12

Kla'ak Semanál Edisaun 36 (10 Novembru 2008)

Embed Size (px)

DESCRIPTION

HALIRIRemodelasaun ka Remodela Korrupsaun?Remodelasaun, ida ne’e maka trunfu ida iha José Alexandre Gusmão nia liman-laran atu taka ninia an ho ninia governu hosi moe-boot korrupsaun nian. Ita rona lia midar bara-barak atu hatudu katak AMP mós serius ba kombate korrupsaun. Remodelasaun sei fó anin-foun ba AMP, oportunidade foun atu hatudu nia an katak nia lahanesan ho governu anteriór, ne’ebé durante eleisaun AMP duun katak halo korrupsaun. Trunfu remodelasaun ne’e enfeita ho Sr. Mario Viegas Carrascalão nia naran, deputadu PSD, ne’ebé, maske halo parte iha koligasaun AMP maibé ataka bebeik aliansa ne’e dehan KKN barak liu.Tansá maka remodelasaun ne’e presiza enfeita ho Sr. Mario Carrascalão nia naran? Fasil. Ida ne’e la’ós remodelasaun arbiru ida. Ida ne’e atu remodela korrupsaun, oinsá maka re-estrutura fali governu ne’e hodi halo korrupsaun sistemátika no mós efisiente liután sein ema ida kritika. Maibé Sr. Mario Carrascalão karik la’ós beik.Tansá maka ikus ne’e hanoin fali remodelasaun se tuir governu AMP rasik, ekipa lidera hosi José Alexandre ne’e halo milagre boboot ba Timor-Leste dezde sira hadau podér iha Setembru 2007? Sira gava an dehan governu matenek, sira konsege prevé krize finanseira ne’ebé atu mosu mai hodi buka intervén uluk iha merkadu. Sira raut osan hosi Fundo Petrolífero hodi kria Fundo de Estabilização Económica (FEE). Afinál intervensaun ne’e kria liu fali problema ba Timor-oan sira. Foos folin sa’e nafatin. Gazolina sa’e nafatin. Sasán folin ein jerál sa’e nafatin.Depois ministru agrikultura AMP nian ajuda hasa’e produsaun ai-han hodi fahe tratór ba agrikultór sira. Maibé hosi kotuk fa’an fali rai ba ema hosi nasaun seluk atu kuda tohu. Karik ministru atu fó-han dadeer-meudia-kalan ho tohu de’it karik?Atu ajuda fiskaliza lala’ok governu nian, deputadu AMP sira fasilita sira nia an ho karreta luxu hanesan Toyota Landcruiser Prado. Maibé, depois de manobra barbarak, ikus mai la mosu fali Prado, maibé dehan fali Mitsubishi Pajero.Atu fasilita dezenvolvimentu rápidu ba nasaun ne’e, kontratu hotu-hotu halo aseleradu de’it. Laiha ona tempu atu lakon ho prosesu tender. Dehan prosesu single source maka la’o lalais liu atu fó garantia ba dezenvolvimentu. Entaun ministra sira nia maluk faka single source hotu. Primeiru ministru nia belun di’ak mós single source hotu.Agora, AMP nia iis atu kotu daudaun ona, “Kuartu Governu Konstitusionál” ne’e hakarak hatama tan oin-foun iha sira nia ekipa. Emvésde hasai ministru ho ministra korruptu sira hodi troka sira ho ema seluk, AMP sei habokur tan sira nia governu ho kadeira barbarak. Ida ne’e maka ita hanaran remodela fali korrupsaun. “Korruptu sira ne’e barak hela iha governu laran,” Sr. Mario aviza. Ida ne’e sai ona karakterístika governu AMP nian. Instituisaun internasionál sira seluk nota katak korrupsaun iha ita nia rai doben ida ne’e sa’e tan ba bebeik. Maske membru governu sira simu osan uitoan liu maibé sira moris di’ak liu fali ema ne’ebé manán osan boot servisu iha setór privadu. Tansá maka la bele? Se ministru nia kaben rasik mós manán tender ho single source. Se ministru sira mós iha kompañia ne’ebé kaer projetu governu nian. Membru governu sira single source ba malu de’it.Ita sira iha liur ne’e, ita hetan saida? Ita hetan tratór ida enkuantu ministru ida hetan karreta luxu ida. Ita han foos mós la hetan enkuantu ministru sira han iha restaurante luxu iha Dili laran.Vendedór ki’ik sira labele fa’an iha Dili laran enkuantu ministru sira nia negósiu buras ba bebeik ho single source. Ministru sira na’ok momoos de’it iha ita nia oin hodi ajuda ninia maluk sira hetan kontratu maibé vendedór sira labele fa’an sasán iha ita nia oin. Bainhira maka Task Force bá duni sira sai hosi Palácio do Governo hanesan sira duni vendedór ki’ik sira?Buat sira ne’e ema hotu-hotu komesa haree momoos ona. Hosi povu ai-lebo iha estrada laran to’o amu-lulik sira iha uma-kreda. Até juventude AMP mós ejije governu ne’e hasai hotu ministru na’ok-

Citation preview

Page 1: Kla'ak Semanál Edisaun 36 (10 Novembru 2008)
Page 2: Kla'ak Semanál Edisaun 36 (10 Novembru 2008)

Kla’ak Semanal 28 Outubru 20082 L E N O

Hakarak haruka lia menon, bele tatoli liuhusi nomeru telefone 7363738 (No.foun)ka ho SMS ba numeru ne’e ho dalan(dengan cara) hakerek hanesan ne’e: [Lia Menon]_Mensajen..............

Bele mos liu husi E-mail: [email protected] ka [email protected]

Hau hakfodak tebes bainhira le (sa-ni,red) edisaun kla’ak online, furakno kapas tebes. Hau hanoin oin-saatu kontribui intelektualmente bahariku publikasaun ida ne’e.

Hakarak Fo Kontribuisaun

Jornalista Jornal Semanal kla’akDanu Freitas foin dau-dauk halaointervista espesial ho deputadu Ir.

Mario Carrascalao atual ne’e deputaduParlamentu Nasional konaba nia hanoin baplanu Primeiru Ministru Xanana Gusmaone’ebe atu halo remodelasaun ba estruturagovernu AMP. Atu hatene klean, tuir maiami hatun intervista kompletu.

Foin daudaun Primieru Ministru Koaliaona atu halo remodelasaun ba estruturagovernu AMP, partidu PSD mos involvean iha governu AMP. Oinsa ita nia hareba planu remodelasaun ne’e?

Remodelasaun ne’e depende ba avaliasaunne’ebe PM mak hare. Agora ema barak koaliakona ba kestaun korupsaun. Prontu ita koaliatuir saida mak indikasoens iha. Mas indikasoensne’e la to’o, kuandu iha indikasoens la ihaevidensia forte. Ita tenki halo avaliasaun se buatne’e los. Se deit ka parte ida ne’ebe deit tenkises hodi fo fatin ba ema seluk ne’e mak tuirremodelasaun.Mas ita la halo avaliasaunindikasoens ne’ebe ke iha ona ne’e. Ema kontinuaaproveita i depois ida be lao ne’e mak kulturade impunidade. Komesa hanoin katak halao buatsaida deit la hetan kastigu ne’e nunka hetankonsekuensias. Ne’e mak ita tenki evita.

Entaun tuir ita boot nia hanoin presizaiha remodelasaun ba governu AMP ka lae?

Normalmente iha rai ne’ebe deit kuandugovernu ida to’o ona tinan ida tenki hare dunigovernu ne’e produtivu ka lae. Sasan sira lao kalae. Programa sira implementa ka lae. Orsamentuimplementa ho diak ka lae. Ministru sira ne’e niaintegridade sei iha ka lae. Ita mos labele premitekatak osan povu nia ema ida uja ba nia an rasik.Ne’e duni mak to’o avaliasaun bazeandu kriteriasira ne’e. Kriteriu balu mak ema sira ne’e balumoris ho moral diak ka lae. Tanba kualker modose mak tama ba governu tenki fo exemplu diakba povu. Ne’e duni se moral ladiak mos tenkihases tiha ou diak liu sai tiha husi governu. Tanbaiha ema barak hela, ema hotu-hotu bele hetansubtituisaun ne’e duni mak Ministru ka SekretarioEstadu balu la diak tenki tau fali seluk.

Ita fiar kata Primeiru Ministru sei hasaiema balun husi Ministru ka Sekretariudo Estadu iha remodelasaun neé?

Hau ladun fiar katak PM Xanana sei hasaiema. Ema barak koalia nia ditador mas haula fiar ke katuas Xanana hanesan ema idake ditador. Uluk kuandu nia komandu ihaai laran ne’e karik nia bele obriga. Maibeagora hau hare nia hanesan PM ida ke fuanmak servisu barak. Tanba ne’e hau la fiarnia sei demite ema sira be ladiak iha governu nia laran.

Ohin ita bo’ot dehan la fiar PM demitemembru governu balu ne’ebe halo sala.Karik ne’e tanba saida?

Hau sei lembra wainhira tempu Portuguesnia sai xefi servisu Agrikultura iha hau niafunsionariu ke halo korupsaun depois hauhalo tiha investigasaun hodi halo proposta

ema husi partidu liur, hau Hanoin la iha pro-blema. Importante mak governu ne’e ihadignidade no lao ba oin. Importante emabe tur iha estrutura governu ne’e tenkihalao governu nia programa.

Iha informasaun balu ke hateten iharemodelasaun estrutura governu ne’e ita bo’otmos sei hetan fatin iha governu karik ida ne’e los?

Hau hakarak hateten hau nunka sei simukargu ida hanesan II vice Primeiru Ministru.Tanba Konstituisaun la kolia ba primieru kasegundu vice Primieru Ministru. Konstitusaun

hatetendeit ihav i c ePrimieruMinsistrurua. Lahateteni d aprimieruk asegundun e ’ eduni kehatetenhau atut a m ai h asegunduvice PMl a l i k a

koalia ho hau ba. Hau la buka atu sai vicePrimieru Ministru ida ka rua. PM mos hau labuka. Husik ba hau servisu iha fatin ne’e. Bahau la iha problema. Ba hau ne’e sasan hotu-hotu tenki iha nia fatin.

Hau mos rona buat sira ne’e husi maluksira bainhira halo reuniaun ida iha Dare.Kuandu hau seidauk koalia, sira mak koaliauluk temi hau nia naran iha neba. Hau moslee husi jornal i halo ona komentariu barakkatak iha kondisoens entaun hau ba parahalo hau nia servisu diak. Agora ba paraatu ko’a fita. Ba para hein deit kuandu PMhetan impedimentu para hau ba subtitui.Ne’e hau sei la ba i hau lakohi.

Sa i d a m a k i t a h a k a r a k ?Hau hakarak ne’e tenki ativu para ajuda

governu ne’e no indiretamete atu ajuda itania nasun ne’e para hadia ita nia rain. Agoraba fatin neba para sae kareta didiak hetanseguransa maibe la halo buat ida, ne’e lahetan. Hau lakohi lakon hau nia liberdade.Hau iha liur hau bele koalia bele kritika. I itamos tenki hare servisu. Se buat ne’e salapara atu hadia se la iha kondisoens atu hadiadiak liu lalika bolu hau i hau sei la hirus.

Hau laos ba buka ida be titlu bo-bo’ot ne’elae, se hau hakarak titlu bo’ot uluk hau sai onaema indoneisu hodi sa Ministru iha neba, haulakohi ida ne’e. sira fiar katak hau laos ema idake tipu buka kadeira. Ida mos mak ne’e haulakohi hatene nia ne’e ema husi hau nia partido

Mario Viegas Carascalao,ka husi partido seluk. Agora ida be’e halo salane’e individu nia tenki sofre konsikuensias. Seita hakarak konstrui ita nia rai.

Entaun tuir ita boot nia hakarakatu tur iha estrutura governu ne’eatu halo mudansa ba iha governu parahadia sala sira ne’ebe oras ne’eakontese iha governu laran?

Sim, hau bele hadia. Tanba ne’e makhau hateten se hakarak hau atu ajuda tenkifo kondisoens balu ne’ebe ke hau bele,ne’ebe tuir hau nia hatene para ajuda atugovernu ida ne’e ka ba governu seluk.hakarak bolu hau atu ajuda hau prontutamba ajuda ne’e laos atu ajuda emamaibe ajuda oinsa hadia ita nia rain, agoraatu sai ulun taka naran deit kuandu ihakorupsau hau hateten la iha se nune’e diakliu lalika konta ho hau, lalika tamba bahau buat sira ne’e sagradu.

Tuir ita boot nia hakarak ne’e wainhiraatu tur iha estrutura para atu hadiamekanismu ne’ebe ohin lororn senti ladun los?

Sim, hau nia hakarak ne’e oinsa hadiaadministrativu, kria hanesan estruturas lutakontra korupsaun para ema labele naokosan estado nia, ne’e sa hau kontenti,tamba wainhira kampanha ba eleisaun hauhateten ona katak hau mak sai PM karikatu halo ponte husi Farol to’o Bekora paraema ba Bekora ne’e lao lalais liu, ne’edunihau hanoin se hau bele hadia ida ne’e haubele tamba wainhira hau sai governadoriha ne’e Timor nudar provincial ida ne’ebekorupsaun ki’ik liu husi Indonesiatomak.Ita atu halakon korupsaun ne’eprimeiru tenkii rona uluk povu, tamba povune’e mak hetan prevelisu (kerugian) bo’otliu mak povu, laos ita atu husu povu ne’epara fo evidensia ne’e lae, tamba wainhirapovu koalia ona katak iha ne’e korupsauniha neba korupsaun ne’e karik iha ona buatruma, ahi suar iha tamba iha duni ahi, seita investiga didiak bele kazu ida rua toluita bele hetan I importante mos ita la beleba rona ita nia maluk deit, tenki rona mosema barak foin ita tais katak situasaunhanesan ne’e, se ita hakarak rona deit itania bawahan sira iha kraik ne’e tuir Inonesiania lin karik asal Bapak senang, sira lakohikoalia buat ruma ke halo ita senti la diakne’e duni diak liu-diak liu ita rona povu ,tamba kontrolu ne’e tenki husi karaik to’oba leten I husi leten mos ba karaik, tenkisimu rua ne’e laos ita rona akujasaun xefinia ita la rona estaf, wanhira estaf halo salaxefi duni sai tiha e xefi halo sala tur nafatin,tamba ne’e ita tenki rona mos rua-rua ne’ei kontrolu funsional katak ema salaadministrativu fo ba PM fo ordem ba niaMinistru sira para hadia depois fulan ida ruaba fali hare hadia ona ga seidauk, seindikasaun ne’e criminal fo ba prokuradorpara hare hodi investiga tamba sira makbele hetan evidensia se la iha evidensiaprontu ita hateten fali katak ne’e hanesanindikasaun deit, mas buat ne’ebe hau harebuat sira ne’e lalao I to’o ohin loron hau lahare ema ida hetan kastigu ba korupsaun.

Porixemplu kazu obiven TVTL nia to’ooras ne’e la iha buat ida, ema dehan la ihakorupsaun buat ne’e los hotu ona maibesasan ne’e oras ne’e la uja, tamba sira taka-taka deit ne’e labele akontese saida deit tenkiinvestiga e kuandu investiga hetan onaevidenisa tenki ba kastigu.Hau hanoin servisuhanesan ne’e hau bele halo, hau la tauk base nia amesa tamba ita iha mundo ne’e mate

ida ba governador Portugal para hasai tihania. Governador ne’e fo komentario idahanesan ne’e, se hau konkorda tiha ho itabo’ot hasai tiha nia o mak fo han nia familiaka. Pois hau dehan diak liu hasai tiha niatanba hau lakohi hare ema koruptu idaservisu ho hau. Hau hasai duni.

Xanana mos hanesan ne’e, to’o agoraita la hare funsionariu ida mak hetandemisaun, koruptu sira ne’e barak hela ihagovernu nia laran. Ita lalika ba buat bo-botsira ixemplu ita ba deit oficina sira. Wainhirahau ba husu, ofisina sira hateten membrugovernus i r ak u a n d umai hadiak a r e t aruma ihane’e amid e h a nf o l i nhanesann e ’ ei x epm lu$.1000.00sira hatanlae diak liuita bo’ottau doismil dolardeit em o shanesan ba hola komputador ida iha lojafolin 700.00 dolares hanesan ne’e sirahateten tau deit 16 mil dolar. ne’e foin makbuat ki’ik oan deit. Seidauk ida ba bobot ne’e.

Ida be’e halo korupsaun ne’e laos sirabe ki’ik oan deit maibe sira bo’ot mos halo.agora atu ba hatene ne’e mak ita tenkiinvestiga diak tanba ne’e sei afeta distinuema nia moris, afeta laos ba nia an rasikmaibe ba mos nia familia no oan sira kekulpa la iha tenki simu hotu nia konsikuensiatamba ne’e mak tenki invetsiga didiak. sedeit investiga didiak hetan tiha rezultadu seiha limite ne’ebe ita fo toleransia, se lae laiha dalan seluk tenki hasai pelumenus tenkihadian an ka lae, se ita la koalia hanesanne’e, ema sira ne’e hetok halo bei-beik, sira bemalandru ne’e sei malandru bei-beik.

Hanonin sira iha publiku hatetenkatak PM sei la barani demite membrugovernu balu ne’ebe komete ihakorupsaun, tamba governu ne’e nudarkoligasaun, se PM foti desijaun beleafeta mos ba koligasaun iha governunia laran, tuir ita nia hanoin oinsa?

Hau hanoin ida ne’e ladun los karik,tamba iha AMP ne’e ema barak, balu keladiak duni mas barak ke ema diak balusei iha liur hela, hau hanoin kestaun desubtitui deit, se ida be subtitui ne’e wa-inhira tama la diak hasai fila fali, kuandula iha ona ema aliansa nia, bele konvida

AbeleUniversity of Western Australia+61430279XXX

Redasaun: Obrigado ba ita nia

apresiasaun mai kla’ak. Ita belekontribui kla’ak ho opiniaun kainformasaun nebe kla’’ak belepublika.

HAU SEI LHAU SEI LHAU SEI LHAU SEI LHAU SEI LA SAI VISE PM AA SAI VISE PM AA SAI VISE PM AA SAI VISE PM AA SAI VISE PM ATU KTU KTU KTU KTU KOA FITOA FITOA FITOA FITOA FITAAAAAPrezidenti Partido Sosia Demokrta (PSD) atual Deputadu Parlamentu Nasional Ir. MarioViegas Carrascalao hateten nia sei lasai Vice Primieru Ministru para ba kua fita deit se

wainhira la kria kondisaun hodi nia halao servisu atu hadia mekanismu ne’ebe nakslak ihagovernu AMP nia laran.

Page 3: Kla'ak Semanál Edisaun 36 (10 Novembru 2008)

Kla’ak Semanal 28 Outubru 2008 3LENO

REDASAUN KLA’AK Responsavel Jornál Semanal kla’ak: Kolektiva1. Responsavel Jeral: almerio ALVAREZ2. Xefe Redasaun: zevonia VIEIRA3. Manu Ain : maria BIBEL, anita MARQUEZ, agostinha XIMENES, efrem dos ANJOS, almerio ALVAREZ, deomentino da CRUZ, isolino VASGA, waidinik, nico zecoro SANTOS, noolok CARMO, olegario de JESUS, danu FREITAS, gerson abel GEMCY, memia FERNANDES4. Hakerek Nain: nuno RODRIGUEZ, zevonia VIEIRA, celina HANJAN, gill GUTERRES, almerio ALVAREZ, efrem dos ANJOS, zeloy aquino VIEIRA, naldo REI, ze’sopol CAMINHA, vital da CRÚZ

klaak-semanal.blogspot.com

referensi: Mak Sait (Kolektiva Media Kla’ak), Knar Fatin (Alamat), Hakerek Nain (Penulis), Manu Ain(Wartawan), Tatoli Lia (Koresponden), Duru basa (Penerjemah), Duru Foto (Foto Grafer), Banati &Ilas Nain (Layout & Grafik Design), Makaer Fukun (Pengacara), Lian Maus (Iklan), Habelar(Pemasaran) Fafahek (Distribusi), Banku (Bank)

5. Duru foto: ze’sopol6. Tatoli Lia: guteriano NEVEZ (Hawai, USA)7. Banati & Illas Nain: Zeloy.8. Makaer Fukun: arlindo SANCHES9. Lian Maus : anita Marquez, nico Zecoro SANTOS10.Karikatura : bayu, zecoro,11 Habelar : noolok CARMO, basilio12.Fafahek : noolok CARMO

Knar Fatin: Farol Rua. De Monzambique 1/IA Palapaso, Dili Timor-LesteEmail: [email protected]úmeru kontaktu: +670 735 1360, +670 727 8247

Pintor logo : Alit AmbaraResposavel online: atero

“...Sofrementune’ebe akontese iha

mundu, labelekompriende didiak,

kuandu sira be terusne’e maka labarik

inosente sira”

- Albert Camus

Numeru 33/20 Outubro 2008

ba pajina 5

HALIRIdala ida deit sira mos sei mate ne’eduni idane’e laos buat ida para halo hau tauk. Seita la halo sala diak liu lalika tauk.

Tuir ita bo’ot nia hare remodelasaunne’e halao sa tempu mak diak liu?

Hau hanoin remodelasaun ne’e tenkihalao antes tama ba implementasaunorsmentu foun, tamba orsamentu ida agoraatu hotu iha Dezembru ne’e nudar sasukatida atu sukat Ministru sira nia servisu durantetinan ida nia laran, kuandu Ministru ida halorelatoriu iha laran dehan ezekuta ona osan70%, se 70% nia fisiku iha ne’ebe, ketanumeru deit ka iha mos nia resultadu.Governu tenki halo avaliasaun ho konkretuteb-tebs labele mai iha ne’e mak ita diskuti70% mas la hapar ho ejekusaun ne’e. hauuluk sei governador kuandu realtoriu maidehan sira ejekuta ona 90% hau tun bahare porixemplu Estrada hau tenki ke’e tuirEstrada para hare kualidade ka lae, se laeita mai bosok malu deit ne’e hau lagosta.

Orsamen ba tinan fiscal 2008 aumenta tanratifikativu osan ne’e bo’ot, agora osan bo’ot onane’e ita hare osan ne’e gasta ho diak ka lae ou ketagasta nar-naran deit, ah bajeandu ba ida ne’e tenkihateten ba Minsitru katak o nia tempu to’o ona paraba deskansa. Tamba ne’e tuir lolos remodelasaunne’e tenki halo iha fin de Desembru ne’e.

Karik ita bo’ot fo ona ideia ou sujestaunruma ba iha Primeiru Ministru ba Ministru kaSekretario Estadu ne’ebe presiza atu reformtiha tanba konsidera servisu ladun efetivu?

To’o agora hau seidauk fo nein sugestaunruma tamba hau hakarak hateten deithanesan ne’e konserteja ke hau agora ihaliur ladun hatene saida lolos mak akonteseiha laran, mas se karik ba tama poisaun idahanesan ne’e (kontrolu korupsaun) tempufulan ida hanesan ne’e hau haloobservasaun buka dadus depois hau fohatene ba Primieru Ministru, resultadu haunia observasaun , se hau hare la iha asaun,ne’e hau hateten kedas obrigado bo’ot mashau tenki fila fali ba hau nia fatin.

La Fiar Ministra Lucia Lobato halo KorupsaunTuir informasaun fo sai iha jornal balu

konaba Ministra Justisa Lucia Lobato ne’ebefo prozetu ba amigo dei,t hanesan lider PSDita nia hare ba informasaun ne’e oinsa?

Antes notisia ne’e sai hau rona tiha onamak hau bolu Minisra da Justica hanesanVice Prezidenti PSD nia, nia hateten buatsira ne’e la los no la iha base, i kuanduiha tempu neba hau rona informsaun husiLABEH ninia hau hateten ba nia, nia dehanmai hau katak hau mos dehan ona baLABEH atu aprezenta evidensia, ministrarasik mak hateten hanesan ne’e mai haune’eduni mak enkuatu hatudu duni nia sala, tamba ema barak akuja ministra Justicalori ba tribunal ka prokurador Jeral daRepulika para halo investigasaun, se lostenki responsabiliza atu nia PSD ka niapartido ne’ebe deit. se nia la halo sala foliberdade ba nia mak ne’edeit, ida ne’e mak haukaer mos ba ema seluk, mak nia atu PSD ka lae , senia la sala ita tenki hadia nia naran se nia sala pasiensia.Se mak haruka o tama ba rsiku hanesan ne’e.

Mas bau hau rasik, hau ladun fiar tamba hauservisu ona ho Lucia iha Partido tinan nenona I nunka iha indikasaun mos iha partidonia laran, pelo kontrariu nia halo buat barakhodi kobra osan ba partido liu husi nia grafika.

Mas prontu iha nia moris privadu ne’e italabele hatene, hau so hatene mak hanesanrelasoens partidaria nia ne’e hau bele koalia,se halo karik hau la hatene, mas hau niaprinsiu hau la fiar katak Lucia bele halonune’e. tamba iha mos indikasoens katak buatruma sala duni, buat ruma la los duni katakho nomeru telephone ke tau iha jornal ne’elaos nomeru telephone ninia, depois niarelasoens ho Jorge Serrano bele hanesanimpresario karik tamba Serrano uluk sai tihahusi partido tamba hare malu ladiak ba kazuLeandro Izak nia ne’e, ne’eduni buat barakhau sei deskonfia karik, mas se iha evidesiahau fiar duni i partido mos tenki toma medidas.

Karik ita boot konsidera informasaunne’e hanesan defamsaun?

Hau hare defamasaun ne’e buat idaimpunidade. Hau mak jornalista ema foinformasaun ba hau, hau talves esperiensiaoituan ona hau sei hare buat ne’e los kalae. Ema balu bele simu deit ne’e mak boluinjunidade ne’e (nara-naran deit) ou belela iha maldade e hau la fiar halo ho maldade(hanoin at) i hau hanoin ema be foinformasaun ne’e bele bajeia mos ba interesepolitiku mos bele. Tanba Lucia ne’e vocalkarik ne’e bele akontese, agora mos beleakontese se nia rasik mak halo hanesan ne’e,so nia nain rasik mak hatene liu.

Ita mos labele deskonfia ema hotu-hotu.Se buat ne’e laos mak ita halo asaun ne’ebolu defamasaun. Se ita halao buat rumake ita simu tanba ita naiv ( halo nar-naran)hau hanoin ke defamasaun.

Defamasaun ne’e tenki hetan buat ida kekriminalizasaun so ke problema defamasaunne’e balu bele halo aproveitamentu.Prinsipalmente bo’ot sira. Bo’ot sira kuanduhakarak tur metin ona buat ruma ke ema foakujasaun ba sira, sira dehan defamasaunhodi lori ba tribunal. Ne’e mak ita tenkikuidadu ho kestaun defamasaun nian ne’e.Tenki kriminaliza los kuandu ema halo finzinia halo para atu hatun ema seluk niadignidade ne’e tenki kriminaliza duni.

Entaun informasaun kona ba MinistraLucia Lobato ba Projetu ne’ebe fo saiiha jorna ne’e tuir ita bo’ot disengaja ?

MC:Hau hanoin la sengaja karik, hau lafiar ita iha Timor ne’e hetan ona sustifikaduona hanesan ne’ebe atu kria situasaunatu hatun ema, mas bele hela ihaaproveitamentu, hanesan ohin hau hatetenhusi parte terseiru (pihak ketiga) bele ihahanesan fo informasaun tamba hau hareporixemplu surat ida ke Ministra Justisaasina autoriza noventa e seti mil dollarsatu selu konta ida ke dezaseti mil dolarrshanesan ne’e mas la hateten selu ba se,ne’e mak hau dehan hau la fiar Ministraida bele halo hanesan ne’e, se haesan ne’enia estaf ruma mak halo manobra rumakarik ne’e bele akontese tamba la hateten

Remodelasaun, ida ne’e maka trunfu ida iha José Alexandre Gusmão nia liman-laran atu taka ninia an ho ninia governu hosi moe-boot korrupsaun nian. Ita rona liamidar bara-barak atu hatudu katak AMP mós serius ba kombate korrupsaun.Remodelasaun sei fó anin-foun ba AMP, oportunidade foun atu hatudu nia an kataknia lahanesan ho governu anteriór, ne’ebé durante eleisaun AMP duun katak halokorrupsaun. Trunfu remodelasaun ne’e enfeita ho Sr. Mario Viegas Carrascalão nianaran, deputadu PSD, ne’ebé, maske halo parte iha koligasaun AMP maibé atakabebeik aliansa ne’e dehan KKN barak liu.

Tansá maka remodelasaun ne’e presiza enfeita ho Sr. Mario Carrascalão nia naran?Fasil. Ida ne’e la’ós remodelasaun arbiru ida. Ida ne’e atu remodela korrupsaun,oinsá maka re-estrutura fali governu ne’e hodi halo korrupsaun sistemátika no mósefisiente liután sein ema ida kritika. Maibé Sr. Mario Carrascalão karik la’ós beik.

Tansá maka ikus ne’e hanoin fali remodelasaun se tuir governu AMP rasik, ekipalidera hosi José Alexandre ne’e halo milagre boboot ba Timor-Leste dezde sira hadaupodér iha Setembru 2007? Sira gava an dehan governu matenek, sira konsege prevékrize finanseira ne’ebé atu mosu mai hodi buka intervén uluk iha merkadu. Sira rautosan hosi Fundo Petrolífero hodi kria Fundo de Estabilização Económica (FEE). Afinálintervensaun ne’e kria liu fali problema ba Timor-oan sira. Foos folin sa’e nafatin.Gazolina sa’e nafatin. Sasán folin ein jerál sa’e nafatin.

Depois ministru agrikultura AMP nian ajuda hasa’e produsaun ai-han hodi fahetratór ba agrikultór sira. Maibé hosi kotuk fa’an fali rai ba ema hosi nasaun seluk atukuda tohu. Karik ministru atu fó-han dadeer-meudia-kalan ho tohu de’it karik?

Atu ajuda fiskaliza lala’ok governu nian, deputadu AMP sira fasilita sira nia an hokarreta luxu hanesan Toyota Landcruiser Prado. Maibé, depois de manobra barbarak,ikus mai la mosu fali Prado, maibé dehan fali Mitsubishi Pajero.

Atu fasilita dezenvolvimentu rápidu ba nasaun ne’e, kontratu hotu-hotu haloaseleradu de’it. Laiha ona tempu atu lakon ho prosesu tender. Dehan prosesu singlesource maka la’o lalais liu atu fó garantia ba dezenvolvimentu. Entaun ministra sirania maluk faka single source hotu. Primeiru ministru nia belun di’ak mós single sourcehotu.

Agora, AMP nia iis atu kotu daudaun ona, “Kuartu Governu Konstitusionál” ne’ehakarak hatama tan oin-foun iha sira nia ekipa. Emvésde hasai ministru ho ministrakorruptu sira hodi troka sira ho ema seluk, AMP sei habokur tan sira nia governu hokadeira barbarak. Ida ne’e maka ita hanaran remodela fali korrupsaun.

“Korruptu sira ne’e barak hela iha governu laran,” Sr. Mario aviza. Ida ne’e sai onakarakterístika governu AMP nian. Instituisaun internasionál sira seluk nota katakkorrupsaun iha ita nia rai doben ida ne’e sa’e tan ba bebeik. Maske membru governusira simu osan uitoan liu maibé sira moris di’ak liu fali ema ne’ebé manán osan bootservisu iha setór privadu. Tansá maka la bele? Se ministru nia kaben rasik mósmanán tender ho single source. Se ministru sira mós iha kompañia ne’ebé kaerprojetu governu nian. Membru governu sira single source ba malu de’it.

Ita sira iha liur ne’e, ita hetan saida? Ita hetan tratór ida enkuantu ministru idahetan karreta luxu ida. Ita han foos mós la hetan enkuantu ministru sira han iharestaurante luxu iha Dili laran.

Vendedór ki’ik sira labele fa’an iha Dili laran enkuantu ministru sira nia negósiuburas ba bebeik ho single source. Ministru sira na’ok momoos de’it iha ita nia oinhodi ajuda ninia maluk sira hetan kontratu maibé vendedór sira labele fa’an sasániha ita nia oin. Bainhira maka Task Force bá duni sira sai hosi Palácio do Governohanesan sira duni vendedór ki’ik sira?

Buat sira ne’e ema hotu-hotu komesa haree momoos ona. Hosi povu ai-lebo ihaestrada laran to’o amu-lulik sira iha uma-kreda. Até juventude AMP mós ejije governune’e hasai hotu ministru na’ok-teen sira – katak iha duni na’ok-teen entre ministru hoministra ho sekretáriu sira ne’e.

Entaun, remodela. Remodela korrupsaun atu konsolida arte ida ne’e iha sistemalaran. Sé maka ko’alia maka’as kona-ba korrupsaun, buka taka nia ibun maske tenkefó kadeira ida ba nia.

Agora, lia ikus iha Sr. Mario Carrascalão nia liman. Ita haree katak nia fó ona sinálnia sei la tama iha remodelasaun a la José Alexandre atu “ko’a fita” de’it. Nia lakohisai Segundo Vice Primeiro Ministro atu reforsa fali KKN. Noa lakohi ajuda AMP takaema seluk nia matan ba korrupsaun iha governu laran. Se Sr. Mario Carrascalão kaerduni ninia liafuan, entaun trunfu ne’ebé José Alexandre hakarak soe ba meza letensei la vale buat ida. Entau maka ita sei haree, se remodelasaun ne’e bele salva duniAMP.

José Alexandre maka tenke hili entre remodelasaun ho korrupsaun tanba Sr. MarioCarrascalão sei la remodela korrupsaun.

Remodelasaun kaRemodela Korrupsaun?

Page 4: Kla'ak Semanál Edisaun 36 (10 Novembru 2008)

Kla’ak Semanal 28 Outubru 20084 LENO

Tuir prosesu normal single source nia (hatududeit, la liu prosesu konkursu) kareta tenki to’oona iha fulan tolu nia laran, hahu husi asinakontratu, maibe realidade kareta ne’e nunkamosu mai hodi halo membru Par-almentuNasional hein-hein to’o sai mal vontade.

Hare ba kestaun ne’e Bakada opozisaunFretilin ne’ebe maioria iha PN husu atu haloinkeritu parlamentar tamba konsidera desijaunmeja PN atu hola fali kareta Pajero Mitsubishinakonu ho polemika no kontroversial.

“Ida ne’e povu tenki hatene tamba sakareta mai laos Prado maibe ba fali Mitsubishi,tenki esplika karun ne’e oinsa. Ida ne’e saidamak ne’e ? laos korupsaun. transparensia ihane’ebe, labele koalia kombate atu korrupsaunmaibe husi sorin seluk halo fali korrupsaun,”dehan deputada bankada Fretilin Ana Pessoa.

Deputadu bankada KOTA, Manuel Tilmanba Jornal Kla’ak konsidera katak kestaunkareta Pardo nakfilak ba fali Pajero Mitsubishitamba Prezidenti Parlamentu Nasional lahatene halo planeamentu, no husu tenkiesplika ba deputadu sira razaun tamba sahola kareta la tuir kontratu ne’ebe asina ona.

“karik ihakomplikasaun, osan ba hola Prado un miliaunkuatru centus mil, se atu torka kareta ne’ebefolin minimu, signifika katak redus ninia folinentaun Prezidenti PN tenki hateten badeputadu sira hira mak PN popa, tambane’e mak signifika katak ero iha ne’e, faltapalneamentu aloka osan, laos kritikaPrezidenti PN maibe nia la iha planeamentuduni, se iha palneamentu karik tenki alokaosan lolos ho folin lolos labele tau ketakosan ida bo’ot hanesan ne’e ne’ebe ke laiha funan (kustu de dis-ponibilidadefinanceira). labele rona kois deit dehanjuta atus rua ba tau kedas juta atus ruane’e labele,” dehan eis deputadu Portugalreprezentante Asores ne’e.

Nia hatutan kestaun lahatene haloplaneamentu laos deit husi ParlamentuNasional maibe governu AMP mos, ne’ebe

Tuir akordu ne’ebe Meja Paralmentu Nasional asina liu husi Vice I Vicente Guterres ho kompania Midori iha fulan Abril atu sosaKareta Prado ba Parlamentu Nasional maibe to’o oras ne’e seidauk mosu, derepenti rona fali is katak atu mosu mai laos onaPrado maibe nakfilak sai fali Pajero Mitsubishi ho ne’e halo deputadu sira laos deit husi opozisaun maibe husi bloku AMP ne’ebeuluk apoia makas ba desijaun ne’e komesa ulun moras hodi foti lia(dejafia) hasoru sira nia patraun (Prezidenti PN) no konsiderakatak desijaun meja Parlamentu Nasional hanesan mal administrasaun, mal manajementu no falta kapasidade .

danu FREITAS

Prado Nakfilak ba MitsubishiHatudu Inkapasidade Meza PN

“Ami sei lori duni kazu ne’e ba PDHJ atuinvestiga, kontratu ne’e nia hun no dikin ihane’ebe, se mak asina, tamba saida makasina, PDHJ nudar orgaun investigasaun bakorupsaun mak sei determina ,” esplika eisMinistra Financas governu UNTAET ne’e.

Nia mos hateten, kestaun laos osan gastaona ga seidauk,kestaun makantes atualoka

osan, prosesu lao kleuk ona, tamba ne’e husu baPrezidenti PN atu kansela tiha sosa kareta ne’e.

Nune’e mos husi bloku AMP deputadu Adrianodo Nascimento xefi bankada PSD mos afirma katakMeja Parlamentu Nasional tenki esplika badeputadu sira tamba sa prosesu sosa kareta latuir kontratu, ida ne’e bele hatudu katak maladmiistrasaun no mal manajementu.

Adriano la konkorda ba desijaunPrezidenti PN atu sosa fali Mitsubishi.

“Hau seidauk simu dokumentus, maibe hauhare iha jornal balu fo sai katak atu mai faliMitsubishi, se ida ne’e mak akontese hau seikoalia barak tamba ita labele halimar ho buatne’e enkuantu iha kontratu sosa prado tenkiprado laos mai fali buat seluk,” lamenta Adriano.

Xefi bankada PD ne’e mos sublinha laiha razaun ba kompania ou se deit atu trokaPrado ba fali kareta seluk, no husu kompaniatenki halo tuir kontratu ne’ebe asina ona.

Deputadu Mario Carrascalo atualPrezidenti Partido Sosia Democrata (PSD)iha hanoin seluk husi nia maluk deputadusira iha bloku AMP. wainhira dada lia ho JornalKla’ak iha seman kotuk nia hateten injustisaboot se nia simu kareta Pardao ne’ebeParlamentu Sosa ba deputadu ida-idakenkuantu povu oras ne’e sei susar komparaho kareta folin ne’ebe as i nia mos larantriste tan deit deputadu sira atu hetan karetaPardo ida-idak estudantes universitario siratenki ba toba iha sela laran(Kaptura).

“Hau nia pozisaun mak ne’e kareta ne’ebeatu mai fo hau, hau sei la simu husik ba hela baestadu. hau lakohi para hetan naran foer babuat sira ne’e tamba ne’e mak hau lakohi.hau hanoin in moral se hau simu kareta ne’e,se mak simu ne’e kualker modu ida-idak ha-noin tuir nia an ba,” dehan eis GovernadorTimor-Timur periodu 1983-1991.

Deputadu Mario mesmu hateten onasei la simu kartea ne’ebe PN atu sosa mai

tau osan ba buat ruma nein estuda no sukat,maibe gasta deit tuir sira nia hakarak.

“Laos PN mak halo hanesan ne’e governuida AMP ne’e tomak, ita boot sira hare buatida naran fundu estabilizasaun de ek-onomika hanoin deit komu osan barak onatau juta atus rua hat nolu to’o agora gastadeit tolu nulu, katak sira nia matan ne’eboot liu fali kabun, hanoin ne’e boot maibegasta ne’e oituan deit ne’e duni laos krtikamaibe povu tenki hatene katak PN no go-vernu osan mina rai nia ne’e gasta la ihaplanu financeiru,” observa Tilman.

Nia hatutan atetude Prezidenti PN ne’ekonsidera hanesan in kapasidade ba malorsamentasaun katak la-hatene halo planuba or-samentu no la iha planu ba orsamentune’ebe lolos, labele halo tiha planu atu sosakareta prado ikus mai sosa fali Mit-subishine’e la los ne’e duni tenki krtika duni.

Tilman realsa se Parlamentu Nasional lakonsege gasta osan ba sosa Kareta ne’ebe orasne’e sai komplikadu tebes to’o iha fulan desembru,signifika osan ne’e sei tama fali ba kofre estadu.

Nune’e nos tuir Fernanda Borges xefibankada Partido Unidade Nasioal (PUN)

realsa niabankada sei lorikazu ne’e baaprezenta ihaPDHJ hodi belehalo kan-selamentu baprosesu sosakareta ne’ebe latuir onap r o s i d emen t ul e g a l .

F e r n a n d aesplika sira niabankada la kes-tiona PN atu sosakareta Prado kaMitsubishi, maibekestiona kona baoinsa halokontratu tenki tuirlei, katak emane’ebe holadesijaun tenki halotuir lei, prosesu

tenki lao ho tra-nsparensia hodi nune’elabele benefisia ba grupo ka maluk ida deit.

“Problema fun-damental mak ne’e,Prezidenti PN la honestu no falta detransparensia iha kontratu. Ami husu bei-beik ona atu fo sai kopia kontratu maibesira nunka fo, dok-umentus hola karetane’e ami hetan fali husi Fretilin tamba ne’eAmi nia bankada hare buat ruma lao losiha sosa kareta ne’e, hodi ne’e mak aminia bankada sei lori kontratu ne’e ba PDHJatu hare tuir prosesu ne’e porke tuir amiida ne’e lao sala ona,” dehan Fernanda.

Fernada mos deskonfia prosesu sosakareta 65 ba kada deputadu tuir lolos aprovadeit ba kareta 27,maibe iha kontratu neesosa kedas 65 ho ne’e nia husu ba PrezidentiPN Fernado de Araujo atu labele asinakontratu se la iha orsamentu ba ida ne’e.

maibe, nia parte mos la konkorda hodesijaun Prezidenti PN Fernado de Araujoatu hola fali kareta Pajero Mitsubishi, hahalokhanesan ne’e konsidera keta buat ruma laola los iha prosesu sosa kareta ta-mba ne’emak Prezidenti PN hakarak subar buat rumaba pubiku. Atual Prezidenti PSD ne’e mosantes ne’e kedas kontra desijaun ParlamentuNasional hodi halo single source no mos de-skonfia PN Halo uluk ona asina kontratu molok

tama ba diskusaun orsmanetu tranjitoriu.

“kompania ne’ebe sosa kareta ne’emos ami la hatene dehan asinakontratu mas ami nein hatene, dehankatak asina antes tama orsamentue to‘o ohin loron kontratu nia kopiaami husu nunka fo, la hatene bajeiaba lei saida mak sira lakohi fo, ne’ehatudu katak meja ParlamentuNasional ladun transparante, agorala transparabte ona depois ujasistema singel source, tan ne’ehau mos la konkorda ho ida ne’etamba sa ita lahalo tender ba idane’e, lolos ne’e tenki halo tenderpara ema hotu bele hatene,”dehan Ir. Mario

Maske Nune’e Mario realsa la fiar mosuona korupsaun, maibe nia deskonfia deit katakprosesu single source ne’e bele hetan buatruma tamba durante tinan 10 nia governa raine’e hetan ona experiensia sira hanesan ne’e.

“La signifika korupsau iha tiha ona. hau saigovernador iha tmpu Indonesia tinan 10hatene katak kuandu iha buat ruma hanesanne’e tenki hetan komisi(porsentu) ne’ebe kariksira hetan komisi ruma ,karik husi emprezarius. tamba hau experiensia sira ne’e liu hotu ona.Hau hatene katak iha duni emprejarius siramak tawar komisi ruma satan single sourcene’e sa lalika mehi tan. Timor ne’e rai ki’ik simusalariu hira ita hatene hotu, gaji maximu liuoituan ona mak Ministru sira $.700.00 itabayangkan nia simu gaji 700.00 iha karetatolu, uma diak(luxu) konserteja ne’e mai husifatin ruma, hau la fiar nia uja nia gaji murnine’e, entaun se governu hakarak hamoskorupsaun tenki hamos uluk buat sira ne’e,agora hola Pardo ne’e bele la akontesemesmu sira la husu maibe kompania referebele fo buat ruma agora simu ka la simu emasira ne’e mak hatene rasik,” esplika Mario.

Nia mos analiza katak tamba sistema siradurante ne’e lalao no ladun hetan kontrolufiskalizasaun preventiva mak premite buatsira ne’e mosu iha dalan klaran. Ho ne’e niahusu atu buat sira ne’e labele akontese fali,sistema tenki funsiona no fiskaliasaunpreventiva tenki iha atu nune’e bele prevenese naksalak ruma mosu iha dalan klaran.

Prosesu sosa kareta ba deputadu-ida-idak iha parlamentu Nasional ne’ebe to’ooras ne’e sei kontroversial hetan protestahusi universitariu sira ho rajaun katakseidauk nesesariu atu sosa kareta luxu badeputadu sira tamba povu oras ne’e seisusar, maibe ejijenjsia estudantes niane’e hetan resposta husi aksaun brutalPNTL hodi kaer universitarius 50 resin bahatama iha kadeia.

Page 5: Kla'ak Semanál Edisaun 36 (10 Novembru 2008)

Kla’ak Semanal 28 Outubru 2008 5LENO

Hau la sai vice pm,Hau la sai vice pm,Hau la sai vice pm,Hau la sai vice pm,Hau la sai vice pm,... husi pajina 2selu ba empresa ida ne’e ka ida neba idepois mos jornalista hakerek baluhanesan ne’e, tamba ami mos hare ihaSMS katak hau rasik mak manda SMS idaba Ministra fo damo tentino hau hare idane’e hau dehan SMS ne’e deit sala onatentino ne’e hau nunka utilija i depois haununka husu audencia ida ho Ministra hauso husu dala ida deit ba Prezidenti daRepublika iha tempu neba atual PM XananaGusmao e hau husu tamba momentu nebakrize bo’ot e hau hanesan membru konselhuestadu hau hakarak hasai hau nia opiniaundireta ba nia, e depois nia sai PM hau nunkahusu audensia nein ba Ministru ruma ne’ebehau hateten keta sala karik, se mak fo, hau lahatene bolu hanesan jornalista kuanduinformasaun hanesan ne’e bele aproveita karik.

Ohin ita boot mesiona ne’e beledefamasaun karik PSD sei lori kazu ne’eba Tribunal tamba Lucia Lobato alendeMinistra nia mos nudar Vice PrezidentiPSD i ho defamasaun ne’e bele hamonumos presteiju PSD iha publiku?

MC. PSD la iha direitu mesmu nia vicePrezidenti so nia nai rasik mak bele lori batribunal, mas kuandu PSD iha dadus prova kataknia la halo duni buat ne’ebe mensiona iha Jornal, PSDbele ajuda duni politikamente bele halo

esklaresementu ba ema seluk, agora atu ba to’o ihaneba ne’e kestaun pesoal ninia tamba ema akuza nialaos hanesan vice Prezidenti PSD maibe hanesan Ministra,se nia halo duni nune’e entaun nia Ministra mak halo laosvice Prezidenti PSD tamba PSD la iha projetu.

Mas publiku bele lakon konfiansa baPSD realsiona ho kazu ne’e?

MC: Sim ne’e lakon duni, nia impaktunegativu ba partidu iha duni, mas hau moshateten kedas Timor oan ohin loron laosbeik ona hanesan iha 74 ka 75 nia ne’ebeita hateten buat ruma ba sira sira hatetenfali dehan imi halo ba mak ami tuir deit,agora laos hanesan ne’e ona agora ita niaema sira matenek ona iha vida politika nia.

Karik iha Tribunal mak hatudu buatne’ebe fo sai iha jornal los duni oinsaita bo’ot nia pozisaun?

MC:Hau sei la iha evidensia ke klaru haubele ba fo hau nia depointmentu ba kazusira hanesan ne’e, hau bele hateten deitkatak se akontese duni buat sira hanesanne’e nia nain rasik mak tenki responsabilizaperante lei nia oin, maibe mos se karik lanune’e mak tenki hamos ema nia naran atunune’e bele hateten ba publiku katak buatsira be’e fo sai ne’e lalos atu ema nia naranne’ebe ita halo foer on abele morin fila fali.

zevonia VIEIRA

AMP Foin Ukun Tinan 1, Korupsaun 40 Tama Ona PGR

Iha loron 25/10, Mari Alkatirimos hasoru malu hokomunidade Timor-oan sira

ne’ebe mos refujia iha tinan 1975.Sorumutu ne’e hala’o iha Liverpool Sydney.

Bandeira Timor-Leste no Fretilin tarametin iha fatin serimónia ne’ebe preparahusi komunidade Timor-oan sira. Husine’e hatudu katak maske hela dok husirai Timor durante iha tempu naruk nialaran. Maibe Timor oan sira ne’e seihadomi no hatudu nia nasionalizmu baTimor-Leste no partidu Fretilin.

Timor-oan hamutuk atus ida resinmaka partisipa iha sorumutu ne’e.Membru Parlamentu Nasional, husibankada Fretilin, Jose Texeira mospartisipa iha sorumutu ne’e. Texeiraesplika ba Timor-oan sira katak MariAlkatiri ema ne’ebe servisu maka’as bafundu Petrolíferu. Ho nune’e ohin loronTimor bele uza osan hodi dezenvolveTimor. Maibe situasaun maka diferente.“Iha tempu governu AMP agora dadaukuza fali osan ne’e hanesan sira nia kusta.La uza osan tuir planu dezenvolvimentune’ebe diak. Mari ema ne’ebe munduinternasional koñese katak ema ne’ebematenek ba parte finanseiru nian. Emane’ebe nakonu ho transparénsia,” esplikaTexeira.

Tuir observasaun jornalista kla’ak katakkomunidade interesante boot tebes hodituir sorumutu ne’e. Komunidade hato’operguntas barak ba Sekretáriu Jerál,partidu Fretilin kona ba situasaun atualne’ebe akontese iha Timor-Leste.

Ba Timor-oan sira, Alkatiri hatetenagora dadauk mosu korupsaun bar-barakiha instituisaun governu AMP. Orsamenturektifikativu boot liu orsamentu Estadu Jeral

2008 (OJE), governu AMP halo ida ne’e salaboot. Orsamentu Rektifikativu (OR) signifikakatak review ka atu kurizi fila fali OJE 2008.Maibé realidade oin seluk. Ministra noMinistru balun halo fali bisnis.

Alkatiri hatutan tan katak ohin loronmosu diferensa. “Ami sai opozisaun laos atuhamonu governu AMP. Maibe kritika atu fokorazen hodi halo buat los. Foin mak ukuntinan ida, maibe kazu korupsaun hamutuk40 maka tama ona ba Prokuradoria JeralRepúblika (PGR). Agora mundu internasionálmos hatene hotu katak korupsaun iha Timormaka’as tebes. Biar nune’e, wainhira hauhalo enkontru ema husi nasaun seluk, hausempre fo mensajen diak ne’ebe iha intereseba povu no nasaun,” esplika Mari Alkatiri bakomunidade sira iha Liverpool, Sidney.

Leo Rosa, Timor-oan ne’ebe husu ajiliopolitiku sai husi Jakarta ba London, iha tinan

1996 wainhira dada lia ho jornalista kla’akkona ba korupsaun iha Timor-Leste, niahateten katak husi nia parte, nia rasik tristirona informasaun ne’e. “Hau sente tristeho korupsaun ne’ebe mosu iha Timor-Leste. Buat ne’e hahalok at. Hau husu ba

partidu Fretilin nudár partidu boot ihaTimor-Leste, hodi bele forma Komisaunindependente ida hodi investiga didiak kazune’ebe mosu,” tenik Leo Rosa iha sorumutune’e.

Leo ne’ebe moris iha Asalainu, Lospalos husu bagovernu AMP tenki hare membru governu AMPne’ebe halo korupsaun, hodi fo sai ba públiku no tenkiiha sansaun ba koruptor sira. “Labele lori hahalok atne’ebe governu Indonezia halo iha tempu rejimeSoeharto,” afirma Leo.

Lising Lai (54), ne’ebe refujia baAustralia iha tinan 1975 hakarak rona buatbarak husi Secretario Jeral partido Fretilin.“Ami hein kleur ona no hakarak halo

sorumutu ho lideransa hanesan DR. MariAlkatiri atu informa buat los ba ami ne’ebehela iha Australia. Durante ne’e ami ronarumoris oin-oin deit. Hau kontente sorumutuida ne’e bele hetan informasaun diak nolos,” esplika Lising Lai.

Korupsaun ne’ebe mosu iha tempuagora, maske Lising Lai la hela iha Timormaibé nudár Maubere oan, nia laran lakontente tanba ulun boot balun uza osanpovu nian ba sira nia kabun. “Hau husu baNain Ulun sira atu labele hamosu violénsiatanba povu Maubere terus barak liu ona husi1975 to’o agora. Ida ne’e maka prinsipal,”hatutan Lising Lai.

Alito Martins João, moris iha Vemaseneébe refujia ba Australia wainhiraIndonézia invade Timor-Leste. Ba jornalistakla’ak nia hatoó ninia sentimentu katakkorupsaun ne’e sempre mosu iha mundutomak. “Maibé ita hatene katak buat ne’ela diak. Ita hatene katak povu sei presizahetan tulun,” dehan nia.

Alito ne’ebe mos uluk luta maka’as baukun rasik an, iha Australia ba jornalistakla’ak hateten katak iha tinan 1975 militarIndonézia oho ita nia maun alin sira. “Hauhusu lalika oho malu tan iha tempu ukunrasik an. Krize sempre mosu iha nasaunbarak maibé laos atu hamosu violénsia,hapara ona violénsia hakribi netik violénsiane’e. Maske ami iha rai liur maibé ami móshanoin saida maka akontese iha Timor-Leste,” tenik Alito.

Hola parte iha sorumutu ne’e KonsuladuTimor Leste iha Sydney, Abel noAdministrador Distritu Dili, Ruben Braz.

Dr. Mari Alkatiri sorumutu ho komunidade Timor oan iha Liverpool Sydney

Leo Rosa, 1996 Ausilio ba London, tempu okupasaun Indonesia.Dr. Mari Alkatiri diskursu iha sorumutuk ho

komunidade Australia foin lalais

Foto Zevonia

Page 6: Kla'ak Semanál Edisaun 36 (10 Novembru 2008)

Kla’ak Semanal 28 Outubru 20086 LENO

Politika governu AMP hodi kriaFundu Estabilizasaun Ekonomiato’o agora seidauk fo benefisiu ba

povu kiik. Deputadu sira iha ParlamentuNasional konsidera governu AMP kriakonspirasaun atu hakrekas povu kiik-kiak sira. Entaun FEE ne’e monu deitba se nia liman?

Xefi bankada Partidu Demokrata(PD), Adriano do Nacimentu konsideraFundu Estabilizasun Ekonomia (FEE),la’o la tuir nia dalan no tempu. “Tanbaiha kolusaun no konspirasaun prosesumerkadoria iha Timor-Leste,” lia hirakne’e hato’o husi Xefi bankada PD ihaplenaria 28/10 semana foin lalais ne’eiha uma fukun Parlamentu Nasional.

Adriano hatutan liu tan katakezekusaun politika FEE, la’o ladiak i la tuirtempu. “Iita hotu hatene katak minamatak ka (crude oil) nia folin tu’un dadaunona no to’o iha dolar Amerikanu 72,2 porbarrel. Ne’e signifika katak folin gazolina,gazoel no mina rai tenki tuir ona kondisaunmerkadoria nian. Maibe infelizmente estaduTimor-Leste interven la muda buat ida. Neinlori buat diak ida,” hatutan Adriano liu husideklarasaun politika.

FEE mos la’o ladiak tanba tuir Adrianokatak foz husi governu sei fa’an ho nia folintu’un $ 16-20. “Gazolina nia folin seinafatin. Sementi nia folin nafatin dolar limato’o neen. Nunue’e mos sasan baziku siraseluk nia folin sei as ba nafatin maske leitributaria implementa ona,” tenik nia.

Tuir Xefi bankada PD ne’e ninia observasaunkonaba ezekusaun politika ba justisa rasik mosseidauk la’o tuir nia dalan no tempu. “Povu ladun apresia ba produtu lei nebe lia nain sirahasai. Tanba implementador sira intrepreta leituir nia interese no necesidade,” sublinaAdriano.

Problema tuir Adriano laos deit konabaezekusaun politika ba boa governasaun nebeseidauk la’o tuir nia dalan no nia tempu. “MaibePratika korupsaun nebe halo ema hotu tilun

manas mos lao buras iha rai laran,” realsaAdriano.

Maske nune’e husi bankada PD mosrekonese katak iha duni tendensia pratikakorupsaun iha rai ida ne’e. Iha duni malplaneamentu, mal administrasaun jestaunhodi fo fatin no tempu ba pratika korupsaunno kolusaun iha nasaun ne’e. “Malplaneamentu, mal administrasaun, nojestaun sei fo fatin no tempu barak liu bakomersiante internasional sira hodi hetanosan barak liu liu husi orsamentu estaduno fundu hirak nebe estadu kria,”deklaraAdriano hafoin taka deklarasaun politika.

Deklarasaun PD ne’e hetan reazen pozitivuhusi membru Parlamentu Nasional. Ana Pessoahusi Bankada Fretilin hateten katak kestaunnebe mak PD deklara konaba korupsaun, maladministarsaun, no mal jestaun nebe akonteseiha governu AMP nia laran ne’e iha duni. “Ita

haree mal administrasaun, mal jestaun nokorupsaun nakonu ona iha ita nia rai. Satan FEE nebe governu kria la iha assoenskonkreta,” hato’o Ana Pessoa iha UmaFukun Parlamentu Nasional.

Membru deputadu husibankada Conselho NasionalRezistensia Timorense(CNRT), Aderito Hugo daCosta iha ninia intervensaunhalo negasaun maka’as badeklarasaun ne’ebe Xefibankada hasai konaba FEE.“Kuandu FEE la’o ladiak,bosok fali an rasik ona,”esplika Aderito.

Tanba tuir deputadu CNRTne’e katak faktus hatudu onaba ema hotu, bainhira krizifinansas akontese iha EstadusUnidus Amerika, estadu sel-seluk hanesan Australia no

Singapura halo intervensaun ba merkaduno halo subsidiu. “Maibe Timor-Leste,tanba nia matenek duni mak nia halo onaFEE, antes krizi finanasas akontese ihamundu tomak,” deklara Aderito.

Iha fatin hanesan Prezidente PartiduUnidade Nasional (PUN), Fernanda Borgesmos deklara liu tan katak partidu PD iharazaun no sentidu ba FEE nebe la konsegehodi ajuda hatun presu sasan iha merkadu.“Maibe ho intensaun governu nian tuir amirona katak wainhira governu aprezentaFEE ne’e atu hatun presu, maibe sira faillatiha ona iha objetivu ida ne’e. Objetivu lakonsege hatun presu I presu sasankontinua sa’e,” tenik Fernanda.

Xefi bankada PUN ne’e mos hatetenkatak alegasaun korupasaun barak teb-tebes iha governu AMP nia laran. “Maibeto’o agora ami seidauk rona husi governu

katak sira atu halo saida ba ministeriu ida-idak nebe mak hetan alegasaun halokorupsaun ne’e,” kestiona FernandaBorges.

Fernanda Borges mos haklean liu tankatak iha rai seluk governu rasik haloinvestigasaun ba alegasaun korupsaun ihaninian ministerio rasik, ou nia ema rasik.“Iha governu laran mak la investiga,hanesan taka hela deit no nega deit dehankorupsaun ne’e laiha, ita nunka hetansolusaun ba problema nebe mak akonteseiha rai laran. Maibe ita hare alegasaun ne’eboot ba dadaun mak ita foin hakfodak. Idane’e mak problema bo’ot,” tenik FernandaBorges.Tanba ne’e mak tuir FernandaBorges katak enkuantu korupsaun boot iharai laran, ninia implikasaun mak ba presunecesidade baziku iha merkadu.

Durante ne’e governu AMP fo projeituba ninia amigo ka amiga sira deit. “Halofali single source. Fo osan ba ema nebemak Ministru ne’e fo kontratru. Ne’e makhau husu para atu hapara buat sira ne’e.Se lae presu sasan sae nafatin. Povu maklori todan fali. Korupsaun balun deit makhetan no balun nebe moris iha susar laranla hetan. Entaun FEE ne’e la Funsiona,”tenik Borges.

Tuir Fernanda Borges katak presusasasn sae tanba governu ne’e fo osanbarak liu ba iha ekonomia. “Ida mak FEErasik. Entaun governu rasik mak kriainflasaun ba fundu ne’e. Segundu, governumos fo osan barak ba IDPs sira. Maibe sirabarak mak la hadia sira nia uma. Barakmak sosa kareta no sosa motor.

Sasan baziku ne’e atu tun latun,” hakotuFernanda Borges iha ninia deklarasaunne’ebe mak hato’o iha Uma FukunParlamentu Nasional.

Governu Kria FEE, Kria Mos KorupasaunGovernu Kria FEE, Kria Mos KorupasaunGovernu Kria FEE, Kria Mos KorupasaunGovernu Kria FEE, Kria Mos KorupasaunGovernu Kria FEE, Kria Mos Korupasaunagustinha XIMENES, bendita RIBEIRO

Ema halo manobra oi-oin hodi fahepamfletu iha Dili laran hodi akuzaFretilin. Karik tanba marsa da paz?

Membru Parlamemntu Nasional, husibankada FRETILIN, Ana Pessoa husu ba IVgovernu Primeiro Ministru Jose AlexandreGusmão, liliu Sekretariadu Defeza noSeguransa atu haka’as an haloinvestigasaun porfunda ba distribuidorpamfleitu no espallador SMS (ShortMesages Services) nebe hafoer imagenpartidu historiku FRETILIN nia naran ihapubliku.

Deklarasaun politika ne’e hato’o husideputada, Ana Pessoa iha Uma FukunTersa-Feira (28-10) semana kotuk foinlalais ne’e durante sesaun plenaria.Deputada husi bankada FRETILIN ne’e moshusu ba governu atu responsavel ba lia aninliu husi pamfletu nebe refere. “Ema siranebe distribui annonoimu, la tauidentifikasaun ka asinatura, maibe uza faliFRETILIN nia naran hodi hafoer hikasFREILIN nia naran,” tenik nia.

Tanba ne’e mak bankada FRETILIN ezijigovernu liu husi Sekretariu Defeza atu haloinvestagsaun klean konaba ema se ma

espalla pamfletu. “Ami bankada Fretilinhakarak eziji tenki iha investigasaun didiakno hetan duni ema sira nebe ke halo

manipulasaun ida ne’e. Hau hanoin liliu siranebe uza SMS la difisil atu hetan. Karik ihavontade politika dala ruma ema sira ne’emos responsavel ba krizi 2006. Tanba ihabuat ruma, Fretilin mak sai Alvu,” afirma

eiz Ministra Estatal ba Primeiru GovernuKonstituisional ne’e iha Uma FukunParlamentu Nasional.

Konaba pamfletu nebe espalla iha railaran, bankada Fretilin hato’o sira niapreukupasaun tebes ho pamfletu sira seluknebe koalia konaba Lorosae-Loromonu.“Investiga kestaun ida ne’e no tenki hatenese mak iha kotuk,” tenik Ana Pessoa. Ana

FRETILIN Husu Governu AMPFRETILIN Husu Governu AMPFRETILIN Husu Governu AMPFRETILIN Husu Governu AMPFRETILIN Husu Governu AMPInvestiga Distribuidor PamfletuInvestiga Distribuidor PamfletuInvestiga Distribuidor PamfletuInvestiga Distribuidor PamfletuInvestiga Distribuidor Pamfletu

Pessoa hatutan liu tan katak husi parteFRETILIN rasik la haluha diskursuPrezidente Xanana Gusmao iha 23 Marsu2006. “Ami la halua diskursu PrezidentiXanana Gusmão konaba Lorosa’e versusLoromonu. Tanba ne’e mak ami la haluano lakohi katak ema ho laran at tama faliita nia leet atu fahe ita,” sublina AnaPessoa. Portantu FRETILIN sei kontinuareorganiza nia estrutura sira tomak;komesa iha baze to’o leten ho fiar metinkatak sei laiha tan ema ida atu sama railulik ida ne’e.

Kestaun nebe bankada FRETILINlevanta iha Uma Fukun ParlamentuNasional, Xefi bankada demokratiku (PD),Adriano do Nacimento fo apoiu mos baFRETILIN atu halo investigasaun kleankonaba ema diskonesidu sira nebe makespalla pamfletu iha rai laran. “Dalan nebeefikas maski lori b Tribunal, hafoin hetaninvestigasaun ruma husi parte nebekompetente. FRETILIN lalika soe tempu noulun fatuk moras ho SMS ou pamfletu nebeespalla ona ba publiku. Maibe tenki ihaidentifikasaun,” afirma Xefi bankada PD.

agustinha XIMENES

PortantuFRETILIN sei

kontinua reorganizania estrutura sira

tomak; komesa ihabaze to’o leten hofiar metin katak seilaiha tan ema idaatu sama rai lulik

ida ne’e.

Governu aprezentaFEE ne’e atu hatun

presu, maibe sira faillatiha ona iha objetivu ida

ne’e. Objetivu lakonsege hatun presu Ipresu sasan kontinua

sa’e

Doc. Alex

Page 7: Kla'ak Semanál Edisaun 36 (10 Novembru 2008)

Kla’ak Semanal 28 Outubru 2008 7TASIBALUN

Jornalista Masakre Santa Cruz

nuno RODRIGUES

Publikasaun Masakre SantaCruz ba mundu, ema dalabarak koalia deit mak Max

Stahl, maibe Amy Goodman mosiha papel importante. TambaGoodman nia servisu inkluireportazen Timor-Leste nebe niavizita molok independensia noliutiha independensia haloGoodman manan Nobel Alternativa.

Amy Goodman nudar jornalistaba programa Democracy Nownebe koñesidu tebes iha mundu,sai jornalista ba dala uluk nebemanan the Right Livelihood

Award, Premiu nebemundialmente hatene hanesanNobel Alternativa. ParlamentuSwedia sei fo premiu nebe ihaloron 8 Dezembru, 2008.

The Right Livelihood Awardestabele iha tinan 1980 nudarforma atu rekoñese ema hiraknebe iha korajen pesoal no lutaba transforsmasaun sosial nebepremiu nobel rasik esklui tihaona. Nobel Alternativa ne’e atufo honra no suporta ba ema hiraknebe of-erese pratika no sai matadalan ba dezafiu boot nebe itahasoru ohin loron. Goodman hili

Opozisaun Malaysia Hamrik HasoruRasismu no Intimidasaun

tamba nia “de-zenvolve modelinovativu ba jornalismu politikanebe in-dependente tebtebesnebe in-forma povu miloenskonaba lian al-ternativa nebe dalabarak media mainstream esklui.

Goodman hateten,”Hau hetanhonra boot katak grassroots,jornalismu independenti noservisu makas hau nia kolega siraiha Democracy Now! Emarekoñese iha tempu kritiku ne’e.Hau sei fiar katak media bele saiforsa ba paz. Ida ne’eresponsabilidade jornalista siraatu fo nia lian ba ema hirak nebe

Partidu balun iha FrontNasional, partidu nebegoverna koko atu

intimida partidu op-ozisaun noativista sosial, Sekretariu Jeral S.Arutchelvan husi Partidu SosialistaMalaysia (PSM) hateten sai liutihaMembru Parlamentu PSM Dr DJeyakumar, bainhira nia kareta grupupreman soke iha loron 17 Outubru.

Loron hirak molok, ativista di-reitu humanus nebe servisu tihaona durante tinan 26, ChengWhee governu kaer liu husi In-ternal Security Act (ISA), liutihania halo relatoriu hodi akuza polisiahalo abuzu poder hodi duni sai ema kiaksira iha estadu Johor. Nia ema akuzahodi “despalla informasaun falsu”.

Cheng hatoo nia preokupasuanba eviksaun violentu ba ema 27no sira nia apoiante nebe koko atu

hapara demolisaun iha suku Malay KampungBaru Plentong Tengah iha 16 Outobru.

Choo Shinn Chei, ativista PSM,nia laptop polisia foti tiha.Ne’e tuirho kaer no tahan ativista seluk noema nebe halo internet-tuir ISA. Idane’e provoka ema rihun ba rihunhalo demonstrasaun iha fulan hirakne’e atu hasai kaer ema la tuir lei.

Ida ne’e mai halao tamba iha su-sesu barak husi parte opozisaun ihatinan ne’e. Anwar Ibrahim, lider ali-ansa opozisaun Frente Povu (PR),nia ameasa hasai kadeira governuBN liu husi membru parlamentugovernu nian liu husi eleisaun.

Maski hasoru governu foun nebeinspira ho kazu “sodomi”, ameasa nafatinatu dada kadeira husi governu BN.

UMNO, partidu dominante iha BN,iha istoria politika rasial naruk atu ma-ntein pozisaun populasaun Melayuhahu kedas husi partidu kaer poderliutiha kolonialista Britanika dada an.

Maski nune’e, partidu opozisauniha tinan hirak ne’e hahu manan apoiusubstansial husi ema Melayu sira.

UMNO hakarak hapara partiduopozisaun husi komunidadeMelayu, Arutchelvan esplika.“Hanesan eze-mplu, iha Outobru22, iha manifestasaun iha mem-bru estadu asembleia Nasir Hashimiha Selangor nebe ema 50-80 maktuir. Man-ifestasaun ne’e nakonuho rasismu no sektarian.”

“Sira fo hanoin Nasir katakhanesan nia nudar emaMusulamu nia sei la ba kontra faliema Muslumanu, tamba Nasir husupergunta atu asemblei estadu uza osanzakat atu fo ba ema kiak laos Melayu.”

Iha insidenti Johor, autoridadenebe partikularmente la kontentetamba ativista Xina komesa basuporta komunidade iha kampungMelayu nebe kiak nebe hasorueviksaun, Arutchelvan hateten.

Iha parte seluk, baku karetamembru PSM nudar kontinuasaunhusi kontradisaun entre parseiruPSM no UMNO, Malaysian IndianCongress, ba suporta kom-unidade Indian nebe kiak ihaSungai Siput iha estadu Perak.

Arutchelvan hateten katak ihaatakes barak ba membru PSM.Maski nune’e, liutiha baku kareta,polisia akuza tiha ona ema balun hointimidasaun kriminal ba dala uluk.

Maibe, Arutchelvan aumenta,partidu BN balun, hanesanMalaysian People’s Movement Pa-rty (Gerakan) no People’sProgressive Party (PPP) koko atu lainvolve iha tatika politikaintimidasaun no rasismu husi UMNO.

PSM kontinua atu promovepolitika klase hasoru partidu eliteMalaysia tuir tradisaun komunal nopolitika reliziaun. Liutiha mananmembru parlamentu federal ba

dala uluk no membru asembleiaestadu iha eleisaun jeral iha Marsu,baze atu suporta PSM kontinua buras.

Too manan direitu atu aplika barejistrasaun eleitorial iha Setembrutinan ne’e, liutiha luta legal popularnebe naruk durante tinan 10.

Liu ema 1500 nebe selebra vitoriane’e iha han kalan hodi buka fundusiha Setembru 13 no iha ema 800nebe atende rally atu selebra vitoriaiha Kuala Lumpur iha Outobru 19.

Ema hirak nebe koalia iha rallymak husi partidu opozisaun selukinklui Democratic Action Party (DAP),the Justice Party (PKR), no Party Islam(PAS). Membru Parlamentu husi DAPTeresa Kok, nebe nia uma ema sunuliutiha nia simu ameasa rasista.

Iha Outobru 23, polisia kaer ema12 (inklui labarik tinan 6) nebe kokoatu fo karta ba PM atu husik prizioneriuISA. Arutchelvan hateten katakgovernu nebe lidera husi UMNOhasoru krize ISA hanesan mos krizifinanseiru global nebe prepara atu uzaforsa no opresaun atu mantein poder.

[Atu hetan informasaun liu tan,vizita http://www.parti-sosialis.org.]

Manan Nobel Alternativanuno RODRIGUES

haluha tiha ona, ema iha poder siradiskrimina no baku. Ida ne’e makrazaun nebe hau hatene atu lori haulapizeira, kamera no mikrofon sai bamundu. Media tenki sai hanesansantuariu,. Ida ne mak ami nia servisuatu ba iha fatin nebe iha silensiu.”

Amy Goodman rasik mos partisipaiha 12 Novembru 1991 iha nebe akonteseMasakre Santa Cruz hamutuk ho AlanNairn. Nia reportazen konaba TimorLeste no Nigeria halo nia manan GeorgePolk Award, the Robert F. Kennedy Prizeba reportazen internasional no theAlfred I. Dupont-Columbia Award.

Amy Goodman sai nudar pioneruba kolobarasaun media publiku ihanasaun, Democracy Now! Mediagrassroots, nebe publika iha radiono estasaun publiku 750.

Goodman mos hakerek livrubarak ona no sai nudar New YorkTimes Best Seller: Standing Up tothe Madness: Ordinary Heroes inExtraordinary Times; Static;Government Liars, MediaCheerleaders, and the PeopleWho Fight Back; no The Exeptionto the Rulers; Exposing OilyPoliticians, War Profiteers, andthe Media That Love Them.

Goodman manan NobelAlternativa hamutuk hoKrishnammal no SankaralingamJagannathan husi India ho sirania organizasaun Land for theTillers’ Freedom, Asha Hagi husiSomalia no Monika Hauser husiAlemaña.

Asembleia Jeral ONU ihaloron 29 Outobruaprova rezolusaun hodi

husu Estadus Unidus hakotublokade hasoru Kuba.

Husi 192 nasaun nebe saimembru ba ONU, iha nasaunhamutuk 185 nebe vota afavor barezolusaun ne’e, iha deit nasaun

tolu (Estadus Unidus, Israel noPa lau nebe vota kontrarezo lusaun ne ’e . Nasaunhanesan Marshall Islands noMicronesia nebe mos dala rumavota kontra, hili atu sai abstain.Kuba manan tan votu idakompara iha tinan 2007 nebenasaun 184 deit mak vota afavor.

Rezo lusaun atu husu atuhakotu blokade hahu iha tinan1992 ho votus 59 afavor no ohinloron sa i t iha ona 185.

Molok votasaun, Min is t ruNegos iu Est ranje i ru Fe l ipePerez Roque koa l ia molokAsemble ia Jera l no notasituasaun esepesial iha nebe

r e z o l u s a u n n e ’ e h a t o o ,k r i z e e k o n o m i a n e b ei n t e r n a s i o n a l m e n t ea k o n t e s e n o i m p o r t a n t el i u e l e i s a u n i h a E s t a d u sU n i d u s , n i a o b s e r v a , s e ip r o d u z p r e s i d e n t i f o u nn e b e “ t e n k i d e s i d ek a t a k b l o k e i a n e b e

ONU Vota Hasoru Estadus Unidusn u d a r p o l i t i k a n e b e salan.

“O mesak, izoladu,” dehanministru negosiu estranjeruhatoo ba George W. Bush.Diskursu Perez nebe hetan aplaushusi Asembleia Jeral.

Traduz Husi Granma International

nuno RODRIGUES

Page 8: Kla'ak Semanál Edisaun 36 (10 Novembru 2008)

Kla’ak Semanal 28 Outubru 20088

Celina vendadore iha dalan ninin neébe estadu duni

KNUA

Hadia Sidade Dili Difikulta Povu Nia MorisHadia Sidade Dili Difikulta Povu Nia MorisHadia Sidade Dili Difikulta Povu Nia MorisHadia Sidade Dili Difikulta Povu Nia MorisHadia Sidade Dili Difikulta Povu Nia Moris

danu FREITAS

Hafoin fulan hirak nialaran hela iha Prizaun.Vicente da Conceicao

alias Railos hetan moras hodihalao tratamentu iha Indonesia,wainhra fila husi trata,entu Railoshetan ona anin liberdade ho ne’ehalo bankada opzisaun senti tristehodi hateten katak Governu AMPtenta intervein kazu Railos hodihapara tiha prosesu ba Railo atunune’e bele hamos ain Fatin AMPsira nia durante tempu krize.

Bankada opozisaun maioritariu Fretilinliu husi konferensia imprensa iha semanakotuk akuja governu AMP bloku AliancaMaioria Parlamentar (AMP) tenta interveinkazu Railos hodi hapara nia prosesu justisaatu nune’e bele hamos ain fatin.

Deputadu Arsenio Bano atualvice Prezidenti Fretilin ba jornalKa’ak faktus barak kona ba Railoshanesan halo asaltu ba QuartelJeral F-FDTL iha Tasi Tolu hodihamate ofisiais FDTL nia balu, noXanana Gusmao atual PrimieruMinistru iha tempu krize hamutuk

ho komandante PNTL atual depu-tadu Paulo Martins fo gia demarsa atu Rai Los laos livre hodihalo intmidasaun no asaltu.

“Hau la kompriende tamba samak to’o agora seidauk iha pro-sesu ba Railos,” lamenta Arsenio.

Nune’e mos tuir deputaduDomingos Sarmento katak ihakrize 2006 laos Fretilin mak ujaRailos maibe ema seluk mak ujahodi halo intimidasaun ba emaFretilin durante eleisaun le-gislative no prezidensial.

Eis Ministru justisa ne’e des-konfia lider politiku balu e’ebe ihapoder interfere ona iha justisahodi hapara prosesu ba Railos.

“ne’e hau hanoin lider politikubalu ne’ebe iha poder mak ha-tama ona kanuru tohar iha jutisatamba ne’e mak prosesu baRailos ne’ebe tuir lolos tenki res-ponsabiliza ba kazu atake QuartelF-FDTL Tasi Tolu livre tiha, jus-tisa e’e ita atu tau ba ne’ebe emane’ebe politiku la hanesan ho sira

hatama ba kadeia agora tambaRailos ne’e uluk sira uja entaun takatiha nia prosesu justisa,” dehanDomingo Sarmentu ho laran triste.

Husi sorin seluk deputadu MarioCarrascalao husi bankada PSD ha-teten nia mos ladun kompriende hoprosoesu ba Railos no husu atuesplika ba publiku tamba sa Railoshetan ona liberdade.

“Justisa tenki lao no tenki es-plika ba publiku tamba sa mak foliberdade ba Railos, hau horseik(semana kotuk) ba Hospital hauhare Nia iha neba livre hela hodiba hare nia familia iha Hospital,”katak eis Governador iha tempuokupasaun Indonesia ne’e.

Atual Prezidenti PSD ne’e moslamenta tamba prosesu fahe kilat baCivil to’o oras ne’e ladun klaru hodisublinha katak se laos ema be RailosAkuza mak fahe kilat ba nia se losmak fahe kilat ba Railos, nune’e niahusu Railos tenki ba hatan iha tribunalesplika lolos se mak fahe kilat.

“Agora Rogerio mos hetan tihaona indultu nia mak fahe ka se itala hatene, prosesu justisa ihaTimor Leste hamosu konfuzaunboot tamba kazu barak mak seriumaibe Ministeriu Publiku fo li-berdade tiha, balu fo indultu no baluarkiva tiha,” lamenta deputadu Mario.

Mario ne’ebe oras ne’e narantemi- temi hela iha publiku atu turiha pozisaun II vice PM ne’e lamentatebes tamba kazu barak ne’ebe im-portante mak tenki arkiva tiha hodihamosu konfusaun iha publiku nia let.

Entertantu hatan ba ida ne’e vicePM Jose Luis Guterres ba jornalistasira iha Palacio Governu hatan katakgovernu seidauk interfere ba iha areajustisa liu-liu ba prosesu justisa Railos.

Tuir koordenador Fretilin mu-dansa ne’e katak iha rai demokrasiasira nia parte respeita tebes de-klarsaun politika husi opozisaun.

“Hau hateten deit katak me-moria Timor nia ita seidauk ha-–luha no hau seilembra katak

Railos ne’e uluk delegadu Fretilinba iha kongresu 2006 no iha krizeMinistru Interior Rgerio Tiago Lo-bato mak fo kilat ba sira inklui foinstrusaun atu hao saida I hau ra-sik ho hau nia kolega sira sei morishela no ami hatene momos saidamak akontese,” dehan Jose LuisGuterres hodi defende Railos.

Hatan ba ida ne’e DomingoSarmentu hateten ih amomentune’eba laos Fretilin mak uja Railosmaibe ema sira ne’ebe ohin loron turiha governu AMP mak uja hodi ba sirania interstu politiku no Fretilin sai vitima.

Jose Luis Guteres mos gabaRaiLos hodi hateten katak Railoshanesan ema ida ne’ebe par-tisipaba luta libertasaun patria se nialakohi kumpri ordem iha momentuneba hodi intrega kilat no ho hanoinat nia bele estraga estabilidade.

“hanesan governu amo res-peita tebes desijau tribunal niatamba ami fira ne’e knar tribunalnia no ami hanesan governu heindeit desijaun ne’ebe tribunal hatun.

Jose luis sublinha nia hatenelolos se mak hamosu krise iha 2006.

“Hau husu ba povu tomak liu-liupartido poitiku sira favor ida hanoin oituanba tamba povu Timor Leste lakohi onain-stabilidade politika iha rai laran se itanune’e susar atu kria progresu iha ita niarain,” dehan eis lider Fretilin ne’ebe hari

Fretilin mudansa ne’e.

Planu governu AMP liu husi administrasaun Distrito Dili atu hadia kapital hodi bele sai hanesan kapital nasaun sira selukinves ajuda povu kiak no mukit nia vida maibe difikulta fali sira nia moris. Ho forsa, autoridade sira obriga muda vendedorkiik sira ne’ebe fa’an sasan iha dalan ninin. Maske nune’e tanba kabun, negosiantes kiik balu kontinua fa’an sub-subar ihadalan ninin atu bele sustenta vida iha uma laran.

Membru ParlamentuNasional ne’ebe tuirlolos uza sira nia

direitu konstitúsional hodi defendepovu kiik no kiak iha uma fukunhusi atuasaun brutal autoridadesseguransa nian. laos alis ba povukiak ne’ebe governu obriga dasaiha dalan sein fo alternativa, maibedeputadu PN balu fo fali apoiu baautoridades sira atu kontinua uzaforsa hodi dudu ses negosianteskiak sira ne’ebe oras ne’e balu seifa’an nafatin iha dalan ninin.

Deputada Virigina husi bankadaCNRT, foin lalais iha sesaunplenaria iha PN husu ba au-toridades seguransa atu dudu sestiha negosiantes kiak sira ne’ebekomesa fila fali ona fa’an sasan ihadalan ninin, hafoin iha semanahirak ba kotuk muda obrigatoriu.

“Hau husu ba PNTL sira tenkihasai tiha sira (negosiantes kiik ihadalan ninin) husi estrda ibun atu itania estrada bele mos tanba hau fointesik mai hare iha Lita Sotre nia oinno licedere ida rua ko-mesa fa’anfali ona iha neba. Tenki hasai tiha.Se lae bele dada malu mai fila falifa’an iha ne’eba,” dehan Virgina.

Tuir deputada ne’e Dili orasne’e sai foer tanba deitnegosiantes roda tolu nia hahalok.

Wainhira jornal Kla’ak dada liaho vendedor Celina da Silva, tanbasa nia kontinua fa’an iha dalan

ninin, nia hatan katak razaun maifali fa’an iha estrada ibun tanbawainhira administrasaun Dili mudaobrigatoriu sira ba iha MerkadoTaibessi, la iha tan fatin atu fa’an.

Wainhira to’o iha neba hetanproblema ho negosiantes sirane’ebe fa’an nanis ona iha ne’eba.Ho razaun ne’e nia deside fila falimai fa’an iha estrada ibun iha Akait.“Ami ba fa’an iha Merkado sasanla folin liu, tanba ne’e ami mai falifa’an iha ne’e. Governu tenkihatudu fatin ida ne’ebe diak molokdudu ami ba ne’eba. Labele mai

dudu obriga deit ba tau hamutukiha fatin ida hanesan soe foer. Amiba ne’eba, sira be iha nanis onaMerkado hateten ba ami katakfatin la iha atu simu ami entaun

ami tenki mai fali,” dehan Celina.Nia husu ba administrasaun Dili

molok atu aloka ema ba fatin idatenki kria kondisaun atu nune’e siralabele hetan problema. Labele husikdeit negosiantes ba tau sae malu hodikria fali problema entre negosiantessira no govrnu fase liman tiha.

“Ami hatene governu hakarakhalo Dili ne’e sai mos, maibe

governu mos labele subarrealidade katak povu ohin loronne’e sei kiak. Ami fa’an hanesanne’e laos ami nia hakarak maibeami nia kabun mak obriga ami

tenki fa’anh a n e s a nne’e. Imig o v e r n udiak tanbafulan-fulansimu osanhodi hanhemu, beami kuitaduho buat sirah a n e s a nne’e makami hodi hantanba ne’eami husu fa-vor hare mosba ami. Amilaos animal,

ami mos emacuma ita niastatus sosial

mak la hanesan imi ema bo’ot nomatenek. Ami ema beik no kiak,”dehan Celina ho hirus.

Ho desenraska negosiantessira ba deve osan iha Banco hodihalo negosiu iha dalan ninin tanbala iha tan dalan seluk. Siraobrigado tenki fa’an sasan ihadalan ninin ne’ebe rame homovimentu atu ema bele sosa

Governu AMP TGovernu AMP TGovernu AMP TGovernu AMP TGovernu AMP Tenta Interenta Interenta Interenta Interenta Interven Kazu Railosven Kazu Railosven Kazu Railosven Kazu Railosven Kazu Railos

danu FREITAS

netik sira nia sasan para osanfunan hodi bele sustenta sira niamoris, balu taka divida iha banko.

Hein katak governu AMP labeletaka matan deit hodi hamosnegosiantes husi eatrada ninin horazaun atu hadia sidade Dili saikaber no furak. Ikus mai laos tulunpovu hodi hadia sira nia morismaibe halo terus nia povu rasik,hatodan tan sira nia difikudadesmoris, tanba deit atu hadia sidadeida. Maske sira beik no kiak, siramos nudar sidadaun Timor-Lestene’ebe governu persiza foatensaun, kria kondisaun ba siramolok atu hamos sira husi estradaninin. Labele iha parte ida dehanatu hadia povu nia moris iha parteseluk taka dalan ba povu atu moris.

Nune’e mos hanesan deputadune’ebe reprezenta povu iha umafukun labele mai iha povu nia UmaFukun hodi foti deit liman yes manhodi nunka defende interese povuba desizaun governu nian, ne’ebedifikulta povu nia moris.

Hein katak deputadu nodeputada sei la sai deit yes man badesjisaun governu ne’ebe difikultapovu nia moris, maibe bele mossai no man se desizaun ruma husigovernu la ajuda povu nia moris,maibe hakarak atu difikulta falipovu kiik.

Foto:Gerson

Page 9: Kla'ak Semanál Edisaun 36 (10 Novembru 2008)

Kla’ak Semanal 28 Outubru 2008 9KADI

Tinan ba tinan malaene’ebé uluk ukun itasempre hatete katak ita,

hanoin la hetan. Ita ne’ebé morisiha kolónia tenke mate iha kolónia.Ita ne’ebé moris provínsia tenkemoris iha provínsia. Maibé tempuhatudu buat seluk, buibere nomaubere oan hotu ho isin no laranhatete ba mundu tomak: biar itabele moris iha rai ne’ebé siradehan kolónia, ne’ebé sira hatetekatak provínsia, ita prontu hodimate ba ita nia oan hodi moris iharai ketak ida, nasaun ida ne’ebéohin ita bolu Timor-Leste.

Se maubere no buibere hatudusira nia barani, sira nia matenek,sira nia kbiit hodi hasa’e husiopresaun husi nakukun, ida ne’ehatudu katak ita Timor oan,hanoin iha, no katak ita nia hanoinno matenek, buat ne’ebé itahatudu tiha ona, halo mundutomak hakfodak. Nasaun ki’ik,hamriik, ho hanoin, no hatete: Amihanoin.

Dala ruma, ami jerasaunne’ebé foin sa’e, sei moe atu husu“tan sá?”, “se?”, “wainhira?”. Moehodi hatudu katak biar ita lahatene ita prontu atu aprende nolota. Moe tamba, ema barak, uzamatenek hanesan buat kro’at,ne’ebé atún ita nia dignidadewainhira ita la hatene no sira makhatene.

Semana kotuk l iu ba,jornalista Kla’ak ba dada lianuitoan ho “katuas” ida ne’ebéhatete ba jornalista, imi jovenmós bele. “Katuas” ne’e, naranAires Almeida, Timor oan, niahatudu ba ita katak iha Timor oanmós bele sa’e inovadór no hatuduba mundu tomak, dala ida tan,Timor oan hanoin iha, Timor oanmatenek mós iha.

Sr. Almeida, uluk iha Australiania hetan formasaun kona enerjiaalternativa, halai liu ba enerjiasolar (enerjia husi loron).Wainhira nia fila fali ba Timor,nia susar barak atu hetan fatinida hodi, hanorin, faheesperiénsia no matenek ho Timoroan seluk kona ba enerjiaalternativu, liu-liu enerjia solar.Biar ne’e nia nunka lakonesperansa no ho espíritu badinasnia hetan servisu, uit oan, uit oan.

Ida ne’e buat ida katak itaTimor oan hotu, jerasaun “pontekais” no jerasaun “foin sa’e”,hanesan…Ita hotu nunka foti-ulun wainhira ita haré katakTimor oan seluk matenek liu faliita no nia badinas liu fali ita nohalo servisu ida ne’ebé di’ak.Hahalok ilójiku ne’e dala rumaleitór sira bele esplika didi’ak bajornál ne’e: “Tan sá?”

Wainhira UNDP simu nia lian-husu husi Sr. Almeida hodi harukania atu ba aprende kona ba

rui PINTO

Biogás, biar Sr. Almeida fuukmutin ona, nia kulit oin namkurutuit-oan (uit-oan deit), nia la taukatu ba. UNDP haruka nia atu barai Xina hodi aprende uit-oan konaba biogás. Nia hela ne’ebá fulanida, maibé tamba nia professorhare katak nia sa’e alunu di’ak nobadinas, kompañia ne’ebéprofessor sira ne’e servisu, seluSr. Almeida atu hela ne’ebásemana ida tan.

Ne’ebá nia hetan difikuldadebarabarak, hanesan joven sirane’ebé buka servisu maibé susaratu hetan tamba la ko’alia ingléska portugés, “Katuas” mós susar,tamba iha Xina ne’ebá ema lahatene ko’alia Inglés. Haré to’onia ba ne’ebá atu aprende maibéhalo nusa mak nia bele aprendese sira la bele ko’alia ho nian? Biarne’e, nia kontaktu ho niasupervizor, kada semana ida dalarua deit, hodi husu, no bukahatene, sá ida loloos mak sirahakarak hanorin ne’ebá. Nia derearame no ko’alia horas rua. Husutuir, husu tuir to nia hatene.Tempu seluk nia bukainformasaun rasik iha internet, atule barak no hatene di’ak liu tankona ba biogas.

Iha Xina ne’ebá nia viajen baprovínsia ida hodi aprende atu halodijestór (fatin ida ne’ebé matériaorganika fi la ba biogás).Infelizmente nia kursu la hotu,

sira hanorin atu halo dijestórmaibé la hanorin atu liga falikanalizasaun hodi hasa’e gás husidijestór ba dapur. Tamba Sr.Almeida baibain hadi’a nia umarasik, wainhira nia fila fali maiTimor nia aplika buat ne’ebé niahatene halo ona iha uma laran,hanesan jardín, hadi’a dapur noharís fatin, hodi kompleta niniaesperiénsia no halo eskemabiogás kompletu ida ba uma rua.

Wainhira nia hahú ida ne’e niaharé katak buat ne’ebé siraesplika iha fatin barbarak dalaruma la hanesan buat ne’ebé niaharé iha Timor. Nia hasa’e niaosan rasik (17$ USD) hodi holalivru ida ne’ebé hanorin sá idaloloos mak ita bele hatama badijestór no hira-hirak mak belehatama ba dijestór. Livru ne’ene’ebé ema Indianu ida makhakerek, liutiha prosesu hameno,nia folin sa’e truz, to’o 70 $ USD,maibé tamba nia hakarak aprendeduni, nia halo esforsu, “takamatan no loke karteira” no holalivru ne’e.

Nia hakarak aprende liu tanduni maibé, nia sempre hanoinfali buat ne’ebé ema balun hateteba nia, balun hatete ba nia katakTimor oan ne’ebé hetanoportunidade atu estuda iha liur,nunka fahe sira nia esperiénsia batimor oan seluk. Tamba nia katuasona, nia hatete ba ha’u katak nia

Akontesementu 2006: Golpe, La’os KriziAkontesementu 2006: Golpe, La’os KriziAkontesementu 2006: Golpe, La’os KriziAkontesementu 2006: Golpe, La’os KriziAkontesementu 2006: Golpe, La’os KriziTimor-oan iha Melbourne Hasoru Malu ho Mari AlkatiriTimor-oan iha Melbourne Hasoru Malu ho Mari AlkatiriTimor-oan iha Melbourne Hasoru Malu ho Mari AlkatiriTimor-oan iha Melbourne Hasoru Malu ho Mari AlkatiriTimor-oan iha Melbourne Hasoru Malu ho Mari Alkatiri

Tinan 1975 wainhiraIndonézia invade Timor-Leste, komunidade

barak maka refujia ba iha nasaunseluk hanesan Portugal noAustralia. Razaun tanba iha tempune’eba situasaun la permite batimor-oan sira atu buka paz ihasira nia rai rasik. Militar Indonézia

ne’e mosu tanba nasaun balun ihainterese ba Timor nia riku soinhanesan mina,” esplika MariA l k a t i r i .

Eiz Primeiru Ministru ne’ehatutan tan katak akontesimentu2006 ne’e golpe laos krizi.“Xanana iha golpe ne’e niakotuk,” afirma Sekretariu Jeral

Governu AMP lidera nasaun ne’e,violensia mosu ona,” tenik nia.

Maibe Mari Alkatiri konfirmakatak Fretilin lakohi violensia.“Tanba Fretilin sai ona vítima iha2006. Entaun Fretilin lakohi ihaviolensia. Ema balun dehangovernu AMP konstituisionalmaibe Fretilin kontinua hateten

inkonstituisional no ilegál.Governu AMP la hatenelidera nasaun ne’e los,”esplika Mari Alkatiri. AMPla lidera nasaun Timor-Leste ho lolo’os tanba tuirF re t i l i n inia hareek a t a kKorupsaunm o s ubarak ihainstituisaunl a r a n .

PlanuF r e t i l i nh o d i

hala’o marsa dapaz ne’e mai husiHolarua, Same ihatinan 2007. Hahúhusi enkontru ne’e,Freti l in komesah a l oreajustamentu ihabaze hodi halo estrutura foun.“Uluk wainhira iha tinan 2007 amihateten ona ba públiku katakFretilin sei halo marsa da paz.Maibe ema hotu nonok deit. Liuona tinan ida maka ema balun

hakarak koalia sai katak marsa dapaz ne’e sei la hamosu violensia, idane’e sala boot,” sublina Mari Alkatiri.

Ho planu marsa da paz ne’ekomesa halo governu AMP tauk.“Tanba sira atu husik sira niakargu. Entaun sira komesa halorumoris fahe pamfelto iha Dili noto’o iha baze,” esplika nia.

Tuir observasaun jornalista kla’akkatak wainhira DR. Mari Alkatiri koaliakona ba korupsaun ne’ebe maka’astebes iha Timor-Leste, komunidade siraneébe partisipa iha sorumutu ne’e senti

invade Timor-Leste, Gil Santos bajornál kla’ak hateten katak saúdeno edukasaun ne’e importante baTimor-Leste. “Iha tempu agora,komunidade iha baze presizaedukasaun no saúde ne’ebe diakatu nune’e bele dezenvolve an hodiak ba oin. Tanba sa osan sirane’e la uza ba povu nia interese.Maibe tenki uza ba ema balun niainterese. Ami Timor oan ne’ebehela liur mos sente triste hohahalok ulun boot sira balun,”kestiona Gil Santos.

Lemos, Timór-oan ida ne’ebefu’uk mutin ona husu baEiz Primeiru Ministru atuevita korupsaun ihaTimor-Leste. “Korupsaunsei akontese nafatin ihaTimor-Leste, oinsa povuki’ik nia moris bele hadia.Kontribuisaun ho esforsusaida maka Partidu Fretilinhalo atu nune’e bele evitakorupsaun,” husu Lemosba Secretario JeralFreti l in, Mari Alkatiri.

Hatan ba perguntasne’e, Mari Alkatiri hatetenkatak dala uluk tenki evitakorupsaun no kombate.Importante l iu makasistema iha governu laran.

Jestaun tenki lao los.Se jestaun ne’e la los, korupsaun

sei la mosu barak. Maibe kuandukorupsaun mosu. Programa no planula lao. Ida ne’e bele halo governu nia

naran foer,” afirma Mari Alkatiri.

la koi halo tuir buat ne’ebé emabalun halo uluk, nia lo kohe, niatauk atu moe.

Sr. Almeida halo nia dijestórba dala uluk iha Kairui. Ema balundeskonfia katak dijestór ne’e lafunsiona karik (dala ruma tambania timor oan, ita iha sempre jeituatu fiar metin ema seluk nodeskonfia ita nia ema rasik).Maibé nia konfiante katak niniadijestór bele halo biogás duni, noSr. Almeida la sala, dijestór ne’ehalo biogás duni.

Iha nia esperiénsia iha KairuiSr. Almeida mós koko atu halosistema ida hodi sunu biogás,ne’ebé efisiente liu, no ne’ebé ahila kona fatin seluk hanesan iha raisira seluk. Ho sasán balun ne’ebénia hetan husi Xina, nia rasik, halopesa ida iha ninia ofisina, ne’ebéfoin primeiru vez iha mundu emaharé. Nune’e mós Sr. Almeidakontaktu kedan ba ninia Professorhodi ko’alia kona ba buat ne’ebénia halo, nia professor hakfodak,no haksolok.

Istória ne’e hatudu ba ita hotukatak, biar ita bele hanoin katakita la hatene, se ita hakarak dunihatene, ita tenke barani atu husu,tenke badinas, tenke fiar a’an.Ami hein katak Katuas Almeida,nia istória bele sai ahi Kla’ak bajoven sira hotu, ita hotu mós belehalo ita nia rai sente orgullu.

Zevonia VIEIRA

ENERJIA ALENERJIA ALENERJIA ALENERJIA ALENERJIA ALTERNATERNATERNATERNATERNATIVTIVTIVTIVTIVA NO HANOIN ALA NO HANOIN ALA NO HANOIN ALA NO HANOIN ALA NO HANOIN ALTERNATERNATERNATERNATERNATIVOTIVOTIVOTIVOTIVO

Sorumutuk sekjen Fretilin

Mari Alkatiri ho komunidade Australia

triste. Tanba governu AMP uza osanpovu nia ba sira nia interese privadu.

Timor oan ida ne’ebe refujiaba Australia depois Indonezia

oho Timor oan rihun bar i h u n .

Iha loron 22/10,komunidade Timor oaniha Melbourne hasorumalu ho Secretario JerálPartidu Fretilin, DR. MariAlkatiri. Iha sorumutune’e komunidade sirahakarak hatenedireitamente kona bakrizi 2006. No razaunsaida mak Mari Alkatiritenki husik ninia karreiranudár Primeiru Ministruiha Primeiru governuKonstituisional Timor-Leste.

Konaba perguntas hirak ne’e,Alkatiri esplika katak krizi 2006akontese tanba osan mina raikomesa tama. “Wainhira hau maihalo negosiasaun iha Australiahodi hetan fundu petrolíferu, emabarak maka la gosta. Balun la fiartanba imposivel. Hau dehan bagovernu Australia katak hau sei lakontente wainhira seidauk dadapipeline ba Timor Leste. Ho idane’e ema balun gosta hau. Iha 1999Indonezia la gosta hau tanba justisa,buat sira ne’e komplikadu. Krizi 2006

partidu Fretilin ne’e. Iha parteseluk komunidade sira mos husuplanu konaba marca da pazne’ebe Freti l in atu hala’o.

Tanba tuir informasaunne’ebe komunidade Timor-oansira hetan iha Australia katakwainhira Fretilin hala’o marsa dapaz sei mosu violensia. “Fretilinhakribi violensia. Se Fretilinhakarak halo violensia, wainhira

Diskursu Sekjen Fretilin iha

Austral ia

Foto: Zevonia

Foto: Zevonia

Page 10: Kla'ak Semanál Edisaun 36 (10 Novembru 2008)

1 Buat ruma ne’ebé fó hatene bu-at ida ba ema; símbolu.Ø Testu ne’e imi bele hetan iha http:// www.kafka.org/index.php?portuguese2 Wainhira ita la simu, no fó sa’e katak buat ida la kona ita; kesar3 Imajináriu4 Buat ida espirituál, ne’ebé soi klmar deit la soi isin; namka’it fali ho ema nia hanoin no laran;5 Iha lian tetun terik tada terik bu-at ida ne’ebé ita haree ona iha ita nia neon, nune’e ita lalika lota6 Imajen

hasoru ema ruma1. Iha 1920’s nia hetan moras tuberkuloze no,kasian Kafka mate iha tinan 1924. Molok Kafka mate nia hatete bania belun Max Brod katak bainhira nia mate nia belun tenke sunumakerek hotu ne’ebé nia seidauk haklaken ba mundu. Max Brodla halo tuir buat ne’ebé Kafka hakerek no haklaken ba ema hotumakerek Kafka nian hanesan “Prosesu” (1925), “Kastelu” (1926)no “Amerika” (1931). Tuir loloos ema barak koñese liu livru dahulukne’ebé Kafka hakerek ho naran “Metamorphose”, maibé tuir lolooslivru hotu.

1 http://www.ciutatoci.com/literatura/biblio/biblioteca_digital_kafka.htm

LISAN

LENSA

Durante semana rua nia laran, Jornál Kla’ak buka dalan hodi fó hatene ba públiku sira uitoan deit kona ba hakerek na’in ida tan. Ohin imi bele hetan versaun tetun ba testu ki’ik oan ida Franz

Kafka hakerek. Baibain testu Kafka nian nakonu ho matenek no halo itahanoin barak. Dala barak autór ne’e halimar ho lia-fuan, tamba, hanesanita hotu hatene, lia-fuan ida bele iha terik ida deit ka mós bele nakonuho terik. Franz Kafka moris iha tinan 1883 iha sidade ida naran Praga.Bainhira nia tinan 23 nia hotu foti kursu Direitu no serbisu iha kompañiaseguru. Biar ema barak hatete katak Kafka triste loroloron (tuir testubalun ne’ebé nia hakerek), tuir loloos nia sempre haksolok wainhira nia

Kafka…Ha’u nia belun

Lian Maklokek husi Jornál: Kmanek boot ba kla’ak atu hato’o ba públiku testu “Tadak” edisaun dahuluk.Testu ne’e ami barani atu tradús tamba ami fiar katak lia-tetun bele no mós ami foti-ulun ba dalen ne’e,ne’ebé ami hadomi. Kla’ak iha fatin ne’e mós hakarak soi fali lia-hatami ida ba leitór sira hotu-hotu. Itatenke barani atu tuir Dekretu loron 14 Abríl 2004 nian kona ba lia-tetun ofisiál. Se ita la barani atu hametinita nian lian entaun ita hahú ona prosesu sobu nasaun ne’e. kla’ak nia tradutór hakarak fó neon ba kolegasira iha Projetu Kafka liu-liu ba Helena Coult Ø ne’ebé tradús testu ne’e ba Portugés. Nia mós hakarakhato’o nia agradesimentu ba RR, ZV, NZ ne’ebé le no fahe sira nia hanoin kona-ba manuskritu ne’e.

Tadak1

Ema barak halerik2 katakma-tenek na’in nia lianhanesan ma-kerek idane’ebé ita la biban hodikaer, hatene no la’o tuir

durante ita nia moris, moris ne’edeit, mak ita iha.

Wainhira matenek na’in idadehan: “Liu ba”, nia la kohe terik:“Liu. Ba fatin seluk”. Ita bele liu bafatin seluk, karik ita hanoin katakfatin seluk mak fatin lós, no fatinseluk mak fatin ne’ebé matenekna’in terik ba ita atu ba. Wainhiramatenek na’in ida hakarak ko’aliaba ita kona-ba buat mehik3 mís-tiku4 ida ne’ebé ita seidauk hareeno hatene no mós katak nia rasikla biban atu hanaran no temi, idane’e terik ba ita katak buat ne’ebématenek na’in hakarak dehan baita la iha folin no, katak ko’alia ne’e

la kona ita nia moris, moris itanian iha mun du raiklaran ne’e.

Tadak hotu ne’ebé matenekna’in uza, hatudu ba ida buat idane’ebé ita hotu tada5 ona: emalabele hetan buat ne’ebé ema labele hasoru. Ita nia neon-todanloroloron nian, hahú tuir dalanoioin. Nune’e mós, ema balunhusu: Tan sá mak ita halerik? Seema ida, karik, moris tuir buatne’ebé matenek na’in nia ilas6 ha-tudu ba nia, nia rasik mós belefila-a’an no sai ilas ida. No karik,hanesan ne’e, nia bele halakontodan ne’ebé nia neon kaer ulukloro-loron.

Ema seluk dehan - “Ha’u beletaru ho o katak buat ne’ebé o foinko’alia mós hanesan ilas ida”.

Ema seluk tan bele dehan -“Lós, o manán”.

Testu orijinál husi F. Kafka

Ema ne’ebé manán dehan tan-“Ha’u manán duni, maibé ha’umanán buat tadak deit”.

Ema ne’ebé lakon dehan -“La’e, tuir loloos, o tada katak olakon iha realidade.

Tradutor Rui Pinto

Ba sani na’in hotu katak testune’ebé ha’u foin tradús dala rumasei difisil uitoan atu komprende.Nune’e mós Kla’ak husu ba ha’uatu esplika di’ak liu tan sá ida loloosmak testu husi Kafka naran “Tadak”hakarak haklaken ba ita. Ha’u husuba sani na’in atu hakmehik(imajina)…kopu ida iha mesaleten, ho bee sorin. Ema na’in ruatuur no haree kopu ne’e, ida ne’ebéhamrook hatete: “Kopu ne’e, sorinnakonu bee” ema seluk, ne’ebé lahamrook hatete “la’e, tuir lolooskopu ne’e sorin balun bee la iha”.Iha konversa ne’e se mak kaer lialós? Tuir loloos, sira na’in rua. Ida

HAU HAKARAK TADArui PINTO

hili atu hatete hirak mak mamuk(tanba la hamrook) no ida selukatu hatete hirak mak nakonu(tanba hamrook). Klasifikasaunrua ne’e, «be hirak iha kopularan», no «kopu mamuk hirakmak resin» lós maibé tanbaesénsia klasifikasaun la hanesan,ida la simu buat ne’ebé ida hateteno ida seluk hanoin nia mak kaerlia-lós. Ida ne’e hanesan diskusaunida ne’ebé ita rona beibeik ihaarena polítika, balun hatete katak“lejitimidade la iha” balun hatetekatak “ami mak kaer maioriaParlamentu nian”, iha ne’e ita hareeezemplu ida kapás tebetebes. Ihaezemplu ne’e se mak iha razaun?

iha nasaun seluk hanesanAustralia, bainhira emahatene ko’alia lia Inglés no lia

seluk, hanesan españól, fransés kamandarin, sira foti-ulun no oin nola’o hanesan lia na’in tanba tuir sirania sosiedade, ema ne’ebé hateneko’alia lia rua matenek duni, tambania iha oportunidade atu sani nohatene mundu tuir matan rua. Niabele haree no fó naran ba buatne’ebé ema hotu husi nia so-siedade hatene, no nia mós belefó naran no hatene halo nusa makema, husi sosiedade seluk naransasán balun. Biar, iha Timor-Lesteema barak ko’alia liu lia rua por-ezemplu Makasae, tetun, no Malaiu

ka Fataluku, Tetun, no lian Malaiu,Timor oan la foti-ulun tan ne’e.

Definisaun2 ki’ik oan ida badalen-toluk Na’in iha Timor-Lestebele sai: “ema ne’ebé ko’alia mósno hatene dadalek husi lian tolu”3

ha’u sente katak sani na’in belesimu definisaun ida ne’e, maibé tuirmatenek na’in ida naran Diebold4,arti ne’e, dala ruma ladún kapástanba nia tau matan deit barezultadu lota lia, la tau matan baprosesu lota lia. Tuir Diebold, itatenke mós tau matan ba buatne’ebé nia bolo “hahún5 dalen idatan”6 no “lota pasivu”. Nia hatetekatak lia na’in ida tenke hatene sáida mak lia-fuan balun husi lia seluk

terik hodi nia bele hatene temi noko’alia lia-fuan ne’e. Ida ne’ehatete ba ita katak ema ida belehahú sai Dalen-toluk Na’in, tuirprosesu aprendizajen ne’ebé hahúlota léksiku husi lia-toluk, molok emalota atu la’o tuir regra gramátika(sintakse, fonolojia no seluk tan)ne’ebé nia kuran hodi hatene ko’alialós lia toluk.

Se ita haree didi’ak, hanoinne’e ita bele haree kedas katakTimor oan hotu tuir ona prosesu“hahún dalen portugés” tamba itahotu hatene temi lia-fuan barakhusi portugés. Biar timór oan labiban atu ko’alia portugés itabarak rona no komprende

Ko’alia dalen barak: sani mundu tuir dadalek barak.rui PINTO, nico Zecoro

portugés. Ida ne’e ezemplu klásikuida husi ema ida ne’ebé sei ihaprosesu “hahún dalen” iha kazune’e “hahún dalen portugés”.Timor oan bele hatene, nokomprende bainhira ronaportugés, maibé nia seidauk belefilak nia kapasidade atukomprende ba kapasidade atuko’alia 7. Tuir loloos bainhira itahatene ko’alia tetun-prasa notoman atu hanoin iha tetun, lailaisliu atu lota ka aprende portugés.

Konkluzaun: Timor oan beleko’alia, no hatene lia barak, no saimundu tuir dadalek barak.Daudaun Timor oan labele uzadalen portugés atu sani mundu.

1 Linguajen2 Katak, terik, arti3 Ideia ba hakerek ne’e mai husimakerek husi Bloomfield, L.(1933). Language. New York:Holt, Rinehart & Winston4 Diebold, A. R. (1964).

Incipient bilingualism. 495-506,iha Hymes, D., Ed. 1964.Language in Culture andSociety: A Reader inLinguistics and Anthropology.New York: Harper and Row

5 Fundasaun; hahalok atu hahúharii ka tau baze

6 Iha lian Inglés nia hakerek“insipient” (buat ne’ebé foinhahú)

7 Wald, B. (1974). Bilingualism.Annu.Rev.Anthropol.3.301-321

Matan atu sani iha ona, buatne’ebé ita sei kuran mak doutórmatan (profesór) ida ne’ebé di’ak.Doutór ne’ebé hatene onadiagonostiku (katak Timor “hahúndalen portugés”) no fó reseitadi’ak (métodu hanorin ne’ebéespesífiku ba ema ne’ebé ihaprosesu hahún dalen portugés).

Page 11: Kla'ak Semanál Edisaun 36 (10 Novembru 2008)

Nasional

Iha loron 31, fulanOutubru Prezidenteda Repúblika hala’o

vizita ba sedé “Instituto Nacionalde Linguistica” (INL) iha UNTL.

Iha ne’ebá, Na’in Ulun dadalian uitoan ho jornalista kona bapapél instituisaun ne’e. Nomós hatete katak, biarinstituisaun ne’e importanteduni atu hametin Timor-Lestenia identidade nasionál INL seikuran tulun liu tan husi Governu.Vizita ne’e importante duniba lider ne’e tamba, nia foinharee ho nia matan rasik badala uluk sá ida mak INLhalo to’o daudaun no sádifikuldade mak sira hasorulorloron. Na’in ulun rasikmós konfesa katak “(…) ha’umoe uitoan, que primeiravez mak mai institutu idane’e, que simu mandatuhusi lei, atu kaer buat idaque hanesan baze e klamarnasionalidade Timorense,kultura timorense línguatetun, lia tetun (…)”.

Governu tenke fó meiu liu ba INLGovernu tenke fó meiu liu ba INLGovernu tenke fó meiu liu ba INLGovernu tenke fó meiu liu ba INLGovernu tenke fó meiu liu ba INL

Guy Campos, eis-torturador, Timoroan ida ne’ebé

ema balun du’un1 katak niafó orden atu kaer, tortura,hamate no halakon Timoroan barak, hatama baAustralia nudar peregrinu nola’o tuir nia hakarak iha raine’ebá ho kondisaunfaforuk2.

Sr. Jacinto Alves hateteba jornalista ajénsia Lusakatak nia, no Timor oanhakarak no hein justisa.Hanoin ne’e, buras tambainformasaun polémiku balunkona ba Guy Campos foin saiiha jornál no televizaun oioinsemana hirak liu ba. Sr.Jacinto, eis-elementurezisténsia, no membrukomisaun rua ne’ebéinvestiga krime no hahaloka’at durante okupasaunTimor-Leste mós hatetekatak, di’ak liu tan karik, Guy

Campos hetan julgamentuiha Australia ne’ebá, tambatuir nia hanoin, ne’ebá niahanoin katak iha garantiakatak sistema la’o di’ak.

Isin ruin husi famíliaAlves no nia belun balun,hatama hotu iha kaixaun ki’ikoan ida, hanesan kaixaun balabarik kiik ida ho matanvidru. Isin ruin ne’e, hatuduevidénsia masakre idane’ebé hala’o loron 1 Abríltinan 1979 iha Barique,distritu Manatuto.

Iha isin ruin luruk ihakaixu laran ita hetan ruinhusi Jacinto Alves nia alin,Almerindo NapoleãoMarques Alves, husi nia alinfeto Gertrudes Alves (aliasZélia), hosi alin feto selukFilomena de Jesus Alves(alias Milu), husi nia JacintoAlves nia kabeen, IreneGomes, husi AgostinhaGuterres Peixoto, asistente

polítiku ba FRETILIN ihaViqueque, husi Sr. Lay eismilitár husi ezérsituportugés, espesialista baarmas pezadas, husiArmando da Cruz Pinaasistente polítiku husi Ainarono, husi Sr. Pinheiro ne’ebékabeen ho Sra. Agostinha.

Jacinto Alves biban atuhetan isin ruin ne’e iha fulanSetembru 2008, no heindesizaun husi governu atulori isin ruin ne’e ho hatamaba jardín dos erois ihaMetinaro. Jardín ne’ebé hariiatu fó hanoin ba ema ne’ebémate entre 1975 no 1999.Bainhira Sr. Jacinto hetanisin ruin ne’e, komunidadeTimor oan iha Australia, noiha Timor-Leste ko’alianudar testemuña bamasakre Barique nohaklaken se makresponsavel ba masakre

Barique.Sr. Jacinto hatete katak

uluk, ema barak ta’uk GuyCampos. Nia sempre la’o hofarda hamutuk ho unidadeespesiál Kopassus. GuyCampos nia naran mósmosu dala barak iha arkivukomisaun Verdade,Rekonsiliasaun noAkollimentu iha Dili.

Sr. Jacinto hatete katak liutiha loron rua Guy Camposmosu iha Barique, elementuhusi batallaun indonéziu 745mosu no oho elementu na’insia, no hala’o masakre ruatan iha Barique, ida ne’ebésira oho ema na’in 4 idaseluk ema na’in sanulu resinhitu.

Sr. Jacinto mós hatetekatak molok Guy Camposmosu, nia família no belunsira faforuk, maibé bainhiraGuy Campos mosu, bapasira bolu nia família ba

barraka ida no oho sira. Emabarak tada família Alvesnudar membru FRETILIN,Sr. Jacinto hatete.

Guy Campus uluk saimilitante ba UDT, partidupolítiku ida ne’ebé hala’ogolpe anti-Komunista contraFRETILIN iha Agostu, 1975.Liu tiha invazaun, GuyCampos mós hatama bamilísia pro Indonézia nohahú nia karreira nudarelementu intelijénsia militárIndonézia. Tuir Sr. JacintoAlves, Guy Campos hataruema FRETILIN desde ulukkedas nia toka iha grupumuzikál ida naran “Bia luli”banda ne’ebé semprekontra banda revolusionáriuno pro FRETILIN, “Os 5 dooriente”.

Señór Jacinto Alves niahakarak mak, ne’e, istóriane’e no istória vítima fónaroman ba dalan hodi la’oba justisa. Nia mós hatetekatak, isin ruin rahun ne’ebénia iha kaixaun laran, rahuntamba ema la hakoi sira, nobalada fuik sira ne’e harahunruin hotu.

Iha masakre 1979, Sr.Alves lakon boot, Gertrude(nia alin feto) la matebainhira bapa sira buti gatillu

Pedro Rosa Mendes

Ramos-Horta :

Tuir dekretu governu nian1/20041, INL iha kna’ar hodi,satan, hametin, no haklakendalen Timor-Leste nian. Tuirdekretu ne’e, INL iha kna’aratu halo ida ne’e tuir buatne’ebé ita bolo padraunortograf iku (hakerekbanati tuir). Iha tinan haatliu ba, dekretu governune’e hatete katak governutenke hakerek tu i rpadraun ortograf iku“tetun ofisiál”, maibé toagora daudaun governuhotu ne ’ebé ukun i taseidauk hakerek tuirmatadalan tetun.Prezidente halerik bajornalista: “ida idak hakerektetun konforme nia hakarakuartau uang (jornalista ed.)sira mós halo konfusaun bootliu tan.”.

Ho laran susar, na’inulun aumenta tan: “(…)ha’u mós haree ho laransusar, primeiru iha governu,agora iha Prezidensia, quetoo agora la iha sistema ida,

programa ida, estratéjia idaatu hanorin ofisiál bafunsionáriu”. Tamba ne’emak nia, nudar PrezidenteRepublika vizita INL hodi entresurat ofisiál hodi husu tulunhusi INL atu hala’o kursu bafunsionáriu públiku sirane’ebé servisu iha Prezidensia

da Republika, buat ida ne’ebénia fiar katak importante atuhametin no hadi’a liu tandezenpenu funsionáriuPrezidensia da Republika.

INL simu surat husiPrezidente no haksimuk nialian husu. Reitor no Diretor INLno hatete katak INL la iha

meiu hodi hala’o atividadeformasaun ne’ebéPrezidensia husu tamba tuirloos, orsamentu INLlimitadu duni. Dala ruma idane’e sai kontradisaun bootida ba buat ne’ebé ita le ihajornál no rona iha rádiukatak, orsamentu governune’e sai makás. Realidademak osan sai makás duni ihafatin sira seluk maibé baINL, orsamentu la sai ida.Ho informasaun ne’ePrezidente da Republikahatete ba jornalista katak seINL meiu la iha entaun:governu tenke fó meiusliu tan do que orsamentune’ebé sira iha de 500 $USD dolar atus lima fula-fulan ho quartu oan ida”

Iha halibur ho jornalistaPrezidente hatete dalan idatan ba jornalista katak “lia-fuan tetun mak fóidentidade, fó klamar,orgul lu ba Timor”. Tuirprezidente José Ramos-Horta se ita, Timor-oan la

hadomi ita nia lian “itakonfusaun lós!” karik ita lahadomi lian ita haluha ita niakultura, ita nia identidade noita nia nasionalidade.Prezidente mós aumentatan katak dalen tetun mak“fó klamar, “dar alma,esénsia” ba nasionalidade,buat ida ita bolonasionalidade timorense”.

Ami sente katak biarprezidente nia oin hamanasa,nia sente neon todan bainhirania hare eskritóriu INL nian niarasik hatete: “ita boot sira,depois bele tama atu haree,kuak oan ida, ha’u hanoin kataksira servisu iha fatin boot ida,afinál kuak ne’e ki’ik oan liu faliha’u nia dapur iha uma”.

Ami husu: Kuak ne’e, makkuak ne’ebé lideransa koko atuhakoi ita nia identidadenasionál? Ka: kuak ne’e maklideransa hakarak kuda fini atuburas Timor oan hotu nia dominba lian, lisan no rai? Iha ne’eami hakarak hatete ba leitór sira,katak, rai (INL) fukar ona nobokur ona atu haburas fini ne’e,governu iha devér moral hodifakar be ba rai ne’e, no rai ne’edeit, tamba hakarak ka la kohe,rai ne’e mak iha kna’ar atu taumatan ba ita nia lian.

Isin ruin família Alvesentre torturador no jardín eroi

no halo kilat hakilar, nia kaerSr. Alves nia oan, labarik idaho fulan 11. Bapa sirahasa’e tiha nia oan, no butigatillu dala ida tan hodihamate Gertrudes. To’odaudaun, Sr. Alves buka atuhetan nia sobriña ne’ebétuir informasaun ne’ebé niahetan husi informador ihane’ebé servisu iha batallaun745, sei moris, no moris ihaJava. Ohin loron, nia laranla hanesan naran uluk,“Sunar” nia inan nia narankódigu uluk iha klandestina.

Kla’ak hetan permisaunatu tradús testu ne’e husireprezentante no hakerekna’in ajénsia Lusa. Se aminia tradusaun sala karik, amihato’o ami nia deskulpa.

Nota:Títulu orijinál “Timor-

Leste:ossadas da famíliaAlves entre o torturador eoJardim dos Heróis” haklakenhusi Ajénsia Lusa, Dili,Timor-Leste iha loron 22/10/2008. Númerudokumentu 8920378

AkuzaLiberdade

rui PINTO, nico Zecoro

Iha Señór Jacinto Alves nia jardín iha Dili, ita bele hetan uma ki’ik oan ida, kórazúl biru. Iha uma ne’e nia laran, ita hetan iha mesa leten, isin ruin husi ema

na’in sia, ne’ebé hetan fuzilamentu iha 1979.

Hau mak hili tema ne’e,atu koalia konaba vizaun bafuturu, laos atu koalia iha liuratu ataka deit ba governu lae.Ita koalia katak Timor-Lesteiha kondisaun atu sai ponteba asia no pasifiku. Ihakondisaun tamba situasaunjeografika no estrategiamaibe depende ba povuTimor rasik atu sai ponteTimor Leste tenki ihakapasidade rasik. Tamba semak ukun tenki investi barak

iha edukasaun, saude noinfrastrutura. Atu iha kapa-sidade atu kompete ihamerkadu traballu no ihakapasidade atu sai ponteduni.

Sira husu tamba sa ihahanoin diak hanesan ne’emaibe imi rasik han malu.Hau dehan ida makproblema no ami tenki ultrapasa uluk problema ne’e.Too loron ami kuandu ultrapasa problema interna ami

sei sai rai ida kiik maibe saiboot.

Objetivu husi marxada paz mak saida?

Objetivu marxa da pazatu hatudu lolos katakFretilin iha kapasidade atumobiliza ema too 200.000.Ne signifika katak sira laihaapoiu. Hau dezafia AMP atumobiliza 50.000 labele uzagovernu nia osan no sasan.

Halo uluk ami haree ami seila book. Fretilin kuandu atulaos atu halo violensia. Atuhatudu katak povu hamutuknafatin ho Fretil in. Atuhatudu povu la presiza haloviolensia atu husu justisa,husu dezenvolvimentu lapresiza liu husi violensia.Violensia so sobu la harii.Atu hatudu katak povu lapresiza hein to eleisaunfoun atu hatudu governune’e laiha lejitimidade. Atu

haree akordu AMP ne’e, sesira mak iha polit ikahonestu, ASDT sai sira laihalejitimidade. Halo manobraatu kontinua nafatin. ASDTsai AMP laos AMP ona, biardeputadu sira apoiu nafatin,laos deputadu mak asinaakordu maibe lideransamak asina. Baze ASDT niamai husi votus baze, siralaiha ona. Maibe sira laihahonestidade. Tan deit sirania error sira halo barak-barak, ema distritu sira

Korupsaun ba bei-beik,..Korupsaun ba bei-beik,..Korupsaun ba bei-beik,..Korupsaun ba bei-beik,..Korupsaun ba bei-beik,.. husi pajina 12seidauk senti rezultadu.Maibe osan nebe gasta ne’ehanesan tinan 4-5 governuuluk ninian. 500 miloensdeit liutiha tinan 5 hau niagovernasaun. Osan tinan 5-7 nian mak rai sei hanesanne’e nafatin. Hospital, sedesuku, ponti sira iha kosta sul,ministeriu negosiu estranjeiru,estatua papa, kuwait, palasiupresidenti nebe sira inagurane’e projetu governu uluknian. Sira nia projetu maknebe?

Page 12: Kla'ak Semanál Edisaun 36 (10 Novembru 2008)

Kla’ak Semanal 28 Outubru 200812 N A S I O N A L

INDISE

Prado nakfilak ba Mitsubishi, Hatudu inkapasidade meza PN

pajina 4

Dr. Mari Alkatiri sorumutu ho komunidade Timor oan iha Liverpool, Sydney

pajina 5

Mario Carrascalão, “Hau sei la sai vise PM atu koa fita”

pajina 2

Governu kria FEE, kria mos korupsaun

pajina 6

ba pajina 11

“Korrupsaun Ba Beibeik”Sekretariu Jeral Fretilin no Eis Primeiru Ministru Mari Alkatiri foin lalais ne’e halo vizita hodi hasoru PM Australia Kevin Ruddno Ministru Rekursu Naturais hodi koalia konaba situasaun Timor-Leste no pipe line. Maski laos iha governu maibe eis primeiruministru ne’e sei koalia makas nafatin katak pozisaun Fretilin mak kontinua nafatin atu dada pipe line ma Timor-Leste. Ihaoportunidade ne’e mos eis primeiru ministru fo palestra iha Universidade Victoria iha Melbourne no ANU hodi koalia konabaTimor sei sai nudar ponti ba Asia no Pasifiku. Tuir mai intervista nebe jornalista kla’ak Almerio Alvarez no Nuno RodriguezTchailoro halo ho sekretariu jeral Fretilin ba vizita nebe halao no situasaun politika rai laran.

Saida mak ita hetan husivizita hasoru PM Kevin Rudd?

Uluk ami defende pipe line maiTimor-Leste ohin mos sei de-fendenafatin. Ami koalia konabasituasaun politika nodezenvolvimentu. Situasaun po-litika iha Timor hanesan be nebeita haree husi leten nonok hela katakpaz iha establidade, bainhira hareeklean uituan situasaun seidaukmetin. Problema barak mak seidaukrezolvidu, foin lalais tamba rona deitema lorosae atu sae komandantepolisia ema komesa iha panfletu.

Problema ne’e hatudu momos,problema ida nebe Xanana kriatiha loromonu no lorosae ne’e,ema balun sei kaer nafatin ha-nesan instrumentu politiku. Fretilinhalo esforsu boot atu hamos buatne’e. Tamba ne’e ami hanoin katakgovernu sira halo koperasaun ihaarea seguransa no defesa tenki tauatensaun ba buat hirak ne’e.

Se laos tamba Fretilin niatoleransia no nia politika oras ne’eTimor sai at ona. Sira mos pre-okupadu ho situasaun ne’e, sira mospreokupadu ho situasaun korupsauniha Timor-Leste. Sira iha sira niaema iha ne’e, sira haree relatoriuTranparensia International. Sirahusu tamba sa buat sira ne’e ita beleultra pasa. Korupsaun bele ko-mbate iha nivel rua, ida governutenki monta sistema ida nebe trans-parante, governu laiha trans-parensia; gasta osan naran-naran,fahe projetu narnaran laiha planuno programa ida nebe klaru.Prosedur nebe iha tiha lei mos sirala tuir. Sira halo hotu-hotu entreganaran-naran. Korupsaun sae ba

beibeik, diskursu mak atu kombatekorupsaun maibe pratika laiha. Sirapreokupadu nafatin ho korupsaunTimor-Leste, se korupsaunkontinua hanesan ne’e, sira niaajuda mos bele lao sala dala. Amidehan halo favorlabele para ajudamaibe bainhira ajudanebe fo tenki tamaiha sistema ida nebeita boot sira mos belekontrola. Labele fiardeit ba governu idane’e. Ajuda labelepara tamba povupresiza maibe labelefiar deit ba governune’e, entaun osanhusi l iur mos seitama hotu bak o r u p s a u n .

Ita haree vizitane’e rasik oinsa?

Ami kuandu vizitaba Australia emabalun hakilar marxa da paz dehansei mosu violensia, planu ne’e amimarka tiha iha Outobru 2007, laihaema ida hakilar agora derepentiema hakilar tamba saida? Ne’eXanana nia manobra no niamanipulasaun tamba ema komesakritika barak ba nia governu,alegasoens korupsaun barak-barak, entaun nia hakarak desviaatensaun husi korupsaun ba marxada paz ho violensia para ema beletauk, para ema bele hanoin kataknia mak bele garanti seguransa barai ne’e. So nia deit bele garanteseguransa. Primeiru atu hataukema sira atu labele partisipa,segundu nia atu hatudu katak nia

mak garante seguransa. Tambane nia halo nia mensajen banasaun tau komandante PNTL iha sorinno Brigadeiru iha sorin, Soeharto rasiknunka halo buat ne’e.

Ne’e hatudu ona katak iha ten-densia ba ditadura, hatudu katak Xa-nana hakarak atu laiha opozisaunida, liu-liu opozisaun ida nebe forte.Ema komesa kumprende tamba sasira hakilar marxa da paz, Fretilinrasik seidauk marka data, Fretilin ha-teten dala barak katak marxa da pazbele akontese bainhirareadjustamentu hotu.

Saida mak ita haree konabaesforsu nebe governu atualhalo atu dada pipe line mai Timor?

Hau hanoin ho governu ne’ekoalia deit barak, seidauk ihainisiativa, seidauk iha negosianteatu koalia negosiasaun lolos. Halo

diskursu politika mak barak liu,situasaun agora atu halo mai kala mae ne’e teknika ona, governuAustralia bele halo presaun karik,presaun ba woodside atu dada baAustralia, ida ne’e politika maibe

kuandu itahatudu ona hodados teknikukatak pipe linebele maiTimor-Leste,sira halod e s i z a u nkontra falibuat ne maks u s a r .Primeiru itatenki ihak a p a s i d a d eatu hatudu basira. Australiasei maihateten susartebtebes atudada mai, seikarun liu atu

dada mai, entaun ita tenki halokalkulu, karun ne’e hira? Se karunliu ita bele avansa nafatin kaoinsa? Ita investi no manan hira?Se ita manan nafatin barak liu, itabele investe. Se buat sira halohotu mak sira koalia nafatin dadamai Darwin, entaun ne’e makpolitika. Ita mak labele politizademais buat sira ne’e antes. Hauharee sira polit iza demais,Presidenti Republika mos koaliadala barak maibe politiza demais.Hau hateten ba presidenti katakdalan ne’e sira tuir ne’e salan.

Presidenti Republika rasikdehan relatoriu Transparensia

International ne’e korupsaunmakas iha ita niag o v e r n a s a u n ?

Ne’e ninian governu laos haunia governu. Ema simu prenda nemos defini hanesan korupsaunhotu. So ke iha buat ida nebe italabele evita 100 %. So nivel uluk,iha hau nia tempu Timor-Leste hoCabo Verde iha nivel hanesannudar ida nebe diak l iu ihakomunidade CPLP. Agora, Timor-Leste governasaun ida nebe at liu,2007 too agora Timor-Leste at liufali nasaun hirak nebe koruptu liu.Ita mak at liu iha CPLP nia laran.Ne laos akontese iha 2006, hau sai ihaJunhu 2006, ano fiskal uluk husi Jullu-Juñu. Se mak ukun husi Juñu 2006-Jullu 2007 laos hau. Dr Ramos Hortakoalia katak nia mak Primeiru Ministrumaibe la kontrola governu ne’e, itakoalia hanesan ne’e salan ona.

Tebes duni relatoriu 2008-2009seidauk mai. Kazu korupsaun ihaprovedor direitus humanus hatooba prokurador jeral, tuir hau ronaiha 40 resin. Ne’e laos korupsaun,pelu menus hatudu iha korupsaun,too tribunal mak ita hareekorupsaun ka laos korupsaun. Kazupualaka PD sira rasik mos lakohitaka ibun no sira rasik koalia ona.Nusa mak kompania nebeaprezenta folin 5 miloes as liukompania seluk nia mak mananfali. Governu mak fo fali LC(Letter of Credit) ba kompaniaatu hatama mina mai. Too agoramina mos seidauk tama. Ne’elaos korupsaun? Kompania hirakne’e iha esperiensia liu Pualaka.Pualaka ba banku la hetankreditu, governu rasik mak fo falikreditu atu garantia. Ne’eimprensa privada governu makfinansia fali. Hau lalika tan koaliabuat seluk, buat nebe SMS ba,SMS mai husu osan ne’e saida?Agora ita ba loja no husu tambasa mak tasa tun maibe folin sae.Loja nain sira dehan agora emahotu–hotu mai husu osan.

Saida mak ita koalia ihaUniversidade rua ne’e?

Mari Alkatiri: