Ohud internetis Keijo Koort - 2013

Hoia endale!

• Avalda internetis enda kohta nii vähe infot kui võimalik.

• Ära avalda oma täpset aadressi avalikult

• Endomondo, Runtastic – sportimise jälgimine.

• Hoia enda teada, millal on kodu pikemalt inimtühi

• Puhkusel, väljasõidul.

• Kõike, mida sa avaldad, võidakse kasutada sinu vastu!

• Pildid endast, mis praegu tunduvad lõbusad, ei tarvitse meeldida sinu tulevastele tööandjatele.

• Eelkõige hoia endale oma paroolid.

Ole valvas!

• Võõrastelt saabunud kirjade ja sõnumite lugemine või saadetud dokumentide, piltide ja videode avamine, võib olla ohtlik- need võivad sisaldada viirust, pahavara, seadusega keelatud või laste eale sobimatut sisu.

• Ära kliki võõrastele aadressidele, mis levivad suhtlusvõrgustikes!

• Enne kuhugi parooli sisestamist veendu, et oled seal, kus tahad olla.

• Alati jälgi, kuhu sa vajutad ja kuhu see sind viib!

• Kui kahtled, ära vajuta!

• Arvutist lahkudes logi ennast külastatud lehtedelt ja arvutist välja.

Petuskeemid

• Laps peab oskama ära tunda põhilisi petuskeeme. See

tähendab, et Sa pead lapsele selgitama, et inimesed ei

tegutse internetis alati just parimate kavatsustega.

• Suured ja vilkuvad auhinnavõidud ei ole tegelikult võidud

vaid lingid petuskeemideni ning pahavara juurde.

• Selgita lapsele, kus Teie kauged sugulased elavad

• Kui nende poole pöörduvad nt kauged sugulased sooviga

raha saada, siis rääkigu sellest Teile.

Seadmega avalikus võrgus

• Avalikus võrgus olles on oht, et sinu interneti liiklust

jälgitakse! Sama oht võib olla ka poolavalikul võrgul, ehk

võrgus, mille parool on üldtuntud.

• Arvuti sisu on kättesaadav.

• Kui arvuti on seadistatud sellisena, et käsitleb võrku

koduvõrguna, siis jagatakse võrku ka arvutis olevad

dokumendid.

Ära häbene oma

teadmatust

• Anna lapsele teada, et Sa ei pruugi teada kõike, mida

tema teab, kuid Sa oled alati valmis õppima – seeläbi

kuuled lapselt asjadest, mis tema ringkonnas tunduvad

iseenesestmõistetavad. Arvesta, et teie internetikasutusel

on tihtipeale hoopis erinevad eesmärgid ja seeläbi on

need ka olemuselt erinevad.

• Küsi lapselt näha Tema avalikke profiile erinevates

keskkondades.

Hoia end lapse

netikeskkondadega kursis

• Facebook

• Twitter

• Instagram

• Ask.fm

• Tumblr.com

• Kui laps teab, et Sa tunned ta tegevuse vastu huvi ning

omad elementaarseid teadmisi tema lemmikportaalidest,

on tal Sinuga netiteemadel märksa kergem rääkida.

Tea, kellega ning miks

laps netis suhtleb

• Mõistlik on tunda oma lapse netituttavate vastu

samasugust huvi nagu tema sõprade-tuttavate ning klassi-

ja trennikaaslaste vastu „päriselus“.

• Inimesed internetis ei ole alati need, kellena nad end

esitlevad. Kohtumine netisõbraga pärismaailmas peab

olema läbimõeldud.

Lase lapsel suhelda

• Hoolitse selle eest, et lapsel oleks piisavalt palju

erinevaid sotsiaalseid gruppe (nt. trennid, ringid, klass,

naabrid, veebisuhtlus) kuhu kuuluda. Seeläbi „maandub“

laps pehmemalt, kui ta ühes gruppidest pettub ning ei

hakka otsima internetist kedagi, kes lapse haavatut

olukorda ära kasutaks.

• Saada laps välja teiste lastega mängima või luba tal

kutsuda sõber külla.

Oska jälgida kodust

netiliiklust

• Õpi ära paar elementaarset moodust, kuidas oma kodust

netiliiklust jälgida (nt vaadatud lehtede ajalugu). Siis saad

vajaduse korral olla paremini kursis oma lapse

tegevustega internetis. Kui laps on kursis, et Sul on oskus

netiliiklust jälgida, on ta märksa varmam ka ise endale

piiranguid seadma.

• Veebilinkide filtrid.

• „Parental Control“ tarkvara.

MIDA LAPS PEAB TEADMA

• Ära vasta sõnumitele ja kirjadele, mis sind ahistavad või häirivad. Vastamine võib kiusajat veelgi julgustada.

• Hoia häiriv kiri või sõnum alles. Sellisel juhul saad vajadusel hiljem alati tõestada, et sind on kiusatud. Pea meeles, et mitte ainult kirju ja sõnumeid vaid ka veebikaameravestlust on võimalik salvestada mõlemal pool.

• Räägi probleemist kohe kui see tekib. Laps peab teadma, et ta saab vajadusel alati oma probleemist kellelegi rääkida – olgu see isa, ema, vanem vend-õde, õpetaja või noorsootöötaja.

• Blokeeri häirija. Nendes keskkondades, kus võimalik, on kõige lihtsam lahendus häirijaga tegelemiseks tema blokeerimine.

• Tegele probleemiga võimalikult ruttu – eelistatult kohe, kui see tekib.

KUHU PROBLEEMI KORRAL

PÖÖRDUDA?

• Kui laps oma murega sinu juurde tuleb, on alati võimalus ahistaja või kiusajaga tegeleda, pöördudes vastavate ametiasutuste poole.

• Solvava ja ebakohase materjali eemaldamiseks on kiireim lahendus internetiteenuse pakkuja või kodulehe/suhtlusportaali haldaja poole pöördumine. Veebiteenuse haldaja poole peaks esmalt pöörduma ka juhul kui kasutajakontot või salasõna on kuritarvitatud.

• Tõsisemate probleemide korral tuleb alati kontakteeruda politseiga. Näiteks olukordades, kus:

• lapsi ahistatakse või neid tahetakse ära kasutada;

• levitatakse materjale laste ärakasutamisest;

• identiteedivargus on kuritahtlik;

• kiusamine on läinud üle piiri.

Videoklipp teiste

kogemustest