Upload
menu-kirjastus-oue
View
234
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
keemialiidu voldik
Citation preview
EESTIKEEMIA-TÖÖSTUSE LiiT
Ülipõnev keemiatööstusProbleemid ja võimalused
Ametid ja haridus
3
Keemiatööstus vajab teadmisi
ui vaadata Eesti keemiatööstust posi-
tiivselt poolelt, ettevõtluskeskkonna
seisukohalt, siis tuleviku alad on Eestis
tõenäoliselt nanomaterjalid, biokütused
ning muud alternatiivenergia allikad. Tege-
mist on aga suures osas ulmeprojektiga,
mis õigete investeeringute ja rahaliste
vahenditega võib siiski ka teoks saada.
Kuid selleks, et toota, on tarvis teadmisi.
Teadmisi, mida hetkel Eestis omandada ei
ole võimalik.
Eestis on oluline tõsta tööjõu tootlik-
kust, mis täpsemalt tähendab iga inimese
paremini tööle rakendamist koos automati-
seerimise ja parima võimaliku tehnika
rakendamisega. Praegu Eesti keemia-
tööstus kiratseb. Meil ei ole nii palju võim-
said tööstusi, mis suudaksid pakkuda
suurt eksporti. Eksport on umbes 50%
ulatuses kokku kuivanud, uusi ettevõtteid
ei ole lisandunud viimasel aastakümnel.
Lisaks sellele on riiklikud investeeringud
Eestis Euroopa Liidu keskmisest kümme
korda väiksemad, samuti teadusarendus-
tegevuse osa SKP-s.
Siiski ei saa kõike tumedates
toonides vaadata. Nafta hinnatõus ei jää
tulemata, see aga tekitab vajaduse alterna-
tiivkütuste järele. Viru Keemia Grupil on
plaanis põlevkivist diislikütust toota, lisaks
sellele ka põlevkivist peenkemikaalide toot-
mist laiendada ehk väärtustada järjest
rohkem põlevkivi, meie rahvuslikku uhkust
ja rikkust. Eesti keemiatööstusel on tule-
vikku, kui saame koolitada kõrgtasemel
spetsialiste. Positiivne tõsiasi keemiatöös-
tuses on aga see, et tööjõu voolavus on
väike – ettevõtted hoiavad oma töötajaid.
Hallar Meybaum Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht
K
Eesti Keemiatööstuse LiitPeterburi tee 46, 11415 Tallinntel/faks 613 9775e-post [email protected]://www.keemia.ee
eesti Keemiatööstuse Liit
esti Keemiatööstuse Liit loodi
1991. aastal, et keemiatööstus-
ettevõtete ühisjõududega lahendada
taasiseseisvumisel ja krooni käibelevõt-
misel tekkinud probleeme. Eesti
Keemiatööstuse Liit on mittetulundus-
ühing ning tema peamised tegevus-
suunad on esindada liikmete huve
valitsusasutustes, osaleda seadus-
loomes, edendada välissuhteid ja
teabevahetust, organiseerida koostööd
teiste riikide sarnaste liitude ja
kaubandus-tööstuskodadega, otsida
koostööpartnereid, korraldada ühiste-
gevust ja koolitusi.
Eesti Keemiatööstuse Liidu liikmete
tegevusalad on keemiatooraine (sh
põlevkiviõli) tootmine ja eksport-import,
värvide, lakkide ja ehituskeemia toot-
mine ja müük, tarbekeemia ja kosmee-
tika tootmine ja müük ning teadus- ja
uurimistööd.
Eesti Keemiatööstuse Liit on
keemiatööstusettevõtetele ka eriteabe
edastaja: tooraine otsingud ja pakku-
mised, keemiatööstusettevõtete taus-
tateave, koostöösoovid ja ka investee-
rimissoovitused. Liitu kuulub praegu
50 ettevõtet.
E
ees
ti K
eem
iatö
ös
tus
e Li
it
4 5
Keemiatööstuse probLeemid ja võimaLused
esti keemiatööstust iseloomustab
tugev territoriaalne kontsentrat-
sioon, mis tuleneb vastava regiooni
traditsioonilistest sihtaladest ja arengu-
võimalustest. Üle poole keemiatööstu-
sest asub Ida-Virumaal.
Eestis on pikaajalised tarbe-
keemia ja kosmeetika tootmise koge-
mused: kõigile on tuttavad Flora ja
Orto kodukeemia- ja kosmeetika-
tooted. Tarbija on hästi vastu võtnud
ka Tartus, ASis Mayer Industries
toodetava Mayeri kodukeemia sarja.
AS Estko toodab pesuvahendeid põllu-
majandusele ja toiduainetööstusele.
Hoolimata suurtest muutustest
keemiatööstuse struktuuris
1990ndatel, mis väljendus eelkõige
tootmismahtude vähenemises ja
mõningate keemiatööstuse sektorite
kadumises (lõpetatud on fosforväe-
tiste, benseeni, tolueeni tootmine ning
vähenenud on ravimite tootmine), on
Eesti keemiatööstus säilitanud
viimastel aastatel tootmise stabiilsuse.
Keskkonnasäästlikkuse seisuko-
hast on suurim probleem NSV Liidu
ajast kaasa tulnud madala keskkonna-
hoidlikkusega suurtootmised. Kui AS
Silmet on riigi ja Euroopa Liidu toetusel
keskkonnainvesteeringute program-
mide elluviimisel vägagi edukas, siis
põlevkivisektori väga suur investeerin-
guvajadus keskkonnakaitsesse ja pari-
mate võimalike tehnikate rakenda-
misse on kindlasti teema, millega peab
kursis olema ka riik. See aitab ära
hoida rakendatavate keskkonnaalaste
nõuete liiga kiiret karmistumist, mis
ületaks põlevkivikeemiatööstuse inves-
teerimisvõime.
Oluline on teadvustada, et
keemiatööstus eksisteerib ja on väga
perspektiivikas juhul, kui sektori
teadus- ja arendusinvesteeringud
hoogustuvad. Tööstuse raamidesse
surumine ei anna arendusinvesteerin-
gutele tõuget. Eeskuju võiks võtta
Hiinast, kes on keskregionaalvalitsuste
tasemel suunanud riigi kapitaliinvestee-
ringud keemiatööstusele sobiva infra-
struktuuri väljaehitamisse majandus-
arendustsoonidena, mis sisaldavad nii
energiavarustuse kui ka jäätmete-heit-
mete kompleksseid ümbertöötamis-
lahendusi. Riik, kelle investeerimis-
võime on väga pikaajaline, võtab seega
enda kanda kõige pikaajalisema tasu-
vusega keskkonnainvesteeringud,
meelitades sellega ligi tehnoloogiain-
vesteeringud.
Muret tekitavalt nõrgal tasemel
on keemiaalane teadus- ja arenduste-
gevus, sellega tegelevaid ettevõtteid
on vähe ja investeeringumaht on pea
olematu. Põhjuseks võib olla riigieelar-
veliste uurimisinstituutide kadumine
rahapuuduse tõttu ja tööstuse enda
peaaegu olematud teadusarendustra-
ditsioonid. Seda võib lugeda ajalooli-
seks paratamatuseks, sest NSV Liidus
oli teadusarendus Teaduste Akadeemia
kontrolli all ja ettevõtted tegelesid selle
valdkonnaga suhteliselt vähe.
Miks Eesti töösturid ei investeeri
tänapäeval aktiivselt teadusarengusse?
Ilmselt oli kiire majanduskasvu ajal
võimalik kiiremat kasumit saada impor-
timisest, sest teadus- ja arenduste-
gevus on pikaajaline investeering. Suur
probleemide kompleks seisnebki
keemiatööstuse tootearenduse puudu-
mises. Tööstusharu tugevad küljed on
suhteliselt nõrk konkurents põlevkivi-
keemias maailmaturul ning tööstusharu
ettevõtete suhteliselt suur regionaalpo-
liitiline tähtsus, eelkõige tööhõives.
1990. aastate keemiatööstuse
toodangu langus mõjutas negatiivselt
töötajate arvu. Suurim töötajate arvu
vähenemine toimus Ida-Virumaa suur-
ettevõtetes. Aastail 1995–1998
vähenes suurettevõtetes hõivatud
töötajate arv enam kui 1300 inimese
võrra, s.o ca 18%.
Keemiatööstuse ja sellega seotud
tööstusharude toodangu eksport
riikide järgi protsentides ekspordist
(kaubad kokku):
Riik
Soome
Rootsi
Saksamaa
Läti
Suurbritannia
Taani
Venemaa
Leedu
Norra
Holland
2005. a (%)
1,2
2,0
2,8
10,3
2,5
1,8
9,2
8,0
0,9
8,5
2006. a (%)
1,0
2,0
3,2
9,0
3,3
1,3
11,3
6,5
0,9
6,2
2007. a (%)
1,1
2,6
3,1
7,2
5,3
1,1
12,3
6,0
0,7
6,8
2008. a (%)
1,2
3,0
4,4
10,4
9,2
0,7
10,2
9,4
1,2
6,0
E
6
ees
ti K
eem
iatö
ös
tus
e Li
it
2008. aastal oli kemikaalide ja keemia-
toodete tootmises kokku 99 ettevõtet,
neist kuni 50 töötajaga oli 85 ettevõtet,
mis andsid sektori müügitulu mahust
7,9%. Üle 50 töötajaga ettevõtteid oli
2008. aastal 14 ning need ettevõtted
andsid keemiatoodete müügitulust
92,1%.
Eesti oludes on tähtis märkida, et
Euroopa Liidu uute kemikaaliseadus-
tike keskkonnas ei hakka Eesti väike-
ettevõte mitte iial arendama uut
keemiat, sest kemikaali registreerimine
on liiga kulukas. Kemikaalide registree-
rimiseks ja sundtestimiseks vajalik raha
neelab ettevõtete ressursid. Ettevõtete
vabad vahendid tuleb koostöös
Euroopa Liidu sihtotstarbeliste fondi-
dega suunata hoopis teadus- ja aren-
dustegevusse, et toota keskkonnasõb-
ralikumaid kemikaale.
Eesti keemiatööstuse, eriti põlev-
kivikeemiatööstuse edasine areng
oleneb maailmaturu situatsioonist ning
välisinvesteeringutest. Tulenevalt
teadusliku uurituse sügavusest sel alal
ja suhteliselt heakvaliteedilistest põlev-
kiviressurssidest peaks see tootmisala
pakkuma märgatavat huvi välisinvesto-
ritele. Samas võivad üha karmistuvad
keskkonnanõuded hakata Eesti
keemiatööstuse arengut pärssima.
Euroopa Liidu keskkonnaseaduste
kohaselt tuleb Eesti keemiatööstuset-
tevõtetel väga lühikese aja jooksul teha
olulisi kulutusi nii keskkonna ja tehno-
loogia vallas kui ka regulatiivsel
tasandil.
suuremad Keemiatööstuse ettevõtted on:
Keemiatööstus ootab tööle noori insenere.
Keemiatööstus on üks suurimaid ja stabiil-
semaid tööstusharusid Eestis ja jääb selleks
ka edaspidi. Seda on ilmekalt tõestanud ka
praegune majanduskriisi aeg. Varasemad
suurtööstusele omased keskkonnakahju-
likud ja aegunud tehnoloogiad on asen-
dunud tänapäevaste kõrgtehnoloogiliste
uuendustega, mis on ajakohastanud nii
töökeskkonna kui ka püstitanud uued
nõuded töötajatele. Järgnevatel aastatel
vajame uut põlvkonda spetsialiste, kes on
valmis oma teadmisi rakendama ülipõnevas
situatsioonis, mis pakub nii avastamis-
rõõmu kui ka head karjääri- ja rahateeni-
misvõimalust. Insenerialane kõrgharidus
tagab lisaks laialdastele teadmistele ka
reaalsed oskused, mis võimaldavad õige
varsti oma töö tulemust näha. Ärge kartke
saada inseneriks, sest maailm areneb ja
arengust arusaamine on väärtus omaette!
ÜLipõnev Keemiatööstus
Margus KottiseViru Keemia Grupijuhatuse liige
• ViruKeemiaGrupi(VKG)tütarettevõttedVKGOilAS
(põlevkiviõli tootmine) ja VKG Resins AS (liimvaigud)
• KiviõliKeemiatööstuseOÜ(põlevkiviõli)
• ASTikkurila-VivacolorjaEskaroAS(värvidjalakid)
• ASSilmet(haruldasedmetallid)
• HenkelMakroflexASjaKrimelteOÜ(montaaživahud)
• GenoviqueSpecialtiesAS(bensoehape,
naatriumbensoaat)
• ASNitrofert(ammoniaakjakarbamiid)
9
eemiatööstuses töötamise pluss
on tehnoloogiliselt kõrgetaseme-
liste ettevõtete olemasolu Eestis. Vaja-
takse nii kõrgetasemelisi teaduskeemi-
kuid, kes laborites teadust ja uurimis-
tööd teevad, kui ka tehniliste teadmis-
tega insenere. Suur keemiatööstuse
pluss on ettevõtte lojaalsus oma
töötaja suhtes, mis tähendab, et kaadri
voolavus on keemiatööstuses väike.
Keemiatööstus Eestis on suhteli-
selt lokaalne: tööjõu liikumine riikide
vahel on väike. Samas on Eestis kooli-
tatud keemikud ja keemiainsenerid,
materjaliteadlased ja spetsialistid hea
haridusega ning löövad läbi kõikjal
maailmas.
Keemiaprotsessi OPERAATO-
RITE töökeskkond on tehase tootmis-
ruumid. Töötingimused olenevad toot-
misprotsessi lõigust. Ümbruses võib
olla müra, vibratsiooni, kemikaalidest ja
keemilistest protsessidest tulenevaid
spetsiifilisi lõhnu jm. Töö on siiski
suuresti automatiseeritud, mistõttu
suur osa operaatori tööajast võib
mööduda puldi taga arvutiekraani
jälgides.
Kindlasti puutub operaator oma
töös kokku eri kemikaalidega. Paljud
keemilised ained on tervisele ohtlikud
ja võivad ülitundlikel inimestel põhjus-
tada allergiat. Operaatorina võib
töötada alates 18. eluaastast ja kõik
peavad korrapäraselt käima tervise-
kontrollis.
Võimalikud haigusriskid on naha-
ekseem, hingamisteede ärritusnähud,
allergiline bronhiit, tolmust tulenev
astma, kopsupõletik, silmapõletik jmt.
Ei ole soovitatav töötada töökesk-
konnas, kus esineb allergeene, mille
suhtes töötaja on allergiline või tal on
pärilik eelsoodumus allergilistele
haigustele. Võimalike kahtluste korral
tasub enne kutsevaliku tegemist
konsulteerida arstiga.
Operaatori töövahendid ja
seadmed on pumbad, kompressorid,
kõrgrõhuaparaadid, reaktorid, soojus-
protsessi aparaadid (ahjud, külmutus-
seadmed), purustid, ainete transpordi
(konveierid, elevaatorid) ja muud
seadmed (sõelad, dosaatorid, reser-
vuaarid jms).
Töö võib toimuda mitmes vahe-
tuses, mis eeldab valmisolekut
öötööks. Vahetustöö korral ei lange
puhkepäevad alati nädalavahetusele.
LAbORANT töötab vastava
sisustusega keemialaboris. Tema
igapäevased töövahendid on labori-
nõud, mõõtenõud ja vahendid, elektri-
lised laboriseadmed, gaasipõletid,
kaalud jms. Üldjuhul töötatakse tava-
pärasel tööajal, aga tulenevalt tööprot-
sessi eripärast tuleb laborandil olla
tööpostil ka muul ajal.
8
ees
ti K
eem
iatö
ös
tus
e Li
it
eeLdused ja osKusedK
ametidOPERAATOR. Keemiatööstuses on
kutsestandardite süsteem, milles on
kolm järku: keemiaprotsesside I, II ja III
järgu operaator. Keemiaprotsesside
operaator töötab keemiatööstuses ja
sellega seotud valdkondades (tarbe- ja
tööstuskeemia, värvi- ja lakitööstus,
paberi- ja tselluloositööstus jm).
Operaator juhib keemilist protsessi ja
käitab protsessist lähtuvaid tehnoloo-
giaseadmeid. Töö haarab tegevusi
lähteaine(te) vastuvõtust kuni lõpptoo-
dangu väljastamiseni, lähtudes toot-
misprotsessi läbiviimise ohutusest ja
keskkonnasõbralikkusest.
Keemiaprotsesside operaatori
töö eeldab keemia- ja matemaatika-
teadmisi (aritmeetika, geomeetria ja
algebra rakendused tootmisprot-
sessis). Ta peab tundma toorainete,
abimaterjalide, vaheproduktide ja
valmistoodangu füüsikalis-keemilisi
omadusi ning tootmises rakendatavate
keemiliste protsesside olemust ja sisu.
Tuleb tunda kutsealast terminoloogiat,
keemiatööstusseadmete tööpõhimõt-
teid, ehitust ja hooldust, mõõteriistade
ja automaatikaseadmete tööpõhimõt-
teid ning tehnoloogilist dokumentat-
siooni (protsessistandardid, tehnoloo-
giareglement, sh normid ja mõõt-
ühikud, tööohutusjuhendid). Samuti on
vaja teada tootmisprotsessi lähte-
aineid, vaheprodukte ja lõpptoodangut,
kemikaalide märgistuse põhimõtteid,
kemikaalide vastuvõtule ja ladustami-
sele kehtestatud nõudeid, toorainele ja
toodetele kehtestatud kvaliteedinõu-
deid, tootmises kasutatavaid tehnoloo-
giaprotsesse. Väga oluline on kemikaa-
lidega ohutu ümberkäimise oskus.
Operaatori ametinimetuseks võib
olla masinist, reaktoritööline, protsessi
operaator, protsessi juht, keemilise
sünteesi juht, vanemoperaator.
operaator peab osKama:
• vastuvõttajaladustadatoorainet
• pidadaarvestusttooraine,materjalide,
energiakulu ja toodangu koguste üle
• käitadatehnoloogiaseadmeid
• käivitadajaseisatatehnoloogiaseadmeid
• lugedamõõteriistadenäite
• juhtidatehnoloogiaprotsesse
• tegutsedaavariiolukordades
• võttaproove
• ladustada,markeeridajaväljastada
lõpptoodangut
• korraldadaomatöökohta
10
ees
ti K
eem
iatö
ös
tus
e Li
it
Laborant peab osKama:
• hoidakorrasomatöökohtaja-vahendeid
• ettevalmistadastandardlahuseidjareaktiive
ning kontrollida nende kvaliteeti
• ettevalmistada,võtta,märgistadajasäilitada
proove
• tehakatseid,töödeldajahinnataanalüüsitu-
lemusi
• kontrollidalaboriaparatuurijaseadmete
korrashoidu, tuvastada nende töös esinevaid
kõrvalekaldeid ning neid hooldada
• töötadadokumentidega,stregistreerida
proove,täitatööžurnaale,koostadaproovi-
võtuakte, koostada katseprotokolle jms
• jälgidatööohutusnõudeidningkasutada
isikukaitse- ja ohutustehnilisi vahendeid
• tegutsedatööõnnetustejaavariidekorral
LAbORANdId töötavad tootmis-,
katse- ja uurimislaborites, kus kontrolli-
takse toorainete, tootmisprotsessi
vaheproduktide ja valmistoodangu või
toodete kvaliteeti ning töötatakse välja
uusi tooteid. Laborandi põhiülesanne
on teha tooraine, materjalide ja valmis-
toodangu kvaliteedi analüütilist kontrolli
tööstusettevõtetes ning lahendada
ökoloogiliste probleemide ja keskkon-
nakaitsega seotud küsimusi.
Laborandi põhilised tööülesanded on
valmistada ette proovid, teha analüüse
ja mõõtmisi, registreerida proove, täita
tööžurnaaleningkäideldajäätmeid.Ta
vastutab tulemuste kvaliteedi ja
andmete täpse protokollimise eest.
Sõltuvalt ametikohast ja töökogemu-
sest võib töökohustuseks olla ka teiste
laborantide juhendamine ja nende töö
organiseerimine.
Laborandi enam levinud ametinime-
tused on laborant, vanemlaborant,
keemilise analüüsi laborant, labori
analüütik.
Laborandil peavad olema erialased
teadmised keemiast, matemaatikast,
füüsikast. Töö eeldab põhjalikke tead-
misi analüütilisest keemiast, laboritöö
alustest (kutsealane terminoloogia, hea
laboritava, labori sisustus, töövahendid
ja materjalid, laboriseadmete, apara-
tuuri ja mõõteriistade tööpõhimõtted,
laboritöö põhioperatsioonid) ja labori
dokumentatsioonist (nt kuidas proove
markeerida ja registreerida, kuidas
koostada katse protokolli jmt).
ees
ti K
eem
iatö
ös
tus
e Li
it
12 13
Haridus ja töö
estis on võimalik keemiat õppida
Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnika-
ülikoolis. Tallinna Tehnikaülikool pakub
diplomiõpet nii anorgaanilise keemia
kui ka keemiatehnika erialal. Lisaks
sellele võib keemiatööstuse tarbeks
õppida materjaliteadust, mis omakorda
jaguneb polümeermaterjalide ja mater-
jaliteaduse valdkondadeks. Suur vald-
kond on ka toiduainete tehnoloogia,
mis kuulub samuti keemiateaduskonna
alla. Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja
materjaliteaduskonna kodulehelt võib
lugeda: „Et teha hästi tööd, tuleb
õigesti toituda. Tänapäeva toiduaine-
tehnoloogia keerulistes küsimustes
aitavad meil õigesti valida meie toidu-
teadlased. Nende teaduslikult põhjen-
datud tervisliku toitumise soovitused
on oodatud nii meie laste kui ka täis-
kasvanute toidulaual.”
Tänapäevane keemia ja keemi-
listel protsessidel põhinev tehnoloogia
on osa kõrgtehnoloogilisest maailmast,
kus järjest rohkem ja põhjalikumalt
kirjeldatakse meie igapäevaelu prot-
sesse. Keemia- ja materjalitehnoloogia
teaduskonna ettevõtlikud professorid
rakendavad oma uuringute tulemusi
säästlikuma arengu ja puhtama
elukeskkonna tagamise nimel. Teadus-
konna teadlased uurivad ja õpetavad,
kuidas puhastada meie joogivett ja
säilitada selle kvaliteet järjest intensiiv-
semas elukeskkonnas.
Tartu Ülikool pakub ka klassikalist
teaduskraadi keemias.
Keemiatööstusele vajaliku haridu-
sega inimesi koolitab ka Tallinna Tehni-
kaülikooliVirumaaKolledž.
Keemiat on võimaLiK õppida KÜmnes õppetooLis:
• analüütilisekeemiaõppetool• anorgaanilisekeemiaõppetool• bioorgaanilisekeemiaõppetool• füüsikalisekeemiaõppetool• keemiahariduseõppetool• keemilisefüüsikaõppetool• kolloid-jakeskkonnakeemiaõppetool• molekulaartehnoloogiaõppetool• orgaanilisekeemiaõppetool• rakenduselektrokeemiaõppetool
E
14
ees
ti K
eem
iatö
ös
tus
e Li
it
estis ei ole keemiatööstuses ametiühinguid, seega puuduvad ka kollek-
tiivlepingud ja erisoodustused. Olenevalt ametist ning töö spetsiifikast,
raskusest ja kvalifikatsioonist jääb palk keemiatööstuses 10 000–12 000
krooni vahele kuus. Valdkonna tipp-palgad võivad küündida 50 000 kroonini
kuus.
Keemiatööstuse töölistel on enamasti kindel kuupalk, millele võivad
lisanduda lisatasud õhtusel ja öisel ajal töötamise ning ületundide eest.
Töötasu suurus sõltub konkreetsest ettevõttest, piirkonnast, töö sisust ja
töötaja kvalifikatsioonist.
Operaatori töötasu kõigub üsna suures ulatuses: tööd alustava operaa-
tori kuupalk võib olla mõnes ettevõttes 4000–5000 krooni ringis, samas võib
kõrgema kategooria tööline teenida teises ettevõttes 18 000–20 000 krooni.
Keemiatööstuse tööliste palk on umbes Eesti keskmise tasemel.
E
paLK ja soodustused
Väljaandja Tööandjate Keskliitwww. tooandjad.ee
Teostus Menu Kirjastuswww.menuk.ee
Fotod: Scanpix, Eesti Keemiatööstuse Liit
Trükis valmis Euroopa Sotsiaalfondi toel