Jalgpalli - Eesti Olümpiakomitee

JalgpalliõpikBert van Lingen

Jalgpalli õpik

Bert van Lingen

Käesolev õpik on välja antud Eesti Olümpiakomitee projekti "1.-3. taseme treenerite kutse kvalifikatsioonisüsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine - II etapp" raames.

Projekti rahastavad riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem" raames Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium.

Õpik on vastavuses Eesti Jalgpalli Liidu ja Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekavadega ning piiranguteta kasutamiseks jalgpallitreenerite koolitusel.

EJL tänab Eesti keelse raamatu väljaandmisele kaasaaitamisel: EOK; Aivar Haller; Luisa tõlkebüroo; Lembit Peegel; Sunprint Invest OÜ; Vaapo Vaher; Urmas Kirs.

Originaal: COACHING SOCCER, Bert van Lingen, 1997

Esikaas: Eesti koondis Wembleyl. Foto: Lembit Peegel

Tõlkinud: Luisa Tõlkebüroo

Kujundanud ja trükkinud: Sunprint Invest OÜ

ISBN 978-9985-9876-8-1

Sisukord

Eessõna ............................................................................................................................................................ 5

Sissejuhatus .................................................................................................................................................. 6

1. peatükk Mis on jalgpall? ......................................................................................................... 9

2. peatükk Noorjalgpallurid .................................................................................................... 11

3. peatükk Kuidas õppida jalgpalli mängima? ......................................................... 16

4. peatükk Noorjalgpallurite juhendamine ................................................................. 20

5. peatükk Mängu lugemine ................................................................................................... 33

6. peatükk Jalgpallitreening - see on mängimine .................................................. 39

7. peatükk Jalgpallitehnika ...................................................................................................... 87

8. peatükk 4 mängijat 4 vastu: jalgpalli paremini mängida on ägedam! ......................................................................................... 99

9. peatükk Miks just 7 mängijat 7 vastu? ................................................................... 125

10. peatükk Väravavahi treenimine .................................................................................. 130

11. peatükk Kehalise vormi tõstmine on jalgpalli treenimine ja vastupidi .................................................................................. 143

12. peatükk Ülesanded ja funktsioonid ......................................................................... 154

13. peatükk Noorjalgpallurite roll jalgpalliklubides ............................................ 162

Lisa Noorjalgpallurite treenimise didaktika ja metoodika .......... 177

??5

Eessõna

Enamik tippjalgpallureid alustas jalgpallimängimist 6- või 7-aastaselt. See ütleb niimõndagi kõigi lapsevanemate, vabataht-like ja klubide töötajate kohta, kes onkaasa aidanud paljutõotavate staaride javähem andekate mängijate arengule. Tu-lemuseks on, et "imepisike" Holland suu-dab pidevalt maailma "jalgpallihiiglaste-ga" konkureerida.

Üheks tõendiks jalgpalli populaarsusestHollandis on niivõrd paljude inimeste ak-tiivne osalemine mängijate, mänedzeride,juhendajate, treenerite jm rollis.

Käesolev raamat pakub innustavat jaõpetlikku lugemist kõigile, kes on seotudjalgpalliga ja kellel on au tulevaste rahvus-koondislaste arengule mõnes etapis kaasaaidata. Laste jalgpallialase arengu suuna-mine ei ole rahvuskoondise tippjalgpallu-rite juhendamisega võrreldes sugugi liht-sam ega ühekülgsem.

Soovin teile järgnevate teadmiste oman-damiseks ja ellurakendamiseks edu.

B. van Lingen

??6

Sissejuhatus

1985. aastal otsustas Zeistis asuva KNVB(Hollandi Jalgpalliliidu) tehniline perso-nal Rinus Michelsi juhtimisel (kes toonatöötas tehnilise juhina) lähemalt uurida,milliseid noorte arendamise põhimõtteidHollandi jalgpalliklubides järgitakse. Sel-gus, et treenimisel keskenduti enamastieri oskustele: individuaalsetele tehnilis-tele oskustele (söötmine, triblamine, löö-mine jne) ja kehalise vormi treenimisele(jooksmine, hüppamine jne). HollandiJalgpalliliidu tehniline personal analüüsiskõiki jalgpalli õpiprotsessi külgi. Tulemu-seks oli muuhulgas tänavajalgpalli hea ni-me taastamine. Tänavajalgpalli väärtusli-kemate komponentide ümberkujundami-se teel koostati noortejalgpalli treenimisekava. Kava põhineb arusaamal, et mängi-jad õpivad jalgpalli selle eesmärkidest jasihtidest lähtudes.

Õpieesmärkide saavutamiseks kasutatak-se selliste mängude variante, milles 4 jalg-pallurit mängivad 4 vastasega. 4 v 4 män-gud hõlmavad kõiki tänavajalgpalli mee-liköitvaid komponente. Iga osaline näebpidevalt palli ja peab lahendama rohkestijalgpalliprobleeme. Lisaks lüüakse paljuväravaid, mis muudab mängud põnevaks.Sellised mängud sisaldavad kõiki jalgpallipõhikomponente. Treener, kes leiab, etmängijad peaksid jalgpalli õppima tegeli-kes jalgpalliolukordades, ei saa eitada, etselline lähenemine avaldab mõju ka tree-ningute läbiviimisele. See tähendab, etmängu eesmärke tuleb selgitada ja mängi-jaid tuleb mängu ajal mõjutada.

Treener võib mängu katkestada, anda ju-hiseid, esitada küsimusi, innustada mängi-jaid, et nad tuleksid välja oma ettepane-kutega, tuua näiteid, lasta mängijatel de-monstreerida seda, mida tahab neile selgi-tada, või ise ette näidata, kuidas tuleks

mängida. Rõhuasetus on mängijate oma-dustel, mis avalduvad päris mängus.

Seega tuleb igal treeningul keskendudatüüpilistele jalgpallitegevustele. Ainult niiharjuvad mängijad lahendama mitmesu-guseid jalgpalliprobleeme ja õpivad jalg-palliolukordi päris mängudes ära tundma.Treeningtegevused peavad alati vastamamängijate vanusele, oskustele ja koge-mustele. Noorte õpiprotsessi igal etapiltuleb lähtuda kohastest juhendamise ees-märkidest (4. peatükk).

Mängijaid tuleb hinnata võistlusliku män-gu põhjal. Kuidas saaks konkreetne män-gija kõige paremini mängu panustada, sa-mas mängureeglitest kinni pidades? Sel-lele küsimusele vastamiseks tuleb kirjel-dada mängijate poolt täidetavaid üles-andeid ja funktsioone. Noorjalgpalluritekohustuste kirjeldused on loomulikultüldisemad kui vanemate mängijate omad(12. peatükk).

Teemat käsitletakse nn TIS-analüüsistlähtudes (Tehnilised oskused/Intuitsioonehk mängust arusaamine/Suhtleminekaasmängijate ja vastastega) (1., 4. ja 5.peatükk).

Eeltoodust selgub, et testide (nt Cooperitesti) tulemused ei sobi jalgpallialase või-mekuse hindamiseks. Sellistes testides eiarvestata mängu võistlusliku olemusega.Jalgpalli põhieesmärgiks on võitmine,mitte kiireima või vastupidavaima jooksjaväljaselgitamine. Sellised väited seavaduude valgusse ka jalgpallurite kehalisevormi treenimise (11. peatükk).

Noorjalgpallurite juhendamine algab liht-samatest komponentidest ja liigub edasikeerulisemateni. Treener siirdub aega-

??7

mööda ühest metoodilisest etapist järgmi-sesse, aitamaks mängijatel nende jalgpal-lioskusi parandada. Õpiprotsessi korral-damine ja struktureerimine (treeninguteja mängude ajal) on äärmiselt tähtis, sestmuidu ei suuda noored mängu kui keeru-list tervikut mõista. Laste õpetamisel/ju-hendamisel järgitavaid reegleid kutsu-takse jalgpalli "didaktikaks" (lisa).

Enam ei käsitleta väravavahi rolli eraldi-seisvana. Väravavaht kuulub võistkonda.Frans Hoek keskendub väravavahi tege-vusele vägagi mitmekülgselt (10. pea-tükk). F. Hoek on Hollandi Jalgpalliliidusväravavahtide treenimise juhendaja, ol-nud Ajaxi väravavahtide treener ningpraegu töötab Hispaanias Barcelonas. Tajärgib õpetamisel samu põhimõtteid kuiHollandi Jalgpalliliidu tehniline personal.

Kõige lõpuks tutvustatakse noorjalgpallu-rite rolli jalgpalliklubides (13. peatükk).

Käesoleva raamatu sihtrühmaks on jalg-palliklubid. Kasutamaks ära viimase ajaedusamme (noorte)jalgpallis, on ülioluli-ne, et iga klubi määraks ametisse noorte-töö koordinaatori, kellel on piisavalt teh-nilisi taustteadmisi ja kes võib osaledaklubi juhatuse koosolekutel. Seeläbi saabkogu lähenemist treeneritele selgitada(koolitamise teel).

Hollandi Jalgpalliliidu noortepoliitika ra-kendamisel oli tähtsaks sammuks provint-side jaoks täiskohaga treenerite ametissemääramine. Hollandi Jalgpalliliiduga on20 provintsis ühinenud umbes 3000 klubi.

Hollandi Jalgpalliliidu treenerid vastuta-vad noortekava arendamise, skautimise,mängijate välja valimise ja klubides 4 v 4mängu (ja selle variantide) propageerim-ise eest.

Lisaks aitavad liidu treenerid klubidesläbi viia koolituskursusi ning peavad liiduja klubide vahel sidet.

Käesolevas raamatus kajastatakse hiljutisimuutusi ja viimaste aastate kogemusi.Kuna tegu on jalgpallitreenerite kursuseabimaterjaliga, on raamat jagatud tervik-likeks peatükkideks, millest igaühte saabkasutada eraldiseisvana. Seepärast esita-takse mõnda seisukohta mitu korda.

Loodan, et käesolev raamat aitab kaasaiga noortetreeneri arengule.

Edu teile!

Bert van Lingen

??8

Austatud lugeja. Sa hoiad käes raamatut,milles peituvaid teadmisi on võimatu ülehinnata. Kui Sinu kireks on jalgpall ja sü-damesooviks sellel toredal spordialal omateadmiste, oskuste ja kogemuse jagamine,siis on Sul üsna lihtne mõista seda inim-likku tarkust, mida autor Bert van Lingensuurepäraseks õpikuks on vorminud.

Imelised asjad sünnivad ikka vaid nende-ga, kes imedesse usuvad. Kui Sinus on jul-gust uskuda, et Eesti jalgpall on teel maa-ilma tippu ja Sina oled sel vaimustavalteekonnal üks teejuhtidest, siis hakkavadSinu ja Eesti jalgpalli elus sündima imeli-sed asjad!

Teejuhil ehk liidril on vabatahtlikud järgi-jad. Sa kujuned liidriks läbi suhete ja suh-tumise. Just nimelt suhted on selles aren-guprotsessis Sinu kõige olulisem tööva-hend. Iga oma suhte ja suhtumisega Sakas lood usaldust või lõhud seda. See-juures on oluline teada, et ainult läbi usal-duslike suhete saab tekkida edukogemus.

Kui usaldad õpilastele järjest suurematpingutust nõudvaid ülesandeid, mille täit-mine neile edukogemuse kingib, siis oledloonud erakordse arengukeskkonna, kussünnivad tõelised saavutajad, keda innus-tab usk oma võimetesse. Need võitjad saa-vad teada, et ainus isik, keda tegelikultvõita on vaja, vaatab hommikul peeglistotsa. Kõik muud võidud, ka Väga Suured,on seejärel juba boonus.

Mõtle oma julged mõtted selgeks, ütlenad tasakaalukalt välja ning järgi kind-lameelselt oma tegude ja sõnade ühtsust.Kui Sa sellega hakkama saad (ja ma eikahtle selles hetkegi), siis saab SinustSuur Eeskuju ehk Õpetaja. Sa ei õpetaoma õpilastele mitte lihtsalt jalgpalli vaidoskust elus hakkama saada, KOOS hak-kama saada. Läbi selle õpetuse saab pare-maks terve maailm.

Veel üks soovitus - ära unusta kunagi, ettreeningud (ka keerulised ja rasked) onvõimalik ja vajalik muuta huvitavaks.Kuna Sa saad anda vaid seda, mis Sinusendas olemas on, siis ei tohiks põnevus jarõõm Sinu seest kunagi kaduda. See aitabSul olla õnnelik inimene ning jagad sedamängu- ja elurõõmu oma õpilastega. Selmoel ei muutu jalgpall Sulle kunagi tööksvaid jääb elukesvaks missiooniks ja suurerõõmu allikaks.

Soovin Sulle suuri mõtteid ja julgust neidvälja öelda ning teoks teha!

Aivar Haller

mentor

9

Jalgpall on mäng. Ja mängus on tavaline,et osalised saavad reeglite piires valikuidteha. Seega iseloomustab mängu - ja eritijust jalgpalli - küllaldane vabadus ja loo-mingulisus. Samas, jalgpall on keerulinemäng. Sest osalejaid on palju - 11 mängi-jat 11 vastu. Igas mänguolukorras tekibhulk võimalusi. Kõik 22 mängijat teevadvalikuid ning palli valdaja peab igaüheleneist reageerima. Veelgi enam - erinevaltnäiteks korvpallist on jalgpallis pall just-kui "vaba", ei ole kindlalt kellegi käes.Võistkond, kes parajasti palli ei valda,peab proovima seda vastasmängijalt äravõtta. Vanasti kasutati kitsikolukordadesnn "ohutu sadamana" väravavahti, kellekätte võis palli varjule saata. Kuid tagasi-söötmise reegli muutmise järel muutuspalli väravavahile mängimine ohtlikuks,eriti amatööride mängus.

Vaba palli tõttu on jalgpall pidevalt muu-tuvate olukordadega mäng, välja arvatudjuhul, kui mäng katkestatakse või kui pallon väravavahi käes. Taaskäivitavad olu-korrad (vaba-, nurga- ja lahtilöögid ningsissevisked) on kogu mängu ainsad staati-lised osad, mille sooritamist tuleb muidu-gi samuti harjutada.

Jalgpallurite edu sõltub oskusest olukordiära tunda. Mängijad peavad teadma, kui-das tegutseda erinevates olukordades - kuipall on omade käes, kui palli valdavadvastased või kui pall läheb ühelt võistkon-nalt teisele. Lisaks tuleb arvestada män-gulise kontekstiga, vastasvõistkonna sur-vega jne.

Jalgpallis on kõige tähtsam võita. Seepaistab lihtne olema, tuleb lüüa vaid vas-

tasest rohkem väravaid. Värava löömisekson vajalik palli vallata, selleks omakordatuleb pall vastastelt ära võtta. Kui võist-kond saab palli enda valdusse, asub tarünnakule. Palli kaotades püüatakse ta-kistada teistel värava löömist, lõhkudesnende ülesehitatavat mängu ja kaitstesend rünnaku eest. Need põhimõtted onjalgpalli struktuurianalüüsis keskse tähen-dusega.

Tegelik mäng põhineb aga eesmärgi (s.tvõidu) saavutamise vahenditel, mille võ-tab kokku nn TIS-põhimõte. TIS tähen-dab järgmist:

TehnikaTehnika hõlmab jalgpalli mängimiseks va-jalikke põhioskusi. Olenemata mängijatevanusest või mängu keerukusest, peavadmängijad omama teatud tehniliste oskus-te taset.

Intuitsioon (mängust arusaamine)Intuitsioon on vajalik taipamiseks, milli-sed tegevused sobivad või ei sobi konk-reetsesse olukorda. Intuitsioon sõltubenamasti kogemustest ja jalgpallialasestintellektist.

SuhtlemineJalgpallilises kontekstis tähendab suhtle-mine mängijate ja mängukomponentidekoostoimet. Suhtlemine hõlmab oma javastasvõistkonna liikmete vahelist verbaal-set ja mitteverbaalset lävimist, kuid siiaalla kuuluvad ka palli (kiirus/kaal/kõva/pehme) ja mänguväljaku (ühetasane/ko-narlik/märg/kuiv) omadused, pealtvaata-jate (innustamine/väljavilistamine), amet-nike, treeneri vastastikune mõju.

1. peatükk

Mis on jalgpall?

Mis on jalgpall?

10

Jalgpalli mängimiseks on vajalik TIS

TIS tähendab kõiki jalgpalli mängimiseksja mängu mõjutamiseks vajalikke vahen-deid.

Mida paremini tunneb mängija TIS-põhi-mõtet, seda suurema jalgpallialase vilu-muse ta omandab. Jalgpallurid, kes taha-vad jõuda tippu, peavad seepärast võtmaendale eesmärgiks nii tehnika, intuitsioo-ni (mängust arusaamise) kui ka suhtlemis-oskuse parandamise.

Mõnes sportmängus on kõige olulisemtehnika ja siis saab selle puudumine teisteoskuste arendamisel takistuseks. Näiteksmaahokis võib noormängija vilets tehni-line suutlikkus takistada sisulist osalemistmängus. Teistes sportlikes mängudes või-vad piiravateks teguriteks omakorda osu-tuda aga kehv intuitsioon ja halb suhtle-misoskus. Mida nõudlikuma mänguga ontegemist, seda suurema tähtsuse oman-davadki just intuitsioon (mängust arusaa-mine) ja suhtlemine, sest neist sõltuvadmängu tulemus ja võistkonna kujunemi-ne-toimimine.

Paljud jalgpallurid tahavad lihtsalt meeltlahutada, mängu nautida ja lõõgastudaning sellest piisab. Kui jalgpalli mängitak-se lõbu pärast, on tegu mängimisega män-gimise pärast. Iga võistkond tahab küllvõita, kuid mängijad ei ole huvitatud os-kuste arendamisest, sest see on teisejärgu-lise tähtsusega.

Kuid jalgpall on ka sport ja sportlaste ees-märgiks on tulemuste parandamine. Spor-dil on ainult üks eesmärk – võit. Võidusaavutamiseks tuleb ületada takistusi.Kõiki jalgpalliks vajalikke oskusi (TIS)tuleb siis arendada maksimaalselt. Et jalg-pallurid oleksid sportlased, tuleb neidspetsiaalselt treenida ning nende tulemusi

süstemaatiliselt ja metoodiliselt paranda-da.

Veelgi enam – jalgpalli puhul on tegemistvõistlusspordiga. Võistlus tähendab vas-taste alistamist, meistritiitlit, järgmisseringi minekut või liigast väljakukkumisevältimist. Võistlusspordi juurde kuulubvõistlemine pikema aja vältel.

Võistlusspordi kõrgeim tase on võistlemi-ne maailmatasemel. Kvalifikatsioonivoo-rud ja turniirid kuuluvad maailmatasemelmängimise juurde.

Igaüks tunnetab jalgpalli isemoodi. Mõ-nele on tähtsaim lõõgastumine, teisteleseostub jalgpall teatud eluperioodiks püs-titatud kõrge eesmärgiga. Paljud teenivadmängimisega endale elatist.

Üks asi on aga kõigile jalgpallureile ühi-ne, nii maailmatasemelistele kui huvilis-tele - mäng on neile naudinguks. Igatahespakub jalgpall lõputuid võimalusi ja eimuutu tõenäoliselt igavaks kunagi.

11

Kõik me oleme erinevad. See kehtib niitäiskasvanute, laste kui noorjalgpalluritesuhtes. Mõni inimene on jaheda olekuga,teine aga tuline. Mõni laps on umbusklik,teine avatud ja vastuvõtlik.

Omavaheline läbisaamine sõltub sagelikogemustest. Ükski õpik ega käsiraamatei suuda anda ammendavaid õpetusi kõi-giga hästi läbi saamiseks. Suhted on vaidosa treenerit ootavaist probleemidest.Igaüks, kes tegeleb laste ja noortega, mär-kab peagi, et teatud vanuserühmi iseloo-mustavad teatud ühised käitumismustrid.Kuigi see ei tähenda loomulikult, et kõikühevanused lapsed käituvad ühtmoodi.Mõni laps toimib küll vägagi eakohaselt,teine aga hoopis ootamatult. Iseloomuli-kud käitumisjooned avalduvad mõne lap-se juures varem, teise puhul hiljem.

Hollandi Jalgpalliliit on jaganud noorjalg-pallurid kuude vanuserühma: algajad: F,E, D; juuniorid: C, B, A.

Noorjalgpallureid võibiseloomustada järgmiselt:

6–8-aastased: (F)Püsimatud, kaotavad kergesti huvi. Ei suu-da keskenduda pikema aja jooksul. Üle-meelikud, mistõttu ei suhtu jalgpalli niitõsiselt kui lapsevanem neilt ootab. Ene-sekesksed, ei oska teha meeskonnatööd.

Kui nii väikesed lapsed mängivad jalgpal-li, siis enamasti tahavad nad kõik palli justendale saada, välja arvatud väravavaht javeel mõni, kellele on pidevalt meelde tu-letatud, et nad peavad jääma kaitsesse.Sellist mängu saab vaevalt pidada tõeli-

seks jalgpalliks. Korralikke lööke tehakseharva. Enamasti on tegemist mänguvälja-kul palli jälitava, sibava, vehkleva ja innu-ka noortekambaga.

Kui poisid ja tüdrukud on juba mõndaaega trennis käinud, võib täheldada esi-mesi märke meeskonnatööst. Kuigi pallilüüakse siia-sinna juba eesmärgipärase-malt, piirduvad mängijate oskused siiskienamjaolt söötude vastuvõtmise, triblami-se, edasilöömise ja pealelöökidega.

8–10-aastased: (E)Palju rohkem valmis meeskonnatööks.Võib eristada häid, keskmisi ja mitte eritihäid mängijaid. Suudavad pikema ajajooksul konkreetsete harjutuste treen-imisega tegelda.

Palli kontrolli all hoidmise oskused para-nevad märkimisväärselt.

See on sobivaim vanus põhioskuste oman-damiseks. Mänguoskusi harjutatakse pal-ju teadlikumalt ja sihikindlamalt kui noo-remates vanuserühmades. Lihtsamateskombinatsioonides hakkab avaldumameeskonnatöö. Paremini mõistetakse vas-tase katmise ja vabasse ruumi jooksmisevajalikkust.

10–12-aastased: (D)Selles vanuses mängijad kipuvad endkaaslastega võrdlema. Võistkonnaliikme-na suudavad nad eesmärkide poole püüel-da. Nad kontrollivad oma liigutusi ja töö-tavad pidevalt mänguoskuste parandami-se nimel.

2. peatükk

Noorjalgpallurid

Noorjalgpallurid

12

D-klassi algajad mängivad 11-liikmelistesvõistkondades. Tehniliste oskuste baas onjuba olemas ning nüüd pannakse põhi-rõhk intuitsiooni (mängust arusaamise)arendamisele. Mängijad peavad harjumamänguväljaku suuruse, mängureeglite (ntsuluseis), mängimisega konkreetse skee-mi alusel (nt 4-3-3) ning eelkõige palli val-damise põhimõtetega.

12–14-aastased: (C)Mõistavad mängu järjest paremini. Kuju-nevad isiklikud veendumused. Enesekeh-testamise võime kasvab. Aina rohkemvõrreldakse enda ja teiste tulemusi. Sellesvanuses võivad noored kiiresti kasvada,mis viitab puberteedi lähenemisele. Tüd-rukutel algab puberteet tavaliselt ennepoisse. Suhteliselt lühikese ajaga võivadtüdrukud kaalus märgatavalt juurde võtta.Selles vanuses võib noortele esitadamõistlikke nõudmisi võistkonnasisesetööjaotuse kohta.

C-klassi mängijad tegelevad peamiseltnende oskuste arendamisega, millegaalustati juba eelmistes vanuserühmades:vabasse ruumi jooksmine ja katmine.Mängijad suhtuvad tõsisemalt pealööki-desse ja kahevõitlusse palli pärast, kusju-ures peaga palli tabades ei pigista nadenam iga kord silmi kinni. Kaitsemäng pa-raneb silmnähtavalt. Väheneb olukorda-de arv, kus mitu kaitsjat tegeleb ühe vas-tasega. Konkreetse positsiooniga seotudkohustused õpitakse ja omandatakse järk-järgult.

14–16-aastased: (B)Poisid kasvavad pikemaks ning nendekontroll jäsemete üle võib muutuda paljuhalvemaks. Tavaliselt on tüdrukud jubakasvamise lõpetanud. Nii poisse kui tüd-rukuid iseloomustavad puberteedigakaasnevad omadused: apaatia, kangekael-sus ja tujukus. Poistele on võitmine nüüdolulisem kui kunagi varem. Tüdrukudsuudavad paremini mõista võidu suhteli-sust. Mõni noor võib muutuda äärmuseni

Eesmärgid JuunioridF E D C B A

Vanus 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18Mänguga Juhendamine väikeste Juhendamise Juhendamine Optimaalseharjumine kahepoolsete mängude käigus põhineb soorituse

ja baasmängu abil kasutatakse mängu saavuta-kõiki tegeliku sooritusel mine

Palli kontrolli Tehniliste oskuste mängu ja män-alla saamine arendamine baasmängu elemente gude ajal

kontekstis

Pall on kõige tähtsam takistus

Alati väikesed Alati tuleb tehnilisedkahepoolsed oskused siduda intuitsioonimängud, et iga (mängust arusaamise)mängija saaks ja suhtlemisega (TIS)palliga võimali-kult palju kokku puutuda

Rõhuasetus: tehniliste oskuste arendamine Rõhuasetus: intuitsiooni (mängustarusaamise) arendamine ja kasvatamine

13

Noorjalgpallurid

innukaks, püüda koguni välja selgitada,kui kaugele suudab ta end sundida mine-ma.

B-klassi juuniorid oskavad aina rohkemmängida tõelist, võistluslikku jalgpalli.Vahel proovivad nad asju, mis võistkonnaedule tervikuna kaasa ei aita. Näiteks pallivaheltlõikamisega hiljaks jäämine või pallimängimine jala välisküljega on märgidsellest, et mängijad püüavad end tõestada.Mängutempo on kiirem ja katmine tihe-dam. Mängijad peavad õppima ka pinge-listes olukordades hakkama saama, mittevaid edu nautima. Iga mängija peab õppi-ma võistkonna pingutustesse isiklikult pa-nustama.

16–18-aastased: (A)Vaimselt ja füüsiliselt stabiilsemad.Selles vanuses mängijaid iseloomustab

vaatevälja laienemine ja asjalikum lähen-emine enda ümber toimuvale. Enamastiotsustatakse just selles vanuses, kas haka-ta mänguga tõsiselt tegelema või jätkatavaid lõbu pärast.

Mängijad suudavad paremini hakkamasaada piiratud alal mängimise probleemi-dega. A-klassi juunior ei ole veel "täieõi-guslik" jalgpallur, seega sõltub nüüd kõiktema küpsusastmest. B-klassi juuniorideleiseloomulik rahutus asendub ohjeldatuse-ga. Mängijad hakkavad tähelepanu pöö-rama võistkonnakaaslaste mängule. Vaja-lik on enesekontroll.

Kõigest eelnevast järeldub, et võistkonda-de mänedþerid ja treenerid peavad tund-ma iga vanuserühma eripära, et hinnata,mida oma hoolealustelt maksab oodata jamida mitte.

Mäng jääb samaks.

Noorjalgpallurid

14

Ka tüdrukud mängivad...

Kuni 12. eluaastani on tüdrukute ja poistefüüsiline ja vaimne areng üldjoontes röö-bitine.

Tüdrukud suhtuvad jalgpalli poistega sar-naselt. F-, E- ja D-klassi mängijate iseloo-mujooned on omased nii tüdrukuile kuipoistele.

Tüdrukute jalgpall on noortejalgpall

Seepärast mängivad tüdrukud poistegakoos kuni 14. eluaastani, erandlikult isegikuni 16-aastaseks saamiseni.

Nn segajalgpalliga on tegemist, kui koospoistega osalevad noortevõistlusel ka ain-ult tüdrukutest koosnevad võistkonnadvõi kui võistkonnas on üksikuid tüdru-kuid.

Kogemused näitavad, et segajalgpallil onmitmed eelised. 6-aastaselt jalgpalli män-gimist alustanud tüdrukute arengutase eierine millegi poolest poiste omast.

Mis puutub palli kontrollimise oskusse,siis – vanemana alustanud lapsed on hal-vemas olukorras omavanuste, aga jubakogenud mängijatega võrreldes. Tavaliseltkasvavad poisid üles palli mängides, kuidpaljud tüdrukud, kes liituvad jalgpalli-

Võistkond lõi ühiselt värava.

15

Noorjalgpallurid

klubiga hiljem, on seetõttu ebasoodsasasendis.

Seepärast kasutatakse algajate tüdrukutejuures kõige rohkem palli kontrollimiseharjutusi. Samavanad poisid on selleksajaks palliga palju enam harjunud. See-tõttu hoiavad tüdrukud end mängidesrohkem tagasi kui poisid, kes kipuvadmängus algatusvõimet üles näitama. Hol-landis on tüdrukute jalgpalli (ainult tüd-rukutest koosnevad võistkonnad) üks suu-remaid probleeme see, et sageli peavadkoos mängima 6- ja 15-aastased tüdrukud,sest enamikus klubides on tavaliselt vaidainult üks tüdrukute võistkond. Selliseljuhul on aga võistkonnakaaslaste erinevu-sed oskustes, ambitsioonides ja mängutunnetamises liiga suured. Noorematesvanuserühmades on segajalgpalli mängi-mine hakanud rohkem levima, nii et alga-jad saavad mängida koos omavanustega.

Puberteet

Alates 13. eluaastast muutuvad erinevu-sed silmatorkavamaks. Tavaliselt algabtüdrukutel puberteet poistest varem. Sel-les vanuses tüdrukud võivad kergesti ülesnäidata ükskõiksust lihtsalt protestiks,eriti, kui täiskasvanu püüab neile liigseltette kirjutada, mida võib ja mida mitte.Iga tüdruk teab ju ise paremini, mida tatahab ja kuidas seda saavutada... või vähe-malt nii nad arvavad.

Kuid selgi suhtumisel on positiivne külg,sest nii saavad klubis töötavad mänedze-rid kaasata tüdrukuid reeglite koostamis-se, ürituste korraldamisse, varustuse eesthoolitsemisse jne.

Tüdrukud tunnevad, et peavad jalgpallilepühendumist mingil viisil põhjendama.Üllatavaks tulemuseks on see, et vanema-te kui 13-aastaste tüdrukute võistkonda-

des hoitakse omavahel kokku ja tahetakseühiselt edu saavutada.

Tüdrukud ei tunne tingimata vajadust ollaisiklikult kõige paremad. ÜHISEID saa-vutusi peetakse tähtsamaks kui isiklikkusilmapaistvat sooritust.

Andekas tüdruk, kes mängib ainult tüdru-kutest koosnevas võistkonnas, ei ole tihtihuvitatud sellest, et teda esile tõstetakse.Tähelepanu keskmesse sattumine võibviia selleni, et ta hakkab halvemini mängi-ma või isegi otsustab mõne teise spordikasuks.

Alles siis, kui selline tüdruk on veidi küp-semaks saanud (17–18-aastaseks), on tanõus end võistkonnast eraldama ja valmisselleks, et temasse suhtutakse kui üksik-isikusse.

Segavõistkondades mängivate tüdrukutehoiakud on aga hoopis teised. Nad suhtu-vad mängu üldjoontes poistega sarnaselt.12. peatükis tutvustatakse segajalgpallilähemalt.

16

Raske on vormistada kindlatest osadestkoosnevat juhendit, kuidas õppida mängi-ma jalgpalli, sest see tegevus seisnebenamjaolt harjutamises. Jalgpalli õpitaksemängides ja kulutatud aeg ongi esmatäh-tis laste jalgpallioskuste arendamiseks.

Jalgpalli õppimise esimeseks vaenlasekson tõenäoliselt ajapuudus. Kahjulikultmõjub ka erinevate meelelahutuste, näi-teks teiste spordialade, arvutimängude,televiisori aina suurenev pealetung.

Hollandis veetsid lapsed vanasti tänavaljalgpalli mängides lõputuid tunde. Nadmõtlesid välja igasuguseid võimalusi, ala-tes väikestest võistkondadest kuni seinte,kõnniteeäärte ja puude kasutamiseni. Nii

omandasid nad jalgpalliks vajalikud osku-sed. Nende loovust arendasid ka pidevaltmuutuvad olud: mängu oli vaja kohanda-da lähiümbruse tingimustele, näitekskraavidele, puudele või naaberaiale (kustalati ei saanudki palli tagasi). Koos edu-sammudega kasvas intuitsioon (mängustarusaamine), mida nimetatakse ka jalg-pallialaseks intellektiks.

Tänapäeval aga tuleb jalgpallis piirduda1-2-tunnise trenniga kord nädalas kohali-kus jalgpalliklubis, kusjuures mänge jaharjutusi mõtleb välja, algatab ja lõpetabhoopiski treener.

Hollandi Jalgpalliliidu tehniline personalRinus Michelsi juhtimisel korraldas teo-

3. peatükk

Kuidas õppida jalgpalli mängima?

Mängu algtõed omandati tänaval.

Tehnika ja trikid on tänaval või koduõues

sõpradega mängides omandatud.

17


reetilise ja praktilise kallakuga uuringu,mille tulemuste põhjal koostati soovitu-sed, kuidas kõige tulemuslikumalt õpeta-da lapsi jalgpalli mängima selle paari tun-ni jooksul, mil nad igal nädalal trenniskäivad.

Kui tulevikus jalgpallile veelgi vähemaega pühendatakse, võib kahtluse alla sat-tuda mängu tulevik tervikuna.

positiivset lähenemist. Jalgpalli õppimise-le kulutatava aja vähenemist tuleb kom-penseerida kiirendatud tempos harjuta-misega.

Jalgpalli mängima õppimiseksvajalikud tingimused

Eeltoodud eesmärgi saavutamiseks on va-ja teada, kuidas lapsed arenevad ja milli-seid sihte võib erinevate vanuserühmadejuhendamisel seada.

Samuti peame analüüsima mängu ennast,et selgitada välja õppimise lihtsustamiseja kergendamise võimalused.

Teisisõnu - peame endalt küsima: ""Millesjalgpall täpselt seisneb? Mis eristab jalg-palli teistest spordialadest? Milliseidmängukomponente saame eristada?"

Analüüsi tulemused pakuvad meile aluse,millest lähtudes on võimalik määratledaerinevate vanuserühmade jalgpalliharidu-se rõhuasetused.Millises vanuses ja millisel arengutasemeltutvustada noortele erinevaid mängukom-ponente? Mida eelistada? Millisteks etap-pideks jaguneb lastejalgpalli õpiprotsess?

Arengu kiirendamiseks tuleb 11 v 11mängu lihtsustada, kuid nii palju kui või-malik säilitada mängule selgelt erioma-seid jooni.

Asja tuleb arutada...


18

� Mõlemad võistkonnad peavad saamaväravaid lüüa. (Mis on mängu eesmärk?Mida teeme siis, kui palli valdame meie,ja mida siis, kui pall on vastase käes?)

� Kaks võistkonda peavad teineteise vastumängima mänguväljaku eri külgedest

� Mänguväljaku piirid peavad olema kind-laks määratud ja mängu struktuur peabjääma samaks (mängusuund ja -reeglid).

Lihtsustatud baasmängud, mida nimetak-se ka väikesteks kahepoolseteks mängu-deks või võistlusmängudeks, moodusta-vad õpiprotsessi raamistiku ning on täna-päeval noorjalgpallurite hariduses ülimalttähtsad.

Arvestades aga sellega, et lastel on jalg-palli harjutamiseks väga vähe aega, vaja-me midagi enamat. Mängijate harimisel jaarendamisel on nende juhendamine baas-

mängudes keskse tähtsusega.

Lihtsustatud jalgpallimänge oskuslikultkasutades saab noortetreener hoolealusteõpiprotsessi kiirendada. Treener suudaboma teadmisi ja oskusi edastades mängi-jate arengule oluliselt kaasa aidata.

Treenerile vajalikud oskused:

A. Oskus jalgpalliolukordi "lugeda".

B. Oskus takistusi "teisendada" (muutaneid lihtsamaks või keerulisemaks, jär-jestada metoodiliselt).

C. Oskus ettetulevaid probleeme arusaa-davalt selgitada.

D. Oskus leida ja esitada õigeid näiteid.

E. Oskus luua õppimiseks õige õhkkondja innustada mängijaid edu saavutama.

...kuid mängijad peavad selle kõik läbi mõtlema.

19


Treener puhub lihtsustatud olukordadele(baasmängudele) elu sisse, kusjuures tapeab juhendamisel lähtuma sooritusest.

Paar lisamärkust

� Klubid vajavad rohkesti jalgpallikoge-mustega, mängu mõistvaid inimesi. Jalg-pallitausta puudumine võib tekitadaprobleeme. Veelgi enam - igaüks, kes te-geleb noorte juhendamisega, peab läbi-ma spetsiaalse noorjalgpallurite juhen-damise kursuse.

� Treeningutel peab treener suutma mõis-ta, mida lapsed väikestes kahepoolsetesmängudes ja võistlusmängudes kogevad.

Lihtsustatud mängudes tulevad esile män-gijate iseloom, oskused ja puudused.

� Baasmängud kujutavad endast lihtsusta-tud jalgpalliolukordi (väikesed kahe-poolsed mängud ja võistlusmängud),mis sobivad laste kaasamiseks kõige pa-remini.

Noortetreener peab oskama teisendadatakistusi paindlikult (kergendada või ras-kendada), et laste areng toimuks metoo-diliselt.

Jalgpalli õpetamisel on kõige tähtsam las-te võimete arengu kiirendamine. Sellekskasutatakse eeltoodud lihtsustatud mängeja vastavat juhendamist.

� Ei tasu lihtsalt kopeerida mänge, midalapsed tavaliselt tänaval mängivad.Mõelge mängud hästi läbi ja kasutageselliseid, mis põhinevad tänavamängu-del, kuid hõlmavad võimalikult palju jal-gpallikomponente. Seeläbi saate kaasa-ta tänavajalgpalli positiivseid elemente(tegelikule jalgpallile sarnaseid jooni,pidevat kordamist, optimaalset naudin-gut). Eeltoodust lähtudes ning mängija-

te küpsuse ja arengutasemega (mida eitohi segi ajada vanusega!) arvestades tu-leb lihtsalt lasta mängida, kusjuures ju-hendamisel peab treener lähtuma män-gijate sooritusest.

Optimaalsete õpiolukordade väljamõtle-mine ongi kõige keerulisem.

� Kui klubi mängib mõnes liigas, saavadlapsed iganädalases mängus õpitut de-monstreerida. Siis muutub mäng teatudmõttes testimiseks. Loomulikult on sel-lised mängud ka lastejalgpalli edenda-mise oluliseks vahendiks.

Lisaks kogemuste omandamisele on iga-nädalasel mängul tähtis roll õpiprotsessis.Treener võib sõltuvalt laste arengutase-mest rõhutada mingeid kindlaid mängu-komponente.

Oluline on, kuidas treener antud mängutähtsust või - mängu eesmärki "ära kasu-tab". Mäng peaks innustama lapsi jalgpal-li õppima või vähemalt mängust aru saa-ma (4 v 4 ja 7 v 7 mängud).

20

Mis on juhendamine?

Paljud on püüdnud sellele küsimusele vas-tust leida. Meie eelistame siinkohal nii lü-hikest ja lihtsat määratlust kui võimalik:juhendamine on tegevus, mille eesmärgi-ks on mõjutada nii jalgpalli mängimiselaadi kui ka mängijaid.

Vaatlemine

Juhendamise aluseks on vaatlemine. Kuitreener vaatleb mängu, ei tohi ta tähele-panu kalduda ümberringi toimuvatele,mänguga mitte otseselt seotud sündmus-tele. Treener peab tegelema mängu lõpp-tulemust määravate põhjuste ja tagajärge-de analüüsimisega. Edukaks juhendami-seks on vaja läbinägevat vaatlusoskust jahead mälu.

Juhendamine on tavaliselt väga isiklik asi.Mõnikord hüüab väljaku äärel seisevtreener noormängijatele rangeid õpetusi:"Jimmy, jää kaitsesse!" või "Johnny, söödapalli kiiremini!" On küsitav, kui palju tä-helepanu noored neile hüüetele tegelikultpööravad. Kuid ilmselgelt on ka selline te-gevus juhendamine. Loomulikult võib kü-sida, kas mängu lõppseis oleks olnud teine,kui treener oleks väljaku ääres vait olnud.

Nooremate vanuserühmade juhendamineseisneb peamiselt nõuannete jagamises("Tommy, tõsta pall pea taha ja siis viskasee sisse!"). Juhendamise käigus harjuvadpoisid ja tüdrukud jalgpalli mängimisega.

"Billy, seo saapapaelad korralikult kinni,muidu kukud pikali!" Kahtlemata ei saaeelnevaid nõuandeid võrrelda esindus-võistkonna treeneri juhenditega ründajalevastaste kaitsja aegluse ärakasutamiseks.Kuid vanuserühmast olenemata peabtreener hoolealuste arengule konstruk-tiivselt kaasa aitama.

Kas treener peaks oskama distantseerudamängus tekkivaist kirgedest? Vastus on –jah! Aga seda on lihtsam öelda kui teha.Treener peab mängu vaatama teise pilgu-ga kui lojaalne toetaja või isegi erapoole-tu pealtvaataja.

4. peatükk

Noorjalgpallurite juhendamine

Enne vaata ja siis tegutse!

21


Treenerilt ei oodata mängu läbielamistnii, nagu seda teeb pühendunud fänn.Keegi ei pea imelikuks, kui fänn laseb endmängul emotsionaalselt kaasa haarataning hakkab heameelest vilistama ja huil-gama või pahameelest kisama. Treeneraga ei saa endale sellist rõõmu lubada.

Kas ka treeneril on tundeid?

Treener evib samu tundeid nagu me kõik.Kuid noorjalgpallurite treenerid ei saa se-davõrd innustuda hetkeolukorrast, vaidpeavad lähtuma pikemast perspektiivist.See ei ole sugugi juhuslik, et mõne klubiesindusvõistkondades on rohkem omakasvandikke kui teistes.

Kaks noortevõistkonda võivad teatudarengutasemel olla üsnagi võrdsed, kuidsee ei tähenda, et nad oleksid sama edu-kad noormängijate jõudmises esindus-võistkonda. Siinkohal hakkabki noorte-treeneri töö keskset rolli etendama.

Ilmselgelt tahab iga treener, et tema võist-kond võidaks. Kuid erinevalt lapsevane-maist ja pealtvaatajaist on võit treenerijaoks teisejärgulise tähtsusega. Kõigetähtsam on mängijate jalgpallioskustearendamine.

Hea treener käsitleb mängu konkreetseteeesmärkide nimel. Kui mängijad on huvi-tatud ainuüksi võitmisest, siis treeneri jaokson võistlusmäng mängijate arendamisevahendiks. Seega on treeneril ka teised,kaugemasse tulevikku suunatud eesmärgid.

Mängu ajal rakendab treener vajalikkemeetmeid, et lõpptulemus oleks hea. Va-hel on sihtmärgiks võistkonna võit, agateinekord hoopiski mõne mängija individ-uaalse arengu edendamine.

Treener ei tohi lasta end entusiasmist kaa-sa haarata, sest siis ei suuda ta mängu tõe-

truult vaadelda ja hinnata. Seega erinebtreeneri roll toetaja, kohtuniku või klubipresidendi omast.

Pealtvaatajad on passiivsed vaatlejad, kesväljendavad mängu edenedes poolehoiduvõi meelepaha. Treener on see-eest aktiiv-ne vaatleja. Ta näeb üksikasju, mida tava-line pealtvaataja ei märka. Ta pöörab roh-kem tähelepanu põhjuste ja tagajärgedeseostele. Enamik pealtvaatajad langetabotsuseid üksnes tagajärje (lõpptulemuse)põhjal, kuid treener keskendub eelkõigepõhjustele. Vaatajaid huvitab ainult kom-binatsiooni tulemus. Neid ajab segadusse,kui pall satub eeldatava vastuvõtja seljataha. Treenerite meeli köidab aga olukor-ra põhjuste analüüs.

Treener, kelle võistkonnale peaaegu väravlöödi, küsib endalt, miks vasakkaitsjast niikergesti jagu saadi. Kas ta lasi paremääreründaja liiga lähedale? Kas ta seisis kind-lalt jalul, oleks ta võinud kiirelt reageeri-da ja püüda palli tagasi võita? Kas ta lasiend vastase pöördest liiga lihtsalt ära pet-ta? Kus oli julgestav kaitsja? Miks ei ol-nud kedagi kaitses tagapool ja kuidas saivõimalikuks, et katmata keskründaja il-mus korraga värava ette?

Peaaegu värava löönud võistkonna tree-ner imestab, miks paremääre ründaja läksotsajooneni välja. Võib-olla oleks ta pida-nud palli veidi varem edasi andma? Va-balt otsajooneni jõudes oleks ta äkki pida-nud enne tsenderdust veidi pikemaltootama? Vahest jooksis keskründaja ko-hale liiga kiiresti, mistõttu sööt läks temaselja taha? Või lükkas kaitsja keskründa-jat veidi kõige olulisemal hetkel?

Just sellised mõtted keerlevad paari esi-mese sekundi jooksul treeneri peas. Üks-ainus mäng koosneb paljudest vahejuh-tumeist. Nad annavad treenerile rohkestivõimalusi iga üksikmängija ja kogu võist-


22

konna soorituse jälgimiseks ja hindami-seks ning hiljem soorituse parandamiseks.

Sarnaseid olukordi on võimalik treeningukäigus taastada. Vahel piisab ainsast mär-kusest, et järgmises mängus teisiti tegut-seda.

Võib juhtuda, et treener ainsana käsitlebmängu pikemas perspektiivis. Ta vaatabtänasest mängust kaugemale, ükskõik kassee mäng võideti või kaotati, ning arves-tab järgmise treeningu või mänguga. Mistäna läks valesti, tuleb homme teha õiges-ti. Ja mis on sama tähtis - seda, mis tänaõnnestus, tuleb esile tuua ja kinnistada.

Liigagi sageli juhtub, et noortetreener jä-tab võistkonna edu nimel mõne konkreet-se mängija arengu unarusse. Näiteks kait-se tugevdamise eesmärgil võidakse võist-konna parim mängija määrata julgesta-vaks kaitsjaks. Või vahel keelatakse mõ-nel mängijal ründamine, kuigi instinktiiv-selt ihkaks ta rünnata. Kahtlemata kaota-vad mängijad huvi ja areng pidurdub, kuinende loomulikke instinkte maha suru-takse ja kui nad tohivad ainult siis midagiteha, kui pall on vastase valduses. Paljudandekad noored on jalgpallisaapad nurkavisanud, sest treener sunnib neid mängi-ma nii, nagu tahab tema.

Teisest küljest on aga selge, et noortejal-gpall sobib eriti hästi eksperimentideks,näiteks ründaja asetamiseks kaitseposit-sioonile. Siinkohal ei ole eesmärk mitteründaja muutmine kaitsjaks, vaid teha te-mast parem jalgpallur ja ründja. Kunanooremates vanuserühmades on mängu-tulemus mõnes mõttes vähem tähtis, siispeab just noortetreener astuma esimesedsammud tulemuse väärtustamise suunas.

Treener saab peagi teada, et tema jõu-pingutusi võidakse kõrgelt hinnata. Kuinoorjalgpallurile antakse võimalus mängi-

da mõnel teisel positsioonil, avaldab seesageli positiivset ja arendavat mõju.

Lisaks võivad kaasneda ootamatud ülla-tused. Näiteks alustas Frank de Boer kar-jääri Amsterdami Ajaxi ründajana, kuidnüüd on ta rahvusvaheliselt tuntud kait-semängija.

Muidugi ei peaks noortetreener mängi-jatesse sugereerima, et tänane võitmine jakaotamine on tulevikku silmas pidadestähtsusetu. See jäägu ta enda teada. Tree-ner, kes käsitleb võitmist suhtelisena ja sa-tub seepärast konfliktidesse, peab mõist-ma, et võidu väärtustamine kuulub lahu-tamatult mängijate arenguprotsessi juur-de. Enamik noormängijaid peab võitmistväga oluliseks ning neile sobib kõige pa-remini innukas ja optimistlik treener.

Juhendamist tuleb õppida

Treeneritel on eeldatavasti alati head ka-vatsused. Kuid vahel ei ole mõni treenertööks piisavalt ette valmistatud. Vahesträägiti talle tööle asumiseks auk pähe võita peab end vaid asendajaks, kelle poolehädas pöörduti. Või on tegemist endisekuulsa jalgpalluriga, kes peab noorte ju-hendamist ja mängudel saatmist pisias-jaks. Endistest ässmängijaist treenerid onmõnikord edukad, kuid enamasti jõuavadnende suust leheveergudele ikkagi seisu-kohad, et tänapäeva noored suhtuvadjalgpalli valesti või et neil ei ole selgroogu.

Justnagu poleks midagi muutunud kuulsajalgpalluri noorusest tänaseni ning nagunõutaks praegu noortelt koolis ja mujalsama kui tema ajal!

Juhendamisoskus oleneb väga erinevatesolukordades saadud kogemustest. Õppidaon võimalik ainult kogemuste kaudu.Mõnikord võib treener alles aastate möö-dudes korraga taibata, et tõlgendas kuna-

23


gi üht olukorda valesti. Nüüd sellest arusaades mõistab ta ka teisi, kes on samasseolukorda sattunud.

Treener peab olema enesekriitiline. Tapeab suutma hinnata ennast sama rangeltkui teisi. Kas ta sai oma tööga hästi hak-kama? Kuidas mängijad reageerisid? Kasnad vastasid märkustele nii, nagu taootas? Kui ei, siis - mida ta oleks pidanudütlema?

Treeneri arengut võib võrrelda mängijaarenguga.

Paljugi sõltub sellest, kui nauditav juhen-damine on. Ja loomulikult - mida eduka-mad on mängijad, seda suuremat rahul-dust see treenerile pakub.

Juhendama õppimise protsessivõib jagada viieks etapiks:

1. Teadmised ja mängu mõistmine.Kõige olulisemad on treeneri üksikasjali-kud jalgpallialased teadmised. Mida meteeme, kui valdame palli? Mida me tee-me, kui vastased valdavad palli? Mida pea-vad eri positsioonidel mängijad tegema?

2. Mängu lugemine.Mängu lugemine tähendab kõige toimuvanägemist, kõikide hüüatuste ja öeldukuulmist. Ükski noortetreener ei saa hak-kama oskuseta näha ja kuulata, s.t - vaa-delda. Treener, kes suudab end ümbrit-sevast lahti rebida ja keskenduda sellele,mida ta näeb ja kuuleb, märkab mänguajal teistest rohkem. Selle nimel tuleb pin-gutada. Tegelikult peab treener jagamatähelepanu enne treeningut või mängu,selle ajal ja pärast toimuvate sündmustevahel. Treeneri peas võivad keerelda näi-teks järgmised mõtted:

"... Nii, vaheajal hakatakse teed jooma...Kas Steven teeb soojendust koos teiste-

ga?... Carlose vasak jalg on hea, teda onmõnus vaadata... Pete'ist on saanud pärishüva tagumine kaitsja... Me ei mõelnudseda niimoodi, aga see kukkus siiski hästivälja... Simon uneleb jälle, eks ta läks vistliiga hilja magama... Pedro hüppab peagapalli poole, endal silmad kinni... Jackpeaks saapapaelad korralikult kinni sidu-ma... Ettevaatust! Veekott kukkus üm-ber... Tedile ei meeldi abikohtunik olla...Viimaks ometi on Frank I aru saanud,kuidas oma vastasele ära teha... Frank IIei oska ikka veel õigel ajal välja joosta...Clint lööb nurgalööki - pidage meeles, etkeegi peab seisma lähema väravapostijuures!... Leoni pikad söödud võiksid täp-semad olla... Kaitsjad suhtuvad katmisseliiga lõdvalt... Miks keskväljamängijad eiaita kaitset?... Ründajad seisavad tänanagu kivikujud..."

Ja nii edasi. Hea on koostada käsitlemistvajavate punktide nimekiri. Sellest võibolla kasu. Treener märkab siis äkki, etpeab lahendama palju rohkem jalgpalli-probleeme kui oskas arvata. Niipea kuitreener seda taipab, on talle ka selge, eton jätnud tähelepanuta rohkesti tähtsaidasju ja ei ole juhendamisel lähtunud jär-jekindlast lähenemisest või struktuurist.

3. Eesmärgid.Mõni treeneri üleskirjutatud punkt ei oleenam pärast treeningu või mängu lõppuoluline. Mõni teine punkt aga väärib lähe-mat uurimist ja seda tuleks püüda mängusära kasutada. Treener peab endalt küsi-ma, kuidas saab jalgpalliprobleemide la-hendamisele kaasa aidata.

Treeneri vastused sellistele küsimusteleongi tema eesmärgid, olenemata sellest,kas tegu on võistkonna või konkreetseteüksikmängijate puuduste kõrvaldamisevõi spetsiifiliste oskuste tõhusama raken-damisega.


24

4. Prioriteetide määratlemine.Mida rohkem kogemusi treeneril on, sedaenam puutub ta kokku erisuguste jalgpal-liprobleemidega. Mida ulatuslikumad onta kogemused, seda paremini oskab taprioriteete määratleda.

Tavaliselt on treeningud ajaliselt piiratud.See tähendab, et treener ei saa tegeldakõikide eesmärkidega üheaegselt. Vaheltuleb enne suure probleemi kallale asu-mist lahendada mõni väiksem.

Näiteks tasub 10-12-aastaste noorte tree-neril üles kirjutada erinevad punktid, mi-da käsitleda. Enne aga kui ta tutvustabpunkte, näiteks julgestamine, positsiooni-de vahetamine või keskväljamängijate po-sitsioonimäng, peab ta kõigepealt väljaselgitama, kas tema mängijad teavad, kusnad mängivad, ütleme, 4-3-3 skeemi kasu-tamise korral. Jalgpallis toob ühe problee-mi lahendamine kindlasti kaasa järgmise.Samas on see aga märk, et võistkond teebedusamme.

Noortetreener peab teadma, millised ees-märgid on esmatähtsad. Prioriteedid tu-leb määratleda nii üksikmängijate, mängi-jarühmade kui kogu võistkonna jaoks.Treener peab otsustama, millise problee-miga tegeldakse kõige enne ja millisedvõivad veel oodata.

Kui treener ei määratle prioriteete japüüab teha kõike korraga, osutab seeasjaolule, et ta ei mõista noorte jalgpalli-taju. Praktikas tähendab see vähem eduvõrreldes kolleegidega, kellel on priori-teedid paigas.

Loomulikult tuleb igale vanuserühmalemääratleda eraldi eesmärgid. Teatud va-nuses tuleb kindlaid mängukomponenterõhutada erinevalt. Iga treener ei peauuesti jalgratast leiutama.

5. KavandamineEeltoodust on selge, et treener peab töö-tama metoodiliselt. Tark treener koostabiga hooaja alguses terve aasta tegevuska-va, mis määratleb, mida ja kuidas loodabta aasta lõpuks saavutada.

Treener peab teadma, milline on temamängijate oskustetase. Samuti peab takindlaks määrama, millisele kõrguselepeaks võistkond hooaja lõpuks lootuste-kohaselt tõusma. Kõik see kajastub ka-vas, mis peab hõlmama ka prioriteete.

Sõltuvalt treeneri isiklikest eelistustestvõib koostada ka lühiajalisi kavasid, näi-teks kolmeks või ka üheks kuuks. Olemejuhendamise komponendid koondanudmudelisse, mida nimetame etapipõhisekskavaks. Tegelikkus on tavaliselt igale jalg-pallurile ülimalt keerukas ja seda ei olevõimalik täielikult kirjeldada. Kui tahametegelikkust mingil viisil mõjutada, peameseda paratamatult teatud määral lihtsus-tama. Seepärast kasutatakse mudeleidkõikide asjassepuutuvate komponentidemõistmise lihtsustamiseks.

Juhendamismudel

Praeguseks peaks olema kõigile selge, etnoorjalgpallurite juhendamisse ei tohisuhtuda kergekäeliselt. Treener peab en-ne iga järgmist treeningut otsustama,mida kavatseb hoolealustele õpetada.

Juhendamisel on keskse tähtsusega nii ka-vandamine kui valmistumine. Kui tree-ning on läbi, peab treener hindama selleedu ja saavutatud tulemusi. Järgmine, nnVan Gelderi mudel pakub jalgpallitreene-rile erinevaid valikuvariante, mida ta saabvastavalt oma tegevusele kohandada.

25


Juhendamine enne ja pärast mängu

Juhendamise sisu võib sõltuda erinevatestlähenemistest, mida noortega tegelemiselsaab rakendada. Hollandi Jalgpalliliit eelis-tab lähenemist, mille kohaselt laps on kõi-ge tähtsam. Teisisõnu - me loome lasteletingimused iseseisvaks tegutsemiseks. En-ne ja pärast mängu toimuv juhendaminehõlmab järgmisi tegevusi:

Enne mängu:

Kõige nooremad mängijad

� Laske neil end välja elada, lubage pallimängida, innustage neid tegema seda,mida saab hiljem edasi arendada.

� Soovitage laste iseseisvuse arendami-seks neil varustust selga panna ja äravõtta riietusruumis, lubage lapsevane-mail aidata vaid seni, kuni lapsed ei saaise hakkama.

� Märkused mängu kohta peavad olemalihtsad, näiteks: "Niipea kui teine poolsaab palli, püüa see tagasi võita! Ja pi-dage kõik meeles - ärge oodake, et palltuleb ise kohale, ärge hoidke end ta-gasi!"

Kui lapsed suudavad vaevu oma saapa-paelu ise siduda, siis ei saa neilt oodata, etnad vahetaksid katkise paela välja.

Van Gelderi mudel lähtub järgmistest põhiküsimustest:

1. Millest peaksin alustama?(lähtepunkt)

2. Mida tahan saavutada?(eesmärgid)

3. Kuidas saan mängijaid juhendada?(mis ja kuidas/vahendid)

4. Milliseid tulemusi treeningulsaavutasin?

3.4 Mängureeglid

3.1 Väikesed kahe-poolsed mängud ja võistlusmängud

3.2 Järjekord/meetod

1. Lähtepunkt:� võistkonna jaoks� üksikmängija jaoks

2. Juhendamise eesmärk

3.3 Suunamine

4. Tulemused� Mida nad õppisid?� Kuidas trenn õnnestus?

Mudeli üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas (juhendid ja meetod).


26

Vanemad mängijad (nt 14–16-aastased)

� Kasutage lähtealusena eelmist mängu:"Ma tahan, et te teeksite seekord roh-kem meeskonnatööd! Te kaotate palliliiga tihti, sest iga mängija püüab palli-ga üksinda tegutseda siis, kui ümber onliiga palju vastaseid või kui ei ole kül-lalt ruumi."

� Arutage omavahel ülesandeid, midamängu ajal tuleb täita.

� Jälgige soojendusharjutuste tegemist,mida mängijad on õppinud iseseisvaltsooritama, vajadusel parandage män-gijaid või juhtige tähelepanu mõnelekonkreetsele asjaolule.

Mängu ajal


� Üldised, varasemate olukordadega(treeningute/mängude/aruteludega)seotud juhendid.

Näiteks: "Viige pall värava poole!" või"Minge ja võtke pall tagasi!"

Vanemad mängijad

� Üksikmängijate ja võistkonna mõjuta-misele suunatud märkused sooritusekohta, et saavutada püstitatud tule-must.

Näiteks: "Ära mine üksi olukorda, kuskeegi aidata ei saa!" Või:"Hoolitse selleeest, et vastane oleks igast küljest kaetud.Võta pall tagasi!" Või: "Te ei saa kogu aegnii kiire tempoga mängida, sellepärastkaotategi palli! Püüdke palli enda valduseshoida ja mängu rahulikumalt üles ehita-da!"

Märkus: Enne juhendamist innustagemängijaid ise probleeme analüüsima jaomaenda lahendusi välja pakkuma.

Pärast mängu


� Alustage mängu ajal tekkinud üldmul-jest: "Täna saite hästi hakkama! Valda-sime palli hästi, aga järgmisel nädalalpeame proovima lüüa rohkem vära-vaid kui tänane ainus värav! Tegelemesellega järgmisel treeningul."

� "Nüüd minge duši alla ja peske endpõhjalikult! Ja tehke saapatallad mu-dast puhtaks, enne kui riietusruumi lä-hete!"

"Sa said palli äravõtmisega hästi hakka-ma!" - treeneri konstruktiivne märkusmängijale.

Vanemad mängijad

Mängu positiivseid ja negatiivseid aspektetuleb kommenteerida selgelt, igaühelearusaadavalt. Ärge peljake konkreetsetenimede nimetamist! Laske kõigepealtmängijatel kirjeldada omaenda või kaas-mängijate sooritust.

� Püüdke luua seos teemadega, mida onarutatud varasematel treeningutel võipärast treeninguid.

� Töötage mängu üksikute komponen-tide kallal, näiteks palli korduv söötmi-ne valele äärele, ebaõnnestunud kahe-võitlused peaga palli tabamisel, suhtle-mise puudumine mängu ajal jne. Sa-muti rõhutage häid külgi: hea sööt,hästi väljatulnud lühike nurgalöök, ka-val vabalöök, tõhus kohtunikuga suht-lemine jne.

27


Vahetusmängijad

� Püüdke nooremates vanuserühmadesvältida mõne mängija mängust väljajätmist. Rääkige vastasvõistkonnatreeneriga ja püüdke anda igaüheleosalemisvõimalust (võib kasutada vari-anti 9 v 9 jne.).

� Mängijate väljavahetamine on ainultsiis vajalik, kui muutub tähtsaks lõpp-tulemus. See aga juhtub alles 11-12-aastaste puhul.

� Vanemates vanuserühmades (14-18-aastastele) tuleb juba selgeks teha, etoluline on ka resultaat. Seepärast tulebvajadusel väljakule saata kõige tugeva-matest mängijatest koosnev võistkond.

� Mõne mängija väljavahetamiseks peabalati olema konkreetne, võistkonnamängu parandamise vajadusest tule-nev põhjus. Pärast mängu peab treeneriga kord põhjust selgitama ja analüüsi-ma, kas vahetusest oli kasu .

� Igale mängijale tuleb selgeks teha, kui-das võistkond saaks hea tulemusenijõuda, selgitusi tuleb jagada treenin-gute ajal, juhendamise teel, võistkonnaarutelude käigus. Seeläbi hakkavadmängijad mõistma treeneri tegutsemis-motiive.

� Võistkondade/mängijate/vanuserüh-made puhul, kelle jaoks tulemus on vä-hem tähtis, tehakse vahetusi nii, etkõik saaksid kordamööda mängida.

Kapten

� Nooremates vanuserühmades võib va-hel määrata kapteniks kõige suuremajutupauniku, lootuses, et ta on sellisesrollis sunnitud distantseeruma omaen-da tunnetest ja emotsioonidest.

� Vanemates vanuserühmades peabtreener innustama kaptenit jagamarühmasiseseid ülesandeid, et treenerimõjujõud avalduks mänguväljakulkapteni kaudu.

� Kui lõpptulemus hakkab oluliseksmuutuma (12-aastaste ja vanematejuures), on kõik huvitatud, et kaptenaitaks tulemuse saavutamisele positiiv-selt kaasa.

� Mängija ei peaks käsitlema kapteniksolemist lisakoormana. Kedagi ei tohiksvastu tahtmist kapteniks määrata.Kapten tuleks ühiselt kokku leppida,sest see parandab võistkonna sooritust.

� Sageli on rühma liider ise esile kerki-nud. Treener peaks iga rühma dünaa-mikaga hoolikalt tutvuma.

Võistkonna moodustamine

� Võistkonna moodustamisel tulebmõelda, kuidas võimalikke vahendeidkõige paremini ära kasutada.

� Pidades silmas mängijate oskuste aren-damist, peab treener alati püüdma lei-da parimatele mängijatele väljakutsu-vaid ülesandeid. Mängijaid tuleb in-nustada, et nad kohandaksid oma os-kusi vastavalt vajadusele. Näiteksvõistkonna B kõige tähtsama julgesta-va kaitsja võib üle viia võistkonna Akeskväljale (poolkaitsjaks).

� Võistkonna koosseis peab olema koos-kõlas printsiibiga, mille alusel noorte-jalgpalli mängitakse. Sobivad mängijadtuleb välja valida ja valikupõhimõtteidtuleb selgitada juhtkonnale, mängi-jatele, klubi töötajatele jne.

� Ainult kõige vanemas vanuserühmasarvestatakse võistkonna moodustami-


28

sel vastasvõistkonna tugevate külgede-ga. Isegi sellisel juhul ei tohi vastuolluminna klubi sõnastatud noortejalgpallikäsitlusega (klubi stiil ja filosoofia,peatreeneri käsitlus jne).

� Pange parimad mängijad positsiooni-desse, kus nad saavad mänguoskusiarendada. Kõige olulisemaks ei või pi-dada konkreetse noortevõistkonna hu-visid ainult mõnel kindlal võistlusel.

Erineval arengutasemel noorte juhendamine

Juhendamine on õppimisele kaasa aita-mine. Jalgpallialane juhendamine koossagedaste treeningutega on oluliseks va-hendiks, mille abil arendatakse mängijatetehnilisi oskusi ja õpetatakse oskuste ka-sutamist võistlusmängudes. Juhendamiselõpptulemuseks peaks olema nauding,

mänguoskuste meisterlik valdamine jaloomulikult - võitmine.

Arvestada tuleb üheainsa kuldreegliga.Nimelt ei puuduta juhendamine tehnikat,vaid mängu ja selle kulgemist, mängijatevilumuse arendamist ja konkurentsivõimesuurendamist. Ning viimaks ka seda,kuidas mängu nautida. Selline lähenemi-ne ei ole võitnud veel kõikide poolehoidu.Liiga palju tähelepanu pööratakse üksik-mängija tehniliste oskuste arendamiseleväljaspool mängu, s.t triblamisele, pette-liigutustele, palli kontrollimisele, söötmi-sele jne. Jalgpalliks vajalikke tehnilisi os-kusi käsitletakse tihti trikkidena, mis eiole seotud mänguga ega isegi mitte kõigelihtsamate olukordadega.

Sellist juhendamisstiili võib võrrelda uju-mise õpetamisega kuival maal, kus puu-dub kõige olulisem komponent - vesi!

Teatud tingimustes peab treener väljakule saatma oma tugevaima võistkonna.

29


Jalgpallis vastavad veele kõik mängukom-ponendid, s.t tehniliste võtete kasutusviisid.

Vilumus

Vanasti suurenes laste jalgpallivilumus tä-naval, rannas või spordisaalis mängides.Mängust sõltusid ka nende eesmärgid -nad mängisid, et võita. Võitmise nimelarenes nende tehnika ja intuitsioon (män-gust arusaamine). Loomulikult ei olnudneil treenerit, kes oleks öelnud, mida teha.

Tänapäeval aga ei mängi suurem osa lapsienam tänaval. Jalgpall tuleb selgeks õppi-da palju lühema ajaga. Abi saamisekspöördutakse treeneri poole, kes oskab ka-sutada väikeseid kahepoolseid mänge las-te jalgpallialase vilumuse kasvatamiseks.Harjutamist alustatakse baasmängudest(nt 4 v 4, 1 v 1, 5 v 2, joonemäng ja posit-sioonimängud väravatega), hiljem raken-datakse jalgpallurite edusammudele kaa-

sa aitamiseks keerulisemaid mänge javõistlusmänge. See on kõige loomulikumarengutee ja seepärast ka kõige kiirem.

Väikesed kahepoolsed mängud ja võist-lusmängud loovad keskkonna, kus lapsedon täiel määral motiveeritud ja kus nadharjutavad innukalt. Treeningute juurdekuuluvad väikesed kahepoolsed mängudpakuvad rõõmu nii noortele kui vanadele.Nüüdseks on vananenud arusaam, et tõsi-ne treenimine ei sobi kokku naudinguga.

Ilmselgelt peavad noortel jalgpalli mängi-miseks olema teatud alusoskused. Ja seeongi ka kõik. Neid oskusi saab harjutadaväikeste kahepoolsete mängudega, mis mää-ravad kindlaks konkreetsed eesmärgid.

Juhendamine on õppimisele kaasa aitamine.

Kõige paremaid tulemusi saavuta-takse, kui treenimine muudetakse

võimalikult nauditavaks!


30

Näiteks me räägime eesmärkidest, mitteniivõrd söötmise harjutamisest. Kuid iseginii varajasel tasemel on lastele tähtis asja-olu, et söötmist kasutatakse võitmiseks.

Juhendamise roll

Ajamahukat katse-eksituse meetodil õp-pimist (s.t asjade proovimisele ja oma vi-gadest õppimisele) saab asenda tõhusatreenimisega. Seeläbi on võimalik aegakokku hoida.

Treener saab mängijate arendamiselekaasa aidata mitmel viisil, kasutades ära:� liigamänge;� sõpruskohtumisi;� väikeseid kahepoolseid mänge

treeningutel;� väikeseid kahepoolseid võistlusmänge

treeningutel;� treeningharjutusi treeneri

juhendamisel.

Treeneri eesmärgid

Arvestades laste erinevate arengutaseme-tega, on treeneril ilmselgelt palju erine-vaid eesmärke. Laste ettevalmistaminevõistlusmängudeks ei tohiks alata enne12-aastaseks saamist. Kahtlemata naudi-vad lapsed iganädalasi mänge, kuid kee-rulise võistlusmängu tähtsust nende õpi-protsessis tuleb käsitleda eakohaselt.Näiteks ei suuda 5-8-aastased hakkamasaada 7 v 7 mänguga tavalise suurusegamänguväljaku ühel poolel, sest sellinemäng on liiga keeruline. Mängijaid on lii-ga palju ja mänguala on liiga suur. Seepä-rast soovitatakse nii noormängijate puhulüha enam eelistada 4 v 4 mänge.

Mida vanemaks lapsed saavad, seda pare-mini nad mõistavad abstraktseid mõisteidnagu pikkus, kiirus jne. Samuti suurenebkasvades oskus tõlgendada tulevikku jaminevikku, nad oskavad kujutleda, mis

juhtub järgmisena, või mõista, mis justäsja toimus. Lapsed omandavad sellisetõlgendamisoskuse umbes 12-aastaselt.Väiksemaid tuleb aga juhendada siis, kuikonkreetne olukord mängus esile kerkib.Vaheajal ei ole mõtet mõnele olukorraletagasi viidata, pigem võiks treener püüdaseda mingil moel visualiseerida. Selleksvõib demonstreerida tehtud tehnilist vigaja seejärel näidata, kuidas vastavat võtetoleks pidanud sooritama.

Kuna väga väikesed lapsed on äärmiselttundlikud ja ei mõtle tavaliselt kaugemalekui käesolev hetk, siis tuleb nende juhen-damisel keskenduda kehalise koordinat-siooni ja tehnika arendamisele. Intuit-sioon (mängust arusaamine) ja suhtlemi-ne muutuvad olulisemaks siis, kui nadsaavad vanemaks.

Jalgpallivilumuse arendamisevõib jagada 4 etapiks:

Ettevalmistav etapp (5-7-aastased)

Ettevalmistava etapi eesmärk on lihtne:õppida kontrollima palli.

Siin on rõhusasetus igasugustel mängudel.Siiski tuleb arvestada teatud reeglitega. Eipiisa, kui igale lapsele antakse pall. Män-gu lihtsustamine kõige madalama tasemekomponentideks ei tähenda, et kõigist ta-kistustest loobutakse, vaid et nendega te-geldakse algtasemel. Iga mängu puhulpeavad lapsed täiel määral aru saamajärgmistest asjaoludest:

� Mis on mängu mõte? (Mida peame te-gema ja kuidas teenime punkte?)

� Millises suunas mängime? (Alati punk-tist A punkti B ja mitte kunagi kõikidesvõimalikes suundades või nii, et vära-vad asuvad kõikides mänguala külge-des.)

31


� Igaüks peab saama palliga kontakti niitihti kui võimalik.

� Lastele ei tohi kunagi avaldada survet,et nad liiguksid ainult ühel konkreetselviisil, lapsed ei ole hüpiknukud!. Pak-kuge neile kasutamiseks erinevaid la-hendusi või tehnilisi võtteid.

� Mängige 2 v 2, 3 v 3 ja 4 v 4 mänge.Sellele vanuserühmale ei sobi suuremaosaliste arvuga mängud.

Linnamäng, mida kirjeldatakse lk-l 74, onsellele vanuserühmale kohane. Linna-mängu puhul peavad treenerid loovaltmänge välja mõtlema ja uusi ideid aren-dama, unustamata ka eeltoodud teavet.

I etapp. Vilumuse arendaminealgtasemel (12-aastased)

Eesmärgid on kahetasandilised:1. Alusoskuste arendamine baasmängu-

de abil, sobival viisil modelleeritud jalg-pallitingimustes.

2. Naudingu ja elevuse atmosfääri loomi-ne, et lapsed harjuksid erinevate män-guelementide ja raskusi tekitavatetegurite (takistuste ja mängukompo-nentidega), kolmemõõtmelisuse tunne-tamise (kõrgus, pikkus, sügavus), te-gutsemiskiiruse (ajaline komponent),võistkonnaliikmete, vastaste, surve,positsioonimänguga jne.

Laste jalgpallialast vilumust aitab arenda-da just kehaliste ja vaimsete tegurite vas-tasmõju (tegeliku jalgpalli käigus tekkiva-te takistuste ületamine). Baasmänge tut-vustatakse lähemalt 6. peatükis.

Noored on pärismängude alaseks juhen-damiseks küpsed enamasti alles II ja IIIarenguetapis. Loomulikult tuleb meelespidada, et arenguetappide piirid ei ole ta-vaelus sugugi nii selged.

II etapp. Vilumuse arendaminekonkurentsivõimelisel (11 v 11)tasemel (12-16-aastased)

Selles etapis on esimeseks eesmärgiks va-rem alanud juhendamise jätkamine. Tree-ner suurendab raskust tekitavaid tegureidja kaasab järjest keerulisemaid takistusi.Siinkohal peab treener silmas pidama kaeriti andekaid noori. Kes nendest saaksidtreeneri meelest hakkama vanemas vanu-serühmas, tuleks sinna üle viia. Selle etapiteiseks eesmärgiks on arendada arusaa-mist kogu võistkonna, iga liini ja iga liik-me ülesannetest.

Selleks kasutab treener treeningutel väi-kesi ja suuri kahepoolseid võistlusmänge(ja nendest tuletatud mänge).

Kui treener tahab mängijate arengut kii-rendada, peab ta tundma võistkonna jaselle liikmete ülesandeid ja funktsioone,mida käsitletakse üksikasjalikult 11. pea-tükis.

III etapp. Vilumuse arendamine võistkonnatasemel(16-18-aastased)

Selle etapi eesmärk on mängijate produk-tiivsuse parandamine. Avalduvad võist-konna ühisoskused, mida saab kasutamahakata. Võistkond püüab konkreetseideesmärke saavutada süsteemselt. Kõikidevõistkonnaliikmete oskuste kogusummamõjutab võistkonnasisest töökorraldustparemas suunas. Oluliseks muutub soori-tuse parandamine: "Mida peame nüüd te-gema, et kindlasti võidaksime meistri-võistlused?" Ka mitmesugused vaimsedtegurid hakkavad esile kerkima. Mängijadpeavad aistima, et vahel on kasulikum endtagasi hoida, mitte kogu aeg palli tagaajada. Paljud mängijad avastavad, et jää-vad ühe või kahe "mängujuhi" varju, sest


32

VANUS EESMÄRGID SISU

5-7-aastased � Palli tunnetamine Tis(ettevalmistusetapp) � Palli kontrollimine � Oskustekesksed mängud

� "Pall ja mina" � Suund� Kiirus� Täpsus

7-12-aastased � Vilumus algtasemel TIs� Intuitsiooni (mängust arusaamise)

ja tehnika arendamine mängude abil, mis hõlmavad jalgpalli lihtsustatud olukordi (nn baasmänge)

12-16-aastased � Vilumus konkurentsi- TISvõimelisel tasemel � Meeskonnatöö, liini ja positsiooniga(11 v 11) seotud ülesannete õppimine väikeste ja

suurte kahepoolsete võistlusmängude abil(ja nende põhjal tuletatud mängude abil)

16-18-aastased � Vilumus TISvõistkonnatasemel � Juhendamine tegelike mängude käigus

� Vilumus tänu produktiivsusele jakonkurentsivõimele

� Mänguga seotud vaimsed aspektid

18-aastased � Vilumus tipptasemel TIS� Spetsialiseerumine või multifunktsio-

naalsus

TIS = Tehnika - Intuitsioon (mängust arusaamine) - SuhtlemineTIS põhineb vaatlemisel.

Juhendamise eesmärgid

nende positsiooniga seotud ülesanded onpalju suuremal määral piiritletud. Nendevabadust väljakul ringi liikuda piiravadnende kohustused ja funktsioonid.

See ongi viimane etapp teel täiskasvanutejalgpalli poole.

Selles etapis on treeneri kõige tähtsamakskohustuseks võistkonnast ühtse ja toimivaterviku loomine: kaitses, ülesehitamisel jarünnakul, olenemata sellest, kas pall on

meie valduses või kas püüame palli endavaldusse tagasi saada. Võistkond peabsuutma murda vastasvõistkonna vastu-panu ning paindlikult kohaneda mänguseisu ja aina muutuva survega.

See tähendab, et võistkonnast tuleb luuatoimiv tervik, kes veendunult pürgib vära-vate ja võidu poole, laskmata lüüa vära-vaid endale; loob endale väravavõimalusi,kuid ei lase vastastel neid tekitada. Kokku-võttes on tegu väga keerulise ülesandega.

33

Treener peab kõike märkama

Enne treeningu alustamist peab treenerhoolikalt mõtlema läbi, mida ta tahab saa-vutada. Sisuliselt tahab ta parandadamängijate sooritust. Sooritust saab kõigeparemini analüüsida mängulises konteks-tis, kus mängijad peavad hakkama saamaväga erisugustes keerulistes olukordades.Treener peab selliseid olukordi tähele pa-nema. Ta peab suutma eristada esilekerki-vaid jalgpalliprobleeme. Seejärel peab taotsustama, kuidas ta neid probleeme järg-mise treeningu käigus käsitleb.

Algajate treenerite jaoks sisaldab 11 v 11mäng nii palju erinevaid vahejuhtumeid,et tundub peaaegu võimatu kõige olulise-mate puuduste (jalgpalliprobleemide)eristamine. Samas aga on mängu lugemi-ne lihtsam, kui selles osaleb vähem män-

Mängijad peavad teadma, kuidas nendeskolmes olukorras tegutseda. Igas olukor-ras kehtivad teatud kindlad põhimõtted,millest mängijad saavad lähtuda. Järgne-valt käsitleme neid olukordi, vastates järg-mistele küsimustele.

5. peatükk

Mängu lugemine

Jalgpalli kolm põhiolukorda on järgmised:

1. meie valdame palli;

2. vastane valdab palli;

3. palli üleminek: hetk, mil pallistjäädakse ilma või mil pall võetaksevastaselt ära.

� Mis on mängu mõte?

Mis on meie eesmärk?

� Millised on üldised põhimõtted?

Milliseid vahendeid on vaja män-gu mõtte teostamiseks? (Kuidas?)

gijaid. 4 v 4 mängud sobivad eeltoodudeesmärgi täitmiseks, eriti just noorematemängijate puhul, kuid ka 6 v 6 ja 7 v 7mängud pakuvad treenerile piisavalt või-malusi jalgpalliprobleemide kindlakstege-miseks. Neid mänge võib mängida katreeningute ajal.

Jalgpallialane oskusteave ja intuitsioon

Väikeste kahepoolsete mängude puhulmuutuvad jalgpalliprobleemid selgemaksnii treeneri kui ka mängijate jaoks. Män-gu lugemist aitab lihtsustada mängu jaga-mine 3 põhiolukorraks.

Mängu lugemine

34

1. Meie valdame palli

Mängu kava

� Viia pall väljakut mööda edasi, et luuavõimalusi ründamiseks (mängu üles-ehitamine).

� Lüüa väravaid.

Üldised põhimõtted

� Tekitada nii palju ruumi kui võimalik:� laiuti;� sügavuti.

� Suunata pall ettepoole; võimaluselmängida sügaval vastase poolel.

� Hoida palli meie valduses (see on olu-line eeltingimus, ilma milleta ei olevõimalik mängu eesmärki saavutada).

� Põhimõte: söödu tegemine kõrvalmän-gijale loob võimaluse palli saatmiseksettepoole.

� Võistkond peab püüdma mänguskee-mist kinni pidada.

2. Vastane valdab palli

Mängu kava

� Lõhkuda vastaste poolt ülesehitatavatmängu.

� Võtta pall endale tagasi.� Mitte lasta vastastel meile väravat lüüa.


� Muuta mänguala nii väikeseks kui võima-lik. Olenevalt vastaste tugevusest tuleb:� liikuda palli poole (pressida);� liikuda oma värava poole (minna ta-

gasi);� liikuda küljejoone poole (suruda).

35

Mängu lugemine

� Pressida seda mängijat, kes valdab palli.� Katta lähedalt neid mängijaid, kes on

pallile ligiduses.� Pallist kaugemal katta mängijaid posit-

sioonidele/tsoonidele vastavalt.� Olla kasulik nii kaua kui võimalik!

Võistkonna mängu kava ei saa täita, kuikeegi teeb vea. Seega ei tohi anda vastas-tele võimalusi vabalöökide tegemiseks.

Palli üleminek: hetk, mil pallistjäädakse ilma või mil pall võetakse vastaselt ära

Mängu kava

� Reageerida muutusele "palli valdami-sest, palli mitte valdamisse" võimali-kult kiiresti (või vastupidi).


� Pallist ilmajäämine

� Pallile kõige lähemal olev mängijapüüab ära hoida palli edasisöötmist,surudes palliga mängijale peale, niiet too on sunnitud palli kõrvale sööt-ma, endale jätma, sellega jooksma,selle tagasi söötma jne.

� Kõik mängijad asuvad tegutsema sellenimel, et neile ei löödaks väravat: � "surudes" vastasmängijaid (lõigates

ära võimalused väljaku keskele lii-kumiseks);

� blokeerides vastase löögi;� valides positsiooni, mis vähendab ot-

seseid ohte ("pressing");� kattes palli lähemat ümbrust tihe-

dalt, kui selleks jätkub võistkonna-kaaslasi ("mängu tempo aeglusta-mine");

� kattes positsioonidele/tsoonidelevastavalt, kui läheduses ei ole piisa-valt võistkonnakaaslasi (aeglustamängu tempot, ära lase ennast ülemängida ja edasi söötmise võimalu-se ära võtmine).

Palli valdavale mängijale surve avaldamine

(ilma andmata võimalust vabalöögiks).

Mängu lugemine

36

� Palli tagasisaamine� Palli tagasisaanud mängija, kes kat-

kestas vastase söödu või võttis vasta-selt palli ära, vaatab kõigepealt, kui-das saaks palli ettepoole saata.

� Pallist kaugemal olevad mängijad "kü-sivad" palli endale (samas siiski edasikiirustamata, et vältida suluseisutekkimist).

� Palli tagasisaanud mängija võib palliettepoole vabasse ruumi lükata ja isesellele järele joosta, et hoiduda sulu-seisu sattumast (sõltuvalt sellest, kusta asub väljakul).

� Hargneda laiali, et tekiks võimali-kult palju ruumi.

� Püüda jääda välja vastaste vaateväl-jast.

� Palli saanud mängija võistkonna-kaaslased peavad algatusvõimeliselttegutsema, arvates ise ära, kuhu pallläheb, tehes pettejookse, et tähele-panu teistelt endale tõmmata jne.

Mängu ülesehitamine rünnakuks

Teisisõnu, kuidas liikuda enda karistus-alalt vastase karistusalasse.

Eeltingimused:

� Vaja on head löögitehnikat (kiirus,kõrgus, suund).

� Pall peab olema "neutraalne", s.t pallijuures oleval mängijal peab olema söö-du tegemiseks piisavalt aega ja ruumi(sööta on raske, kui vastased on pallijuures).

� Ründaja peab saama palli vastu võtta.� Palli lööja ja vastuvõtja peavad teine-

teisega mingil moel suhtlema.� Ründaja peab ära tundma hetke, mil

palli saab saata kaugele vastase poole-le.

Positsioonimäng eesmärgiga saata pall kaugele ettepoole

Eeltingimused:

� Vaja on mõista positsioonimängu ees-märki (mida me tahame teha?).

� Võtta vastasmängijate ja olemasolevaruumi suhtes sisse positsioonid, misaitavad luua olukordi, kus pika pallisaatmine ettepoole muutub võimali-kuks. Kas pall tegelikult ka ettepoolelüüakse sõltub suuresti sellest, kas vas-tav võistkonnaliige liigub õigel hetkelõigesse kohta (võistkonnakaaslaste os-kus olukorda "lugeda").

Pika söödu tegemiseks tuleb palli

korralikult lüüa.

Kõige kiiremaks variandiks on pikksööt (näiteks Iiri rahvusmeeskonnameetod)

37

Mängu lugemine

� Positsioonimängu kvaliteeti saab tõsta,kui:� palli söödetakse kiiremini (vastased

peavad rohkem jooksma);� positsioon võetakse sisse just õigel

hetkel (mitte liiga vara ega hilja);� võetakse sisse just õige positsioon

(mitte liiga lähedal ega kaugel).

Pärast palli kaotamist üleminekrünnakult kaitsesse

Teisisõnu, milliseid meetmeid tuleb raken-dada kindlustamaks, et meile ei löödaksväravaid ja et me saaks palli pärast kao-tamist tagasi.


� Esimese meetmena peab pallile kõigelähemal olev mängija pingutama igati,et vastane ei saaks teha pikka söötu et-

Palli väljaku keskele või küljejoone suu-nas söötmisega võidetud aega tulebkasutada sügavale vastase poolelesaadetava söödu ettevalmistamiseks!

VÄRAVAVAHT VEERETAB PALLI NUMBER 3-LE, SAMAL AJAL VÕTA-VAD 4, 2, 5 JA 6 SISSE POSITSIOO-NID, ET A) TEKITADA ENDALE PIISA-VALT RUUMI, B) LIIKUDA VASTASTEVAATEVÄLJAST EEMALE JA C) TEHARUUMI 3-LE. 3 TEEB SÖÖDU 6-LE,SAMAL AJAL LIIGUVAD 2, 7, 4 JA 5UUTELE POSITSIOONIDELE. 6 SAA-DAB PALLI 7-LE VÕI 2-LE, SAMALAJAL LIIGUVAD 8, 10, 9 JA 11UUTELE POSITSIOONIDELE.

Mängu lugemine

38

tepoole. Tegu võib olla palli kaotanudmängijaga, kuid sageli on ta jooksnudedasi kohast, kus mängu ülesehitaminekatkestati, nii et mõni teine mängijapeab tema asemel tegutsema.

� Vt diagrammi lk 31. 7 on pallist eemal,seega asub 6 võitlusse vastaste 3-ga,kelle käes on pall.

� Kõik mängijad peavad koheselt lülitu-ma "kaitsereþiimile". Palli kaotamiseüle kurvastamiseks, vihaks ja muudekstunneteks ei ole aega. Mängijad pea-vad asuma palli tihedalt katma. Pallistkaugemal olevad mängijad hakkavadruumi vähendama, oma võistkonnakaas-lasi julgestama, tsoonidele vastavaltkatet tegema jne (vt mängijaid 5, 8 ja11).

� Julgestav kaitsja peab otsustama, kasminna edasi ja püüda tekitada sulu-seisu või minna tagasi ja vähendadaründaja ruumi (4 ja ründaja). Kui rün-dajaid on mitu, võib suluseisu tekita-mine olla riskantsem, seda on raskemhinnata ning selleks tuleb rohkem teis-tega suhelda ja koostööd teha.

� Väravavaht võib täita veel ühe julges-tava kaitsja rolli, kui ta liigub oma ka-ristusalalt välja.

� Kui palli lähedal on liiga vähe mängi-jaid (näiteks kui teised on ründamis-positsioonidel), peavad kohalolevadmängijad hoolikalt sisse võtma tsooni-dele vastavad kattepositsioonid ja see-järel püüdma oma vastaseid tagasi hoi-da hea positsioonimängu ja palli suu-nas surumisega, nii et nende võistkon-nakaaslased saaksid vahepeal tagasiliikuda sobivatesse positsioonidesse.

� Kui võistkond ründab, peab alati valit-sema tasakaal aktiivselt rünnakus osa-

levate mängijate ja kaitsesse jäävatemängijate vahel, kes saaksid palli kao-tamise korral "ukse sulgeda".

� Ka siinkohal rakendub sama põhimõte:vastastele ei tohi mängimiseks ruumijätta (pallile tuleb peale suruda, sulu-seisu tekitamiseks tuleb valmis olla, ruu-mi tuleb vähendada ja, mis kõige olu-lisem, ei tohi maha jääda, tuleb olla või-malikult kaua kasulik võistkonna jaoks).

JALGPALLI ANALÜÜSIMINE

JALGPALL

3 põhimomenti: meie valdame palli/vastane valdab palli/

palli üleminek

Mis on mängu mõte?

Ülesanded/funktsioonid vastavalt ajale/ruumile

TIS-i puudutavad nõudmised

TehnikaIntuitsioon Suhtlemine(mängust arusaamine)

39

Hollandi Jalgpalliliidu käsitluse põhimõtted

Hollandi Jalgpalliliidu noortejalgpalli-käsitlus põhineb noorte mängu jälgimiselja hindamisel. Käsitluse kesksed põhimõt-ted on järgmised.

1. Mängust kõige väljapigistamine

Mida innukamalt mängijad jalgpalliga te-gelevad, seda rohkem suudavad nad män-gust välja pigistada ja õppida. Noored ko-gevad mängu täiel rinnal alles siis, kui nadtunnevad, et tõepoolest mängivad jalgpal-li. Vanasti ei olnud sugugi raske tekitadalastes huvi tänaval palli toksimise vastu.Lapsed mängisid iga päev tundide viisi.

2. Pidev kordamine

"Harjutamine teeb meistriks" on põhimõ-te, mille kohaselt lapsed omandasid jalg-pallioskused just tänaval mängides. Ühtemängu korrati aina uuesti. Sama põhi-mõte kehtib ka paljude teiste elukutsetepuhul - kui esimesel korral ei õnnestu, tu-leb veel kord proovida. Seepärast ei olejalgpalli treenimiseks vaja peaaegu mida-gi rohkem kui paari treeningharjutust, mishõlmavad kõiki mängukomponente: palli,kindla suurusega mänguväljakut, vära-vaid, võistkonnaliikmeid, vastaseid ja vii-mase olulise komponendina ka mängu-reegleid. Neid treeningharjutusi pidevaltkorrates omandavad mängijad jalgpalli-oskusi palju kiiremini kui sooritades iga-suguseid erinevaid harjutusi, mis ei hõlmavajalikke mängukomponente.

3. Õige juhendamine

Erinevalt tänavajalgpallist on klubis alatikäepärast mõni täiskasvanu. Treeningudja mängud toimuvad alati võistkondademänedþeride ja treenerite valvsa pilgu all.Kuid kõik ei lähe alati nagu vaja. Mängi-jad ei saa tihti aru neile mõeldud märkus-test ja juhenditest, sest juhendamisel ka-sutatakse keelt, mis sobib hästi täiskasva-nutele, kuid vaevu puudutab noortejalg-palli. Seepärast on oluline, et treenermõistaks noorte jalgpallitaju ja suudaksedastada sõnumit neile arusaadaval, te-gutsema õpetaval moel. Lisaks peab tree-

6. peatükk

Jalgpallitreening – see on mängimine

Kui me ei alusta varakult, siis me ei saa

midagi selgeks!


40

ner suutma korraldada treeninguid jamänge, oskama kasutada jalgpalliharjutu-si, mis pigistavad mängijatest kõik väljaning mida saab üha uuesti korrata. Juhen-damine tähendab mängijate sooritusemõjutamist. Treener peab andma mängi-jatele jalgpalliprobleemide lahendamiseoskuse, mille tagajärjel paraneb sooritus.

Mängima õpitakse mängides!

Hollandi Jalgpalliliidu käsitlus toetabnoorte õpiprotsessi. Oleme veendunud, etsee aitab noortel saada paremateksmängijateks ja jalgpalli rohkem nautida.

Jalgpallurite tegelik sisu selgub pärismängu käigus. Nende mäng näitab, midanad tegelikult suudavad ja mida ei ole

veel ära õppinud. Mängides avaldub kanende intuitsioon, s.t arusaam mängueesmärkidest.

Treeningharjutuste ja kaasnevate selgitus-te valimisel peab treener lähtuma mängi-jate tegelikust sooritusest. Näiteks võibtreener juhtida ühe mängija tähelepanusellele, et vastasega võideldes alustab takiirendamist või petete tegemist liigavara, s.t liiga kaugel vastasest. Mõnele tei-sele mängijale tuleb aga selgitada, kuidasvastasmängijate suhtes võtta sisse parempositsioon, nii et tema ja ta võistkonna-kaaslased tõhusamalt olukorda kontrol-liksid. Kolmandale mängijale tuleb see-eest näidata, kuidas sööta palli, et vastu-võtja saaks selle kergemini kontrolli alla.

HOLLANDI JALGPALLILIIDU KÄSITLUS

Järgnevalt esitatakse punktide kaupa kokkuvõte nõuetest, millele treeningud peavadvastama. Iga treeningut saab selle kontrollnimekirja alusel analüüsida.

1. Jalgpalli tüüpilised � Värava löömine/endale värava löömise ärahoidmine.eesmärgid � Mängu ülesehitamine/meeskonnatöö.

� Väravale suunatus.� Kiire ümberlülitumine palli ülemineku korral.

2. Pidev kordamine � Mängijate ulatuslik kaasamine.� Lühikesed ooteajad.� Hea kavandamine/selged mängureeglid.� Piisavalt palle/varustust.Mängitakse selleks, et võita!

3. Mängijaid puudutavad � Vanus.kaalutlused � Oskused.

� Tajumine (tõsine või hooletu suhtumine).Jälgige, et töö- ja puhkeaeg oleksid tasakaalus!

4. Õige juhendamine � Eesmärgid tuleb selgeks teha.(mõjutamine) � Mängijaid tuleb mõjutada ja õpetada järgmiste võtete

abil: mängu sekkumine ja selle peatamine, juhenditeandmine, küsimuste esitamine, mängijate innustamineoma ettepanekuid tegema, näidete toomine, demon-streerimine.

1 + 2 + 3 + 4 = TÄIUSLIK ÕHKKOND ÕPPIMISEKS.

41


Kõigepealt tuleb õppida palli kontrollima.

Siis saab sellega teha, mida vaja.

Võimatu on koostada täpset kirjalikkujuhendit, kuidas aidata mängijatel soori-tust parandada. Treener peab oskamamitmesuguseid mängu käigus esilekerki-vaid olukordi lugeda (s.t analüüsida).Heal treeneril peab olema ülihea intuit-sioon. Lisaks peab ta mõistma mängijatetugevaid ja/või nõrku külgi ning kaasamamängijad tekkivate probleemide lahen-damisse.

Kuidas mängijate sooritustparandada?

Juhendamine kasvatab jalgpallurite män-gualaseid teadmisi ja intuitsiooni. Juhen-damisel on kõige tähtsam mängijate soo-rituse parandamine, kusjuures sooritustsaab kõige paremini analüüsida tegelikumängu tingimustes. Iga mäng sisaldabväga erinevaid, mängijatele raskusi teki-tavaid vahejuhtumeid.

Treener peab selliseid olukordi mõistmaja suutma mängu ajal esilekerkivaid jalg-palliprobleeme kindlaks teha. Pärastmängu peab treener määratlema järgmisetreeningu eesmärgid ja kaaluma, kuidasneid kõige paremini saavutada.

Treener saab jalgpalli õpetamise protsessilihtsustada, kui ta analüüsib mängu sam-mude kaupa. See aitab noorte juhenda-mist kergemaks muuta.

1. sammMängu kolmest põhimomendist lähtuvvaatlemine.

2. samm11 v 11 mängu lihtsustamine, et muuta see(paremini) juhitavaks, nt 4 v 4 või 5 v 5.

3. sammTreener peab kindlakstehtud jalgpalli-probleeme mängijatele selgitama. Tree-ner peab õpetama mängijatele paremateja tõhusamate lahenduste valimist. Män-gijate panus võistkonna tegevusse peabsuurenema. Nad ei pea paremini mängi-ma treeneri tahtmise täitmiseks, vaid sel-lepärast, et konkreetne olukord nõuab

1. Meie valdame palli.

2. Vastane valdab palli.

3. Palli üleminek, s.t pall saadakseendale või kaotatakse.


42

neilt seda. Mängu tasemest sõltuvalt peabtreener oskama treeningul rakendadameetmeid iga kindla probleemi esiletõst-miseks. Tegu on treeneri ülesannete kõigetähtsama küljega, s.t oskusega teisendadajalgpallile tüüpilisi, takistusi ja raskusi te-kitavaid tegureid mängijate soorituse pa-randamise nimel.

Treener võib sisse tuua kajärgmised komponendid

A. Eesmärgid:� Tuleb lüüa värav.� Vastastel ei tohi lasta väravat lüüa.� Tuleb oodata, kuni vastased teevad vea.� Veel paar minutit ja mäng ongi võide-

tud.

B. Aeg, kiirus:� Tuleb lüüa värav võimalikult kiiresti.� Palli tuleb enda käes hoida võimalikult

kaua.

Olukord:� Pall saadakse endale.� Sissevise/ääre vahetamine.

C. Ruum:� Vastaste värava lähedane positsioon.� Oma võistkonna karistusalas.� Oma võistkonna väljakupoolel.

D. Funktsioonid, rollid:� Rünnaku lõpetaja.� Väravavaht.� Mängujuht.

Kohustused:� Paremäär.� Vasakkaitsja.

4. sammTreener peab oskama lugeda 11 v 11mängu lihtsustatud variante (käsitledaühte mängu põhietappi, vähendada män-gijate arvu, arvestada takistustega). Tapeab üksikasjalikult üles märkima kõik,mis silma torkab.

Ta teeb märkusi mängijate tegevuse koh-ta. Need märkused jagunevad eri kate-gooriatesse:� Tehnika: söödu tugevus, palli löömine

õige jalaga, palli löömine ja vastuvõt-mine.

Jalgpalli takistused:

� Pall (seda juba käsitlesime).

� Vastasmängijad (mida rohkemvastaseid on ja mida paremini nadmängivad, seda keerulisemaksjalgpall muutub).

� Võistkonnakaaslased (mängijadpeavad oskama koostööd tehaning teadma oma positsiooni jakohustusi - nende õppimiseks ku-lub aega ja kannatust).

� Mängureeglid (mängimine või har-jutamine teatud reeglitega arvesta-des või arvestamata mõjutab män-gimise viisi, näiteks suluseisu reeg-liga arvestades või arvestamata).

� Väravale suunatus (jalgpalli eimängita suvalises suunas, vaid pii-ratud alal ühe värava juurest teisejuurde; seepärast peavad jalgpal-lurid mängima kindlas suunas).

� Stress (mängija võib treeningulkõigega hakkama saada, kuid tavõib läbi kukkuda päris mängus,olles rahvahulga, kaamerate, aja-kirjanike jne silme all).

� Aeg (mida kauem jalgpallur onmänginud, seda lihtsamaks tal lä-heb; seega nõuab kehvemate vas-taste vastu mängimine vähem pin-gutust).

� Ruum (võistkond saab palli tavali-selt kergemini tagasi oma väljaku-poolel, mitte vastaste karistusalas).

43


� Intuitsioon (mängust arusaamine): lii-ga rahutu, mitte piisavalt avatud, liigalaisk, liiga ahne, kipub vastastele pealejooksma, annab vastastele niisama va-balöökide võimalusi (s.t kaotab palli).

� Suhtlemine: arusaamatused, näitekspika söödu tegemine vabasse ruumi,mitte ründaja jalge ette.

5. sammTreener peab astuma õigeid samme õigesjärjekorras, muidu ei saa ta hoolealustemängu mõjutada.

Treener peab oskama takistusi (raskusttekitavaid tegureid) teisendada.

Me nimetame seda metoodikaks!

Näited:� Suurendage või vähendage mängijate

arvu.� Pange eri suurusega võistkonnad oma-

vahel mängima (nt 6 v 5, 4 v 3, 3 v 2).� Andke mängijatele konkreetsed üle-

sanded.� Muutke mänguväljaku suurust (s.t pik-

kust, laiust).� Mängige väravatega, ilma väravateta

või ühele otsajoonele paigutatud mit-me väravaga.

� Muutke mängureegleid või kuulutagemõni reegel kehtetuks.

� Määrake mängijatele eesmärk, mis tu-leb piiratud aja jooksul täita (näittekslüüa värav ühe minutiga).

8. peatükk esitab üksikasjalikke näiteidtakistuste teisendamise kohta väikeseskahepoolses 4 v 4 mängus (mis kujutabendast 11 v 11 mängu lihtsustatud varian-ti). Konkreetse harjutuse mängureeglid,mängijate ülesanded ja eesmärgid peavadolema täiesti arusaadavad nii mängijatelekui ka treenerile.

Ülioluline on õpitu ülekandmine tegelik-

ku mänguolukorda treeningharjutuse abil(11 v 11).

6. sammTreener peab pidevalt viitama sarnasteleolukordadele, mis on tegelikes mängudesaset leidnud. Treeningharjutuste takistusivõib võrrelda päris mängudes tekkivateolukordadega. Lisaks peab treener käsit-lema erinevaid konkreetseid takistusi, mismängus esile kerkisid.

Nende hulka võivad kuuluda:� Mängijate ja liinide vaheline suhtlus.� Mängureeglid.� Mängu tulemus/tähtsus� Enda ja vastasvõistkonna mänguskeemid� Enda ja vastasvõistkonna mängijatele

eriomased oskused/puudused (pealöö-kide, söötmise, kaitsmise, löömise,jooksmise spetsialistid).

� Positsioonimäng, kui meie valdamepalli ja kui vastane valdab palli.

Jalgpalliprobleemidemääratlemine

Eduka juhendamise eeltingimuseks onjalgpalliprobleemide selge määratlemine(teisisõnu, mida konkreetselt tehaksevalesti).

Probleemi kirjelduse olulised komponendid on järgmised:

A. Mis on valesti jalgpalli eesmärki-des?

B. Kes on võtmemängijad, millisedon nende positsioonid?

C. Millal probleem tekib?

D. Millises väljaku kohas probleemtekib?

E. Kas on veel muid mängijate võioludega seotud tegureid? (mängutähtsus, koht liiga edetabelis, ilm,väljaku seisukord jne.)


44

Mängijad peavad ise oskama probleemekindlaks teha ja nõustuma, et lahendusedsõltuvad just neist endist. Ilmselgelt saabvanematelt rühmadelt oodata rohkem kuikõige väiksematelt lastelt.

Eesmärkide kindlakstegemine

Kui probleem on määratletud, tuleb püs-titada järgmise treeningu eesmärgid.Eesmärkide püstitamine

Eesmärgid tuleb määratleda järgmiselt:iga kindlakstehtud probleem on alati jalg-palliprobleem, nii et... analüüsige mängu.

Määratlege probleem võimalikulttäpselt, kasutades järgmisi komponente:� Aeg� Ruum� Funktsioon

Üldeesmärke võib määratleda ka vanuse-rühmade kaupa (vt ka jalgpallivilumusetasemeid 32 lk-l).

Näiteks:Kui võistkond saab palli ja alustab kaitses

mängu ülesehitamist, kulub kaitsjatel pallijuures nii kaua aega, et neil tekib vähevõimalusi pika ettesöödu tegemiseks, kui-gi nende ründajad on juba jõudnud hea-desse positsioonidesse.

Näited:

A. Me loome endale väga harva vära-va löömise võimalusi.

B. Ründajatele saadetud pikkadesöötude kvaliteet on väga kehv.

C. Mängu ülesehitavate ja ründavatemängijate vaheline suhtlus on halb,sest nad ei saa üksteisest aru.

D. Oma väljakupoolel mängu ülesehi-tades ei suuda kaitsjad tekitadapiisavalt ruumi pika ettesöödu te-gemiseks.

E. Eeltoodud probleem süveneb, kuivastaste ründajad hakkavad kaits-jatele survet avaldama.

Ärge määratlege eesmärkejärgmiselt:

� Söödud on kehvad.

� Mängutempo on liiga madal.

Sellisest teabest ei piisa probleemilahendamiseks.

Oma ülesannetele keskendumine.

45


Näiteks: Järgnevalt kirjeldame paari üldlevinudjalgpalliprobleemi.� Liiga vähene arusaamine mängust

(mängijad ei saa aru kavatsustest, la-hendusest ega teostusest).

� Tehniline sooritus teatud olukorras(mängijad võivad teada, mida tulebkonkreetses olukorras teha, kuid neilpole piisavalt tehnilisi oskusi teadmisterakendamiseks).

� Mängu füüsiline külg (mängijad ei suu-da teatud tasemel mängida, kindladmängijad ei suuda jätkuvalt hakkamasaada kohustustega konkreetses posit-sioonis).

� Mängu vaimne külg (mängijad anna-vad alla, kui nad peavad pikka aegapalli taga ajama, või kaotavad enese-kontrolli, kui miski ebaõnnestub võikui kohtunik langetab ebameeldiva ot-suse).

Siinkohal tuleb märkida, et kõik jalgpalli-probleemid pesitsevad suuremal või väik-semal määral mängijate peas.

Korraliku treeningolukorra loomiseks onvaja tunda ja mõista kõiki probleemseidvaldkondi.

Samas ei tohi selliseid teadmisi kunagieraldi käsitleda, vaid neid tuleb alati tege-liku mänguga siduda.

Mõni vormi tõstmise viis põhineb liigapalju ainuüksi kehaliste harjutuste füsio-loogilist poolt rõhutavatel teooriatel.

Jalgpalli treenimine on vormi tõstmine javastupidi. Harjutuste füsioloogial põhine-vad teadmised tuleb teisendada just jalg-palluritele sobivateks harjutusteks.

Teadmised, mis puudutavad:� harjutuste mahtu ja füüsilist koormust� harjutusviise,

� harjutusmetoodikat,� harjutuste omandamist,

tuleb treeneril üle kanda jalgpalli tingi-mustesse (vt 10. ptk).

Kokkuvõtteks võib jalgpalli treenimistkirjeldada järgmiselt:Mida rohkem jalgpalli-, juhendamis- jaõpetamiskogemusi, jalgpallialast oskus-teavet, noortejalgpalli puutuvaid teadmisitreeneril on, seda paremini oskab ta jalg-palliprobleeme lahendada ning seda vä-hem pöördub ta harjutuste ja treeningma-terjalide poole, mis näivad seonduvat jalg-palliga, mis aga tegelikult ei arvesta jalg-palli põhiprobleemidega.

Treener peab oskama:� Jalgpalliprobleeme määratleda: kes,

kus ja mida?� Mängijaid veenda, et tegu pole "tree-

neri probleemiga", vaid "mängijateprobleemiga".

� Mängu lugeda.

Jalgpalli õppimine/juhendamise õppimine

Vaatlemine: Mängu lugemine, jalgpallivaatamine kolmest põhiolukorrast lähtu-valt.1. Meie valdame palli2. Vastane valdab palli3. Palli üleminek 1-lt 2-le (palli kaotami-

ne) ja 2-lt 1-le (palli tagasisaamine)

Lähtepunkt: Vanus - oskuste tase - taju

Analüüs: Jalgpalliprobleemide määratle-mine

Küsimusele, kuidas jalgpallureid juhendada,

ei ole ühte kindlat vastust.


46

Eesmärgid: Arvestamine järgmiste tegu-ritega: vanus - oskuste tase - motivatsioon

Teostus:Praktiline juhendamine:� Mängureeglid� Treeningharjutuste valik� Harjutuste maht ja füüsiline koormus� Mõju ulatus

Hindamine: Kas eesmärk saavutati (teis-te asjassepuutuvate sammudega arvesta-des)?

Juhendamise kava noortejalgpalli jaoks

SoojendusTavaliselt eelneb treeningule soojendus,mille eesmärgiks on mängijate korralik et-tevalmistamine virgutavateks jõupingu-tusteks.

Pärast soojendust peavad mängijad olematäielikult keskendunud ja nende lihasedpeavad vastu pidama ootamatule koor-musele (sprintimine, järsk peatumine, erisuundades liikumine ja võitlemine vastas-mängijatega).

Soojendusaeg peab olema noortele huvi-tav, kusjuures kõige noorematele mängi-jatele ei tohi see olla liiga raske. Tulebluua mängijate indu kasvatav õhkkond.

Soojendus peab võimalikult palju seondu-ma palliga, s.t ärge alustage soojendamistümber väljaku jooksuringe tehes. Mängi-jad peavad treeneri valitud harjutusi tead-ma ja nende tegemine ei tohi olla raske.Soojenduse eesmärk on kõige nooremateja vanemate mängijate puhul erinev, see-ga tuleb seda läbi viia erinevalt.

Algajate soojendus

Kõige nooremate soojendusaja põhiees-märgiks on õige meeleolu loomine, etmängijad saaksid end välja elada ja tree-nerit kuulata.

Valikuvariandid:� Andke igale mängijale pall. Mängijad

jooksevad kordamööda väljaku kesk-joonelt värava suunas, pall jalge ees:� saates palli maad mööda või läbi õhu

väravavahi kätte (ka väravavaht peabsoojendust tegema);

� püüdes palli maad mööda väravasselüüa;

� püüdes palli läbi õhu väravasse lüüa.

Mängijad peavad võimalikult palju liiku-ma. Hoolitsege, et palliga jooksmiseksoleks piisavalt ruumi jne.

� Kõige noorematele rühmadele sobivadpaljud mängud (kus igal mängijal onpall). Üheks näiteks on "linnamäng".Selle käigus arendavad mängijad teh-nilisi oskusi, ilma seda ise tunnetama-ta.

� Andke kahele mängijale üks pall: pallituleb omavahel sööta värava suunas(palli võib saata ka väravavahile jne).

Juunioride (12-17-aastaste)soojendus

Juunioridele on soojendus juba tähtsam.Selles vanuses kasvavad mängijad kiiremi-ni ja sageli erinevad lihaste ja luude kas-vutempod omavahel.

Lihaste koormus on suur mitte ainult sel-lepärast, et nüüd nõutakse mängijailt roh-kem. Ideaaljuhul suudab treener veendamängijaid soojenduse olulisuses ja selgita-da, kuidas seda kõige paremini teha.

47


Loomulikult võivad juuniorid soojendus-harjutusi iseseisvalt sooritada nagu ennemängu. See aitab treeningul aega kokkuhoida. Alustada tuleb aeglaselt ja seejäreltempot tõsta.

Pärast mõistlikku hulka harjutusi võibveel lihaseid venitada (vereringe soodus-tamiseks).

Kui mängijad ei suuda ise soojendushar-jutusi teha, võite proovida mõne palligatreeningharjutuse tegemist.

Valikuvariandid� Samad harjutused algajatega, nt ühes-

koos palli viimine värava suunas:� palli saatmine väravavahi kätte;� palli söötmine maad mööda või läbi

õhu;� palli löömine väravasse maad mööda;� palli löömine väravasse läbi õhu.

Märkus. Igal mängijapaaril peab olemapiisavalt ruumi, et nad üksteisele ette eijääks (tagasi tuleb joosta mööda külje-joont). Mängijad peavad võimalikult paljuliikuma.

� Kasutage mängijatele tuttavaid posit-sioonimänge, näiteks 2 v 1, 3 v 1, 4 v 1,4 v 2, 5 v 2, 6 v 2 jne.Sellistes tingimustes ei ole vaja nooripidevalt juhendada. Mängida saabavatud ruumis või koonustega piiratuderaldi alal.

Kui kaitsja võtab palli ära, siis vaheta-ge mängijate rolle (kaitsja-ründaja).Mängige 1 minut, seejärel tehke paus.Kasutage pausi (ka 1 minut) lühikestetähelepanekute tegemiseks. Hoidkemängijaid kogu aeg tegevuses, andesneile paarikaupa lihtsaid ülesandeid(palli õhus hoidmine, peaga lööminejne).

� Kasutage sissejuhatavate harjutustenapäris väravate ja väljakujoontegaväikesi kahepoolseid mänge, näiteks 4 v 4, 3 v 3 või 2 v 2 (joonemäng).

Treeningu ajal tehakse sageli venitushar-jutusi. Neist on kasu, kui noored hakka-vad kasvama, s.t alates 13. eluaastast. Kii-re kasvuga mängijatele on need üha oluli-semad.

Treener peaks andma mängijatele ülesan-de venitusi teha vaid siis, kui teab täpselt,kuidas kõige tähtsamaid lihasgruppe veni-tatakse (säärelihased, reielihased ja kube-melihased). Soojenduse võib lõpetadaharjutusega, mis ergutab mängijaid üle-jäänud treeningus osalema (väike kahe-poolne võistlusmäng).

Viimasena tuleb tähelepanu juhtida selle-le, et vanemates rühmades rõhutataksesoojendusega vajadust eesmärgi saavuta-mise (s.t mängu võitmise) nimel võistkon-nasisest koostööd teha.

Osa soojendusest tuleb teha ühiselt (etmängijate meeleseisund oleks mängu võitreeningu jaoks kohane).

Mahajahtumine

Iga treeningu lõpus tuleb pallid ja muudvahendid kokku koguda ning võib läbi viiaka väikese arutelu. Siinkohal tuleb rõhu-tada, et mõlemad tegevused on olulised.Mängijad peavad varustusse lugupidavaltsuhtuma ja vastutama selle õigesse kohtapanemise eest.

Tähtis on, et mängijate tähelepanu ei ha-juks nt järgmise mängu arutamisel võimängijatelt tagasiside saamisel äsja lõp-penud treeningu kohta. Pärast pingutavattreeningut tuleb pühendada veidi aegamahajahtumisele, tehes kergeid venitusivõi jooksuharjutusi.


48

Soojendus ja mahajahtumine

Enne iga mängu/treeningut tehke umbes20 minutit soojendusharjutusi (kogu võist-konnaga terve mänguväljaku laiuses).

1. Eelsoojendus (u 5 minutit):� Jooksmis- või füüsilised harjutused,

näiteks kätele, jalgadele, hüppamine,ülakeha painutamine, tõsteharjutused.

2. Venitusharjutused (u 7 minutit):� Alustage venitusharjutustega alles pä-

rast eelsoojendust (kui higi on otsa-ees).

� Hoolitsege õigete lähtepositsioonideeest (vt diagramme).

� Venitage lihaseid kuni valuläveni (ilmavalu tekitamata!).

Pidage meeles! Hoidke venitusposit-siooni, ärge vedrutage edasi-tagasi!

� Hoidke venituspositsiooni 10 või 20 sekundit.

� Korrake sama harjutust teisel keha-poolel (korrake kogu harjutust 2-3korda).

� Vahepeal võite teha eelsoojendushar-jutusi, näiteks kätele või jalgadele.

3. Jalgpalliharjutused (u 8 minutit):

� Jalgpalliharjutused tekitavad mängijatestunde, et neilt oodatakse häid tulemusi.

49


� Mitu mängijat söödavad palli, jookse-vad palli järel, muutes suunda, kiirustja vahemaad ning saates palli edasimaad mööda ja läbi õhu. Positsiooni-mängud (nt 3 v 2 harjutamine tegelikejalgpalli takistustega).

� Väravavahid aitavad üksteisel soojen-dust teha (püüdke teistele väravavahti-dele mitte liiga sagedasti väravaid lüüa,sest see võib nende enesekindlust vä-hendada).

� Pärast soojendust, vaheaegadel ja pä-rast treeningut/mängu tuleb piisavaltjuua (jooge ka mängude vahepeal või-malikult palju).

4. Mäng/treening:

� Hoolitsege, et soojenduse ja treeningu/mängu vahele jääks võimalikult väheaega (optimaalse mõju saavutamiseks).

5. Mahajahtumine(u 10 minutit):

� Mahajahtumine on soojenduse vastand,kombineerides 2. ja 1. punkti harjutusi(s.t venitusi ja kergeid jooksmisharju-tusi).

� Jahutusharjutusi tuleb teha ka mängu-de vahepeal turniiri ajal, sest need aita-vad valmistuda järgmiseks mänguks,kusjuures ka järgmise mängu eel tulebteha soojendust.


50

Baas-, võistlus- ja harjutusmängud

Treeningharjutustega ei tohi liialdada

Jalgpallialane juhendamine ei tähenda, etmängijad peavad tegema igasuguseid har-jutusi nõrkemiseni. Juhendamine on hoo-piski tõhus töötamine mängijate soorituseparandamise nimel. Noortele tähendabjalgpall eelkõige mängu kesksete kompo-nentide omandamist ja vajalike põhios-kuste arendamist. Mängu tulemus on tei-sejärgulise tähtsusega. Vanematele kui13-aastastele mängijatele tähendab nendeisiklik sooritus parima võimaliku tulemu-se saamist ja võitmine muutub olulisekseesmärgiks.

Just seepärast oleme püüdnud välja tööta-da piiratud arvul baasmänge, mis täidak-sid Hollandi Jalgpalliliidu käsitluse nõu-

deid. Kõiki neid mänge iseloomustavad ti-hedad seosed päris jalgpalliga, sest nadkeskenduvad kindlatele tüüpilistele jalg-palliprobleemidele ning innustavad män-gijaid selgeks õppima teatud mängukom-ponente.

Motiveerivad tegurid kuuluvad lahutama-tult baasmängude juurde. Ilmselgelt saabtreener rakendada oma teadmisi ja intuit-siooni, et kvaliteetse juhendamise kauduanda mängudele veelgi lisaväärtust.

Eri baasmängude kategooriad puuduta-vad jalgpalli põhiolukordi, mis omakordaseonduvad harjutusmängudega.

MÄNGU ÜLESEHITAMINE

� Neid mänge saab mängida nagu ettenähtud, kusjuures kasutada võib kalisatakistusi, näiteks ründava mänguhoogustamiseks võib lisada ühe ründa-ja või mitu ründajat.

� Palli valdajad ja vastased püüavadteostada jalgpalli eesmärke, s.t:� luua värava löömise võimalusi

(mängu üles ehitada ja rünnata);� ära hoida endale väravate löömist� võtta pall ära (pall tagasi saada ja

välja murda).

Treeningu põhisihiks on mängijateõpetamine. Õpiprotsessile on omanekordamine. Mängijad õpivad kindlaidkorduvaid olukordi (mis on vägagisarnased tegelike mängude olukorda-dega) ära tundma, nendes hakkamasaama ja neid meeles pidama. Midarohkem nad on õppinud, seda liht-sam on neil vastavates olukordadesõigeid otsuseid langetada.

Jalgpallis on meeskonnatöö keskse tähtsusega.

51


� Need mängud keskenduvad järgmis-tele komponentidele.

RÜNNAK (Meie valdame palli)� Nende mängude eesmärgiks on värava

löömine. Ründajad proovivad väravatlüüa. Kaitsjad püüavad neid takistadaja ümber lülituda omaenda mängu üles-ehitamisele ja/või ründamisele.

� Väljakul on väravad nagu päris män-gus. Mängida võib nii väravavahiga kuiilma. Eesmärkide rõhutamiseks võibvärava asendada joonega või mitmeväikese väravaga.

� Konkreetsete eesmärkide saavutami-seks võib mänguväljaku suurust muuta.

� Lisaks mängu ülesehitamise kompo-nentidele käsitletakse veel järgmisikomponente.

KAITSE (Vastane valdab palli)

INTUITSIOON(MÄNGUSTARUSAAMINE)/SUHTLEMINE

� Vabasse ruumijooksmine

� Palli küsimine� Vahemaa

hoidmine� Koos töötamine� Ruumi

tekitamine� Ääre

vahetamine� Ühe puutega

mängimine

TEHNILISEDOSKUSED

� Söötmine� Löömine� Triblamine, palli

edasi lükkamine� Palli kontrolli-

mine (peatamine,kehaga pallikontrollimine,vastuvõtminejne)

� Vastaseülemängimine

� Palli hoidmine


� Väravalöömine/rünnaku lõpuleviimine

� Võimalusteloomine

TEHNILISEDOSKUSED

� Löömine� Söötmine� Peaga löömine� Petete tegemine


� Väravakaitsmine

� Julgestamine� Tsoonidele

vastav katmine� Kaitse tasa-

kaalustamine� Kindla katmise-

le kuuluva vas-tase ülevõtmine

� Mängu lõhku-mine

� Vastasesundiminevigadetegemisele

� Jälitamin� Mängutempo

aeglustamine/aja võitmine

� Palli pärastvõitlemine

TEHNILISEDOSKUSED

� Palli tagasi-saamine

� Üks-ühele katmine

� Palli vahelt-lõikamine

� Kehaga blokee-rimine

� Peaga löömine� Olukorra

hindamine� Üks-ühele

võitlused� Petetele mitte

reageerimine


52

Tähelepanu! Eelkõige puudutavad kõikneed mängud kindlate komponentideharjutamist ühes jalgpalli põhiolukorras,s.t "meie valdame palli" (ründamine) või"vastane valdab palli" (kaitsmine). Samason palli saamise või kaotamise hetk (s.t"palli üleminek") veelgi olulisem. See hetktuleb mängu ajal ära tunda, seda tulebosata kasutada ja enda kasuks pöörata.

Väikesed kahepoolsed mängud javäikesed kahepoolsed võistlus-mängud:

Eelnevalt kirjeldatud mänge võib käsitle-da harjutusmängudena. Need on pärismängude lihtsustatud variandid, sest:

Lisaks on olemas mitmed mängud javõistlusmängud, mis päris mängudelerohkem sarnanevad, kuid samas erinevadselle poolest, et muudetakse mängijate ar-vu, väljaku suurust ja mängureegleid.Need mängud hõlmavad jalgpalli kolmepõhimomenti: "meie valdame palli", "vas-tane valdab palli" ja "palli üleminek". Ju-hendamisel võib aga keskenduda ainultühele.

... ja nüüd mine temast mööda!

Neid mänge võib väravate asemel mängi-da joontega, s.t punktide saamiseks pea-vad mängijad triblama palliga üle joone,või mitme väikese väravaga.

Mängu saab teisendada ka väljaku suurustmuutes. Näiteks võib kasutada pikka jakitsast väljakut (mis on 90 jardi pikk jasama lai kui karistusala) rünnakult kaitse-le ümberlülitumise harjutamiseks (vt dia-grammi). Diagrammil kujutatakse 8 v 8mängu kahe väravavahiga. Mängureeglid,eriti just suluseisu reegel, mõjutavad olu-liselt mängu arengut (muudavad mänguraskemaks).

A. mängu jooksul tekkiv probleemtuuakse esile (kinnistatakse);

B. mängijad seatakse mitu kordaprobleemiga silmitsi(probleemi saab rohkesti korrata);

C. sisuliselt mängitakse jalgpalli,pidades silmas kõiki eesmärke.

53


Lisaks võib kasutada mänge ja võistlus-mänge, mille puhul ühel võistkonnal onrohkem liikmeid, nt 6 v 5 või 8 v 7. Neidvõib rakendada konkreetse probleemi rõ-hutamiseks, nt kui mängijad ei jõua omapositsioonidesse piisavalt kiiresti, siis võiblisanduv mängija sundida neid kasutamahead positsioonimängu ja liigutama pallikiiremini, et see toimetataks varem vas-taste värava juurde.

Väiksema mängijate arvuga võistkonnalevõidakse anda võimalus punktide saami-seks palliga üle joone triblamise eest võinende vastaste väravate arvu võidaksesuurendada (vt diagrammi).

Kõige levinumad mängud ja võistlusmän-gud on järgmised:

Mängu valimisel tuleb alati lähtuda män-gjate vajadusest sooritada olemasolevaaja jooksul võimalikult palju jalgpallitege-vusi.� Alustada tuleb võimalikult kiiresti

("Alustage nii, et esimene sööt onvaba").

� Määrake kindlaks sobivad takistused,vastaste arv, väljaku suurus ja ülesanne(võistlus- või harjutusmäng).

Mõned näited

Näidete käsitlemineJalgpalli põhimomendid on eri baasmän-gude üksikasjalike kirjelduste lähtealu-seks. Kategooria "Meie valdame palli"hõlmab paari mängu, kusjuures sellel onkaks alajaotust: "Mängu ülesehitamine" ja"Rünnak". Kategooria "Vastane valdabpalli" puudutab samuti paari mängu, midakäsitletakse alajaotuses "Kaitse".

Variandid:

6 v 6 6 v 5

7 v 7 7 v 6

8 v 8 8 v 7

Millist mängu kasutada, sõltub eelkõige:

� mängijate oskuste tasemest;

� mängijate tajust;

� mängijate vanusest.


54

Ülaltoodud tabelis on esitatud män-gude loetelu, mida järgnevalt tutvus-tame. Iga mängu kirjeldus hõlmabjärgmisi komponente:1. Põhimoment (meie valdame palli, vas-

tane valdab palli, palli üleminek)2. Mängu ülesehitamine, rünnak, kaitse3. Mängu eesmärk (mida õpitakse)4. Mida treener näeb (vaatlus ja analüüs)5. Mida treener teeb või ütleb (juhendid,

metodoloogia, mängureeglid) 6. Diagrammil kujutatud mängu ees-

märk, reeglid ja variandid7. Erinevad valikuvariandid (muud takis-

tused)8. Diagrammil kujutatud mänguskeem

Märkus. Mängijaid saab põhi-

momentide alal juhendada vaid siis,

kui vastasvõistkond osutab vastupa-

nu. Kui vastupanu ei ole piisav, peab

treener otsustama, kas tasub juhen-

dada hoopis vastasvõistkonda. Näi-

teks kui 5 v 2 mängus ei suru 2 kaits-

jat üldse pallile, ei tunne ka ründajad

mingit survet ja seega puudub neil

motivatsioon positsioonimängus erili-

selt pingutada. Sellisel juhul ei ole va-

ja ründajaid juhendada ja treener

võib tähelepanu suunata kaitsjatele.

55


AMEIE VALDAME PALLIMängu ülesehitamine 4 v 3 (vt. diagrammi A1)Eesmärk:� 4 mängijat peavad oma

3 vastasest mööduma ja pärast seda:1. löövad nad ise värava (diagramm A2);2. saadavad palli keskväljamängijatele või ründajatele (diagramm A3).

Mida treener näeb?

1. Pallist jäädakse kiiresti ilma.

2. Vastasmängijatest ei saada piisavaltkiiresti jagu (palli söödetakse pide-valt väljaku keskele).

3. Palli valdaja saab palli saata kas väl-jaku keskele või tagasi (vt diagrammiG2 ründajaga 4 v 3 mängu korral).

4. 4-liikmelisel võistkonnal pole piisa-valt tunnetust, kujutlus- ja keskendu-misvõimet, et kasutada ära neid ha-ruldasi hetki, mil saaks teha pika söö-du ette.

5. Palli valdaja läheduses on liiga vähevõistkonnakaaslasi, kellele ta saakspalli saata.

Mida treener teeb/ütleb?

1. Treener ütleb mängijatele, et nad eitohi palli kaotada, peavad oma tehni-kat tõhusamalt kasutama, tempotaeglustama ning positsioonimängu jamänguskeemi parandama.

2. Treener ütleb mängijatele, et palli tu-leb kiiremini sööta, söötude täpsustja palli kontrollimist parandada, omapositsioonidesse kiiremini jõuda, roh-kem otsesööte teha, oodata õiget het-ke pika söödu tegemiseks (või vastaseväljakupoolel hea positsiooni leidmi-seks).

3. Treener ütleb ründajatele, et nadpeavad oma kaitsjate positsiooni-mängu lugema ja küsima õigel hetkelpikka söötu, s.t kui võistkonnakaasla-sel on pall õige jala juures ja tal onpiisavalt aega ja ruumi söödu tegemi-seks.

4. Treener rõhutab ründajatele, kui täh-tis on õigel hetkel pikka söötu küsida,ja teeb mänguala väiksemaks, et kaits-jad saadaksid pikki sööte julgeminiteele (toob probleemi esile).

5. Treener ütleb ilma pallita mängijate-le, et nad leiaksid endale paremadpositsioonid. "Jätke üksteise vaheleveidi ruumi." "Ärge jääge üksteiseleette, tehke endale rohkem ruumi."


56

Diagramm A2:� 4 ründajat püüavad 3 kaitsjast mööda

saada ja väravat lüüa.� 3 kaitsjat püüavad ründajaid ohjelda-

da, palli tagasi saada ja teenida punktepalliga üle joone triblamise eest.

Diagramm A3:4 v 3 olukorras saadetakse pall sügavalvastase poolel asuvale ründajale ja mängjätkub 5 v 4 mängijaga. Mängige olukordlõpuni või jätkake, kuni ründajad löövadvärava või kaitsjad triblavad palliga ülejoone.

4 v 3 mängureeglid:3 võistkonda, kuhu kuulub 4 mängijat:� Võistkonnad saavad üksteise järel

mängida.� 2 võistkonda, kuhu kuulub 3 kaitsjat

(kui nad saavad palli endale, teenivadnad punkte palliga üle joone triblamiseeest).

� Mängige alati samas suunas.� Lubage mängijatel omavahel rolle va-

hetada (rünnak mängu ülesehitaminekaitse).

� Jälgige, et töö- ja puhkeaeg oleksidtasakaalus

Muutke mänguala sõltuvalt juhendamiseeesmärkidest ja sellest, kui hästi mängijadjalgpalli tunnevad (kiirus, täpsus, kiireümberlülitumine jne).

Pärast palli endale saamist tuleb palli

vastaste eest kaitsta - see on tehniline

oskus.

57


BMEIE VALDAME PALLIMängu ülesehitamine5 v 2 (vt diagrammi B2)Eesmärgid:� Palli hoidmine enda valduses

(meeskonnatöö).� Tehniliste oskuste arendamine takistuste ületamise teel

(ruum, aeg, vastased, väravale suunatus).� Ääre vahetamine kaitsja surve tõttu.


1. "Tekitage rohkem ruumi.""Jätke üksteise vahele veidi ruumi, liikuge üksteisest eemale."Treener teeb mänguala suuremaks, et mängijatel oleks rohkemruumi (liigutab koonused uude kohta).

2. "Hoia palli, vastaseid ei ole lähedal."

3. "Saada pall kiiremini edasi, ära lase vastaseid pallile liiga lähe-dale."

4. "Ära löö palli liiga kergelt, liiga tugevalt, liiga kõrgele.""Kui sa saadad palli mängijale, kes jookseb vabasse ruumi, siis ärasööda liiga kõvasti.""Saada pall tema tugevama jala juurde, tema tugevamale küljele.""Arvesta väljaku pinnaga (konarlik, märg)."

5. Treener teeb liiga väikese mänguala suuremaks (liigutab koonu-sed uude kohta)."Võtke sisse sellised positsioonid, kus saate söödu vastu võtta.""Kasutage olemasolevat ruumi täiel määral ära.""Ärge olge üksteisel jalus.""Jookske vabasse ruumi.""Ärge jookske samas suunas/liinis kui teised võistkonnakaasla-sed.""Oota õiget hetke, et näidata võistkonnakaaslastele, kuhu täpselttuleb pall saata.""Kõik ei pea pallile peale suruma.""Kõik ei pea end tagasi hoidma.""Te peate kõik koos, viiekesi, võtma sisse sellised positsioonid,mis täiel määral kasutavad ära olemasolevat ruumi.""Püüdke teha nii, et valikuvariante oleks mitu.""Kord kasutage pikki, kord lühikesi sööte.""Püüa liikuda vabasse ruumi ja pikka söötu küsida."

6. Treener rakendab meetmeid, et muuta mängu 5-liikmelise võist-konna jaoks keerulisemaks:� vähendab mänguala koonuseid liigutades;� määrab kindlaks, mitu korda palli tohib puudutada (nt 2 või 1

puutega mäng);� juhendab kaitsjaid;� toob mängu veel ühe (3.) kaitsja.

Mida treener näeb?

1. Pallist jäädakse ilma, sest:mängijad liiguvad üksteise-le liiga lähedale;

2. pall saadetakse edasi liigakiiresti;

3. palli hoitakse enda käesliiga kaua;

4. söödu tugevus ja suund onvaled;

5. mängijad liiguvad kehva-desse positsioonidesse, eijookse vabasse ruumi, eitee koostööd.

6. Pallist ei jääda enam ilma.


58

Mängureeglid: Märkige ära 2 või 3 män-guala, mis on olenevalt mängijate oskustetasemest 35 x 20 jardi suurused või veelväiksemad.

Mängureeglid:� Hoolitsege selle eest, et mäng oleks su-

juv: kõige tähtsam on mängu jätkuvus.� Mänguala on ristkülikukujuline, mis an-

nab positsioonimängule kindla suuna.� Mänguala suurus: sõltub eelkõige ees-

märkidest, nt algajate ja vähem ande-kate mängijate mänguala peab mängusujuvuse tagamiseks olema suurem,sest selle taseme mängijad vajavadpalli liigutamiseks rohkem aega ja ruu-mi. Mida oskuslikumad on mängijad,seda väiksem on mänguala. Tavalineon 35 x 20 jardi. Lisaks saab mängualamuuta seda pikendades või suunatamängu konkreetse värava poole.

� Mängijate arv: alustage 5 ründaja ja 2kaitsjaga. On kindlaks tehtud, et justselline mängijate suhe sobib kõige pa-remini mängu eesmärkide saavutami-seks (s.t õppida ühtse võistkonnanamängima/positsioonimängu). Sõltuvaltmängijate oskuste tasemest ja nendevõimest raskusi tekitavate teguritega(aeg, ruum, vastased) hakkama saada,võivad vajalikuks osutuda mõned muu-datused, nt 3 kaitsjat 2 asemel. Eritikasulik on väravavahtide rakendaminekaitsjate rolli. Kui kasutatakse suure-mat mänguala (nt 55 x 30 jardi), võibsuurema mängijate arvuga püüda täitasamu eesmärke. Sellisel juhul võib kes-

kenduda pikkadele söötudele/söötude-le ääre vahetamiseks/ettesöötudele jne(nt 8 v 5 või 8 v 6).

� Kaitsjate roll: 2 kaitsjat tuleb kindlateajavahemike järel välja vahetada, sestagressiivne palli tagaajamine pikkaaega järjest on vägagi väsitav. Kaitsjatevahetamine on mängu eesmärgi saavu-tamiseks ülioluline. Kui kaitse ei olepiisav, ei ole ründajatel vaja head po-sitsioonimängu rakendada. Seepäraston tähtis, et väikeste ajavahemike järeltoodaks väljakule värsked kaitsjad ja etmängijad saaksid piisavalt puhata.

� Võistlusmäng/motiveerivad tegurid:Mängu saab huvitavamaks teha ja ees-märke veelgi enam rõhutada, kui mängmuudetakse võistluslikuks, nt: 5 ründa-jat:� teenivad 1 punkti, kui teevad jär-

jest 10 söötu;� teenivad 1 punkti, kui teevad 10

söötu ühe puutega;2 kaitsjat;� teenivad 1 punkti, kui katkestavad

1 söödu (puudutavad palli);� teenivad 1 punkti, kui katkestavad

1 söödu (saavad palli endale);� teenivad 1 punkti, kui võtavad pal-

li ära ja triblavad sellega ristküli-kust välja;

� teenivad 1 punkti, kui võtavad pal-li ära ja (võistkonnakaaslase abigavõi üksi) löövad sellega ühe võimitu väravat.

59


CMEIE VALDAME PALLIRünnak1 v 1 (vt diagrammi C1)

Eesmärk:� Vastase ülemängimine

(peab olema võimalikult tihedalt seotud tegelike mänguolukordadega).

Mida treener näeb?

1. Pall kaotatakse enne vastase juurdejõudmist.

2. Palli valdaja ei saa kaitsjast jagu.

3. Palli valdaja saab kaitsjast jagu, kuidei oska edasi midagi teha.

4. Ründaja kaotab palli (ja muutubseepärast kaitsjaks).


1. "Ära kiirusta, sul on piisavalt aega.""Vaata, et pall oleks sul korralikultkontrolli all."

2. "Ära lükka palli enda ees liiga kau-gele.""Sa jooksed liiga kiiresti/aeglaselt.""Sa ei tee petteid.""Sa hakkad petteid tegema liiga vara.""Su petted on läbinähtavad.""Sa ei kiirenda sammu, kui sa lähedvastasest mööda.""Püüa petete tegemine järgmiseks nä-dalaks ära õppida (kodutöö)."

3. "Mine värava poole ja löö peale.""Kata pall kaitsja eest kehaga.""Vii pall selle jala juurde, millega sasaad peale lüüa."

4. "Lülitu võimalikult kiiresti kaitseleümber.""Püüa tagasi minna.""Hoia vastast võimalikult kaua tagasi.""Püsi püsti võimalikult kaua."


60

Mängureeglid:� Mängureeglid ja lähenemine olenevad

eesmärkidest, mängijate oskuste tase-mest ja vanusest.

� Eelkõige tuleb arvestada järgmistekaalutlustega:� Mängu jooksul peab tekkima

rohkesti selliseid olukordi, kusmängijad mängivad vastase üle võiei lase end üle mängida.

� Mängijad peavad saama mingilviisil oma vaeva eest tasutud,näiteks lüües väravaid, võttes pallivastastelt ära jne.

� Mäng peab olema seotud pärismängus tekkivate olukordadega.

� 1 v 1 joonemäng piiratud mängualal; 1v 1 mäng väravatega (vt diagrammiC2); 1 v 1 mäng õiges suuruses väravaja väravavahiga (vt diagrammi C3).

� Muutke mängijate paare, nii et mängi-jad ei peaks kogu aeg sama vastasevastu mängima.

� Viige 1 v 1 mäng lõpule:� väravale pealelöömisega;� tsenderdusega;� sööduga.

� Pärast palli üleminekut vahetavadmängijad rolle otsekohe (tegu on jal-gpallioskusega).

� Palli valdajale tuleks alguses andarohkesti võimalusi pealelöömiseks võiüle joone triblamiseks.

� Värava löömise võimalusi tuleb see-järel hakata piirama, tehes joont lühe-maks või väravat väiksemaks.

� Selle mängu puhul tuleb jälgida, ettöö- ja puhkeaeg oleksid tasakaalus.Väsimus mõjub sooritusele negatiivselt(ei suudeta kaitsjast mööda minna, eilülituta rünnakult ümber kaitsele, eisuudeta piisavalt liikuda). Töötadatuleb maksimaalselt 30-60 sekundit jaseejärel aktiivselt puhata 1-2 minutit(nt põhioskusi harjutades). Treenerpeab tähele panema väsimuse märke(kui mängijatel jääb hing kinni, kui nadpeavad puhkamiseks seisma jääma, kuinad ei ole piisavalt tähelepanelikult,kui nad teevad aina rohkem vigu jne).

61


DMEIE VALDAME PALLIRünnak 2 v 1 (vt diagrammi D1)

Eesmärk:� 2 mängijat peavad oma vastasest

mööduma ja pärast seda:1. proovima väravat lüüa;2. tsenderdama.

Mida treener näeb?

1. Palli söödetakse lihtsalt nii-sama.

2. Palli valdaja ei saa kaitsjastmööda pärast palli söötmistoma võistkonnakaaslasele.

3. Palli valdaja kaotab pallikaitsjale.

4. Ründajad saavad kaitsjastliiga kergesti jagu.

5. Kaitsja kogub end pärastseda, kui ta mängiti üle.

6. Teine ründaja jääb tahapoo-le pärast seda, kui kaitsjaston jagu saadud.

7. Pall kaotatakse ja kaitsjasaab võimaluse punktideteenimiseks (nt palliga ülejoone triblamise eest).


1. Kui kaitsja võtab sisse halva positsiooni või katab valetmängijat, saad sa ise läbi minna ja peale lüüa.

2. "Seina" mängimist alustatakse kaitsjast liiga kaugel, niiet ta jõuab end koguda.Sööt teisele mängijale on liiga nõrk (see annab kaitsjalerohkem aega), seepärast tuleb palli tugevamini lüüa.Sööt teisele mängijale on ebatäpne või liiga tugev, mis-tõttu kaotatakse aega palli uuesti kontrolli alla saamise-ga ja ei teki võimalust ilma viivitamata palli tagasisaat-miseks esimesele mängijale - sööt peab olema täpne.

3. "Ära lase kaitsjat liiga lähedale.""Ära mine kaitsja poole liiga kiiresti.""Ära mine kaitsjale liiga lähedale.""Saada pall varem edasi.""Teine mängija teeb alati julgestust.""Ära lükka palli enda ees liiga kaugele, hoia palli kont-rolli all."

4. Mänguala tuleb teha kitsamaks, et mängijad:teeksid rohkem läbijookse; mängiksid rohkem "seina"lühikeste söötudega; võtaksid rohkem üksteiselt palliära. Võtke kasutusele suluseisu reegel.

5. Kui sa oled kaitsja üle mänginud, mine võimalikult kii-resti läbi ja löö peale. Kui vaja, siis kata pall kaitsja eestkehaga. Hoia palli nii, et saaksid seda hästi peale lüüa.

6. "Püsi oma võistkonnakaaslasel kannul - sinu abi võibvaja minna, et pall väravavahi selja taha saata."

7. "Kui sa palli kaotad, tuleb võimalikult kiiresti tagasitulla. Muuseas, sa ei tohiks palli kaotada."


62

Erinevad valikuvariandid: Olenevalt olu-korrast (enda ja vastase oskustest) saavadkaks ründajat valida erinevate valikuva-riantide vahel.

1. Kui kaitsja tegeleb palli valdajaga, onheaks valikuvariandiks "seina" mängi-mine (vt diagrammi D2).

2. Kui kaitsja taganeb ja keskendub ilmapallita mängijale, saab palli valdaja iseläbi minna (vt diagrammi D3).

3. Kui kaitsja kontrollib enda selja tagaolevat ala, kuid ei asu palli pärast võit-lusse, võib ilma pallita ründaja näidataalgatusvõimet, võttes palli üle ja sprin-tides kaitsjast mööda (vt diagrammiD4). Ka palli valdaja võib asuda aktiiv-

selt tegutsema (nt küljejoonel oleväärepoolkaitsja triblab sissepoole, teki-tab piisavalt vaba ruumi ja annab see-järel palli üle poolkaitsjale, kes lähe-neb väliselt küljelt).

Mängureeglid:� Mängige alati samas suunas.� Vahetage rolle (kaitsja hakkab ründa-

jaks ja vastupidi).� Jälgige, et töö- ja puhkeaeg oleksid

tasakaalus!� Mängige suluseisu reegliga arvestades

või arvestamata.� Mängige väravavahiga/joonega/väikes-

te väravatega või ilma.� Mänguala on 35 x 20 jardi või 35 jardi

kaugusel väravast pannakse mänguvärsked ründajad ja värske kaitsja (etoptimeerida töö- ja puhkeaja suhet; vtdiagrammi D5).

63


EMEIE VALDAME PALLIRünnak 3 v 2 (vt diagrammi E1)Eesmärk: 3 mängijat peavad võimalikult kiiresti värava lööma.Märkus.� Selle mängu põhieesmärgiks on erinevate

jalgpallitakistuste ja eesmärkide puhul söötmisoskuse arendamine.� Mõned märkused on samad kui 5 v 2 mängu puhul (vt B).

Mida treener näeb?

1. Mängijad söödavad palliüksteisele ilma tekitama-ta värava löömise võima-lusi (kaitsjad suudavad lii-ga kaua vastu panna).

2. Palli söödetakse ebatäp-selt, vahel jäädakse pallistilma ja mängul ei olekindlat suunda.

3. Kaitsjatest saadakse liigakergesti jagu - nad ei teki-ta ründajatele mingeidraskusi.


1. "Selle harjutuse eesmärgiks on võimalikult kiirestivärava löömine.""Söötke palli üksteisele kiiremini."Treener määrab kindlaks, mitu korda tohib pallipuudutada (nt 2 või 1 puutega mäng)."Minge laiali, te olete üksteisest liiga kaugel, kaits-jatele jääb liiga palju aega oma positsioonidesseminekuks."

2. Treener pöörab rohkem tähelepanu mängu tehni-lisele poolele: söötude tugevusele, mängu suunale,maad mööda mängimisele, söötmisele võistkonna-kaaslase tugevamale jalale, pettejooksudele (eel-kõige pallist eemale)."Võtke sisse paremad positsioonid, ärge jookskekaitsjate taha, minge kogu aeg uutesse positsioo-nidesse."

3. "Tehke vaba ruum väiksemaks."Treener seab ründajatele piirangud, määrateskindlaks, mitu korda tohib palli puutuda, rakenda-des suluseisu reeglit ja võttes kasutusele ajalisedpiirangud.

Mängu võib veelgi varieerida:* tuues mängu väravavahi (vt diagrammi E2);* sundides kaitsjaid palli võimalikult kiiresti tagasi

saama.


64

Mängureeglid:� Vahetage pidevalt kaitsjaid (õige töö-

ja puhkeaja suhe).� Vahetage 3-liikmelisi rühmi (vt dia-

grammi E3).

� Mängige alati samas suunas.� Kaitsjad võivad teenida punkte söödu

katkestamise eest ja:� üle joone triblamise eest;� väljaku teisel poolel olevale võist-

konnakaaslasele pika söödu tege-mise eest (vt diagrammi E4).

See mäng sobib eriti hästi algajatele,sest:� treener saab rõhutada tehnilisi aspekte;� selle eesmärk on lihtne (s.t tuleb lüüa

värav);

� see võimaldab mängijaid hästi juhen-dada palli kontrollimise, kiiruse, pallitunnetamise, suuna, palli suhtes posit-sioonide sissevõtmise alal.

Selle mängu puhul peab kaitsja osutamapiisavalt vastupanu ning samal ajal esita-takse mängijatele kõrgeid nõudmisi pallikontrollimise alal!

Seda mängu võib käsitleda ka võistlus-mänguna: nt 3 ründajat peavad võimali-kult kiiresti värava lööma, sest nende tagaon veel üks kaitsja, kes jookseb tagasi teis-tele kaitsjatele appi (seega oleks tegu 3 v 3mänguga). Sellisel juhul peavad kaitsjadpüüdma ründajaid tagasi hoida (vt dia-grammi E5).

65


FVASTANE VALDAB PALLIKaitse1 v 1 (vt diagrammi F1)Eesmärk:� Takistada ründajat värava löömisel ja saada pall tagasi.

Mida treener näeb?

1. Kaitsja ei suuda palli taga-si saada.

2. Kaitsja mängitakse üle.

3. Kaitsja saab palli tagasi.


1. "Ära liigu vastase poole liiga kiiresti, ole ettevaatlik- hiili talle ligi.""Mine vastasele kiiremini lähedale.""Kui ootad liiga kaua, siis ta lööb palli sinust möö-da otse väravasse. Asu temaga võitlusse.""Ära lase end ära petta, ole valmis, põlved peavadolema painutatud jne.""Oota õiget hetke palli tagasisaamiseks/äravõtmi-seks":� pärast seda, kui kaitsja teeb pette võitlusse

asumise kohta;� kui vastane teeb vea (laseb palli enda ees liiga

kaugele)."Ole vastasega silmitsi võimalikult kaua.""Ära keera talle selga.""Püsi püsti võimalikult kaua."

2. "Püüa tagasi minna võimalikult kiiresti.""Püüa sundida vastast küljejoone poole.""Aja vastast taga ja sunni teda vigu tegema":� vigade näited: palli otsa komistamise tõttu

lööb vastane palli kehvasti."Võta pall vahelt lõigates ära."

3. "Lülitu kiiresti ümber rünnakule.""Püüa võimalikult kiiresti väravasse lüüa.""Kata pall vastase eest kehaga, hoia pall temastvõimalikult kaugel.""Vii pall oma tugevama jala juurde.""Liigu otse värava poole ja ära lase end pallisteemale tõrjuda."


66

Mängureeglid:� Mängureeglid ja lähenemine olenevad

eesmärkidest, mängijate oskuste tase-mest ja vanusest.

� Eelkõige tuleb arvestada järgmistekaalutlustega:� Mängu jooksul peab tekkima roh-

kesti olukordi, kus mängijad män-givad vastase üle või ei lase endüle mängida.

� Mängijad peavad saama mingilviisil oma vaeva eest tasutud, näi-teks lüües väravaid, võttes pallivastastelt ära jne.

� Mäng peab olema seotud pärismängus tekkivate olukordadega.

� 1 v 1 joonemäng piiratud mängualal; 1 v 1 mäng väravatega (vt diagrammiF2); 1 v 1 mäng õige suurusega väravaja väravavahiga (vt.diagrammi F3).

� Muutke mängijate paare, nii et üksmängija ei peaks kogu aeg sama vasta-se vastu mängima.

� Viige 1 v 1 mäng lõpule:� väravale pealelöömisega;� tsenderdusega;� sööduga.

� Pärast palli üleminekut vahetavadmängijad rolle (tegu on jalgpalliosku-sega).

� Palli valdajale tuleks alguses anda roh-kesti võimalusi pealelöömiseks või ülejoone triblamiseks.

� Värava löömise võimalusi tuleb seejä-rel hakata piirama, tehes joont lühe-maks või väravat väiksemaks.

� Selle mängu puhul tuleb jälgida, ettöö- ja puhkeaeg oleksid tasakaalus.Väsimus mõjub sooritusele negatiivselt(ei suudeta kaitsjast mööda minna, eilülituta rünnakult ümber kaitsele, eisuudeta piisavalt liikuda). Töötadatuleb maksimaalselt 30-60 sekundit jaseejärel aktiivselt puhata 1-2 minutit(põhioskusi harjutades). Treener peabtähele panema väsimuse märke (kuimängijatel jääb hing kinni, kui nadpeavad puhkamiseks seisma jääma, kuinad ei ole piisavalt tähelepanelikud,kui nad teevad aina rohkem vigu jne).

67


GVASTANE VALDAB PALLIKaitse2 v 1 (vt diagrammi G1)Eesmärgid:� Takistada 2 mängijat värava

löömisel (või kaitsjast möödumisel) ja püüda palli tagasi saada.

� Igal juhul kaitsta väravat ja võita aega (võimalusel kuni abi saabumiseni).

Mida treener näeb?

1. Kaitsjast saadakse liigakergesti jagu.

2. Kaitsja ei suuda palli val-daja pealelööki takistada.

3. Ründajatel on liiga paljuvõimalusi kaitsjast möödaminekuks (oskuslikudründajad).

4. Iga kord palli pärast võit-lusse asudes kukub kaitsjaväljakule pikali.

5. Kui kaitsja saab palli ta-gasi, kaotab ta selle pea-aegu otsekohe uuesti.


1. "Ära asu palli valdajaga võitlusse liiga varakult(ära jookse talle peale).""Püüa mõlemat mängijat tagasi hoida, ära laseneid silmist, võida aega."

2. "Ole alati kaitses kõige ohtlikemates olukordades,püüa alati olla palli ja värava vahel."

3. "Ole algatusvõimeline; pressi ründajatele petteidtehes peale; ära anna neile ühtegi vaba hetke."Treener võib võtta kasutusele suluseisu reegli,muutes olukorra kaitsja jaoks lihtsamaks ja ründa-jate jaoks keerulisemaks.Treener võib muuta mänguala kitsamaks.

4. "Püsi püsti, liigu; kui sa kukud, siis on sinust jagusaadud."

5. "Püüa palli kaitsta, püüa liikuda külje- või otsajoo-neni." (Sisseviske või nurgalöögi võimaluse saami-seks)"Püüa saata oma võistkonnakaaslas(t)ele täpnepikk sööt vastase väljakupoolele." (Punktide teeni-mise kohta vt harjutust G2.)"Püüa teenida punkte vastastest läbi murdes, hoianad pallist eemal."


68

Diagramm G2: Kui kaitsja võtab palli en-dale, saab ta punkte teenida ründajale ot-sesöödu tegemise eest.

Mängureeglid:� Mängige alati samas suunas.� Jälgige, et töö- ja puhkeaeg oleksid ta-

sakaalus!� Kasutage jooni väravatena või väikesi

väravaid või õiges suuruses väravatkoos väravavahiga.

� Kasutage lisamängijat, kellele kaitsjasaab palli sööta, kui ta on selle endalesaanud (pikk sööt, vt diagrammi G2).

� Kasutage lisakaitsjat, kes jookseb taga-si, et pakkuda abi, tekitades 2 v 2 olu-korra (vt diagrammi G3).

� Laske mängijatel mängida kõikides erirollides.

69


HVASTANE VALDAB PALLIKaitse3 v 2 (vt diagrammi H1)

Eesmärgid:� Takistada 3 mängijat värava löömisel

(või kaitsjatest möödumisel) ja püüda pall tagasi saada.� Rõhutada palli tagasisaamise tähtsust

("aktiivne" kaitsmine, mille käigus tuleb pall endale saada).Märkus. Vt ka 2 v 1 ja 3 v 2 mängude kirjeldusi!

Mida treener näeb?

1. Kaitsjatest saadakse liiga kiiresti jagu.

2. Ründajad saavad pidevalt kaitsjatestjagu, liikudes äärtele.

3. Ründajad saavad pidevalt kaitsjatestjagu, liikudes väljaku keskosa kaudu.

4. Pärast palli tagasisaamist ei suudakaitsjad palli hoida.

5. Kaitsjatest saadakse liiga kergestijagu.


1. "Ära hakka liiga vara peale käima,ära jookse pallile liiga vara järele."Vali palli äravõtmiseks õige hetk:� vastase ebatäpne sööt,� vastane teeb oma võistkonnakaas-

lasele liiga tugeva söödu."Katke üksteise seljatagust, tehkekoostööd.""Suhelge omavahel."

2. "Ärge olge üksteisele liiga lähedal."

3. "Olge üksteisele lähemal ja katkeüksteise seljatagust."

4. "Kui sul on palliga vaba ruumi, püüateha üks hea pikk sööt.""Saada pall kiiresti võistkonnakaasla-sele, kes on paremas positsioonis (ta-valiselt tagapool, kus tal on rohkemruumi) ja saab teha pika söödu (ees-pool olevale lisamängijale)."

5. Ründajate olukorra raskendamisekstuleb kasutusele võtta suluseisu ree-gel ja võib-olla muuta ka mängualakitsamaks.


70

Diagramm H2: Palli tagasisaamine ja pikasöödu tegemine.

Mängureeglid:� Mängige alati samas suunas.� Jälgige, et töö- ja puhkeaeg oleksid ta-

sakaalus!� Kasutage jooni väravatena või väikesi

väravaid või õiges suuruses väravatkoos väravavahiga.

� Kasutage lisamängijat, kellele kaitsjasaab palli sööta, kui ta on selle endalesaanud (pikk sööt, vt diagrammi H2).

� Tooge pidevalt mängu uued 3-liikmeli-sed rühmad (vt diagrammi H3).

� Kasutage võistlusmängu, kus ründajadpeavad võimalikult kiiresti värava löö-ma (nt mängu viimase minuti jooksul).

� Kasutage võistlusmängu, kus kaitsjadpeavad võimalikult kiiresti palli endalesaama (mängu viimase minuti jooksul,kusjuures nemad on kaotusseisus).

71


IVASTANE VALDAB PALLIKaitse 4 v 3 (vt diagrammi I1)Eesmärgid:� Takistada 4 mängijat värava löömisel

(või kaitsjatest möödumisel) ja püüdapall tagasi saada.

� Rõhutada palli tagasisaamise tähtsust ("aktiivne" kaitsmine, mille käigus tuleb pall endale saada).

Märkus. Vt ka 2 v 1 ja 3 v 2 mängude kirjeldusi!

Mida treener näeb?

1. Kaitsjad ootavad liiga kaua ja saavad palliendale ainult siis, kui ründajad teevadvigu.

2. Kaitsjad valivad alati vale hetke palli pä-rast võitlusse asumiseks ja nad mängitaksekogu aeg üle.

3. Kaitsjatel on liiga vähe võimalusi palli en-dale saamiseks (ründajad on liiga oskusli-kud).

4. Pärast palli tagasisaamist kaotavad kaits-jad palli liiga kiiresti.

5. Kaitsjad pressitakse tagasi, oma väravaleliiga lähedale.

6. Kõige sagedamini palli tagasi saatev kaits-ja laseb end tahapoole suruda ja seepärastjätab ründajatele liiga palju vaba ruumi.


1. "Peate palli endale saama, kuigi teievõistkond on ühe liikme võrra väiksem.""Olge üksteisele lähedal, eriti palli juures.""Ärge laske palli ligiduses olles sedaedasi sööta.""Ärge katke neljandat, pallist eemal ole-vat mängijat, vaid ainult jälgige teda tä-helepanelikult."

2. "Valige õige hetk palli pärast võitlusseasumiseks; püüdke see hetk ise tekitada,tehes eelnevalt petteid.""Lugege pidevalt olukorda ja asuge pallitaga ajama, kui keegi teeb kehva söödu(liiga tugeva, liiga nõrga, liiga ebatäpse)."

3. Olukorda saab muuta kardinaalselt, kuikasutusele võtta suluseisu reegel või tehamänguala kitsamaks.

4. Kui kaitsja saab palli endale, peavad kaksteist kaitsjat võtma sisse positsioonid (ta-valiselt minnes tahapoole), kust nad saa-vad teha pika söödu (veel ühele võistkon-nakaaslasele, vt diagrammi I2).

5. Kaitsjate olukord on raskem siis, kuimänguväljak on pikem ja nad peavadpalli võimalikult kiiresti tagasi võtma.

6. Treener õpetab tagumisele kaitsjale, kui-das kasutada suluseisu reeglit, kuidaspeatuda, hoiatada, ennetada jne.


72

Diagramm I3: 6 v 8 mäng, kus kaitsjadsaavad pärast palli tagasisaamist teenidapunkte pika otsesöödu tegemise eestmängijale, kes asub keskjoone taga.(Muutke väljaku suurust vastavalt mängi-jate kvaliteedile.)

Mängureeglid:� Mitu 4-liikmelist võistkonda, kus iga

liige on selles positsioonis, kus ta onõiges suuruses (11-liikmelises) võist-konnas, mängivad kordamööda karis-tusala laiusel ja poole mänguväljakupikkusel alal (vt diagrammi I2).

� 3 kaitsjat püüavad palli võimalikultkiiresti endale saada, kusjuures nadsaavad punkte teenida pika söödu eestlisamängijale, kes asub keskjoone taga(sööta võib maad mööda või läbi õhu).

� Kaitsjate olukorra kergendamiseksvõib rakendada suluseisu reeglit.

� Mängu saab veel keerulisemaks teha,kui panna 8 ründaja vastu mängima 6kaitsjat (vt diagrammi I3). Selliseljuhul tuleb kasutusele võtta ka sulu-

seisu reegel ja mängida õiges suurusesväljakul. Lisaks võib rakendada erine-vaid punktide teenimise meetodeid(kaitsjad saavad punkte palliga ülekeskjoone triblamise eest).

� 8 v 6 mängu puhul on peamine see,kuidas mängureegleid, mänguskeemija mängijate positsioone ära kasutatak-se.

Et palli tagasi saada võimalikult

kiiresti, tuleb

MÄNGIDA AUSALTK N V B

73


JMEIE VALDAME PALLI JA VASTANEVALDAB PALLIMängu ülesehitamine, rünnak ja kaitse4 v 4 (vt diagrammi J1)Eesmärk: Panna mängijad silmitsi pärismängude takistustega/raskusi tekitavate teguritega ja õpetada, kuidas nendes olukordades hakkama saada; rõhuasetustvõib igas treeningus eesmärkidele vastavalt muuta (arvestades mängijate taseme-ga, vanusega, kohaga liiga edetabelis jne); mängijad peavad aru saama, et jalgpalli-probleemid on eelkõige nende endi probleemid.

Mida treener näeb?

1. Värava löömise võimalusi ei tekitata.

2. Palli saadetakse pidevalt väljaku keskelevõi tagasi.

3. Mängijad ei püsi oma positsioonidel.

4. Mängijad ei suhtle piisavalt.

5. Vastaseid ei sunnita nende positsioonideltlahkuma.

6. Mäng on täiesti sihipäratu.


(6-aastaste ja 17-aastaste mängijatega tuleberinevalt rääkida.)

1. "Mängus on kõige tähtsam võita!""Kui te tahate võita, siis te peate väravaidlööma."

2. "Te peate liikuma vastaste värava juurde."

3. Mängijad peavad püsima oma posit-sioonidel: "Olge oma positsioonidel!"

4. "Teie häält ei ole kuulda."Kasutada võib kokkuleppelisi väljendeid:"Aega on" - läheduses ei ole ühtegi vas-tast, "Mees seljas" - vastane läheneb,"Sööda" - ma olen vaba ja saan sööduvastu võtta, "Mine ise" - mängi oma vas-tane üle (sellisel juhul võib tekkida vära-va löömise võimalus või me võime saavu-tada arvulise ülekaalu).

5. "Mängu ülesehitamisel liigutage palli kii-remini.""Tekitage võimalikult palju ruumi.""Kasutage kogu olemasolev ruum ära."

6. "Kõik ei pea palli järel jooksma - see ainultmeelitab vastaseid palli poole, palli ümberläheb tihedaks rebimiseks ja olukordmuutub raskemaks."

I. a. MEIE VALDAME PALLI (kogu võistkonna mäng)


74

Mida treener näeb?

1. Palli valdaja ei saa oma vastasest jagu.

2. Palli valdaja ei püüa petteid teha.

3. Palli valdaja hakkab petteid tegemaliiga vara.

4. Palli valdaja hakkab petteid tegemaliiga hilja.

5. Ebatäpsed söödud - võistkonnakaas-lastel on raske palli kontrolli alla saa-da ja see muudab mängu aeglase-maks.

6. Palli valdaja ei ole piisavalt rahulik.

7. Palli valdaja ei tea, mida edasi teha.


1. "Asu vastasega võitlusse, püüa ta ülemängida."

2. "Jäta mulje, et lähed palliga üheskindlas suunas, püüa vastasest möödasaamiseks petteid teha."

3. "Ära hakka petteid tegema liigavara.""Püüa vastasele rahulikumalt lähene-da."

4. "Tee petteid õigel hetkel, muidu vas-tane blokeerib palli kehaga."

5. "Sööda täpsemalt.""Sa lööd palli liiga tugevalt/kergelt.""Saada pall võistkonnakaaslase tuge-vama jala juurde.""Ära saada palli küljele, kus võistkon-nakaaslast kattev vastane seisab.""Liiguta palli maad mööda.""Saada pall ühe kerge puutega koheedasi.""Ära tee asja keeruliseks, kasuta jalasisekülge.""Püüa teha just sellise tugevusegasööte nagu vaja.""Vaata ringi enne palli vastuvõtmist,püüa ära arvata teiste tegevusi.""Suhelge omavahel, ütle, kuhu sa ta-had, et pall saadetaks."Treener võib muuta mänguala suure-maks.

6. "Ära kiirusta, sinu lähedal ei ole ke-dagi."

7. Väravavaht, võistkonnakaaslased,öelge talle, mida teha."

I. b. MEIE VALDAME PALLI (palli valdaja mäng)

75


Mida treener näeb?

1. Palli valdaja ei saa palli kellelegisööta.

2. Palli valdaja saab palli saata ainult väl-jaku keskele või tagasi.

3. Palli valdaja saab palli lüüa ainult vas-tase värava suunas.

4. Kui mängu alustatakse pärast katkes-tust uuesti, ei kasutata vastaste peata-olekut piisavalt kiiresti ära.


1. Märkused mängijatele, kes asuvadpalli valdaja vahetus läheduses:"Jookse vabasse ruumi, tee end va-baks.""Ole sellise näoga, nagu tahaksidpalli, küsi palli.""Sunni teda palli sulle söötma.""Vali õige hetk vabasse ruumi jooks-miseks/enda vabaks tegemiseks.""Jookse enesekindlalt vabasse ruumi,sprindi end katvast vastasest vabaks.""Tee endale ruumi - kõigepealt liigupallist eemale ja seejärel mine samassuunas tagasi ja vastupidi.""Püüa joosta vabasse ruumi nii, etvastane seda ei märka.""Ole järgmiseks tegevuseks valmis,osale mängus, sind on pidevalt vaja."

2. "Võta sisse positsioon, kuhu saab saa-ta pika söödu - liigu pallist eemale jaseejärel mine samas suunas tagasi."

3. "Püüdke palli mitte kaotada, tehkeruumi oma värava suunas.""Julgestav kaitsja/tagumine kaitsja,mine tahapoole, palli ja oma väravavahele.""Väravavaht, hoolitse selle eest, etsulle saaks palli tagasi saata, osalemängus."

4. "Pane käsi palli peale ja vaata ringija/või pane pall kiiresti mängu.""Haara pall kiiresti endale, anna pallkiiresti ära, jookse kiiresti vabasseruumi, võta pall kiiresti vastu."

I. c. MEIE VALDAME PALLI (ilma pallita mängijate mäng)


76

Mida treener näeb?

1. Mängijad lasevad vastastel liiga tihtipeale lüüa.

2. Katmisega saadakse halvasti hakkama.

3. Palli ligiduses on liiga vähe mängijaid,kes kataksid oma vastaseid lähemalt.Neist saadakse jagu.

4. Mängijad, kes teevad katet, ei pingutapalli tagasisaamiseks piisavalt.

5. Kaitsmisel antakse vastastele vabalöögitegemise võimalusi.

6. Kui mängu alustatakse pärast katkestustuuesti, kasutavad vastased meie peata-olekut ära.


1. "Ära lase tal peale lüüa.""Mine palli teele ette.""Palli valdaja on kõige ohtlikum.""Takista teda.""Blokeeri pealelöök."Kui kaks mängijat on kahevõitluses, etpalli peaga lüüa:"Püüa pall peaga minema lüüa.""Hüppa temaga koos." "Võitle palli pärast.""Ära hoia pead õlgade vahel.""Hoia pallil silm peal." "Kasuta keha."

2. "Püsi vastase kannul.""Ära lase teda oma selja taha.""Mine tagasi.""Ära lase vastasel sööta või söötu vastuvõtta.""Mine palli ja oma värava vahele, olevõistkonnale kasulik.""Kata lähemalt, mine vastase paremaleküljele.""Palli ligiduses kata vastast lähemalt,püüa söötmist takistada."

3. "Ära jookse vastasele peale, püüa aegavõita, hoia vastast tagasi, ole rahulik.""Püsi püsti, põlved peavad olema paintatud.""Meil on vaja veel ühte kaitsjat, kes teeksjulgestust.""Katke kõige ohtlikumaid vastaseid.""Julgesta tema seljatagust.""Sunni teda minema küljejoone suunas."

4. "Muuda see talle raskeks.""Kaitse aktiivselt.""Tee pettemanööver.""Pressige neile peale" - sundige nad liiku-ma otsajoone poole või suruge nad nurka."Suhelge omavahel", nt "Püsi ees", "Hoiapalli" jne.

5. "Sinu sihiks on pall, mitte vastane.""Lõika vahelt ainult siis, kui oled kindel,et saad palli tagasi.""Ära vehi kätega."

6. "Hoia pallil silm peal.""Jälgi vastast hoolikalt."

II. VASTANE VALDAB PALLI

77


Mida treener näeb?

1. Mängijad ei lülitu rünnakult kaitseleümber piisavalt kiiresti.

2. Pallist jäädakse ilma (üldine tähele-panek).

3. Pall kaotatakse pärast ebaõnnestunudpealelööki/vastaste värava lähedal.

4. Pall kaotatakse keskjoonel või sellelähedal.

5. Pall kaotatakse omaenda värava lähe-dal mängu ülesehitamist alustades.


1. "Mine kiiresti tagasi, ole võistkonnalekasulik."

2. "Mine palli ja oma värava vahele."

3. Sõltuvalt mänguolukorrast/harjutuseeesmärgist: kaotusseisus tuleb pall ta-gasi saada:"Püsi seal, kus oled, kata oma vastastlähedalt.""Ära anna järele, suru peale.""Lõigake kõik edasisöötmise võima-lused ära, ärge jätke vastastele ruumi.""Viige kaitseliin kõrgemale ja surugevastast kaugemal.""Väravavaht, liigu väravast kaugemalevälja, sina oled nüüd julgestav kaitsja."Teine näide: eduseisu hoidmise kor-ral: "Minge tagasi oma väljakupoole-le, võtke uued positsioonid sisse,oodake, kuni vastane teeb vea.""Ärge jätke vastastele tagapool ruumi."

4. "Minge võimalikult kiiresti tagasi.""Pallile kõige lähemal olev mängijapeab esimesena vastu hakkama.""Ärge jätke neile ruumi, liikuge üks-teisele lähemale."

5. "Liikuge palli poole võimalikult kii-resti.""Pallile kõige lähemal olev mängija peabpüüdma esimesena vastu hakata.""Ärge jätke neile ruumi, liikuge üks-teisele lähemale.""Ärge katke äärtel olevaid vastaseid.""Kaitske oma väravat.""Sundige neid palli saatma väljakukeskele ja/või tagasi.""Sundige neid liikuma äärte poole."

III. PALL LÄHEB MEIE VALDUSEST ÜLE VASTASTELE (palli kaotamine)


78

Mida treener näeb?

1. Pall saadakse tagasi (üldine tähelepa-nek).

2. Pall saadakse tagasi, aga lähedal onpalju vastaseid.

3. Pall saadakse tagasi vastaste väravalähedal.

4. Pall saadakse tagasi oma värava lä-hedal.


1. Mängijatele suunatud märkusedsõltuvad olukorrast:* Kas vastased saavad palli valdajale

peale suruda?* Kas kõigepealt tuleb pall kontrolli

alla saada?* Kas kõigepealt peavad teised män-

gijad ruumi tekitama?* Kas palli saab vastase väljakupoo-

lele saata?* Kas pall tuleb sööta väljaku keskele

või tagasi?

2. "Suhelge omavahel"."Jookse palliga vabasse ruumi.""Pea silmas oma selja taga olevatmängijat.""Sööda pall tagasi/väljaku keskele.""Löö pall minema/löö pall vastaseväljakupoolele.""Võta sisse hea positsioon/jookse va-basse ruumi, nii et palli saab sullesaata.", "Küsi palli."

3. Taas kord sõltub kõik olukorrast, näi-teks mänguseisust, vastase positsioo-nist:"Püüa peale lüüa, väravasse lüüa.""Püüa palli seal kandis hoida.""Püüa jõuda otsajooneni.""Püüa sööta võistkonnakaaslasele,kes on pealelöömiseks heas posit-sioonis.""Püüa saada meile nurgalöök."

4. "Püüa pall ühe sööduga ründajani toi-metada.""Sprindi palliga edasi, et palli ei saakssinult ära võtta.""Rahusta mängu, anna võistkonnakaas-lastele (ka väravavahile) aega posit-sioonidesse jõudmiseks."

8. PEATÜKIS KIRJELDATAKSE ÜKSIKASJALIKULT 4 V 4 MÄNGU VARIANTE.

III. b. PALLI ÜLEMINEK (palli tagasisaamine)

79


1. NÄIDEPõhiprobleem1. Palli hoidmine, seistes vastu järgmiste-

le takistustele: ruum (väike/suur), vas-tased (vähe/palju), mängu suund, ees-märgid (ülesehitamine/värava löömi-ne/eduseisu hoidmine).

2. Palli hoidmine, et optimeerida mänguülesehitamist hea positsioonimänguabil, loomaks võimalusi värava löömi-seks.

Harjutuskava5 v 2 / 6 v 3 / 5 v 3

� 5 (või 6) mängijat püüavad palli hoida,tehes sööte ja võttes sisse oma posit-sioonid.

� 2 (või 3) vastast püüavad palli tagasisaada.

Juhendamine: Keskenduge tehnilisteleoskustele, mis puudutavad söötmist jasöötude vastuvõtmist.

5 v 2 / 5 v 3

� 5 mängijat peavad palli söötma ükstei-sele 10 korda, ilma et kaitsjad pallipuutuksid või et pall satuks ristküliku-kujulisest mängualast väljapoole.

� 2 või 3 kaitsjat saavad punkte teenidapalli äravõtmise eest ja palliga ristkü-likust väljapoole triblamise eest.

Juhendamine: Keskenduge mängu suuna-le: "Saatke pall sinna, kus kaitsjaid pole."

3 v 2

� 3 mängijat peavad värava lööma, kasu-tades ära söötude jms abil tekitatudvõimalusi.

� 2 kaitsjat saavad punkte teenida palli-ga üle joone triblamise eest! Nad kao-tavad palli alles siis, kui lüüakse värav!

Juhendamine:� Määrake kindlaks, kui kiiresti tuleb

üritada väravasse lüüa.

NÄITED JUUNIORITE TREENINGHARJUTUSTEST,MIS PÕHINEVAD JALGPALLIPROBLEEMIDEL


80

� Suurendage takistusi, muutes mängu-ala väiksemaks ja võttes kasutusele su-luseisu reegli.

3 v 1 / 3 v 2 + 1 v 1 väravaesisel alal� 3 mängijat peavad tegema koostööd, et

valmistada ette ruumi pika söödujaoks, samal ajal surub vastane peale;üks mängija tuleb vabaks mängida.

� Ründaja peab valima õige hetke palliküsimiseks ja tähelepanelikult jälgimamängu ülesehitamist.

2. NÄIDEPõhiprobleemMängijad peavad õppima, kuidas tehaühtse võistkonnana koostööd palli tagasi-saamiseks, kui vastased valdavad palli.Mänguala eri tsoonides tuleb arvestadapositsioonide, ülesannete ja kohustustega.

Harjutuskava8 v 7 / 8 v 6� Tehke mängijatele selgeks, et kui palli

valdavad vastased, peavad nad koostöötama.

� 8 mängijat ei saa mängida üks-ühele,vaid peavad püüdma palli tagasi saadaeduka suhtlemise ja hea positsiooni-mängu abil -> mängima üksteise lähe-dal -> mitte jätma vastastele ruumi.

Juhendamine:� Minge palli ja oma värava vahele.� Ärge jätke vastastele ruumi.� Suhelge omavahel.

� Valige palli äravõtmiseks õige hetk.� Olge palli lähedal - suruge peale/ajage

palli taga.� Ärge andke vastastele vabalöökide

tegemise võimalusi.

3. NÄIDEPõhiprobleem1. Ründajad peavad karistusalalt ja selle

ümbrusest lööma rohkem väravaid. 2. Kaitsjad peavad oma väravat kaitsma

ja palli tagasi saama.

Treener peab välja mõtlema harjutuse, misaitab mängijatel õppida probleemide la-hendamist. Eeltoodud probleemi lahenda-miseks sobib järgmine harjutuslik olukord:� Värava löömine/värava löömise takis-

tamine on lihtsaks tehtud:� Kerged võimalused värava löömiseks.� Lisakaitsjatelt osutatav suurem vastu-

panu/ruumi vähendamine.� Spetsiaalsed tehnilised/taktikalised

oskused:� Triblamine -> palli hoidmine; palli

kaitsmine; tugevam jalg jne.� Löömine -> hea positsioon; hoo pealt.� Väravale suunatus -> kõige otsemat

teed mööda värava juurde liikumine.� Kaitsmine -> õige hetke valimine,

vigadest hoidumine; head tehnilisedoskused palli äravõtmiseks.

1 v 1A alustab triblamist ja lööb peale.

81


V alustab veidi hiljem ja püüab A-d peata-da; kui ta saab palli endale, võib ta pealelüüa väiksesse väravasse.

A alustab triblamist ja lööb peale. V tulebseekord teisest positsioonist ja püüab A-dpeatada jne. Nüüd avaldatakse pallilerohkem survet.

Juhendamine: Suurendage võimalusi vas-tupanu osutamiseks, muutes mängualasuurust.

2 v 2A1 ja A2 löövad peale:

� triblades;� võttes palli ära;� mängides "seina".� Läbijooks; pärast vaba ruumi tekitamist.� V1 ja V2 püüavad värava löömist takis-

tada:� kasutades häid tehnilisi oskusi palli

äravõtmiseks;� seejärel löövad ise peale.

Juhendamine: Juhtige mängijate tähele-panu üksikasjadele; tehnilistele aspekti-dele -> triblamine ja löömine.

Pärast ühest vastasest jagusaamist... ootavad sind ees järgmised takistused.


82

4. NÄIDEPõhiprobleem1. Kaitsjad peavad hakkama paremini

kaitsma:� Takistama väravate löömist/katma

suundi, mida mööda saab väravanijõuda.

� Palli tagasi saama - aktiivselt kaitsma -püüdma mõjutada ründajaid, tehespetteid palli äravõtmise kohta.Kaitsjad ei tunne piisavalt oma ülesan-deid/funktsioone. Nende kaitsetehnika ei ole palli tagasi-saamiseks piisavalt hea.

2. Kaitsjate ja ründajate vaheline koostöö(suhtlemine) peab paranema, sest:� kaitsjate söödud ei jõua ründaja-

teni;� palli küsitakse/söödetakse valel

hetkel; olukordi kasutatakse vähe-sel määral ära; vastaseid ei osataeksiteele viia.

Treener peab välja mõtlema harjutuse,mis sunnib kaitsjaid paremini kaitsma, s.tkaitsjatele tuleb avaldada rohkem survet.Nt meie võistkond on kaotusseisus, agavõiduta jäädakse meistritiitlist ilma võilangetakse karikavõistlusest välja.

� Kaitsjad peavad palli endale saama.� Kaitsjad saavad punkte teenida, lüües

palli läbi õhu kindlasse tsooni või väi-kesesse väravasse (see ongi palli taga-sisaamise eesmärk).

Juhendamine: Palli pärast võitlusse asu-miseks tuleb valida õige hetk. Tehke koos-tööd, et tekitada piisavalt ruumi pika söö-du tegemiseks.

Treener peab välja mõtlema harjutuse,mis nõuab kaitsjatelt ja ründajatelt tihedakoostöö tegemist.

3 v 1 + ründaja/kaitsja� Kaitsjatele avaldatakse survet; vasta-

sed püüavad mängu ülesehitamist lõh-kuda.

� Ründajad peavad valima õige hetkepalli küsimiseks (-> liigutama, hüüd-ma), samas mängu ülesehitamist kont-rollides (-> keskenduma).

� Kui sellega saadakse hästi hakkama,laske vastastel osutada suuremat vastu-panu.

3 v 1 -> 1 v 1 -> 4 v 2 värava esisel alal

Seejärel minge edasi:

3 v 2 / 3 v 3 + 2 ründajat/2 kaitsjat

Samuti tooge sisse küljejoontega seotudpositsioonid:

83


� Paremkaitsja -> parempoolkaitsja� Vasakkaitsja -> vasakpoolkaitsja

5. NÄIDEPõhiprobleem1. Mängijad peavad õppima ühise võist-

konnana koostööd tegema, kui pall onnende valduses -> mängu võitmine (s.tväravate löömine).

2. Sama kui 1. punkt, kuid palli valdabvastane (vt ülaltoodud kirjeldust).

� Võistkonna oma värava ees.� Keskväljal.� Vastasvõistkonna värava ees.

Treener valib mängudest välja jalgpalli-probleemid.

Treener peab välja mõtlema harjutuse,mille põhieesmärgiks on kogu võistkonnaühise soorituse parandamine.

Juhendamise kavaVäikesed kahepoolsed mängud koos vä-ravavahtidega� Lihtsustatud mängud, mis on tuletatud

päris jalgpallimängudest -> 7 v 7 / 8 v 8.� Rõhutage meeskonnatöö tähtsust,

pannes vastamisi ebavõrdsed pooled,näiteks 8 v 7 / 8 v 6.

JUHENDAMINEMeie valdame palli (rünnak)� Hargnege.� Tekitage ruumi kõikides suundades.� Püsige oma positsioonidel.

� Lugege mängu -> valige õige hetkepalli küsimiseks.

� Jookse üksi läbi, sest kedagi ei ole sindpeatamas.

� Söötke kiiresti, et vastaseid nende po-sitsioonidelt eemale meelitada.

Vastane valdab palli� Minge palli ja oma värava vahele.� Ärge jätke vastastele ruumi -> olge

üksteise lähedal.� Suhelge omavahel.� Lugege mängu -> valige õige hetke

palli küsimiseks.� Palli lähedal -> suruge vastastele

peale/ajage palli taga.� Pallist eemal -> olge üksteisega ja vas-

tastega kontaktis.� Püüdke vastaste mängu lõhkuda.� Ärge andke vastastele võimalusi vaba-

löökide tegemiseks; te ei saa palli nii-moodi kunagi tagasi.

� Kasutage head kaitsetehnikat.

6. NÄIDEPõhiprobleem

1. Hooaja eelne ettevalmistus (umbes 4-5nädalat); üldine probleem.a. Üldise füüsilise vormi parandamine.b. Spetsiaalne juhendamine, mis on

suunatud kaitsele keskväljal (vasta-valt mängu käsitlusele) ja samuti ai-tab üldist füüsilist vormi parandada.


84

Kirjeldus1. etappÜldine soojendus, mis hõlmab eelsoojen-dust koos venitusharjutuste ja tavaliste et-tevalmistavate jõuharjutustega.

2. etappKaitsjad ründajate vastu, k.a:a. Juhendite andmine (eesmärkide mõist-

mine, olukorra analüüsimine).b. Praktiline treening, mille käigus kasu-

tatakse erinevaid meetodeid (mängu-ala suuruse, mängureeglite ja teiste ta-kistuste muutmine).

Harjutuskava: kaitse - rünnak

Natuke väiksem mänguala

Mängu kava:� Kaitsjad ehitavad üles kombinatsiooni,

mille eesmärgiks on punktide teenimi-ne palliga üle vastaste otsajoone tribla-mise või palli toimetamise eest läbikahe väikese otsajoonel asuva värava.

� Ründajad kaitsevad tsoonidele vasta-valt, minnes üle üks-ühele katmisele:asuvad palli pärast võitlusse, elavadpalli valdajal seljas ja ajavad teda taga;palli saamisel löövad peale. Mänguülesehitamist alustab alati väravavaht(sissevise või väravaesine lahtilöök).

7. NÄIDEPõhiprobleemVõistkonna kaitse on tugev: neil on üksründaja, kõik teised mängijad on palli jaoma värava vahel. See tähendab, et män-gijad peavad keskväljalt ja kaitseliinist et-tepoole jooksma ("seina" mängimine, lä-bijooksud, söödud ääre vahetamiseks).

Väravasse löömine ei tule välja, sest pea-lelööjat tagaajav vastane surub peale:� närvilisus, otsustusvõimetus;� kaitsjale antakse veel üks võimalus vas-

tupanu osutada (sest palli ei kaeta te-ma eest kehaga);

� vorm on kehv, kiirus aeglane ja julgusväike.

Kirjeldus1. etappÜldine treeningueelne soojendus, miskeskendub kiirusele ja julgusele (märki-misväärse koormusega, esitades kindlate-le lihastele suuri nõudmisi).

Ka seekord võib kasutada üldisi jooksu-/koordinatsiooni- ja jõuharjutusi.

2. etappEraldi mäng, kus probleemi lahendamistharjutatakse. Olukorra lugemise õppimi-ne.

Jalgpallitreeningu läbiviimiseksvajalikud eeltingimused:

1. Tüüpilised jalgpallieesmärgid.

2. Pidev kordamine.

3. Rühma puudutavate kaalutlustegaarvestamine.

4. Õige juhendamine.

85


Tegevuste järjekord:Ründaja alustab paarijardise edumaagatagaajava kaitsja ees. Ründaja peab otsus-tama, kas läheb ise palliga edasi või män-gib võistkonnakaaslasega "seina". Pärastseda on ründaja üks-ühele väravavahigavastamisi, kusjuures kaitsja on tal otsajoo-neni kannul ja püüab minna väravavahitaha.

2. olukord

Veel näiteid jalgpalliprobleemidest1. Mängijad tulevad suvepuhkuselt ja

alustavad esimest nädalat, et valmistu-da järgmiseks hooajaks. Paari nädalapärast peab kogu võistkond konku-rentsivõimeliselt mängima. Valmistu-miseks on 3 nädalat, igal nädalal on 3treeningut ja kokku 3 treeningmängu.

2. Ründajad tõrjutakse kergesti pallisteemale, kui nad sprindivad vabasseruumi, et võtta kaitsjatelt või keskväl-jamängijatelt (poolkaitsjatelt) vastupikk sööt -> s.t pall kaotatakse.

3. Äärepoolkaitsja saab sageli vastasestjagu, kuid seejärel suudab harva tehahea tsenderduse või väravat ohustada.Vastane jõuab tihti oma positsiooniletagasi.

4. Vastase väljakupoolel ei saa võistkondpalli tagasisaamisega hästi hakkama.Mõned mängijad jõuavad kogu aeg ko-hale liiga hilja, et aidata palli valdajathädast välja, kasutades head positsioo-nimängu, tehes pika ettesöödu või saa-tes palli tagasi väravavahile või mõnelekaitsjale.

5. Palli saanud väravavaht ei lülitu piisa-valt kiiresti ümber pärast tsenderdusepüüdmist, pealelöögi tõrjumist või vä-rava eest läbisöödu vaheltlõikamist. Taei viska ega löö palli välja täpselt, mis-

Nii saab mängida ainult pärast

põhjalikku soojendust.


86

tõttu vastastele jääb aega uute posit-sioonide sissevõtmiseks.

6. Kui võistkond saab palli endale ja alus-tab kaitses mängu ülesehitamist, siiskulub kaitsjatel palli juures nii kauaaega, et neil tekib vähe võimalusi pikaettesöödu tegemiseks, kuigi nenderündajad on juba jõudnud headessepositsioonidesse.

7. Kaitsjad ja keskväljamängijad (pool-kaitsjad) jõuavad pika söödu vastuvõt-nud ründajate toetamiseks alati kohaleliiga hilja. Kui ründajad lihtsalt hoia-vad seni palli, kaotatakse enne rünna-ku jätkamist liiga palju aega. Kui rün-dajad kaotavad palli, jääb nende jakeskvälja- ja kaitsemängijate vaheleliiga suur vahe, mistõttu vastased saa-vad rahulikult hakata otsast pealemängu üles ehitama.

8. Üks keskväljamängija (poolkaitsja)proovib järjekindlalt vahelt lõigata,kuid enamasti ei saa sellega hakkama.Pärast sellist katsetust on ta aga pikalimaas ja ei jõua oma positsioonile taga-si piisavalt kiiresti.

9. Kui vastane valdab palli, ei saa võist-kond surumisega hästi hakkama. See-ga ei ole nad palli tagasisaamisel kuna-gi edukad. Vastastele antakse võimalusvabalt mängu ehitada ja pall saadaksetagasi alles oma karistusalas või selleümbruses, kui vastane teeb vea.

10.Kui võistkond valdab palli oma kaitse-tsoonis, ei ole sageli mingeid võimalusipalli saatmiseks vastase väljakupoole-le. Ründajad ja keskväljamängijad(poolkaitsjad) ei suuda häid positsioo-ne sisse võtta. Nad ei näita vastase vä-rava poole liikudes üles mingit algatus-võimet.

11.Kaitsjad peavad hakkama pareminikaitsma. 1 v 1 olukordades saadakseneist liiga kergesti jagu. Nad annavadvastastele lubamatult palju võimalusivabalöökide tegemiseks ja peaaegu ku-nagi ei saa nad palli tagasi.

12.Kaitsjad pööravad liiga palju tähelepa-nu "oma" ründajale. Nad ei mõista,kuidas oleks kõige kasulikum tegutse-da, näiteks kui tema vastane liigubäärele, siis tuleks ta maha jätta ja tehajulgestust.

Jalgpalli saab paremini õppida

tõeliste vastast.

87

Jalgpallitehnika seostub alati mängu ees-märkidega. Olemuselt on tehnika suuna-tud väravate löömisele ja mängusihtidesaavutamisele.

Kuid enne tehnikast rääkimist tuleb mõis-ta mängu eesmärke.

Tehnika on palli kontrollimise vahendiks.Seda saab kirjeldada, käsitleda ja õpetadaainult nimetatud kontekstis. Võrdluseksvõime võtta näiteks autojuhtimise, midasaab õppida üksnes autoga liikluses sõites.

Kogu tulevasele autojuhile antava õpetu-se eesmärgiks on varustada teda oskusegaliikuda punktist A punkti B. Õpetaja eianna harjutamiseks rooli koju kaasa, sestsellest poleks eesmärgi saavutamisel min-git kasu.

Sama kehtib, kui õpitakse jalgpalli mängi-ma. Niipea, kui noored suudavad palliteatud määral kontrollida, peavad nadhakkama tehnilisi oskusi lihvima pärisjalgpalliolukordades. Ainult sel viisil õpi-vad nad kasutama tehnikat eesmärkidesaavutamise vahendina. Tehnika on va-hend, mis võimaldab jalgpalli mängida.Seda võib kasutada lihtsate ülesannetesooritamiseks (noored algajad) ja vägakeeruliste jalgpalliprobleemide lahen-damiseks (tippmängijad).

Harjutamine (tegutsemine) on kõige pa-rem kool, kuid see tuleb korraldada nii, etmängijad õpiksid võimalikult palju. Tree-ner saab keskenduda kindlate tehnilisteoskuste arendamisele väljaku mõõtmete,mängureeglite ja väravate suuruse muut-mise kaudu (vt 8. peatükki, kus on toodud4 v 4 mängu variandid).

Mängijad õpivad tehnilisi oskusi paindli-kult rakendama, kui mängivad korrapära-selt teatud tüüpi mänge, milles peavadkorduvalt kasutama kindlaid tehnilisi os-kusi. Jalgpallis ei sarnane kaks olukordakunagi täpselt teineteisele ja just seepä-rast arendavadki mängijad oma tehnikatvaid mängides. Täiuslikku tehnikat ei oleolemas. Näiteks see, kuidas mängija pallipöiaseljaga lööb, sõltub alati tema võima-lustest ja positsioonist väljakul ning võist-konnakaaslaste ja vastaste positsiooni-dest.

Noori tuleb oskuslikult juhendada, et nadsaavutaksid piiratud harjutamisajaga (1-2tundi nädalas) parimaid tulemusi. Oskus-lik juhendamine nõuab aega ning süs-teemset ja metoodilist valmistumist.

7. peatükk

Jalgpallitehnika

Tehnika seisneb palli kontrollimise

õppimises.

Jalgpallitehnika

88

Treener peab:

� hästi tundma kõiki tehnilisi põhioskusi;oskama jalgpalliolukordi lihtsamaksvõi keerulisemaks muuta;

� omama häid juhendajaoskusi;

� hoidma end kursis jalgpallitreeningunõuetega.

Mida aga teha siis:

� kui mõni treeningharjutus ei ole popu-laarne, kui selle eesmärgist ei saadaaru ("Mis on selle harjutuse mõte?")või kui mängijad seda ei naudi, mistõt-tu õpiprotsess pidurdub ja kogu harju-tamine muutub sisutuks?

� kui baasmängu eesmärki ei saavutata(mängu ei mängita), sest mängijatel eiole piisavalt tehnilisi oskusi, mängustarusaamist ja suhtlemisoskust, mistõt-tu nad ei õpi midagi (mäng on liigakeeruline)?

Loomulikult tuleb kasutada kõiki meet-meid, et saaks korralikult mängida.

� Selgitage mängu eesmärki (olukorda-

des, kus meie valdame palli ja kus vas-tane valdab palli; vt 5. ptk).

� Lihtsustage mängu, kõrvaldage takis-tused või muutke:

� mängureegleid/mänguväljaku mõõt-meid;

� mängijate arvu;� vastasmängijate arvu.

� Andke juhiseid/tehke parandusi/toogenäiteid.

Tehnilised põhioskused

Kõige nooremate mängijate puhul on sel-ge, et põhiprobleemiks on palli kontrolliall hoidmine. Palli võib nimetada esmata-seme takistuseks. Kui (6-9-aastased) män-gijad hakkavad jalgpalli mängima, peavadnad õppima palli ohjama.

Nad peavad õppima, kuidas pall veereb,kui kõva või pehme see on jne. Selle tase-me mängijatel tuleb õppida, kuidas pallisööta, lüüa, triblada, edasi saata, vastuvõtta, peatada, peaga lüüa ja väravassesuunata ning kuidas kõiki neid oskusi

Treener peab

olema mängi-

jatega sõna

otseses mõttes

samal tasemel.

Harjutamine teeb meistriks

89

Jalgpallitehnika

kombineerida. Selles vanuses mängijad eisuuda pühendada harjutamisele liiga pal-ju aega. Tähtis on seegi, et nad harjutak-sid ka iseseisvalt, s.t kodus, tänaval,mänguväljakul, pargis jm.

Jalgpallioskuste õppimisemetoodiline järjestus

5-7-aastased(Eesmärk: õppida palli kontrollima)

1. Liikumisharjutused/-mängud, mille si-hiks on palliga harjumine.

2. Baasmängud, milles kõik saavad paljupalliga kokku puutuda: mängijate väi-ke arv (1 v 1, 2 v 1, 2 v 2, väravavahigavõi ilma, joonemäng);

� lihtsad jalgpalliolukorrad (palli suuna-mine sihtmärgi poole, koos palliga kii-resti liikumine jne).

3. Nendes lihtsates olukordades tehnilis-te oskuste treenimine.

7-12-aastased(Eesmärk: algtaseme vilumus)

1. Baasmängud:4 v 4 + variandid -> eesmärgid +reeglite arusaadav selgitamine + män-gu sujuvuse tagamine (mis on õppimi-se/arengu eelduseks).

2. Nendes olukordades treenimine, rõhu-asetusega tehnikal.

12-16-aastased(Eesmärk: konkurentsivõimelisetaseme vilumus)

1. Jalgpalliolukorrad:� tegelikud mängud;� olukordade harjutamine: 8 v 8;� olukordade "külmutamine": män-

gu peatamine ja selle jätkamine

aegluubis (küsimuste ja vastustevormis).

2. Ülesannete treenimine:a. jalgpalli 3 põhimomenti;b. spetsiifilised ülesanded vastavalt

positsioonile, liinis ja äärtes.

3. Baasmängude ülesehitamine vastavaltiga ülesande/funktsiooni spetsiifilisteleomadustele (tehnilist arendamist jät-katakse, kuid see suundub konkreetse-malt olukordadele, mis mängijal män-gu jooksul tema positsioonil tekivad).

4. Vaimne treenimine:� ühtsustunde loomine ja konk-

reetse ülesande piires mängimine;� isiklike huvide allutamine võist-

konna eesmärkidele;� investeerimine (harjutamine), et

hiljem kasu (edu) saada.

Treenerite käsutuses olevad vahendid:

� baasmängude korraldamine ja algata-mine;

� mängu tehniliste külgede esiletoomi-ne, nendele konkreetse nime andmineja nende treenimine/õpetamine;

� takistuste teisendamine (muutminekergemaks või raskemaks);

� teoreetiliste teadmiste rakendamine;� videote vaatamine;� eeskuju näitamine (kas ise või mõne

hea mängija abil).

Treener ei tohi püüda hoolealuseid veen-da, et mängida on võimalik ka lihtsamini.Igasuguse tehnilise oskuse omandamisekstuleb mängu märkimisväärselt mõista.Jalgpalli saab mängima õppida ainult te-gevusekeskselt, kusjuures ainsaks piira-vaks teguriks on aeg. Nii lihtne see ongi.

Ja mida lühem on aeg, seda rohkem tuleb

mängijaid juhendada.

Jalgpallitehnika

90

JalgpallitehnikaTehnika on vahend. Tehnikat, intuitsiooni (mängust arusaamist) ja suhtlemist (TIS) ei saa

üksteisest lahutada. Püüdke eesmärke näitlikustada jalgpalli 3 põhimomendi kontekstis.Ülesanded/funktsioonid V A H E N D Rõhutamine

Meie valdamepalli

Kaitsjad javäravavaht� Ülesehitamise

alustamine

Keskvälja-mängijad(poolkaitsjad)� Ülesehita-

miselt rün-nakule

Ründajad� Rünnak

Äärepool-kaitsjad� Rünnak

Positsiooni-mäng� Kõik on posit-

sioonidel (jär-gige mängu-joonist)

� Vahetage äärt� Püüdke saata

pall võimali-kult kaugelevastase välja-kupoolele

� Hoolikas jatäpne söödu-mängLiikuge väl-jaku äärtele

� Ärge kaotagepalli – Eimingeid riske

� Kõik on omatsoonis posit-sioonidel(järgigetsoonide jao-tust)

� Võimaluselliikuge edasi

� Ärge kaotagepalli niisama –Piiratud riskid

� Tekitage ruumi� Lööge võima-

lusel (kaugelt)peale

� Mängigekaristusalas

� Kõik on omapositsioonidel(järgige män-gujoonist)

� Hargnege� Liikuge

kaaslastesteemale(vältigekogunemist)

� Hoidke palli� Mängige vas-

tane üle/jooks-ke ilma pallita

� Viige rünnaklõpule

� Võtke riske

� Olge kätte-saadavad

� Jookske läbi� Tsenderdage� Mängige

"seina"

Vajalikudtehnilisedoskused

� sööt/löök(lühike/pikk)

� palli vastu-võtmine jakontrollimine

� palli vastu-võtmine/ühepuutega edasisaatmi-ne vabasseruumi (eel-kõige ründavpoolkaitsja)

� söötmine� Triblamine� löömine

� peagalöömine (ründamine)

� söötmine� palli edasisaat-

mine ühepuutega

� palli vastuvõt-mine/saatminevabasse ruumi

� triblamine� vastase

ülemängimine/palliga petetetegemine

Rünnakulõpuleviimine:� pealelöök� peaga löömine/

kaarpall/tõste� julge õhuvõitlus

� palli vastuvõt-mine/kontrolli-mine/palligapetete tege-mine

� söötmine

Tehnika üldkirjeldus

Vt 8. ptk+väravavahi

kohta vt 9. ptk

Vt 8. ptk+Väravavahi

kohta vt 9. ptk

Vt 8. ptk+Väravavahi

kohta vt 9. ptk

Vt 8. ptk +Väravavahi

kohta vt 9. ptk

Intuitsioon

Vt 1./5./11.ptk +

Vaht, 9. ptk

Vt 1./5./11.ptk +

Vaht, 9. ptk

Vt 1./5./11.ptk +

Vaht, 9. ptk

Vt 1./5./11.ptk +

Vaht, 9. ptk

Suhtlemine

Vt 1./5./11.ptk +

Vaht, 9. ptk

Vt 1./5./11.ptk +

Vaht, 9. ptk

Vt 1./5./11.ptk +

Vaht, 9. ptk

Vt 1./5./11.ptk +

Vaht, 9. ptk

Harjutus- javõistlus-mängud

Positsioonimäng� 5 v 2 � 4 v 3/5 v 4 vära-

va suunas – 2 väravakaitsmine/pallisaatmine ründa-jale jne

� Positsioonimäng– Palli saatmineründajatele –Kaitseliini kõrge-male toomine

� 5 v 2/5 v 3� 4 v 3/5 v 4

värava suunas� Positsioonimäng

3 v 2/4 v 3 –Palli saatmineründajatele –Kaitseliini kõrge-male toomine

� 4 v 3/5 v 4 vära-va suunas

� Positsioonimäng3 v 2/4 v 3 –Palli saatmineründajatele –Kaitseliini kõrge-male toomine

� Positsioonimängäärel/keskel

� Ründamine ja vä-rava poole liikumi-ne; kaitseliin/pallisaatmine ründajale

� Mõlemad võist-konnad püüavadlüüa õige suu-rusega väravasse

Väike kahepoolne

mäng

� 4 v 4 baasmäng� 4 väikest vära-

vat (2 jardi nurgalipust)

� Pikk/kitsas väljak

� 6 v 6/8 v 8� 1 õige suu-

rusega värav + 2 väikestväravat

� 4 v 4� 4 väikest

väravat� joonemäng

(terve joon)� 4 v 4, rõhuase-

tus peaga löö-misel/väravasselöömisel õigesuurusega vära-vad, üksteiselähedal

� 6 v 6/8 v 81õige suurusegavärav (+ 2 väi-kest väravat/joon/palli saat-mine ründajale)

� 4 v 4� 1 õige suurusega

värav (+ 2 väikestväravat/joon/palli saatmine rün-dajale)

� 6 v 6/8 v 8, rün-nak <-> kaitse

91

Jalgpallitehnika

JalgpallitehnikaTehnika on vahend. Tehnikat, intuitsiooni (mängust arusaamist) ja suhtlemist (TIS) ei saa

üksteisest lahutada. Püüdke eesmärke näitlikustada jalgpalli 3 põhimomendi kontekstis.Ülesanded Nähtav tegevus V A H E N D Rõhutamine

Vastanevaldab palli

Ründajad� Vastase poolt

ülesehitatavamängu lõhkumine

Keskvälja-mängijad(poolkaitsjad)� Vastase poolt

ülesehitatavamängu/rünnakulõhkumine

� Palli tagasisaamine

Kaitsjad� Pealelöökide

võimalusteärahoidmine

� Väravasselöömise takistamine


Väravavaht� Väravasse

löömise takistamine


Mängujoonis� Vähendage

mänguala(ärge jätkevastasteleruumi)

� Takistageettesööte(sundige neidsöötma välja-ku keskele)

� Pressige kaits-jatele peale

� Vähendageruumi/katkekaaslaste seljatagust

� Katke tihedalt� Ärge laske end

üle mängida� Mängige

üksteiselelähedal (män-guskeem)

� Katke kaaslas-te seljatagust(vähendageruumi)

� Takistagepikki ettesööte

� Hea, kaitsevpositsiooni-mäng

� Takistageväravasselöömist

� Võtke palltagasi – (ausaltmängides!)

� Vähendageruumi/katkekaaslasteseljatagust

� Katke kindlatvastast

� Kaitse väravat� Võta pall

tagasi

Vajalikudtehnilisedoskused

Liikumistehnikavastavalt olukorrale

� Ettesöödublokeerimine/vaheltlõika-mine

� Kaitsetehnika– Ärge laskeend ülemängida,võidelge pallipärast

� Viivitage/pressigepeale (olgevõimalikultkaua kasulik)

� Kaitsetehnika– Palli tagasivõtmine/pealepressimine –BlokeerimineVaheltlõikamine/keha pa-nemine pallija vastasevahele

� Blokeerimine/pika ettesöö-du takista-mine

� Kaitsetehnika Palli tagasivõtmine/pealepressimine –Blokeerimine–Vaheltlõikamine –Peagalöömine –(kaitses)

Tehnika üldkirjeldus

Vt 8. ptk+väravavahi

kohtavt 9. ptk

Vt 8. ptk +väravavahi

kohtavt 9. ptk

Vt 8. ptk+ väravavahikohta vt 9. ptk

Vt 8. ptk +väravavahi

kohta vt 9. ptk

Intuitsioon

Vt 1./5./11.ptk+

Vaht, 9. ptk

Vt 1./5./11.ptk +

Vaht, 9. ptk

Vt 1./5./11.ptk +

Vaht, 9. ptk

Vt 1./5./11.ptk +

Vaht, 9. ptk

Suhtlemine

Vt 1./5./11.ptk+

Vaht, 9. ptk

Vt 1./5./11.ptk +

Vaht, 9. ptk

Vt 1./5./11.ptk +

Vaht, 9. ptk

Vt 1./5./11.ptk +

Vaht, 9. ptk

Harjutus- javõistlus-mängud

� 5 v 2/5 v 3baasmäng

� 3 v 2 positsioo-nimäng + ründaja(d), kel-lele saab pallisaataKaitse/rünnak arvulisesülekaalus; 1 õige suuruse-ga värav ja joon(kaitsjad kaitse-vad joont,ründajad kaitse-vad väravat)

� 5 v 2/5 v 3� 3 v 2/4 v 3

positsioonimäng+ ründaja(d),kellele saab palli saata

� tagasi keskele� äärt mööda

� 1 v 1� 2 v 1 õige suu-

rusega väravasuunas

� 4 v 3 õige suu-rusega väravasuunas + rün-daja(d), kellelesaab palli saata

� 8 v 7/8 v 6/7 v5/6 v 4 ründajatkaitsjate vastu -õige suurusegavärav + joon

� 3 v 2/4 v 3 + rün-daja(d), kellelesaab palli saata

� Positsioonimängäärt mööda +ründajad/kaits-jad värava ees

� Ründajaväravavahi vastu

� 1 v 1 + väravavaht� Kõik positsioon-

imängud väravasuunas (arvuli-ses ülekaalus)

Väike kahepoolne

mäng

� 4 v 4� Lühike väljak

joonemäng(terve joon)

� Kaitsjad ründa-jate vastu

� Kaitsjad löövadõige suurusegaväravasse +ründajad teeni-vad punkte ülejoone triblamiseeest

� 3 v 3/4 v 4 +neutraalnemängija

� 6 v 6/8 v 8� Joonemäng

(terve joon)

� 4 v 4� 2 õige suuru-

sega väravat(pealelöömine+ peagalöömine)

� 8 v 8� Õige suurusega

värav� Joon/palli saat-

mine ründajale

� Ründajad kaitsjate vastu

� Mängud väiksemate ja suurematevõistkondadega

Jalgpallitehnika

92

Ettevalmistavas etapis omandatavad tehnilisedpõhioskused

Noored algajad peavad palli liikumisegaharjuma. Neil tuleb palliga võimalikulttihti kokku puutuda, et nad mõistaksid,kuidas sellega tegutseda. Aegamöödahakkavad nad palli tunnetama, õpivadlöögitugevust, kindlas suunas ja läbi õhulöömist, kiiresti joostes palliga kontaktisäilitamist jne.

Need on esimesed jalgpallitehnika oman-damise sammud. Oleme välja töötanudtreeningharjutuse, mis sobib suurepära-selt noorte mängijate pallitunnetuse aren-damiseks. Järgnevas linnamängu kirjeldu-ses tuleb selgesti esile, kuidas ka kõigeväiksemate jalgpallurite mänguoskusisaab juhendamisega vormida. Mängualaon ruudukujuline (30 x 30 jardi), kusjuu-res igas nurgas asub veel üks väiksem ruut(5 x 5 või 6 x 6 jardi).

Igale väiksemale ruudule antakse mõnelinna nimi, näiteks Groningen, Maast-richt, Amsterdam ja Haag. Klubi lähedu-ses asuvate linnade nimede kasutamineon üks populaarsemaid lahendusi.

Andke igale mängijale pall ja jagage män-gijad nelja linna vahel. Nii loote alusskee-mi, millele tuginedes saate eesmärgi - õpi-laste pallitunnetuse kasvatamise - täitmi-seks rakendada valikuvariante.

Kuidas linnamäng käib?

Annate mängijatele ülesande kasutadariigis liikumiseks ükskõik millist teed.Loomulikult võite valida meeldivaimamarsruudi, kuid siinkohal toome ka mõneteise näite.

1. Mängijad juhivad palli linnast-linnakindlat teed mööda ettenäidatud suu-nas, kuni jõuavad tagasi kodulinna.

HAAGMAASTRICHT

AMSTERDAMGRONINGEN

93

Jalgpallitehnika

� Mängijatele võib anda ülesande reisidaaeglaselt ("nagu kolmerattalisega") võikiiresti ("nagu ralliautoga").

� Hiljem võivad mängijad sobiva mars-ruudi ise valida. Peate neile aga selgekstegema, et üksteisega põrkumise välti-miseks tuleb kasutada sõiduteid ja ole-ma ettevaatlik.

� Vahelduseks võite kindlaks määrata,mitu mängijat tohib kahe linna vahelpalli puutuda, kas võimalikult suur võiväike hulk. Võimalikult väheste puu-dete korral õpivad mängijad vahemaadtunnetama ja paljude puudete korral -palli jalgadele hästi lähedal hoidma.

� Järgmise arendusena võite anda män-gijatele ülesande saata pall teise linnaüheainsa jalalöögiga. Ilmselgelt eipeaks nad kõik kasutama sama teed,kuid ärge jätke neile seda kindlasti väl-ja öelda!

Ülaltoodud variante võite sobival viisilkombineerida. Ärge aga unustage, et see,mis täiskasvanuile tundub pisikese muu-datusena, võib 6-aastasele lapsele ollauskumatu uuendus.

Kuid need pole veel kõik linnamängu või-malused, sest siiani oleme kasutanud ainult teed mööda liikumist.

2. Kui võtate kasutusele teedevaheliseala, s.t kogu mängumaa keskosa (vee),tekib juurde palju valikuvõimalusi.

� Võite kasutada diagonaaljooni. Näi-teks: mängijad võivad mööda riiki su-valiselt reisida, linnast-linna, möödateid ja mööda vett. Teedel võivad nadrahulikult liikuda, aga kui otsustavadvett mööda minna, siis peavad kiirusta-ma, sest paat vajub põhja. Loomuli-kult võite välja mõelda ka teisi uuen-dusvõimalusi.

� Kõik mängijad ujuvad vees ja peavadolema tähelepanelikud, et nad üksteiseotsa ei satuks. Teie märguande pealepeavad kõik võimalikult kiiresti omalinna tagasi ujuma.

� Kõik mängijad hakkavad korraga järg-mise linna poole ujuma. Kes ujub kõi-ge kiiremini?

� Paar mängijat ujuvad vees pallita. Üle-jäänud on oma linnades ja püüavadteid mööda teistesse linnadesse liiku-da. Ujujad püüavad reisijaid kätte saa-da. Kättesaamise eest võib punkte tee-nida või mängijate rolle vahetada.Mängijate arenedes saab linnamängumitut moodi muuta.

� Võite mänguala teistmoodi nimetada.Näiteks võite linnamängu muuta riigi-mänguks. See ei tarvitse täiskasvanuleolla suur muudatus, kuid mängijateleküll. Võite minna veelgi kaugemale jakujutleda, et mänguala on nelja torni-ga loss. Selline lähenemine pakub vägaerinevaid võimalusi uute lugude loomi-seks ja palliga mängimiseks.

� Võite muuta mänguala kuju. Teist aas-tat mängivate jalgpallurite mängualavõib kasvatada 45 x 45 jardini. Selliseljuhul suureneb siseruut. Kui mängitelinna- või riigimängu teede ja veega,võiks vee keskel olla ka näiteks ükssaar. Isegi aarete saar võiks see olla.Sellisel juhul ei saa hakkama piraatide-ta jne.

Jalgpallitehnika

94

� Vanemate palluritega on lihtsam kasu-tada punktide määramise süsteeme kuiesimese aasta mängijatega. Olete võib-olla märganud, et punktide teenimistoleme siiani vaid möödaminnes käsit-lenud. Loomulikult on punktid (jalg-palli üks põhikomponent) ka esimeseaasta mängijatele tähtsad, kuid 6-7-aastased ei tegele veel omavahelisevõrdlemise ja võistlemisega. 8-9-aasta-sed on konkureerimisest rohkem huvi-tatud ja seda tõsiasja võib kasutadapunktide määramisel linnamängu osa-de eest.Ilmselgelt võite linnamängu võistlusli-kumaks muutmiseks välja mõelda eri-nevaid uusi variante.

Nagu näha, loob linnamäng noorjalgpal-lurite juhendamisel aluse väga erinevatevõimaluste kasutamisele. Sama kehtib kateiste sarnaste mängude ja skeemide pu-hul, mida võite ise välja mõelda.

Kordame siinkohal veelkord põhieeldust:treeneri eesmärgiks on noorte hoolealus-te pallitunnetuse arendamine ja erineva-tes jalgpalliolukordades palli kontrollimi-se oskuse parandamine. Seega peaks pallolema kõigil ja nad kõik peaksid sellegaveetma võimalikult palju aega.

Linnamängus saab tegelda kõikvõimaliketehniliste põhioskustega, näiteks triblami-se, palli ette lükkamise, vastuvõtmise,

söötmise ja ka löömisega. Samu põhios-kusi tuleb loomulikult rakendada ka oma-loodud mänguvariantides.

Äärmiselt ahvatlev oleks lasta õpilastelharjutada iga tehnilist oskust eraldi.

Me ei ole sugugi vastu, kui see jääb män-gude ja võistlusmängude mõttekaks vahe-palaks.

1. Eriti esimese aasta mängijatele näida-ke põhjalikult ette, mida tuleb teha.Selles vanuses on neil suurepärane jäl-jendamisoskus. Lisaks peab näidatavatmängijatele selgitama. Kuid tähtsaimon siiski liigutuste sooritamise näitami-ne. Lapsed peavad suutma ette kujuta-da, mida ja kuidas midagi teha. Harju-tuse eesmärk peab olema selge (püüakõige kiiremini teisele poolele jõuda,puuduta palli kõige rohkem kordi jne).

2. Kui oskuste puudulik rakendamine se-gab eesmärgi saavutamist, ei tee väike-se kahepoolse mängu katkestaminemõne põhioskuse eraldi harjutamiseksmidagi halba. Oskuste arendamiseksärge andke mängijatele ülesandekssooritada järjest kahte või enamat eral-di harjutust. Parem on keskendudaühele oskusele, lasta mängijatel sellegamõnda aega tegeleda ja seejärel kat-kestatud mängu jätkata.

3. 6-aastased mängijad suudavad pallisuunda kindlaks määrata vähesel mää-ral või üldse mitte. Nende ainsaks ta-kistuseks on pall ning muid takistusi eiole mõtet mängule lisada. Teise aastamängijaid võib aga lisatakistustegakoormata, näiteks anda ülesandekspalli saatmine läbi mitme "värava"(mille laius ja kaugus sõltuvad mängi-jate oskustest) või õige suurusega vära-va nurkadesse (kasutage kohtade mär-gistamiseks koonuseid).

Haagi torn

Tee

Maastrichtitorn

Inglismaal

Veekraav

Tee

Veekraav

Aaretesaar, kus

lossiasukadelavad

Veekraav

Tee

Veekraav

Amsterdami torn

Hollandis

Tee

Groningenitorn

Saksamaal

95

Jalgpallitehnika

Tehnilised põhioskused ja kodutöö

Nagu juba mainitud, suudavad kõige väik-semad mängijad (alates 6-aastastest) vae-vu palli lüüa. Pall on nendele peamisekstakistuseks või raskust tekitavaks teguriks.Seega peavad nad kõigepealt palliga har-juma. Harjumiseks võib kasutada lihtsaidmänge võistluspalli, kummipalli, vaht-kummipalli või võrkpalliga. Eesmärgikson arendada palli tunnetamist, s.t püüd-mist, viskamist, peatamist ja löömist.

Kui on juba pisut kogemusi (alates 7. elu-aastast), võib alustada mängides õppimist.Selleks on vaja kasutada tehnilisi põhi-oskusi, näiteks palli ette lükkamist, tribla-mist ja muid palli hoidmise viise. Lastesöötmis- ja löömisoskused paranevad jär-jest ning nad õpivad ära, et palli peagalöömist ei tasu karta. 11-aastaselt oskavadnoored juba üsna hästi palliga þongleeri-da ja seda õhus hoida.

Kõige väiksemate mängijate treenimiselkeskendutakse tehnika arendamisele,kuid 1-2 tunnist nädalas ei piisa headetehniliste oskuste omandamiseks. Vaja onrohkem aega. Rinus Michels on selle koh-ta öelnud: "Vanasti mängisid lapsed täna-val iga päev, pidevalt. Neil ei saanud sell-est kunagi villand. Neile oli vaja vaid palli,paarist jakist tehtud väravat, puid, vihma-veetorusid või seinu ja vaba tänavalõiku.Kui kaaslasi polnud, harjutati igavuse pe-letamiseks löömistehnikat. Jalgpall saadiselgeks lihtsalt mängides, ilma täiskasva-nute osaluseta. Mõnest sai parem mängijakui teisest - lõpuks on ka emakesel loodu-sel oma tujud ja riukad. Aga kõik õppisidmängima. Kõik kordasid lõputult ja ilmamõtlemata erinevaid tegevusi, kuni pallmuutus kehaosaks, isegi eneseväljendusevahendiks." Ka tänapäeval kulub pallikontrollimise õppimisele rohkesti aega.

Sellist aega aga klubis mängides meie kä-sutuses ei ole. Seepärast seisneb noortemängijate innustamine suurel määral va-bal ajal harjutamise propageerimises.Treenerid peavad hoolealuste entusiasmikasvatama, et nad pühendaksid rohkemtunde mängimisele, nn kodutööle. Niitreeningutes kui iseseisvalt kodutöödtehes saab tehnikat parandada mitmeti.Järgnevalt kirjeldataksegi erinevaid või-malusi.

Coerveri koolkond

Wiel Coerver on innukas treener, kes onuurinud maailma parimate jalgpalluritetehnikat ja selle põhjal välja töötanud en-da süsteemi. Oma raamatuis lähtub Coer-ver seisukohast, et jalgpalluri väärtusvõistkonna ja kaaslaste jaoks oleneb teh-nikast. Ta usub, et tema kirjeldatud oskus-te valdaja suudab peaaegu igast jalgpalli-olukorrast võitjana väljuda.

Hollandi Jalgpalliliit ei jaga tema veendu-must. Wiel Coerver keskendub liigutustemehaanilisele teostamisele ja võrdsustabselle jalgpalli mängimisega. Ta jätab kõr-vale kõik raskusi tekitavad tegurid/takis-tused, millega mängija paremini võistle-miseks peab hakkama saama. Jalgpalli-staaridel, näiteks Romanol ja Bergkampil,on lisaks heale tehnikale veel rohkestimuid jalgpallioskusi. Wiel Coerver suu-nab oma tähelepanu vaid ühele - kindlastiväga olulisele - jalgpallitakistusele ja temajuhendamise süsteem põhineb vaid üheljalgpalliaspektil, s.t tehnikal.

Lühidalt öeldes - Coerver väidab, et män-gijad õpivad kõige paremini mängima, kuiomandavad palliga kindlate liigutuste te-gemise. Hollandi Jalgpalliliit aga leiab, etmängijad õpivad kõige paremini mängimategelikku jalgpalli mängides. Jalgpallnõuab mängijatelt palju enam kui vaidtehniliste oskuste rakendamist. Selles on

Jalgpallitehnika

96

keskne tähtsus ka intuitsioonil (mängustarusaamisel) ja suhtlemisel. Siiski ei tä-henda eeltoodu, et Coerveri süsteem ontäiesti kasutu.

Tehnika on jalgpallurile tõesti tähtis.Praktika on näidanud, et Coerveri juhen-dmaterjalide kasutamine palliga tehtavateliigutuste tehnika õpetamiseks on tule-muslik. Just seepärast kasutatakse Hol-landi Jalgpalliliidus meeleldi Coerverimeetodit noorte mängijate individuaalsearengu edendamiseks.

Nagu ka kõigi teiste treeningukomponen-tide puhul, on loomulikult tähtis mängi-jate positiivne suhtumine. Tehnika õppi-mine peab olema nauditav, sest tegu onkõige olulisema eeltingimusega millegisaavutamiseks. Üldjoontes saab Coerverijuhendmaterjali kasutada järgmiselt.

1. Soojendusel

Siinkohal tuleb arvestada kahe kaalutlu-sega: harjutage ainult tuttavat mängu-skeemi ja liigutusi (ettenäitamisel ei peamängijad paiga seisma). Liigutuste harju-tamine sobib paremini soojenduse lõppu,kui mängijad pole enam nii kanged.

2. Treeningul aktiivse puhkusena

Noorjalgpallurite treeningutel püüamehoolitseda, et ükski mängija ei peaks mi-dagi tegemata niisama seisma. Samas agateeme mõnikord kahe pingutava harju-tuse vahel lühikese puhkepausi. Selliseidpuhkepause saab kasutada mõne Coerve-ri repertuaari kuuluva liigutuse harjuta-miseks, kui olukord sobib ja mängijad eiole liiga kurnatud. Sobivad ka pausid väi-keste kahepoolsete mängude või võistlus-mängude vahel.

3. Kodutööna

Paljudele meeldib jalgpalli mängida kapärast klubimänge ja treeninguid. Nadvõivad mängida sõpradega või üksi, koolisvahetundide ajal, pärast kooli mänguväl-jakul, laupäeval või pühapäeval, vabadelõhtupoolikutel, vaheajal jne.

Vahel mängivad nad korralikult, teine-kord aga lihtsalt löövad palli edasi-tagasi.Sellistel hetkedel oleks ilmselgelt kasulik,kui nad harjutaksid Coerveri süsteemi lii-gutusi. Kindlasti ei tee see kahju, kui in-nustate noori liigutusi harjutama oma-moodi vabatahtliku kodutööna.

4. Jalgpallilaagrites jne

Jalgpallilaagriteks ei pea me ainult Hol-landi Jalgpalliliidu korraldatud nädalate-pikkuseid laagreid, vaid ka klubilaagreidja minilaagreid. Sellistes tingimustes on jalg-palli treenimiseks nii palju aega, et osa sel-lest tasub kulutada Coerveri harjutustele.

Kaks lõppmärkust Coerverimeetodi kohta

� Coerveri treeningharjutusi on mõtetkasutada ainult siis, kui mängijatetehnilised oskused on juba mõistlikultasemel.Mängijatel ei tasu harjutada liigutusivastase ülemängimiseks, kui nad eisuuda veel palligi korralikult lüüa.

� Mängijad ei ole hüpiknukud! Harju-tuste sooritamisel peavad nad teadmaiga liigutuse praktilist eesmärki. Ärgekunagi pange neid liigutusi harjutamalihtsalt teatud märguande peale. Selgi-tage liigutuste eesmärke, näiteks etpete koos 90-kraadilise pöördega onkasulik siis, kui teine mängija tahab va-basse ruumi joosta ja selle lihtsamaksteostamiseks on vaja suunda muuta.

97

Jalgpallitehnika

Jalgpallitennis

Jalgpallitennis erineb kirjeldatud baas-mängudest. Sellele vaatamata on paljudtippjalgpallurid mänguga väga tuttavad.Tegu on ideaalse võimalusega tehnilisteoskuste demonstreerimiseks: peaga löö-mine, þongleerimine, palli kontrollimineja saatmine läbi õhu. Lisaks on see vägaäge mäng. Paljud tipptreenerid peavadjalgpallitennist väga oluliseks. Seda män-gitakse enne hooaja algust või pärast lõp-pu treeninglaagrites ja just raskemateltreeningutel.

Jalgpallitennis loob tugeva ühtsustunde,sobides ülihästi tehnika parandamiseks jakõrgtaseme hoidmiseks. See pakub nau-dingut nii tippmängijatele, ülikoolidevõistkondadele kui ka noorjalgpalluritele.Mängimiseks on vaja võrku, kuid tegeli-

kult piisab ka üle väljaku tõmmatud nöö-rist.

Reegleid tutvustatakse allpool. Samas tu-leb reeglite rakendamisega olla ettevaat-lik, kohandades neid vastavalt mängijatetasemele ja vanusele.

8-10-aastased võivad samuti mängida,kuid neil tuleb lubada palli puudutada niipalju kui nad tahavad. Servija hoiab pallikäes, laseb sellel kukkuda ja lennutab siisüle võrgu teisele väljakupoolele. Pall võibmitu korda põrgata.

Lühidalt öeldes - mängijad ja treeneridvõivad reeglite muutmises kokku leppida.Lähtuda tuleb aga järgmisest põhimõt-test: mäng peab ilma katkestusteta kest-ma võimalikult kaua. Jalgpallitennis sobibsuurepäraselt ka keskkoolis mängimiseks.

Pidev harjutamine teeb meistriks.

Jalgpallitehnika

98

Kuidas jalgpallitennist mängitakse?

1. Mängus osaleb 2 võistkonda. Ühtevõistkonda kuulub 3 või 4 mängijat.

2. Mängu alustatakse palli lennutamise-ga üle võrgu serviva võistkonna otsa-joone tagant.

3. Üle võrgu servitud pall peab teiselväljakupoolel maanduma võrgu javastaste otsajoone vahel.

4. Ainult serviv võistkond saab punkte.5. Järjest palli servides võib teenida 1

või 2 punkti palli löömise eest peagavõi jalaga.

6. Servi edukal vastuvõtmisel saab vas-tuvõtvast võistkonnast serviv võistkond.

7. Seti võitmiseks tuleb koguda 15 punkti,kusjuures peab olema teenitud vas-tastest vähemalt 2 punkti rohkem.Vastasel juhul jätkatakse setti kuni 2-punktilise eduseisu saavutamiseni.

8 a. 2 seti võitja võidab kogu mängu. Pärastiga setti vahetavad võistkonnad pooli.

8 b. Määratakse kindlaks, kui kaua mängkestab.

Jalgpallitennise puhul on kõige olulisem,

et treener saab mängu sujuvuse tagami-seks rakendada vajalikke meetmeid.

Nooremate ja vanemate mängijate puhulkasutatakse erinevaid reegleid.

Ka oskuslikumate ja vähem oskuslike män-gijate puhul kasutatakse erinevaid reegleid.

Olge julge. Kasutage igas mängus uusi reeg-leid. Tähtis on võitmine, mitte reeglid.

Näited ja variandid

� Servimise eest võib/ei või punkte teenida.� Esimest palli võib/ei või püüda.� Iga mängija/võistkonna kohta võib pall

3 korda põrgata.

99

Mida tähendab 4 mängijat 4 vastu?

Jalgpalli mängimine

4 mängijat 4 vastu (tavaliselt öeldakse 4 v 4) on mäng, mille harjutamine hõlmabkõiki jalgpalli õpiprotsessi põhikompo-nente. "Jalgpalli saab kõige paremini õp-pida lihtsalt mängides."

Ilmselt on kahe 11-liikmelise võistkonnakorral väga vähe võimalusi mängu selgekssaada ja oskusi arendada. Selline olukordon algajatele liiga keeruline, neil on liigavähe võimalusi täiel rinnal mängida jakeskmine palliga kokkupuutumise tasejääb liiga madalaks. Lühidalt öeldes -mängus tõeliselt osalemise võimalusi onebapiisavalt.

Juhendamine

Me tahaksime, et 7-aastased kasutaksidolevat ruumi täiel määral ja püüaksid palliendale võtta just õigel hetkel. Kuid prak-tika näitab, et sellised nõudmised on niinoorte mängijate jaoks liiga kõrged.

Mängijaid ei tohi koormata liiga auahnetevõi ülemäära kõrgete ootustega. Juhenda-misel tuleb keskenduda mängijate aren-guetapile vastavatele komponentidele. 4 v 4 mäng (või selle variandid) sobib sel-liste komponentide õpetamiseks täiusli-kult.

Algajad

� Tehnika selgitamine ja näitlikustamine(kuidas sööta, triblada, palli vastu võt-ta, palli kontrollida jne).

� Palli kontrollimine. Rõhuasetus peabolema palliga meisterlikkusel.

� Mängu ülesehitus ja reeglid, väljakumõõtmed ja väravate suurus peavadsoodustama tehniliste oskuste oman-damist, s.t palliga meisterlikkust.

� Lisaks palli kontrollimisele tuleb õpi-protsessi järk-järguliselt kaasata teisitakistusi (väravale suunatus, väiksemruum, vähem aega, rohkem vastaseid,mängijate suurema arvuga ja keeruli-semad olukorrad).

Lapsed ei saa enne jalgpalli mängida, kuion kõige elementaarsemal tasemel oman-danud palli löömise, peatamise ja tribla-mise. Seepärast tuleb neile nimetatudpõhioskusi õpetada.

Juuniorid

� Lisaks olukorrast lähtuvale tehniliselejuhendamisele peab treener tegelemamängu eesmärkidega.

� Mängijad suudavad palli juba pareminikontrollida (mõni mängija on teistestkiiremini arenenud) ning nüüd tulebmängu eesmärkide saavutamiseks kes-kenduda omandatud tehniliste oskusterakendamisele.

8. peatükk

4 mängijat 4 vastu: jalgpalli paremini mängida on ägedam

4 mängijat 4 vastu

100

� Mängu intuitiivset poolt (mängust aru-saamist) tuleb arendada metoodiliselt(eri aspektid tuleb loogiliselt järjesta-da) ja süsteemselt (millest alustada,mida järgmisena ja mida edaspidikäsitleda).

� Selles etapis on oluline, et mängijadmõistaksid: mängu eesmärgiks on võit-mine ning selleks tuleb individuaalseltja kollektiivselt häälestuda. Võistkon-nasiseseid ülesandeid tuleb selgitadaarusaadavalt.

� Arendada tuleb mängu lugemise os-kust. Õigete otsuste langetamisekspeavad mängijad õppima oma koge-mustest lähtudes ära tundma, tõlgen-dama ja hindama jalgpalliolukordi.

Selles etapis on mängijad küll ühevanu-sed, kuid nende oskused ja välimus erine-

vad oluliselt. See tuleneb enamjaolt asja-olust, et nende võimed, anne ja suhtuminepole sarnased. Ka mängijate huvid, kes-kendumine, distsipliin, reaktsioonid jnevõivad olla äärmiselt erinevad.

Selline ongi igapäevane, treeneritele pi-devalt peavalu põhjustav tegelikkus.

4 v 4 mängus jalgpallurite juhendamiseüksikasjad on toodud 6. peatükis baas-mängude kirjeldustes.

Kokkuvõte

4 v 4 mängud hõlmavad kõiki tänavajalg-palli meeliköitvaid komponente. Tegu onvõistluslike mängudega, milles kõik osali-sed puutuvad palliga rohkesti kokku javõivad lüüa palju väravaid. Lühidalt öel-des - tulevad esile kõik jalgpalli eesmär-gid.

Treener aitab mängu mõista.

101

4 mängijat 4 vastu

Neid mänge on lihtne korraldada ja nadpakuvad rõõmu nii noortele kui vanadele.Lisaks sobib 4 v 4 mäng äärmiselt hästijalgpalli õpetamiseks, kindlasti pareminikui 3 v 3 või 5 v 5.

Mängu käigus tuleb lahendada lugematu-id jalgpalliprobleeme. Ja ükski mängija eitohi end tagasi hoida, et mitte seada vas-tastest halvemasse olukorda oma 3 võist-konnakaaslast.

Mängijate jaoks on 4 v 4 mäng eesmärgiksiseeneses, sest nad tahavad mängida või-malikult hästi ja võita. Treenerid aga pea-vad käsitlema mängu teatud eesmärgisaavutamise vahendina.

Seda ei tohi pidada klubile loorberite tee-nimise lisavõimaluseks. Paremad selguvadikkagi võistkondadevahelistes tõelistesmängudes!

Mida 4 v 4 ei ole?

Viimastel aastatel on 4 v 4 mängu hakatudmõnikord käsitlema eesmärgina iseene-ses, mitte eesmärkide saavutamise vahen-dina. Tavaliselt põhjustab seda treeneritemadal ettevalmistus. Sellisel juhul muu-tub 4 v 4 mäng klubidele, treeneritele jalapsevanematele vahendiks, mille abilpüütakse ükskõik millise hinnaga kuulsustkoguda. Siinkohal on tegu ei rohkema egavähemaga kui laste ärakasutamisegavanemate edujanu rahuldamiseks.

4 v 4 mäng ei kujuta endast veel ühtetäiendavat võistlemisvõimalust olemasol-evaile lisaks (6-10-aastastele 7 v 7, vane-matele mängijatele 11 v 11). Teise klubigakord nädalas peetav mäng peab jäämanädala kõrghetkeks.

Kogu töö, harjutamine ja juhendamine onsuunatud iganädalasele mängule. Selleskontekstis on 4 v 4 mäng vaid eesmärgi

saavutamise vahendiks. Kui 4 v 4 mängukasutatakse ainult jalgpallilahingute pida-miseks, on eesmärki valesti mõistetud. 4 v 4 mäng pakub treenerile lihtsa raa-mistiku, et keskenduda jalgpalli tüüpilis-tele olukordadele, milles mängijad saavadtundma õppida mängukomponente.

Mängijate arengutempot ei tohi kunstli-kult kiirendada. Mängijad peavad saamamängule keskenduda. Osalejate väikesearvu ja mänguala väikeste mõõtmete tõttuon igaühel piisavalt võimalusi silma pais-ta, olukordi ära tunda ja neid iseseisvaltlahendada.

Treeneri ülesandeks on näidata, kuidasmängijate lahendusi parandada või muu-ta. Mängijaid ei tohi sundida tegema ainult treeneri tahtmist. Neid ei või pida-da treeneri edu saavutamise vahendiks.

4 v 4 mäng on mõeldud lastele. Täiskasva-nute roll piirdus vanadel tänavajalgpalliaegadel palli konfiskeerimisega, kui lille-peenar oli kes teab mitmendat kordamaatasa tehtud (mis loomulikult aitaskaasa tehniliste oskuste arendamisele).

Kui mõnel täiskasvanul, treeneril, juhen-dajal, isal või emal pole piisavaid jalgpalli-alaseid teadmisi ja oskusi, et kriitilisetähtsusega jalgpalliolukordi ära tunda jamõistlikult selgitada, on parem, kui ta astub kõrvale ja jälgib mängu pealtvaata-jana.

Kui aga täiskasvanu tahab anda oma pa-nust, peaks ta minema mõnele süsteemse-le ja metoodilisele, treeneri rolli tutvusta-vale kursusele.

Hea treener arvestab mängija arenguga(vanus, võimed, motivatsioon) ning kasu-tab 4 v 4 mängu päris mängu (7 v 7 või 11v 11) aspektide tutvustamise vahendina.Samuti oskab hea treener kasutada män-

4 mängijat 4 vastu

102

gu variante kindlate õpieesmärkide saa-vutamiseks.

Treener peab suutma teisendada pärismängudes sageli esinevaid olukordi 4 v 4mängu olukordadeks. Kahtlemata ei tohitreener sundida hoolealuseid võidule igahinna eest. See lihtsalt ei ole tähelepanuvääriv saavutus. Eriti täiskasvanu jaoks.

Miks just 4 v 4?

Põhimõtteliselt ei ole vaja kasutada 4 v 4mängu just ilmtingimata, kuid sellel onrohkesti eeliseid.

Mängu keskse tähtsusega komponentideõpetamise tänapäevane meetod põhinebarusaamal, et kindlat raamistikku moo-dustavad baasmängud tagavad mängijatealalise tegelemise jalgpalliga. Nimetatudlähenemise edendamiseks ja teostamisekstuli leida selle sisuga sobiv sümbol.

Selliseks sümboliks on kõige paremini väi-ke kahepoolne mäng, sest see hõlmab kõi-ki jalgpalli komponente: tehnilisi ja keha-lisi oskusi, intuitsiooni (mängust arusaa-mist), suhtlemist võistkonnakaaslaste javastastega TISi (vt 1. peatükki).

Võib öelda, et 4 v 4 sarnaneb päris män-gule kõige rohkem. 4 v 4 hõlmab tähtsa-maid päris jalgpallile eriomaseid jooni.

Väike mängijate arv lausa kutsub täielmääral kasutama mänguala pikkust jalaiust. Ristisöödule võib anda kindla funk-tsiooni, määrates ettesöödu eeltingimu-seks eelneva ristisöödu tegemise. Või siiskaasneb ettesööduga oht, et järgneb risti-või tagasi saadetav sööt, mis omakordasunnib vastast positsioonilt lahkuma. Kasellisel juhul on ristisöödul kindel, võist-luslikele jalgpalliolukordadele omanefunktsioon.

Päris mängudes on praktiline ja tavaline,et ristisöödule järgneb ettesööt või etettesöödule järgneb risti- või tagasi saade-tav sööt. Tõsi on seegi, et samasugusedolukorrad tekivad ka teise mängijate ar-vuga mängudes, 5 v 5 või 3 v 3, kuid 3 v 3mängus esinevad need olukorrad harve-mini.

Mänguskeem sõltub mängijate arvust. 3mängija puhul tekib vähem võimalusi ris-tisöödu rakendamiseks ettesöödu eeltin-gimusena, mistõttu mängijad õpivadvähem. Kuna 3 v 3 mängus on üks mängu-suund vähem, saab mängu käsitleda järg-mise etapina pärast 1 v 1 kahevõitluseharjutamist.

See-eest saab 4 v 4 mängus mängida kõi-kides suundades. 5 v 5 mäng omakordaerineb 3 v 3 mängust. Siiski tuleb märkida,et kuna väljakul on 2 mängijat rohkem, eiole ettesöödu ja ristisöödu funktsioonidnii selged (eelkõige treeneri seisukohastvaadates). 5 v 5 mängus tekib palju olu-kordi, milles mitu mängijat täidavad samarolli ja jäävad üksteisele jalgu. Seepärastmuutub mäng kaootiliseks ja kontrolli-matuks (korrapäratuks).

Loomulikult ei saa väita, et kõik väikesedkahepoolsed mängud, v.a 4 v 4, on kasu-tud. Vastupidi.

Kui treener teeb kindlaks mõne väikesekahepoolse mänguga seonduva konk-reetse komponendi, tuleb seda mängijatekorralikuks juhendamiseks kasutada.

Sama kehtib ka mängude kohta, mida meeelpool ei käsitlenud. Kogu seda teemattutvustab üksikasjalikumalt didaktikat jametoodikat käsitlev lisa.

4 v 4 on päris mängu miniatuurseimaks vormiks

103

4 mängijat 4 vastu

4 v 4 on päris mängu miniatuurseim vorm.Väga lühikeses ajavahemikus leiab asetnii palju päris mängule sarnanevaid olu-kordi, et mängijad õpivad neid lahendamaäärmiselt paindlikult.

Kaks olukorda ei ole kunagi täpselt ühe-sugused (aeg, ajastus, kiirus, suund jneerinevad alati). Kuid mänguskeem ja ees-märgid on ikkagi samad.

Jalgpalli treenimisel tuleb suurt tähelepa-nu pöörata paindlikkusele. Selle poolesterineb jalgpall teistest spordialadest, mil-les iga liigutust sooritatakse alati täpseltsamamoodi (võimlemine). Just sellepä-rast on jalgpalliolukordade "lugemine"äärmiselt oluline.

Õige tegevuse valimise ja sobiva tehniliseoskuse rakendamise (palli kontrollimine,söödu tugevus, söödu suund, õigel hetkelpalli pärast võitlusse asumine) vägagitähtsaks eeltingimuseks on võime äratunda pidevalt korduvaid olukordi, kuipalli valdab üks või teine võistkond.

4 v 4 mängus (mis kehtib ka kõikide män-gule sarnanevate ja sellest tuletatud teistemängude puhul) tekib rohkesti erinevaidolukordi, mängu kaasatakse kõik mängi-jad (isegi kui mõni neist jääb ette) ja kõikesaab pidevalt korrata. Kuid kõige tähtsamon siiski mäng. Ja noortele meeldib män-gida, eks ole?

4 v 4 mängu reeglid

Olenemata sellest, kas tegu on väikestealgajate või edasijõudnud juunioridega,tuleb noorjalgpalluritele alati kehtestadakonkreetsed reeglid.

Just seepärast kehtivad 4 v 4 mängusmõned reeglid, mis kindlustavad mängueesmärke. Mäng peab olema sujuv.

Näide: kui iga värav on nii väike, et üksmängija saab seda täielikult kaitsta, ei olevõimalik palli vallates saavutada mänguühte eesmärki - lüüa väravat. Sel juhul tu-leb reegleid muuta. Väravaid peab suu-rendama, et saaks sisse lüüa.

Järgnevalt kirjeldame ka mõnda 4 v 4baasmängu varianti, mille puhul skeemivõi reeglite muudatused võimaldavadmängijatel saavutada teisi eesmärke.

Mänguskeemi ja reeglite sisust olenemataon tähtis, et neid rakendatakse järjekind-lalt.

Näiteks kui pall läheb üle küljejoone, saabvastasvõistkond õiguse sisse löömiseks.Kaitsevigade eest tuleb karistuseks mää-rata vabalöök (juhtige mängijate tähele-panu sellele, kuidas olukorda oleks saa-nud paremini lahendada).

Enne alustamist peab treener selgitamamängu eesmärke ja tutvustama reegleid(lühidalt ja asjalikult, mitte pikalt-laialtheietades). On väga tähtis, et treener jäl-giks hoolega, kas mängijad täidavad antudülesandeid nagu kokku lepiti (eesmärkideja reeglitega arvestades). Ükski treener eitohi unustada, et reeglite rakendaminemõjutab mängu tulemust olulisel määral.

Teatud uute reeglite lisamine soodustabtegevuste sooritamist, näiteks palli kaits-mist või palliga vastase ülemängimist.

Treener peab keskenduma olukordadele,mida tahab mängijatele õpetada (näitekspealepressimine pärast palli kaotamist).Ta peab olema valmis õigel hetkel juhen-dama ja õpitavat demonstreerima.

Kasulik oleks rakendada võimalikult vähereegleid, eelkõige just 4 v 4 mängus.Reeglid muudavad mängu sujuvamaks jaannavad mängijatele sellest selge etteku-

4 mängijat 4 vastu

104

jutuse. Kui mängijad teavad, mida teevad,saavutavad nad harjutamisele ja mängimi-sele kulutatava ajaga rohkem.

Reeglid lähtuvad põhimõttest, et mängi-jaid peavad saama võimalikult palju män-gida. See tähendab, et aega ei kulu palju-dele sellistele asjadele, mis on olulised 11v 11 mängus, kuid mis tegelikult ei mõju-ta 4 v 4 mängu. Mängu katkestused pea-vad olema võimalikult lühikesed. Prakti-kas tähendab see järgmist.

Mängu alustamine

� Pall lüüakse lahti väljaku keskel.� Pärast värava löömist alustatakse män-

gu uuesti, triblades palliga värava juu-rest eemale.

Pall läheb üle küljejoone

� Palli ei visata sisse, vaid lüüakse sisse,et mängu kiirendada ja mitte oodata,kuni võistkonnakaaslased on tekitanudendale ruumi (vanemate mängijatepuhul võib eraldi otsustada, kas eelis-tada sisseviskeid, sest siis saaks nendesooritamist ja sellega seonduvat õppi-da, näiteks ajastamist, positsiooni sis-sevõtmist, petete tegemist jne).

Tavaliselt ei suuda kõige väiksemadmängijad sissevisatud palli omandada.Seetõttu võivad mängus tekkida kat-kestused, mis ei aita kaasa võimalikultpalju mängimise eesmärgi saavutami-sele.

� Sisselöögi tegemisel peavad vastasedolema pallist vähemalt 3 jardi kaugu-sel.

Pall läheb üle otsajoone

� Pall pannakse mängu otsajoonelt (triblades või sisse lüües).

Suluseis

� Selles baasmängus suluseisu reeglit eirakendata. Samas võib suluseisu reeg-list kasu olla vanemate juunioride võitäiskasvanute mängus.

Nurgalöögid

� Õpetage mängijatele lühikeste nurga-löökide tegemist, kui vastased on pallistvähemalt 3 jardi kaugusel. Positsioo-nimängu tuleb võimalikult kiiresti jät-kata: nii väikese värava ette ei tehta niilühikese vahemaa puhul kõrgeid sööte.

Vabalöögid

� Selliste rikkumiste eest nagu ohtlikmäng, vastase liikumise määruste vas-tame takistamine ja käega mängiminekaristatakse vabalöögiga. Vabalöögipuhul peavad vastased seisma pallistvähemalt 3 jardi kaugusel. Samas onvõimalik kasutada ka sööduga lahtimängitavat vabalööki, et saaks kiirestipositsioonimängu jätkata.

� Kui pall tõrjutakse väravast käte abil,määratakse karistuseks penalti. Kau-gus väravast: 15 jardi; ilma väravavahi-ta. Julgustage mängijaid, et nad väravaesisel alal niisama ei seisaks: "Ilma pal-lita ei saa peale lüüa, nii et püüdke pallendale saada!"

� Märkus. Laske mängijatel ise täitakohtuniku rolli, sest siis saate kesken-duda mängu jälgimisele. Treener on jusiiski treener!

Kuidas võiks treener reegleid muuta?

� Kui mäng ei suju, võib treener pärastkatkestust jätkates rakendada järgmisimeetmeid:

105

4 mängijat 4 vastu

� esimene sööt on vaba;� sisse triblamine on lubatud.

4 v 4 mängu reeglite muutmine ei ole kee-latud. Pole olemas FIFA-laadset katuseor-ganisatsiooni, kes määrab karmid reeglid.

Tähtis on, et treenerid valivad sobivaidreegleid hoolealuste tasemest (vanus,andekus, motivatsioon, mängust arusaa-mine) lähtudes. Treener peab parimatetulemuste saavutamiseks oskama kasuta-da õigeid reegleid.

Näide: mängijad ei oska palli tagasi võttaja kipuvad üheskoos värava esisel alalseisma.

Treener võib teha värava laiemaks võikõrgemaks, sundides mängijaid sedakaitsma, liikudes rohkem palli järel ja tak-istades vastaste pealelööke. Sellisele tege-vusele tuleb treeneril kaasa aidata, selgi-tades mängijatele, miks nii on vaja teha.

Sama eesmärgi saavutamiseks võib treen-er öelda mängijatele, et nad kujutaksidette järgmist: tähtis mäng läheneb lõpule,jäänud on viimane minut ja kui väravat eilööda, tuleb lisaaeg.

Sellisel juhul määrab treener eesmärkidesaavutamiseks konkreetse ülesande jalepib ühiselt kokku reeglid, mis haaravadmängijad kaasa ja stimuleerivad teatudviisil tegutsemist (palli tagasi saamist).

Kui 4 v 4 mängu mängitakse klubiturniiri-del või liiga meistrivõistlustel, tulebreegleid eelnevalt kõikidele osapoolteleselgitada.

Siis ei ole 4 v 4 mäng enam niivõrdtreeninguvahendiks, vaid pigem meele-lahutuslik klubitegevus, mille eesmärgikson parima tulemuse saavutamine.

Loomulikult on soovitav, et mängijadhäälestuksid võitmisele, pidades siiskikinni konkreetses olukorras kehtivatestreeglitest.

Jalgpalli õppimisel on üheks tähtsakseesmärgiks reeglitega arvestamine. Võist-kondade treenerid ja mänedþerid peaksidolema ühel meelel, et selliste meistrivõist-luste ja turniiride võitmisse tuleks suhtu-da kergemalt. Nad ei tohiks unustada,milleks selliseid üritusi tegelikult korral-datakse.

4 v 4 mängu sisu:

Me kõik märkame jalgpalli vaadates eri-nevaid asju. Keegi jälgib palli valdavat,domineerivat mängijat, teine näeb, kuidasmängija palli lüües tehniliselt eksib, kol-mas pöörab aga tähelepanu ainult mängi-jate kehalistele võimetele.

Et vaadelda 4 v 4 mängu mängijate soori-tust parandada sooviva treeneri silmadeläbi, on vaja teada, millise skeemi võimeetodi abil eristada juhendamiseks vaja-likku teavet.

Treeneri ülesanded 4 v 4 mängu ajal:

A. Olla teadlik jalgpalli eesmärkidest;

B. Tunda ja mõista, milliseid tehnilisi os-kusi on jalgpalli mängimiseks vaja (pal-li vastuvõtmise, söötmise, peaga löö-mise, triblamise, pealelöömise kohta vt7. peatükki);

C. Teha sobivaid juhendavaid märkusi,tuua asjasse puutuvaid näiteid, validaõige treeningtegevus, arvestada mängi-jate vajaduste/õpihuviga (treener peabteadma, millised on noorte arengue-tapid).

4 mängijat 4 vastu

106

4 v 4 baasmängu variandid:

Eelpool selgitasime, et 4 v 4 mäng poleainus õpiprotsessile kaasa aitav treening-tegevus. Kõigepealt peavad mängijadomandama tehnilised põhioskused. Teisi-sõnu, nad peavad olema palliga meister-likud, mitte jääma pallile alla. Tegu on esi-mese etapiga, mis tuleb läbida enne, kuinoored mängima hakkavad. Niipea kuinoored palli tunnetavad (oskavad algta-semel triblada, lüüa, palli peatada ja kont-rollida), tuleb hakata nende oskusi lihvi-ma sellistes baasmängudes nagu 4 v 4.Jalgpall on midagi enamat kui palli kon-trollimine. Tehnilised oskused ei tohimuutuda eesmärgiks iseeneses.

Mängima õppimiseks tuleb omandadaveel mängu mitu komponenti. Pall onainus mängu eesmärkide saavutamise va-hend. Mitmes baasmängus õpitakse jalg-palli eesmärke teostama. Igas baasmän-gus tuleb ületada just sellele mängule eri-omaseid raskusi/takistusi.

Näiteks 1 v 1 mängu iseloomustavaksraskuseks on palli vallates vastasest möö-dumine (takistused on järgmised: pall,vastane ja otsajooneni jõudmine). Rist-külikukujulisel alal mängitavas 5 v 2 baas-mängus on raskuseks palli hoidmine, sestvastased pressivad peale (takistused onjärgmised: pall, vastased ja piiratudruum). Jalgpalli eesmärkide saavutamineehk jalgpalli mängides vastava tulemuse,kasu, mõjujõu kättevõitmine sõltub oluli-sel määral tehnilistest oskustest, kuid sa-mavõrd tähtsad on intuitsioon (mängustarusaamine) ja mängijatevaheline (ver-baalne ja mitteverbaalne) suhtlemine TIS.

Nagu eelpool mainitud, tuleb väikestemängijate puhul rõhutada tehniliste os-kuste arendamist. Vanemad, edasijõud-nud mängijad peavad õppima mängumõistma.

Selle põhimõttega peab treener erinevaidbaasmänge kasutades konkreetselt arves-tama. Baasmängude oluliseks eeliseks on,et mängijad tegelevad kogu aeg jalgpallimängimisega. Treenimisse on kaasatudpositiivse õpikeskkonna loomiseks vajali-kud komponendid (võistluslikkus, põne-vus, sisemine motivatsioon).

Edaspidi selles peatükis kirjeldatavate 4 v 4 variantide puhul ongi mängu kohan-datud just nii palju kui vaja eri eesmär-kide saavutamiseks. Teistmoodi reeglid,väljaku ja väravate mõõtmed, mängus-keemid ja mängijate ülesanded muudavadmängu üldpilti. Üldpildi teisendaminetoob kaasa uued nõudmised, tänu millelemängijad saavad erinevaid õpikogemusi.Nimetatud nõudmised võivad puudutadamängu tehnilist, kehalist, vaimset, suhtle-mise ja koostööga seotud poolt. Justtreener peab ära tundma iga baasmänguvariandi eriomased jooned ja selgitamaneid mängijatele vastavate õpikogemusteandmiseks. Moodsas jalgpallis on värava-vahtide roll tähtsustunud. Kõik 4 v 4 män-gud sobivad ülihästi iga üksiku mängija,kaasa arvatud väravavahi, jalgpallioskustearendamiseks.

Ka rahvusmeeskonna liikmed harjutavad

oma oskuste kasvatamiseks iga päev

väikeseid kahepoolseid mänge.

107

4 mängijat 4 vastu

4 v 4 mängu komponendid

Mängu eesmärgid (3 põhimomendi kontekstis)

1. Meie valdame palli Palli valdav võistkond püüab oma värava lähe-duses alustada mängu ülesehitamist.� Põhiküsimusteks on mänguskeem ja

õigete positsioonide sissevõtmine üksteis-est sobival kaugusel (tasakaal).

� Hea positsioonimäng, mille eesmärgikson palli hoidmine ja söötmine ettepoolevõi sügavale vastase väljakupoolele.

2. Vastane valdab palli Vastase värava läheduses olev palli valdajapüüab tekitada värava löömise võimalust võiise peale lüüa.

Kui pall on kaitsva võistkonna väravast ohutuskauguses, on eesmärgiks vastase mängu ülese-hitamise lõhkumine.

� Kõige tähtsam - ärge laske end üle mängi-da.

� Mängige üksteise lähedal (kompaktselt).� Pressige vastasele peale.

Kaitsva võistkonna värava läheduses onesimeseks eesmärgiks vastasel värava löömisetakistamine ja teiseks eesmärgiks palli tagasivõtmine.

� Kaitske väravat korralikult ja (vajadusel)katke võistkonnakaaslaste seljatagust.

� Ärge laske vastast ja palli enda seljataha.� Blokeerige lööke (kehaga jne).� Võtke pall tagasi.� Ärge tehke vigu.

3. Palli üleminek Tegutsege ja mõelge otsekohe vastavalt(ühelt võistkonnalt teisele) uuele olukorrale.

4 mängijat 4 vastu

108

Eesmärgid� Mängu ülesehitamise alustamine.� Rünnaku käivitamine ja lõpuks peale-

löömine.

Vajalikud oskused, teadmised ja reaktsioonidTISTehnika:� söötmine ja löömine (lühike/pikk);� palli vastuvõtmine ja kontrollimine;� triblamine;� palli enda käes hoidmine.

Intuitsioon (mängust arusaamine):� õige positsiooni leidmine (keskel, vasa-

kul ja paremal äärel, kõrgel, madalal);� mängusuund;

� alati valmis olemine ettesööduks;� palli kaotamise vältimine - ära võta

riske;� ristisöödu tegemist saab tihti kasutada

ettesöödu võimaluse tekitamise vahen-dina;

� tagasi söötmise võimaldamine.

Suhtlemine:� mängu lugemine;� olukordade ära tundmine;� söödu õige tugevus;� õigel hetkel palli küsimine/vabasse

ruumi liikumine;� võistkonnakaaslastele teabe andmine

olukorra ja vastaste mängu kohta;� rünnakule innustamine.

Mängijate ülesanded: 4 v 4

Julgestav kaitsja

MEIE VALDAME PALLI

109

4 mängijat 4 vastu

Eesmärgid� Värava löömise takistamine.� Vastase ründaja kahjutuks tegemine.� Palli tagasi võtmine.

Vajalikud oskused, teadmised ja reaktsioonidTISTehnika:� vastase jälitamine;� olukorra hindamine;� kehaga blokeerimine, vaheltlõikamine;� kaitses peaga löömine.

Intuitsioon (mängust arusaamine):� tihe katmine;� otsesest vastasest laiema pildi saamine,

kaugemate olukordade lugemine;� ära lase ennast üle mängida;� võistkonnakaaslaste seljataguse katmi-

ne, ei tohi lasta end keskelt liiga kauge-le meelitada, alati värava kaitsmine;

� kõige ohtlikumale vastasele keskendu-mine (otsese vastase asemel).

Suhtlemine:� võistkonnakaaslaste juhendamine;� võistkonnakaaslaste innustamine.


Julgestav kaitsja

VASTANE VALDAB PALLI

4 mängijat 4 vastu

110

Eesmärgid� Mängu ülesehitamise jätkamine (posit-

sioonimäng), et alustada rünnakut(luua värava löömise võimalusi).

Vajalikud oskused, teadmised ja reaktsioonidTISTehnika:� söötmine ja löömine (lühike/pikk);� palli vastuvõtmine ja kontrollimine;� triblamine, läbijooksmine;� pealelöömine;� väravasse peaga löömine;� palli enda käes hoidmine.

Intuitsioon (mängust arusaamine):� õige positsiooni leidmine (ruumi kasu-

tamine parimal viisil, kaugus võistkon-nakaaslastest);

� palli mõttetu kaotamise vältimine - äravõta riske;

� enda vabaks mängimine (liikumine,"seina" mängimine, palli saamine);

� keskendumine värava löömise või-malustele (värava esisele liikumine);

� tagasi söötmise võimaldamine.

Suhtlemine:� palli küsimine (eelneva pettejooksuga

või ilma);� söödu õige tugevus;� eespoolsete mängijate juhendamine

("Mees seljas", "Üksi", "Sööda", "Pööraparemale", "Mine ise" jne).


Keskväljamängijad (poolkaitsjad)

MEIE VALDAME PALLI

111

4 mängijat 4 vastu

Eesmärgid� Vastase poolt ülesehitatava mängu

lõhkumine.� Vastase rünnaku eest kaitsmine.� Palli tagasi võtmine.� Seljataha jääva ruumi jälgimine.� Värava löömise takistamine, kõige

ohtlikuma vastase peatamine.

Vajalikud oskused, teadmised ja reaktsioonidTISTehnika:� vastase jälgimine;� õige liikumine (liikumisviisid);� palli tagasi saamine (vaheltlõikamine,

pettemanööver);� väledus, reageerimiskiirus.

Intuitsioon (mängust arusaamine):� õige positsiooni leidmine (kõrgel, mada-

lal, vastase surumine väljaku keskelevõi äärtesse);

� julgestamine;� kindla vastase katmine;� ettesöötmise võimaluse äravõtmine;� kõige ohtlikumale vastasele keskendu-

mine;� ära lase ennast üle mängida;� üksteise lähedal ja kompaktselt mängi-

mine;� vastase igast küljest katmine (tagasi sööt-

mise võimaluse äravõtmine).

Suhtlemine:� üksteise (kindlasti kõige eespoolsema

mängija) juhendamine;� tagumised mängijad annavad esimeste-

le teavet, kuidas kaitsta või pressingutteha (nt nurka suruda).


Keskväljamängijad (poolkaitsjad)


4 mängijat 4 vastu

112

Eesmärgid� Ründamine ja värava löömine.

Vajalikud oskused, teadmised ja reaktsioonidTISTehnika:� palli vastuvõtmine ja vaba ruumi leid-

mine;� pettejooksud;� vastase ülemängimine;� rünnaku lõpetamine: pealelöömine,

peaga löömine, tõste, kaarpall;� palli edasi saatmine ühe puutega;� palli enda käes hoidmine;� söötmine.

Intuitsioon (mängust arusaamine):� vaba ruumi säilitamine, ruumi tekita-

mine;� teiste mängijatega mängu ülesehita-

mine, hea kohanemine olukorraga;� õigel hetkel palli küsimine; � palli hoidmine;� vaba ruumi tekitamine äärel edasi

liikuvale keskväljamängijale (pool-kaitsjale) - ei tohi talle ette jääda;

� keskendumine värava löömise võima-lustele.

Suhtlemine:� palli küsimine;� pettejooksud;� enese nähtavaks tegemine (väljaku vii-

masel kolmandikul palli suunas liiku-mine).


Ründaja

MEIE VALDAME PALLI

113

4 mängijat 4 vastu

Eesmärgid� Vastase poolt ülesehitatava mängu lõh-

kumine.� Pikkade ettesöötude takistamine.� Aja võitmine, et võistkonnakaaslased

jõuaksid tagasi oma positsioonidele/uutele positsioonidele.

� Vastase mängu ülesehitamise suuna-mine kindlale väljakupoolele.

Vajalikud oskused, teadmised ja reaktsioonidTISTehnika:� seljataha jääva ruumi jälgimine;� õige liikumine (liikumisviisid);� palli tagasi saamine (võimalusel esmalt

pettemanöövri tegemine);� vaheltlõikamine. Ära tee vigu!!!

Intuitsioon (mängust arusaamine):� vastase sundimine ristisöötmisele, ette-

söötmise võimaluse äravõtmine;� vastase sundimine äärele, tema katmi-

ne igast küljest - ära lase vastasel põge-neda;

� palli valdajale pealesurumine;� õige hetke valimine palli pärast võitlus-

se asumiseks (tagumistelt mängijateltsaadava teabe alusel);

� tagumistele võistkonnakaaslastele lähe-male liikumine (ära lase end üle mängida).

Suhtlemine:� palli valdaja kavatsuste "lugemine";� teiste mängijatega kontaktis olemine;� (pette)jooksude tegemine, näitamaks,

kus ja millal on võimalik palli tagasivõtta.


Ründaja


4 mängijat 4 vastu

114

4 v 4 baasmäng

Väljaku mõõtmed (vastavalt mängi-jate vanusele ja oskustele):pikkus: 44 jardilaius: 22 jardiväravate laius: vähemalt 3,5 jardi

4 v 4 mäng 4 väikese väravaga

Reeglite muudatused� Väravaid saab lüüa 2 väiksesse vära-

vasse.

Mängu kirjeldusMeie valdame palli:� Kui pall viiakse ühelt väljaku osalt kii-

resti üle teisele, saab tekitada väravalöömise võimalusi.

Vastane valdab palli:� Edukas kaitsmine positsioonimängu

abil.� Vastase sundimine mängima väljaku

keskel.� Palli tagasi saamine.

Kuidas seda mängu mängida?Meie valdame palli:� Liigutada palli väga kiiresti.� 1 või 2 puutega mäng.� Hea positsioonimäng.

� Valida palli küsimiseks õige hetk.

Vastane valdab palli:� Kinni pidada mänguskeemist (posit-

sioonimäng).� Valida palli äravõtmiseks õige hetk.� Aktiivne kaitse (vastase ülesehitatava

mängu lõhkumine).

Väljaku mõõtmed (vastavalt mängi-jate vanusele ja oskustele):pikkus: 17-20 jardilaius: 44 jardi

Selle mängu mängimiseksvajalikud tehnilised oskused:

Jalalaba siseküljega söötmine

Miks just jalalaba siseküljega?� Täpsus.� Kiire mäng, lühikesed söödud (posit-

sioonimäng).

Tehnilise soorituse puhul tulebpöörata tähelepanu järgmisteleasjaoludele:� Palli suhtes tuleb valida hea positsioon

(olla ümbrusest teadlik).

4 v 4 variandid

115

4 mängijat 4 vastu

� Tugijalg:Kergelt painutatud, palli lähedal, tava-liselt näitab jalalaba mängusuunda.

� Lööki andev jalg:Kergelt väljapoole pööratud, põlv jahüppeliiges painutatud.

� Lööki andev jalalaba:Kergelt väljapoole pööratud, mängu-suuna suhtes õige nurga all, varbadüles suunatud, hüppeliiges pingutatud.

� Kokkupuutekoht:Palli tuleb lüüa jalalaba siseküljega:

� Kui kokkupuutekoht on madalal, len-dab pall kõrgele.

� Kui kokkupuutekoht on kõrgel, jääbpall madalale.

Palli vastuvõtmine ja kontrollimine

Millal on vaja palli vastu võtta ja kontrolli alla saada?� Kui palli ei saa teisele mängijale ühe

puutega edasi saata.� Kui pall tuleb saata mängijatest kubi-

sevast kohast vabamasse ruumi.

Tehnilise soorituse puhul tulebtähelepanu pöörata järgmisteleasjaoludele:� Palli ja vastaste suhtes tuleb valida hea

positsioon (olla ümbrusest teadlik).� Palli saab vastu võtta ja kontrollida

kõikide kehaosadega (pöiaselg, jalala-ba sisekülg, jalatald, reis, rindkere/kõht, pea), välja arvatud käed ja käe-labad.

� Põhimõte: kõigepealt tuleb liikudapalli poole, siis nagu võrku peale heitespeatada pall pehmelt ja paindlikult,seeläbi palli "surmates" ja kontrolli allasaades.

� Käte abil tuleb säilitada tasakaal.� Palli edasi saatmiseks tuleb teha või-

malikult vähe liigutusi.� Enne palli vastuvõtmist ja kontrolli-

mist võib mängija vastast pettega eksi-

tada, et endale lisaaega ja -ruumisaada.

4 v 4 joonemäng

Reeglite muudatused� Väravaid saab lüüa palliga üle vastase

otsajoone triblades.

Mängu kirjeldusMeie valdame palli:� Väravaid lüüakse palliga üle vastase

otsajoone triblades.� Positsioonimängu abil aidatakse kaasa

1 v 1 olukordade tekitamisele.Vastane valdab palli:� Edukas kaitsmine positsioonimängu

abil.� Vastase sundimine mängima väljaku

keskel.� Palli tagasi saamine.

Kuidas seda mängu mängida?Meie valdame palli:� Kontrollida palli positsioonimängus.� Tegutseda kiiresti, teha otsesööte.� Pidada olukordi silmas enne ääre

vahetamist, valida õige hetk ja suundvastase ülemängimiseks, katta pall vas-tase eest kehaga ja kaitsta palli.

Vastane valdab palli:� Pidada palli silmas.� Takistada vastaste värava löömist, and-

mata neile vabalöögi võimalust.� Säilitada lai vaateväli, näha kaugemale

otsesest vastasest (julgestamine).

4 mängijat 4 vastu

116

Väljaku mõõtmed (vastavalt mängijate vanusele ja tasemele):pikkus: 22 jardilaius: 44 jardi

Selle mängu mängimiseks vajalikudtehnilised oskused:

Palliga triblamine ja jooksmine

Millal on vaja palliga triblada võijoosta?� Kui tuleb palliga aeglaselt liikuda sin-

na, kus ei ole piisavalt ruumi (triblami-ne).

� Kui tuleb palliga kiiresti joosta sinna,kus on rohkem vaba ruumi.

Tehnilise soorituse puhul tulebtähelepanu pöörata järgmisteleasjaoludele:� Lööki andev jalg:

Palli tuleb puudutada nii, et saab sedajooksmiskiirusel kontrolli all hoidesõiges suunas liigutada (nagu pall olekskummipaelaga jala küljes).

� Lööki andev jalalaba:Jalalaba ja hüppeliigest tuleb õigelmääral pingutada (palli ei tohi lasta lii-ga kaugele ette).

� Kokkupuutekoht:Suunamuutustest sõltuvalt tuleb pallipuudutada kas pöiaseljaga või jalalabasise- või välisküljega.

� Keha:Ülakeha kergelt palli poole kummar-gil, käte abil tuleb säilitada tasakaal.

� Jooksmine:Põlved kergelt painutatud (mitte või-dujooksja moodi).

� Silmas tuleb pidada (vaadelda):� ümbrust (mängu olukord);� pallilähedast ala (ebaühtlane väljaku-

pind).


(vt lk 114)


(vt lk 115)

Vaheltlõikamine

Millal on vaja vahelt lõigata?� Kui käes on viimane võimalus:

1. vastase pealelöögi või tsenderdusetakistamiseks;

2. pall tagasi saamiseks.� Vahelt tasub lõigata ainult siis, kui

kindlasti ulatud pallini ja eelistatavaltsaad selle endale; muudel juhtudel ta-sub pigem püsti jääda!

Tehnilise soorituse puhul tulebtähelepanu pöörata järgmisteleasjaoludele:Tippkiirusel jooksmiselt üleminek pallipoole libisemisele:� Tugijalg:

Vastase lähedal või diagonaalis temataga tuleb jalga viimase sammu tege-misel kõvasti painutada.

� Keha:Keha tuleb täielikult välja sirutada.

� Lööki andev jalg:Jalg tuleb tagasi (pingule) tõmmata.

117

4 mängijat 4 vastu

� Libistades end palli poole, tuleb otsus-tada asukohast väljakul ja vastase kau-gusest sõltuvalt, kas:

� lüüa pall varvastega eemale;� sööta pall pöiaseljaga edasi;� võtta pall endale, haakides palli jalaga

ja seejärel põlve painutades, kusjuureskeha libiseb kogu aeg edasi.

4 v 4 mäng 2 õige suurusegaväravaga

Mängu kirjeldusMeie valdame palli:� Väravate löömine.� Vabasse ruumi jooksmine palliga või

ilma.� Võistkonnakaaslaste suunamine pea-

lelöömiseks sobivatele positsioonidele,täpselt söötmine.

� Tähtis on, kuidas väravavaht palliuuesti mängu paneb.

Vastane valdab palli:� Värava löömise takistamine.� Väravavaht peab pealelöökide tõrju-

misega hakkama saama.

Kuidas seda mängu mängida?Meie valdame palli:� Väravale suunatus.� Hea positsioonimäng.� Lüüa peale, kui pall on vaba.� Mängida vastane üle, et liikuda palliga

vabasse ruumi.� Väravavaht peab palli väljakule viska-

ma või veeretama täpselt ja õige tuge-vusega.

Vastane valdab palli:� Tihedalt katta palli valdajat.� Vastast ei tohi endast mööda lasta.

� Oma värava juurde ei tohi tagasiminna.

� Blokeerida löögid.� Takistada pealelööke.

Väljaku mõõtmed (vastavalt mängijate vanusele ja oskustele):pikkus: 33 jardilaius: 33-38 jardi

Peale peab saama lüüa igast väljaku ko-hast!


Pöiaseljaga löömine

Millal on vaja palli pöiaseljaga lüüa?� Kui tehakse pealelööki väravasse.

Tehnilise soorituse puhul tulebtähelepanu pöörata järgmisteleasjaoludele:� Palli suhtes tuleb valida hea positsioon.� Tugijalg:

Viimase pika sammuga tuleb tugijalgpanna palli kõrvale, veidi ettepoole võitahapoole nii, et varbad näitaksid män-gusuunda ja põlv oleks kergelt painu-tatud.

4 mängijat 4 vastu

118

� Kui tugijalg on veidi pallist eespool ->pall jääb madalale.

� Kui tugijalg on veidi pallist tagapool jalööki andev jalalaba palli all -> palllendab üles.

� Keha:� Tahapoole kallutatud (pingutatud).� Tugijala poole kaldus (et teha

ruumi lööki andvale jalale).� Löömise hetkel ettepoole kallu-

tatud (plahvatuslikkus).� Lööki andev jalg:

� Jalg tuleb puusast ja põlvesttahapoole tõmmata, seejärel jalgettepoole vibutada.

� Lööki andev jalalaba:� Varbad peavad osutama allapoole

ja hüppeliiges olema jäik.� Kokkupuutekoht:

� Sõltuvalt olukorrast kas sisekülg võikogu pöiaselg.


(vt lk 114)


(vt lk 115)

4 v 4 mäng pikal ja kitsal väljakul

Mängu kirjeldusMeie valdame palli:� Pärast palli endale saamist tuleb teha

võimalikult kiiresti sööt ette.Vastane valdab palli:� Otsese surve avaldamine mängu üles-

ehitavatele vastastele.

Kuidas seda mängu mängida?Meie valdame palli:� Olla alati valmis palli saatmiseks ette-

poole.� Osata palli vabaks saada.� Hea positsioonimäng piiratud alal, et

valmistuda ettesöötmiseks.� Mängida "seina" lühikeste söötudega ja

võtta pall üksteiselt üle.� Hea koostöö (suhtlemine) mängu üles-

ehitavate mängijate ja eespoolse män-gija vahel.

Vastane valdab palli:� Olla kaitses palli valdaja vastu.� Lõigata ära võimalused palli saatmi-

seks ründajale.

Väljaku mõõtmed (vastavalt mängijate vanusele ja oskustele):pikkus: 45 jardilaius: 11-17 jardi



Millal on vaja palli pöiaseljaga lüüa?� Kui tehakse pealelööki väravasse.� Kui tehakse pikk sööt ääre vahetami-

seks.

Tehnilise soorituse puhul tulebtähelepanu pöörata järgmisteleasjaoludele:� Palli suhtes tuleb valida hea positsioon.� Tugijalg:

Viimase pika sammuga tuleb tugijalg

119

4 mängijat 4 vastu

panna palli kõrvale, veidi ettepoole võitahapoole nii, et varbad näitaksid män-gusuunda ja põlv oleks kergelt painu-tatud.� Kui tugijalg on veidi pallist eespool

-> pall jääb madalale.� Kui tugijalg on veidi pallist tagapool

ja lööki andev jalalaba palli all ->pall lendab üles.

� Keha:� Tahapoole kallutatud (pingule tõm-

matud), aga löömise hetkel ette-poole kallutatud (plahvatuslikkus).

� Tugijala poole kaldus (et teha ruu-mi lööki andvale jalale).

� Lööki andev jalg:� Jalg tuleb puusast ja põlvest taha-

poole tõmmata, seejärel ettepoolevibutada.

� Lööki andev jalalaba:� Varbad peavad osutama allapoole

ja hüppeliiges olema jäik.� Kokkupuutekoht:

� Pöiaselg.


Millal on vaja palli sööta jalalabasiseküljega?� Täpsus.� Kiire mäng, lühikesed söödud (posit-

sioonimäng).

Tehnilise soorituse puhul tulebtähelepanu pöörata järgmisteleasjaoludele:

4 v 4 mäng 2 väikese väravaga

(Rõhuasetus väravate peagalöömisel, sobiv vanematelevanuserühmadele)

Reeglite muudatusedSõltuvalt mängu sujuvusest võib treenerrakendada järgmisi meetmeid:

� väravasse tohib lüüa ainult peaga jateiselt poolt 18 jardi joont;

� väljaku äärtele tehakse vabad tsoonid(laius 5 jardi).

Mängu kirjeldusMeie valdame palli:� Väravasse peaga löömine.� Mängijate toomine rünnakusse äärte

kaudu.� Kaugelt pealelöömine.� Tähtis on, kuidas väravavaht palli

uuesti mängu paneb.Vastane valdab palli:� Väravavaht peab kõrgete söötude tõr-

jumisega hakkama saama.� Kaitses palli löömine peaga.� Kaugete pealelöökide takistamine.

Kuidas seda mängu mängida?Meie valdame palli:� Hea positsioonimäng, et äärepoolkait-

sjad saaksid sobivatesse positsiooni-desse liikuda.

� Spetsialiseerunud mängijad mängivadoma spetsiifilistel positsioonidel.

� Kiire söödumäng.� Palli tuleb hästi kontrollida: söötmine,

palli vastuvõtmine ja kontrollimine,vastase ülemängimine, tsenderdamine,peaga löömine ja pealelöömine.

� Väravavaht peab palli uuesti korrali-kult mängu panema: pall tuleb välja-kule visata või veeretada täpselt ja õigetugevusega.

Vastane valdab palli:� Hea, kaitsev positsioonimäng.� Teha kaitset palli lähedal, et takistada

tsenderdusi ja kaugeid pealelööke.� Hea kaitsetehnika: kehaga blokeerimi-

ne, vaheltlõikamine, palli tagasi võtmi-ne (ilma vigadeta).

� Kõrgete söötude (tsenderduste) tõrju-mine: püüdmine, rusikatega minemalöömine, üle põiklati lükkamine.

4 mängijat 4 vastu

120

Väljaku mõõtmed (vastavalt mängijate vanusele ja oskustele):pikkus: 36 jardi (= 2 x karistusala)laius: 45-50 jardi


Peaga löömine

Millal on vaja palli peaga lüüa?� Kui on tegu kõrgete söötudega (nii

kaitses kui rünnakul).


Tavaline olukord:Püsti seistes peaga löömine� Ajastus:� Õige hetk palliga kokkupuutumiseks.� Õige hetk palli poole hüppamiseks.� Kallutatud keha:

Just enne palliga kokkupuutumisttuleb keha tahapoole kaardu kallutadaja põlved painutada.

� Jalad:Liigutus saab alguse jalgadest; põlvedvälja sirutada.

� Keha:� Tahapoole kaardus keha tuleb võim-

sa pingutusega ettepoole kallutada.� Palliga kokkupuutumise hetkel

peab keha olema vertikaalne.� Pea:

Lõug sisse ja kael pingutada.� Kokkupuutekoht:

Otsaesise keskkoht.

Spetsiifilised olukorrad:

Püsti seistes peaga löömine, samalajal end pöörates. Et teha pealöökiparemale, tuleb parem jalg tahapooleliigutada.� Ülakeha pööratakse pealöögi suunas.

Hüpe ja pealöök ettepoole:� Pärast viimast pikka sammu tuleb va-

rakult hüpata.� Hüppejalg tuleb tahapoole kaardu kal-

lutada.� Vaba jalg peab olema painutatud ja et-

tepoole tõstetud.� Palli tuleb peaga lüüa hüppe kõige kõr-

gemas punktis.

Hüpe ja pealöök, samal ajal end pöörates:� Et teha pealööki paremale, peab hüpet

alustama parema jalaga, hakates endpöörama.

� Vaba jalg aitab hüppele (kõrgus) japööramisele (suund) kaasa.

� Õlgu tuleb võimsa pingutusega pööra-ta ja palli otse tabada, kui keha onkaardu kallutatud.


Millal on vaja palli pöiaseljaga lüüa?� Kui tehakse pealelööki väravasse.� Kui tsenderdatakse.

121

4 mängijat 4 vastu


(vt lk 118)

4 v 4 mäng lühikesel, laial mänguväljakul(1 väravavahiga)

See mäng sobib eriti hästi mängijatejuhendamiseks kindlate ülesannetetäitmisel.

Väljaku mõõtmed:pikkus: 22 jardilaius: 44 jardi

Reeglite muudatused� 1 õige suurusega, võrguga värav ja 1

väravavaht.� Teine võistkond kaitseb väljakut kogu

laiuses (44 jardi).� Väravavahiga võistkond teenib punkte

palliga üle joone triblamise eest.

Mängu kirjeldusPalli valdab võistkond A (O):Tänu heale positsioonimängule ja kiirelesöödumängule saab kiiresti äärt vahetada,luues värava löömise võimalusi.

Kuna võistkond A valdab palli, kaetakseneid palju tihedamalt, mistõttu peavadnad väravasse löömiseks (oluline on katurvatunne, mis tekib teadmisest, et neilon väravavaht) näitama üles rohkem alga-tusvõimet ja mängima "seina" lühikestesöötudega.

Palli valdab võistkond B (?):Võistkond A peab vastavalt positsiooni-dele mängima kaitses hästi (kogu liinis).� Väravavaht peab mängu hästi lugema

ning õppima olukordi kiiresti ära tund-ma ja sobival viisil reageerima.

Kuidas seda mängu mängida, kui meie valdame palli/vastanevaldab palli?Meie valdame palli:� Võistkond A valdab palli:

Palli tuleb kiiresti sööta; 1 või 2 puute-ga mäng.

� Võistkond B valdab palli:Palli tuleb ettevaatlikult sööta. Vastas-te kõva surve sunnib mängijaid omatehnilisi oskusi märkimisväärselt pare-mini kasutama, näiteks vastase üle-mängimiseks, triblamiseks, "seina"mängimiseks, mängust arusaamiseks(intuitsioon) ja mängupildi jälgimiseks.Võimaluse avanedes tuleb kohe pealelüüa.

Vastane valdab palli:� Võistkond A valdab palli:

Kui võistkond A valdab palli, peavadvõistkonna B mängijad vastast tihedaltkatma ja olema palli lähedal. Võist-kond A võib palli pärast võidelda, sestneid kaitseb väravavaht. Kaitsemängi-jad peavad märkimisväärselt head teh-nikat kasutama (tuleb õige kiirusegajoosta, teha pettemanöövreid, palli pä-rast õigel hetkel võidelda, püüda palliendale võtta).

� Võistkond B valdab palli:Võistkond B peab mängu lugema ja

4 mängijat 4 vastu

122

õigel hetkel palli tagasi võtma. Nadpeavad olema ettevaatlikud, sest üle-mängimise korral on tagajärjed "saa-tuslikud". Nad peavad kaitses mängi-ma vastavalt positsioonidele, olemamobiilsed, pidama silmas nii palli ümb-ritsevat olukorda kui kindla(te) vas-tas(t)e tegevust.

� Kui palli valdab võistkond A, peavadvõistkonna B mängijad omavahel kor-ralikult suhtlema. Olukorda tuleb koguaeg jälgida, palli ei tohi silmist lasta.Sedasi saab mängija "lugeda", mida te-malt oodatakse ja millist lahendusttuleb rakendada.

� Lisaks värava kaitsmisele peab vära-vavaht oluliselt osalema ka mängu üles-ehitamises, nt kui ta on palli vastasteltära võtnud, peab ta kiiresti ümber lüli-tuma mängu ülesehitamisele ja rünna-kule.

4 v 4 mäng 2 väikese värava ja piirdeaiaga, sobiv just kõigeväiksematele mängijatele (6-10-aastastele)

Väljaku mõõtmed:pikkus: 44 jardilaius: 22 jardi� Väikesed väravad.� Piirdeaed, nt 1 jardi kõrgune (võib ka

mängida spordisaalis, kus pall põrkabseintelt tagasi).

Mängu kirjeldus� Kuna pall ei satu (peaaegu) kunagi üle

väljakujoonte, sobib mäng suurepära-selt kõikidele vanuserühmadele. Vägalühikese aja jooksul satuvad mängijadjärjest uutesse olukordadesse, milleletuleb leida (tehnilised) lahendused.

� Jalgpalli ühest takistusest - "väravalesuunatusest" - aitab just piirdeaed ülesaada. Isegi nurjunud tegevus ei tookaasa tõsiseid tagajärgi ja peagi suu-natakse pall taas värava poole.

� Selles mängus peavad mängijad olemaloovad, sest nad saavad palli edasi saat-miseks kasutada ka seinu (sein onomamoodi lisamängija).

� See mäng erineb kõikidest teistest,joontega väljakul mängitavaist mängu-dest. Vanematele mängijatele on joon-tega piiratud ala see-eest õpetlikuks ta-kistuseks. Siinkohal tuleb arvestada niimängijate vanuse kui kogemustega.

Kuidas seda mängu mängida?� Tavalisele positsioonimängule lisaks

loob piirdeaed rohkesti uusi võimalusi("seina" mängimiseks).

� Kaitsjad peavad arvestama "ohtudega",mis tulenevad piirdeaia abil tehtavat-est kombinatsioonidest (eelnevalt võibkokku leppida, kas otsapiirde kauduvõib mängida).

� Selles mängus on kõige tähtsam, etmängijad peavad tehniliselt hästi män-gima ja väga lühikese aja jooksul pallikontrollima: triblama, palli kaitsma,söötma, lööma, palli peatama, petteidtegema, peale lööma jne.

123

4 mängijat 4 vastu

4 v 4 mäng, kui aeg saab kohe läbi (nt mängida onjäänud ainult 3 minutit)

Selleks mänguks võib kasutada kõiki4 v 4 variante.

Mängu kirjeldus� Palli valdav võistkond peab värava löö-

ma (kirjeldage nende kaotusseisu).

� Ilma pallita võistkond peab palli enda-le saama (nt neil on üks värav vähem jaselle löömise korral tuleks lisaaeg).

� Palli valdav võistkond ei tohi palli äraanda või kaotada (nt seis on 1:0 ja ees-märgiks on palli hoidmine mängu lõ-puni).

Kusjuures:Treener peab eeltoodud stsenaariumemängijatele selgitama. Treener peab välja mõtlema stsenaari-umi, mis paneb mängijad teatud viisilkäituma ja tegutsema.

Kuidas seda mängu mängida?� Sõltuvalt stsenaariumist tuleb arvesta-

da mitme tähtsa eeltingimusega.

� Kehaline võimekus (kas mängijad pea-vad vastu?).

� Tehnilised oskused (kas pall suudetak-se tagasi võtta, kas palli suudetaksehoida?).

� Vaimne pool (keskendumine, suhtlemi-ne, intuitsioon (mängust arusaamine),järjekindlus).

� Olukordades, milles aeg hakkab lõppe-ma, kipuvad mängijad jõulisemalt tegut-sema. Kaitsjad võivad muutuda liigaagressiivseks -> teha vigu. Rünnakulevõidakse minna kiirustades -> pallkaotatakse. Mängijad võivad lõpetadaomavahel suhtlemise -> tekivad aru-saamatused -> pall kaotatakse. Kakskaitsjat võivad üheskoos minna palli val-dajale peale -> puudulik suhtlemine.

� Kui vastasvõistkond surub pallile peale(neil on palli hädasti vaja), tuleb haka-ta paremini kasutama selliseid oskusinagu palli kaitsmine, vastase ülemängi-mine, usutavate petete tegemine, "seina"mängimine lühikeste söötudega jne.

� Mängu üheks põhinõudeks on pallivallates olemasoleva ruumi kasuta-mine parimal võimalikul viisil.

4 v 4 mäng 3 võistkonnaga

Selleks mänguks võib kasutada kõiki4 v 4 variante.

� Kui lüüakse värav, jääb selle löönudvõistkond väljakule. Võistkond, kellelevärav löödi, asendatakse kolmanda

4 mängijat 4 vastu

124

võistkonnaga. Üks võistkond võib väl-jakule jääda kõige rohkem 5 korda.

� Võistkond, kes mängus ei osale, võib"puhata" 3 v 1 positsioonimängu män-gides. Sõltuvalt mängijate oskustestvõib mängu teisendada, näiteks lubadapalli puudutada ainult ühe või mitukorda, muuta väljaku mõõtmeid võireeglit võistkondade vahetamise kohta(nt kui pall võetakse ära).

Seega:

Mängu kirjeldus� Kui üks võistkond võib pärast värava

löömist väljakule jääda ja teine peabkaotusega lahkuma, tekib pingeline,võistluslik õhkkond, mis omakorda onveel üheks jalgpalli takistuseks.

� Kui üks võistkond saab mitu korda jär-jest väljakule jääda (s.t võidab tihti),motiveerib see kahte nõrgematvõistkonda tugevamale ära tegema.Siinkohal on tähtis, et suurele motivat-sioonile vaatamata ei väljuks mängkontrolli alt ja et reeglitest peetaksekinni.

Kuidas seda mängu mängida?

� Vastava 4 v 4 variandi reeglid.

4 v 4 võistlus

Võistluse võidab üksainus mängija.Võistluse korraldamiseks ja läbiviimi-seks piisab ühest noortetreeneristvõi mänedþerist.

Mängu kirjeldus� Iga mängija mängib iga mängu 3 "uue"

mängijaga.� Iga mäng mängitakse erineval väljakul.� Igas mängus on erinev vastasvõist-

kond.� Mängijad ise hoolitsevad reeglite järg-

mise eest, peavad ise punktidearves-tust ja ütlevad treenerile lõpptule-muse.

� Selle lähenemise puhul on olulistekskomponentideks mängijate motivat-sioon ja algatusvõime.

� Mängijatele antakse punkte võidu,viigi ja löödud väravate eest.

Kuidas seda mängu mängida?� Hea lõpptulemuse saamiseks tuleb tin-

gimata lühikese ajaga lüüa palju vära-vaid.

� Enne mänge ja mängude ajal tuleb"uute" mängijatega korralikult suhelda,et leppida tööjaotuses kokku.

� Mida parem on koostöö (suhtlemine),seda rohkem lüüakse väravaid ja sedarohkem teenib iga mängija punkte.

Võistlus tähendab pinget ja rivaalitsemist.

125

Alles hiljuti mängisid kõik jalgpallurid, niinoored kui vanad, üheteistkümnekesiüheteistkümne vastu. Niipea kui noorukemängija klubiga liitus, visati ta kohe"sügavas kohas vette". Kui aga HollandiJalgpalliliidu tehnikaosakond hakkasuurima, kuidas noored jalgpalli mängimaõpivad, selgus peagi, et 11 v 11 mäng eisobi väikestele lastele üldse.

Iga vanuserühma treenimise ja juhenda-mise eesmärke kirjeldatakse lk-l 28. Lap-sed alustavad jalgpalliga enamasti 5-8-aastaselt. Selles vanuses peavad nad eel-kõige õppima palli kontrollima. "Pallpeaks olema su parim sõber." Loomuli-kult puutub enamik mängijaist 11 v 11mängus palliga vähe kokku. Kuid õppimi-se tähtsaimaks põhimõtteks on ju pidevkordamine (antud juhul pidev palligakokkupuutumine) 11 v 11 mängu jälgimi-sel avastati mõnikord, et mitmed lapsed eisaanud palliga kontakti mitte kordagi!

Teine põhjus, miks kõige noorematele las-tele 11 v 11 mäng ei sobi, tuleneb väljakumõõtmetest. 11 v 11 tähendab mitte ainult

liiga palju mängijaid, vaid kahtlemata kaliiga suurt mänguala. Lapsed ei saa niiavaras ruumis hakkama. Nad on üksteis-est liiga kaugel ja suudavad sellist takis-tust ületada haruharva.

Jalgpalli sihiks on väravate löömine javastastel väravate löömise takistamine.Kui mängijad suudavad vaevu vastaste vä-ravani jõuda, ei seostu kaitse ja rünnak ta-vapärasel viisil (palli toimetamisele teiseväljaku otsa kulub liiga palju aega) ningväljakul toimuvat ei saa pidada jalgpalliks.Veelgi enam, noored ei õpi sellisest män-gust midagi.

Mängijate suur arv (11 v 11) ja mängualasuured mõõtmed (õige suurusega väljak)pakuvad liiga palju valikuid ja variante.Kuid samas kaasatakse liiga vähe mängi-jaid ja ei saavutata eesmärke.

Seepärast otsustasime, et enne 11. eluaas-tat ei kasuta me 11 v 11 mänge. Praktikastähendab see, et nooremad kui 11-aasta-sed mängivad kord nädalas võistlusmänguseitsmekesi seitsme vastu.

9. peatükk

Miks just 7 mängijat 7 vastu?

7 v 7 valmistab ette 11 v 11 mängu.


126

Kuidas 7 v 7 sobib jalgpalli õpiprotsessi?

Treenimise rõhuasetused sõltuvad:1. mängijate vanusest;2. mängijate jalgpallikogemustest;3. mängijate tasemest;4. treeningule kulutatud ajast.

Seeniorid ja juuniorid:

11 v 11(võistlusmängud/harjutusmängud)

Enne alustamist tuleb määratleda eesmärgid, mänguviis, mänguskeem jne.

Treeningutel mängitavad mängud(11 v 11)

Treener täidab kohtuniku rolli. Ta võib mängu peatada ja sekkuda.

Treeningutel mängitavad väikesed kahepoolsed mängud(8 v 8/7 v 7)

Treener võib mängu peatada ja sekkuda.

Kõige väiksemad lapsed:

7 v 7 kõige väiksemate jaoks(võistlusmängud/harjutusmängud)

(põhiolukordade eesmärgid ja alused; ülesannete üleüldine jaotus mänguviisi ja mänguskeemiga arvestades)

Alates 8-aastastest kuni täiskasvanuteni:

treeningutel mängitavad mängud ja mängudega seotud tegevus(kõik 4 v 4 variandid/väikeste kahepoolsete mängude variandid,

mille puhul vastasvõistkonnad ei ole ühesuurused)Treener õpetab, peatab mängu ja sekkub.

127


Alates 2. aasta algajatest kuni täiskasvanuteni:

treeningharjutusedpõhiharjutused:

� 1 v 1;� 4 v 4 ja selle variandid;� positsioonimängud (eemalehoidmine ja

värava juurde liikumine);� joonemäng.

Treener õpetab, peatab mängu ja sekkub.

1. aasta algajad (ettevalmistav etapp):

treeningharjutusedettevalmistava etapi harjutused

Jalgpallurite ülesannete ja funktsioonide õppimise eesmärgid

(Positsioonid palli valdamise ja palli kaotamise korral)

Põhiline mänguskeem palli valdamise korral


128

7 v 7: positsioonidega seotudülesanded ja funktsioonid

Ülesanded ja funktsioonid vastavaltpositsioonile:

Väravavaht (1):� Võtta kaitsjate suhtes õige positsioon.� Mängu uuesti alustada palli veereta-

des, sisse visates, söötes või lüües.� Täita keskset rolli mängu ülesehitami-

sel (lisamängijana).

Äärekaitsjad (2 ja 4):� Võtta õige positsioon (teineteisest pii-

savalt kaugel; teha mänguala võimali-kult laiaks).

� Saata pall ründajatele.� Kui ruumi on piisavalt, liikuda koos

palliga edasi.� Osaleda rünnakus.

Keskkaitsja (3):� Võtta õige positsioon (ründajate ja

äärekaitsjate vahel).� Saata pall rünnakus osalevatele ründa-

jatele või kaitsjatele.� Kui ruumi on piisavalt, liikuda koos

palliga edasi.� Osaleda rünnakus.� Võimaluse korral proovida peale lüüa.

Ääreründajad (5 ja 7):� Võtta kaitsjate suhtes õige positsioon

(teha mänguala võimalikult pikaks).� Toimetada pall vastaste värava juurde

võimalikult kiiresti (läbijooks) või söö-ta pall kaasmängijale, kelle tee vära-vasse on lahti.

� Võtta värava esisel positsioon sisse (ol-la kättesaadav söödu vastuvõtmiseks japealelöömiseks).

� Proovida peale lüüa.

Keskründaja (6):� Liikuda võimalikult kaugele vastase

väljakupoolele (teha mänguala võima-likult pikaks, olles samal ajal kättesaa-dav söödu vastuvõtmiseks).

� Proovida peale lüüa (läbijooks võikaasmängijatega söötude vahetamine).

� Minna värava juurde!

Põhiline mänguskeem, kui vastane valdab palli:

129


Ülesanded ja funktsioonid vastavalt positsioonile:

Väravavaht (1):� Takistada vastaseid värava löömisel.� Võtta palli, vastaste ja kaasmängijate

suhtes õige positsioon.

Äärekaitsjad (2 ja 4):� ÄRA LASE END ÜLE MÄNGIDA;

takistada vastaseid värava löömisel.� Katta vastaste ründajaid.� Aidata kaasmängijaid (julgestada nen-

de seljatagust).� Võtta pall tagasi.

Keskkaitsja (3):� ÄRA LASE END ÜLE MÄNGIDA;

takistada vastaseid värava löömisel.� Katta keskründajat.� Aidata kaasmängijaid (julgestada nen-

de seljatagust).� Teha mänguala võimalikult väikeseks.� Võtta pall tagasi.

Ääreründajad (5 ja 7):� Lõhkuda vastaste ülesehitatavat män-

gu.� Võtta pall tagasi.� Aidata kaasmängijaid (julgestada nen-

de seljatagust).� Teha mänguala võimalikult väikeseks.� ÄRA LASE END MÄNGUST KÕR-

VALE JÄTTA.

Keskründaja (6):� Katta vastaste keskründajat.� Lõhkuda vastaste ülesehitatavat män-

gu, takistada vastaseid palli saatmiselmeie väljakupoolele.

� Võtta pall tagasi.� Aidata kaasmängijaid (julgestada nen-

de seljatagust).� Teha mänguala võimalikult väikeseks.� ÄRA LASE END MÄNGUST KÕR-

VALE JÄTTA.

130

Autor Frans Hoek

Pikka aega ei pööratud väravavahile vää-rilist tähelepanu. See tulenes peamiseltväravavahi erilise rolli mittemõistmisest.Üldlevinud ja sageli väljendatud arvamus,et "väravavahiks sobivad ainult hullud", eiaidanud loomulikult asjale kaasa.

Õnneks on tänapäeval teine olukord. Vä-ravavahile vajalikke oskusi tuntakse nüüdparemini. Saadakse aru, et väravavahiteevad heaks just konkreetsed vaimsedomadused.

Väravavaht on võistkonnaliige. Ta ei oleteistest olulisem ega tähtsusetum. Mõni-kord võidab võistkond tänu temale ja mõ-nikord kaotab tema tõttu. Vahel aga eimõjuta tema sooritus mängu tulemust eipositiivses ega negatiivses suunas.

Kuna väravavaht on osa võistkonnast, tu-

leb talle pöörata vajalikul määral tähele-panu, et ta saaks oma rolli täita parimalviisil. Väravavahi ülesanded on ülimaltkeerulised ja neid ei tohi käsitleda koguvõistkonnast eraldi.

Paljude jaoks mõistetav väravavahi üle-sanne - takistada väravate löömist - ei olesugugi lihtne. Täiuslik lahendus oleks, kuiväravavaht teeks kaasmängijatega nii edu-kat koostööd, et pall ei satuks kunagi te-ma lähedussegi.

Kui aga satub, peab väravavaht korrali-kult hakkama saama ja püüdma suuren-dada oma võistkonna värava löömise või-malusi. Praktikas tähendab see, et tedatuleb eriomaste oskuste omandamise japositsioonimängu alal eraldi juhendada.Kuid samas peab ta olema kaasatud kakogu võistkonna treenimisse koos kõikidetegelike jalgpalli takistuste, s.t kaasmängi-jate, vastaste jne kasutamisega.

10. peatükk

Väravavahi treenimine

Väravavahi põhiülesanne: pall ei tohi sattuda väravavõrku.

131


Noored väravavahid

Põhimõtteliselt sarnaneb väravavahtidejuhendamine jalgpallurite üldise juhenda-misega. Tavaliselt peaksid nad osalemaväikestes kahepoolsetes mängudes javõistlusmängudes (4 v 4). Silmas pidadesväravavahtidele vajalikke erioskusi (katreenerite jaoks), piirdume siinkohal kõi-ge olulisemate käsitlemisega Frans Hoekikoostatud noorte väravavahtide juhen-damise süsteemi alusel.

Väravavahtide filosoofia ja treenimine

Mängu eesmärkEnne mängu algust peavad kõik võistkon-naliikmed teadma oma ülimat eesmärki.Kui nad eesmärki ei tea, pole võimalikseda ka saavutada.

Väravavaht peab koos kaasmängijategaandma positiivse panuse eesmärgi saavu-tamisse, s.t võitmisse.

Käsitledes mängu kolme põhimomenti janendele vastavaid võistkonna eesmärke,saame väravavahi eriomaseid ülesandeidlähemalt kirjeldada.

Vastane valdab palli

Kogu võistkonna eesmärgid:� vastase ülesehitatava mängu lõhkumi-

ne;

� palli tagasi võtmine;� endale värava löömise takistamine.

Üldiste lähtealuste kohta vt 3. peatükki.

Väravavahi põhiülesanded, kui vastane valdab palli:Sõltuvalt sellest, kus vastane palliga onning millised on väravavahi tugevad kül-jed ja oskused, peab väravavaht täitmavõimalikult aktiivset rolli:� suheldes, mängu korraldades, olukor-

da kontrollides;� positsioonimängu kasutades;� võttes palli ära võimalikult varakult.

Kui vastane valdab palli, peab väravavahtlisaks põhiülesannetele täitma ka erioma-semaid ülesandeid.

A. Mängu ajal on väravavahiljärgmised eriomased ülesanded.

1. Suhtlemine:� pall on väravast ohutus kauguses;� palli saab peale lüüa;� pall on väravavahi ja kaitsja vahel.

2. Õige positsiooni võtmine:� pikkade söötude suhtes;� kaarpallide suhtes;� 1 v 1 olukordades;� tsenderduste suhtes;� pealelöökide ja peaga väravasse suu-

natavate pallide suhtes.

3. Palliga ümberkäimine (tehnika):� lähteasendi võtmine;� lähteasend;

Kolm põhimomenti on:I. vastane valdab palli;II. väravavahi võistkond valdab palli;III. palli üleminek ühelt võistkonnalt

teisele.

Selle eesmärgi saavutamisel on väravavahi roll järgmine:

1. ta peab värava löömise tegemavastastele võimalikult raskeks;

2. ta peab maksimaalselt kaasa aita-ma oma võistkonna värava löömi-se võimaluste tekitamisele.


132

� jalgade kasutamine;� hüppamine;� püüdmine;� palli enda alla jätmine pärast maad

mööda tuleva palli püüdmist;� palli kättesaamiseks vastase jalgadesse

viskumine;� palli suuna muutmine;� rusikatega minema löömine;� õhuvõitlused;� 1 v 1 olukorrad.

B. Palli uuesti mängu panemisel on väravavahiljärgmised eriomased ülesanded:

1. Kaasmängijate positsioonidemääratlemine järgmistes olukordades:

� kohtuniku poolne lahtivise;� lahtilöök;� sissevise;� vabalöök;� nurgalöök;� penalti.

Lisaks:

2. Suhtlemine ja juhendite andmine,kui:

� pall on väravast ohutus kauguses;� palli saab peale lüüa.

3. Õige positsiooni võtmine:� pikkade söötude suhtes;� kaarpallide suhtes;� 1 v 1 olukordades;� tsenderduste suhtes;� pealelöökide ja peaga väravasse suu-

natavate pallide suhtes.

4. Palliga ümberkäimine (tehnika):� lähteasendi võtmine;� lähteasend;� jalgade kasutamine;� hüppamine;

� püüdmine;� palli enda alla jätmine pärast maad

mööda tuleva palli püüdmist;� palli suuna muutmine;� rusikatega minema löömine;� õhuvõitlused;� 1 v 1 olukorrad.

II. Väravavahi võistkond valdab palli

Kogu võistkonna eesmärgid:� palli hoidmine;� mängu ülesehitamine värava löömise

võimaluste tekitamiseks;� väravate löömine.


Väravavahi põhiülesanded, kui temavõistkond valdab palli

Sõltuvalt sellest, mida teevad kaasmängi-jad, on väravavahi ülesandeks mänguülesehitamisele kaasaaitamine, et oleksvõimalik väravaid lüüa.

Ta peab suutma saata palli eesmistelemängijatele ja mitte neile, keda kaetakseja kes seepärast ei tarvitse saada palli kät-te või seda hoida. Sellega tuleb eriti arves-tada oma värava läheduses, kus mänguülesehitamise käigus ei tohi riske võtta.

Seega on väravavahil järgmised ülesanded:

� saata pall nii kaugele ette kui võimalik;� hoida palli;� mitte võtta riske mängu ülesehitamise

käigus oma värava läheduses.

Kui tema võistkond valdab palli, peab väravavaht lisaks põhiülesannetele täitma ka eriomaseid ülesandeid.

133


1 Pall on väravavahi käes:Palli uuesti mängu panemine.

A. Palli uuesti mängu panemise tehnika:� lahtilöök läbi maapõrke;� käest lahtilöök;� altkäe palli viskamine;� pealtkäe palli viskamine:� palli edasi saatmine jalgadega (pärast

tagasisöödu saamist või kui väravavahtpüüab palli kinni ja otsustab seda ennelöömist veeretada);

� väravaesine lahtilöök;� vabalöök.

B. Palli uuesti mängu panemise hetk (tu-leb teha valik).

Mängijate juhendamine:� suheldes (suuliselt ja þestidega) män-

gijaga, kellele pall on suunatud;� palli mängu panemisel kaasmängijaid

teavitades, et nad liiguksid pallile jä-rele.

2. Palli valdavad kaitseliini mängijad:

Väravavahi positsioon peab olemaselline, et:� ta saaks palli vastu võtta;� ta saaks sobival viisil reageerida uuele

olukorrale, mis tekiks palli kaotamisekorral.

Suhtlemine:� palli valdajaga;

� palli läheduses olevate mängijatega.

3. Palli valdavad poolkaitse- või ründelii-ni mängijad:

Väravavahi positsioon peab olema selline,et ta saaks kohe sobival viisil reageeridauuele olukorrale, mis tekib palli kaotami-se korral.

Suhtlemine:� kaitseliiniga;� võimalusel poolkaitseliiniga.

III. Üleminek: kui pall lähebühelt võistkonnalt teisele

Eesmärk on:� kiire ümberlülitumine ühelt eesmärgilt

teisele. Siin on rõhuasetus kiirusel!

Palli üleminek


Väravavaht peab alati olema valmis võt-metähtsusega olukordadesse aktiivseltsekkuma (suhtlema, palli võimalikult va-rakult enda kätte saama, palli uuesti män-gu panemisel oma rolli täitma).

Väravavahi põhiülesanne:1. Kiiresti ümber lülituda ühelt eesmär-

gilt teisele, pidades silmas:� asendit;� suhtlemist.

Väravavahi juhendamine

Väravavaht peab hakkama saama muu-hulgas järgmiste takistusi ja raskusi tekita-vate teguritega:� pall;� vastased;� kaasmängijad;� mängureeglid;� väravale suunatus;� stress;� aeg;� ruum;� varustus.

Väravavahi tehnika, intuitsiooni (män-gust arusaamise) ja suhtlusoskuste aren-damisel tuleb pidevalt ülaltoodud teguri-tega arvestada. Neid kolme komponenti:tehnikat, intuitsiooni ja suhtlemist - võibküll eristada, kuid nad kuuluvad kokku.


134

1 v 1 olukord

Väravavahile on 1 v 1 olukorrad äärmiselttähtsad. Kui üksik ründaja seisab värava-vahiga vastakuti, on kogu vastutus pea-aegu täielikult ründajal. Ründaja peabselle suurepärase võimaluse ära kasuta-ma. Väravavaht on siis süütu ohver, naguka penaltite puhul. Kui temast saadaksejagu, ei ole sinna midagi parata, kui ta agatõrjub pealelöögi, on ta kangelane. Kuiselliseid olukordi niimoodi käsitleda, võibväravavahti alati pidada allasurutud poo-leks.

Siiski on selline lähenemine ekslik. Tege-likult on väravavahil 70% juhtudest või-malik 1 v 1 olukordadest edukalt välja tul-la. See tähendab, et ta peaks võitma 7 ka-hevõitlust 10-st.

Siinkohal ei loeta võitmiseks mitte ainultlöögi tõrjumist või palli püüdmist. Eduka-ks lahenduseks peetakse ka seda, kui rün-daja lööb palli väravast mööda või üle vä-rava, kui ta sunnitakse liikuma küljejoonesuunas ilma väravat enam otseselt ohusta-mata või kui teda hoitakse tagasi nii kaua,et mõni kaitsja saab temalt palli ära võtta.

Vali sekkumiseks õige hetk!

135


Järgnevalt kirjeldame mooduseid, kuidasväravavaht saab kasvatada oma võiduvõi-malusi 1 v 1 olukorras.

Väravavahi probleemid

I. Väravavahi positsioonPositsioon peab olema selline, et:� värav oleks kogu aeg kaitstud;� palli ära võtmise või ründaja tagasihoid-

mise võimalused oleksid maksimaalsed.

Väravavahi täpne positsioon konkreetsesolukorras sõltub eri teguritest, muuhul-gas:1. väravavahi omadustest;2. väravavahi vastas olevast mängijast,

näiteks:� lähenemiskiirusest;� tehnilistest oskustest;� lähenemissuunast;

3. kaasmängijate positsioonidest ja asjao-lust, kas üks või mitu kaasmängijatjõuaks pallini;

4. ilmast, väljaku seisundist.

Konkreetsed suunised ja soovitusedPõhimõtteliselt peab väravavaht oma po-sitsiooni pidevalt muutma, kui vastanejookseb üksi üle keskjoone. Tavaliselt tu-leb tegutseda järgmiselt.

Eeltoodud soovitused on 1 v 1 duellidepuhul äärmiselt tähtsad!

Kui väravavaht vahetab positsiooni, onoluline, et siis, kui ründaja palli puudutab,on väravavaht juba võtnud lähteasendi,mis võimaldab tal uuele olukorrale rea-geerida.

II. Lähteasend, valikud, palligaümberkäimine ja järgnevadtegevused

Kui väravavaht püüab võtta parimat posit-siooni, peab ta kindlasti arvestama ründa-ja positsiooni ja erinevate võimalustega.See tuleb eriti hästi esile järgnevates olu-kordades.

Kõigepealt aga teeme paar märkust vära-vavahi lähteasendi kohta, mis on 1 v 1 vas-tasseisudes samuti oluline.

Lähteasend nr 1Asend, mida kasutatakse pealelöökidepuhul.

Lähteasend nr 2Asend, mida kasutatakse ründaja pooleliikumiseks, et kasvatada võimalusi kaar-pallide ja löökide kinnipüüdmiseks.

Lähteasend nr 3Asend, mida kasutatakse pikkadele söö-tudele või kaarpallidele reageerimiseks.

Olukord: Üks vastane liigub keskjoonelt vä-ravavahi poole. Kuidas peab väravavahtreageerima?

Arvestada tuleb järgmiste valikutega:

1. Väravavaht seisab õiges lähteasendis(lähteasend nr 3) oma parimas posit-sioonis ja kaalub, kas ründaja on pallilükanud piisavalt kaugele ette, et selle

1 v 1 vastasseisu korral

1. Seisa alati kujutletaval joonel, misalgab pallist ja lõpeb väravakeskel.

2. Seisa alati väravajoonest eespool:� vali positsioon väravajoonest

sobival kaugusel, et:a. saaksid tagasi liikuda, et vajadu-

sel kaarpalli kinni püüda võib. oleksid ründajale nii lähedal, et

ta ei saa enam kaarpalli kasuta-da.


136

saaks vahelt ära napsata. Kui jah, siisliigub väravavaht väravast välja pallipoole.

Väravavaht lahendab olukorra:� jõudes pallini enne, kui ründaja saab

seda uuesti puudutada;� jõudes pallini samal hetkel kui ründaja

(kehaga blokeerimine);� jõudes pallini pärast seda, kui ründaja

on seda uuesti puudutanud (sellisel ju-hul on väravavaht tavaliselt hiljaks jää-nud).

Võimalusel peab väravavaht kaasa aita-ma, et palli vastastele ei kaotataks. Samason tema esimeseks eelistuseks siiski riski-de vältimine, sest värav on täiesti kaitsetaja palli kaotamine tähendab, et keegi võibkohe värava lüüa. Ohu korral peab vära-vavaht lööma palli kaugele vastaste vära-va suunas või üle küljejoone.

Seejärel peab ta minema tagasi karistus-alasse, et olla valmis uueks olukorraks.

2. Ründaja hoiab palli siiski piisavalt en-da lähedal, et seda ei saa välja minnesära võtta. Sellisel juhul peab värava-vaht:� jooksma (korralikult jalgu kasuta-

des) tahapoole uude positsiooni,sest palli valdaja läheneb;

� seisma õiges lähteasendis, kuiründaja uuesti palli puudutab;

� kaaluma, kas pärast uut ründaja-poolset puudutust saaks palli te-ma eest ära võtta.

3. Ründaja hoiab palli enda lähedal ja vä-ravavaht peab tahapoole liikuma. Põ-himõtteliselt ei tohiks väravavaht ku-nagi taganeda oma ala servast kauge-male. Seal peab väravavaht ründajalevastu hakkama. Kuidas?� Ta peab olema vaimselt ja kehali-

selt valmis otsekohe täiel määral

ära kasutama seda, kui ründajalükkab palli natuke liiga kaugeleette:

a. võttes palli ära enne, kui ründajasaab seda uuesti puudutada;

b. viskudes ründaja jalgadesse hetkel,kui ründaja uuesti palli puudutab,või kohe pärast seda;

c. minnes ründajale võimalikult lähe-dale, samal ajal ikkagi ulatudes pari-mal viisil pealelööki või kaarpallitõrjuma, kusjuures positsioon ja läh-teasend peavad olema õiged.

Seeläbi:� ründaja tempo aeglustub, tänu millele

väravavaht ja võimalusel ka kaitsjadsaavad paremini kaitsesse asuda;

� sunnitakse ründaja liikuma küljejoonesuunas, et ta peaks ringiga väravavahistmööduma, tänu millele väravavaht javõimaluse korral ka kaitsjad saavadparemini kaitsesse asuda;

� suureneb ründaja pealelöögi korralvõimalus, et löök satub väravavahi pih-ta; kui ründaja püüab väravavahist kõr-vale hoida, läheb pealelöök väravastmööda.

Kui väravavaht saab palli endale, peab takiiresti ümber lülituma ja alustama män-gu üles ehitamist. Kui pall liikus kuhugimujale, peab väravavaht keskenduma tek-kinud uuele olukorrale.

Tähelepanu!

Tuleb olla kannatlik.� Vastutuse koorma all on lookas just

ründaja, sest üheksal korral kümnestteeb ta vea, lükates palli ühe või mitmevastase surve all liiga kaugele enda et-te, mitte arvestades väljaku kehva sei-sukorraga või jäädes tehnikaga hätta.Väravavaht peab olema valmis sellis-teks vigadeks, et neid ära kasutada.

137


� Paljud väravavahid annavad liiga kii-resti järele, viskudes jalad ees pikalijne. See aga on ainult ründajale kasu-lik. Ta tõstab palli üle väravavahi või lä-heb lihtsalt temast ringiga mööda. Vä-ravavaht tohib pinna jalge alt kaotadavaid siis, kui on 99,999% kindel, etsaab palli vähemalt puudutada.

Varakult maha viskumine ei ole hea la-hendus, sest kui väravavaht ei saa palli,kulub tal tõusmiseks liiga palju aega.

� Väravavaht peab põhjalikult tundmamängureegleid ja olema teadlik tema-poolsete rikkumiste tõsistest tagajärge-dest 1 v 1 olukorras. Karistusalast väl-jas käega palli puudutamist karistatak-se punase kaardiga. Sama karistusmääratakse läbi murdnud vastase pika-li tõmbamise eest väljaspool karistus-ala.

� Kaasmängijatega koos töötamine onülimalt oluline.

Kohe, kui mõnel võistkonnakaaslaseltekib võimalus pallini jõudmiseks,peab väravavaht vastu võtma põhimõt-telise otsuse, et ta ei liigu väravast väljaei ründaja ega palli suunas.

Kaasmängijate juhendamine� Väravavaht peab oma võistkonnakaas-

lastele ütlema, kas nad peaksid asumapalli pärast võitlusse või julgestamatema seljatagust. Koostöö on äärmiselttähtis. Tegutsemises tuleb eelnevaltkokku leppida. Hüüded tuleb läbi aru-tada ja kõik peavad nende kasutamistharjutama.

ValikudIlmselgelt peab väravavaht pidevalt vali-ma: "Kas peaksin jääma tahapoole või mi-nema välja?", "Kas mõni kaitsja jõuab ta-gasi, et palli pärast võidelda?" jne. Sellis-tes olukordades otsustamist tuleb harjuta-

da. Kui mingi otsus on vastu võetud, tulebsee ellu rakendada, isegi kui see näib ole-vat ekslik.

Alguses tuleb tähelepanu pöörata viga-dest õppimisele. Kogemuste kasvadesõpib iga väravavaht vähem vigu tegema.

Tagasisööt

1992./1993. hooaja alguses võeti kasutuse-le reegel, mis puudutas väravavahile teh-tavaid tagasisööte. Enam ei tohtinud vä-ravavaht võtta kätte palli, mille võistkon-nakaaslased talle tagasi läkitasid. Sellistpalli pidi nüüd jalaga lööma. Uus reegeltekitas rohkesti segadust. Eelkõige väljen-dasid meelepaha väravavahid, kelle meis-terlikkus palliga ei olnud eriti suur. Samas,hea jalgpallitehnikaga väravavahtidelemuutis reegel mängu veelgi huvitavamaks.

Uuele reeglile reageeriti mitmeti. Inglis-maal saadeti peaaegu kõik tagasisöödudjalalöögiga kaugele vastaste värava suu-nas. Hollandis pooldati taktikaliselt kasu-likumat lähenemist, mille kohaselt vära-vavaht aitab kaasa palli hoidmisele jaalustab uue rünnaku ülesehitamist.

Siin on põhiprobleemiks, mida pidada ta-gasisööduks ja mida mitte. Millal võib vä-ravavaht palli käega puudutada ja millalmitte?

Tagasisöödu reegel sunnib väravavahilepeale uue lähenemise. Väravavaht peabuue olukorraga arvestama ja võimalikultkiiresti parima lahenduse teostama.

Paljud väravavahid suutsid kiiresti koha-neda. Tagasisöödu reegel muutis mänguparemaks. Eelkõige aga muutus värava-vahi mäng uutmoodi mitmemõõtmeliseks.Väravavaht saab varasemast rohkem mõ-jutada mängu tulemust positiivses või ne-gatiivses suunas.


138

Kuna väravavahtidel tekib tagasisöödugaikka veel märkimisväärseid probleeme,käsitleme siinkohal antud küsimust üksik-asjalikumalt.

Väravavahi probleemid

I. Väravavahi positsioonPositsioon peab olema selline, et:� värav oleks kogu aeg kaitstud või et

kaitsmine oleks kogu aeg võimalik;� väravavaht saaks tagasisöödu vastu võtta;� vahemaa tagasisöödu tegija ja värava-

vahi vahel oleks võimalikult suur (= rohkem aega ja ruumi).

II. Kaasmängija söödab palli tagasiHinnata tuleb üldpilti:� söödu tugevust;� kaasmängijate ja vastaste positsioone;� ülaltooduga arvestades tuleb langetada

otsus: saata pall ühe sööduga edasi;võtta pall omaks ja siis saata see edasi;võtta pall omaks;

� triblada palliga või sööta see edasi.

Tähelepanu tuleb pöörata järgmisteleasjaoludele:� väravavaht peab varakult juhiseid and-

ma; � kunagi ei tohi võtta riske (parem on

vastastele anda nurgalöögi võimaluskui lasta neil värav lüüa);

� täiuslikuks lahenduseks oleks pallihoidmine ja saatmine olukorrast sõl-tuvalt kas:

� ründajale;� keskväljamängijale (poolkaitsjale) või� kaitsjale.

Kui eeltoodud valikud ei sobi, tuleblüüa pall kaugele vastaste väravasuunas:� väravast võimalikult kauges kohas üle

küljejoone;� vastastele võib anda ka nurgalöögi või-

maluse.

� Kui vastane tuleb palli pärast võitlema,ei tohi väravavaht püüda teda üle män-gida (mis kehtib näiteks ka ründaja pu-hul), vaid peab piirduma piisava ruumitekitamisega korraliku söödu jaoks.

� Tagasisööt tuleks saata väravavahi tu-gevama jala juurde (koostöös võist-konnakaaslastega).

� Väravavaht peab harjutama palli löö-mist mõlema jalaga, sest vahel tuleb kanõrgemat jalga kasutada.

� Kaasmängija peaks palli tagasi söötmavõimalikult kiiresti, sest siis on värava-vahil rohkem aega ja ruumi. Tagasisöö-du tegija peab pärast söötmist võima-likult kiiresti jooksma vabasse ruumi(enne seda võib ka vastast blokeerida),et ta saaks ise uue söödu vastu võtta.

Väravavahi jalgpallioskuste arendamineVäravavaht peab arendama oma oskusipalliga, sest muidu ei saa ta tagasisööduolukordades hakkama.

Milliseid oskusi väravavaht vajab?Väravavaht peab õppima suhtuma tagasi-söötu samamoodi kui teised mängijad.

Kui pall on väravavahi käes, on see ohutuskohas, sest keegi ei tohi temalt palli äravõtta. Tagasisöödetud palli võivad agakõik taga ajada. Väravavaht peab oskamapalli kohe edasi saata või omaks võtta jasiis edasi saata või omaks võtta, tribladasellega ja siis edasi saata.

Ta peab suutma seda teha mõlema jalaga.Üldpildist lähtuvalt tuleb otsustada, kuhupall saata. Selles kontekstis on väga olu-line omada head ülevaadet kogu väljakultoimuvast.

Neid oskusi saab arendada järgmisteharjutuste abil:� positsioonimängud (3 v 1, 4 v 2 või

5 v 2);

139


� väikesed kahepoolsed mängud;� spetsiaalsed harjutused, nt söötmine,

löömine.

Kogu aeg tuleb arvestada võimaliku vära-va ja viimase väravaesise mängijaga. Seetähendab, et kõigepealt tuleb hoolitseda,et tagasisööt ei satuks üle väravajoone jaalles seejärel saab palli uuesti edasi saata.

Eelkõige väravavaht, kuid ka teised mängijad peavad tähelepanupöörama järgmistele asjaoludele:

Pall tuleb tagasi sööta nii, et see ei saaksveereda üle väravajoone, kui väravavahtselleni ei jõua, s.t oma värava risk tulebmuuta minimaalseks.

See tähendab, et tagasisöödu tegija peabsöötu korralikult kaaluma, suunama palliväravavahi tugevama jala juurde ja tege-ma söödu võimalikult varakult (et värava-vahil oleks rohkem aega ja ruumi). Pärastpalli söötmist väravavahile peab söötjavõtma positsiooni, milles saab vajaduselise uue söödu vastu võtta.

Pikk sööt

Pikaks ettesööduks või karistusalalt võiselle lähedusest tehtavaks läbisööduks on

väravavahid sageli kõige vähem valmis.Seda saab mitmeti põhjendada, kuid sisu-liselt on see lubamatu, sest just sellisedsöödud moodustavad tänapäeval värava-vahile olulise osa jalgpallist.

Kui võistkond mängib suurema osa ajastvastaste väljakupoolel (nagu seda teebAmsterdami Ajax), jääb kaitsjate ja vära-vajoone vahele ilmselgelt rohkesti ruumi.Kahtlemata vastutab just väravavaht selleruumi kaitsmise eest.

See on täiesti loogiline. Kui aga ruumkaitsjate seljataga väheneb (karistusalaserva ja väravajoone vahel), muutub vära-vavahi roll paljude treenerite jaoks paljuvähem loogiliseks ja arusaadavaks. Kõigesthoolimata peab väravavaht siiski alati püüd-ma kontrollida ja kaitsta väravaesist ala.

Palli ära võtmine

Väravavaht peab palli võimalikult vara-kult ära võtma. See on keskne põhimõteväravavahtide filosoofias ja treenimises,kui vastane valdab palli.

Selleks tuleb väljaku otsaosa enda kon-trolli all hoida. Samas tuleb pikkade söötu-de puhul arvestada paljude teguritega. See-ga pole väravavahi töö just kergete killast.

Samas tuleb öelda, et eeltoodud tähtsalepõhimõttele pööratakse üldiselt vähe tä-helepanu. Kui väravavaht liigub väravastvälja ja lõikab pika söödu vahelt, siis ena-masti arvatakse, et see oli käkitegu ja etvastase sööt oli lihtsalt kehv. Kui aga vära-vavaht ei suuda läbisöötu tõrjuda ja tule-museks on värav, siis kritiseeritakse vära-vavahti ilmse vea tegemise pärast. See agapole sugugi aus.

Kujutlege järgmist olukorda. Kui värava-vaht oleks kogu aeg väravajoonel, siis eiriski ta silmnähtava vea tegemisega.

Väravavahile tähendab see järgmist:

� riske ei tohi võtta; vajadusel tulebpall lüüa küljejoone või vastastevärava suunas nii kaugele kui või-malik;

� kiiresti tuleb otsustada, kas saatapall kohe edasi või võtta kõige-pealt omaks (see oleneb osaliseltka piirangutest: ühe puutega mäng,kahe puutega mäng, palli saatmi-ne vabasse ruumi).


140

Kuid sellise taktikaga antakse vastastelerohkem võimalusi väravaid lüüa, mitte etsee kohe silma torkaks. Väravavaht olekssagedamini 1 v 1 vastasseisus. Ja kuidas tasaakski alati neist vastasseisudest puhtaltvälja tulla?

Seepärast on parem proovida pikki söötevahelt lõigata. Pigem tasub kogu hooajajooksul 50 korda pall kätte saada ja ükskord eksida kui 51 korda olla 1 v 1 vastas-seisus! Just sellise valiku peab väravavahttegema. Eelpool väitsime, et hea värava-

Loe mängu ja võta õige positsioon.

141


vaht võib 70% juhtudest kahevõitlusestedukalt välja tulla. Kuid praeguse näitepuhul tähendaks see 19 väravat! Loomuli-kult tuleb väravavahti vastavalt treenida.Ta peab harjutama sellises olukorras hak-kama saamist. Selleks aga tuleb seda jalg-palliprobleemi üksikasjalikult analüüsida.

Väravavahi probleemidEeltoodud põhimõtte üldlevinud eirami-ne ja hirm vea tagajärgede ees sunnibpaljusid väravavahte kartma, et nad mag-avad pika söödu või kaarpalli maha.

Seega eelistavad nad jääda väravajoonelening tulemuseks on rohkem 1 v 1 vastas-seise. Väravavaht tunneb, et 1 v 1 kahe-võitluses fantastilise pingutusega väravaärahoidmise eest peetaks teda kangela-seks. Kui vastane isegi lööks värava, eiloetaks väravavahti süüdlaseks, sest kõikteavad ju, kui raske 1 v 1 olukord ikkagion. Treener peabki kõigepealt juhtima tä-helepanu selle mõttekäigu ekslikkusele,kuigi see tähendab, et edaspidi peavadenamik väravavahte mängule uut moodilähenema.

I. Väravavahi positsioonPositsioon peab olema selline, et:� värav oleks kogu aeg kaitstud;� väravavaht hoiaks kontrolli all võima-

likult suurt osa väravaesisest alast.

Need kaks nõuet on omavahel tihedaltseotud. Mida rohkem väravavaht seisabväravajoonel, seda väiksemat ala suudabta kontrollida. Siinkohal on positiivsekseeliseks vaid see, et teda ei saa tõenäoli-selt kaarpalliga üllatada. Väravavaht peabseisma võimalikult kaugel väravajoonest,suutes samal ajal ka kaarpalliga hakkamasaada. See tähendab, et ta peab väga ak-tiivselt treenima antud olukorras tegutse-mist, et murda hirmu kaarpallide ees.

Väravavahi positsioon sõltub veelmitmest tegurist:1. väravavahi isiklikud omadused;2. palli valdajaga seonduvad kaalutlused:

� tema positsioon;� kas ta on parema- või vasakujalgne;� tema tugevus;� kas ta liigub kiiresti;

3. ilm, väljaku seisund;4. kaasmängijate positsioonid;5. vastaste positsioonid;6. palli omadused.

II. LähteasendKui pall on väravast päris kaugel ja ain-saks ohuks on kaarpall, peab väravavahilähteasend olema "sammuv" (jalad laiali,üks jalg eespool, teine tagapool), sest se-dasi saab ta pika söödu või kaarpalli kät-tesaamiseks kõige kiiremini liikuda (niiette- kui tahapoole).

Kui pall on pealelöömiseks juba väravalepiisavalt lähedal, peab väravavaht võtmalöökide tõrjumise lähteasendi.

III. Vastasmängija lööb palli1. Kaarpall üle väravavahiVäravavaht peab suutma kaarpalliga hak-kama saada.

Tähelepanu tuleb pöörata järgmisteleasjaoludele:� lähteasend;� palli teekonna hindamine;� kuidas pall pöördub;� jalgade kasutamine;� üles hüppamine;� palli käsitsemine;� järgnevad tegevused - tagasipõrge;� nurgalöök;� mängu ülesehitamine.

2. Pikk söötTähelepanu tuleb pöörata järgmisteleasjaoludele:a. hindamine:


142

� palli teekond;� kaasmängijate palli vahelt lõika-

mise võimalused;� vastaste valikud;

b. otsuse langetamine ja selle teataminekõigile asjaosalistele võimalikult vara-kult.

Otsus puudutab kas välja minemistvõi paigale jäämist.

Väravavaht otsustab jääda paigale.� Väravavaht peab kaasmängijatele sel-

geks tegema, et võimalusel peaksidnad palli pärast võitlema (suhtlemine).Väravavaht peab võtma uue positsioo-ni, sest pall on liikunud uude kohta jata peab uuele olukorrale vastavalt te-gutsema.

� Võimalik on, et ei väravavaht ega ükskikaasmängija ei jõua pallini, et seda äravõtta. Siis peab väravavaht võtma uuepositsiooni, sest pall on liikunud uudekohta ja ta peab olema valmis uueksolukorraks (nt 1 v 1 või sööt äärele).

Väravavaht otsustab välja minna.Väravavaht peab teistele selgeks tegema,et ta liigub välja palli poole. Selle otsuselangetamisel tuleb arvestada kaasmängi-jate positsioonidega. Eelnevalt tulebhüüetes kokku leppida, nt "Jäta" või"Minu oma".

Kõik väravavahi läheduses olevad võist-konnakaaslased peavad laskma tal pallipoole liikuda ja ise võtma uued positsioo-nid (nt tema julgestamiseks). Seejärelpeab väravavaht mängu rahustama.

Tähelepanu tuleb pöörata järgmistele asjaoludele:� lähteasend;� jalgade kasutamine;� palli käsitsemine ja seejärel uuesti

mängu panemine;

� järgnevad tegevused - tagasipõrge (võiuus positsioon uues olukorras);

� mängu ülesehitamine.

Väravavaht peab kiiresti õigesse posit-siooni tagasi liikuma, s.t sinna, kus ta saabparimal viisil kaitsta väravat ja võimalikultsuurt osa väravaesisest alast.

Miks? Sest vahel lahkub ta palli pärastoma positsioonilt. Samas ei tohi ta kasuta-da käsi ja peab mängima samamoodi kuiiga teine mängija, s.t kõik mängijad või-vad palli pärast võidelda.

Sellisel juhul on aga väravavaht täiestivales kohas ja värav on põhimõtteliseltkaitseta, kui vastane saab palli endale võikui mõni kaasmängija selle kaotab (võipall läheb üle küljejoone ja tehakse kiiresissevise). Seega oleks vastastel suurepä-rane võimalus värava löömiseks.

Tähelepanu! Väravavaht ei tohi kunagi riskida!(Välja arvatud tähtsas mängus viimaselminutil 0-1 seisu ärahoidmiseks jne)

1. Mängureeglid:� palli puudutamine käega - puna-

ne kaart!� vastase liikumise takistamine

(määrustevastaselt) - punanekaart!

2. Palliga ümberkäimine (võimalusel):a. palli saatmine kaasmängijale

(vastaste värava suunas);b. vastaste värava suunas = või-

malikult kaugele;c. palli saatmine üle küljejoone;d. vastasvõistkonnale nurgalöögi

võimaluse andmine.

143

Treener tahab hoolealuste jalgpallivõime-kust mõjutada ja parandada. Selleks peabta tundma ja mõistma jalgpallioskusi.Jalgpallitreeneri tegevuse aluseks on jal-gpalliga seonduvate eriomaste takistuste(ja raskusi tekitavate tegurite) tundmine.

Kui mõtleme kehalisele treeningule, mil-lest edaspidi räägime ka kui vormi tõst-misest, tulevad kõigepealt meelde tuika-vad ja valutavad lihased, jooksmine, pala-vus, higistamine, sprintimine, jõuharjutu-sed jne. Lühidalt öeldes, kõik tegevused,mille eesmärgiks on mängijate füüsilistepiiride kompamine. Siin lähtutakse põhi-mõttest, et keha kohaneb talle esitatudnõudmiste suurendamisega.

Seega tuleb kehalt alati nõuda tavapäras-est veidi rohkem. Samas ei tohi unustada,et jalgpalluri sooritus on midagi enamatkui vastupidavuse, jõu, kiiruse, paindlik-kuse, tehniliste oskuste, taktikalise intuit-siooni, vaimse lähenemise jms kogusum-ma.

Need näitajad ei ütle midagi mängija jalg-pallialase võimekuse kohta. Võimekustnäitab see, kuidas mängijad lahendavadtekkivaid probleeme ja saavutavad endapüstitatud eesmärke. Niisiis, mängijatejalgpallialast võimekust tuleb analüüsida.Ilmselgelt ei piisa ainult lihaste ümber-mõõdu, kopsumahu, südamelöökide, hap-nikutarbimise, hüppevõime jms mõõtmis-est. Samuti ei näita jalgpallialast võime-kust see, kui kiiresti mängija jookseb 100meetrit või milline on tema 12-minutilise

Cooperi testi tulemus. Võimekuse ana-lüüs puudutab eelkõige mängija tõhusustjalgpalliprobleemide lahendamisel.

Mängija vormi tõstmise määratlus jalgpal-li kontekstis on järgmine: millisel määralsuudab jalgpallur mängu tulemuse saavu-tamisele positiivselt kaasa aidata.

Hollandi Jalgpalliliidu lähenemine vormitõstmisele/treenimisele

Sageli seostatakse kehalise vormi tõstmistvaid lihastega. Lihased aga alluvad mõis-tusele. Lihased ei suuda midagi õppida,aju see-eest suudab. Jalgpalli mängimaõppimiseks ja vastava võimekuse kas-vatamiseks ei tule mängu lihtsustada eral-di liigutuste, vaid liikumise eesmärkidepõhjal, s.t jalgpalli eesmärkide saavutami-se põhjal.

Kui mängija teab jalgpalliprobleemide la-hendamise eesmärki, suudab tema mõis-tus lihaseid suunata. Mida suuremad ko-gemused mängijal mingi konkreetse olu-korraga on, seda kiiremini suudab ta otsu-seid langetada.

11. peatükk

Kehalise vormi tõstmine onjalgpalli treenimine ja vastupidi

Mida parem on TIS (tehnika, intuitsioon

ja suhtlemine), seda parem on mängija vorm.

Kehalise vormi tõstmine on jalgpalli treenimine ja vastupidi

144

Kehaline treenimine peab jalgpalli mängi-mise kvaliteeti süsteemselt parandama.

Mängu hindamisel tuleb alati teha märku-si mängijate soorituse kohta.

Näiteks: kui meie valdame palli ja kui vas-tane valdab palli, siis:� kas mängijad suudavad probleeme

üksteise järel kiiremini lahendada;� kas nad suudavad probleeme pidevalt

üksteise järel lahendada;� vastase surve all;� pealtvaatajate surve all;� avaldades ise vastasele survet;� eelpool toodud võimaluste variandid,

millele lisanduvad veel ootamatudasjaolud;

� hea kohanemine olukorraga;� sujuv üleminek palli valdamiselt oluko-

rrale, kus palli ei vallata, ja vastupidi.

Teooria rakendamine

Treener peab tundma vastupidavuse, jõujms arendamise põhimõtteid. Need onvormi tõstmise teooria üldiseks aluseks.Jalgpallialast võimekust arendatakse nen-dest põhimõtetest lähtuvalt, s.t neid prak-tikasse rakendades (väikestes kahepool-setes mängudes, võistlusmängudes jne).

Lisaks vormi tõstmise teooria tundmiselepeavad treenerid teadma, kuidas mängi-jad jalgpalli õpivad ja kuidas neid õpeta-da. Selleks ei ole valmislahendusi, retsep-te, mida kõik saaksid kasutada. Praktiliseselus tähendab see, et treener lihtsalt rak-endab oma teadmisi olukorrale vastavalt.See teebki jalgpallimaailma nii keeruli-seks, sest ilma teadmiste ja intuitsioonita(mängust aru saamata) ei saa jalgpalluritevormi tõstmist rääkidagi.

Sugugi ei vasta tõele väide, et jalgpalluridmängiksid paremini, kui nende kopsu-maht oleks suurem (selle saavutamineoleks kestvustreeningu abil vägagi lihtne).Samuti ei saa väita, et jalgpallurid mängi-ksid paremini või et pealöögid oleksidtäpsemad, kui nende jalalihased oleksidtugevamad (ka selle saavutamine jõusaa-lis käib kergelt, tuleb vaid jalakoormus-

Vormi tõstmine jalgpalli kontekstis

Jalgpalli kontekstis peab vormi tõst-misel igal juhul arvestama järgmisteasjaoludega:

1. millisel määral suudab jalgpallurmängu tulemuse saavutamiselepositiivselt kaasa aidata;

2. vormi tõstmine peab olema seotudmängus esinevate konkreetsetetakistustega;

3. sihiks peab olema jalgpalli ees-märkide saavutamine;

4. tuleb analüüsida, millisel määraljalgpallurid suudavad mängu kol-me põhimomendi kontekstis ees-märke saavutada;

5. mängijaid tuleb hinnata, "lugedes"nende tegevust mängu ajal. Seegaei tohi kasutada pseudohindamist,nt Cooperi testi või edasi-tagasijooksmise testi (kas mõõtmine tä-hendabki teadmist?);

6. mängijate tegevuse kirjeldamine:� tegevuse kvaliteet: väravale

suunatus, tõhusus;� tegevuse kvantiteet: piisavalt

kaua, pidevalt, tihti.

Mängimine, juhendamine ja treenimine on rohkem

seotud pea kui jalgadega.

145


harjutusi teha). Samamoodi oleks väärväide, mille kohaselt jalgpallurite tulemu-sed oleksid paremad, kui nad jookseksidkiiremini (seda on igal juhul raske treeni-da).

Mängu lugemine

Treeneri jaoks on kõige tähtsam mängulugemise oskus, s.t võime toimuvast arusaada (vt 5. peatükki). Jalgpalliolukorrastlähtuvalt õige harjutuse, meetodi, tööviisija -korralduse valimisel on kõige olulisemprobleemi kirjeldamine ja õige diagnoosiselgitamine mängijatele.

Nüüdseks peaks kõigile olema selge, etsellist diagnoosi ei sõnastata järgmiselt:"Ta peab kõrgemale hüppama/kiireminijooksma/paindlikult pöörduma jne".Probleem tuleb sõnastada selgelt, arusaa-davalt ja jalgpalliga seonduvaid mõisteidkasutades, et eelkõige just mängijad tree-

neri juttu mõistaksid. Neile tuleb teha sel-geks, millest jääb vajaka.

Jalgpalliks vajaliku vormi tõstmine: praktika

Vormi tõstmise praktiline pool peab seegaolema igakülgselt jalgpalliga seotud. Tree-ner peab pidevalt püüdma tekitada oluko-rdi, mis innustaksid mängijaid jalgpallite-gevusi paremini, järjest sagedamini võikiiremini sooritama. Jalgpallurite sooritu-se parandamise lähtealuseks on tegevusterakendamine, mille raskusaste teostami-sel pidevalt suureneb.

Seega on ülioluline, et mängija soorituse(mängu, võistluste, treenimise) tingimu-sed sunniksid teda kogu aeg oma võimeidveidi ületama. Talle tuleb pakkuda huvita-vat (see on vältimatult vajalik), kuid sa-mas mõningast kõhklust tekitavat välja-kutset. Mängija peab seisma silmitsi raske

Jalgpallurid tunnevad suuremat motivatsiooni palli järel joostes kui niisama sprintides.


146

ülesandega, milleks tuleb keskenduda jasobivalt meelestuda. Vormi tõstmise teoo-rias kutsutakse seda "ülekoormuse põhi-mõtteks".

Mängija peab saavutama rohkemat kui tategelikult suudab. See muudab vormitõstmise pigem võistlusmänguks. Kuidpraktikas (võistlusmängudes ja treenin-gul) pööratakse sellele põhimõttele sageliliiga vähe või mitte mingit tähelepanu.

Kui suurem osa jalgpalli treenimisest eivasta eeltoodud põhimõtetele, ei saa sedategelikult pidada treenimiseks (= soori-tuse parandamiseks). Siis on tegu pelgaltolukorra säilitamisega (millest võib kasuolla), lihtsalt millegi tegemisega (juba vä-hem kasulik) või igavlemisega (mis onäärmiselt ebasoovitav).

Seepärast peab treener oskama iga üles-annet muuta veidi raskemaks (võistlus-mängudes, kuid eriti just treeningutel), niiet hea tahtmise juures (keskendudes)oleks seda võimalik sooritada. Treenerpeab olukorda kogu aeg jälgima ja kon-trollima, et hoolealused ikka püüavad jal-gpalli eesmärke saavutada.

Tegeliku töö käigus kasutab treener jalg-pallialase võimekuse kasvatamiseks võist-lusmänge ja mittevõistluslikke mänge. Tapaneb jalgpallurid neid mänge mängima,kuid selgitab ka, milliseid oskusi nad pea-vad konkreetses olukorras arendama.

Treener saab seda teha mitmel viisil. Tasaab panna mängijad olukorda, mis sun-nib teatud moodi mängima.

Näited:� Konkreetse funktsiooni või ülesande

määramine, nt kaitses üks-ühele män-gimine või ründajale ülesande andmi-ne, et ta ootaks ees teiste sööte.

� Vastaste arvu muutmine.

� Aja piiramine ja ruumi muutmine(mänguala suurus ja kuju).

� Reeglite muutmine (suluseisu reegligavõi ilma jne).

Treener peab tekitama sellise jalgpalliolu-korra, kus mängijad suudavad ülesandenapilt täita. Korraldades asju nii, et män-gijad on sunnitud teatud viisil mängima,saab treener mõjutada näiteks tegutse-miskiirust, õige lahenduse ja õige hetkevalimist jne.

Loomulikult sõltub rõhuasetus mängijatevanusest. Lisaks tuleb arvestada nende os-kuste taseme, saavutatava eesmärgi ningharjutamise ja juhendamise ajaga.

Siinkohal toome veel kord ära jalgpallu-rite arenguetapid, et nendega jalgpalliala-se võimekuse (vormi) kasvatamisel arves-tada.

A. Ettevalmistav etapp(5-7-aastased)

� Selles etapis tuleb omandada tehnili-sed põhioskused.

Tüüpilised märkused:"Jalgpalli mängimiseks pead sa oskamapalli lüüa, sellega triblada, seda peatadajne." "Palli kontrollimine."

B. 1. etapp (7-12-aastased)Vilumus algtasemel

� Jalgpalliprobleemide lahendamise õp-pimine. Rõhuasetus on olukorragakohanemisel.

Tüüpilised märkused:"Sa pead üle saama järgmistest takistus-test: vastane, piiratud ruum, lähedal asu-vad kaasmängijad jne. Pead palliga korra-likult ümber käima, valima õige järgmiseliigutuse, palli täielikult peatama, pallihoidma, tegema täpseid sööte jne."

147


"Palli kontrollimine tüüpilistes jalgpalli-olukordades."

C. 2. etapp (12-16-aastased)Vilumus konkurentsi-võimelisel tasemel

� Jalgpalliprobleemide lahendamise õp-pimine. Rõhuasetus on õige valiku te-gemisel sõltuvalt mängija positsioonistvõistkonnas ja võistkonna alajaotuses(kaitseliinis jne).

Tüüpilised märkused:"Sa pead koos kaasmängijatega kasutamakombinatsioone vastasest mööda saami-seks. Kõige tähtsam on sinu tegevuse tule-mus."

D. 3. etapp (16-18-aastased)Vilumus võistkonnatasemel

� Võitma õppimine ja hea tulemuse saa-vutamiseks kõikide vajalike ressurssidekasutamise õppimine. Soorituse süs-teemsele ja kavandatud parandamiselemõtlemine ja teadlik töötamine selle-ga. Oluliseks muutuvad treeningutekorraldus ja sagedus. Kasutada tulebharjutusmänge, et mängijad õpiksideristama mängusüsteeme ja vastaseid,kellega võistlusmängudes mängivad.

Tüüpilised märkused:"Ära pea ennast üksikuks hundiks, mängitulemuse saavutamiseks, täida sulle võist-konnas määratud ülesandeid, suhtle kaas-mängijatega, ära kunagi unusta, mis seison ja kui palju aega on veel jäänud."Meie valdame palli: "Hoia palli, kuid oleagressiivne."

Vastane valdab palli: "Kaitse aktiivselt,püüa pall tagasi saada."

Kõige nooremate mängijatevormi tõstmine: praktika

Kõige noorematele mängijatele ei saaveel eesmärkideks seada jalgpallialasevõimekuse tõstmist päris mängudes pare-mate tulemuste saavutamise nimel.

Väga väikesi mängijaid huvitab nende en-da tegevus rohkem kui kogu võistkonnatulemus, võistkonna eri osade toimiminevõi koht liiga edetabelis. Väga väikesemängija vorm (või meie käsitluse kohaselt"jalgpallialane võimekus") avaldub eelkõi-ge selles, kuidas ta saab jalgpallioskustearendamise tulemusena hakkama esimesetakistust või raskusi tekitava teguriga, s.tpalliga.

See ongi laste jalgpallialase võimekusearendamise esimeseks nõudeks.

Oleme juba rõhutanud, et jalgpalli mängi-ma õppimine ja jalgpalli eesmärkide poo-le püüdmine peavad toimuma käsikäes,s.t:

Arenguetapis, kus mängijad on just ületa-nud esimese raskust tekitava teguri - palli,tuleb nende "vormi tõstmist" kahtlematakohe jätkata, s.t õpetada, kuidas ületada teisitüüpilisi takistusi, mille hulka kuuluvad:� kaasmängijad;� vastased;� aeg/ruum;� väravale suunatus;� mängureeglid;� stress.

triblatakse selleks, et...

söödetakse selleks, et...

lüüakse selleks, et...

joostakse selleks, et...

hüpatakse selleks, et...


148

Nende teguritega hakkama saamise õppi-mine on väga väikestele mängijatele üli-oluline. Pidevalt tuleb viimistleda ja aren-dada protsessi, milles mängijad õpivadkonkreetses jalgpalliolukorras (väikesteskahepoolsetes mängudes ja võistlusmän-gudes) palliga ümber käima (tehnilisedoskused). Lühidalt öeldes, mängijaid tu-leb innustada, et nad arendaksid intuit-siooni ja püüaksid leida sobivaid lahen-dusi eri jalgpalliolukordades tekkivateleprobleemidele.

Siinkohal teeme paar märkust vormi tõst-mise varasemate käsitluste kohta ning se-da eelkõige just väga väikeste mängijategaseoses. Loomulikult on suurepärane, kuilapsed pannakse tegema igasuguseid lii-gutusi ja kehalisi harjutusi, näiteks kehali-se kasvatuse tundides. Samas aga tuleksstiimulitele (mõjutustele) äärmiselt vastu-võtlikus eas pakkuda võimalikult laia jamitmekülgset treeningprogrammi. Seekehtib ka jalgpalli treenimise suhtes. 8-14-aastased suudavad kiiresti omandada jakinnistada jalgpallialaseid kogemusi ningneid sarnastes olukordades uuesti meeldetuletada.

Meie lähenemise põhialuseks on väide, etselles arenguetapis on mängijatel vaja või-malikult palju eri jalgpalliolukordadesmängida. Arvestades ajaliste piirangute-ga, ei ole mõtet sundida mängijaid tegemaigasuguseid harjutusi, et nad muutuksidtugevamaks ja vastupidavamaks, et nendesüda peaks vastu jne. Siinkohal ei tasuunustada ka seda, kui vähe rõõmu sellineharjutusreþiim lastele pakub.

Kui vaadata selles vanuses laste mänge,on kohe selge, et neil on päris palju jõuduja vastpidavust. Puudu jääb neil intuitsi-oonist, mängust arusaamisest. Nõrkusegavõrreldes on mittemõistmine ja üksteisetoetuseta jätmine palju suuremaks prob-leemiks. Mängijate treenimisel peab ole-

ma keskse tähtsusega just funktsionaal-sete tehniliste oskuste arendamine, mison suunatud konkreetses jalgpalliolukor-ras kindla tulemuse saavutamisele.

Vanemate noorjalgpalluritevormi tõstmine: praktika

Vanemate mängijate jalgpallialase võime-kuse kasvatamisel peab rõhuasetus olemapäris mängudes paremate tulemuste saa-vutamisel. Mängijad peavad õppima kõi-ge tõhusamalt ära kasutama eri võimalusi,võistkonna tugevaid ja nõrku külgi jne.

Lahendada tuleb sellised tähtsad küsimu-sed nagu iga mängija positsioon võistkon-nas (kuidas rakendada mängijate oskusikonkreetsetel positsioonidel ja spetsiaal-sete funktsioonide täitmisel), millist män-gusüsteemi kasutada, millist skeemi eelis-tada palli vallates ja palli tagasi saadapüüdes jne.

Nagu juba mainitud, peab treener lugemamängu, kirjeldama probleeme, määratle-ma eesmärke ja looma parimad tingimu-sed (treenimiseks/juhendamiseks) vasta-valt ülaltoodud põhimõtetele. Veelgienam, juhendamise lähtealuseks peabolema eesmärkide saavutamine män-gureeglitest kinni pidades. Näiteks võibkasutada väikest kahepoolset mängu, kusründajad seisavad vastamisi kaitsjatega(nt 5 v 4). Kaitsjatele (keda on ründajatestühe võrra vähem) võib anda ülesandeteha võimalikult aktiivset kaitset ja püüdapall tagasi saada.

Kui kaitsjad annavad ülesannet täites rün-dajatele liiga palju vabalöökide võimalusi,on see vastuolus harjutuse eesmärgiga -kaitsmise ning ümber lülitumisega mänguülesehitamisele ja ründamisele. Seegapeab treener sekkuma, juhendama võiselgitama, kuidas kaitsjad saaksid koos-kõlas eesmärkidega ülesannet paremini ja

149


tõhusamalt täita. Ta võib teha märkusipalli ära võtmise võtete kohta, palli saa-mise korral kasutatava positsioonimängukohta jne. Kui käsitleda kaitsjate ülesan-net aga vormi tõstmisest lähtuvalt, tulebtähelepanu pöörata sellele, milles nenderaske ülesanne sisuliselt seisneb. See seis-neb 4 kaitsja kõvas töös palli tagasisaami-se nimel.

Seeläbi esitatakse mängijatele märkimis-väärseid nõudmisi. Mängijate ind ja moti-vatsioon tulenevad ülesandest (s.t nadpüüavad saada palli tagasi ilma laskmataend üle mängida). Nende pingutusedpõhjustavad erinevaid kehalisi protsesse,mis puudutavad südant, kopse, vererin-get, lihaseid, liigeseid, ainevahetust jne.

Just seepärast ei antagi neile näiteks selli-seid ülesandeid: jookse kiiremini, kauem,plahvatuslikumalt, et su süda, kopsud, ve-reringe, lihasjõud, paindlikkus ja koordi-natsioon saaksid areneda. Kui mängijasoovib palli tagasi võtta, siis tema kehamõistab seda ja kuuletub oma käskijaleorjalikult.

Loomulikult tuleb kusagil ette piir, milkeha väsib. Siin asuvadki mängu treenerikogemused. Ta on selgeks saanud (võiteab), et kui mängijad ei suuda enam üle-sannet täita - mitte vigade, vaid jõuvarudeammendumise tõttu -, siis ongi jõutud sel-le piirini. Sellisel juhul on mängijad liigaväsinud, et vastaseid tihedalt katta, pallitaga ajada, palli endale korralikult tagasivõtta.

Mängijate soorituse parandamiseks kasellistes tingimustes (kui nad peavadkauem vastu pidama, palli kiiremini tagasisaama, langetama järgmiseks tegevuseksparima otsuse jne), et nad isegi üliraske-tes oludes suudaksid mõistlikul määraloma ülesannet täita, tuleb neid asjako-haselt juhendades innustada veel natukevastu pidama.

Treeneri hindamiskriteeriumiks ei olepulss, läbitud vahemaa, löökide arv võiaeg, vaid see, kas mängijad suudavad jät-kuvalt saavutada püstitatud eesmärki. Te-da huvitavad mängu kvaliteet, tootlikkus,aeg, mille jooksul mängijad vastu pidasid,lisaülesanded (üldpilt), mängijate valmis-olek jätkata või kalduvus alla anda (män-gija muutub "nähtamatuks"), võime kaas-mängijatele pidevalt mõju avaldada(suhtlemine).

Need kriteeriumid on tihedalt seotudtreeningtegevuste eesmärkidega. Treener,kes oskab takistustega mängida või neidteisendada, saab teatud eesmärke näit-likustada, selgitada, rõhutada ning muutaneid kas raskemaks või kergemaks. See-läbi ta tegelebki mängijate vormi tõstmi-sega. Et veel kord kõike kokku võtta: liha-

Vanuse kasvades hakkavad mängijad

nägema pallist kaugemale.


150

sed ei suuda õppida; tähtis on eesmärkidemõistmine. Keha tuleb eesmärkide täitmi-sega kaasa. Vormi tõstmist ei tasu käsitle-da vaid kehalistest näitajatest lähtudes.Pigem tähendab vormi tõstmine vaimsete,emotsionaalsete ja kehaliste tegurite la-hutamatut seost. Vormi tõstmine seisnebeelkõige mõistmises ja tahtmises. Kui teseda teate, jõuate kaugele.

Siinkohal toome mõne näite, mille üles-ehitus on järgmine.

Mõned näited

1. näide

Uueks hooajaks valmistumine

1. LähteolukordMängijad saabuvad puhkuselt ja alusta-vad järgmiseks hooajaks valmistumist (3korda nädalas).

2. Probleemi analüüsVõistkond peab paari nädala pärast pärismängudeks valmis olema. Mängijad ei olemitme nädala jooksul midagi teinud jaseepärast on nende vorm (TIS) kehvemkui vaja.

3. EesmärkTõsta mängijate sooritus konkurentsivõi-melisele tasemele, s.t et nad suudaksidoma tasemel vastastega võidelda ja tak-istustest üle saada (= võime mängida 2 x45 minutit võidu nimel).

4. Treeningolukorra sisu ja ülesehitusVajalik on vormi tõstmise teooria tund-mine, eelkõige selliste komponentide

Üldised meetmed� Ruumi vähendamine.� Ruumi suurendamine.� Rohkem vastaseid.� Vähem vastaseid.� Ilma pallita vastaste sundimine võima-

likult kiiresti palli tagasi võtma.� Suluseisu reegli kasutamine.� Piisavalt palle mänguala kõrval.� Väravasse tohib lüüa ainult peaga

(sobib vaid suurema mängijate arvugaväikestes kahepoolsetes mängudes, nt8 v 8 või 7 v 7, joonemängus).

� Ajalise piirangu kehtestamine (nt veel5 minutit või viimane minut ennemängu lõppu).

Mõju� Mängijatele jääb vähem aega jalgpalli-

probleemide lahendamiseks.� Rohkem aega, joostes ja söötes tuleb

ületada pikemaid vahemaid.� Vähem aega, raskem mängu lugeda.� Rohkem aega, kergem mängu lugeda.� Vähem aega, raskem mängu lugeda.� Vähem ruumi, vähem aega.� Mäng on sujuvam, palli saab uuesti

kiiremini mängu panna.� Mäng läbi äärte ja palju kahevõitlusi

peapallide pärast.� Mängijad on sunnitud tõhusamalt rün-

dama, palli tagasi võtma, palli hoidmajne (olukorrast sõltuvalt).

Näite ülesehitus:1. Lähteolukord.2. Probleemi analüüs.3. Eesmärkide määratlemine.4. Treeningolukorra sisu ja ülesehitus.5. Kontrollimine ja hindamine.

151


kohta nagu ülekoormus, koormus ja mak-simumraskus. Nendest ja veel muudest te-guritest lähtudes valib treener tüüpilisedjalgpalliharjutused, mille intensiivsus eitohi muutuda liiga suureks ja mis ei tohimängijaid liiga kiiresti väsitada (harjutuspeab mängijatele meeldima ja nad peavadsaama piisavalt puhata).

Näide: väikesed kahepoolsed mängud - 5v 6 või 6 v 6 - väikesel mängualal (veerandkogu väljakust), õige suurusega väravate-ga või ilma väravateta, väikeste väravate-ga, joonemänguga. Sellise ülesehitusekorral saab rakendada kestvus- ja inter-valltreeningu põhimõtteid.

Teoreetilised teadmised on vajalikud, et

treener oskaks enda tähelepanekutestlähtuvalt (kas mängijad peavad tegemaliiga palju või vähe, kas neil on õhustpuudus, kas nad ägavad jne) kasutada õigeid eesmärgi saavutamise meetmeid.Näiteks võib treener olla sunnitud olu-korda muutma, et mängijatele esitatavaidnõudmisi suurendada (nt pikem või laiemmänguala, suuremad väravad, keerulise-mad ülesanded).

Lisaks sellele komponendile, mis on vor-mi tõstmise keskpunktis, tuleb esimeselnädalal rakendada soorituse parandami-seks veel teisi, nt kehalisi ja venitusharju-tusi, üldkehalist treeningut (k.a soojendusja mahajahtumine), mida mängijad peak-sid lõpuks suutma ilma juhendamiseta

Hooajaks valmistumise lahutamatuks osaks on harjutusmängud.


152

sooritada (seda tuleb kontrollida). Tree-ner peab kogu aeg mängijate innustami-seks, ergutamiseks, juhendamiseks, jälgi-miseks jne kohal olema.

Hooajaks valmistumise etapis on kahtle-mata tähtis, et mängitaks paar tõelist, liigasuure koormusega harjutusmängu, nt va-nemate mängijatega võistkonna vastu.Seeläbi nõutakse veel vormist väljasmängijatelt liiga palju, neid ilmselgelt ülekoormates.

Hiljem, ülesehitamise etapis, on soovitavkorraldada mäng, milles mängijad peavadkäiku laskma kõik oma jõuvarud. Sellistmängu tuleb eelnevalt hoolikalt kavanda-da, pidades silmas kogu vormi tõstmisesüsteemi. Jälgige, et töö- ja puhkeaegoleksid tasakaalus!

5. Kontrollimine ja hindamineHooajaks valmistumise etapis peab tree-ner mängijaid hoolikalt jälgima ja kuula-ma. Treener peab tähele panema, kasüksikutelt mängijatelt ja kogu võist-konnalt saab nõuda suuremaid või väikse-maid pingutusi. Ta peab saadud teabekohta koostama ajakohastatud aruandeidning kasutama neid ka järgmisel hooajal.

2. näide

Vastastele peale pressiminepalli tagasisaamiseks (pressingu tegemine)

1. LähteolukordEnamikes mängudes ei saa võistkond pallikaotamise korral hakkama vastastelepeale pressimisega. Seega saadakse harvapall tagasi aktiivse kaitsega. Tavaliselt las-takse vastastel takistamata mängu ülesehitada ja pall saadakse tagasi alles oma-enda karistusala läheduses, kui vastasedon teinud vea.

2. Probleemi analüüsSuurem osa mängijatest ei tea, kuidaskäib võistkonna aktiivne koostöö palli ta-gasisaamise nimel. Mõned mängijad jõua-vad kohale liiga hilja, teised püüavad sobi-matus kohas palli vahelt lõigata või teevadvigu, samal ajal kui ülejäänud lähevad pal-li jahtima liiga agressiivselt ning veel üksvõi kaks mängijat ei tunne ära õiget hetke.Lühidalt öeldes, võistkonna sooritus onselles osas puudulik.

3. EesmärkKasvatada mängijate arusaamist ja tun-netust, kuidas palli tagasisaamise nimelaktiivselt tegutseda. Võistkond peab pallitagasi saama varem ja oma väravastkaugemal.

4. Sisu ja ülesehitusTreener peab olema tuttav vormi tõstmiseteooriaga. Mängijatele tuleb probleeminäidata väga intensiivselt (lähtudes üle-koormuse põhimõttest), et nad viibiksidprobleemses olukorras (kui vastased män-gu üles ehitavad) aina uuesti. Päris män-gus esinev olukord muudetakse lihtsa-maks, "kergemini" loetavamaks ja selge-maks.

Selleks tuleb mängijate arvu vähendada.Siis saavad mängijad "tunnetada", kes te-gutseb valesti, kes ei suuda kiire tempogakaasa minna, kas üksteise tegevusele aita-vad kaasa kõik või mitte jne. Kõik needvead tulevad sellisel juhul eriti selgeltesile.

Siinkohal tasub eelistada harjutust, kus 4ründajat on vastamisi 3 kaitsjaga. Ründa-jad püüavad lüüa palli väravavahi kait-stavasse, õige suurusega väravasse.

Ründajad alustavad keskringi lähedusest,kusjuures mänguala on karistusala laiune.3 kaitsjat püüavad palli pärast võideldavõimalikult varakult ja aktiivselt, kuid

153


unustamata kaitse põhiülesannet (= vära-vate löömise takistamist). 3 kaitsja ülesan-ne on ülimalt keeruline, sest nad peavad:

� olukordi lugema;� langetama õigeid otsuseid;� omavahel suhtlema;� kuulama üksteise juhiseid;� täitma oma ülesannet ka siis, kui on

väga väsinud.

See tähendab, et pärast paari ründe- võikaitsetegevust on mängijatel vaja rohkestiaega enda kogumiseks. Sel ajal, kui män-gijad teevad venitusi ja puhkavad (taastu-mise kiirendamiseks), võib treener andaüldiseid või isiklikke juhiseid. Tööaegnende üksteisele sarnanevate väikeste ka-hepoolsete mängude puhul (5 v 4, 6 v 5 või7 v 6 õige suurusega väljakul) peab olemasuhteliselt lühike ja tegevuse intensiivsusvõrreldav päris mängudega. Mängijatepingutused, motivatsioon ja keskendumi-ne peavad olema täielikud.

Mängu eesmärk - pall tagasi saada jasööta näiteks ründajale - peab olema sel-ge, sest ainult siis suudavad mängijad täielmääral pingutada ja keskenduda.

Antud probleemi lahendamiseks võibkasutada ka teisi harjutusi, nt joonemän-gu kõiki variante. Samuti võib 1 v 1 harju-tusega tuua esile üksikmängijate individu-aalsed puudused (tehnika ja intuitsioonialal). 1 v 1 harjutuse puhul on üksikmän-gijate kehalistel võimetel keskne tähtsus.Seda harjutust ei tohi liiga pikaks venita-da ja pärast sooritamist tuleb alati puhata.

5. Kontrollimine ja hindamineTreeningutel omandatu tuleb võistluslikusolukorras läbi proovida. Treener peabolema kindel, et kõik saavad aru, mis onmängu sisu ehk eesmärk. Võistlusmänguajal mängijaid juhendades peab treenerneile pressingu kohta tagasisidet andma.

Treener peab mängijatele ütlema, kas nadasusid peale pressima õigel hetkel, kesteeb julgestust, kes jooksis liiga varakultpeale ja miks täpselt nad peaksid end ta-gasi hoidma. Lühidalt öeldes, mängijatevorm peab paranema paari treeninguga.

See tähendab, et nad peavad oskama oma ülesannet täita paremini ja tõhusamalt.

154

Positsioonide süsteemid

Sageli räägitakse 4-3-3, 4-4-2 või 3-4-3mänguskeemidest. Igal taktikalisel män-gusüsteemil ja sellega seonduval positsi-oonide süsteemil on eelised ja puudused.Siinkohal on oluline, et iga mängija teakskonkreetsel positsioonil mängides omaülesandeid.

Eeldusel, et kõik mängijad täidavad üle-sandeid korralikult, lähtutakse taktikalisesüsteemi valikul näiteks mängu tähtsusest(noortejalgpallis on kõige olulisem män-gijate arendamine), ilmast, võistkonna ko-hast liiga edetabelis jms. Enamasti agaoleneb sobiv taktika ikkagi mängijate os-kustest ja võimetest.

Kuidas mängijad valitud taktikat ellu vii-vad, sõltub nende mängust arusaamisest.Taktika juurutamiseks peab mängijatelolema piisavalt oskusi, intuitsiooni jasuhtlemisvõimet.

Taktika lähtepunktiks on võistkonna män-guskeem, s.t positsioonide süsteem, missõltub mängijate võimetest. Vahel võibtreener muuta mänguskeemi vastavalt sel-lele, mida ta teab vastasvõistkonna takti-kast. Noortejalgpallis seda kuigi tihti eitehta.

Kõige parem positsioonide süsteem onjärgmine: väravavaht, julgestav kaitsja,kolm kaitsjat, kolm keskväljamängijat(poolkaitsjat) ja kolm ründajat ( 4-3-3 või3-4-3 sõltuvalt sellest, kas julgestav kaitsjamängib kolmest kaitsjast ees- või taga-pool).

Treener peab tundma selle mänguskeemiülesandeid ja funktsioone. Antud peatükkpõhineb enamiku Hollandi klubivõistkon-dade mängustiilil. On tähtis, et iga mängi-ja teab oma eesmärke (mida temalt temapositsiooniga seoses oodatakse) ja nendesaavutmise võimalusi võistkonnas. Samution oluline, et igaüks teab, millisteks liini-deks võistkond jaguneb ja millised mängi-jad nendesse kuuluvad.

Tähelepanu tuleb pöörata järgmistelekomponentidele:� põhiline mänguskeem;� eesmärkide kirjeldamine:

� kogu võistkonna eesmärgid;� võistkonna eri liinide eesmärgid;� eri liinidesse kuuluvate positsioo-

nide eesmärgid;� põhimomentide eristamine:

a. kui meie valdame palli;b. kui vastane valdab palli.

Noorte mängustiili puhul on tähtis, kasnende lähenemine on konstruktiivne, rün-dav, edasipüüdlev. Kas nad tänu sellele kavõidavad, on iseasi. Alates 13. eluaastastsaab kõige olulisemaks teguriks tulemus.Siis peavad mängijad õppima kogu võist-konna resultaati enda omast olulisemakspidama (16-18-aastaselt).

12. peatükk

Ülesanded ja funktsioonid

Võistkonna taktika lähtub kahestkesksest põhimõttest:

1. tulemusest - jalgpalli mängimiseeesmärgiks on võit;

2. mängu nautimisest.

155


See on võimalik ainult juhul, kui mängijadmõistavad nii individuaalseid kui kollek-tiivseid ülesandeid. Noortejalgpallis onmängijate arendamine meistrivõistlustevõitmisest tähtsam. Seega erineb treenerieesmärk (kuidas õpetada mängijaid võit-ma) mängijate omast, kes peavad põhi-eesmärgiks just edu meistrivõistlustel.Mängijatele esitatakse suuri nõudmisi.Päris mängus selgub, kas nad suudavadneid nõudmisi täita või mitte.

Üldine põhimõte

Et võistkond suudaks valitud taktikat ra-kendada, peab treener seda aruteludel,treeningutel ja mängujärgsetel jutuajamis-tel piisavalt selgitama.

Pidevalt tuleb rõhutada järgmisipunkte:� mänguskeem, positsioonide süsteem,

kes kus mängib;

� taktika (kuidas mängu üles ehitada,rünnata, kaitsta; kes teeb mida eri olu-kordades);

� eri positsioonidega seonduvad üles-anded ja kohustused (individuaalsed,

liiniga või kogu võistkonnaga seotudülesanded ja kohustused);

� positsioonimäng peab alati olema kvali-teetne; kogu võistkond peab töötamakvaliteedi tõstmise ja lihvimise nimel(mängijad peavad mõistma positsiooni-mängu eesmärke);

� 1 v 1 võitlused tuleb võita;

� positsioonimängu edukas lõpuleviimi-ne (kas tekitatakse värava löömise või-malusi keskelt ja/või läbi äärte?).

Põhiline mänguskeem, standardne struktuur

Päris mängus saadakse vastusedjärgmistele küsimustele:

1. Kas eesmärk saavutati? (Kasvõistkonna tulemus oli hea?)

2. Kas mängija sai oma ülesanne-test aru? (Kas ta luges mängu?)

3. Kas mängija sai oma ülesan-netega hästi hakkama? (Kas ta on võimekas?)

4. Kas mängijad teevad koostöödedukalt, tegutsevad tasakaalus-tatult ja suhtlevad piisavalt?


156

Kogu võistkond

Meie valdame palli (mängu ülesehitamine/rünnak)� Rõhuasetus on positsioonimängul, sel-

le kvaliteedil ja rütmil.� Põhieesmärgiks on palli saatmine ette-

poole.� Võistkonna mänguskeem on tähtis.

Eriti olulised on mängijate kaugus üks-teisest väljakul keskel ja äärtel (mitteliiga lähedal, mitte liiga kaugel).

� Positsioonimänguks tuleb täielikultkeskenduda ja kogu aeg valvel olla(mängus tuleb osaleda nii palliga kuiilma).

� Tavategevusi sooritades tuleb püüeldatäiuslikkusele: mängida halbade söö-tudeta, palli niisama kaotamata, ülearujooksmata, õige tugevusega ja täpseltsöötes jne.

� Paari värava löömise võimaluse tekita-miseks tuleb kõvasti pingutada (posit-sioonimängu abil).

� Kui vastastele peale surumise järel saa-dakse pall tagasi, ei tasu tegutseda kii-rustades. Nüüd tuleb mängule teist-moodi keskenduda, s.t hoiduda liigsestagressiivsusest ja halbadest söötudest(tuleb ümber lülituda).

� Seejärel tsenderdage, jookske karistus-alas ringi, kaasake piisavalt mängijaid,ärge viivitage, otsige pealelöömise või-malusi.

� Kui vastased jõuavad oma värava juur-de tagasi, tuleb mängu kannatlikumaltüles ehitada (ärge andke järele pikasöödu tegemise kiusatusele, kui võima-lused on kehvad).

� Otsige pidevalt võimalusi saata pall et-tepoole; ärge söötke lõputult väljakukeskele (keskenduda tuleb väljakuviimasele kolmandikule).

� Palli valdaja ja eespool olevad mängi-jad peavad omavahel suhtlema.

� Rünnata tuleb läbi äärte.� 3st ründajast tagapool asetsevad 6

mängijat (2, 3, 4, 5, 6, 8) peavad tekita-ma 3le ründajale võimalusi (tugimän-gijatena).

Ülesandeid tuleb arusaadavalt ning aina uuesti ja uuesti selgitada.

157


Vastane valdab palli (kaitse/vastaste poolt ülesehitatavamängu lõhkumine)� Eesmärk: pall võimalikult kiiresti ja

oma väravast võimalikult kaugel tagasisaada. Selleks on vaja: head mängujoo-nist, mõistmist, intuitsiooni (mängustarusaamist) ja kõikide mängijate kesk-endumist.

1. Ründajad on vajalikud - äärepoolkait-sjad lähevad tahapoole ja suruvad vas-taseid küljejoone suunas.� Tuleb toetada vastastele pressingut

tegevaid kaasmängijaid (6, 7 ja 8).� Tuleb sisse võtta õige positsioon

(mõnikord sõltub kõik vaid paa-rist jardist).

2. Tagumised mängijad peavad tuge pak-kuma; 3 kaitsjat + 1 julgestav kaitsja.� Palli valdajale tuleb lähedal olla ja

teda ei tohi endast mööda lasta.� Ahelreaktsioon: üks mängija asub

just õigel hetkel palli pärast võit-

lusse; kaasmängijad tulevad appi;neist kaks esimest võivad pallistnapilt ilma jääda, kuid kolmas võineljas võivad selle kätte saada.

� Sundige vastaseid oma väravastvõimalikult kaugele.

� Vastaste ülesehitatav mäng loobvasturünnaku võimalusi; vastasedon ründepositsioonidel ja seepä-rast võib neid õigesti ajastatudvasturünnakuga üllatada.

� 1 v 1 olukordi tuleb ära kasutada:pall tuleb tagasi saada, vastasel tu-leb edasisöötmise võimalused äralõigata, ta tuleb meelitada lõksu jasiis üle mängida.

� Kaitset tuleb teha oma väravast võima-likult kaugel.

� Suluseisu tekitamise kohta tuleb oma-vahel kokkuleppele jõuda.

� Olukorra hindamine enne keskjoont(keskringi läheduses).

� Üldine põhimõte: iga mängija peab sis-se võtma positsiooni võimalikult kau-gel oma väravast ja keskenduma nen-dele vastastele, kes ilma pallita tematsooni sisenevad.

� Tagasi võib minna keskringini/keskjoo-neni või püüda vastaste pealetung ot-sekohe peatada.

� Kõik mängijad annavad panuse - koguvõistkond lülitub kiiresti ümber kaitse-le.

� Palli pärast võitlusse asumiseks sobivhetk on käes siis, kui vastane teeb pikasöödu, eriti kui see ei ole täpne (lõiga-ke ära "põgenemisteed" palli vahetusläheduses).

� Palli tagasi saamiseks vajalike tegevus-te järjekord:

� rutiinsed tegevused (positsiooni võtmi-ne, ruumi vähendamine, tahapoole lii-kumine);

� keskväljamängijate (poolkaitsjate) jakaitsjate tehtav pressing (kiirendami-ne, ruumi vähendamine);

Et osata mängijaid treenida, tuleb osatamängu lugeda.


158

� palli pärast võitlusse asumine;� palli tagaajamine;� palli tagasi saamine.

� Palli pärast võideldes ja seda taga aja-des ei tasu alati joosta tippkiirusel. Tu-leb oodata õiget hetke ja siis anda en-dast kõik. Samuti tuleb iseseisvalt te-gutseda, kui tekib võimalus vastasesurumiseks raskesse positsiooni (ntnõrgemale äärele või kehvemate män-gijate suunas).

Eri liinide ülesanded

1

Kaitseliin 3

2 4 5

Meie valdame palli (mängu ülesehitamine/rünnak)� Ärge kaotage palli niisama.� Palli tuleb kiiresti liigutada, ääre vahe-

tamine peab käima ruttu.� Mängu ülesehitamise ajal tuleb hoidu-

da vigadest.� Hea positsioonimäng, olemasolevat

ruumi tuleb kasutada parimal viisil (ar-vestades ka vastasvõistkonna ründaja-tega).

� Alati peab eesmärgiks olema ühele võimitmele kaasmängijale vaba ruumi te-kitamine.

� Suhelge omavahel, juhendage üksteist.

7Poolkaitseliin

6 8

� Oma tsoonis tuleb palli kontrollida, är-ge liikuge ettepoole liiga vara, järgigemänguskeemi.

� Ärge kaotage palli niisama, ärge jooks-ke palliga niisama.

� Pakkuge 3le ründajale tuge.

Me saime sellega hakkama!

159


Ründeliin 9 1110

� 3 ründajat.� Kasutage optimaalset mänguskeemi

(tekitage võimalikult palju ruumi).� Keskründaja (10) ei tohi pikkade söö-

tude kättesaamiseks liiga vara liikumahakata.

� Antud taktikalise süsteemi korral onnende 3 ründaja individuaalsed osku-sed väga olulised. Nende oskused onsuur jõud, millega kaasneb ka teatudrisk.

� Tsenderduse korral peaksid 4 mängijatliikuma karistusalasse (s.t kui 11tsenderdab -> 10, 9, 7 ja 6 jooksevadkaristuslasse).

� Mängu ülesehitajad peavad omavahelaktiivselt suhtlema. Ülesehitamist tu-leb "lugeda", pikkadeks söötudeks tu-leb valmistuda ja söötude vastuvõtmi-seks tuleb luua võimalikult soodsadtingimused.

Vastane valdab palli (Kaitsetööja vastaste poolt ülesehitatavamängu lõhkumine)

1

Kaitseliin 3

2 4 5

� Suhtlemine ja juhiste andmine sellekohta, mida on näha (palli saamine,ääre vahetamine, suluseis jne).

� Mida lähemale väravale ollakse, sedatihedamat katet peavad 2, 4 ja 5 tege-ma.

� Tuleb hoolitseda, et julgestav kaitsja(3) ei satuks 1 v 1 olukordadesse ->selle eest vastutavad teised kaitsjad jakeskväljamängijad (poolkaitsjad).

� Kaitsta tuleb mõistlikult - ärge andkevastastele vabalöökide tegemise või-malusi.

� "Kogunege" oskuslikult vastase ümber,ilma vabalööke loovutamata.

Poolkaitseliin 7

6 8

� Kaks küljejoonte läheduses tegutsevatkeskväljamängijat (6 ja 8) kontrollivadmängu; nad ei tohiks liikuda liiga etteega joosta oma äärepoolkaitsjatestkaugemale.

� Kaitsta tuleb targalt ja mõistlikult, ru-malate vigadeta; tasakaalukalt.

� Kui üks kolmest poolkaitsjast ei katavastast tihedalt, tekitab see probleeme.Sellisel juhul võib vastane minemapääseda.

� Ärge laske vastast endast liiga kergeltmööda, suruge vastasele peale.

� Kasutage keha.� Ärge jookske vastasele peale, vaid

püüdke hoida vastast enda ees.� Tehke ründajatega koostööd (liinid

peavad üksteisest õigel kaugusel ole-ma). Katke vastast oma tsoonis; kuni taon teie tsoonis, liikuge temaga koos.

� Surumine (= julgestamine või ruumivähendamine sellel äärel, kus pall on).Küljejoonte läheduses tegutsevadkeskväljamängijad (6 ja 8) suruvadpeale, kui vastasvõistkond ehitab män-gu üles või asub rünnakule teise äärekaudu.

Ründeliin 9 11

10

� Kui vastasvõistkond ehitab mänguüles, tuleb liikuda tagasi keskjoone lä-hedusse.


160

� Olge kontaktis, püüdke leida head po-sitsioonid (liikuge selle ääre suunas,kus pall on).

� Lõigake vastastelt mängu ehitamisevõimalused ja takistage pikkade ette-söötude tegemist.

� Valige palli tagaajamiseks õige hetk.

� 3 ründajat (9, 10 ja 11) peavad katmavastaste 4 kaitsjat.

Positsioonile vastavad individuaalsedülesanded

Meie valdame palli (mängu ülesehita-mine/rünnak)

1 väravavaht� Positsioonimängus osalemine.� Palli uuesti korralikult mängu panemi-

ne söötes, visates, lüües või väravaesistlahtilööki tehes.

� Võistkonnakaaslastega suhtlemine.

1 julgestav kaitsja� Olukorra kontrollimine� Ääre vahetamine; palli ette saatmine

ja igal võimalikul juhul ettepoole liiku-mine.

� Söödumängu suunamine.

3 kaitsjat (vasak-, parem- ja keskkaitsja)� Kui meie valdame palli, tuleb mängu

ülesehitamise lihtsustamiseks liikudaettepoole (see on tähtis positsiooni-mängu puhul) - meelitada ründajadeemale, tekitada vaba ruumi.

2 keskvälja kontrollivat poolkaitsjat(vasak ja parem)� Hea positsioonimäng, eelkõige ääre-

poolkaitsjate, kaitsjate ja julgestavakaitsjaga.

� Kui rünnakut arendatakse teist äärt

mööda, tuleb viimasel hetkel liikudakaristusalasse (peaga mäng).

� Mäng tuleb keskelt viia äärtele ja vas-tupidi; keskele ei tohi teha riskantseidsööte.

� Palliga ei tasu liiga palju joosta (sestsiis minnakse positsioonilt ära + pallikaotamise oht).

� Äärepoolkaitsjast ei tasu liiga tihtikaugemale joosta ja tema ruumi see-läbi vähendada.

1 keskpoolkaitsja� Keskründaja toetamine.� Ära liigu liiga kaugele ette (arvesta sel-

jataha jääva ruumiga + vaheta äärt/saada pall edasi vasakule või paremaleäärele).

� Hea positsioonimäng rünnaku ülesehi-tamisel.

� Pealelöömiseks sobivasse kohta liiku-mine.

� Väravate löömine.

2 äärepoolkaitsjat (vasak ja parem)� Teiselt äärelt tulevatele söötudele vas-

tu liikumine (peaga mängimine) ->ära tegutse ainult äärel -> liikuminesissepoole.

� Tsenderduste tulemus on tähtis, pallpeab jõudma väravaesisele alale.

� Hea suhtlemine, eelkõige just rünnakulõpus enne tsenderdamist.

� Väravate löömine.

1 keskründaja� Väravate löömine.� Pealelöömiseks sobivasse kohta liiku-

mine.� Kõvasti töötamine, et leida positsioon,

kust saab pikki sööte vastu võtta.� Mängu ülesehitamise "lugemine".

161


Vastane valdab palli (Kaitse-tööja vastaste poolt üles-ehitatava mängu lõhkumine)

1 väravavaht� Väravasse löömise takistamine.� Pidev liikumine, keskendumine.� Olukorra "lugemine".� Kui vastased teevad pika ettesöödu, tu-

leb liikuda väravajoonest eemale (julges-tava kaitsja roll/ruumi vähendamine).

� Kaitseliini tegevuse korraldamine.

1 julgestav kaitsja� Väravasse löömise takistamine.� Olukorra kontrollimine/mängu luge-

mine -> "vaba" rolli kasutamine.� Julgestamine.� Ruumi vähendamine just siis, kui vas-

tased teevad pika ettesöödu (selle het-ke ära tundmine vastaste ülesehitatavamängu käigus).

3 kaitsjat (vasak-, parem- ja keskkaitsja)� Väravasse löömise takistamine.� Mida lähemal väravale, seda tiheda-

mat katet tuleb teha.� Suluseisu tekkimisega arvestamine (är-

ge jääge liiga taha).� Vastaste ja oma värava vahelise ala

katmine.� Surumine/julgestamine.� Tähelepanu säilitamine 1 v 1 olukor-

dades; ärge olge lihtsalt agressiivsed,vaid kasutage oma tehnilisi oskusi; är-ge jookske vastasele peale, vaid püüd-ke hoida teda enda ees, ärge andkevastastele vabalöökide võimalusi.

� Tähtis on olla agressiivne, aga mittesellisel määral, et vastased saaksidvabalöökide võimalusi.

1 keskpoolkaitsja� Keskvälja kontrollimine, olukorra ta-

sakaalustamine, ei tasu liikuda liigakaugele ette.

� Iga ilmuva katmata vastasega tegele-mine.

2 keskvälja kontrollivat poolkaitsjat(vasak ja parem)� Kaitsele keskendunud lähenemine,

oma tsoonis korralikult mängimine,vastase ruumi vähendamine (ettesöö-du takistamine).

� Toetav roll.� Palli peale surumisel teistega liitumine,

vastasele ei tohi anda põgenemisvõi-malust.

2 äärepoolkaitsjat� Ei vastuta mitte ainult kindlate vastas-

te eest (äärekaitsjad), vaid peavadkaitsma ka keskvälja, suruma sisse-poole ja järgi minema ettepoole liiku-vale kindlale vastasele.

� Vastasel (äärekaitsjal) äärt möödamängu ülesehitamises osalemise takis-tamine, pika ettesöödu takistamine.

� Sissepoole surumine, kui vastasvõist-kond ehitab mängu üles äärt möödavõi läbi keskvälja.

� Kui teised mängijad on kindlast vasta-sest ohtlikumad, tuleb nendele kesk-enduda, näiteks kui keskründaja jääboma värava lähedusse ja vastaste kesk-kaitsja liigub ettepoole.

� Tsenderduste vahelt lõikamine.

1 tipuründaja� Oma kahe äärepoolkaitsjaga tihedat

koostööd tehes vastaste ülesehitatavamängu lõhkumine, vastaste takistami-ne palli välja mängimisel.

� Palli pärast võitlusse asumiseks õigehetke valimine.

� Palli ei tasu üksi liiga palju taga ajada.� Vastase hoidmine enda ees, et ääre-

poolkaitsjatel oleks piisavalt lähene-misaega, kui vajatakse abi.

Iga mängija on mängu kaasatud, kõigil onoma ülesanne täita.

162

Selles peatükis käsitlemenoorte rolli jalgpalliklubides.

Noortejalgpalli alusedPraegu mängib Hollandis jalgpalli ligi-kaudu 400 000 poissi ja tüdrukut vanuses6-18-aastat. Allpool toodud püramiidnäitlikustab Hollandi noortejalgpalli üle-sehitust. Siinkohal esitame ka küsimustenimekirja, mida klubi töötajad saavad ka-sutada noortejalgpalliga seonduvate as-pektide analüüsimiseks.

A. Töökorraldus� Kas iga vanuserühmaga tegeletakse

eraldi?� Kas mängijad saavad oma asjade kor-

raldamises kaasa rääkida ja kas neilemääratakse eraldi kohustusi?

� Kas klubil on oma noortepoliitika?

13. peatükk

Noorjalgpallurite roll jalgpalliklubides

Noorjalgpallurite omavalitsuse, piirkonna ja rahvusvõistkonnad

Lisanduvad ja vastavalt kohandatudtugiorganisatsioonid

5000 klubi Hollandi 9 provintsis

400 000 jalgpallurit vanuses 6-18-aastat (poisid ja tüdrukud)

AR

VE

PID

AM

INE

TE

AV

ITAM

INE

JA

SU

HT

EK

OR

RA

LDU

S

VÕ

IST

KO

NN

AD

RA

JAT

ISE

D

KO

OLITA

MIN

E

JUH

TIM

INE

JA

JUH

EN

DA

MIN

E

RE

EG

LID JA

M

ÄÄ

RU

SE

D

TE

GE

VU

SE

D

TÖ

ÖK

OR

RA

LDU

S

163


B. Tegevused

� Kui tihti on noortel treeningud ja kuisageli nad mängivad?

� Milline on treenimise/juhendamisekvaliteet?

� Milliseid tegevusi mängijatele veel pa-kutakse (lisaks treeningutele ja mängu-dele)?

� Kas mängijad võivad klubi ruume javarustust vabalt kasutada, nt "tänava-jalgpalli" mängimiseks?

� Milliseid meetmeid rakendataksenoortesektsiooni toetamiseks ja jätku-suutlikkuse tagamiseks?

C. Reeglid ja määrused

� Kas mängureegleid kohandatakse erivanuserühmadele sobivalt?

� Kas reegleid üldse järgitakse?� Kas tehakse erandeid? Kas klubi ja

erinevad jalgpalli juhtorganisatsioonidkasutavad reeglite muutmise võimalustedukalt?

� Kas enne reeglite ja määruste muutmistküsitakse noorte arvamust?

� Kas sponsorlepingute sõlmimisel ar-vestatakse noorte huvidega?

D. Juhtimine ja juhendamine

� Kas kõikide tegevuste puhul juhenda-takse mängijaid piisavalt?

� Kas juhendajate kvalifikatsioon on ko-hane?

� Kas mängijaid innustatakse oma pa-nust andma?

E. Koolitamine

� Kas klubis teatakse, millistel kursustelon võimalik osaleda ja kas olemasole-vaid võimalusi kasutatakse ära (kur-sused kohtunikele, treeneritele jne)?

� Kas klubi ise korraldab kursusi?

� Kas mängijad on nendesse kursustessekaasatud?

� Kas klubil on koolitusfond? Kas klubivõib leida sellele sponsori?

F. Rajatised

� Kas klubi rajatised, mida kasutataksetreenimiseks/mängimiseks, on noortevajadustele vastavalt kohandatud (väl-jaku ja väravate suurus, riidenagidekõrgus, dušid, kuulutustetahvel jne)?

� Kas noored saavad kasutada sobivaid

Noorjalgpallurid vajavad teistsuguseid

reegleid!


164

palle ja varustust?� Kas klubi ruumid on noortele kohased

või on praktiliselt tegu baariga?� Kas poistele ja tüdrukutele on eraldi

ruumid?� Kas mängijad saavad treeningrajatisi

aastaringselt kasutada?� Kas klubil on oma spordisaal?

G. Võistkonnaliikmete valimine ja skautimine

� Millist protseduuri klubis kasutataksenoorjalgpallurite valimiseks?

� Kui vanalt mängijate jalgpallialast soo-ritust esimest korda hinnatakse?

� Milliseid hindamiskriteeriume kasuta-takse (tehnika, intuitsioon, suhtlemine)?

� Kas neid mängijaid, keda ei võeta omavanuserühma esimesse võistkonda, ik-kagi korralikult treenitakse?

� Millist tuge pakutakse mängijatele, keson esimesest võistkonnast välja lange-nud?

� Millist tuge pakutakse esindusvõistkon-dadele?

H. Teavitamine, suhtekorraldusja info avaldamine

� Kas liikmete teavitamiseks klubi tege-vustest antakse välja infolehte? Kas in-foleht on kirjutatud nii, et ka nooredsaavad seda kergesti lugeda?

� Kas uutele liikmetele tutvustatakseklubi stiili korralikult?

� Kas mängijad saavad klubi ajakirjaskirjutada oma mõtetest, soovidest, mu-redest ja ettepanekutest?

I. Arvepidamine

� Kas klubi kulutused on läbipaistvad?� Milleks kasutatakse mängijate sisse-

makseid? Kas selle kohta on olemastõendid?

� Kas noortesektsioonil on oma eelarve?� Kas mängijatega tegelevad kvalifit-

seeritud töötajad (treenerid, juhenda-jad jne)?

� Kas klubi rahalised vahendid jaota-takse eri sektsioonide vahel (seeniorid,juuniorid, algajad) võrdselt, s.t kas ku-lutuste tegemisel töötajatele, treenin-gutele, varustusele jms lähtutaksevõrdse kohtlemise põhimõttest?

J. Muud klubi tegevused

� Kui palju mängitakse jalgpalli väljas jasiseruumides?

� Kas meelt lahutavad ja tulemuskesksedjalgpallitegevused on tasakaalustatud?

� Kas korraldatakse ka muid tegevusi, ntosaletakse rahvusvahelistel turniiridel,treeninglaagrites jne?

� Kas klubi avaldab oma liikmete arvu,sponsortehingute jms andmeid?

� Kas tippmängijatele pakutakse lisatu-ge näiteks hariduse jms vallas?

Püramiidi tipp

Püramiidi tippu kuuluvad klubide esime-sed võistkonnad (alla 13-aastaste kuni alla18-aastaste võistkonnad). Mõned nendemängijatest saavad edaspidi esindusvõist-kondade, omavalitsuse, piirkonna või ise-gi rahvusvõistkondade liikmeks. Jooniselton näha, et tipuosa tugevus sõltub sellest,kui püsiv on püramiidi alus.

Kui klubis hoolitsetakse kindla aluspõhjaeest, on tõenäolisem, et liikmed võetakseesindusvõistkondadesse ja et klubist käibläbi rohkesti andekaid noorjalgpallureid.Kui klubis tahetakse hakata ajama headnoortepoliitikat, võib alustada just eel-pool toodud küsimustele vastamisest.

See tähendab, et tuleb langetada otsuseid.Igal otsusel on rahalised tagajärjed, s.ttreenerite palkade jms suhtes.

165


Vähemuste esindajad

Siinkohal ei hakka me vähemuste teematüksikasjalikult käsitlema. Kuid mainimataei saa jätta asjaolu, et jalgpallimaailmason vähemuste lõimimisega väga edukalttoime tuldud. Ilmselge kõigil tasemetel.

Hollandis mängivad jalgpalli äärmiseltmitmekülgse kultuurilise ja etnilise taus-taga noored. Eduka lõimumise parimakstõendiks on Hollandi rahvusmeeskonnakoosseis.

Jalgpalli eesmärgiks on mängu ühine nau-timine ja üksteisega võistlemine. Selleeesmärgi saavutamisel ei oma mingit täht-sust nahavärv, kultuuriline taust, usk, su-gu ega eelistused.

Hollandi Jalgpalliliit käsitleb jalgpallispordialana. Iga spordiorganisatsioon,antud juhul siis jalgpalliliit, peab hoolitse-ma selle eest, et:

Jalgpall ühendab inimesi.Nagu ühiskonna teistes valdkondades: me

ei tegele probleemide, vaid inimestega.

Värbamine

Uusi mängijaid saab värvata 6-16-aastastepoiste ja tüdrukute seast, kes ei ole veelkindla spordiala kasuks otsustanud.

Lisaks võib mõni klubi keskenduda puue-tega noortele või vähemustele. Jalgpallitutvustavaid üritusi võidakse korraldadakoostöös kohalike koolide õpetajatega.

Näide

Üks Hollandi omavalitsus korraldab igalkevadel turniiri 6 kohaliku algkooli õpi-lastele.

Võistlus kestab 2 päeva. Eri vanuserüh-made 7-liikmelised segavõistkonnad män-givad õige suurusega väljakust poole väik-semal alal.

Lisaks katsutakse jõudu penaltite löömis-es ja muude oskuste demonstreerimisesjms. Kui 1985. aastal turniiri esimest kor-da korraldati, osales sellel 300 mängijat,sealhulgas 100 tüdrukut.

Osalejate arv on iga aastaga kasvanud.Praeguste hinnangute kohaselt osalebturniiril 35% kõikidest õpilastest. Sellisteürituste puhul on tegemist suhteliseltsuure osalusprotsendiga.

Eduka ürituse korraldamiseeeltingimused� Põhjalik valmistumine.� Töörühma moodustamine, kusjuu-

res igal liikmel on kindlad kohustu-sed.

� Kava koostamine ja selle järgimine.� Eelnevalt nõu pidamine (kuupäeva-

de kokkuleppimine) koolidirektori-tega.

� Teiste spordiklubidega koostöö kaa-lumine.

� Ürituse toimumise päeval peab kõikolema korraldatud täiuslikult.

� Arvestamine eri teguritega (lapse-vanemad, õpetajad, kohvik, halb ilmjne).

� Üritusele järgnevate tegevuste ka-vandamine.

� Hindamise läbiviimine ürituse järel,et analüüsida, mida järgmisel korralsaaks veelgi paremini teha.

a. spordiga tegeletaks;

b. sporti õpitaks;

c. sport oleks nauditav.


166

Kas need tegevused toovad klubidesseuusi liikmeid? Vastus on "jah", kuid tingi-musel, et järgnevalt asjaga edasi tegele-takse, nt pakutakse mängijatele võimalustosaleda klubi treeningutel.

Klubipoliitika on noortepoliitika

Viimastel aastatel on Hollandi Jalgpalli-liidu töötajad noortejalgpalli edendamisenimel kõvasti pingutanud.

Siinne raamat kuulub selle töö viljade hul-ka. Me arvame, et igaüks, kes tunneb vas-tutust jalgpalli arengu ees, peaks noorte-jalgpalli edendamisele kaasa aitama. "Tu-levik kuulub noortele" - tegu on küllklišeega, kuid tõesega.

Noortetöö koordinaator

Eeltoodud mõtete tutvustamiseks klubi-dele oleme käivitanud mitu algatust.

Ilmselgelt oli Hollandi Jalgpalliliidu jaklubide suhtluses liiga palju vaheastmeidja -lülisid. Mida rohkem vahendajaid,seda suurem tõenäosus, et mõni neist eitoimi. Tulemuseks saadi olukord, kus täh-tis teave ei jõudnud sageli klubi innukate(ja vabatahtlike) noortega töötajateni.

Me kõik tahame, et noorjalgpallurite kar-jäär oleks edukas. Just sellepärast hakatiHollandi Jalgpalliliidus propageerimaideed, et klubid määraksid ametissetreeneritetöö koordinaatorid. Tegu ei olemillegi uuenduslikuga, vaid lihtsalt vaja-liku sammuga igale klubile, kes mõistabnoorjalgpallurite tähtsust.

Treeneritetöö koordinaator on vajalikmitte ainult suhtlemise vaheastmete vä-hendamiseks. Lisaks mängib ta olulistrolli noortejalgpalli huvide esindamiselklubi sees. Ta vastutab kõikide tehniliste

küsimuste eest, alates sellest, milliseidpalle ja 4 v 4 mänge kasutatakse, kuninoortetreenerite koolitamise jätkusuut-likkuse tagamise ja võistkondade mäned-zeride infoõhtute korraldamiseni.

Ta vahendab mängijatega seotud teema-sid (noorte juhtimine, noortetöötajad ja -treenerid, lapsevanemad) klubi juhatuse-le. Samuti tegeleb koordinaator klubi javälismaailma kontaktidega.

Selliste kontaktide osalisteks on HollandiJalgpalliliidus täiskohaga töötavad tree-nerid, teised klubid (turniirid, koostööjne) ja koolid (koolijalgpall, reklaamiüri-tused jne). Lühidalt öeldes on ilmselge, etnoortetöö koordinaator peab tundmatehnilist tausta, et saavutada oma eesmär-ki - parandada noorjalgpallurite klubisise-seid õpitingimusi. Viimastel aastatel onklubide sidemed märkimisväärselt para-nenud tänu juhendamisalastele ja piir-kondlikele seminaridele, noortetreeneritekursustele ja sihtotstarbelistele seminari-dele (näiteks tüdrukute ja naiste jalgpall).Hollandi Jalgpalliliidu eesmärgiks on klu-bide sidemete töösserakendamine. Selle-

Noored jälgivad ka alla 18-aastaste

võistkonna edusamme.

167


ga saab kõige edukamalt hakkama justnoortetöö koordinaator, kes on juba tut-tav nii klubi kui ka Hollandi Jalgpalliliidutegevusega. Noortetöö koordinaatori üles-anded ei ole kahtlemata kergete killast.

Treeneritetöö koordinaatori ametikohatähtsus on võrreldav treeneritöö juhiomaga. Paljud klubid on valmis koordi-naatorile palka maksma, sest nüüdseks onneile selle sisu mõistetavaks saanud. Hin-natakse mitte üksnes sellele tööle kuluvatajamahtu, vaid ka kvaliteeti.

Aus mäng.Käes on aeg... kvaliteetse jalgpalli mängimiseks.

Kahes mängus võib kohata täiesti erinevatjalgpalli. Ühe mängu pealtvaatajad võivadolla nagu tulistel sütel tänu köitvale rün-demängule, põnevusele, nauditavusele,pingutustele ja, mis ei ole sugugi tähtsuse-tu, kahe võistkonna vahelisele lugupi-damisele. Teises mängus aga võib mõlemavõistkonna ülimaks eesmärgiks olla kao-tuse vältimine, mis tähendab, et nad eivõta riske ja on õnnelikud ka 0:0 tulemuseüle. Selliste näidete puhul ei ole raskeotsustada, kummas mängitakse parematjalgpalli. Samas on teistel juhtudel raskemotsustada, kumb mäng oli parem. Paremvõistkond ei tarvitse alati võita, sest jalg-palli tulemused pole sugugi kergesti en-nustatavad.

Alati värava löömisenimel pingutaminetähendab

seda, et tuleb

MÄNGIDA AUSALT

Treeneritetöö koordinaatoriiseloomustus

Koordinaator hoolitseb jalgpallurite jaHollandi Jalgpalliliidu heade suheteeest, jalgpalli edendamiseks vajalik tea-ve peab jõudma sihtmärkide, s.t mängi-jateni.

Koordinaatori kohustused on järgmised:

� Hollandi Jalgpalliliidu noorjalgpal-lurite valimisprotseduuride järgimine;

� 4 v 4 turniiride korraldamine;

� jalgpallilaagrite/jalgpallipäevadekorraldamine;

� noortetreenerite, võistkondademänedzeride, vabatahtlike ja kohtu-nike kaasamine spetsiaalsetele koo-lituskursustele;

� Hollandi Jalgpalliliidu ja klubi rek-laammaterjalide levitamine;

� teemaõhtute korraldamine mängija-tele, võimalusel koostöös HollandiJalgpalliliiduga;

� teabe edastamine Hollandi Jalgpal-liliidult noortejalgpalli kohta asjassepuutuvatele osapooltele;

� tüdrukute jalgpalli edendamine.

Kasu on sellest, kui treeneritetöö koor-dinaator on ise olnud mängija ja omabtreeneri kvalifikatsiooni.


168

Kuidas jalgpalli köitvalt mängida?

Kas selline mäng on köitev, milles ühevõistkonna eesmärgiks on põhjalik kaitseja kiire vasturünnaku võimaluste oota-mine?

Kas jalgpall on hea siis, kui mängijad tee-vad palju põnevaid kombinatsioone jaläbijookse, kuigi kogu säravat mängu eikrooni ükski värav? Isegi hea mäng võibolla lõppkokkuvõttes igav, kui ei teki üld-se värava löömise võimalusi. Üks spordia-jakirjanik kirjutas 1960. aastatel pärastBrasiilia rahvusmeeskonna mängu näge-mist, et jalgpall "langes omaenda ilu ohv-riks".

Jalgpalli kvaliteeti saab mõõta mitut moo-di, mis on täiesti normaalne. Arvamustelahknemine aitab jalgpalli arengule kaasaeeldusel, et seisukohti väljendatakse aru-saadavalt. Selgepiirilistest arvamustestlähtuvalt saab jõuda kokkuleppele.

Mängu kvaliteeti (= kuivõrd ausalt män-gitakse) analüüsides tuleb arvestada kon-tekstiga, s.t võitmise ja kaotamisega.Selline analüüs hõlmab tulemuse saavu-tamise protsessi hindamist. Mida paremi-ni jalgpalli mängitakse (mängu algseleeesmärgile vastavalt), seda enam raken-datakse positiivse tulemuse saavutamiselkaitsevahendeid.

Sellega tuleb erinevate käsitluste puhularvestada. Iga käsitluse eesmärgiks onvõistkonna tugevate külgede (mängijateoskuste) ära kasutamine ja nõrkade kül-gede varjamine võidu nimel. Analüüsidaaga ei tule üldisi tegureid, mis mängijatesooritusega seostuvad vähesel määral võiüldse mitte.

Näiteks võib öelda, et mängijad olid vas-taste suhtes liiga aupaklikud või pöörasid

liigset tähelepanu nende heaolule. Koha-sem oleks aga käsitlemine, kuidas võist-kond sai hakkama mängu algse eesmärgijärgimisega: milline oli ründevalmidus,kas pall saadi tagasi reeglitest kinni pida-des ja kuidas suudeti palli tagasisaamiselümber lülituda uuesti mängu ülesehita-misele.

Vea tegemisel määratakse vastastele va-balöök ning see ei aita mingilgi viisil kaasapüstitatud eesmärgi saavutamisele. Ennemängu ülesehitamist, ründamist ja vära-vasse löömist tuleb ju palli vallata! Jamängijad on sellest vägagi teadlikud.

Samuti on tähtis, et mängijad mõistaksid,miks vea tegemine ei ole hea mõte mängueesmärki - võitmist - silmas pidades.

Võistkonna moodustamine

Mängijate valimine tekitab sageli raskusi,eriti kui hindamiskriteeriumid ei ole sel-gelt määratletud. Järgmised märkused ontreeneritele, et mängijate valimist lihtsa-maks muuta.

Milleks üldse mängijaid valida?

Eri võistkondadesse sobivate mängijatevalimise eesmärgiks on nende oskustelevastavate arenguvõimaluste loomine.

Paremad mängijad peaksid mängimakoos. Kõik mängijad pannakse tõeliseltproovile ainult siis, kui tasemel mängimi-ne nõuab neilt suuri pingutusi. See innus-tab sooritust parandama.

Kui mängu tase on liiga madal, võib mõ-nel mängijal hakata igav. Kui keegi satubliiga suurte oskustega mängijate sekka,avaldatakse talle niivõrd survet, et ei tekiarenguvõimalusi.

169


Mõlemal juhul ei õpi teistest erinevmängija midagi. Halvemal juhul võib seeisegi tema arengut pidurdada.

� Kui mängija on liiga madalal tasemel:ta muutub laisaks, liigutab palli loiult,lülitub kaitselt rünnakule ja rünnakultkaitsele ümber aeglaselt, ei mängikindlas suunas, ei viitsi mängu lugedajne.

� Kui mängija on liiga kõrgel tasemel: tajookseb kogu aeg vastaste järel, püüabsööte pidevalt (valel ajal) vahelt lõiga-ta, kisub vastast särgist jne ning ei la-henda probleeme mängu eesmärkidestlähtuvalt.

See on omakorda seotud mängu naudita-vusega. Nagu juba mainitud, tekib mängi-jatel motivatsioon õppida vaid siis, kuinad jalgpalli naudivad. Seepärast peabkiiga mängija puhul arvestama tema oskus-te tasemega.

Parimad mängijad peavad mängima koosalates sellest vanusest, kui mängust saa-dav nauding seondub võitmise ja eduga.

See juhtub enamasti 10-12-aastaselt. Kuiklubis hakatakse mängijaid nooremalt erivõistkondadesse jagama, s.t klubi, lapse-vanemate või treenerite (mitte mängijateendi) huvidest lähtuvalt, võib see halvastimõjuda nii valitute kui väljajäetute män-gulustile. Liiga noored mängijad ei oleselliseks asjaks veel valmis.

Siinkohal tuleb märkida, et Hollandis või-vad klubid väljakule saata segavõistkondikuni 14-aastaste poiste ja tüdrukuteganing et 15-16-aastaste puhul on segavõist-konnad lubatud eriloa olemasolul.

Ülaltoodud kaalutlused kehtivad ka tüd-rukute suhtes. Sageli juhtub, et näiteksmõni 14-aastane tüdruk viiakse üle naiste

võistkonda, kuna ta on väga andekas võitemast loodetakse võistkonnale "kasu".Ka see võib kahjustada nii noore mängijaarengut. Andekate noorte individuaalsetarengut tuleb pidada klubi huvidest oluli-semaks. Antud näite puhul sobiks selleletüdrukule kõige paremini, kui ta jäetaksoma vanuserühma võistkonda.

Skautimine: mida tuleb silmas pidada?

Klubisisesele skautimisele (mängijateedusammude jälgimisele, eesmärgiga lüli-tada nad klubi eri vanuserühmade esi-mestesse võistkondadesse) tuleb lähenedatõsiselt ja ettevaatlikult. Mängijate endijaoks on võimalus mängida klubi võist-konnas väga tähtis, selle poole püüeldakse.

Hoolikal skautimisel tuleb arvestadajärgmiste küsimustega:

� milliseid kriteeriume kasutatakse an-deka mängija hindamiseks?

� millise vanuserühma mängijaid otsi-takse?

� millist ajavahemikku peetakse silmas(kõik kategooriad või mõni kindelvanuserühm)?

Skautijatega tuleb läbi arutada järgmisedteemad:� klubi võistkonna moodustamise põhi-

mõtete eesmärk ja juurutamine (teguon olulise vahendiga, millega saabnoorjalgpallurite arengut edendada);

� (vanuselised) kriteeriumid, millestandekate noorjalgpallurite skautimisellähtutakse ;

� liigavõistluste roll ja funktsioon noor-jalgpallurite jaoks.


170

Väljavalitud mängijatest koosnevate võistkondadeeesmärgid

Kõik teavad, et 10-aastaselt mängijalt eisaa oodata samu tulemusi kui alla 16-aas-taste võistkonna mängijalt. Küsimus onselles, mida saab ja mida ei saa noorteltmängijatelt oodata.

Kõige noorematest mängijatest (10-12-aastastest) võistkondade eesmärgid puu-dutavad pigem jalgpalliks vajalike põhi-oskuste (tehniliste oskuste, intuitsiooni,nägemise) arendamist koos teiste, sellelevanuserühmale eriomaste annetega. Va-nemate võistkondade eesmärgiks on agaühiste tehniliste ja taktikaliste oskustening muude võimete arendamine mänguvõitmise nimel.

Intellekt ja jalgpall

Kui rääkida andekatest jalgpalluritest, ta-sub huvitava teemaarendusena puuduta-da ka noorjalgpallurite intellektuaalseidvõimeid. Kumb on tähtsam, kas mängijaüldine intellekt (IQ) või tema kehalisedomadused ja oskused, millel on jalgpalliskeskne roll?

Samuti võib arutada, milline roll on män-gija vaatlusoskustel (kas ta saab asjadestkiiresti aru, kas ta oskab olulise esile tuua,kas ta tunneb jalgpalliolukorrad kiirestiära, kas ta oskab kaasmängijate kavatsusilugeda) ja sellel, kuidas mängija nähtutära tunneb ja tõlgendab.

Vaatlemine ja äratundmine on jalgpallimängimise mootoriks. Jooksurajal on

Iga jalgpalluri ambitsiooniks on mängimine professionaalses võistkonnas.

171


asjad teisti, sest seal on näiteks stardipaukotsustava tähtsusega. Noorjalgpalluritearendamise esimeseks eeltingimuseks onsobiva õhkkonna loomine. Sama kehtibandekate noorjalgpallurite otsimisel, sesttalendi jõuliseks avaldumiseks vajavadnad just täiuslikku keskkonda.

Klubi peab eelkõige hoolitsema selle eest, et:� osaletaks headel võistlustel;� pakutaks piisavaid võimalusi treenimi-

seks;� toetataks omavalitsuse, piirkonna või

rahvusvõistkondadesse kutsutudmängijaid;

� mängijaid treenitaks hästi ja vanuse-rühmale sobivalt.

Kes saab skautimisega hästi hakkama?

See, kes mõistab jalgpalli ja tunneb põhja-likult jalgpallimaailma. On avaldatud sui-sa sellist arvamust:

Kõige tähtsam on olla kursis, kuidasnoored jalgpalli mängivad, kuidas nadseda naudivad ja mida see neile pakub(just valvur on tõenäoliselt jälginud noor-tejalgpalli rohkem kui keegi meist).

Kuidas skautimine käib?

Praktilises elus seisneb skautimine vaatle-mises, kuidas noorjalgpallurid lahendavadjalgpalliprobleeme:� milliseid oskusi nad näitavad ja kui an-

dekalt nad on?� milline on nende suurim võimalik pa-

nus mängu võitmisse?

� kas nad oskavad tegutseda võistkonna-sisese positsiooniga seonduvate konk-reetsete ülesannete piires? (Vt 12. pea-tükki "Ülesanded ja funktsioonid".)

Vanasti lähtuti mängija jalgpallioskustegavähesel määral seonduvatest kriteeriu-midest. Arvestati igasuguste näitajatega:jooksmiskiirus, kehaehitus, pikkus, hüp-pevõime, jooksmisviis, tehnilised oskusedja vaimsed omadused (motivatsioon,võistluslik halastamatus). Kuid sellisednäitajad ei too esile mängija võimeid tege-likes jalgpalliolukordades. Ja mis on eritioluline, nende põhjal ei saa öelda, kuidasmängija päris mängus hakkama saab.Tänapäeval räägitakse pigem jalgpalliala-sest võimekusest, mitte vastupidavusest,jõust, kiirusest, paindlikkusest, vaimsesthoiakust jne.

Sageli hinnati mängijaid kehaliste näita-jate põhjal. Noortejalgpallis ei tohi agakunagi unustada mängijate arengut (kiirekasvamine, teatud vanusele omane võimestressi taluda, sotsiaalsed oskused, koolidjne). Seega on kõige tähtsam, kas mängi-jad suudavad välja näidata, et on mängustja selle eesmärkidest aru saanud. Nendesooritus põhineb nende arusaamadel.Skautimisel otsustatakse nende sooritusepõhjal, kui andekad nad on.

Praktika on näidanud, et jalgpalliprob-leeme ei saa tavaliselt ainult ühte moodi"täiuslikult" lahendada. Samuti ei ole ole-mas tavalist "täiuslikku" jalgpallurit. Igamängija peab oma ülesandeid täitma nii,et kasutab oskusi parimal viisil. Mängijateoskused võivad vägagi erineda. Skautimi-sel käsitletakse üldisemalt, kuidas nooredmängijad oma kohustustega hakkamasaavad (nt "ta oskab hästi vahelt lõigata").Vanemaid mängijaid uuritakse üksikasja-likumalt (näiteks "ta oskab palli hästi ta-gasi saada, ta püsib jalul, ta lülitub kaitseltkiiresti ümber rünnakule").

Isegi väljaku valvur saab

skautimisega hästi hakkama,

kuid ta peab olema valvurina

töötanud pikka aega!


172

Hindamiskriteeriumide aluseks on jalg-palluri sooritus mängu eesmärkide saavu-tamisel kolme põhimomendi kontekstis jasooritusega seonduvad üldised eeldused.Eelkõige tuleb silmas pidada põhieesmär-ki - mängu võitmist.

Mõned näited

Kui jalgpallur mängib kaitses ja langetabpalli vallates edasise tegevuse suhtes alatiparima otsuse, kuid teeb mitu viga põhi-ülesande täitmisel, s.t kaitsmisel (= eitakista vastast värava löömisel), ei sobi tapõhiülesannet täitma ja skautimisel lüka-takse ta kaitsjana tagasi. Samas on võima-lik, et mängija areneb edaspidi või et teisespositsioonis saab ta paremini hakkama.

Kui väga pisike ja habras keskväljamängi-ja (poolkaitsja) peaaegu kunagi ei jõuaesimesena pallini ega võta vastaselt palliära, kuid tekitab hea söödumänguga rün-dajatele värava löömise võimalusi ja saa-dab palli vabasse ruumi, siis on selge, et tasuudab täita tähtsat ja loomingulist rollikeskväljal mängu ülesehitamisel. Teisedmängijad peavad teda tasakaalustama jatäitma muid kohustusi, mis seonduvadkeskväljamänguga. Sellised mängijad vää-rivad kahtlemata, et nende arengule aida-taks kõrgemal tasemel kaasa.

Hindamiseks sooritatavadtegevused

Kunagi arvati (eriti just Ida-Euroopa riiki-des), et spetsiaalsete harjutustega saabkindlaks teha, kas mängija on andekas võimitte. Töötati välja komplektide viisi teste(ja näiteks Austrias ja Sveitsis tehakseseda praegugi), mis hõlmasid erinevaidkehalisi ja palli kontrollimise oskuste näi-tamise harjutusi.

Sealjuures unustati kõige olulisem - et jalg-palli mängimise aluseks on vaatlemine.

Seega asuvad mängijad sprintima lihtsaltsprintimise nimel, nad hüppavad vaid sel-leks, et hüpata, nad þongleerivad palliganiisama ja löövad kõvasti peale ainuüksiselleks, et kõvasti peale lüüa. Kõik needtegevused ei ole üldsegi seotud päris män-gu ajal väljakul toimuvaga (väravale suu-natus, tehnika kasutamine värava löömi-seks jne).

Kui mängijate valimiseks tahetakse läbiviia spetsiaalseid tegevusi, tuleb kasutadatüüpilisi jalgpalliolukordi, mida peab juh-tima ja suunama nii, et nende põhjal saaksotsusta, millisel määral mängijad suu-davad võitmisele kaasa aidata. Näiteksvõib kasutada 1 v 1 olukordi, kus üks män-gija ründab ja teine kaitseb väravat, võiväikesi kahepoolseid mänge (4 v 4 variante).

Nüüdseks peaks olema selge, et andekatemängijate leidmine ei ole lihtne. Kõigeparemad mängijad jõuavad alati tippu,mis tähendab, et nendega pole problee-me, sest nad kerkivad esile juba väga noo-relt. Raske on hinnata nende mängijatepotentsiaali, kes päriselt ei suuda pari-matega rinda pista, kuid kes edaspidimoodustavad võistkonnast suurema osa.

Hollandi noortekava

Hollandi Jalgpalliliidu esindusvõistkon-dadesse valitakse andekaid klubimängi-jaid. See on teine etapp teel tippu.

Juba peaaegu 25 aastat rakendatakseHollandis spetsiaalset süsteemi andekatenoorjalgpallurite leidmiseks ja skautimi-seks, noorte esindusvõistkondadesse vali-miseks, juhendamiseks ja vormimiseks, etlõpuks jõuaksid parimad neist rahvus-võistkondadesse. Seda süsteemi kutsutak-se Hollandi noortekavaks.

Hollandi Jalgpalliliidus töötab umbes 20treenerit, kes aitavad kava juurutada. Nad

173


vastutavad andekate noorte (poiste jatüdrukute) leidmise, valimise ja treenimi-se eest järgmistes vanuserühmades: poistepuhul "alla 13-, 14-, 15- ja 16-aastased"(U13, U14, U15, U16) ja tüdrukute puhul"alla 13-, 14-, 16- ja 18-aastased" (U13,U14, U16, U18).

Igal aastal valitakse Hollandi 20 provintsiskõikides vanuserühmades välja 16 mängi-jat. See tähendab, et igas vanuserühmason 20 x 16 = 320 andekat noorjalgpallurit.

Noorjalgpalluriterahvusvõistkonnad

Need noored mängijad osalevad treenin-gutel ja mängivad võistlusmänge teisteprovintside võistkondadega. Treeneridpeavad mängude ajal märkama ja jälgimaparemaid mängijaid ning saatma nendenimed Hollandi Jalgpalliliidu töötajatele.Samuti suhtlevad treenerid provintsideamatööride ja professionaalide klubidega.

Poisid ja tüdrukud mängivad jalgpalli ühiselt

Noored otsustavad üksteise üle peamiseltisiklike kogemuste põhjal, pööramata tä-helepanu soole ja eelarvamustele. Sega-jalgpall on täielikult muutnud arusaamapoiste ja tüdrukute juhendamisest.

Hollandis võivad poisid ja tüdrukud võis-telda segavõistkondades kuni 14. eluaas-tani või eriloa olemasolul isegi 16-aas-taseks saamiseni. On tähelepanuväärne,et kui poisid ja tüdrukud mängivad koos,siis eelarvamused kaovad peagi või dis-tantseerutakse neist.

Segavõistkondades valitsevad meeleoludei sõltu mängijate soost, vaid individu-aalsetest oskustest. Mõlemast soost män-gijaid hinnatakse vaid jalgpallialasest või-mekusest lähtuvalt. Keegi ei ütle enam

selliseid asju nagu "Tüdrukud ei oska jal-gpalli mängida, aga poisid oskavad". Tüd-rukud suudavad poistega eranditult kon-kureerida ka kehalise soorituse poolelt.

Vaatame, mida ütleb segavõistkonnasmängiv 13-aastane Pauline: "Kui oled na-gu mina pikka aega poistega koos jalgpal-li mänginud, ei ole mingit vahet. Olemesama kõvad ja head kui nemad, me kõikmängime samal tasemel."

Tüdrukute jalgpall kipub aga eelarvamusitoetama, mitte hajutama. Ainult tüdruku-tega jalgpalli mängivad tüdrukud nõustu-vad kõik, et poisid on üldiselt paremadjalgpallurid. Segavõistkondades mängiva-te tüdrukute enesehinnang on aga kõrgemja nad tunnetavad oma võimeid paremini.

Sama suhtumine iseloomustab treene-reid. Segavõistkondade treenerid anna-vad hinnanguid ettevaatlikumalt: "Poistelon tüdrukutelt paljugi õppida, näiteksdistsipliini ja õppimisvalmidust. Nii pois-tele kui ka tüdrukutele mõjub koos män-gimine hästi."

Parem käitumine

Lõpuks tuleb välja, et poisid ja tüdrukudhakkavad mujalgi paremini käituma. Eel-kõige just poisid, kes tüdrukute sõnulmuutuvad korraga palju sotsiaalsemaksnii väljakul kui mujal.

Seega aitavad tüdrukud üldjoontes kaasanoorte (jalgpallialasele) arengule. Vanastikardeti, et poisid on jalgpalliga seondu-vaks tulevikuks kehvemini ette valmista-tud. Nüüd õpivad poisid ja tüdrukud üks-teiselt ning nende maailmapilt avardub.

Hollandi Jalgpalliliidus arvatakse, et noo-red eeldavad, et igaüks peab saama tehaseda, mida tahab. Ja see on 10 aasta tagu-se ajaga võrreldes progress.


174

Noored peavad segavõistkondades ükstei-se erinevate oskustega silmitsi seisma janii õpivad nad tajuma iga inimese võimeid.

Loomulikult ei ole see mingi avastus. Hol-landis on tänu sellisele filosoofiale kao-tatud ka eraldi poiste- ja tüdrukutekoolid.

Samas vaieldakse jätkuvalt, kas poiste jatüdrukute koos mängimine on kasulik just14-16-aastaste vanuserühmas.

Järgnevalt püüame põhjendada seisukoh-ta, et enamasti mõjub segajalgpall niipoiste kui tüdrukute arengule positiivselt.

Põhjendused

Tehnika� Tüdrukud suudavad poistega võrdselt

mängida juba väikesest peale: tihtijõuavad tüdrukud (jalgpallialases)arengus poistest ette, sest tüdrukutemurdeiga algab enamasti varem kuipoistel.

� 14-aastaselt on tüdrukud jalgpalli õpi-protsessis jõudnud sama kaugele kui14-aastased poisid, kuid nii vanad tüd-rukud ei ole jõudnud veel täiskasvanudnaiste tasemele.

� 14-aastane tüdruk ei ole veel küpsnaiste jalgpalliks. Praktiline elu näitab,et sageli satuvad sellevanused tüdru-kud naiste reservvõistkonda ja nendejalgpallialane areng pidurdub (võist-konna jalgpallialane võimekus on väik-sem + suurema kehalise jõuga mängi-jad ei lase noortel areneda nii edukaltkui nad suudaksid muudes tingimus-tes).

� Naiste jalgpalli arengut tuleb positiiv-selt mõjutada rahvuslikul ja rahvusva-helisel tasemel. Samas tuleb 14-16-aas-taste andekate noorjalgpallurite aren-damisele rõhuda klubi tasemel.

� 14-aastasele tüdrukule saab alati leidarakendust tema oskustele ja püüdlus-tele vastaval tasemel, kus mängiminepakuks talle endiselt naudingut. Tavõib ühineda alla 15-aastaste poiste võialla 18-aastaste tüdrukute võistkonna-ga, kui see on klubis olemas.

� Kuna tavaliselt on 14-aastane tüdruk(spordis) sama vanadest poistest kau-gemale arenenud, saab ta vägagi posi-tiivselt kaasa aidata oma võistkonnapoiste arengule.

Segajalgpall: tõsiasjad

Keskmised näitajad� Poiste ja tüdrukute, meeste ja naiste

võimed ja anded ei erine.

� Kuni 12-aastased lapsed ei erine os-kuste poolest:� kehaliselt;� vaimselt;� sotsiaalselt.

� 12-14-aastaste vanuserühm:tüdrukud on poistest tugevamad,kiiremad, suuremad ja raskemad.

� 14-16-aastaste vanuserühm:umbes 15-aastased poisid muutuvadtüdrukutest tugevamaks, kiiremaks,suuremaks ja raskemaks.

� Segajalgpall on kasulik poiste jatüdrukute üldisele ja jalgpallialaselearengule, sest mõlemad aitavad sel-lele oma positiivsete omadustegakaasa.

� Kui otsustati lubada tüdrukutel koospoistega mängida, kasvas jalgpallimängivate tüdrukute arv plahvatus-likult. Sellele rajanebki tüdrukutejalgpalli tulevik!

175


Kehaline areng

� Täiskasvanud naisjalgpallurid on ena-masti 14-aastastest tüdrukutest suure-mad, tugevamad, kiiremad, raskemadjne.

� Täiskasvanud on spordiga kauem tege-lenud kui 14-aastased, mis tähendab,et nad peavad jalgpalli mängideskauem vastu.

� 12-14-aastased tüdrukud on sama va-nadest poistest üldiselt tugevamad javastupidavamad. Poisid teevad sellemahajäämuse tasa 14-16-aastaseks saa-des.

� 14-aastastel tüdrukutel on käes mur-deiga ja nad ei ole veel täiskasvanud.Täiskasvanute treening- ja võistlusre-ziimi ei ole võimalik kohandada kasva-vate tütarlaste vajadustele. Ainsad va-likuvariandid on järgmised: treeninguvahele jätmine, lisapuhkuse võimalda-mine treeningu ajal, mängija välja va-hetamine (et ta ei peaks väljakul olemakogu mängu jooksul). See ei mõju hästimängijate kehalisele arengule (üle-koormust ei märgata või sellega võidel-dakse erakorralisi vahendeid kasuta-des, mistõttu mängijatel tekivad vigas-tused: lihaste vigastused, kõõluste re-bestused ja liigeste nikastused, selja-probleemid).

Veelgi enam, sellisel juhul mängiksid nadvähem jalgpalli (treeningutel ja pärismängudes) kui siis, kui neid juhendataksnende arenguetapile vastavalt.

Pedagoogika ja psühholoogia

� Koos mängimine mõjub nii poistelekui ka tüdrukutele positiivselt, sest siiskasvavad nad terviklikumas ja mitme-külgsemas keskkonnas. (Siin võib

võrdluseks tuua segaõppe, mis on kaa-sa toonud näiteks eraldi poiste- jatüdrukutekoolide kadumise.)

� Lapse isiklik areng (spordis) toimubomavanustega samas tempos, teda eisunnita teistega sammu pidamiseksmõnest arenguetapist üle hüppama.

� On selgunud, et segavõistkondi eelista-vad tüdrukud teavad täpsemalt, midatahavad spordis ja ühiskondlikult saa-vutada. Sageli ihkavad sellised tüdru-kud valitud spordialal kaugele jõuda.Nad on juba sisimas otsustanud, midatulevikus teevad.

� Segajalgpalli mängivad tüdrukud onenesekindlamad. Nad teavad, mida ta-havad ja mida mitte, mida suudavad jamida mitte. Ainult koos tüdrukutegamängivatel tüdrukutel on endast paljuudusem ettekujutus.

Ühiskondlik elu

� Lapsed mängivad koos sõpradega va-nemaks saades vanuserühmale vastava-tes võistkondades. Nad kuuluvad oma(sega)võistkonda ja tunnevad end mu-gavalt.

� Segavõistkondades mängivatel poistelja tüdrukutel on asjalikumad arusaa-mad üksteisest. On selgunud, et sega-võistkondades eelarvamused hajuvad.(Poisid ja tüdrukud otsustavad üksteiseüle jalgpallioskuste, mitte soo põhjal.)

� Tasakaalustatud keskkonnas kaovadeelarvamused, mis tähendab, et rõhu-asetus kaldub mujale (keskendutaksevõistkonna sooritusele, mitte mõneüksikmängija edule). Sellist protsessivõib võrrelda uue politseiniku sisseela-misega politseijõudude töösse.


176

Korralduslikud küsimused

� Klubides peetakse tüdrukuid võistkon-dade täieõiguslikeks liikmeteks. Kuimõni tüdruk langeb välja, on raskevõistkonda kokku saada.

� Praktiline elu näitab, et alati lahenda-takse ka sellised probleemid nagu duðiall käimine jne.

� Kogu piirkonnas ei tarvitse olla naistevõistkondi. Hollandi 17 piirkonnas eipeeta 15-18-aastaste vanuserühmas lii-gavõistlusi. Sellise liiga loomine võibtekitada raskusi. Näiteks ei tarvitseühes klubis mängida piisavalt tüdru-kuid, et neist saaks moodustada nii 15-18-aastaste kui ka naiste võistkonna.

� Arvamusuuringutest on selgunud, etpaljud tüdrukud lõpetavad jalgpallimängimise 14-aastaselt, kui seisavadsilmitsi valikuga, kas minna mängimanaiste võistkonda. Samas ei saa väita,et 15 18-aastaste tüdrukute jalgpalliareng oleks seiskunud. See-eest aitakssegajalgpalli levik suurendada klubili-ikmete arvu ja tõsta naiste jalgpalli ta-set.

177

1. Didaktika

Didaktika on õpetamise teadus või kunst.Käesolevas raamatus käsitletakse jalgpalliõpetamist.

Jalgpalli õpitakse eelkõige tegelikult män-gides. Selle asjaoluga tuleb arvestada. Sa-mas tekib õige suurusega väljakul 11 v 11mängus vähe olukordi, milles mängijadsaaksid põhialuseid omandada.

11 v 11 mängudes on jalgpalluritel väheosalemisvõimalusi. Mäng on liiga keeruli-ne, jalgpallurid ei suuda selle eesmärke

täiel määral mõista ja ei saa palliga piisa-valt kokku puutuda.

Ühesõnaga, 11 v 11 mäng ei sobi õppeva-hendiks. Just sellepärast otsustaski Hol-landi Jalgpalliliidu personal kasutada mit-mesuguseid harjutusmänge (baasmänge),mis toovad esile "päris" jalgpalli tüüpilisedkomponendid, et noored saaksid neid õp-pida.

Harjutusmängude kasutamine tagab, et:� mängu eesmärgid on arusaadavad;� "päris" jalgpalli struktuur säilib (mänge

Lisa

Noorjalgpallurite treenimisedidaktika ja metoodika

Jalgpalli õpitakse tegelikult mängides; treener aitab sellele kaasa.

Noorjalgpallurite treenimise didaktika ja metoodika

178

mängitakse ühe värava juurest teisejuurde);

� noored on rohkem mängu kaasatud,mis tähendab, et nad saavad intensiiv-semaid kogemusi.

Veel üheks lihtsustatud jalgpallimängudeeeliseks on asjaolu, et kui nendega onkord alustatud, jätkatakse mängimist iga-vesti.

Noored lihtsalt mängivad edasi, korrateskõike aina uuesti (mis on õppimisel oluli-ne). Treeningu iga minut on väärtuslik.Olemasolevat piiratud aega tuleb kasuta-da tõhusalt ja tulemuslikult.

Mängijad peavad võimalikult palju õppi-ma. Mainitud baasmängud kujutavad en-dastolulist vahendit, mille abil saab sedateha. Treener või juhendaja peab oskamaneid mänge kasutada. Ta peab baasmän-gude "õppijasõbralikke" omadusi raken-dama veel ühe mõõtme lisamiseks õpi-protsessile.

Igal treeneril on oma võimed, anded,eelistused, stiil ja kogemused. Lisaks peabta tundma reegleid, millest lähtutakse ju-hendamisel ja õpetamisel.

Need kasulikud didaktikareeglid moodus-tavad treeneri jaoks viitesüsteemi, mida tasaab praktilise töö käigus kasutada. Sellesosas tutvustame didaktikat, s.t õpetamiseja juhendamise teooriat.

Treenerid, juhendajad jt peavad omamaüldpilti, mis hõlmab kõiki noorjalgpallu-rite õpiprotsessi aspekte ja edu suuren-davaid komponente. Kõiki neid käsitlemejärgnevalt ükshaaval.

Treener peab olema teadlik, kuidas män-gijaid juhendada ja treenida. Ta peab en-dalt pidevalt küsima: "Kas nad saavad aru,mida ma tahan öelda?"

Me käsitleme järgmisi valdkondi:

A. tüüpilised jalgpallikomponendid, midaeri etappidel tuleb rõhutada, ja nende-ga seonduvad küsimused;

B. treenimisel tekkivate tüüpiliste olukor-dade kirjeldused.

Need kirjeldused esitatakse vaid olukor-dade näitlikustamiseks. Tegelikkus onloomulikult palju keerulisem.

Treener peaks pidevalt püüdma oma soo-ritust parandada, kusjuures ta ei tohiunustada, et hoolealused peaksid treeni-mist nautima.

II. LÄHTEOLUKORDMillest peaks treener alustama?

A. Tüüpilised asjaolud

Enne iga treeningut peab treener mõtle-ma, mida ta tahab teha, millega võib ar-vestada ning kus ja millal treeningu läbiviib. Ta peab endalt küsima, millega tulebtegelikult arvestada.

Ta peab silmas pidama järgmisiasjaolusid:

1. Klubi stiil� Milline on klubi stiil?� Kas klubis on kehtestatud vastav polii-

tika, töökava või püstitatud konkreet-ne eesmärk?

� Millised on klubi püüdlused?� Millist valimisprotseduuri klubis ra-

kendatakse?

2. Mängijad� Kui vanad on mängijad?� Kas mängijad on välja valitud?� Milline on nende oskuste tase?� Kui palju on mängijaid?

179


� Kui palju on väravavahte?� Kui palju mängijaid tuleb

treeningutele/mängudele?� Milline on mängijate üldine meeleolu?� Millised on nende ootused?

3. Treeneri töötingimused� Kui palju aega on treeneri käsutuses?� Kui suur ja milline on väljak?� Kas häid palle on piisavalt?� Kas saab kasutada liigutatavaid vära-

vaid (õige suurusega ja väikeseid vära-vaid), poste, koonuseid jms?

� Kas terveid veste ja särke on piisavalt?� Millist ilma ennustatakse?� Enne treeningut, selle ajal ja pärast tu-

leb teiste treeneritega töökorralduseskokku leppida (samade ruumide ja va-rustuse kasutamine jms).

4. Hooaja algus/lõpp või õpiprotsessietapp

� Millisesse õpiprotsessi etappi mängi-

jad on jõudnud?� Kui vastuvõtlikud on mängijad antud

hetkel (vaheaeg, hooaja lõpp, kooliüri-tused, ilm) juhendamisele?

� Milline on mängijate lähitulevik?

5. Treener� Erialased teadmised.� Kogemused jalgpalluri ja treenerina.� Huvi treenitavate mängijate vastu.� Juhendamisstiil.� Treeneri oskused ja intuitsioon.� Loomingulisus.� Suhtumine erineva taustaga mängi-

jatesse.� Suhtumine vähem ja rohkem andeka-

tesse mängijatesse.� Valmidus teiste treeneritega koostööd

teha.� uju enne treeningu algust.� Varasematel treeningutel või mängu-

des aset leidnud sündmuste mõju.

Kui noored ei suuda veel saapapaelugi ise siduda, kas nad saavad siis treeneri tehnilistest

ja taktikalistest nõuannetest aru, rääkimata nende järgimisest?


180

B. Treeningolukordade näited

Näide: 1. Klubi stiilMängijad valitakse välja kõikide klubismängivate 10 12-aastaste laste seast. Kok-ku on klubis selles vanuserühmas 4 võist-konda.

Klubi poliitika kohaselt peavad sellessevanuserühma jõudnud mängijatest pari-mad treenima koos ja saavutama liiga-võistlustel võimalikult hea tulemuse. Klu-bis on koostatud kirjalik poliitika ning onkokku lepitud, et treenerid järgivad sedanii hästi kui suudavad. Dokumenti selgi-tatakse uutele liikmetele, et nad oleksidklubi seisukohtade, eesmärkide ja stiiligatuttavad. Treenerid töötavad lepingutealusel. Treeneritetöö koordinaator vastu-tab poliitika rakendamise järelevalve eest.

Näide: 2. MängijadVõistkond koosneb 10 12-aastastest män-gijatest. Neist 11 jalgpallurit mängivadteist ja 5 esimest aastat. Esimese aastamängijate väljavalimisel lähtutakse ande-kusest, panusest kogu võistkonna soori-tusse, oskusest mängu lugeda ning moti-vatsioonist ja huvist.

Tegu on andekate mängijatega, kes onäärmiselt motiveeritud ja kes tahaksidtreenida pigem 3 4 korda nädalas, mitteainult 2 korda, nagu klubis on ette näh-tud. Võistkond mängib provintsi kõrgei-mas liigas, kus ta on teisel kohal ja võidabtihti suure ülekaaluga. Seepärast mängibvõistkond vahel harjutusmänge või turni-irimänge tugevamate võistkondadega, etjalgpallurid teaksid, mida tähendab kan-gemate vastastega mängimine. Üks män-gija on haige, seega osaleb treeningul ainult 15 mängijat. Üks väravavaht onsõrme vigastanud ja kuigi ta saab mängi-da, ei saa ta täita väravavahi ülesandeid.Hooaja esimene pool saab kohe läbi jaläheneb talvevaheaeg. (Vaheajal on kord

nädalas spordisaalis üks treening.)Võistkonnal on seljataga väga hea ja õpet-lik periood ning üldine meeleolu onsuurepärane. Mängijad ootavad innukalt4 v 4 mänge, sest loodavad, et just nemadvalitakse välja provintsi turniiril osalema.Võistkonna liikmed eeldavad, et tree-ningutel keskendutakse positsioonimänguparandamisele (selles vanuses levinudtreeningülesanne) ja, kuna peagi algab 4 v 4 klubide vaheline võistlus, ka 5 v 2, 3 v 2, 4 v 3 väravatega ja 4 v 4 mängudele.

4 v 4 võistlus toimub pärast tavalist tree-ningut ja selles osalevad klubi kõik 10-12-aastased mängijad.

Näide: 3. TreenerTreener on endine jalgpallur, kes onomandanud jalgpalli noortetreeneri kvali-fikatsiooni. Ülikooli ajal oli ta üliõpilas-

Peter (11-aastane): "Meie võistkonnas saab

üks mängija treeningutel kõigega hakka-

ma. Aga päris mängus ei tule tal midagi

välja. Treener ei ütle kunagi midagi ja

minu arust pole see aus."

181


võistkonna kapten ning võib kaua ja nos-talgiliselt oma jalgpallurikarjääri meenu-tada. Ta rõhutab sageli positsioonimänguolulisust. Selle vanuserühma treenerinatöötab ta teist aastat. Ta hoiab silma pealviiel jalgpalluril, kes mängivad selles va-nuserühmas esimest aastat. Nädalava-hetusel valmistus ta põhjalikult treeningu-teks, eriti just 4 v 4 turniiriks.

III. EESMÄRKMida treener tahab saavutada?

A. Tüüpilised asjaoludTreener otsustab, milline on treeningueesmärk. Ta koostab nimekirja, midamängijad peavad õppima, mida tuleb pa-randada ja mida kinnistada. Selles onloomulikult kasu osa "Lähteolukord" tä-helepanekutest.

Treeningu mõju tagamiseks peab treenereesmärki kirjeldama võimalikult täpselt,et see oleks ka mängijatele selge.

Tähelepanu!Kõigepealt tuleb jalgpalliprobleem täp-selt määratleda ja alles seejärel saab tree-ner sellega tõhusalt tegelema hakata.Määratlus peab olema väga konkreetne (vt lk 41-43).

Vahel püütakse saavutada eesmärke, misületavad mängijate võimeid - nad lihtsaltei ole veel piisavalt vanad nende poolepüüdlemiseks. Selle tulemusel muutubtreening ebameeldivaks ja nii mängijadkui treener tunnevad frustratsiooni. Tree-ner ei tohi unustada, millised eesmärgid so-bivad eri arenguetappe läbivatele lastele.

Kokkuvõttes peab treener treeningu ees-märgid määratlema järgmistest teguritestlähtudes.

1. Lähteolukorrast arusaamine:� omängijate vanus/anne/püüdlused;

� mida nad on juba õppinud;� millisel liigavõistlusel nad osalevad.

2. Teadmised eri vanuses noorjalgpallu-ritele tüüpilistest omadustest.

3. Jalgpallialased teadmised (3 põhimo-mendiga seonduvate eesmärkide jalähtepunktide analüüsimine).

4. Noorjalgpallurite õpiprotsessi puudu-tavad teadmised, filosoofia ja lähene-mine.


Treener püstitab järgmised eesmärgid.

Näide: 1. LähteolukordPositsioonimängu parandamine ja eelkõi-ge koostööoskuse arendamine. Mängija-tel peab olema kollektiivne arusaam, kui-das igaüks saab kogu võistkonna ühistege-vusele oma positsioonilt kaasa aidata, eri-ti kui vastased valdavad palli. Mängijadtunnevad üksteise tugevaid ja nõrku külgi,kuid peavad õppima omavahel suhtlema.

Tähelepanu!Jalgpalli kontekstis on suhtlemine alatiseotud tehniliste oskuste ja mängu luge-misega. Tegu on millegi enamaga kui liht-salt väljakul üksteise hüüdmise ja omava-hel rääkimisega. Suhtlemine seisneb kapõhjalikus vaatlemises, söödu kiiruse tun-netamise õppimises, teadmises, millal tu-leb vastase juurest äkiliselt minema sprin-tida ja millal hoida pallist eemale, kind-late þestide varjatud tähenduse meelespi-damises (käe üleval hoidmine, maa poolenäitamine, noogutamine) jne. Tehnika, in-tuitsioon (mängust arusaamine) ja suhtle-mine on küll eristatavad, aga alati lahuta-matud. Nad mõjutavad üksteist ja on vas-tastikuses sõltuvuses (vt 1. peatükki).


182

Tähelepanu!Selles vanuses saab mängijatele, kes va-rem arvasid, et jalgpall seisneb lihtsalt igaüksiku mängija tegutsemises palliga, õpe-tada mänguga seonduvat ühtsustunnet.Nad peavad selgeks saama, et parema tu-lemuse saavutamiseks on neil üksteistvaja.

Näide: 2. Noorjalgpallurite tundmineEesmärgid tuleb kohandada vastavalt eriarenguetappe läbivate laste tüüpilisteleomadustele. Nagu juba mainitud, peavad6-8-aastased lihtsalt palliga harjuma (kui-das seda tunnetada, kuidas see veereb japõrkab) ja mängu põhieesmärkidest (vä-rava löömine, kui sul on pall, ja väravalöömise takistamine, kui sul ei ole palli)aru saama.

10-12-aastased mängijad on valmis õppi-ma palli kontrollimist (tehnikat) ja selleseoseid mängu eesmärkidega (3 põhimo-menti). Näiteks paljude mängijate pallivaldamise oskused on suurepärased, aganad peavad veel õppima, kuidas rohkemotsesööte kasutada.

Lisaks ei saa mõned mängijad pingelisesolukorras palli kontrollimisega eriti hästihakkama. Ning mõned väravavahidoskavad küll edukalt pealelööke tõrjuda,kuid ei tea, millal väravajoonelt eemaldu-da ja kuidas tunda ära olukordi, kus nadpeavad ohjad enda kätte haarama ja omakaitsjatele ütlema, mida teha. On ka hü-peraktiivsed mängijaid, kes teevad kõikeliiga kiiresti ja eksivad seepärast sageli.Neile tuleb õpetada, et nad võtaksid aegapalli korralikult kontrolli alla saamiseks jaheasse positsiooni liikumiseks, kusjuuresvahel võiksid nad lihtsalt tahapoole jääda(kannatlikkus on voorus). Treener peabigaks treeninguks määratlema eesmärgid,mis hõlmavad konkreetsete mängijate in-dividuaalseid ja kogu vanuserühma üldi-seid eesmärke. Seega tuleb iga olukorda

ja vanuserühma käsitleda eraldi. Kui tree-ner tahab midagi saavutada, peab tal ole-ma piisavalt teadmisi ja intuitsiooni.

Näide: 3. Jalgpallialased teadmisedSellel treeningul tahab treener keskendu-da kaitsemängule, s.t tegevusele olukorras,kus vastased valdavad palli.

10-12-aastased mängijad kulutavad sagelikogu energia tulutult palli taga ajades.

Nad ei tunne ära õiget hetke, millal tulekspalli pärast võitlusse asuda, ja ei tee piisa-valt koostööd. Treener peab olema posit-siooni- ja rühmamängudega hästi tuttavning oskama ära tunda erinevaid jalgpalli-olukordi.

Näide: 4. Noorjalgpallurite õpiprotsessi puudutavad teadmised,filosoofia ja lähenemine

Ülaltoodud eesmärgid põhinesid meieteadmistel selle kohta, kuidas lapsed õpi-

Richard (12-aastane):

"Meie treener on väga

kannatlik. Ta laseb

meil ise asju avastada.

Ta küsib mult tihti,

mida ma tegin valesti

ja mida ma oleksin

pidanud tegema.

Trennis töötan ma

selle kallal, et ei teeks

enam vigu, mida

eelmises mängus tegin. Treener ei hurju-

ta mind. Sellepärast on mul kogu aeg

tunne, et ta tahab mind aidata. Meie

eelmine treener kurjustas meiega pide-

valt, kunagi ei olnud see, mida tegin,

õige. Kartsin alati, kui mäng sai läbi,

sest teadsin, et mina olin kõiges süüdi.

Ja ma ei olnud ju kõige halvem mängi-

ja. Ta lihtsalt noris mu kallal."

183


vad jalgpalli mängima. Asja tuum seisnebselles, et lapsed tuleb panna tüüpilistessejalgpalliolukordadesse, kus nad pidevaltkordavad teatud tegevusi ja samal ajalnaudivad õppimist.

Seega on treener seadnud endale eesmär-giks olemasoleva aja jooksul maksimaalsetulemuse saavutamise. Siinkohal on väga-gi oluline, millised on tema enda suhtumi-ne ja lähenemine. Ta peab olema kannat-lik ja tundma empaatiat mängijate suhtes.Kahtlemata ei tohi ta pidada mängijaidvaid saviks, millest voolib oma tulevaseedu. Treener võtab treeningu eesmärgidkokku näiteks järgmiselt: mängijad pea-vad õppima palli tagasi saama, kui vasta-sed valdavad palli. Iga tähtsat asjaolu tu-leb eraldi rõhutada. Samuti tuleb määrat-leda üldine käsitlus, vastastes järgmisteleküsimustele:

� milline on eesmärk, s.t pall tuleb tagasisaada (ilma andmata vastastele vaba-löökide võimalusi);

� kus eri tegevusi sooritada (millises väl-jaku osas);

� millist rolli keegi peab täitma;

� millised on tehnilised ja kehalisednõudmised.

IV. KUIDAS JALGPALLI TREENIMINE KÄIB?Kuidas peaks treener käituma?


Treeningu ajal peab treener lahendamamitmesuguseid olukordi, kasutades sel-leks oma teadmisi, intuitsiooni, suhtumistja oskusi.


Treeneril on selge pilt, mida treeningultoodata, milliste piiravate teguritega arves-tada ja millised on eesmärgid. Nüüd tulebhoolitseda treeningu kavakohase läbivi-imise ja eesmärkide saavutamiseks sobi-vate tingimuste loomise eest. Saavutadatuleb võimalikult head tulemused.

Näide: 1. Enne treeningutTreener saabub õigeaegselt kohale jaküsib varustusjuhilt, kas eelmisel nädalaltellitud pallid on kohal. (Mõne harjutusejaoks ei jätkunud nr 4 palle.) 10-12-aas-taste vanuserühma teiste treeneritega onkokku lepitud, et pärast treeningut viiakseühe tunni jooksul läbi 4 v 4 turniir.

Treeneri teadmised, intuit-sioon, suhtumine ja oskused:

1. Enne treeningut:� Olge täpne, valmistage väljak

ette, seadke kõik vajalik valmis.� Tervitage mängijaid, pange ko-

halolijate nimed kirja, jälgigeriietusruumis toimuvat.

� Selgitage mängijatele treeningueesmärki, sisu, meetodit ja ra-kendatavat lähenemist.

2. Treeningu ajal:� Korraldage treeningtegevusi

kindlas järjestuses.

3. Pärast treeningut:� Juhendage mängijaid kasutatud

varustuse tagasi panemisel.� Ajage mängijatega juttu, jälgige

riietusruumis toimuvat.� Hakake mõtlema järgmisele

mängule või treeningule.


184

Treeninguks on vaja varustust: poste vära-vate tähistamiseks, koonuseid mängualamärgistamiseks, piisavalt palle, tahvlitmängugraafiku ja tulemuste märkimiseks.

Esimesed saabuvad mängijad aitavad va-rustust valmis seada. Endise üliõpilas-võistkonna liikmena on treener mängija-tele omamoodi isalikuks eeskujuks, kesoskab panna noori tegema, mida vaja.

Ta alustab ühest eelmise mängu vahejuh-tumist, seejärel teeb märkuse ühe mängi-ja saabaste ja saapapaelte kohta. Ta kuu-lab hea meelega ühe mängija juttu, kuidasta mängis koolivõistkonnas. Siis aga tõs-tab häält, kui üks ründaja võtab jälle ko-tist ikka veel mustad, haisvad jalgpallisaa-

pad ja vabandab, et ei jõudnud neidpuhastada. Ta küsib ühe poisi haige isatervise kohta. Siis näitab limonaaditop-side abil, kuidas eelmises mängus tekkisolukord, et võistkond lasi endale kolman-da värava lüüa. Lõpuks tuletab ta kõigilemeelde, et säärekaitsed ei pea olema liigatihedalt ja et pikkade naeltega saabastesei tohi mängida.

Lühidalt öeldes on treener mängijatejaoks alati olemas. Ta loob õhkkonna, mil-les võistkond tunneb soovi hästi mängida.Täna on pärast treeningut 4 v 4 turniirkoos sama vanuserühma teiste võistkon-dadega. Treener ütleb mängijatele, midaja kuidas nad peaksid tegema. Ta toobnäite eelmisest mängust, et selgitada, kui-das saaks paremini mängida.

"Nüüd peate üksteist rohkem aitama, eritikui pall on vastaste käes. Ja me peamekindlasti saama palli tagasi.

Me mängime kõigepealt 5 v 3 positsioon-imängu, siis 4 v 3 ja lõpuks 4 v 4."Mängijad kuulavad hoolega ja kui treenerküsib midagi, oskavad nad õigesti vastata.

Näide: 2. Treeningu ajalMängijad teevad iseseisvalt soojendust,nagu hooaja alguses kokku lepiti. Nadjagunevad paaridesse. Igal paaril on ükspall. Soojendusele kulub 10 minutit. Soo-jendus seisneb peamiselt söötmises ja söö-tude vastuvõtmises üle lühikese või pike-ma vahemaa, palli poole liikumises võisellest eemaldumises ning vabasse ruumijooksmises ja palli küsimises. Harjutatak-se erinevaid jalgpallioskusi.

Treener jälgib ja teeb vahel mõne mär-kuse, nt "Sa lööd liiga kõvasti", "Saada palledasi siis, kui ta seda küsib", "Küsi palliõigel hetkel, mitte kui su partner ei oleseda veel kontrolli alla saanud" jne.

David (9-aastane): "Meil on uus treener.

Olen temalt palju õppinud, sest mulle

meeldib, kuidas ta meid treenib. Sa võid

nalja teha ja naerda, kuid alati tuleb

pingutada kõigest jõust. Ta kordab seda

kogu aeg, aga ei lähe kunagi vihaseks.

Ta on väga nõudlik, aga paremini

mängimisega harjub ära. Olen

löönud juba kolm väravat."

185


5 v 3 positsioonimäng

Sellele järgneb esimene harjutusmäng(baasmäng). Üks mängija kordab üle,mida on vaja parandada. Treener on talleabiks. Peagi läheb esimene mäng lahti.

Treener on otsustanud 5 v 3 positsioon-imängu kasuks. Mänguala on üsna suurristkülik, mis tähendab, et 3 kaitsjat pea-vad hästi koostööd tegema ja olema koguaeg valmis hetkeks, mil saavad palli tagasivõtta.

Selles harjutusolukorras kasutatakse järg-mist metoodikat.oEsiteks tuleb alustadavõimalikult kiiresti, arvestades kirjeldatudeesmärkidega.

� 3 kaitsjat ei saa palli tagasi piisavalttihti, nad tõrjutakse kõrvale. Seepärastpeatab treener mängu ja küsib, kui sa-geli on kaitsjatel õnnestunud pall en-dale saada.

� Ta küsib neilt, miks nad ei saa pallitagasi. Kaitsjad vastavad, et mängualaon liiga suur. Treener ütleb seepeale:"Ma arvan, et te ei tee korralikult koos-tööd. Tom ja Rob jooksevad end hinge-tuks, aga te ei suuda kolmekesi palliendale saada. Te peate olema ühelnõul, milline on parim hetk palli tagasisaamiseks, millal palli taga ajada jamillal mitte. Te saate sundida ründajadnurka ühele äärele ja piirata nad sisse.Te saate palli poole liikumise kohtapetteid teha, näete nii." Seejärel ta näi-tab, kuidas petteid teha.

� Mängu alustatakse uuesti. Treener sek-kub paar korda ja peatab mängu, palubmängijatel korrata oma liigutusi aeglu-ubis, laseb neil teatud liigutusi ette näi-data ja toob ühe näite hiljuti telekasnäidatud tähtsast mängust, et tema juttoleks paremini arusaadav.

� 3 kaitsjale (kes vahetavad koha ründa-jatega) tehakse mäng huvitavamaks -treener määrab neile konkreetse ees-märgi. Näiteks kui nad on palli endalesaanud, võivad nad püüda kohe vära-vasse lüüa. Sellise eesmärgi puhul ta-sub palli tagasi saamine end ära.

� Treener rõhutab kogu aeg, kuidas jalg-pallioskusi korralikult rakendada mitteainult rünnates (söötmine, vastuvõtmi-ne, positsiooni leidmine), vaid ka kaits-tes (petted, vahelt lõikamine, palli äravõtmine, püsti püsimine, palli juuresteemaldumine, liikuvus, valmisolek).

� Kui vastastele antakse vabalöögi või-malus, siis küll palli endale ei saa!

� Treener toob esile vastaste hoolika jäl-gimise tähtsuse - vea tegemisel tulebsee otsekohe ära kasutada ja 3 kaitsjatpeavad palli pärast võitlusse asuma.

� Kui treener mängu peatab, annab tamängijatele juhendeid selle kohta, mi-da on näinud. Ta ütleb, kes mida tegi,toob näiteid, laseb mängijatel midagidemonstreerida või selgitada. Eelkõigenäitab ta, et on olukorra peremees janäeb kõike. Kellelgi ei ole kasu abst-raktsetest teoreetilistest heietustest.

� Treener võib 3 kaitsja ülesande tehalihtsamaks või keerulisemaks, muutesmänguala mõõtmeid, kehtestades rün-dajatele kindlad piirangud või suuren-dades mängu võistluslikkust.

� Treener püüab oma eesmärkide saavu-tamiseks teha õigeid märkusi sobivalhetkel ja kohase hääletooniga, et mitterikkuda mängijate rõõmu ja indu.


186

4 v 3 positsioonimäng

5 v 3 mängule järgneb 4 v 3 õige suurusegaväravaga.

Arvestades samade eesmärkidega, peavad3 kaitsjat nüüd mitte ainult püüdma pallitagasi saada, vaid, mis on veelgi tähtsam,takistama ründajaid väravate löömisel.

� Treener alustab mängu võimalikultruttu. Ründajate positsioonimäng onliiga kiire, mistõttu kaitsjad saavad

palli väga kergesti endale. Seepärasttuleb ründajaid juhendada, et mängoleks kaitsjatele huvitavam.

� Peagi lisatakse mängu veel üks väravkaitsjate jaoks, et nad palli endale saa-misel saaksid mängu sinna suunata,näiteks tehes pika söödu (kujuteldava-le) tipuründajale.

� Treener saab teha kaitsjate ülesandelihtsamaks või keerulisemaks nagu eel-mises mängus (muutes mängualamõõtmeid jne), kuid ta võib rakendadaka suluseisu reeglit.

� Treener hoolitseb, et mängijad vahe-taksid korrapäraselt rolle (kaitsjadhakkavad ründajateks ja vastupidi), rõ-hutab asjaolusid, mis on päris mängu-des tähtsad, ja püüab kasutada mängi-jate erilisi andeid.

4 v 4 mäng

Seejärel mängitakse 4 v 4 mängu, millekäigus kerkivad pidevalt esile eelmiseskahes baasmängus (positsioonimäng, pallitagasi saamine) käsitletud momendid.

Treener juhib korduvalt tähelepanuseostele, mis puudutavad mängijate soori-tust eelmistes positsioonimängudes ja vii-mases päris mängus, juba tehtud märkusija olukordi käimasolevas 4 v 4 mängus.

Tähelepanu! Didaktilised nõuded

Treener arvestab kogu aeg nn didaktilistenõuetega.� Ta osutab alati selgituste seostele päris

olukordadega, nimetab konkreetsetemängijate nimesid ja oskab tuua mit-mesuguseid näiteid.

� Ta paneb mängijad sellises kohas män-gima või leiab endale sellise positsioo-

Robert (11-aastane): "Eelmises mängus

sain kehvasti hakkama, sest mõtlesin

kogu aeg isale. Mul ei tulnud midagi välja.

Treener vahetas mu välja, aga isegi ei

küsinud, miks ma nii halvasti mängin.

Riietusruumis arvutasin ma kokku,

et isa on nüüd olnud haiglas kaks nädalat.

Lähen teda pärast mängu vaatama."

187


ni, kus rääkimisel ei kaldu mängijatetähelepanu tema selja taga toimuvale(pealtvaatajatele, teistele treenivatelevõistkondadele jne).

� Noored ei tohi mängida vastu päikest.

� Treener ei räägi kunagi vastu tuult,eriti kui tema hääl peab olema kuuldasuhteliselt kaugele.

� Treener hoolitseb, et lahendust vaja-vad probleemid muutuksid oluliseks kamängijatele. Ta võib lasta mängijatelneid oma sõnadega korrata.

� Ta näitab oma olekuga, et treeninguajal ei jää tal midagi kahe silma vahele.Ta "loeb" mängu kogu aeg, vajaduselseda kommenteerides. Lisaks võib takasutada vilet.

Tähelepanu! ÜldmuljeTreeneril on suuremad võimalused juhen-daja rolli edukalt täita, kui ta jätab mängi-jatele hea mulje. Loomulikult on siinko-hal oma osa andel, kuid samas saab igatreener tagada, et tema treeningdressidon korras, saapad puhtad ja välimus hoo-litsetud.

Head üldmuljet tugevdavad viisakus, kan-natlikkus, huumorimeel, ind ja mõõdu-tunne. Mängijad peavad tundma, et tree-ner pakub neile tuge, mitte ei tegele ene-seupitamisega. Treener peab olema män-gijatele eeskujuks.

4 v 4 turniir

Pärast treeningut osalevad kõik 10-12-aastased mängijad 4 v 4 turniiril, kusesimest korda selgub individuaalarvestusevõitja.

Mängija teenib ise punkte ja kõige suure-ma punktisummaga mängija ongi võitja.

Lähikuudel korraldatakse sarnast turniiriveel 3 korda.

4 kõige rohkem turniiridel punkte saanudmängijat esindavad klubi provintsiturniir-il.

� Mängijatele tutvustatakse turniiri kor-raldust veel kord. Kõik mängualad javarustus on valmis.

� Mängijad jagatakse esimese voorujaoks võistkondadesse. Kõlab stardi-pauk. 6 klubi mängijat 16-18-aastastevanuserühmast täidavad väljakukohtu-nike rolli (üks kohtunik iga mängualakohta).

� Turniir viiakse läbi, kusjuures iga mängkestab 10 minutit.

� Treenerid jooksevad ringi ja innusta-vad mängijaid, tuletavad neile meelde,et pall tuleb kiiresti mängu panna, etnad peavad punkte teenima, et pall tu-leb ruttu endale saada jne.

� Pärast võistlust antakse igale osalejalemälestuseks meene.

Näide: 3. Pärast treeningutTreener ja mängijad korjavad varustusekokku ja panevad ära.

Treener hoolitseb, et mängijad puhasta-vad enne riietusruumi minemist saapad,kasutavad riietusruumi ja dušše korrali-kult, ei tülitse treeningu ajal toimunud va-hejuhtumite pärast jne.

Pärast seda alustab treener "hindamist".


188

V. HINDAMINEKas treening oli kasulik?


Jalgpallimaailmas pööratakse liiga vähetähelepanu toimunu kasulikkuse ja võist-konna soorituse analüüsimisele. See onmõistetav, sest igal juhul on tegu subjekti-ivsete, erinevatest teguritest sõltuvate hin-nangutega.

Samas tasub selline analüüs end ära, sestselgitab välja, kas mängijad on õigel teelja kas treening toimus treeneri kava koha-selt.

Treeningu hindamisel võib alati juhindu-da mõnest küsimusest, mis tulenevadnoorte õpiprotsessi eesmärkidest.


Treener arutab mängijatega äsjast tree-ningut, kui mängijad panevad varustustära. Ta püüab välja uurida, kas nad saidselgeks selle, mida pidid.

Ta ergutab oma arvamust avaldama, juhibtähelepanu mõnele treeningu vahejuhtu-mile ja teeb paar kriitilist märkust. Män-gijad avaldavad oma arvamust. Üks tun-

nistab, et paar mängijat andsid vahel mõ-nes olukorras alla.

Riietusruumis küsib treener uuesti, milli-ne oli treeningu eesmärk, ja kuulab män-gijate vastuseid. Loomulikult ei käitu takooliõpetajalikult, vaid sundimatult. Li-saks valib treener välja üksikud mängijad,kelle kohta teeb kiitvaid, hurjutavaid, nal-jatavaid jm märkusi. Ka see kuulub meel-diva õhkkonna loomise juurde. Lõpuksütleb ta mängijatele paar sõna järgmisetreeningu kohta, tuletab meelde selle toi-mumise aja ja seejärel läheb väsinult, kuidkerge südamega värskendava duði alla.

Treener räägib treeningust ja 4 v 4 turni-irist lühidalt treeneritetöö koordinaatori-ga. Koordinaator vastutab võistkonnaeest ja kontrollib üle laupäevaseks män-guks välja valitud jalgpallurid. Samuti aru-tatakse vahetusmängijate küsimust: 10-12-aastaste mängijate puhul on oluline, etkõigil oleksid võrdsed võimalused.

Treener mõtleb kõik treeningul toimunuveel kord läbi. Ta hindab oma rolli täit-mist ning paneb kirja üksikute mängijateja kogu võistkonna edusammud.

Treeningu iga minut on väärtuslik

Järgmiste meetmete rakendamiselsaavad mängijad kiiremini alustada(väärtuslikku aega ei kulutatapikkadele selgitustele).

1. Jagage mängijad rühmadesse (igal rüh-mal on oma vestid või särgid).

2. Määrake kindlaks mängijate positsioo-nid.

3. Selgitage mängu eesmärki.

4. Näidake mänguala piire (koonused,

1. Kas võib öelda, et mängijad mängi-sid jalgpalli?

2. Kas mängijad õppisid piisavalt (teh-nilisi oskusi, intuitsiooni ja suhtle-mist), kas tegevusi korrati ja kas seemõjus soovitud viisil?

3. Kas treening meeldis mängijatele?

4. Kas treener arvestas mängijate oma-dustega (vanus, püüdlused, andekus)piisavalt?

189


jooned, piirded jne, kusjuures needpeaksid juba olema paigas, kuid samasvõib paluda ka mängijatel need paikapanna).

5. Selgitage mängureegleid lühidalt, kuidarusaadavalt.

6. Küsige, kas kellelgi on küsimusi.

7. Vastake küsimustele.

8. MÄNGIGE!

9. Peatage mäng või harjutus takistustemuutmiseks:� suurendage või vähendage män-

guala;� suurendage või vähendage mängi-

jate arvu;� võtke kasutusele uued reeglid.

10.Viige harjutusmäng lõpule (jäänud onvaid 1 minut/püüdke lüüa võiduvärav).

11.Esitage lühike ülevaade/kokkuvõte/jä-reldused, mis seonduvad sooritatudharjutustega.

Metoodika

Milles seisneb jalgpalli õppimine?Järk-järgulises edasiliikumises koospideva harjutamisega.

Jalgpalli nagu iga teist oskust õpitaksesamm-sammult. Iga samm on eelmisest

keerulisem. Niimoodi kasvab mängijateküpsus aegamööda.

Treener peab arvestama mitte ainultmängija tegeliku vanusega, vaid ka tema"vanusega jalgpalli ajaarvamise järgi". 2aastat mänginud 8-aastane laps on jalg-pallioskuste arendamisel loomulikult kau-gemale jõudnud kui sama vana, just klubi-ga ühinenud mängija. Seega peab treenerlähtuma erinevatest eesmärkidest. 2-aas-tane mängukogemus tähendab, et mängi-ja hakkab juba baasmänge mõistma jaoskab jalgpalli korralikult mängida. Koge-musteta mängija peab aga alustama pärisalgusest (tehniliste põhioskuste arenda-misest).

Noori õpetades peab treener läbima kind-lad etapid, mis kuuluvad metoodika valda,mis omakorda moodustab osa didaktikast.

Kuna takistuste muutmine (harjutuste te-gemine lihtsamaks või keerulisemaks) ku-jutab endast eraldi teadust, käsitlemeseda üksikasjalikumalt.

1. Mis on metoodika?Järgmised märkused selgitavad metoodi-ka sisu lähemalt. Metoodika on:

� didaktika osa (didaktika = õpetamiseteadus või kunst);

� kindlaksmääratud ja läbikaalutud meet-mete rakendamine eesmärgi saavu-tamiseks;

KUJUTLUSPILT ÕPETUS SOORITUSEeskuju, Selgitamine, Ise tegemine,demonstreerimine, teavitamine, harjutamine,näitamine täpsustamine proovimine,

treenimine, oskuste lihvimine

Alustada tuleb võimalikult kiiresti!!!


190

� valitud tee ja sammud sellel teel;

� õpetamise/juhendamise viis;

� kindla meetodi kasutamine HollandiJalgpalliliidu käsitlusest lähtuvalt;

� korrakohane, reeglitele vastav tegutse-mine;

� edusammude kajastamine:� mängude metoodika (üleminek

1 v 1 mängudelt 11 v 11 mängu-dele);

� juhendamise metoodika:a. individuaalne juhendamine (ala-

tes üldtehnilistest märkustest kunikindla positsiooniga seonduvateülesanneteni);

b. võistkonna ühtsustunde loomine(alates üldistest lähtepunktidest,mis puudutavad jalgpalli 3 põhi-momenti, kuni ühtsustunde loo-miseni).

2. Treener on vaatlejaNagu juba mainitud, põhineb juhendami-ne vaatlemisel. Treeneri antavad juhendidpeavad lähtuma tema nähtust ja tähelepa-nekutest. Ta peab (õpetamisel, paranda-misel, juhendamisel jne) arvestama, midamängijad teevad ja milleks nad on või-melised.

Treener peab järgmisi valdkondi tundma,mõistma ja omama vastavaid oskusi:� jalgpalli mängimine;� laste areng;� õpiprotsess, s.t kuidas noored õpivad

jalgpalli mängima:� kinesioloogia;� didaktika, milles metoodikal (= va-

hendite kasutamise teoorial) on tähtisroll;

� juhendamine.

3. Baasmängude lähtepunktid jaeesmärgid

Baasmängudega rõhutatakse võistkonnaeesmärke, kui võistkond valdab palli, kuivastane valdab palli ja kui pall läheb üheltvõistkonnalt üle teisele.

Nendes mängudes puutuvad mängijadkorduvalt kokku mitmete lahendamist va-javate jalgpalliprobleemide või olukorda-dega. Selles peitubki baasmängude võlu.Neis osaledes õpivad mängijad kasutamaoma tehnikat võidu saavutamiseks. Kunakaks jalgpalliolukorda ei ole kunagi täp-selt sarnased, on äärmiselt oluline, et män-gijad harjutaksid kõvasti. See on loomu-likult väga hea, kui mängija oskab jalalabavälisküljega elegantselt sööta, kuid veelgitähtsam on palli toimetamine vastastestmööda ja otse kaasmängija jala juurde.Noorjalgpallurid peavad õppima omatehnilisi oskusi paindlikult rakendama.Mõnes olukorras võib vajalikuks osutadanäiteks selle jala, millega ei lööda, paigut-amine otse palli taha, mitte palli kõrvale,et kaasmängijale oleks üldse võimalik sööta.

Eri mängude metoodika on oluline, kuimängijatele õpetatakse kõikide vajalike teh-niliste oskuste paindlikku kasutamist. Sa-muti kuulub metoodika juurde takistustemuutmine mängijate jaoks raskemaks võilihtsamaks.

Püüdke töö- ja puhkeaega tasakaalustada.

191


Ülaltoodud diagramm puudutab baas-mängu ja selle eesmärke. Baasmäng eikujuta endast "Püha Graali", kuid eesmär-gid kujutavad. Kui mängijad ei suuda kor-ralikult mängida, peab treener sekkuma

ja kohandama takistusi või muutma män-gu. Eesmärgid peavad jääma samaks.Treener loeb mängu ja otsustab, kas tulebrakendada mingeid meetmeid ning kuidastakistusi muuta.

Eeltoodut illustreerib järgmine diagramm

Eesmärkidemääratlemine

Baasmäng

LihtneLihtsam

Eriti lihtne

Vastupanu

LihtneKeerulisemKeeruline

� Kaasmängijate arv� Vastasmängijate arv� Mänguala suurus� Väravale suunatus� Aeg� Surve� Mängureeglid


192

Treener käsitleb baasmänge, lähtudes kindlast skeemist, kuhu enamasti kuuluvad järgmised komponendid:

� õpitava mängukomponendi eesmärk;

� sobiv baasmäng:� mängu eesmärk;� mängu korraldus;� mänguala suurus;� ründajate ja kaitsjate arv;� mängureeglid;� võistlus- või harjutusmäng;

� õppimise põhireeglid;

� treeneri tähelepanekud (mida treener näeb);

� treener analüüsib mängu ning kooskõlastab soorituse ja eesmärgid;

� treener rakendab meetmeid õpitulemuste parandamiseks (metoodilised meetmed).

Baasmängude metoodika

Baasmängud on päris mängudest tuletatud

1 v 1 Õpetus seondub:

5 v 2 Tehniliste oskustega

Joonemäng Intuitsiooni ja eesmärkidega

4 v 4 (+ selle variandid) Suhtlemisega

Eeltoodu viiakse vastavusse mängijatearenguetapiga (vanus, kogemused jne).

� Vt metoodika küsimuste nimekirja;

� mitme tavapärase olukorra/üldpildiselgitamine probleemidest lähtudes;

� probleemi määratlemine, et mängijad(lapsed) saavad täpselt aru, milleseesmärgi saavutamisel eksitakse(mängijad peavad mõistma, et seeon nende probleem);

� lisaks üldiste ja/või konkreetsetejuhistele mängu ajal, peab treenermängu ja takistusi teisendama.Lühidalt öeldes võib ta rakendadametoodilisi meetmeid, mille tulemu-sel mäng muutub teiseks, aga ees-märgid jäävad samaks.

193


Treeneri tähelepanekud

Küsimus: "Kas eesmärgisaavutamisega saadaksehakkama?"

Treeneri teadmised ja intuitsioon(+probleem)

Jah (1)Mäng sujub hästi,tavategevustegasaadakse edukalthakkama.

Jah (2)Mäng on liigalihtne, mängijadmuutuvad hooletuks.

Ei Mäng ei suju.Õppimisvõima-lusi (kordami-seks) ei tekipiisavalt. Mängi-jad ei ole sobivaltmotiveeritud.

Treeneri poolt kasutatavad

meetmed (metoodika)Jälgige tehnilist sooritust. Suurendagemängu võistluslikkust.

Tehke takistusedraskemaks võikeerulisemaks.

Tehke takistused liht-samaks, rakendagemängu sujuvusetagamise meetmeid.

Baasmäng

Eesmärk: "Mida tuleb õppida?"

METOODIKATehnilistest põhioskustest päris mänguni

Põhioskused = palli kontrollimineTriblamine Söötmine Vastuvõtmine Peaga lööminePealelöömine Löömine Lõpuleviimine

Eesmärgipärased harjutusmängud, palli kontrollimise õppimine

� Pall: eesmärgist vahendiks

Eesmärk: palli tunnetamise, veeremise, põrkamise ja mõjutamise õppimine.

Vahend: palli kasutamine eesmärgi saavutamiseks, näiteks:� sihtmärgi tabamine palli hästi suunates;� palli hoidmine oma jalgade juures nii, et vastane ei pääse pallile ligi.

Eesmärgipärased baasmängud -> palli kontrollimise õppimine olukordades,mis hõlmavad võimalikult rohkesti tüüpilisi jalgpallitakistusi1 v 1 5 v 2 (vt näidet) Joonemäng 4 v 4

Harjutus- ja võistlusmängud

Päris mäng


194

4 v 4

3 v 1 pikk, kitsas mänguala (ristkülik)

Lihtsam

Raskem

3 v 2

4 v 3

sööt

Ründajad kaitsjate vastu(arvulises ülekaalus või mitte)

Näide:PõhioskusedSöötmine ja lööminePalli kontrollimine ja valdamine

5 v 2takistused: pall;

vastane;kaasmängija.

Baasmäng: mänguala suurus; reeglid.

Päris mäng

Takistuste muutmine TIS

rünnaku lõpuleviimine värava juures

tipuründajale +pealelöök

195


4. Mängijad on õigetel positsioonidel� Kas mängijad sobivad teatud

positsioonidele või vastavaid funktsioone täitma?

5. Vaatlemine� Kas mängijad on tähelepanelikud?� Kas mängijad näevad kõike?

6. Suhtlemine� Kas mängijad suhtlevad omavahel? � Kas nad tegutsevad ühiselt?� Kas mängijad saavad üksteisest

aru?

7. Konkreetsete ülesannete täitmine� Kas antud tegevusel on mingi

tulemus? Kas eesmärk saavutati?� Tehniliste/motoorste oskuste

kasutamine -> kvaliteet/üldmulje.

8. Konkreetsed oskused, anded,puudused� Kas neid kasutatakse optimaalselt?� Kas kõik on nendest teadlikud?

9. Tööjaotus� Kes võtab endale juhtiva rolli/

kes vastutab/kes täidab tugirolli?

Lisaks baasmängude metoodilisele raken-damisele peab treener mängudes ja tree-ningutel jalgpallureid metoodiliselt ju-hendama.

Ta peab mõtlema, kuidas teha asjad män-gijatele selgeks ja arusaadavaks. Siinkohalvõib kasu olla järgnevast küsimuste nime-kirjast. Tegu on põhimõtteliselt treeneritöö kontrollnimekirjaga. See hõlmab mit-meid teemasid, alates õppimise eeltingi-mustest (keskendumine) kuni kõige vane-mate noorjalgpallurite tegevusteni välja-kul ja mujal.

Kõige nooremate mängijate puhul on rõ-huasetus 7. punktil - tehnika rakendami-sel. Punktid 4, 5 ja 6 jäävad pigem varju,sest lapsed ei ole veel nendeks küpsed.Samas on need punktid olulised edasi-jõudnud mängijate treeningutel ja män-gudes. Iga punkti tähtsus oleneb mängija-te tasemest ja kogemustest.

Metoodika küsimuste nimekiri

Kuidas saab treener treeninguidstruktureerida?

1. Keskendumine� Kas lapsed püüdlevad edasi?� Kas lapsi huvitavad nende

ülesanded?

2. Eesmärgi saavutamine� Kas mängijad saavad eesmärgist

aru?� Kas mängijad tunnevad antud

olukorra ära?

3. Mänguskeem, mängujoonis, positsioonid� Kas ruumi kasutatakse tõhusalt?� Kas mängijad on üksteise suhtes

kohastel positsioonidel?


196

Kui meie valdame palli, tuleb keskenduda järgmistele punktidele:

Kui vastane valdab palli, tuleb keskenduda järgmistele punktidele:

Mäng: _________________________________

Kuupäev: ______________________________

Võistkonna koosseis:

1. ___________________

2. ___________________

3. ___________________

4. ___________________

5. ___________________

6. ___________________

7. ___________________

8. ___________________

9. ___________________

10. __________________

11. __________________

Vahetusmängijad:

12. __________________

13. __________________

14. __________________

15. __________________

16. __________________

Documents

Jalgpalli - Eesti Olümpiakomitee