Kehra Gümnaasiumi õpilasesinduse poolt läbi viidud küsitluse tulemused

Kehra Gümnaasium

Õ P I L A S E S I N D U S E P O O LT L Ä B I V I I D U D K Ü S I T L U S E T U L E M U S E D

Kehra Gümnaasiumi Õpilasesindus

Kehra 2013

SISSEJUHATUS 4

KÜSITLUSE TULEMUSED 5

KOOLIVORM 5

Terve kool 5

Gümnaasium 7

12. klass 10

11. klass 11

10. klass 11

5.-9. klassid 11

9. klassid 14

8. klassid 15

7. klassid 15

6. klassid 16

5. klassid 16

1.-4. klassid 16

4. klassid 19

3. klassid 20

2. klassid 20

1. klassid 21

ÜRITUSED 22

Terve kool 22

Gümnaasium 23

12. klass 25

11. klass 26

10. klass 27

5.-9. klassid 27


2

9. klassid 29

8. klassid 30

7. klassid 31

6. klassid 31

5. klassid 32

1.-4. klassid 33

4. klassid 35

3. klassid 35

2. klassid 36

1. klassid 37

KOKKUVÕTE 38

PÕHJENDUSED 40

1. klassid 40

2. klassid 40

3. klassid 41

4. klassid 41

5. klassid 42

6. klassid 43

7. klassid 43

8. klassid 44

9. klassid 44

10. klass 45

11. klass 45

12. klass 46

KÜSITLUSLEHT 47


3

S I S S E J U H AT U S

Kehra Gümnaasiumi õpilasesindus viis 25. jaanuaril 2013 Kehra Gümnaasiumi 1.-12. klasside õpilaste seas läbi küsitluse, mille eesmärk oli teada saada, kuidas suhtuvad õpilased koolivormi; kui positiivselt, siis millistest riideesemetest võiks koolivorm koosneda; kas koolis korraldatakse õpilastele suunatud üritusi piisavat ning milliseid üritusi võiks olla rohkem.

Küsitlus viidi läbi kõikides klassides nii eesti kui ka vene osas, alates 1. klassidest ning lõpetades 12. klassiga. 1.-4. klassidele ja 5.-12. klassidele oli tehtud eraldi küsitluslehed. Küsimused jäid samaks, küll aga oli 1.-4. klasside küistlusleht suunatud rohkem lapsevanemale, kes küsimustele vastamisel oma lapse arvamust, soove ja vajadusi arvesse võttis.

Küsitlusleht oli kolmeleheküljeline ning koosnes kahest osast: esimene osa puudutas koolivormi ja koosnes kaheksast küsimusest Tärniga (*) küsimustele tuli kindlasti vastata. Esimese osa lõpus oli võimalik vastajatel vajaduse korral teha märkusi.

2. küsimusele (Kas soovite, et koolis oleks ühtne koolivorm?*) eitavalt vastanud vastajate jaoks lõppes sealmaal küsitlus, nende arvamust edaspidistes koolivormi puudutavates küsimustes arvesse ei võetud.

8. küsimuses (Mis koolivormi või mõne selle elemendi juures on Teie jaoks oluline?) võis valida kaks varianti. Need, kes valisid rohkem kui kaks, võeti arvesse esimesed kaks märgitud vastusevarianti.

Teine osa puudutas koolis korraldatavaid üritusi ning koosnes 5 küsimusest. Tärniga (*) küsimustele, tuli kindlasti vastata. Teise osa lõpus oli vastajatel võimalik teha märkusi.

Kui 1. küsimusele (Kas teie arvates korraldatakse õpilastele suunatud üritusi piisavalt?*) oli jäetud vastamata, aga 2. küsimuses (Milliseid üritusi võiks olla rohkem?*) oli märgitud mõni vastusevariant ära, siis loeti 1. küsimuse vastus eitavaks. Kui 1. küsimusele oli jäetud vastamata ning 2. küsimuses ei olnud ühtegi vastusevarianti märgitud, loeti 1. küsimuse vastus jaatavaks. 5. küsimuse (Kas oleksite õus üritusel osalemise eest maksma raha?*) vastuse märkimata jätnute vastused loeti eitavaks. Kui oli valitud kaks varianti, siis loeti samuti vastused eitavaks.

Küsitluse tulemused on ära toodud osade kaupa, alustades koolivormist ning lõpetades üritustega. Kõigepealt on välja toodu kõikide vastajate arvamus, seejärel terve gümnaasiumiosa arvamus, seda iseloomustavate joonistega, ning gümnaasiumiosa klasside kaupa. Järgmisena on 5.-9. klasside koondtulemus, seda iseloomustavate joonistega, ning 5.-9 klassid klasside kaupa. Kõige viimaseks on ära toodud 1.-4. klasside koondtulemus, seda iseloomustavate joonistega, ning 1.-4. klassid klasside kaupa.

Dokumendi lõpus on ära toodud kõik põhjendused koolivormi poolt ja vastu ning kõik märkused, mis õpilaste või lapsevanemate poolt tehti, klasside kaupa. Samuti on ära toodud ka küsitluslehe näidis.


4

K Ü S I T L U S E T U L E M U S E D

KOOLIVORM

Terve kool

Küsimus: Kas soovite, et koolis oleks ühtne koolivorm?

Joonis1: Õpilaste arvamus koolivormi kohta. (296 vastajat)

Antud jooniselt võime välja lugeda, et nii poolt (54%) kui ka vastuhääled (46%) on jagunenud suhteliselt võrdselt., kuid siiski poolthäälte protsent on suurem.

Küsimus: Mida pooldaksite rohkem?

Joonis 2: Õpilaste arvamus koolivormi komplekti kohta. (159 vastajat)

Jooniselt on näha, et natukese üle poole (52%) õpilastest sooviks koolivormi puhul täiskomplekti ning võrdselt (24% & 24%) arvatakse, et kõige sobivam oleks kui õpilased saavad erinevatest elementidest oma koolivormi ise kokku panna või kui kohustuslikud oleksid ainult mõned üksikud elemendid.

Jah54%

Ei46%

Täiskomplekt52%

Üksikud elemendid24%

Erinevad elemendid24%


5

Küsimus: Missugused riideesemed võiksid olla poiste koolivormiks? (võib valida mitu vairanti)

Joonis 3: Õpilaste arvamus poiste koolivormi riietusesemete kohta.

Tulpdiagramil on näha, et kõige enam pakuti poiste koolivormi riietusesemeteks triiksärki (105), lipsu (86) ja vesti (76). Kõige vähem tekkelit (26) ja pintsakut (49). Muude variantide all toodi välja järgmised riideesemed: ilma viikideta püksid, tumedad püksid, teksapüksid, polosärk, jope ja dressipüksid.

Küsimus: Missugused riideesemed võiksid olla tüdrukute koolivormiks? (võib valida mitu varianti)

Joonis 4: Õpilaste arvamus tüdrukute koolivormi riietusesemete kohta.

Tulpdiagramil on näha, et tüdrukute koolivormi riietusesemeks pakuti kõige enam seelikut (112), triiksärki (91) ja kampsunit (61). Kõige vähem pakuti viigipükse (23) ja lipsu (48). Muude variantide all toodi välja järgmised riideesemed: kraega pluus, teksapüksid, põlvikud, tekkel, mõni muu peakate, sukapüksid, kleit, sviiter.

0

15

30

45

60

75

90

105

Triiksärk Lips Vest Viigipüksid Kampsun PintsakTekkel Muu

014284256708498112

Seelik Triiksärk Kampsun Vest Pintsak LipsMuu Viigipüksid


6

Küsimus: Kas koolivormi juurde peaksid käima tumedad kingad?

Joonis 5: Õpilaste arvamus koolivormi juurde sobivatest jalatsitest.

Üle poole (57%) õpilastest leidis, et koolivormi juurde peaksid käima tumedad kingad. Mõningad (32%) õpilased arvasid siiski, et koolivormi juurde ei sobi tumedad kingad. Muude jalatsite (11%) all toodi välja järgmised valikud: heledad kingad, värv ei ole oluline, tennised ja plätud.

Küsimus: Mis koolivormi või mõne selle elemendi juures on Teie jaoks oluline? (võib valida kaks varianti)

Joonis 6: Koolivormi või mõne selle elemendi juures kõige olulisemaks peetavad omadused.

Peamiseks omaduseks (34%), mis koolivormil olema peaks, on õpilaste arvates selle mugavus ning peale mugavust (25%) vaadatakse hinda. Kõige vähem olulisemaks (9%) pidasid õpilased koolivormi pestavust. Muudeks olulisteks omadusteks (1%) peeti noortepärasust ja soliidsust.

Gümnaasium


Jah57%

Ei32%

Muud jalatsid11%

Hind25%

Materjal16%

Mugav kanda34%

Hea pesta9%

Värv14%Muu1%


7

Joonis 7: Gümnaasiumiõpilaste arvamus koolivormi kohta. (46 vastajat)

Nagu antud jooniselt näha võime, siis suurem osa (59%) gümnaasiumist oleks koolivormi poolt.

Peamised pooltargumendid, mis õpilased välja tõid, olid: ei pea mõtlema, mida järgmisel päeval selga panna; õpilaste vahel tekiks võrdsus - väheneks norimine ja kiusamine riiete pärast; õpilased oleksid kõik ühtemoodi; tekiks ühtsustunne ning üldine väljanägemine oleks soliidsem; kooli maine tõuseks ja õpilased oleksid distsiplineeritumad.

Need õpilased, kes koolivormi ei soovinud, põhjendasid oma valikut järgmiselt: Kehra Gümnaasium on niivõrd väike kool, et koolivormil ei oleks mõtet; selle kandmine oleks ebamugav ja tüütab pikapeale ära; ei saa ise valida oma riideid; ei saa erineda teistest õpilastest ning olla omapärane; inimesed on erinevad ning erinevad on ka maitsed, seega riiete osas peaks jääma õpilastele vaba valik; oleks imelik, kui kõik näeksid ühesugused välja.


Joonis 8: Gümnaasiumiõpilaste arvamus koolivormi komplekti kohta. (19 vastajat)

Suurem osa (58%) õpilastest arvas, et koolivorm peaks koosnema täiskomplektist. Kõige vähem pakuti (11%) koolivormi komplektiks erinevaid elemente vastavalt õpilase oma soovile.

Jah41%Ei

59%

Täiskomplekt58%




8

Küsimus: Missugused riideesemed võiksid olla poiste koolivormiks? (võib valida mitu varianti)

Joonis 9: Gümnaasiumiõpilaste arvamus poiste koolivormi kuuluvatest riietusesemetest.

Kõige enam toodi poiste koolivormi riideesemete seast välja triiksärki (19) ja lipsu (14). Seevastu kõige vähem soovitakse näha koolivormi juures tekkelit (2) ja kampsunit (4).


Joonis 10: Gümnaasiumiõpilaste arvamus tüdrukute koolivormi kuuluvatest riietusesemetest.

Tüdrukute koolivormi juures soovitakse näha kõige rohkem seelikut (15), pintsakut (14) ja triiksärki (14). Valikust jäeti täielikult välja vest (0) ja viigipüksid (0). Muude riietusesemete seas toodi välja sukapüksid.

Küsimus: Kas koolivormi juurde peaksid käima tumedad kingad?

0

4

8

12

16

20

Triiksärk Lips Pintsak Viigipüksid Vest KampsunTekkel Muu

0

3

6

9

12

15

Seelik Pintsak Triiksärk Kampsun Lips MuuVest Viigipüksid


9

Joonis 11: Gümnaasiumiõpilaste arvamus koolivormi juurde sobivatest jalatsitest.

Enamus (84%) õpilasi arvas, et koolivormi juurde peaksid käima mustad kingad. Muude jalatsite (5%) all toodi välja järgmised variandid: jalatsid võib vabalt valida.

Küsimus: Mis koolivormi või mõne selle elemendi juures on teie jaoks oluline? (võib valida kaks varianti)

Joonis 12: Gümnaasiumiõpilaste jaoks kõige tähtsamad omadused koolivormi või mõne selle elemendi juures.

Kõige tähtsamaks (38%) peeti koolivormi või mõne selle elemendi juures seda, et oleks mugav kanda. Kõige vähem olulisemateks (13% & 13%) omadusteks arvati võrdselt olevat koolivormi värv ja materjal.

12. klass

12. klasis oli vastajaid 11. 9 abiturienti soovis, et koolis oleks ühtne koolivorm. 9st abituriendist 56% leidis, et kõige sobilikum oleks, kui oleksid mõningad üksikud elemendid, seevastu 44% arvas, et kõige parem oleks täiskomplekt.

Jah84%

Ei11%Muud jalatsid

5%

Hind18%

Materjal13%

Mugav kanda38%

Hea pesta18%

Värv13%


10

Poiste riietusesemetest toodi 9 korral välja triisärk, 7 korral lips ja 5 korral vest. Kõige vähem toodi välja tekkel (1) ja kampsun (2). Tüdrukute riietusesemetest toodi 8 korral esile seelik, 7 korral triiksärki ja 6 korral pintsakut. 2 korral toodi välja kampsun ja lips. Vesti ja viigipükse ei mainitud kordagi.

9st abituriendist 8 arvas, et koolivormi juurde peaksid käima mustad kingad.

Kõige olulisemateks omadusteks koolivormi või mõne selle elemendi juures hindasid koolivormi soovivad õpilased mugavust (33%) ning hinda (22%), kõige vähem värvi (6%).

11. klass

11. klasss oli vastajaid 12. Neist 5 soovis, et koolis oleks ühtne koolivorm. 5st õpilasest 2 leidsid, et kõige soblikum oleks, kui koolivormiks oleks täiskomplekt. Samuti arvas 2 õpilast, et parim variant oleks mõningad üksikud elemendid. 1 õpilane pooldas erinevaid elemente vastavalt õpilase enda soovile.

Poiste riietusesemetest mainiti 5 korral triiksärki ning 2 korral võrdselt pintsakut, viigipükse ja lipsu. Vesti mainiti 1 korral ning kampsunit ja tekkelit ei toodud esile kordagi. Tüdrukute riietusesemetest mainiti kõige rohkem pintsakut (4) ning võrdselt 2 korral triiksärki ja seelikut. 1 korral toodi välja kampsun. Vesti, viigipükse ja lipsu ei mainitud kordagi.

Kõik 5 koolivormi soovivat õpilast olid üksmeelel, et koolivormi juurde peaksid käima ka mustad kingad.

Kõige olulisemaks pidasid õpilased mugavust (50%), kõige vähem hinda (13%) ja värvi (13%).

10. klass

10. klassis oli vastajaid 23. Neist 5 soovis, et koolis oleks ühtne koolivorm. Kõik 5 õilast arvasid, et koolivormiks peaks olema täiskomplekt.

Poiste riietusesemetest toodi 5 korral välja triiksärk ja lips. Tekkelit (1) ja kampsunit (2) mainiti kõige vähem ning vesti ei mainitud kordagi. Tüdrukute riietusesemetest mainiti ära 5 korral triiksärk ja seelik. Võrdselt 2 korral mainiti lipsu ja kampsunit ning vesti ja viigipükse ei toodud kordagi esile. Muude riietusesemete all toodi välja sukapüksid.

3 õpilast leidis, et koolivormi juurde peaksid käima mustad kingad. 1 õpilane arvas, et ei peaks ning 1 leidis, et võiksid olla muud jalatsid - erinevat värvi kingad.

Kõige olulisemaks pidasid õpilased mugavust (44%) ning kõige vähem olulisemaks materjali (11%). Pestavust ei mainitud kordagi.

5.-9. klassid



11

Joonis 13: 5.-9. klasside õpilaste arvamus koolivormi kohta. (168 vastajat)

Enamus (55%) 5.-9. klasside õpilastest ei soovi koolivormi.

Peamised põhjused, miks koolivormi ei soovita olid järgmised: Kõik õpilased oleksid riietatud samadesse riietesse, ning see oleks kole; ei saa ennast väljendada nii nagu tahaks ning puudub võimalus teistest erineda; koolivormi kandmine oleks ebamugav; see ei ole ilus ning moodne, näeb tobe välja; tahaksin valida oma riided ise, mitte käia terve aasta samades riietes.

Koolivormi poolt olnud õpilased põhjendasid enda valikut sellega, et väheneks koolikiusamine, sest osad õpilased ei saa endale nii kalleid riideid lubada kui teised; koolivorm looks võrdsustunde ning õpilased näeksid ühte moodi välja; see oleks ilus, glamuurne, lahe ja palju mugavam, sest ei peaks hommikul mõtlema, mida järgmine päev selga panna.


Joonis 14: 5.-9. klasside õpilaste arvamus koolivormi komplekti kohta. (75 vastajat)

Peaaegu pooled (48%) õpilastest pooldaksid täiskomplekti. Kõige vähem (24%) ollakse mõningate üksikute elementide poolt.

Jah45%

Ei55%

Täiskomplekt48%




12


Joonis 15: 5.-9. klasside õpilaste arvamus poiste koolivormi kuuluvatest riietusesemetest.

Poiste koolivormi juures sooviti kõige enam näha lipsu (51), triiksärki (41) ja vesti (33). Kõige vähem tekkelit (14). Muude riietusesemete all toodi välja nii teksad, dressipüksid kui ka jope.


Joonis 16: 5.-9. klasside õpilaste arvamus tüdrukute koolivormi kuuluvatest riietusesemetest.

Kõige enam sooviti tüdrukute koolivormi riietusesemetena näha seelikut (56), triikäsrki (37) ja lipsu (32). Kõige vähem seevastu viigipükse (15). Muude riietusesemete all toodi välja teksad, põlvikud, kleit, tekkel, sukapüksid, põlvikud, sviiter, T-särk,

Küsimus: Kas koolivormi juurde peaksid käima mustad kingad?

0

9

17

26

34

43

51

Lips Triiksärk Vest Viigipüksid KampsunPintsak Tekkel Muu

0

9

19

28

37

47

56

Seelik Triiksärk Lips Pintsak Kampsun VestMuu Viigipüksid


13

Joonis 17: 5.-9. klasside õpilaste arvamus koolivormi juurde sobivatest jalatsitest.

Enamus õpilasi (17%) arvas, et koolivormi juurde peaksid käima tumedad kingad. Muude jalatsite all toodi välja järgmised: tennised, heledad kingad, plätud.

Küsimus: Mis koolivormi või mõne selle elemendi juures on Teie jaoks oluline? (valida võib kaks varianti)

Joonis 18: 5.-9. klasside õpilaste jaoks kõige tähtsamad omadused koolivormi või mõne selle elemendi juures.

Õpilased pidasid kõige olulisemaks (35%) koolivormi mugavust ning seejärel (24%) selle värvi. Kõige vähem (7%) hinnati koolivormi pestavust. Muude omaduste all toodi välja noortepärasus ja soliidsus.

9. klassid

9. klassides oli 31 vastajat. Nendest 3 õpilast soovis, et koolis oleks ühtne koolivorm. 3st õpilasest 1 õpilane arvas, et ideaalne oleks, kui koolivormiks oleks täiskomplekt; 1 õpilane arvas, et sobilikud oleksid mõned üksikud elemendid; 1 õpilane pooldas varianti “erinevad elemendid vastavalt õpilase soovile”.

Jah52%Ei

31%

Muud jalatsid17%

Hind21%

Materjal12%

Mugav kanda35%

Hea pesta7%

Värv24%

Muu1%


14

Poiste riietusesemetest toodi 3 korral esile kampsun ja lips. Kõige vähem mainiti pintsaktu (1), viigipükse (1) ja tekkelit (1). Muude riietusesemete all toodi välja teksapüksid.

Tüdrukute riietusesemetest mainiti 2 korral seelikut ning võrdselt 1 korral triiksärki, kampsunit, viigipükse ja lipsu. Vesti ja pintsakut ei mainitud kordagi.

1 õpilane pidas oluliseks, et koolivormi juurde käiksid ka tumedad kingad. 1 õpilane arvas, et tumedad kingad ei peaks koolivormi juurde käima ning 1 arvas, et sobilikud oleksid plätud.

Kõige enam hinnati koolivormi või mõne selle elemendi puhul hinda (40%) ning võrdselt materjali (20%), pestavust (20%) ja värvi (20%). Mugavust ei mainitud kordagi.

8. klassid

8. klassides oli 37 vastajat. Neist 17 soovis, et koolis oleks ühtne koolivorm. 11 õpilast 17st arvas, et koolivormiks sobiks täiskomplekt. Mõningaid üksikuid elemente pooldasid 3 õpilast ning samuti pooldas 3 õpilast erinevaid elemente vastavalt õpilase soovile.

Poiste riietusesemete seast toodi kõige enam esile triiksärk (15) ja lips (14). Kõige vähem mainiti kampsunit (4) ja viigipükse (5). Tekkelit ei mainitud kordagi. Muude riietusesemete all mainiti 3 korral teksapükse.

Tüdrukute riieteesemete seast toodi esile 14 korral seelik, 12 korral pintsakt ja 11 korral triiksärk. Kõige vähem mainiti kampsunit (4) ja viigipükse (6). Muude riietusesemete all toodi 3 korral välja teksapüksid.

12 õpilast arvas, et tumedad kingad peaksid käima koolivormi juurde ning 3 õpilast oli selle vastu. 2 õpilast pooldas muid jalatseid õpilase enda vabal valikult.

Kõige enam hindasid õpilased koolivormi või mõne selle elemendi puhul mugavust (41%). Kõige vähem pestavust (9%).

7. klassid

7. klassides oli 31 vastajat. Neist 18 soovis, et koolis oleks ühtne koolivorm. 18st õpilasest 12 arvas, et koolivormiks sobiks täiskomplekt. 4 pooldas mõningaid üksikuid elemente ning 2 erinevaid elemente vastavalt õpilase soovile.

Poiste riietusesemetest toodi 13 korral välja lips ning võrdselt 9 korral viigipüksid ja pintsak. Kõige vähem mainiti tekkelit (4) ja kampsunit (6).

Tüdrukute riietusesemetest toodi kõige enam esile seelik (13) ning võrdselt 8 korral pintsak ja lips. Kõige vähem mainiti viigipükse (2) ja vesti (4). Muude riietusesemete all toodi välja sukkpüksid, põlvikud, sviiter ja teksapüksid.

18st õpilasest 10 arvas, et koolivormi juurde peaksid käima tumedad kingad - 8 oli vastu.


15

Kõige enam hindasid õpilased koolivormi või mõne selle elemenidi jures mugavust (32%) ning kõive vähem hinda (9%) ja pestavust (9%). Muude omaduste seas, mida oluliseks peeti, toodi välja soliidsus.

6. klassid

6. klassides oli 25 vastajat. 25st vastajast 14 soovis, et koolis oleks ühtne koolivorm ja neist võrdselt 6 pooldasid mõningaid üksikuid elemente ning erinevaid elemente vastavalt õpilase soovile; 2 õpilast pooldas koolivormiks täiskomplekti.

Poiste riietusesemetest toodi kõige enam esile lipsu (7) ning vesti (6). Kõige vähem mainiti pintsakut (1). Muude riietusesemete all toodi välja teksapüksid.

Tüdrukute riietusesemetest toodi 8 korral esile seelik ja 5 korral lips. Kõige vähem mainiti viigipükse (1) ja kampsunit (2). Muude riietusesemete all toodi välja teksapüksid, tekkel ja T-särk.

14st õpilasest 4 leidis, et koolivormi juurde peaksid käima ka mustad kingad, 7 arvas, et mitte. 5 õpilast valisid vastusevariandi “muud jalatsid” ning tõid välja tennised.

Kõige olulisemaks pidasid õpilased koolivormi või mõne selle elemeni puhul hinda (36%) ja mugavust (32%). Kõige vähem hinnati pestavust (4%)

5. klassid

5. klassides oli 44 vastajat. 44st 23 õpilast soovis, et koolis oleks ühtne koolivorm. 10 õpilast pooldas koolivormiks täiskomplekti ning 4 õpilast mõningaid üksikuid elemente, 9 õpilast erinevaid elemente vastavalt õpilase soovile.

Poiste riietusesemete seast toodi välja kõige enam lips (14) ja triiksärk (14). Kõige vähem mainiti pintsaktu (6) ja tekkelit (9). Muude riietusesemete all toodi välja 5 korral teksapüksid, 1 korral jope ja dressipüksid.

Tüdrukute riietusesemetest mainiti 19 korral seelikut, 13 korral triiksärki ning 11 korral kampsunit. Kõige vähem toodi esile pintsak (4) ja viigipüksid (5). Muude riietusesemete all toodi 6 korral välja põlvikud, 5 korral teksapüksid, 1 korral sukad, tekkel ja kleit.

13 õpilast arvas, et koolivormi juurde peaksid käima tumedad kingad. Võrdselt 5 õpilast arvas, et ei peaks ning et võiksid olla muud jalatsid: 4 korda mainiti tenniseid ja korra heledaid kingi.

Kõige enam hinnati koolivormi või mõne selle elemendi juures mugavust (38%) ja värvi (38%). Kõige vähem pestavust (3%) ja materjali (3%). Muude omaduste juures toodi välja noortepärasus.

1.-4. klassid



16

Joonis 19: 1.-4. klasside õpilaste ja nende vanemate arvamus koolivormi kohta. (82 vastajat)

Enamus (79%) vastajatest soovis, et koolis oleks ühtne koolivorm.

Põhjendused koolivormi poolt olid järgmised: koolivorm vähendaks lõhet erinevate võimalustega perede vahel ning samuti väheneks koolikiusamine, õpilaste narrimine ja sõprade valimine nende riiete tõttu; koolivorm looks koolis ühtsustunde ning ülidne pilt oleks kenam, samuti näevad vormis lapsed palju ilusamad välja; koolivorm on praktiline, mugav ning ilus ja distsiplineerib õpilasi; see peaks olema kooli üheks sümboliks; õpilased oleksid võrdsed ja hommikul ei peaks pead murdma, mida selga panna.

Koolivormi vastu: Koolivormi soetamine oleks kindlasti kallis ja osta tuleks kaks komplekti õppeaastaks ning igaks õppeaastaks uued riided; riiete pesemine käiks üle jõu, sest väiksemad lapsed määrivad oma riided kiirelt ära; kaob ära lapse isikupära - lapsel peaks olema vabadus valida oma riideid ise; Kehra on niivõrd väike koht, et siin ei ole mõtet nii ranget riietumisstiili nõuda. Oma (vanemate) kooliajast ei ole just kõige paremad mälestused.


Joonis 20: 1.-4. klasside õpilaste ja nende vanemate arvamus koolivormi komplekti kohta. (65 vastajat)

Enamus (55%) vastajaid pooldas koolivormi puhul täiskomplekti. Kõige vähem (22%) aga mõningaid üksikuid elemente.

Jah79%

Ei21%

Täiskomplekt55%




17


Joonis 21: 1.-4. klasside õpilaste ja nende vanemate arvamus poiste koolivormi kuuluvatest riietusesemetest.

Poiste koolivormi juures soovisid vastajad näha kõige enam triiksärki (45), vesti (37) ja viigipükse (35). Tekkelit (10) ja pintsakut (16) sooviti koolivormi juures kõige vähem näha. Muude riietusesemete all toodi välja järgmised: tumedad püksid, ilma viikideta püksid, teksapüksid, polosärk.


Joonis 22: 1.-4. klasside õpilaste ja nende vanemate arvamus tüdrukute koolivormi kuuluvatest riietusesemetest.

Tüdrukute koolivormi juures soovisid vastajad kõige enam näha seelikut (41) ja triiksärki (40). Kõige vähem arvati sobivat tüdrukute koolivormi riietusesemeteks vüügipüksid (8) ja lips (12). Muude riietusesemete all toodi välja nii polosärk, põlvikud, tekspüksid, sukapüksid ja tekkel.

051015202530354045

Triiksärk Vest Viigipüksid Kampsun Lips PintsakTekkel Muu

051015202530354045

Seelik Triiksärk Vest Kampsun Pintsak LipsMuu Viigipüksid


18

Küsimus: Kas koolivormi juurde peaksid käima mustad kingad?

Joonis 23: 1.-4. klasside õpilaste ja nende vanemate arvamus koolivormi juurde sobivatest jalatsitest.

Enamus vastajaid (56%) leidis, et koolivormi juurde peaksid käima mustad kingad. Muude jalatsite seas mainiti ära erinevat värvi kingad.

Küsimus: Mis koolivormi või mõne selle elemendi juures on Teie jaoks oluline? (valida võib kaks varianti)

Joonis 24: 18: 1.-4. klasside õpilaste ja nende vanemate jaoks kõige tähtsamad omadused koolivormi või mõne selle elemendi juures.

Kõige olulisemaks (33%) omaduseks pidasid vastajad koolivormi või mõne selle elemendi mugavust, kuid peaaegu sama oluliseks (32%) arvati olevat ka hind. Kõige vähem (5%) olulisemaks peeti värvi.

4. klassid

4. klassides oli 17 vastajat. Neist 13 soovis, et koolis oleks ühtne koolivorm. 9 vastajat pooldas täiskomplekti koolivormiks ning 1 vastaja mõningaid üksikuid elemente. 3 vastajat pooldas erinevaid elemente koolivormiks.

Jah56%Muud jalatsid

6%

Ei39%

Värv5%

Mugav kanda33%

Materjal21%

Hea pesta9%

Hind32%


19

Poiste riietusesemetest toodi kõige enam välja triisärk (12), viigipüksid (11) ja vest (11). Kõige vähem mainiti tekkelit (1), pintsakut (4) ja kampsunit (4). Muude riietusesemete all toodi välja teksapüksid.

Tüdrukute riietusesemetest toodi välja seelik (12), triiksärk (12) ning vest (10). Kõige vähem mainiti viigipükse (2), lipsu (3) ja pintsaktut (4). Muudest riietusesemetest mainiti tekkelit.

6 vastajat arvas, et koolivormi juurde peaksid käima tumedad kingad ent 7 oli selle vastu.

Kõige enam hinnati koolivormi või mõne selle elemendi puhul maksuvust (42%) ning seejärel mugavust (38%). Kõige vähem hinnati materjali ning pestavust (19%) ja värvi ei mainitud kordagi.

3. klassid

3. klassides oli 15 vastajat ning neist 12 soovis, et koolis oleks ühtne koolivorm. 12st vastajast 6 leidis, et kõige parem oleks täiskomplekt koolivormiks. 4 vastajat pooldas mõningaid üksikuid elemente ja 2 erinevaid elemente vastavalt õpilase soovile.

Poiste riietusesemete seast toodi esile triiksärk (10 ja viigipüksid (6). Kõige vähem mainiti pintsakut (2) ja tekkelit (3).

Tüdrukute riietusesemetest toodi esile seelik (8) ja triiksärk (6). Kõige vähem mainiti pintsakut (1) lipsu (2). Viigipükse ei mainitud kordagi. Muude riietusesemete all toodi välja tekkel.

5 vastajat arvas, et koolivormi juurde peaksid käima tumedad kingad, 6 vastajat seevastu ei nõustunud selle väitega. 1 vastaja leidis, et koolivormi juurde peaksid käima muud jalatsid, mille valik jääb õpilase enda teha.

Kõige enam hinnati koolivormi või mõne selle elemendi juures hinda (33%) ja materjali (29%). Kõige vähem hinnati pestavust (4%).

2. klassid

2. Klassides oli 29 vastajat ning neist 23 oli ühtse koolivormi poolt. 23st vastajast 11 pooldas täiskomplekti koolivormiks ning võrdselt 6 vastajat mõningaid üksikuid elemente ja erinevaid elemente vastavalt õpilase soovile.

Poiste riietusesemetest toodi kõige enam esile triiksärk (14), vest (13) ja kampsun (12). Kõige vähem mainiti tekkelit (4), pintsakut (7) ja lipsu (7). Muude riietusesemete all toodi välja 2 korral polosärk ja 1 korral teksapüksid.

Tüdrukute riietusesemetest mainiti kõige enam seelikut (17), vesti (12) ja triiiksärki (11). Kõige vähem mainiti võrdselt lipsu (4), viigipükse (4), pintsakut (4). Muude riietusesemete all toodi välja tekkel, sukapüksid, polosärk ja põlvikud.

23st vastajast 13 arvas, et koolivormi juurde peaksid käima tumedad kingad. 8 vastajat arvas, et mitte ning 2 vastajat pakkus muid jalatseid - sandaale ja jalatseid õpilase omal valikud.


20

Kõige enam hinnati koolivormi või mõne selle elemendi puhul mugavust (32%) ning maksuvust (27%). Kõige vähem seevastu värvi (5%).

1. klassid

1. klassides oli vastajaid 21. Neist 17 soovisid, et koolis oleks ühtne koolivorm. 17st 10 vastajat leidis, et koolivormiks peaks olema täiskomplekt. 3 pooldas mõningaid üksikuid elemente ja 4 vastajat erinevaid elemente vastavalt õpilase soovile.

Poiste riietusesemetest toodi välja kõige enam triiksärk (9) ja kampsun (9). Kõige vähem mainiti tekkelit (2), lipsu (3) ja pintsakut (3). Muude riietusesemete all toodi välja tumedad püksid, teksapüksid ning viikideta püksid.

Tüdrukute riietusesemete seast toodi esile triiksärk (11), kampsun (9) ja vest (8). Kõige vähem mainiti viigipükse (2), lipsu (3) ja seelikut (4). Muude riietusesemete all toodi välja polosärk, põlvikud, teksapüksid ja tekkel.

10 vastajat leidis, et koolivormi juurde peaksid käima tumedad kingad - 6 vastas eitavalt. 1 vastaja leidis et koolivormi juurde sobivad erinevat värvi ja tüüpi jalatsid.

Kõige enam hinnati koolivormi või mõne selle elemendi juures mugavust (35%) ja hinda (29%). Kõige vähem värvi (6%).


21

ÜRITUSED

Terve kool

Küsimus: Kas Teie arvates korraldatakse õpilastele suunatud üritusi piisavalt?

Joonis 25: Õpilaste arvamus kollis toimuvate ürituste piisavusest. (296 vastajat)

Enamus (58%) õpilasi arvab, et koolis korraldatakse õpilastele suunatud üritusi piisavalt.

Küsimus: Milliseid üritusi võiks olla rohkem?

Joonis 26: Õpilaste arvamus, millist tüüpi üritusi võiks olla rohkem.

Kõige rohkem (176) tuntakse puudust väljasõitudest teatrisse, muuseumidesse ja muudesse sellistesse kohtadesse. Kõige vähem (71) soovitakse harivaid loenguid või koolitusi.

Küsimus: Millised üritused võiksid koolis aset leida? (eeldusel, et Teie neist ka osa võtate)

Jah42%Ei

58%

020406080100120140160180

Väljasõite teatritesse, muuseumidesse jms Meelelahutuslikke üritusiSportlikke üritusi Harivaid loenguid/koolitusi


22

Joonis 27: Õpilaste arvamus koolis aset leidvatest üritustest.

Kõige populaarsemateks üritusteks osutusid järgmised: filmiõhtu (166), matkad (144), spordipäev (136), stiilinädal (127) ja laadad (123). Kõige vähem tunti huvi vaba lava (53), lauluvõistluse (66) ja tantsuvõistluse (82) vastu. Muude ürituste all nimetati ära klassiõhtud.

Küsimus: Kas oleksite nõus üritusel osalemise eest maksma raha? (saadud raha kasutatakse ürituse korraldamiseks ja auhindade ostmiseks)

Joonis 28: Õpilaste arvamus üritusel osalemise eest raha maksma.

Enamus (58%) õpilasi on nõus üritustel osalemise eest maksma raha.

Gümnaasium


020406080100120140160180

Filmiõhtud Matkad SpordipäevStiilinädal Laadad DiskoErinevate tähtpäevade tähistamine Erinevad teemapäevad/nädalad MoeshowBall Playbox TeatriõhtudTantsuvõistlus Lauluvõistlus Vaba lavaMuu

Jah58%

Ei42%


23

Joonis 29: Gümnasistide arvamus koolis toimuvate ürituste piisavusest (46 vastajat)

Enamus (67%) gümnasiste leiab, et koolis ei korraldata õpilastele suunatud üritusi piisavalt palju.


Joonis 30: Gümnasistide arvamus, millist tüüpi üritusi võiks olla rohkem.

Kõige rohkem tuntakse puudust meelelahutuslikest üritustest (29) ning väljasõitudest teatritesse, muuseumidesse ja muudesse sellistesse kohtadesse (28). Kõige vähem tuntakse puudust sportlikest üritustest (15).


Jah33%

Ei67%

036912151821242730

Meelelahutuslikke üritusi Väljasõite teatritesse, muuseumidesse jmsHarivaid loenguid/koolitusi Sportlikke üritusi


24

Joonis 31: Gümnasistide arvamus koolis aset leidvatest üritustest.

Kõige populaarsemateks üritusteks gümnasistide hulgas osutusid järgmised: filmiõhtud (25), spordipäev (23) ning võrdselt ball (20), stiilinädal (20), erinevate tähtpäevade tähistamine (20) ja moeshow (20). Kõige vähem populaarsed olid disko (3), vaba lava (5) ning playbox (6).


Joonis 32: Gümnasistide arvamus üritusel osalemise eest maksta.

Enamus (70%) gümnasiste on nõus üritusel osalemise eest maksma raha.

12. klass


0

5

10

15

20

25

Filmiõhtud Spordipäev BallStiilinädal Erinevate tähtpäevade tähistamine MoeshowMatkad Erinevad teemapäevad/nädalad LaadadTantsuvõistlus Teatriõhtud LauluvõistlusPlaybox Vaba lava DiskoMuu

Jah70%

Ei30%


25

12. klassis oli kokku 11 vastajat ning neist 9 arvas, et õpilastele suunatud üritusi ei korraldata piisavalt.


Kõige rohkem soovitakse väljasõite teatritesse, muuseumidesse ja muudesse sellistesse kohtadesse (8). Harivaid loengud ja kursusi ning sportlikke üritusi mainiti 7 korral. Kõige vähem sooviti meelelahutuslikke üritusi (6).

Koolitused ja loengud võiksid olla järgmistel teemadel: edasiõppimisvõimalused ülikoolis, välismaal õppimine, narkootikumid, alkohol, liiklusõnnetused, liiklusohutus, tuleohutus, veeohutus, internetiohutus, karjäärivõimalused.


Üritustest mainiti kõige enam spordipäeva (9), erinevate tähtpäevade tähistamist (8), balli (8), ja stiilinädalat (6). Kõige vähem mainiti vaba lava (3), moeshowd (3), lauluvõistlust (3), laatasid (3) ning mainimata jäeti disko (0)


Kõik (11) õpilased olid nõus üritusel osalemise eest maksma raha.

11. klass


11. klassis oli 12 vastajat ning neist seitse leidis, et õpilastele suunatud üritusi ei ole piisavalt.


Kõige enam sooviti, et rohkem oleks meelelahutuslikke üritusi (9). Sportlikke üritusi mainiti 4 korral. Väljasõite teatritesse, muuseumidesse ja muudesse sellistesse kohtadesse ning huvitavaid loenguid ja koolitusi mainiti 8 korral.

Koolitused ja loengud võiksid olla järgmistel teemadel: ajalugu, relvad, majandus.


Kõige enam sooviti, et koolis leiaksid aset stiilinädal (6), filmiõhtud (6) ning moeshow (6). Kõige vähem mainiti lauluvõistlust (1) ja tantsuvõistlust (1). Diskot, playboxi ja vaba lava ei mainitud kordagi.


26


12st vastajast 7 ei olnud nõus üritusel osalemise eest maksma raha.

10. klass


10. klassis oli 23 vastajat ning neist 15 leidis, et õpilastele suunatud üritusi ei korraldata piisavalt.


Kõige enam sooviti, et oleks meelelahutuslikke üritusi (14). 12 korral mainiti väljasõite teatritesse, muuseumidesse ja muudesse sellistesse kohtadesse. Kõige vähem mainiti sportlikke üritusi (12).

Loengud ja koolitused võiksid olla järgmistel teemadel: YFU vahetusõpilaste loengud, teadus, noorte probleemid, sport, töökohad, ametid, ajalugu.


Üritustest, mis koolis aset võiksid leida, mainiti kõige enam filmiõhtuid (14), moeshowd (11), spordipäeva (10) ja erinevate tähtpäevade tähistamist (10). Kõige vähem mainiti teatriõhtuid (2), vaba lava (2) ja playboxi (2).


16 õpilast 23st oli nõus maksma üritusel osalemise eest raha.

5.-9. klassid



27

Joonis 33: 5.-9. klasside õpilaste arvamus koolis korraldatavate ürituste piisavusest. (168 vastajat)

Enamus (58%) 5.-9. klasside õpilasi arvas, et koolis ei korraldata õpilastele suunatud üritusi piisavalt.


Joonis 34: 5.-9. klasside õpilaste arvamus üritustest, mida võiks rohkem olla.

Kõige enam (99) tuntakse puudust meelelahutuslikest üritustest ning väljasõitudest teatritesse, muuseumidesse ja muudesse sellistesse kohtadesse. Kõige vähem tuntakse puudust harivatest loengutest ja koolitustest (22).


Jah42%Ei

58%

0102030405060708090100

Meelelahutuslikke üritusi Väljasõite teatritesse, muuseumidesse jmsSportlikke üritusi Harivaid loenguid/koolitusi


28

Joonis 35: 5.-9. klasside õpilaste arvamus koolis aset leidvatest üritustest.

Kõige populaarsemad üritused 5.-9. klasside õpilaste seas on järgmised: filmiõhtud (95), disko (84), stiilinädal (79), laadad (66) ja spordipäev (64). Kõige vähem valiti järgnevaid: vaba lava (31), lauluvõistlus (35) ning teatriõhtud (37). Muude ürituste all mainiti ära õudukaõhtu.


Joonis 36: 5.-9. Klasside õpilaste arvamus üritusel osalemise eest maksta.

Enamus (55%) 5.-9. klasside õpilasi ei ole nõus üritusel osalemise eest maksma.

9. klassid

0102030405060708090100

Filmiõhtud DiskoStiilinädal LaadadSpordipäev MatkadErinevad teemapäevad/nädalad MoeshowErinevate tähtpäevade tähistamine PlayboxTantsuvõistlus BallTeatriõhtud LauluvõistlusVaba lava Muu

Jah45%

Ei55%


29


9. klassides oli 31 vastajat ning neist 17 leidis, et õpilastele suunatud üritusi ei korraldata piisavalt palju.


Nende arvates võiks rohkem olla väljasõite teatritesse, muuseumidesse ja muudesse sellistesse kohtadesse (22) ning meelelahutuslikke üritusi (16). Sportlikke üritusi mainiti kõige vähem (7).

Loengud ja kursused võiksid olla järgmistel teemadel: karjäär, tehnoloogia, suhtlemine, õpingud.


Koolis võiksid aset leida järgmised üritused: filmiõhtud (19), moeshow (15), disko (14), tantsuvõistlus (14) ja stiilinädal (14). Kõige vähem mainiti teatriõhtuid (7), playboxi (8) ja spordipäeva (8). Muude ürituste all toodi välja muud sportlikud üritused (peale spordipäeva).


19 õpilast 31st ei olnud nõus maksma üritusel osalemise eest raha.

8. klassid


8. Klassides oli vastajaid 37 ning neist 23 leidis, et koolis ei korraldata õpilastele suunatud üritusi piisavalt palju.


Kõige enam sooviti, et oleks rohkem väljasõite teatritesse, muuseumidesse ja muudesse sellistesse kohtadesse (22) ning meelelahutuslikke üritusi (20). Sportlikke üritusi mainiti 3 korral ning harivaid loengudi ja koolitusi 1 korral.

Koolituste ja loengute teemad võiksid olla järgmised: internetiohud, politsei, mida teha peale põhikooli, suitsetamine, alkohol.


30


Üritustest, mis koolis aset võiksid leida, mainiti kõige enam filmiõhtuid (19), stiilinädalat (19) ja diskot (18). Kõige vähem mainiti playboxi (4), teatriõhtuid (4) ning 5 korral vaba lava ja lauluvõistlust.


25 õpilast 31st ei olnud nõus maksma raha, et osaleda üritusel.

7. klassid


7. klassides oli vastajaid 31, neist 19 leidis, et õpilastele suunatud üritusi ei ole piisavalt palju.


Rohkem võiks olla meelelahutuslikke üritusi (19) ning väljasõite teatritesse ja muuseumidesse ning muudesse sellistesse kohtadesse (13). Harivaid loenguid ja koolitusi mainiti 6 korral.

Koolituste ja loengute teemad võiksid olla käitumine, koolivägivald, erinevad ohud (internet, tuli, vesi jne), rohkem praktilisi loenguid/koolitusi.


Üritustest, mis võiksid aset leida, mainiti kõige enam diskot (17), filmiõhtuid (16) ja stiilinädalat (13). Kõige vähem mainiti lauluvõistlust (3), vaba lava (4), laatasid (6), balli (6) ja moeshowd (6). Muude ürituste all toodi välja arvutimängude võistlus.


17 õpilast 31st oli nõus maksma raha, et osaleda üritusel.

6. klassid



31

6. klassides oli vastajaid 25 ning neist 17 leidis, et õpilastele suunatud üritusi ei korraldata piisavalt palju.


Sooviti, et rohkem oleks meelelahutuslikke üritusi (17) ning väljasõite teatritesse, muuseumidesse ja muudesse sellistesse kohtadesse (16). Sportlikke üritusi mainiti kõige vähem (13). Harivaid loengudi ja koolitusi ei mainitud kordagi.

Koolitused ja loengud võiksid aga olla järgmistel teemadel: vargused, narkootikumid, suitsetamine, kiusamine, tuletõrje.


Üritustest, mis koolis aset võiksid leida, mainiti kõige enam filmiõhtuid (16), spordipäeva (15) ja laatasid (14). Kõige vähem mainiti vaba lava (3), playboxi (5), tantsuvõistlust (6) ja balli (6).


17 õpilast 25st oli nõus maksma raha, et osaleda üritusel.

5. klassid


5. Klassides oli vastajaid 44 ning neist 23 leidis, et õpilastele suunatud üritusi on piisavalt.


Rohkem võiks olla meelelahutuslikke üritusi (27) ning väljasõite teatritesse, muuseumidesse ja muudesse selistesse kohtadesse (20). Harivaid loengud ja koolitusi mainiti 4 korral.

Koolitused ja loengud võiksid olla järgmistel teemadel: loomad, Kehra, arvutid, inimene, sport, käitumine, koolivägivald, tehnika, füüsika, kirjandus.


Üritustest, mis koolis aset võiksid leida, mainiti kõige enam laatasid (27), playboxi (26), filmiõhtuid (25). Kõige vähem lauluvõistlust (7), vaba lava (9) ja teatriõhtuid (11).

Muude ürituste seas toodi välja õudukaõhtu.


32


26 õpilast 44st ei ole nõus üritusel osalemise eest maksma raha.

1.-4. klassid


Joonis 37: 1.-4. klasside õpilaste arvamus koolis korraldatavate ürituste piisavusest. (82 vastajat)

Enamus (55%) vastajaid arvas, et koolis ei korraldata õpilastele suunatud üritusi piisavalt.


Joonis 38: 1.-4. klasside õpilaste arvamus üritustest, mida võiks rohkem olla.

Kõige rohkem (55) tuntakse puudust väljasõitudest teatritesse, muuseumidesse ja muudesse sellistesse kohtadesse. Kõige vähem (25) tuntakse puudust harivatest loengutest ja koolitustest.

Jah45%

Ei55%

0

11

22

33

44

55

Väljasõite teatritesse, muuseumidesse jms Meelelahutuslikke üritusiSportlikke üritusi Harivaid loenguid/koolitusi


33

Küsimus: Millised üritused võiksid koolis aset leida? (eeldusel, et Teie laps neist ka osa võtab)

Joonis 39: 1.-4. Klasside õpilaste arvamus koolis aset leidvatest üritustest.

Kõige populaarsemad üritused oleksid järgmised: matkad(63), spordipäev (49), filmiõhtud (46), laadad (40). Kõige vähem populaarsemad: ball (17), vaba lava (17) ja moeshow (19). Muude ürituste all toodi välja klassiõhtud.


Joonis 40: 1.-4. klasside õpilaste arvamus üritusel osalemise eest maksta.

Enamus (79%) vastajaid on nõus maksma üritusel osalemise eest.

07142128354249566370

Matkad Spordipäev FilmiõhtudLaadad Teatriõhtud Erinevate tähtpäevade tähistamineErinevad teemapäevad/nädalad Disko PlayboxStiilinädal Lauluvõistlus TantsuvõistlusMoeshow Vaba lava BallMuu

Jah79%

Ei21%


34

4. klassid


4. klassides oli vastajaid 17 ning neist 9 leidis, et õpilastele suunatud üritusi ei ole piisavalt.


Sooviti, et oleks rohkem meelelahutuslikke üritusi (9) ning sporlikke üritusi (7). Harivaid loenguid ja koolitusi ning väljasõite teatritesse, muuseumidesse ja muudesse sellistesse kohtadesse mainiti 6 korral.

Koolitused ja loengud võiksid olla järgmistel teemadel: loodus, mõni kuulsus võiks tulla rääkima, koolivägivald, narkootiliste ainete ohtlikkus, toitumine, käitumine tunnis ja väljaspool kooli.


Üritustest, mis aset võiksid leida, mainiti kõige enam matkasid (14), filmiõhtuid (13) ning spordipäeva (11). Kõige vähem mainiti vaba lava (3), balli (4), playboxi, moeshowd ja erinevaid teemapäevi/nädalaid mainiti 5 korral.


11 vastajat 17st oli nõus maksma üritusel osalemise eest raha.

3. klassid




Rohkem võiks olla väljasõite teatritesse, muuseumidesse ning muudesse sellistesse kohtadesse (15). Meelelahutuslikke üritusi mainiti 6 korral ning sportlikke üritusi 5 korral. Kõige vähem mainiti harivaid loenguid ja koolitusi (2).

Koolitused ja loengud võiksid olla järgmistel teemadel: mälu treeningud, keskendumise parandamine, kooliga soetud, esmaabi, erinevate õppeainetega seostatavad teemad, tervis, psühholoogia.


35


Koolis aset leidvatest üritustest võiks rohkem olla matkasid (10), diskosid (8), filmiõhtuid (8), spordipäevasid (8). Kõige vähem mainiti moeshowd (3), lauluvõistlust (3), vaba lava (3), balli (3) ja erinevaid teemapäevi/nädaladid (3).


14 vastajat 15st olid nõus maksma üritusel osalemise eest raha.

2. klassid




Sooviti, et rohkem oleks väljasõite teatritesse, muuseumidesse ja muudesse sellistesse kohtadesse (20). Meelelahutuslikke üritusi mainiti 12 korral ja sportlikke üritusi 11 korral. Harivaid loengud ja koolitusi mainiti 9 korral.

Koolitused ja loengud võiksid olla järgmistel teemadel: suhtlemine, väitlus, psühholoogia, tervishoid, esmaabi; füüsika koos lihtsamate katsetega, mis tekitaks huvi; tuleohutus, rongid ja ohutus, veeohutus, toitumine, liikumine, matemaatika, keeled, kokandus, loodus, keskkond, lapse sotsiaalsete oskuste arendamine, narkootikumid, arvutialased loengud; kuidas kaitsta end inimeste eest, kes ei soovi head; arvutisõltuvus, alkohol, pere loomine, kuidas valida ametit.


Koolis aset leidvatest üritustest võiks rohkem olla matkasid (25), filmiõhtuid (16), spordipäevasid (16), laatasid (16), erinevate tähtpäevade tähistamist (15), teatriõhtuid (15). Kõige vähem mainiti moeshowd (5) diskot (8), vaba lava (8), tantsuvõistlust (8) ja balli (8). Muude ürituste seas toodi välja klassiõhtud.



36

29st vastajast 21 on nõus maksma üritusel osalemise eest raha.

1. klassid


1. klassides oli vastajaid 21 ning neist 11 leidis, et õpilastele suunatud üritusi on piisavalt.


Rohkem võiks olla väljasõite teatritesse, muuseumidesse ja muudesse selistesse kohtadesse (14). Harivaid loengud ja koolitusi mainiti 8 korral. Kõige vähem mainiti meelelahutuslikke üritusi (6) ja sportlikke üritusi (7).

Koolitused ja loengud võiksid olla järgmistel teemadel: hügieen, esmaabi, liiklemine tänaval ja linnas, looduse puhtana hoidmine, koolivägivald, raamatud, loodus.


Koolis võiks aset leida rohkem järgmisi üritusi: spordipäev (14), matkad (14) ja teatriõhtud (10). Kõige vähem mainiti balli (2), diskot (3) ja vaba lava (3).


21st vastajast 19 on nõus maksma raha üritusel osalemise eest.


37

KOKKUVÕTE

Küsitlusele vastajaid oli kokku 296.

Kui rääkida koolivormist, siis enamus vastajaid oli siiski selle poolt, et koolis võiks olla ühtne koolivorm. Koolivormi vastu oli kõige suurema ülekaaluga gümnaasiumiosa, kus 59% vastanutest koolivormi ei soovinud. Kõige rohkem poolt oli 1.-4. klassid, kus vanemad said õpilast vastuste tegemisel suunata. Poolthäälte osakaal küündis seal lausa 79%ni.

Põhjused, miks koolivormi sooviti olid: koolivorm loob ühtsustunde, vähendab koolikiusamist, tõstab kooli mainet ning parandab üldist väljanägemist ja distsiplineerib õpilast, ei pea mõtlema, mida selga panna.

Koolivormi vastu olevad põhjendused olid järgmised: ei saa vabalt oma riideid valida ning ennast väljendada, puuduvad finantsilised võimalused, koolivorm on kole ning sellises väikeses kohas nagu Kehra pole seda vaja.

Kõik, kes koolivormi poolt olid, pooldasid, et koolivormiks oleks täiskomplekt, kuhu poiste riietusesemetest võiks kuuluda triiksärk, lips, vest ja viigipüksid. Gümnaasiumiosas toodi veel välja pintsak ning 1.-4. klasside osas kampsun.

Tüdrukute riietusesemete hulka võiksid kuuluda seelik, triiksärk, kampsun ja vest. Gümnaasiumiosas toodi veel välja pintsak, 5.-9. klasside õpilased tõid välja lipsu.

Kindlasti peaksid koolivormi juurde kuuluma ka paar tumedaid kingi.

Kõige enam hinnati koolivormi või mõne selle elemendi juures mugavust, seda lausa 34% ja seejärel maksuvust 25%. Gümnaasiumiosas hinnati samamoodi, kõige kõrgemalt koolivormi mugavust ning seejärel võrdselt pestavust ja hinda. 5.-9. klasside õpilased tõid esimesele kohale mugavuse ning võrdselt maksuvusega seati oluliseks koolivormi värv. 1.-4. klasside vastajad paigutasid samuti esimesele kohale 33%ga mugavuse, kuid kohe järgmisena tuli 32% poolehoiuga koolivormi maksuvus. Materjali pidas oluliseks 21% 1.-4. klassi vastajatest.

Ürituste poole pealt olid enamus vastajad arvamusel, et koolis ei korraldata õpilastele suunatud üritusi piisavalt, ning kõige enam soovitakse, eriti 1.-4. klassides, et oleks väljasõite teatritesse, muuseumidessse ja muudesse sellistesse kohtadesse. Peale selle sooviti veel rohkem meelelahutuslikke üritusi. Gümnaasiumiosas ja 5.-9. klasside seas mainiti meelelahutuslikke üritusi ja väljasõite peaaegu, et võrdselt.

Konkreetsetest üritustest toodi välja filmiõhtud, matkad, spordipäevad, stiilinädal ning laadad. Gümnaasiumiosa lisas sinna veel erinevate tähtpäevade tähistamise ning balli. 5.-9. klasside õpilased lisasid oma viie kõige populaarsema ürituse hulka disko ning 1.-4. klasside vastajad matkad ja teatriõhtud.

Samuti on enamus vastajaid nõus üritusel osalemise eest maksma raha. Kõige suurem protsent oli gümnaasiumiosas, kus 70% gümnasistidest oli nõus üritusel osalemise eest maksma, ning 1.-4. klasside


38

vastajate seas, kus lausa 79% vastajatest oli nõus maksma raha, et osaleda üritusel. Seevastu 5.-9. klasside õpilastest enamus ei olnud nõus maksma raha.

Küsitluse puudujääkidest: Küsitluse koostamisel oleks võinud vastajatele anda täpsemad juhised vastamiseks, sest tundus, et mõni vastaja ei saanud täpselt aru mida, kuhu ja kuidas ta peab vastama. Näiteks koolivormi riietust puudutavad küsimused. Mitmed olid ära täitnud kas ainult poisi või ainult tüdruku riietusesemeid puudutavad küsimuse (arvatavasti vaid selle, mis soost nad ise on), kuid mõeldud oli, et täidetaks mõlemad küsimused. Samuti oleks küsitlust oleks võinud kindlasti mõne küsimusega põhjalikumaks teha, et saada sisukamat ülevaadet

Märkused vastajatele: Paljud vastajad ei olnud küsitluslehte hoolikalt ja põhjalikult läbi lugenud ning jätnud osadele küsimustele vastamata. Kohati jäi mulje, et vastatakse mõtlematult ning suvaliselt - peaasi, et tehtud saaks.

Väga paljud olid jätnud koolivormi valiku juures oma põhjenduse kirjutamata või kirjutasid põhjenduseks lihtsalt, et ei meeldi, ei taha, ei oska. Seda ka 1.-4. klasside vastajate seas, kus lapsevanemal oli võimalik oma last küsimusele vastamisel abistada ning suunata.

Koolivormi puudutava 8. küsimuse puhul võis valida kaks varianti, kuid hoolimata sellest valisid mõned kolm, mõned neli ja mõni kõik variandid tuues põhjenduseks, et kõik on nende jaoks olulised. Arusaadav, kuid eesmärk oli tuua välja need kaks kõige olulisemat. Täiuslikkust saavutada on võimatu.

Veel sooviks ära märkida, et küsitluslehel oli olemas koht “Soovin lisada” kuhu sai teha märkusi. Vaba ruum märkuste tegemiseks oli antud küsitluslehel nii esimese kui ka teise osa lõpus. Paljud vastajad olid teinud oma märkused kohe küsimuste ning vastusevariantide kõrvale. Kui küsitluslehtede läbivaatajal on sadu mitmeleheküljelisi küsitluslehti, siis paratamatult jäävad need märkused, mis ei ole kirjutatud õigesse kohta, tähelepanuta.

Kindlasti tasuks pöörata tähelepanu ka oma käekirjale, sest kõik sõnad, millest ei ole aru saada tähendavad seda, et üks arvamus jälle vähem. Vahel võib üks sõna muuta arusaamatuks terve lause.


39

PÕHJENDUSED

1. klassid

Need kes soovivad koolivormi: Et ühtne vorm aitab kaasa laste distsipliinile ja muudab kooli pildi ühtseks ning vähendab sõprade valimist riiete järgi; siis oleks vähem tõrjumist ja kõik oleksid koolis võrdsed; koolivormi puhul ei teki õpilastel eelistusi laste vahel riiete põhjal. Norimist on vähem; kuna laps on tüdruk, siis on kindlasti hommikul lihtsam riideid valida. Tüdrukute emadel on see üks suur peavalu. Lisaks on vormis lapsi ilus vaadata; siis ei teki laste vahel hõõrumisi ja narrimisi riiete pärast. Kõik lapsed oleksid võrdsed, olenemata mis firma riided neil seljas on; siis ei tehta riiete järgi lastel vahet; siis oleks lapsed ühtemoodi riides ja ei oleks vahet rikkamatel ja vaesematel; siis ei tuleks esile norimisi. Ja ei paistaks välja vaesemad pered; ühtne koolivorm vähendaks lõhet vähem ja rohkem kindlustatud laste vahel. Ja hommikuti ei peaks laps palju pead murdma riiete valiku üle; mugav ja ilus; mugav, korralik.

Need kes ei soovi koolivormi: Lihtsalt ei pea vajalikuks; lapse isikupära kaob ära. Ka riietumisega väljendavad nad enda olekut; koolivormil on nii plusse, kui miinuseid. Isiklikult arvan, et koolivormi seotamine ei ole rahaliselt kuigi odav lõbu. Eriti mõeldes suureredele. Mulle meeldib oma last ise riidesse panna ja jätta talle vabadus olla isikupärane, enda nägu.

Soovin lisada koolivormi kohta: Riided peaksid olema kvaliteetsest kangast, mida paraku odava hinnaga soetada ei ole väga tõenäoline.

Soovin lisada ürituste kohta: Minu laps käib I klassis. Ürituste kohta on keeruline vastata; alati võiks olla rohkem üritusi, aga õnneks meie õpetaja on väga aktiivne, ja meie klassi lapsed on juba käinud ja näinud nii mõndagi; tahaks, et õpetajad oleksid laste vastu sõbralikumad.

2. klassid

Need, kes soovivad koolivormi: Koolivorm on kooli sümbol ning distsiplineerib lapsi; et kõik oleksid sarnased; et oleks ühtne vorm ja ei peaks mõtlema, mida homme selga panna; et lapsed oleksid ühtemoodi võrdsed; siis oleksid kõik korralikult riides, siis ei saaks riietega uhkustada või nende pärast piinlikkust tunda ning erinevused väheneksid ja võib-olla ka kiusamine; see on väga ilus; et oleks vorm ja ei peaks mõtlema, mida homme selga panna; siis on kõik võrdsed; seepärast, et siis pole laste vahelist hõõrdumist, et keegi on rikkam või vaesem; kuna siis ei teki lastel omavahelisi näpuga näitamisi teise riietuse suhtes. Kõik on ühesugused; loob ühtse terviku; kõik lapsed oleksid ühtemoodi riides ja ei tekiks klasside vahet (kelle vanemad on rikkamad ja kellel vaesemad); siis on kõik ühte moodi; et keegi lastest ei tunneks end halvasti oma riietuses; koolivorm on ilus ja praktiline. Kandsin ise koolivormi gümnaasiumis ja mulle väga meeldis, sest kunagi ei pidanud ma muretsema, mida selga panna; ilus väljanägemine ning tekitab ühtekuuluvuse, meeskonna, “oma semu” tunnet; et ei tekiks koolikiusamist (lapsed on siis kõik ühel tasemel); siis oleks hea; väheneks norimist riietuse osas; koolivorm on kena ja jätab korraliku mulje; siis on lapsed võrdsed.

Need, kes ei soovi koolivormi: Meie jaoks on see liiga kallis; see on kindlasti kallis. Lastel on esialgu huvitav, kuid hiljem nad kindlasti ei taha ja siis on üks sundimine juures. Mingi vest või pluus võiks olla kooli esindades õpilastel seljas; ei ole mõtet nii väikeses kohas nii ranget riietumisstiili nõuda. Ei jõua


40

pesta riideid, sest väiksemad lapsed määrivad riided kiiremini; on rohkem vabadust valida lapsele sobivat riietust.

Soovin lisada koolivormi kohta: Põhimõtteliselt on varutud juba riideid piisavalt ja kasvuvaruga ka järgmiseks kooliaastaks. Ei näe mingit mõtet kasvavale lapsele veel koolivormi lisaks juurde ostma hakata; meie pere kogemused näitasid (2 vanema lapse puhul, kellel oli koolivorm: lips ja tekkel jne.), et tegelikult oli see rahaliselt odavam lahendus - vähemalt tütarlaste puhul. Lastele ka meeldis, sest nad olid uhked oma kooli üle ja tahtsid seda välja näidata. Praegu meie poeg tahab iga päev käia valge särgi, musta ülikonna ja lipsuga (saab ise lipsusõlmega sujuvalt hakkama), aga kuna ülikonnaga käimine pole nii in siis ta ei saa ju erineda teistest; tegelikult on ju 8. Küsimuse vastused kõik olulised. Hind peaks olema talutav, materjal peab olema kehasõbralik, loomulikult peab olema mugav, vastasel juhul ei panda selga, pestavus peaks olema hea, ja ka värv on tähtis. Väiksemad lapsed määrivad ju kiiremini riideid; mina soovin väga, et Kehra Gümnaasiumil oleks oma koolivorm. Paljudel Tallinna koolides on ja nendes koolites toimuvad näiteks u. 1x aastas koolivormi laat, kust saab soodsalt asju osta/müüa/vahetada; koolivormi riietust saab võimalusel ju edasi müüa. Selleks peaks toimuma koolivormi täika. Sügisesse seda panna ei saa, kuna siis läheb lihtsalt liiga kiireks. Kas juuni või august sobiks.

Soovin lisada ürituste kohta: No tegelikult sõltub ikkagi summast, mis välja tuleks käia. Kui see pole ülemõistuse suur, siis oleks nõus ka maksma. Aga see ju suhteline, kelle jaoks mis on kallis?

3. klassid

Need, kes soovivad koolivormi: Loob koolis ühtset tunnet; sest laps soovib nii; siis on lapsi ilus vaadata; siis on kõik lapsed võrdsed; nii on ilusam riietus; vorm tekitab ühtsust ja kokkukuuluvustunnet. Kui klassis on erinevate materiaalsete võimalustega lapsed, siis see aitab ära hoida “klassivahet”; ei teki probleeme ja kiusamist laste seas, kellel on paremad riided, kellel halvemad. Siis on kõik õpilased ühtmoodi: võrdselt riietatud; oleks koolipilt ühtlasem - mitte nii kirju ja kirev. Dressipüksid oleksid ainult kehalisekasvatuse tunnis; ühtlustab väljanägemist ning võrdsustab eri sissetulekuga perede võimalusi lapse kooliriiete osas (vähendab laste piinlikust, kui ei ole võimalusi kallite riiete muretsemiseks); sest siis on kõik lapsed võrdsed; mugav ja distsiplineerib;

Need, kes ei soovi koolivormi: Ei ole oluline nii väikeses kohas nagu Kehra. Kooliriided varutud juba; kuna see tekitab lisa väljaminekuid ja oma kooliajast ei ole ka eriti meeldivad mälestused koolivormist.

Soovin lisada koolivormi kohta: Hind võiks olla võimalikult soodne; suhtun positiivselt, kui kool peaks kehtestama oma vormi või ühe kindla riideeseme, kuid rahaliselt tuleb see kindlasti kallim, kui praegu. Olulised on siinkohal kõik argumendid: pestavus, materjal, hind ja mugavus.

Soovin lisada ürituste kohta: Üritused võiksid soodustada ise mõtlemist, loovuse kasutamist ning faktipõhise õppevormiga seoste loomist; summa ei tohiks olla suur, peaks jääma mõislikkuse piiresse.

4. klassid

Need, kes soovivad koolivormi: Siis oleksid kõik õpilased ühel tasemel ega tekiks omavahelisi tülisid riietumise teemal; oleks ühtne, ei tekiks probleeme kellel uhkem riietus, kes rikkam, kes vaesem; aitab


41

vältida koolikiusamist, mida ajendab riietus. Koolivorm tekitab ühtekuuluvustunde; kõik lapsed on võrdsed; siis oleks äge koolis olla; et kõik oleksid ühesugused; ühtne koolivorm vähendaks koolikiusamist; siis on kõikidel parem; ühtne koolivorm tekitaks rohkem ühtsustunnet. Kindlasti oleks koolikiusamist vähem ka; et kõik oleksid ühesugused; koolis oleks siis riietuse suhtes vähem ütlemist. Näiteks noritakse last sellepärast, kui ta käib natuke tagasihoidlikumalt riides; siis on lastel seljas riietus ühesugune.

Need, kes ei soovi koolivormi: Ise sai kunagi aastaid kantud, ei teinud midagi paremaks. J. Westholmi gümnaasiumis oli ka (on siiani) 1 aasta, kui laps käis, tundus tülikas; sellepärast, et siis peab ostma igal aastal koolivormi ja see läheks väga kulukaks ja meie palk seda ei võimaldaks; lapsele koolivormi ostmine põhjustab kulutusi, mida pole, kui õpilane kannab “tavalisi riideid”. Koolivormi peab olema 2 komplekti, et iga päev oleks puhtad riided; on rohkem vabadust valida sobivat riietust.

Soovin lisada koolivormi kohta: Loodan, et koolivormi ei tuleks; Kehra Gümnaasiumis on kindlasti olulisemaid teemasid, mis peaks tulema enne oma koolivormi. Koolivormiga tuleb juurde mitmeid lahendamist vajavaid küsimusi: kus ja kes valmistab, kust seda osta. Kes leiab raha (vald?) neile, kel koolivormiks raha pole; loodame väga, et meie koolis võetakse kasutusele koolivorm. Ka meie laps soovib seda väga.

Soovin lisada ürituste kohta: Raha ei saa siiski koguda väga sageli, sest võib kergesti tekkida olukord, kus need, kel rahaga kitsas, satuvad kehva olukorda: “Miks sa raha ei too?” “Kas sa juba tõid?” “Sa ei osale kunagi...” jne. Ideaalis peaks kooliüritused toimuma siiski tasuta. Väike piletiraha hästi organiseeritud üritusele oleks siiski mõistlik; kui ürituste hind on mõistlik; kui hind on sümboolne; kui ei ole üle kolme euro siis oleme nõus.

5. klassid

Need, kes soovivad koolivormi: Siis ei saa kedagi narrida; sellepärast mulle meeldib; mulle meeldiks kui kooli õpilastel; oleneb millised kooli vormid on, oleneb millised riided on tüdrukutel (ei tahaks kontskingi); sest meeldib koolivorm; kuna mulle meeldivad koolivormid (eriti Inglismaa omad); see on ilus; mulle meeldiks siis lihtsalt rohkem; sest see oleks lahe; midagi ühist võiks koolis olla; mis mõte sellel on? Aga oleks tore kui oleks; sest see võib äge olla, kui kõikidel on samad riided; huvitav on kanda seljas sõpradega samasuguseid riideid, aga samas kui need oleksid tuhmides toonides siis need mulle väga ei meeldiks; kõik on, siis ühesugused ja see on üleüldse vahva; siis oleks hea ja ilus; ma ei tea; sest see oleks nagu teistes rikastes koolides; see oleks kena ja lahe kui kõigil on sama riietus; ma ei tea,

Need, kes ei soovi koolivormi: Mulle ei meeldi koolivorm; mulle ei meeldi koolivormid, sest need on samasugused; mulle ei meeldi need; sest, et mõttetu on iga hommik panna vorm; sest need on mõttetud; mulle ei meeldi koolivormid, sest on tüütud; sest mulle see ei meeldi; mulle ei meeldi koolivorm, sest kõikidel on samasugused riided; mulle ei meeldi, sest see ei ole ilus; mulle ei meeldi kolivorm, sest ma tahan kanda erinevaid riideid; sellepärast, et mulle ei meeldi koolivorm; mulle ei meeldi koolivorm, sest ma ei taha riietuda nii nagu teised; mulle ei meeldi koolivorm, sest mulle ei meeldi see; mulle ei meeldi koolivorm, sest see ei ole huvitav; sest kõik riietuksid ühte moodi ja koolivorm ei ole ilus; sest see kool oleks siis nagu vangla.


42

Soovin lisada koolivormi kohta: Ei taha koolivormi; mis põhimõte selles, on kui keegi ei taha kooli vormi?; et koolivorm võiks olla neoon värvidega; koolivorm võiks olla ilusa värviga ja mitte väga paks; ei soovi midagi lisada.

Soovin lisada ürituste kohta: Siis kui liiga kallis ei ole ja kui liiga kaua läheb.

6. klassid

Need, kes soovivad koolivormi: Sellepärast, et ma tahan; sest siis kõik lapsed on samasugused. Ja kui üks on vaesem ja teine rikkam, siis vahet palju ei näe; ei tea; sest ma tahan kooli vormi; et oleks hea; sest mulle meeldib see idee (see ei peaks olema kohustuslik); sest see oleks huvitav; sellepärast see on huvitav ja ilus; sest see oleks huvitav; ma tahan koolivormi see on ilus; sest see on väga ilus ja oleks tore kui koolil on oma koolivorm; oleks tore kui oleks koolivorm; sest ma tahan oma koolivormi.

Need, kes ei soovi koolivormi: Ma ei taha, et meie kannaksime koolivormi; sest mulle ei meeldi koolivorm; see on rõve; kui on koolivorm, siis oleme nagu kaksikud; ei taha; ma ei taha kooli vormi; sest siis peab ainult samu riideid kandma; see oleks igav, igapäev ühtede ja samade riietega; sest see on halb mõte; sest see näeb tobe välja ja ebameeldiv; sest mulle meeldib enda riietega käia. See ei ole mugav.

Soovin lisada koolivormi kohta: Koolivorm võiks kindlasti tulla; ei soovi midagi lisada.

Soovin lisada ürituste kohta: Mitte väga kallis; olen nõus kui maksta ei ole palju maksta; ei soovi.

7. klassid

Need, kes soovivad koolivormi: Sest, tahan; see on ilus; ma tean, mida riide panna. Ma tahan seda väga palju; sellepärast, et siis keegi ei räägi teise riietest halvasti; ei tea miks, aga tahan; lihtsalt ma tahan; see on lahe, aga mitte suvel; sest see oleks hea, ei peaks riietust valima, oleks ühtsem tunne, oleks lahe; loomulikult jah, sest see hoiaks kokku koolikiusamist; sest siis oleksid kõik samalt riides ja norimine jääks ära; siis pole kiusamist nii palju; kui on ilus koolivorm siis ikka; koolis oleks väga viisakas; sest siis oleks palju mugavam ja ilusam ning ühtsem. Väheneks ka narrimine riiete kohta; et kõik näeksid ühesugused riided.

Need, kes ei soovi koolivormi: Sest, ma ei taha koolivormi; sest mul on ükskõik; oleneb koolivormist muidugi, aga ei taha väga, kui midagi siis ainult ühtne lips ja särk piisaks; mulle ei meeldi selline reegel; ei viitsi kanda; terve aasta ühes vormis? Ei usu; tava riided oleks mugavamad ja lihtsamad; sest muidu kõik näeksid ühte moodi välja; see on igav. Ma ei taha olla sarnane; ma tahan kanda oma riideid; mulle ei meeldi et oleks üks koolivorm; ma tahan kanda oma riideid; mulle on ükskõik.

Soovin lisada koolivormi kohta: Koolivormid peaks vald ostma, kui see koolivorm ültse tuleb; see on hea, koolivormi kanda, aga kuidagi ei meeldi mulle; värv võiks kindlasti olla tume. Koolivormi juurde käivad kingad võiks olla vaba valik.

Soovin lisada ürituste kohta: Oleneks; see on hea, maksta selle eest; jah, aga mitte palju; ei viitsi raha maksta eriti; oleksin nõus raha maksma mitte üle paari euro.


43

8. klassid

Need, kes soovivad koolivormi: Siis oleks kõik võrdsed; siis oleksid kõik võrdsed; lahe oleks; kuna siis oleks huvitav; siis näeksid kõik enam-vähem võrdsed; lahe kõik on üht moodi; sest kedagi ei kiusata enam riietuse pärast. Koolivormid on lahedad; see oleks tore kui koolil oleks ühtne vorm. Ja ma arvan, et paljusid ei kiusataks (kuna osasid kiusatakse nende riiete tõttu); siis ei oleks kiusamist, et nt. ma olen rikkam ja sa vaesem; see oleks huvitav; need inimesed kellel pole ilusaid või moodsaid riideid ei tunne end koolis halvasti. On parem ka, selle pärast et hommikul ei pea kaua mõtlema millesse riietuda; jah ma tahan ühtne koolivorm, sest see on huvitav; kui ei ole koolivormi, siis mõned õpilased kannavad mitte normaalsed riided; kuna siis oleks kõikidel samasugused vormid ja keegi ei saa rääkida, et mismoodi sa riides oled; siis keegi ei saa narrida mis moodi riides sa käid; siis keegi ei saa narrida, mis riided sul seljas on.

Need, kes ei soovi koolivormi: Siis ei saa endale meeldivaid riideid kanda; iga inimene peab end saama läbi riietuse oma vabal valikul väljendada; ma tahan kasutada eneseväljendamist riietega aga koolivormiga ei tuleks see kuidagi välja; ma ei taha kanda neid riideid, mis mulle ei meeldi. Ma oleksin nõus kandma ainult mingit üksikut elementi; olen nõus kandma mõnda üksikut elementi; mulle ei meeldi, kui inimesel on minuga ühesugused riided; siis oleks kool igav, kui kõik inimesed on samas riietuses; sest mulle ei meeldiks kui kõik inimesed ühesugused välja näeksid; igav oleks, kui on sama riietus; sest minu arust on ebamugav ja enda riietega on mugavam; keegi ei taha, et oleks sama riietus; minu jaoks koolivorm ei ole ilus ja mulle ei meeldi sellepärast see pole moodne; ma olen nõus koolivormiga ainult siis, kui ta sisaldab lihtsalt üksikud elemendid; ma ei taha, sest mulle meeldib riietuda nii moodi kui ma tahan; sest ma ei taha, et kõik olid ühesugused, peab olema individuaalsus; ma ei taha, selle pärast see ei ole vahva. Ma tahan oma riideid kanda.

Soovin lisada koolivormi kohta: Et oleksid kenad; loodan, et meie kooli ei tule koolivorm; kõigi arust ei või see kõik ilus ja moodne olla, sellepärast ei tohiks koolivormi üldse olla. Ärge suruge peale seda!; ei soovi lisada. Tahan, et koolis oleks koolivorm.

Soovin lisada ürituste kohta: Oleneb summast; et üritusi oleks rohkem; oleneb palju $;

9. klassid

Need, kes soovivad koolivormi: Sest, tänapäeval on koolivorm glamuurne; vorm on lahe.

Need, kes ei soovi koolivormi: Sest koolivormil on probleemid; mulle ei meeldi koolivorm; arvatavasti see on kallis ja ei ole mugav ega ilus; ma tahan kanda seda mida ma ostan; ma tahan kanda seda, mis on mulle mugav; ma ei taha; ei näe vajadust neil; ei pea vajalikuks; ma ei taha koolivormi, sest mulle meeldib erinevat stiili kanda; ei meeldi koolivorm; koolivormi igaäevane pesemine oleks tüütu; soovin käia erinevate riietega kui teised, neid peaks tihedalt pesema; ei näe eriti sellel asjal mõtet; tundub üksluine ning ebamugav mõte; ei soovi; liiga ühtlane; ei taha lihtsalt; koolivorm eeldab seda, et kõik püüaksid samasugused olla. Ma arvan, et inimesed tahaksid erineda üksteist; ma elan kaugel ja ei saa vahepeal riideid vahetamas käia - peaksin ka pärast nt muusikakoolis samu riideid kandma, sageli hilja õhtuni; ma ei leia, et meie koolis oleks see mingilgi põhjusel vajalik; ma ei taha; ma arvan, et see ei oleks minu jaoks mugav; arvatavasti see on kallis ja ei ole mugav ega ilus.


44

Soovin lisada koolivormi kohta: Kui tuleb vorm, siis ainult tüdrukutele; ei soovi koolivorme; koolivormi disain, tellimine ja müümine valmistaks liiga palju segadust ja mahavisatud vaeva, mis ei ole meiesugusele maakoolile vajalik; võib ju ka lihtsalt kehtestada riietusele teatud reeglid, värvi või muu kohta.

Soovin lisada ürituste kohta: Kooliüritused ei tohiks olla kohustuslikud; koolis korraldavate ürituste kogust võiks vähendada. Kool on ikkagi õppeasutus. Üritused ei tohiks olla kohustuslikud; üritused ei tohiks olla kohustuslikud. Kool on ikkagi õppeasutus ja paljudel õpilastel on niigi palju tegemist.

10. klass

Need, kes soovivad koolivormi: Jah, ei pea mõtlema, mida homme selga panna kooli minnes; jah, sest siis ei peaks õhtuti mõtlema, mida hommikul kooli selga panna ja kõik oleksid võrdsemad jne; tekitab ühtsema tunde ja loob võrdsuse õpilaste vahel; siis oleks kõik samasugused; valisin jah, sest ühtne koolivorm võib olla vähendaks kiusamist ja võrdsustaks kõik. Ei oleks näpuga näitamist, et mis riideid keegi kannab.

Need, kes ei soovi koolivormi: Pooldan omapärasust; inimesed ei saa käia oma stiili järgi; sest see on Kehra koolis mõttetu, sest Kehra on nii väike linn; mulle meeldib teistest erinev olla, kanda asju, mis mulle meeldivad jms; ei taha, ebamugav, meeldib kui inimesed on erinevad; lihtsalt ei taha. Veidi erinevust õpilaste vahel peab ikka olema. Riiete suhtes peab olema vaba valik; ei taha lihtsalt, oleks imelik kui kõik samad välja näevad; ei taha lihtsalt; mina ei soovi koolivormi, sest need ei pruugi mulle selga sobida ja siis ei saa me riietuda nii nagu ise soovime; ma ei näe põhjust miks peaks olema koolivorm; vaatepilt oleks liiga üksluine, kõik oleksid ühesugused; ei sooviks koolivormi. Meeldib end ise mugavalt riietuda; koolivormi ei taha, sest kõik oleks liiga monotoonne, kuigi kui on ekskursioonid või muud väljasõidud, siis võiks ikka kõigil kasvõi koolimüts olla, kuid koolisiseselt mitte midagi; ma ei taha kanda iga päev samu riideid ning näha teistega samasugune välja; ei meeldiks, kui oleks täielik koolivorm, sest see on ebamugav. Kõik näeksid samasugused välja.

Soovin lisada koolivormi kohta: Koolivorm võiks olla ka lihtsalt üks müts mida ei peaks igapäevaselt kandma, seda võiks kanda ainult üritustel või kooli esindamisel; ei taha koolivormi; koolivorm ei meeldi;.

Soovin lisada ürituste kohta: Oleneb hinnast.

11. klass

Need, kes soovivad koolivormi: See oleks ühtlustaja; siis kõik on võrdsed, ka need kellel pole raha ilusate riiete jaoks; kõik õpilased oleksid siis ühesugused/võrdsed. Siis ei saaks keegi kedagi narrida tema riietuse pärast.

Need, kes ei soovi koolivormi: Mulle meeldib enda riietega koolis käia; ei saa oma meelepäraste riietega käia ja võiks vabadus olla, kui aga pidevalt käia ettenähtud ja sama riietusega, siis võib ära tüüdata. Samas, kui mingi pisike element, näiteks koolimüts, mida kantakse tähtsamatel koolisündmustel, siis poleks selle vastu midagi; sest kõikidel on erinevad maitsed; tegelikult, mul ei ole selle vastu midagi, aga ma lihtsalt ei viitsiks sellega jännata. Saan aru, et tegelikult on kasulik asi ja inimesi


45

võrdsustaks mõjuga; mis mõte on ühtsel koolivormil, kõik on ühesugune ja vabadust poleks; eelistan kanda enda riideid. Tunnen end mugavana; ebamugavad, peab iga nädal pesema, ühesugused.

Soovin lisada koolivormi kohta: See on nii suhteline, et selle küsitluse järgi veel ei saa otsustada koolivormi. Lisaks kui see on tasuline, siis kaob asjal mõte ära. Kui ei ole võimalusi, siis on raske osta ja [ei saa sõnast aru]. Aga mõte on hea.

Soovin lisada ürituste kohta: Tuttipidu 9. klassis; arusaadav, et rahadega on alati jama. Olen nõus head ideed toetama.

12. klass

Need, kes soovivad koolivormi: Koolivorm loob ühtsustunde; ühtne koolivorm loob õpilaste vahel ühtsustunde ning üldine väljanägemine oleks soliidsem; muudab kooli ühtsemaks ning õpilased näevad paremad välja nendes; vabadus, võrdsus, vendlus; kuna siis ei halvustataks kedagi, et tal on halvemad riided vms; koolis oleks ühtne vaim ning puuduks erinevus õpilaste vahel ja see on hea; et oleks kool ja klassid ühtsed; õpilased muutuksid ühtehoidvamaks. Väheneks riietumisest tingitud õpilastevaheline erinevus; koolivorm tekitab õpilastes ühtsustunde, väheneb kiusamine riietumise pärast, tõuseks kooli maine ja väljanägemine, distsiplineerib õpilasi oma riideid hoidma puhtana ja korras ning õpilased näevad soliidsemad välja.

Need, kes ei soovi koolivormi: Ma ei ole vastu ega ka liiga palju poolt; ei näe selles erilist mõtet, sest Kehra kool on nii väike ning see on ühtlasi piirkonna ainus gümnaasium.

Soovin lisada koolivormi kohta: Triiksärgi valib igaüks ise.

Soovin lisada ürituste kohta: Koolis võiksid olla ürtused mingigi regulaarsusega, et tekitada õpilastes mingitki ühtsust.


46

KÜSITLUSLEHT

Kehra Gümnaasiumi õpilasesindus viib läbi küsitlust 5.-12. klassides/Kehra Gümnaasiumi

õpilasesindus viib läbi küsitlust. 1.-4. klassides on küsimustik suunatud lapsevanemale, kes

küsimustiku täitmisel lapse arvamust, soove ning vajadusi arvesse võtab. Soovime saada Teie

arvamust ühtse koolivormi kasutamise kohta ning samuti koolis korraldavate ürituste kohta.

Tõmmake sobivale vastusele ring ümber, või kirjutage vastus joonele. Tärniga märgitud

küsimustele tuleb tingimata vastata!

Koolivorm

1. Mitmendas klassis Teie laps/Teie ise õpib/õpite?*

Minu laps õpib ______________ klassis

2. Kas soovite, et koolis oleks ühtne koolivorm?*

1) Jah

2) Ei

3. Palun põhjendage oma valikut. (ka siis, kui valisite “jah” variandi)*

________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

4. Mida pooldaksite rohkem?

1) Täiskomplekt koolivormiks

2) Mõned üksikud elemendid

3) Erinevad elemendid vastavalt õpilase soovile

5. Missugused riideesemed võiksid olla poiste koolivormiks? (võib valida mitu varianti)

1) Pintsak

2) Vest

3) Triiksärk

4) Kampsun

5) Viigipüksid

6) Lips

7) Tekkel

Muu - ________________________________________________________________________


47

6. Missugused riideesemed võiksid olla tüdrukute koolivormiks? (võib valida mitu varianti)

1) Pintsak

2) Vest

3) Triiksärk

4) Kampsun

5) Viigipüksid

6) Seelik

7) Lips

Muu - ________________________________________________________________________

7. Kas koolivormi juurde peaksid käima tumedad kingad?

1) Jah

2) Ei

3) Muud jalatsid - _________________________________________________________________

8. Mis koolivormi või mõne selle elemendi juures on Teie jaoks oluline? (võib valida kaks

varianti)

1) Hind

2) Materjal

3) Mugav kanda

4) Hea pesta

5) Värv

Muu - ________________________________________________________________________

Soovin lisada

________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________

Koolis korraldatavad üritused

1. Kas teie arvates korraldatakse õpilastele suunatud üritusi piisavalt?*

1) Jah


48

2) Ei

2. Milliseid üritusi võiks olla rohkem?*

1) Harivaid loenguid/koolitused

2) Väljasõite teatritesse, muuseumidesse jms

3) Meelelahutuslikke üritusi

4) Sportlikke üritusi

Muu - __________________________________________________________________________

3. Millistel teemadel võiksid loengud/koolitused olla?

________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________

4. Millised üritused võiksid koolis aset leida?* (eeldusel, et Teie laps/Teie ise neist ka osa

võtab)

1) Disko

2) Playbox

3) Vaba lava

4) Moeshow

5) Filmiõhtud

6) Teatriõhtud

7) Lauluvõistlus

8) Tantsuvõistlus

9) Ball

10) Spordipäev

11) Laadad

12) Matkad

13) Erinevate tähtpäevade tähistamine

14) Erinevad teemapäevad/nädalad

15) Stiilinädal

Muu - __________________________________________________________________________

5. Kas oleksite nõus üritustel osalemise eest maksma raha?* (saadud raha kasutatakse ürituse

korraldamiseks ja auhindade ostmiseks)

1) Jah


49

2) Ei

Soovin lisada

________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________


50

Documents

Kehra Gümnaasiumi õpilasesinduse poolt läbi viidud küsitluse tulemused