva
jook
sul v
õib
aren
eda
amfe
tam
iinip
sühh
oos:
ilm
neva
d nä
gem
is- j
a ku
ulm
ism
eele
pett
ed,
taga
kius
atus
mõt
ted
ja a
gres
siiv
ne k
äitu
min
e.
Kiir
esti
tekk
ib to
lera
ntsu
se s
uure
nem
ine
aine
suh
tes,
mis
tõtt
u m
anus
tata
vad
annu
sed
suur
enev
ad m
itmek
ords
eks.
Am
feta
miin
i ja
tem
a te
isen
dite
pik
aaja
lise
tarv
itam
ise
tule
mus
ena
võib
kõh
nuda
, ha
mba
d võ
ivad
hak
ata
kiire
sti l
agun
ema.
Te
kiva
d em
otsi
onaa
lne
tasa
kaal
utus
ja
impu
lsiiv
ne k
äitu
min
e, ta
andu
b lo
omul
ikul
te
el s
aadu
d na
udin
gutu
nne,
või
vad
tekk
ida
mäl
uhäi
red.
Suu
rene
b võ
imal
us jä
äda
süda
me-
ja v
eres
oonk
onna
hai
gust
esse
. P
ikaa
jalin
e su
urte
ann
uste
tarv
itam
ine
põhj
usta
b nä
rvir
akku
de ta
anda
rene
mis
t.
Met
am-
feta
mii
n
(slä
ngis
jää,
kr
ista
ll, ic
e)
Am
feta
miin
i kan
gem
ja tu
geva
ma
mõj
uga
teis
end,
mis
levi
b va
lge
pulb
ri
või k
rist
alse
läbi
pais
tva
aine
na.
Man
usta
taks
e pe
amis
elt s
uits
etad
es,
aga
ka s
üstid
es ja
suu
kau
du.
Sarn
ane
amfe
tam
iinile
.Sa
rnan
e am
feta
miin
i toi
meg
a, k
uid
kest
ab
kaue
m.
Kord
uv ta
rvita
min
e võ
ib p
õhju
stad
a ra
skei
d ps
üühi
lisi,
neur
oloo
gilis
i, sü
dam
e-ve
reso
onko
nna
või s
eede
kulg
la ta
litlu
se
häire
id.
Ecst
asy
(slä
ngis
ta
blet
t, E,
AD
AM
, kü
psis
, bi
skvi
it,
kom
m,
keta
s)
Peam
ine
koos
tisai
ne o
n am
feta
miin
. Se
da v
õeta
kse
siss
e er
inev
at v
ärvi
ja
erik
ujul
iste
tabl
ettid
e võ
i kap
slite
na.
Võib
esi
neda
ka
pulb
ri k
ujul
. Va
lmis
tata
kse
sage
li põ
rand
aalu
stes
la
bori
tes,
pul
brid
ja ta
blet
id v
õiva
d si
sald
ada
sünt
eesi
vah
epro
dukt
e.
Füüs
ilis
ed: ü
liakt
iivsu
s, h
amm
aste
kr
igis
tam
ine.
Psüü
hili
sed:
kas
vav
avat
us
ja h
easo
ovlik
kus,
suu
rene
nud
empa
atia
võim
e, v
õim
alik
ud
paan
ikah
ood
ja m
eelte
sega
dus.
Eufo
oria
ja e
ruta
tus,
suu
rene
nud
jutu
kus,
pü
sim
atus
ja e
nese
kind
luse
suu
rene
min
e.
Pid
urdu
smeh
hani
smid
nõr
gene
vad.
Tek
ib
rahu
lolu
ja ü
htsu
stun
ne te
iste
ga. S
uure
neb
empa
atia
. Suu
rtes
ann
uste
s ta
rbim
ine
võib
es
ile k
utsu
da h
allu
tsin
atsi
oone
, või
vad
tekk
ida
kram
bid.
Pik
aaja
line
tarv
itam
ine
põhj
usta
b nä
rvir
akku
de h
ävim
ist,
võim
alik
eks
taga
järg
edek
s pü
siva
d m
eele
oluh
äire
d,
ärev
us ja
impu
lsiiv
ne k
äitu
min
e. T
aand
ub
loom
ulik
ul te
el s
aadu
d na
udin
gutu
nne,
või
vad
tekk
ida
mäl
uhäi
red.
Pid
eval
tarv
itam
isel
või
b ku
june
da p
süüh
iline
sõl
tuvu
s.
Kok
aiin
(s
läng
is
koka
, lum
i, tr
iip)
Saad
akse
Lõu
na-A
mee
rika
s ja
Kag
u-Aa
sias
kas
vava
kok
apõõ
sa le
hted
est
valm
ista
tud
koka
past
ast.
Levi
b pu
lbri
kuj
ul, v
õeta
kse
suu
kaud
u,
tõm
mat
akse
nin
na v
õi s
üstit
akse
ve
eni.
Toim
e pü
sib
umbe
s po
ol tu
ndi.
Füüs
ilis
ed: k
iire
pind
min
e hi
ngam
ine,
kin
nine
nin
a, p
üsim
atus
, na
ha k
rats
imin
e.Ps
üühi
lise
d: e
ufoo
ria,
hüp
lev
mõt
lem
ine,
kõn
ehäi
red,
eb
aade
kvaa
tsed
reak
tsio
onid
.
Söög
iisu
vähe
nem
ine,
jutu
kus,
püs
imat
us,
kõrg
enen
ud m
eele
olu,
kõr
gene
nud
enes
eusa
ldus
ja s
eksu
aalh
uvi t
õus.
Suu
rte
annu
ste
man
usta
mis
el v
õiva
d te
kkid
a kr
ambi
d, jä
litus
maa
nia,
hir
mut
unne
ja
agre
ssiiv
sus.
Või
mal
ik ü
litun
dlik
kuse
st
tingi
tud
mür
gist
us.
Kord
uval
tarv
itam
isel
või
b es
ile k
utsu
da
süda
me
rütm
ihäi
reid
, süd
amel
ihas
e ve
reva
rust
use
häire
id ja
infa
rkti.
Või
b hä
irid
a aj
u ve
reva
rust
ust,
sest
ahe
ndab
ver
esoo
ni.
Teki
vad
nina
lim
aske
sta
kahj
ustu
sed
(mis
võ
ivad
põh
just
ada
nina
vere
jook
se),
söög
iisu
vähe
nem
ine
ja k
ehak
aalu
lang
us, u
nehä
ired,
ke
sken
dum
isra
skus
ed, n
ärvi
lisus
ja k
erge
är
ritu
vus.
Kiir
esti
aren
eb p
süüh
iline
sõl
tuvu
s.
IV U
imas
tid ja
uim
astis
eotu
se a
stm
edIV
Uim
astid
ja u
imas
tiseo
tuse
ast
med
Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile26
UIM
AST
IIS
ELO
OM
UST
US
JOO
BET
UN
NU
SED
LÜH
IAJA
LIN
E TO
IME
PIK
AA
JALI
NE
TOIM
E
Cra
ck
(slä
ngis
kr
äkk)
Cra
ck o
n ko
kaiin
i vab
a al
usel
ine
vorm
, su
itset
amis
eks
kasu
tata
v va
rian
t.Sa
rnas
ed k
okai
inijo
obe
tunn
uste
ga.
Sarn
ane
koka
iini t
oim
ele.
Sarn
ane
koka
iini t
oim
ele,
kro
onili
ne k
öha.
Kof
eiin
On
kohv
is, t
ees,
kak
aos,
kar
astu
s-
ja e
nerg
iajo
okid
es, š
okol
aadi
s,
kätt
esaa
dav
ka ta
blet
tiden
a.In
imes
ed re
agee
riva
d ko
feiin
ile
erin
eval
t, su
urem
ates
ann
uste
s ta
rbim
ine
teki
tab
üldi
selt
ebam
eeld
iva
tund
e.
Joob
etun
nuse
id e
i kir
jeld
ata.
Uni
sus
ja v
äsim
us v
ähen
evad
, ke
sken
dum
isvõ
ime,
reak
tsio
onik
iirus
, tä
hele
panu
ja m
älu
para
neva
d. H
inga
min
e ki
irene
b, u
riin
ieri
tus
suur
eneb
.
Pik
aaja
lise
tarv
itam
ise
taga
järj
el v
õiva
d te
kkid
a ke
sken
dum
isra
skus
ed, u
nehä
ired
ja k
erge
ärr
ituvu
s, o
rgan
ism
is v
ähen
eb
kalts
ium
isis
aldu
s. V
õim
alik
on
psüü
hilin
e ja
füüs
iline
sõl
tuvu
s. J
ärsu
l ta
rvita
mis
e lõ
peta
mis
el te
kib
võõr
utus
sünd
room
(pea
valu
, ui
mas
us, v
äsim
us, k
eske
ndum
isra
skus
ed,
võim
alik
äre
vus,
dep
ress
ioon
ja o
ksen
dam
ine)
.
Ener
giaj
ook
on g
asee
ritu
d jo
ok, m
is s
isal
dab
kof
eiin
i ja
palju
suh
krut
, mill
e ee
smär
giks
on
tõst
a en
ergi
avar
ude
hulk
a ni
ng p
akku
da k
eskn
ärvi
süst
eem
i või
ain
evah
etus
likku
stim
ulat
sioo
ni.
Lisa
ks o
n en
ergi
ajoo
gis
teis
igi t
oim
eain
eid,
sea
lhul
gas
B-g
rupi
vita
miin
e, ta
uriin
i, kr
eatii
ni, g
lüku
rono
lakt
ooni
, hõl
mik
puu
(ehk
gin
kgo)
, žen
šenn
i ja
piim
ohak
aeks
trak
ti. E
nerg
iajo
ogi
tarv
itam
ine
võib
teki
tada
püs
imat
ust j
a m
õtle
mis
- nin
g ke
sken
dum
ishä
ireid
. Lis
aks
võiv
ad te
kkid
a un
ehäi
red,
sel
le ta
gajä
rjek
s on
väs
imus
ja u
nisu
s pä
eval
. Ene
rgia
joog
is s
isal
duv
suur
kog
us
suhk
rut l
õhub
ham
baid
nin
g ri
kub
söög
iisu.
Tul
emus
eks
on e
bate
rve
toitu
min
e. S
uhku
r on
ene
rgia
joog
is a
inus
tege
liku
ener
gia
allik
as, k
ofei
in m
õjub
erg
utav
alt,
kasu
tade
s är
a or
gani
smis
juba
ol
emas
olev
aid
ener
giar
essu
rsse
. See
aga
kur
nab
orga
nism
i ja
teki
tab
hilje
m v
eelg
i suu
rem
at v
äsim
ust.
Ener
giaj
ooki
de p
idev
a ta
rbim
iseg
a ka
svab
talu
vus
nend
e su
htes
ja ta
rvita
tud
jook
ide
kogu
s su
uren
eb. P
robl
eem
iks
ener
giaj
oogi
ohu
tuse
hin
dam
isel
on
asja
olu,
et e
i ole
piis
aval
t and
mei
d en
ergi
ajoo
gi k
oost
isos
ade
koos
toim
e ko
hta
ning
teat
akse
liig
a vä
he s
elle
pik
aaja
lises
t m
õjus
t noo
rele
org
anis
mile
. Ene
rgia
jook
e ei
tohi
ks ju
ua s
üdam
ehai
ged,
laps
ed, l
apse
oote
l nai
sed
ja r
inna
ga to
itvad
em
ad.
Nik
otii
nO
n tu
baka
tood
etes
, mid
a su
itset
atak
se s
igar
ettid
ena
ja p
iibus
, ku
id k
a nä
rita
kse
ja tõ
mm
atak
se
ninn
a.
Joob
etun
nuse
id e
i kir
jeld
ata.
Sõ
ltuva
lt ta
rbija
st ja
olu
korr
ast o
n ni
kotii
nil k
as e
rgut
av v
õi ra
hust
av
toim
e.
Vere
soon
te a
hene
min
e, k
ehat
empe
ratu
uri
lang
us, ä
revu
se v
ähen
emin
e. V
õib
para
neda
ke
sken
dum
isvõ
ime
ja m
älu.
Või
mal
ik
iivel
dust
unne
.
Pik
aaja
lisel
tarv
itam
isel
või
b te
kita
da
hing
amis
teed
e ha
igus
i ja
mao
haav
u, s
amut
i sü
dam
e-ve
reso
onko
nna
haig
usi.
Olu
lisel
t su
uren
eb h
inga
mis
teed
e-, s
eede
trak
ti- ja
em
akak
aela
vähi
oht
.
När
imis
- või
huu
letu
baka
t müü
akse
ple
kkto
osis
par
ajat
eks
annu
stek
s pa
kitu
na. K
a nu
uskt
ubak
at tu
rust
atak
se s
arna
stes
toos
ides
, ann
use
saab
nin
na tõ
mba
ja is
e va
lida.
Sn
uff o
n ni
met
us,
mill
ega
kuts
utak
se p
ulbr
iks
jahv
atat
ud v
alm
istu
baka
t, m
is m
õeld
ud n
inna
tõm
bam
isek
s. N
ii nä
rim
istu
baka
l kui
ka
nuus
ktub
akal
on
ühin
e ko
kkul
eppe
line
nim
etus
: snu
s. T
ubak
a nä
rim
isel
tõ
useb
nik
otiin
isis
aldu
s ve
res
aegl
asem
alt k
ui tu
baka
sui
tset
amis
el. T
ubak
a nä
rija
saa
b m
itmei
d vä
hkite
kita
vaid
ain
eid,
mis
suu
rend
avad
ris
ki h
aige
stud
a su
uõõn
ekas
vaja
tess
e. T
ubak
anär
ijail
võib
tähe
ldad
a ka
igem
ete
eem
alet
õmbu
mis
t ham
mas
test
nin
g se
al h
akka
vad
elut
sem
a ba
kter
id. T
ubak
a ni
nnat
õmba
min
e põ
hjus
tab
nina
lim
aske
sta
kahj
ustu
si.
Elek
troo
nil
ine
ehk
e-si
gare
t on
akut
oite
l töö
tav
sead
e, m
illeg
a si
mul
eeri
taks
e tu
baka
siga
reti
suits
etam
ist.
E-si
gare
t sis
alda
b ve
delik
useg
uga
kaps
lit n
ing
kuu
mut
usel
emen
ti, m
is m
uuda
b ve
delik
u au
ruks
, aid
ates
sel
jõud
a su
itset
aja
hing
amis
teed
esse
. Su
itset
atav
ad s
eguv
edel
ikud
või
vad
olla
nii
niko
tiini
ga k
ui k
a ilm
a. L
isak
s si
sald
avad
nee
d m
itmei
d ke
emili
si ü
hend
eid
nagu
pro
püle
engl
ükoo
l, gl
ütse
rool
nin
g er
inev
ad m
aits
e- ja
lõhn
aain
ed. E
-sig
aret
on
uus
ja v
ähe
kasu
tuse
s ol
nud
tood
e ni
ng s
elle
pik
emaa
jalis
e to
ime
koht
a te
adm
ised
puu
duva
d. S
amut
i po
le p
iisav
alt u
uritu
d, k
uida
s e-
siga
retis
sis
aldu
vad
keem
ilise
d ai
ned
omav
ahel
ises
koo
smõj
us n
ing
koos
mõj
us n
ikot
iinig
a or
gani
smis
reag
eeri
vad.
Sel
lepä
rast
on
terv
iser
iski
de v
ältim
isek
s m
õist
lik e
-sig
aret
i tar
bim
ises
t hoi
duda
. Ees
tis o
n ni
kotii
ni s
isal
dava
te k
apsl
ite m
üük
alae
alis
tele
kee
latu
d, s
amut
i on
alae
alis
ele
sead
useg
a ke
elat
ud s
uits
etam
ine,
sui
tsuv
aba
tuba
kato
ote
ja
tuba
kato
oteg
a sa
rnas
elt k
asut
atav
a to
ote
tarv
itam
ine.
IV U
imas
tid ja
uim
astis
eotu
se a
stm
ed
Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile 27
UIM
AST
IIS
ELO
OM
UST
US
JOO
BET
UN
NU
SED
LÜH
IAJA
LIN
E TO
IME
PIK
AA
JALI
NE
TOIM
E
KES
KN
ÄR
VIS
ÜST
EEM
I DEP
RES
SAN
DID
on
uim
astid
, mis
mõj
uvad
org
anis
mile
rahu
stav
alt.
Enam
asti
põhj
usta
vad
siia
rüh
ma
kuul
uvad
uim
astid
lõõg
astu
stun
de, u
imas
use
ning
re
aals
usta
ju n
õrge
nem
ise,
teki
vad
kõne
- ja
orie
ntat
sioo
nihä
ired.
Hin
gam
ine
ja s
üdam
e lö
ögis
aged
us a
eglu
stuv
ad, v
erer
õhk
alan
eb, r
eflek
sid
aegl
ustu
vad.
Alk
ohol
Saad
akse
kää
rim
ise
tule
mus
ena
toor
aine
st, m
is s
isal
dab
suhk
ruid
võ
i tär
klis
t. A
lkoh
ools
etes
jook
ides
si
sald
uv a
lkoh
ol o
n et
anoo
l. Le
vinu
im
uim
asti,
mill
e os
kam
atu
ja li
igne
ta
rvita
min
e põ
hjus
tab
rohk
esti
õnne
tusi
, hai
gusi
nin
g ne
ndes
t tin
gitu
d su
urt s
otsi
aals
et ja
maj
andu
slik
ku
kahj
u.
Füüs
ilis
ed: ä
hman
e pi
lk, l
iigut
uste
eb
aüht
lus,
või
mal
ik ii
veld
us.
Psüü
hili
sed:
pi
durd
usm
ehha
nism
ide
kadu
, eu
foor
ia v
õi e
mot
sion
aals
us, v
ali
ja s
egan
e kõ
ne, s
uurt
e ko
gust
e ta
rvita
mis
el u
nisu
s, v
õib
tekk
ida
tead
vuse
kaot
us.
Mad
al v
ere
alko
holis
isal
dus
aval
dub
mee
leol
u tõ
usus
, lõd
vest
us- j
a he
aolu
tund
es,
enes
ekin
dlus
e tõ
usus
, jut
ukus
es ja
en
esek
ontr
olli
vähe
nem
ises
. Ko
ordi
nats
ioon
hä
irub
ja tä
hele
panu
haj
ub. A
lkoh
olis
isal
duse
tõ
usm
isel
ver
es il
mne
b nä
rvis
üste
emi
pidu
rdum
ine:
liig
utus
te ja
kõn
dim
ise
kohm
akus
, tak
erdu
v ja
val
i kõn
e, a
eglu
stun
ud
reak
tsio
onid
ja n
õrge
nenu
d va
imse
d fu
nkts
ioon
id (m
õtle
min
e, m
älu
jne)
. Ve
re a
lkoh
olis
isal
duse
tõus
tes
hägu
neb
tead
vus
ja v
õiva
d te
kkid
a m
älul
ünga
d.
Pik
aaja
line
ja ro
hke
tarv
itam
ine
kahj
usta
b pe
aaeg
u kõ
iki o
rgan
ism
i elu
ndei
d ja
so
odus
tab
luuh
õren
emis
t. R
ikub
org
anis
mi
horm
onaa
lset
tasa
kaal
u ja
mõj
ub p
ärss
ival
t ni
i meh
e ku
i nai
se v
iljak
usel
e. S
uure
neb
risk
ha
iges
tuda
suu
piir
konn
a-, s
öögi
toru
-, m
aksa
- ja
jäm
esoo
levä
hki.
Suur
eneb
tõen
äosu
s sa
ttud
a õn
netu
stes
se. V
õib
tekk
ida
psüü
hilin
e ja
füüs
iline
sõl
tuvu
s. K
anna
tab
vaim
ne te
rvis
. P
ikaa
jalis
e ja
rohk
e ta
rvita
mis
e tu
lem
usen
a te
kiva
d is
iksu
sem
uutu
sed,
kah
just
ub
iden
titee
t.
Alk
ohol
i toi
me
orga
nism
ile s
õltu
b pa
ljude
st te
guri
test
, sea
lhul
gas
keha
kaal
ust,
mao
täitu
vuse
st, v
äsim
use
astm
est j
a ps
üühi
lises
t sei
sund
ist.
Ühe
sugu
ne k
ogus
mõj
ub e
rine
vate
le in
imes
tele
er
inev
alt.
Joob
e av
aldu
min
e sõ
ltub
eelk
õige
ver
e al
koho
lisis
aldu
sest
, viim
ane
omak
orda
sõl
tub
jood
ud a
lkoh
olik
ogus
est j
a al
koho
li im
endu
mis
est.
Alk
ohol
mõj
utab
kõi
ki k
eskn
ärvi
süst
eem
i fu
nkts
ioon
e, k
uid
erin
evad
funk
tsio
onid
on
alko
holi
toim
e su
htes
eri
tund
likku
sega
. Nii
on n
äite
ks ta
saka
alut
aju
tund
likum
kui
kuu
lmis
taju
. Mid
a ke
eruk
amad
on
funk
tsio
onid
, sed
a en
am n
ad
häir
uvad
. Ka
väik
e ko
gus
sega
b nä
iteks
aut
ojuh
timis
t, m
is n
õuab
jaga
tud
tähe
lepa
nu ja
eri
mee
lte s
amaa
egse
t val
vsus
t. Sa
ma
suur
kog
us a
lkoh
oli m
õjut
ab m
ehi j
a na
isi e
rine
valt,
mõj
udes
na
iste
le e
nam
asti
inte
nsiiv
sem
alt.
Seda
või
b se
leta
da n
aist
e ül
djuh
ul v
äiks
ema
keha
kaal
uga
– ni
i tek
ib n
eil v
eres
suu
rem
alk
ohol
isis
aldu
s. S
amut
i või
b se
e ol
ened
a m
eest
e ja
nai
ste
rasv
koe,
ve
delik
u hu
lga
jne
erin
evus
est.
Ka o
n en
amik
u na
iste
see
detr
aktis
väh
em a
lkoh
oli l
õhus
tava
t ens
üüm
i, m
istõ
ttu
kahj
usta
b al
koho
l nai
si k
iirem
ini k
ui m
ehi.
Last
el o
n al
koho
li lõ
hust
avat
en
süüm
i org
anis
mis
eri
ti vä
he, m
istõ
ttu
on n
emad
ka
eriti
haa
vata
vad.
Erit
i oht
lik
on a
lkoh
oli m
anus
tam
ine
kom
bin
eeri
tun
a ra
hust
ite,
kan
epi j
a am
feta
mii
nid
ega.
Mõj
u võ
ib o
lla e
ttea
rvam
atu
ja e
luoh
tlik.
Opi
oidi
dO
pioi
dide
ks n
imet
atak
se n
ii oo
pium
ist p
ärin
evai
d al
kalo
ide
(n m
orfi
in) k
ui k
a ne
ile s
arna
se s
truk
tuur
i ja
toim
ega
ühen
deid
(her
oiin
, fen
tan
üül).
En
dopi
oidi
deks
ni
met
atak
se o
rgan
ism
i end
a po
olt s
ünte
esitu
d üh
ende
id, m
is s
arna
selt
opio
idid
ele
toim
ivad
opi
oidi
rets
epto
rite
le. O
pioi
dide
suh
tes
aren
eb k
asut
ajal
kiir
esti
tole
rant
sus
– en
dise
efe
kti s
aavu
tam
isek
s pe
ab a
nnus
eid
olul
isel
t suu
rend
ama.
Kui
ain
e or
gani
smis
t kad
uma
hakk
ab, t
ekib
võõ
rutu
ssün
droo
m, m
ida
isel
oom
usta
b su
uren
enud
ärr
ituvu
s,
agre
ssiiv
sus,
une
tus,
hai
guta
min
e, p
alav
ik, h
igis
tam
ine,
pis
arat
evoo
l, lii
gese
valu
, iiv
eldu
s, k
õhul
ahtis
us ja
kan
anah
k. K
aasn
eb s
uur
tung
uue
ann
use
järe
le. V
õõru
tusp
erio
od
kest
ab u
mbe
s kü
mm
e pä
eva.
Uus
ann
us k
aota
b võ
õrut
usnä
hud
kiire
sti.
Opi
oidi
dest
muu
tuva
d ka
suta
jad
kiire
sti n
ii ps
üühi
lisel
t kui
ka
füüs
ilise
lt sõ
ltuva
ks.
Her
oiin
(s
läng
is H
, he
ro, h
orse
, m
ust)
Sünt
eesi
taks
e pu
htas
t mor
fiini
st
või t
ooro
opiu
mis
t. Pu
htus
astm
est,
valm
istu
sviis
ist j
a lis
aain
etes
t sõ
ltuva
lt kõ
igub
vär
vus
valg
est k
uni
tum
epru
unin
i. H
eroi
ini l
õhn
võib
olla
ha
puka
s. T
änav
atel
levi
b tu
hksu
hkru
, tä
rklis
e, p
iimap
ulbr
i või
muu
de
sarn
aste
ain
eteg
a se
gatu
na. T
aval
isim
m
anus
tam
isvi
is o
n sü
stim
ine.
Füüs
ilis
ed: a
hene
nud
pupi
llid,
kl
aasi
stun
ud p
ilk ja
rip
puva
d si
lmal
aud,
pro
blee
mid
jalg
adel
pü
sim
iseg
a, o
ht k
okku
vaj
uda,
sü
stim
isjä
ljed
käsi
vart
el v
õi m
ujal
ke
hal.
Psüü
hili
sed:
üks
kõik
sus,
un
isus
, suu
re a
nnus
e ko
rral
ka
tead
vuse
kad
umis
e oh
t. Vä
hene
b va
lutu
ndlik
kus.
Süga
v he
aolu
- ja
õnne
tunn
e, v
ähen
eb
valu
tund
likku
s. T
arvi
taja
d m
uutu
vad
tuim
aks
ja ä
raol
evak
s, h
alve
neva
d aj
a-
ja r
uum
itaju
, kõn
e m
uutu
b se
gase
ks ja
lii
gutu
sed
aegl
ustu
vad.
Üle
annu
stam
ise
korr
al o
n võ
imal
ik k
iire
mür
gist
us, m
is te
kita
b hi
ngam
isel
undi
te h
alva
tuse
ja lõ
peb
surm
aga.
Pik
emaa
jalis
e ta
rvita
mis
e tu
lem
usel
muu
tub
vähe
tõhu
saks
org
anis
mi i
mm
uuns
üste
emi
talit
lus,
mis
om
akor
da (k
oos
tõen
äolis
e sü
stim
ise
mitt
este
riils
useg
a) s
uure
ndab
he
patii
ti ja
HI-v
iirus
esse
nak
atum
ise
ohtu
. Te
kiva
d is
utus
ja k
õhuk
inni
sus.
Tar
vita
min
e vi
ib k
iire
psüü
hilis
e ja
füüs
ilise
sõl
tuvu
seni
, m
uutu
vad
tarv
itaja
isik
suse
omad
used
.
IV U
imas
tid ja
uim
astis
eotu
se a
stm
ed
Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile28
UIM
AST
IIS
ELO
OM
UST
US
JOO
BET
UN
NU
SED
LÜH
IAJA
LIN
E TO
IME
PIK
AA
JALI
NE
TOIM
E
Fen
tan
üül
(slä
ngis
va
lge
hiin
lane
)
Väga
tuge
vato
imel
ine
sünt
eetil
ine
aine
, mill
e m
õju
sarn
aneb
her
oiin
i om
ale.
Pee
nete
ralin
e kr
ista
llilin
e va
lge
pulb
er, m
ida
man
usta
taks
e ta
valis
elt
süst
imis
e te
el; v
õim
alik
ka
suits
etad
a ja
nin
na tõ
mm
ata.
Mõj
u ke
stab
4–6
tu
ndi.
Sarn
ased
her
oiin
i joo
be tu
nnus
tega
.Sa
rnan
e he
roiin
i toi
mel
e.Sa
rnan
e he
roiin
i toi
mel
e.
Inha
lan
did
Mitm
esug
used
sis
sehi
ngat
avad
ke
mik
aalid
: liim
id, o
lmek
eem
ia, l
akid
, ae
roso
olid
, ben
siin
ja la
hust
id.
Füüs
ilis
ed: ä
hman
e pi
lk, l
iigut
uste
eb
aüht
lus,
iive
ldus
, pöö
ritu
s,
köhi
min
e.Ps
üühi
lise
d: u
nisu
s, v
õib
tekk
ida
tead
vuse
kaot
us.
Eufo
oria
ja k
õikv
õim
sust
unne
, väh
enev
ad
valu
tunn
e ja
söö
giis
u, te
kkid
a võ
ivad
ha
lluts
inat
sioo
nid.
Uim
asta
v to
ime
kest
ab u
mbe
s po
ol tu
ndi,
mõj
u ha
jude
s jä
rgne
vad
üldi
selt
mee
leol
u la
ngus
ja ra
hutu
s. S
aged
ased
õnn
etus
ed
(läm
bum
isoh
t, tu
le- j
a pl
ahva
tuso
ht).
Pik
aaja
lisel
tarv
itam
isel
või
vad
suu
ja
nina
üm
brus
es te
kkid
a ha
avan
did.
Tek
ib
kroo
nilin
e kö
ha, h
alve
neb
mäl
u, s
üven
evad
ke
sken
dum
isra
skus
ed. K
adud
a võ
ib n
ärvi
de
aist
mis
võim
e, k
ahju
stuv
ad a
ju, m
aks
ja
neer
ud.
Võib
tekk
ida
tuge
v ps
üühi
line
sõltu
vus.
Rah
usti
d,
uin
utid
Rav
imid
, mill
el o
n om
a to
oten
imi
(nt D
iaze
pam
, Dia
zipe
ks, R
adet
orm
, N
itroz
epam
, Riv
otri
l, Xa
nax,
Imov
a).
Rah
uste
id ja
uin
utei
d ku
rita
rvita
taks
e sa
geli
koos
alk
ohol
iga.
Niim
oodi
m
anus
tam
isel
nen
de to
ime
süve
neb
ja p
iken
eb. J
oobe
st v
älja
tule
k m
uutu
b ra
skem
aks,
sel
line
kom
bina
tsio
on
võib
olla
elu
ohtli
k. T
arvi
tata
kse
ka n
arko
joob
e ta
gajä
rged
e le
even
dam
isek
s.
Füüs
ilis
ed: l
ihas
te lõ
tvus
, või
mal
ik
tead
vuse
kadu
.Ps
üühi
lise
d: lo
idus
ja u
nisu
s, s
egan
e ja
aeg
lane
kõn
e.
Uni
sus.
Suu
rem
ate
kogu
ste
tarv
itam
ise
korr
al
on v
õim
alik
ud k
a te
advu
se ja
hin
gam
ishä
ired.
Pik
emaa
jalis
el ta
rvita
mis
el v
õiva
d ka
duda
võ
ime
loom
ulik
ul te
el u
inud
a ja
või
me
oma
tund
eid
juht
ida,
teki
vad
mäl
uhäi
red,
ke
sken
dum
isra
skus
ed, v
äsim
us, a
paat
ia,
ärri
tuvu
s ja
liha
slõt
vus.
GH
B e
ga
mm
a-hü
drok
-sü-
butü
raat
(slä
ngis
ge
ebek
as,
gam
ma,
ko
rgijo
ok,
limon
aad,
ko
rk)
Isel
oom
ulik
u so
olas
e m
aits
ega
plas
tpud
elite
sse
või a
mpu
llide
sse
pake
ndat
ud p
ulbe
r võ
i siir
upita
olin
e ve
delik
.Ti
hti k
asut
atak
se G
HB
d ko
os
teis
te u
imas
titeg
a ne
nde
toim
e tu
gevd
amis
eks.
Juu
es il
mne
b se
lle
mõj
u 15
–30
min
uti j
ooks
ul p
äras
t ta
rvita
mis
t ja
kest
ab 2
–3 tu
ndi.
Füüs
ilis
ed: l
ihas
te lõ
tvus
, kr
ambi
d, v
õim
alik
oks
enda
min
e ja
te
advu
seka
du.
Psüü
hili
sed:
loid
us ja
uni
sus,
its
itam
ine,
jutu
kus,
seo
setu
kõn
e.
Hea
olut
unne
ja e
ufoo
ria,
joob
ele
võib
jä
rgne
da u
ni, m
älua
ugud
. Suu
r an
nus
võib
põ
hjus
tada
tead
vuse
kao
ja h
inga
mis
e se
isku
mis
e. M
anus
tam
ine
koos
alk
ohol
iga
suur
enda
b ra
ske
mür
gist
use
ohtu
.
Pik
aaja
line
kasu
tam
ine
võib
põh
just
ada
psüü
hilis
t sõl
tuvu
st.
IV U
imas
tid ja
uim
astis
eotu
se a
stm
ed
Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile 29
UIM
AST
IIS
ELO
OM
UST
US
JOO
BET
UN
NU
SED
LÜH
IAJA
LIN
E TO
IME
PIK
AA
JALI
NE
TOIM
E
Kan
epit
oo-
ted
Mar
ihua
ana
ja h
ašiš
on
kane
pita
ime
saad
used
. Kan
epita
imes
leid
ub u
mbe
s ne
lisad
a er
inev
at k
emik
aali,
61
neis
t on
kann
abin
oidi
d. K
anna
bino
ide
on ta
ime
kõik
ides
osa
des,
ku
id e
riti
rohk
elt k
leep
uvas
kol
lase
s va
igus
, mid
a er
itava
d em
asta
imed
e õi
tsev
ad ti
pmis
ed o
sad.
Kan
epita
rbim
ises
t tin
gitu
d ps
üühi
kam
uutu
si p
õhju
stab
tetr
ahüd
roka
nnab
inoo
l (T
HK
). Ke
skm
isel
t sis
alda
b ük
s ka
nepi
siga
ret 0
,5–1
g k
anep
it ja
u 5
0 m
g TH
Kd. V
erre
sat
ub s
elle
st s
igar
etis
t u 0
,5–1
0 m
g TH
Kd. E
fekt
alg
ab 6
–12
min
utit
pära
st s
uits
etam
ise
alus
tam
ist,
tipne
b 15
–30
min
utit
pära
st s
uits
etam
ise
lõpp
u ja
kes
tab
2–4
tund
i. Su
u ka
udu
man
usta
tav
THK
imen
dub
aegl
asem
alt.
Mar
ihua
a-n
a(s
läng
is ro
hi,
puru
, kan
ep,
mar
i, õi
s,
kam
a, m
uru,
ro
helin
e,
savu
, gra
s)
Kane
pita
ime
kuiv
atat
ud ja
pur
usta
tud
leht
ede,
var
retü
kkid
e, la
tvad
e ja
õi
siku
osad
e se
gu. S
isal
dab
2–8%
TH
Kd. V
õib
esin
eda
ka p
ress
itult,
er
inev
a su
urus
e ja
kuj
uga
tükk
iden
a.
Värv
us v
arie
erub
kol
laka
sroh
elis
est
pruu
nika
ni. M
arih
uaan
at
suits
etat
akse
, har
iliku
lt si
gare
ttid
es
või p
iibus
, nii
puht
alt k
ui tu
baka
ga
sega
tult.
Sed
a m
anus
tata
kse
vahe
l ka
suu
kaud
u, k
üpse
tatu
na k
ooki
de v
õi
küps
iste
see
s.
Füüs
ilis
ed: p
unas
ed s
ilmav
alge
d,
laie
nenu
d pu
pilli
d, k
iire
puls
s,
seed
efun
ktsi
ooni
aeg
lust
umin
e,
võim
alik
hal
b en
eset
unne
.Ps
üühi
lise
d: e
ufoo
ria,
eb
aade
kvaa
tsed
reak
tsio
onid
, m
uret
us, k
ohat
u na
erm
ine,
muu
tunu
d aj
ataj
u, m
eelte
sega
dus.
Nae
ruho
od ja
jutu
kus,
kõr
gene
nud
enes
ehin
nang
ja v
ähen
enud
kri
itika
võim
e.
Teki
vad
taju
häire
d ni
ng e
baad
ekva
atse
d re
akts
ioon
id. S
uure
neb
söög
iisu,
eri
ti m
agus
a jä
rele
. Val
uvai
gist
av to
ime.
Aeg
tund
ub
kulg
evat
aeg
sem
alt,
mee
lelin
e ta
ju te
ravn
eb.
Suur
te k
ogus
te ta
rvita
mis
el v
õiva
d te
kkid
a ha
lluts
inat
sioo
nid.
Osa
tarv
itaja
test
kog
eb
reaa
lsus
e ja
min
a-te
rvik
likku
se k
adum
ist.
Võim
alik
ud o
n pa
anik
a- ja
äre
vush
ood.
Pik
aaja
lisel
tarv
itam
isel
teki
b pi
dev
väsi
mus
, ka
ob h
uvi ü
mbr
itsev
a va
stu.
Tek
ivad
ke
sken
dum
isra
skus
ed, n
õrge
neb
tähe
lepa
nu
ja lü
hiaj
alin
e m
älu.
Lõp
etam
isel
või
mal
ik
võõr
utus
sünd
room
(püs
imat
us, k
õrge
nenu
d är
ritu
vus,
une
tus,
iive
ldus
ja li
hast
õmbl
used
). Võ
ib te
kkid
a ps
üühi
line
sõltu
vus.
Või
b es
ile
kuts
uda
vaim
uhai
guse
epi
sood
i, ku
i sel
leks
on
eels
oodu
mus
.
Haš
iš(s
läng
is
plas
tiliin
, ha
ss, k
ivi,
tükk
)
Valm
ista
taks
e ka
nepi
taim
e õi
te
vaig
utao
lises
t eri
tises
t, m
is
kuiv
atat
akse
pre
ssita
kse
erik
ujul
iste
ks
tüki
kest
eks.
Sis
alda
b 10
–20%
TH
Kd.
Suits
etat
akse
ja k
a sü
üaks
e. S
arna
selt
mar
ihua
anal
e er
itab
suits
etam
isel
sp
etsi
ifilis
t im
alm
agus
at lõ
hna.
Sarn
ane
mar
ihua
ana
joob
e tu
nnus
tega
, tug
evat
oim
elis
em.
Sarn
ane
mar
ihua
ana
toim
ele,
tu
geva
toim
elis
em.
Sarn
ane
mar
ihua
ana
toim
ele.
Spi
ce
(slä
ngis
K
2, A
K-4
7,
vale
kane
p,
skun
k, m
oon
rock
s)
Taim
ede
puru
stat
ud s
egu.
Spi
ce´i
to
otep
aken
di in
fo k
ohas
elt o
n se
e va
lmis
tatu
d 14
taim
sest
koo
stis
aine
st.
On
leitu
d si
sald
avat
sün
teet
ilisi
ka
nnab
inoi
de, m
ida
pake
ndil
pole
m
ärgi
tud.
Müü
akse
väi
kest
es
hõbe
dast
es k
otik
este
s, m
anus
tata
kse
suits
etad
es.
Sarn
ane
mar
ihua
ana
joob
e tu
nnus
tega
.To
ime
sarn
aneb
mar
ihua
ana
toim
ega.
Võ
imal
ikud
on
äre
vus,
kra
mbi
d, o
ksen
dam
ine,
tu
gev
higi
stam
ine,
kon
trol
limat
ud s
past
ilise
d lii
gutu
sed,
kõr
gene
nud
vere
rõhk
ja
suur
enen
ud s
üdam
e lö
ögis
aged
us. V
õiva
d te
kkid
a pa
rano
ia ja
hal
luts
inat
sioo
nid.
Pole
tead
a.
IV U
imas
tid ja
uim
astis
eotu
se a
stm
ed
Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile30
UIM
AST
IIS
ELO
OM
UST
US
JOO
BET
UN
NU
SED
LÜH
IAJA
LIN
E TO
IME
PIK
AA
JALI
NE
TOIM
E
HA
LLU
TSIN
OG
EEN
ID o
n ui
mas
tid, m
is m
uuda
vad
taju
nin
g põ
hjus
tava
d er
inev
aid
mee
lepe
ttei
d (n
ägem
is-,
puut
e-, h
aist
mis
- ja
kuu
lmis
hallu
tsin
atsi
ooni
d).
LSD
e
lüse
rgii
n-
happ
e di
e-tü
ülam
iid
(slä
ngis
reis
, tr
ip, p
aber
, do
ts, h
ape,
ac
id, r
uut,
plaa
ster
, L)
LSD
on
lood
uslik
ult t
unga
ltera
s le
iduv
ain
e. T
änap
äeva
l kas
utat
akse
sü
ntee
tilis
t LSD
d. T
oim
ivad
psü
hhoo
se
teki
tava
d an
nuse
d in
imes
el o
n vä
ga v
äike
sed
– m
ikro
gram
mid
es
mõõ
deta
vad.
Müü
akse
läb
iimm
utat
ud
post
mar
gita
olis
te p
aber
itükk
iden
a võ
i mik
rota
blet
tiden
a, m
is k
eele
alla
pa
nnak
se. J
oove
teki
b um
bes
pool
e tu
nni m
öödu
des,
mõj
u ke
stab
kun
i 12
tund
i.
Füüs
ilis
ed: l
aien
enud
pup
illid
, ki
irene
nud
puls
s ja
kõr
gene
nud
vere
rõhk
. Tek
kida
või
vad
iivel
dus,
pe
aval
u ja
kül
mav
ärin
ad, h
alve
neb
koor
dina
tsio
oniv
õim
e, k
äitu
min
e m
uutu
b eb
aade
kvaa
tsek
s.Ps
üühi
lise
d: s
aged
ased
m
eele
olum
uutu
sed,
nä
gem
is-,
puut
e-, h
aist
mis
- ja
ku
ulm
isha
lluts
inat
sioo
nid,
eb
aloo
gilin
e ja
frag
men
taar
ne
mõt
lem
ine,
äng
istu
s, v
õim
alik
hir
m
hullu
ksm
inem
ise
ees.
Toim
e on
väg
a su
bjek
tiivn
e ni
ng s
eda
üldi
stad
a on
rask
e. T
aju
muu
tub,
üm
brits
evad
nä
htus
ed ja
hel
id o
n m
oond
unud
. Mee
led
lähe
vad
segi
, nii
võib
hel
isid
taju
da p
iltid
ena,
lõ
hnu
aga
käeg
a ka
tsud
a. M
eele
olud
va
held
uvad
kiir
esti,
aja
kul
g m
uutu
b ol
ulis
elt.
Mõt
ted
on e
balo
ogili
sed
ja p
idet
ud,
kasu
taja
siis
ki te
ab, e
t tem
aga
toim
uv o
n tin
gitu
d m
anus
tatu
d LS
Dst
. Mõn
ikor
d põ
hjus
tab
LSD
sün
droo
mi,
mis
on
kasu
taja
le
väga
eba
mee
ldiv
(bad
trip
s). M
eele
pett
ed
muu
tuva
d äh
vard
avak
s, k
aasn
eda
võiv
ad
taga
kius
atus
mõt
ted.
Lis
andu
da v
õib
hirm
is
iksu
se la
hust
umis
e ee
s ja
üle
üldi
ne k
ontr
olli
kadu
mis
e tu
nne.
Tarv
itam
isel
või
b te
kkid
a fla
shba
ck. S
ee
on n
ähtu
s, m
ille
puhu
l hal
luts
inat
sioo
nid
taas
tuva
d sp
onta
anse
lt nä
dala
id, k
uid
või i
segi
aas
taid
hilj
em, i
lma
uues
ti ai
net
man
usta
mat
a. K
ordu
vtar
vita
jate
l või
b te
kkid
a pü
ühili
ne s
õltu
vus.
PC
P e
fen
t-sü
klid
iin
(s
läng
is
ingl
itolm
, to
lm, g
orill
a bi
skvi
it)
Valg
e pu
lbri
line
aine
, mis
levi
b ka
pslit
es v
õi la
huse
na ja
mid
a m
anus
tata
kse
tava
lisel
t sui
tset
ades
ko
os tu
baka
või
mar
ihua
anag
a. S
eda
tarb
itaks
e ka
süs
tides
, nuu
suta
des
või
kaps
liten
a si
sse
võtt
es. J
oove
kes
tab
4–6
tund
i.
Füüs
ilis
ed: a
initi
ne k
laas
istu
nud
pilk
, hin
gam
ishä
ired,
kiir
enen
ud
puls
s ja
kõr
gene
nud
vere
rõhk
. Ko
ordi
nats
ioon
iras
kuse
d, v
õiva
d te
kkid
a kr
ambi
d ja
tead
vuse
kaot
us.
Puud
ub v
alua
istin
g.Ps
üühi
lise
d: m
õtle
mis
häire
d,
võim
alik
agr
essi
ivne
või
pas
siiv
ne
käitu
min
e, k
õne
muu
tub
aegl
asek
s ja
eb
asel
geks
, tek
ivad
mee
ltese
gadu
s ja
är
ritu
vus.
Sega
suss
eisu
nd ja
mee
lepe
tted
, ta
juhä
ired,
kes
kend
umis
rask
used
, väh
eneb
va
lutu
ndlik
kus,
om
a ke
ha ta
jum
ine
moo
ndub
(n
t käe
d nä
ivad
ülis
uure
d ja
pik
ad),
teki
b tu
gev
üksi
ndus
tunn
e, e
ufoo
ria
või
rahu
lole
mat
us, u
nisu
s ja
apa
atia
. Või
b te
kkid
a am
nees
ia (k
äitu
mis
t ei m
älet
ata)
. Või
mal
ik
ülea
nnus
tam
ine,
mill
e ta
gajä
rjed
või
vad
olla
su
rmav
ad.
Pik
aaja
lisel
tarv
itam
isel
kah
just
ub ta
rvita
ja
isik
sus,
tekk
ida
võib
ka
flash
back
-sün
droo
m.
Võib
tekk
ida
psüü
hilin
e sõ
ltuvu
s.
Psil
o-ts
übii
nPs
ilots
übiin
i (ps
ühhe
deel
ne a
ine)
si
sald
avad
mõn
ed s
eene
d, m
illes
t os
a ka
svab
ka
Eest
is (t
erav
pal
jak,
vä
rvik
ud, k
oppe
lsee
n, tu
linut
t, si
tase
en),
neid
süü
akse
toor
elt j
a ke
edet
ult.
Toim
e ke
stab
um
bes
neli
tund
i.
Füüs
ilis
ed: l
aien
enud
pup
illid
, kõ
rgen
enud
keh
atem
pera
tuur
ja
suur
enen
ud s
üdam
e lö
ögis
aged
us.
Tekk
ida
võiv
ad k
õhuv
alu,
iive
ldus
, ok
send
amin
e ja
kül
mav
ärin
ad,
käitu
min
e m
uutu
b eb
aade
kvaa
tsek
s,
ülia
ktiiv
sus.
Psüü
hili
sed:
sag
edas
ed
mee
leol
umuu
tuse
d, s
egan
e ju
tt.
Sega
suss
eisu
nd, k
aob
reaa
lsus
e-, a
ja-
ja r
uum
itaju
, häi
rub
min
atun
netu
s.
Näg
emis
hallu
tsin
atsi
ooni
d, v
ahel
seo
tud
ka
kuul
mis
taju
ga. V
ähen
eb v
alut
undl
ikku
s, te
kib
eufo
oria
. Või
mal
ik p
aani
kaho
og, ä
ngis
tus
ja
rahu
tus.
Või
mal
ik m
ürgi
stus
(eri
ti va
lede
/m
ürgi
ste
seen
te s
ööm
ises
t).
Võib
esi
le k
utsu
da v
aim
uhai
guse
epi
sood
i, ku
i se
lleks
on
eels
oodu
mus
.
IV U
imas
tid ja
uim
astis
eotu
se a
stm
ed
Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile 31
UIM
AST
IIS
ELO
OM
UST
US
JOO
BET
UN
NU
SED
LÜH
IAJA
LIN
E TO
IME
PIK
AA
JALI
NE
TOIM
E
Atr
opii
n,
skop
ola-
mii
n, b
ella
-do
nn
iin
Nim
etat
ud a
lkal
oide
sis
alda
vad
mitm
ed ta
imed
nag
u m
ust b
ella
donn
a e
karu
mus
tikas
, har
ilik
ogaõ
un, k
oera
-pöö
riro
hi, h
arili
k al
raun
ja in
glitr
ompe
t. Ta
imed
e os
ade
man
usta
min
e põ
hjus
tab
hallu
tsin
atsi
oone
, mee
ltese
gadu
st ja
luul
usid
. Füü
silis
teks
tunn
uste
ks o
n m
uuhu
lgas
eru
tus
või ü
lem
äära
ne u
imas
us, s
uuku
ivus
ja n
ägem
ishä
ired,
võ
imal
ikud
on
kram
bid.
Nee
d ta
imed
on
mür
gise
d ja
nen
de ü
lean
nust
amin
e võ
ib p
õhju
stad
a su
rma.
On
teat
eid
last
e su
rmaj
uhtu
mite
st, m
ille
on p
õhju
stan
ud v
älgu
mih
kli t
äite
vede
liku
(but
aan)
sis
sehi
ngam
ine.
Sel
le m
õju
põhi
neb
peam
isel
t õhu
st h
apni
ku o
man
dam
ise
taki
stam
isel
ja
sel
lest
tule
neva
l org
anis
mi h
apni
kuva
egus
el. T
arvi
taja
d ki
rjel
dava
d m
õnus
eisu
ndit
ning
sel
lega
kaa
snev
aid
mee
lepe
ttel
isi e
lam
usi.
Füüs
ilist
eks
tunn
uste
ks o
n hi
ngam
ise
ja s
üdam
e lö
ögis
aged
use
kiire
nem
ine,
uim
asus
, hal
vene
nud
näge
min
e, te
advu
sehä
ired
ja te
advu
seka
otus
. Või
b te
kkid
a kõ
ritu
rse,
mis
tõtt
u lä
mbu
taks
e. G
aas
kahj
usta
b ha
pnik
upuu
duse
teki
tam
ise
kaud
u aj
u nä
rvir
akke
ja k
ogu
orga
nism
i.
IV U
imas
tid ja
uim
astis
eotu
se a
stm
ed
Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile32
4.4. Uimastiseotuse astmed
Uimastitest sõltuvusse jäämine toimub reeglina kindla arengustsenaariumi kohaselt. Seetõttu on laste ja noorukitega töötavate täiskasvanute jaoks äärmiselt oluline mõista uimastisõltuvuse tekkimise kulgu. Väljakujunenud uimastisõltuvusega kaasneb kontrolli kadumine isikliku elu üle, tekkida võivad tõsised tervisehäired, isiksuseomaduste muutused ning sotsiaalsed ja majanduslikud tagasilöögid.
Teadlasi on alati huvitanud küsimus, miks osa inimesi jääb uimastitest sõltuvaks, suurem osa uimastite proovijatest aga piirdub vaid esimese korraga. Sellele küsimusele ei ole ühte selget vastust. Sõltuvuse väljakujunemisel on vastastikuses mõjutuses kolm komponenti: uimasti, uimasti tarbija psühho-füsioloogilised eripärad ja sotsiaalne keskkond. Kahest viimasest komponendist riskifaktorite käsitluses oli põhjalikumalt juttu kolmandas peatükis.
Uimasti roll sõltuvuse väljakujunemisel
Psüühiline sõltuvus võib välja areneda kõikide uimastite puhul, füüsilise sõltuvuse osas on aga uimastitel erinev nn sõltuvuspotentsiaal ehk tõenäosus sõltuvuse tekkeks. Kõige kõrgema sõltuvuspotentsiaaliga on fentanüül, heroiin, rahustid ja uinutid, alkohol, kokaiin, nikotiin. Sõltuvuse väljakujunemisel mängib olulist rolli ka uimasti tarvitamise sagedus ja hulk, samuti manustamisviis. Kõige kõrgema sõltuvusriskiga on süstimine.
Kui uimastitarbimise alguses on mõjutajateks pigem keskkonnategurid, siis uimastiseotuse viimastel astmetel omavad suuremat rolli inimese bioloogilised ja psüühilised omadused.
Joonis 10. Uimastiseotuse astmed. Noolte erinev pikkus viitab ühelt astmelt teisele liikumise tõenäosuse suurenemisele. Kui suhteliselt vähestest uimastite proovijaist saavad nende tarvitajad, siis tarvitamisest kuritarvitamiseni ja sealt sõltuvuseni on järjest lühem tee.
Proovimine
Tarvitamine
Kuritarvitamine
Sõltuvus
IV U
imas
tid ja
uim
astis
eotu
se a
stm
ed
Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile 33
Järgnevalt on ära toodud kokkuleppeliste uimastiseotuse astmete iseloomulikud tunnused. Eelkõige on kirjeldatud käitumuslikke muutusi. Teades tunnuseid, on võimalik hinnata lastest ja noorukitest uimastitarbijate probleemide ulatust ja vastavalt sellele kavandada sekkumisi.
Proovimine: • uimastite proovimine; • uimastite mõju tundmaõppimine; • juhuslik uimastite tarvitamine; • madal uimastite taluvus (tolerantsus); • uimastite proovimine eelkõige uudishimust; • kahjulikud tagajärjed on tühised või puuduvad.
Tarvitamine: • on tekkinud spetsiifilised uimastite tarvitamise viisid (kindel aeg, koht, seltskond, uimasti); • suurenenud on uimastite taluvus; • järgmine tarvitamiskord on ette planeeritud ja oodatud; • tarvitatakse rohkem kui planeeriti; • enamik sõpradest tarvitab uimasteid; • kasvab ümbritsevate inimeste surve uimastite koostarbimiseks; • uimasteid tarvitatakse probleemide ületamiseks; • tekivad tõsised kahjulikud tagajärjed (koolist või töölt puudumine, valetamine, varastamine,
seaduserikkumised, peaparandamine).
Kuritarvitamine: • uimastite tarvitamine kindlakskujunenud rituaale järgides; • uimastite tarvitamine (lisaks nädalavahetustele) ka argipäevadel; • uimastitega seotud mõtted on tähtsal kohal; • uimastite ülesostmise ja edasimüügiga tegelemine; • kasvab taluvus uimastite suhtes; • tekivad väsimus, tujukus, depressiivsus, viha; • käitumist mõjutavad järsud meeleolumuutused; • uimastite tarvitamisest tekkinud probleemide eitamine; • väga tõsised kahjulikud tagajärjed (vargused, kodust ärajooksmised, koolist/tööst loobumine,
konfliktid peres, uimasteid mittekasutavate sõprade kaotamine, kehakaalu muutused, mälulüngad, madal enesehinnang, depressiivsus).
Sõltuvus: • uimastid on omandanud keskse koha igapäevaelus; • on tekkinud võõrutusnähud, mistõttu tarvitamise või mittetarvitamise vahel puudub valikuvõimalus; • uimastisõltuvuse eitamine; • on suurenenud uimastite üksinda tarvitamine; • kõrge taluvus uimastite (välja arvatud alkohol) suhtes; • agressiivne käitumine; • valmisolek teha uimastite hankimise nimel ükskõik mida; • senini oluliste harrastuste kadumine; • kontrolli kadumine isikliku elu üle; • mälulüngad; • isikuomaduste muutumine (viha, agressiivsus, enda vihkamine);
IV U
imas
tid ja
uim
astis
eotu
se a
stm
ed
Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile34
• kehakaalu olulised muutused; • korduvad edutud katsed uimastite tarvitamist vähendada või lõpetada; • drastilised tagajärjed (õpingute katkemine või tööst ilmajäämine, perekondlike sidemete katkemine,
võlad, tõsised tervisehäired, seaduserikkumised).
Nii uimastite kuritarvitamine kui sõltuvus uimastitest kuuluvad meditsiiniliselt diagnoositavate psüühika- ja käitumishäirete hulka.
Kasutatud kirjandus1. Harro, J 2002. Inimvaim ja aju. Käitumise bioloogilised alused. – Psühholoogia gümnaasiumile
(toim Allik, J, Rauk, M). Tartu Ülikooli kirjastus, lk 56–75.2. Harro, J 2006. Uimastite ajastu. Tartu Ülikooli kirjastus.3. Meyer, J, S, Quenzer, L, F 2012. Psychopharmacology. Drugs, the brain and behavior. Sinauer
Associates Inc Publishers, Sunderland, Massachusetts.4. Robson, P 2009. Forbidden drugs, 3 ed. Oxford University Press.5. WHO 2009. Guidelines for the psychosocially assisted pharmacological treatment of opioid
dependence. http://www.who.int/substance_abuse/publications/Opioid_dependence_guidelines.pdf.
IV U
imas
tid ja
uim
astis
eotu
se a
stm
ed