Järvselja looduskaitseala seire - SA Järvselja Õppe- ja ... · horisontaalselt (Trimble R4 GPS…2013). Instrumendiga Trimble R4 mõõdeti antud töös enamik metsapunktidest ning

Eesti Maaülikool

Metsandus- ja maaehitusinstituut

Järvselja looduskaitseala seire

Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna ja Eesti Maaülikooli Metsandus- ja

maaehitusinstituudi vahel 25.09.2012 sõlmitud töövõtulepingu nr. 62

lõpparuanne

Marek Metslaid

Tartu 2013

2

Sisukord

Projekti taust 3

OSAARUANDED:

I Geodeetilise võrgu rajamine Järvselja ürgmetsas 6

II Järvselja ürgmetsakvartali (JS226) puistute kirjeldused 30

III Põlismetsakvartali alustaimestiku inventuur 54

IV Looduse õpperaja külastajate keskkonnamõju ja metsamaastiku

koormustaluvuse hindamine

88

3

Projekti taust

Järvselja looduskaitseala on Eesti esimene ametlikult kaitse alla võetud metsapiirkond (Krigul

1940). Aastal 1924 eraldati metskonna juhataja korraldusel Järvselja Õppe- ja

Katsemetskonnas kvartali 106 (täna kvartal 226) lõunapoolne osa eakate männi, kuuse, haava

ja sanglepa enamusega puistutega, kogupindalaga 12,8 ha, ajutiseks looduskaitse

reservaadiks. Alles 1936. aastal kanti piirkond ametlikult looduskaitse registrisse ja 1959.

aastast võeti põlismets kogu kvartali ulatuses (19,3 ha) botaanilis-zooloogilise kaitsealana

arvele Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega (Krigul 1971). Aastal 2006 moodustati

Järvselja looduskaitseala, mis hõlmab põlismetsa, seda ümbritsevaid kvartaleid ning Riiupalu

männikut (kokku 184,4 ha) (Järvselja looduskaitseala… 2006). Looduskaitseala asub

riigimaal ning seda valitseb Keskkonnaamet, vastavalt kaitse-eeskirjale jaguneb see kaheks

sihtkaitsevööndiks - Ürgmetsa ja Järvselja ning üheks piiranguvööndiks – Apna.

Sihtkaitsevööndi piirides on keelatud igasugune metsamajanduslik tegevus (Kollom 2011).

Järvselja looduskaitseala üheks olulisemaks ning huvitavamaks vaatamisväärsuseks peetakse

looduskaitsekvartalit ehk ürgmetsakvartalit (JS226) oma mitmekesise puistu ning

kasvukohatüüpide tõttu (Laas jt 2007).

Kaitse alla võetud kvartal JS226 jaotatakse metsade järgi kolmeks vööndiks. Idaservas kasvab

liigirikka rohurindega salumets, alal esineb tormiheidet ning leidub murdunud tüvesid ja

oksarisu (Rootsmäe, I. ja Rootsmäe, L. 1993). Salumetsa rohurinne on liigirikas, seal

kasvavad harilik jänesekapsas (Oxalis acetosella), harilik sinilill (Hepatica nobilis), lillakas

(Rubus saxatilis), leseleht (Maianthemum bifolium). Metsa on palju mõjutanud tuuleheited,

mis muudavad taimede kasvupinda ning pakuvad kasvuvõimalusi eri taimeliikidele.

Tuuleheite kohad täituvad valgusnõudlike taimedega, enamasti erinevate tarnadega. Erinevusi

taimestikus esineb kvartaliosas olevates lohkudes, kuhu vesi suurvee ajal koguneb ning kus

seetõttu kasvab niiskuslembeseid taimi nagu soomadar (Galium palustre) ja metsvits

(Lysimachia vulgaris) (Vilberg 1929, Masing ja Rebane 2004).

Salumetsa piirab läänest peaaegu kogu kvartali ulatuses niiske loduala, kohati on üleminek

järsk. Muldade veerežiim on loduribas erinev. Loduala idapiiril on toitaineterikas ülavesi,

mida valgub nii lõunast kui ka idast, alal on nii happelise kui neutraalse reaktsiooniga turvas

(Sepp ja Rooma 1993). Puurinne on liigivaene, esineb peamiselt sangleppa (Alnus glutinosa)

ja sookaske (Betula pubescens) ning maapind märg ja mudane (Rootsmäe, I. ja Rootsmäe, L.

4

1993). Lodualale on iseloomulik tugevasti mätlik mikroreljeef, leidub nii mätastel kui ka

nendevahelistes lohkudes kasvavaid taimi (Vilberg 1929).

Kvartali läänepoolne osa on kuivendatud siirdesoomets (Rootsmäe, I. ja Rootsmäe, L. 1993).

Siirdesoomullad on alaliselt veega küllastunud ning happelised turvasmullad, esineb nii

oligotroofseid kui mesotroofseid muldi, viimased on vähem happelised ja toitaineterikkamad.

Kuivendamisel sellised mullad muutuvad kõduturbaks, kuhu moodustuvad mustika-kõdusoo

männikuid (Kõlli 2012). Kvartali läänepoolses osas domineerib mänd. Kvartali edelanurgas,

kus valitseb kuusk, on mets tihedam ja varjukam (Rootsmäe, I. ja Rootsmäe, L. 1993).

Alusmetsas kasvab tuhkur paju (Salix cinerea), harilik kuusk (Picea abies) ja sookask (Betula

pubescens), rohurindes kasvab mätastarn (Carex cespitosa), soopihl (Potentilla palustris) ja

ubaleht (Menyanthes trifoliata). Metsaosa on mõjutanud kuivenduskraavid läänesihi ääres,

seoses mineraliseerumisega on turvas vajunud ning selle tagajärjel puude juurekaelad

paljandunud (Vilberg 1929).

Käesoleva projekti täitmise raames toimus Järvselja ürgmetsakvartalis geodeetilise võrgu

rajamine, puistu tasemel inventeerimine, alustaimestiku inventeerimine ja looduse õpperaja

külastajate seire. Projekti juhiks oli Eesti Maaülikooli (EMÜ) Metsandus- ja

maaehitusinstituudi (MI) metsabioloogia osakonna vanemteadur Marek Metslaid. Projekti

täitmisel osalesid EMÜ MI õppejõud, teadurid ja kraadiõppurid:

I „Geodeetilise võrgu rajamine Järvselja ürgmetsas“ – tööde korraldamise ja teostamise

eest vastutas EMÜ MI geomaatika osakonna dotsent Harli Jürgenson, kes koos kraadiõppur

Anton Makarjeviga koostas ka aruande;

II „Järvselja ürgmetsakvartali (JS226) puistute kirjeldused“ – välimõõtmisi korraldasid ja

teostasid EMÜ MI metsakorralduse osakonna doktorandid Kristi Nigul ja Ruth Mändma ning

magistrant Juta Lipmeister; andmeanalüüsi ja aruande koostamise eest vastutas EMÜ MI

metsakorralduse osakonna vanemteadur Allan Sims;

III „Põlismetsakvartali alustaimestiku inventuur“ – tööde korraldamise eest vastutas EMÜ

MI metsakasvatuse osakonna dotsent Taimi Paal, kes koos magistrant Kristiina Jürisooga

teostas välitöid ja koostas aruande;

IV „Looduse õpperaja külastajate keskkonnamõju ja metsamaastiku koormustaluvuse

hindamine” – tööde teostamise eest vastutas ja aruande koostas EMÜ MI metsakorralduse

osakonna magistrant Juta Lipmeister.

5

Kasutatud kirjandus

Järvselja looduskaitseala kaitse-eeskiri. 2006. – RT I 2006, 19, 150.

[https://www.riigiteataja.ee/akt/1020654] (27.11.2013)

Kollom, M. 2011. Järvselja põlismetsa puistute kasvudünaamika uurimine metsakorraldusandmete

põhjal. Tartu: Eesti Maaülikool, 82 lk (magistritöö).

Krigul, T. 1940. Looduskaitse reservaadi seisund praegusel ajal Tartu Ülikooli Õppe- ja

Katsemetskonnas Kastre-Peravallas. Tallinn: R. Tohver & Ko trükk. 16 lk.

Krigul, T. 1971. Järvselja ürgmetsakvartal. – Eesti Loodus 4: 200–203.

Kõlli, R. 2012. Eesti mullad.- Rmt: Astover, A. (koost.). Mullateadus, õpik kõrgkoolidele.

Tartu: Eesti Maaülikool, 305- 397.

Laas, E., Paal, T., Tattar, T., Teppo, P. 2007. Järvselja looduskaitseala kaitsekorralduskava

2012-2021. Keskkonnaamet. 54 lk.

Masing, V., Rebane, H. 2004. Järvselja põlismets.- Rmt: Kasesalu, H (koost.). Järvselja

põlismets. Tartu: Vali Press OÜ, 37-59.

Rootsmäe, I., Rootsmäe, L. 1993. Järvselja looduskaitsekvartali linnustikust. - Rmt: Kasesalu,

H. (toim.). Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat 74. köide. Tallinn: Valgus, 334- 341.

Sepp, R., Rooma, I. 1993. Järvselja looduskaitsekvartali mullastikust. - Rmt: Kasesalu, H.

(toim.). Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat 74. köide. Tallinn: Valgus, 131-207.

Vilberg, G. 1929. Kastre-Peravalla looduskaitse reservaadi taimkattest. Tartu: Ülikooli

õppemetskond. 28 lk

6

I

7

EMÜ, Geomaatika osakond

GEODEETILISE VÕRGU RAJAMINE JÄRVSELJA

ÜRGMETSAS

Koostas: dotsent Harli Jürgenson, Anton Makarjev

2013, Tartu

8

Sisukord 1. Objekti asukoht ja pindala ...................................................................................................... 10

1.1. Kasutatud meetod ja seadmed ......................................................................................... 11

1.2. Mõõdistamise meetod ...................................................................................................... 11

1.3. Riistvara ........................................................................................................................... 12

1.3.1. Elektrontahhümeeter Trimble S6 ............................................................................. 12

1.3.2. Trimble R4 GNSS vastuvõtja ................................................................................... 12

1.3.3. Trimble R10 GNSS vastuvõtja ................................................................................. 13

1.4. Tarkvara ........................................................................................................................... 14

1.5. Võrgu projekteerimine ..................................................................................................... 15

1.6. Kvartalit ümbritseva mõõdistusvõrgu rajamine .............................................................. 16

2. GNSS ja elektrontahhümeetria meetodil punktide mahamärkimine ja mõõdistamine .......... 18

2.1. Punktide mahamärkimine ja mõõtmine ja analüüs .......................................................... 18

2.2. Punktide kandmine plaanile ............................................................................................. 19

Lisa 1. Projektpunktide projektijärgsed koordinaadid (mitte mõõdetud koordinaadid) ........ 21

Lisa 2. Mõõdistamise tugivõrgu punktide koordinaadid metsa ümber .................................. 23

Lisa 3. Järvselja ürgmetsa metsasisese geodeetilise võrgu mõõdistatud koordinaadid (72

punkti). Ühikud on meetrites, koordinaatsüsteem L-Est97. Kõrgussüsteem: BK77. ............ 24

Lisa 4. Järvselja ürgmetsa metsasisese geodeetilise võrgu mõõdistatud koordinaadid (70

punkti). Ühikud on meetrites, koordinaatsüsteem ETRS89 (WGS84), realisatsioon Euref-

est97. Kõrgussüsteem: BK77. ................................................................................................ 26

Lisa 5. Punktide koordinaadid geograafiliste koordinaatidena kümnendsüsteemis. .............. 28

9

Sissejuhatus

Käesoleva uurimustöö aluseks on Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudi poolt

tehtud tellimus Järvselja looduskaitseala seire projekti raames. Projekti eesmärgiks on 50x50

m intervalliga geodeetilise alusvõrgu rajamine Järvselja ürgmetsa. Töö raskendatavateks

asjaoludeks olid soine pinnas, väga tihe mets ja halb nähtavus oksade tõttu. Eesmärk oli saada

umbes 0,5 meetri täpsusega võrk.

Võrgu projekteerimine toimus baasjoone meetodil CAD programmis, ning kokku projekteeriti

metsa 72 punkti. Metsa sees mõõdeti reaalselt 72 punkti, enamus kevadel, umbes 12 punkti

mõõdeti juunikuus, kui soine osa oli kuivanud. Äärmiste punktide kontrollimiseks rajati

ümber metsakvartali elektrontahhümeetri käik, mis koosnes kaheksast jaamast. Käigu

lähtepunktid määrati GNSS RTK meetodil 2 cm täpsusega. Sellest käigust rajati laiendatud

tugivõrk, mis koosneb 24 punktist. Seda tugivõrku kasutati äärmiste punktide

koordineerimiseks ja GNSS meetodi kontrolliks.

Metsapunktide võrgust on enamus punkte mõõdistatud kõrgtäpse GNSS seadmega, mis

kasutab ka Venemaa GLONASS satelliite. See tõstab satelliitide kättesaadavust metsas

peaagu poole võrra võrreldes GPS süsteemiga. Kasutati nii RTK fixed meetodit kui RTK float

meetodit. Meetodite täpuseks on hinnatud tootja poolt vastavalt 1-2 cm ja 25 cm. Osad

punktid on mõõdetud elektrontahhümeetriga Trimble S6, täpsusega 1-5 cm. Täpsuse

tõstmiseks tehti pikemaid andmeseeriaid ja kordusmõõtmisi, seda eriti float režiimi

kasutamisel. Terve metsaala mõõdistamine elektrontahhümeetriga ei olnud teostatav

looduslike piirangute tõttu.

10

1. Objekti asukoht ja pindala

Järvselja Looduskaitseala asub Tartu maakonna kaguosas 50 km kaugusel Tartust ja 6 km

kaugusel Peipsi järve rannajoonest. Mõõdetud ürgmetsa keskkonnaregistri nr. on

KLO1000218. Administratiivselt asub ürgmets Tartu maakonnas, Võnnu vallas, Agali külas.

Territooriumi katastritunnus on 91501:008:0107. Looduskaitseala asukoht on märgistatud

joonisel 1.

Allikas: Maa-ameti geoportaal

Joonis 1. Järvselja Looduskaitseala asukoht kaardil

Mõõdetava ala arvutatud pindala on 19,28 hektarit ning kvartali perimeeter on 1863 meetrit.

Ala nurkade koordinaadid on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Metsakvartali nurkade koordinaadid (m)

Punkti nr. X-koordinaat Y- koordinaat H - kõrgus

Kirdenurk 6465182,855 694891,665 35,279

Loodenurk 6465123,602 694585,957 34,221

Kagunurk 6464515,209 694704,788 35,311

Edelanurk 6464571,115 695008,933 37,0

11

Tööpiirkond hõlmab terve Ürgmetsa kvartali JS226. Tööpiirkonna skeem on joonisel 2.

Allikas: Maa-ameti geoportaal

Joonis 2. Ürgmetsa kvartali JS226 asukoht Järvselja looduskaitsealal. Tööpiirkond on

märgistatud valge joonega.

1.1. Kasutatud meetod ja seadmed

1.2. Mõõdistamise meetod

Metsapunktide võrgust on enamus punkte mõõdistatud kõrgtäpse GNSS seadmega, mis

kasutab ka Venemaa GLONASS satelliite. See tõstab satelliitide kättesaadavust metsas

peaaegu poole võrra võrreldes GPS süsteemiga. Kasutati kõrgtäpsed GNSS seadmeid, nii

RTK fixed meetodit kui RTK float meetodit. Mõlemal juhul kasutati lisaks L1 signaalile ka

L2 signaali, mis tavalistes GIS GPS seadmetes pole võimalik. Meetodite täpsuseks on

hinnatud tootja poolt fix režiimis 1-2 cm ja float režiimis 25 cm. Täpsuse tõstmiseks tehti

pikemaid andmeseeriaid ja kordusmõõtmisi, seda eriti float režiimi kasutamisel. Osad punktid

on mõõdetud elektrontahhümeetriga Trimble S6, täpsusega 1-5 cm. Kasutatid tahhümeetriga

ümber metsa rajatud geodeetilist mõõdistusvõrku. Terve metsaala mõõdistamine

12

elektrontahhümeetriga ei olnud teostatav looduslike piirangute tõttu. Lähtepunktid L-Est97

süsteemis rajati eeskätt autoteele, kus oli parem horisont. Sealt tehti vastulõige tahhümeetriga.

1.3. Riistvara

1.3.1. Elektrontahhümeeter Trimble S6

Allikas: Trimble S6.

Joonis 2.1. Elektrontahhümeeter Trimble S6

Trimble S6 nurga mõõtmise täpsus vastab standardile DIN1 18723 mille järgi nurga mõõtmise

täpsus on 2”. Kauguse mõõtmise täpsus prisma režiimis on 2 mm + 2 ppm ja standardhälve

vastab standardile ISO2 17123-4 1 mm + 2 ppm (Datasheet Trimble S6…2013).

Elektrontahhümeetriga Trimble S6 tehti lähtepunktide mõõtmised, teodoliitkäik ümber

kvartali ja metsapunktide kontrollmõõtmised.

1.3.2. Trimble R4 GNSS vastuvõtja

Trimble R4 (Joonis 2.2) on kerge ja lihtne GNSS lahendus. See vastuvõtja omab kõike, mis

oleks vajalik täpseks mõõdistamiseks. Süsteem on töökindel ja juhtmevaba. Selle vastuvõtja

valimise eeliseks oli see, et ta toetab nii GPS kui ka GLONASS signaale. Sellest tingituna on

mõõdistus täpsem ja usaldusväärsem. Piiratud nähtavusega olukorras Vene satelliitide

1 DIN - Deutsches Institut für Normung

2 ISO - International Organization for Standardization

http://www.iso.org/

13

süsteem andis juurde kuni 6 satelliiti ja isegi metsas õnnestus mitmel korral saavutada

initsialiseerimine ehk Fixed mõõterežiim.

Allikas: Trimble R4 GNSS vastuvõtja 2013

Joonis 2.2. Trimble R4 GNNS vastuvõtja

Trimble R4 vastuvõtja RTK reaal-ajas paranditega mõõtmise täpsus horisontaalselt 8 mm + 1

ppm ja vertikaalselt 15 mm + 1 ppm. Juhul, kui initsialiseerimine pole võimalik, siis

koodidiferentsiaaliga GPS positsioneerimise (Float režiimis) täpsus on 0,25 m + 1 ppm

horisontaalselt (Trimble R4 GPS…2013).

Instrumendiga Trimble R4 mõõdeti antud töös enamik metsapunktidest ning lähtepunktid

täisintegreeritud mõõtmise režiimis.

1.3.3. Trimble R10 GNSS vastuvõtja

Trimble R10 vastuvõtja (Joonis 2.3) oli renditud firmast OÜ Geosoft kaheks päevaks. Eeldati,

et uusim vastuvõtja koos oma GNSS-HD tehnoloogiaga annab parema täpsuse. R10 toetab

kõike GNSS satelliite signaale nagu GPS ja GLONASS, samuti tugevat GPS L2c signaali,

mis tõstab täpsust ja positsioneerimist metsas. Samuti ei ole sellel enam float/fixed

mõõterežiimi. Selle asemel määratakse täpsusepiir, ning arvuti ise ütleb, kui see on saavutatud

(Trimble HD-GNSS…2012).

14

Allikas: Precision Midwest. Survey. GPS 2013

Joonis 2.3. Trimble R10 GNSS vastuvõtja

Tootja lubab sama täpsuse, mis on vastuvõtjal R4: horisontaalselt 8 mm + 1 ppm RTK

režiimis reaalaja paranditega. Koodidiferentsiaalse positsioneerimisel 0,25 m + 1 ppm

(Trimble R10…2013).

Seadet R10 kasutati raskemates kohtades metsapunktide mõõtmisel, lähtepunktide

kontrollmõõtmisel ja mõnede metsapunktide ülemõõtmisel.

1.4. Tarkvara

Töö ajal kasutati väliarvuti sisemist programmi Trimble Survey Controller 12.49 ja Trimble

Access 2013.00. Plaanide joonestamiseks ja projekti visualiseerimiseks oli Autodesk

AutoCAD Civil 3D 2011. Projekteerimiseks ja geodeetiliste mõõtmisandmete analüüsimiseks

kasutati programmi SBG GEO 2012. Andmebaasi ja tabeli visualiseerimiseks Microsoft Excel

2010.

15

1.5. Võrgu projekteerimine

Koostati geodeetilise võrgu projekt, mis on toodud joonisel 3.1. Võrk koosneb 72-st punktist,

mis on üksteisest 50 m kaugusel. Igast kraavi servast läheb metsa sisse 25 meetrit.

Projektpunktide täpsed koordinaadid on toodud lisas 1.

Allikas: Maa-amet: Geoportaal

Joonis 3.1. Järvselja ürgmetsa geodeetilise alusvõrgu projekt

Punktide asukohad projekteeriti tarkvaras SBG GEO2012. Selleks kasutati baasjoone

meetodit. Koordineerimine toimus programmis SBG GEO2012 kraavide järgi, kasutades

Maa-ameti Geoportaali sidumiseks L-Est97 koordinaatsüsteemi.

16

1.6. Kvartalit ümbritseva mõõdistusvõrgu rajamine

Kokku on rajatud 2 tugivõrku. Esmalt rajati 5 punkti kvartali idaküljele ja hiljem käik (9

punkti) ja abipunktid ümber kvartali (joonis 3.7). Mõlemalt võrgult on mõõdetud

metsapunkte, kokku 20 protsenti punktidest. Mõõdeti eeskätt neid punkte, mis on rohkem

kvartali ääres. Mõlema tugivõrgu sidumine riiklikku koordinaatsüsteemi toimus GNSS

seadmega lagedamas kohas täpsusega 1-2 cm. Tugivõrgu enda sulgemisviga oli 1/10000, mis

annab punktide täpsuseks 1-5 cm. Seega nendelt punktidelt mõõdetud metsapunktide täpsu on

samuti u 5 cm, arvestades vaia löömise ja sauahoidmise probleeme, võib öelda ka 1-10 cm.

Joonis 3.7. Elektrontahhümeetriga rajatud tugivõrk ümber ürgmetsa

17

Tabel 3.8. Mõõdistusvõrgu tasandatud koordinaadid

Punkti nr. X – koordinaat Y – koordinaat H - kõrgus

105 6464923,649 694940,508 36,525

102 6464625,743 694997,524 36,484

J2 6465182,855 694891,665 35,279

J3 6465123,602 694585,957 34,221

J4 6464900,808 694628,390 34,666

J5 6464754,559 694657,888 34,686

J6 6464565,086 694693,530 35,657

J7 6464515,209 694704,788 35,311

J8 6464571,272 695001,453 36,518

J9 6464580,655 695005,722 36,468

Allikas: autori koostatud

18

2. GNSS ja elektrontahhümeetria meetodil punktide mahamärkimine

ja mõõdistamine

2.1. Punktide mahamärkimine ja mõõtmine ja analüüs

Kõigepealt märgiti punktid maha GNSS vastuvõtjaga Trimble R4 ja Trimble R10. Selleks

kasutati spetsiaalset mahamärkimise tarkvara või kaardivaadet. Paigaldati kokku 72 punkti

ürgmetsa sees. Osad punktid mõõdeti juunis, kui mets oli kuivem, kevadel oli paljudes

kohtades lahtine vesi, eriti kvartali põhjaosas (joonis 4.1). Ürgmetsa loodeosas on valdavalt

soostunud maa, seega seadmega metsa läbimine oli liiga riskantne. Punktid tähisteks on

raudvaiad (mitte raudtorud).

Punktid mõõdistati GNSS ja elektrontahhümeetri meetodil. Mõõdistatud punktide tulemused

on toodud lisas 3 ja 4. Mõõdistatud punktide koordinaadid erinevad osalt projektist, kuna

mahamärkimine ei olnud alati võimalik täpselt projekti järgi looduslikest oludest lähtuvalt.

Sama punkti on mõõdetud vähemalt kaks korda, kas fixed režiimis või float režiimis.

Viimasel juhul tehti minutilised seeriad. Kui tekkis seeriatevaheline suurem erinevus, mõõdeti

ka kolmas kord ning valiti kaks kokkulangevat seeriat, millest võeti omakorda keskmine.

Mitmed punktid on ka 5 korda mõõdetud, umbes 20 protsenti on mõõdetud nii GNSS

meetodil kui tahhümeetriga. Need punktid aitasid teha täpsuse analüüsi. Lisas 3 ja 4 on

esitatud analüüsi tulemusena saadud keskmised väärtused. Analüüsil arvestati vajadusel ka

kaalusid, milleks olid satelliitide ühtlane paiknemine (pdop arv), satelliitide arv ja GNSS

seadme enda täpsushinnang.

Punktide kõrguste täpsus on väiksem, kui koordinaatidel.

19

Joonis 4.1. Metsa läbimine oli keeruline ja pinnas oli kohati soine

2.2. Punktide kandmine plaanile

Punktid on visualiseeritud programm GEO2012 abil.

20

Joonis 4.2. Mõõdetud geodeetilise võrgu reaalne asukohaskeem (mitte projekt)

21

Lisa 1. Projektpunktide projektijärgsed koordinaadid (mitte mõõdetud

koordinaadid)

Punkti nr. X - koordinaat Y - koordinaat

1 6 464 595,102 694 981,448

2 6 464 585,880 694 932,306

3 6 464 576,659 694 883,164

4 6 464 567,437 694 834,021

5 6 464 558,216 694 784,879

6 6 464 548,995 694 735,737

7 6 464 644,244 694 972,227

8 6 464 635,023 694 923,084

9 6 464 625,801 694 873,942

10 6 464 616,580 694 824,800

11 6 464 607,358 694 775,658

12 6 464 598,137 694 726,515

13 6 464 693,386 694 963,005

14 6 464 684,165 694 913,863

15 6 464 674,944 694 864,721

16 6 464 665,722 694 815,578

17 6 464 656,501 694 766,436

18 6 464 647,279 694 717,294

19 6 464 742,529 694 953,784

20 6 464 733,307 694 904,641

21 6 464 724,086 694 855,499

22 6 464 714,864 694 806,357

23 6 464 705,643 694 757,215

24 6 464 696,421 694 708,072

25 6 464 791,671 694 944,562

26 6 464 782,450 694 895,420

27 6 464 773,228 694 846,278

28 6 464 764,007 694 797,135

29 6 464 754,785 694 747,993

30 6 464 745,564 694 698,851

31 6 464 840,813 694 935,341

32 6 464 831,592 694 886,198

33 6 464 822,370 694 837,056

34 6 464 813,149 694 787,914

35 6 464 803,927 694 738,772

36 6 464 794,706 694 689,629

37 6 464 889,956 694 926,119

38 6 464 880,734 694 876,977

39 6 464 871,513 694 827,835

40 6 464 862,291 694 778,692

41 6 464 853,070 694 729,550

22

42 6 464 843,848 694 680,408

43 6 464 939,098 694 916,898

44 6 464 929,876 694 867,756

45 6 464 920,655 694 818,613

46 6 464 911,434 694 769,471

47 6 464 902,212 694 720,329

48 6 464 892,991 694 671,186

49 6 464 988,240 694 907,676

50 6 464 979,019 694 858,534

51 6 464 969,797 694 809,392

52 6 464 960,576 694 760,249

53 6 464 951,354 694 711,107

54 6 464 942,133 694 661,965

55 6 465 037,383 694 898,455

56 6 465 028,161 694 849,313

57 6 465 018,940 694 800,170

58 6 465 009,718 694 751,028

59 6 465 000,497 694 701,886

60 6 464 991,275 694 652,743

61 6 465 086,525 694 889,233

62 6 465 077,303 694 840,091

63 6 465 068,082 694 790,949

64 6 465 058,860 694 741,807

65 6 465 049,639 694 692,664

66 6 465 040,417 694 643,522

67 6 465 135,667 694 880,012

68 6 465 126,446 694 830,870

69 6 465 117,224 694 781,727

70 6 465 108,003 694 732,585

71 6 465 098,781 694 683,443

72 6 465 089,560 694 634,300

23

Lisa 2. Mõõdistamise tugivõrgu punktide koordinaadid metsa ümber

Punkti nr. X - koordinaat Y - koordinaat H - kõrgus

101 6464580,655 695005,722 36,468

102 6464625,743 694997,524 36,484

103 6464726,732 694978,410 36,697

104 6464810,706 694962,580 36,747

105 6464923,649 694940,508 36,525

108 6464571,249 695001,468 36,576

109 6464658,560 694991,798 36,445

110 6464712,695 694981,942 36,517

111 6464747,361 694973,713 36,548

112 6464789,960 694965,227 36,689

113 6464858,323 694952,184 36,688

114 6464966,117 694931,129 36,571

115 6465008,216 694923,023 36,377

116 6465063,389 694912,090 36,107

117 6465092,619 694908,907 35,760

118 6465130,796 694901,299 35,754

119 6465143,159 694685,882 35,384

120 6465163,461 694791,253 35,356

121 6464562,706 694949,181 36,631

122 6464553,631 694900,241 36,369

123 6464548,108 694872,150 36,206

124 6464543,558 694851,728 35,817

125 6464537,466 694814,201 35,452

126 6464525,652 694751,997 35,474

24

Lisa 3. Järvselja ürgmetsa metsasisese geodeetilise võrgu mõõdistatud

koordinaadid (72 punkti). Ühikud on meetrites, koordinaatsüsteem L-Est97.

Kõrgussüsteem: BK77.

1 6 464 594,87 694 981,72 36,91

2 6 464 586,41 694 931,92 36,15

3 6 464 577,35 694 882,21 36,51

4 6 464 567,75 694 833,29 35,38

5 6 464 558,40 694 784,62 34,983

6 6 464 548,39 694 737,17 34,6

7 6 464 643,70 694 972,09 36,28

8 6 464 635,09 694 923,09 36,23

9 6 464 624,73 694 873,60 40,37

10 6 464 616,65 694 826,37 35,96

11 6 464 604,62 694 776,79 39,1

12 6 464 597,74 694 725,18 37,03

13 6 464 690,72 694 962,87 36,86

14 6 464 683,63 694 914,06 37,94

15 6 464 673,81 694 863,77 36,99

16 6 464 666,04 694 817,53 39,83

17 6 464 657,10 694 765,99 35,35

18 6 464 648,22 694 716,03 40,05

19 6 464 743,26 694 954,20 36,8

20 6 464 735,45 694 907,09 49,18

21 6 464 722,88 694 855,44 35,37

22 6 464 715,35 694 807,84 35,39

23 6 464 706,62 694 755,87 36,25

24 6 464 695,19 694 709,06 38,47

25 6 464 793,81 694 943,93 36,61

26 6 464 779,58 694 894,90 44,07

27 6 464 772,83 694 845,93 36,35

28 6 464 766,20 694 797,11 38,46

29 6 464 755,54 694 748,05 40,87

30 6 464 745,35 694 699,82 35,64

31 6 464 839,77 694 936,05 37,35

32 6 464 832,38 694 886,11 36,97

33 6 464 822,55 694 838,31 39,27

34 6 464 809,65 694 791,79 40,34

35 6 464 806,20 694 734,42 42,88

36 6 464 794,40 694 690,46 34,93

37 6 464 890,85 694 924,91 36,8

38 6 464 877,95 694 876,23 41,13

39 6 464 869,38 694 828,03 40,28

40 6 464 861,24 694 778,04 39,56

25

41 6 464 854,12 694 727,95 38,53

42 6 464 843,08 694 680,60 38,6

43 6 464 939,49 694 916,71 36,25

44 6 464 929,00 694 868,38 35,94

45 6 464 913,88 694 814,16 35,03

46 6 464 891,17 694 763,67 34,23

47 6 464 902,60 694 723,56 38,42

48 6 464 890,52 694 673,42 34

49 6 464 988,72 694 907,52 36,35

50 6 464 980,91 694 868,03 40,76

51 6 464 967,85 694 810,65 34,7

52 6 464 960,56 694 757,21 38,79

53 6 464 947,26 694 710,16 38,79

54 6 464 948,30 694 659,10 34,79

55 6 465 037,07 694 895,42 36,08

56 6 465 035,31 694 856,40 38,45

57 6 465 009,53 694 810,44 36,98

58 6 465 014,67 694 752,37 37,71

59 6 464 998,40 694 719,68 36,08

60 6 464 984,42 694 657,38 37,05

61 6 465 093,76 694 887,58 35,62

62 6 465 075,21 694 841,74 35,15

63 6 465 062,54 694 782,18 34,67

64 6 465 061,73 694 739,59 38,47

65 6 465 047,56 694 695,83 37,16

66 6 465 039,32 694 648,56 36,15

67 6 465 136,17 694 877,23 35,75

68 6 465 128,02 694 829,38 35,14

69 6 465 122,07 694 782,05 35,06

70 6 465 122,45 694 743,17 34,86

71 6 465 103,39 694 671,84 34,86

72 6 465 086,71 694 631,43 35,39

26

Lisa 4. Järvselja ürgmetsa metsasisese geodeetilise võrgu mõõdistatud

koordinaadid (70 punkti). Ühikud on meetrites, koordinaatsüsteem ETRS89

(WGS84), realisatsioon Euref-est97. Kõrgussüsteem: BK77.

Nr Põhjalaius Idapikkus H

1 58°16'42,8658" 27°19'28,9448" 36,910

2 58°16'42,6724" 27°19'25,8671" 36,150

3 58°16'42,4595" 27°19'22,7932" 36,510

4 58°16'42,2279" 27°19'19,7660" 35,380

5 58°16'42,0039" 27°19'16,7547" 34,983

6 58°16'41,7568" 27°19'13,8167" 34,600

7 58°16'44,4576" 27°19'28,5031" 36,280

8 58°16'44,2581" 27°19'25,4739" 36,230

9 58°16'44,0029" 27°19'22,4095" 40,370

10 58°16'43,8176" 27°19'19,4904" 35,960

11 58°16'43,5086" 27°19'16,4154" 39,100

12 58°16'43,3690" 27°19'13,2316" 37,030

13 58°16'45,9903" 27°19'28,0810" 36,860

14 58°16'45,8396" 27°19'25,0681" 37,940

15 58°16'45,6030" 27°19'21,9561" 36,990

16 58°16'45,4262" 27°19'19,0987" 39,830

17 58°16'45,2200" 27°19'15,9129" 35,350

18 58°16'45,0133" 27°19'12,8241" 40,050

19 58°16'47,7003" 27°19'27,7093" 36,800

20 58°16'47,5236" 27°19'24,7984" 49,180

21 58°16'47,2005" 27°19'21,5947" 35,370

22 58°16'47,0336" 27°19'18,6546" 35,390

23 58°16'46,8349" 27°19'15,4430" 36,250

24 58°16'46,5408" 27°19'12,5395" 38,470

25 58°16'49,3487" 27°19'27,2336" 36,610

26 58°16'48,9678" 27°19'24,1854" 44,070

27 58°16'48,8282" 27°19'21,1636" 36,350

28 58°16'48,6923" 27°19'18,1515" 38,460

29 58°16'48,4267" 27°19'15,1123" 40,870

30 58°16'48,1748" 27°19'12,1255" 35,640

31 58°16'50,8450" 27°19'26,8903" 37,350

32 58°16'50,6864" 27°19'23,8071" 36,970

33 58°16'50,4455" 27°19'20,8477" 39,270

34 58°16'50,1035" 27°19'17,9574" 40,340

35 58°16'50,0839" 27°19'14,4308" 42,880

36 58°16'49,7733" 27°19'11,7008" 34,930

37 58°16'52,5118" 27°19'26,3629" 36,800

38 58°16'52,1733" 27°19'23,3401" 41,130

39 58°16'51,9738" 27°19'20,3599" 40,280

40 58°16'51,7910" 27°19'17,2714" 39,560

41 58°16'51,6413" 27°19'14,1798" 38,530

27

42 58°16'51,3606" 27°19'11,2442" 38,600

43 58°16'54,0952" 27°19'26,0081" 36,250

44 58°16'53,8339" 27°19'23,0141" 35,940

45 58°16'53,4326" 27°19'19,6450" 35,030

46 58°16'52,7802" 27°19'16,4815" 34,230

47 58°16'53,2134" 27°19'14,0579" 38,420

48 58°16'52,9036" 27°19'10,9481" 34,000

49 58°16'55,6992" 27°19'25,5945" 36,350

50 58°16'55,5103" 27°19'23,1504" 40,760

51 58°16'55,1805" 27°19'19,5939" 34,700

52 58°16'55,0306" 27°19'16,2964" 38,790

53 58°16'54,6765" 27°19'13,3723" 38,790

54 58°16'54,7916" 27°19'10,2457" 34,790

55 58°16'57,2794" 27°19'24,9998" 36,080

56 58°16'57,2851" 27°19'22,6029" 38,450

57 58°16'56,5264" 27°19'19,7076" 36,980

58 58°16'56,7852" 27°19'16,1641" 37,710

59 58°16'56,3123" 27°19'14,1110" 36,080

60 58°16'55,9606" 27°19'10,2502" 37,050

61 58°16'59,1221" 27°19'24,6916" 35,620

62 58°16'58,5966" 27°19'21,8256" 35,150

63 58°16'58,2829" 27°19'18,1366" 34,670

64 58°16'58,3249" 27°19'15,5237" 38,470

65 58°16'57,9374" 27°19'12,7985" 37,160

66 58°16'57,7470" 27°19'09,8762" 36,150

67 58°17'00,5078" 27°19'24,1861" 35,750

68 58°17'00,3213" 27°19'21,2285" 35,140

69 58°17'00,2049" 27°19'18,3094" 35,060

70 58°17'00,2794" 27°19'15,9275" 34,860

71 58°16'59,7782" 27°19'11,4976" 34,860

72 58°16'59,3043" 27°19'08,9701" 35,390

28

Lisa 5. Punktide koordinaadid geograafiliste koordinaatidena kümnendsüsteemis.

1 58,27857383 27,32470689 36,910

2 58,27852012 27,32385198 36,150

3 58,27846098 27,32299810 36,510

4 58,27839664 27,32215721 35,380

5 58,27833442 27,32132076 34,983

6 58,27826577 27,32050465 34,600

7 58,27901600 27,32458419 36,280

8 58,27896058 27,32374276 36,230

9 58,27888968 27,32289152 40,370

10 58,27883822 27,32208067 35,960

11 58,27875238 27,32122649 39,100

12 58,27871361 27,32034210 37,030

13 58,27944175 27,32446694 36,860

14 58,27939988 27,32363002 37,940

15 58,27933418 27,32276560 36,990

16 58,27928505 27,32197186 39,830

17 58,27922779 27,32108691 35,350

18 58,27917036 27,32022891 40,050

19 58,27991675 27,32436371 36,800

20 58,27986767 27,32355511 49,180

21 58,27977791 27,32266520 35,370

22 58,27973155 27,32184850 35,390

23 58,27967636 27,32095640 36,250

24 58,27959465 27,32014986 38,470

25 58,28037463 27,32423155 36,610

26 58,28026882 27,32338483 44,070

27 58,28023006 27,32254546 36,350

28 58,28019231 27,32170874 38,460

29 58,28011852 27,32086453 40,870

30 58,28004857 27,32003486 35,640

31 58,28079027 27,32413621 37,350

32 58,28074621 27,32327976 36,970

33 58,28067931 27,32245769 39,270

34 58,28058431 27,32165483 40,340

35 58,28057887 27,32067522 42,880

36 58,28049258 27,31991688 34,930

37 58,28125329 27,32398968 36,800

38 58,28115925 27,32315003 41,130

39 58,28110383 27,32232220 40,280

40 58,28105305 27,32146427 39,560

41 58,28101146 27,32060549 38,530

42 58,28093350 27,31979007 38,600

43 58,28169311 27,32389115 36,250

44 58,28162053 27,32305947 35,940

45 58,28150905 27,32212362 35,030

46 58,28132784 27,32124487 34,230

47 58,28144816 27,32057165 38,420

29

48 58,28136210 27,31970780 34,000

49 58,28213866 27,32377625 36,350

50 58,28208619 27,32309733 40,760

51 58,28199458 27,32210941 34,700

52 58,28195296 27,32119343 38,790

53 58,28185460 27,32038118 38,790

54 58,28188657 27,31951269 34,790

55 58,28257762 27,32361107 36,080

56 58,28257919 27,32294525 38,450

57 58,28236844 27,32214101 36,980

58 58,28244034 27,32115668 37,710

59 58,28230896 27,32058640 36,080

60 58,28221127 27,31951393 37,050

61 58,28308947 27,32352545 35,620

62 58,28294351 27,32272934 35,150

63 58,28285636 27,32170460 34,670

64 58,28286803 27,32097880 38,470

65 58,28276040 27,32022181 37,160

66 58,28270750 27,31941006 36,150

67 58,28347438 27,32338504 35,750

68 58,28342257 27,32256347 35,140

69 58,28339025 27,32175262 35,060

70 58,28341094 27,32109097 34,860

71 58,28327171 27,31986045 34,860

72 58,28314008 27,31915837 35,390

30

II

31

Eesti Maaülikool


Metsakorralduse osakond

Järvselja ürgmetsakvartali (JS226)

puistute kirjeldused

Allan Sims

Tartu 2013

32

1 Sisukord 2 Materjal ja metoodika ....................................................................................................... 33

2.1 Välitööd ..................................................................................................................... 33

2.1.1 Üldine taust ........................................................................................................ 33

2.1.2 Lauspinnaline mõõdistamine .............................................................................. 33

2.1.3 Püsiproovitükkidega mõõdistamine ................................................................... 35

2.2 Kameraalsed tööd ...................................................................................................... 38

3 Takseerkirjeldused ............................................................................................................ 39

3.1 Kaart .......................................................................................................................... 39

3.2 Eraldis 1 ..................................................................................................................... 40

3.3 Eraldis 2 ..................................................................................................................... 40

3.4 Eraldis 3 ..................................................................................................................... 41

3.5 Eraldis 4 ..................................................................................................................... 41

3.6 Eraldis 5 ..................................................................................................................... 42

3.7 Eraldis 6 ..................................................................................................................... 43

3.8 Eraldis 7 ..................................................................................................................... 44

3.9 Eraldis 8 ..................................................................................................................... 44

3.10 Eraldis 9 ................................................................................................................. 45

3.11 Eraldis 10 ............................................................................................................... 46

3.12 Eraldis 11 ............................................................................................................... 47

3.13 Eraldis 12 ............................................................................................................... 48

3.14 Eraldis 13 ............................................................................................................... 49

3.15 Eraldis 14 ............................................................................................................... 50

3.16 Eraldis 15 ............................................................................................................... 51

33

2 Materjal ja metoodika

2.1 Välitööd

2.1.1 Üldine taust

Välitöödel kasutati puistute kirjeldamiseks kahte meetodit: lauspinnalist mõõdistamist

FIELDMAP süsteemiga (eraldised 6, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15) ja püsiproovitükkidega

mõõdistamist (eraldised 1, 2, 3, 4, 5, 7, 8). Lauspinnalist mõõdistamist kasutati

tallamiskindlamatel vähem märgadel eraldistel ja püsiproovitükkidega mõõdistamist

tallamisõrnematel märgadel eraldistel. Kahe meetodi kasutamine oli otstarbekas, et hinnata

saadud andmete usaldatavust ja võimalikke metoodika edasiarendusi. Püsiproovitükkidega

mõõtmine on vähem metsaökosüsteemi mõjutav ja kiirem meetod, mida võiks

ürgmetsakvartali puistute arengudünaamika jälgimisel pidada tuleviku seisukohalt

perspektiivikamaks, samas annab lauspinnaline mõõtmine rohkem informatsiooni loodusliku

metsa varieeruvusest ja struktuurist. Kui kavandada ürgmetsakvartali puistute arengu jälgimist

kuni kümneaastase intervalliga, siis on lauspinnaline mõõtmine kindlasti välistatud tema

püsiva iseloomuga mõju tõttu ökosüsteemile.

2.1.2 Lauspinnaline mõõdistamine

Elusad puud: kirjeldatakse kõik puud, mille rinnasdiameeter on suurem kui 7 cm. Iga puu

kohta kirjeldatakse:

Puuliik – puuliigi nimetus või selle koodnimi.

Puu kõrgus ja puu elusvõra alguse kõrgus arvestatuna elusvõra alguse okste kinnitumist puu

tüvel. Okaspuudel kirjeldatakse ka kuiva oksaraja alguse kõrgust puutüvel lugedes

mõõdetavaks vähemalt 15 mm läbimõõduga ja 150 mm pikkuse oksa või oksatüüka.

Kõrgused esitatakse 0,1 m mõõtmistäpsusega.

Diameeter – mõõdetakse rinnasdiameeter kahes suunas (esimene risti ja teine paralleelselt

FIELDMAP mõõteseadme asukoha suunaga. Diameeter esitatakse millimeetrites.

Puu elujõulisus - elujõuline – puu on elujõuline ja elusvõras ei esine tühimikke (vähem kui 25

protsendi ulatuses) ega suuri surnud oksi, juurdekasv on olnud kiire võrreldes diameetri ja

kõrguse suhet; normaalne – puu on elujõuline, elusvõras esineb suuremaid tühimikke (25-50

protsendi ulatuses) ja suuri surnud oksi (suuremad kui 8 cm), juurdekasv on olnud kiire

võrreldes diameetri ja kõrguse suhet, puu diameeter ja kõrgus on omavahel veel vastavuses, ei

ole märgata haiguste tunnuseid; kehv – puu võra on kahjustatud rohkem kui 50 protsendi

ulatuses, esineb ohtralt suuri surnud oksi (suuremad kui 8 cm), puu kannatab mõne haiguse

või kahjustuse all.

Domineerivus (kaasvalitsev – hinnatakse rinnete kaupa, võrreldes teiste samas rindes asuvate

puudega sarnased kõrgused; ülevalitsev – „metsahundid“ teistest oluliselt kõrgemad; alla

jäänud – rinnete järgi teiste sama rinde puudega võrreldes natuke madalamad, samas

madalama rinde jaoks liiga kõrged).

34

Rinne (I, II, J – igas mõõtmispunktis hinnati puude rindelist kuuluvust vastavalt mõõdetava

punkti piiridesse jäävate puude kõrgustele. Rinnet määrati visuaalse hinnates ning vajadusel

kontrollides puu kõrguse järgi).

Surnud puud: kirjeldati kõik tüükad, kännud, lamapuud (ka murdunud tüveosad, mis on

ladvapoolsest tüveosast suuremad kui 6 cm läbimõõdult),

Kirjeldati mõõdetavate puude kaupa puuliik ja selle pehkimisaste:

Pehkimisastme kirjeldamine:

Surnud püstistel puude, lamapuude ja tüügaste hindamisel kasutati erilist

pehkimisastmestikku:

Surnud püstised puud

1. Äsja surnud puu. Koor kinni, oksad pole varisenud. Eranditeks on puud, millelt on koor

langenud ära putukate hävitustöö või rähnide tegevuse tulemusena.

2. Puu surmast on möödunud pikem aeg. Oksapuudelt on koor üldiselt langenud ära ja tüvi on

hakanud kuivama. Tihtipeale on koor säilinud puu jämedamas osas. Lehtpuudel on koor/toht

tavaliselt alles ja tüvi on hakanud pehkima seestpoolt. Oksad on enamikus varisenud, alles

vaid suuremate okste könte.

3. Okaspuud on tugevalt kuivanud. Lehtpuude tüvi pehmenenud ja püsib vaid koore/tohu toel.

Lehtpuudel on tavaliselt kõik oksad varisenud maha.

4. Metsakuiv. Koor on langenud ära, puit kõva

5. Põlenud puu. Tüve pind nõgine/söestunud, puit kõva.

Lamapuud

1. Kõva. Puit kõva, värske või peaaegu värske lamapuu. Tavaliselt koorega puu, vaid vähesel

määral leidub epifüüte (püstiste puude epifüüte võib olla). Nuga tungib puitu vaid mõni

millimeeter.

2. Pisut pehkinud. Puit üsna kõva, pinnaosa siiski pisut pehkinud. Tavaliselt koorega puu,

vähesel määral leidub epifüüte. Nuga tungib puitu mitu sentimeetrit.

3. Poolpehkinud. Puit on üsna pehme. Koor tavaliselt rebenenud ja kohati langenud ära,

epifüüditaimestik on kohati üsna tihe. Nuga tungib puitu üsna hõlpsalt mitu sentimeetrit.

4. Pehkinud. Pehme, tavaliselt ilma kooreta lamapuu. Epifüüdtaimestikku on rikkalikult, kuid

tavaliselt ei kata kogu puud. Nuga tungib hõlpsalt puitu kogu pikkuses.

35

5. Peaaegu kõdunenud. Puit on üsna pehme. Tavaliselt kaetud täielikult epifüütidega, paistab

metsas välja vaid künkana. Nuga tungib väga hõlpsasti puitu kogu pikkuses.

Tüükad

1. Puit on kõikjal kõva

2. Puu pind pehme, sisu kõva

3. Puu sisu pehme, kuid pind kõva

4. Puit poolpehme

5. Puit täiesti pehme

2.1.3 Püsiproovitükkidega mõõdistamine

Puistu proovitükid rajati KKPRT metoodika alusel (Metsakorralduse osakond, 2008).

Iga päev enne mõõtmist kalibreeriti Vertexid.

Raadius – proovitükkidel 61, 57, 64, 72 ja 36 on raadiuseks 15 meetrit. Proovitükkidel 54, 53

ja 40 on raadiuseks 20 m.

• Paigaldati bussoolitokid (vajadusel kasutati ka plasttoru) proovitüki tsentrisse. Pandi

bussool õigeks (0 kraad suunatakse põhja).

• Alustati puude mõõtmist põhjast päripäeva.

• Tsentris olijal (2. mõõtja) oli Vertex. Kluppijal (suurem klupp) oli vastuvõtja.

• Kluppija (1. mõõtja) hakkas järjest puid mõõtma. Kõik üle 4 cm.

- Rinne – 1., 2.rinne, järelkasv (J), alusmets (A), surnud püstine (S)

- Puuliik

- Asimuut

- Kaugus tsentrist

- Diameeter kahes suunas (D1, D2) 1,3 meetri kõrguselt (jälgiti juurekaela). Iga

mõõdetud puu külge klammerdati paber.

- Mudelpuudel (iga 5. puu) ja proovitükil vähe esinevatel puudel mõõdeti kõrgus, mida

mõõtis 3. mõõtja, kusjuures arvestati puu kallet.

- Võra alguse kõrgus

- Kuiva oksaraja alguse kõrgus okaspuudel (üle 15 cm)

- Elusatel puudel elujõulisus (elujõuline, normaalne, kehv). Puu elujõulisus hinnati igale

mõõdetavale elusale puule - (elujõuline – puu on elujõuline ja elusvõras ei esine tühimikke

36

(vähem kui 25 protsendi ulatuses) ega suuri surnud oksi, juurdekasv on olnud kiire võrreldes

diameetri ja kõrguse suhet; normaalne – puu on elujõuline, elusvõras esineb suuremaid

tühimikke (25-50 protsendi ulatuses) ja üksikuid suuri surnud oksi (suuremad kui 8 cm),

juurdekasv on siiski kiire ning puu diameeter ja kõrgus on omavahel veel vastavuses, ei ole

märgata haiguste tunnuseid; kehv – puu võra on kahjustatud rohkem kui 50 protsendi

ulatuses, esineb ohtralt suuri surnud oksi (suuremad kui 8 cm), puu kannatab mõne haiguse

või kahjustuse all).

- Elusatel puudel dominantsus (ülevalitsev, tavaline ehk kaasvalitsev ja allajäänud)

- Elusatel puudel tuleb märkida rikked

- Surnud püstistel puudel (S) tuleb märkida seisukord:

1. Äsja surnud puu. Koor kinni, oksad pole varisenud. Eranditeks on puud, millelt on

koor langenud ära putukate hävitustöö või rähnide tegevuse tulemusena.

2. Puu surmast on möödunud pikem aeg. Oksapuudelt on koor üldiselt langenud ära ja

tüvi on hakanud kuivama. Tihtipeale on koor säilinud puu jämedamas osas. Lehtpuudel

on koor/toht tavaliselt alles ja tüvi on hakanud pehkima seestpoolt. Oksad on enamikus

varisenud, alles vaid suuremate okste könte.

3. Okaspuud on tugevalt kuivanud. Lehtpuude tüvi pehmenenud ja püsib vaid koore/tohu

toel. Lehtpuudel on tavaliselt kõik oksad varisenud maha.

4. Metsakuiv. Koor on langenud ära, puit kõva.

5. Põlenud puu. Tüve pind nõgine/söestunud, puit kõva.

- Kõik tüükad (rinne T) (kõrgusega üle 1,3 meetri), mis on üle 4 cm mõõdeti

samamoodi (diameeter 1,3 m kõrguselt), kuid igal tüükal tuli mõõta ka kõrgus ning

kõvadusaste noaga 1,3 meetri kõrguselt:




4. Puit poolpehme


- Tüügastel, mis on alla 1,3 meetri kõrgused ehk madalad tüükad (rinne L) määrati

asimuut, kaugus tsentrist, puuliik kui võimalik (või okaspuu ja lehtpuu), diameeter võeti

juurekaelalt. Mõõdeti iga kännu kõrgus. Määrati kõvadusaste noaga kännu keskmiselt

kõrguselt:




37

4. Puit poolpehme


• Pärast püstiste puude mõõtmist, hakati mõõtma lamapuid (rinne M). Samal ajal kui

mõõdeti lamapuid, eemaldati püstistelt puudelt sildid. Mõõtjatele 1 ja 3 anti Vertexid, tsentris

olijale jäi transponder, mis asetati bussooli külge rippuma. Lamapuid mõõdeti samuti põhjast

päripäeva. Igal lamapuul (jämedam ots on minimaalselt 10 cm läbimõõduga ning lamapuu

pikkus on vähemalt 1 meeter) (mis tervenisti või ka osaliselt satuvad proovitüki sisse) tuli

määrata puuliik (kui võimalik), mõlema otsa asimuut, kaugus proovitüki tsentrist, mõlema

otsa diameeter. Määrati kõvadusaste noaga jämedamast otsast 1,3 meetri kauguselt:

1. Kõva. Puit kõva, värske või peaaegu värske lamapuu. Tavaliselt koorega puu, vaid

vähesel määral leidub epifüüte (püstiste puude epifüüte võib olla). Nuga tungib puitu

vaid mõni millimeeter.

2. Pisut pehkinud. Puit üsna kõva, pinnaosa siiski pisut pehkinud. Tavaliselt koorega

puu, vähesel määral leidub epifüüte. Nuga tungib puitu mitu sentimeetrit.

3. Poolpehkinud. Puit on üsna pehme. Koor tavaliselt rebenenud ja kohati langenud ära,

epifüüditaimestik on kohati üsna tihe. Nuga tungib puitu üsna hõlpsalt mitu

sentimeetrit.

4. Pehkinud. Pehme, tavaliselt ilma kooreta lamapuu. Epifüüdtaimestikku on rikkalikult,

kuid tavaliselt ei kata kogu puud. Nuga tungib hõlpsalt puitu kogu pikkuses.

5. Peaaegu kõdunenud. Puit on üsna pehme. Tavaliselt kaetud täielikult epifüütidega,

paistab metsas välja vaid künkana. Nuga tungib väga hõlpsasti puitu kogu pikkuses.

• Igast proovitükist tehti 5 fotot: (1) lõunast proovitüki tsentri suunas nii, et proovitüki

keskkoht oleks nähtav; (2) proovitüki tsentrist põhja suunas; (3) ida suunas; (4) lõuna suunas;

(5) lääne suunas.

• Igal proovitükil täideti looduslikkuse hindamise blanket vastava juhendi järgi.

• Igal proovitükil viidi läbi loodusliku uuenduse inventuur (viiel satelliitproovitükil).

Selleks kasuti rohelist tokki koos 2,82 m pikkuse oranži lindiga.

1. Esimene ring tehti proovitüki tsentris: kirjutati üles kõik loodusliku uuenduse

puuliigid, mis on alla 1,3 meetri kõrgused ning loendati (näiteks KU-12; MA-10; KS-2 jne),

igale puuliigile määrati nn enamlevinud ehk keskmine kõrgus, kui mõni puuke erineb teistest

tunduvalt kirjutati see üles (KU – kesk 25 cm, 110 cm)

2. Ülejäänud ringid tehti põhiilmakaartes nii, et nende tsenter jäi 10 meetri kaugusele

proovitüki tsentrist.

Kui kõik oli mõõdetud, siis vaadati üle, et ei jääks ühtegi silti puudele, eemaldati oranžid

lindikesed, võeti ära plasttoru kui seda kasutati. Seejärel liiguti järgmisele proovitükile.

38

2.2 Kameraalsed tööd

Kui puudele mõõdeti metsas L-EST koordinaadid (FieldMap seadmega mõõdetuna), ei olnud

vaja midagi teha. Kui puudele mõõdeti metsas asimuut ja kaugus proovitüki keskkohast, siis

arvutati igale puule L-EST koordinaadid.

Eraldistel 9 ja 12 olid puud mõõdetud osapinnaliselt, seetõttu määrati visuaalselt kaardi järgi

proovitüki piir, et arvutustulemusi saaks üldistada hektari kohta (Joonis 1). Kõikidel teistel

eraldistel kasutati kas lauspinnaliselt mõõdetud puude andmeid või proovitükkide andmeid.

Kui proovitükk ulatus kahte eraldisse, siis poolitati proovitükk eraldise piiri järgi. Igale

eraldisele arvutati proovitükkide pindalade summa.

Eraldiste kaupa arvutati esmalt puistuelementidele ruutkeskmine diameeter, summaarne

rinnaspindala. Seejärel arvutati keskmise diameetri ja puu diameetri ja kõrguse järgi

puistuelemendile keskmine kõrgus (ForMIS mudel nr 206). Puudele, millel oli puudu kõrgus,

arvutati kõrguskõvera mudeliga (nr 206) teoreetiline kõrgus. Puudele, mille kõrgus oli alla 6

meetri, arvutati tüvemaht ForMISe mudeliga nr 185 ning vähemalt 6 m kõrgustel puudel

ForMISe mudeliga nr 66. Tüügastele arvutati tüvemaht silindri valemiga, mis ei anna olulist

viga.

Pärast tüvemahu arvutamist igale puule arvutati puistuelementide kaupa eraldistele

ruutkeskmine diameeter, keskmine kõrgus, summaarne rinnaspindala hektari kohta ning

summaarne tüvemaht hektari kohta. Igale puistuelemendile arvutati välja tagavara osakaal

rindes.

39

3 Takseerkirjeldused

3.1 Kaart

Joonis 1. Kaart koos mõõdetud puudega

40

3.2 Eraldis 1

Eraldis 1 on mustikakõdusool paiknev 0,60 ha suurune kuuse enamusega puistu. Eraldisel on

2,1 tm/ha tüükaid ning 4,9 tm/ha madalaid tüükaid. Metsakorralduse andmetel on puistu

esimese rinde täius 40% ning esimese rinde tagavara 173 tm/ha, kluppimise tulemuseks saadi

117 tm/ha (Tabel 1). Keskmiselt on eraldisel lamapuitu 199,49 tm/ha (Tabel 2).

Tabel 1. Eraldise 1 takseerkirjeldus kluppimisandmete alusel

Rinne Osakaal PL H D V G

1 68 KU 21,90 30,13 79,54 7,11

1 32 MA 24,52 38,81 37,69 3,37

2 68 LM 17,83 17,80 49,57 5,32

2 19 KU 5,89 7,84 13,88 3,37

2 6 KS 11,99 7,94 4,64 0,78

2 4 SA 10,91 11,17 2,61 0,42

2 2 PN 8,31 7,58 1,24 0,32

2 1 PI 4,95 5,73 0,37 0,15

2 0 RE 11,03 10,50 0,00 0,49

2 0 VA 8,70 6,25 0,23 0,04

J 100 KU 4,35 4,40 0,39 0,13

Tabel 2. Lamapuidu hulk (tm/ha) eraldisel 1

Puuliik Kõvaduse aste Kokku

1 2 3 4 5

KU 81,05 21,91 14,38 117,33

LM 0,55 0,55

MA 2,09 2,09

XX 19,56 25,54 15,53 18,89 79,52

Kokku 81,60 43,55 39,92 15,53 18,89 199,49

3.3 Eraldis 2

Eraldis 2 on mustikakõdusool paiknev 0,74 ha suurune männi enamusega puistu. Eraldisel on

13,7 tm/ha tüükaid. Metsakorralduse andmetel on puistu esimese rinde täius 60% ning

esimese rinde tagavara 236tm/ha, kluppimise tulemuseks saadi 299 tm/ha (Tabel 3).

Keskmiselt on eraldisel lamapuitu 29,50 tm/ha (Tabel 4).



1 70 MA 24,18 31,69 208,20 18,52

1 30 KU 25,01 27,86 91,23 7,58

2 98 KU 12,56 14,13 34,47 4,76

2 2 KS 12,00 11,65 0,82 0,15

J 100 KU 6,46 5,74 2,05 0,50

A 43 VA 6,80 4,70 0,11 0,02

A 37 KU 3,70 5,90 0,10 0,04

A 20 PN 6,60 4,60 0,05 0,02

41



1 2 3 4

KS 2,76 2,17 4,92

KU 1,58 0,43 3,78 0,93 6,71

MA 3,40 0,61 7,34 11,36

XX 2,52 3,98 6,50

Kokku 7,74 3,21 6,30 12,26 29,50

3.4 Eraldis 3



esimese rinde täius 70% ning esimese rinde tagavara 240tm/ha, kluppimise tulemuseks saadi




1 72 MA 21,05 29,80 174,95 17,31

1 12 KU 19,49 23,65 28,63 2,97

1 12 LM 22,18 31,11 28,28 2,57

1 5 KS 20,35 24,95 11,30 1,10

2 96 KU 13,14 14,08 57,11 7,90

2 3 MA 15,06 16,22 1,78 0,23

2 1 KS 12,66 10,04 0,54 0,09

J 100 KU 4,73 5,53 0,48 0,15



0 1 2 3 4

KS 0,14 0,74 0,58 0,71 2,17

KU 4,22 5,59 3,15 0,36 13,33

XX 1,27 5,23 0,66 7,15

Kokku 0,14 4,22 7,59 8,96 1,73 22,64

3.5 Eraldis 4


37,2 tm/ha tüükaid ning 15,9 tm/ha madalaid tüükaid. Surnudpuid on eraldisel 22,3 tm/ha.

Metsakorralduse andmetel on puistu esimese rinde täius 65% ning esimese rinde tagavara 250

tm/ha, kluppimise tulemuseks saadi 251tm/ha (Tabel 7). Keskmiselt on eraldisel lamapuitu

69,11 tm/ha (Tabel 8).

42



1 77 MA 23,20 33,08 192,15 17,74

1 11 KS 23,30 27,46 27,35 2,53

1 7 KU 20,21 24,68 16,76 1,70

1 6 LM 22,34 34,84 14,36 1,36

2 84 KU 13,35 15,31 64,91 8,65

2 8 LM 11,66 10,28 6,21 0,95

2 4 KS 16,52 15,80 3,39 0,42

2 3 MA 19,97 21,65 2,49 0,26

2 0 SA 9,88 5,40 0,10 0,02

J 100 KU 3,10 4,68 0,06 0,02



1 2 3 4 5

HB 1,27 1,27

KS 0,24 1,46 1,39 5,88 8,96

KU 6,27 5,22 10,66 0,83 2,54 25,51

MA 11,00 1,32 12,32

XX 0,49 12,91 6,37 1,27 21,04

Kokku 17,51 8,44 26,28 13,08 3,81 69,11

3.6 Eraldis 5

Eraldis 5 on naadi kasvukohatüübil paiknev 1,11 ha suurune saare enamusega puistu.

Eraldisel on 103,5 tm/ha tüükaid ning 14,7 tm/ha madalaid tüükaid. Metsakorralduse

andmetel on puistu esimese rinde täius 60% ning esimese rinde tagavara 291 tm/ha,

kluppimise tulemuseks saadi 110 tm/ha (Tabel 9). Keskmiselt on eraldisel lamapuitu 401,09

tm/ha (Tabel 10).



1 35 SA 22,60 32,07 38,67 3,45

1 35 KS 26,90 53,45 38,20 3,20

1 24 KU 27,50 43,25 26,92 2,09

1 3 HB 24,10 17,30 3,77 0,33

1 3 VA 17,10 17,45 2,92 0,34

1 0 PA 23,64 36,73 0,00 9,05

1 0 PI 21,60 26,10 0,00 0,76

2 85 VA 13,28 11,06 29,77 3,84

2 8 TS 16,30 17,90 2,92 0,36

2 5 SA 11,88 10,78 1,89 0,26

2 2 LM 12,90 9,20 0,63 0,09

2 0 PA 11,64 11,68 0,00 3,05

2 0 PI 15,76 21,96 0,00 1,08

43



1 2 3 4 5

HB 6,66 6,66

JA 1,16 1,16

KS 29,99 29,99

KU 81,90 89,58 1,91 173,39

LM 10,66 10,66

PA 1,71 1,71

PI 0,46 0,46

XX 22,16 68,68 76,95 167,78

VA 9,28 9,28

Kokku 12,15 81,90 159,51 70,58 76,95 401,09

3.7 Eraldis 6

Eraldis 6 on naadi kasvukohatüübil paiknev 0,25 ha suurune pärna enamusega puistu.

Eraldisel on 5,2 tm/ha tüükaid ning 3,5 tm/ha madalaid tüükaid. Metsakorralduse andmetel on

puistu esimese rinde täius 69% ning esimese rinde tagavara 295 tm/ha, kluppimise tulemuseks

saadi 456 tm/ha (Tabel 11). Keskmiselt on eraldisel lamapuitu 82,32 tm/ha (Tabel 12).



1 66 PN 27,01 36,06 300,17 23,67

1 30 KU 29,74 40,43 136,56 9,40

1 3 VA 23,74 30,49 13,41 1,19

1 1 SA 24,20 40,95 6,10 0,54

2 61 PN 17,38 18,13 13,00 1,57

2 28 KU 18,59 20,55 5,87 0,54

2 11 VA 16,74 14,24 2,31 0,26

J 64 PN 10,39 11,73 1,96 0,40

J 23 VA 9,92 11,27 0,71 0,12

J 13 KU 6,90 8,68 0,39 0,10

A 100 PN 4,71 14,16 0,94 0,26



1 2 3 4 5

KU 17,37 26,19 0,33 2,68 2,16 48,73

LM 0,57 0,57

PI 0,04 0,04

PN 4,51 0,61 0,12 3,13 8,37

XX 1,71 22,9 24,61

Kokku 21,92 27,37 2,16 5,81 25,06 82,32

44

3.8 Eraldis 7



esimese rinde täius 55% ning esimese rinde tagavara 212 tm/ha, kluppimise tulemuseks saadi




1 62 MA 24,34 32,53 172,06 15,38

1 38 KU 23,63 26,99 107,57 8,96

2 75 KU 14,61 15,35 21,57 2,64

2 23 LM 11,59 8,89 6,64 1,06

2 2 KS 12,30 8,80 0,49 0,09

J 100 KU 6,59 5,98 0,97 0,24

A 56 LM 5,82 5,78 0,85 0,23

A 44 KU 7,81 6,64 0,67 0,15

A 0 PA 6,61 9,55 0,00 0,10



1 2 3 4

KU 10,94 19,22 17,14 47,30

MA 2,13 3,85 5,98

XX 0,84 2,09 1,39 4,33

Kokku 10,94 22,19 23,09 1,39 57,61

3.9 Eraldis 8


26,1 tm/ha tüükaid ning 0,1tm/ha madalaid tüükaid. Surnudpuid on eraldisel 6,8 tm/ha.

Metsakorralduse andmetel on puistu esimese rinde täius 65% ning esimese rinde tagavara 222

tm/ha, kluppimise tulemuseks saadi 331 tm/ha (Tabel 15). Keskmiselt on eraldisel lamapuitu

23,73 tm/ha (Tabel 16).



1 51 MA 20,51 36,14 167,71 17,25

1 38 KU 19,64 23,04 125,29 12,69

1 7 LM 19,74 26,92 23,45 2,28

1 4 KS 19,05 36,04 14,38 1,63

2 96 KU 14,52 16,35 44,09 5,72

2 4 LM 13,83 14,58 1,96 0,27

J 0 KU 0,00 7,95 0,00 0,04



45

1 2 3

KS 2,13 2,13

KU 2,08 7,17 8,33 17,57

MA 0,12 2,58 1,33 4,02

Kokku 2,19 9,75 11,79 23,73

3.10 Eraldis 9

Eraldis 9 on naadi kasvukohatüübil paiknev 2,52 ha suurune kuuse enamusega puistu.

Eraldisel on 70,2 tm/ha tüükaid ning 5,3 tm/ha madalaid tüükaid. Surnud puid on eraldisel 0,3

tm/ha. Metsakorralduse andmetel on puistu esimese rinde täius 50% ning esimese rinde

tagavara 255 tm/ha, kluppimise tulemuseks saadi 369 tm/ha (Tabel 17). Keskmiselt on

eraldisel lamapuitu 156,61 tm/ha (Tabel 18).



1 62 KU 28,32 41,97 229,49 15,67

1 14 LM 27,02 51,83 52,68 3,66

1 8 KS 29,27 50,71 29,78 2,19

1 8 PN 25,42 33,03 30,73 2,51

1 6 HB 30,27 53,74 22,04 1,35

1 1 VA 23,09 30,82 1,94 0,16

1 0 LV 27,20 24,65 0,32 0,03

1 0 MA 27,62 41,03 1,81 0,14

1 0 SA 23,20 14,55 0,10 0,01

2 49 KU 18,39 21,44 39,77 4,01

2 29 PN 17,67 19,49 23,29 2,57

2 9 VA 17,40 18,78 6,93 0,72

2 8 LM 16,33 30,21 6,11 0,51

2 5 KS 22,57 40,69 3,85 0,35

2 1 SA 18,15 16,25 0,65 0,07

2 0 HB 17,80 12,60 0,12 0,01

2 0 JA 14,90 20,80 0,14 0,02

2 0 PI 15,44 16,63 0,00 0,05

J 55 KU 11,10 12,22 7,92 1,13

J 34 PN 11,26 11,60 4,96 0,86

J 4 LM 13,81 12,88 0,54 0,08

J 4 VA 12,37 9,58 0,59 0,09

J 2 JA 11,64 16,91 0,29 0,04

J 1 LV 12,46 13,55 0,10 0,02

J 0 PI 12,79 14,15 0,00 0,08

J 0 SA 9,28 8,57 0,05 0,01

J 0 SP 10,68 9,37 0,00 0,01

A 73 PN 5,99 11,48 0,89 0,25

A 21 KU 9,52 10,12 0,25 0,04

A 5 VA 12,48 8,78 0,07 0,01

A 1 PI 8,34 12,49 0,01 0,02

A 0 SP 7,48 7,80 0,00 0,00

46



0 1 2 3 4 5

0,30 0,30

HB 0,25 0,23 0,48

KS 0,96 2,35 5,11 4,20 2,16 14,78

KU 0,01 15,70 16,49 16,09 16,26 21,01 85,56

LM 0,59 3,56 2,85 0,69 7,69

MA 0,33 0,33

PN 1,14 0,52 0,37 2,2 4,23

PP 0,04 0,04

SA 0,01 0,07 0,08

SP 0,02 0,02

TP 0,21 0,21

VA 0,01 0,01 0,37 0,39

XX 0,06 7,20 6,53 5,56 23,15 42,50

Kokku 0,31 19,11 30,43 31,53 28,91 46,32 156,61

3.11 Eraldis 10

Eraldis 10 on jänesekapsa-kõdusool paiknev 0,64 ha suurune kuuse enamusega puistu.

Eraldisel on 68,6 tm/ha tüükaid ning 8,3 tm/ha madalaid tüükaid. Surnudpuid on eraldisel 2,4


tagavara 135tm/ha, kluppimise tulemuseks saadi 192 tm/ha (Tabel 19). Keskmiselt on




1 65 KU 22,83 29,92 125,13 10,98

1 17 LM 23,13 35,21 32,66 2,74

1 8 KS 21,85 22,07 16,27 1,55

1 7 MA 24,06 38,90 14,33 1,30

1 1 HB 24,38 40,55 2,31 0,20

1 1 VA 17,90 20,97 0,98 0,11

1 0 TM 20,78 16,90 0,00 0,11

2 75 KU 14,61 16,37 40,09 5,06

2 11 LM 16,22 14,79 5,81 0,70

2 8 KS 15,11 12,19 4,40 0,60

2 2 PN 12,03 15,67 1,05 0,18

2 2 VA 13,89 12,29 1,10 0,15

2 1 NU 12,70 18,25 0,27 0,04

2 1 SA 15,90 18,50 0,34 0,04

2 0 LV 15,00 9,30 0,07 0,01

2 0 PI 11,30 8,35 0,00 0,01

2 0 TA 13,00 15,65 0,21 0,03

2 0 TM 16,60 15,10 0,00 0,11

J 74 KU 9,02 9,69 5,21 1,00

J 13 LM 11,22 9,76 0,91 0,15

47

J 6 KS 10,91 8,62 0,42 0,08

J 5 VA 11,28 8,73 0,36 0,06

J 1 NU 9,20 9,95 0,06 0,01

J 1 TA 8,80 11,35 0,08 0,02

J 0 PI 8,90 8,66 0,00 0,05

J 0 PN 8,00 8,90 0,03 0,01

J 0 SP 11,90 7,80 0,00 0,01

A 0 PI 8,25 7,75 0,00 0,01



-1 1 2 3 4 5

KS 1,11 10,18 4,19 2,44 1,50 19,42

KU 0,02 12,26 26,68 10,43 34,75 36,74 120,88

LM 0,03 0,02 2,00 0,86 1,14 4,05

MA 1,61 0,08 0,17 1,86

NU 8,90 8,90

XX 0,31 1,61 1,28 1,16 1,50 5,86

Kokku 0,05 15,31 38,55 17,90 39,21 49,95 160,97

3.12 Eraldis 11

Eraldis 11 on mustikakõdusool paiknev 0,89 ha suurune kuuse enamusega puistu. Eraldisel on

60,9 tm/ha tüükaid ning 7,0 tm/ha madalaid tüükaid. Surnudpuid on eraldisel 3,5 tm/ha.

Metsakorralduse andmetel on puistu esimese rinde täius 57% ning esimese rinde tagavara

241tm/ha, kluppimise tulemuseks saadi 233 tm/ha (Tabel 21). Keskmiselt on eraldisel

lamapuitu 206,38 tm/ha (Tabel 22).



1 70 KU 24,98 33,12 163,15 12,64

1 14 MA 28,64 43,50 32,10 2,51

1 8 LM 20,92 32,71 19,52 1,71

1 5 KS 22,19 26,25 11,59 1,04

1 1 NU 31,70 43,45 2,45 0,17

1 1 SA 23,07 27,32 1,45 0,13

1 1 VA 18,97 28,37 2,13 0,21

1 0 PN 19,30 19,65 0,30 0,03

2 72 KU 15,58 17,68 32,15 3,55

2 16 LM 15,60 14,50 7,30 0,91

2 6 VA 15,70 15,36 2,62 0,31

2 4 KS 15,73 11,94 1,73 0,23

2 1 HB 16,98 13,69 0,29 0,03

2 1 PN 11,83 16,50 0,29 0,05

2 1 SA 15,90 16,37 0,38 0,05

2 0 RE 15,89 17,14 0,00 0,08

J 73 KU 9,58 10,02 5,61 1,01

J 16 LM 11,51 9,73 1,21 0,20

48

J 5 KS 12,24 8,86 0,36 0,06

J 4 VA 11,54 9,01 0,28 0,04

J 2 PN 9,74 11,03 0,15 0,03

J 0 HB 12,10 7,95 0,04 0,01

J 0 NU 6,80 7,65 0,02 0,01

J 0 PI 8,72 10,95 0,00 0,07

J 0 RE 10,40 8,25 0,00 0,01

J 0 SP 10,35 12,93 0,00 0,03

A 100 KU 7,40 8,30 0,03 0,01



0 1 2 3 4 5

1,29 1,29

KS 0,88 3,44 1,42 1,70 3,58 11,02

KU 6,19 26,23 43,72 40,36 41,48 157,98

LM 0,06 0,11 0,37 0,17 0,71

MA 0,21 4,72 4,24 0,35 9,52

NU 0,02 0,02

SA 2,54 0,70 3,24

SP 0,01 0,01

XX 0,58 0,14 3,02 0,94 17,91 22,59

Kokku 1,29 10,49 35,34 52,77 43,35 63,14 206,38

3.13 Eraldis 12

Eraldis 12 on lodu kasvukohatüübil paiknev 2,31 ha suurune sanglepa enamusega puistu.



tagavara 220tm/ha, kluppimise tulemuseks saadi 262 tm/ha (Tabel 23). Keskmiselt on




1 54 LM 24,64 46,21 142,10 11,26

1 25 KU 22,58 32,23 65,93 5,75

1 8 KS 23,09 36,99 20,56 1,89

1 8 MA 23,08 37,34 20,17 1,87

1 5 PN 21,34 33,19 11,81 1,14

1 0 LV 21,80 36,75 0,58 0,06

1 0 SA 17,93 21,74 0,43 0,04

1 0 VA 20,21 22,82 0,67 0,07

2 52 KU 16,32 21,90 35,47 4,06

2 40 LM 15,98 23,14 27,44 2,78

2 3 MA 19,69 32,79 1,83 0,19

2 2 PN 14,74 15,66 1,58 0,21

2 1 KS 18,99 31,77 0,77 0,09

2 1 LV 16,28 18,71 0,35 0,05

49

2 1 SA 16,64 14,98 0,35 0,04

2 0 PI 13,00 11,00 0,00 0,01

2 0 VA 12,40 9,45 0,03 0,00

J 55 KU 9,86 12,62 6,14 0,99

J 33 LM 11,32 11,15 3,66 0,58

J 6 PN 9,54 11,34 0,69 0,14

J 2 JA 13,16 13,73 0,18 0,02

J 2 VA 13,10 12,59 0,23 0,03

J 1 KS 15,00 18,50 0,10 0,01

J 1 LV 11,05 10,00 0,15 0,03

J 0 NU 6,90 7,85 0,01 0,00

J 0 SA 10,81 9,18 0,04 0,01

J 0 SP 8,94 8,88 0,00 0,01

J 0 TM 11,12 12,05 0,00 0,01

A 56 KS 13,80 33,10 0,30 0,05

A 15 LM 11,00 10,43 0,08 0,01

A 12 PN 10,76 10,12 0,07 0,01

A 11 KU 6,38 11,15 0,06 0,02

A 6 SA 15,30 9,80 0,03 0,00

A 0 SP 10,40 9,40 0,00 0,00



-1 0 1 2 3 4 5

0,49 0,49

JA 0,01 0,01

KS 1,57 2,93 5,28 3,43 1,45 14,66

KU 0,03 0,01 20,55 22,38 6,83 1,97 1,89 53,66

LM 0,15 3,26 4,87 1,24 1,12 0,37 11,01

MA 1,10 2,48 0,99 4,57

NU 0,34 0,34

PN 0,20 0,85 0,67 1,72

RE 0,01 0,01

SA 1,00 0,53 0,03 1,56

SP 0,02 0,10 0,12

VA 0,03 0,33 0,81 0,19 1,36

XX 0,61 3,18 5,09 5,72 6,11 20,71

Kokku 0,41 0,50 29,29 37,97 19,99 12,24 9,82 110,22

3.14 Eraldis 13

Eraldis 13 on naadi kasvukohatüübil paiknev 0,95 ha suurune pärna enamusega puistu.





50



1 54 PN 25,24 33,84 215,61 17,51

1 35 KU 28,00 48,23 138,93 9,22

1 6 VA 25,99 36,44 22,47 1,76

1 2 LM 23,18 27,14 6,07 0,55

1 2 SA 27,92 46,58 9,69 0,72

1 1 KS 31,13 42,64 4,43 0,30

2 79 PN 17,55 20,54 42,10 4,63

2 14 KU 18,08 20,11 7,60 0,77

2 5 VA 14,98 17,29 2,57 0,30

2 1 LM 15,06 14,44 0,28 0,03

2 0 JA 20,80 17,50 0,25 0,03

2 0 RE 20,60 16,30 0,00 0,02

2 0 SA 17,86 12,79 0,26 0,03

J 69 PN 11,51 11,41 8,18 1,37

J 21 KU 10,48 11,50 2,47 0,39

J 6 VA 12,42 12,81 0,72 0,09

J 3 LM 13,40 11,21 0,30 0,04

J 1 JA 11,50 12,10 0,08 0,01

J 0 LV 3,50 13,85 0,04 0,02

J 0 SP 8,82 8,80 0,00 0,01

A 100 PN 9,83 11,11 0,20 0,04

A 0 SP 12,55 8,38 0,00 0,02



-1 0 1 2 3 4 5

0,07 1,19 1,26

JA 0,11 0,11

KS 0,11 0,76 0,87

KU 17,42 29,25 28,73 21,78 18,12 115,30

LM 8,76 7,67 1,40 17,83

MA 6,78 6,78

NU 0,04 0,04

PN 0,31 5,02 4,13 1,77 0,22 0,07 11,52

SA 0,24 0,24

SP 0,01 0,01

VA 0,02 0,32 3,45 3,79

XX 0,27 1,97 8,32 1,95 12,68 25,19

Kokku 0,33 0,07 31,83 46,94 40,98 30,73 32,06 182,94

3.15 Eraldis 14

Eraldis 14 on naadi kasvukohatüübil paiknev 0,15 ha suurune sanglepa enamusega puistu.

Eraldisel on 11,0 tm/ha tüükaid ning 10,6 tm/ha madalaid tüükaid. Metsakorralduse andmetel

on puistu esimese rinde täius 75% ning esimese rinde tagavara 101 tm/ha, kluppimise

51

tulemuseks saadi 114 tm/ha (Tabel 27). Keskmiselt on eraldisel lamapuitu 234,85 tm/ha

(Tabel 28).



1 54 LM 18,64 27,20 61,12 5,99

1 22 KU 21,81 24,74 25,07 2,31

1 10 PN 20,36 27,18 11,24 1,20

1 7 SA 26,20 33,65 7,45 0,61

1 5 KS 20,90 32,50 5,41 0,57

1 3 NU 19,30 25,40 3,28 0,35

2 43 PN 16,41 21,77 30,93 3,83

2 24 LM 15,45 14,22 17,24 2,18

2 21 KS 15,76 40,75 15,25 1,79

2 10 KU 15,81 17,63 6,89 0,84

2 2 VA 14,35 12,43 1,30 0,17

2 0 TM 13,21 11,84 0,00 0,60

J 43 PN 10,75 10,46 6,67 1,24

J 14 KU 9,59 9,06 2,13 0,40

J 13 VA 14,02 12,60 1,97 0,26

J 12 SA 12,57 11,03 1,80 0,26

J 9 LM 10,68 10,58 1,40 0,24

J 7 KS 14,55 12,03 1,06 0,16

J 3 JA 10,40 12,40 0,49 0,08

J 0 TM 8,70 8,57 0,00 0,08

A 100 PN 11,76 10,03 1,51 0,27



-1 1 2 3 4 5

JA 0,34 0,34

KS 0,21 0,27 24,39 5,98 30,85

KU 0,14 30,36 21,98 16,07 11,68 45,95 126,18

LM 1,44 21,64 3,57 0,07 0,62 27,34

PN 0,07 0,14 0,07 0,21 0,49

TM 0,48 0,48

VA 0,89 0,34 1,23

XX 0,48 0,41 0,96 46,09 47,94

Kokku 0,62 32,08 45,13 21,07 37,31 98,64 234,85

3.16 Eraldis 15

Eraldis 15 on naadi kasvukohatüübil paiknev 1,64 ha suurune kuuse enamusega puistu.



52





1 55 KU 27,20 39,74 164,92 11,84

1 18 PN 24,64 35,69 53,08 4,50

1 12 LM 25,39 43,55 35,34 2,72

1 7 HB 31,17 43,63 21,42 1,27

1 3 KS 28,14 42,75 10,36 0,79

1 3 VA 24,58 36,48 8,65 0,70

1 2 SA 26,76 35,38 6,55 0,48

1 0 NU 22,16 30,48 0,96 0,09

1 0 PI 21,90 13,60 0,00 0,01

2 39 PN 16,46 21,06 16,98 1,93

2 35 KU 17,65 20,34 15,19 1,60

2 10 VA 16,74 15,55 4,38 0,47

2 9 LM 15,79 19,84 3,72 0,36

2 5 SA 20,11 18,41 2,16 0,21

2 2 KS 18,88 17,65 0,67 0,07

2 1 JA 14,30 16,87 0,57 0,07

2 0 PI 15,09 15,14 0,00 0,05

2 0 SP 10,77 8,41 0,00 0,02

J 35 PN 11,09 12,02 4,02 0,70

J 24 VA 13,58 11,63 2,82 0,36

J 22 KU 11,84 13,15 2,56 0,36

J 8 SA 13,67 12,21 0,91 0,10

J 7 LM 11,29 10,16 0,84 0,13

J 4 JA 12,07 18,05 0,45 0,06

J 0 LV 9,70 12,35 0,03 0,01

J 0 PI 10,13 9,74 0,00 0,05

J 0 SP 8,30 9,13 0,00 0,04

J 0 TM 10,20 7,75 0,00 0,00

A 62 PN 9,28 10,72 0,34 0,07

A 20 VA 13,04 9,09 0,11 0,02

A 6 LV 12,10 11,20 0,03 0,01

A 4 SA 10,87 8,10 0,02 0,00

A 3 JA 8,13 8,45 0,02 0,00

A 3 SP 10,31 9,72 0,02 0,09

A 2 KU 7,10 8,00 0,01 0,00

A 0 PI 12,70 8,46 0,00 0,01



-1 0 1 2 3 4 5

0,54 0,54

HB 3,27 3,27

JA 0,01 0,07 0,03 0,11

KS 1,87 1,27 1,68 1,38 0,47 0,73 7,40

53


-1 0 1 2 3 4 5

KU 0,02 17,06 18,34 13,97 8,94 8,62 10,12 77,07

LM 0,26 2,82 2,20 0,29 0,02 0,04 5,63

NU 0,44 0,44

PI 0,26 0,04 0,30

PN 0,89 4,31 1,17 1,28 0,13 1,15 0,05 8,98

RE 0,08 0,05 0,13

SA 0,26 0,04 2,82 1,89 0,71 5,72

SP 0,01 0,01 0,03 0,05

TM 0,28 0,28

VA 0,04 0,01 4,11 1,02 1,75 6,93

XX 2,42 0,52 3,09 5,68 8,09 11,2 31,00

Kokku 1,22 30,08 31,49 25,22 18,88 18,79 22,17 147,85

54

III

55

Eesti Maaülikool


Järvselja looduskaitseala seire

Põlismetsakvartali alustaimestiku inventuur

Taimi Paal

Kristiina Jürisoo

Tartu

2013

56

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................... 57

1. Ala kirjeldus .............................................................................................................................. 58

2. Taimkatte uurimise metoodikad ja antud ala uurimise metoodika valiku põhjendus ............... 59

3. Taimkattekirjeldused eralduste kaupa. ...................................................................................... 62

Eraldus 1 ........................................................................................................................................ 62

Eraldus 2 ........................................................................................................................................ 63

Eraldus 3 ........................................................................................................................................ 65

Eraldus 4 ........................................................................................................................................ 67

Eraldus 5 ........................................................................................................................................ 69

Eraldus 6 ........................................................................................................................................ 70

Eraldus 7 ........................................................................................................................................ 70

Eraldus 8 ........................................................................................................................................ 72

Eraldus 9 ........................................................................................................................................ 73

Eraldus 10 ...................................................................................................................................... 74

Eraldus 11 ...................................................................................................................................... 76

Eraldus 12 ...................................................................................................................................... 77

Eraldus 13 ...................................................................................................................................... 79

Eraldus 14 ...................................................................................................................................... 80

Eraldus 15 ...................................................................................................................................... 81

4. Ülevaade haruldustest. .............................................................................................................. 82

Kasutatud kirjandus ....................................................................................................................... 87

57

Sissejuhatus

Käesolev uurimustöö on osa suuremast projektist. Aegade jooksul on Järvselja

põlismetsakvartalis tehtud erinevaid botaanilisi uurimusi, kuid püsiproovialasid taimestiku

muutuste jälgimiseks on rajatud vaid H. Rebase ja V. Masingu poolt aastakümneid tagasi.

Proovialad on rajatud tolle aja laialt kasutusel olnud tavade kohaselt, mis ei vasta enam

kaasaja nõuetele. Seetõttu tehtigi kvartali kõigis eraldustes täielik taimkatte kirjeldamine koos

püsitransektide rajamisega.

58

1. Ala kirjeldus

Järvselja looduskaitseala on Eesti esimene ametlikult kaitse alla võetud metsapiirkond (Krigul

1940). Looduskaitseala asub riigimaal ning seda valitseb Keskkonnaamet, vastavalt kaitse-

eeskirjale jaguneb see kaheks sihtkaitsevööndiks - Ürgmetsa ja Järvselja ning üheks

piiranguvööndiks – Apna. Järvselja looduskaitseala üheks olulisemaks ning huvitavamaks

vaatamisväärsuseks peetakse looduskaitsekvartalit ehk ürgmetsakvartalit (JS226) oma

mitmekesise puistu ning kasvukohatüüpide tõttu (Laas jt 2007).

1924. aastal kaitse alla võetud kvartal JS226 jaotatakse metsade järgi kolmeks vööndiks.

Idaservas kasvab liigirikka rohurindega salumets, alal esineb tormiheidet ning leidub

murdunud tüvesid ja oksarisu (Rootsmäe, I. ja Rootsmäe, L. 1993). Salumetsa rohurinne on

liigirikas, seal kasvavad harilik jänesekapsas (Oxalis acetosella), harilik sinilill (Hepatica nobilis),

lillakas (Rubus saxatilis), leseleht (Maianthemum bifolium). Metsa on palju mõjutanud

tuuleheited, mis muudavad taimede kasvupinda ning pakuvad kasvuvõimalusi eri taimeliikidele.

Tuuleheite kohad täituvad valgusnõudlike taimedega, enamasti erinevate tarnadega. Erinevusi

taimestikus esineb kvartaliosas olevates lohkudes, kuhu vesi suurvee ajal koguneb ning kus

seetõttu kasvab niiskuslembeseid taimi nagu soomadar (Galium palustre) ja metsvits

(Lysimachia vulgaris) (Vilberg 1929, Masing ja Rebane 2004).

Salumetsa piirab läänest peaaegu kogu kvartali ulatuses niiske loduala, kohati on üleminek järsk.

Muldade veerežiim on loduribas erinev. Loduala idapiiril on toitaineterikas ülavesi, mida valgub

nii lõunast kui ka idast, alal on nii happelise kui neutraalse reaktsiooniga turvas (Sepp ja Rooma

1993). Puurinne on liigivaene, esinedes peamiselt sanglepa (Alnus glutinosa) ja sookasega (Betula

pubescens) ning maapind märg ja mudane (Rootsmäe, I. ja Rootsmäe, L. 1993). Lodualale on

iseloomulik tugevasti mätlik mikroreljeef, leidub nii mätastel kui ka nendevahelistes lohkudes

kasvavaid taimi (Vilberg 1929).

Kvartali läänepoolne osa on kuivendatud siirdesoomets (Rootsmäe, I. ja Rootsmäe, L. 1993).

Siirdesoomullad on alaliselt veega küllastunud ning happelised turvasmullad, esineb nii

oligotroofseid kui mesotroofseid muldi, viimased on vähem happelised ja toitaineterikkamad.

Kuivendamisel sellised mullad muutuvad kõduturbaks, kuhu moodustuvad mustika-kõdusoo

männikuid (Kõlli 2012). Kvartali läänepoolses osas domineerib mänd. Kvartali edelanurgas,

kus valitseb kuusk, on mets tihedam ja varjukam (Rootsmäe, I. ja Rootsmäe, L. 1993).

59

Alusmetsas kasvab tuhkur paju (Salix cinerea), harilik kuusk (Picea abies) ja sookask (Betula

pubescens), rohurindes kasvab mätastarn (Carex cespitosa), soopihl (Potentilla palustris) ja

ubaleht (Menyanthes trifoliata). Metsaosa on mõjutanud kuivenduskraavid läänesihi ääres,

seoses mineraliseerumisega on turvas vajunud ning selle tagajärjel puude juurekaelad

paljandunud (Vilberg 1929).

2. Taimkatte uurimise metoodikad ja antud ala uurimise metoodika valiku põhjendus

Taimede katvuse protsentuaalne hindamine.

Katvuseks ehk dominantsuseks nimetatakse ühe taimeliigi isendite maapealsete

elusate osadega hõivatud pindala ja prooviruudu pindala suhet, mida väljendatakse tavaliselt

protsentides või pallides.

Mingi prooviala kõikide taimeliikide elusate maapealsete osade katvust nimetatakse

üldkatvuseks.

Taimkate liigitatakse rinneteks ja hinnatakse erinevate rinnete katvust eraldi

(puhmarinne, rohurinne, samblarinne).

Taimkatet saab hinnata määrates eri taimeliikide katvust protsentides või hinnates

ohtrust pallides (nt Braun-Blanquet´ skaala). Need taimkatte hindamise meetodid on kõlblikud

ühekordseks uurimiseks või juhul kui korduvuurimisi viib läbi üks inimene. Erinevad

inimesed võivad katvusele või ka ohtrusele samal prooviruudul anda erineva väärtuse, kuna

meetodid on suhteliselt subjektiivsed ja sõltuvad hindaja silmamõõdust. Seega on taimkatte

monitooringuks teatud alal parem kasutada nõelameetodit (pin-point method ehk point-

intercept method), mille puhul on subjektiivsus väike (Jonasson, 1988).

Metsakoosluste uurimiseks on hakatud nõelameetodi puhul kasutama kogu või siis

teatud osa uurimisalast läbivaid paralleelseid transekte. Transekti tähistab sirgu tõmmatud

pikk mõõdulint. Transektid peaksid hõlmama kogu uuritavat ala tema mitmekesisuses.

Olenevalt uuritava ala suurusest ja taimkatte liigirikkusest, torgatakse nõela lindi ligiduses iga

10 cm kuni 30 cm järel taimkattesse ja pannakse kirja nõela puutunud liigid. Ära ei tohi

unustada registreerimast ka neid torkeid, kui nõel ei puutu ühtegi taimeliiki. Nimekirjad

rohttaimede ja sammalde kohta on soovitav töö lihtsustamiseks hoida eraldi. Torgete arv peab

töö lõpetamisel olema teada. Seega loendatakse ka pidevalt torkeid. Torgete arv sõltub

koosluse liigirikkusest. Tavaliselt tehakse prooviala kohta 400-700 torget. Keerukamates

http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=%C3%9Cldkatvus&action=edit&redlink=1

60

kooslustes tuleks teha veelgi rohkem torkeid. Võttes aluseks kogutorgete arvu, arvutatakse

välja iga taimeliigi kohta protsent, mida võib käsitleda katvusena.

Nõelameetod on kergesti korratav erinevate uurijate poolt, kuna suure arvu torgete

puhul on viga väike. Vajalik on vaid, et uurija tunneks hästi taimi.

Antud uurimuses kasutatigi viimast meetodit (vt joonis 1). Transektid asuvad

kvartalile paigutatud püsipunktide vahel või siis neist lähtuvalt (joonis 2).

Transekte oli eraldustes 1-3 ning transekti pikkus 50 m, torkeid tehti iga 20 cm järel.

Transektide arv olenes taimestiku mosaiiksusest eraldusel. Olenevalt transektide arvust tehti

torkeid eraldisel kokku 250-750. Transektid, mille üks punkt asub sihil, on lühemad kui 50 m,

seega on ka torgete arv alla 250.

Joonis 1. Nõelameetod.

61

Joonis 2. Püsitransektide asetus ürgmetsakvartalis.

62

3. Taimkattekirjeldused eralduste kaupa.

Alljärgnevalt on toodud kokkuvõtvad taimkattekirjeldused eralduste kaupa, mida on vastavate

eralduste uurimistööde juures sobiv taimkatte iseloomustamiseks kasutada. Taimkate antud

uurimisalal on üpris püsiv ja seega andmed ei aegu paari aastakümne jooksul kui veerežiim

jääb samaks.

Eraldus 1 ROHTTAIMED Katvus, %

Athyrium filix-femina 9.0

Calamagrostis canescens 0.9

Carex cespitosa 0.9

Carex loliacea 0.7

Chrysosplenium alternifolium 4.8

Circaea alpina 10.2

Cirsium oleraceum 6.2

Cirsium palustre 1.2

Crepis paludosa 3.9

Dryopteris carthusiana 0.7

D. carthusianaxD. expansa 0.2

Dryopteris expansa 16.4

Equisetum pratense 2.5

Equisetum sylvaticum 2.3

Filipendula ulmaria 2.8

Galium palustre 1.2

Galium trifidum 0.2

Geum rivale 0.2

Gymnocarpium dryopteris 0.9

Impatiens noli-tangere 7.2

Lamiastrum galeobdolon 5.1

Luzula pilosa 0.2

Lycopodium annotinum 0.5

Lysimachia thyrsiflora 0.7

Lysimachia vulgaris 0.2

Maianthemum bifolium 1.2

Milium effusum 0.2

Oxalis acetosella 12.2

Paris quadrifolia 0.5

Poa palustris 0.9

63

Rubus saxatilis 2.3

Solidago virgaurea 0.5

Stellaria holostea 1.2

Stellaria nemorum 15.2

Thelypteris palustris 0.5

Trientalis europaea 0.9

Urtica dioica 6.5

Vaccinium myrtillus 0.5

Viola mirabilis 0.2

SAMBLAD

Brachythecium oedipodium 0.2

Calliergon cordifolium 1.4

Calliergonella cuspidata 0.5

Chiloscyphus pallescens 0.2

Chiloscyphus polyanthos 0.2

Cirriphyllum piliferum 2.8

Climacium dendroides 0.2

Dicranum scoparium 1.4

Eurhynchium angustirete 1.8

Herzogiella seligeri 0.2

Lophocolea heterophylla 0.2

Plagiochila asplenioides 13.9

Plagiomnium affine 6.2

Plagiomnium cuspidatum 3.7

Plagiomnium elatum 5.1

Plagiomnium ellipticum 8.8

Plagiomnium medium 0.2

Plagiothecium curvifolium 0.9

Plagiothecium denticulatum 0.2

Plagiothecium laetum 0.2

Pleurozium schreberi 0.9

Radula complanata 0.7

Rhizomnium punctatum 2.5

Rhodobryum roseum 0.9

Rhytidiadelphus triquetrus 5.3

Thuidium delicatulum 0.2



Calamagrostis arundinacea 0.8


Carex cespitosa 3.6

Circaea alpina 1.1

Carex loliacea 0.8

64


Crepis paludosa 0.6



Galium palustre 0.8




Menyanthes trifoliata 1.1

Mycelis muralis 0.3

Orthilia secunda 0.3


Poa palustris 1.9

Potentilla palustris 0.6

Pyrola rotundifolia 0.8

Rubus saxatilis 4.7



Urtica dioica 0.3


SAMBLAD

Brachythecium mildeanum 0.3



Dicranum majus 0.6

Dicranum polysetum 0.6



Hylocomium splendens 14.7






Ptilium crista-castrensis 1.4



Sanionia uncinata 0.3

Sphagnum angustifolium 5.8

Sphagnum centrale 0.8

Sphagnum magellanicum 0.8

Sphagnum squarrosum 3.1

65

Eraldus 3

ROHTTAIMED Katvus, %


Calla palustris 0.4

Caltha palustris 0.5

Cardamine pratensis 0.1

Carex acutiformis 0.4

Carex canescens 0.4

Carex cespitosa 0.4

Carex disperma 2.3

Carex elongata 1.6

Carex loliacea 1.7

Carex remota 5.2


Circaea alpina 0.4

Crepis paludosa 2.7

Deschampsia flexuosa 0.1



Epilobium palustre 0.1

Galium palustre 2.1

Galium uliginosum 0.1

Glyceria fluitans 0.3


Linnaea borealis 0.5






Milium effusum 0.1

Myosotis scorpioides 0.5



Oxycoccus palustris 9.9


Poa palustris 3.2


Rubus saxatilis 1.1

Stellaria longifolia 2.5




Urtica dioica 0.3


66

Vaccinium vitis-idaea 0.5

Viola palustris 0.5

SAMBLAD

Aulacomnium palustre 0.1

Blepharastoma trichophyllum 0.4


Brachythesium mildeanum 0.1


Calypogeia integristipula 0.5

Chilocyphus pallescens 0.8



Dicranum majus 0.3



Geocalyx graveolens 0.5



Hypnum cupressiforme 0.1

Jamesoniella autumnalis 0.4

Lepidozia reptans 0.5


Pellia endiviifolia 0.4






Plagiomnium undulatum 4.7







Sphagnum angustifolium 1.3

Sphagnum capillifolium 6.7



Tetraphis pellucida 12.7

67

Eraldus 4





Calla palustris 0.1

Carex cespitosa 3.7

Carex disperma 4.3

Carex elongata 0.1

Carex loliacea 8.5


Crepis paludosa 2.4


Circaea alpina 0.1


Deschampsia cespitosa 0.7




Galium palustre 0.9

Geum rivale 0.5





Lycopus europaeus 0.4





Oxycoccus palustris 0.5


Plagiochila porelloides 0.5

Poa palustris 0.5


Rubus saxatilis 7.2

Scutellaria galericulata 0.3





Solanum dulcamara 0.9



Urtica dioica 0.1

68

SAMBLAD

Blepharostoma trichophyllum 0.1


Brachythecium rutabulum 0.1

BrachytheCium salebrosum 0.3




Chilocyphus pallescens 0.8



Dicranum majus 0.9



Geocalyx graveolens 0.1




Moerkia hibernica 0.9









Pseudobryum cinclidioides 7.2








Sphagnum teres 5.1

Sphagnum warnstorfi 0.4

Sphagnum wulfianum 0.4



69

Eraldus 5


Aegopodium podagraria 6.1

Anemone nemorosa 2.1

Angelica sylvestris 0.9



Carex digitata 1.0


Convallaria majalis 0.9

Crepis paludosa 0.1




Galium odoratum 1.6

Hepatica nobilis 6.7



Lathyrus vernus 1.6

Luzula pilosa 0.4


Mercurialis perennis 11.6

Milium effusum 0.9



Polygonatum odoratum 0.9

Pulmonaria officinalis 3.3

Rubus saxatilis 3.0




Viola mirabilis 0.3

SAMBLAD

Brachythecium reflexum 0.1










Polytrichum juniperinum 1.0


70








Carex digitata 1.2







Milium effusum 3.2




Rubus saxatilis 6.8


Stellaria holostea 12


SAMBLAD









Carex cespitosa 7.6

Carex elongata 0.4

Carex loliacea 3.4

Circaea alpina 1.2

Cirsium palustre 0.2


Crepis paludosa 1.0


71




Luzula pilosa 2.4



Matteuccia struthiopteris 0.2

Milium effusum 1.0




Poa palustris 0.2

Rubus saxatilis 5.0







SAMBLAD

Aulacomnium palustre 0.2


Dicranum majus 0.6
















Sphagnum magellanicum 1.2


Trichocolea tomentella 0.8

72

Eraldus 8




Carex cespitosa 7.8

Carex elongata 3.4

Carex loliacea 6


Crepis paludosa 2.8



Galium palustre 1.4


Geum rivale 0.2


Luzula pilosa 1.6


Lycopus europaeus 1





Milium effusum 0.6





Rubus saxatilis 4.8




Urtica dioica 0.6



SAMBLAD

Aneura pinquis 0.2

Brachythecium rivulare 0.2



Dicranum fuscescens 0.2

Dicranum majus 1.4

Dicranum montanum 0.2




73












Sphagnum balticum 0.8

Sphagnum capillifolium 1








Carex cespitosa 0.3

Carex digitata 1.5


Crepis paludosa 0.1





Fragaria vesca 0.1




Pteridium aquilinum 0.7

Rubus saxatilis 1.5



SAMBLAD





Homalia trichomanoides 0.3



74





Polytrichum commune 0.7





SAMBLIK

Cladonia coniocraea 0.1





Cardamine amara 0.2

Carex caespitosa 11.0

Carex elongata 1.8

Carex loliacea 0.8


Circaea alpina 1.6



Crepis paludosa 2.0



Equisetum palustre 1.4

Galium odoratum 0.8

Galium palustre 2.2

Galium trifidum 0.6





Lathyrus vernus 0.4

Luzula pilosa 1.6








Phragmites australis 0.8

75

Poa palustris 1.8

Pteridium aquilinum 0.4

Pyrola minor 0.2

Ranunculus repens 0.2

Rubus saxatilis 0.6






Urtica dioica 1.2



Viola palustris 0.4

SAMBLAD



Brachythecium salebrosum 0.2


Cephalozia bicuspidata 0.2








Nowellia curvifolia 0.2







Plagiothecium curvifolium 0.2










SAMBLIK

Peltigera canina 0.2

76





Carex cespitosa 1.2

Carex digitata 1.0

Carex elongata 0.2


Circaea alpina 1.8


Crepis paludosa 5.0



Equisetum palustre 0.2

Galium odoratum 1.0

Galium palustre 1.8




Impatiens parviflora 0.2


Luzula pilosa 1.6







Milium effusum 0.2




Pyrola minor 2.0

Rubus saxatilis 1.8





Urtica dioica 0.8


Viola palustris 2.8

SAMBLAD



77



Dicranum bergeri 0.2

Dicranum majus 0.8






Marchantia polymorpha 0.4








Polytrichum commune 0.2










Calla palustris 5.7


Carex cespitosa 3.7

Carex disperma 0.4

Carex elongata 1.9

Carex loliacea 8.1

Carex pseudocyperus 0.7


Circaea alpina 0.4


Crepis paludosa 0.8





Galium palustre 2.8

78

Geum rivale 1.9



Luzula pilosa 0.7







Milium effusum 0.1




Poa palustris 0.8


Rubus saxatilis 5.4





Urtica dioica 2.2



SAMBLAD 0.0

Aneura pinguis 0.1


Brachythecium rutabulum 0.1




Campylium halleri 0.1




Dicranum majus 0.1

Dicranum montanum 0.1










79




Pseudobryum cinclidioides 1.5






Sphagnum teres 0.4







Carex digitata 1.2




Fragaria vesca 0.8

Galium odoratum 9.4



Lathyrus sylvestris 1.6

Lathyrus vernus 0.8



Milium effusum 2.4




Rubus saxatilis 7.4


Viola mirabilis 0.2

SAMBLAD









80


SAMBLIK

Cladonia coniocraea 0.2





Carex loliacea 1.2


Deschampsia cespitosa 1.2





Festuca gigantea 0.8


Galium palustre 15.2

Geum rivale 2.0



Luzula pilosa 1.2



Milium effusum 0.4



Rubus saxatilis 0.8



Urtica dioica 3.2


SAMBLAD

Brachythecium mildeanum 1.6












81




Angelica sylvestris 0.1

Asarum europaeum 0.1



Cardamine amara 0.1

Carex digitata 2.4

Carex elongata 1.1


Circaea alpina 0.5



Crepis paludosa 1.1






Fragaria vesca 0.5

Galium odoratum 3.2

Galium palustre 0.7

Geum rivale 0.5



Juncus effusus 0.3


Lathyrus vernus 0.8

Luzula pilosa 1.2




Milium effusum 0.7


Polygonatum multiflorum 0.1


Rubus saxatilis 5.7


Stachys sylvatica 2.4




Urtica dioica 0.9

82

SAMBLAD










Orthotrichum speciosum 0.1












4. Ülevaade haruldustest. Ürgmetsakvartalis leidus nii haruldasi kui ka pillatult esinevaid liike. Rohkem väheesinevaid

liike tuli analüüsidest välja sammalde seast.

Eraldus1: kolmismadar (Galium trifidum) (haruldane), kahkjas peekersammal (Chilocyphus

pallescens) (pillatult), lodu-lehiksammal (Plagiomnium ellipticum) (pillatult).

Eraldus 2: Milde lühikupar (Brachythecium Mildeanum) (pillatult), lodu-lehiksammal

(pillatult).

Eraldus 3: kahkjas peekersammal (pillatult), Milde lühikupar (pillatul), lõhnav maakarikas

(Geocalyx graveolens) (haruldane), õrn tarn (Carex disperma) (II kat.), lodu-lehiksammal

(pillatult).

Eraldus 4: Milde lühikupar (pillatult), õrn tarn (II kat.), Wulfi turbasammal (Sphagnum

wulfianum) (II kat.), kahkjas peekersammal (pillatult), lõhnav maakarikas (haruldane), lodu-

ebapungsammal (Pseudobryum cinclidioides) (pillatult), iiri mörkia (Moerkia hibernica)

(harvaesinev), lodu-lehiksammal (pillatult).

Eraldus 7: lodu-lehiksammal (pillatult).

83

Eraldus 8: lodu-lehiksammal (pillatult).

Eraldus 10: kolmismadar (Galium trifidum) (haruldane).

Eraldus 12: lodu-lehiksammal (pillatult), õrn tarn (II kat.), lodu-ebapungsammal (pillatult),

Halleri kuldsammal (Campylium halleri) (haruldane).

Eraldus 14: Milde lühikupar (pillatult).

Transektide ligiduses leidus ka teisi haruldasi taimi: eralduses 1 sulgjas õhik (Neckera

pennata) (III kat.), eralduses 3 vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) (III kat.), eralduses

4 laialehine nestik (Cinna latifolia) (II kat.), eralduses 5 pruunikas pesajuur (Neottia nidus-

avis) (III kat.).

Mitmes märjemates eralduses kasvab arvukate elujõuliste kogumikena vanade metsade

indikaatorliik kohev udesammal (Trichocolea tomentella).

84

Vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii)

85

Pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis)

86

Sulgjas õhik (Neckera pennata)

Kohev udesammal (Trichocolea tomentella)

87

Kasutatud kirjandus

Braun-Blanquet, J. 1932. Plant sociology. (translation by H.S. Conard, G.D. Fuller). 18 +

439 Mac Graw-Hill Book Co. Inc. New York.

Jonasson, S. 1988. Evaluation of the Point Intercept Method for the Estimation of Plant

Biomass. - Oikos 52: 101–106.

Kent, M. & Coker, P. 1992. Vegetation description and analysis: a practical approach. -

Belhaven Press.

Krigul, T. 1940. Looduskaitse reservaadi seisund praegusel ajal Tartu Ülikooli Õppe- ja

Katsemetskonnas Kastre-Peravallas. Tallinn: R. Tohver & Ko trükk. 16 lk.

Kõlli, R. 2012. Eesti mullad.- Rmt: Astover, A. (koost.). Mullateadus, õpik kõrgkoolidele. Tartu:

Eesti Maaülikool, 305- 397.

Laas, E., Paal, T., Tattar, T., Teppo, P. 2007. Järvselja looduskaitseala kaitsekorralduskava 2012-

2021. Keskkonnaamet. 54 lk.

Masing, V., Rebane, H. 2004. Järvselja põlismets.- Rmt: Kasesalu, H (koost.). Järvselja

põlismets. Tartu: Vali Press OÜ, 37-59.

Rootsmäe, I., Rootsmäe, L. 1993. Järvselja looduskaitsekvartali linnustikust. - Rmt: Kasesalu, H.

(toim.). Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat 74. köide. Tallinn: Valgus, 334- 341.

Sepp, R., Rooma, I. 1993. Järvselja looduskaitsekvartali mullastikust. - Rmt: Kasesalu, H. (toim.).

Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat 74. köide. Tallinn: Valgus, 131-207.

Vilberg, G. 1929. Kastre-Peravalla looduskaitse reservaadi taimkattest. Tartu: Ülikooli

õppemetskond. 28 lk

88

IV

89

EESTI MAAÜLIKOOL


Looduse õpperaja külastajate keskkonnamõju ja

metsamaastiku koormustaluvuse hindamine

ARUANNE

Koostaja: Juta Lipmeister

Tartu 2013

90

Sisukord

Seireala üldiseloomustus ............................................................................................................91

Seiremetoodika ............................................................................................................................92

Koormustaluvuse hindamine loodusõpperajal ....................................................................92

Külastajate loendus .................................................................................................................95

Külalisteraamatud ....................................................................................................................96

Seiretulemused ............................................................................................................................97

Esimene külastuskoormuse hindamine loodusõpperajal ..................................................97

Teine külastuskoormuse hindamine loodusõpperajal ......................................................101

Külastusseire leonduritega ...................................................................................................106

Külastajate seire külalisteraamatute põhjal puhkeonnis ning õuesõppeklassis...........112

Kokkuvõtte ..................................................................................................................................114

Kasutatud kirjandus ......................................................................................................................115

Lisa 1 Mattloenduriga kogutud andmed .......................................................................................116

Lisa 2 Infrapunaloenduriga kogutud andmed ...............................................................................120

Lisa 3 Puhkeonni külalisteraamatust kogutud andmed ................................................................130

Lisa 4 Õuesõppeklassi külalisteraamatust kogutud andmed ........................................................131

91

Seireala üldiseloomustus

Seirealaks on Järvselja Õppe-ja Katsemetskonnas asuv Järvselja loodusõpperada.

Loodusõpperada pikkus on ligikaudu 3,5 km pikkune. Rajale jäävad mitmed loodusobjektid

nagu näiteks Eesti kõrgeim sookask ja kõrgeim kuusk. Samuti möödub rada

looduskaitsekvartalist, Järvselja põlismetsast, mis on ühtlasi ka vanim metsakaitseala Eestis.

Põlismetsas on registreeritud 34 linnuliiki, 8 liiki pisimetajaid ja 357 putukaliiki. Rada läbides

on võimalus näha mitmeid metsakasvukohatüüpe ning neile omast taimestikku (Kasesalu,

H.2009). Samuti on võimalus tutvuda siin kaitstavate elupaigatüüpidega nagu vanad

loodusmetsad, vanad laialehised metsad, rohurinderikkad kuusikud, soostuvad ja

soolehtmetsad ning siirdesoo ja rabametsad.

Alal esinevaid väärtusi ohustavad mitmed tegurid. Looduskaitsekorralduskavas on

tähtsaimana välja toodud raied ja eriti lageraied. Samuti on põlismetsakvartal ja teised

vääriselupaiga tunnustele vastavad metsad ümbritsetud teiste metsadega. Inimmõju on

seirealal minimaalne. Tallamisele tundlikele aladele on aga rajatud laudtee (Laas jt 2007).

92

Seiremetoodika

Koormustaluvuse hindamine loodusõpperajal

Koormustaluvuse hindamiseks turismiobjektidel ning loodusrajal on tehtud esialgse

seisukorra kirjeldused 16. juulil 2013 aastal. Valitud on kuus püsiseirepunkti. Hindamised on

tehtud tunduvalt hiljem kui algab vegetatsiooniperiood, sest mitmes punktis olid pooleli

ehitustööd – platvormi ehitamine, pinnasetee katmine. Enne ehitustööde teostamist ei oleks

külastuskoormuse hindamise teostamine õpperajal andnud pinnase kulumise kohta ülevaadet.

Kirjeldamise aluseks on kasutatud kohandatud rekreatiivse koormustaluvuse hindamise

metoodikat, mida on kirjeldatud väljaandes „Metsade rekreatiivse koormustaluvuse

määramine ning kaitseabinõude kavandamine RMK Kiidjärve- Kooraste, Haanja-Karula ja

Värska-Räpina puhkealadel“. Kõik hinnatavad punktid on märgitud joonisel nr. 1.

93

Joonis 1. Püsiseirepunktid Järvselja loodusõpperajal maastiku koormustaluvuse hindamiseks.

Seirepunktide valikul arvestati kaitsealal asuvate külastajatele atraktiivseimate

külastusobjektidega, milleks on kuningmänni vaateplatvorm, õuesõppeklass ning ürgmetsa

embleemiga algav laudtee. Samuti lisati valikusse ka loodusõpperajal asuvad rajapunktid, mis

on mõeldud ainult jalgsi või rattaga läbimiseks ning samas asetseksid võimalikult erinevate

tingimustega asukohtades. Võrreldes 1. ja 2. seirepunkti 6ndaga, on võimalik kindlaks teha,

kas loodusõpperada, mis läbib ainult esimest ja teist, läbitakse rohkem kui 6ndat. Kui pinnase

kuluvus on 1. ja 2. suurem, tähendab see, et lõigu läbijateks olid enamasti loodusõpperaja

külastajad. Kui kuluvus on sama või isegi väiksem, siis võib see tähendada, et oluline osa raja

läbijatest olid seenelised/marjulised, kes läbisid ka 6nda punkti.

Raja punkti nr. 4 asukoht valiti, et saada külastuskoormuse olulisusest ettekujutus ka

külastajatele enim atraktiivsemate punktide juurest kaugemal.

94

Hindamisel jälgiti maapinna kulumist, prügisust, taimestiku katvust, radade laiust ning

inimpõhjuslike kahjustustega puude rohkust, samuti märgiti ka külastajatele ohtlike puude

asukohad ning kirjeldus. Maapinna kulumine ja taimestiku katvus on väljendatud raja

kahjustusastmega.

Erinevalt aluseks võetud koormustaluvuse hindamise metoodika juhendile ei mõõdetud eraldi

radade ristprofiili, sest raja keskosa ei erinenud oluliselt raja äärtega.

Raja kahjustusastet hinnati taimestiku kahjustuse järgi. Aluseks võeti eelpool mainitud

metoodiline juhend. Juhendis on välja toodud järgmised kahjustusastmed (Karoles jt 2011):

1- Raja vasakul ja paremal pool paikneva ala kahjustusaste. (Taimestik ei ole

kahjustunud)

2- Ala, kus rada ümbritseva alaga võrreldes on vähenenud katteväärtus ning muutunud ka

liigiline koosseis. Taimkatte kõrgus on vähenenud ning esineb ka vigastatud taimi.

Maapind on kaetud varise, lehtede, okaste, oksakeste ja kooretükkidega.

3- Ala, kus taimkate puudub või on minimaalne. Üksikud olemasolevad taimed on

painutatud ja murtud, samblakiht on ümber pööratud. Metsakõdu kiht on olemas ning

rada katavad veel lehed okkad, oksakesed, kooretükid, varis.

4- Ala, kus taimkate puudub täielikult. Maapinda kattev metsakõdukiht on oluliselt

õhenenud, paikneb osaliselt või puudub täielikult.

5- Ala, kus nii taimkate kui ka metsakõdu puuduvad täielikult. Esineda võib minimaalne

varis. Paljandunud on mineraalne pinnas, mis võib olla tihenenud kuid ei ole kaotanud

oma esialgset struktuuri.

6- Ala, kus taimkate, varis ja metsakõdu puuduvad täielikult. Mineraalpinnas on

paljandunud, kaotanud oma esialgse struktuuri ja erodeerunud.

95

Külastajate loendus

Külastajate loendust teostati automaatselt. Selleks kasutati Eco Counter loendusmatti ning

Eco Counter infrapuna loendurit. Viimase asukohaks oli põlismetsa laudtee metallist

hundiembleemi poolne ots. Loendusmatt asus Järvselja keskusest algaval loodusraja lõigul.

Mõlema anduri puhul kasutati vaatlusel põhinevat kalibreerimist.

Loendurite asukoha valikul arvestati pinnasekahjustuse hindamise punktide asukohtadega

ning samuti läigipääsetavusega. Lisaks jälgiti, et hinnatavad rajapunktid oleksid läbitavad

ainult jalgsi või rattaga. Infrapunaloenduri paigutamisel valiti laudteel asuv lõik, millest

eeldatavasti suurem osa laudtee läbijatest möödub. Loendusmati asukoha puhul oli oluline ka

raja laius. See tähendab, et raja laius ei tohtinud olla matist palju laiem, et möödujad matist

kõrvale ei astuks.

Andmete töötlemiseks kasutati veebipõhist programmi lehel www.eco-visio.net. Külastajate

loenduse andmete töötlemisel arvestati ka loodusrajal läbiviidud ehitustööde tõttu

ehitustööliste liikumisaegadega. Külastajate loendamisel saadud andmetest kasutati nii

külastajate liikumist päeva jooksul kellaaegade lõikes kui ka nädalapäevade lõikes.

96

Külalisteraamatud

Loodusrajale paigutati külastuskoormuse esimesel hindamisel kaks külalisteraamatut. Üks oli

puhkeonnikeses, laudtee alguses ning teine asus õuesõppe klassis. Külalisteraamatute

sissekannetest kasutati järgmiseid andmeid: külastajate arvu, kuupäeva ning võimalusel ka

külastajate päritolu. Saadud andmete põhjal leiti külastuste jagunemist nädalapäevade kaupa

kummaski punktis eraldi. Samuti tehti kokkuvõte ka külastajate päritolu kohta.

97

Seiretulemused

Esimene külastuskoormuse hindamine loodusõpperajal

1. Esimene jälgitav punkt asub loodusraja alguses, sisenedes Järvselja külalistemaja

juurest. Punkt asub vahetult pärast metsa sisenemist ning tema koordinaadid on N

58.26656, E027.13523 (joonis 2). Raja laius oli 2,25 meetrit. Külastajatele ohtlike

puid ning inimpõhjuslike vigastustega puid ei esinenud. Prügi ei olnud.

Joonis 2. Püsiseirepunkt number 1.

2. Teine hinnatav punkt asub samal raja lõigul koordinaatidega N 58.26670, E027.32096

(joonis 3). Raja laiuseks oli 1,3 meetrit. Taimestiku kulumise astmeks määrati kolm

ning kahjustatud ega ohtlike puid ei täheldatud. Prügi ei olnud.

98


3. Kolmandas püsiseirepunktis Kuningmändi ümbritseva platvormi ümbruses külastajate

poolt jäetud prügi ei olnud. Küll aga oli ehitataje jäetud ehituspraht. 2 meetri raadiuses

oli platvormi ehituse käigus kahjustunud alusmetsa. Alusmetsast välja ulatuvatel

puudel kahjustused puudusid. Taimestiku kulumise aste platvormi ümbruses oli kaks

(joonis 4).

99


4. Neljas püsiseirepunkt on Eesti kõrgeima kuuse läheduses ning asub koordinaatidel

N58.27737, E027.31227 (joonis 5). Kuna raja osa oli läbitud autoga, siis raja laius oli

teistest punktidest suurem. Laiuseks mõõdeti 3,4 meetrit. Kuluvuse astmeks määrati

kaks. Inimeste poolt kahjustatud puid ja ohtlikke puid ei olnud. Prügiks leiti ainult üks

vana saia kilepakend.


100

5. Viies seirepunkt asub Ürgmetsa laudtee alguses asuva metallist hundi juures, kus

taimestiku kulumise aste oli kolm. Prügi puudus ning puude kahjustusi ega ohtlikke

puid ei olnud (Joonis 6).


6. Loodusraja kõrvale jääb kuues punkt koordinaatidega N58.26754, E27.32895. Rada ei

jää loodusrajale kuid on tihedalt kasutatav seeneliste ja marjuliste poolt. Raja laiuseks

mõõdeti 2,45 meetrit. Taimestiku kulumise aste oli kolm. Prügi rajal puudus.

Külastajatele ohtlikke puid ei olnud. Raja kõrval inimpõhjuslike kahjustustega puid ei

olnud. Üks 9 cm diameetriga kuusk oli maha saetud (joonis 7).

101

Joonis 7. Püsiproovipunkt number 6.

Teine külastuskoormuse hindamine looduseõpperajal

Teine külastuskoormuse hindamine toimus 24.09.2013. Kasutati sama metoodikat, mis

esimese hindamisegi puhul. Hindamine toimus samades püsiseirepunktides.

1. Esimese jälgitava punkti koordinaatidega N 58.26656, E027.13523 (joonis 8) raja

laiuseks saadi 2.45, mis on võrreldes esimese mõõtmisega 20 cm laiem. Ka teisel

korral ei leitud külastajatele ohtlike puid ning inimkahjustustega puid. Prügi oli

minimaalselt, leiti 1 koni. Taimestiku kahjustusastmeks oli kolm.

102

Joonis 8. Esimene püsiseirepunkt.

2. Teise püsiseirepunkti koordinaatidega N 58.26670, E027.32096 raja laiuseks

mõõdeti 1,35 meetrit, mis on ainult 5 cm esimesest hindamise korrast laiem.

Taimestiku kulumise astmeks määrati kolm. See tähendab, et külastusperioodi

jooksul ei ole taimestiku kuluvusaste suurenenud. Prügi oli taas minimaalne, leiti

üks plastikpudel. Ohtlikke ega inimeste poolt kahjustatud puid ei täheldatud.’

3. Kolmandaks punktiks on kuningmändi ümbritsev platvorm (joonis 9). Prügi leidus

võrreldes eelmiste kohtadega tunduvalt rohkem. Täheldati vähemalt kahte

plastiktopis, kahte pisikest kilepakendit ja kahte paberitükki. Platvormi seisukord

oli väga hea. Kahjustatud või ohtlike puid ümbruses ei olnud. Taimestiku kulumise

aste platvormi ümruses hinnati kaheks.

103

Joonis 9. Kuningmänni platvormi seirepunkt number 3.

4. Neljanda seire punkti koordinaatdega N58.27737, E027.31227 (joonis 10) raja

laiuseks mõõdeti 2,74, mis on esimesel korral mõõdetud laiusega võrreldes 70

sentimeetrit kitsam. See võib tuleneda sellest, et esimese hindamise ajal toimusid

laudtee ehitustööd ning sõidukitega sõitmine oli tihedam. Nüüd on rada juba paar

kuud valmis ning taimestikul on olnud aega taastuda. Kuluvuse astmeks määrati ka

sel korral kaks. Prügi sellel hindamisel ei täheldatud. Samuti ei olnud külastajatele

ohtlike puid ega inimeste poolt kahjustatud puid. Ka võrreldes kahel ajahetkel

tehtud pilte on näha taimestiku taastumist.

104


5. Ürgmetsa laudtee alguses asuva hundi juures (joonis 11) hinnati taimestiku

kulumise astmeks ka sel korral 3, aga võrreldes pilte esimesest korrast ja sellest

korrast, siis on märgata taimestiku taastumist. Ka see võib olla mõjutatud

ehitustöödega seotud tugevamast survest külastushooaja alguses. Prügi puudus.

Samuti ei täheldatud ühtegi inimeste poolt kahjustatud puud ega külastajatele

ohtliku puud.

Joonis 11. Hundiembleemi juures asuv seirepunkt.

6. Viimane punkt, mis asub koordinaatidel N58.26754, E27.32895 (joonis 12) ja jääb

tähistatud rajast kõrvale oli samuti laiem võrreldes esimesel korral mõõdetud

105

tulemustega. Sel korral mõõdeti raja laiuseks 2.55, mis oli esimese korraga

võrreldes 10 sentimeetrit laiem. Prügi esines minimaalselt, leiti üks kilekott.

Ohtlikke ega kahjustatud puid ei leitud. Taimestiku kulumise aste ei ole

suurenenud ning ka sel korral oli see kolm. Võrreldes esimese korraga täheldati

aga suuremat pinnase vajumist rajal, mis võib olla tingitud raja läbimisest

väiksema mootorsõidukiga.


106

Külastusseire leonduritega

Mattloenduri seire tulemused

Mattloendur oli töös 06.05.2013 kuni 30.10.2013. Selle asukohaks oli Järvselja keskusest

algav loodusrada, mis jääb kvartalite JS260 ja JS270 vahele. Selle perioodi jooksul luges matt

kokku 545 külastajat. Joonisel 13 on näha, et suurim külastajate arv jääb päevade lõikes

kellaajaliselt vahemikku 9st hommikul 4ni õhtul (kokku moodustab see 76% kõigist

külastajatest), mis langeb kokku ka päevase valge ajaga. Samal ajal külastajate seirega toimus

ka loodusraja erinevate osade rekonstrueerimine. Mattloenduriga teelõigul toimusid tööd viiel

päeval (8.07 – 12.07) ning selles ajavahemikus oli matt loendanud 32 liikujat. Nende viie

päeva loendatud liikumiste eemaldamine ei muuda palju lõpptulemustes. Seetõttu ei

eemaldanud neid ka üldisest kogumist. Mattloenduri andmete kontrollpäevaks oli

29.07.2013. Sel päeval loeti kokku kella 8.30st 15.00ni kõik rajalt tulijad. Nii kontroll-lugeja

kui loenduri andmed kattuvad, mõlemad ei registreerinud ühtegi külastajat.

Joonis 13. Külastuskordade arv tundide lõikes mattloenduril.

107

Kuude lõikes külastas enim inimesi mais. 83% kõikidest külastajatest registreeriti aga mai,

juuni ja juuli jooksul (joonis 14). Mai, juuni ja juuli jooksul toimuvad ka Maaülikooli

välipraktikad. Mis võib viidata sellele, et suurema osa Järvselja keskuse tagant algava

loodusraja külastajatest moodustavad õppejõud ning tudengid.

Joonis 14. Külastuskordade jagunemine kuude lõikes.

108

Kiirloenduri mõõtetulemused

Loendur registreeris kokku 2598 külastajat. Erinevalt loendusmatist luges infrapunaloendur

eraldi ka erinevates suundades liikuvad külastajad. Jooniselt 15 on näha, et raudhundi poolt on

rajale rohkem külastajaid sisenenud kui sealt naasnud. Selle põhjal võib järeldada kui suur osa

külastajatest kõndis edasi-tagasi suunal. Eeldades, et sama tunni jooksul mõlemal suunal

läbinud külastajad olid edasi-tagasi kõndijad, moodustasid nad kokku 41% kõikidest

külastajatest ehk 1070 seirepunkti läbijat. Kuna järeldust kuidagi tõestada ei saa, siis on

andmete analüüs tehtud kõigi registreeritud külastajate arvuga.

Joonis 15. Kiirloenduri registreeritud erisuundadel läbimine

Ka sellel raja lõigul toimusid raja rekonstrueerimistööd. Tööd kestsid 5 päeva (13.05-17.05)

ning selle aja jooksul registreeriti 284 raja läbimist, millest kahel suunal ainult 66, mis

tähendab, et registreeritud raja läbijatest suurem enamus olid külastajad, mitte ehitajad. Raja

ehitajad oleksid pidanud raja läbima mõlemal suunal, mille osa kogu perioodi külastuses ei

ole väga suur. Selle tõttu ei ole tööde teostamise perioodil registeeritud külastused andmetest

eemaldatud. Kiirloenduri andmete kontrollpäevaks oli 29.07.2013. Sel päeval loeti kokku

109

kella 8.30st 15.00ni kõik rajalt tulijad. Nii kontroll-lugeja kui loenduri andmed kattuvad,

mõlemad registreerisid kaks külastajat.

Külastajate liikumine tundide lõikes (joonis 16) jäi ka infrapuna loenduri puhul päeva

valgemasse aega (suurem osa külastajatest viibisid rajal kella 9st 4ni).

Joonis 16. Ürgmetsa laudtee külastajate jaotus tundide kaupa.

Ürgmetsa laudtee külastus jaguneb kuude kaupa ühtlasemalt (joonis 17). Oluliselt vähemaks

jääb külastajaid sügiskuudel. Mais võib külastajate rohkus taas olla põhjustatud Maaülikooli

välipraktikumide toimumisest.

110

Joonis 17. Ürgmetsa laudtee külastajate jaotus kuude lõikes.

Kahe seirepunkti võrdlus

Külastajate seire tulemused erinesid kahe seirepunkti vahel oluliselt. Ürgmetsa laudtee

külastajate arv oli pea viis korda suurem Järvselja keskuse taga algava loodusraja läbijate

arvust. Mõlemat lõiku läbisid külastajad enim samal päevasel ajavahemikul (9st 16ni).

Erinevus oli aga külastajate jagunemisel kuude lõikes (joonis 18). Suurem osa Järvselja

keskuse taga algavast loodsraja külastajatest läbisid lõigu maist juulini. Ürgmetsa laudtee

läbijate jagunemine oli kuude kaupa aga pisut ühtlasem. Mõlema puhul oli suurima

külastajate arvuga kuu mai.

111

Joonis 18. Kahe loenduri tulemuste võrdlus kuude kaupa.

Samuti oli kahe seirepunkti vahel erinevusi nädalapäevade lõikes. Ürgmetsa laudteel asuva

kiir registreeris enim külastajaid neljapäeval ja kõige vähem esmaspäeval ja pühapäeval.

Matiga varustatud seirepunkti läbis kõige rohkem külastajaid aga teisipäeval ning kõige

vähem reedel ja laupäeval (joonis 19).

Joonis 19. Loendurite tulemuste võrdlus nädalapäevade kaupa.

112

Külastajate seire külalisteraamatute põhjal puhkeonnis ning

õuesõppeklassis

Juuli algusest oli õuesõppeklassis ning laudtee alguses olevas puhkeonnis külalisteraamatud,

mille eesmärgiks oli samuti teostada külaliste seire. 24. septembri seisuga oli puhkeonni

külalisteraamatusse end registreerinud 83 inimest ning õuesõppeklassi raamatusse ligikaudu

97 inimest. Õuesõppeklassi number on ligikaudne kuna ühes kirjas olid ära märgitud ainult

kolm grupi juhti, grupi täpne suurus aga puudus. Andmete analüüsil jälgiti kuupäeva, inimeste

arvu ning olemasolu korral ka külastajate päritolu. Enim külastajaid käis neis kohtades

nädalavahetustel (joonis 20 ja joonis 21). Õuesõppeklassi külastati vastavalt siis 50% kokku

laupäevadel ja pühapäevadel ning puhkeonnikest 35,7.

Joonis 20. Külastajate jagunemine nädalapäevade lõikes puhkeonnis.

113

Joonis 21. Külastajate arv nädalapäeviti õuesõppeklassis.

Külastusraamatutest selgus, et suurem osa külastajaid on pärit Tartust. On tuldud ka

kaugematest kohtadest nagu näiteks Tallinnast või Hiiumalt. Samuti on külastajaid olnud

teistest riikidest: Tšehhist, Hollandist ja Soomest.

114

Kokkuvõtte

Järvselja loodusõpperajal viidi 2013 aasta vegetatsiooniperioodil läbi õpperaja külastajate

keskkonnamõju ja metsamaastiku koormustaluvuse hindamine kolme erineva meetodiga.

Kasutati kahe külalisteraamatu sissekandeid, kuue püsiseirepunti koormustaluvuse hindamist

ning külaliste loendamist kahes seirepunktis asuvate loendurite abil.

Loodusõpperada tullakse külastama nii Eestimaa kaugematest kohtadest kui ka välisriikidest.

Külalisteraamatute sissekannete põhjal on näha, et rohkem loodushuvilisi oli käinud

nädalalõppudel. Samuti ei erinenud õuesõppeklassi ja puhkeonnikese sissekannete arv

oluliselt.

Loenduritega varustatud seirepunktide vahel oli mitmeid erinevusi. Järvselja keskuse taga

asuvat loodusraja lõiku külastati tunduvalt vähem võrreldes Ürgmetsa loodusrajaga. Samuti

oli külastuste rohkus ka kuude kaupa natuke erinev. Kõige rohkem külastati mõlemat

seirepunkti mais ning suurem osa külastajate arvust jäi ajavahemikku maist juulini. Võrreldes

külalisteraamatu sissekannetega, erinesid loendurite tulemused oluliselt nädalapäevade lõikes.

Kui külalisteraamatute sissekanded olid valdavalt tehtud nädalalõppudel, siis loendurite

tulemused näitasid, et enim külastati seirepunkte nädala sees ning kõige vähem

nädalavahetustel.

2013. aasta külastushooajal ei ole püsipunktide olukord halvenenud. Mitmes kohas oli

märgata pigem raja ehitustööde järgselt paranemise märke. Selle põhjuseks võisid olla

ehitustööd, mis kestsid kuni juulini ning moodustasid osa seirepunkte läbivatest inimestest.

Ehk siis punktide läbitavus oli ehitustööde tõttu kevadel suurem ning vähenes tunduvalt pärast

ehitustööde lõppu. Taimkate, mis ehitustööde tõttu rohkem kannatada sai, sügise poole

taastus. Selleks, et saada pinnase kulumise kohta külastajate poolt parema ettekujutuse, tuleks

järgmisel külastusperioodil hindamist korrata. Kuigi taimestiku olukord on paranenud, on

prügisuse tase seirepunktides üldiselt suurenenud.

115

Kasutatud kirjandus

1. Karoles, K. et al Metsade rekreatiivse koormustaluvuse määramine ning

kaitseabinõude kavandamine RMK Kiidjärve- Kooraste, Haanja-Karula ja Värska-

Räpina puhkealadel 2011

2. Kasesalu, H. Järvselja Looduse õpperada II Tartu 2009

3. Laas, E., Tattar. T., Teppo, P., Paal, T. Järvselja looduskaitseala kaitsekorralduskava

2012-2021 koostatud 2007

4. Roose, A., Sepp, K., Vendla, V., Villoslada. M., Semm, M., Järv, H., Raet, J., Hurt, E.,

Veersalu, T. Kaitsealade külastusseire hindamise juhend: seiremetoodika arendamine

ja rakendamine Tartu 2011

116

Lisa 1 Mattloenduriga kogutud andmed

Kuupäev Kellaaeg Külastajate arv

6.05 13 3

8.05 10 1

8.05 11 6

9.05 9 8

9.05 11 1

9.05 12 12

9.05 13 1

11.05 12 13

12.05 12 6

15.05 9 2

15.05 10 1

16.05 14 16

18.05 17 2

20.05 12 9

20.05 13 8

20.05 22 1

21.05 13 9

21.05 14 6

22.05 5 1

22.05 13 16

22.05 14 14

27.05 9 6

27.05 10 6

27.05 12 9

27.05 23 1

28.05 13 9

28.05 14 1

30.05 14 4

30.05 15 4

3.06 13 8

4.06 8 8

4.06 9 16

4.06 10 16

4.06 11 9

4.06 12 12

10.06 15 4

11.06 8 11

12.06 8 9

12.06 10 4

12.06 14 4

117

13.06 10 2

16.06 10 2

17.06 15 1

17.06 17 5

18.06 10 9

21.06 13 1

25.06 9 1

2.07 8 7

2.07 14 8

3.07 13 8

4.07 18 18

5.07 10 2

5.07 11 2

7.07 8 1

7.07 11 2

8.07 8 1

8.07 10 1

8.07 20 1

9.07 8 6

9.07 15 1

9.07 22 1

10.07 16 1

11.07 13 2

12.07 5 3

12.07 6 12

12.07 9 1

12.07 11 1

12.07 13 1

13.07 10 2

13.07 11 1

15.07 4 2

15.07 9 1

15.07 12 4

15.07 18 1

16.07 3 1

16.07 7 3

16.07 8 2

16.07 9 1

16.07 10 1

16.07 11 1

16.07 14 1

16.07 15 2

17.07 7 1

17.07 8 2

17.07 9 1

17.07 11 1

118

17.07 13 2

17.07 19 1

18.07 3 1

19.07 5 1

20.07 8 1

20.07 10 1

20.07 12 1

20.07 13 1

20.07 17 1

21.07 5 1

21.07 8 1

21.07 11 2

21.07 14 2

23.07 8 1

24.07 10 1

24.07 11 2

25.07 12 2

25.07 14 3

26.07 6 2

26.07 12 2

27.07 10 2

27.07 14 1

27.07 21 1

28.07 10 1

30.07 12 7

30.07 16 4

1.08 13 4

1.08 15 1

2.08 19 2

5.08 20 1

6.08 13 1

8.08 12 1

12.08 15 2

16.08 13 1

17.08 7 1

18.08 4 1

18.08 9 1

18.08 11 1

18.08 13 1

25.08 9 2

25.08 10 6

25.08 11 6

25.08 12 6

27.08 12 1

29.08 7 1

29.08 8 1

119

29.08 13 2

29.08 14 2

30.08 18 3

3.09 16 1

8.09 10 1

11.09 19 1

12.09 11 1

12.09 19 1

13.09 19 1

15.09 12 1

21.09 9 1

22.09 16 1

25.09 12 1

25.09 13 1

25.09 14 1

25.09 17 1

26.09 8 1

27.09 2 2

29.09 12 2

29.09 14 1

29.09 18 1

1.10.2013 14 1

05.10.2013 10 1

06.10.2013 11 3

09.10.2013 14 1

10.10.2013 14 1

11.10.2013 12 7

13.10.2013 13 1

13.10.2013 14 1

16.10.2013 8 1

21.10.2013 11 2

22.10.2013 16 1

27.10.2013 15 2

27.10.2013 16 2

30.10.2013 11 1

30.10.2013 13 1

120

Lisa 2 Infrapunaloenduriga kogutud andmed

Kuupäev kellaaeg

Külastajate

arv kokku

Idast läände

liikujad

Läänest itta

liikujad

6.05 13 5 4 1

6.05 14 1 1 0

8.05 9 1 0 1

8.05 11 2 0 2

8.05 12 1 0 1

9.05 10 19 3 16

9.05 11 10 10 0

11.05 9 7 2 5

12.05 14 2 2 0

13.05 16 4 4 0

14.05 11 1 1 0

16.05 7 1 1 0

16.05 10 3 0 3

16.05 11 14 7 7

16.05 13 45 42 3

16.05 14 89 72 17

16.05 15 19 11 8

16.05 17 21 18 3

17.05 5 11 1 10

17.05 8 23 8 15

17.05 9 20 17 3

17.05 10 4 3 1

17.05 11 9 5 4

17.05 12 7 5 2

17.05 13 2 2 0

17.05 14 4 3 1

17.05 15 7 5 2

18.05 0 1 1 0

18.05 6 26 15 11

18.05 11 11 3 8

20.05 7 3 3 0

20.05 8 9 6 3

20.05 9 12 9 3

20.05 10 4 3 1

20.05 11 8 8 0

20.05 12 2 1 1

20.05 13 7 6 1

20.05 14 16 14 2

20.05 15 12 9 3

21.05 7 3 2 1

21.05 8 8 4 4

21.05 9 5 2 3

121

21.05 10 5 2 3

21.05 11 2 0 2

21.05 13 4 0 4

22.05 7 5 4 1

22.05 8 5 5 0

22.05 9 7 7 0

22.05 10 9 7 2

22.05 11 6 3 3

22.05 12 9 2 7

22.05 14 2 0 2

22.05 15 3 2 1

23.05 8 12 6 6

23.05 9 6 2 4

23.05 10 9 5 4

23.05 11 5 3 2

23.05 12 6 1 5

23.05 13 4 1 3

23.05 14 4 2 2

23.05 15 10 2 8

24.05 7 9 6 3

24.05 8 9 5 4

24.05 9 8 3 5

24.05 10 7 3 4

24.05 11 3 3 0

24.05 12 4 2 2

24.05 14 10 6 4

24.05 22 1 1 0

25.05 12 20 18 2

25.05 16 4 4 0

27.05 3 1 1 0

27.05 10 1 1 0

27.05 20 5 2 3

28.05 8 19 13 6

28.05 9 6 4 2

28.05 10 10 3 7

28.05 11 13 4 9

28.05 12 32 21 11

28.05 13 7 3 4

28.05 14 9 3 6

28.05 15 13 1 12

29.05 3 1 1 0

29.05 8 14 12 2

29.05 9 13 1 12

29.05 12 10 8 2

29.05 21 2 1 1

30.05 9 10 5 5

122

30.05 16 1 1 0

31.05 14 41 25 16

1.06 10 3 0 3

1.06 11 1 1 0

2.06 7 2 2 0

2.06 21 1 1 0

3.06 9 5 5 0

3.06 16 2 1 1

4.06 11 2 2 0

4.06 12 1 1 0

4.06 16 1 1 0

4.06 18 2 1 1

4.06 23 1 1 0

5.06 17 2 1 1

5.06 18 2 1 1

6.06 23 1 1 0

7.06 8 3 3 0

7.06 11 16 9 7

7.06 13 3 2 1

7.06 14 11 5 6

7.06 15 15 6 9

8.06 13 2 1 1

8.06 21 1 1 0

9.06 8 3 1 2

9.06 10 1 1 0

11.06 19 5 2 3

12.06 10 1 0 1

12.06 15 3 1 2

13.06 8 4 0 4

13.06 16 2 2 0

14.06 9 2 1 1

15.06 11 4 2 2

15.06 13 6 6 0

15.06 14 4 0 4

15.06 18 8 5 3

15.06 19 1 0 1

16.06 12 1 0 1

16.06 15 4 2 2

17.06 10 6 1 5

17.06 11 3 3 0

17.06 13 4 0 4

17.06 14 8 1 7

17.06 15 3 1 2

17.06 17 1 0 1

17.06 21 2 2 0

18.06 2 2 2 0

123

18.06 8 4 3 1

18.06 9 5 4 1

18.06 10 13 2 11

18.06 11 8 7 1

18.06 12 6 2 4

18.06 13 7 3 4

18.06 14 4 2 1

18.06 16 1 1 0

19.06 8 10 6 4

19.06 11 8 7 1

19.06 12 8 4 4

19.06 13 9 5 4

19.06 15 4 1 3

19.06 17 2 1 1

20.06 8 3 3 0

20.06 9 1 0 1

20.06 11 1 1 0

20.06 12 1 1 0

20.06 13 1 1 0

20.06 14 15 11 4

20.06 15 6 6 0

22.06 11 1 0 1

22.06 15 1 1 0

23.06 8 1 1 0

24.06 7 1 0 1

24.06 17 2 2 0

25.06 13 8 8 0

25.06 14 8 6 2

25.06 15 4 2 2

25.06 16 1 1 0

25.06 19 1 0 1

25.06 21 1 1 0

26.06 7 6 6 0

26.06 8 6 4 2

26.06 11 1 1 0

28.06 2 4 4 0

28.06 13 11 4 7

28.06 14 1 0 1

29.06 6 7 1 6

29.06 13 2 2 0

29.06 14 2 2 0

30.06 10 5 4 1

30.06 11 3 1 2

30.06 15 2 1 1

1.07 11 3 3 0

1.07 13 1 1 0

124

1.07 19 2 2 0

2.07 5 1 1 0

2.07 9 9 4 5

2.07 10 21 20 1

2.07 11 5 3 2

2.07 12 3 0 3

2.07 13 16 3 13

2.07 15 2 0 2

2.07 17 3 0 3

2.07 19 1 0 1

3.07 7 7 4 3

3.07 11 1 0 1

3.07 12 8 5 3

3.07 14 17 5 12

3.07 15 3 0 3

3.07 18 4 4 0

4.07 7 4 4 0

4.07 9 11 4 7

4.07 10 24 23 1

4.07 12 2 2 0

4.07 15 5 3 2

5.07 7 5 4 1

5.07 9 5 2 3

5.07 11 16 10 6

5.07 14 2 0 1

7.07 3 1 1 0

7.07 5 1 1 0

7.07 11 1 1 0

7.07 12 1 1 0

7.07 14 4 1 3

8.07 8 3 2 1

8.07 13 6 1 5

8.07 14 1 1 0

8.07 16 3 3 0

9.07 7 3 3 0

9.07 10 1 0 1

9.07 13 13 3 10

9.07 16 3 0 3

10.07 7 4 4 0

10.07 13 8 4 4

10.07 16 3 0 3

10.07 21 2 0 2

11.07 7 3 3 0

11.07 14 3 2 1

11.07 15 3 1 2

12.07 7 4 4 0

125

12.07 10 2 2 0

12.07 15 2 2 0

12.07 16 4 1 3

13.07 17 3 2 1

14.07 2 1 1 0

14.07 18 6 4 2

15.07 8 2 2 0

15.07 13 4 4 0

15.07 14 5 3 2

15.07 15 5 1 4

15.07 17 2 1 1

16.07 6 1 1 0

16.07 7 3 3 0

16.07 9 2 0 2

16.07 10 9 5 4

16.07 11 2 0 2

16.07 13 3 3 0

16.07 16 1 1 0

16.07 17 1 0 1

17.07 7 3 3 0

17.07 12 5 3 2

17.07 19 1 0 1

17.07 20 4 2 2

18.07 7 1 0 1

18.07 8 2 1 1

18.07 9 1 1 0

18.07 16 2 1 1

18.07 17 2 0 2

20.07 13 14 7 7

20.07 15 9 1 8

20.07 22 2 2 0

22.07 8 1 1 0

22.07 10 3 3 0

22.07 11 2 1 1

23.07 10 4 4 0

23.07 14 5 3 2

23.07 15 7 0 7

24.07 13 2 1 1

26.07 14 1 0 1

26.07 23 2 2 0

27.07 15 3 2 1

28.07 4 2 0 2

28.07 11 8 5 3

29.07 4 1 1 0

29.07 10 2 2 0

29.07 23 1 1 0

126

30.07 3 1 1 0

1.08 3 2 2 0

1.08 15 14 14 0

1.08 18 4 2 2

2.08 19 2 1 1

3.08 10 6 4 2

3.08 15 2 2 0

4.08 0 3 3 0

4.08 12 3 3 0

4.08 14 5 1 4

4.08 17 2 2 0

5.08 14 1 1 0

5.08 19 1 0 1

6.08 15 4 1 3

6.08 17 3 2 1

7.08 4 1 1 0

7.08 9 4 2 2

7.08 13 3 2 1

7.08 15 1 1 0

8.08 2 1 0 1

8.08 7 3 3 0

8.08 9 4 2 2

8.08 11 9 3 6

8.08 15 1 0 1

9.08 8 3 3 0

9.08 11 2 0 2

10.08 16 14 6 8

11.08 12 5 3 2

11.08 13 2 2 0

11.08 15 6 1 5

12.08 11 12 6 6

12.08 12 3 2 1

12.08 13 3 3 0

13.08 10 3 3 0

13.08 11 4 0 4

13.08 12 1 1 0

14.08 14 4 3 1

15.08 16 3 0 3

15.08 17 4 3 1

16.08 10 2 1 1

17.08 4 5 5 0

17.08 5 4 2 2

17.08 6 3 0 3

17.08 14 8 4 4

18.08 10 54 22 32

19.08 7 4 4 0

127

19.08 14 2 0 2

19.08 16 2 1 1

19.08 17 4 4 0

21.08 7 3 2 1

21.08 13 4 1 3

21.08 15 3 3 0

22.08 7 6 4 2

22.08 8 3 1 2

22.08 11 3 2 1

22.08 12 14 7 7

22.08 13 11 9 2

22.08 14 15 6 9

23.08 8 3 3 0

24.08 14 4 2 2

24.08 15 12 6 6

25.08 10 4 2 2

25.08 11 6 2 4

25.08 13 2 0 2

25.08 18 8 6 2

26.08 14 3 2 1

26.08 15 3 3 0

27.08 10 1 0 1

27.08 19 1 0 1

28.08 11 3 1 2

28.08 12 33 30 3

28.08 13 62 24 38

28.08 14 37 27 10

28.08 15 42 2 40

28.08 16 3 0 3

29.08 13 2 1 1

29.08 17 1 1 0

29.08 18 1 0 1

30.08 8 1 1 0

30.08 16 1 1 0

30.08 19 4 4 0

31.08 9 1 1 0

31.08 12 2 0 2

31.08 14 6 5 1

31.08 15 6 0 6

1.09 14 1 1 0

1.09 15 7 6 1

1.09 16 6 2 4

2.09 11 1 1 0

6.09 14 3 2 1

6.09 15 2 0 2

7.09 13 11 11 0

128

7.09 14 10 0 10

7.09 18 2 0 2

8.09 11 7 3 4

8.09 12 5 3 2

8.09 13 2 2 0

8.09 14 11 4 7

8.09 15 13 8 5

8.09 18 2 1 1

9.09 17 1 0 1

10.09 8 4 2 2

11.09 13 1 1 0

14.09 15 3 2 1

14.09 16 3 3 0

15.09 0 3 2 1

15.09 7 1 1 0

15.09 18 2 1 1

16.09 3 1 1 0

16.09 11 1 1 0

17.09 1 1 1 0

18.09 11 1 1 0

19.09 16 9 9 0

20.09 17 11 11 0

21.09 6 2 2 0

21.09 13 3 2 1

21.09 14 7 0 7

21.09 15 1 1 0

21.09 18 2 0 2

22.09 13 4 3 1

22.09 14 2 0 2

23.09 21 1 1 0

25.09 10 2 2 0

25.09 14 2 2 0

27.09 2 3 0 3

27.09 13 35 5 30

27.09 16 2 1 1

28.09 11 7 5 2

28.09 12 7 7 0

28.09 13 19 19 0

28.09 15 3 3 0

28.09 16 3 2 1

30.09 0 4 2 2

30.09 1 2 1 1

30.09 2 1 1 0

30.09 4 1 1 0

30.09 15 4 2 2

2.10 12 3 1 2

129

2.10 13 3 3 0

3.10 9 1 0 1

4.10 5 1 1 0

5.10 15 2 2 0

5.10 16 5 3 2

6.10 13 7 3 4

6.10 16 2 2 0

7.10 15 3 3 0

8.10 12 6 6 0

8.10 14 8 8 0

8.10 15 1 1 0

8.10 15 1 1 0

9.10 10 1 1 0

10.10 1 1 1 0

10.10 8 3 3 0

10.10 11 3 3 0

10.10 13 4 4 0

10.10 14 4 4 0

11.10 8 3 2 1

11.10 12 14 6 8

11.10 14 4 4 0

11.10 15 3 2 1

12.10 0 1 1 0

12.10 11 5 5 0

12.10 17 1 1 0

13.10 13 5 2 3

13.10 14 3 0 3

13.10 15 2 2 0

17.10 8 2 2 0

17.10 10 3 1 2

17.10 11 3 3 0

17.10 12 2 0 2

18.10 14 14 9 5

19.10 11 28 21 7

20.10 13 3 2 1

20.10 14 4 3 1

21.10 12 3 3 0

21.10 17 4 2 2

22.10 9 1 0 1

22.10 15 2 0 2

23.10 15 13 5 8

27.10 9 3 3 0

27.10 11 7 4 3

27.10 15 4 2 2

28.10 13 1 1 0

31.10 13 2 1 1

130

Lisa 3 Puhkeonni külalisteraamatust kogutud andmed

Nr. Nädalapäev Kuupäev Inimeste arv Päritolu

1 teisipäev 16.07.2013 1

2 neljapäev 18.07.2013 2 Hiiumaa

3 esmaspäev 29.07.2013 2

4 laupäev 03.08.2013 1 Harku

5 laupäev 03.08.2013 3 Rasna

6 laupäev 03.08.2013 5

7 laupäev 03.08.2013 1 Tartu

8 pühapäev 11.08.2013 1

9 pühapäev 11.08.2013 5 Tamsalu

10 esmaspäev 12.08.2013 4 Tartu

11 kolmapäev 14.08.2013 2 Holland

12 neljapäev 15.08.2013 2 Tartu

13 reede 16.08.2013 5 Soome

14 reede 16.08.2013 1

15 pühapäev 25.08.2013 1

16 pühapäev 25.08.2013 1

17 neljapäev 29.08.2013 2 Tartu

18 laupäev 31.08.2013 2

19 pühapäev 01.09.2013 6

20 laupäev 07.09.2013 2

21 pühapäev 08.09.2013 2 Tartu

22 kolmapäev 11.09.2013 2 Tartu


24 neljapäev 19.09.2013 17

25 laupäev 21.09.2013 7

26 laupäev 21.09.2013 3

Kokku 83

131

Lisa 4 Õuesõppeklassi külalisteraamatust kogutud andmed

Nr. Nädalapäev Kuupäev Külastajate arv Päritolu

1 reede 12.07.2013 2 Tartu

2 neljapäev 18.07.2013 2 Hiiumaa

3 pühapäev 21.07.2013 2 Tartu

4 kolmapäev 24.07.2013 3 Tartu

5 kolmapäev 24.07.2013 6 Soome ja Eesti

6 reede 26.07.2013 4 Tartu

7 teisipäev 30.07.2013 1

8 teisipäev 30.07.2014 1

9 teisipäev 30.07.2015 1

10 neljapäev 01.08.2013 8

11 neljapäev 01.08.2013 4 kohalikud

12 laupäev 03.08.2013 5 Rasina


14 kolmapäev 07.08.2015 5

15 laupäev 10.08.2013 2 Tallinn

16 neljapäev 15.08.2013 2 Tšehhi

17 reede 16.08.2013 6 kohalikud

18 pühapäev 18.08.2013 1

19 pühapäev 18.08.2014 2

20 pühapäev 18.08.2015 4

21 esmaspäev 19.08.2013 2

22 pühapäev 25.08.2013 3

23 pühapäev 25.08.2014 4

24 laupäev 31.08.2013 2


26 laupäev 07.09.2013 12 Luua


28 pühapäev 15.09.2013 4

Kokku 97

Documents

Järvselja looduskaitseala seire - SA Järvselja Õppe- ja ... · horisontaalselt (Trimble R4 GPS…2013). Instrumendiga Trimble R4 mõõdeti antud töös enamik metsapunktidest ning