JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Sisetööde elektrik ... · etteantud mõõtkava • selgitab välja tööjooniselt ehituskonstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrguse, lähtudes

Kinnitatud JKHK direktori käskkirjaga

2.1-21/4 13.10.2014

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS

Sisetööde elektrik

ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVA

Sihtrühm Põhihariduseta õppija.

Õpe on mõeldud energeetika valdkonnas tööle asunud või energeetika valdkonda tööle asuda soovivatele elektrikutele.

Õppevorm Statsionaarne koolipõhine õpe

Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli

maht (EKAP)

Õpetajad

1. Karjääri planeerimine ja

ettevõtluse alused

3 E.Rõuk, E.Laurson, E.Takk, A.Kupp

Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja

töökeskkonnas lähtudes elukestva õppe põhimõtetest

Nõuded mooduli

alustamiseks

Puuduvad

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

1. mõistab oma vastutust

teadlike otsuste

langetamisel elukestvas

karjääriplaneerimise

protsessis

2. selgitab enda ja

ettevõtte toimimist

turumajanduse

tingimustes

3. mõtestab oma rolli

ettevõtluskeskkonnas

4. saab aru oma õigustest

ja kohustustest

Õpilane:

• kirjeldab juhendamisel enda isiksust, oma tugevusi ja nõrkusi

• seostab juhendamisel kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega

• leiab juhendamisel informatsiooni, sh elektrooniliselt tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta

• leiab juhendamisel informatsiooni, sh elektrooniliselt praktika- ja töökohtade kohta

• koostab juhendamisel elektroonilisi kandideerimisdokumente - CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus -, lähtudes

dokumentide vormistamise heast tavast

• osaleb juhendamisel näidistööintervjuul

• seab juhendamisel endale karjäärieesmärke, koostab, sh elektrooniliselt lühi- ja pikaajalise karjääriplaani

• teeb juhendi alusel praktilisi valikuid lähtuvalt oma majanduslikest vajadustest ja ressursside piiratusest

• leiab meeskonnatööna juhendi alusel informatsiooni õpitava valdkonna ettevõtte toote või teenuse hinna kohta turul,

kasutades sama toodet või teenust pakkuvate ettevõtete kodulehti

• kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel õpitava valdkonna ühe ettevõtte konkurente

• nimetab iseseisvalt põhilisi endaga seotud Eestis kehtivaid makse


2.1-21/4 13.10.2014

töökeskkonnas

tegutsemisel

5. käitub vastastikust

suhtlemist toetaval viisil

• täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni

• leiab juhendi abil informatsiooni, sh elektrooniliselt finantsasutustes pakutavate põhiliste teenuste ja nendega

kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta

• kirjeldab meeskonnatööna juhendamisel ettevõtluskeskkonda Eestis, lähtudes õpitavast valdkonnast

• võrdleb juhendamisel oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötajana ja ettevõtjana

• kirjeldab õppekäigu järel meeskonnatööna juhendi alusel õpitava valdkonna organisatsiooni kliendirühmi, tooteid ja

töökorraldust

• sõnastab meeskonnatööna juhendi alusel õpitava valdkonna ettevõtte äriidee

• loetleb meeskonnatööna töötervishoiu ja tööohutuse põhilisi suundumisi

• loetleb juhendi alusel tööandja ja töötajate põhilised õigused ning kohustused ohutu töökeskkonna tagamisel ja

kirjeldab juhendi alusel riskianalüüsi olemust

• tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel töökeskkonna põhilised ohutegurid ja meetmed nende

vähendamiseks

• tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna seadustes sätestatud töötaja õigusi ja kohustusi seoses

tööõnnetusega

• kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel tulekahju ennetamise võimalusi ja kirjeldab iseseisvalt oma tegevust

tulekahju puhkemisel töökeskkonnas

• leiab meeskonnatööna juhendi alusel töötervishoiu- ja tööohutusealast informatsiooni juhtumi näitel

• leiab elektrooniliselt juhendamisel töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta

• võrdleb juhendamisel töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu põhilisi erinevusi töötaja vaatest

• leiab juhendi alusel organisatsioonisisestest dokumentidest oma õigused, kohustused ja vastutuse

• arvestab juhendamisel bruto- ja netopalka ning ajutise töövõimetuse hüvitist

• koostab ja vormistab juhendi alusel elektroonilise seletuskirja ja e-kirja

• kirjeldab juhendi alusel isiklike dokumentide säilitamise olulisust

• suhtleb nii verbaalselt kui mitteverbaalselt tavapärastes suhtlemissituatsioonides sobivalt

• kasutab tavapärastes suhtlemissituatsioonides erinevaid suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni - ja internetisuhtluse

head tava

• kirjeldab ja järgib tavapärastes suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud käitumistavasid

• lahendab meeskonnatööna juhendi alusel tulemuslikult tööalaseid probleeme tavapärastes töösituatsioonides

• kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel tööalast suhtlemist mõjutavaid kultuuriliste erinevuste aspekte

• väljendab selgelt ja arusaadavalt kliendina oma soove teenindussituatsioonis

Teemad, alateemad Teemad, alateemad:


2.1-21/4 13.10.2014

1. Oma karjääri planeerimine

Oma isiksuse analüüs (tugevad ning nõrgad küljed). Erialaste teadmiste sidumine praktilise tööga (seosed). CV ja

motivatsioonikirja koostamine (eesti ning võõrkeelne). Tööintervjuul esinemine (näidisintervjuu läbi mängimine).

Karjääriplaani koostamine.

2. Majanduskeskkonna tundmine

Eesti maksusüsteemi tundmaõppimine. Elektroonilise näidistuludeklaratsiooni täitmine.

3. Ettevõtluskeskkonna tundmine

Oma valdkonna ettevõtluskeskkonna kirjeldamine. Tööturule sisenemine palgatöötajana või ettevõtjana.

Vastutustundliku ettevõtluse põhimõtted.

3. Töökeskkonna tundmine

Töötaja ning tööandja õigused/kohustused. Meeskonnatöö erinevate aspektide tundmine (füüsikalised, keemilised,

bioloogilised, psühhosotsiaalsed ja füsioloogilised tegurid). Töötervishoiu ja tööohutusalane informatsioon (sh.

õigusaktide tundmaõppimine). Töölepinguseaduse tundmaõppimine. Töötasu (kuidas arvestatakse). E-kirjade

koostamine. Verbaalse ja mitteverbaalse suhtlemise põhimõtted. Asutuste vaheline suhtlemiskorraldus.

sh iseseisev töö Koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente lähtudes dokumentide vormistamise heast tavast ning

kasutades korrektset eesti keelt: CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus;

Koostab isikliku tegevuskava oma karjääriplaanide teostamiseks pidades silmas nii pikema- kui lühemaajalisi

eesmärke

Koostab juhendi alusel elektrooniliselt tuludeklaratsiooni A-vormi

Täidab ettevõtte vaatluslehe

Tutvub vastava eriala kasutus- ja ohutusjuhenditega

Õppija vormistab etteantud juhendi abil töölepingu

Lahendab juhendi alusel tavapärase teenindussituatsiooni

sh praktika -

Õppemeetodid Loeng, rühmatöö, diskussioon

Hindamine Mitteeristav hindamine. Õpiväljundid hinnatakse erinevate hindamisülesannetega, mis hõlmavad mitut

hindamiskriteeriumi.

Hindamisülesanne 1. Õpimapp. Õpilane esitab õpimapi, mis sisaldab kirjaliku juhendi alusel koostatud töid

(elektroonilises keskkonnas Google Drive või Moodle):

Hindamisülesanne 2. Näidisintervjuul osalemine

Hindamisülesanne 3. Meeskonnatööna äriidee leidmine ja selle esitlus


2.1-21/4 13.10.2014

sh hindekriteeriumid -

sh kokkuvõtva hinde

kujunemine

Õpilane on omandanud kõik õppekava õpiväljundid lävendi tasemel ning on sooritanud kõik praktilised ülesanded sh

iseseisva töö positiivsele tulemusele

sh hindamismeetodid Intervjuu, rollimäng, õpimapp

Õppematerjalid Saavutuste logiraamat : materjale karjääriõpetuse läbiviimiseks 8.-12. klassides / [Sihtasutus Eesti Kutsehariduse

Reform ; koostajad Alla Eenmaa ... jt.]

[Tallinn] : Sihtasutus Eesti Kutsehariduse Reform, 2003 ([Tallinn] : Printon) 44 lk. : ill. ; 30 cm

Tervis ja karjäär : inimese tervis – eriala valiku ja tööalase karjääri mõjutaja [Võrguteavik] / [koostanud: Annika

Küüdorf, Eda Merisalu, Mare Lehtsalu] Ilmunud Tallinn : Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove, 2008

Vaatame koos tulevikku : grupitööde kogumik põhikooli ja gümnaasiumi kutsesuunitlejatele, aineõpetajatele,

klassijuhatajatele ja karjäärinõustajatele / [koostajad Imbi Kuusik ... jt.] [Tallinn] : Sihtasutus Eesti Kutsehariduse

Reform, 2003 ([Tabasalu] : Serica Disain) 74, [6] lk. : ill. ; 30 cm

Karjääriõppe sidumine praktikaga soovituslikud abimaterjalid / [Võrguteavik] : SA Innove karjääriteenuste

arenduskeskus, Haridus- ja Teadusministeerium ; koostaja: Terje Paes

Internetileheküljed

www.eures.ee

www.rmp.ee

http://europa.eu/youth

www.ti.ee

www.rajaleidja.ee

www.mitteformaalne.ee

e-kursus Moodle keskkonnas „Karjääriõpetus autotehnikutele:“

https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=5824

Ettevõtluse alused SA Innove, Haridus- ja Teadusministeerium ; koostajad: Tiia Randmaa, Ester Raiend Riina

Rohelaan, Aive Kupp, Jane Mägi 2007

Ideest eduka ettevõtteni SA Innove, Haridus- ja Teadusministeerium ; koostajad: Rein Sirkel, Kaire Uiboleht, Juhan

Teder, Monika Nikitina-Kalamäe 2008

Internetileheküljed

www.minuraha.ee

www.eas.ee/

www.emta.ee/

http://tallinn.ester.ee/search~S1*est?/tsaavutuste+logiraamat/tsaavutuste+logiraamat/1%2C2%2C3%2CB/frameset&FF=tsaavutuste+logiraamat+materjale+karjw~bw~briw~apetuse+lw~bbiviimiseks++++8+++12+klassides&1%2C%2C2

http://tallinn.ester.ee/search~S1*est?/tsaavutuste+logiraamat/tsaavutuste+logiraamat/1%2C2%2C3%2CB/frameset&FF=tsaavutuste+logiraamat+materjale+karjw~bw~briw~apetuse+lw~bbiviimiseks++++8+++12+klassides&1%2C%2C2

http://www.eures.ee/

http://www.rmp.ee/

http://europa.eu/youth

http://www.ti.ee/

http://www.rajaleidja.ee/

http://www.mitteformaalne.ee/

https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=5824


2.1-21/4 13.10.2014

Sotsiaalministeerium. Töökeskkonna käsiraamat http://www.ti.ee/ott/raraamat.pdf

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060

Töölepingu seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030

http://www.tooelu.ee//


maht (EKAP)

Õpetajad

2. Sisetööde elektriku alusteadmised 18 I. Tsvetkov, A.Pärna

Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet sisetööde elektriku kutsest, mõistab elektrotehnika põhimõtteid ja

seaduspärasusi ning omandab baasteadmised elektroonika ja automaatika alustest, elektrimõõtmistest ja tehnilise

dokumentatsiooni (sh joonised ja tingmärgid) praktilise kasutamise võimalustest elektritöödel

Nõuded mooduli

alustamiseks

Puuduvad


Õpilane:

1. omab ülevaadet

sisetööde elektriku

kutsest ja tööjõuturul

nõutavatest

kompetentsidest

2. omab üldist

ettekujutust Eesti

elektrisüsteemist, selle

toimimise põhimõtetest

ja elektritootmise viiside

eripärast

3. mõistab elektrotehnika

seaduspärasusi ning

nende praktilise

kasutamise võimalusi

elektritöödel (sh alalis-

Õpilane:

• iseloomustab sisetööde elektriku ja jaotusvõrguelektriku kutset ja kutsetasemete erinevusi, kasutades

kutsestandardite registrit

• osaleb õppekäikudel ehitus-, remondi- ja elektritööde teostamisega tegelevatesse ettevõtetesse ning koostab nähtu

põhjal kirjaliku ülevaate kutsetöö eripära ja sisetööde elektriku erialal tööle rakendumise võimaluste kohta

• nimetab elektrist tingitud ohte koduses majapidamises ja väljaspool seda ning selgitab võimalusi nende vältimiseks,

kasutades erinevaid teabeallikaid

• selgitab elektriohtlike olukordade tekkimise võimalusi (katkised, lahtised, maha langenud juhtmed või kaablid jms)

ja kirjeldab teabeallikatele tuginedes tegevust elektriõnnetuse korral

• selgitab teabeallikate põhjal elektrivoolu füsioloogilist toimet inimese organismile

• selgitab elektrilöögivastase kaitse põhireegleid, kasutades erinevaid teabeallikaid

• demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtteid ja põhjendab oma tegevust kannatanu abistamisel,

• selgitab Eesti elektrisüsteemi seoseid lähinaabrite elektrisüsteemidega ning analüüsib juhendi alusel sellest

tulenevaid võimalusi ja ohte

• toob näiteid erinevate elektritootmise viiside ja võimaluste kohta ning nimetab Eestis töötavate elektrijaamade tüüpe

• toob näiteid Eesti elektrisüsteemi osade omavahelistest seostest tarbija elektrivarustuse tagamisel

• iseloomustab päikese- ja tuuleenergia elektrienergiaks muundamise võimalusi ja otstarbekust Eesti oludes, kasutades


2.1-21/4 13.10.2014

ja vahelduvvool ning

sellega seotud

kolmefaasilise süsteemi

mõiste ja olemus)

4. omab ülevaadet

ehitusprojekti

elektripaigaldiste osas

sisalduvate jooniste

koostamise,

vormistamise nõuetest

sh elektriskeemidel ja

paigaldusplaanides

kasutatavatest

tingmärkidest

5. mõõdab etteantud

tööülesandest lähtudes

elektrilisi suurusi,

kasutades nõuetekohaselt

sobivaid mõõteriistu ja

mõõtmismeetodeid

6. mõistab tööohutus-,

elektriohutus- ja

tuleohutusnõuete

järgimise olulisust

elektritöödel ning oskab

anda esmaabi

erinevaid teabeallikaid

• loetleb elektrivõrgus esineda võivaid häireid ja nimetab nende tekkepõhjuseid

• defineerib ja seostab omavahel järgmised elektrotehnika põhimõisted: vooluring, elektromotoorjõud, elektrivoolu

tugevus, pinge (potentsiaalide vahe), takistus, elektriväli (laeng), magnetväli, alalisvool, vahelduvvool,

elektromagnetism, elektromagnetiline induktsioon, võimsus

• eristab elektrotehniliste suuruste tähistusi ja nimetab nende mõõtühikuid ning teisendab neid SI-süsteemi vastavalt

etteantud tööülesandele

• selgitab Coulomb´i seadusest lähtuvalt elektrilaengute omavahelist mõju

• rakendab vastavalt tööülesandele Ohmi ja Kirchhoffi seadusi etteantud elektriskeemi alusel vooluahelate arvutamisel

• toob näiteid elektrivoolu ja magnetvälja vastastikustest seostest kasutades erinevaid teabeallikaid

• määrab vastavalt etteantud tööülesandele Lenzi reegli abil elektromotoorjõu suuna sirgjuhtmes, juhtmekeerus ja

poolis

• määrab vastavalt etteantud tööülesandele kruvireegli abil magnetvälja jõujoonte suuna vooluga juhtmes

• määrab vasaku käe reegli abil elektrijuhtmele mõjuva jõu suuna, lähtudes etteantud tööülesandest

• selgitab etteantud tööülesande põhjal mehaanilise energia muundamist elektriliseks ja vastupidi, kasutades parema ja

vasaku käe reegleid

• arvutab etteantud elektriseadme pinge ja võimsuse järgi nii alalisvoolu- kui vahelduvvooluahela voolutugevuse

• visandab passiivelementidega ahela elektriskeemi, kasutades asjakohaseid tingmärke ja tähistust vastavalt etteantud

tööülesandele

• koostab praktilise tööna jada-, rööp- ja segaühenduse elektriskeemi nii alalis- kui vahelduvvoolu puhul ning mõõdab

etteantud tööülesandest lähtuvalt jada-, rööp- ja segaühenduse elektriskeemil vajalikud parameetrid ja arvutab

nendest tulenevalt erinevaid elektrilisi suurusi

• määrab praktilise töö käigus voolutugevuse alalisvoolu- ja vahelduvvooluahelas, kasutades Ohmi seadust

• selgitab elektrotehnikateadmistele tuginedes kolmefaasilise süsteemi mõistet;

• selgitab elektrotehnikateadmistele tuginedes ühefaasilise ja kolmefaasilise transformaatori töötamise põhimõtet ja

nende ehitusest tulenevaid omadusi

• eristab näidiste põhjal analoog- ja digitaalmõõteriistu ning selgitab kasutusjuhendi alusel mõõteriista skaalal toodud

tähistusi, sh täpsusklassi

• valib tööülesandest lähtudes mõõtevahendid ja seadistab need erinevate elektriliste suuruste mõõtmiseks, arvestades

mõõteriista skaalal olevaid tähistusi ja parameetreid

• mõõdab tööülesandest lähtuvalt voolutugevust, pinget, takistust ja elektriseadme võimsust nii alalis- kui

vahelduvvoolu puhul, kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid ja -meetodeid


2.1-21/4 13.10.2014

• järgib praktiliste tööde tegemisel töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid

• analüüsib juhendaja abiga enda toimetulekut elektrotehnika seaduspärasuste rakendamisel laboratoorsete tööde ja

elektrimõõtmiste teostamisel ning hindab juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte

• teeb vahet järgmistel ehitusprojekti osadel: asendiplaan, arhitektuuri-, konstruktsiooni-, kütte- ja ventilatsiooni-,

veevarustus- ja kanalisatsiooni- ning elektripaigaldiste osad ja selgitab lühidalt nende kasutamist elektripaigaldiste

ehitamisel

• mõõdistab ruumi, kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid ja -meetodeid ning visandab selle plaani, järgides

etteantud mõõtkava

• selgitab välja tööjooniselt ehituskonstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrguse, lähtudes etteantud

tööülesandest

• selgitab välja ehitusprojektilt elektritarvikute, -juhistike ja -seadmete paigaldusviisid ja kasutatavad materjalid

• visandab elektriskeeme kasutades asjakohaseid tingmärke ja lihtsustusi lähtuvalt tööülesandest

• koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades

infotehnoloogiavahendeid

Teemad, alateemad 1. Sisetööde elektrik, tase 3 standard

Sisetööde elektriku kutse iseloomustus

2. Elektrivarustus

Eesti energiasüsteem, selle struktuur ja funktsioneerimise põhimõtted. Elektrienergia tootmine, elektrijaamade tüübid.

Alternatiivenergiaallikad

3. Elektrotehnika

Elektriväli. Coulombi seadus. Dielektriline läbitavus. Elektrivälja tugevus, potentsiaal ja pinge, dielektrikute

polarisatsioon. Elektrimahtuvus. Kondensaator. Kondensaatorite ühendamine. Elektrivälja energia

Alalisvool. Elektrivool. Elektritakistus. Vooluring. Ohmi seadus. Allikapinge (elektromotoorjõud). Takistite ja

energiaallikate ühendusviisid. Kirchhoffi seadused. Elektrienergia muundamine soojusenergiaks

Elektromagnetism. Magnetvälja põhimõisted. Elektrivoolu magnetväli. Sirgjuhtme ja pooli magnetväli. Vooluga

juhtmele mõjuv jõud. Rööpvoolude vastastikune mõju. Elektromagnetiline jõud. Ferromagnetiliste materjalide

omadused

Elektromagnetiline induktsioon. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste. Sirgjuhtmes, juhtmekeerus ja poolis

indutseeritav allikapinge (elektromotoorjõud). Lenzi reegel. Mehaanilise energia muundamine elektriliseks ja

vastupidi. Endainduktsioon. Vastastikune induktsioon. Pöörisvoolud. Magnetvälja energia

Vahelduvvool. Vahelduvvoolu tunnussuurused. Vahelduva elektromotoorjõu saamine. Takistus, induktiivsus,


2.1-21/4 13.10.2014

mahtuvus vahelduvvooluringis. Aktiiv- ja reaktiivtakistuse jada ja rööpühendus. Aktiiv- ja reaktiivenergia.

Võimsustegur

Kolmefaasiline pingesüsteem. Generaatorite ja trafode mähiste ning tarvitite täht- ja kolmnurkühendused. Tarvitite

ebasümmeetriline süsteem

4. Elektrimõõtmised

Elektriliste suuruste peamised mõõtühikud. Elektriliste suuruste mõõtmismeetodid. Mõõtevigade klassifikatsioon.

Mõõteriista täpsusklass. Mõõteriistade liigitus. Elektriliste suuruste mõõtmine.

5. Töötervishoid ja tööohutus

Töökeskkond (üldnõuded, töökoht, töövahend). Tööolme. Tööohutuse ja töötervishoiu tagamise meetmed.

Töökeskkonna ohutegurid ja ohutusjuhendid. Õnnetusoht ja käitumine ohuolukorras. Alalisvoolu, mitmefaasilise

vahelduvvoolu ja kõrgsagedusliku voolu füsioloogiline toime inimese organismile. Esmaabi elektrilöögi korral

6. Aruannete vormistamise nõuded IT vahendite abil

Tekstitöötlus. Tabeltöötlus

7. Tehniline joonestamine

Lõimitud võtmepädevused

• Eesti keel: kirjalike tööde vormistamine vastavalt kooli „Kirjalike tööde vormistamise juhendi“ nõuetele,

väljendudes korrektses eesti keeles, erialane terminoloogia

• Võõrkeel: erialane terminoloogia

• Matemaatika: mõõtühikute teisendamine, ümardamine, materjali kulu arvutamine, põhivalemitega seotud

arvutused

sh iseseisev töö Kirjalik ülevaade kutsetöö eripära ja sisetööde elektriku erialal tööle rakendumise võimaluste kohta; põhivalemitega

seotud ülesannete lahendamine; elektroonilise õpimapi koostamine hindamiskriteeriumites nimetatud teabe

koondamiseks.

sh praktika -

Õppemeetodid Loeng, meeskonnatöö, töö tekstiga, põhivalemitega seotud ülesannete lahendamine, praktilised tööd

Hindamine Mitteeristav

Praktilised hindamisülesanded:

1. Õpilane koostab takistite jada-, rööp- ja segaühenduse elektriskeemi alalisvoolul, mõõdab etteantud tööülesandest

lähtuvalt vajalikud parameetrid ja arvutab nendest tulenevalt erinevaid elektrilisi suurusi

2. Õpilane määrab voolutugevuse alalisvoolu- ja vahelduvvooluahelas, kasutades Ohmi seadust

3. Õpilane koostab takistite, kondensaatorite ja poolide jada-, rööp- ja segaühenduse elektriskeemi vahelduvvoolul,

mõõdab etteantud tööülesandest lähtuvalt vajalikud parameetrid ja arvutab nendest tulenevalt erinevaid elektrilisi


2.1-21/4 13.10.2014

suurusi

4. Õpilane valib tööülesandest lähtudes mõõtevahendid ja seadistab need erinevate elektriliste suuruste mõõtmiseks,

arvestades mõõteriista skaalal olevaid tähistusi ja parameetreid ning mõõdab voolutugevust, pinget, takistust ja

elektriseadme võimsust nii alalis- kui vahelduvvoolul



kujunemine

Õpilane on omandanud kõik õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel ning on sooritanud kõik praktilised

ülesanded ja praktilised tööd sh iseseisva töö positiivsele tulemusele

sh hindamismeetodid Iseseisev töö, kirjalik kontrolltöö, praktilised tööd, õpimapp

Õppematerjalid 1. Sisetööde elektrik, tase 3 standard

2. K.Jürjenson, J. Lepa. Elektriskeemide tingmärke. Tallinn 1994, Valgus

3. Elektrotehnika I Alalisvool, Rain Lahtmets, Tallinn 2002

4. Elektrotehnika II Vahelduvvool, Rain Lahtmets, Tallinn 2002

5. Solovjov, S., Andašev, A. Minu arvutiõpik I, II. Tallinn 2003

6. Jaan Riives, Andri Teaste, Rein Mägi. Tehniline joonis, Õppeotstarbeline käsiraamat.Tln. Valgus 1996


maht (EKAP)

Õpetajad

3. Elektripaigaldustööd 45 I.Tsvetkov

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab nõuetekohaselt hoone elektripaigaldiste elektritarvikuid, -juhistikke ja -

seadmeid ning kontrollib nende korrasolekut, järgides töötervishoiu-, tööohutus-, elektriohutus- ja

keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õpingutel omandatut praktikal ehitus-, remondi- või elektritöödega

tegelevas ettevõttes

Nõuded mooduli

alustamiseks

Läbitud on moodul „Sisetööde elektriku alusteadmised“, „Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused“


Õpilane:

1. kavandab etteantud

projektist lähtuvalt

tööprotsessi, valib

Õpilane:

• defineerib järgmised mõisted: elektripaigaldis, elektripaigaldise toitepunkt, elektripaigaldise liitumispunkt,

elektrikilp, maandamine, potentsiaaliühtlustus elektriseade, elektromagnetiline häire, elektromagnetiline keskkond,

elektromagnetiline ühilduvus, häirekindlus, kaitseväikepingeallikas, peakaitse, elektripaigaldise kaitsevöönd,


2.1-21/4 13.10.2014

materjalid ja töövahendid

hoone

elektripaigaldiste

elektritarvikute, -juhistike

ja -seadmete

paigaldamiseks

2. paigaldab töörühma

liikmena elektrikaablid ja -

seadmed erinevate

konstruktsioonidega

jaotuskeskustesse, järgides

etteantud juhiseid ja

arvestades ehitusprojektis

määratud paigaldusviisi

3. järgib

elektripaigaldustöödel

töötervishoiu-, tööohutus-

ja elektriohutusnõudeid

4. rakendab õppetöö

käigus omandatut reaalses

töökeskkonnas juhendaja

juhendamisel hoone

elektripaigaldustöödel

5. analüüsib koos

juhendajaga enda tegevust

elektritarvikute, -juhistike

ja –seadmete

paigaldamisel hoone

siseruumidesse

elektritöö, lihtne elektritöö ning selgitab eesti- ja võõrkeelsete teabeallikate põhjal mõistetevahelisi seoseid

• eristab näitmaterjali põhjal elektripaigaldist elektriseadmest ning iseloomustab eesti- ja võõrkeelsete teabeallikate

põhjal elektriseadmele ja -paigaldisele esitatavaid nõudeid

• võrdleb elektritöö ja lihtsa elektritöö erinevusi, arvestades elektritööle esitatavaid nõudeid

• seostab elektripaigaldistest tulenevaid ohte elektripaigaldise liigitusega

• iseloomustab erinevate teabeallikate põhjal alalisvoolu, mitmefaasilise vahelduvvoolu ja kõrgsagedusliku voolu

erinevusi ja nende füsioloogilist toimet inimese organismile

• eristab näidiste alusel rikkevoolu-, liigvoolu-, liigpingekaitseaparaate, selgitab teabeallikate põhjal nende

tööpõhimõtteid ja juhistikusüsteemist (IT-, TN-süsteemid) lähtuvat kasutusala

• eristab näidiste alusel käsijuhtimisega lüliteid (surunupud, ümberlülitid), kontaktoreid, releesid

(elektromagnetiline-, polariseeritud-, pinge-, voolu-, aegrelee), takisteid ja reostaate

• tööülesandest lähtudes valib ja paigaldab nõuetekohaselt kontaktorid ja käsitsijuhtimise aparatuuri vastavalt

etteantud elektriskeemile

• kirjeldab elektriseadme ja -paigaldise elektromagnetilisele ühilduvusele esitatud põhinõudeid (EM-kaitseastmed)

ja nimetab nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikke dokumente

• kavandab paigaldustööde etapid ja koostab isikliku tööplaani vastavalt etteantud tööülesandele (näit

ehitusgraafikule)

• arvutab juhendamisel projekti põhjal töö teostamiseks vajalike materjalide kogused vastavalt etteantud

paigaldustööde etappidele, kasutades matemaatikaalaseid teadmisi

• kontrollib vajalike materjalide olemasolu ja ladustab need tootja nõuete kohaselt

• valib juhendamisel tööde tegemiseks vajalikud isikukaitsevahendid, töövahendid ja seadmed, kontrollib

elektritöödel kasutatavate seadmete ohutust, järgides nende kasutus- ja hooldusnõudeid vastavalt etteantud

tööülesandele

• paigaldab tarindis olevatesse avadesse projektist lähtudes nõuetekohaselt elektri-, side- ja infokaablite

paigaldamiseks vajalikud kaitsetorud

• märgistab projektist lähtudes nõuetekohaselt kohtkindlate ja teisaldatavate seadmete, reserv- ja turvatoiteallikate

juhistike ja tarvikute asukohad

• paigaldab töörühma liikmena elektrilised põrandaküttekaablid, arvestades kaabli tootja poolt etteantud nõudeid

(paigaldusviis, -temperatuur, geomeetrilised ja mehaanilised tingimused)

• paigaldab tugev- ja nõrkvoolukaablid ning -juhtmed arvestades ehitusprojektis toodud paigaldusviisi ja kaablite

tootjapoolseid nõudeid (paigaldustemperatuur, geomeetrilised ja mehhaanilised tingimused)

• paigaldab töörühma liikmena tööülesandest lähtuvalt elektritöödele esitatavate nõuete kohaselt kaabliredelid ja


2.1-21/4 13.10.2014

abikonstruktsioonid valides sobivad kinnitusvahendid

• paigaldab tööülesandest lähtuvalt projektis näidatud kohtadesse sisestus-, jaotus- ja automaatikakilbi järgides

jaotusseadmete ruumidele standarditega kehtestatud nõudeid, paigaldustingimusi ja välisjuhistikuga ühendamise

nõudeid

• kinnitab ja ühendab juhendatult ja meeskonnatööna tööülesandest lähtuvalt jaotusseadmete paigaldustorud,

juhtmed ja kaablid ning markeerib need vastavalt etteantud nõuetele

• paigaldab juhendamisel jaotusseadmetesse eri tariifisüsteemidega otse- ja kaugjuhitavad mõõte- ja juhtseadmed

koos lisaseadmetega, arvestades kehtestatud nõudeid ja tööülesannet

• kontrollib tööülesandest lähtuvalt valgustite ja elekterkütteseadmete ühendusi ning paigaldise vastavust projektile

• paigaldab tööülesandest lähtuvalt erinevad lülitid, valgustid koos juht- ja/või reguleerimisseadmetega, arvestades

kehtestatud nõudeid

• paigaldab ehitusprojektis määratud kohtadesse haru- ja seadmekarbid, niisketes ruumides märgib seadmekarpide

avade täpsed asukohad lülitite ja pistikupesade jaoks

• paigaldab projektist lähtudes elektrijuhistike paigaldamiseks vajaliku kaitsetorustiku ja paigaldab torudesse

kaablid ning juhtmed

• teostab pärast ruumide viimistlust juhistikusüsteemile vastavad elektrilised ühendused harukarpides, järgides

kaablite soonte tunnusvärve

• ühendab elektrilise põrandakütte- ja laeküttesüsteemi andurid ja regulaatorid, paigaldab nõuetekohaselt elektrikütte

radiaatorid vastavalt tööülesandega etteantud juhendile

• ühendab ja markeerib kaablid ja juhtmed kilpides ja seadmete juures ning paigaldab juhendamisel nõuetekohaselt

kilpidesse vajaliku aparatuuri ja klemmid

• paigaldab töörühma liikmena nõuetekohaselt kaablikanalid koos kaablite ja seadmetega lähtudes tööülesandest

• paigaldab ja ühendab juhendatud meeskonnatööna nõuetekohaselt kohtkindlad elektritarvitid (veekuumutid,

ventilatsiooniseadmed, elektrikütteseadmed ), lähtudes tööülesandest

• kontrollib juhendamisel harukarpides ja elektritarvitites tehtud ühenduste kvaliteeti veendumaks, et kõik hoone

elektritarvitite pingealdid osad on nõuetekohaselt ühendatud potentsiaaliühtlustussüsteemiga

• suleb harukarbid ja kaablikanalid ning paigaldab elektrikilpide katted, veendub, et kilpide skeem vastab

tegelikkusele, paigaldab valgustitesse valgusallikad

• koristab töökoha, annab töö vastuvõtjale üle koos dokumentatsiooniga

• järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal, selle lõpetamisel ning töökoha koristamisel töötervishoiu-, tööohutus- ja

elektriohutusnõudeid

• analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega sisepaigaldiste elektritarvikute, -juhistike


2.1-21/4 13.10.2014

ja -seadmete paigaldamisel siseruumidesse, hindab arendamist vajavaid aspekte

• koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt IT-vahendeid

Teemad, alateemad 1. Materjaliõpetus

Konstruktsioonilised materjalid. Puhaste metallide (malm, teras, vask, alumiinium) ja nende sulamite struktuur ja

omadused. Metallide korrosioon. Korrosioonikaitse

Elektrotehnilised materjalid. Elektrijuhtide ja nende sulamite omadused ja kasutusala. Magnetilised materjalid,

nende omadused ja kasutusala. Dielektrikute omadused ja kasutusala

2. Elektriaparaadid

Elektriaparaadi mõiste, liigitus, kasutusalad. Nõuded elektri-aparaatidele. Füüsikalised protsessid elektriaparaatides.

Elektriaparaatide kontaktid. Elektrikaar ja selle kustutamis-võimalused ja viisid. Elektromagnetid.

Kaitseaparaadid: sulavkaitsmed, kaitselülitid, liigkoormus-kaitseseadmed, rikkevoolukaitselülitid ja –releed,

liigpingepiirikud.

Kommutatsiooni- ja juhtimisaparaadid: käsijuhtimisega lülitid, käsklusaparaadid, kontaktorid, releed, takistid ja

reostaadid

3. Elektriohutus ja elektrialane seadusandlus

Elektriseadmete kesta kaitseaste. Madalpingeliste vahelduv-vooluvõrkude juhistiksüsteemid. Otse- ja

kaudpuutekaitse eri juhistiksüsteemides: Kaitse- ja talitlusmaandus, nende erisused. Toite automaatne

väljalülitamine, elektriseadmete maandamine, potentsiaali ühtlustus, kaitse topelt või tugevdatud isolatsiooniga,

kaitse elektrilise eraldamisega, mittejuhtiv ümbrus, SELV, PELV ja FELV väikepinge süsteemide kasutamine.

Elektritarvitite kaitseklassid, ohutusmärgid ja –sildid. Ruumide liigitus elektriohtlikkuse järgi. Nõuded

elektrialaisikule ja ohuteadlikule isikule.

Elektrituruseadus: nõuded elektrienergia tootmisele ja jaotamisele turu tingimustes, elektrikvaliteedikriteeriumid,

elektrivõrguga liitumise kord.

Toote nõuetele vastavuse seadus: Eestis ja EL-s turustatavate elektrotehniliste toodete ohutuse tagamine ja riikliku

turujärelevalve korraldamise üldised alused.

Elektriohutusseadus. Standardid: ehitiste elektripaigaldiste põhialused, üldiseloomustus; elektripaigaldiste kaitse

elektrilöögi, kuumustoime, liigvoolu, liigpinge ja elektromagnetiliste häirete eest, kontrolltoimingud ja

kasutuselevõtu kontroll; nõuded elektripaigaldistele ja –paikadele; elektriseadmete valiku ja paigaldamise

põhimõtted; pingevabad, pingealused ja pingelähedased tööd, hooldustööd.

4. Elektripaigaldustööd

Lõimitud võtmepädevused



2.1-21/4 13.10.2014




arvutused

• Kehaline kasvatus: ergonoomilised töövõtted, taastumisvõtted, soojendus, jõutreeningud, treeningharjutused,

venitusharjutused

sh iseseisev töö Isikliku tööplaani koostamine; töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõuetega tutvumine; eneseanalüüsi

kirjaliku kokkuvõtte vormistamine

sh praktika Praktika ettevõttes - 17,5 EKAP

Õppemeetodid Loeng, test, rühmatöö, praktilised tööd, iseseisev töö


Kontrolltööd materjaliõpetuse, elektriaparaatide ja elektrialase ohutuse ning seadusandluse kohta.


1. Õpilane paigaldab, kinnitab ja ühendab nõuetekohaselt hoone elektri-jaotuskeskuse (paigaldustorud, juhtmed ja

kaablid ning markeerib need; paigaldab nõuetekohaselt kontaktorid ja käsitsijuhtimise aparatuuri sh eri

tariifisüsteemidega otse- ja kaugjuhitavad mõõte- ja juhtseadmed koos lisaseadmetega);

2. Õpilane paigaldab elektrivalgustuspaigaldise hoone siseruumidesse (paigaldab erinevad lülitid, valgustid koos

juht- ja/või reguleerimisseadmetega haru- ja seadmekarbid märgib seadmekarpide avade täpsed asukohad lülitite ja

pistikupesade jaoks, paigaldab vajaliku kaitsetorustiku ja torudesse kaablid ning juhtmed;

3. Õpilane paigaldab nõuetekohaselt elektrilise põrandakütte- ja laekütte-süsteemi, (sh kaablid, andurid ja

regulaatorid) vastavalt tööülesandega etteantud projektile;

4. Õpilane paigaldab ja ühendab nõuetekohaselt kohtkindlad elektritarvitid (soojavee boiler, ventilaator,

elektriradiaator, elektrikeris vms) tööohutus- ja elektriohutusnõudeid järgides



kujunemine


tööd ja praktikat ettevõttes sh iseseisva töö positiivsele tulemusele

sh hindamismeetodid Iseseisvad kirjalikud tööd; kontrolltööd; iseseisvad tööd; praktilised tööd.

Õppematerjalid 1. http://www.ene.ttu.ee/leonardo/materjalid/Materjalid.pdf

2. R.Lahtmets. Kaitseaparaadid. Tallinn 2006, TTÜ

3. R.Teemets. Rikkevoolu kaitse. Tallinn 2004, EETEL-Ekspert

4. Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit. Liigpingekaitse. Tallinn 2007, EETEL-Ekpert

http://www.ene.ttu.ee/leonardo/materjalid/Materjalid.pdf


2.1-21/4 13.10.2014

5. Elektriohutusseadus

6. Elektriseadmete ehitust puudutavad normatiivdokumendid

7. Elektripaigaldiste teaberaamatud


maht (EKAP)

Õpetajad

4. Hoone elektripaigaldiste hooldus 10 I.Tsvetkov

Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane viib läbi nõuetekohaselt hoone elektripaigaldiste ja -tarvitite hooldus- ning elektri- ja

mitteelektritööd, järgides etteantud käidukava ning tööohutus- ja elektriohutusnõudeid. Õpingutel omandatut

kinnistab õpilane praktikal ehitus-, remondi- või elektritöödega tegelevas ettevõttes.

Nõuded mooduli

alustamiseks

Läbitud on moodul „Sisetööde elektriku alusteadmised“, „Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused“


Õpilane:

1. kavandab

elektripaigaldise ja

tarvitite hoolduse ning

valib töövahendid

lähtudes käidukorraldaja

või elektritööde juhi

juhistest

2. selgitab välja

käidukorraldaja või

elektritööde juhi

juhendamisel hoone

elektriseadmete ja –

süsteemide seisukorra

3. hooldab otsesel

juhendamisel hoones

asuvaid elektriseadmeid

vastavalt etteantud

Õpilane:

• defineerib teabeallikate põhjal järgmised põhimõisted: elektripaigaldise käidukava, käidutoimingud,

elektripaigaldise käit, elektripaigaldise tehniline kontroll, elektrilühis, ülekoormus ja teab nende nimetusi ühes

õpitavas võõrkeeles

• selgitab teabeallikate põhjal käidukorraldusele ja elektritööle esitatavaid nõudeid, kasutades erialast terminoloogiat

nii eesti kui võõrkeeles

• loetleb standardist EVS-EN 50110-1:2013 tulenevalt käsuliine, töötaja õigusi ja kohustusi pingealustel,

pingelähedastel ja pingevabadel elektritöödel

• selgitab välja elektripaigaldiste hooldustoimingud, lähtudes etteantud käidukavast

• viib läbi elektriseadmete ja -paigaldiste visuaalse ülevaatuse

• koostab endale tulenevalt käidukavast tööplaani hooldetööde ja vajaliku pisiremondi tegemiseks

• valib vastavalt ülesandele vajalikud tööriistad ja isikukaitsevahendid tööde teostamiseks

• teostab juhendamisel elektrimootorite hooldetöid ja kõrvaldab rikkeid vastavalt etteantud ülesandele

• valib ja paigaldab elektrimootori vastavalt tööülesandele, arvestades asendatava mootori nimisildil olevaid andmeid

• mõõdab paigaldatud elektrimootori isolatsioonitakistuse, võrdleb andmeid mootori passis esitatuga ja hindab selle

alusel mootori käivitamise otstarbekust

• täidab nõuetekohaselt seadme isolatsioonitakistuse mõõteprotokolli

• järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutus- ja


2.1-21/4 13.10.2014

käidukavale ja juhistele

4. rakendab õppetöö

käigus omandatut

reaalses töökeskkonnas

juhendaja juhendamisel

elektripaigaldiste ja

tarvikute

hooldustoimingute

läbiviimisel

5. järgib elektriseadmete

hooldustöödel tööohutus-,

elektriohutus- ja

keskkonnaohutusnõudeid

6. analüüsib koos

juhendajaga enda

tegevust hoone

elektriseadmete

hooldamisel sh remondil

elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber

• analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega hoone elektripaigaldiste ja tarvitite

hooldamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte

• koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt IT-vahendeid kasutades

Teemad, alateemad 1. Käidu alused

Põhimõisted: elektripaigaldise käidukava, käidutoimingud, elektri-paigaldise käit, elektripaigaldise tehniline kontroll,

elektrilühis, ülekoormus. Elektri- ja mitteelektritöö, nõuded nendele. Pingealused-, pingelähedased- ja pingevabad

elektritööd ning nõuded nendele. Töötajate õigused ja kohustused elektritöödel. Hoone elektripaigaldiste ja -tarvitite

käidutoiminguid (lülitamised, juhtimine, seire ja hooldamine ning elektri- ja mitteelektritööd). Käidukorraldusele

esitatavad nõuded.

2. Hooldustööd

. Lõimitud võtmepädevused





arvutused

• Kehaline kasvatus: ergonoomilised töövõtted, taastumisvõtted, soojendus, jõutreeningud, treeningharjutused,


2.1-21/4 13.10.2014

venitusharjutused

sh iseseisev töö Õpilane hindab ja analüüsib etteantud juhendi alusel enda toimetulekut erinevate tööülesannetega hoone

elektripaigaldiste ja tarvitite hooldamisel ning koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle

vastavalt kirjalike tööde juhendile.

sh praktika Praktika ettevõttes – 5 EKAP

Õppemeetodid Loeng, test, rühmatöö, praktilised tööd


Praktilised tööd:

1. Õpilane kavandab elektripaigaldiste hooldus- ja käidutoimingud, lähtudes etteantud käidukavast. Selgitab välja

elektriprojekti või elektrisüsteemi põhimõttelise skeemi alusel käidukavas nimetatud elektriseadmete asukoha ja

ehituse. Viib läbi elektriseadmete ja -paigaldiste visuaalse ülevaatuse.

Koostab endale tulenevalt käidukavast tööplaani hooldetööde ja vajaliku pisiremondi tegemiseks. Valib vastavalt

ülesandele vajalikud tööriistad ja isikukaitsevahendid tööde teostamiseks

2. Õpilane dokumenteerib nõuetekohaselt etteantud käidukava järgi teostatud hooldetööd

3. Õpilane hooldab nõuetekohaselt elektrimootoreid ja kõrvaldab nende töös esinevad rikked. Valib ja paigaldab

elektrimootori vastavalt tööülesandele, arvestades asendatava mootori nimisildil olevaid andmeid. Mõõdab

paigaldatud elektrimootori isolatsioonitakistuse, võrdleb andmeid mootori passis esitatuga ja hindab selle alusel

mootori käivitamise otstarbekust. Täidab nõuetekohaselt seadme isolatsioonitakistuse mõõteprotokolli. Järgib

töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutus- ja elektriohutusnõudeid

vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber



kujunemine


tööd ja praktikat ettevõttes sh iseseisva töö positiivsele tulemusele

sh hindamismeetodid

Õppematerjalid 1. EVS-EN 50110-1:2013 ELEKTRIPAIGALDISTE KÄIT

Osa 1: Üldnõuded

2. EVS-HD 60364-6:2007 MADALPINGELISED ELEKTRIPAIGALDISED

Osa 6: Kontrolltoimingud


2.1-21/4 13.10.2014

Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht

(EKAP)

Õpetajad

5. Erialane võõrkeel 4 Ene Pener

Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab keelekeskkonnas iseseisvalt ja

enesekindlalt hakkama saada

Nõuded mooduli

alustamiseks

On läbitud moodulid „Sisetööde elektriku alusteadmised“ ja „Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused“


Õpilane:

1. Suhtleb õpitavas

võõrkeeles

argisuhtluses

iseseisva

keelekasutajana

2. Valdab algtasemel

elektrotehnikaga

seotud sõnavara

Õpilane:

• kirjeldab ennast võõrkeeles;

• koostab võõrkeelse elulookirjelduse ja avalduse;

• koostab sõnaraamatu abil ametikirja järgides selle vormistamise nõudeid;

• nimetab töövahendid;

• loeb sõnaraamatu abil võõrkeelset erialakirjandust

• kirjeldada võõrkeeles elektripaigaldus- ja elektrikilbi koostetöö protsessi;

• teab vajalikke erialaseid majandustermineid;

• valdab esmaabi andmisel kasutatavat sõnavara ja väljendeid.

Teemad, alateemad 1. Enesetutvustus

Suhete loomine. Oma kooli ja koduvabariigi tutvustamine väliskülalistele.

2. Telefonivestlus

3. Ametikirjad

Avaldus, CV, seletuskiri, kinnituskiri ja nende vormistamise nõuded

4. Tehniline võõrkeel

Elektrotehnikaga seotud mõisted ja terminid, töövahendite

nimetused, enamkasutatavad konstruktsioonilised ja elektrotehnilised materjalid , tööde tehnoloogiline järjekord

elektripaigaldus ja elektrikilbi koostetöödel, majandusterminid, esmaabi andmisel kasutatavad väljendid ja sõnavara.

sh iseseisev töö Erialaste artiklite lugemine, tõlkimine

sh praktika -

Õppemeetodid Loeng, test, rühmatöö, vestlus, esitlus, enesehindamine, praktilised tööd


2.1-21/4 13.10.2014


1. esitlus kooli külalistele (kooli ja Eesti tutvusamine)

2. CV koostamine võõrkeeles

3. Erialase terminoloogia tundmine (test)



kujunemine

Õpilane on omandanud kõik õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel ja on sooritanud iseseisva töö

positiivsele tulemusele

sh hindamismeetodid Kirjalik test;

Iseseisvad tööd;

Praktiline töö:

Õppematerjalid E-õppematerjal: http://www.e-uni.ee/kutsekeel/usinelektrik/index.html

id.ee; cvonline.ee; cvkeskus.ee; eesti.ee; rajaleidja.ee; ti.ee; riigiteataja.ee

õpetaja poolt koostatud õppematerjalid


(EKAP)

Õpetajad

6. Nõrkvoolupaigaldiste ehitamine 4 EKAP G.Olonen

Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab juhendite alusel nõuetekohaselt nõrkvoolupaigaldiste kaableid ja

seadmeid (side-, arvuti, antenni-, helindus- ja videosüsteemid ning läbipääsu kontrollimise ja teeninduse väljakutse

süsteemid) vastavalt etteantud projektile, arvestades nõrkvoolupaigaldiste tööpõhimõtteid ning järgides tööohutus-

ja elektriohutusnõudeid.

Nõuded mooduli

alustamiseks



1) kavandab tööprotsessi

nõrkvoolukaablite ja -

seadmete

paigaldamiseks,

lähtudes etteantud

tööülesandest

2) mõistab

korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha;

valib juhendamisel materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest;

seostab nõrkvoolupaigaldiste tööpõhimõtteid füüsikast tuntud seaduspärasustega, lähtudes etteantud

tööülesandest;

selgitab nõrkvoolupaigaldiste toimimise põhimõtteid vastavalt tööülesandele;

kirjeldab abimaterjale kasutamata nõrkvoolupaigaldistes (side-, arvuti-, antenni-, hooneautomaatika-, helindus-

http://www.e-uni.ee/kutsekeel/usinelektrik/index.html


2.1-21/4 13.10.2014

nõrkvoolupaigaldiste

tööpõhimõtteid ja

seoseid füüsika

seaduspärasustega

3) paigaldab ja ühendab

juhendite alusel

nõuetekohaselt


kaablid ja seadmed (v.a

ATS ja

valvesignalisatsioon),

lähtudes etteantud

tööülesandest

4) kasutab dokumentide

koostamisel ja

suhtlemisel erialast

terminoloogiat õppe- ja

inglise keeles

5) järgib tööde teostamisel

tööohutus- ja

elektriohutus- ning

keskkonnaohutusnõude

d

6) analüüsib enda

toimetulekut erinevate

tööülesannetega


ehitamisel

ja videosüsteemid ning läbipääsu kontrollimise ja teeninduse väljakutse süsteemid) kasutatavaid tehnoloogiaid,

arvestades etteantud standardeid;

paigaldab peamisi nõrkvoolupaigaldiste (side-, arvuti-, antenni-, hooneautomaatika-, helindus- ja

videosüsteemid ning läbipääsu kontrollimise ja teeninduse väljakutse süsteemid) aktiiv- ja passiivkomponente,

järgides etteantud paigaldusjuhiseid ja kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid;

seadistab juhendamisel peamisi nõrkvoolupaigaldiste (side-, arvuti-, antenni-, hooneautomaatika-, helindus- ja

videosüsteemid ning läbipääsu kontrollimise ja teeninduse väljakutse süsteemid) parameetreid lähtuvalt

olukorrast ja nõuetest;

koostab etteantud ülesande ja hinnakirja põhjal nõrkvoolupaigaldiste ehitamiseks vajaliku materjali

kuluarvutuse;

kirjeldab teabeallikate põhjal erinevate tehnoloogiate mõju nõrkvoolupaigaldiste võrkude turvalisusele;

järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutus- ning

elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber;

analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega nõrkvoolupaigaldiste ehitamisel ning

hindab arendamist vajavaid aspekte;

koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest vormistades selle nõuetekohaselt IT-vahendeid kasutades.

Teemad, alateemad 1. Kaabelliinid

Erinevate tootjate vask- ja optilised kaablid, maa-, õhu- ja veekaablid, sisekaablid. Kaablivõrkude

struktuurskeemid (haja- ja tiheasustus, hooned).

2. Kaabelduse paigaldamine


2.1-21/4 13.10.2014

Kaablikanalisatsiooni materjalid, ehitamine, kaablite paigaldamine kanalisatsiooni ja pinnasesse. Kaablite

otsastusseadmed, - kapid ja -karbid, kaitseseadmed. Kaablikappide, karpide markeerimine, juhtmepaaride

tähistamine. Õhukaablite paigaldamine, termokahanevad jätkumuhvid, kaablite jätkamine moodulitega. Majasisene

kaabeldus, kaabliredelid, karbikud, torud, liitmikud.

3. Nõrkvooluseadmed: side-, arvuti-, antenni-, helindus- ja videosüsteemid ning läbipääsu kontrollimise ja

teeninduse väljakutse süsteemid

Nõrkvooluseadmete ehitus ja töötamispõhimõtte. Nõrkvoolupaigaldiste paigaldusjuhised, töövahendid ja –võtted.

Nõrkvoolupaigaldiste seadistamine

sh iseseisev töö Vastavalt lisas esitatud õppetöö jaotuskavale

sh praktika -



Praktilised tööd:

1. Paigaldab peamisi nõrkvoolupaigaldiste (side-, arvuti-, antenni-, hooneautomaatika-, helindus- ja videosüsteemid

ning läbipääsu kontrollimise ja teeninduse väljakutse süsteemid) aktiiv- ja passiivkomponente, järgides etteantud

paigaldusjuhiseid ja kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid;



kujunemine



sh hindamismeetodid Iseseisvad kirjalikud tööd;

Kontrolltööd;

Iseseisvad tööd;

Õppematerjalid 1. Õppematerjal nr. 1

2. Õppematerjal nr. 2




(EKAP)

Õpetajad

http://opiobjektid.tptlive.ee/Kaabeldussysteemid/index.html

http://www.tameo.ee/tooted/kaablid-ja-juhtmed/norkvoolu-ja-optika-kaablid/telefoni-ja-andmeedastuskaablid/

http://www.alarmtop.ee/tooted/-/norkvool

http://opiobjektid.tptlive.ee/Automaatjuhtimine/hooneautomaatika_ssteemid.html


2.1-21/4 13.10.2014

7. Elektrimootorid ja -ajamid 6 EKAP G.Olonen; I.Tsvetkov

Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane käivitab, reguleerib ja hooldab alalisvoolu-, vahelduvvoolumootoreid (asünkroon- ja

sünkroonmootor) ja elektriajameid, arvestades nende tööpõhimõtteid ja järgides tööohutus-, elektriohutus- ja

keskkonnaohutusnõudeid

Nõuded mooduli

alustamiseks



1. kavandab

tööprotsessi, valib

töövahendid ja

vajalikud materjalid

elektrimootorite ja -

ajamitega seotud

paigaldiste

käitamiseks töölõigu

piires, lähtudes

etteantud

tööülesandest

2. rakendab tööle

elektrimootori koos

erinevate

reguleerimis- ja

käivitusseadmetega

vastavalt etteantud

tööülesandele

3. kontrollib

elektrimootoreid

visuaalse vaatluse

teel ja hooldab neid

vastavalt etteantud

käidukavale

4. reguleerib

teeb vahet elektrimootoril ja generaatoril nende töötamisel toimuvate füüsikaliste nähtuste alusel ning nimetab

nende tehnilisi karakteristikuid;

eristab näidiste põhjal alalisvoolu- ja vahelduvvoolumootoreid ja võrdleb neid nimisildiandmete põhjal, tuues välja

erinevused, kasutades erialast terminoloogiat;

korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, valib töö- ja isikukaitsevahendid;

enne töö alustamist kontrollib rikkevoolukaitsme toimimist ja töökorras olekut, järgides elektriohutusnõudeid;

koostab praktilise tööna alalisvoolumootori töötava käivitus- ja kiiruse reguleerimise skeemi vastavalt etteantud

tööülesandele, kasutades juhtimistüüpsõlme (nt käivitamine sõltuvalt voolust, ajast, emj-st, läbitud teest);

koostab praktilise tööna asünkroonmootori töötava käivitus- ja kiiruse reguleerimise skeemi vastavalt etteantud

tööülesandele;

mõõdab elektrimootori isolatsioonitakistust, kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja -meetodeid, võrdleb tulemust

mootori passis esitatuga ning hindab tulemuste põhjal mootori seisukorda;

kontrollib visuaalvaatluse teel elektrimootori korpuse maandusühenduse seisukorda ja teeb vajalikud hooldustööd

vastavalt etteantud käidukavale;

kontrollib visuaalvaatluse teel klemmkarbis olevate juhtmete ja ühenduste seisukorda ja teeb vajalikud

hooldustööd vastavalt etteantud käidukavale;

kontrollib mootori võllilaagrite seisukorda ja teeb vajalikud hooldustööd vastavalt etteantud käidukavale;

defineerib mõiste elektriajam, nimetab ja näitab ajami struktuurskeemi põhjal tema osad;

eristab elektriskeemi alusel sagedusmuunduriga ja sujuvkäivitiga ajameid;

ühendab ja reguleerib tõste- ja transpordiseadmete elektriajameid, kasutades simulatsiooniprogramme;

ühendab nõuetekohaselt erinevad seadmed elektrimootoriga ja reguleerib selle pöörlemiskiirust, järgides etteantud

tööülesannet;

eristab kontaktjuhtimisskeemide reversseerimise, käivituse ja pidurduse tüüpsõlmi;

koostab kontaktjuhtimisskeemi ja teeb seda kasutades nii alalisvoolu- kui vahelduvvoolumootori pöörlemissuuna


2.1-21/4 13.10.2014

sagedusmuunduriga,

sujuvkäivitiga ja

tähtkolmnurklülituse

ga elektriajameid

vastavalt etteantud

tööülesandele

5. järgib töötamisel

tööohutus-,

elektriohutus- ja

keskkonnaohutusnõu

deid

6. analüüsib koos

juhendajaga oma

toimetulekut

erinevate

tööülesannetega

elektrimootorite

käivitamisel,

reguleerimisel ja

hooldamisel

vahetuse vastavalt etteantud tööülesandele;

teeb asünkroonmootori tähtkolmnurklülituse, lähtudes etteantud tööülesandest;

rakendab tööle sujuvkäivitiga ja/või sagedusmuunduriga mootori, lähtudes etteantud tööülesandest;

järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutus- ja

elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber;

analüüsib koos juhendajaga enda tegevust elektrimootorite ja ajamite ühendamisel praktiliste ülesannete

lahendamisel, elektriliste ning mehaaniliste suuruste mõõtmisel;

koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt IT-vahendeid kasutades.

Teemad, alateemad 1. Elektrimasinad

Asünkroonmasinad: Tööpõhimõte, liigitus ja ehitus. Kaod ja kasutegur. Elektromagnetiline moment ja

mehaaniline tunnusjoon. Ülevaade asünkroonmootori käivitamise ja kiiruse reguleerimise võimalustest.

Sünkroonmasinad: Tööpõhimõte ja ehitus. Ergutusviisid. Kaod ja kasutegur. Sünkroongeneraatorite rööptalitlus.

Sünkroonmootori käivitamine. Eriotstarbelised sünkroonmasinad: kompensaator, sammmootor,

reaktiivsünkroonmootor

Alalisvoolumasinad: Tööpõhimõte ja ehitus. Ankrureaktsioon ja tema kahjuliku toime vähendamise võtted.

Kommutatsioon ja selle parandamise võtted. Kaod ja kasutegur. Alalisvoolugeneraatorid, nende ergutusviisid,

omadused ja kasutusalad. Alalisvoolumootori käivitamine ja kiiruse reguleerimise võimalused.

2. Elektriajamid ja nende juhtimine

Ajami mõiste, struktuurskeem. Alalisvoolu- ja vahelduvvoolumootorite elektromehaanilised omadused, talitlused

ja käivitusviisid. Elektriajami kiiruse reguleerimise põhimõtted ja mitmesugused alalisvoolu- ja


2.1-21/4 13.10.2014

asünkroonmootorite kiiruse reguleerimise viisid.

Elektriajamite juhtimispõhimõtted. Elektriajamite kontakt- ja kontaktivabad juhtimisskeemid.

sh iseseisev töö Vastavalt lisas esitatud õppetöö jaotuskavale

sh praktika -




1. Õpilane koostab alalisvoolumootori käivitus- ja kiiruse reguleerimise töötava skeemi vastavalt etteantud

tööülesandele, kasutades juhtimistüüpsõlme (nt käivitamine sõltuvalt voolust, ajast, emj-st, läbitud teest)

2. Õpilane koostab asünkroonmootori töötava käivitus- ja kiiruse reguleerimise skeemi vastavalt etteantud

tööülesandele

3. Õpilane kontrollib visuaalvaatluse teel elektrimootori korpuse maandusühenduse, klemmkarbis olevate juhtmete

ja ühenduste ning mootori võllilaagrite seisukorda ja teeb vajalikud hooldustööd vastavalt etteantud käidukavale

4. Õpilane koostab kontaktjuhtimisskeemi nii alalisvoolu- kui vahelduvvoolumootori pöörlemissuuna vahetuse

vastavalt etteantud tööülesandele

5. Õpilane koostab asünkroonmootori tähtkolmnurklülituse, lähtudes etteantud tööülesandest

6. Õpilane rakendab tööle sujuvkäivitiga ja/või sagedusmuunduriga mootori, lähtudes etteantud tööülesandest



kujunemine



sh hindamismeetodid Iseseisvad kirjalikud tööd;

Kontrolltööd;

Praktilised tööd:

Õppematerjalid M.M.Katsman „Elektrimasinad ja transformaatorid“, kirjastus „Valgus“, Tallinn 1977

Documents

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Sisetööde elektrik ... · etteantud mõõtkava • selgitab välja tööjooniselt ehituskonstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrguse, lähtudes