Tiina Kivirand

Kaasava hariduse praktika põhineb filosoofial, mis käsitleb erisusi, võimeid ja vajadusi loomulikena ning annab võimaluse õppimiseks ja arenguks kõikidele ning väärtustab sealjuures iga kogukonna liikme rolli.

Kaasavad koolid eeldavad, et kõik õpilased õpivad koos. Õpilaste erinevaid vajadusi nähakse kui suurepärast võimalust arendada õpetamise ja õppimise käsitusi, et saavutada kõikide õpilaste suurepäraseid saavutusi.

Kaasava hariduse eesmärk ei ole erisuste kõrvaldamine, vaid anda õpilastele võimalus olla kogukonnas, kus väärtustatakse nende individuaalset eripära.

Kool on kaasava praktika rakendamise ja juurutamise lähtealus.

Kaasava hariduspoliitika tunnustamine:

Rahvusvahelisel tasandil Rahvuslikul tasandil: seadusandlus

Isiklikul tasandil

Kognitiivsed ja õppimisraskused

Kerge, mõõdukas, raske ja sügav intellektipuue, spetsiifilised õpiraskused (düsleksia, düsgraafia, düskalkuulia)

Suhtlemis- ja koostöö raskused

Autismispektri häired, kõne- ja keelehäired,

Käitumisraskused ATH, käitumisprobleemid, emotsionaal-käitumishäired, kasvatusraskused, traumeeritud õpilased,

Sensoorsed ja füüsilised puuded

Kuulmis- nägemis- ja liikumispuuded

Andekad, kooli õppekeelest erinev emakeel, raskete somaatiliste haigustega

Riik % õpil arvust

Tavaklassis

Eriklassis Erikoolis

1. Bulgaaria 0,05% 23% 18% 59%

2. Serbia 0,23% 81% - 19%

3. Eesti 0,11% 9% 6% 85%

4. Läti 0,17% 2% 3% 95%

5. Leedu 0,17% 41% - 59%

6. OECD keskmine

0,09%

Riik % õpilaste arvust

Tavaklassis

Eriklassis

Erikoolis

1. Eesti 0,03% 23% - 77%

2. Serbia 1,13% 98% - 2%

3. Läti 0,06% 2% - 98%

5. Leedu 0,12% 37% 1% 62%

6. OECD 0,05%

Riik % õpilaste arvust

Tavaklassis

Eriklassis

Erikoolis

1. Bulgaaria

0,06% 61% 18% 21%

2. Läti 0,48% 3% 37% 60%

3. Eesti 0,17% 4% - 96%

4. Leedu 0,38% 79% 2% 19%

OECD 0,17%

Riik % õpilaste arvust

Tavaklassis

Eriklassis Erikoolis

1. Bosnia-Hertsegovina

0.04%

2. Leedu 7% 99% 1%

3. Eesti 0,17% 1% - 99%

4. Läti 0,31% 1% 20% 79%

OECD 0,21%

Riik % õpilaste arvust

Tavaklassis

Eriklassis Erikoolis

1. Serbia 0,04% 99 -100% - -

2. Horvaatia

3,13% 99 – 100%

- -

3. Eesti 0,80% 20% 62% 18%

4. Läti Andmed puuduvad

5. Leedu 0,37% 76% 2% 22%

OECD 0,37%

Riik % õpilaste arvust

Tavaklassis

Eriklassis Erikoolis

1. Bosnia-Hertsegovina

0,39%

2. Läti 2,96% 8% 8% 84%

3. Eesti 2,72 15% 11% 74%

4. Leedu 1,50 48% - 52%

OECD Ei avaldatud

Riik Õpilaste koguarv

HEV õpil. arv

Eri-koolides

Tavakooli eriklassis

Kaasatud

Eesti 112 738 10 435 9 %

3 365 32 %

1 459 14 %

5611 54 %

Taani 719 144 33 733 5 %

12 757

38%18 986

56%1990 6 %

Soome 559 379 45 493 8 %

6782 15 %

14 574 32 %

24 137 53 %

Prantsusmaa

12 542 100

356 803 3 %

75 504 21 %

161 351

45 %119 948

34 %

Saksamaa

8 236 221

479 741 6 %

399 229

83Ei ole andmeid

80 512 17 %

Ungari 1 275 365

70 747 5 %

33 014 47 %

Ei ole andmeid

37 733 53 %

Island 43 511 10 650 24 %

143 1 % 348 3 % 10 159 95 %

Iirimaa 649 166 33 908 5 %

4 976 15 %

2380 7 %

26 552 78 %

Holland 2 411 194

103 821 4 %

64 425 62 %

Ei ole 39 396 38 %

Norra 615 883 48 802 8 %

1 929 4 %

5321 11 %

41 552 85 %

Rootsi 906 189 13 777 2 %

516 4 % 13 261 96 %

Ei koguta andmeid

Inglismaa

8 033 690

225 920 3 %

96 130 43 %

16 190 7 %

113 600

50

Maailm muutub ja moraalsed väärtused hinnatakse ümber, stereotüüpset mõtlemist eksponeeritakse üha vähem, mitte ükski alternatiiv ei ole aktsepteeritav, rikkumata moraalseid tõekspidamisi.

Ühtede inimeste väärtustamine rohkem kui teiste on ebaeetiline

Osadele õpilastele barjääride seadmine osaluseks elukohajärgses koolis ei ole aktsepteeritav

Säilitades koolikultuuri ja õppekorraldust, mis ei vasta õppurite mitmekesisusele põlistab ebavõrdsust

Arusaam, et kaasamine enamikel juhtudel puudutab ainult puudega õppureid, on eksitav

Nähes õpilaste erinevusi kui probleeme on mitterespekteeritav ja piirab õppimisvõimalusi

Segregeeritud õpetus puuetega õpilastele piirab nende põhilist inimõigust – õigust haridusele

Kaasavat haridust toetavad:

Hariduspoliitika Kõikide osalus Õpetajakoolitus Organisatsiooni kultuur Tugistruktuurid Paindlik rahastamissüsteem Õigusaktid

Kaasava hariduse kvaliteedi edendamine nõuab selgelt sõnastatud poliitikat. Kõigile avatud kooli eesmärki tuleks edendada hariduspoliitika kaudu ning toetada vastavalt ka kooli tegevust.

Kaasavat haridust toetav hariduspoliitika: võtab arvesse rahvusvahelise tasandi poliitikat ja

algatusi; on piisavalt paindlik, kajastamaks kohaliku tasandi

vajadusi; on kõikidele osapooltele piisavalt teavitatud; määrab kindlaks õpetaja, haridusasutuse ja tugiteenuste

tasandi kohustused; määrab, millist tuge ja koolitust pakutakse kõikidele

sihtrühmadele nende kohustuste täitmiseks; on välja töötatud erinevate sektorite koostöös.

Kaasava hariduse eesmärk on laiendada juurdepääsu haridusele ning edendada kõigi kõrvalejäämisohus õppijate täielikku osalust ja võimalusi oma potentsiaali realiseerida.

Kaasamine puudutab laiemat õppijate ringi kui selgelt määratletud hariduslike erivajadustega õppijaid.

Ei piisa üksnes juurdepääsust tavaharidussüsteemile. Osalus tähendab seda, et õppijad on kaasatud õppetegevusse neile tähenduslikul viisil.

Osaluse laiendamiseks on esmatähtis positiivsete hoiakute kujundamine (õpetajad, õppijad, lapsevanemad)

Käsitlus õppimiseset kui protsessist Kõigi õppijate jaoks personaliseeritud

õppimisviiside väljatöötamine Vajadusel individuaalsed õppeplaanid Sildistamata või kategoriseerimata

õpetamis- ja õppimiskäsitluskäsitlus: koosõpetamine, koosõppimine, ühine probleemilahendus, diferentseeritud lähenemisviis õppijatele, tõhusad õpetamisviisid, hindamine, mis toetab õppimist.

Et õpetajad töötaksid kaasavas keskkonnas tõhusalt, peavad neil olema sobivad väärtused ja hoiakud, oskused ja pädevused, teadmised ja arusaamad.

Olulisimad teadmised ja oskused: Diferentseerimine ja mitmekesiste vajadustega

arvestamine. Koostöö lapsevanematega. Koostöö ja meeskonnatöö.

Õpetajakoolitussüsteem peab pakkuma võimalusi:

eripedagoogide koolituseks;

meeskonna koolituseks;

kooli- ja haridusjuhtide koolituseks;

õpetajakoolitajate koolituseks.

Kooli või teiste haridusorganisatsioonide tasandil jagatud kultuur ja vaimsus, mis põhineb positiivsetel hoiakutel õppijate mitmekesisuse ning mitmekesiste haridusvajaduste arvestamise suhtes.

Kaasamist toetava kultuuri tunnusjooned: Kaasa on haaratud kõik huvirühmad Seda suunavad kaasamist väärtustavad

õppeasutuse juhid Tegutsemisviisid, mis väldivad igasugust

segregatsiooni Pedagoogiline töö on suunatud kõikide õpilaste

vajadustega arvestamisele Meeskonnatöö kultuur ja avatus partnerlusele

Kaasamist toetavad tugistruktuurid: koosnevad erinevatest teenistustest,

organisatsioonidest ja tugikeskustest ning spetsialistidest vastavalt kohalikele vajadustele;

nende tegevust korraldatakse nii sektorite sees kui eri sektorite (haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalasutused jne) ning tugitöötajate meeskondade vahel;

nende tegevus on korraldatud nii, et see toetaks võimalikult hästi kõigi õppijate üleminekuid ühelt haridustasemelt teisele;

ühendavad erinevate ekspertide teadmised, arvestades õppijate vajadustega terviklikult.

Kaasamist soodustavad rahastamisstrateegiad: Reageerivad paindlikult, tõhusalt ja mõjusalt

õppijate vajadustele Edendavad oluliste teenistuste sektoritevahelist

koostööd Tagavad piirkonna ja riigi tasandi

rahastamisstruktuuride kooskõlastatud tegevuse Detsentraliseeritud lähenemisviis ressursside

eraldamisel Ennetavate lähenemisviiside rahastamine Kaasamise rahastamine haridusasutustes

erinevate tegurite, mitte üksnes õppijate kindlakstehtud vajaduste alusel

Kõik riigi õigusaktid, mis võivad mõjutada kaasavat haridust, peaksid selgelt sõnastama kaasamist oma eesmärgina.

Sektorite ülesed õigusaktid. Üks õiguslik raamistik, mis hõlmab

kaasavat haridust kõigis haridussektorites. Õigustele keskenduv lähenemisviis. Riiklike õigusaktide vastavusse viimine

rahvusvaheliste kokkulepete ja avaldustega, mis käsitlevad kaasamist.

Põhiprintsiibid: Õiguste kaitse Erisuste väärtustamine Saavutuste tõstmine ja kooliarendus Koostöö arendamine lastevanematega

ja õpilastega Koostöö teiste teenistustega Professionaalsus Monitooring

1. Professionaalsuse arendamine2. Erikoolide arendamine3. Hariduslike erivajadustega õppe

rahastamine4. Õppenõustamiskeskuste arendamine ja

nende rolli edendamine5. Hariduslike erivajadustega õpilaste

saavutuste jälgimine6. Koostöö arendamine lastevanematega ja

õpilaste kaasatuse suurendamine7. Puuetega õpilaste ligipääsu suurendamine8. Sektorite vahelise koostöö arendamine

Kooliarendu

s

Õpetajate suhtumin

eÕpilase-keskne

ÕK

Paindlikud

õpetamis-meetodid

Õpetajate ja koolide toetamineKooli

struktuur ja kultuur

Lastevanemate ja kogukonna

kaasamine

Vajalikud õppevahend

id

Õpetajate koolitus

Uue pädevuse arendamine Praktika muutmine---------------------------------------------------------

INNOVATSIOON

Planeeritud muutus eesmärgiga parandada praktikat

1.Teooriad barjääridest ja vastuseisudest muutustele

2. Praktika muutmise teooriad

Barjäärid

Minu hoiakud ja

tunded

Teiste hoiakud ja

tunded

Psühholoogilised: turvalisus/kindlus versus ebaturvalisus/ebakindlus

PraktilisedAjafaktorid, ressursifaktorid, süsteemifaktorid

Väärtusbarjäärid Võimubarjäärid

Muutuste ellu-viija

1. FaasTunnetatu

d vajadus

2. Faas Probleemi kirjeldus3. Faas

Ideed, kogemuse

d, info

4. Faas Lahendus-ettepaneku

d

5. Faas Rakendami

ne

Protsessi konsulta

nt

4 faasi:

Eesmärk, mille suunas õpilast juhendatakse

õpilase seisund – olukord „siin ja praegu“

korraldamine, et õpilasel oleks võimalik eesmärgini jõuda

õpilase arengu- ja õpiprotsessi hindamine vastavalt eesmärgile.

Milliseid teadmisi peaksid omama

nõustamiskeskuste spetsialistid, et toetada õpetajat?