Kahekiiruseline Eesti põllumajandus?

Margus Ameerikas, Ph.D

Baltic Agro AS

Arendusdirektor

Saku, 14.03.2012.

Kaks suunda:• Tavapõllumajandus: Toimub tootmise kaasajastamine,

spetsialiserumine, efektiivsuse kasv, tootmisüksuste suurendamine. Uusimad teadmised, sordid, tehnoloogiad, tooted, masinad jne.

• Keskmine teravilja saagikus ligikaudu 3,5-4,5 t/ha, piimatoodang 7-10 tuh l/lehm. Kokku neid mõnisada.

• Sissetulek peamiselt pm. toodangust (piim, liha, teravili, raps) ning täiendavalt PRIA toetused

• Teenimisvõimalused kuni 700 EUR/ha + toetused

• Alternatiivne põllumajandus: Maheviljelejad (-tootjad), hobitalud, “PRIA-le külvajad”, niitjad/maastikuhooldajad jne.

• Teravilja saagikus 1-2 t/ha, juhul kui saak koristatakse.• Sissetulek peamiselt PRIA toetustest või töötasu põhitöökohalt; pm.

toodang ja selle müük on teisejärguline. Kokku neid paar tuhat.• Teenimisvõimalused: toetused ligikaudu kuni 200 EUR/ha +toodang (kui

toodetakse ehk 1 kolmekümnest müüb midagi)

Viljelusvõistlus 2011 rukis nisu• Koht Ettevõte Maakond Esindaja Sort Saak Omahind

t/ha EUR/t• Rukis• I Savikoti Agro OÜ Viljandi Urmas Nurmsalu Agronom 7,1 93• I Savikoti Agro OÜ Viljandi Urmas Nurmsalu Matador 7,0 78• II Estonia OÜ Järve Helina Märtmann Vambo 6,2 109• III Voore Farm L-Viru Margus Lepp Matador 5,1 119• 4. FIE Rein Jurs Jõgeva Rein Jurs Recrut 4,6• Nisu• I Puhja Ettevõtted Tartu Anti Mets Ada 7,8 105• II Männiku Piim OÜ Tartu Avo Samarüütel Skagen 7,6 100• III Koplimäe Põllud Harju Ago Pärnamäe Ramiro 7,4 100• 4. Nuudi Talu Saare Kaido Kirst Olivin 6,6 128• 5. Koplimäe Agro OÜ Harju Ago Pärnamäe Olivin 6,3 120• 6.-7. Pirmastu OÜ Põlva Toomas Tobreluts Ramiro 6,1• 6.-7. Voore Farm OÜ L-Viru Margus Lepp Olivin 6,1 104• 8.-9. Aru Grupp L-Viru Andres Lindam Ada 4,9• 8.-9. Metsataguse Agro Järva Teet Kallakmaa Olivin 4,9 119

550 EUR/ha

M.kaal 812 g/l

Nisu kõrgeim tulukus 496 EUR/ha ja langemisarv 356 Männiku Piim

Prot 16,4%; k.valk 39,7%

http://www.viljelusvoistlus.ee/

Viljelusvõistlus 2011 rapsid

• Koht Ettevõte Maakond Esindaja Sort Saak Omahindt/ha EUR/t

• Taliraps• I Pae Farmer Rapla Urmas Uustalu Excalibur 3,6 202• II Männiku Piim OÜ Tartu Avo Samarüütel Visby 3,5 230• III Kõljala POÜ Saare Tõnu Post Banjo 3,0 253• Talirüps• I Pae Farmer Rapla Urmas Uustalu Largo 2,9 208• Suviraps• I Estonia OÜ Järva Helina Märtmann Larissa 3,4 228• II Voore Farm OÜ L-Viru Margus Lepp Magma 3,0 208• III Nuudi Talu Saare Kaido Kirst Larissa 2,8 280• 4. FIE Rein Jurs Tartu Rein Jurs Proximo 2,6• 5. Avispeamees L-Viru Jaak Läänemets Trapper 2,2 330

Kõrgeim tulukus 702 EUR/ha ja õlisisaldus 49,9% Männiku Piim

699 EUR/ha

http://www.viljelusvoistlus.ee/

Eesti maheviljeluse võimalused

400

800

tuh.ha

2020 2040

1. Paljude unistus: kogu Eesti mahedaks !

2. Tänase pmpoliitika tulemus: 50% Eestist on 30 a. pärast mahe

3. Stabiilsus praegusel tasemel

Praegune olukord:Taimekasvatuse efektiivsus on meil EL üks madalaim,samas maheviljeluse osatähtsuselt oleme esirinnas!

4. Kasvava inimkonna ära-toitmise probleem.Pm. saaduste hinnad tõusevad!

Väetiste kasutamine rapsipõllul sõltuvalt taime toitainete vajadusest ja mulla varudest

Taimetoitained mullavarudest

Väetise vajadus

Taimetoitained saagi moodustamiseks

Nkg/ha

50

100

150

Märts Aprill Mai Juuni Juuli August

Altern.pm.

Saak1,0 t/ha

Omahind487 €/t

Omahind228 €/t

Tava pm.Saak3 t/ha

Mõningaid suuniseid pealinnast:

• Ressursitõhus Euroopa – Euroopa 2020. aasta strateegia kohane juhtalgatus . Brüssel 26.01.2011http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2011:0021:FIN:ET:PDF

• Euroopa ja terve maailma majandus ning meie elukvaliteet sõltub loodusvaradest.• Loodusvarade hulka kuuluvad toorained nagu kütused, mineraalid ja metallid, kuid ka

toit, muld(pinnas), vesi, õhk, biomass ja ökosüsteemid. Neid ressursse vajatakse üha rohkem.

• Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Brüssel, 20.09.2011http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2011:0571:FIN:ET:PDF• nõudlus toidu, sööda ja tekstiilkiudude järele võib 2050. aastaks kasvada 70 % võrra• peamistest ökosüsteemidest 60 % juba kahjustatud või neid kasutatakse jätkusuutmatult.• Kui ressursside kasutamist praegusel määral jätkata, on meil 2050. aastaks vaja kokku enam kui

kaks planeeditäit ressursse. (Maavarad, muld, puhas mage vesi, õhk jne)• Liikmesriigid peaksid: võtma kasutusele stiimulid, mis ajendaksid äriühingute suuremat enamust

oma ressursitõhusust süstemaatiliselt mõõtma, võrdlema ja suurendama • • koondama avaliku sektori rahastatavad teadusuuringud ressursitõhususe

peaeesmärkidele.• • välja töötama uue või tugevdama olemasolevat riiklikku ressursitõhususe strateegiat• ning sisestama selle riiklikkusse kasvu ja töökohtade loomise poliitikasse (2013. aastaks);• • ressursitõhususe alal saavutatud edusammudest aru andma osana oma riiklikest

reformiprogrammidest

Aastaks 2050 on meil

3 miljardit

uut suud toita.

Veel suuniseid pealinnast:

• Mullakaitse teemastrateegia rakendamine ja praegune tegevus. Brüssel 13.02.2012.

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2012:0046:FIN:ET:DOC• Vastavalt ÜRO Keskkonnaprogrammile kaotatakse igal aastal kuni 50 000 km² maad

maapinna degradeerumise, peamiselt mulla erosiooni tõttu.• Aastatel 1990–2000 kaotati Euroopas iga päev vähemalt 275 hektarit mullapinda,

aastas 1 000 km2.

• Euroopa innovatsioonipartnerluse „Põllumajanduse tootlikkus ja jätkusuutlikkus” kohta. Brüssel, 29.02.2012

http://ec.europa.eu/agriculture/eip/pdf/com2012-79_et.pdf• Määratletud on kaks peamist eesmärki:1. põllumajandussektori tootlikkuse ja tõhususe suurendamise indikaatorina on

Euroopa innovatsioonipartnerluse eesmärk muuta 2020. aastaks hiljutist suundumust, millega kaasnes tootlikkuse vähenemine

2. põllumajanduse säästlikkuse indikaatorina on Euroopa innovatsioonipartnerluse eesmärk tagada 2020. aastaks rahuldaval tasemel mulla funktsionaalsus. Mulla funktsionaalsus hõlmab mulla tootlikkust ning selle võtmerolle seoses kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega ning ökosüsteemi stabiilsusega.

Taimedele omastatava mulda viidud toiteelementide ja mullast saagiga eemaldatavate koguste vahe on negatiivne:

- 23,7 kg N; - 7,6 kg P ja - 28,4 kg K ha.

Järelikult toimub praegune taimekasvatustoodanguformeerumine peamiselt 1970–1980ndate suurtootmises loodud mullavarude arvelt.

Eesti Maaülikool praegusest taimetoitainete bilansist Eestis

MUUTUSED EESTI PÕLLUMULDADE TOITEELEMENTIDE BILANSSIDES PERIOODIL 1996–2006

Põllumajandusuuringute Keskus

• Lämmastiku suurim ülejääk on KST toetustüübi korral 23,0 kg/ha, ÜPT korral on ülejääk 18,8 kg/ha ja mahetootmise korral 8,1 kg/ha aastas.

• Fosfori bilanss on KST ja ÜPT toetustüübi korral minimaalselt positiivne (1,2 ja 1,5 kg/ha), mahetootmise korral aga selgelt alla tegeliku vajaduse (-4,3 kg/ha).

• Kaaliumi bilanss on positiivne ÜPT ja KST osas (2,2 ja 2,3 kg/ha), mahetootmises aga esineb tugev kaaliumi puudus (-11,8 kg/ha).

Toiteelementide kogubilanss ja pestitsiidide kasutus,lühiaruanne 2008

ÜPT – ühtne pindalatoetus, KST – keskkonnasõbralik tootmine,

Positiivsed konstandid• Läänemere kõige puhtaima veega osa on Eesti rannikumeri• Tallinn on õhu puhtuselt maailmas 2. kohal• Eestis on metsa osatähtsus üle 55% ja see järjest kasvab. Kui suur

on optimaalne osa? Oleme 5 suurima metsasusega riigi hulgas. • Oleme suurima märgalade ja looduskaitsealade osatähtsusega riik

EL-s.• Me ei luba oma metsi väetada. Isegi puudushaiguse korral. Kas

see on hea?• Eestis moodustab põllumajandusmaa vaid 20% ning külvipind vaid

ligikaudu 10% territooriumist. Oleme 5 vähemintensiivse põllundusega EL riigi hulgas. Kas see on hea?

• Eestis kasutatakse taimekaitsevahendeid ja mineraalväetiseid põllupinna kohta EL kõige vähem

• Meil on ohtralt tasuta puhast magedat vett 1 inimese (ha) kohta? Usutavasti oleme sellega 5 rikkama riigi hulgas

Positiivsed müüdid

• Toodame KSM reeglistiku alusel ligikaudu poolel põllumajandusmaast: 450 tuh ha. Oleme seal keelanud kasvuregulaatorite kasutamise suviteraviljadel, millist nõuet ei ole kuskil mujal EL-s ja maailmas. Ka see on hea?

• Meil on mahetoodangu osatähtsus 13% põllumaast. Oleme EL 2.positsioonil. Kas see on hea?

• Milline maakasutus jaotus oleks Eestis optimaalne? Mahetootjad 120 tuh ha või 250 tuh ha?

• Puuduvad uuringud, kui suure pinnani võib laiendada mahetootmist, enne kui see riigi majandusele koormaks muutub.

• Asjatundmatus, EL-le liigne pugejalikkus, lastehaigus mis tuleb läbi põdeda.

Veidi statistikat Maa liik tuh.ha %

• Eesti maismaa 4500• Mahetootjaid 120 2,7• Teravili kokku 299 6,6 (600-1930)• Väetatud pind kokku 351/126kg/ha 7,8• KSM 450 10• Põllukultuuride kasvupind 634 14 (998-1930)• Kasutuses olev pm maa 855 19• Pm maa 2011 960 21,3• Pm maa 1990 1300 28,9• Mets 2500 55• Toodame 0,8 milj. t teravilja aastas• Eestiga sama suures Taanis toodetakse 10 milj.t

Resursside efektiivsem kasutamine

• Ei hõbedat, kuldaEi leidu me maal;:,: Kuid viljakandvat muldaOn küllalt igal pool. :,:

• Kui küllalt, kus? Mis piirkondades/muldadel millega tegeleda?• Puhas mage vesi – see ongi meie hõbe ja kuld: teravili – nafta?• Milline on optimaalne suhe Eestis tava- ja alternatiivpõllumajanduses?• Kui suur saab olla alternatiivi osa taoliselt, et see ei kahjustaks meie

majandust?• Kust varandust leida? Kas 100-200 EUR/ha või 500 EUR/ha?• Kui palju panustatakse maksumaksja raha alternatiivpm.

arendamiseks: koolitused, õppepäevad, trükised jne. Vaadake PIKK kalendrit! Mida ütleksid vandenõu teoreetikud?

• Fosforiit?

Nisu ja odra saagid (5a keskmiste kaupa) Eestis 1955-2011

2020

40 ?(ts/ha)

Ettepanekud:

• Seada ka MAK-i eesmärgiks rahvusliku ressursi efektiivsem kasutamine: maavarad, muld, õhk, vesi jne.

• Eesti põllumajandusliku tootmise efektiivistamine, toodangu kvaliteedi parandamine ja ekspordi suurendamine! Näiteks:– Taimekasvatuse tulukuse tagamine ka ilma toetusteta– Keskmine teraviljasaak vähemalt 4 t/ha või EL keskmisele

tasemele– Vilja+rapsi eksport vähemalt 500 tuh t aastas või kogutoodang

1 t teravilja inimese kohta nagu oli eesmärk 80-ndatel toitlusprogrammis.

Üks positiivne näide:Eesti oder Saudi Araabia kaamelite toidulaual:http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/eesti-

oder-saudi-araabia-kaamelite-toidulaual.d?id=59207316

Suured tänud!

Baltic Agro AS – aasta 2011 keskkonnategija