EEsti Kaugtöö Ühing

Mis on kaugtöö?Eelised ja ohud

Kaugtöö näited Eestis

3

Kaugtöö eelised

nimese elu on tervik. Füüsilise töö

asendamine vabrikutes seadmete

elektroonilise juhtimisega ei ole järsult

suurendanud mitte käte, vaid peaga

töötavate inimeste osakaalu. sellele

vaatamata on jätkuvalt tavapärane, et

vaimse töö tegijad, kes kasutavad arvutit,

käivad kellast kellani tööl nagu käidi vabri-

kutes 100 aasta eest.

töö uue iseloomuga võiks kaas-

neda ka efektiivsem töökorraldus – kas

osaline või täielik kaugtöö. Vaimseks

tööks võib tihti sobida õhtune või veelgi

hilisem aeg ning sobiv keskkond võib olla

linnast eemal aiavaikuses, mitte kontori-

saginas.

uue töökorralduse eelduseks on

internetiühendus, töö läbimõeldus ja tule-

muspõhine juhtimine. selle asemel et

hinnata tööd sellele kulunud aja järgi,

võiks mõõta tulemust – see on kindlasti

keerulisem, kuid tasub end ära. Kui

(video)koosolek toimub eri ruumides

asuvate inimeste vahel, siis pole vahet,

kas ollakse kõrvalmajas või teisel konti-

nendil. Muidugi ei asenda internetis suht-

lemine isiklikke kontakte, praktikute

arvates tagab just nende kombinatsioon

parima tulemuse.

selge, et kaugtöö eeldab enesedist-

sipliini ja vastutustundlikkust, otsusta-

maks, kus ja millal palgatööd teha.

Peaasi, et töö saaks tehtud kokkulepitud

tähtajaks. Mitmed tööandjad, kes on

muutnud kaugtöö oma töökorralduse

osaks, on juba märganud efektiivsuse ja

motivatsiooni kasvu kaugtööle lubatud

töötajate puhul. näiteid võib tuua nii era-

kui ka riigisektorist.

Kaugtööühingu poole võib pöör-

duda nii tööandja kui ka töövõtja, et

saada praktilisi näpunäiteid, kuidas

töökorraldust efektiivsemaks muuta. Elu

on kõigil ju üks – teeme oma leivateeni-

mise nii mugavaks kui võimalik, arves-

tades nii enda eripära, tööandja soove kui

ka pere vajadusi. Paindlik töökorraldus ja

kaugtöö annavad võimaluse muuta

elustiili, et elada just sellist elu, nagu ise

tahad.

Kristina Täht Eesti Kaugtöö Ühingu juhatuse liige

i

eesti Kaugtöö Ühing

ks Kaugtöö Ühingu oluline tegevusala on kaugtöö võimaluste tutvustamine

nii tööandjale kui ka töövõtjale ning kohalikule omavalitsusele. arenev tege-

vussuund on tööandjate ja töötajate konsulteerimine kaugtöötamise korralda-

misel. Ühing valdab häid näiteid nii parimate praktikate kui ka ebaõnnestumiste

kohta. Lisaks abistab ja nõustab ühing kohalikke omavalitsusi ja ettevõtjaid kaug-

töökeskuste loomisel. Olulisel kohal on ka rahvusvaheliste suhete edendamine

teiste riikide kaugtööühingutega ja rahvusvahelise kaugtöökeskuste võrgustiku

arendamine. Ühingul on koostöökontaktid paljude riikidega nii Euroopa Liidus kui

ka väljaspool seda.

Ü

EEsti Kaugtöö Ühing telework@telework.ee www.telework.ee

Ühingus töötaVad Veiko Laanjärv skype: mesikaru; veiko@telework.ee Kadri seeder skype: dinabomm; kadri@telework.ee Kristina täht skype: kristaht; kristina@telework.ee

ees

ti K

au

gtö

ö Ü

hin

g

4 5

Mis on Kaugtöö?

Kaugtöö on töö tegeMise viis,

• kuskasutatakseinfotehnoloogiat

ja telekommunikatsiooni vahendeid,

• kustööd,midavõikstehatööandja

territooriumil või ruumides,

tehakse mujal,

• mistoimubtöölepinguvõi

töösuhte kontekstis.

ees

ti K

au

gtö

ö Ü

hin

g

6 7

Kaugtöö ajalugu

1973. aastal, mil usa teadlane

Jack nilles mõtles välja kaugtöö mõiste ja

seda tähistavad sõnad (ingl k teleworking,

telecommuting), näis klassikalise töö ja

töökoha vahelise suhte ümberpööramine

üsna ebaharilik idee. nilles pidas kummas-

tavaks, et olukorras, kus töö seisneb

enamasti «info liigutamises»,

peab töötaja seetõttu kuhugi spetsiaalselt

kohale minema.

Rahvusvahelises meedias kaugtöö

isana tuntuks saanud mees on ühes

intervjuus tunnistanud, et tõenäoliselt

kaob see termin paarikümne aasta järel

käibelt: liide «kaug» muutub ülearuseks,

sest tulevikus on see lihtsalt üldlevinud

töökorralduse viis.

tänapäeval pole peamine kaugtöö

rakendamise põhitakistus mitte tehnoloo-

gilist laadi, vaid tõrksus ümber kujundada

harjumuspärast töökorraldust. teisisõnu,

kuigi infotehnoloogia võimaldaks meil tööd

hoopis uut moodi korraldada, teeme me

seda ikka vanaviisi. Viimasele sekundeerib

n-ö suurhoone kompleks – samuti nilles’i

leiutatud väljend –, mille järgi on muljet-

avaldavad büroohooned prestiiži ja väär-

tuse mõõdupuuks. Kui sellest kompleksist

vabaneda, siis oleks ühtlasi kõrvaldatud

ka suur tõke kaugtöö leviku teelt. Kui töö

klientidega silmast silma kohtumist ei

nõua, tasuks tõepoolest mõelda kulukast

kesklinnakontorist loobumisele ja pidada

koosolekuid mõnes õdusas kohvikus või

jagada kontorit mõne sarnase firmaga.

Kuidas teha kaugtööd?

sageli küsitakse, mitu tundi nädalas ja

millistes tingimustes peab kaugtööd

tegema, et kanda kaugtöötaja nimetust,

või kas ületundide tegemist ehk «töö koju

kaasa võtmist» loetakse kaugtööks.

töösuhete paindlikumaks muutumisega

hägustuvad ka piirid eri töövormide vahel.

infotehnoloogia areng võimaldab distant-

silt järjest enam töid teha ning nii on kaug-

töötamine juba nüüd paljudes ettevõtetes

täiesti tavapärane ja kuulub loomuliku

töökorralduse juurde.

tänapäeval võib töö tegemise paik

asuda pea igal pool, kus on telekommuni-

katsiooni võimalused ja tööks inspireeriv

keskkond. samuti saab kaugtööd tehes

pikendada puhkusepaigas viibimist. Kaug-

tööga seondub töökorralduse vorm, mis

on paindlik, sest ei olene enam niivõrd

ajast ega ruumist.

selle määratlusega haakub termin

kaugkohalolek (ingl k telepresence), mis

märgib samaaegselt nii kohal- kui ka

eemalolekut. infoühiskonnas tähendab

kaugkohalolek kusagil viibimist ilma füüsi-

lise kohalolekuta, kasutades suhtlemiseks

info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat.

Elektriline kõneaparaat, mille Bell 1876.

aastal leiutas, on nüüdseks arenenud

kauge maa tagant üksteisega rääkimise

aparaadist videotelefoniks. Kas sellega

kõnesid ja koosolekuid pidades läheb

midagi kaduma, mis ühes ruumis viibides

ärikõnelustele lisaväärtust annab, on

igaühe enda otsustada. selle järeleproo-

vimine ei nõua ju lisakulu, nii et selle

asemel, et teises linnas või riigis peeta-

vale koosolekule sõita, võiks proovida

konverentsikõne võimalusi.

Enne, kui asuda kaugtöö vormis

töötama, tuleks esitada endale mõned

kontrollküsimused, et hinnata, millised

on tehnilised võimalused ja kas neid

tuleks parandada. samuti on oluline see,

kas töötajal on piisavalt motivatsiooni ja

distsipliini ilma pideva järelevalveta teist-

suguses keskkonnas töötada ning kas

ka tööandjal on oskused juhtida distant-

silt töötamist. Lähemalt vaata Kaugtöö

Ühingu kodulehelt!

Kaugtöö eelised tööandjale:

• suurendabefektiivsust–tööajaasemel

mõõdetakse tulemust, töötajate panus on

selgemini näha,

• suurendabtöötajaterahulolu–uuringudon

näidanud, et suuremad valikuvõimalused ja

kontroll oma töö üle suurendab töötajate

rahulolu,

• aitabmotiveeridahäidtöötajaidjalaiendada

oma värbamispiirkonda, s.t leida töötajaid ka

teistest piirkondadest ja riikidest,

• vähendabkontori-jatranspordikulusid,

• infotehnoloogilisedlahendusedaitavad

parandada ka kontoris töötajate töökorral-

dust.

Kaugtöö eelised töötajale:

• suurenebtöögarahulolu,

• suurenebvõimalusomatööasjuiseseisvalt

otsustada,

• paranebelukvaliteet(vähemstressi,rohkem

aega isiklikuks eluks),

• vähenebaja-jarahakulutranspordile(tööle-

ja kojusõit jm).

Kaugtöö eelised ÜhisKonnale:

• inimressurssikasutatakseotstarbekamalt,

• vähemliiklusummikutestjatranspordisttule-

nevaid keskkonnaprobleeme,

• vähenebõhusaaste,

• vähenebenergiatarbimine,

• rohkemaegavabatahtlikukstööks,

• vähemparkimisprobleemelinnades.

8

ees

ti K

au

gtö

ö Ü

hin

g

8 9

Kaugtöö ohud

• Pikaajalineainultkaugtöövormis

töötamine võib töötajas tekitada

võõrandumise ja sotsiaalse isoleeri-

tuse tunde peamiselt kodus tööta-

mise puhul. hea lahendus on kaug-

töökeskustes töötamine ja/või kodus

töötamise vaheldumine kontoris

töötamisega.

• Kuikaugtöötegijatööeesmärk,

oodatav tulemus ja tähtaeg ei ole

selgelt määratletud, võib see tekitada

rahulolematust nii kaugtöö tegijas,

tööandjas kui ka teistes kolleegides.

Ettevõtetes ja organisatsioonides, kus

rakendatakse tulemuspõhist juhtimist,

esineb selliseid probleeme harvem,

samal ajal kulutatakse vähem energiat

ka töötajate n-ö formaalsele järeleval-

vele tööaja ja -koha vallas.

• Kaugtöötajalonohtjäädaeemale

mitteformaalsetest võrgustikest ja

ettevõttesisestest koolitustest. Kui

kaugtöö tegemine ei ole ettevõttes

erand, vaid seda võimaldatakse

kokkulepitud reeglite alusel kõigile,

kelle töö sobib kaugtööks, selliseid

probleeme tavaliselt ei teki.

• Kehtivateõigusaktidejärgivastutab

töökeskkonna ohutuse eest tööandja,

kodutöö puhul on aga praktikas

keeruline seda vastutust rakendada,

rikkumata privaatsust. selle probleemi

lahenduseks võib olla töötamine

kaugtöökeskuses, kodus töötamise

puhul on lahendus tavaliselt mittefor-

maalne ning tööandja ja töövõtja

vastastikuse usalduse küsimus.

ees

ti K

au

gtö

ö Ü

hin

g

10 11

Kellele sobib kaugtöö?

KaugtöötaMinE annab inimestele

võimaluse valida endale elukoht maal,

mis võib rohkem sobida lastega pere-

dele. Linnakeskusest väljapoole ja

äärealadele saab elama asuda rohkem

ärksaid inimesed, mis aitab omakorda

kaasa kohaliku elu elavdamisele. Kui

kommunikatsioonivahendid on looduslä-

hedases keskkonnas, kus armastatakse

viibida, sama head kui linnas, siis pole

arvutiga töö puhul tihti põhjust seal

kellast kellani tööl käia.

Kaugtöös nähakse sageli võimalust ka

väiksema konkurentsivõimega inimeste

jaoks, kellel võib töökohtadele juurde-

pääs olla piiratud. näiteks sobivad kaug-

töökeskused puuetega inimestele, hool-

duskohustusega inimestele vms. Kuna

kaugtöö sobib just neile, kes teevad

vaimset tööd, pole füüsiline puue mingi

takistus.

Kaugtöö on üks võimalus, kuidas

ressursse paremini kasutada ja tegutse-

mise efektiivsust suurendada – seda nii

tööandja kui ka töövõtja vaatenurgast.

Omades suuremat kontrolli oma tööaja,

-koha ja -ülesannete osas, on osa

inimesi efektiivsemad ja võtavad töö tule-

muste eest suurema vastutuse. Paindliku

töökorralduse ja kaugtöö oskusliku juhti-

mise korral võib see suurendada töö

efektiivsust ja parendada ettevõtte

majandustulemusi tervikuna.

näiteid KaugtööstMobiilne kaugtöö

Kui mõelda kaugtöö vormide peale,

siis minu töö liigitub mobiilse kaugtöö

alla. nagu ma tavaliselt ütlen: töötan

seal, kus on elektrit. internetti – KÕu ja

EMt mobiilse interneti näol – kannan

seljakotis sülearvutiga alati kaasas ja

see võimaldabki teha tööd seal, kus

parasjagu viibin või kus on vaja olla.

tegelen sotsiaal- ja töövaldkonna

projektide juhtimisega ning olen ise enda

tööandja. see annab tööle ka sisulise ja

ajalise paindlikkuse: saan ise määrata,

millal ja mida teen. Muidugi on ka sellise

töötamise puhul tähtajad ja kokkulepitud

kellaaegadest tuleb kinni pidada, aga

kontroll oma töö üle ja valikud – näiteks

ilusa ilmaga maakodus töötada – on palju

suurem. Minu jaoks on kaugtöö ja üldse

paindlikult töötamise puhul oluline lisa-

väärtus just see, et ma ei raiska ennast

ummikutes istudes, tipptunnil toidupoes

rabeledes või kontoris aega surnuks

lüües ning võin iga töö jaoks selleks kõige

sobivama aja ja koha valida.

Kadri Seeder

kaugtöötab väljaspool Tallinna

ees

ti K

au

gtö

ö Ü

hin

g

12

Kaugtöö skype’iga

tallinnast Vilniusse on üle 600 kilomeetri, nii et kui teil peaks olema seal tarvis

kellegagi tihedat koostööd teha, siis varem või hiljem tuleb pähe idee proovida

kaugtöö meetodeid. nii juhtus ka minuga 2008. aasta suvel, kui võtsin vastu mitu

Leeduga seotud projekti. aasta aega kestnud kogemuse põhjal võin öelda, et

minu jaoks võrdub kaugtöö eelkõige skype’i kasutamisega. Mul on lahti vestlus-

aknad eri teemade ja eri osalistega. akendes toimuvad nõupidamised, millest

saavad kiiresti memod ning kus liiguvad edasi-tagasi failid (seejuures hoolimata

faili suurusest). Oluline on see, et vahel tuleb siiski ka kohal käia ning kahjuks kõik

inimesed pole head kaugtööpartnerid, kuid vähemalt sama tähtis on see, et

eelmisel suvel veetsin vahepeal aega hoopis Pariisis ning olin võimeline samal ajal

täitma mitut kiiret tööülesannet.

Kommunikatsiooniekspert Daniel Vaarik

Kaugtöö sooja päikese all

“Kui töötad pea ja arvutiga, siis pole vahet, kust sa seda teed. Kuna talvekuudel on

pideva pilves ja halli ilmaga tööefektiivsus madalam kui päikesega, oleme perega talvi-

tunud mitu kuud lõunamaades, tehes interneti teel kaugtööd. Kui siin sõidad nädala-

vahetusel Paidesse või Põlvasse siis seal saab valida kas džungliretke, iidsete templite

või lihtsalt meres snorgeldamise vahel. tööks kulub aega palju vähem, sest sa oled

motiveeritum ja töö edeneb rutem, sest vaba ajaga on palju ära teha. Kaugtöö eeldab

muidugi ka võimuambitsioonist loobumist, sest teiste kontrollimiseks ja vajalike suhete

loomiseks peab ikka kontoris olema. Kolmeks kuni neljaks kõige pimedamaks ja

külmemaks kuuks päikese kätte minek pole siiski nii pikk aeg, et vajalik

kontaktivõrgustik Eestis kaoks”.

Kristina Täht on kaugtöötanud Türgist ja Malaisiast

ees

ti K

au

gtö

ö Ü

hin

g

14 15

Kaugtöö- KesKusedKaugtöökeskused on inimeste elukoha

lähedal asuvad tööruumid, kus on

tagatud tingimused töö tegemiseks, kui

tööandjad asuvad töötajate elukohast

kaugel. Kaugtöökeskuses võivad töötada

mitme ettevõtte ja/või organisatsiooni

töötajad.

Kaugtöökeskused võimaldavad inimestel

töötada oma elukoha lähedal, hoides

niimoodi kokku tööleminekuks ja kojutu-

lekuks kuluvat aega, võimaldades pare-

mini ühitada töö- ja isiklikku elu ning

valida meelepärast elukeskkonda.

Võrreldes kodus töötamisega on kaug-

töökeskustel mitu eelist: seal saab

suhelda teiste kaugtöö tegijatega, it-tugi

ja suhtlusring aitavad arvutialaseid oskusi

hoida ja juurde õppida, töökeskkond on

turvaline ja töötervishoiu nõudeid

arvestav. Lisaks on kaugtöökeskuste

kulud läbipaistvad, mis võimaldab

tööandjal töötajale kaugtöötamisega

seotud kulud lihtsalt kompenseerida ega

tekita küsimust erisoodustusest.

Kaugtöökeskused võivad olla erasektori

ellu kutsutud kasumile orienteeritud

keskused, MtÜd või sotsiaalsed ette-

võtted, kohaliku omavalitsuse või riigi

omanduses olevad keskused või ka

nimetatud osapoolte koostöös toimivad

võrgustikud. Keskused võivad asuda

mõne institutsiooni juures, nagu näiteks

raamatukogu, ülikool, kool, avalik inter-

neti punkt vms.

2009. aastal käivitunud innove projektiga

luuakse üle Eesti 15 eri tüüpi kaugtöö-

keskust ning hakatakse koolitama kaug-

töökeskuste juhte. Jätkusuutliku kaug-

töökeskuse olulisim märksõna on mõist-

liku hinnaga väga kvaliteetne interneti-

ühendus koos nüüdisaegse töökeskkon-

naga. Lisaks on oluline inimeste soov

areneda, õppida ja oma elukvaliteeti

parandada. Palju määrab keskuse juhti-

mine ja koostöö tugevate partneritega –

kohaliku omavalitsusega, ettevõtjate,

mittetulundusühingute ja sihtasutustega.

Kaugtöö liigid

• Satelliitbürood–tööandjalekuuluvadvõirenditud,geograafiliselteripaikadesasuvad kontorid. tavalistest filiaalidest eristab satelliitbüroosid see, et need ei asu peakontorist eraldi mitte klientide asukoha, vaid töötajate elukoha tõttu.

• Kohalikudkaugtöökeskused–sarnasedeelmistega,kuidonmitmefirmapeale ühised. haldajad võivad olla nii nende kasutajad kui ka sõltumatud teenusepakkujad.

• Kodustöötamine–töötajalonsisustatudkodusspetsiaalnetöökoht.• Mobiilnekaugtöö–eralditöökohtasisustatudeiole,vaidsülearvutitkasuta-

takse seal, kus parasjagu viibitakse. • Segavariandid–ükskieelloetletudvariantidesteipruugiollaainus,kodustöö-

taja võib vajadusel minna kaugtöökeskusesse või töötada mõned päevad tööandja ruumides, samuti teha mobiilset kaugtööd.

Väljaandja Tööandjate Keskliitwww. tooandjad.ee

teostus Menu Kirjastuswww.menuk.ee

Fotod: Eesti Kaugtöö Ühing, Hanno Luukas, Skype

trükis valmis Euroopa sotsiaalfondi toel