KINNITATUD

Pihtla Vallavolikogu määrusega

nr.1 25.01.2012.a.

KAALI KOOLI ARENGUKAVA aastateks 2012 - 2014

MOTO:

HARIDUS ON AARE, ÕPPIMINE - TEE SELLE JUURDE

SISUKORD

Lk 2 Sissejuhatus

Arengukava koostamise lähtekohad

Kooliarenduse valdkonnad ja seire

Peamised kooli mõjutavad tegurid lähiajal

Lk 4 Hetkeseis

Üldandmed

Ajaloost

Lk 5 Lasteaialapsed

Õpilaskond

Lk 6 Õppetöö tulemused

Personal

Lk 7 Hetkeolukorra kirjeldus

Lk 10 Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad

Kaali Kooli visioon

Kaali Kooli missioon

Kaali Kooli põhiväärtused

Lk 11 Kooliarenduse valdkonnad

Eestvedamine ja juhtimine

Personalijuhtimine

Ressursside juhtimine

Koostöö huvigruppidega

Lk 12 Õppe-ja kasvatusprotsess

Õpetajate täiendkoolitus

Turvalisuse tagamine

Lk 13 Tegevuskava

Lk 17 Koolituskava

Lk 19 Arengukava uuendamise kord.

I SISSEJUHATUS

Kaali Kooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad,

tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra.

Kaali Kooli arengukava lähtub Kaali Kooli põhimäärusest, kohaliku omavalitsuse arengukavast,

Saare Maavalitsuse ja EV riiklikest arengusuundadest.

Arengukava koostamise lähtekohad.

Arengukavas on määratletud kokkuleppelised arengusihid ja eesmärgid aastateks 2012 – 2014, et

tagada kooli järjepidev areng.

Käesolevas arengukavas kajastuvad tulenevalt kooli strateegilisest planeerimisest kooliarenduse

põhisuunad ning eesmärgid ja ülesanded, samuti nende saavutamiseks vajalikud meetmed.

Arengukava koostamisel oleme arvestanud sise- ja väliskeskkonna muutujaid. Lähtunud oleme

põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ning selle määrustest.

Arengukava tegevuskava koostamisel oleme lähtunud sisehindamisaktist aastatest 2008 – 2010 ,

2010/2011 õppeaasta sisehindamistulemustest, samuti Kaali Põhikooli 2007. – 2011. aasta

arengukavast.

Kooli järjepidev areng tagatakse eesmärkide saavutamise, saavutamise teede ja olukorra hindamise

mõõdikute määratlemise kaudu arengukava tegevuskavas.

Kooliarenduse valdkonnad ja seire.

Arengukavas tuuakse välja kooli visioon aastani 2014 ja kavandatakse arenguetapid 3 aastaks.

Arengukavas on suunised kooli jätkusuutliku arengu tagamiseks 5 tegevusvaldkonnas:

eestvedamine ja juhtimine, personalijuhtimine, koostöö huvigruppidega, ressursside juhtimine ning

õppe-ja kasvatusprotsess.

Igal aastal ajakohastatakse olemasolevat tegevuskava vastavalt toimunud muutustele välis- ja

koolikeskkonnas ning õppeaasta analüütilise kokkuvõtte tulemuste põhjal.

Strateegiline juhtimine koolis põhineb Planeeri - Tee-Kontrolli- Parenda metodoloogial.

Planeerimine kajastub arengukavas, tegemine õppeaasta üldtööplaanis, kontrollimine õppeaasta

analüütilises kokkuvõttes, parendamine sisehindamise aruandes.

Peamised Kaali Kooli mõjutavad tegurid lähiajal.

Olulisteks väliskeskkonna teguriteks, mis mõjutavad kooli tegevust lähiaastatel, on:

Üleminek uuele põhikooli riiklikule õppekavale.

Koolivõrgu korrastamine.

KOV võimekus kooli rahastamiseks

Haldusreform.

Jätkuvalt väike kooliealiste laste arv kooli teeninduspiirkonnas.

Sotsiaalne ja majanduslik olukord kooli teeninduspiirkonnas

Erivajadustega õpilaste osakaalu suurenemine.

Tehnoloogia kiire areng.

Olulisteks sisekeskkonna teguriteks, mis mõjutavad kooli tegevust lähiaastatel, on:

Pedagoogilise kaadri töökoormuse vähenemine seoses liitklassiga vanemas kooliastmes

Pedagoogilise kaadri vastavusse viimine kvalifikatsiooninõuetele.

Säästvale majandamisele üleminek, säästva mõttelaadi omaksvõtt kooli töötajate poolt.

II KOOLI HETKEOLUKORRA ANALÜÜSI TULEMUSED

Üldandmed

Kaali Kool asub Saare maakonnas Pihtla vallas, Kaali külas.

Kooli postiaadress Kaali küla, 94102 Saare maakond.

Kooli e-post: kool@kaali.edu.ee

Telefon: 45 91 143

Ajalugu

Kaali Kooli eelkäijateks võib pidada kolme kooli, milleks on Kõljala, Putla ja Sagariste külakoolid.

1920, 8. detsember Kaali mõisa härrastemajas alustas tööd 4-kl. algkool, mis tekkis kolme

eespool nimetatud külakooli liitmise teel

1924 avati 5. klass

1935 suleti halvas seisukorras mõisamaja. Kool jätkas tööd Reeküla palvemajas ja

lähedal asuva Jalaka taluhoone ruumides

1937 Kaali mõisa härrastemaja kohale ehitatud uues koolimajas alustab tööd

Kaali 6-klassiline algkool

1938 valmis kooli saal, mis ehitati õpetajate annetusrahade eest

1945 Kaali 7-klassiline Mittetäielik Keskkool

1960 majja toodi elekter ja paigaldati veevarustussüsteem

1961 Kaali 8-klassiline Kool

1963/64 koolis töötas maanoorte kooli õhtune osakond (5.-6. ja 7.-8. klassid)

1986 Kaali 9-klassiline Kool

1992 Kaali Põhikool

1997 renoveeritud tualettruumid

2001 valmib juurdeehitus- sööklaosa

2003 akende vahetus ja välisseinte värvimine

2004 kapitaalremont, spordisaali ehitamine

2011 ümberehitus ja lasteaiaosa kooli toomine

Lasteaialapsed.

Kaali Kooli lasteaiaosa avati 2011. aasta septembris. Lasteaias on 2 rühma, kummaski rühmas 11

kohta. Lasteaial puudub arengukava koostamise ajal mänguväljak, selle ehitamine vastavalt

kehtivatele ohutusnõuetele on kavas 2012. aastal.

Lasteaiaosa täituvuse prognoos:

2011/12 2012/13 2013/14 2014/15

Tähetäpsid 8+1 9 10 8+?

Järvehaldjad 6 6 7 7

15 15 17 15+?

Lapsed Kaali-Kõljala piirkonnas vanuses 0-7, kes ei käi lasteaias.

sünniaasta laste arv

2004 1

2007 1

2009 2

2010 2

2011 6

Õpilaskond.

Kooli õpilaste arv on aasta-aastalt olnud languses, ka lähiaastatel jätkub protsess samas suunas,

kuigi tempo on aeglustunud.

Kaali Kooli õpilaste arv sõltub 2 asjaolust:

1. Kas Pihtla Kooli lapsed jätkavad peale 4. klassi lõpetamist õpinguid Kaali Koolis

2. Kas suletavast Kaarma Põhikoolist tuleb 2012-13 õppeaastal õpilasi Kaali Kooli.

Klassikomplektide arv sõltub lisaks kahele eelpool nimetatud asjaolule Pihtla valla majanduslikust

võimekusest järgnevatel aastatel õpetajate palkadeks lisaraha eraldamisel.

Õpilaste prognoos, arvestades praegu koolis õppivaid, lasteaiaosast kooli õppima asuvaid ja Pihtla

koolist Kaali Kooli 5. klassis õpingute jätkajaid:

2011/

12

klassikomp

lekt

2012/

13

klassiko

mplekt

2013/

14

klassiko

mplekt

2014/

15

klassikomp

lekt

I 2 I - III 2 I- II 1 I -II 3 I -II

II 6 II 2 2 1

III 3 6 III 2 II -IV 2 III -IV

IV 1 IV- V 3 IV -V 6 2

V 3 1+2=3 3+2=5 V 6+1=7 V

VI 9 VI 3 VI 1+2 =3 VI -VII 3+2=5 VI

VII 5 VII 9 VII 3 1+2 =3 VII-VIII

VIII 5 VIII 5 VIII 9 VIII 3

IX 5 IX 5 IX 5 IX 9 IX

Kokku 39 7 38 7 36 6 35 6

Õppetöö tulemused

keskmine

hinne

edukus % kvaliteet

%

Saaremaa

edukus %

Saaremaa

kvaliteet

%

Eesti

edukus %

Eesti

kvaliteet

%

emakeel 3,6 100 42 100 81,7 95,6 61,9

matemaatika 2,85 71 28 66,7 36,1 73,6 46,1

inglise keel 4 100 100 100 86,7 99,9 90,9

ühiskonnaõpetus 4 100 100 100 89,5 98,5 70

märksõnad 2010/11

Õpilaste arv koolis 41

Õpib viitele/ % 13/ 31,7 %

Õpib neljadele-viitele, sh viitele/ % 20 /48%

Kiitus- / ja ainekiituskirjad 19

Õppeedukus/ % 91,50%

Parandusõppe õpilaste arv 4

IÕK rakendamine 2

Täiendav õppetöö 1

Klassikursuse kordajaid 1

Koolikohustuse mittetäitjaid 1

Pikapäevarühma õpilaste arv 19

Huviringide arv 6

Osalus kooli huviringides / % 87,00%

Personal

Koolis töötab 12 pedagoogi ja direktor, lasteaiaosas 3 lasteaiaõpetajat ning 2 õpetaja abi.

Pedagoogiline haridus on kõigil koolis töötavatel pedagoogidel, erialane ettevalmistus puudub 2

lasteaiaõpetajal ja 4 koolis töötaval aineõpetajal üksikutes õpetatavates ainetes. Viimastest 1

õpetaja õpib edasi, et saavutada nõutav kvalifikatsioon, 1 lasteaiaõpetaja alustab veebruaris 2012

õpinguid lasteaiapedagoogi lisaeriala omandamiseks.

Lisaks pedagoogilisele kaadrile töötavad koolis 1 peakokk, 1 kokk-koristaja, 1 koristaja, 1

hoovitööline-koristaja, 1 katlakütja.

sugu haridus vanus ametijärk

M N 20 -29 30- 39 40 – 49 50 -59 60- 69 pedagoog

direktor 1 x x x

Huvijuht 0,5 x x x

õpetaja 8,96 2 9 8 1 2 1 3 2 2 3

3,2 3 2 1 2 1

ametini

metus

ameti

koht

ped.

Kõrg

muu

kõrg

Kesk

-eri

lasteaia

õpetaja

Hetkeolukorra kirjeldus

Hetkeseisu määramiseks on kasutatud kooli 2007-2011 aasta arengukava täitmise analüüsi,

sisehindamisaruannet 2010 ja sisehindamise akti 2011.

Eelmise arengukava täitmise analüüs.

Eelmine arengukava lõppeb käesoleva aastaga. Tegevuskava analüüsides võib väita, et 2007-ndal

aastal planeeritu on üldjoontes ka täide viidud. Puuduseks võib lugeda, et arengukava iga-aastast

analüüsi ja sellest tulenevat täiendamist ei ole regulaarselt tehtud. Sealt ka mõningased erinevused

plaanide ja tegeliku arengu vahel.

Tegevuskavas planeeritud aula ehitus lükkub olude paranemiseni teadmata tulevikku.

Koolilehe väljaandmiseks puudub ressurss ja vajadus, selle ülesande peaks täitma kooli koduleht.

Arengukavas planeeritud tegevustest ei ole ellu viidud:

spordiväljaku planeerimine ja väljaehitamine

klasside mööbli uuendamine

arvutiklassi täiendamine

Arengukavas ei ole kordagi mainitud lasteaia temaatikat, mis oli eelmisel aastal ja on ka järgmisel

aastal üks suuremaid aja- ja rahamahukamaid ettevõtmisi.

HTM nõuniku tagasiside Kaali Põhikooli sisehindamisaruandele 2010. aastal:

Kooli arengukavas püstitatud eesmärgid on valdkonniti asjakohased ja reaalselt saavutatavad.

Kooli tegevused on vastavuses planeerituga, kuigi seos arengukava, üldtööplaani ja sisehindamise

vahel võiks olla veelgi selgem. Koolil on määratletud põhiväärtused, missioon, visioon, eesmärgid.

Kooli arengu planeerimine on süsteemne, kaasatud on kõik huvigrupid.

Kooli tugevused:

Ajaloolise hõnguga hästi integreeritud ja renoveeritud kodune põhikool (asub

meteoriidikraatri kõrval, puhta ja kauni looduse keskel, hästi hooldatud ümbrusega).

Tubli näitemängukool

Koostöövalmi, üksteist toetava ja sõbraliku kollektiiviga kool

Parendusettepanekud:

Uute ja tõhusamate tugisüsteemide rakendamine õppeedukuse oluliseks tõstmiseks

Kõigi Kõljala piirkonna laste ja õpilaste õppetöö toomine ühte kooli tagab kooli

jätkusuutliku arengu.

Kooli kodulehe edasiarendamine ja selle võimaluste suurem ärakasutamine informeerib

paremini kogukonda ja võib saada oluliseks teguriks suurendamaks õpilaste arvu koolis.

Koolitranspordi parem korraldus võimaldaks enamatel õpilastel valida oma kooliks Kaali

Kool, mis samuti aitaks tagada koolile jätkusuutlikkust.

Raamatukogu hetkeolukorrast

Kaali Kooli raamatukogu üldpindala on 17,2 ruutmeetrit.

Raamatukogu fond koosneb põhikogust ja õpikukogust. Raamatukogu põhifondis leidub laste- ja

ilukirjandust, täiendavat ja õppetööd toetavat kirjandust, metoodilist kirjandust ning auviseid

(videod, kassetid, CDd). Raamatukogus on võimalik lugeda ajalehti ja ajakirju.

Raamatukogus on üks arvuti.

Raamatukogu on ühendatud kõrvalasuva ruumiga, kus on 9 kohta kohapeal töötamiseks. Samas on

koostöös aineõpetajaga ja raamatukoguhoidjaga võimalik läbi viia ainetunde ning lasteaiaosa

Raamatukogus on üks töötaja 0.3 ametikohaga.

Kirjanduse komplekteerimisel kasutab raamatukoguhoidja õpetajate abi ja näpunäiteid.

Huvitegevuse hetkeolukord

Klassiväline töö jaguneb:

Ringide töö.

Kooli traditsiooniliste ürituste korraldamine.

Tunniväline ainealane töö.

Maakondlikest üritustest osavõtt.

Osalemine vabariiklikes projektides.

Huviringide mitmekesisus sõltub juhendajate olemasolust. Väljastpoolt on raske leida juhendajat,

kellel oleks aega ja huvi süstemaatiliselt õpilastega tegeleda. Koolis on huviringide juhendajateks

oma kooli õpetajad, sealhulgas on ringide töösse kaasatud ka lasteaiaõpetajad. Käesoleval

õppeaastal tegutseb 8 huviringi.

Eesmärgiks on:

Õpilaste silmaringi laiendamine.

Õpilaste vaba aja sisustamine.

Erinevate huvialadega tegelemine

Huviala- ja aineringid:

Mudilaskoor.

Tütarlaste ansambel.

Näiteringid

Liiklusring

Spordiringid (suurtele ja väikestele).

Infotehnoloogia hetkeseis

Koolil olemas interneti püsiühendus.

Õpilaste käsutuses on sülearvutid kuna koolil puudub ruum arvutiklassi rajamiseks.

Arvutiõpetuse tunnid on 4.-7. klassis; 1 tund nädalas

Õpilased saavad arvuteid kasutada oma õppeülesannete täitmiseks tundidevälisel ajal.

Õpetajate käsutuses on 6 sülearvutit ja 7 personaalarvutit.

Õpetajad on valdavalt läbinud arvutikoolituse. Käesoleval õppeaastal osalevad kõik

pedagoogid 60-tunnisel arvutikoolitusel

Arvuteid kokku on 28.

Sisehindamisaktis 2011 välja toodu:

Tugevused Parendustegevused

EESTVEDAMINDE

põhiväärtused on määratud kooli arengukavas;

kooli arengukavas on kajastatud

parendustegevused ja kooli eesmärgid;

eesmärgud on üldtööplaanis konkretiseeritud;

osaliselt on olemas tegutsemispõhimõtted ja

juhendid;

olemasolevad korrad vastavad põhiväärtustele.

kooli arengukava uuendamisele kaasata kogu

kollektiiv;

koostada eri valdkondi reguleerivad õigusaktid

kaasates arutelusse kogu kollektiiv;

arengukava uuendamine lisada kooli

üldtööplaani ja ka kalenderplaani õpetajate

töökoosolekute kavasse;

parandada infosüsteemi;

täiendada juhendeid ja kordasid;

parandada ametikirjeldusi/juhendeid

RESSURSSIDE JUHTIMINE

soe ja korras koolimaja

3 rahastatud tegevusprojekti (teater, liiklus,

KIK)

staadioni renoveerimine eelarvesse;

vahetada infotahvli teadete

järjekorda/värve/asukohta – kogu info ka

vallapoolselt taotletud 2 ehitusprojekti

info vaba liikumine, info on kättesaadav

kütte säästlik kasutamine

söök väga hea, söögiraha riigieelarvest

töötajate meilidele;

autokoolile kindlad reeglid.

PERSONALIJUHTIMINE

toimiv kooli struktuur;

olemas töösisekorraeeskirjad;

metoodiline töö on kavandatud ja teostatakse

vastavalt plaanile;

hinnatakse koolitusvajadust ja korraldatakse

koolitusi;

toimiv meekonnatöö.

paremini hinnata personalivajadusi;

töökoosolekutel teha nn sisekoolitust, et anda

edasi koolitustelt saadud teadmisi.

KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA

huvigruppidega lihtne koostööd teha;

aktiivne hoolekogu;

finantseerimine heal tasemel (vald, ettevõtjad);

rahulolu-uuringud läbi viidud;

huvigrupid on kaasatud arengutegevusse;

ümbruskonna suhtumine kooli pigem positiivne;

õpilased on koostööaltid

luua toimiv õpilasesindus

luua/parandada tunnustussüsteem ;

luua koostööplaan huvigruppidega koostöös

ÕPPEPROTSESS

õpilaste väike arv klassides, hea jälgida arengut,

võimalus rohkem ja mitmekülgselt hinnata;

õpiabirühma olemasolu;

käitumislehed käitumise korrigeerimiseks;

psühholoogi abi kättesaadav;

väärtustatakse tublide õppurite saavutusi

(autahvel, dir.kk, vastuvõtt);

valikainete võimalus;

Hinnetelehed – tagasiside lastevanematele;

Rahuloluküsitlused (+ ;-) veerandilõppudel;

tunnid ei jää andmata, kui mõni õpetaja puudub;

Saada autoõpetust.

jätkuv individuaalsusega arvestamine;

jätkata õpiabirühmaga, suurendada koostööd

eripedagoogiga;

rakendada efektiivsemalt tööle konsultatsioonide

ja järelvastamiste süsteem;

õpetajate nõudlikkuse suurendamine kodukorra

nõuete täitmiseks;

tegelda andekate lastega rohkem.

III KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD

visioon:

Kaali Kool – omanäoline, turvaline, kaasaegse õpikeskkonnaga maakool, kus on hea

õppida

missioon:

Mitmekülgselt arenenud, toimetulekuks vajalike väärtushinnangute, hoiakute ja

oskustega noorte ettevalmistamine elukestvaks õppeks.

põhieesmärgid:

Kaali Kooli tegevuse eesmärk on alus-ja põhihariduse omandamise võimaldamine

elukohajärgses koolis.

Eakohase, turvalise, positiivselt mõjuva ja arendava õpikeskkonna loomine.

põhiväärtused:

võimetekohane õppimine

vastutustunne

arukus

hoolivus

loovust arendav õpikeskkond

IV KOOLIARENDUSE VALDKONNAD

Eestvedamine ja juhtimine Eesmärk: Eestvedamine tagab kooli jätkusuutlikkuse, arenguvõimelisuse ja kvaliteetse hariduse

andmise

Ülesanded:

missiooni ja visiooni elluviimine;

kogu kollektiivi osalemise taotlemine, selged ühiselt püstitatud eesmärgid;

väärtuskasvatuse elluviimine;

organisatsioonikultuuri arendamine;

arengukava elluviimine;

sisehindamise süsteemi parendamine.

töötajate innustamine ja tunnustamine.

Personalijuhtimine Eesmärk: Personalijuhtimine kindlustab kvalifitseeritud, professionaalse ja motiveeritud kaadri

Ülesanded:

lasteaiaosa ja kooli liitmine ühtseks terviklikuks meeskonnaks;

meeskonnatööd toetava töökeskkonna loomine;

positiivse mikrokliima kujundamine;

personali isikliku arengu toetamine ja kvalifikatsiooni tõstmine, elukestev õpe;

organisatsioonikultuuri kujundamine- väärtused, eetika ja areng;

personali kõrge motiveeritus.

Ressursside juhtimine Eesmärk: ressursside juhtimine tagab kooli tõrgeteta toimimise ja arengu.

Ülesanded:

ressursside kasutamise planeerimine ja selle seire;

säästev majandamine ja toimetulek;

materiaaltehnilise baasi eesmärgipärane arendamine;

õpi- ja kasvukeskkonna arendamine;

turvalisuse tagamine koolis;

info liikumise parendamine;

projektitöö ja koostöö KOV.

Koostöö huvigruppidega Eesmärk: Kool toimib avatud ja koostöövalmis organisatsioonina.

Ülesanded huvigruppidega koostööks tegevuskava koostamine;

lastevanemate kaasamine, informeeritus ja nõustamine;

õpilasesinduse aktiviseerimine, kaasamine;

ühisürituste ja koolituste kaudu üldsuse ja kogukonna teadlikkuse tõstmine;

hoolekogu kaasamine arendustegevusse;

koostöö perekondadega lapsele parima arengukeskkonna loomise nimel.

Õppe- ja kasvatustöö Eesmärgid: 1. Laste hoiu ja alushariduse tagamine

2.Kvaliteetse põhihariduse võimaldamine.

3. Uue õppekava rakendumine täies mahus.

Õppetegevuse läbivaks põhimõtteks on pidevõpe, eluaegne enesearengu vajadus nii õpilasele kui

õpetajale, toimetulek igapäevaelus.

Ülesanded:

Õppekava arendamine; ainete ja valdkondade lõiming õppekavas

koolivalmiduse toetamine, tagasiside

õpilaste individuaalse arengu toetamine

tugistruktuuride arendamine.

koolikohustuse täitmise analüüs.

õppe-metoodilise baasi uuendamine.

kaasaegsete õppemeetodite ja -vahendite kasutamine, õppimisvõimaluste mitmekesistamine

koolikultuuri arendamine.

õpetaja kui protsessijuht - väärtuspõhine kasvamine.

traditsioonide kaudu kooli omapära säilitamine ja süvendamine – lasteaed ja kool koostöös;

Õpetajate täiendkoolituskava Eesmärk: Koolis töötavad kvalifikatsiooninõuetele vastavad õpetajad

Ülesanded:

Koolitusvajaduse selgitamine

Täiendkoolitusplaani koostamine ja iga-aastane koolitusvajaduse täpsustamine.

Turvalisuse tagamine koolis: Eesmärk: Kooli psühhofüüsilise keskkonna riskide viimine minimaalseks

Ülesanded:

Ohuolukordade analüüs

Tegevuskava ohuolukordade likvideerimiseks

Kooli tulekahju korral tegutsemise kord

Kooli kriisisituatsioonides tegutsemise kord.

Tulemuslikkuse hindamine:

Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid on

sätestanud riikliku järelevalve läbiviimise kord.

Meie tulemuslikkuse hindamine toimub vastavalt kooli sisehindamise korrale. Õppekasvatustöö

tulemuslikkust analüüsitakse üks kord õppeaastas - õppeperioodi lõpus. Analüüs haarab kõiki

koolielu valdkondi ja kaasab kogu meeskonna. Lähtuvalt analüüsi tulemustest täiendatakse

arengukava ja püstitatakse õppeaasta prioriteedid.

V ARENGUKAVA TEGEVUSKAVA

Eestvedamine ja juhtimine.

Tegevus ressurss/

allikas

2012 2013 2014 Vastutaja

Arengukava koostamine ja vastuvõtmine eelarve + Direktor

Tegevuskava täitmise analüüs ja

arengukava korrigeerimine

eelarve + + + Direktor

Ametijuhendite ja töökorraldusreeglite

korrigeerimine

eelarve + Direktor

Töökorraldusreeglite rakendamine ja

toimivuse analüüs

eelarve + + + Direktor

Rahuloluküsitluste läbiviimine eelarve + + + Direktor

Rahuloluküsitluste analüüs ja

parendustegevuste kavandamine

eelarve + + + Direktor

Sisehindamissüsteemi analüüs ja

vajadusel parendamine

eelarve + + + Direktor

Kompleksse sisehindamise läbiviimine

õppeaasta kestel ning

enesehindamiskokkuvõtte koostamine

õppeaasta lõpus

eelarve + + + Direktor

Tagasiside-küsitlused vilistlaskonnas eelarve + + + klassijuhatajad

Sisehindamisaruande koostamine ja

esitamine.

eelarve + Direktor

Kooli oma meene konkurss eelarve + Direktor/

huvijuht

Koolisümboolikaga meenete hankimine eelarve/

projekt?

+ + Direktor/

huvijuht

Kooli kroonika täiustamine + + + Direktor

Kooli almanahhi koostamine + + + Direktor/

huvijuht

Personalijuhtimine

Tegevus/ Ressurss/

allikas

2012 2013 2014 Vastutaja

Info liikumise efektiivsuse tagamine

nii vertikaalselt ja horisontaalselt

eelarved

+ + + Direktor

Personali eesmärgipärane

koolitamine, enesetäiendamine ja

rekreatsioon

eelarved

projektid

+ + + Direktor

Sisekoolitussüsteemi

parandamine

eelarve + + + direktor

Personali ja huvigruppide aktiivne

kaasamine sisehindamise ja

arengukava elluviimise protsessides

eelarved

+ + + Direktor

Tunnustussüsteemi parandamine eelarved +

Personali tunnustamine ja

motiveerimine

eelarved

+ + + Direktor

Töökeskkonna parendamine tööülesannete efektiivsema täitmise

ning tulemusliku meeskonnatöö

saavutamiseks

V eelarve + + + Direktor

Arengu- ja töövestluste

läbiviimine

eelarved

+ + + Direktor

Pidev töö väärtushinnangute ja

eetikaga/ käitumisjuhiste

väljatöötamine, arutelud

töökoosolekutel jne

eetikakoodeks,

eelarved

+ + + Direktor

Personali tööülesannete mobiilne

ümberjaotamine ja kohandamine

eelarved

+ + + Direktor

Koostöö huvigruppidega

Tegevus/tulemus Ressurss/

allikas

2012 2013 2014 vastutaja

Lastevanemate efektiivsem kaasamine (üritused, koosolekud, koolitused, arenguvestlused, küsitlused), nende

tunnustamine

V eelarve

/projekt

+ + + direktor,

huvijuht, klj

Lastevanemate omaalgatuse

toetamine (abi ürituste korraldamisel,

laste ettevalmistamine erinevateks

ettevõtmisteks, transport)

V eelarve,

projektid

+ + + Klj

Hoolekogu kaasamine koolielu

korraldamisse (kooli dokumendid,

üritused, tunnustamine, ettepanekute

arvestamine)

V eelarve,

projektid

+ + + Direktor

Koostöö KOV (finantsid, üritused,

kooli tegevuse toetamine)

R/V

eelarved,

projektid

+ + + Direktor

Koostöö HTM, HO (nõustamine,

üritustel osalemine, tunnustamine,

projektid, sisehindamine)

R/V eelarved

+ + + Direktor

Koostöö päästeameti, politsei,

meditsiiniasutuste, maanteeameti

(turvalisuse tagamine, terviseedendus,

koolitused) jt

R/V

eelarved,

projektid

+ + + Direktor,

huvijuht

Õpilaste nõustamine vajadusel

(õppenõustamiskeskus, perenõuandla,

meditsiiniasutused)

V eelarve + + + klj

Koostöö lasteaiaga (kooliks

ettevalmistamine, ühisüritused, valla

laste ühishuvide eest seismine)

V eelarve + + + Direktor

Koostöö edendamine valla

allasutustega ja ettevõtjatega

V eelarve,

projektid

+ + + Direktor,

huvijuht

vilistlaste kaasamine kooliellu V eelarve,

omaosalus

+ + + hooleko

gu

ressursside juhtimine

Tegevus/tulemus Ressurss/

allikas

2012 2013 2014 Vastutaja

Kooli tõrgeteta toimimist ja alus- ning

põhihariduse andmise võimaldamist

finantseerivad riik ja KOV

eelarved + + + direktor

Õpilastele luuakse turvaline, puhas ja

esteetiline õpikeskkond

V eelarve,

projektid

+ + + Direktor

Õppevahendite olemasolu võimaldab

anda kvaliteetset haridust

R/V

eelarved,

väike-

projektid

+ + + Direktor

Lasteaia mänguväljaku rajamine Projekt, V

omaosalus

+ + Direktor

Mänguväljaku laiendamine + +

Koolimööbli uuendamine V eelarve,

projektid

+ + + Direktor

Koolistaadioni renoveerimine V eelarve

eelarveProjekt

+ + Direktor

õppevahendite pidev kaasajastamine V eelarve,

projekt

+ + + Direktor

Liiklusväljaku rajamine V eelarve/

projekt

+ + + Direktor

Liiklusõpetuse süvendamine V

Veelarve/

projekt

+ + Direktor

Kooliterritooriumi korrastamine (pargi

planeerimine, edasiarendamine)

Veelarve/

Projekt

+ + + Direktor

Töökeskkonna riskianalüüsi

koostamine

eelarve + direktor

Kriisolukordades käitumist

reguleerivate juhendite väljatöötamine

eelarve + direktor

Regulaarselt kontrollitakse turva- ja

tervisekaitsesüsteeme, viiakse läbi

õppeevakuatsioone, järgitakse

kriisisituatsiooni plaani ja kiusamise

ennetamise kava, pakutakse

tervislikku toitu ning osaletakse

terviseedendus- ja turvalisusega

seotud projektides

V eelarve,

projektid

+ + + Direktor

Kodulehe kaasajastamine V eelarve,

SA

Tiigrihüpe

+ + + Direktor, IT

tugi

Huvi-, spordi- ja ringitöö

edasiarendamine, materiaal-tehnilise

baasi täiendamine

V eelarve,

projektid

+ + + Direktor

Arhiivi korrastamine V eelarve + + + Direktor,

raamatuk

Õppe-kasvatustegevus

Tegevus/tulemus Ressurss/

allikas

2012 2013 2014 vastutaja

Süsteemne õppekava arendustöö R eelarve + + +

konsultatsioonide ja järelvastamiste süsteemi täiustamine

R eelarve + + +

Ainetevaheline lõiming kajastub õpetajate töökavades

eelarve + + + direktor

väärtuskasvatust toetava õpikeskkonna

loomine;

eelarve/

projektid

+ + +

Õppemeetodite mitmekesistamine

(matkad, ekskursioonid,

projektipäevad, ühisüritused,

loengud, näitused, kontserdid,

uurimistööd, õuesõpe, IT-põhine

õpe)

R/V

eelarved,

projektid

+ + + aine-

õpetajad

üldpädevuste arendamine läbi

klassivälise tegevuse

V eelarve,

projekt

+ + + Direktor,

Õppetööd toetavate ainepäevade

ja nädalate korraldamine

eelarve/

Projektid

+ + + Huvijuht,

aineõpeta

jad

Õppevahendite efektiivne ja

eesmärgipärane kasutamine

R/V eelarved

+ + +

aine-

õpetajad

Õppekasvatustöö planeerimine ja

korraldamine (sh tunniplaan)

V eelarve + + +

Andekate õpilaste suunamine ja

juhendamine (individuaalne töö,

uurimistööd, olümpiaadid,

konkursid, võistlused)

R/V eelarved

+ + + Aine-

õpetajad

Tugisüsteemide järjekindel

rakendamine, IÕK-d, logopeed,

õpiabirühm, tugiõpe, nõustamine)

R/V eelarved

+ + + Direktor,

eripedagoo

g

Õpilase osakaalu suurendamine

õppetegevustes (näitused, esinemised,

ettekanded, õppematerjalide

kogumine, õpimappide ja

õppevahendite koostamine,

tarbeesemete valmistamine)

V eelarve,

projektid

+ + + Aine-

õpetajad

Kutse ja karjäärinõustamissüsteemi

parendamine

eelarve/Pr

ojektid

+ + + Direktor

Õpetajate täiendkoolituskava.

Õpetatav aine Vastavus

kvalifikatsioo

ninõuetele

Õpib

edasi

Koolitusvajadus 2012 -

2014 (tunde)

arvutiõpetus ei eriala

Vene keel jah 70

füüsika ei 63

tööõpetus ei eriala

Lasteaia muusikaõpetus ei eriala

Eesti keel ja kirjandus jah 45

klassiõpetaja jah 19

Tütarlaste käsitööõpetaja ei eriala

geograafia ei eriala

kunstiõpetus ei eriala

ajalugu ei eriala

ühiskonnaõpetus ei eriala

inimeseõpetus jah 53

klassiõpetaja jah 17

lasteaiaõpetaja ei 160-eriala

lasteaiaõpetaja ei jah 160-eriala

Koolitusteemad:

IT-alane täiendkoolitus kogu kollektiivile

Koolitused õppemeetodite täiendamiseks kogu kollektiivile.

Õppekava rakendamiseks vajalikud koolitused.

Väärtusarendus õppeprotsessis kogu kollektiivile.

Juhtimiseks vajalikud koolitused.

Turvalisuse tagamine koolis:

Tegevus 2012 2013 2014 vastutaja

ohuolukordade analüüs 2011

tegevusplaani koostamine

ohuolukordade likvideerimiseks

+ Direktor

Tulekahju korral käitumise

õppuste läbiviimine

+ + + Direktor

kriisiolukordades käitumise

juhiste koostamine

+ Difrektor

Esmaabikoolitus personalile + Direktor

ÕOV koolitamine koolivägivalla

ennetamiseks

+ + + Huvijuht

VI ARENGUKAVA UUENDAMISE JA KINNITAMISE KORD

Arengukava täitmist analüüsitakse ja tegevuskava täiendatakse igal aastal.

Arengukava korrigeerimisel lähtutakse järjepidevalt sisehindamistulemustest.

Muudatused arutab läbi hoolekogu, õpilasesindus ja õppenõukogu.

Arengukava kinnitab Pihtla Vallavolikogu.

Arengukava muudatused lisatakse arengukavale.