Upload
others
View
8
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
KESKKONNAMINISTEERIUMI MAJANDUSAASTA ARUANNE
01.01.2014 – 31.12.2014
Aadress: Narva mnt 7A, 15172 Tallinn
Telefon: 626 2802
Faks: 626 2801
E-post: [email protected]
Koduleht: www.envir.ee
Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aruandest.
Aruanne koosneb 71 leheküljest.
mailto:[email protected]://www.envir.ee/
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 2
Sisukord
TEGEVUSARUANNE ............................................................................................................................ 4
I OSA. KESKKONNAVALDKONNA ÜLEVAADE ............................................................................. 4
1. KESKKONNAMINISTEERIUMI JA VALITSEMISALA STRUKTUUR........................................................... 4 2. TEGEVUSVALDKONNA ÜLEVAADE .................................................................................................... 6
II OSA. ASUTUSE JUHI HINNANG SISEKONTROLLISÜSTEEMI KOHTA JA ÜLEVAADE
RIIGIRAAMATUPIDAMISKOHUSLASE TEGEVUSEST SISEAUDITEERIMISE
KORRALDAMISEL .............................................................................................................................. 23
III OSA. ÜLEVAADE ÄRIÜHINGUTE JA MUUDE ISIKUTE TEGEVUSEST................................ 25
1. TÜTAR- JA SIDUSETTEVÕTJAD, RIIGI TULUNDUSASUTUS, SIHTASUTUS ............................................ 25 2. OSALEMINE MUUDE ISIKUTE TEGEVUSES ........................................................................................ 26
IV OSA. TÄIENDAV INFORMATSIOON .......................................................................................... 29
1. OLULISED SÜNDMUSED JA MUUD SELGITUSED ................................................................................ 29 2. ÜLEVAADE MAAVARAVARUDEST JA NENDE HINNANGULISEST MAKSUMUSEST .............................. 34
RAAMATUPIDAMISE ARUANNE ..................................................................................................... 37
V OSA. BILANSS, TULEMI- JA RAHAVOOGUDE, NETOVARA MUUTUSE JA EELARVE
TÄITMISE ARUANDED ...................................................................................................................... 37
1. BILANSS .......................................................................................................................................... 37 2. TULEMIARUANNE ........................................................................................................................... 38 3. RAHAVOOGUDE ARUANNE .............................................................................................................. 39 4. NETOVARA MUUTUSED ................................................................................................................... 40 5. EELARVE TÄITMINE ........................................................................................................................ 40
VI OSA. RAAMATUPIDAMISE ARUANDE LISAD ......................................................................... 45
LISA 1. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSMEETODID JA
HINDAMISALUSED ............................................................................................................................... 45 LISA 2. KONSOLIDEERITUD ASUTUSED ............................................................................................... 50 LISA 3. RAHA JA SELLE EKVIVALENDID .............................................................................................. 50 LISA 4. KESKKONNATASUDE JA TRAHVIDE NÕUDED ........................................................................... 50 LISA 5. NÕUDED JA ETTEMAKSED ....................................................................................................... 51 LISA 6. ETTEMAKSTUD TOETUSED JA TULEVASTE PERIOODIDE KULU ................................................. 51 LISA 7. SAADUD TOETUSED ................................................................................................................ 52 LISA 8. RIIGI OSALUS TÜTAR- JA SIDUSETTEVÕTJATE NING SIHTASUTUSTE NETOVARAS .................... 53 LISA 9. KINNISVARAINVESTEERINGUD ............................................................................................... 54 LISA 10. MATERIAALNE PÕHIVARA .................................................................................................... 55 LISA 11. IMMATERIAALNE PÕHIVARA ................................................................................................. 56 LISA 12. ERALDISED .......................................................................................................................... 57 LISA 13. LAENUKOHUSTUSED ............................................................................................................. 57 LISA 14. SAADUD MAKSUDE ETTEMAKSED ......................................................................................... 58 LISA 15. VÕLAD TÖÖVÕTJATELE ........................................................................................................ 58 LISA 16. MAKSUKOHUSTUSED ............................................................................................................ 58 LISA 17. MUUD KOHUSTUSED JA SAADUD ETTEMAKSED .................................................................... 58 LISA 18. ANTUD TOETUSED ................................................................................................................ 59 LISA 19. RIIGILÕIVUD ......................................................................................................................... 59 LISA 20. KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜK .............................................................................................. 59 LISA 21. KESKKONNATASUD JA MUUD TULUD .................................................................................... 60 LISA 22. VARADE MÜÜK ..................................................................................................................... 60 LISA 23. TÖÖJÕUKULUD, TÖÖTAJATE ARV .......................................................................................... 61 LISA 24. MAJANDAMISKULUD ............................................................................................................ 62
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 3
LISA 25 MAKSU-, LÕIVU- JA MUUD KULUD ......................................................................................... 63 LISA 26. PÕHIVARA AMORTISATSIOON JA ÜMBERHINDLUS ................................................................. 64 LISA 27. NETOFINANTSEERIMINE RIIGIEELARVEST ............................................................................. 64 LISA 28. TEHINGUD AVALIKU SEKTORI JA SIDUSÜKSUSTEGA.............................................................. 65 LISA 29. TULUD .................................................................................................................................. 65 LISA 30. KULUD ................................................................................................................................. 66 LISA 31. ERALDISED JA TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED (KOHTUPROTSESSID JA HAGID) ...................... 67 LISA 32. RENDILE VÕETUD JA RENDILE ANTUD VARAD ...................................................................... 68 LISA 33. RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANDE SELGITUSED .................................................................. 69 LISA 34. TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA ....................................................................................... 70
ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE ............................................................................. 71
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 4
TEGEVUSARUANNE
I osa. Keskkonnavaldkonna ülevaade
1. Keskkonnaministeeriumi ja valitsemisala struktuur
Keskkonnaministeerium (edaspidi ka ministeerium või KeM) on valitsusasutus, kes
täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid
oma valitsemisalas. Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes
suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet.
Ministeeriumi valitsemisalas on riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, maaga
ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine, loodusvarade kasutamise, kaitse,
taastootmise ja arvestamise korraldamine, kiirguskaitse tagamine, kliimamuutuse
vähendamisega seotud ülesannete täitmine, keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste,
loodus- ja mereuuringute, geoloogiliste, kartograafiliste ja geodeetiliste tööde
korraldamine, maakatastri pidamine, keskkonnakaitse välisvahendite kasutamise
korraldamine ning asjaomaste strateegiliste dokumentide ja õigusaktide eelnõude
koostamine.
Ministeeriumi juhib keskkonnaminister. Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd juhib,
ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust koordineerib ja
ministeeriumi asjaajamist korraldab kantsler.
Kantsler juhib osakonnajuhatajate kaudu avalike suhete osakonna, rahandusosakonna,
välisfinantseerimise osakonna ja õigusosakonna ning kantslerile alluvate teenistujate
tööd, asekantslerite ja osakonnajuhatajate kaudu teiste osakondade tööd, v.a siseauditi
osakond, mis allub vahetult ministrile.
Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas või valitsemisel oli kuus riigiasutust, üks
sihtasutus, üks riigi tulundusasutus ja neli äriühingut, sh üks vähemusosalusega (35 %)
äriühing (AS Ökosil). Riigimetsa Majandamise Keskus valitses riigi 69,91 %-list
osalust AS-is Eesti Metsataim.
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 5
Joonis 1. Keskkonnaministeeriumi struktuur
Joonis 2. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala struktuur
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 6
2. Tegevusvaldkonna ülevaade
Keskkonnaministeeriumi tegevus on suunatud puhta elukeskkonna säilimisele,
keskkonnateadlike inimeste hulga kasvule, loodusväärtuste säilimisele ning
loodusressursside jätkusuutlikule kasutamisele.
Keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse raamistik on kehtestatud strateegilises
dokumendis „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“. Keskkonnastrateegias on
sätestatud pikaajalised eesmärgid loodusvarade säästliku kasutamise ja jäätmetekke
vähendamise, maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamise, kliimamuutuste
leevendamise ja õhu hea kvaliteedi, keskkonna, inimese tervise ja elu kvaliteedi ning
keskkonnakorralduse valdkonnas. Lisaks keskkonnastrateegiale määratlevad erinevad
valdkonna arengukavad keskkonnavaldkondade pikemaajalised eesmärgid ja nende
saavutamiseks vajalikud tegevused.
Olulisemad looduskeskkonna kvaliteeti mõjutavad majandussektorid on jätkuvalt
energeetika, keemiatööstus, transport, paberi- ja tselluloositööstus,
ehitusmaterjalitööstus ja teedeehitus, samuti vee- ja jäätmemajandus.
Statistikaameti andmetel kasvas 2014. aastal Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP)
võrreldes 2013. aastaga 2,1%. Kogu aasta vältel iseloomustas Eesti majandust aeglane,
kuid stabiilne kasv. Olulise panuse SKP kasvu andis kaubanduse tegevusala, peamiselt
jaekaubanduse lisandväärtuse suurenemise tõttu. Lisaks panustasid SKP kasvu enim
töötlev tööstus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus.
Keskkonnatasud
Keskkonnatasude seadus (edaspidi KeTS) sätestab loodusvara kasutusõiguse tasu
määramise alused, saastetasud ja tasumäärad, nende arvutamise ja tasumise korra ning
keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise alused ja sihtotstarbe.
KeTSi järgi maksab keskkonnatasu isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega
sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, heita
keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust
omamata.
Keskkonnatasud arvestatakse toodete ja teenuste tootmiskuludesse, mõjutades seeläbi
nende omahinda ja kokkuvõttes ka toote/teenuse konkurentsivõimet turul.
Keskkonnatasud motiveerivad ettevõtteid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid, et
tootmise keskkonnamõju vähendada ja seeläbi vähem keskkonnatasu maksta.
Keskkonnatasud jagunevad loodusvara kasutusõiguse tasuks (edaspidi ressursitasu) ja
saastetasuks.Viimasel neljal aastal laekunud keskkonnatasude struktuurist annab
ülevaate joonis 3.
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 7
Joonis 3. Laekunud keskkonnatasude protsentuaalne jagunemine
Aastatel 2011–2014 maksti Eestis keskkonnatasusid ettevõtete poolt 337,2 miljonit
eurot, millest suurema osa moodustasid tasud jäätmete kõrvaldamise ja maavaravaru
kaevandamisõiguse eest (vt tabel 1). Keskkonnatasude laekumine võrreldes aastaga
2011 on 2014. aastal kasvanud 14,7 miljoni euro võrra.
2013. ja 2014. aasta laekumistele mõjus alljärgnevalt kirjeldatud tasaarveldus, mistõttu
2014. aastal laekunud summa oli selle võrra väiksem. 2012. a sügisel võttis Vabariigi
Valitsus (edaspidi VV) vastu määruse, millega kehtestati 2013. aasta aprillist muutunud
majanduskeskkonnast tulenevalt kiirem (20%) keskkonnatasude tõus ressursi
kasutamise jaoks. 2013. aasta lõpus tunnistati Riigikohtu otsusega nr 3-4-1-27-13
tagasiulatuvalt (s.t. 2013. aasta II ja III kvartali kohta) kehtetuks vee erikasutusõiguse
tasu ja kaevandamistasude määrused osas, kus muudatusega sätestatud tasumäärade
kasv ületas varasemates määruste redaktsioonides kehtestatud keskkonnatasude kasvu
aastani 2015. Selle otsuse tulemusel ettevõtetel, kes neid tasusid olid maksnud, tekkis
õigus saada enammakstud keskkonnatasu tagasi. Riigikohtu otsus puudutas maavara
kaevandajaid nii kaevandamistasude kui ka vee erikasutusõiguse tasu osas, samuti neid
ettevõtteid, kes kasutasid jahutusvett. Tagastamine toimus tasaarvlemise korras 2014.
aasta alguses KeTS § 431 lg 2 ja Maksukorralduse seaduse (MKS) § 33, § 103, 106 ja
107 alusel. Ettevõtjatele tagastatud summa oli ~ 4,5 miljonit eurot, mille võrra vähenes
ka 2014. aastal laekunud keskkonnatasude kogumaht.
Tagastamisest tulenevat mõju ilmestab ka tabelis 1 toodud võrdlus deklareeritud ja
laekunud keskkonnatasude vahel. Selgituseks tuleb märkida, et I kvartalis laekuvad
tasud makstakse eelneval aastal kehtinud tasumäärade järgi, mistõttu laekumiste
summa erineb mõnevõrra deklareeritud keskkonnatasu maksmise kohustusest. 2013.
aastal laekus keskkonnatasusid rohkem, kuna ettevõtted maksid kahe kvartali jooksul
Maavara kaevandamisõiguse
tasu 40%
Jäätmete ladestamise
saastetasu 24%
Vee erikasutusõiguse tasu 16%
Õhuheitme saastetasu 13%
Veeheitme saastetasu 6% Muud laekumised 1%
Keskkonnatasude laekumine 2011-2014
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 8
kõrgemate ja hiljem kehtetuks tunnistatud tasumäärade järgi. 2014. aastal toimunud
tasaarvelduse tulemusel laekus 2014. aastal deklareeritud keskkonnatasudega võrreldes
aga oluliselt vähem keskkonnatasusid.
Tabel 1. Deklareeritud ja laekunud keskkonnatasud (mln eurot)
mln eurot 2011 2012 2013 2014
Deklareeritud keskkonnatasud 75,47 77,73 88,87 97,69
Laekunud keskkonnatasud 75,85 78,79 92,03 90,52
Ressursitasude laekumised sõltuvad majanduskasvust ja ressursikasutuse mahtudest.
Majanduskasvu ning ressursikasutuse vahel on ka seni säilinud positiivne korrelatsioon,
kuigi pikemaajaline eesmärk on majanduskasv ressursikasutusest lahti siduda.
Keskkonnatasude jaotust riigieelarve ja KOV vahel reguleerib KeTS §13. 2013. aastal
muutus KOV-idele laekuvate üleriigiliste maardlate kaevandamisõiguse ja vee
erikasutusõiguse tasude jaotus. Muudatuste tulemusena KOV-ide tulubaas tervikuna ei
muutunud, kuna tasu osa vähendamisest vabanevad ressursid suunatakse riigieelarvega
KOV-idele tagasi tasandusfondi toetusena. Kokku suunati keskkonnatasudest 2013.
aastal 20% KOV-ide eelarvetesse ja 80% riigieelarvesse, 2014. aastal 16,4% KOV-ide
eelarvetesse ja 83,6% riigieelarvesse. Muudatuse tagajärjel seega ei laeku KOV-idele
enam suures osas tasumäärade kasv (v.a kohalike maardlate puhul), mistõttu KOV-
idele laekuva summa osatähtsus keskkonnatasudes tervikuna väheneb. KOV-idele
laekuvate keskkonnatasude summa vähenemine võrreldes aastaga 2011 tuleneb ka
jäätmete segaolmejäätmete ladestamise saastetasu laekumise vähenemisest sel
perioodil 1,3 miljoni euro võrra.
Tabel 2. Keskkonnatasude laekumine riigi ja KOV-ide eelarvetesse (tuh eurot)
2011 2012 2013 2014
Keskkonnatasude laekumised kokku 75 847 78 790 92 025 90 521
s.h. riigieelarvesse sihtotstarbeliselt (KIK) 40 645 35 680 36 223 36 013
sh riigi üldeelarvesse 15 648 22 972 37 677 39 650
KOV eelarvetesse 19 553 20 137 18 125 14 858
Valdkondlik jaotus kogu laekumistest
Jäätmete ladestamise saastetasu 16 126 16 587 20 161 26 720
s.h.RE 14 578 15 619 19 730 26 478
KOV 1 547 967 431 243
Õhuheitmete saastetasu 12 364 9 925 11 412 11 802
Veeheitmete saastetasu 5 500 4 921 5 153 5 424
Vee erikasutusõiguse tasu 12 901 13 372 14 181 12 212
s.h. RE 7 006 6 994 8 804 7 765
KOV 5 895 6 378 5 377 4 447
Maavara kaevandamisõiguse tasu 27 712 32 514 39 855 33 223
s.h. RE 15 601 19 722 27 538 23 055
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 9
KOV 12 111 12 792 12 317 10 168
Kalapüügiõiguse tasu 575 775 825 699
s.h. RE 575 775 825 699
KOV 0 0 0 0
Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu 425 425 233 129
s.h. RE 425 425 233 129
KOV 0 0 0 0
muud RE (trahvid,viivised) 245 271 204 312
Allikad: Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium
Muutused saastetasu laekumises on seotud:
a) KeTS-iga sätestatud õhu ja vee saastetasumäärade tõusuga (saastetasu liigiti
tasumäärade kasv vahemikus 10%-30% aastas),
b) jäätmete ladestamise saastetasumääradega seotud muutustega (aheraine ladestamise
tasumäära kasv 20% aastas perioodil 2013-2015),
c) jäätmete ladestamise mahtude kasvuga, mis on tingitud sellest, et põlevkivitööstuse
jäätmete taaskasutus vähenes,
d) samuti keskkonnareostuse järk-järgulise vähenemisega, mis tasakaalustab
tasumäärade kasvu mõju.
Keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise kord on reguleeritud KeTS
§-s 56. Vastavalt sellele eraldatakse alates aastast 2010 KIK-ile tegevuseks
riigieelarvest vahendid 2009. aastal kehtinud keskkonnatasu määrade ulatuses ja seda
kasutatakse sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade
taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamise projektide rahastamiseks. 2014.
aastal laekus KIKile keskkonnatasusid 36,5 mln eurot. Aastatel 2011-2014 laekus
KIKi-le keskkonnatasusid kokku 148,5 mln eurot. Keskkonnatasude laekumine KIK-
ile sõltub sarnaselt laekumisega KOV-idele keskkonnakasutuse mahust ning
tasumäärade kasv laekub riigieelarvesse. KIK-ile laekus 2014. a keskkonnatasudest
40%. Lisaks keskkonnatasudele laekub KeTS alusel KIK-ile ka osa pakendiaktsiisist,
kuid summa on tasudega võrreldes vähene (natuke üle 100 tuhande euro olenevalt
aastast).
Ülevaade 2014. aasta keskkonnaprogrammist rahastatud valdkondadest ning
struktuurifondide projektide kaasfinantseerimisest seisuga 31.12.2014 on toodud
tabelis 3.
Tabel 3. Rahastamine KIK keskkonnaprogrammist 2014. aastal (eurodes)
Jrk
nr Programm
Eelarve seisuga
31.12.2014 Sõlmitud lepinguid Finantseeritud
1. Veemajandus 12 238 056 2 416 778 572 782
2. Jäätmekäitlus 1 821 842 486 809 310 089
3. Looduskaitse 5 251 514 1 533 922 346 082
4. Metsandus 3 656 543 2 842 621 748 655
5. Keskkonnakorraldus 2 149 788 526 181 193 853
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 10
6. Maapõue 1 279 051 639 399 284 753
7. Merekeskkond 1 009 185 378 852 92 997
8. Atmosfääriõhu kaitse 7 601 777 3 620 595 188 294
9. Keskkonnateadlikkus 3 572 616 1 562 396 794 421
10. Kalandus 1 728 762 880 729 392 242
11. Kaas- ja sildfinantseerimine 1 464 022 23 247 8 896
KOKKU 41 773 156 14 911 530 3 933 065 Allikas: SA KIK
Kokku tegi KIK 2014. aastal keskkonnaprogrammi projektide rahastamiseks
väljamakseid 36,8 miljonit eurot. Summa hõlmab nii 2012-2014 aastatel
rahastamisotsuse saanud keskkonnaprogrammi projekte kui KIK-i nõukogult
pikenduse saanud 2010-2011. aasta projekte. 2014. aasta projektide rahastamine jätkub
suures osas 2015. ja 2016. aastal.
Keskkonnaseire
Keskkonnaseire põhieesmärkideks on keskkonnategurite ning -seisundi muutuste
prognoosimine väljatöötatud indikaatorite süsteemi ja prognoosimudelite abil.
Keskkonnaseire raames kogutav andmestik on aluseks keskkonnameetmete
kavandamisel ja elluviimisel ning vajadustekohasel korrigeerimisel. Lisaks tagab
keskkonnaseire erinevate sihtgruppide (riigiasutused, kohalik omavalitsus,
mittetulundusühingud, ettevõtted, eraisikud) varustamise neile vajaliku
informatsiooniga programmide ja planeeringute ning ehitus- või muu tegevuse
kavandamiseks, otsustusprotsessides osalemiseks ja tegevuste elluviimiseks.
Keskkonnaseiret teostatakse kolmel tasemel: riiklik keskkonnaseire, kohaliku
omavalitsuse keskkonnaseire ja ettevõtte keskkonnaseire. Käesolevaga esitatakse
ülevaade riikliku keskkonnaseire tulemustest 2014. aastal. Kokkuvõtvalt võiks
märkida, et erakorralisi sündmusi ei registreeritud ning valdavalt jätkusid varasematel
aastatel täheldatud suundumused.
Välisõhk
2014. aasta olulisimaks probleemiks oli jätkuvalt spetsiifiliste ühendite nagu fenooli,
ammoniaagi ja vesiniksulfiidi sisaldus välisõhus Ida-Virumaal, mille suurimateks
mõjutajateks on põlevkivi- ja keemiatööstus. Peamiseks linnaõhu probleemiks on
endiselt ka peente osakeste tase. Peente osakeste sisaldusele kehtib välisõhus
ööpäevakeskmine piirväärtus 50 g/m3, mida võib aasta jooksul ületada 35. korral.
Piirväärtust ületati 2014. aastal Tallinna kesklinnas 4, Tartus 5 ja Narvas ning Kohtla-
Järve seirejaamas 2 korda. Enamikes linnades ületati ka peentele osakestele kehtestatud
alumist (25 μg/m3) ja ülemist hindamispiiri (35 μg/m3). Aastakeskmine peente osakeste
sisaldus jäi olenevalt seirejaamast vahemikku 11 - 17 μg/m3. Peente osakeste
võimalikeks allikateks on liiklus, eramute kütmine jt, kuid neil on ka looduslikke
saasteallikaid.
Põhjavesi
Põhjaveekogumite seire tulemuste kohaselt oli looduslähedastes tingimustes olevate
veekihtide põhjaveele 2014. aasta ilmastik põhjaveevaru täienemiseks üldiselt
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 11
ebasoodne (v.a. mai, juuni, august ja detsember). Aasta keskmine veetase aktiivse
veevahetuse vöös oli madalam 2013. aasta keskmisest ja madalam ka pikaajalise
vaatlusrea keskmisest. Põhjaveekogumite koguselise ja keemilise seisundi võib lugeda
üldjuhul „heaks“, v.a. ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum, kus nii
koguseline kui keemiline seisund on „halb“. Keemilise seisundi võib lugeda „halvaks“
ka kvaternaari Vasavere ja kvaternaari Võru põhjaveekogumis ning ordoviitsiumi Ida-
Viru põhjaveekogumis.
Nitraadisisaldus maapinnalähedastes põhjaveekogumites jäi enamasti alla (v.a.
Adavere kaevud) joogiveele kehtestatud piirsisaldusest (50 mg/l). Võrreldes 2014. a
nitraadisisalduse tulemusi pikaajalise keskmisega (2001–2014), on põhjavee
nitraadisisaldus põllumajandusest tuleneva reostuse kaitseks loodud nitraaditundlikul
alal (edaspidi NTA) kasvanud 63% ja vähenenud 20% seirepunktides. Kõrgemad
nitraatide sisaldused väljaspool NTA ala võivad viidata vajadusele laiendada NTA ala.
Pinnavesi
Jõgede hüdrokeemilise seire raames vastab 95% seirelävendi vee seisund ökoloogilise
üldseisundi järgi “hea” või “väga hea” veekvaliteedi klassile. Vee kvaliteet füüsikalis-
keemiliste kvaliteedinäitajate koondmäärangu järgi viimastel aastatel halvenenud ei
ole. Nitraatide keskmine sisaldus on 2014. aastal nitraaditundliku ala seirelävendites
võrreldes eelmise aastaga jäänud enam-vähem stabiilseks. Jõgede hüdrobioloogia osas
anti ökoloogiline seisundihinnang rohkem kui ühe elustikukomponendi alusel 67
seirelõigule. Neist 2 hinnati “väga heas”, 28 “heas”, 29 ”kesises”, 7 “halvas” ja 1 “väga
halvas” seisundis olevaks seirelõiguks. 2014. a uuritud 26 väikejärvest oli
hüdrokeemiline ja -bioloogiline koondhinnang „väga hea“ 3 järvele, „hea“ 16 järvele
ja „kesine“ 7 järvele. Suurjärvedest on Narva veehoidla seisund uuritud elustiku ja
veekeemia näitajate osas püsinud viimastel aastatel suhteliselt stabiilsena – 2014. a
hinnati veehoidla hüdrokeemiliste näitajate alusel ökoloogilise potentsiaali
seisundiklassiks „hea“ ja „väga hea“. Peipsi Suurjärve ja Võrtsjärve seisund hinnati
2014. a „kesiseks“ ja Lämmijärvel „halvaks“.
Meri
Mereseire jaguneb rannikumere seireks ja avamere seireks. Rannikumere seire jaguneb
operatiivseireks ja ülevaateseireks. Rannikumere operatiivseire veekogumitest (kokku
neli kogumit) saavutas 2014. aastal kõrgeima ökoloogilise seisundi hinnangu Muuga-
Tallinna-Kakumäe lahe veekogum, klassifitseerudes vastavalt kehtivas määruses
esitatud klassipiiridele klassi “hea”. Haapsalu lahe veekogum klassifitseerus
madalaimasse ökoloogilise seisundi klassi “väga halb”. Narva-Kunda lahe ja Pärnu lahe
veekogumid klassifitseerusid klassi “kesine”. Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla
saneerimisprojekti II etapi ehk järelseire 2014. a tulemuste kohaselt jäid jäätmehoidla
keskkonnaparameetrid ja indikaatornäitajad oodatud vahemikku. Geotehnilised
parameetrid ei ole viidanud negatiivsetele arengutele jäätmehoidla aluses
sinisavimassiivis. Lämmastikuühendite kontsentratsioonid on langustrendis ning
raskemetallide kontsentratsioonid jäävad alla piirnormi. Sillamäe piirkonna
põhjataimestikku ja põhjaloomastikku suletud jäätmehoidla hinnangute kohaselt ei
mõjuta.
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 12
Rannikumere ülevaateseire tulemusena hinnati Kolga ja Hara lahe ökoloogiline seisund
klassi “hea”. Ohtlike ainete (raskemetallide ja orgaaniliste saateainete) sisaldus Soome
ja Liivi lahe ning Väinamere kalades (räimes ja ahvenas) ning söödavas rannakarbis ei
ületanud 2014. aastal EL poolt toiduohutusele kehtestatud tasemeid ja ei kujuta seega
ohtu neid tarbivate inimeste tervisele. Samas tuleb edaspidi suuremat tähelepanu
pöörata mõnede ainete sisalduse jälgimisele, mis ületasid EL keskkonnakvaliteedi
standardeid (elavhõbe, heptakloori ja heptakloorepoksiidi summa) või mille sisaldus on
oluliselt kõrgem Läänemere keskmistest näitajatest (eelkõige plii, aga ka vask, tsink ja
heksaklorobenseen). Mererannikute seire raames toimunud mõõdistamised 2014. aastal
näitasid, et olulisi muutusi rannavööndi reljeefis seireperioodil toimunud pole
Avamereseire tulemuste kohaselt on merevee üldlämmastiku kontsentratsioonid
tõusutrendis nii Soome lahes kui Läänemere avaosas. Liivi lahes ja Läänemere avaosas
on pinnavee fosfaatide talvised sisaldused perioodil 2011–2015 suurenenud võrreldes
aastatega 2005–2009. Fütoblanktoni biomass pole oluliselt muutunud, suurenenud on
väikesemõõdulise fütoplanktoni osakaal kooslustes, vähenenud aga potentsiaalselt
toksilise sinivetika Nodularia spumigena esinemissagedus Soome lahes ja Läänemere
põhjaosas.
Elustik
Eesti põllumajandusmaastike seiretulemused näitavad, et söötis alade pindala on
vähenemas. Maastike kaugseire tulemused viitavad, et mereranniku roostike viimase
kahekümne aasta jooksul toimunud laienemine on peatunud. Poollooduslike koosluste
peamiseks probleemiks on vähene majandamine. Kooslustest on loopealsete olukord ja
säilimise perspektiiv Eestis jätkuvalt halb. Sarnane on ka nõmmede seisund – alad on
valdavalt majandamata ja rohumaakooslus hävimas. Puisniitude liigirikkus oli eelmiste
aastatega võrreldaval tasemel, kuid niitude üldine olukord on pigem halvenenud. Ka
luhaniitude seisund on halvenev ning niidud vajavad rohkem majandamist. Seiratud
rannaniidud olid aga kõik mingil määral karjatatud ning nende seisundit hinnati
keskmiseks kuni heaks. Samas üldiselt on ka rannaniitude elupaikade puhul
probleemiks vähene majandamine ja niitude kinnikasvamine. Sooelupaikade ja
metsaelupaikade seisund on valdavalt stabiilne.
Kaitsealustest imetajatest on euroopa naaritsa seisund 2014. aastal paranenud ja
arvukus hinnati rekordiliselt kõrgeks. Järgnevad aastad peavad näitama, kas arvukuse
tõus oli juhuslik või püsima jääv muutus. Lendorava arvukus on vähenemas ning
pesapuude arv ja asustustihedus väga madal. Nahkhiirte suvine arvukus on stabiilne,
kuid talvituvate nahkhiirte arvukus on pigem langev. Hallhüljeste arvukus Eesti
rannikul suureneb ning sigimine oli 2014. aastal edukas. Saarma elupaikade asustatus
on viimastel aastatel püsinud stabiilsena.
Jahiulukite arvukus on jätkuvalt kõrge metsseal ja kährikul ning soovitud languses
põdral ja saari asustaval punahirvel. Eesti metskitse asurkond on hakanud kosuma. Karu
ja hundi arvukus on kerges, ilvese arvukus aga jätkuvalt madalseisus. Metsnugise ja
kopra arvukus on pisut, rebasel oluliselt langenud. Tõusnud on tuhkru, mägra, hall- ja
valgejänese arvukus. Uue ulukiliigina on Eestis leitud šaakal.
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 13
Lindudest oli 2014. aasta soodne kormoranile, kuid ebasoodne rukkiräägule. Hanedest
on hallhane pesitsuspopulatsioon vähenenud, valgepõsk-lagle pesitsuspopulatsioon on
aga stabiliseerunud. Röövlindude asustustihedus oli 2014. aastal võrreldav viimase
nelja aasta keskmisega ja kõrgem pikaajalisest keskmisest.
Veemajandus
Veemajanduses tegeleti jätkuvalt reoveekäitlemise ja nõuetekohase joogiveevarustuse
tagamise projektidega. Eestis on aastatel 2004-2014 tehtud olulisi investeeringuid
veemajandustaristusse ning seda jätkatakse, kasutades Euroopa Liidu fondide ja
kohalike omavalitsuste ning keskkonnatasudest laekunud raha (SA KIK veemajanduse
programmi kaudu).
2014. aasta lõpu seisuga on ühtekuuluvusfondi 2007-2013 finantsperioodi
veemajanduse infrastruktuuri arendamise meetmele eraldatud vahendid kaetud 100%-
liselt positiivse otsuse saanud taotlustega. Välja on makstud 89% meetme EL osalusest.
Lõppenud on 55 projekti, sh 2014. aastal 43 projekti. Projektide tulemusena loodi 35
000 elanikule võimalus liituda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ning 112 000
elanikule on kindlustatud nõuetekohane joogivesi. Suurimad veeprojektid olid Kohtla-
Järve piirkonna veevarustussüsteemide rekonstrueerimine maksumusega 46 miljonit
eurot ja Narva veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine
maksumusega 46 miljonit eurot. Hoolimata mahukatele investeeringutele lõppeval
rahastusperioodil jätkab Eesti veevaldkonnas EL liitumislepinguga võetud kohustuste
täitmist ka finantsperioodil 2014-2020 meetmega "Veemajandustaristu arendamine".
Eesmärk on rahastada samu tegevusi, mis lõppeval perioodil, et lõplikult täita EL
liitumislepingus võetud kohustused asulareovee puhastamise ja joogivee direktiivi osas.
Keskkonnaprogrammi veemajandusprogrammist teostati veemajandustaristu
projektides 2014. aastal väljamakseid kogusummas 9,5 miljonit eurot. KIK nõukogu
otsustas 2014. a toetada 87 projekti kogusummas 12,2 miljonit eurot.
Üle 2000 inimekvivalendi (ie) koormusega reoveekogumisalasid teenindavatest
reoveepuhastitest vastas 2011. aastal nõuetele 72%, 2012. aastal 82% ja 2013. aastal
81%. Prognoosi kohaselt vastas 2014. aastal nõuetele 85%. Ühisveevärgi vesi vastas
2011. aastal nõuetele 83%-l, 2012. aastal 88%-l, 2013. aastal 91%-l ning 2014. aastal
97%-l tarbijatest. Elanikkonna varustatus kvaliteetse joogiveega ning reovee
kokkukogumine ja nõuetekohane puhastamine on investeeringute toel oluliselt
paranenud.
Jäätmed
Jäätmevaldkonnas pannakse enam rõhku jäätmetekke vältimisele ning jäätmekäitluse
hierarhias kõrgemal seisvatele toimingutele, nagu korduskasutuseks ettevalmistamine
ja ringlussevõtt. Suletud on kõik keskkonnanõuetele mittevastavad prügilad ning
oluliselt on kasvanud jäätmete taaskasutus. Jäätmetepõletus ja mehaanilis-bioloogiline
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 14
töötlemine jäätmekütuse tootmiseks on miinimumini viinud olmejäätmete ladestamise
prügilates1 ja suurendanud taaskasutuse osakaalu.
Jäätmeteke on Eestis negatiivse trendina alates 2009. aastast uuesti kasvanud (vt joonis
4). Suurenemine on toimunud tavajäätmete arvelt, ohtlike jäätmete teke on olnud
suhteliselt stabiilne, keskmiselt 9,5 miljonit tonni aastas. Samas on olmejäätmete teke
alates 2007. aastast vähenenud 37%, 2013. aastal tekkis olmejäätmeid kokku 3,8 tuhat
tonni, mis teeb ühe elaniku kohta 288 kg aastas. Eurostati andmetel oli see Euroopa
Liidu madalaim väärtus. Joonis 4. Ohtlike ja olmejäätmete teke aastail 2000-2013.
Allikas:Keskkonnagentuur
Jäätmetekkes jätkusid tavapärased trendid ka 2013. aastal ja koguseliselt suurim osa
tekkinud jäätmetest pärineb endiselt põlevkivienergeetikast: põlevkivituhka tekkis
2012. aastal 7,6 ja põlevkivi aherainet 9,5 miljonit tonni, 2013. aastal aga tuhka 8,85 ja
aherainet 7,79 miljonit tonni. Teised suurema kogusega jäätmeliigid olid 2013. aastal
põlevkivi utmise jäätmed 1,6 ning ehitus- ja lammutusjäätmed 1,9 miljonit tonni (2012.
aastal mõlemad 1,5 miljonit tonni). Kuigi tehnoloogilised uuendused on jäätmeteket
põlevkivisektoris mõnevõrra vähendanud ja põlevkivist toodetud elektrienergia
toodanguühiku kohta tekib põlevkivituhka veidi vähem kui kümme aastat tagasi, siis
tulenevalt tootmismahtude kasvust on aheraine teke suurenenud. Oluline osa
tööstusjäätmetest tekib veel puidutööstuses ja tsemenditootmises – need jäätmed
suunatakse suures osas taaskasutusse.
Jäätmete taaskasutusse suunamist mõjutatakse erinevate majandusmeetmetega:
saastetasu jäätmete keskkonda viimisel, pakendiaktsiis pakendijäätmete
taaskasutamiskohustuse täitmata jätmisel, tootjavastutuse põhimõte, mille kohaselt
peab tootja tagama tema poolt turule toodud probleemtoodetest (nt akud, rehvid,
elektroonikaseadmed) tekkivate jäätmete kogumise ning nende kordus-, taaskasutamise
või kõrvaldamise.
Jäätmete taaskasutamise määr on alates 2009. aastast hüppeliselt suurenenud (vt. joonis
5). Kui aastal 2009 oli see 28%, siis 2011. a juba 55% ning 2012. a 59%. Vaadeldavate
1 Hetkel on Eestis 6 tegutsevat tavajäätmete prügilat: Tallinna prügila, Uikala prügila, Torma prügila,
Väätsa prügila, Paikuse prügila, Kopli ladestusala.
0
200
400
600
800
0
5000
10000
15000
20000
25000
200
0
200
1
200
2
200
3
200
4
200
5
200
6
200
7
200
8
200
9
201
0
201
1
201
2
201
3
Ko
gus
(tuhat
t)
Ohtlike ja olmejäätmete teke
Jäätmete teke kokku Ohtlikud jäätmed Olmejäätmed
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 15
aastate jäätmete taaskasutuse osakaalu kasv on suuresti tingitud prügilate
korrastamistöödel põlevkivi aheraine ja poolkoksi taaskasutamisest. 2013. a langes
taaskasutuse määr 52%-ni ning see on seletatav asjaoluga, et prügilate korrastamisega
ollakse lõpusirgel ning põlevkivitööstusest tulenevaid jäätmeid selle raames enam
taaskasutada ei saa.
Joonis 5. Jäätmete teke, ladestamine ja taaskasutus aastatel 2000–2013.
Allikas: Keskkonnaagentuur
Olmejäätmete kogumisega on alates 2011. aastast hõlmatud stabiilselt 95%
elanikkonnast. Olmejäätmete teke on olnud seni seotud majanduskasvuga ning kuni
2008. aastani suurenes paralleelselt majanduskasvuga ka olmejäätmete tekkekogus (vt.
joonis 2). Majanduskriisist alates on olmejäätmete teke vähenemas püsides viimastel
aastatel stabiilselt 3,7-3,8 tuhande tonni juures. Olmejäätmete ringlussevõtu osakaal
olmejäätmete kogumassist on tõusmas, kui 2011. a oli see 27%, siis 2013. a 31%.
Jäätmemajanduses on tehtud suuri investeeringuid KIK-i keskkonnaprogrammist ja
Ühtekuuluvusfondist. Aastatel 2008-2013 maksti nõuetele mittevastavate
tavajäätmeprügilate sulgemiseks toetusi 21,6 miljoni euro ulatuses, põlevkivitööstuse
nõuetele mittevastavate prügilate sulgemiseks ja korrastamiseks 35,3 miljonit eurot
ning põlevkivienergeetika jäätmehoidlate sulgemiseks ja tuhaärastussüsteemi
loomiseks 3,1 miljonit eurot.
Looduskaitse
Eestis on looduskaitse all ca 18,4% maismaast (800 025 ha) ja 28% veealast. Natura
2000 alade pindala on Eestis kokku 1 483 555 ha, millest ligi pool on mereala. Natura
alade kaitse on tagatud looduskaitseseaduse alusel kaitstavate aladega. Vastavalt
0
10
20
30
40
50
60
70
0
5000
10000
15000
20000
25000
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Ko
gus
(tuhat
t)
Jäätmete teke, ladestamine ja taaskasutamine
Jäätmete ladestamine prügilasse Jäätmete taaskasutusJäätmete teke Jäätmete taaskasutusmäär
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 16
kaitsekorra eripärale ja kaitseala vöönditele (kaitseala jaguneb loodusreservaadiks,
sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks) reguleeritakse kaitsealadel ka majandus-
tegevust.
Euroopa Regionaalarengu Fondist on looduse mitmekesisuse säilitamiseks 2007–
2013 finantsperioodil kokku ette nähtud 21,7 miljonit eurot, millega aidatakse kaasa
ohustatud liikide ja elupaikade ning kaitstava maastiku soodsa seisundi tagamisele.
Avatud vooru projektidest on lõpetatud 41 projekti 47-st, investeeringute kava 82-st
projektist 57, mille tulemusena on loodud soodsad tingimused elupaikade säilitamiseks
ja nende seisundi taastamiseks. 2014. aastal koostati kaitsekorralduskavad 116
kaitstavale alale ning 21 liigi tegevuskava 30 liigile. KIK keskkonnaprogrammi
looduskaitse programmist otsustati 2014. aastal rahastada 151 projekti, kogusummas
6,4 miljonit eurot.
Mets
Mets katab Eesti pindalast 49,8%. Metsamaa pindala on statistilise
metsainventeerimise (edaspidi SMI) andmeil 2,25 miljonit hektarit, kehtivate
metsainveteerimisandmetega korraldatud metsamaad oli 2014. aasta lõpu seisuga 1,56
miljonit hektarit. Metsa näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka
majanduslikus mõttes. Kahjustatud metsamaa pindala on Eestis alla 20% (SMI). SMI
andmeil on omandivormiti metsamaa jagunemine järgmine: 38% kuulub Riigimetsa
Majandamise Keskusele (edaspidi RMK), 3,3% on muu riigimaa, 33,4% kuulub
füüsilistele isikutele, 13,1% juriidilistele isikutele ja 12,2% on omand määramata st
tegemist on reformimata riigimaaga. Neljandik Eesti metsadest on erinevate
kaitsepiirangutega. Riigimetsa istutati 2014. aastal 18,6 miljonit uut taime (sh ka
kultuuride täiendamine) ning metsauuendustöid koos looduslikule uuendusele
kaasaaitamise ja kultuuride täiendamisega tehti kokku pisut üle 9900 hektari. Enamus
metsandusest saadavast majanduslikust tulust saadakse metsaraietest. Viimastel
aastatel on raiemaht püsinud suhteliselt stabiilsena. Keskkonnaagentuuri
eksperthinnangu andmetel raiuti 2014. aastal kokku 10,4 miljonit m3, mis on 1,0
miljonit m3. enam kui 2013. aastal. Puistute juurdekasv on SMI 2013 andmeil 12,6
miljonit m3. 2014. aastal oli RMK müügitulu 160,5 miljonit ja kasum 40,8 miljonit
eurot. Käibe ja kasumi suurenemine võrreldes varasema aastaga oli tingitud
metsamaterjali osakaalu suurenemisega kogu müüdud puidu mahus, samuti palkide
hinna tõusust. RMK poolt realiseeritud metsamaterjali kogus oli 3,2 miljonit m3, lisaks
müüdi hakkpuiduna 0,14 miljonit m3 ja kasvava metsa raieõigusena 28 000 m3.
KIK-i keskkonnaprogrammist otsustati 2014. aastal rahastada 33 projekti summas 3,65
miljonit eurot. Lisaks toetatakse metsandust “Eesti maaelu arengukava 2007-2013”
meetmete kaudu.
Kalavarud
Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja jätkusuutlikuks arenguks on viimastel
aastatel loodud head eeldused, alates kalavarude taastamise pikaajalisest kavandamisest
ning kalavarude kasutamist reguleerivate õigusaktide korrastamisest kuni kalavarude ja
nende elupaikade taastamise projektide algatamise ja rakendamiseni. Kalavaru olukord
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 17
on jätkuvalt piirkonniti erinev, kuid kalavaru õige majandamise tulemusena on perioodi
2007-2013 kestel kalastussuremus vähenenud ja piirkonniti paranenud ka varu olukord.
Peamised töönduskalad Eestis on räim, kilu, tursk ja lõhe ning paljud rannikumeres
elavad liigid nagu lest, ahven, koha.
Võrreldes 2013. aastaga ei ole kalapüügis toimunud suuri muutusi. Tervikuna on
kalapüük langenud 1,5% võrra, seda eelkõige Atlandi ookeani kaugpüügi vähenemise
arvelt. Püügikogused Atlandi ookeanist langesid 9%. Püük siseveekogudest ja
Läänemerest jäi suurusjärgus samaks. Kokku püüti 2014. aastal 54,6 tuhat tonni
toorkala Läänemerest, 10,8 tuhat tonni Atlandi ookeanist ja 2,8 tuhat tonni
siseveekogudest (vt joonis 6).
Joonis 6. Kalapüük Läänemerest, siseveekogudest ja Atlandi ookeanist 2008-2014 (tonni toorkala)
2014. aastal suurenesid merel nii räime kui tursa püügikvoodid, piirijärvedel ka latika,
särje ja rääbise lubatud püügikogused kutselistele kaluritele. Räimekvoot Läänemere
avaosas suurenes võrreldes 2013. aastaga 25% ja räimepüük kasvas 2527 tonni võrra.
Liivi lahes kasvas räimepüügi kvoot 0,5% ehk 66 tonni võrra, kuid reaalne püük
vähenes 1337 tonni võrra. Tursakvoot suurenes 69 tonni võrra, kuid reaalselt püüti
kokku Läänemerest vaid ca 10% lubatud kogusest. Lõhe püügivõimalused mõnevõrra
vähenesid, et võimaldada varude kiiremat looduslikku taastumist eri
lõhepopulatsioonides. Kokku võisid Eesti kalurid Läänemerest püüda 3589 lõhekala,
mis oli 283 tüki võrra vähem kui 2013. aastal. Kilu püügikvoot vähenes 4% ehk 1145
tonni võrra.
KIK keskkonnaprogrammi kalanduse alamprogrammist otsustati 2014. aastal rahastada
44 projekti summas 1,9 miljonit eurot. Väljamakseid tehti 2014. aastal
keskkonnaprogrammist peaaegu 2,27 miljoni euro ulatuses. Toetatud on
kalandusalaseid arendusprojekte ja teadusuuringuid, kalavarude taastootmist ning
kalavarude kaitset ja kontrolli.
Kliimamuutused
0
20000
40000
60000
80000
100000
120000
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Toork
ala
kog
us
(t)
Püütud kala kogused
Püük kokku Läänemeri Atlandi ookean Siseveekogud
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 18
Kliimamuutused mõjutavad nii majandust, ühiskonda kui ka laiemalt keskkonda.
Kliimamuutuste leevendamise ehk heitkoguste vähendamise meetmeid on juba
rakendatud – Eesti on edukalt täitnud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto
protokolli kohustused.
Valitsus on seadnud eesmärgiks säilitada kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG)
summaarse heitkoguse säilitamise 2010. aasta tasemel, 20 miljoni tonni süsinikdioksiidi
(edaspidi CO2) ekvivalenti aastas. 2009. aastast toimus KHG summaarse heitkoguse
tõus, suurenedes 2011. aastaks 21,175 miljoni tonnini. 2012. aastal toimus väike langus
19,189 miljonile tonnile ning esialgse prognoosi2 alusel oli 2013. aastal
kasvuhoonegaaside heitkogus taas suurenenud 21,7 miljoni tonnini (koos LULUCF3
sektoriga vastavalt 20,6 miljonit tonni)4. Kokku on KHG heitkogused alates 1990.
aastast vähenenud ligikaudu 53%. Suurima panuse summaarsesse KHG heitkogusesse
annab valdavalt põlevkivil põhinev energeetikasektor, mille osakaal heitkogusest
ulatub 88,68%-ni. Järgnevad põllumajandussektor 5,58% ja tööstuslike protsesside
ning jäätmekäitluse sektor vastavalt 4,99% ja 1,74 %-ga.
Aastast 2013 algas Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise skeemi (edaspidi EU ETS)
kolmas 8-aastane kauplemisperiood, mis oma kestuselt on võrreldes eelnevate
perioodidega pikem ning on muutunud lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi LHÜ)
taotlemise põhimõtted. Antud kauplemisperioodil minnakse valdavalt üle
enampakkumistele ning järk-järgult vähendatakse tasuta LHÜ-de eraldamist EU ETS-i
kuuluvatele ettevõtetele. Ühtlustatud meetodil tasuta LHÜ-de kogus kauplemise
perioodiks 2013-2020 on kokku 20,19 miljonit tonni.
Meteoroloogia
Elutähtsa teenusena ilmaprognooside ja -hoiatuste koostamine ning nende edastamise
ja kättesaadavuse tagamine on Keskkonnaagentuuri (KAUR) koosseisu kuuluva riigi
ilmateenistuse põhifunktsiooniks. Lisaks sellele on ilmateenistuse ülesanneteks veel
lennumeteoroloogilise teenuse osutamine, meteoroloogia ja klimatoloogia
arendustegevus ning rakendusuuringud ja meteoroloogiline seire.
Riigi ilmateenistus on rahvuslik meteoroloogiateenistus, mis täidab kohustusi vastavalt
Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) soovitustele ning teeb Euroopa
tasemel koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide, koostöövõrgustike ja
konsortsiumitega (satelliitide kasutamise organisatsioon EUMETSAT,
meteoroloogiavõrgustik EUMETNET, Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus,
HIRLAM ilmamudeli arendamise konsortsium, radariandmete vahetamise
organisatsioon NORDRAD, Rahvusvaheline Tsiviillennunduse organisatsioon ICAO,
Põhja-Euroopa lennumeteoroloogia konsortsium NAMCon).
Aasta prognooside koostamiseks saadi meteoroloogilist ja hüdroloogilist infot 108-st
vaatlusjaamast. Ühel korral teavitati avalikkust erakorralise tormituule osas ning
2 Allikas: Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuur ja inventuuriaruande kavand. 3 LULUCF hõlmab endas maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust. 4 2013. aasta prognoosi täpsustatakse 2015. a. II pooles. Hinnangud 2014. aasta kohta valmivad aastal
2016.
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 19
ohtlike ilmastikunähtuste kohta anti hoiatus 2014. aastal 72 korral maismaa-aladele ja
596 korral merealadele ja Peipsi järvele.
2014. aasta ilma võib pidada viimase poole sajandi üheks soojemaks ja kuivemaks,
kuigi veel mais ja juunis sadas mitmel pool lumekruupe ja lörtsi5. Eesti keskmine
õhutemperatuur oli 7,1°C (norm 5,6°C), s.o 4. koht alates 1961. aastast. Eesti keskmine
sajukogus oli 592 mm (norm 646 mm), s.o sademete nappuselt 17. koht alates 1961.
aastast. 29. augustil registreeriti Äksis tornaado ning neljal päeval augustis vesipükse
Muhu põhjarannikul, Vilsandil ja Soome lahel.
Maapoliitika
Riigi maapoliitika prioriteediks on maareformi lõpetamine ja riigi maareservi
moodustamine, et tagada riigi jätkusuutlik areng. Maareformi eesmärgiks on
registreerida maakatastris kogu Eesti maismaa pindala (4 343,2 tuhat hektarit). 2014.
aasta lõpu seisuga oli maakatastris registreeritud 648 956 katastriüksust pindalaga
4 183 865 ha ehk 96% Eesti maismaa territooriumist. Joonis 7. Maakatastris registreeritud maa pindala maakondade kaupa seisuga 31.12.2014
Allikas: Maa-amet
Esitatud andmete kohaselt on kõikides maakondades jõutud maa registreerimisega
tasemele, kus maakonna pindalast on üle 92% registrisse kantud. Kõige rohkem on
registreeritud Lääne maakonna pindalast (98,4%). Sellele järgnevad Jõgeva ja Järva
(mõlemad 97,8%) ning Viljandi ja Valga (97,7%) maakonnad. Kõige vähem on
registreeritud Ida-Viru (92,7%) ning Harju maakonna (94,7%) pindalast.
5 Allikas: Riigi Ilmateenistuse veebileht www.ilmateenistus.ee .
http://www.ilmateenistus.ee/
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 20
Riigi maareservi moodustamiseks vormistati 2014. aastal riigi omandisse 1 941
katastriüksust kogu-pindalaga 12 190 ha. Munitsipaalomandisse vormistati 105
maaüksust. Enampakkumisel võõrandati 527 kinnisasja pindalaga 2 798 ha ja
otsustuskorras 61 kinnisasja kogupindalaga 162 ha. Riigieelarvesse laekus maa
enampakkumisel müügist ja otsustuskorras võõrandamistest kokku tulu 12,3 miljonit
eurot. Eelmisel aastal omandas riik 3 miljoni euro eest 24 kaitstavat loodusobjekti
sisaldavat kinnisasja pindalaga 257 ha. Maa riigi kulul tagastamise kulusid hüvitati 14
menetluse osas. Teistele riigivara valitsejatele anti üle 12 riigi kinnisasja pindalaga 112
ha. Riigimetsa Majandamise Keskusele anti üle 41 kinnisasja pindalaga 608 ha.
Eelmisel aastal jätkus 2009. aastast alanud kinnisvara tehingute arvu ning koguväärtuse
kasv (vt joonis 8). Joonis 8. Kinnisvaratehingute arv tehingute andmebaasis 1996-2014
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas
Kuigi SKP kasvu kahandasid ehitusmahtude vähenemine kohalikul ehitusturul 2% ning
ehituse lisandväärtuse kahanemine 4,1%, suurenes kinnisvara tehingute arv võrreldes
2013. aastaga 6,2%. Kokku tehti 2014. aastal 55 602 tehingut koguväärtusega üle 2,6
miljardi euro. Tehingutest enamuse (80,9%) moodusatasid ostu-müügi tehingud. Kõige
aktiivsemad kuud võõrandamistehingute arvu poolest olid aprill, oktoober ja detsember.
Ostu-müügi tehingute väärtuse poolest on detsembri järel teisel kohal mai. Keskmine
ostu-müügitehingu hind oli Eestis 2014. aastal 51 659 eurot. Piirkonniti on kinnisvara
tehingute suurem osatähtsus ootuspäraselt koondunud peamiselt Tallinna ja
Harjumaale, järgnevad suuremad keskused nagu Tartu ja Pärnu (vt joonist 9).
Joonis 9. Kinnisvara tehingute koguväärtuse osatähtsus maakondade lõikes 2014. aastal
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 21
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas
Keskkonnajärelevalve
Järelevalvet teostatakse looduskeskkonna ja -varade kasutamise üle keskkonnakaitse,
looduskaitse ja kalakaitse valdkondades. Keskkonnajärelevalve tõhususe indikaatoriks
on keskkonnaalaste rikkumiste arv. Rikkumiste arvu algtase 2009. aastal oli 3776
rikkumist, 2014. aastal tuvastati 2906 rikkumist.
Võrreldes 2013. aastaga on rikkumiste arv suurenenud 395 võrra (14%). 2014. a viidi
läbi 8545 objekti kontrolli, mis on 147 võrra rohkem kui 2013. a vastav näitaja.
Kontrollide-rikkumiste suhe tõusis nelja protsendipunkti võrra – 2014. aastal tuvastati
rikkumine 34% kontrollidest. Antud näitaja jätkuv tõus tõendab, et ressursse osatakse
paremini kasutada ning kontrollitakse eelkõige objekte, kus rikkumise esinemine on
tõenäolisem. Samuti suunatakse järelevalvet suurema keskkonnamõjuga objektide
kontrollimisele, millega on võimalik tõsisemaid probleeme ja rikkumisi ennetada.
Õigusrikkumiste eest määrati trahve rohkem kui 262 tuhande euro ulatuses 1317
inimesele. Keskkonnakahju kogusummaks 151 juhtumi käsitlemisel oli 2014. aastal
arvutuste kohaselt üle 323 tuhande euro. Lisaks väärteomenetlustele alustas
Keskkonnainspektsioon 2014. aastal 37 kriminaalmenetlust.
Keskkonnajärelevalve võimekuse suurendamiseks perioodil 2007-2013 on Euroopa
Regionaalarengu Fondist ette nähtud 6,9 miljonit eurot, millest suurem osa ehk ca 6
miljonit on juba kasutatud. 2014. aastal soetati ERF vahenditest järelevalveks ning
süsteemide rakendumiseks vajalike vahendeid ja seadmeid: 5 eriotstarbelist maasturit,
3 väikelaeva, 13 eriotstarbelist sõiduautot. 2014 sai valmis ka objekti kontrollimise
andmekogu süsteemi (OKAS) arendus.
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 22
Keskkonnateadlikkus
Keskkonnateadlikkuse suurendamise eesmärk on Eesti elanikkonna väärtushinnangute
ja käitumisharjumuste muutmine keskkonnasäästlikuks ja loodushoidlikuks. Olulisel
kohal on väärtuskasvatuse ja terviklike teadmiste jagamine ümbritseva
looduskeskkonna kohta, seoste loomine igapäevase käitumise mõjust keskkonna
seisundile. 2014. aastal avaldatud “Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuringu”
kohaselt peab 90% uuringus osalenust end keskkonnateadlikuks. 67% vastanutest
(1002 inimest) peab end keskkonnateadlikuks. See arvamus on aasta-aastalt paranenud:
2010. a oli vastav number 40% ja 2012. aastal 60%6. Võrreldes 2012. aasta uuringuga
on peaaegu kõik hinnangud ja suhtumine keskkonda kogu vastajaskonna seisukohalt
rohkem või vähem paranenud. Eeskätt on tõusnud hinnangud puhta joogivee
kättesaadavusele, õhu kvaliteedile; Eesti elanikkkonna keskkonnateadlikkusele;
keskkonna-alase, eriti jäätmetega seotud teabe kättesaadavusele.
Keskkonnateadlikkuse kasvu aitab saavutada keskkonnahariduse süsteemi järjepidev
arendamine. Riiklikku õppekava toetavasse haridustegevusse (läbiv teema keskkond ja
jätkusuutlik areng) panustavad nii riigi- ja kohalike omavalitsuste asutused kui ka
ülikoolid ja MTÜ-d. Riiklikku õppekava toetavaid õppeprogramme viiakse läbi
erinevas omandis keskkonnahariduskeskustes, loodusmajades ja -keskustes,
looduskaitsealade ja rahvusparkide keskustes, muuseumides jne.
KIK-i keskkonnaprogrammi raames toetati 2014. aastal keskkonnateadlikkust
suurendavaid tegevusi summas 3,6 miljonit eurot, mis jagunes 412 projekti vahel.
Kõige enam toetati keskkonnahariduslikke aktiivõppe projekte, keskkonna teadlikkust
suurenavaid teavitustegevusi, uuringuid ja kampaaniaid ning üldharidussüsteemi
õpilaste õppeprogrammide läbiviimist. Euroopa Regionaalarengu Fondi toel lõppes
2014 Lahemaa rahvuspargi looduskeskuse põhikorruse püsiekspositsiooni
väljaehitamine ning võeti vastu Iisaku looduskeskuse uue hoone ehitus.
6 Allikas: „Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring“, Turu-uuringute AS, 2014
http://www.envir.ee/sites/default/files/uuring_eesti_elanike_keskkonnateadlikkus.pdf .
http://www.envir.ee/sites/default/files/uuring_eesti_elanike_keskkonnateadlikkus.pdf
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 23
II osa. Asutuse juhi hinnang7 sisekontrollisüsteemi kohta ja ülevaade
riigiraamatupidamiskohuslase tegevusest siseauditeerimise korraldamisel
Hinnang sisekontrollisüsteemile
Keskkonnaministeeriumi juhina on mul kohustus tagada sisekontrollisüsteemi
rakendamine ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamine ministeeriumis ja
ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning valitsusasutuste
hallatavates riigiasutustes.
Sisekontrollisüsteem on organisatsiooni juhtimisel riskide maandamiseks ja seeläbi
eesmärkide saavutamise toetamiseks rakendatav kontrollimeetmete kogum, mis
võimaldab tagada:
õigusaktide nõuetest kinnipidamist,
vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest jms tingitud kahju eest,
organisatsiooni tegevuse otstarbekust ülesannete täitmisel,
tegevuste kohta tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumist, säilitamist ja avaldamist.
Keskkonnaministeeriumi juhtkond rakendab sisekontrollisüsteemi ja tagab selle
tulemusliku toimimise Keskkonnaministeeriumis. Ministeeriumi valitsemisalas
olevates valitsusasutustes ning valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes tagab
sisekontrollisüsteemi rakendamise ja tulemusliku toimimise asutuse juht.
Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsevas riigitulundusasutuses Riigimetsa
Majandamise Keskuses (RMK) tagab sisekontrollisüsteemi toimimise RMK juhatus.
Keskkonnaministeeriumi kui riigiraamatupidamiskohustuslase sisekontrollisüsteemile
antav hinnang põhineb teada oleval juhtimisinformatsioonil, sh asutuse tegevusega
seotud riskihinnangud ja teised järelevalvetegevused, ning ministeeriumis ja selle
valitsemisalas teostatud kindlustandvate ja nõustavate siseauditeerimise tööde
tulemustel, sh kvaliteedisüsteemi ja EMAS auditid, samuti välisaudiitorite hinnangutel
ja arvamustel.
Ministrina hindan Keskkonnaministeeriumi valitsemisala sisekontrollisüsteemi oluliste
valdkondade ja tegevuste osas üldjuhul toimivaks, mis võimaldab välja tuua ja toob
esile tegevuse mittevastavust. Sisekontrollisüsteemi parandamiseks ja täiustamiseks
oleme planeerinud tegevusi, et tagada:
- riskijuhtimise parem ühilduvus arengukava ja tegevuskava protsessiga; - organisatsiooni vajaduste ja IKT arenduste parem juhtimine ja koordineerimine
valitsemisala üleselt;
- organisatsiooni põhiprotsesside kirjelduste ja töökordade ajakohastamine.
7 Raamatupidamise seadus §38 lõige 2 punkt 2 kohaselt sisaldab riigiraamatupidamiskohustuslase
majandusaasta aruande tegevusaruanne asutuse juhi hinnangut sisekontrollisüsteemi kohta ja ülevaadet
riigiraamatupidamiskohustuslase tegevusest siseauditeerimise korraldamisel.
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 24
Ülevaade riigiraamatupidamiskohuslase tegevusest siseauditeerimise korraldamisel
Siseauditeerimise paremaks korraldamiseks ministeeriumis ja ministeeriumi
valitsemisalas on kavas moodustada siseauditeerimise mõistes üks organisatsioon
(siseauditeerimise sise-eeskirja eelnõu on esitatud kooskõlastamisele).
Organisatsioonis siseaudiitori kutsetegevuse alaseid ülesandeid täitvad ametnikud
moodustavad organisatsiooni siseauditi üksuse. Organisatsiooni siseauditi üksus allub
funktsionaalselt kõrgemale juhtorganile, kelleks on minister.
Siseaudiitoritele on tagatud tööks vajalikud tingimused ning ligipääs tööks vajalikule
informatsioonile ning võimaldatakse asjakohast täiendõpet kooskõlas arengukava ja
tööplaaniga.
Seisuga 31.12.2014 oli Keskkonnaministeeriumis ametis 2 siseaudiitorit. Täitmata oli
2 ametikohta (osakonna juhataja ametikoht alates 28.07.2014, siseaudiitori ametikoht
alates 1.12.2014). Alates 02.03.2015 on täidetud siseauditi osakonna juhataja
ametikoht. Ministeeriumi valitsemisalas töötas kokku 4 siseaudiitorit, sh siseaudiitorid
Keskkonnaametis ja Maa-ametis ning siseauditi eest vastutavaid isikuid 2, sh
Keskkonnaagentuuris kvaliteedijuht-siseaudiitor ja Keskkonnainspektsioonis nõunik.
Lisaks on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas siseauditi üksus RMKs (kolm
siseaudiitorit) ning RMK nõukogu juurde on loodud Auditikomitee.
Seisuga 31.12.2014 omab avaliku sektori üksuse siseaudiitori kutsekvalifikatsiooni
ministeeriumi valitsemisalas kaks siseaudiitorit (Maa-ametis ja RMK-s).
Keskkonnaministeeriumi siseauditi osakonna kaks siseaudiitorit on osaliselt
kutsetaseme saamiseks vajalikud eksamid sooritanud.
Keskkonnaministeeriumi ja tema valitsemisala siseauditeerimise tegevuses järgitakse
siseaudiitori kutsetegevuse standardite põhiprintsiipe ja nõudeid. Siseauditi üksuse
tegevuse osas kvaliteedihindamisi läbi viidud ei ole. Kutsetegevuse standarditega
täieliku vastavuse saavutamiseks on kavandatud siseauditi üksuse sisemise
kvaliteedihindamise läbiviimine 2016 a sügisel ja vastavalt selle tulemustele väline
kvaliteedihindamine.
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 25
III osa. Ülevaade äriühingute ja muude isikute tegevusest
1. Tütar- ja sidusettevõtjad, riigi tulundusasutus, sihtasutus
Järgnevalt on esitatud Keskkonnaministeeriumi osalused tütar- ja sidusettevõtjates,
osaluse suuruse muutused aktsia- või osakapitalis, samuti RMK netovara ja selle
muutus ning info sihtasutuse Eramatesakeskus sihtkapitalist. Ülevaade netovarade
muutusest, puhaskasumist ja makstud dividendidest on toodud raamatupidamise
aruande lisas 8.
Tabel 4. Osalemine äriühingutes
Ühingu nimi
Osanikud või
aktsionärid
Osa- või
aktsiakapital
seisuga
31.12.2013
(EUR)
Osa- või
aktsiakapital
seisuga
31.12.2014
(EUR)
Suurenemi
ne /
vähenemin
e Selgitus 1 OÜ Eesti
Keskkonnauuringute
Keskus
100% Eesti Vabariik 1 447 976 1 476 476 28500 Vt selgitust
tabeli all
2 OÜ Eesti
Geoloogiakeskus
100% Eesti Vabariik 971 502 971 502 0 Muutused
puuduvad
3 AS Eesti Kaardikeskus 100% Eesti Vabariik 217 980 217 980 0 Muutused
puuduvad 4 AS Ökosil 65% AS Silmet Grupp 325 310 325 310 0 Muutused
puuduvad 35% Eesti Vabariik 175 118 175 118 0
Kokku 500 428 500 428 0
Selgitus:
Seoses 2013. aastal lõpul Maksu- ja Tolliametilt üleantud riigivaraga suurendati OÜ Keskkonna-
uuringute Keskus osakapitali mitterahalise sissemaksega summas 28 500 eurot. Osakapitali
suurendamisega ei emiteeritud uut osa. Kooskõlastatult riigiraamatupidamise korraldajaga kajastatakse
muudatus KeM 2014.a aruandes.
Tabel 5. Riigimetsa Majandamise Keskus
31.12.2013 31.12.2014 Muutus Selgitus
Netovara Riigi tulundusasutus 1 217 542 610 3 651 073 704 2 433 531 094 Vt selgitust
tabeli all
Selgitus:
RMK netovara muutus järgmistel põhjustel (eurodes):
1) 2014.a kasum 40 759 067
2) varade saamine 3 955 074
3) maa riigi omandisse jätmine 7 057 667
4) Eesti Metsataim AS netoväärtuse muutuse mõju -124 909
5) varade andmine -76 864
6) kasumieraldis -14 608 000
7) metsa väärtuse muutus, seoses diskontomäära vähendamisega 6%-lt 4 %-ni 2 396 569 059
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 26
Tabel 6. Sihtasutus Erametsakeskus
Ühingu nimi Asutajaõiguse teostaja
Sihtkapital
seisuga
31.12.2013
(EUR)
Sihtkapital
seisuga
31.12.2014
(EUR)
Suurenemine
/ vähenemine Selgitus
SA Erametsa-
keskus
Keskkonnaministeerium 11 464 11 464 0 Muutused
puuduvad
2. Osalemine muude isikute tegevuses
2.1. Rahvusvahelised organisatsioonid ja ühendused
Eesti osales 2014. aastal Keskkonnaministeeriumi kaudu kokku 48 rahvusvahelises
organisatsioonis ja ühenduses. Alljärgnevas tabelis on toodud 2013/2014 tasutud
liikmemaksud.
Tabel 7. Osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides
(eurodes)
Jrk
nr Organisatsioon/konventsioon Tasutud summa
2013 2014
1 Ramsari 1971. a. konv. rahvusvahelistest märgaladest, eriti
veelindude elupaikadena liikmemaks
1 628 1 603
2 Rio de Janeiro 1992. a. bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni
liikmemaks (Fund 5080 Est)
4 632 4 521
3 Washingtoni 1973. a. konv. ohustatud metsiku looduse taime- ja
loomaliikidega rahvusvahelisest kaubandusest liikmemaks CITES
1 723 1 790
4 UNFCCC New Yorki 1992. a ÜRO Kliimamuutuse
raamkonventsioon
5 902 6 809
5 EMEP ÜRO Genfi 1979 piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon
ja selle neli protokolli
1 647 1 599
6 Helsingi 1992. a. Läänemere merekeskkonna kaitse konv. osaline
liikmemaks HELCOM
267 9841 178 972
7 Mereuurimise Nõukogu (ICES) liikmemaks 55 280 54 944
8 Viini 1985. a. osoonikihi kaitse konventsiooni Montreali 1987. a.
protokolli Londoni (1990) ja Kopenhageni (1992) paranduste osaline
liikmemaks (Fund 3030 Est)
49 007 49 007
9 IAEA Rahvusvahelise aatomienergia agentuuri liikmemaks ((tehnilise
koostöö finantseering (5% Eesti riigile IAEA poolt osutatud tehnilise
koostöö rahalisest väärtusest))
12 424 29 6711
10 Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) liikmemaks 21 350 21 336
11 Euroopa riikide kaardistamise, maaregistrite ja katastriagentuuride
esindusorganisatsioon – EuroGeographics liikmemaks
6 624 6 624
12 Läänemeremaade Nõukogu (CBSS) Baltic21 sekretariaadi
kaasfinantseerimine
7 863 7 863
13 MCPFE Pan-Euroopa metsakaitse protsess (Forest Europe) 1 000 1 000
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 27
14 ICP Forests Rahvusvaheline koostöö programm õhu kaudu leviva
saaste mõju hindamiseks ja jälgimiseks
0 0
15 EUFORGEN Euroopa metsade geneetilise varu programm (European
Forest Genetic Resourses Programme)
4 319 4 067
16 ÜRO keskkonnaprogramm UNEP (Fund 700 Est) 14 000 5 000
17 ECMWF Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus 27 792 28 904
18 IWRB (WETLANDS) Veelindude ja märgalade büroo 1 857 1 903
19 GBIF Globaalne Bioloogilise Mitmekesisuse Informatsiooni Koda 2 000 2 400
20 EuroGeoSurveys Euroopa Liidu riikide Geoloogiateenistuste
Ühendus
6 666 4 500
21 Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll (Fund 9340 Est) 1 141 1 067
22 Baseli konventsioon ohtlikest jäätmetest ja nende kõrvaldamisest
(Fund 3060 Est)
1 764 1 796
23 UNFCCC Kyoto protokoll 3 704 3 673
24 EUROBATS Euroopa nahkhiirte kaitse leping (Fund 9130 Est) 1 000 1 000
25 EUMETSAT Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise
Organisatsioon
266 447 334 0092
26 HIRLAM 8 150 8 350
27 EUMETNET Euroopa meteoroloogiateenistuste ühendus 6 929 7 043
28 Arhusi konventsioon keskkonnainfo kättesaadavuse ja üldsuse
kaasamise kohta
1 000 1 000
29 Kõrbe konventsioon (UNCCD) 3 025 2 877
30 Bonni konventsioon rändliikide kaitsest ja sellega seotud lepped
(Fund 850 Est)
1 844 2 079
31 IUCN Maailma Looduskaitse Ühing (the world conservation union) 12 514 12 573
32 AEWA Aafrika ja Euraasia rändavate veelindude kaitse lepe (Fund
9090 Est)
2 000 2 000
33 Stockholmi konventsioon püsivate orgaaniliste saasteainete kohta
(Fund 9400 Est)
1 891 1 830
34 BSRAC Läänemere kalanduse regionaalne nõukogu 3 500 3 500
35 Kaugpüügi Regionaalne Nõukogu (LDRAC) 2 021 2 021
36 ICRW vaalakaitse konventsioon (IWC) 26 504 34 9803
37 Saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokoll (Arhus PRTR) 400 400
38 IMPEL-i võrgustiku liikmemaks 5 000 5 000
39 UNFCCC Kliimamuutuste konventsiooni tehingute register ITL 779 774
40 ARGOS Consortium 6 000 6 000
41 EUROPARC Euroopa kaitsealade liit 2 330 2 330
42 EURING Euroopa rõngastuskeskusi koondav katusorganisatsioon 110 110
43 Rahvusvaheline Muuseumiorganisatsioon ICOM 416 416
44 EUROCONTROL Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon 04 409
45 UNECE säästva arengu alase hariduse strateegia (ESD) 1 000 1 000
46
UNECE piiriveekogude konventsiooni (Water Convention
Protocol) makse
10 000 0
47
Espoo konventsioon keskkonnamõjude hindamisest piiriüleses
kontektis
1 000 1 000
48 UNECE Protocol on Water and Health 2 2505 750
KOKKU 866 416 850 500
Selgitused: 1 Sisaldab eelneva perioodi osamakse võlgnevuse tasumist.
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 28
2 Liikmemaks kasvas seoses uute satelliidiprogrammide algusega. Summa sisaldab ka 2015. a
liikmemaksu osalist tasumist. 3 Sisaldab ka 2013.a septembri-detsembri makseid. Alates 2014. a on muutunud IWC majandusaasta, st
kui varem oli see septembrist augustini, siis nüüd jaanuarist detsembrini. 4 Riikide panuste ümberarvutuse tulemusel selgus, et Eesti on täitnud oma 2010-2013 perioodi kohustuse
varasemate maksetega, seega 2013. aastal liikmemaksu kohustust ei olnud. 5 Summa koosneb 2011-2013 osamaksudest.
Maaparandusühistud
Alljärgnevalt on toodud ülevaade maaparandusühistutest, milledes keskkonnaminister
on Riigimetsa Majandamise Keskust (RMK) volitanud teostama riigi liikmeõigusi.
Tabel 8. Osalemine maaparandusühistutes
Ühistu Ühistu postiaadress Ühistu
registreeri
misnumber
Asutamise
aeg
Liikm
ete
arv
Riigi osa
%-des
häälte
arvust
1 MTÜ Koorküla
maaparandusühistu
Hummuli alevik,
Hummuli vald,
Valgamaa, 68410
80294139 26.08.2009 11 12,90
2 MTÜ Marga Kraavi
Maaparandusühistu
Kase talu, Maissoo,
Keibu küla, Padise vald
Harjumaa, 76002
80307480 26.02.2010 9 16,7
3 MTÜ Räpina poldri
maaparandusühistu
Kooli 1, Räpina,
Räpina vald, Põlvamaa,
64505
80327011 21.04.2011 53 13,76
4 MTÜ Tislari
Maaparandusühistu
Mihklimäe talu,
Lääniste küla, Võnnu
vald, Tartumaa, 62401
80237816 05.06.2006 3 40
5 MTÜ Voorbahi
Maaparandusühistu
Valga tn 4
Tõrva linn
Valga maakond
80237348 09.05.2006 19 15,78
6 MTÜ Kirbla
Maaparandusühistu
Põllu 5, Abja-Paluoja
linn, Abja vald,
Viljandi maakond,
69402
80331297 29.08.2011 17 5,88
7 MTÜ Laatre
Maaparandusühistu
Põllu 5, Abja-Paluoja
linn, Abja vald,
Viljandi maakond,
69402
80262300 15.01.2008 34 2,94
Märkus: Ülevaatest on välja jäetud Leisi Maaparandusühistu, kuna MTÜ tegevusega seotud maa-alal
puudusid RMK maaüksused. Riiki esindab ühistus Viljandi Maavalitsus.
Korteriühistud
Osalemine korteriühistutes seisuga 31.12.2014 (tabel 9).
Tabel 9. Osalemine korteriühistutes
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 29
Korteriühistu
Asutamise
aeg
KÜ
liikmete
arv
Korteriomand Valitsemisala asutus kelle
kasutuses on korteriomand
1 Korteriühistu Sõmeru
Puiestee 1 (reg.nr.
80038560)
22.06.1998 30 korter nr 26 RMK
Muutused: Riigi Kinnisvara AS-le anti üle korteriomandid Vasara 14 krt 50 ja krt 53 (Vabariigi
Valitsuse 30.01.2014 korraldus nr 46)
IV osa. Täiendav informatsioon
1. Olulised sündmused ja muud selgitused
Ülevaade Keskkonnaministeeriumi valitsemisala tähtsamatest majandusnäitajatest
Tabel 10. Valitsemisala olulisemad majandusnäitajad (tuhandetes eurodes)
2014 2013 2012 2011 2010
Bilansinäitajad
Varad aasta lõpus 3 872 110 1 477 473 1 467 367 1 635 832 1 478 772
Kohustused aasta lõpus 110 590 137 209 172 198 350 142 215 661
Riigieelarvesse kuuluv netovara
aasta lõpus 3 761 520 1 340 264 1 295 169 1 285 690 1 263 111
Tulemiaruande näitajad
Tegevustulud 174 698 200 464 318 662 162 561 116 338
Tegevuskulud -166 857 -172 659 -319 221 -160 935 -123 952
Tegevustulem 7 841 27 805 -559 1 626 -7 614
Finantstulud ja -kulud 40 966 34 051 18 784 31 737 118 933
Muud näitajad
Töötajate keskmine arv (inimest
taandatuna täistööajale) 1 399,9 1 397,82 1 422,1 1 431,77 1 440,5
Asutuste arv 7 8 8 8 8
Põhivarainvesteeringud 9 676 8 440 11 154 7 391 11 502
Eelarve ja selle täitmise näitajad
Eelarve tulude maht 187 729 244 479 328 363 269 459 245 848
Eelarve tulude täitmine 152 048 255 718 336 577 426 907 248 796
Eelarve kulude maht -276 163 -296 756 -476 059 -231 225 -198 171
Eelarve kulude täitmine -182 950 -284 445 -244 485 -409 056 -168 659
Finantseerimistehingud
Kohustuste suurenemine 2 865 4 422 5 579 9 245 5 995
Kohustuste vähenemine -2 925 -5 395 -5 256 -8 763 -6 673
Varad, kohustused, tegevustulud ja -kulud
Varade suurenemine oli põhjustatud metsa väärtuse leidmisel kasutatava
diskontomäära vähenemisest 6%-lt 4%-ni ning metsamajanduse tulude ja kulude
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 30
prognooside ülevaatamisest. Kohustuste vähenemine oli põhjustatud põlevkivitööstuse
poolkoksi prügilate sulgemise keskkonnakaitselise eraldise lõppemisest, samuti lubatud
heitkoguste ühikutega kauplemisest saadud vahendite kasutamisega.
Finantstulud
Finantstulude muutuse olulisemaks mõjutajaks oli RMK kasumi suurenemine 9,3 mln
euro võrra.
Töötajate arv
Töötajate keskmisele arvule avaldasid mõju Eesti Loodusmuuseumi kogude
digiteerijate projektipõhised tähtajalised töökohad, millede koguarv arvutatuna
täistööajale moodustas 2014.a lõpu seisuga 16,5.
Eelarvetulud ja kulud
Eelarve tulude vähenemist mõjutas peamiselt heitmekvoodi müügitulude ja saadud
toetuste vähenemine. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala eelarvesse on riigiüleselt
planeeritud kõik heitmekvootide müügi arvelt ja rohelise investeerimisskeemi kohaselt
rahastatavad projektid, samas nende tegelik täitmine kajastub nii KeM kui ka teiste
valitsemisalade ja nende sihtasutuste täitmises. Sihtotstarbeliste välistoetuste arvelt
tehtud kulude kavandatust suuremad väljamaksed 2013. aastal mõjutasid 2014. aasta
väljamakseid, mil nende maht jäi väiksemaks võrreldes plaanituga.
Finantseerimistehingud
Kohustuste suurenemine kajastab peamiselt maade müügioksjonitel osalemise
tagatisrahade laekumist ja kohustuste vähemine nende tagasikandmist.
Juhtkonnale makstud tasud
Keskkonnaministeeriumi kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed said 2014.
aastal töö- ja muid tasusid järgmiselt:
a) keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus perioodi 01.01.2014 – 16.11.2014 eest
41 528 eurot, millele lisandus esindustasu 9 312 eurot.
b) keskkonnaminister Mati Raidma perioodi 17.11.2014 – 31.12.2014 eest 6 630 eurot,
millele lisandus esindustasu 1 296 eurot.
c) kantsler Andres Talijärv perioodi 01.01.2014 – 31.12.2014 eest 47 745 eurot, millele
lisandus isikliku auto kasutamise kompensatsioon 5 251 eurot.
Info tööjõukuludest ja töötajate arvust on esitatud raamatupidamise aruande lisas 23.
Tulud keskkonnakasutusest
Riigieelarvesse kanti keskkonnakasutusest laekunud tulu kokku 75 663 104 eurot.
Keskkonnatasudega seotud viiviseid laekus 3 375 eurot. Riigieelarvesse kantud
keskkonnatasudest oli ette nähtud eraldamiseks SA-le KIK 36 013 118 eurot. Bilansist
kanti maha 120 762 eurot Keskkonnaameti lootusetuid keskkonnatasude ja
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 31
viivisintressi nõudeid ning 172 472 eurot Keskkonnainspektsiooni lootusetuid
keskkonnakahju nõudeid.
Maade müügitulu
2014. aastal müüdi oksjonitel kokku 652 kinnisasja kogupindalaga 2 639 ha.
Enampakkumiste ostusumma moodustas 12 242 257 eurot.
Dividenditulu ja kasumieraldis
2014. aastal tasusid Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevad äriühingud ja RMK
riigituludesse dividende ja kasumieraldist kokku 14 757 909 eurot, sh:
Riigimetsa Majandamise Keskus 14 608 000
AS Eesti Metsataim 124 909
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ 25 000
Heitkoguste ühikutega kauplemistulud ja kulud
Euroopa ühtse saasteühikutega kauplemise oksjonitulu moodustas 7 446 545 eurot,
sellest lennnudusega seotud laekumised 37 690 eurot. Laekunud tuludest kasutati
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu 3 200 000 eurot väikeelamute
vedelküttel kütteseadmete vahetamise toetamiseks, arenguriikide toetusprojektidele
suunati 423 000 eurot ning riigituludesse 3 704 427 eurot. Kasutamata jäänud 81 427
eurot kanti üle 2015. aastasse.
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli kohaselt laekus
Luksemburgi Suurhertsogiriigiga 2010. aastal sõlmitud kokkuleppe alusel 1,5 mln eurot
lubatud heitkoguse ühikutega kauplemistulusid. Saadud raha kasutajaks oli Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas olev SA Kredex. Samuti jätkus
eelnevatel aastatel laekunud müügitulude kasutamine. Seisuga 31.12.2014 oli
erinevatele projektidele tehtud väljamakseid kokku 297,46 mln euro ulatuses (vt tabel
11).
Tabel 11. Lubatud heitkoguste ühikute müügitulude kasutamine
(miljonites eurodes)
Meetmed Maht (mln
eurot)
Väljamaksed
seisuga
31.12.2014
Vastutaja Rakendaja
nn katlamajade ja soojustrasside meede I 11,97 10,53 KKM KIK
nn katlamajade ja soojustrasside meede II 12,21 12,19 KKM KIK
nn katlamajade ja soojustrasside meede III 8,08 6,84 KKM KIK
keskkonnasäästlikud trammid 53,52 10,76 MKM Tallinna LV
energiatõhusad bussid 19,19 18,86 MKM Maanteeamet
alternatiivkütuste kasutamise edendamine
linnaühistranspordis
3,44 3,35 MKM Maanteeamet
tuuleenergia investeeringutoetus 12,84 12,45 MKM KIK
korterelamute renoveerimistoetus 30,66 28,86 MKM Kredex
eramajade renoveerimistoetus 3,84 3,85 MKM Kredex
elektriautod sotsiaaltöötajatele SOM SOM
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 32
elektriautode laadimissüsteem ja
toetusskeem
25,09 19,24 MKM Kredex
teatribussid ja teatrivalgustus 3,71 3,70 KUM KUM
Tänavavalgustus 15,15 1,11 MKM KIK
avaliku sektori hoonete energiatõhusus 172,96 165,71 RM RKAS
Maa
Seisuga 31.12.2014 oli maakatastris registreeritud 648 956 katastriüksust pindalaga 4
183 865 ha ehk 96% maismaast. Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oli 1 463 399
ha maad, mille maksumus moodustas kokku 402 429 137 eurot, sellest RMK valduses
oleva maa maksumus oli 334 789 724 eurot ja Maa-ametil 66 738 796 eurot. Maa-ameti
volitatud valitsemisel oli 9 114 katastriüksust pindalaga 109 568 ha. 2014. aastal
omandas riik 24 kaitstavat loodusobjekti sisaldavat kinnisasja kogupindalaga 257 ha.
Kinnisvara investeeringutena oli 1 218 katastriühikut kasutusse antud kas
hoonestusõiguse seadmise või rendilepingu sõlmimise kaudu.
Riigimets
RMK majandab Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevaid inventeeritud
riigimaid üldpindalaga 1 226 226 ha, millest metsamaa moodustab 907 969 ha.
Metsadest 18% on rangelt kaitstavad. Nendes metsades on põhiliseks eesmärgiks
loodusobjektide hoidmine, mistõttu neid ei majandata. 20% metsade puhul on
eesmärgiks keskkonnaseisundi kaitsmine, millest tulenevalt kuuluvad need osalisele
majandamisele. Ülejäänud, ehk 62% metsi majandatakse puidu tootmise ja seeläbi tulu
teenimise eesmärgil.
2014. aastal lisandus RMK poolt hallatavatele maadele 1 833 katastriüksust
kogupindalaga 39 385 ha. Samal ajal andis RMK teistele riigiasutustele, valdavalt Maa-
ametile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, üle 330 ha.
2014. aastal tehti riigimetsas metsauuendustöid kokku 6 810 ha, sellest metsaistutust
5 785 ha. RMK taimlate ja AS-i Eesti Metsataim toodanguna realiseeriti 2014. aastal
22,2 miljonit taime, millest 18,5 miljonit taime kasutati RMK metsauuenduseks.
Metsa kui bioloogilist vara kajastab oma bilansis RMK. Riigimetsa õiglane väärtus
leitakse kümne aasta keskmisena prognoositud aastase metsamajandamise tulude ja
metsamajandamise kulude vahena, jagatuna diskontomäära (4%) ja inflatsioonimäära
vahega.
Arvestades diskontomäära vähenemist 6%-lt 4%-le ning metsamajandamise tulude ja
kulude prognooside ülevaatamist moodustas metsa väärtus 2014. aastal 3 164 531 032.
Suurenemine võrreldes 2013. aastaga moodustas 2 396 569 059 eurot ja seda kajastati
RMK osaluse muutusena.
Alljärgnevates tabelites on üldisema informatsioonina toodud metsamaa pindala ja
tagavara jagunemine peapuu liigiti majandatavaks ja mittemajandatavaks metsaks ja
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 33
nende muutused võrreldes 2013. aastaga, samuti sortimentide keskmised hinnad ning
puidumüügi maht ja keskmine hind.
Tabel 12. Metsamaa pindala peapuuliikide kaupa (ha)
Peapuuliik
(ha)
2014 2013 Muut
Mittemajand
atavad
metsad
Majandata
vad
metsad
Pindala
kokku (ha)
Mittemajand
atavad
metsad
Majandata
vad
metsad
Pindala kokku
(ha) ha %
Mänd 90 432 300 042 390 474 84 950 295 097 380 047 10 427 2,7%
Kuusk 19 270 168 348 187 618 17 882 164 746 182 628 4 990 2,7%
Kask 42 170 225 687 267 857 37 933 218 391 256 324 11 533 4,5%
Haab 4 126 26 713 30 839 3 204 25 659 28 863 1 976 6,8%
Sanglepp 4 555 11 550 16 105 3 455 10 700 14 155 1 950 13,8%
Hall lepp 1 335 9 364 10 699 1 090 7 900 8 990 1 709 19,0%
Teised 1 513 2 864 4 377 1 376 2 870 4 246 131 3,1%
Kokku 163 401 744 568 907 969 149 890 725 363 875 253 32 716 3,7%
Allikas: RMK 2014 majandusaasta aruanne
Tabel 13. Metsa tagavara peapuuliikide kaupa (m3)
Peapuuliik (ha)
2014 2013 Muut
Mittemajand
atavad
metsad
Majandatava
d metsad
Pindala
kokku (m3)
Mittemajand
atavad
metsad
Majandatava
d metsad
Pindala
kokku (m3) m3 %
Mänd 17 434 885 57 006 043 74 440 928 16 244 515 55 982 016 72 226 531 2 214 397 3,1%
Kuusk 4 170 494 23 800 566 27 971 060 3 882 341 22 965 246 26 847 587 1 123 473 4,2%
Kask 7 416 162 32 070 536 39 486 698 6 693 735 30 875 650 3 7569 385 1 917 313 5,1%
Haab 1 208 347 4 309 936 5 518 283 951 869 3 945 887 4 897 756 620 527 12,7%
Sanglepp 903 523 2 038 899 2 942 422 687 428 1 834 667 2 522 095 420 327 16,7%
Hall lepp 216 815 1 251 597 1 468 412 173 831 978 365 1 152 196 316 216 27,4%
Teised 299 841 431 765 731 606 273 705 416 524 690 229 41 377 6,0%
Kokku 31 650 067 120 909 342 152 559 409 28 907 424 116 998 355 145 905 779 6 653 630 4,6%
Allikas: RMK 2014 majandusaasta aruanne
Tabel 14. Puidumüügi maht ja keskmine hind
2014 2013
EUR/m³ Maht EUR/ m³ maht
Raieõiguse müük 13,4 28 010 9,8 20 411
Metsamaterjali müük 47,2 3 200 202 44,3 3 160 392
Raidmete müük 16,3 4 598 8,1 1 627
Hakkpuidu müük 30,7 137 963 28,3 209 432
Allikas: RMK 2014 majandusaasta aruanne
Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne
Tegevjuht: Andres Talijärv 34
2. Ülevaade maavaravarudest ja nende hinnangulisest maksumusest
Maavaravarude olem on kajastatud kahes tabelis järgmiselt:
a) maavaravarude täpsustatud andmed seisuga 31. detsember 2013. a; b) maavaravarude prognoositavad andmed seisuga 31. detsember 2014. a.
Selgitus: Möödunud aastal andis Keskkonnaministeerium 2013. a aruandesse
ülevaatetabeli maavaravarude prognoositavatest kogustest ja maksumusest seisuga
31. detsember 2013. a. Varu seisu täpsustati 2013. a I poolaasta jooksul.
Maavaravarude koondbilanss kinnitati Eesti Maavarade Komisjoni 14. juuli 2014. a
protokollilise otsusega nr 14-114. 2014. aasta lõplikud andmed jõuavad töötlejani alles
2015. a aasta kevadel (andmete töötluse teeb Maa-amet keskkonnaregistri maardlate
nimistu volitatud töötlejana). Keskkonnaministeerium keskkonnaregistri vastutava
töötlejana annab andmed Statistikaametile