Kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse direktori 31.05.2016.a … · 2016. 5. 31. · Kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse direktori 31.05.2016.a käskkirjaga nr 1.1-7/96 Narva Kutseõppekeskuse

Kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse direktori 31.05.2016.a käskkirjaga nr 1.1-7/96

Narva Kutseõppekeskuse IT-süsteemide nooremspetsialist 180 EKAP, tase 4 esmaõpe õppekava moodulite rakenduskava

Põhiõpingute moodulid

Sihtrühm Põhiharidusega isikud või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

Õppevorm Statsionaarne, koolipõhine õppevorm.

Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)

1 INFOTEHNOLOOGILISE TARISTU ÜLALHOID

ORGANISATSIOONIS

6 EKAP (156 t)

Eesmärk: õppija mõistab infotehnoloogia ülesandeid organisatsiooni eesmärkide elluviimisel ja omab ülevaadet IT-taristu ülalhoiu korraldamise põhimõtetest

ning mõistab oma õigusi ja kohustusi organisatsiooni liikmena.

Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad

Õpetajad: Denis Volkov, Olga Laar, Aleksandra Leštšuk, Jevgenija Sadejeva, Tatjana Ševtšenko, Jevgeni Agapitov

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht

(tundides)

Õppemeetodid Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded

T Pt P I

1. mõistab infotehnoloogia

ülesandeid organisatsiooni

eesmärkide elluviimisel

lähtudes organisatsiooni

arengukavast, IT strateegiast,

protsesside kirjeldusest

2. tunneb IT-taristu ülalhoiu

korraldamise põhimõtteid,

mõistab teenustaseme

lepingu olemust ning selle

mõju oma tööle

3. mõistab hankeprotsessi

põhimõtteid ja on suuteline

selgitab iseseisvalt

infotehnoloogia

ülesandeid

organisatsiooni

eesmärkide elluviimisel ja

lahendab juhendi abil

meeskonnatööna

lihtsamaid IT-juhtimisega

seonduvaid

probleemülesandeid

selgitab iseseisvalt IT-

taristu ülalhoiu

korraldamise põhimõtteid

ettevõttes, sellega seotud

peamiste standardite ja

IT KORRALDUSE ALUSED

(1 EKAP)

Organisatsioon ja IT.

Organisatsioonid.

Organisatsioonide

vajadused. IT mõju

organisatsioonide

infotöötlusele. IT roll

organisatsioonis. IT

eesmärgid.

IT strateegia.

IT tugiteenused.

Organisatsiooni infosüsteem

Infosüsteemi roll

organisatsiooni halduses.

18 4 4 Loeng

Rühmatöö

Praktiline

töö

Analüüs

Arutelu

Ideekaart

Rollimäng

Iseseisev töö

Test

Õppekäigu aruanne

(näidisorganisatsiooni

kirjeldamine etteantud

tunnuste järgi)

Juhtumianalüüs kooli

väärtuste kohta

Enesekontrolli testid

EUCIPI IT juhtimine osa

teemade alusel

Rühmatöö ja SWOT

analüüsi esitlus

Enesejuhtimise analüüs

juhtimistegevustest

lähtuvalt



osalema müügipakkumiste

koostamisel

raamistike põhimõtteid

ning erinevusi, kasutab

valdkonnaga seotud

terminoloogiat

arusaadavas õppe, eesti ja

inglise keeles

Infotehnoloogiliste

lahenduste hindamine, IT

taristu arendamine.

Toote elutsükkel.

Süsteemiarendus.

Hanked. IT teenuslepingud.

Probleemülesanne

(ettevõtte kirjelduse sh

kooli põhjal IT

tugiteenuste kirjelduse

koostamine ja analüüs,

dokumenteerimine)

4. koostab lihtsama

ülesehitusega projektiplaani,

kasutades projektihaldamise

infotehnoloogilisi vahendeid

koostab meeskonnatööna

erialase projektiplaani, sh

kirjeldab

projektihaldamisega

seotud peamisi

toiminguid

PROJEKTIHALDUSE

ALUSED (1 EKAP)

Projekti elukaar. Projekti

meeskond, rollid ja vastutus.

Projekti plaan. Projekti

haldamise

infotehnoloogilised

vahendid. Projekti juhtimine,

projekti aruandlus.

IT alases projektis

osalemine.

18 4 4 projektitarkvaras

vormistatud projekt

enesekontrolli-testid

5. järgib oma töös infoturbe

põhimõtteid lähtudes

kehtivast seadusandlusest

tunneb ära IT-taristu

ülalhoiu valdkonnas

tekkinud peamised

probleemsituatsioonid,

analüüsib sümptomeid,

toimib vastavalt juhendile

ja klienditeeninduse heale

tavale

tunneb ära lihtsamad

infoturbe intsidendid ja

käitub vastavalt juhistele

INFOTURVE

ORGANISATSIOONIS

(1 EKAP)

Infoturbe põhialused.

Infoturve organisatsioonis.

Õigusaktid jm

regulatsioonid. Infoturbe

kontseptsioon. Riskihaldus.

Infoturbehaldus: ISO, ISKE,

auditeerimine/sertifitseerimi

ne.

IT süsteemid:

süsteemiarendus ja infoturve.

18 4 4 standardite ja

raamistikega (ITIL,

ISKE) tutvumine

koostada serveriruumi

planeerimiseks ISKE

alusel pakkumine

turvameetmete kirjelduse

koostamine (teenustaseme

lepingus infotube osaga

tutvumine, meetmete

kirjeldus, kuidas tagada

teenuse toimepidevus)



selgitab iseseisvalt

infoturbe põhimõtteid,

arvestab nendega

probleemülesannete

lahendamisel ja järgib neid

töösituatsioonides

Asutuse tegevus: töös

olevate süsteemide kaitse

ülesanded. Infrastruktuuri

turve. Turvameetmete

kavandi koostamine.

Hädaolukorrad ja nende

käsitluse plaanimine.

Prognoositavad arengud

infoturbes.


INFOTEHNOLOOGIA

JUHTIMISE ALUSED

(1 EKAP)

IT strateegia IT strateegia

põhimõtted. IT strateegia ja

äristrateegia seos. Juhtimise

hierarhia. IT strateegia

koostamise põhimõtted IT-

finantsjuhtimine. IT-kulud.

Investeeringute järelevalve.

ERP. IT juhtimise tavad ja

protsesside standardid. ITIL.

BPMN. UML.

IT-personali juhtimine. IT-

valdkonna töökorraldus,

inimressursi haldussüsteemid.

Kvaliteedijuhtimine IT-

valdkonnas. Standardid.

Meetodid. Sertifitseerimine.

Infovajadused, kliendisuhete

haldussüsteemid (CRM),

ettevõtte sisuhaldussüsteemid

22 4 kvaliteedimudeli skeem

analüüs rollimängust

(klient ja IT spetsialist,

kliendi nõustamine.

Rollimäng inglise keeles

(klient ja

teenusepakkuja). Taristu

toimimise kirjeldus.

probleemülesanne

(ettevõtte kirjelduse sh

kooli põhjal IT

tugiteenuste kirjelduse

koostamine ja analüüs,

dokumenteerimine)




(ECM), otsuste

toetamissüsteemid (DSS)

Mooduli hulka lõimitud

(1 EKAP) EESTI KEEL

(0,5 EKAP) INGLISE KEEL

(0,5 EKAP) SOTSIAALAINED

10

5

5

10

5

5

6

3

3

Iseseisev töö moodulis:

(eesmärk, teema, vajadusel

hindamine)

Standardite ja raamistikega (ITIL, ISKE) tutvumine;

Serveriruumi planeerimiseks ISKE alusel pakkumise koostamine(tunneb ära probleemid ja pakub välja lahendused);

Projektitarkvaras projekti vormistamine;

Varunduskava koostamine kooli jaoks;

Enesekontrollitestid;

Mooduli hinde kujunemine:

Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Mitteeristav hindamine

Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb kui õpilane esitab õpimapi, mis sisaldab kõiki hinnatavaid ülesandeid.

Hindekriteeriumid Õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel.

Õpimapp peab sisaldama järgnevaid korrektselt vormistatud dokumete, mis vastavad ülesande juhistele:

Ideekaart koolis pakutavate IT tugiteenuste kohta.

Meeskonnatööna analüüs (kooli IT taristu, erinevad kasutajagrupid ja nende IT vajadused).

Praktiline töö (tutvumine kooli infosüsteemiga).

Juhtumianalüüs (kooli IT taristu või serveriruumi vaatlus ja võrdlus ISKEga).

Teenustaseme lepingust oma vastutusala ja ülesannete määratlemine.

Analüüs rollimängust (klient ja IT spetsialist, kliendi nõustamine.



T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P –töökeskkonnas, I – iseseisva praktika töö tunnid

Rollimäng inglise ja eesti keeles (klient ja teenusepakkuja). Taristu toimimise kirjeldus.

Meekonnatööna (1 hankija) hankekeskkonnas spetsifikatsiooni koostamine, pakkumise koostamine).

Projektitarkvaras vormistatud projekt.

Turvameetmete kirjelduse koostamine (teenustaseme lepingus infotube osaga tutvumine, meetmete kirjeldus, kuidas

tagada teenuse toimepidevus).

Kvaliteedimudeli skeem.

Enesekontrolli-testid .

Probleemülesanne (ettevõtte kirjelduse sh kooli põhjal IT tugiteenuste kirjelduse koostamine ja analüüs,

dokumenteerimine).

Kasutatav õppekirjandus

(avalikult kättesaadav) /õppematerjal

Õpetaja poolt koostatud materjalid

Infoturbe käsiraamat õpetaja valikul

Seadusandlus

EUCIPI kursuse e-õppe materjal

http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/juhtimine

http://www.e-uni.ee/e ... d/eucip/juhtimine_vk/

http://kasiraamat.aripaev.ee/itjuhtimine

http://www.itjuhtimine.ee/et

http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/juhtimine

http://www.e-uni.ee/e%20...%20d/eucip/juhtimine_vk/

http://kasiraamat.aripaev.ee/itjuhtimine




2 RAKENDUSTARKVARA 7,5 EKAP (195 t)

Eesmärk: omandab teadmised ja oskused rakendustarkvara tüüpidest ning kasutab peamisi grupitöö tarkvaralisi lahendusi, suudab seada konkreetseid eesmärke ja

neid ellu viia.


Õpetajad: Aleksandra Leštšuk, Olga Laar, Jevgenija Sadejeva

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded

T Pt P I

1. tunneb süsteemi- ja

rakendustarkvara

erinevusi

2. kasutab iseseisvalt

tavakasutaja tasemel

enamlevinud

rakendustarkvara ning

teostab failihaldust

3. kasutab baastasemel

kontoritöö tarkvara

4. oskab kasutada ECDL

baastasemel

kirjeldab süsteemi- ja

rakendustarkvara erinevusi

ja kasutusvaldkondi

valib ülesandele vastava

rakendustarkvara ja kasutab

seda ECDL tasemel;

teostab failihaldust ECDL

tasemel;

seadistab erinevatel

seadmetel veebilehitseja ja

meilikliendi vastavalt

nõutud turvatasemele ning

kasutaja eelistustele (sh

keelesätted)

KONTORITÖÖ TARKVARA

(3,5 EKAP)

1. Süsteemitarkvara.

Süsteemitarkvara mõiste, liigid.

Rakendustarkvara. Näiteid

enamlevinud.

2. Pilveteenused. Enamlevinud

pilveteenuste pakkujad.

Kasutusvõimalused. Failide

haldus pilveteenustes.

3. Failihaldus. Failid ja kaustad.

Failiformaadid. Failide

salvestamine erinevates

formaatides. Failide

kopeerimine, teisaldamine ja

kustutamine. Failide hoidmine

pilverakendustes.

10 70 11 Loeng

Rühmatöö

Praktiline

töö

Iseseisev töö

Kirjalike

tööde

vormistamin

e juhendi

Lugemine

küsimustiku

Alusel

Infootsing

Ideekaart

Arutelu

Google

teenuste

kasutamine

praktiline töö -

vormindab etteantud

teksti vastavalt nõuetele

(leheveerised, teksti rea-

ja lõiguvahed,

tekstijoondus, pealkirjade

stiilid ja autom

nummerdus, lk nr, pildid)

rühmatöö – hindab

kaasõpilase erialase teksti

vormistamist etteantud

juhendi järgi, teeb

ettepanekud

parandamiseks

praktilised tööd -

lahendab etteantud

ülesandeid tabelarvutus

programmi abil



4. Tekstitöötlus. Vormindamine.

Objektide paigutamine teksti ja

nende vormindamine. Tabelid.

Tabulatsioon. Kirjakooste.

Dokumendi- mallid ja

dokumendistiilid, nende

vormindamine. Tabelite loomine

ja kujundamine.

5. Tabelarvutus. Vormingud.

Arvutamine ja funktsioonide

kasutamine. Sorteerimine.

Diagrammid. Liigendtabelid.

praktiline töö - koostab

esitluse etteantud

tingimustel (oma

kujundatud taust,

juhtslaidile paigutatud

logo, animatsioonid,

pildid, tekst lühidalt

märksõnadega)

iseseisev töö – erialase

eesti ja inglisekeelse

sõnastiku koostamine

test - failihaldusest

5. osaleb meeskonnatöös

ja kasutab

grupitöötarkvara

6. valmistab ette sobivate

parameetritega faile

erinevatele

väljundseadmetele

nimetab grupitöö tarkvara

liike ja kirjeldab iga liigi

jaoks vähemalt ühte

valmislahendust ja selle

kasutamise võimalusi;

selgitab grupitöö

tarkvaraga seotud mõisteid

ja pakub abimaterjalile

tuginedes kliendile sobiva

valmislahenduse;

kasutab sõnumivahetuse,

dokumendihalduse,

ajaplaneerimise ja failide

ristkasutuseks mõeldud

6. Esitluse loomine Esitluse

loomise põhireeglid,

salvestamine erinevates

formaatides. Teksti jt objektide

lisamine ja vormindamine

slaidil. Üleminekud ja

animatsioonid. Ettekande

tegemine koos slaidiesitlusega.

Veebipõhised esitluse loomise

võimalused.

7. Internet. Otsingumootorid,

otsingu parameetrid. Portaal.

Infovahetus (kirjavahetus, posti-



rakendusi ning

pilveteenuseid

loendid ja uudisgrupid,

otsesuhtlus internetis)

8. Grupitöö tarkvara.

Grupitöövahendid, nende

kasutusvaldkonnad.

Valmislahendused ja nende

praktiline kasutamine.

7. kasutab jooniste ja

eskiiside koostamiseks

sobivat

rakendustarkvara

joonestab 2D jooniseid

ühes enamkasutatavas

programmis;

kontrollib joonise

mõõtkavale vastavust;

selgitab raster- ja

vektorgraafika olemust,

parameetreid ja

kasutusvaldkondi

valdab peamisi raster- ja

vektorgraafika töövõtteid

ARVUTIGRAAFIKA (3 EKAP)

Arvutigraafika põhimõisted.

Arvutigraafika liigid.

Värvihaldus. Graafika

failivormingud. Raster- ja

vektorgraafika. Arvutigraafika

rakendusvaldkonnad.

Rakendusprogrammide

sihipärane kasutamine (vähemalt

ühe raster- ja ühe vektorgraafika

programmi kasutamine).

Trükigraafika. Trükigraafika

kujundamine ja printimine.

Kujundamise põhimõtted.

20 40 18 Loeng

Praktiline

töö

Iseseisev töö

kujundab arvutigraafika

faili ja seejärel teisendab

faili etteantud suurusele

ja vormingule vastavaks.

trükib välja etteantud

parameetri ja vorminguga

arvutigraafika faili

koostab arvutivõrgu

joonise


(1 EKAP) INGLISE KEEL

10

10

6



hindamine)

Kirjaliku töö vormistamine juhendi alusel

Infootsing (Jooniste loomiseks sobivad vabavaralised tarkvarad)

Esitluse loomine grupitöö



Arvutivõrgu joonise loomine

Elektriskeemi joonistamine

Mooduli hinde

kujunemine:


Hindekriteeriumid


Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb, kui õpilane esitab õpimapi mooduli teemade kohta.

Hindekriteeriumid Õpimapp peab sisaldama järgnevaid korrektselt vormistatud dokumete, mis vastavad ülesande juhistele:

Lõimituna teiste ainetega vormistab kooli kirjalike tööde juhendi alusel suuremamahulisema kirjaliku töö (teksti vormindamine,

sisukorra loomine, stiilide loomine, viitamine, töö piltide ja joonistega, tabeltöötlus, esitlus).

Rollimängu analüüs (spetsialisti vestlus kliendiga töö vormistamisest).

Koostab arvutivõrgu joonise.

Kujundab arvutigraafika faili ja seejärel teisendab faili etteantud suurusele ja vormingule vastavaks.

Trükib välja etteantud parameetri ja vorminguga arvutigraafika faili.



1. Õpetaja poolt koostatud materjalid

2. EUCIPI kursuse e-õppe materjal

3. http://www.ecdl.ee/AO.html

4. Lisamaterjalid internetis

5. Õpetajate poolt koostatud elektroonilised õppematerjalid

6. www.Metshein.com

7. Tekstitöötlus - http://web.ametikool.ee/anne-li/juhend

8. Esitluse koostamine - http://web.ametikool.ee/anne-li/pp2

9. Tabeltöötlus - http://web.ametikool.ee/anne-li/excel


http://www.ecdl.ee/AO.html

http://www.metshein.com/

http://web.ametikool.ee/anne-li/juhend

http://web.ametikool.ee/anne-li/pp2

http://web.ametikool.ee/anne-li/excel




3 ORGANISATSIOON JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 6 EKAP (156 t)

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet ettevõtluskeskkonna arengutest ja tööalasest suhtlemisest määral, mis võimaldab töötada IT-

spetsialistina kaasaegses organisatsioonis koostöövõimelise meeskonnaliikmena.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud IT taristu ülalhoid organisatsioonis (projektihalduse alused osa), rakendustarkvara

Õpetajad: Natalja Kaalik, Tatjana Norman, Jelena Zabegajeva, Natalja Dehant, Natalja Pekarskaja, Olga Laar


hindamisülesanded T Pt P I

1. mõistab multikultuurses

organisatsioonis toimuvaid

protsesse, üksikisiku ja

rühma käitumise ning

suhtlemise üldiseid

seaduspärasusi;

toob näiteid sotsiaalsete,

kultuuriliste ja

majanduslike faktorite

koosmõju kohta

organisatsioonides

selgitab

näidisorganisatsiooni

näitel organisatsiooni

struktuuri, toimivaid

käsuliine ja asjaajamise

korralduse põhimõtteid

ning kirjeldab neid

lähtuvalt

juhtimisteooriatest

tunneb organisatsioonis

asjaajamise korda

ORGANISATSIOON (0,5

EKAP)

Asjaajamine

organisatsioonis. Struktuur.

Rollid. Käsuliin.

Ametliku info edastamine

suuliselt, e-maili teel,

listides.

Organisatsioonikultuur.

Organisatsioonikultuuri

mõiste ja tüübid.

Organisatsioonis ühised

väärtused.

Kooli põhiväärtused.

Dokumentide vormistamine

ja esitamine.

10 3 Õppekäik

Praktilised

tööd (kooli

infosüsteemi

tundmine,

õppekorraldu

seesk irjade

tundmine

Arutelu

Õppekäigu aruanne

(näidisorganisatsiooni

kirjeldamine etteantud

tunnuste järgi)

Juhtumianalüüs kooli

väärtuste kohta

Enesekontrolli testid

EUCIPI IT juhtimine

osa teemade alusel

2. seostab ettevõtluskeskkonna

üldiseid arenguid seostab meeskonnatööna

erinevaid tegevusi ja

nende mõju

ÕIGUSE ALUSED (0,5 EKAP)

Tööga seotud seadusandlus.

10 3 Loeng Juhtumianalüüs

andmekaitsest



organisatsiooni

juhtimistegevusega;

organisatsiooni arengule

organisatsioonikultuurist

lähtuvalt

kirjeldab

ettevõtluskeskkonda

Eestis ja Euroopa Liidus

ning e -lahenduste sh

riiklike andmekogude

mõju

ettevõtluskeskkonnale

Töökeskkonna alane

seadusandlus.

Ergonoomia.

Andmekaitse.

Autoriõigused.

Andmekogude seadus.

Praktiline

töö

Iseseisev töö

Infootsing

sh

võõrkeeles

Juhtumianal

üüs

Majandusuu

diste

jälgimine ja

arutelu

Õppekäik

Infootsing levitamist

lubavate litsentside

kohta

Juhtumianalüüs

autorikaitsest, ühele

omaloodud

dokumendile

levitamist lubava

litsentsi tähise

märkimine

Infootsing

ettevõtlusalase info

kohta.

Juhtumianalüüs

(Ettevõtluskeskkonna

tegurite mõju õpitava

valdkonna ettevõtte

näitel)

Ettevõtlusprojekt

(äri- idee

püstitamine, analüüs,

esitlus, äriplaani

koostamine,

meeskonnatööna

õpilasfirma loomine

ja tegevuste

teostamine,

aruandlus)

MAJANDUSE JA

ETTEVÕTLUSE ALUSED (1

EKAP)

Majanduse põhimõisted.

Üksikisiku roll majanduses.

Vajadused. Isiklike vajaduste

kaardistamine ja ressursside

hindamine.

Tarbija. Tarbimiskäitumine.

Tarbijate ootused. Ostuotsus.

Tarbija õigused ja

kohustused. Tarbijakaitse.

Majandus ja –informatsioon.

Majanduse põhi-küsimused.

Põhilised majandusnäitajad.

Kuud ja tulud. Majandusinfo

allikate kasutamine.

Majandussektorid. Erinevad

majandussüsteemid. Eesti ja

Euroopa Liidu

majandusseisust ülevaade.

IT sektori roll majanduses.

IT positsioon erinevates

20 6



majandussektorites. IT

sektori ettevõtete mõju

majandusele.

Riigi roll ettevõtluses. Riigi

ettevõtted. Riigi osalus

ettevõtete juhtimises.

Riigi eelarve koostamise

protsess. Riigieelarve kulude

ja tulude jaotus. ettevõtluses.

Riigi ettevõtted.

Riigi osalus ettevõtete

juhtimises. Riigi eelarve

koostamise protsess.

Riigieelarve kulude ja tulude

jaotus.

Ettevõtluskeskkond.

Ettevõtlust mõjutavad

tegurid.

Riigi roll

ettevõtluskeskkonna

kujundajana

Eesti maksusüsteem.

Ettevõtlusprojekt. Ettevõtja

väljakutsed. Ettevõtte

alustamine. Ettevõtte

registreerimine. Ettevõtte

sulgemine.



3. järgib enesejuhtimise põ-

himõtteid, lähtudes

enesekontrolli põhimõtetest

ja oma rollikaardist;

4. teeb koostööd ning järgib

meeskonnatöö põhimõtteid;

kirjeldab IT spetsialisti

rolli, vastutusala ja

koostööd teiste

struktuuriüksuste või

töötajatega vähemalt kahe

erineva organisatsiooni

näitel

analüüsib juhendi abil

oma tegevust lähtuvalt

enesejuhtimise

põhimõtetest

MEESKONNATÖÖ ALUSED

(0,5 EKAP)

Inimese käitumist mõjutavad

tegurid.

Kontakti loomine.

Kuulamine. Kontakti

lõpetamine.

Koostöö põhimõtted.

Meeskonnatöö ja grupitöö

erinevused.

Meeskondade tüübid.

Meeskonnatöö edutegurid ja

esinevad probleemid.

10 3 Loeng

meeskonnat

öö alustest

Eneseanalüü

s juhendi

alusel

Iseloomustada

koostöösuhteid ja

analüüsida

meeskonnatööd

konkreetse grupitöö

baasil

5. eristab eetilist ja ebaeetilist

käitumist ning tunneb

kutseeetika põhimõtteid;

6. järgib klienditeeninduse

head tava töös klientidega

analüüsib

meeskonnatööna

tööalaseid situatsioone

lähtuvalt kutse- ja

ärieetika põhimõtetest

ning teeb järeldusi

tunneb organisatsioonis

ära oma töövaldkonnas

tekkinud

probleemsituatsioonid,

analüüsib neid ja pakub

võimalikke lahendusi

lahendab meeskonnatööna

IT - süsteemide

spetsialisti töö

teenindussituatsioone

KLIENDITEENINDUSE

ALUSED (1 EKAP)

Teeninduse mõiste.

Teeninduse olemus.

Teeninduse ala.

Teenindusviis.

Kliendid ja nende ootuste

täitmine klienditeeninduses.

Klient ja tema ootused.

Kliendi kirjeldus.

Kliendirühmad.

Erineva kultuuritausta,

regionaalsete erinevuste ja

keeleruumiga kliendid.

Klienditeenindaja.

Klienditeenindaja roll.

22 4 Rollimängud

Praktiline

klienditeenin

dus

Juhtumianalüüs

klienditeeninduse kohta

kutse-eetika põhimõtete

alusel

Rühmaarutelu: millised

on hea klienditeeninduse

tunnused

Rollimäng: gruppides

rollimäng erinevates

klienditeenindus

situatsioonides



lähtuvalt

klienditeeninduse heast

tavast ja lahendab

konstruktiivselt

probleemid

demonstreerib

rollimängus

klienditeeninduse hea

tava järgimist IT -

valdkonnaga seotud

teenindussituatsioonides

Klienditeenindaja tüübid.

Klienditeeninduseks sobivad

isiksuseomadused. Praktiline

klienditeenindamine.

Telefoni ja e -maili teel

teenindaja suhtlemine

kliendiga.

Teeninduse kvaliteet.

Klienditeeninduse kvaliteet

ja võimalused selle

tagamiseks.

Eksimused

klienditeeninduses ja

probleemide lahendamine.

Kutse -eetika. IT spetsialisti

kutse -eetika. IT valdkonna

klienditeeninduse parimad

praktikad.

7. koostab kliendisuhtluses

vajalikke dokumente, järgib

keelereegleid ja kehtivaid

dokumendivorme.

koostab juhendi abil

müügipakkumisi ja järgib

oma tegevuses

teeninduslepingut (Vt. IT

taristu mooduli juures)

vormistab ametlikud

dokumendid lähtudes

standarditest ja ettevõtte

eeskirjadest

ASJAAJAMINE (1 EKAP )

Dokumentide vormistamine

ja esitamine.

Asjaajamise korraldus.

Praktiliselt avalduse

vormistamine, CV

vormistamine,

motivatsioonikiri,

algatuskiri, vastuskiri.

Dokumendi allkirjastamine

sh digiallkirjastamine.

22

4 Digitaalkirja

analüüs

Praktiline

töö

(vormistatud

dokumentide

le rollile

vastavalt

digiallkirjaa

ndmine)

Dokumendih

aldussüstee

mi

Avalduse vormistamine

CV vormistamine

Motivatsioonikirja

vormistamine

Algatuskirja

vormistamine

Vastuskirja

vormistamine

Protokoll

Käskkiri



E-kiri, selle koostamise

reeglid (koostöös eesti keele

ja rakendustarkvara ainega).

Dokumentide

haldussüsteemid.

Arhiiv.

Standardid ISO ja EVS.


(1 EKAP) EESTI KEELT

(0,5 EKAP) SOTSIAALAINED

kasutamine

(dokumendi

liikumine,

juurdepääsu

õiguse d,

arhiveerimin

e)

E-lahenduste

kasutamine



hindamine)

Õppekäigu aruanne.

E-kiri ja motivatsioonikiri ettevõttepraktikale asumiseks.

Praktikadokumentatsiooni (praktikapäevik, praktikaaruanne) vormistamine.

Esitlus dokumendihaldussüsteemidest

Ettevõtlusprojekti äriidee esitlus, aruannete koostamine

CV vormistamine.

Enesekontrolli testid.



Hindekriteeriumid


Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb, kui õpilane esitab õpimapi mooduli teemade kohta.



Hindekriteeriumid Õpimapp peab sisaldama järgnevaid korrektselt vormistatud dokumete, mis vastavad ülesande juhistele:

1. Õppekäigu aruanne

2. Organisatsiooni tutvustus lähtudes õpitud teooriast

3. Kohaliku piirkonna ettevõtlus-keskkonna analüüs juhendi alusel.

4. Ideekaart erinevate e-lahenduste kohta.

5. Juhtumianalüüs.

6. Riigi majandus- näitajate analüüs.

7. Dokumentide e-portfoolio koostamine (asjaajamise põhidokumendid).

8. SWOT analüüs.

9. Kohaliku piirkonna ettevõtluskeskkonna analüüs uue IT teenuseid pakkuva ettevõtte turule toomiseks.

Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav)

/õppematerjal


2. EUCIPI kursuse e-õppe materjal: http://www.euni.ee/ekursused/eucip/juhtimine/index.html

3. Lisamaterjalid internetis

4. Õpetajate poolt koostatud elektroonilised õppematerjalid

5. Veebiressursid: http://palk.crew.ee , minuraha.ee , meieraha.ee , www.tarbijakaitse.ee , www.emta.ee , www.eas.ee

6. „Ideest eduka ettevõtteni“ Innove http://www.innove.ee

7. Klienditeeninduse materjalid www.teenindaja.ee


http://www.euni.ee/ekursused/eucip/juhtimine/index.html

http://www.innove.ee/




4 IT-SÜSTEEMIDE RIISTVARA 6 EKAP (156 t)

Eesmärk: õppija omandab teadmised ja oskused, mis on vajalikud IT-süsteemi riistvara käsitlemiseks kooskõlas töökeskkonna nõuetega. Õpingute käigus

kujundatakse matemaatika ja füüsika pädevusi.


Õpetajad: Denis Volkov, Aleksandra Leštšuk, Tatjana Ševtšenko, Natalja Sidorova, Olga Laar, Natalja Sidorova



1. korraldab töökoha arvutite

riistvara nõuetekohaseks

käsitlemiseks

loob töökohal tingimused

arvutite riistvara

nõuetekohaseks

käsitlemiseks

teavitab probleemidest

lähtuvalt isiklikust ja

töökeskkonna ohutusest

ARVUTITEHNIKU

TÖÖKOHT JA

OHUTUSTEHNIKA

(0,5 EKAP)

Töökoha ergonoomika.

Töövahendid.

Ohutustehnika (elektriohutus

sh maandused).

5 5 3 Loeng

ohutustehni

kast

Praktiline töö

meeskonnatööna arvutite

riistvara projekt

(väikekontori erinevate

konfiguratsioonidega

arvutite komplekteerimine

lähtuvalt kliendi

vajadustele ja selle

nõuetekohane

dokumenteerimine)

2. valib arvutisüsteemidesse

sobivad komponendid ja

lisaseadmed

3. leiab erialakirjandusest või

internetist arvutikomplekti

komponentide täielikud

kasutusjuhendid ja

parameetrid

kirjeldab iseseisvalt

arvutisüsteemide

komponentide ja

lisaseadmete

tööpõhimõtteid ning

peamisi parameetreid

leiab valikust iseseisvalt

arvutisüsteemi jaoks

sobivad komponendid

lähtuvalt süsteemi

ARVUTITE RIISTVARA (1

EKAP)

Arvuti üldehitus.

Arvutisüsteemi

põhikomponendid ja nende

funktsioonid.

Riistvara alused.

Riisvara: korpus, toiteplokk,

jahutus, protsessor, mälu,

kõvaketas, BIOS,

10 10 6 Loeng

Praktiline

töö

Iseseisev

töö

Infootsing

sh

võõrkeeles

Kontrollida

teoreetiliste teadmiste

Arvuti

komplekteerimine

etteantud

komponentidest

laboris

Erinevate


arvutite

komplekteerimine ja



nõuetest ja kliendi

vajadustest

koostab iseseisvalt PC

tüüpi arvutisüsteeme,

vastavalt etteantud

lähteandmetele, järgib

koostepõhimõtteid ja

reegleid

paigaldab ja vahetab

iseseisvalt IT-süsteemide

riistvarakomponente ja

lisaseadmeid kasutades

korrektseid töövõtteid

laienduskaardid, emaplaat,

salvestusseadmed.

Sülearvutid, nutiseadmed,

puutetundlikud seadmed.

selle

dokumenteerimine

Praktiline töö: riistvara

komponentide valik ja

tehtud valiku

põhjendamine

4. teab ja tunneb lisaseadmete

põhimõisteid, liike, tüüpe,

peamisi parameetreid ja

kasutusvaldkondi

5. teab ja tunneb lisaseadmete

omavahelist sobivust

6. hindab lisa- ja

arvutiseadmete parameetreid

7. valib vajadusele vastavaid

arvuti lisaseadmed

8. seadistab ja kasutab arvuti

lisaseadmeid otstabekalt

valib ja seadistad

lisaseadmeid, vajadusel

parandab töö vigu.

lahendab probleeme

meeskonnas ja iseseisvalt

kasutab lisasedmete

terminoloogiat õigesti,

projekti lisaseadmete

valik tehtud vastavalt

kriteerimidele

kirjalik töö vastav

kutseõppeasutuse

nõudmistele

ARVUTITE LISASEADMED

(1 EKAP)

Lisaseadmed: omadused,

tehnoloogia ja tööpõhimõte.

Lisaseadmed: printer,

skänner, faks,

paljundusmasin, projektor,

konverentsivahendid,

mikrofon, kõlarid, kuvar,

klaviatuur, hiir, portatiivsed

salvestusseadmed ja

mälukaardid.

Lisaseadmete kasutamine,

isntalleerimine, hooldus,

vigade ennetus.

12 8 6 Loeng

Praktiline

töö

Iseseisev

töö

Infootsing

sh

võõrkeeles

Kontrollida

teoreetiliste teadmiste

Arvuti

komplekteerimine

etteantud

komponentidest

laboris

Erinevate


arvutite

komplekteerimine ja

selle

dokumenteerimine



Foto- ja videotehnika.

Tehnoloogia ja tööpõhimõte.

Omadused ja lisavahendid.

Fotograafia ja filmimise

alused.

9. tuvastab IT-süsteemide

riistvara tõrgete korral

mittetoimivad riistvara

komponendid

tuvastab juhendi alusel

levinumad

riistvaraprobleemid

kasutades iseseisvalt riist-

ja tarkvaralisi vahendeid

analüüsib probleemi

sümptomeid leidmaks

kasutaja vea või tõrke

valdkonna

otsib probleemide

lahendamiseks

informatsiooni

teabeallikatest

ARVUTITE RIISTVARA

DIAGNOSTIKA

(0,5 EKAP)

Tüüpvead.

Standardlahendused.

Probleemide lahendamine.

Ülddiagnostika vahendid.

Veateated.

4 6

3 Praktiline

töö

Praktiline töö (arvuti

riistvara diagnostika,

probleemi tuvastamine,

toimimine probleemi

korral, võimaliku

lahenduse pakkumine,

selle lahendamine)

10. Seostab IT-süsteemide

riistvara tööpõhimõtteid

matemaatikaga ja füüsikaga

teab ja tunneb arve ja

arvusüsteeme, arvuhulki ja

arvusüsteemide seoseid

arvutitehnikaga

tunneb lühidalt loogika

ajalugu, loogika erinevaid

like, matemaatilise loogika

põhimõisteid tunneb

lausearvutuse

ERIALANE MATEMAATIKA

(1,5 EKAP)

Arvusüsteemid

Loogika, Buuli algebra

Hulgateooria, funktsioonid

Graafid, orienteeritud graafid

Kombinatoorika,

tõenäosusteooria

30 9 Loeng

Praktiline

töö

Iseseisev

töö

Arvestustöö -

Arvusüsteemid

Arvestustöö – Loogika

Arvestustöö -

Funktsionid, graafid

Arvestustöö -

kombinatoorika ja

tõenäosusteooria



valemeid ja

tõeväärtustabeli

koostamise põhimõtteid

tunneb loogikalülitusi ja

nende rakendust

infotehnoloogias

oskab joonistada

lausearvutusvalemi põhjal

elektronskeemi;

koostab tõeväärtustabeleid

lausearvutusvalemit

tõeväärtustabeli põhjal

leiab disjunktiivse ja

konjunktiivse normaalkuju

ja kasutab saadud teadmisi

erialaõpingutes

teab ja tunneb graafidega

põhimõisteid ning

põhimõtteid

tunneb kombinatoorika ja

tõenäosusteooria olemust

kasutab teadmisi

praktiliste liikumise,

optika, elektromagnetism,

vakuumi elektronika

ülesannete lahendamisel

uues olukorras

oskab leida infot

teatmeteostest ja

füüsikaliste suuruste

ERIALANE FÜÜSIKA (1,5

EKAP)

Mehaanika: pöördliikumine.

Soojusõpetus:

termodünaamika I ja II

seadus, soojusbilanss,

erinevad arvutite

jahutusmeetodid.

30 9 Loeng

Praktiline

töö

Iseseisev

töö

Arvestustöö – Mehaanika,

Soojusõpetus

Arvestustöö – Optika

Arvestustöö –

Elektromagnetism.

Pooljuhid



tabelitest arvusüsteemide

ülesandeid Optika: valgusallikad ning

nende mõju materjalidele (nt

informatsiooni

salvestamiseks).

Elektromagnetism:

elektrivool, energiaallikad,

alalis- ja vahelduvvool,

staatiline elekter, materjalide

elektrijuhtivus. Magnetväli,

laengud magnetväljas,

elektromagnetiline

induktsioon, materjalide

magnetilised omadused (nt

informatsiooni

salvestamiseks),

elektromagnetkiirgus.

Vakuumi elektroonika.

Pooljuhid.



hindamine)

Kirjalik töö koos esitlusega projekti ettevalmistamisel:

Arvutikomplekti nõuete koostamine lähtuvalt klientide vajadustest ja etteantud hinnast, arvuti komplekteerimine etteantud

nõuete alusel, arvestades ühildatavust, õige terminoloogia kasutamine, erialakeele kasutus, korrektne viitamine, valiku

põhjendus.

Ühe etteantud kaaslase projekti retsenseerimine ja küsimuste koostamine.



Hindekriteeriumid

Eristav hindamine

Kokkuvõttev hinne kujuneb arvutite riistvara projekti, selle esitlemise, lisaseadmete testide ja riistvara diagnostika tööde

koondhindena.

Testid:

Hinne „3“( rahuldav) ehk lävend

Test on korrektselt läbitud 60% ulatuses.



Hinne “4“ (hea)


Hinne „5“ (väga hea)


„3“ „4“ „5“

Nõuded on koostatud kliendi

vajadustest lähtuvalt

Lahendus jääb etteantud hinna

piiridesse

Standardkomplekti komponentide valik

ja nende kasutamise põhjendus

Mõistab oma rolli ja oskab selgitada

selle täitmist projektis

Lähtub esitlemise reeglitest, kasutab

korrektset terminoloogiat ja erialast

keelt, meeskonnatööna esitluse

koostamine

Vastab kõikidele küsimustele lävendi

tasemel, lahendab ülesanned

Hinna kalkuleerimisel on arvestatud

andmemahtudega, arvestab komponentide

valikuga kaasnevaid riske.

Oskab hinnata riske ja põhjendada valikut

kliendi vajadustega.

Mõistab oma vastutust rolli täitmisel ja oma

ülesannete tulemuse mõju projektile tervikuna.

Oskab vastata retsensioonis esitatud

küsimustele.

Vastab täiendavalt kahele lisaküsimusele,

lahendab ülesanned

Arvestab võimalusega antud projekti

edasiarendamiseks, kriitiliste

põhjenduste väljatoomine.

Vastab retsensioonis esitatud ja kohapeal

tekkinud küsimustele, oskab analüüsida

oma tööd

Põhjendab täiendavalt lisaküsimuse

vastuseid, lahendab põhi ja lisa-

ülesanned

Hindekriteeriumid Meeskonnatööna arvutite riistvara projekt (väikekontori erinevate konfiguratsioonidegi arvutite komplekteerimine lähtuvalt

kliendi vajadustele) ja selle nõuetekohane dokumenteerimine. Infootsing võõrkeeles.

Arvuti riistvara diagnostika, probleemi tuvastamine, toimimine probleemi korral, võimaliku lahenduse pakkumine, selle

lahendamine.

1. Nõuete koostamine

2. Hinna arvutamine

3. Komponentide valiku põhjendus

4. Meeskonnatöö hindamine

5. Esitlemine Kasutatav õppekirjandus


1. VabaVaraVeeb http://vabavara.eu/index.php?kategooria=83,

2. https://arvutiturve.wordpress.com/2009/12/24/tasuta-pakkumine-diagnostika-ja-susteemiinfo-programm-everest-ultimate-

edition-4-6/

http://vabavara.eu/index.php?kategooria=83

https://arvutiturve.wordpress.com/2009/12/24/tasuta-pakkumine-diagnostika-ja-susteemiinfo-programm-everest-ultimate-edition-4-6/

https://arvutiturve.wordpress.com/2009/12/24/tasuta-pakkumine-diagnostika-ja-susteemiinfo-programm-everest-ultimate-edition-4-6/



Õpetajate poolt koostatud elektroonilised õppematerjalid:

1. http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/kursus/

2. http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/Buleva_algebra/

3. http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/arvususteemid/index.html

4. http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/objects/

5. http://nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/liikumine/


http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/kursus/

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/Buleva_algebra/

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/arvususteemid/index.html

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/objects/

http://nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/liikumine/




5 ARVUTIVÕRGUD JA VÕRGUSEADMED 9 EKAP (234 t)

Eesmärk: õppija omandab teadmised ja oskused, mis on vajalikud arvutivõrkude tööpõhimõtete mõistmiseks ning lihtsamate võrkude ehitamiseks ja seadmete

haldamiseks. Õpingute käigus kujundatakse võõrkeele-, füüsika- ja matemaatika pädevusi.


Õpetajad: Jevgeni Agapitov, Olga Laar



1. mõistab võrguteenuste

tööpõhimõtteid ning nende

seoseid kasutatavate

tehnoloogiatega

selgitab abimaterjale

kasutamata arvutivõrkude

toimimise

aluspõhimõtteid;

kirjeldab võrguteenuste

tööpõhimõtteid ning

nende seoseid

kasutatavate

tehnoloogiatega

1. ARVUTIVÕRKUDE

ALUSED

(2 EKAP)

Arvutivõrgu mõiste, ajalugu

ja tänapäevased kasutusalad.

Erinevate suuruste ja

arhitektuuriga võrgud.

Võrgu komponendid –

meediumid ja seadmed.

Võrgu protokollid.

Kodeerimine ja kapseldus.

Standardid.

Võrgutopoloogia.

Võrgu mudelid. OSI(7) ja

TCP/IP(4).

Füüsiline kiht. Elektrilise

signaali edastamine ja

20 20 12 Loeng

Praktiline töö

Arvutivõrgu projekt

(meeskonnatööna

võrgu arhitektuuri

planeerimine.

Jõudluse arvutus,

komponentide

valimine.

Kuluarvutus. Võrgu

seadmed,

dokumenteerimine).

2. paigaldab kohtvõrgu

komponente (sh kaableid)

võttes aluseks võrgu

paigaldusreeglid

paigaldab peamisi

kohtvõrgu aktiiv- ja

passiivkomponente, järgib

paigaldusreegleid ja

levinud praktikaid,

kasutades korrektseid

töövõtteid ja protseduure



3. seadistab juhendi alusel

võrguühendusi ja -

seadmeid lähtuvalt

arvutivõrgule esitatavatest

tehnilistest ja infoturbe

nõuetest

seadistab juhendi alusel

arvutites ja seadmetes

loogilisi võrguühendusi

(sh IPv4, IPv6)

seadistab juhendamisel

peamisi

kommunikatsiooniprotok

ollide parameetreid (nt

VLAN-d, marsruutimine

jne) lähtuvalt olukorrast ja

nõuetest

vastuvõtt üle erinevate

edastusmeediumite.

Kanalikiht. Ethernet

protokoll. MAC aadress ja

selle roll võrgus.

Võrgukiht. IP aadressid ja

nende roll võrgus. IPv4 ja

IPv6. Reserveeritud IP

võrgud. IP võrkude

alamvõrkudeks jaotamine.

Transpordikiht. TCP ja UDP

protokollid. Pordid.

Seansikiht. Seansi mõiste ja

loomine.

Esitluskiht. Esitluskihi

protokollide tööpõhimõte.

Rakenduskiht. Tuntumad

rakenduskihi protokollid.

4. dokumenteerib juhendi

alusel võrgulahenduse,

selle parameetrid ja

kasutatavad

võrguteenused kasutades

arvutivõrgu

dokumenteerimise

vahendeid

dokumenteerib juhendi

alusel kasutades

korrektset terminoloogiat,

kohtvõrgu planeeringu,

taristu parameetreid,

seadmete seadistusi ja

seadistuste muudatusi

2. VÕRGUSEADMED (2,5

EKAP)

Traadita võrgu seaded.

VLAN – mis see on ja

milleks kasutatakse.

Seadistamine switchides ja

ruuterites.

30 20 15 Loeng

Praktiline töö

Praktiline töö (Vigade

leidmine võrgus ja

nende kõrvaldamine.

Diagnostika. Haldus.

Monitooring)



5. teostab juhendamisel

kohtvõrgu seiret jälgib juhendamisel

võrguliiklust lähtudes

juhendist

selgitab erinevate

tehnoloogiate mõju

kohtvõrgu turvalisusele

Switchid – otstarve,

tööpõhimõte, seadistamine

Ruuterid – otstarve,

tööpõhimõte, seadistamine.

Firewall. Routing. NAT

Marsruutimine. Staatilised

ruutingud. Seadistamine.

Ruutingu protokollid -

dünaamilised ruutingud.

Seadistamine.

Võrgu ja seadistuste

dokumenteerimine.

6. kasutab dokumentide

koostamisel ja suhtlemisel

arvutivõrkudealast õppe-

ja ingliskeelset

terminoloogiat

kirjeldab

multimeediumite mõju

arvutivõrkudele ning

nende ressursivajadusi

kasutab korrektset

arvutivõrkudega seotud

õppe- ja inglise keelset

terminoloogiat

7. planeerib ja seadistab

võrguühendusi ja –

seadmeid lähtuvalt

arvutivõrgule esitatavatest

tehnilistest ja infoturbe

nõuetest

8. planeerib arvutivõrgu

ehitamise ja haldamisega

seotud ressursse

9. kasutab dokumentide

koostamisel ja suhtlemisel

arvutivõrkudealast õppe-

ja inglisekeelset

terminoloogiat

hindab kohtvõrkude

jõudlust ja selle vastavust

vajadustele ning

mittevastavuse korral

planeerib vajalikud

muudatused;

koostab etteantud

ülesande ja hinnakirja

põhjal kohtvõrgu

ehitamiseks kuluarvutuse

teostab kohtvõrgu seiret

lähtudes esitatud nõuetest

selgitab erinevate

tehnoloogiate mõju

kohtvõrgu turvalisusele

ARVUTIVÕRGU

PROJEKTEERIMINE (2

EKAP)

Võrgu arhitektuuri

planeerimine. Jõudluse

arvutus, komponentide

valimine. Kuluarvutus.

Võrgu ehitamine ja

dokumenteerimine.

Vigade leidmine võrgus ja


Diagnostika tööriistad.

20 20 12 Loeng

Probleemõpe

Praktiline too

Praktiline töö

(kohtvõrgu seire,

turvameetmete

kavandamine)

Praktiline töö

(dokumentatsiooni

loomine)



dokumenteerib

nõuetekohaselt, kasutades

korrektset terminoloogiat,

kohtvõrgu planeeringu,

taristu parameetreid,

seadmete seadistusi ja

seadistuste muudatus

Haldustarkvara.

Monitooring.


(0,5 EKAP) INGLISE KEELT

(1 EKAP) FÜÜSIKAT

(1 EKAP) MATEMAATIKAT



hindamine)

Teemakohase baaskursuses ülesannete lahendamine ja kordamisküsimustele vastuste leidmine.

Kokkuvõttev hinne kujuneb testide, praktiliste tööde ja projekti esitlemise koondhindena.

Arvutivõrgu projektis kulumaterjali arvutus ja turvalisuse nõuete selgitamine.



Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

Meeskonnatööna võrgu arhitektuuri planeerimine. Jõudluse arvutus, komponentide valimine. Kuluarvutus. Võrgu seadmed,

dokumenteerimine. Esitluse koostamine oma töö kohta, esitlemine.

„3“ „4“ „5“

Võrgu arhitektuur. Jõudluse

hindamine. Kulu arvutus

võrgukomponentide ja seadmete

valikuks.

Selgitab lahti võrgu arhitektuuri

joonise.

Hindab jõudluse õigesti.

Jääb etteantud hinna piiridesse.

Esitleb projektis standardlahendust.

Lahendab iseseisvalt ülesande kasutades õigeid

töövõtteid.

Hindab jõudluse õigesti.

Õpilane vastab lisaks talle esitatud küsimustele.



Selgitab oma pakutud lahendust Selgitab oma alternatiivseid lahendusi ja hindab

valikuga kaasnevaid riske ja võrgu turvalisust.

Hindekriteeriumid Võrguseadme seadistamine vastavalt etteantud juhendile. Võib olla seotud arvutivõrgu projektiga. Dokumenteerib ja analüüsib

oma tööd ning lahendust vajavat probleemi.

1. Võrgu arhitektuur

2. Jõudluse hindamine

3. Kulu arvutus võrgukomponentide ja seadmete valikuks


/õppematerjal

1. Materjalid http://vana.nvtc.ee:89/

2. Cisco materjalid

3. http://technet.microsoft.com/en-us/library/jj648426.aspx

4. http://www.tomsitpro.com/articles/configure-dns-windows-server-2012,2-793.html

5. Raamatud http://bookwebmaster.narod.ru/network.html

6. Infotehnoloogia II, Arvutivõrgud ja multimeedia, (1998). Pihlau, Jaak. Tallinn : Külim, 1998. 207 lk

7. Laaneoks, Erkki. Sissejuhatus võrgutehnoloogiasse Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008. 200 lk

8. Internetworking with TCP/IP: Principles, Protocols and Architecture.Comer, D. (2000).


http://vana.nvtc.ee:89/

http://technet.microsoft.com/en-us/library/jj648426.aspx

http://www.tomsitpro.com/articles/configure-dns-windows-server-2012,2-793.html

http://bookwebmaster.narod.ru/network.html




6 ARVUTIVÕRKUDE HALDUS JA VÕRGUTEENUSED 7,5 EKAP (195 t)

Eesmärk: õppija omandab teadmised arvutivõrkude haldamisest ja peamistest võrguteenustest ning oskab kasutades vajalikku korrektset keelt ja terminoloogiat

võrguteenuseid erinevates operatsioonisüsteemides seadistada ja monitoorida. Õpingute käigus kujundatakse füüsika-, võõrkeele- ja matemaatika pädevusi.

Nõuded mooduli alustamiseks: Arvutivõrkude alused läbitud

Õpetajad: Jevgeni Agapitov, Olga Laar



1. mõistab võrguteenuste

tööpõhimõtteid ning nende

seoseid kasutatavate

tehnoloogiatega

2. planeerib nõutavad

võrguressursid, teeb selleks

vajalikud arvutused

3. planeerib ja haldab peamisi

võrguteenuseid tagamaks

nõutud teenustaset

4. dokumenteerib

võrgulahenduse, selle

parameetrid ja kasutatavad

võrguteenused

5. kasutab võrguliikluse

jälgimise ja arvutivõrgu

dokumenteerimise vahendeid

6. kasutab korrektset õppe- ja

inglise keelset arvutivõrkude

halduse- ja

selgitab peamiste

võrguteenuste

toimimispõhimõtteid ja

kasutusvaldkondi

selgitab kasutuses olevate

võrguteenuste

tehnoloogiaid ja

tulevikusuundi

planeerib, paigaldab ja

häälestab peamisi

võrguteenuseid vastavalt

lähteülesandele kasutades

abimaterjale ja jälgides

teenustele osutatavaid

nõudeid

rakendab reaalset

töökeskkonda

simuleerivas olukorras

abimaterjalide abil

meetmeid võrguteenuste

konfidentsiaalsuse,

Levinumad TCP / UDP

võrguteenused ning nende

pordinumbrid

Levinumate

võrguprotokollide

funktsonaalsuse tutvustus

Nimelahenduse teenuse

kontseptsioon ja

komponendid (DNS, A, MX,

AAAA, CNAME, PTR)

dünaamiline DNS.

Virtuaalvõrgu komponendid ja

virtualiseerimine

(Virtuaalsed switchid, VDI,

virtuaalserverid, virtuaalne

PBX)

DHCP

Võrguhaldus

Koormuse jagur (load

balancer)

Puhverserver (Proxy)

60 30 27 Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

Demonstratsio

on

Projekt

Esitlus

Teoreetiline test

Harjutustöö

Praktiline töö

Projekt



võrguteenustealast

terminoloogiat

terviklikkuse ja

käideldavuse tagamiseks

dokumenteerib iseseisvalt

võrguteenuste ülalhoiu ja

planeeringuga seotud

andmed

seadistab erinevaid

virtualiseerimise

tarkvaralahendusi ja

selgitab nende

põhimõtteid

Sisu filtreerimine (Content

filter)

Virtuaalse privaatvõrgu lüüs

(VPN concentrator)

Riistvaralised

probleemituvastamise

vahendid

Tarkvaralised

probleemituvastusvahendid

(protokolli analüsaator,

koormustestid,

seadistab erinevate

operatsioonisüsteemide

levinumate võrguteenuste

tarkvaralisi lahendusi

paigaldab, seadistab ja

haldab enamlevinud

võrgurakendusi

paigaldab ja haldab

erinevaid monitooringu

tarkvara valmislahendusi

suudab monitooringu

tarkvara abil kogutud

andmeid analüüsida,

koostada aruandeid ja

teha ettepanekuid

probleemide

kõrvaldamiseks

kasutab korrektset õppe-

ja inglise keelset

ühenduste testid, ping,

traceroute, nslookup, dig,

nbstat, netstat, route)

Võrguseire vahendid:

(SNMP, syslog, logid ja

logide ajalugu, võrguliikluse

analüüs, protokolli

analüsaator)

Dokumentatsioon –

füüsilise- ja loogilise

topoloogia joonised,

võrgujoonised,

dokumentatsioon,

kaablihaldus lahendused, IT

varade haldus, normaalse

teenuse olukorra

defineerimine (baseline),

muudatuste haldus.



arvutivõrkude halduse ja

võrguteenustealast

terminoloogiat määral,

mis võimaldab kirjeldada

suuliselt või kirjalikult

erinevaid tehnoloogiaid ja

tööpõhimõtteid

Võrguliikluse

optimeerimise meetodid:

QoS, koormuse jaoturid,

kõrgkäideldavus ja liiasus

Võrguoptimeerimise

motiivid: latentsus (latency),

suurt ribalaiust nõudvad

rakendused, (VoIP, video),

Uptime.

Võrguturvamine – Traadita

andmeside, ACL,

Tunneldamine ja

krüpteerimine, kaugligipääs

(RAS, RDP, SSH, PPPoe,

PPP)

Kasutajate autentimine ja

autoriseerimine – PKI,

Kerberos, AAA,

mitmetasemeline

autentimine,

Projekt


(1 EKAP) INGLISE KEELT

(0,5 EKAP) EESTI KEELT

(1,5 EKAP)

MATEMAATIKAT

Iseseisev töö moodulis: Teemakohase baaskursuses ülesannete lahendamine ja kordamisküsimustele vastuste leidmine.




hindamine)



Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

Kokkuvõttev hinne kujuneb testi, analüüsi ja praktiliste tööde hinnete koondhindena.

Hindamise eelduseks on moodulis praktiliste tööde sooritamine positiivsele hindele.

Mooduli hinne kujuneb: näidislahenduse praktilise teostuse, esitatud aruande ja selle kaitsmise põhjal.

Probleemülesande lahendamine võrguteenuste kohta, lahenduse leidmine, väljapakkumine, testimine, dokumentatsiooni

vormistamine.

„3“ „4“ „5“

Praktiline näidislahendus on töötav

ning järgib osaliselt parimaid

praktikaid.

Dokumentatsioonis on kasutatud

arusaadavat õpp- inglisekeelset

terminoloogiat.

Projekti kaitsmisel selgub iga

meeskonnaliikme panus ning

hinnatava meeskonnaliikme panus

hinnatakse meeskonna kaaslaste

poolt piisavaks.

Praktiline näidislahendus on töötav ja

järgib parimaid praktikaid,

dokumentatsioonis on kasutatud

korrektset õppe- ja inglisekeelset

terminoloogiat.

Projekti teostamiseks valitud

tehnoloogiate valik on põhjendatud.

Projekti kaitsmisel selgub iga

meeskonnaliikme panus ning

hinnatava meeskonnaliikme panus

hinnatakse meeskonna kaaslaste poolt

suureks.

Praktiline näidislahendus on töötav ja järgib parimaid

praktikaid, dokumentatsioonis on kasutatud korrektset

õppe- ja inglisekeelset terminoloogiat.

Projekti teostamiseks valitud tehnoloogiate valik on

põhjendatud ja põhjendused veenvad.

Projekti praktilisele teostamisele eelnevalt on tehtud

dokumenteeritud analüüs tehnoloogiate valikuks.

Projekti kaitsmisel selgub iga meeskonnaliikme panus.

Hinnatava meeskonnaliikme panus hinnatakse

meeskonna kaaslaste poolt väga suureks.


/õppematerjal

1. Materjalid http://vana.nvtc.ee:89/

2. Cisco materjalid

3. http://technet.microsoft.com/en-us/library/jj648426.aspx

4. http://www.tomsitpro.com/articles/configure-dns-windows-server-2012,2-793.html

http://vana.nvtc.ee:89/

http://technet.microsoft.com/en-us/library/jj648426.aspx

http://www.tomsitpro.com/articles/configure-dns-windows-server-2012,2-793.html



5. Raamatud http://bookwebmaster.narod.ru/network.html

6. Infotehnoloogia II, Arvutivõrgud ja multimeedia, (1998). Pihlau, Jaak. Tallinn : Külim, 1998. 207 lk

7. Laaneoks, Erkki. Sissejuhatus võrgutehnoloogiasse Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008. 200 lk

8. Internetworking with TCP/IP: Principles, Protocols and Architecture.Comer, D. (2000).


http://bookwebmaster.narod.ru/network.html




7 WINDOWS OPERATSIOONISÜSTEEMIDE HALDUS 7,5 EKAP (195 t)

Eesmärk: õppija omandab Windows operatsioonisüsteeme kasutavate tööjaamade ja serverite paigaldamiseks ning haldamiseks vajalikud teadmised ja oskused,

väljendab end korrektses keeles ja tunneb erialast terminoloogiat. Õpingute käigus kujundatakse emakeele- ja võõrkeele pädevusi.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud moodul operatsioonisüsteemid Õpetajad: Jevgeni Agapitov, Aleksandra Leštšuk, Denis Volkov, Tatjana Ševtšenko, Olga Laar, Irina Šutova


(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

1. paigaldab mobiilseadmetele,

tööjaamadele ja serveritele

windowsoperatsioonisüstee

me järgides parimaid

praktikaid

2. seadistab windows


teenuseid

3. haldab kasutajaid ja

windowsi paigaldisi,

kasutades

windowsoperatsioonisüstee

midele omast

kataloogiteenust ja

grupipoliitikaid

4. planeerib ettevõtte suurusele

ja seal kasutatava taristu

paigaldab iseseisvalt

Windows

operatsioonisüsteeme,

kasutades erinevaid

paigaldusmeetodeid;

loob ja kasutab

kujutisfaile;

koostab abimaterjale

kasutades paigalduse

vastusefaile.

seadistab failiserveri;

seadistab

kaugtööhalduse

teenuseid;

seadistab servereid sh

DHCP, DNS,

veebiserverit.

WINDOWS

OPERATSIOONISÜSTEEMI

ARHITEKTUUR JA

AJALUGU (0,5 EKAP)

Erinevad probleemid.

Millised otsused tehti

Microsoftis iga versiooni

korral ja mille pärast need

tehti.

10 3 Loeng

Iseseisev töö

Praktiline töö

(operatsioonisüsteemi

paigaldamine, seadistamine,

kasutajate haldus, teenuste

paigaldus kasutades

abimaterjale, sh võõrkeelseid)

WINDOWS


PAIGALDAMINE (0,5 EKAP)

Erinevad paigaldusmeetodid.

Upgrade.

Litsentseerimine.

Tõmmiste ehk kujutisfailide

kasutamine.

10 3 Loeng

Iseseisev töö



keerukusele vastavalt taristu-

ja tarkvaralahendused paigaldab Windows-


kataloogiteenuseid;

kasutades abimaterjale

seadistab

masspaigalduskeskkondi

(nt Microsoft

Deployment Toolkit);


koostab ja rakendab

grupipoliitikaid ja

erinevaid turvareegleid

paigaldab abimaterjale

kasutades vajalikud

taristuteenused väike- ja

keskmise suurusega

ettevõtete näitel, tagab

nende toimimise

tavaolukordades;

koostab ettevõtte


sobiva ning asjakohase

Windows-tööjaamade ja

–serverite

paigaldamiseks ja

haldamiseks vajaliku

lahenduse;

haldab MAC OS X ja

Linux-tööjaamu

realiseeritud

juurteenuste

WINDOWS


SEADISTAMINE (2,5 EKAP)

Teenused. Teenuste

seadistamine. Tulemüür.

Erinevad serveriteenused.

Masspaigaldus

Kataloogiteenuste haldus.

Kasutajate gruppide haldus,

rühmapoliitikate haldus.

6 44 15 Loeng

Iseseisev töö

Praktiline

töö

Loeng

Active

Directory

OPERATSIOONI-SÜSTEEMI

VIRTUALISEERIMINE (1,5

EKAP)

Virtualiseerimine erinevatel

platvormidel.

Pilvetehnoloogiad.

Pilvetehnoloogiate tutvustus.

4 26 9 Loeng

litsenseerimi

se kohta,

virtualiseeri

mise

platvorm

Hyper- V,

pilvetehno-

loogiate

kasutamine.

Probleemipõ

hine õpe

Rühmatöö

(vajaduste

analüüs,

vajalike

toodete

selekteerimi

ne)

Praktiline

töö (MAC

Projekt (meeskonnatööna

näidisettevõtte vajaduste

analüüs, litsentseerimise

meetodite põhjal hinna

arvutamine, tegevuskava

koostamine, realiseerib

projekti

virtuaalkeskkonnas,

dokumenteerib oma töö

nõuetekohaselt,

inglisekeelsete allikate

kasutamine, viitamine)

ALTERNATIIVSETE


DE HALDAMINE WINDOWS

VAHENDEID KASUTADES

(0,5 EKAP)

Alternatiivsete


haldamine. Mac OS X jt.

2 8 3



keskkonnas, kasutades

Windows-servereid ja

nende abil pakutavaid

teenuseid

OS X ja

Linux-

tööjaama

administreer

imine

kasutades

Windowsi

vahendeid,

juhtpaneel)

5. Kasutab korrektset eesti- ja

ingliskeelset Windows

operatsioonisüsteemidega

seotud terminoloogiat

kasutab korrektset

Windows

operatsioonisüsteemideg

a seotud eesti- ja

ingliskeelset


mis võimaldab aru saada

Windows


tehnoloogiast ning

võimaldab klienditoe

osutamist.

ERIALANE INGLISE KEEL

Terminoloogia ja

igapäevakeele sümbioos.

Suhtlemine

erialasituatsioonides.

Viisakusväljendid.

Teenindussituatsiooni

analüüs.

Dokumentatsiooni

funktsionaalne lugemine.

Erialase teksti koostamine.

20 6 Loeng

Iseseisev töö

Rollimäng või

sotsiodraama klienditoe

osutamise kohta

Teenindus-situatsiooni

analüüs.

Funktsionaalne lugemine

(Võõrkeelse

dokumentatsiooni

lugemine, mõistmine,

eestikeelse kokkuvõtte

tegemine)

Erialase teksti koostamine EESTI KEEL

Klienditoe osutamine,

viisakusväljendid.

Teenindussituatsiooni

suhtlemisviis.

Dokumentatsiooni

funktsionaalne lugemine.



20 6 Loeng

Iseseisev töö






hindamine)

Vastavasisuliste e-õppe kursuste läbimine ja rühmatööna näidislahenduse koostamine ja dokumenteerimine.

Infootsing: Microsofti operatsioonisüsteemide arenduse toimumine.



Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

Kokkuvõttev hinne kujuneb praktiliste tööde ja projekti koondhindena.

Meeskonnatööna näidisettevõtte vajaduste analüüs, litsentseerimise meetodite põhjal hinna arvutamine, tegevuskava koostamine,

realiseerib projekti virtuaalkeskkonnas, dokumenteerib oma töö nõuetekohaselt, inglisekeelsete allikate kasutamine, viitamine.

„3“ „4“ „5“

Teostab töö vastavalt juhendile. 60%

juhendis nõutud teenustest töötavad.

Vajaduste väljaselgitamine,

sõnastamine terminoloogiat kasutades,

dokumenteerimine.

Arvestab tarkvaralitsentside hindu

kalkulatsiooni koostamisel.

Koostab põhitegevuste nimekirja ja

ajakava.

Standardlahenduse realiseerimine,

vajalikud teenused töötavad.

Mõistab oma rolli ja oskab selgitada

selle täitmist projektis.

Lähtub esitlemise reeglitest, kasutab

korrektset terminoloogiat ja erialast

Kasutajate haldus on teostatud vastavalt

juhendis nõutule. Turvanõudeid on jälgitud.

Vajaduste väljaselgitamine, sõnastamine

terminoloogiat kasutades, dokumenteerimine.

Arvestab tarkvaralitsentside hindu

kalkulatsiooni koostamisel.

Koostab põhitegevuste nimekirja ja ajakava.

Standardlahenduse realiseerimine, vajalikud

teenused töötavad.

Mõistab oma rolli ja oskab selgitada selle

täitmist projektis.

Lähtub esitlemise reeglitest, kasutab korrektset

terminoloogiat ja erialast keelt, meeskonnatööna

esitluse koostamine.

Töö on vastavalt nõuetele

dokumenteeritud. Juhendis nõutud

teenused on paigaltatud, kasutajate

haldus on teostatud korrektselt.

Märkab ka kaudseid vajadusi ja sõnastab

need.

Arvestab tootetoe ja lisateenuste

olemasolu hinna kalkuleerimisel

Põhjendab koostatud tegevuskava.

Põhjendab ja selgitab oma projekti

realiseerimist.

Vastab retsensioonis, esitatud ka

kohapeal tekkinud küsimustele, oskab

analüüsida oma tööd.



keelt, meeskonnatööna esitluse

koostamine.

Hindekriteeriumid Operatsioonisüsteemi paigaldamine, kujutusfaili loomine kliendivajadustest lähtuvalt, realiseerib projekti virtuaalkeskkonnas,

haldab kasutajaid ja teenuseid jälgides turvareegleid, dokumenteerib oma töö nõuetekohaselt, inglisekeelsete allikate kasutamine,

viitamine. Kasutatav õppekirjandus


1. Lisamaterjalid internetist.

2. Õpetajate poolt koostatud elektroonilised õppematerjalid.

3. http://www.microsoftvirtualacademy.com/training-courses/windows-8-1-deployment-jump-start

4. Windows-tööjaamade sertifikaadieksami ettevalmistusmaterjalid (eksamid 687 ja 688 või samaväärne)

5. Windows Serveri sertifikaadieksami ettevalmistusmaterjal (eksamid 410, 411 ja 412 või samaväärne)

6. MS IT-akadeemia http://e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=7t4a#euni_repository_10895


http://www.microsoftvirtualacademy.com/training-courses/windows-8-1-deployment-jump-start

http://e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=7t4a#euni_repository_10895




8 LINUX/BSD OPERATSIOONISÜSTEEMIDE HALDUS 7,5 EKAP (195 t)

Eesmärk: õppija omandab Linux- või BSD operatsioonisüsteeme kasutavate tööjaamade ja serverite paigaldamiseks ning haldamiseks vajalikud teadmised ja

oskused, väljendab end korrektses keeles ja tunneb erialast terminoloogiat. Õpingute käigus kujundatakse emakeele- ja võõrkeele pädevusi.

Nõuded mooduli alustamiseks: Omandatud operatsioonisüsteemide algteadmised

Õpetajad: Jevgeni Agapitov


(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

1. paigaldab mobiilseadmetele,

tööjaamadele ja serveritele

linux/bsd -

operatsioonisüsteeme

järgides parimaid praktikaid

2. seadistab Linux/BSD -


teenuseid


Linux/BSD paigaldisi,

kasutades

operatsioonisüsteemidele

omaseid kataloogiteenuseid

ja keskhaldusvahendeid

4. planeerib ettevõtte suurusele

ja seal kasutatava taristu

keerukusele vastavalt taristu-

ja tarkvaralahendused

5. kasutab korrektset õppeja

ingliskeelset Linux/BSD -

paigaldab iseseisvalt

Linux/BSD

operatsioonisüsteeme,

valides sobiva

paigaldusmeetodi

loob ja kasutab

kujutisfaile

koostab abimaterjale

kasutades paigalduse

vastusefaile


seadistab

masspaigalduskeskkondi

paigaldab Linux/BSD -


haldusteenuseid

loob kasutajakontod ja

määrab

juurdepääsuõigused

LINUX JA BSD


ARHITEKTUUR JA

AJALUGU (2 EKAP)

Erinevad probleemid.

Millised on erinevused iga

versiooni korral ja mille

pärast need tehti.

Mobiilsete seadmete


eripärad, riistavaralised

vajadused

20 20 12 Loeng

Iseseisev töö

Praktiline

töö

Infootsing

Ideekaart

Analüüs

Lugemine

Test

Praktilised tööd:

Linux/BSD

operatsioonisüsteemi

paigaldus

paigaldusmeedialt;

Linux/BSD


paigaldus

automatiseerimine

kasutades Puppy,

Clonezilla/DRBL või

muud sarnast

paigaldusvahendit

Praktilised tööd:

komponentide ja rollide

lisamine ja eemaldamine;


teenuste seire; serveri

rollide seadistamine:

failiserver, printserver,

LINUX JA BSD


PAIGALDAMINE (2 EKAP)

Erinevad paigaldusmeetodid.

Upgrade. Litsentsi tüübid.

GNU. Tõmmiste ehk

kujutisfailide kasutamine.

Failisüsteem.

10 30 12



operatsioonisüsteemidega

seotud terminoloogiat

paigaldab lisateenused

(ftp, SSH jne)

rakendades

turvareegleid

koostab ettevõtte


sobiva ning asjakohase

Linux/BSD -tööjaamade

ja –serverite

paigaldamiseks ja

haldamiseks vajaliku

lahenduse

Lisateenuste ülevaade DHCP, kataloogiteenus ja

nimeserver; kasutajate ja

gruppide loomine;

ajastatud tegevused ja

nende seadistamine

Rühmaarutelu:

Linux/BSD

taristuteenuste keskusena

Praktilised tööd:

kasutajate kasutajaliidest

mõjutavad

keskhaldusvahendid ja

nende haldus;

CFEngine, Puppet või

mõne muu sarnase

keskhaldusvahendi

kasutamine ja

seadistamine (sh

kolmandate tootjate


haldamiseks);

tarkvarauuenduste haldus

kasutades keskset

uuenduste haldust ja

grupipoliitikaid

ÜLEVAADE

ENAMKASUTATAVATEST

TARKVARAPAKETTIDEST

(1,5 EKAP)

Tüüplahendused.

Pilveteenused.

Alternatiivsete


haldamine Linuxi ja BSD

vahendeid kasutades




10 20 9



hindamine)

6. Valmistab ette kujutisfaili

7. Dokumentatsiooni koostamine


Hindamisülesanded




Hindamiskorraldus Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Eristav hindamine

Kokkuvõttev hinne kujuneb praktiliste tööde ja projekti koondhindena.

Meeskonnatööna näidisettevõtte vajaduste analüüs, litsentseerimise meetodite põhjal hinna arvutamine, tegevuskava koostamine,

realiseerib projekti virtuaalkeskkonnas, dokumenteerib oma töö nõuetekohaselt, inglisekeelsete allikate kasutamine, viitamine.

„3“ „4“ „5“

Vajaduste väljaselgitamine,

sõnastamine terminoloogiat kasutades,

dokumenteerimine.

Ettevalmistatud kujutisfaili alusel

operatsioonisüsteemi paigaldamine,

operatsioonisüsteem toimib ja vastab

kliendi nõuetele.

Lisab ja kustutab kasutajakontosid ja

määrab neile juurdepääsuõigusi.

Dokumenteerib projekti põhitegevused

kasutades korrektset terminoloogiat.

Esitleb tehtud tegevused.

Kohapeal valmistab kliendi nõusmistest

lähtuvalt kujutisfaili ette.

Kasutajagruppide loomine, kasutajate profiilide

migreerimine

Nõuetekohaselt dokumenteeritud projekti

tegevused kasutades korrektset terminoloogiat.

Esitlemisel suudab selgitada valikuid ja

tegevusi.

Märkab ka kaudseid vajadusi ja sõnastab

need.

Arvestab ressursivajadust kujutisfaili

loomisel.

Loob tsentraliseeritud autentimise.

Dokumenteeritud projekti tegevused

kasutades korrektset terminoloogiat nii,

et selle alusel oleks võimalik süsteem

taastada, viitamine nii eesti kui

inglisekeelsetele allikatele.

Oskab lisaks vastata küsimustele ja

põhjendada oma valikuid

Hindekriteeriumid Operatsioonisüsteemi paigaldamine, kujutusfaili loomine kliendivajadustest lähtuvalt, realiseerib projekti virtuaalkeskkonnas,

haldab kasutajaid ja teenuseid jälgides turvareegleid, dokumenteerib oma töö nõuetekohaselt, inglisekeelsete allikate kasutamine,

viitamine. Kasutatav õppekirjandus


Õpetajate poolt koostatud elektroonilised õppematerjalid.

Teemakohased materjalid veebis.

Comptia Linux +, NDG Linux Essentials, https://www.lpi.org/

http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6utn#euni_repository_10895

https://www.lpi.org/

http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6utn#euni_repository_10895







9 OPERATSIOONISÜSTEEMID 7,5 EKAP (195 t)

Eesmärk: õppija omandab operatsioonisüsteemide teoreetilised alused ja vastava terminoloogia ning tööjaamade, serverite, mobiilseadmete ja vähemkasutatavate

operatsioonisüsteemide paigaldamiseks ja haldamiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Õpingute käigus kujundatakse emakeele- ja võõrkeele pädevusi.


Õpetajad: Jevgeni Agapitov, Olga Laar, Aleksandra Leštšuk, Denis Volkov, Tatjana Ševtšenko



1. selgitab


vajalikkust ja kirjeldab

nende struktuure,

funktsioone, põhimõisteid ja

olemust

2. selgitab


liikide ja põlvkondade

erinevusi ning sarnasusi,

kasutades erialast

terminoloogiat;

kirjeldab failisüsteemi ja

juurdepääsu õigusi;

toob näiteid ja selgitab

käsurea kasutamist;

nimetab


põhiteenuseid ja selgitab

nende ülesandeid

tunneb


põhivõimekusi ja liigitust

selgitab erinevate


peamisi erinevusi

tuvastab vajadusel

veebivõi kirjandusallikate

abil seadmes kasutatava

operatsioonisüsteemi ja

selle versiooni


DE TEOORIA ALUSED (2

EKAP)

Failisüsteem.

Operatsioonisüsteemide

struktuur. Põhiteenused.

Käsurida. Mäluhaldus.

Erinevad probleemid, mis

tulenevad

operatsioonisüsteemist.

Tüüplahendused.

Operatsioonisüsteemi

varundamine ja taastamine.

Litsentsid, nende tüübid.

Erinevad rollid ja

administreerimise õigused.

30 20 12 Loeng

Praktiline töö

Ideekaart

erinevate

operatsioonisüs

te emide kohta

Rühmatöö

Kirjalik töö


de põhiteenuste,

käsurea kasutamise

kohta,


de erinevused.

3. paigaldab tööjaamadele ja

serveritele paigaldab tööjaamadele

või serveritele mõeldud

20 10 9 Loeng Praktiline töö

(vähemkasutatava



vähemkasutatavaid

operatsioonisüsteeme


vähemkasutatavate


tööjaamu, kasutades

kataloogiteenuseid ja

keskhaldusvahendeid

vähemkasutatava (nt Mac

OS X)


parimate praktikate

kohaselt

teostab vähemkasutatava

(nt Mac OS X)


haldustegevusi

VÄHEMKASUTATAVAD


D (1,5 EKAP)

Ülevaade erinevatest

vähemkasutatavatest

operatsioonisüsteemidest.

MAC OS X paigaldamine.

Kasutajate haldus,

juurdepääsuõigused

Kataloogiteenused.

Praktiline töö operatsioonisüsteemi

paigaldamine,

haldamine,

dokumenteerimine)

loob, muudab ja kustutab

vähemkasutatava (nt Mac

OS X)


kasutajaid, kasutades nii

lokaalseid kasutajaid kui

kataloogiteenust

5. kasutab pilveteenuseid

mobiilseadmete

seadistamisel ja haldamisel

6. haldab mobiilseadmete

operatsioonisüsteeme ja

nende kasutajakontosid

7. kasutab korrektset õppe- ja

ingliskeelset


terminoloogiat.

kasutab seadmeid ja

nendes olevaid

pilveteenuse võimalusi

rakendab mobiilseadmete

haldamiseks (seadme

lukustamine, andmete

kustutamine ja kontaktide,

kalendrite ja seadete

sünkroniseerimine

pilveteenustega)

seadistab ja uuendab

operatsioonisüsteemiga

mobiilseadet

MOBIILISEADMETES

KASUTATAVAD


D (2 EKAP)

Võrgu arhitektuuri

planeerimine. Jõudluse

arvutus, komponentide

valimine. Kuluarvutus.

Võrgu ehitamine ja

dokumenteerimine.

Vigade leidmine võrgus ja


20 30 12 Rühmatööna

oma telefonide

seadistamine.

Demonstratsioon

Loeng pahavara

tuvastamise

kohta

Praktiline töö

(pahavara

eemaldamine)

Esitlus

Esitlus etteantud

mobiiliseadme


haldamise kohta

Terminoloogia

tundmine

Esitluse loomisel

kasutab

inglisekeelseid

allikaid.



kasutab korrektset eesti-

ja inglise keelset


mis võimaldab kirjeldada


tehnoloogiaid

Diagnostika tööriistad.

Haldustarkvara.

Monitooring.






hindamine)

Operatsioonisüsteemi varundamine ja taastamine etteantud probleemi korral.

Dokumentatsiooni kasutamine teenuste kasutamiseks.



Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

Mooduli hinne kujuneb kokkuvõtliku hindelise töö soorituse põhjal, see hindeline töö on võimalik sooritada kui esitatud on kõik

mooduli läbimise käigus nõutud praktilised tööd, kasutusjuhendid ja teostatud esitlus.

Kokkuvõtlik töö koosneb nii teoreetilisest kui ka praktilisest osast: teoreetilise osa nõutaval tasemel sooritamine on eelduseks

praktilisele osale.

„3“ „4“ „5“

Õppija on saavutanud kõik

õpiväljundid, seega suudab ta

kirjeldada operatsioonisüsteemide

struktuure, funktsioone,

põhimõisteid ja nende olemust.

Hallata operatsioonisüsteeme,

kasutajakontosid ja rakendusi

kasutades mõnd enamlevinud

pilveteenust.

Õppija on saavutanud kõik

õpiväljundid vähemalt lävendina

nõutud tasemel, kuid lisaks sellele

suudab ta valida etteantud seadmete

sobivaima haldusviisi ja oma valikut

veenvalt põhjendada.

Õppija on saavutanud kõik õpiväljundid vähemalt

hindele „4“ nõutud tasemel, kuid lisaks sellele suudab

ta juhendada teisi õppijaid pilveteenuste kasutamisel.



Õppija kasutab korrektset

operatsioonisüsteemidega seotud

eesti- ja ingliskeelset

terminoloogiat.

Hindekriteeriumid Operatsioonisüsteemide põhiteenuste, käsurea kasutamine, operatsioonisüsteemide erinevused.

Vähemkasutatava operatsioonisüsteemi paigaldamine, haldamine, dokumenteerimine.

Etteantud mobiiliseadme operatsioonisüsteemi haldamine. Kasutatav õppekirjandus


http://e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=89f3#euni_repository_10895

Õpetaja poolt koostatud materjalid, veebimaterjalid.

S. Tanenbaum: Modern Operating Systems, 3rd Edition


http://e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=89f3#euni_repository_10895




10 RAKENDUSSERVERITE HALDUS 9 EKAP (234 t)

Eesmärk: õppija oomandab teadmised ja oskused erinevate rakendusserverite paigaldamisest ja haldusest ning terminoloogiaga seotud ingliskeelse pädevuse.

Õpingute käigus kujundatakse võõrkeele- matemaatika pädevusi.


Õpetajad: Jevgeni Agapitov, Denis Volkov, Aleksandra Leštšuk

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja

alateemad

Maht

(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

1. teeb andmebaasiserveri

haldustegevusi kasutades

nii käsurida kui graafilist

kasutajaliidest

2. teeb andmebaasi

varundamiseks ja

taastamiseks vajalikke

tegevusi

nimetab ja kirjeldab

erinevaid

andmebaasidega

seonduvaid mõisteid

ja põhimõtteid;

tunneb ära erinevate

süsteemi- ja

rakendustarkvarade

erinevused ning

kirjeldab nende

kasutusvaldkonnad

vastavalt nõuetele

teab ja oskab

rakendada erinevaid

klient/server

andmebaaside

haldusega seonduvaid

protseduure

viib läbi erinevaid

andmebaasidega

ANDMEBAASID. SQL

TÜÜPI KEELE

KASUTAMINE (3 EKAP)

SQL tüüpi keele

kasutamine.

Erinevat tüüpi

andmebaaside

tutvustamine.

LDAP. NO SQL tüüpi

teenused (nt MongoDB).

Graafiteooriapõhine

andmekogum.

Paroolide haldus,

turvalisus.

Andmebaasi osade ja kogu

andmebaasi varundamise

võimalused.

.

60 18

Loeng

Praktilised

tööd SQL

kasutamise

ks

Kontrolltöö

Praktiline töö

andmebaasiserveri

haldamiseks

(käsureast, veebist,

klientrakendustest

varundamine ja

taastamine)



seonduvaid

haldustegevusi

3. haldab veebiservereid ja

veebirakendusi

4. kasutab teenustaseme

jälgimiseks ja

varadehalduseks sobivaid

tarkvaralisi lahendusi

seadistab ja

administreerib

veebiservereid ja

grupitöörakendusi

oskab rakendada

erinevaid

varundussüsteeme ja

neid seadistada

VEEBISERVERID

(3,5 EKAP)

Veebiserveri otstarve.

Veebiserveri

paigaldamine.

Rakenduste haldus.

Domeeni ja kodulehe

haldus

(Sisuhaldussüsteemid).

PHP seadistamine

Kasutajate haldus

Riskid ja turvalisus

veebiserveris.

Muudatuste haldus.

Varundamine ja

taastamine

Teenustasemete haldus

Taristu erinevad

serverlahendused.

Serverite monitooring ja

monitooringutulemuste

analüüs.

Grupitööserverid.

Lisateenuste serverid.

Klastrid.

70

21 Loeng

Praktiline

töö

Praktiline töö

veebiserveri

administreerimise

kohta

5. kasutab ingliskeelset

rakendusserverite

terminoloogiat

dokumenteerib

vastavalt nõuetele

rakendusserverite

haldusega seonduvaid

HALDUSTEGEVUSTE

DOKUMENTEERIMINE

(1 EKAP)

10 10 6 Praktiline

töö

Lõimitult eelmiste

punktidega



protseduure kasutades

ingliskeelset

terminoloogiat

Dokumentatsiooni

koostamine.



(1,5 EKAP)

MATEMAATIKAT

Dokumentats

ioo ni

koostamine



hindamine)

Dokumentatsiooni koostamine


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

Kokkuvõttev hinne kujuneb, testide, praktiliste tööde ja dokumentatsiooni koostamise hinnete koondhindena.

Võõrkeelt ja matemaatikat hinnatakse mitteeristavalt.

„3“ „4“ „5“

Standardlahenduse kasutamine

abimaterjale kasutades (paneb toimiva

server tööle, dokumenteerib tegevused

inglise keeles).

Lisateenuste lisamine.

Lisateenuste lisamine. Rakenduse üleviimine ühest teenusserverist teise

serverisse

Hindekriteeriumid Andmebaasiserveri haldamine (käsureast, veebist, klientrakendustest varundamine ja taastamine). Haldustegevuse

dokumenteerimine.

Veebiserveri administreerimine.


(avalikult kättesaadav)

/õppematerjal

Teemakohased materjalid veebis

Õpetaja elektroonilised materjalid

http://www.microsoftvirtualacademy.com/product-training/sql-server

http://www.microsoftvirtualacademy.com/training-topics/collaboration_topic_page_en

MS IT-akadeemia

http://www.microsoftvirtualacademy.com/product-training/sql-server

http://www.microsoftvirtualacademy.com/training-topics/collaboration_topic_page_en







11 SKRIPTIMISVAHENDID 4,5 EKAP (117 t)

Eesmärk: õppija omandab teadmised ja oskused erinevatest skriptimisvahenditest ning nende kasutamisest. Õpingute käigus kujundatakse võõrkeele- ja

matemaatika pädevusi.

Nõuded mooduli alustamiseks: Operatsioonisüsteemid. Matemaatika. Rakendusserverid.

Õpetajad: Jevgeni Agapitov, Aleksandra Leštšuk, Denis Volkov, Tatjana Ševtšenko, Natalja Sidorova

Õpiväljundid


alateemad

Maht

(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

1. teab vajalikul tasemel

programmeerimise

põhimõisteid

skriptimiseks;

2. kirjeldab peamisi

skriptimiskeskkondi,

skriptimiseks

kasutatavaid keeli ja

vahendeid

valib sobiva

andmetüübi,

funktsiooni ja kasutab

seda ülesannete

lahendamisel;

kirjeldab skriptimise

olemust ning üldiseid

mõisteid (voogude

suunamine,

regulaaravaldiste

mõiste ja kasutamine).

PROGRAMMEERIMISE

ALUSED(1 EKAP)

Andmed, andmetüübid.

Keskkonnamuutujad.

Operatsioonid andmetega.

Funktsioonid.

Skriptimiskeskkonnad.

Keeled. Vahendid.

20 6

Loeng

erinevatest

keeltest,

keelte seos

erinevate

operatsioon

isüsteemide

ga

Praktiline

töö

Protsessisk

eemide

loomine

Praktiline töö (tsüklite

koostamine, skripti

kommenteerimine,

lihtlausete

koostamine)

3. koostab skripte

korduvkasutatavuse

põhimõttel

4. automatiseerib

skriptimisvahenditega

korduvad

haldustegevused

tagab loodud skriptide

korduvkasutatavuse,

kasutades selleks

parimate praktikate

kohast dokumenteerimist

ning skriptide jaotamist

SKRIPTIDE

KORDUVKASUTUS (0,5

EKAP)

Automatiseerimine.

Automaatselt kasutajate

tegemine.

10

3 Loeng

Praktiline töö

Praktilised tööd



Linux/BSD ja Windows

operatsioonisüsteemides

eraldatavateks

koodiosadeks

teab automatiseerimise

olemust ning rakendab

seda süsteemide

haldamisel

automatiseerib korduvaid

haldustegevusi,

kasutades vajadusel

sobivaid kirjandus- või

internetiallikaid

Andmevood. Skriptide

kasutamise tingimused,

käskudevahelised seosed.

Skriptide koostamine ühe

keele baasil.

Konfiguratsioonisüsteemi

de backupi tegemine.

Andmete varundamine.

Bash. Põhimõisted ja

konfiguratsioonifailid

Käsud. Failisüsteemi-,

otsingu-, suunamis-,

õigus-te-, protsesside

haldamiskäsud.

Haldusülesanded.

Pakettide-, salvestus-,

võrgu-, otsingu-,

arhiveerimisteenuste

haldamine. Exit code.

5. automatiseerib

rakendusserverite

haldamiseks vajalikud

haldustegevused

kasutades skriptimise

rakendusliidest

selgitab etteantud

skriptide tööd

kohandab vajadusel

olemasolevaid skripte

paigutab skriptid

kesksesse

versioonihaldussüsteemi

RAKENDUSSERVERITE

HALDUSE

TÜÜPLAHENDUSED (0,5

EKAP)

Rakendusserverite

teenused, rakenduste

käivitamine ja peatamine.

Logifailide analüüs.

Teenuste toimimise

jälgimine.

Versioonihaldus.

10 3 Praktilised

tööd (vigade

parandamine,

selgitamine)

Praktilised tööd



Skriptide kohandamine.

Skriptide

kommenteerimine

6. kasutab matemaatika ja

loogika põhiseoseid

skriptide koostamisel

dokumenteerib loodud

skriptid korrektses

inglise keeles

kasutab lausearvutuse

tehteid ja loogilisi

samaväärsusi

selgitamaks

matemaatilise loogika

seoseid skriptimisega

MATEMAATILINE

LOOGIKA (0,5 EKAP)

Matemaatiline loogika.

Lausearvutus (AND, OR,

NOT). Tõeväärtustabelid.

Teisendused.

Samasusteisendused.

Matemaatilise loogika

tehete seos skriptimise

alustega (lõimitud osa).

Ressursside arvutus

skriptide tegemiseks.



(1 EKAP)

MATEMAATIKAT

10 3 Loeng

Praktilised

tööd

Lõimitult eriala

praktilise ülesandega



hindamine)

Codecademy vastava kursuse läbimine.

Vastavasisuliste e-õppe kursuste läbimine ja praktilise tööna valminud skriptide täiendamine ja dokumenteerimine.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

Kokkuvõttev hinne kujuneb, testide, praktiliste tööde ja dokumentatsiooni koostamise hinnete koondhindena.

Võõrkeelt ja matemaatikat hinnatakse mitteeristavalt.

„3“ „4“ „5“




Selgitab, mida konkreetne skript

üldjoontes teeb

Erineva keerukuse ülesannete

lahendamine eelnevalt praktiliste tööde

käigus.

Lihtsamate skritimisülesannete

lahendamine.

Selgitab täpselt, mida konkreetne

skript teeb.

Keskmise raskusastmega

ülesannete koostamine.

Selgitab täpselt, mida konkreetne skript teeb.

Keerukama ülesande alusel skripti koostamine

Hindekriteeriumid Tsüklite koostamine, skripti kommenteerimine, lihtlausete koostamine.



/õppematerjal

Teemakohased materjalid veebis

Õpetaja elektroonilised materjalid

MS Technet http://social.technet.microsoft.com/wiki/contents/articles/4307.powershell-for-beginners.aspx

http://www.powershellpro.com/powershell-tutorial-introduction/

http://social.technet.microsoft.com/wiki/contents/articles/4307.powershell-for-beginners.aspx

http://www.powershellpro.com/powershell-tutorial-introduction/




12 KARJÄÄRIPLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 6 EKAP (156 t)

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtudes elukestva

õppe põhimõtetest.


Õpetajad: Natalja Kaalik, Tatjana Norman, Jelena Zabegajeva, Natalja Dehant, Natalja Pekarskaja

Õpiväljun

did

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht

(tundides)

Õppemeeto

did

Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded

T P

t

P I

ÕV1.

Mõistab

oma

vastutust

teadlike

otsuste

langetamise

l elukestvas

karjääriplan

eerimise

protsessis.

HK1.- analüüsib

juhendamisel enda isiksust ja

kirjeldab oma tugevusi ja

nõrkusi

1. Enesetundmine karjääri planeerimisel. 4 t

1.1 Isiksuseomadused: närvisüsteemi tüüp,

temperament ja iseloom. Väärtused, vajadused,

motivatsioon, hoiak, emotsioonid, mõtlemine

1

1

Loeng,

arutelu,

iseseisev

töö, grupitöö

Iseseisev töö

(töölehtede täitmine

„Minu omadused“

„Temperamenditüübid“

„Väärtused ja soovid“)

1.2 Võimed, intelligentsus, huvid, oskused

(üldoskused, erioskused). Minapilt, enesehinang,

identiteet, reflektsioon, sotsiaalne küpsus

(Eneseanalüüsi läbiviimine oma tugevate ja

nõrkade külgede väljaselgitamise kaudu.)

1 1 Loeng,

iseseisev

töö,

grupitöö,

arutelu

Iseseisev töö


„ Huvid“,

„Vajadused“,„Võimed“,

„Oskused“, „Elurollid“

„ Minapilt“)

HK2.-seostab kutse, eriala ja

ametialase ettevalmistuse

nõudeid tööturul rakendamise

võimalustega

HK3. -leiab iseseisvalt

informatsiooni, sh

elektrooniliselt tööturu,

2. Õppimisvõimaluste ja tööjõuturu

tundmine karjääri planeerimisel. 4 t

2.1. Tööjõuturg ja selle muutumine eriala

valdkonnas: nõudlus ja pakkumine, konkurents,

trendid ja arengusuunad, prognoosid.

Nõutud kompetentsid tööturul, tööandjate ootused,

kutsestandardid, ametid ja kutsed, kutseoskused,

kutse-eelistused ja kutseriskid eriala näitel.

1

1

Loeng,

esitlus,

arutelu,

iseseisev töö

Iseseisev töö


„Erinevad tööturgu

tutvustavad infoallikad

internetis“), „ Nõutud

kompetentsid tööturul“,

„Kutsed ja ametid“)



erialade ja õppimisvõimaluste

kohta

2.2. Tööseadusandlus. töötamist mõjutavad

õiguslikud alused. Kutsestandardid, kutse ja

Töömotivatsioon. Töötus ja tööturuteenused.

Elukestev õpe. Töömotivatsioon. Valdkonna

erialad, haridussüsteem, mitteformaalne haridus,

hariduse ja tööturu vahelised seosed,

õpimotivatsioon ja elukestev

1 1 Loeng,

esitlus,

arutelu,

praktiline

töö

Praktiline töö


„Töövõtulepingu näidis“

„ Töölepingu näidis“,

„ Hea töö“)

HK3. -leiab iseseisvalt

informatsiooni, sh

elektrooniliselt tööturu,

erialade ja õppimisvõimaluste

kohta

HK4- leiab iseseisvalt

informatsiooni,sh

elektrooniliselt praktika-ja

töökohtade kohta

3. Planeerimine ja karjääriotsuste tegemine 5t

3.1. Muutustega toimetulek, elurollid ja elulaad.

Karjääriotsuseid mõjutavad tegurid, alternatiivid ja

valiku tegemise tagajärjed. Ametialane

karjäär.Karjääriplaneerimine kui elukestev

protsess: karjäär, karjääriplaneerimine, karjääriinfo

allikad ja karjääriinfo otsimine. Karjääriteenused

ja karjäärinõustamine. Tööotsimine:

tööotsimisallikad ja tööinfo otsimine.

1

1

Loeng,

arutelu,

paaristöö,

praktiline

töö

Praktiline töö


„Elurollid“, „Kuidas on

võimalik tööd leida?“)

HK5.-koostab juhendi alusel

elektroonilisi

kandideerimisdokumente-

CV, motivatsioonikiri,

sooviavaldus-, lähtudes

dokumentide vormistamise

heast tavast

HK6.- valmistab juhendi

alusel ette ja osaleb

näidistööintervjuul

HK7.- koostab juhendamisel

endale, sh elektrooniliselt

3.2.Kandideerimisdokumendid, tööintervjuu eriala

näitel. Isikliku karjääriplaani koostamine:

eesmärkide seadmine, tegevuste ja aja

planeerimine. Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan

eriala valdkonna näitel.

1 2 Loeng,

iseseisev

töö, grupitöö

Grupitöö

(„ Tööintervjuul“

osalemine)

Iseseisev töö

(Curriculum Vitae ja

motivatsioonikirja

koostamine ja esitamine)

(Lühi- ja pikaajalise

karjääriplaani kirjutamine)



lühi-ja pikaajalise

karjääriplaani

ÕV2.

Mõistab

majanduse

olemust ja

majanduske

skkonna

toimimist.

2.1 kirjeldab oma

majanduslikke vajadusi,

lähtudes ressursside

piiratusest

2.2 selgitab nõudluse ja

pakkumise ning

turutasakaalu kaudu

turumajanduse olemust

2.3 koostab juhendi alusel

elektrooniliselt oma

leibkonna ühe kuu eelarve

2.4 loetleb Eestis kehtivaid

otseseid ja kaudseid

makse

2.5 täidab juhendamisel

etteantud andmete alusel

elektroonilise

näidistuludeklaratsiooni

2.6 leiab iseseisvalt

informatsiooni peamiste

pangateenuste ja nendega

kaasnevate võimaluste

ning kohustuste kohta

2.7 kasutab

majanduskeskkonnas

orienteerumiseks juhendi

alusel riiklikku

infosüsteemi „e-riik“

MAJANDUSE ALUSED

Alateemad:

Mina ja majandus (Majanduslikud otsused.

Turg. Raha, selle funktsioonid ja omadused.)

Piiratud ressursid ja piiramatud vajadused (Ressursid majanduses. Majanduse põhivalikud.

Alternatiivkulu. Erinevad majandussüsteemid.)

Pakkumine ja nõudlus (Nõudlus, pakkumine.

Turu tasakaal. Turuhind.)

Maksud (Riigi roll majanduses. Otsesed ja

kaudsed maksud. Riigieelarve tulud ja kulud.)

Finantsasutused Eestis (Eestis tegutsevad

pangad. Pankade teenused. Kiirlaenud.)

2 2 16 loeng,

esitlus,

kirjeldus,

analüüs,

selgitus,

rühmatöö

loeng-

seminarid

arutelu

videod

harjutused

(sh

veebipõhised

)

töölehed

praktiline

töö

probleemsi

tuatsiooni

lahendamine

iseseisev

töö

Mitteeristav (A)

3 Infootsing e-

andmebaasidest

Eesti maksusüsteem;

finantsasutuste hüviste

võrdlus;

Eesti majanduse

põhinäitajad;

1 uurimistöö

Turumajanduse olemuse

kirjeldamine turu nõudmise,

pakkumise ja tasakaalu

seisukohast;

1 harjutused (sh

veebipõhised)

Tuludeklaratsiooni täitmine

juhendi alusel;

1 Probleemülesannete

lahendamine (majanduslike

vajaduste kirjeldamine ja

eelarve koostamine);

3 testid



ÕV3.

Mõtestab

oma rolli

ettevõtluske

skkonnas.

3.1 kirjeldab meeskonnatööna


Eestis oma õpitavas

valdkonnas

3.2 võrdleb iseseisvalt oma

võimalusi tööturule

sisenemisel

palgatöötajana ja

ettevõtjana, lähtudes

ettevõtluskeskkonnast


vastutustundliku

ettevõtluse põhimõtteid

3.4 selgitab meeskonnatööna

ühe ettevõtte

majandustegevust ja seda

mõjutavat



kultuuridevaheliste

erinevuste mõju ettevõtte

majandustegevusele

3.6 kirjeldab ja analüüsib

ettevõtte äriideed õpitava

valdkonna näitel ja

koostab juhendi alusel

meeskonnatööna

elektrooniliselt

lihtsustatud äriplaani.

ETTEVÕTLUSE ALUSED

Alateemad:

Eesti ja kodumaakonna ettevõtlus (Ettevõtluse

olemus. Ettevõtluse areng ja olukord Eestis ning

kodumaakonnas.)

Ettevõtja ja töövõtja ettevõtluskeskkond

(Poliitiline keskkond. Majanduslik keskkond.

Sotsiaalne keskkond. Tehnoloogiline keskkond.)

Äriidee ja selle elluviimine (Äriideede

leidmine ja hindamine. Äriplaani olemus ja

näidisstruktuur. Äriplaani koostamine.)

6 4 9 loeng,

esitlus,

kirjeldus,

analüüs,

meeskonna

töö,

loeng-

seminarid

arutelu

videod

harjutused

(sh

veebipõhised

)

töölehed

praktiline

töö

probleemsi

tuatsiooni

lahendamine

Õppemäng

ud

Õpilasfirm

a

Õppekäik

Ettevõtlusa

lase info

otsing

(www.eas.ee

;

Töölehtede täitmine

juhendi järgi teemadel:

ettevõtja ja palgatöötaja

erinevused,

ettevõtluskeskkond,

ettevõtte töökorraldus,

äriidee

Praktiline töö (ÕF)

1 test

1 Suuline esitus: Eesti

ettevõtluse areng ja olukord

2 Enesehindamine

Ülesanne/harjutus

Tööleht (Äriideede

leidmine ja hindamine)

majandustegevuse

ülevaate koostamine

praktikaettevõtte või

õpitava valdkonna ettevõtte

näitel;

Ärimudeli püstitamine,

lihtsa äriplaani koostamine

meeskonnatööna või

ettevõtlusprojektis

osalemine

Ärimudeli püstitamine,

selle põhjal lihtsa äriplaani

koostamine

meeskonnatööna või

ettevõtlusprojektis

osalemine.

http://www.eas.ee/

http://www.eas.ee/



www.eesti.e

e jm)

iseseisev

töö

Tunnikontroll

Iseseisev töö: Oma

võimaluste hindamine

tööturule sisenemisel

palgatöötaja või

ettevõtjana;

Õpimapp/portfoolio

(kokkuvõttev)

ÕV4.

Mõistab

oma õigusi

ja kohustusi

töökeskkon

nas

toimimisel.

4.1 loetleb ja selgitab

iseseisvalt tööandja ja

töötajate peamisi õigusi

ning kohustusi ohutu

töökeskkonna tagamisel

4.2 tunneb ära ja kirjeldab

meeskonnatööna

töökeskkonna üldist

füüsikalisi, keemilisi,

bioloogilisi,

psühhosotsiaalseid ja

füsioloogilisi ohutegureid

ja meetmeid nende

vähendamiseks

4.3 tunneb ära tööõnnetuse ja

loetleb meeskonnatööna

lähtuvalt õigusaktides

seadustes sätestatust

töötaja õigusi ja kohustusi

seoses tööõnnetusega

4.4 kirjeldab tulekahju

ennetamise võimalusi ja

oma tegevust tulekahju

puhkemisel

Teema1. Sissejuhatus

töökeskkonda.Töökeskkonnaalase töökorraldus

1.1Töökeskkond: üldnõuded, töökoht,

töövahendid. 1.2Ergonoomia.

1.3 Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused.

Teema2.Töökeskkonna ohutegurid

2.1(Töökeskkonna füüsikalised, keemilised,

bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed

ohutegurid Meetmed ohutegurite mõju

vähendamiseks.)

Teema3. Tööõnnetused ja kutsehaigused

3.1Kutsehaigus ja tööga seotud haigus.

3.2Tööõnnetus. 3.3Tööõnnetuse ja

kutsehaigestumise uurimine ning registreerimine

Teema 4.Esmaabi ja tuleohutus

4.1Esmaabikorraldus. Esmaabivahendid ja

põhilised esmaabivõtted.

4.2 Tulekahju ennetamine. Tegutsemine tulekahju

puhkemisel

2

4

4

4

4

loeng

esitlus

diskussi

on

e-õppe

keskkond

õppefil

m

meesko

nnatöö

iseseise

v töö

situatsio

onülesanne

kirjalik

töö

analüüs

selgitus

arvestus

paaritöö

Teema1. Struktureeritud

kirjaliktöö:test (õige-vale

vastustega küsimused)

Teema2.Struktureeritud

kirjaliktöö:test

(valikvastustega

küsimused)

Teema3.Struktureeritud

kirjaliktöö: küsimus -

vastus

Teema4.. Struktureeritud

kirjaliktöö: test (õige-vale

vastustega küsimused)

Teema5.Analüüs. NB!

Vaata iseseisev töö

http://www.eesti.ee/




töökeskkonnas

4.5 leiab juhtumi näitel

iseseisvalt eri allikatest,

sh elektrooniliselt

töötervishoiu ja

tööohotuse alast

informatsiooni

Teema5. Riski analüüs ja hindamine 2 6

4.6 leiab iseseisvalt

töölepinguseadusest

informatsiooni

töölepingu,

tööajakorralduse ja

puhkuse kohta

4.7 nimetab töölepingu,

töövõtulepingu ja

käsunduslepingu peamisi

erinevusi ja kirjeldab

töölepinguseadusest

tulenevaid töötaja õigusi,

kohustusi ja vastutust

4.8 arvestab juhendi abil

iseseisvalt ajatöö, tükitöö

ja majandustulemustelt

makstava tasu bruto- ja

netotöötasu ning ajutise

töövõimetuse hüvitist

Tööseadusandlus

Kontaktõpe (sh praktiline töö) ja iseseisev töö -1

EKAP

1.1. Lepingulised suhted

(Füüsilised ja juriidilised isikud. Leping, selle

liigid, sisu ja sõlmimise kord).

1.2. Töölepinguseadus –põhimõtted

(Töölepingu mõiste ja sisu. Tähtajalise töölepingu

sõlmimine. Katseaeg. Töölepingu muutmine.

Töölepingu pooled, nende kohustused. Töölepingu

lõpemine.........

1.3. Töökorraldus

(Töö- ja puhkeaeg. Ületunnitöö. Palk, lisatasu.

Palgatingimuste kehtestamine ja palga maksmise

kord.

Puhkuse korraldamine, puhkuse liigid:

põhipuhkus, vanemapuhkused, õppepuhkus.

Puhkuse tasustamine ja kasutamata puhkuse

hüvitamine

1.4. Kollektiivleping

(Põhimõtted, vorm, sisekord. Lepingu sõlmimine,

õigused ja kohustused)

2

6

4

1

2

2

2

6

1

4

2

Esitlus

Loeng,

kirjalik ja

praktiline

töö

Loeng,

kirjalik ja

praktilised

töö,situatsio

onülesanne

Loeng,

kirjalik ja

praktilised

töö,situatsio

onülesanne

Loeng

Mitteeristav hindamine,

esitlus.


kirjalik töö.


kirjalik töö.


praktiline töö,

situatsioonülesanne.


situatsioonülesanne.

4.9 koostab ja vormistab

juhendi alusel iseseisvalt

elektroonilise algatus- ja

Dokumentide loomine

1. Tekstitöötlusprogrammi kasutamine

dokumentide vormistamisel.

2

2

loeng

esitlus

diskussion

Algatuskirja ja

vastuskirja korrektne

vormistamine. Digitaalselt



vastuskirja ning e-kirja sh

allkirjastab digitaalselt

2. Üldnõuded dokumentidele. Dokumendi

elemendid. Dokumentide liigid.

3. Dokumendiplank. Dokumendiplankide liigid.

4. Kiri. Kirja elemendid. Kirja esitusvorm. Kirja

koostamine ja vormistamine. Kirja liigid.

5. Algatuskirja, vastuskirja, koostamine ja

vormistamine.

6. E-kiri. E-kirja elemendid. E-kirja esitusvorm.

E-kirja koostamine ja vormistamine. E-kirja

saatmine. E-post. E-posti haldamine.

7. Dokumentide, sh digitaaldokumentide

säilitamine: Dokumentide hoidmine,

dokumentide säilitamise vajalikkus,

dokumentide säilitamise tingimused,

säilitustähtajad, dokumentide hävitamine.)

1

1

1

1

1

1

1

1

2

2

1

5

e-õppe

keskkond

iseseisev töö

praktiline

töö

analüüs

rühmatöö

test

allkirjastatud kirja e-

poostiga saatmine.

Test Moodle

keskkonnas „Dokumentide

loomine“

4.10 kirjeldab iseseisvalt

dokumentide säilitamise

vajadust organisatsioonis

ja seostab seda isiklike

dokumentide

säilitamisega.

Asjaajamine ja dokumendihaldus

organisatsioonis

1. Dokument, asjaajamine, dokumendihaldus,

dokumendihaldussüsteem.

2. Dokumentide haldamise vajalikkus.

3. Dokumendi elukäik, dokumendi omadused.

4. Dokumendihalduse õiguskeskkond (seadused,

määrused, standardid, juhised).

Organisatsiooni dokumendisüsteemi

alusdokumendid (asjaajamiskord,

dokumentide liigitamine.)

2

2 loeng

esitlus

diskussion

e-õppe

keskkond

iseseisev töö

praktiline

töö

analüüs

rühmatöö

test

lünktekst

Lünktekst „Asjaajamine

ja dokumendihaldus“

Test Moodle

keskkonnas

„Asjaajamine ja

dokumendihaldus“

ÕV5.

Käitub

vastastikust

suhtlemist

5.1 kasutab situatsiooniga

sobivat verbaalset ja

mitteverbaalset suhtlemist

nii ema- kui võõrkeeles

5.2 kasutab eri

1. SUHTLEMISE OLEMUS

1.1 Suhtlemisvajadused ja –ülesanded.

1.2 Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine

1.3 Vahetu- ja vahendatud suhtlemine.

1.4 Ametlik ja mitteametlik suhtlemine.

2

6

Loeng,arutel

u

Esitlus

Teema1.

Arvestustöö.

,, Suhtlemise olemus,

meeskonnatöö iseärasuste

ja tähtsuse tundmine,,



toetaval

viisil.

suhtlemisvahendeid, sh

järgib telefoni- ja

internetisuhtluse head

tava

5.3 järgib üldtunnustatud

käitumistavasid

5.4 selgitab tulemusliku

meeskonnatöö eeldusi

5.5 kirjeldab juhendi alusel

meeskonnatööna

kultuurilisi erinevusi

suhtlemisel

1.5 Telefonisuhtlus.

1.6 Internetisuhtlus.

1.7 Kirjalik suhtlemine.

1.8 Suhtlemisbarjäär ja selleületamise võimalused.

1.9 Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid.

1.10 Tõepärane enesehinnang.

2. KÄITUMINE

SUHTLEMISSITUATSIOONIDES.

1.1Tööalase käitumise etikett. Koosolekud ja

läbirääkimised.

1.2Positiivse mulje loomine.

1.3. Käitumisviisid. Kehtestav käitumine.

1.4Erinevad suhtlemissituatsioonid.

1.5 Konfliktid javeaolukorrad ning nende

tekkepõhjused.

1.6Grupp ja meeskond.

1.7 Eesmärkidest lähtuvad reeglid ja normid

grupis.

1.8 Meeskonnatöö põhimõtted.

1.9 Meeskonda kuulumise positiivsed ja

negatiivsed küljed.

1.10Meeskonna juhtimine ja liidri roll.

3. TOIMETULEK STRESSIGA.

1.1 Pingete tekkepõhjused. 1.2Stress ja seda

põhjustavad tegurid.Tööstress. 1.3Läbipõlemine.

Toimetulek pingete ja stressiga.

4. Klienditeenindus

1.1Kliendikeskse teeninduse põhimõtted.

1.2Teenindussituatsioonid ja nende lahendamine

2

2

2

2

6

2

2

Diskussion

Ruhmatöö

Meeskonnat

öö

Analüüs

Loeng

Loeng

Situatsioonül

esande

lahendamine

Esitlus

Diskussion

Analüüs.

Esitlus

Teema2.

„Käitumine

suhtlemissituatsioonides“

Struktureeritud kirjaliktöö:

Kirjalik test.

Teema3.

Ruhmatöö.,,Stress ja seda

põhjustavad

tegurid.Tööstress.,,



Iseseisev

töö

moodulis:

(eesmärk,

teema,

vajadusel

hindamine)

Portfoolio kohustusliku osa:

4. Töötervishoid ja tööohutus – 6t.

Eesmärk- leida, hinnata ja läbi viia riskide analüüs töökeskkonnas. Vormistada Word -dokumendina.Dokument sisaldab järgmiseid osi:

tiitelleht, töökeskkonna iseloomustus ,töökeskkonnas riskide hinnang, riskide analüüs, kokkuvõte.

Ülesanne: Riskianalüüs ja hindamine (Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna)

Mitteeristav hindamine (arvestatud)

1. Koostada juhendi alusel CV, esitada elektrooniliselt. (0.5t) Hindamine –mitteeristav

2. Koostada juhendi alusel motivatsioonikiri, esitada elektrooniliselt. (0.5t) Hindamine- mitteeristav

3. Koostada lühi- ja pikaajaline karjääriplaan. (1t) Hindamine- mitteeristav

Õppija teeb esitluse või referaati teemal: „Suhtlemise päritolu“.

4. Koostada juhendi alusel CV, esitada elektrooniliselt. (2t) Hindamine –mitteeristav

5. Koostada juhendi alusel motivatsioonikiri, esitada elektrooniliselt. (2t) Hindamine- mitteeristav

6. Koostada lühi- ja pikaajaline karjääriplaan. (2t) Hindamine- mitteeristav

Iseseisevtöö (4 t.)

Eesmärk: õppemappi „Asjaajamine ja dokumendihaldus“ koostamine.

Ülesanne: Õppemappis peab olema: dokumendiblank, algatuskiri, vastuskiri, CV, motivatsioonikiri, avaldus, garantiikiri, volikiri,

käskkiri, protokoll, lünktekst „Asjaajamine ja dokumendihaldus“ (õige).

Mitteeristav hindamine (arvestatud).

Iseseisevtöö - Õpilane peab näitama oma teadmisi põhilised sätted Töölepinguseaduse aru päris tööhõivesituatsioonist.

Tööseadusandlus- põhimõtted- esitlus.


Mooduli

hinde


Hindamisülesanne – test e-õppe keskkonnas (õige-vale võivalikvastustega 50 küsimused)

Hindamiskorraldus – e-õppe keskkond Moodle



kujunemin

e:

Hindamisülesanded Hindami

skorraldus Hindami

sjuhend

Hindekri

teeriumi

d

Hindekriteeriumid - tunneb töötervishoiu ja tööohutuse põhilisi suundumisi lähtudes riiklikust strateegiast:Töökeskkonnaalase

töökorraldus.Töökeskkonna ohutegurid. Tööõnnetused. Riskianalüüs. Esmaabi ja tuleohutus.

Õpiväljundite saavutamist hinnatakse mitteeristavalt.

Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb protsessihinnete koondhindest ja õpiväljundite omandamisel sooritatud iseseisvatest töödest:

-elektrooniline ülevaate koostamine töövõimalustest erialal (õpiväljund 1)

-CV ja motivatsioonikirja koostamine (õpiväljund 1)

-leibkonna ühe kuu eelarve koostamine (õpiväljund 2)

-referaadi koostamine teemal „Finantsasutuse poolt pakutavad teenused ning kaasnevad kohustused“ (õpiväljund 2)

-meeskonnatööna ettevõtte äriplaani koostamine ja esitlemine (õpiväljund 3)

-referaadi koostamine teemal töötervishoiu, tööohutusealase informatsiooni ja juhtumi näite põhjal (õpiväljund 4)

-ülevaate koostamine töölepinguseadusest lähtuvalt töölepingu sisu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta. (õpiväljund 4)

-ajatöö ja tükitöö palga ning töövõimetushüvitise arvutamine (õpiväljund 4)

-algatus- ja vastuskirja ning e-kirja koostamine, allkirjastamine digitaalselt (õpiväljund 4)

-meeskonnatööna referaadi koostamine teemal „Kliendikeskse teenindamise põhimõtted“ (õpiväljund 5)

Koostab portfoolio kohustuslikud osad. Kuidas toimub hindamise protsess, kuid moodulit õpetavad ja hindavad erinevad õpetajad

Portfoolio (+ esitlus või vestlus) kohustuslikud osad:

Kandideerimisdokumendid.

Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan.

Enda leibkonna 1 kuu eelarve

Lihtsustatud äriplaan

Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna.

iseloomust.

Töötamisõiguslikud alused (töölepingu, käsunduslepingu ja töövõtulepingu võrdlus)

Aja- ja tükitöö tasustamise arvestus (haigushüvitis, puhkusehüvitis)

Algatus- ja vastuskiri, e-kiri

Tavapärase teenindussituatsiooni lahendus

Test





Mooduli kokkuvõttev hinne „arvestatud“ on saavutatud kui õpilasel:

- kõik töölehed on täidetud ja esitatud elektrooniliselt

-CV on koostatud eesti keeles, esitatud ja sisaldab elukäigu ja õpingute lühikirjeldust. (õpiväljund 1)

- Motivatsioonikiri on koostatud eesti keeles, esitatud ja sisaldab pöördumise põhjust ja põhjendust, miks inimene on tööst huvitatud, mida

soovib saavutada. (õpiväljund 1).

- Lühi ja pikajaline karjääriplaan on koostatud ja esitatud (õpiväljund 1)

Dokumendid on elektrooniliselt korrektselt vormistanud, arvestades dokumentidele esitatavaid nõudeid.

Koostab portfoolio kohustuslikud osad.

Mooduli kokkuvõttev hinne „arvestatud“ on saavutatud kui õpilasel:

- Õppemapp „Asjaajamine ja dokumendihaldus“ on koostatud õigesti (kõik tööd on olemas). Õppemappis peab olema: dokumendiblank,

algatuskiri, vastuskiri, CV, motivatsioonikiri, avaldus, garantiikiri, volikiri, käskkiri, protokoll, lünktekst „Asjaajamine ja

dokumendihaldus“ (õige).

- Test Moodle keskkonnas.

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Hindekrite

eriumid

Kasutatav õppekirjan

dus (avalikult

kättesaadav)

/õppematerjal

1. Töötervishoid ja tööohutus –http://ti.ee/index.php?page=16&

2. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus -https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012005?leiaKehtivTöökeskkonnaohutuse alused. Ohutegurid -

https://moodle.e-ope.ee/login/index.phpEsmaabi. Tuleohutus - https://moodle.e-ope.ee/login/index.phpRiski- ja ohutusõpetus -

https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6zic#euni_repository_10895

3. Karjääriinfoportaal www.rajaleidja.ee

4. Amundson, N., Poehnell G., Karjääriteed. Eesti Töötukassa. 2011

https://moodle.e-ope.ee/login/index.php

https://moodle.e-ope.ee/login/index.php

https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6zic#euni_repository_10895



5. Karjääriplaneerimine. Töölehtede kogumik kutseõppeasutuse õpilasele I, II, III. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie inimesed,

2013

6. Mc Kay, M., Davis, M., Fanning, P., Suhtlemisoskused. 2004

7. Naesseń, L-O., Parem teenindamine. Tallinn.1997.

8. Rekkor, S jt., Teenindamise kunst. 2013

9. Ettevõtlusarendamise Sihtasutus www.eas.ee

10. Ettevõtluse ja äriplaani koostamise alused http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2168/Ettev6tlus_2011%20-tekst.pdf

11. Kulu, L. Majandusõpik gümnaasiumile. Ermecol, 2011

12. Rahandusministeerium www.fin.ee

13. Randma, T. Ettevõtluse alused. Infotükk, 2008

14. Suppi, K. Ettevõtlusõpik- käsiraamat. Altex, 2013

15. Maksu- ja tolliamet www.emat.ee

16. Äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013063

17. Sotsiaalministeerium. Töökeskkonna käsiraamat http://www.ti.ee/ott/raraamat.pdf

18. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060

19. Töölepingu seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030

20. Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013009

21. Töö- ja teenuste osutamise lepingute koostamine

22. http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html

23. Tööinspektsioon. Töötervishoid ja tööohutus. Kaubandus.

24. http://www.ti.ee/index.php?page=987&

25. Karjääriinfoportaal www.rajaleidja.ee

26. http://rajaleidja.ee/106352/ - Abram Maslow püramiidi kirjeldus

27. SA Innove Abiks otsustajale- kutseõppevõimalused 2014/2015

28. Amundson, N., Poehnell G., Karjääriteed. Eesti Töötukassa. 2011

29. Karjääriplaneerimine. Töölehtede kogumik kutseõppeasutuse õpilasele I, II, III. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie inimesed,

2013

30. Karjääriplaneerimine ja elukestev õpe. Valikaine õpetajaraamat. 2007, lk. 20 - 26

31. Õpetajaraamat- Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine kutseõppeasutusele. 2007, lk. 20 - 26

32. Vaatame koos tulevikku.2003, lk. 22 - 23

33. Karjäär – redel või tee? P. Jamnes, K.Savisaar.1998, lk. 41 - 43

34. Abiks valikutel. Eesti Töötukassa. 2009, lk. 6 - 7

http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html

http://www.ti.ee/index.php?page=987&

http://www.rajaleidja.ee/

http://rajaleidja.ee/106352/



35. http://ru.wikipedia.org/wiki/Temperament - temperamenditüüpid

36. http://www.rajaleidja.ee/akab/ - ametite ja kutsealade andmebaas

37. http://www.rajaleidja.ee/voimed-ja-oskused/&parent_id=84375 – võimete jaotus H.Gardneri järgi

38. http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valter.

pdf - karjääriteemalised loengud koolides

39. https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp -seadused eesti keeles

40. http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29 –Dokumendihalduse ABC

41. www.sekretar.ee

42. http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht - Arvuti ja asjajamisõppe (Kuressaare õpetajate õpiobjekt)

43. http://www.olekaasas.ee/rus/ - Interneti kasutamine

44. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html

- Personalidokumendid

45. https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2364 - e-kursus „Asjaajamine ja dokumendihaldus“

46. http://www.nvtc.ee/e-oppe/Pekarskaja/pravouus/ 47. http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/


http://ru.wikipedia.org/wiki/Temperament

http://www.rajaleidja.ee/akab/

http://www.rajaleidja.ee/voimed-ja-oskused/&parent_id=84375

http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valter.pdf

http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valter.pdf

https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp

http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29

http://www.sekretar.ee/

http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht

http://www.olekaasas.ee/rus/

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html

https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2364

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Pekarskaja/pravouus/

http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/




13 PRAKTIKA 38 EKAP (988 t)

Eesmärk: õppija tutvub praktika käigus ettevõtte töökeskkonna ja -korraldusega, täidab vastutustundlikult tööülesandeid, arendades seeläbi isiksuse omadusi,

meeskonnatöö- ja kutseoskusi, mõistab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse tähtsust ning nende kasutamisest.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud praktika sooritamiseks vajalikud moodulid

Õpetajad:


(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

1. osaleb aktiivselt

praktikakoha leidmises

2. nõustab kasutajat tarkvara

kasutamisel baastasemel

3. suhtleb klientidega järgides

hea klienditeeninduse tava

4. paigaldab juhendi alusel IT-

süsteemide komponente ja

lisaseadmeid

5. testib juhendi alusel tõrgete

korral mittetoimivad IT-

süsteemi komponendid

kasutades tehnilisi vahendeid

6. kasutab juhendamisel

võrguliikluse jälgimise ja

dokumenteerimise rakendus

7. kasutab töös ja praktikal

sooritatut kirjeldades

hangib infot

praktikavõimaluste kohta,

osaleb

kandideerimisprotsessis ja

peab kinni

praktikalepingu

sõlmimise ajast

kasutab kutse-, erialases

töös asjakohaseid

töömeetodeid,

töövahendeid ja materjale

ja tuleb toime põhiliste

töödega

tuleb toime erinevates

situatsioonides ja

meeskondades

PRAKTIKA I – 8 EKAP

(176T+32I)

Praktikakoha leidmine

Töötamine IT meeskonna ja

organisatsiooni liikmena

Interneti kasutamine

ettevõtetes

Tekstidokumentide

töötlemine

Reklaamprospektide loomine

Presentatsiooni loomine

Praktika juhendaja

korralduste täitmine

Praktikadokumentatsiooni

koostamine

Praktika aruande kaitsmine

176 32 Praktika

Arutelu

Demonstrats

ioon

Analüüs

Praktiline töö: kontakt

praktikakohaga,

praktikadokumentatsioo

niks info hankimine,

praktikaintervjuul

osalemine, koostöös

praktika organisatsioonig

a individuaalse

praktikaülesande

sõnastamine, praktika

ajakava kokkuleppimine.

Esitlus praktika

ülesannetest

Teemakohastele

küsimustele vastamine

Esitab nõuetekohaselt

täidetud



korrektset erialast

terminoloogiat

täidab talle antud

ülesanded ja hindab enda

töötulemusi

sobitab eeskirju ja

juhendeid erinevates

situatsioonides ja järgib

tööohutusnõudeid

hindab informatsiooni

õigsust ja usaldusväärsust,

süstematiseerib, võrdleb

ja analüüsib hangitud

teadmisi, kasutades neid

oma töös

järgib tööohutusnõudeid,

organisatsioonide

praktikaülesandega seotud

eeskirju ja juhendeid

erinevates situatsioonides

planeerib oma aega

lähtuvalt tööülesandest,

tähtaegadest, töökoha

eripärast ja

organisatsiooni/tellija

nõuetest

mõistab oma tegevuse

mõju organisatsiooni

tulemustele

suhtleb ametialaselt

korrektselt, võtab

vastutuse talle antud

ülesannete eest

PRAKTIKA II – 15 EKAP

(330T+60I)




Tegelemine riistvara

hoolduse ja monitooringuga

IT süsteemide komponentide

ja lisaseadmete paigaldamine

Tõrgete korral

mittetoimivate

komponentide tuvastamine

Võrguliikluse jälgimise

rakenduste kasutamine

Dokumenteerimise

rakenduste kasutamine

Korrektse erialase

terminoloogia kasutamine


koostamine

Praktika aruande kaitsmine.

330 60 praktikadokumentatsioo

ni

Kaitseb praktikaaruande

vastavalt etteantud

juhendile

PRAKTIKA III – 15 EKAP

(330T+60I )




Tööjaamade ja/või serverite

haldamine ja paigaldamine

330 60



Rakenduste ja/või

rakendusserverite

hooldamine ja seadistamine

PRAKTIKA III – 15 EKAP

(330T+60I )




Tööjaamade ja/või serverite

haldamine ja paigaldamine

Rakenduste ja/või

rakendusserverite

hooldamine ja seadistamine

Parimate praktikate

kasutamine oma töös

Korrektse erialase

terminoloogia kasutamine


koostamine

Praktikaaruande kaitsmine

330 60



hindamine)

Mõttega lugemine: praktikaleping, praktikajuhend

Praktikaaruande kirjutamine ja vormistamine.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Mooduli hinde kujunemise aluseks on praktika õpiväljundiste saavuatmine praktikal, praktikadokumentide sh praktikaaruande

tähtajaline esitamine, praktikaseminaris osalemine.

Praktika loetakse sooritatuks, kui praktika eesmärgid ja maht on täidetud ning praktika on edukalt kaitstud.

Õpilane sooritab praktika täies mahus.

Praktikaaruanne sisaldab juhendis nõutud dokumentatsiooni.

Õpilane esitab kokkuvõtte oma praktikast.

Õpilane vastab praktika kohta käivatele küsimustele ning põhjendab oma kirjalikku ja praktilist tööd ettevõttes.



Võimalusel esitleb etttevõttes tehtud tööd.

Ettevõttepoolne praktikajuhendaja on õpilasele kirjutanud positiivse hinnangu.

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Hindekriteeriumid Moodul loetakse arvestatuks, kui õpilane leiab praktikakoha, püstitab isikliku praktikaülesande, mille realiseerib praktika käigus,

esitab korrektelt vormistatud praktikaaaruande, praktikapäeviku ning osaleb praktikakaitsmisel oma loodud esitlusega.



/õppematerjal

Kooli veebilehel dokumendid õppijale ja praktika dokumendid http://www.nvtc.ee/et/oppetoo/praktika,

http://www.nvtc.ee/et/oppetoo/%C3%B5ppekorraldus_1

Praktikajuhend


http://www.nvtc.ee/et/oppetoo/praktika

http://www.nvtc.ee/et/oppetoo/%C3%B5ppekorraldus_1



Üldõpingud

Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht

1 KEEL JA KIRJANDUS 6 EKAP / 156 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult.

Nõuded mooduli alustamiseks: Põhikooli õppekava on läbinud

Õpetajad: Tatjana Toropova

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid

Mooduli teemad ja

alateemad

Maht

(tundides)

Õppemeetodid

Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded

T Pt P I

Õpilane:

1) väljendub selgelt,

eesmärgipäraselt ja kirjakeele

normile vastavalt nii suulises

kui ka kirjalikus

suhtluses

2) arutleb teemakohaselt ja

põhjendatult loetud,

vaadatud või kuulatud teksti

põhjal

3) koostab eri liiki tekste,

kasutades alustekstidena nii

teabe- ja ilukirjandustekste kui

ka teisi allikaid neid

kriitiliselt hinnates

4) loeb ja mõistab sidumata

tekste (tabel, graafik,

diagramm), hindab neis

esitatud infot, teeb järeldusi

ja loob uusi seoseid

Õpilane:

kõneleb arusaadavalt,

valib sobiva

sõnakasutuse vastavalt

suhtlussituatsioonile

koostab ja vormistab

teksti vastavalt

juhendile, järgides

kirjutamisel

õigekirjareegleid

leiab sidumata tekstist

vajaliku info ja kasutab

saadud teavet

eesmärgipäraselt

suulises esinemises

või enda loodud

tekstides

koostab etteantud faktide

põhjal tabeli või

diagrammi

„Praktiline vene keel I-II

(kõnekultuur, suulise teksti

vastuvõtt ja loomine,

ortograafia

korrektsioonikursus)“ – 1

EKAP :

Suulise teksti vastuvõtt ja

loomine.

Suhtlusviisid

Ametlik suuline kõne.

Suhtluseetika.

Ortograafia.

Praktiline vene keel III–IV

(kirjaliku teksti vastuvõtt

ning loomine,

interpunktsiooni

korrektsioonikursus)“ – 1

EKAP:

Kirjaliku teksti vastuvõtt ja

loomine.

24

24

2

2

1.Materjali valimine

loetud teosest

2.Ettekande

valmistamine ja

esitamine

3.Harjutamine

4.Rühmatöö teksti

koostamisel

1.Teksti koostamine

ja esitamine

2.Essee kirjutamine

3.Arutleva

teksti kirjutamine

1.Test/ kombineeritud

kirjalik töö (prefikside

з-/c-, пре-/при-,

sufikside –н-/-нн-, -

ск-/-к- õigekiri, -и/-ы ,

tüvide vaheldus,

liitsõnade kirjutamine,

määrsõnade lõppude

õigekiri, не-/ни-

kirjutamine)

2.Esitlus valitud

teemal (Keel ja kõne)

3.Etteütlus

loomingulise

ülesandega

1.Erinevate stiilide

tekstide koostamine (u

160 sõna)

2.Essee (u 160 – 200

sõna)



5) väärtustab lugemist,

suhestab loetut iseendaga ja

tänapäeva elunähtustega, oma

kodukohaga

6) tõlgendab ja analüüsib

kirjandusteost, seostab seda

ajastu ühiskondlike ja

kultuuriliste sündmustega

kasutab erinevatest

infoallikatest saadud

teavet enda loodud

tekstides ja

igapäevaelus, põhjendab

infoallika valikut

põhjendab oma

lugemiseelistusi ja -

kogemusi

tutvustab loetud

kirjandusteose autorit,

kirjeldab tegevusaega ja

-kohta ning olulisi

sündmusi,

iseloomustab tegelasi

avaldab ja põhjendab

oma arvamust, kasutab

oma väidete

kinnitamiseks

tekstinäiteid ja tsitaate

arutleb teose

probleemide ja

väärtushinnangute üle,

toob sobivaid näiteid nii

tekstist kui ka oma elust

selgitab ja kasutab teksti

analüüsimiseks

tarvilikke põhimõisteid

Arutlev kirjand.

Essee kui vaba

tekstitüüp.

Tarbetekst.

Ametlik kiri.

Teaduslik tekst.

Publitsistlik tekst.

Interpunktsioon.

„Kirjandus antiigist 19.

sajandini“ – 1 EKAP

Muistsete müütide ja

rahvapärimuste kandumine

kirjandusse.

Võitlus

inimese kui isiksuse

vabastamise eest, usk elu

tähenduslikkusesse.

Rahvuskirjandus kui

rahvuskultuuri kestmise

tagatis.

Minevikutõlgendused

ja kujutlused tulevikust.

Looduse kujutamine

kirjanduses.

Loomuliku ja haritud

inimese

ideaal.

Mõistuse ja tunnete

tasakaal ja konflikt

inimeses.

24

2

4.Harjutamine

Diskussioon

1.Aeglane lugemine,

kommenteeriv

lugemine.

2.Tekstide

ümberjutustamine

eri viisil.

3.Küsimuste

esitamine ja

küsimustele

vastamine.

4.Diskussioon

3.Arutlev kirjand

(300-400 sõna)

1.Kohustuslikuks

lugemiseks ja

terviklikuks

käsitlemiseks valitakse

järgnevast loendist

Vähemalt 2

ulatuslikumat teost, 3

luuletust ja 1

draamateos

2.Vastused

küsimustele loetud

teksti järgi

3.Ümberjutustus (eri

viisil)



„19. sajandi kirjandus“ – 1

EKAP

Vabaduspüüd kui inimese

loomupärane

omadus.

Inimsuhete probleeme

Kunstniku koht maailmas,

kunsti kõrge missioon.

Saatuse probleem, elu mõte

ja surma saladus.

Põlvkondade probleem.

24

2

1. Teksti mõistmise

ja analüüsioskuste

arendamine (teose

põhiteema

esiletoomine,

problemaatika ja

põhikonflikti

määramine; faabula

ja süžee leidmine;

tegelaste struktuuri

esiletoomine; autori,

jutustaja ning

kirjandusliku

kangelase

vaatepunkti

määramine)

2. Küsimuste

esitamine ja

küsimustele

vastamine

3.Diskussioon

1.Kirjanduse

seostamine teiste

kunstiliikidega.

2.Kirjandusteoste

kõrvutamine nende

ekraniseeringute,

teatrilavastustega

1.Kohustuslikuks

lugemiseks ja

terviklikuks



Vähemalt 2


luuletust ja 1

draamateos

2.Kirjalik töö

(vastused küsimustele)

3.Diskussioonist osa

võtmine



„20. sajandi kirjandus“ – 1

EKAP

Inimese individuaalsus ja

selle võimalused.

Poliitiline terror ja selle

tagajärjed eri

rahvuste esindajate jaoks.

Armastus kodumaa vastu ja

mõttevabadus.

Kirjanik ja ühiskond.

Inimene ajalookeerises.

Imelikud inimesed

kirjanduses ja elus.

Inimene ja aeg.

„Eesti kirjandus“ – 1

EKAP

Eesti kirjanduse algus.

Rahvusliku liikumise aeg.

Eesti kirjandus 19.–20.

sajandi vahetusel.

Eesti kirjandus 20. sajandi I

poolel.

Eesti kirjandus 1950.

aastatel.

Eesti kirjandus 1960.–1980.

aastatel.

Eesti kirjandus nüüdisajal.

24

24

2

2

3. Arutleva kirjandi

kirjutamine

1. Kommenteeriv

lugemine.

2.Arutlus

3.Esitlus

4.Essee kirjutamine

1.Kohustuslikuks

lugemiseks ja

terviklikuks



Vähemalt 2


luuletust ja 1

draamateos

2.Töö videofilmi järgi

3. Arutlev kirjand ( u

300 sõna)

1.Kohustuslikuks

lugemiseks ja

terviklikuks



Vähemalt 2


luuletust ja 1

draamateos

2.Esitlus (ühe autori

kohta)

3.Essee (160-200

sõna)

Iseseisev töö moodulis: 1. Ettevalmistamine ja esitlus (iseseisev töö)




hindamine)

Töö on arvestatud, kui õpilane on leidnud materjali vastavalt loendist valitud teemale, töödelnud ja koostanud loogilise

ettekande ning esitanud arusaadavalt oma grupikaaslastele.

2. Töö loendist valitud teostega (iseseisev töö)

Töö on arvestatud, kui õpilane on valinud teose loendist vastavalt teemale, läbi lugenud ja esitanud kas oma grupikaaslastele

või õpetajale (süžee, tegelaste iseloomustus, teos püstitatud probleemid), vastanud täpsustavatele küsimustele teose ja autori

kohta.

3. Diskussioonis või ümarlaua töös osalemine.

Töö on arvestatud, kui õpilane on osalenud aktiivselt diskussioonis või ümarlaua töös, valdas õppematerjali sisuga, avaldas ja

põhjendas oma arvamust, kulles ka teiste arvamusi, esitas küsimusi ja vastas temale esitatud küsimustele.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Kõneleb arusaadavalt

valib sobiva sõnakasutuse vastavalt

suhtlussituatsioonile

koostab ja vormistab teksti vastavalt

juhendile

järgib kirjutamisel õigekirjareegleid

leiab sidumata tekstist vajaliku info ja

kasutab saadud teavet

eesmärgipäraselt suulises esinemises

või enda loodud tekstides

koostab etteantud faktide põhjal

tabeli või diagrammi

kasutab erinevatest infoallikatest

saadud teavet enda loodud tekstides

põhjendab infoallika valikut

põhjendab oma lugemiseelistusi ja -

kogemusi

tutvustab loetud kirjandusteose

autorit

Kasutab oma kõnes sünonüüme

kasutab lisaks iseseisvalt leitud infoallikat

iseloomustab aega ja tingimusi, mil tegutses

autor

võrdleb tegelasi teiste loetud ja/või mainitud

tundides teoste tegelastega, teeb järeldusi

Kasutab oma kõnes sünonüüme,

parafraase

põhjendab iseseisvalt leitud infoallika

valikut

nimetab ka teisi autoreid, kes elas

samal ajal ja/või kirjutas samal

temaatikal, analüüsib, mis on autori

roll ja omapärasus teiste autorite seas



kirjeldab tegevusaega ja -kohta ning

olulisi sündmusi

iseloomustab tegelasi

avaldab ja põhjendab oma arvamust

kasutab oma väidete kinnitamiseks

tekstinäiteid ja tsitaate

arutleb teose probleemide ja

väärtushinnangute üle, toob sobivaid

näiteid nii tekstist kui ka oma elust

selgitab ja kasutab teksti

analüüsimiseks tarvilikke

põhimõisteid

toob sobivaid näiteid teistest loetud ja/või

mainitud tundides tekstidest

võrdleb tegelasi iseseisvalt loetud

teoste tegelastega, teeb järeldusi

toob sobivaid näiteid teistest

iseseisvalt loetud tekstidest ja/või

ajaloost ning tänapäevasest elust

Hindekriteeriumid Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritatud kirjalikud ja praktilised ülesanded vähemalt hindele “3”, teoste esitlus on

arvestatud.

Kokkuvõttev hinne on kirjalik eksam, mis koosneb kahest osast: töö tekstiga (vastused 3-5 küsimusele teksti põhjal, iga vastus

on 50-100 sõna ) ja kirjandist (300-400 sõna). Positiivne tulemus on 50% 100%-st.



/õppematerjal

Kohustuslik kirjandus:

Maailma loomise müüdid ja muistendid; eri rahvaste loomismüüte. Vana kreeka müüdid.

Antiikkirjandus (Homeros),

Renessansikirjandus (Francesco Petrarca, William Shakespeare),

Klassitsistlik kirjandus (Molière)

Nikolai Karamzin „Vaene Liiza“

Nikolai Nekrassovi luuletused,

Fjodor Tjuttрevi luuletused,

Afanassi Feti luuletused,

Aleksandr Ostrovski „Äike“,

Ivan Turgenev „Isad ja pojad“,

Fjodor Dostojevski „Kuritöö ja karistus“,

Anna Ahmatova luule,

Aleksandr Bloki luule,

Vladimir Majakovski luule

Andrei Platonov „Auk“ (katkend),



Jevgeni Zamjatin „Meie“,

Lydia Koidula luule,

Juhan Liivi luule

Eduard Bornhöhe „Tasuja“,

Mati Unt „Sügisball“

Soovitatav kirjandus:

Каковы встречи - таковы и речи. Учебное пособие äля гимназий - Н.Малüöева-Замковая, Н.Рауäсепп - Коолибри, 2000

Язык как среäство общения - И. Моисеенко, Н. Рауäсепп - Коолибри, 2000,

Функöионалüная стилистика русского языка - С. И. Рагрина - Коолибри, 2000,

Справочник по правописанию и литературной правке - Ä. Э. Розенталü - Москва, 1997

Ветви еäиного äрева. Учебник-õрестоматия по литературе äля 10 класса (1-Ш) - С. Митюрев, А. Полева, Н. Чурилин -

Коолибри, 1997

Русская литература I половины 19 века - Р. Митюрев, В. Маранöман - Коолибри, 2000

Русская литература II половины 19 века - Р. Митюрев, В. Маранöман - Коолибри,

2000

Литература XX века - И, Белобровöева и äр. - Коолибри, 2001

Эстонская литература - Р. Калласс, И. Белобровöева - 1997

Mihhail Lermontov „Meie aja kangelane“, „K***“ („Мы случайно свеäены суäüбою …“), „Farewell (Byronist)“;

Aleksandr Puрkin „Jevgeni Onegin“;

Lev Tolstoi „Sõda ja rahu“,

Anna Ahmatova „Reekviem“,

Nikolai Gumiljovi Itaalia luuletused kogumikust „Koltрan“,

Vladimir Majakovski „Pilv pükstes“,

Boriss Pasternak luule, „Doktor Živago“,

Mart Kivastik „Külmetava kunstniku portree“.





2 VÕÕRKEELED INGLISE / SAKSA KEEL 4 ,5 EKAP / 117 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana.

Moodul on seostatud gümnaasiumi riikliku õppekava võõrkeele valdkonnaga.

Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad

Õpetajad: Maria Šustova, Tatjana Tkatšenko

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad

ja alateemad

Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamis-meetodid

ja hindamis-

ülesanded T Pt P I

Õpilane:

kirjeldab võõrkeeles

iseennast, oma võimeid ja

huvisid, mõtteid, kavatsusi ja

kogemusi seoses valitud

erialaga

tutvustab vestlusel iseennast ja

oma sõpra/eakaaslast

koostab oma kooli (lühi-)

tutvustuse

põhjendab kooli ja erialavalikut,

hindab oma sobivust valitud

erialal töötamiseks

väljendab end/suhtleb õpitava

keele erinevate osaoskuste kaudu

(loeb, kuulab, räägib, kirjutab B1

tasemel)

1. MINA JA

MAAILM

1.1 Mina j

eakaaslased -

kutseõppurid

50

(14)

(10)

10 Lugemis- ja/või

kuulamisülesande

täitmine juhendi alusel

(tekstid sihtkeele riigi

kutseõppest,

eakaaslastest -

kutseõppuritest; info

leidmine ja esitamine)

vestlus senistest

töökogemustest ja

tööplaanidest,

kohtumine eriala

vilistlasega /

lõpukursuse õpilasega,

rühmatöö: kooli ja

eriala tutvustuse

koostamine (poster)

koos kutsega tulla

õppima ja

põhjendusega, miks just

sellesse kooli

õppekäik

Intervjuu / dialoog

(enese- / sõbra-

tutvustus)

essee “Minu

töökogemused ja

tööplaanid”

“Kooli ja eriala”

sõnavara test

Dialoogid “Arsti

juures”

essee “Tervis ja

keskkond“



suhtleb õpitavas võõrkeeles

argisuhtluses nii kõnes kui

kirjas iseseisva

keelekasutajana, esitab ja

kaitseb erinevates

mõttevahetustes/suhtlussituat

sioonides oma seisukohti

mõistab Eesti ja teiste

rahvaste elukeskkonda ja

kultuuri ning arvestab

nendega võõrkeeles

suhtlemisel

hindab oma võõrkeeleoskuse

taset

arvestab sihtkeele kõnelejate

kultuurilise eripäraga

kasutab iseseisvalt võõrkeelset

põhisõnavara ja tuttavas

olukorras grammatiliselt õiget

keelt

kirjeldab suhtluskeskkondi, mida

kasutab (nende eeliseid, puudusi

ja ohte) ja suhtlemist nendes

keskkondades

võrdleb sihtkeele/emakeele maa

(de) ja Eesti elukeskkonda,

kultuuritraditsioone ja -norme

arvestab sihtkeele kõnelejate

kultuurilise eripäraga

1.2 Mina ja

keskkond

1.3. 1 Mina ja

Eesti

1. 3. 2 Erinevad

inimesed ja

rahvad

(26)

koolihoone(te)s

(õpilased on giidid)

dialoogid

terviseprobleemidest ja

nende ennetamisest

rollimäng: visiit arsti

juurde

lugemis - ja/ või

kuulamisülesande

täitmine

(keskkonnaalased

tekstid, lindistused)

ristsõnade koostamine

ja lahendamine

Interneti seletava

sõnaraamatu alusel

(keskkonnaalase

sõnavara kohta)

rühmatöö: posteri

kujundamine

inimtegevuse

negatiivsest ja/või

positiivsest mõjust

keskkonnale.

lugemis - ja/või

kuulamisülesande

täitmine juhendi alusel

(tekst Eesti kohta,

praktilised harjutused

test „Eestimaa“

esitlus „ Eesti

vaatamisväärsused“

essee „Oma rahva ja

kultuuri võrdlus

teistega”

suuline arvustus filmi

järgi



tutvustab (oma eakaaslasele

välismaal) Eestit ja soovitab

külastada mõnda sihtkohta

sõnavara, väljendite,

sõnastiku kasutamise

jms kohta)

video / filmi vaatamine

(nt mõnest Eesti

kultuurisündmusest, -

traditsioonist või

sihtkohast) ja juhendi

alusel sisukokkuvõtte

koostamine.

arutelu

kultuuritraditsioonide ja

-

sündmuste,

vaatamisväärsuste,

kirjanduse, kunsti, teatri

jms üle

õpimapp (faktid

Eestimaa kohta,

võõrkeelne info


kultuuritraditsioonide ja

-sündmuste, tuntud riigi

– ja kultuuritegelaste

jne, õpilase poolt

valitud sihtkoha või

kultuuriobjekti kohta).

Lugemis - ja/või

kuulamisülesande

täitmine



juhendi alusel (sihtriigi

kultuurisündmused,

tuntud persoonid

ajaloost ja/või

tänapäevast,

eakaaslasteelu - olu) ja

õppimine

video/filmi vaatamine

(sihtriigi loodusest

ja vaatamisväärsustest)

ja arutelu

mõistekaardid

(sihtkeele riigi eripära)

ajurünnak (oma rahva

ja kultuuri võrdlus

teistega)

kasutab võõrkeeleoskuse

arendamiseks endale

sobivaid võõrkeele õppimise

strateegiaid ja teabeallikaid,

seostades võõrkeeleõpet

elukestva õppega

kirjeldab võõrkeeles oma

tööpraktikat ja analüüsib oma

osalemist selles

tutvustab õpitavas võõrkeeles

oma eriala hetkeseisu tööturul ja

edasiõppimise võimalusi

põhjendab võõrkeele õppimise

vajalikkust, loob seoseid eriala ja

elukestva õppega

2. HARIDUS JA

TÖÖ

2.1 Mina

õppijana

2.2 Mina

tööturul

50

(22)

(28)

7 analüüs: aja

planeerimine

essee kirjutamine: oma

tugevuste ja nõrkuste

analüüs õppimises,

sobivate õpistrateegiate

valik ja kasutamine,

edasiõppimisvõimaluse

d, võõrkeele osatähtsus

karjääri planeerimisel

Lugemis - ja/või

kuulamisülesande

täitmine

juhendi alusel

(Kutsehariduse süsteem

Eestis)

intervjuu/dialoog

(töö/koolipraktika

kohta)

essee „Minu eriala“

Rollimäng: näidis

tööintervjuu

sooritamine

Avalduse, CV /

Europassi, kaaskirja

kirjutamine



on teadlik edasiõppimise ja

tööturul kandideerimise

rahvusvahelistest

võimalustest, koostab tööle

asumiseks vajalikud

võõrkeelsed

taotlusdokumendid

Tõlgendab töökuulutuste ja

näidistöölepingu tekste

Koostab võõrkeeles töökohale /

praktikakohale kandideerimise

avalduse, CV / Europassi,

arvestades sihtmaa eripära

Sooritab võõrkeeles

näidistööintervjuu

mõistekaardid (karjääri

etapid, töötingimused,

Euroopa Liit)

info otsimine ja

esitamine

(töökuulutused;

edasiõppimise, praktika

võimalused)

töölehtede täitmine

(CV/Europassi)

videoklipi vaatamine ja

arutelu

(näidisintervjuud,

kehakeel, eduka

tööintervjuu

sooritamise nipid)

rollimäng (tööintervjuu

sooritus)

Sõnavara test



hindamine)

Teema 1:

1.1 Essee “Minu töökogemused ja tööplaanid”

1.2 Ristsõnade koostamine ja lahendamine Interneti seletava sõnaraamatu alusel (keskkonnaalase sõnavara kohta).

1.3.1 Õpimapp (faktid Eestimaa kohta, võõrkeelne info vaatamisväärsuste, kultuuritraditsioonide ja -sündmuste, tuntud riigi –

ja kultuuritegelaste jne, õpilase poolt valitud sihtkoha või kultuuriobjekti kohta).

Esitlus „ Eesti vaatamisväärsused“.

1.3.2 Essee „Oma rahva ja kultuuri võrdlus teistega”.

Teema 2:

2.1 Essee „Minu eriala“

„Karjääri planeerimine“ (Info leidmine internetist)

2.2 Avalduse, CV / Europassi kirjutamine. Info otsimine ja esitamine (töökuulutused)




Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Eristav hindamine

Hindamisülesande keskmise hinde alusel pannakse välja mooduli kokkuvõttev hinne.

„3“ „4“ „5“

intervjuu/dialoog: kasutab

temaatiline sõnavara, teeb

intervjuu/dialoogi näidise järgi

essee: korrektselt vormistatud, õppija

on avaldanud oma mõtteid etteantud

teemal, essee kokkuvõttes on

korratud selle kõige olulisemat

sõnumit, essee kirjutab näidise järgi

ja sõnastiku abil,

struktureeritud test: 45-69%

esitlus: esitleb teemakohast materjali,

demonstreerib, et materjal on

loogiliselt üles ehitatud, esitatud

väiteid on põhjendatud, väljendab

ennast selgelt, tagab, et esitluse

pikkus jääb 2-3 minutit

suuline arvustus filmi järgi: kasutab

temaatiline sõnavara, põhjendab ja

selgitab oma arvamust,

Õpimapp: õpimapis on erinevate

faktid Eestimaa kohta, võõrkeelne

info vaatamisväärsuste kohta (5

fotot)

intervjuu/dialoog: kasutab temaatiline

sõnavara korrektselt, teeb intervjuu/dialoogi

sõnastiku abil

essee: korrektselt vormistatud, õppija on

avaldanud oma mõtteid etteantud teemal,

essee kokkuvõttes õppija põhjendab ja

selgitab oma arvamust, essee kirjutab

sõnastiku abil



demonstreerib, et materjal on loogiliselt üles

ehitatud, esitatud väiteid on põhjendatud,

väljendab ennast selgelt, tagab, et esitluse

pikkus jääb 3-4 minutit


temaatiline sõnavara, põhjendab ja selgitab

oma arvamust, võib jutustada filmi sisu (2-3

lauset)

Õpimapp: õpimapis on erinevate faktid

Eestimaa kohta, võõrkeelne info

vaatamisväärsuste, kultuuritraditsioonide

kohta (7fotot)

intervjuu/dialoog: kasutab temaatiline

sõnavara korrektselt, teeb

intervjuu/dialoogi ilma sõnastikuta,

võib täpsusta ja selgitada.

essee: korrektselt vormistatud, õppija

on avaldanud oma mõtteid etteantud

teemal, , essee kokkuvõttes õppija

põhjendab ja selgitab oma arvamust,

õppija on illustreerinud oma

seisukohti näidete abil

kirjandusest/wikipeediast, essee

kirjutab ilma sõnastikuta



demonstreerib, et materjal on

loogiliselt üles ehitatud, esitatud

väiteid on põhjendatud, väljendab

ennast selgelt, , tagab, et esitluse

pikkus jääb 4-5 minutit, illustreerib

esitlust visuaalsete vahenditega


temaatiline sõnavara, põhjendab ja

selgitab oma arvamust, võib jutustada

filmi sisu (5-8 lauset)

Õpimapp: õpimapis on erinevate

faktid Eestimaa kohta, võõrkeelne info




kultuuritraditsioonide ja –sündmuste

kohta (10 fotot)

Hindekriteeriumid Kuulamine: saab aru vahetus suhtlussituatsioonis kuuldust, kui vestlus on tuttaval igapäevaeluga seotud teemal. Mõistab tele-

ja raadio-saadete ning filmide sisu, kui teema on tuttav ja pakub huvi ning pilt toetab heliteksti. Saab aru loomuliku tempoga

kõnest, kui hääldus on selge ja tuttav

Lugemine: Loeb ja mõistab mõneleheküljelisi lihtsa sõnastusega faktipõhiseid tekste (nt kirjad, veebi-väljaanded,

infovoldikud, kasutusjuhendid). Mõistab jutustavat laadi teksti põhiideed ning suudab jälgida sündmuste arengut. Suudab leida

vajalikku infot teatmeteostest ja internetist. Oskab kasutada kakskeelseid tõlkesõnastikke.

Rääkimine: oskab lihtsate seostatud lausetega rääkida oma kogemustest ja kavatsustest. Suudab lühidalt põhjendada oma

seisukohti. On võimeline ühinema vestlusega ja avaldama arvamust, kui kõneaine on tuttav. Kasutab õpitud väljendeid ja

lause-malle õigesti; spontaanses

kõnes esineb vigu. Hääldus on selge ja kõne ladus, kuid suhtlust võib häirida ebaõige intonatsioon.

Kirjutamine: oskab kirjutada õpitud teemadel lühikesi jutustavat laadi tekste, milles väljendab oma tundeid, mõtteid ja

arvamusi (nt isiklik kiri, e-kiri, blogi). Koostab erinevaid tarbetekste (nt teadaanne, kuulutus). Suhtleb online- vestluses (nt

MSN). Oskab kasutada piiratud

hulgal teksti sidumise võtteid (sidesõnad, asesõnaline kordus).



/õppematerjal

Cutting Edge. Pre-intermediate. Intermediate. Sarah Cunningham, Peter Moor, Longman, 2005

Energy 3, Steve Elsworth, Jim Rose, Longman, 2005

English for life, Tom Hutchinson, Oxford, 2007

Lehrbücher: „Themen Neu“ Bände 1, 2, 3. Hueber Verlag 2010

„Der grüne Max“ Grammatische Übungen. Hueber Verlag 2010

Internetmaterialen. "Deutsch als als Fremdsprache" Hueber Verlag

,,Menschen"A2, A2+ Hueber Verlag 2012





3 MATEMAATIKA 5 EKAP / 130 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija kasutab oma matemaatikateadmisi elus edukalt toimetulekuks


Õpetajad: Tatjana Kink, Tatjana Norman, Natalja Sidorova, Žanna Gusseva

Õpiväljundid


(tundides)


hindamisülesanded

T P

t

P I

Kasutab õpitud

matemaatikateadmisi

ja -oskusi uutes

situatsioonides ning

eluliste ülesannete

lahendamisel,

analüüsides ja

hinnates tulemuste

tõepärasust

Kasutab matemaatika

võimalusi enda ja

teiste tegevuse

tasuvuse ning

jätkusuutlikkuse

hindamisel

Teeb järeldusi tulemuse

tõepärasuse kohta

lähtudes igapäevaelust

Nimetab järguühikuid ja

teisendab pikkus-,

raskus- pindala, ruumala,

mahu, aja- ja

rahaühikuid, arvutab

protsente ja promille

Kasutab muutumist ja

seoseid käsitlevat

matemaatikat, võrdleb

erinevaid suurusi

Kasutab analoogiat

objektidevaheliste seoste

leidmiseks

Teab ja kasutab

matemaatilise statistika

ja tõenäosusteooria

elemente

ARVUTAMINE

Tehted ratsionaalarvudega;

arvuhulgad (naturaalarvud N,

täisarvud Z, ratsionaalarvud Q,

irratsionaalarvud I, reaalarvud

R).

Ümardamine.

Arvu absoluutväärtus (mõiste ja

geomeetriline tähendus).

Täisarvulise, negatiivse ja

ratsionaalarvulise astendajaga

aste (arvu juur). Tehted

astmetega. Arvu kümme astmed.

Arvu standardkuju. Arvutamine

taskuarvutiga.

Ühend ja ühisosa (sümboolika ,

, , , , kasutamine;

ülesanded hulkade ühendi ja

ühisosa kohta, graafiline

kujutamine).

Elulise sisuga tekstülesanded.

(raha igapäevane kasutamine,

5

4

12 Harjutus

Individuaalne

töö

Info kogumine

Kirjalikud

tööd

Loeng

Mäng

Osalejad

õpetavad

Rühmatöö

Õpimapp

E-õpe

Joonistamine

Loov töö

Kirjalik kontrolltöö

„Arvutamine. Mõõtühikud.

Protsendid.“

Kirjalik kontrolltöö

„Majandusmatemaatika

elemendid.

Tõenäosusteooria ja

statistika“

Iseseisev töö: ülesannete

lahendamine „Arvutamine.

Mõõtühikud. Protsendid.“


lahendamine

„Majandusmatemaatika

elemendid.

Tõenäosusteooria ja

statistika“



Selgitab matemaatiliste

tehete abil loteriide ja

laenudega seotud riske

Arvutab bruto- ja

netopalka ning

mitmesuguseid

igapäevaeluga seotud

tulusid ja kulusid ning

teisendab

enamkasutatavaid

valuutasid

Arutleb säästmise

vajalikkuse üle, toob

näiteid tarbimise ja

kulutamise

tasakaalustamise

võimaluste kohta

pere eelarve, vahemaad,

majapidamine jms).

MÕÕTÜHIKUD

Mõõtühikute vahelised seosed,

teisendamine.


Kasutab mõõtkava tegeliku

mõõtme leidmisel

Lahendab elulisi ülesandeid,

esitab tõepäraseid vastuseid

lähtuvalt igapäevaelust

PROTSENDID

Osa ja tervik, protsent, promill.


MAJANDUSMATEMAATIKA

ELEMENDID

Raha ja valuuta.

Liht-ja liitintress. Laen ja

hoiustamine, laenu tagasimakse-

graafik.

Palk ja kehtivad maksud

töövõtjale ja tööandjale.

Käibemaks, hind käibemaksuga

ja käibemaksuta.

Hinnamuutused (soodushind,

hinnatõus jt).

Diagrammide lugemine.

TÕENÄOSUSTEOORIA JA

STATISTIKA



Sündmuse tõenäosus, tõenäosuse

summa ja korrutis (sh tõenäosus

loteriis ja hasartmängudes).

Statistika põhimõisted ja

arvkarakteristikud. Statistiline ja

variatsioonirida, sagedustabel ja

suhteline sagedus, diagrammid

keskväärtus, kaalutud keskmine,

mediaan, mood, maksimaalne

ning minimaalne element,

standardhälve.

Statistiliste andmete kogumine,

süstematiseerimine, statistiline

andmetöötlus.

Seostab matemaatikat

teiste õppeainetega,

kasutades õppimisel

oma

matemaatikaalaseid

teadmisi ning oskusi

Esitab oma

matemaatilisi

mõttekäike

loogiliselt, väljendab

oma mõtet selgelt ja

täpselt nii suuliselt

kui kirjalikult

Kasutab loogikat

etteantud probleemide

lahendamisel ning eristab

olulist ebaolulisest

Sõnastab ülesande mõtte,

toob/kirjutab välja

andmed, määrab

otsitavad suurused


vajalikud seosed ja

valemid

Kirjeldab lahenduskäiku,

vajadusel illustreerib

seda joonisega/skeemiga,

teeb vajalikud arvutused,

vormistab lahenduskäigu,

TRIGONOMEETRIA

Pythagorase teoreem. Teravnurga

siinus, koosinus, tangens.

Täisnurkse kolmnurga

lahendamine.


PLANIMEETRIA

Tasapinnaliste geomeetriliste

kujundite (kolmnurk, ruut,

ristkülik, rööpkülik, romb,

trapets, korrapärane kuusnurk,

ring) elemendid, ümbermõõdud

ja pindalad.


STEREOMEETRIA

Püstprisma, korrapärase

püramiidi, silindri, koonuse ja

3

2

6 Harjutus

Individuaalne

töö

Info kogumine

Kirjalikud

tööd

Loeng

Mäng

Osalejad

õpetavad

Rühmatöö

Õpimapp

E-õpe

Joonistamine

Loov töö

Kirjalik kontrolltöö.


lahendamine



kontrollib lahenduskäigu

õigsust

Koostab tabeleid,

jooniseid, graafikuid ja

diagramme õpitud

materjali ulatuses

Valib ja kasutab


ülesande sisust lähtuvalt

õigeid valemeid ja

matemaatilisi sümboleid

kera (sfääri) elemendid, pindalad

ja ruumala.


Kasutab vajadusel

erinevaid

teabeallikaid ning

saab aru erinevatest

matemaatilise info

esitamise viisidest

Esitab oma

matemaatilisi

mõttekäike

loogiliselt, väljendab

oma mõtet selgelt ja

täpselt nii suuliselt

kui kirjalikult

Kasutab vajadusel

õpetaja koostatud

juhendmaterjale ja

näpunäiteid ülesande

õigeks lahendamiseks

Kasutab vajaliku teabe

leidmiseks nii

paberkandjal kui ka

Internetis leiduvaid

teabeallikaid

Leiab tekstist, tabelist,

jooniselt, graafikult,

diagrammilt vajaliku info

Sõnastab ülesande mõtte,


andmed, määrab

otsitavad suurused


vajalikud seosed ja

valemid

AVALDISED. VÕRRANDID JA

VÕRRATUSED

Ratsionaalavaldiste

lihtsustamine.

Võrre. Võrdeline jaotamine.

Valemite teisendamine.

Võrdeline suurendamine ja

vähendamine (mõõtkava, plaan).

Lineaarvõrrand. Ruutvõrrand.

Kahe tundmatuga

lineaarvõrrandi-süsteem.

Arvtelje erinevad piirkonnad.

Lineaarvõrratuse mõiste ja

omadused ja lahendamine.

Lineaarvõrratuste süsteem.

Elulise sisuga tekstülesanded

JOONED TASANDIL

Punkti asukoha määramine

tasandil.

2

2

4 Harjutus

Individuaalne

töö

Info kogumine

Kirjalikud

tööd

Loeng

Mäng

Osalejad

õpetavad

Rühmatöö

Õpimapp

E-õpe

Joonistamine

Loov töö

Kirjalik kontrolltöö.


lahendamine



Kirjeldab lahenduskäiku,

vajadusel illustreerib

seda joonisega/skeemiga,

teeb vajalikud arvutused,

vormistab lahenduskäigu,

kontrollib lahenduskäigu

õigsust

Koostab tabeleid,

jooniseid, graafikuid ja

diagramme õpitud

materjali ulatuses

Valib ja kasutab


ülesande sisust lähtuvalt

õigeid valemeid ja

matemaatilisi sümboleid

Lõigu pikkus, kahe punkti

vaheline kaugus, vektori mõiste

ja tähistamine, vektori pikkus,

nullvektor, ühikvektor,

vastandvektor, vektorite

geomeetriline liitmine.

Sirge, parabooli ja ringjoone

võrrandid.

Sirge joonestamine võrrandi

järgi.

Iseseisev töö

moodulis:

(eesmärk, teema,

vajadusel hindamine)

Kõik iseseisvad tööd on ülesannete lahendamine. Eesmärgid: ettevalmistamine kontrolltööks. Teemad on „arvutamine, mõõtühikud ja

protsendid“, „trigonomeetria, planimeetria, stereomeetria“, „avaldised, võrrandid, võrratused, jooned tasandil“,

„majandusmatemaatika elemendid, tõenäosusteooria ja statistika“. Kõik tööd peavad olema arvestatud, kui töödes on vead, siis

õpilane teeb vigade paranduse ning esitab selle õpetajale.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Ülesanded lahendatud õigesti. Ülesannete

lahendamise ajal õpilane kasutab oma

konspekti.

Ülesanded lahendatud õigesti. Ülesannete

lahendamise ajal õpilane kasutab lehti

valemitega.

Ülesanded lahendatud õigesti ning

abimaterjalideta.

Hindekriteeriumid Eeldused igaks kontrolltööks on õigesti tehtud iseseisvad tööd ja vahepealiste tööde keskmine hinne „3“.

Lõplik hinne moodustatakse neljast tööst, mis igaüks peab olema sooritatud vähemalt „3“ peale.

Kasutatav

õppekirjandus

Matemaatika kursus. http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=8a1g#euni_repository_10895

N. Sidorova. Rakendusstatistika. http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/statistika/

K. Reim. Matemaatika. http://arvutaja.blogspot.com/

http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=8a1g#euni_repository_10895

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/statistika/

http://arvutaja.blogspot.com/




/õppematerjal

A. Küüsmaa. Matemaatika. http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=7eau#euni_repository_10895

A. Veelmaa. Matemaatika. 2009

L. Vedler. Matemaatika töövihik kutseõppeasutusele I. 2003

T. Leego. Matemaatika töövihik kutseõppeasutusele II. 2003

T. Leego, L. Vedler, S. Vedler. Matemaatika õpik kutseõppeasutusele. 2005


http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=7eau#euni_repository_10895




4 LOODUSAINED 6 EKAP / 156 tundi

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane omab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid.

Seos gümnaasiumi riikliku õppekava loodusaine valdkonna bioloogia, geograafia, keemia, füüsika ainetega.

Nõuded mooduli alustamiseks: puudub

Õpetajad: Larissa Žarkova, Tatjana Kink, Žanna Gusseva, Jelena Bulejeva

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja

alateemad

Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja




Mõistab loodusainete

omavahelisi seoseid ja

eripära, saab aru

mudelite tähtsusest

reaalsete objektide

kirjeldamisel.

Leiab iseseisvalt

usaldusväärset

loodusteaduslikku

informatsiooni ja

kasutab seda erinevate

ülesannete

lahendamisel.

kirjeldab maa sfääre kui

süsteeme ja nendega seotud

mudeleid

kirjeldab maa evolutsioonilist

arengut, elus- ja eluta looduse

tunnuseid

kirjeldab abiotiliste tegurite

toimet organismidevahelisi

suhteid ja looduses toimivaid

aineringe

kirjeldab organismide ehitust,

aine- ja energiavahetust,

paljunemist ja arengut (eristab

rakutüüpe)

kirjeldab mehaanika nähtusi ja

kasutades selleks õigeid

füüsikalisi suurusi ja mõisteid

kirjeldab korrektsete mõistete

ja füüsikaliste suurustega

elektromagnetismi nähtusi ja

nendevahelisi seoseid

kirjeldab õigete füüsikaliste

suurustega ja mõistetega

valguse tekkimise, levimise ja

kadumise nähtusi

kirjeldab tähtsamaid

mikromaailma mudeleid,

tuumareaktsioone ning

radioaktiivsust

kasutab keemiliste elementide

perioodilisustabelit ja

Bioloogia:

Organismide koostis

Elu olemus ja tunnused

Makro- ja mikroelemendid

Anorgaanilised ja

orgaanilised ained

organismis

Valgud, DNA ja RNA

võrdlus

Rakuõpetus

Aine- ja energiavahetus

Geograafia:

Maa kui süsteem

Maa sfäärid

Maa energiasüsteem

Geoloogiline ajaskaala

Keemia:

Aatomi ja molekuli ehitus

ja mudelid

Aatomi ehitus

Oksüdatsiooniastmed

Keemiline side

Keemia aineklassid ja

ühendid

Anorgaanilised aineklassid

Metallid, mittemetallid

Alused, happed ja soolad

igapäevaelus

7

5

6

16

2

2

1

6

Arutelu

Juhtumi

uurimine

Juhtumi

kirjeldused

Debatt

Diskussioon

klassis

Esitlus

Ettekanne

Harjutus

Individuaalne

töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Rühmatöö

Mõistekaart

Projektitöö

Referaat

Õpikäik

E-õpe

1. Kirjalik töö:

Loodusainete

omavahelised seosed

ja eripära.



ühendite molekulaarmudeleid

mikromaailma kirjeldamisel

ja ainete omaduste

selgitamisel

lahendab loodusteaduslike

ülesandeid ja probleeme,

kasutades erinevaid

usaldusväärseid teabeallikaid

koostab erinevate andmete

põhjal tabeleid ja graafikuid

Keemia probleem- ja

arvutusülesanded

Füüsika:

Kehad, nende mõõtmed,

mõõtühikute süsteemid ja

teisendamised

Liikumine ja selle

mõõtmine.

Taustsüsteemid.

Vastasmõjud.

Jõud, mass ja energia.

Elektromagnet välid

looduses ja tehnikas

Valgus

Valgus kui

elektromagnetlaine

Geomeetriline optika

Spekter

Valguse energia

Aine olekud

Gaas, aine

mikroparameetrid

Ideaalse gaasi

olekuvõrrand.

Isoprotsessid.

Aine struktuur

Aatomimudel

tuumafüüsika: prooton,

neutron, massiarv, isotoop

radioaktiivsus,

2

10

4

8

4

1

4

2

2



poolestusaeg

tuumareaktsioonid



Mõtestab ja kasutab

loodusainetes

omandatud teadmisi

keskkonnas toimuvate

nähtuste selgitamisel

ja väärtustamisel ning

igapäevaelu

probleemide

lahendamisel.

Leiab iseseisvalt aldus

väärset

loodusteaduslikku

informatsiooni ja


ülesannete

lahendamisel.

iseloomustab inimese

keemilist koostist ja mõistab

pärandumise seaduspärasusi

iseloomustab soojusenergia

muutmise viise, nähtusi,

seaduspärasusi

selgitab evolutsiooni kulgu

ning seostab protsesse

looduses nähtavaga

nimetab majandustegevusega

kaasnevaid looduskeskkonna

probleeme

selgitab loodus- ja

sotsiaalkeskkonnas

omavahelisi seoseid ja

probleeme

võrdleb erinevate piirkondade

kliima, mullastiku, taimestiku

ja loomastiku omavahelisi

seoseid

selgitab tervisliku toitumise

põhimõtteid

selgitab nakkushaiguste

vältimise võimalusi

kirjeldab teaduse ning

tehnoloogia võimalusi ja

piiranguid ühiskonna heaolu ja

majanduse arengu tagamiseks

Bioloogia:

Evolutsioon

Evolutsiooniteooria

Olelusvõitlus ja looduslik

valik

Liigiteke ja

makroevolutsioon

Inimese evolutsioon

Ökoloogia ja

keskkonnakaitse

Ökosüsteem

Bioloogiline mitmekesisus

Liikide kaitse

Looduskaitse

Viirused ja bakterid

Viirused ja

nakkushaigused

Bakterite levik

Biotehnoloogia

Geenitehnoloogia

Geograafia:

Loodusvarad ja nende

kasutamine

Põllumajandus ja

toiduainetööstus

Energiamajandus ja

keskkonnaprobleemid

Keemia:

Orgaanilised ained

eluslooduses

Orgaanilised aineklassid

7

6

6

7

14

1

2

1

1

4

2. Kirjalik töö.

Loodusainetes ja

keskkonnas toimuvad

nähtused.



Biomolekulid ja nende

tähtsus

Toiduainete toiteväärtus,

lisaained ning tervislikkuse

seos koostisega

Füüsika:

Aine olekud

soojusenergia muutmise

viisid

Aine agregaatolek ja selle

muutumine, soojushulk.

4



Mõistab teaduse ja

tehnoloogia saavutuste

mõju

looduskeskkonnale ja

inimesele, saab aru

ümbritseva keskkonna

mõjust inimese

tervisele.

Leiab iseseisvalt

usaldusväärset

loodusteaduslikku

informatsiooni ja


ülesannete

lahendamisel.

võrdleb looduslikke ja

tehismaterjale ning nende

omadusi

kirjeldab orgaaniliste ja

anorgaaniliste ainete toimet

inimestele ja keskkonnale

kirjeldab inimese arengut ja

tervislikku seisundit sõltuvalt

sotsiaalsest, majanduslikust

või looduskeskkonnast

nimetab loodusteaduste ning

tehnoloogia arengu

positiivseid ja negatiivseid

ilminguid ning võrdleb

erinevaid eetilis- moraalseid

seisukohti ning nende

usaldusväärsust

kirjeldab ja toob näiteid

loodusteaduste, tehnoloogia ja

ühiskonna vahelistest seostest

kirjeldab oma elukoha

(loodus) keskkonda, uurides

ja analüüsides seal erinevaid

probleeme

kirjeldab ja kohandab

korrektsete lähteandmetega

ülesandele õige

lahendusmudeli ning fikseerib

otsitavad suurused, kasutades

õigesti mõõtühikute süsteeme

Bioloogia:

Organismide areng

Mitoos ja meioos

Inimese viljastumine

Looteline areng

Lootejärgne areng

Inimese talitluse

regulatsioon

Geograafia:

Loodusressursid

Vesi ja veega seotud

probleemid

Maailmameri ja kalandus

Maailma metsad

Keemia:

Loodusteaduste

rakendusvõimalusi

Kaasaegsed materjalid

Organismi kahjustavad

ained

E-ained

7

9

4

2

2

1

3. Kirjalik töö:

Teaduse ja tehnoloogia

saavutuste mõju

looduskeskkonnale ja

inimesele.

4. Kirjalik töö:

Ümbritseva keskkonna

mõju inimese

tervisele.



arvutab õigesti, kontrollides

saadud tulemust ning

vormistab ülesande vastuse

korrektselt

Füüsika:

Aine struktuur

Tuumaenergeetika

Tuumapomm

Kiirguskaitse.

Aine olekud

Ülekandenähtused aines.

Soojusmasin,

soojusmasina kasutegur.

4

4

2


(eesmärk, teema,


Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Lahendab ülesannet oma abimaterjalidega. Lahendab ülesannet õpetaja

abimaterjalidega.

Lahendab ülesannet abimaterjalideta.

Hindekriteeriumid 1. Eeldus lõpliku hindamisülesanneteks on vahepealised tööd keskmise hinnaga „3“.

2. Loodusainete kursuse lõplik hinne moodustatakse neljast tööst, mis igaüks peab olema sooritatud vähemalt „3“ peale.

3. Kirjalikud tööd (1-3 ) moodustavad igaüks 30% mooduli lõpphindest ja kirjalik töö 4 moodustab 10 % mooduli lõpphindest.

Kasutatav

õppekirjandus


/õppematerjal

Füüsika:

http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=88u6#euni_repository_10895

Ülo Ugaste «Füüsika gümnaasiumile I osa» Tallinn 1997

Ülo Ugaste «Füüsika gümnaasiumile II osa» Tallinn 1998

Enn Pärgmäe «Füüsika õpik kutsekoolidele»

Keemia:


Kohustuslikud õppematerjalid:

1. E.Külanurm (2003) „Keemia õpik kutseõppeasutusele”

2. L.Tamm, H.Timotheus (2001), Keemia IX klassile.





3. H.Karik (1998), Keemia IX klassile.

4. M.Karelson, A.Tõldsepp, A.Lukason (2001), Keemia IX klassile: Anorgaanilised ja orgaanilised ained.

5. L.Tamm (2005), Keemia X klassil: Üldine ja anorgaaniline keemia.

6. E.Külanurm (2003) „Keemia õpik kutseõppeasutusele”

7. M.Karelson, A.Tõldsepp (2007), Orgaaniline keemia

8. Л.Е. Гаймонсен „Oрганическая химия”

Soovituslik kirjandus:

1. Л.Е. Гаймонсен „Общая химия”

2. Л.Е. Гаймонсен „Неорганическая химия”

Bioloogia: Kohustuslikud õppemateriaalid:

Tago Sarapuu „Bioloogia gümnaasiumile“ 1,2 kursus Eesti loodusfoto

M.Viikmaa, U.Tartes, T.Sarapuu, I.Puura “Bioloogia gümnaasiumile” 3,4 kursus Eesti loodusfoto

T.Sarapuu „Bioloogia töövihik” Eesti loodusfoto

Bioloogia gümnaasiumile. Elu olemus. Rakk. Avita kirjastus

Bioloogia gümnaasiumile. Inimene. Avita kirjastus

“Eesti loodus”, “Tiitrutaja” ajakiri.

http://www.ibiblio.org/virtualcell/tour/cell/cell.htm

http://www.cellsalive.com/cells/3dcell.htm

Geograafia:

Kohustuslikud õppemateriaalid:

1) Üldmaateadus gümnaasiumile. Koostaja: Ülle Liiber, 2004

2) Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile.Koostaja: Garri Raagmaa, 2003

3) Töövihikud

E-õpe

http://moodle.hitsa.ee/maateadus


http://www.cellsalive.com/cells/3dcell.htm

http://moodle.hitsa.ee/maateadus




5 SOTSIAALAINED 7 EKAP / 182 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid, teeb teadlikke valikuid seonduvalt iseenda ja sotsiaalse

keskkonnaga, lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest ja moraalinormidest ning toimib kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena. Õpilane on Eesti

Vabariigi lojaalne kodanik. Seos gümnaasiumi õppekava kehalise kasvatuse valdkonna, riigikaitse valikkursuse ja sotsiaalainete valdkonna ajaloo.

Ühiskonnaõpetuse, inimeseõpetuse, inimgeograafia õppeainetega.


Õpetajad: Viktorija Sokolovskaja, Irina Aleksejeva, Jelena Bulejeva, Vladimir Všivtsev

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides)





omab adekvaatset

enesehinnangut ning

teadmisi, oskusi ja

hoiakuid, mis

toetavad tervikliku

ja terviseteadliku

inimese kujunemist.

analüüsib juhendamisel enda

isiksust ja kirjeldab enda tugevusi

ja nõrkusi, lähtudes erinevatest

rollidest ja kohustusest

ühiskonnas

analüüsib üksikisiku, perekonna ja

erinevate institutsioonide rolli

ühiskonna arengus

nimetab ja teab terviseriske ning

võimalikke vigastusi, kirjeldades

nendele reageerimist ja

ennetamise võimalusi

tegeleb teadlikult ja

võimetekohaselt tervisespordiga,

treenides sobiva koormusega ning

sooritab treeningujärgselt

taastumist soodustavaid harjutusi

1.Inimeseõpetus

1.1Perekond

1.Püsisuhe

1.3 Abielu

1.4 Lapsevanemaks olemine ja

selle komponendid

1.5 Laps

1.6 Kodu ja abielu

1.7 Perekonna majanduselu ja

õigusaktid

1.8 Perekond inimese elus

2. Mina ja tervis (kehaline

kasvatus)

2.1Kehalise aktiivsuse

tähtsus ja mõju

inimorganismile.

2.2Vigastuste vältimine

Sportimisel, erinevate

spordialade ohutusnõuded

2.3.Kooli ja lähikonna

sportimisvõimalused.

2.4.Mitmekülgsuse arendamine

spordis.

2.5.Kalorid ja tervislik

toitumine.

22

4 Arutelu

Diskussioon

Väikeses

rühmas

Esitlus

Essee

Harjutus

Individuaalne

töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Koolitus läbi

Küsimuste

Loeng

Meeskonnatöö

Mõistekaart

Proovitöö

Õpimapp

Treeningud

Mõistekaart teemal ,,Abielu ja

perekond läbi ajalugu“

(monogaamia, polügaamia,

promiskuiteed, emajagsus,

patriarhaat, perekond, abielu) ,

kus ta peab teadma vähemalt

seitse õige mõistet.

Mõistekaart teemal “Minu

õigused ja kohustused”, kus iga

rolli (abikaasa, laps, tulevane

lapsevanem, ) puhul on välja

toodud vähemalt viis õigust ja

viis kohustust.

Töö väikeses rühmas teemal

„Tänapäeva erinevad

perekonnavormid“.

Essee teemal ,,Nõrgestatud pere

põhjused“.

Õpilase tervise päevik (tema

päevaplaan, treeningud, söök ja

kalorid).

Eneseanalüüs „Minu

tervisekäitumine“, kus on välja

toodud õpilase tervisekäitumise

õiged aspektid ja eksimused ning

arvamus, kas ja mida peaks oma

tervisekäitumises muutma.

Rühmatööna tehtud ühe päeva

ideaalse menüü koostamine

arvestades toidupüramiidi ja

soovituslikke portsjoneid.



Kehaline kasvatus

1.Võimlemine

2.Kergejõustik

3.Sportmängud

3.1 Korvpall

3.2 Võrkpall

3.3 Jalgpall

26

6

4

16

Võimlemise

harjutused.

Kergejõustik.

Mängud

(jalgpall,

korvpall).

Hüpped.

Jooksmine

Jõu-, venitus- ja

lõdvestusharjutused erinevatele

lihasrühmadele.

Harjutused akrobaatikas,

rööbaspuudel ja kangil.

Toenghüpe.

Kergejõustikualade tehnika

täiustamine ja kinnistamine. Kiir-

ja kestvusjooks. Kaugus- ja/või

kõrgushüpe. Kuulitõuge.

Sööt ja lõige rünnakul. Katted.

Mees-mehe ja maa-ala kaitse.

Korvpallitehnika .

Suunatud palling ja pallingu

vastuvõtt. Ülalt sööt hüppelt ette

ja taha. Blokeerimine.

Pettelöögid. Tehnika täiustamine

erinevate kombinatsioonide ja

mänguliste situatsioonide kaudu.

Jalgpalluri individuaalne

ettevalmistus ja oma tugevate

külgede arendamine. Tehnika

täiustamine erinevate

kombinatsioonide ja mängu

liste situatsioonide kaudu.

Spordimängude elementide

täitmine (põhilised printsiibid,

mängudes osalemine).



omab arusaama

esinevatest

nähtustest,

protsessidest ja

konfliktidest

ühiskonnas ning

nende seostest ja

vastastikusest

mõjust

selgitab nüüdisühiskonna

kujunemist, struktuuri ja

korraldust

määratleb Eesti ajaloo olulisemad

pöördepunktid sündmused

muinasajast tänapäevani,

paigutades tähtsamad Eesti ajaloo

ja kultuuri sündmused õigesse

ajaperioodi ja Euroopa ning

maailma ajaloo konteksti

toob asjakohaseid näiteid

sotsiaalainetes käsitletavate ja

ühiskonnas esinevate nähtuste

omavaheliste seoste kohta

Ühiskonnaõpetus,

inimgeograafia

1.Globaliseerumise mõju

majandusele.

2.Erinevate riikide rahvastik

ja majandustrendid.

3.Eesti ja Euroopa rahvastiku

muutumine ajas ja selle

põhjused.

4.Kaasaegse maailma poliitiline

kaart.

5.Immigratsioon. Tööturg,

tööhõive ja tööränne.

6.Ühiskonna jätkusuutlikkus.

7.Maailma rahvastik ja

rahvastikuprotsessid.

8.Kaasaegsed muutused

maailmamajanduses.

9.Energiamajandus.

Põllumajandus. Transport ja

side.

22

4 Arutelu

Diskussioon

väikeses

rühmas

Esitlus

Essee

Harjutus

Individuaalne

töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Koolitus läbi

küsimuste

Loeng

Meeskonnatöö

Mõistekaart

Proovitöö

Õpimapp

E-õpe

Treeningud

Rühmatööna tehtud graafik-

„Eesti ja ühe Euroopa riigi

rahvastiku iseloomustus”, kus

kajastub Eesti ja valitud

riigi rahvastiku muutusetrendid

minevikus, olevikus, tulevikus.

Diskussioon või väitlus teemal

„Mida teha, kui

rahvastik vananeb”

Essee teemal “Hea kodanik” 160

sõna



mõistab kultuurilise

mitmekesisuse ning

demokraatia ja selle

kaitsmise tähtsust

ning jätkusuutliku

arengu vajalikkust,

aktsepteerides

erinevus

selgitab, millised muutused on

toimunud taasiseseisvumisjärgses

Eesti majanduses, õigusruumis,

valitsemiskorralduses, riigikaitses

ja kultuurielus, eristades põhjusi

ja tagajärgi

arutleb teiste rahvaste kommete,

traditsioonide ja religiooni ning

nende omavaheliste konfliktide

teemadel

iseloomustab demokraatliku

valitsemiskorralduse

toimemehhanisme Eesti ja

Euroopa Liidu näitel

selgitab Eesti rolli NATOs, ELs ja

ÜROs

kirjeldab poliitilisi ideoloogiaid ja

selgitab nende erisusi, lähtudes

Eesti poliitmaastikust

kirjeldab Eesti riigikaitse

strateegiat, ülesehitust ja ressursse

põhjendab inimeste ja riikide

jätkusuutliku käitumise

vajalikkust

teabeallikate abil riigi majanduse

struktuuri ning panust maailma

majandusse

tunneb üleilmastumise

majanduslikke, poliitilisi, sõjalisi

ja kultuurilisi tahke, nimetab

erineva arengutasemega riike

Ühiskonnaõpetus, ajalugu

1.Eluolu nõukogude perioodil,

taasiseseisvunud Eestis ja

tänasel päeval.

2.Üleminek plaanimajanduselt

turumajandusele,

omandireform.

3.Eesti Vabariigi põhiseadus ja

riigiaparaadi

ümberkujundamine.

4.Erakondade teke ja areng ning

erisused.

5.Riigikaitse

ümberkorraldamine ja liikumine

ELs ja NATO suunas.

6.Muutused sotsiaal- ja

kultuurivaldkonnas.

Intervjuu

pereliikme,

sugulase või

tuttavaga.

Ühiskonnas

toimunud

muutuste

põhjuste

kaardistamine

Taasiseseisvun

ud

Eesti

erakondade

võrdlus ja

infotabelisse

kandmine

Ajaleheuudiste

uurimine ja

seostamine

õpilase isikliku

elukaarega.

1.Tabel ühiskonna erinevate

nähtuste kohta kindlatel aastatel,

kus 3-4 mõõdiku puhul on eraldi

väljatoodud

toimunud

muutuste põhjused

2.Ülevaade muutustest Eesti elus

allikate põhjal

3. Essee “Demokraatia näited”

160 sõna teemal

4. Mõistekart “NATO”

5. Ajurünnak “Euroopa Liit”



analüüsib kaartide ja statistiliste

andmete põhjal riigi või regiooni

rahvaarvu muutumist, rahvastiku

paiknemist ja soolis-vanuselist

struktuuri



hindab üldinimlikke

väärtusi, nagu

vabadus,

inimväärikus,

võrdõiguslikkus,

ausus, hoolivus,

sallivus,

vastutustunne,

õiglus, isamaalisus

ning lugupidamine

enda, teiste ja

keskkonna vastu

kasutab teabeallikaid sh

geograafilisi, poliitilisi ja

topograafilisi kaarte info

leidmiseks ja rakendamiseks,

määrab enda asukohta kaardil,

kasutades koordinaatide süsteemi,

mõõdab vahemaid ja määrab

asimuuti

selgitab inimõiguste olemust ja

nende vajalikkust, analüüsib

inimõiguste tähenduse muutumist

20.-21. sajandil ning toob näiteid

üksikisiku põhiõiguste

muutumisest ajaloo vältel

selgitab enda õigusi ja kohustusi

kodanikuna

orienteerub õigusaktides,

kasutades erinevaid infokanaleid

kasutab kontekstis sotsiaalainete

põhimõisteid nimetab erinevaid

julgeolekuriske, sh Eesti

Vabariigile ning selgitab nende

maandamise võimalus

Ajalugu

1.Ajaloo periodiseerimine.

Ajalooallikad

Arheoloogia ja ajalooteadus.

2.Eesti mäluasutused ja seal

leiduvad ajalooallikad.

3.Muinas- ja kiviaeg Eestis.

Pronksi-, rauaaeg

4. Keskaeg. Vana-Liivimaa

4.Sõdade periood (Liivi sõda,

Põhjasõda, sõjad Euroopas ja

nende mõju siinsetele aladele).

5. Eesti erinevate riikide võimu

all (Poola, Rootsi, Venemaa).

6. Ärkmisaeg Eestimaal.

Esimene laulupidu

7. Esimene maailmasõda.

8.Eesti Vabariigi

väljakuulutamine ja omariikluse

Areng. Vabadussõda

9.Maailm 1920.-1940. aastatel

10. II maailmasõda ja eestlaste

erinevad saatused

11.Nõukogude okupatsioon.

12.Taasiseseisvumine. Maailm

20. Sajandi lõpul

60 18 Esitlused.

Filmide

vaatamine.

Loengud.

Ajalooliste

allikaga ja

õppematerjalide

ga töötamine.

Töölehtede

täitmine.

Esitluste

koostamise

juhend.

Kaartidega

töötamine.

Uudiste

kuulamine

Töölehtede “Muinasaeg.

Muistne vabadusvõitlus”,

“Rootsi aeg”, “Ärkamisaeg”,

“Esimene maailmasõda”, “Teine

maailmasõda”, “Maailm 21.

sajandi algul” täitmine.

Kontrolltööde kirjutamine

teemadel “Ajaloo

periodiseerimine. Allikad”,

“Muinasaeg. Muistne

vabadusvõitlus”, “Vana-

Liivimaa. Liivi sõda”; “Balti

erikord”, “Ärkamisaeg”,

“Esimene maailmasõda”,

“Maailm 1920.-1940. aastatel”,

“Teine maailmasõda”.

Proovitöö “Muinasaeg”, “Rootsi

aeg”, “Maailm 20. sajandi

lõpus”, ““Maailm 1920.-1940.

aastatel” õpiku alusel.

Esitlused “Ärkamisaeg”,

“Ajalooline isik”, “I

maailmasõda”, “II

maailmasõda”.

Rühmatööna tehtud plakatid

teemal “ Muinasaeg”, “I

maailmasõda”, “II

maailmasõda”.

Iseseisev töö

moodulis:

(eesmärk, teema,


Õpilasel arendada iseseisva töö oskust, enesedistsipliini. Kinnistada loengutes ja harjutustundides omandatut teadmised ja oskused.

Toetada hindamiskriteeriumide ja õppeväljundite saavutamist.

Iseseisva töö teemad esitatakse õpiväljundite hindamisülesannetes

Iseseisev töö hinnatakse vastavalt hindekriteeriumile.



Mooduli hinde

kujunemine:


Hindamisülesanded: kirjalikud tööd, õpimapp, essee, referaat, mõistekaart, proovitöö

Hindamiskorraldus:

Hindamise eelduseks on juhendis esitatud nõuetele vastav õpimapi esitamine

Teoreetilisi teadmisi hinnatakse eristavalt teemasid kokkuvõtvate testide või kontrolltöödega.

● Praktilisi oskusi hinnatakse proovitööde ja probleem-ülesannete lahendamisega

Hindamisjuhend:

kirjalike tööde vormistamise juhend

Hindekriteeriumid: mitteeristav hindamine

Kirjalikud tööd, esseed, referaadid, kontrolltööd ja proovitööd loetakse arvestatuks kui: õpilane vastab teoreetiliste teadmiste kontrollis

õigesti nõutud õpiväljundeid puudutavatele küsimustele kasutades õppematerjale; õpilane lahendab iseseisvalt probleemülesandeid ja

soorita etteantud proovitöid õpiväljundi nõuetele.

Et õpilane saaks positiivset hinnet antud moodulis on vaja, et tal oleks saadud arvestus järgmistes punktides:

Inimeseõpetus, mina ja tervis - Mõistekaart teemal ,,Abielu ja perekond läbi ajalugu“; Töö väikeses rühmas teemal „Tänapäeva erinevad

perekonnavormid“; Essee teemal ,,Nõrgestatud pere põhjused“; Eneseanalüüs „Minu tervisekäitumine“.

Kehaline kasvatus - Harjutused akrobaatikas, rööbaspuudel ja kangil; Kiir- ja kestvusjooks. Kaugus- ja/või kõrgushüpe; Spordimängude

elementide täitmine (põhilised printsiibid, mängudes osalemine).

Ühiskonnaõpetus, inimgeograafia, ajalugu - Rühmatööna tehtud graafik „Eesti ja ühe Euroopa riigi rahvastiku iseloomustus”;

Diskussioon või väitlus teemal „Mida teha, kui rahvastik vananeb”; Essee teemal “Hea kodanik” 160 sõna; Mõistekart “NATO”.

Ajalugu - Kontrolltööde kirjutamine teemadel “Muinasaeg. Muistne vabadusvõitlus”, “Vana-Liivimaa. Liivi sõda”; “Balti erikord”;

Proovitöö “Muinasaeg”, “Rootsi aeg”, “Maailm 20. sajandi lõpus”, ““Maailm 1920.-1940. aastatel” õpiku alusel.

Esitlused “Ärkamisaeg”, “Ajalooline isik”, “I maailmasõda”, “II maailmasõda”.

Hindekriteeriumid

Kasutatav

õppekirjandus

(avalikult

kättesaadav)

/õppematerjal

Õpikud “Perekonnaõpetus“ T.Annuk,

“Eesti ajaloo konspekt gümnaasiumi jaoks;

“Eesti ajalugu” I. ja II.osa,

ajalehed, ajakirjad, internetiallikad





6 KUNSTIAINED 1,5 EKAP / 39 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.

Seos gümnaasiumi riikliku õppekava kunsti valdkonna muusika, kunsti õppeainetega.


Õpetajad: Anna Tereštšenko

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja

alateemad

Maht

(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

Eristab näidete alusel

kunstiliike ja

muusikažanreid

1.võrdleb näidiste alusel erinevaid

kunstiliike ja muusikažanreid

2.määrab kunsti- ja muusikakultuuri

ajastuid ajateljel

Kunst ja muusika meie

ümber

Kunsti ja muusika mõisted,

liigid, nende vahelised

seosed

Tänapäevane

muusikamaastik

10 4 Kogemuste

vahetamine/vestlus:

fotografeeritud või

filmitud pildiseeria

või lühifilmi

(taustamuusika)

põhja

Referaat/ülevaade koos

esitlusega eri kunst- ja

muusikažanride mõjust

kuulatud muusika

põhjal või

erikunstiliikide mõjust

nähtu põhjal

Tunneb maailma ning Eesti

kunsti ja muusika olulisi

teoseid ning seostab neid

ajalooga

1.tutvustab Eesti kunsti ja muusika

eripära ja tähtteoseid

2.uurib ja kirjeldab kunsti- ja

muusikateoste ajaloolist ja kultuuriloolist

tausta

Eriajastute kunsti ja

muusika seoseid tänapäevaga

Maailma kunsti ja

muusika olulisi teoseid

Maailma kunsti ajaloo

Eesti kunsti ajaloo

6 1 Arutlus, kunstnike

teoste matkimine,

kogemuste

vahetamine, vestlus

Uurimisülesanne,

esitlus, koostamine

oma Eesti

lemmikteostest

virtuaalse kogu ja

esitlemine seda



Analüüsib oma suhet

kultuuriga ja

loomingulisust läbi vahetu

kogemuse

1.koostab oma Eesti lemmikteostest

virtuaalse kogu (3 kunstiteost + 3

muusikateost), asetab valitud teosed ja

nende autorid “suuremasse pilti”,

analüüsides nende suhet vastava ajastu ja

teiste autoritega ning esitleb seda

2.mõistab ja esitleb ühte enda jaoks

tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja

põhjendab oma valikut, kirjeldades selle

emotsionaalset mõju endale

Rahvakunst ja muusika kui

identiteedi kujundaja

Eesti kunsti tähtteosed

Eesti muusuka

tähtteosed

nende seoseid maailma

kunstiga

8 2 Esitlus virtuaalses

keskkonnas: Eesti

lemmik- autorid ja

teosed valimine,

valikute

põhjendamine ja

võrdlemine

Ülesanne Eesti

lemmik- autorid ja

teosed valimiseks ja

valikute põhjendamine

ja võrdlemine

kasutab kunsti ja muusikat

elukvaliteedi tõstmiseks ja

isiksuse arendamiseks

1.kirjeldab kogetud kunsti- ja

muusikaelamust ja/või oma loomingu

eelistusi

Kultuur kui elukvaliteedi

tõstja

4 Arutlus, gruppitöö Arutlus eri muusika- ja

kunstižanride

elukvaliteedi tõstmisele

ja isiksuse

arendamisele mõju

väljendab ennast läbi

loomingulise tegevuse

1.mõistab ja esitleb ühte enda jaoks

tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja

põhjendab oma valikut, kirjeldades selle


Tänapäevane muusika- ja

kunstimaastik. Erinevad

stiilid ja vormid. Eri

kultuurid, nende sarnasusi ja

erinevusi ning nende

väärtustamine

4 Loovtöö/grupitöö Kogemuste

vahetamine/vestlus



hindamine)

Eesmärk: õpilasel arendada iseseisva töö oskust, enesedistsipliini. Kinnistada loengutes ja harjutustundides omandatut teadmised

ja oskused. Toetada hindamiskriteeriumide ja õppeväljundite saavutamist.

Teema: koostada oma Eesti lemmikteostest virtuaalse kogu ja esitleb seda (3 kunstiteost + 3 muusikateost).

Iseseisev töö hinnatakse mitteeristavalt.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Kirjalikud tööd, esseed, referaadid, kontrolltööd ja proovitööd loetakse arvestatuks kui:

õpilane vastab teoreetiliste teadmiste kontrollis õigesti nõutud õpiväljundeid puudutavatele küsimustele kasutades õppematerjale;

õpilane lahendab iseseisvalt probleemülesandeid ja soorita etteantud proovitöid õppeväljundi nõuetele.



Hindekriteeriumid Moodul loetakse arvestatuks, kui õppija:

1. võrdleb näidiste alusel erinevaid kunstiliike ja muusikažanreid

2. määrab kunsti- ja muusikakultuuri ajastuid ajateljel

3. tutvustab Eesti kunsti ja muusika eripära ja tähtteoseid

4. uurib ja kirjeldab kunsti- ja muusikateoste ajaloolist ja kultuuriloolist tausta

5. koostab oma Eesti lemmikteostest virtuaalse kogu (3 kunstiteost + 3 muusikateost), asetab valitud teosed ja nende autorid

“suuremasse pilti”, analüüsides nende suhet vastava ajastu ja teiste autoritega ning esitleb seda

6. mõistab ja esitleb ühte enda jaoks tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja põhjendab oma valikut, kirjeldades selle


7. kirjeldab kogetud kunsti- ja muusikaelamust ja/või oma loomingu eelistusi

8. mõistab ja esitleb ühte enda jaoks tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja põhjendab oma valikut, kirjeldades selle




/õppematerjal

Kangilaski, J. 2003, „Kunstikultuuri ajalugu 10 klass“

Kangilaski, J. 2010, „Kunstikultuuri ajalugu 11 klass“

Leesi, I. 2012, „Kunstilugu koolidele“

Sepp, A. Siitan, T. 2008, „Muusikaõpik gümnaasiumile“





7 EESTI KEEL TEISE KEELENA 5 EKAP / 130 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb eesti keeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana. Õpetusega taotletakse, et õpilane

suhtleb eesti keeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana. Seos gümnaasiumi riikliku õppekava võõrkeele valdkonna eesti keel teise

keelena õppeainega.


Õpetajad: Julia Pill, Irina Šutova, Elle Välja


(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

1. suhtleb eesti keeles

argisuhtluses nii kõnes kui kirjas

iseseisva keelekasutajana,

esitades ja kaitstes erinevates

mõttevahetustes/

suhtlussituatsioonides oma

seisukohti

kasutab iseseisvalt

eestikeelset põhisõnavara ja

tuttavas olukorras

grammatiliselt üsna õiget keelt

esitab ja põhjendab lühidalt

oma seisukohti erinevates

mõttevahetustes

väljendab end/suhtleb

õpitava keele erinevate

osaoskuste kaudu (loeb,

kuulab, räägib, kirjutab B1

tasemel

Grammatikakonstruktsioonid

a) Lausendid ja mallid

arvamuse kirjalikuks

väljendamiseks.

b) Väide, poolametlik kiri.

c) Lausendid ja mallid

arvamuse suuliseks

väljendamiseks

d) Monoloog, dialoog, väitlus

22 4 Loeng,

harjutustund,

õppijate intervjuud,

jutustus, vestlus,

lugemine,

kuulamine,

kirjalike tööde

täitmine,

demonstratsioon,

illustratsioon,

ekskursioon;

piltide, tabelite,

filmide näitamine,

õpimapi

koostamine, e-õpe

1) Kirjalik hindeline

töö: poolametliku

kirja ja väite

kirjutamine klassis

etteantud andmete

alusel

2) Suuline

paarisintervjuu:

oma arvamuse

väljendamine

monoloogis,

dialoogis, väitluses

3) Õpimapp: 4 väidet



2. kirjeldab eesti keeles iseennast,

oma võimeid ja huvisid, mõtteid,

kavatsusi ja kogemusi seoses

valitud erialaga

tutvustab vestlusel iseennast

ja oma sõpra/eakaaslast

koostab oma kooli (lühi)

tutvustuse, esitleb seda oma

kaaslastele

põhjendab kooli ja

erialavalikut, hindab oma

sobivust valitud erialal

töötamiseks

hindab oma eesti keele taset

Inimene ja ühiskond

a) Inimene kui indiviid

b) Inimeste suhtlus ja

suhtlusvahendid

22 4 Loeng,

harjutustund,


jutustus, vestlus,

lugemine,

kuulamine,

kirjalikud tööd

täitmine,

demonstratsioon,

illustratsioon,

ekskursioon;

piltide, tabelite,

filmide näitamine,

õpimapi

koostamine, e-õpe


töö teema Inimene

ja ühiskond:

poolametliku kirja

ja väite kirjutamine

klassis etteantud

andmete alusel

2) Suuline

paarisintervjuu

teemal Inimene ja

ühiskond: oma

arvamuse

väljendamine

monoloogis,





3. kasutab eesti keeleoskuse

arendamiseks endale sobivaid

võõrkeele õppimise strateegiaid

ja teabeallikaid, seostades

võõrkeeleõpet elukestva õppega

põhjendab eesti keele

õppimise vajalikkust, luues

seoseid eriala ja elukestva

õppega

kirjeldab suhtluskeskkondi,

mida kasutab (nende eeliseid,

puudusi ja ohte) ja suhtlemist

nendes keskkondades

eristab eestikeelseid

teabeallikaid info otsimiseks,

kasutab neid ja hindab nende

usaldusväärsust

Keskkond ja tehnoloogia

a) Elukeskkond ja

suhtluskeskkonnad

b) Tehnoloogia (internet,

meedia, elektroonilised

materjalid ja abivahendid,

raamatud)

22 4 Loeng,

harjutustund,


jutustus, vestlus,

lugemine,

kuulamine,

kirjalikud tööd

täitmine,

demonstratsioon,

illustratsioon,

ekskursioon;

piltide, tabelite,

filmide näitamine,

õpimapi

koostamine, e-õpe


töö: poolametliku

kirja ja väite

kirjutamine klassis

etteantud andmete

alusel kasutades

erinevaid

teabeallikaid

2) Suuline

paarisintervjuu

teemal Keskkond ja

tehnoloogia: oma

arvamuse

väljendamine

monoloogis,





4. mõistab Eesti elukeskkonda ja

kultuuri ning arvestab nendega

suhtlemisel

võrdleb emakeele maa ja

Eesti elukeskkonda,

kultuuritraditsioone ja –

norme

arvestab suhtlemisel

eestlaste kultuurilise eripäraga

tutvustab (oma eakaaslasele

välismaal) Eestit, soovitades

külastada mõnda sihtkohta

Eesti ja maailm

a) Eesti riik ja rahvas

b) Mitmekultuuriline ühiskond

c) Eesti keel ja eesti meel,

traditsioonid.

d) Eesti ja teised riigid

22 4 Loeng,

harjutustund,


jutustus, vestlus,

lugemine,

kuulamine,

kirjalikud tööd

täitmine,

demonstratsioon,

illustratsioon,

ekskursioon;

piltide, tabelite,

filmide näitamine,

õpimapi

koostamine, e-õpe


töö Eesti ja maailm

teemal:

poolametliku kirja

ja väite kirjutamine

klassis etteantud

andmete alusel

2) Suuline

paarisintervjuu

Eesti ja maailm

teemal: oma

arvamuse

väljendamine

monoloogis,



5. on teadlik edasiõppimise ja

tööturul kandideerimise

võimalustest; koostab tööle

asumiseks vajalikud eestikeelsed

taotlusdokumendid

kirjeldab eesti keeles oma

tööpraktikat ja analüüsib oma

osalemist selles

tutvustab eesti keeles oma

eriala hetkeseisu tööturul ja

edasiõppimise võimalusi

koostab eesti keeles

töökohale/praktikakohale

kandideerimise avalduse,

CV/Europassi

viib läbi eesti keeles

näidistööintervjuu

Haridus ja töö

a) Pere ja kasvatus

b) Haridus (õppeasutused,

koolitused, elukestev õpe)

c) Tööelu (tööintervjuu, avaldus,

CV)

22 4 Loeng,

harjutustund,


jutustus, vestlus,

lugemine,

kuulamine,

kirjalikud tööd

täitmine,

demonstratsioon,

illustratsioon,

ekskursioon;

piltide, tabelite,

filmide näitamine,

õpimapi

koostamine, e-õpe


töö: tööga soetud

poolametlike

kirjade kirjutamine

klassis etteantud

andmete alusel

2) Suuline

näidistööintervjuu.






hindamine)

EESMÄRK: Õpilasel võimaldada arendada iseseisva töö oskust, enesedistsipliini Kinnistada.loengus ja harjutustundides

omandatut, luua elektrooniline või paberkandjal õpimapp teatud osaoskuse või kinnistamisele dokumentide näidiste

olemasoluks. Õpimapp koosneb 5 osast: iga teema raames kirjutatakse 4 väidet, kokku 20 väidet kursuse teemadel. Õpimapi

eest saab õpilane kursuse jooksul 5 hinnet, hinnatakse iga osa eraldi. Õpimapi iga osa hindamisel rakendatakse kirjaliku

hindelise töö hindamise kriteeriumid iga teema raames.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“



Kirjalik hindeline töö

.

Ülesandest saadakse aru ja selle

täitmisega saadakse rahuldavalt

hakkama.

Sisu pealiskaudne, tekst enam-vähem

õige

pikkusega (120/160 sõna) ja piisavalt

sidus,

et selle mõttest aru saada. Kirjutis –

eeskätt esimene ülesanne – vastab

üldtunnustatud vorminõuetele osaliselt.

Rahuldav keelekasutus. Kirjutaja on

valinud sobiva

registri. Üksikutes kohtades võib

esineda ebaloogilist lausestust või pisut

lihtsakoelist sidumist. Sõnavara üsna

piiratud, mistõttu väljendus

lakooniline. Üksikutes kohtades esineb

ebatäpset sõna- ja vormikasutust.

Esineb kirja- ja keelevigu, kuid teksti

mõte on siiski enamasti arusaadav.

Ülesandest saadakse aru ja selle täitmisega

saadakse üsna hästi hakkama. Sisu asjakohane,

tekst õige pikkusega (120/160 sõna), loogiline

ja küllaltki sidus. Kirjutis – eeskätt poolametlik

kiri – vastab üldtunnustatud vorminõuetele. Hea

keelekasutus. Kirjutaja on valinud sobiva

registri. Lausestus loogiline ja mitmekesine.

Sõnavara ülesande täitmiseks piisav, aga

väljendus lakooniline. Esineb üksikuid

kontekstilisi tähendusvääratusi ning kirja- ning

keelevigu, mis ei sega tekstist arusaamist.

Ülesandest saadakse aru ja see

täidetakse

täpselt ja laitmatult. Sisu

ammendav, tekst õige pikkusega

(esimene ülesanne u 120 sõna, teine

u 160 sõna), loogiline ja ladus.

Kirjutis – eeskätt poolametlik kiri –

vastab

üldtunnustatud vorminõuetele.

Kontekstile ja stiilinormile vastav

keelekasutus. Lausestus loogiline ja

mitmekesine. Kasutatakse sisu

täpseks edastamiseks vajalikke

keelestruktuure. Sõnavara osutab

võimet praktiliselt igasuguste

ülesannetega toime tulla, on

asjakohase ulatusega, sõnakasutus

täpne. Üksikuid lünki sõnavaras

osatakse enamasti kompenseerida

sünonüümsete keelenditega. Võib

esineda üksikuid kirja- ja keelevigu

ning stiili-

konarusi, mis ei häiri tekstist

arusaamist.



Suuline intervjuu

Kõne on aeglane, esineb pikki

ebaloomulikke pause. Tihti tuleb toeks

võtta mitteverbaalseid vahendeid.

Hääldus erineb selgelt eesti keele

normist. Interaktiivsed oskused

viletsad.

Sõnavaras esineb ülesannete täitmist

takistavaid lünki, sõnavara

puudujääkide kompenseerimine hakkab

häirima. Kuulaja saab siiski öeldust

aru. Laused on lihtsakoelised. Esineb

häirivaid grammatikavigu, mis

kohati takistavad öeldu mõistmist.

Kõne on arusaadav, aeglane, kuid ilma pikemate

ebaloomulike pausideta. Suudab end mõistma

panna ning ületab enamiku suhtlemisel ette

tulevatest raskustest. Hääldus hea, kui ka

emakeele aktsent on tajutav. Oma tekst on

arusaamiseks piisavalt seotud, kõnevoorude

sidumine võib olla konarlik. Sõnavaras esineb

ülesannete täitmisel lünki, kuid sellest

hoolimata

suudetakse mõtet üldjoontes moonutusteta edasi

anda. Kuulaja taipab öeldu mõtet ilma suurema

pingutuseta. Esineb grammatikavigu, kuid öeldu

üldmõte on arusaadav.

Kõne on suhteliselt vaba ja

arusaadav. Hääldus hea, kui ka

emakeele aktsent on tajutav. Oma

teksti sidumine on hea, kõnevoorude

sidumine pisut hakkiv. Sõnavaras

esineb ülesannete täitmisel üksikuid

lünki, sel juhul väljendutakse

kaudsel viisil. Grammatika

tundmine hea, kuigi võib esineda

ebakorrektsusi. Öeldu

mõistetav.

Hindekriteeriumid Mooduli hinde kujunemine - mooduli hinne pannakse teemade hinnete alusel. Teema hindamine – õpimapi osa, suuline ja

kirjalik hindamisülesanne on täidetud positiivsele hindele.



/õppematerjal

1) "Eesti keele õppekomplekt vene õppekeelega kutsekoolile: õpik, töövihik, CD kuulamismaterjalidega, õpetajaraamat

(Mare Kitsnik, kirjastus ILO, Tallinn 2008), www.kutsekeel.ee

2) Riigieksami materjalid www.innove.ee

3) T nagu Tallinn. Eesti keele õppekomplekt kesktasemele (Mall Pesti, Helve Ahi, kirjastus TEA, Tallinn 2010)


http://www.kutsekeel.ee/

http://www.innove.ee/

IT-süsteemide nooremspetsialist (arvutivõrgud), tase 4, 180 EKAP, esmaõpe

Valikõpingute moodulid

Valikõpingute moodulid nr MOODULI NIMETUS Maht

1 INFOSÜSTEEMI ELUTSÜKKEL 3 EKAP (78 t)

Eesmärk: Õppija omandab baasteadmised infosüsteemi olemusest ja selle valmistamise põhietappidest, omandab üldist ettekujutust infosüsteemist ja selle

olulisusest tänapäeva ühiskonnas. Õpilane kirjeldab, analüüsib ja oskab projekteerida lihtsamaid infosüsteeme.

Nõuded mooduli alustamiseks: Andmebaaside alused

Õpetajad: Aleksandra Leštšuk, Jevgenija Sadejeva

Õpiväljundid


alateemad

Maht

(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

teab ja tunneb infosüsteemide

põhimõisteid ja rakendusi

teab ja tunneb infosüsteemi

klassikalist ja alternatiivseid

elutsükleid

teab ja tunneb elutsükli

etappide eesmärke, tegevusi ja

põhilisi tulemusi

teab ja tunneb infosüsteemi

standardit

kirjeldab, analüüsib ja

projekteerib infosüsteemi ja

selle osi

määratleb erinevate elutsükli

mudelite eelised ja puudused

koostab riist- ja

tarkvarahankeid

koostab ja realiseerib

testimisplaani

dokumenteerib infosüsteemi ja

selle osi.

Õpilane sõnastab ja

kasutab

infosüsteemiga seotud

terminoloogiat suuliselt

ja kirjalikult

INFOSÜSTEEMI

MÕISTE.

Infosüsteemi mõiste ja

olemus.

Infotehnoloogia ja

infosüsteemide roll

ettevõttes.

4 2 4 Rõhutatud

loeng,

Funktsionaalne

lugemine,

Rühmatöö,

Meeskonna töö.

Õppemäng, test

Praktilised ülesanded A1,

A2

Iseseisev töö

Enesekontrolli test

Õpilane määrab

iseseisvalt rakenduse

tüübi, määrab

rakenduse kasutamise

valdkondi

Õpilane määratleb

erinevate elutsükli

mudelite eelised ja

puudused

Õpilane valib

optimaalselt

infosüsteemi

arendamise mudeli

projeki liigi ja

nõudmiste lähtudes

INFOSÜSTEEMIDE

RAKENDUSED JA

ELUTSÜKLID.

Rakenduste tüübid ja nende

kasutamise valdkonnad.

Infosüsteemide elutsükli

enamlevinud mudelid

2

4

2

2

4

4

Rõhutatud

loeng,

Funktsionaalne

lugemine,

Rühmatöö,

Meeskonna töö.

Õppemäng

test

Praktilised ülesanded

A4,A5

Iseseisev töö

Enesekontrolli test


Õpilane eristab ja

järjestab elutsükli

etappe, nende

eesmärke, tegevusi ja

põhilisi tulemusi

Õpilane teeb nõuete

analüüsi, koostab

funktsioonaalsete ja

mittefuktsionaalsete

nõuete nimekirja.

Õpilane teeb

kasutusjuhtumi

diagramme ja

protsessidiagramme ette

antud lähteülesande

põhjal vähemalt

paberkandjal.

Õpilane teeb vahet

mõistetel kasutatavus

(usability) ja kasutaja

kogemus (user

experience)

ANALÜÜSI MEETODID

JA VAHENDID.

Nõuete analüüs ja

dokumenteerimine.

Funktsionaalsed ja

mittefunktsionaalsed

nõuded.

UML KEEL

UML diagrammide

loomine

4

2

2

4

2

2

Rõhutatud

loeng,

Funktsionaalne

lugemine,

Rühmatöö,

Meeskonna töö.

Õppemäng

test

Praktilised ülesanded

B1,B2,B3

Iseseisev töö

Enesekontrolli test

Õppur oskab luua

andmebaasi vastavalt

süsteemi nõudmistele,

projekteerib ja loob

andmebaasi vastavalt

vähemalt 3.le

normalkujule

Õpilane kirjeldab,

kuidas toimub

suhtlemine rakenduse ja

andmebaasi vahel.

ANDMEBAAS

Relatsioonilised

andmebaasid

Kasutusliidesed

4

4 2 Rõhutatud

loeng,

Funktsionaalne

lugemine,

Rühmatöö,

Meeskonna töö.

Õppemäng

test

Praktiline ülesanne C1,

C2

Iseseisev töö

Enesekontrolli test


Õpilane teeb lihtsamaid

SQL käske andmebaasi

pöördumisel.

Õpilane koostab ette

antud lähteülesande

põhjal

testimisstsenaariumi

vastavalt standartidele.

Õpilane nimetab

vähemalt kolme

testimistehnikat ja

kasutab neid praktikal.

TESTIMINE

Tarkvara testimise olemus

ja liigitus

Tarkvara testimise

tehnikad

Tarkvara testimise

standartid ja artefaktid

2

2

2

4

4

2

Rõhutatud

loeng,

Funktsionaalne

lugemine,

Rühmatöö,

Meeskonna töö.

Õppemäng

Iseseisev töö:

Enesekontrolli

test

Praktiline ülesanne D1,

D2, D3

Enesekontrolli test

Õppur oskab kirjeldada

juurutamisega seotud

riske.

Õppur oskab koostada

ette antud

tarkvarakomponendi

kohta kasutamisjuhendit.

Õppur teeb vahet

lokaliseerimisel ja

rahvusvahelistumisel.

Õppur teeb vahet

juhtimis- ja

tehnoloogiaalastel

hoolduse

võtmesuundadel.

JUURUTAMINE JA

HOOLDUS

2 4 Rõhutatud

loeng,

Funktsionaalne

lugemine,

Rühmatöö,

Meeskonna töö.

Õppemäng

Iseseisev töö:

Enesekontrolli

test

Praktiline ülesanne E1

KOKKUVÕTTEV

ARVESTUSTÖÖ

4

Valminud tööde

portfoolio

Valminud portfoolio

kaitsmine



hindamine)

Temaatilised enesekontrolli testid




Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Töödes esineb nii teoreetilisi kui ka

praktilisi vigu, kuid põhimõtted

praktilised oskused on enam-vähem

omandatud

Kõik tööd on esitatud, õpilane on

omandatud nii teoreetilised kui ka

praktilised oskused, kuid töödes

esineb vigu ja tema vajab abi

nende lahendamisel

Kontakt-tundides aktiivne osalemine, kõik

tööd õigeaegselt esitatud, õpilane on


praktilised oskused, oskab neid kasutada ja

on näidanud võimet edasi arendada

Hindekriteeriumid Mooduli hinne kujuneb kõikide hindamisülesannete sooritamisel läveni taseme



/õppematerjal

Tauno Hanni e-kursuse „Infosüsteemi elutsükkel“ materjalid

Natalja Prishvitsyna e-kursuse „Infosüsteemi elutsükkel“ materjalid

Jaak Tepandi „Tarkvara testimine ja kvaliteedi tagamine“



2 PROJEKTIJUHTIMISE ALUSED 7 EKAP (182 t)

Eesmärk: õppija omandab teadmised projektijuhtimise tehnoloogiast ja projektitöös vajalike praktilised juhtimisalased oskused algtasemel.

Nõuded mooduli alustamiseks: Infosüsteemi elutsükkel, Karjääriplaneerimine ja ettevõtluse alused

Õpetajad: Aleksandra Leštšuk

Õpiväljundid


alateemad

Maht

(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

1. õppija teab

projektijuhtimise

põhimõisted

2. hindab projekti mõjus

ust ja tulemuslikkust,

värtuslikkus

organisatsiooni jaoks

Õpilane selgitab

projekti seotud

põhimõisteid suuliselt

ja kirjalikult

Õpilane eristab

projekte liigituse järgi

Õpilane nimetab

vähemlt 3 projektitöö

peamist tunnust

Õpilane sõnastab

vähemalt 3 projektide

edukuse kriteeriume

Õpilane selgitab, mis

projektipõhine töö on

populaarne

PROJEKT

Projektiga seotud

põhimõisted.

Projektide liigitus.

Projekti ja programmi

erinevus.

Projektitöö peamised

tunnused ja edukuse

kriteeriumid.

Projektitöö plussid ja

miinused

Projekti huvigrupid.

10 4 4 Rõhutatud

loeng

Ennustamine,

Küsitlus,

Ajurünnak,

Mõistekaart,

Uurimistöö,

Rühmatöö,

Kirjalik töö

Töölehtede täitmine ja

jooksev kontroll

Suuline küsitlus

Rühma/meeskonnatöö

Kirjalik töö

1. õppija teab

projektijuhtimise

põpõhimõisted ja

tehnoloogiat

2. Õpilane tunneb

meetodeid projekti

hindamiseks,

3. kasutab erinevaid

meetodeid projekti

Õpilane oskab valida

projektijuhtimise

meetodeid ja tarkvara

vastavalt vajadustele.

PROJEKTIJUHTIMINE

Projektijuhtimine.

Projektijuhtimise

valdkonnad.

Enamkevunud

projektimetoodikad.

Enamlevinud

projektijuhtimise tarkvara

8 6 6 Rõhutatud

loeng

Ennustamine,

Küsitlus,

Ajurünnak,

Mõistekaart,

Uurimistöö,

Rühmatöö,


jooksev kontroll

Suuline küsitlus


Kirjalik töö, ettekanne


planeerimisel ja

läbiviimisel.

4. koostab projekti ja

vormistab projekti

dokumenatsiooni

lahendused (sh

veebipõhilised)

Projekti peamised

artefaktid

Kirjalik töö

1. õpilane tunneb

projektijuhtimise

protsessi peamised

etappid

Õpilane nimetab

projekti faasid õiges

järjekorras, sõnastab

nendega seotud

tegevusi

PROJEKTI FAASID

Projekti peamised faasid

ja nendega seotud

tegevused

6 4 2 Rõhutatud

loeng

Ennustamine,

Küsitlus,

Ajurünnak,

Mõistekaart,

Uurimistöö,

Rühmatöö,

Kirjalik töö


jooksev kontroll

Suuline küsitlus


1. oskab leida ideed

projekti rakendamiseks

IT alal

PROJEKTI

EELKAVANDAMINE

Probleemide määratlemine

ja analüüs:

probleemide põhjendused

ja tagajärjed

Projekti idee.

Projekti nime valimine.

Teostavuse hinnang

Otsus projekti läbiviimise

kohta: eelhindamise

võimalused.

Projekti lähteülesanne.

8 6 6 Rõhutatud

loeng

Ennustamine,

Küsitlus,

Ajurünnak,

Mõistekaart,

Uurimistöö,

Rühmatöö,

Kirjalik töö


jooksev kontroll

Suuline küsitlus


1. püstitab ja sõnastab

projektialase tegevuse

eesmärke

Õpilane oskab

püsistada ja sõnastada

projekti eesmärke ja

võimalikuid

alameesmärke

PROJEKTI EESMÄRGID

Eesmärgide püsistamise

printsiipid.

SMART-reegel

6 6 2 Rõhutatud

loeng

Ennustamine

Kirjalik töö


jooksev kontroll

Ajurünnak


Kirjalik töö


vastavalt SMART

reegile.

1. oskab koostada

lihtsamate projektide

tegevus ja ajakava,

oskab lugeda

dokumentatsiooni

2. analüüsib projekti

ressursside

üldist kasutamist

Õpilane planeerib

toode arendamise

ülesandeid, aega,

inimesi ja vahendeid.

PROJEKTI

PLAANIRIMINE

Plaanimise eeldused

Ülesannete plaanimine

Ajaplaanimine

Inimresursside

plaanimine

Vahendite plaanimine

Kulude plaanimine

Kvaliteedi plaanimine

Kontrollimise ja

aruandluse

plaanimine

10 8 6 Rõhutatud

loeng

Ennustamine,

Küsitlus,

Ajurünnak,

Mõistekaart,

Uurimistöö,

Rühmatöö,

Kirjalik töö


jooksev kontroll

Suuline küsitlus


Kirjalik töö

1. teab ja tunneb tüüpilisi

vigu projekti

ettevalmistamisel,

planeerimisel,

juhtimisel ja nende

ennetamise võimalusi

2. avastab riskid,

rakendab teadmisi

analüüsida riske ja

kõrvaldab nende

Nimetab vähemalt 5

käesoleva projektiga

seotud riske ja nende

vältimise võimalusi.

RISKID

Riski mõiste ja liigid

IT-alased riskid

Personali ja varadega

seotud riskid

Riskide liigitus ja

hindamine

Riskide ennustamine ja

vältimine

8 4 2 Rõhutatud

loeng

Ennustamine,

Küsitlus,

Ajurünnak,

Mõistekaart,

Uurimistöö,

Rühmatöö,

Kirjalik töö


jooksev kontroll

Suuline küsitlus

Osalemine

meeskonnatöös

1. teab ja tunneb

projekti meeskonna ja

projektijuhi töö põhi

mõtteid

Õpilane teeb

enesehinnangud oma

rolli määramiseks

projektides vastavalt

päädevustele ning

PROJEKTI MEESKOND

Projektijuht – tema roll ja

vastutus

Koostöö põhimõisted

Meeskonna kujundamine

ja juhtimine

6 4 2 Rõhutatud

loeng

Ennustamine,

Küsitlus,

Ajurünnak,


jooksev kontroll

Suuline küsitlus

Osalemine

meeskonnatöös


töömotivaltisooni

tõstmiseks.

Õpilane nimetab

vähemalt 5

meeskonnatöö eelise

põhjust

Õpilane nimetab

vähemalt 3

infovahetuse

parendamise

võimalust projekti

läbiviimisel

Õpilane leiab

lahenduse

konfliktidest

Motivatsioon

Infovahetus

Töö delegeerimine

Konfliktide lahendamine

Tegevuste hindamine

Mõistekaart,

Uurimistöö,

Rühmatöö,

Kirjalik töö

1. Teab ja tunned

muudatuste juhtimise

protsessi projektides

Õpilane lahendab

probleemi projekti

käivitamise faasis

adekvaatselt.

PROJEKTI

KÄIVITAMINE

Muudatuste juhtimine

projektides

4 2 Rõhutatud

loeng

Ennustamine,

Küsitlus,

Ajurünnak,

Mõistekaart,

Uurimistöö,

Rühmatöö,

Kirjalik töö


jooksev kontroll

Suuline küsitlus

Osalemine

meeskonnatöös

1. Mõistab projektide

koostamise loogikat,

lähtudes

juhendmaterjalidest ja

õigusaktidest

2. Oskab hinnata projekti

edukust projekti

lõpetamisel

Koostab korrektses

eesti keeles kasutades

arvutiprogramme

meeskonnatööna

projekti kavandi

vastavalt

juhendmaterjalidele ja

õigusaktidele

PROJEKTI TAOTLUSE

KOOSTAMINE

Projekti määratlemine ja

idee analüüsimine

Projekti tegevuste ja

ressursside planeerimine

Õigusaktid ja juhendid

Tabelarvutus- või

projektitarkvara

8 6 6 Loeng

projektitaotluse

koostamisest

Arutelu idee

analüüsimise

kohta

Arutelu projekti

tegevuste ja

ressursside

Praktiline töö -

korrektses eesti keeles

kasutades

arvutiprogramme

projekti kavandi

vastavalt

juhendmaterjalidele ja

õigusaktidele

koostamine


Projekti koordineerimine

ja juhtimine

Projekti lõpetamine ja

tulemuste hindamine

planeerimise

kohta

Esitlus

õigusaktide ja

juhendide kohta

Meeskonnatöön

a projekti

tulemuste

hindamine

1. Planeerib projekti

ressursid, rakendades

projektipõhist

arvestussüsteemi

2. Orienteerub projekti

aruandluses lähtudes

projektidele

esitatavatest nõuetest

Koostab projekti

eelarve lähtudes

kulude

abikõlblikkusest

kasutades

tabelarvutus- või

projektitarkvara.

Rakendab ressursside

planeerimisel

projektipõhist

arvestust ja sobivat

tarkvara

Annab hinnangu

võimalikele riskidele

projekti kavandist ja

kriteeriumidest

lähtuvalt

Koostab projekti

lõpparuande vastavalt

juhendmaterjalidele

ning õigusaktidele Analüüsib ja esitleb

projekti ressursside

PROJEKTIPÕHINE

RAHASTAMINE JA

ARVESTUS

Rahastamismudelid

Projekti kulueelarve ja

rahavoogude juhtimine

Projekti kajastamine

raamatupidamises

8 8 6 Loeng

projektipõhine

rahastamisest ja

arvestusest

Arutelu

rahastamismude

lite kohta

Loeng projekti

raamatupidamis

es kajastamise

kohta

Ülesanded

meeskonnatööna

projekti

lõpparuande ja

võimalikele

riskidele

analüüs

Arutelu projekti

hindamise kohta

Projekti esitlus

Praktiline töö (projekti

eelarve lähtudes

kulude

abikõlblikkusest

kasutades

tabelarvutusvõi

projektitarkvara

koostamine)

Kompleksekülesanne

ressursside

planeerimise ja

võimalike riskide

projekti kavandise

hindamise kohta

Praktiline töö -projekti

lõpparuande

koostamine vastavalt

juhendmaterjalidele

ning õigusaktidele

Esitlus ja seletus

projekti ressursside

kasutamise kohta,

lähtuvalt projekti

lõpparuandest


kasutamist lähtuvalt

projekti lõpparuandest Projekti lõpparuande

analüüs ja hinnang

võimalikele riskidele

projekti kavandist ja

kriteeriumidest

lähtuvalt



hindamine)

Teema: Enamlevinud projektijuhtimise tarkvara lahendused (sh veebipõhilised)

Ühe projektijuhtimistarkvara lahenduse uurimine ja analüüs valitud teemal: eelised ja puudused. Hindamisel on kirjalik töö ja

suuline kaitsmine esitlusega.

Tutvumine erinevate juhendmaterjalide ja õigusaktidega Riigiteataja kodulehel

Looginaline maatriks: projekti tegevuste ja ressursside planeerimine

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


On sooritatud 3 teooria kontrolltööd lävendi tasemel, valminud iseseisev kirjalik töö vastavalt kooli nõudmisetele ja kaitstud

auditoorselt.

Praktilised harjutused (sh töölehed) ja rühmatööd on täidetud lävendi tasemel.

Võimalikud vead parandatud iseseisvalt, juhendab ja aitab parandada kaasõpilaste vigu.

Õpilane aktiivselt osaleb õppetööst auditoorselt.

Koostatud projektikavand, koostatud, analüüsitud ja esitletud lõpparuanne. Kirjalik kavand, lõpparuanne, esitlus

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Hindekriteeriumid 1. Koostab korrektses eesti keeles kasutades arvutiprogramme meeskonnatööna projekti kavandi vastavalt juhendmaterjalidele ja

õigusaktidele

2. Koostab projekti eelarve lähtudes kulude abikõlblikkusest kasutades tabelarvutus- või projektitarkvara

3. Rakendab ressursside planeerimisel projektipõhist arvestust ja sobivat tarkvara

4. Annab hinnangu võimalikele riskidele projekti kavandist ja kriteeriumidest lähtuvalt

5. Koostab projekti lõpparuande vastavalt juhendmaterjalidele ning õigusaktidele

6. Analüüsib ja esitleb projekti ressursside kasutamist lähtuvalt projekti lõpparuandest



/õppematerjal

1. Perens, A. (2001).Projektijuhtimine.

2. Projektijuhtimise käsiraamat.(1999-2000/01) –Äripäev

3. PM book (2010)

4. Reinsalu, A. (2007). Praktiline ajajuhtimine.Tallinn: AS Äripäev

5. Siimon, A. (2004). Ajajuhtimine I. Tartu Ülikool.

6. Türk, K. (2005).Inimressursi juhtimine. TÜ Kirjastus



7. Vadi, M. (1995). Organisatsiooni käitumine, TÜ Kirjastus

8. Üksvärav, R. (1992). Organisatsioon ja juhtimine. Valgus

9. Silferberg, P. (1997). Ideasta projektiksi, Helsinki

10. Burkhard, K.(1999). Projektabwicklung, Frankfurt

11. Royce, W. (Inc 1999). Sowtware Project

12. Management Massachusetts: Addison, Wesley Longma

13. http://web.ametikool.ee/jane/okj/?7._Projektijuhtimise_alused

14. http://www.tlu.ee/~martins/pj/

15. http://www.siseministeerium.ee/300/

16. http://www.lvrkk.ee/kristiina/airi/meeskonnatoo/index.html

17. http://juhtimine.ee/swot-analuus

18. http://materjalid.tmk.edu.ee/milvi_tuppits/Naidisprojekt/

19. http://www.tlu.ee/opmat/ri/Gantt/index.html

20. http://pc.parnu.ee/~ttamb/ikt/projekt/konspekt.htm

21. Abikõlblike kulude määramise üldised tingimused ja kord (https://www.riigiteataja.ee/akt/108122010015)

22. EUCIP Õppe materjal [http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/juhtimine/index.html] Peatükk A Projektijuhtimine

Õppeinfosüsteemis Moodle kursusele registreerunutele

1. E-Kursus: Projektijuhtimine majandusarvestuse spetsialistidele (https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=3405)

http://pc.parnu.ee/~ttamb/ikt/projekt/konspekt.htm

https://www.riigiteataja.ee/akt/108122010015




3 VEEBIRAKENDUSTE LOOMISE ALUSED 8 EKAP (208 t)

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane loob ning selgitab turvalisuse nõuetele vastavaid asünkroonsete osadega veebirakendusi, kasutades mõnda

veebiraamistikku ning vajalikul määral korrektset inglise keelt.

Nõuded mooduli alustamiseks: Programmeerimise alused, Andmebaasisüsteemide alused

Õpetajad: Jevgeni Agapitov, Aleksandra Leštšuk, Jevgenija Sadejeva

Õpiväljundid


alateemad

Maht

(tundides)

Õppemeetodi

d

Hindamismeetodid

ja


1) kasutab

veebirakenduses

kasutatavaid

märgendikeeli ning

oskab nende abil

kujundada soovitud

väljundi, mis vastab

W3C standardile

2) kasutab

veebirakenduste

silumisvahendeid

3) kasutab

veebirakenduste

loomisel JavaScript-i ja

enamlevinud

JavaScript-i teeke

4) kasutab AJAX

meetodeid

asünkroonsete

veebirakenduste ja

nende osade loomiseks

5) mõistab

veebirakenduste

turvalisuse olulisust

kasutab HTML, XML,

CSS jt märgendikeeli

lihtsate veebilehtede

koostamiseks

selgitab veebipõhiste

rakenduste eripärasid,

võrreldes lokaalselt

töötavate või nn paksu

kliendi najal

realiseeritud

süsteemidega

tagab erinevate

veebilehitsejatega

veebirakenduste töö

selgitab

veebisüsteemide

tööpõhimõtteid õppe-

ja inglise keeles,

päringu (request)

sessiooni ja vastuse

(response) olemust

loob lihtsama

veebirakenduse

LAMP-platvormil

Veebilehtede

kujunduspõhimõtted. WWW

teenused. Veebilehe

temaatika ja informatsiooni

täitmine. Funktsionaalsus.

Kasutajasõbralikkus.

Välimus. Kujundamine CSSi

abil.

Veebirakenduste

silumisvahended. Ülevaade.

Kasutamise näited

JavaScript-i kasutamine

veebirakenduste loomiseks. Tekk jQuery

Kasutamine AJAX

meetodeid asünkroonsete

veebirakenduste ja nende

osade loomiseks

10

10

10

10

10

10

10

20

10

20

18

10

20

20

20

loeng

praktiline töö

projekt

loeng

praktiline töö

loeng

praktiline töö

loeng

praktiline töö

loeng

praktiline töö

Projekti loomine

KT - Praktilised tööd


KT- Praktilised tööd



test

Inglisekeelne

terminoloogia

kasutamine erinevate


ning põhilisi

ründevektoreid

6) kasutab

veebirakenduste

loomisel levinud

raamistikku

7) kasutab korrektselt

kokkulepitud

koodistandardit

8) kasutab õppe- ja

ingliskeelset

veebirakenduste

loomise terminoloogiat

ja dokumenteerib

loodud rakendused

inglise keeles

loob lihtsama

ASP.NET

veebirakenduse (kas

veebivormi või MVC

rakenduse)

arvestab oma

veebirakenduse

loomisel turvalisuse

nõuetega

arvestab rakenduse

disainimisel

käideldavuse nõuetega

oskab anda

muutujaile,

meetoditele, klassidele

jne korrektsed, üheselt

mõistetavad ning

koodistandardile

vastavad ingliskeelsed

nimetused

Veebirakenduste turvalisuse

ründevektorid

Levinud raamistikud

veebirakenduste loomiseks

Kokkulepitud

koodistandardid

veebirakenduste loomisel

Veebirakenduste loomisega

seotud terminid inglise keeles

loeng

praktiline töö

loeng

praktiline töö

praktiline töö

õppeülesannete

täitmisel



hindamine)


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

Erialase inglise keele teadmisi hinnatakse mitteeristavalt.

Mooduli hinne kujuneb positiivselt sooritatud kontrolltööde, praktiliste tööde hinnetest.

„3“ „4“ „5“

Erialase inglise keele arvestus on

sooritatud.

Kõik praktiliset tööd on tehtud.

Erialase inglise keele arvestus on sooritatud.

Kõik praktiliset tööd on tehtud, projekt on

valminud.

Erialase inglise keele arvestus

on sooritatud.


Kõik praktiliset tööd on tehtud,

projekt on kaitstud.

Hindekriteeriumid



/õppematerjal

Lisamaterjalid internetist.

Õpetajate poolt koostatud elektroonilised õppematerjalid.




4 ARVUTIGRAAFIKA 3 EKAP (78 t)

Eesmärk: Õppija omandab teoreetilised baasteadmised tööks graafilise infoga, saab ülevaate erinevatestgraafikaformaatidest ning omandab praktilised oskused

tööks graafilise infoga jälgides seadusandlust; oskab kasutada pilditöötlustarkvara lihtsamade projektide loomisel.



Õpiväljundid


(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

teab ja tunneb arvutigraafika

põhimõisteid

teab ja tunneb vektor-ja

rastergraafika olemust,

põhiparameetreid ja erinevust,

kasutamise valdkondi

teab ja tunneb erinevaid

graafika failivorminguid ja

nende kasutamist

teab ja tunneb põhiliseid

värvimudeleid, nende

kasutamise põhimõtteid ja

võimalusi ja võrdlust

teab ja tunneb graafikatarkvara

võimalusi ja erinevusi

kasutab algtasemel vähemalt

ühte rastergraafika-ja ühte

vektorprogrammi

valib otstarbekalt sobivat

failivormingut erinevates

meediates kasutamiseks

Õpilane oskab

eristada vektor- ja

rastergraafika pilte,

Valib iseseisvalt

kvaliteetsed pildid

töötluseks vastavalt

seadusandlusele

Õpilane nimetab

vähemalt 3 raster-ja 3

vektograafika

töötlustarkvara

lahendust

Õpilane valib

vastavalt vajadusele

sobivat

failivormingut;

ARVUTIGRAAFIKA

PÕHIMÕISTED

Arvutigraafika mõiste

Arvutigraafika liigitus

Rastergraafika ja vektorigraafika

Peamised värvimuudelid

Graafikafailide tüübid ja

põhiparameetrid (suurus,

punktitihedus, värvussügavus,

jne)

Enamlevinud graafikatöötluse

tarvara lahendused

2

soojendus

ülesanne,

Rõhutatud

loeng,

mäng,

meeskonnatöö

Õppemäng

„Failitüübid“

Õpilane leiab infot ja

lähtefaile, jälgib

seadusi

ERINEVAD

RAKENDUSVALDKONNAD

JA ALLIKAD.

Arvutigraafika lähtefailide

loomise ja leidmise võimalused

Graafika failide repositooriumid

CC litsents

2 Soojendus

ülesanne,

Rõhutatud

loeng,

mäng,

meeskonnatöö

Praktiline töö

„Graafikafailide

otsimine vastavalt

päringutele“


VANKeR õpiobjekt

„Graafikalaual

joonistamine“

Õpilane teeb projekte

vastavalt projekti

arendamise mudelile.

Õpilane otstarbekalt

valib värvimudeli

oma projekti jaoks

PRAKTILINE TÖÖ

GRAAFIKAPAKETTIDEGA

Projekti arendamise peamised

sammud

ADOBE PHOTOSHOP:

Töökeskkond.

Manipulatsioonid failidega

Transformeerimine.

Peamised tööriistad, nende

kasutamine:

Kihid. Selektsiooni

muutmine kihiks, kihi

liigutamine ja kopeerimine,

kihi transformeerimine,

kihtide haldamine.

Töö fotodega – pildi

kvaliteedi parandamine

sammud

Vektorigraafika elemendid.

Path.

Filtrid

Kihi effektid

Kihi maskid

Animatsioonid.

Veebigraafika põhimõisted.

COREL DRAW:

Tookeskkonna tutvustus

1

9

3

5

Soojendus

ülesanne,

Rõhutatud

loeng,

Praktiline töö

Projekt

Failide loomine ja

seadistamine,

Vorgustikku loomine

Manipulatsioonid

failidega

Objektide

selekteerimine ja

trasformeerimine:

“Neiu roosidega”

«Sudoku Cube»

«Pasta»

Pildikvaliteedi

paandamine: vana foto

taastamine

Kontuuri loomine:

«Tiger»

Filtride kasutamine

Animatsiooni loomine


Abijoonte määramine ja

kasutamine, abijoontele

haakumine

Primitiivide loomine ja

muutmine

Objektide tükeldamine ja

ühendamine

Töö mitme objektiga: objektide

aktiveerimine, grupeerimine,

joondamine, järjestamine

Muud manipulatsioonid

Varvuste kasutamine,

labipaistvus

Teksti kujundamine

Piltide importimine

Efektid

Mida teha valmis pildiga

(printimine, salvestamine,

eksport)

Failide loomine ja

seadistamine,

Vorgustikku loomine

Manipulatsioonid

failidega

Objektide loomine,

selekteerimine ja

trasformeerimine,

objektide editeerimine.

Praktiline too

“Skeleton”

Opilane tootab

iseseisvalt, naitab

loovust ja

ettevotlikust projekti

arendamisel.

PROJEKT 2 2

0

Ruhma sisemine

konkurss

Projekt

Graafika projekti

(animatsiooni) loomine

valitud teemal (teemad

on erinevad)



hindamine)

Opilane loob animatsiooni ja avastab kaitsmisele.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“










omandatud



nende lahendamisel







/õppematerjal

Arvutigraafika e-kursus https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=3632

https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=3632



5 KOLMEMÕÕTMELISE ARVUTIGRAAFIKA ALUSED 3 EKAP (78 t)

Eesmärk: õppija saab ülevaate 3D graafika põhimõistetest ja oskab luua lihtsamaid 3D objekte, tunneb huvi temaatiliste infoallikate vastu ja oskab leida infot

erinevatest temaatilistest kogukondadest, teeb päringuid infootsimise päringuid vastavalt nõudmistele, rakendab kogukonnade komponente oma projektides, ning

jälgib seadusandlust projektide loomisel.

Nõuded mooduli alustamiseks: Multimeediumi toote disain, Arvutigraafika, Erialane füüsika.


Õpiväljundid


alateemad

Maht

(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

õpilane teab graafika

liigistust ning põhimõisteid,

oskab kasutada nii suuliselt

kui ka kirjalikult

Õpilane osaleb aktiivselt

õppetööst, täidab

konspekti

Õpilane kasutab aine

terninoloogiat õigesti.

SISEJUHATUS

Graafika põhimõisted.

Kordamine.

3D graafika põhimõisted ja

tarkvara kasutamine võtmed:

Polügonaal- ja orgaaniline

modelleerimine.

Erinevate primitiivide

kasutamine

modelleerimisel.

Kloonimise ja massiivide

kasutamine

modelleerimisel.

Polügonaalmodelleerimis

e tööriistade kasutamine.

Orgaaniline

modelleerimine

6 rõhutatud

loeng,

küsimustik,

õppemäng,

meeskonnatöö

Kirjalik töö

„Arvutgraafika

liigitus ja

põhimõisted“

Õpilane teab ja tunneb

3D ajalugu, põhimõisteid ja

Õpilane leiab erinevaid

3D programme ja

kogukondi, võrdleb

PROGRAMMIDE

SÜNNILUGU JA ARENG.

4 10 rõhutatud

loeng,

kirjalik töö,

Kirjalik töö,

Võrdlustaabeli

“Erinevate tasuta 3D


3D programmide liike

ja võimalusi


töövahenditele esitatavaid

nõudeid

nende võimalusi, valib

arendamiskeskkondi

vastavalt nõudmistele.

Tasulised ja tasuta

tarkvara lahendused

Erinevate tasuta 3D

programmide ülevaade.

uurimistöö,

esitlus,

aktiivne

kuulamine,

meeskonna

töö,

suuline

ettekanne.

programmid”

loomine suuliste

ettekannete järgi


3D graafika seotud

põhiliseid standarte

Õpilane eristab standarte,

oskab sõnastada nende

tähendust nii suuliselt

kui ka kirjalikult

ERINEVATE

STANDARDITE

KUJUNEMINE.

Core System, GKS-3D,

PHIGS, PHIGS+, РЕХ

(MIT Х Consortium),

OpenG, jne.

4

rõhutatud

loeng,

funktsionaalne

lugemine,

kirjalik töö,

küsimustik,

õppemäng,

aktiivne

kuulamine

meeskonnatöö

Kirjalik töö,

Võrdlustaabeli

“Standartid”

täitmine,

Suuline ettekanne

teab ja tunneb 3D ajalugu,

põhimõisteid ja 3D

programmide liike

ja võimalusi

teab ja tunneb

töövahenditele esitatavaid

nõudeid

Õpilane saab valida

tarkvra vastavalt projekti

eesmärgile

ERINEVAD 3D

PROGRAMMID.

3D Studio и 3D Studio MAX,

LightWave 3D,

Xara 3D, Amorphium, Poser,

Strata 3D, Pixar's

RenderMan,

Corel's Bryce 3D, Blender,

Newtek's Lightwave 3D,

Softimage XSI, Mental

Images'

2 8 Kirjalik töö,

uurimistöö,

esitlus,

aktiivne

kuulamine,

meeskonna

töö,

suuline

ettekanne,

õppemäng

Kirjalik töö,

Võrdlustaabeli

loomine suuline

ettekanne alusel


Mental Ray, Alias's Maya

3D,jne

Virtuaalmaailmad

teab ja tunneb 3D ajalugu,

põhimõisteid ja 3D

programmide liike

ja võimalusi

Õpilane oskab kasutada

erinevaid infoallikaid

jälgides seadusandlust

Õpilane nimetab

vähemal 3 põhilist

kogukondi ja oskab

kasutada vähemalt 1

muudelide

salvestamiseks ja

integreerimiseks.

SUUREMAD 3D

KOGUKONNAD.

INFOALLIKAD

01 - Mis on Google SketchUp

2 rõhutatud

loeng,

funktsionaalne

lugemine,

kirjalik töö,

küsimustik,

õppemäng,

aktiivne

kuulamine

meeskonnatöö

Kirjalik töö,

Võrdlustaabeli

loomine suuline

ettekanne alusel

Õpilane tunneb

modelleerimise, tekstuurim

ise põhimõtteid ja

meetodeid,

teab lihtsamaid töövõtteid

ja töö etappe, oskab

rakendada nii teoorias kui

ka praktikal

Õpilane kasutab

kooli poolt õpetatavaid

3D programme

otstarbekalt

Õpilane modelleerib obj

ekte vastavalt tehnilistele

ülesandele 3D tarkvara

abil

Õpilane

kasutab erinevaid mater

jale realistliku stseeni s

aavutamiseks

Õpilane

koostab lihtsamaid 3D

stseene Õpilane näitab

iseseisvust, loovust ja

ettevõtlikust

modeleerimisel

SISSEJUHATUS

MODELLEERIMISTEHNI

KATESSE

Töö 3D programmiga

Näidis:GoogleSketchUp:

Mis on Google SketchUp

SketchUp - mallid ja

kasutajaliides

SketchUp - Joonistamine

joonega

SketchUp - Joonistamine

ristkülikuga

SketchUp - Vaatega

manipuleerimine

SketchUp - Veel

kujundeid joonistamiseks

SketchUp - Push/Pull

12 15

rõhutatud

loeng,

funktsionaalne

lugemine,

aktiivne

kuulamine

projekt

Praktilised

harjutused


SketchUp -

Selekteerimine

SketchUp – Kustutamine,

peitmine

SketchUp - Nihe

SketchUp - Liigutamine

ja murramine

SketchUp - Grupeerimine

SketchUp - Komponendid

SketchUp - Keeramine ja

peegelpilt

SketchUp - Kopeerimine

SketchUp - Lõikumine

SketchUp - Kujundi

loomine mööda rada

SketchUp - Mõõdulint,

mall ja abijooned

SketchUp - Tekstid,

mõõdud ja kommentaarid

SketchUp – Tekstuurid

SketchUp –

Animatsioonide loomine

PROJEKT

15 Valminud isiklik

projekt (teemad on

erinevad)



hindamine)

Kirjalik töö: Tasuta 3D lahenduse uurimine ja analüüss+ettekanne

Kirjalik töö: Tasulise 3D lahenduse uurimine ja analüüs+ettekanne




Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“




omandatud





nende lahendamisel






Hindekriteeriumid „3“ 45 – 69% maksimaalsest tulemusest

„4“ 70 – 89% maksimaalsest tulemusest

„5 “ 90 – 100% maksimaalsest tulemusest



/õppematerjal

VANKeR e-kursus: http://metshein.com/index.php/cad/google-sketchup-8


Valikõpingute moodulid nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)

6 IT ÕIGUS 1,5 EKAP (39 t)

Eesmärk: õppija omandab põhiteadmised IT valdkonna õiguskaitsest ja seadustest.

Nõuded mooduli alustamiseks: Õiguse alused.

Õpetajad: Deniss Volkov, Olga Laar


(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

1. Teab ja tunneb IT valdkonna

õigusakte

2. Teab ja tunneb isikuandmete

kaitse ja autoriõiguste

tagamise meetodeid

3. Teab ja tunneb IT alase

seadusvastase tegevuse ohte

4. Tunneb IT-alase kutse-eetika

väärtusija käitub vastavalt

nendele

5. Tegutseb vastavalt

seadusandlusele

Tunneb ära, kus leida IT

valdkonna õigusakte.

Tunneb IT-õiguse

valdkonna kokkuleppeid

(sh. juhtdokumente,

praktika koodekseid,

vaidluste lahendamise

mehhanisme jne.) Kirjeldab IT spetsialisti

kutse-eetika.

Tunneb infoühiskonna

teenused, kus neid leida.

Selgitab, kuidas kasutada

elektroonilise

identiteediga.

Eristab Euroopa Liidu ja

USA tarkvarapatentide

süsteemi.

Tunned põhialuste IT

seaduste normid.

Orienteerib

Karistusseaduses.

IT VALDKONNA

ÕIGUSKORRALDUS.

1. IT valdkonna õigusaktid.

Riigi teataja.

2. Avaliku teabe seadus.

Kontrolli- ja

järelvalveasutused.

4 Loeng,

Esitlus,

Praktiline

töö,

Iseseisev

töö,

Individuaaln

e töö,

Arutelu

Praktilised tööd hinne

kujunemise eelduseks on kõigi

hinnatavate ülesannete

sooritamine tasemel

”arvestatud”

Praktiline harjutus:

3 KT Testi „Põhialuste IT

seaduste normid”

Info otsing riigiportaalis

www.eesti.ee

Info otsing portaalis

www.id.ee

Info otsing portaalis Eesti

patendiametis www.epa.ee

Esitlus “Patentid” ja

kaitsmine.

INFOÜHISKONNA

TEENUSED. 1. Infoühiskonna teenuse

seadus

4 2

IT LEPINGUD.

1. IT-lepingute koostamise

põhimõtted.

2. Sanktsioonid lepingutes.

Lepingute rakendamine.

3. IT töölepingud. Vastutus.

Konkurentsikeeld.

4. Võlaõigusseaduse

vastavad sätted.

2

KUTSE-EETIKA.

1. Head tavad.

2


http://www.id.ee/

http://www.epa.ee/


ISIKUANDMETE KAITSE.

1. Delikaatsed isikuandmed.

Privaatsus.

2. Isikuandmete kaitse

seadus.

2 1

ANDMEKOGUD. 1. Andmekogude

moodustamine ja

registreerimine.

2. Andmekogude seadus.

4

DIGITAALALLKIRI. 1. Elektrooniline identiteet.

2. Digitaalallkirja seadus.

2

AUTORIÕIGUSED.

1. Varalised õigused.

Õiguste kaitse.

2. Autoriõiguse seadus.

3. Litsentsid.

4 2

IT KURITEGEVUS. 1. Tarkvarapiraatlus.

2. Karistused.

Karistusseadustiku

vastavad sätted.

4 2

TARKVARA ÕIGUSKAITSE. 1. Kaubamärk, selle

taotlemine.

2. USA ja Euroopa

tarkvarapatentide

süsteem.

2 2



hindamine)

Kõik iseseisvad tööd on seotud õppeainega materjale lugemine, kontrolltöödele ja praktilistele töödele ettevalmistamine.

Kõik tööd peavad olema arvestatud, kui tööd on tehtud halvasti, siis õppija teeb vigade parandus ning esitab seda õpetajale.

Õppematerjalide kindlustamiseks lahendab samasuguseid harjutusi nagu tundides (kirjalikult, õpetaja kontrollib, mitteeristavalt)


1. Esitlus “Mis tähendab E-Estonia”.

2. Autoriõiguse seadus. Litsentsid.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

Mooduli hinde kujunemise eelduseks on kõigi hinnatavate ülesannete sooritamine tasemel ”arvestatud”.

„3“ „4“ „5“

On tehtud kõik kokkuvõttev tööd

õigeaegselt ja korrektselt.

Tööde täitmiseks õppija kasutab

erinevaid infoallikaid õpetaja abiga.

On tehtud kõik kokkuvõttev ja iseseisev tööd

õigeaegselt ja korrektselt.

Tööde täitmiseks õppija kasutab erinevaid

infoallikaid.

Õppija lahendab ülesandeid rohkem ise, ilma

õpetaja abita.

On tehtud kõik kokkuvõttev ja iseseisev

tööd õigeaegselt ja korrektselt.


erinevaid infoallikaid.

Õppija lahendab ülesandeid rohkem ise,

ilma õpetaja abita.

Konspekt.




/õppematerjal


2. https://www.riigiteataja.ee/ Eesti seadused.

3. Riigiportaal www.eesti.ee

4. Portaal ID www.id.ee

5. Eesti patendiamet www.epa.ee

6. EUCIP Õppe materjal [http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip]


https://www.riigiteataja.ee/


http://www.id.ee/

http://www.epa.ee/



7 ERIALANE INGLISE KEEL 3 EKAP (78 t)

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused tulemaks toime inglise keelega erialases töökeskkonnas.


Õpetajad: Tatjana Ševtšenko


(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

Euroopa Nõukogu keeleoskuste

süsteemiserialane ja

majandusalane inglise keel

tasemel B1

1) teab, tunneb ja kasutab erialast

terminoloogiat

2) põhjendab lühidalt oma

seisukohti inglise keeles

3) annab edasi sisu erialases

inglise keelses vestluses

4) koostab adekvaatselt oma

erialaga seonduvaid inglikeelseid

tekste ja dokumente

teab ja eristab inglise keele

enam kasutatavaid

erialatermineid

analüüsib esinenud töödes

vigu

koostab ingliskeelseid

ettekandeid ja esitab neid

korrektses inglise keeles põhjendab ja selgitab oma

seisukohti

koostab IT erialaga

seonduvaid inglikeelseid

tekste ja dokumente

Course Overview And

Introduction

Using The Computer/IT User

Fundamentals

Managing Files

Word Processing

Spreadsheets

Presentation

Using the Internet

2 10 2 loeng

iseseisev töö

e-õppe

praktiline töö

2KT

Küsitlus

Project Management Basic Concepts

Project Planning Principles

Time Management

Communication Strategy

Teamwork

Project Evaluation

2 4 2 1KT

Kuulamisülesanne

Grammatikaülesanne

Küsitlus

IT Legal And Ethical Issues

Intellectual Property

Copyright

Digital Signature

IT Crime

IT Contracts

Professional Ethics

2 4 2 1KT

Dialog

Computer Hardware Computer Architecture

2 6 2 1KT

Vestlus


Processor

Motherboards

BIOS

Memory

Storage Devices

Video Cards

Sound cards

Headphones and Microphones

Cases

Input/ Output Devices

Monitors

Test

Dialog

Operating Systems Operating System Functions And

Tasks

Operating Systems Types And

Versions

User Interface

Application Program Interface

Users

2 2 1KT

Computer Graphics Computer Graphics Basics

Color Theory

Bitmap Graphics

Vector Graphics

Image Processing

2 6 2 1KT

Grammatikaülesanne

Dialog

Multimedia

Multimedia

Cross-media

3D

Web

Animation

Video And Audio

2 6 4 1KT

Essee põhjendab ja

seklgitab oma

seisuskohti

multimeediumialases

terminites


Web Applications

Basic Web Design Principles

WWW Services

HTML, XHTML, CSS and

Javascript

Web Applications Related Terms

2 6 4 2KT

Küsitlus

Vestlus



hindamine)

Ettevalmistamine testimiseks.

Ingliskeelse ettekande koostamine ja kaitsmine


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

Erialase inglise keele teadmisi hinnatakse eristavalt.

Mooduli lõpus sooritab õpilane 13 arvestuslikku tööd (praktilised või kontrollitööd): ja esitab kursuse teemadest ettekandet.

„3“ „4“ „5“

On tehtud vähemalt 8 praktiliset,

kontrolltööd ja iseseisvad tööd,

ettekande on valminud ja esitatud.

Ettekande esitamisel vastab kõikidele

küsimustele lävendi tasemel.

On tehtud vähemalt 10 praktiliset, kontrolltööd

ja iseseisvad tööd, ettekande on valminud ja

esitatud.

Ettekande esitamisel vastab täiendavalt kahele

lisaküsimusele.

On tehtud kõik praktiliset, kontrolltööd

ja iseseisvad tööd, ettekande on

valminud ja esitatud.

Ettekande esitamisel põhjendab

täiendavalt lisaküsimuse vastuseid




/õppematerjal

Õpetaja poolt koostatud materjalid.

http://www.kriso.ee/Oxford-English-Information-Technology-Teachers-Guide/db/9780194574938.html

Esteras S. R. English for Computer Users. Cambridge: Cambridge University Press, Pp. viii + 152 ISBN 0-521-45980-X

(paper), 2009

http://www.englishclub.com/vocabulary/computing.htm

http://www.bcskoolitus.ee/kutseeksamist

e-õpe:



http://www.kriso.ee/Oxford-English-Information-Technology-Teachers-Guide/db/9780194574938.html

http://www.englishclub.com/vocabulary/computing.htm

http://www.bcskoolitus.ee/kutseeksamist




8 ANIMATSIOONI ALUSED 3 EKAP (78 t)

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija saab sissejuhatav ülevaate animatsioonist – animatsiooni ajaloost, erinevate animatsioonis kasutatavate

joonistamisstiilidest, storyboardimisest, loob lihtsamaid animatsioone.

Nõuded mooduli alustamiseks: Multimeediumi toote disain

Õpetajad: Tatjana Ševtšenko


(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

1) teab ja tunneb animatsiooni

põhimõisteid, ajalugu, liike

2) teab ja tunneb animatsiooni

töövõtteid ja töö etappe

3) kasutab animatsiooni

teostamise tarkvara projektide

arendamiseks

4) koostab stsenaariumi ja

storyboardi

5) planeerib võtmepoose ja nende

vahelist ajastust

6) teostab lihtsama animaklipi

planeerib võtmepoose ja

nende vahelist ajastust

eristab erinevaid

joonistamisstiile

kasutab Adobe Flash

animatsiooni loomisel

valib tööks vajalikke

vahendeid

Sissejuhatus animatsiooni,

animatsiooni ajalugu ja liigid,

programmid

Võtmepoosid ja võtmekaadrid

(keyframe), ajastus, inertsid,

gravitatsioon, kiirendus jne.

Ülevaade joonistamise ja

animatsiooni arengust

Lühike ülevaade animatsiooni

programmidest

4

4 loeng

praktiline töö

iseseisev töö

e-õppe

Praktiline ülesanne:

infootsing Internetist

Esitlus

Joonistamisstiilide

lühitutvustus Klassikaline, ruff, manga

2 Küsitlus

Praktiline töö:

Stsenaariumi ja

storyboard'i loomine Klassikalise animatsiooni

loomise ametid Animaatorid, fasseerijad, clean-

up’ijad, värvijad, skaneerijad,

komposiitorid

2

Storyboard Storyboard, selle vajalikkus

2 2 2

Flashi tutvustus

Adobe Flash kasutajaliides,

tööriistad ja lühikäsud,

animatsioonide loomine

20 28 12 Praktilised harjutused

Praktiline töö: banneri

või slaidiesitlus

Flash projekt:multifilm




hindamine)

Ettevalmistamine esitluseks ja projekti kaitsmiseks.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

Mooduli hinne kujuneb positiivselt sooritatud praktiliste tööde, esitluse ja projekti.

„3“ „4“ „5“

On tehtud kõik praktilised tööd ja

projekt.

Projekt pole tähtajaks esitatud.

Praktilisi töid teeb õpetaja abiga.

On tehtud kõik praktilised tööd ja projekt.

Projekt pole tähtajaks esitatud ja kaitstud.

Praktilisi töid teeb iseseisvalt.

On tehtud kõik praktilised tööd ja

projekt.

Projekt on tähtajaks esitatud ja kaitstud.

Praktilisi töid teeb iseseisvalt.




/õppematerjal

1. E.A. Vander Veer and Chris Grover Flash CS6 “The Missing Manual”, O’REILLY, 2012

2. Tony White The Animator's Workbook: Step-By-Step Techniques of Drawn Animation, Watson-Guptill, 1988

3. http://dma.edc.org/resource/part-1-introduction-animation www.programmersheaven.com Introduction to Animation

4. Õpetajate poolt koostatud elektroonilised õppematerjalid: https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=964





9 VIDEO JA HELINDAMISE ALUSED 4,5 EKAP (117 t)

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija tunneb ja kasutab tänapäavase heli- ja videotöötluse peamisi vahendeid ja töövõtteid, heli- ja videostandardeid.


Õpetajad: Kalle Kivistik, Jevgenija Sadejeva

Õpiväljundid


(tundides)

Õppemeetod

id

Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded

T Pt P I

1) teab ja tunneb

digitaalse video ja heli

põhimõisteid ja

standardeid

Eristab ja kasutab

sobivalt

kompresseerimata ja

kompresseeritud heli- ja

videofailide formaate.

Valib hindamisülesande

lahendamiseks

videosalvestusel ja

videomontaažil sobiva

tarkvara seadistuse ja

piisava kvaliteediga

riistvara .

Kasutab helisalvestuse-

ja helitöötluse korral

ülesande lahendamiseks

sobivaid tarkvara ja

riistvara seadistusi.

1. Erinevate telestandartite

tutvustus. PAL, NTSC,

SECAM, HD, full HD. Nende

plussid ja miinused.

2. Ülevaade analoog- ja

digitaalsetest

videosalvestusformaatidest

Betacam SP, VHS, SVHS,

Hi8, HDD, CD, DVD,

DVCPRO, Mini DV, HDV,

mälukaardiga kaamerad (P2,

SDHC jt)

3. Ülevaade analoog- ja

digitaalsetest

helisalvestusformaatidest.

Magnetlint, vinüülplaat,

MiniDisc, DAT audio, HDD,

CD, DVD

4. Heli digiteerimise eesmärgid,

põhimõtted ning parameetrid.

PCM sampling,

diskreetimissagedus (sampling

rate) ja diskreetimissuurus

(bitrate)

3 4 2 Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

Kirjalik test.

Essee.


2) teab ja tunneb

digitaalseks heli- ja

videotöötluseks

vajalikke vahendeid

Kasutab helisalvestuse-

ja helitöötluse korral

ülesande lahendamiseks

sobivat tarkvara ja

tarkvara ja riistvara

seadistusi.

Kasutab programmide

Adobe Audition ja Pro

Tools võimalusi

digitaalseks

helitöötluseks ja

montaažiks

Kasutab

videomontaažiprogram

me Final Cut ja Adobe

Premiere videomaterjali

lihtsamaks montaažiks

ja renderduseks

1. Heli tootmise ja monteerimise

vahendid ning töövõtted:

Riistvara: mikserpuldid,

mikrofonid, ühenduskaablid,

arvuti audioliidesed,

heliprotsessorid.

2. Tarkvara: helisalvestus- ja

redigeerimisprogrammid,

virtuaaleffektid.

3. Helifailide toimetamine ühe- ja

mitmerealise toimetajaga.

4. Adobe Auditioni kasutamine

üherealise ja mitmerealise

editorina. Pro Toolsi

kasutamine heli redigeerijana.

5. Heli dünaamika muutmine.

Dünaamikaprotsessorid:

kompressor, ekspander, limiter

ja gate.

4 8 2 Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

Kirjalik test.

Individuaalne praktiline

harjutus, (heli import,

redigeerimine,

kokkumäng)

Praktilne rühmatöö

helistuudios (nt.

Kooliraadio, näidendi

helitaustad)

Praktiline rühmatöö

videostuudios (nt Kooli

TV, videoklipi

helindamine,

reklaamiklipid)

3) salvestab heli- ja

videomaterjali arvutisse

kasutades vastavat

tarkvara

Kasutab programmi Pro

Tools mikrofoniheli

salvestuseks arvutisse.

Impordib programmide

Final Cut ja Adobe

Premiere abil

videomaterjali

kaamerast arvutisse.

1. Helialvestamine programmides

Pro Tools ja Logic Pro

8 16 3 Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

Praktiline harjutus.

Rühmatöö (salvestamine,

materjali import arvutisse)

4) kompresseerib

vajadusel heli ja

videofailid, kasutades

sobivaid koodekeid

5)

Konverteerib vajadusel

kompresserimata

helifailid

kompresseeritud

formaatidesse ja valib

1. Audiokompressioon. Failide

kompresseerimine. MP3 ja

teised kompresseeritud

heliformaadid.

2. Videokoodekid. Liigid, nende

plussid ja miinused,

kasutusvõimalused (264, mpeg

4 8 2 Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

Praktiline harjutus

(konverteerib

kompresseerimata

helifailid mp3-ks)

Praktiline harjutus

(konverteerib või


selleks sobivad

parameetrid.

jt). renderdab videomaterjali

sobivate koodekite abil

sobivasse suurusse ja

formaati)

5) teostab lihtsamat

helitöötlust tarkvara abil

Suudab tarkvara

kasutades monteerida

lihtsamat heliklippi

(näiteks raadioreklaam)

1. Heli dünaamika muutmine.

Dünaamikaprotsessorid:

kompressor, ekspander, limiter ja

gate.

8 1

6

3 Praktiline töö Praktiline töö (monteerib

helifailid, kasutab

virtuaalprotsessoreid,

renderdab projekti)

6) teostab lihtsamat

videomontaaži ja –töötlust

tarkvara abil

Kasutab

videomontaažiprogram

me Final Cut Pro ja

Adobe Premiere

videomaterjali

lihtsamaks montaažiks

ja renderduseks

1. Lineaarne ja mittelineaarne

montaaž.

2. Videotöötlusprogrammide

tutvustus. Nt.

Adobe Premiere, Final Cut Pro,

Avid Media Composer.

8 1

8

3 Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

Praktiline töö: monteerib

videomaterjali, teeb

lihtsama korrektuuri, lisab

ja reguleerib helirea ja

vajadusel lisab tiitrid)



hindamine)

1. Kirjeldab video- ja helikoodekid ja formaate.

2. Põhjendab heli dünaamikaprotsessorite kasutamist. Leiab internetist vastavaid materjale.

3. Leiab internetist juhendmaterjale helisalvestusprogrammide, heli- ja videotöötlusprogrammide kasutamiseks

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Kirjalikud testid Vastab kõikidele küsimustele lävendi

tasemel

Vastab täiendavalt kahel lisaküsimusele Põhjendab täiendavalt lisaküsimuste

vastuseid

Praktilised harjutused Sooritab tööülesande lävendi tasemel.

Õppija parandab vead, mis õpetaja on

leidnud.

Sooritab tööülesande lävendi ületaval tasemel

Õppija leiab ja parandab vead

iseseisvalt.

Analüüsib oma tegevust.

Õppija juhendandab vajadusel teisi

õppijaid.

Hindekriteeriumid Mooduli hinne kujuneb kõikide hindamisülesannete sooritamisel lävendi taseme



/õppematerjal

www.adobe.com

www.apple.com

www.avid.com

http://www.adobe.com/

http://www.apple.com/

http://www.avid.com/


www.wikipedia.org

NVTC failiserver “mmlabor” Kivistik Powerpoints


http://www.wikipedia.org/



10 MULTIMEEDIUMI TOOTE DISAIN 9 EKAP (234 t)

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused multimeediumipõhiste toodete loomiseks


Õpetajad: Jevgenija Sadejeva



teab ja tunneb multimeediumi

toodete kasutusvaldkondi

teab ja tunneb toote disaini

meetodeid ja kasutajakeskse

disaini põhimõtteid

teab ja tunneb kujunduse, sh

kompositsiooni-ja värviõpetuse

põhimõtteid

teab ja tunneb multimeediumi

arendusvahendeid

analüüsib olemasolevaid

multimeediumi tooteid

planeerib ja kavandab

multimeediumi toodet

(iseseisvalt ja meeskonnas)

kasutab multimeediumi

elemente toote loomisel

oskab kirjutada multimeedia

toote tekste

disainib, arendab ja loob

multimeediumi toote

prototüüpe

Kursuse jooksul toimub

protsess hindamine,

arvestuslikud tööd.

Iga õpilane valmistab

ette ka oma portfoolio.

Protsessihindamise all

mõistetakse, et õpilane

sooritab kõik nõutavad

kirjalikud tööd, teeb

suulised esitused, audio-,

video- või graafilised

esitlused, koostab

korralikult oma portfoolio,

aktiivselt osaleb

projektitöös.

Hindamisel arvestatakse

õppija oskust oma teadmisi

suuliselt ja kirjalikult

edastada.

Moodulide teemade

õppesisu omandamist

kontrollitakse hindelise

Multimeediumi disain

Multimeedia mõiste

Disaini mõiste

Disaini funktsioonid

Disaini süsteemi riistvara

tase

Erinevad graafiliste

kujutiste liigid

Arvutigraafika liigid

Graafiliste failide formaatid.

Laiendused

20 16 4 Individuaalne

töö

Info

kogumine

Loeng

Rühmatöö

E-õpe

Riistsõna

Joonistamine

Loov töö

Disainiharud. Näidiste

otsing

Rühmatöö: „Plakat

disaini

funktsiooniga“.

Erinevate

funktsioonide esindus

Disaineri riistvara.

Info otsing ja analüüs

Interaktiivne test

„Leida multimeedia

osad“

Riistsõna „Graafika

terminid“

Rühmatöö: „Graafika

liigid“. Esindus

illustreerimisega

Laienduste leidmine.

Interaktiivne test

Interaktiivne arvestustest

mooduli teemade järgi

Joonistamine ja kompositsioon

Joone erinevused

Kompositsiooni mõiste

Kompositsiooni vahendid

Kompositsiooni elementid


töö

Info

kogumine

Loeng

Joonistamine

väikeseid

kompositsioone

individuaalselt ja

grupis


kõigepealt projektitööga,

kus hinnatakse:

• multimeediumi

kasutusvaldkondade

tundmist,

• oskust kunstiliselt

analüüsida varemloodud

tooteid,

• multimeediumitoote

otstarbeka planeerimise

oskust,

• disainimeetodite tundmist,

• multimeediumitoote

tehnilise ja kunstilise

teostamise oskust.

Kompositsiooni printsiipid

Kompositsiooni reeglid

Kompositsiooni seadused

Looduse geomeetria.

Erinevad vormid

Kuldne lõige

Perspektiiv

Varjude õpetus

Taju omadused

Rühmatöö

E-õpe

Riistsõna

Joonistamine

Loov töö

Raster- ja vektor

tarkvara abil

kompositsioone

loomine

Konspektide kontroll

Interaktiivne test

„Joonistamise ja

kompositsiooni

terminid“

Interaktiivne teoreetiline

arvestustest mooduli

teemade järgi

Värvid ja graafiline disain

Värviõpetus

Värviring ja värvispekter

Värvimudelid (süsteemid)

Värvide tähendused

Värvikontrasti mõiste

Trükikoja kunst

Visuaalne

kommunikatsioon

Optiline kunst

Brändi mõiste

Reklaami mõiste

Veebidisaini mõiste


töö

Info

kogumine

Loeng

Rühmatöö

E-õpe

Riistsõna

Joonistamine

Loov töö

Praktiline töö

mudelite kasutamises

raster- ja vektor

programmides

Info osting

(individuaalne ja

grupis)

Polügraafia loomine

Veebisaitide loomine

usability printsiibe

kasutades

Interaktiivne teoreetiline


teemade järgi

Tekstiloomine

Šrifti põhilised terminid

Minimaalsed teksti

elemendid

Šriftide grupid

Teksti tähtsad osad


töö

Info kogumine

Loeng

Rühmatöö

E-õpe

Riistsõna

Joonistamine

Šriftide loomine

Teksti effektid raster

programmides

Tekstide loomise

praktika

Tekstide kujundamise

praktika


Teksti koostamise

psühholoogia disainis ja

reklaamis

Dokumentiga töötamise

etapid

Loov töö Interaktiivne teoreetiline


teemade järgi

Disainiprojekt

Disainprojekti planeerimine

Brändi loomine

Brähdi esitlemine,

kaitsmine


töö

Info kogumine

E-õpe

Joonistamine

Vormistamine

Projekti

koostamine

Loov töö

Esinduse

loomine

Projekti

kaitsmine

Info otsing

Firma stiili

mustandiku

vormistamine

Logo, slogani,

firmagraafikat,

veebisaidi

väjlatootmine

Projekti kaitsmine



hindamine)

Kõik iseseisvad tööd on seotud õppeainega materjale lugemine ja kontrolltöödele ettevalmistamine.

Kõik tööd peavad olema arvestatud, kui tööd on tehtud halvasti, siis õppija teeb vigade parandus ning esitab seda õpetajale.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Erinevates vormides koostatud ülesanned

lahendatud õigeaegselt ja korrektselt.


erinevaid infoallikaid õpetaja abiga.

Erinevates vormides koostatud ülesanned

lahendatud õigeaegselt ja korrektselt. Tööde

täitmiseks õppija kasutab erinevaid infoallikaid.

Omab stiili, teeb tööd põhiliselt ja originaalselt.

Õppija lahendab ülesanned rohmem ise, ilma

õpetaja abita.

Erinevates vormides koostatud

ülesanned lahendatud õigeaegselt ja

korrektselt. Tööde täitmiseks õppija

kasutab erinevaid infoallikaid.

Genereerib disainprojekti originaalset

idee, planeerib oma tööd, teeb seda

kiiresti ja kvaliteetselt. Oskab oma idee

esitleda ja kaitsta. Teeb tööd iseseisvalt.





/õppematerjal

Multimeediumi toote disaini kursus. https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=3320

Osa “Disain”. http://vana.nvtc.ee/~meedia/index.php

E-materjalide personaalne hoiukoht. http://zenjamisina.eu/tootedisain

https://color.adobe.com/

http://www.paratype.ru/help/term/



http://vana.nvtc.ee/~meedia/index.php

http://zenjamisina.eu/tootedisain

https://color.adobe.com/

http://www.paratype.ru/help/term/



11 HELITEHNIKA KASUTAMINE 1,5 EKAP (39 t)

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised professionaalse helitehnika seadmete kohta ja kasutab helitehnikat erinevates olukordades.

Nõuded mooduli alustamiseks: Mooduli “Video ja helindamise alused “ läbimine.

Õpetajad: Kalle Kivistik

Õpiväljundid


alateemad

Maht

(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

1) teab ja tunneb

helitehniliste seadmete liike

ja tööpõhimõtet, helitehnika

kasutusvõimalusi erinevates

olukordades

Valib helindamisel

olukorras sobiva

helitehnika,

kommuteerib ja

ühendab seadmed

õigesti

HELITEHNIKA LIIGID.

Analoog- ja digitaalmikserid,

aktiiv- ja passiivkõlarid,

võimsusvõimendid, monitorid,

heliprotsessorid,

ühenduskaablid,

magistraalkaablid. XLR-,

TRS, TS-, RCA- ja DIN-

pistikud. Mikrofonide liigid.

KÕLARITE PARAMEETRID

JA KASUTAMINE. Kõlarite

võimsus, helirõhk, tundlikkus,

suunategur, sagedusvahemik.

Kõlariahelate (array)

moodustamine. Bassikõlarid

ehk subwooferid, signaali

sageduslik jagamine krossoveri

abil.

HELIPROTSESSORITE

KASUTAMINE.

Helieffektide lisamine aux-

funktsiooni abil.

Heliprotsessorid insert-

lülituses.

3 4 1 Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

Teooriatest.

Praktiline rühmatöö

(infootsing seadmete

kohta, kommuteerimine,

häälestamine)


2) teab ja tunneb helitehnika

kasutusvõimalusi erinevates

olukordades

Valib ülesande

lahendamiseks sobiliku

tehnika ja tehnilise

lahenduse

HELITEHNIKA KASUTUS-

VALDKONNAD. Kontserdid,

etendused, taustmuusika

edastamine, koosolekud

2 6 1 Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

Teooriatest

Rühmatöö (tehnika

vajaduste

väljaselgitamine,

valimine, paigaldamine,

kommuteerimine)

3) teab ja tunneb helitehniku ja

helirežissöri tööülesandeid

Täidab praktilise

töökäigus helitehniku ja

helirežissöri rolle.

HELITEHNIK JA

HELIREŽISSÖR. Helitehnik

kui eelkõige tehniline töötaja.

Helirežissör kui kunstiline

töötaja.

4 1

Praktiline töö Rühmatöö (praktiline

helindamine ttö

jaotamisega

helirežissöri ja

helitehnikute vahel)

4) Oskab hinnata vajamineva

helitehnika liike ja hulka Koostab helitehnilise

lahenduse, mis järgib

esinejate vajadusi ja

arvestab olemasolevaid

võimalusi.

HELITRAKT KONTSERDIL.

Helitrakti skeem kontserdil.

Aparatuuri valik lähtuvalt

esinemise liigist ja vajalikust

kvaliteedist.

6 1 Praktiline töö

Iseseisev töö Rühmatöö

5) Oskab koostada, paigaldada

ja häälestada helitehnilisi

lahendusi, kvaliteetselt ja

effektiivselt kasutada

helivõimendus-aparatuuri

vähemalt helitehniku tasemel

Paigaldab vastavalt

ürituse ja esinejate

vajadustele saali heli

(FOH) ja monitorheli

aparatuuri. Järgib

helindamisel esinejate

lavaplaani ja

tehnikanimekirja.

SAALIHELI (FOH ehk front

of house) HÄÄLESTAMINE

MONITORHELI

KASUTAMINE JA

HÄÄLESTAMINE.

Monitoride vajalikkus. Heli

suunamine monitoridesse aux-

ja matrix-funktsiooni abil.

Monitormikseri kasutamine.

ESINEJATE LAVAPLAAN

(stage plan) ja tehnika nimekiri

(technical rider)

1

0

1 Rühmatöö (ülesande

analüüs, tehnika

paigaldamine,

häälestamine, ürituse

helindamine)



hindamine)

1. Mikserpultide, võimendite ja kõlarite jms. parameetrite kindlakstegemine infootsingu abil.

2. Helindamisteemaliste õppevideote vaatamine ja analüüs (näit. Youtube, Avid jt.)

Mooduli hinde kujunemine: Mitteeristav hindamine


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Teooriatestid vähemalt lävendi

tasemel.

Teooriatestid vähemalt lävendi tasemel,

vastatud ühele lisaküsimusele

Teooriatestid vähemalt lävendi

tasemel, vastatud ühele lisaküsimusele,

lisaküsimuse vastus põhjendatud

Praktilised harjutused ja rühmatööd

lävendi tasemel. Võimalikud vead

parandatud õpetaja juhendamisel.

Praktilised harjutused ja rühmatööd lävendi

tasemel. Võimalikud vead parandatud

iseseisvalt.

Praktilised harjutused ja rühmatööd

lävendi tasemel. Võimalikud vead

parandatud iseseisvalt, juhendab ja

aitab parandada kaasõpilaste vigu.




/õppematerjal

1. Eargle, J., Foreman, C. 2002. Audio Engineering for Sound Reinforcement. Hal Leonard Corporation. Milwaukee: Wi,

USA

2. White, P. 2000.b. Basic Live Sound. London: UK. Sanctuary Publications Ltd.

3. NVTC failiserver mmlabor/ Kivistik Powerpoints




12 HELISALVESTUS 3 EKAP (78 t)

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija õpib süvendatult tundma helisalvestuse töövaldkonda, omandab helistuudio seadmete kasutamise töö- ja kunstilised

põhimõtted ja oskused ning tarkvara kasutamise võtted.

Nõuded mooduli alustamiseks: Video ja helindamise alused mooduli läbimine

Õpetajad: Kalle Kivistik

Õpiväljundid


(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

Oskab helistuudio kasutamise

tehnilisi ja kunstilisi võim

alusi,

Tunneb helistuudio seadmete

ja tarkvara kasutamise

töövõtteid,

helisalvestusprotsessi

tehnoloogiat

Oskab helisalvestust

planeerida, iseseisvalt ja

otstarbekalt helisalvestuse

erinevaid tööoperatsioone läbi

viia,

Oskab helistuudio seadmeid ja

tarkvara eesmärgipäraselt

kasutada.

Mõistab

helisalvestuse

tööoperatsioonide

olemust

1. TÖÖOPERATSIOONID

HELISTUUDIOS:

preproduktsioon,

salvestamine,

postproduktsioon,

miksimine, masterdamine.

2. HELITRAKT

STUUDIOS. Helisignaali

kulgemine stuudios.

Seadmete kommuteerimine.

Sümmeetriline ja

ebasümmeetriline

kaabliühendus. Patchbay

ehk kommutaator.

6 8 4 Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

Teooriatest

Essee helistuudio

tehnika ja kunstiliste

lahenduste teemal.

Rühmatöö: seadmete

kommuteerimine ja

häälestamine

helisalvestuseks.

Kasutab mikrofone

effektiivselt, teeb

salvestustarkvaras

projektifaili, valib

optimaalsed

salvestusformaadid

ja parameetrid.

Kasutab riistvara,

tarkvara ning

virtuaal- ja füüsilisi

1. MIKROFONIDE

KASUTAMINE.

Dünaamiline ja

kondensaatormikrofon.

Mikrofonide suunategur.

Mikrofonitehnikad:

klassikaline ja lähitehnika.

Mikrofoni stereotehnikad:

AB-, XY -, CAP-, M+S-

ja OIRT -tehnikad.

10 16 2 Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

Teooriatest

Rühmatöö:

valmistatakse ette

salvestussessioon,

paigaldatakse

riistva,

valmistatakse ette

projektifail

häälestatakse riist-

ja tarkvara.


heliprotsessoreid

ettnähtud viisil ja

otstarbekalt.

Mikrofonide kasutamine

vokaali ja

muusikainstrumentide

salvestamisel. „Proximity“

effekt.

2. ARVUTI

HELISTUUDIOS. Arvuti

konfigureerimine

helisalvestuseks.

Helikaardid ehk

audioliidesed. Välised

(USB ja Firewire) ja

sisemised audioliidesed.

Kombineeritud

audioliidesed ja programmi

kontrollerid. PRO TOOLS

. Pro Tools HD riistvara ja

tarkvara (PCIe kaardid,

liidesed, eelvõimandid,

kontrollerid). Pro Tools

audioliidesed ja tarkvara.

Projektide ühilduvus.

3. ERINEVAD

HELISALVESTUS- JA –

TÖÖTLUSTARKVARAD

. Logic Pro, Wavelab,

Adobe Audition

Planeerib

salvestusprotsessi

tehniliselt

otstarbekalt,

planeerib ajaressursi

kasutamise.

1. HELISALVESTUSE

TEOSATMINE.

Salvestuse planeerimine,

tehnika kommuteerimine,

häälestamine,

salvestamine,

10 20 4 Praktiline töö

Iseseisev töö Rühmatöö:

ettevalmistatud

salvestusprojekti

praktiline teostamine

(salvestus,

postproduktsioon,

miksimine,


Kautab effektiivselt

kõiki

stuudioseadmeid

salvestusprotsessi

erinevates etappides.

postproduktsioon,

miksimine, masterdamine.

2. HELITÖÖTLUS

STUUDIOS.

Salvestustarkvara,

virtuaaleffektide,

heliprotsessorite,

mikserpultide ja/või

kontrollerite kasutamine

3. MIDI KASUTAMINE

STUUDIOS. MIDI-

protokoll kui digitaalsete

muusikainstrumentide ja

stuudioseadmete

suhtluskeel. MIDI-

liidesed, MIDI-pordid,

MIDIkanalid, MIDI-

kontrollerid. MIDI

ühendus läbi USB- ja

DIN-kaablite. MIDI

kasutamine

salvestusprotsessi

automatiseerimisel.

masterdamine)

Vajadusel lõpp-produkti

konverteerimine teise

formaati.



hindamine)

1. Helisalvestus-teemalise essee ettevalmistamine

2. Seadmete ja programmide spetsifikatsioonide ja kasutusjuhenditega tutvumine

3. Salvestuse planeerimine, kokkulepped artistidega


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Teooriatest vähemalt lävendi tasemel Teooriatest vähemalt lävendi tasemel, lisaks

vastatud õigesti lisaküsimus

Teooriatest vähemalt lävendi tasemel,

lisaks vastatud õigesti lisaküsimus


Rühmatöös osalemine vähemalt

lävendi tasemel., võimaliud vead

parandatud õpetaja juhendamisel

Rühmatöös osalemine lävendit ületaval

tasemel, võimaliud vead parandatud

iseseisvalt

Rühmatöös osalemine lävendit ületaval

tasemel, võimaliud vead parandatud

iseseisvalt, lisaks kaasõpilaste

juhendamine ja rühma

koordineerimine




/õppematerjal

4. The Home Recording Helper. www.studiobuddy.com . 2009. 21. mai.

5. Moulton, D. 2000. Total Recording. Groton: MA, USA. KIQ Productions, Inc.

6. White, P. 2000.b. Basic Mixing Tecniques. London: UK. Sanctuary Publications Ltd.

7. NVTC failiserver mmlabor/Kivistik Powerpoints


http://www.studiobuddy.com/



13 TEOREETILINE LÕPUEKSAM JA PRAKTILINE LÕPUTÖÖ 1,5 EKAP (39 t)

Eesmärk: Eesmärgiks on erialal töötamiseks vajalike oskuste olemasolu tõendamine

Nõuded mooduli alustamiseks: Kõik moodulid on läbitud.

Õpetajad:


(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

1. kasutab eesmärgipäraselt ja

korretselt terminoloogiat;

2. kasutab iseseisvatöö või

meeskonnatöö põhimõtteid;

3. süstematiseerib ja kasutab

omandatud teadmisi ja

oskusi asjatundlikult lõputöö

ettevalmistamiseks ja

kaitsmiseks

4. väljendab ennast suuliselt ja

kirjalikult jälgides head tava

ja kooli poolt kehtestatud

nõudeid

kasutab eesmärgipäraselt

ja korretselt

terminoloogiat;

kasutab iseseisvatöö või

meeskonnatöö

põhimõtteid;

süstematiseerib ja kasutab

omandatud teadmisi ja

oskusi asjatundlikult

lõputöö

ettevalmistamiseks ja

kaitsmiseks

väljendab ennast suuliselt

ja kirjalikult jälgides head

tava ja kooli poolt

kehtestatud nõudeid

Ülevaade teoreetiliste

lõpueksami materjalidest

Lõputöö vormistamine

lähtuvalt koolis kehtestatud

vormistusnõuetest

30 9 Loeng

Proovi

eksam

Praktiline

töö arvutis

Iseseisev töö

Praktilised tööd hinne

kujunemise eelduseks on kõigi

hinnatavate ülesannete

sooritamine tasemel

”arvestatud”

Praktiline töö:

Terminoloogia teadmisi

kontrollimine

Konspekti kontroll

Proovi eksam



hindamine)

Õppematerjalide kindlustamiseks lahendab samasuguseid harjutusi nagu tundides (kirjalikult, õpetaja kontrollib, mitteeristavalt)




Hindekriteeriumid


Kutsehariduslik lõpueksam koosneb teoreetilist lõpueksamist ja praktilisest tööst. Teoreetiline lõpueksam sisaldab

küsimusi. Praktiline töö koosneb ühest ülesandest

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Vastab küsimustele õigesti Selgitab küsimuste omadused ja nüansid Vastab täiendavale küsimusele



/õppematerjal

Õppija ja juhendaja valikul

Documents

Kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse direktori 31.05.2016.a … · 2016. 5. 31. · Kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse direktori 31.05.2016.a käskkirjaga nr 1.1-7/96 Narva Kutseõppekeskuse