Väljaandja Tallinna Kesklinna Valitsus, tel 6457 229, e-post kesklinnasonumid@tallinnlv.ee. Trükki toimetanud Meedium OÜ

30. detsember 2014

www.tallinn.ee/kesklinn

Sel suvel rekonstrueeriti põhjalikult Pärnu maantee kesklinna poolset osa. Remondi käigus uuendati ka 3. ja 4. liini trammiteid, et uutel rööbastel saaksid alates uuest aastast sõita täiesti uued trammid.

125 aastat tagasi: nii nägi välja hobutrammi suvevagun.

18. detsembril esitleti uuenenud tram-midepoos Pärnu maanteel esimest uut CAF Urbos trammi. Testimisprogramm, mille käigus tramm peab läbima reaal-setes liiklustingimustes 1000 km, jõuab lõpule arvatavasti veebruari alguseks.

Trammi esitlusel peetud kõnes rõhu-tas Tallinna linnapea Edgar Savisaar, et ilma Eesti Vabariigi Valitsuse ja Tallinna Linnavalitsuse koostööta rööbastrans-

pordi kvaliteedi parandamisel poleks me jõudnud 20 moodsa trammi tellimiseni Hispaania kogenud tootjatelt, Hispaania valitsuse kaasabita ja tootjatehase vastu-tulelikkuseta poleks me suutnud püsida kavandatud graafikus ning saada jõulude eel kohale esimest trammi. “Me mõist-sime hoiduda erimeelsustest, suutsime leida ühise keele ja tagada linlaste jaoks parima lahenduse,” ütles linnapea.

Kokku hakkab 3. ja 4. trammiliini teenindama 20 uut moodsat trammi, millest 16 saabuvad järgemööda 2015. aasta jooksul, viimased neli optsiooniga lisaks ostetud trammi jõuavad liinile I kvartalis 2016. aastal. Trammide kogu-maksumus on 53,4 miljonit eurot ning need soetati Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vahel 2011. aastal sõlmitud saastekvootide müügitehingu rahaga.

Peagi hakkavad Tallinnas sõitma täiesti uued trammid

Paari aasta pärast sahisevad Tallinna tänavail vaid sellised moodsad iludused.

Kesklinna SõnumidVaata ka...Linnapea uusaastatervitus – lk 2Rahvarinde muuseum – lk 3Fotomäng – lk 6Nõuanded – lk 7Hopneri Maja – lk 8

Vabaduse väljakul toimuva kontsert-programmi peaesineja on 1990ndatel maailma vallutanud poistebänd ja Bri-ti muusikalegend East 17.

East 17 on üks oodatumaid ja suu-rima kuulajaskonnaga retrostaare Eestis. Bänd on eelnevalt Eestis esinenud vaid kahel korral: 1996. ja 2009. aastal. Aas-tavahetuspeol tuleb esitamisele kogu an-sambli kullafond, millest suuremad bändi

Uue aasta juhatab sisse maailmakuulus poistebänd East 17hitid on “Stay Another Day”, “Deep”, “House of Love”, “It’s Allright”, “Thun-der”, “Let It Rain”, “Hold My Body Tight”, “All Around the World” ja paljud teised.

East 17 on müünud maailmas ligi 20 miljonit plaati, bändi singlid ja plaa-did on jõudnud väga paljude raadio-jaamade, telekanalite, plaadimüüjate jt edetabelite tippu.

Sel aastal toimus ansambli liikmes-

konnas vahetus: Tony Mortimeri ase-mele tuli Robbie Craig, kes on laiemalt tuntud laulja ja laulukirjutajana. Tema tuntuim lugu on Craig Davidiga kahasse loodud “Woman Trouble”.

1990ndatel võrreldi ansamblit East 17 pidevalt teise tollal populaarse pois-tebändiga Take That. See andis hoogu juurde mõlema bändi kuulsusele, nagu aastakümneid tagasi oli juhtunud an-

samblitega The Beatles ja Rolling Sto-nes. Kui Take That oli klanitud ja viisa-kate noorte iidol, siis East 17 esindas rohkem n-ö tänava- ja vastuhakkajate leeri. Teismeliste tütarlaste unistustes on figureerinud aga mõlema bändi noor-mehed siiamaani!

Pärast esinemist Vabaduse väljakul annab ansambel East 17 kontserdi ka klubis CatHouse.

Tallinna KesKlinnas elab 57 891 inimesTNovembris kasvas elanike arv 160 inimese võrra.Allikas: Rahvastikuregister, 01.12 2014.

Aastavahetuspeole tulles jäta klaastaara ja pürotehnika kojuTallinna Kesklinna Valitsus kutsub kõiki aastava-hetusel Vabaduse väljakule uut aastat vastu võt-ma. Aastavahetuse kontsertprogramm algab 31. detsembril 2014 kell 22.30 ja lõpeb 1. jaanuaril 2015 kell 01.30.

Üritus on kõigile tasuta ja selle eesmärk on pak-kuda linnaelanikele ja -külalistele võimalust tähista-da linna esindusväljakul meelelahutusprogrammiga uue aasta saabumist. Laval esinevad ansamblid East 17 ja Shanon, linnarahva meeleolu hoiab üle-val õhtujuht Meelis Sekk.

Keskööl toimub Harjumäel ilutulestik, mis kes-tab 7 minutit ja 30 sekundit. Laskude koguarv on 6809 tähepommi, mis avanevad taevalaotuses eri-nevate suuremate ja väiksemate efektidena. Ilutu-lestiku korraldab Hansa Ilutulestikud OÜ, kes on teostanud Tallinna aastavahetuse ilutulestikke ka varasematel aastatel.

Tallinna Kesklinna vanem Alar Nääme leiab, et aastavahetuse tähistamine linna ühel tähtsamal väljakul on tore traditsioon. “See on hea võimalus linnarahval rõõmsa sündmuse puhul kokku tulla –ühiselt vana aasta minema saata ning rõõmsalt uus aasta vastu võtta. Palju häid soove korraga tagavad kindlasti eduka uue aasta,” ütles Alar Nääme.

Hinnanguliselt käib õhtu jooksul ürituselt läbi kuni 10 000 inimest. Ürituse ajal tagab avalikku korda turvafirma OÜ Meeskond Security. Liiklejate ohutuse mõttes on liiklus Pärnu maanteel, Estonia ja Kaarli puiesteel Vabaduse platsi ümbruses tava-liiklejatele suletud alates 31.12.2014 kella 23.30-st kuni 01.01.2015 kella 00.30-ni. Samuti on liiklu-seks suletud Komandandi tee 31.12.2014 kella 21.30-st kuni 01.01.2015 kella 01.00-ni.

Läbipääs tagatakse ühistranspordile (kuid mitte taksodele) ja operatiivteenistuste sõidukitele. Liik-lust reguleerivad OÜ Meeskond Security liikluse-reguleerijad. Kogu ürituse toimumise ajal viibivad kohapeal ka politsei ja kiirabi.

Vabaduse väljakule uut aastat vastu võtma tul-nutel palutakse isiklik pürotehnika ja klaastaara koju jätta, sest rahvamassis ja peosaginas võivad need olla ohtlikud nii teile kui ka teid ümbritsevatele ini-mestele!

2 Kesklinna Sõnumid 30. detsember 2014

Alar Nääme

Tallinna Kesklinna vanem

2014. aasta hakkab minevikuks saama. Veel loetud tunnid ja sa-luudisäras vahetuv aastanumber toob endaga uusi lootusi. Uus-aastaöö otsekui vabastaks meid vana aastaringi taagast, võimal-dades alustada järgmist aastat puhtalt lehelt. Õnneks on ka vanas siiski piisavalt hetki, mida heade mälestustena endaga kaasa võtta. Kesklinna linnaosale oli läinud aasta teguderohke, nagu kohane ühe Euroopa Liidu liikmesmaa pealinna südamele.

Mööduva aasta märksõnaks võib pidada mahukaid töid Pärnu maantee trammitee viimiseks tasemele, mis võimaldaks uute CAF Urbos trammide kasutuselevõtmist. Rekonstrueerimise käigus uuendati rööbastee, vahetati välja kontaktvõrgud, tänapäevastati alajaamad ning taristule jäävad kommunikatsioonid. Tööde käigus püüti linlasi võimalikult vähe häirida ning see läks ka korda. Boo-nusena suviste ebameeldivuste eest saavad autojuhid nüüd kasu-tada värske asfaltkattega sõiduteed, jalakäijad aga astuda mööda siledat trotuaari. Pärnu maantee sai uue valgustuse ja üle raudtee viiv päevinäinud viadukt tegi läbi põhjaliku noorenduskuuri. Projekt aga jätkub ning järgmise sammuna pikeneb 4. trammiliin lennu-jaamani.

Lisaks renessansile Kesklinna trammiliikluses saab lahkuva aasta tähtsündmuseks pidada XXXIII Vanalinna Päevade suure-pärast läbiviimist. Seekord oli päevade tunnuslauseks “Elavad tänavad” ning elu jätkus tõepoolest nii vanalinna kesksetele turis-misoontele kui ka tavaliselt vaiksetele kõrvaluulitsatele. Vanalinna päevadest on saanud Tallinna vapiüritus, mis võrdselt Raekoja platsi jõuluturuga tõmbab ligi nii turiste kui ka kohalikke. Etteval-mistused XXXIV Vanalinna Päevadeks käivad juba täie hooga, kava saab sama huvitav ja põhjalik nagu viimastel aastatel kombeks.

Lisaks vanalinna päevadele andis Kesklinna kultuurielule tub-listi vürtsi ka Hopneri Maja tegus ürituste graafik. Kesklinna Valit-suse haldusalasse kuuluv endine kaupmehemaja Raekoja platsil on saanud üheks vanalinna kultuurikeskuseks, kus tegutsevad ise-tegevusrühmad ja kultuuriseltsid, korraldatakse kontserte, etendu-si ja näitusi. Järgmisel aastal jätkame – ideid on, tuleb need vaid ellu viia!

Novembris andsime avalöögi Raua 23 hoones asuvas Kesklin-na noortekeskuses, kus on erinevateks tegevusteks 500 m2 pinda. Keskuses leiavad tegevust sajad 15–23-aastased noored. Neile noortele, kes peavad lugu ekstreemspordist, avame tuleval aastal Aia tänaval kaasaegse rularaja. Et saavutada parim tulemus, kaa-sasime skatepargi kavandamisse asjatundjad MTÜ-st Linnasilm ning konsulteerisime maastikuarhitekti Janne Saarioga, kelle idee-de järgi on mitmed Soome linnad rikastunud asupaigakesksete ning sotsiaalset sidusust toetavate rulamaastikega. Tänapäevane rularada pole ju pelgalt harrastajate kogunemispaik, vaid muutub õige arhitektuurilise lahenduse korral linnaruumi orgaaniliseks osaks, võimaldades noortele füüsilist koormust, mille olulisust meie arvutiseerunud ühiskonnas on raske üle hinnata.

Lahkuval aastal jätkasime dialoogi Vanalinna seltsiga. Pean asumiseltside osa linna miljöö kujundamisel ning väärtustamisel ülioluliseks ja olen igati valmis neid toetama. Jah, paljud seltside poolt esiletoodud probleemid ei lahene kohe, ent vilepuhujatena panevad seltside liikmed ametnikke pingutama, ei lase end lõd-vaks lasta, mis on äärmiselt oluline. Pidev suhtlus elanikega on iga omavalitsuse eduka tegevuse alus.

Leian ka tuleval aastal aega kesklinlaste ärakuulamiseks, an-nan endast parima ühiste eesmärkide elluviimiseks. Kesklinn on väärt koht ning neid väärtusi tuleb hoida!

Head lõppevat vana ja suurepärast uut kõigile kesklinlastele!

TÄHTsaD TeemaD

Head vana ja uut!

Järgmised Kesklinna sõnumid ilmuvad 30. jaanuaril 2015.

Edgar Savisaar

Tallinna linnapea

Head kaaslinlased!

Tallinna elanikkond on uuel aasta-tuhandel kasvanud tubli maakon-nalinna jao. Meid on tänaseks juba 435 000. Kasv pole üksnes mujalt

Uusaastatervitus 2015

siia ümber asunute arvelt, kes on “hääletanud jalgadega” üle-eesti-lise regionaalpoliitika vastu. Rõõ-mustav on see, et Tallinnas on iive pidevalt positiivne. Uusi kodanikke sünnib rohkem juurde kui vanu lah-kub teispoolsusesse. See on märk, et inimesed julgevad meie linnas uskuda arengusse ja paremasse

tulevikku. Linna pakilisemaid kohus-tusi on seetõttu tuleval aastal kes-kenduda täiendavate lastesõime- ja lasteaiakohtade loomisele, sa-muti muudele tulevikku suunatud projektidele. Need hõlmavad meie järelkasvu heaolu, tervist, kasvata-mist ja õpetamist, sportimist ja ha-ridust. Sealhulgas palgalisad laste-aednikele ja õpetajatele, eluase-med lastekodulastele. Pole juhus-lik, et rajamisel on Uute linnakoda-nike park. Muidugi tuleb tugevdada ka linna kogukonna sotsiaalset ja rahvuslikku sidusust, aidata nõr-gemaid, töötuid ja puudega inime-si. Sedavõrd, et lakkaks paremaid elamistingimusi otsivate inimeste äravool välismaile.

Lõppeva aasta parimad märk-sõnad linnas on Pärnu maantee re-konstrueerimine uute trammide tulekuks uuel aastal, elektrirongirei-sijate arvu plahvatuslik kasv, bussi-pargi jätkuv ulatuslik uuendamine, heitgaaside vähendamine, parkide ja haljastuse rohkendamine, jäähalli avamine, arstide ja õdede maja, sotsiaalmajad vähekindlustatutele, Lennusadama rahvusvaheline muu-seumipreemia, Birgitta festival, Tal-linn Music Week, Energeetikamuu-seumi avamine, PÖFF, Kultuurikatla ehitus, LIPO ehk linnapood.

Rahvusvahelise tunnustuse mär-kidest on oluline, et kaks kolman-dikku turistidest ja reisijaist andis 10-palli süsteemis Tallinnale hin-nanguks 9 või 10 punkti. Neid oli tänavu üheksa kuu vältel 1,2 miljo-nit ööbijat hotellides ning 480 000

kruiisituristi 257 laevalt. Veel kõrge-maks tunnustuseks on INTA (Rah-vusvahelise Linnaarengu Assotsiat-siooni) otsus korralda 38. üleilmne konverents 2015. aastal Tallinnas. Konverentsi motoks on “Nutikas tulevikulinn: regionaalne, sotsiaal-ne ja tehnoloogiline innovatsioon”. Tahame olla nutikas tulevikulinn mitte üksnes laia vastukaja ära-tanud interneriseerituse ja tasuta ühistranspordi osas, vaid ka kon-kursil “Euroopa roheline pealinn” aastal 2018. Tuleval aastal avame linnapanga. Minevikku väärtusta-des jätkame Harjumäe bastioni maa-aluste käikude musealiseerimist. Oma suurmeestest osutame au Jaan Poskale, kellele avame Kad-riorus ausamba.

INTA reitingu kohaselt on Tal-linn arenevate linnade seas esime-se kümne hulgas. Tallinnas elades võib aga paraku mitte märgata meie saavutusi, vaid puudusi ja arenguraskusi – kurta asfaldiauku-de, liiklusummikute jms üle. Mui-dugi, arenguks on vajalik ka kriiti-ka, kuid kodanikutunde aluseks on kaasvastutus. Loodetavasti aitavad selle rohkenemisele kaasa koda-nikualgatust edendavad asumi- ja huvialaseltsid, kutseorganisatsioo-nid ja ametiühingud. Ühtlasi tahan loota, et kevadised valimised too-vad võimule valitsuse, kellega on senisest kergem linna ja riigi suh-teid tasakaalus hoida.

Soovin kõigile tarmukat ja edu-kat 2015. aastat!

Tallinna tulevik on Eesti tulevik

Kesklinna kalender 2015Selle lehenumbriga on kaasas Kesklinna kalender 2015. Suurem osa siin kasutatud fotodest on valitud Kesklinna noortekeskuse fotokonkursilt “Minu Kesklinn”.Rõõmurohket uut aastat!

Mihhail Korb

Riigikogu liigeKeskerakond

Valitsus otsustas määrata Ülle Raja-salu Harju maavanemaks ka teiseks ametiajaks, kuna leidis, et “Ülle Rajasalu on olnud aktiivne, koos-tööaldis ja koostööd väärtustav maavanem, kes on suuteline Har-jumaa arengu juhtimist jätkama.” Võib-olla on uus/endine maavanem tõepoolest hea inimene. Kuid see, millisena uus maavanem Harjumaa ja Eesti pealinna tulevikku näeb, on pehmelt öeldes jahmatav.

Mõni nädal tagasi teatas Ülle Rajasalu ajalehele Harju Elu antud intervjuus, et Tallinn, Eesti vabariigi pealinn ja Eesti ainus suurlinn, tu-leks tükeldada, ning tükid ümber-kaudsete valdade vahel ära jagada. Inimene, kes lubab endale sellist väljaütlemist, minu arvates maava-nemaks ei sobi.

Miks püüavad meie poliitikud liitmise ja ühendamise asemel kõi-ke tükkideks jagada? Kust pärineb selline vaen? Mulle isiklikult tun-dub, et ma tean, mis selle destruk-tiivse idee taga seisab – soov taas kord Keskerakonnale “ära teha”. Valitseb ju Keskerakond tallinlaste tahtel pealinna juba mitmeid aas-taid ning seda mõru pilli on teistel parteidel raske alla neelata. Piisab sellest, kui meenutada, et senini on kõik katsed takistada Keskerakon-na tegevust seadustega viinud vas-tupidiste tulemusteni. Viimaseks katseks keskerakondlaste võimu

nõrgestada oli Tallinna volikogu liikmete arvu suurendamine. Pa-raku jõuti soovitu asemel vastupi-dise tulemuseni. Asi on selles, et Keskerakond on ainus partei, mis pisutki lihtsatest inimestest hoolib. Võtame kas või tasuta sõidu ühis-transpordis, mis annab tavalisele linnakodanikule igakuise tuntava säästu, rääkimata linna loodus-keskkonna seisundi paranemisest, liikluskoormuse ja õhusaaste vä-henemisest, jms.

Mulle tundub Rajasalu üles-kutse Tallinna tükeldamisele ja lagundamisele väga ohtliku idee-na. Kui see peaks valitsusliikmete seas laialdast toetust leidma, tekib oht paljustki ilma jääda. Edukast ja tänaseks üsna mugava elu-korralduse saavutanud Tallinnast saaks mingi veider moodustis, kus kindlatel marsruutidel kulgev ühis-transport läbiks oma teel mitmete omavalitsuste territooriume; kus

naabermajades asetsevates, kuid eraldi omavalitsustesse kuuluvates kauplustes kehtiksid erinevad ees-kirjad ja reeglid; kus Nõmme, Pi-rita, Lasnamäe ja teiste praeguste linnaosade elanikud elaksid ühes, töötaksid teises ning nende lapsed käiksid lasteaias ja koolis kolman-das omavalitsuses.

Kogu see segadik meenutaks Paabeli linna. Ei pea olema hiro-mant, et ennustada – selline plaan võib viia hästi funktsioneeriva linna kiire getostumiseni. Seetõt-tu tundub mulle kui Tallinna, eriti aga Kesklinna linnaosa saatusest hoolivale inimesele otsus määrata hävituslikke plaane kavandav Ülle Rajasalu veel viieks aastaks Harju maavanemaks väga ekstravagant-se sammuna. Esindab ju maava-nem seaduse järgi maakonnas küll riigi huve, kuid ta peab tagama ka “maakonna terviklikkuse ja tasa-kaalustatud arengu.”

3Kesklinna Sõnumid30. detsember 2014

RaHVaRinne

Helen Lausma-Saar

Rahvarinde Muuseumi juhataja

Tollane Eesti NSV hakkas nii oma struktuurilt kui ka sisult liikuma de-mokraatliku riigikorralduse suunal. See oli Rahvarinde sammsammu-line vägivallatu poliitika. Määravaks perioodiks kujunesid 1990. aasta esimesed kuud: aasta alguses toi-mus Eestimaa Rahvarinde valimis-konverents, märtsis Eesti NSV Ülem-nõukogu valimised.

25 aastat tagasi, 28. jaanuaril tegi Eestimaa Rahvarinde valimiskonve-rents avalduse 18. märtsil valitava Eesti Ülemnõukogu tegevuspõhi-mõtete kohta. Avaldus määratles 16. novembril 1988 vastu võetud Su-veräänsusdeklaratsioonist lähtudes Ülemnõukogu keskse ülesandena Eesti Vabariigi taastamise ettevalmis-tamise ja samal ajal ka õiguskorra hoidmise. Avalduse tagamõtteks oli legitimeerida Ülemnõukogu staatus ainsa seadusandliku organina Eesti territooriumil ja sellega tagada aren-gu stabiilisus.

Rahvarinde Muuseumi uue aas-ta programmi alustame 1990. aasta meenutamisega. 29. jaanuaril kell 17.00 vaatame Rahvarinde Muuseu-mis reportaažfilmi “Hobuse aasta”.

25 aastat tagasi: kindlalt demokraatia suunal Aasta 1988 on ajalukku läinud laulva revolutsiooni aastana, aasta 1989 Balti keti aastana, 1990 oli aga aasta, mil laulev revolutsioon, rahva ühtehoidmine ja koostöö hakkasid vilja kandma.

RaHVaRinDe muuseumis• 29. jaanuaril kell 17.00 FILMIÕHTU. Vaatame üheskoos huvitava tagasivaatena Andres Söödi dokumentaalfilmi “Ho-buse aasta” (1991). Jätkame igakuiseid filmiõhtuid reportaaž-filmiga, mis jäädvustab olulisemaid sündmusi Eesti iseseis-vumisvõitluses 1990. aastal, samuti mõningaid iseloomulikke episoode eestimaalaste olmeelust, mis koos peaks andma teatava koondpildi Eestimaast sel aastal.• 31. jaanuaril kell 17.00 LUULE- JA TEEÕHTU. Esitamise-le tuleb suurimate muutuste ajal, aastatel 1987–1993 ajakirjas Vikerkaar ilmunud luule valik. Meeleolu loovad muusikalised vahepalad. TASUTA!

Rahvarinde Muuseum – Vabaduse väljak 9 (täpselt suure ekraani all), tel 6448 193, rmuuseum@tallinnlv.ee

Eelregisteerimine rrmuuseum@tallinnlv.ee või 6448 193. Registreerimine garanteerib isekoha!

Film viib meid 50 minutiks 25 aasta tagustesse aegadesse ja annab üld-pildi 1990. aastal toimunud olulise-matest sündmustest.

31. jaanuaril kell 17.00 toimub “Tee- ja luuleõhtu”. Kuulame elavas esituses ajakirja Vikerkaar luuletusi Eesti taasiseseisvumisperioodist. Vi-kerkaar oli oma uuendusmeelsete artiklitega kaheksakümnendate lõ-pul teedrajav väljaanne.

Kolmapäevast pühapäevani kell 10–17 saab Rahvarinde Muuseu-mis tutvuda rahvusvahelise Balti keti näitusega “Balti tee – inimkett vabaduse nimel”. Näitus on valmi-nud Eesti, Läti ja Leedu arhiivide ja muuseumite koostöös.

Balti keti 25. aastapäev jõuab lõpule Rahvarinde MuuseumisRahvarinde Muuseumis Tallinnas avati 17. detsembril näitus “Balti tee – inimkett vabaduse nimel”.

Näituse on koostanud Eesti, Läti ja Leedu arhiivimaterjali põhjal Läti Rahvarinde Muuseumi direktriss Meldra Usenko. Materjali kogumisel oli suur roll Eesti Riigiarhiivil, Filmiarhiivil ja Rahvarinde Muuseumil.

Rahvarinde Muuseumi juhataja Helen Lausma-Saare sõnul on näitus kauniks punktiks sel aastal toimunud Balti keti 25. aasta-päeva tähistamisele. “Täpselt 7 kuud tagasi, 17. mail, alustasime Balti keti aastapäeva tähistamist rändnäituse “Kes on Su kõrval?” avamisega Rahvarinde Muuseumis Tallinnas,” ütles Lausma-Saar ning kinnitas, et kokkuvõtteid ei tehta mitte ainult aasta lõpu puhul. “25 aastat tagasi, 24. detsembril 1989 tunnistas Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongress MRP õigustühiseks. Selles oli kindlasti oma roll ka Balti ketil. Nii jõuab Balti keti aastapäev detsembris mitmes mõttes lõpule,” ütles Helen Lausma-Saar.

Rahvarinde Muuseum on avatud K–P k 10–17. Sissepääs tasuta!

Rahvarinde veteranid Heinz Valk ja Mati Hint.

Arnold Rüütel, Helen Lausma-Saar ja Jüri Kann näituse “Balti tee – inimkett vabaduse nimel” avamisel.

4 Kesklinna Sõnumid 30. detsember 2014

seeniORiD / KuHu minna

Näitused:JõUlUVAlgUS TAllinnAS. Tallinna Kommunaalameti poolt korraldatud fotovõistluste parimad tööd (kuni 11. jaanuarini).13 x VAlTER. Edgar Valteri 13 toredat pilti, tutvumiseks raamat, mis koostatud samade piltide põhjal kirjutatud juttudest. Oma luuletused lisas leelo Tungal.VARJUST VAlgUSESSE. Sirje Maris Horma restaureeritud maalid – mitu kunstniku noorpõlves tehtud ja ajahamba poolt tugevalt kahjustatud pilti, mis on restaureeritud Eesti Kunstiaka-deemia tudengite poolt. PUUlAnE JA TOHTlAnE. Esemeid vanavarakoguja Toomas õunapuu erakogust.

Tähtpäevad:Kodulinna Maja tähistab koos salongiga Allee (Pikk 34) ja koh-vikuga Maiasmokk (Pikk 16) meie kuulsate kunstnike sünniaas-tapäevi.L, 10.01 TänA On nATAliE MEi SünniAASTAPäEV. Väike näi-tus salongis Allee ja teatraalne kook Maiasmokas.K. 14.01 TänA On JOHAnnES VõERAHAnSU SünniAASTA-PäEV. Tema töid soovitame vaadata KUMUs, kohvikus Maias-mokk kostitage ennast kohupiimakorbiga.

Sari “Väärtus”:P, 11.01 k 14 VAATAME TAllinnA KESKAEgSEid ElAMUid ii. Teejuhiks Raekoja platsil ja Vene tänaval on Boris dubovik.P, 18.01 k 14 SEllES KOHAS, AlATES AASTAST 1333… õpe-tajate Majast räägib Sulev Mäeväli.

Kesklinna Sotsiaal-keskuse jaanuari-kuu üritusedE, 5.01 k 14 VEnE KUlTUURiKESKUSE VOKAAlRingi HARMOOniA ROMAnSSidE JA JõUlUlAUlUdE KOnT-SERT. Kunstiline juht Eleanora Tšerepanova, kontsertmeis-ter Tiiu Kardna. E, 19.01 k 18 MUUSiKATUnd PüHA VAiMU KiRiKUS, Laulab vokaalansambel Miraaž, juh Vaike Sarn. Kaastege-vad Aare Pehka flöödil ja August Sarrap kontrabassil.

K, 21.01 k 14 RAHVAliK KOnTSERT. Esinevad rahvatant-surühmad Kristiina Kristiine Sotsiaalkeskusest ja Hõbeki-har Kesklinna Sotsiaalkeskusest, juh Tiiu Rusi.

N, 22.01 k 15 TAnTSUPäRASTlõUnA. Tantsumuusikat mängib ja meeleolu loob orkester liivabänd, juh Aare Pehka.

E, 26.01 k 14 KOnTSERT. Külla tulevad Randvere Päeva-keskuse taidlejad. Esinevad seeniortantsurühm Kobarake, juh ivi Talimäe, sõnakunstnikud Helle Tomingase juhenda-misel.

Kolmapäeviti k 13–15 KESKlinnA PEnSiOnäRidE üHEn-dUSE ESinAiSE PR M. SUME VASTUVõTT. Neljapäeviti k 11–14 toimub meditsiiniline nõustamine ja vererõhu mõõtmine. Iga kuu esimesel esmaspäeval k 14 EESTi RindEMEES-TE KlUBi KOOSViiBiMiSEd.

Iga kuu teisel ja neljandal esmaspäeval k 14.30 SOO-MEPOiSTE lESKEdE KlUBi KOOSViiBiMiSEd.

lisaks tegutsevad mitmed Ringid, KURSUSEd ja An-SAMBlid.

Tööd jätkab ja uusi hoolealuseid ootab ka EAKATE PäE-VAHOid. AVATUd: E–R k 9–17Päevahoid avatud E–R k 7–19AAdRESS: liivalaia 32 (sissepääs maja sisehoovist) inFO: tel 6466 123 JUUKSUR, MAniKüüR ja PEdiKüüR: tel 6459 029 e-post: info@kesotskeskus.ee KOdUlEHEKülg: www.kesotskeskus.ee

Palju õnne!Salme Raidmaa ....................... 14.12.1914

Adele Kalde .............................. 11.12.1915

Vassili Dõmov .......................... 24.12.1916

Erna Kask ................................. 01.12.1918

Aurelie Jaana ........................... 15.12.1918

Ants Viires ................................ 23.12.1918

Aksella Ollik ............................. 27.12.1918

Vitali Golubev .......................... 30.12.1918

Lidia Petrova ............................ 12.12.1920

Tatjana Smoljanitskaja ............ 13.12.1920

Õie Kallaste .............................. 19.12.1921

Linda Tamberg ......................... 21.12.1921

Leili Kanger .............................. 01.12.1922

Zoja Kuznetsova ...................... 06.12.1922

Emilia Püi ................................. 08.12.1922

Juta Klems ............................... 14.12.1922

Arkadi Birkenfeldt .................... 29.12.1922

Juta Saadla .............................. 29.12.1922

Virve Schoppe ......................... 01.12.1923

Marie Zatsepina ....................... 10.12.1923

Gerta Kärsja ............................. 15.12.1923

Leonora Haidla ........................ 19.12.1923

Vilma Ansip .............................. 20.12.1923

Arkadi Eisler ............................. 21.12.1923

Valentina Kaplan ...................... 24.12.1923

Evdokia Dovbnya .................... 25.12.1923

Ruth Nasimovitš-Merits .......... 29.12.1923

Antonina Lobova ..................... 06.12.1924

Ljubov Nesterenko .................. 08.12.1924

Tatjana Mironova ..................... 15.12.1924

Laine Liidemann ...................... 24.12.1924

Udo-Viljo Treufeldt ................... 25.12.1924

nB! Sarja “Väärtus” ekskursioonideks vajalik eelnev registreeri-mine Kodulinna Maja valvelauas tel 6449 867.T, 20.01 k 18 MõTTEMängUd VAnAlinnAgA. Esimene üritus aasta lõpuni kestvas mõttekodade sarjas. Kaasa mõtlema ja oma mõtteid välja ütlema on oodatud kõik! (Vt ka artikkel Mõtte-mängud vanalinnas, lk 3)K, 28.01 k 18 KORRAS, POOlEli, AlUSTATUd, KAVAS. Selgi-tab abilinnapea Eha Võrk.L, 31.01 k 14 VAATAME VidEOSAlVESTiST VAnA BASKini TEATRi lAVASTUSEST “JAAn POSKA SAAgA”. See on tradit-siooniline sissejuhatus iga-aastasele Kodulinna Maja külaskäi-gule Poska majja (1. veebruaril).E–T, R–P k 11–16 nUnnATORni KAUdU PääS linnAMüü-RilE. Võimalik jalutada mõnisada meetrit vanal linnamüüril ja ronida katuseni välja nunna, Sauna ja Kuldjala tornis. Pääse 0.50–1.50 €.

Lisaks:Esmaspäeviti k 16–18 õpime kuduma kaltsuvaipa. õpetab Elle Pihtje.Reedeti k 14–16 õpime tegema lihtsamat puutööd. õpetab onu Priit.Müügil uskumatult odavate hindadega pruugitud raamatuid ja ajakirju!Võimalik mängida lauatennist ja koroonat iga päev kell 12–17.

Täiendav info tel 6449 867 ja 5079 565.Kodulinna Maja, gümnaasiumi 3, Tallinn

Kodulinna maja jaanuarikuu kava

Jaanuar 201505.01. – Tiit Kiik (orel)12.01. – Meelis Vahar (viiul), Tiia Tenno (orel) 19.01. – Vokaalansambel Miraaž, juhatab Vaike Sarn. Kaastegevad: Aare Pehka (flööt), August Sarrap (kontrabass)26.01. – Olga Gams (orel)Esmaspäeviti k 18.00SISSEPÄÄS VABA!Annetus koguduse muusika-töö heaks

Muusika-tunnid Püha Vaimu kirikus

Tule Facebooki Tallinna Kesklinna Valitsuse kodulehele. Siin saad anda oma hääle kaunima jõuluteemalise vaateakna või fassaadi poolt. Parimate jõulukujunduse teinud äriettevõtete vahel jagatakse auhinnafond 640 eurot, hääletajate vahel aga loositakse välja suurepärane maitsev kinkekorv!

Kesklinna vaateakende jõulukujunduse konkurss kestab Facebookis!

5Kesklinna Sõnumid30. detsember 2014

nOOReD / TeaTeD

Palju õnne!

Kesklinna noortekeskus korraldab konkursi noorteühingutele kontori-pindade kasutamiseks noortekes-kuse ruumides (Raua 23) alates veebruarist 2015. Noorteühingud, kes soovivad Kesklinna noortekes-kuses rentida kontoripinda, pea-vad esitama taotluse hiljemalt 16. jaanuariks e-posti aadressil kesk-linn@tallinnanoored.ee.

Taotluses palume täita järgne-vad punktid:

1. Noorteühingu nimi

Seiklusringi esimene kohtumine leiab aset 14. jaanuaril kell 17 ning teine tund toimub juba 28. jaanuaril samal kellaajal. Esimesel kohtumi-sel saadakse omavahel tuttavaks ning mängitakse põnevaid mees-konna- ja seiklusmänge. Teisel kor-ral lustitakse väljas ja proovitakse elamusterohket snowtubingut ehk tuubitamist. Juba veebruaris ootab seiklejaid ees esimene suurem väl-jakutse, milleks on vahva talvine matk kaunis Eestimaa looduses.

Huviringis osalemise kuutasu on Tallinna noortekeskuste kaardi oma-nikele 3.50 € ja ilma kaardita 7 €. Soovi korral on võimalik noortekes-kuste kaarti vormistada noortekes-kuses kohapeal. See maksab 3.50 €.

Osalemiseks on vajalik eelregistreeri-mine hiljemalt 7. jaanuariks!

Registreerimine ja lisainfo: noor-sootöötaja Kadi Arras, kadi@tallin-nanoored.ee.

noorte omaalgatuslikud tegevusedNoortekeskus pakub küll hulgali-selt vahvaid tegevusi, ent sellega osalemisvõimalused ei piirdu.

Kõigil külastajatel on võimalik ka ise ellu viia oma vahvaid ideid. Selleks tule noortekeskusesse ja asu ise korraldama sündmust, mis mõtteis mõlgub! Noorsootöötajad aitavad meeleldi ettevõtmiste pla-neerimisel ning toetavad toredaid algatusi ka rahaliselt.

Lisainfo: kristiine@tallinnanoo-red.ee.

Igal kolmapäeval kell 16.00 Loo-mingutuba – avatud töötoad, mille käigus tutvutakse uute ja põnevate meisterdamistehnikatega ning kat-setatakse ka taaskasutuse võima-lusi. Tegevus on suunatud eelkõige noortele vanuses 7–14. Töötuba-des osalemine on tasuta ja meis-terdamisteks vajalikud materjalid on kohapeal olemas.

Lisainfo: noorsootöötaja Siret Rätsep, siret@tallinnanoored.ee.

8.01 ja 22.01 kell 16.00 Ter-vis käib kõhu kaudu – kokanduse töötuba, mille käigus valmistatak-se üheskoos tervislik ning kodune kõhutäis. Töötoa käigus räägitakse

Mitmesuguseid võimalusi pakkuv seiklusringJaanuaris alustab Kristiine noortekeskuses tegevust taas mitmekülgseid võimalusi pakkuv seiklusring. Huviringi kohtumised toimuvad üle ühe nädala kolmapäevastel päevadel ning seiklused ja enese proovilepanekud leiavad aset nii looduses kui ka tubastes tingimustes. Osalema oodatakse poisse ja tüdrukuid vanuses 13–17 aastat.

isevalmistatud ja tervisliku toidu tähtsusest meie elus ning arutle-takse, kuidas planeerida soodsalt kõhusõbralikku lõunat alternatiivina ebatervislikele kiirnuudlitele. Vajalik eelregistreerimine.

Registreerimine ja lisainfo: noor-sootöötaja Siret Rätsep, siret@tal-linnanoored.ee.

13.01 kell 16.00 Kuldvillak – populaarsel telesaatel põhinev mä-lumäng.

Mängus osalemine annab mit-mekülgseid teadmisi ja võimalust enda vaimuvara proovilepanekuks. Tegevus on suunatud noortele va-nuses 10–14.

Lisainfo: noorsootöötaja Kadi Arras, kadi@tallinnanoored.ee.

Kesklinna noortekeskus ootab noorteühinguid kandideerima kontorikohtadele

2. Aadress3. Registrikood4. Telefon, e-post, koduleht5. Liikmeskond (arv, vanus)6. 2015. aasta eesmärgid ja te-

gevuskava7. Tegevused, mida soovitakse

läbi viia Kesklinna Noortekeskuse ruumides (tegevuse lühikirjeldus ja sihtgrupp)

8. Mitut töökohta soovib noor-teühing rentida

Vt kontoripinna kasutamise tin-gimusi Kesklinna noortekeskuse Fa-

cebooki lehelt: www.facebook.com/tallinnanoored.

08.01 kell 18.00 Lauamängu-õhtu. Mängimisele tulevad Brain Ga-mesi mängud.

Lisainfo: Tiiu Niglas, tiiu@tal-linnanoored.ee.

13.01 kell 17.00 Noorteühin-gute infotund. Infotund on mõeldud kõikidele noorteühingutele, kes soo-vivad rentida kontoripinda. Tutvu-takse ruumidega ja vastatakse kü-simustele.

15.01 kell 16.30 Žongleerimise

töötuba. Koos meisterdatakse en-dale žongleerimispallid ja õpitakse kolme palliga žongleerima. Lisain-fo: Alexander Arabkin, alexander@tallinnanoored.ee.

22.01 kell 16.30 Body percus-sion. Body percussion on oskus teha kehaga igasugu rütme, plak-sutamine, sõrmenipsud, sisse-välja hingamine jpm. Õpitakse koos tege-ma muusikat, kasutades selleks vaid oma keha. Lisainfo: Alexander Arab-kin, alexander@tallinnanoored.ee.

23.01 kell 17.00 Eesti kultuuri

Rendileandmise teadeTallinna Kesklinna Valitsus kuulutab välja vasta-valt Tallinna Linnavolikogu 13. juuni 2013 mää-rusega nr 32 kehtestatud “Linnavara kasutusse andmise korrale” Lai tn 34 / Vaimu tn 3 A keldri-korruse äriruumi M11 üldpinnaga 163,2 m2 üürile andmiseks läbirääkimistega pakkumise järgmistel tingimustel:

• äriruum antakse kasutusse 15 (viieteistküm-neks) aastaks;

• äriruumi kasutusotstarve on toitlustus (pagari-töökoda, kohvik jms);

• üüri alghind 501,02 eurot kuus (3,07 eurot/m2);• üürile lisanduvad kõik äriruumi kasutamise

eest tasumisele kuuluvad kõrvalkulud (sh hooldus- ja halduskulud, kindlustus, remondifond jms) ning äriruumi eest tasumisele kuuluvad kohustuslikud riiklikud ja kohalikud maksud;

• äriruumi üüri suurenemine toimub üks kord aastas vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele. Kui tarbijahinnaindeksi muutus on negatiive, siis üüri suurus ei muutu.

Äriruumi kasutusse andmise eritingimused on:• üürnik kohustub enne vara kasutusele võtmist

tellima Lai tn 34 // Vaimu tn 3 hoone rekonstrueeri-mise ja keldrikorruse äriruumi ümberehituse projekti vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 6. juu-nil 2014 väljastatud projekteerimistingimustele PT 200540 ja tegema äriruumis rekonstrueerimistööd kahe aasta jooksul pärast üürilepingu sõlmimist. Tööde tegemise ajal tasub üürnik äriruumi kasuta-misega seotud kõrvalkulud. Üüri tasumise kohustus tekib kolmandast aastast pärast äriruumi üürilepingu sõlmimist;

• üürnik lähtub Lai tn 34 // Vaimu tn 3 keldri-korruse äriruumi rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamisel muinsuskaitse eritingimustest, mis on kooskõlastatud Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga 7. aprillil 2014 nr 22356;

• üürnik juhindub Lai tn 34 // Vaimu tn 3 keld-rikorruse äriruumi ümberehitamisel osaühingu Vana Tallinn koostatud eskiisprojektist ja rajab äriruumi sissepääsu Vaimu tänavalt;

• üürileandja ei hüvita üürniku poolt äriruumi remondiks ja hilisemaid äriruumi parendusteks teh-tavaid kulutusi;

• äriruumi allüürile andmine on keelatud;• üürileandjal on õigus nõuda üürnikult leppe-

trahvi kuni 1000 (tuhat) eurot äriruumi kasutusse andmise eritingimuste igakordse rikkumise korral;

• äriruumi üürilepingu muud tingimused tu-lenevad Tallinna Linnavalitsuse 13. augusti 2003 määruses nr 73 “Äriruumi üürilepingu tingimused” sätestatust;

• pakkujal ei tohi olla olemasolevaid rahalisi võlgnevusi Tallinna linna ees.

Läbirääkimistega pakkumise võtja väljaselgita-misel arvestatakse pakutava üüri suurust, parimat tegevuskava äriruumi kasutamiseks ja selle sobivust ajaloolise interjööriga ruumidesse ning pakkuja eel-nevat tegutsemiskogemust toitlustusteenuse pak-kumise valdkonnas. Pakkumusi hinnatakse kolmes kategoorias:

• pakutav üür – osakaal moodustab lõplikust punktisummast kuni 50%;

• tegevuskava – osakaal moodustab lõplikust punktisummast kuni 40%;

• tegutsemiskogemus – osakaal moodustab lõplikust punktisummast kuni 10%.

Läbirääkimistega pakkumisel osalemiseks on vaja tasuda Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse kontole EE311010220061053015 SEB pangas ta- gastamatu osavõtutasu 64 eurot (viitenumber 5263050050050229) iga esitatava pakkumuse koh- ta ja tagatisraha, mille suuruseks on vähemalt üüri(501,02 eurot) alghind (viitenumber 5263050050050313). Pakkumuse tagatis võib olla antud ka pangagarantiina nõudmisega tasuda pak-kumise korraldajale asjaomane rahasumma tagatise realiseerimise aluse esinemisel.

Pakkumus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

• füüsilise isiku puhul nimi, isikukood või sünni-aeg ja elukoht, telefon, e-posti aadress;

• juriidilise isiku puhul nimi, registrikood ja asu-koht, telefon, e-posti aadress;

• tegevuskava ja tegutsemiskogemuse kirjeldus; • nõusolekut võtta linnavara kasutusse enam-

pakkumisel kehtestatud tingimustel;• sõnade ja numbritega kirjutatud pakkumus-

summa Kui kirjapandud pakkumussumma sõnad ja numbrid ei lange kokku, loetakse kehtivaks sõnade-ga kirjutatud summa;

• pakkumuse tegemise kuupäev.Pakkumus ja sellele lisatud dokumendid peavad

olema esitatud eesti keeles, pakkumussumma euro-des. Pakkumusele lisatakse osavõtutasu maksmist ja pakkumuse tagatise olemasolu tõendavad doku-mendid. Pakkumus peab olema allkirjastatud. Kui allkirjastaja on esindaja, peavad pakkumusele olema

lisatud esindusõigust tõendavad dokumendid (seadu-sest tulenev esindusõigust tõendav dokument, volikiri, volikirja andja esindusõigust tõendav dokument jne).

Äriruumiga tutvumine toimub kohapeal eelneval kokkuleppel telefonil 6457 237 või 5173 132. Ka-sutusse andmise tingimustega saab tutvuda Tallin-na Kesklinna Valitsuse linnavara osakonnas Nunne tn 18, III korrus tuba 304 esmaspäeval kell 15.00–18.00 ja neljapäeval kell 10.00–12.00.

Pakkumused esitada linnavara osakonnale (Nun-ne tn 18, III korrus tuba 304) kinnises ümbrikus, millele on märgitud “Lai tn 34 // Vaimu tn 3 äriruumi läbirääkimistega pakkumine”, hiljemalt 20. jaanua-riks 2015 kella 12.00-ks. Pakkumused avatakse 20. jaanuaril 2015 kell 12.15.

Läbirääkimistele kutsustakse nõuetele vastava pakkumuse teinud osalejad 27. jaanuaril 2015 kell 12.00 Tallinna Kesklinna Valitsuse saali. Esitatud pakkumuste ja läbirääkmiste sisu avalikustamisele ei kuulu. Pärast läbirääkimiste lõppu võivad osalejad esitada kirjalikult oma lõplikud pakkumused Tallinna Kesklinna Valitsuse infosaali hiljemalt 30. jaanuariks 2015 kella 12.00-ks.

Läbirääkmistega pakkumise võitja on kohustatud pärast tulemuse kinnitamist ühe kuu jooksul sõlmi-ma äriruumi üürilepingu vastavalt Tallinna Linnava-litsuse 13. augusti 2003 määrusega nr 73 kinnitatud “Tallinna linna omandis oleva äriruumi üürilepingu tüüpvormile”.

Läbirääkimistega pakkumise võitja poolt tasu-tud tagatisraha võetakse kasutuslepingu sõlmimsel arvesse kasutuslepingu alusel tasumisele kuuluva summa osalise tasumisena.

15.01 kell 17.00 Hispaania pidu – Hispaaniast pärit EVS vaba-tahtliku eestvedamisel korraldatav lõbus õhtu, mille jooksul soovib ta Eesti noortele tutvustada oma maa kultuuri ja traditsioone.

Lisainfo: noorsootöötaja Kadi Arras, kadi@tallinnanoored.ee.

21.01 kell 19.00 28+5 filmi-õhtud.

28+5 on filmiõhtute sari, kus tutvume kõigi 28 Euroopa Liidu liikmesriigi kinokunsti ja kultuuriga. Pluss viiena lisame programmi viie liitu mittekuuluva riigi: Venemaa, Türgi, Norra, Šveitsi ja Islandi fil-mid.

Lisainfo: noorsootöötaja Erko Sõrmus, erko@tallinnanoored.ee.

27.01 kell 17.00 Mälumäng.Interaktiivne mälumäng, mille käi-gus tuleb vaadata pilte, avada ruute, kuulata heliklippe ja mõistatada. Mängu loomisel on inspiratsiooni saadud mitmest erinevast tuntud telemälumängust ja äratundmisrõõ-mu leidub kõigile. Võistlus toimub gruppidena, mis moodustatakse kes-kuses kohapeal. Vanusepiirangut ei ole, oodatud on kõik noored.

Lisainfo: noorsootöötaja Erko Sõrmus, erko@tallinnanoored.ee.

Kesklinna noortekeskus Kristiines

Sõpruse pst 4a, 10615 Tallinntel 6566 802, 5556 7783

kristiine@tallinnanoored.ee

õhtu. Eesti kultuuri tutvustav õhtu välisnoortele.

Lisainfo: Tiiu Niglas tiiu@tal-linnanoored.ee.

29.01 kell 16.30 Workshop “Mi-da me teame hingamisest ja kuidas olla ÕNNELIK”.

Esimene tegu, mida me ellu sündides teeme, on hingetõmme.Viimane tegu elus on viimane hin-getõmme. Kõik muu asub selle va-hepeal, nii oluline kui ka mitte kõige olulisem. Hingeõhk on aga meie kalleim kaaslane – kaaslane, kes ei

kaota hetkekski silmist seda emot-siooni, mida me parajasti igal aja-hetkel kogeme. Lisainfo: Alexander Arabkin, rahvusvahelise sihtasutu-se Art Of Living õpetaja, alexander@tallinnanoored.ee.

Kesklinna noortekeskus Kesklinnas

Raua 23, 10124 Tallinntel 6410 021

kesklinn@tallinnanoored.ee

6 Kesklinna Sõnumid 30. detsember 2014

minu KODu On KesKlinn / KÄisime Ja KOGesime / eile Ja TÄna

Fotomäng

Eelmise fotomängu pilt oli tehtud Tõnismäel umbes 50 aastat ta-gasi. Praegu asub siin Eesti Rahvusraamatukogu. Äratundmisel olid abiks 1930ndate lõpul ehitatud hooned, kus praegu tegut-sevad Tõnismäe apteek ja Eesti Vabariigi Justiitsministeerium.

Tõnismäe ümbrus on aastasadadega palju muutunud. Pooltu-hat aastat tagasi laius siin Barbara kalmistu (praegusest Roosikrant-si tänavast Wismari tänavani), mäe otsas kõrgus tuuleveski (1881. aastast saadik asub sama koha peal veetorn). Umbes 300 aastat tagasi, nn Rootsi ajal, kui Tallinna (tollal Revali) kindlustusi tugevda-ti, lihviti Tõnismäge madalamaks ning siit võetud mulla ja kividega rajati Ingeri ja Rootsi bastionid (praegu Harjumägi ja Lindamägi).

Tõnismäe asum on läbi aegade olnud seotud religiooniga. Muinasajal olevat siin asunud hiis, hiljem Püha Antoniuse kabel (siit ka nimi: Antonius – eestipäraselt Tõnis), seejärel Kaarli kiriku eelkäijad (puukirik ja hädakirik) ning alates 1870. aastast tänaseni tegutsev Kaarli kirik.

Kuigi tänavavõrk oli Tõnismäel olemas juba 17. sajandi lõpul, kehtis kindluslinna ümber umbes 19. sajandi keskpaigani elamu-te ehitamise keeld ning siin asusid peamiselt heina- ja karjamaad. Siinsed puitasumid (Kassisaba, Uue-Maailma, Kelmiküla) hakkasid tekkima alles 19. sajandi lõpul. Tõnismäe tänav ise on võrdlemisi uus – see rajati alles 1936. aastal. Paar aastat hiljem kerkisid siia funktsionalistlikud hooned, mis siiani ühte tänavapoolt ilmestavad.

Viimase sajandi tuntuim kangelane Tõnismäel on kindlasti Al-joša – pronkssõdur Teise maailmasõja ajal langenud sõjaväelaste mälestuseks rajatud monumendis, mis seisis Tõnismäe haljakul aastatel 1947–2007. See on Eesti Laskurkorpuse mundris sõdur, kellel tegelikult vene nimega mingit pistmist pole. Aastatel 1964–1991 põles monumendi ees Igavene tuli. Praegu asub monument Tallinna Kaitseväe kalmistul.

Suurim erinevus fotomängu foto ja tänapäevase vaate vahel on Eesti Rahvusraamatukogu hoone (arhitekt Raine Karp), mida hakati ehitama juba 1985. aastal. Kolm aastat hiljem, aastal 1988 kaevas rahvas ehituse edendamiseks Rahvarinde eestvedamisel kaablikraavi. Hoone avati 1993. aastal ning siin tegutseb siiani Bal-timaade suurim raamatukogu.

Suur aitäh kõigile vastajaile! Auhinna – Tallinna Kesklinna Valit-suse logoga tumesinise vihmavarju – saab loosi tahtel Rein Pae. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust!

Kus on see foto pildistatud?Kus on see foto pildistatud? Vastuseid ootame 20. jaanuari-ni 2015 e-posti aadressil kesklinnasonumid@tallinnlv.ee või Kesklinna Sõnumid, Nunne 18, 15058 Tallinn.

Ka selles lehenumbris jätkame rubriiki “Käisime ja lugesime”. Olgu ilm lumine või vihmane, on ju aasta esimesel kuul ikka akna taga liiga külm ja pime. Aega õues jalutada ja talverõõme nautida on veel mitu kuud, samuti on veel paar kuud aega talvetüdimuse kõrghet-keni, mil paljud meist lõu-namaale puhkama lähe-vad või rannapuhkustest unistama hakkavad. Ehk siis – õige aeg on lugeda üht õige head raamatut!

Alice Järvet on tuntud kui endine politseikomissar, kelle teened ma-janduskuritegude avastamisel on ol-nud piisavalt markantsed, et jõuda ka ajakirjanduse veergudele. Roh-kem teatakse aga, et ta on mõiste-tud süüdi politsei andmebaaside ka-sutamises erahuvide eesmärgil. Viis

Täiuslik tundmatus – lugu rännakutest

TÄiusliK TunDmaTusAlice JärvetAjakirjade Kirjastus, 2014

aastat kestnud kohtusaaga taustal võiks arvata, et Alice Järveti raamat “Täiuslik tundmatus” on püüd end süüst puhtaks pesta, end õigusta-da või isegi teisi süüdistada, aga ei – midagi nii labast selle raamatu kaante vahelt ei leia.

“Täiuslik tundmatus” on lugu rännakutest. Peaaegu neljakümne-aastane naine, kahe lapse ema ot-sustab end pärast “musta auku kuk-kumist” kätte võtta ja midagi oma eluga peale hakata. Ta reisib pool aastat mööda maailma, töötades vabatahtlikuna lastele inglise keelt õpetades, peatudes igal maal vaid mõne nädala. Lisaks õppevahen-ditele kannab ta kaasas fotograafi-varustust, et jäädvustada kaugeid maid ja kauneid inimesi fotodele ja filmile. Samuti on tal kaasas n-ö oma isiklik pagas: valusad kogemu-sed hukkamõistust, milleks ta enda arust põhjust pole andnud.

Reisi käigus avastab autor uusi maid ja inimsuhteid, tutvub “volun-tourismi”, Nepaali orbude raske elu, Bali rõõmude, maiade ajaarvamise

ja Galapagose saare kooslustega. Selle kõige taustal püüab ta tagasi saada julgust iseennast kuulata ja usaldada. See tasub end ära: oota-matult hakkavadki tema soovid täide minema, tema teele satuvad õiged inimesed (näiteks Ameerika kunstnik Robert R. Hite ja režissöör Jan Mül-ler, kes aitavad tal oma reisi põhjal

teha dokumentaalfilmi vabatahtlikust tööst). Lõpus, nagu ikka hea raama-tu puhul, on aimata ka armastust.

Siiski pole tegu kaugeltki me-nuraamatu “Söö. Palveta. Armas-ta.” eestimaise versiooniga: Järvet reisib ju omaenda, mitte kirjastuse raha eest ning teeb igapäevase leiva eest ka tööd. Ka armulugu ei teki kaugel maal müstilise võõraga, vaid siinsamas, Maarjamaal, täiesti eestimaise mehega.

Lihtsas keeles ja sõbralikul moel jutustatud lugu ei kutsu mitte ainult ühe naise teekonda jälgima, vaid haarab endasse üsna ootama-tul moel. Mitmed lugejad on tun-nistanud, et “Täiuslik tundmatus” on pannud neid mõtlema oma elu ja eesmärkide peale, avastama, et isegi sellised pealtnäha lihtsad kü-simused, nagu “kes ma olen?” või “mida ma tahan?” võivad äkitselt väga keeruliseks osutuda.

Raamatus on hulgaliselt kau-neid fotosid. Dokumentaalfilm jõuab aga paari kuu pärast ka Eesti te-leekraanile.

Praegusaja inimeste jaoks on jõulud jaanuariks ammu unustatud. Kui üldse, siis meenutab enam-vähem õnnelikult möödunud “val-gusepühi” toast väljaviskamist ootav ja okkaid põrandale pudistav kuusk ning tavapärasest mõnevõrra kõhnem rahakott või arveldus-arve.

Kas teadsid, et...…erinevalt tänapäevast kestis keskaegsete tallinlaste jõulutrall

vähemalt kolmekuningapäevani ehk 6. jaanuarini, teistel oletustel aga koguni 2. veebruari ehk Maarja puhastumise päeva ehk küünlapäevani.

…Tallinna raehärrade jaoks jäid jõuluaja tähtsaimad päevad just jaanuarikuusse. Nimelt mekiti linna tollase koorekihigi jaoks häbema-tult kallist jooki, vürtside ja suhkruga maitsestatud veini – klaretti –

vaid uusaastapäeval, 1. jaanuaril, ja kolmekuningapäeval, 6. jaanuaril. Eriti külluslikel aastatel tegid raeisandad suu klaretiseks ka vana-aasta-õhtul, 31. detsembril ja kolmekuningapäeva eelõhtul, 5. jaanuaril.

…kui reinveinitoobi (ca 1–1,1 liitrit) sai vanas Tallinnas kätte 7–8 killingiga, siis sama koguse klareti jaoks tuli kukrut kergendada tervelt 27 killingi võrra. Raehärrade jõulupidudel kallati kurgust alla vähemalt 25 toopi klaretti, lisaks muidugi veel tavalist, vürtsideta veini, õllest rääkimata.

PS! Keskaegsete tallinlaste aastaalguse toimetustest räägitakse lisaks 13. jaanuaril 2015 kell 17.00 Hopneri Maja Ajalookooli loengus “Kolm kuningat ja püha Antoniuse kiusatus”, mis toimub maja diele’s (sissepääs Vanaturu kael 3). Pilet üle 19-aastastele 3 €, noorematele tasuta. Eelregistreerimine angela.randmets@hopnerimaja.eu.

Janar Filippov

jurist, ajakirjanik ja mälumängur

Mulle meeldib mõelda, et elan Tallin-na kõige ebaloogilisemal tänaval. Siin on kõigest kaks maja: üks kannab numbrit 39, teine 41. Pole küll kont-rollinud, aga arvata võib, et niisugust anomaaliat mujal ei kohta, vähemalt mitte Eestis. Isand Jüri Kuuskemaa kindlasti teab, miks Imanta tänav just nii nummerdatud on, aga ma pole veel jõudnud küsida.

Või kujutage ette taksojuhtide nägusid, kui palun ennast Imanta tänavale sõidutada – enamasti nad ei tea, kus see asub! Heakene küll, viimasel ajal on igal taksojuhil GPS, aga varem sai sellega alati palju nalja. Ja seda kõike Tallinna kesklin-nas! Otse kõigi kuulsamate magist-raalide vahel.

Peamine on siiski see, et siin elades tuleb taksojuhte tülitada ha-ruharva, vahest ehk lennujaamast või mõnelt asutuse peolt tulles, sest kesklinnas elamise üks suu-rimaid plusse on mõistagi see, et kõik eluks vajalik on jalutuskäigu kaugusel. Lasteaed on lausa akna all. Kool, kus plikatirts õpib, ja teine kool, kus ta maailma parima treeneri käe all korvpalliga tutvust teeb, on poole kilomeetri piires. Tahan minna Eesti Draamateatrisse – kulub vee-rand tundi. NO99 ja Estonia on veel

Mõnus elu ebaloogilisel tänaval

lähemal. Sama lugu on kinodega. Nüüd löödi Kosmosele ka eluvaim sisse – jälle paarkümmend minutit kiiret kõndi ja kohal. Tipp-topp söögi-kohad, äärmuslikke vaateid ja lõhnu pakkuv keskturg, vaiksed ja puhtad pargid, legendaarne Kalevi spordihall (sõpradele ütlen ikka naljatamisi, et “Klandorfi-Kalev” on mu koduklubi), rääkimata apteegist, polikliinikust ja poodidest (mu eriline lemmik on Pip-rapood, kuhu tasub minna ainuüksi lõhnaelamuse pärast) – kõik on otse-kui mu kodumaja ümber ringis. Isegi töökoht asub vaid mõnesaja meetri kaugusel. Puhas luksus! Ei mingeid ummikutes passimisi või muid, ise-äranis talvel tekkivaid autojuhtide ju-bedaid argimuresid. Tuleb isu kuhugi minna, muudkui marsin, tee peal

aga mõlgutan toredaid mõtteid. Eriti mõnusad mõtted tulevad, kui lähed õhtupimeduses koeraga välja – vana hea Olümpia ja teisedki kauni figuuri-ga kõrghooned on just pimedal ajal tõeliselt lummavad. Siis ärkab minus jälle maapoiss, kes kõrgeid maju ja muid linnavigureid ainult kesktelevi-sioonist imetleda sai.

See on üks vinge asi, et vii-masel ajal on kesklinna püstitatud palju vahvaid seadeldisi, et rahvas saaks õues trenni teha ega peaks fitnesskeskuseid nuumama. Sörgin tunnikese Poolamäe pargis, tõmban lõuga, võimlen – lapsed saavad sa-mal ajal sealsamas turnida või puu-de vahel peitust mängida. Mida ini-mesel veel tarvis?! Nädalavahetusel panen lastele uhkemad riided selga ja viin nad trammiga sõitma – nende jaoks on see eksootika –, et siis kas vanalinna või Kadrioru parki imetle-da, teha mõni lühem rongisõit või muud toredat.

Kujutage ette – veel eelmisel tal-vel oli otse maja ees koguni kelgu-mägi, kusjuures täitsa paraja suu-rusega. Kahjuks ehitati selle aseme-le nüüd moodsate elumaja komp-leks, nii et kelgutama tuleb minna Kalevi staadionile või kuhugi kau-gemale, aga pole hullu. Loodan sa-lamisi, et ehitusbuum siinkandis nende majadega ka piirdub ja muud aastaid tagasi linna poolt planeeri-

tud rajatised, igasugused tänavate laiendused või läbimurded lükkuvad kaugesse tulevikku. Vastasel juhul satub ohtu minu kodukandi suurim võlu – vaikus. Olen kesklinnas ela-nud nüüd juba üle 10 aasta ja ei väsi imestamast selle üle, kui vaikne siin on, vähemalt minu tänaval. Suvel rõdult Olümpia hotelliga tõtt vaada-tes segasid vaikust vaid räästapää-sukesed ja sekka mõni nahkhiir. Lii-valaia-Juhkentali ristmikult kostsid vaid üksikute tsiklite möirged või mõne kiirabiauto sireen, ent üldine autode müra jäi vaevu aimatavaks. Tõsi on, et liiklust on kesklinnas pal-ju, kuigi – kus seda tänapäeval vähe on? Isegi kauges rannakülas peab enne viksilt vasakule ja paremale vaatama, kui teele astud, mis siis veel Tallinna kesklinnast kõnelda. Aga muud niinimetatud linnainime-se mured, olgu need siis narko-maanide süstlad, öösel fonolukku kõlistavad ja pakase eest trepikotta lunivad kodutud või valmisolek ko-duteel röövliga kohtumiseks – see kõik tundub olevat kauge minevik või mingi teine reaalsus.

Nii et tuleb tunnistada – kaua-aegne maakas ja pealinnapõlgur on Tallinnas juba ammuilma õnnelik ega kujuta elu kusagil mujal kui kesklin-nas enam ettegi. Vähemalt seni, kuni endal igapäevaselt tööl ning lastel koolis-lasteaias käia tuleb.

Talverõõmud Kesklinnas.

7Kesklinna Sõnumid30. detsember 2014

TÄHTsaD TeemaD / nÕuanne

Küsimusi ootame aadressil: Kesklinna Sõnumid, Nunne 18, 15058 Tallinn või kesklinnasonumid@tallinnlv.ee

Tallinna Kesklinna vanema Alar Nääme sõnul on Valga linnavalitsu-se töötajate visiit osa vastastikuse koostöö leppest, mille kaks oma-valitsust sõlmisid käesoleva aasta 6. novembril.

“Tallinna Kesklinna Valitsus ot-sis endale koostööpartnerit, kellega jagada kogemusi omavalitsusüksu-se juhtimisel. Valik langes Valgale, kelle puhul pakkus meile huvi ko-gemus piiriüleses suhtluses, mida väljendab tabavalt ka linna tunnus-lause “Üks linn, kaks riiki”,” selgitas Nääme koostööleppe tagamaid.

Leppes nähakse ette kogemus-te vahetamist haridus-, sotsiaal-hoolekande- ja lastekaitseasutuste töö ja arendamise küsimustes, samuti linna heakorra ja kogukond-liku turvalisuse teemadel; aidatak-se kaasa suhete tugevdamisele ja arendamisele kultuuri- ja spordi-organisatsioonide ning loomekol-lektiivide vahel. Tallinna Kesklinn ja Valga linn aitavad ühise tegutsemi-sega kaasa turismi arengule ja rek-laamivad laiemat huvi pakkuvaid kohalikke üritusi. Ühiselt loodetak-se edendada ettevõtlust, tutvusta-des vastastikku kohalike ettevõtete toodangut ning teenuseid. Koos-töökokkulepe jõustus allakirjutami-se hetkest ning selle kehtivusaega pole ajaliselt piiratud.

Õppida on mÕlemal poolelNovembri algul külastas Tallinna Kesklinna Valitsuse delegatsioon Val-gat, kus külastati kohalikke vaatamis-väärsusi, sealhulgas Eesti suurimatpõhikooli – Valga Põhikooli –, Val-ga Militaarteemaparki ning Valga Kultuuri- ja Huvialakeskust. Nüüd tutvustas Kesklinna valitsus omalt poolt valgalastele oma asutusi ja ettevõtmisi, ühiselt täpsustati koos-tööleppes plaanitud tegevusi.

Tallinna Kesklinna Valitsuse lin-nakeskkonna osakonna juhataja Aigar Palsner tutvustas valgalas-tele Kesklinna valitsuse kogemust

töötutele tööpraktika korraldami-ses, linnaosavanema asetäitja Jüri Lump rääkis elanike elukohtade kontrollimise eesmärkidest, õigus-likest alustest ja nende tulemustest ning tutvustas Kesklinna valitsu-se põneva ajalooga maja Nunne 18. Sotsiaalhoolekandeosakonna esindajad rääkisid puudega las-tele hooldajate määramise spet-siifikast Tallinnas, mis põhineb teistsugustel alustel kui teistes Eesti omavalitsustes. Kõikide sõ-navõttude järel toimus elav vest-lus, jagati kogemusi ning veen-duti, et pealtnäha väga erinevatel

Tallinna Kesklinna ja Valga linna koostöö toimib täie hooga

Tallinna Kesklinna vanem Alar Nääme, Kesklinna vanema asetäitja Jüri Lump ja Valga linnapea Kalev Härk.

Detsembris võõrustas Tallinna Kesklinna Valitsus valgalasi tervelt kaks korda: 11. detsembril tutvus Kesklinnaga Valga linnavalitsuse delegatsioon, nädal hiljem käisid Valga eakad tutvumas Kesklinna eakate vaba aja veetmise võimalustega.

omavalitsustel on tegelikult palju sarnaseid jooni.

Suurepärase elamuse said val-galased Gustav Adolfi Gümnaasiu-miga tutvudes ning Raekoja platsi jõuluturul jalutades.

18. detsembril külastasid Tallin-na Kesklinna aktiivsemad Valga ea-kad, kes tutvusid Tallinna Vene Muu-seumi väljapanekuga ning jalutasid vanalinnas ning jõuluturul. Seejärel said kõik meenutada 25 aasta tagu-seid ärevaid aegu Rahvarinde Muu-seumis ja näitlejate eestvedamisel tutvuda Vene Teatriga. Õhtu lõpetas Hopneri Maja kammerkoori kontsert.

Kätri Sarapuu

Tallinna Kesklinna Valitsuse jurist

Jurist annab nõu: KÜ juhatuse liikme tagasikutsumineOlen olnud mõnda aega korte-riühistu juhatuses, aga ei soovi seal enam olla. Saatsin juhatuse-le tagasikutsumise avalduse, mis on ka üldkoosolekult läbi käinud. Meie korteriühistu juhatuses on viis liiget (põhikirjas: Korteriühis-tut juhib viieliikmeline juhatus). Kuna samal koosolekul ei olnud juhatusse astumiseks vabataht-likke, siis olen ma nii-öelda sun-duslikult juhatuses edasi. Kuidas

probleemi lahendada?Mittetulundusühingute seaduse

(edaspidi MTÜS) § 19 lg 1 p 2 ko-haselt kuulub korteriühistu üldkoos-oleku pädevusse juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine. Kor-teriühistu põhikiri sätestab üldjuhul juhatuse valimise ja ka juhatusest väljaarvamise protseduuri. MTÜS § 7 lg 81 sätestab, et mittetulundus-ühingu (milleks on ka korteriühistu) põhikirjas sätestatakse juhatuse liik-

mete arv või nende ülem- ja alam-määr. Seaduses ei ole öeldud, et korteriühistu juhatuses peab olema kindel arv juhatuse liikmeid, seepä-rast on mõistlik sätestada just juha-tuse liikmete alam- ja ülemmäär.

Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile vastavalt MTÜS § 28 lg-le 31. Kuna korteriühistu põhikirjas on teil märgitud, et korteriühistust

juhib viieliikmeline juhatus, tuleb üldkoosolekul valida uus juhatuse liige. Uus juhatuse liige peab and-ma kirjaliku nõusoleku vastavalt MTÜS § 28 lg-le 1, et ta on nõus kuuluma juhatusse.

Juhul, kui ei ole vabatahtlikke juhatuse liikme kandidaate või kui valitud juhatuse liige ei anna enda nõusolekut juhatuse liikmeks ha-kata, võib korteriühistu üldkoos-olek otsustada, et juhatus jätkab

näiteks neljaliikmelisena. Selleks tuleb muuta korteriühistu põhikirja. Põhikirja muutmiseks on vaja üld-koosoleku otsust, mis tuleb vor-mistada ning pärast seda esitada äriregistrile, et vastavad muudatu-sed ka äriregistris sisse viia.

Juhatuse liige ei saa iseen-nast registrist kustutada. Juhatuse liikme tagasikutsumise ja registri-kande tegemise aluseks on korte-riühistu üldkoosoleku otsus.

Arst annab nõu: Vitamiinid – poolt või vastu / 2

Vladimir Afanasjev

onkoloog, üldkirurg

Jätkates eelmises ajalehenumbris alustatud teemat vitamiinide kasu-likkusest ja kahjulikkusest, soovin pöörata lugejate tähelepanu fool-happele ja D-vitamiinile. Need on ainsad vitamiinid, mille tarvitamist toidulisandina võib tervetele inimes-tele soovitada. Foolhapet sisaldavad

eriti just rohelised köögiviljad, liha, seemned ja pähklid. Foolhappele asetatakse suuri lootusi vähi, hü-pertoonia, südamehaiguste, kuul-mislanguse ja isegi vanurite de-mentsuse ennetamisel. Paraku on praegused kliiniliste katsetuste tu-lemustel saadud andmed siiski se-davõrd vastuolulised, et eelpool ni-metatud haiguste korral ei kiirusta arstid foolhapet soovitama.

Tõsi, rasedatele foolhapet soo-vitatakse. Kuid siin käib jutt loote tervisest: kaasasündinud närvisüs-teemikahjustuste ennetamisest. On tõestatud, et selliseid defekte esi-neb oluliselt harvem, kui last ootav ema on manustanud foolhapet.

D-vitamiin on vitamiinide seast ainus, mida inimese organism too-

dab päikesekiirguse mõjul. D-vita-miini leidub ka piimas, kalas ja mu-nades. On olemas teoreetiline alus väitele, et D-vitamiin aitab ennetada vähi ja südamehaiguste teket. Kuid seni on tõendeid siiski liiga vähe, et soovitada D-vitamiini kasutamist just nendel eesmärkidel.

Inimestele, kellel on kõrge risk osteoporoosi tekkeks, soovitatakse D-vitamiini võtta koos kaltsiumiga.

Sageli küsitakse minult, mil-liseid meie apteekides laias vali-kus müüdavaid multivitamiine ma tervise säilitamise eesmärgil võtta soovitaksin. Võin vastata vaid üht – mitte mingisuguseid! Tervetel ini-mestel, kes söövad täisväärtuslik-ku toitu, ei ole haiguste ennetami-seks polüvitamiine tarvis! Rõhutan

veel kord, terved inimesed neid ei vaja, teised aga, näiteks kroonilisi haigusi põdevad eakad, haiged, mao- või sooleoperatsiooni läbi teinud inimesed, ainevahetushäire-te all kannatajad jt võiksid vitamiine võtta, kuid alles pärast raviarstiga konsulteerimist.

Võiks ju arvata, et kuna multi-vitamiinides on kõikide vitamiinide annused väiksemad, on nad seetõt-tu ka ohutumad kui iga vitamiin eral-di, kuid suuremas annuses. Kuid mitmed teadusuuringud on veenvalt tõestanud, et mõningatel inimestel võivad tõsiseid tervisehäireid põh-justada ka väikesed A-vitamiini doo-sid: vitamiin tõstab osteoporoosi ja luumurdude tekkeriski. Lisaks sellele võib A-vitamiin põhjustada

loote patoloogiaid. Seega võib mul-tivitamiine soovitada ainult kindlate haiguste esinemise korral, tervetele inimestele pole need vajalikud!

Rääkides vitamiinidest ei saa mööda minna ka taimetoitumisest. Taimetoitlasi on mitmesuguseid: ühed ajavad väga ranget joont, välistades isegi mee söömise, teised lubavad endale piima ja piimatooteid, vahel ka kala, mõned ka kana, teisisõnu kõike peale punase liha. Ranged taimetoitla-sed peaksid aeg-ajalt võtma vitamiini B12, kuna liha ja kala, kus seda vita-miini sisaldub, veganid endale ei luba.

Kokkuvõtteks kordan veel kord: sünteetilised vitamiinid on ravimid kliinilise vitamiinivaeguse raviks. Haiguste ennetamise eesmärgil ei tasu neid võtta, kuna selles osas

pole nende kasutoov mõju tõen-datud, küll aga on võimalik endale hoopis kahju teha.

Kõik märgid näitavad, et toi-duainetes sisalduvad vitamiinid ja sünteetilised vitamiinid mõjuvad organismile erinevalt. Naturaalsetel toiduainetel on kindel rakustruk-tuur, nad sisaldavad kiudaineid ja lisaks bioaktiivseid aineid, mille toi-me ja olemuse kohta me seni vähe teame. Just nemad selle erinevu-se tekitavadki. Loodus ja inimor-ganism on tihedas vastasmõjus – lõppude lõpuks oleme ju ainult väikene osa biosfäärist ning see-tõttu on loomulik ja täisväärtuslik toitumine igal juhul parem ükskõik millistest kunstlikest asendajatest. Head isu ja olge terved!

Mõttemängud vanalinnagaKodulinna Maja püüab kõikides oma asjaajamistes otsida head ja ilusat ning minimaalselt te-geleda halva ja koledaga. Ei ole erilist jõudu ega tahtmist ikka ja taas lugeda üle mõttetuid su-veniiripoode vanalinnas ja kir-jeldada ööläbusid, tahaks teha hoopis muud.

kutsume kÕiki üles – unistama!Mõttemängud vanalinnaga seda just võimaldavad, sest jaanuarist alguse saav kõigile osavõtuks avatud mõttekodade sari peaks aasta lõpuks moodustuma visiooni “Unistuste vanalinn aastal 2050”. Me eeldame, et vanalinn on samas paigas, samade tänavate ja pea sa-masuguste hoonetega nagu ta sajandeid püsinud on. Oma unistustes paneme paika tema sisu: mida, kus ja kuidas tehakse. Ja kes teeb.

Mõttekojad hakkavad toimuma iga kuu kolmandal teisipäeval kell 18. Tulla võivad kõik ja ootuseks on, et tulijaid ning kaasamõt-lejaid-ütlejaid on väga palju.

Igas mõttekojas esitavad oma soovnägemuse erinevad rüh-mad: jaanuaris praegused linnaelu kujundavad ametimehed, veeb-ruaris turistidega seotud organisatsioonid, märtsis õpilased, aprill on mõeldud kaunite kunstide ja teaduse jaoks, mai kohalikele ela-nikele, juuni ettevõtjatele-ärimeestele.

Suvekuudel teeme esitatud mõtetest kokkuvõtted, et siis taas septembrist jätkata. Aasta lõpuks tahame jõuda kindla nägemuse-ni vanalinnast aastal 2050 ja seda siis tutvustada nii trükitud sõnas raamatuna kui ka virtuaalselt – internetis, mõtted on liikunud ka laua- ja/või arvutimängu suunas.

“Miks te seda teete?” on küsitud. Tegevusi piiravad ju raha, omandisuhted, poliitilised seotused. Mõttemängud peaksidki toi-muma ilma neid tegureid arvestamata. Nii võib loota, et sünnib mõndagi huvipakkuvat. Ja kui nende mõttekodade ajel meie ini-mesed rohkem vanalinnas käiksid, huvist pärani silmadega ringi vaataksid ning linnaelu korraldamise võimalustest positiivselt mõt-leksid, oleks seegi suur võit. Unistagem suurelt!

Kindlasti on neid, kes tahaksid ja saaksid selle ettevõtmise korraldamise juures abiks olla. Olete teretulnud! Kokkuleppimiseks kohtumise aja ja koha suhtes vastab teie kõnedele telefon 5079 565.

Tiina MägiKodulinna maja juhataja

8 Kesklinna Sõnumid 30. detsember 2014

KuHu minna

Hopneri maja interaktiivne kirjandusklubi on võtnud oma südame-asjaks meenutada eesti lugejale hästi unustatud väärtkirjandust, selgitada teoste tekke kontekste ja panna osalejad kohapeal luge-ma kõnealuste autorite teoseid ning nende üle sealsamas arutleda.

Käsitletakse nii eesti kui ka välisautoreid. Õhtut juhivad kirjanduseksperdid ja tõlkijaid. Klubi korraldajad

püüavad leida kirjandusest kõnelema neid, kes seda tavaliselt ei tee.Neljapäev, 15.01. Pilk inglise luule antoloogiasse. Vikerkaarelik tõlkija Märt Väljataga. Hämara jaanuariõhtu küünlatuli

sobib eriti hästi just inglise romantikute taaselustamiseks – sulaselges eesti keeles.

Neljapäev, 19.02. Oratooriumi eepika. Tundmatu isamaalaulik Jaan Lõo. Eesti Kaitseväe Orkestri peadi-

rigent kolonelleitnant dr Peeter Saan. Kui Eestil on üldse šovinistlikku, Suur-Eesti kirjandust, siis on Jaan Lõo selle suurim esindaja.

Neljapäev, 19.03. Kapriisne “Primavera”. Dissident-kollaborant Lilli Promet ja kunsti võim. Kunstiloolane ja

Kaasaegse Rahvakunsti Keskuse juht Sigrid Saarep. Lilli Prometi ro-maan “Primavera” algatas ilmumisajal poleemika. Liiga valusalt tund-sid end ära need, keda ilule ja väärtustele keskendunud romaan välja naerab.

Neljapäev, 26.03. Barbaaria riismeil. Johannes Barbaruse küsimus. Näitekirjanik Mart Kivastik. Luuleta-

ja Barbarus ja riigijuht Vares. Arst ja poeet. Salongilõvi ja kommunist. Ja üldse kirgas kuju.

Neljapäev, 16.04. Kevad Eiffeli tornist. Noor-Eesti Pariisi “kauni aja” kultuuris. Teadur ning prantsuse kee-

le tõlkija dr Kaia Sisask. Heal lapsel mitu nime. Heal ajal seda enam.

Meie Noor-Eesti sõjahüüd “Olgem eestlased, aga saagem ka euroop-lasteks!” tekkis väga kindlaid teid pidi. Ja need teed viisid tihti Pariisi.

Neljapäev, 21.05. Lõpp hea, kõik hea. Eesti 1930. aastate nais-teajakirjade lustakad lood.

Kultuuriloolane Loone Ots ja üllatuskülaline. “Odette läks lõvidel saba sõlme keerama,” ütleb 1930. aastate populaarne itaalia veste-kirjanik Pittigrilli daami ja tema austajate kohta. Millist kirjandust vajas keskmine Pätsu-aegne naine?

Kuraator Loone Ots. Kirjandustuba saab teoks tänu Eesti Kultuurkapitalile ning on osa-

lejaile tasuta. Üksikasjalikum info loengute kohta veebiaadressil http://hopneri-

maja.eu/tegutsevad/kirjandustuba/. Eelregistreerimine: huvi@hopne-rimaja.eu.

Hopneri Maja Kirjandustuba jätkab põnevate teemadega

Jaanuarist alustab Hopneri Majas teatriring tudengitele ning güm-naasiumiealistele noortele.

Esimene kokkusaamine on teisipäeval, 13. jaanuaril kell 17.00 Hop-neri Majas. Koos käiakse kord nädalas teisipäeviti, et teha tööd hää-le, meele ja kehaga. Kevadeks jõutakse esimese lavastuseni ja suvel

lüüakse kaasa vanalinna päevadel ning suurematel vanalinnaga seotud üritustel.

Teatriringi juhendab näitleja ja draamaõpetaja Meelis Sekk. Osalustasu 15 € kuus.Registreerumiseks kirjutage: huvi@hopnerimaja.eu.

Hopneri Majas alustab tudengiteater

Kesklinna Seenioride Ülikooli eestikeelsed loengud jaanuaris 2015PSÜHHOLOOGIA. 8. jaanuar 2015. a 12.00–13.30 “õnneteadus”. lektor Helena Väljaste, psühholoog ja nõustaja

AJALUGU JA KULTUUR. 15. jaanuar 2015. a 12.00–13.30 “Eesti metsavendadest”. lektor Mar-tin Andreller, Okupatsioonide Muuseumi kuraator

TERVIS. 22. jaanuar 2015. a 12.00–13.30 “Ras-vad ja õlid kui sooja andjad ja mälu värskendajad”. lektor Mai Maser, toitumisteadlane

RIIGITEADUS. 29. jaanuar 2015. a 12.00–13.30 “Mis see meie asi on kes katab meie toidulaua ja õmbleb meie riided?”. lektor Piret Hirv, Arengu-koostöö ümarlaua juht

Loengud toimuvad Hopneri Maja (Raekoja plats 18) kontserdi- ja teatrisaalis IV korrusel. Regist-reerimine: huvi@hopnerimaja.eu, tel 6455 321.

9Kesklinna Sõnumid30. detsember 2014

KuHu minna

Tallinna Luha lasteaias käis 25 “sügelevate kätega” päkapikku Eestist, Lätist ja Leedust19. novembri lõunapaiku potsatas Luha lasteaia e-postkasti kiri, mis iga sellise sõnumi saaja tänutundest õhkama paneks. Kirjas andsid päkapikud – IT spetsialistid firmast Telema – tea-da, et neil jõulude ajal käed sügelevad ja nad tahaksid midagi “ära teha” – värvida, ehitada, lammutada, lükata, riisuda, riita laduda, kokku kruvida… Ja Luha lasteaeda ikka seepärast, et päkapikud on sugulastena seotud meie lasteaia vilistlastega ning ühtlasi ollakse ka meie head naabrid.

Paari telefonikõne tulemusena sai selgeks, et seekord oleks asjakohane suunata kõik jõud jõulude ootuse aja “kaunimaks tegemiseks”. Ja nii võiski 12. detsembri õhtupimeduses Luha lasteaia õues näha rõõmsalt ringisebivaid päkapikke, kes omava-hel heatujuliselt inglise keeles nõu pidasid. Lisaks Telema Eesti meeskonnale olid kohal ka Telema Läti ja Leedu filiaalide päkapi-kud. Kaunistati kuuske, veeti juhtmeid ja paigaldati elektriküünlaid, õuesõppe paviljon kaunistati lastepäraste jõulukaunistustega, sõimerühma kuuri otsaseinale kujundati põnev ja moderne kuu-sekujuline puuokstest kaunistus, tagaseinale aga joonistati sprei-värvidega lumememmesid, jõulukomme ja jõulukinkidega saane. Nii muutus minut-minutilt lasteaia õuesõppe paviljon imetoredaks tuledesäras jõulumaaks.

Esmaspäeva hommikul olid lasteaeda saabuvad lapsed ül-latunud – kaunis ja tuledes veiklev jõulumaa tekitas neis kõigis elevust, üllatust ja rõõmu… ja usku, et Luha lasteaia lapsed on olnud sel aastal tublid ja tegusad! Tore, et päkapikud ikka olemas on – suur aitäh neile!

Toredat aastavahetust ja põnevaid tegemisi kõigile uuel aastal!

Suured ja väiksed Luha lapsed

Päkapikud pärast tööd.

Loodusmuuseumi Öökulli akadeemia loodus- ja teadusõhtud jaanuaris• 8. jaanuaril kell 18.00 esinevad teadusõhtul teadusajakirjaniku Arko Oleksi modereerimisel Ott Rebane (TÜ) ja Ivo Fridolin (TTÜ). Õhtu teemaks on “Valgus”• 15. jaanuaril kell 18.00 esineb Hendrik Relve teemal “Rändame Aafrikas”• 22. jaanuaril kell 18.00 esineb Hendrik Relve teemal “Rändame Antarktikas”• 29. jaanuaril kell 18.00 esineb Hendrik Relve teemal “Rändame Austraalias ja Okeaanias”

Sissepääs muuseumipiletiga – täiskasvanud 4 eurot, õpilased ja pensionärid 3 eurot.

Eesti Loodusmuuseum asub vanalinnas, aadressil Lai 29a. Lisainfo: www.loodusmuuseum.ee.

Eduard Vilde muuseum pakub tõelise vaikuse elamustRahuoaasina näiv kirjanik Eduard Vilde kodu Kadriorus on Eesti üks täiuslikumalt säilinud 1920ndate interjööre, kus lisaks au-tentsele Lutheri vabriku mööblile on ka ajastut iseloomustavad valgustid, tapeedid ja tekstiilid.

Tuleval aastal 150. juubelit tähistav eesti rahvuskirjanik kolis oma uude ja moodsalt sisustatud Kadrioru korterisse 1927. aas-ta jõulude eel. Pärast pikki rännuaastaid oli Eesti esimene krimi-, nalja-, romaani- ja reisikirjanik jõudnud lõpuks kodusadamasse.

Õdus muuseumikülastus pakub lisaks ehtsusele ka midagi haruldast – vaikust. See on rutakas argipäevas ja pühade-eelses saginas elamust garanteeriv paus.

Kolmekuningapäevani pakub kirjaniku majamuuseum ehtsat eestiaegset jõuluelamust. Vilde elutoas on ehitud jõulupuu ja söö-gitoas kaetud pidulaud. Peremees ise on justkui korraks välja läinud.

Eduard Vilde muuseum (Roheline aas 3, Kadrioru pargis Lui-getiigi kõrval) on avatud K–P k 11–17. Pilet 2 €/ soodus 1 €, eel-kooliealised tasuta! www.linnamuuseum.ee/vilde, facebook.com/vildemuuseum.

“Tsirkusprintsess” EstoniasImre Kálmáni operett kahes vaatuses. Julius Brammeri ja Alfred Grünwaldi libreto, Thomas Mittmanni dramatiseering, laulutekstide tõlge Peeter Volkonski, maailmaesietendus 26. märtsil 1926 Theater an der Wienis. Esietendus 3. jaanuaril 2015 Rahvusooperis Estonia.

Dirigendid Lauri Sirp, Jüri Alperten, Kaspar Mänd; lavastaja Thomas Mittmann (Saksamaa); kunstnik: Gilberto Giardini (Saksamaa), valgus-kunstnik Anton Kulagin, koreograaf Marina Kesler; osades: Janne Ševt-šenko, Helen Lokuta, Andres Köster, René Soom, Rauno Elp, Andero Ermel (Tallinna Linnatetaer), Urmas Põldma, Kadri Kipper, Hanna-Liina Võsa, Väino Puura, Jassi Zahharov, Voldemar Kuslap, Tõnu Kilgas jt.

Imre Kálmán on Ferenc Lehári kõrval üks tuntumaid operetiheliloojaid. Helilooja armastus ungari mustlasviiside ja Viini valsi vastu on andnud tema muusikale sügavalt isikupärase joone ning teinud kuulsaks nii “Sil-va” (1915), “Krahvinna Mariza” (1924) kui ka “Tsirkusprintsessi” (1926).

Lavastaja Thomas Mittmann: ““Tsirkusprintsess” on “opereti hõ-beajastu” meistriteos. Sellest sai Kálmáni üks enamesitatud operetti-dest, mis lõi laineid ka Broadwayl. Meisterlik ja värvikas orkestratsioon ning haarav süžee on just see, mida üheks lõõgastavaks õhtuks vaja. Muusika varieerub polkast aeglase valsini, peegeldades laia emotsioo-nidepaletti – armastus, vihkamine, uhkus, edevus, intriigid, segadus ja valestimõistmine, kuid lõpus... lepitakse ära.”

Tegevuse keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürs-tinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama aadlikku ja paluma vürstinna kätt. Põnevate sündmuste keerises selgub, et Mister X on kadunud vürsti pä-randusest ilma jäetud vennapoeg ja operett saab teenitult õnneliku lõpu.

Eelmisest “Tsirkusprintsessi” lavastusest Estonias on möödunud 50 aastat – viimati lavastas “Tsirkusprintessi” hooajal 1963/64 Georg Ots, kes laulis ühtlasi Mister X-i rolli. Hetk etendusest.

Kino Kosmos taas avatudPanoraamkino Kosmos avati esmakordselt 10. märtsil 1964. Toona avati kino ideoloogiliselt väljapeetud filmiga – sõjadraa-maga “Jutustus leegitsevatest aastatest“, mis oli ühtlasi NSV Liidu esimene laiale ekraanile mõeldud mängufilm.

See võimas kinohoone rajati Tõnismäe idanõlvale detailplanee-ringu käigus, mis tehti Teises maa-ilmasõjas hävinud majade ase-mele, otse kunagise kitsa Vaeste-patuste tänava asukohale. Hoone projekti töötasid välja Moskva arhi-tektid Movtšak ja Šulrihter Vilniu-

se jaoks. Tallinnas tuli hoone sobitada reljeefse pinna ja ümber-kaudsete majadega. Selle keerulise linnaehitusliku ülesande lahen-damise eest vastutas eakas ja kogenud meister – arhitekt Ilmar Laasi. Hiljem ehitati sama projekti järgi kinohooneid Eestisse veelgi – Tartusse Ekraan, Võrru Noorus ja Viljandisse Rubiin.

Kino Kosmose ekraani pindala oli peaaegu 240 ruutmeetrit, saali mahtus 1015 vaatajat – niisugust kino polnud Tallinnas selle ajani keegi isegi ette kujutada osanud! 1990ndail tegi kino muutu-sed nii omaniku, tehnika kui ka siseviimistluse osas. Siin olid Eesti esimesed suured pehmed istmed kinokülastajaile, suure saali koh-tade arvu vähendati 737-ni ning ehitati juurde väike saal.

Käesoleva aasta aprillikuus alustati legendaarse kinomaja täie-likku rekonstrueerimist. Fassaad on jäetud samasuguseks nagu see oli 50 aastat tagasi, sest kino omapärasest väljanägemisest on saa-nud omamoodi visiitkaart tervele Tallinnale. Alates 1997. aastast on kino Kosmos kantud ka arhitektuurimälestusmärkide registrisse.

Seest on kino aga tundmatuseni muutunud, õigustades täielikult oma kosmilist nimetust. Nimelt on siin IMAX tehnoloogia (lühend väl-jendist Image MAXimum), mille tunnuseks on suur ekraan. See pole mitte lihtsalt suur – ekraan ulatub sõna otseses mõttes maast laeni ja seinast seinani. Lisaks on ekraan ka tavapärasest kõrgem ning ku-meram, mis tekitab täieliku sukeldumise efekti. Tänaseks tegutseb 57 riigis enam kui 837 IMAX tehnoloogiat kasutavat kinomaja.

Aadress Pärnu mnt 45, lisainfo info@kinokosmos.ee.

Taasavatud kino Kosmos.

Eduard Vilde muuseumi täiusliklt säilinud 1920ndate interjöör.

10 Kesklinna Sõnumid 30. detsember 2014

ReKlaam

Raudselt puhtaks juba aastast 1936!

LahtioLekuajad aastavahetuseL:31.12.2014 avatud kuni k 18 (piletite müük kuni k 16)1.01.2015 suletud!iga kuu 1. ja 3. esmaspäeval on saun suletud sanitaarpäevaks!Üldsaunad e–P k 11–21 tavapilet 5 €Pensionärid ja õpilased kuni 17-a. (e–R k 11–15) 3 €koolieelikud tasuta!NB! Piletite müük lõpeb tund enne sauna sulgemist!tunnisaunad P–k k 11–21, N–L k 11–02 erinevad väikesaunad kamina või basseiniga, 2–8 inimesele 20–40 € NB! Piletite müük lõpeb tund enne sulgemist!

Raua tn 23 tallinn, tel 6229 495, e-post: info@rauasaun.ee

11Kesklinna Sõnumid30 декабря 2014

Алар Няаме

Старейшина таллиннского района Кесклинн

2014 год уходит в прошлое. Пройдут считанные часы, и меняющийся в сиянии салюта номер года принесёт с собой новые надежды. Новогодняя ночь словно освободит нас от бремени старого года, позволяя начать но-вый год с чистого листа. К счастью, и в прошедшем году всё же достаточно моментов, которые останутся с нами в приятных воспоминаниях. У таллиннского района Кесклинн прошлый год был насыщенным, как и подобает сердцу столицы одной из стран-членов Европейского Союза.

Ключевым событием уходящего года стало то, что объёмные работы по ремонту трамвайных путей на Пяр-ну маантеэ были доведены до уровня, который позволил бы принять в эксплуатацию новые трамваи CAF Urbos. В ходе реконструкции были обновлены рельсовые пути, заменены контактные сети, усовершенствованы подстан-ции и входящие в инфраструктуру коммуникации. В ходе работ старались доставлять как можно меньше неу-добств горожанам, и это получилось! В качество бонуса за летние неудобства автомобилисты смогут теперь ис-пользовать проезжую часть со свежим асфальтовым покрытием, а пешеходы – ходить по ровному тротуару. Пяр-нуское шоссе получило новое освещение, а проходящий над железной дорогой видавший виды виадук прошёл основательный курс омоложения. Город инвестировал в этом году в модернизацию рельсового транспорта 14 миллионов евро, и 18,9 миллионами евро проект поддержал Центр Инвестиций в окружающую среду из средств Фонда единства Европейского Союза. Общая стоимость проекта обновления таллиннских трамвайных линий 3-го и 4-го маршрутов составила 91 миллион евро. На трамваи, закупаемые по заключённому между Эстонией и Ис-панией договору, из этого пойдёт 53,4 миллиона евро, и средства на это поступят от продажи квот на загрязнение. Первый современный трамвай уже прибыл в Таллинн и начинает испытательные поездки. 15 трамваев поступят из Испании в 2015 году и ещё 4 – в начале 2016 года. Уже в первом полугодии 2015 года жители района Кесклинн смогут делать необходимые поездки на действительно удобных трамваях Urbos. Но проект будет продолжен, и следующим шагом будет продление 4-го маршрута трамвая до аэропорта.

Помимо возрождения трамвайного движения в Кесклинн, знаменательным событием прошлого года можно считать отличное проведение XXXIII Дней Старого города. В этот раз лозунгом дней был «Живые улицы», и жизнь действительно продолжилась как для центральных туристических зданий Старого города, так и для обычных маленьких переулков. Дни Старого города стали гербовым мероприятием Таллинна, которое, как и Рождественский рынок на Ратушной площади, притягивает как туристов, так и местное население. Подготовка к XXXIV Дням Старого города уже идёт с полным размахом. И в 2015 году приверженцы Дней Старого города не будут обмануты, программа будет такой же интересной и развёрнутой, как и стало обычным в последние годы.

Кроме Дней Старого города, замечательную изюминку в культурную жизнь Кесклинн внёс деятельный гра-фик мероприятий дома Хопнера. Относящийся к ведению Кесклиннаской управы бывший купеческий дом на Ратушной площади стал одним из культурных центров Старого города, который обеспечивает приют как раз-личным группам самодеятельности, так и культурным обществам. Концерты, представления и выставки дома Хопнера нашли свою публику. В новом году мы должны вместе с народом дома Хопнера уточнить, как вовлечь в деятельность ещё более широкий круг заинтересованных. Идеи есть, их нужно воплотить!

В ноябре месяце мы также открыли находящийся в здании по Рауа 23 Кесклиннаский Молодёжный центр, где под различные виды деятельности выделено 500 м2 площади. В Центре найдут занятия для себя сотни 15-23-летних молодых людей. Для молодёжи, уважающей экстремальный спорт, откроем в будущем году на улице Айя современную площадку для скейтбордистов. Чтобы добиться лучшего результата, мы привлекли к проектированию скейт-парка специалистов из НДО Linnasilm и проконсультировались с ландшафтным архи-тектором Яне Саарио, по идеям которого многие города Финляндии оборудованы сосредоточенными на место расположения и поддерживающими социальную связность ландшафтами для скейтборда. Ведь сегодняшняя площадка для скейтбордистов – это не только место сбора любителей: при правильном архитектурном реше-нии она становится органической частью городского пространства, давая молодёжи физическую нагрузку, зна-чение которой в нашем компьютеризованном обществе трудно переоценить.

Уходящий год был плодотворным и в том плане, что мы продолжили диалог с обществом Vanalinna Selts. Считаю исключительно важной роль сообществ жилых районов в формировании и повышении ценности городской среды и готов всячески поддержать их. Да, многие выдвигаемые сообществами проблемы не решаются сразу, но, как игра-ющие на свирели, члены сообществ заставляют чиновников напрячься, не дают расслабляться, и это чрезвычайно важно. Постоянное общение с жителями является основой успешной деятельности любого самоуправления.

И в следующем году я найду возможность прислушаться к жителям района Кесклинн, отдам все силы на претворение в жизнь совместных целей. Кесклинн – достойное место, и его достоинства нужно сохранить!

Доброго окончания старого и прекрасного Нового года всем жителям района Кесклинн!

Доброго старого и нового!

Скоро по Таллинну будут ездить совершенно новые трамваи Этим летом было основательно реконструировано Пярнуское шоссе со стороны центральной части города. В ходе ремонта обновили также трамвайные пути 3-го и 4-го маршрутов, чтобы с нового года по новым рельсам смогли ездить совершенно новые трамваи.18 декабря в обновлённом трам-вайном депо на Пярну маантеэ со-стоялась презентация первого но-вого трамвая CAF Urbos. Программа тестирования, в ходе которой трам-вай должен пройти в реальных усло-виях дорожного движения 1000 км, завершится предположительно к на-чалу февраля.

В своей речи на презентации трамвая мэр Таллинна Эдгар Сави-саар подчеркнул, что без сотрудни-чества Эстонского Правительства и Таллиннской Горуправы при повы-шении качества рельсового транс-порта мы не смогли бы заказать 20 современных трамваев от опыт-ных испанских производителей, без содействия правительства Испа-нии и доброжелательности завода-изготовителя мы не смогли бы удер-жаться в запланированном графи-ке и доставить на место к Рожде-ству первый трамвай. «Мы смогли избежать разногласий, найти общий

язык и обеспечить лучшее решение для горожан», – сказал Сависаар.

Всего трамвайные линии 3-го и 4-го маршрутов будут обслужи-вать 20 новых современных трамва-ев, 16 из которых будут прибывать подряд в течение 2015 года, а четы-ре последних купленных по опциону

трамвая выйдут на линию в I квар-тале 2016 года. Общая стоимость трамваев составила 53,4 миллиона евро, и они приобретены за день-ги от заключённой между Эстонской Республикой и Королевством Испа-нии в 2011 году сделки на продажу квот на загрязнение.

Через пару лет по улицам Таллинна будут ездить только такие современные красавцы.

125 лет назад: Так выглядел летний вагон конки.

12 Kesklinna Sõnumid 30 декабря 2014

Важные темы

Будущее Таллинна – будущее всей ЭстонииПравительство приняло решение назначить Юлле Раясалу Харьюским уездным старейшиной на второй срок, ибо сочло, что «Юлле Раясалу была активным, привлекающим к сотрудничеству и ценящим сотрудничество старейшиной, который в состоянии продолжить руководство развитием Харьюского уезда». Может быть, новый-старый старейшина действи- тельно хороший человек. Но то, каким видит новый старейшина развитие уезда Харьюмаа истолицы Эстонии, просто повергает а шок.

Михаил Корб

Член Рийгикогу Центристская партия

Буквально неколько недель наза в данном газете «Харью элу» интер-вью Юлле Раясалу заявила, что Тал-

линн, столицу Эстонской Республи-ки и единственный крупный город Эстонии, нужно расчленить, а куски раздать окрестным волостям. Чело-век, позволяющий себе такое, по мо-ему мнению, уездным старейшиной быть не может.

Почему наши политики вместо слияния и объединения стремятся все расчленить? Откуда такая злоба? Мне, конечно, кажется, что я знаю, что стоит за этой деструктивной иде-ей – возникшее в очередной раз же-лание «уделать» Центристскую пар-тию. Ведь эта партия по воле таллин-цев правит в столице многие годы,

и эту горькую пилюлю другим пар-тиям проглотить трудно. Достаточ-но вспомнить, что до сих пор все попытки затруднить законами де-ятельность Центристской партии, приводили к прямо противополож-ному результату. В последний раз в попытке ослабить таким образом единовластие центристов законом была увеличена численность чле-нов Таллинского городского собра-ния. Получили результат, обратный желаемому. Все дело в том, что Цен-тристская партия – единственная, которая хоть немного заботится о простом человеке. Возьмем хотя бы

бесплатный проезд в общественном транспорте, дающий простому го-рожанину ежемесячную ощутимую экономию, не говоря уже об улучша-ющемся состоянии городской сре-ды, уменьшении транспортных по-токов, загрязнения воздуха и пр.

Мне кажется, что призыв Ра-ясалу к раздроблению и разруше-нию Таллинна – очень опасный об-раз мышления. Если он найдет у руководителей государства широ-кую поддержку, то возникнет угро-за лишиться многого. Успешный и весьмапригодный сегодня для жиз-ни Таллинн превратится в какое-

то странное образование, где об-щественный транспорт, следуя по маршруту, должен будет проезжать по территорнии нескольких самоу-правлений, где бы на магазины, рас-положенные в соседних зданиях, распространялись различные поло-жения и правила, где жители Ным-ме, Пирита, Ласнамяэ и других се-годняшних городских районов жили в одном из них, работали в другом, а детей водили в детский сад и шко-лу – в третьем самоуправлении.

Это напоминало бы Вавилон-ский хаос. Не нужно быть хироман-том, чтобы предсказать, что все это

приведет к быстрому разложению хорошо функционирующего города на гетто. Поэтому мне, как человеку, которому не безразлична судьба го-рода Таллинна, и в частности района Кесклинн, кажется решение назна-чить бредящую разрушительными-планами Юлле Раясалу еще на пять лет старейшиной Харьюского уезда весьма экстравагантным шагом. По-тому что, по закону, уездный старей-шина, хотя и представляет в уезде интересы государства, но должен-заботиться о целостном и сбаланси-рованном развитии уезда».

По словам старейшины таллиннского района Кесклинн Алара Няаме, визит работников Валгаской Горуправы яв-ляется частью соглашения о взаим-ном сотрудничестве, которое два са-моуправления заключили между со-бой 6 ноября текущего года.

«Кесклиннаская управа Таллин-на искала себе партнёра по сотруд-ничеству, с которым можно было бы поделиться опытом руковод-ства единицами самоуправлений. Выбор пал на Валга, опыт которо-го в трансграничном общении, мет-ко выраженный также в лозунге го-рода «Один город, два государства», представлял интерес для нас», – по-яснил Няэме фон соглашения о со-трудничестве.

В соглашении предусмотрен об-мен опытом в вопросах работы и развития образовательных учреж-дений, учреждений социального обеспечения и защиты детей, а так-же по темам благоустройства горо-да и общей безопасности; предусмо-трено способствовать укреплению и развитию отношений между куль-турными и спортивными организа-циями, а также творческими кол-лективами. Таллиннский район Ке-склинн и Валга своей совместной де-ятельностью будут способствовать развитию туризма и шире рекла-мировать интересные местные ме-роприятия. Планируется совместно развивать предпринимательство, знакомясь с продукцией и услугами местных предприятий друг друга. Соглашение о сотрудничестве всту-пило в силу с момента его подписа-ния, и срок его действия по времени не ограничен.

Сотрудничество таллиннского района Кесклинн и города Валга идёт полным ходомВ декабре Кесклиннаская управа Таллинна принимала валгасцев аж два раза: 11 декабря с частью города Кесклинн знакомилась делегация Валгаской Горуправы, неделей позже пожилыелюди из Валга приезжали узнать о возможностях проведения досуга в Кесклиннаском центре дляпожилых людей.

УзнаТь дрУГ дрУГа В начале ноября делегация Кесклин-наской управы Таллинна посети-ла Валга, где ознакомилась с мест-

ными достопримечательностями, в том числе, крупнейшей основной школой Эстонии – Валгаской Основ-ной школой, Тематическим воен-

ным парком в Валга и Валгаским Центром культуры и интересов. Те-перь Кесклиннаская управа ознако-мила со своей стороны валгасцев со

своими учреждениями и предприя-тиями, совместно конкретизирова-ли запланированные в соглашении о сотрудничестве мероприятия.

Руководитель Отдела город-ской среды Кесклиннаской упра-вы Таллинна Айгар Палснер позна-комил валгасцев с опытом Кесклин-наской управы в организации тру-довой практики безработных, заме-ститель старейшины части города Юри Лумп рассказал о целях, право-вых основаниях и результатах кон-троля мест проживания жителей, а также ознакомил с захватывающей историей дома Кесклиннаской упра-вы по адресу Нунне 18. Представите-ли отдела социального обеспечения рассказали о специфике назначения опекунов детям-инвалидам в Тал-линне, которое базируется на иных основах, в отличие от других самоу-правлений Эстонии. После всех вы-ступлений последовала оживлённая беседа, поделились опытом и убеди-лись, что у внешне очень разных са-моуправлений в действительности довольно много общего.

Прекрасные впечатления по-лучили валгасцы при знакомстве с Гимназией Густава Адольфа и во время прогулки по Рождественско-му рынку на Ратушной площади.

18 декабря таллиннский рай-он Кесклинн посетили наиболее ак-тивные пожилые люди из Валга, ко-торые ознакомились с экспозици-ей Русского музея и прогулялись по Старому городу и Рождественско-му рынку. Затем они вспомнили не-спокойные времена 25-летней дав-ности в Музее Народного Фронта и ознакомились с Русским Драмати-ческим театром под предводитель-ством актёров театра. Вечер завер-шился концертом камерного хора в Доме Хопнера.

Старейшина таллиннского района Кесклинн алар няаме, заместитель старейшины части города Кесклинн Юри Лумп и мэр города Валга Калев Хярк.

13Kesklinna Sõnumid30 декабря 2014

СоВеты

Кятри Сарапуу

Юрист Таллиннской Кесклиннаской управы

В течение некоторого времени я входил в состав правления квар-тирного товарищества, но боль-ше не желаю быть его членом. Направил правлению заявление об отзыве, которое прошло так-же на общем собрании. В прав-лении нашего квартирного то-варищества пять членов (в уста-ве сказано: Квартирным това-риществом руководит правле-ние в составе пяти членов прав-ления). Поскольку на том собра-нии не нашлось добровольцев войти в правление, то я, так ска-зать, принудительно остался его

Владимир Афанасьев

Oнколог, общий хирург

Продолжая начатую в прошлом но-мере тему о вреде и пользе витами-нов, хочу обратить внимание наших читателей на фолиевую кислоту и ви-тамин D. Это единственныe витамины, которые можно рекомендовать здоро-вым людям. Фолиевая кислота содер-жится в овощах, особенно зеленых, мясе, зернах, орехах. На нее возла-гаются большие надежды в области предотвращения рака, гипертонии, болезней сердца, снижения слуха и даже старческого слабоумия. Однако пока еще современные данные кли-нических испытаний настолько про-тиворечивы, что врачи воздержива-ются от советов принимать фолиевую кислоту для предупреждения пере-численных заболеваний.

Однако фолиевая кислота реко-мендуется беременным женщинам. Но в данном случае речь идет о здо-ровье будущего ребенка, о профи-лактике врожденного дефекта нерв-ной системы плода. Доказано, что такие дефекты встречаются значи-тельно реже в случаях приема фоли-евой кислоты.

Витамин D – единственный из витаминов, который синтезируется организмом человека под воздей-ствием солнечного света. Также ви-

Врач советует: За и против витаминов /2

тамин D cодержится в молоке, рыбе и яйцах. Есть теоретическое обосно-вание применения этого витами-на для профилактики рака и болез-ней сердца, но их пока недостаточ-но, чтобы рекомендовать его прием конкретно с этой целью.

Тем не менее, лицам с повышен-ным риском остеопороза, а значит, и переломов, прием витамина D пока-зан вместе с кальцием.

Чаще всего меня спрашивают: какие поливитамины из всего мно-гообразия предлагаемых наши-ми аптеками лучше принимать для поддержания здоровья? Могу толь-ко ответить – никаких! Здоровым людям, которые полноценно пита-ются, принимать поливитамины для предотвращения каких-либо забо-леваний не надо! Подчеркну ещё раз – именно здоровым людям, кото-рые полноценно питаются, в других случаях – пожилым людям с сопут-ствующими соматическими забо-леваниями, больным, перенёсшим операции на желудочно-кишечном тракте, пациентам, страдающим на-рушениями обменных процессов и т.д. – нужно принимать витами-ны, но только после консультации со своим лечащим врачом.

Казалось бы, в поливитаминах содержание тех витаминов, кото-рые по-отдельности могут вызвать вредные последствия, находится в значительно меньших дозах, поэто-му они будут более безопасны. Од-нако многие научные работы убеди-тельно доказывают, что некотoрым людям вред может быть причинен даже маленькими дозами витами-на А, потому что он является факто-ром риска для остеопороза – разре-жения костей и переломов.

Более того, витамин А может вызывать патологию плода. Так что мультивитамины можно рекомен-довать только людям с определен-ными болезнями, здоровым они не нужны!

Говоря о витаминах, нельзя не упомянуть о вегетарианцах. Есть раз-ные виды вегетарианцев – от очень строгих, исключающих даже мед, до тех, кто позволяет себе принимать молоко и молочные продукты, ино-гда есть рыбу, некоторые- еще и ку-рицу, т.е. все, кроме мяса. Строгим ве-гетарианцам необходимо периодиче-ски вводить витамин B12, потому что он содержится в большом количестве в мясе и рыбе,т.е. в тех продуктах, ко-торые веганы себе не позволяют.

В заключение, повторюсь. Син-тетические витамины- это лекарства для лечения клинически значимой витаминной недостаточности. Для предотвращения заболеваний, в це-лях профилактики они не применя-ются, потому что положительный эф-фект не доказан, а вред возможен.

По всей видимости, существует разница между витаминами в пи-щевых продуктах и химически соз-данными. Натуральные продукты содержат волокна, клетчатку и еще какие-то ингредиенты, биологиче-ски активные вещества, про кото-рые мы толком пока мало знаем. Они и обуславливают такую боль-шую разницу результатов. Природа и человеческий организм находятся в тесном взаимодействии, мы в кон-це концов только маленькая часть биосферы, и поэтому натуральное правильное и полноценное питание априори лучше любых внешних за-менителей. Приятного аппетита и будьте здоровы!

членом. Как решить проблему? Согласно пункту 2 части 1 статьи

19 Закона о недоходных объедине-ниях (в дальнейшем: ЗНДО) в ком-петенцию общего собрания квар-тирного товарищества входят на-значение и отзыв членов правле-ния. Устав квартирного товарище-ства устанавливает в общем слу-чае процедуру избрания правления, а также исключения из правления. Часть 81 статьи 7 ЗНДО устанавли-вает, что в уставе недоходного объе-динения (каковым является и квар-тирное товарищество) определяет-ся число членов правления или их верхний и нижний пределы. В зако-не не сказано, что в правлении квар-тирного товарищества должно быть определённое число членов правле-ния, поэтому разумнее установить именно верхний и нижний пределы числа членов правления.

Член правления может выйти из правления, независимо от причи-ны, известив об этом назначивший его орган в соответствии с частью 31 статьи 28 ЗНДО. Поскольку в уста-ве квартирного товарищества опре-делено, что квартирным товарище-

ством руководит правление в соста-ве пяти членов правления, то необ-ходимо выбрать на общем собра-нии нового члена правления. Новый член правления должен дать пись-менное согласие в соответствии с ча-стью 1 статьи 28 ЗНДО, что он согла-сен войти в правление.

В случае отсутствия доброволь-ных кандидатов в члены правления, или если избранный член правления не даёт своего согласия быть членом правления, то общее собрание квар-тирного товарищества может принять решение о том, что правление продол-жит работу, например, в составе четы-рёх членов. Для этого необходимо из-менить устав квартирного товарище-ства. Для изменения устава необходи-мо решение общего собрания, которое нужно оформить и после этого пред-ставить в коммерческий регистр, что-бы внести соответствующие измене-ния и в коммерческий регистр.

Член правления не может ис-ключить себя из регистра сам. Осно-ванием для отзыва члена правления и внесения записи в регистр являет-ся решение общего собрания квар-тирного товарищества.

Юрист советует: отзыв члена правления

Вопросы ждем по адресу Нунне 18, 15058 Таллинн или kesklinnasonumid@tallinnlv.ee

14 Kesklinna Sõnumid 30 декабря 2014

реклама

Историческая школа Дома ХопнераЛекции и экскурсии программы Исторической школы на рус-ском языке будут проходить один раз в месяц по средам. Обычным временем начала занятий будет 17.00 и местом проведения – зал diele Дома Хопнера, вход - Ванатуру каэл 3.

Лекции и экскурсии для школьников бесплатные.21 января 2015 г. – 17.00 – Анна Лейнсалу, таллиннский гид –

Таллиннские средневековые укрепления. Лекция-экскурсия18 февраля 2015 г. – 17.00 – Эдуард Пауль Кольхоф, таллиннский

гид, член правления Таллиннского объединения гидов – Средневе-ковые святые. Лекция

18 марта 2015 г. – 17.00 – Эдуард Пауль Кольхоф, таллиннский гид, член правления Таллиннского объединения гидов – Средневе-ковые палачи. Лекция

15 апреля 2015 г. – 17.00 – Эдуард Пауль Кольхоф, таллиннский гид, член правления Таллиннского объединения гидов – Легенды Старого Таллинна. Лекция-экскурсия

20 мая 2015 г. – 17.00 – Николай Быков, член правления Истори-ческого клуба «Нордбург» – Средневековое вооружение. Рыцарский турнир. Лекция-представление

Регистрация и дополнительная информация: Роман Лягу, тел. 56 156 522 или е-mail: romanljagu@hot.ee

Университет для старшего поколения в Доме Хопнера. лекции на русском языкеПсихология. 8 января 2015 г. 14.00–15.30 «Конфликты и их разрешение». лектор Елена Матвеева, психолог.исТория и кульТура ТаллиННа. 15 января 2015 г. 14.00–15.30 «Рождественские традиции в истории Тал-линна». лектор Эдуард Кольхоф, таллиннский гид.Здоровье. 22 января 2015 г. 14.00–15.30 «Жизнь после инсульта. Нарушения речи». лектор Ирина Щеглова.государсТвеННые Науки. 29 января 2015 г. 14.00–15.30 «О работе в Таллиннском городском собрании». лектор леонид Михайлов, член Таллиннского городского собрания.

Место проведения – большой зал дома хопнера (ратушная площадь 18).

15Kesklinna Sõnumid30. detsember 2014

16 Kesklinna Sõnumid 30. detsember 2014