JÕHVI VALLA KONSOLIDEERIMISGRUPI 2012 AASTA · PDF fileKONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ... juunil 2012 määrusega nr 93 kinnitas Jõhvi Vallavolikogu lasteasutuse

JÕHVI VALLA KONSOLIDEERIMISGRUPI

2012 AASTA MAJANDUSAASTA ARUANNE

Asutuse nimi Jõhvi Vallavalitsus

Registrikood 75033483

Majandusaasta algus 01.jaanuar 2012

Majandusaasta lõpp 31.detsember 2012

Aadress Keskväljak 4, Jõhvi 41595

Telefon 3 363 750

Faks 3 363 751

Elektronpost [email protected]

Interneti kodulehekülg www.johvi.ee

Audiitor Baker Tilly Baltics OÜ

mailto:[email protected]

JÕHVI VALLAmajandusaasta aruanne 2012

SISUKORD

TEGEVUSARUANNE............................................................................................................................4

KONSOLIDEERIMISGRUPI KOOSSEIS..........................................................................................4

ÜLEVAADE TÄHTSAMATEST FINANTSNÄITAJATEST ...........................................................7

ÜLEVAADE MAJANDUSKESKKONNAST ....................................................................................8

JÕHVI VALLA ARENGUSUUNAD..................................................................................................8

ÜLEVAADE ARENGUKAVA TÄITMISEST.................................................................................10

ÜLEVAADE VALITSEVA JA OLULISE MÕJU ALL OLEVATE ÄRIÜHINGUTE, SIHTASUTUSTE JA MITTETULUNDUSÜHINGUTE KOHTA....................................................24

KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE.......................................27

KONSOLIDEERITUD BILANSS ....................................................................................................27

KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE...................................................................................28

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE ..................................................................29

KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE.....................................................31

EELARVE TÄITMISE ARUANNE..................................................................................................32

KONSOLIDEERITUD AASTAARUANDE LISAD.........................................................................33Lisa 1. Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted......................................33Lisa 2. Raha........................................................................................................................38Lisa 3. Maksud....................................................................................................................38Lisa 4. Nõuded ja ettemaksed.............................................................................................39Lisa 5. Osalused tütar- ja sidusettevõtjates.........................................................................40Lisa 6. Kinnisvarainvesteeringud........................................................................................42Lisa 7. Immateriaalne põhivara...........................................................................................42Lisa 8. Materiaalne põhivara...............................................................................................43Lisa 9. Pikaajalised nõuded põhivara eest .........................................................................44Lisa 10. Lühiajalised kohustused........................................................................................44Lisa 11. Laenukohustused, sihtfinantseerimine..................................................................45Lisa 12. Täiendav informatsioon laenulepingute kohta......................................................45Lisa 13. Saadud toetused.....................................................................................................46Lisa 14. Tegevustulud.........................................................................................................48Lisa 15. Antud toetused......................................................................................................49Lisa 16. Tööjõukulud..........................................................................................................50Lisa 17. Majandamiskulud..................................................................................................51Lisa 18. Muud tegevuskulud...............................................................................................51Lisa 19. Finantstulud ja -kulud...........................................................................................52Lisa 20. Seotud osapooled..................................................................................................52Lisa 21. Konsolideerimisgrupi tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele arvestatud tasud ja soodustused.........................................................................................................................54Lisa 22. Bilansivälised kohustused.....................................................................................54Lisa 23. Bilansivälised nõuded...........................................................................................54Lisa 24. Bilansipäevajärgsed sündmused............................................................................54Lisa 25. Konsolideerimata finantsaruanded........................................................................56Lisa 26. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta............................................................61

MAJANDUSAASTA ARUANDE ALLKIRJAD..................................................................................66

Eduard Rae 3Abivallavanem


TEGEVUSARUANNE

Jõhvi nime mainitakse esmakordselt 1241. aastal nn „Taani hindamisraamatus“. 1917. aastal sai Jõhvi alevi ja 1938. aastal linnaõigused ning 1949. aastal maakonnalinna staatuse. Pärast haldusterritoriaalseid muudatusi taastati 23. augustil 1991 aastal Jõhvi linnaõigused Ida- Viru maakonna koosseisus.

Jõhvi Linnavolikogu otsusega 17.05.2001 nr 140 tehti Jõhvi Vallavolikogule ettepanek senise haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamiseks kahe omavalitsusüksuse- Jõhvi linna ja Jõhvi valla ühinemise teel. Jõhvi Vallavolikogu otsusega 14.06.2001 nr 19 otsustati ühineda haldusreformi käigus Jõhvi linnaga ja alustada vastavasisulisi läbirääkimisi. Jõhvi Vallavalitsus registreeriti riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris 01.01.2006.

Jõhvi vald kuulub Ida-Virumaa (Eesti suurim maakond) hulka. Valla pindalaks on 124 km2. Jõhvi vald jaguneb asumiteks, milleks on vallasisene Jõhvi linn, Tammiku alevik ja külad: Pargitaguse küla, Pauliku küla, Edise küla, Kahula küla, Kotinuka küla, Kose küla, Puru küla, Pajualuse küla, Sompa küla, Linna küla ja Jõhvi küla.

KONSOLIDEERIMISGRUPI KOOSSEIS

Jõhvi valla omavalitsusorganid on:• Vallavolikogu- omavalitsusüksuse esinduskogu;• Vallavalitsus- vallavolikogu poolt moodustatud täitevorgan.

Jõhvi valla 2012. aasta majandusaasta aruanne sisaldab informatsiooni vallavolikogu, vallavalitsuse, üheteistkümne hallatava asutuse ning valla valitseva mõju all olevate juriidiliste isikute majandustegevuse tulemuste kohta.

Majandusaasta aruande konsolideerimisgruppi kuuluvad järgmised üksused:

Konsolideeriv üksus Jõhvi Vallavalitsus:

Allüksuse nimetus:Jõhvi Vallavalitsus

Hallatavad asutused:

Lasteaiad (laste arv aastas keskmiselt)• lasteaed Sipsik (208 last)• lasteaed Kalevipoeg (166 last)• lasteaed Pillerkaar (105 last)

Gümnaasiumid (õpilaste arv aastas keskmiselt)• Jõhvi Gümnaasium (670 õpilast)• Jõhvi Vene Gümnaasium (671 õpilast)

Huvikoolid (õpilaste arv aastas keskmiselt)• Jõhvi Kunstikool (123 õpilast)• Jõhvi Muusikakool (191 õpilast)• Jõhvi Spordikool (307 õpilast)

Kultuuriasutused• Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskus• Jõhvi Keskraamatukogu

Sotsiaalasutus• Jõhvi Sotsiaalmaja



Jõhvi Vallavalitsuse struktuur 2012 aastal


personali- spetsialist

V A L L A V A N E M

abi-vallavanem

(areng)

abi-vallavanem-(majandus)

haridus- janoorsootöö

nõunik

sotsiaal-osakonna juhataja

finants-osakonna juhataja

valla-sekretär

arendus-nõunik

Koristaja2*0,5

kantselei-spetsialist

IT spetsialist

administraator

arhivaar

sekretär-

asjaajaja

õigusnõunik

pea- arhitekt

vallavara-spetsialist

GIS-spetsialist

ehitus-spetsialist

maa-korraldaja

valla-kunstnik

arhitekt

kultuuri-spetsialist

arendus-spetsialist

spordi-spetsialist

osakonna-juhatajaasetäitja

sotsiaal-toetuste-

spetsialist

majandus-spetsialist

heakorra-spetsialist

vanem-raamatupidaja

vanem-raamatupidaja

lastekaitse-spetsialist

vanem-raamatupidaja

sotsiaal-toetuste-

spetsialist

AbipersonalJõhvi saun 4*bussijaam 3*kalmistu 3*

hanke-spetsialist

keskkonna-spetsialist

pere-sotsiaal-töötaja

puudegainimeste

hoolekandespetsialist

vanem-raamatupidaja

koduhooldus-töötaja 4*

bussijuht

sotsiaalmajadirektor

järelvalve vaneminspektor

korrakaitse-ametnik

registripidaja

raamatukogu-direktor

huvikeskuse-direktor

muusikakoolidirektor

kunstikoolidirektor

spordikoolidirektor

lasteaia direktor 3*

gümnaasiumi-direktor 2*


Jõhvi Vallavalitsus otsustas oma 18.12.2012 korraldusega nr 3026, et alates 2013. aasta algusest lõpetada Jõhvi bussijaama opereerimise, seetõttu on alates 01.01.2013 vallavalitsuse koosseisudest välja viidud kolm bussijaama töötaja kohta.

17. mai 2012 Jõhvi Vallavolikogu otsuse nr 196 “Jõhvi valla lasteaedade ümberkorraldamine” alusel korraldati ümber lasteaedade Kalevipoeg, Sipsik ja Pillerkaar tegevus ning lõpetati nende tegevus 31. detsembril 2012. Kolme lasteaia baasil moodustati uus lasteasutus Jõhvi Lasteaiad, mis alustas tegevust 1. jaanuaril 2013. 21. juunil 2012 määrusega nr 93 kinnitas Jõhvi Vallavolikogu lasteasutuse Jõhvi Lasteaiad põhimääruse. 29. novembril 2012 Jõhvi Vallavolikogu otsusega nr 222 “Jõhvi Vallavalitsuse hallatava asutuse Jõhvi Spordikeskus asutamine” asutati 1. jaanuarist 2013 uus Jõhvi Vallavalitsuse hallatav asutus Jõhvi Spordikeskus.

Jõhvi valla konsolideeritavad üksused:

Sihtasutus (Jõhvi VV osalus)• Jõhvi Hooldekeskus SA (100%)

Tütarettevõtted (Jõhvi VV osalus)- seisuga 31.12.2012 on osalused müüdud ning seetõttu on andmed konsolideeritud vaid tulemiaruandes

• Jõhvi Veemajandus OÜ (likvideerimisel) (100%)• Uikala Prügila AS (52,5%)

Sidusettevõte (Jõhvi VV osalus)• Järve Biopuhastus AS (25%)



ÜLEVAADE TÄHTSAMATEST FINANTSNÄITAJATEST

Konsolideerimisgrupi tähtsamad finantsnäitajad: (tuhandetes eurodes)

* Likviidsus- raha ja pangakontode jääk/lühiajalised kohustused;** Lühiajaline maksuvõime- käibevara/lühiajalised kohustused;*** Põhitegevuse tulem- põhitegevuse tulude kogusumma ja põhitegevuse kulude kogusumma vahe. Põhitegevuse tulemi lubatav väärtus aruandeaasta lõpu seisuga on null või positiivne; **** Netovõlakoormus- võlakohustuste kogusumma ja likviidsete varade kogusumma vahe. Netovõlakoormuse arvutamisel lähtutakse KOFS § 34 lõikest 3 ja 4.

KOFS § 34 lõige 3 ütleb, et netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta kuuekordse põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat. KOFS § 34 lõige 4 ütleb, et kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel arvutatud põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordne vahe on väiksem kui 60 protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60 protsendini vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest.

Jõhvi valla netovõlakoormuse arvutused 2012. aasta andmetest lähtuvalt (tuhandetes eurodes)


2012 2011 2010 2009 2008

Bilansi näitajadVarad aasta lõpus

Kohustused aasta lõpus

Netovara aasta lõpus

Tulemiaruande näitajadTegevustulud

Tegevuskulud

Tulem -23 99 549

Muud näitajadPõhivarainvesteeringute maht 667

Likviidsus * 1,24 0,51 0,43 0,47 0,46

Lühiajaline maksevõime ** 2,30 1,99 1,45 1,47 1,40

Kohustuste osakaal varadest 10,3% 16,3% 16,2% 18,2% 17,9%

Laenukohustuste osakaal varadest 8,2% 10,2% 10,7% 12,0% 8,1%

Põhitegevuse tulem *** 712 881 622

Netovõlakoormus ****

Netovõlakoormuse ülemmäär

Põhitegevuse tulem *** 40 774 492 933

Netovõlakoormus ****

Netovõlakoormuse ülemmäär

45 780 35 529 38 000 38 482 39 857

4 700 5 803 6 148 7 016 7 146

41 079 29 726 31 852 31 467 32 711

12 859 12 965 15 184 13 403 15 692

-14 170 -14 867 -14 709 -14 806 -15 113

-1 715 1 407

1 537 2 666 2 697 5 925

Piirmäärade täitmine arvestusüksuse konsolideeritud näitajate alusel

1 105 1 072

4 245 3 425 2 467 2 626 5 363

6 363 6 266 5 873 5 898 6 832

Piirmäärade täitmine konsolideerimata näitajate alusel

1 034

4 245 3 034 2 467 2 626 5 363

6 363 6 056 5 873 5 898 6 832

Põhitegevuse tulem

6 -kordne põhitegevuse tulude ja kulude vahe

Põhitegevuse tulude kogusumma

60% põhitegevuse tulude kogusummast

1 105

6 630

10 605

6 363


ÜLEVAADE MAJANDUSKESKKONNAST

Ülevaade Eesti üldisest majanduskeskkonnast

2012. aastal kujunes kokkuvõttes Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaalkasvuks 3,2 protsenti ning jooksevhindades suurenes majanduse maht 6,6 protsenti. 2012. aasta lõpus püsisid Eesti majanduses positiivsed trendid- töötavate elanike hulk suurenes ning töötus vähenes. Statistikaameti andmetel suurenes mullu neljandas kvartalis hõive aastatagusega võrreldes 1,7 % ehk 10 200 töötaja võrra. Töötuse määr langes ning töötuid oli 15 300 võrra vähem kui aasta varem. Euroopa Liidus suurenes tööpuudus 2012. aasta detsembris 10,7 protsendini.

Hinnatõusu arvestav keskmise palga kasvutempo kiirenes. Tarbimine kasvas 5 protsenti ning see andis julgust suurendada eluasemeinvesteeringuid. Sisemajanduse nõudlus kasvas 2012. aasta lõpus 11 %. Ettevõtete investeeringute kasvutempo kiirenes ning investeeringute maht masinatesse ja seadmetesse ületas juba kriisieelse taseme. Vaatamata nõrgemale välisnõudlusele kiirenes ekspordi kasv 2012. aasta neljandas kvartalis 7 %. Selle taga oli siseseadmete ja toidukaupade suurenenud väljavedu ning aastatagune madal baas. Kõrge investeerimisaktiivsus ning tarbimiskulutuste hoogne kasv toetasid importi, mistõttu aasta kokkuvõttes ületas impordikasv eksporti. 2012. aasta inflatsiooniks kujunes 3,9 protsenti.

Töötuse määr moodustas 2012. aastal 10,2 protsenti ning tööga hõivatute arv 624,4 tuhat inimest. Eelmise aasta neljandas kvartalis kiirenes keskmise brutokuupalga kasv 5,9 protsenti 916 euroni ning tarbijahindade muutust arvestav reaalpalga kasv 2,1 protsendini. Palgad tõusid kõikidel tegevusaladel ning seda viimase aja ühtlasemas tempos. Kiireim kasv toimus siseturule suunatud erasektori tegevusaladel. Võrreldes buumiaegse tipuga 2008. aastal oli keskmine palk neljandas kvartalis madalam vaid avalikus halduses, hariduses ning muudel teenindavatel tegevustel.

JÕHVI VALLA ARENGUSUUNAD

Seisuga 01.01.2013 elas Jõhvi vallas rahvastikuregistri andmete alusel 12 575 inimest, neist 0-18 aasta vanuseid 1 958 ja pensionäre 2 741. Naiste osakaal elanikest moodustas seisuga 01.01.2013 54,7% ning meeste osakaal 45,3%. Võrreldes seisuga 01.01.2007 on Jõhvi valla elanike arv vähenenud 6,6% (884 elaniku võrra).

Allikas: Rahvastikuregister

Rahvastiku sisse- ja väljaränne Jõhvi vallas on aastate lõikes olnud kõikuv. Aastatel 2000- 2004 võis täheldada rändesaldo positiivsust, seevastu alates 2005. aastast on rändesaldo olnud negatiivne. Keskmine elanike vanus Jõhvi vallas oli seisuga 31.12.2011 rahvaloenduse andmetel üle neljakümne aasta. Ülalpeetavate määr 2012. aastal moodustas Jõhvi vallas 52,7%, mis on ligi 5% kõrgem kui kogu Eestis. Ida-Virumaa on ainus Eesti maakond, kus põhirahvus ei ole enamuses. Jõhvi vallas on eestlaste osatähtsus seisuga 31.12.2012 31,5%.,


2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Rahvaarv (seisuga 01.01)

sh naised

sh mehed

Elussünnid 130 126 105 111 108 89

Surmad 216 239 200 180 191 211

Sisseränne 359 328 398 402 353 374

Väljaranne 411 373 437 390 430 399

13 459 13 302 13 169 13 023 12 934 12 750 12 575

7 428 7 342 7 257 7 170 7 087 6 973 6 876

5 701 5 960 5 912 5 853 5 847 5 777 5 699


Arengukava juhtimise tegevuskava täitmine 2012


TegevusedTegevuskava täitmine

SelgitusedTäidetud

Koolituspõhimõtete väljatöötamine

Planeeritud 2013. aastaks

Kohaliku omaalgatuse initsieerimine

Täidetud osaliselt

Ei ole täidetud

x Töötati välja koolituspõhimõtete juhendi projekt (eelnõu)

Vallavalitsuse ja hallatavate asutuste juhtivtöötajate meeskonnatöö koolitussüsteemi rakendamine

x

Meeskonnatöö koolitused on toimunud eelnevalt 2006. ja 2009. aastatel. 2012. esitati toetuse taotlus meetmesse „Avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute töötajate koolitus ja arendamine“, mis aga ei saanud rahastust.

Koolitusvajaduse järjepidev kaardistamine

x

Arengukavas seatud eesmärkide täitmise monitooring läbi elanike rahulolu uuringute

x

Ei ole täidetud rahaliste vahendite puudumise tõttu. Jätkub toetusvahendite otsimine EL või muude toetusfondide kaudu

Erialase võõrkeelteoskuse arendamine koolitusprogrammide rakendamine vallavalitsuse ja hallatavate asutuste juhtivtöötajatele

x2012. aastal võõrkeelte koolitusi ei toimunud, planeeritud 2013. aastaks

Vallavalitsuse ja hallatavate asutuste palga- ja motivatsioonisüsteemi väljaarendamine

xTöötati välja Jõhvi valla ametiasutuste palgajuhend. Kinnitati vallavolikogu määrusega nr 114 21.03.2013

Arendustöö Jõhvi ettevõtlusalade laienemiseks x

Jõhvi vald osaleb sihtasutuse „Ida-Virumaa Tööstusalad“ tegevuses

Üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja omavalitsuste jaoks oluliste detailplaneeringute koostamine

xJätkus uue üldplaneeringu koostamine ja menetlusprotsess

Vallavalitsuse üleviimine Kooli tänav 2 ruumidesse

xVallavalitsuse sotsiaalteenistus viidi üle Kooli tn 2 hoone varasemalt rekonstrueeritud tiiba

Piirkondliku ühtse üle Interneti toimiva GIS-i koostamine koos naaberomavalitsustega

xKäivitus veebipõhine GIS süsteem „EVALD“

Avalikkussuhete poliitika ja meetmete väljatöötamine

xAlustati Jõhvi logo ja tema stiilielementide ning tunnuslause ja nende kasutamise korra väljatöötamist

Valla kodulehe terviklikum väljaarendamine x

Jooksev kodulehe täiendamine, täiendati alamrubriikide loetelu

Koostöö naaberomavalitsustega piirkonda ühendavate arengustrateegiate koostamisel

xOsaleti maakonna uue arengukava koostamisprotsessis

x Toimus Jõhvi vabaühenduste ümarlaud

Sõprusomavalitsuste ning teiste koostööpartnerite võrgustiku täpsem määratlemine, koostöölepingute uuendamine

x Uuendati partnerlusleppeid


Olulised tegevused 2012. aastal

2012. aastal kehtestati valla üldplaneeringu teemaplaneering “Kohtla-Järve-Sompa-Tammiku_Ahtme kaugkütte magistraaltorustiku määramine”. Kehtestati Jõhvi linna Tartu mnt 16 detailplaneering, mis hõlmab eneses perspektiivset turgu ja parkimisala ning Edise külas Edise metsapargi detailplaneering, mida käsitletakse valla ühe rekreatsioonialana.

Osaleti maakonna uue arengukava koostamisprotsessis. Toimusid konsultatsioonid Mäetaguse ja Toila valla esindajatega ühiste (või sarnase metoodika alusel koostatavate) strateegiate kavandamise osas (turism, energiamajandus jm).

Toimus Jõhvi vabaühenduste ümarlaud, vabaühendusi ärgitati kaasama oma tegevuseks lisarahastusi (läbi projektitoetuste), mitmel puhul on valla poolt võimalik toetada omaosaluse nõude täitmist.

Jätkus arendustöö Jõhvi ettevõtlusalade laienemiseks. Jõhvi vald osaleb sihtasutuse “Ida-Virumaa Tööstusalad” tegevuses. Riigi Maa-amet eraldas sihtasutusele 46,33 ha logistika- ja äripargi rajamiseks Kotinuka küla territooriumile.

IT valdkonnas toimus domeeni serveri platvormivahetus, mille käigus vahetati välja vananenud “Windows Server 2003” uue “Windows Server 2012” vastu. Uue platvormi kasutuselevõtt suurendab asutuse efektiivsust ning võimalust ligi pääseda uuemale tehnoloogiale. Paranes pakutavate teenuste kvaliteet ning nende hallatavus. Võeti kasutusele uus keskne andmesalvestuslahendus, mis koondab asutuses kasutatavad andmed nende paremaks haldamiseks. Andmete keskne kättesaadavus ehk andmete tsentraliseerimine kaitseb paremini andmeid, tõstab kiirusi, mugavust ja efektiivsust. Paranes andmete käideldavus ja terviklikkus, mis aitab kaasa teenuste paremaks toimimiseks.

Tomusid tegevused vallavalitsuse üleviimiseks Kooli tänav 2 ruumidesse. Vallavalitsuse sotsiaalteenistus viidi 2012. aasta lõpus üle Kooli tänav 2 hoone varasemalt rekonstrueeritud tiiba. Hoone rekonstrueerimiseks koostati projekt.

Jätkus koostöö sõpruslinnadega. Uuendati partnerlusleppeid Läti Vabariigi Ogre omavalitsuse ja Venemaa Föderatsiooni Kingissepa munitsipaalrajooniga.

Jõhvi vallal on allkirjastatud sõpruslinnade lepingud järgmiste linnadega:• 1997. aastal Loimaa, Soome Vabariik;• 1997. aastal Uddevalla, Rootsi Kuningriik;• 1999. aastal Kingisepp, Vene Föderatsioon;• 2000. aastal Thisted, Taani Kuningriik;• 2003. aastal Skien, Norra Kuningriik;• 2006. aastal Olecko, Poola Vabariik.

Partnerlussuhted (valdkondade koostöölepingud) on järgmiste linnadega:• 1987. aastal Outokumpu, Soome Vabariik (huviharidus);• 1989. aastal Norderstedt, Saksamaa Liitvabariik (haridus, noorsootöö, kultuur);• 1993. aastal Strömsund, Rootsi Kuningriik (haridus, kodanikukaitse);• 2001. aastal Oostststellingwerf, Hollandi Kuningriik (sotsiaalpoliitika, noorsootöö);• 2002. aastal Kerava, Soome Vabariik (projektipõhine tegevus);• 2004. aastal Ogre rajoon, Läti Vabariik (arendustegevus, turism, projektipõhine tegevus);

Investeeringud 2012. aastal• Kooli tänav 2 hoone rekonstrueerimise projekteerimine.

Peamised arengusuunad 2013. aastal• Vallavalitsuse struktuurüksuste (väljaarvatud sotsiaalteenistus) üleviimine renoveeritud Kooli

tänav 2 ruumidesse; • koolitusvajaduse kaardistamine ning jätkuv koostöö naaberomavalitsustega piirkonda

ühendavate arengustrateegiate koostamisel;• valla kodulehe jätkuv väljaarendamine;



• partnerlussuhete uuendamine sõprusomavalitsustega ning teiste koostööpartneritega;• kohaliku omaalgatuse initsieerimise jätkamine.

2013. aasta eelarvesse on planeeritud vallavalitsuse ja hallatavate asutuste juhtide koolitus “Ennast juhtiv keeleõppija”, mille viib läbi keeleõpetaja Ott Ojamets, Embassy of Education asutaja.

Planeeritavad investeeringud 2013. aastal• Kooli tänav 2 hoone rekonstrueerimine raekojaks.

Rekonstrueerimistöid teostab OÜ Ferdmaster. Ehitustööd peavad olema teostatud hiljemalt 30. aprilliks 2014. 2. detsembriks 2013 peavad olema lõpetatud kõik vahetult hoonega seotud rekonstrueerimistööd, et saaks toimuda vallavalitsuse struktuurüksuste ümberkolimine. 2014. aastal teostatakse hoone välistööd (fassaaditööd) ning haljastustööd.

Avalik kord ja julgeolek

Arengukava avaliku korra ja julgeoleku tegevuskava täitmine 2012


2012. aastal kaasfinantseeris Jõhvi Vallavalitsus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri projekti „Liiklusväljak“ summas 500 eurot.

Järelevalvealaste ülesannete täitmiseks ning kohtuväliste menetluste läbiviimiseks on Illuka, Jõhvi, Mäetaguse, Toila ja Vaivara Vallavalitsuse baasil 01.07.2011. aastal loodud Menetlusteenistus. Menetlusteenistuse kui korrakaitseüksuse käivitamise peamiseks eesmärgiks oli ühendada kõiki väikseid omavalitsusi, et tõsta omavalitsuste haldussuutlikkust järelevalvealaste ülesannete täitmisel ja väärteomenetluse läbiviimisel. Menetlusteenistuse koosseisu kuulub kolm ametnikku.

Alates 13. jaanuarist 2012 läks Jõhvi linnas tasulise parkimise järelevalve üle Menetlusteenistusele. Avaliku korra tõhustamiseks, rikkumiste efektiivsemaks ennetamiseks ja kohaloleku suurendamiseks teostab menetlusteenistus alates 2012. aasta jaanuarist Ida Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibürooga ühispatrulli ning alates märtsist veel ühispatrulli politseiga.

Vastavalt Vaivara Vallavolikogu 27.06.2012 otsusega nr 151 moodustati omavalitsusorganite vahel sõlmitud koostöölepingus kokkulepitud ülesannete paremaks täitmiseks Vaivara valla ametiasutus Menetlusteenistus.

Menetlusteenistuse 2012. aasta tegevuse planeerimisel võeti arvesse valdade poolt antud juhiseid ja soove. 2012. aastal laekus Menetlusteenistusele teateid kokku 161 ning alustati 119 väärteomenetlust. Kõige enam alustati väärteomenetlusi Jõhvi vallas (78 väärteoasja). Alustatud ja läbiviidud


Tegevused

Tegevuskava täitmine

SelgitusedTäidetud

Paigaldada linna videovalvesüsteem

Täidetud osaliselt

Ei ole täidetud

xJätkus lisafinantseerimise otsimine Euroopa Liidu ja muudest toetusfondidest

Luua õigusrikkumiste ja turvariskide vähendamise plaan x

Tõhustada korrakaitse alast koostööd teiste organisatsioonidega

x Koostöö Politsei- ja Piirivalveametiga ning turvafirmadega

Soodustada naabrivalve piirkondade teket x

Rahastada abipolitseinike tegevusi x


väärteomenetluste arvu suurust mõjutas otseselt „Pehme poliitika” s.t. mitte olla karistav üksus vaid pigem aitav ja suunav.

Menetlusteenistuse poolt määrati 2012. aastal väärtegude toimepanemise eest rahatrahve ühtekokku 2 412 euro eest. Täitemenetluse algatamise taotlusi esitati 9 otsuse osas, millest 1 taotlus on juba rahuldatud. Ametlikes Teadeannetes avaldati 2 trahviteadet.

Järelevalve ülesannete täitmisel oli aluseks võetud menetlusteenistusele laekunud teated ja vallametnikelt saadud informatsioon probleemsemate piirkondade kohta.

Ohuriski vähendamiseks on 2012. aasta lõpus paigaldatud patrullsõidukile videoregistraator ning edaspidi on plaanis paigaldada patrullsõidukile veel sõiduki jälgimise süsteem koos paanikanupuga.

Peamised arengusuunad 2013. aastalAvaliku korra tõhustamiseks, rikkumiste efektiivsemaks ennetamiseks ja kohaloleku suurendamiseks jätkata ühispatrulli Ida Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibürooga ning politseiga, samuti turvafirmadega.

Ohuriski vähendamiseks on vajadus paigaldada patrullsõidukile sõiduki jälgimise süsteem koos paanikanupuga.

Majandus


Välisvalgustuse uuendamiseks ja optimeerimiseks taotleti toetusvahendeid linnapargi osaliseks valgustuse taastamiseks (EL Leader- programm). Taotleti toetusvahendeid ka Jõhvi linna välisvalgustuse uuendamisprojekti jaoks (Eesti CO2 kvoodimüügi vahenditest rahastatav toetusprogramm).

Jätkus iga- aastane kevadkampaania majade värvimise osas (valla ja värvifirmade vahelised kokkulepped soodustingimustel materjalide soetamiseks), toetati üksikute probleemsete majade fassaadi korrastamist (värvi soetamine). Jõhvi-teemaliste ajalooliste reproduktsioonide ja uue skulptuuri paigaldamine linnaruumi. Ettevalmistustööd uute skulptuuride paigaldamiseks (Ed. Bornhöhe, K. Kiisk). Laste mänguväljakute korrastamine ning atraktsioonide remont. Metallprügikastide, 7 pargipingi ning 2 pesubetoonist diivani paigaldamine avalikesse kohtadesse. Heakorratalgute korraldamine (nt endise Edise mõisakalmistu ehk Edise metsapargi korrastamine jm).

Tehti ettevalmistused Jõhvi linna põhitänavate taastusremondiks (Tartu mnt, Tartu põik ja Kaare tn- koostatud rekonstrueerimise projektid).

Traditsiooniliselt tehti Loomakaitsepäeval Kohtla-Järve loomade varjupaigale Grey Dogs kingitus (sisustati üks kassimaja).

Jõhvi vald osaleb sihtasutuses Jõhvi Lennuväli. Sihtasutus taotles 2012. aastal toetust lennuvälja detailplaneeringu koostamiseks ning keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks.

Jätkus arendustöö ja lisavahendite otsimine logistilise infrastruktuuri parandamiseks (SA Ida-Virumaa Tööstusalad ja SA Jõhvi Lennuväli tegevus).

SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus sai riigi Maa-ametilt 46,33 ha maaeraldise äri- ja logistikapargi arendamiseks. Koostati äri- ja logistikapargi äriplaan. Valmistati ette taotlusdokumentatsioon EAS Piirkondade Konkurentsivõime tugevdamise meetmest toetuse taotlemiseks.

Vald osales maakonna arengukava ja maakonna turismiklastri arengukava protsessis (piirkonna ettevõtluspoliitika väljatöötamine koostöös ettevõtjatega ja naaberomavalitsustega).

Vald osales SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus juhtimises (esindatus nõukogus) ning sihtfinantseeris mitut programmi (Ettevõtlik kool, Ida- Virumaa turismiklaster).



Arengukava majanduse tegevuskava täitmine 2012


Tegevused


SelgitusedTäidetud

x Toetusvahendite taotlemine

x Tegevused jätkusid

Haljastusprojektide koostamine x

x

x

x

x

x

x

x 2012. aastal ei olnud aktuaalne

x

x

x


x


Jõhvi tööstusalade väljaarendamine x Tegevused jätkusid


x Vald osales sihtasutuse juhtimises

Täidetud osaliselt

Ei ole täidetud

Välisvalgustuse uuendamine ja optimeerimine

Jõhvi linna ja valla miljööväärtuse suurendamine

Ei ole täidetud rahaliste vahendite puudumise tõttu

Lemmikloomade jalutusväljakute rajamine elamurajoonidesse, koerteregistri sisseseadmine ja lemmikloomakalmistu rajamine

Alustati lemmikloomaregistri sisseseadmisega (hetkel ei toimi). Lemmikloomakalmistu planeeriti uues üldplaneeringu raames uue kalmistu osana (Kotinuka külas)

Teede ja tänavate remont ning parkimisplatside rajamine

Rajati ca 2 km kergliiklusteed piki Tartu maanteed

Tööstuspargile raskeveokite juurdepääsu planeerimine ja rajamine


Jõhvi väikelennukite lennuvälja taastamine

Vald osaleb sihtasutuses Jõhvi Lennuväli

Jõhvi valla veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimise suurprojekt

Toimus projekti elluviimine (sh valmis joogivee puhastusjaam)

Tammiku aleviku ühendamine Ahtme kanalisatsioonisüsteemiga, Edise aiandi piirkonna ühendamine Jõhvi linna kanalisatsiooni-süsteemiga, reoveepuhasti rajamine Kose külla

Teostati Tammiku aleviku ühendamine Ahtme kanalisatsioonisüsteemiga. Teiste tegevuste jaoks ei jätkunud rahalisi vahendeid.

Tsentraalveevarustuse täiendav rajamine küladesse koostöös AS Eesti Energia Kaevandused

Endiste soojakooperatiivide trasside renoveerimine

Toimus trasside renoveerimise projekteerimine

Uute elamuehituspiirkondade tsoneerimine, koostöö arendajatega

Tegevus toimus uue üldplaneeringu koostamise käigus üldistel alustel

Valla korterelamute kande- ja piirdekonstruktsioonide rekonstrueerimise vajadusuuringud ja ühistute teavitamine


Jõhvi logistilise infrastruktuuri parandamineSA Ida-Virumaa Tööstusalad jätkuv arendamine

Vald osales sihtasutuse juhtimises (esindatus nõukogus)

Koostöös SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus Jõhvi äri- ja logistikapargi väljaarendamine

Piirkonna ettevõtluspoliitika välja-töötamine koostöös ettevõtjatega ja naaberomavalitsustega

SA Ida-Viru Ettevõtluskeskuse jätkuv arendamine ja tugevdamine


Investeeringud 2012. aastal• Jõhvi teede ja tänavate rekonstrueerimistööd;• projekt „Jõhvi kesklinna jalakäijate promenaadi ja kergliiklustee rajamine” III etapi ehitustööd;• projekt „Tammiku aleviku ühendamine Jõhviga“ ehitustööd;• projekt „Kohtla-Järve piirkonna ühisveevarustuse renoveerimine“.

Peamised arengusuunad 2013. aastal• Esitada 2012. aastal ettevalmistatud taotlusdokumentatsioon EAS Piirkondade

Konkurentsivõime tugevdamise meetmesse toetuse saamiseks SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus Jõhvi äri- ja logistikapargi väljaarendamiseks. Positiivse rahastusotsuse korral rakendatakse 2013-2015.

• Toetusvahendite abil linnapargi osaline valgustuse taastamine (EL Leader programm).• Toetusvahendite abil Jõhvi linna välisvalgustuse uuendamisprojekti elluviimine (Eesti CO2

kvoodimüügi vahenditest rahastatav toetusprogramm).• Jõhvi Mikrorajoonis asuva veetorni renoveerimistööde lõpetamine.• Toetusvahendite abil Jõhvi Lennuvälja detailplaneeringu koostamine ning keskkonnamõju

strateegilise hindamise läbiviimine.

Planeeritavad investeeringud 2013. aastal• projekt „Jõhvi jalakäijate promenaadi ja kergliiklustee rajamine” III etapi ehitustööd;• projekt „Jõhvi linna elamurajoonide soojustrasside renoveerimine“;• projekt „Kohtla-Järve piirkonna ühisveevarustuse renoveerimine“;• projekt “Puru tee sajuveekanalisatsioon”;• Tartu maantee ja Tartu põik tänavate asfaltkatte taastusremont;• Kaare tänava lõigu Jõhvi liiklussõlme töömaa-ala piir-Tartu põik ristmik teekatte

taastusremont;• Jõhvi viadukti renoveerimistööde lõpetamine;• Jõhvi teede ja tänavate rekonstrueerimistööd.

Kultuur ja sport

Olulised tegevused 2012. aastal2012. aastal tegutsesid Jõhvis kolm huvikooli:

• Jõhvi Spordikool;• Jõhvi Kunstikool;• Jõhvi Muusikakool.

Ning kaks kultuuriasutust: • Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskus;• Jõhvi Keskraamatukogu

Jõhvi kolmes huvikoolis õppis 2012. aastal kokku 621 õpilast, nendest 123 Jõhvi Kunstikoolis, 191 Jõhvi Muusikakoolis ja 307 Jõhvi Spordikoolis.

2012. aastal valmisid kõikide huvikoolide arengukavad, mille järgi koolid järgnevatel aastatel tegutsevad. Arengukavad on avalikustatud www.johvi.ee hariduse teema all.

Vallavolikogu tõstis huvikoolide juhtide ettepanekul kõikide huvikoolide õpilaste õppetasu. Muusikakooli õppetasu on vahemikus 13–30 eurot, esmakordselt kehtestati pillirendi tasu. Kunstikooli õppetasu on vahemikus 8-20 eurot ning Spordikooli õppetasu 7-12 eurot.

2012. aasta novembri lõpus tähistas Jõhvi Keskraamatukogu 115. sünnipäeva, mille puhul anti välja ka raamatukogu kalender. Kalendri mõte on propageerida lugemist ja tutvustada uusi teavikuid. Keskraamatukogus on kokku 98 889 teavikut. 2012. aastal osteti teavikuid 27 000 euro eest, finantseerijateks olid Kultuuriministeerium ning Jõhvi Vallavalitsus. Perioodikat telliti kogudesse 6 837 euro eest. Jõhvi Keskraamatukogu täidab maakonnakeskse raamatukogu funktsiooni, tegeledes Eduard Rae 16Abivallavanem

http://www.johvi.ee/


arveldamisega 29 Ida-Viru maakonnas asuva raamatukoguga teavikute soetamise osas. 2012. aastal viidi Jõhvi Keskraamatukogus läbi erinevaid seminare ning üritusi (kohtumised kirjanikega), ürituste läbiviimist toetasid osaliselt ka Kultuuriministeerium ning Eesti Kultuurkapital.

Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskus tegeleb laste- ja noorteloomingu edendamisega. Eesmärgiks on meelepärase tegevuse leidmine väikestele ja suurtele. Keskuses töötab pedagoogide loominguline kollektiiv ning majas tegutseb 19 huviringi, osavõtjate vanus algab 3 eluaastast ja ulatub täisealisteni välja. 3-5. aastastele lastele, kes ei käi lasteaias, on loodud oma ring. Loomeringide esinemisi võib näha ja kuulda kontsertidel, ülevaatustel, festivalidel ja konkurssidel. Linnagalerii näituste põhimõtteks on kajastada kaasaegse kunsti suundi ning korraldada vähemalt üks väliskunsti näitus aastas. 2012. aastal korraldati Jõhvi Linnagaleriis 12 erinevat näitust.

Spordiorganisatsioone rahastati 2012. aastal vastavalt Jõhvi Vallavolikogu 18. augusti 2011. aasta määrusele nr 65 “Spordiklubidele ja -ühendustele ning tippsportlastele toetuste eraldamise kord Jõhvi vallas”. Eraldatud toetus sporditegevuse ja spordiürituste finantseerimiseks moodustas 34 817 eurot. Valla avalikes huvides tegutsevaid mittetulundusühinguid ja seltsinguid rahastati 2012. aasta eelarvest vastavalt Jõhvi Vallavolikogu 15. novembri 2007. aasta määrusele nr 91 “Jõhvi vallaeelarvest kultuuriühingute tegevustoetuse ja kultuuriprogrammide ning -ürituste toetuse eraldamise kord”. Toetust eraldati 2012. aastal kokku 49 764 eurot 25 ühingule. EELK Jõhvi Mihli Kogudusele eraldati vallaeelarvest investeeringu toetus summas 15 000 eurot.

2012. aastal toimus Jõhvi valla territooriumil palju olulisi, traditsiooniks kujunenud kultuuriüritusi: Vabariigi aastapäeva tähistamine, laste lauluvõistlus „Laulukevad“, laste kevadpäevad, jaanipäeva tähistamine, muinaspäeva läbiviimine, festival „Rahvuskultuuride loomepada“, võimlemispidu, peremessi läbiviimine, aastalõpuball jne. Kultuuriürituste rahastamiseks kulus 2012. aasta eelarvest kokku 42 105 eurot.

2012. aastal tunnustati Kaljo Kiisa nimelise stipendiumiga Martti Helde meeskonda filmide “Risttuules” ja “Külm on” eest. Jõhvi Vallavalitsuse, Jõhvi Kontserdimaja, VKG ja Tallinnfilmi poolt väljaantav 2 500 euro suurune autasu on ainus omataoline riigis.

Toimus Jõhvi viies balletifestival, mille peakülaliseks oli maailma üks märkimisväärsemaid balletitruppe Peterburi Mihhailovski teater.

Vallalehte Jõhvi Teataja anti välja 11 korda aastas ning ajalehe väljaandmise kulud moodustasid 25 414 eurot.

Noorsootööd finantseeriti 2012. aasta eelarvest 7 730 euroga. Tööd jätkas mudilaste võimlemisring spordihoones, vald jätkas mudilaste tantsuringi toetamist.

Projekti “Tuletõrje ohutusmeetmete juurutamine Jõhvi valla allasutustes turvalisuse ja ohutuse tagamiseks” raames paigaldati Jõhvi Kunstikooli tuletõkkeuksed, Tammiku Spordihoonesse paigaldati turvavalgustusseadmed.

Peamised arengusuunad 2013. aastal• Koos loodud ühisfirmaga tegevuse jätkamine vabaaja- ja spordikeskuse (kus asuvad jäähall ja

ujula) loomiseks, et pakkuda elanikele rohkem vaba aja sisustamise võimalusi. • Valla spordielu juhtimise koondamine Jõhvi Spordikeskusesse, mis haldaks valla spordiobjekte

ja koordineeriks kogu omavalitsuse sporditegevust.• Jätkata erinevatele kultuuriobjektidele lisafinantseeringute otsimist toetusfondidest.• Jõhvi 75. juubeliaasta kultuuriürituste ja tegevuste läbiviimine • Alustada Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskuse noorteprojektiga “Uued kultuurikohtumised”, mille

raames avaneb Jõhvi, Toila ja Vaivara valla ning Sillamäe linna erineva kodakondsusega noortel võimalus saada teadmisi eesti riigi, maa ja kultuuri kohta ning väärtustada koostööd mitmekultuurilises keskkonnas.



Arengukava kultuuri- ja sporditegevuse tegevuskava täitmine 2012


Tegevused


SelgitusedTäidetud

Tegevus jätkub

Koolide spordiväljakute renoveerimine

Jõhvi Keskraamatukogu juurdeehitus Puudusid rahalised vahendid

Valgustatud liuvälja rajamine Rajatud ajutised liuväljad

Täidetud osaliselt

Ei ole täidetud

Jalgrattateede rajamine Illuka ning Toila suunal. Planeerida vallasisene kergliiklus

x

Valmis 1,7 kilomeetri pikkune vallasisene kergliiklustee Tammiku põigust piki Tartu maanteed Tammiku ristmikuni

Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskuse jätkuv arendamine Jõhvi valla rahvakultuuri keskusena

x

Jõhvi kergejõustiku- ja jalgpallistaadioni ehitamine

x

Jõhvi Vallavalitsus andis linnastaadioni rendile Jõhvi jalgpalliklubile FC Lokomotiv iga-aastase investeerimiskohustusega staadioni arengusse

Ujula rajamine (koos väikelaste basseiniga)

x

20.12.2012 otsusega nr 226 kiitis Jõhvi Vallavolikogu heaks jäähalli ja ujula ehitamiseks ühisfirma moodustamise

Spordi- ja mänguväljakute rajamine elamukvartalitesse ning külakeskustesse

x

16.08.2012 otsusega nr 208 andis Jõhvi Vallavolikogu Kabelimetsa maaüksuse Edise külaseltsile tasuta kasutamiseks (terviseraja rajamine)

Treenerite ja huvikoolide õpetajate töötasude lähendamine üldhariduskoolide õpetajate töötasudega

xÕpetajate töötasude tõstmine planeeritud Jõhvi valla eelarvestrateegias alates aastast 2014

xJätkus lisafinantseerimise otsimine Euroopa Liidu ja muudest toetusfondidest

Terviseraja väljaehitamine Jõhvi linnaparki

x

Projekteerimistööd teostatud, jätkus terviseraja väljaehitamiseks vajalike lisafinantseeringute otsimine toetusfondidest

Linnapargi laululava üldine renoveerimine

x

Teostatud laululava jooksev remont. Üldise renoveerimise teostamiseks jätkus lisafinantseeringute otsimine toetusfondidest

Jäähalli ehitus koostöös ettevõtlussektoriga

x

20.12.2012 otsusega nr 226 kiitis Jõhvi Vallavolikogu heaks jäähalli ja ujula ehitamiseks ühisfirma moodustamise

x

x


Haridus ja noorsootöö

Arengukava hariduse ja noorsootöö tegevuskava täitmine 2012


Tegevused


SelgitusedTäidetud

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

Täidetud osaliselt

Ei ole täidetud

Koolihoonete vastavusseviimine kaasaja nõuetele

Teostati Jõhvi Gümnaasiumi ja Jõhvi Vene Gümnaasiumi välisfassaadi soojustamine

Gümnaasiumi rajamine Jõhvi iseseisva õppeasutusena (10-12 klassidele)

Valla tellimusel valmis uue gümnaasiumi teostatavus-tegevusanalüüs „Ida -Viru keskregiooni rajamine Jõhvi“, töö teostaja Nutifikaator OÜ. Tegevused jätkuvad

Kaasaegsete õpetamismetoodikate juurutamine haridusasutustes

IVEK-i projektis Ettevõtlik kool osales neli Jõhvi haridusasutust (gümnaasiumid, lasteaiad Kalevipoeg ja Sipsik). Toimusid õpetajate koolitused, loodi projektide fond

Karjäärinõustamise süsteemi väljaarendamine koostöös kutseliitude ja haridusasutustega

Mõlemad gümnaasiumid on põhikooli osas õppekavasse sisse viinud karjäärinõustamise aine

Gümnaasiumide reaalsuundade arendamine koostöös kõrgkoolide ja kohalike ettevõtetega

Jõhvi Gümnaasium viib TTÜ Virumaa Kolledzi keemia laboratooriumis läbi keemia praktikume

Koolieelse hariduse spetsialistide töötasude lähendamine üldhariduskoolide õpetajate töötasudega

Õpetajate ja töötajate töötasude tõstmine planeeritud aastal 2013

Avatud noorsootöö ja tegevusvaldkondade laiendamine

Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskuses töötas noorsootöötaja, avati noortetuba

Projektifondi tagamine iga-aastase väikeprojektide konkursi läbiviimiseks noorsooorganisatsioonidele ja õpilas- esindustele tegevuste tõhustamiseks

Toetati järgmisi projekte: Jõhvi Gümnaasiumi rahvatantsurühma osalemist noorsoofestivalil Türgis; Jõhvi Vene Gümnaasiumi kooli olümpiamänge; täppisteaduste turniiri 2012

Üldhariduskoolide rahvusvaheliste koostöösidemete laiendamine

Projekt „Kogemuste vahetamine ja väljakutsed kohalikul tasandil: gümnaasiumid ja ettevõtlikkuse arendamine“

Koostöö intensiivistamine kõrgkoolidega erinevates ainevaldkondades

Jõhvi vald andis välja 320 euro suuruse stipendiumi TTÜ Virumaa Kolledzi hoonete ehituse eriala üliõpilasele


Alusharidus


Jõhvi kolmes lasteaias oli 2012. aastal lasteaiakohti kokku ca 520, rühmi 29.

Laste arv lasteaedades oli järgmine: lasteaed Kalevipoeg 185 (rühmi 11), lasteaed Sipsik 208 (rühmi 12), lasteaed Pillerkaar 105 (rühmi 6).

Lasteaiad suudavad katta aiarühmade vajaduse (lapsed 3-7), kuid puudus on sõimerühmade kohtade järele. See on tingitud sellest, et koolieelse lasteasutuse seaduse järgi saab sõimerühma võtta vähem lapsi (kuni 16) kui aiarühma (kuni 24).

Ida-Virumaa vanim tegutsev lasteaed Kalevipoeg tähistas 2012. aasta veebruaris 45. sünnipäeva.

Sõimerühmade vajaduse leevendamiseks toetas Jõhvi vald lastehoid Päikseke tegevust, kus teenust kasutas aasta jooksul 5 last.

Prioriteediks 2012. aastal kujunes kolme lasteaia liitmise ettevalmistusprotsess, mille tulemusel moodustati Jõhvi valda 1. jaanuaril 2013 uus lasteasutus Jõhvi lasteaiad.

Lasteaedades Sipsik ja Kalevipoeg suurendati tuleohutust ja turvalisust. Projekti “Tuletõrje ohutusmeetmete juurutamine Jõhvi valla allasutustes turvalisuse ja ohutuse tagamiseks” raames paigaldati lasteaeda Sipsik tuletõkkeuksed ning lasteaeda Kalevipoeg turvavalgustusseadmed. Projekti rahastas Ettevõtluse Arendamise SA, omaosalus projektis moodustas 15%.

Investeeringud 2012. aastal• projekt “Energiaefektiivsuse teadlikkuse tõstmine ja investeeringud Jõhvis ja Kingissepas”

raames lasteaed “Kalevipoeg” rekonstrueerimise projekteerimine.

Peamised arengusuunad 2013. aastal Ühinenud lasteaiale Jõhvi Lasteaiad arengukava koostamine, kus on määratletud tegevussuunad.

Planeeritavad investeeringud 2013. aastal• projekt “Energiaefektiivsuse teadlikkuse tõstmine ja investeeringud Jõhvis ja Kingissepas”

raames lasteaed “Kalevipoeg” rekonstrueerimistööd;• projekt “Lasteaia “Sipsik” olmetingimuste parandamine-rühmaruumide remont”.

Üldharidus


Kahes üldhariduskoolis käis 2012. aastal kokku 1340 õpilast, nendest Jõhvi Gümnaasiumis 670 ja Jõhvi Vene Gümnaasiumis 671 õpilast. Klassikomplekte oli Jõhvi Gümnaasiumis 28, nendest 6 gümnaasiumi klassid, lisaks teostab kool kinnipeetavatele üldhariduse andmist Viru Vanglas. Jõhvi Vene Gümnaasiumis oli klassikomplekte 30, nendest gümnaasiumiosa klasse 4.

2012. aasta mais toimus Jõhvi valla üldharidus- ja huvikoolide parimate õpilaste ja nende õpetajate tunnustamine, juunis Jõhvi valla medaliga üldhariduskooli lõpetanute tänamine. Oktoobris toimus õpetajate päevale pühendatud pidulik vastuvõtt Jõhvi kontserdimaja väikeses saalis. Pidulikul üritusel tänati tublisid õpetajaid.

Aprillis toimus Jõhvi Gümnaasiumi 20. tantsu- ja laulupidu.

Aprilli keskel olid Comeniuse projekti raames Jõhvi Gümnaasiumil külas partnerid Poolast, Saksamaalt ja Hispaaniast, igast riigist 8 õpilast ja 2 õpetajat.

Vene Gümnaasiumis viidi läbi juba seitsmendat korda kooli olümpiamängude nime all spordivõistlused, stardis olid 1-3 klasside õpilased. Septembris läbi viidud Jõhvi Gümnaasiumi kooliolümpiamängud avas olümpiamängude kuld- ja pronksmedali omanik Gerd Kanter.



Reaalainetes tugevad õpilased Jõhvi mõlemast gümnaasiumist moodustasid maakonna viie kooli õpilastest võistkonna, kes hakkab mõõtu võtma Lõuna-Eesti tugevamate koolide õppuritega. Võistkonnaliikmed kogunesid esimest korda oktoobris, esimene võistluspäev on 2013. aasta alguses.

2012. aastal jätkus üldharidusprojekt „Innovaatiline Ida-Virumaa“. Projekti kogumaksumus moodustas 83,1 tuhat eurot ning projekti tegevus toimus perioodil 2009-2012. Projekti eesmärgiks oli arendada Jõhvi gümnaasiumide, Toila, Mäetaguse ja Illuka koolide reaalainete suundi. Gümnaasiumides on huvitegevuse raames läbi viidud mitmeid õpilastele suunatud projekte- üritusi.

Jõhvi vald sõlmis lepingu TÜ Virumaa Kolledziga ja andis välja ühele kõrgkooli üliõpilasele stipendiumi väärtuses 320 eurot.

Projekti “Tuletõrje ohutusmeetmete juurutamine Jõhvi valla allasutustes turvalisuse ja ohutuse tagamiseks” raames paigaldati Jõhvi Gümnaasiumi tuletõkkeuksed. Projekti rahastas Ettevõtluse Arendamise SA, omaosalus projektis moodustas 15%.

Investeeringud 2012. aastal Gümnaasiumide renoveerimise projekt (CO2 projekt).

CO2 kvoodi müügist saadud rahaga tehti korda Jõhvi mõlema gümnaasiumi hoone fassaadid ja parandati nende soojapidavust. Vahetati välja Jõhvi Gümnaasiumi majasisene keskküttetorustik ning radiaatoritele pandi termoventiilid. Kulud kandis AS Riigi Kinnisvara CO2 projekti raames.

Peamised arengusuunad 2013. aastal Jõhvi valla koolivõrgu kaasjastamise tegevused aastateks 2014- 2020 väljatöötamine.

Planeeritavad investeeringud 2013. aastal• olemasolevate koolihoonete kaasajastamine (Jõhvi Gümnaasiumi garderoobi renoveerimine ja

Jõhvi Vene Gümnaasiumi aula sisustamine);• uue rajatava gümnaasiumi projekteerimistööd.

Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid


2012. aastal jätkati Jõhvi valla vastsündinud vallakodanike ja nende vanemate õnnitlusürituse korraldamist kord kvartalis Jõhvi Linnagaleriis. Vastsündinud vallakodanike ja nende vanemate vastuvõttu võib pidada üheks pidulikumaks Jõhvi Vallavalitsuse poolt korraldatud ürituseks. Tagasiside vanematelt on olnud positiivne.

Jätkus koostöö Jõhvi Toidupangaga (Kaare 7). Jõhvi Toidupangast saab vähemalt kord kuus toidupaki 340 puudust kannatavat peret Jõhvist ja ümberkaudsetest omavalitsustest.

Osutati läbi MTÜ Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koja igapäevaelu toetamise teenust Jõhvi valla erivajadusega inimestele.

Tõhustati koostööd naaberomavalitsustega ühiste sotsiaaltöö projektide elluviimisel. Sotsiaalministeeriumile esitati taotlus kolme elektriauto eraldamiseks ning autosid hakkasid kasutama koduhooldus- ja lastekaitsetöötajad.

Maksti laste sünnitoetust kokku 79 korral (toetusele lisandus veel lastekaupade kinkekaart) ning koolitoetust maksti esimese klassi lapse eest 92 perele (toetuse määr 63,91 eurot). Jätkati vähekindlustatud perede lastele lasteaia ja koolitoidu kompenseerimist.

Osutati läbi MTÜ Virumaa Laste- ja Perede Tugikeskuse Jõhvi valla elanikele tasulise psühholoogilise-logopeedilise ja sotsiaalse nõustamise, perenõustamise, võlanõustamise, perelepitusteenust ning rehabilitatsioonialase info ja teenuseabi kättesaadavust. Osteti sisse transporditeenust liikumisprobleemidega inimestele.

Kodutute öömaja teenust pakkus Jõhvi Sotsiaalmaja.



Osutati läbi OÜ Ethel Merman Jõhvi valla sotsiaalse garantiita isikutele ja toimetulekuraskustega inimestele või peredele supiköögiteenust.

2011.a. alguses esitati MTÜ Virumaa Nõustamis- ja Aktiviseerimiskeskuse ning Jõhvi Vallavalitsuse koostöös rahastamistaotlus SA- le Innove projektile „Pikaajaliste töötute töövalmiduse toetamine sotsialiseerimise kaudu“ (töötute nõustamine, tööharjutused, sotsiaalne rehabilitatsioon, tööpraktika). Taotlus sai positiivse vastuse ning projekti tegevusega alustati 2011 aasta sügisel, 2012. aastal tegevus jätkus.

Toetati MTÜ Jõhvi Vaegkuuljate Ühingu tegevust.

Projekti “Tuletõrje ohutusmeetmete juurutamine Jõhvi valla allasutustes turvalisuse ja ohutuse tagamiseks” raames paigaldati Jõhvi Sotsiaalmajja tuletõkkeuksed ning automaatne tulekahjusignalisatsioon. Projekti rahastas Ettevõtluse Arendamise SA, omaosalus projektis moodustas 15%.

Peamised arengusuunad 2013. aastal

• Eakate päevakeskuse teenuse käivitamine. • Projekti “Raske ja sügava puudega lastele lapsehoiuteenuse käivitamine Puuetega Laste

Tugikodu Päiksekiir Jõhvis” toetamine. • Projekti „Pikaajaliste töötute töövalmiduse toetamine sotsialiseerimise kaudu“ jätkuv

toetamine. • Invatransporditeenuse laiendamine. • 2013. aastal on plaanis korraldada ümber eakate inimeste koduhooldussüsteem.

Ümberkorralduse eesmärgiks on luua koduhooldusteenuse osutamise alused ja reeglistik. Samuti on plaanis välja töötada koduhooldusteenuste hinnakiri.

Planeeritavad investeeringud 2013. aastal

• Projekti „Jõhvi valla eakate päevakeskus“ kaasfinantseerimine;• Projekti „Puuetega laste tugikodu renoveerimine“ kaasfinantseerimine.

Tervishoid

Olulised tegevused 2012. aastal• 2012. aastal kompenseeriti viiekümne hooldatava hoolduskulud.• Osutati läbi OÜ Corrigo rehabilitatsiooniteenust Jõhvi valla sõltuvushäiretega

alaealistele ja noorukitele. • Osutati läbi MTÜ Noorteabikeskuse Jõhvi valla sõltuvushäiretega isikutele ja nende

pereliikmetele iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ravi (metadoonravi, sotsiaalnõustamine, psühholoogiline nõustamine, HIV-positiivsete perede nõustamine).

• Jätkati raviteenuse pakkumist ravikindlustamata isikutele.

Peamised arengusuunad 2013. aastal

• Jätkata ja suurendada hoolduskulude kompenseerimist erinevates hooldusasutustes.• Jätkata rehabilitatsiooniteenuse osutamist Jõhvi valla sõltuvushäiretega alaealistele ja

noorukitele. Jätkata sõltuvushäiretega isikutele ja nende pereliikmetele iseseisvat toimetulekut toetava teenuse ning ravi osutamist.



Arengukava sotsiaalhoolekande ja tervishoiu tegevuskava täitmine 2012


Tegevused


SelgitusedTäidetud

Pole leitud huvitatud koostööpartnerit

Puudusid rahalised vahendid

Osalemine tervise edendamise üritustel

Koostöö ja koolitused

Täidetud osaliselt

Ei ole täidetud

Sotsiaaltöötajate turvalisuse tagamiseks töökeskkonna kohandamine ja turvasüsteemi loomine

xPlaanitu viiakse ellu pärast kooli tänav 2 hoone remonti

Dementsete eakate hooldus- ja päevahoiuteenuste väljaarendamine x

Valla sotsiaalhoolekande strateegia väljatöötamine; sotsiaalteenuste süsteemi loomine ning elanike vajaduste kaardistamine

xVajadusi kaardistatakse jätkuvalt ja luuakse uusi teenuseid vastavalt vajadustele

Jõhvi Sotsiaalmaja ja Jõhvi Hooldekeskuse renoveerimise jätkamine

x

Remonditud on võimaluste piires, jätkus ka lisafinantseerimise otsimine euroopa liidu ja muudest toetusfondidest

Erivajadustega inimeste liikumisvõimaluse parandamine avalikus ruumis

xSeoses suuremahuliste teede ja tänavate remondiga paranevad ka puuetega inimeste liikumisvõimalused

SA Jõhvi Hooldekeskuse baasil eakate päevakeskuse loomine

xProjektile saadi positiivne rahastamisotsus, 2013 renoveeritakse ruumid

Noorteküla rajamise toetamine vaimupuudega noortele

x

Valla tervishoiupoliitika kujundamine-tervist edendavate tegevuste arendamine

x

Sõltuvushäiretega noorte ambulatoorse ja statsionaarse ravi ning nõustamise ja rehabilitatsioonikeskuse tegevuse toetamine

xKeskuse tegevuse iga- aastane toetamine

Tervist ja tervislikku elukeskkonda väärtustava hoiaku kujundamisele suunatud teavitustegevuse toetamine

x

SA Jõhvi Haigla baasil hooldekeskuse loomise toetamine

x Taastusravi ja reabilitatsiooniteenuse ostmine ja toetamine

Eriarstiabi teenuse osutamise taastamise taotlemine Jõhvis x

Uus haigla piisavalt lähedal, seega kõiki eriarste Jõhvi ei tule


ÜLEVAADE VALITSEVA JA OLULISE MÕJU ALL OLEVATE ÄRIÜHINGUTE, SIHTASUTUSTE JA MITTETULUNDUSÜHINGUTE KOHTA

Valla osalusega ettevõtted on :• Jõhvi Hooldekeskus SA;• Jõhvi Veemajandus OÜ (müüdud 2012. aasta oktoobris);• Uikala Prügila AS (müüdud 2012. aastal);• Järve Biopuhastus OÜ.

Osalused sihtasutustesBilansis kajastatakse osalusi nendes sihtasutustes, mille üle on valitsev mõju. Üksuste andmed on konsolideeritud valla aruandesse.

Valla osalusega sihtasutus on:• Jõhvi Hooldekeskus SA, osalus 100%

SA Jõhvi Hooldekeskus moodustati 01.08.2001. aastal Jõhvi Vanurite Hooldekodu baasil. Asutusõigusi teostas Jõhvi Linnavalitsus. Hooldekeskuse tegevuseks on vanuritele ja teistele abivajajatele statsionaarse hooldusravi-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine.Sa Jõhvi Hooldekeskus omab 2004. aastast litsentsi statsionaarse hooldusravi viiele voodikohale, mille ülalpidamise kulud kompenseerib Eesti Haigekassa Viru osakond. 2012. aastal oli hooldekeskuses keskmiselt 24 töötajat, kelle tööjõukulud kokku moodustasid 247 tuhat eurot. Hooldekeskuses elab 64 hoolealust. Kohamaksumus Jõhvi valla elanikele on 530 eurot kuus ning teistele hoolealustele 555 eurot kuus. Ülalpidamiskulusid kaetakse kohaliku omavalitsuse ning hoolealuste ja nende lähedaste osamaksetest. Kohaliku omavalitsuse makse koosneb vastavalt sõlmitud kokkuleppele kohamaksumuse ja vanurite pensioni suuruse vahest. Hooldekeskust juhib 5 liikmeline nõukogu ja juhatus, juhatuse liige täidab tegevjuhi tööülesandeid. 2012. aastal renoveeriti hoone vundament. Tähtsamad finantsnäitajad SA Jõhvi Hooldekeskuse kohta on toodud lisas 5.

Osalused tütar- ja sidusettevõtjates

Tütarettevõtted:• Jõhvi Veemajandus OÜ (osalus müüdud) valla osalus 100%• Uikala Prügila AS (osalus müüdud) valla osalus 52,5%

Jõhvi Veemajandus OÜ (osalus müüdud) kanti registrisse 01.12.1998.a., asutajaks Jõhvi Linnavalitsus. Põhitegevusalaks on klientide veega varustamine, heitvee vastuvõtmine ja pumpamine OÜ Järve Biopuhastus puhastusseadmetesse. 2011. aasta esimesel poolel Jõhvi Veemajandus OÜ lõpetas iseseisva tegevuse ja ühines OÜ Järve Biopuhastusega. Registriosakonnas on tehtud vastav kanne 27.01.2011 ning määrati likvideerija. Lähtudes Jõhvi Vallavolikogu 17. mai 2012 otsusest nr 197 „Vallavara võõrandamine otsustuskorras“ võõrandas Jõhvi Vallavalitsus otsustuskorras OÜ Jõhvi Veemajanduse osa (100% osakapitalist) OÜ-le Järve Biopuhastus.

AS Uikala Prügila (osalus müüdud) kanti registrisse 08.01.1998.a. Prügila tegevusalaks on jäätmete kogumine, ladestamine, sorteerimine ja taaskasutamine. Lähtudes Jõhvi Vallavolikogu 19. aprilli 2012 otsusest nr 185 „Vallavara võõrandamine avaliku enampakkumise korras“ ning Jõhvi Vallavalitsuse 22. mai 2012 korraldusest nr 2636 „Enampakkumise tulemuse kinnitamine“ võõrandas Jõhvi Vallavalitsus avaliku enampakkumise korras AS Uikala Prügila 2625 nimelist lihtaktsiat AS-le N&V.

Osalused sidusettevõttes

Bilansis kajastatakse sidusettevõtte tulem kapitaliosaluse meetodil.

Sidusettevõte:• Järve Biopuhastus AS ,valla osalus 25%

OÜ Järve Biopuhastus registreeriti äriregistris 26.03.2002.a. Asutamise esmane eesmärk oli regiooni linnade reoveesüsteemi rekonstrueerimise dokumentatsiooni ettevalmistamine, Euroopa Liidu



institutsioonidest abiraha saamine, rekonstrueerimise läbiviimine ning hilisem opereerimine puhastusseadmetel.

Käesoleval ajal on OÜ Järve Biopuhastus Ida-Virumaa nelja linna (Kohtla-Järve, Jõhvi, Püssi, Kiviõli) vee-ettevõte, mis osutab alltoodud teenuseid avalikule ja erasektorile:

• vee- ettevõtja Kohtla- Järve linna, Püssi linna, Illuka valla, Kohtla valla, Kohtla- Nõmme valla, Jõhvi valla haldusterritooriumil;

• Jõhvi linna, Kiviõli linna, Kohtla- Järve linna, Püssi linna, Illuka valla, Kohtla valla, Kohtla- Nõmme valla olmereovee puhastus Kohtla- Järve piirkonna reoveepuhastil;

• veemajandusalaste projektide juhtimine.

Ülevaade tegevusest 2012. aastal

2012 aastal keskenduti ettevõtte tegevuses nii veemajandusalaste infrastruktuuri arendamisele kui ettevõtte jätkusuutlikkuse ja osutatavate teenuste kvaliteedi tõstmisele.

12.03.2009.a. kiitis SA Keskkonnainvesteeringute Keskus heaks Ühtekuuluvusfondi projekti Kohtla-Järve piirkonna ühisvarustuse rekonstrueerimiseks. Projekti realiseerimise üldiseks eesmärgiks on tagada tarbijaile joogivesi, mille kvaliteet vastab Eesti Vabariigi sotsiaalministri määrusele 31.07.2001.a. nr 82. Projekti kogumaksumus on 45 896 193 eurot, millest 66,94% on Ühtekuuluvusfondi toetus ning 33,06% OÜ Järve Biopuhastuse, Jõhvi valla ja Kohtla-Järve linna omaosalus. Projekti täitmisaeg on 12.03.2009-31.12.2014. Projekti raames rekonstrueeritakse olemasolev Kurtna- Vasavere veehaare, rekonstrueeritakse olemasolev Kurtna- Vasavere joogivee magistraaltorustik, Ahtme linnaossa rajatakse uus piirkondlik veetöötlusjaam jne. 2012. aasta jooksul lülitati töösse Kurtna- Vasavere veehaare, Ahtme veehaare, Lõuna veehaare ja Ahtme veetöötlusjaam. Samuti lülitati aruandeaastal töösse joogivee magistraaltorustike süsteem, mille kaudu edastatakse kvaliteetne vesi Jõhvi valla ja Kohtla-Järve linna jaotusvõrkudeni.

2012. aastal jätkati eelneval aastal alustatud Jõhvi, Kohtla-Järve ja Püssi joogivee jaotusvõrgu rekonstrueerimistööd. Olulisel määral rekonstrueeriti Jõhvi valla ning Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa ja väiksemal määral ka Järve linnaosa jaotusvõrgud. Töid jätkatakse 2013. aastal. 28.12.2009.a. sõlmisid Kiviõli linn ja Järve Biopuhastus OÜ koostöölepingu Kiviõli linna ühisveevarustus ja kanalisatsioonisüsteemi kaasajastamiseks. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehitustööd alustati 2012. aasta lõpus. Töid jätkatakse 2013. aastal. 05.10.2012 ostis OÜ Järve Biopuhastus OÜ Jõhvi Veemajandus ainuosa, omandades valitseva mõju OÜ Jõhvi Veemajandus üle. 2012. aastal ei toiminud muudatusi konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste tegevusvaldkonnas. OÜ Jõhvi Veemajandus põhitegevusvaldkondade täpsem määratlemine on ette nähtud 2012. aastaks.

Ühise mõju all olevad üksused:

• SA Ida- Viru Ettevõtluskeskus• SA Ida- Virumaa Kiirabi• MTÜ Virumaa Laste ja Perede Tugikeskus• SA Jõhvi Lennuväli• MTÜ Virumaa Nõustamis- ja Aktiviseerimiskeskus• SA Ida- Virumaa Kutsehariduskeskuse Fond• Ida- Virumaa Tööstusalade Arendus

SA Ida- Viru Ettevõtluskeskuse asutajad olid 2002. aastal Kohtla- Järve linn, Jõhvi linn ja Kiviõli linn. Sihtasutuse tegevust alustati 18.03.2003. aastal. Tegevuse eesmärgiks on toetada Ida- Viru regiooni arengut, osutades ettevõtlust toetavaid teenuseid ning kaasates regiooni arenguks vajalikke vahendeid.

SA Ida- Virumaa Kiirabi asutati 2001. aastal Kohtla- Järve linna, Jõhvi linna ja Kiviõli linna poolt. Sihtasutuse tegevust alustati 2001. aastal. Tegevuse eesmärgiks on erakorralise meditsiini abi osutamine haiglaeelsel etapil Ida- Viru maakonnas.

MTÜ Virumaa Laste ja Perede Tugikeskuse asutajad olid 2006. aastal Jõhvi vald, Kiviõli linn ja Kohtla- Järve linn. Mittetulundusühingu tegevust alustati 2006. aastal. Tegevuse eesmärgiks on



psühholoogilise ja teraapilise abi osutamine kriisiolukordadesse sattunud lastele ja peredele ning erivajadustega laste toimetuleku soodustamine läbi sotsiaalse rehabilitatsiooni.

SA Jõhvi Lennuväli asutajad olid 2007. aastal Jõhvi vald, Kohtla- Järve linn ja Toila vald. Sihtasutuse tegevust alustati 2007. aastal. Tegevuse eesmärgiks on vara valitsemise ja kasutamise kaudu taastada ja arendada Jõhvi lennuvälja tegevust toimiva väikelennuväljana.

MTÜ Virumaa Nõustamis- ja Aktiviseerimiskeskuse asutajad olid 2008. aastal Jõhvi vald ja Mäetaguse vald. Mittetulundusühingu tegevust alustati 2008. aastal. Tegevuse eesmärgiks on tööga hõivamata isikute ning erivajadustega inimeste iseseisva toimetuleku tagamine läbi erinevate toetavate sotsiaal- ja nõustamisteenuste osutamise korraldamise.

SA Ida- Virumaa Kutsehariduskeskuse Fond asutati 03.02.2009.a. ning asutajad olid Jõhvi vald ja Kohtla- Järve linn. Fondi eesmärk on vara valitsemise ja kasutamise kaudu toetada Ida- Virumaa Kutsehariduskeskuse arengut ja seal õppivaid noori.

SA Ida- Virumaa Tööstusalade Arendus asutati 07.06.2010.a. Ida- Virumaa Tööstusalade Arendus (ühendav ühing) ühines SA-ga Püssi Tööstusala Arendusega, SA-ga Jõhvi Tööstuspark ja SA-ga Narva Tööstuspark. Sihtasutuse põhieesmärgiks on ettevõtluskeskkonna arendamine Ida- Virumaal ning viies Ida- Virumaa tööstusliku traditsiooniga omavalitsuses (Narva, Jõhvi, Kohtla- Järve, Püssi, Kiviõli) tööstusalade aktiivne väljaarendamine. Sihtasutuse strateegilisteks eesmärkideks on asutajate poolt üleantud varade kasutamine SA Ida- Virumaa Tööstusalade Arendus visiooni, missiooni ja strateegiliste eesmärkide elluviimiseks.



KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

KONSOLIDEERITUD BILANSS (tuhandetes eurodes)


31.12.2012

VARAD Lisad

Käibevarad

Raha 2 778

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 3 554 536

Nõuded ja ettemaksed 4 868 817

Varud 0 2

Müügiootel kinnisvarainvesteering 0 895

Põhivarad

5 611

Nõuded ja ettemaksed 748 0

Pikaajalised finantsinvesteeringud 9 0 1

Kinnisvarainvesteeringud 6 219 240

Materiaalne põhivara 8

KOHUSTUSED JA NETOVARA

Lühiajalised kohustused

Võlad tarnijatele 10 492 182

Võlad töötajatele 10 111 118

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 10 347 693

Eraldised 10 4 4

Laenukohustused 11,12 383 523

Pikaajalised kohustused

Eraldised 10 0 429

Sihtfinantseerimine 11 0 745

Laenukohustused 11,12

Netovara

0

Vallavalitsusele kuuluv netovara

Reservid 0 30

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem

Aruandeperioodi tulem -23

31.12.2011 (korrigeeritud)

45 780 35 529

3 077 3 028

1 655

42 703 32 501

Osalused sidusettevõtjates 14 367

27 370 31 649

45 780 35 529

1 337 1 519

3 364 4 284

3 364 3 110

41 079 29 726

Vähemusosalus 1 349

41 079 28 377

41 102 30 062

-1 715


KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE(tuhandetes eurodes)


2012

TEGEVUSTULUD Lisad

Maksutulud 3

Tulumaks 3

Omandimaksud 3 200 201

Maksud kaupadelt ja teenustelt 3 21 25

Kaupade ja teenuste müük

Riigilõivud 3 28 13

Tulud majandustegevusest 14

Saadud toetused 13

Muud tulud 56 89

Kasum/kahjum põhivara ja varude müügist 0 24

Muud tulud varadelt 41 49

Trahvid 2 1

Saastetasud ja hüvitised 12 11

Eespool nimetamata muud tulud 1 4

TEGEVUSKULUD

Antud toetused 15

Sotsiaaltoetused -316 -389

Muud toetused -996 -751

Tööjõukulud 16

Majandamiskulud 17

Muud kulud 18 -908 -845

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 6,7,9

Aruandeaasta tegevustulem

Fiantstulud ja -kulud 6

Intressikulu 19 -61 -89

Tulem osalusest 19 90

Muud finantstulud ja -kulud 33 0

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 19 2 5

Aruandeperioodi tulem -140

sh vähemusosale kuuluv tulem -117 -180

sh vallavalitsusele kuuluv tulem -23

2011 (korrigeeritud)

12 859 12 964

5 975 5 521

5 754 5 295

2 086 3 157

2 058 3 144

4 742 4 197

-14 170 -14 867

-1 312 -1 140

-5 747 -6 038

-3 648 -3 797

-2 555 -3 047

-1 311 -1 902

1 171

1 198

-1 895

-1 715


KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

(tuhandetes eurodes)


Lisad 2012

RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST

Tegevustulem

Korrigeerimised

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 6,7,8

Käibemaksukulu põhivara soetuselt 18 280 114

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 13 -441

Põhivara sihtfinantseerimise amortisatsioon 13 0 -236

Kasum/kahjum põhivara müügist 14 0 -24

Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 15 156

Korrigeeritud tegevustulem 715

-526 209

-337 231

RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST KOKKU 520

Rahavood investeerimistegevusest

Materiaalse põhivara soetus 8 -608

Müügist saadud tulu 14 4 141

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 13 -30 360

Makstud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 15

Antud laenud -50 0

Laekunud intressid ja muu finantstulu 19 37 21

Laekunud osaluste müügist 5 0

Rahavood investeerimistegevusest kokku 44 -466

2011(korrigeeritud)

-1 311 -1 902

2 555 3 047

-1 260

1 119

1 383

Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus kokku

Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus kokku

1 155

-1 003

-1 069

1 760


KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE JÄRG



Lisad 2012

Rahavood finantseerimistegevusest

Laekunud laenud 11,12 807 0

Tagasi makstud laenud 11,12 -417 -457

Tagasi makstud kapitalirendikohustused 11,12 -19 -28

Makstud muud finantskulud -1 0

Makstud intressid 18 -57 -88

Rahavood finantseerimistegevusest kokku 313 -574

Puhas rahavoog 876 115

Raha ja selle ekvivalendid perioodi alguses 2 778 664

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpus 2 778

Raha ja selle ekvivalentide muutus 876 115

2011(korrigeeritud)

1 655


KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE(tuhandetes eurodes)

2011 aastal on vähemusosaluses näidatud osalused Uikala Prügila AS netovaras, 2012 aasta maikuus müüdi Uikala Prügila AS enampakkumise tulemusel N&V AS-ile. Osaluste võõrandamise kohta lisainfo lisas 5.

2011 aastal on reservide all kirjeldatud kassareservi ning omandireformi reservi, 2012 aastal otsustati, et nende olemasolu ei ole vajalik, seetõttu on nad kantud akumuleeritud tulemisse.


Kohaliku omavalitsuse netovara

KokkuReservid Kokku

Saldo seisuga 31.12.2010 30

Aruandeaasta tulem -180

Põhivara ümberhindlus 163 163 163

Vigade korrigeerimine -320 -320 -320


Aruandeaasta tulem -23 -23 -117 -140

Põhivara ümberhindlus 433 433 433

Ümberklassifitseerimine -30 30 0 0

Osaluste võõrandamine

Saldo seisuga 31.12.2012 0 0

Vähemus- osalusAkumuleeri

tud tulem

29 898 29 928 1 529 31 457

-1 394 -1 394 -1 574

28 347 28 377 1 349 29 726

12 322 12 322 1 232 13 554

41 109 41 079 41 079


VALLAVALITSUSE EELARVE TÄITMISE ARUANNE(tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmise aruanne on koostatud vallavalitsuse kui juriidilise isiku kohta ja vastab oma koosseisult konsolideerimata finantsaruannetele (vt lisa nr 25).

Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhisel printsiibil ning see ei ole võrreldav konsolideerimata finantsaruannetega.

Eelarve täitmise aruannet selgitab lisa nr 26.


Kirje nimetus

PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKUMaksutulud

Tulud kaupade ja teenuste müügist

Saadavad toetused tegevuskuludeks

Muud tegevustulud 49 49 56

PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKUÜldised valitsussektori teenused 794 713 665

Avalik kord ja julgeolek 25 25 17

Majandus 489 530 509

Keskkonnakaitse 557 560 556

329 382 347

Tervishoid 21 27 25

Kultuur

Haridus

Sotsiaalne kaitse 942 952 862

PÕHITEGEVUSE TULEM 210 223 993

INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU -797 35Põhivara müük 4

Põhivara soetus

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine 968

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine -958 -958 -695

Muude aktsiate ja osade müük 0 564

Finantstulud 2 2 4

Finantskulud -95 -95 -49

EELARVE TULEM -858 -574

FINANTSEERIMISTEGEVUS 618 618 487Kohustuste võtmine 938 938 807

Kohustuste tasumine -320 -320 -320

LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS -240 44

Esialgne eelarve

Lõplik eelarve

Eelarve täitmine

9 812 10 086 10 5655 503 5 504 5 952

1 025 1 055 1 081

3 235 3 478 3 477

9 602 9 863 9 572

Elamu- ja kommunaalmajandus

1 966 2 035 2 012

4 479 4 639 4 579

-1 068

-1 037 -1 488 -1 397

1 020 1 178

1 200

1 028

1 515


VALLAVALITSUSE RESERVFONDI KASUTAMINE(tuhandetes eurodes)

Reservfondi detailsem kasutamine tegevuste lõikes on toodud lisas 25

KONSOLIDEERITUD AASTAARUANDE LISAD

Lisa 1. Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted

Jõhvi Vallavalitsuse 2012. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse standardid ja rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid) ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid.

Samuti on raamatupidamislikul arvestusel arvesse võetud “Riigi raamatupidamise üldeeskirja ja juhendeid, mis on välja antud Rahandusministri määrusega nr. 105.

Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes, selgitustes on esitatud mõned andmed ka eurotäpsusega.

Arvestuspõhimõtte muutus

Alates 01.01.2012 muutsid konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud varade sihtfinantseerimise ja liitumistasude arvestuspõhimõtteid tulenevalt uute RTJ-de rakendamisest. Vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirjale lubati lihtsustamise eesmärgil varasemate perioodide andmed jätta korrigeerimata. Äriühingud kajastavad oma aastaaruandes esitatud kasumiaruandes lisaks kasumit /kahjumit, mis oleks tekkinud varasematel perioodidel kasutatud varade sihtfinantseerimise arvestuspõhimõtete korral.

Varade sihtfinantseerimist kajastasid kasumi teenimise eesmärki omavad tütarettevõtjad varasemalt bilansis esmalt kohustusena ning amortiseerisid selle tuludesse varade kulumi arvestuse perioodil. Seetõttu oli varem kajastatud sihtfinantseerimise mõju nende kasumiaruandele null eurot. Uute arvestuspõhimõtete kohaselt kajastatakse varade sihtfinantseerimine tuluna varade saamise perioodil

Saadud liitumistasu kajastati varasemalt esmalt kohustusena ja amortiseeriti tuluks liitumistasu arvel soetatud varade kulumi arvestuse perioodil. Muudetud arvestuspõhimõtete kohaselt kajastatakse liitumistasu, mis ületab põhivara arvelevõtmise piirmäära, varade soetusmaksumuse vähendusena ning amortiseeritakse seejärel koos varade kulumiga (kulumi vähendusena) kulumi arvestuse perioodil. Liitumistasu, mis on väiksem põhivara arvelevõtmise piirmäärast, kajastatakse varade soetamise perioodil tuluna.

Vastavalt uutele RTJ-dele lõpetati müügiootel põhivarade kajastamine.


Kirje nimetus

Reservfond 134 37Põhivara soetus 0 0 23

Toetused 0 0 11

Majandamiskulud 0 0 63

Reservfondi jääk 134 37 97

Esialgne eelarve

Lõplik eelarve

Eelarve täitmine


Vigade korrigeerimineAruandeaastal korrigeeriti 2011 aasta andmeid seoses OÜ Järve Biopuhastus vastu tekkinud kohustuse tekkimise perioodi korrigeerimisega. Saldosid summas 321 tuhat eurot on suurendatud järgmistes aruannetes: bilansis rida “Muud kohustused ja saadud ettemaksed”, tulemiaruandes rida “Muud toetused” ning rahavoogude aruandes rida “Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus kokku”. Muudatuse tulemusena suurenes 2011 aasta kahjum 321 tuhande euro võrra.

Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteksVarad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem bilansikuupäevast arvestatuna.

Raha ja raha ekvivalendidBilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel panga arvelduskontode ja kassa sularaha jääke. Pangadeposiitidele bilansikuupäevaks kogunenud laekumata intressid kajastatakse viitlaekumistena

Finantsinvesteeringud Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse turuväärtuses likviidsuse tagamiseks hoitavaid rahaturu- ja intressifondide aktsiaid ja osakuid ning lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavad võlakirju. Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse aktsiaid ja osi, millest grupp omab alla 20%. Nimetatud pikaajalisi finantsinvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuses, kuna nende õiglast väärtust pole olnud võimalik usaldusväärselt hinnata.Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt tehingupäeval.

Nõuded Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Nõuet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja.

VarudVarud võetakse arvele soetusmaksumuses ilma käibemaksuta. Varudena käsitletakse Jõhvi Keskraamatukogus tsentraliseeritud korras soetatud raamatuid ning 2011 aasta andmetes ka Jõhvi Veemajanduse veetrasside remondimaterjalid. Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (v.a käibemaks, mis kajastatakse soetamisel kuluna) ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest.

Valitseva ja olulise mõju all olevad üksusedValitseva mõju korral omab konsolideerimisgrupp üldreeglina üle 50% hääleõigusest vastava üksuse nõukogus või muus kõrgemas juhtorganis. Olulise mõju all olevaks loetakse üksusi, mille nõukogus või muus kõrgemas juhtorganis omab konsolideerimisgrupp 20 kuni 50% hääleõigusest.

Osalused konsolideerimata aruannetesAruandekohustuslase bilansis kajastatakse tuletatud soetusmaksumuses neid osalusi sihtasutustes, mittetulundusühingutes ja äriühingutes, mille üle aruandekohustuslasel on valitsev mõju. Tuletatud soetusmaksumuses kajastatakse konsolideerimata aruannetes ka osalusi olulise mõju all olevates äriühingutes (sidusettevõtjad). Alla 50%-lisi osalusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes ei kajastata bilansis, vaid need on soetamisel kajastatud toetuse kuluna.

Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse kuni 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende väärtus kapitaliosaluse meetodil ning peale 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende soetusmaksumus. Tuletatud soetusmaksumus hinnatakse alla, kui osaluse objekti omakapitalist aruandekohustuslasele kuuluv osa (valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingute korral nende omakapital tervikuna) on langenud allapoole osaluse bilansilisest väärtusest. Kajastatud allahindlusi taastatakse järgmistel perioodidel, kuid mitte kõrgemale tuletatud soetusmaksumusest.



KonsolideerimineValitseva mõju all olevate üksuste ja olulise mõju all olevate juriidiliste isikute tegevus kajastub konsolideeritud aruandes alates valitseva või olulise mõju tekkimisest kuni selle katkemiseni.

Valitseva mõju all olevate üksuste ja olulise mõju all olevate äriühingute soetamist kajastatakse ostumeetodil, mille korral hinnatakse omandatud osaluste varad ja kohustused nende õiglases väärtuses (v.a ühise kontrolli all toimuvad soetused, mida kajastatakse nende raamatupidamisväärtuses).

Valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad on konsolideeritud aruannetes liidetud rida-realt meetodil, kusjuures konsolideerimisel hõlmatud üksuste omavahelised nõuded, kohustused, tulud, kulud ning realiseerumata kasumid ja kahjumid on elimineeritud.

Osalusi olulise mõju all olevates äriühingutes kajastatakse konsolideeritud aruannetes kapitaliosaluse meetodil.

Konsolideeritud on järgmiste üksuste finantsnäitajaid: • Jõhvi Hooldekeskus SA- kogu majandusaasta aruanne• Uikala Prügila AS- tulemi ja rahavoogude aruanne kuni 2012 aasta maikuuni• Jõhvi Veemajandus OÜ- tulemi ja rahavoogude aruanne kuni 2012 aasta oktoobrini

Osalused tütar- ja sidusettevõtjatesTütarettevõtjat loetakse kontrolli all olevaks, kui aruandekohustuslane omab üle 50% tütarettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat või omab õigust nimetada või tagasi kutsuda enamikku nõukogu liikmetest. Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtjat, milles omatakse hääleõigusega aktsiatest või osadest 20 kuni 50%. Tütarettevõtete andmed on konsolideeritud valla bilanssi ning sidusettevõtete tulem kajastatakse kapitaliosaluse meetodil.

Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hooned ja rajatised), mida hoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida konsolideerimisgrupp ega ükski teine avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused) analoogiliselt materiaalse põhivara kajastamisele.

Materiaalne põhivaraMateriaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2000 eurost (kuni 31.12.2010 soetatud varade korral alates 1917 eurost). Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 2000 euro, kajastatakse kuni kasutuselevõtmiseni väheväärtusliku inventarina ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Erandina võetakse arvele olenemata soetusmaksumusest kunstiväärtused ja raamatud avalikes raamatukogudes.

Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis pikendavad vara kasulikku tööiga ning tõstavad vara kvaliteeti või tööjõudlust üle algselt arvatud taseme, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes.

Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, annetatud põhivara võetakse arvele jääkväärtuses. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Kui põhivara koosneb erineva hinnangulise kasuliku elueaga komponentidest, mille soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt hinnata, võetakse komponendid eraldi arvele.

Uue põhivara kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised:

Hooned ja rajatised 2-10 %Masinad ja seadmed 20 %Infotehnoloogilised seadmed ja arvutustehnika 33 %Muu inventar, tööriistad ja sisseseade 20 %

Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.



ÜmberhindlusAastatel 2003 kuni 2005 viidi läbi kinnisvarainvesteeringute ja materiaalse põhivara ühekordne ümberhindlus, mis tulenes vajadusest võtta arvesse enne 1996. a toimunud hüperinflatsiooni ja korrigeerida varasemaid puudujääke raamatupidamises.

Seoses maareformi kestmisega on ümberhindluste kajastamist jätkatud ka peale 2005. a, võttes arvele aruandeperioodil mõõdistatud ja maakatastrisse kantud maad. Samuti võetakse ümberhindlusena jätkuvalt arvele aruandeperioodil omandatud peremehetut vara, mis on saadud seoses pärijate puudumisega.

Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide korral, millel turuhind puudub, kasutatakse õiglase väärtuse määramiseks jääkasendusmaksumuse meetodit. Maa arvelevõtmiseks kasutatakse maksustamishinda, kui turuhind pole teada.

Müügiootel põhivaraMüügiootel põhivarana kajastatakse kinnisvarainvesteeringuid või materiaalset põhivara, mis müüakse väga suure tõenäosusega 12 kuu jooksul, mille osas on alustatud aktiivset müügitegevust ja millele on määratud realistlik hind.

Müügiootel põhivara amortiseerimine lõpetatakse ja see klassifitseeritakse ümber käibevarade gruppi. Kui vara bilansiline jääkmaksumus on kõrgem selle õiglasest väärtusest (müügihind miinus müügikulutused), siis hinnatakse see enne ümberklassifitseerimist täiendavalt alla. Allahindlus kajastatakse koos kulumiga.

Immateriaalne põhivaraImmateriaalset põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2000 eurost (kuni 31.12.2010 soetatud varade korral alates 1917 eurost). Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

Immateriaalse põhivara amortisatsioonimäärad aastas on järgmised:

Tarkvara 25 %Õigused ja litsentsid 25 %Arenguväljaminekud 25 %

Renditud varadKapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.

Aruandekohustuslane kui rentnikKapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku eluea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks. Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

Aruandekohustuslane kui rendileandjaKapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja intressituluks. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

Eraldised ja tingimuslikud kohustusedBilansis kajastatakse eraldisena enne bilansipäeva tekkinud kohustusi, millel on seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad aruandekohustuslase senisest tegevuspraktikast ning mille suurust saab usal



dusväärselt hinnata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust ja kogemustest.

Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, kuid mille kohustusena realiseerumise tõenäosus on alla 50%, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena.

FinantskohustusedFinantskohustused kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivset intressimäära, va edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused ja tuletisinstrumendid, mida kajastatakse õiglases väärtuses. Olulised tehingukulutused võetakse efektiivse intressimäära arvutamisel arvesse ja kantakse kohustuse eluea jooksul intressikuludesse.

SihtfinantseerimineSihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, mille korral sihtfinantseerimise andja kontrollib toetuste sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset.

Saadud sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse nii saadud sihtfinantseerimist kui ka selle arvel tehtud kulusid või põhivara soetust mõlemaid eraldi. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Sihtfinantseerimise korral põhivara soetamiseks võetakse vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses, sihtfinantseerimise summa aga kajastatakse samal ajal kas bilansis kohustusena (gruppi kuuluvad kasumit taotlevad äriühingud) või tuluna (ülejäänud grupi üksused). Konsolideerimisgruppi kuuluvad kasumit taotlevad üksused amortiseerivad sihtfinantseerimise kohustuse tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamineVälisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on võetud aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja –kohustused on bilansipäeva seisuga ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest ning varade ja kohustuste ümberhindamisest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse tulemiaruandes.

Tulude arvestusKogutud maksude, lõivude ja trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatud maksudeklaratsioonidele ja muudele tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel.

Kulude arvestusKulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud, sh käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel

Seotud osapooledSeotud osapoolteks loetakse Jõhvi Vallavalitsuse volikogu ja valitsuse liikmed ning asutuste juhid, kellele on antud õigus iseseisvalt lepinguid sõlmida, konsolideerimisgruppi kuuluvate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute nõukogude ja juhatuste liikmed, kõigi eelpool loetletud tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete lähedased pereliikmed, samuti ka nende valitseva ja olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud.

Rahavoogude aruanneRahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil. Muudetud on kirjete jaotust- 2010 aasta andmetes on käibemaksukulu lisatud põhivara soetusele ja põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimisele on lisatud see osa sihtfinantseerimisest, mille arvel kaeti vastav käibemaksukulu



Bilansipäevajärgsed sündmused Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades.

Eelarve täitmise aruanneEelarve täitmise aruanne on koostatud vallavalitsuse kohta (konsolideerimata) kassapõhiselt, mistõttu selle andmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhistes konsolideerimata aruannetes kajastatud andmetega. Lisaks kassapõhisest printsiibist tulenevatele ajalistele erinevustele on selles kasutusel veel järgmised olulised erinevad arvestuspõhimõtted:

• põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ning põhivara müügist laekunud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid põhivaradega tehtud mitterahalisi tehinguid eelarve täitmise aruandes ei kajastata;• kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisanduv käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, on eelarve täitmise aruandes kajastatud vastavate kaupade, teenuste ja põhivara soetamise kuluna (tekkepõhises aruandes eraldi tulemiaruande real “Muud tegevuskulud”).

Lisa 2. Raha

Lisa 3. Maksud

Ettemaksukontol kajastuvad Maksu- ja Tolliametile 2012 aastal üle kantud maksude summad, mille tähtaeg saabub 10.01.2013


Raha ja pangakontod 2012 2011

Sularaha kassas 0 5

Arvelduskontod pankades 773

Raha ja pangakontod kokku 778

1 655

1 655

Nõuded Kohustused

Maksud 31.12.2012 31.12.2011 31.12.2012 31.12.2011

Üksikisiku tulumaks 541 519 72 74

Maamaks 5 7 0 0

Sotsiaalmaks 0 0 142 148

Töötuskindlustusmaksed 0 0 16 16

Kogumispensionimaksed 0 0 5 4

Erisoodustuse tulumaks 0 0 0 1

Nõuded loodusressursside kasutamisest 8 10 0 67

Saastetasud 3 1 0 67

Vee erikasutusluba 5 9 0 0

554 536 235 311

Muude maksude nõuded ja kohustused

Ettemaksukonto 332 260 0 0

Käibemaks 0 0 0 17

332 260 0 17

Maksu,- lõivu ning trahvinõuded ja maksukohustused

Kokku maksu-, lõivu- ja trahvinõuded ja kohustused

Kokku muude maksude nõuded ja kohustused


Lisa 3. järg Maksud

Parkimistasu laekus 2012 aastal 262 eurot, parkimise viivistasusid määrati summas 600 eurot

Lisa 4. Nõuded ja ettemaksed


Muud nõuded ja ettemaksed 2012 2011

Nõuded ostjatele 76 373

Laekumata nõuded 79 399

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -3 -26

Nõuded toetuste ja finantseerimise eest vt lisa 13 435 139

Maksude ettemaksud vt lisa 3 332 260

Ettemakstud toetused 10 28

Ettemakstud sihtfinantseerimised 10 2

Ettemakstud põhivara sihtfinantseerimised 0 26

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 15 17

6 4

Muud ettemakstud kulud 9 13

Nõuded ja ettemaksed kokku 868 817

Töö- ja puhkusetasude ning nendelt deklareeritud maksete ettemaksed

Maksu-, lõivu-, trahvitulud 2012 2011

Maksud

Üksikisiku tulumaks

Maamaks 200 201

Reklaamimaks 21 24

Parkimistasu 0 1

Lõivud 28 14

Ehitusloa väljastamise eest 7 11

Kasutusloa väljastamise eest 21 2

Loodusressursside kasutamise ja saastetasud 43 45

Vee erikasutustasu 32 34

Saastetasu 11 11

9 16

Trahvid 2 1

Väärteomenetluse alusel määratud trahv 2 1

Kokku maksu-, lõivu- ja trahvitulud

5 975 5 521

5 754 5 295

Võlalt arvestatud intressitulu (sh parkimise viivistasu)

6 057 5 596


Lisa 5. Osalused tütar- ja sidusettevõtjates

Käesolevas konsolideeritud aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud allolevad valitseva mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühingud

Tütarettevõtjad

2012 aastal müüdud tütarettevõtjad

Kogu osalus (52,5%) AS-is Uikala Prügila müüdi AS-ile N&V summas 1 200 tuhat eurot

Kogu osalus (100%) OÜ-s Jõhvi Veemajandus müüdi OÜ-le Järve Biopuhastus, kogu tehingu maksumus 1 662 tuhat euro. Kuna müüdi järelmaksuga on diskonteeritud tulu 988 tuhat eurot.


Tulemiaruande näitajad

Tulem Varad Neto-varad

Jõhvi Hooldekeskus SA 100%

2012 491 -521 -30

2011 426 -436 -10

Nimetus/Aasta

Osaluse määr %

Bilansi näitajad aasta lõpus

Tegevus-tulud

Tegevus-kulud

1 165 1 147

1 193 1 177



Uikala Prügila AS 52,5%

2012 575 -811 -236 0 0

2011 16

Jõhvi Veemajandus OÜ 100%

2012 0 -12 -12 0 0

2011 376 -352 25

Nimetus/Aasta

Osaluse määr %


Tegevus-tulud

Tegevus-kulud

1 688 -1 673 4 504 2 840

1 111 1 107

Nimetus Kahjum

Jõhvi Hooldekeskus SA 0 0 0 0

Uikala Prügila AS 174 0 0 0

Jõhvi Veemajandus OÜ 890 0 0 0 988 98

Järve Biopuhastus OÜ 36 36 611 0 0

Kokku 611

Soetus- maksumus 31.12.2011

Soetus- maksumus 31.12.2012

Kap osaluses

31.12.2011

Kaposaluses

31.12.2012

Müügi-hind

1 135 1 135

1 200 1 026

14 367

2 235 1 171 14 367 2 188 1 124


Sidusettevõtjad

Konsolideeritud aruandes on sidusettevõtja kajastatud kapitaliosaluse meetodil.Osanikke on 4: Jõhvi Vallavalitsus, Kohtla- Järve Linnavalitsus, Kiviõli Linnavalitsus ja Püssi Linnavalitsus, igaühe osalus on 25%. Lisa 5. järg Ühise mõju all olevad üksused

Konsolideeritud aruandes ühise mõju all olevate üksuste andmeid bilansis osalusena ei kajastata.




Järve Biopuhastus OÜ 25%

2012

2011 359

Nimetus/Aasta

Osaluse määr %


Tegevus-tulud

Tegevus-kulud

12 582 -5 612 7 411 71 855 57 753

5 746 -5 236 63 070 2 730



Ida- Viru Ettevõtluskeskus 33,3%

2012 376 -370 4 185 85

2011 508 -499 8 177 81

Ida- Virumaa Kiirabi SA 33,3%

2012 -76 991 745

2011 47 821

33,3%

2012 62 -69 -7 48 40

2011 60 -70 -10 55 47

Jõhvi Lennuväli SA 33,3%

2012 29 -2 27 21 12

2011 1 -21 -23 15 -21

50%

2012 102 -93 9 27 24

2011 72 -62 10 18 15

50%

2012 2 -2 1 2 2

2011 2 -2 1 1 1

20%

2012 -270

2011 296 -223 72

Nimetus/Aasta

Osaluse määr %


Tegevus-tulud

Tegevus-kulud

2 250 -2 325

2 184 -2 136 1 018

Virumaa Laste ja Perede Tugikeskus MTÜ

Virumaa Nõustamis- ja Aktiviseerimiskeskus MTÜ

Ida-Virumaa Kutseharidus- keskuse Fond SA

Ida- Virumaa Tööstusalade Arendus SA

1 593 1 323 3 946 3 107

1 962 1 785


Lisa 6. Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringuna on näidatud Jõhvi VV-le kuuluva hoonet, mis on välja renditud u 40% ulatuses erinevatele ettevõtetele.

Lisa 7. Immateriaalne põhivara


Tarkvara Kokku

Jääk 31.12.2011

Soetusmaksumus 7 2 9

Kogunenud kulum -7 -2 -9

Jääkväärtus 0 0 0

Kulum ja allahindlus 0 0 0

Kokku liikumised 0 0 0

Jääk 31.12.2012

Soetusmaksumus 7 2 9

Kogunenud kulum -7 -2 -9


Õigused ja litsentsid

2012 2011

Soetusmaksumus aasta alguses 539

Akumuleeritud kulum -298 -277

Jääkväärtus 241

Üleviimised müügiootel põhivara gruppi 0 -961

Kulum ja allahindlus -21 -21

Kokku liikumised -21 -982

Soetusmaksumus aasta lõpul 539 539

Akumuleeritud kulum -319 -299

Jääkväärtus 220 240

Renditulu kinnisvarainvesteeringutelt 34 108

Kinnisvarainvesteeringute haldamiskulud -9 -14

1 500

1 223


Lisa 8. Materiaalne põhivara


Maa Kokku

Jääk 31.12.2010

Soetusmaksumus 672 746

Kogunenud kulum 0 -177 0


Soetused ja parendused 0 452 50 38 127 667

0 34 0 0 0 34

Kulum ja allahindlus 0 -329 -46 0

-14 -80 -23 0 0 -117

Muu mahakandmine jääkväärtuses 0 -95 0 -5 0 -100

-37 -111 0 0 0 -148

Ümberhindlus 156 8 0 0 0 164

Ümberklassifitseerimine 0 358 0 0 -358 0

Kokku liikumised 104 -302 -13 -231

Jääk 31.12.2011


Kogunenud kulum 0 -215 0


Müügiootel põhivara 0 156 0 0 0 156

Soetused ja parendused 0 147 39 236

4 23 92 0 0 120

Kulum ja allahindlus 0 -225 -47 0

0 -2 -1 0 0 -3

Muu mahakandmine jääkväärtuses 0 -71 -1 -8 0 -79

-8 -13 -4 0 0 -25

0 -17 0

Ümberhindlus 119 309 5 0 0 433

Ümberklassifitseerimine 0 53 0 0 -53 0

Kokku liikumised 116 -33 183

Jääk 31.12.2012


Kogunenud kulum 0 -438 -251 0


Hooned ja rajatised

Masinad ja seadmed

Muu põhivara

Lõpetamata tööd ja

ettemaksed

36 752 3 987 1 341 43 499

-7 880 -1 434 -9 491

28 872 2 553 1 341 34 008

Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine

-2 328 -2 704

Müüdud põhivara jääkväärtuse mahakandmine

Üle antud mitterahaline sihtfinantseerimine

-1 762 -2 203

36 872 3 923 1 110 43 452

-9 917 -1 671 -11 804

26 955 2 252 1 110 31 649

1 115 1 537

Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine

-2 182 -2 454

Müüdud põhivara jääkväärtuse mahakandmine

Üle antud mitterahaline sihtfinantseerimineVarade vähenemine seoses valitseva mõju kadumisega -2 337 -1 611 -3 965

-3 104 -1 598 -4 436

33 745 1 092 1 293 37 797

-9 738 -10 427

24 007 1 293 27 370


Lisa 9. Pikaajalised nõuded põhivara eest

Pikaajaliste nõudena on kajastatud Jõhvi Veemajandus OÜ osaluste müüki OÜ-le Järve Biopuhastus

Aruandeaastal võeti ümberhindlusena arvele • varem maakatastrisse kandmata maad summas 119 tuhat eurot, hinnati maa maksustamishinnas• ümberhinnatud rajatised (veetrassid), mis olid arvel ilma väärtuseta, summas 309 tuhat eurot• sõiduauto, millel jääkväärtust enam ei olnud, summas 5 tuhat eurot, hinna aluseks võeti turuhind

• Rahavoogude aruandes kajastub materiaalse põhivara eest tasutud summana 608 tuhat eurot, mis tuleneb järgmistest summadest:

• aruandeaasta soetuste summa 1 537 tuhat eurot; • käibemaksukulu aruandeaasta soetustelt 280 tuhat eurot• lahutatud sihtfinantseerimise teel saadud põhivara ja käibemaks summas 854 tuhat eurot

lahutatud aasta lõpuks tasumata summa 355 tuhat eurot

Lisa 10. Lühiajalised kohustused


2012 2011

Võlad hankijatele 492 182

toodete ja teenuste eest 186 182

põhivara eest 305 0

Võlad töövõtjatele 111 117

töötasu ja nendelt arvestatud maksud 23 21

puhkusetasude kohustus 88 96

majanduskulude eest 1 0

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 347 693

247 328

Toetuste andmise kohustused 53 321

Muud kohustused 7 0

Intressikohustus 4 0

36 34

Muud saadud ettemaksed 0 10

Eraldised 4 4

Pikaajalise laenu lühiajaline osa 383 523

Lühiajalised kohustused kokku vt lisa

Maksu-, lõivu- ja trahvikohustused vt lisa 3

Toetuseks saadud ettemaksed vt lisa 13

1 337 1 519

2012 2011

Pikaajalised nõuded 0

-634

Pikaajalised nõuded põhivara eest kokku 748 0

1 382

Diskonteeritud nõuete nominaalväärtus


Lisa 11. Laenukohustused, sihtfinantseerimine

Lisa 12. Täiendav informatsioon laenulepingute kohta

KIK SA-ga on Vallavalitsusel sõlmitud laenuleping veetrasside renoveerimiseks


2012 2011

Lühiajalised laenukohustused

Laenud kuni 1 aasta 383 523

Lühiajalised laenud kokku 383 523

Pikaajalised laenukohustused

Laenud 1 kuni 2 aastat 447 553




Laenud üle 5 aasta

Pikaajalised laenud kokku

Laenukohustused kokku

Pikaajaline sihtfinantseerimine

0

Jääk perioodi alguses 0

Arvestatud amortisatsiooni 0

sh aruandeaasta amortisatsioon 0

Jääk perioodi lõpuks 0

1 317 1 086

3 365 3 110

3 748 3 632

Sihtfinantseerimine soetusmaksumuses (saadud KIK-ilt) 2 626 724

980 773

-1 881 476

-235 525

745 247

Laenu andja IntressimäärJääk Intressikulu

31.12.12 31.12.11 31.12.12 31.12.11

KIK SA 27.08.2021 EUR 807 0 5 0

AS SEB Pank 20.12.2018 EUR 46 61

20.10.2013 EUR 0 357 0 26

Laenud kokku 51 87

01.04.2012 EUR 0 2 0 0

28.01.2014 EUR 0 15 0 1

Kapitalirent kokku 17 51 88

KOKKU 51 88

Lõpp-tähtaeg

Alus- valuuta

6 kuu EURIBOR+ 1% aastas

6 kuu EURIBOR+ 0,249% aastas 2 940 3 259

AS Swedbank6 kuu EURIBOR+ 1,35% aastas

3 747 3 616

Nordea Finance6 kuu Euribor+ 2,96%

DnB Nord Liising6 kuu Euribor+ 2,1%

3 747

3 747 3 633


Lisa 13. Saadud toetused


SAADUD TOETUSED

2012 a tulud Jääk 31.12.2012

Põhivara Nõuded

Rahaline sihtfinantseerimine

10 22

EAS 281 278

Eesti Kultuurkapital 7

Eesti Noorsootöö Keskus 6

Eesti Töötukassa 1

Haridus- ja Teadusministeerium 21 7

Ida- Viru Ettevõtluskeskus 1

Ida- Viru Maavalitsus 35

Ida- Viru Omavalitsuste Liit 1

35

Integratsiooni SA Meie Inimesed 11 3

KIK 30 30

3

Kultuuriministeerium 106

131

26

1

Tiigrihüppe SA 4

127

Muud 48 33 4

Väismaine finantseerimine 4

Kokku rahaline sihtfinantseerimine 445 344 435 36

Mittesihtotstarbeline finantseerimine

Riigieelarvest tasandusfondi

Mitterahaline finantseerimine

Rahandusministeerium 829

88

KOKKU SAADUD FINANTSEERIMIST 435 36

Tegevus tulud

Ette maksed

Archimedes SA Comenius

Innove SA

KredEx

Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium- teedeehitus

PRIA (koolipiim, koolipuuvili)

Sotsiaalkindlustusamet

Järve Biopuhastus OÜ

3 036

Sotsiaalministeerium (elektriautod)

3 481 1 261


Lisa 13. Saadud toetused järg


SAADUD TOETUSED

2011 a tulud Jääk 31.12.2011

Põhivara Nõuded

Rahaline sihtfinantseerimine

6 108 12

EAS 121 283

Eesti Kultuurkapital 6

Eesti Noorsootöö Keskus 6

Eesti Töötukassa 6

Haridus- ja Teadusministeerium 26 12

Ida- Viru Ettevõtluskeskus 4

Ida- Viru Maavalitsus 21

31 2

Integratsiooni SA Meie Inimesed 12 6

KIK 10 236 745

Kultuuriministeerium 108

95

14

8

Rahandusministeerium 23 29 29

7

2

Muud 33 34 4

442 441 236 139 34 745


Riigieelarvest tasandusfondi

441 236 139 34 745

Tegevus tulud

Amorti satsioon

Ette maksed

Sihtfinantseerimise kohustus

Archimedes SA Comenius

Innove SA

Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium- teedeehitus

Omavalitsuste osalemine ühisprojektides (Vaivara VV, Illuka VV, Mäetaguse VV, Toila VV)

PRIA (koolipiim, koolipuuvili)

Riigikantselei Vallavalitsuse koolitusprojekt

Sotsiaalkindlustusamet

Kokku rahaline sihtfinantseerimine

3 078

KOKKU SAADUD FINANTSEERIMIST 3 520


Lisa 14. Tulud majandustegevusest

Vallavalitsus on sõlminud üüri- rendilepingud järgmistele objektidele:Tartu 2;• Jõhvi Bussijaam- kuni 31.12.2012;• Tammiku 1A;• Kose küla korterid- lepingud on tähtajatud.


2012 2011

Tulud majandustegevusest

Tulud haridusalasest tegevusest 539

koolitusteenuse osutamisest 240 220

lasteaedade kohatasu 154 116

tasu toitlustamise eest 132 136

muud tulud 13

Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 120 124

muusikakooli tulud 87 93

kunstikooli tulud 21 22

kultuuri- ja huvikeskuse tulud 9 5

raamatukogu tulud 2 3

muud tulud 1 0

Tulud spordi- ja puhkealasest tegevusest 99 91

spordihalli tulud 54 48

spordikooli tulud 46 43

Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 421 369

hooldekeskuse tulud 421 369

Elamu- ja kommunaaltegevuse tulud 588 280

vee- ja kanalisatsiooniteenused 0 274

kinnisvarainvesteeringute üür 41 0

muud tulud 547 6

Keskkonnaalane tulu (Uikala prügila) 0

Üldvalitsemise tulud 0 1

Muud tulud majandustegevusest 291 418

Rendi- ja üüritulud 178 241

Muu toodete ja teenuste müük 67 147

Muude majandusalade tulud 34 17

Õiguste müük 11 12

Tulud majandustegevusest kokku

1 768 4 389

2 154

1 682

1 371

2 058 4 806


Lisa 15. Antud toetused

Vallavalitsus maksab liikmemaksu Läänemere Linnade Liidule, Eesti Linnade Liidule, Ida- Viru Omavalituste Liidule


Sotsiaaltoetused 2012 2011

Toimetulekutoetused -245 -291

Peretoetused -14 -16

Toetused puudega inimestele -26 -28

Sünnitoetus -15 -32

Muud sotsiaalabitoetused -3 -7

Õppetoetused -8 -9

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks- puudega inimeste hooldajale -4 -5

Preemiad ja stipendiumid -1 -1

Sotsiaatoetused kokku -316 -389

Muud toetused

Rahaline sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Kultuuriseltsid ja -ühingud- tegevuse toetus -52 -54

Spordiorganisatsioonid ja -klubid- tegevuse toetus -38 -50

Haruraamatukogudele üle antud vahendid -45 -47

Kohtla- Järve Linnavalitsus- transporditoetus -20 -16

Vaivara Vallavalitsus- menetlusteenistuse kulud -10 -10

Ida-Viru Ettevõtluskeskus- lepingujärgsed maksed -6 -3

Muud -7 -51

Jõhvi Noortekeskus- tegevuse toetus -3 -29

Politsei- ja Piirivalveamet -1 0

Kaitseliit- tegevuse toetus -1 0

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks kokku -183 -260

Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

-732 -469

EELK Jõhvi Mihkli Kirik- renoveerimistööd -21 0

MPE Õigeusu Kirik -19 0

Muud- sh korteriomandid -14 -8

-7 0

Eesti Energia- maaüksuse tasuta üleandmine -4 0

Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks kokku -797 -477


Liikmemaksud -16 -14

Mittesihtotstarbeline finantseerimine kokku -16 -14

Muud toetused kokku -996 -751

KOKKU ANTUD FINANTSEERIMIST

Järve Biopuhastus- sh välisabi kaasfinantseerimine Ühisveevarustuse projektile

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium- maaüksuste tasuta üleandmine

-1 312 -1 140


Lisa 16. Tööjõukulud


volikogu 1,00 -53 1,00 -60

kultuur (sh „Jõhvi Teataja“) 0,83 -24 0,17 -16

hariduse haldus 1,00 -19 1,00 -19

muud -2 -3

Gümnaasiumid 191,88 184,84

Jõhvi Gümnaasium -787 -807

Jõhvi Vene Gümnaasium -778 -748

Lasteaiad 133,52 -806 135,06 -805

Kalevipoeg -296 -298

Sipsik -320 -326

Pillerkaar -185 -181

Lapsehoid -5 0

Muusikakool ja Kunstikool 41,24 -306 41,05 -306

Kultuuri- ja Huvikeskus 25,50 -170 26,60 -143

Spordikool (sh Spordikeskus) 22,90 -162 24,20 -159

Raamatukogu 14,00 -122 20,00 -121

Sotsiaalmaja 13,50 -63 13,41 -66

Seltsimaja 0 -25

Veemajandus -2 25,87 -132

13,08 -142 34,00 -275

25,00 -185 25,87 -165

Töötasud kokku

Erisoodustused -13 -19

sh õppelaenu kustutamine 11 -14

Maksud

erisoodustuse maksud -12 -19

Tööjõukulud kokku 534,37 584,31

Ajutised töölepingud 83 81

-1 565 -1 555

Jäätmekäitlus (Uikala prügila)

Eakate sotsiaalhoolekanne

-4 261 -4 474

-1 473 -1 546

sh sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaksed -1 461 -1 527

-5 747 -6 038


Lisa 17. Majandamiskulud

Lisa 18. Muud tegevuskulud


2012 2011

Kinnistute majandamiskulud

Rajatiste majandamiskulud -707 -637

Õppevahendite kulud -393 -418

Toiduained ja toitlustusteenused -346 -298

Sõidukite majandamiskulud -167 -246

Administreerimiskulud -133 -146

Ürituste korraldamise kulud -126 -121

Inventari majandamiskulud -97 -94

IT ja kommunikatsioonikulud -81 -73

Sotsiaalteenused -79 -87

Koolituskulud -76 -86

Meditsiini- ja hügieenikulud -39 -36

Mitmesugused majanduskulud -32 -46

Seadmete ja masinate majandamiskulud -22 -44

Arendustööd -19 -96

Eririietus -10 -15

Muu materjal -8 -20

Lähetuskulud -7 -20

Teavikute kulud -2 -1

Tootmiskulud 0 -99

Majandamiskulud kokku

-1 306 -1 214

-3 648 -3 797

2012 2011

Maksu- ja trahvikulud -893 -846

käibemaks -447 -409

käibemaks põhivara soetuselt -280 -114

riigilõivud -1 -1

saastetasud -165 -320

muud 0 -2

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -14 -5

Muud tegevuskulud -1 6

Muud tegevusalad kokku -908 -845


Lisa 19. Finantstulud ja -kulud

Lisa 20. Seotud osapooled

Seotud osapooled, kellega ei ole aruandeaastal toimunud turuhinnast ega seadusega sätestatud tingimustest erinevaid tehinguid toimunud. Andmed esitatud tuhandetes eurodes

Asutuse juhtidega seotud ettevõtted


2012 2011

Intressikulud -61 -88

Tulem osalustelt 90

90

kasum osaluste müügist -655 0

Tulu hoiustelt 2 5

Intressitulu 35 0

Muud finantstulud ja -kulud -1 -1

Finantstulud ja -kulud kokku 6

1 198

kasum kapitaliosalusest (Järve Biopuhastus) 1 853

1 172

Spordiklubi BC Karjamaa MTÜ juhatuse liige 33

Vallavalitsuse liikmetega seotud ettevõtted

Jõhvi Heaks MTÜ juhatuse liige 100

Toila Hoolekandekeskus MTÜ juhatuse liige 50

2012 2011

Tehingud vallavalitsuse liikmetega seotud firmade ja ühingutega

Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA Finantseerimine 6 2

Jõhvi Lennuväli SA Finantseerimine 4 3

Ühisprojekti finantseerimine 0

0

Pikaajaline nõue 748 0

Tehingud volikogu liikmetega seotud ühingutega

Jõhvi Muuseumi Selts MTÜ Finantseerimine 8 7

N&V AS

N&V AS 534

Ostetud teenused 21 0

Tehingud asutuste juhtidega seotud firmadega

Spordiklubi BC Karjamaa Finantseerimine 6 6

Järve Biopuhastus OÜ 1 054

Osaluse müük 1 662

Uikala Prügila AS osaluste müük

1 200

Ostetud teenused (vastavalt riigihankele)

244 (leping

alates 10.2011)

Sepmar OÜ


Volikogu liikmetega seotud ettevõtted


Ettevõtte/ühingu nimetus

juhatuse liige 100

juhatuse liige 20

juhatuse liige 100

juhatuse liige 33

juhatuse liige 25

juhatuse liige 33

juhatuse liige 33

Ida-Viru Õigusabibüroo MTÜ juhatuse liige 50

Ida-Virumaa Epilepsiaühendus MTÜ juhatuse liige 33

Ida-Virumaa Koolitus MTÜ juhatuse liige 50

Ida-Virumaa Ohvriabikeskus MTÜ juhatuse liige 50

Jõhvi Hooldekeskus SA juhatuse liige 100

Jõhvi KEK OÜ juhatuse liige 100

Jõhvi Muuseumi Selts MTÜ juhatuse liige 2*20

Katevara OÜ juhatuse liige 100

KN Tehnika OÜ juhatuse liige 100

juhatuse liige 50

juhatuse liige 100

N&V OÜ juhatuse liige 100

Naerunaba MTÜ juhatuse liige 50

Põhja Mets OÜ juhatuse liige 50

Raadna Puhkekeskus OÜ juhatuse liige 50

juhatuse liige 100

juhatuse liige 100

juhatuse liige 50

juhatuse liige 100

juhatuse liige 100

juhatuse liige 50

Toila puhke- ja mängualad MTÜ juhatuse liige 50

VEM Grupp OÜ juhatuse liige 100

juhatuse liige 100

Viru Varahooldus juhatuse liige 100

juhatuse liige 33

Ida- Viru Keskhaigla SA nõukogu liige

Jõhvi Lennuväli SA nõukogu liige

Uikala Prügila AS nõukogu liige

nõukogu liige

Jõhvi Hooldekeskus SA nõukogu liige

Osalemine juhtorganis

Hääleõiguse % juhtorganis

Ahtme Voorimees OÜ

Art-Ice Baltic OÜ

Best Building OÜ

Bioprogress OÜ

Eco Farm Est OÜ

Ecoroc OÜ

Ferdmaster OÜ

Liisbet Invest OÜ

N. Neglason OÜ

Ros Grupp OÜ

Sepmar OÜ

Silbet AS

Zerpanto Grupp OÜ

Taali Ida AS

Tammiku Trade OÜ

Vestibulum OÜ

Võrkpalliklubi Viro MTÜ

Silbet Kaubahoov OÜ


Lisa 21. Konsolideerimisgrupi tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele arvestatud tasud ja soodustused

Tasud on arvestatud ilma sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseteta, kuid nende hulka on arvatud kõik töötasud ja hüvitised. Muid täiendavaid olulisi soodustusi pole tegevjuhtkonna ega kõrgema juhtkonna liikmetele aruandeaastal arvestatud.

Lisa 22. Bilansivälised kohustused

Jõhvi Vallavalitsusel on lepingujärgne toetuse maksmise kohustus aastani 2025 Eesti Kontserdile kokku 5 401 tuhat eurot (415 tuhat eurot aastas).

Lisa 23. Bilansivälised nõuded

EAS SA-ga on sõlmitud leping Promenaadi III etapi finatseerimiseks (2 006 tuhat eurot), vallaasutuste tuletõkkeuste finantseerimiseks (32 tuhat eurot) ning Jõhvi Lasteaedade Sipsiku maja remondiks 45 tuhat eurot

SA KIK on tänavavalgustuse rekonstrueerimiseks eraldanud 1 738 tuhat eurot, soojustrasside renoveerimiseks 475 tuhat eurot ning sajuvee kanalisatsioon kokku 361 tuhat eurot, sellest 2013. aastal 193 tuhat eurot ning 12 tuhat eurot maastikupilti kahjustava militaarehitise likvideerimiseks

Lisa 24. Bilansipäevajärgsed sündmused

Sõlmitud uute sihtfinantseerimise saamise lepingute raames rahastatakse järgmiseid projekte:• Kultuuriministeeriumi eraldis spordihalli laenumakse katteks: vallavalitsuse poolt taotlus esitatud

15.04.2011. Vabariigi Valitsuse 10. mai 2012. a korraldusega nr 206 kinnitat i riigieelarves Kultuuriministeeriumi valitsemisalas sihtotstarbeline eraldis põhivara soetamiseks ja renoveerimiseks (nimetus ja summa eurodes): Jõhvi vald. Jõhvi Spordihall: 20 000.-. Toetus kantakse Jõhvi vallale üle loodetavasti 2013. aastal.

• Jõhvi Vallavalitsus oli partneriks projektis "Exchange of topics and challanges in the field of regional development: Gymnasiums and entrepreneurship" (Kogemuste vahetus regionaalarengu edendamisel: gümnaasiumihariduse ja ettevõtluse teemavaldkonnad). Toetust taotles Mäetaguse vallavalitsus Põhjamaade Ministrite Nõukogu "Põhja- ja Baltimaade mobiilsusprogrammist". Lisaks olid projektipartnerid veel Toila Vallavalitsus, Jõgeva Linnavalitsus, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus. Taotlus esitati 30.03.12, toetuse eraldamise teatis saadi 16.05.2012. Toetust taotleti 70% projekti kuludest, toetust saadi ca 53% projekti kuludes seoses programmi vahendite nappusega. Projekt sisaldas kaht õppevisiiti a' 3 päeva 2012. a- oktoobris Rootsi (Karlstadi linna) ja novembris Soome (Kotka linna), milles osalesid Jõhvi vallas osalesid vallavalitsuse, Jõhvi Gümnaasiumi ja Jõhvi Vene Gümnaasiumi töötajad. Jõhvi valla asutuste omaosaluse summa projektis kanti Mäetaguse Vallavalitsusele üle 2013. a.


2012 2011 2012 2011

Volikogu liikmed 21,0 21,0 49 49

2,8 2,9 68 70

28,6 28,6 329 402

Nõukogu ja juhatuse liikmed 13,0 13,0 39 43

KOKKU 52,4 52,5 486 565

Konsolideerimisgrupi tegev- ja kõrgema juhtkonna keskmine arv

Tasude kogusumma (tuhandetes eurodes)

Vallavalitsuse liikmed (taandatud täistööajale)

Asutuste juhid (taandatud täistööajale)


• Kirderanniku Koostöökogu/PRIA, "LEADER" toetusmeede, projekti nimetus: "Jõhvi pargi valgustussüsteemi optimeerimine". Toetuse taotleja Jõhvi Vallavalitsus. Projekt sai toetusotsuse 2012. a, rakendati 2013. a. Projekti käigus paigaldati 5 moodsat valgustit Jõhvi parki. Toetus 64%, omafinantseering 36%.

• Kirderanniku Koostöökogu/PRIA, "LEADER" toetusmeede, projekti nimetus: „Jõhvi piirkonna turismikaardid“. Toetuse taotleja Jõhvi Vallavalitsus. Projekt sai esimese etapi toetusotsuse (Kirderanniku Koostöökogult 2012. a, teise etapi toetusotsuse (PRIA-lt) 2013. a. Projekt rakendatakse 2013. a jooksul.

• Euroopa Naabrus- ja Partnerlusinstrumendi (ENPI) piiriülese Eesti-Läti-Vene koostööprogrammi ("EstLatRus") esitati 27.03.12 kolm eeltaotlust:

• Energiasäästu projekt (lasteaed Kalevipoeg energiasäästu investeeringud ja teavitustegevused) – projektipartnerid Jõhvi vallavalitsus ja Kingissepa (Venemaa) rajoonivalitsus (Jõhvi vald on taotleja/juhtpartner);

• Slaavi kultuurifestivali projekt- Jõhvi ja Peterburi linnavalitsuse välissuhete ning kultuuri komiteed (Jõhvi vald on taotleja/juhtpartner);

• Ettevõtliku kooli projekt- Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja Kingissepa rajoonivalitsuse hariduskomitee (Jõhvi vald on projekti partner). Eeldatav toetus 90%, omafinantseering 10%.

Esitatud kolmes eeltaotlusest üks (Energiasäästu projekt) pääses teise vooru ning 12.09.2012 esitati programmi sekretariaadile projekti täistaotlus. Projekt on saanud programmi juhtkomiteelt positiivse otsuse, projektil toetuseping on hetkel vormistamisel ja sõlmitakse eeldatavalt 2013. a maikuu lõpus.

• Jõhvi omavalitsusgrupi koolitusprojekt (klienditeeninduse ja kliendisuhtluse edendamine) esitati 19.03.2012- Euroopa Sotsiaalfondi meetmesse, "Avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute töötajate koolitus ja arendamine“, projekti nimetus: "Jõhvi omavalitsusgrupi arenduskoolitus: klienditeeninduse taseme tõstmine ja grupisisese koostöö tõhustamine". Eeldatav toetus oli 85%, omafinantseering 15% projekti eelarvest. Projekt ei leidnud toetust

• Valla konsolideerimisgrupis olev SA Jõhvi Hooldekeskus esitas 2012. a taotluse päevakeskuse rajamiseks hooldekeskuse majasse. Projekt on rakendamisel 2013. aastal.

• Vabariigi Valitsuse ja Austria Vabariigi vahelise CO2- kvoodimüügitehingu vahenditest toetatavasse Eesti väike- ja keskmise suurusega linnade tänavavalgustuse meetmesse esitas vallavalitsus taotluse 2012. aastal. Jõhvi taotlus loeti toetatavate hulka ning 2013. aastal toimuvad projekteerimistööd ning 2014. väljaehitamine. Toetust vahendab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).



Lisa 25. Konsolideerimata finantsaruanded

Konsolideerimata bilanss(tuhandetes eurodes)


31.12.2012

VARAD

Käibevarad

Raha 240

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 554 536

Nõuded ja ettemaksed 841 508

Varud 0 2

Põhivarad

36

Muud nõuded ja ettemaksed 748 0

Kinnisvarainvesteeringud 219 240

Materiaalne põhivara

KOHUSTUSED JA NETOVARA

Lühiajalised kohustused

Võlad tarnijatele 487 166

Võlad töövõtjatele 111 107

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 335 584

Eraldised 4 4

Laenukohustused 383 320

Pikaajalised kohustused

Laenukohustused

Netovara

Vallavalitsusele kuuluv netovara

Reservid 0 30

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem

Aruandeperioodi tulem 79

31.12.2011 (korrigeeritud)

31 421 30 346

3 024 1 286

1 629

28 397 29 060

Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 1 135 1 135

Osalused tütar- ja sidusettevõtjates 1 100

26 259 26 585

31 421 30 346

1 320 1 181

3 364 2 940

3 364 2 940

26 737 26 225

26 737 26 225

26 658 28 211

-2 016


Konsolideerimata tulemiaruanne(tuhandetes eurodes)

2011 aasta tulemiaruandes on korrigeeritud rida “Muud toetused”, saldot on suurendatud +321 tuhat eurot seoses kulu tekkimise perioodi korrigeerimisega


2012

TEGEVUSTULUD

Tulumaks

Omandimaksud 200 201

Maksud kaupadelt ja teenustelt 21 26

Kaupade ja teenuste müük 992

Riigilõivud 28 13

Tulud majandustegevusest 979

Saadud toetused

Muud tulud 47 70

Kasum/kahjum põhivara ja varude müügist 0 10

Muud tulud varadelt 33 44

Trahvid 2 1

Saastetasud ja hüvitised 12 11

Eespool nimetamata muud tulud 1 4

TEGEVUSKULUD

Antud toetused

-316 -389

Muud toetused -996 -752

Tööjõukulud

Majandamiskulud

Muud kulud -695 -504

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus

Aruandeaasta tegevustulem

-61

Intressikulu -52 -61

Tulem osalustelt 0

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 2 1

Muud finantskulud 34 0

Aruandeperioodi tulem 79


11 865 10 544

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksud 5 975 5 521

5 754 5 295

1 101

1 073

4 742 3 961

-12 899 -12 499

-1 312 -1 140

Sotsiaaltoetused

-5 305 -5 272

-3 337 -3 139

-2 249 -2 443

-1 034 -1 955

Fiantstulud ja -kulud 1 113

1 129

-2 016


Konsolideerimata rahavoogude aruanne (tuhandetes eurodes)


2012

Rahavood põhitegevusest

Aruandeperioodi tegevustulem

Korrigeerimised:

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus

Käibemaksukulu põhivara soetuselt 280 114

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -441

Kasum/kahjum põhivaramüügist 0 -10

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 799

Korrigeeritud tegevustulem 951

Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus kokku -807 127

Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus -233 -317

Rahavood põhitegevusest kokku 314 760

Rahavood investeerimistegevusest

Materiaalse põhivara soetus -498 -980

-498 -980

Müügist saadud tulu 4 16

Korrigeerimine laekumata nõuete muutustega 0 -1

4 15

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -30 360

Makstud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 15

Laekunud osaluste müügist 0

Laekunud intressid ja muu finantstulu 37 1

Rahavood investeerimistegevusest kokku 636 -589


-1 034 -1 955

2 249 2 443

-1 260

1 119

1 355

Tasutud põhivara eest (v.a. finantsinvesteeringud ja osalused)

Tasutud põhivara eest (v.a. finantsinvesteeringud ja osalused) kokku

Laekunud põhivara müügist (v.a. finantsinvesteeringud ja osalused)

Laekunud põhivara müügist (v.a. finantsinvesteeringud ja osalused) kokku

-1 069

2 193


Konsolideerimata rahavoogude aruanne järg

Konsolideerimata netovara muutuste aruanne


2012

Rahavood finantseerimistegevusest

Laekunud laenud 807 0

Tagasi makstud laenud -320 -234

Makstud intressid -48 -61

Makstud muud finantskulud -1 0

Rahavood finantseerimistegevusest kokku 439 -296

Puhas rahavoog -125

Raha ja selle ekvivalendid perioodi alguses 240 364

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpus 240

Raha ja selle ekvivalentide muutus -125


1 389

1 629

1 389

Reservid Akumuleeritud tulem Kokku


Aruandeaasta tulem

Põhivara ümberhindlus 164 164

Vigade korrigeerimine -321 -321


Aruandeaasta tulem 79 79

Põhivara ümberhindlus 433 433

Reservid -30 30 0


28 047 28 077

-1 695 -1 695

26 195 26 225

26 737 26 737


Reservfondi kasutamine tegevuste lõikes(tuhandetes eurodes)


Tegevusala Tegevus

projektid

03100 1

04510 Maanteetransport Täiendava kuluvajaduse finantseerimine 6

04512 Ühistranspordi korraldus 10

05400 Maastiku kaitse ja haljastus Ettenägematute tööde finantseerimine 2

06100 Elamumajanduse arendamine 4

06400 Tänavavalgustus Täiendava kuluvajaduse finantseerimine 7

06605 Vallavara omandamine 13

06605 Avariitööde finantseerimine 16

08105 Jõhvi Kunstikool Avariitööde finantseerimine 3

09110 Lasteaed Kalevipoeg Avariitööde finantseerimine 1

09110 Lasteaed Sipsik Avariitööde finantseerimine 4

09110 Lasteaed Kalevipoeg 3

09220 Jõhvi Vene Gümnaasium Avariitööde finantseerimine 3

10700 Jõhvi Sotsiaalmaja Hoone tuleohutustööde finantseerimine 8

10700 Jõhvi Sotsiaalmaja Täiendava kuluvajaduse finantseerimine 5

Jõhvi vallaasutused 11

Jõhvi vallaasutused 1 1

Reservfondist eraldatud ja kulutatud

valla-valitsus

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur

Projekti „Liiklusväljak“ kaasfinantseerimine

Täiendav ühistranspordi toetus (Kohtla-Järve Linnavalitsus)

Projekti „Jõhvi linna elamurajoonide soojustrasside renoveerimine“ ettevalmistavate tööde finantseerimine

Muu elamu- ja kommunaalmajanduse tegevus

Muu elamu- ja kommunaalmajanduse tegevus

Projekti „Awareness Rising and Investments in Energy Efficiency: Jõhvi and Kingisepp“ projekteerimiskulude finantseerimine

Projekti „Tuletõrje ohutusmeetmete juurutamine Jõhvi valla allasutustes“ kaasfinantseerimine

Ettenägematute tööde finantseerimineProjektide ja ürituste kaasfinantseerimine


Toetuste osas oli eelarve täitmine 100%. Eelarve täitmine summas 3 477 tuhat eurot jaguneb alljärgnevalt:

Kuna Jõhvi valla 2012. aasta eelarve võeti vastu 19.01.2012, kuid kohaliku omavalitsuse üksustele määratud tasandus- ja toetusfondi jaotus kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt 13.02.2012, siis on esimese lisaeelarvega korrigeeritud 2012. aasta riigieelarve seaduse § 3 lõike 1 alusel jaotatav toetusfond.

Saadud toetused tegevuskuludeks on laekunud valdkondade lõikes järgmiselt:


Muude tegevustulude osas oli eelarve täitmise protsent 114.


Saadud toetused tegevuskuludeks 440

Tasandusfond 734

Toetusfond

sh hariduskulude toetus

sh sotsiaalteenuste korraldamise toetus 9

sh puuetega laste hooldajatoetus 8

sh toimetulekutoetus 280

Saadud toetused kokku

2 303

2 006

3 477

Haridus Kultuur Majandus Kokku

131 131

Kultuuriministeerium 2 106 108

44 15 2 61

Maavalitsus 3 29 32

Toetused sihtasutustelt 7 25 32

13 1 11 25

Rahandusministeerium 18 18

15 1 16

1 6 7

Toetused KOV-lt 1 5 6

3 3

Kaitseministeerium 1 1

Kokku toetused 84 154 18 5 29 150 440

Valitsus-sektor

Sotsiaalne kaitse

Elamu- ja komunaalm

aj

Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium

Toetused muudelt residentidelt

Põllumajandus-ministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Toetused Kultuurkapitalilt

Toetused mitteresidentidelt


Põhitegevuse kulude täitmine

Tegevusalade osakaal põhitegevuse kulude eelarves:

Kõige suuremate kuludega valdkonnaks on haridusvaldkond, kuhu kuuluvad 2 gümnaasiumit ning 3 lasteaeda, nende kulu moodustab 47,8% põhitegevuse kulude eelarvest.

Teiseks mahukamaks valdkonnaks on kultuur, kuhu kuuluvad 3 huvikooli ning 2 kultuuriasutust, nende kulu moodustab 21,0% põhitegevuse kulude eelarvest.

Kolmandal kohal on sotsiaalse kaitse valdkond 9,0%. Sotsiaalse kaitse valdkonnas moodustasid aasta lõpu jäägid kokku 74 tuhat eurot (puuetega laste hooldajatoetus, lapsehoiuteenuse toetus ja toimetulekutoetus).

Põhitegevuse kulude osakaal majandusliku sisu järgi:


0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

4500

Üldised valitsussektori teenused Avalik kord ja julgeolek Majandus

Keskkonnakaitse Elamu- ja kommunaalmajandus Tervishoid

Kultuur Haridus Sotsiaalne kaitse

Kul

ud tu

hand

etes

eur

odes

toetused tegevuskulud0%

25%

50%

75%

100%

Sotsiaalne kaitse Haridus Vabaaeg, kultuur, religioon

Tervishoid Elamu-kommunaalmajandus Keskkonnakaitse

Majandus Avalik kord ja julgeolek Üldised valitsussektori teenus


Investeerimistegevus

Põhivara soetused

Teise ja kolmanda lisaeelarvega on korrigeeritud esialgset põhivara soetuse eelarvet. Esialgsetele investeeringutele lisandusid projekt „Tammiku aleviku ühendamine Jõhviga“ maksumusega 350 tuhat eurot, Kooli 2 maja (tulevane vallavalitsuse hoone) rekonstrueerimise projekteerimiskulud summas 40 tuhat eurot ning teede ja tänavate rekonstrueerimistööd summas 84 tuhat eurot.

Samuti suurenes ka põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimise tulu. Projekti „Tammiku aleviku ühendamine Jõhviga“ planeeritav sihtfinantseering laekus 2013. aastal, seepärast on tuludes alalaekumine.

2012. aastal toimus AS Uikala Prügila aktsiate müügi tehing (Jõhvi Vallavalitsuse korraldus nr 2636 22.05.2012) summas 1 200 tuhat eurot. Osaliselt kasutati saadud tehingust saadud tulu põhivara soetamiseks, suurem osa läks jäägis üle 2013. aastasse Kooli 2 hoone renoveerimise katteks.

Põhivara soetuseks antava sihtfinantseeringu kuludes oli planeeritud projekti „Kohtla-Järve piirkonna ühisveevarustuse renoveerimine“ finantseeringu kulu summas 943 tuhat eurot OÜ-le Järve Biopuhastus, tegelik finantseering moodustas 680 tuhat eurot (väljamaksegraafiku muudatus).


Investeerimistegevuse tuludAS Uikala Prügila aktsiate müük

Toetused investeeringuteks 968

Tulud intressidest 4

Vallavara võõrandamine 4

Investeerimistegevuse tulud kokku

Investeerimistegevuse kuludPõhivara soetus

Ühisveevarustuse projekti omaosaluse finantseerimine 680

Laenu intresside tasumine 49

EELK Jõhvi Mihkli Kogudusele investeeringu toetus 15

Investeerimistegevuse kulud kokku

1 200

2 176

1 397

2 141

891

Projekti „Tammiku aleviku ühendamine Jõhviga“ 329

Jõhvi teede ja tänavate rekonstrueerimistööd 126

Kooli 2 hoone rekonstrueerimise projekteerimiskulud 34

14

3

Gümnaasiumide renoveerimistööd saastekvootide müügist saadud rahaliste vahendite arvelt

Projekt „Jõhvi kesklinna jalakäijate promenaadi ja kergliiklustee rajamine III etapp“ ehitustööd

Projekti „Energiaefektiivsuse teadlikkuse tõstmine ja investeeringud Jõhvis ja Kingissepas“ raames lasteaed „Kalevipoeg“ rekonstrueerimise projekteerimiskulud


Investeeringute jaotus tegevusvaldkondade lõikes:

Suuremad lõpetamata ehituse objektid seisuga 31.12.2012.(tuhandetes eurodes)

FINANTSEERIMISTEGEVUS

Ühisveevarustuse projekti „Kohtla- Järve piirkonna ühisveevarustuse renoveerimine“ omaosaluse finantseerimiseks oli planeeritud laen summas 938 tuhat eurot, tegelikult võetud laenu osa moodustas 807 tuhat eurot. Finantseerimistegevuses on kajastatud valla laenude põhiosade tagasimaksed AS SEB Pangale summas 320 tuhat eurot.

LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS

Likviidsete varade jäägi suurenemine on seotud AS Uikala Prügila aktsiate müügi tehinguga summas 1 200 tuhat eurot. Osaliselt kasutati saadud tehingust saadud tulu põhivara soetamiseks, ülejäänud osa läks üle 2013. aastasse Kooli 2 hoone renoveerimise katteks.


0100200300400500600700800900

1000

Üldised valitsussektori teenused Majandus Haridus

Kul

ud tu

hand

etes

eur

odes

Jõhvi-Tartu-Valga maantee Jõhvi liiklussõlme rekonstrueerimise eelprojekteerimistööd 628

Jalakäijate promenaadi ja kergliiklustee rajamine III etapp 270

Jõhvi linna staadioni projekteerimistööd 92

Jõhvi Gümnaasiumi tugevvoolu projekti ning algkooli projekteerimiskulud 64

Kooli tn 2 (tulevane vallavalitsuse hoone) 61

Puru tee sajuveekanalisatsioon 53

Muud 28

Kesklinna tänavalõikude projekteerimis- ja rekonstrueerimistööd 26

Jõhvi Keskraamatukogu juurdeehituse projekteerimistööd 20

Eramute rajooni soojusvõrkude rekonstrueerimine 18

Jõhvi linnapargi projekteerimistööd 12

Välisvalgustuse projekteerimistööd 11

FO mikrotorustiku ehitustööd Rakvere tänaval 10

KOKKU 1 293


MAJANDUSAASTA ARUANDE ALLKIRJAD

Jõhvi Vallavalitsuse 31.12.2012 lõppenud konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandest ja audiitori järeldusotsusest

Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande on kinnitanud Jõhvi Vallavolikogu oma .........................................otsusega nr................... Vastav otsus kuulub käesoleva majandusaasta aruande juurde.

Kaarel Pürg ...........................................................................................Volikogu esimees kuupäev, allkiri

Tauno Võhmar ...........................................................................................Vallavanem kuupäev, allkiri

Vello Juhkov ...........................................................................................Abivallavanem kuupäev, allkiri

Eduard Rae ...........................................................................................Abivallavanem kuupäev, allkiri


Documents

JÕHVI VALLA KONSOLIDEERIMISGRUPI 2012 AASTA · PDF fileKONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ... juunil 2012 määrusega nr 93 kinnitas Jõhvi Vallavolikogu lasteasutuse