��������������������������������� ����������� �����������������

Juhtkond tänabKooli 6. klasside õpios-

kuste olümpiaadi võistkon-da, kes saavutas maakonnas 2. koha. Kiitus teile võistkon-na liikmed, Kristiina Ader (6A), Kristel Sepp (6A), Jorgen Holm (6A), Reet Salumaa (6C) ja Janno Tilk (6C). Tänu kõigile aineõpe-tajatele õpilaste juhenda-mise eest ja võistkonnatöö koordineerimise eest õpetaja Anneli Auväärtile.

Õpilaste sünnipäevad

Tia Ait 8D 18.10Eston Elango 8A 15.10Kaido Kane 8C 17.10Keidi Kiider 10E 18.10Arlin Kirr 10E 19.10Kristiina Koel 7B 14.10Sille Lihulinn 12A 20.10Uku-Rasmus Lind 8B 18.10Margus Magus 8A 15.10Tauri Mihklepp 10A 19.10Getter Must 4B 14.10Merily Niit 10C 20.10Kristin Puck 9B 15.10Kaidi Sink 9C 19.10Olar Tool 4B 14.10Merili Turja 10C 19.10Jargo Varik 4A 20.10Jaanika Vatsfeldt 6B 19.10

Töötajate sünnipäevad

Laine Lehto 14.10Maili Rasva 15.10*Anne Mets 17.10Aivar Laus 18.10Marje Tiitma 19.10*

���������� Kuressaare Gümnaasiumi tekli statuut

Tähelepanu 10ndad klas-sid!

Neljapäeval, 14.10.2004 kell 11.45 toimub kooli aulas pidulik tekliaktus!

NB! Kaasa tekkel ja selga pidulik riietus: hele ühevär-viline pluus, tumedad pük-sid või seelik! Koolilaul peab ka peas olema!

Inge Jalakas,huvijuht

Teated

Kuressaare Gümnaa-siumi tekkel (sini- must- kuldne) on sümbol, mis näitab selle omaniku seost Kuressaare Gümnaasiumi-ga.

Tekkel antakse esimest korda üle esimesel koolipäe-val või tekliaktusel, teistel juhtudel gümnaasiumi aas-tapäeva ja juubeliüritustel kooli juhtkonna poolt.

Teklit võib kanda: • Eesti Vabariigi riiklike tähtpäeva-de üritustel nii väljaspool kooli kui ka koolis; • Ku-ressaare Gümnaasiumi aas-tapäeva üritustel, esimesel koolipäeval, EV aastapäe-va aktusel ja muudel pidu-likel juhtudel vastavalt kooli juhtkonna poolt antud mää-rusele; • Riiklikel ja kooli-majas toimuvatel leinatsere-mooniatel; • Gümnaasiumi

ja põhikooli lõpuaktusel; • Alati kooli lipu kandmisel ja assisteerimisel; • Väljas-pool kooliaega koos korrekt-se rõivastusega ja omaniku äranägemisel.

Pea paljastatakse siseruu-mides kooli ja/või riigilipu sissekandmisel, riigihümni esitamisel, leinatseremoo-niatel kolleege ja kaaslasi mälestades.

Teklit hoitakse sel juhul vasaku käe randmel, nokk suunatud väljapoole. Muu-del juhtudel võib siseruu-mides tekli jätta pähe ar-vestades eelpoolnimetatud üritusi.

Pea paljastatakse välitin-gimustes riigilipu heiskami-sel, riigihümni esitamisel, leinatseremooniatel, kirikus ja kirikaedades või muu-del juhtudel, kui selleks on

Algas suitsuprii klassi võistlus!Võistlusel võivad osa-

leda üle vabariigi kõikide koolide 5.-12. klassid koos klassijuhatajaga. Klasside osavõtt võistlusest on vaba-tahtlik ning põhineb vastas-tikusel aususel ja usaldusel. Vastutus kontrolli eest on õpilastel endil. Võistlus toi-mub kuni 2005. aasta mai lõ-puni. Kõikide klasside ni-med, kes ühiselt võistluselt osa võtavad avalikustatak-se Tervise Arengu Instituudi koduleheküljel www.tai.ee. Võistluse vahekokkuvõte te-hakse 2004. aasta detsemb-ris. Kõik võistluse edukalt läbinud klassid osalevad rahvusvahelises loosimises, mille peaauhinnaks on klas-siekskursioon VÄLISRIIKI!

Meie, 7. a klassi õpilased, otsustasime ka olla suit-suprii klass ja osa võtta sel-lest võistlusest. Igaüks kirju-tas alla lepingule selle kohta,

et tema õppeaasta jooksul ei suitseta. Klassijuhataja tun-nis kooli direktor T.Takkis kinnitas meie lepingu ja saatsime selle Tervise Aren-gu Instituuti ära.

Miks on vaja sellist võistlust, küsivad võibol-la mõned lapsed? Me teame kõik, et suitsetamine on kah-

julik, kuid ka kole on vaada-ta suitsetavat ja suitsu järgi haisvat tüdrukut või poissi. Aastatega muutuvad nen-de käed ja hambad kollaseks ja ükski kallis hambavalgen-duski ei aita. Nii, et olge ter-ved ja suitsuvabad!

Martin Lapp,7a klass

2003ndal aastal oli 12C suitsuprii klass. Foto: Gert Lutter

2 Meie KG, 13. oktoober 2004Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

Loomakaitsepäev Kahe maailmasõja va-

hel aktiviseerus Euroo-pas loomakaitseliikumine. 1931.aastal toimus Itaalias suurejooneline loomakait-sekonverents, kus leiti üks-meelselt, et suuremat tähe-lepanu loomakaitsele aitab pöörata spetsiaalne looma-dele pühendatud päev. Nii otsustatigi hakata tähistama ülemaailmselt loomakaitse-päeva iga aasta 4.oktoobril.

Miks just sellel päeval? Legend räägib, et kord elanud Umbrias Assisi külas jõuka kaupmehe perekon-nas poeg Franciscus, keda koolitati isa mantlipärijaks, temast sai aga jutlustav ker-jusmunk. Tema põhisõnu-miks oli armastus, halastus, usk, lootus ja rõõm kõige elava suhtes. Kerjusmunk Franciscus oli taltsutanud oma tasasel moel rääkides

juba kuid Gobbio küla ela-nikke terroriseerinud metsi-ku hundi. Franciscuse ime-tegudest on palju legende, väidetavalt mõistis ta loo-made ja lindude keelt ning metselajad kogunesid kuu-lama tema jutlusi. Selle le-gendaarse mehe aegadest on möödas ~800 aastat, kõi-gi elusolendite pühak Assisi Franciscus suri 4.oktoobril, 1226.

Lemmikloomapäev KG-s

Kõigile lastele meeldivad loomad. Kuressaare Güm-naasiumi algklassides on loomakaitsepäeva ka va-rem tähistatud. Sel aas-tal oli tähelepanu koertel, nende eest hoolitsemisel ja erinevatel tõugudel.

Koer on aidanud hoida karju, päästnud inimesi up-pumisest ja lumelaviinide alt, leidnud miine ja narkoo-tikume. Paljudel lastel on kodus vahva neljajalgne, kes teeb elu lõbusamaks, ergu-tab liikuma, lohutab, kui va-ja ja annab palju jutuainet.

4.-5.oktoobril said pal-jude toredate kutsude ja nende peremeestega tutta-vaks kõik 1.-4.klasside õpi-lased. Külalised rääkisid,

kuidas koeraga tutvust te-ha, kuidas koera juuresole-kul käituda, näitasid, mida nende hoolealused oskavad. Lapsed said koertega män-gida, neid paitada, nendega jalutada.

See tore ettevõtmine sai teoks kahe klubi abiga: Saa-remaa Koertekasvatajate Klubi ja Koerteklubi “Ak-tiiv”.

Need klubid tegutsevad küll eraldi, kuid suund ja eesmärk on üks.

Kahe päeva lemmikloo-madest külaliste hulgas olid rottweiler, šoti terjer, saksa lambakoer, labradori retrii-ver, kuldne retriiver, berni karjakoer, cavalier spanjel, jaapani chin.Eriliseks lem-

mikuks osutus pekingi pa-leekoer, kes üsna kiiresti os-kas olukorra enda kasuks pöörata ning nautis tähele-panu täiel määral.

Algklasside lapsed ja õpetajad tänavad oma kü-lalisi.

Tänusõnad ka 3A klassi lapsevanemale Heidi Ver-bitskile, kes kõike seda kor-raldada aitas!

Ja veel – nagu ütles Väi-ke Prints: „Kui oled kelle-gi taltsutanud, pead tema eest hoolitsema.“

Nii et, hoia oma neljajalg-set sõpra (kui ta sul olemas on) ja hoolitse tema eest!

Grete Pihl,õpetaja

Leivapäev6. oktoobril pidasime

algklassidega leivapä-eva. II korruse koridoris oli üles pandud teemakoha-ne stend, millelt sai vaadata pilte, lugeda luuletusi, jutte ja vanasõnu. Külaline Vai-ke Jasmin rääkis lastele vilja-kasvatamise ja leivategemise raskest tööst.Lapsed said nä-ha vana leivalabidat, kuul-da palju huvitavat ja maits-ta ehtsat maaleiba.

Järgnes võileibade näi-tus- müük. Fantaasiakülla-seid ja maitsvaid võileibu jätkus ostmiseks- söömiseks kõigile.

Järgmisel päeval toi-musid klassides viktoriinid, et teada kui palju kuuldust-nähtust meelde jäi. Tubli-mad olid IV b klassist Mih-kel, Denis, Marie, Juulia;IV a klassist Hanna- Liisa Luik;II b klassist Trevor Ling; II a klassist Maarit Meola,; III b klassist Marleen Kubits; III a klassist Kelly Talvistu; I b klassist Gert Tammel ja Laur Merisalu ning I a klassi ühis-võistkond.

Loodame, et üritus meel-dis ja lapsed oskavad nüüd leivast rohkem lugu pidada.

Ruth Jasmin,algklasside õpetaja

Pildi allkiri. sadak öfjdgjasda. Foto: Gert Lutter

Mõned kirevad võileivad näi-tusmüügilt. Fotod: 2x Arvi Tanila

Siret Kuusk (11B): Ma ei tea selles mitte midagi. (Pea-le seaduse lühitutvustust). Vä-ga hea ju. Ma jooks küll pii-ma, mulle maitseb piim.

Mihkel Kõrgessaar (12C): Meie koolis võiks see seadus toimida. Võiksime piima saada, aga ei saa ju. Reet Sepp ütles, et see on nii kallis ja meil ei ole raha.

Helena Pihel (11B): Mis see on? (Peale seaduse lühi-tutvustust). Aga miks mitte, täiesti normaalne. Mina ta-haks küll oma klaasi piima saada.

Kristiina Kruuse,12C klass

3Meie KG, 13. oktoober 2004 Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

Euroopa Liidu koolipiimatoetuste süsteemistArvatavasti on vaba-

riikliku ajakirjanduse kau-du kõigile teada, et seoses Euroopa Liitu astumisega hakkab alates 2004.a. sügi-sest Eestis kehtima EL-i koo-lipiimatoetuste süsteem, mis ei ole kellelgi kohustu-seks, vaid rangelt vabataht-lik. Iga soovija saab osaleda koolipiimaprogrammis oma võimalustest lähtudes.

Kuressaare Gümnaasium kavatseb kindlasti liituda programmiga “Koolipiima-toetus”. Ainult Kuressaa-re Gümnaasiumi õpilastele hakatakse tasuta koolipiima jagama kooliastmeti järk-järgult. Sellel õppeaastal saavad tasuta piima algklas-

side õpilased, edaspidi lai-endatakse piima jagamist ka vanemate klasside õpilaste-le. Käesoleval õppeaastal ei ole meil kõikidele õpilaste-le rahaliste ressursside puu-dumise tõttu võimalik tasu-ta piima jagama hakata.

Teatavasti piima ostmi-seks tehtavad kulutused kompenseeritakse Euroo-pa Liidu ja Eesti eelarvelis-test vahenditest peaaegu aasta hiljem, kui tegelikud kulutused tehti. Seega ko-gu kooli 1250 õpilase tarvis peaks meil reservis olema ~300 000 krooni. KG Sih-tasutuse juhatuse liikmete seas ei olnud paraku ühtegi hiromanti, kes sellise reser-

vfondi moodustamise vaja-dust selle aasta alguses ee-larve tegemise juures oleks ette näinud ja see poleks ilmselt meie laenukoormu-se ja vähese raha juures ka võimalik olnud. Nii et tuleb leppida sellega, mis meil on ja elada oma võimaluste pii-res.

Tasuta piima jagami-se asjaajamine ning doku-mentide vormistamine võ-tab pisut aega. Selleks, et õpilased hakkaksid saama tasuta piima, tuleb kõige-pealt PRIA poolt heakskiit saada. Heakskiidu saami-seks vajalikud paberid on ära saadetud. Enne heaks-kiidu andmist kontrolli-

Mida arvate koolipiima seadusest?

Toomas Takkis: Koo-lipiima seadus, kui riik se-da võimaldab, on päris mõistlik. Kuigi veelgi parem oleks, kui kõik saaksid siis juba teatud ulatuses kooli-toitu. Aga piima kättesaami-se kord on vilets, sest esiteks taotlusprotseduur on keeru-line ja teiseks ei ole kooli-del praegu raha piima väl-jaostmiseks, kuna seda ei ole osanud keegi ette näha ja eelarved on ammu tehtud. Kui see kord muutuks natu-ke paindlikumaks ja pare-maks, siis on ka neid õpilasi, kes piima saavad, palju roh-kem. Kord on vilets, aga mõ-

te iseenesest on hea.Maidu Varik: Loomuli-

kult on hea, kui riik toetaks õpilasi ja nad saaksid pii-ma juua. Aga tegelikult on mure selles, et korraldami-sega ei ole riik nii realistlik olnud. Just suured koolid on hädas sellega, et raha peaks ette maksma. Me tahame se-da meie koolis kindlasti või-maldada ja praegu on nii, et vähemalt esimesed neli klas-si saaksid piima nii ruttu kui võimalik. Aga et seda asja ka vanemate klassideni edasi viia, on vaja koolil leida või-malusi ja vahendeid. Korral-damise taha ongi asi jäänud.

Igal juhul tahaks, et kõik õpilased, kes sooviksid pii-ma juua, seda ka saaksid.

Arvi Tanila: See on väga hea, kui õpilased saavad ta-suta piima. Kuid probleem on selles, et Euroopa Liit maksab raha tagantjärgi, aga koolidel on sügiseti teadu-pärast rahadega kitsas. Riigi poolt ei ole suudetud prob-leemi lahendada ja mulle tundub, et koolid ise ei taha ka sellega eriti tegeleda.

Norma Helde: Väga hea mõte, sest piim on ju kalt-siumirikas ja kaitseb laste luusid. Aga kas see teoks ka saab? Loodame.

takse PRIA ametnike poolt heakskiidu taotluses näi-datud õppeasutuse and-meid. Heakskiidu andmi-ne otsustatakse hiljemalt 30.päeval pärast heakskiidu taotluse esitamist. Toetu-se taotlemise aluseks olevat perioodi hakatakse arvesta-ma heakskiidu otsustamise päevale järgnevast töö-päevast.

Keda huvitab, võib sel-lest kõigest lähemalt lugeda veebilehelt www.pria.ee.

Reet Sepp,KG Sihtasutuse juhatuse liige

Toomas Takkise sõnul ei ole koo-lil hetkel vahendaeid piima välja-ostmiseks. Fotod: 4x Kristiina Kruuse

”Väga hea mõte!” ütleb koolipiima seaduse kohta Norma Helde, ent kahtleb, kas see ka teoks saab.

Mihkel Kõrgessaare arvates võiks see seadus ka meie koolis toimi-da: ”Aga ei saa ju piima!”

”Väga hea ju!” ütleb koolipiima seaduse kohta Siret Kuusk, ”Ma jooks küll piima.”

������������������

�������������

����������������������������������������������������������������

�����������������������������������

������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

���������������������������������

���������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

������������������

4 Meie KG, 13. oktoober 2004Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

Jõutõstjad olid edukad!

2. oktoobril toimusid Sauel XI Eesti meistrivõistlu-sed. Võistlustest võtsid osa ka SK JõuMees all treenivad Kuressaare Gümnaasiumi õpilased, treeneriks Jaan Sa-lu. Tulemustest:

Priit Paakspuu 8c - nii Noorte kui täiskavanute ees-ti meister kuni 56 kehakaa-lu kategoorias, surus 75 kg noorte noorte klassis ja 82,5

kg täiskavanute klassis.Raigo Kuusnõmm 10b -

IV koht kuni 67,5 kehakaalu kategoorias, surus 92,5 kg.

Janar Kolk 9a - IV koht kuni 75 kehaalu kategoorias, surus 92,5 kg.

Karel Maarma 12b - V koht kuni 60 kehakaalu ka-tegoorias, surus 75 kg.

Rait Sagor 8d - VI koht kuni 67,5 kehakaalu kate-

goorias, surus 85 kg.A b s o l u u t a r v e s t u s e s

wilk`i punktide järgi: R. Kuusnõmm XI koht 73,08 p. P. Paakspuu XIV koht 70,53 p. J. Kolk XV koht 70,41 p. R. Sagor XXI koht 66,5 p. K. Maarma XXVI koht 64,81 p.

Inge Jalakas,huvijuht

XI Eesti meistrivõistlustest Sauel võtsid tulemuslikult osa ka SK JõuMees all treenivad Kuressaare Güm-naasiumi õpilased, treeneriks Jaan Salu. Foto: Gert Lutter

Omaloominguliste laulude võistlusNeljap., 21. oktoobril

toimub meie kooli aulas klassidevaheline omaloo-dud laulude ja lauluteksti-de võistlus. Võistlusel võib osaleda igast klassist (5.-12.) max 12 võistlejat, kes esita-vad omaloomingulise laulu või mõne tuntud laulu, mil-lele on tehtud oma sõnad. Laulda võib nii saateta, fo-nogrammiga (karaoke) kui ka instrumentaalsaatega. Saatepartii võib kujunda-da ise, vajadusel pöörduda

muusikaõpetaja poole. Solis-te võib laval julgustada stiil-ne liikumisrühm, kes võib esinejat refräänis vokaalselt aidata.

Enne esinemist tuleb žüriile esitada tekst ühes ek-semplaris, võimalusel laulu noot. Žürii hindab lauluteks-ti sobilikkust ja vaimukust, esinejate oskust publikuga kontakti saavutada, liikumi-se haakumist lauluga, riietu-se stiilsust. Iga korralik ette-aste annab klassile 3 punkti,

eripreemia lisaks 4, 3.koht 5, 2.koht 6 ja 1.koht 7 punkti.

Võistlus toimub vahe-tundides, autasustamine kl. 15 aulas.

Eelregistreerimine kuni 15.oktoobrini muusikute va-heruumis.

Info muusikaõpetajatelt ja õpetajate toa kõrvalt sei-nalt. Okas kurku ja osalema!

Mai Rand,muusikaõpetaja

Jukude pidu, neljapäeval 14.oktoobril. Ajakava:

17.00 10-ndate klasssi-de kogunemine pargis Los-si bastionil.

17.30-18.00 Rongkäik (Uus-Roomassaare tn-Noo-ruse tn.).

18.00 Algus koolima-jas (raja algus sööklapoolne sisehoov).

20.00 Jukude kavad (ka-va pikkus min 2 min).

20.30 Tortide hindamine (29c mx 100 cm, tort tuua kell 18.00 õpetajate tuppa).

22.30 pidu läbi.Garderoob avatakse kell

18.00. Piletimüük kell 19.00 pilet 20 EEK.

Jukudel kaasa 5 EEKi, tõrvik ja sall. Jukude koduk-lasside ruumid kooskõlasta-da majandusjuhataja juures.

Anneli Meisterson,huvijuht

Teated

Gotlandile õppima!Richard Steffengymna-

sium Visbys kutsub õpilasi Läänemeremaadest õppima kolledžisse, et valmistuda õpingute jätkamiseks Got-landi Ülikoolis.

Õppetöö on tasuta, õp-peprogrammis on lisaks rootsi keele intensiivkursus-tele ka inglise keel, majan-dus, ajalugu, ühiskonnaõpe-tus jm.

Õppuritele võimaldatak-se stipendium elamis- ja söö-gikulude katteks.

Soovijad: • peavad ole-ma vähemalt 18-aastased; • oma haridustunnistust, mis võimaldaks neil astu-da ülikooli oma kodumaal (s.t. meil gümnaasiumi lõ-putunnistust); • oskama inglise keelt; • olema huvi-tatud õpingute jätkamisest ülikoolis.

Soovijatel tuleb koostada enesetutvustus (huvid jms) ning CV. Täiendav info õp-pealajuhataja M. Varikult.

Maidu Varik,õppealajuhataja