Leisi Keskkooli häälekandja

Nr. 16 9.04.2012

Taas on alanud kevad ning koo-

lilõpp juba vaiksel sammul lä-

heneb. Loodus on võtnud suuna

suve poole – ilmad on soojad ja

päikesepaistelised ning see lau-

sa kutsub kõiki õue, eemale

koolitööst. Ometi on ees veel

viimased jõupingutused, eriti

neil, kellel lähenevad eksamid.

Abiturientidel jõuab esimene

eksam kätte juba aprilli lõpus

ning aega jääb aina vähemaks.

Kindlasti on nüüd eriti raske

õppimisele keskenduda, kuid

me peame end sundima need

viimased raskused veel ületa-

ma, et siis, pea püsti, suvele

vastu minna. Loomulikult on

ka puhkus vajalik. Ei tohi end

liialt koormata ega stressi all

kannatada. See on küll hirmu-

tav, et meie tulevik sõltub ena-

masti just eksamitulemustest,

kuid tuleb säilitada rahu. Kui

inimene usub endasse ja annab

endast kõik, saavutab ta ka oma

eesmärgid. Loodame, et alanud

kevad toob meile õnne ning

koolilõpp tuleb edukas.

Viktoria

Kevad on käes!

Foto: Internet

Foto: Internet

2

1.-6.klassi emakeelepäeva aktu-

se juhatas sisse huvijuht väike-

se kõne ja luuletusega. Seejärel

esines 5.-9.klassi sõnakunsti-

ring näidendiga, mille tegelas-

teks olid aedviljad. Pärast näi-

dendit jäid algklasside lapsed

aulasse, kus toimus viktoriin.

Samal ajal valmistasid 5.-6.

klassi õpilased päevateemalisi

plakateid. Kristjan Jaak Peter-

soni sünnipäeva puhul jagati

kõigile komme.

Emilia Rozenkron

1.-6. klass vaatas emakeelepäeval näidendit ja joonistas plakateid

Emakeelepäeva tähistatakse 14.

märtsil, Kristjan Jaak Petersoni

sünniaastapäeval, sest tema ni-

mega algab eesti rahvuslik kir-

jandus. Sel päeval pööratakse

erilist tähelepanu eesti keelele

ja kultuurile ning meie koolis

tähistati emakeelepäeva 5. tunni

ajal (1.-6.klass) ja 7. tunni ajal

(7.-12.klass).

Vanema kooliastme aktuse

viisid läbi 12. klassi õpilased

Viktoria ja Karel ja see algas

12. klassi õpilase Ireene Ro-

mani päevakohase kõnega.

Peale seda esitati katkendeid

tuntud kirjandusteostest, mida

tunnevad kõik eestlased ning

mis on mõjutanud meie mõtte-

maailma ja seotud meie rah-

vusliku identiteediga. Kõige-

pealt esinesid 9. klassi tüdrukud

väikese luulepõimikuga Lydia

Koidula luulest. Järgmisena

räägiti Juhan Smuulist, kuna

möödus 90 aastat tema sünnist.

Raamatukogu juhataja Tiiu esi-

nes lühikese ülevaatega Juhan

Smuuli elust ja loomingust,

taustaks slaidiprogramm. Peale

seda esinesid 11. klassi poisid

Juhan Smuuli luuletusega

“Mälestusi isast” ja Sander

Süld esitas katkendi monoloo-

gist “Suvitajad”. 12. klassi

õpilased Karel Õitspuu ja Jaak

Toompuu esitasid lühikese ja

naljaka katkendi Tammsaare

romaanist "Tõde ja õigus",

kus etendati Andrese ja Pearu

omavahelist kraavitüli. Järgmi-

sena esinesid 8. klassi õpila-

sed, kes olid lavastanud Oskar

Lutsu näidendi "Kalevi koju-

tulek". Aktus lõppes 10. klassi

poolt koostatud meelelahutus-

liku viktoriiniga. Lavale astu-

sid tuntud tegelased kuulsatest

teostest ja pealtvaatajad pidid

ära arvama teose pealkirja ja

autori. Viktoriin pakkus ära-

tundmisrõõmu ja auhinna osa-

liseks said paljud õpilased.

Emakeelepäev oli meelde-

jääv ja tore üritus kõigile.

Leeni

Emakeelepäeval võis kohata isegi Kalevipoega

Fotod: Silvar Mehik

Fotod: Silvar Mehik

Rohkem pilte: picasaweb.google.com/leisi.keskkool

3

Rohkem pilte: picasaweb.google.com/leisi.keskkool

5.03.-9.03. toimus koolis tüd-

rukute nädal. Tegelikult sai

sisustada tegevustega vaid

kolm päeva, sest kolmapäeval

ja neljapäeval toetasid õpila-

sed üleriigilist õpetajate strei-

ki kodus olemisega. Ka sel

aastal oli iga päev eri värvi,

samuti oli võimalik end proo-

vile panna erinevates võistlus-

tes ning reedel toimus kõige

silmapaistvamate autasusta-

mine.

Esmaspäeva värv oli roosa ja

planeeritud oli ka kolm võist-

lust. Õpilased said mõõtu võtta

hüppenööriga hüppamises, raa-

mat pea peal kõndimises ja tea-

tevõistluses. Kahel esimesel

alal olid osalejad jaotatud kol-

me vanuseklassi. 1.-4. klasside

arvestuses võitis hüppenööriga

hüppamise kolmik, kuhu kuulu-

sid Mariliis Rahu, Kadri

Ansper ja Nete Jurask ning

parim raamatuga pea peal kõn-

dija oli Hannabel Noor. 5.-

9.klasside arvestuses võitsid

hüppenööriga hüppamise

8.klassi poisid Sander Süld,

Madis Aljas ja Jaen Ots ning

raamatuga suutis kõige paremi-

ni kõndida Sander Süld. 10.-

12.klasside arvestuses oli osa-

võtjaid vähe ja hüppenööriga

hüppamises oli parim ainus

osavõttev kolmik: Ann Saks,

Anu Truu ja Reena Kull, raa-

mat pea peal kõndimisega sai

kõige paremini hakkama Kristi

Alle. Teatevõistluse parimad

olid põhikooli arvestuses Essu

Heintalu ja Heldar Juns ning

algklasside arvestuses Heleri

Jalaks ja Aleksandra Trei.

Teisipäeva värv oli kollane

ning päeva ülesandeks oli pu-

nutisega soengu tegemine. Pat-

sipunujaid oli kokku tulnud 13.

Juuksur Janne valis välja 3 noo-

rema vanuseastme väljapaistva-

mat tööd ja ühe vanemate õpi-

laste töö. Lootustandvad tulevi-

kutalendid on Kaie Saks, Kaili

Nurk ja Emilia Rozenkron

ning Reena Kull. Toimus ka

kõige silmapaistvamate tüdru-

kute valimine ja viidi läbi küsit-

lus noormeestele, et saada tea-

da, mida nad hindavad tüdruku-

tes. Selgus, et kõige rohkem

hinnatakse iseloomu ja seejärel

välimust, käitumist ning mõis-

tust.

Reede värv oli valge. Hommi-

kul jagasid Rander ja Toomas

õpilasesinduse nimel kooli nais-

perele kommi (n-ö naistepäe-

vaks). Kolmel esimesel vahe-

tunnil jagati kõikidele tublidele

ja silmapaistvatele diplomeid ja

veidi magusat. Samuti loositi

esmaspäeval roosa kandmisega

silmapaistnute vahel välja roosa

T-särk kirjaga „I LIKE PINK

and Saaremaa“, mille sai endale

Elisbeth Süld.

Suur tänu kõikidele osavõtja-

tele ja korraldajatele.

Kristi Alle

Tüdrukute nädalal sai näidata oma osavust

Fotod: Silvar Mehik

4

Ajaviide Hallistes

Leisi Keskkooli 6.-8.klassi õpilased osalesid projektis

“Teeme huviringe koos”, mis toimus 19.-21. märtsil Hallistes.

Kell 7.30 sõitiski buss Leisi

Keskkooli eest minema koos

toredate inimeste ja ilusate inst-

rumentidega. Oli küll varajane

hommikutund, kuid kõikide

näod olid naerul ja ootasid juba

kohale jõudmist. Buss veeres

suure kiirusega, kuna esiteks oli

meil bussijuhiks meie oma

bussijuht Madis ja teiseks oli

normaalne seltskond.

Kohale jõudes rõõmustas meie

silmi kena, mitte just väga suur

koolimaja. Eriti meelepärane

oli poisslastele koolimaja vast

valminud suur võimlemissaal

koos väga suure jõusaaliga.

Järgnev tegevus, mille käigus

meid majutati Kohtla-Järve

poistega kokku, ei olnud nüüd

küll väga roosiline, kuna me ei

teadnud, kuidas nendega suhel-

da ja läbi saada, ning see val-

mistas meile väikest kõhedust.

Murepilved hajusid aga kohe,

kuna poisid osutusid väga sõb-

ralikeks ning meile head meelt

valmistades oskasid nad ka

mingil määral eesti keeles rää-

kida, see-eest Leisi tütarlastel

oli omaette sviit.

Kolm päeva Hallistes möödu-

sid imekiirelt tänu suurepäraste-

le tegevustele, mida organisee-

risid meie jaoks Kohtla-Järve,

Halliste ja ka meie oma õpeta-

jad. Olime jaotatud gruppidesse

ja igal grupil oli oma kindel

päevaplaan, mida me ka rõõm-

sasti järgisime. Tegevusteks

o l i d d r a a m a , i n d i a c a

(võrkpallitaoline mäng), pilli-

ring, puutöö, kabe, noolevise,

vanaaegsed mängud ning mui-

dugi õhtul saime keerutada ka

jalga, mida juhendas meie oma

õpetaja Meeli. Päevad olid pi-

kad ja tihedad, kuid keegi ei

tundnud väsimust.

Reisilt tõime kaasa palju huvi-

tavaid ideid ja kogemusi, mida

kavatseme kindlasti ellu raken-

dada. Loomulikult ei saa ka

unustada paljusid uusi toredaid

sõpru, kellega me suhtleme in-

terneti vahendusel edaspidigi.

Selle kõige eest võlgneme tänu

projekti algatajale huvijuht

Kellyle, projekti toetajale Ava-

tud Eesti Fondile ja kindlasti ka

õpetajatele Meelile ning Irjale.

Aitäh!

Sander Süld

Fotod: Kelly Erin-Uussaar

Rohkem pilte: picasaweb.google.com/leisi.keskkool

5

Ütle sõna sekka 31. märtsil toimus Tartus Eu-

roopa Noorte osaluskoolitus

”Ütle sõna sekka”.

Koolitusel räägiti sellest, mis

on osalus ja millised on head

meetodid selle elluviimiseks,

ning ka sellest, kuidas teisi noo-

ri tegevustesse kaasa haarata.

Koolituse eesmärgiks oli suu-

rendada teadlikkust selle kohta,

kuidas saame ise asju muuta,

olles ettevõtlikud. Ideed ei pea

vaid ideedeks jääma, neid on

võimalik ellu viia. Alati saab

laiendada oma organisatsiooni

või huvigrupi mõju.

Koolitusel osales 20 inimest ja

2 koolitajat Euroopa Noorte

poolt. Koolitus oli väga kasulik

ja andis palju positiivset ener-

giat. Sõbralik õhkkond ja huvi-

tavad teemad tegid ühe päeva

jälle erilisemaks. Sai rääkida

oma plaanidest ja ideedest ja sai

aimu ka sellest, mida tahavad

need inimesed, kes otsustavad.

Sellistel ja väga paljudel teistel

teemadel koolituspakkumisi

leiab lehelt euroopa.noored.ee.

Tuleb vaid kandideerida ja peab

olema piisavalt motivatsiooni.

Koolitused on tasuta ja ka

transpordi toetust on võimalik

saada. Soovitan noortel ja miks

mitte ka õpetajatel neid pakku-

misi aeg-ajalt uurida. Olge oma

võimalustega kursis.

Ireene

Noorte ideekonkurss "Muuda elu!" Märtsis toimus selle aasta esi-

mene Euroopa Noored idee-

konkurss "Muuda elu!", mis

oli suunatud just Eesti lääne-

poolsetele maakondadele. Konkursi parimaks ideeks osu-

tus Leisi Keskkooli noorte

poolt esitatud rahvusvahelise

projekti idee, millega käsitle-

takse lähemalt merereostuse

teemat. Noored, kes muretsevad

üha suurema Läänemere reosta-

tuse pärast, soovivad selle prot-

sessi peatamiseks ise midagi

ette võtta. Nõnda hõlmabki tu-

levane noortevahetus- või ka

r a h v u s v a h e l i n e

noortealgatusprojekt tegevusi

alates keskkonnakaitse ja reos-

tuseteemalisest eneseteadlikku-

se suurendamisest, rahvusvahe-

lisest kogemuste jagamisest,

üldsuse teavitamisest kuni ran-

napiirkonna koristusteni. SA

Archimedes Euroopa Noored

Eesti büroo konsultantide nõu-

annete abil arendatakse idee

projektitaotluseks. Mereteema-

lise projekti meeskonnas on

Ann Saks, Kõue Heintalu, Iti-

Jantra Metsamaa, Enelin Ku-

pits, Greete Trumm ja idee sün-

dis vahetult peale Euroopa

Noored programmi võimaluste

tutvustamist meie koolis, 10.

veebruaril.

Ettevõtlusmängus Creatlon saavutati II koht

Meie kooli 9.klassi tüdrukud

Diana Rist ja Eva Maria

Veitmaa saavutasid üle-

eestilisel põhikooli noorte

ettevõtlusmängus Creatlon

II koha.

Tüdrukud võistlesid kaheliik-

melises võistkonnas nimega

Suslikud ja kogusid Junior

Achievement Eesti ja EBS

gümnaasiumi korraldatud võist-

lusel 100 võimalikust punktist

80. Auhinnaks said tüdrukud

lennureisi Hiiumaale, kus

toimub ettevõtjatele korraldatav

päev. Kokku osales ettevõtlus-

mängus üle 160 õpilase 59

võistkonnaga erinevatest Eesti

koolidest. Õpilasi juhendasid

õpetaja Anneli Kandima ja

direktor Tõnu Erin.

Foto: Tõnu Veldre

6

Naljakuu esimesel päeval

lõppesid Kuressaare Spordi-

hoones U-18 Eesti meistri-

võistlused võrkpallis, kus

Saaremaa Spordikooli koos-

seisus tuli meistriks ka meie

kooli 9.klassi õpilane Cristin

Lepp.

Sellel võistlusel osales kokku 6

võistkonda. Lisaks Saaremaa

Spordikoolile Viljandi SK, Võ-

ru SK, Tallinna Täht, Kohila

VK ja Tartu SS Kalev.

Saaremaa kindlustas esikoha

juba laupäeval. Pühapäeval või-

deti Kohila VK ning turniir

lõpetati täisedu viie võiduga.

Vastastele loovutati terve

turniiri jooksul ainult kaks gei-

mi.

Väga tublid !

Eveli Rohi

Cristin Lepp

Eesti meistriks neidude võrkpallis

7

Leisi volle noored jälle edukad

Teisipäeval, 3.aprillil toimus

L ü m a n d a p õ h i k o o l i s

traditsiooniline Manivald Jõ-

gi mälestusturniir, kus osales

ka Leisi Keskkooli noormees-

te võistkond.

Tänu korraldajale võis osaleda

ka võistkonnas kaks neidu, mis

oli Leisi võistkonnale heaks

kontrol lvõis t luseks enne

EKSL-i võistlusi Viljandis.

Leisi võistkond kooseisus kuus

tublit noormeest: Madis Aljas,

Jaen Ots, Cris- Karlis Lepp, Iiv

Aavik, Sander Süld, Raivo

Kuusk ja kaks neidu Kairi

Ansper, Cristin Lepp alistasid

oma vastased Lümanda, Kärla

ja Kaali põhikoolist tulemusega

2:0.

Eveli Rohi

8

Oleme aineolümpiaadidel edukad! Käesoleva õppeaasta maakond-

likud ainealased olümpiaadid ja

võistlused on nüüdseks juba

kõik toimunud. Aasta oli Leisi

Keskkooli jaoks väga edukas.

Meie õpilased esindasid ennast

ja kooli, võistlesid eakaaslaste-

ga ja saavutasid väga häid tule-

musi.

6.klasside õpioskuste olüm-

piaadil sai Leisi Keskkooli

võistkond II koha. Võistkonda

kuulusid Iiv Aavik, Kaupo

Humal, Greetel Männiste,

Emilia Rozenkron, Liisbeth

Johanna Trei.

Koidulauliku konkursi tänu-

preemia kuulub 9. klassi õpila-

sele Eva Maria Veitmaale.

Geograafiaolümpiaadi 11.

klasside I koha sai Rander

Süld ja 7. klasside III koha

Erico Tuus. Olümpiaadil esi-

nes edukalt veel 9. klassi õpila-

ne Kaupo Rozenkron.

Rahvusvahelise võistluse Baltic

Sea Protection Programme

eripreemia sai 9. klassi õpilane

Eva Maria Veitmaa.

Bioloogiaolümpiaadil osalesid

6. klassi õpilased Kaupo Hu-

mal ja Greetel Männiste ning 9.

klassi õpilased Henri Errol Va-

res ja Kaupo Rozenkron.

Emakeeleolümpiaadil saavu-

tas 9. klasside õpilastest II ko-

ha Eva Maria Veitmaa. Tub-

lid olid veel 8. klassi õpilane

Hanna Mari Villsaar, 10.klassi

õpilane Ann Saks ja 11. klassi

õpilane Rander Süld.

Matemaatikaolümpiaadi III

koha 6.klasside arvestuses sai

Kaupo Humal ja IV koha 4.

klassi õpilane Olari Õun. Kooli

esindasid veel 6. klassist Iiv

Aavik ja 4. klassist Nete Jurask.

Saksa keele olümpiaadi III

koht kuulub 9. klassi õpilasele

Diana Ristile. Osalesid veel 9.

klassist Helerin Anspeeter ja

10. klassist Ann Saks.

Inglise keele olümpiaadi I ko-

ha said 6.klassist Greetel

Männiste ja 9. klassist Eva

Maria Veitmaa ning II koha

5. klassist Mesike Tõrv. Tubli

oli ka 6. klassi õpilane Kaupo

Humal, kes saavutas olümpiaa-

dil V koha.

M a t e m a a t i k a v õ i s t l u s e l

“Nuputa” saavutas meie kooli

võistkond III koha. Võistkonda

kuulusid Kaili Nurk, Diana

Magus, Kaupo Humal ja Iiv

Aavik.

9. klassi tütarlaste ansambel on maakonna vokaalansamblite

võistluse I koha omanik.

Majandusolümpiaadi parimad

tulemused kuuluvad 11. klassi

noormeestele:

I koht Rander Süllale, II koht

Kenn Teesalule ja III koht

Joonatan Humalale ja Peeter

Ristile.

Tartu Ülikooli Teaduskooli kor-

raldatud lingvistikaolümpiaa-

dil osalesid esmakordselt väga

edukalt ka Leisi Keskkooli õpi-

lased: 10. klassist Ann Saks ja

11. klassist Rander Süld.

Vabariikliku majandusmän-

gu Creatloni võistluse II koha

said 9. klassi õpilased

Diana Rist ja Eva Maria

Veitmaa.

11. klassi õpilane Rander

Süld, kes esines juba hästi va-

bariiklikul majandusolüm-

piaadil, on kutsutud osalema ka

üleriiklikule geograafia- ja

lingvistikaolümpiaadile.

Leisi Keskkooli õpilased on

väga edukalt võistelnud ka pal-

judel maakonna spordivõistlus-

tel. Seda nii kergejõustikus,

võrkpallis, jalgpallis kui ka suu-

satamises.

Osaletud on ka maakondlikel

huvitegevusega seotud üritustel

ja võistlustel, kus alati on saa-

vutatud esikohti või eripree-

miaid.

Täname kõiki osalenud õpilasi

ja nende juhendajaid- õpeta-

jaid :

Irja Aardam, Tõnu Erin, Anne-

li Kandima, Inna Krotman, Ene

Kööts, Arvo Lepp, Elle Lepp,

Toivo Lepp, Monika Meier,

Tiina Oks, Imbi Oolup, Elve

Rozenkron, Katrin Vaher, Ka-

rin Veitmaa, Katrin Õitspuu.

Õppealajuhataja Riina Sirg

9

Kevadisel koolivaheajal, 19.-

20. märtsil käis Leisi Keskkooli

5.klass klassiekskursioonil

Haapsalus ja Matsalu rahvus-

pargis. Reisi korraldas Kumari

Reisid KIK-i rahastatud kooli

loodusõppe programmi raames.

Reisi alguses külastasime Maa-

si Jäätmekäitlusjaama. Seal rää-

giti meile taaskasutusest ja prü-

gisorteerimisest. Teel järgmis-

tesse sihtkohtadesse korraldas

õpetaja teadmiste kontrolli

kuuldu-nähtu kohta ja auhinnad

parimatele olid magusad.

Edasi viis meid tee juba mand-

rile. Haapsalus ootas meid giid

Anne-Mari Vaas. Ta rääkis

meile linna ajaloost ja vaata-

misväärsustest. Koos giidiga

külastasime Haapsalu piiskopi-

linnust, käisime promenaadil

jalutamas, kus nägime Tšai-

kovski pinki, päikesekella ja

kõlakoda. Veel külastasime

Haapsalu rongijaama, kus asub

Eesti Raudteemuuseum.

Edasi sõitsime Matsalu lahe

põhjakaldale Puise ninale.

Haapsalust võtsime peale giid

Tarvo Valkri. Tema rääkis mei-

le lindudest pikalt ja laialt. Läbi

tiheda lumesaju püüdsime kiikri

abil leida rannaniidult kohale

jõudnud rändlinde. Saime jälgi-

da haigruid, merikotkast, luiki

ja hanesid.

Siis sõitsime tagasi Virtsu suu-

nas ja jõudsime Salaverre Aavi-

ku tallu. Seal pakuti meile õhtu-

sööki. Öö veetsime Metsküla

Algkoolis. Õhtul korraldati

meile viktoriin, küsimused olid

päeval saadud uute teadmiste

kohta.

Hommikul, peale hommikusöö-

ki, sõitsime mere äärde taas lin-

de vaatlema. Pidime tetresid

vaatlema minema, kuid ilma-

olude tõttu meie plaanid muutu-

seid ning sõitsime mereranda.

Sealt edasi sõitsime me Peni-

jõele, kus asub Matsalu rahvus-

pargi peamaja.

Seal näidati

meile 30- minu-

tilist multimee-

dia-programmi

Matsalu loodu-

sest, mille peal-

kiri oli „Jääst

jääni“. Peale

filmi vaatamist

rääkis Tarvo

Valker meile

lindude rõngas-

tamisest.

Järgmiseks viis

meid tee Karuse

raudteejaama.

Seal näidati va-

naaegset ring-

vaadet, milles

oli lindile võe-

tud 1968. aastal

viimase rongi

sõit Virtsust

Raplasse, ja

multifilmi, pa-

kuti lõunasööki

ja räägiti raudtee

ajaloost.

Enne Saaremaale tagasisõitmist

käisime Puhtu laiul metsas, kus

nägime suurt mändi ja tamme.

Selleks, et puul ümbert kinni

saaks võtta, läks vaja nelja last.

Siis asusime koduteele. Kuigi

ilm oli kole ja sadas lörtsi, oli

siiski väga tore ja lõbus ekskur-

sioon.

Merilyn Lempu “Leisi Keskkooli loodusharidus 2011/2012 õppeaastal”

Toetaja: Keskkonna Investeeringute Keskus

(KIK)

5.klass käis koolivaheajal ekskursioonil

Foto: Internet

Foto: Tõnu Erin

10

Alkohol ja sigaretid – hukatuse algus Suitsetamine ja alkoholi tarbi-

mine on tänapäeva noorte seas

kindlasti üks suuremaid prob-

leeme. Olen kindel, et iga güm-

naasiumis õppiv noor on oma

lühikese eluea jooksul juba mõ-

lemat proovinud ja osa on isegi

jätkanud nende ainete aktiivset

tarbimist.

On teada, et alkohol ja tubakas

tervislikud ei ole ja isegi pisike

kogus neid aineid võib põhjus-

tada jäävaid kahjustusi. Mida

aga peaksime mõtlema neist,

kes iga päev ning teadlikult

oma eluiga lühendavad?

Olen aru saanud, et suitsetami-

ne ja alkohol on noorte seas

aktuaalsed just kooliaegsel pe-

rioodil. Hiljem kasvatakse sel-

lest lihtsalt välja ja väärtushin-

nangud muutuvad See periood,

millal koolis käiakse, on just

aeg, kus hing on kõige uljam ja

tuntakse ennast vabana: tahe-

takse proovida järele kõik, ka-

hetsemata midagi, sest vana-

duspõlves ei pruugi enam selli-

seid juhuseid ja võimalusi esi-

neda.

Kindlasti on alkohol seltskon-

nas ka võlujook, mis muudab

inimese ebaeestlaslikult ava-

tuks. Hea positsioon seltskon-

nas on aga noorele väga tähtis.

Suitsetamisest ei saa ma isikli-

kult üldse aru. Sellel puudub

igasugune mõte, isegi tuju ei

paista ta heaks tegevat.

Suitsetamisest ja liigsest alko-

holi tarbimisest on iseenesest-

mõistetavalt raske loobuda.

Tekkinud on ju sõltuvus, mida

saab võrrelda näiteks šokolaadi

söömisega: kui ikka minu lem-

mikšokolaad on silmapiiril, ei

saa sellele ju „ei“ öelda. Kui

aga šokolaadi läheduses pole, ei

teki ka vajadust selle järele. Ar-

van, et nii on ka alkoholiga –

see tuleb hoida endast võimali-

kult eemal.

Kindlasti kulutavad paljud noo-

red vanemate antud taskuraha

just suitsu ja alkoholi peale. See

on täielik raiskamine ja lisaks

veel ebaseaduslik. Pigem võiks

nautida tervislikku elu ja osta

selle raha eest midagi ilusat ja

head või hoopis koguda suurem

summa.

Inimene, kes langeb selliste pa-

hede ohvriks, on minu meelest

„peast veidi liiga lihtne” ja ei

väärtusta oma lühikest elu.

Mina olen endale kindlaks jää-

nud ja pole siiani sigaretti isegi

proovinud. Ma lihtsalt ei näe

selle proovimisel mõtet, kuigi

tegelikult mulle meeldib tund-

matute asjadega katsetada.

Mul on kahju nendest noortest,

kes on otsustanud alkoholi ja

tubakat tarbida, kuid loodan, et

kunagi nad taipavad, et on ku-

lutanud palju raha, mille eest

nad on iseenda tervist rikkunud.

Meedias on palju näidatud ja

räägitud, mis võib juhtuda, kui

alkoholi kuritarvitada, kuid tun-

dub, et sellest ei ole eriti kasu.

Eks noor peab ikka ise õppetun-

ni saama: inimene õpib vaid

iseenda vigadest.

Alkohol ja sigaretid pole kind-

lasti mõeldud alaealistele. Al-

kohol on tarkade inimeste jook

ja sellega peab suutma ümber

käia. Inimesed, kes end täis joo-

vad, on minu meelest labased.

Diana Rist

Foto: Internet

Foto: Internet

11

"Ütle, mida sa sööd, ja ma

ütlen, missugune sa oled" - see

pole mitte ainult tavapärane

fraas, selles peitub tõde.

Toidust saab organism seda,

m i d a t a v a j a b o m a

igapäevaseks talitluseks. Toitu-

mine koolis on veel eriti olu-

line , sest siis vajab aju

tavalisest rohkem energiat.

Seetõttu tundsimegi huvi, mil-

lise hinnangu annavad kooli-

toidule meie oma õpilased ja

õpetajad.

Kõik küsitletud olid kooli-

toiduga äärmiselt rahul. Sup-

pidele eelistatakse praade.

Lemmikuteks osutusid külm-

kaste, kartulipüree ja mulgikap-

sas. Negatiivse hinnangu said

makaronid , mõnda häiris selle

toidu liiga tihe pakkumine.

Samuti ei oldud väga vaimus-

tuses kalasupist ja teistest kala-

toitudest , eriti ilmnes see

algklassiõpilaste juures. Ena-

masti ei minda ka hea meelega

sööma , kui on toiduks maksa-

kaste või südamekaste.

Kui uurisime tervislikkuse

kohta , siis saime väga

rahulolevad vastused. Arvati ,

et võrreldes teiste koo-

lidega ,eriti välismaal ,

mõeldakse meie koolis väga

tervislikkuse peale. Palju paku-

takse koolides rämpstoitu, kuna

see on õpilaste soov, tahetakse

hamburgereid ja friikartuleid.

Kuna noored ise ei mõtle veel

nii väga tervisliku toitumise

peale , siis peaks see olema

koolide kohustus. Koolid peak-

sid seisma selle eest , et laps

saaks vähemalt kord päevas

sooja ja mitmekesist toitu.

Seetõttu kiideti väga meie kooli

suhtumist. Siin on võimalus

võtta toidu kõrvale leiba ja

piima , praadide juurde saab

alati ise tõsta ka vitamiinirikast

salatit. Enamasti on toidu kõr-

vale magustoit ja peaaegu igal

nädalal on kord magustoiduks

ka puuvili. Teatud aja tagant

toimub ka puu- ja juurviljade

müük sööklas , kus kõigil on

v õ i m a l u s o s t a o m a l e

meelepärane lõunaoode , alus-

tades kapsast ja porgandist ning

lõpetades banaanide ja

apelsinidega.

Ka portsjonite suurusega ol-

lakse rahul. Algklasside õpi-

lastel on ka võimalus toitu

soovi korral juurde küsida.

Mõnda õpetajat teeb aga väga

kurvaks vaatepilt , kui nähakse

ära viskamas täiesti söödavat ja

maitsvat toitu. Kõige rohkem

teevad seda just nooremad õpi-

lased. Kahjuks ei mõelda selle

peale, et suur osa juba Eesti ini-

mestest on näljas ja ei saa

piisavalt süüa, rääkimata veel

siis muust maailmast, kus sur-

rakse nälga. Õpetajad seisavad

küll tihti väikestel kõrval ja

käsivad neil vähemalt toitu

proovida. Lapsed on aga nii

mõjutatavad, et kui naaber

ütleb, et tema seda toitu ei taha

ja talle ei maitse, siis teised

tema järgi arvavad kohe sama

ja ei söö.

Meie kooli toit on maitsev ja

tervislik. Leisi kooli õpilased

peaksid olema väga tänulikud

ja hindama seda , et nende lõu-

na maksab kinni vald. See näi-

tab, kuidas vald hoolib oma

kooli õpilastest ja tagab neile

koolipäeva jooksul täis kõhu.

Viktoria & Anet

Koolitoit on maitsev ja tervislik

Foto: Internet

12

Kui suur on euro püsima jäämise võimalus?

Küsitlesime inimesi praegu vä-

ga olulisel teemal, mille kohta

on igal uudiseid jälginud inime-

sel oma arvamus. Millised on

võimalused, et euro jääks Eestis

ja ka mujal Euroopas püsima ja

kuidas seda mõjutab üleeuroo-

paline majandusolukord?

Anonüümseks jääda sooviv

tütarlaps suhtub asjasse skepti-

liselt, tundes, et euro käib alla.

Tema sõnul sõltub see paljudest

teguritest ja võimalus on kesk-

mine, pigem siiski kehvapool-

ne.

Kümnenda klassi õpilane Anu

on oma arvamuses kindel:

„Võimalus euro allesjäämiseks

on täitsa suur, kuna rahareformi

peale kuluks jälle hulk aega ja

ressursse, nii et sellega ei mak-

saks kiirustada.“

Anu klassivend Toomas usub

tõenäosusse, et euro siiski jääb

püsima, kuna Saksamaa hoiab

seda tugevana.

Ka nooremad õpilased on olu-

korrast teadlikud. „Mina olen

asjast saanud aru niimoodi, et

euro alleshoidmiseks peaksid

Euroopa Liidu riigid omavahel

tihedamat koostööd tegema.

Kuna see aga kõikidele kohale

jõudnud ei ole, siis võimalus

euro alleshoidmiseks aina kaha-

neb. Aga mina usun jätkusuut-

likkuse võimalusse,“ lausus 13-

aastane entusiastlik koolipoiss.

Ajalooõpetaja Sander Sulg

andis siiski kõige optimistliku-

ma vastuse: „Mina olen 100

protsenti kindel. Euroopa ma-

jandus ei ole üldse nii halval

järjel.“ Ta lisas veel, et see ongi

rohkem usu küsimus.

Kokkuvõtteks võib öelda, et

paljud olid siiski optimistlikult

meelestatud, sest uue rahaga

ollakse juba harjunud. Öeldi ka,

et Euroopa majandus on ka pal-

ju hullemaga silmitsi seisnud.

Muidugi leidub ka Eesti raha

tagasi kasutusele võtmise pool-

dajaid, ent nood pidid siiski tõ-

dema, et sellega oleks palju

probleeme..

Vaatamata kõikidele lahkarva-

mustele, tuleb tõdeda, et selles

osas on kõik vastajad üksmeel-

sed, et uskuda tuleb, küll siis

saab ka asja.

Ann Saks

13

14

Teated

21.04—Koolimood 2012

25.04—Gümnaasiumi tutipäev

27.04—Saaremaa TORE ringide kohtumine

KVK-s

25.05—Rahvamuusika kontsert

30.05—Õppenõukogu

31.05—9. klassi tutipäev

1.06—8.30-Lõpuaktus

6.06—31.08 -SUVEVAHEAEG

20.06—Õppenõukogu

SPORT

14.04—Võimlemisfestival “Hea rüht kõigile” ja

koolitants

17.04—Võrkpall 10.-12.kl T

25.04—Kevadkross Karujärvel

26.04—Tipa Tapa jalgpalliturniir 1.-5.kl P,

Kuressaares

27.04—Võrkpall 6.-9.kl T

10.05— 5.-7.kl jalgpalliturniir „Tuule Grupi“

karikale I etapp

16.05—5.-7.kl jalgpalliturniir „Tuule Grupi“

karikale II etapp

18.05—Leisi jooks

22.05—Maakonna koolinoorte kergejõustiku

MV jun, A kl

23.05—Maakonna koolinoorte kergejõustiku

MV B, C kl

25.05—Maakonna koolinoorte kergejõustiku

MV D kl

EKSAMID / TASEMETÖÖD

12.04—Maakondlik eesti keele tasemetöö 11.kl

26.04—Maakondlik eesti keele tasemetöö 8.kl

30.04—G eesti keel (kirjand) - LKK

4.05—G ühiskonnaõpetus (kirjalik) - LKK

8.05—G inglise keel võõrkeelena (kirjalik) LKK

9.-11.05—G inglise keel võõrkeelena (suuline)

LKK

21.05—G matemaatika (kirjalik) - OG

25.05—G bioloogia (kirjalik) – LKK

28.05—Ülemineku eksamid

29.05—G ajalugu (kirjalik) – KTG

4.06—PK eesti keel ja kirjandus (kirjalik)

8.06—G keemia (kirjalik) – KG

8.06—PK matemaatika (kirjalik)

13.06—PK valikeksam

18.06—Põhikooli järeleksam

LÕPETAMISED 21.06—9.kl lõpuaktus (15.30)

22.06—12.kl lõpuaktus (15.30)

Üritused