Kasutatud

tuumkütuse hoidla

laiendamine

Keskkonnamõju

hindamise aruande

kokkuvõte

Keskkonnamõju Hindamise Menetlus 2008

3

1 Projektjasellepõhjendused

Soome tuumaenergiaseaduse kohaselt tuleb Soomes

toimunud tuumaenergia kasutamisel või selle tagajär-

jel tekkinud tuumajäätmed käidelda, ladustada ja pai-

gutada lõpphoidlasse Soomes. Teollisuuden Voima Oyj

(edaspidi: TVO) ja Fortum Power and Heat Oy (edaspi-

di: Fortum) kavatsevad lõppladustada oma kasutatud

tuumkütuse Olkiluoto aluspõhjakivimisse 400–700

meetri sügavusele rajatavasse hoidlasse. Hoidla on ka-

vas ehitada 2010-ndatel aastatel, ja lõppladustamist on

võimalik alustada 2020. aastal.

TVO-l on Eurajoki vallas Olkiluotos kaks keevvee-

reaktorit ja nende mõlema nimivõimsus on 860 MWe

(neto). Lisaks nendele on Olkiluotos ehitamisel kolmas

tuumajaamaüksus, surveveereaktor, mille nimivõimsus

on umbes 1 600 MW (neto). Plaani kohaselt alustab

see äritegevust 2011. aastal. Fortumi Loviisa tuumajaa-

mas on kaks surveveereaktorit, mõlemad nimivõimsu-

sega 488 MWe (neto). Igal aastal vahetatakse osa reak-

torite kütusest uue vastu. Kasutatud kütust säilitatakse

tuumajaamaüksuste ja vaheladude veebasseinides. Va-

heladustamine ei ole aga ette nähtud lõppladustami-

seks, vaid kavas on paigutada kütus lõplikult Soome

aluspõhjakivimisse.

Posiva Oy (edaspidi: Posiva) mõlemad omanikud,

TVO ja Fortum, on sooritanud 2007–2008. aastal kesk-

konnamõju hindamise menetluse seoses uute tuuma-

jaamaüksuste ehitamisega oma territooriumidele. TVO

esitas 25.4.2008 riigi valitsusele põhimõttelise otsu-

se taotluse neljanda tuumajaamaüksuse ehitamiseks

Olkiluotosse (Olkiluoto 4). Ka Fortum valmistab ette

dokumente, mis võimaldavad põhimõttelise otsuse

taotlemist Loviisa kolmanda tuumajaamaüksuse ehi-

tamiseks (Loviisa 3). Teostumise korral oleksid need

Posiva omanike kuues ja seitsmes tuumajaamaüksus

Soomes (FIN6 ja FIN7).

Posiva hoidla keskkonnamõju hinnati ulatuslikult

hoidla ehitamisega seoses korraldatud KMH menetlu-

se käigus 1999.a. Tookord teostatud keskkonnamõju-

1 Projekt ja selle põhjendused

de hindamine KMH hõlmab kuue tuumajaamaüksuse

kasutatud tuumkütuse lõpp-paigutamist, mis vastab

9 000 uraanitonnile (tU).

Posiva alustas keskkonnamõju hindamise menet-

lust (KMH menetlust) hoidla laiendamise kohta 2008.

aasta mais. Vajadus uue KMH menetluse järele tule-

neb tuumajaamaüksusest Loviisa 3 (LO3). Lõpphoidla

laiendust võib vajaduse korral kasutada ka Posiva oma-

nike muude tuumajaamaüksuste kasutatud tuumkü-

tuse hoidmiseks. Korraldades KMH menetluse, milles

võetakse arvesse võimalik seitsmes tuumajaam, val-

mistub Posiva olukorraks, et Fortum võib esitada põ-

himõttelise otsuse taotluse Loviisa kolmanda tuuma-

jaamaüksuse kohta. Seitsmendas tuumajaamaüksuses

tekib kasutatud kütust hinnanguliselt umbes 3 000

uraanitonni. Arvestades lisaks TVO ja Fortum kasu-

tusel ja ehitamisel olevatele tuumajaamaüksustele ka

uute tuumajaamaüksuste ehitamise plaane, tõuseb ka-

sutatud tuumkütuse kogumaht hinnanguliselt umbes

12 000 uraanitonnini.

Posiva selgitab planeeritud tuumkütuse lõpphoidla

laiendamist 3 000 uraanitonni ulatuses nii, et hoidlas-

se on võimalik paigutada 12 000 uraanitonni kasuta-

tud tuumkütust, varem kavandatud 9 000 uraanitonni

asemel. Uuritavate keskkonnamõjude lähtepunktiks on

juba tehtud põhimõttelistele otsustele ja varem soo-

ritatud KMH menetlusele vastav hoidlalahendus, mis

püsib muutumatuna hoolimata sellest, kas hoidlat

laiendatakse või ei.

Käesolevas dokumendis esitatakse keskkonnamõju

hindamise aruande (KMH aruande) kokkuvõte. Projekti

üksikasjalikumad andmed on esitatud KMH aruandes.

1.1 Projektigaseotudvarasemadotsused

Valitsuse 1983. aasta otsusega määrati kindlaks tuuma-

jäätmete käitlemise ning sellega seotud uurimis- ja pro-

jekteerimistegevuse eesmärgid ja rakenduskavad. Sel-

les otsuses nõuti, et ladustamiskoht, kuhu on võimalik

4

1 Projekt ja selle põhjendused

ehitada lõppladustamisrajatised, tuleb valida ja üle

kontrollida 2000. aasta lõpuks. Vastavalt sellele otsu-

sele tuleb alustada uurimis- ja projekteerimistegevust

nii, et hoidla ehitamist oleks võimalik alustada pärast

2010. aastat ja lõppladustamist 2020. aastal. Sellisele

ajakavale viidatakse ka Kaubandus- ja Tööstusministee-

riumi 1991., 1995. ja 2003. aasta otsustes. Uurimis- ja

projekteerimistööd on kulgenud kooskõlas nende vahe-

eesmärkidega.

Posiva on sooritanud tuumajäätmete hoidla kesk-

konnamõju hindamise 1998.–1999. aastal. Kaubandus-

ja Tööstusministeerium (KTM) märkis 1999. aastal oma

avalduses hindamisaruande kohta, et Posiva on uuri-

nud projekti ja selle alternatiive kooskõlas ministeeriu-

mi poolt KMH programmi kohta väljastatud avalduse-

ga. Hindamisel võeti arvesse võimalikud muudatused

ladustatava tuumkütuse mahu osas, nii et maksimaal-

ne ladustamismaht vastab 9 000 uraanitonnile.

Valitsus tegi 2000. aasta detsembris Posiva taotluse

alusel põhimõttelise otsuse, mille kohaselt Eurajoki val-

las Olkiluotos asuva hoidla ehitamine vastab ühiskon-

na üldistele huvidele. Vastavalt sellele põhimõttelisele

otsusele võib hoidlas töödelda ja ladustada kasutatud

tuumkütuse kogust, mis vastab kuni 4 000 uraaniton-

nile. Selle valitsuse poolt tehtud ja parlamendi poolt ra-

tifitseeritud põhimõttelise otsuse alusel on Posiva alus-

tanud uurimistegevust Olkiluotos.

Põhimõtteline otsus Soome rajatava viienda tuu-

majaamaüksuse Olkiluoto 3 (OL3) kohta tehti 2002.

aastal. Samas tehti Posiva taotluse alusel põhimõtte-

line otsus kasutatud tuumkütuse lõpphoidla ehitami-

se kohta laiendatult, nii et OL3st pärit kasutatud kütust

saab ladustada kõnealusesse hoidlasse. 2002. aasta

põhimõttelise otsuse kohaselt võib ehitada lõppladus-

tamisrajatise kuni 2 500 uraanitonni kasutatud tuum-

kütuse jaoks. Arvestades nimetatuga ning valitsuse

2000. aasta detsembri põhimõttelise otsusega, saab

kõnealuses hoidlas vastavalt tehtud põhimõttelistele

otsustele käidelda ja ladustada kuni 6 500 uraanitonni

kasutatud tuumkütust.

1.2 Keskkonnamõjuhindamisemenetlus

Vastavalt keskkonnamõju hindamise menetluse sea-

dusele (468/1994) sätestatakse projektid, mille kesk-

konnamõju tuleb hinnata, KMH dekreedis (713/2006).

Tuumaenergia tootmise käigus tekkinud tuumajäätme-

te käitlemiseks, hoidmiseks ja lõppladustamiseks ette-

nähtud rajatised kuuluvad keskkonnamõju hindamise

menetluse seaduse rakendusalasse ja nende keskkon-

namõju tuleb hinnata. Tuumajaamaprojektide puhul on

KMH menetluse seadusjärgseks koordineerivaks asu-

tuseks Töö- ja Majandusministeerium (TMM).

Posiva KMH programm lõpphoidla laiendamiseks

nii, et sinna paigutatava kasutatud kütuse maht oleks

kokku 12 000 uraanitonni, viidi lõpule 2008. aasta

mais. KMH programmi esitleti mitmetel üritustel ja see

pandi välja avalikkusele tutvumiseks 2008. aasta suvel.

Koordineeriv asutus tegi oma avalduse KMH program-

mi kohta 22.8.2008. Programmi kohta saadud avaldusi

ja arvamusi käsitletakse punktis 3.1.

Keskkonnamõju hindamise tulemused on koonda-

tud keskkonnamõju hindamise aruandesse ehk KMH

aruandesse. KMH aruanne esitatakse anti koordineeri-

vale asutusele üle 2008. aasta sügisel ning avalikkusel

võimaldatakse sellega tutvuda kahe kuu jooksul mär-

kuste ja avalduste esitamiseks. Pärast avalikku väljapa-

nekut koondab koordineeriv asutus kõik esitatud mär-

kused ja avaldused ning teeb hindamisaruande kohta

omapoolse avalduse. Hindamismenetlus lõpetatakse

pärast seda, kui koordineeriv asutus on oma avalduse

teinud.

Rahvusvaheline arutelu

Projekti suhtes kohaldatakse ÜRO Euroopa Majan-

duskomisjoni piiriülese keskkonnamõju hindamise

konventsiooni (nn Espoo konventsioon 67/1997). Tuu-

5

1 Projekt ja selle põhjendused

maelektrijaamad sisalduvad konventsiooni projektide

loetelus. Soomes koordineerib konventsiooni rakenda-

mist Keskkonnaministeerium, kes teatas Rootsi, Norra,

Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Taani, Poola ja Venemaa

keskkonnaasutustele KMH menetluse alustamisest

seoses Posiva hoidla laiendamisega ja küsis, kas need

riigid soovivad KMH menetluses osaleda.

Rahvusvahelise arutelu käigus KMH programmi

kohta saadud avaldusi ja arvamusi käsitletakse punktis

3.2. Avaldustes esitatud asjaolusid on arvestatud ning

kõige olulisemad mõjud on kaasatud hindamisaruan-

desse ja käesolevasse kokkuvõttesse.

1.3 Tuumaenergiaseadusekohaseltprojektiksvajalikudload

Vastavalt Soome tuumaenergiaseadusele on arvesta-

tava üldise tähtsusega tuumarajatise ehitamise puhul

vajalik valitsuse poolt tehtud ja parlamendi poolt ratifit-

seeritud põhimõtteline otsus selle kohta, et ehituspro-

jekt vastab ühiskonna üldistele huvidele. Tuumkütuse-

hoidla laiendamine on selline märkimisväärne projekt,

mis eeldab nii KMH menetlust kui ka valitsuse põhi-

mõttelist otsust. KMH aruanne lisatakse põhimõttelise

otsuse taotlusele (PMO taotlus).

Valitsus annab ehitus- ja tegevusloa, kui tuumaener-

Joonis 1-2 Olkiluoto asukoht Soomes.Joonis 1-1 Eurajoki ja Olkiluoto asukoht. Eurajoki asub magistraaltee 8 ääres. (Põhikaart: © Affecto Finland Oy, Kaardikeskus, litsents L7694/08.)

Norra

Rootsi

Taani

Saksamaa Poola

Soome

Eesti

Läti

Leedu

Venemaa

6

1 Projekt ja selle põhjendused

giaseaduses (990/1987) tuumarajatisele tegevusloa

andmiseks sätestatud tingimused on täidetud.

1.4 Asukohtjamaakasutusvajadus

Posiva hoidla kavatsetakse ehitada Soome lääneranni-

kule, Eurajoki vallas asuvale Olkiluoto saarele. Lähimast

linnast Raumast on Olkiluotoni umbes 13 kilomeetrit

(Joonis 1-1). Hoidlale lähim naaberriik on Rootsi ja sel-

le hoidlale lähimad maismaa-alad asuvad Posiva lõpp-

hoidlast umbes 200 kilomeetrit lääne pool (Joonis 1-2).

Kasutatud tuumkütuse lõppladustamishoidla terri-

toorium paikneb Olkiluoto saare keskosas (Joonis 1-3).

Hoidla territooriumi maapealne ehitusala – st hooned,

teed, laod ja platsid – on kokku 20 hektarit. Hoidla

maa-aluseks osaks, kuhu paigutatakse 9 000 uraani-

tonni kütust, vajaliku ala suurus on umbes 190 hektarit.

Hoidla laiendamine 9 000 uraanitonnilt 12 000 uraani-

tonnile suurendab lõppladustamiseks vajaliku ala suu-

rust umbes 50 hektari võrra.

Joonis 1-3 Lõpphoidla asukoht Olkiluoto saarel.

7

2 Projekti kirjeldus

2.1 Projektivariandid

Keskkonnamõju hindamisel uuritakse põhivariandi-

na hoidla laiendamist arvestusega, et lõppladustatava

kasutatud kütuse maht on kokku 12 000 uraanitonni.

Laiendus puudutab peamiselt maa-aluseid lõppladus-

tusruume. On võimalik, et seoses hoidlaruumide laien-

damisega on vaja ehitada praegusest hoidlaterritooriu-

mist väljapoole uued vertikaalšahtid ventilatsiooni ja

väljapääsude ümberkorraldamiseks.

Nullvariandina uuritakse olukorda, kus Posiva hoid-

lat ei laiendata ja see mahutab kuni 9 000 uraanitonni.

Nullvariandi puhul saab Olkiluoto hoidlasse ladustada

kuue tuumajaamaüksuse kasutatud tuumkütuse. Sel

juhul ladustatakse seitsmenda tuumajaamaüksuse ka-

sutatud kütust kasutatud kütuse vahelaos veebasseini-

des kuni kütuse käitlemise või ladustamise küsimuse

lõpliku lahendamiseni.

2.2 Hoidlatehnilinekirjeldus

Posiva hoidlalahendus põhineb Rootsis tuumajäät-

mete käitlemise eest vastutava ettevõtte Svensk Kärn-

bränslehantering AB (SKB) poolt väljatöötatud lahen-

dusel KBS-3. Kasutatud tuumkütuse lõppladustamise

eesmärgiks on kasutatud tuumkütuse

pakkimine (kapseldamine) alaliselt aluspõhjaki- π

vimisse ladustamiseks nõutaval viisil

ladustamine alaliselt aluspõhjakivimis. π

Lõppladustamislahenduse pikaajalise ohutuse kont-

sept lähtub mitme tõkke põhimõttest ehk mitmest

üksteist kontrollivast vabanemistõkkest nii, et kui üks

vabanemistõke on ebapiisav, ei ohusta see keskkon-

na pikaajalist turvalisust. Vabanemistõkked on kapsel,

bentoniitpuhver, lõppladustamistunneli täitematerjal

ja puutumatu aluspõhjakivim. Radionukliidide vabane-

2 Projektikirjeldus

8

2 Projekti kirjeldus

mist aeglustab oluliselt ka kasutatud tuumkütuse struk-

tuur; sügaval aluspõhjakivimis valitsevates tingimustes

lahustub uraan vees väga aeglaselt. Lõppladustamise

mitme tõkke põhimõtet illustreerib Joonis 2-1.

Hoidla ise koosneb kahest osast:

maapealne kapseldamistehas, kus võetakse ka- π

sutatud tuumkütus vastu, kuivatatakse ja paki-

takse lõppladustamiskapslitesse

sügaval aluspõhjakivimis asuv hoidla, mille olu- π

lise osa moodustavad tunnelid ja lõpp-paigutus-

süvendid, kuhu kasutatud tuumkütus alaliselt

ladustatakse.

2.3 Hoidlaohutus

Lisaks põhimõttelistele otsustele reguleerivad Soomes

tuumajäätmete käitlust tuumaenergiaseadus ja tuuma-

energiadekreet, mis jõustusid 1988. aastal ning milles

määratakse kindlaks tuumaenergiatootjate kohustu-

sed, lubade andmise menetlus ja järelevalveõigused.

Tuumaenergiaseadust muudeti 1994. aastal nii, et kõik

Soomes tuumaenergia kasutamisel tekkivad tuuma-

jäätmed tuleb ladustada Soomes. Lisaks keelab tuuma-

energiaseadus tuumajäätmeid Soome sisse vedada.

Soomes jälgib tuumajäätmete käitlemise, hoid-

mise ja lõppladustamise ohutust Kiirgusohutuskes-

kus (STUK). Kasutatud tuumkütuse lõppladustamise

nõuetekohase planeerimise kindlustamiseks on ame-

tiasutused kehtestanud tuumajäätmete tootjatele aru-

andluskohustused. STUK koos teiste ekspertorgani-

satsioonidega kontrollib kõiki tuumajäätmete ohutule

ladustamisele suunatud uuringuid ja tehnilisi plaane

ning annab projekti teostajale tagasisidet.

1. HOIDLATUNNEL2. KOKKUSURUTUD BENTONIIT 3. LÕPPLADUSTAMISKAPSEL 4. TUNNELI TÄITEMATERJAL

Joonis 2-1 Lõppladustamise mitme tõkke põhimõte. Erine-vad tõkked täiendavad üksteist.

9

2 Projekti kirjeldus

Valitsus annab välja tuumajäätmete käitlemist käsit-

levaid üldisi ohutuseeskirju. Tuumajäätmete töötlemist

ja ladustamist käsitlevad ohutuseeskirjad sisalduvad

valitsuse otsuses, mis käsitleb tuumaelektrijaamade

ohutust (VNP 395/1991). Lõppladustamise ohutust kä-

sitletakse kahes valitsuse otsuses, millest üks regulee-

rib kasutatud tuumkütust (VNP 478/1999) ning teine

madal- ja keskaktiivseid elektrijaamade jäätmeid (VNP

398/1991). Üksikasjalikumad eeskirjad tuumajäätmete

käitlemise kohta on ära toodud STUKi eeskirjas.

Tuumajäätmete käitlemise üldiste ohutuspõhimõ-

tete kohaselt ei tohi need jäätmed põhjustada tervist

ohustavaid kiirguskahjustusi ega muud keskkonna- ega

varalist kahju. See põhimõte kehtib ka tulevikus. Lõpp-

ladustamine ei tohi tulevikus põhjustada sellist kahju

inimeste tervisele või keskkonnale, mis ületaks praegu

kehtiva maksimaalse lubatud taseme.

10

3 Hindamisprogrammi kohta tehtud avaldused

3.1 Riigisisenearutelu

Koordineeriv asutus tellis hindamisprogrammi koh-

ta avaldused 39 asutuselt, vallalt ja organisatsioonilt.

Neist 25 tegi oma avalduse. Lisaks sellele avaldasid

oma arvamust 21 ühingut või eraisikut.

Esitatud avaldustes hinnati programm põhiliselt as-

jakohaseks ja igakülgseks. Avaldustes ja arvamustes ju-

hiti tähelepanu muuhulgas järgmistele asjaoludele:

nullvariandi määratlemine π

variantide võrreldavus (6 500 tU, 9 000 tU ja π

12 000 tU)

Olkiluoto sobivus lõpphoidla asukohaks π

vajadus kirjeldada lõpphoidlat ja hoiutehnikat π

täpsemalt

kasutatud tuumkütuse transpordi ohutus ja π

keskkonnamõju

pikaajaline ohutus π

häire- ja avariiolukorrad π

koosmõju teiste Olkiluotosse kavandatud tege- π

vustega

muud võimalused kasutatud tuumkütuse käit- π

lemiseks

osalemisvõimalused KMH menetluse ajal π

3 Hindamisprogrammikohtatehtudavaldused

tegevusliku ja tehnilis-majandusliku mõju ning π

inimestele suunatud mõju uurimisala ulatus

KMH menetluse läbiviimise ajagraafik. π

TMM esitas oma avalduse tellitud ning esitatud aval-

duste ja arvamuste põhjal. TMM juhtis oma avalduses

tähelepanu järgmistele asjaoludele:

KMH aruandes tuleb esitada lõpphoidlaruumide π

ja keskkonnamõju kirjeldus, kui lõppladustatava

kütuse kogus on 6 500 uraanitonni, 9 000 uraa-

nitonni ja 12 000 uraanitonni

mõju hindamisel tuleb võtta arvesse tervikmõju π

ja koosmõjud, mis tulenevad Olkiluotos teosta-

tavatest muudest projektidest

KMH aruandes tuleb märkida, kuidas hinnatak- π

se asukoha sobivust antud otstarbeks

hindamisel tuleb pöörata tähelepanu piiriülesele π

mõjule

osalemiskorraldust tuleb põhjendada. π

3.2 Rahvusvahelinearutelu

Rootsi, Norra, Saksamaa ja Eesti tegid oma avaldused

KMH programmi kohta ja teatasid oma osalemisest

11

3 Hindamisprogrammi kohta tehtud avaldused

Rahvusvahelisearutelukäigussaadudavaldused Kuidasavaldusonarvessevõetudhindamistöös(viitedKMHaruandepunktidele)

Rootsi

KMH menetluses tuleb arutada projektina põhimõttelise otsusega heakskiidetud rajatist ja esitada selle alternatiivne asukoht juhuks, kui Olkiluoto ei oleks rakendatav.

KMH aruandes esitatakse kirjeldus ruumidest, kuhu paigutatakse 6 500 tU, 9 000 tU või 12 000 tU kasutatud kütust. Kirjeldatakse ka rajatise keskkonnamõju ülalmärgitud olukorras.Hindamine puudutab ainult Olkiluoto lõpphoidlat. Olkiluoto valiti lõpp-hoidla asukohaks mitme asukohavariandi hulgast ulatusliku ja mitme-faasilise uurimistöö tulemusena 1999. aastal. Valitsus võttis 2000. aas-tal vastu põhimõttelise otsuse, mille kohaselt hoidla ehitamine Eurajoki valda Olkiluotosse vastab ühiskonna üldistele huvidele.

Keskkonnamõju hindamisel tuleb esitada meetodid, millega piiratakse radioaktiivsete ainete kandumist Läänemerre.

Hoidlalahenduse pikaajalise ohutuse kontsept põhineb mitme tõkke põhimõttel, mille eesmärgiks on tõkestada radioaktiivsete ainete pääs elusloodusesse. Vabanemistõketeks on kapsel, bentoniitpuhver, hoidla-tunneli täitematerjal ja puutumatu aluspõhjakivim hoidla ümber. Mitme tõkke põhimõtet on lähemalt kirjeldatud KMH aruande punktides 3.3 ja 11.

KMH aruandes tuleb esitada hetkel kehtiv arusaam pikaajalisest ohu-tusest.

Stabiilsesse aluspõhjakivimisse paigutatud, bentoniitsaviga ümbrit-setud, mehaaniliselt tugevad ja korrosioonikindlad kapslid isoleerivad tõenäoliselt kõik radionukliidid vähemalt mitmeks miljoniks aastaks. Ei ole aga täiesti välistatud, et mõned üksikud kapslid puruneksid selle aja jooksul. Sel juhul võiksid radioaktiivsed ained vähehaaval vabaneda ümbruskonda. Oletatavasti puruneks ka tugevate aluspõhjakivimis toi-muvate liikumiste puhul ainult mõni üksik kapsel. Analüüsid näitavad, et sellisel juhul vabaneva radioaktiivsuse mõju inimestele ja muule elus-loodusele on väga väike. Hetkel kehtiv arusaam pikaajalisest ohutusest on esitatud KMH aruan-de punktis 11.

Hindamine peab hõlmama kogu rajatist, kaasa arvatud transport ja sel-lega seotud avariiriskid ning avariide vältimiseks rakendatavad meet-med.

Keskkonnamõju hindamine hõlmab lõpphoidla (KMH aruande punkt 3) normaalset kasutamist (punkt 9), tööhäireid (punkt 10.4) ja avariide (punkt 10.6) keskkonnamõju. Hoidla avariide vältimiseks rakendatavaid meetmeid käsitletakse punktis 15.2. Hindamine hõlmab ka transpordi (punkt 3.6.3) ning sellega seotud häireolukordade ja avariide keskkon-namõju (punkt 9.1.2). Transpordiavariide vältimiseks rakendatavaid meetmeid käsitletakse punktis 15.5. Lõpphoidla ja transpordi avariidest tulenev kiirgusmõju jääb alla ametivõimude poolt sätestatud piirväär-tuste.

Hindamisel tuleb arvestada sellega, missuguseid ennetavaid ja piiri-üleseid ühismeetmeid rakendatakse tuumaenergia küsimustes ja mil-lised teavitussüsteemid paigaldatakse hoiatusmeetmete võtmiseks ju-huks, kui tekib radioaktiivne leke.

Koostööd tehakse rahvusvaheliste tuumaenergiaorganisatsioonidega (IAEA ja OECD/NEA).Võimaliku õnnetuse korral teatab STUK sellest naaberriikidele vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele. Kiire teavitamise kohta tuumaõnne-tusest on sõlmitud konventsioon (1017/86, Lepingud ja seadusaktid (SopS) 98/86).

Eesti

KMH aruandes tuleb esitada detailne ülevaade ootamatute olukordade ja avariiolukordade mõjust ning nende ennetamise võimalustest.

Oletatud häire- ja avariiolukordadest tulenevad kiirgusdoosid jäävad alati ka sündmuskoha vahetus läheduses (alla viie kilomeetri kaugusel) väiksemaks kui eeskirjades sätestatud piirväärtus.Häirete ja avariiolukordade mõju on esitatud KMH aruande punktis 10. Häirete ja avariide vältimine ja nende tagajärgede haldamine on esita-tud KMH aruande punktis 15.2.

Tabel 3-1 Rahvusvahelise arutelu käigus KMH programmi kohta tehtud avalduste kesksed küsimused ning nende arves-tamine keskkonnamõju hindamisel.

KMH menetluses. Taani, Leedu ja Poola vastasid Kesk-

konnaministeeriumile, et nemad KMH menetluses ei

osale. Lätilt ja Venemaalt Keskkonnaministeerium vas-

tust ei saanud.

Rahvusvahelistes avaldustes tõsteti esile häire- ja

avariiolukordade mõju ning pikaajalise ohutusega

seonduvad küsimused. Avaldustes pöörati nende küsi-

muste osas erilist tähelepanu piiriülesele mõjule. Rah-

vusvaheliste avalduste küsimuste ja kommentaaride

kesksed teemad on esitatud tabelis 3-1. Avaldustes esi-

tatud küsimustega on arvestatud ja need on märgitud

hindamisaruandesse ning tähtsaimad neist on ära too-

dud ka selles kokkuvõttes.

12

KMH aruandes tuleb kirjeldada lõppladustamise seire teostamise mee-todeid.

Tuumaenergiaseaduses sätestatakse tuumaenergia ja selle kasutamise seire üldised põhimõtted. Kasutatud tuumkütuse lõppladustamine, kaa-sa arvatud kasutatud kütuse transport, on tuumaenergiaseaduse koha-selt vastavat luba eeldav tegevus. Tuumajaama rajamise põhimõttelist otsust, ehitamisluba ja käitamisluba taotletakse riigi valitsuselt. Muud load taotletakse Kiirgusohutuskeskuselt (STUK). Posiva on kohustatud hoolitsema lõpphoidla kasutamise ohutuse eest. Tuumaenergia kasuta-mise ohutusseiret teostab Kiirgusohutuskeskus (STUK). Kiirgusohutus-keskuse ülesandeks on lisaks sellele hoolitseda ka ohutus- ja valmidus-meetmete seire ning tuummaterjali seire eest. Ehitamisaegse seireprogrammi abil kindlustab Kiirgusohutuskeskus (STUK), et tuumarajatise ehitamine toimub vastavalt ehitamisloale, kinnitatud projektile ja ametivõimude eeskirjadele. Kasutamise seireprogrammi abil kontrollib Kiirgusohutuskeskus, et ra-jatist kasutatakse ja hooldatakse vastavalt ametivõimude eeskirjadele, projekteerimispõhimõtetele ja litsentsiomaniku kvaliteedihaldussüstee-mi reeglitele.Kiirgusohutuskeskus (STUK) sooritab järelevalvet ka lõpphoidla sulge-mise üle. Lõppladustamine tuleb tuumaenergiaseaduse kohaselt soo-ritada tervikuna nii, et järelkontrolli ohutuse tagamiseks ei oleks vaja teostada.

Tuleb käsitleda koosmõjusid. Hindamine hõlmab 12 000 uraanitonni lõppladustamist ja sellest tule-nevaid mõjusid. Suurenenud kütusemaht pikendab lõpphoidla kasutus-perioodi ja lükkab selle sulgemise edasi. Tegevuse iseloom jääb kogu aeg samaks. Lisaks lõpphoidla kasutamis- ja sulgemisperioodi kestuse-le toimub muutusi ka maa-aluse hoidlaala suuruse ning ehitatavate tun-nelite pikkuse ja arvu osas. Põhjavee mõjuala võib laieneda ja tekkivate kivijäätmete maht suureneda.

Norra

Hindamine peab hõlmama kogu kasutatud kütuse kogust. Hindamine hõlmab 12 000 uraanitonni lõppladustamist ja sellest tule-nevat mõju.

Tuleb hinnata avariide ja erakorraliste olukordade mõju Norrale. Käitamisaegsete häirete ja avariiolukordade mõju on esitatud KMH aru-ande punktis 10. Oletatavatest häiretest ja avariiolukordadest tulenevad kiirgusdoosid jäävad ka hoidla vahetus ümbruses (alla viie kilomeetri kaugusel) väiksemaks kui eeskirjades sätestatud piirväärtused.Pikaajalist ohutust on käsitletud KMH aruande punktis 11. Doosikiirus hoidla läheduses on isegi maksimaalselt väga väike. Norras ei tekiks kiirgusdoose praktiliselt üldse, kuna Olkiluoto kaugus Norrast on um-bes 500 kilomeetrit.

Saksamaa

Tuleb selgitada, millist ajavahemikku pikaajaline ohutus hõlmab. Pikaajalise ohutuse uurimisperiood ulatub sadade tuhandete, isegi mil-jonite aastateni.

Kas hindamise jaoks on koostatud stsenaarium, milles uuritakse vask-kapsli lagunemist näiteks jääaja poolt põhjustatud geoloogilise nihku-mise mõjul, kui hoidlast vabaneks radioaktiivseid heitmeid.

Hindamisel on kasutatud lõppladustamiskontseptide KBS-3V ja KBS-3H kohta antud ohutushinnanguid (Rootsi esialgne püstpaigutusega lahen-duse ohutushinnang SR-Can (www.skb.se, SKB TR-06-09) ning esialgne horisontaalpaigutusega lahenduse ohutushinnang (www.posiva.fi, Posi-va 2007-06)). Nendes hinnangutes sisaldub stsenaarium, milles vask-kapsel laguneb geoloogilise nihkumise tagajärjel.

Tuleb selgitada pikaajalise perioodi mõju õhule ja veekogudele avariiolu-korras, näiteks juhul, kui lennuk põrkub vastu kapseldamistehast või kui vaskkapsel laguneb eespool märgitud geoloogilise nihkumise tõttu.

Pikaajalise perioodi mõju õhule ja veekogudele käsitletakse KMH aru-ande punktis 11. Kapseldamistehas on projekteeritud selliselt, et see peab vastu oletatud välistele sündmustele (näiteks kokkupõrkele väikelennukiga).Väliste ohtude tõsiduse hindamisel tuleb arvestada, et kapseldamisteha-ses käideldakse korraga ainult väikesi kütusekoguseid. Kütust käideldak-se protsessi jooksul suuremalt osalt maa all asuvates hoidlaruumides, nii et hoidla konstruktsioon kaitseb väliste ohtude eest kõige paremini. Kapseldamist ootav kütus on kapseldamistehases ladustatud kütuse transportmahutisse, mis on kavandatud arvestusega, et transportimisel võib toimuda avarii. Kapseldamistehas on ka mõõtmetelt küllaltki väike rajatis, mis omalt poolt vähendab lennukiga kokkupõrke tõenäosust.Lõpphoidlat vigastava suure maavärina võimalikkust ja tagajärgi on kä-sitletud punktis 11.6. Ka aluspõhjakivimi tugeva nihke korral purunevad oletatavasti ainult mõned kapslid. Nendest vabanevate radioaktiivsete isotoopide heitmete mõju inimestele ja muule elusloodusele oleks väga väike.

3 Hindamisprogrammi kohta tehtud avaldused

13

4 Projekti mõjud

4 Projektimõjud

Posiva hoidla laiendamise keskkonnamõju hindamisel

on lähtepunktiks olukord, kus hoidla ehitatakse mahu-

tavusega 9 000 uraanitonni kütust. Varasema KMH me-

netluse käigus uuriti keskkonna tookordset seisundit ja

kuni 9 000 uraanitonni lõppladustamisest tulenevaid

keskkonnamõjusid. Hoidla laiendamise keskkonna-

mõjude hindamisel on aluseks 1999. aastal koostatud

KMH aruanne, 2008. aasta kevadel koostatud ajakoha-

ne aruanne hoidla keskkonnamõjude kohta ning pärast

nende valmimist saadud uurimis- ja monitooringuand-

med. Laiendamist eeldav lõppladustamine algab kõige

varem 2070-ndatel aastatel.

Praktiliselt raskendab 2070. aasta keskkonnaseisun-

di kirjeldamist terve rida ebakindlaid tegureid. Seetõttu

kirjeldatakse käesolevas aruandes Olkiluoto praegust

olukorda ja muutusi, mida lõppladustamine võib en-

daga kaasa tuua.

KMH aruandes kirjeldati ja hinnati muuhulgas

järgmisi hoidla ehitamisest ja käitamisest tulenevaid

mõjusid:

transpordi ja liikluse mõju π

mõju maakasutusele, kultuuripärandile, maasti- π

kule, hoonetele ja ehitistele

mõju pinnasele, aluspõhjakivimile ja põhjaveele π

mõju õhule ja selle kvaliteedile π

mõju veesüsteemidele π

jäätmete ja kõrvalsaaduste mõju π

müra ja vibratsiooni mõju π

mõju taimestikule, loomastikule ja kaitsealadele π

mõju loodusvarade kasutamisele π

mõju inimestele, kaasa arvatud tervisemõ- π

jud, ja suhtumine kasutatud tuumkütuse

lõppladustamisse

mõju ühiskonna struktuurile, piirkonna majan- π

dusele ja Eurajoki valla imagole.

Lisaks on arutatud järgmisi küsimusi:

häirete ja avariiolukordade mõju π

pikaajaline ohutus π

projekti teostamata jätmise mõju π

variantide võrdlus (6 500 tU, 9 000 tU ja 12 000 π

tU).

Käesolevas dokumendis võetakse kokku need mõjud,

mida peetakse kõige olulisemateks.

4.1 Transpordijaliiklusemõju

Posiva hoidlasse ja sealt välja suunduv liiklus moodus-

tab väikese osa Olkiluoto saare liiklusest (umbes 5 %

kogu liiklusest), mistõttu sellel ei ole suurt mõju liiklus-

koormusele ning sellest tulenevatele mõjudele. Hoidla

laiendamine ei mõjuta ööpäevast liikluskoormust.

Hoidlasse tuuakse kasutatud tuumkütust Olkiluoto

tuumajaamast ja lisaks ka Loviisa tuumajaamast. Lo-

viisa tuumkütuse transport Olkiluotosse on kavanda-

tud maanteed mööda, aga alternatiivina on uuritud ka

raudtee- ja meretransporti ning nende kombinatsioone.

Joonisel 4-1 on esitatud kasutatud tuumkütuse trans-

pordi korraldamiseks uuritud maantee-, raudtee- ja

meretranspordi alternatiivsed marsruudid. On uuritud

erinevate transportimisvariantide transpordiriske, mil-

le puhul on välja selgitatud terviseriskid, mis tulenevad

Loviisa tuumajaamast Olkiluoto lõpphoidlasse toimu-

vatest vedudest.

Kütusevedude maht oleneb kütuse määrast, kü-

tusetüübist, põlemisastmest, jahtumisajast ja trans-

portimiskonteineri suurusest. Aastas transporditakse

maksimaalselt kümme veost. Transpordi seisukohast

tähendab hoidla laiendamine seda, et töö jätkub nagu

varem, aga transport toimub pikema perioodi vältel.

Kõikide erinevate transpordivariantide puhul on heit-

gaaside mõju ebaoluline, sest vedude arv on väike.

Tavalise transpordi puhul on kiirgusest põhjustatud

tõsiste vähijuhtumite arv uuritud marsruutidel väiksem

kui 0,00007 juhtumit aastas ja õnnetuste oht on veelgi

väiksem. See tähendab, et transport ei põhjusta eelda-

14

Joonis 4-1 Kasutatud tuumkütuse transportimiseks uuritud maantee-, raudtee- ja meretranspordi võimalikud marsruu-did Loviisast Olkiluotosse.

4 Projekti mõjud

tavalt mitte ühtki surmajuhtumit vähi tõttu. Kasutatud

tuumkütuse veoga seotud kiirgusest tulenev oht tervi-

sele on väiksem kui tavalistest liiklusõnnetustest tule-

nev oht.

4.2 Mõjumaakasutusele

Hoidla tavapärane töö, võimalikud häired või õnnetu-

sed ei piira maakasutust väljaspool maapealse hoidla

ala. Maa-aluste ladustamisruumide orienteeruv asu-

koht on ära näidatud Eurajoki valla volikogu poolt

19.5.2008 kinnitatud Olkiluoto detailplaanil. Kinnita-

misotsuse kohta on esitatud kaks kaebust, mis on prae-

gu menetlemisel.

Detailplaanil on märgitud alad lõpphoidla maa-

pealsete tegevuste jaoks. Energiahooldusala (EN ala)

määruses märgitakse muuhulgas, et alale on lubatud

ehitada madal- ja keskaktiivsete jäätmete ning kõrgak-

tiivsete jäätmete lõppladustamisega seotud tuuma-

jäätmehoidlaid tuumaenergiaseaduse kohaselt välja

antud ehitamisloa alusel. Nendeks on maa-alustesse

hoidlaruumidesse viivad sissekäiguhooned ja -rajati-

sed ja kapseldamistehased ning nende juurde kuulu-

vad abiruumid.

Lõppladustamise maa-aluste toimingute jaoks on

detailplaanis ette nähtud kaitsevöönd, mille puhul hak-

kab kehtima maakasutusega seotud teatamiskohustus.

Seoses aluspõhjakivimi lõhkamis- ja puurimistöödega

tuleb silmas pidada, et see ala moodustab hoidla kait-

sevööndi. Enne aluspõhjakivimi lõhkamist ja puurimist

tuleb see tegevus kooskõlastada lõppladustamisega te-

geleva ettevõttega.

Hoidla sulgemisloa andmisel võidakse kehtestada

maakasutuspiiranguid, mis võivad piirata muuhulgas

puurimis- ja kaevamistöid selles piirkonnas.

4.3 Mõjupinnasele,aluspõhjalejapõhjaveele

Joonisel 4-2 on esitatud hetkel valitsevale arusaamale

vastavad hoidlaruumid 6 500 tU, 9 000 tU ja 12 000 tU

lõppladustamiseks Olkiluotos. Kui ladustatavat kütust

on 6 500 uraanitonni, on maa-aluse hoidlaosa jaoks va-

jalik pindala umbes 150 hektarit. Kui ladustatava kütuse

maht on 9 000 uraanitonni, on pindala umbes 190 hek-

tarit. Hoidla laiendamine 9 000 uraanitonnilt 12 000

uraanitonnile suurendab lõppladustamiseks vajaliku

ala suurust umbes 50 hektari võrra. Maa-aluste jäätme-

ladude laiendamise käigus rajatakse maa peale uued

šahtirajatised, mis hõlmavad umbes 20 m2. Ülejäänud

maapealsed rajatised on ehitatud juba enne laiendus-

osa lõppladustamistegevuse algust.

Ladustatava kütusemahu suurenemisega 9 000

uraanitonnilt 12 000 uraanitonnini kasvab kivijäätmete

maht ligikaudu 410 000 m3 võrra, umbes 1 670 000 m3-lt

Meremarsruut

Raudteemarsruut

Maanteemarsruut

Alternatiivne maan-teemarsruut

100 km

15

4 Projekti mõjud

2 080 000 m3-le. Kui kütusemaht on 6 500 uraanitonni,

on kivijäätmete maht umbes 1 450 000 m3. Igal aastal

tekib umbes 20 000 m3 kivijäätmeid. Osa kivijäätmetest

kasutatakse ära jäätmeladudes täitematerjalina, ülejää-

nud kivijäätmeid saab kasutada muuks otstarbeks, nt

võib need olemasoleval kujul müüa või purustada täite-

või ehitusmaterjaliks.

Kasutatud tuumkütuse lagunemisel tekkiv soojus-

energia paisutab aluspõhjakivimit ja tõstab maapinda

hoidla keskel rohkem kui tuhande aasta jooksul lõpp-

paigutamisest kuni 7 cm.

Tunnelite rajamisel voolab tunnelisse põhjavett, mis

pumbatakse maapinnale. See alandab põhjavee taset

tunnelite ümber. Lekkevee mahtu ja mõju ulatust püü-

takse ehitustööde käigus vähendada tunnelit ümbritse-

va aluspõhja tihendamisega.

Lõpp-paigutusala laiendusse voolava põhjavee mah-

tu ja laienduse mõju põhjavee tasemele hinnati numb-

rilise voomudeli abil. Voomudelit uuendati kuni 2007.

aasta lõpuni kogutud vaatlusmaterjali alusel.

Numbrilise voomudeli kohaselt suurendab laiendu-

se ehitamine kogu tunnelisüsteemi voolava vee hulka

umbes 20 %, eeldusel, et korraga on avatud nii ON-

KALO rajatis kui ka kogu hoidla. Praktiliselt ehitatakse

tunnelisüsteem etappidena ja korraga on avatud ainult

üks osa tunnelisüsteemist; see vähendab tegelikku mõ-

ju võrreldes ennustatud mõjuga.

Lekkevee hulga suurenemine alandab põhjavee ta-

set uuritaval alal keskmiselt 2–4 m võrra olenevalt hoid-

la sulgemise edukusest. Alanemine on suurem nendes

kohtades, kus keskmiselt paremini vett juhtiv aluspõhi

on maapinna lähedal.

Sügava põhjavee keemiline ja gaasiline koostis on

väga lähedal Olkiluoto saarel enne ONKALO ehitamise

Joonis 4-2 Ülevaade Olkiluoto aluspõhjakivimisse rajatavate hoidlaruumide asendiplaani koostamise põhimõttest. Ro-helisega on märgitud hoidlad praeguste ja ehitamisel olevate tuumajaamade tarbeks (6 500 tU), sinisega maa-aluse hoidlaosa laiendus 9 000 tU ja lillaga laiendus 12 000 tU kasutatud tuumakütusele. Joonisel on esitatud praegustele uurimisandmetele vastavad, asendiplaani mõjutavad aluspõhjakivimis esinevad praod ja nende kaitsevööndid.

16

4 Projekti mõjud

algust valitsenud niinimetatud põhiseisundile. Seni ei

ole suuri muutusi toimunud. Hüdrokeemilise seire pe-

riood on aga veel lühike ja ONKALO ehitamisest põh-

justatud hüdrokeemilised muutused võivad ilmsiks tul-

la alles mitme aasta pärast.

ONKALOst võetud põhjaveeproovides toimunud

muutused on väikesed.

4.4 Mürajavibratsioonimõju

Maaehitustööd, lõhkamine, kivijäätmete käitlemine ja

purustamine ning sõidukite ja masinate kasutamine

põhjustavad müra ja vibratsiooni. Need tööd teostatak-

se viisil, mis ei avalda keskkonnale olulist mõju.

Kasutatud tuumkütuse hoidla ehitatakse vastavalt

kasutatud kütuse ladustamise vajadusele. Hoidla lõh-

kamistöödega kaasnev müra ei ulatu hoonest väljapoo-

le. Kivijäätmete purustamine tekitab ehitustööde faasis

müra päevasel ajal. Mõju ei ole suur, sest kõnealune

töö kestab lühikest aega ja mõjutatud ala on väike. Ki-

vijäätmete purustamine lõpeb siis, kui kogu Olkiluoto

aluspõhjakivimisse paigutatav kütus on ladustatud.

Praktikas ei mõjuta ladustatava kütuse kogus mü-

ratsoone. Lõppladustatava kütuse mahu suurenemisel

kestab töö lihtsalt kauem. Vajalike uute šahtide lõhka-

mine ja puurimine võib tekitada müra. Selle mõju jääb

aga väheseks, sest kasutatakse alt üles puurimistehni-

kat ja töö kestus on lühike.

4.5 Mõjutaimestikule,loomastikulejakaitseala-dele

Projekti mõju taimestikule ja loomastikule on peami-

selt seotud hoonete ja ehitiste rajamiseks, samuti ehi-

tustöödeks vajaliku maa-alaga. Hoidla töö käigus ja pä-

rast hoidla sulgemist olulist mõju ei teki.

Enamik taimi toitub mullaveest, mis asub kivipinnast

kõrgemal. Seetõttu ei mõjuta maa-aluste ruumide ehita-

misest tulenev põhjavee taseme alanemine taimestikku.

Mullakihtides veetaseme olulist alanemist oodata ei ole.

Liiklankari looduskaitsealal tehtud Natura hindami-

sest selgus, et Olkiluotos üldplaaniga lubatavad projek-

tid (k.a hoidla) ei mõjuta oluliselt neid loodusväärtu-

si, mille tõttu Liiklankari piirkond on kaasatud Natura

2000 looduskaitseprogrammi.

4.6 Mõjuinimestetervisele

Normaalse käitamise aegsed tervisemõjud

Kasutatud kütuse kapseldamisest tulenevad radioaktiiv-

sete ainete emissioonid hoidlast on tavalises olukorras

tähtsusetud. Kapseldamistehases korraga käideldavate

radioaktiivsete ainete hulk on väike, võrreldes vastava

kogusega tuumaelektrijaamades.

Ettevõtte vahetus ümbruses elavad inimesed saa-

vad tavalise iga-aastase emissiooni tõttu 50 aasta vältel

kiirgusdoosi, mis on suure tõenäosusega väiksem kui

0,01 mSv. Viie kilomeetri kaugusel on doos vähemalt

poole väiksem kui hoidla vahetus läheduses. Veelgi

kaugemal on doos veelgi väiksem. Seega on tavapära-

sest emissioonist saadav kiirgusdoos tähtsusetult väike,

võrreldes loodusliku kiirgusega (umbes 3 mSv aastas).

Lõppladustatava kütuse koguse suurenedes hoidla

tööperiood pikeneb. Ladustatava kütusemahu suure-

nemine või pikem kasutusaeg ei mõjuta oluliselt kiir-

gusdoose, mida ümbruskonna elanikud saavad hoidla

normaalse töö tõttu. Küll aga kasvab elanikel hoidla

käitamisest saadav kogukiirgusdoos umbkaudu võr-

deliselt kütusekoguse suurenemisega. Kokkuvõttes

ei suurenda suurem kütusekogus normaalsest käita-

misest tulenevaid terviseriske üksikisiku tasandil. Kui

vaadelda terviseriske kogu elanikkonna lõikes, siis

need kasvavad umbkaudu võrdeliselt kütusemahu

kasvamisega.

Häirete ja avariide mõju

Oodatava tööhäire all mõeldakse sellist ohutust mõju-

tavat sündmust, mida tuleb ette keskmiselt harvemini

kui kord aastas, aga mis suure tõenäosusega võib toi-

17

4 Projekti mõjud

muda vähemalt üks kord hoidla töötamisaja jooksul.

Oletatava avarii all mõeldakse sellist hoidla ohutuste-

gevuse planeerimisel aluseks võetud sündmust, mille

toimumise tõenäosus hoidla tööaja jooksul on väike.

Häire- ja avariiolukordades heitmetest saadavaid

kiirgusdoose on hinnatud mudeldamise abil. Üksiku-

test häireolukordadest tulenev, 50 aasta jooksul ko-

gunev kiirgusdoos ümbruskonna elanikele jääb suure

tõenäosusega alla 0,001 mSv. Seega jääb häireolukor-

dadest tulenev kiirgusdoos tunduvalt alla sätestatud

piirväärtuse 0,1 mSv.

Hoidla konstruktsioonid teostatakse selliselt, et ka

niisugused kütuse erinevates käitlemisfaasides toimu-

vad võimalikud avariid, mis põhjustavad kütuse mär-

kimisväärset vigastamist, ei ohusta vahetult personali

ega ümbruskonna elanike tervist.

Suure tõenäosusega jääb oletatavast avariist tulenev,

esimese aasta jooksul kogunev kiirgusdoos elanikule

alla 0,5 mSv ja 50 aasta jooksul kogunev kiirgusdoos al-

la 0,8 mSv. Oletatud avariidest tulenevad kiirgusdoosid

jäävad seega väiksemateks kui nõudmistes sätestatud

piirväärtus 1 mSv aastas. Kõige suurem on kiirgusdoos

tuumajaama territooriumi vahetus läheduses, oletades,

et seal elatakse alaliselt, tegeldakse põllumajanduse-

ga ja kasutatakse toiduks põhiliselt oma saadusi. Suu-

rem osa kiirgusdoosist saadakse radionukliididest toi-

duahela kaudu nii nagu ka häirete korral. Kiirgusdoos

on viie kilomeetri kaugusel vähemalt poole väiksem ja

kaugemal veelgi väiksem.

Avariiolukorras vabanevaid radioaktiivseid aineid

ja nendest tulenevat kiirgust on võimalik kontrollida

ümbruskonnas tehtavate mõõtmiste abil. Mõjuvööndi

ulatus ja kuju olenevad lekke suurusest ja valitsevatest

ilmastikutingimustest. Kontrollimise muudavad keeru-

kamaks looduslikud radioaktiivsed ained ja muu pärit-

oluga tehisradioaktiised ained. Oletatava avarii mõju-

ala ulatuks levimissuunas maksimaalselt umbes viie

kilomeetri kaugusele, kui kiirguspiiriks võtta aastane

18

4 Projekti mõjud

kiirgusdoos 0,1 mSv (looduslik kiirgusdoos on keskmi-

selt umbes 3 mSv aastas).

Kui ladustatav kütusekogus suureneb, siis hoidla

kasutusaeg pikeneb. Ladustatava kütusekoguse suu-

renemine ja pikem kasutusaeg ei mõjuta oluliselt kiir-

gusdoose, mida ümbruskonna elanikud saavad oo-

datavate tööhäirete või oletatavate avariide tagajärjel.

See-eest kasvab tõenäosus, et kogu käitamisperioodi

jooksul toimuks tööhäire või avarii, umbes võrdeliselt

kütusemahu suurenemisega. Kokkuvõttes ei suurenda

suurem kütusekogus häiretest ja avariidest tulenevaid

terviseriske üksikisiku tasandil. Kui vaadelda terviseris-

ke kogu elanikkonna lõikes, siis need kasvavad umbes

võrdeliselt kütusemahu kasvamisega.

Maapinnal asuv kapseldamistehas projekteeritakse

arvestusega, et see peab vastu ka oletatavatele välistele

sündmustele, nagu näiteks väikelennuki sööstmine ra-

jatisse, maavärin või üleujutus.

4.7 Pikaajalineohutus

Kasutatud kütuse lõppladustamise pikaajalist ohutust

tõestatakse niinimetatud ohutuspõhjenduse abil. Ohu-

tuspõhjendus koosneb reast eraldi aruannetest, milles

esitatakse ohutuse hindamise lähtekohad, kasutatud

mudelid ja lähteandmed, hindamismeetodid, hindami-

se tulemused ja nendega seotud ebakindlad tegurid ning

järeldused ohutusseirest ja selle usaldusväärsusest.

Ohutuspõhjenduses sisalduvates ohutusanalüüsi-

des selgitatakse nii tõenäolisteks peetavate arengute

kui ka pikaajalist ohutust nõrgendavate ebatõenäolis-

te sündmustega seotud kiirgusdoosid mitme tuhande

aasta ulatuses. Sellest pikema perioodi jooksul hinna-

takse nende sündmustega seotud radioaktiivsete heit-

mete elukeskkonda levimise kiirusi.

Ohutusanalüüsides esitatakse konservatiivsed hin-

nangud kiirgusdooside ja radionukliidide vabanemise

kiiruse kohta. Analüüside eesmärgiks on selgitada, mil-

lised tagajärjed tabaksid inimesi või muud loodust, kui

üks või mitu heitmetõket ei töötaks ja radioaktiivsed

ained vabaneksid lõpphoidla ruumidest elukeskkon-

da. Ohutusanalüüsides käsitletakse ka hoidlasüsteemi

kasutamise ning mitmesuguste võimalike sündmus-

te ja arengute hindamisega seotud ebakindlaid tegu-

reid. Riskide hindamisel võetakse arvesse sündmuste

tõenäolisus.

Mehaaniliselt tugevad ja korrosioonikindlad kaps-

lid, mis paigutatakse stabiilsesse aluspõhjakivimisse ja

ümbritsetakse bentoniitsaviga, on tõenäoliselt piisavalt

tugevad, et kõik radioaktiivsed ained püsiksid nendes

vähemalt mitu miljonit aastat. Üksikute kapslite puru-

nemist selle aja jooksul ei saa aga täielikult välistada.

Sellisel juhul võivad radioaktiivsed ained aegamööda

keskkonda imbuda. Kapsli lekke algpõhjuseks võib ol-

la vigastatud kapsli sattumine ladustamisruumi, mõne

ebaõnnestunult paigutatud kapsli purunemine tugeva-

te maavärinate tõttu, mis võivad aset leida jääajast pä-

rit jää taandumise tulemusena, või kapslit ümbritseva

bentoniitsavi erosioon sulamisvee tõttu ja sellest tule-

nev kapsli korrodeerumine.

Kapslite purunemise juhtumeid esineb oodatavalt

väga vähe. Nendest tulenev radioaktiivsete isotoopide

emissioon võib inimesi ja elusloodust mõjutada vaid

väga vähesel määral. Ohutuse hindamisel on arvesse

võetud ebakindlaid faktoreid, mis mõjutavad radioak-

tiivsete ainete vabanemist ja edasikandumist. Ohu-

tusega seotud tegureid kontrollitakse ka edaspidi, et

vähendada ebakindlate tegurite hulka. Tehniliste lahen-

dite rakendatavus ja piisav kvaliteet tehakse kindlaks

katsete teel. Täieulatuslik ohutuspõhjendus esitatakse

koos hoidla ehitusloa taotlusega 2012. aasta lõpus ja

see tugineb nendele uuringutele.

4.8 Suhtuminekasutatudtuumajäätmetelõppla-dustamisse

Soome elanike suhtumist tuumajäätmetesse on uuri-

tud Soome iga-aastase energeetikasse suhtumise uu-

19

4 Projekti mõjud

ringu käigus. Varem on ilmnenud, et tuumajäätmed

tekitavad elanikes selgelt kahtlusi. 2007. aastal tehtud

uuringul arvas kolmandik (32 %) küsitletutest, et tuu-

majäätmete lõppladustamine aluspõhjakivimisse on

Soomes ohutu. Umbes poolel elanikkonnast (46 %)

olid tuumajäätmete suhtes kahtlused. Ettevaatlikku

suhtumist seletab see, et elanikest kahele kolmandiku-

le (68 %) on jäänud mulje, et tuumajäätmed kujutavad

endast alalist ohtu tulevaste põlvkondade elule. Selle

seisukohaga ei olnud nõus ainult iga seitsmes vastaja

(15 %). Elanikkonna arvamused ei ole 25 aastase uuri-

misperioodi jooksul neutraalsemaks muutunud.

Nagu varemgi, suhtuti tuumajäätmetesse nendes

valdades, kus asuvad tuumaelektrijaamad, positiivse-

malt kui kogu riigis keskmiselt. Nendes valdades oli

usaldus lõppladustamise ohutuse vastu suurem. Erine-

vus tuumajaamaga valdade ja riigi keskmise suhtumise

vahel on aga viimastel aastatel siiski vähenenud.

2007.–2008. aasta talvel läbiviidud küsitluses uu-

riti Eurajoki elanike usaldust kasutatud tuumkütuse

ladustamise ohutuse vastu. Küsimustik saadeti 400le

juhuslikult valitud Eurajoki elanikule. Peale selle uuri-

ti 18 Eurajoki elaniku hoiakuid teemakohaste vestluste

käigus. Küsitluse tulemustest selgus, et umbes 40 %

vastanutest suhtus kasutatud tuumkütuse lõppladus-

tamisse positiivselt ja 12 % neutraalselt. Umbes 45 %

elanikest pidas hoidla paigutamist koduvalda kõhedust

tekitavaks. Vestluste põhjal võib öelda, et lõppladusta-

misega seotud suurim mure on kasutatud tuumkütuse

sissevedu välisriikidest, et seda Soomes ja Eurajokis

ladustada.

Eurajoki elanike arvamusi, suhtumist ja muresid

seoses lõppladustamisega uuriti ka 2008. aasta juunis

läbiviidud teemakohase vestluse käigus. Isiklikult ves-

teldi 21 inimesega, kes jagunesid kahte rühma: Olkiluo-

tos ja selle vahetus läheduses elavad inimesed ning

Eurajoki valla noorema põlvkonna esindajad, kellest

pooled olid 18–19 aastased keskkooliõpilased ja pooled

alla 30 aastased väikeste laste vanemad. Noored vali-

ti sihtrühmaks seetõttu, et 2008. aasta kevadel peetud

elanike nõupidamisel avaldati arvamust, et keskkonna-

mõjude hindamise menetlusse oleks vaja kaasata ka

noored. Teiseks sihtrühmaks valiti lähiümbruskonna

elanikud, keda projekt kõige lähemalt puudutab.

Intervjueeritavad ei arvanud, et hoidla laiendami-

se mõju oleks oluline, võrreldes olukorraga, et hoidla

nagunii nende valda ehitatakse. Enamik intervjueerita-Joonis 4-4 Soome maavärinad aastatel 1965–2006 (Hel-singi Ülikool 2007).

Soomemaavärinad1965–2006

tugevus

20

4 Projekti mõjud

vatest oli hoidla suhtes neutraalsel või üsna positiivsel

seisukohal. Ladustamist aluspõhjakivimisse peeti kõi-

kidest ladustamisvariantidest parimaks. Kuid tunnista-

ti ka ohutusriske, peamiselt pikaajalises perspektiivis.

Mitte ükski intervjueeritav ei tundnud seoses lõppla-

dustamisega hirmu, kuigi mõningaid muresid esines,

näiteks tuumajäätmete transportimisega kaasnevate

riskide pärast. Hoidla mõju valla tööhõivele ja maksu-

tulule peeti positiivseks. Mitte ükski intervjueeritav ei

arvanud, et lõppladustamisega seotud mured segaksid

nende elu või tekitaksid stressi. Ainult üks intervjuee-

ritav arvas, et lõppladustamine võib ähvardada tema

isiklikku ohutust.

Hoidla laiendamine, võrreldes asjaoluga, et väik-

sem käitlusettevõte ehitatakse igal juhul, oli peaaegu

kõikide intervjueeritavate arvates ohutuse seisukohalt

neutraalne või positiivne tegur. Laiendusega kaasnev

peamine mure oli paljude jaoks ettekujutus, et tuuma-

jäätmeid kavatsetakse hakata sisse tooma välismaalt.

4.9 Mõjuühiskonnastruktuurile,piirkonnamajanduselejaEurajokivallaimagole

Vastavalt 2007. aastal koostatud aruandele „Kasutatud

tuumkütuse lõppladustamise mõju regionaalsele ning

sotsiaal- ja vallamajandusele” on hoidla asukoha kohta

tehtud otsus, Posiva ümberpaigutamine Eurajoki valda,

Vuojoki mõisa renoveerimine, tegevuse ümberkorralda-

mine ja hoidla uuringuetapi alustamine ning ONKALO

ehitamise alustamine avaldanud Eurajoki regionaalsele

ning sotsiaal- ja vallamajandusele ning kogu piirkonna

arengule 2000-ndate aastate alguses positiivset mõju.

Projekti mõju tööhõivele hinnatakse olevat maksi-

maalselt umbes 550 inimtööaastat aastas. Käitamisfaa-

sis on vahetu aastane mõju tööhõivele hinnanguliselt

umbes 130 inimtööaastat. Kogu piirkonna mastaabis

on hoidla mõju tööhõivele märkimisväärne, s.o mak-

simaalselt umbes 220 inimtööaastat aastas. Mõju Eu-

rajoki valla ja regiooni tööhõivele on märkimisväärselt

positiivne.

21

4 Projekti mõjud

Hoidla ehitamine ja töö mõjutab Eurajoki valla ma-

jandust. Ettevõtte poolt makstav omandimaks tugevdab

aegamööda valla tulumaksubaasi, sest omandimaks

tõuseb vähemalt aastani 2020. See annab Eurajoki val-

lale teiste valdadega võrreldes tugeva aastabilansi ja

erakordsed võimalused, mille tulemusena valla atrak-

tiivsus võrreldes piirkonna ülejäänud valdadega suure-

neb võimalike uusasukate silmis.

Piirkonna valdade elanikud on rahul projekti po-

sitiivse mõjuga piirkonna majandusele. Eriti posi-

tiivseks peetakse asjaolu, et hoidla rajamine ja tege-

vus on pikaajaline protsess, mille mõju on võimalik

suhteliselt hästi ette näha ja see jaguneb pikemale

perioodile. Hoidlaga varem seondunud võimalikud

negatiivsed välismõjud ei ole realiseerunud. Olemas-

olevatel andmetel ei ole projekt elanikke ega ettevõt-

jaid häirinud, samas on paranenud Eurajoki valla tun-

tus ja imago.

4.10Projektiteostamatajätmisemõju

Projekti niinimetatud nullvariant tähendab seda, et

laiendusprojekti ei teostata. Keskkonna seisund ja sel-

lega seonduva koormuse mõju vastavad olukorrale,

kus lõpphoidlasse on ladustatud 9 000 uraanitonni ka-

sutatud kütust. Nullvariandi korral lõpetatakse hoidla

tegevus varem kui põhivariandi korral, st pärast 9 000

uraanitonni ladustamist. Sel juhul ladustatakse seits-

menda tuumajaamaüksuse kasutatud kütus tuumajaa-

mas asuvas kasutatud kütuse vahelaos veebasseinides

kuni kütuse käitlemise või lõppladustamise küsimuse

lahendamiseni.

Vaheladustamise üks ohutusnõuetest on, et ladu ja

kütust tuleb aktiivselt hooldada. Kui hooldamine mingil

põhjusel lõpetataks, kujutaks ladu endast keskkonnale

olulist ohtu. Vahelao pikaajaline ohutus oleneb oluli-

sel määral inimtegevusest. Seega peaksid tulevased

põlvkonnad eraldama oma ressursse vahelao pidevale

hooldamisele. Praeguse arusaama kohaselt on kasuta-

22

4 Projekti mõjud

tud tuumajäätmete lõppladustamine vähem ohtlik kui

pikaajaline vaheladustamine.

Projekti teostamata jätmine tähendab seda, et käes-

olevas aruandes hinnatava hoidla laienduse keskkonna-

mõju ei realiseeru. See tähendab, et keskkonna seisund

ja keskkonnakoormuste mõju jäävad samaks nagu olu-

korras, kus hoidlasse paigutatakse 9 000 uraanitonni

kasutatud tuumkütust.

4.11 Variantidevõrdlus

Suurem kogus kütust pikendab hoidla käitamisaega ja

lükkab edasi selle sulgemise. Ettevõtte tegevuse sisu

jääb samaks. Lisaks hoidla käitamisaja ja sulgemisfaasi

pikkusele on muutusi ka maa-aluse hoidla suuruse ning

ehitatavate tunnelite pikkuse ja arvu osas. Lõppladusta-

mistegevuse laiendamine suurendab selle ala suurust,

mille põhjaveele ettevõtte tegevus võib mõju avaldada.

Peale selle suureneb ka tekkivate kivijäätmete hulk.

Suurem kütusekogus ei mõjuta oluliselt lõppladus-

tamise ohutust. Ohutushinnangute kohaselt on kõige

tõenäolisem, et radioaktiivseid aineid ei vabane kapsli-

test miljonite aastate jooksul.

Lõpphoidla keskkonnamõju olukordades, kus hoid-

lasse paigutataks 6 500 uraanitonni, 9 000 uraaniton-

ni ja 12 000 uraanitonni kasutatud kütust, on esitatud

tabelis 4-1.

Vaheladustamise pikendamine ei ole lõppladusta-

miseks võimalik variant, sest Soome keskkonnakaitse

eesmärgid ja õigusaktid nõuavad kasutatud tuumkü-

tuse alalist ladustamist Soomes. Praktikas tähendaks

nullvariandi rakendamine lõppladustamise otsuse eda-

silükkamist tulevikku.

Nullvariandi ja projektis esitatud variandi võrdluses

võib kokkuvõtvalt välja tuua järgmised aspektid:

veebasseinis ladustamine kohustab tulevaid π

põlvkondi ladu pidevalt hooldama

veebasseinis ladustamine ei paku kaitset ühis- π

kondlikest tingimustest tulenevate pikaajaliste

riskide eest.

23

4 Projekti mõjud

6500tU 9500tU 12000tU

Transpordi ja liikluse mõju Lõpphoidlasse suunduv liiklus on vähene ja sellel ei ole suurt mõju liik-luse tihedusele ega sellest tulenevale mõjule. Lõpphoidla ruumide laiendamine tähendab transpordi seisukohast seda, et tegevus jätkub nagu varem, aga veod toimuvad pikema aja jook-sul. Laiendamine ei mõjuta vedude määra ööpäeva lõikes.

Mõju maakasutusele, maastikule ja rajatistele Detailplaanil määratletakse territoorium lõpphoidla maa-alustele toi-mingutele. Territooriumi ulatus määratakse vastavalt sellele, kuidas lõppladustamiseks kõige sobivamat aluspõhjakivimit esineb lõppladus-tamiseks ettenähtud sügavusel.Hoidla laiendamine võib eeldada ventilatsiooni ja väljumisteede rajami-seks uute püstšahtide ehitamist väljaspool praegust hoidlaterritooriumi. Sel juhul ehitatakse püstšahti kohale umbes 20 m2 suurune rajatis, mis eraldatakse ümbruskonnast aiaga. Muud maapealsed hooned on ehita-tud juba enne lõppladustamise alustamist laiendusosas.

Mõju pinnasele ja aluspõhjakivimile Maa-aluste hoidlaruumide ehitamine aluspõhjakivimisse jätkub kogu lõpplao tegutsemise aja. Kuna ehitustöö on ulatuslikum, tekib ka kivi-jäätmeid rohkem ja seetõttu suureneb ka hoidla territoorium. Juhul, kui kivijäätmed müüakse ehitusmaterjaliks, hoidla territoorium ei suurene.

• Maa-aluse hoidlaterritooriumi ulatus 150 ha 190 ha 240 ha

• Maa-aluste tunnelite pikkus 64 000 m 82 000 m 104 000 m

• Tekkivate kivijäätmete maht 1 450 000 m3 1 670 000 m3 2 080 000 m3

• Soojuse tekkimise mõju aluspõhjakivimile Lõpphoidla poolt tekitatud soojus on ligikaudu võrdeline lõpphoidlas olevate jäätmekapslite hulgaga. Ootuste kohaselt aga ei olene kapslite ümbruse temperatuur eriti lõpphoidlasse paigutatud kapslite hulgast, kuna kapslid paigutatakse igal juhul üksteisest eraldi, et vältida tempe-ratuuri liigset tõusu. Maapind kerkib enam kui tuhande aasta jooksul kõige rohkem seitse sentimeetrit.

Mõju põhjaveele

• Tunnelitesse imbuva vee hulga muutus Laiendusosasse imbuva vee hulk on 0,11–0,14 l/min 100 m avatud tunneliosa kohta. Kui oletada, et kogu rajatav tunnel on korraga avatud (mõju ülehindav oletus), siis kasvab kogu imbuva vee hulk 25–30 l/min üleminekul 9 000 uraanitonni variandilt 12 000 uraanitonni variandile.

• Põhjavee pinnakõrguse vähenemise muutus Kõige märgatavam muutus põhjavee pinnakõrguses tuleneb ONKALO ehitamisest. Lõpphoidla laiendus mõjutab põhjavee pinnakõrgust vä-hem, kuna korraga lahti olev tunnelimaht on enam-vähem sama. Kui oletada, et kogu rajatav tunnelimaht on korraga avatud (mõju ülehin-dav oletus), siis langeb põhjavee pinnakõrgus keskmiselt 2–4 meetrit üleminekul 9 000 uraanitonni variandilt 12 000 uraanitonni variandile.

Mõju õhu kvaliteedile Laiendusest tulenev liiklus ei tekita märkimisväärset sõidukitest tulene-vat mõju õhu kvaliteedile.

Mõju veekogudele Laiendus ei mõjuta vajamineva puhta vee ega kanalisatsioonivee määra ööpäevas. Kui kasutatud kütust lõppladustatakse rohkem, töötab hoidla lihtsalt kauem.

Müra mõju Kivijäätmete purustamine tekitab päevasel ajal müra. Kui kasutatud kütus on lõppladustatud, siis jäätmete purustamine lõpeb. Praktiliselt hoidla laiendamine meluvööndeid ei mõjuta. Kui lõppladustatava kü-tuse maht suureneb, siis tegevus lihtsalt jätkub kauem. Juhul, kui on vaja rajada uusi šahte ja teha puurimistöid, võib see tekitada müra. Selle mõju jääb aga siiski väheseks, sest kasutatakse alt üles puurimistehni-kat ja see võtab vähe aega.

Tabel 4-1 Lõpphoidla keskkonnamõju olukordades, kus hoidlasse paigutataks 6 500 tU, 9 000 tU või 12 000 tU kasuta-tud tuumkütust.

24

4 Projekti mõjud

6500tU 9500tU 12000tU

Mõju taimestikule, loomastikule ning kaitsealadele Natura hinnangu kohaselt ei mõjuta lõpphoidla märkimisväärselt neid väärtusi, mille tõttu Liiklankari ala on kaasatud kaitseprogrammi Natura 2000.

Mõju inimeste tervisele Lõppladustatava kütuse mahu suurenemine ja hoidla pikem kasutusaeg ei mõjuta oluliselt kiirgusdoosi, mille ümbruskonna elanik saab tuuma-jaama normaalse käitamise, oodata olevate tööhäirete või oletatavate avariide tagajärjel. Küll aga suurenevad elanikele mõjuv lõpphoidla käi-tamisest tulenev kogudoos ja tõenäosus, et kogu käitamisaja jooksul toimub tööhäire või avarii, umbes võrdeliselt kütusemahu suurenemi-sega.Seega ei suurenda suurem kütusemaht terviseriske üksikisiku tasandil. Kui vaadelda terviseriske kogu elanikkonna lõikes, siis kasvavad need umbes võrdeliselt kütusemahu suurenemisega.

Suhtumine lõppladustamisse 2008. aastal tehtud teemaküsitluste kohaselt ei pidanud küsitletud lõpp-hoidla laiendamise mõjusid väga oluliseks. Peaaegu kõik küsitletud suh-tusid lõpphoidla laiendamisse 9 000 uraanitonnilt 12 000 uraanitonnile kas neutraalselt või positiivselt. Selline seisukoht põhines asjaolul, et lõpphoidla ehitatakse antud piirkonda niikuinii. Laiendamise poolt rää-kivaid argumente oli mitmeid. Laiendamine tekitas muret selles mõttes, et paljude arvates on see seotud kavatsusega tuua sinna tuumajäätmeid välismaalt.

Pikaajaline ohutus Tõenäosus, et üksik defektiga kapsel läbib kontrollimised ja ladustatakse, loetakse mitte sõltuvaks kapslite koguhulgast. Samuti leitakse, et tõe-näosus, et lõppladustamisauk lõikuks aluspõhjakivimis oleva praoga, mis teeb võimalikuks maavärina käigus võimalikult toimuva ühte kapslit vigastava geoloogilise nihkumise, ei olene jäätmekapslite koguhulgast. Lõpphoidlas võimalikult vigastada saavate kapslite arv ja seega aluspõh-jakivimisse vabanevate radioaktiivsete ainete hulk, maapinnani jõudvate radioaktiivsete ainete hulk ja kiirguse mõju inimestele ja muule elukesk-konnale on üldiselt võttes proportsionaalne kapslite koguhulgaga.Kasutatud kütuse lõppladustamiskohast pikema perioodi jooksul vaba-nevatel radioaktiivsetel ainetel ei ole märkimisväärset mõju inimestele ega muule eluskeskkonnale. See kehtib kõigi tabelis vaadeldud kütuse-koguste puhul.

25

5 Teave võimalike Soome riigi piire ületavate keskkonnamõjude kohta

Ladustamisruumide laiendamine nii, et lõppladustata-

va kasutatud tuumkütuse kogumaht on 12 000 uraani-

tonni, ei ole teadaolevalt põhjustanud piiriülest kesk-

konnamõju. Ainsad tegevused või sündmused, mis

võivad teisi riike mõjutada, seonduvad radionukliidide

emissiooniga lõppladustamisel. Oletatavatest häire- ja

avariiolukordadest tulenev kiirgusdoos on ka ladusta-

mishoidla piirkonna vahetus läheduses väiksem kui et-

tenähtud piirväärtus. Naaberriikides oleks kiirgusdoos

kordades väiksem, sest Olkiluotost on Rootsi mais-

maani üle 200 kilomeetri.

Kiirgusohutuskeskus (STUK), mis teostab Soomes

järelevalvet tuumaelektrijaamade üle, märkis oma aval-

duses 2001. aasta põhimõttelise otsuse kohta, et hoid-

la tegevus ei kätke mingeid olulisi ohutusriske ning et

ettevõtte esialgsed projektid on asjakohased ja piisa-

vad. STUK märkis ka, et tuumkütuse transport ja ladus-

tamine ei kätke suurõnnetuse ohtu, mis võiks keskkon-

da saastata.

5 TeavevõimalikeSoomeriigipiireületavatekeskkonnamõjudekohta

26

6 Keskkonnamõju seire 7 Ajakava

Lõppladustamishoidla tegevuse ajal jälgitakse selle

mõju keskkonnale.

Kiirgusmõju seire põhineb radioaktiivsete ainete

heitmete ja sisalduste ning kiirguse doosikiiruse mõõt-

mistel. Sisaldusi ja doosikiirusi hinnatakse ka arvestus-

likult muuhulgas heitme- ja ilmaandmete abil, kuna on

oodata, et hoidlast pärinevaid radioaktiivseid aineid ei

ole nende väikese koguse tõttu võimalik ümbruses tä-

heldada. Oodatav kiirgusmõju on nii väike, et elanikkon-

na tervisliku seisundi eraldi seiret ei peeta vajalikuks:

võimalikke tervisekahjustusi ei oleks võimalik eraldada

normaalse haigestuvuse hulgast. Vajaduse korral on

aga võimalik ümbruse elanikkonna tervisliku seisundi

võrdlemine kaugemal asuva elanikkonnaga näiteks Ter-

vishoiuameti poolt kogutavate andmete abil.

Lõppladustamise ajal jälgitakse radioaktiivsete ai-

nete pääsu keskkonda. Tüüpilisteks mõõtmiskohtadeks

on ventilatsiooniõhu ja reovee väljumispunktid. Sisal-

duste ja doosikiiruste mõõtmist on juba alustatud ja

seda jätkatakse.

Keskkonnamõjude seireks koostatakse programm,

mis esialgse kava kohaselt sisaldab järgmist:

kiirgusmõju keskkonnas π

loodusliku radooni sisaldus põhjakivimis oleva- π

tes ruumides

põhjavee pinnakõrgus kivimis olevate ruumide π

ümbruses

taimestiku jagunemine põhjavee mõjuga aladel π

pindpuurimiste vibratsioonitase lähiümbruskon- π

na hoonetes

6Keskkonnamõjuseire

7 Ajakava

Eurajoki valla kuvand π

kiirgusehirmu esinemine π

sotsioökonoomilised mõjud. π

Muid seirekohustusi võidakse määrata seoses hilisema

lubade menetlusega näiteks müra ja tolmu osas.

Posiva seiremõõtmised lõpetatakse, kui hoidla on

suletud Kiirgusohutuskeskuse (STUK) poolt kinnitatud

viisil. Sulgemisega seoses koostab Posiva ettepaneku

seireprogrammiks sulgemisele järgneval perioodil ja

maksab riigile ühekordse hüvitise. Selle summa kasu-

tavad ametivõimud nende poolt vajalikuks peetavaks

seireks ja järelevalveks. Lõppladustamine tuleb aga

teostada nii, et see on ohutu ka ilma järelkontrollita.

Sulgemisjärgse seire puhul on kõige tähtsam sel-

gitada, kuidas aluspõhjakivimi omadused taastuvad

ehitamisele eelnenud seisundisse. Aluspõhjakivimi tin-

gimuste seiret on uuritud mitmetes rahvusvahelistes

projektides.

Sulgemisjärgne seire võib hõlmata muuhulgas ka

radioaktiivsuse mõõtmist maapinnalt ja sügavatest

puuraukudest. Aukudest võib seirata ka põhjavee pin-

nakõrgusi, voolu, keemilist koostist, temperatuuri ja nii

edasi. Maapinnalt võib geofüüsikaliste mõõtmiste abil

jälgida mikromaavärinate esinemist. Tuummaterjali

puutumatuse ohustamine seadusvastase tegevusega

nõuaks maapinnal nähtavaid meetmeid. Neid meet-

meid on võimalik märgata ja neid võiks rahvusvaheli-

selt jälgida näiteks satelliitidelt.

Projekti KMH menetlus kavatsetakse lõpule viia 2009.

aasta alguses. Kasutatud tuumkütuse lõppladustamine

algab plaani kohaselt 2020. aastal. Uute tuumajaama-

üksuste (FIN6 ja FIN7) kasutatud kütuse lõppladusta-

mine algaks kõige varem 2070-ndatel aastatel.

27

KontaktandmedProjektieestvastutavettevõte:PosivaOyPostiaadress:Olkiluoto,FI-27160EurajokiTelefon:+3582837231Kontaktisik:MarkkuFribergE-post:markku.friberg@posiva.fi

Koordineerivasutus:Töö-jaMajandusministeeriumPostiaadress:P.O.Box32,FI-00023ValtioneuvostoTelefon:+35810606000Kontaktisik:JaanaAvolahtiE-post:jaana.avolahti@tem.fi

Rahvusvahelinearutelu:KeskkonnaministeeriumPostiaadress:P.O.Box35,FI-00023ValtioneuvostoTelefon:+35820490100Kontaktisik:NunuPesuE-post:nunu.pesu@ymparisto.fi

Lisateavetprojektikohtaannabka:KMHnõustaja:PöyryEnergyOyPostiaadress:P.O.Box93,FI-02151EspooTelefon:+358103311Kontaktisikud:TiinaKähöjaJaakkoSavolahtiE-post:tiina.kaho@poyry.com;jaakko.savolahti@poyry.com

Posiva OyOlkiluoto, 27160 EURAJOKI, FINLAND

Tel. +358 2 8372 31Faks +358 2 8372 3709

www.posiva.fi 10/2

00

8