Kavalehe koostas Triin Sinissaar, kujundas Katre Rohumaa, fotod proovist Siim Vahur.

www.linnateater.eetwitter.com/linnateaterfacebook.com/linnateater

Tallinna linnaTeaTeRlai 23, Tallinn 10133

Anton Tšehhov

Kirsiaed(Вишнëвый сад)

Vene keelest tõlkinud Ernst Raudsepp ja Toomas Kall

lavastaja Elmo NüganenKunstnik Reinis Suhanovs (läti)Kostüümikunstnik Reet AusValguskunstnik Kevin Wyn-Jones (Suurbritannia)Helilooja Jaak JürissonMuusikaline kujundaja Riina Roose

Esietendus9.detsembril2017Põrgulaval etendus on kahes vaatuses.etenduse juht Ave Kaing-Kaabel

Teatri peanäitejuht: elmo nüganenTeatridirektor:RaivoPõldmaa

lavastuse muusikalises kujunduses on lisaks Jaak JürissonioriginaalmuusikalekasutatudbarkarooliJacquesOffenbachiooperist„Hoffmannilood”.

AutoriõigusivahendabEestiTeatriAgentuur.

LavastusetrupptänabArtjomGarejevit, OttSandrakutjaTatjanaJakobsoni.

OsadesLjubovAndrejevnaRanevskaja, mõisaproua

anja, tema tütar, 17-aastane

Varja, tema kasutütar, 24-aastane

LeonidAndrejevitšGajev,Ranevskaja vend

Jermolai aleksejevitš lopahhin, kaupmees

PjotrSergejevitšTrofimov, üliõpilane

Boriss Borissovitš Simeonov-Pištšik,mõisnik

Šarlotta ivanovna, guvernant

SemjonPantelejevitšJepihhodov, mõisa arvepidaja

Dunja, toatüdruk

Firss, toapoiss, 87-aastanevanamees

Jaša, noor toapoiss

Sandra Uusberg

Maris Lüüs* või Teele Pärn*

Külli Teetamm

Andres Raag

Kaspar Velberg

Priit Pius

Allan Noormets

Anu Lamp

Alo Kõrve

Piret Kalda

Andrus Vaarik

Tõnn Lamp

* eMTa lavakunstikool

NÄIDENDI EELLUGU

Aasta 1898. Pärast alkohoolikust mehe surma javaevalt kuu aega hiljem järgnenud seitsmeaas-tase poja traagilist uppumist põgeneb LjubovAndrejevna Ranevskaja välismaale, jättes kodu- mõisassemahaoma12-aastasetütreAnjaja19-aas-tase kasutütre Varja. Talle sõidab Venemaalt jä-rele armuke, kellega koos Ranevskaja elab mõisa hüpoteegist saadud rahade eest luksuslikku elu oma Prantsuse Rivieras, Mentonis asuvas villas.Kui rahaotsa saab, jätab armuke tamaha ja lähebteise naise juurde. Ranevskaja üritab ebaõnnes-tunult endmürgitada.Nüüd juba 17-aastane tütarAnja sõidabemalePrantsusmaale järele ja toob taVenemaale tagasi. Pärast viieaastast eemalolekutnäebRanevskajajälleomalapsepõlvekodujakirsi-aeda …

KUI PALJU MAKSIS KIRSIAED?

Tšehhovi „Kirsiaia“ kohta on ilmunud lugematulhulgal analüüse, kus kõneldakse kirsiaia kunsti-lisest, sümboolsest tähendusest, kuid 2015. aastalpidas mainekas Vene majandusteadlane ja õppe-jõud Jelena Tširkova avaliku loengu, milles lahkas Ranevskajale kuuluva mõisa olukorda, võimalusi ja kirsiaiamüümise teematmajanduslikust vaate- punktist. Kohtumine toimus projekti InLibertyja Jegor Gaidari fondi korraldatud loengusarja„Majandusteaduskond“ raames Volhanka-äärsemõisa konverentsikeskuses ning loengu detailsem kokkuvõte ja samuti terviktekst on kättesaadavad linnateatri kodulehel.

Kõrvutades näidendis mainitud andmeid Venemaal 19. ja 20. sajandi vahetusel kehtinud hindade ning laenu-jaettevõtlustingimustega,arvutabTširkovavälja, kui palju võiks maksta Ranevskaja mõis (hin-nangujärgi300 000rubla),kuisuurvõisollatemavõlgpangaees(210000rubla),millistsummatolekstavajanud,etpangaleintressidäramaksta(20 000

rubla), ningmillised oleksid olnud tema võimalu-sed tulu teenida. Teenimisvõimalustena toob taesile kaks – lopahhini pakutud lahenduse rentida maid suvilakruntideks ja Firsi mainitud lahenduse tegelda edasi kirsside turustamisega. arvestades, et mõisale pidi näidendis kõlanud andmete järgi kuu-lumavähemalttuhathektaritmaad,olekskumbkineist tegutsemisviisidest võinud tuua Ranevskajale piisavalt suure sissetuleku nii intresside maks-miseks kui ka mõisa majandamiseks ja perekonna ülalpidamiseks. Tema aga valib teise variandi jasaaboksjonilt90 000rublakorragakätte.Miks?

„Need90 000onpõhimõtteliseltteistsuguneraha,“selgitabTširkova,„sestlaenueiole,taonvõladta-gasi maksnud.“ Ometi võib arvata, et Ranevskajapillava elulaadi juures ei jätku sellest kuigi kauaks.

Selleks, et mõista, mida tähendavad need summad tänapäevakontekstis,võibvõttaaluseksstatistikaaastast 1890 – arst maakonnahaiglas sai palka 80 rublakuus,õpetaja80–100,postijaamaülem150–300, polkovnik 320, kindral 500–750 ja minister1500.KuiRanevskaja oleks pannud oksjonilt saa-dud90 000rublaRiiklikkuAadliMaapanka,oleksta teeninud selle pealt intresse neli protsenti ehk 3600rublaaastas,mistähendab300rublakuus.

Tširkova märgib ka, et oksjoni tulemus oliRanevskaja jaoks tegelikult omamoodi lotovõit – kõik oleks võinud lõppeda palju halvemini, sest kui lopahhin poleks sekkunud ja oksjonil oleksid

osalenudüksnesGajev15 000rublaga,millesaatisJaroslavli vanatädi (muuseas, tingimusel, et mõis koos võlaga tema nimele kirjutataks), ja ärimees Deriganov, oleks lõppsumma tulnud märgatavalt väiksem. Kui aga Jaroslavli vanatädi poleks üldse mingit raha saatnud ja oksjoni alghind oleks olnud võlasummast väiksem, võinuks Ranevskaja isegi pärast mõisa kaotust ikka veel pangale võlgu jääda.

Niisiis,millega võib olla seletatav Ranevskaja va-lik?Vene klassikaline, koolis õpitav tõlgendusviiskäsitleb kirsiaeda kui lapsepõlve, nooruse, kodu-maa ja aadliseisuse sümbolit Ranevskaja jaoks,kes ei suuda mõista toimuvate muutuste tõsidust ning kelle maailm variseb selle tagajärjel kokku.Tširkova vaidleb sellele vastu: „Mina ei ole nõusniisuguse vaatepunktiga, et Ranevskaja on lihtsalt rumal naine ja tema maailm varises kokku. ei, tema maailm ei varisenud kokku, veel mitte. Ma arvan, et see juhtub,kuidhiljem.“Tameenutab, et lisaksneile, keda me laval näeme, on näidendis veel üks äärmiselt oluline tegelane, kes jääbmeie eest var-jatuks.SeeonRanevskajaarmukePariisis,tõenäo-liselt Vene emigrant, kellega tal oli armuromaan juba enne Venemaalt lahkumist. Armuke laostasRanevskaja, pettis tema käest välja ja lõi laiaks kogu tema Mentoni villa müügi eest saadud raha (MentonagaasubRivieras,misonvägakalliskoht),kuid seejärel jättis ta maha, läks teise naise juurde ja hakkas kahetsema alles siis, kui ka uuel naisel olid rahad otsa saanud.

„Ja Ranevskaja ühesõnaga sülitas mõisa peale. Taoli ju äsja saanud telegrammi, milles mees kutsus teda Pariisi. Seepärast vajas ta kogu summat kor-raga, ta tahtis mehega uuesti kokku saada ning tal olivaja raha, etomaalfonsitülalpidada,“ järeldabTširkova.„Tulebvälja,etRanevskajategiomavalikuteadlikult. Tegelikult ta mõistis, mida tegi. Ta liht-salt ei tahtnud tõenäoliselt jagada oma argumente lopahhiniga ning seepärast tõrjus tagasi kõik tema ettepanekud.Buniniarvates,kellele„Kirsiaed“üld-segieimeeldinud,olinäidendistäiestiebatõenäo-line asjaolu, et lopahhin käskis tulutoovad puud maha raiuda sellise tobeda kannatamatusega,misei lasknud nende endisel omanikul isegi kodust ära sõita. Tema sõnul oli vaja hakata aeda nii rutakalt maha raiuma ilmselt seepärast, et Tšehhov tah-tis anda Kunstiteatri vaatajatele võimaluse kuulda kirveste paukumist. nii on kirjutanud Bunin. Mina arvan, et on vähemalt kaks muud seletust. esiteks. Lopahhin sümboliseeribnäidendismajanduslikkuratsionalismi ning ta tahtis, et Ranevskaja kuuleks kirveste paukumist. See oli sõnatu etteheide. Minu teine seletus on aga järgmine: lopahhinil polnud kavatsustki kõiki maid suvilateks müüa, kuid moo-nid olid kirssidest tulusamad. Ta raius kirsipuud mahaselleks,etkülvatanendeasemelemoonid.[---] MisagaootabRanevskajat?Ranevskajavõib lootaainultsellele,etvaestemajaonPrantsusmaalparemkuiVenemaal.“

ANTON TŠEHHOVI KUJUNEMISEST NÄITEKIRJANIKUKSKäesoleva ülevaate koostamisel on kasutatud Donald Rayfieldi mahukat biograafiat „Anton Chekhov. A Life“ (London, 1997; New York, 1998), V. I. Nemirovitš-Dantšenko mälestusteraamatut „Minevikust“ (Tallinn, 1949), Tšehhovi kirjade tõlkija Constance Garnetti ees-sõna (The Project Gutenberg eBook of Letters of Anton Chekhov), Anton Tšehhovi kirju väljaannetest «Собрание сочинений в двенадцати томах» (Moskva, 1985) ja „Valitud teosed VIII“ (vene keelest tõlkinud P. Viires ja J. Tamm, Tallinn, 1963) ning erinevat teatmekirjandust.

Kirjadest ja mälestustest on teada, et anton Tšehhov tundis teatri vastu juba kooli ajal suurthuvi ning 18-aastaselt tegi ta esimese katsetusekirjutada täispikka näidendit pealkirjaga „Isatus“(«Безотцовшчина») – Vene ja lääne kirjandus-teadlased vaidlevad tänini, kas tegemist oli või ei olnud esmaversiooniga kolm aastat hiljem val-minud ja Tšehhovi eluajal avaldamata jäänud

näidendist, mida praegu tuntakse pealkirja all „Platonov“ või „Ilma isata“ (Vene kirjanduskool-kond pooldab traditsioonilist esimest varianti,samas kui Tšehhovi eluloouurijaRayfield on võt-nud aluseks Tšehhovi noorpõlves kirjutatud kirja, millestookirjeldabnäidendisisujaseeeisarnane„Platonoviga“).Igataheshävitasautorselleesimesekäsikirjaningka „Platonov“ jäiaastatekssahtlisseseisma. näidendid, mis tegid Tšehhovist ühe mõ-jukama nime maailma dramaturgias, sündisid alles palju aastaid hiljem.

anton Tšehhov (1860–1904) oli pärit Taganrogi kaubanduslinnastRostovioblastis,tänaseUkrainapiiri lähedalt. Tema isa Pavel, end vabaks ostnudpärisorja poeg, kes pidas koloniaalkauplust, pööras suurt tähelepanu haridusele, õpetades oma arvu-kaid lapsi noodist laulma ning viiulit või klaverit mängima ja sundides neid võõrkeeli õppima. ema Jevgenia armastas rääkida lugusid oma lapsepõlvest, Krimmi sõjast ja talupoegade rängast elust pärisor-juse all ning püüdis lastele sisendada vägivallatut maailmavaadetjahoolivustnõrgematevastu.„Omaandedsaimemeisalt,agaomahingeemalt,“olevatTšehhov hiljem korduvalt öelnud. antoni lapsepõl-ve ja noorust tumestasid paraku isa äärmine rangus ning kangekaelsus, väärika fassaadi taga peituvad viletsad elutingimused, mitmed rängad haigestu-mised ning viimaks perekonna koloniaalkaupluse pankrot, mistõttu Tšehhovid jäid ilma oma majast.

1876.aastalpagesPavelTšehhovvõlausaldajateeestkahe vanema poja juurde Moskvasse, samas kui 16-aastaneAntonpidijäämaTaganrogiemajanoo-remateõdede-vendadeeestvastutama.Võlgadekat-tekspangakätteläinudmajaostisodavalt,500rublaeest,TšehhoviteendinerentnikGavriilSelivanov,kellesvõibnähatulevase„Kirsiaia“Lopahhiniproto- tüüpi. Selivanov ei tõstnud Tšehhoveid tänavale, vaidlubasmajasesialguedasielada.Sõprusenimeloli Selivanov valmis neile maja sama summa eest ka tagasi müüma, kuid esiteks ei olnud Tšehhovitel sellist summat kusagilt võtta, teiseks näis Moskvas redutav perepea eitavat fakti, et ta polegi enam maja omanik. Mõne kuu pärast kolis ema koos noo-remate lastega isale Moskvasse järele ning anton, kellel oli tarvis gümnaasium lõpetada, jäi kolmeks aastaks üksinda Taganrogi, jagades oma endises isa-majas tubaSelivanovitepojaga,eladeskooskooli-vendadega värvikat seltsielu, mille hulka kuulusid kaardimäng, alkohol ja bordellikülastused, ningteenides endale elatist tundide andmisega.

Võib eeldada, et kadumaläinud esiknäidendi peal-kiri oli põhjustatud igatsusest perekonna järele. etteruttavalt olgu öeldud, et need Taganrogis vee-detud aastad olid üks väheseid perioode anton Tšehhovi elus, mil ta kõigist oma pereliikmetest

Tšehhovite perekond aastal 1874. Seisavad: Ivan, Anton,nikolai, aleksandr ja onu Mitrofan, istuvad Mihhail, Maria, Pavel,Jevgenia,tädiLjudmillajanõbuGeorgi.>

lahuselas.Sõltumatapaljudestraha-,suhte-,alko-holi-jaterviseprobleemidestolidTšehhovidäärmi-selt kokkuhoidev perekond ning nii vanemate kui ka vendade ja õe elukäigud olid antoni omaga tihe-daltläbipõimunud.

Peale viletsa tervise ja depressioonikalduvuse saiTšehhov niisiis koolipõlvest kaasa korraliku hari-duse, suure lugemuse, hea huumorimeele, värvika kogemusepagasi ja huvi inimese vastu, mis tõu-kas teda nii arstiteaduse kui ka kirjanduse poole. Lõpetanud 1879. aastal edukalt gümnaasiumi jasaanud Taganrogi omavalitsuselt stipendiumi, kolis anton Tšehhov Moskvasse, asus taas elama koos ülejäänudperekonnagajaastusülikoolimeditsiini- teaduskonda. Paljuski selleks, et end ja oma lähi-kondlasi üleval pidada, kirjutas ta õpingute kõrvalt AntošaT.jamitmetemuudevarjunimedeallnädala- lehtedesse satiirilisi jutte, teenides nii populaarsust kui ka omajagu solvumist ja meelepaha nende poolt, keda ta kujutanud oli.

Sel perioodil valmis ka näidendi „Platonov“ käsi- kiri, mille kohta vend Mihhail on meenutanud, kui-dasAntonpalus tal tekstiümberkirjutada javiiaMaria Jermolova, Moskva Väikese Teatri juhtiva näitlejanna kätte. Jermolova lükkas teksti tagasi ja autor ei puudutanud oma käsikirja enam kunagi.

Mõnda aega tegutses anton Tšehhov koos venda-de aleksandri ja nikolaiga, kellest esimene samuti kirjutas, kuigi mitte sama hästi kui tema, ja teine

oli suurepärase kunstiandega, Moskva nädalalehes Vaatleja (Зритель),kuni1882.aastaltegiPeterburinädalalehe Killud (Осколки) väljaandja nikolai leikin talle pakkumise kirjutada Kildudesse iga nä-dalsatiirilisipildikesiMoskvaelust.„Leikiniajen-did olid puhtalt majanduslikud ja langesid antoni põhimõtetega kokku vaid ühes aspektis: täpsuse, kiiruse ja lühiduse nõudes. Kuid leikini ja tsensori karmi juhendamise all hakkasid Tšehhovi kirjutis-tes välja kujunema talle omane paljuütlev, iroonili-ne sõnastuslaad, dialoogi kirjutamise anne, mõjusa kujutluspildiloomiseoskus,“kirjutabRayfield.

Ajakirjanikest vendade Tšehhovite toonase bo-heemliku elulaadi juurde kuulusid mõistagi ka erinevad suhted naistega. Vaatlejas töötamise ajal suhtlesid Anton ja Aleksandr õdede Goldenitega(üks kolmest õest abiellus hiljem Aleksandriga),mõned aastad hiljem tulid antoni ja nikolai ellu õed Markovad jne. naisi tiirles anton Tšehhovi ümberniisiiskuikaedaspidipalju,kuidpüsisuhteloomine näis toona lootusetuna. aastal 1883 kirju-tabAntonvennaleAleksandrile:„Maeisuudaendühegi naisega siduda, kuigi mul oleks selleks pal-juvõimalusi…“Võib-ollaoliühekspõhjusekssee,et meditsiinitudengina tundis ta naise füüsist lii-gagi hästi – arstiteaduskonna üliõpilasena tegi ka temaiganädalasikohustuslikkeläbivaatusiMoskvaprostituutidele, kes eelistasid sageli maksta „na-tuuras“,ningteadaon,etTšehhovkurtiskorduvaltsõpradele, et teda kütkestavad vaid korraks üksnes

võhivõõrad naised ning ta ei tunne vähimatki füü-silist tõmmet nende naiste vastu, kes teda intellek-tuaalses mõttes huvitavad –, kuid omalaadne emot-sionaalne distantseeritus iseloomustas üldiselt äärmiselt empaatilist anton Tšehhovit ka hiljem mitmetelerinevateleluhetkedel,mispanebarvama,et tegelikud juured asusid sügavamal.

1884. aastal sai Tšehhov ülikoolidiplomi kätte ja asus arstina praktiseerima, paraku ei toonud see talle erilist sissetulekut, kuna sageli ravis ta vae-semat rahvast tasuta või mõne väärtusetu nipsese-meeest.SamalajalavaldastaLeikiniabigakaomaesimese jutukogu „Melpomenemuinasjutud“, miskriitikute poolt positiivselt ära märgiti.

Järgnevatel aastatel hakkasid ilmnema märgid anton Tšehhovi organismi aegamisi vallutavast tuberkuloosist, mida ta püüdis oma lähedaste jasõprade eest varjata, töötades aktiivselt edasi mõ-lemal rindel – arstiamet viis teda sageli väsitavatele visiitidele Moskvast välja, antoša Tšehhonté nime all kirjutatud satiirilistest juttudest nädalalehtedes aga laekus suurem osa rahast, mis aitas Tšehhovite perekonna elujärge parandada.

Suvitades Voskresenskis, kus vend ivan pidas õpetajaametit, sõbrunes Anton Tšehhov Babkinomõisaomanike Kiseljovidega, kes olid tihedalt seo-tud Vene kultuuriringkondadega. See tutvus avas Tšehhovile uksed kirjandus- ja kunstiinimesteseltskonda. Ta hoidis end kursis ka Moskva teatri-

eluga, kuigi kurtis väidetavalt näitlejate seas valda-va üleüldise kultuurituse ja professionaalsuse puu-dumise üle.

1886.aastalpakutiTšehhovileregulaarsetjahästi- tasustatudkaastöödPeterburiväljaandeleUusAeg(Новое Врeмя), mille omanikuks ja peatoimeta-jaks oli miljonär aleksei Suvorin. Suvorinist sai Tšehhovieluaegnejaehkkaparimsõber.Tšehhovikirjandustegevust toetas toona ka kirjanik Dmitri Grigorovitš,kesülistastematalenti,kuidsoovitastempot aeglustada ja rohkem kvaliteedile kesken-duda. need nõuanded süvendasid kunstilisi taotlusi TšehhovikirjutistesjaGrigorovitšitoetuselavalda-tudjutukogu„Videvikus“tõitallePuškiniauhinna.

Kevadel 1887 põgenes Tšehhov ületöötamisest,haigusest ja vendade pöörasest elust põhjustatud probleemidest kurnatuna Moskvast ja reisis lõu-na poole, peatudes lühikest aega oma lapsepõlve kodulinnas Taganrogis, mis jättis talle räämas ja kohutava mulje, ning rännates sealt edasi Harkovi lähedale,kustapeatuskloostrisjasaiümbritsevastloodusest inspiratsiooni oma hilisemaks jutustu-seks„Stepp“,mislugejatepooltsoojaltvastuvõeti.Tol sügisel Moskvasse tagasi jõudnuna oli Tšehhov aga sügavas masenduses ja rahatu, kui äkki veeretas elu talle ette järgmise võimaluse.

Rayfield kirjutab: „Antonil olid näpud põhjas.Ta müüs oma neljateistkümne satiirilise jutu avaldamisõigused 150 rubla eest vendadele

Verneritele, kelle valduses olid toona Moskva kõi-ge moodsamad trükipressid; ta ootas, et Suvorin kirjastaks tema mahukama raamatu. 1880. aastate Venemaal oli täispika näidendi kirjutamine palju tasuvam – näitekirjanik sai kaks protsenti iga eten-duse piletitulust. Selleks, et riiklikes teatrites lavale jõuda,olitarvisläbidakeerukaskadalipp.Moskvasolivaidüksmainekaserateater–Koršiteater.[---]Tšehhovpilkasüht„mõttetut“draamatKoršiteat-ris.Koršesitastalleväljakutse:„Miksteeivõiksiseühtnäidenditkirjutada?““

Kümne päevaga sündis „Ivanov“. OodanudTšehhovilt pigem komöödiat, oli Korš jahmunud näidendi süngusest, kuid tekst meeldis talle. Kuna Tšehhov oli endale satiirikuna nime teinud, äratas lavastus juba ette uudishimu. Moskva esietendustoimusnovembris 1887, publiku reaktsioonidolidkahetised, kriitikud pritsisid tuld ja tõrva, käis äge arutelu peategelase karakteri üle, samas äratas Tšehhovi uudne kirjutamisviis suurt tähelepanu. Vene kirjanduse tõlkija Constance Garnett kirju-tab: „“Ivanov“ oli pöördepunktiks Tšehhovi intel-lektuaalses arengus ja kirjanduslikus karjääris. Ta määratles end viimaks kõhklematult kirjanikuna, kuigitemaukselteikadunudkaarstinimesilt.“

Üldiselt oli järgnev periood Tšehhovi jaoks rõõm-sameelne. Maja oli alatasa täis külalisi – Tšehhovile ei meeldinud töötada rahus ja vaikuses, ta tunnis-tas Suvorinile, et tunneb üksi jäädes hirmu, ningtõmbus seltskonnast ajutiselt tagasi üksnes siis,

kui äge köha ja verejooksud ta liiga nõrgaks muut-sid. Haigushoogudest hoolimata kinnitas Tšehhov ümbritsevatele, et tema olukord pole tõsine ningkeelduslaskmastendkorralikultläbivaadata.

Kurvema pöörde tõid vend nikolai haigus ja surm tuberkuloosi aastal 1889.Antonolimitmeidkuidvõimetu töötama, kuid viimaks valas oma sünged emotsioonid jutustusse „Igav lugu“, mille kohtaRayfield kirjutab: „See töö avaldas tohutut mõju.Tšehhov oli leidnud illusioonidest loobunudvanameditsiiniprofessori tegelaskujus oma hääle, endale omase vaatenurga – maailmast täielikult võõrdu-nud sureva mehe eksistentsialism näis Tolstoist põlvkonnavõrraeesolevat.[---]IsegiLeikinnõus-tus:„Võluv.Seeonteieparimkirjutis.““

Tšehhovi järgmine näidend kukub paraku täieli-kultläbi.„Metsavaim“valmibnäitlejastsõbraPavelSvobodini pealekäimisel tema planeeritava tulu- õhtujaokssügisel1889,kuidPeterburiAleksandraTeatri kunstinõukogu lükkab teksti tagasi, muu- hulgas heidetakse autorile ette ülikooliprofesso-ri kujutamist ebasobivas valguses. Svobodin onsunnitud tuluõhtu tühistama. Dmitri lenski on Tšehhovigaotsekohene: „Ütlen teileüht:kirjutagejutustusi. Teie suhtumine teatrilavasse ja drama-turgilisse vormi on liiga põlglik, te austate neid lii-ga vähe, et näidendeid kirjutada…“ „Metsavaimu“esitusõigused ostis Abramova erateater Moskvas,proovid toimusid kiirustades, näitlejad olid halvasti valmistunud,esietendusepublikvilistas lavastusevälja.

Aastaid hiljem kirjutab Tšehhov „Metsavaimu“põhjalikultümberjasellestsünnibnäitemäng„OnuVanja“.

„Metsavaimu“ ebaedu tabas Anton Tšehhovit ki-beda hoobina ning tõukas teda teatri ja kirjandu-se vallast tagasi meditsiini ja sotsiaalsete teemade juurde. Tutvunud oma õigusteadust õppiva venna Mihhaili kõrvalt uurimustega vanglate kohta, ot-sustas Tšehhov võtta ette mitu kuud kestva keeru-liserännakuSahhalinile,etviiaendkurssisunni- tööliste olukorraga. Ta jäi saarele kolmeks kuuks, rääkis kümne tuhande kinnipeetavaga ja märkis üles nende vastused. Reisi tulemuseks olid kaks novelli ja seeria humanistlikust vaimust kantud ajaleheartikleid, mis leidsid laialdast vastukaja ning suure tõenäosusega mängisid teatavat rolli ka peat-sete vanglareformide juures.

Järgnevatel aastatel reisis Tšehhov pikalt koos Suvoriniga ja Suvorinilt laenatud rahadega euroopas, osales aktiivselt Vene maapiirkondi ta-banudnäljahädapäästemissioonisningasusvennaMihhaili ja õeMaria abiga otsima elukohtamaal.1892. aasta kevadel kolis ta koos isa, ema, venna ja õega Moskva lähedal asuvasse Melihhovosse, val-duste hulka kuulus üle 240 hektari metsa ja rohu-maad ning tagasihoidlik puidust elumaja koos lagu-nenudkõrvalhoonetega. (Täna asub sealTšehhovimajamuuseum.)

Tšehhovidasusidtõsiseltmajakorrastamajapõllu- majandusega tegelema. Maria hoolitses lille- peenarde ja aiamaa eest, Mihhail ostis oma raha eest kuus hobust ja asus põldu harima, isa Pavelkõplas aiateid ning anton ise rajas viljapuuaia. Kohalikud talupojad suhtusid neisse kui linna- inimestesse esialgu iroonilise põlgusega, kuid anton Tšehhovi panus kohaliku elu edendamisse – abikooleraepideemiaajal,kooli,kliinikujatuletõrje- depoo rajamine, külaelanike ravimine tasuta – muutis seda peagi. Nagu alati, viibis Tšehhovitepoolsagelikülalisi,nendehulgasMariasõbranna,näitlejanna lika (lidia) Mizinova, kellega antonil käis paljude aastate kestel omalaadne tõmbumise -tõukumisemäng,misõieti kuhugi ei päädinud–kuiväljaarvatasee,etMizinovaoli„Kajaka“NiinaZaretšnajaprototüübiks.

LikaMizinovajaAntonTšehhovmaikuus1897.

Näidend „Kajakas“ sündisMelihhovos, viljapuuaiakõrvale püstitatud tillukeses külalistemajas, ning on täis vähem või rohkem otsekoheseid paralleele tegelike inimeste ja olukordadega Tšehhovi elus, samuti viiteid dramaturgiale Ibseni „Metspardist“jaShakespeare’i„Hamletist“kuniallestärkavavenesümbolismini.Kujutadessatiirilisesvõtmesomalä-hedasi (kuid ka iseennast), rünnates teatrit ja näitle-jannasid ning ignoreerides dramaturgia tavapärast ülesehitust, oleks autor justkui teadlikult endale aukukaevanud–„Eisaaöelda,etsellekirjutaminemulle naudingut ei valmistaks, kuigi ma eiran ko-hutavalt teatrilava reegleid,“ teatasTšehhovkirjasSuvorinile – kuid sellest hoolimata tabas esieten-duse täielik läbikukkumine Peterburi AleksandraTeatris 1896. aastal teda šokina.

„Lavastus ebaõnnestus ja kukkus täielikult läbi,“kirjutasAntonMihhailile.„Teatrisoliõhkvääriti- mõistmisest ja põlgusest paks. näitlejatööd olid kohutavad, nõmedad. Selle moraal on: ära kirjuta näidendeid.“ Hoolimata sellest, et järgmine eten-dus, kuhu ei olnud enam kogunenud kohalik jõukas kõrgklass, vaid intellektuaalid ja Tšehhovi poole-hoidjad, võeti vastu marulise aplausiga, jäi autor kindlaksotsuseleteatrilekirjutamisestloobuda.

Tema meelt muutis alles Vladimir Nemirovitš-Dantšenko ja Konstantin Stanislavski „Kajaka“lavastus Moskva Kunstiteatris aastal 1898 – Konstantin Stanislavski kui psühholoogilise rea-lismi ja ansamblimängu meister suutis Tšehhovi

näidendist esile tuua pooltoonid, mis tõestasid materjali tegelikku rikkust ja väärtust. Kuid lavas-tuseni, mis taastas kirjaniku huvi teatri vastu ning pani algusekoostööle, tänumillele sündisid „OnuVanja“, „Kolmõde“ ja „Kirsiaed“, jäi tolhetkelveelkaks aastat.

Tšehhov tõmbus Melihhovosse, alustas jutustu-se „Talumehed“ kirjutamist ning jätkas tegutse-mist kohaliku elu edendajana. 1897. aasta kevadelMoskvas viibides tabas teda äge verejooks ja tasattus haiglasse, kus diagnoositi kaugelearenenud kopsutuberkuloos.Arstideettekirjutusolipiisavaltpuhata, tervislikult süüa, loobuda arstiametist jakolida vähemalt ajutiselt kuivemasse kliimasse.

Äsja ilmunud „Talumeeste“ suur menu aitasTšehhovi raamatute müügile kaasa ja tänu selle-lesaikirjanikendalelubadakolimistKrimmi,kusta peatus erinevates suvilates, kuni Jaltas ostetud krundile maja ehitati. Haigusest hoolimata jätkas ta ka Krimmis heategevuslike projektide elluviimist, pöörates eriti tähelepanu haridusele ja vaesuses ela-vatele lastele.

1898. aasta sügisel reisis Tšehhov Moskvasse, et viibida „Kajaka“ esimeses lavaproovis MoskvaKunstiteatris.Omarõõmuks leidis taeestpõhjali-kult valmistunud näitetrupi ja Stanislavski, kes oli terve suve näinud vaeva misanstseenide kavan-damisega. lisaks oli tal võimalik jälgida aleksei Tolstoi„TsaarFjodori“proovi,kustematähelepanu

köitistsaarinnaIrinatmängivOlgaKnipper.„Irinaonminumeelestvõrratu,“kirjutasTšehhovhiljemSuvorinile, ilma näitlejannat õiget nime pidi nime-tamata.„Temahääl,temaaristokraatlikhoiak,tematundesügavus on niisugune, et mul on klomp kur-gus … Kui ma oleksin Moskvasse jäänud, oleksin sellesseIrinassearmunud.“

Nemirovitš-Dantšenko jaStanislavskipoolt lavaletoodud„Kajakas“esietendusdetsembris1898ninglavastus oli tõeline triumf, seda kiitsid nii kriitikud kuikapublik.Näitlejatehulgastpälviserititunnus-tustArkadinatmänginudOlgaKnipper.

Pärast„Kajaka“tohututmenutekkisTšehhovinäi-dendite pärast järsku tihe rebimine. Nemirovitš-Dantšenkomeenutab:„Jaäkkiuudis:Tšehhovrää-gib, et ta „OnuVanjat“ ei saameile anda, kuna taon lubanud näidendi Lenskile ja Južinile VäikeseTeatri jaoks, ja et tagasi võtta on tal piinlik ja tülli minnanendega ta ei taha.Kuidas!Pärast „Kajaka“menu meil! Pärast seda, kui selle menuni VäikeTeater ei söandanud lavastada mitte ainsatki tema näidendit! isiklikele suhetele tuua ohvriks oma au-tori-enesearmastus, jameidkõiki,– javeelkelleleohvriks! lenskile, kes leidis, et Tšehhovil ei maksa üldsemittelavajaokskirjutada…“

Keiserlikus Väikeses Teatris lavastamiseks oli aga tarvis Teatri- ja Kirjanduskomitee heakskiitu, kesoli nõus loa andma üksnes tingimusel, et Tšehhov kirjutab kolmanda vaatuse ümber. Sõnagi lausu-

mata võttis näitekirjanik oma pakkumise tagasi ja andis„OnuVanja“esitusõigusedKunstiteatrile.

näitekirjanik koos Moskva Kunstiteatri trupiga kevadel 1899. Seisavad: Višnevski, Lužski, Nemirovitš-Dantšenko, Knipper,Stanislavski, Roksanova, nikolajeva, andrejev. istuvad: Rajevskaja, artjom, Tšehhov, lilina, Tihhomirov, Meierhold.

Pärastseda,kuiAntoniisaPavelTšehhovootama-tult suri, ei jäänud Melihovosse enam kedagi, kes oleks suutnud või tahtnud sealset majapidamist ja põllumajandust juhtida, niisiis oli anton sunni-tud valduse maha müüma. ema ja õde Maria ela-sid lühikest aega Moskvas, kuid kolisid siis samuti antoni juurde Jaltasse. Ka siin käis Tšehhovite ma-jas alatasa sugulasi ja külalisi, nende hulgas kirjani-kudMaksimGorki,LevTolstoi, IvanBunin.NeidkülastaskaOlgaKnipper,kellestolisaanudMariaheasõbranna. Jaanuaris 1901 esietendus Kunstiteatris Tšehhovi uusnäidend„Kolmõde“,Rayfieldihinnangul„jul-mim Tšehhovi näidenditest, sest need õed ei vää-ri oma saatust“. On teada, et Tšehhov annetasTaganrogi raamatukogule oma eksemplari õdede Brontëde biograafiast, kuid kolme õe teema läbiskorduvamotiivinakatemaendaelu–õedGoldenid,õed Markovad, õed ivanovad, õed lintvariovad, õed Šavrovad, kõiki neid kolm, terve hulk saatuseid, oh-verdusi,kaotusi,misjustkuiüksnesootasidpaberi-le panemist.Sama aastakevadel abiellusAntonTšehhovpool-salaja, üksnes nelja tunnistaja juuresolekul OlgaKnipperiga, põhjustades pereliikmetes ja sõprades suurt hämmingut ja armukadedust. Viimaks ome-ti püsisuhtes, elas Tšehhov oma abikaasaga siiskisuurestikülastusabielu–naine jätkasomakarjää-ri Moskvas, Kunstiteatri laval, mees elas arstide soovitusel Jaltas, kirjutas ning tegeles aiandusega. Nendeabielujäipärastühtnurisünnitustlastetuks.

OlgaKnipperjaAntonTšehhov.

1903. aasta kevadsuve veetis abielupaar ühe tut-tava suvilas Moskva lähistel, kus anton alustas „Kirsiaia“ kirjutamist. Tšehhovini jõudis kuuldus,etBabkinomõis,kustaoliveetnudkolmsuvekoosKiseljovidega, läks haamri alla. Kiseljovile anti tema ebapädevusest hoolimata töökoht pangas – detail,mishiljemleiabkasutustGajevitegelaskujujuures.Segamatult sai Tšehhov siiski tööd alustada tagasi Jaltassejõudnuna.Olga,kelleleoliteatristseptemb-ri keskpaigani puhkust antud, valvas kõigutamatult tema rahu järele, isegi Maria kurtis, et teda ei lasta vennale ligi. Kuid töö edenes haiguse ja jõuetuse tõttuvisalt.Septembrilõpusvalmis„Kirsiaia“mus-tand,kuidümberkirjutamahakatesleidisautoromanäidendis puudusi – eksimusi psühholoogia vastu, venitamisi, kohmakusi dialoogis – ning veetis veel mitu nädalat parandusi tehes.

Korduvalt rõhutas ta asjaosalistele oma näidendi žanrit.„Raske,vägaraskeolikirjutadateistvaatust,kuidpaistab, et tuli päris hästi välja.Näitemängunimetankomöödiaks,“kirjutasTšehhovseptembrialguses. Ning paar nädalat hiljem: „Välja tuli ko-möödia,mittedraama,kohatipärisfarss.“

„Kirsiaia“tekstvalmisoktoobrikeskel1903.Autorijaoks järgnes pikk ja ärevakstegev vaikus, kuid siis saabus Stanislavski telegramm: „Just praegu luge-sinnäidendiläbi.Olenenneolematusvaimustuses.Vapustatud,eisuudatoibuda.“

Ka Nemirovitš-Dantšenko kinnitab, et „Kirsiaed“

on parim näidend, mille Tšehhov kunagi kirjutanud on, kuid leidis samas, et selles on liiga palju pisa-raid – märkus viis autori meeleheitele, kuna tekstis nuttis ainsana Varja. Stanislavski ja mitmed näitle-jad aga olevat näidendi esimesel lugemisel ohtralt pisaraidvalanudningStanislavskiväide:„Seeeiolesugugi komöödia ega farss, nagu te kirjutate: see on tragöödia,“muutisTšehhoviärevaks.ÜksnesMariaLilina, Stanislavski abikaasa ja hilisemVarja osa-täitja, kirjutas näidendi kohta, et tema meelest oli see täis elurõõmu, ning võrdles seda mitte draama, vaid muusikalise lavastuse või sümfooniaga.

Tervisliku seisundi tõttu Jaltasse aheldatud kirja-nikku valdas hirm, et tema näidendit mõistetakse jatõlgendataksevalestiningtemakuieemalviibivaautori märkusi ei võeta arvesse. Korduvalt saatis ta nii teatri esindajatele kui ka näitlejannast abikaa-sale kirju, milles täpsustas näidendi sisu, žanrit,lavakujundust või tegelaste psühholoogiat ning lu-basvajaduselselgitusiandavõiprobleemseidkohtiümberkirjutada.

Seoses Ranevskaja osatäitjaga oli Tšehhov nördi-nud, et teater polnud kuulda võtnud tema ettepa-nekut sobivanäitlejanna otsimiseks. „Kolm aastatolen ma valmistunud „Kirsiaia“ kirjutamiseks jakolm aastat olen teile rääkinud, et te leiaksite näit-lejanna, kes mängiks Ljubov Andrejevnat. Nüüdladuge siis seda pasjanssi, mis kuidagi välja ei taha tulla,“kurjustabtaNemirovitš-Dantšenkoga.Omaabikaasale Olga Knipper-Tšehhovale kirjutab ta:

„Ljubov Andrejevnat hakkad mängima sina, sestkedagiteistpolevõtta.“TšehhoviendanägemusesoleksOlgapidanudmängimaŠarlottat.

Ranevskaja tegelaskuju kirjeldab Tšehhov järgmi-selt:„Taeiriietusuurejooneliselt,agaonäärmiseltheamaitsega.Tark,vägalahke,hajameelne;hellitlebkõigiga, alati naeratus näol.“ Ranevskaja iseloomuontakommenteerinudkasõnadega:„Seenainevõ-tabmõistusepähealleshauas.“

Anja kohta kinnitab ta korduvalt, et seda tegelastpeab mängima noor näitlejanna, olgu või täiestitundmatu, peaasi, et ta näeks välja nagu neiu ja rää-giks kõlava häälega, nagu seda suudavad teha ainult noored inimesed.

VarjatpeabTšehhovkandvamaksrolliks jakinni-tab,etonrahul,kuisedamängibMariaLilina.„IlmaMariaPetrovnatatuleksseerollväljatuimjaroh-makas, seda peaks ümber tegema, pehmendama.EndkorrataMariaPetrovnaeisaa,sestesiteksontaandekas inimene, teiseks ei sarnane Varja ei Sonjaga [„OnuVanjast“]egaNatašaga[„Kolmestõest“],taonkuju mustas kleidis, nunn, rumaluke, vesistaja jne jne.“

Šarlottakohtakinnitabautor,etrollipealeontar-vis huumorimeelega näitlejannat ning täpsustab,etneljandasvaatusesteebŠarlottatrikiTrofimovikalossidega (näidendi remarkides seda kirjas ei ole). „Šarlotta ei räägi valesti, vaid puhtas vene keeles;lihtsaltvaheleksibtanäitekssellega,etpanebsõna

lõppu pehmendusmärgi asemele kõvendusmärgi võiajabsegaminimees-janaissoostsõna,“kirjutabta.

Kõige põhjalikumalt arutleb Tšehhov Lopahhiniosatäitja üle. Tema soov oli, et lopahhinit mängiks Stanislavski,kuidtooeelistasGajevirolli.TšehhovkirjutabOlgale:„Stanislavskistsaaksvägaheajaori-ginaalneGajev,agakessellisel juhulhakkabmän-gimaLopahhinit?Lopahhinirollonjukeskne.Kuiseeeiõnnestu,siiskukublavastusläbi.Lopahhinitei tohi mängida kisakõri, laval ei ole vaja kogu aeg rõhutada,ettaonkaupmees.Taonpehmeinimene.“

Samal kuupäeval pöördub ta ka Stanislavski endapoole:„KuikirjutasinLopahhinit,siismõtlesin,etsee on Teie osa. Kui see Teile millegipärast ei meel-di, siis võtkeGajev. Lopahhin, tõsi küll, on kaup-mees,kuidigassuhteskorralikmees,käitumapeabta täiesti kombekalt, intelligentselt, mitte väikla-selt, ilma fookusteta, ja mulle näis, et see, näiden-dikeskneosa,tulebTeilhiilgavaltvälja.KuivõtateGajevi,siisandkeLopahhinVišnevskile.Sellesteitule kunstinõuetele vastav lopahhin, kuid mitte ka väiklane.Lužskijääbsellesosaskülmaksvälismaa-laseks.Leonidovteebkulaku.Näitlejavalikulselleosa jaoks ei tohi silmist lasta, et Varja, tõsine ja usk-lik tütarlaps, armastas lopahhinit; kulakut poleks taarmastamahakanud.“

Sel teemal kirjutabTšehhovpaar päevahiljemkaNemirovitš-Dantšenkole: „Kui ta [Stanislavski]

Kunstiteatri õhkkonda muutsid 1904. aasta sü-gisel ärevaks ka kahe teatrijuhi, Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko omavaheline konflikt, vii-mase soov teatrist lahkuda ning tõik, et Maksim Gorki, kes oli Tšehhovi lähedane sõber ja kelles ta nägi teatri juures oma mantlipärijat, katkestas side-med Kunstiteatriga ning suundus tagasi sünnilinna Nižni Novgorodi, et luua seal oma teater. 2. novemb-ril Nemirovitš-Dantšenkole saadetud kirjale lisab Tšehhov read: „Kui lähed ära sina, lähen ka mina. Gorki on meist noorem, temal on oma elu … Mis puudutab seda tema tööd Nižni Novgorodi teatris, ära sellele tähelepanu pööra; Gorki proovib natuke, nuusutab asja ja jätab maha. Muide, rahvateatrid ja rahvakirjandus – kogu see rahvakaramell on üks suur rumalus. Mitte Gogolit ei pea langetama rahva tasemele, vaid rahvas tuleb tõsta Gogoli tasemele.“

Novembris 2017, kaks nädalat enne Elmo Nüganeni lavastuse „Kirsiaed“ esietendust alustas Eesti Draamateatri lavastaja Uku Uusberg Linnateatris proove Gorki näidendiga „Põhjas“.

AntonTšehhovjaMaksimGorki1901.aastalJaltas.

võtaks endale lopahhini ja kui see roll tal häs-ti õnnestuks, saavutaks näitemäng edu. Sest kui Lopahhin on keskpärane, kui seda mängib kesk-pärane näitleja, kaotavad sellest nii roll kui ka näi-dend tervikuna.“Autor kirjeldab ka seda,millise-na ta Lopahhinit laval näeb: „Valge vest, kollasedpehmest nahast saapad, vehib käies kätega, astubsuurte sammudega, mõeldes kõnnib edasi tagasi.Juuksedeiolelühikesekspöetudjaseetõttuloobibtihtijuukseidlaubalttagasi;kuimõttessejääb,siisharjabsõrmedegahabetkõripooltlõuasuunas.“

StanislavskivalisendalesiiskiGajevirolli,misolitalle rohkem hingelähedane.

GajeviosatäitjanaoleksTšehhovisesoovinudnähaVišnevskitjakirjutasOlgale:„PaluVišnevskit,ettakuulaks pealt, kuidas piljardit mängitakse, ja jätaks meelde rohkem piljarditermineid. Mina ei mängi piljardit, õieti kunagi mängisin, aga nüüdseks olen kõik ära unustanud ja näitemängus on mul kõik üsna juhuslik. Räägime Višnevskiga selle hiljem läbijamakirjutanjuurdekõik,misvaja.“

Pištšikutkirjeldabtakuipodagrastjaelupõletami-sest vaevatudvanameest. Iga „Kirsiaia“ rolli jaoksoskab ta soovitada konkreetset näitlejat, samasavaldabkaarvamust,keskindlastieitohiksmingitosa mängida.

„Kirsiaed“oliTšehhovijaokskahtlematavägaolu-line ja isiklik teos, küllap oli autor teravalt teadlik, etseejääbtemaluigelauluks.Rayfieldkirjutab:„See

uusnäidendsisaldabohtraltmeenutusivarasema-test töödest ja isiklikest traumadest. Kirsipuud, mis õitsevad 1. vaatuses, meenutavad tema poisipõlve omi Taganrogis; 4. vaatuses maha raiutud kirsipuud meenutavad Melihhovo viljapuid, mille ta kümme aastat tagasi ostis ja mille [uus omanik] Konšinnüüdmahalasiraiuda.NaguAntoniesimesesnäite- mängus, seisab saamatutel omanikel ees oksjon.KaupmeesLopahhin,kesõhutabneidmüümamaadsuvilate ehitamiseks ja siis reedab nad oksjonil,meenutabtugevastiGavriilSelivanovitTaganrogiskakskümmend seitse aastat tagasi. Pillikeele kat-kemiseheli,misannabtooni2.ja4.vaatuses,võisesmakordselt kuulda lugudes stepist aastal 1887.KaltsakasttudengTrofimovmeenutabmeileSaša-nimelist koduõpetajat „Pruudis“; tuulepäine kan-gelanna, kes püüab mõisa päästmiseks oma tüt-reidmehele panna, kasutab samasuguseid võtteidja repliike nagu peategelane jutustuses „Tuttavatejuures“. Antoni sõbrad on süžeele alust andnud:GajevjaRanevskajajäävadomamõisastilmasama-moodi naguKiseljovid kaotasid Babkino; Šarlottaja teenijaskond tuletavad meelde kirjut seltskonda StanislavskiLjubimovkas.[---]

„Tunneolirahutu,õhusvärelesmidagikurjakuulu-tavat.Seepolnudmingirõõmusaeg,see17.jaanua-riõhtu1904,“meenutasOlgaaastal1929.Vähestenäitemängudega oli nii hoolikalt proove tehtud kui „Kirsiaiaga“.Teaterolipuupüsti täis japaljude ist-mete taga seisid haiglase väljanägemisega vaatajad.

Öeldi, et need „inglid“ on tiisikusehaiged Jaltast,memento mori parteris ja loožides istuvatele kuul-sustele:Rahmaninov,AndreiBelõi,Gorki,ŠaljapinjapeaaegukõikTšehhoviMoskvasõbrad.Antoneiviibinudesimesekolmevaatuseajalteatris.Tataas-tus eelmisest õhtust ooperis, kus ta käis kuulamas, kuidas Šaljapin laulab. Reaktsioonid „Kirsiaiale“olidvaoshoitud.Nemirovitš-Dantšenkosaatistõllakooskavalasõnumiga:„Kasteeitulekskolmandaksvaheajaks siia, kuigi aplausist jääte nüüd ilmselt ilma?“

KolmandalvaheajaltoodiAntonkombekohaseltla-vale. auväärt akadeemikute, ajakirjanike ja näitleja-te poolringi keskele kõndis valju aplausi saatel elav laip, küürus, kahvatu ja kõhnunud. Stanislavski oli õudusest kange. Loožist hüüdis keegi valjult:„Istugeometi!“Toolipolnudkusagiltvõtta.Algasidkõned. Professor Veselovski alustas: „Austatud jalugupeetud…“Antonilemeenus tema tegelaskujuGajev, kes peab kõnet kapile tolle 100. aastapäevapuhul.Tapobises:„Kapp!“jakõikitsitasid.Peetikõ-nesid ja loeti ette telegramme, kuni viimaks taluta-tiAnton,jahitavaloomapilksilmis,garderoobi,ettasaaksdiivanilepikaliheita.Gorkiajasväljakõikpeale noore näitleja Katšalovi, kes nägi Trofimovi grimmiga samuti surija moodi välja nagu anton. Pooltundihiljem,kuietendusläbisai,olipubliklii-ga ehmunud, et valjusti plaksutada, ning anton läks näitlejatega koos õhtust sööma. Ta külvati kõnedega ülejatallekingitiantiikmööblit–seeeimeeldinud

talle põrmugi. Ta ütles Stanislavskile, et tegelikult oleks ta soovinud uut hiirelõksu. Teatrisse tungis politsei,süüdistadeskohalolijaid„ilmaloataavalikukoosviibimisekorraldamise“eest.“

„Kirsiaia“ toonast retseptsiooni kriitika pooltmõ-jutas algav Vene-Jaapani sõda – üldine meeleoluei loonud soodsat pinnast selle vastuvõtmiseks komöödiana ja pigem tõlgendati näidendit kui po-liitilist allegooriat. Parempoolsed ajalehed heitsidnäidendileettekulunudteemat,vasakpoolsed„sot-siaalsestragöödias“sisalduvaidkoomilisielemente.VeelpaarkuudpärastesietendustkirjutabTšehhovabikaasale: „Miks nimetatakse müürilehtedel jaajalehekuulutustes minu näidendit nii visalt draa-maks?NemirovitšjaAleksejeveinäemunäidendisüldsegi seda, mis ma sinna olen kirjutanud, ja ma olenvalmis andmamistahes sõna, etnadkumbkipole kordagiminu näidendit tähelepanelikult läbilugenud.“

Pärast„Kirsiaia"esietendustpõgenesTšehhovkül-ma, Moskva korteri kõrgete treppide ja pidevalt laekuvate rahapalvete eest tagasi Jaltasse – ka seal onkülm,kuidVenerublakurssoli tolhetkelsõjatõttu liiga madalale langenud, et välismaale reisida. Mais 1904 sõitisAnton Tšehhov koos abikaasagaSaksamaale Badenweilerisse, kus ta 2. juuli öösel suri.

Troyat kirjeldab: „Ehkki aknad olid pärani lahti,ahmis Tšehhov õhku, higi meelekohtadel. Doktor

Schwöhrer jõudis kohale kell kaks öösel. Arstinähes ajas Tšehhov end patjade najale istukile ja kuuletudes ülimale viisakusrefleksile, võttis kok-ku oma saksa keele oskuse ning ütles rahuliku tõsidusega: Ich sterbe*.Arsttegisealsamaskampri- süsti, aga kuna süda ei reageerinud, käskis saata hapnikupudeli järele. Tšehhov, kes oli lõpuni selge teadvusejuures,protesteeriskatkevalhäälel:„Sellelpoleenammõtet.Ennekui seekohale jõuab,olenmalaip.“DrSchwöhrerlaskistuuapudelišampan-jat.[VenejaSaksaarstideetikettnägiette,etsuri- voodil olevale ametivennale, kelle puhul polnud enamvähimatkilootust,pakutišampanjat.]

Tšehhov võttis pokaali, mis talle ulatati, pöördus Olga poole ja ütles nõrga naeratusega: „Ma poleammušampanjat joonud.“ Jõiklaasi tühjaks ja las-kus vasakule küljele. Paari hetke pärast ei hinga-nud ta enam, olles lahkunud elust oma hariliku lihtsusega.“

* Ma suren. (saksa k)

KATKENDEID V. I. NEMIROVITŠ-DANTŠENKO MÄLESTUSTE-RAAMATUST „MINEVIKUST“ Tallinn 1949, vene keelest tõlkinud F. Moor

enne kui istuda näidendit kirjutama, valmistas Tšehhov väga kaua materjali ette. Ta kandis kaa-sas väikest paksu märkmikku, millesse ta kandis üksikuid, lennult haaratud või loetud, tema tege-lasile iseloomustavaid lauseid. Kui oli kogunenud küllaldane arv üksikasju, milledest, nagu talle näis, moodustusid osad, ja kui ta oli leidnud iga vaatuse meeleolu, – siis ta asus kirjutama näidendit vaatus-te kaupa. Tegelased olid talle täiesti selged, kusjuu-res tema kirjutamismaneeri juures nad jäid kogu näidendi kestel muutmatuks. Mingisuguste „üm-bersündimistega“, milledesse ta ei uskunud, ta eitegelenud. Sündmused näidendeis roomasid, nagu selle ajastu elugi, – loiult, nähtava loogilise seoseta. inimesed tegutsesid rohkem juhuste mõju all, ise nad oma elu ei ehitanud.

[Tšehhovikirjast:]

Aga Jaltas ei ole ikka veel vihma. Vaesed puud, eriti need, mis on mägedel ja siin poolel: kogu suve jooksul nad ei ole saanud ainsatki tilka vett ja seisavad nüüd kollased. Nii juhtub, et ka inimesed kogu elu jooksul ei saa ainsatki tilka õnne. See arvatavasti peab nii olema.

bMitte ühtegi näidendit, mitte ühtegi jutustust ta ei kirjutanud nii aeglaselt. Kord näib talle „Kirsiaia“süžeetõepoolestvodevillina:

Oleks tahtnud vodevilli kirjutada, aga külm on. Tubades on nii külm, et tuleb sammuda, et sooja saada.

Kordpaistabnäidendtallemitteneljas,vaidkolmesvaatuses. Kord ei näe ta meil näitlejannat peaosa jaoks.

Kui ma kirjutan ka midagi näidendi-taolist, siis saab sellest vodevill.

Kirjutan neli rida päevas ja sedagi talumatute piinade-ga. Ilm on hirmus, tugev undav tuul, tuisud, puud pain-duvad. Mina olen terve. Kirjutan. Olgugi, et aeglaselt, aga ikkagi kirjutan.

Ma ei saa kuidagi sooja. Katsusin kirjutada magamis-toas, aga midagi ei tule välja: seljal on ahjust soe, aga rinnal ja kätel – külm. Selles pagenduses ma tunnen, et ka mu iseloom on halvaks läinud, ja ma tervenisti olen halvaks läinud. Ah, minu armsake, ütlen siiralt, millise rahuloluga ma lakkaksin praegu olemast kirjanik.

aga kirjutama pidi sellepärast, et meie Moskvast käisimepeale,meiloli tarvismakskumismaksabsaada temalt uus näidend.

b

Ta kandis väga vähe parandusi sellesse oma lui-gelaulu, peenima kirjaviisiga laulu. „Kirsiaia“ ku-jundid on reaalsed, lihtsad ja selged, ent samal ajal nad on võetud niisuguses sügavas kristalliseeritud sisukuses,etsarnanevadsümbolitega.Jakogunäi-dend on lihtne, täiesti reaalne, ent niivõrd puhas-tatudkõigestumbrohust jahoovatud lüürikast, ettundubsümbolistlikupoeemina.

b

VeebruarikeskeltanaasebJaltassetagasijasealteiole tema kirjad enam sellised nukrad, kuni suveni, nagu olid kahel eelmisel talvel; need on reipad, lõ-busad,vaatamatasellele,ettaeiolnudkuigirahul„Kirsiaia“mõnede tegelastega.Nagumägioleks taõlgadelt langenud, nagu oleks ta äkki tundnud õi-gust elada, nagu kõige lihtsam inimene – ilma min-gisuguste kirjanduslike või teatri-kohustusteta.Kirjanikuna ta nähtavasti kartis kõige rohkem olla igav ja korduda. nüüd ta rõõmutses, et ei teater ega mingid toimetused ei häiri tema rahu.

b

Moskvasolimeilühinearmastatudsõber,arstN.N.Obolonski.HiljutitemalesksaatismulleTšehhoviavaldamatakirja(Peterburist):

Teie Kõrgeausus, auväärt härra Nikolai Nikolajevitš. Käin Miljuti reas* ja söön seal austreid. Mul ei ole tõesti mitte midagi teha, ja ma mõtlen, mida ma õige peaksin ära sööma ja jooma, ja kahetsen, et ei ole niisugust aust-rit, kes mind ära sööks karistuseks pattude eest.

* Väike elegantne söögisaal koloniaalkaupluse juures.

b

Vaatamata südasuvele, oli Moskva vaksali perroon tulvil kõikjalt suvepuhkuselt kokkusõitnuist. Rongi peatudes me, koos meie juurde tulnud sügavas lei-nas lesega, täielikemas vaikuses ja aupaklikult lii-kusimekaubavagunijuurde,kusasetseskirst.Ja…

Tõesti, nagu sealt maailmast oleks veel viimast kor-da sähvatanud Tšehhovi huumor:

Vaguni sellel kohal, kuhu märgitakse vaguni sisu, oli suurte tähtedega kirjutatud: austrid.

b

9.detsembril1971.aastalesietendusNoorsooteatrisAdolfŠapirolavastus„Kirsiaed“,millekunstnikoliMartKitajev.Fotol Jüri Järvet (Firss), linda Rummo (Ranevskaja), Mikk Mikiver(Lopahhin),AntsEskola(Gajev)jaHeinoMandri(Simeonov-Pištšik).Foto:GunnarVaidla.>

Fotol KevinWyn-Jones,ReinisSuhanovsjaElmoNüganen.

Lavastusjuht Mart SaarDekoratsioonidGertLombiots,TiitVillemsoo,AiriLook,ReneVernik,GreteSalusteKostüümidEnePalu,AaljaSoome,AiriinSaar,TiinaUibo,JaanaLeibHeliHaarTammik,ArboMaran, IndrekTiisel,LauriUrb,NikitaŠiškovVideoLauriUrbValgusMerilyLoss,NeemeJõe,SilverSavik,TeetOrupõldRekvisiitTerjeKessel-Otsa,VeeliTamm,Margus Mänd, liisa TetsmannGrimm anu Konze, enda Karimõisa, AnnifridMuda,HeldiAun-Trepp,ElerinLuukRiietajadKülliPavelson,AnneliKõrvel,Kristiina Maimre, Õnne MeronenLava Jaak Kaljurand, Jaan Kaljurand, TarvoElblaus,SergeiPeetso,JasperRoost,Joonas eskla, ilmar aru, Rein Jurna

Töörühm

Tallinna Linnateater tänab

Viljar arakasKristjan RahuOÜKarellEhitusjaAndresKõluvereKirjastus avita

Lavastust toetab

Tallinna Linnateatri toetajad ja koostööpartnerid

Tallinna KultuuriametKultuuriministeeriumeesti Kultuurkapital

Hooaja peatoetajaUtilitas

SuurtoetajadEspak,Nordecon,ABCMotors

ToetajadAdvokaadibürooCOBALT,Advokaadi-bürooTurnStone,Collistar,Dr.Hauschka,Floorin,Igepa,Ilotrükk,LMKeskus,Medicum,MyFitness,PariisiVesi,ProBeauté,Ühisteenused

Meediapartnerid eesti Rahvusringhääling, EestiPäevaleht,MeediusEesti

Publikut kostitavadPaulig,FazerEesti,KAFO,Marmiton,RevalKondiiter

LEIDA RAMMO LINNATEATRI FOND

eesti Rahvuskultuuri Fondi juures tegutseva leida Rammo linnateatri fondi eesmärgiks on toetada Tallinna linnateatrit ning tunnustada teatri loomingulist kollektiivi.

annetusi leida Rammo Linnateatrifondilesaabteha:

Saaja: Sihtasutus eesti Rahvuskultuuri Fond

Pank:EE672200221001101347SWeDBanK

Selgitus: annetus leida Rammo linnateatri fondi

SeekavalehtonvalmistatudEcolabelisertifikaadigamärgistatudpaberist.

loe rohelise kontori kohta lisaks:ekja.ee/et/roheline-kontor/

TALLINNA LINNATEATER ON EESTI ESIMENE ROHELINE TEATER!