32
MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto Fekau‘aki mo e pa‘anga Ngaahi totonu pea mo e fatongia Fakatonutonu mo fakahinohino Ngaahi fale nofo totongi Carpenter/ plumber www.tenancy.govt.nz

Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

  • Upload
    lamphuc

  • View
    258

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

MOVERS

MOVERS

Ko e Nofo Totongiacute mo Koe Ko e fakahinohino malsquoae kakai nofo totongi pea

ƨI loto rsaquo Fekaulsquoaki mo e palsquoanga

rsaquo Ngaahi totonu pea mo e fatongia

rsaquo Fakatonutonu mo fakahinohino

rsaquo Ngaahi fale nofo totongi

Carpenter plumber

wwwtenancygovtnz

Ko e paaki eni hono 9 pea nalsquoe toe pulusi ia lsquoi he 2017 lsquoe he potungāue Ministry of Business Innovation and Employment

PO Box 10-729 Wellington New Zealand

Ko e fakamatala ni lsquooku lava ke toe malsquou atu ia mei he uepisaiti lsquoa e potungāue wwwtenancygovtnz

lsquoE ngofua ke ke hiki ha konga pe kotoa lsquoo e ngaahi fakamatala ni lsquoo kapau ko halsquoo ngāuelsquoaki ke akolsquoi pe fakahinohino lsquoa e kakaiacute pea ke fakamahino nalsquoe mau atu ia meia kimautolu lsquoE lsquoikai ngofua ke ke hiki ha tatau lsquoo e fakamatala ni lsquoo ngāuelsquoaki ia ki he lsquouhinga fakakomēsiale pea lsquoe lsquoikai ngofua ke ke tauhi hano tatau ke ke toki ngāuelsquoaki lsquoa mui talsquoe malsquou ha ngofua meia kimautolu

ISBN 978-1-98-851764-3 (paaki tohi) ISBN 978-1-98-851765-0 (lsquoinitanetiacute)

Paaki lsquoi Nulsquousila lsquoo ngāuelsquoaki e pepa ngaohi mei he lsquoakau lsquoo e ngaahi vaotātā lsquooku mapulelsquoi ke tulsquouloa pea mo e vaitohi nalsquoe ngaohi mei he huhulsquoa lolo lsquoo e piini soia (soya)

T30 (0318) MBIE 3517_TON

4

Fakahokohoko

Fekaulsquoaki mo e tohi fakahinohino ni

Ko e ngaahi melsquoa fakapalsquoanga

Ko e ngaahi melsquoa ke fai lsquoi he kamatalsquoanga lsquoo ha nofo totongi

Ngaahi totonu pea mo e fatongia

Ngaahi lsquoapi nofo totongi māfana ange mātursquou ange malu ange

Ko hono fakaleleilsquoi ha ngaahi melsquoa

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi

Ko e ngaahi melsquoa kehe fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute

Ngaahi fale nofo totongi pooti

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

5

7

10

13

17

21

24

27

30

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

4

Fekaulsquoaki mo e tohi fakahinohino ni

Ko e tohi fakahinohino ni lsquooku ne fakamālsquoopolsquoopo lsquoa e lao Residential Tenancies Act (ko e Lao) 1986 lsquoo toe fakamahino ange ai lsquoa e ngaahi totonu mo e fatongia mahulsquoinga lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongiacute lsquoo kau ai mo kinautolu lsquooku nau lsquoi he ngaahi fale nofolsquoanga totongi pooti (boarding houses)

Ko e lao Residential Tenancies Act lsquooku tokangalsquoi ia lsquoe he potungāue Ministry of Business Innovation and Employment lsquoE lava lsquoo malsquou atu ha tatau lsquoo e lao ni mei he ngaahi falekoloa fakatau tohi lalahiacute pe te ke lava lsquoo lau ia lsquoi he initaneti lsquoi he wwwlegislationgovtnz

Valsquoa ngāue Tenancy Services Ko e valsquoa ngāue koe Tenancy Services lsquoa e potungāue Ministry of Business Innovation and Employment lsquooku nau lsquooatu ha ngaahi falelsquoi fakamatala pea mo ha fakahinohino ke tokoni atu ke lsquooua nalsquoa hoko ha palopalema pea mo fakaleleilsquoi ha ngaahi fefaikehekehelsquoaki lsquoe hoko lsquoOku mau lava foki ke fai ha fakatonutonu (mediation) pea lava ke lsquooatu ha ngaahi melsquoa ki he Tenancy Tribunal lsquooku fai ai lsquoa hono fakamaaulsquoi lsquoo e ngaahi melsquoa lsquoi he nofo totongiacute Ko e Tenancy Tribunal ko e valsquoa ngāue ia lsquoi he potungāue Ministry of Justice

lsquoE malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz ha tānaki atu ki he ngaahi fakamatala ni pea mo e ngaahi foomu lsquoe ala fiemalsquou ke ngāuelsquoakiacute lsquoOku kau heni lsquoa e ngaahi foomu ke fakafonu lsquoi ha totongi lsquoo ha pooni (bond) foomu aleapau nofo totongi (tenancy agreements) ngaahi tatau lsquoo ha tohi lsquoe ala fiemalsquou ke fai lsquoaki ha tohi ki he lenilootiacute pe ko ha tohi ki he kau nofo totongiacute

Kapau lsquooku lsquoi ai ha falsquoahinga melsquoa lsquooku ke fie fakafehulsquoia fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute pea ke telefoni mai he 0800 TENANCY (0800 836 262)

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 5

Ko e ngaahi melsquoa fakapalsquoanga

Totongi pooni Ko e pooniacute ko ha palsquoanga lsquooku totongi lsquoe he tokotaha totongi nofo ke ne lava lsquoo tāpuni ha fakamole pe tōnounou fakapalsquoanga lsquoi he alsquou ki he lsquoosi lsquoa e taimi lsquoo e aleapau nofo totongiacute

lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ha pooni lsquooku felsquounga hono mahulsquoinga mo e totongi nofo he uike lsquoe 4 lsquoE lsquoikai ngofua ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacuteha mahulsquoinga lsquooku toe laka hake ai lsquoOku lsquoikai foki ke fakamalohilsquoi ke lsquoeke lsquoe he lenilootiacute ha pooni ka ko e tokolahi lsquoo e kau lenilootiacute lsquooku nau fiemalsquou ha pooni

Kuo pau ke lsquooange lsquoe he lenilooti ki he tokotaha nofo totongi ha laulsquoi tali totongi ki ha pooni lsquoe totongi

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko ki he pooniacute lolotonga lsquoa e nofo lsquoa e tokotaha nofo totongi

Ko kimautolu (Tenancy Services) lsquooku mau tauhi lsquoa e pooni (bond) lsquoE fakafonu pea fakamolsquooni tohi fakatouloua lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he foomu ko e bond lodgement form pea totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e pooniacute ki he lenilootiacute Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacutelsquoa e foomuacute pea mo e pooni lsquoo kau ai ha pooni nalsquoe totongi fakakonga pē kia kimautolu lsquoi loto lsquoi he lsquoaho ngāue lsquoe 23 meiacute he lsquoaho narsquoe fakahoko ai lsquoa e totongiacute lsquoE lava ke lsquoave hangatonu pe lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e pooniacute ki he potungāue lsquoo kapau lsquoe loto ki ai lsquoa e lenilootiacute

Hili hono malsquou lsquoo e pooniacute lsquoe he potungāue te mau tohi ki he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakamahino kuo lsquoosi malsquou lsquoa e totongiacute

Kapau lsquoe lsquoikai ke malsquou atu ha tohi fekaulsquoaki mo e pooniacute pea lsquooku totonu ke ke telefoni 0800 737 666 Kapau nalsquoa ke lsquoosi lsquoomai ha tulsquoasila lsquoimeili lsquoe lsquooatu lsquoa e tohiacute pea mo e foomu lsquoo fakafou atu he lsquoimeili

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko ki he pooniacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

lsquoOku totonu ke fakafoki lsquoa e pooniacute ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoE lava ke puke lsquoe he lenilootiacute lsquoa e pooni hono kotoa pe ko hano konga lsquoo kapau lsquooku lsquoi ai ha

molsquoua lsquoo e tokotaha nofo totongiacute he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute lsquoo kau ki heni ha totongi nofo nalsquoe telsquoeki ai ke totongi pe ko ha maumau nalsquoe hoko ki he lsquoapi nofolsquoanga Kapau lsquoe lsquoikai ke lsquoilo lsquoe he lenilootiacute pe lsquooku lsquoi fē lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea pehē foki mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoo lsquoikai ke ne lsquoilo pe lsquooku lsquoi fē lsquoa e lenilootiacute lsquooku tonu ke nau telefoni ki he 0800 737 666

Ko ha lenilooti lsquooku ne fiemalsquou ke totongilsquoi ange ki ai ha pooni hili lsquoa e mahina lsquoe 2 mei he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute kuo pau ke ne kole ha ngofua mei he tokotaha nofo totongiacute pe ko ha malsquou ha tulsquoutulsquouni pehē mei he Tenancy Tribunal

Ki ha toe fakamatala fakaikiiki vakai ki he ldquolsquoE fakafoki fēfē mai lsquoa lsquoeku pooni nalsquoe lsquoosi totongirdquo lsquoi he peesi 23

Ko e totongi nofo lsquoE lava ke fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ha totongi nofo uike lsquoe 1 pe 2 kimulsquoa (rent in advance) Ko e totongi lsquoeni lsquoo e fuofua uike lsquoe 1 pe uike lsquoe 2 lsquoo makatulsquounga ia lsquoi he founga totongi nofo kuo lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai ndash pe ko e totongi fakauike (pea lsquoe fiemalsquou ke totongi kimulsquoa ha uike lsquoe 1) pe ko e totongi fakauike 2 (pea lsquoe fiemalsquou ke totongi ha uike lsquoe 2) lsquoOku lsquoikai ngofua ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ke totongi ange ha totongi nofo kaelsquooua kuo lsquoosi ngāuelsquoaki kotoa lsquoa e ngaahi totongi kuo ne lsquoosi malsquou Ko e fakatātā lsquoeni ki ai kapau nalsquoe lsquoosi totongi lsquoe he tokotaha nofo totongi ha uike lsquoe 2 kimulsquoa (rent in advance) ko e totongi hono hoko lsquoe toki fiemalsquou ia he lsquoosi lsquoa e uike lsquoe ua mei ai (lsquoaho lsquoe 14)

ƨ lsquoE totongi fēfē lsquoa e totongi nofo

Kuo pau ke felotoi lsquoa e lenilootiacutepea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he founga ke failsquoaki lsquoa e totongiacute pea ke fakakau ia lsquoi he tohi aleapauacute Ko e ngaahi founga eni lsquooku lahilahi lsquoa hono ngāuelsquoaki lsquoi he totongi nofo

rsaquo fakangofualsquoi ke tolsquoo mei holsquoo lsquoakauni he pangikē lsquoi he taimi lsquooku fiemalsquou ai ke totongi (automatic payment)

rsaquo siekelsquoi ke lava lsquoo toho palsquoanga lsquoi he pangikē (cash cheque)

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

6

rsaquo siekelsquoi ki ha taha ke ne fakahū lsquoi halsquoa ne lsquoakauni pea toki lava lsquoo toho (non-negotiable cheque)

rsaquo totongi palsquoanga

Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ha laulsquoi tali totongi tukukehe kapau nalsquoe totongi hangatonu lsquoeni ki he lsquoakauni lsquoa e lenilootiacute lsquoi he pangikē pe nalsquoe totongi lsquoaki ha sieke non-negotiable (vakai ki lsquoolunga) Kaekehe lsquoe fakapotopoto ke tauhi lsquoa e ngaahi laulsquoi tali totongiacute pea mo halsquoo lekooti lsquoo holsquoo ngaahi totongi Kuo pau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lekooti lsquoo e totongi nofo lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongi ha tatau lsquoo e lekooti kolsquoeni lsquoi ha taimi pe lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau lsquoo e foomu ke lava lsquoo fakamālsquoopolsquoopo ai lsquoa e totongi nofo mei he taulanga ope wwwtenancygovtnz

ƨ Ko e hā lsquoa e ldquomarket rentrdquo

Ko e ldquomarket rentrdquo lsquooku lsquouhinga ia ki he lahi lsquoo e palsquoanga totongi nofo lsquoe ala malsquou lsquoe he lenilootiacute pea mo e lahi lsquoo e palsquoanga lsquoe fie totongi lsquoe he tokotaha totongi nofo ke ne nofo lsquoi ha fale nofo totongi lsquoOku totonu ke fakaofiofi ia mo e totongi lsquooku malsquou lsquoi he ngaahi lsquoapi nofo totongi tatau pea lahi tatau lsquoi he feitulsquou tatau

lsquoI he lsquoemau uepisaiti lsquooku lsquooatu ai lsquoa e fakahinohino ki he ngaahi tulsquounga lsquoo e totongi nofo ldquomarket rentsrdquo lsquoi he ngaahi tapa kehekehe lsquoo e fonua ni pea lsquooku fakatonutonu fakamāhina foki Kapau lsquoe fulsquou tōtulsquoa ha lsquoeke totongi lsquoe ha lenilootiacute lsquoo fakatatau mo e ngaahi fale nofolsquoanga tatau he feitulsquou tatau lsquoe lava lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoo faitulsquoutulsquouni ke tukuhifo lsquoa e totongi nofo ko ia ki lalo

ƨ lsquoE lava nai lsquoe he lenilootiacute ke ne hiki hake lsquoa e totongi nofo

lsquoIo ka kuo pau ke ne tohi lsquoo fakahā ke lsquoilo ki ai lsquoa e tokotaha totongi nofo he lsquoaho lsquoe 60 kimulsquoa pea ne toki hiki lsquoE lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute ke toe hiki hake lsquoa e totongi nofo kaelsquooua kuo lsquoosi ha lsquoaho lsquoe 180 mei ai Kapau ko e aleapau ldquofixed-term tenancyrdquo lsquoe toki lava pē ke hiki hake lsquoa e totongiacute lsquoo kapau nalsquoe fakakau mai ia lsquoi he tohi aleapauacute

lsquoE lava ke hiki hake lsquoa e totongiacute kapau lsquoe fakahoko lsquoe he lenilooti lsquoa e ngaahi melsquoa ni

rsaquo lsquoosi fai ha fakaleleilsquoi lahi lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga pē

rsaquo toe lelei pe fakaleleilsquoi lahi lsquoa e ngaahi naunau mo e ngaahi ngāue lsquooku fai malsquoae tokotaha nofo totongi pe

rsaquo kuo felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakahoko ha liliu ki he tohi aleapauacute ke toe sai pe lelei ange ia ki he tokotaha nofo totongiacute

lsquoI he hoko lsquoa e ngaahi melsquoa ni kuo pau ke loto lelei pe tali lsquoe he tokotaha totongi nofo lsquoa e hiki lsquoo e totongi Kapau lsquoe lsquoikai ke loto pe tali lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hiki lsquoa e totongiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he lenilootiacuteki he Tenancy Tribunal ke nau fai ha tulsquoutulsquouni ke hiki

ƨ Ko e hā lsquoa e holoki hifo (rent reduction) lsquoo e totongi nofo

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke holoki hifo lsquoa e totongi nofo lsquoi ha folsquoi taimi kuo lsquoosi fakamahinolsquoi pe ko ha toloi atu kaelsquooua kuo fakakakato ha falsquoahinga melsquoa nalsquoe lsquoosi fakamahino lsquoe fai lsquoo hangē ko hano fokotulsquou ha melsquoa fakamāfana

lsquoI ha hoko lsquoa e melsquoa ni lsquoe ngofua leva ke fakasilsquoisilsquoi pe holoki hifo lsquoa e totongi nofo lsquoI he lsquoosi lsquoa e taimi koia pea lsquoe lava leva ke toe fakafoki hake lsquoa e totongi nofo ki he tulsquounga nalsquoe lsquoi ai lsquoE lsquoikai ke ui lsquoeni ko ha hiki hake lsquoo e totongi nofo

Ko e totongi lsquoo ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke lava lsquoo fai ai ha nofo totongi (letting fee) lsquoI he taimi lahi lsquooku lsquoi ai ha totongi (letting fee) lsquooku lsquoekelsquoi lsquoe he kau fakafofonga lsquooku nau tuku mai ha lsquoapi ke lava lsquoo fai ai ha nofo totongi meiacute ha tokotaha nofo totongi Ko e totongi lsquoeni ki he lsquoenau fai fatongia ko ia lsquoOku fakangofua lsquoe he lao ke fai eni pea ko e totongi ni lsquooku meimei ko hono lahi ko e totongi nofo uike lsquoe 1 fakataha mo e tukuhau GST

ƨ Ko e hā lsquoa e palsquoanga lsquooku lsquoekelsquoi ke totongi pea lsquooku ui ko e key money

Kapau lsquooku lsquoikai ko ha totongi lsquoeni lsquoo e ldquoletting feesrdquo ko e falsquoahinga totongi eni lsquooku lsquoikai ke ngofua ia ke fai Ko e palsquoanga eni lsquooku falsquoa lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute mei he tokotaha totongi nofo koelsquouhi kae lava ke fai halsquoa na aleapau ke fai ha nofo totongi (lsquoo kehe ia mei he palsquoanga lsquoo e totongi nofo pea mo ha pooni)

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 7

Ko e ngaahi melsquoa ke fai lsquoi he kamatalsquoanga lsquoo ha nofo totongi

Ko e fakafalsquoahinga lsquoo e nofo totongiacute lsquoOku ua lsquoa e falsquoahinga nofo totongi lsquooku lava ke fakahoko Ko e ldquoperiodic tenancyrdquo pea mo e ldquofixedshyterm tenancy lsquoOku totonu ke fakatou lsquoilo lsquoe he lenilootiacute pe mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoa e ngaahi melsquoa ke na fai lsquoi he ongo founga nofo totongi ni koelsquouhi ke na vakailsquoi lelei lsquoa e founga lsquoe tuha mo sai taha kiate kinaua

Ko e ldquoperiodic tenancyrdquo ko e nofo totongi lsquoe toki lsquoosi pe lsquoi ha fakahā lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha lsquooku nofo totongi ke fakangata

Ko e ldquofixed-term tenancyrdquo ko e founga nofo totongi ia lsquoe lsquoosi lsquoo fakatatau ki he lsquoaho lsquooku lsquoosi fokotulsquou lsquoi he tohi aleapau lsquoI he taimi ni lsquoe lava ke mafuli lsquoa e ldquofixed-term tenancyrdquo ke hoko ko e ldquoperiodic tenancyrdquo tukukehe

rsaquo ka toe felotoi lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha aleapau folsquoou pe felotoi ke toe fakaloloa atu lsquoa e aleapauacute pe

rsaquo ko ha fakahoko lsquoi ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe lsquoikai ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute Ko e fakahoko tohi kolsquoeniacute ke lsquoave ia lsquoi he vahalsquoa lsquoo e lsquoaho lsquoe 21 ki he 90 kimulsquoa he lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai lsquoa e aleapauacute

ƨ lsquoOku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ange lsquoi he founga ldquofixed-term tenanciesrdquo

lsquoIo lsquooku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ange mei he ngaahi tulsquoutulsquouni kolsquoeni Ko e ldquoshort fixed-term tenanciesrdquo lsquooku kehe ange ia Kapau te ke fakamolsquooni lsquoi ha alepau nofo totongi founga ldquofixed-term tenancyrdquo ke ngata pe he lsquoaho lsquoe 90 pe toe nounou ange ko e ngaahi tulsquoutulsquouni ko ia lsquooku felavelsquoi mo e ldquomarket rentrdquo fakatokanga ki he lsquoaho ke lsquoosi ki ai lsquoa e nofo totongiacute (notice to quit) pea mo ha hiki lsquoo e totongi nofo koelsquouhi ko ha ngaahi fakalelei lahi kuo

fai ki he nofolsquoanga lsquoe lsquoikai ke toe kau mai ia Ka lsquoe toki fakahoko eni lsquoo kapau lsquoe fai ha felotoi fetohilsquoaki lsquoe lsquoikai ke toe fakaloloa pe toe fai ha felotoi folsquoou ke toe fakaloloa atu lsquoa e nofo totongi lsquoi he lsquoaho pē lsquoe 90 Kapau lsquoe toe fakahoko ha alepau rdquofixed termrdquo folsquoou lsquoe toki lava ke fakakau mai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni angamaheniacute

Ngaahi aleapau nofo totongi Ko e aleapau nofo totongiacute lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi felotoi ki ai lsquoa e lenilootiacutepea mo e tokotaha nofo totongiacute Kuo pau ke fakatou fakamolsquooni lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he tohi alepauacute pea kuo pau ke lsquooange lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ha tatau lsquoo e tohi aleapau kimulsquoa pea toki kamata lsquoa e nofo totongiacute Ko e aleapau ni foki lsquooku ne halsquoi pe puke fakalao fakatouloua kinaua lsquoOku mahulsquoinga ke fakafonu mo fokotulsquoutulsquou fakalelei mo tonu lsquoa e aleapau ni

lsquoOku lahi lsquoa e kau lenilootiacute lsquooku nau ngāuelsquoaki lsquoa e tatau lsquoo lsquoemau aleapauacute lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau mei he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

lsquoE lava foki ke tali lsquoi he lao ha aleapau ngutu pe (lsquoo lsquoikai ke hiki pe tohi) lsquoOku lsquouhinga eni lsquoe lava ke fakahoko lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoa mo felotoi ki ai neongo nalsquoe lsquoikai ke fai ha fefakamolsquoonilsquoaki lsquoi ha tohi aleapau Ko e fakatātā eni ki ai ka fakahā lsquoe he lenilootiacuteki ha taha lsquoe lsquooange ki ai lsquoa e fale ke nofo totongi ai lsquoe toe faingatalsquoa ke liliu mei ai Pea lsquoe tatau pe foki mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi halsquoa ne fakahā te ne tali lsquoa e lsquoapiacute pe kuo ne lsquoosi totongi ha konga lsquoo e palsquoanga lsquoe ala fiemalsquou ke lsquooua nalsquoa toe liliu mei ai

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

8

Ko e hālsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke fakakau pe lsquoasi lsquoi he tohi aleapau lsquoE lsquoaonga lahi lsquoaupito ke lsquoi ai ha tohi aleapau pea mo ha lipooti lsquoi ha sivilsquoi lsquoo e fale nofolsquoanga lsquoo tautefito ka hoko ha talsquoefemahinolsquoaki lsquoamui ange

Ko e ngaahi melsquoa eni lsquooku totonu ke lsquoasi mai lsquoi he tohi aleapau nofo totongiacute

ko e hingoa kakato lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

ko e tulsquoasila ke lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao ki he lenilootiacutepea mo e tokotaha nofo totongiacute

fika telefoni mo e tursquoasila lsquoīmeili lsquoo e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

tursquoasila fetursquoutaki lsquoo e tokotaha nofo totongiacute

ko e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi lsquooku fai ai lsquoa e nofo totongiacute

ko e lsquoaho nalsquoe fai ai lsquoa e fakamolsquooniacute

lsquoaho ke kamata ai lsquoa e nofo totongiacute

lsquoaho ke lsquoosi ai lsquoa e nofo totongiacute (kapau ko ha aleapau fixed term)

fakamahino pe lsquooku talsquou silsquoi hifo he 18 lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

mahulsquoinga lsquoo e pooni ke totongi

mahulsquoinga lsquoo e totongi nofo pea mo e taimi ke totongi ai

founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi (feitulsquou ke fai ki ai pe pangikē)

ngaahi fakaikiiki ki ha letting fee (kapau lsquooku lsquoeke lsquoeni)

ha fakamatala felāversquoi mo e tursquoursquoanga farsquoahinga mo e tūkunga lsquoo e lsquoaofi fakamāfana

ko e ngaahi naunau fale pe koloa lsquoa e lenilooti nalsquoe lsquoi he fale (hangē ko e misini fō pe naunau fale) ko e tatau lsquoo e tohi tulsquoutulsquouni (body corporate rules) lsquoo kapau ko e nofolsquoanga ni lsquooku lēsisita ia ko ha konga lsquoo ha Unit Title

lsquoE lava ke fakakau mai ki he aleapau ni lsquoa e

tokolahi lsquoo e kakai lsquoe ala nofo he lsquoapi nofo totongiacute

pe lsquoe lava ke liliu atu lsquoa e aleapau ni lsquoe he tokotaha nofo totongi ki ha taha kehe

feitulsquou lsquoe lava ke tau ai lsquoa e melsquoalele lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

pe lsquoe lava ke lsquoi ai ha fanga manu fakalalata lsquoo hangē ko ha kuliacute pe pusi

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 9

ƨ lsquoE fiemalsquou ke fakamolsquooni hingoa kotoa lsquoa kinautolu lsquooku nau nofo he lsquoapi nofo totongi

Ko e ngaahi melsquoa ia ke falsquoiteliha pē lsquoa e lenilootiacute pea mo kinautolu lsquooku nau nofo totongiacute Kapau lsquoe fakamolsquooni ha tokotaha ko e tulsquou lsquoa e lao ko e tokotaha ia lsquoe fakafatongiarsquoi lsquoe he aleapau Kapau te nau fakamolsquooni kotoa ko e anga maheni lsquoe fiemalsquou ke nau kau kotoa lsquoi hono fakaleleilsquoi ha melsquoa lsquooku totonu ke fakaleleilsquoi lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni lsquoOku lsquouhinga eni ka lsquoikai ke totongi lsquoe ha tokotaha lsquoo e kau nofo totongi lsquoa hono lsquoinasi lsquoi ha totongi nofo pe ko ha fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko ki he fale lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ke totongi ia lsquoe he toenga kotoa pe nilsquoihi pe lsquoo kinautolu ko ia nalsquoa nau fakamolsquooni he aleapauacute

ƨ Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

lsquoOku lsquouhinga eni ki ha tulsquoasila lsquoe lava ke lsquoave ki ai ha ngaahi fekau mahulsquoinga mo fakalao lsquoo fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo hange ko ha fanongonongo ki ha fakatonutonu ke fai lsquoi he Tenancy Tribunal

Ko e tulsquoasila ni ko ha lsquoapi pe fale lsquoi ha hala lsquoe lava ke tufa atu ki ai ha tohi fekaulsquoaki mo e aleapauacute lsquoi ha taimi pē lsquoE lava ke ngāuelsquoaki ha puha meili he Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe ko ha fika misini fax Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoa hona tulsquoasila address for service lsquoi he tohi aleapauacute pea mo e foomu ldquobond lodgementrdquo lsquoa ia lsquooku fakahū lsquoaki lsquoa e pooniacute lsquoOku lsquoikai ke fulsquou lsquoaonga fau ke ngāuelsquoaki lsquoa e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi lsquooku fai ai lsquoa e nofo totongi ke ngāuelsquoaki ia ko e address for service Ko e founga lsquooku falsquoa ngāuelsquoaki lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ko hono lsquooange ha tulsquoasila lsquoo hano kaumelsquoa pe ko e lsquoapi nofolsquoanga lsquoo hano kainga ofi lsquoOku falsquoa ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacutelsquoa hono lsquoapi nofolsquoanga pe ko e tulsquoasila lsquooku ngāue mei aiacute

ƨ Fēfē ka liliu lsquoa e tulsquoasila kolsquoeni

lsquoOku matulsquoaki mahulsquoinga ke tala ia ke lsquoilo lsquoe he tafalsquoaki lsquoe taha (lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongi) kapau lsquoe liliu lsquoa e tulsquoasila ni Kapau nalsquoe lsquoosi totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha pooni kuo pau ke lsquoomai lsquoa e tulsquoasila folsquoou kia kimautolu Kuo pau ke fakahoko mai ke mau lsquoilolsquoi ka liliu lsquoe he lenilootiacute lsquoa e tulsquoasila ke fai ki ai ha fetulsquoutaki fakalao pe address for service

ƨ Ko hono sivilsquoi lsquoo e lsquoapi nofolsquoangaacute

Ko hono fai ha sivilsquoi lsquoo e nofolsquoanga kimulsquoa pea toki kamata ha nofo totongi ko e founga ia lsquoe tokoni lahi ke lsquooua nalsquoa hoko ha palopalema he lsquoosi lsquoa e nofo totongiacute Ko e sivi ko lsquoeni ke fai ia fakatouloua lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha lsquooku nofo totongiacute pea ke hikilsquoi hifo ha fakamatalalsquoi lsquoo e tulsquounga totonu lsquoo e ngaahi naunau hangē ko e sitou kāpeti mo e ngaahi melsquoa kehekehe (hangē ko e puipui) Vakailsquoi lsquoa e holisiacute pea mo e valiacute pea mo tulsquoa foki Hikilsquoi hifo ha ngaahi melsquoa lsquooku maumau pe hā ngali motulsquoa Fakapapaursquoi lsquookuacute ke hiki lsquoaki ha mersquoa faitā vitiō lsquoa e tūkunga lsquoo e lsquoapi nofo totongiacute ke hoko ia ko hao malursquoi fakalahi Ko hono hikilsquoi lsquoi he kamatalsquoanga lsquoo e ngaahi melsquoa ko ia lsquooku maumauacute koelsquouhi ke lsquooua lsquoe tukuakilsquoi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi halsquoa ne hiki atu lsquoE toe mahino ange ai kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi maumau kehe pe folsquoou lsquoOku lahi lsquoa e kau lenilootiacute lsquooku nau ngāuelsquoaki lsquoa e foomu lsquoproperty inspection reportrsquo (līpooti ki he sivi lsquoo e lsquoapiacute) lsquooku mau lsquooatu fakataha pea mo e tatau lsquoo lsquoemau aleapau nofo totongiacute ke fai lsquoaki lsquoa e sivi kolsquoeniacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

10

Ngaahi totonu pea mo e fatongiaacute

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he lsquoena felotoi Ko e nilsquoihi eni lsquooku lsquooatu lsquoi lalo

ƨ Ko e lenilootiacute kuo pau ke

rsaquo fakamolsquooni lsquoi he tohi aleapauacute kau ki ai ha fakamatala pe lsquooku lsquoi ai ha lsquoaofi fakamāfana pea mo hono tursquoursquoanga farsquoahinga mo hono tūkunga pea ke ne lsquoave ha tatau malsquoae tokotaha nofo totongiacute

rsaquo lsquoave lsquoa e palsquoanga pooniacute lsquoo kau ai mo ha totongi fakakonga pe lsquoo e pooniacute ki he valsquoa ngāue Tenancy Services kimulsquoa pea lsquoosi ha lsquoaho ngāue lsquoe 23 pea ke lsquooange ki he tokotaha nofo totongiacute ha laulsquoi tali totongi lsquoo ha palsquoanga nalsquoe lsquoosi totongi

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku malsquoa mo maau fersquounga lsquoa e lsquoapi nofo totongiacute kimulsquoa pea toki hiki ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo fakapapaulsquoi lsquooku lava ke lokalsquoi malu lsquoa e fale nofolsquoanga

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu (smoke alarms) kuo fokotursquou ndash farsquoahinga totonu lsquoi he feitursquou totonu lsquoo fakatatau ki he ngaahi tursquoutursquouni lsquoa e lao

rsaquo fakaleleilsquoi mo monomono ha ngaahi melsquoa lsquooku maumau

rsaquo fakapapaulsquoi lsquooku lsquoikai ha maumau lsquoe hoko ki he ngaahi paipa vaiacute uaea lsquouhila pea ko e falsquounga lsquoo e fale lsquooku lsquoi he tulsquounga hao malu mo lelei

rsaquo fokotulsquou ha fakatalilsquoanga mo ha tānakilsquoanga vai lsquoo kapau lsquooku lsquoikai ha vai paipa taki ki he lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo tohi lsquoo fakahā ki he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho lsquoe 60 kimulsquoa lsquoe hiki lsquoa e totongi nofo

rsaquo fai hono fatongia ke talsquoofi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi halsquoa ne fakahohalsquoasi lsquoa e kaungalsquoapiacute

rsaquo tohi lsquoo fakahā ki he tokotaha nofo totongiacute kapau lsquooku ne fie fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo malsquou ha ngofua mei he tokotaha nofo totongiacute ke ne hū lsquoo sio lsquoi he lsquoapiacute mo ha fakafofonga fakatau lsquoapi kau fakatau lsquoapi pe ko ha nilsquoihi lsquooku nau fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute

rsaquo totongi fakafoki ki he tokotaha nofo totongiacute ha palsquoanga nalsquoa ne totongi ke fai lsquoaki ha ngāue fakavave ki he fale nalsquoe fiemalsquou ke fei mo fai (ka kuo pau ke ne lava lsquoo fakamolsquoonilsquoi nalsquoe lsquoosi fai ha feinga ki he lenilootiacute ke ne lsquoilo ki ai kimulsquoa) pea nalsquoe lsquoikai ko ha ngāue kovi pe talsquoe tokanga lsquoa e tokotaha nofo totongiacute nalsquoe hoko ai lsquoa e maumauacute

rsaquo Fekaulsquoaki mo e founga periodic tenancy bull lsquooange ha fakatokanga lsquoaho lsquoe 42 ki he tokotaha

nofo totongiacute ke hiki mei he lsquoapi nofo totongiacute lsquoi ha mahino kuo fakakakato lsquoa e ngaahi makatursquounga (unconditional) lsquoi hano fakatau lsquoo e lsquoapiacute pē lsquoi ha fiemarsquou lsquoe he tokotaha lsquooku holsquoona lsquoa e lsquoapiacute pe ko ha taha lsquoi hono fāmiliacute ke nau hiki atu lsquoo nofo ai

bull pe ko hono lsquooange ha fakatokanga lsquoaho lsquoe 90 kapau lsquooku fiemalsquou ke fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute

rsaquo lsquooange ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoe fai ha sivi lsquoo e nofolsquoanga lsquoe he lenilootiacute ndash ka ko e sivi ni lsquoe fai tulsquoo taha pē he uike lsquoe 4 pea ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e 8 pongipongi mo e 7 efiafi (lsquoe ngofua ke hū lsquoa e lenilootiacute ki he konga lsquoapi lsquoo lsquoikai fiemalsquou ke kole ngofua ka kuo pau ke ne fakalsquoatulsquoi lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke lsquooua lsquoe hohalsquoasi ia)

rsaquo fakatokanga houa lsquoe 24 ke fai ha monomono pe fakaleleilsquoi ha melsquoa lsquooku fiemarsquou ke fakahoko pea ke fai lsquoa e ngāue ko lsquoeniacute he vahalsquoa lsquoo e 8 pongipongi mo e 7 efiafi

rsaquo tauhi lsquoa e ngaahi lēkooti ki he nofo totongiacute mo e pooniacute lsquoi ha tarsquou lsquoe fitu meiacute he tarsquou fakatukuhau lsquooku nau felāversquoi ki aiacute Kuo pau ke tauhi foki mo e ngaahi tatau lsquoo e ngaahi mersquoa fakapepa felāversquoi mo e lsquoapi nofo totongiacute lolotonga lsquoa e vaharsquoa taimi nofo totongiacute pea arsquou ki he māhina lsquoe 12 meiacute he ngata lsquoa e nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 11

rsaquo fakahoko lsquoa e ngāue kuo tursquoutursquouni (work order) lsquoe he Tenancy Tribunal kapau lsquooku felāversquoi lsquoeni mo e morsquoui leleiacute pea mo e malu mo hao kae lsquoikai ko hano lsquototongi atursquo (pay out) lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute koersquouhiacute ka e fakarsquoatā mei heni lsquoa e lsquoapiacute

ƨ lsquoE toe lava lsquoe he lenilootiacute ke

rsaquo hū ki he lsquoapi nofo totongiacute talsquoe fakahā ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha ngaahi fiemalsquou fakavavevave mo fakatulsquoupakē

rsaquo hū ki he lsquoapi nofo totongiacute lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau kuo lsquoosi fakalsquoataa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute

ƨ Ka lsquoe lsquoikai ke lava lsquoe he lenilootiacute ke

rsaquo lsquoekelsquoi ha totongi pooni lsquooku laka hake hono mahulsquoinga lsquoi he totongi nofo uike lsquoe 4

rsaquo lsquoekelsquoi ke totongi ange lsquoo laka hake ha uike lsquoe 2 lsquoo e totongi nofo kimulsquoa (rent in advance) pe lsquoeke ha totongi nofo lahi ange kimulsquoa he taimi lsquooku toki totonu ke totongi aiacute

rsaquo ke ne sivilsquoi lsquoa e fale nofolsquoanga lsquoo tulsquoo lahi hake he tulsquoo 1 he uike lsquoe 4 tukukehe kapau ko hano vakailsquoi ha ngaahi melsquoa nalsquoe tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakatatau ki he aleapauacute

rsaquo fakahohalsquoasi lsquoa e nofo nonga mo fiemalie lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo felei lsquoa e malsquou lsquoo e kasa vai lsquouhila pe telefoni tukukehe kapau lsquoe hoko ai ha fakatulsquouta maki pe ko hono fai ia kae lava ha ngāue monomono pe fakalelei

rsaquo ke ne talsquoofi ha fiemalsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke ne fokotulsquou ha naunau fale lsquoo hangē ko e funga laupapa pe hilifakilsquoanga melsquoa

rsaquo liliu lsquoa e loka lsquoo e matapā tukukehe kapau lsquoe tali mo loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo talsquoofi talsquoelsquouhinga ha feinga lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke kumi ha taha ke tukuatu ki ai ke ne hoko atu lsquoa e totongi nofo pea mo e tohi aleapauacute kapau lsquooku fakatāpui ke fai ia lsquoi he aleapauacute

rsaquo tuli pe kapusi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoe fiemalsquou ha tohi fekau ke fai lsquoeni mei he fakamaaulsquoanga District Court)

rsaquo lsquoave ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ko ha malulsquoi koelsquouhi ko ha palsquoanga nalsquoe totonu ke totongi ange lsquoi he lolotonga pe lsquoi he lsquoosi lsquoa e nofo totongiacute pe ko halsquoa ne puke ha koloa nalsquoe tuku lsquoi he fale he lsquoosi lsquoa e nofo totongiacute (pea ka tali lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha fakamole ki hono tauhi pe tuku pehelsquoiacute)

ƨ Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke

rsaquo totongi lsquoa e totongi nofo he taimi totonuacute (lsquooku totonu ke lsquooua nalsquoa talsquoetotongi neongo lsquooku pehē nalsquoe maumaulsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e aleapau)

rsaquo malsquoa mo maau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoe he lenilootiacute he vave taha ha ngaahi maumau kuo hoko pe ko ha melsquoa lsquooku totonu ke fakaleleilsquoi pe monomono

rsaquo fetongi lsquoa e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute ndash kapau ko ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa lsquoeni lsquooku ngāuersquoaki ki ai ha maka lsquoe ala fetongi ndash lolotonga lsquoo lsquoenau nofo totongiacute ke tauhi ke nau kei ngāue lelei pea fakahā ki he lenilootiacute kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi palopalema ki he ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute

rsaquo fakaleleilsquoi ha ngaahi maumau nalsquoa ne fai pe fai lsquoe ha taha nalsquoe lsquoalsquoahi mai ki ai pe totongilsquoi ha taha ke ne fakaleleilsquoi (kapau lsquoe mahino lsquooku morsquoua ki heni)

rsaquo totongi lsquoa e ngaahi fakamole lsquooku makatulsquounga lsquoi he lsquoene nofo totongi lsquoo hangē ko e telefoni lsquouhila kasa pea mo e initaneti foki

rsaquo totongi lsquoa e vai lsquoo kapau lsquooku lsquoekelsquoi lsquoe he malsquoulsquoanga vai ke totongi lsquoo makatulsquounga lsquoi he lahi lsquoo e vai nalsquoe ngāuelsquoaki

rsaquo fakapapaulsquoi lsquooku lsquoikai ke laka hake lsquoa e tokolahi lsquoo e kakai lsquooku nau lsquoi he nofolsquoanga lsquoi he tokolahi ko ia kuo lsquoosi hikilsquoi lsquoi he tohi aleapau (lsquoo lsquoikai ke kau heni lsquoa kinautolu lsquooku nau lsquoalsquoahi ha kilsquoi taimi nounou pē)

rsaquo lsquooange ha fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 lsquoe hiki (lsquoo kapau ko e periodic tenancy)

rsaquo fakangofua ke hū lsquoa e lenilootiacute kau fakafofonga fakatau lsquoapiacute kau fakatau lsquoapi mo e kau fakamahulsquoinga kelekele lsquoi ha founga lsquooku fakafiemālie mo loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

12

rsaquo hiki atu pe mavahe he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute bull lsquoave lsquoa lsquoene ngaahi ngalsquootolsquoota kotoa

bull fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e nofolsquoanga

bull fakafoki kotoa lsquoa e ngaahi ki kaati hū pea mo e ngaahi melsquoangāue ke fakaava lsquoaki lsquoa e fale taulsquoanga melsquoalele

bull lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa lsquoa e lenilootiacute

ƨ Ko e tokotaha nofo totongiacute ke lsquooua

rsaquo nalsquoa ne talsquoofi lsquoa e lenilootiacute lsquoi halsquoa ne hū ki he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo kapau lsquooku fakangofua ia lsquoe he lao

rsaquo ke kei nofo he lsquoapi nofolsquoanga lsquoi he lsquoosi pe fakangata lsquoa e aleapauacute

rsaquo lsquoe fakahohalsquoasi fakakinalsquoi mo uesia lsquoa e nofo nonga lsquoa e kaungalsquoapiacute mo ha kakai nofo totongi ofi atu pe ko ha fakangofua ha taha kehe lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute ke ne fai pehē

rsaquo lsquoe maumaulsquoi pe ko ha tukuange ki ha taha kuo ne tali ke lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga ke ne fai ha maumau lsquoilo pau pe fai lsquoi he talsquoetokanga

rsaquo lsquoe fai ha monomono pe liliu ha melsquoa lsquoi he lsquoapi tukukehe kapau nalsquoe lsquoosi kau lsquoi he alepauacute pe kuo ne malsquou ha tohi ke fakangofua mei he lenilootiacute

rsaquo uersquoialasi ha farsquoahinga founga haorsquoanga ki tursquoa lsquoi ha taimi lsquoo ha vela ndash lsquoo hangē ko hano torsquoo pe motuhi ha mersquoa fakatokanga kohu

rsaquo foaki atu lsquoa e aleapau nofo totongi ki ha taha kehe tukukehe kapau nalsquoe lsquoosi fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi lsquoo tali ke fai ia

rsaquo fakamanamanalsquoi pe taalsquoi fakangofua ha taha kehe ke ne fakamanamanalsquoi pe taalsquoi lsquoa e lenilootiacute pe ko ha fāmili lsquoo e lenilootiacute pe ko ha fakafofonga lsquoo e lenilootiacute pe ko ha tokotaha lsquooku nofo he falē pe kaungālsquoapiacute

rsaquo fai ha maumaulao lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga pe fakangofua ha taha ke ne fai ha maumaulao

rsaquo liliulsquoi lsquoa e loka he lsquoi he nofolsquoanga talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute ke fai ia

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 13

Ngaahi lsquoapi nofo totongi māfana ange mātursquou ange malu mo hao ange

Ko e ngaahi lsquoapi morsquoui leleiacute lsquooku māfana ange mātursquou ange pea malu mo hao ange - pea lsquooku lahi ange ai lsquoa e faingamālie ke nofo lōloa ange lsquoi ai ha kau nofo totongi lelei Kuo hoko lsquoa e ngaahi liliu ki he lao nofo totongiacute lsquoa ia narsquoe kamata lau meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2016 ke lsquoi ai ha ngaahi totonu mo ha ngaahi fatongia lahi ange ki he kau lenilootiacute mo e kau nofo totongi lsquoi ha ngaahi lsquoapi nofo totongi ngaahi lsquoapi fairsquoanga pooti ngaahi kalavana (caravans) totongi ngaahi fale fairsquoanga mohe mavahe meiacute he fale lahiacute (sleepouts) mo e ngaahi fale pehee lsquoOku marsquou atu ha fakamatala fakaikiiki lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

lsquoOku fakahaofi morsquoui lsquoa e lsquoi ai ko ia lsquoa ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquooku ngāue lelei Kuo pau ke fakapapaursquoi lsquoe he kau lenilootiacute kuo nau fokotursquou ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquooku fenāpasi mo e ngaahi fiemarsquou lsquoa e lao ndash lsquoa e farsquoahinga totonu lsquoi he feitursquou totonu Kuo pau ke nau fakapapaursquoi ko e ngaahi fakatokanga kohuacute

rsaquo lsquooku nau ngāue lelei lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo lsquooku nau ngāue lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongi kotoa pē lsquoo kau ki ai hano fokotursquou ha ngaahi maka lsquooku morsquoui

Kuo pau ke fetongi lsquoe he kau nofo totongiacute ha ngaahi maka kuo mate lolotonga lsquoenau nofo totongiacute lsquoo kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa ange lsquooku ala fetongi honau maka

Ko e kau nofo totongi pootiacute lsquooku nau fatongiarsquoaki ke fetongi lsquoa e ngaahi maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa ange lsquooku fiemarsquou ke fetongi honau maka Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoi he fale noforsquoanga pootiacute

Kuo pau ke lsquooua narsquoa maumaursquoi torsquoo lsquoo lsquoave pe motuhi lsquoe he kau nofo totongiacute ha mersquoa fakatokanga kohu lsquoo kau ki heni hono torsquoo lsquoo e maka tukukehe kapau ko ha lsquoai ke fetongi ha maka kuo mate lsquoi he taimi pē ko ia Kuo pau foki ke nau fakahā ki he lenilootiacute lsquoi he faingamālie vave taha kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi palopalema lsquoi he mersquoa fakatokanga kohuacute

Ko ha lenilooti kuo lsquoikai ke ne faipau ki hono fatongia tauhi lsquoo e mersquoa fakatokanga kohuacute lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea parsquoanga lsquoo arsquou hake ki he $4000 Ko ha tokotaha nofo totongi lsquooku lsquoikai ke ne faipau ki hono ngaahi fatongia ki hono tauhi lsquoo e mersquoa fakatokanga kohuacute lsquookuacute ne fakahoko ha

ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea parsquoanga lsquoo arsquou hake ki he $3000

lsquoArsquoahi atu ki he uepisaiti lsquoa e Tenancy Services ke ke lsquoilo lahi ange mei ai felāversquoi mo e feitursquou ke fokotursquou ai lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute ngaahi farsquoahinga mersquoa fakatokanga kohu ke ngāuersquoakiacute taimi ke fetongi ai lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute mo e maka pea mo e founga ki hono fakatau mo fokotursquou kinautoluacute

Ngaahi Fakamatala ki he lsquoAofi Fakamāfana (Insulation Statements) lsquooku fiemarsquou lsquoi he aleapau nofo totongiacute Meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2016 ko e ngaahi aleapau nofo totongi kotoa pē kuo pau ke fakakau lsquoi ai ha Fakamatala ki he lsquoAofi Fakamāfana kuo fakamorsquooni ki ai lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā ai pe lsquooku lsquoi ai ha lsquoaofi fakamāfana lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute pea mo hono tursquoursquoanga farsquoahinga mo e tūkunga lsquoOku lsquouhinga lsquoeni ke lsquoilo lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoa e mersquoa ke nau lsquoamanaki atu ki ai lsquoi he hoko mai lsquoa e farsquoahitarsquou momoko pea nau fakahoko ha tursquoutursquouni lsquoo fakatefito lsquoi he kakato lsquoo e fakamatala

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

14

Ko ha lsquoaofi fakamāfana lelei ko e founga lsquoaonga taha pē ia ke tokoni ki hono tauhi lsquoi fale lsquoa e lsquoea māfana lolotonga lsquoo e farsquoahitarsquou momoko pea lsquoi tursquoa lsquoi he lolotonga lsquoo e farsquoahitarsquou māfana lsquoOku faingofua pea marsquoamarsquoa ange ai lsquoa hono fakamāfanarsquoi lsquoo e lsquoapiacute pea fiemālie mo morsquoui lelei ange lsquoa e nofo lsquoi aiacute

Ko ha lenilooti lsquooku lsquoikai ke ne fakahoko kakato ha Insulation Statement pe fakakau lsquoi ai ha mersquoa lsquooku nau lsquoilo lsquooku tarsquoemorsquooni pe takihala lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea lsquooku arsquou hake ki he $500

lsquoOku pau ke lsquoaofi fakamāfana lsquoa e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2019 Ko ha lsquoaofi fakamāfana forsquoou fakafetongi forsquoou pe fakalahi lsquooku fokotursquou lsquoi ha lsquoapi nofo totongi hili lsquoo e lsquoaho 1 Siulai 2016 kuo pau ke ne maarsquousia lsquoa e ngaahi fiemarsquou ko ia lsquoe kamata lau meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2019 Kuo pau ke fokotursquou ha lsquoaofi fakamāfana ki he lsquoaofi lsquoo e lsquoatofata pea mo e falikiacute lsquoi he feitursquou lsquooku malava ke fakahoko ai lsquoeniacute lsquoOku lsquoikai ha fiemarsquou tursquoupau ia ke lsquoai ha lsquoaofi fakamāfana ia lsquoi he ngaahi holisiacute

lsquoArsquoahi ki he uepisaiti lsquoa e Tenancy Services ke ke lsquoilo lahi ange mei ai lsquoa e ngaahi fiemarsquouacute lsquoa lsquoia lsquooku kehekehe pē lsquoeni ki he ngaahi vahefonua takitaha lsquoi Nursquou Sila Fakapapaursquoi lsquookuacute ke fakamaheni mo e ngaahi fiemarsquou mahursquoinga ki he malu mo hao ki hono fokotursquou pe monomono ha lsquoaofi fakamāfana pe ko harsquoo lsquoomai ha kau ngāue fakapolofesinale ke nau fakahoko lsquoeni Kuo pau ke faipau hono fokotursquou lsquoo e lsquoaofi fakamāfana ki he ngaahi tursquoutursquouni fakalao pea ke siofi pau lsquoeni lsquoo fakatatau ki he NZ Standard NZS 42462016 lsquoOku lsquoi ai lsquoa e fakamatala lsquoaonga lsquooku marsquou atu lsquoi he uepisaiti lsquoa e EECA Energywise felāversquoi mo e ngaahi tursquoutursquouni falalao forsquoouacute pea mo e malu mo hao lsquoo hono fokotursquou lsquoo e lsquoaofi fakamāfana wwwenergywisegovtnzat-homeinsulation

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e kau lenilooti lsquoe nirsquoihi te nau ala lsquoatā atu ki ha ngaahi lsquoaofi fakamāfana lsquooku fakaparsquoanga fakakonga (subsidised) lsquooku fokotursquou lsquoi he malumalu lsquoo e polokalama Warm Up New Zealand Healthy Homes Vakai ki he wwwwarmupnzconz ki ha fakamatala lahi ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi kōsilio fakakolo lsquoe nirsquoihi lsquoi Nursquou Sila lsquooku nau fakarsquoatā ke tānaki atu lsquoe he kau marsquou lsquoapiacute lsquoa e fakamole ki he lsquoaofi fakamāfana ki he lsquoenau totongi tukuhau marsquou lsquoapiacute (rates) pea nau totongi fakafoki eni lsquoi ha tarsquou lsquoe hiva nai

Ko ha lenilooti lsquooku lsquoikai ke ne faipau ki he tursquoutursquouni fakalao ki he lsquoaofi fakamāfana lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia lsquoi ha tautea parsquoanga lsquooku arsquou hake ki he $4000

lsquoOku fiemarsquou ke fakamāfanarsquoi mo lsquoea lelei lsquoa e ngaahi lsquoapiacute lsquoOku totonu ke fakakaukaursquoi lsquoe he kau lenilootiacute lsquoa e founga ke lava ai lsquoe he lsquoenau kau nofo totongiacute lsquoo fakamāfanarsquoi mo lsquoai ke fetāfeaki lelei ai lsquoa e lsquoea lsquoi honau lsquoapi nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai fiemarsquou ia ke fokotursquou lsquoe he kau lenilootiacute ha mersquoa fakamāfana lsquoi he loki kotoa pē kā kuo pau ke fakafaingamāliersquoi lsquoe he kau lenilootiacute ha farsquoahinga founga fakamāfana lsquoi ha loki talanoa (lsquoi he malumalu lsquoo e Housing Improvement Regulations) Fetursquoutaki ki horsquoo kōsilio fakafeitursquouacute ke marsquou atu ha falersquoi felāversquoi mo e farsquoahinga founga fakamāfana kuo tali ke ngāuersquoaki lsquoi ho feitursquouacute

Ko e lsquoikai fersquounga ko ia lsquoa e lsquoea māfana mo e lsquoikai fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoe lava ke tupu ai ha tupu lsquoa e tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquou lsquoi he lsquoea lsquoOku totonu ke fakakaukau lsquoa e kau lenilootiacute ki he founga ke nau fakapapaursquoi ai lsquooku lava lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoo tokangarsquoi lsquoa e fetāfeaki lsquoa e lsquoea lsquoi he lsquoapiacute kae kei tauhi ai pē lsquoa e malu mo hao lsquoE lelei ke lsquoi ai ha fanga kirsquoi mersquoa teke fakamarsquou (stays) lsquoi he matapā teke

lsquoOku fakafatongiarsquoaki lsquoa e kau lenilootiacute lsquoa hono tauhi ke lsquoi he tursquounga lelei lsquoa e ngaahi mersquoa ki he fakamāfana mo e fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tafursquoanga afi lsquooku kei ala ngāuersquoaki kuo pau ke malu mo hao lsquoa e fakamanava lsquoahuacute (chimney) pea fakamarsquoa marsquou pē (vakairsquoi horsquoo aleapau malursquoiacute) Ko e lelei taha ke tāpuni malu lsquoaupito ha tafursquoanga afi lsquooku lsquoikai lsquoi ha tursquounga lelei ki hano ngāuersquoaki ke tarsquoofi hano ngāuersquoaki ia lsquoe he kau nofo totongiacute pea mo fakasirsquoisirsquoi lsquoa e hū mai lsquoa e lsquoea momoko lsquoOku toe fakafatongiarsquoaki foki lsquoa e kau lenilootiacute lsquoa hono matauhi hokohoko ke lsquoi ha tursquounga lelei ha ngaahi farsquounga fakamāfana mo fakatafe ki he lsquoea lsquoE lava ke fili lsquoe he kau lenilootiacute ke tapui lsquoi loto lsquoi he aleapau nofo totongiacute hano ngāuersquoaki ha hita fakamāfana kasa LPG lsquooku lava lsquoo lsquounuakirsquoi holo koersquouhiacute he ko e ngaahi hita lsquooku lsquoikai fakamanava ki tursquoa (unflued) lsquooku nau tukuange ha lsquoea ngarsquoungarsquou mo lsquouli ki he lsquoea lsquoi loto lsquoi he lsquoapiacute lolotonga lsquoo hono liliu lsquoo e kasa ki he lsquoea māfana (combustion)

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 15

Ko e founga faingofua taha ki he kau nofo totongiacute ke tauhi lsquoa e fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoi honau lsquoapiacute lsquoo arsquou pē ki he farsquoahitarsquou momoko ko hano toutou fakaavaava lsquoa e ngaahi matapaa mo e ngaahi matapā teke ke hū mai ha lsquoea forsquoou ki ai lsquoOku mahursquoinga lsquoa e fetāfeaaki lelei lsquoa e lsquoearsquo ki hono tauhi lsquoa e lsquoea leleirsquo lsquoi fale pea fakasirsquoisirsquoi ai lsquoa e lsquoea ngarsquoungarsquouacute lsquoo faingofua ange ai hano fakamāfanarsquoi lsquoo e falersquo

Tarsquoofi lsquoa e tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquouacute Ko e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē kuo pau ke lsquoi ha tursquounga marsquoa fersquounga kimursquoa pea toki tuku atu ke fai ai ha nofo totongi lsquoOku kau ki heni harsquoa ne hao meiacute he tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquouacute lsquoOku totonu ke tauhi lsquoe he kau nofo totongiacute honau lsquoapiacute lsquoi ha tursquounga lsquoe lsquoikai hoko ai ha tuhituhi mo ha ngarsquoungarsquou lsquoOku kau ki heni hano tauhi ke lsquoi he tursquounga lelei lsquoa e lsquoea lsquoi he fale pea mo hono holo lsquoo e tuhituhiacute lsquoi he taimi lsquooku lsquoasi mai aiacute

Kimursquoa pea nau toki hiki ki ha lsquoapi nofo totongi lsquooku totonu ke fakahoko hano sivi lsquoe he lenilootiacute mo e kau nofo totongiacute lsquoa e lsquoapiacute lsquoi he taimi tatau lsquoo fakatokangarsquoi ha ngaahi fakarsquoilonga lsquoo ha tuhituhi pe ngarsquoungarsquou pea nau felotoi ai ki he taimi mo e founga ke fakaleleirsquoi ai lsquoeniacute ko ha konga ia lsquoo e aleapau nofo totongiacute

Ko e ngarsquoungarsquouacute lsquooku farsquoa fakatupunga ia lsquoe ha ngaahi mersquoa mei tursquoa ndash vakairsquoi lsquoa e ngaahi fakataliacute pe lsquooku marsquoa pe lsquooku ngāue lelei lsquoa e ngaahi paipa fakataliacute mo e ngaahi fakatafengavaiacute lsquoI ha lsquoapi lsquooku fakavarsquoe pou vakairsquoi pe lsquooku mātursquou lsquoa e kelekele pea lsquooku lsquoikai ha ngaahi mama

Tauhi ho lsquoapiacute ke malu Ko ha lsquoapi lsquooku malu lsquooku hoko ia ko ha fakanonga ki he kau nofo totongiacute mo e kau lenilootiacute Ko e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē lsquooku fiemarsquou ke malu fersquounga Kuo pau ke fokotursquou lsquoe he lenilootiacute ha ngaahi loka pe ngaahi mersquoa pehē koersquouhiacute ke malu lsquoa e lsquoapiacute lsquoE lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke torsquoo tānaki pe liliu ha farsquoahinga loka tersquoeki marsquou ha fakangofua lsquoa e tokotaha lsquoe taha Ko hano fakahoko lsquoeni tersquoeki fai ki ai ha felotoi pea lsquoikai lsquoi ai ha lsquouhinga lelei ki ai lsquooku tarsquoefakalao ia pea lsquoe ala hilifaki ki ai ha tautea kapau lsquoe lsquoave lsquoeni ki he Tenancy Tribunal

Kapau lsquooku fokotursquou lsquoe he lenilootiacute ha farsquounga lersquoo fakatokanga (security alarm system) lsquookuacute ne fatongiarsquoaki hono tauhi lsquoeni ke lsquoi ha tursquounga lelei Kapau lsquooku lsquoikai ha farsquounga lersquoo pehē ni ka lsquooku fie fokotursquou lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke ne fuofua marsquou ha fakangofua ki heni meiacute he lenilootiacute Ko e fatongia leva ia lsquoo e tokotaha nofo totongiacute ke ne tauhi lsquoeni ke lsquoi ha tursquounga lelei lsquoI he ngatarsquoanga lsquoo e taimi nofo totongiacute ko e fatongia ia lsquoo e tokotaha nofo totongiacute ke ne torsquoo lsquoa e farsquounga lersquoo pea mo fakapapaursquoi lsquooku lsquoikai hoko ai ha maumau

lsquoI he ngatarsquoanga lsquoo e taimi nofo totongiacute kuo pau ke fakafoki lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoa e ngaahi kī kotoa mo e ngaahi nāunau malursquoi kotoa pē (lsquoo hangē ko e limouti ki he taursquoanga mersquoalele pea mo ha ngaahi kī kaati) ki he lenilootiacute Kapau lsquooku lsquoikai malava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakafoki kotoa lsquoa e ngaahi kī narsquoe lsquooatu ki aiacute lsquoe lava ke lsquoekersquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole kakato ki he ngaahi kī pea mo e loka lsquooku nau felāversquoi ki aiacute lsquoE lava ke femahinorsquoaki lōua lsquoa e ongo tafarsquoakiacute ki hono fetongi lsquoo ha ngaahi kī kuo mole pe ko ha ngaahi loka

Kapau lsquoe lsquoikai lava ke malu fersquounga lsquoa e lsquoapi nofo totongiacute lsquoo lsquoikai tupunga meiacute ha forsquoui lsquoo e tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke ne fakahoko atu lsquoeni ki he lenilootiacute lsquoOku totonu ke fakafetongi pe monomono leva lsquoa e ngaahi loka lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakahoko lsquoeni lsquoe ia pē pea kole ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki ange

Tauhi lsquoa e ngaahi lēkootiacute lsquoOku fiemarsquou lsquoa e kau lenilootiacute ke nau tauhi lsquoa e ngaahi lēkooti ki he totongi nofo totongiacute mo e pooniacute lsquoo arsquou ki he tarsquou lsquoe 7 meiacute he tarsquou fakatukuhau lsquooku nau felāversquoi ki aiacute lsquoOku totonu ke tauhi lsquoe he lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute fakatoursquoosi lsquoa e ngaahi tatau lsquoo e ngaahi mersquoa fakapepa kotoa pē lsquooku felāversquoi mo e lsquoapi nofo totongiacute lsquoi he lolotonga lsquoo e taimi nofo totongiacute pea lsquoi he māhina lsquoe 12 hili lsquoa e ngata lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ko e ngaahi mersquoa fakapepa ni lsquooku totonu ke kau ki ai lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea mo ha ngaahi feliuliuaki pe fakaforsquoou narsquoe fakahoko ki ai ngaahi līpooti ki ha lsquoarsquoahi sivi lsquoo e lsquoapiacute morsquoua vai ngaahi lsquoinivoisi pe ngaahi līpooti kehe ki ha ngaahi ngāue narsquoe fakahoko ki he lsquoapiacute lsquoo hangē ko ha ngāue

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

monomono pe fakamarsquoa pea mo ha ngaahi tatau lsquoo ha ngaahi tohi pe lsquoīmeili narsquoe lsquoave mo tali mai meiacute he tokotaha lsquoe taha lsquoOku marsquou atu lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoa e fakamatala lahi ange mo ha foomu ke tokoni ki he kau lenilootiacute ke tauhi ke tonu lsquoenau lsquofakamatala fakanounou ki he nofo totongiacutersquo

Muimuirsquoi hono tauhi lsquoo e ngaahi tursquounga mārsquoulalo taha ki he ngaahi faleacute Ko e tokolahi taha lsquoo e kau lenilootiacute mo e kau nofo totongiacute lsquooku nau fakarsquoamu ke fakahoko lsquoa e mersquoa lsquooku totonuacute lsquoi hona vā fengāuersquoakiacute Kā neongo eniacute lsquoi he taimi lsquooku fili ai ha lenilooti ke lsquooua te ne fua hono fatongia pe lsquooku lsquoi ai ha maumau lahi kuo hoko ki he Lao lsquooku lsquoi ai lsquoa e mafai mavahe lsquoo e The Tenancy Compliance and Investigations Team (Ko e Timi ki he Nofo Totongiacute mo e Ngaahi Fakatotolo) ke nau fakahoko ha ngaahi ngāue mo ha ngaahi founga lsquooku hoa mo e fiemarsquou ke fakahoko lsquoa e ngaahi tursquoutursquouniacute ke fakapapaursquoi lsquooku fai ha ngāue ki he kau lenilooti ko ia

Ko e ngaahi kaveinga lsquoe sio ki ai lsquoa e timiacute lsquooku kau ki ai lsquoa e taimi

rsaquo lsquooku ala hoko ai lsquoa e tūkunga lsquooku lsquoi ai lsquoa e lsquoapiacute ke ala matursquoutāmaki lahi ai lsquoa e morsquoui lelei mo e malu mo hao lsquoa ha taha

rsaquo kuo fakahoko ai lsquoe he lenilootiacute ha maumau lahi pe kuo hokohoko lsquoa lsquoene maumaursquoi lsquoa e Residential Tenancies Act

rsaquo lsquooku hoko ai lsquoa e tōrsquoonga lsquoa e lenilootiacute ke hōloa ai lsquoa e falala lsquoa e kakai lsquoo e fonua ki hono fakahoko lsquoa e tursquoutursquouni lsquoa e lao

Ki ha fakamatala lahi ange vakai ki he wwwtenancygovtnz lsquoE lava ke ke fetursquoutaki ki he Compliance and Investigations Team lsquoaki horsquoo telefoni ki he 0800 TENANCY (0800 836 262) pe lsquoīmeili ki he rtacompliancembiegovtnz

16

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 17

Ko hono fakaleleilsquoi ha ngaahi melsquoa

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo tulsquoutulsquouni ki he tokotaha nofo totongiacute ke ne fakamalsquoa lsquoa e lsquoapi nofolsquoangaacute pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoa ne fai

Kapau nalsquoe pehē lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fai ia pea ke tohi leva lsquoo fakahā ange lsquoe tukuatu lsquoa e lsquoaho lsquoe 14 ke fai ai lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo malsquou ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz Kapau lsquoe lsquoikai ke fakaleleilsquoi pe ngaahi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e maumauacute lsquoe lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke nau faitulsquoutulsquouni ke fai ia Kapau ko ha palopalema lsquoeni lsquooku fulsquou lahi fau lsquoe lava ke tulsquoutulsquouni lsquoe he Tribunal ke fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau lsquooku ne fiemalsquou ke fakaleleilsquoi lsquoe he lenilootiacute ha melsquoa

lsquoOku pehē lsquoe he lao kuo pau ke fakahoko lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoi he vave taha lsquoe ala lava lsquoo ka maumau ha mersquoa pe hoko ha palopalema Ko e founga lelei taha ke solova ai lsquoa e palopalema ko ha talanoa ki heni mo horsquoo lenilootiacute lsquoo vakai pe lsquoe lava ke mo kaungā fakahoko ha mersquoa ki heni

Kapau lsquoe lsquoikai ngāue lsquoeni lsquooatu ha lsquonotice of remedyrsquo (vaharsquoa taimi ke fai ai ha ngāue ki ai) lsquoo lsquooatu ai ha vaharsquoa taimi fakapotopoto ki he lenilootiacute ke fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema Ko ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquooku fakatefito ia lsquoi he mersquoa lsquooku fiemarsquou ke monomono lava ke marsquou lsquoa e ngaahi kongokonga vaharsquoa taimi ke fakahoko ai ha lsquoeke totongi malursquoi (kapau lsquooku kaunga atu lsquoeni) pea mo e taimi lsquoatā lsquoo e kau ngāue lsquoi he tafarsquoaki ko ia ke fakahoko lsquoa e ngāue (kapau lsquoe fiemarsquou) lsquoOku totonu ke fakakaukau lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he ngaahi mersquoa ko lsquoeniacute pea mo e fakavavevave lsquoo e fiemarsquouacute lsquoi he taimi lsquooku nau fakakaukaursquoi ai lsquoa e vaharsquoa taimi ke tuku atu ki he lenilootiacute ke fakahoko ai lsquoa e ngāue lsquoE lava ke lsquoi ai ha

solovarsquoanga fakataimi kae lsquooua leva kuo lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakaukaursquoi lsquoa e ngaahi mersquoa ke fakahoko

Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngāue pea solova lsquoa e palopalema lsquoe lava leva lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo tohi kole ki he Tenancy Tribunal ke marsquou mai ha work order (tursquoutursquouni ki ha ngāue ke fakahoko) lsquoo lsquoi ai ha forsquoi fili ke ngāuersquoaki lsquoa e totongi nofo ke fakahokorsquoaki lsquoa e ngāue kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe fakarsquoamu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoa e aleapau nofo totongiacute lsquoo hangē kapau lsquookuacute ne lsquoi he malumalu lsquoo ha nofo totongi fixed-term (taimi tursquoupau) kuo pau ke lsquooatu lsquoi he tohi lsquonotice of remedyrsquo ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquoa ia lsquoe lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho hokohoko lsquoe 14 ke ne fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema lsquoI he ngaahi taimi lsquoe nirsquoihi lsquoe ala fakapotopoto ke lsquooatu ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi lsquooku laka hake lsquoi he lsquoaho lsquoe 14

Kuo pau ke ke fakarsquoatā ha taimi fersquounga ki he ngaahi fakahoko fatongia lsquoo hangē ko hano lī meili pe lsquoīmeili atu lsquoo e tohi fanongonongo lsquoOku marsquou atu ha fakamatala lahi ange pea mo ha tatau lsquoo e rsquo14 day notice to remedyrsquo lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoi he wwwtenancygovtnz lsquoa ia lsquookuacute ne toe fakamarsquoalarsquoala atu foki lsquoi ai lsquoa e ngaahi taimi ki he fakahoko fatongia

ƨ Ko e hā ha melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau ko e ngāue ni lsquooku fulsquou fiemalsquou ke fai fakavavevave

Kapau ko e melsquoa ni lsquoe ala lavea pe hoko ai ha fakatulsquoutāmaki ki ha taha pe maumau kehe kuo pauke fakahoko ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai malsquou lsquoa e lenilootiacute ke tala ki ai pea lsquoe lava ke fai lsquoa e fakaleleilsquoiacute pe ngaahi ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoE lava ke nau lsquoekelsquoi ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki lsquoa e fakamole nalsquoe faiacute Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi ia lsquoe he lenilootiacute pea lsquoe lava ke kole tokoni lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

18

ƨ lsquoE lava ke tuli pe kapusi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e tokotaha nofo totongiacute koelsquouhi ko lsquoene lāunga

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe fakahā lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ke mavahe koelsquouhi ko ha lāungalsquoi lsquoa e lenilootiacute pe ko hano fakahā ki he valsquoa ngāue Tenancy Services ha melsquoa kuo hoko lsquoOku ala ui ia ko e retailatory notice pe ko e tohi fakatokanga fakafepaki (koelsquouhi ko e lāunga) lsquoOku hā lsquoi he lao lsquooku lsquoikai ngofua ki he lenilootiacute ke ne fai ha fakafepaki (retaliatory notice) pehē lsquoE lava ke fakahā lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal kapau lsquooku ne tui kuo fai lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga fakafepaki lsquoE vakailsquoi leva lsquoe he Tenancy Tribunal pe ko e fakatokanga ni nalsquoe fai fakalao ia lsquoo makatulsquounga he lsquouhinga totonu) pe te nau fakatalsquoelsquoaongalsquoi lsquoa e fakatokanga ni

ƨ lsquoE lava fēfē ke tokoni atu lsquoa e valsquoa Tenancy Services ke fakalelei lsquoi ha ngaahi fehaalaaki

Ko e melsquoa ke fuofua faiacute ke fai ha femahinolsquoaki mo ha fetalanoalsquoaki fekaulsquoaki mo e melsquoa nalsquoe hoko Taimi lahi ko e ngaahi melsquoa ni nalsquoe tupu pē ia mei he fetalsquoemahinolsquoaki pe ko ha fehaalaaki Vakai ki he ngaahi fakahinohino lsquooku lsquooatu lsquoi he lsquoemau uepisaiti ki he ngaahi founga kehekehe ke mo lava ai lsquoo vetelsquoaki lsquoa e ngaahi faingatalsquoalsquoia lsquoi homo vaa

Kimulsquoa pea ke toki lea ki holsquoo lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo Fakapapaulsquoi lsquooku lsquoosi mahino lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku ke tokanga pe hohalsquoa ki ai lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe toe mahino ange ki he tokotaha koia lsquoa e melsquoa ni lsquoo kapau te ke hikilsquoi pe tohilsquoi hifo

rsaquo Mateuteu ke ke fakahā ange pe koe ha halsquoo fokotulsquou ke lava ai lsquoo tolona lsquoa e palopalema Fakamatalalsquoi ke mahūlsquoinga mālie mo mahino lsquoa e palopalema pea lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke fai lsquoaki hano fakaleleilsquoi

rsaquo lsquoE lava ke ke tohi pe fakahoko ha fakatokanga (Notice to remedy) lsquooku lsquoi ai lsquoa e fakaleleilsquoi lsquooku fiemalsquou ke fakahoko Ko e tohi fakatokanga (Notice to remedy) lsquoe tukuatu ai ha lsquoaho lsquoe 14 ki he tokotaha ko ia ke ne fai e fakalelei lsquoOku lsquoi ai ha tatau lsquoo e ngaahi tohi fakatokanga pehē ke ke falsquoifalsquoitaki ki ai lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

ƨ Founga Fakalelei Fakavavevave (FastTrack Resolution)

Ko e founga fakaleleilsquoi fakavavevave eni mo lava ke felotoi ai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo hili ha fetalsquoemahinolsquoaki lsquoi ha ngaahi melsquoa lsquoo hangē ko e tōmui lsquoo ha totongi nofo pē ko ha ngaahi molsquoua ke totongi (lsquoo hangē ko e totongi tukuhau vai pē water rates) lsquoOku ne fakalsquoailsquoai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha nofo totongi ke na lava pē lsquoo fai ha femahinolsquoaki pē felotoi pea ke na lototaha ke fai ha tulsquoutulsquouni lsquoe ha tokotaha fakatonutonu (mediator) lsquoo lsquoikai ke toe fiemalsquou ke na fakataha lsquoo fai ha fefakatonutonulsquoaki

Ko e Fakatonutonu Fakavavevave lsquooku tuha mo taau ia lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha felotoi pea ke fakahoko ia ko ha tohi tulsquoutulsquouni mei ha tokotaha fakatonutonu (mediatorlsquos order)

rsaquo ko e felotoi ni lsquooku faingofua mo mahino lsquoaupito ki he lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo pe

rsaquo nalsquoe lsquoosi lsquoi ai lsquoa e talanoa felotoi pē ia kimulsquoa pea iku lsquoo kei hoko atu pē lsquoa e faingatalsquoalsquoia pea toe lava lsquoo fai ha felotoi folsquoou ki ai

lsquoOku lava ke toe fakaikiiki atu eni lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnzdisputesfasttrackshyresolution

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai ke mo felotoi lsquoe lava ke mo ōmai ke tau fakatonutonu (mediation)

Kumi tokoni mai kia kimautolu lsquoaki halsquoo kole ki he Tenancy Tribunal Ko e totongi lsquoo ha tohi kole ko e $2044 lsquoI hono malsquou lsquoo holsquoo tohi kole te mau teuteu leva ke fai lsquoa e fakatonutonuacute

Ko e founga fakatonutonuacute (mediation) lsquooku fai lsquoaki ia ha lsquooatu ha faingamālie ke mo fakataha lsquoo alealsquoi lsquoa e melsquoa nalsquoe hoko pea mo felotoi he melsquoa ke fakaleleilsquoi lsquoakiacute pea ke tokonilsquoi kimoua lsquoe ha tokotaha fai fakatonutonu (mediator) lsquoE tokoni lsquoa e tokotaha fakatonutonu ke fakamahino atu a e ngaahi melsquoa lsquooku fai ai lsquoa e talsquoefiemālie pea ke feinga ke alsquou ki ha felotoi

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 19

ƨ lsquoOku fēfē lsquoa e founga lsquoo e fakatonutonuacute

lsquoE lava lsquoo fai eni lsquoi ha fetelefonilsquoaki pe ko ha femātaaki lsquoOku maheni lsquoaupito lsquoa e kau fai fakatonutonuacute mo e ngaahi melsquoa fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute ka lsquooku lsquoe lsquoikai ke nau kau ki ha tafalsquoaki pea lsquoe lsquoikai ke nau fai tulsquoutulsquouni atu lsquoOku fakapulipuli pea lsquooku tuku atu ke mo felotoi mo e tafalsquoaki lsquoe taha ki he melsquoa ke faiacute mo hoko atu ki ai lsquoOku kehe lsquoa e founga fakatonutonu kolsquoeniacute me he Tenancy Tribunal lsquoa ia lsquooku hanga lsquoe he fai fakatonutonu ai lsquoo fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni pea te ne fakahā atu lsquoa e melsquoa ke mo fai

ƨ Kapau te mo felotoi ki hono ikulsquoangaacute

Ko e felotoi koia lsquooku fai lsquoi he founga fakatonutonu kolsquoeniacute lsquooku fakalao ia pea lsquoe fiemalsquou ke talangofua ki ai lsquoE lsquoasi pe lsquoi he alea mo e felotoi ni lsquoa e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe maumaulsquoi Kapau lsquoe fiemalsquou ke lsquoi ai ha mafai ke fakahoko pea mo fakamālohilsquoi ke fakahoko lsquoe lsquoave ia ke taalsquoi ai lsquoa e sitapa pea silalsquoi ia lsquoe he Tenancy Tribunal

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala fai ha felotoi ki ai

lsquoOku lahi lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala faiacute ka ko e konga lahi ko e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo e ngaahi totonu ke kei hoko atu lsquoa e nofo lsquoi he fale nofolsquoanga (possession) ngaahi melsquoa fakapalsquoanga pea mo ha ngāue ke fai lsquoE lava ke fai kotoa ia lsquoi ha fakatonutonu (mediation) pe ko e tulsquoutulsquouni mei he Tribunal

ƨ Ko e tulsquoutulsquouni ke hoko atu pe fakangata

Kapau lsquoe fulsquou maumaulsquoi mamafa lsquoe ha tokotaha lsquoa e aleapau nofo totongiacute pe ko e lao ni lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke tulsquoutulsquouni ke fakangata lsquoa e aleapauacute lsquoE lava ke hoko lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo lsquooku tōmui lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 21 lsquoa lsquoene totongi nofo (lsquoo kau ai lsquoa e lsquoaho ko ia ne fai ai ha tohi kole ki he Tribunal)

rsaquo kuo ne fakahoko ha maumau lahi pe fakamanamana te ne fai ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

rsaquo kuo ne lsquoosi taalsquoi pe fakamanamana ke ne taalsquoi lsquoa e tokotaha lsquooku holsquoona lsquoa e lsquoapiacute lenilootiacute pe ko e fāmili lsquoo e lenilootiacute pe ko hano fakafofonga pe

ko ha nilsquoihi kehe lsquooku nau nofo totongi pe ko e kaungālsquoapi (pe ko halsquoa ne kouna ha nilsquoihi ke nau fai pehē)

rsaquo lsquooku ne maumaulsquoi lsquoa e aleapauacute lsquoi ha ngaahi founga kehe (lsquoo hangē ko hano lsquooatu lsquoe he lenilooti ki ai ha fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo pea lsquoikai ke ne fai ki ai) pea lsquooku tui lsquoa e Tribunal ia lsquoe lsquoikai ke taau ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute Kapau ko e palopalema ni lsquoe lava ke fakaleleilsquoi lsquoe lava ke lsquoave ha tohi fakatokanga (notice to remedy) lsquoo lsquooange ha lsquoaho lsquoe 14 ke fakaleleilsquoi pea ke fuofua fai eni pea toki lava ke fai ha kole ki he Tenancy Tribunal ke fakangata

ƨ Tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo ha palsquoanga

Ko e tulsquoutulsquouni eni ki he lenilootiacute pe tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha palsquoanga ki he tokotaha ko e lsquoE lava lsquoeni lsquoo kapau

rsaquo lsquooku molsquoua lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ko e nounou lsquoo lsquoene totongi nofo pe nalsquoa ne totongi lsquoo mahulu hake lsquoi he totongi totonuacute

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha maumau ngāue fakamalsquoa ngaahi ngoue pe lsquoave ha veve

rsaquo lsquooku fiemalsquou ke totongi fakafoki lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ha fakamole ki he ngaahi ngāue nalsquoe fiemalsquou ke fai fakavavevave

rsaquo ke totongi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha palsquoanga ko e tautea koelsquouhi ko e maumaulsquoi lsquoo e lao

rsaquo ke totongi huhulsquoi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha mole nalsquoe hoko koelsquouhi ko ha koloa nalsquoe mole pe ko ha melsquoangāue nalsquoe lsquoikai ke sai koelsquouhi nalsquoe lsquoikai ke tauhi pe monomono pe fakaleleilsquoi

ƨ Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni eni ki ha taha ke ne fakaleleilsquoi ha melsquoa koelsquouhi nalsquoe maumau pe lsquoikai toe ngāue Kapau lsquooku felāversquoi lsquoa e tursquoutursquouniacute mo ha kaveinga lsquookuacute ne uesia lsquoa e morsquoui leleiacute pea mo e malu mo hao lsquoe lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquopay outrsquo (totongi lsquoi tursquoa) lsquoene tokotahakau nofo totongiacute ke fakafetongirsquoaki harsquoa ne fakahoko lsquoa e tursquoutursquouniacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tursquoutursquouni lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ke ne fakahoko ha ngāue lsquoi ha lsquoaho tursquoupau pea lsquoikai ke fakahoko lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

20

lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakahoko lsquoa e ngāue ki he mahursquoinga lsquooku hā lsquoi he tursquoutursquouniacute pea lau lsquoa e fakamole ko ha morsquoua totongi nofo

ƨ Ngaahi tulsquoutulsquouni kehe

lsquoE lava lsquoe ha tulsquoutulsquouni lsquoo toe fakamahino lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoo kapau lsquoe lsquoikai ke talangofua ha taha ki he tulsquoutulsquouni koia Pea lsquooku lsquoi he falsquoahi lsquoe taha ke nau fakahā pe lsquooku nau fiemalsquou ke fakahoko ia Ko e fakatātā eni ndash ko ha tulsquoutulsquouni ki he lenilootiacute ke ne fakafoki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea kapau lsquoe lsquoikai pea ke ne totongi ha palsquoanga

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai fai ha felotoi lsquoi ha fakatonutonu (mediation)

lsquoE lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal ke nau fakamaaulsquoi lsquoa e melsquoa ni Ko e Tribunal ko e founga fakatonutonu ia lsquooku fakamātoato mo toe mamalu ange Ko e Tribunal ko e valsquoa ngāue ia lsquoo e potungāue lsquoo e ngaahi fakamaaulsquoanga (Ministry of Justice) pea lsquoe lsquoi ai ha tokotaha fakamaau ai ke fanongo ki he fakamatala lsquoa e ongo tafalsquoakiacute kau fakamolsquooni pea ne vakailsquoi lsquoa e ngaahi fakamolsquooni lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute toki fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni lsquoE lava ke fai lsquoe he Tenancy Tribunal ia ha tulsquoutulsquouni felāvelsquoi mo koe neongo pe te ke lsquoalu ki hono ui lsquoo e fakatonutonu pe lsquoikai lsquoOku hiki lsquoe he tokotaha fakamaauacute lsquoa lsquoene tulsquoutulsquouni lsquoa ia ko e tulsquoutulsquouni ia lsquoa e Tribunal Ko e tulsquoutulsquouni lsquoa e tokotaha fakamaauacute lsquooku hangē ia ha tulsquoutulsquouni lsquoa e fakamaaulsquoanga ndash lsquoe lsquoave lsquoa hono tatau ki he ongo falsquoahi lōua pea kuopau ke na talangofua ki ai

lsquoOku lsquoatā foki lsquoa e fakamaaulsquoanga ni ki he kakai ke nau fanongo he ngaahi fakatonutonuacute lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoo lsquoave ha kakai ke nau poupou mo felsquoao ka lsquoi he taimi lahi lsquooku lsquoikai ke tali ke ngāuelsquoaki ha loea ke ne fakahoko holsquoo tafalsquoaki Kaekehe lsquoe lava ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoi he ngaahi fakatonutonu e nilsquoihi lsquoo kau ai lsquoa e ngaahi melsquoa ni

rsaquo ko e vātamaki ni lsquooku laka hake lsquoi he $6000

rsaquo tali lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ke ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo kuo tali lsquoo fakangofua kinautolu lsquoe he Tribunal

lsquoE lava ke fakangofua lsquoe he Tribunal ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoo kapau

COURT

rsaquo lsquooku fulsquou fihi mo faingatalsquoa lsquoa e melsquoa lsquooku hoko

rsaquo lsquooku mo fulsquou faikehekehe lahi lsquoaupito mo e tafalsquoaki lsquoe taha lsquoo faingatalsquoa ange ai ke ke fakahoko lelei lsquoa holsquoo fakamatala

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava lsquoe ha taha lsquooku lsquoikai ko ha loea ke ne fakafofongalsquoi koe Kapau lsquooku ke pehē lsquooku totonu ke fai ia pea ke fetulsquoutaki mai kiate kimautolu kimulsquoa pea toki fai lsquoa e fakatonutonu lsquoi he Tribunal

ƨ lsquoE lava fēfē keu kounalsquoi lsquoa e falsquoahi lsquoe tahaacute ke ne talangofua ki he tulsquoutulsquouni nalsquoe lsquoosi fai

Kapau lsquookuacute ke marsquou ha tursquoutursquouni lsquoa e fakatonutonuacute (Mediatorrsquos order) kuo lsquoosi silarsquoi pe ko ha tursquoutursquouni lsquoa e Tenancy Tribunal lsquoe lava ke ke kole ki he varsquoa Collections ndash Ministry of Justice ke ne lsquoeke lsquoa e morsquoua ni Ko e ngaahi tohi kole Civil Enforcement kotoa pē lsquoe lava ke lsquoave ia ki he tursquoasila lsquoi lalo pe lsquoe faile ia lsquoi ha taha lsquoo e ngaahi District Court of New Zealand (Fakamaaursquoanga Fakavahe lsquoa Nursquou Sila)

Ministry of Justice Central Processing Unit SX10042 Wellington

lsquoE lava ke ke marsquou atu meiate kimautolu ha fakamatala lahi ange felāversquoi mo hono tānaki lsquoo ha morsquoua Vakai ki he wwwtenancygovtnz

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 21

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kimulsquoa lsquoi he lsquoaho lsquooku loto ke mavahe ai

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he lenilootiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa Kaekehe lsquoe lava lsquoe he lenilooti ke fai halsquoa ne fakatokanga lsquoaho lsquoe 42 lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e nofolsquoanga ni lsquoe he tokotaha lsquooku holsquoona pe ko hono fāmiliacute ke nau hiki mai lsquoo nofolsquoi ia ko honau lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo kuo lsquoosi fakatau atu lsquoa e lsquoapiacute pea kuo lsquoosi fakakakato lsquoa e alea fakatau pea fiemalsquou lsquoe he tokotaha nalsquoa ne fakatauacute ke fakalsquoatā lsquoo lsquooua lsquoe toe nofo ha taha ai

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ke hiki ki ai halsquoa ne kau ngāue totongi (pea lsquooku lsquoosi hā pe lsquoi he aleapau nofo totongi lsquooku ngāuelsquoaki pe lsquoe ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ki ai)

lsquoE fakapotopoto ke tauhi ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga lsquoI holsquoo lsquoave halsquoo tohi fakatokanga lsquooku ke loto ke fakangata lsquoa e aleapauacute kuo pau ke

rsaquo fai ia lsquoaki ha tohi

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoa e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi nofo totongiacute

rsaquo fakahā ke mahino lsquoa e lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai

rsaquo fakamolsquooni he tohi

Kapau lsquooku nounou hifo he lsquoaho lsquoe 90 lsquoa hono lsquooatu lsquoo e fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke fakamahino lsquoa e lsquouhinga lsquooku nounou aiacute

ƨ lsquoE fēfē kapau lsquooku fie hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia kimulsquoa pea lsquoosi lsquoa e aleapauacute

Kapau lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga ke fakangata lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe ngofua ke nofo lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoi he aleapauacute Ka lsquoo kapau lsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia ke mavahe kimulsquoa ai lsquoe kei fiemalsquou pē ke fai halsquoa ne tohi fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 ki he lenilootiacute

lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe sai pe ki he lenilootiacute ke hiki ki mulsquoa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ka kuo pau ke na felotoi lōua ki ai lsquoi ha tohi

ƨ lsquoE lava ke fakangata ha fixed term tenancy kimulsquoa he taimi nalsquoe tonu ke toki lsquoosi ki ai

lsquoE lsquoikai lava ke fakangata ha aleapau nofo totongi fixed-term kaelsquooua kuo felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha toki tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal pea lsquoe lava ke fai ia Ko e lsquoaho ke fakangata ai lsquooku lsquoosi lsquoasi pe ia he tohi aleapau

lsquoE ala lava lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoo fai ha tulsquoutulsquouni ke fakangata vave ha aleapau fixed term lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha fulsquou maumaulsquoi lahi lsquoo e aleapauacute

rsaquo kuo malsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoe hiki lsquoa e totongi nofo koelsquouhi ko ha ngaahi melsquoa nalsquoe lsquoikai halsquoa ne lsquoilo lsquoe hoko pea ko ha hiki eni lsquooku fulsquou lahi lsquoo ala hoko ai ha faingatalsquoalsquoia lahi pe

rsaquo ko e aleapauacute nalsquoe makatulsquounga ia lsquoi he ngaahi tulsquoutulsquouni fakakautaha (body corporate operational rules) lsquoa kinautolu lsquooku lesisita ai lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga lsquoo fakatatau ki he lao Unit Titles Act 2010 pea lsquoi ha liliu ki he ngaahi tulsquoutulsquouni koia lsquoe lsquoikai fakapotopoto ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute pe

rsaquo Kuo hoko ha ngaahi melsquoa talsquoelsquoamanekina ki he lenilooti pē ko e tokotaha totongi nofo lsquoo ala hoko ai ha fulsquou faingatalsquoalsquoia lahi

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

22

ƨ Koe hā lsquoa e founga totonu ke lsquoave lsquoaki lsquoa e tohi fakatokanga

lsquoOku totonu ke lsquoave lsquoa e tohi fakatokanga ki he tulsquoasila (address for service) nalsquoe lsquoosi fakamahino atu ke fai lsquoa e ngaahi fetulsquoutaki fakalao ki ai Ko e tulsquoasila eni lsquoo ha lsquoapi puha meili he Positi lsquoOfisi lsquoimeili pe fika lsquoo ha misini fax

Kapau lsquoe lava ke ke lsquoave hangatonu lsquoa e tohi fakatokanga ni ki he nima lsquoo e tokotaha koia lsquoe lau eni kuo ke lsquoosi fakakakato lsquoa hono tufa atu

Koelsquouhi ke fakapapaulsquoi lsquooku lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke malsquou ai lsquoa e tohi fakatokanga lsquoe he tokotaha koia lsquooku pehē lsquoe he lao tukukehe ka malsquou ha fakamolsquooni ke fakalsquoikailsquoi lsquoaki kuo pau ke

rsaquo tuku atu ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 kapau nalsquoe lsquoave lsquoa e fakatokanga he meili

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 2 kapau nalsquoa ke lsquoave lsquoa e tohiacute lsquoo tuku lsquoi he puha tohi lsquoi honau tulsquoasila pe lsquoi he matapā hūlsquoanga ki honau fale

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha lsquoimeili hili lsquoa e 5 efiafi

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha misini fax he lsquoosi lsquoa e 5 efiafi

lsquoOku toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho ki he fakatokanga lsquoi he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi fakatokanga Ko e fakatātā eni ki ai ka lsquoave lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoaho 21 ki he lenilootiacute ke fakangata pea lsquooku lsquoave ia lsquoi he meili lsquooku tonu ke nau tukuange ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 ke ne malsquou ai lsquoa e tohiacute lsquoE toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho lsquoe 21 mei he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi lsquoe he lenilootiacute

ƨ Fēfē kapau teu lsquoimeili lsquoa e tohi fakatokanga

Kapau te ke fai lsquoeni pea lsquoe fakapotopoto ke fuofua vakai pe lsquoe malsquou ha fakamolsquooni pau lsquoe lava ke alsquou lsquoa e lsquoimeili (delivery receipt) ki he tokotaha ko ia pea toki lsquoave

Ko e fakamolsquooni kolsquoeni lsquoe lava ai lsquoo lsquoilo lsquoa e taimi lsquoe alsquou ai lsquoa e lsquoimeili ki he tokotaha nalsquoe lsquoave ki ai

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoi he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo ha aleapau fixed-term tenancy

lsquoI he lsquoene alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosiacute lsquoe kei hoko atu ia ka lsquoi he founga periodic tenancy pea lsquoe kei tatau ai pe mo e ngaahi kupu lsquoo e aleapau ni lsquoo hange ko e alepau nalsquou toki lsquoosi tukukehe

rsaquo ka toe fakafolsquoou lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute halsquoana aleapau folsquoou pe ko hono toe fakaloloa atu lsquoa e aleapauacute pe

rsaquo ko ha fakahā lsquoe ha taha kuo ne loto ke fakangata lsquoa e nofo totongi Ko hono fakahoko ha fakatokanga pehē ni lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e lsquoaho 21 ki he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa he lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai lsquoa e aleapau

Kapau nalsquoe fakalsquoatā lsquoi he tohi aleapau ke toe fakafolsquoou pe fakaloloa atu lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke toe fakaloloa atu kuo pau ke fai halsquoa ne tohi ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou ange lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute pea ka lsquoikai lsquoe lsquoikai lava ke toe fakaloloa atu lsquoa e aleapau kapau lsquooku lsquoikai loto ki ai lsquoa e lenilootiacute

Teuteu hiki ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoa e tokotaha nofo

totongiacute ke fai lsquoi halsquoaacute ne hiki

Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau

rsaquo ke mavahe atu lsquoi he lsquoaho kuo lsquoosi fakahā ki ai lsquoe he lenilootiacute lsquoi halsquoa ne tohi fakatokanga

rsaquo totongi kakato lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi

rsaquo fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo lsquoave lsquoa e veve kotoa lsquoi he lsquoaho fakalsquoosiacute

rsaquo lsquoave mo lsquoenau ngaahi ngalsquootolsquoota

rsaquo lsquoave lsquoa e ki kaati ki pea mo e ki ki he fale taulsquoanga melsquoalele ki he lenilootiacute

rsaquo tuku lsquoo lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa pe naunau fale lsquoa e lenilootiacute

Kapau lsquoe lsquoikai ke fai kotoa lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ke mau totongi ange ki ai ha konga pe ko e kotoa lsquoo e palsquoanga pooni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 23

ƨ Ko hono fakafoki lsquoo e totongi pooni

lsquoI he lsquoosi lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe lelei taha ke femahinolsquoaki lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he lahi lsquoo e totongi pooniacute ke fakafokirsquo Ngāuelsquoaki lsquoa e lipooti nalsquoe fai lsquoi hono sivilsquoi lsquoo e fale he kamatalsquoanga ke fakamahino pe nalsquoe lsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko lsquoE lsquoikai lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ke totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha liliu ki he fotunga lsquooku hoko ki he fale pe ko hono ngaahi naunau tupu pe ia mei halsquoa ne motulsquoa pea mo hono ngāuelsquoaki fakalelei

ƨ lsquoE fakafoki fēfē mai lsquoa lsquoeku pooni nalsquoe lsquoosi totongi

Hili ha felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he melsquoa ke fai ki he palsquoanga pooni te na fakafonu ha foomu ke fakafoki lsquoaki (bond refund form) lsquoE malsquou lsquoa hono tatau lsquoo e foomuacute mei he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

Kapau lsquooku mo tali lsquooku tō nounou lsquoa e totongi nofo nalsquoe malsquou mei he tokotaha nofo totongiacute pe lsquooku lsquoi ai ha maumau pea hikilsquoi hifo ia lsquoi he foomu pea ke fakamolsquooni ai lsquoO anga pehe ni kapau ko e pooni nalsquoe $600 pea mo felotoi ko e ngaahi lsquoo e matapā siolsquoata lsquooku $150 pea te mo tohilsquoi hifo

Totongi ki he lenilootiacute lsquoa e $150

Totongi ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e $450

Fakapapaulsquoi ke fakakau lsquoa holsquoo mo ongo fika lsquoakauni lsquoi he foomu koelsquouhi lsquoe lsquoikai ke mau li atu ha sieke pe palsquoanga (cash)

lsquoI he lsquoemau malsquou lsquoa e foomu ni te mau vakailsquoi lsquoa e ongo fakamolsquooni tohi nima pe lsquooku tatau mo e fakamolsquooni nalsquoe fai lsquoi he foomu (bond lodgement) nalsquoe fakahū mai lsquoaki lsquoa e pooni Ko e melsquoa ia lsquooku mahulsquoinga ai ke mau lsquoilolsquoi lsquoa e fetongi kotoa pe lsquoo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga ni Kapau lsquooku hā kehekehe lsquoa e fakamolsquooni tohinima pea lsquoe lsquoikai lava ke mau fakafoki lsquoa e pooni kaelsquooua kuo mau toe fai ha fakalsquoekelsquoeke makehe

Taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki ha fale nofo totongi lsquoe taha pea lsquoe ala faingofua ange ke mau fakahū pe ia ke ngāuelsquoaki ko e pooni ia ki he lsquoapi nofolsquoanga folsquoou lsquoE fiemalsquou leva ke ke ngāuelsquoaki lsquoa e foomu ki hono liliu lsquoo e pooni (bond transfer form)

ƨ Fēfē kapau lsquoe lsquoikai ke felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he pooni

Fetulsquoutaki lsquoo fakahā ki he Tenancy Tribunal lsquoi he vave taha lsquoE lsquoi ai leva lsquoa e tokotaha fakatonutonu (mediator) te ne feingalsquoi ke fai ha felotoi

ƨ Fēfē kapau lsquooku faingatalsquoa ke fai ha fetulsquoutaki mo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

Kapau lsquooku faingatalsquoa pea ke fakafonu lsquoa e foomu totongi fakafokiacute (bond refund) pea ke fetulsquoutaki ki he potungāue Tenancy Services ke vakai lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe ala fai

ƨ Ko e hā e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe hiki atu ha taha lsquoo e kau nofo totongi

lsquoI he taimiacute nilsquoihi lsquoe lava ke hiki atu ha taha lsquoi he kau nofo totongi ne nau lsquoosi fakamolsquooni kotoa lsquoi he tohi aleapau kae kei nofo atu pē lsquoa e nilsquoihi Kapau lsquoe tali lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava pe ke halsquou lsquoa e tokotaha hiki maiacute lsquoo hoko atu lsquoaki lsquoa e lsquoinasi lsquoo e tokotaha kuo hiki atuacute Kapau lsquoe fai eni pea kuo pau ke mou fakahā mai lsquoaki ha fakamolsquooni lsquoa e lenilootiacute tokotaha lsquoe hikiacute pea mo e tokotaha te ne fetongi maiacute lsquoi he foomu ko e ldquochange of tenant bond formrdquo pea lsquoomai

lsquoE lsquoikai ke liliu heni lsquoa e tohi aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke toe falsquou ha tohi aleapau folsquoou ke fakakau ai lsquoa e tokotaha hiki folsquoou atu

MOVERS

MOVERS

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

24

Ko e ngaahi melsquoa kehe fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute

ƨ Ko e lenilootiacute lsquoe mavahe atu lsquoo laka hake he lsquoaho lsquoe 21

Kapau lsquoe mavahe atu mei Nulsquousila lsquoa e lenilootiacute lsquoo laka hake he lsquoaho hokohoko lsquoe 21 pea kuo pau ke ne fokotulsquou hano fakafofonga ke ne tokangalsquoi lsquoa e nofolsquoanga he taimi koia Kuo pau ke fakahā lsquoe he lenilooti ke lsquoilo lsquoe he tokotaha nofo totongi pea mo e Tenancy Services (kapau nalsquoe lsquoosi totongi ha pooni) lsquoa e feitulsquou ke fai ha fetulsquoutaki ki hono fakafofonga

Ko hono fakatau atu ha lsquoapi nofo totongi ƨ lsquoE fiemalsquou ke tala lsquoe he lenilootiacute ki he

tokotaha nofo totongiacute lsquooku ne fakatau atu lsquoa e lsquoapi

lsquoIo kuo pau ke nau tala ki he tokotaha nofo totongiacute pea mo ha taha pē lsquooku fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute lsquoi ha tohi ke nau lsquoilo lsquooku ne feinga ke fakatau atu

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e lenilootiacute ke lsquoomai lsquoa e kakai lsquooku nau fie fakatau ke nau sio mo vakailsquoi lsquoa e nofolsquoanga lsquoi ha loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea ke lsquooua nalsquoa fakafaingatalsquoalsquoialsquoi lsquoo lsquoikai ha lsquouhinga lelei ki ai

lsquoI hono fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga kuopau ke fakahā lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ki he tokotaha nofo totongiacute a e tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapi pea mo e lsquoaho te nau hoko ai ko e lenilooti Kuo pau ke fakahā lsquoe he tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapiacute ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa hono hingoa feitulsquou pe founga ke fai lsquoaki ha fetulsquoutaki pea mo e founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi nofo lsquoo hangē ko e fika lsquoo ha lsquoakauni lsquoi he pangikē lsquoI hono fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute ko e mafai lsquoo e lenilootiacute ki he pooni lsquoe hiki ia ki he lenilootiacute folsquoouacute Kapau lsquooku fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ke totongi

ange ha konga lsquoo e pooniacute pea lsquooku tonu ke fai lsquoeni kimulsquoa he lsquoaho lsquooku fakalsquoosi ai lsquoa e fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute (pe ko e lsquoaho lsquoe malsquou ai ndash possession date - lsquoe he tokotaha fakatau lsquoo kapau lsquoe hoko ia kimulsquoa)

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke lsquoilo lsquoe he Tenancy Services

Kapau lsquooku mau tauhi ha pooni pea lsquooku totonu ke nau lsquoilo pe lsquooku lsquoi ai ha lenilootiacute folsquoou Kuo pau ke fakafonu lsquoe he lenilooti motulsquoa pea mo e lenilootiacute folsquoouacute lsquoo na fakamolsquooni lsquoi he foomu lsquochange of landlordagentlsquo Te mau hikilsquoi leva lsquoa e hingoa lsquoo e lenilootiacute folsquoou lsquoi he lekooti lsquoo e ngaahi pooni te mau tauhiacute

ƨ lsquoOku lsquoi ai ha ngaahi lao makehe ki ha fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ko ha koloa kuo puke lsquoo fakatau atu (mortgagee sales)

lsquoI ha hiki mai ha tokotaha folsquoou pe ko ha puke fakalao lsquoo e lsquoapiacute ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatau (mortgagee) ke ne hoko atu lsquoa e aleapau nofo totongi te ne malsquou lsquoa e mafai tatau mo ha lenilooti lsquoi he lao Residential Tenancies Act Kapau ko e aleapau ko e ldquofixed-termrdquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e kautaha nalsquoa nau fakatau pe ko e pangike ke nau fai lsquoa e ngaahi fakatokanga angamaheni mo ha aleapau ldquoperiodic tenancyrdquo ka lsquoe lsquoi ai pē lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe kilsquoi kehe ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fakangata ha aleapau founga ldquofixed-term tenancyrdquo lsquoo hangē hano fakangata ha lsquoo ha ldquoperiodic tenancyrdquo lsquoo kapau lsquoe liliu lsquoa e lsquoapi lsquoo malsquou ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatauacute pea kuo nau fiemalsquou ke nau toe fakatau atu (mortgagee possession) lsquoE lsquoikai ha liliu ia ki he ngaahi totonu lsquoa e lenilooti folsquoouacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 25

ƨ lsquoE lava ke malsquou ha tokoni mei he Tenancy Services lsquoi ha fekihiaki lsquoa e kau nofo totongi (flatmates)

lsquoIkai lsquoe lsquoikai lava ke mau tokoni Te mau toki lava pe ke tokoni lsquoi ha ngaahi faingatalsquoalsquoia he vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongiacute Kaekehe manatulsquoi kapau te ke lsquoalu lsquoo nofo totongi fakataha mo ha nilsquoihi pea mou fakamolsquooni fakakātoa lsquoi he tohi aleapauacute te mou kau kotoa lsquoi he ngaahi fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he tohi aleapauacute lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi lsquoe ha taha lsquoa hono lsquoinasi he totongi nofo pe ko halsquoa ne maumaulsquoi ha melsquoa lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ia ke totongi ia lsquoe ha nilsquoihi pe ko e kotoa lsquoo e kau nofo totongiacute neongo pe ko hai nalsquoa ne fai lsquoa e maumau lsquoE lava lsquoo malsquou atu ha ngaahi falelsquoi lsquoi ha hoko ha makuku lsquoa e kau nofo totongiacute mei he Community Law Centres Citizens Advice Bureaux pea mo e valsquoa falelsquoi malsquoae fānau ako he ngaahi akolsquoanga (lsquounivesiti mo e ngaahi akolsquoanag pehe)

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakafisingarsquoi ha taha meiacute harsquoaacute ne nofo totongi

lsquoOku lsquoikai tali ke makatulsquounga lsquoi hono lsquooange lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fale nofolsquoanga pe ko hano fakaloloa atu ha aleapau nofo totongi ki ha taha koelsquouhi ko hono tulsquounga fakamali (marital status) tangata pe fefine talsquou motulsquoa lotu lsquooku kau ki ai pe ko hono lanu (matakali) lsquoE lsquoikai ngofua ke talsquoetali lsquoe he lenilootiacute ha taha koelsquouhi lsquooku lsquoikai halsquoane ngāue pe lsquooku toho penefiti Kapau lsquoe hoko ha melsquoa pehe ni lsquoe lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal pe ko e ū Human Rights Commission koelsquouhi ko e fakafaikehekehelsquoi (discrimination) eni lsquooku lsquoikai ke ngofua ke fai

Ko e hā lsquoa e Service Tenancy Ko e service tenancy ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga lsquoo e ngāuelsquoanga lsquooku ngāue aiacute lsquoo fakatatau ki he lsquoene aleapau pe ko e ngaahi fiemalsquou lsquoa e ngāuelsquoanga pe kautaha lsquooku ngāue ai lsquoOku kau lsquoa e falsquoahinga aleapau nofo totongi kolsquoeniacute lsquoi he tulsquoutulsquouni lsquoa e lao Residential Tenancies Act ka lsquooku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ki he totongi kimulsquoa (rent in advance) pea mo hono fakangata lsquoo e aleapauacute

ƨ Ko e totongi nofo

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe lsquoi hono tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole ki he nofo totongi mei he vahe lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute lsquooku ngāue ia malsquoae lenilootiacute) lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ke fakaleleilsquoi ha melsquoa mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

ƨ Ko e ngaahi taimi lsquoo e fakatokanga

Kapau lsquoe lsquoosi pe lsquoe malsquou ha fakatokanga lsquoe fakangata lsquoa e aleapau ngāue lsquoe fiemalsquou ke fai lsquoe he ngāuelsquoanga pe ko e tokotaha ngāue (employee) ha fuofua fakatokanga lsquoaki ha uike lsquoe 2 lsquoe lsquoosi ai pea mo e nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai ngofua ke fuofua lsquoosi lsquoa e aleapau nofo totongiacute ia kimulsquoa pea toki lsquoosi lsquoa e aleapau ngāue lsquoE lava ke toe nounou ange lsquoa e taimi fakatokanga pehe ni lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga malsquoa ha tokotaha ngāue lsquoe fakangāuelsquoi koelsquouhi ko e mavahe atu lsquoa e tokotaha ngāue lsquooku nofo aiacute

rsaquo lsquoe pehe lsquoe he lenilootiacute lsquoe fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

Kapau lsquooku ke fie nofo totongi he founga ni ndash service tenancy lsquoe lava ke mau tānaki atu ha ngaahi fakahinohino pea mo ha falelsquoi

Koloa lilsquoaki lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe lsquoikai lava ke lsquoave kotoa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa lsquoene koloa pe ngalsquootolsquoota lsquoi halsquoa ne mavahe pe hiki lsquoOku lsquoi ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e lao ki he ngaahi melsquoa ke fai ki ha koloa lsquooku lilsquoaki

rsaquo lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke lsquoave pe tolsquoo lsquoo laku ha melsquoakai mo ha melsquoa lsquoe ala mafu pe maumau ka kuo pau ke ne fuofua feinga ke fai ha fetulsquoutaki mo e tokotaha nofo totongiacute ke fetukutuku lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoe lilsquoaki he nofolsquoanga

rsaquo Kapau lsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave pea kuopau ke feinga lsquoa e lenilootiacute ke fakamahulsquoingalsquoi lsquoa e koloa ni ke fakatau atu pea bull ke ne laku pe fakalsquoauha lsquoa e koloa ni lsquoo kapau lsquoe

lahi ange lsquoa hono totongi ke lsquoave lsquoo tauhiacute lsquoi hano tulsquouaki atu ke fakatau (tukukehe kapau ko ha ngaahi naunau pepa pe tohi ndash personal papers) lsquooku mahulsquoinga ki he tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

26

bull kapau lsquooku laka hake lsquoa e mahulsquoinga lsquoo e koloa lsquoi hano lsquoave lsquoo tauhi kuopau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e koloa lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou hifo he lsquoaho lsquoe 35 pea ne toki fakatau atu he founga angamaheni

rsaquo Kuo pau ke tauhi malu lsquoe he lenilooti ha ngaahi pepa pē tohi kuo tuku lsquoe he tokotaha nofo totongi Kapau ko ha ngaahi pepa pe tohi mahulsquoinga eni pea nalsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 35 lsquoe kei tauhi pe lsquoeni lsquoe he lenilootiacute pe ko hono lsquoave ki lsquoapi polisi Kapau lsquoe lsquoave eni ki he kau polisi pea kuo pau ke ne tauhi lsquoa hono laulsquoi tohi tali totongi

rsaquo lsquoE lava ke halsquou lsquoa e tokotaha totongi nofo lsquoo lsquoave lsquoa lsquoene koloa kimulsquoa pea toki laku pe fakatau atu lsquoe he lenilootiacute ka kuo pau ke ne totongi lsquoa e fakamole ki hono tauhi mo e alā melsquoa pehē

rsaquo lsquoE lava ke tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngaahi fakamole ki hono uta atu lsquoo tauhi pea mo hono tulsquouaki fakatau atu lsquoo e koloa lsquoi ha palsquoanga lsquoe malsquou mei hono fakatau atu Ko e toenga lsquoo e palsquoanga lsquoe totongi ia ki he Tenancy Services

rsaquo lsquoE lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke ne malsquou lsquoa e palsquoanga ko ia ke tāpuni lsquoaki halsquoa ne ngaahi fakamole pē ka ngaahi molsquoua ange kiate ia (lsquoo hangē ko e totongi nofo nalsquoe telsquoeki ai ke malsquou maumau pea mo ha fakamole ki hono fakamalsquoa lsquoa e nofolsquoanga)

rsaquo lsquoI ha falsquoahinga taimi pē lsquoe lava lsquoa e lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ki ha melsquoa ke fai ki he koloa ni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 27

Ngaahi fale nofo totongi pooti

lsquoOku lsquooatu heni lsquoa e ngaahi fakahinohino ki he totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongi he ngaahi nofolsquoanga totongi pooti (boarding houses) lsquoOku kehekehe lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni ki he nofo totongi pootiacute mei he ngaahi nofo totongi kehe

ƨ Ko e hā lsquoa e boarding house

Ko e fale nofolsquoanga lsquooku lsquoi ai ha loki nofolsquoanga lsquoe 1 pe toe lahi ange ai pea mo e ngaahi naunau ke ngāuelsquoaki kotoa lsquoe he kau nofo totongiacute pea lsquooku nofo ai pe fokotulsquou ke lava lsquoo nofo ai ha kau nofo totongi lsquoe toko 6 pe lahi ange ai he taimi tatau

Ko e aleapau nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquooku lsquouhinga ia ki ha nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquoe alsquou pe lsquooku fakahangahanga ke toe laka atu he lsquoaho lsquoe 28 Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe nofo ia lsquoi he feitulsquou ke lava lsquoo mohe ai pea ngofua ke ne ngāuelsquoaki lsquoa e ngaahi naunau lsquoo e fale lsquooku lsquoataa ke ngāuelsquoaki lsquoe he kau nofo totongi kehe

Totongi pooni lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ha pooni lsquooku alsquou lsquoa hono mahulsquoinga ki he totongi nofo uike lsquoe 4 pea kuo pau ke ne lsquooange ha laulsquoi tali totongi ki ai Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house lsquoa e pooni lsquoo fakahū ki he Tenancy Services kimulsquoa he lsquoaho lsquoe 23 hili hono malsquou tukukehe kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pe toe silsquoi hifo ai Kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pē silsquoi hifo ai pea lsquoikai ha lsquouhinga lelei lsquoi hono puke lsquoo lsquoikai ke fakafoki lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ke fakafoki ange lsquoa e pooni

Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo ngaahi fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni 0800 737 666

Ko e totongi nofo rsaquo Kuo pau ke fai lsquoa e totongi nofo lsquoi hono taimi

totonu

rsaquo lsquoE lava ke hiki hake lsquoe he lenilootiacute lsquoa e totongi nofo hili halsquoa ne fai ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 28 kimulsquoa

Aleapau nofo totongi Ko e ngaahi melsquoa lsquoeni ke toe tānaki atu ki he ngaahi fakamatala lsquooku ha atu he peesi 8 lsquoo pehē ni

rsaquo pe lsquoe alsquou lsquoa e fuoloa lsquoo e nofo totongi lsquoo lsquoaho lsquoe 28 pē lōloa ange

rsaquo ha fika telefoni lsquoe 1 lsquoo e lenilootiacute pe toe lahi ange ai

rsaquo ko e fika lsquoo e loki lsquooku nofolsquoi

rsaquo pe lsquooku toe lsquoi ai ha taha nofo totongi kehe he loki ko ia pea ko e toko fiha

rsaquo ko e ngaahi melsquoa lsquoe fai lsquoe he lenilootiacute malsquoae tokotaha nofo totongiacute lsquoa ia lsquooku lsquoosi fakakau lsquoi he totongi nofo (kapau lsquooku lsquoi ai ha melsquoa pehē)

rsaquo fakahinohino ki he melsquoa ke fai ka hoko ha vela

rsaquo ha fakamatala pe ko e nofo totongiacute ko ha joint tenancy (nofo fakatokolahi) pea kapau ko ia lsquoa e ngaahi hingoa lsquoo e kau nofo kehe lsquoi he loki pooti lsquooku lsquoi he malumalu lsquoo e aleapauacute

rsaquo pe ko e fale nofo totongi pootiacute lsquooku pulersquoi lsquoe ha taha kehe ange meiacute he lenilootiacute lsquoa e hingoa pea mo e tursquoasila fetursquoutaki (kau ki ai ha fika telefoni) lsquoo e tokotaha ko ia

Ngaahi tulsquoutulsquouni ki he anga lsquoo e nofo lsquoE ngofua ki he lenilootiacute ke ne falsquou ha ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pea mo e ngaahi melsquoa ke fai malsquoae kau nofo totongiacute

lsquoE lsquooange ha tatau ki he tokotaha nofo totongiacute pea kuopau ke fokotulsquou ia ha feitulsquou ke lava lsquoo lau kotoa he taimi kotoa pē Kuo pau ke fuofua fai ha fakatokanga lsquoa e lenilootiacute kimulsquoa lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 7 lsquoo ka liliu lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale

lsquoE lava ha tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fale boarding house lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni

rsaquo ke fakamahino lsquooku lsquoikai fakalao ha tulsquoutulsquouni lsquoa e lenilootiacute ki hono fakalele lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo ke tuku mavahe pe liliu ha tulsquoutulsquouni kuo fokotulsquou pea mo e founga lsquooku fakahoko lsquoaki

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

28

ƨ Loka ki he fale nofolsquoanga

Ko e lenilootiacute lsquoo ha boarding house kuopau ke ne

rsaquo fokotulsquou mo tokangalsquoi lsquooku lsquoi ai lsquoa e loka ki he fale nofolsquoanga koelsquouhi ke hao mo malu

rsaquo tokangalsquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo totongi ke nau hū ki honau loki takitaha fale mālōlō pea mo e fale kaukau lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo kehe lsquoo ngāuersquoaki lsquoa e ngaahi feitursquou mo e nāunau kehe lsquoi he ngaahi houa fakapotopoto kotoa pē

rsaquo fakahoko ki ha kau nofo totongiacute lsquoe uesia kinautolu lsquoi ha liliu pe fetongi lsquoo ha folsquoi loka

Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne feinga ke fetongi ha loka lsquoi he fale talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute

rsaquo kuopau ke ne fakafoki lsquoa e ngaahi ki kotoa pē ki he lenilootiacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute Ko e kau nofo totongi lsquoi ha fale nofo totongi pooti lsquooku nau fatongiarsquoaki lsquoa hono fetongi lsquoo e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau ko ha ngaahi kalasi mersquoa fakatokanga kohu motursquoa ange lsquoeni lsquooku lsquoi ai hano maka lsquooku ala fetongi Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoo e fale nofo totongi pootiacute

Totonu ke hū lsquoOku lsquoataa ki he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ke ne hū ki he fale nofolsquoanga lsquoi ha taimi pe

lsquoE toki lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki talsquoe fuofua fai ha fakatokanga (notice) lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau

rsaquo e tali pe loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa silsquoi pea toki hū (pea kapau ko e loki lsquooku nofo ai mo ha nilsquoihi kehe lsquoi ha malsquou ha ngofua mei ha taha pe lsquoo kinautolu) pe

rsaquo lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute lsquoo makatulsquounga he ngaahi melsquoa lsquooku lsquoosi mahino mai lsquoe lsquoi ai ha fakatulsquoutamaki lsquoe hoko ki he molsquoui pe ko e maumau ki he nofolsquoanga pea ke ne hū lsquoo fakaleleilsquoi lsquoa e melsquoa ko ia pe

rsaquo ko halsquoa ne hū ke fai ha ngāue nalsquoe lsquoosi felotoi mo e tokotaha nofo totongiacute ke fai kaekehe pe ko hono fai ialsquoo fakatatau ki he tohi aleapau pe ko e tulsquoutulsquouni ki he fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pe

rsaquo ko e fai lsquoo fakatatau ki he tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki hili lsquoa hono lsquooange to tohi fakatokanga he houa lsquoe 24 kimulsquoa ki he tokotaha lsquooku nofo he lokiacute pe ko e kotoa lsquoo kinautolu lsquooku nau nofo he lokiacute lsquoo kapau lsquooku nau nofo tokolahi lsquoO kau atu ki ai lsquoa

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau nalsquoe telsquoeki ai ke fai ha sivi lsquoo lsquoosi ha uike lsquoe 4

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi mavahe atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha maumaulsquoi lsquoo e lao ni lsquoi ha founga kehe

rsaquo ke sio ai ha taha lsquooku fie nofo totongi pe ko ha tokotaha lsquooku ne fie fakatau lsquoa e fale

rsaquo ke lava ai lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakakato lsquoa hono fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he lao ni

rsaquo ke vakailsquoi ha ngāue nalsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute pe nalsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fai

rsaquo ke sio lsquoi he loki ha tokotaha fakamahūlsquoinga lsquoapi (registered valuer) fakafofonga fakatau lsquoapi (real estate agent) pe ko ha lsquoinisipekita fale (building inspector) koelsquouhi ke falsquou lsquoaki halsquoa nau fakamatala

lsquoI he hū lsquoa e lenilootiacute ki he loki lsquoi ha fale nofo lsquoanga boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne ala ki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute tukukehe kapau ke fai kae lava lsquoa e melsquoa nalsquoe ngofua ai ke hū

rsaquo ke ne fai ia he founga tuha mo fakapotopoto

rsaquo lsquooua nalsquoe ne fakamanamana pe ke fakamalohilsquoi

rsaquo lsquooua nalsquoa nofo ke toe fuoloa ange he taimi nalsquoe fiemalsquou ke fakakakato ai lsquoa e fatongia lsquoi he loki

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 29

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi lsquoE lava ke fakangata eni lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoaki halsquoa ne fakatokanga ki he lenilootiacute he houa lsquoe 48 kimulsquoa

lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke ne fakangata ha totongi nofo lsquoo kapau

rsaquo lsquoi he taimi pe ko ia lsquoo kapau lsquoe fakatupu pe kounalsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hoko ai lsquoa e bull maumau lahi ki he nofolsquoanga pē

bull fakatupu ha fakatulsquoutāmaki ki ha kakai pe ko ha koloa pe

bull fulsquou fakahohalsquoasi lsquoa e toenga lsquoo e kau nofo he fale

rsaquo lsquoaki ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoo kapau bull lsquoe lsquoosi ha lsquoaho 10 mei hono fakatokanga ke

totongi lsquoa e totongi nofo kuo telsquoeki ai ke totongiacute

bull kuo ngāuelsquoaki pe fakangofua lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoa e nofolsquoanga ke fai lsquoaki ha maumaulao

bull lsquooku telsquoeki ai ke totongi kakato lsquoa e totongi nofo pea lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi lilsquoaki pe hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute hili lsquoi ha vakailsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lokiacute pea ne fetulsquoutaki pea mo e tokotaha nofo totongi

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e fakatokanga lsquoaho lsquoe 14 lsquoo kapau ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue (service tenancy)

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 28 lsquoi ha toe falsquoahinga melsquoa kehe ange

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

30

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

Ngaahi lea lsquoUhinga

Koloa lilsquoaki Koloa nalsquoe tuku lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga hili halsquoane mavahe mei ai Vakai ki he peesi 25 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

Ko e tulsquoasila lsquooku tohilsquoi ange lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fai ki ai ha fetulsquoutaki pe lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo alsquou ki ha taimi kuo lsquoosi fakangata ai lsquoa e aleapauacute Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ha tulsquoasila lsquoo ha lsquoapi pe ko e puha meili Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe fika misini fax

Totongi mei he pangikē Ko hono alealsquoi lsquoe ha taha ke tolsquoo malsquou pē ha palsquoanga mei he lsquoene lsquoakauni he pangikē ke totongi atu ki taha kehe

Fale nofo totongi pooti Ko ha fale nofolsquoanga lsquooku nofolsquoi lsquoe ha kakai nofo totongi pooti Vakai ki he peesi 27 ki hono fakamatalalsquoi lsquoo e taimi lsquoe ngāuelsquoaki ai lsquoa e lao

Foomu ke fakahū aki lsquoa e pooni

Ko ha foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke lsquoave lsquoaki lsquoa e totongi lsquoo e pooni ki he potungāue Tenancy Services

Foomu ki hono fakafoki lsquoo e pooni

Ko e foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakafoki lsquoaki lsquoa e pooni nalsquoe totongi ki he potungāue Tenancy Services hili ha hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

Koloa Ko e ngaahi koloa pe naunau lsquoa e lenilootiacute lsquoo hangē ko e puipui lsquoaisi pe misini fō pe ko ha melsquoa lsquooku lsquoikai ko ha konga tulsquou malsquou lsquoo e fale

Ko e totongi huhulsquoi Ko ha palsquoanga lsquooku totongi ki he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakaleleilsquoi lsquoaki ha mole me maumau

Fixed-term tenancy (Nofo Totongi Taimi Tursquoupau)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoo ngata meiacute he lsquoaho kuo fokotursquou pau lsquoi he aleapau nofo totongiacute lsquoa ia lsquoe arsquou ki ai kuo lsquootomētiki pē lsquoa e liliu ia lsquoa e aleapauacute lsquoo hoko ko ha periodic tenancy (nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata) tukukehe kapau kuo lsquoosi fai ha felotoi ki heni lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

Puke fakalao fakatahalsquoi pe ko ha nilsquoihi pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko lsquoi he aleapau nalsquoa nau fakamolsquooni kotoa ki ai

Ko e kau nofo totongi kotoa pe lsquoe lsquoasi honau hingoa lsquoi he tohi aleapau te nau vahevahe pe lsquoinasi kotoa lsquoi he ngaahi maumau lsquoe hoko lsquoi he tohi aleapau Vakai ki he peesi 9 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Ko ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke fai lsquoaki ha nofo totongi

Ko ha tokotaha lsquooku ne pisinisi lsquoaki lsquoa hono fakafofongalsquoi ke lava lsquoo fakahoko ha alepau ke fai ha nofo totongi lsquoE ala fakatātā lsquoaki ha tokotaha lsquooku ne pulelsquoi ha lsquoapi nofolsquoanga pe ko ha fakafofonga fakatau lsquoapi

Tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo

Ko e tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo lsquoo fakatatau mo e totongi lsquooku fai lsquoe ha nilsquoihi kehe lsquoi ha nofolsquoanga meimei tatau he feitulsquou meimei tatau

Fakatonutonu Ko ha fakataha pe fetelefonilsquoaki lsquoo ngāuelsquoaki ha tokotaha fakatonutonu ke ne fakaleleilsquoi ha vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

Fakatokanga ke fakaleleilsquoi lsquoOku toe lsquoiloa ia ko e fakatokanga lsquoaho hokohoko lsquoe 14 lsquooku lsquooange ki he tokotaha ke ne fakaleleilsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko

Periodic tenancy (Nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoi ha vaharsquoa taimi lsquooku lsquoikai tuhursquoi pau Kuo pau ke fakahā atu lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fakatokanga lsquoo lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kapau lsquooku nau fie fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 90 Kā neongo lsquoeniacute lsquoe lava ke nau lsquooatu ha fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 42 lsquoi ha ngaahi makatursquounga pau Vakai ki he peesi 7

Property inspection report (līpooti sivi lsquoo e lsquoapiacute)

Lēkooti tohi lsquoo e lsquoapiacute kuo fakafonu fakataha lsquoe ha lenilooti mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongiacute lsquoAonga ke fakakau ki ai ha ngaahi tā Vakai ki he peesi 9

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 31

Ngaahi lea lsquoUhinga

Fiemālie fakaekinautolu Totonu fakalao lsquoa e kau nofo totongiacute ke fakarsquoaparsquoaparsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoenau nofo nonga mo malu fakaekinautoluacute

Totongi nofo ke fai ki mulsquoa Ko ha totongi nofo lsquooku fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi mulsquoa he taimi nalsquoe toki totonu ke totongi ai (lsquoo lsquoikai ke toe laka hake he uike lsquoe 2) Ko hono fakatātā ka totongi ha uike lsquoe 2 lsquoe he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho 1 lsquoo Me lsquoa ia ko hono totongi ia lsquoo e nofo mei he lsquoaho 1 ki he lsquoaho 14 lsquoo Me lsquoE toki fiemalsquou lsquoa e totongi hono hoko lsquoi he lsquoaho 15 lsquoo Mē

Ko e tohi fakatokanga fakafepaki

Ko hono fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoa e aleapau koelsquouhi ko ha lāunga nalsquoa ne fai pe ko halsquoa ne feinga ke fai ha melsquoa lsquooku lsquoosi fakangofua lsquoe he lao ke ne fai

Nofo totongi Ko ha fakangofua lsquoe he tokotaha lsquooku lsquoalsquoana lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ke nofo ai ha taha kae fakahoko ha totongi nofo

Tokotaha fakamaau lsquoi ha fakatonutonu lsquoo ha aleapau nofo totongi

Ko ha tokotaha taulsquoatāina lsquoi he Tenancy Tribunal lsquooku ne tali ha ngaahi fakamatala mei he ongo tafalsquoaki lōua pea ne fai ha tulsquoutulsquouni aofangatuku

Aleapau nofo totongi Ko e tohi aleapau kuo lsquoosi fakamolsquooni ai lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa pea toki lava ke hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lsquoapi nofolsquoanga pea lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai

Ko e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi

Ko e sino lsquoo tatau pē mo ha fakamaaulsquoanga lsquooku ne fai tulsquoutulsquouni ki ha palopalema lsquooku hoko he vā lsquoo e tokotaha nofo totongiacute pea mo e lenilootiacute koelsquouhi ke lava lsquoo veteange

Tulsquoutulsquouni mei he Fakamaāulsquoanga Nofo Totongi

Ko ha tohi lsquooku fakamahino ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi kuopau ke muimui kātoa ki ai

Motulsquoa mo lsquoilelsquoila Ko e ngaahi melsquoa lsquooku hoko ki ha nofolsquoanga lsquoi hano nofolsquoi lsquoo hange ko e fakalsquoau ke motulsquoa lsquoa e kāpeti pe ko e lsquoilelsquoila lsquoa e vali lsquoo e holisi

Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi ha melsquoa nalsquoe maumau pe ko ha ngāue ke fai lsquoi he nofolsquoanga

Tohi fakatokanga Ko ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakahā ki ha taha lsquooku lsquoi ai lsquoa e melsquoa lsquooku hoko lsquoo hangē ko ha teu mavahe atu pe ko e hiki hake lsquoa e totongi nofo

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)

Page 2: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

Ko e paaki eni hono 9 pea nalsquoe toe pulusi ia lsquoi he 2017 lsquoe he potungāue Ministry of Business Innovation and Employment

PO Box 10-729 Wellington New Zealand

Ko e fakamatala ni lsquooku lava ke toe malsquou atu ia mei he uepisaiti lsquoa e potungāue wwwtenancygovtnz

lsquoE ngofua ke ke hiki ha konga pe kotoa lsquoo e ngaahi fakamatala ni lsquoo kapau ko halsquoo ngāuelsquoaki ke akolsquoi pe fakahinohino lsquoa e kakaiacute pea ke fakamahino nalsquoe mau atu ia meia kimautolu lsquoE lsquoikai ngofua ke ke hiki ha tatau lsquoo e fakamatala ni lsquoo ngāuelsquoaki ia ki he lsquouhinga fakakomēsiale pea lsquoe lsquoikai ngofua ke ke tauhi hano tatau ke ke toki ngāuelsquoaki lsquoa mui talsquoe malsquou ha ngofua meia kimautolu

ISBN 978-1-98-851764-3 (paaki tohi) ISBN 978-1-98-851765-0 (lsquoinitanetiacute)

Paaki lsquoi Nulsquousila lsquoo ngāuelsquoaki e pepa ngaohi mei he lsquoakau lsquoo e ngaahi vaotātā lsquooku mapulelsquoi ke tulsquouloa pea mo e vaitohi nalsquoe ngaohi mei he huhulsquoa lolo lsquoo e piini soia (soya)

T30 (0318) MBIE 3517_TON

4

Fakahokohoko

Fekaulsquoaki mo e tohi fakahinohino ni

Ko e ngaahi melsquoa fakapalsquoanga

Ko e ngaahi melsquoa ke fai lsquoi he kamatalsquoanga lsquoo ha nofo totongi

Ngaahi totonu pea mo e fatongia

Ngaahi lsquoapi nofo totongi māfana ange mātursquou ange malu ange

Ko hono fakaleleilsquoi ha ngaahi melsquoa

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi

Ko e ngaahi melsquoa kehe fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute

Ngaahi fale nofo totongi pooti

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

5

7

10

13

17

21

24

27

30

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

4

Fekaulsquoaki mo e tohi fakahinohino ni

Ko e tohi fakahinohino ni lsquooku ne fakamālsquoopolsquoopo lsquoa e lao Residential Tenancies Act (ko e Lao) 1986 lsquoo toe fakamahino ange ai lsquoa e ngaahi totonu mo e fatongia mahulsquoinga lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongiacute lsquoo kau ai mo kinautolu lsquooku nau lsquoi he ngaahi fale nofolsquoanga totongi pooti (boarding houses)

Ko e lao Residential Tenancies Act lsquooku tokangalsquoi ia lsquoe he potungāue Ministry of Business Innovation and Employment lsquoE lava lsquoo malsquou atu ha tatau lsquoo e lao ni mei he ngaahi falekoloa fakatau tohi lalahiacute pe te ke lava lsquoo lau ia lsquoi he initaneti lsquoi he wwwlegislationgovtnz

Valsquoa ngāue Tenancy Services Ko e valsquoa ngāue koe Tenancy Services lsquoa e potungāue Ministry of Business Innovation and Employment lsquooku nau lsquooatu ha ngaahi falelsquoi fakamatala pea mo ha fakahinohino ke tokoni atu ke lsquooua nalsquoa hoko ha palopalema pea mo fakaleleilsquoi ha ngaahi fefaikehekehelsquoaki lsquoe hoko lsquoOku mau lava foki ke fai ha fakatonutonu (mediation) pea lava ke lsquooatu ha ngaahi melsquoa ki he Tenancy Tribunal lsquooku fai ai lsquoa hono fakamaaulsquoi lsquoo e ngaahi melsquoa lsquoi he nofo totongiacute Ko e Tenancy Tribunal ko e valsquoa ngāue ia lsquoi he potungāue Ministry of Justice

lsquoE malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz ha tānaki atu ki he ngaahi fakamatala ni pea mo e ngaahi foomu lsquoe ala fiemalsquou ke ngāuelsquoakiacute lsquoOku kau heni lsquoa e ngaahi foomu ke fakafonu lsquoi ha totongi lsquoo ha pooni (bond) foomu aleapau nofo totongi (tenancy agreements) ngaahi tatau lsquoo ha tohi lsquoe ala fiemalsquou ke fai lsquoaki ha tohi ki he lenilootiacute pe ko ha tohi ki he kau nofo totongiacute

Kapau lsquooku lsquoi ai ha falsquoahinga melsquoa lsquooku ke fie fakafehulsquoia fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute pea ke telefoni mai he 0800 TENANCY (0800 836 262)

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 5

Ko e ngaahi melsquoa fakapalsquoanga

Totongi pooni Ko e pooniacute ko ha palsquoanga lsquooku totongi lsquoe he tokotaha totongi nofo ke ne lava lsquoo tāpuni ha fakamole pe tōnounou fakapalsquoanga lsquoi he alsquou ki he lsquoosi lsquoa e taimi lsquoo e aleapau nofo totongiacute

lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ha pooni lsquooku felsquounga hono mahulsquoinga mo e totongi nofo he uike lsquoe 4 lsquoE lsquoikai ngofua ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacuteha mahulsquoinga lsquooku toe laka hake ai lsquoOku lsquoikai foki ke fakamalohilsquoi ke lsquoeke lsquoe he lenilootiacute ha pooni ka ko e tokolahi lsquoo e kau lenilootiacute lsquooku nau fiemalsquou ha pooni

Kuo pau ke lsquooange lsquoe he lenilooti ki he tokotaha nofo totongi ha laulsquoi tali totongi ki ha pooni lsquoe totongi

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko ki he pooniacute lolotonga lsquoa e nofo lsquoa e tokotaha nofo totongi

Ko kimautolu (Tenancy Services) lsquooku mau tauhi lsquoa e pooni (bond) lsquoE fakafonu pea fakamolsquooni tohi fakatouloua lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he foomu ko e bond lodgement form pea totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e pooniacute ki he lenilootiacute Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacutelsquoa e foomuacute pea mo e pooni lsquoo kau ai ha pooni nalsquoe totongi fakakonga pē kia kimautolu lsquoi loto lsquoi he lsquoaho ngāue lsquoe 23 meiacute he lsquoaho narsquoe fakahoko ai lsquoa e totongiacute lsquoE lava ke lsquoave hangatonu pe lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e pooniacute ki he potungāue lsquoo kapau lsquoe loto ki ai lsquoa e lenilootiacute

Hili hono malsquou lsquoo e pooniacute lsquoe he potungāue te mau tohi ki he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakamahino kuo lsquoosi malsquou lsquoa e totongiacute

Kapau lsquoe lsquoikai ke malsquou atu ha tohi fekaulsquoaki mo e pooniacute pea lsquooku totonu ke ke telefoni 0800 737 666 Kapau nalsquoa ke lsquoosi lsquoomai ha tulsquoasila lsquoimeili lsquoe lsquooatu lsquoa e tohiacute pea mo e foomu lsquoo fakafou atu he lsquoimeili

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko ki he pooniacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

lsquoOku totonu ke fakafoki lsquoa e pooniacute ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoE lava ke puke lsquoe he lenilootiacute lsquoa e pooni hono kotoa pe ko hano konga lsquoo kapau lsquooku lsquoi ai ha

molsquoua lsquoo e tokotaha nofo totongiacute he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute lsquoo kau ki heni ha totongi nofo nalsquoe telsquoeki ai ke totongi pe ko ha maumau nalsquoe hoko ki he lsquoapi nofolsquoanga Kapau lsquoe lsquoikai ke lsquoilo lsquoe he lenilootiacute pe lsquooku lsquoi fē lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea pehē foki mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoo lsquoikai ke ne lsquoilo pe lsquooku lsquoi fē lsquoa e lenilootiacute lsquooku tonu ke nau telefoni ki he 0800 737 666

Ko ha lenilooti lsquooku ne fiemalsquou ke totongilsquoi ange ki ai ha pooni hili lsquoa e mahina lsquoe 2 mei he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute kuo pau ke ne kole ha ngofua mei he tokotaha nofo totongiacute pe ko ha malsquou ha tulsquoutulsquouni pehē mei he Tenancy Tribunal

Ki ha toe fakamatala fakaikiiki vakai ki he ldquolsquoE fakafoki fēfē mai lsquoa lsquoeku pooni nalsquoe lsquoosi totongirdquo lsquoi he peesi 23

Ko e totongi nofo lsquoE lava ke fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ha totongi nofo uike lsquoe 1 pe 2 kimulsquoa (rent in advance) Ko e totongi lsquoeni lsquoo e fuofua uike lsquoe 1 pe uike lsquoe 2 lsquoo makatulsquounga ia lsquoi he founga totongi nofo kuo lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai ndash pe ko e totongi fakauike (pea lsquoe fiemalsquou ke totongi kimulsquoa ha uike lsquoe 1) pe ko e totongi fakauike 2 (pea lsquoe fiemalsquou ke totongi ha uike lsquoe 2) lsquoOku lsquoikai ngofua ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ke totongi ange ha totongi nofo kaelsquooua kuo lsquoosi ngāuelsquoaki kotoa lsquoa e ngaahi totongi kuo ne lsquoosi malsquou Ko e fakatātā lsquoeni ki ai kapau nalsquoe lsquoosi totongi lsquoe he tokotaha nofo totongi ha uike lsquoe 2 kimulsquoa (rent in advance) ko e totongi hono hoko lsquoe toki fiemalsquou ia he lsquoosi lsquoa e uike lsquoe ua mei ai (lsquoaho lsquoe 14)

ƨ lsquoE totongi fēfē lsquoa e totongi nofo

Kuo pau ke felotoi lsquoa e lenilootiacutepea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he founga ke failsquoaki lsquoa e totongiacute pea ke fakakau ia lsquoi he tohi aleapauacute Ko e ngaahi founga eni lsquooku lahilahi lsquoa hono ngāuelsquoaki lsquoi he totongi nofo

rsaquo fakangofualsquoi ke tolsquoo mei holsquoo lsquoakauni he pangikē lsquoi he taimi lsquooku fiemalsquou ai ke totongi (automatic payment)

rsaquo siekelsquoi ke lava lsquoo toho palsquoanga lsquoi he pangikē (cash cheque)

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

6

rsaquo siekelsquoi ki ha taha ke ne fakahū lsquoi halsquoa ne lsquoakauni pea toki lava lsquoo toho (non-negotiable cheque)

rsaquo totongi palsquoanga

Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ha laulsquoi tali totongi tukukehe kapau nalsquoe totongi hangatonu lsquoeni ki he lsquoakauni lsquoa e lenilootiacute lsquoi he pangikē pe nalsquoe totongi lsquoaki ha sieke non-negotiable (vakai ki lsquoolunga) Kaekehe lsquoe fakapotopoto ke tauhi lsquoa e ngaahi laulsquoi tali totongiacute pea mo halsquoo lekooti lsquoo holsquoo ngaahi totongi Kuo pau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lekooti lsquoo e totongi nofo lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongi ha tatau lsquoo e lekooti kolsquoeni lsquoi ha taimi pe lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau lsquoo e foomu ke lava lsquoo fakamālsquoopolsquoopo ai lsquoa e totongi nofo mei he taulanga ope wwwtenancygovtnz

ƨ Ko e hā lsquoa e ldquomarket rentrdquo

Ko e ldquomarket rentrdquo lsquooku lsquouhinga ia ki he lahi lsquoo e palsquoanga totongi nofo lsquoe ala malsquou lsquoe he lenilootiacute pea mo e lahi lsquoo e palsquoanga lsquoe fie totongi lsquoe he tokotaha totongi nofo ke ne nofo lsquoi ha fale nofo totongi lsquoOku totonu ke fakaofiofi ia mo e totongi lsquooku malsquou lsquoi he ngaahi lsquoapi nofo totongi tatau pea lahi tatau lsquoi he feitulsquou tatau

lsquoI he lsquoemau uepisaiti lsquooku lsquooatu ai lsquoa e fakahinohino ki he ngaahi tulsquounga lsquoo e totongi nofo ldquomarket rentsrdquo lsquoi he ngaahi tapa kehekehe lsquoo e fonua ni pea lsquooku fakatonutonu fakamāhina foki Kapau lsquoe fulsquou tōtulsquoa ha lsquoeke totongi lsquoe ha lenilootiacute lsquoo fakatatau mo e ngaahi fale nofolsquoanga tatau he feitulsquou tatau lsquoe lava lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoo faitulsquoutulsquouni ke tukuhifo lsquoa e totongi nofo ko ia ki lalo

ƨ lsquoE lava nai lsquoe he lenilootiacute ke ne hiki hake lsquoa e totongi nofo

lsquoIo ka kuo pau ke ne tohi lsquoo fakahā ke lsquoilo ki ai lsquoa e tokotaha totongi nofo he lsquoaho lsquoe 60 kimulsquoa pea ne toki hiki lsquoE lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute ke toe hiki hake lsquoa e totongi nofo kaelsquooua kuo lsquoosi ha lsquoaho lsquoe 180 mei ai Kapau ko e aleapau ldquofixed-term tenancyrdquo lsquoe toki lava pē ke hiki hake lsquoa e totongiacute lsquoo kapau nalsquoe fakakau mai ia lsquoi he tohi aleapauacute

lsquoE lava ke hiki hake lsquoa e totongiacute kapau lsquoe fakahoko lsquoe he lenilooti lsquoa e ngaahi melsquoa ni

rsaquo lsquoosi fai ha fakaleleilsquoi lahi lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga pē

rsaquo toe lelei pe fakaleleilsquoi lahi lsquoa e ngaahi naunau mo e ngaahi ngāue lsquooku fai malsquoae tokotaha nofo totongi pe

rsaquo kuo felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakahoko ha liliu ki he tohi aleapauacute ke toe sai pe lelei ange ia ki he tokotaha nofo totongiacute

lsquoI he hoko lsquoa e ngaahi melsquoa ni kuo pau ke loto lelei pe tali lsquoe he tokotaha totongi nofo lsquoa e hiki lsquoo e totongi Kapau lsquoe lsquoikai ke loto pe tali lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hiki lsquoa e totongiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he lenilootiacuteki he Tenancy Tribunal ke nau fai ha tulsquoutulsquouni ke hiki

ƨ Ko e hā lsquoa e holoki hifo (rent reduction) lsquoo e totongi nofo

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke holoki hifo lsquoa e totongi nofo lsquoi ha folsquoi taimi kuo lsquoosi fakamahinolsquoi pe ko ha toloi atu kaelsquooua kuo fakakakato ha falsquoahinga melsquoa nalsquoe lsquoosi fakamahino lsquoe fai lsquoo hangē ko hano fokotulsquou ha melsquoa fakamāfana

lsquoI ha hoko lsquoa e melsquoa ni lsquoe ngofua leva ke fakasilsquoisilsquoi pe holoki hifo lsquoa e totongi nofo lsquoI he lsquoosi lsquoa e taimi koia pea lsquoe lava leva ke toe fakafoki hake lsquoa e totongi nofo ki he tulsquounga nalsquoe lsquoi ai lsquoE lsquoikai ke ui lsquoeni ko ha hiki hake lsquoo e totongi nofo

Ko e totongi lsquoo ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke lava lsquoo fai ai ha nofo totongi (letting fee) lsquoI he taimi lahi lsquooku lsquoi ai ha totongi (letting fee) lsquooku lsquoekelsquoi lsquoe he kau fakafofonga lsquooku nau tuku mai ha lsquoapi ke lava lsquoo fai ai ha nofo totongi meiacute ha tokotaha nofo totongi Ko e totongi lsquoeni ki he lsquoenau fai fatongia ko ia lsquoOku fakangofua lsquoe he lao ke fai eni pea ko e totongi ni lsquooku meimei ko hono lahi ko e totongi nofo uike lsquoe 1 fakataha mo e tukuhau GST

ƨ Ko e hā lsquoa e palsquoanga lsquooku lsquoekelsquoi ke totongi pea lsquooku ui ko e key money

Kapau lsquooku lsquoikai ko ha totongi lsquoeni lsquoo e ldquoletting feesrdquo ko e falsquoahinga totongi eni lsquooku lsquoikai ke ngofua ia ke fai Ko e palsquoanga eni lsquooku falsquoa lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute mei he tokotaha totongi nofo koelsquouhi kae lava ke fai halsquoa na aleapau ke fai ha nofo totongi (lsquoo kehe ia mei he palsquoanga lsquoo e totongi nofo pea mo ha pooni)

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 7

Ko e ngaahi melsquoa ke fai lsquoi he kamatalsquoanga lsquoo ha nofo totongi

Ko e fakafalsquoahinga lsquoo e nofo totongiacute lsquoOku ua lsquoa e falsquoahinga nofo totongi lsquooku lava ke fakahoko Ko e ldquoperiodic tenancyrdquo pea mo e ldquofixedshyterm tenancy lsquoOku totonu ke fakatou lsquoilo lsquoe he lenilootiacute pe mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoa e ngaahi melsquoa ke na fai lsquoi he ongo founga nofo totongi ni koelsquouhi ke na vakailsquoi lelei lsquoa e founga lsquoe tuha mo sai taha kiate kinaua

Ko e ldquoperiodic tenancyrdquo ko e nofo totongi lsquoe toki lsquoosi pe lsquoi ha fakahā lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha lsquooku nofo totongi ke fakangata

Ko e ldquofixed-term tenancyrdquo ko e founga nofo totongi ia lsquoe lsquoosi lsquoo fakatatau ki he lsquoaho lsquooku lsquoosi fokotulsquou lsquoi he tohi aleapau lsquoI he taimi ni lsquoe lava ke mafuli lsquoa e ldquofixed-term tenancyrdquo ke hoko ko e ldquoperiodic tenancyrdquo tukukehe

rsaquo ka toe felotoi lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha aleapau folsquoou pe felotoi ke toe fakaloloa atu lsquoa e aleapauacute pe

rsaquo ko ha fakahoko lsquoi ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe lsquoikai ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute Ko e fakahoko tohi kolsquoeniacute ke lsquoave ia lsquoi he vahalsquoa lsquoo e lsquoaho lsquoe 21 ki he 90 kimulsquoa he lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai lsquoa e aleapauacute

ƨ lsquoOku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ange lsquoi he founga ldquofixed-term tenanciesrdquo

lsquoIo lsquooku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ange mei he ngaahi tulsquoutulsquouni kolsquoeni Ko e ldquoshort fixed-term tenanciesrdquo lsquooku kehe ange ia Kapau te ke fakamolsquooni lsquoi ha alepau nofo totongi founga ldquofixed-term tenancyrdquo ke ngata pe he lsquoaho lsquoe 90 pe toe nounou ange ko e ngaahi tulsquoutulsquouni ko ia lsquooku felavelsquoi mo e ldquomarket rentrdquo fakatokanga ki he lsquoaho ke lsquoosi ki ai lsquoa e nofo totongiacute (notice to quit) pea mo ha hiki lsquoo e totongi nofo koelsquouhi ko ha ngaahi fakalelei lahi kuo

fai ki he nofolsquoanga lsquoe lsquoikai ke toe kau mai ia Ka lsquoe toki fakahoko eni lsquoo kapau lsquoe fai ha felotoi fetohilsquoaki lsquoe lsquoikai ke toe fakaloloa pe toe fai ha felotoi folsquoou ke toe fakaloloa atu lsquoa e nofo totongi lsquoi he lsquoaho pē lsquoe 90 Kapau lsquoe toe fakahoko ha alepau rdquofixed termrdquo folsquoou lsquoe toki lava ke fakakau mai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni angamaheniacute

Ngaahi aleapau nofo totongi Ko e aleapau nofo totongiacute lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi felotoi ki ai lsquoa e lenilootiacutepea mo e tokotaha nofo totongiacute Kuo pau ke fakatou fakamolsquooni lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he tohi alepauacute pea kuo pau ke lsquooange lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ha tatau lsquoo e tohi aleapau kimulsquoa pea toki kamata lsquoa e nofo totongiacute Ko e aleapau ni foki lsquooku ne halsquoi pe puke fakalao fakatouloua kinaua lsquoOku mahulsquoinga ke fakafonu mo fokotulsquoutulsquou fakalelei mo tonu lsquoa e aleapau ni

lsquoOku lahi lsquoa e kau lenilootiacute lsquooku nau ngāuelsquoaki lsquoa e tatau lsquoo lsquoemau aleapauacute lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau mei he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

lsquoE lava foki ke tali lsquoi he lao ha aleapau ngutu pe (lsquoo lsquoikai ke hiki pe tohi) lsquoOku lsquouhinga eni lsquoe lava ke fakahoko lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoa mo felotoi ki ai neongo nalsquoe lsquoikai ke fai ha fefakamolsquoonilsquoaki lsquoi ha tohi aleapau Ko e fakatātā eni ki ai ka fakahā lsquoe he lenilootiacuteki ha taha lsquoe lsquooange ki ai lsquoa e fale ke nofo totongi ai lsquoe toe faingatalsquoa ke liliu mei ai Pea lsquoe tatau pe foki mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi halsquoa ne fakahā te ne tali lsquoa e lsquoapiacute pe kuo ne lsquoosi totongi ha konga lsquoo e palsquoanga lsquoe ala fiemalsquou ke lsquooua nalsquoa toe liliu mei ai

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

8

Ko e hālsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke fakakau pe lsquoasi lsquoi he tohi aleapau lsquoE lsquoaonga lahi lsquoaupito ke lsquoi ai ha tohi aleapau pea mo ha lipooti lsquoi ha sivilsquoi lsquoo e fale nofolsquoanga lsquoo tautefito ka hoko ha talsquoefemahinolsquoaki lsquoamui ange

Ko e ngaahi melsquoa eni lsquooku totonu ke lsquoasi mai lsquoi he tohi aleapau nofo totongiacute

ko e hingoa kakato lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

ko e tulsquoasila ke lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao ki he lenilootiacutepea mo e tokotaha nofo totongiacute

fika telefoni mo e tursquoasila lsquoīmeili lsquoo e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

tursquoasila fetursquoutaki lsquoo e tokotaha nofo totongiacute

ko e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi lsquooku fai ai lsquoa e nofo totongiacute

ko e lsquoaho nalsquoe fai ai lsquoa e fakamolsquooniacute

lsquoaho ke kamata ai lsquoa e nofo totongiacute

lsquoaho ke lsquoosi ai lsquoa e nofo totongiacute (kapau ko ha aleapau fixed term)

fakamahino pe lsquooku talsquou silsquoi hifo he 18 lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

mahulsquoinga lsquoo e pooni ke totongi

mahulsquoinga lsquoo e totongi nofo pea mo e taimi ke totongi ai

founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi (feitulsquou ke fai ki ai pe pangikē)

ngaahi fakaikiiki ki ha letting fee (kapau lsquooku lsquoeke lsquoeni)

ha fakamatala felāversquoi mo e tursquoursquoanga farsquoahinga mo e tūkunga lsquoo e lsquoaofi fakamāfana

ko e ngaahi naunau fale pe koloa lsquoa e lenilooti nalsquoe lsquoi he fale (hangē ko e misini fō pe naunau fale) ko e tatau lsquoo e tohi tulsquoutulsquouni (body corporate rules) lsquoo kapau ko e nofolsquoanga ni lsquooku lēsisita ia ko ha konga lsquoo ha Unit Title

lsquoE lava ke fakakau mai ki he aleapau ni lsquoa e

tokolahi lsquoo e kakai lsquoe ala nofo he lsquoapi nofo totongiacute

pe lsquoe lava ke liliu atu lsquoa e aleapau ni lsquoe he tokotaha nofo totongi ki ha taha kehe

feitulsquou lsquoe lava ke tau ai lsquoa e melsquoalele lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

pe lsquoe lava ke lsquoi ai ha fanga manu fakalalata lsquoo hangē ko ha kuliacute pe pusi

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 9

ƨ lsquoE fiemalsquou ke fakamolsquooni hingoa kotoa lsquoa kinautolu lsquooku nau nofo he lsquoapi nofo totongi

Ko e ngaahi melsquoa ia ke falsquoiteliha pē lsquoa e lenilootiacute pea mo kinautolu lsquooku nau nofo totongiacute Kapau lsquoe fakamolsquooni ha tokotaha ko e tulsquou lsquoa e lao ko e tokotaha ia lsquoe fakafatongiarsquoi lsquoe he aleapau Kapau te nau fakamolsquooni kotoa ko e anga maheni lsquoe fiemalsquou ke nau kau kotoa lsquoi hono fakaleleilsquoi ha melsquoa lsquooku totonu ke fakaleleilsquoi lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni lsquoOku lsquouhinga eni ka lsquoikai ke totongi lsquoe ha tokotaha lsquoo e kau nofo totongi lsquoa hono lsquoinasi lsquoi ha totongi nofo pe ko ha fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko ki he fale lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ke totongi ia lsquoe he toenga kotoa pe nilsquoihi pe lsquoo kinautolu ko ia nalsquoa nau fakamolsquooni he aleapauacute

ƨ Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

lsquoOku lsquouhinga eni ki ha tulsquoasila lsquoe lava ke lsquoave ki ai ha ngaahi fekau mahulsquoinga mo fakalao lsquoo fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo hange ko ha fanongonongo ki ha fakatonutonu ke fai lsquoi he Tenancy Tribunal

Ko e tulsquoasila ni ko ha lsquoapi pe fale lsquoi ha hala lsquoe lava ke tufa atu ki ai ha tohi fekaulsquoaki mo e aleapauacute lsquoi ha taimi pē lsquoE lava ke ngāuelsquoaki ha puha meili he Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe ko ha fika misini fax Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoa hona tulsquoasila address for service lsquoi he tohi aleapauacute pea mo e foomu ldquobond lodgementrdquo lsquoa ia lsquooku fakahū lsquoaki lsquoa e pooniacute lsquoOku lsquoikai ke fulsquou lsquoaonga fau ke ngāuelsquoaki lsquoa e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi lsquooku fai ai lsquoa e nofo totongi ke ngāuelsquoaki ia ko e address for service Ko e founga lsquooku falsquoa ngāuelsquoaki lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ko hono lsquooange ha tulsquoasila lsquoo hano kaumelsquoa pe ko e lsquoapi nofolsquoanga lsquoo hano kainga ofi lsquoOku falsquoa ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacutelsquoa hono lsquoapi nofolsquoanga pe ko e tulsquoasila lsquooku ngāue mei aiacute

ƨ Fēfē ka liliu lsquoa e tulsquoasila kolsquoeni

lsquoOku matulsquoaki mahulsquoinga ke tala ia ke lsquoilo lsquoe he tafalsquoaki lsquoe taha (lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongi) kapau lsquoe liliu lsquoa e tulsquoasila ni Kapau nalsquoe lsquoosi totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha pooni kuo pau ke lsquoomai lsquoa e tulsquoasila folsquoou kia kimautolu Kuo pau ke fakahoko mai ke mau lsquoilolsquoi ka liliu lsquoe he lenilootiacute lsquoa e tulsquoasila ke fai ki ai ha fetulsquoutaki fakalao pe address for service

ƨ Ko hono sivilsquoi lsquoo e lsquoapi nofolsquoangaacute

Ko hono fai ha sivilsquoi lsquoo e nofolsquoanga kimulsquoa pea toki kamata ha nofo totongi ko e founga ia lsquoe tokoni lahi ke lsquooua nalsquoa hoko ha palopalema he lsquoosi lsquoa e nofo totongiacute Ko e sivi ko lsquoeni ke fai ia fakatouloua lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha lsquooku nofo totongiacute pea ke hikilsquoi hifo ha fakamatalalsquoi lsquoo e tulsquounga totonu lsquoo e ngaahi naunau hangē ko e sitou kāpeti mo e ngaahi melsquoa kehekehe (hangē ko e puipui) Vakailsquoi lsquoa e holisiacute pea mo e valiacute pea mo tulsquoa foki Hikilsquoi hifo ha ngaahi melsquoa lsquooku maumau pe hā ngali motulsquoa Fakapapaursquoi lsquookuacute ke hiki lsquoaki ha mersquoa faitā vitiō lsquoa e tūkunga lsquoo e lsquoapi nofo totongiacute ke hoko ia ko hao malursquoi fakalahi Ko hono hikilsquoi lsquoi he kamatalsquoanga lsquoo e ngaahi melsquoa ko ia lsquooku maumauacute koelsquouhi ke lsquooua lsquoe tukuakilsquoi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi halsquoa ne hiki atu lsquoE toe mahino ange ai kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi maumau kehe pe folsquoou lsquoOku lahi lsquoa e kau lenilootiacute lsquooku nau ngāuelsquoaki lsquoa e foomu lsquoproperty inspection reportrsquo (līpooti ki he sivi lsquoo e lsquoapiacute) lsquooku mau lsquooatu fakataha pea mo e tatau lsquoo lsquoemau aleapau nofo totongiacute ke fai lsquoaki lsquoa e sivi kolsquoeniacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

10

Ngaahi totonu pea mo e fatongiaacute

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he lsquoena felotoi Ko e nilsquoihi eni lsquooku lsquooatu lsquoi lalo

ƨ Ko e lenilootiacute kuo pau ke

rsaquo fakamolsquooni lsquoi he tohi aleapauacute kau ki ai ha fakamatala pe lsquooku lsquoi ai ha lsquoaofi fakamāfana pea mo hono tursquoursquoanga farsquoahinga mo hono tūkunga pea ke ne lsquoave ha tatau malsquoae tokotaha nofo totongiacute

rsaquo lsquoave lsquoa e palsquoanga pooniacute lsquoo kau ai mo ha totongi fakakonga pe lsquoo e pooniacute ki he valsquoa ngāue Tenancy Services kimulsquoa pea lsquoosi ha lsquoaho ngāue lsquoe 23 pea ke lsquooange ki he tokotaha nofo totongiacute ha laulsquoi tali totongi lsquoo ha palsquoanga nalsquoe lsquoosi totongi

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku malsquoa mo maau fersquounga lsquoa e lsquoapi nofo totongiacute kimulsquoa pea toki hiki ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo fakapapaulsquoi lsquooku lava ke lokalsquoi malu lsquoa e fale nofolsquoanga

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu (smoke alarms) kuo fokotursquou ndash farsquoahinga totonu lsquoi he feitursquou totonu lsquoo fakatatau ki he ngaahi tursquoutursquouni lsquoa e lao

rsaquo fakaleleilsquoi mo monomono ha ngaahi melsquoa lsquooku maumau

rsaquo fakapapaulsquoi lsquooku lsquoikai ha maumau lsquoe hoko ki he ngaahi paipa vaiacute uaea lsquouhila pea ko e falsquounga lsquoo e fale lsquooku lsquoi he tulsquounga hao malu mo lelei

rsaquo fokotulsquou ha fakatalilsquoanga mo ha tānakilsquoanga vai lsquoo kapau lsquooku lsquoikai ha vai paipa taki ki he lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo tohi lsquoo fakahā ki he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho lsquoe 60 kimulsquoa lsquoe hiki lsquoa e totongi nofo

rsaquo fai hono fatongia ke talsquoofi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi halsquoa ne fakahohalsquoasi lsquoa e kaungalsquoapiacute

rsaquo tohi lsquoo fakahā ki he tokotaha nofo totongiacute kapau lsquooku ne fie fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo malsquou ha ngofua mei he tokotaha nofo totongiacute ke ne hū lsquoo sio lsquoi he lsquoapiacute mo ha fakafofonga fakatau lsquoapi kau fakatau lsquoapi pe ko ha nilsquoihi lsquooku nau fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute

rsaquo totongi fakafoki ki he tokotaha nofo totongiacute ha palsquoanga nalsquoa ne totongi ke fai lsquoaki ha ngāue fakavave ki he fale nalsquoe fiemalsquou ke fei mo fai (ka kuo pau ke ne lava lsquoo fakamolsquoonilsquoi nalsquoe lsquoosi fai ha feinga ki he lenilootiacute ke ne lsquoilo ki ai kimulsquoa) pea nalsquoe lsquoikai ko ha ngāue kovi pe talsquoe tokanga lsquoa e tokotaha nofo totongiacute nalsquoe hoko ai lsquoa e maumauacute

rsaquo Fekaulsquoaki mo e founga periodic tenancy bull lsquooange ha fakatokanga lsquoaho lsquoe 42 ki he tokotaha

nofo totongiacute ke hiki mei he lsquoapi nofo totongiacute lsquoi ha mahino kuo fakakakato lsquoa e ngaahi makatursquounga (unconditional) lsquoi hano fakatau lsquoo e lsquoapiacute pē lsquoi ha fiemarsquou lsquoe he tokotaha lsquooku holsquoona lsquoa e lsquoapiacute pe ko ha taha lsquoi hono fāmiliacute ke nau hiki atu lsquoo nofo ai

bull pe ko hono lsquooange ha fakatokanga lsquoaho lsquoe 90 kapau lsquooku fiemalsquou ke fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute

rsaquo lsquooange ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoe fai ha sivi lsquoo e nofolsquoanga lsquoe he lenilootiacute ndash ka ko e sivi ni lsquoe fai tulsquoo taha pē he uike lsquoe 4 pea ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e 8 pongipongi mo e 7 efiafi (lsquoe ngofua ke hū lsquoa e lenilootiacute ki he konga lsquoapi lsquoo lsquoikai fiemalsquou ke kole ngofua ka kuo pau ke ne fakalsquoatulsquoi lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke lsquooua lsquoe hohalsquoasi ia)

rsaquo fakatokanga houa lsquoe 24 ke fai ha monomono pe fakaleleilsquoi ha melsquoa lsquooku fiemarsquou ke fakahoko pea ke fai lsquoa e ngāue ko lsquoeniacute he vahalsquoa lsquoo e 8 pongipongi mo e 7 efiafi

rsaquo tauhi lsquoa e ngaahi lēkooti ki he nofo totongiacute mo e pooniacute lsquoi ha tarsquou lsquoe fitu meiacute he tarsquou fakatukuhau lsquooku nau felāversquoi ki aiacute Kuo pau ke tauhi foki mo e ngaahi tatau lsquoo e ngaahi mersquoa fakapepa felāversquoi mo e lsquoapi nofo totongiacute lolotonga lsquoa e vaharsquoa taimi nofo totongiacute pea arsquou ki he māhina lsquoe 12 meiacute he ngata lsquoa e nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 11

rsaquo fakahoko lsquoa e ngāue kuo tursquoutursquouni (work order) lsquoe he Tenancy Tribunal kapau lsquooku felāversquoi lsquoeni mo e morsquoui leleiacute pea mo e malu mo hao kae lsquoikai ko hano lsquototongi atursquo (pay out) lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute koersquouhiacute ka e fakarsquoatā mei heni lsquoa e lsquoapiacute

ƨ lsquoE toe lava lsquoe he lenilootiacute ke

rsaquo hū ki he lsquoapi nofo totongiacute talsquoe fakahā ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha ngaahi fiemalsquou fakavavevave mo fakatulsquoupakē

rsaquo hū ki he lsquoapi nofo totongiacute lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau kuo lsquoosi fakalsquoataa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute

ƨ Ka lsquoe lsquoikai ke lava lsquoe he lenilootiacute ke

rsaquo lsquoekelsquoi ha totongi pooni lsquooku laka hake hono mahulsquoinga lsquoi he totongi nofo uike lsquoe 4

rsaquo lsquoekelsquoi ke totongi ange lsquoo laka hake ha uike lsquoe 2 lsquoo e totongi nofo kimulsquoa (rent in advance) pe lsquoeke ha totongi nofo lahi ange kimulsquoa he taimi lsquooku toki totonu ke totongi aiacute

rsaquo ke ne sivilsquoi lsquoa e fale nofolsquoanga lsquoo tulsquoo lahi hake he tulsquoo 1 he uike lsquoe 4 tukukehe kapau ko hano vakailsquoi ha ngaahi melsquoa nalsquoe tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakatatau ki he aleapauacute

rsaquo fakahohalsquoasi lsquoa e nofo nonga mo fiemalie lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo felei lsquoa e malsquou lsquoo e kasa vai lsquouhila pe telefoni tukukehe kapau lsquoe hoko ai ha fakatulsquouta maki pe ko hono fai ia kae lava ha ngāue monomono pe fakalelei

rsaquo ke ne talsquoofi ha fiemalsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke ne fokotulsquou ha naunau fale lsquoo hangē ko e funga laupapa pe hilifakilsquoanga melsquoa

rsaquo liliu lsquoa e loka lsquoo e matapā tukukehe kapau lsquoe tali mo loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo talsquoofi talsquoelsquouhinga ha feinga lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke kumi ha taha ke tukuatu ki ai ke ne hoko atu lsquoa e totongi nofo pea mo e tohi aleapauacute kapau lsquooku fakatāpui ke fai ia lsquoi he aleapauacute

rsaquo tuli pe kapusi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoe fiemalsquou ha tohi fekau ke fai lsquoeni mei he fakamaaulsquoanga District Court)

rsaquo lsquoave ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ko ha malulsquoi koelsquouhi ko ha palsquoanga nalsquoe totonu ke totongi ange lsquoi he lolotonga pe lsquoi he lsquoosi lsquoa e nofo totongiacute pe ko halsquoa ne puke ha koloa nalsquoe tuku lsquoi he fale he lsquoosi lsquoa e nofo totongiacute (pea ka tali lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha fakamole ki hono tauhi pe tuku pehelsquoiacute)

ƨ Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke

rsaquo totongi lsquoa e totongi nofo he taimi totonuacute (lsquooku totonu ke lsquooua nalsquoa talsquoetotongi neongo lsquooku pehē nalsquoe maumaulsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e aleapau)

rsaquo malsquoa mo maau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoe he lenilootiacute he vave taha ha ngaahi maumau kuo hoko pe ko ha melsquoa lsquooku totonu ke fakaleleilsquoi pe monomono

rsaquo fetongi lsquoa e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute ndash kapau ko ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa lsquoeni lsquooku ngāuersquoaki ki ai ha maka lsquoe ala fetongi ndash lolotonga lsquoo lsquoenau nofo totongiacute ke tauhi ke nau kei ngāue lelei pea fakahā ki he lenilootiacute kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi palopalema ki he ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute

rsaquo fakaleleilsquoi ha ngaahi maumau nalsquoa ne fai pe fai lsquoe ha taha nalsquoe lsquoalsquoahi mai ki ai pe totongilsquoi ha taha ke ne fakaleleilsquoi (kapau lsquoe mahino lsquooku morsquoua ki heni)

rsaquo totongi lsquoa e ngaahi fakamole lsquooku makatulsquounga lsquoi he lsquoene nofo totongi lsquoo hangē ko e telefoni lsquouhila kasa pea mo e initaneti foki

rsaquo totongi lsquoa e vai lsquoo kapau lsquooku lsquoekelsquoi lsquoe he malsquoulsquoanga vai ke totongi lsquoo makatulsquounga lsquoi he lahi lsquoo e vai nalsquoe ngāuelsquoaki

rsaquo fakapapaulsquoi lsquooku lsquoikai ke laka hake lsquoa e tokolahi lsquoo e kakai lsquooku nau lsquoi he nofolsquoanga lsquoi he tokolahi ko ia kuo lsquoosi hikilsquoi lsquoi he tohi aleapau (lsquoo lsquoikai ke kau heni lsquoa kinautolu lsquooku nau lsquoalsquoahi ha kilsquoi taimi nounou pē)

rsaquo lsquooange ha fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 lsquoe hiki (lsquoo kapau ko e periodic tenancy)

rsaquo fakangofua ke hū lsquoa e lenilootiacute kau fakafofonga fakatau lsquoapiacute kau fakatau lsquoapi mo e kau fakamahulsquoinga kelekele lsquoi ha founga lsquooku fakafiemālie mo loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

12

rsaquo hiki atu pe mavahe he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute bull lsquoave lsquoa lsquoene ngaahi ngalsquootolsquoota kotoa

bull fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e nofolsquoanga

bull fakafoki kotoa lsquoa e ngaahi ki kaati hū pea mo e ngaahi melsquoangāue ke fakaava lsquoaki lsquoa e fale taulsquoanga melsquoalele

bull lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa lsquoa e lenilootiacute

ƨ Ko e tokotaha nofo totongiacute ke lsquooua

rsaquo nalsquoa ne talsquoofi lsquoa e lenilootiacute lsquoi halsquoa ne hū ki he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo kapau lsquooku fakangofua ia lsquoe he lao

rsaquo ke kei nofo he lsquoapi nofolsquoanga lsquoi he lsquoosi pe fakangata lsquoa e aleapauacute

rsaquo lsquoe fakahohalsquoasi fakakinalsquoi mo uesia lsquoa e nofo nonga lsquoa e kaungalsquoapiacute mo ha kakai nofo totongi ofi atu pe ko ha fakangofua ha taha kehe lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute ke ne fai pehē

rsaquo lsquoe maumaulsquoi pe ko ha tukuange ki ha taha kuo ne tali ke lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga ke ne fai ha maumau lsquoilo pau pe fai lsquoi he talsquoetokanga

rsaquo lsquoe fai ha monomono pe liliu ha melsquoa lsquoi he lsquoapi tukukehe kapau nalsquoe lsquoosi kau lsquoi he alepauacute pe kuo ne malsquou ha tohi ke fakangofua mei he lenilootiacute

rsaquo uersquoialasi ha farsquoahinga founga haorsquoanga ki tursquoa lsquoi ha taimi lsquoo ha vela ndash lsquoo hangē ko hano torsquoo pe motuhi ha mersquoa fakatokanga kohu

rsaquo foaki atu lsquoa e aleapau nofo totongi ki ha taha kehe tukukehe kapau nalsquoe lsquoosi fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi lsquoo tali ke fai ia

rsaquo fakamanamanalsquoi pe taalsquoi fakangofua ha taha kehe ke ne fakamanamanalsquoi pe taalsquoi lsquoa e lenilootiacute pe ko ha fāmili lsquoo e lenilootiacute pe ko ha fakafofonga lsquoo e lenilootiacute pe ko ha tokotaha lsquooku nofo he falē pe kaungālsquoapiacute

rsaquo fai ha maumaulao lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga pe fakangofua ha taha ke ne fai ha maumaulao

rsaquo liliulsquoi lsquoa e loka he lsquoi he nofolsquoanga talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute ke fai ia

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 13

Ngaahi lsquoapi nofo totongi māfana ange mātursquou ange malu mo hao ange

Ko e ngaahi lsquoapi morsquoui leleiacute lsquooku māfana ange mātursquou ange pea malu mo hao ange - pea lsquooku lahi ange ai lsquoa e faingamālie ke nofo lōloa ange lsquoi ai ha kau nofo totongi lelei Kuo hoko lsquoa e ngaahi liliu ki he lao nofo totongiacute lsquoa ia narsquoe kamata lau meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2016 ke lsquoi ai ha ngaahi totonu mo ha ngaahi fatongia lahi ange ki he kau lenilootiacute mo e kau nofo totongi lsquoi ha ngaahi lsquoapi nofo totongi ngaahi lsquoapi fairsquoanga pooti ngaahi kalavana (caravans) totongi ngaahi fale fairsquoanga mohe mavahe meiacute he fale lahiacute (sleepouts) mo e ngaahi fale pehee lsquoOku marsquou atu ha fakamatala fakaikiiki lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

lsquoOku fakahaofi morsquoui lsquoa e lsquoi ai ko ia lsquoa ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquooku ngāue lelei Kuo pau ke fakapapaursquoi lsquoe he kau lenilootiacute kuo nau fokotursquou ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquooku fenāpasi mo e ngaahi fiemarsquou lsquoa e lao ndash lsquoa e farsquoahinga totonu lsquoi he feitursquou totonu Kuo pau ke nau fakapapaursquoi ko e ngaahi fakatokanga kohuacute

rsaquo lsquooku nau ngāue lelei lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo lsquooku nau ngāue lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongi kotoa pē lsquoo kau ki ai hano fokotursquou ha ngaahi maka lsquooku morsquoui

Kuo pau ke fetongi lsquoe he kau nofo totongiacute ha ngaahi maka kuo mate lolotonga lsquoenau nofo totongiacute lsquoo kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa ange lsquooku ala fetongi honau maka

Ko e kau nofo totongi pootiacute lsquooku nau fatongiarsquoaki ke fetongi lsquoa e ngaahi maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa ange lsquooku fiemarsquou ke fetongi honau maka Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoi he fale noforsquoanga pootiacute

Kuo pau ke lsquooua narsquoa maumaursquoi torsquoo lsquoo lsquoave pe motuhi lsquoe he kau nofo totongiacute ha mersquoa fakatokanga kohu lsquoo kau ki heni hono torsquoo lsquoo e maka tukukehe kapau ko ha lsquoai ke fetongi ha maka kuo mate lsquoi he taimi pē ko ia Kuo pau foki ke nau fakahā ki he lenilootiacute lsquoi he faingamālie vave taha kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi palopalema lsquoi he mersquoa fakatokanga kohuacute

Ko ha lenilooti kuo lsquoikai ke ne faipau ki hono fatongia tauhi lsquoo e mersquoa fakatokanga kohuacute lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea parsquoanga lsquoo arsquou hake ki he $4000 Ko ha tokotaha nofo totongi lsquooku lsquoikai ke ne faipau ki hono ngaahi fatongia ki hono tauhi lsquoo e mersquoa fakatokanga kohuacute lsquookuacute ne fakahoko ha

ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea parsquoanga lsquoo arsquou hake ki he $3000

lsquoArsquoahi atu ki he uepisaiti lsquoa e Tenancy Services ke ke lsquoilo lahi ange mei ai felāversquoi mo e feitursquou ke fokotursquou ai lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute ngaahi farsquoahinga mersquoa fakatokanga kohu ke ngāuersquoakiacute taimi ke fetongi ai lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute mo e maka pea mo e founga ki hono fakatau mo fokotursquou kinautoluacute

Ngaahi Fakamatala ki he lsquoAofi Fakamāfana (Insulation Statements) lsquooku fiemarsquou lsquoi he aleapau nofo totongiacute Meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2016 ko e ngaahi aleapau nofo totongi kotoa pē kuo pau ke fakakau lsquoi ai ha Fakamatala ki he lsquoAofi Fakamāfana kuo fakamorsquooni ki ai lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā ai pe lsquooku lsquoi ai ha lsquoaofi fakamāfana lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute pea mo hono tursquoursquoanga farsquoahinga mo e tūkunga lsquoOku lsquouhinga lsquoeni ke lsquoilo lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoa e mersquoa ke nau lsquoamanaki atu ki ai lsquoi he hoko mai lsquoa e farsquoahitarsquou momoko pea nau fakahoko ha tursquoutursquouni lsquoo fakatefito lsquoi he kakato lsquoo e fakamatala

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

14

Ko ha lsquoaofi fakamāfana lelei ko e founga lsquoaonga taha pē ia ke tokoni ki hono tauhi lsquoi fale lsquoa e lsquoea māfana lolotonga lsquoo e farsquoahitarsquou momoko pea lsquoi tursquoa lsquoi he lolotonga lsquoo e farsquoahitarsquou māfana lsquoOku faingofua pea marsquoamarsquoa ange ai lsquoa hono fakamāfanarsquoi lsquoo e lsquoapiacute pea fiemālie mo morsquoui lelei ange lsquoa e nofo lsquoi aiacute

Ko ha lenilooti lsquooku lsquoikai ke ne fakahoko kakato ha Insulation Statement pe fakakau lsquoi ai ha mersquoa lsquooku nau lsquoilo lsquooku tarsquoemorsquooni pe takihala lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea lsquooku arsquou hake ki he $500

lsquoOku pau ke lsquoaofi fakamāfana lsquoa e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2019 Ko ha lsquoaofi fakamāfana forsquoou fakafetongi forsquoou pe fakalahi lsquooku fokotursquou lsquoi ha lsquoapi nofo totongi hili lsquoo e lsquoaho 1 Siulai 2016 kuo pau ke ne maarsquousia lsquoa e ngaahi fiemarsquou ko ia lsquoe kamata lau meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2019 Kuo pau ke fokotursquou ha lsquoaofi fakamāfana ki he lsquoaofi lsquoo e lsquoatofata pea mo e falikiacute lsquoi he feitursquou lsquooku malava ke fakahoko ai lsquoeniacute lsquoOku lsquoikai ha fiemarsquou tursquoupau ia ke lsquoai ha lsquoaofi fakamāfana ia lsquoi he ngaahi holisiacute

lsquoArsquoahi ki he uepisaiti lsquoa e Tenancy Services ke ke lsquoilo lahi ange mei ai lsquoa e ngaahi fiemarsquouacute lsquoa lsquoia lsquooku kehekehe pē lsquoeni ki he ngaahi vahefonua takitaha lsquoi Nursquou Sila Fakapapaursquoi lsquookuacute ke fakamaheni mo e ngaahi fiemarsquou mahursquoinga ki he malu mo hao ki hono fokotursquou pe monomono ha lsquoaofi fakamāfana pe ko harsquoo lsquoomai ha kau ngāue fakapolofesinale ke nau fakahoko lsquoeni Kuo pau ke faipau hono fokotursquou lsquoo e lsquoaofi fakamāfana ki he ngaahi tursquoutursquouni fakalao pea ke siofi pau lsquoeni lsquoo fakatatau ki he NZ Standard NZS 42462016 lsquoOku lsquoi ai lsquoa e fakamatala lsquoaonga lsquooku marsquou atu lsquoi he uepisaiti lsquoa e EECA Energywise felāversquoi mo e ngaahi tursquoutursquouni falalao forsquoouacute pea mo e malu mo hao lsquoo hono fokotursquou lsquoo e lsquoaofi fakamāfana wwwenergywisegovtnzat-homeinsulation

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e kau lenilooti lsquoe nirsquoihi te nau ala lsquoatā atu ki ha ngaahi lsquoaofi fakamāfana lsquooku fakaparsquoanga fakakonga (subsidised) lsquooku fokotursquou lsquoi he malumalu lsquoo e polokalama Warm Up New Zealand Healthy Homes Vakai ki he wwwwarmupnzconz ki ha fakamatala lahi ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi kōsilio fakakolo lsquoe nirsquoihi lsquoi Nursquou Sila lsquooku nau fakarsquoatā ke tānaki atu lsquoe he kau marsquou lsquoapiacute lsquoa e fakamole ki he lsquoaofi fakamāfana ki he lsquoenau totongi tukuhau marsquou lsquoapiacute (rates) pea nau totongi fakafoki eni lsquoi ha tarsquou lsquoe hiva nai

Ko ha lenilooti lsquooku lsquoikai ke ne faipau ki he tursquoutursquouni fakalao ki he lsquoaofi fakamāfana lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia lsquoi ha tautea parsquoanga lsquooku arsquou hake ki he $4000

lsquoOku fiemarsquou ke fakamāfanarsquoi mo lsquoea lelei lsquoa e ngaahi lsquoapiacute lsquoOku totonu ke fakakaukaursquoi lsquoe he kau lenilootiacute lsquoa e founga ke lava ai lsquoe he lsquoenau kau nofo totongiacute lsquoo fakamāfanarsquoi mo lsquoai ke fetāfeaki lelei ai lsquoa e lsquoea lsquoi honau lsquoapi nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai fiemarsquou ia ke fokotursquou lsquoe he kau lenilootiacute ha mersquoa fakamāfana lsquoi he loki kotoa pē kā kuo pau ke fakafaingamāliersquoi lsquoe he kau lenilootiacute ha farsquoahinga founga fakamāfana lsquoi ha loki talanoa (lsquoi he malumalu lsquoo e Housing Improvement Regulations) Fetursquoutaki ki horsquoo kōsilio fakafeitursquouacute ke marsquou atu ha falersquoi felāversquoi mo e farsquoahinga founga fakamāfana kuo tali ke ngāuersquoaki lsquoi ho feitursquouacute

Ko e lsquoikai fersquounga ko ia lsquoa e lsquoea māfana mo e lsquoikai fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoe lava ke tupu ai ha tupu lsquoa e tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquou lsquoi he lsquoea lsquoOku totonu ke fakakaukau lsquoa e kau lenilootiacute ki he founga ke nau fakapapaursquoi ai lsquooku lava lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoo tokangarsquoi lsquoa e fetāfeaki lsquoa e lsquoea lsquoi he lsquoapiacute kae kei tauhi ai pē lsquoa e malu mo hao lsquoE lelei ke lsquoi ai ha fanga kirsquoi mersquoa teke fakamarsquou (stays) lsquoi he matapā teke

lsquoOku fakafatongiarsquoaki lsquoa e kau lenilootiacute lsquoa hono tauhi ke lsquoi he tursquounga lelei lsquoa e ngaahi mersquoa ki he fakamāfana mo e fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tafursquoanga afi lsquooku kei ala ngāuersquoaki kuo pau ke malu mo hao lsquoa e fakamanava lsquoahuacute (chimney) pea fakamarsquoa marsquou pē (vakairsquoi horsquoo aleapau malursquoiacute) Ko e lelei taha ke tāpuni malu lsquoaupito ha tafursquoanga afi lsquooku lsquoikai lsquoi ha tursquounga lelei ki hano ngāuersquoaki ke tarsquoofi hano ngāuersquoaki ia lsquoe he kau nofo totongiacute pea mo fakasirsquoisirsquoi lsquoa e hū mai lsquoa e lsquoea momoko lsquoOku toe fakafatongiarsquoaki foki lsquoa e kau lenilootiacute lsquoa hono matauhi hokohoko ke lsquoi ha tursquounga lelei ha ngaahi farsquounga fakamāfana mo fakatafe ki he lsquoea lsquoE lava ke fili lsquoe he kau lenilootiacute ke tapui lsquoi loto lsquoi he aleapau nofo totongiacute hano ngāuersquoaki ha hita fakamāfana kasa LPG lsquooku lava lsquoo lsquounuakirsquoi holo koersquouhiacute he ko e ngaahi hita lsquooku lsquoikai fakamanava ki tursquoa (unflued) lsquooku nau tukuange ha lsquoea ngarsquoungarsquou mo lsquouli ki he lsquoea lsquoi loto lsquoi he lsquoapiacute lolotonga lsquoo hono liliu lsquoo e kasa ki he lsquoea māfana (combustion)

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 15

Ko e founga faingofua taha ki he kau nofo totongiacute ke tauhi lsquoa e fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoi honau lsquoapiacute lsquoo arsquou pē ki he farsquoahitarsquou momoko ko hano toutou fakaavaava lsquoa e ngaahi matapaa mo e ngaahi matapā teke ke hū mai ha lsquoea forsquoou ki ai lsquoOku mahursquoinga lsquoa e fetāfeaaki lelei lsquoa e lsquoearsquo ki hono tauhi lsquoa e lsquoea leleirsquo lsquoi fale pea fakasirsquoisirsquoi ai lsquoa e lsquoea ngarsquoungarsquouacute lsquoo faingofua ange ai hano fakamāfanarsquoi lsquoo e falersquo

Tarsquoofi lsquoa e tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquouacute Ko e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē kuo pau ke lsquoi ha tursquounga marsquoa fersquounga kimursquoa pea toki tuku atu ke fai ai ha nofo totongi lsquoOku kau ki heni harsquoa ne hao meiacute he tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquouacute lsquoOku totonu ke tauhi lsquoe he kau nofo totongiacute honau lsquoapiacute lsquoi ha tursquounga lsquoe lsquoikai hoko ai ha tuhituhi mo ha ngarsquoungarsquou lsquoOku kau ki heni hano tauhi ke lsquoi he tursquounga lelei lsquoa e lsquoea lsquoi he fale pea mo hono holo lsquoo e tuhituhiacute lsquoi he taimi lsquooku lsquoasi mai aiacute

Kimursquoa pea nau toki hiki ki ha lsquoapi nofo totongi lsquooku totonu ke fakahoko hano sivi lsquoe he lenilootiacute mo e kau nofo totongiacute lsquoa e lsquoapiacute lsquoi he taimi tatau lsquoo fakatokangarsquoi ha ngaahi fakarsquoilonga lsquoo ha tuhituhi pe ngarsquoungarsquou pea nau felotoi ai ki he taimi mo e founga ke fakaleleirsquoi ai lsquoeniacute ko ha konga ia lsquoo e aleapau nofo totongiacute

Ko e ngarsquoungarsquouacute lsquooku farsquoa fakatupunga ia lsquoe ha ngaahi mersquoa mei tursquoa ndash vakairsquoi lsquoa e ngaahi fakataliacute pe lsquooku marsquoa pe lsquooku ngāue lelei lsquoa e ngaahi paipa fakataliacute mo e ngaahi fakatafengavaiacute lsquoI ha lsquoapi lsquooku fakavarsquoe pou vakairsquoi pe lsquooku mātursquou lsquoa e kelekele pea lsquooku lsquoikai ha ngaahi mama

Tauhi ho lsquoapiacute ke malu Ko ha lsquoapi lsquooku malu lsquooku hoko ia ko ha fakanonga ki he kau nofo totongiacute mo e kau lenilootiacute Ko e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē lsquooku fiemarsquou ke malu fersquounga Kuo pau ke fokotursquou lsquoe he lenilootiacute ha ngaahi loka pe ngaahi mersquoa pehē koersquouhiacute ke malu lsquoa e lsquoapiacute lsquoE lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke torsquoo tānaki pe liliu ha farsquoahinga loka tersquoeki marsquou ha fakangofua lsquoa e tokotaha lsquoe taha Ko hano fakahoko lsquoeni tersquoeki fai ki ai ha felotoi pea lsquoikai lsquoi ai ha lsquouhinga lelei ki ai lsquooku tarsquoefakalao ia pea lsquoe ala hilifaki ki ai ha tautea kapau lsquoe lsquoave lsquoeni ki he Tenancy Tribunal

Kapau lsquooku fokotursquou lsquoe he lenilootiacute ha farsquounga lersquoo fakatokanga (security alarm system) lsquookuacute ne fatongiarsquoaki hono tauhi lsquoeni ke lsquoi ha tursquounga lelei Kapau lsquooku lsquoikai ha farsquounga lersquoo pehē ni ka lsquooku fie fokotursquou lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke ne fuofua marsquou ha fakangofua ki heni meiacute he lenilootiacute Ko e fatongia leva ia lsquoo e tokotaha nofo totongiacute ke ne tauhi lsquoeni ke lsquoi ha tursquounga lelei lsquoI he ngatarsquoanga lsquoo e taimi nofo totongiacute ko e fatongia ia lsquoo e tokotaha nofo totongiacute ke ne torsquoo lsquoa e farsquounga lersquoo pea mo fakapapaursquoi lsquooku lsquoikai hoko ai ha maumau

lsquoI he ngatarsquoanga lsquoo e taimi nofo totongiacute kuo pau ke fakafoki lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoa e ngaahi kī kotoa mo e ngaahi nāunau malursquoi kotoa pē (lsquoo hangē ko e limouti ki he taursquoanga mersquoalele pea mo ha ngaahi kī kaati) ki he lenilootiacute Kapau lsquooku lsquoikai malava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakafoki kotoa lsquoa e ngaahi kī narsquoe lsquooatu ki aiacute lsquoe lava ke lsquoekersquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole kakato ki he ngaahi kī pea mo e loka lsquooku nau felāversquoi ki aiacute lsquoE lava ke femahinorsquoaki lōua lsquoa e ongo tafarsquoakiacute ki hono fetongi lsquoo ha ngaahi kī kuo mole pe ko ha ngaahi loka

Kapau lsquoe lsquoikai lava ke malu fersquounga lsquoa e lsquoapi nofo totongiacute lsquoo lsquoikai tupunga meiacute ha forsquoui lsquoo e tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke ne fakahoko atu lsquoeni ki he lenilootiacute lsquoOku totonu ke fakafetongi pe monomono leva lsquoa e ngaahi loka lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakahoko lsquoeni lsquoe ia pē pea kole ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki ange

Tauhi lsquoa e ngaahi lēkootiacute lsquoOku fiemarsquou lsquoa e kau lenilootiacute ke nau tauhi lsquoa e ngaahi lēkooti ki he totongi nofo totongiacute mo e pooniacute lsquoo arsquou ki he tarsquou lsquoe 7 meiacute he tarsquou fakatukuhau lsquooku nau felāversquoi ki aiacute lsquoOku totonu ke tauhi lsquoe he lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute fakatoursquoosi lsquoa e ngaahi tatau lsquoo e ngaahi mersquoa fakapepa kotoa pē lsquooku felāversquoi mo e lsquoapi nofo totongiacute lsquoi he lolotonga lsquoo e taimi nofo totongiacute pea lsquoi he māhina lsquoe 12 hili lsquoa e ngata lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ko e ngaahi mersquoa fakapepa ni lsquooku totonu ke kau ki ai lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea mo ha ngaahi feliuliuaki pe fakaforsquoou narsquoe fakahoko ki ai ngaahi līpooti ki ha lsquoarsquoahi sivi lsquoo e lsquoapiacute morsquoua vai ngaahi lsquoinivoisi pe ngaahi līpooti kehe ki ha ngaahi ngāue narsquoe fakahoko ki he lsquoapiacute lsquoo hangē ko ha ngāue

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

monomono pe fakamarsquoa pea mo ha ngaahi tatau lsquoo ha ngaahi tohi pe lsquoīmeili narsquoe lsquoave mo tali mai meiacute he tokotaha lsquoe taha lsquoOku marsquou atu lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoa e fakamatala lahi ange mo ha foomu ke tokoni ki he kau lenilootiacute ke tauhi ke tonu lsquoenau lsquofakamatala fakanounou ki he nofo totongiacutersquo

Muimuirsquoi hono tauhi lsquoo e ngaahi tursquounga mārsquoulalo taha ki he ngaahi faleacute Ko e tokolahi taha lsquoo e kau lenilootiacute mo e kau nofo totongiacute lsquooku nau fakarsquoamu ke fakahoko lsquoa e mersquoa lsquooku totonuacute lsquoi hona vā fengāuersquoakiacute Kā neongo eniacute lsquoi he taimi lsquooku fili ai ha lenilooti ke lsquooua te ne fua hono fatongia pe lsquooku lsquoi ai ha maumau lahi kuo hoko ki he Lao lsquooku lsquoi ai lsquoa e mafai mavahe lsquoo e The Tenancy Compliance and Investigations Team (Ko e Timi ki he Nofo Totongiacute mo e Ngaahi Fakatotolo) ke nau fakahoko ha ngaahi ngāue mo ha ngaahi founga lsquooku hoa mo e fiemarsquou ke fakahoko lsquoa e ngaahi tursquoutursquouniacute ke fakapapaursquoi lsquooku fai ha ngāue ki he kau lenilooti ko ia

Ko e ngaahi kaveinga lsquoe sio ki ai lsquoa e timiacute lsquooku kau ki ai lsquoa e taimi

rsaquo lsquooku ala hoko ai lsquoa e tūkunga lsquooku lsquoi ai lsquoa e lsquoapiacute ke ala matursquoutāmaki lahi ai lsquoa e morsquoui lelei mo e malu mo hao lsquoa ha taha

rsaquo kuo fakahoko ai lsquoe he lenilootiacute ha maumau lahi pe kuo hokohoko lsquoa lsquoene maumaursquoi lsquoa e Residential Tenancies Act

rsaquo lsquooku hoko ai lsquoa e tōrsquoonga lsquoa e lenilootiacute ke hōloa ai lsquoa e falala lsquoa e kakai lsquoo e fonua ki hono fakahoko lsquoa e tursquoutursquouni lsquoa e lao

Ki ha fakamatala lahi ange vakai ki he wwwtenancygovtnz lsquoE lava ke ke fetursquoutaki ki he Compliance and Investigations Team lsquoaki horsquoo telefoni ki he 0800 TENANCY (0800 836 262) pe lsquoīmeili ki he rtacompliancembiegovtnz

16

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 17

Ko hono fakaleleilsquoi ha ngaahi melsquoa

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo tulsquoutulsquouni ki he tokotaha nofo totongiacute ke ne fakamalsquoa lsquoa e lsquoapi nofolsquoangaacute pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoa ne fai

Kapau nalsquoe pehē lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fai ia pea ke tohi leva lsquoo fakahā ange lsquoe tukuatu lsquoa e lsquoaho lsquoe 14 ke fai ai lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo malsquou ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz Kapau lsquoe lsquoikai ke fakaleleilsquoi pe ngaahi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e maumauacute lsquoe lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke nau faitulsquoutulsquouni ke fai ia Kapau ko ha palopalema lsquoeni lsquooku fulsquou lahi fau lsquoe lava ke tulsquoutulsquouni lsquoe he Tribunal ke fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau lsquooku ne fiemalsquou ke fakaleleilsquoi lsquoe he lenilootiacute ha melsquoa

lsquoOku pehē lsquoe he lao kuo pau ke fakahoko lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoi he vave taha lsquoe ala lava lsquoo ka maumau ha mersquoa pe hoko ha palopalema Ko e founga lelei taha ke solova ai lsquoa e palopalema ko ha talanoa ki heni mo horsquoo lenilootiacute lsquoo vakai pe lsquoe lava ke mo kaungā fakahoko ha mersquoa ki heni

Kapau lsquoe lsquoikai ngāue lsquoeni lsquooatu ha lsquonotice of remedyrsquo (vaharsquoa taimi ke fai ai ha ngāue ki ai) lsquoo lsquooatu ai ha vaharsquoa taimi fakapotopoto ki he lenilootiacute ke fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema Ko ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquooku fakatefito ia lsquoi he mersquoa lsquooku fiemarsquou ke monomono lava ke marsquou lsquoa e ngaahi kongokonga vaharsquoa taimi ke fakahoko ai ha lsquoeke totongi malursquoi (kapau lsquooku kaunga atu lsquoeni) pea mo e taimi lsquoatā lsquoo e kau ngāue lsquoi he tafarsquoaki ko ia ke fakahoko lsquoa e ngāue (kapau lsquoe fiemarsquou) lsquoOku totonu ke fakakaukau lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he ngaahi mersquoa ko lsquoeniacute pea mo e fakavavevave lsquoo e fiemarsquouacute lsquoi he taimi lsquooku nau fakakaukaursquoi ai lsquoa e vaharsquoa taimi ke tuku atu ki he lenilootiacute ke fakahoko ai lsquoa e ngāue lsquoE lava ke lsquoi ai ha

solovarsquoanga fakataimi kae lsquooua leva kuo lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakaukaursquoi lsquoa e ngaahi mersquoa ke fakahoko

Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngāue pea solova lsquoa e palopalema lsquoe lava leva lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo tohi kole ki he Tenancy Tribunal ke marsquou mai ha work order (tursquoutursquouni ki ha ngāue ke fakahoko) lsquoo lsquoi ai ha forsquoi fili ke ngāuersquoaki lsquoa e totongi nofo ke fakahokorsquoaki lsquoa e ngāue kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe fakarsquoamu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoa e aleapau nofo totongiacute lsquoo hangē kapau lsquookuacute ne lsquoi he malumalu lsquoo ha nofo totongi fixed-term (taimi tursquoupau) kuo pau ke lsquooatu lsquoi he tohi lsquonotice of remedyrsquo ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquoa ia lsquoe lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho hokohoko lsquoe 14 ke ne fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema lsquoI he ngaahi taimi lsquoe nirsquoihi lsquoe ala fakapotopoto ke lsquooatu ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi lsquooku laka hake lsquoi he lsquoaho lsquoe 14

Kuo pau ke ke fakarsquoatā ha taimi fersquounga ki he ngaahi fakahoko fatongia lsquoo hangē ko hano lī meili pe lsquoīmeili atu lsquoo e tohi fanongonongo lsquoOku marsquou atu ha fakamatala lahi ange pea mo ha tatau lsquoo e rsquo14 day notice to remedyrsquo lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoi he wwwtenancygovtnz lsquoa ia lsquookuacute ne toe fakamarsquoalarsquoala atu foki lsquoi ai lsquoa e ngaahi taimi ki he fakahoko fatongia

ƨ Ko e hā ha melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau ko e ngāue ni lsquooku fulsquou fiemalsquou ke fai fakavavevave

Kapau ko e melsquoa ni lsquoe ala lavea pe hoko ai ha fakatulsquoutāmaki ki ha taha pe maumau kehe kuo pauke fakahoko ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai malsquou lsquoa e lenilootiacute ke tala ki ai pea lsquoe lava ke fai lsquoa e fakaleleilsquoiacute pe ngaahi ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoE lava ke nau lsquoekelsquoi ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki lsquoa e fakamole nalsquoe faiacute Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi ia lsquoe he lenilootiacute pea lsquoe lava ke kole tokoni lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

18

ƨ lsquoE lava ke tuli pe kapusi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e tokotaha nofo totongiacute koelsquouhi ko lsquoene lāunga

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe fakahā lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ke mavahe koelsquouhi ko ha lāungalsquoi lsquoa e lenilootiacute pe ko hano fakahā ki he valsquoa ngāue Tenancy Services ha melsquoa kuo hoko lsquoOku ala ui ia ko e retailatory notice pe ko e tohi fakatokanga fakafepaki (koelsquouhi ko e lāunga) lsquoOku hā lsquoi he lao lsquooku lsquoikai ngofua ki he lenilootiacute ke ne fai ha fakafepaki (retaliatory notice) pehē lsquoE lava ke fakahā lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal kapau lsquooku ne tui kuo fai lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga fakafepaki lsquoE vakailsquoi leva lsquoe he Tenancy Tribunal pe ko e fakatokanga ni nalsquoe fai fakalao ia lsquoo makatulsquounga he lsquouhinga totonu) pe te nau fakatalsquoelsquoaongalsquoi lsquoa e fakatokanga ni

ƨ lsquoE lava fēfē ke tokoni atu lsquoa e valsquoa Tenancy Services ke fakalelei lsquoi ha ngaahi fehaalaaki

Ko e melsquoa ke fuofua faiacute ke fai ha femahinolsquoaki mo ha fetalanoalsquoaki fekaulsquoaki mo e melsquoa nalsquoe hoko Taimi lahi ko e ngaahi melsquoa ni nalsquoe tupu pē ia mei he fetalsquoemahinolsquoaki pe ko ha fehaalaaki Vakai ki he ngaahi fakahinohino lsquooku lsquooatu lsquoi he lsquoemau uepisaiti ki he ngaahi founga kehekehe ke mo lava ai lsquoo vetelsquoaki lsquoa e ngaahi faingatalsquoalsquoia lsquoi homo vaa

Kimulsquoa pea ke toki lea ki holsquoo lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo Fakapapaulsquoi lsquooku lsquoosi mahino lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku ke tokanga pe hohalsquoa ki ai lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe toe mahino ange ki he tokotaha koia lsquoa e melsquoa ni lsquoo kapau te ke hikilsquoi pe tohilsquoi hifo

rsaquo Mateuteu ke ke fakahā ange pe koe ha halsquoo fokotulsquou ke lava ai lsquoo tolona lsquoa e palopalema Fakamatalalsquoi ke mahūlsquoinga mālie mo mahino lsquoa e palopalema pea lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke fai lsquoaki hano fakaleleilsquoi

rsaquo lsquoE lava ke ke tohi pe fakahoko ha fakatokanga (Notice to remedy) lsquooku lsquoi ai lsquoa e fakaleleilsquoi lsquooku fiemalsquou ke fakahoko Ko e tohi fakatokanga (Notice to remedy) lsquoe tukuatu ai ha lsquoaho lsquoe 14 ki he tokotaha ko ia ke ne fai e fakalelei lsquoOku lsquoi ai ha tatau lsquoo e ngaahi tohi fakatokanga pehē ke ke falsquoifalsquoitaki ki ai lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

ƨ Founga Fakalelei Fakavavevave (FastTrack Resolution)

Ko e founga fakaleleilsquoi fakavavevave eni mo lava ke felotoi ai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo hili ha fetalsquoemahinolsquoaki lsquoi ha ngaahi melsquoa lsquoo hangē ko e tōmui lsquoo ha totongi nofo pē ko ha ngaahi molsquoua ke totongi (lsquoo hangē ko e totongi tukuhau vai pē water rates) lsquoOku ne fakalsquoailsquoai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha nofo totongi ke na lava pē lsquoo fai ha femahinolsquoaki pē felotoi pea ke na lototaha ke fai ha tulsquoutulsquouni lsquoe ha tokotaha fakatonutonu (mediator) lsquoo lsquoikai ke toe fiemalsquou ke na fakataha lsquoo fai ha fefakatonutonulsquoaki

Ko e Fakatonutonu Fakavavevave lsquooku tuha mo taau ia lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha felotoi pea ke fakahoko ia ko ha tohi tulsquoutulsquouni mei ha tokotaha fakatonutonu (mediatorlsquos order)

rsaquo ko e felotoi ni lsquooku faingofua mo mahino lsquoaupito ki he lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo pe

rsaquo nalsquoe lsquoosi lsquoi ai lsquoa e talanoa felotoi pē ia kimulsquoa pea iku lsquoo kei hoko atu pē lsquoa e faingatalsquoalsquoia pea toe lava lsquoo fai ha felotoi folsquoou ki ai

lsquoOku lava ke toe fakaikiiki atu eni lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnzdisputesfasttrackshyresolution

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai ke mo felotoi lsquoe lava ke mo ōmai ke tau fakatonutonu (mediation)

Kumi tokoni mai kia kimautolu lsquoaki halsquoo kole ki he Tenancy Tribunal Ko e totongi lsquoo ha tohi kole ko e $2044 lsquoI hono malsquou lsquoo holsquoo tohi kole te mau teuteu leva ke fai lsquoa e fakatonutonuacute

Ko e founga fakatonutonuacute (mediation) lsquooku fai lsquoaki ia ha lsquooatu ha faingamālie ke mo fakataha lsquoo alealsquoi lsquoa e melsquoa nalsquoe hoko pea mo felotoi he melsquoa ke fakaleleilsquoi lsquoakiacute pea ke tokonilsquoi kimoua lsquoe ha tokotaha fai fakatonutonu (mediator) lsquoE tokoni lsquoa e tokotaha fakatonutonu ke fakamahino atu a e ngaahi melsquoa lsquooku fai ai lsquoa e talsquoefiemālie pea ke feinga ke alsquou ki ha felotoi

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 19

ƨ lsquoOku fēfē lsquoa e founga lsquoo e fakatonutonuacute

lsquoE lava lsquoo fai eni lsquoi ha fetelefonilsquoaki pe ko ha femātaaki lsquoOku maheni lsquoaupito lsquoa e kau fai fakatonutonuacute mo e ngaahi melsquoa fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute ka lsquooku lsquoe lsquoikai ke nau kau ki ha tafalsquoaki pea lsquoe lsquoikai ke nau fai tulsquoutulsquouni atu lsquoOku fakapulipuli pea lsquooku tuku atu ke mo felotoi mo e tafalsquoaki lsquoe taha ki he melsquoa ke faiacute mo hoko atu ki ai lsquoOku kehe lsquoa e founga fakatonutonu kolsquoeniacute me he Tenancy Tribunal lsquoa ia lsquooku hanga lsquoe he fai fakatonutonu ai lsquoo fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni pea te ne fakahā atu lsquoa e melsquoa ke mo fai

ƨ Kapau te mo felotoi ki hono ikulsquoangaacute

Ko e felotoi koia lsquooku fai lsquoi he founga fakatonutonu kolsquoeniacute lsquooku fakalao ia pea lsquoe fiemalsquou ke talangofua ki ai lsquoE lsquoasi pe lsquoi he alea mo e felotoi ni lsquoa e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe maumaulsquoi Kapau lsquoe fiemalsquou ke lsquoi ai ha mafai ke fakahoko pea mo fakamālohilsquoi ke fakahoko lsquoe lsquoave ia ke taalsquoi ai lsquoa e sitapa pea silalsquoi ia lsquoe he Tenancy Tribunal

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala fai ha felotoi ki ai

lsquoOku lahi lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala faiacute ka ko e konga lahi ko e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo e ngaahi totonu ke kei hoko atu lsquoa e nofo lsquoi he fale nofolsquoanga (possession) ngaahi melsquoa fakapalsquoanga pea mo ha ngāue ke fai lsquoE lava ke fai kotoa ia lsquoi ha fakatonutonu (mediation) pe ko e tulsquoutulsquouni mei he Tribunal

ƨ Ko e tulsquoutulsquouni ke hoko atu pe fakangata

Kapau lsquoe fulsquou maumaulsquoi mamafa lsquoe ha tokotaha lsquoa e aleapau nofo totongiacute pe ko e lao ni lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke tulsquoutulsquouni ke fakangata lsquoa e aleapauacute lsquoE lava ke hoko lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo lsquooku tōmui lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 21 lsquoa lsquoene totongi nofo (lsquoo kau ai lsquoa e lsquoaho ko ia ne fai ai ha tohi kole ki he Tribunal)

rsaquo kuo ne fakahoko ha maumau lahi pe fakamanamana te ne fai ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

rsaquo kuo ne lsquoosi taalsquoi pe fakamanamana ke ne taalsquoi lsquoa e tokotaha lsquooku holsquoona lsquoa e lsquoapiacute lenilootiacute pe ko e fāmili lsquoo e lenilootiacute pe ko hano fakafofonga pe

ko ha nilsquoihi kehe lsquooku nau nofo totongi pe ko e kaungālsquoapi (pe ko halsquoa ne kouna ha nilsquoihi ke nau fai pehē)

rsaquo lsquooku ne maumaulsquoi lsquoa e aleapauacute lsquoi ha ngaahi founga kehe (lsquoo hangē ko hano lsquooatu lsquoe he lenilooti ki ai ha fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo pea lsquoikai ke ne fai ki ai) pea lsquooku tui lsquoa e Tribunal ia lsquoe lsquoikai ke taau ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute Kapau ko e palopalema ni lsquoe lava ke fakaleleilsquoi lsquoe lava ke lsquoave ha tohi fakatokanga (notice to remedy) lsquoo lsquooange ha lsquoaho lsquoe 14 ke fakaleleilsquoi pea ke fuofua fai eni pea toki lava ke fai ha kole ki he Tenancy Tribunal ke fakangata

ƨ Tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo ha palsquoanga

Ko e tulsquoutulsquouni eni ki he lenilootiacute pe tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha palsquoanga ki he tokotaha ko e lsquoE lava lsquoeni lsquoo kapau

rsaquo lsquooku molsquoua lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ko e nounou lsquoo lsquoene totongi nofo pe nalsquoa ne totongi lsquoo mahulu hake lsquoi he totongi totonuacute

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha maumau ngāue fakamalsquoa ngaahi ngoue pe lsquoave ha veve

rsaquo lsquooku fiemalsquou ke totongi fakafoki lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ha fakamole ki he ngaahi ngāue nalsquoe fiemalsquou ke fai fakavavevave

rsaquo ke totongi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha palsquoanga ko e tautea koelsquouhi ko e maumaulsquoi lsquoo e lao

rsaquo ke totongi huhulsquoi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha mole nalsquoe hoko koelsquouhi ko ha koloa nalsquoe mole pe ko ha melsquoangāue nalsquoe lsquoikai ke sai koelsquouhi nalsquoe lsquoikai ke tauhi pe monomono pe fakaleleilsquoi

ƨ Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni eni ki ha taha ke ne fakaleleilsquoi ha melsquoa koelsquouhi nalsquoe maumau pe lsquoikai toe ngāue Kapau lsquooku felāversquoi lsquoa e tursquoutursquouniacute mo ha kaveinga lsquookuacute ne uesia lsquoa e morsquoui leleiacute pea mo e malu mo hao lsquoe lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquopay outrsquo (totongi lsquoi tursquoa) lsquoene tokotahakau nofo totongiacute ke fakafetongirsquoaki harsquoa ne fakahoko lsquoa e tursquoutursquouniacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tursquoutursquouni lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ke ne fakahoko ha ngāue lsquoi ha lsquoaho tursquoupau pea lsquoikai ke fakahoko lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

20

lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakahoko lsquoa e ngāue ki he mahursquoinga lsquooku hā lsquoi he tursquoutursquouniacute pea lau lsquoa e fakamole ko ha morsquoua totongi nofo

ƨ Ngaahi tulsquoutulsquouni kehe

lsquoE lava lsquoe ha tulsquoutulsquouni lsquoo toe fakamahino lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoo kapau lsquoe lsquoikai ke talangofua ha taha ki he tulsquoutulsquouni koia Pea lsquooku lsquoi he falsquoahi lsquoe taha ke nau fakahā pe lsquooku nau fiemalsquou ke fakahoko ia Ko e fakatātā eni ndash ko ha tulsquoutulsquouni ki he lenilootiacute ke ne fakafoki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea kapau lsquoe lsquoikai pea ke ne totongi ha palsquoanga

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai fai ha felotoi lsquoi ha fakatonutonu (mediation)

lsquoE lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal ke nau fakamaaulsquoi lsquoa e melsquoa ni Ko e Tribunal ko e founga fakatonutonu ia lsquooku fakamātoato mo toe mamalu ange Ko e Tribunal ko e valsquoa ngāue ia lsquoo e potungāue lsquoo e ngaahi fakamaaulsquoanga (Ministry of Justice) pea lsquoe lsquoi ai ha tokotaha fakamaau ai ke fanongo ki he fakamatala lsquoa e ongo tafalsquoakiacute kau fakamolsquooni pea ne vakailsquoi lsquoa e ngaahi fakamolsquooni lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute toki fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni lsquoE lava ke fai lsquoe he Tenancy Tribunal ia ha tulsquoutulsquouni felāvelsquoi mo koe neongo pe te ke lsquoalu ki hono ui lsquoo e fakatonutonu pe lsquoikai lsquoOku hiki lsquoe he tokotaha fakamaauacute lsquoa lsquoene tulsquoutulsquouni lsquoa ia ko e tulsquoutulsquouni ia lsquoa e Tribunal Ko e tulsquoutulsquouni lsquoa e tokotaha fakamaauacute lsquooku hangē ia ha tulsquoutulsquouni lsquoa e fakamaaulsquoanga ndash lsquoe lsquoave lsquoa hono tatau ki he ongo falsquoahi lōua pea kuopau ke na talangofua ki ai

lsquoOku lsquoatā foki lsquoa e fakamaaulsquoanga ni ki he kakai ke nau fanongo he ngaahi fakatonutonuacute lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoo lsquoave ha kakai ke nau poupou mo felsquoao ka lsquoi he taimi lahi lsquooku lsquoikai ke tali ke ngāuelsquoaki ha loea ke ne fakahoko holsquoo tafalsquoaki Kaekehe lsquoe lava ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoi he ngaahi fakatonutonu e nilsquoihi lsquoo kau ai lsquoa e ngaahi melsquoa ni

rsaquo ko e vātamaki ni lsquooku laka hake lsquoi he $6000

rsaquo tali lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ke ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo kuo tali lsquoo fakangofua kinautolu lsquoe he Tribunal

lsquoE lava ke fakangofua lsquoe he Tribunal ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoo kapau

COURT

rsaquo lsquooku fulsquou fihi mo faingatalsquoa lsquoa e melsquoa lsquooku hoko

rsaquo lsquooku mo fulsquou faikehekehe lahi lsquoaupito mo e tafalsquoaki lsquoe taha lsquoo faingatalsquoa ange ai ke ke fakahoko lelei lsquoa holsquoo fakamatala

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava lsquoe ha taha lsquooku lsquoikai ko ha loea ke ne fakafofongalsquoi koe Kapau lsquooku ke pehē lsquooku totonu ke fai ia pea ke fetulsquoutaki mai kiate kimautolu kimulsquoa pea toki fai lsquoa e fakatonutonu lsquoi he Tribunal

ƨ lsquoE lava fēfē keu kounalsquoi lsquoa e falsquoahi lsquoe tahaacute ke ne talangofua ki he tulsquoutulsquouni nalsquoe lsquoosi fai

Kapau lsquookuacute ke marsquou ha tursquoutursquouni lsquoa e fakatonutonuacute (Mediatorrsquos order) kuo lsquoosi silarsquoi pe ko ha tursquoutursquouni lsquoa e Tenancy Tribunal lsquoe lava ke ke kole ki he varsquoa Collections ndash Ministry of Justice ke ne lsquoeke lsquoa e morsquoua ni Ko e ngaahi tohi kole Civil Enforcement kotoa pē lsquoe lava ke lsquoave ia ki he tursquoasila lsquoi lalo pe lsquoe faile ia lsquoi ha taha lsquoo e ngaahi District Court of New Zealand (Fakamaaursquoanga Fakavahe lsquoa Nursquou Sila)

Ministry of Justice Central Processing Unit SX10042 Wellington

lsquoE lava ke ke marsquou atu meiate kimautolu ha fakamatala lahi ange felāversquoi mo hono tānaki lsquoo ha morsquoua Vakai ki he wwwtenancygovtnz

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 21

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kimulsquoa lsquoi he lsquoaho lsquooku loto ke mavahe ai

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he lenilootiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa Kaekehe lsquoe lava lsquoe he lenilooti ke fai halsquoa ne fakatokanga lsquoaho lsquoe 42 lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e nofolsquoanga ni lsquoe he tokotaha lsquooku holsquoona pe ko hono fāmiliacute ke nau hiki mai lsquoo nofolsquoi ia ko honau lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo kuo lsquoosi fakatau atu lsquoa e lsquoapiacute pea kuo lsquoosi fakakakato lsquoa e alea fakatau pea fiemalsquou lsquoe he tokotaha nalsquoa ne fakatauacute ke fakalsquoatā lsquoo lsquooua lsquoe toe nofo ha taha ai

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ke hiki ki ai halsquoa ne kau ngāue totongi (pea lsquooku lsquoosi hā pe lsquoi he aleapau nofo totongi lsquooku ngāuelsquoaki pe lsquoe ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ki ai)

lsquoE fakapotopoto ke tauhi ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga lsquoI holsquoo lsquoave halsquoo tohi fakatokanga lsquooku ke loto ke fakangata lsquoa e aleapauacute kuo pau ke

rsaquo fai ia lsquoaki ha tohi

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoa e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi nofo totongiacute

rsaquo fakahā ke mahino lsquoa e lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai

rsaquo fakamolsquooni he tohi

Kapau lsquooku nounou hifo he lsquoaho lsquoe 90 lsquoa hono lsquooatu lsquoo e fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke fakamahino lsquoa e lsquouhinga lsquooku nounou aiacute

ƨ lsquoE fēfē kapau lsquooku fie hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia kimulsquoa pea lsquoosi lsquoa e aleapauacute

Kapau lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga ke fakangata lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe ngofua ke nofo lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoi he aleapauacute Ka lsquoo kapau lsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia ke mavahe kimulsquoa ai lsquoe kei fiemalsquou pē ke fai halsquoa ne tohi fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 ki he lenilootiacute

lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe sai pe ki he lenilootiacute ke hiki ki mulsquoa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ka kuo pau ke na felotoi lōua ki ai lsquoi ha tohi

ƨ lsquoE lava ke fakangata ha fixed term tenancy kimulsquoa he taimi nalsquoe tonu ke toki lsquoosi ki ai

lsquoE lsquoikai lava ke fakangata ha aleapau nofo totongi fixed-term kaelsquooua kuo felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha toki tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal pea lsquoe lava ke fai ia Ko e lsquoaho ke fakangata ai lsquooku lsquoosi lsquoasi pe ia he tohi aleapau

lsquoE ala lava lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoo fai ha tulsquoutulsquouni ke fakangata vave ha aleapau fixed term lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha fulsquou maumaulsquoi lahi lsquoo e aleapauacute

rsaquo kuo malsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoe hiki lsquoa e totongi nofo koelsquouhi ko ha ngaahi melsquoa nalsquoe lsquoikai halsquoa ne lsquoilo lsquoe hoko pea ko ha hiki eni lsquooku fulsquou lahi lsquoo ala hoko ai ha faingatalsquoalsquoia lahi pe

rsaquo ko e aleapauacute nalsquoe makatulsquounga ia lsquoi he ngaahi tulsquoutulsquouni fakakautaha (body corporate operational rules) lsquoa kinautolu lsquooku lesisita ai lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga lsquoo fakatatau ki he lao Unit Titles Act 2010 pea lsquoi ha liliu ki he ngaahi tulsquoutulsquouni koia lsquoe lsquoikai fakapotopoto ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute pe

rsaquo Kuo hoko ha ngaahi melsquoa talsquoelsquoamanekina ki he lenilooti pē ko e tokotaha totongi nofo lsquoo ala hoko ai ha fulsquou faingatalsquoalsquoia lahi

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

22

ƨ Koe hā lsquoa e founga totonu ke lsquoave lsquoaki lsquoa e tohi fakatokanga

lsquoOku totonu ke lsquoave lsquoa e tohi fakatokanga ki he tulsquoasila (address for service) nalsquoe lsquoosi fakamahino atu ke fai lsquoa e ngaahi fetulsquoutaki fakalao ki ai Ko e tulsquoasila eni lsquoo ha lsquoapi puha meili he Positi lsquoOfisi lsquoimeili pe fika lsquoo ha misini fax

Kapau lsquoe lava ke ke lsquoave hangatonu lsquoa e tohi fakatokanga ni ki he nima lsquoo e tokotaha koia lsquoe lau eni kuo ke lsquoosi fakakakato lsquoa hono tufa atu

Koelsquouhi ke fakapapaulsquoi lsquooku lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke malsquou ai lsquoa e tohi fakatokanga lsquoe he tokotaha koia lsquooku pehē lsquoe he lao tukukehe ka malsquou ha fakamolsquooni ke fakalsquoikailsquoi lsquoaki kuo pau ke

rsaquo tuku atu ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 kapau nalsquoe lsquoave lsquoa e fakatokanga he meili

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 2 kapau nalsquoa ke lsquoave lsquoa e tohiacute lsquoo tuku lsquoi he puha tohi lsquoi honau tulsquoasila pe lsquoi he matapā hūlsquoanga ki honau fale

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha lsquoimeili hili lsquoa e 5 efiafi

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha misini fax he lsquoosi lsquoa e 5 efiafi

lsquoOku toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho ki he fakatokanga lsquoi he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi fakatokanga Ko e fakatātā eni ki ai ka lsquoave lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoaho 21 ki he lenilootiacute ke fakangata pea lsquooku lsquoave ia lsquoi he meili lsquooku tonu ke nau tukuange ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 ke ne malsquou ai lsquoa e tohiacute lsquoE toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho lsquoe 21 mei he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi lsquoe he lenilootiacute

ƨ Fēfē kapau teu lsquoimeili lsquoa e tohi fakatokanga

Kapau te ke fai lsquoeni pea lsquoe fakapotopoto ke fuofua vakai pe lsquoe malsquou ha fakamolsquooni pau lsquoe lava ke alsquou lsquoa e lsquoimeili (delivery receipt) ki he tokotaha ko ia pea toki lsquoave

Ko e fakamolsquooni kolsquoeni lsquoe lava ai lsquoo lsquoilo lsquoa e taimi lsquoe alsquou ai lsquoa e lsquoimeili ki he tokotaha nalsquoe lsquoave ki ai

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoi he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo ha aleapau fixed-term tenancy

lsquoI he lsquoene alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosiacute lsquoe kei hoko atu ia ka lsquoi he founga periodic tenancy pea lsquoe kei tatau ai pe mo e ngaahi kupu lsquoo e aleapau ni lsquoo hange ko e alepau nalsquou toki lsquoosi tukukehe

rsaquo ka toe fakafolsquoou lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute halsquoana aleapau folsquoou pe ko hono toe fakaloloa atu lsquoa e aleapauacute pe

rsaquo ko ha fakahā lsquoe ha taha kuo ne loto ke fakangata lsquoa e nofo totongi Ko hono fakahoko ha fakatokanga pehē ni lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e lsquoaho 21 ki he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa he lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai lsquoa e aleapau

Kapau nalsquoe fakalsquoatā lsquoi he tohi aleapau ke toe fakafolsquoou pe fakaloloa atu lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke toe fakaloloa atu kuo pau ke fai halsquoa ne tohi ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou ange lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute pea ka lsquoikai lsquoe lsquoikai lava ke toe fakaloloa atu lsquoa e aleapau kapau lsquooku lsquoikai loto ki ai lsquoa e lenilootiacute

Teuteu hiki ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoa e tokotaha nofo

totongiacute ke fai lsquoi halsquoaacute ne hiki

Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau

rsaquo ke mavahe atu lsquoi he lsquoaho kuo lsquoosi fakahā ki ai lsquoe he lenilootiacute lsquoi halsquoa ne tohi fakatokanga

rsaquo totongi kakato lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi

rsaquo fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo lsquoave lsquoa e veve kotoa lsquoi he lsquoaho fakalsquoosiacute

rsaquo lsquoave mo lsquoenau ngaahi ngalsquootolsquoota

rsaquo lsquoave lsquoa e ki kaati ki pea mo e ki ki he fale taulsquoanga melsquoalele ki he lenilootiacute

rsaquo tuku lsquoo lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa pe naunau fale lsquoa e lenilootiacute

Kapau lsquoe lsquoikai ke fai kotoa lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ke mau totongi ange ki ai ha konga pe ko e kotoa lsquoo e palsquoanga pooni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 23

ƨ Ko hono fakafoki lsquoo e totongi pooni

lsquoI he lsquoosi lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe lelei taha ke femahinolsquoaki lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he lahi lsquoo e totongi pooniacute ke fakafokirsquo Ngāuelsquoaki lsquoa e lipooti nalsquoe fai lsquoi hono sivilsquoi lsquoo e fale he kamatalsquoanga ke fakamahino pe nalsquoe lsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko lsquoE lsquoikai lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ke totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha liliu ki he fotunga lsquooku hoko ki he fale pe ko hono ngaahi naunau tupu pe ia mei halsquoa ne motulsquoa pea mo hono ngāuelsquoaki fakalelei

ƨ lsquoE fakafoki fēfē mai lsquoa lsquoeku pooni nalsquoe lsquoosi totongi

Hili ha felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he melsquoa ke fai ki he palsquoanga pooni te na fakafonu ha foomu ke fakafoki lsquoaki (bond refund form) lsquoE malsquou lsquoa hono tatau lsquoo e foomuacute mei he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

Kapau lsquooku mo tali lsquooku tō nounou lsquoa e totongi nofo nalsquoe malsquou mei he tokotaha nofo totongiacute pe lsquooku lsquoi ai ha maumau pea hikilsquoi hifo ia lsquoi he foomu pea ke fakamolsquooni ai lsquoO anga pehe ni kapau ko e pooni nalsquoe $600 pea mo felotoi ko e ngaahi lsquoo e matapā siolsquoata lsquooku $150 pea te mo tohilsquoi hifo

Totongi ki he lenilootiacute lsquoa e $150

Totongi ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e $450

Fakapapaulsquoi ke fakakau lsquoa holsquoo mo ongo fika lsquoakauni lsquoi he foomu koelsquouhi lsquoe lsquoikai ke mau li atu ha sieke pe palsquoanga (cash)

lsquoI he lsquoemau malsquou lsquoa e foomu ni te mau vakailsquoi lsquoa e ongo fakamolsquooni tohi nima pe lsquooku tatau mo e fakamolsquooni nalsquoe fai lsquoi he foomu (bond lodgement) nalsquoe fakahū mai lsquoaki lsquoa e pooni Ko e melsquoa ia lsquooku mahulsquoinga ai ke mau lsquoilolsquoi lsquoa e fetongi kotoa pe lsquoo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga ni Kapau lsquooku hā kehekehe lsquoa e fakamolsquooni tohinima pea lsquoe lsquoikai lava ke mau fakafoki lsquoa e pooni kaelsquooua kuo mau toe fai ha fakalsquoekelsquoeke makehe

Taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki ha fale nofo totongi lsquoe taha pea lsquoe ala faingofua ange ke mau fakahū pe ia ke ngāuelsquoaki ko e pooni ia ki he lsquoapi nofolsquoanga folsquoou lsquoE fiemalsquou leva ke ke ngāuelsquoaki lsquoa e foomu ki hono liliu lsquoo e pooni (bond transfer form)

ƨ Fēfē kapau lsquoe lsquoikai ke felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he pooni

Fetulsquoutaki lsquoo fakahā ki he Tenancy Tribunal lsquoi he vave taha lsquoE lsquoi ai leva lsquoa e tokotaha fakatonutonu (mediator) te ne feingalsquoi ke fai ha felotoi

ƨ Fēfē kapau lsquooku faingatalsquoa ke fai ha fetulsquoutaki mo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

Kapau lsquooku faingatalsquoa pea ke fakafonu lsquoa e foomu totongi fakafokiacute (bond refund) pea ke fetulsquoutaki ki he potungāue Tenancy Services ke vakai lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe ala fai

ƨ Ko e hā e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe hiki atu ha taha lsquoo e kau nofo totongi

lsquoI he taimiacute nilsquoihi lsquoe lava ke hiki atu ha taha lsquoi he kau nofo totongi ne nau lsquoosi fakamolsquooni kotoa lsquoi he tohi aleapau kae kei nofo atu pē lsquoa e nilsquoihi Kapau lsquoe tali lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava pe ke halsquou lsquoa e tokotaha hiki maiacute lsquoo hoko atu lsquoaki lsquoa e lsquoinasi lsquoo e tokotaha kuo hiki atuacute Kapau lsquoe fai eni pea kuo pau ke mou fakahā mai lsquoaki ha fakamolsquooni lsquoa e lenilootiacute tokotaha lsquoe hikiacute pea mo e tokotaha te ne fetongi maiacute lsquoi he foomu ko e ldquochange of tenant bond formrdquo pea lsquoomai

lsquoE lsquoikai ke liliu heni lsquoa e tohi aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke toe falsquou ha tohi aleapau folsquoou ke fakakau ai lsquoa e tokotaha hiki folsquoou atu

MOVERS

MOVERS

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

24

Ko e ngaahi melsquoa kehe fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute

ƨ Ko e lenilootiacute lsquoe mavahe atu lsquoo laka hake he lsquoaho lsquoe 21

Kapau lsquoe mavahe atu mei Nulsquousila lsquoa e lenilootiacute lsquoo laka hake he lsquoaho hokohoko lsquoe 21 pea kuo pau ke ne fokotulsquou hano fakafofonga ke ne tokangalsquoi lsquoa e nofolsquoanga he taimi koia Kuo pau ke fakahā lsquoe he lenilooti ke lsquoilo lsquoe he tokotaha nofo totongi pea mo e Tenancy Services (kapau nalsquoe lsquoosi totongi ha pooni) lsquoa e feitulsquou ke fai ha fetulsquoutaki ki hono fakafofonga

Ko hono fakatau atu ha lsquoapi nofo totongi ƨ lsquoE fiemalsquou ke tala lsquoe he lenilootiacute ki he

tokotaha nofo totongiacute lsquooku ne fakatau atu lsquoa e lsquoapi

lsquoIo kuo pau ke nau tala ki he tokotaha nofo totongiacute pea mo ha taha pē lsquooku fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute lsquoi ha tohi ke nau lsquoilo lsquooku ne feinga ke fakatau atu

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e lenilootiacute ke lsquoomai lsquoa e kakai lsquooku nau fie fakatau ke nau sio mo vakailsquoi lsquoa e nofolsquoanga lsquoi ha loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea ke lsquooua nalsquoa fakafaingatalsquoalsquoialsquoi lsquoo lsquoikai ha lsquouhinga lelei ki ai

lsquoI hono fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga kuopau ke fakahā lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ki he tokotaha nofo totongiacute a e tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapi pea mo e lsquoaho te nau hoko ai ko e lenilooti Kuo pau ke fakahā lsquoe he tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapiacute ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa hono hingoa feitulsquou pe founga ke fai lsquoaki ha fetulsquoutaki pea mo e founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi nofo lsquoo hangē ko e fika lsquoo ha lsquoakauni lsquoi he pangikē lsquoI hono fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute ko e mafai lsquoo e lenilootiacute ki he pooni lsquoe hiki ia ki he lenilootiacute folsquoouacute Kapau lsquooku fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ke totongi

ange ha konga lsquoo e pooniacute pea lsquooku tonu ke fai lsquoeni kimulsquoa he lsquoaho lsquooku fakalsquoosi ai lsquoa e fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute (pe ko e lsquoaho lsquoe malsquou ai ndash possession date - lsquoe he tokotaha fakatau lsquoo kapau lsquoe hoko ia kimulsquoa)

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke lsquoilo lsquoe he Tenancy Services

Kapau lsquooku mau tauhi ha pooni pea lsquooku totonu ke nau lsquoilo pe lsquooku lsquoi ai ha lenilootiacute folsquoou Kuo pau ke fakafonu lsquoe he lenilooti motulsquoa pea mo e lenilootiacute folsquoouacute lsquoo na fakamolsquooni lsquoi he foomu lsquochange of landlordagentlsquo Te mau hikilsquoi leva lsquoa e hingoa lsquoo e lenilootiacute folsquoou lsquoi he lekooti lsquoo e ngaahi pooni te mau tauhiacute

ƨ lsquoOku lsquoi ai ha ngaahi lao makehe ki ha fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ko ha koloa kuo puke lsquoo fakatau atu (mortgagee sales)

lsquoI ha hiki mai ha tokotaha folsquoou pe ko ha puke fakalao lsquoo e lsquoapiacute ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatau (mortgagee) ke ne hoko atu lsquoa e aleapau nofo totongi te ne malsquou lsquoa e mafai tatau mo ha lenilooti lsquoi he lao Residential Tenancies Act Kapau ko e aleapau ko e ldquofixed-termrdquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e kautaha nalsquoa nau fakatau pe ko e pangike ke nau fai lsquoa e ngaahi fakatokanga angamaheni mo ha aleapau ldquoperiodic tenancyrdquo ka lsquoe lsquoi ai pē lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe kilsquoi kehe ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fakangata ha aleapau founga ldquofixed-term tenancyrdquo lsquoo hangē hano fakangata ha lsquoo ha ldquoperiodic tenancyrdquo lsquoo kapau lsquoe liliu lsquoa e lsquoapi lsquoo malsquou ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatauacute pea kuo nau fiemalsquou ke nau toe fakatau atu (mortgagee possession) lsquoE lsquoikai ha liliu ia ki he ngaahi totonu lsquoa e lenilooti folsquoouacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 25

ƨ lsquoE lava ke malsquou ha tokoni mei he Tenancy Services lsquoi ha fekihiaki lsquoa e kau nofo totongi (flatmates)

lsquoIkai lsquoe lsquoikai lava ke mau tokoni Te mau toki lava pe ke tokoni lsquoi ha ngaahi faingatalsquoalsquoia he vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongiacute Kaekehe manatulsquoi kapau te ke lsquoalu lsquoo nofo totongi fakataha mo ha nilsquoihi pea mou fakamolsquooni fakakātoa lsquoi he tohi aleapauacute te mou kau kotoa lsquoi he ngaahi fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he tohi aleapauacute lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi lsquoe ha taha lsquoa hono lsquoinasi he totongi nofo pe ko halsquoa ne maumaulsquoi ha melsquoa lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ia ke totongi ia lsquoe ha nilsquoihi pe ko e kotoa lsquoo e kau nofo totongiacute neongo pe ko hai nalsquoa ne fai lsquoa e maumau lsquoE lava lsquoo malsquou atu ha ngaahi falelsquoi lsquoi ha hoko ha makuku lsquoa e kau nofo totongiacute mei he Community Law Centres Citizens Advice Bureaux pea mo e valsquoa falelsquoi malsquoae fānau ako he ngaahi akolsquoanga (lsquounivesiti mo e ngaahi akolsquoanag pehe)

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakafisingarsquoi ha taha meiacute harsquoaacute ne nofo totongi

lsquoOku lsquoikai tali ke makatulsquounga lsquoi hono lsquooange lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fale nofolsquoanga pe ko hano fakaloloa atu ha aleapau nofo totongi ki ha taha koelsquouhi ko hono tulsquounga fakamali (marital status) tangata pe fefine talsquou motulsquoa lotu lsquooku kau ki ai pe ko hono lanu (matakali) lsquoE lsquoikai ngofua ke talsquoetali lsquoe he lenilootiacute ha taha koelsquouhi lsquooku lsquoikai halsquoane ngāue pe lsquooku toho penefiti Kapau lsquoe hoko ha melsquoa pehe ni lsquoe lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal pe ko e ū Human Rights Commission koelsquouhi ko e fakafaikehekehelsquoi (discrimination) eni lsquooku lsquoikai ke ngofua ke fai

Ko e hā lsquoa e Service Tenancy Ko e service tenancy ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga lsquoo e ngāuelsquoanga lsquooku ngāue aiacute lsquoo fakatatau ki he lsquoene aleapau pe ko e ngaahi fiemalsquou lsquoa e ngāuelsquoanga pe kautaha lsquooku ngāue ai lsquoOku kau lsquoa e falsquoahinga aleapau nofo totongi kolsquoeniacute lsquoi he tulsquoutulsquouni lsquoa e lao Residential Tenancies Act ka lsquooku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ki he totongi kimulsquoa (rent in advance) pea mo hono fakangata lsquoo e aleapauacute

ƨ Ko e totongi nofo

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe lsquoi hono tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole ki he nofo totongi mei he vahe lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute lsquooku ngāue ia malsquoae lenilootiacute) lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ke fakaleleilsquoi ha melsquoa mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

ƨ Ko e ngaahi taimi lsquoo e fakatokanga

Kapau lsquoe lsquoosi pe lsquoe malsquou ha fakatokanga lsquoe fakangata lsquoa e aleapau ngāue lsquoe fiemalsquou ke fai lsquoe he ngāuelsquoanga pe ko e tokotaha ngāue (employee) ha fuofua fakatokanga lsquoaki ha uike lsquoe 2 lsquoe lsquoosi ai pea mo e nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai ngofua ke fuofua lsquoosi lsquoa e aleapau nofo totongiacute ia kimulsquoa pea toki lsquoosi lsquoa e aleapau ngāue lsquoE lava ke toe nounou ange lsquoa e taimi fakatokanga pehe ni lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga malsquoa ha tokotaha ngāue lsquoe fakangāuelsquoi koelsquouhi ko e mavahe atu lsquoa e tokotaha ngāue lsquooku nofo aiacute

rsaquo lsquoe pehe lsquoe he lenilootiacute lsquoe fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

Kapau lsquooku ke fie nofo totongi he founga ni ndash service tenancy lsquoe lava ke mau tānaki atu ha ngaahi fakahinohino pea mo ha falelsquoi

Koloa lilsquoaki lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe lsquoikai lava ke lsquoave kotoa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa lsquoene koloa pe ngalsquootolsquoota lsquoi halsquoa ne mavahe pe hiki lsquoOku lsquoi ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e lao ki he ngaahi melsquoa ke fai ki ha koloa lsquooku lilsquoaki

rsaquo lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke lsquoave pe tolsquoo lsquoo laku ha melsquoakai mo ha melsquoa lsquoe ala mafu pe maumau ka kuo pau ke ne fuofua feinga ke fai ha fetulsquoutaki mo e tokotaha nofo totongiacute ke fetukutuku lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoe lilsquoaki he nofolsquoanga

rsaquo Kapau lsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave pea kuopau ke feinga lsquoa e lenilootiacute ke fakamahulsquoingalsquoi lsquoa e koloa ni ke fakatau atu pea bull ke ne laku pe fakalsquoauha lsquoa e koloa ni lsquoo kapau lsquoe

lahi ange lsquoa hono totongi ke lsquoave lsquoo tauhiacute lsquoi hano tulsquouaki atu ke fakatau (tukukehe kapau ko ha ngaahi naunau pepa pe tohi ndash personal papers) lsquooku mahulsquoinga ki he tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

26

bull kapau lsquooku laka hake lsquoa e mahulsquoinga lsquoo e koloa lsquoi hano lsquoave lsquoo tauhi kuopau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e koloa lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou hifo he lsquoaho lsquoe 35 pea ne toki fakatau atu he founga angamaheni

rsaquo Kuo pau ke tauhi malu lsquoe he lenilooti ha ngaahi pepa pē tohi kuo tuku lsquoe he tokotaha nofo totongi Kapau ko ha ngaahi pepa pe tohi mahulsquoinga eni pea nalsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 35 lsquoe kei tauhi pe lsquoeni lsquoe he lenilootiacute pe ko hono lsquoave ki lsquoapi polisi Kapau lsquoe lsquoave eni ki he kau polisi pea kuo pau ke ne tauhi lsquoa hono laulsquoi tohi tali totongi

rsaquo lsquoE lava ke halsquou lsquoa e tokotaha totongi nofo lsquoo lsquoave lsquoa lsquoene koloa kimulsquoa pea toki laku pe fakatau atu lsquoe he lenilootiacute ka kuo pau ke ne totongi lsquoa e fakamole ki hono tauhi mo e alā melsquoa pehē

rsaquo lsquoE lava ke tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngaahi fakamole ki hono uta atu lsquoo tauhi pea mo hono tulsquouaki fakatau atu lsquoo e koloa lsquoi ha palsquoanga lsquoe malsquou mei hono fakatau atu Ko e toenga lsquoo e palsquoanga lsquoe totongi ia ki he Tenancy Services

rsaquo lsquoE lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke ne malsquou lsquoa e palsquoanga ko ia ke tāpuni lsquoaki halsquoa ne ngaahi fakamole pē ka ngaahi molsquoua ange kiate ia (lsquoo hangē ko e totongi nofo nalsquoe telsquoeki ai ke malsquou maumau pea mo ha fakamole ki hono fakamalsquoa lsquoa e nofolsquoanga)

rsaquo lsquoI ha falsquoahinga taimi pē lsquoe lava lsquoa e lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ki ha melsquoa ke fai ki he koloa ni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 27

Ngaahi fale nofo totongi pooti

lsquoOku lsquooatu heni lsquoa e ngaahi fakahinohino ki he totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongi he ngaahi nofolsquoanga totongi pooti (boarding houses) lsquoOku kehekehe lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni ki he nofo totongi pootiacute mei he ngaahi nofo totongi kehe

ƨ Ko e hā lsquoa e boarding house

Ko e fale nofolsquoanga lsquooku lsquoi ai ha loki nofolsquoanga lsquoe 1 pe toe lahi ange ai pea mo e ngaahi naunau ke ngāuelsquoaki kotoa lsquoe he kau nofo totongiacute pea lsquooku nofo ai pe fokotulsquou ke lava lsquoo nofo ai ha kau nofo totongi lsquoe toko 6 pe lahi ange ai he taimi tatau

Ko e aleapau nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquooku lsquouhinga ia ki ha nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquoe alsquou pe lsquooku fakahangahanga ke toe laka atu he lsquoaho lsquoe 28 Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe nofo ia lsquoi he feitulsquou ke lava lsquoo mohe ai pea ngofua ke ne ngāuelsquoaki lsquoa e ngaahi naunau lsquoo e fale lsquooku lsquoataa ke ngāuelsquoaki lsquoe he kau nofo totongi kehe

Totongi pooni lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ha pooni lsquooku alsquou lsquoa hono mahulsquoinga ki he totongi nofo uike lsquoe 4 pea kuo pau ke ne lsquooange ha laulsquoi tali totongi ki ai Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house lsquoa e pooni lsquoo fakahū ki he Tenancy Services kimulsquoa he lsquoaho lsquoe 23 hili hono malsquou tukukehe kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pe toe silsquoi hifo ai Kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pē silsquoi hifo ai pea lsquoikai ha lsquouhinga lelei lsquoi hono puke lsquoo lsquoikai ke fakafoki lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ke fakafoki ange lsquoa e pooni

Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo ngaahi fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni 0800 737 666

Ko e totongi nofo rsaquo Kuo pau ke fai lsquoa e totongi nofo lsquoi hono taimi

totonu

rsaquo lsquoE lava ke hiki hake lsquoe he lenilootiacute lsquoa e totongi nofo hili halsquoa ne fai ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 28 kimulsquoa

Aleapau nofo totongi Ko e ngaahi melsquoa lsquoeni ke toe tānaki atu ki he ngaahi fakamatala lsquooku ha atu he peesi 8 lsquoo pehē ni

rsaquo pe lsquoe alsquou lsquoa e fuoloa lsquoo e nofo totongi lsquoo lsquoaho lsquoe 28 pē lōloa ange

rsaquo ha fika telefoni lsquoe 1 lsquoo e lenilootiacute pe toe lahi ange ai

rsaquo ko e fika lsquoo e loki lsquooku nofolsquoi

rsaquo pe lsquooku toe lsquoi ai ha taha nofo totongi kehe he loki ko ia pea ko e toko fiha

rsaquo ko e ngaahi melsquoa lsquoe fai lsquoe he lenilootiacute malsquoae tokotaha nofo totongiacute lsquoa ia lsquooku lsquoosi fakakau lsquoi he totongi nofo (kapau lsquooku lsquoi ai ha melsquoa pehē)

rsaquo fakahinohino ki he melsquoa ke fai ka hoko ha vela

rsaquo ha fakamatala pe ko e nofo totongiacute ko ha joint tenancy (nofo fakatokolahi) pea kapau ko ia lsquoa e ngaahi hingoa lsquoo e kau nofo kehe lsquoi he loki pooti lsquooku lsquoi he malumalu lsquoo e aleapauacute

rsaquo pe ko e fale nofo totongi pootiacute lsquooku pulersquoi lsquoe ha taha kehe ange meiacute he lenilootiacute lsquoa e hingoa pea mo e tursquoasila fetursquoutaki (kau ki ai ha fika telefoni) lsquoo e tokotaha ko ia

Ngaahi tulsquoutulsquouni ki he anga lsquoo e nofo lsquoE ngofua ki he lenilootiacute ke ne falsquou ha ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pea mo e ngaahi melsquoa ke fai malsquoae kau nofo totongiacute

lsquoE lsquooange ha tatau ki he tokotaha nofo totongiacute pea kuopau ke fokotulsquou ia ha feitulsquou ke lava lsquoo lau kotoa he taimi kotoa pē Kuo pau ke fuofua fai ha fakatokanga lsquoa e lenilootiacute kimulsquoa lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 7 lsquoo ka liliu lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale

lsquoE lava ha tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fale boarding house lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni

rsaquo ke fakamahino lsquooku lsquoikai fakalao ha tulsquoutulsquouni lsquoa e lenilootiacute ki hono fakalele lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo ke tuku mavahe pe liliu ha tulsquoutulsquouni kuo fokotulsquou pea mo e founga lsquooku fakahoko lsquoaki

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

28

ƨ Loka ki he fale nofolsquoanga

Ko e lenilootiacute lsquoo ha boarding house kuopau ke ne

rsaquo fokotulsquou mo tokangalsquoi lsquooku lsquoi ai lsquoa e loka ki he fale nofolsquoanga koelsquouhi ke hao mo malu

rsaquo tokangalsquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo totongi ke nau hū ki honau loki takitaha fale mālōlō pea mo e fale kaukau lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo kehe lsquoo ngāuersquoaki lsquoa e ngaahi feitursquou mo e nāunau kehe lsquoi he ngaahi houa fakapotopoto kotoa pē

rsaquo fakahoko ki ha kau nofo totongiacute lsquoe uesia kinautolu lsquoi ha liliu pe fetongi lsquoo ha folsquoi loka

Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne feinga ke fetongi ha loka lsquoi he fale talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute

rsaquo kuopau ke ne fakafoki lsquoa e ngaahi ki kotoa pē ki he lenilootiacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute Ko e kau nofo totongi lsquoi ha fale nofo totongi pooti lsquooku nau fatongiarsquoaki lsquoa hono fetongi lsquoo e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau ko ha ngaahi kalasi mersquoa fakatokanga kohu motursquoa ange lsquoeni lsquooku lsquoi ai hano maka lsquooku ala fetongi Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoo e fale nofo totongi pootiacute

Totonu ke hū lsquoOku lsquoataa ki he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ke ne hū ki he fale nofolsquoanga lsquoi ha taimi pe

lsquoE toki lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki talsquoe fuofua fai ha fakatokanga (notice) lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau

rsaquo e tali pe loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa silsquoi pea toki hū (pea kapau ko e loki lsquooku nofo ai mo ha nilsquoihi kehe lsquoi ha malsquou ha ngofua mei ha taha pe lsquoo kinautolu) pe

rsaquo lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute lsquoo makatulsquounga he ngaahi melsquoa lsquooku lsquoosi mahino mai lsquoe lsquoi ai ha fakatulsquoutamaki lsquoe hoko ki he molsquoui pe ko e maumau ki he nofolsquoanga pea ke ne hū lsquoo fakaleleilsquoi lsquoa e melsquoa ko ia pe

rsaquo ko halsquoa ne hū ke fai ha ngāue nalsquoe lsquoosi felotoi mo e tokotaha nofo totongiacute ke fai kaekehe pe ko hono fai ialsquoo fakatatau ki he tohi aleapau pe ko e tulsquoutulsquouni ki he fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pe

rsaquo ko e fai lsquoo fakatatau ki he tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki hili lsquoa hono lsquooange to tohi fakatokanga he houa lsquoe 24 kimulsquoa ki he tokotaha lsquooku nofo he lokiacute pe ko e kotoa lsquoo kinautolu lsquooku nau nofo he lokiacute lsquoo kapau lsquooku nau nofo tokolahi lsquoO kau atu ki ai lsquoa

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau nalsquoe telsquoeki ai ke fai ha sivi lsquoo lsquoosi ha uike lsquoe 4

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi mavahe atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha maumaulsquoi lsquoo e lao ni lsquoi ha founga kehe

rsaquo ke sio ai ha taha lsquooku fie nofo totongi pe ko ha tokotaha lsquooku ne fie fakatau lsquoa e fale

rsaquo ke lava ai lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakakato lsquoa hono fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he lao ni

rsaquo ke vakailsquoi ha ngāue nalsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute pe nalsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fai

rsaquo ke sio lsquoi he loki ha tokotaha fakamahūlsquoinga lsquoapi (registered valuer) fakafofonga fakatau lsquoapi (real estate agent) pe ko ha lsquoinisipekita fale (building inspector) koelsquouhi ke falsquou lsquoaki halsquoa nau fakamatala

lsquoI he hū lsquoa e lenilootiacute ki he loki lsquoi ha fale nofo lsquoanga boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne ala ki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute tukukehe kapau ke fai kae lava lsquoa e melsquoa nalsquoe ngofua ai ke hū

rsaquo ke ne fai ia he founga tuha mo fakapotopoto

rsaquo lsquooua nalsquoe ne fakamanamana pe ke fakamalohilsquoi

rsaquo lsquooua nalsquoa nofo ke toe fuoloa ange he taimi nalsquoe fiemalsquou ke fakakakato ai lsquoa e fatongia lsquoi he loki

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 29

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi lsquoE lava ke fakangata eni lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoaki halsquoa ne fakatokanga ki he lenilootiacute he houa lsquoe 48 kimulsquoa

lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke ne fakangata ha totongi nofo lsquoo kapau

rsaquo lsquoi he taimi pe ko ia lsquoo kapau lsquoe fakatupu pe kounalsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hoko ai lsquoa e bull maumau lahi ki he nofolsquoanga pē

bull fakatupu ha fakatulsquoutāmaki ki ha kakai pe ko ha koloa pe

bull fulsquou fakahohalsquoasi lsquoa e toenga lsquoo e kau nofo he fale

rsaquo lsquoaki ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoo kapau bull lsquoe lsquoosi ha lsquoaho 10 mei hono fakatokanga ke

totongi lsquoa e totongi nofo kuo telsquoeki ai ke totongiacute

bull kuo ngāuelsquoaki pe fakangofua lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoa e nofolsquoanga ke fai lsquoaki ha maumaulao

bull lsquooku telsquoeki ai ke totongi kakato lsquoa e totongi nofo pea lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi lilsquoaki pe hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute hili lsquoi ha vakailsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lokiacute pea ne fetulsquoutaki pea mo e tokotaha nofo totongi

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e fakatokanga lsquoaho lsquoe 14 lsquoo kapau ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue (service tenancy)

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 28 lsquoi ha toe falsquoahinga melsquoa kehe ange

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

30

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

Ngaahi lea lsquoUhinga

Koloa lilsquoaki Koloa nalsquoe tuku lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga hili halsquoane mavahe mei ai Vakai ki he peesi 25 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

Ko e tulsquoasila lsquooku tohilsquoi ange lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fai ki ai ha fetulsquoutaki pe lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo alsquou ki ha taimi kuo lsquoosi fakangata ai lsquoa e aleapauacute Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ha tulsquoasila lsquoo ha lsquoapi pe ko e puha meili Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe fika misini fax

Totongi mei he pangikē Ko hono alealsquoi lsquoe ha taha ke tolsquoo malsquou pē ha palsquoanga mei he lsquoene lsquoakauni he pangikē ke totongi atu ki taha kehe

Fale nofo totongi pooti Ko ha fale nofolsquoanga lsquooku nofolsquoi lsquoe ha kakai nofo totongi pooti Vakai ki he peesi 27 ki hono fakamatalalsquoi lsquoo e taimi lsquoe ngāuelsquoaki ai lsquoa e lao

Foomu ke fakahū aki lsquoa e pooni

Ko ha foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke lsquoave lsquoaki lsquoa e totongi lsquoo e pooni ki he potungāue Tenancy Services

Foomu ki hono fakafoki lsquoo e pooni

Ko e foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakafoki lsquoaki lsquoa e pooni nalsquoe totongi ki he potungāue Tenancy Services hili ha hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

Koloa Ko e ngaahi koloa pe naunau lsquoa e lenilootiacute lsquoo hangē ko e puipui lsquoaisi pe misini fō pe ko ha melsquoa lsquooku lsquoikai ko ha konga tulsquou malsquou lsquoo e fale

Ko e totongi huhulsquoi Ko ha palsquoanga lsquooku totongi ki he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakaleleilsquoi lsquoaki ha mole me maumau

Fixed-term tenancy (Nofo Totongi Taimi Tursquoupau)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoo ngata meiacute he lsquoaho kuo fokotursquou pau lsquoi he aleapau nofo totongiacute lsquoa ia lsquoe arsquou ki ai kuo lsquootomētiki pē lsquoa e liliu ia lsquoa e aleapauacute lsquoo hoko ko ha periodic tenancy (nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata) tukukehe kapau kuo lsquoosi fai ha felotoi ki heni lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

Puke fakalao fakatahalsquoi pe ko ha nilsquoihi pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko lsquoi he aleapau nalsquoa nau fakamolsquooni kotoa ki ai

Ko e kau nofo totongi kotoa pe lsquoe lsquoasi honau hingoa lsquoi he tohi aleapau te nau vahevahe pe lsquoinasi kotoa lsquoi he ngaahi maumau lsquoe hoko lsquoi he tohi aleapau Vakai ki he peesi 9 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Ko ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke fai lsquoaki ha nofo totongi

Ko ha tokotaha lsquooku ne pisinisi lsquoaki lsquoa hono fakafofongalsquoi ke lava lsquoo fakahoko ha alepau ke fai ha nofo totongi lsquoE ala fakatātā lsquoaki ha tokotaha lsquooku ne pulelsquoi ha lsquoapi nofolsquoanga pe ko ha fakafofonga fakatau lsquoapi

Tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo

Ko e tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo lsquoo fakatatau mo e totongi lsquooku fai lsquoe ha nilsquoihi kehe lsquoi ha nofolsquoanga meimei tatau he feitulsquou meimei tatau

Fakatonutonu Ko ha fakataha pe fetelefonilsquoaki lsquoo ngāuelsquoaki ha tokotaha fakatonutonu ke ne fakaleleilsquoi ha vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

Fakatokanga ke fakaleleilsquoi lsquoOku toe lsquoiloa ia ko e fakatokanga lsquoaho hokohoko lsquoe 14 lsquooku lsquooange ki he tokotaha ke ne fakaleleilsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko

Periodic tenancy (Nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoi ha vaharsquoa taimi lsquooku lsquoikai tuhursquoi pau Kuo pau ke fakahā atu lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fakatokanga lsquoo lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kapau lsquooku nau fie fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 90 Kā neongo lsquoeniacute lsquoe lava ke nau lsquooatu ha fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 42 lsquoi ha ngaahi makatursquounga pau Vakai ki he peesi 7

Property inspection report (līpooti sivi lsquoo e lsquoapiacute)

Lēkooti tohi lsquoo e lsquoapiacute kuo fakafonu fakataha lsquoe ha lenilooti mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongiacute lsquoAonga ke fakakau ki ai ha ngaahi tā Vakai ki he peesi 9

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 31

Ngaahi lea lsquoUhinga

Fiemālie fakaekinautolu Totonu fakalao lsquoa e kau nofo totongiacute ke fakarsquoaparsquoaparsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoenau nofo nonga mo malu fakaekinautoluacute

Totongi nofo ke fai ki mulsquoa Ko ha totongi nofo lsquooku fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi mulsquoa he taimi nalsquoe toki totonu ke totongi ai (lsquoo lsquoikai ke toe laka hake he uike lsquoe 2) Ko hono fakatātā ka totongi ha uike lsquoe 2 lsquoe he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho 1 lsquoo Me lsquoa ia ko hono totongi ia lsquoo e nofo mei he lsquoaho 1 ki he lsquoaho 14 lsquoo Me lsquoE toki fiemalsquou lsquoa e totongi hono hoko lsquoi he lsquoaho 15 lsquoo Mē

Ko e tohi fakatokanga fakafepaki

Ko hono fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoa e aleapau koelsquouhi ko ha lāunga nalsquoa ne fai pe ko halsquoa ne feinga ke fai ha melsquoa lsquooku lsquoosi fakangofua lsquoe he lao ke ne fai

Nofo totongi Ko ha fakangofua lsquoe he tokotaha lsquooku lsquoalsquoana lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ke nofo ai ha taha kae fakahoko ha totongi nofo

Tokotaha fakamaau lsquoi ha fakatonutonu lsquoo ha aleapau nofo totongi

Ko ha tokotaha taulsquoatāina lsquoi he Tenancy Tribunal lsquooku ne tali ha ngaahi fakamatala mei he ongo tafalsquoaki lōua pea ne fai ha tulsquoutulsquouni aofangatuku

Aleapau nofo totongi Ko e tohi aleapau kuo lsquoosi fakamolsquooni ai lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa pea toki lava ke hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lsquoapi nofolsquoanga pea lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai

Ko e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi

Ko e sino lsquoo tatau pē mo ha fakamaaulsquoanga lsquooku ne fai tulsquoutulsquouni ki ha palopalema lsquooku hoko he vā lsquoo e tokotaha nofo totongiacute pea mo e lenilootiacute koelsquouhi ke lava lsquoo veteange

Tulsquoutulsquouni mei he Fakamaāulsquoanga Nofo Totongi

Ko ha tohi lsquooku fakamahino ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi kuopau ke muimui kātoa ki ai

Motulsquoa mo lsquoilelsquoila Ko e ngaahi melsquoa lsquooku hoko ki ha nofolsquoanga lsquoi hano nofolsquoi lsquoo hange ko e fakalsquoau ke motulsquoa lsquoa e kāpeti pe ko e lsquoilelsquoila lsquoa e vali lsquoo e holisi

Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi ha melsquoa nalsquoe maumau pe ko ha ngāue ke fai lsquoi he nofolsquoanga

Tohi fakatokanga Ko ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakahā ki ha taha lsquooku lsquoi ai lsquoa e melsquoa lsquooku hoko lsquoo hangē ko ha teu mavahe atu pe ko e hiki hake lsquoa e totongi nofo

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)

Page 3: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

4

Fakahokohoko

Fekaulsquoaki mo e tohi fakahinohino ni

Ko e ngaahi melsquoa fakapalsquoanga

Ko e ngaahi melsquoa ke fai lsquoi he kamatalsquoanga lsquoo ha nofo totongi

Ngaahi totonu pea mo e fatongia

Ngaahi lsquoapi nofo totongi māfana ange mātursquou ange malu ange

Ko hono fakaleleilsquoi ha ngaahi melsquoa

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi

Ko e ngaahi melsquoa kehe fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute

Ngaahi fale nofo totongi pooti

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

5

7

10

13

17

21

24

27

30

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

4

Fekaulsquoaki mo e tohi fakahinohino ni

Ko e tohi fakahinohino ni lsquooku ne fakamālsquoopolsquoopo lsquoa e lao Residential Tenancies Act (ko e Lao) 1986 lsquoo toe fakamahino ange ai lsquoa e ngaahi totonu mo e fatongia mahulsquoinga lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongiacute lsquoo kau ai mo kinautolu lsquooku nau lsquoi he ngaahi fale nofolsquoanga totongi pooti (boarding houses)

Ko e lao Residential Tenancies Act lsquooku tokangalsquoi ia lsquoe he potungāue Ministry of Business Innovation and Employment lsquoE lava lsquoo malsquou atu ha tatau lsquoo e lao ni mei he ngaahi falekoloa fakatau tohi lalahiacute pe te ke lava lsquoo lau ia lsquoi he initaneti lsquoi he wwwlegislationgovtnz

Valsquoa ngāue Tenancy Services Ko e valsquoa ngāue koe Tenancy Services lsquoa e potungāue Ministry of Business Innovation and Employment lsquooku nau lsquooatu ha ngaahi falelsquoi fakamatala pea mo ha fakahinohino ke tokoni atu ke lsquooua nalsquoa hoko ha palopalema pea mo fakaleleilsquoi ha ngaahi fefaikehekehelsquoaki lsquoe hoko lsquoOku mau lava foki ke fai ha fakatonutonu (mediation) pea lava ke lsquooatu ha ngaahi melsquoa ki he Tenancy Tribunal lsquooku fai ai lsquoa hono fakamaaulsquoi lsquoo e ngaahi melsquoa lsquoi he nofo totongiacute Ko e Tenancy Tribunal ko e valsquoa ngāue ia lsquoi he potungāue Ministry of Justice

lsquoE malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz ha tānaki atu ki he ngaahi fakamatala ni pea mo e ngaahi foomu lsquoe ala fiemalsquou ke ngāuelsquoakiacute lsquoOku kau heni lsquoa e ngaahi foomu ke fakafonu lsquoi ha totongi lsquoo ha pooni (bond) foomu aleapau nofo totongi (tenancy agreements) ngaahi tatau lsquoo ha tohi lsquoe ala fiemalsquou ke fai lsquoaki ha tohi ki he lenilootiacute pe ko ha tohi ki he kau nofo totongiacute

Kapau lsquooku lsquoi ai ha falsquoahinga melsquoa lsquooku ke fie fakafehulsquoia fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute pea ke telefoni mai he 0800 TENANCY (0800 836 262)

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 5

Ko e ngaahi melsquoa fakapalsquoanga

Totongi pooni Ko e pooniacute ko ha palsquoanga lsquooku totongi lsquoe he tokotaha totongi nofo ke ne lava lsquoo tāpuni ha fakamole pe tōnounou fakapalsquoanga lsquoi he alsquou ki he lsquoosi lsquoa e taimi lsquoo e aleapau nofo totongiacute

lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ha pooni lsquooku felsquounga hono mahulsquoinga mo e totongi nofo he uike lsquoe 4 lsquoE lsquoikai ngofua ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacuteha mahulsquoinga lsquooku toe laka hake ai lsquoOku lsquoikai foki ke fakamalohilsquoi ke lsquoeke lsquoe he lenilootiacute ha pooni ka ko e tokolahi lsquoo e kau lenilootiacute lsquooku nau fiemalsquou ha pooni

Kuo pau ke lsquooange lsquoe he lenilooti ki he tokotaha nofo totongi ha laulsquoi tali totongi ki ha pooni lsquoe totongi

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko ki he pooniacute lolotonga lsquoa e nofo lsquoa e tokotaha nofo totongi

Ko kimautolu (Tenancy Services) lsquooku mau tauhi lsquoa e pooni (bond) lsquoE fakafonu pea fakamolsquooni tohi fakatouloua lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he foomu ko e bond lodgement form pea totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e pooniacute ki he lenilootiacute Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacutelsquoa e foomuacute pea mo e pooni lsquoo kau ai ha pooni nalsquoe totongi fakakonga pē kia kimautolu lsquoi loto lsquoi he lsquoaho ngāue lsquoe 23 meiacute he lsquoaho narsquoe fakahoko ai lsquoa e totongiacute lsquoE lava ke lsquoave hangatonu pe lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e pooniacute ki he potungāue lsquoo kapau lsquoe loto ki ai lsquoa e lenilootiacute

Hili hono malsquou lsquoo e pooniacute lsquoe he potungāue te mau tohi ki he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakamahino kuo lsquoosi malsquou lsquoa e totongiacute

Kapau lsquoe lsquoikai ke malsquou atu ha tohi fekaulsquoaki mo e pooniacute pea lsquooku totonu ke ke telefoni 0800 737 666 Kapau nalsquoa ke lsquoosi lsquoomai ha tulsquoasila lsquoimeili lsquoe lsquooatu lsquoa e tohiacute pea mo e foomu lsquoo fakafou atu he lsquoimeili

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko ki he pooniacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

lsquoOku totonu ke fakafoki lsquoa e pooniacute ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoE lava ke puke lsquoe he lenilootiacute lsquoa e pooni hono kotoa pe ko hano konga lsquoo kapau lsquooku lsquoi ai ha

molsquoua lsquoo e tokotaha nofo totongiacute he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute lsquoo kau ki heni ha totongi nofo nalsquoe telsquoeki ai ke totongi pe ko ha maumau nalsquoe hoko ki he lsquoapi nofolsquoanga Kapau lsquoe lsquoikai ke lsquoilo lsquoe he lenilootiacute pe lsquooku lsquoi fē lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea pehē foki mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoo lsquoikai ke ne lsquoilo pe lsquooku lsquoi fē lsquoa e lenilootiacute lsquooku tonu ke nau telefoni ki he 0800 737 666

Ko ha lenilooti lsquooku ne fiemalsquou ke totongilsquoi ange ki ai ha pooni hili lsquoa e mahina lsquoe 2 mei he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute kuo pau ke ne kole ha ngofua mei he tokotaha nofo totongiacute pe ko ha malsquou ha tulsquoutulsquouni pehē mei he Tenancy Tribunal

Ki ha toe fakamatala fakaikiiki vakai ki he ldquolsquoE fakafoki fēfē mai lsquoa lsquoeku pooni nalsquoe lsquoosi totongirdquo lsquoi he peesi 23

Ko e totongi nofo lsquoE lava ke fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ha totongi nofo uike lsquoe 1 pe 2 kimulsquoa (rent in advance) Ko e totongi lsquoeni lsquoo e fuofua uike lsquoe 1 pe uike lsquoe 2 lsquoo makatulsquounga ia lsquoi he founga totongi nofo kuo lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai ndash pe ko e totongi fakauike (pea lsquoe fiemalsquou ke totongi kimulsquoa ha uike lsquoe 1) pe ko e totongi fakauike 2 (pea lsquoe fiemalsquou ke totongi ha uike lsquoe 2) lsquoOku lsquoikai ngofua ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ke totongi ange ha totongi nofo kaelsquooua kuo lsquoosi ngāuelsquoaki kotoa lsquoa e ngaahi totongi kuo ne lsquoosi malsquou Ko e fakatātā lsquoeni ki ai kapau nalsquoe lsquoosi totongi lsquoe he tokotaha nofo totongi ha uike lsquoe 2 kimulsquoa (rent in advance) ko e totongi hono hoko lsquoe toki fiemalsquou ia he lsquoosi lsquoa e uike lsquoe ua mei ai (lsquoaho lsquoe 14)

ƨ lsquoE totongi fēfē lsquoa e totongi nofo

Kuo pau ke felotoi lsquoa e lenilootiacutepea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he founga ke failsquoaki lsquoa e totongiacute pea ke fakakau ia lsquoi he tohi aleapauacute Ko e ngaahi founga eni lsquooku lahilahi lsquoa hono ngāuelsquoaki lsquoi he totongi nofo

rsaquo fakangofualsquoi ke tolsquoo mei holsquoo lsquoakauni he pangikē lsquoi he taimi lsquooku fiemalsquou ai ke totongi (automatic payment)

rsaquo siekelsquoi ke lava lsquoo toho palsquoanga lsquoi he pangikē (cash cheque)

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

6

rsaquo siekelsquoi ki ha taha ke ne fakahū lsquoi halsquoa ne lsquoakauni pea toki lava lsquoo toho (non-negotiable cheque)

rsaquo totongi palsquoanga

Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ha laulsquoi tali totongi tukukehe kapau nalsquoe totongi hangatonu lsquoeni ki he lsquoakauni lsquoa e lenilootiacute lsquoi he pangikē pe nalsquoe totongi lsquoaki ha sieke non-negotiable (vakai ki lsquoolunga) Kaekehe lsquoe fakapotopoto ke tauhi lsquoa e ngaahi laulsquoi tali totongiacute pea mo halsquoo lekooti lsquoo holsquoo ngaahi totongi Kuo pau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lekooti lsquoo e totongi nofo lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongi ha tatau lsquoo e lekooti kolsquoeni lsquoi ha taimi pe lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau lsquoo e foomu ke lava lsquoo fakamālsquoopolsquoopo ai lsquoa e totongi nofo mei he taulanga ope wwwtenancygovtnz

ƨ Ko e hā lsquoa e ldquomarket rentrdquo

Ko e ldquomarket rentrdquo lsquooku lsquouhinga ia ki he lahi lsquoo e palsquoanga totongi nofo lsquoe ala malsquou lsquoe he lenilootiacute pea mo e lahi lsquoo e palsquoanga lsquoe fie totongi lsquoe he tokotaha totongi nofo ke ne nofo lsquoi ha fale nofo totongi lsquoOku totonu ke fakaofiofi ia mo e totongi lsquooku malsquou lsquoi he ngaahi lsquoapi nofo totongi tatau pea lahi tatau lsquoi he feitulsquou tatau

lsquoI he lsquoemau uepisaiti lsquooku lsquooatu ai lsquoa e fakahinohino ki he ngaahi tulsquounga lsquoo e totongi nofo ldquomarket rentsrdquo lsquoi he ngaahi tapa kehekehe lsquoo e fonua ni pea lsquooku fakatonutonu fakamāhina foki Kapau lsquoe fulsquou tōtulsquoa ha lsquoeke totongi lsquoe ha lenilootiacute lsquoo fakatatau mo e ngaahi fale nofolsquoanga tatau he feitulsquou tatau lsquoe lava lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoo faitulsquoutulsquouni ke tukuhifo lsquoa e totongi nofo ko ia ki lalo

ƨ lsquoE lava nai lsquoe he lenilootiacute ke ne hiki hake lsquoa e totongi nofo

lsquoIo ka kuo pau ke ne tohi lsquoo fakahā ke lsquoilo ki ai lsquoa e tokotaha totongi nofo he lsquoaho lsquoe 60 kimulsquoa pea ne toki hiki lsquoE lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute ke toe hiki hake lsquoa e totongi nofo kaelsquooua kuo lsquoosi ha lsquoaho lsquoe 180 mei ai Kapau ko e aleapau ldquofixed-term tenancyrdquo lsquoe toki lava pē ke hiki hake lsquoa e totongiacute lsquoo kapau nalsquoe fakakau mai ia lsquoi he tohi aleapauacute

lsquoE lava ke hiki hake lsquoa e totongiacute kapau lsquoe fakahoko lsquoe he lenilooti lsquoa e ngaahi melsquoa ni

rsaquo lsquoosi fai ha fakaleleilsquoi lahi lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga pē

rsaquo toe lelei pe fakaleleilsquoi lahi lsquoa e ngaahi naunau mo e ngaahi ngāue lsquooku fai malsquoae tokotaha nofo totongi pe

rsaquo kuo felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakahoko ha liliu ki he tohi aleapauacute ke toe sai pe lelei ange ia ki he tokotaha nofo totongiacute

lsquoI he hoko lsquoa e ngaahi melsquoa ni kuo pau ke loto lelei pe tali lsquoe he tokotaha totongi nofo lsquoa e hiki lsquoo e totongi Kapau lsquoe lsquoikai ke loto pe tali lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hiki lsquoa e totongiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he lenilootiacuteki he Tenancy Tribunal ke nau fai ha tulsquoutulsquouni ke hiki

ƨ Ko e hā lsquoa e holoki hifo (rent reduction) lsquoo e totongi nofo

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke holoki hifo lsquoa e totongi nofo lsquoi ha folsquoi taimi kuo lsquoosi fakamahinolsquoi pe ko ha toloi atu kaelsquooua kuo fakakakato ha falsquoahinga melsquoa nalsquoe lsquoosi fakamahino lsquoe fai lsquoo hangē ko hano fokotulsquou ha melsquoa fakamāfana

lsquoI ha hoko lsquoa e melsquoa ni lsquoe ngofua leva ke fakasilsquoisilsquoi pe holoki hifo lsquoa e totongi nofo lsquoI he lsquoosi lsquoa e taimi koia pea lsquoe lava leva ke toe fakafoki hake lsquoa e totongi nofo ki he tulsquounga nalsquoe lsquoi ai lsquoE lsquoikai ke ui lsquoeni ko ha hiki hake lsquoo e totongi nofo

Ko e totongi lsquoo ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke lava lsquoo fai ai ha nofo totongi (letting fee) lsquoI he taimi lahi lsquooku lsquoi ai ha totongi (letting fee) lsquooku lsquoekelsquoi lsquoe he kau fakafofonga lsquooku nau tuku mai ha lsquoapi ke lava lsquoo fai ai ha nofo totongi meiacute ha tokotaha nofo totongi Ko e totongi lsquoeni ki he lsquoenau fai fatongia ko ia lsquoOku fakangofua lsquoe he lao ke fai eni pea ko e totongi ni lsquooku meimei ko hono lahi ko e totongi nofo uike lsquoe 1 fakataha mo e tukuhau GST

ƨ Ko e hā lsquoa e palsquoanga lsquooku lsquoekelsquoi ke totongi pea lsquooku ui ko e key money

Kapau lsquooku lsquoikai ko ha totongi lsquoeni lsquoo e ldquoletting feesrdquo ko e falsquoahinga totongi eni lsquooku lsquoikai ke ngofua ia ke fai Ko e palsquoanga eni lsquooku falsquoa lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute mei he tokotaha totongi nofo koelsquouhi kae lava ke fai halsquoa na aleapau ke fai ha nofo totongi (lsquoo kehe ia mei he palsquoanga lsquoo e totongi nofo pea mo ha pooni)

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 7

Ko e ngaahi melsquoa ke fai lsquoi he kamatalsquoanga lsquoo ha nofo totongi

Ko e fakafalsquoahinga lsquoo e nofo totongiacute lsquoOku ua lsquoa e falsquoahinga nofo totongi lsquooku lava ke fakahoko Ko e ldquoperiodic tenancyrdquo pea mo e ldquofixedshyterm tenancy lsquoOku totonu ke fakatou lsquoilo lsquoe he lenilootiacute pe mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoa e ngaahi melsquoa ke na fai lsquoi he ongo founga nofo totongi ni koelsquouhi ke na vakailsquoi lelei lsquoa e founga lsquoe tuha mo sai taha kiate kinaua

Ko e ldquoperiodic tenancyrdquo ko e nofo totongi lsquoe toki lsquoosi pe lsquoi ha fakahā lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha lsquooku nofo totongi ke fakangata

Ko e ldquofixed-term tenancyrdquo ko e founga nofo totongi ia lsquoe lsquoosi lsquoo fakatatau ki he lsquoaho lsquooku lsquoosi fokotulsquou lsquoi he tohi aleapau lsquoI he taimi ni lsquoe lava ke mafuli lsquoa e ldquofixed-term tenancyrdquo ke hoko ko e ldquoperiodic tenancyrdquo tukukehe

rsaquo ka toe felotoi lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha aleapau folsquoou pe felotoi ke toe fakaloloa atu lsquoa e aleapauacute pe

rsaquo ko ha fakahoko lsquoi ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe lsquoikai ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute Ko e fakahoko tohi kolsquoeniacute ke lsquoave ia lsquoi he vahalsquoa lsquoo e lsquoaho lsquoe 21 ki he 90 kimulsquoa he lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai lsquoa e aleapauacute

ƨ lsquoOku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ange lsquoi he founga ldquofixed-term tenanciesrdquo

lsquoIo lsquooku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ange mei he ngaahi tulsquoutulsquouni kolsquoeni Ko e ldquoshort fixed-term tenanciesrdquo lsquooku kehe ange ia Kapau te ke fakamolsquooni lsquoi ha alepau nofo totongi founga ldquofixed-term tenancyrdquo ke ngata pe he lsquoaho lsquoe 90 pe toe nounou ange ko e ngaahi tulsquoutulsquouni ko ia lsquooku felavelsquoi mo e ldquomarket rentrdquo fakatokanga ki he lsquoaho ke lsquoosi ki ai lsquoa e nofo totongiacute (notice to quit) pea mo ha hiki lsquoo e totongi nofo koelsquouhi ko ha ngaahi fakalelei lahi kuo

fai ki he nofolsquoanga lsquoe lsquoikai ke toe kau mai ia Ka lsquoe toki fakahoko eni lsquoo kapau lsquoe fai ha felotoi fetohilsquoaki lsquoe lsquoikai ke toe fakaloloa pe toe fai ha felotoi folsquoou ke toe fakaloloa atu lsquoa e nofo totongi lsquoi he lsquoaho pē lsquoe 90 Kapau lsquoe toe fakahoko ha alepau rdquofixed termrdquo folsquoou lsquoe toki lava ke fakakau mai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni angamaheniacute

Ngaahi aleapau nofo totongi Ko e aleapau nofo totongiacute lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi felotoi ki ai lsquoa e lenilootiacutepea mo e tokotaha nofo totongiacute Kuo pau ke fakatou fakamolsquooni lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he tohi alepauacute pea kuo pau ke lsquooange lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ha tatau lsquoo e tohi aleapau kimulsquoa pea toki kamata lsquoa e nofo totongiacute Ko e aleapau ni foki lsquooku ne halsquoi pe puke fakalao fakatouloua kinaua lsquoOku mahulsquoinga ke fakafonu mo fokotulsquoutulsquou fakalelei mo tonu lsquoa e aleapau ni

lsquoOku lahi lsquoa e kau lenilootiacute lsquooku nau ngāuelsquoaki lsquoa e tatau lsquoo lsquoemau aleapauacute lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau mei he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

lsquoE lava foki ke tali lsquoi he lao ha aleapau ngutu pe (lsquoo lsquoikai ke hiki pe tohi) lsquoOku lsquouhinga eni lsquoe lava ke fakahoko lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoa mo felotoi ki ai neongo nalsquoe lsquoikai ke fai ha fefakamolsquoonilsquoaki lsquoi ha tohi aleapau Ko e fakatātā eni ki ai ka fakahā lsquoe he lenilootiacuteki ha taha lsquoe lsquooange ki ai lsquoa e fale ke nofo totongi ai lsquoe toe faingatalsquoa ke liliu mei ai Pea lsquoe tatau pe foki mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi halsquoa ne fakahā te ne tali lsquoa e lsquoapiacute pe kuo ne lsquoosi totongi ha konga lsquoo e palsquoanga lsquoe ala fiemalsquou ke lsquooua nalsquoa toe liliu mei ai

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

8

Ko e hālsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke fakakau pe lsquoasi lsquoi he tohi aleapau lsquoE lsquoaonga lahi lsquoaupito ke lsquoi ai ha tohi aleapau pea mo ha lipooti lsquoi ha sivilsquoi lsquoo e fale nofolsquoanga lsquoo tautefito ka hoko ha talsquoefemahinolsquoaki lsquoamui ange

Ko e ngaahi melsquoa eni lsquooku totonu ke lsquoasi mai lsquoi he tohi aleapau nofo totongiacute

ko e hingoa kakato lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

ko e tulsquoasila ke lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao ki he lenilootiacutepea mo e tokotaha nofo totongiacute

fika telefoni mo e tursquoasila lsquoīmeili lsquoo e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

tursquoasila fetursquoutaki lsquoo e tokotaha nofo totongiacute

ko e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi lsquooku fai ai lsquoa e nofo totongiacute

ko e lsquoaho nalsquoe fai ai lsquoa e fakamolsquooniacute

lsquoaho ke kamata ai lsquoa e nofo totongiacute

lsquoaho ke lsquoosi ai lsquoa e nofo totongiacute (kapau ko ha aleapau fixed term)

fakamahino pe lsquooku talsquou silsquoi hifo he 18 lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

mahulsquoinga lsquoo e pooni ke totongi

mahulsquoinga lsquoo e totongi nofo pea mo e taimi ke totongi ai

founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi (feitulsquou ke fai ki ai pe pangikē)

ngaahi fakaikiiki ki ha letting fee (kapau lsquooku lsquoeke lsquoeni)

ha fakamatala felāversquoi mo e tursquoursquoanga farsquoahinga mo e tūkunga lsquoo e lsquoaofi fakamāfana

ko e ngaahi naunau fale pe koloa lsquoa e lenilooti nalsquoe lsquoi he fale (hangē ko e misini fō pe naunau fale) ko e tatau lsquoo e tohi tulsquoutulsquouni (body corporate rules) lsquoo kapau ko e nofolsquoanga ni lsquooku lēsisita ia ko ha konga lsquoo ha Unit Title

lsquoE lava ke fakakau mai ki he aleapau ni lsquoa e

tokolahi lsquoo e kakai lsquoe ala nofo he lsquoapi nofo totongiacute

pe lsquoe lava ke liliu atu lsquoa e aleapau ni lsquoe he tokotaha nofo totongi ki ha taha kehe

feitulsquou lsquoe lava ke tau ai lsquoa e melsquoalele lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

pe lsquoe lava ke lsquoi ai ha fanga manu fakalalata lsquoo hangē ko ha kuliacute pe pusi

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 9

ƨ lsquoE fiemalsquou ke fakamolsquooni hingoa kotoa lsquoa kinautolu lsquooku nau nofo he lsquoapi nofo totongi

Ko e ngaahi melsquoa ia ke falsquoiteliha pē lsquoa e lenilootiacute pea mo kinautolu lsquooku nau nofo totongiacute Kapau lsquoe fakamolsquooni ha tokotaha ko e tulsquou lsquoa e lao ko e tokotaha ia lsquoe fakafatongiarsquoi lsquoe he aleapau Kapau te nau fakamolsquooni kotoa ko e anga maheni lsquoe fiemalsquou ke nau kau kotoa lsquoi hono fakaleleilsquoi ha melsquoa lsquooku totonu ke fakaleleilsquoi lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni lsquoOku lsquouhinga eni ka lsquoikai ke totongi lsquoe ha tokotaha lsquoo e kau nofo totongi lsquoa hono lsquoinasi lsquoi ha totongi nofo pe ko ha fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko ki he fale lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ke totongi ia lsquoe he toenga kotoa pe nilsquoihi pe lsquoo kinautolu ko ia nalsquoa nau fakamolsquooni he aleapauacute

ƨ Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

lsquoOku lsquouhinga eni ki ha tulsquoasila lsquoe lava ke lsquoave ki ai ha ngaahi fekau mahulsquoinga mo fakalao lsquoo fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo hange ko ha fanongonongo ki ha fakatonutonu ke fai lsquoi he Tenancy Tribunal

Ko e tulsquoasila ni ko ha lsquoapi pe fale lsquoi ha hala lsquoe lava ke tufa atu ki ai ha tohi fekaulsquoaki mo e aleapauacute lsquoi ha taimi pē lsquoE lava ke ngāuelsquoaki ha puha meili he Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe ko ha fika misini fax Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoa hona tulsquoasila address for service lsquoi he tohi aleapauacute pea mo e foomu ldquobond lodgementrdquo lsquoa ia lsquooku fakahū lsquoaki lsquoa e pooniacute lsquoOku lsquoikai ke fulsquou lsquoaonga fau ke ngāuelsquoaki lsquoa e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi lsquooku fai ai lsquoa e nofo totongi ke ngāuelsquoaki ia ko e address for service Ko e founga lsquooku falsquoa ngāuelsquoaki lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ko hono lsquooange ha tulsquoasila lsquoo hano kaumelsquoa pe ko e lsquoapi nofolsquoanga lsquoo hano kainga ofi lsquoOku falsquoa ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacutelsquoa hono lsquoapi nofolsquoanga pe ko e tulsquoasila lsquooku ngāue mei aiacute

ƨ Fēfē ka liliu lsquoa e tulsquoasila kolsquoeni

lsquoOku matulsquoaki mahulsquoinga ke tala ia ke lsquoilo lsquoe he tafalsquoaki lsquoe taha (lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongi) kapau lsquoe liliu lsquoa e tulsquoasila ni Kapau nalsquoe lsquoosi totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha pooni kuo pau ke lsquoomai lsquoa e tulsquoasila folsquoou kia kimautolu Kuo pau ke fakahoko mai ke mau lsquoilolsquoi ka liliu lsquoe he lenilootiacute lsquoa e tulsquoasila ke fai ki ai ha fetulsquoutaki fakalao pe address for service

ƨ Ko hono sivilsquoi lsquoo e lsquoapi nofolsquoangaacute

Ko hono fai ha sivilsquoi lsquoo e nofolsquoanga kimulsquoa pea toki kamata ha nofo totongi ko e founga ia lsquoe tokoni lahi ke lsquooua nalsquoa hoko ha palopalema he lsquoosi lsquoa e nofo totongiacute Ko e sivi ko lsquoeni ke fai ia fakatouloua lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha lsquooku nofo totongiacute pea ke hikilsquoi hifo ha fakamatalalsquoi lsquoo e tulsquounga totonu lsquoo e ngaahi naunau hangē ko e sitou kāpeti mo e ngaahi melsquoa kehekehe (hangē ko e puipui) Vakailsquoi lsquoa e holisiacute pea mo e valiacute pea mo tulsquoa foki Hikilsquoi hifo ha ngaahi melsquoa lsquooku maumau pe hā ngali motulsquoa Fakapapaursquoi lsquookuacute ke hiki lsquoaki ha mersquoa faitā vitiō lsquoa e tūkunga lsquoo e lsquoapi nofo totongiacute ke hoko ia ko hao malursquoi fakalahi Ko hono hikilsquoi lsquoi he kamatalsquoanga lsquoo e ngaahi melsquoa ko ia lsquooku maumauacute koelsquouhi ke lsquooua lsquoe tukuakilsquoi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi halsquoa ne hiki atu lsquoE toe mahino ange ai kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi maumau kehe pe folsquoou lsquoOku lahi lsquoa e kau lenilootiacute lsquooku nau ngāuelsquoaki lsquoa e foomu lsquoproperty inspection reportrsquo (līpooti ki he sivi lsquoo e lsquoapiacute) lsquooku mau lsquooatu fakataha pea mo e tatau lsquoo lsquoemau aleapau nofo totongiacute ke fai lsquoaki lsquoa e sivi kolsquoeniacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

10

Ngaahi totonu pea mo e fatongiaacute

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he lsquoena felotoi Ko e nilsquoihi eni lsquooku lsquooatu lsquoi lalo

ƨ Ko e lenilootiacute kuo pau ke

rsaquo fakamolsquooni lsquoi he tohi aleapauacute kau ki ai ha fakamatala pe lsquooku lsquoi ai ha lsquoaofi fakamāfana pea mo hono tursquoursquoanga farsquoahinga mo hono tūkunga pea ke ne lsquoave ha tatau malsquoae tokotaha nofo totongiacute

rsaquo lsquoave lsquoa e palsquoanga pooniacute lsquoo kau ai mo ha totongi fakakonga pe lsquoo e pooniacute ki he valsquoa ngāue Tenancy Services kimulsquoa pea lsquoosi ha lsquoaho ngāue lsquoe 23 pea ke lsquooange ki he tokotaha nofo totongiacute ha laulsquoi tali totongi lsquoo ha palsquoanga nalsquoe lsquoosi totongi

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku malsquoa mo maau fersquounga lsquoa e lsquoapi nofo totongiacute kimulsquoa pea toki hiki ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo fakapapaulsquoi lsquooku lava ke lokalsquoi malu lsquoa e fale nofolsquoanga

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu (smoke alarms) kuo fokotursquou ndash farsquoahinga totonu lsquoi he feitursquou totonu lsquoo fakatatau ki he ngaahi tursquoutursquouni lsquoa e lao

rsaquo fakaleleilsquoi mo monomono ha ngaahi melsquoa lsquooku maumau

rsaquo fakapapaulsquoi lsquooku lsquoikai ha maumau lsquoe hoko ki he ngaahi paipa vaiacute uaea lsquouhila pea ko e falsquounga lsquoo e fale lsquooku lsquoi he tulsquounga hao malu mo lelei

rsaquo fokotulsquou ha fakatalilsquoanga mo ha tānakilsquoanga vai lsquoo kapau lsquooku lsquoikai ha vai paipa taki ki he lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo tohi lsquoo fakahā ki he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho lsquoe 60 kimulsquoa lsquoe hiki lsquoa e totongi nofo

rsaquo fai hono fatongia ke talsquoofi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi halsquoa ne fakahohalsquoasi lsquoa e kaungalsquoapiacute

rsaquo tohi lsquoo fakahā ki he tokotaha nofo totongiacute kapau lsquooku ne fie fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo malsquou ha ngofua mei he tokotaha nofo totongiacute ke ne hū lsquoo sio lsquoi he lsquoapiacute mo ha fakafofonga fakatau lsquoapi kau fakatau lsquoapi pe ko ha nilsquoihi lsquooku nau fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute

rsaquo totongi fakafoki ki he tokotaha nofo totongiacute ha palsquoanga nalsquoa ne totongi ke fai lsquoaki ha ngāue fakavave ki he fale nalsquoe fiemalsquou ke fei mo fai (ka kuo pau ke ne lava lsquoo fakamolsquoonilsquoi nalsquoe lsquoosi fai ha feinga ki he lenilootiacute ke ne lsquoilo ki ai kimulsquoa) pea nalsquoe lsquoikai ko ha ngāue kovi pe talsquoe tokanga lsquoa e tokotaha nofo totongiacute nalsquoe hoko ai lsquoa e maumauacute

rsaquo Fekaulsquoaki mo e founga periodic tenancy bull lsquooange ha fakatokanga lsquoaho lsquoe 42 ki he tokotaha

nofo totongiacute ke hiki mei he lsquoapi nofo totongiacute lsquoi ha mahino kuo fakakakato lsquoa e ngaahi makatursquounga (unconditional) lsquoi hano fakatau lsquoo e lsquoapiacute pē lsquoi ha fiemarsquou lsquoe he tokotaha lsquooku holsquoona lsquoa e lsquoapiacute pe ko ha taha lsquoi hono fāmiliacute ke nau hiki atu lsquoo nofo ai

bull pe ko hono lsquooange ha fakatokanga lsquoaho lsquoe 90 kapau lsquooku fiemalsquou ke fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute

rsaquo lsquooange ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoe fai ha sivi lsquoo e nofolsquoanga lsquoe he lenilootiacute ndash ka ko e sivi ni lsquoe fai tulsquoo taha pē he uike lsquoe 4 pea ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e 8 pongipongi mo e 7 efiafi (lsquoe ngofua ke hū lsquoa e lenilootiacute ki he konga lsquoapi lsquoo lsquoikai fiemalsquou ke kole ngofua ka kuo pau ke ne fakalsquoatulsquoi lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke lsquooua lsquoe hohalsquoasi ia)

rsaquo fakatokanga houa lsquoe 24 ke fai ha monomono pe fakaleleilsquoi ha melsquoa lsquooku fiemarsquou ke fakahoko pea ke fai lsquoa e ngāue ko lsquoeniacute he vahalsquoa lsquoo e 8 pongipongi mo e 7 efiafi

rsaquo tauhi lsquoa e ngaahi lēkooti ki he nofo totongiacute mo e pooniacute lsquoi ha tarsquou lsquoe fitu meiacute he tarsquou fakatukuhau lsquooku nau felāversquoi ki aiacute Kuo pau ke tauhi foki mo e ngaahi tatau lsquoo e ngaahi mersquoa fakapepa felāversquoi mo e lsquoapi nofo totongiacute lolotonga lsquoa e vaharsquoa taimi nofo totongiacute pea arsquou ki he māhina lsquoe 12 meiacute he ngata lsquoa e nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 11

rsaquo fakahoko lsquoa e ngāue kuo tursquoutursquouni (work order) lsquoe he Tenancy Tribunal kapau lsquooku felāversquoi lsquoeni mo e morsquoui leleiacute pea mo e malu mo hao kae lsquoikai ko hano lsquototongi atursquo (pay out) lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute koersquouhiacute ka e fakarsquoatā mei heni lsquoa e lsquoapiacute

ƨ lsquoE toe lava lsquoe he lenilootiacute ke

rsaquo hū ki he lsquoapi nofo totongiacute talsquoe fakahā ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha ngaahi fiemalsquou fakavavevave mo fakatulsquoupakē

rsaquo hū ki he lsquoapi nofo totongiacute lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau kuo lsquoosi fakalsquoataa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute

ƨ Ka lsquoe lsquoikai ke lava lsquoe he lenilootiacute ke

rsaquo lsquoekelsquoi ha totongi pooni lsquooku laka hake hono mahulsquoinga lsquoi he totongi nofo uike lsquoe 4

rsaquo lsquoekelsquoi ke totongi ange lsquoo laka hake ha uike lsquoe 2 lsquoo e totongi nofo kimulsquoa (rent in advance) pe lsquoeke ha totongi nofo lahi ange kimulsquoa he taimi lsquooku toki totonu ke totongi aiacute

rsaquo ke ne sivilsquoi lsquoa e fale nofolsquoanga lsquoo tulsquoo lahi hake he tulsquoo 1 he uike lsquoe 4 tukukehe kapau ko hano vakailsquoi ha ngaahi melsquoa nalsquoe tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakatatau ki he aleapauacute

rsaquo fakahohalsquoasi lsquoa e nofo nonga mo fiemalie lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo felei lsquoa e malsquou lsquoo e kasa vai lsquouhila pe telefoni tukukehe kapau lsquoe hoko ai ha fakatulsquouta maki pe ko hono fai ia kae lava ha ngāue monomono pe fakalelei

rsaquo ke ne talsquoofi ha fiemalsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke ne fokotulsquou ha naunau fale lsquoo hangē ko e funga laupapa pe hilifakilsquoanga melsquoa

rsaquo liliu lsquoa e loka lsquoo e matapā tukukehe kapau lsquoe tali mo loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo talsquoofi talsquoelsquouhinga ha feinga lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke kumi ha taha ke tukuatu ki ai ke ne hoko atu lsquoa e totongi nofo pea mo e tohi aleapauacute kapau lsquooku fakatāpui ke fai ia lsquoi he aleapauacute

rsaquo tuli pe kapusi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoe fiemalsquou ha tohi fekau ke fai lsquoeni mei he fakamaaulsquoanga District Court)

rsaquo lsquoave ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ko ha malulsquoi koelsquouhi ko ha palsquoanga nalsquoe totonu ke totongi ange lsquoi he lolotonga pe lsquoi he lsquoosi lsquoa e nofo totongiacute pe ko halsquoa ne puke ha koloa nalsquoe tuku lsquoi he fale he lsquoosi lsquoa e nofo totongiacute (pea ka tali lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha fakamole ki hono tauhi pe tuku pehelsquoiacute)

ƨ Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke

rsaquo totongi lsquoa e totongi nofo he taimi totonuacute (lsquooku totonu ke lsquooua nalsquoa talsquoetotongi neongo lsquooku pehē nalsquoe maumaulsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e aleapau)

rsaquo malsquoa mo maau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoe he lenilootiacute he vave taha ha ngaahi maumau kuo hoko pe ko ha melsquoa lsquooku totonu ke fakaleleilsquoi pe monomono

rsaquo fetongi lsquoa e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute ndash kapau ko ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa lsquoeni lsquooku ngāuersquoaki ki ai ha maka lsquoe ala fetongi ndash lolotonga lsquoo lsquoenau nofo totongiacute ke tauhi ke nau kei ngāue lelei pea fakahā ki he lenilootiacute kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi palopalema ki he ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute

rsaquo fakaleleilsquoi ha ngaahi maumau nalsquoa ne fai pe fai lsquoe ha taha nalsquoe lsquoalsquoahi mai ki ai pe totongilsquoi ha taha ke ne fakaleleilsquoi (kapau lsquoe mahino lsquooku morsquoua ki heni)

rsaquo totongi lsquoa e ngaahi fakamole lsquooku makatulsquounga lsquoi he lsquoene nofo totongi lsquoo hangē ko e telefoni lsquouhila kasa pea mo e initaneti foki

rsaquo totongi lsquoa e vai lsquoo kapau lsquooku lsquoekelsquoi lsquoe he malsquoulsquoanga vai ke totongi lsquoo makatulsquounga lsquoi he lahi lsquoo e vai nalsquoe ngāuelsquoaki

rsaquo fakapapaulsquoi lsquooku lsquoikai ke laka hake lsquoa e tokolahi lsquoo e kakai lsquooku nau lsquoi he nofolsquoanga lsquoi he tokolahi ko ia kuo lsquoosi hikilsquoi lsquoi he tohi aleapau (lsquoo lsquoikai ke kau heni lsquoa kinautolu lsquooku nau lsquoalsquoahi ha kilsquoi taimi nounou pē)

rsaquo lsquooange ha fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 lsquoe hiki (lsquoo kapau ko e periodic tenancy)

rsaquo fakangofua ke hū lsquoa e lenilootiacute kau fakafofonga fakatau lsquoapiacute kau fakatau lsquoapi mo e kau fakamahulsquoinga kelekele lsquoi ha founga lsquooku fakafiemālie mo loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

12

rsaquo hiki atu pe mavahe he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute bull lsquoave lsquoa lsquoene ngaahi ngalsquootolsquoota kotoa

bull fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e nofolsquoanga

bull fakafoki kotoa lsquoa e ngaahi ki kaati hū pea mo e ngaahi melsquoangāue ke fakaava lsquoaki lsquoa e fale taulsquoanga melsquoalele

bull lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa lsquoa e lenilootiacute

ƨ Ko e tokotaha nofo totongiacute ke lsquooua

rsaquo nalsquoa ne talsquoofi lsquoa e lenilootiacute lsquoi halsquoa ne hū ki he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo kapau lsquooku fakangofua ia lsquoe he lao

rsaquo ke kei nofo he lsquoapi nofolsquoanga lsquoi he lsquoosi pe fakangata lsquoa e aleapauacute

rsaquo lsquoe fakahohalsquoasi fakakinalsquoi mo uesia lsquoa e nofo nonga lsquoa e kaungalsquoapiacute mo ha kakai nofo totongi ofi atu pe ko ha fakangofua ha taha kehe lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute ke ne fai pehē

rsaquo lsquoe maumaulsquoi pe ko ha tukuange ki ha taha kuo ne tali ke lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga ke ne fai ha maumau lsquoilo pau pe fai lsquoi he talsquoetokanga

rsaquo lsquoe fai ha monomono pe liliu ha melsquoa lsquoi he lsquoapi tukukehe kapau nalsquoe lsquoosi kau lsquoi he alepauacute pe kuo ne malsquou ha tohi ke fakangofua mei he lenilootiacute

rsaquo uersquoialasi ha farsquoahinga founga haorsquoanga ki tursquoa lsquoi ha taimi lsquoo ha vela ndash lsquoo hangē ko hano torsquoo pe motuhi ha mersquoa fakatokanga kohu

rsaquo foaki atu lsquoa e aleapau nofo totongi ki ha taha kehe tukukehe kapau nalsquoe lsquoosi fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi lsquoo tali ke fai ia

rsaquo fakamanamanalsquoi pe taalsquoi fakangofua ha taha kehe ke ne fakamanamanalsquoi pe taalsquoi lsquoa e lenilootiacute pe ko ha fāmili lsquoo e lenilootiacute pe ko ha fakafofonga lsquoo e lenilootiacute pe ko ha tokotaha lsquooku nofo he falē pe kaungālsquoapiacute

rsaquo fai ha maumaulao lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga pe fakangofua ha taha ke ne fai ha maumaulao

rsaquo liliulsquoi lsquoa e loka he lsquoi he nofolsquoanga talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute ke fai ia

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 13

Ngaahi lsquoapi nofo totongi māfana ange mātursquou ange malu mo hao ange

Ko e ngaahi lsquoapi morsquoui leleiacute lsquooku māfana ange mātursquou ange pea malu mo hao ange - pea lsquooku lahi ange ai lsquoa e faingamālie ke nofo lōloa ange lsquoi ai ha kau nofo totongi lelei Kuo hoko lsquoa e ngaahi liliu ki he lao nofo totongiacute lsquoa ia narsquoe kamata lau meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2016 ke lsquoi ai ha ngaahi totonu mo ha ngaahi fatongia lahi ange ki he kau lenilootiacute mo e kau nofo totongi lsquoi ha ngaahi lsquoapi nofo totongi ngaahi lsquoapi fairsquoanga pooti ngaahi kalavana (caravans) totongi ngaahi fale fairsquoanga mohe mavahe meiacute he fale lahiacute (sleepouts) mo e ngaahi fale pehee lsquoOku marsquou atu ha fakamatala fakaikiiki lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

lsquoOku fakahaofi morsquoui lsquoa e lsquoi ai ko ia lsquoa ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquooku ngāue lelei Kuo pau ke fakapapaursquoi lsquoe he kau lenilootiacute kuo nau fokotursquou ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquooku fenāpasi mo e ngaahi fiemarsquou lsquoa e lao ndash lsquoa e farsquoahinga totonu lsquoi he feitursquou totonu Kuo pau ke nau fakapapaursquoi ko e ngaahi fakatokanga kohuacute

rsaquo lsquooku nau ngāue lelei lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo lsquooku nau ngāue lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongi kotoa pē lsquoo kau ki ai hano fokotursquou ha ngaahi maka lsquooku morsquoui

Kuo pau ke fetongi lsquoe he kau nofo totongiacute ha ngaahi maka kuo mate lolotonga lsquoenau nofo totongiacute lsquoo kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa ange lsquooku ala fetongi honau maka

Ko e kau nofo totongi pootiacute lsquooku nau fatongiarsquoaki ke fetongi lsquoa e ngaahi maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa ange lsquooku fiemarsquou ke fetongi honau maka Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoi he fale noforsquoanga pootiacute

Kuo pau ke lsquooua narsquoa maumaursquoi torsquoo lsquoo lsquoave pe motuhi lsquoe he kau nofo totongiacute ha mersquoa fakatokanga kohu lsquoo kau ki heni hono torsquoo lsquoo e maka tukukehe kapau ko ha lsquoai ke fetongi ha maka kuo mate lsquoi he taimi pē ko ia Kuo pau foki ke nau fakahā ki he lenilootiacute lsquoi he faingamālie vave taha kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi palopalema lsquoi he mersquoa fakatokanga kohuacute

Ko ha lenilooti kuo lsquoikai ke ne faipau ki hono fatongia tauhi lsquoo e mersquoa fakatokanga kohuacute lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea parsquoanga lsquoo arsquou hake ki he $4000 Ko ha tokotaha nofo totongi lsquooku lsquoikai ke ne faipau ki hono ngaahi fatongia ki hono tauhi lsquoo e mersquoa fakatokanga kohuacute lsquookuacute ne fakahoko ha

ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea parsquoanga lsquoo arsquou hake ki he $3000

lsquoArsquoahi atu ki he uepisaiti lsquoa e Tenancy Services ke ke lsquoilo lahi ange mei ai felāversquoi mo e feitursquou ke fokotursquou ai lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute ngaahi farsquoahinga mersquoa fakatokanga kohu ke ngāuersquoakiacute taimi ke fetongi ai lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute mo e maka pea mo e founga ki hono fakatau mo fokotursquou kinautoluacute

Ngaahi Fakamatala ki he lsquoAofi Fakamāfana (Insulation Statements) lsquooku fiemarsquou lsquoi he aleapau nofo totongiacute Meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2016 ko e ngaahi aleapau nofo totongi kotoa pē kuo pau ke fakakau lsquoi ai ha Fakamatala ki he lsquoAofi Fakamāfana kuo fakamorsquooni ki ai lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā ai pe lsquooku lsquoi ai ha lsquoaofi fakamāfana lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute pea mo hono tursquoursquoanga farsquoahinga mo e tūkunga lsquoOku lsquouhinga lsquoeni ke lsquoilo lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoa e mersquoa ke nau lsquoamanaki atu ki ai lsquoi he hoko mai lsquoa e farsquoahitarsquou momoko pea nau fakahoko ha tursquoutursquouni lsquoo fakatefito lsquoi he kakato lsquoo e fakamatala

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

14

Ko ha lsquoaofi fakamāfana lelei ko e founga lsquoaonga taha pē ia ke tokoni ki hono tauhi lsquoi fale lsquoa e lsquoea māfana lolotonga lsquoo e farsquoahitarsquou momoko pea lsquoi tursquoa lsquoi he lolotonga lsquoo e farsquoahitarsquou māfana lsquoOku faingofua pea marsquoamarsquoa ange ai lsquoa hono fakamāfanarsquoi lsquoo e lsquoapiacute pea fiemālie mo morsquoui lelei ange lsquoa e nofo lsquoi aiacute

Ko ha lenilooti lsquooku lsquoikai ke ne fakahoko kakato ha Insulation Statement pe fakakau lsquoi ai ha mersquoa lsquooku nau lsquoilo lsquooku tarsquoemorsquooni pe takihala lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea lsquooku arsquou hake ki he $500

lsquoOku pau ke lsquoaofi fakamāfana lsquoa e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2019 Ko ha lsquoaofi fakamāfana forsquoou fakafetongi forsquoou pe fakalahi lsquooku fokotursquou lsquoi ha lsquoapi nofo totongi hili lsquoo e lsquoaho 1 Siulai 2016 kuo pau ke ne maarsquousia lsquoa e ngaahi fiemarsquou ko ia lsquoe kamata lau meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2019 Kuo pau ke fokotursquou ha lsquoaofi fakamāfana ki he lsquoaofi lsquoo e lsquoatofata pea mo e falikiacute lsquoi he feitursquou lsquooku malava ke fakahoko ai lsquoeniacute lsquoOku lsquoikai ha fiemarsquou tursquoupau ia ke lsquoai ha lsquoaofi fakamāfana ia lsquoi he ngaahi holisiacute

lsquoArsquoahi ki he uepisaiti lsquoa e Tenancy Services ke ke lsquoilo lahi ange mei ai lsquoa e ngaahi fiemarsquouacute lsquoa lsquoia lsquooku kehekehe pē lsquoeni ki he ngaahi vahefonua takitaha lsquoi Nursquou Sila Fakapapaursquoi lsquookuacute ke fakamaheni mo e ngaahi fiemarsquou mahursquoinga ki he malu mo hao ki hono fokotursquou pe monomono ha lsquoaofi fakamāfana pe ko harsquoo lsquoomai ha kau ngāue fakapolofesinale ke nau fakahoko lsquoeni Kuo pau ke faipau hono fokotursquou lsquoo e lsquoaofi fakamāfana ki he ngaahi tursquoutursquouni fakalao pea ke siofi pau lsquoeni lsquoo fakatatau ki he NZ Standard NZS 42462016 lsquoOku lsquoi ai lsquoa e fakamatala lsquoaonga lsquooku marsquou atu lsquoi he uepisaiti lsquoa e EECA Energywise felāversquoi mo e ngaahi tursquoutursquouni falalao forsquoouacute pea mo e malu mo hao lsquoo hono fokotursquou lsquoo e lsquoaofi fakamāfana wwwenergywisegovtnzat-homeinsulation

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e kau lenilooti lsquoe nirsquoihi te nau ala lsquoatā atu ki ha ngaahi lsquoaofi fakamāfana lsquooku fakaparsquoanga fakakonga (subsidised) lsquooku fokotursquou lsquoi he malumalu lsquoo e polokalama Warm Up New Zealand Healthy Homes Vakai ki he wwwwarmupnzconz ki ha fakamatala lahi ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi kōsilio fakakolo lsquoe nirsquoihi lsquoi Nursquou Sila lsquooku nau fakarsquoatā ke tānaki atu lsquoe he kau marsquou lsquoapiacute lsquoa e fakamole ki he lsquoaofi fakamāfana ki he lsquoenau totongi tukuhau marsquou lsquoapiacute (rates) pea nau totongi fakafoki eni lsquoi ha tarsquou lsquoe hiva nai

Ko ha lenilooti lsquooku lsquoikai ke ne faipau ki he tursquoutursquouni fakalao ki he lsquoaofi fakamāfana lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia lsquoi ha tautea parsquoanga lsquooku arsquou hake ki he $4000

lsquoOku fiemarsquou ke fakamāfanarsquoi mo lsquoea lelei lsquoa e ngaahi lsquoapiacute lsquoOku totonu ke fakakaukaursquoi lsquoe he kau lenilootiacute lsquoa e founga ke lava ai lsquoe he lsquoenau kau nofo totongiacute lsquoo fakamāfanarsquoi mo lsquoai ke fetāfeaki lelei ai lsquoa e lsquoea lsquoi honau lsquoapi nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai fiemarsquou ia ke fokotursquou lsquoe he kau lenilootiacute ha mersquoa fakamāfana lsquoi he loki kotoa pē kā kuo pau ke fakafaingamāliersquoi lsquoe he kau lenilootiacute ha farsquoahinga founga fakamāfana lsquoi ha loki talanoa (lsquoi he malumalu lsquoo e Housing Improvement Regulations) Fetursquoutaki ki horsquoo kōsilio fakafeitursquouacute ke marsquou atu ha falersquoi felāversquoi mo e farsquoahinga founga fakamāfana kuo tali ke ngāuersquoaki lsquoi ho feitursquouacute

Ko e lsquoikai fersquounga ko ia lsquoa e lsquoea māfana mo e lsquoikai fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoe lava ke tupu ai ha tupu lsquoa e tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquou lsquoi he lsquoea lsquoOku totonu ke fakakaukau lsquoa e kau lenilootiacute ki he founga ke nau fakapapaursquoi ai lsquooku lava lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoo tokangarsquoi lsquoa e fetāfeaki lsquoa e lsquoea lsquoi he lsquoapiacute kae kei tauhi ai pē lsquoa e malu mo hao lsquoE lelei ke lsquoi ai ha fanga kirsquoi mersquoa teke fakamarsquou (stays) lsquoi he matapā teke

lsquoOku fakafatongiarsquoaki lsquoa e kau lenilootiacute lsquoa hono tauhi ke lsquoi he tursquounga lelei lsquoa e ngaahi mersquoa ki he fakamāfana mo e fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tafursquoanga afi lsquooku kei ala ngāuersquoaki kuo pau ke malu mo hao lsquoa e fakamanava lsquoahuacute (chimney) pea fakamarsquoa marsquou pē (vakairsquoi horsquoo aleapau malursquoiacute) Ko e lelei taha ke tāpuni malu lsquoaupito ha tafursquoanga afi lsquooku lsquoikai lsquoi ha tursquounga lelei ki hano ngāuersquoaki ke tarsquoofi hano ngāuersquoaki ia lsquoe he kau nofo totongiacute pea mo fakasirsquoisirsquoi lsquoa e hū mai lsquoa e lsquoea momoko lsquoOku toe fakafatongiarsquoaki foki lsquoa e kau lenilootiacute lsquoa hono matauhi hokohoko ke lsquoi ha tursquounga lelei ha ngaahi farsquounga fakamāfana mo fakatafe ki he lsquoea lsquoE lava ke fili lsquoe he kau lenilootiacute ke tapui lsquoi loto lsquoi he aleapau nofo totongiacute hano ngāuersquoaki ha hita fakamāfana kasa LPG lsquooku lava lsquoo lsquounuakirsquoi holo koersquouhiacute he ko e ngaahi hita lsquooku lsquoikai fakamanava ki tursquoa (unflued) lsquooku nau tukuange ha lsquoea ngarsquoungarsquou mo lsquouli ki he lsquoea lsquoi loto lsquoi he lsquoapiacute lolotonga lsquoo hono liliu lsquoo e kasa ki he lsquoea māfana (combustion)

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 15

Ko e founga faingofua taha ki he kau nofo totongiacute ke tauhi lsquoa e fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoi honau lsquoapiacute lsquoo arsquou pē ki he farsquoahitarsquou momoko ko hano toutou fakaavaava lsquoa e ngaahi matapaa mo e ngaahi matapā teke ke hū mai ha lsquoea forsquoou ki ai lsquoOku mahursquoinga lsquoa e fetāfeaaki lelei lsquoa e lsquoearsquo ki hono tauhi lsquoa e lsquoea leleirsquo lsquoi fale pea fakasirsquoisirsquoi ai lsquoa e lsquoea ngarsquoungarsquouacute lsquoo faingofua ange ai hano fakamāfanarsquoi lsquoo e falersquo

Tarsquoofi lsquoa e tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquouacute Ko e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē kuo pau ke lsquoi ha tursquounga marsquoa fersquounga kimursquoa pea toki tuku atu ke fai ai ha nofo totongi lsquoOku kau ki heni harsquoa ne hao meiacute he tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquouacute lsquoOku totonu ke tauhi lsquoe he kau nofo totongiacute honau lsquoapiacute lsquoi ha tursquounga lsquoe lsquoikai hoko ai ha tuhituhi mo ha ngarsquoungarsquou lsquoOku kau ki heni hano tauhi ke lsquoi he tursquounga lelei lsquoa e lsquoea lsquoi he fale pea mo hono holo lsquoo e tuhituhiacute lsquoi he taimi lsquooku lsquoasi mai aiacute

Kimursquoa pea nau toki hiki ki ha lsquoapi nofo totongi lsquooku totonu ke fakahoko hano sivi lsquoe he lenilootiacute mo e kau nofo totongiacute lsquoa e lsquoapiacute lsquoi he taimi tatau lsquoo fakatokangarsquoi ha ngaahi fakarsquoilonga lsquoo ha tuhituhi pe ngarsquoungarsquou pea nau felotoi ai ki he taimi mo e founga ke fakaleleirsquoi ai lsquoeniacute ko ha konga ia lsquoo e aleapau nofo totongiacute

Ko e ngarsquoungarsquouacute lsquooku farsquoa fakatupunga ia lsquoe ha ngaahi mersquoa mei tursquoa ndash vakairsquoi lsquoa e ngaahi fakataliacute pe lsquooku marsquoa pe lsquooku ngāue lelei lsquoa e ngaahi paipa fakataliacute mo e ngaahi fakatafengavaiacute lsquoI ha lsquoapi lsquooku fakavarsquoe pou vakairsquoi pe lsquooku mātursquou lsquoa e kelekele pea lsquooku lsquoikai ha ngaahi mama

Tauhi ho lsquoapiacute ke malu Ko ha lsquoapi lsquooku malu lsquooku hoko ia ko ha fakanonga ki he kau nofo totongiacute mo e kau lenilootiacute Ko e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē lsquooku fiemarsquou ke malu fersquounga Kuo pau ke fokotursquou lsquoe he lenilootiacute ha ngaahi loka pe ngaahi mersquoa pehē koersquouhiacute ke malu lsquoa e lsquoapiacute lsquoE lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke torsquoo tānaki pe liliu ha farsquoahinga loka tersquoeki marsquou ha fakangofua lsquoa e tokotaha lsquoe taha Ko hano fakahoko lsquoeni tersquoeki fai ki ai ha felotoi pea lsquoikai lsquoi ai ha lsquouhinga lelei ki ai lsquooku tarsquoefakalao ia pea lsquoe ala hilifaki ki ai ha tautea kapau lsquoe lsquoave lsquoeni ki he Tenancy Tribunal

Kapau lsquooku fokotursquou lsquoe he lenilootiacute ha farsquounga lersquoo fakatokanga (security alarm system) lsquookuacute ne fatongiarsquoaki hono tauhi lsquoeni ke lsquoi ha tursquounga lelei Kapau lsquooku lsquoikai ha farsquounga lersquoo pehē ni ka lsquooku fie fokotursquou lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke ne fuofua marsquou ha fakangofua ki heni meiacute he lenilootiacute Ko e fatongia leva ia lsquoo e tokotaha nofo totongiacute ke ne tauhi lsquoeni ke lsquoi ha tursquounga lelei lsquoI he ngatarsquoanga lsquoo e taimi nofo totongiacute ko e fatongia ia lsquoo e tokotaha nofo totongiacute ke ne torsquoo lsquoa e farsquounga lersquoo pea mo fakapapaursquoi lsquooku lsquoikai hoko ai ha maumau

lsquoI he ngatarsquoanga lsquoo e taimi nofo totongiacute kuo pau ke fakafoki lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoa e ngaahi kī kotoa mo e ngaahi nāunau malursquoi kotoa pē (lsquoo hangē ko e limouti ki he taursquoanga mersquoalele pea mo ha ngaahi kī kaati) ki he lenilootiacute Kapau lsquooku lsquoikai malava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakafoki kotoa lsquoa e ngaahi kī narsquoe lsquooatu ki aiacute lsquoe lava ke lsquoekersquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole kakato ki he ngaahi kī pea mo e loka lsquooku nau felāversquoi ki aiacute lsquoE lava ke femahinorsquoaki lōua lsquoa e ongo tafarsquoakiacute ki hono fetongi lsquoo ha ngaahi kī kuo mole pe ko ha ngaahi loka

Kapau lsquoe lsquoikai lava ke malu fersquounga lsquoa e lsquoapi nofo totongiacute lsquoo lsquoikai tupunga meiacute ha forsquoui lsquoo e tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke ne fakahoko atu lsquoeni ki he lenilootiacute lsquoOku totonu ke fakafetongi pe monomono leva lsquoa e ngaahi loka lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakahoko lsquoeni lsquoe ia pē pea kole ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki ange

Tauhi lsquoa e ngaahi lēkootiacute lsquoOku fiemarsquou lsquoa e kau lenilootiacute ke nau tauhi lsquoa e ngaahi lēkooti ki he totongi nofo totongiacute mo e pooniacute lsquoo arsquou ki he tarsquou lsquoe 7 meiacute he tarsquou fakatukuhau lsquooku nau felāversquoi ki aiacute lsquoOku totonu ke tauhi lsquoe he lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute fakatoursquoosi lsquoa e ngaahi tatau lsquoo e ngaahi mersquoa fakapepa kotoa pē lsquooku felāversquoi mo e lsquoapi nofo totongiacute lsquoi he lolotonga lsquoo e taimi nofo totongiacute pea lsquoi he māhina lsquoe 12 hili lsquoa e ngata lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ko e ngaahi mersquoa fakapepa ni lsquooku totonu ke kau ki ai lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea mo ha ngaahi feliuliuaki pe fakaforsquoou narsquoe fakahoko ki ai ngaahi līpooti ki ha lsquoarsquoahi sivi lsquoo e lsquoapiacute morsquoua vai ngaahi lsquoinivoisi pe ngaahi līpooti kehe ki ha ngaahi ngāue narsquoe fakahoko ki he lsquoapiacute lsquoo hangē ko ha ngāue

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

monomono pe fakamarsquoa pea mo ha ngaahi tatau lsquoo ha ngaahi tohi pe lsquoīmeili narsquoe lsquoave mo tali mai meiacute he tokotaha lsquoe taha lsquoOku marsquou atu lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoa e fakamatala lahi ange mo ha foomu ke tokoni ki he kau lenilootiacute ke tauhi ke tonu lsquoenau lsquofakamatala fakanounou ki he nofo totongiacutersquo

Muimuirsquoi hono tauhi lsquoo e ngaahi tursquounga mārsquoulalo taha ki he ngaahi faleacute Ko e tokolahi taha lsquoo e kau lenilootiacute mo e kau nofo totongiacute lsquooku nau fakarsquoamu ke fakahoko lsquoa e mersquoa lsquooku totonuacute lsquoi hona vā fengāuersquoakiacute Kā neongo eniacute lsquoi he taimi lsquooku fili ai ha lenilooti ke lsquooua te ne fua hono fatongia pe lsquooku lsquoi ai ha maumau lahi kuo hoko ki he Lao lsquooku lsquoi ai lsquoa e mafai mavahe lsquoo e The Tenancy Compliance and Investigations Team (Ko e Timi ki he Nofo Totongiacute mo e Ngaahi Fakatotolo) ke nau fakahoko ha ngaahi ngāue mo ha ngaahi founga lsquooku hoa mo e fiemarsquou ke fakahoko lsquoa e ngaahi tursquoutursquouniacute ke fakapapaursquoi lsquooku fai ha ngāue ki he kau lenilooti ko ia

Ko e ngaahi kaveinga lsquoe sio ki ai lsquoa e timiacute lsquooku kau ki ai lsquoa e taimi

rsaquo lsquooku ala hoko ai lsquoa e tūkunga lsquooku lsquoi ai lsquoa e lsquoapiacute ke ala matursquoutāmaki lahi ai lsquoa e morsquoui lelei mo e malu mo hao lsquoa ha taha

rsaquo kuo fakahoko ai lsquoe he lenilootiacute ha maumau lahi pe kuo hokohoko lsquoa lsquoene maumaursquoi lsquoa e Residential Tenancies Act

rsaquo lsquooku hoko ai lsquoa e tōrsquoonga lsquoa e lenilootiacute ke hōloa ai lsquoa e falala lsquoa e kakai lsquoo e fonua ki hono fakahoko lsquoa e tursquoutursquouni lsquoa e lao

Ki ha fakamatala lahi ange vakai ki he wwwtenancygovtnz lsquoE lava ke ke fetursquoutaki ki he Compliance and Investigations Team lsquoaki horsquoo telefoni ki he 0800 TENANCY (0800 836 262) pe lsquoīmeili ki he rtacompliancembiegovtnz

16

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 17

Ko hono fakaleleilsquoi ha ngaahi melsquoa

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo tulsquoutulsquouni ki he tokotaha nofo totongiacute ke ne fakamalsquoa lsquoa e lsquoapi nofolsquoangaacute pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoa ne fai

Kapau nalsquoe pehē lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fai ia pea ke tohi leva lsquoo fakahā ange lsquoe tukuatu lsquoa e lsquoaho lsquoe 14 ke fai ai lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo malsquou ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz Kapau lsquoe lsquoikai ke fakaleleilsquoi pe ngaahi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e maumauacute lsquoe lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke nau faitulsquoutulsquouni ke fai ia Kapau ko ha palopalema lsquoeni lsquooku fulsquou lahi fau lsquoe lava ke tulsquoutulsquouni lsquoe he Tribunal ke fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau lsquooku ne fiemalsquou ke fakaleleilsquoi lsquoe he lenilootiacute ha melsquoa

lsquoOku pehē lsquoe he lao kuo pau ke fakahoko lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoi he vave taha lsquoe ala lava lsquoo ka maumau ha mersquoa pe hoko ha palopalema Ko e founga lelei taha ke solova ai lsquoa e palopalema ko ha talanoa ki heni mo horsquoo lenilootiacute lsquoo vakai pe lsquoe lava ke mo kaungā fakahoko ha mersquoa ki heni

Kapau lsquoe lsquoikai ngāue lsquoeni lsquooatu ha lsquonotice of remedyrsquo (vaharsquoa taimi ke fai ai ha ngāue ki ai) lsquoo lsquooatu ai ha vaharsquoa taimi fakapotopoto ki he lenilootiacute ke fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema Ko ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquooku fakatefito ia lsquoi he mersquoa lsquooku fiemarsquou ke monomono lava ke marsquou lsquoa e ngaahi kongokonga vaharsquoa taimi ke fakahoko ai ha lsquoeke totongi malursquoi (kapau lsquooku kaunga atu lsquoeni) pea mo e taimi lsquoatā lsquoo e kau ngāue lsquoi he tafarsquoaki ko ia ke fakahoko lsquoa e ngāue (kapau lsquoe fiemarsquou) lsquoOku totonu ke fakakaukau lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he ngaahi mersquoa ko lsquoeniacute pea mo e fakavavevave lsquoo e fiemarsquouacute lsquoi he taimi lsquooku nau fakakaukaursquoi ai lsquoa e vaharsquoa taimi ke tuku atu ki he lenilootiacute ke fakahoko ai lsquoa e ngāue lsquoE lava ke lsquoi ai ha

solovarsquoanga fakataimi kae lsquooua leva kuo lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakaukaursquoi lsquoa e ngaahi mersquoa ke fakahoko

Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngāue pea solova lsquoa e palopalema lsquoe lava leva lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo tohi kole ki he Tenancy Tribunal ke marsquou mai ha work order (tursquoutursquouni ki ha ngāue ke fakahoko) lsquoo lsquoi ai ha forsquoi fili ke ngāuersquoaki lsquoa e totongi nofo ke fakahokorsquoaki lsquoa e ngāue kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe fakarsquoamu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoa e aleapau nofo totongiacute lsquoo hangē kapau lsquookuacute ne lsquoi he malumalu lsquoo ha nofo totongi fixed-term (taimi tursquoupau) kuo pau ke lsquooatu lsquoi he tohi lsquonotice of remedyrsquo ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquoa ia lsquoe lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho hokohoko lsquoe 14 ke ne fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema lsquoI he ngaahi taimi lsquoe nirsquoihi lsquoe ala fakapotopoto ke lsquooatu ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi lsquooku laka hake lsquoi he lsquoaho lsquoe 14

Kuo pau ke ke fakarsquoatā ha taimi fersquounga ki he ngaahi fakahoko fatongia lsquoo hangē ko hano lī meili pe lsquoīmeili atu lsquoo e tohi fanongonongo lsquoOku marsquou atu ha fakamatala lahi ange pea mo ha tatau lsquoo e rsquo14 day notice to remedyrsquo lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoi he wwwtenancygovtnz lsquoa ia lsquookuacute ne toe fakamarsquoalarsquoala atu foki lsquoi ai lsquoa e ngaahi taimi ki he fakahoko fatongia

ƨ Ko e hā ha melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau ko e ngāue ni lsquooku fulsquou fiemalsquou ke fai fakavavevave

Kapau ko e melsquoa ni lsquoe ala lavea pe hoko ai ha fakatulsquoutāmaki ki ha taha pe maumau kehe kuo pauke fakahoko ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai malsquou lsquoa e lenilootiacute ke tala ki ai pea lsquoe lava ke fai lsquoa e fakaleleilsquoiacute pe ngaahi ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoE lava ke nau lsquoekelsquoi ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki lsquoa e fakamole nalsquoe faiacute Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi ia lsquoe he lenilootiacute pea lsquoe lava ke kole tokoni lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

18

ƨ lsquoE lava ke tuli pe kapusi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e tokotaha nofo totongiacute koelsquouhi ko lsquoene lāunga

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe fakahā lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ke mavahe koelsquouhi ko ha lāungalsquoi lsquoa e lenilootiacute pe ko hano fakahā ki he valsquoa ngāue Tenancy Services ha melsquoa kuo hoko lsquoOku ala ui ia ko e retailatory notice pe ko e tohi fakatokanga fakafepaki (koelsquouhi ko e lāunga) lsquoOku hā lsquoi he lao lsquooku lsquoikai ngofua ki he lenilootiacute ke ne fai ha fakafepaki (retaliatory notice) pehē lsquoE lava ke fakahā lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal kapau lsquooku ne tui kuo fai lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga fakafepaki lsquoE vakailsquoi leva lsquoe he Tenancy Tribunal pe ko e fakatokanga ni nalsquoe fai fakalao ia lsquoo makatulsquounga he lsquouhinga totonu) pe te nau fakatalsquoelsquoaongalsquoi lsquoa e fakatokanga ni

ƨ lsquoE lava fēfē ke tokoni atu lsquoa e valsquoa Tenancy Services ke fakalelei lsquoi ha ngaahi fehaalaaki

Ko e melsquoa ke fuofua faiacute ke fai ha femahinolsquoaki mo ha fetalanoalsquoaki fekaulsquoaki mo e melsquoa nalsquoe hoko Taimi lahi ko e ngaahi melsquoa ni nalsquoe tupu pē ia mei he fetalsquoemahinolsquoaki pe ko ha fehaalaaki Vakai ki he ngaahi fakahinohino lsquooku lsquooatu lsquoi he lsquoemau uepisaiti ki he ngaahi founga kehekehe ke mo lava ai lsquoo vetelsquoaki lsquoa e ngaahi faingatalsquoalsquoia lsquoi homo vaa

Kimulsquoa pea ke toki lea ki holsquoo lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo Fakapapaulsquoi lsquooku lsquoosi mahino lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku ke tokanga pe hohalsquoa ki ai lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe toe mahino ange ki he tokotaha koia lsquoa e melsquoa ni lsquoo kapau te ke hikilsquoi pe tohilsquoi hifo

rsaquo Mateuteu ke ke fakahā ange pe koe ha halsquoo fokotulsquou ke lava ai lsquoo tolona lsquoa e palopalema Fakamatalalsquoi ke mahūlsquoinga mālie mo mahino lsquoa e palopalema pea lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke fai lsquoaki hano fakaleleilsquoi

rsaquo lsquoE lava ke ke tohi pe fakahoko ha fakatokanga (Notice to remedy) lsquooku lsquoi ai lsquoa e fakaleleilsquoi lsquooku fiemalsquou ke fakahoko Ko e tohi fakatokanga (Notice to remedy) lsquoe tukuatu ai ha lsquoaho lsquoe 14 ki he tokotaha ko ia ke ne fai e fakalelei lsquoOku lsquoi ai ha tatau lsquoo e ngaahi tohi fakatokanga pehē ke ke falsquoifalsquoitaki ki ai lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

ƨ Founga Fakalelei Fakavavevave (FastTrack Resolution)

Ko e founga fakaleleilsquoi fakavavevave eni mo lava ke felotoi ai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo hili ha fetalsquoemahinolsquoaki lsquoi ha ngaahi melsquoa lsquoo hangē ko e tōmui lsquoo ha totongi nofo pē ko ha ngaahi molsquoua ke totongi (lsquoo hangē ko e totongi tukuhau vai pē water rates) lsquoOku ne fakalsquoailsquoai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha nofo totongi ke na lava pē lsquoo fai ha femahinolsquoaki pē felotoi pea ke na lototaha ke fai ha tulsquoutulsquouni lsquoe ha tokotaha fakatonutonu (mediator) lsquoo lsquoikai ke toe fiemalsquou ke na fakataha lsquoo fai ha fefakatonutonulsquoaki

Ko e Fakatonutonu Fakavavevave lsquooku tuha mo taau ia lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha felotoi pea ke fakahoko ia ko ha tohi tulsquoutulsquouni mei ha tokotaha fakatonutonu (mediatorlsquos order)

rsaquo ko e felotoi ni lsquooku faingofua mo mahino lsquoaupito ki he lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo pe

rsaquo nalsquoe lsquoosi lsquoi ai lsquoa e talanoa felotoi pē ia kimulsquoa pea iku lsquoo kei hoko atu pē lsquoa e faingatalsquoalsquoia pea toe lava lsquoo fai ha felotoi folsquoou ki ai

lsquoOku lava ke toe fakaikiiki atu eni lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnzdisputesfasttrackshyresolution

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai ke mo felotoi lsquoe lava ke mo ōmai ke tau fakatonutonu (mediation)

Kumi tokoni mai kia kimautolu lsquoaki halsquoo kole ki he Tenancy Tribunal Ko e totongi lsquoo ha tohi kole ko e $2044 lsquoI hono malsquou lsquoo holsquoo tohi kole te mau teuteu leva ke fai lsquoa e fakatonutonuacute

Ko e founga fakatonutonuacute (mediation) lsquooku fai lsquoaki ia ha lsquooatu ha faingamālie ke mo fakataha lsquoo alealsquoi lsquoa e melsquoa nalsquoe hoko pea mo felotoi he melsquoa ke fakaleleilsquoi lsquoakiacute pea ke tokonilsquoi kimoua lsquoe ha tokotaha fai fakatonutonu (mediator) lsquoE tokoni lsquoa e tokotaha fakatonutonu ke fakamahino atu a e ngaahi melsquoa lsquooku fai ai lsquoa e talsquoefiemālie pea ke feinga ke alsquou ki ha felotoi

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 19

ƨ lsquoOku fēfē lsquoa e founga lsquoo e fakatonutonuacute

lsquoE lava lsquoo fai eni lsquoi ha fetelefonilsquoaki pe ko ha femātaaki lsquoOku maheni lsquoaupito lsquoa e kau fai fakatonutonuacute mo e ngaahi melsquoa fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute ka lsquooku lsquoe lsquoikai ke nau kau ki ha tafalsquoaki pea lsquoe lsquoikai ke nau fai tulsquoutulsquouni atu lsquoOku fakapulipuli pea lsquooku tuku atu ke mo felotoi mo e tafalsquoaki lsquoe taha ki he melsquoa ke faiacute mo hoko atu ki ai lsquoOku kehe lsquoa e founga fakatonutonu kolsquoeniacute me he Tenancy Tribunal lsquoa ia lsquooku hanga lsquoe he fai fakatonutonu ai lsquoo fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni pea te ne fakahā atu lsquoa e melsquoa ke mo fai

ƨ Kapau te mo felotoi ki hono ikulsquoangaacute

Ko e felotoi koia lsquooku fai lsquoi he founga fakatonutonu kolsquoeniacute lsquooku fakalao ia pea lsquoe fiemalsquou ke talangofua ki ai lsquoE lsquoasi pe lsquoi he alea mo e felotoi ni lsquoa e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe maumaulsquoi Kapau lsquoe fiemalsquou ke lsquoi ai ha mafai ke fakahoko pea mo fakamālohilsquoi ke fakahoko lsquoe lsquoave ia ke taalsquoi ai lsquoa e sitapa pea silalsquoi ia lsquoe he Tenancy Tribunal

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala fai ha felotoi ki ai

lsquoOku lahi lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala faiacute ka ko e konga lahi ko e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo e ngaahi totonu ke kei hoko atu lsquoa e nofo lsquoi he fale nofolsquoanga (possession) ngaahi melsquoa fakapalsquoanga pea mo ha ngāue ke fai lsquoE lava ke fai kotoa ia lsquoi ha fakatonutonu (mediation) pe ko e tulsquoutulsquouni mei he Tribunal

ƨ Ko e tulsquoutulsquouni ke hoko atu pe fakangata

Kapau lsquoe fulsquou maumaulsquoi mamafa lsquoe ha tokotaha lsquoa e aleapau nofo totongiacute pe ko e lao ni lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke tulsquoutulsquouni ke fakangata lsquoa e aleapauacute lsquoE lava ke hoko lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo lsquooku tōmui lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 21 lsquoa lsquoene totongi nofo (lsquoo kau ai lsquoa e lsquoaho ko ia ne fai ai ha tohi kole ki he Tribunal)

rsaquo kuo ne fakahoko ha maumau lahi pe fakamanamana te ne fai ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

rsaquo kuo ne lsquoosi taalsquoi pe fakamanamana ke ne taalsquoi lsquoa e tokotaha lsquooku holsquoona lsquoa e lsquoapiacute lenilootiacute pe ko e fāmili lsquoo e lenilootiacute pe ko hano fakafofonga pe

ko ha nilsquoihi kehe lsquooku nau nofo totongi pe ko e kaungālsquoapi (pe ko halsquoa ne kouna ha nilsquoihi ke nau fai pehē)

rsaquo lsquooku ne maumaulsquoi lsquoa e aleapauacute lsquoi ha ngaahi founga kehe (lsquoo hangē ko hano lsquooatu lsquoe he lenilooti ki ai ha fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo pea lsquoikai ke ne fai ki ai) pea lsquooku tui lsquoa e Tribunal ia lsquoe lsquoikai ke taau ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute Kapau ko e palopalema ni lsquoe lava ke fakaleleilsquoi lsquoe lava ke lsquoave ha tohi fakatokanga (notice to remedy) lsquoo lsquooange ha lsquoaho lsquoe 14 ke fakaleleilsquoi pea ke fuofua fai eni pea toki lava ke fai ha kole ki he Tenancy Tribunal ke fakangata

ƨ Tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo ha palsquoanga

Ko e tulsquoutulsquouni eni ki he lenilootiacute pe tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha palsquoanga ki he tokotaha ko e lsquoE lava lsquoeni lsquoo kapau

rsaquo lsquooku molsquoua lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ko e nounou lsquoo lsquoene totongi nofo pe nalsquoa ne totongi lsquoo mahulu hake lsquoi he totongi totonuacute

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha maumau ngāue fakamalsquoa ngaahi ngoue pe lsquoave ha veve

rsaquo lsquooku fiemalsquou ke totongi fakafoki lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ha fakamole ki he ngaahi ngāue nalsquoe fiemalsquou ke fai fakavavevave

rsaquo ke totongi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha palsquoanga ko e tautea koelsquouhi ko e maumaulsquoi lsquoo e lao

rsaquo ke totongi huhulsquoi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha mole nalsquoe hoko koelsquouhi ko ha koloa nalsquoe mole pe ko ha melsquoangāue nalsquoe lsquoikai ke sai koelsquouhi nalsquoe lsquoikai ke tauhi pe monomono pe fakaleleilsquoi

ƨ Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni eni ki ha taha ke ne fakaleleilsquoi ha melsquoa koelsquouhi nalsquoe maumau pe lsquoikai toe ngāue Kapau lsquooku felāversquoi lsquoa e tursquoutursquouniacute mo ha kaveinga lsquookuacute ne uesia lsquoa e morsquoui leleiacute pea mo e malu mo hao lsquoe lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquopay outrsquo (totongi lsquoi tursquoa) lsquoene tokotahakau nofo totongiacute ke fakafetongirsquoaki harsquoa ne fakahoko lsquoa e tursquoutursquouniacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tursquoutursquouni lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ke ne fakahoko ha ngāue lsquoi ha lsquoaho tursquoupau pea lsquoikai ke fakahoko lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

20

lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakahoko lsquoa e ngāue ki he mahursquoinga lsquooku hā lsquoi he tursquoutursquouniacute pea lau lsquoa e fakamole ko ha morsquoua totongi nofo

ƨ Ngaahi tulsquoutulsquouni kehe

lsquoE lava lsquoe ha tulsquoutulsquouni lsquoo toe fakamahino lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoo kapau lsquoe lsquoikai ke talangofua ha taha ki he tulsquoutulsquouni koia Pea lsquooku lsquoi he falsquoahi lsquoe taha ke nau fakahā pe lsquooku nau fiemalsquou ke fakahoko ia Ko e fakatātā eni ndash ko ha tulsquoutulsquouni ki he lenilootiacute ke ne fakafoki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea kapau lsquoe lsquoikai pea ke ne totongi ha palsquoanga

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai fai ha felotoi lsquoi ha fakatonutonu (mediation)

lsquoE lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal ke nau fakamaaulsquoi lsquoa e melsquoa ni Ko e Tribunal ko e founga fakatonutonu ia lsquooku fakamātoato mo toe mamalu ange Ko e Tribunal ko e valsquoa ngāue ia lsquoo e potungāue lsquoo e ngaahi fakamaaulsquoanga (Ministry of Justice) pea lsquoe lsquoi ai ha tokotaha fakamaau ai ke fanongo ki he fakamatala lsquoa e ongo tafalsquoakiacute kau fakamolsquooni pea ne vakailsquoi lsquoa e ngaahi fakamolsquooni lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute toki fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni lsquoE lava ke fai lsquoe he Tenancy Tribunal ia ha tulsquoutulsquouni felāvelsquoi mo koe neongo pe te ke lsquoalu ki hono ui lsquoo e fakatonutonu pe lsquoikai lsquoOku hiki lsquoe he tokotaha fakamaauacute lsquoa lsquoene tulsquoutulsquouni lsquoa ia ko e tulsquoutulsquouni ia lsquoa e Tribunal Ko e tulsquoutulsquouni lsquoa e tokotaha fakamaauacute lsquooku hangē ia ha tulsquoutulsquouni lsquoa e fakamaaulsquoanga ndash lsquoe lsquoave lsquoa hono tatau ki he ongo falsquoahi lōua pea kuopau ke na talangofua ki ai

lsquoOku lsquoatā foki lsquoa e fakamaaulsquoanga ni ki he kakai ke nau fanongo he ngaahi fakatonutonuacute lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoo lsquoave ha kakai ke nau poupou mo felsquoao ka lsquoi he taimi lahi lsquooku lsquoikai ke tali ke ngāuelsquoaki ha loea ke ne fakahoko holsquoo tafalsquoaki Kaekehe lsquoe lava ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoi he ngaahi fakatonutonu e nilsquoihi lsquoo kau ai lsquoa e ngaahi melsquoa ni

rsaquo ko e vātamaki ni lsquooku laka hake lsquoi he $6000

rsaquo tali lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ke ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo kuo tali lsquoo fakangofua kinautolu lsquoe he Tribunal

lsquoE lava ke fakangofua lsquoe he Tribunal ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoo kapau

COURT

rsaquo lsquooku fulsquou fihi mo faingatalsquoa lsquoa e melsquoa lsquooku hoko

rsaquo lsquooku mo fulsquou faikehekehe lahi lsquoaupito mo e tafalsquoaki lsquoe taha lsquoo faingatalsquoa ange ai ke ke fakahoko lelei lsquoa holsquoo fakamatala

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava lsquoe ha taha lsquooku lsquoikai ko ha loea ke ne fakafofongalsquoi koe Kapau lsquooku ke pehē lsquooku totonu ke fai ia pea ke fetulsquoutaki mai kiate kimautolu kimulsquoa pea toki fai lsquoa e fakatonutonu lsquoi he Tribunal

ƨ lsquoE lava fēfē keu kounalsquoi lsquoa e falsquoahi lsquoe tahaacute ke ne talangofua ki he tulsquoutulsquouni nalsquoe lsquoosi fai

Kapau lsquookuacute ke marsquou ha tursquoutursquouni lsquoa e fakatonutonuacute (Mediatorrsquos order) kuo lsquoosi silarsquoi pe ko ha tursquoutursquouni lsquoa e Tenancy Tribunal lsquoe lava ke ke kole ki he varsquoa Collections ndash Ministry of Justice ke ne lsquoeke lsquoa e morsquoua ni Ko e ngaahi tohi kole Civil Enforcement kotoa pē lsquoe lava ke lsquoave ia ki he tursquoasila lsquoi lalo pe lsquoe faile ia lsquoi ha taha lsquoo e ngaahi District Court of New Zealand (Fakamaaursquoanga Fakavahe lsquoa Nursquou Sila)

Ministry of Justice Central Processing Unit SX10042 Wellington

lsquoE lava ke ke marsquou atu meiate kimautolu ha fakamatala lahi ange felāversquoi mo hono tānaki lsquoo ha morsquoua Vakai ki he wwwtenancygovtnz

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 21

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kimulsquoa lsquoi he lsquoaho lsquooku loto ke mavahe ai

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he lenilootiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa Kaekehe lsquoe lava lsquoe he lenilooti ke fai halsquoa ne fakatokanga lsquoaho lsquoe 42 lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e nofolsquoanga ni lsquoe he tokotaha lsquooku holsquoona pe ko hono fāmiliacute ke nau hiki mai lsquoo nofolsquoi ia ko honau lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo kuo lsquoosi fakatau atu lsquoa e lsquoapiacute pea kuo lsquoosi fakakakato lsquoa e alea fakatau pea fiemalsquou lsquoe he tokotaha nalsquoa ne fakatauacute ke fakalsquoatā lsquoo lsquooua lsquoe toe nofo ha taha ai

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ke hiki ki ai halsquoa ne kau ngāue totongi (pea lsquooku lsquoosi hā pe lsquoi he aleapau nofo totongi lsquooku ngāuelsquoaki pe lsquoe ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ki ai)

lsquoE fakapotopoto ke tauhi ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga lsquoI holsquoo lsquoave halsquoo tohi fakatokanga lsquooku ke loto ke fakangata lsquoa e aleapauacute kuo pau ke

rsaquo fai ia lsquoaki ha tohi

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoa e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi nofo totongiacute

rsaquo fakahā ke mahino lsquoa e lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai

rsaquo fakamolsquooni he tohi

Kapau lsquooku nounou hifo he lsquoaho lsquoe 90 lsquoa hono lsquooatu lsquoo e fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke fakamahino lsquoa e lsquouhinga lsquooku nounou aiacute

ƨ lsquoE fēfē kapau lsquooku fie hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia kimulsquoa pea lsquoosi lsquoa e aleapauacute

Kapau lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga ke fakangata lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe ngofua ke nofo lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoi he aleapauacute Ka lsquoo kapau lsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia ke mavahe kimulsquoa ai lsquoe kei fiemalsquou pē ke fai halsquoa ne tohi fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 ki he lenilootiacute

lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe sai pe ki he lenilootiacute ke hiki ki mulsquoa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ka kuo pau ke na felotoi lōua ki ai lsquoi ha tohi

ƨ lsquoE lava ke fakangata ha fixed term tenancy kimulsquoa he taimi nalsquoe tonu ke toki lsquoosi ki ai

lsquoE lsquoikai lava ke fakangata ha aleapau nofo totongi fixed-term kaelsquooua kuo felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha toki tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal pea lsquoe lava ke fai ia Ko e lsquoaho ke fakangata ai lsquooku lsquoosi lsquoasi pe ia he tohi aleapau

lsquoE ala lava lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoo fai ha tulsquoutulsquouni ke fakangata vave ha aleapau fixed term lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha fulsquou maumaulsquoi lahi lsquoo e aleapauacute

rsaquo kuo malsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoe hiki lsquoa e totongi nofo koelsquouhi ko ha ngaahi melsquoa nalsquoe lsquoikai halsquoa ne lsquoilo lsquoe hoko pea ko ha hiki eni lsquooku fulsquou lahi lsquoo ala hoko ai ha faingatalsquoalsquoia lahi pe

rsaquo ko e aleapauacute nalsquoe makatulsquounga ia lsquoi he ngaahi tulsquoutulsquouni fakakautaha (body corporate operational rules) lsquoa kinautolu lsquooku lesisita ai lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga lsquoo fakatatau ki he lao Unit Titles Act 2010 pea lsquoi ha liliu ki he ngaahi tulsquoutulsquouni koia lsquoe lsquoikai fakapotopoto ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute pe

rsaquo Kuo hoko ha ngaahi melsquoa talsquoelsquoamanekina ki he lenilooti pē ko e tokotaha totongi nofo lsquoo ala hoko ai ha fulsquou faingatalsquoalsquoia lahi

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

22

ƨ Koe hā lsquoa e founga totonu ke lsquoave lsquoaki lsquoa e tohi fakatokanga

lsquoOku totonu ke lsquoave lsquoa e tohi fakatokanga ki he tulsquoasila (address for service) nalsquoe lsquoosi fakamahino atu ke fai lsquoa e ngaahi fetulsquoutaki fakalao ki ai Ko e tulsquoasila eni lsquoo ha lsquoapi puha meili he Positi lsquoOfisi lsquoimeili pe fika lsquoo ha misini fax

Kapau lsquoe lava ke ke lsquoave hangatonu lsquoa e tohi fakatokanga ni ki he nima lsquoo e tokotaha koia lsquoe lau eni kuo ke lsquoosi fakakakato lsquoa hono tufa atu

Koelsquouhi ke fakapapaulsquoi lsquooku lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke malsquou ai lsquoa e tohi fakatokanga lsquoe he tokotaha koia lsquooku pehē lsquoe he lao tukukehe ka malsquou ha fakamolsquooni ke fakalsquoikailsquoi lsquoaki kuo pau ke

rsaquo tuku atu ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 kapau nalsquoe lsquoave lsquoa e fakatokanga he meili

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 2 kapau nalsquoa ke lsquoave lsquoa e tohiacute lsquoo tuku lsquoi he puha tohi lsquoi honau tulsquoasila pe lsquoi he matapā hūlsquoanga ki honau fale

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha lsquoimeili hili lsquoa e 5 efiafi

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha misini fax he lsquoosi lsquoa e 5 efiafi

lsquoOku toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho ki he fakatokanga lsquoi he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi fakatokanga Ko e fakatātā eni ki ai ka lsquoave lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoaho 21 ki he lenilootiacute ke fakangata pea lsquooku lsquoave ia lsquoi he meili lsquooku tonu ke nau tukuange ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 ke ne malsquou ai lsquoa e tohiacute lsquoE toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho lsquoe 21 mei he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi lsquoe he lenilootiacute

ƨ Fēfē kapau teu lsquoimeili lsquoa e tohi fakatokanga

Kapau te ke fai lsquoeni pea lsquoe fakapotopoto ke fuofua vakai pe lsquoe malsquou ha fakamolsquooni pau lsquoe lava ke alsquou lsquoa e lsquoimeili (delivery receipt) ki he tokotaha ko ia pea toki lsquoave

Ko e fakamolsquooni kolsquoeni lsquoe lava ai lsquoo lsquoilo lsquoa e taimi lsquoe alsquou ai lsquoa e lsquoimeili ki he tokotaha nalsquoe lsquoave ki ai

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoi he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo ha aleapau fixed-term tenancy

lsquoI he lsquoene alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosiacute lsquoe kei hoko atu ia ka lsquoi he founga periodic tenancy pea lsquoe kei tatau ai pe mo e ngaahi kupu lsquoo e aleapau ni lsquoo hange ko e alepau nalsquou toki lsquoosi tukukehe

rsaquo ka toe fakafolsquoou lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute halsquoana aleapau folsquoou pe ko hono toe fakaloloa atu lsquoa e aleapauacute pe

rsaquo ko ha fakahā lsquoe ha taha kuo ne loto ke fakangata lsquoa e nofo totongi Ko hono fakahoko ha fakatokanga pehē ni lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e lsquoaho 21 ki he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa he lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai lsquoa e aleapau

Kapau nalsquoe fakalsquoatā lsquoi he tohi aleapau ke toe fakafolsquoou pe fakaloloa atu lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke toe fakaloloa atu kuo pau ke fai halsquoa ne tohi ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou ange lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute pea ka lsquoikai lsquoe lsquoikai lava ke toe fakaloloa atu lsquoa e aleapau kapau lsquooku lsquoikai loto ki ai lsquoa e lenilootiacute

Teuteu hiki ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoa e tokotaha nofo

totongiacute ke fai lsquoi halsquoaacute ne hiki

Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau

rsaquo ke mavahe atu lsquoi he lsquoaho kuo lsquoosi fakahā ki ai lsquoe he lenilootiacute lsquoi halsquoa ne tohi fakatokanga

rsaquo totongi kakato lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi

rsaquo fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo lsquoave lsquoa e veve kotoa lsquoi he lsquoaho fakalsquoosiacute

rsaquo lsquoave mo lsquoenau ngaahi ngalsquootolsquoota

rsaquo lsquoave lsquoa e ki kaati ki pea mo e ki ki he fale taulsquoanga melsquoalele ki he lenilootiacute

rsaquo tuku lsquoo lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa pe naunau fale lsquoa e lenilootiacute

Kapau lsquoe lsquoikai ke fai kotoa lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ke mau totongi ange ki ai ha konga pe ko e kotoa lsquoo e palsquoanga pooni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 23

ƨ Ko hono fakafoki lsquoo e totongi pooni

lsquoI he lsquoosi lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe lelei taha ke femahinolsquoaki lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he lahi lsquoo e totongi pooniacute ke fakafokirsquo Ngāuelsquoaki lsquoa e lipooti nalsquoe fai lsquoi hono sivilsquoi lsquoo e fale he kamatalsquoanga ke fakamahino pe nalsquoe lsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko lsquoE lsquoikai lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ke totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha liliu ki he fotunga lsquooku hoko ki he fale pe ko hono ngaahi naunau tupu pe ia mei halsquoa ne motulsquoa pea mo hono ngāuelsquoaki fakalelei

ƨ lsquoE fakafoki fēfē mai lsquoa lsquoeku pooni nalsquoe lsquoosi totongi

Hili ha felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he melsquoa ke fai ki he palsquoanga pooni te na fakafonu ha foomu ke fakafoki lsquoaki (bond refund form) lsquoE malsquou lsquoa hono tatau lsquoo e foomuacute mei he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

Kapau lsquooku mo tali lsquooku tō nounou lsquoa e totongi nofo nalsquoe malsquou mei he tokotaha nofo totongiacute pe lsquooku lsquoi ai ha maumau pea hikilsquoi hifo ia lsquoi he foomu pea ke fakamolsquooni ai lsquoO anga pehe ni kapau ko e pooni nalsquoe $600 pea mo felotoi ko e ngaahi lsquoo e matapā siolsquoata lsquooku $150 pea te mo tohilsquoi hifo

Totongi ki he lenilootiacute lsquoa e $150

Totongi ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e $450

Fakapapaulsquoi ke fakakau lsquoa holsquoo mo ongo fika lsquoakauni lsquoi he foomu koelsquouhi lsquoe lsquoikai ke mau li atu ha sieke pe palsquoanga (cash)

lsquoI he lsquoemau malsquou lsquoa e foomu ni te mau vakailsquoi lsquoa e ongo fakamolsquooni tohi nima pe lsquooku tatau mo e fakamolsquooni nalsquoe fai lsquoi he foomu (bond lodgement) nalsquoe fakahū mai lsquoaki lsquoa e pooni Ko e melsquoa ia lsquooku mahulsquoinga ai ke mau lsquoilolsquoi lsquoa e fetongi kotoa pe lsquoo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga ni Kapau lsquooku hā kehekehe lsquoa e fakamolsquooni tohinima pea lsquoe lsquoikai lava ke mau fakafoki lsquoa e pooni kaelsquooua kuo mau toe fai ha fakalsquoekelsquoeke makehe

Taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki ha fale nofo totongi lsquoe taha pea lsquoe ala faingofua ange ke mau fakahū pe ia ke ngāuelsquoaki ko e pooni ia ki he lsquoapi nofolsquoanga folsquoou lsquoE fiemalsquou leva ke ke ngāuelsquoaki lsquoa e foomu ki hono liliu lsquoo e pooni (bond transfer form)

ƨ Fēfē kapau lsquoe lsquoikai ke felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he pooni

Fetulsquoutaki lsquoo fakahā ki he Tenancy Tribunal lsquoi he vave taha lsquoE lsquoi ai leva lsquoa e tokotaha fakatonutonu (mediator) te ne feingalsquoi ke fai ha felotoi

ƨ Fēfē kapau lsquooku faingatalsquoa ke fai ha fetulsquoutaki mo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

Kapau lsquooku faingatalsquoa pea ke fakafonu lsquoa e foomu totongi fakafokiacute (bond refund) pea ke fetulsquoutaki ki he potungāue Tenancy Services ke vakai lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe ala fai

ƨ Ko e hā e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe hiki atu ha taha lsquoo e kau nofo totongi

lsquoI he taimiacute nilsquoihi lsquoe lava ke hiki atu ha taha lsquoi he kau nofo totongi ne nau lsquoosi fakamolsquooni kotoa lsquoi he tohi aleapau kae kei nofo atu pē lsquoa e nilsquoihi Kapau lsquoe tali lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava pe ke halsquou lsquoa e tokotaha hiki maiacute lsquoo hoko atu lsquoaki lsquoa e lsquoinasi lsquoo e tokotaha kuo hiki atuacute Kapau lsquoe fai eni pea kuo pau ke mou fakahā mai lsquoaki ha fakamolsquooni lsquoa e lenilootiacute tokotaha lsquoe hikiacute pea mo e tokotaha te ne fetongi maiacute lsquoi he foomu ko e ldquochange of tenant bond formrdquo pea lsquoomai

lsquoE lsquoikai ke liliu heni lsquoa e tohi aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke toe falsquou ha tohi aleapau folsquoou ke fakakau ai lsquoa e tokotaha hiki folsquoou atu

MOVERS

MOVERS

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

24

Ko e ngaahi melsquoa kehe fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute

ƨ Ko e lenilootiacute lsquoe mavahe atu lsquoo laka hake he lsquoaho lsquoe 21

Kapau lsquoe mavahe atu mei Nulsquousila lsquoa e lenilootiacute lsquoo laka hake he lsquoaho hokohoko lsquoe 21 pea kuo pau ke ne fokotulsquou hano fakafofonga ke ne tokangalsquoi lsquoa e nofolsquoanga he taimi koia Kuo pau ke fakahā lsquoe he lenilooti ke lsquoilo lsquoe he tokotaha nofo totongi pea mo e Tenancy Services (kapau nalsquoe lsquoosi totongi ha pooni) lsquoa e feitulsquou ke fai ha fetulsquoutaki ki hono fakafofonga

Ko hono fakatau atu ha lsquoapi nofo totongi ƨ lsquoE fiemalsquou ke tala lsquoe he lenilootiacute ki he

tokotaha nofo totongiacute lsquooku ne fakatau atu lsquoa e lsquoapi

lsquoIo kuo pau ke nau tala ki he tokotaha nofo totongiacute pea mo ha taha pē lsquooku fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute lsquoi ha tohi ke nau lsquoilo lsquooku ne feinga ke fakatau atu

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e lenilootiacute ke lsquoomai lsquoa e kakai lsquooku nau fie fakatau ke nau sio mo vakailsquoi lsquoa e nofolsquoanga lsquoi ha loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea ke lsquooua nalsquoa fakafaingatalsquoalsquoialsquoi lsquoo lsquoikai ha lsquouhinga lelei ki ai

lsquoI hono fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga kuopau ke fakahā lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ki he tokotaha nofo totongiacute a e tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapi pea mo e lsquoaho te nau hoko ai ko e lenilooti Kuo pau ke fakahā lsquoe he tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapiacute ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa hono hingoa feitulsquou pe founga ke fai lsquoaki ha fetulsquoutaki pea mo e founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi nofo lsquoo hangē ko e fika lsquoo ha lsquoakauni lsquoi he pangikē lsquoI hono fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute ko e mafai lsquoo e lenilootiacute ki he pooni lsquoe hiki ia ki he lenilootiacute folsquoouacute Kapau lsquooku fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ke totongi

ange ha konga lsquoo e pooniacute pea lsquooku tonu ke fai lsquoeni kimulsquoa he lsquoaho lsquooku fakalsquoosi ai lsquoa e fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute (pe ko e lsquoaho lsquoe malsquou ai ndash possession date - lsquoe he tokotaha fakatau lsquoo kapau lsquoe hoko ia kimulsquoa)

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke lsquoilo lsquoe he Tenancy Services

Kapau lsquooku mau tauhi ha pooni pea lsquooku totonu ke nau lsquoilo pe lsquooku lsquoi ai ha lenilootiacute folsquoou Kuo pau ke fakafonu lsquoe he lenilooti motulsquoa pea mo e lenilootiacute folsquoouacute lsquoo na fakamolsquooni lsquoi he foomu lsquochange of landlordagentlsquo Te mau hikilsquoi leva lsquoa e hingoa lsquoo e lenilootiacute folsquoou lsquoi he lekooti lsquoo e ngaahi pooni te mau tauhiacute

ƨ lsquoOku lsquoi ai ha ngaahi lao makehe ki ha fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ko ha koloa kuo puke lsquoo fakatau atu (mortgagee sales)

lsquoI ha hiki mai ha tokotaha folsquoou pe ko ha puke fakalao lsquoo e lsquoapiacute ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatau (mortgagee) ke ne hoko atu lsquoa e aleapau nofo totongi te ne malsquou lsquoa e mafai tatau mo ha lenilooti lsquoi he lao Residential Tenancies Act Kapau ko e aleapau ko e ldquofixed-termrdquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e kautaha nalsquoa nau fakatau pe ko e pangike ke nau fai lsquoa e ngaahi fakatokanga angamaheni mo ha aleapau ldquoperiodic tenancyrdquo ka lsquoe lsquoi ai pē lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe kilsquoi kehe ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fakangata ha aleapau founga ldquofixed-term tenancyrdquo lsquoo hangē hano fakangata ha lsquoo ha ldquoperiodic tenancyrdquo lsquoo kapau lsquoe liliu lsquoa e lsquoapi lsquoo malsquou ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatauacute pea kuo nau fiemalsquou ke nau toe fakatau atu (mortgagee possession) lsquoE lsquoikai ha liliu ia ki he ngaahi totonu lsquoa e lenilooti folsquoouacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 25

ƨ lsquoE lava ke malsquou ha tokoni mei he Tenancy Services lsquoi ha fekihiaki lsquoa e kau nofo totongi (flatmates)

lsquoIkai lsquoe lsquoikai lava ke mau tokoni Te mau toki lava pe ke tokoni lsquoi ha ngaahi faingatalsquoalsquoia he vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongiacute Kaekehe manatulsquoi kapau te ke lsquoalu lsquoo nofo totongi fakataha mo ha nilsquoihi pea mou fakamolsquooni fakakātoa lsquoi he tohi aleapauacute te mou kau kotoa lsquoi he ngaahi fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he tohi aleapauacute lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi lsquoe ha taha lsquoa hono lsquoinasi he totongi nofo pe ko halsquoa ne maumaulsquoi ha melsquoa lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ia ke totongi ia lsquoe ha nilsquoihi pe ko e kotoa lsquoo e kau nofo totongiacute neongo pe ko hai nalsquoa ne fai lsquoa e maumau lsquoE lava lsquoo malsquou atu ha ngaahi falelsquoi lsquoi ha hoko ha makuku lsquoa e kau nofo totongiacute mei he Community Law Centres Citizens Advice Bureaux pea mo e valsquoa falelsquoi malsquoae fānau ako he ngaahi akolsquoanga (lsquounivesiti mo e ngaahi akolsquoanag pehe)

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakafisingarsquoi ha taha meiacute harsquoaacute ne nofo totongi

lsquoOku lsquoikai tali ke makatulsquounga lsquoi hono lsquooange lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fale nofolsquoanga pe ko hano fakaloloa atu ha aleapau nofo totongi ki ha taha koelsquouhi ko hono tulsquounga fakamali (marital status) tangata pe fefine talsquou motulsquoa lotu lsquooku kau ki ai pe ko hono lanu (matakali) lsquoE lsquoikai ngofua ke talsquoetali lsquoe he lenilootiacute ha taha koelsquouhi lsquooku lsquoikai halsquoane ngāue pe lsquooku toho penefiti Kapau lsquoe hoko ha melsquoa pehe ni lsquoe lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal pe ko e ū Human Rights Commission koelsquouhi ko e fakafaikehekehelsquoi (discrimination) eni lsquooku lsquoikai ke ngofua ke fai

Ko e hā lsquoa e Service Tenancy Ko e service tenancy ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga lsquoo e ngāuelsquoanga lsquooku ngāue aiacute lsquoo fakatatau ki he lsquoene aleapau pe ko e ngaahi fiemalsquou lsquoa e ngāuelsquoanga pe kautaha lsquooku ngāue ai lsquoOku kau lsquoa e falsquoahinga aleapau nofo totongi kolsquoeniacute lsquoi he tulsquoutulsquouni lsquoa e lao Residential Tenancies Act ka lsquooku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ki he totongi kimulsquoa (rent in advance) pea mo hono fakangata lsquoo e aleapauacute

ƨ Ko e totongi nofo

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe lsquoi hono tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole ki he nofo totongi mei he vahe lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute lsquooku ngāue ia malsquoae lenilootiacute) lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ke fakaleleilsquoi ha melsquoa mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

ƨ Ko e ngaahi taimi lsquoo e fakatokanga

Kapau lsquoe lsquoosi pe lsquoe malsquou ha fakatokanga lsquoe fakangata lsquoa e aleapau ngāue lsquoe fiemalsquou ke fai lsquoe he ngāuelsquoanga pe ko e tokotaha ngāue (employee) ha fuofua fakatokanga lsquoaki ha uike lsquoe 2 lsquoe lsquoosi ai pea mo e nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai ngofua ke fuofua lsquoosi lsquoa e aleapau nofo totongiacute ia kimulsquoa pea toki lsquoosi lsquoa e aleapau ngāue lsquoE lava ke toe nounou ange lsquoa e taimi fakatokanga pehe ni lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga malsquoa ha tokotaha ngāue lsquoe fakangāuelsquoi koelsquouhi ko e mavahe atu lsquoa e tokotaha ngāue lsquooku nofo aiacute

rsaquo lsquoe pehe lsquoe he lenilootiacute lsquoe fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

Kapau lsquooku ke fie nofo totongi he founga ni ndash service tenancy lsquoe lava ke mau tānaki atu ha ngaahi fakahinohino pea mo ha falelsquoi

Koloa lilsquoaki lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe lsquoikai lava ke lsquoave kotoa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa lsquoene koloa pe ngalsquootolsquoota lsquoi halsquoa ne mavahe pe hiki lsquoOku lsquoi ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e lao ki he ngaahi melsquoa ke fai ki ha koloa lsquooku lilsquoaki

rsaquo lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke lsquoave pe tolsquoo lsquoo laku ha melsquoakai mo ha melsquoa lsquoe ala mafu pe maumau ka kuo pau ke ne fuofua feinga ke fai ha fetulsquoutaki mo e tokotaha nofo totongiacute ke fetukutuku lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoe lilsquoaki he nofolsquoanga

rsaquo Kapau lsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave pea kuopau ke feinga lsquoa e lenilootiacute ke fakamahulsquoingalsquoi lsquoa e koloa ni ke fakatau atu pea bull ke ne laku pe fakalsquoauha lsquoa e koloa ni lsquoo kapau lsquoe

lahi ange lsquoa hono totongi ke lsquoave lsquoo tauhiacute lsquoi hano tulsquouaki atu ke fakatau (tukukehe kapau ko ha ngaahi naunau pepa pe tohi ndash personal papers) lsquooku mahulsquoinga ki he tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

26

bull kapau lsquooku laka hake lsquoa e mahulsquoinga lsquoo e koloa lsquoi hano lsquoave lsquoo tauhi kuopau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e koloa lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou hifo he lsquoaho lsquoe 35 pea ne toki fakatau atu he founga angamaheni

rsaquo Kuo pau ke tauhi malu lsquoe he lenilooti ha ngaahi pepa pē tohi kuo tuku lsquoe he tokotaha nofo totongi Kapau ko ha ngaahi pepa pe tohi mahulsquoinga eni pea nalsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 35 lsquoe kei tauhi pe lsquoeni lsquoe he lenilootiacute pe ko hono lsquoave ki lsquoapi polisi Kapau lsquoe lsquoave eni ki he kau polisi pea kuo pau ke ne tauhi lsquoa hono laulsquoi tohi tali totongi

rsaquo lsquoE lava ke halsquou lsquoa e tokotaha totongi nofo lsquoo lsquoave lsquoa lsquoene koloa kimulsquoa pea toki laku pe fakatau atu lsquoe he lenilootiacute ka kuo pau ke ne totongi lsquoa e fakamole ki hono tauhi mo e alā melsquoa pehē

rsaquo lsquoE lava ke tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngaahi fakamole ki hono uta atu lsquoo tauhi pea mo hono tulsquouaki fakatau atu lsquoo e koloa lsquoi ha palsquoanga lsquoe malsquou mei hono fakatau atu Ko e toenga lsquoo e palsquoanga lsquoe totongi ia ki he Tenancy Services

rsaquo lsquoE lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke ne malsquou lsquoa e palsquoanga ko ia ke tāpuni lsquoaki halsquoa ne ngaahi fakamole pē ka ngaahi molsquoua ange kiate ia (lsquoo hangē ko e totongi nofo nalsquoe telsquoeki ai ke malsquou maumau pea mo ha fakamole ki hono fakamalsquoa lsquoa e nofolsquoanga)

rsaquo lsquoI ha falsquoahinga taimi pē lsquoe lava lsquoa e lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ki ha melsquoa ke fai ki he koloa ni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 27

Ngaahi fale nofo totongi pooti

lsquoOku lsquooatu heni lsquoa e ngaahi fakahinohino ki he totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongi he ngaahi nofolsquoanga totongi pooti (boarding houses) lsquoOku kehekehe lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni ki he nofo totongi pootiacute mei he ngaahi nofo totongi kehe

ƨ Ko e hā lsquoa e boarding house

Ko e fale nofolsquoanga lsquooku lsquoi ai ha loki nofolsquoanga lsquoe 1 pe toe lahi ange ai pea mo e ngaahi naunau ke ngāuelsquoaki kotoa lsquoe he kau nofo totongiacute pea lsquooku nofo ai pe fokotulsquou ke lava lsquoo nofo ai ha kau nofo totongi lsquoe toko 6 pe lahi ange ai he taimi tatau

Ko e aleapau nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquooku lsquouhinga ia ki ha nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquoe alsquou pe lsquooku fakahangahanga ke toe laka atu he lsquoaho lsquoe 28 Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe nofo ia lsquoi he feitulsquou ke lava lsquoo mohe ai pea ngofua ke ne ngāuelsquoaki lsquoa e ngaahi naunau lsquoo e fale lsquooku lsquoataa ke ngāuelsquoaki lsquoe he kau nofo totongi kehe

Totongi pooni lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ha pooni lsquooku alsquou lsquoa hono mahulsquoinga ki he totongi nofo uike lsquoe 4 pea kuo pau ke ne lsquooange ha laulsquoi tali totongi ki ai Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house lsquoa e pooni lsquoo fakahū ki he Tenancy Services kimulsquoa he lsquoaho lsquoe 23 hili hono malsquou tukukehe kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pe toe silsquoi hifo ai Kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pē silsquoi hifo ai pea lsquoikai ha lsquouhinga lelei lsquoi hono puke lsquoo lsquoikai ke fakafoki lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ke fakafoki ange lsquoa e pooni

Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo ngaahi fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni 0800 737 666

Ko e totongi nofo rsaquo Kuo pau ke fai lsquoa e totongi nofo lsquoi hono taimi

totonu

rsaquo lsquoE lava ke hiki hake lsquoe he lenilootiacute lsquoa e totongi nofo hili halsquoa ne fai ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 28 kimulsquoa

Aleapau nofo totongi Ko e ngaahi melsquoa lsquoeni ke toe tānaki atu ki he ngaahi fakamatala lsquooku ha atu he peesi 8 lsquoo pehē ni

rsaquo pe lsquoe alsquou lsquoa e fuoloa lsquoo e nofo totongi lsquoo lsquoaho lsquoe 28 pē lōloa ange

rsaquo ha fika telefoni lsquoe 1 lsquoo e lenilootiacute pe toe lahi ange ai

rsaquo ko e fika lsquoo e loki lsquooku nofolsquoi

rsaquo pe lsquooku toe lsquoi ai ha taha nofo totongi kehe he loki ko ia pea ko e toko fiha

rsaquo ko e ngaahi melsquoa lsquoe fai lsquoe he lenilootiacute malsquoae tokotaha nofo totongiacute lsquoa ia lsquooku lsquoosi fakakau lsquoi he totongi nofo (kapau lsquooku lsquoi ai ha melsquoa pehē)

rsaquo fakahinohino ki he melsquoa ke fai ka hoko ha vela

rsaquo ha fakamatala pe ko e nofo totongiacute ko ha joint tenancy (nofo fakatokolahi) pea kapau ko ia lsquoa e ngaahi hingoa lsquoo e kau nofo kehe lsquoi he loki pooti lsquooku lsquoi he malumalu lsquoo e aleapauacute

rsaquo pe ko e fale nofo totongi pootiacute lsquooku pulersquoi lsquoe ha taha kehe ange meiacute he lenilootiacute lsquoa e hingoa pea mo e tursquoasila fetursquoutaki (kau ki ai ha fika telefoni) lsquoo e tokotaha ko ia

Ngaahi tulsquoutulsquouni ki he anga lsquoo e nofo lsquoE ngofua ki he lenilootiacute ke ne falsquou ha ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pea mo e ngaahi melsquoa ke fai malsquoae kau nofo totongiacute

lsquoE lsquooange ha tatau ki he tokotaha nofo totongiacute pea kuopau ke fokotulsquou ia ha feitulsquou ke lava lsquoo lau kotoa he taimi kotoa pē Kuo pau ke fuofua fai ha fakatokanga lsquoa e lenilootiacute kimulsquoa lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 7 lsquoo ka liliu lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale

lsquoE lava ha tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fale boarding house lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni

rsaquo ke fakamahino lsquooku lsquoikai fakalao ha tulsquoutulsquouni lsquoa e lenilootiacute ki hono fakalele lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo ke tuku mavahe pe liliu ha tulsquoutulsquouni kuo fokotulsquou pea mo e founga lsquooku fakahoko lsquoaki

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

28

ƨ Loka ki he fale nofolsquoanga

Ko e lenilootiacute lsquoo ha boarding house kuopau ke ne

rsaquo fokotulsquou mo tokangalsquoi lsquooku lsquoi ai lsquoa e loka ki he fale nofolsquoanga koelsquouhi ke hao mo malu

rsaquo tokangalsquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo totongi ke nau hū ki honau loki takitaha fale mālōlō pea mo e fale kaukau lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo kehe lsquoo ngāuersquoaki lsquoa e ngaahi feitursquou mo e nāunau kehe lsquoi he ngaahi houa fakapotopoto kotoa pē

rsaquo fakahoko ki ha kau nofo totongiacute lsquoe uesia kinautolu lsquoi ha liliu pe fetongi lsquoo ha folsquoi loka

Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne feinga ke fetongi ha loka lsquoi he fale talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute

rsaquo kuopau ke ne fakafoki lsquoa e ngaahi ki kotoa pē ki he lenilootiacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute Ko e kau nofo totongi lsquoi ha fale nofo totongi pooti lsquooku nau fatongiarsquoaki lsquoa hono fetongi lsquoo e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau ko ha ngaahi kalasi mersquoa fakatokanga kohu motursquoa ange lsquoeni lsquooku lsquoi ai hano maka lsquooku ala fetongi Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoo e fale nofo totongi pootiacute

Totonu ke hū lsquoOku lsquoataa ki he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ke ne hū ki he fale nofolsquoanga lsquoi ha taimi pe

lsquoE toki lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki talsquoe fuofua fai ha fakatokanga (notice) lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau

rsaquo e tali pe loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa silsquoi pea toki hū (pea kapau ko e loki lsquooku nofo ai mo ha nilsquoihi kehe lsquoi ha malsquou ha ngofua mei ha taha pe lsquoo kinautolu) pe

rsaquo lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute lsquoo makatulsquounga he ngaahi melsquoa lsquooku lsquoosi mahino mai lsquoe lsquoi ai ha fakatulsquoutamaki lsquoe hoko ki he molsquoui pe ko e maumau ki he nofolsquoanga pea ke ne hū lsquoo fakaleleilsquoi lsquoa e melsquoa ko ia pe

rsaquo ko halsquoa ne hū ke fai ha ngāue nalsquoe lsquoosi felotoi mo e tokotaha nofo totongiacute ke fai kaekehe pe ko hono fai ialsquoo fakatatau ki he tohi aleapau pe ko e tulsquoutulsquouni ki he fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pe

rsaquo ko e fai lsquoo fakatatau ki he tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki hili lsquoa hono lsquooange to tohi fakatokanga he houa lsquoe 24 kimulsquoa ki he tokotaha lsquooku nofo he lokiacute pe ko e kotoa lsquoo kinautolu lsquooku nau nofo he lokiacute lsquoo kapau lsquooku nau nofo tokolahi lsquoO kau atu ki ai lsquoa

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau nalsquoe telsquoeki ai ke fai ha sivi lsquoo lsquoosi ha uike lsquoe 4

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi mavahe atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha maumaulsquoi lsquoo e lao ni lsquoi ha founga kehe

rsaquo ke sio ai ha taha lsquooku fie nofo totongi pe ko ha tokotaha lsquooku ne fie fakatau lsquoa e fale

rsaquo ke lava ai lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakakato lsquoa hono fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he lao ni

rsaquo ke vakailsquoi ha ngāue nalsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute pe nalsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fai

rsaquo ke sio lsquoi he loki ha tokotaha fakamahūlsquoinga lsquoapi (registered valuer) fakafofonga fakatau lsquoapi (real estate agent) pe ko ha lsquoinisipekita fale (building inspector) koelsquouhi ke falsquou lsquoaki halsquoa nau fakamatala

lsquoI he hū lsquoa e lenilootiacute ki he loki lsquoi ha fale nofo lsquoanga boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne ala ki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute tukukehe kapau ke fai kae lava lsquoa e melsquoa nalsquoe ngofua ai ke hū

rsaquo ke ne fai ia he founga tuha mo fakapotopoto

rsaquo lsquooua nalsquoe ne fakamanamana pe ke fakamalohilsquoi

rsaquo lsquooua nalsquoa nofo ke toe fuoloa ange he taimi nalsquoe fiemalsquou ke fakakakato ai lsquoa e fatongia lsquoi he loki

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 29

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi lsquoE lava ke fakangata eni lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoaki halsquoa ne fakatokanga ki he lenilootiacute he houa lsquoe 48 kimulsquoa

lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke ne fakangata ha totongi nofo lsquoo kapau

rsaquo lsquoi he taimi pe ko ia lsquoo kapau lsquoe fakatupu pe kounalsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hoko ai lsquoa e bull maumau lahi ki he nofolsquoanga pē

bull fakatupu ha fakatulsquoutāmaki ki ha kakai pe ko ha koloa pe

bull fulsquou fakahohalsquoasi lsquoa e toenga lsquoo e kau nofo he fale

rsaquo lsquoaki ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoo kapau bull lsquoe lsquoosi ha lsquoaho 10 mei hono fakatokanga ke

totongi lsquoa e totongi nofo kuo telsquoeki ai ke totongiacute

bull kuo ngāuelsquoaki pe fakangofua lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoa e nofolsquoanga ke fai lsquoaki ha maumaulao

bull lsquooku telsquoeki ai ke totongi kakato lsquoa e totongi nofo pea lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi lilsquoaki pe hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute hili lsquoi ha vakailsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lokiacute pea ne fetulsquoutaki pea mo e tokotaha nofo totongi

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e fakatokanga lsquoaho lsquoe 14 lsquoo kapau ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue (service tenancy)

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 28 lsquoi ha toe falsquoahinga melsquoa kehe ange

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

30

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

Ngaahi lea lsquoUhinga

Koloa lilsquoaki Koloa nalsquoe tuku lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga hili halsquoane mavahe mei ai Vakai ki he peesi 25 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

Ko e tulsquoasila lsquooku tohilsquoi ange lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fai ki ai ha fetulsquoutaki pe lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo alsquou ki ha taimi kuo lsquoosi fakangata ai lsquoa e aleapauacute Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ha tulsquoasila lsquoo ha lsquoapi pe ko e puha meili Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe fika misini fax

Totongi mei he pangikē Ko hono alealsquoi lsquoe ha taha ke tolsquoo malsquou pē ha palsquoanga mei he lsquoene lsquoakauni he pangikē ke totongi atu ki taha kehe

Fale nofo totongi pooti Ko ha fale nofolsquoanga lsquooku nofolsquoi lsquoe ha kakai nofo totongi pooti Vakai ki he peesi 27 ki hono fakamatalalsquoi lsquoo e taimi lsquoe ngāuelsquoaki ai lsquoa e lao

Foomu ke fakahū aki lsquoa e pooni

Ko ha foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke lsquoave lsquoaki lsquoa e totongi lsquoo e pooni ki he potungāue Tenancy Services

Foomu ki hono fakafoki lsquoo e pooni

Ko e foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakafoki lsquoaki lsquoa e pooni nalsquoe totongi ki he potungāue Tenancy Services hili ha hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

Koloa Ko e ngaahi koloa pe naunau lsquoa e lenilootiacute lsquoo hangē ko e puipui lsquoaisi pe misini fō pe ko ha melsquoa lsquooku lsquoikai ko ha konga tulsquou malsquou lsquoo e fale

Ko e totongi huhulsquoi Ko ha palsquoanga lsquooku totongi ki he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakaleleilsquoi lsquoaki ha mole me maumau

Fixed-term tenancy (Nofo Totongi Taimi Tursquoupau)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoo ngata meiacute he lsquoaho kuo fokotursquou pau lsquoi he aleapau nofo totongiacute lsquoa ia lsquoe arsquou ki ai kuo lsquootomētiki pē lsquoa e liliu ia lsquoa e aleapauacute lsquoo hoko ko ha periodic tenancy (nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata) tukukehe kapau kuo lsquoosi fai ha felotoi ki heni lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

Puke fakalao fakatahalsquoi pe ko ha nilsquoihi pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko lsquoi he aleapau nalsquoa nau fakamolsquooni kotoa ki ai

Ko e kau nofo totongi kotoa pe lsquoe lsquoasi honau hingoa lsquoi he tohi aleapau te nau vahevahe pe lsquoinasi kotoa lsquoi he ngaahi maumau lsquoe hoko lsquoi he tohi aleapau Vakai ki he peesi 9 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Ko ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke fai lsquoaki ha nofo totongi

Ko ha tokotaha lsquooku ne pisinisi lsquoaki lsquoa hono fakafofongalsquoi ke lava lsquoo fakahoko ha alepau ke fai ha nofo totongi lsquoE ala fakatātā lsquoaki ha tokotaha lsquooku ne pulelsquoi ha lsquoapi nofolsquoanga pe ko ha fakafofonga fakatau lsquoapi

Tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo

Ko e tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo lsquoo fakatatau mo e totongi lsquooku fai lsquoe ha nilsquoihi kehe lsquoi ha nofolsquoanga meimei tatau he feitulsquou meimei tatau

Fakatonutonu Ko ha fakataha pe fetelefonilsquoaki lsquoo ngāuelsquoaki ha tokotaha fakatonutonu ke ne fakaleleilsquoi ha vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

Fakatokanga ke fakaleleilsquoi lsquoOku toe lsquoiloa ia ko e fakatokanga lsquoaho hokohoko lsquoe 14 lsquooku lsquooange ki he tokotaha ke ne fakaleleilsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko

Periodic tenancy (Nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoi ha vaharsquoa taimi lsquooku lsquoikai tuhursquoi pau Kuo pau ke fakahā atu lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fakatokanga lsquoo lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kapau lsquooku nau fie fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 90 Kā neongo lsquoeniacute lsquoe lava ke nau lsquooatu ha fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 42 lsquoi ha ngaahi makatursquounga pau Vakai ki he peesi 7

Property inspection report (līpooti sivi lsquoo e lsquoapiacute)

Lēkooti tohi lsquoo e lsquoapiacute kuo fakafonu fakataha lsquoe ha lenilooti mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongiacute lsquoAonga ke fakakau ki ai ha ngaahi tā Vakai ki he peesi 9

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 31

Ngaahi lea lsquoUhinga

Fiemālie fakaekinautolu Totonu fakalao lsquoa e kau nofo totongiacute ke fakarsquoaparsquoaparsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoenau nofo nonga mo malu fakaekinautoluacute

Totongi nofo ke fai ki mulsquoa Ko ha totongi nofo lsquooku fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi mulsquoa he taimi nalsquoe toki totonu ke totongi ai (lsquoo lsquoikai ke toe laka hake he uike lsquoe 2) Ko hono fakatātā ka totongi ha uike lsquoe 2 lsquoe he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho 1 lsquoo Me lsquoa ia ko hono totongi ia lsquoo e nofo mei he lsquoaho 1 ki he lsquoaho 14 lsquoo Me lsquoE toki fiemalsquou lsquoa e totongi hono hoko lsquoi he lsquoaho 15 lsquoo Mē

Ko e tohi fakatokanga fakafepaki

Ko hono fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoa e aleapau koelsquouhi ko ha lāunga nalsquoa ne fai pe ko halsquoa ne feinga ke fai ha melsquoa lsquooku lsquoosi fakangofua lsquoe he lao ke ne fai

Nofo totongi Ko ha fakangofua lsquoe he tokotaha lsquooku lsquoalsquoana lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ke nofo ai ha taha kae fakahoko ha totongi nofo

Tokotaha fakamaau lsquoi ha fakatonutonu lsquoo ha aleapau nofo totongi

Ko ha tokotaha taulsquoatāina lsquoi he Tenancy Tribunal lsquooku ne tali ha ngaahi fakamatala mei he ongo tafalsquoaki lōua pea ne fai ha tulsquoutulsquouni aofangatuku

Aleapau nofo totongi Ko e tohi aleapau kuo lsquoosi fakamolsquooni ai lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa pea toki lava ke hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lsquoapi nofolsquoanga pea lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai

Ko e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi

Ko e sino lsquoo tatau pē mo ha fakamaaulsquoanga lsquooku ne fai tulsquoutulsquouni ki ha palopalema lsquooku hoko he vā lsquoo e tokotaha nofo totongiacute pea mo e lenilootiacute koelsquouhi ke lava lsquoo veteange

Tulsquoutulsquouni mei he Fakamaāulsquoanga Nofo Totongi

Ko ha tohi lsquooku fakamahino ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi kuopau ke muimui kātoa ki ai

Motulsquoa mo lsquoilelsquoila Ko e ngaahi melsquoa lsquooku hoko ki ha nofolsquoanga lsquoi hano nofolsquoi lsquoo hange ko e fakalsquoau ke motulsquoa lsquoa e kāpeti pe ko e lsquoilelsquoila lsquoa e vali lsquoo e holisi

Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi ha melsquoa nalsquoe maumau pe ko ha ngāue ke fai lsquoi he nofolsquoanga

Tohi fakatokanga Ko ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakahā ki ha taha lsquooku lsquoi ai lsquoa e melsquoa lsquooku hoko lsquoo hangē ko ha teu mavahe atu pe ko e hiki hake lsquoa e totongi nofo

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)

Page 4: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

4

Fekaulsquoaki mo e tohi fakahinohino ni

Ko e tohi fakahinohino ni lsquooku ne fakamālsquoopolsquoopo lsquoa e lao Residential Tenancies Act (ko e Lao) 1986 lsquoo toe fakamahino ange ai lsquoa e ngaahi totonu mo e fatongia mahulsquoinga lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongiacute lsquoo kau ai mo kinautolu lsquooku nau lsquoi he ngaahi fale nofolsquoanga totongi pooti (boarding houses)

Ko e lao Residential Tenancies Act lsquooku tokangalsquoi ia lsquoe he potungāue Ministry of Business Innovation and Employment lsquoE lava lsquoo malsquou atu ha tatau lsquoo e lao ni mei he ngaahi falekoloa fakatau tohi lalahiacute pe te ke lava lsquoo lau ia lsquoi he initaneti lsquoi he wwwlegislationgovtnz

Valsquoa ngāue Tenancy Services Ko e valsquoa ngāue koe Tenancy Services lsquoa e potungāue Ministry of Business Innovation and Employment lsquooku nau lsquooatu ha ngaahi falelsquoi fakamatala pea mo ha fakahinohino ke tokoni atu ke lsquooua nalsquoa hoko ha palopalema pea mo fakaleleilsquoi ha ngaahi fefaikehekehelsquoaki lsquoe hoko lsquoOku mau lava foki ke fai ha fakatonutonu (mediation) pea lava ke lsquooatu ha ngaahi melsquoa ki he Tenancy Tribunal lsquooku fai ai lsquoa hono fakamaaulsquoi lsquoo e ngaahi melsquoa lsquoi he nofo totongiacute Ko e Tenancy Tribunal ko e valsquoa ngāue ia lsquoi he potungāue Ministry of Justice

lsquoE malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz ha tānaki atu ki he ngaahi fakamatala ni pea mo e ngaahi foomu lsquoe ala fiemalsquou ke ngāuelsquoakiacute lsquoOku kau heni lsquoa e ngaahi foomu ke fakafonu lsquoi ha totongi lsquoo ha pooni (bond) foomu aleapau nofo totongi (tenancy agreements) ngaahi tatau lsquoo ha tohi lsquoe ala fiemalsquou ke fai lsquoaki ha tohi ki he lenilootiacute pe ko ha tohi ki he kau nofo totongiacute

Kapau lsquooku lsquoi ai ha falsquoahinga melsquoa lsquooku ke fie fakafehulsquoia fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute pea ke telefoni mai he 0800 TENANCY (0800 836 262)

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 5

Ko e ngaahi melsquoa fakapalsquoanga

Totongi pooni Ko e pooniacute ko ha palsquoanga lsquooku totongi lsquoe he tokotaha totongi nofo ke ne lava lsquoo tāpuni ha fakamole pe tōnounou fakapalsquoanga lsquoi he alsquou ki he lsquoosi lsquoa e taimi lsquoo e aleapau nofo totongiacute

lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ha pooni lsquooku felsquounga hono mahulsquoinga mo e totongi nofo he uike lsquoe 4 lsquoE lsquoikai ngofua ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacuteha mahulsquoinga lsquooku toe laka hake ai lsquoOku lsquoikai foki ke fakamalohilsquoi ke lsquoeke lsquoe he lenilootiacute ha pooni ka ko e tokolahi lsquoo e kau lenilootiacute lsquooku nau fiemalsquou ha pooni

Kuo pau ke lsquooange lsquoe he lenilooti ki he tokotaha nofo totongi ha laulsquoi tali totongi ki ha pooni lsquoe totongi

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko ki he pooniacute lolotonga lsquoa e nofo lsquoa e tokotaha nofo totongi

Ko kimautolu (Tenancy Services) lsquooku mau tauhi lsquoa e pooni (bond) lsquoE fakafonu pea fakamolsquooni tohi fakatouloua lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he foomu ko e bond lodgement form pea totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e pooniacute ki he lenilootiacute Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacutelsquoa e foomuacute pea mo e pooni lsquoo kau ai ha pooni nalsquoe totongi fakakonga pē kia kimautolu lsquoi loto lsquoi he lsquoaho ngāue lsquoe 23 meiacute he lsquoaho narsquoe fakahoko ai lsquoa e totongiacute lsquoE lava ke lsquoave hangatonu pe lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e pooniacute ki he potungāue lsquoo kapau lsquoe loto ki ai lsquoa e lenilootiacute

Hili hono malsquou lsquoo e pooniacute lsquoe he potungāue te mau tohi ki he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakamahino kuo lsquoosi malsquou lsquoa e totongiacute

Kapau lsquoe lsquoikai ke malsquou atu ha tohi fekaulsquoaki mo e pooniacute pea lsquooku totonu ke ke telefoni 0800 737 666 Kapau nalsquoa ke lsquoosi lsquoomai ha tulsquoasila lsquoimeili lsquoe lsquooatu lsquoa e tohiacute pea mo e foomu lsquoo fakafou atu he lsquoimeili

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko ki he pooniacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

lsquoOku totonu ke fakafoki lsquoa e pooniacute ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoE lava ke puke lsquoe he lenilootiacute lsquoa e pooni hono kotoa pe ko hano konga lsquoo kapau lsquooku lsquoi ai ha

molsquoua lsquoo e tokotaha nofo totongiacute he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute lsquoo kau ki heni ha totongi nofo nalsquoe telsquoeki ai ke totongi pe ko ha maumau nalsquoe hoko ki he lsquoapi nofolsquoanga Kapau lsquoe lsquoikai ke lsquoilo lsquoe he lenilootiacute pe lsquooku lsquoi fē lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea pehē foki mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoo lsquoikai ke ne lsquoilo pe lsquooku lsquoi fē lsquoa e lenilootiacute lsquooku tonu ke nau telefoni ki he 0800 737 666

Ko ha lenilooti lsquooku ne fiemalsquou ke totongilsquoi ange ki ai ha pooni hili lsquoa e mahina lsquoe 2 mei he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute kuo pau ke ne kole ha ngofua mei he tokotaha nofo totongiacute pe ko ha malsquou ha tulsquoutulsquouni pehē mei he Tenancy Tribunal

Ki ha toe fakamatala fakaikiiki vakai ki he ldquolsquoE fakafoki fēfē mai lsquoa lsquoeku pooni nalsquoe lsquoosi totongirdquo lsquoi he peesi 23

Ko e totongi nofo lsquoE lava ke fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ha totongi nofo uike lsquoe 1 pe 2 kimulsquoa (rent in advance) Ko e totongi lsquoeni lsquoo e fuofua uike lsquoe 1 pe uike lsquoe 2 lsquoo makatulsquounga ia lsquoi he founga totongi nofo kuo lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai ndash pe ko e totongi fakauike (pea lsquoe fiemalsquou ke totongi kimulsquoa ha uike lsquoe 1) pe ko e totongi fakauike 2 (pea lsquoe fiemalsquou ke totongi ha uike lsquoe 2) lsquoOku lsquoikai ngofua ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ke totongi ange ha totongi nofo kaelsquooua kuo lsquoosi ngāuelsquoaki kotoa lsquoa e ngaahi totongi kuo ne lsquoosi malsquou Ko e fakatātā lsquoeni ki ai kapau nalsquoe lsquoosi totongi lsquoe he tokotaha nofo totongi ha uike lsquoe 2 kimulsquoa (rent in advance) ko e totongi hono hoko lsquoe toki fiemalsquou ia he lsquoosi lsquoa e uike lsquoe ua mei ai (lsquoaho lsquoe 14)

ƨ lsquoE totongi fēfē lsquoa e totongi nofo

Kuo pau ke felotoi lsquoa e lenilootiacutepea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he founga ke failsquoaki lsquoa e totongiacute pea ke fakakau ia lsquoi he tohi aleapauacute Ko e ngaahi founga eni lsquooku lahilahi lsquoa hono ngāuelsquoaki lsquoi he totongi nofo

rsaquo fakangofualsquoi ke tolsquoo mei holsquoo lsquoakauni he pangikē lsquoi he taimi lsquooku fiemalsquou ai ke totongi (automatic payment)

rsaquo siekelsquoi ke lava lsquoo toho palsquoanga lsquoi he pangikē (cash cheque)

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

6

rsaquo siekelsquoi ki ha taha ke ne fakahū lsquoi halsquoa ne lsquoakauni pea toki lava lsquoo toho (non-negotiable cheque)

rsaquo totongi palsquoanga

Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ha laulsquoi tali totongi tukukehe kapau nalsquoe totongi hangatonu lsquoeni ki he lsquoakauni lsquoa e lenilootiacute lsquoi he pangikē pe nalsquoe totongi lsquoaki ha sieke non-negotiable (vakai ki lsquoolunga) Kaekehe lsquoe fakapotopoto ke tauhi lsquoa e ngaahi laulsquoi tali totongiacute pea mo halsquoo lekooti lsquoo holsquoo ngaahi totongi Kuo pau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lekooti lsquoo e totongi nofo lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongi ha tatau lsquoo e lekooti kolsquoeni lsquoi ha taimi pe lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau lsquoo e foomu ke lava lsquoo fakamālsquoopolsquoopo ai lsquoa e totongi nofo mei he taulanga ope wwwtenancygovtnz

ƨ Ko e hā lsquoa e ldquomarket rentrdquo

Ko e ldquomarket rentrdquo lsquooku lsquouhinga ia ki he lahi lsquoo e palsquoanga totongi nofo lsquoe ala malsquou lsquoe he lenilootiacute pea mo e lahi lsquoo e palsquoanga lsquoe fie totongi lsquoe he tokotaha totongi nofo ke ne nofo lsquoi ha fale nofo totongi lsquoOku totonu ke fakaofiofi ia mo e totongi lsquooku malsquou lsquoi he ngaahi lsquoapi nofo totongi tatau pea lahi tatau lsquoi he feitulsquou tatau

lsquoI he lsquoemau uepisaiti lsquooku lsquooatu ai lsquoa e fakahinohino ki he ngaahi tulsquounga lsquoo e totongi nofo ldquomarket rentsrdquo lsquoi he ngaahi tapa kehekehe lsquoo e fonua ni pea lsquooku fakatonutonu fakamāhina foki Kapau lsquoe fulsquou tōtulsquoa ha lsquoeke totongi lsquoe ha lenilootiacute lsquoo fakatatau mo e ngaahi fale nofolsquoanga tatau he feitulsquou tatau lsquoe lava lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoo faitulsquoutulsquouni ke tukuhifo lsquoa e totongi nofo ko ia ki lalo

ƨ lsquoE lava nai lsquoe he lenilootiacute ke ne hiki hake lsquoa e totongi nofo

lsquoIo ka kuo pau ke ne tohi lsquoo fakahā ke lsquoilo ki ai lsquoa e tokotaha totongi nofo he lsquoaho lsquoe 60 kimulsquoa pea ne toki hiki lsquoE lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute ke toe hiki hake lsquoa e totongi nofo kaelsquooua kuo lsquoosi ha lsquoaho lsquoe 180 mei ai Kapau ko e aleapau ldquofixed-term tenancyrdquo lsquoe toki lava pē ke hiki hake lsquoa e totongiacute lsquoo kapau nalsquoe fakakau mai ia lsquoi he tohi aleapauacute

lsquoE lava ke hiki hake lsquoa e totongiacute kapau lsquoe fakahoko lsquoe he lenilooti lsquoa e ngaahi melsquoa ni

rsaquo lsquoosi fai ha fakaleleilsquoi lahi lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga pē

rsaquo toe lelei pe fakaleleilsquoi lahi lsquoa e ngaahi naunau mo e ngaahi ngāue lsquooku fai malsquoae tokotaha nofo totongi pe

rsaquo kuo felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakahoko ha liliu ki he tohi aleapauacute ke toe sai pe lelei ange ia ki he tokotaha nofo totongiacute

lsquoI he hoko lsquoa e ngaahi melsquoa ni kuo pau ke loto lelei pe tali lsquoe he tokotaha totongi nofo lsquoa e hiki lsquoo e totongi Kapau lsquoe lsquoikai ke loto pe tali lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hiki lsquoa e totongiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he lenilootiacuteki he Tenancy Tribunal ke nau fai ha tulsquoutulsquouni ke hiki

ƨ Ko e hā lsquoa e holoki hifo (rent reduction) lsquoo e totongi nofo

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke holoki hifo lsquoa e totongi nofo lsquoi ha folsquoi taimi kuo lsquoosi fakamahinolsquoi pe ko ha toloi atu kaelsquooua kuo fakakakato ha falsquoahinga melsquoa nalsquoe lsquoosi fakamahino lsquoe fai lsquoo hangē ko hano fokotulsquou ha melsquoa fakamāfana

lsquoI ha hoko lsquoa e melsquoa ni lsquoe ngofua leva ke fakasilsquoisilsquoi pe holoki hifo lsquoa e totongi nofo lsquoI he lsquoosi lsquoa e taimi koia pea lsquoe lava leva ke toe fakafoki hake lsquoa e totongi nofo ki he tulsquounga nalsquoe lsquoi ai lsquoE lsquoikai ke ui lsquoeni ko ha hiki hake lsquoo e totongi nofo

Ko e totongi lsquoo ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke lava lsquoo fai ai ha nofo totongi (letting fee) lsquoI he taimi lahi lsquooku lsquoi ai ha totongi (letting fee) lsquooku lsquoekelsquoi lsquoe he kau fakafofonga lsquooku nau tuku mai ha lsquoapi ke lava lsquoo fai ai ha nofo totongi meiacute ha tokotaha nofo totongi Ko e totongi lsquoeni ki he lsquoenau fai fatongia ko ia lsquoOku fakangofua lsquoe he lao ke fai eni pea ko e totongi ni lsquooku meimei ko hono lahi ko e totongi nofo uike lsquoe 1 fakataha mo e tukuhau GST

ƨ Ko e hā lsquoa e palsquoanga lsquooku lsquoekelsquoi ke totongi pea lsquooku ui ko e key money

Kapau lsquooku lsquoikai ko ha totongi lsquoeni lsquoo e ldquoletting feesrdquo ko e falsquoahinga totongi eni lsquooku lsquoikai ke ngofua ia ke fai Ko e palsquoanga eni lsquooku falsquoa lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute mei he tokotaha totongi nofo koelsquouhi kae lava ke fai halsquoa na aleapau ke fai ha nofo totongi (lsquoo kehe ia mei he palsquoanga lsquoo e totongi nofo pea mo ha pooni)

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 7

Ko e ngaahi melsquoa ke fai lsquoi he kamatalsquoanga lsquoo ha nofo totongi

Ko e fakafalsquoahinga lsquoo e nofo totongiacute lsquoOku ua lsquoa e falsquoahinga nofo totongi lsquooku lava ke fakahoko Ko e ldquoperiodic tenancyrdquo pea mo e ldquofixedshyterm tenancy lsquoOku totonu ke fakatou lsquoilo lsquoe he lenilootiacute pe mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoa e ngaahi melsquoa ke na fai lsquoi he ongo founga nofo totongi ni koelsquouhi ke na vakailsquoi lelei lsquoa e founga lsquoe tuha mo sai taha kiate kinaua

Ko e ldquoperiodic tenancyrdquo ko e nofo totongi lsquoe toki lsquoosi pe lsquoi ha fakahā lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha lsquooku nofo totongi ke fakangata

Ko e ldquofixed-term tenancyrdquo ko e founga nofo totongi ia lsquoe lsquoosi lsquoo fakatatau ki he lsquoaho lsquooku lsquoosi fokotulsquou lsquoi he tohi aleapau lsquoI he taimi ni lsquoe lava ke mafuli lsquoa e ldquofixed-term tenancyrdquo ke hoko ko e ldquoperiodic tenancyrdquo tukukehe

rsaquo ka toe felotoi lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha aleapau folsquoou pe felotoi ke toe fakaloloa atu lsquoa e aleapauacute pe

rsaquo ko ha fakahoko lsquoi ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe lsquoikai ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute Ko e fakahoko tohi kolsquoeniacute ke lsquoave ia lsquoi he vahalsquoa lsquoo e lsquoaho lsquoe 21 ki he 90 kimulsquoa he lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai lsquoa e aleapauacute

ƨ lsquoOku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ange lsquoi he founga ldquofixed-term tenanciesrdquo

lsquoIo lsquooku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ange mei he ngaahi tulsquoutulsquouni kolsquoeni Ko e ldquoshort fixed-term tenanciesrdquo lsquooku kehe ange ia Kapau te ke fakamolsquooni lsquoi ha alepau nofo totongi founga ldquofixed-term tenancyrdquo ke ngata pe he lsquoaho lsquoe 90 pe toe nounou ange ko e ngaahi tulsquoutulsquouni ko ia lsquooku felavelsquoi mo e ldquomarket rentrdquo fakatokanga ki he lsquoaho ke lsquoosi ki ai lsquoa e nofo totongiacute (notice to quit) pea mo ha hiki lsquoo e totongi nofo koelsquouhi ko ha ngaahi fakalelei lahi kuo

fai ki he nofolsquoanga lsquoe lsquoikai ke toe kau mai ia Ka lsquoe toki fakahoko eni lsquoo kapau lsquoe fai ha felotoi fetohilsquoaki lsquoe lsquoikai ke toe fakaloloa pe toe fai ha felotoi folsquoou ke toe fakaloloa atu lsquoa e nofo totongi lsquoi he lsquoaho pē lsquoe 90 Kapau lsquoe toe fakahoko ha alepau rdquofixed termrdquo folsquoou lsquoe toki lava ke fakakau mai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni angamaheniacute

Ngaahi aleapau nofo totongi Ko e aleapau nofo totongiacute lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi felotoi ki ai lsquoa e lenilootiacutepea mo e tokotaha nofo totongiacute Kuo pau ke fakatou fakamolsquooni lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he tohi alepauacute pea kuo pau ke lsquooange lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ha tatau lsquoo e tohi aleapau kimulsquoa pea toki kamata lsquoa e nofo totongiacute Ko e aleapau ni foki lsquooku ne halsquoi pe puke fakalao fakatouloua kinaua lsquoOku mahulsquoinga ke fakafonu mo fokotulsquoutulsquou fakalelei mo tonu lsquoa e aleapau ni

lsquoOku lahi lsquoa e kau lenilootiacute lsquooku nau ngāuelsquoaki lsquoa e tatau lsquoo lsquoemau aleapauacute lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau mei he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

lsquoE lava foki ke tali lsquoi he lao ha aleapau ngutu pe (lsquoo lsquoikai ke hiki pe tohi) lsquoOku lsquouhinga eni lsquoe lava ke fakahoko lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoa mo felotoi ki ai neongo nalsquoe lsquoikai ke fai ha fefakamolsquoonilsquoaki lsquoi ha tohi aleapau Ko e fakatātā eni ki ai ka fakahā lsquoe he lenilootiacuteki ha taha lsquoe lsquooange ki ai lsquoa e fale ke nofo totongi ai lsquoe toe faingatalsquoa ke liliu mei ai Pea lsquoe tatau pe foki mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi halsquoa ne fakahā te ne tali lsquoa e lsquoapiacute pe kuo ne lsquoosi totongi ha konga lsquoo e palsquoanga lsquoe ala fiemalsquou ke lsquooua nalsquoa toe liliu mei ai

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

8

Ko e hālsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke fakakau pe lsquoasi lsquoi he tohi aleapau lsquoE lsquoaonga lahi lsquoaupito ke lsquoi ai ha tohi aleapau pea mo ha lipooti lsquoi ha sivilsquoi lsquoo e fale nofolsquoanga lsquoo tautefito ka hoko ha talsquoefemahinolsquoaki lsquoamui ange

Ko e ngaahi melsquoa eni lsquooku totonu ke lsquoasi mai lsquoi he tohi aleapau nofo totongiacute

ko e hingoa kakato lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

ko e tulsquoasila ke lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao ki he lenilootiacutepea mo e tokotaha nofo totongiacute

fika telefoni mo e tursquoasila lsquoīmeili lsquoo e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

tursquoasila fetursquoutaki lsquoo e tokotaha nofo totongiacute

ko e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi lsquooku fai ai lsquoa e nofo totongiacute

ko e lsquoaho nalsquoe fai ai lsquoa e fakamolsquooniacute

lsquoaho ke kamata ai lsquoa e nofo totongiacute

lsquoaho ke lsquoosi ai lsquoa e nofo totongiacute (kapau ko ha aleapau fixed term)

fakamahino pe lsquooku talsquou silsquoi hifo he 18 lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

mahulsquoinga lsquoo e pooni ke totongi

mahulsquoinga lsquoo e totongi nofo pea mo e taimi ke totongi ai

founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi (feitulsquou ke fai ki ai pe pangikē)

ngaahi fakaikiiki ki ha letting fee (kapau lsquooku lsquoeke lsquoeni)

ha fakamatala felāversquoi mo e tursquoursquoanga farsquoahinga mo e tūkunga lsquoo e lsquoaofi fakamāfana

ko e ngaahi naunau fale pe koloa lsquoa e lenilooti nalsquoe lsquoi he fale (hangē ko e misini fō pe naunau fale) ko e tatau lsquoo e tohi tulsquoutulsquouni (body corporate rules) lsquoo kapau ko e nofolsquoanga ni lsquooku lēsisita ia ko ha konga lsquoo ha Unit Title

lsquoE lava ke fakakau mai ki he aleapau ni lsquoa e

tokolahi lsquoo e kakai lsquoe ala nofo he lsquoapi nofo totongiacute

pe lsquoe lava ke liliu atu lsquoa e aleapau ni lsquoe he tokotaha nofo totongi ki ha taha kehe

feitulsquou lsquoe lava ke tau ai lsquoa e melsquoalele lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

pe lsquoe lava ke lsquoi ai ha fanga manu fakalalata lsquoo hangē ko ha kuliacute pe pusi

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 9

ƨ lsquoE fiemalsquou ke fakamolsquooni hingoa kotoa lsquoa kinautolu lsquooku nau nofo he lsquoapi nofo totongi

Ko e ngaahi melsquoa ia ke falsquoiteliha pē lsquoa e lenilootiacute pea mo kinautolu lsquooku nau nofo totongiacute Kapau lsquoe fakamolsquooni ha tokotaha ko e tulsquou lsquoa e lao ko e tokotaha ia lsquoe fakafatongiarsquoi lsquoe he aleapau Kapau te nau fakamolsquooni kotoa ko e anga maheni lsquoe fiemalsquou ke nau kau kotoa lsquoi hono fakaleleilsquoi ha melsquoa lsquooku totonu ke fakaleleilsquoi lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni lsquoOku lsquouhinga eni ka lsquoikai ke totongi lsquoe ha tokotaha lsquoo e kau nofo totongi lsquoa hono lsquoinasi lsquoi ha totongi nofo pe ko ha fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko ki he fale lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ke totongi ia lsquoe he toenga kotoa pe nilsquoihi pe lsquoo kinautolu ko ia nalsquoa nau fakamolsquooni he aleapauacute

ƨ Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

lsquoOku lsquouhinga eni ki ha tulsquoasila lsquoe lava ke lsquoave ki ai ha ngaahi fekau mahulsquoinga mo fakalao lsquoo fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo hange ko ha fanongonongo ki ha fakatonutonu ke fai lsquoi he Tenancy Tribunal

Ko e tulsquoasila ni ko ha lsquoapi pe fale lsquoi ha hala lsquoe lava ke tufa atu ki ai ha tohi fekaulsquoaki mo e aleapauacute lsquoi ha taimi pē lsquoE lava ke ngāuelsquoaki ha puha meili he Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe ko ha fika misini fax Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoa hona tulsquoasila address for service lsquoi he tohi aleapauacute pea mo e foomu ldquobond lodgementrdquo lsquoa ia lsquooku fakahū lsquoaki lsquoa e pooniacute lsquoOku lsquoikai ke fulsquou lsquoaonga fau ke ngāuelsquoaki lsquoa e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi lsquooku fai ai lsquoa e nofo totongi ke ngāuelsquoaki ia ko e address for service Ko e founga lsquooku falsquoa ngāuelsquoaki lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ko hono lsquooange ha tulsquoasila lsquoo hano kaumelsquoa pe ko e lsquoapi nofolsquoanga lsquoo hano kainga ofi lsquoOku falsquoa ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacutelsquoa hono lsquoapi nofolsquoanga pe ko e tulsquoasila lsquooku ngāue mei aiacute

ƨ Fēfē ka liliu lsquoa e tulsquoasila kolsquoeni

lsquoOku matulsquoaki mahulsquoinga ke tala ia ke lsquoilo lsquoe he tafalsquoaki lsquoe taha (lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongi) kapau lsquoe liliu lsquoa e tulsquoasila ni Kapau nalsquoe lsquoosi totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha pooni kuo pau ke lsquoomai lsquoa e tulsquoasila folsquoou kia kimautolu Kuo pau ke fakahoko mai ke mau lsquoilolsquoi ka liliu lsquoe he lenilootiacute lsquoa e tulsquoasila ke fai ki ai ha fetulsquoutaki fakalao pe address for service

ƨ Ko hono sivilsquoi lsquoo e lsquoapi nofolsquoangaacute

Ko hono fai ha sivilsquoi lsquoo e nofolsquoanga kimulsquoa pea toki kamata ha nofo totongi ko e founga ia lsquoe tokoni lahi ke lsquooua nalsquoa hoko ha palopalema he lsquoosi lsquoa e nofo totongiacute Ko e sivi ko lsquoeni ke fai ia fakatouloua lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha lsquooku nofo totongiacute pea ke hikilsquoi hifo ha fakamatalalsquoi lsquoo e tulsquounga totonu lsquoo e ngaahi naunau hangē ko e sitou kāpeti mo e ngaahi melsquoa kehekehe (hangē ko e puipui) Vakailsquoi lsquoa e holisiacute pea mo e valiacute pea mo tulsquoa foki Hikilsquoi hifo ha ngaahi melsquoa lsquooku maumau pe hā ngali motulsquoa Fakapapaursquoi lsquookuacute ke hiki lsquoaki ha mersquoa faitā vitiō lsquoa e tūkunga lsquoo e lsquoapi nofo totongiacute ke hoko ia ko hao malursquoi fakalahi Ko hono hikilsquoi lsquoi he kamatalsquoanga lsquoo e ngaahi melsquoa ko ia lsquooku maumauacute koelsquouhi ke lsquooua lsquoe tukuakilsquoi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi halsquoa ne hiki atu lsquoE toe mahino ange ai kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi maumau kehe pe folsquoou lsquoOku lahi lsquoa e kau lenilootiacute lsquooku nau ngāuelsquoaki lsquoa e foomu lsquoproperty inspection reportrsquo (līpooti ki he sivi lsquoo e lsquoapiacute) lsquooku mau lsquooatu fakataha pea mo e tatau lsquoo lsquoemau aleapau nofo totongiacute ke fai lsquoaki lsquoa e sivi kolsquoeniacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

10

Ngaahi totonu pea mo e fatongiaacute

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he lsquoena felotoi Ko e nilsquoihi eni lsquooku lsquooatu lsquoi lalo

ƨ Ko e lenilootiacute kuo pau ke

rsaquo fakamolsquooni lsquoi he tohi aleapauacute kau ki ai ha fakamatala pe lsquooku lsquoi ai ha lsquoaofi fakamāfana pea mo hono tursquoursquoanga farsquoahinga mo hono tūkunga pea ke ne lsquoave ha tatau malsquoae tokotaha nofo totongiacute

rsaquo lsquoave lsquoa e palsquoanga pooniacute lsquoo kau ai mo ha totongi fakakonga pe lsquoo e pooniacute ki he valsquoa ngāue Tenancy Services kimulsquoa pea lsquoosi ha lsquoaho ngāue lsquoe 23 pea ke lsquooange ki he tokotaha nofo totongiacute ha laulsquoi tali totongi lsquoo ha palsquoanga nalsquoe lsquoosi totongi

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku malsquoa mo maau fersquounga lsquoa e lsquoapi nofo totongiacute kimulsquoa pea toki hiki ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo fakapapaulsquoi lsquooku lava ke lokalsquoi malu lsquoa e fale nofolsquoanga

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu (smoke alarms) kuo fokotursquou ndash farsquoahinga totonu lsquoi he feitursquou totonu lsquoo fakatatau ki he ngaahi tursquoutursquouni lsquoa e lao

rsaquo fakaleleilsquoi mo monomono ha ngaahi melsquoa lsquooku maumau

rsaquo fakapapaulsquoi lsquooku lsquoikai ha maumau lsquoe hoko ki he ngaahi paipa vaiacute uaea lsquouhila pea ko e falsquounga lsquoo e fale lsquooku lsquoi he tulsquounga hao malu mo lelei

rsaquo fokotulsquou ha fakatalilsquoanga mo ha tānakilsquoanga vai lsquoo kapau lsquooku lsquoikai ha vai paipa taki ki he lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo tohi lsquoo fakahā ki he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho lsquoe 60 kimulsquoa lsquoe hiki lsquoa e totongi nofo

rsaquo fai hono fatongia ke talsquoofi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi halsquoa ne fakahohalsquoasi lsquoa e kaungalsquoapiacute

rsaquo tohi lsquoo fakahā ki he tokotaha nofo totongiacute kapau lsquooku ne fie fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo malsquou ha ngofua mei he tokotaha nofo totongiacute ke ne hū lsquoo sio lsquoi he lsquoapiacute mo ha fakafofonga fakatau lsquoapi kau fakatau lsquoapi pe ko ha nilsquoihi lsquooku nau fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute

rsaquo totongi fakafoki ki he tokotaha nofo totongiacute ha palsquoanga nalsquoa ne totongi ke fai lsquoaki ha ngāue fakavave ki he fale nalsquoe fiemalsquou ke fei mo fai (ka kuo pau ke ne lava lsquoo fakamolsquoonilsquoi nalsquoe lsquoosi fai ha feinga ki he lenilootiacute ke ne lsquoilo ki ai kimulsquoa) pea nalsquoe lsquoikai ko ha ngāue kovi pe talsquoe tokanga lsquoa e tokotaha nofo totongiacute nalsquoe hoko ai lsquoa e maumauacute

rsaquo Fekaulsquoaki mo e founga periodic tenancy bull lsquooange ha fakatokanga lsquoaho lsquoe 42 ki he tokotaha

nofo totongiacute ke hiki mei he lsquoapi nofo totongiacute lsquoi ha mahino kuo fakakakato lsquoa e ngaahi makatursquounga (unconditional) lsquoi hano fakatau lsquoo e lsquoapiacute pē lsquoi ha fiemarsquou lsquoe he tokotaha lsquooku holsquoona lsquoa e lsquoapiacute pe ko ha taha lsquoi hono fāmiliacute ke nau hiki atu lsquoo nofo ai

bull pe ko hono lsquooange ha fakatokanga lsquoaho lsquoe 90 kapau lsquooku fiemalsquou ke fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute

rsaquo lsquooange ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoe fai ha sivi lsquoo e nofolsquoanga lsquoe he lenilootiacute ndash ka ko e sivi ni lsquoe fai tulsquoo taha pē he uike lsquoe 4 pea ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e 8 pongipongi mo e 7 efiafi (lsquoe ngofua ke hū lsquoa e lenilootiacute ki he konga lsquoapi lsquoo lsquoikai fiemalsquou ke kole ngofua ka kuo pau ke ne fakalsquoatulsquoi lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke lsquooua lsquoe hohalsquoasi ia)

rsaquo fakatokanga houa lsquoe 24 ke fai ha monomono pe fakaleleilsquoi ha melsquoa lsquooku fiemarsquou ke fakahoko pea ke fai lsquoa e ngāue ko lsquoeniacute he vahalsquoa lsquoo e 8 pongipongi mo e 7 efiafi

rsaquo tauhi lsquoa e ngaahi lēkooti ki he nofo totongiacute mo e pooniacute lsquoi ha tarsquou lsquoe fitu meiacute he tarsquou fakatukuhau lsquooku nau felāversquoi ki aiacute Kuo pau ke tauhi foki mo e ngaahi tatau lsquoo e ngaahi mersquoa fakapepa felāversquoi mo e lsquoapi nofo totongiacute lolotonga lsquoa e vaharsquoa taimi nofo totongiacute pea arsquou ki he māhina lsquoe 12 meiacute he ngata lsquoa e nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 11

rsaquo fakahoko lsquoa e ngāue kuo tursquoutursquouni (work order) lsquoe he Tenancy Tribunal kapau lsquooku felāversquoi lsquoeni mo e morsquoui leleiacute pea mo e malu mo hao kae lsquoikai ko hano lsquototongi atursquo (pay out) lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute koersquouhiacute ka e fakarsquoatā mei heni lsquoa e lsquoapiacute

ƨ lsquoE toe lava lsquoe he lenilootiacute ke

rsaquo hū ki he lsquoapi nofo totongiacute talsquoe fakahā ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha ngaahi fiemalsquou fakavavevave mo fakatulsquoupakē

rsaquo hū ki he lsquoapi nofo totongiacute lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau kuo lsquoosi fakalsquoataa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute

ƨ Ka lsquoe lsquoikai ke lava lsquoe he lenilootiacute ke

rsaquo lsquoekelsquoi ha totongi pooni lsquooku laka hake hono mahulsquoinga lsquoi he totongi nofo uike lsquoe 4

rsaquo lsquoekelsquoi ke totongi ange lsquoo laka hake ha uike lsquoe 2 lsquoo e totongi nofo kimulsquoa (rent in advance) pe lsquoeke ha totongi nofo lahi ange kimulsquoa he taimi lsquooku toki totonu ke totongi aiacute

rsaquo ke ne sivilsquoi lsquoa e fale nofolsquoanga lsquoo tulsquoo lahi hake he tulsquoo 1 he uike lsquoe 4 tukukehe kapau ko hano vakailsquoi ha ngaahi melsquoa nalsquoe tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakatatau ki he aleapauacute

rsaquo fakahohalsquoasi lsquoa e nofo nonga mo fiemalie lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo felei lsquoa e malsquou lsquoo e kasa vai lsquouhila pe telefoni tukukehe kapau lsquoe hoko ai ha fakatulsquouta maki pe ko hono fai ia kae lava ha ngāue monomono pe fakalelei

rsaquo ke ne talsquoofi ha fiemalsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke ne fokotulsquou ha naunau fale lsquoo hangē ko e funga laupapa pe hilifakilsquoanga melsquoa

rsaquo liliu lsquoa e loka lsquoo e matapā tukukehe kapau lsquoe tali mo loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo talsquoofi talsquoelsquouhinga ha feinga lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke kumi ha taha ke tukuatu ki ai ke ne hoko atu lsquoa e totongi nofo pea mo e tohi aleapauacute kapau lsquooku fakatāpui ke fai ia lsquoi he aleapauacute

rsaquo tuli pe kapusi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoe fiemalsquou ha tohi fekau ke fai lsquoeni mei he fakamaaulsquoanga District Court)

rsaquo lsquoave ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ko ha malulsquoi koelsquouhi ko ha palsquoanga nalsquoe totonu ke totongi ange lsquoi he lolotonga pe lsquoi he lsquoosi lsquoa e nofo totongiacute pe ko halsquoa ne puke ha koloa nalsquoe tuku lsquoi he fale he lsquoosi lsquoa e nofo totongiacute (pea ka tali lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha fakamole ki hono tauhi pe tuku pehelsquoiacute)

ƨ Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke

rsaquo totongi lsquoa e totongi nofo he taimi totonuacute (lsquooku totonu ke lsquooua nalsquoa talsquoetotongi neongo lsquooku pehē nalsquoe maumaulsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e aleapau)

rsaquo malsquoa mo maau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoe he lenilootiacute he vave taha ha ngaahi maumau kuo hoko pe ko ha melsquoa lsquooku totonu ke fakaleleilsquoi pe monomono

rsaquo fetongi lsquoa e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute ndash kapau ko ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa lsquoeni lsquooku ngāuersquoaki ki ai ha maka lsquoe ala fetongi ndash lolotonga lsquoo lsquoenau nofo totongiacute ke tauhi ke nau kei ngāue lelei pea fakahā ki he lenilootiacute kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi palopalema ki he ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute

rsaquo fakaleleilsquoi ha ngaahi maumau nalsquoa ne fai pe fai lsquoe ha taha nalsquoe lsquoalsquoahi mai ki ai pe totongilsquoi ha taha ke ne fakaleleilsquoi (kapau lsquoe mahino lsquooku morsquoua ki heni)

rsaquo totongi lsquoa e ngaahi fakamole lsquooku makatulsquounga lsquoi he lsquoene nofo totongi lsquoo hangē ko e telefoni lsquouhila kasa pea mo e initaneti foki

rsaquo totongi lsquoa e vai lsquoo kapau lsquooku lsquoekelsquoi lsquoe he malsquoulsquoanga vai ke totongi lsquoo makatulsquounga lsquoi he lahi lsquoo e vai nalsquoe ngāuelsquoaki

rsaquo fakapapaulsquoi lsquooku lsquoikai ke laka hake lsquoa e tokolahi lsquoo e kakai lsquooku nau lsquoi he nofolsquoanga lsquoi he tokolahi ko ia kuo lsquoosi hikilsquoi lsquoi he tohi aleapau (lsquoo lsquoikai ke kau heni lsquoa kinautolu lsquooku nau lsquoalsquoahi ha kilsquoi taimi nounou pē)

rsaquo lsquooange ha fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 lsquoe hiki (lsquoo kapau ko e periodic tenancy)

rsaquo fakangofua ke hū lsquoa e lenilootiacute kau fakafofonga fakatau lsquoapiacute kau fakatau lsquoapi mo e kau fakamahulsquoinga kelekele lsquoi ha founga lsquooku fakafiemālie mo loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

12

rsaquo hiki atu pe mavahe he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute bull lsquoave lsquoa lsquoene ngaahi ngalsquootolsquoota kotoa

bull fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e nofolsquoanga

bull fakafoki kotoa lsquoa e ngaahi ki kaati hū pea mo e ngaahi melsquoangāue ke fakaava lsquoaki lsquoa e fale taulsquoanga melsquoalele

bull lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa lsquoa e lenilootiacute

ƨ Ko e tokotaha nofo totongiacute ke lsquooua

rsaquo nalsquoa ne talsquoofi lsquoa e lenilootiacute lsquoi halsquoa ne hū ki he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo kapau lsquooku fakangofua ia lsquoe he lao

rsaquo ke kei nofo he lsquoapi nofolsquoanga lsquoi he lsquoosi pe fakangata lsquoa e aleapauacute

rsaquo lsquoe fakahohalsquoasi fakakinalsquoi mo uesia lsquoa e nofo nonga lsquoa e kaungalsquoapiacute mo ha kakai nofo totongi ofi atu pe ko ha fakangofua ha taha kehe lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute ke ne fai pehē

rsaquo lsquoe maumaulsquoi pe ko ha tukuange ki ha taha kuo ne tali ke lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga ke ne fai ha maumau lsquoilo pau pe fai lsquoi he talsquoetokanga

rsaquo lsquoe fai ha monomono pe liliu ha melsquoa lsquoi he lsquoapi tukukehe kapau nalsquoe lsquoosi kau lsquoi he alepauacute pe kuo ne malsquou ha tohi ke fakangofua mei he lenilootiacute

rsaquo uersquoialasi ha farsquoahinga founga haorsquoanga ki tursquoa lsquoi ha taimi lsquoo ha vela ndash lsquoo hangē ko hano torsquoo pe motuhi ha mersquoa fakatokanga kohu

rsaquo foaki atu lsquoa e aleapau nofo totongi ki ha taha kehe tukukehe kapau nalsquoe lsquoosi fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi lsquoo tali ke fai ia

rsaquo fakamanamanalsquoi pe taalsquoi fakangofua ha taha kehe ke ne fakamanamanalsquoi pe taalsquoi lsquoa e lenilootiacute pe ko ha fāmili lsquoo e lenilootiacute pe ko ha fakafofonga lsquoo e lenilootiacute pe ko ha tokotaha lsquooku nofo he falē pe kaungālsquoapiacute

rsaquo fai ha maumaulao lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga pe fakangofua ha taha ke ne fai ha maumaulao

rsaquo liliulsquoi lsquoa e loka he lsquoi he nofolsquoanga talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute ke fai ia

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 13

Ngaahi lsquoapi nofo totongi māfana ange mātursquou ange malu mo hao ange

Ko e ngaahi lsquoapi morsquoui leleiacute lsquooku māfana ange mātursquou ange pea malu mo hao ange - pea lsquooku lahi ange ai lsquoa e faingamālie ke nofo lōloa ange lsquoi ai ha kau nofo totongi lelei Kuo hoko lsquoa e ngaahi liliu ki he lao nofo totongiacute lsquoa ia narsquoe kamata lau meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2016 ke lsquoi ai ha ngaahi totonu mo ha ngaahi fatongia lahi ange ki he kau lenilootiacute mo e kau nofo totongi lsquoi ha ngaahi lsquoapi nofo totongi ngaahi lsquoapi fairsquoanga pooti ngaahi kalavana (caravans) totongi ngaahi fale fairsquoanga mohe mavahe meiacute he fale lahiacute (sleepouts) mo e ngaahi fale pehee lsquoOku marsquou atu ha fakamatala fakaikiiki lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

lsquoOku fakahaofi morsquoui lsquoa e lsquoi ai ko ia lsquoa ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquooku ngāue lelei Kuo pau ke fakapapaursquoi lsquoe he kau lenilootiacute kuo nau fokotursquou ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquooku fenāpasi mo e ngaahi fiemarsquou lsquoa e lao ndash lsquoa e farsquoahinga totonu lsquoi he feitursquou totonu Kuo pau ke nau fakapapaursquoi ko e ngaahi fakatokanga kohuacute

rsaquo lsquooku nau ngāue lelei lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo lsquooku nau ngāue lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongi kotoa pē lsquoo kau ki ai hano fokotursquou ha ngaahi maka lsquooku morsquoui

Kuo pau ke fetongi lsquoe he kau nofo totongiacute ha ngaahi maka kuo mate lolotonga lsquoenau nofo totongiacute lsquoo kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa ange lsquooku ala fetongi honau maka

Ko e kau nofo totongi pootiacute lsquooku nau fatongiarsquoaki ke fetongi lsquoa e ngaahi maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa ange lsquooku fiemarsquou ke fetongi honau maka Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoi he fale noforsquoanga pootiacute

Kuo pau ke lsquooua narsquoa maumaursquoi torsquoo lsquoo lsquoave pe motuhi lsquoe he kau nofo totongiacute ha mersquoa fakatokanga kohu lsquoo kau ki heni hono torsquoo lsquoo e maka tukukehe kapau ko ha lsquoai ke fetongi ha maka kuo mate lsquoi he taimi pē ko ia Kuo pau foki ke nau fakahā ki he lenilootiacute lsquoi he faingamālie vave taha kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi palopalema lsquoi he mersquoa fakatokanga kohuacute

Ko ha lenilooti kuo lsquoikai ke ne faipau ki hono fatongia tauhi lsquoo e mersquoa fakatokanga kohuacute lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea parsquoanga lsquoo arsquou hake ki he $4000 Ko ha tokotaha nofo totongi lsquooku lsquoikai ke ne faipau ki hono ngaahi fatongia ki hono tauhi lsquoo e mersquoa fakatokanga kohuacute lsquookuacute ne fakahoko ha

ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea parsquoanga lsquoo arsquou hake ki he $3000

lsquoArsquoahi atu ki he uepisaiti lsquoa e Tenancy Services ke ke lsquoilo lahi ange mei ai felāversquoi mo e feitursquou ke fokotursquou ai lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute ngaahi farsquoahinga mersquoa fakatokanga kohu ke ngāuersquoakiacute taimi ke fetongi ai lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute mo e maka pea mo e founga ki hono fakatau mo fokotursquou kinautoluacute

Ngaahi Fakamatala ki he lsquoAofi Fakamāfana (Insulation Statements) lsquooku fiemarsquou lsquoi he aleapau nofo totongiacute Meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2016 ko e ngaahi aleapau nofo totongi kotoa pē kuo pau ke fakakau lsquoi ai ha Fakamatala ki he lsquoAofi Fakamāfana kuo fakamorsquooni ki ai lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā ai pe lsquooku lsquoi ai ha lsquoaofi fakamāfana lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute pea mo hono tursquoursquoanga farsquoahinga mo e tūkunga lsquoOku lsquouhinga lsquoeni ke lsquoilo lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoa e mersquoa ke nau lsquoamanaki atu ki ai lsquoi he hoko mai lsquoa e farsquoahitarsquou momoko pea nau fakahoko ha tursquoutursquouni lsquoo fakatefito lsquoi he kakato lsquoo e fakamatala

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

14

Ko ha lsquoaofi fakamāfana lelei ko e founga lsquoaonga taha pē ia ke tokoni ki hono tauhi lsquoi fale lsquoa e lsquoea māfana lolotonga lsquoo e farsquoahitarsquou momoko pea lsquoi tursquoa lsquoi he lolotonga lsquoo e farsquoahitarsquou māfana lsquoOku faingofua pea marsquoamarsquoa ange ai lsquoa hono fakamāfanarsquoi lsquoo e lsquoapiacute pea fiemālie mo morsquoui lelei ange lsquoa e nofo lsquoi aiacute

Ko ha lenilooti lsquooku lsquoikai ke ne fakahoko kakato ha Insulation Statement pe fakakau lsquoi ai ha mersquoa lsquooku nau lsquoilo lsquooku tarsquoemorsquooni pe takihala lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea lsquooku arsquou hake ki he $500

lsquoOku pau ke lsquoaofi fakamāfana lsquoa e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2019 Ko ha lsquoaofi fakamāfana forsquoou fakafetongi forsquoou pe fakalahi lsquooku fokotursquou lsquoi ha lsquoapi nofo totongi hili lsquoo e lsquoaho 1 Siulai 2016 kuo pau ke ne maarsquousia lsquoa e ngaahi fiemarsquou ko ia lsquoe kamata lau meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2019 Kuo pau ke fokotursquou ha lsquoaofi fakamāfana ki he lsquoaofi lsquoo e lsquoatofata pea mo e falikiacute lsquoi he feitursquou lsquooku malava ke fakahoko ai lsquoeniacute lsquoOku lsquoikai ha fiemarsquou tursquoupau ia ke lsquoai ha lsquoaofi fakamāfana ia lsquoi he ngaahi holisiacute

lsquoArsquoahi ki he uepisaiti lsquoa e Tenancy Services ke ke lsquoilo lahi ange mei ai lsquoa e ngaahi fiemarsquouacute lsquoa lsquoia lsquooku kehekehe pē lsquoeni ki he ngaahi vahefonua takitaha lsquoi Nursquou Sila Fakapapaursquoi lsquookuacute ke fakamaheni mo e ngaahi fiemarsquou mahursquoinga ki he malu mo hao ki hono fokotursquou pe monomono ha lsquoaofi fakamāfana pe ko harsquoo lsquoomai ha kau ngāue fakapolofesinale ke nau fakahoko lsquoeni Kuo pau ke faipau hono fokotursquou lsquoo e lsquoaofi fakamāfana ki he ngaahi tursquoutursquouni fakalao pea ke siofi pau lsquoeni lsquoo fakatatau ki he NZ Standard NZS 42462016 lsquoOku lsquoi ai lsquoa e fakamatala lsquoaonga lsquooku marsquou atu lsquoi he uepisaiti lsquoa e EECA Energywise felāversquoi mo e ngaahi tursquoutursquouni falalao forsquoouacute pea mo e malu mo hao lsquoo hono fokotursquou lsquoo e lsquoaofi fakamāfana wwwenergywisegovtnzat-homeinsulation

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e kau lenilooti lsquoe nirsquoihi te nau ala lsquoatā atu ki ha ngaahi lsquoaofi fakamāfana lsquooku fakaparsquoanga fakakonga (subsidised) lsquooku fokotursquou lsquoi he malumalu lsquoo e polokalama Warm Up New Zealand Healthy Homes Vakai ki he wwwwarmupnzconz ki ha fakamatala lahi ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi kōsilio fakakolo lsquoe nirsquoihi lsquoi Nursquou Sila lsquooku nau fakarsquoatā ke tānaki atu lsquoe he kau marsquou lsquoapiacute lsquoa e fakamole ki he lsquoaofi fakamāfana ki he lsquoenau totongi tukuhau marsquou lsquoapiacute (rates) pea nau totongi fakafoki eni lsquoi ha tarsquou lsquoe hiva nai

Ko ha lenilooti lsquooku lsquoikai ke ne faipau ki he tursquoutursquouni fakalao ki he lsquoaofi fakamāfana lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia lsquoi ha tautea parsquoanga lsquooku arsquou hake ki he $4000

lsquoOku fiemarsquou ke fakamāfanarsquoi mo lsquoea lelei lsquoa e ngaahi lsquoapiacute lsquoOku totonu ke fakakaukaursquoi lsquoe he kau lenilootiacute lsquoa e founga ke lava ai lsquoe he lsquoenau kau nofo totongiacute lsquoo fakamāfanarsquoi mo lsquoai ke fetāfeaki lelei ai lsquoa e lsquoea lsquoi honau lsquoapi nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai fiemarsquou ia ke fokotursquou lsquoe he kau lenilootiacute ha mersquoa fakamāfana lsquoi he loki kotoa pē kā kuo pau ke fakafaingamāliersquoi lsquoe he kau lenilootiacute ha farsquoahinga founga fakamāfana lsquoi ha loki talanoa (lsquoi he malumalu lsquoo e Housing Improvement Regulations) Fetursquoutaki ki horsquoo kōsilio fakafeitursquouacute ke marsquou atu ha falersquoi felāversquoi mo e farsquoahinga founga fakamāfana kuo tali ke ngāuersquoaki lsquoi ho feitursquouacute

Ko e lsquoikai fersquounga ko ia lsquoa e lsquoea māfana mo e lsquoikai fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoe lava ke tupu ai ha tupu lsquoa e tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquou lsquoi he lsquoea lsquoOku totonu ke fakakaukau lsquoa e kau lenilootiacute ki he founga ke nau fakapapaursquoi ai lsquooku lava lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoo tokangarsquoi lsquoa e fetāfeaki lsquoa e lsquoea lsquoi he lsquoapiacute kae kei tauhi ai pē lsquoa e malu mo hao lsquoE lelei ke lsquoi ai ha fanga kirsquoi mersquoa teke fakamarsquou (stays) lsquoi he matapā teke

lsquoOku fakafatongiarsquoaki lsquoa e kau lenilootiacute lsquoa hono tauhi ke lsquoi he tursquounga lelei lsquoa e ngaahi mersquoa ki he fakamāfana mo e fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tafursquoanga afi lsquooku kei ala ngāuersquoaki kuo pau ke malu mo hao lsquoa e fakamanava lsquoahuacute (chimney) pea fakamarsquoa marsquou pē (vakairsquoi horsquoo aleapau malursquoiacute) Ko e lelei taha ke tāpuni malu lsquoaupito ha tafursquoanga afi lsquooku lsquoikai lsquoi ha tursquounga lelei ki hano ngāuersquoaki ke tarsquoofi hano ngāuersquoaki ia lsquoe he kau nofo totongiacute pea mo fakasirsquoisirsquoi lsquoa e hū mai lsquoa e lsquoea momoko lsquoOku toe fakafatongiarsquoaki foki lsquoa e kau lenilootiacute lsquoa hono matauhi hokohoko ke lsquoi ha tursquounga lelei ha ngaahi farsquounga fakamāfana mo fakatafe ki he lsquoea lsquoE lava ke fili lsquoe he kau lenilootiacute ke tapui lsquoi loto lsquoi he aleapau nofo totongiacute hano ngāuersquoaki ha hita fakamāfana kasa LPG lsquooku lava lsquoo lsquounuakirsquoi holo koersquouhiacute he ko e ngaahi hita lsquooku lsquoikai fakamanava ki tursquoa (unflued) lsquooku nau tukuange ha lsquoea ngarsquoungarsquou mo lsquouli ki he lsquoea lsquoi loto lsquoi he lsquoapiacute lolotonga lsquoo hono liliu lsquoo e kasa ki he lsquoea māfana (combustion)

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 15

Ko e founga faingofua taha ki he kau nofo totongiacute ke tauhi lsquoa e fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoi honau lsquoapiacute lsquoo arsquou pē ki he farsquoahitarsquou momoko ko hano toutou fakaavaava lsquoa e ngaahi matapaa mo e ngaahi matapā teke ke hū mai ha lsquoea forsquoou ki ai lsquoOku mahursquoinga lsquoa e fetāfeaaki lelei lsquoa e lsquoearsquo ki hono tauhi lsquoa e lsquoea leleirsquo lsquoi fale pea fakasirsquoisirsquoi ai lsquoa e lsquoea ngarsquoungarsquouacute lsquoo faingofua ange ai hano fakamāfanarsquoi lsquoo e falersquo

Tarsquoofi lsquoa e tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquouacute Ko e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē kuo pau ke lsquoi ha tursquounga marsquoa fersquounga kimursquoa pea toki tuku atu ke fai ai ha nofo totongi lsquoOku kau ki heni harsquoa ne hao meiacute he tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquouacute lsquoOku totonu ke tauhi lsquoe he kau nofo totongiacute honau lsquoapiacute lsquoi ha tursquounga lsquoe lsquoikai hoko ai ha tuhituhi mo ha ngarsquoungarsquou lsquoOku kau ki heni hano tauhi ke lsquoi he tursquounga lelei lsquoa e lsquoea lsquoi he fale pea mo hono holo lsquoo e tuhituhiacute lsquoi he taimi lsquooku lsquoasi mai aiacute

Kimursquoa pea nau toki hiki ki ha lsquoapi nofo totongi lsquooku totonu ke fakahoko hano sivi lsquoe he lenilootiacute mo e kau nofo totongiacute lsquoa e lsquoapiacute lsquoi he taimi tatau lsquoo fakatokangarsquoi ha ngaahi fakarsquoilonga lsquoo ha tuhituhi pe ngarsquoungarsquou pea nau felotoi ai ki he taimi mo e founga ke fakaleleirsquoi ai lsquoeniacute ko ha konga ia lsquoo e aleapau nofo totongiacute

Ko e ngarsquoungarsquouacute lsquooku farsquoa fakatupunga ia lsquoe ha ngaahi mersquoa mei tursquoa ndash vakairsquoi lsquoa e ngaahi fakataliacute pe lsquooku marsquoa pe lsquooku ngāue lelei lsquoa e ngaahi paipa fakataliacute mo e ngaahi fakatafengavaiacute lsquoI ha lsquoapi lsquooku fakavarsquoe pou vakairsquoi pe lsquooku mātursquou lsquoa e kelekele pea lsquooku lsquoikai ha ngaahi mama

Tauhi ho lsquoapiacute ke malu Ko ha lsquoapi lsquooku malu lsquooku hoko ia ko ha fakanonga ki he kau nofo totongiacute mo e kau lenilootiacute Ko e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē lsquooku fiemarsquou ke malu fersquounga Kuo pau ke fokotursquou lsquoe he lenilootiacute ha ngaahi loka pe ngaahi mersquoa pehē koersquouhiacute ke malu lsquoa e lsquoapiacute lsquoE lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke torsquoo tānaki pe liliu ha farsquoahinga loka tersquoeki marsquou ha fakangofua lsquoa e tokotaha lsquoe taha Ko hano fakahoko lsquoeni tersquoeki fai ki ai ha felotoi pea lsquoikai lsquoi ai ha lsquouhinga lelei ki ai lsquooku tarsquoefakalao ia pea lsquoe ala hilifaki ki ai ha tautea kapau lsquoe lsquoave lsquoeni ki he Tenancy Tribunal

Kapau lsquooku fokotursquou lsquoe he lenilootiacute ha farsquounga lersquoo fakatokanga (security alarm system) lsquookuacute ne fatongiarsquoaki hono tauhi lsquoeni ke lsquoi ha tursquounga lelei Kapau lsquooku lsquoikai ha farsquounga lersquoo pehē ni ka lsquooku fie fokotursquou lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke ne fuofua marsquou ha fakangofua ki heni meiacute he lenilootiacute Ko e fatongia leva ia lsquoo e tokotaha nofo totongiacute ke ne tauhi lsquoeni ke lsquoi ha tursquounga lelei lsquoI he ngatarsquoanga lsquoo e taimi nofo totongiacute ko e fatongia ia lsquoo e tokotaha nofo totongiacute ke ne torsquoo lsquoa e farsquounga lersquoo pea mo fakapapaursquoi lsquooku lsquoikai hoko ai ha maumau

lsquoI he ngatarsquoanga lsquoo e taimi nofo totongiacute kuo pau ke fakafoki lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoa e ngaahi kī kotoa mo e ngaahi nāunau malursquoi kotoa pē (lsquoo hangē ko e limouti ki he taursquoanga mersquoalele pea mo ha ngaahi kī kaati) ki he lenilootiacute Kapau lsquooku lsquoikai malava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakafoki kotoa lsquoa e ngaahi kī narsquoe lsquooatu ki aiacute lsquoe lava ke lsquoekersquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole kakato ki he ngaahi kī pea mo e loka lsquooku nau felāversquoi ki aiacute lsquoE lava ke femahinorsquoaki lōua lsquoa e ongo tafarsquoakiacute ki hono fetongi lsquoo ha ngaahi kī kuo mole pe ko ha ngaahi loka

Kapau lsquoe lsquoikai lava ke malu fersquounga lsquoa e lsquoapi nofo totongiacute lsquoo lsquoikai tupunga meiacute ha forsquoui lsquoo e tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke ne fakahoko atu lsquoeni ki he lenilootiacute lsquoOku totonu ke fakafetongi pe monomono leva lsquoa e ngaahi loka lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakahoko lsquoeni lsquoe ia pē pea kole ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki ange

Tauhi lsquoa e ngaahi lēkootiacute lsquoOku fiemarsquou lsquoa e kau lenilootiacute ke nau tauhi lsquoa e ngaahi lēkooti ki he totongi nofo totongiacute mo e pooniacute lsquoo arsquou ki he tarsquou lsquoe 7 meiacute he tarsquou fakatukuhau lsquooku nau felāversquoi ki aiacute lsquoOku totonu ke tauhi lsquoe he lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute fakatoursquoosi lsquoa e ngaahi tatau lsquoo e ngaahi mersquoa fakapepa kotoa pē lsquooku felāversquoi mo e lsquoapi nofo totongiacute lsquoi he lolotonga lsquoo e taimi nofo totongiacute pea lsquoi he māhina lsquoe 12 hili lsquoa e ngata lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ko e ngaahi mersquoa fakapepa ni lsquooku totonu ke kau ki ai lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea mo ha ngaahi feliuliuaki pe fakaforsquoou narsquoe fakahoko ki ai ngaahi līpooti ki ha lsquoarsquoahi sivi lsquoo e lsquoapiacute morsquoua vai ngaahi lsquoinivoisi pe ngaahi līpooti kehe ki ha ngaahi ngāue narsquoe fakahoko ki he lsquoapiacute lsquoo hangē ko ha ngāue

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

monomono pe fakamarsquoa pea mo ha ngaahi tatau lsquoo ha ngaahi tohi pe lsquoīmeili narsquoe lsquoave mo tali mai meiacute he tokotaha lsquoe taha lsquoOku marsquou atu lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoa e fakamatala lahi ange mo ha foomu ke tokoni ki he kau lenilootiacute ke tauhi ke tonu lsquoenau lsquofakamatala fakanounou ki he nofo totongiacutersquo

Muimuirsquoi hono tauhi lsquoo e ngaahi tursquounga mārsquoulalo taha ki he ngaahi faleacute Ko e tokolahi taha lsquoo e kau lenilootiacute mo e kau nofo totongiacute lsquooku nau fakarsquoamu ke fakahoko lsquoa e mersquoa lsquooku totonuacute lsquoi hona vā fengāuersquoakiacute Kā neongo eniacute lsquoi he taimi lsquooku fili ai ha lenilooti ke lsquooua te ne fua hono fatongia pe lsquooku lsquoi ai ha maumau lahi kuo hoko ki he Lao lsquooku lsquoi ai lsquoa e mafai mavahe lsquoo e The Tenancy Compliance and Investigations Team (Ko e Timi ki he Nofo Totongiacute mo e Ngaahi Fakatotolo) ke nau fakahoko ha ngaahi ngāue mo ha ngaahi founga lsquooku hoa mo e fiemarsquou ke fakahoko lsquoa e ngaahi tursquoutursquouniacute ke fakapapaursquoi lsquooku fai ha ngāue ki he kau lenilooti ko ia

Ko e ngaahi kaveinga lsquoe sio ki ai lsquoa e timiacute lsquooku kau ki ai lsquoa e taimi

rsaquo lsquooku ala hoko ai lsquoa e tūkunga lsquooku lsquoi ai lsquoa e lsquoapiacute ke ala matursquoutāmaki lahi ai lsquoa e morsquoui lelei mo e malu mo hao lsquoa ha taha

rsaquo kuo fakahoko ai lsquoe he lenilootiacute ha maumau lahi pe kuo hokohoko lsquoa lsquoene maumaursquoi lsquoa e Residential Tenancies Act

rsaquo lsquooku hoko ai lsquoa e tōrsquoonga lsquoa e lenilootiacute ke hōloa ai lsquoa e falala lsquoa e kakai lsquoo e fonua ki hono fakahoko lsquoa e tursquoutursquouni lsquoa e lao

Ki ha fakamatala lahi ange vakai ki he wwwtenancygovtnz lsquoE lava ke ke fetursquoutaki ki he Compliance and Investigations Team lsquoaki horsquoo telefoni ki he 0800 TENANCY (0800 836 262) pe lsquoīmeili ki he rtacompliancembiegovtnz

16

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 17

Ko hono fakaleleilsquoi ha ngaahi melsquoa

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo tulsquoutulsquouni ki he tokotaha nofo totongiacute ke ne fakamalsquoa lsquoa e lsquoapi nofolsquoangaacute pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoa ne fai

Kapau nalsquoe pehē lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fai ia pea ke tohi leva lsquoo fakahā ange lsquoe tukuatu lsquoa e lsquoaho lsquoe 14 ke fai ai lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo malsquou ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz Kapau lsquoe lsquoikai ke fakaleleilsquoi pe ngaahi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e maumauacute lsquoe lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke nau faitulsquoutulsquouni ke fai ia Kapau ko ha palopalema lsquoeni lsquooku fulsquou lahi fau lsquoe lava ke tulsquoutulsquouni lsquoe he Tribunal ke fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau lsquooku ne fiemalsquou ke fakaleleilsquoi lsquoe he lenilootiacute ha melsquoa

lsquoOku pehē lsquoe he lao kuo pau ke fakahoko lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoi he vave taha lsquoe ala lava lsquoo ka maumau ha mersquoa pe hoko ha palopalema Ko e founga lelei taha ke solova ai lsquoa e palopalema ko ha talanoa ki heni mo horsquoo lenilootiacute lsquoo vakai pe lsquoe lava ke mo kaungā fakahoko ha mersquoa ki heni

Kapau lsquoe lsquoikai ngāue lsquoeni lsquooatu ha lsquonotice of remedyrsquo (vaharsquoa taimi ke fai ai ha ngāue ki ai) lsquoo lsquooatu ai ha vaharsquoa taimi fakapotopoto ki he lenilootiacute ke fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema Ko ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquooku fakatefito ia lsquoi he mersquoa lsquooku fiemarsquou ke monomono lava ke marsquou lsquoa e ngaahi kongokonga vaharsquoa taimi ke fakahoko ai ha lsquoeke totongi malursquoi (kapau lsquooku kaunga atu lsquoeni) pea mo e taimi lsquoatā lsquoo e kau ngāue lsquoi he tafarsquoaki ko ia ke fakahoko lsquoa e ngāue (kapau lsquoe fiemarsquou) lsquoOku totonu ke fakakaukau lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he ngaahi mersquoa ko lsquoeniacute pea mo e fakavavevave lsquoo e fiemarsquouacute lsquoi he taimi lsquooku nau fakakaukaursquoi ai lsquoa e vaharsquoa taimi ke tuku atu ki he lenilootiacute ke fakahoko ai lsquoa e ngāue lsquoE lava ke lsquoi ai ha

solovarsquoanga fakataimi kae lsquooua leva kuo lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakaukaursquoi lsquoa e ngaahi mersquoa ke fakahoko

Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngāue pea solova lsquoa e palopalema lsquoe lava leva lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo tohi kole ki he Tenancy Tribunal ke marsquou mai ha work order (tursquoutursquouni ki ha ngāue ke fakahoko) lsquoo lsquoi ai ha forsquoi fili ke ngāuersquoaki lsquoa e totongi nofo ke fakahokorsquoaki lsquoa e ngāue kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe fakarsquoamu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoa e aleapau nofo totongiacute lsquoo hangē kapau lsquookuacute ne lsquoi he malumalu lsquoo ha nofo totongi fixed-term (taimi tursquoupau) kuo pau ke lsquooatu lsquoi he tohi lsquonotice of remedyrsquo ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquoa ia lsquoe lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho hokohoko lsquoe 14 ke ne fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema lsquoI he ngaahi taimi lsquoe nirsquoihi lsquoe ala fakapotopoto ke lsquooatu ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi lsquooku laka hake lsquoi he lsquoaho lsquoe 14

Kuo pau ke ke fakarsquoatā ha taimi fersquounga ki he ngaahi fakahoko fatongia lsquoo hangē ko hano lī meili pe lsquoīmeili atu lsquoo e tohi fanongonongo lsquoOku marsquou atu ha fakamatala lahi ange pea mo ha tatau lsquoo e rsquo14 day notice to remedyrsquo lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoi he wwwtenancygovtnz lsquoa ia lsquookuacute ne toe fakamarsquoalarsquoala atu foki lsquoi ai lsquoa e ngaahi taimi ki he fakahoko fatongia

ƨ Ko e hā ha melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau ko e ngāue ni lsquooku fulsquou fiemalsquou ke fai fakavavevave

Kapau ko e melsquoa ni lsquoe ala lavea pe hoko ai ha fakatulsquoutāmaki ki ha taha pe maumau kehe kuo pauke fakahoko ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai malsquou lsquoa e lenilootiacute ke tala ki ai pea lsquoe lava ke fai lsquoa e fakaleleilsquoiacute pe ngaahi ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoE lava ke nau lsquoekelsquoi ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki lsquoa e fakamole nalsquoe faiacute Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi ia lsquoe he lenilootiacute pea lsquoe lava ke kole tokoni lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

18

ƨ lsquoE lava ke tuli pe kapusi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e tokotaha nofo totongiacute koelsquouhi ko lsquoene lāunga

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe fakahā lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ke mavahe koelsquouhi ko ha lāungalsquoi lsquoa e lenilootiacute pe ko hano fakahā ki he valsquoa ngāue Tenancy Services ha melsquoa kuo hoko lsquoOku ala ui ia ko e retailatory notice pe ko e tohi fakatokanga fakafepaki (koelsquouhi ko e lāunga) lsquoOku hā lsquoi he lao lsquooku lsquoikai ngofua ki he lenilootiacute ke ne fai ha fakafepaki (retaliatory notice) pehē lsquoE lava ke fakahā lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal kapau lsquooku ne tui kuo fai lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga fakafepaki lsquoE vakailsquoi leva lsquoe he Tenancy Tribunal pe ko e fakatokanga ni nalsquoe fai fakalao ia lsquoo makatulsquounga he lsquouhinga totonu) pe te nau fakatalsquoelsquoaongalsquoi lsquoa e fakatokanga ni

ƨ lsquoE lava fēfē ke tokoni atu lsquoa e valsquoa Tenancy Services ke fakalelei lsquoi ha ngaahi fehaalaaki

Ko e melsquoa ke fuofua faiacute ke fai ha femahinolsquoaki mo ha fetalanoalsquoaki fekaulsquoaki mo e melsquoa nalsquoe hoko Taimi lahi ko e ngaahi melsquoa ni nalsquoe tupu pē ia mei he fetalsquoemahinolsquoaki pe ko ha fehaalaaki Vakai ki he ngaahi fakahinohino lsquooku lsquooatu lsquoi he lsquoemau uepisaiti ki he ngaahi founga kehekehe ke mo lava ai lsquoo vetelsquoaki lsquoa e ngaahi faingatalsquoalsquoia lsquoi homo vaa

Kimulsquoa pea ke toki lea ki holsquoo lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo Fakapapaulsquoi lsquooku lsquoosi mahino lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku ke tokanga pe hohalsquoa ki ai lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe toe mahino ange ki he tokotaha koia lsquoa e melsquoa ni lsquoo kapau te ke hikilsquoi pe tohilsquoi hifo

rsaquo Mateuteu ke ke fakahā ange pe koe ha halsquoo fokotulsquou ke lava ai lsquoo tolona lsquoa e palopalema Fakamatalalsquoi ke mahūlsquoinga mālie mo mahino lsquoa e palopalema pea lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke fai lsquoaki hano fakaleleilsquoi

rsaquo lsquoE lava ke ke tohi pe fakahoko ha fakatokanga (Notice to remedy) lsquooku lsquoi ai lsquoa e fakaleleilsquoi lsquooku fiemalsquou ke fakahoko Ko e tohi fakatokanga (Notice to remedy) lsquoe tukuatu ai ha lsquoaho lsquoe 14 ki he tokotaha ko ia ke ne fai e fakalelei lsquoOku lsquoi ai ha tatau lsquoo e ngaahi tohi fakatokanga pehē ke ke falsquoifalsquoitaki ki ai lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

ƨ Founga Fakalelei Fakavavevave (FastTrack Resolution)

Ko e founga fakaleleilsquoi fakavavevave eni mo lava ke felotoi ai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo hili ha fetalsquoemahinolsquoaki lsquoi ha ngaahi melsquoa lsquoo hangē ko e tōmui lsquoo ha totongi nofo pē ko ha ngaahi molsquoua ke totongi (lsquoo hangē ko e totongi tukuhau vai pē water rates) lsquoOku ne fakalsquoailsquoai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha nofo totongi ke na lava pē lsquoo fai ha femahinolsquoaki pē felotoi pea ke na lototaha ke fai ha tulsquoutulsquouni lsquoe ha tokotaha fakatonutonu (mediator) lsquoo lsquoikai ke toe fiemalsquou ke na fakataha lsquoo fai ha fefakatonutonulsquoaki

Ko e Fakatonutonu Fakavavevave lsquooku tuha mo taau ia lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha felotoi pea ke fakahoko ia ko ha tohi tulsquoutulsquouni mei ha tokotaha fakatonutonu (mediatorlsquos order)

rsaquo ko e felotoi ni lsquooku faingofua mo mahino lsquoaupito ki he lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo pe

rsaquo nalsquoe lsquoosi lsquoi ai lsquoa e talanoa felotoi pē ia kimulsquoa pea iku lsquoo kei hoko atu pē lsquoa e faingatalsquoalsquoia pea toe lava lsquoo fai ha felotoi folsquoou ki ai

lsquoOku lava ke toe fakaikiiki atu eni lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnzdisputesfasttrackshyresolution

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai ke mo felotoi lsquoe lava ke mo ōmai ke tau fakatonutonu (mediation)

Kumi tokoni mai kia kimautolu lsquoaki halsquoo kole ki he Tenancy Tribunal Ko e totongi lsquoo ha tohi kole ko e $2044 lsquoI hono malsquou lsquoo holsquoo tohi kole te mau teuteu leva ke fai lsquoa e fakatonutonuacute

Ko e founga fakatonutonuacute (mediation) lsquooku fai lsquoaki ia ha lsquooatu ha faingamālie ke mo fakataha lsquoo alealsquoi lsquoa e melsquoa nalsquoe hoko pea mo felotoi he melsquoa ke fakaleleilsquoi lsquoakiacute pea ke tokonilsquoi kimoua lsquoe ha tokotaha fai fakatonutonu (mediator) lsquoE tokoni lsquoa e tokotaha fakatonutonu ke fakamahino atu a e ngaahi melsquoa lsquooku fai ai lsquoa e talsquoefiemālie pea ke feinga ke alsquou ki ha felotoi

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 19

ƨ lsquoOku fēfē lsquoa e founga lsquoo e fakatonutonuacute

lsquoE lava lsquoo fai eni lsquoi ha fetelefonilsquoaki pe ko ha femātaaki lsquoOku maheni lsquoaupito lsquoa e kau fai fakatonutonuacute mo e ngaahi melsquoa fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute ka lsquooku lsquoe lsquoikai ke nau kau ki ha tafalsquoaki pea lsquoe lsquoikai ke nau fai tulsquoutulsquouni atu lsquoOku fakapulipuli pea lsquooku tuku atu ke mo felotoi mo e tafalsquoaki lsquoe taha ki he melsquoa ke faiacute mo hoko atu ki ai lsquoOku kehe lsquoa e founga fakatonutonu kolsquoeniacute me he Tenancy Tribunal lsquoa ia lsquooku hanga lsquoe he fai fakatonutonu ai lsquoo fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni pea te ne fakahā atu lsquoa e melsquoa ke mo fai

ƨ Kapau te mo felotoi ki hono ikulsquoangaacute

Ko e felotoi koia lsquooku fai lsquoi he founga fakatonutonu kolsquoeniacute lsquooku fakalao ia pea lsquoe fiemalsquou ke talangofua ki ai lsquoE lsquoasi pe lsquoi he alea mo e felotoi ni lsquoa e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe maumaulsquoi Kapau lsquoe fiemalsquou ke lsquoi ai ha mafai ke fakahoko pea mo fakamālohilsquoi ke fakahoko lsquoe lsquoave ia ke taalsquoi ai lsquoa e sitapa pea silalsquoi ia lsquoe he Tenancy Tribunal

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala fai ha felotoi ki ai

lsquoOku lahi lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala faiacute ka ko e konga lahi ko e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo e ngaahi totonu ke kei hoko atu lsquoa e nofo lsquoi he fale nofolsquoanga (possession) ngaahi melsquoa fakapalsquoanga pea mo ha ngāue ke fai lsquoE lava ke fai kotoa ia lsquoi ha fakatonutonu (mediation) pe ko e tulsquoutulsquouni mei he Tribunal

ƨ Ko e tulsquoutulsquouni ke hoko atu pe fakangata

Kapau lsquoe fulsquou maumaulsquoi mamafa lsquoe ha tokotaha lsquoa e aleapau nofo totongiacute pe ko e lao ni lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke tulsquoutulsquouni ke fakangata lsquoa e aleapauacute lsquoE lava ke hoko lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo lsquooku tōmui lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 21 lsquoa lsquoene totongi nofo (lsquoo kau ai lsquoa e lsquoaho ko ia ne fai ai ha tohi kole ki he Tribunal)

rsaquo kuo ne fakahoko ha maumau lahi pe fakamanamana te ne fai ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

rsaquo kuo ne lsquoosi taalsquoi pe fakamanamana ke ne taalsquoi lsquoa e tokotaha lsquooku holsquoona lsquoa e lsquoapiacute lenilootiacute pe ko e fāmili lsquoo e lenilootiacute pe ko hano fakafofonga pe

ko ha nilsquoihi kehe lsquooku nau nofo totongi pe ko e kaungālsquoapi (pe ko halsquoa ne kouna ha nilsquoihi ke nau fai pehē)

rsaquo lsquooku ne maumaulsquoi lsquoa e aleapauacute lsquoi ha ngaahi founga kehe (lsquoo hangē ko hano lsquooatu lsquoe he lenilooti ki ai ha fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo pea lsquoikai ke ne fai ki ai) pea lsquooku tui lsquoa e Tribunal ia lsquoe lsquoikai ke taau ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute Kapau ko e palopalema ni lsquoe lava ke fakaleleilsquoi lsquoe lava ke lsquoave ha tohi fakatokanga (notice to remedy) lsquoo lsquooange ha lsquoaho lsquoe 14 ke fakaleleilsquoi pea ke fuofua fai eni pea toki lava ke fai ha kole ki he Tenancy Tribunal ke fakangata

ƨ Tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo ha palsquoanga

Ko e tulsquoutulsquouni eni ki he lenilootiacute pe tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha palsquoanga ki he tokotaha ko e lsquoE lava lsquoeni lsquoo kapau

rsaquo lsquooku molsquoua lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ko e nounou lsquoo lsquoene totongi nofo pe nalsquoa ne totongi lsquoo mahulu hake lsquoi he totongi totonuacute

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha maumau ngāue fakamalsquoa ngaahi ngoue pe lsquoave ha veve

rsaquo lsquooku fiemalsquou ke totongi fakafoki lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ha fakamole ki he ngaahi ngāue nalsquoe fiemalsquou ke fai fakavavevave

rsaquo ke totongi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha palsquoanga ko e tautea koelsquouhi ko e maumaulsquoi lsquoo e lao

rsaquo ke totongi huhulsquoi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha mole nalsquoe hoko koelsquouhi ko ha koloa nalsquoe mole pe ko ha melsquoangāue nalsquoe lsquoikai ke sai koelsquouhi nalsquoe lsquoikai ke tauhi pe monomono pe fakaleleilsquoi

ƨ Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni eni ki ha taha ke ne fakaleleilsquoi ha melsquoa koelsquouhi nalsquoe maumau pe lsquoikai toe ngāue Kapau lsquooku felāversquoi lsquoa e tursquoutursquouniacute mo ha kaveinga lsquookuacute ne uesia lsquoa e morsquoui leleiacute pea mo e malu mo hao lsquoe lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquopay outrsquo (totongi lsquoi tursquoa) lsquoene tokotahakau nofo totongiacute ke fakafetongirsquoaki harsquoa ne fakahoko lsquoa e tursquoutursquouniacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tursquoutursquouni lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ke ne fakahoko ha ngāue lsquoi ha lsquoaho tursquoupau pea lsquoikai ke fakahoko lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

20

lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakahoko lsquoa e ngāue ki he mahursquoinga lsquooku hā lsquoi he tursquoutursquouniacute pea lau lsquoa e fakamole ko ha morsquoua totongi nofo

ƨ Ngaahi tulsquoutulsquouni kehe

lsquoE lava lsquoe ha tulsquoutulsquouni lsquoo toe fakamahino lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoo kapau lsquoe lsquoikai ke talangofua ha taha ki he tulsquoutulsquouni koia Pea lsquooku lsquoi he falsquoahi lsquoe taha ke nau fakahā pe lsquooku nau fiemalsquou ke fakahoko ia Ko e fakatātā eni ndash ko ha tulsquoutulsquouni ki he lenilootiacute ke ne fakafoki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea kapau lsquoe lsquoikai pea ke ne totongi ha palsquoanga

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai fai ha felotoi lsquoi ha fakatonutonu (mediation)

lsquoE lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal ke nau fakamaaulsquoi lsquoa e melsquoa ni Ko e Tribunal ko e founga fakatonutonu ia lsquooku fakamātoato mo toe mamalu ange Ko e Tribunal ko e valsquoa ngāue ia lsquoo e potungāue lsquoo e ngaahi fakamaaulsquoanga (Ministry of Justice) pea lsquoe lsquoi ai ha tokotaha fakamaau ai ke fanongo ki he fakamatala lsquoa e ongo tafalsquoakiacute kau fakamolsquooni pea ne vakailsquoi lsquoa e ngaahi fakamolsquooni lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute toki fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni lsquoE lava ke fai lsquoe he Tenancy Tribunal ia ha tulsquoutulsquouni felāvelsquoi mo koe neongo pe te ke lsquoalu ki hono ui lsquoo e fakatonutonu pe lsquoikai lsquoOku hiki lsquoe he tokotaha fakamaauacute lsquoa lsquoene tulsquoutulsquouni lsquoa ia ko e tulsquoutulsquouni ia lsquoa e Tribunal Ko e tulsquoutulsquouni lsquoa e tokotaha fakamaauacute lsquooku hangē ia ha tulsquoutulsquouni lsquoa e fakamaaulsquoanga ndash lsquoe lsquoave lsquoa hono tatau ki he ongo falsquoahi lōua pea kuopau ke na talangofua ki ai

lsquoOku lsquoatā foki lsquoa e fakamaaulsquoanga ni ki he kakai ke nau fanongo he ngaahi fakatonutonuacute lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoo lsquoave ha kakai ke nau poupou mo felsquoao ka lsquoi he taimi lahi lsquooku lsquoikai ke tali ke ngāuelsquoaki ha loea ke ne fakahoko holsquoo tafalsquoaki Kaekehe lsquoe lava ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoi he ngaahi fakatonutonu e nilsquoihi lsquoo kau ai lsquoa e ngaahi melsquoa ni

rsaquo ko e vātamaki ni lsquooku laka hake lsquoi he $6000

rsaquo tali lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ke ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo kuo tali lsquoo fakangofua kinautolu lsquoe he Tribunal

lsquoE lava ke fakangofua lsquoe he Tribunal ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoo kapau

COURT

rsaquo lsquooku fulsquou fihi mo faingatalsquoa lsquoa e melsquoa lsquooku hoko

rsaquo lsquooku mo fulsquou faikehekehe lahi lsquoaupito mo e tafalsquoaki lsquoe taha lsquoo faingatalsquoa ange ai ke ke fakahoko lelei lsquoa holsquoo fakamatala

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava lsquoe ha taha lsquooku lsquoikai ko ha loea ke ne fakafofongalsquoi koe Kapau lsquooku ke pehē lsquooku totonu ke fai ia pea ke fetulsquoutaki mai kiate kimautolu kimulsquoa pea toki fai lsquoa e fakatonutonu lsquoi he Tribunal

ƨ lsquoE lava fēfē keu kounalsquoi lsquoa e falsquoahi lsquoe tahaacute ke ne talangofua ki he tulsquoutulsquouni nalsquoe lsquoosi fai

Kapau lsquookuacute ke marsquou ha tursquoutursquouni lsquoa e fakatonutonuacute (Mediatorrsquos order) kuo lsquoosi silarsquoi pe ko ha tursquoutursquouni lsquoa e Tenancy Tribunal lsquoe lava ke ke kole ki he varsquoa Collections ndash Ministry of Justice ke ne lsquoeke lsquoa e morsquoua ni Ko e ngaahi tohi kole Civil Enforcement kotoa pē lsquoe lava ke lsquoave ia ki he tursquoasila lsquoi lalo pe lsquoe faile ia lsquoi ha taha lsquoo e ngaahi District Court of New Zealand (Fakamaaursquoanga Fakavahe lsquoa Nursquou Sila)

Ministry of Justice Central Processing Unit SX10042 Wellington

lsquoE lava ke ke marsquou atu meiate kimautolu ha fakamatala lahi ange felāversquoi mo hono tānaki lsquoo ha morsquoua Vakai ki he wwwtenancygovtnz

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 21

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kimulsquoa lsquoi he lsquoaho lsquooku loto ke mavahe ai

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he lenilootiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa Kaekehe lsquoe lava lsquoe he lenilooti ke fai halsquoa ne fakatokanga lsquoaho lsquoe 42 lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e nofolsquoanga ni lsquoe he tokotaha lsquooku holsquoona pe ko hono fāmiliacute ke nau hiki mai lsquoo nofolsquoi ia ko honau lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo kuo lsquoosi fakatau atu lsquoa e lsquoapiacute pea kuo lsquoosi fakakakato lsquoa e alea fakatau pea fiemalsquou lsquoe he tokotaha nalsquoa ne fakatauacute ke fakalsquoatā lsquoo lsquooua lsquoe toe nofo ha taha ai

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ke hiki ki ai halsquoa ne kau ngāue totongi (pea lsquooku lsquoosi hā pe lsquoi he aleapau nofo totongi lsquooku ngāuelsquoaki pe lsquoe ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ki ai)

lsquoE fakapotopoto ke tauhi ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga lsquoI holsquoo lsquoave halsquoo tohi fakatokanga lsquooku ke loto ke fakangata lsquoa e aleapauacute kuo pau ke

rsaquo fai ia lsquoaki ha tohi

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoa e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi nofo totongiacute

rsaquo fakahā ke mahino lsquoa e lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai

rsaquo fakamolsquooni he tohi

Kapau lsquooku nounou hifo he lsquoaho lsquoe 90 lsquoa hono lsquooatu lsquoo e fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke fakamahino lsquoa e lsquouhinga lsquooku nounou aiacute

ƨ lsquoE fēfē kapau lsquooku fie hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia kimulsquoa pea lsquoosi lsquoa e aleapauacute

Kapau lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga ke fakangata lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe ngofua ke nofo lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoi he aleapauacute Ka lsquoo kapau lsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia ke mavahe kimulsquoa ai lsquoe kei fiemalsquou pē ke fai halsquoa ne tohi fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 ki he lenilootiacute

lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe sai pe ki he lenilootiacute ke hiki ki mulsquoa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ka kuo pau ke na felotoi lōua ki ai lsquoi ha tohi

ƨ lsquoE lava ke fakangata ha fixed term tenancy kimulsquoa he taimi nalsquoe tonu ke toki lsquoosi ki ai

lsquoE lsquoikai lava ke fakangata ha aleapau nofo totongi fixed-term kaelsquooua kuo felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha toki tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal pea lsquoe lava ke fai ia Ko e lsquoaho ke fakangata ai lsquooku lsquoosi lsquoasi pe ia he tohi aleapau

lsquoE ala lava lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoo fai ha tulsquoutulsquouni ke fakangata vave ha aleapau fixed term lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha fulsquou maumaulsquoi lahi lsquoo e aleapauacute

rsaquo kuo malsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoe hiki lsquoa e totongi nofo koelsquouhi ko ha ngaahi melsquoa nalsquoe lsquoikai halsquoa ne lsquoilo lsquoe hoko pea ko ha hiki eni lsquooku fulsquou lahi lsquoo ala hoko ai ha faingatalsquoalsquoia lahi pe

rsaquo ko e aleapauacute nalsquoe makatulsquounga ia lsquoi he ngaahi tulsquoutulsquouni fakakautaha (body corporate operational rules) lsquoa kinautolu lsquooku lesisita ai lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga lsquoo fakatatau ki he lao Unit Titles Act 2010 pea lsquoi ha liliu ki he ngaahi tulsquoutulsquouni koia lsquoe lsquoikai fakapotopoto ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute pe

rsaquo Kuo hoko ha ngaahi melsquoa talsquoelsquoamanekina ki he lenilooti pē ko e tokotaha totongi nofo lsquoo ala hoko ai ha fulsquou faingatalsquoalsquoia lahi

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

22

ƨ Koe hā lsquoa e founga totonu ke lsquoave lsquoaki lsquoa e tohi fakatokanga

lsquoOku totonu ke lsquoave lsquoa e tohi fakatokanga ki he tulsquoasila (address for service) nalsquoe lsquoosi fakamahino atu ke fai lsquoa e ngaahi fetulsquoutaki fakalao ki ai Ko e tulsquoasila eni lsquoo ha lsquoapi puha meili he Positi lsquoOfisi lsquoimeili pe fika lsquoo ha misini fax

Kapau lsquoe lava ke ke lsquoave hangatonu lsquoa e tohi fakatokanga ni ki he nima lsquoo e tokotaha koia lsquoe lau eni kuo ke lsquoosi fakakakato lsquoa hono tufa atu

Koelsquouhi ke fakapapaulsquoi lsquooku lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke malsquou ai lsquoa e tohi fakatokanga lsquoe he tokotaha koia lsquooku pehē lsquoe he lao tukukehe ka malsquou ha fakamolsquooni ke fakalsquoikailsquoi lsquoaki kuo pau ke

rsaquo tuku atu ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 kapau nalsquoe lsquoave lsquoa e fakatokanga he meili

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 2 kapau nalsquoa ke lsquoave lsquoa e tohiacute lsquoo tuku lsquoi he puha tohi lsquoi honau tulsquoasila pe lsquoi he matapā hūlsquoanga ki honau fale

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha lsquoimeili hili lsquoa e 5 efiafi

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha misini fax he lsquoosi lsquoa e 5 efiafi

lsquoOku toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho ki he fakatokanga lsquoi he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi fakatokanga Ko e fakatātā eni ki ai ka lsquoave lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoaho 21 ki he lenilootiacute ke fakangata pea lsquooku lsquoave ia lsquoi he meili lsquooku tonu ke nau tukuange ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 ke ne malsquou ai lsquoa e tohiacute lsquoE toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho lsquoe 21 mei he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi lsquoe he lenilootiacute

ƨ Fēfē kapau teu lsquoimeili lsquoa e tohi fakatokanga

Kapau te ke fai lsquoeni pea lsquoe fakapotopoto ke fuofua vakai pe lsquoe malsquou ha fakamolsquooni pau lsquoe lava ke alsquou lsquoa e lsquoimeili (delivery receipt) ki he tokotaha ko ia pea toki lsquoave

Ko e fakamolsquooni kolsquoeni lsquoe lava ai lsquoo lsquoilo lsquoa e taimi lsquoe alsquou ai lsquoa e lsquoimeili ki he tokotaha nalsquoe lsquoave ki ai

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoi he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo ha aleapau fixed-term tenancy

lsquoI he lsquoene alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosiacute lsquoe kei hoko atu ia ka lsquoi he founga periodic tenancy pea lsquoe kei tatau ai pe mo e ngaahi kupu lsquoo e aleapau ni lsquoo hange ko e alepau nalsquou toki lsquoosi tukukehe

rsaquo ka toe fakafolsquoou lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute halsquoana aleapau folsquoou pe ko hono toe fakaloloa atu lsquoa e aleapauacute pe

rsaquo ko ha fakahā lsquoe ha taha kuo ne loto ke fakangata lsquoa e nofo totongi Ko hono fakahoko ha fakatokanga pehē ni lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e lsquoaho 21 ki he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa he lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai lsquoa e aleapau

Kapau nalsquoe fakalsquoatā lsquoi he tohi aleapau ke toe fakafolsquoou pe fakaloloa atu lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke toe fakaloloa atu kuo pau ke fai halsquoa ne tohi ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou ange lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute pea ka lsquoikai lsquoe lsquoikai lava ke toe fakaloloa atu lsquoa e aleapau kapau lsquooku lsquoikai loto ki ai lsquoa e lenilootiacute

Teuteu hiki ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoa e tokotaha nofo

totongiacute ke fai lsquoi halsquoaacute ne hiki

Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau

rsaquo ke mavahe atu lsquoi he lsquoaho kuo lsquoosi fakahā ki ai lsquoe he lenilootiacute lsquoi halsquoa ne tohi fakatokanga

rsaquo totongi kakato lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi

rsaquo fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo lsquoave lsquoa e veve kotoa lsquoi he lsquoaho fakalsquoosiacute

rsaquo lsquoave mo lsquoenau ngaahi ngalsquootolsquoota

rsaquo lsquoave lsquoa e ki kaati ki pea mo e ki ki he fale taulsquoanga melsquoalele ki he lenilootiacute

rsaquo tuku lsquoo lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa pe naunau fale lsquoa e lenilootiacute

Kapau lsquoe lsquoikai ke fai kotoa lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ke mau totongi ange ki ai ha konga pe ko e kotoa lsquoo e palsquoanga pooni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 23

ƨ Ko hono fakafoki lsquoo e totongi pooni

lsquoI he lsquoosi lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe lelei taha ke femahinolsquoaki lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he lahi lsquoo e totongi pooniacute ke fakafokirsquo Ngāuelsquoaki lsquoa e lipooti nalsquoe fai lsquoi hono sivilsquoi lsquoo e fale he kamatalsquoanga ke fakamahino pe nalsquoe lsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko lsquoE lsquoikai lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ke totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha liliu ki he fotunga lsquooku hoko ki he fale pe ko hono ngaahi naunau tupu pe ia mei halsquoa ne motulsquoa pea mo hono ngāuelsquoaki fakalelei

ƨ lsquoE fakafoki fēfē mai lsquoa lsquoeku pooni nalsquoe lsquoosi totongi

Hili ha felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he melsquoa ke fai ki he palsquoanga pooni te na fakafonu ha foomu ke fakafoki lsquoaki (bond refund form) lsquoE malsquou lsquoa hono tatau lsquoo e foomuacute mei he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

Kapau lsquooku mo tali lsquooku tō nounou lsquoa e totongi nofo nalsquoe malsquou mei he tokotaha nofo totongiacute pe lsquooku lsquoi ai ha maumau pea hikilsquoi hifo ia lsquoi he foomu pea ke fakamolsquooni ai lsquoO anga pehe ni kapau ko e pooni nalsquoe $600 pea mo felotoi ko e ngaahi lsquoo e matapā siolsquoata lsquooku $150 pea te mo tohilsquoi hifo

Totongi ki he lenilootiacute lsquoa e $150

Totongi ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e $450

Fakapapaulsquoi ke fakakau lsquoa holsquoo mo ongo fika lsquoakauni lsquoi he foomu koelsquouhi lsquoe lsquoikai ke mau li atu ha sieke pe palsquoanga (cash)

lsquoI he lsquoemau malsquou lsquoa e foomu ni te mau vakailsquoi lsquoa e ongo fakamolsquooni tohi nima pe lsquooku tatau mo e fakamolsquooni nalsquoe fai lsquoi he foomu (bond lodgement) nalsquoe fakahū mai lsquoaki lsquoa e pooni Ko e melsquoa ia lsquooku mahulsquoinga ai ke mau lsquoilolsquoi lsquoa e fetongi kotoa pe lsquoo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga ni Kapau lsquooku hā kehekehe lsquoa e fakamolsquooni tohinima pea lsquoe lsquoikai lava ke mau fakafoki lsquoa e pooni kaelsquooua kuo mau toe fai ha fakalsquoekelsquoeke makehe

Taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki ha fale nofo totongi lsquoe taha pea lsquoe ala faingofua ange ke mau fakahū pe ia ke ngāuelsquoaki ko e pooni ia ki he lsquoapi nofolsquoanga folsquoou lsquoE fiemalsquou leva ke ke ngāuelsquoaki lsquoa e foomu ki hono liliu lsquoo e pooni (bond transfer form)

ƨ Fēfē kapau lsquoe lsquoikai ke felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he pooni

Fetulsquoutaki lsquoo fakahā ki he Tenancy Tribunal lsquoi he vave taha lsquoE lsquoi ai leva lsquoa e tokotaha fakatonutonu (mediator) te ne feingalsquoi ke fai ha felotoi

ƨ Fēfē kapau lsquooku faingatalsquoa ke fai ha fetulsquoutaki mo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

Kapau lsquooku faingatalsquoa pea ke fakafonu lsquoa e foomu totongi fakafokiacute (bond refund) pea ke fetulsquoutaki ki he potungāue Tenancy Services ke vakai lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe ala fai

ƨ Ko e hā e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe hiki atu ha taha lsquoo e kau nofo totongi

lsquoI he taimiacute nilsquoihi lsquoe lava ke hiki atu ha taha lsquoi he kau nofo totongi ne nau lsquoosi fakamolsquooni kotoa lsquoi he tohi aleapau kae kei nofo atu pē lsquoa e nilsquoihi Kapau lsquoe tali lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava pe ke halsquou lsquoa e tokotaha hiki maiacute lsquoo hoko atu lsquoaki lsquoa e lsquoinasi lsquoo e tokotaha kuo hiki atuacute Kapau lsquoe fai eni pea kuo pau ke mou fakahā mai lsquoaki ha fakamolsquooni lsquoa e lenilootiacute tokotaha lsquoe hikiacute pea mo e tokotaha te ne fetongi maiacute lsquoi he foomu ko e ldquochange of tenant bond formrdquo pea lsquoomai

lsquoE lsquoikai ke liliu heni lsquoa e tohi aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke toe falsquou ha tohi aleapau folsquoou ke fakakau ai lsquoa e tokotaha hiki folsquoou atu

MOVERS

MOVERS

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

24

Ko e ngaahi melsquoa kehe fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute

ƨ Ko e lenilootiacute lsquoe mavahe atu lsquoo laka hake he lsquoaho lsquoe 21

Kapau lsquoe mavahe atu mei Nulsquousila lsquoa e lenilootiacute lsquoo laka hake he lsquoaho hokohoko lsquoe 21 pea kuo pau ke ne fokotulsquou hano fakafofonga ke ne tokangalsquoi lsquoa e nofolsquoanga he taimi koia Kuo pau ke fakahā lsquoe he lenilooti ke lsquoilo lsquoe he tokotaha nofo totongi pea mo e Tenancy Services (kapau nalsquoe lsquoosi totongi ha pooni) lsquoa e feitulsquou ke fai ha fetulsquoutaki ki hono fakafofonga

Ko hono fakatau atu ha lsquoapi nofo totongi ƨ lsquoE fiemalsquou ke tala lsquoe he lenilootiacute ki he

tokotaha nofo totongiacute lsquooku ne fakatau atu lsquoa e lsquoapi

lsquoIo kuo pau ke nau tala ki he tokotaha nofo totongiacute pea mo ha taha pē lsquooku fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute lsquoi ha tohi ke nau lsquoilo lsquooku ne feinga ke fakatau atu

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e lenilootiacute ke lsquoomai lsquoa e kakai lsquooku nau fie fakatau ke nau sio mo vakailsquoi lsquoa e nofolsquoanga lsquoi ha loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea ke lsquooua nalsquoa fakafaingatalsquoalsquoialsquoi lsquoo lsquoikai ha lsquouhinga lelei ki ai

lsquoI hono fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga kuopau ke fakahā lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ki he tokotaha nofo totongiacute a e tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapi pea mo e lsquoaho te nau hoko ai ko e lenilooti Kuo pau ke fakahā lsquoe he tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapiacute ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa hono hingoa feitulsquou pe founga ke fai lsquoaki ha fetulsquoutaki pea mo e founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi nofo lsquoo hangē ko e fika lsquoo ha lsquoakauni lsquoi he pangikē lsquoI hono fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute ko e mafai lsquoo e lenilootiacute ki he pooni lsquoe hiki ia ki he lenilootiacute folsquoouacute Kapau lsquooku fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ke totongi

ange ha konga lsquoo e pooniacute pea lsquooku tonu ke fai lsquoeni kimulsquoa he lsquoaho lsquooku fakalsquoosi ai lsquoa e fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute (pe ko e lsquoaho lsquoe malsquou ai ndash possession date - lsquoe he tokotaha fakatau lsquoo kapau lsquoe hoko ia kimulsquoa)

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke lsquoilo lsquoe he Tenancy Services

Kapau lsquooku mau tauhi ha pooni pea lsquooku totonu ke nau lsquoilo pe lsquooku lsquoi ai ha lenilootiacute folsquoou Kuo pau ke fakafonu lsquoe he lenilooti motulsquoa pea mo e lenilootiacute folsquoouacute lsquoo na fakamolsquooni lsquoi he foomu lsquochange of landlordagentlsquo Te mau hikilsquoi leva lsquoa e hingoa lsquoo e lenilootiacute folsquoou lsquoi he lekooti lsquoo e ngaahi pooni te mau tauhiacute

ƨ lsquoOku lsquoi ai ha ngaahi lao makehe ki ha fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ko ha koloa kuo puke lsquoo fakatau atu (mortgagee sales)

lsquoI ha hiki mai ha tokotaha folsquoou pe ko ha puke fakalao lsquoo e lsquoapiacute ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatau (mortgagee) ke ne hoko atu lsquoa e aleapau nofo totongi te ne malsquou lsquoa e mafai tatau mo ha lenilooti lsquoi he lao Residential Tenancies Act Kapau ko e aleapau ko e ldquofixed-termrdquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e kautaha nalsquoa nau fakatau pe ko e pangike ke nau fai lsquoa e ngaahi fakatokanga angamaheni mo ha aleapau ldquoperiodic tenancyrdquo ka lsquoe lsquoi ai pē lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe kilsquoi kehe ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fakangata ha aleapau founga ldquofixed-term tenancyrdquo lsquoo hangē hano fakangata ha lsquoo ha ldquoperiodic tenancyrdquo lsquoo kapau lsquoe liliu lsquoa e lsquoapi lsquoo malsquou ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatauacute pea kuo nau fiemalsquou ke nau toe fakatau atu (mortgagee possession) lsquoE lsquoikai ha liliu ia ki he ngaahi totonu lsquoa e lenilooti folsquoouacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 25

ƨ lsquoE lava ke malsquou ha tokoni mei he Tenancy Services lsquoi ha fekihiaki lsquoa e kau nofo totongi (flatmates)

lsquoIkai lsquoe lsquoikai lava ke mau tokoni Te mau toki lava pe ke tokoni lsquoi ha ngaahi faingatalsquoalsquoia he vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongiacute Kaekehe manatulsquoi kapau te ke lsquoalu lsquoo nofo totongi fakataha mo ha nilsquoihi pea mou fakamolsquooni fakakātoa lsquoi he tohi aleapauacute te mou kau kotoa lsquoi he ngaahi fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he tohi aleapauacute lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi lsquoe ha taha lsquoa hono lsquoinasi he totongi nofo pe ko halsquoa ne maumaulsquoi ha melsquoa lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ia ke totongi ia lsquoe ha nilsquoihi pe ko e kotoa lsquoo e kau nofo totongiacute neongo pe ko hai nalsquoa ne fai lsquoa e maumau lsquoE lava lsquoo malsquou atu ha ngaahi falelsquoi lsquoi ha hoko ha makuku lsquoa e kau nofo totongiacute mei he Community Law Centres Citizens Advice Bureaux pea mo e valsquoa falelsquoi malsquoae fānau ako he ngaahi akolsquoanga (lsquounivesiti mo e ngaahi akolsquoanag pehe)

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakafisingarsquoi ha taha meiacute harsquoaacute ne nofo totongi

lsquoOku lsquoikai tali ke makatulsquounga lsquoi hono lsquooange lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fale nofolsquoanga pe ko hano fakaloloa atu ha aleapau nofo totongi ki ha taha koelsquouhi ko hono tulsquounga fakamali (marital status) tangata pe fefine talsquou motulsquoa lotu lsquooku kau ki ai pe ko hono lanu (matakali) lsquoE lsquoikai ngofua ke talsquoetali lsquoe he lenilootiacute ha taha koelsquouhi lsquooku lsquoikai halsquoane ngāue pe lsquooku toho penefiti Kapau lsquoe hoko ha melsquoa pehe ni lsquoe lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal pe ko e ū Human Rights Commission koelsquouhi ko e fakafaikehekehelsquoi (discrimination) eni lsquooku lsquoikai ke ngofua ke fai

Ko e hā lsquoa e Service Tenancy Ko e service tenancy ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga lsquoo e ngāuelsquoanga lsquooku ngāue aiacute lsquoo fakatatau ki he lsquoene aleapau pe ko e ngaahi fiemalsquou lsquoa e ngāuelsquoanga pe kautaha lsquooku ngāue ai lsquoOku kau lsquoa e falsquoahinga aleapau nofo totongi kolsquoeniacute lsquoi he tulsquoutulsquouni lsquoa e lao Residential Tenancies Act ka lsquooku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ki he totongi kimulsquoa (rent in advance) pea mo hono fakangata lsquoo e aleapauacute

ƨ Ko e totongi nofo

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe lsquoi hono tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole ki he nofo totongi mei he vahe lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute lsquooku ngāue ia malsquoae lenilootiacute) lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ke fakaleleilsquoi ha melsquoa mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

ƨ Ko e ngaahi taimi lsquoo e fakatokanga

Kapau lsquoe lsquoosi pe lsquoe malsquou ha fakatokanga lsquoe fakangata lsquoa e aleapau ngāue lsquoe fiemalsquou ke fai lsquoe he ngāuelsquoanga pe ko e tokotaha ngāue (employee) ha fuofua fakatokanga lsquoaki ha uike lsquoe 2 lsquoe lsquoosi ai pea mo e nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai ngofua ke fuofua lsquoosi lsquoa e aleapau nofo totongiacute ia kimulsquoa pea toki lsquoosi lsquoa e aleapau ngāue lsquoE lava ke toe nounou ange lsquoa e taimi fakatokanga pehe ni lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga malsquoa ha tokotaha ngāue lsquoe fakangāuelsquoi koelsquouhi ko e mavahe atu lsquoa e tokotaha ngāue lsquooku nofo aiacute

rsaquo lsquoe pehe lsquoe he lenilootiacute lsquoe fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

Kapau lsquooku ke fie nofo totongi he founga ni ndash service tenancy lsquoe lava ke mau tānaki atu ha ngaahi fakahinohino pea mo ha falelsquoi

Koloa lilsquoaki lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe lsquoikai lava ke lsquoave kotoa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa lsquoene koloa pe ngalsquootolsquoota lsquoi halsquoa ne mavahe pe hiki lsquoOku lsquoi ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e lao ki he ngaahi melsquoa ke fai ki ha koloa lsquooku lilsquoaki

rsaquo lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke lsquoave pe tolsquoo lsquoo laku ha melsquoakai mo ha melsquoa lsquoe ala mafu pe maumau ka kuo pau ke ne fuofua feinga ke fai ha fetulsquoutaki mo e tokotaha nofo totongiacute ke fetukutuku lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoe lilsquoaki he nofolsquoanga

rsaquo Kapau lsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave pea kuopau ke feinga lsquoa e lenilootiacute ke fakamahulsquoingalsquoi lsquoa e koloa ni ke fakatau atu pea bull ke ne laku pe fakalsquoauha lsquoa e koloa ni lsquoo kapau lsquoe

lahi ange lsquoa hono totongi ke lsquoave lsquoo tauhiacute lsquoi hano tulsquouaki atu ke fakatau (tukukehe kapau ko ha ngaahi naunau pepa pe tohi ndash personal papers) lsquooku mahulsquoinga ki he tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

26

bull kapau lsquooku laka hake lsquoa e mahulsquoinga lsquoo e koloa lsquoi hano lsquoave lsquoo tauhi kuopau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e koloa lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou hifo he lsquoaho lsquoe 35 pea ne toki fakatau atu he founga angamaheni

rsaquo Kuo pau ke tauhi malu lsquoe he lenilooti ha ngaahi pepa pē tohi kuo tuku lsquoe he tokotaha nofo totongi Kapau ko ha ngaahi pepa pe tohi mahulsquoinga eni pea nalsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 35 lsquoe kei tauhi pe lsquoeni lsquoe he lenilootiacute pe ko hono lsquoave ki lsquoapi polisi Kapau lsquoe lsquoave eni ki he kau polisi pea kuo pau ke ne tauhi lsquoa hono laulsquoi tohi tali totongi

rsaquo lsquoE lava ke halsquou lsquoa e tokotaha totongi nofo lsquoo lsquoave lsquoa lsquoene koloa kimulsquoa pea toki laku pe fakatau atu lsquoe he lenilootiacute ka kuo pau ke ne totongi lsquoa e fakamole ki hono tauhi mo e alā melsquoa pehē

rsaquo lsquoE lava ke tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngaahi fakamole ki hono uta atu lsquoo tauhi pea mo hono tulsquouaki fakatau atu lsquoo e koloa lsquoi ha palsquoanga lsquoe malsquou mei hono fakatau atu Ko e toenga lsquoo e palsquoanga lsquoe totongi ia ki he Tenancy Services

rsaquo lsquoE lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke ne malsquou lsquoa e palsquoanga ko ia ke tāpuni lsquoaki halsquoa ne ngaahi fakamole pē ka ngaahi molsquoua ange kiate ia (lsquoo hangē ko e totongi nofo nalsquoe telsquoeki ai ke malsquou maumau pea mo ha fakamole ki hono fakamalsquoa lsquoa e nofolsquoanga)

rsaquo lsquoI ha falsquoahinga taimi pē lsquoe lava lsquoa e lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ki ha melsquoa ke fai ki he koloa ni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 27

Ngaahi fale nofo totongi pooti

lsquoOku lsquooatu heni lsquoa e ngaahi fakahinohino ki he totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongi he ngaahi nofolsquoanga totongi pooti (boarding houses) lsquoOku kehekehe lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni ki he nofo totongi pootiacute mei he ngaahi nofo totongi kehe

ƨ Ko e hā lsquoa e boarding house

Ko e fale nofolsquoanga lsquooku lsquoi ai ha loki nofolsquoanga lsquoe 1 pe toe lahi ange ai pea mo e ngaahi naunau ke ngāuelsquoaki kotoa lsquoe he kau nofo totongiacute pea lsquooku nofo ai pe fokotulsquou ke lava lsquoo nofo ai ha kau nofo totongi lsquoe toko 6 pe lahi ange ai he taimi tatau

Ko e aleapau nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquooku lsquouhinga ia ki ha nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquoe alsquou pe lsquooku fakahangahanga ke toe laka atu he lsquoaho lsquoe 28 Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe nofo ia lsquoi he feitulsquou ke lava lsquoo mohe ai pea ngofua ke ne ngāuelsquoaki lsquoa e ngaahi naunau lsquoo e fale lsquooku lsquoataa ke ngāuelsquoaki lsquoe he kau nofo totongi kehe

Totongi pooni lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ha pooni lsquooku alsquou lsquoa hono mahulsquoinga ki he totongi nofo uike lsquoe 4 pea kuo pau ke ne lsquooange ha laulsquoi tali totongi ki ai Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house lsquoa e pooni lsquoo fakahū ki he Tenancy Services kimulsquoa he lsquoaho lsquoe 23 hili hono malsquou tukukehe kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pe toe silsquoi hifo ai Kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pē silsquoi hifo ai pea lsquoikai ha lsquouhinga lelei lsquoi hono puke lsquoo lsquoikai ke fakafoki lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ke fakafoki ange lsquoa e pooni

Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo ngaahi fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni 0800 737 666

Ko e totongi nofo rsaquo Kuo pau ke fai lsquoa e totongi nofo lsquoi hono taimi

totonu

rsaquo lsquoE lava ke hiki hake lsquoe he lenilootiacute lsquoa e totongi nofo hili halsquoa ne fai ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 28 kimulsquoa

Aleapau nofo totongi Ko e ngaahi melsquoa lsquoeni ke toe tānaki atu ki he ngaahi fakamatala lsquooku ha atu he peesi 8 lsquoo pehē ni

rsaquo pe lsquoe alsquou lsquoa e fuoloa lsquoo e nofo totongi lsquoo lsquoaho lsquoe 28 pē lōloa ange

rsaquo ha fika telefoni lsquoe 1 lsquoo e lenilootiacute pe toe lahi ange ai

rsaquo ko e fika lsquoo e loki lsquooku nofolsquoi

rsaquo pe lsquooku toe lsquoi ai ha taha nofo totongi kehe he loki ko ia pea ko e toko fiha

rsaquo ko e ngaahi melsquoa lsquoe fai lsquoe he lenilootiacute malsquoae tokotaha nofo totongiacute lsquoa ia lsquooku lsquoosi fakakau lsquoi he totongi nofo (kapau lsquooku lsquoi ai ha melsquoa pehē)

rsaquo fakahinohino ki he melsquoa ke fai ka hoko ha vela

rsaquo ha fakamatala pe ko e nofo totongiacute ko ha joint tenancy (nofo fakatokolahi) pea kapau ko ia lsquoa e ngaahi hingoa lsquoo e kau nofo kehe lsquoi he loki pooti lsquooku lsquoi he malumalu lsquoo e aleapauacute

rsaquo pe ko e fale nofo totongi pootiacute lsquooku pulersquoi lsquoe ha taha kehe ange meiacute he lenilootiacute lsquoa e hingoa pea mo e tursquoasila fetursquoutaki (kau ki ai ha fika telefoni) lsquoo e tokotaha ko ia

Ngaahi tulsquoutulsquouni ki he anga lsquoo e nofo lsquoE ngofua ki he lenilootiacute ke ne falsquou ha ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pea mo e ngaahi melsquoa ke fai malsquoae kau nofo totongiacute

lsquoE lsquooange ha tatau ki he tokotaha nofo totongiacute pea kuopau ke fokotulsquou ia ha feitulsquou ke lava lsquoo lau kotoa he taimi kotoa pē Kuo pau ke fuofua fai ha fakatokanga lsquoa e lenilootiacute kimulsquoa lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 7 lsquoo ka liliu lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale

lsquoE lava ha tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fale boarding house lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni

rsaquo ke fakamahino lsquooku lsquoikai fakalao ha tulsquoutulsquouni lsquoa e lenilootiacute ki hono fakalele lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo ke tuku mavahe pe liliu ha tulsquoutulsquouni kuo fokotulsquou pea mo e founga lsquooku fakahoko lsquoaki

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

28

ƨ Loka ki he fale nofolsquoanga

Ko e lenilootiacute lsquoo ha boarding house kuopau ke ne

rsaquo fokotulsquou mo tokangalsquoi lsquooku lsquoi ai lsquoa e loka ki he fale nofolsquoanga koelsquouhi ke hao mo malu

rsaquo tokangalsquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo totongi ke nau hū ki honau loki takitaha fale mālōlō pea mo e fale kaukau lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo kehe lsquoo ngāuersquoaki lsquoa e ngaahi feitursquou mo e nāunau kehe lsquoi he ngaahi houa fakapotopoto kotoa pē

rsaquo fakahoko ki ha kau nofo totongiacute lsquoe uesia kinautolu lsquoi ha liliu pe fetongi lsquoo ha folsquoi loka

Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne feinga ke fetongi ha loka lsquoi he fale talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute

rsaquo kuopau ke ne fakafoki lsquoa e ngaahi ki kotoa pē ki he lenilootiacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute Ko e kau nofo totongi lsquoi ha fale nofo totongi pooti lsquooku nau fatongiarsquoaki lsquoa hono fetongi lsquoo e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau ko ha ngaahi kalasi mersquoa fakatokanga kohu motursquoa ange lsquoeni lsquooku lsquoi ai hano maka lsquooku ala fetongi Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoo e fale nofo totongi pootiacute

Totonu ke hū lsquoOku lsquoataa ki he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ke ne hū ki he fale nofolsquoanga lsquoi ha taimi pe

lsquoE toki lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki talsquoe fuofua fai ha fakatokanga (notice) lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau

rsaquo e tali pe loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa silsquoi pea toki hū (pea kapau ko e loki lsquooku nofo ai mo ha nilsquoihi kehe lsquoi ha malsquou ha ngofua mei ha taha pe lsquoo kinautolu) pe

rsaquo lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute lsquoo makatulsquounga he ngaahi melsquoa lsquooku lsquoosi mahino mai lsquoe lsquoi ai ha fakatulsquoutamaki lsquoe hoko ki he molsquoui pe ko e maumau ki he nofolsquoanga pea ke ne hū lsquoo fakaleleilsquoi lsquoa e melsquoa ko ia pe

rsaquo ko halsquoa ne hū ke fai ha ngāue nalsquoe lsquoosi felotoi mo e tokotaha nofo totongiacute ke fai kaekehe pe ko hono fai ialsquoo fakatatau ki he tohi aleapau pe ko e tulsquoutulsquouni ki he fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pe

rsaquo ko e fai lsquoo fakatatau ki he tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki hili lsquoa hono lsquooange to tohi fakatokanga he houa lsquoe 24 kimulsquoa ki he tokotaha lsquooku nofo he lokiacute pe ko e kotoa lsquoo kinautolu lsquooku nau nofo he lokiacute lsquoo kapau lsquooku nau nofo tokolahi lsquoO kau atu ki ai lsquoa

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau nalsquoe telsquoeki ai ke fai ha sivi lsquoo lsquoosi ha uike lsquoe 4

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi mavahe atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha maumaulsquoi lsquoo e lao ni lsquoi ha founga kehe

rsaquo ke sio ai ha taha lsquooku fie nofo totongi pe ko ha tokotaha lsquooku ne fie fakatau lsquoa e fale

rsaquo ke lava ai lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakakato lsquoa hono fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he lao ni

rsaquo ke vakailsquoi ha ngāue nalsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute pe nalsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fai

rsaquo ke sio lsquoi he loki ha tokotaha fakamahūlsquoinga lsquoapi (registered valuer) fakafofonga fakatau lsquoapi (real estate agent) pe ko ha lsquoinisipekita fale (building inspector) koelsquouhi ke falsquou lsquoaki halsquoa nau fakamatala

lsquoI he hū lsquoa e lenilootiacute ki he loki lsquoi ha fale nofo lsquoanga boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne ala ki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute tukukehe kapau ke fai kae lava lsquoa e melsquoa nalsquoe ngofua ai ke hū

rsaquo ke ne fai ia he founga tuha mo fakapotopoto

rsaquo lsquooua nalsquoe ne fakamanamana pe ke fakamalohilsquoi

rsaquo lsquooua nalsquoa nofo ke toe fuoloa ange he taimi nalsquoe fiemalsquou ke fakakakato ai lsquoa e fatongia lsquoi he loki

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 29

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi lsquoE lava ke fakangata eni lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoaki halsquoa ne fakatokanga ki he lenilootiacute he houa lsquoe 48 kimulsquoa

lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke ne fakangata ha totongi nofo lsquoo kapau

rsaquo lsquoi he taimi pe ko ia lsquoo kapau lsquoe fakatupu pe kounalsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hoko ai lsquoa e bull maumau lahi ki he nofolsquoanga pē

bull fakatupu ha fakatulsquoutāmaki ki ha kakai pe ko ha koloa pe

bull fulsquou fakahohalsquoasi lsquoa e toenga lsquoo e kau nofo he fale

rsaquo lsquoaki ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoo kapau bull lsquoe lsquoosi ha lsquoaho 10 mei hono fakatokanga ke

totongi lsquoa e totongi nofo kuo telsquoeki ai ke totongiacute

bull kuo ngāuelsquoaki pe fakangofua lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoa e nofolsquoanga ke fai lsquoaki ha maumaulao

bull lsquooku telsquoeki ai ke totongi kakato lsquoa e totongi nofo pea lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi lilsquoaki pe hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute hili lsquoi ha vakailsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lokiacute pea ne fetulsquoutaki pea mo e tokotaha nofo totongi

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e fakatokanga lsquoaho lsquoe 14 lsquoo kapau ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue (service tenancy)

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 28 lsquoi ha toe falsquoahinga melsquoa kehe ange

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

30

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

Ngaahi lea lsquoUhinga

Koloa lilsquoaki Koloa nalsquoe tuku lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga hili halsquoane mavahe mei ai Vakai ki he peesi 25 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

Ko e tulsquoasila lsquooku tohilsquoi ange lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fai ki ai ha fetulsquoutaki pe lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo alsquou ki ha taimi kuo lsquoosi fakangata ai lsquoa e aleapauacute Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ha tulsquoasila lsquoo ha lsquoapi pe ko e puha meili Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe fika misini fax

Totongi mei he pangikē Ko hono alealsquoi lsquoe ha taha ke tolsquoo malsquou pē ha palsquoanga mei he lsquoene lsquoakauni he pangikē ke totongi atu ki taha kehe

Fale nofo totongi pooti Ko ha fale nofolsquoanga lsquooku nofolsquoi lsquoe ha kakai nofo totongi pooti Vakai ki he peesi 27 ki hono fakamatalalsquoi lsquoo e taimi lsquoe ngāuelsquoaki ai lsquoa e lao

Foomu ke fakahū aki lsquoa e pooni

Ko ha foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke lsquoave lsquoaki lsquoa e totongi lsquoo e pooni ki he potungāue Tenancy Services

Foomu ki hono fakafoki lsquoo e pooni

Ko e foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakafoki lsquoaki lsquoa e pooni nalsquoe totongi ki he potungāue Tenancy Services hili ha hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

Koloa Ko e ngaahi koloa pe naunau lsquoa e lenilootiacute lsquoo hangē ko e puipui lsquoaisi pe misini fō pe ko ha melsquoa lsquooku lsquoikai ko ha konga tulsquou malsquou lsquoo e fale

Ko e totongi huhulsquoi Ko ha palsquoanga lsquooku totongi ki he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakaleleilsquoi lsquoaki ha mole me maumau

Fixed-term tenancy (Nofo Totongi Taimi Tursquoupau)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoo ngata meiacute he lsquoaho kuo fokotursquou pau lsquoi he aleapau nofo totongiacute lsquoa ia lsquoe arsquou ki ai kuo lsquootomētiki pē lsquoa e liliu ia lsquoa e aleapauacute lsquoo hoko ko ha periodic tenancy (nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata) tukukehe kapau kuo lsquoosi fai ha felotoi ki heni lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

Puke fakalao fakatahalsquoi pe ko ha nilsquoihi pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko lsquoi he aleapau nalsquoa nau fakamolsquooni kotoa ki ai

Ko e kau nofo totongi kotoa pe lsquoe lsquoasi honau hingoa lsquoi he tohi aleapau te nau vahevahe pe lsquoinasi kotoa lsquoi he ngaahi maumau lsquoe hoko lsquoi he tohi aleapau Vakai ki he peesi 9 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Ko ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke fai lsquoaki ha nofo totongi

Ko ha tokotaha lsquooku ne pisinisi lsquoaki lsquoa hono fakafofongalsquoi ke lava lsquoo fakahoko ha alepau ke fai ha nofo totongi lsquoE ala fakatātā lsquoaki ha tokotaha lsquooku ne pulelsquoi ha lsquoapi nofolsquoanga pe ko ha fakafofonga fakatau lsquoapi

Tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo

Ko e tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo lsquoo fakatatau mo e totongi lsquooku fai lsquoe ha nilsquoihi kehe lsquoi ha nofolsquoanga meimei tatau he feitulsquou meimei tatau

Fakatonutonu Ko ha fakataha pe fetelefonilsquoaki lsquoo ngāuelsquoaki ha tokotaha fakatonutonu ke ne fakaleleilsquoi ha vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

Fakatokanga ke fakaleleilsquoi lsquoOku toe lsquoiloa ia ko e fakatokanga lsquoaho hokohoko lsquoe 14 lsquooku lsquooange ki he tokotaha ke ne fakaleleilsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko

Periodic tenancy (Nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoi ha vaharsquoa taimi lsquooku lsquoikai tuhursquoi pau Kuo pau ke fakahā atu lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fakatokanga lsquoo lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kapau lsquooku nau fie fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 90 Kā neongo lsquoeniacute lsquoe lava ke nau lsquooatu ha fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 42 lsquoi ha ngaahi makatursquounga pau Vakai ki he peesi 7

Property inspection report (līpooti sivi lsquoo e lsquoapiacute)

Lēkooti tohi lsquoo e lsquoapiacute kuo fakafonu fakataha lsquoe ha lenilooti mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongiacute lsquoAonga ke fakakau ki ai ha ngaahi tā Vakai ki he peesi 9

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 31

Ngaahi lea lsquoUhinga

Fiemālie fakaekinautolu Totonu fakalao lsquoa e kau nofo totongiacute ke fakarsquoaparsquoaparsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoenau nofo nonga mo malu fakaekinautoluacute

Totongi nofo ke fai ki mulsquoa Ko ha totongi nofo lsquooku fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi mulsquoa he taimi nalsquoe toki totonu ke totongi ai (lsquoo lsquoikai ke toe laka hake he uike lsquoe 2) Ko hono fakatātā ka totongi ha uike lsquoe 2 lsquoe he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho 1 lsquoo Me lsquoa ia ko hono totongi ia lsquoo e nofo mei he lsquoaho 1 ki he lsquoaho 14 lsquoo Me lsquoE toki fiemalsquou lsquoa e totongi hono hoko lsquoi he lsquoaho 15 lsquoo Mē

Ko e tohi fakatokanga fakafepaki

Ko hono fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoa e aleapau koelsquouhi ko ha lāunga nalsquoa ne fai pe ko halsquoa ne feinga ke fai ha melsquoa lsquooku lsquoosi fakangofua lsquoe he lao ke ne fai

Nofo totongi Ko ha fakangofua lsquoe he tokotaha lsquooku lsquoalsquoana lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ke nofo ai ha taha kae fakahoko ha totongi nofo

Tokotaha fakamaau lsquoi ha fakatonutonu lsquoo ha aleapau nofo totongi

Ko ha tokotaha taulsquoatāina lsquoi he Tenancy Tribunal lsquooku ne tali ha ngaahi fakamatala mei he ongo tafalsquoaki lōua pea ne fai ha tulsquoutulsquouni aofangatuku

Aleapau nofo totongi Ko e tohi aleapau kuo lsquoosi fakamolsquooni ai lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa pea toki lava ke hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lsquoapi nofolsquoanga pea lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai

Ko e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi

Ko e sino lsquoo tatau pē mo ha fakamaaulsquoanga lsquooku ne fai tulsquoutulsquouni ki ha palopalema lsquooku hoko he vā lsquoo e tokotaha nofo totongiacute pea mo e lenilootiacute koelsquouhi ke lava lsquoo veteange

Tulsquoutulsquouni mei he Fakamaāulsquoanga Nofo Totongi

Ko ha tohi lsquooku fakamahino ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi kuopau ke muimui kātoa ki ai

Motulsquoa mo lsquoilelsquoila Ko e ngaahi melsquoa lsquooku hoko ki ha nofolsquoanga lsquoi hano nofolsquoi lsquoo hange ko e fakalsquoau ke motulsquoa lsquoa e kāpeti pe ko e lsquoilelsquoila lsquoa e vali lsquoo e holisi

Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi ha melsquoa nalsquoe maumau pe ko ha ngāue ke fai lsquoi he nofolsquoanga

Tohi fakatokanga Ko ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakahā ki ha taha lsquooku lsquoi ai lsquoa e melsquoa lsquooku hoko lsquoo hangē ko ha teu mavahe atu pe ko e hiki hake lsquoa e totongi nofo

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)

Page 5: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 5

Ko e ngaahi melsquoa fakapalsquoanga

Totongi pooni Ko e pooniacute ko ha palsquoanga lsquooku totongi lsquoe he tokotaha totongi nofo ke ne lava lsquoo tāpuni ha fakamole pe tōnounou fakapalsquoanga lsquoi he alsquou ki he lsquoosi lsquoa e taimi lsquoo e aleapau nofo totongiacute

lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ha pooni lsquooku felsquounga hono mahulsquoinga mo e totongi nofo he uike lsquoe 4 lsquoE lsquoikai ngofua ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacuteha mahulsquoinga lsquooku toe laka hake ai lsquoOku lsquoikai foki ke fakamalohilsquoi ke lsquoeke lsquoe he lenilootiacute ha pooni ka ko e tokolahi lsquoo e kau lenilootiacute lsquooku nau fiemalsquou ha pooni

Kuo pau ke lsquooange lsquoe he lenilooti ki he tokotaha nofo totongi ha laulsquoi tali totongi ki ha pooni lsquoe totongi

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko ki he pooniacute lolotonga lsquoa e nofo lsquoa e tokotaha nofo totongi

Ko kimautolu (Tenancy Services) lsquooku mau tauhi lsquoa e pooni (bond) lsquoE fakafonu pea fakamolsquooni tohi fakatouloua lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he foomu ko e bond lodgement form pea totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e pooniacute ki he lenilootiacute Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacutelsquoa e foomuacute pea mo e pooni lsquoo kau ai ha pooni nalsquoe totongi fakakonga pē kia kimautolu lsquoi loto lsquoi he lsquoaho ngāue lsquoe 23 meiacute he lsquoaho narsquoe fakahoko ai lsquoa e totongiacute lsquoE lava ke lsquoave hangatonu pe lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e pooniacute ki he potungāue lsquoo kapau lsquoe loto ki ai lsquoa e lenilootiacute

Hili hono malsquou lsquoo e pooniacute lsquoe he potungāue te mau tohi ki he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakamahino kuo lsquoosi malsquou lsquoa e totongiacute

Kapau lsquoe lsquoikai ke malsquou atu ha tohi fekaulsquoaki mo e pooniacute pea lsquooku totonu ke ke telefoni 0800 737 666 Kapau nalsquoa ke lsquoosi lsquoomai ha tulsquoasila lsquoimeili lsquoe lsquooatu lsquoa e tohiacute pea mo e foomu lsquoo fakafou atu he lsquoimeili

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko ki he pooniacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

lsquoOku totonu ke fakafoki lsquoa e pooniacute ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoE lava ke puke lsquoe he lenilootiacute lsquoa e pooni hono kotoa pe ko hano konga lsquoo kapau lsquooku lsquoi ai ha

molsquoua lsquoo e tokotaha nofo totongiacute he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute lsquoo kau ki heni ha totongi nofo nalsquoe telsquoeki ai ke totongi pe ko ha maumau nalsquoe hoko ki he lsquoapi nofolsquoanga Kapau lsquoe lsquoikai ke lsquoilo lsquoe he lenilootiacute pe lsquooku lsquoi fē lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea pehē foki mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoo lsquoikai ke ne lsquoilo pe lsquooku lsquoi fē lsquoa e lenilootiacute lsquooku tonu ke nau telefoni ki he 0800 737 666

Ko ha lenilooti lsquooku ne fiemalsquou ke totongilsquoi ange ki ai ha pooni hili lsquoa e mahina lsquoe 2 mei he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute kuo pau ke ne kole ha ngofua mei he tokotaha nofo totongiacute pe ko ha malsquou ha tulsquoutulsquouni pehē mei he Tenancy Tribunal

Ki ha toe fakamatala fakaikiiki vakai ki he ldquolsquoE fakafoki fēfē mai lsquoa lsquoeku pooni nalsquoe lsquoosi totongirdquo lsquoi he peesi 23

Ko e totongi nofo lsquoE lava ke fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ha totongi nofo uike lsquoe 1 pe 2 kimulsquoa (rent in advance) Ko e totongi lsquoeni lsquoo e fuofua uike lsquoe 1 pe uike lsquoe 2 lsquoo makatulsquounga ia lsquoi he founga totongi nofo kuo lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai ndash pe ko e totongi fakauike (pea lsquoe fiemalsquou ke totongi kimulsquoa ha uike lsquoe 1) pe ko e totongi fakauike 2 (pea lsquoe fiemalsquou ke totongi ha uike lsquoe 2) lsquoOku lsquoikai ngofua ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ke totongi ange ha totongi nofo kaelsquooua kuo lsquoosi ngāuelsquoaki kotoa lsquoa e ngaahi totongi kuo ne lsquoosi malsquou Ko e fakatātā lsquoeni ki ai kapau nalsquoe lsquoosi totongi lsquoe he tokotaha nofo totongi ha uike lsquoe 2 kimulsquoa (rent in advance) ko e totongi hono hoko lsquoe toki fiemalsquou ia he lsquoosi lsquoa e uike lsquoe ua mei ai (lsquoaho lsquoe 14)

ƨ lsquoE totongi fēfē lsquoa e totongi nofo

Kuo pau ke felotoi lsquoa e lenilootiacutepea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he founga ke failsquoaki lsquoa e totongiacute pea ke fakakau ia lsquoi he tohi aleapauacute Ko e ngaahi founga eni lsquooku lahilahi lsquoa hono ngāuelsquoaki lsquoi he totongi nofo

rsaquo fakangofualsquoi ke tolsquoo mei holsquoo lsquoakauni he pangikē lsquoi he taimi lsquooku fiemalsquou ai ke totongi (automatic payment)

rsaquo siekelsquoi ke lava lsquoo toho palsquoanga lsquoi he pangikē (cash cheque)

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

6

rsaquo siekelsquoi ki ha taha ke ne fakahū lsquoi halsquoa ne lsquoakauni pea toki lava lsquoo toho (non-negotiable cheque)

rsaquo totongi palsquoanga

Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ha laulsquoi tali totongi tukukehe kapau nalsquoe totongi hangatonu lsquoeni ki he lsquoakauni lsquoa e lenilootiacute lsquoi he pangikē pe nalsquoe totongi lsquoaki ha sieke non-negotiable (vakai ki lsquoolunga) Kaekehe lsquoe fakapotopoto ke tauhi lsquoa e ngaahi laulsquoi tali totongiacute pea mo halsquoo lekooti lsquoo holsquoo ngaahi totongi Kuo pau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lekooti lsquoo e totongi nofo lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongi ha tatau lsquoo e lekooti kolsquoeni lsquoi ha taimi pe lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau lsquoo e foomu ke lava lsquoo fakamālsquoopolsquoopo ai lsquoa e totongi nofo mei he taulanga ope wwwtenancygovtnz

ƨ Ko e hā lsquoa e ldquomarket rentrdquo

Ko e ldquomarket rentrdquo lsquooku lsquouhinga ia ki he lahi lsquoo e palsquoanga totongi nofo lsquoe ala malsquou lsquoe he lenilootiacute pea mo e lahi lsquoo e palsquoanga lsquoe fie totongi lsquoe he tokotaha totongi nofo ke ne nofo lsquoi ha fale nofo totongi lsquoOku totonu ke fakaofiofi ia mo e totongi lsquooku malsquou lsquoi he ngaahi lsquoapi nofo totongi tatau pea lahi tatau lsquoi he feitulsquou tatau

lsquoI he lsquoemau uepisaiti lsquooku lsquooatu ai lsquoa e fakahinohino ki he ngaahi tulsquounga lsquoo e totongi nofo ldquomarket rentsrdquo lsquoi he ngaahi tapa kehekehe lsquoo e fonua ni pea lsquooku fakatonutonu fakamāhina foki Kapau lsquoe fulsquou tōtulsquoa ha lsquoeke totongi lsquoe ha lenilootiacute lsquoo fakatatau mo e ngaahi fale nofolsquoanga tatau he feitulsquou tatau lsquoe lava lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoo faitulsquoutulsquouni ke tukuhifo lsquoa e totongi nofo ko ia ki lalo

ƨ lsquoE lava nai lsquoe he lenilootiacute ke ne hiki hake lsquoa e totongi nofo

lsquoIo ka kuo pau ke ne tohi lsquoo fakahā ke lsquoilo ki ai lsquoa e tokotaha totongi nofo he lsquoaho lsquoe 60 kimulsquoa pea ne toki hiki lsquoE lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute ke toe hiki hake lsquoa e totongi nofo kaelsquooua kuo lsquoosi ha lsquoaho lsquoe 180 mei ai Kapau ko e aleapau ldquofixed-term tenancyrdquo lsquoe toki lava pē ke hiki hake lsquoa e totongiacute lsquoo kapau nalsquoe fakakau mai ia lsquoi he tohi aleapauacute

lsquoE lava ke hiki hake lsquoa e totongiacute kapau lsquoe fakahoko lsquoe he lenilooti lsquoa e ngaahi melsquoa ni

rsaquo lsquoosi fai ha fakaleleilsquoi lahi lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga pē

rsaquo toe lelei pe fakaleleilsquoi lahi lsquoa e ngaahi naunau mo e ngaahi ngāue lsquooku fai malsquoae tokotaha nofo totongi pe

rsaquo kuo felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakahoko ha liliu ki he tohi aleapauacute ke toe sai pe lelei ange ia ki he tokotaha nofo totongiacute

lsquoI he hoko lsquoa e ngaahi melsquoa ni kuo pau ke loto lelei pe tali lsquoe he tokotaha totongi nofo lsquoa e hiki lsquoo e totongi Kapau lsquoe lsquoikai ke loto pe tali lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hiki lsquoa e totongiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he lenilootiacuteki he Tenancy Tribunal ke nau fai ha tulsquoutulsquouni ke hiki

ƨ Ko e hā lsquoa e holoki hifo (rent reduction) lsquoo e totongi nofo

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke holoki hifo lsquoa e totongi nofo lsquoi ha folsquoi taimi kuo lsquoosi fakamahinolsquoi pe ko ha toloi atu kaelsquooua kuo fakakakato ha falsquoahinga melsquoa nalsquoe lsquoosi fakamahino lsquoe fai lsquoo hangē ko hano fokotulsquou ha melsquoa fakamāfana

lsquoI ha hoko lsquoa e melsquoa ni lsquoe ngofua leva ke fakasilsquoisilsquoi pe holoki hifo lsquoa e totongi nofo lsquoI he lsquoosi lsquoa e taimi koia pea lsquoe lava leva ke toe fakafoki hake lsquoa e totongi nofo ki he tulsquounga nalsquoe lsquoi ai lsquoE lsquoikai ke ui lsquoeni ko ha hiki hake lsquoo e totongi nofo

Ko e totongi lsquoo ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke lava lsquoo fai ai ha nofo totongi (letting fee) lsquoI he taimi lahi lsquooku lsquoi ai ha totongi (letting fee) lsquooku lsquoekelsquoi lsquoe he kau fakafofonga lsquooku nau tuku mai ha lsquoapi ke lava lsquoo fai ai ha nofo totongi meiacute ha tokotaha nofo totongi Ko e totongi lsquoeni ki he lsquoenau fai fatongia ko ia lsquoOku fakangofua lsquoe he lao ke fai eni pea ko e totongi ni lsquooku meimei ko hono lahi ko e totongi nofo uike lsquoe 1 fakataha mo e tukuhau GST

ƨ Ko e hā lsquoa e palsquoanga lsquooku lsquoekelsquoi ke totongi pea lsquooku ui ko e key money

Kapau lsquooku lsquoikai ko ha totongi lsquoeni lsquoo e ldquoletting feesrdquo ko e falsquoahinga totongi eni lsquooku lsquoikai ke ngofua ia ke fai Ko e palsquoanga eni lsquooku falsquoa lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute mei he tokotaha totongi nofo koelsquouhi kae lava ke fai halsquoa na aleapau ke fai ha nofo totongi (lsquoo kehe ia mei he palsquoanga lsquoo e totongi nofo pea mo ha pooni)

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 7

Ko e ngaahi melsquoa ke fai lsquoi he kamatalsquoanga lsquoo ha nofo totongi

Ko e fakafalsquoahinga lsquoo e nofo totongiacute lsquoOku ua lsquoa e falsquoahinga nofo totongi lsquooku lava ke fakahoko Ko e ldquoperiodic tenancyrdquo pea mo e ldquofixedshyterm tenancy lsquoOku totonu ke fakatou lsquoilo lsquoe he lenilootiacute pe mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoa e ngaahi melsquoa ke na fai lsquoi he ongo founga nofo totongi ni koelsquouhi ke na vakailsquoi lelei lsquoa e founga lsquoe tuha mo sai taha kiate kinaua

Ko e ldquoperiodic tenancyrdquo ko e nofo totongi lsquoe toki lsquoosi pe lsquoi ha fakahā lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha lsquooku nofo totongi ke fakangata

Ko e ldquofixed-term tenancyrdquo ko e founga nofo totongi ia lsquoe lsquoosi lsquoo fakatatau ki he lsquoaho lsquooku lsquoosi fokotulsquou lsquoi he tohi aleapau lsquoI he taimi ni lsquoe lava ke mafuli lsquoa e ldquofixed-term tenancyrdquo ke hoko ko e ldquoperiodic tenancyrdquo tukukehe

rsaquo ka toe felotoi lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha aleapau folsquoou pe felotoi ke toe fakaloloa atu lsquoa e aleapauacute pe

rsaquo ko ha fakahoko lsquoi ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe lsquoikai ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute Ko e fakahoko tohi kolsquoeniacute ke lsquoave ia lsquoi he vahalsquoa lsquoo e lsquoaho lsquoe 21 ki he 90 kimulsquoa he lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai lsquoa e aleapauacute

ƨ lsquoOku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ange lsquoi he founga ldquofixed-term tenanciesrdquo

lsquoIo lsquooku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ange mei he ngaahi tulsquoutulsquouni kolsquoeni Ko e ldquoshort fixed-term tenanciesrdquo lsquooku kehe ange ia Kapau te ke fakamolsquooni lsquoi ha alepau nofo totongi founga ldquofixed-term tenancyrdquo ke ngata pe he lsquoaho lsquoe 90 pe toe nounou ange ko e ngaahi tulsquoutulsquouni ko ia lsquooku felavelsquoi mo e ldquomarket rentrdquo fakatokanga ki he lsquoaho ke lsquoosi ki ai lsquoa e nofo totongiacute (notice to quit) pea mo ha hiki lsquoo e totongi nofo koelsquouhi ko ha ngaahi fakalelei lahi kuo

fai ki he nofolsquoanga lsquoe lsquoikai ke toe kau mai ia Ka lsquoe toki fakahoko eni lsquoo kapau lsquoe fai ha felotoi fetohilsquoaki lsquoe lsquoikai ke toe fakaloloa pe toe fai ha felotoi folsquoou ke toe fakaloloa atu lsquoa e nofo totongi lsquoi he lsquoaho pē lsquoe 90 Kapau lsquoe toe fakahoko ha alepau rdquofixed termrdquo folsquoou lsquoe toki lava ke fakakau mai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni angamaheniacute

Ngaahi aleapau nofo totongi Ko e aleapau nofo totongiacute lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi felotoi ki ai lsquoa e lenilootiacutepea mo e tokotaha nofo totongiacute Kuo pau ke fakatou fakamolsquooni lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he tohi alepauacute pea kuo pau ke lsquooange lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ha tatau lsquoo e tohi aleapau kimulsquoa pea toki kamata lsquoa e nofo totongiacute Ko e aleapau ni foki lsquooku ne halsquoi pe puke fakalao fakatouloua kinaua lsquoOku mahulsquoinga ke fakafonu mo fokotulsquoutulsquou fakalelei mo tonu lsquoa e aleapau ni

lsquoOku lahi lsquoa e kau lenilootiacute lsquooku nau ngāuelsquoaki lsquoa e tatau lsquoo lsquoemau aleapauacute lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau mei he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

lsquoE lava foki ke tali lsquoi he lao ha aleapau ngutu pe (lsquoo lsquoikai ke hiki pe tohi) lsquoOku lsquouhinga eni lsquoe lava ke fakahoko lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoa mo felotoi ki ai neongo nalsquoe lsquoikai ke fai ha fefakamolsquoonilsquoaki lsquoi ha tohi aleapau Ko e fakatātā eni ki ai ka fakahā lsquoe he lenilootiacuteki ha taha lsquoe lsquooange ki ai lsquoa e fale ke nofo totongi ai lsquoe toe faingatalsquoa ke liliu mei ai Pea lsquoe tatau pe foki mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi halsquoa ne fakahā te ne tali lsquoa e lsquoapiacute pe kuo ne lsquoosi totongi ha konga lsquoo e palsquoanga lsquoe ala fiemalsquou ke lsquooua nalsquoa toe liliu mei ai

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

8

Ko e hālsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke fakakau pe lsquoasi lsquoi he tohi aleapau lsquoE lsquoaonga lahi lsquoaupito ke lsquoi ai ha tohi aleapau pea mo ha lipooti lsquoi ha sivilsquoi lsquoo e fale nofolsquoanga lsquoo tautefito ka hoko ha talsquoefemahinolsquoaki lsquoamui ange

Ko e ngaahi melsquoa eni lsquooku totonu ke lsquoasi mai lsquoi he tohi aleapau nofo totongiacute

ko e hingoa kakato lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

ko e tulsquoasila ke lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao ki he lenilootiacutepea mo e tokotaha nofo totongiacute

fika telefoni mo e tursquoasila lsquoīmeili lsquoo e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

tursquoasila fetursquoutaki lsquoo e tokotaha nofo totongiacute

ko e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi lsquooku fai ai lsquoa e nofo totongiacute

ko e lsquoaho nalsquoe fai ai lsquoa e fakamolsquooniacute

lsquoaho ke kamata ai lsquoa e nofo totongiacute

lsquoaho ke lsquoosi ai lsquoa e nofo totongiacute (kapau ko ha aleapau fixed term)

fakamahino pe lsquooku talsquou silsquoi hifo he 18 lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

mahulsquoinga lsquoo e pooni ke totongi

mahulsquoinga lsquoo e totongi nofo pea mo e taimi ke totongi ai

founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi (feitulsquou ke fai ki ai pe pangikē)

ngaahi fakaikiiki ki ha letting fee (kapau lsquooku lsquoeke lsquoeni)

ha fakamatala felāversquoi mo e tursquoursquoanga farsquoahinga mo e tūkunga lsquoo e lsquoaofi fakamāfana

ko e ngaahi naunau fale pe koloa lsquoa e lenilooti nalsquoe lsquoi he fale (hangē ko e misini fō pe naunau fale) ko e tatau lsquoo e tohi tulsquoutulsquouni (body corporate rules) lsquoo kapau ko e nofolsquoanga ni lsquooku lēsisita ia ko ha konga lsquoo ha Unit Title

lsquoE lava ke fakakau mai ki he aleapau ni lsquoa e

tokolahi lsquoo e kakai lsquoe ala nofo he lsquoapi nofo totongiacute

pe lsquoe lava ke liliu atu lsquoa e aleapau ni lsquoe he tokotaha nofo totongi ki ha taha kehe

feitulsquou lsquoe lava ke tau ai lsquoa e melsquoalele lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

pe lsquoe lava ke lsquoi ai ha fanga manu fakalalata lsquoo hangē ko ha kuliacute pe pusi

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 9

ƨ lsquoE fiemalsquou ke fakamolsquooni hingoa kotoa lsquoa kinautolu lsquooku nau nofo he lsquoapi nofo totongi

Ko e ngaahi melsquoa ia ke falsquoiteliha pē lsquoa e lenilootiacute pea mo kinautolu lsquooku nau nofo totongiacute Kapau lsquoe fakamolsquooni ha tokotaha ko e tulsquou lsquoa e lao ko e tokotaha ia lsquoe fakafatongiarsquoi lsquoe he aleapau Kapau te nau fakamolsquooni kotoa ko e anga maheni lsquoe fiemalsquou ke nau kau kotoa lsquoi hono fakaleleilsquoi ha melsquoa lsquooku totonu ke fakaleleilsquoi lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni lsquoOku lsquouhinga eni ka lsquoikai ke totongi lsquoe ha tokotaha lsquoo e kau nofo totongi lsquoa hono lsquoinasi lsquoi ha totongi nofo pe ko ha fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko ki he fale lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ke totongi ia lsquoe he toenga kotoa pe nilsquoihi pe lsquoo kinautolu ko ia nalsquoa nau fakamolsquooni he aleapauacute

ƨ Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

lsquoOku lsquouhinga eni ki ha tulsquoasila lsquoe lava ke lsquoave ki ai ha ngaahi fekau mahulsquoinga mo fakalao lsquoo fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo hange ko ha fanongonongo ki ha fakatonutonu ke fai lsquoi he Tenancy Tribunal

Ko e tulsquoasila ni ko ha lsquoapi pe fale lsquoi ha hala lsquoe lava ke tufa atu ki ai ha tohi fekaulsquoaki mo e aleapauacute lsquoi ha taimi pē lsquoE lava ke ngāuelsquoaki ha puha meili he Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe ko ha fika misini fax Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoa hona tulsquoasila address for service lsquoi he tohi aleapauacute pea mo e foomu ldquobond lodgementrdquo lsquoa ia lsquooku fakahū lsquoaki lsquoa e pooniacute lsquoOku lsquoikai ke fulsquou lsquoaonga fau ke ngāuelsquoaki lsquoa e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi lsquooku fai ai lsquoa e nofo totongi ke ngāuelsquoaki ia ko e address for service Ko e founga lsquooku falsquoa ngāuelsquoaki lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ko hono lsquooange ha tulsquoasila lsquoo hano kaumelsquoa pe ko e lsquoapi nofolsquoanga lsquoo hano kainga ofi lsquoOku falsquoa ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacutelsquoa hono lsquoapi nofolsquoanga pe ko e tulsquoasila lsquooku ngāue mei aiacute

ƨ Fēfē ka liliu lsquoa e tulsquoasila kolsquoeni

lsquoOku matulsquoaki mahulsquoinga ke tala ia ke lsquoilo lsquoe he tafalsquoaki lsquoe taha (lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongi) kapau lsquoe liliu lsquoa e tulsquoasila ni Kapau nalsquoe lsquoosi totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha pooni kuo pau ke lsquoomai lsquoa e tulsquoasila folsquoou kia kimautolu Kuo pau ke fakahoko mai ke mau lsquoilolsquoi ka liliu lsquoe he lenilootiacute lsquoa e tulsquoasila ke fai ki ai ha fetulsquoutaki fakalao pe address for service

ƨ Ko hono sivilsquoi lsquoo e lsquoapi nofolsquoangaacute

Ko hono fai ha sivilsquoi lsquoo e nofolsquoanga kimulsquoa pea toki kamata ha nofo totongi ko e founga ia lsquoe tokoni lahi ke lsquooua nalsquoa hoko ha palopalema he lsquoosi lsquoa e nofo totongiacute Ko e sivi ko lsquoeni ke fai ia fakatouloua lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha lsquooku nofo totongiacute pea ke hikilsquoi hifo ha fakamatalalsquoi lsquoo e tulsquounga totonu lsquoo e ngaahi naunau hangē ko e sitou kāpeti mo e ngaahi melsquoa kehekehe (hangē ko e puipui) Vakailsquoi lsquoa e holisiacute pea mo e valiacute pea mo tulsquoa foki Hikilsquoi hifo ha ngaahi melsquoa lsquooku maumau pe hā ngali motulsquoa Fakapapaursquoi lsquookuacute ke hiki lsquoaki ha mersquoa faitā vitiō lsquoa e tūkunga lsquoo e lsquoapi nofo totongiacute ke hoko ia ko hao malursquoi fakalahi Ko hono hikilsquoi lsquoi he kamatalsquoanga lsquoo e ngaahi melsquoa ko ia lsquooku maumauacute koelsquouhi ke lsquooua lsquoe tukuakilsquoi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi halsquoa ne hiki atu lsquoE toe mahino ange ai kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi maumau kehe pe folsquoou lsquoOku lahi lsquoa e kau lenilootiacute lsquooku nau ngāuelsquoaki lsquoa e foomu lsquoproperty inspection reportrsquo (līpooti ki he sivi lsquoo e lsquoapiacute) lsquooku mau lsquooatu fakataha pea mo e tatau lsquoo lsquoemau aleapau nofo totongiacute ke fai lsquoaki lsquoa e sivi kolsquoeniacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

10

Ngaahi totonu pea mo e fatongiaacute

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he lsquoena felotoi Ko e nilsquoihi eni lsquooku lsquooatu lsquoi lalo

ƨ Ko e lenilootiacute kuo pau ke

rsaquo fakamolsquooni lsquoi he tohi aleapauacute kau ki ai ha fakamatala pe lsquooku lsquoi ai ha lsquoaofi fakamāfana pea mo hono tursquoursquoanga farsquoahinga mo hono tūkunga pea ke ne lsquoave ha tatau malsquoae tokotaha nofo totongiacute

rsaquo lsquoave lsquoa e palsquoanga pooniacute lsquoo kau ai mo ha totongi fakakonga pe lsquoo e pooniacute ki he valsquoa ngāue Tenancy Services kimulsquoa pea lsquoosi ha lsquoaho ngāue lsquoe 23 pea ke lsquooange ki he tokotaha nofo totongiacute ha laulsquoi tali totongi lsquoo ha palsquoanga nalsquoe lsquoosi totongi

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku malsquoa mo maau fersquounga lsquoa e lsquoapi nofo totongiacute kimulsquoa pea toki hiki ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo fakapapaulsquoi lsquooku lava ke lokalsquoi malu lsquoa e fale nofolsquoanga

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu (smoke alarms) kuo fokotursquou ndash farsquoahinga totonu lsquoi he feitursquou totonu lsquoo fakatatau ki he ngaahi tursquoutursquouni lsquoa e lao

rsaquo fakaleleilsquoi mo monomono ha ngaahi melsquoa lsquooku maumau

rsaquo fakapapaulsquoi lsquooku lsquoikai ha maumau lsquoe hoko ki he ngaahi paipa vaiacute uaea lsquouhila pea ko e falsquounga lsquoo e fale lsquooku lsquoi he tulsquounga hao malu mo lelei

rsaquo fokotulsquou ha fakatalilsquoanga mo ha tānakilsquoanga vai lsquoo kapau lsquooku lsquoikai ha vai paipa taki ki he lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo tohi lsquoo fakahā ki he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho lsquoe 60 kimulsquoa lsquoe hiki lsquoa e totongi nofo

rsaquo fai hono fatongia ke talsquoofi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi halsquoa ne fakahohalsquoasi lsquoa e kaungalsquoapiacute

rsaquo tohi lsquoo fakahā ki he tokotaha nofo totongiacute kapau lsquooku ne fie fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo malsquou ha ngofua mei he tokotaha nofo totongiacute ke ne hū lsquoo sio lsquoi he lsquoapiacute mo ha fakafofonga fakatau lsquoapi kau fakatau lsquoapi pe ko ha nilsquoihi lsquooku nau fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute

rsaquo totongi fakafoki ki he tokotaha nofo totongiacute ha palsquoanga nalsquoa ne totongi ke fai lsquoaki ha ngāue fakavave ki he fale nalsquoe fiemalsquou ke fei mo fai (ka kuo pau ke ne lava lsquoo fakamolsquoonilsquoi nalsquoe lsquoosi fai ha feinga ki he lenilootiacute ke ne lsquoilo ki ai kimulsquoa) pea nalsquoe lsquoikai ko ha ngāue kovi pe talsquoe tokanga lsquoa e tokotaha nofo totongiacute nalsquoe hoko ai lsquoa e maumauacute

rsaquo Fekaulsquoaki mo e founga periodic tenancy bull lsquooange ha fakatokanga lsquoaho lsquoe 42 ki he tokotaha

nofo totongiacute ke hiki mei he lsquoapi nofo totongiacute lsquoi ha mahino kuo fakakakato lsquoa e ngaahi makatursquounga (unconditional) lsquoi hano fakatau lsquoo e lsquoapiacute pē lsquoi ha fiemarsquou lsquoe he tokotaha lsquooku holsquoona lsquoa e lsquoapiacute pe ko ha taha lsquoi hono fāmiliacute ke nau hiki atu lsquoo nofo ai

bull pe ko hono lsquooange ha fakatokanga lsquoaho lsquoe 90 kapau lsquooku fiemalsquou ke fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute

rsaquo lsquooange ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoe fai ha sivi lsquoo e nofolsquoanga lsquoe he lenilootiacute ndash ka ko e sivi ni lsquoe fai tulsquoo taha pē he uike lsquoe 4 pea ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e 8 pongipongi mo e 7 efiafi (lsquoe ngofua ke hū lsquoa e lenilootiacute ki he konga lsquoapi lsquoo lsquoikai fiemalsquou ke kole ngofua ka kuo pau ke ne fakalsquoatulsquoi lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke lsquooua lsquoe hohalsquoasi ia)

rsaquo fakatokanga houa lsquoe 24 ke fai ha monomono pe fakaleleilsquoi ha melsquoa lsquooku fiemarsquou ke fakahoko pea ke fai lsquoa e ngāue ko lsquoeniacute he vahalsquoa lsquoo e 8 pongipongi mo e 7 efiafi

rsaquo tauhi lsquoa e ngaahi lēkooti ki he nofo totongiacute mo e pooniacute lsquoi ha tarsquou lsquoe fitu meiacute he tarsquou fakatukuhau lsquooku nau felāversquoi ki aiacute Kuo pau ke tauhi foki mo e ngaahi tatau lsquoo e ngaahi mersquoa fakapepa felāversquoi mo e lsquoapi nofo totongiacute lolotonga lsquoa e vaharsquoa taimi nofo totongiacute pea arsquou ki he māhina lsquoe 12 meiacute he ngata lsquoa e nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 11

rsaquo fakahoko lsquoa e ngāue kuo tursquoutursquouni (work order) lsquoe he Tenancy Tribunal kapau lsquooku felāversquoi lsquoeni mo e morsquoui leleiacute pea mo e malu mo hao kae lsquoikai ko hano lsquototongi atursquo (pay out) lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute koersquouhiacute ka e fakarsquoatā mei heni lsquoa e lsquoapiacute

ƨ lsquoE toe lava lsquoe he lenilootiacute ke

rsaquo hū ki he lsquoapi nofo totongiacute talsquoe fakahā ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha ngaahi fiemalsquou fakavavevave mo fakatulsquoupakē

rsaquo hū ki he lsquoapi nofo totongiacute lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau kuo lsquoosi fakalsquoataa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute

ƨ Ka lsquoe lsquoikai ke lava lsquoe he lenilootiacute ke

rsaquo lsquoekelsquoi ha totongi pooni lsquooku laka hake hono mahulsquoinga lsquoi he totongi nofo uike lsquoe 4

rsaquo lsquoekelsquoi ke totongi ange lsquoo laka hake ha uike lsquoe 2 lsquoo e totongi nofo kimulsquoa (rent in advance) pe lsquoeke ha totongi nofo lahi ange kimulsquoa he taimi lsquooku toki totonu ke totongi aiacute

rsaquo ke ne sivilsquoi lsquoa e fale nofolsquoanga lsquoo tulsquoo lahi hake he tulsquoo 1 he uike lsquoe 4 tukukehe kapau ko hano vakailsquoi ha ngaahi melsquoa nalsquoe tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakatatau ki he aleapauacute

rsaquo fakahohalsquoasi lsquoa e nofo nonga mo fiemalie lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo felei lsquoa e malsquou lsquoo e kasa vai lsquouhila pe telefoni tukukehe kapau lsquoe hoko ai ha fakatulsquouta maki pe ko hono fai ia kae lava ha ngāue monomono pe fakalelei

rsaquo ke ne talsquoofi ha fiemalsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke ne fokotulsquou ha naunau fale lsquoo hangē ko e funga laupapa pe hilifakilsquoanga melsquoa

rsaquo liliu lsquoa e loka lsquoo e matapā tukukehe kapau lsquoe tali mo loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo talsquoofi talsquoelsquouhinga ha feinga lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke kumi ha taha ke tukuatu ki ai ke ne hoko atu lsquoa e totongi nofo pea mo e tohi aleapauacute kapau lsquooku fakatāpui ke fai ia lsquoi he aleapauacute

rsaquo tuli pe kapusi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoe fiemalsquou ha tohi fekau ke fai lsquoeni mei he fakamaaulsquoanga District Court)

rsaquo lsquoave ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ko ha malulsquoi koelsquouhi ko ha palsquoanga nalsquoe totonu ke totongi ange lsquoi he lolotonga pe lsquoi he lsquoosi lsquoa e nofo totongiacute pe ko halsquoa ne puke ha koloa nalsquoe tuku lsquoi he fale he lsquoosi lsquoa e nofo totongiacute (pea ka tali lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha fakamole ki hono tauhi pe tuku pehelsquoiacute)

ƨ Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke

rsaquo totongi lsquoa e totongi nofo he taimi totonuacute (lsquooku totonu ke lsquooua nalsquoa talsquoetotongi neongo lsquooku pehē nalsquoe maumaulsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e aleapau)

rsaquo malsquoa mo maau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoe he lenilootiacute he vave taha ha ngaahi maumau kuo hoko pe ko ha melsquoa lsquooku totonu ke fakaleleilsquoi pe monomono

rsaquo fetongi lsquoa e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute ndash kapau ko ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa lsquoeni lsquooku ngāuersquoaki ki ai ha maka lsquoe ala fetongi ndash lolotonga lsquoo lsquoenau nofo totongiacute ke tauhi ke nau kei ngāue lelei pea fakahā ki he lenilootiacute kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi palopalema ki he ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute

rsaquo fakaleleilsquoi ha ngaahi maumau nalsquoa ne fai pe fai lsquoe ha taha nalsquoe lsquoalsquoahi mai ki ai pe totongilsquoi ha taha ke ne fakaleleilsquoi (kapau lsquoe mahino lsquooku morsquoua ki heni)

rsaquo totongi lsquoa e ngaahi fakamole lsquooku makatulsquounga lsquoi he lsquoene nofo totongi lsquoo hangē ko e telefoni lsquouhila kasa pea mo e initaneti foki

rsaquo totongi lsquoa e vai lsquoo kapau lsquooku lsquoekelsquoi lsquoe he malsquoulsquoanga vai ke totongi lsquoo makatulsquounga lsquoi he lahi lsquoo e vai nalsquoe ngāuelsquoaki

rsaquo fakapapaulsquoi lsquooku lsquoikai ke laka hake lsquoa e tokolahi lsquoo e kakai lsquooku nau lsquoi he nofolsquoanga lsquoi he tokolahi ko ia kuo lsquoosi hikilsquoi lsquoi he tohi aleapau (lsquoo lsquoikai ke kau heni lsquoa kinautolu lsquooku nau lsquoalsquoahi ha kilsquoi taimi nounou pē)

rsaquo lsquooange ha fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 lsquoe hiki (lsquoo kapau ko e periodic tenancy)

rsaquo fakangofua ke hū lsquoa e lenilootiacute kau fakafofonga fakatau lsquoapiacute kau fakatau lsquoapi mo e kau fakamahulsquoinga kelekele lsquoi ha founga lsquooku fakafiemālie mo loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

12

rsaquo hiki atu pe mavahe he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute bull lsquoave lsquoa lsquoene ngaahi ngalsquootolsquoota kotoa

bull fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e nofolsquoanga

bull fakafoki kotoa lsquoa e ngaahi ki kaati hū pea mo e ngaahi melsquoangāue ke fakaava lsquoaki lsquoa e fale taulsquoanga melsquoalele

bull lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa lsquoa e lenilootiacute

ƨ Ko e tokotaha nofo totongiacute ke lsquooua

rsaquo nalsquoa ne talsquoofi lsquoa e lenilootiacute lsquoi halsquoa ne hū ki he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo kapau lsquooku fakangofua ia lsquoe he lao

rsaquo ke kei nofo he lsquoapi nofolsquoanga lsquoi he lsquoosi pe fakangata lsquoa e aleapauacute

rsaquo lsquoe fakahohalsquoasi fakakinalsquoi mo uesia lsquoa e nofo nonga lsquoa e kaungalsquoapiacute mo ha kakai nofo totongi ofi atu pe ko ha fakangofua ha taha kehe lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute ke ne fai pehē

rsaquo lsquoe maumaulsquoi pe ko ha tukuange ki ha taha kuo ne tali ke lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga ke ne fai ha maumau lsquoilo pau pe fai lsquoi he talsquoetokanga

rsaquo lsquoe fai ha monomono pe liliu ha melsquoa lsquoi he lsquoapi tukukehe kapau nalsquoe lsquoosi kau lsquoi he alepauacute pe kuo ne malsquou ha tohi ke fakangofua mei he lenilootiacute

rsaquo uersquoialasi ha farsquoahinga founga haorsquoanga ki tursquoa lsquoi ha taimi lsquoo ha vela ndash lsquoo hangē ko hano torsquoo pe motuhi ha mersquoa fakatokanga kohu

rsaquo foaki atu lsquoa e aleapau nofo totongi ki ha taha kehe tukukehe kapau nalsquoe lsquoosi fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi lsquoo tali ke fai ia

rsaquo fakamanamanalsquoi pe taalsquoi fakangofua ha taha kehe ke ne fakamanamanalsquoi pe taalsquoi lsquoa e lenilootiacute pe ko ha fāmili lsquoo e lenilootiacute pe ko ha fakafofonga lsquoo e lenilootiacute pe ko ha tokotaha lsquooku nofo he falē pe kaungālsquoapiacute

rsaquo fai ha maumaulao lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga pe fakangofua ha taha ke ne fai ha maumaulao

rsaquo liliulsquoi lsquoa e loka he lsquoi he nofolsquoanga talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute ke fai ia

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 13

Ngaahi lsquoapi nofo totongi māfana ange mātursquou ange malu mo hao ange

Ko e ngaahi lsquoapi morsquoui leleiacute lsquooku māfana ange mātursquou ange pea malu mo hao ange - pea lsquooku lahi ange ai lsquoa e faingamālie ke nofo lōloa ange lsquoi ai ha kau nofo totongi lelei Kuo hoko lsquoa e ngaahi liliu ki he lao nofo totongiacute lsquoa ia narsquoe kamata lau meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2016 ke lsquoi ai ha ngaahi totonu mo ha ngaahi fatongia lahi ange ki he kau lenilootiacute mo e kau nofo totongi lsquoi ha ngaahi lsquoapi nofo totongi ngaahi lsquoapi fairsquoanga pooti ngaahi kalavana (caravans) totongi ngaahi fale fairsquoanga mohe mavahe meiacute he fale lahiacute (sleepouts) mo e ngaahi fale pehee lsquoOku marsquou atu ha fakamatala fakaikiiki lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

lsquoOku fakahaofi morsquoui lsquoa e lsquoi ai ko ia lsquoa ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquooku ngāue lelei Kuo pau ke fakapapaursquoi lsquoe he kau lenilootiacute kuo nau fokotursquou ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquooku fenāpasi mo e ngaahi fiemarsquou lsquoa e lao ndash lsquoa e farsquoahinga totonu lsquoi he feitursquou totonu Kuo pau ke nau fakapapaursquoi ko e ngaahi fakatokanga kohuacute

rsaquo lsquooku nau ngāue lelei lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo lsquooku nau ngāue lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongi kotoa pē lsquoo kau ki ai hano fokotursquou ha ngaahi maka lsquooku morsquoui

Kuo pau ke fetongi lsquoe he kau nofo totongiacute ha ngaahi maka kuo mate lolotonga lsquoenau nofo totongiacute lsquoo kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa ange lsquooku ala fetongi honau maka

Ko e kau nofo totongi pootiacute lsquooku nau fatongiarsquoaki ke fetongi lsquoa e ngaahi maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa ange lsquooku fiemarsquou ke fetongi honau maka Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoi he fale noforsquoanga pootiacute

Kuo pau ke lsquooua narsquoa maumaursquoi torsquoo lsquoo lsquoave pe motuhi lsquoe he kau nofo totongiacute ha mersquoa fakatokanga kohu lsquoo kau ki heni hono torsquoo lsquoo e maka tukukehe kapau ko ha lsquoai ke fetongi ha maka kuo mate lsquoi he taimi pē ko ia Kuo pau foki ke nau fakahā ki he lenilootiacute lsquoi he faingamālie vave taha kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi palopalema lsquoi he mersquoa fakatokanga kohuacute

Ko ha lenilooti kuo lsquoikai ke ne faipau ki hono fatongia tauhi lsquoo e mersquoa fakatokanga kohuacute lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea parsquoanga lsquoo arsquou hake ki he $4000 Ko ha tokotaha nofo totongi lsquooku lsquoikai ke ne faipau ki hono ngaahi fatongia ki hono tauhi lsquoo e mersquoa fakatokanga kohuacute lsquookuacute ne fakahoko ha

ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea parsquoanga lsquoo arsquou hake ki he $3000

lsquoArsquoahi atu ki he uepisaiti lsquoa e Tenancy Services ke ke lsquoilo lahi ange mei ai felāversquoi mo e feitursquou ke fokotursquou ai lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute ngaahi farsquoahinga mersquoa fakatokanga kohu ke ngāuersquoakiacute taimi ke fetongi ai lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute mo e maka pea mo e founga ki hono fakatau mo fokotursquou kinautoluacute

Ngaahi Fakamatala ki he lsquoAofi Fakamāfana (Insulation Statements) lsquooku fiemarsquou lsquoi he aleapau nofo totongiacute Meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2016 ko e ngaahi aleapau nofo totongi kotoa pē kuo pau ke fakakau lsquoi ai ha Fakamatala ki he lsquoAofi Fakamāfana kuo fakamorsquooni ki ai lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā ai pe lsquooku lsquoi ai ha lsquoaofi fakamāfana lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute pea mo hono tursquoursquoanga farsquoahinga mo e tūkunga lsquoOku lsquouhinga lsquoeni ke lsquoilo lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoa e mersquoa ke nau lsquoamanaki atu ki ai lsquoi he hoko mai lsquoa e farsquoahitarsquou momoko pea nau fakahoko ha tursquoutursquouni lsquoo fakatefito lsquoi he kakato lsquoo e fakamatala

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

14

Ko ha lsquoaofi fakamāfana lelei ko e founga lsquoaonga taha pē ia ke tokoni ki hono tauhi lsquoi fale lsquoa e lsquoea māfana lolotonga lsquoo e farsquoahitarsquou momoko pea lsquoi tursquoa lsquoi he lolotonga lsquoo e farsquoahitarsquou māfana lsquoOku faingofua pea marsquoamarsquoa ange ai lsquoa hono fakamāfanarsquoi lsquoo e lsquoapiacute pea fiemālie mo morsquoui lelei ange lsquoa e nofo lsquoi aiacute

Ko ha lenilooti lsquooku lsquoikai ke ne fakahoko kakato ha Insulation Statement pe fakakau lsquoi ai ha mersquoa lsquooku nau lsquoilo lsquooku tarsquoemorsquooni pe takihala lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea lsquooku arsquou hake ki he $500

lsquoOku pau ke lsquoaofi fakamāfana lsquoa e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2019 Ko ha lsquoaofi fakamāfana forsquoou fakafetongi forsquoou pe fakalahi lsquooku fokotursquou lsquoi ha lsquoapi nofo totongi hili lsquoo e lsquoaho 1 Siulai 2016 kuo pau ke ne maarsquousia lsquoa e ngaahi fiemarsquou ko ia lsquoe kamata lau meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2019 Kuo pau ke fokotursquou ha lsquoaofi fakamāfana ki he lsquoaofi lsquoo e lsquoatofata pea mo e falikiacute lsquoi he feitursquou lsquooku malava ke fakahoko ai lsquoeniacute lsquoOku lsquoikai ha fiemarsquou tursquoupau ia ke lsquoai ha lsquoaofi fakamāfana ia lsquoi he ngaahi holisiacute

lsquoArsquoahi ki he uepisaiti lsquoa e Tenancy Services ke ke lsquoilo lahi ange mei ai lsquoa e ngaahi fiemarsquouacute lsquoa lsquoia lsquooku kehekehe pē lsquoeni ki he ngaahi vahefonua takitaha lsquoi Nursquou Sila Fakapapaursquoi lsquookuacute ke fakamaheni mo e ngaahi fiemarsquou mahursquoinga ki he malu mo hao ki hono fokotursquou pe monomono ha lsquoaofi fakamāfana pe ko harsquoo lsquoomai ha kau ngāue fakapolofesinale ke nau fakahoko lsquoeni Kuo pau ke faipau hono fokotursquou lsquoo e lsquoaofi fakamāfana ki he ngaahi tursquoutursquouni fakalao pea ke siofi pau lsquoeni lsquoo fakatatau ki he NZ Standard NZS 42462016 lsquoOku lsquoi ai lsquoa e fakamatala lsquoaonga lsquooku marsquou atu lsquoi he uepisaiti lsquoa e EECA Energywise felāversquoi mo e ngaahi tursquoutursquouni falalao forsquoouacute pea mo e malu mo hao lsquoo hono fokotursquou lsquoo e lsquoaofi fakamāfana wwwenergywisegovtnzat-homeinsulation

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e kau lenilooti lsquoe nirsquoihi te nau ala lsquoatā atu ki ha ngaahi lsquoaofi fakamāfana lsquooku fakaparsquoanga fakakonga (subsidised) lsquooku fokotursquou lsquoi he malumalu lsquoo e polokalama Warm Up New Zealand Healthy Homes Vakai ki he wwwwarmupnzconz ki ha fakamatala lahi ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi kōsilio fakakolo lsquoe nirsquoihi lsquoi Nursquou Sila lsquooku nau fakarsquoatā ke tānaki atu lsquoe he kau marsquou lsquoapiacute lsquoa e fakamole ki he lsquoaofi fakamāfana ki he lsquoenau totongi tukuhau marsquou lsquoapiacute (rates) pea nau totongi fakafoki eni lsquoi ha tarsquou lsquoe hiva nai

Ko ha lenilooti lsquooku lsquoikai ke ne faipau ki he tursquoutursquouni fakalao ki he lsquoaofi fakamāfana lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia lsquoi ha tautea parsquoanga lsquooku arsquou hake ki he $4000

lsquoOku fiemarsquou ke fakamāfanarsquoi mo lsquoea lelei lsquoa e ngaahi lsquoapiacute lsquoOku totonu ke fakakaukaursquoi lsquoe he kau lenilootiacute lsquoa e founga ke lava ai lsquoe he lsquoenau kau nofo totongiacute lsquoo fakamāfanarsquoi mo lsquoai ke fetāfeaki lelei ai lsquoa e lsquoea lsquoi honau lsquoapi nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai fiemarsquou ia ke fokotursquou lsquoe he kau lenilootiacute ha mersquoa fakamāfana lsquoi he loki kotoa pē kā kuo pau ke fakafaingamāliersquoi lsquoe he kau lenilootiacute ha farsquoahinga founga fakamāfana lsquoi ha loki talanoa (lsquoi he malumalu lsquoo e Housing Improvement Regulations) Fetursquoutaki ki horsquoo kōsilio fakafeitursquouacute ke marsquou atu ha falersquoi felāversquoi mo e farsquoahinga founga fakamāfana kuo tali ke ngāuersquoaki lsquoi ho feitursquouacute

Ko e lsquoikai fersquounga ko ia lsquoa e lsquoea māfana mo e lsquoikai fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoe lava ke tupu ai ha tupu lsquoa e tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquou lsquoi he lsquoea lsquoOku totonu ke fakakaukau lsquoa e kau lenilootiacute ki he founga ke nau fakapapaursquoi ai lsquooku lava lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoo tokangarsquoi lsquoa e fetāfeaki lsquoa e lsquoea lsquoi he lsquoapiacute kae kei tauhi ai pē lsquoa e malu mo hao lsquoE lelei ke lsquoi ai ha fanga kirsquoi mersquoa teke fakamarsquou (stays) lsquoi he matapā teke

lsquoOku fakafatongiarsquoaki lsquoa e kau lenilootiacute lsquoa hono tauhi ke lsquoi he tursquounga lelei lsquoa e ngaahi mersquoa ki he fakamāfana mo e fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tafursquoanga afi lsquooku kei ala ngāuersquoaki kuo pau ke malu mo hao lsquoa e fakamanava lsquoahuacute (chimney) pea fakamarsquoa marsquou pē (vakairsquoi horsquoo aleapau malursquoiacute) Ko e lelei taha ke tāpuni malu lsquoaupito ha tafursquoanga afi lsquooku lsquoikai lsquoi ha tursquounga lelei ki hano ngāuersquoaki ke tarsquoofi hano ngāuersquoaki ia lsquoe he kau nofo totongiacute pea mo fakasirsquoisirsquoi lsquoa e hū mai lsquoa e lsquoea momoko lsquoOku toe fakafatongiarsquoaki foki lsquoa e kau lenilootiacute lsquoa hono matauhi hokohoko ke lsquoi ha tursquounga lelei ha ngaahi farsquounga fakamāfana mo fakatafe ki he lsquoea lsquoE lava ke fili lsquoe he kau lenilootiacute ke tapui lsquoi loto lsquoi he aleapau nofo totongiacute hano ngāuersquoaki ha hita fakamāfana kasa LPG lsquooku lava lsquoo lsquounuakirsquoi holo koersquouhiacute he ko e ngaahi hita lsquooku lsquoikai fakamanava ki tursquoa (unflued) lsquooku nau tukuange ha lsquoea ngarsquoungarsquou mo lsquouli ki he lsquoea lsquoi loto lsquoi he lsquoapiacute lolotonga lsquoo hono liliu lsquoo e kasa ki he lsquoea māfana (combustion)

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 15

Ko e founga faingofua taha ki he kau nofo totongiacute ke tauhi lsquoa e fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoi honau lsquoapiacute lsquoo arsquou pē ki he farsquoahitarsquou momoko ko hano toutou fakaavaava lsquoa e ngaahi matapaa mo e ngaahi matapā teke ke hū mai ha lsquoea forsquoou ki ai lsquoOku mahursquoinga lsquoa e fetāfeaaki lelei lsquoa e lsquoearsquo ki hono tauhi lsquoa e lsquoea leleirsquo lsquoi fale pea fakasirsquoisirsquoi ai lsquoa e lsquoea ngarsquoungarsquouacute lsquoo faingofua ange ai hano fakamāfanarsquoi lsquoo e falersquo

Tarsquoofi lsquoa e tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquouacute Ko e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē kuo pau ke lsquoi ha tursquounga marsquoa fersquounga kimursquoa pea toki tuku atu ke fai ai ha nofo totongi lsquoOku kau ki heni harsquoa ne hao meiacute he tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquouacute lsquoOku totonu ke tauhi lsquoe he kau nofo totongiacute honau lsquoapiacute lsquoi ha tursquounga lsquoe lsquoikai hoko ai ha tuhituhi mo ha ngarsquoungarsquou lsquoOku kau ki heni hano tauhi ke lsquoi he tursquounga lelei lsquoa e lsquoea lsquoi he fale pea mo hono holo lsquoo e tuhituhiacute lsquoi he taimi lsquooku lsquoasi mai aiacute

Kimursquoa pea nau toki hiki ki ha lsquoapi nofo totongi lsquooku totonu ke fakahoko hano sivi lsquoe he lenilootiacute mo e kau nofo totongiacute lsquoa e lsquoapiacute lsquoi he taimi tatau lsquoo fakatokangarsquoi ha ngaahi fakarsquoilonga lsquoo ha tuhituhi pe ngarsquoungarsquou pea nau felotoi ai ki he taimi mo e founga ke fakaleleirsquoi ai lsquoeniacute ko ha konga ia lsquoo e aleapau nofo totongiacute

Ko e ngarsquoungarsquouacute lsquooku farsquoa fakatupunga ia lsquoe ha ngaahi mersquoa mei tursquoa ndash vakairsquoi lsquoa e ngaahi fakataliacute pe lsquooku marsquoa pe lsquooku ngāue lelei lsquoa e ngaahi paipa fakataliacute mo e ngaahi fakatafengavaiacute lsquoI ha lsquoapi lsquooku fakavarsquoe pou vakairsquoi pe lsquooku mātursquou lsquoa e kelekele pea lsquooku lsquoikai ha ngaahi mama

Tauhi ho lsquoapiacute ke malu Ko ha lsquoapi lsquooku malu lsquooku hoko ia ko ha fakanonga ki he kau nofo totongiacute mo e kau lenilootiacute Ko e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē lsquooku fiemarsquou ke malu fersquounga Kuo pau ke fokotursquou lsquoe he lenilootiacute ha ngaahi loka pe ngaahi mersquoa pehē koersquouhiacute ke malu lsquoa e lsquoapiacute lsquoE lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke torsquoo tānaki pe liliu ha farsquoahinga loka tersquoeki marsquou ha fakangofua lsquoa e tokotaha lsquoe taha Ko hano fakahoko lsquoeni tersquoeki fai ki ai ha felotoi pea lsquoikai lsquoi ai ha lsquouhinga lelei ki ai lsquooku tarsquoefakalao ia pea lsquoe ala hilifaki ki ai ha tautea kapau lsquoe lsquoave lsquoeni ki he Tenancy Tribunal

Kapau lsquooku fokotursquou lsquoe he lenilootiacute ha farsquounga lersquoo fakatokanga (security alarm system) lsquookuacute ne fatongiarsquoaki hono tauhi lsquoeni ke lsquoi ha tursquounga lelei Kapau lsquooku lsquoikai ha farsquounga lersquoo pehē ni ka lsquooku fie fokotursquou lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke ne fuofua marsquou ha fakangofua ki heni meiacute he lenilootiacute Ko e fatongia leva ia lsquoo e tokotaha nofo totongiacute ke ne tauhi lsquoeni ke lsquoi ha tursquounga lelei lsquoI he ngatarsquoanga lsquoo e taimi nofo totongiacute ko e fatongia ia lsquoo e tokotaha nofo totongiacute ke ne torsquoo lsquoa e farsquounga lersquoo pea mo fakapapaursquoi lsquooku lsquoikai hoko ai ha maumau

lsquoI he ngatarsquoanga lsquoo e taimi nofo totongiacute kuo pau ke fakafoki lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoa e ngaahi kī kotoa mo e ngaahi nāunau malursquoi kotoa pē (lsquoo hangē ko e limouti ki he taursquoanga mersquoalele pea mo ha ngaahi kī kaati) ki he lenilootiacute Kapau lsquooku lsquoikai malava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakafoki kotoa lsquoa e ngaahi kī narsquoe lsquooatu ki aiacute lsquoe lava ke lsquoekersquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole kakato ki he ngaahi kī pea mo e loka lsquooku nau felāversquoi ki aiacute lsquoE lava ke femahinorsquoaki lōua lsquoa e ongo tafarsquoakiacute ki hono fetongi lsquoo ha ngaahi kī kuo mole pe ko ha ngaahi loka

Kapau lsquoe lsquoikai lava ke malu fersquounga lsquoa e lsquoapi nofo totongiacute lsquoo lsquoikai tupunga meiacute ha forsquoui lsquoo e tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke ne fakahoko atu lsquoeni ki he lenilootiacute lsquoOku totonu ke fakafetongi pe monomono leva lsquoa e ngaahi loka lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakahoko lsquoeni lsquoe ia pē pea kole ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki ange

Tauhi lsquoa e ngaahi lēkootiacute lsquoOku fiemarsquou lsquoa e kau lenilootiacute ke nau tauhi lsquoa e ngaahi lēkooti ki he totongi nofo totongiacute mo e pooniacute lsquoo arsquou ki he tarsquou lsquoe 7 meiacute he tarsquou fakatukuhau lsquooku nau felāversquoi ki aiacute lsquoOku totonu ke tauhi lsquoe he lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute fakatoursquoosi lsquoa e ngaahi tatau lsquoo e ngaahi mersquoa fakapepa kotoa pē lsquooku felāversquoi mo e lsquoapi nofo totongiacute lsquoi he lolotonga lsquoo e taimi nofo totongiacute pea lsquoi he māhina lsquoe 12 hili lsquoa e ngata lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ko e ngaahi mersquoa fakapepa ni lsquooku totonu ke kau ki ai lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea mo ha ngaahi feliuliuaki pe fakaforsquoou narsquoe fakahoko ki ai ngaahi līpooti ki ha lsquoarsquoahi sivi lsquoo e lsquoapiacute morsquoua vai ngaahi lsquoinivoisi pe ngaahi līpooti kehe ki ha ngaahi ngāue narsquoe fakahoko ki he lsquoapiacute lsquoo hangē ko ha ngāue

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

monomono pe fakamarsquoa pea mo ha ngaahi tatau lsquoo ha ngaahi tohi pe lsquoīmeili narsquoe lsquoave mo tali mai meiacute he tokotaha lsquoe taha lsquoOku marsquou atu lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoa e fakamatala lahi ange mo ha foomu ke tokoni ki he kau lenilootiacute ke tauhi ke tonu lsquoenau lsquofakamatala fakanounou ki he nofo totongiacutersquo

Muimuirsquoi hono tauhi lsquoo e ngaahi tursquounga mārsquoulalo taha ki he ngaahi faleacute Ko e tokolahi taha lsquoo e kau lenilootiacute mo e kau nofo totongiacute lsquooku nau fakarsquoamu ke fakahoko lsquoa e mersquoa lsquooku totonuacute lsquoi hona vā fengāuersquoakiacute Kā neongo eniacute lsquoi he taimi lsquooku fili ai ha lenilooti ke lsquooua te ne fua hono fatongia pe lsquooku lsquoi ai ha maumau lahi kuo hoko ki he Lao lsquooku lsquoi ai lsquoa e mafai mavahe lsquoo e The Tenancy Compliance and Investigations Team (Ko e Timi ki he Nofo Totongiacute mo e Ngaahi Fakatotolo) ke nau fakahoko ha ngaahi ngāue mo ha ngaahi founga lsquooku hoa mo e fiemarsquou ke fakahoko lsquoa e ngaahi tursquoutursquouniacute ke fakapapaursquoi lsquooku fai ha ngāue ki he kau lenilooti ko ia

Ko e ngaahi kaveinga lsquoe sio ki ai lsquoa e timiacute lsquooku kau ki ai lsquoa e taimi

rsaquo lsquooku ala hoko ai lsquoa e tūkunga lsquooku lsquoi ai lsquoa e lsquoapiacute ke ala matursquoutāmaki lahi ai lsquoa e morsquoui lelei mo e malu mo hao lsquoa ha taha

rsaquo kuo fakahoko ai lsquoe he lenilootiacute ha maumau lahi pe kuo hokohoko lsquoa lsquoene maumaursquoi lsquoa e Residential Tenancies Act

rsaquo lsquooku hoko ai lsquoa e tōrsquoonga lsquoa e lenilootiacute ke hōloa ai lsquoa e falala lsquoa e kakai lsquoo e fonua ki hono fakahoko lsquoa e tursquoutursquouni lsquoa e lao

Ki ha fakamatala lahi ange vakai ki he wwwtenancygovtnz lsquoE lava ke ke fetursquoutaki ki he Compliance and Investigations Team lsquoaki horsquoo telefoni ki he 0800 TENANCY (0800 836 262) pe lsquoīmeili ki he rtacompliancembiegovtnz

16

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 17

Ko hono fakaleleilsquoi ha ngaahi melsquoa

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo tulsquoutulsquouni ki he tokotaha nofo totongiacute ke ne fakamalsquoa lsquoa e lsquoapi nofolsquoangaacute pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoa ne fai

Kapau nalsquoe pehē lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fai ia pea ke tohi leva lsquoo fakahā ange lsquoe tukuatu lsquoa e lsquoaho lsquoe 14 ke fai ai lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo malsquou ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz Kapau lsquoe lsquoikai ke fakaleleilsquoi pe ngaahi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e maumauacute lsquoe lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke nau faitulsquoutulsquouni ke fai ia Kapau ko ha palopalema lsquoeni lsquooku fulsquou lahi fau lsquoe lava ke tulsquoutulsquouni lsquoe he Tribunal ke fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau lsquooku ne fiemalsquou ke fakaleleilsquoi lsquoe he lenilootiacute ha melsquoa

lsquoOku pehē lsquoe he lao kuo pau ke fakahoko lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoi he vave taha lsquoe ala lava lsquoo ka maumau ha mersquoa pe hoko ha palopalema Ko e founga lelei taha ke solova ai lsquoa e palopalema ko ha talanoa ki heni mo horsquoo lenilootiacute lsquoo vakai pe lsquoe lava ke mo kaungā fakahoko ha mersquoa ki heni

Kapau lsquoe lsquoikai ngāue lsquoeni lsquooatu ha lsquonotice of remedyrsquo (vaharsquoa taimi ke fai ai ha ngāue ki ai) lsquoo lsquooatu ai ha vaharsquoa taimi fakapotopoto ki he lenilootiacute ke fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema Ko ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquooku fakatefito ia lsquoi he mersquoa lsquooku fiemarsquou ke monomono lava ke marsquou lsquoa e ngaahi kongokonga vaharsquoa taimi ke fakahoko ai ha lsquoeke totongi malursquoi (kapau lsquooku kaunga atu lsquoeni) pea mo e taimi lsquoatā lsquoo e kau ngāue lsquoi he tafarsquoaki ko ia ke fakahoko lsquoa e ngāue (kapau lsquoe fiemarsquou) lsquoOku totonu ke fakakaukau lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he ngaahi mersquoa ko lsquoeniacute pea mo e fakavavevave lsquoo e fiemarsquouacute lsquoi he taimi lsquooku nau fakakaukaursquoi ai lsquoa e vaharsquoa taimi ke tuku atu ki he lenilootiacute ke fakahoko ai lsquoa e ngāue lsquoE lava ke lsquoi ai ha

solovarsquoanga fakataimi kae lsquooua leva kuo lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakaukaursquoi lsquoa e ngaahi mersquoa ke fakahoko

Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngāue pea solova lsquoa e palopalema lsquoe lava leva lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo tohi kole ki he Tenancy Tribunal ke marsquou mai ha work order (tursquoutursquouni ki ha ngāue ke fakahoko) lsquoo lsquoi ai ha forsquoi fili ke ngāuersquoaki lsquoa e totongi nofo ke fakahokorsquoaki lsquoa e ngāue kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe fakarsquoamu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoa e aleapau nofo totongiacute lsquoo hangē kapau lsquookuacute ne lsquoi he malumalu lsquoo ha nofo totongi fixed-term (taimi tursquoupau) kuo pau ke lsquooatu lsquoi he tohi lsquonotice of remedyrsquo ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquoa ia lsquoe lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho hokohoko lsquoe 14 ke ne fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema lsquoI he ngaahi taimi lsquoe nirsquoihi lsquoe ala fakapotopoto ke lsquooatu ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi lsquooku laka hake lsquoi he lsquoaho lsquoe 14

Kuo pau ke ke fakarsquoatā ha taimi fersquounga ki he ngaahi fakahoko fatongia lsquoo hangē ko hano lī meili pe lsquoīmeili atu lsquoo e tohi fanongonongo lsquoOku marsquou atu ha fakamatala lahi ange pea mo ha tatau lsquoo e rsquo14 day notice to remedyrsquo lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoi he wwwtenancygovtnz lsquoa ia lsquookuacute ne toe fakamarsquoalarsquoala atu foki lsquoi ai lsquoa e ngaahi taimi ki he fakahoko fatongia

ƨ Ko e hā ha melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau ko e ngāue ni lsquooku fulsquou fiemalsquou ke fai fakavavevave

Kapau ko e melsquoa ni lsquoe ala lavea pe hoko ai ha fakatulsquoutāmaki ki ha taha pe maumau kehe kuo pauke fakahoko ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai malsquou lsquoa e lenilootiacute ke tala ki ai pea lsquoe lava ke fai lsquoa e fakaleleilsquoiacute pe ngaahi ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoE lava ke nau lsquoekelsquoi ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki lsquoa e fakamole nalsquoe faiacute Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi ia lsquoe he lenilootiacute pea lsquoe lava ke kole tokoni lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

18

ƨ lsquoE lava ke tuli pe kapusi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e tokotaha nofo totongiacute koelsquouhi ko lsquoene lāunga

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe fakahā lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ke mavahe koelsquouhi ko ha lāungalsquoi lsquoa e lenilootiacute pe ko hano fakahā ki he valsquoa ngāue Tenancy Services ha melsquoa kuo hoko lsquoOku ala ui ia ko e retailatory notice pe ko e tohi fakatokanga fakafepaki (koelsquouhi ko e lāunga) lsquoOku hā lsquoi he lao lsquooku lsquoikai ngofua ki he lenilootiacute ke ne fai ha fakafepaki (retaliatory notice) pehē lsquoE lava ke fakahā lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal kapau lsquooku ne tui kuo fai lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga fakafepaki lsquoE vakailsquoi leva lsquoe he Tenancy Tribunal pe ko e fakatokanga ni nalsquoe fai fakalao ia lsquoo makatulsquounga he lsquouhinga totonu) pe te nau fakatalsquoelsquoaongalsquoi lsquoa e fakatokanga ni

ƨ lsquoE lava fēfē ke tokoni atu lsquoa e valsquoa Tenancy Services ke fakalelei lsquoi ha ngaahi fehaalaaki

Ko e melsquoa ke fuofua faiacute ke fai ha femahinolsquoaki mo ha fetalanoalsquoaki fekaulsquoaki mo e melsquoa nalsquoe hoko Taimi lahi ko e ngaahi melsquoa ni nalsquoe tupu pē ia mei he fetalsquoemahinolsquoaki pe ko ha fehaalaaki Vakai ki he ngaahi fakahinohino lsquooku lsquooatu lsquoi he lsquoemau uepisaiti ki he ngaahi founga kehekehe ke mo lava ai lsquoo vetelsquoaki lsquoa e ngaahi faingatalsquoalsquoia lsquoi homo vaa

Kimulsquoa pea ke toki lea ki holsquoo lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo Fakapapaulsquoi lsquooku lsquoosi mahino lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku ke tokanga pe hohalsquoa ki ai lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe toe mahino ange ki he tokotaha koia lsquoa e melsquoa ni lsquoo kapau te ke hikilsquoi pe tohilsquoi hifo

rsaquo Mateuteu ke ke fakahā ange pe koe ha halsquoo fokotulsquou ke lava ai lsquoo tolona lsquoa e palopalema Fakamatalalsquoi ke mahūlsquoinga mālie mo mahino lsquoa e palopalema pea lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke fai lsquoaki hano fakaleleilsquoi

rsaquo lsquoE lava ke ke tohi pe fakahoko ha fakatokanga (Notice to remedy) lsquooku lsquoi ai lsquoa e fakaleleilsquoi lsquooku fiemalsquou ke fakahoko Ko e tohi fakatokanga (Notice to remedy) lsquoe tukuatu ai ha lsquoaho lsquoe 14 ki he tokotaha ko ia ke ne fai e fakalelei lsquoOku lsquoi ai ha tatau lsquoo e ngaahi tohi fakatokanga pehē ke ke falsquoifalsquoitaki ki ai lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

ƨ Founga Fakalelei Fakavavevave (FastTrack Resolution)

Ko e founga fakaleleilsquoi fakavavevave eni mo lava ke felotoi ai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo hili ha fetalsquoemahinolsquoaki lsquoi ha ngaahi melsquoa lsquoo hangē ko e tōmui lsquoo ha totongi nofo pē ko ha ngaahi molsquoua ke totongi (lsquoo hangē ko e totongi tukuhau vai pē water rates) lsquoOku ne fakalsquoailsquoai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha nofo totongi ke na lava pē lsquoo fai ha femahinolsquoaki pē felotoi pea ke na lototaha ke fai ha tulsquoutulsquouni lsquoe ha tokotaha fakatonutonu (mediator) lsquoo lsquoikai ke toe fiemalsquou ke na fakataha lsquoo fai ha fefakatonutonulsquoaki

Ko e Fakatonutonu Fakavavevave lsquooku tuha mo taau ia lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha felotoi pea ke fakahoko ia ko ha tohi tulsquoutulsquouni mei ha tokotaha fakatonutonu (mediatorlsquos order)

rsaquo ko e felotoi ni lsquooku faingofua mo mahino lsquoaupito ki he lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo pe

rsaquo nalsquoe lsquoosi lsquoi ai lsquoa e talanoa felotoi pē ia kimulsquoa pea iku lsquoo kei hoko atu pē lsquoa e faingatalsquoalsquoia pea toe lava lsquoo fai ha felotoi folsquoou ki ai

lsquoOku lava ke toe fakaikiiki atu eni lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnzdisputesfasttrackshyresolution

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai ke mo felotoi lsquoe lava ke mo ōmai ke tau fakatonutonu (mediation)

Kumi tokoni mai kia kimautolu lsquoaki halsquoo kole ki he Tenancy Tribunal Ko e totongi lsquoo ha tohi kole ko e $2044 lsquoI hono malsquou lsquoo holsquoo tohi kole te mau teuteu leva ke fai lsquoa e fakatonutonuacute

Ko e founga fakatonutonuacute (mediation) lsquooku fai lsquoaki ia ha lsquooatu ha faingamālie ke mo fakataha lsquoo alealsquoi lsquoa e melsquoa nalsquoe hoko pea mo felotoi he melsquoa ke fakaleleilsquoi lsquoakiacute pea ke tokonilsquoi kimoua lsquoe ha tokotaha fai fakatonutonu (mediator) lsquoE tokoni lsquoa e tokotaha fakatonutonu ke fakamahino atu a e ngaahi melsquoa lsquooku fai ai lsquoa e talsquoefiemālie pea ke feinga ke alsquou ki ha felotoi

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 19

ƨ lsquoOku fēfē lsquoa e founga lsquoo e fakatonutonuacute

lsquoE lava lsquoo fai eni lsquoi ha fetelefonilsquoaki pe ko ha femātaaki lsquoOku maheni lsquoaupito lsquoa e kau fai fakatonutonuacute mo e ngaahi melsquoa fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute ka lsquooku lsquoe lsquoikai ke nau kau ki ha tafalsquoaki pea lsquoe lsquoikai ke nau fai tulsquoutulsquouni atu lsquoOku fakapulipuli pea lsquooku tuku atu ke mo felotoi mo e tafalsquoaki lsquoe taha ki he melsquoa ke faiacute mo hoko atu ki ai lsquoOku kehe lsquoa e founga fakatonutonu kolsquoeniacute me he Tenancy Tribunal lsquoa ia lsquooku hanga lsquoe he fai fakatonutonu ai lsquoo fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni pea te ne fakahā atu lsquoa e melsquoa ke mo fai

ƨ Kapau te mo felotoi ki hono ikulsquoangaacute

Ko e felotoi koia lsquooku fai lsquoi he founga fakatonutonu kolsquoeniacute lsquooku fakalao ia pea lsquoe fiemalsquou ke talangofua ki ai lsquoE lsquoasi pe lsquoi he alea mo e felotoi ni lsquoa e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe maumaulsquoi Kapau lsquoe fiemalsquou ke lsquoi ai ha mafai ke fakahoko pea mo fakamālohilsquoi ke fakahoko lsquoe lsquoave ia ke taalsquoi ai lsquoa e sitapa pea silalsquoi ia lsquoe he Tenancy Tribunal

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala fai ha felotoi ki ai

lsquoOku lahi lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala faiacute ka ko e konga lahi ko e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo e ngaahi totonu ke kei hoko atu lsquoa e nofo lsquoi he fale nofolsquoanga (possession) ngaahi melsquoa fakapalsquoanga pea mo ha ngāue ke fai lsquoE lava ke fai kotoa ia lsquoi ha fakatonutonu (mediation) pe ko e tulsquoutulsquouni mei he Tribunal

ƨ Ko e tulsquoutulsquouni ke hoko atu pe fakangata

Kapau lsquoe fulsquou maumaulsquoi mamafa lsquoe ha tokotaha lsquoa e aleapau nofo totongiacute pe ko e lao ni lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke tulsquoutulsquouni ke fakangata lsquoa e aleapauacute lsquoE lava ke hoko lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo lsquooku tōmui lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 21 lsquoa lsquoene totongi nofo (lsquoo kau ai lsquoa e lsquoaho ko ia ne fai ai ha tohi kole ki he Tribunal)

rsaquo kuo ne fakahoko ha maumau lahi pe fakamanamana te ne fai ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

rsaquo kuo ne lsquoosi taalsquoi pe fakamanamana ke ne taalsquoi lsquoa e tokotaha lsquooku holsquoona lsquoa e lsquoapiacute lenilootiacute pe ko e fāmili lsquoo e lenilootiacute pe ko hano fakafofonga pe

ko ha nilsquoihi kehe lsquooku nau nofo totongi pe ko e kaungālsquoapi (pe ko halsquoa ne kouna ha nilsquoihi ke nau fai pehē)

rsaquo lsquooku ne maumaulsquoi lsquoa e aleapauacute lsquoi ha ngaahi founga kehe (lsquoo hangē ko hano lsquooatu lsquoe he lenilooti ki ai ha fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo pea lsquoikai ke ne fai ki ai) pea lsquooku tui lsquoa e Tribunal ia lsquoe lsquoikai ke taau ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute Kapau ko e palopalema ni lsquoe lava ke fakaleleilsquoi lsquoe lava ke lsquoave ha tohi fakatokanga (notice to remedy) lsquoo lsquooange ha lsquoaho lsquoe 14 ke fakaleleilsquoi pea ke fuofua fai eni pea toki lava ke fai ha kole ki he Tenancy Tribunal ke fakangata

ƨ Tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo ha palsquoanga

Ko e tulsquoutulsquouni eni ki he lenilootiacute pe tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha palsquoanga ki he tokotaha ko e lsquoE lava lsquoeni lsquoo kapau

rsaquo lsquooku molsquoua lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ko e nounou lsquoo lsquoene totongi nofo pe nalsquoa ne totongi lsquoo mahulu hake lsquoi he totongi totonuacute

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha maumau ngāue fakamalsquoa ngaahi ngoue pe lsquoave ha veve

rsaquo lsquooku fiemalsquou ke totongi fakafoki lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ha fakamole ki he ngaahi ngāue nalsquoe fiemalsquou ke fai fakavavevave

rsaquo ke totongi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha palsquoanga ko e tautea koelsquouhi ko e maumaulsquoi lsquoo e lao

rsaquo ke totongi huhulsquoi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha mole nalsquoe hoko koelsquouhi ko ha koloa nalsquoe mole pe ko ha melsquoangāue nalsquoe lsquoikai ke sai koelsquouhi nalsquoe lsquoikai ke tauhi pe monomono pe fakaleleilsquoi

ƨ Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni eni ki ha taha ke ne fakaleleilsquoi ha melsquoa koelsquouhi nalsquoe maumau pe lsquoikai toe ngāue Kapau lsquooku felāversquoi lsquoa e tursquoutursquouniacute mo ha kaveinga lsquookuacute ne uesia lsquoa e morsquoui leleiacute pea mo e malu mo hao lsquoe lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquopay outrsquo (totongi lsquoi tursquoa) lsquoene tokotahakau nofo totongiacute ke fakafetongirsquoaki harsquoa ne fakahoko lsquoa e tursquoutursquouniacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tursquoutursquouni lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ke ne fakahoko ha ngāue lsquoi ha lsquoaho tursquoupau pea lsquoikai ke fakahoko lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

20

lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakahoko lsquoa e ngāue ki he mahursquoinga lsquooku hā lsquoi he tursquoutursquouniacute pea lau lsquoa e fakamole ko ha morsquoua totongi nofo

ƨ Ngaahi tulsquoutulsquouni kehe

lsquoE lava lsquoe ha tulsquoutulsquouni lsquoo toe fakamahino lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoo kapau lsquoe lsquoikai ke talangofua ha taha ki he tulsquoutulsquouni koia Pea lsquooku lsquoi he falsquoahi lsquoe taha ke nau fakahā pe lsquooku nau fiemalsquou ke fakahoko ia Ko e fakatātā eni ndash ko ha tulsquoutulsquouni ki he lenilootiacute ke ne fakafoki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea kapau lsquoe lsquoikai pea ke ne totongi ha palsquoanga

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai fai ha felotoi lsquoi ha fakatonutonu (mediation)

lsquoE lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal ke nau fakamaaulsquoi lsquoa e melsquoa ni Ko e Tribunal ko e founga fakatonutonu ia lsquooku fakamātoato mo toe mamalu ange Ko e Tribunal ko e valsquoa ngāue ia lsquoo e potungāue lsquoo e ngaahi fakamaaulsquoanga (Ministry of Justice) pea lsquoe lsquoi ai ha tokotaha fakamaau ai ke fanongo ki he fakamatala lsquoa e ongo tafalsquoakiacute kau fakamolsquooni pea ne vakailsquoi lsquoa e ngaahi fakamolsquooni lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute toki fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni lsquoE lava ke fai lsquoe he Tenancy Tribunal ia ha tulsquoutulsquouni felāvelsquoi mo koe neongo pe te ke lsquoalu ki hono ui lsquoo e fakatonutonu pe lsquoikai lsquoOku hiki lsquoe he tokotaha fakamaauacute lsquoa lsquoene tulsquoutulsquouni lsquoa ia ko e tulsquoutulsquouni ia lsquoa e Tribunal Ko e tulsquoutulsquouni lsquoa e tokotaha fakamaauacute lsquooku hangē ia ha tulsquoutulsquouni lsquoa e fakamaaulsquoanga ndash lsquoe lsquoave lsquoa hono tatau ki he ongo falsquoahi lōua pea kuopau ke na talangofua ki ai

lsquoOku lsquoatā foki lsquoa e fakamaaulsquoanga ni ki he kakai ke nau fanongo he ngaahi fakatonutonuacute lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoo lsquoave ha kakai ke nau poupou mo felsquoao ka lsquoi he taimi lahi lsquooku lsquoikai ke tali ke ngāuelsquoaki ha loea ke ne fakahoko holsquoo tafalsquoaki Kaekehe lsquoe lava ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoi he ngaahi fakatonutonu e nilsquoihi lsquoo kau ai lsquoa e ngaahi melsquoa ni

rsaquo ko e vātamaki ni lsquooku laka hake lsquoi he $6000

rsaquo tali lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ke ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo kuo tali lsquoo fakangofua kinautolu lsquoe he Tribunal

lsquoE lava ke fakangofua lsquoe he Tribunal ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoo kapau

COURT

rsaquo lsquooku fulsquou fihi mo faingatalsquoa lsquoa e melsquoa lsquooku hoko

rsaquo lsquooku mo fulsquou faikehekehe lahi lsquoaupito mo e tafalsquoaki lsquoe taha lsquoo faingatalsquoa ange ai ke ke fakahoko lelei lsquoa holsquoo fakamatala

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava lsquoe ha taha lsquooku lsquoikai ko ha loea ke ne fakafofongalsquoi koe Kapau lsquooku ke pehē lsquooku totonu ke fai ia pea ke fetulsquoutaki mai kiate kimautolu kimulsquoa pea toki fai lsquoa e fakatonutonu lsquoi he Tribunal

ƨ lsquoE lava fēfē keu kounalsquoi lsquoa e falsquoahi lsquoe tahaacute ke ne talangofua ki he tulsquoutulsquouni nalsquoe lsquoosi fai

Kapau lsquookuacute ke marsquou ha tursquoutursquouni lsquoa e fakatonutonuacute (Mediatorrsquos order) kuo lsquoosi silarsquoi pe ko ha tursquoutursquouni lsquoa e Tenancy Tribunal lsquoe lava ke ke kole ki he varsquoa Collections ndash Ministry of Justice ke ne lsquoeke lsquoa e morsquoua ni Ko e ngaahi tohi kole Civil Enforcement kotoa pē lsquoe lava ke lsquoave ia ki he tursquoasila lsquoi lalo pe lsquoe faile ia lsquoi ha taha lsquoo e ngaahi District Court of New Zealand (Fakamaaursquoanga Fakavahe lsquoa Nursquou Sila)

Ministry of Justice Central Processing Unit SX10042 Wellington

lsquoE lava ke ke marsquou atu meiate kimautolu ha fakamatala lahi ange felāversquoi mo hono tānaki lsquoo ha morsquoua Vakai ki he wwwtenancygovtnz

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 21

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kimulsquoa lsquoi he lsquoaho lsquooku loto ke mavahe ai

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he lenilootiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa Kaekehe lsquoe lava lsquoe he lenilooti ke fai halsquoa ne fakatokanga lsquoaho lsquoe 42 lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e nofolsquoanga ni lsquoe he tokotaha lsquooku holsquoona pe ko hono fāmiliacute ke nau hiki mai lsquoo nofolsquoi ia ko honau lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo kuo lsquoosi fakatau atu lsquoa e lsquoapiacute pea kuo lsquoosi fakakakato lsquoa e alea fakatau pea fiemalsquou lsquoe he tokotaha nalsquoa ne fakatauacute ke fakalsquoatā lsquoo lsquooua lsquoe toe nofo ha taha ai

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ke hiki ki ai halsquoa ne kau ngāue totongi (pea lsquooku lsquoosi hā pe lsquoi he aleapau nofo totongi lsquooku ngāuelsquoaki pe lsquoe ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ki ai)

lsquoE fakapotopoto ke tauhi ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga lsquoI holsquoo lsquoave halsquoo tohi fakatokanga lsquooku ke loto ke fakangata lsquoa e aleapauacute kuo pau ke

rsaquo fai ia lsquoaki ha tohi

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoa e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi nofo totongiacute

rsaquo fakahā ke mahino lsquoa e lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai

rsaquo fakamolsquooni he tohi

Kapau lsquooku nounou hifo he lsquoaho lsquoe 90 lsquoa hono lsquooatu lsquoo e fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke fakamahino lsquoa e lsquouhinga lsquooku nounou aiacute

ƨ lsquoE fēfē kapau lsquooku fie hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia kimulsquoa pea lsquoosi lsquoa e aleapauacute

Kapau lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga ke fakangata lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe ngofua ke nofo lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoi he aleapauacute Ka lsquoo kapau lsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia ke mavahe kimulsquoa ai lsquoe kei fiemalsquou pē ke fai halsquoa ne tohi fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 ki he lenilootiacute

lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe sai pe ki he lenilootiacute ke hiki ki mulsquoa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ka kuo pau ke na felotoi lōua ki ai lsquoi ha tohi

ƨ lsquoE lava ke fakangata ha fixed term tenancy kimulsquoa he taimi nalsquoe tonu ke toki lsquoosi ki ai

lsquoE lsquoikai lava ke fakangata ha aleapau nofo totongi fixed-term kaelsquooua kuo felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha toki tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal pea lsquoe lava ke fai ia Ko e lsquoaho ke fakangata ai lsquooku lsquoosi lsquoasi pe ia he tohi aleapau

lsquoE ala lava lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoo fai ha tulsquoutulsquouni ke fakangata vave ha aleapau fixed term lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha fulsquou maumaulsquoi lahi lsquoo e aleapauacute

rsaquo kuo malsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoe hiki lsquoa e totongi nofo koelsquouhi ko ha ngaahi melsquoa nalsquoe lsquoikai halsquoa ne lsquoilo lsquoe hoko pea ko ha hiki eni lsquooku fulsquou lahi lsquoo ala hoko ai ha faingatalsquoalsquoia lahi pe

rsaquo ko e aleapauacute nalsquoe makatulsquounga ia lsquoi he ngaahi tulsquoutulsquouni fakakautaha (body corporate operational rules) lsquoa kinautolu lsquooku lesisita ai lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga lsquoo fakatatau ki he lao Unit Titles Act 2010 pea lsquoi ha liliu ki he ngaahi tulsquoutulsquouni koia lsquoe lsquoikai fakapotopoto ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute pe

rsaquo Kuo hoko ha ngaahi melsquoa talsquoelsquoamanekina ki he lenilooti pē ko e tokotaha totongi nofo lsquoo ala hoko ai ha fulsquou faingatalsquoalsquoia lahi

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

22

ƨ Koe hā lsquoa e founga totonu ke lsquoave lsquoaki lsquoa e tohi fakatokanga

lsquoOku totonu ke lsquoave lsquoa e tohi fakatokanga ki he tulsquoasila (address for service) nalsquoe lsquoosi fakamahino atu ke fai lsquoa e ngaahi fetulsquoutaki fakalao ki ai Ko e tulsquoasila eni lsquoo ha lsquoapi puha meili he Positi lsquoOfisi lsquoimeili pe fika lsquoo ha misini fax

Kapau lsquoe lava ke ke lsquoave hangatonu lsquoa e tohi fakatokanga ni ki he nima lsquoo e tokotaha koia lsquoe lau eni kuo ke lsquoosi fakakakato lsquoa hono tufa atu

Koelsquouhi ke fakapapaulsquoi lsquooku lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke malsquou ai lsquoa e tohi fakatokanga lsquoe he tokotaha koia lsquooku pehē lsquoe he lao tukukehe ka malsquou ha fakamolsquooni ke fakalsquoikailsquoi lsquoaki kuo pau ke

rsaquo tuku atu ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 kapau nalsquoe lsquoave lsquoa e fakatokanga he meili

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 2 kapau nalsquoa ke lsquoave lsquoa e tohiacute lsquoo tuku lsquoi he puha tohi lsquoi honau tulsquoasila pe lsquoi he matapā hūlsquoanga ki honau fale

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha lsquoimeili hili lsquoa e 5 efiafi

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha misini fax he lsquoosi lsquoa e 5 efiafi

lsquoOku toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho ki he fakatokanga lsquoi he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi fakatokanga Ko e fakatātā eni ki ai ka lsquoave lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoaho 21 ki he lenilootiacute ke fakangata pea lsquooku lsquoave ia lsquoi he meili lsquooku tonu ke nau tukuange ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 ke ne malsquou ai lsquoa e tohiacute lsquoE toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho lsquoe 21 mei he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi lsquoe he lenilootiacute

ƨ Fēfē kapau teu lsquoimeili lsquoa e tohi fakatokanga

Kapau te ke fai lsquoeni pea lsquoe fakapotopoto ke fuofua vakai pe lsquoe malsquou ha fakamolsquooni pau lsquoe lava ke alsquou lsquoa e lsquoimeili (delivery receipt) ki he tokotaha ko ia pea toki lsquoave

Ko e fakamolsquooni kolsquoeni lsquoe lava ai lsquoo lsquoilo lsquoa e taimi lsquoe alsquou ai lsquoa e lsquoimeili ki he tokotaha nalsquoe lsquoave ki ai

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoi he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo ha aleapau fixed-term tenancy

lsquoI he lsquoene alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosiacute lsquoe kei hoko atu ia ka lsquoi he founga periodic tenancy pea lsquoe kei tatau ai pe mo e ngaahi kupu lsquoo e aleapau ni lsquoo hange ko e alepau nalsquou toki lsquoosi tukukehe

rsaquo ka toe fakafolsquoou lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute halsquoana aleapau folsquoou pe ko hono toe fakaloloa atu lsquoa e aleapauacute pe

rsaquo ko ha fakahā lsquoe ha taha kuo ne loto ke fakangata lsquoa e nofo totongi Ko hono fakahoko ha fakatokanga pehē ni lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e lsquoaho 21 ki he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa he lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai lsquoa e aleapau

Kapau nalsquoe fakalsquoatā lsquoi he tohi aleapau ke toe fakafolsquoou pe fakaloloa atu lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke toe fakaloloa atu kuo pau ke fai halsquoa ne tohi ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou ange lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute pea ka lsquoikai lsquoe lsquoikai lava ke toe fakaloloa atu lsquoa e aleapau kapau lsquooku lsquoikai loto ki ai lsquoa e lenilootiacute

Teuteu hiki ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoa e tokotaha nofo

totongiacute ke fai lsquoi halsquoaacute ne hiki

Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau

rsaquo ke mavahe atu lsquoi he lsquoaho kuo lsquoosi fakahā ki ai lsquoe he lenilootiacute lsquoi halsquoa ne tohi fakatokanga

rsaquo totongi kakato lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi

rsaquo fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo lsquoave lsquoa e veve kotoa lsquoi he lsquoaho fakalsquoosiacute

rsaquo lsquoave mo lsquoenau ngaahi ngalsquootolsquoota

rsaquo lsquoave lsquoa e ki kaati ki pea mo e ki ki he fale taulsquoanga melsquoalele ki he lenilootiacute

rsaquo tuku lsquoo lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa pe naunau fale lsquoa e lenilootiacute

Kapau lsquoe lsquoikai ke fai kotoa lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ke mau totongi ange ki ai ha konga pe ko e kotoa lsquoo e palsquoanga pooni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 23

ƨ Ko hono fakafoki lsquoo e totongi pooni

lsquoI he lsquoosi lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe lelei taha ke femahinolsquoaki lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he lahi lsquoo e totongi pooniacute ke fakafokirsquo Ngāuelsquoaki lsquoa e lipooti nalsquoe fai lsquoi hono sivilsquoi lsquoo e fale he kamatalsquoanga ke fakamahino pe nalsquoe lsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko lsquoE lsquoikai lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ke totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha liliu ki he fotunga lsquooku hoko ki he fale pe ko hono ngaahi naunau tupu pe ia mei halsquoa ne motulsquoa pea mo hono ngāuelsquoaki fakalelei

ƨ lsquoE fakafoki fēfē mai lsquoa lsquoeku pooni nalsquoe lsquoosi totongi

Hili ha felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he melsquoa ke fai ki he palsquoanga pooni te na fakafonu ha foomu ke fakafoki lsquoaki (bond refund form) lsquoE malsquou lsquoa hono tatau lsquoo e foomuacute mei he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

Kapau lsquooku mo tali lsquooku tō nounou lsquoa e totongi nofo nalsquoe malsquou mei he tokotaha nofo totongiacute pe lsquooku lsquoi ai ha maumau pea hikilsquoi hifo ia lsquoi he foomu pea ke fakamolsquooni ai lsquoO anga pehe ni kapau ko e pooni nalsquoe $600 pea mo felotoi ko e ngaahi lsquoo e matapā siolsquoata lsquooku $150 pea te mo tohilsquoi hifo

Totongi ki he lenilootiacute lsquoa e $150

Totongi ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e $450

Fakapapaulsquoi ke fakakau lsquoa holsquoo mo ongo fika lsquoakauni lsquoi he foomu koelsquouhi lsquoe lsquoikai ke mau li atu ha sieke pe palsquoanga (cash)

lsquoI he lsquoemau malsquou lsquoa e foomu ni te mau vakailsquoi lsquoa e ongo fakamolsquooni tohi nima pe lsquooku tatau mo e fakamolsquooni nalsquoe fai lsquoi he foomu (bond lodgement) nalsquoe fakahū mai lsquoaki lsquoa e pooni Ko e melsquoa ia lsquooku mahulsquoinga ai ke mau lsquoilolsquoi lsquoa e fetongi kotoa pe lsquoo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga ni Kapau lsquooku hā kehekehe lsquoa e fakamolsquooni tohinima pea lsquoe lsquoikai lava ke mau fakafoki lsquoa e pooni kaelsquooua kuo mau toe fai ha fakalsquoekelsquoeke makehe

Taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki ha fale nofo totongi lsquoe taha pea lsquoe ala faingofua ange ke mau fakahū pe ia ke ngāuelsquoaki ko e pooni ia ki he lsquoapi nofolsquoanga folsquoou lsquoE fiemalsquou leva ke ke ngāuelsquoaki lsquoa e foomu ki hono liliu lsquoo e pooni (bond transfer form)

ƨ Fēfē kapau lsquoe lsquoikai ke felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he pooni

Fetulsquoutaki lsquoo fakahā ki he Tenancy Tribunal lsquoi he vave taha lsquoE lsquoi ai leva lsquoa e tokotaha fakatonutonu (mediator) te ne feingalsquoi ke fai ha felotoi

ƨ Fēfē kapau lsquooku faingatalsquoa ke fai ha fetulsquoutaki mo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

Kapau lsquooku faingatalsquoa pea ke fakafonu lsquoa e foomu totongi fakafokiacute (bond refund) pea ke fetulsquoutaki ki he potungāue Tenancy Services ke vakai lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe ala fai

ƨ Ko e hā e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe hiki atu ha taha lsquoo e kau nofo totongi

lsquoI he taimiacute nilsquoihi lsquoe lava ke hiki atu ha taha lsquoi he kau nofo totongi ne nau lsquoosi fakamolsquooni kotoa lsquoi he tohi aleapau kae kei nofo atu pē lsquoa e nilsquoihi Kapau lsquoe tali lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava pe ke halsquou lsquoa e tokotaha hiki maiacute lsquoo hoko atu lsquoaki lsquoa e lsquoinasi lsquoo e tokotaha kuo hiki atuacute Kapau lsquoe fai eni pea kuo pau ke mou fakahā mai lsquoaki ha fakamolsquooni lsquoa e lenilootiacute tokotaha lsquoe hikiacute pea mo e tokotaha te ne fetongi maiacute lsquoi he foomu ko e ldquochange of tenant bond formrdquo pea lsquoomai

lsquoE lsquoikai ke liliu heni lsquoa e tohi aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke toe falsquou ha tohi aleapau folsquoou ke fakakau ai lsquoa e tokotaha hiki folsquoou atu

MOVERS

MOVERS

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

24

Ko e ngaahi melsquoa kehe fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute

ƨ Ko e lenilootiacute lsquoe mavahe atu lsquoo laka hake he lsquoaho lsquoe 21

Kapau lsquoe mavahe atu mei Nulsquousila lsquoa e lenilootiacute lsquoo laka hake he lsquoaho hokohoko lsquoe 21 pea kuo pau ke ne fokotulsquou hano fakafofonga ke ne tokangalsquoi lsquoa e nofolsquoanga he taimi koia Kuo pau ke fakahā lsquoe he lenilooti ke lsquoilo lsquoe he tokotaha nofo totongi pea mo e Tenancy Services (kapau nalsquoe lsquoosi totongi ha pooni) lsquoa e feitulsquou ke fai ha fetulsquoutaki ki hono fakafofonga

Ko hono fakatau atu ha lsquoapi nofo totongi ƨ lsquoE fiemalsquou ke tala lsquoe he lenilootiacute ki he

tokotaha nofo totongiacute lsquooku ne fakatau atu lsquoa e lsquoapi

lsquoIo kuo pau ke nau tala ki he tokotaha nofo totongiacute pea mo ha taha pē lsquooku fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute lsquoi ha tohi ke nau lsquoilo lsquooku ne feinga ke fakatau atu

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e lenilootiacute ke lsquoomai lsquoa e kakai lsquooku nau fie fakatau ke nau sio mo vakailsquoi lsquoa e nofolsquoanga lsquoi ha loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea ke lsquooua nalsquoa fakafaingatalsquoalsquoialsquoi lsquoo lsquoikai ha lsquouhinga lelei ki ai

lsquoI hono fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga kuopau ke fakahā lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ki he tokotaha nofo totongiacute a e tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapi pea mo e lsquoaho te nau hoko ai ko e lenilooti Kuo pau ke fakahā lsquoe he tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapiacute ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa hono hingoa feitulsquou pe founga ke fai lsquoaki ha fetulsquoutaki pea mo e founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi nofo lsquoo hangē ko e fika lsquoo ha lsquoakauni lsquoi he pangikē lsquoI hono fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute ko e mafai lsquoo e lenilootiacute ki he pooni lsquoe hiki ia ki he lenilootiacute folsquoouacute Kapau lsquooku fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ke totongi

ange ha konga lsquoo e pooniacute pea lsquooku tonu ke fai lsquoeni kimulsquoa he lsquoaho lsquooku fakalsquoosi ai lsquoa e fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute (pe ko e lsquoaho lsquoe malsquou ai ndash possession date - lsquoe he tokotaha fakatau lsquoo kapau lsquoe hoko ia kimulsquoa)

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke lsquoilo lsquoe he Tenancy Services

Kapau lsquooku mau tauhi ha pooni pea lsquooku totonu ke nau lsquoilo pe lsquooku lsquoi ai ha lenilootiacute folsquoou Kuo pau ke fakafonu lsquoe he lenilooti motulsquoa pea mo e lenilootiacute folsquoouacute lsquoo na fakamolsquooni lsquoi he foomu lsquochange of landlordagentlsquo Te mau hikilsquoi leva lsquoa e hingoa lsquoo e lenilootiacute folsquoou lsquoi he lekooti lsquoo e ngaahi pooni te mau tauhiacute

ƨ lsquoOku lsquoi ai ha ngaahi lao makehe ki ha fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ko ha koloa kuo puke lsquoo fakatau atu (mortgagee sales)

lsquoI ha hiki mai ha tokotaha folsquoou pe ko ha puke fakalao lsquoo e lsquoapiacute ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatau (mortgagee) ke ne hoko atu lsquoa e aleapau nofo totongi te ne malsquou lsquoa e mafai tatau mo ha lenilooti lsquoi he lao Residential Tenancies Act Kapau ko e aleapau ko e ldquofixed-termrdquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e kautaha nalsquoa nau fakatau pe ko e pangike ke nau fai lsquoa e ngaahi fakatokanga angamaheni mo ha aleapau ldquoperiodic tenancyrdquo ka lsquoe lsquoi ai pē lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe kilsquoi kehe ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fakangata ha aleapau founga ldquofixed-term tenancyrdquo lsquoo hangē hano fakangata ha lsquoo ha ldquoperiodic tenancyrdquo lsquoo kapau lsquoe liliu lsquoa e lsquoapi lsquoo malsquou ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatauacute pea kuo nau fiemalsquou ke nau toe fakatau atu (mortgagee possession) lsquoE lsquoikai ha liliu ia ki he ngaahi totonu lsquoa e lenilooti folsquoouacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 25

ƨ lsquoE lava ke malsquou ha tokoni mei he Tenancy Services lsquoi ha fekihiaki lsquoa e kau nofo totongi (flatmates)

lsquoIkai lsquoe lsquoikai lava ke mau tokoni Te mau toki lava pe ke tokoni lsquoi ha ngaahi faingatalsquoalsquoia he vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongiacute Kaekehe manatulsquoi kapau te ke lsquoalu lsquoo nofo totongi fakataha mo ha nilsquoihi pea mou fakamolsquooni fakakātoa lsquoi he tohi aleapauacute te mou kau kotoa lsquoi he ngaahi fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he tohi aleapauacute lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi lsquoe ha taha lsquoa hono lsquoinasi he totongi nofo pe ko halsquoa ne maumaulsquoi ha melsquoa lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ia ke totongi ia lsquoe ha nilsquoihi pe ko e kotoa lsquoo e kau nofo totongiacute neongo pe ko hai nalsquoa ne fai lsquoa e maumau lsquoE lava lsquoo malsquou atu ha ngaahi falelsquoi lsquoi ha hoko ha makuku lsquoa e kau nofo totongiacute mei he Community Law Centres Citizens Advice Bureaux pea mo e valsquoa falelsquoi malsquoae fānau ako he ngaahi akolsquoanga (lsquounivesiti mo e ngaahi akolsquoanag pehe)

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakafisingarsquoi ha taha meiacute harsquoaacute ne nofo totongi

lsquoOku lsquoikai tali ke makatulsquounga lsquoi hono lsquooange lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fale nofolsquoanga pe ko hano fakaloloa atu ha aleapau nofo totongi ki ha taha koelsquouhi ko hono tulsquounga fakamali (marital status) tangata pe fefine talsquou motulsquoa lotu lsquooku kau ki ai pe ko hono lanu (matakali) lsquoE lsquoikai ngofua ke talsquoetali lsquoe he lenilootiacute ha taha koelsquouhi lsquooku lsquoikai halsquoane ngāue pe lsquooku toho penefiti Kapau lsquoe hoko ha melsquoa pehe ni lsquoe lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal pe ko e ū Human Rights Commission koelsquouhi ko e fakafaikehekehelsquoi (discrimination) eni lsquooku lsquoikai ke ngofua ke fai

Ko e hā lsquoa e Service Tenancy Ko e service tenancy ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga lsquoo e ngāuelsquoanga lsquooku ngāue aiacute lsquoo fakatatau ki he lsquoene aleapau pe ko e ngaahi fiemalsquou lsquoa e ngāuelsquoanga pe kautaha lsquooku ngāue ai lsquoOku kau lsquoa e falsquoahinga aleapau nofo totongi kolsquoeniacute lsquoi he tulsquoutulsquouni lsquoa e lao Residential Tenancies Act ka lsquooku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ki he totongi kimulsquoa (rent in advance) pea mo hono fakangata lsquoo e aleapauacute

ƨ Ko e totongi nofo

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe lsquoi hono tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole ki he nofo totongi mei he vahe lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute lsquooku ngāue ia malsquoae lenilootiacute) lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ke fakaleleilsquoi ha melsquoa mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

ƨ Ko e ngaahi taimi lsquoo e fakatokanga

Kapau lsquoe lsquoosi pe lsquoe malsquou ha fakatokanga lsquoe fakangata lsquoa e aleapau ngāue lsquoe fiemalsquou ke fai lsquoe he ngāuelsquoanga pe ko e tokotaha ngāue (employee) ha fuofua fakatokanga lsquoaki ha uike lsquoe 2 lsquoe lsquoosi ai pea mo e nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai ngofua ke fuofua lsquoosi lsquoa e aleapau nofo totongiacute ia kimulsquoa pea toki lsquoosi lsquoa e aleapau ngāue lsquoE lava ke toe nounou ange lsquoa e taimi fakatokanga pehe ni lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga malsquoa ha tokotaha ngāue lsquoe fakangāuelsquoi koelsquouhi ko e mavahe atu lsquoa e tokotaha ngāue lsquooku nofo aiacute

rsaquo lsquoe pehe lsquoe he lenilootiacute lsquoe fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

Kapau lsquooku ke fie nofo totongi he founga ni ndash service tenancy lsquoe lava ke mau tānaki atu ha ngaahi fakahinohino pea mo ha falelsquoi

Koloa lilsquoaki lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe lsquoikai lava ke lsquoave kotoa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa lsquoene koloa pe ngalsquootolsquoota lsquoi halsquoa ne mavahe pe hiki lsquoOku lsquoi ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e lao ki he ngaahi melsquoa ke fai ki ha koloa lsquooku lilsquoaki

rsaquo lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke lsquoave pe tolsquoo lsquoo laku ha melsquoakai mo ha melsquoa lsquoe ala mafu pe maumau ka kuo pau ke ne fuofua feinga ke fai ha fetulsquoutaki mo e tokotaha nofo totongiacute ke fetukutuku lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoe lilsquoaki he nofolsquoanga

rsaquo Kapau lsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave pea kuopau ke feinga lsquoa e lenilootiacute ke fakamahulsquoingalsquoi lsquoa e koloa ni ke fakatau atu pea bull ke ne laku pe fakalsquoauha lsquoa e koloa ni lsquoo kapau lsquoe

lahi ange lsquoa hono totongi ke lsquoave lsquoo tauhiacute lsquoi hano tulsquouaki atu ke fakatau (tukukehe kapau ko ha ngaahi naunau pepa pe tohi ndash personal papers) lsquooku mahulsquoinga ki he tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

26

bull kapau lsquooku laka hake lsquoa e mahulsquoinga lsquoo e koloa lsquoi hano lsquoave lsquoo tauhi kuopau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e koloa lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou hifo he lsquoaho lsquoe 35 pea ne toki fakatau atu he founga angamaheni

rsaquo Kuo pau ke tauhi malu lsquoe he lenilooti ha ngaahi pepa pē tohi kuo tuku lsquoe he tokotaha nofo totongi Kapau ko ha ngaahi pepa pe tohi mahulsquoinga eni pea nalsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 35 lsquoe kei tauhi pe lsquoeni lsquoe he lenilootiacute pe ko hono lsquoave ki lsquoapi polisi Kapau lsquoe lsquoave eni ki he kau polisi pea kuo pau ke ne tauhi lsquoa hono laulsquoi tohi tali totongi

rsaquo lsquoE lava ke halsquou lsquoa e tokotaha totongi nofo lsquoo lsquoave lsquoa lsquoene koloa kimulsquoa pea toki laku pe fakatau atu lsquoe he lenilootiacute ka kuo pau ke ne totongi lsquoa e fakamole ki hono tauhi mo e alā melsquoa pehē

rsaquo lsquoE lava ke tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngaahi fakamole ki hono uta atu lsquoo tauhi pea mo hono tulsquouaki fakatau atu lsquoo e koloa lsquoi ha palsquoanga lsquoe malsquou mei hono fakatau atu Ko e toenga lsquoo e palsquoanga lsquoe totongi ia ki he Tenancy Services

rsaquo lsquoE lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke ne malsquou lsquoa e palsquoanga ko ia ke tāpuni lsquoaki halsquoa ne ngaahi fakamole pē ka ngaahi molsquoua ange kiate ia (lsquoo hangē ko e totongi nofo nalsquoe telsquoeki ai ke malsquou maumau pea mo ha fakamole ki hono fakamalsquoa lsquoa e nofolsquoanga)

rsaquo lsquoI ha falsquoahinga taimi pē lsquoe lava lsquoa e lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ki ha melsquoa ke fai ki he koloa ni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 27

Ngaahi fale nofo totongi pooti

lsquoOku lsquooatu heni lsquoa e ngaahi fakahinohino ki he totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongi he ngaahi nofolsquoanga totongi pooti (boarding houses) lsquoOku kehekehe lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni ki he nofo totongi pootiacute mei he ngaahi nofo totongi kehe

ƨ Ko e hā lsquoa e boarding house

Ko e fale nofolsquoanga lsquooku lsquoi ai ha loki nofolsquoanga lsquoe 1 pe toe lahi ange ai pea mo e ngaahi naunau ke ngāuelsquoaki kotoa lsquoe he kau nofo totongiacute pea lsquooku nofo ai pe fokotulsquou ke lava lsquoo nofo ai ha kau nofo totongi lsquoe toko 6 pe lahi ange ai he taimi tatau

Ko e aleapau nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquooku lsquouhinga ia ki ha nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquoe alsquou pe lsquooku fakahangahanga ke toe laka atu he lsquoaho lsquoe 28 Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe nofo ia lsquoi he feitulsquou ke lava lsquoo mohe ai pea ngofua ke ne ngāuelsquoaki lsquoa e ngaahi naunau lsquoo e fale lsquooku lsquoataa ke ngāuelsquoaki lsquoe he kau nofo totongi kehe

Totongi pooni lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ha pooni lsquooku alsquou lsquoa hono mahulsquoinga ki he totongi nofo uike lsquoe 4 pea kuo pau ke ne lsquooange ha laulsquoi tali totongi ki ai Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house lsquoa e pooni lsquoo fakahū ki he Tenancy Services kimulsquoa he lsquoaho lsquoe 23 hili hono malsquou tukukehe kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pe toe silsquoi hifo ai Kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pē silsquoi hifo ai pea lsquoikai ha lsquouhinga lelei lsquoi hono puke lsquoo lsquoikai ke fakafoki lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ke fakafoki ange lsquoa e pooni

Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo ngaahi fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni 0800 737 666

Ko e totongi nofo rsaquo Kuo pau ke fai lsquoa e totongi nofo lsquoi hono taimi

totonu

rsaquo lsquoE lava ke hiki hake lsquoe he lenilootiacute lsquoa e totongi nofo hili halsquoa ne fai ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 28 kimulsquoa

Aleapau nofo totongi Ko e ngaahi melsquoa lsquoeni ke toe tānaki atu ki he ngaahi fakamatala lsquooku ha atu he peesi 8 lsquoo pehē ni

rsaquo pe lsquoe alsquou lsquoa e fuoloa lsquoo e nofo totongi lsquoo lsquoaho lsquoe 28 pē lōloa ange

rsaquo ha fika telefoni lsquoe 1 lsquoo e lenilootiacute pe toe lahi ange ai

rsaquo ko e fika lsquoo e loki lsquooku nofolsquoi

rsaquo pe lsquooku toe lsquoi ai ha taha nofo totongi kehe he loki ko ia pea ko e toko fiha

rsaquo ko e ngaahi melsquoa lsquoe fai lsquoe he lenilootiacute malsquoae tokotaha nofo totongiacute lsquoa ia lsquooku lsquoosi fakakau lsquoi he totongi nofo (kapau lsquooku lsquoi ai ha melsquoa pehē)

rsaquo fakahinohino ki he melsquoa ke fai ka hoko ha vela

rsaquo ha fakamatala pe ko e nofo totongiacute ko ha joint tenancy (nofo fakatokolahi) pea kapau ko ia lsquoa e ngaahi hingoa lsquoo e kau nofo kehe lsquoi he loki pooti lsquooku lsquoi he malumalu lsquoo e aleapauacute

rsaquo pe ko e fale nofo totongi pootiacute lsquooku pulersquoi lsquoe ha taha kehe ange meiacute he lenilootiacute lsquoa e hingoa pea mo e tursquoasila fetursquoutaki (kau ki ai ha fika telefoni) lsquoo e tokotaha ko ia

Ngaahi tulsquoutulsquouni ki he anga lsquoo e nofo lsquoE ngofua ki he lenilootiacute ke ne falsquou ha ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pea mo e ngaahi melsquoa ke fai malsquoae kau nofo totongiacute

lsquoE lsquooange ha tatau ki he tokotaha nofo totongiacute pea kuopau ke fokotulsquou ia ha feitulsquou ke lava lsquoo lau kotoa he taimi kotoa pē Kuo pau ke fuofua fai ha fakatokanga lsquoa e lenilootiacute kimulsquoa lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 7 lsquoo ka liliu lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale

lsquoE lava ha tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fale boarding house lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni

rsaquo ke fakamahino lsquooku lsquoikai fakalao ha tulsquoutulsquouni lsquoa e lenilootiacute ki hono fakalele lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo ke tuku mavahe pe liliu ha tulsquoutulsquouni kuo fokotulsquou pea mo e founga lsquooku fakahoko lsquoaki

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

28

ƨ Loka ki he fale nofolsquoanga

Ko e lenilootiacute lsquoo ha boarding house kuopau ke ne

rsaquo fokotulsquou mo tokangalsquoi lsquooku lsquoi ai lsquoa e loka ki he fale nofolsquoanga koelsquouhi ke hao mo malu

rsaquo tokangalsquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo totongi ke nau hū ki honau loki takitaha fale mālōlō pea mo e fale kaukau lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo kehe lsquoo ngāuersquoaki lsquoa e ngaahi feitursquou mo e nāunau kehe lsquoi he ngaahi houa fakapotopoto kotoa pē

rsaquo fakahoko ki ha kau nofo totongiacute lsquoe uesia kinautolu lsquoi ha liliu pe fetongi lsquoo ha folsquoi loka

Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne feinga ke fetongi ha loka lsquoi he fale talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute

rsaquo kuopau ke ne fakafoki lsquoa e ngaahi ki kotoa pē ki he lenilootiacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute Ko e kau nofo totongi lsquoi ha fale nofo totongi pooti lsquooku nau fatongiarsquoaki lsquoa hono fetongi lsquoo e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau ko ha ngaahi kalasi mersquoa fakatokanga kohu motursquoa ange lsquoeni lsquooku lsquoi ai hano maka lsquooku ala fetongi Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoo e fale nofo totongi pootiacute

Totonu ke hū lsquoOku lsquoataa ki he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ke ne hū ki he fale nofolsquoanga lsquoi ha taimi pe

lsquoE toki lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki talsquoe fuofua fai ha fakatokanga (notice) lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau

rsaquo e tali pe loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa silsquoi pea toki hū (pea kapau ko e loki lsquooku nofo ai mo ha nilsquoihi kehe lsquoi ha malsquou ha ngofua mei ha taha pe lsquoo kinautolu) pe

rsaquo lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute lsquoo makatulsquounga he ngaahi melsquoa lsquooku lsquoosi mahino mai lsquoe lsquoi ai ha fakatulsquoutamaki lsquoe hoko ki he molsquoui pe ko e maumau ki he nofolsquoanga pea ke ne hū lsquoo fakaleleilsquoi lsquoa e melsquoa ko ia pe

rsaquo ko halsquoa ne hū ke fai ha ngāue nalsquoe lsquoosi felotoi mo e tokotaha nofo totongiacute ke fai kaekehe pe ko hono fai ialsquoo fakatatau ki he tohi aleapau pe ko e tulsquoutulsquouni ki he fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pe

rsaquo ko e fai lsquoo fakatatau ki he tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki hili lsquoa hono lsquooange to tohi fakatokanga he houa lsquoe 24 kimulsquoa ki he tokotaha lsquooku nofo he lokiacute pe ko e kotoa lsquoo kinautolu lsquooku nau nofo he lokiacute lsquoo kapau lsquooku nau nofo tokolahi lsquoO kau atu ki ai lsquoa

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau nalsquoe telsquoeki ai ke fai ha sivi lsquoo lsquoosi ha uike lsquoe 4

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi mavahe atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha maumaulsquoi lsquoo e lao ni lsquoi ha founga kehe

rsaquo ke sio ai ha taha lsquooku fie nofo totongi pe ko ha tokotaha lsquooku ne fie fakatau lsquoa e fale

rsaquo ke lava ai lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakakato lsquoa hono fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he lao ni

rsaquo ke vakailsquoi ha ngāue nalsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute pe nalsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fai

rsaquo ke sio lsquoi he loki ha tokotaha fakamahūlsquoinga lsquoapi (registered valuer) fakafofonga fakatau lsquoapi (real estate agent) pe ko ha lsquoinisipekita fale (building inspector) koelsquouhi ke falsquou lsquoaki halsquoa nau fakamatala

lsquoI he hū lsquoa e lenilootiacute ki he loki lsquoi ha fale nofo lsquoanga boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne ala ki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute tukukehe kapau ke fai kae lava lsquoa e melsquoa nalsquoe ngofua ai ke hū

rsaquo ke ne fai ia he founga tuha mo fakapotopoto

rsaquo lsquooua nalsquoe ne fakamanamana pe ke fakamalohilsquoi

rsaquo lsquooua nalsquoa nofo ke toe fuoloa ange he taimi nalsquoe fiemalsquou ke fakakakato ai lsquoa e fatongia lsquoi he loki

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 29

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi lsquoE lava ke fakangata eni lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoaki halsquoa ne fakatokanga ki he lenilootiacute he houa lsquoe 48 kimulsquoa

lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke ne fakangata ha totongi nofo lsquoo kapau

rsaquo lsquoi he taimi pe ko ia lsquoo kapau lsquoe fakatupu pe kounalsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hoko ai lsquoa e bull maumau lahi ki he nofolsquoanga pē

bull fakatupu ha fakatulsquoutāmaki ki ha kakai pe ko ha koloa pe

bull fulsquou fakahohalsquoasi lsquoa e toenga lsquoo e kau nofo he fale

rsaquo lsquoaki ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoo kapau bull lsquoe lsquoosi ha lsquoaho 10 mei hono fakatokanga ke

totongi lsquoa e totongi nofo kuo telsquoeki ai ke totongiacute

bull kuo ngāuelsquoaki pe fakangofua lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoa e nofolsquoanga ke fai lsquoaki ha maumaulao

bull lsquooku telsquoeki ai ke totongi kakato lsquoa e totongi nofo pea lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi lilsquoaki pe hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute hili lsquoi ha vakailsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lokiacute pea ne fetulsquoutaki pea mo e tokotaha nofo totongi

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e fakatokanga lsquoaho lsquoe 14 lsquoo kapau ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue (service tenancy)

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 28 lsquoi ha toe falsquoahinga melsquoa kehe ange

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

30

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

Ngaahi lea lsquoUhinga

Koloa lilsquoaki Koloa nalsquoe tuku lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga hili halsquoane mavahe mei ai Vakai ki he peesi 25 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

Ko e tulsquoasila lsquooku tohilsquoi ange lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fai ki ai ha fetulsquoutaki pe lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo alsquou ki ha taimi kuo lsquoosi fakangata ai lsquoa e aleapauacute Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ha tulsquoasila lsquoo ha lsquoapi pe ko e puha meili Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe fika misini fax

Totongi mei he pangikē Ko hono alealsquoi lsquoe ha taha ke tolsquoo malsquou pē ha palsquoanga mei he lsquoene lsquoakauni he pangikē ke totongi atu ki taha kehe

Fale nofo totongi pooti Ko ha fale nofolsquoanga lsquooku nofolsquoi lsquoe ha kakai nofo totongi pooti Vakai ki he peesi 27 ki hono fakamatalalsquoi lsquoo e taimi lsquoe ngāuelsquoaki ai lsquoa e lao

Foomu ke fakahū aki lsquoa e pooni

Ko ha foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke lsquoave lsquoaki lsquoa e totongi lsquoo e pooni ki he potungāue Tenancy Services

Foomu ki hono fakafoki lsquoo e pooni

Ko e foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakafoki lsquoaki lsquoa e pooni nalsquoe totongi ki he potungāue Tenancy Services hili ha hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

Koloa Ko e ngaahi koloa pe naunau lsquoa e lenilootiacute lsquoo hangē ko e puipui lsquoaisi pe misini fō pe ko ha melsquoa lsquooku lsquoikai ko ha konga tulsquou malsquou lsquoo e fale

Ko e totongi huhulsquoi Ko ha palsquoanga lsquooku totongi ki he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakaleleilsquoi lsquoaki ha mole me maumau

Fixed-term tenancy (Nofo Totongi Taimi Tursquoupau)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoo ngata meiacute he lsquoaho kuo fokotursquou pau lsquoi he aleapau nofo totongiacute lsquoa ia lsquoe arsquou ki ai kuo lsquootomētiki pē lsquoa e liliu ia lsquoa e aleapauacute lsquoo hoko ko ha periodic tenancy (nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata) tukukehe kapau kuo lsquoosi fai ha felotoi ki heni lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

Puke fakalao fakatahalsquoi pe ko ha nilsquoihi pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko lsquoi he aleapau nalsquoa nau fakamolsquooni kotoa ki ai

Ko e kau nofo totongi kotoa pe lsquoe lsquoasi honau hingoa lsquoi he tohi aleapau te nau vahevahe pe lsquoinasi kotoa lsquoi he ngaahi maumau lsquoe hoko lsquoi he tohi aleapau Vakai ki he peesi 9 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Ko ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke fai lsquoaki ha nofo totongi

Ko ha tokotaha lsquooku ne pisinisi lsquoaki lsquoa hono fakafofongalsquoi ke lava lsquoo fakahoko ha alepau ke fai ha nofo totongi lsquoE ala fakatātā lsquoaki ha tokotaha lsquooku ne pulelsquoi ha lsquoapi nofolsquoanga pe ko ha fakafofonga fakatau lsquoapi

Tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo

Ko e tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo lsquoo fakatatau mo e totongi lsquooku fai lsquoe ha nilsquoihi kehe lsquoi ha nofolsquoanga meimei tatau he feitulsquou meimei tatau

Fakatonutonu Ko ha fakataha pe fetelefonilsquoaki lsquoo ngāuelsquoaki ha tokotaha fakatonutonu ke ne fakaleleilsquoi ha vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

Fakatokanga ke fakaleleilsquoi lsquoOku toe lsquoiloa ia ko e fakatokanga lsquoaho hokohoko lsquoe 14 lsquooku lsquooange ki he tokotaha ke ne fakaleleilsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko

Periodic tenancy (Nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoi ha vaharsquoa taimi lsquooku lsquoikai tuhursquoi pau Kuo pau ke fakahā atu lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fakatokanga lsquoo lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kapau lsquooku nau fie fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 90 Kā neongo lsquoeniacute lsquoe lava ke nau lsquooatu ha fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 42 lsquoi ha ngaahi makatursquounga pau Vakai ki he peesi 7

Property inspection report (līpooti sivi lsquoo e lsquoapiacute)

Lēkooti tohi lsquoo e lsquoapiacute kuo fakafonu fakataha lsquoe ha lenilooti mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongiacute lsquoAonga ke fakakau ki ai ha ngaahi tā Vakai ki he peesi 9

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 31

Ngaahi lea lsquoUhinga

Fiemālie fakaekinautolu Totonu fakalao lsquoa e kau nofo totongiacute ke fakarsquoaparsquoaparsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoenau nofo nonga mo malu fakaekinautoluacute

Totongi nofo ke fai ki mulsquoa Ko ha totongi nofo lsquooku fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi mulsquoa he taimi nalsquoe toki totonu ke totongi ai (lsquoo lsquoikai ke toe laka hake he uike lsquoe 2) Ko hono fakatātā ka totongi ha uike lsquoe 2 lsquoe he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho 1 lsquoo Me lsquoa ia ko hono totongi ia lsquoo e nofo mei he lsquoaho 1 ki he lsquoaho 14 lsquoo Me lsquoE toki fiemalsquou lsquoa e totongi hono hoko lsquoi he lsquoaho 15 lsquoo Mē

Ko e tohi fakatokanga fakafepaki

Ko hono fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoa e aleapau koelsquouhi ko ha lāunga nalsquoa ne fai pe ko halsquoa ne feinga ke fai ha melsquoa lsquooku lsquoosi fakangofua lsquoe he lao ke ne fai

Nofo totongi Ko ha fakangofua lsquoe he tokotaha lsquooku lsquoalsquoana lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ke nofo ai ha taha kae fakahoko ha totongi nofo

Tokotaha fakamaau lsquoi ha fakatonutonu lsquoo ha aleapau nofo totongi

Ko ha tokotaha taulsquoatāina lsquoi he Tenancy Tribunal lsquooku ne tali ha ngaahi fakamatala mei he ongo tafalsquoaki lōua pea ne fai ha tulsquoutulsquouni aofangatuku

Aleapau nofo totongi Ko e tohi aleapau kuo lsquoosi fakamolsquooni ai lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa pea toki lava ke hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lsquoapi nofolsquoanga pea lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai

Ko e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi

Ko e sino lsquoo tatau pē mo ha fakamaaulsquoanga lsquooku ne fai tulsquoutulsquouni ki ha palopalema lsquooku hoko he vā lsquoo e tokotaha nofo totongiacute pea mo e lenilootiacute koelsquouhi ke lava lsquoo veteange

Tulsquoutulsquouni mei he Fakamaāulsquoanga Nofo Totongi

Ko ha tohi lsquooku fakamahino ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi kuopau ke muimui kātoa ki ai

Motulsquoa mo lsquoilelsquoila Ko e ngaahi melsquoa lsquooku hoko ki ha nofolsquoanga lsquoi hano nofolsquoi lsquoo hange ko e fakalsquoau ke motulsquoa lsquoa e kāpeti pe ko e lsquoilelsquoila lsquoa e vali lsquoo e holisi

Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi ha melsquoa nalsquoe maumau pe ko ha ngāue ke fai lsquoi he nofolsquoanga

Tohi fakatokanga Ko ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakahā ki ha taha lsquooku lsquoi ai lsquoa e melsquoa lsquooku hoko lsquoo hangē ko ha teu mavahe atu pe ko e hiki hake lsquoa e totongi nofo

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)

Page 6: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

6

rsaquo siekelsquoi ki ha taha ke ne fakahū lsquoi halsquoa ne lsquoakauni pea toki lava lsquoo toho (non-negotiable cheque)

rsaquo totongi palsquoanga

Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ha laulsquoi tali totongi tukukehe kapau nalsquoe totongi hangatonu lsquoeni ki he lsquoakauni lsquoa e lenilootiacute lsquoi he pangikē pe nalsquoe totongi lsquoaki ha sieke non-negotiable (vakai ki lsquoolunga) Kaekehe lsquoe fakapotopoto ke tauhi lsquoa e ngaahi laulsquoi tali totongiacute pea mo halsquoo lekooti lsquoo holsquoo ngaahi totongi Kuo pau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lekooti lsquoo e totongi nofo lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongi ha tatau lsquoo e lekooti kolsquoeni lsquoi ha taimi pe lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau lsquoo e foomu ke lava lsquoo fakamālsquoopolsquoopo ai lsquoa e totongi nofo mei he taulanga ope wwwtenancygovtnz

ƨ Ko e hā lsquoa e ldquomarket rentrdquo

Ko e ldquomarket rentrdquo lsquooku lsquouhinga ia ki he lahi lsquoo e palsquoanga totongi nofo lsquoe ala malsquou lsquoe he lenilootiacute pea mo e lahi lsquoo e palsquoanga lsquoe fie totongi lsquoe he tokotaha totongi nofo ke ne nofo lsquoi ha fale nofo totongi lsquoOku totonu ke fakaofiofi ia mo e totongi lsquooku malsquou lsquoi he ngaahi lsquoapi nofo totongi tatau pea lahi tatau lsquoi he feitulsquou tatau

lsquoI he lsquoemau uepisaiti lsquooku lsquooatu ai lsquoa e fakahinohino ki he ngaahi tulsquounga lsquoo e totongi nofo ldquomarket rentsrdquo lsquoi he ngaahi tapa kehekehe lsquoo e fonua ni pea lsquooku fakatonutonu fakamāhina foki Kapau lsquoe fulsquou tōtulsquoa ha lsquoeke totongi lsquoe ha lenilootiacute lsquoo fakatatau mo e ngaahi fale nofolsquoanga tatau he feitulsquou tatau lsquoe lava lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoo faitulsquoutulsquouni ke tukuhifo lsquoa e totongi nofo ko ia ki lalo

ƨ lsquoE lava nai lsquoe he lenilootiacute ke ne hiki hake lsquoa e totongi nofo

lsquoIo ka kuo pau ke ne tohi lsquoo fakahā ke lsquoilo ki ai lsquoa e tokotaha totongi nofo he lsquoaho lsquoe 60 kimulsquoa pea ne toki hiki lsquoE lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute ke toe hiki hake lsquoa e totongi nofo kaelsquooua kuo lsquoosi ha lsquoaho lsquoe 180 mei ai Kapau ko e aleapau ldquofixed-term tenancyrdquo lsquoe toki lava pē ke hiki hake lsquoa e totongiacute lsquoo kapau nalsquoe fakakau mai ia lsquoi he tohi aleapauacute

lsquoE lava ke hiki hake lsquoa e totongiacute kapau lsquoe fakahoko lsquoe he lenilooti lsquoa e ngaahi melsquoa ni

rsaquo lsquoosi fai ha fakaleleilsquoi lahi lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga pē

rsaquo toe lelei pe fakaleleilsquoi lahi lsquoa e ngaahi naunau mo e ngaahi ngāue lsquooku fai malsquoae tokotaha nofo totongi pe

rsaquo kuo felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakahoko ha liliu ki he tohi aleapauacute ke toe sai pe lelei ange ia ki he tokotaha nofo totongiacute

lsquoI he hoko lsquoa e ngaahi melsquoa ni kuo pau ke loto lelei pe tali lsquoe he tokotaha totongi nofo lsquoa e hiki lsquoo e totongi Kapau lsquoe lsquoikai ke loto pe tali lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hiki lsquoa e totongiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he lenilootiacuteki he Tenancy Tribunal ke nau fai ha tulsquoutulsquouni ke hiki

ƨ Ko e hā lsquoa e holoki hifo (rent reduction) lsquoo e totongi nofo

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke holoki hifo lsquoa e totongi nofo lsquoi ha folsquoi taimi kuo lsquoosi fakamahinolsquoi pe ko ha toloi atu kaelsquooua kuo fakakakato ha falsquoahinga melsquoa nalsquoe lsquoosi fakamahino lsquoe fai lsquoo hangē ko hano fokotulsquou ha melsquoa fakamāfana

lsquoI ha hoko lsquoa e melsquoa ni lsquoe ngofua leva ke fakasilsquoisilsquoi pe holoki hifo lsquoa e totongi nofo lsquoI he lsquoosi lsquoa e taimi koia pea lsquoe lava leva ke toe fakafoki hake lsquoa e totongi nofo ki he tulsquounga nalsquoe lsquoi ai lsquoE lsquoikai ke ui lsquoeni ko ha hiki hake lsquoo e totongi nofo

Ko e totongi lsquoo ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke lava lsquoo fai ai ha nofo totongi (letting fee) lsquoI he taimi lahi lsquooku lsquoi ai ha totongi (letting fee) lsquooku lsquoekelsquoi lsquoe he kau fakafofonga lsquooku nau tuku mai ha lsquoapi ke lava lsquoo fai ai ha nofo totongi meiacute ha tokotaha nofo totongi Ko e totongi lsquoeni ki he lsquoenau fai fatongia ko ia lsquoOku fakangofua lsquoe he lao ke fai eni pea ko e totongi ni lsquooku meimei ko hono lahi ko e totongi nofo uike lsquoe 1 fakataha mo e tukuhau GST

ƨ Ko e hā lsquoa e palsquoanga lsquooku lsquoekelsquoi ke totongi pea lsquooku ui ko e key money

Kapau lsquooku lsquoikai ko ha totongi lsquoeni lsquoo e ldquoletting feesrdquo ko e falsquoahinga totongi eni lsquooku lsquoikai ke ngofua ia ke fai Ko e palsquoanga eni lsquooku falsquoa lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute mei he tokotaha totongi nofo koelsquouhi kae lava ke fai halsquoa na aleapau ke fai ha nofo totongi (lsquoo kehe ia mei he palsquoanga lsquoo e totongi nofo pea mo ha pooni)

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 7

Ko e ngaahi melsquoa ke fai lsquoi he kamatalsquoanga lsquoo ha nofo totongi

Ko e fakafalsquoahinga lsquoo e nofo totongiacute lsquoOku ua lsquoa e falsquoahinga nofo totongi lsquooku lava ke fakahoko Ko e ldquoperiodic tenancyrdquo pea mo e ldquofixedshyterm tenancy lsquoOku totonu ke fakatou lsquoilo lsquoe he lenilootiacute pe mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoa e ngaahi melsquoa ke na fai lsquoi he ongo founga nofo totongi ni koelsquouhi ke na vakailsquoi lelei lsquoa e founga lsquoe tuha mo sai taha kiate kinaua

Ko e ldquoperiodic tenancyrdquo ko e nofo totongi lsquoe toki lsquoosi pe lsquoi ha fakahā lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha lsquooku nofo totongi ke fakangata

Ko e ldquofixed-term tenancyrdquo ko e founga nofo totongi ia lsquoe lsquoosi lsquoo fakatatau ki he lsquoaho lsquooku lsquoosi fokotulsquou lsquoi he tohi aleapau lsquoI he taimi ni lsquoe lava ke mafuli lsquoa e ldquofixed-term tenancyrdquo ke hoko ko e ldquoperiodic tenancyrdquo tukukehe

rsaquo ka toe felotoi lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha aleapau folsquoou pe felotoi ke toe fakaloloa atu lsquoa e aleapauacute pe

rsaquo ko ha fakahoko lsquoi ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe lsquoikai ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute Ko e fakahoko tohi kolsquoeniacute ke lsquoave ia lsquoi he vahalsquoa lsquoo e lsquoaho lsquoe 21 ki he 90 kimulsquoa he lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai lsquoa e aleapauacute

ƨ lsquoOku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ange lsquoi he founga ldquofixed-term tenanciesrdquo

lsquoIo lsquooku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ange mei he ngaahi tulsquoutulsquouni kolsquoeni Ko e ldquoshort fixed-term tenanciesrdquo lsquooku kehe ange ia Kapau te ke fakamolsquooni lsquoi ha alepau nofo totongi founga ldquofixed-term tenancyrdquo ke ngata pe he lsquoaho lsquoe 90 pe toe nounou ange ko e ngaahi tulsquoutulsquouni ko ia lsquooku felavelsquoi mo e ldquomarket rentrdquo fakatokanga ki he lsquoaho ke lsquoosi ki ai lsquoa e nofo totongiacute (notice to quit) pea mo ha hiki lsquoo e totongi nofo koelsquouhi ko ha ngaahi fakalelei lahi kuo

fai ki he nofolsquoanga lsquoe lsquoikai ke toe kau mai ia Ka lsquoe toki fakahoko eni lsquoo kapau lsquoe fai ha felotoi fetohilsquoaki lsquoe lsquoikai ke toe fakaloloa pe toe fai ha felotoi folsquoou ke toe fakaloloa atu lsquoa e nofo totongi lsquoi he lsquoaho pē lsquoe 90 Kapau lsquoe toe fakahoko ha alepau rdquofixed termrdquo folsquoou lsquoe toki lava ke fakakau mai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni angamaheniacute

Ngaahi aleapau nofo totongi Ko e aleapau nofo totongiacute lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi felotoi ki ai lsquoa e lenilootiacutepea mo e tokotaha nofo totongiacute Kuo pau ke fakatou fakamolsquooni lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he tohi alepauacute pea kuo pau ke lsquooange lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ha tatau lsquoo e tohi aleapau kimulsquoa pea toki kamata lsquoa e nofo totongiacute Ko e aleapau ni foki lsquooku ne halsquoi pe puke fakalao fakatouloua kinaua lsquoOku mahulsquoinga ke fakafonu mo fokotulsquoutulsquou fakalelei mo tonu lsquoa e aleapau ni

lsquoOku lahi lsquoa e kau lenilootiacute lsquooku nau ngāuelsquoaki lsquoa e tatau lsquoo lsquoemau aleapauacute lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau mei he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

lsquoE lava foki ke tali lsquoi he lao ha aleapau ngutu pe (lsquoo lsquoikai ke hiki pe tohi) lsquoOku lsquouhinga eni lsquoe lava ke fakahoko lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoa mo felotoi ki ai neongo nalsquoe lsquoikai ke fai ha fefakamolsquoonilsquoaki lsquoi ha tohi aleapau Ko e fakatātā eni ki ai ka fakahā lsquoe he lenilootiacuteki ha taha lsquoe lsquooange ki ai lsquoa e fale ke nofo totongi ai lsquoe toe faingatalsquoa ke liliu mei ai Pea lsquoe tatau pe foki mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi halsquoa ne fakahā te ne tali lsquoa e lsquoapiacute pe kuo ne lsquoosi totongi ha konga lsquoo e palsquoanga lsquoe ala fiemalsquou ke lsquooua nalsquoa toe liliu mei ai

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

8

Ko e hālsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke fakakau pe lsquoasi lsquoi he tohi aleapau lsquoE lsquoaonga lahi lsquoaupito ke lsquoi ai ha tohi aleapau pea mo ha lipooti lsquoi ha sivilsquoi lsquoo e fale nofolsquoanga lsquoo tautefito ka hoko ha talsquoefemahinolsquoaki lsquoamui ange

Ko e ngaahi melsquoa eni lsquooku totonu ke lsquoasi mai lsquoi he tohi aleapau nofo totongiacute

ko e hingoa kakato lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

ko e tulsquoasila ke lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao ki he lenilootiacutepea mo e tokotaha nofo totongiacute

fika telefoni mo e tursquoasila lsquoīmeili lsquoo e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

tursquoasila fetursquoutaki lsquoo e tokotaha nofo totongiacute

ko e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi lsquooku fai ai lsquoa e nofo totongiacute

ko e lsquoaho nalsquoe fai ai lsquoa e fakamolsquooniacute

lsquoaho ke kamata ai lsquoa e nofo totongiacute

lsquoaho ke lsquoosi ai lsquoa e nofo totongiacute (kapau ko ha aleapau fixed term)

fakamahino pe lsquooku talsquou silsquoi hifo he 18 lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

mahulsquoinga lsquoo e pooni ke totongi

mahulsquoinga lsquoo e totongi nofo pea mo e taimi ke totongi ai

founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi (feitulsquou ke fai ki ai pe pangikē)

ngaahi fakaikiiki ki ha letting fee (kapau lsquooku lsquoeke lsquoeni)

ha fakamatala felāversquoi mo e tursquoursquoanga farsquoahinga mo e tūkunga lsquoo e lsquoaofi fakamāfana

ko e ngaahi naunau fale pe koloa lsquoa e lenilooti nalsquoe lsquoi he fale (hangē ko e misini fō pe naunau fale) ko e tatau lsquoo e tohi tulsquoutulsquouni (body corporate rules) lsquoo kapau ko e nofolsquoanga ni lsquooku lēsisita ia ko ha konga lsquoo ha Unit Title

lsquoE lava ke fakakau mai ki he aleapau ni lsquoa e

tokolahi lsquoo e kakai lsquoe ala nofo he lsquoapi nofo totongiacute

pe lsquoe lava ke liliu atu lsquoa e aleapau ni lsquoe he tokotaha nofo totongi ki ha taha kehe

feitulsquou lsquoe lava ke tau ai lsquoa e melsquoalele lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

pe lsquoe lava ke lsquoi ai ha fanga manu fakalalata lsquoo hangē ko ha kuliacute pe pusi

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 9

ƨ lsquoE fiemalsquou ke fakamolsquooni hingoa kotoa lsquoa kinautolu lsquooku nau nofo he lsquoapi nofo totongi

Ko e ngaahi melsquoa ia ke falsquoiteliha pē lsquoa e lenilootiacute pea mo kinautolu lsquooku nau nofo totongiacute Kapau lsquoe fakamolsquooni ha tokotaha ko e tulsquou lsquoa e lao ko e tokotaha ia lsquoe fakafatongiarsquoi lsquoe he aleapau Kapau te nau fakamolsquooni kotoa ko e anga maheni lsquoe fiemalsquou ke nau kau kotoa lsquoi hono fakaleleilsquoi ha melsquoa lsquooku totonu ke fakaleleilsquoi lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni lsquoOku lsquouhinga eni ka lsquoikai ke totongi lsquoe ha tokotaha lsquoo e kau nofo totongi lsquoa hono lsquoinasi lsquoi ha totongi nofo pe ko ha fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko ki he fale lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ke totongi ia lsquoe he toenga kotoa pe nilsquoihi pe lsquoo kinautolu ko ia nalsquoa nau fakamolsquooni he aleapauacute

ƨ Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

lsquoOku lsquouhinga eni ki ha tulsquoasila lsquoe lava ke lsquoave ki ai ha ngaahi fekau mahulsquoinga mo fakalao lsquoo fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo hange ko ha fanongonongo ki ha fakatonutonu ke fai lsquoi he Tenancy Tribunal

Ko e tulsquoasila ni ko ha lsquoapi pe fale lsquoi ha hala lsquoe lava ke tufa atu ki ai ha tohi fekaulsquoaki mo e aleapauacute lsquoi ha taimi pē lsquoE lava ke ngāuelsquoaki ha puha meili he Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe ko ha fika misini fax Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoa hona tulsquoasila address for service lsquoi he tohi aleapauacute pea mo e foomu ldquobond lodgementrdquo lsquoa ia lsquooku fakahū lsquoaki lsquoa e pooniacute lsquoOku lsquoikai ke fulsquou lsquoaonga fau ke ngāuelsquoaki lsquoa e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi lsquooku fai ai lsquoa e nofo totongi ke ngāuelsquoaki ia ko e address for service Ko e founga lsquooku falsquoa ngāuelsquoaki lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ko hono lsquooange ha tulsquoasila lsquoo hano kaumelsquoa pe ko e lsquoapi nofolsquoanga lsquoo hano kainga ofi lsquoOku falsquoa ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacutelsquoa hono lsquoapi nofolsquoanga pe ko e tulsquoasila lsquooku ngāue mei aiacute

ƨ Fēfē ka liliu lsquoa e tulsquoasila kolsquoeni

lsquoOku matulsquoaki mahulsquoinga ke tala ia ke lsquoilo lsquoe he tafalsquoaki lsquoe taha (lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongi) kapau lsquoe liliu lsquoa e tulsquoasila ni Kapau nalsquoe lsquoosi totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha pooni kuo pau ke lsquoomai lsquoa e tulsquoasila folsquoou kia kimautolu Kuo pau ke fakahoko mai ke mau lsquoilolsquoi ka liliu lsquoe he lenilootiacute lsquoa e tulsquoasila ke fai ki ai ha fetulsquoutaki fakalao pe address for service

ƨ Ko hono sivilsquoi lsquoo e lsquoapi nofolsquoangaacute

Ko hono fai ha sivilsquoi lsquoo e nofolsquoanga kimulsquoa pea toki kamata ha nofo totongi ko e founga ia lsquoe tokoni lahi ke lsquooua nalsquoa hoko ha palopalema he lsquoosi lsquoa e nofo totongiacute Ko e sivi ko lsquoeni ke fai ia fakatouloua lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha lsquooku nofo totongiacute pea ke hikilsquoi hifo ha fakamatalalsquoi lsquoo e tulsquounga totonu lsquoo e ngaahi naunau hangē ko e sitou kāpeti mo e ngaahi melsquoa kehekehe (hangē ko e puipui) Vakailsquoi lsquoa e holisiacute pea mo e valiacute pea mo tulsquoa foki Hikilsquoi hifo ha ngaahi melsquoa lsquooku maumau pe hā ngali motulsquoa Fakapapaursquoi lsquookuacute ke hiki lsquoaki ha mersquoa faitā vitiō lsquoa e tūkunga lsquoo e lsquoapi nofo totongiacute ke hoko ia ko hao malursquoi fakalahi Ko hono hikilsquoi lsquoi he kamatalsquoanga lsquoo e ngaahi melsquoa ko ia lsquooku maumauacute koelsquouhi ke lsquooua lsquoe tukuakilsquoi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi halsquoa ne hiki atu lsquoE toe mahino ange ai kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi maumau kehe pe folsquoou lsquoOku lahi lsquoa e kau lenilootiacute lsquooku nau ngāuelsquoaki lsquoa e foomu lsquoproperty inspection reportrsquo (līpooti ki he sivi lsquoo e lsquoapiacute) lsquooku mau lsquooatu fakataha pea mo e tatau lsquoo lsquoemau aleapau nofo totongiacute ke fai lsquoaki lsquoa e sivi kolsquoeniacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

10

Ngaahi totonu pea mo e fatongiaacute

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he lsquoena felotoi Ko e nilsquoihi eni lsquooku lsquooatu lsquoi lalo

ƨ Ko e lenilootiacute kuo pau ke

rsaquo fakamolsquooni lsquoi he tohi aleapauacute kau ki ai ha fakamatala pe lsquooku lsquoi ai ha lsquoaofi fakamāfana pea mo hono tursquoursquoanga farsquoahinga mo hono tūkunga pea ke ne lsquoave ha tatau malsquoae tokotaha nofo totongiacute

rsaquo lsquoave lsquoa e palsquoanga pooniacute lsquoo kau ai mo ha totongi fakakonga pe lsquoo e pooniacute ki he valsquoa ngāue Tenancy Services kimulsquoa pea lsquoosi ha lsquoaho ngāue lsquoe 23 pea ke lsquooange ki he tokotaha nofo totongiacute ha laulsquoi tali totongi lsquoo ha palsquoanga nalsquoe lsquoosi totongi

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku malsquoa mo maau fersquounga lsquoa e lsquoapi nofo totongiacute kimulsquoa pea toki hiki ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo fakapapaulsquoi lsquooku lava ke lokalsquoi malu lsquoa e fale nofolsquoanga

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu (smoke alarms) kuo fokotursquou ndash farsquoahinga totonu lsquoi he feitursquou totonu lsquoo fakatatau ki he ngaahi tursquoutursquouni lsquoa e lao

rsaquo fakaleleilsquoi mo monomono ha ngaahi melsquoa lsquooku maumau

rsaquo fakapapaulsquoi lsquooku lsquoikai ha maumau lsquoe hoko ki he ngaahi paipa vaiacute uaea lsquouhila pea ko e falsquounga lsquoo e fale lsquooku lsquoi he tulsquounga hao malu mo lelei

rsaquo fokotulsquou ha fakatalilsquoanga mo ha tānakilsquoanga vai lsquoo kapau lsquooku lsquoikai ha vai paipa taki ki he lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo tohi lsquoo fakahā ki he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho lsquoe 60 kimulsquoa lsquoe hiki lsquoa e totongi nofo

rsaquo fai hono fatongia ke talsquoofi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi halsquoa ne fakahohalsquoasi lsquoa e kaungalsquoapiacute

rsaquo tohi lsquoo fakahā ki he tokotaha nofo totongiacute kapau lsquooku ne fie fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo malsquou ha ngofua mei he tokotaha nofo totongiacute ke ne hū lsquoo sio lsquoi he lsquoapiacute mo ha fakafofonga fakatau lsquoapi kau fakatau lsquoapi pe ko ha nilsquoihi lsquooku nau fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute

rsaquo totongi fakafoki ki he tokotaha nofo totongiacute ha palsquoanga nalsquoa ne totongi ke fai lsquoaki ha ngāue fakavave ki he fale nalsquoe fiemalsquou ke fei mo fai (ka kuo pau ke ne lava lsquoo fakamolsquoonilsquoi nalsquoe lsquoosi fai ha feinga ki he lenilootiacute ke ne lsquoilo ki ai kimulsquoa) pea nalsquoe lsquoikai ko ha ngāue kovi pe talsquoe tokanga lsquoa e tokotaha nofo totongiacute nalsquoe hoko ai lsquoa e maumauacute

rsaquo Fekaulsquoaki mo e founga periodic tenancy bull lsquooange ha fakatokanga lsquoaho lsquoe 42 ki he tokotaha

nofo totongiacute ke hiki mei he lsquoapi nofo totongiacute lsquoi ha mahino kuo fakakakato lsquoa e ngaahi makatursquounga (unconditional) lsquoi hano fakatau lsquoo e lsquoapiacute pē lsquoi ha fiemarsquou lsquoe he tokotaha lsquooku holsquoona lsquoa e lsquoapiacute pe ko ha taha lsquoi hono fāmiliacute ke nau hiki atu lsquoo nofo ai

bull pe ko hono lsquooange ha fakatokanga lsquoaho lsquoe 90 kapau lsquooku fiemalsquou ke fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute

rsaquo lsquooange ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoe fai ha sivi lsquoo e nofolsquoanga lsquoe he lenilootiacute ndash ka ko e sivi ni lsquoe fai tulsquoo taha pē he uike lsquoe 4 pea ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e 8 pongipongi mo e 7 efiafi (lsquoe ngofua ke hū lsquoa e lenilootiacute ki he konga lsquoapi lsquoo lsquoikai fiemalsquou ke kole ngofua ka kuo pau ke ne fakalsquoatulsquoi lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke lsquooua lsquoe hohalsquoasi ia)

rsaquo fakatokanga houa lsquoe 24 ke fai ha monomono pe fakaleleilsquoi ha melsquoa lsquooku fiemarsquou ke fakahoko pea ke fai lsquoa e ngāue ko lsquoeniacute he vahalsquoa lsquoo e 8 pongipongi mo e 7 efiafi

rsaquo tauhi lsquoa e ngaahi lēkooti ki he nofo totongiacute mo e pooniacute lsquoi ha tarsquou lsquoe fitu meiacute he tarsquou fakatukuhau lsquooku nau felāversquoi ki aiacute Kuo pau ke tauhi foki mo e ngaahi tatau lsquoo e ngaahi mersquoa fakapepa felāversquoi mo e lsquoapi nofo totongiacute lolotonga lsquoa e vaharsquoa taimi nofo totongiacute pea arsquou ki he māhina lsquoe 12 meiacute he ngata lsquoa e nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 11

rsaquo fakahoko lsquoa e ngāue kuo tursquoutursquouni (work order) lsquoe he Tenancy Tribunal kapau lsquooku felāversquoi lsquoeni mo e morsquoui leleiacute pea mo e malu mo hao kae lsquoikai ko hano lsquototongi atursquo (pay out) lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute koersquouhiacute ka e fakarsquoatā mei heni lsquoa e lsquoapiacute

ƨ lsquoE toe lava lsquoe he lenilootiacute ke

rsaquo hū ki he lsquoapi nofo totongiacute talsquoe fakahā ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha ngaahi fiemalsquou fakavavevave mo fakatulsquoupakē

rsaquo hū ki he lsquoapi nofo totongiacute lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau kuo lsquoosi fakalsquoataa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute

ƨ Ka lsquoe lsquoikai ke lava lsquoe he lenilootiacute ke

rsaquo lsquoekelsquoi ha totongi pooni lsquooku laka hake hono mahulsquoinga lsquoi he totongi nofo uike lsquoe 4

rsaquo lsquoekelsquoi ke totongi ange lsquoo laka hake ha uike lsquoe 2 lsquoo e totongi nofo kimulsquoa (rent in advance) pe lsquoeke ha totongi nofo lahi ange kimulsquoa he taimi lsquooku toki totonu ke totongi aiacute

rsaquo ke ne sivilsquoi lsquoa e fale nofolsquoanga lsquoo tulsquoo lahi hake he tulsquoo 1 he uike lsquoe 4 tukukehe kapau ko hano vakailsquoi ha ngaahi melsquoa nalsquoe tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakatatau ki he aleapauacute

rsaquo fakahohalsquoasi lsquoa e nofo nonga mo fiemalie lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo felei lsquoa e malsquou lsquoo e kasa vai lsquouhila pe telefoni tukukehe kapau lsquoe hoko ai ha fakatulsquouta maki pe ko hono fai ia kae lava ha ngāue monomono pe fakalelei

rsaquo ke ne talsquoofi ha fiemalsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke ne fokotulsquou ha naunau fale lsquoo hangē ko e funga laupapa pe hilifakilsquoanga melsquoa

rsaquo liliu lsquoa e loka lsquoo e matapā tukukehe kapau lsquoe tali mo loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo talsquoofi talsquoelsquouhinga ha feinga lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke kumi ha taha ke tukuatu ki ai ke ne hoko atu lsquoa e totongi nofo pea mo e tohi aleapauacute kapau lsquooku fakatāpui ke fai ia lsquoi he aleapauacute

rsaquo tuli pe kapusi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoe fiemalsquou ha tohi fekau ke fai lsquoeni mei he fakamaaulsquoanga District Court)

rsaquo lsquoave ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ko ha malulsquoi koelsquouhi ko ha palsquoanga nalsquoe totonu ke totongi ange lsquoi he lolotonga pe lsquoi he lsquoosi lsquoa e nofo totongiacute pe ko halsquoa ne puke ha koloa nalsquoe tuku lsquoi he fale he lsquoosi lsquoa e nofo totongiacute (pea ka tali lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha fakamole ki hono tauhi pe tuku pehelsquoiacute)

ƨ Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke

rsaquo totongi lsquoa e totongi nofo he taimi totonuacute (lsquooku totonu ke lsquooua nalsquoa talsquoetotongi neongo lsquooku pehē nalsquoe maumaulsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e aleapau)

rsaquo malsquoa mo maau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoe he lenilootiacute he vave taha ha ngaahi maumau kuo hoko pe ko ha melsquoa lsquooku totonu ke fakaleleilsquoi pe monomono

rsaquo fetongi lsquoa e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute ndash kapau ko ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa lsquoeni lsquooku ngāuersquoaki ki ai ha maka lsquoe ala fetongi ndash lolotonga lsquoo lsquoenau nofo totongiacute ke tauhi ke nau kei ngāue lelei pea fakahā ki he lenilootiacute kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi palopalema ki he ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute

rsaquo fakaleleilsquoi ha ngaahi maumau nalsquoa ne fai pe fai lsquoe ha taha nalsquoe lsquoalsquoahi mai ki ai pe totongilsquoi ha taha ke ne fakaleleilsquoi (kapau lsquoe mahino lsquooku morsquoua ki heni)

rsaquo totongi lsquoa e ngaahi fakamole lsquooku makatulsquounga lsquoi he lsquoene nofo totongi lsquoo hangē ko e telefoni lsquouhila kasa pea mo e initaneti foki

rsaquo totongi lsquoa e vai lsquoo kapau lsquooku lsquoekelsquoi lsquoe he malsquoulsquoanga vai ke totongi lsquoo makatulsquounga lsquoi he lahi lsquoo e vai nalsquoe ngāuelsquoaki

rsaquo fakapapaulsquoi lsquooku lsquoikai ke laka hake lsquoa e tokolahi lsquoo e kakai lsquooku nau lsquoi he nofolsquoanga lsquoi he tokolahi ko ia kuo lsquoosi hikilsquoi lsquoi he tohi aleapau (lsquoo lsquoikai ke kau heni lsquoa kinautolu lsquooku nau lsquoalsquoahi ha kilsquoi taimi nounou pē)

rsaquo lsquooange ha fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 lsquoe hiki (lsquoo kapau ko e periodic tenancy)

rsaquo fakangofua ke hū lsquoa e lenilootiacute kau fakafofonga fakatau lsquoapiacute kau fakatau lsquoapi mo e kau fakamahulsquoinga kelekele lsquoi ha founga lsquooku fakafiemālie mo loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

12

rsaquo hiki atu pe mavahe he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute bull lsquoave lsquoa lsquoene ngaahi ngalsquootolsquoota kotoa

bull fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e nofolsquoanga

bull fakafoki kotoa lsquoa e ngaahi ki kaati hū pea mo e ngaahi melsquoangāue ke fakaava lsquoaki lsquoa e fale taulsquoanga melsquoalele

bull lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa lsquoa e lenilootiacute

ƨ Ko e tokotaha nofo totongiacute ke lsquooua

rsaquo nalsquoa ne talsquoofi lsquoa e lenilootiacute lsquoi halsquoa ne hū ki he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo kapau lsquooku fakangofua ia lsquoe he lao

rsaquo ke kei nofo he lsquoapi nofolsquoanga lsquoi he lsquoosi pe fakangata lsquoa e aleapauacute

rsaquo lsquoe fakahohalsquoasi fakakinalsquoi mo uesia lsquoa e nofo nonga lsquoa e kaungalsquoapiacute mo ha kakai nofo totongi ofi atu pe ko ha fakangofua ha taha kehe lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute ke ne fai pehē

rsaquo lsquoe maumaulsquoi pe ko ha tukuange ki ha taha kuo ne tali ke lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga ke ne fai ha maumau lsquoilo pau pe fai lsquoi he talsquoetokanga

rsaquo lsquoe fai ha monomono pe liliu ha melsquoa lsquoi he lsquoapi tukukehe kapau nalsquoe lsquoosi kau lsquoi he alepauacute pe kuo ne malsquou ha tohi ke fakangofua mei he lenilootiacute

rsaquo uersquoialasi ha farsquoahinga founga haorsquoanga ki tursquoa lsquoi ha taimi lsquoo ha vela ndash lsquoo hangē ko hano torsquoo pe motuhi ha mersquoa fakatokanga kohu

rsaquo foaki atu lsquoa e aleapau nofo totongi ki ha taha kehe tukukehe kapau nalsquoe lsquoosi fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi lsquoo tali ke fai ia

rsaquo fakamanamanalsquoi pe taalsquoi fakangofua ha taha kehe ke ne fakamanamanalsquoi pe taalsquoi lsquoa e lenilootiacute pe ko ha fāmili lsquoo e lenilootiacute pe ko ha fakafofonga lsquoo e lenilootiacute pe ko ha tokotaha lsquooku nofo he falē pe kaungālsquoapiacute

rsaquo fai ha maumaulao lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga pe fakangofua ha taha ke ne fai ha maumaulao

rsaquo liliulsquoi lsquoa e loka he lsquoi he nofolsquoanga talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute ke fai ia

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 13

Ngaahi lsquoapi nofo totongi māfana ange mātursquou ange malu mo hao ange

Ko e ngaahi lsquoapi morsquoui leleiacute lsquooku māfana ange mātursquou ange pea malu mo hao ange - pea lsquooku lahi ange ai lsquoa e faingamālie ke nofo lōloa ange lsquoi ai ha kau nofo totongi lelei Kuo hoko lsquoa e ngaahi liliu ki he lao nofo totongiacute lsquoa ia narsquoe kamata lau meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2016 ke lsquoi ai ha ngaahi totonu mo ha ngaahi fatongia lahi ange ki he kau lenilootiacute mo e kau nofo totongi lsquoi ha ngaahi lsquoapi nofo totongi ngaahi lsquoapi fairsquoanga pooti ngaahi kalavana (caravans) totongi ngaahi fale fairsquoanga mohe mavahe meiacute he fale lahiacute (sleepouts) mo e ngaahi fale pehee lsquoOku marsquou atu ha fakamatala fakaikiiki lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

lsquoOku fakahaofi morsquoui lsquoa e lsquoi ai ko ia lsquoa ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquooku ngāue lelei Kuo pau ke fakapapaursquoi lsquoe he kau lenilootiacute kuo nau fokotursquou ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquooku fenāpasi mo e ngaahi fiemarsquou lsquoa e lao ndash lsquoa e farsquoahinga totonu lsquoi he feitursquou totonu Kuo pau ke nau fakapapaursquoi ko e ngaahi fakatokanga kohuacute

rsaquo lsquooku nau ngāue lelei lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo lsquooku nau ngāue lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongi kotoa pē lsquoo kau ki ai hano fokotursquou ha ngaahi maka lsquooku morsquoui

Kuo pau ke fetongi lsquoe he kau nofo totongiacute ha ngaahi maka kuo mate lolotonga lsquoenau nofo totongiacute lsquoo kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa ange lsquooku ala fetongi honau maka

Ko e kau nofo totongi pootiacute lsquooku nau fatongiarsquoaki ke fetongi lsquoa e ngaahi maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa ange lsquooku fiemarsquou ke fetongi honau maka Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoi he fale noforsquoanga pootiacute

Kuo pau ke lsquooua narsquoa maumaursquoi torsquoo lsquoo lsquoave pe motuhi lsquoe he kau nofo totongiacute ha mersquoa fakatokanga kohu lsquoo kau ki heni hono torsquoo lsquoo e maka tukukehe kapau ko ha lsquoai ke fetongi ha maka kuo mate lsquoi he taimi pē ko ia Kuo pau foki ke nau fakahā ki he lenilootiacute lsquoi he faingamālie vave taha kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi palopalema lsquoi he mersquoa fakatokanga kohuacute

Ko ha lenilooti kuo lsquoikai ke ne faipau ki hono fatongia tauhi lsquoo e mersquoa fakatokanga kohuacute lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea parsquoanga lsquoo arsquou hake ki he $4000 Ko ha tokotaha nofo totongi lsquooku lsquoikai ke ne faipau ki hono ngaahi fatongia ki hono tauhi lsquoo e mersquoa fakatokanga kohuacute lsquookuacute ne fakahoko ha

ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea parsquoanga lsquoo arsquou hake ki he $3000

lsquoArsquoahi atu ki he uepisaiti lsquoa e Tenancy Services ke ke lsquoilo lahi ange mei ai felāversquoi mo e feitursquou ke fokotursquou ai lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute ngaahi farsquoahinga mersquoa fakatokanga kohu ke ngāuersquoakiacute taimi ke fetongi ai lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute mo e maka pea mo e founga ki hono fakatau mo fokotursquou kinautoluacute

Ngaahi Fakamatala ki he lsquoAofi Fakamāfana (Insulation Statements) lsquooku fiemarsquou lsquoi he aleapau nofo totongiacute Meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2016 ko e ngaahi aleapau nofo totongi kotoa pē kuo pau ke fakakau lsquoi ai ha Fakamatala ki he lsquoAofi Fakamāfana kuo fakamorsquooni ki ai lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā ai pe lsquooku lsquoi ai ha lsquoaofi fakamāfana lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute pea mo hono tursquoursquoanga farsquoahinga mo e tūkunga lsquoOku lsquouhinga lsquoeni ke lsquoilo lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoa e mersquoa ke nau lsquoamanaki atu ki ai lsquoi he hoko mai lsquoa e farsquoahitarsquou momoko pea nau fakahoko ha tursquoutursquouni lsquoo fakatefito lsquoi he kakato lsquoo e fakamatala

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

14

Ko ha lsquoaofi fakamāfana lelei ko e founga lsquoaonga taha pē ia ke tokoni ki hono tauhi lsquoi fale lsquoa e lsquoea māfana lolotonga lsquoo e farsquoahitarsquou momoko pea lsquoi tursquoa lsquoi he lolotonga lsquoo e farsquoahitarsquou māfana lsquoOku faingofua pea marsquoamarsquoa ange ai lsquoa hono fakamāfanarsquoi lsquoo e lsquoapiacute pea fiemālie mo morsquoui lelei ange lsquoa e nofo lsquoi aiacute

Ko ha lenilooti lsquooku lsquoikai ke ne fakahoko kakato ha Insulation Statement pe fakakau lsquoi ai ha mersquoa lsquooku nau lsquoilo lsquooku tarsquoemorsquooni pe takihala lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea lsquooku arsquou hake ki he $500

lsquoOku pau ke lsquoaofi fakamāfana lsquoa e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2019 Ko ha lsquoaofi fakamāfana forsquoou fakafetongi forsquoou pe fakalahi lsquooku fokotursquou lsquoi ha lsquoapi nofo totongi hili lsquoo e lsquoaho 1 Siulai 2016 kuo pau ke ne maarsquousia lsquoa e ngaahi fiemarsquou ko ia lsquoe kamata lau meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2019 Kuo pau ke fokotursquou ha lsquoaofi fakamāfana ki he lsquoaofi lsquoo e lsquoatofata pea mo e falikiacute lsquoi he feitursquou lsquooku malava ke fakahoko ai lsquoeniacute lsquoOku lsquoikai ha fiemarsquou tursquoupau ia ke lsquoai ha lsquoaofi fakamāfana ia lsquoi he ngaahi holisiacute

lsquoArsquoahi ki he uepisaiti lsquoa e Tenancy Services ke ke lsquoilo lahi ange mei ai lsquoa e ngaahi fiemarsquouacute lsquoa lsquoia lsquooku kehekehe pē lsquoeni ki he ngaahi vahefonua takitaha lsquoi Nursquou Sila Fakapapaursquoi lsquookuacute ke fakamaheni mo e ngaahi fiemarsquou mahursquoinga ki he malu mo hao ki hono fokotursquou pe monomono ha lsquoaofi fakamāfana pe ko harsquoo lsquoomai ha kau ngāue fakapolofesinale ke nau fakahoko lsquoeni Kuo pau ke faipau hono fokotursquou lsquoo e lsquoaofi fakamāfana ki he ngaahi tursquoutursquouni fakalao pea ke siofi pau lsquoeni lsquoo fakatatau ki he NZ Standard NZS 42462016 lsquoOku lsquoi ai lsquoa e fakamatala lsquoaonga lsquooku marsquou atu lsquoi he uepisaiti lsquoa e EECA Energywise felāversquoi mo e ngaahi tursquoutursquouni falalao forsquoouacute pea mo e malu mo hao lsquoo hono fokotursquou lsquoo e lsquoaofi fakamāfana wwwenergywisegovtnzat-homeinsulation

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e kau lenilooti lsquoe nirsquoihi te nau ala lsquoatā atu ki ha ngaahi lsquoaofi fakamāfana lsquooku fakaparsquoanga fakakonga (subsidised) lsquooku fokotursquou lsquoi he malumalu lsquoo e polokalama Warm Up New Zealand Healthy Homes Vakai ki he wwwwarmupnzconz ki ha fakamatala lahi ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi kōsilio fakakolo lsquoe nirsquoihi lsquoi Nursquou Sila lsquooku nau fakarsquoatā ke tānaki atu lsquoe he kau marsquou lsquoapiacute lsquoa e fakamole ki he lsquoaofi fakamāfana ki he lsquoenau totongi tukuhau marsquou lsquoapiacute (rates) pea nau totongi fakafoki eni lsquoi ha tarsquou lsquoe hiva nai

Ko ha lenilooti lsquooku lsquoikai ke ne faipau ki he tursquoutursquouni fakalao ki he lsquoaofi fakamāfana lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia lsquoi ha tautea parsquoanga lsquooku arsquou hake ki he $4000

lsquoOku fiemarsquou ke fakamāfanarsquoi mo lsquoea lelei lsquoa e ngaahi lsquoapiacute lsquoOku totonu ke fakakaukaursquoi lsquoe he kau lenilootiacute lsquoa e founga ke lava ai lsquoe he lsquoenau kau nofo totongiacute lsquoo fakamāfanarsquoi mo lsquoai ke fetāfeaki lelei ai lsquoa e lsquoea lsquoi honau lsquoapi nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai fiemarsquou ia ke fokotursquou lsquoe he kau lenilootiacute ha mersquoa fakamāfana lsquoi he loki kotoa pē kā kuo pau ke fakafaingamāliersquoi lsquoe he kau lenilootiacute ha farsquoahinga founga fakamāfana lsquoi ha loki talanoa (lsquoi he malumalu lsquoo e Housing Improvement Regulations) Fetursquoutaki ki horsquoo kōsilio fakafeitursquouacute ke marsquou atu ha falersquoi felāversquoi mo e farsquoahinga founga fakamāfana kuo tali ke ngāuersquoaki lsquoi ho feitursquouacute

Ko e lsquoikai fersquounga ko ia lsquoa e lsquoea māfana mo e lsquoikai fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoe lava ke tupu ai ha tupu lsquoa e tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquou lsquoi he lsquoea lsquoOku totonu ke fakakaukau lsquoa e kau lenilootiacute ki he founga ke nau fakapapaursquoi ai lsquooku lava lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoo tokangarsquoi lsquoa e fetāfeaki lsquoa e lsquoea lsquoi he lsquoapiacute kae kei tauhi ai pē lsquoa e malu mo hao lsquoE lelei ke lsquoi ai ha fanga kirsquoi mersquoa teke fakamarsquou (stays) lsquoi he matapā teke

lsquoOku fakafatongiarsquoaki lsquoa e kau lenilootiacute lsquoa hono tauhi ke lsquoi he tursquounga lelei lsquoa e ngaahi mersquoa ki he fakamāfana mo e fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tafursquoanga afi lsquooku kei ala ngāuersquoaki kuo pau ke malu mo hao lsquoa e fakamanava lsquoahuacute (chimney) pea fakamarsquoa marsquou pē (vakairsquoi horsquoo aleapau malursquoiacute) Ko e lelei taha ke tāpuni malu lsquoaupito ha tafursquoanga afi lsquooku lsquoikai lsquoi ha tursquounga lelei ki hano ngāuersquoaki ke tarsquoofi hano ngāuersquoaki ia lsquoe he kau nofo totongiacute pea mo fakasirsquoisirsquoi lsquoa e hū mai lsquoa e lsquoea momoko lsquoOku toe fakafatongiarsquoaki foki lsquoa e kau lenilootiacute lsquoa hono matauhi hokohoko ke lsquoi ha tursquounga lelei ha ngaahi farsquounga fakamāfana mo fakatafe ki he lsquoea lsquoE lava ke fili lsquoe he kau lenilootiacute ke tapui lsquoi loto lsquoi he aleapau nofo totongiacute hano ngāuersquoaki ha hita fakamāfana kasa LPG lsquooku lava lsquoo lsquounuakirsquoi holo koersquouhiacute he ko e ngaahi hita lsquooku lsquoikai fakamanava ki tursquoa (unflued) lsquooku nau tukuange ha lsquoea ngarsquoungarsquou mo lsquouli ki he lsquoea lsquoi loto lsquoi he lsquoapiacute lolotonga lsquoo hono liliu lsquoo e kasa ki he lsquoea māfana (combustion)

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 15

Ko e founga faingofua taha ki he kau nofo totongiacute ke tauhi lsquoa e fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoi honau lsquoapiacute lsquoo arsquou pē ki he farsquoahitarsquou momoko ko hano toutou fakaavaava lsquoa e ngaahi matapaa mo e ngaahi matapā teke ke hū mai ha lsquoea forsquoou ki ai lsquoOku mahursquoinga lsquoa e fetāfeaaki lelei lsquoa e lsquoearsquo ki hono tauhi lsquoa e lsquoea leleirsquo lsquoi fale pea fakasirsquoisirsquoi ai lsquoa e lsquoea ngarsquoungarsquouacute lsquoo faingofua ange ai hano fakamāfanarsquoi lsquoo e falersquo

Tarsquoofi lsquoa e tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquouacute Ko e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē kuo pau ke lsquoi ha tursquounga marsquoa fersquounga kimursquoa pea toki tuku atu ke fai ai ha nofo totongi lsquoOku kau ki heni harsquoa ne hao meiacute he tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquouacute lsquoOku totonu ke tauhi lsquoe he kau nofo totongiacute honau lsquoapiacute lsquoi ha tursquounga lsquoe lsquoikai hoko ai ha tuhituhi mo ha ngarsquoungarsquou lsquoOku kau ki heni hano tauhi ke lsquoi he tursquounga lelei lsquoa e lsquoea lsquoi he fale pea mo hono holo lsquoo e tuhituhiacute lsquoi he taimi lsquooku lsquoasi mai aiacute

Kimursquoa pea nau toki hiki ki ha lsquoapi nofo totongi lsquooku totonu ke fakahoko hano sivi lsquoe he lenilootiacute mo e kau nofo totongiacute lsquoa e lsquoapiacute lsquoi he taimi tatau lsquoo fakatokangarsquoi ha ngaahi fakarsquoilonga lsquoo ha tuhituhi pe ngarsquoungarsquou pea nau felotoi ai ki he taimi mo e founga ke fakaleleirsquoi ai lsquoeniacute ko ha konga ia lsquoo e aleapau nofo totongiacute

Ko e ngarsquoungarsquouacute lsquooku farsquoa fakatupunga ia lsquoe ha ngaahi mersquoa mei tursquoa ndash vakairsquoi lsquoa e ngaahi fakataliacute pe lsquooku marsquoa pe lsquooku ngāue lelei lsquoa e ngaahi paipa fakataliacute mo e ngaahi fakatafengavaiacute lsquoI ha lsquoapi lsquooku fakavarsquoe pou vakairsquoi pe lsquooku mātursquou lsquoa e kelekele pea lsquooku lsquoikai ha ngaahi mama

Tauhi ho lsquoapiacute ke malu Ko ha lsquoapi lsquooku malu lsquooku hoko ia ko ha fakanonga ki he kau nofo totongiacute mo e kau lenilootiacute Ko e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē lsquooku fiemarsquou ke malu fersquounga Kuo pau ke fokotursquou lsquoe he lenilootiacute ha ngaahi loka pe ngaahi mersquoa pehē koersquouhiacute ke malu lsquoa e lsquoapiacute lsquoE lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke torsquoo tānaki pe liliu ha farsquoahinga loka tersquoeki marsquou ha fakangofua lsquoa e tokotaha lsquoe taha Ko hano fakahoko lsquoeni tersquoeki fai ki ai ha felotoi pea lsquoikai lsquoi ai ha lsquouhinga lelei ki ai lsquooku tarsquoefakalao ia pea lsquoe ala hilifaki ki ai ha tautea kapau lsquoe lsquoave lsquoeni ki he Tenancy Tribunal

Kapau lsquooku fokotursquou lsquoe he lenilootiacute ha farsquounga lersquoo fakatokanga (security alarm system) lsquookuacute ne fatongiarsquoaki hono tauhi lsquoeni ke lsquoi ha tursquounga lelei Kapau lsquooku lsquoikai ha farsquounga lersquoo pehē ni ka lsquooku fie fokotursquou lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke ne fuofua marsquou ha fakangofua ki heni meiacute he lenilootiacute Ko e fatongia leva ia lsquoo e tokotaha nofo totongiacute ke ne tauhi lsquoeni ke lsquoi ha tursquounga lelei lsquoI he ngatarsquoanga lsquoo e taimi nofo totongiacute ko e fatongia ia lsquoo e tokotaha nofo totongiacute ke ne torsquoo lsquoa e farsquounga lersquoo pea mo fakapapaursquoi lsquooku lsquoikai hoko ai ha maumau

lsquoI he ngatarsquoanga lsquoo e taimi nofo totongiacute kuo pau ke fakafoki lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoa e ngaahi kī kotoa mo e ngaahi nāunau malursquoi kotoa pē (lsquoo hangē ko e limouti ki he taursquoanga mersquoalele pea mo ha ngaahi kī kaati) ki he lenilootiacute Kapau lsquooku lsquoikai malava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakafoki kotoa lsquoa e ngaahi kī narsquoe lsquooatu ki aiacute lsquoe lava ke lsquoekersquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole kakato ki he ngaahi kī pea mo e loka lsquooku nau felāversquoi ki aiacute lsquoE lava ke femahinorsquoaki lōua lsquoa e ongo tafarsquoakiacute ki hono fetongi lsquoo ha ngaahi kī kuo mole pe ko ha ngaahi loka

Kapau lsquoe lsquoikai lava ke malu fersquounga lsquoa e lsquoapi nofo totongiacute lsquoo lsquoikai tupunga meiacute ha forsquoui lsquoo e tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke ne fakahoko atu lsquoeni ki he lenilootiacute lsquoOku totonu ke fakafetongi pe monomono leva lsquoa e ngaahi loka lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakahoko lsquoeni lsquoe ia pē pea kole ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki ange

Tauhi lsquoa e ngaahi lēkootiacute lsquoOku fiemarsquou lsquoa e kau lenilootiacute ke nau tauhi lsquoa e ngaahi lēkooti ki he totongi nofo totongiacute mo e pooniacute lsquoo arsquou ki he tarsquou lsquoe 7 meiacute he tarsquou fakatukuhau lsquooku nau felāversquoi ki aiacute lsquoOku totonu ke tauhi lsquoe he lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute fakatoursquoosi lsquoa e ngaahi tatau lsquoo e ngaahi mersquoa fakapepa kotoa pē lsquooku felāversquoi mo e lsquoapi nofo totongiacute lsquoi he lolotonga lsquoo e taimi nofo totongiacute pea lsquoi he māhina lsquoe 12 hili lsquoa e ngata lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ko e ngaahi mersquoa fakapepa ni lsquooku totonu ke kau ki ai lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea mo ha ngaahi feliuliuaki pe fakaforsquoou narsquoe fakahoko ki ai ngaahi līpooti ki ha lsquoarsquoahi sivi lsquoo e lsquoapiacute morsquoua vai ngaahi lsquoinivoisi pe ngaahi līpooti kehe ki ha ngaahi ngāue narsquoe fakahoko ki he lsquoapiacute lsquoo hangē ko ha ngāue

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

monomono pe fakamarsquoa pea mo ha ngaahi tatau lsquoo ha ngaahi tohi pe lsquoīmeili narsquoe lsquoave mo tali mai meiacute he tokotaha lsquoe taha lsquoOku marsquou atu lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoa e fakamatala lahi ange mo ha foomu ke tokoni ki he kau lenilootiacute ke tauhi ke tonu lsquoenau lsquofakamatala fakanounou ki he nofo totongiacutersquo

Muimuirsquoi hono tauhi lsquoo e ngaahi tursquounga mārsquoulalo taha ki he ngaahi faleacute Ko e tokolahi taha lsquoo e kau lenilootiacute mo e kau nofo totongiacute lsquooku nau fakarsquoamu ke fakahoko lsquoa e mersquoa lsquooku totonuacute lsquoi hona vā fengāuersquoakiacute Kā neongo eniacute lsquoi he taimi lsquooku fili ai ha lenilooti ke lsquooua te ne fua hono fatongia pe lsquooku lsquoi ai ha maumau lahi kuo hoko ki he Lao lsquooku lsquoi ai lsquoa e mafai mavahe lsquoo e The Tenancy Compliance and Investigations Team (Ko e Timi ki he Nofo Totongiacute mo e Ngaahi Fakatotolo) ke nau fakahoko ha ngaahi ngāue mo ha ngaahi founga lsquooku hoa mo e fiemarsquou ke fakahoko lsquoa e ngaahi tursquoutursquouniacute ke fakapapaursquoi lsquooku fai ha ngāue ki he kau lenilooti ko ia

Ko e ngaahi kaveinga lsquoe sio ki ai lsquoa e timiacute lsquooku kau ki ai lsquoa e taimi

rsaquo lsquooku ala hoko ai lsquoa e tūkunga lsquooku lsquoi ai lsquoa e lsquoapiacute ke ala matursquoutāmaki lahi ai lsquoa e morsquoui lelei mo e malu mo hao lsquoa ha taha

rsaquo kuo fakahoko ai lsquoe he lenilootiacute ha maumau lahi pe kuo hokohoko lsquoa lsquoene maumaursquoi lsquoa e Residential Tenancies Act

rsaquo lsquooku hoko ai lsquoa e tōrsquoonga lsquoa e lenilootiacute ke hōloa ai lsquoa e falala lsquoa e kakai lsquoo e fonua ki hono fakahoko lsquoa e tursquoutursquouni lsquoa e lao

Ki ha fakamatala lahi ange vakai ki he wwwtenancygovtnz lsquoE lava ke ke fetursquoutaki ki he Compliance and Investigations Team lsquoaki horsquoo telefoni ki he 0800 TENANCY (0800 836 262) pe lsquoīmeili ki he rtacompliancembiegovtnz

16

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 17

Ko hono fakaleleilsquoi ha ngaahi melsquoa

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo tulsquoutulsquouni ki he tokotaha nofo totongiacute ke ne fakamalsquoa lsquoa e lsquoapi nofolsquoangaacute pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoa ne fai

Kapau nalsquoe pehē lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fai ia pea ke tohi leva lsquoo fakahā ange lsquoe tukuatu lsquoa e lsquoaho lsquoe 14 ke fai ai lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo malsquou ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz Kapau lsquoe lsquoikai ke fakaleleilsquoi pe ngaahi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e maumauacute lsquoe lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke nau faitulsquoutulsquouni ke fai ia Kapau ko ha palopalema lsquoeni lsquooku fulsquou lahi fau lsquoe lava ke tulsquoutulsquouni lsquoe he Tribunal ke fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau lsquooku ne fiemalsquou ke fakaleleilsquoi lsquoe he lenilootiacute ha melsquoa

lsquoOku pehē lsquoe he lao kuo pau ke fakahoko lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoi he vave taha lsquoe ala lava lsquoo ka maumau ha mersquoa pe hoko ha palopalema Ko e founga lelei taha ke solova ai lsquoa e palopalema ko ha talanoa ki heni mo horsquoo lenilootiacute lsquoo vakai pe lsquoe lava ke mo kaungā fakahoko ha mersquoa ki heni

Kapau lsquoe lsquoikai ngāue lsquoeni lsquooatu ha lsquonotice of remedyrsquo (vaharsquoa taimi ke fai ai ha ngāue ki ai) lsquoo lsquooatu ai ha vaharsquoa taimi fakapotopoto ki he lenilootiacute ke fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema Ko ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquooku fakatefito ia lsquoi he mersquoa lsquooku fiemarsquou ke monomono lava ke marsquou lsquoa e ngaahi kongokonga vaharsquoa taimi ke fakahoko ai ha lsquoeke totongi malursquoi (kapau lsquooku kaunga atu lsquoeni) pea mo e taimi lsquoatā lsquoo e kau ngāue lsquoi he tafarsquoaki ko ia ke fakahoko lsquoa e ngāue (kapau lsquoe fiemarsquou) lsquoOku totonu ke fakakaukau lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he ngaahi mersquoa ko lsquoeniacute pea mo e fakavavevave lsquoo e fiemarsquouacute lsquoi he taimi lsquooku nau fakakaukaursquoi ai lsquoa e vaharsquoa taimi ke tuku atu ki he lenilootiacute ke fakahoko ai lsquoa e ngāue lsquoE lava ke lsquoi ai ha

solovarsquoanga fakataimi kae lsquooua leva kuo lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakaukaursquoi lsquoa e ngaahi mersquoa ke fakahoko

Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngāue pea solova lsquoa e palopalema lsquoe lava leva lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo tohi kole ki he Tenancy Tribunal ke marsquou mai ha work order (tursquoutursquouni ki ha ngāue ke fakahoko) lsquoo lsquoi ai ha forsquoi fili ke ngāuersquoaki lsquoa e totongi nofo ke fakahokorsquoaki lsquoa e ngāue kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe fakarsquoamu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoa e aleapau nofo totongiacute lsquoo hangē kapau lsquookuacute ne lsquoi he malumalu lsquoo ha nofo totongi fixed-term (taimi tursquoupau) kuo pau ke lsquooatu lsquoi he tohi lsquonotice of remedyrsquo ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquoa ia lsquoe lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho hokohoko lsquoe 14 ke ne fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema lsquoI he ngaahi taimi lsquoe nirsquoihi lsquoe ala fakapotopoto ke lsquooatu ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi lsquooku laka hake lsquoi he lsquoaho lsquoe 14

Kuo pau ke ke fakarsquoatā ha taimi fersquounga ki he ngaahi fakahoko fatongia lsquoo hangē ko hano lī meili pe lsquoīmeili atu lsquoo e tohi fanongonongo lsquoOku marsquou atu ha fakamatala lahi ange pea mo ha tatau lsquoo e rsquo14 day notice to remedyrsquo lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoi he wwwtenancygovtnz lsquoa ia lsquookuacute ne toe fakamarsquoalarsquoala atu foki lsquoi ai lsquoa e ngaahi taimi ki he fakahoko fatongia

ƨ Ko e hā ha melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau ko e ngāue ni lsquooku fulsquou fiemalsquou ke fai fakavavevave

Kapau ko e melsquoa ni lsquoe ala lavea pe hoko ai ha fakatulsquoutāmaki ki ha taha pe maumau kehe kuo pauke fakahoko ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai malsquou lsquoa e lenilootiacute ke tala ki ai pea lsquoe lava ke fai lsquoa e fakaleleilsquoiacute pe ngaahi ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoE lava ke nau lsquoekelsquoi ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki lsquoa e fakamole nalsquoe faiacute Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi ia lsquoe he lenilootiacute pea lsquoe lava ke kole tokoni lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

18

ƨ lsquoE lava ke tuli pe kapusi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e tokotaha nofo totongiacute koelsquouhi ko lsquoene lāunga

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe fakahā lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ke mavahe koelsquouhi ko ha lāungalsquoi lsquoa e lenilootiacute pe ko hano fakahā ki he valsquoa ngāue Tenancy Services ha melsquoa kuo hoko lsquoOku ala ui ia ko e retailatory notice pe ko e tohi fakatokanga fakafepaki (koelsquouhi ko e lāunga) lsquoOku hā lsquoi he lao lsquooku lsquoikai ngofua ki he lenilootiacute ke ne fai ha fakafepaki (retaliatory notice) pehē lsquoE lava ke fakahā lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal kapau lsquooku ne tui kuo fai lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga fakafepaki lsquoE vakailsquoi leva lsquoe he Tenancy Tribunal pe ko e fakatokanga ni nalsquoe fai fakalao ia lsquoo makatulsquounga he lsquouhinga totonu) pe te nau fakatalsquoelsquoaongalsquoi lsquoa e fakatokanga ni

ƨ lsquoE lava fēfē ke tokoni atu lsquoa e valsquoa Tenancy Services ke fakalelei lsquoi ha ngaahi fehaalaaki

Ko e melsquoa ke fuofua faiacute ke fai ha femahinolsquoaki mo ha fetalanoalsquoaki fekaulsquoaki mo e melsquoa nalsquoe hoko Taimi lahi ko e ngaahi melsquoa ni nalsquoe tupu pē ia mei he fetalsquoemahinolsquoaki pe ko ha fehaalaaki Vakai ki he ngaahi fakahinohino lsquooku lsquooatu lsquoi he lsquoemau uepisaiti ki he ngaahi founga kehekehe ke mo lava ai lsquoo vetelsquoaki lsquoa e ngaahi faingatalsquoalsquoia lsquoi homo vaa

Kimulsquoa pea ke toki lea ki holsquoo lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo Fakapapaulsquoi lsquooku lsquoosi mahino lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku ke tokanga pe hohalsquoa ki ai lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe toe mahino ange ki he tokotaha koia lsquoa e melsquoa ni lsquoo kapau te ke hikilsquoi pe tohilsquoi hifo

rsaquo Mateuteu ke ke fakahā ange pe koe ha halsquoo fokotulsquou ke lava ai lsquoo tolona lsquoa e palopalema Fakamatalalsquoi ke mahūlsquoinga mālie mo mahino lsquoa e palopalema pea lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke fai lsquoaki hano fakaleleilsquoi

rsaquo lsquoE lava ke ke tohi pe fakahoko ha fakatokanga (Notice to remedy) lsquooku lsquoi ai lsquoa e fakaleleilsquoi lsquooku fiemalsquou ke fakahoko Ko e tohi fakatokanga (Notice to remedy) lsquoe tukuatu ai ha lsquoaho lsquoe 14 ki he tokotaha ko ia ke ne fai e fakalelei lsquoOku lsquoi ai ha tatau lsquoo e ngaahi tohi fakatokanga pehē ke ke falsquoifalsquoitaki ki ai lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

ƨ Founga Fakalelei Fakavavevave (FastTrack Resolution)

Ko e founga fakaleleilsquoi fakavavevave eni mo lava ke felotoi ai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo hili ha fetalsquoemahinolsquoaki lsquoi ha ngaahi melsquoa lsquoo hangē ko e tōmui lsquoo ha totongi nofo pē ko ha ngaahi molsquoua ke totongi (lsquoo hangē ko e totongi tukuhau vai pē water rates) lsquoOku ne fakalsquoailsquoai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha nofo totongi ke na lava pē lsquoo fai ha femahinolsquoaki pē felotoi pea ke na lototaha ke fai ha tulsquoutulsquouni lsquoe ha tokotaha fakatonutonu (mediator) lsquoo lsquoikai ke toe fiemalsquou ke na fakataha lsquoo fai ha fefakatonutonulsquoaki

Ko e Fakatonutonu Fakavavevave lsquooku tuha mo taau ia lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha felotoi pea ke fakahoko ia ko ha tohi tulsquoutulsquouni mei ha tokotaha fakatonutonu (mediatorlsquos order)

rsaquo ko e felotoi ni lsquooku faingofua mo mahino lsquoaupito ki he lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo pe

rsaquo nalsquoe lsquoosi lsquoi ai lsquoa e talanoa felotoi pē ia kimulsquoa pea iku lsquoo kei hoko atu pē lsquoa e faingatalsquoalsquoia pea toe lava lsquoo fai ha felotoi folsquoou ki ai

lsquoOku lava ke toe fakaikiiki atu eni lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnzdisputesfasttrackshyresolution

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai ke mo felotoi lsquoe lava ke mo ōmai ke tau fakatonutonu (mediation)

Kumi tokoni mai kia kimautolu lsquoaki halsquoo kole ki he Tenancy Tribunal Ko e totongi lsquoo ha tohi kole ko e $2044 lsquoI hono malsquou lsquoo holsquoo tohi kole te mau teuteu leva ke fai lsquoa e fakatonutonuacute

Ko e founga fakatonutonuacute (mediation) lsquooku fai lsquoaki ia ha lsquooatu ha faingamālie ke mo fakataha lsquoo alealsquoi lsquoa e melsquoa nalsquoe hoko pea mo felotoi he melsquoa ke fakaleleilsquoi lsquoakiacute pea ke tokonilsquoi kimoua lsquoe ha tokotaha fai fakatonutonu (mediator) lsquoE tokoni lsquoa e tokotaha fakatonutonu ke fakamahino atu a e ngaahi melsquoa lsquooku fai ai lsquoa e talsquoefiemālie pea ke feinga ke alsquou ki ha felotoi

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 19

ƨ lsquoOku fēfē lsquoa e founga lsquoo e fakatonutonuacute

lsquoE lava lsquoo fai eni lsquoi ha fetelefonilsquoaki pe ko ha femātaaki lsquoOku maheni lsquoaupito lsquoa e kau fai fakatonutonuacute mo e ngaahi melsquoa fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute ka lsquooku lsquoe lsquoikai ke nau kau ki ha tafalsquoaki pea lsquoe lsquoikai ke nau fai tulsquoutulsquouni atu lsquoOku fakapulipuli pea lsquooku tuku atu ke mo felotoi mo e tafalsquoaki lsquoe taha ki he melsquoa ke faiacute mo hoko atu ki ai lsquoOku kehe lsquoa e founga fakatonutonu kolsquoeniacute me he Tenancy Tribunal lsquoa ia lsquooku hanga lsquoe he fai fakatonutonu ai lsquoo fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni pea te ne fakahā atu lsquoa e melsquoa ke mo fai

ƨ Kapau te mo felotoi ki hono ikulsquoangaacute

Ko e felotoi koia lsquooku fai lsquoi he founga fakatonutonu kolsquoeniacute lsquooku fakalao ia pea lsquoe fiemalsquou ke talangofua ki ai lsquoE lsquoasi pe lsquoi he alea mo e felotoi ni lsquoa e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe maumaulsquoi Kapau lsquoe fiemalsquou ke lsquoi ai ha mafai ke fakahoko pea mo fakamālohilsquoi ke fakahoko lsquoe lsquoave ia ke taalsquoi ai lsquoa e sitapa pea silalsquoi ia lsquoe he Tenancy Tribunal

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala fai ha felotoi ki ai

lsquoOku lahi lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala faiacute ka ko e konga lahi ko e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo e ngaahi totonu ke kei hoko atu lsquoa e nofo lsquoi he fale nofolsquoanga (possession) ngaahi melsquoa fakapalsquoanga pea mo ha ngāue ke fai lsquoE lava ke fai kotoa ia lsquoi ha fakatonutonu (mediation) pe ko e tulsquoutulsquouni mei he Tribunal

ƨ Ko e tulsquoutulsquouni ke hoko atu pe fakangata

Kapau lsquoe fulsquou maumaulsquoi mamafa lsquoe ha tokotaha lsquoa e aleapau nofo totongiacute pe ko e lao ni lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke tulsquoutulsquouni ke fakangata lsquoa e aleapauacute lsquoE lava ke hoko lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo lsquooku tōmui lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 21 lsquoa lsquoene totongi nofo (lsquoo kau ai lsquoa e lsquoaho ko ia ne fai ai ha tohi kole ki he Tribunal)

rsaquo kuo ne fakahoko ha maumau lahi pe fakamanamana te ne fai ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

rsaquo kuo ne lsquoosi taalsquoi pe fakamanamana ke ne taalsquoi lsquoa e tokotaha lsquooku holsquoona lsquoa e lsquoapiacute lenilootiacute pe ko e fāmili lsquoo e lenilootiacute pe ko hano fakafofonga pe

ko ha nilsquoihi kehe lsquooku nau nofo totongi pe ko e kaungālsquoapi (pe ko halsquoa ne kouna ha nilsquoihi ke nau fai pehē)

rsaquo lsquooku ne maumaulsquoi lsquoa e aleapauacute lsquoi ha ngaahi founga kehe (lsquoo hangē ko hano lsquooatu lsquoe he lenilooti ki ai ha fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo pea lsquoikai ke ne fai ki ai) pea lsquooku tui lsquoa e Tribunal ia lsquoe lsquoikai ke taau ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute Kapau ko e palopalema ni lsquoe lava ke fakaleleilsquoi lsquoe lava ke lsquoave ha tohi fakatokanga (notice to remedy) lsquoo lsquooange ha lsquoaho lsquoe 14 ke fakaleleilsquoi pea ke fuofua fai eni pea toki lava ke fai ha kole ki he Tenancy Tribunal ke fakangata

ƨ Tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo ha palsquoanga

Ko e tulsquoutulsquouni eni ki he lenilootiacute pe tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha palsquoanga ki he tokotaha ko e lsquoE lava lsquoeni lsquoo kapau

rsaquo lsquooku molsquoua lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ko e nounou lsquoo lsquoene totongi nofo pe nalsquoa ne totongi lsquoo mahulu hake lsquoi he totongi totonuacute

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha maumau ngāue fakamalsquoa ngaahi ngoue pe lsquoave ha veve

rsaquo lsquooku fiemalsquou ke totongi fakafoki lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ha fakamole ki he ngaahi ngāue nalsquoe fiemalsquou ke fai fakavavevave

rsaquo ke totongi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha palsquoanga ko e tautea koelsquouhi ko e maumaulsquoi lsquoo e lao

rsaquo ke totongi huhulsquoi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha mole nalsquoe hoko koelsquouhi ko ha koloa nalsquoe mole pe ko ha melsquoangāue nalsquoe lsquoikai ke sai koelsquouhi nalsquoe lsquoikai ke tauhi pe monomono pe fakaleleilsquoi

ƨ Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni eni ki ha taha ke ne fakaleleilsquoi ha melsquoa koelsquouhi nalsquoe maumau pe lsquoikai toe ngāue Kapau lsquooku felāversquoi lsquoa e tursquoutursquouniacute mo ha kaveinga lsquookuacute ne uesia lsquoa e morsquoui leleiacute pea mo e malu mo hao lsquoe lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquopay outrsquo (totongi lsquoi tursquoa) lsquoene tokotahakau nofo totongiacute ke fakafetongirsquoaki harsquoa ne fakahoko lsquoa e tursquoutursquouniacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tursquoutursquouni lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ke ne fakahoko ha ngāue lsquoi ha lsquoaho tursquoupau pea lsquoikai ke fakahoko lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

20

lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakahoko lsquoa e ngāue ki he mahursquoinga lsquooku hā lsquoi he tursquoutursquouniacute pea lau lsquoa e fakamole ko ha morsquoua totongi nofo

ƨ Ngaahi tulsquoutulsquouni kehe

lsquoE lava lsquoe ha tulsquoutulsquouni lsquoo toe fakamahino lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoo kapau lsquoe lsquoikai ke talangofua ha taha ki he tulsquoutulsquouni koia Pea lsquooku lsquoi he falsquoahi lsquoe taha ke nau fakahā pe lsquooku nau fiemalsquou ke fakahoko ia Ko e fakatātā eni ndash ko ha tulsquoutulsquouni ki he lenilootiacute ke ne fakafoki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea kapau lsquoe lsquoikai pea ke ne totongi ha palsquoanga

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai fai ha felotoi lsquoi ha fakatonutonu (mediation)

lsquoE lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal ke nau fakamaaulsquoi lsquoa e melsquoa ni Ko e Tribunal ko e founga fakatonutonu ia lsquooku fakamātoato mo toe mamalu ange Ko e Tribunal ko e valsquoa ngāue ia lsquoo e potungāue lsquoo e ngaahi fakamaaulsquoanga (Ministry of Justice) pea lsquoe lsquoi ai ha tokotaha fakamaau ai ke fanongo ki he fakamatala lsquoa e ongo tafalsquoakiacute kau fakamolsquooni pea ne vakailsquoi lsquoa e ngaahi fakamolsquooni lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute toki fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni lsquoE lava ke fai lsquoe he Tenancy Tribunal ia ha tulsquoutulsquouni felāvelsquoi mo koe neongo pe te ke lsquoalu ki hono ui lsquoo e fakatonutonu pe lsquoikai lsquoOku hiki lsquoe he tokotaha fakamaauacute lsquoa lsquoene tulsquoutulsquouni lsquoa ia ko e tulsquoutulsquouni ia lsquoa e Tribunal Ko e tulsquoutulsquouni lsquoa e tokotaha fakamaauacute lsquooku hangē ia ha tulsquoutulsquouni lsquoa e fakamaaulsquoanga ndash lsquoe lsquoave lsquoa hono tatau ki he ongo falsquoahi lōua pea kuopau ke na talangofua ki ai

lsquoOku lsquoatā foki lsquoa e fakamaaulsquoanga ni ki he kakai ke nau fanongo he ngaahi fakatonutonuacute lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoo lsquoave ha kakai ke nau poupou mo felsquoao ka lsquoi he taimi lahi lsquooku lsquoikai ke tali ke ngāuelsquoaki ha loea ke ne fakahoko holsquoo tafalsquoaki Kaekehe lsquoe lava ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoi he ngaahi fakatonutonu e nilsquoihi lsquoo kau ai lsquoa e ngaahi melsquoa ni

rsaquo ko e vātamaki ni lsquooku laka hake lsquoi he $6000

rsaquo tali lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ke ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo kuo tali lsquoo fakangofua kinautolu lsquoe he Tribunal

lsquoE lava ke fakangofua lsquoe he Tribunal ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoo kapau

COURT

rsaquo lsquooku fulsquou fihi mo faingatalsquoa lsquoa e melsquoa lsquooku hoko

rsaquo lsquooku mo fulsquou faikehekehe lahi lsquoaupito mo e tafalsquoaki lsquoe taha lsquoo faingatalsquoa ange ai ke ke fakahoko lelei lsquoa holsquoo fakamatala

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava lsquoe ha taha lsquooku lsquoikai ko ha loea ke ne fakafofongalsquoi koe Kapau lsquooku ke pehē lsquooku totonu ke fai ia pea ke fetulsquoutaki mai kiate kimautolu kimulsquoa pea toki fai lsquoa e fakatonutonu lsquoi he Tribunal

ƨ lsquoE lava fēfē keu kounalsquoi lsquoa e falsquoahi lsquoe tahaacute ke ne talangofua ki he tulsquoutulsquouni nalsquoe lsquoosi fai

Kapau lsquookuacute ke marsquou ha tursquoutursquouni lsquoa e fakatonutonuacute (Mediatorrsquos order) kuo lsquoosi silarsquoi pe ko ha tursquoutursquouni lsquoa e Tenancy Tribunal lsquoe lava ke ke kole ki he varsquoa Collections ndash Ministry of Justice ke ne lsquoeke lsquoa e morsquoua ni Ko e ngaahi tohi kole Civil Enforcement kotoa pē lsquoe lava ke lsquoave ia ki he tursquoasila lsquoi lalo pe lsquoe faile ia lsquoi ha taha lsquoo e ngaahi District Court of New Zealand (Fakamaaursquoanga Fakavahe lsquoa Nursquou Sila)

Ministry of Justice Central Processing Unit SX10042 Wellington

lsquoE lava ke ke marsquou atu meiate kimautolu ha fakamatala lahi ange felāversquoi mo hono tānaki lsquoo ha morsquoua Vakai ki he wwwtenancygovtnz

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 21

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kimulsquoa lsquoi he lsquoaho lsquooku loto ke mavahe ai

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he lenilootiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa Kaekehe lsquoe lava lsquoe he lenilooti ke fai halsquoa ne fakatokanga lsquoaho lsquoe 42 lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e nofolsquoanga ni lsquoe he tokotaha lsquooku holsquoona pe ko hono fāmiliacute ke nau hiki mai lsquoo nofolsquoi ia ko honau lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo kuo lsquoosi fakatau atu lsquoa e lsquoapiacute pea kuo lsquoosi fakakakato lsquoa e alea fakatau pea fiemalsquou lsquoe he tokotaha nalsquoa ne fakatauacute ke fakalsquoatā lsquoo lsquooua lsquoe toe nofo ha taha ai

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ke hiki ki ai halsquoa ne kau ngāue totongi (pea lsquooku lsquoosi hā pe lsquoi he aleapau nofo totongi lsquooku ngāuelsquoaki pe lsquoe ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ki ai)

lsquoE fakapotopoto ke tauhi ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga lsquoI holsquoo lsquoave halsquoo tohi fakatokanga lsquooku ke loto ke fakangata lsquoa e aleapauacute kuo pau ke

rsaquo fai ia lsquoaki ha tohi

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoa e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi nofo totongiacute

rsaquo fakahā ke mahino lsquoa e lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai

rsaquo fakamolsquooni he tohi

Kapau lsquooku nounou hifo he lsquoaho lsquoe 90 lsquoa hono lsquooatu lsquoo e fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke fakamahino lsquoa e lsquouhinga lsquooku nounou aiacute

ƨ lsquoE fēfē kapau lsquooku fie hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia kimulsquoa pea lsquoosi lsquoa e aleapauacute

Kapau lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga ke fakangata lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe ngofua ke nofo lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoi he aleapauacute Ka lsquoo kapau lsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia ke mavahe kimulsquoa ai lsquoe kei fiemalsquou pē ke fai halsquoa ne tohi fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 ki he lenilootiacute

lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe sai pe ki he lenilootiacute ke hiki ki mulsquoa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ka kuo pau ke na felotoi lōua ki ai lsquoi ha tohi

ƨ lsquoE lava ke fakangata ha fixed term tenancy kimulsquoa he taimi nalsquoe tonu ke toki lsquoosi ki ai

lsquoE lsquoikai lava ke fakangata ha aleapau nofo totongi fixed-term kaelsquooua kuo felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha toki tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal pea lsquoe lava ke fai ia Ko e lsquoaho ke fakangata ai lsquooku lsquoosi lsquoasi pe ia he tohi aleapau

lsquoE ala lava lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoo fai ha tulsquoutulsquouni ke fakangata vave ha aleapau fixed term lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha fulsquou maumaulsquoi lahi lsquoo e aleapauacute

rsaquo kuo malsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoe hiki lsquoa e totongi nofo koelsquouhi ko ha ngaahi melsquoa nalsquoe lsquoikai halsquoa ne lsquoilo lsquoe hoko pea ko ha hiki eni lsquooku fulsquou lahi lsquoo ala hoko ai ha faingatalsquoalsquoia lahi pe

rsaquo ko e aleapauacute nalsquoe makatulsquounga ia lsquoi he ngaahi tulsquoutulsquouni fakakautaha (body corporate operational rules) lsquoa kinautolu lsquooku lesisita ai lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga lsquoo fakatatau ki he lao Unit Titles Act 2010 pea lsquoi ha liliu ki he ngaahi tulsquoutulsquouni koia lsquoe lsquoikai fakapotopoto ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute pe

rsaquo Kuo hoko ha ngaahi melsquoa talsquoelsquoamanekina ki he lenilooti pē ko e tokotaha totongi nofo lsquoo ala hoko ai ha fulsquou faingatalsquoalsquoia lahi

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

22

ƨ Koe hā lsquoa e founga totonu ke lsquoave lsquoaki lsquoa e tohi fakatokanga

lsquoOku totonu ke lsquoave lsquoa e tohi fakatokanga ki he tulsquoasila (address for service) nalsquoe lsquoosi fakamahino atu ke fai lsquoa e ngaahi fetulsquoutaki fakalao ki ai Ko e tulsquoasila eni lsquoo ha lsquoapi puha meili he Positi lsquoOfisi lsquoimeili pe fika lsquoo ha misini fax

Kapau lsquoe lava ke ke lsquoave hangatonu lsquoa e tohi fakatokanga ni ki he nima lsquoo e tokotaha koia lsquoe lau eni kuo ke lsquoosi fakakakato lsquoa hono tufa atu

Koelsquouhi ke fakapapaulsquoi lsquooku lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke malsquou ai lsquoa e tohi fakatokanga lsquoe he tokotaha koia lsquooku pehē lsquoe he lao tukukehe ka malsquou ha fakamolsquooni ke fakalsquoikailsquoi lsquoaki kuo pau ke

rsaquo tuku atu ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 kapau nalsquoe lsquoave lsquoa e fakatokanga he meili

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 2 kapau nalsquoa ke lsquoave lsquoa e tohiacute lsquoo tuku lsquoi he puha tohi lsquoi honau tulsquoasila pe lsquoi he matapā hūlsquoanga ki honau fale

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha lsquoimeili hili lsquoa e 5 efiafi

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha misini fax he lsquoosi lsquoa e 5 efiafi

lsquoOku toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho ki he fakatokanga lsquoi he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi fakatokanga Ko e fakatātā eni ki ai ka lsquoave lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoaho 21 ki he lenilootiacute ke fakangata pea lsquooku lsquoave ia lsquoi he meili lsquooku tonu ke nau tukuange ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 ke ne malsquou ai lsquoa e tohiacute lsquoE toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho lsquoe 21 mei he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi lsquoe he lenilootiacute

ƨ Fēfē kapau teu lsquoimeili lsquoa e tohi fakatokanga

Kapau te ke fai lsquoeni pea lsquoe fakapotopoto ke fuofua vakai pe lsquoe malsquou ha fakamolsquooni pau lsquoe lava ke alsquou lsquoa e lsquoimeili (delivery receipt) ki he tokotaha ko ia pea toki lsquoave

Ko e fakamolsquooni kolsquoeni lsquoe lava ai lsquoo lsquoilo lsquoa e taimi lsquoe alsquou ai lsquoa e lsquoimeili ki he tokotaha nalsquoe lsquoave ki ai

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoi he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo ha aleapau fixed-term tenancy

lsquoI he lsquoene alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosiacute lsquoe kei hoko atu ia ka lsquoi he founga periodic tenancy pea lsquoe kei tatau ai pe mo e ngaahi kupu lsquoo e aleapau ni lsquoo hange ko e alepau nalsquou toki lsquoosi tukukehe

rsaquo ka toe fakafolsquoou lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute halsquoana aleapau folsquoou pe ko hono toe fakaloloa atu lsquoa e aleapauacute pe

rsaquo ko ha fakahā lsquoe ha taha kuo ne loto ke fakangata lsquoa e nofo totongi Ko hono fakahoko ha fakatokanga pehē ni lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e lsquoaho 21 ki he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa he lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai lsquoa e aleapau

Kapau nalsquoe fakalsquoatā lsquoi he tohi aleapau ke toe fakafolsquoou pe fakaloloa atu lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke toe fakaloloa atu kuo pau ke fai halsquoa ne tohi ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou ange lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute pea ka lsquoikai lsquoe lsquoikai lava ke toe fakaloloa atu lsquoa e aleapau kapau lsquooku lsquoikai loto ki ai lsquoa e lenilootiacute

Teuteu hiki ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoa e tokotaha nofo

totongiacute ke fai lsquoi halsquoaacute ne hiki

Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau

rsaquo ke mavahe atu lsquoi he lsquoaho kuo lsquoosi fakahā ki ai lsquoe he lenilootiacute lsquoi halsquoa ne tohi fakatokanga

rsaquo totongi kakato lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi

rsaquo fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo lsquoave lsquoa e veve kotoa lsquoi he lsquoaho fakalsquoosiacute

rsaquo lsquoave mo lsquoenau ngaahi ngalsquootolsquoota

rsaquo lsquoave lsquoa e ki kaati ki pea mo e ki ki he fale taulsquoanga melsquoalele ki he lenilootiacute

rsaquo tuku lsquoo lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa pe naunau fale lsquoa e lenilootiacute

Kapau lsquoe lsquoikai ke fai kotoa lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ke mau totongi ange ki ai ha konga pe ko e kotoa lsquoo e palsquoanga pooni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 23

ƨ Ko hono fakafoki lsquoo e totongi pooni

lsquoI he lsquoosi lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe lelei taha ke femahinolsquoaki lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he lahi lsquoo e totongi pooniacute ke fakafokirsquo Ngāuelsquoaki lsquoa e lipooti nalsquoe fai lsquoi hono sivilsquoi lsquoo e fale he kamatalsquoanga ke fakamahino pe nalsquoe lsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko lsquoE lsquoikai lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ke totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha liliu ki he fotunga lsquooku hoko ki he fale pe ko hono ngaahi naunau tupu pe ia mei halsquoa ne motulsquoa pea mo hono ngāuelsquoaki fakalelei

ƨ lsquoE fakafoki fēfē mai lsquoa lsquoeku pooni nalsquoe lsquoosi totongi

Hili ha felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he melsquoa ke fai ki he palsquoanga pooni te na fakafonu ha foomu ke fakafoki lsquoaki (bond refund form) lsquoE malsquou lsquoa hono tatau lsquoo e foomuacute mei he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

Kapau lsquooku mo tali lsquooku tō nounou lsquoa e totongi nofo nalsquoe malsquou mei he tokotaha nofo totongiacute pe lsquooku lsquoi ai ha maumau pea hikilsquoi hifo ia lsquoi he foomu pea ke fakamolsquooni ai lsquoO anga pehe ni kapau ko e pooni nalsquoe $600 pea mo felotoi ko e ngaahi lsquoo e matapā siolsquoata lsquooku $150 pea te mo tohilsquoi hifo

Totongi ki he lenilootiacute lsquoa e $150

Totongi ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e $450

Fakapapaulsquoi ke fakakau lsquoa holsquoo mo ongo fika lsquoakauni lsquoi he foomu koelsquouhi lsquoe lsquoikai ke mau li atu ha sieke pe palsquoanga (cash)

lsquoI he lsquoemau malsquou lsquoa e foomu ni te mau vakailsquoi lsquoa e ongo fakamolsquooni tohi nima pe lsquooku tatau mo e fakamolsquooni nalsquoe fai lsquoi he foomu (bond lodgement) nalsquoe fakahū mai lsquoaki lsquoa e pooni Ko e melsquoa ia lsquooku mahulsquoinga ai ke mau lsquoilolsquoi lsquoa e fetongi kotoa pe lsquoo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga ni Kapau lsquooku hā kehekehe lsquoa e fakamolsquooni tohinima pea lsquoe lsquoikai lava ke mau fakafoki lsquoa e pooni kaelsquooua kuo mau toe fai ha fakalsquoekelsquoeke makehe

Taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki ha fale nofo totongi lsquoe taha pea lsquoe ala faingofua ange ke mau fakahū pe ia ke ngāuelsquoaki ko e pooni ia ki he lsquoapi nofolsquoanga folsquoou lsquoE fiemalsquou leva ke ke ngāuelsquoaki lsquoa e foomu ki hono liliu lsquoo e pooni (bond transfer form)

ƨ Fēfē kapau lsquoe lsquoikai ke felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he pooni

Fetulsquoutaki lsquoo fakahā ki he Tenancy Tribunal lsquoi he vave taha lsquoE lsquoi ai leva lsquoa e tokotaha fakatonutonu (mediator) te ne feingalsquoi ke fai ha felotoi

ƨ Fēfē kapau lsquooku faingatalsquoa ke fai ha fetulsquoutaki mo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

Kapau lsquooku faingatalsquoa pea ke fakafonu lsquoa e foomu totongi fakafokiacute (bond refund) pea ke fetulsquoutaki ki he potungāue Tenancy Services ke vakai lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe ala fai

ƨ Ko e hā e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe hiki atu ha taha lsquoo e kau nofo totongi

lsquoI he taimiacute nilsquoihi lsquoe lava ke hiki atu ha taha lsquoi he kau nofo totongi ne nau lsquoosi fakamolsquooni kotoa lsquoi he tohi aleapau kae kei nofo atu pē lsquoa e nilsquoihi Kapau lsquoe tali lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava pe ke halsquou lsquoa e tokotaha hiki maiacute lsquoo hoko atu lsquoaki lsquoa e lsquoinasi lsquoo e tokotaha kuo hiki atuacute Kapau lsquoe fai eni pea kuo pau ke mou fakahā mai lsquoaki ha fakamolsquooni lsquoa e lenilootiacute tokotaha lsquoe hikiacute pea mo e tokotaha te ne fetongi maiacute lsquoi he foomu ko e ldquochange of tenant bond formrdquo pea lsquoomai

lsquoE lsquoikai ke liliu heni lsquoa e tohi aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke toe falsquou ha tohi aleapau folsquoou ke fakakau ai lsquoa e tokotaha hiki folsquoou atu

MOVERS

MOVERS

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

24

Ko e ngaahi melsquoa kehe fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute

ƨ Ko e lenilootiacute lsquoe mavahe atu lsquoo laka hake he lsquoaho lsquoe 21

Kapau lsquoe mavahe atu mei Nulsquousila lsquoa e lenilootiacute lsquoo laka hake he lsquoaho hokohoko lsquoe 21 pea kuo pau ke ne fokotulsquou hano fakafofonga ke ne tokangalsquoi lsquoa e nofolsquoanga he taimi koia Kuo pau ke fakahā lsquoe he lenilooti ke lsquoilo lsquoe he tokotaha nofo totongi pea mo e Tenancy Services (kapau nalsquoe lsquoosi totongi ha pooni) lsquoa e feitulsquou ke fai ha fetulsquoutaki ki hono fakafofonga

Ko hono fakatau atu ha lsquoapi nofo totongi ƨ lsquoE fiemalsquou ke tala lsquoe he lenilootiacute ki he

tokotaha nofo totongiacute lsquooku ne fakatau atu lsquoa e lsquoapi

lsquoIo kuo pau ke nau tala ki he tokotaha nofo totongiacute pea mo ha taha pē lsquooku fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute lsquoi ha tohi ke nau lsquoilo lsquooku ne feinga ke fakatau atu

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e lenilootiacute ke lsquoomai lsquoa e kakai lsquooku nau fie fakatau ke nau sio mo vakailsquoi lsquoa e nofolsquoanga lsquoi ha loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea ke lsquooua nalsquoa fakafaingatalsquoalsquoialsquoi lsquoo lsquoikai ha lsquouhinga lelei ki ai

lsquoI hono fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga kuopau ke fakahā lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ki he tokotaha nofo totongiacute a e tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapi pea mo e lsquoaho te nau hoko ai ko e lenilooti Kuo pau ke fakahā lsquoe he tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapiacute ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa hono hingoa feitulsquou pe founga ke fai lsquoaki ha fetulsquoutaki pea mo e founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi nofo lsquoo hangē ko e fika lsquoo ha lsquoakauni lsquoi he pangikē lsquoI hono fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute ko e mafai lsquoo e lenilootiacute ki he pooni lsquoe hiki ia ki he lenilootiacute folsquoouacute Kapau lsquooku fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ke totongi

ange ha konga lsquoo e pooniacute pea lsquooku tonu ke fai lsquoeni kimulsquoa he lsquoaho lsquooku fakalsquoosi ai lsquoa e fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute (pe ko e lsquoaho lsquoe malsquou ai ndash possession date - lsquoe he tokotaha fakatau lsquoo kapau lsquoe hoko ia kimulsquoa)

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke lsquoilo lsquoe he Tenancy Services

Kapau lsquooku mau tauhi ha pooni pea lsquooku totonu ke nau lsquoilo pe lsquooku lsquoi ai ha lenilootiacute folsquoou Kuo pau ke fakafonu lsquoe he lenilooti motulsquoa pea mo e lenilootiacute folsquoouacute lsquoo na fakamolsquooni lsquoi he foomu lsquochange of landlordagentlsquo Te mau hikilsquoi leva lsquoa e hingoa lsquoo e lenilootiacute folsquoou lsquoi he lekooti lsquoo e ngaahi pooni te mau tauhiacute

ƨ lsquoOku lsquoi ai ha ngaahi lao makehe ki ha fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ko ha koloa kuo puke lsquoo fakatau atu (mortgagee sales)

lsquoI ha hiki mai ha tokotaha folsquoou pe ko ha puke fakalao lsquoo e lsquoapiacute ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatau (mortgagee) ke ne hoko atu lsquoa e aleapau nofo totongi te ne malsquou lsquoa e mafai tatau mo ha lenilooti lsquoi he lao Residential Tenancies Act Kapau ko e aleapau ko e ldquofixed-termrdquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e kautaha nalsquoa nau fakatau pe ko e pangike ke nau fai lsquoa e ngaahi fakatokanga angamaheni mo ha aleapau ldquoperiodic tenancyrdquo ka lsquoe lsquoi ai pē lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe kilsquoi kehe ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fakangata ha aleapau founga ldquofixed-term tenancyrdquo lsquoo hangē hano fakangata ha lsquoo ha ldquoperiodic tenancyrdquo lsquoo kapau lsquoe liliu lsquoa e lsquoapi lsquoo malsquou ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatauacute pea kuo nau fiemalsquou ke nau toe fakatau atu (mortgagee possession) lsquoE lsquoikai ha liliu ia ki he ngaahi totonu lsquoa e lenilooti folsquoouacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 25

ƨ lsquoE lava ke malsquou ha tokoni mei he Tenancy Services lsquoi ha fekihiaki lsquoa e kau nofo totongi (flatmates)

lsquoIkai lsquoe lsquoikai lava ke mau tokoni Te mau toki lava pe ke tokoni lsquoi ha ngaahi faingatalsquoalsquoia he vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongiacute Kaekehe manatulsquoi kapau te ke lsquoalu lsquoo nofo totongi fakataha mo ha nilsquoihi pea mou fakamolsquooni fakakātoa lsquoi he tohi aleapauacute te mou kau kotoa lsquoi he ngaahi fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he tohi aleapauacute lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi lsquoe ha taha lsquoa hono lsquoinasi he totongi nofo pe ko halsquoa ne maumaulsquoi ha melsquoa lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ia ke totongi ia lsquoe ha nilsquoihi pe ko e kotoa lsquoo e kau nofo totongiacute neongo pe ko hai nalsquoa ne fai lsquoa e maumau lsquoE lava lsquoo malsquou atu ha ngaahi falelsquoi lsquoi ha hoko ha makuku lsquoa e kau nofo totongiacute mei he Community Law Centres Citizens Advice Bureaux pea mo e valsquoa falelsquoi malsquoae fānau ako he ngaahi akolsquoanga (lsquounivesiti mo e ngaahi akolsquoanag pehe)

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakafisingarsquoi ha taha meiacute harsquoaacute ne nofo totongi

lsquoOku lsquoikai tali ke makatulsquounga lsquoi hono lsquooange lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fale nofolsquoanga pe ko hano fakaloloa atu ha aleapau nofo totongi ki ha taha koelsquouhi ko hono tulsquounga fakamali (marital status) tangata pe fefine talsquou motulsquoa lotu lsquooku kau ki ai pe ko hono lanu (matakali) lsquoE lsquoikai ngofua ke talsquoetali lsquoe he lenilootiacute ha taha koelsquouhi lsquooku lsquoikai halsquoane ngāue pe lsquooku toho penefiti Kapau lsquoe hoko ha melsquoa pehe ni lsquoe lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal pe ko e ū Human Rights Commission koelsquouhi ko e fakafaikehekehelsquoi (discrimination) eni lsquooku lsquoikai ke ngofua ke fai

Ko e hā lsquoa e Service Tenancy Ko e service tenancy ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga lsquoo e ngāuelsquoanga lsquooku ngāue aiacute lsquoo fakatatau ki he lsquoene aleapau pe ko e ngaahi fiemalsquou lsquoa e ngāuelsquoanga pe kautaha lsquooku ngāue ai lsquoOku kau lsquoa e falsquoahinga aleapau nofo totongi kolsquoeniacute lsquoi he tulsquoutulsquouni lsquoa e lao Residential Tenancies Act ka lsquooku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ki he totongi kimulsquoa (rent in advance) pea mo hono fakangata lsquoo e aleapauacute

ƨ Ko e totongi nofo

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe lsquoi hono tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole ki he nofo totongi mei he vahe lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute lsquooku ngāue ia malsquoae lenilootiacute) lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ke fakaleleilsquoi ha melsquoa mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

ƨ Ko e ngaahi taimi lsquoo e fakatokanga

Kapau lsquoe lsquoosi pe lsquoe malsquou ha fakatokanga lsquoe fakangata lsquoa e aleapau ngāue lsquoe fiemalsquou ke fai lsquoe he ngāuelsquoanga pe ko e tokotaha ngāue (employee) ha fuofua fakatokanga lsquoaki ha uike lsquoe 2 lsquoe lsquoosi ai pea mo e nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai ngofua ke fuofua lsquoosi lsquoa e aleapau nofo totongiacute ia kimulsquoa pea toki lsquoosi lsquoa e aleapau ngāue lsquoE lava ke toe nounou ange lsquoa e taimi fakatokanga pehe ni lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga malsquoa ha tokotaha ngāue lsquoe fakangāuelsquoi koelsquouhi ko e mavahe atu lsquoa e tokotaha ngāue lsquooku nofo aiacute

rsaquo lsquoe pehe lsquoe he lenilootiacute lsquoe fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

Kapau lsquooku ke fie nofo totongi he founga ni ndash service tenancy lsquoe lava ke mau tānaki atu ha ngaahi fakahinohino pea mo ha falelsquoi

Koloa lilsquoaki lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe lsquoikai lava ke lsquoave kotoa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa lsquoene koloa pe ngalsquootolsquoota lsquoi halsquoa ne mavahe pe hiki lsquoOku lsquoi ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e lao ki he ngaahi melsquoa ke fai ki ha koloa lsquooku lilsquoaki

rsaquo lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke lsquoave pe tolsquoo lsquoo laku ha melsquoakai mo ha melsquoa lsquoe ala mafu pe maumau ka kuo pau ke ne fuofua feinga ke fai ha fetulsquoutaki mo e tokotaha nofo totongiacute ke fetukutuku lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoe lilsquoaki he nofolsquoanga

rsaquo Kapau lsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave pea kuopau ke feinga lsquoa e lenilootiacute ke fakamahulsquoingalsquoi lsquoa e koloa ni ke fakatau atu pea bull ke ne laku pe fakalsquoauha lsquoa e koloa ni lsquoo kapau lsquoe

lahi ange lsquoa hono totongi ke lsquoave lsquoo tauhiacute lsquoi hano tulsquouaki atu ke fakatau (tukukehe kapau ko ha ngaahi naunau pepa pe tohi ndash personal papers) lsquooku mahulsquoinga ki he tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

26

bull kapau lsquooku laka hake lsquoa e mahulsquoinga lsquoo e koloa lsquoi hano lsquoave lsquoo tauhi kuopau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e koloa lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou hifo he lsquoaho lsquoe 35 pea ne toki fakatau atu he founga angamaheni

rsaquo Kuo pau ke tauhi malu lsquoe he lenilooti ha ngaahi pepa pē tohi kuo tuku lsquoe he tokotaha nofo totongi Kapau ko ha ngaahi pepa pe tohi mahulsquoinga eni pea nalsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 35 lsquoe kei tauhi pe lsquoeni lsquoe he lenilootiacute pe ko hono lsquoave ki lsquoapi polisi Kapau lsquoe lsquoave eni ki he kau polisi pea kuo pau ke ne tauhi lsquoa hono laulsquoi tohi tali totongi

rsaquo lsquoE lava ke halsquou lsquoa e tokotaha totongi nofo lsquoo lsquoave lsquoa lsquoene koloa kimulsquoa pea toki laku pe fakatau atu lsquoe he lenilootiacute ka kuo pau ke ne totongi lsquoa e fakamole ki hono tauhi mo e alā melsquoa pehē

rsaquo lsquoE lava ke tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngaahi fakamole ki hono uta atu lsquoo tauhi pea mo hono tulsquouaki fakatau atu lsquoo e koloa lsquoi ha palsquoanga lsquoe malsquou mei hono fakatau atu Ko e toenga lsquoo e palsquoanga lsquoe totongi ia ki he Tenancy Services

rsaquo lsquoE lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke ne malsquou lsquoa e palsquoanga ko ia ke tāpuni lsquoaki halsquoa ne ngaahi fakamole pē ka ngaahi molsquoua ange kiate ia (lsquoo hangē ko e totongi nofo nalsquoe telsquoeki ai ke malsquou maumau pea mo ha fakamole ki hono fakamalsquoa lsquoa e nofolsquoanga)

rsaquo lsquoI ha falsquoahinga taimi pē lsquoe lava lsquoa e lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ki ha melsquoa ke fai ki he koloa ni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 27

Ngaahi fale nofo totongi pooti

lsquoOku lsquooatu heni lsquoa e ngaahi fakahinohino ki he totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongi he ngaahi nofolsquoanga totongi pooti (boarding houses) lsquoOku kehekehe lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni ki he nofo totongi pootiacute mei he ngaahi nofo totongi kehe

ƨ Ko e hā lsquoa e boarding house

Ko e fale nofolsquoanga lsquooku lsquoi ai ha loki nofolsquoanga lsquoe 1 pe toe lahi ange ai pea mo e ngaahi naunau ke ngāuelsquoaki kotoa lsquoe he kau nofo totongiacute pea lsquooku nofo ai pe fokotulsquou ke lava lsquoo nofo ai ha kau nofo totongi lsquoe toko 6 pe lahi ange ai he taimi tatau

Ko e aleapau nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquooku lsquouhinga ia ki ha nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquoe alsquou pe lsquooku fakahangahanga ke toe laka atu he lsquoaho lsquoe 28 Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe nofo ia lsquoi he feitulsquou ke lava lsquoo mohe ai pea ngofua ke ne ngāuelsquoaki lsquoa e ngaahi naunau lsquoo e fale lsquooku lsquoataa ke ngāuelsquoaki lsquoe he kau nofo totongi kehe

Totongi pooni lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ha pooni lsquooku alsquou lsquoa hono mahulsquoinga ki he totongi nofo uike lsquoe 4 pea kuo pau ke ne lsquooange ha laulsquoi tali totongi ki ai Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house lsquoa e pooni lsquoo fakahū ki he Tenancy Services kimulsquoa he lsquoaho lsquoe 23 hili hono malsquou tukukehe kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pe toe silsquoi hifo ai Kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pē silsquoi hifo ai pea lsquoikai ha lsquouhinga lelei lsquoi hono puke lsquoo lsquoikai ke fakafoki lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ke fakafoki ange lsquoa e pooni

Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo ngaahi fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni 0800 737 666

Ko e totongi nofo rsaquo Kuo pau ke fai lsquoa e totongi nofo lsquoi hono taimi

totonu

rsaquo lsquoE lava ke hiki hake lsquoe he lenilootiacute lsquoa e totongi nofo hili halsquoa ne fai ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 28 kimulsquoa

Aleapau nofo totongi Ko e ngaahi melsquoa lsquoeni ke toe tānaki atu ki he ngaahi fakamatala lsquooku ha atu he peesi 8 lsquoo pehē ni

rsaquo pe lsquoe alsquou lsquoa e fuoloa lsquoo e nofo totongi lsquoo lsquoaho lsquoe 28 pē lōloa ange

rsaquo ha fika telefoni lsquoe 1 lsquoo e lenilootiacute pe toe lahi ange ai

rsaquo ko e fika lsquoo e loki lsquooku nofolsquoi

rsaquo pe lsquooku toe lsquoi ai ha taha nofo totongi kehe he loki ko ia pea ko e toko fiha

rsaquo ko e ngaahi melsquoa lsquoe fai lsquoe he lenilootiacute malsquoae tokotaha nofo totongiacute lsquoa ia lsquooku lsquoosi fakakau lsquoi he totongi nofo (kapau lsquooku lsquoi ai ha melsquoa pehē)

rsaquo fakahinohino ki he melsquoa ke fai ka hoko ha vela

rsaquo ha fakamatala pe ko e nofo totongiacute ko ha joint tenancy (nofo fakatokolahi) pea kapau ko ia lsquoa e ngaahi hingoa lsquoo e kau nofo kehe lsquoi he loki pooti lsquooku lsquoi he malumalu lsquoo e aleapauacute

rsaquo pe ko e fale nofo totongi pootiacute lsquooku pulersquoi lsquoe ha taha kehe ange meiacute he lenilootiacute lsquoa e hingoa pea mo e tursquoasila fetursquoutaki (kau ki ai ha fika telefoni) lsquoo e tokotaha ko ia

Ngaahi tulsquoutulsquouni ki he anga lsquoo e nofo lsquoE ngofua ki he lenilootiacute ke ne falsquou ha ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pea mo e ngaahi melsquoa ke fai malsquoae kau nofo totongiacute

lsquoE lsquooange ha tatau ki he tokotaha nofo totongiacute pea kuopau ke fokotulsquou ia ha feitulsquou ke lava lsquoo lau kotoa he taimi kotoa pē Kuo pau ke fuofua fai ha fakatokanga lsquoa e lenilootiacute kimulsquoa lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 7 lsquoo ka liliu lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale

lsquoE lava ha tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fale boarding house lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni

rsaquo ke fakamahino lsquooku lsquoikai fakalao ha tulsquoutulsquouni lsquoa e lenilootiacute ki hono fakalele lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo ke tuku mavahe pe liliu ha tulsquoutulsquouni kuo fokotulsquou pea mo e founga lsquooku fakahoko lsquoaki

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

28

ƨ Loka ki he fale nofolsquoanga

Ko e lenilootiacute lsquoo ha boarding house kuopau ke ne

rsaquo fokotulsquou mo tokangalsquoi lsquooku lsquoi ai lsquoa e loka ki he fale nofolsquoanga koelsquouhi ke hao mo malu

rsaquo tokangalsquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo totongi ke nau hū ki honau loki takitaha fale mālōlō pea mo e fale kaukau lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo kehe lsquoo ngāuersquoaki lsquoa e ngaahi feitursquou mo e nāunau kehe lsquoi he ngaahi houa fakapotopoto kotoa pē

rsaquo fakahoko ki ha kau nofo totongiacute lsquoe uesia kinautolu lsquoi ha liliu pe fetongi lsquoo ha folsquoi loka

Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne feinga ke fetongi ha loka lsquoi he fale talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute

rsaquo kuopau ke ne fakafoki lsquoa e ngaahi ki kotoa pē ki he lenilootiacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute Ko e kau nofo totongi lsquoi ha fale nofo totongi pooti lsquooku nau fatongiarsquoaki lsquoa hono fetongi lsquoo e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau ko ha ngaahi kalasi mersquoa fakatokanga kohu motursquoa ange lsquoeni lsquooku lsquoi ai hano maka lsquooku ala fetongi Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoo e fale nofo totongi pootiacute

Totonu ke hū lsquoOku lsquoataa ki he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ke ne hū ki he fale nofolsquoanga lsquoi ha taimi pe

lsquoE toki lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki talsquoe fuofua fai ha fakatokanga (notice) lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau

rsaquo e tali pe loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa silsquoi pea toki hū (pea kapau ko e loki lsquooku nofo ai mo ha nilsquoihi kehe lsquoi ha malsquou ha ngofua mei ha taha pe lsquoo kinautolu) pe

rsaquo lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute lsquoo makatulsquounga he ngaahi melsquoa lsquooku lsquoosi mahino mai lsquoe lsquoi ai ha fakatulsquoutamaki lsquoe hoko ki he molsquoui pe ko e maumau ki he nofolsquoanga pea ke ne hū lsquoo fakaleleilsquoi lsquoa e melsquoa ko ia pe

rsaquo ko halsquoa ne hū ke fai ha ngāue nalsquoe lsquoosi felotoi mo e tokotaha nofo totongiacute ke fai kaekehe pe ko hono fai ialsquoo fakatatau ki he tohi aleapau pe ko e tulsquoutulsquouni ki he fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pe

rsaquo ko e fai lsquoo fakatatau ki he tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki hili lsquoa hono lsquooange to tohi fakatokanga he houa lsquoe 24 kimulsquoa ki he tokotaha lsquooku nofo he lokiacute pe ko e kotoa lsquoo kinautolu lsquooku nau nofo he lokiacute lsquoo kapau lsquooku nau nofo tokolahi lsquoO kau atu ki ai lsquoa

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau nalsquoe telsquoeki ai ke fai ha sivi lsquoo lsquoosi ha uike lsquoe 4

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi mavahe atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha maumaulsquoi lsquoo e lao ni lsquoi ha founga kehe

rsaquo ke sio ai ha taha lsquooku fie nofo totongi pe ko ha tokotaha lsquooku ne fie fakatau lsquoa e fale

rsaquo ke lava ai lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakakato lsquoa hono fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he lao ni

rsaquo ke vakailsquoi ha ngāue nalsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute pe nalsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fai

rsaquo ke sio lsquoi he loki ha tokotaha fakamahūlsquoinga lsquoapi (registered valuer) fakafofonga fakatau lsquoapi (real estate agent) pe ko ha lsquoinisipekita fale (building inspector) koelsquouhi ke falsquou lsquoaki halsquoa nau fakamatala

lsquoI he hū lsquoa e lenilootiacute ki he loki lsquoi ha fale nofo lsquoanga boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne ala ki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute tukukehe kapau ke fai kae lava lsquoa e melsquoa nalsquoe ngofua ai ke hū

rsaquo ke ne fai ia he founga tuha mo fakapotopoto

rsaquo lsquooua nalsquoe ne fakamanamana pe ke fakamalohilsquoi

rsaquo lsquooua nalsquoa nofo ke toe fuoloa ange he taimi nalsquoe fiemalsquou ke fakakakato ai lsquoa e fatongia lsquoi he loki

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 29

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi lsquoE lava ke fakangata eni lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoaki halsquoa ne fakatokanga ki he lenilootiacute he houa lsquoe 48 kimulsquoa

lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke ne fakangata ha totongi nofo lsquoo kapau

rsaquo lsquoi he taimi pe ko ia lsquoo kapau lsquoe fakatupu pe kounalsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hoko ai lsquoa e bull maumau lahi ki he nofolsquoanga pē

bull fakatupu ha fakatulsquoutāmaki ki ha kakai pe ko ha koloa pe

bull fulsquou fakahohalsquoasi lsquoa e toenga lsquoo e kau nofo he fale

rsaquo lsquoaki ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoo kapau bull lsquoe lsquoosi ha lsquoaho 10 mei hono fakatokanga ke

totongi lsquoa e totongi nofo kuo telsquoeki ai ke totongiacute

bull kuo ngāuelsquoaki pe fakangofua lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoa e nofolsquoanga ke fai lsquoaki ha maumaulao

bull lsquooku telsquoeki ai ke totongi kakato lsquoa e totongi nofo pea lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi lilsquoaki pe hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute hili lsquoi ha vakailsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lokiacute pea ne fetulsquoutaki pea mo e tokotaha nofo totongi

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e fakatokanga lsquoaho lsquoe 14 lsquoo kapau ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue (service tenancy)

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 28 lsquoi ha toe falsquoahinga melsquoa kehe ange

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

30

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

Ngaahi lea lsquoUhinga

Koloa lilsquoaki Koloa nalsquoe tuku lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga hili halsquoane mavahe mei ai Vakai ki he peesi 25 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

Ko e tulsquoasila lsquooku tohilsquoi ange lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fai ki ai ha fetulsquoutaki pe lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo alsquou ki ha taimi kuo lsquoosi fakangata ai lsquoa e aleapauacute Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ha tulsquoasila lsquoo ha lsquoapi pe ko e puha meili Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe fika misini fax

Totongi mei he pangikē Ko hono alealsquoi lsquoe ha taha ke tolsquoo malsquou pē ha palsquoanga mei he lsquoene lsquoakauni he pangikē ke totongi atu ki taha kehe

Fale nofo totongi pooti Ko ha fale nofolsquoanga lsquooku nofolsquoi lsquoe ha kakai nofo totongi pooti Vakai ki he peesi 27 ki hono fakamatalalsquoi lsquoo e taimi lsquoe ngāuelsquoaki ai lsquoa e lao

Foomu ke fakahū aki lsquoa e pooni

Ko ha foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke lsquoave lsquoaki lsquoa e totongi lsquoo e pooni ki he potungāue Tenancy Services

Foomu ki hono fakafoki lsquoo e pooni

Ko e foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakafoki lsquoaki lsquoa e pooni nalsquoe totongi ki he potungāue Tenancy Services hili ha hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

Koloa Ko e ngaahi koloa pe naunau lsquoa e lenilootiacute lsquoo hangē ko e puipui lsquoaisi pe misini fō pe ko ha melsquoa lsquooku lsquoikai ko ha konga tulsquou malsquou lsquoo e fale

Ko e totongi huhulsquoi Ko ha palsquoanga lsquooku totongi ki he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakaleleilsquoi lsquoaki ha mole me maumau

Fixed-term tenancy (Nofo Totongi Taimi Tursquoupau)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoo ngata meiacute he lsquoaho kuo fokotursquou pau lsquoi he aleapau nofo totongiacute lsquoa ia lsquoe arsquou ki ai kuo lsquootomētiki pē lsquoa e liliu ia lsquoa e aleapauacute lsquoo hoko ko ha periodic tenancy (nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata) tukukehe kapau kuo lsquoosi fai ha felotoi ki heni lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

Puke fakalao fakatahalsquoi pe ko ha nilsquoihi pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko lsquoi he aleapau nalsquoa nau fakamolsquooni kotoa ki ai

Ko e kau nofo totongi kotoa pe lsquoe lsquoasi honau hingoa lsquoi he tohi aleapau te nau vahevahe pe lsquoinasi kotoa lsquoi he ngaahi maumau lsquoe hoko lsquoi he tohi aleapau Vakai ki he peesi 9 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Ko ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke fai lsquoaki ha nofo totongi

Ko ha tokotaha lsquooku ne pisinisi lsquoaki lsquoa hono fakafofongalsquoi ke lava lsquoo fakahoko ha alepau ke fai ha nofo totongi lsquoE ala fakatātā lsquoaki ha tokotaha lsquooku ne pulelsquoi ha lsquoapi nofolsquoanga pe ko ha fakafofonga fakatau lsquoapi

Tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo

Ko e tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo lsquoo fakatatau mo e totongi lsquooku fai lsquoe ha nilsquoihi kehe lsquoi ha nofolsquoanga meimei tatau he feitulsquou meimei tatau

Fakatonutonu Ko ha fakataha pe fetelefonilsquoaki lsquoo ngāuelsquoaki ha tokotaha fakatonutonu ke ne fakaleleilsquoi ha vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

Fakatokanga ke fakaleleilsquoi lsquoOku toe lsquoiloa ia ko e fakatokanga lsquoaho hokohoko lsquoe 14 lsquooku lsquooange ki he tokotaha ke ne fakaleleilsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko

Periodic tenancy (Nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoi ha vaharsquoa taimi lsquooku lsquoikai tuhursquoi pau Kuo pau ke fakahā atu lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fakatokanga lsquoo lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kapau lsquooku nau fie fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 90 Kā neongo lsquoeniacute lsquoe lava ke nau lsquooatu ha fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 42 lsquoi ha ngaahi makatursquounga pau Vakai ki he peesi 7

Property inspection report (līpooti sivi lsquoo e lsquoapiacute)

Lēkooti tohi lsquoo e lsquoapiacute kuo fakafonu fakataha lsquoe ha lenilooti mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongiacute lsquoAonga ke fakakau ki ai ha ngaahi tā Vakai ki he peesi 9

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 31

Ngaahi lea lsquoUhinga

Fiemālie fakaekinautolu Totonu fakalao lsquoa e kau nofo totongiacute ke fakarsquoaparsquoaparsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoenau nofo nonga mo malu fakaekinautoluacute

Totongi nofo ke fai ki mulsquoa Ko ha totongi nofo lsquooku fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi mulsquoa he taimi nalsquoe toki totonu ke totongi ai (lsquoo lsquoikai ke toe laka hake he uike lsquoe 2) Ko hono fakatātā ka totongi ha uike lsquoe 2 lsquoe he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho 1 lsquoo Me lsquoa ia ko hono totongi ia lsquoo e nofo mei he lsquoaho 1 ki he lsquoaho 14 lsquoo Me lsquoE toki fiemalsquou lsquoa e totongi hono hoko lsquoi he lsquoaho 15 lsquoo Mē

Ko e tohi fakatokanga fakafepaki

Ko hono fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoa e aleapau koelsquouhi ko ha lāunga nalsquoa ne fai pe ko halsquoa ne feinga ke fai ha melsquoa lsquooku lsquoosi fakangofua lsquoe he lao ke ne fai

Nofo totongi Ko ha fakangofua lsquoe he tokotaha lsquooku lsquoalsquoana lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ke nofo ai ha taha kae fakahoko ha totongi nofo

Tokotaha fakamaau lsquoi ha fakatonutonu lsquoo ha aleapau nofo totongi

Ko ha tokotaha taulsquoatāina lsquoi he Tenancy Tribunal lsquooku ne tali ha ngaahi fakamatala mei he ongo tafalsquoaki lōua pea ne fai ha tulsquoutulsquouni aofangatuku

Aleapau nofo totongi Ko e tohi aleapau kuo lsquoosi fakamolsquooni ai lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa pea toki lava ke hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lsquoapi nofolsquoanga pea lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai

Ko e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi

Ko e sino lsquoo tatau pē mo ha fakamaaulsquoanga lsquooku ne fai tulsquoutulsquouni ki ha palopalema lsquooku hoko he vā lsquoo e tokotaha nofo totongiacute pea mo e lenilootiacute koelsquouhi ke lava lsquoo veteange

Tulsquoutulsquouni mei he Fakamaāulsquoanga Nofo Totongi

Ko ha tohi lsquooku fakamahino ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi kuopau ke muimui kātoa ki ai

Motulsquoa mo lsquoilelsquoila Ko e ngaahi melsquoa lsquooku hoko ki ha nofolsquoanga lsquoi hano nofolsquoi lsquoo hange ko e fakalsquoau ke motulsquoa lsquoa e kāpeti pe ko e lsquoilelsquoila lsquoa e vali lsquoo e holisi

Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi ha melsquoa nalsquoe maumau pe ko ha ngāue ke fai lsquoi he nofolsquoanga

Tohi fakatokanga Ko ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakahā ki ha taha lsquooku lsquoi ai lsquoa e melsquoa lsquooku hoko lsquoo hangē ko ha teu mavahe atu pe ko e hiki hake lsquoa e totongi nofo

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)

Page 7: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 7

Ko e ngaahi melsquoa ke fai lsquoi he kamatalsquoanga lsquoo ha nofo totongi

Ko e fakafalsquoahinga lsquoo e nofo totongiacute lsquoOku ua lsquoa e falsquoahinga nofo totongi lsquooku lava ke fakahoko Ko e ldquoperiodic tenancyrdquo pea mo e ldquofixedshyterm tenancy lsquoOku totonu ke fakatou lsquoilo lsquoe he lenilootiacute pe mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoa e ngaahi melsquoa ke na fai lsquoi he ongo founga nofo totongi ni koelsquouhi ke na vakailsquoi lelei lsquoa e founga lsquoe tuha mo sai taha kiate kinaua

Ko e ldquoperiodic tenancyrdquo ko e nofo totongi lsquoe toki lsquoosi pe lsquoi ha fakahā lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha lsquooku nofo totongi ke fakangata

Ko e ldquofixed-term tenancyrdquo ko e founga nofo totongi ia lsquoe lsquoosi lsquoo fakatatau ki he lsquoaho lsquooku lsquoosi fokotulsquou lsquoi he tohi aleapau lsquoI he taimi ni lsquoe lava ke mafuli lsquoa e ldquofixed-term tenancyrdquo ke hoko ko e ldquoperiodic tenancyrdquo tukukehe

rsaquo ka toe felotoi lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha aleapau folsquoou pe felotoi ke toe fakaloloa atu lsquoa e aleapauacute pe

rsaquo ko ha fakahoko lsquoi ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe lsquoikai ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute Ko e fakahoko tohi kolsquoeniacute ke lsquoave ia lsquoi he vahalsquoa lsquoo e lsquoaho lsquoe 21 ki he 90 kimulsquoa he lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai lsquoa e aleapauacute

ƨ lsquoOku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ange lsquoi he founga ldquofixed-term tenanciesrdquo

lsquoIo lsquooku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ange mei he ngaahi tulsquoutulsquouni kolsquoeni Ko e ldquoshort fixed-term tenanciesrdquo lsquooku kehe ange ia Kapau te ke fakamolsquooni lsquoi ha alepau nofo totongi founga ldquofixed-term tenancyrdquo ke ngata pe he lsquoaho lsquoe 90 pe toe nounou ange ko e ngaahi tulsquoutulsquouni ko ia lsquooku felavelsquoi mo e ldquomarket rentrdquo fakatokanga ki he lsquoaho ke lsquoosi ki ai lsquoa e nofo totongiacute (notice to quit) pea mo ha hiki lsquoo e totongi nofo koelsquouhi ko ha ngaahi fakalelei lahi kuo

fai ki he nofolsquoanga lsquoe lsquoikai ke toe kau mai ia Ka lsquoe toki fakahoko eni lsquoo kapau lsquoe fai ha felotoi fetohilsquoaki lsquoe lsquoikai ke toe fakaloloa pe toe fai ha felotoi folsquoou ke toe fakaloloa atu lsquoa e nofo totongi lsquoi he lsquoaho pē lsquoe 90 Kapau lsquoe toe fakahoko ha alepau rdquofixed termrdquo folsquoou lsquoe toki lava ke fakakau mai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni angamaheniacute

Ngaahi aleapau nofo totongi Ko e aleapau nofo totongiacute lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi felotoi ki ai lsquoa e lenilootiacutepea mo e tokotaha nofo totongiacute Kuo pau ke fakatou fakamolsquooni lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he tohi alepauacute pea kuo pau ke lsquooange lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ha tatau lsquoo e tohi aleapau kimulsquoa pea toki kamata lsquoa e nofo totongiacute Ko e aleapau ni foki lsquooku ne halsquoi pe puke fakalao fakatouloua kinaua lsquoOku mahulsquoinga ke fakafonu mo fokotulsquoutulsquou fakalelei mo tonu lsquoa e aleapau ni

lsquoOku lahi lsquoa e kau lenilootiacute lsquooku nau ngāuelsquoaki lsquoa e tatau lsquoo lsquoemau aleapauacute lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau mei he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

lsquoE lava foki ke tali lsquoi he lao ha aleapau ngutu pe (lsquoo lsquoikai ke hiki pe tohi) lsquoOku lsquouhinga eni lsquoe lava ke fakahoko lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoa mo felotoi ki ai neongo nalsquoe lsquoikai ke fai ha fefakamolsquoonilsquoaki lsquoi ha tohi aleapau Ko e fakatātā eni ki ai ka fakahā lsquoe he lenilootiacuteki ha taha lsquoe lsquooange ki ai lsquoa e fale ke nofo totongi ai lsquoe toe faingatalsquoa ke liliu mei ai Pea lsquoe tatau pe foki mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi halsquoa ne fakahā te ne tali lsquoa e lsquoapiacute pe kuo ne lsquoosi totongi ha konga lsquoo e palsquoanga lsquoe ala fiemalsquou ke lsquooua nalsquoa toe liliu mei ai

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

8

Ko e hālsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke fakakau pe lsquoasi lsquoi he tohi aleapau lsquoE lsquoaonga lahi lsquoaupito ke lsquoi ai ha tohi aleapau pea mo ha lipooti lsquoi ha sivilsquoi lsquoo e fale nofolsquoanga lsquoo tautefito ka hoko ha talsquoefemahinolsquoaki lsquoamui ange

Ko e ngaahi melsquoa eni lsquooku totonu ke lsquoasi mai lsquoi he tohi aleapau nofo totongiacute

ko e hingoa kakato lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

ko e tulsquoasila ke lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao ki he lenilootiacutepea mo e tokotaha nofo totongiacute

fika telefoni mo e tursquoasila lsquoīmeili lsquoo e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

tursquoasila fetursquoutaki lsquoo e tokotaha nofo totongiacute

ko e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi lsquooku fai ai lsquoa e nofo totongiacute

ko e lsquoaho nalsquoe fai ai lsquoa e fakamolsquooniacute

lsquoaho ke kamata ai lsquoa e nofo totongiacute

lsquoaho ke lsquoosi ai lsquoa e nofo totongiacute (kapau ko ha aleapau fixed term)

fakamahino pe lsquooku talsquou silsquoi hifo he 18 lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

mahulsquoinga lsquoo e pooni ke totongi

mahulsquoinga lsquoo e totongi nofo pea mo e taimi ke totongi ai

founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi (feitulsquou ke fai ki ai pe pangikē)

ngaahi fakaikiiki ki ha letting fee (kapau lsquooku lsquoeke lsquoeni)

ha fakamatala felāversquoi mo e tursquoursquoanga farsquoahinga mo e tūkunga lsquoo e lsquoaofi fakamāfana

ko e ngaahi naunau fale pe koloa lsquoa e lenilooti nalsquoe lsquoi he fale (hangē ko e misini fō pe naunau fale) ko e tatau lsquoo e tohi tulsquoutulsquouni (body corporate rules) lsquoo kapau ko e nofolsquoanga ni lsquooku lēsisita ia ko ha konga lsquoo ha Unit Title

lsquoE lava ke fakakau mai ki he aleapau ni lsquoa e

tokolahi lsquoo e kakai lsquoe ala nofo he lsquoapi nofo totongiacute

pe lsquoe lava ke liliu atu lsquoa e aleapau ni lsquoe he tokotaha nofo totongi ki ha taha kehe

feitulsquou lsquoe lava ke tau ai lsquoa e melsquoalele lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

pe lsquoe lava ke lsquoi ai ha fanga manu fakalalata lsquoo hangē ko ha kuliacute pe pusi

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 9

ƨ lsquoE fiemalsquou ke fakamolsquooni hingoa kotoa lsquoa kinautolu lsquooku nau nofo he lsquoapi nofo totongi

Ko e ngaahi melsquoa ia ke falsquoiteliha pē lsquoa e lenilootiacute pea mo kinautolu lsquooku nau nofo totongiacute Kapau lsquoe fakamolsquooni ha tokotaha ko e tulsquou lsquoa e lao ko e tokotaha ia lsquoe fakafatongiarsquoi lsquoe he aleapau Kapau te nau fakamolsquooni kotoa ko e anga maheni lsquoe fiemalsquou ke nau kau kotoa lsquoi hono fakaleleilsquoi ha melsquoa lsquooku totonu ke fakaleleilsquoi lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni lsquoOku lsquouhinga eni ka lsquoikai ke totongi lsquoe ha tokotaha lsquoo e kau nofo totongi lsquoa hono lsquoinasi lsquoi ha totongi nofo pe ko ha fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko ki he fale lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ke totongi ia lsquoe he toenga kotoa pe nilsquoihi pe lsquoo kinautolu ko ia nalsquoa nau fakamolsquooni he aleapauacute

ƨ Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

lsquoOku lsquouhinga eni ki ha tulsquoasila lsquoe lava ke lsquoave ki ai ha ngaahi fekau mahulsquoinga mo fakalao lsquoo fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo hange ko ha fanongonongo ki ha fakatonutonu ke fai lsquoi he Tenancy Tribunal

Ko e tulsquoasila ni ko ha lsquoapi pe fale lsquoi ha hala lsquoe lava ke tufa atu ki ai ha tohi fekaulsquoaki mo e aleapauacute lsquoi ha taimi pē lsquoE lava ke ngāuelsquoaki ha puha meili he Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe ko ha fika misini fax Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoa hona tulsquoasila address for service lsquoi he tohi aleapauacute pea mo e foomu ldquobond lodgementrdquo lsquoa ia lsquooku fakahū lsquoaki lsquoa e pooniacute lsquoOku lsquoikai ke fulsquou lsquoaonga fau ke ngāuelsquoaki lsquoa e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi lsquooku fai ai lsquoa e nofo totongi ke ngāuelsquoaki ia ko e address for service Ko e founga lsquooku falsquoa ngāuelsquoaki lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ko hono lsquooange ha tulsquoasila lsquoo hano kaumelsquoa pe ko e lsquoapi nofolsquoanga lsquoo hano kainga ofi lsquoOku falsquoa ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacutelsquoa hono lsquoapi nofolsquoanga pe ko e tulsquoasila lsquooku ngāue mei aiacute

ƨ Fēfē ka liliu lsquoa e tulsquoasila kolsquoeni

lsquoOku matulsquoaki mahulsquoinga ke tala ia ke lsquoilo lsquoe he tafalsquoaki lsquoe taha (lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongi) kapau lsquoe liliu lsquoa e tulsquoasila ni Kapau nalsquoe lsquoosi totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha pooni kuo pau ke lsquoomai lsquoa e tulsquoasila folsquoou kia kimautolu Kuo pau ke fakahoko mai ke mau lsquoilolsquoi ka liliu lsquoe he lenilootiacute lsquoa e tulsquoasila ke fai ki ai ha fetulsquoutaki fakalao pe address for service

ƨ Ko hono sivilsquoi lsquoo e lsquoapi nofolsquoangaacute

Ko hono fai ha sivilsquoi lsquoo e nofolsquoanga kimulsquoa pea toki kamata ha nofo totongi ko e founga ia lsquoe tokoni lahi ke lsquooua nalsquoa hoko ha palopalema he lsquoosi lsquoa e nofo totongiacute Ko e sivi ko lsquoeni ke fai ia fakatouloua lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha lsquooku nofo totongiacute pea ke hikilsquoi hifo ha fakamatalalsquoi lsquoo e tulsquounga totonu lsquoo e ngaahi naunau hangē ko e sitou kāpeti mo e ngaahi melsquoa kehekehe (hangē ko e puipui) Vakailsquoi lsquoa e holisiacute pea mo e valiacute pea mo tulsquoa foki Hikilsquoi hifo ha ngaahi melsquoa lsquooku maumau pe hā ngali motulsquoa Fakapapaursquoi lsquookuacute ke hiki lsquoaki ha mersquoa faitā vitiō lsquoa e tūkunga lsquoo e lsquoapi nofo totongiacute ke hoko ia ko hao malursquoi fakalahi Ko hono hikilsquoi lsquoi he kamatalsquoanga lsquoo e ngaahi melsquoa ko ia lsquooku maumauacute koelsquouhi ke lsquooua lsquoe tukuakilsquoi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi halsquoa ne hiki atu lsquoE toe mahino ange ai kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi maumau kehe pe folsquoou lsquoOku lahi lsquoa e kau lenilootiacute lsquooku nau ngāuelsquoaki lsquoa e foomu lsquoproperty inspection reportrsquo (līpooti ki he sivi lsquoo e lsquoapiacute) lsquooku mau lsquooatu fakataha pea mo e tatau lsquoo lsquoemau aleapau nofo totongiacute ke fai lsquoaki lsquoa e sivi kolsquoeniacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

10

Ngaahi totonu pea mo e fatongiaacute

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he lsquoena felotoi Ko e nilsquoihi eni lsquooku lsquooatu lsquoi lalo

ƨ Ko e lenilootiacute kuo pau ke

rsaquo fakamolsquooni lsquoi he tohi aleapauacute kau ki ai ha fakamatala pe lsquooku lsquoi ai ha lsquoaofi fakamāfana pea mo hono tursquoursquoanga farsquoahinga mo hono tūkunga pea ke ne lsquoave ha tatau malsquoae tokotaha nofo totongiacute

rsaquo lsquoave lsquoa e palsquoanga pooniacute lsquoo kau ai mo ha totongi fakakonga pe lsquoo e pooniacute ki he valsquoa ngāue Tenancy Services kimulsquoa pea lsquoosi ha lsquoaho ngāue lsquoe 23 pea ke lsquooange ki he tokotaha nofo totongiacute ha laulsquoi tali totongi lsquoo ha palsquoanga nalsquoe lsquoosi totongi

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku malsquoa mo maau fersquounga lsquoa e lsquoapi nofo totongiacute kimulsquoa pea toki hiki ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo fakapapaulsquoi lsquooku lava ke lokalsquoi malu lsquoa e fale nofolsquoanga

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu (smoke alarms) kuo fokotursquou ndash farsquoahinga totonu lsquoi he feitursquou totonu lsquoo fakatatau ki he ngaahi tursquoutursquouni lsquoa e lao

rsaquo fakaleleilsquoi mo monomono ha ngaahi melsquoa lsquooku maumau

rsaquo fakapapaulsquoi lsquooku lsquoikai ha maumau lsquoe hoko ki he ngaahi paipa vaiacute uaea lsquouhila pea ko e falsquounga lsquoo e fale lsquooku lsquoi he tulsquounga hao malu mo lelei

rsaquo fokotulsquou ha fakatalilsquoanga mo ha tānakilsquoanga vai lsquoo kapau lsquooku lsquoikai ha vai paipa taki ki he lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo tohi lsquoo fakahā ki he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho lsquoe 60 kimulsquoa lsquoe hiki lsquoa e totongi nofo

rsaquo fai hono fatongia ke talsquoofi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi halsquoa ne fakahohalsquoasi lsquoa e kaungalsquoapiacute

rsaquo tohi lsquoo fakahā ki he tokotaha nofo totongiacute kapau lsquooku ne fie fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo malsquou ha ngofua mei he tokotaha nofo totongiacute ke ne hū lsquoo sio lsquoi he lsquoapiacute mo ha fakafofonga fakatau lsquoapi kau fakatau lsquoapi pe ko ha nilsquoihi lsquooku nau fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute

rsaquo totongi fakafoki ki he tokotaha nofo totongiacute ha palsquoanga nalsquoa ne totongi ke fai lsquoaki ha ngāue fakavave ki he fale nalsquoe fiemalsquou ke fei mo fai (ka kuo pau ke ne lava lsquoo fakamolsquoonilsquoi nalsquoe lsquoosi fai ha feinga ki he lenilootiacute ke ne lsquoilo ki ai kimulsquoa) pea nalsquoe lsquoikai ko ha ngāue kovi pe talsquoe tokanga lsquoa e tokotaha nofo totongiacute nalsquoe hoko ai lsquoa e maumauacute

rsaquo Fekaulsquoaki mo e founga periodic tenancy bull lsquooange ha fakatokanga lsquoaho lsquoe 42 ki he tokotaha

nofo totongiacute ke hiki mei he lsquoapi nofo totongiacute lsquoi ha mahino kuo fakakakato lsquoa e ngaahi makatursquounga (unconditional) lsquoi hano fakatau lsquoo e lsquoapiacute pē lsquoi ha fiemarsquou lsquoe he tokotaha lsquooku holsquoona lsquoa e lsquoapiacute pe ko ha taha lsquoi hono fāmiliacute ke nau hiki atu lsquoo nofo ai

bull pe ko hono lsquooange ha fakatokanga lsquoaho lsquoe 90 kapau lsquooku fiemalsquou ke fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute

rsaquo lsquooange ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoe fai ha sivi lsquoo e nofolsquoanga lsquoe he lenilootiacute ndash ka ko e sivi ni lsquoe fai tulsquoo taha pē he uike lsquoe 4 pea ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e 8 pongipongi mo e 7 efiafi (lsquoe ngofua ke hū lsquoa e lenilootiacute ki he konga lsquoapi lsquoo lsquoikai fiemalsquou ke kole ngofua ka kuo pau ke ne fakalsquoatulsquoi lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke lsquooua lsquoe hohalsquoasi ia)

rsaquo fakatokanga houa lsquoe 24 ke fai ha monomono pe fakaleleilsquoi ha melsquoa lsquooku fiemarsquou ke fakahoko pea ke fai lsquoa e ngāue ko lsquoeniacute he vahalsquoa lsquoo e 8 pongipongi mo e 7 efiafi

rsaquo tauhi lsquoa e ngaahi lēkooti ki he nofo totongiacute mo e pooniacute lsquoi ha tarsquou lsquoe fitu meiacute he tarsquou fakatukuhau lsquooku nau felāversquoi ki aiacute Kuo pau ke tauhi foki mo e ngaahi tatau lsquoo e ngaahi mersquoa fakapepa felāversquoi mo e lsquoapi nofo totongiacute lolotonga lsquoa e vaharsquoa taimi nofo totongiacute pea arsquou ki he māhina lsquoe 12 meiacute he ngata lsquoa e nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 11

rsaquo fakahoko lsquoa e ngāue kuo tursquoutursquouni (work order) lsquoe he Tenancy Tribunal kapau lsquooku felāversquoi lsquoeni mo e morsquoui leleiacute pea mo e malu mo hao kae lsquoikai ko hano lsquototongi atursquo (pay out) lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute koersquouhiacute ka e fakarsquoatā mei heni lsquoa e lsquoapiacute

ƨ lsquoE toe lava lsquoe he lenilootiacute ke

rsaquo hū ki he lsquoapi nofo totongiacute talsquoe fakahā ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha ngaahi fiemalsquou fakavavevave mo fakatulsquoupakē

rsaquo hū ki he lsquoapi nofo totongiacute lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau kuo lsquoosi fakalsquoataa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute

ƨ Ka lsquoe lsquoikai ke lava lsquoe he lenilootiacute ke

rsaquo lsquoekelsquoi ha totongi pooni lsquooku laka hake hono mahulsquoinga lsquoi he totongi nofo uike lsquoe 4

rsaquo lsquoekelsquoi ke totongi ange lsquoo laka hake ha uike lsquoe 2 lsquoo e totongi nofo kimulsquoa (rent in advance) pe lsquoeke ha totongi nofo lahi ange kimulsquoa he taimi lsquooku toki totonu ke totongi aiacute

rsaquo ke ne sivilsquoi lsquoa e fale nofolsquoanga lsquoo tulsquoo lahi hake he tulsquoo 1 he uike lsquoe 4 tukukehe kapau ko hano vakailsquoi ha ngaahi melsquoa nalsquoe tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakatatau ki he aleapauacute

rsaquo fakahohalsquoasi lsquoa e nofo nonga mo fiemalie lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo felei lsquoa e malsquou lsquoo e kasa vai lsquouhila pe telefoni tukukehe kapau lsquoe hoko ai ha fakatulsquouta maki pe ko hono fai ia kae lava ha ngāue monomono pe fakalelei

rsaquo ke ne talsquoofi ha fiemalsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke ne fokotulsquou ha naunau fale lsquoo hangē ko e funga laupapa pe hilifakilsquoanga melsquoa

rsaquo liliu lsquoa e loka lsquoo e matapā tukukehe kapau lsquoe tali mo loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo talsquoofi talsquoelsquouhinga ha feinga lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke kumi ha taha ke tukuatu ki ai ke ne hoko atu lsquoa e totongi nofo pea mo e tohi aleapauacute kapau lsquooku fakatāpui ke fai ia lsquoi he aleapauacute

rsaquo tuli pe kapusi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoe fiemalsquou ha tohi fekau ke fai lsquoeni mei he fakamaaulsquoanga District Court)

rsaquo lsquoave ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ko ha malulsquoi koelsquouhi ko ha palsquoanga nalsquoe totonu ke totongi ange lsquoi he lolotonga pe lsquoi he lsquoosi lsquoa e nofo totongiacute pe ko halsquoa ne puke ha koloa nalsquoe tuku lsquoi he fale he lsquoosi lsquoa e nofo totongiacute (pea ka tali lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha fakamole ki hono tauhi pe tuku pehelsquoiacute)

ƨ Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke

rsaquo totongi lsquoa e totongi nofo he taimi totonuacute (lsquooku totonu ke lsquooua nalsquoa talsquoetotongi neongo lsquooku pehē nalsquoe maumaulsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e aleapau)

rsaquo malsquoa mo maau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoe he lenilootiacute he vave taha ha ngaahi maumau kuo hoko pe ko ha melsquoa lsquooku totonu ke fakaleleilsquoi pe monomono

rsaquo fetongi lsquoa e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute ndash kapau ko ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa lsquoeni lsquooku ngāuersquoaki ki ai ha maka lsquoe ala fetongi ndash lolotonga lsquoo lsquoenau nofo totongiacute ke tauhi ke nau kei ngāue lelei pea fakahā ki he lenilootiacute kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi palopalema ki he ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute

rsaquo fakaleleilsquoi ha ngaahi maumau nalsquoa ne fai pe fai lsquoe ha taha nalsquoe lsquoalsquoahi mai ki ai pe totongilsquoi ha taha ke ne fakaleleilsquoi (kapau lsquoe mahino lsquooku morsquoua ki heni)

rsaquo totongi lsquoa e ngaahi fakamole lsquooku makatulsquounga lsquoi he lsquoene nofo totongi lsquoo hangē ko e telefoni lsquouhila kasa pea mo e initaneti foki

rsaquo totongi lsquoa e vai lsquoo kapau lsquooku lsquoekelsquoi lsquoe he malsquoulsquoanga vai ke totongi lsquoo makatulsquounga lsquoi he lahi lsquoo e vai nalsquoe ngāuelsquoaki

rsaquo fakapapaulsquoi lsquooku lsquoikai ke laka hake lsquoa e tokolahi lsquoo e kakai lsquooku nau lsquoi he nofolsquoanga lsquoi he tokolahi ko ia kuo lsquoosi hikilsquoi lsquoi he tohi aleapau (lsquoo lsquoikai ke kau heni lsquoa kinautolu lsquooku nau lsquoalsquoahi ha kilsquoi taimi nounou pē)

rsaquo lsquooange ha fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 lsquoe hiki (lsquoo kapau ko e periodic tenancy)

rsaquo fakangofua ke hū lsquoa e lenilootiacute kau fakafofonga fakatau lsquoapiacute kau fakatau lsquoapi mo e kau fakamahulsquoinga kelekele lsquoi ha founga lsquooku fakafiemālie mo loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

12

rsaquo hiki atu pe mavahe he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute bull lsquoave lsquoa lsquoene ngaahi ngalsquootolsquoota kotoa

bull fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e nofolsquoanga

bull fakafoki kotoa lsquoa e ngaahi ki kaati hū pea mo e ngaahi melsquoangāue ke fakaava lsquoaki lsquoa e fale taulsquoanga melsquoalele

bull lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa lsquoa e lenilootiacute

ƨ Ko e tokotaha nofo totongiacute ke lsquooua

rsaquo nalsquoa ne talsquoofi lsquoa e lenilootiacute lsquoi halsquoa ne hū ki he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo kapau lsquooku fakangofua ia lsquoe he lao

rsaquo ke kei nofo he lsquoapi nofolsquoanga lsquoi he lsquoosi pe fakangata lsquoa e aleapauacute

rsaquo lsquoe fakahohalsquoasi fakakinalsquoi mo uesia lsquoa e nofo nonga lsquoa e kaungalsquoapiacute mo ha kakai nofo totongi ofi atu pe ko ha fakangofua ha taha kehe lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute ke ne fai pehē

rsaquo lsquoe maumaulsquoi pe ko ha tukuange ki ha taha kuo ne tali ke lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga ke ne fai ha maumau lsquoilo pau pe fai lsquoi he talsquoetokanga

rsaquo lsquoe fai ha monomono pe liliu ha melsquoa lsquoi he lsquoapi tukukehe kapau nalsquoe lsquoosi kau lsquoi he alepauacute pe kuo ne malsquou ha tohi ke fakangofua mei he lenilootiacute

rsaquo uersquoialasi ha farsquoahinga founga haorsquoanga ki tursquoa lsquoi ha taimi lsquoo ha vela ndash lsquoo hangē ko hano torsquoo pe motuhi ha mersquoa fakatokanga kohu

rsaquo foaki atu lsquoa e aleapau nofo totongi ki ha taha kehe tukukehe kapau nalsquoe lsquoosi fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi lsquoo tali ke fai ia

rsaquo fakamanamanalsquoi pe taalsquoi fakangofua ha taha kehe ke ne fakamanamanalsquoi pe taalsquoi lsquoa e lenilootiacute pe ko ha fāmili lsquoo e lenilootiacute pe ko ha fakafofonga lsquoo e lenilootiacute pe ko ha tokotaha lsquooku nofo he falē pe kaungālsquoapiacute

rsaquo fai ha maumaulao lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga pe fakangofua ha taha ke ne fai ha maumaulao

rsaquo liliulsquoi lsquoa e loka he lsquoi he nofolsquoanga talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute ke fai ia

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 13

Ngaahi lsquoapi nofo totongi māfana ange mātursquou ange malu mo hao ange

Ko e ngaahi lsquoapi morsquoui leleiacute lsquooku māfana ange mātursquou ange pea malu mo hao ange - pea lsquooku lahi ange ai lsquoa e faingamālie ke nofo lōloa ange lsquoi ai ha kau nofo totongi lelei Kuo hoko lsquoa e ngaahi liliu ki he lao nofo totongiacute lsquoa ia narsquoe kamata lau meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2016 ke lsquoi ai ha ngaahi totonu mo ha ngaahi fatongia lahi ange ki he kau lenilootiacute mo e kau nofo totongi lsquoi ha ngaahi lsquoapi nofo totongi ngaahi lsquoapi fairsquoanga pooti ngaahi kalavana (caravans) totongi ngaahi fale fairsquoanga mohe mavahe meiacute he fale lahiacute (sleepouts) mo e ngaahi fale pehee lsquoOku marsquou atu ha fakamatala fakaikiiki lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

lsquoOku fakahaofi morsquoui lsquoa e lsquoi ai ko ia lsquoa ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquooku ngāue lelei Kuo pau ke fakapapaursquoi lsquoe he kau lenilootiacute kuo nau fokotursquou ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquooku fenāpasi mo e ngaahi fiemarsquou lsquoa e lao ndash lsquoa e farsquoahinga totonu lsquoi he feitursquou totonu Kuo pau ke nau fakapapaursquoi ko e ngaahi fakatokanga kohuacute

rsaquo lsquooku nau ngāue lelei lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo lsquooku nau ngāue lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongi kotoa pē lsquoo kau ki ai hano fokotursquou ha ngaahi maka lsquooku morsquoui

Kuo pau ke fetongi lsquoe he kau nofo totongiacute ha ngaahi maka kuo mate lolotonga lsquoenau nofo totongiacute lsquoo kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa ange lsquooku ala fetongi honau maka

Ko e kau nofo totongi pootiacute lsquooku nau fatongiarsquoaki ke fetongi lsquoa e ngaahi maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa ange lsquooku fiemarsquou ke fetongi honau maka Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoi he fale noforsquoanga pootiacute

Kuo pau ke lsquooua narsquoa maumaursquoi torsquoo lsquoo lsquoave pe motuhi lsquoe he kau nofo totongiacute ha mersquoa fakatokanga kohu lsquoo kau ki heni hono torsquoo lsquoo e maka tukukehe kapau ko ha lsquoai ke fetongi ha maka kuo mate lsquoi he taimi pē ko ia Kuo pau foki ke nau fakahā ki he lenilootiacute lsquoi he faingamālie vave taha kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi palopalema lsquoi he mersquoa fakatokanga kohuacute

Ko ha lenilooti kuo lsquoikai ke ne faipau ki hono fatongia tauhi lsquoo e mersquoa fakatokanga kohuacute lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea parsquoanga lsquoo arsquou hake ki he $4000 Ko ha tokotaha nofo totongi lsquooku lsquoikai ke ne faipau ki hono ngaahi fatongia ki hono tauhi lsquoo e mersquoa fakatokanga kohuacute lsquookuacute ne fakahoko ha

ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea parsquoanga lsquoo arsquou hake ki he $3000

lsquoArsquoahi atu ki he uepisaiti lsquoa e Tenancy Services ke ke lsquoilo lahi ange mei ai felāversquoi mo e feitursquou ke fokotursquou ai lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute ngaahi farsquoahinga mersquoa fakatokanga kohu ke ngāuersquoakiacute taimi ke fetongi ai lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute mo e maka pea mo e founga ki hono fakatau mo fokotursquou kinautoluacute

Ngaahi Fakamatala ki he lsquoAofi Fakamāfana (Insulation Statements) lsquooku fiemarsquou lsquoi he aleapau nofo totongiacute Meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2016 ko e ngaahi aleapau nofo totongi kotoa pē kuo pau ke fakakau lsquoi ai ha Fakamatala ki he lsquoAofi Fakamāfana kuo fakamorsquooni ki ai lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā ai pe lsquooku lsquoi ai ha lsquoaofi fakamāfana lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute pea mo hono tursquoursquoanga farsquoahinga mo e tūkunga lsquoOku lsquouhinga lsquoeni ke lsquoilo lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoa e mersquoa ke nau lsquoamanaki atu ki ai lsquoi he hoko mai lsquoa e farsquoahitarsquou momoko pea nau fakahoko ha tursquoutursquouni lsquoo fakatefito lsquoi he kakato lsquoo e fakamatala

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

14

Ko ha lsquoaofi fakamāfana lelei ko e founga lsquoaonga taha pē ia ke tokoni ki hono tauhi lsquoi fale lsquoa e lsquoea māfana lolotonga lsquoo e farsquoahitarsquou momoko pea lsquoi tursquoa lsquoi he lolotonga lsquoo e farsquoahitarsquou māfana lsquoOku faingofua pea marsquoamarsquoa ange ai lsquoa hono fakamāfanarsquoi lsquoo e lsquoapiacute pea fiemālie mo morsquoui lelei ange lsquoa e nofo lsquoi aiacute

Ko ha lenilooti lsquooku lsquoikai ke ne fakahoko kakato ha Insulation Statement pe fakakau lsquoi ai ha mersquoa lsquooku nau lsquoilo lsquooku tarsquoemorsquooni pe takihala lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea lsquooku arsquou hake ki he $500

lsquoOku pau ke lsquoaofi fakamāfana lsquoa e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2019 Ko ha lsquoaofi fakamāfana forsquoou fakafetongi forsquoou pe fakalahi lsquooku fokotursquou lsquoi ha lsquoapi nofo totongi hili lsquoo e lsquoaho 1 Siulai 2016 kuo pau ke ne maarsquousia lsquoa e ngaahi fiemarsquou ko ia lsquoe kamata lau meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2019 Kuo pau ke fokotursquou ha lsquoaofi fakamāfana ki he lsquoaofi lsquoo e lsquoatofata pea mo e falikiacute lsquoi he feitursquou lsquooku malava ke fakahoko ai lsquoeniacute lsquoOku lsquoikai ha fiemarsquou tursquoupau ia ke lsquoai ha lsquoaofi fakamāfana ia lsquoi he ngaahi holisiacute

lsquoArsquoahi ki he uepisaiti lsquoa e Tenancy Services ke ke lsquoilo lahi ange mei ai lsquoa e ngaahi fiemarsquouacute lsquoa lsquoia lsquooku kehekehe pē lsquoeni ki he ngaahi vahefonua takitaha lsquoi Nursquou Sila Fakapapaursquoi lsquookuacute ke fakamaheni mo e ngaahi fiemarsquou mahursquoinga ki he malu mo hao ki hono fokotursquou pe monomono ha lsquoaofi fakamāfana pe ko harsquoo lsquoomai ha kau ngāue fakapolofesinale ke nau fakahoko lsquoeni Kuo pau ke faipau hono fokotursquou lsquoo e lsquoaofi fakamāfana ki he ngaahi tursquoutursquouni fakalao pea ke siofi pau lsquoeni lsquoo fakatatau ki he NZ Standard NZS 42462016 lsquoOku lsquoi ai lsquoa e fakamatala lsquoaonga lsquooku marsquou atu lsquoi he uepisaiti lsquoa e EECA Energywise felāversquoi mo e ngaahi tursquoutursquouni falalao forsquoouacute pea mo e malu mo hao lsquoo hono fokotursquou lsquoo e lsquoaofi fakamāfana wwwenergywisegovtnzat-homeinsulation

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e kau lenilooti lsquoe nirsquoihi te nau ala lsquoatā atu ki ha ngaahi lsquoaofi fakamāfana lsquooku fakaparsquoanga fakakonga (subsidised) lsquooku fokotursquou lsquoi he malumalu lsquoo e polokalama Warm Up New Zealand Healthy Homes Vakai ki he wwwwarmupnzconz ki ha fakamatala lahi ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi kōsilio fakakolo lsquoe nirsquoihi lsquoi Nursquou Sila lsquooku nau fakarsquoatā ke tānaki atu lsquoe he kau marsquou lsquoapiacute lsquoa e fakamole ki he lsquoaofi fakamāfana ki he lsquoenau totongi tukuhau marsquou lsquoapiacute (rates) pea nau totongi fakafoki eni lsquoi ha tarsquou lsquoe hiva nai

Ko ha lenilooti lsquooku lsquoikai ke ne faipau ki he tursquoutursquouni fakalao ki he lsquoaofi fakamāfana lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia lsquoi ha tautea parsquoanga lsquooku arsquou hake ki he $4000

lsquoOku fiemarsquou ke fakamāfanarsquoi mo lsquoea lelei lsquoa e ngaahi lsquoapiacute lsquoOku totonu ke fakakaukaursquoi lsquoe he kau lenilootiacute lsquoa e founga ke lava ai lsquoe he lsquoenau kau nofo totongiacute lsquoo fakamāfanarsquoi mo lsquoai ke fetāfeaki lelei ai lsquoa e lsquoea lsquoi honau lsquoapi nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai fiemarsquou ia ke fokotursquou lsquoe he kau lenilootiacute ha mersquoa fakamāfana lsquoi he loki kotoa pē kā kuo pau ke fakafaingamāliersquoi lsquoe he kau lenilootiacute ha farsquoahinga founga fakamāfana lsquoi ha loki talanoa (lsquoi he malumalu lsquoo e Housing Improvement Regulations) Fetursquoutaki ki horsquoo kōsilio fakafeitursquouacute ke marsquou atu ha falersquoi felāversquoi mo e farsquoahinga founga fakamāfana kuo tali ke ngāuersquoaki lsquoi ho feitursquouacute

Ko e lsquoikai fersquounga ko ia lsquoa e lsquoea māfana mo e lsquoikai fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoe lava ke tupu ai ha tupu lsquoa e tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquou lsquoi he lsquoea lsquoOku totonu ke fakakaukau lsquoa e kau lenilootiacute ki he founga ke nau fakapapaursquoi ai lsquooku lava lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoo tokangarsquoi lsquoa e fetāfeaki lsquoa e lsquoea lsquoi he lsquoapiacute kae kei tauhi ai pē lsquoa e malu mo hao lsquoE lelei ke lsquoi ai ha fanga kirsquoi mersquoa teke fakamarsquou (stays) lsquoi he matapā teke

lsquoOku fakafatongiarsquoaki lsquoa e kau lenilootiacute lsquoa hono tauhi ke lsquoi he tursquounga lelei lsquoa e ngaahi mersquoa ki he fakamāfana mo e fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tafursquoanga afi lsquooku kei ala ngāuersquoaki kuo pau ke malu mo hao lsquoa e fakamanava lsquoahuacute (chimney) pea fakamarsquoa marsquou pē (vakairsquoi horsquoo aleapau malursquoiacute) Ko e lelei taha ke tāpuni malu lsquoaupito ha tafursquoanga afi lsquooku lsquoikai lsquoi ha tursquounga lelei ki hano ngāuersquoaki ke tarsquoofi hano ngāuersquoaki ia lsquoe he kau nofo totongiacute pea mo fakasirsquoisirsquoi lsquoa e hū mai lsquoa e lsquoea momoko lsquoOku toe fakafatongiarsquoaki foki lsquoa e kau lenilootiacute lsquoa hono matauhi hokohoko ke lsquoi ha tursquounga lelei ha ngaahi farsquounga fakamāfana mo fakatafe ki he lsquoea lsquoE lava ke fili lsquoe he kau lenilootiacute ke tapui lsquoi loto lsquoi he aleapau nofo totongiacute hano ngāuersquoaki ha hita fakamāfana kasa LPG lsquooku lava lsquoo lsquounuakirsquoi holo koersquouhiacute he ko e ngaahi hita lsquooku lsquoikai fakamanava ki tursquoa (unflued) lsquooku nau tukuange ha lsquoea ngarsquoungarsquou mo lsquouli ki he lsquoea lsquoi loto lsquoi he lsquoapiacute lolotonga lsquoo hono liliu lsquoo e kasa ki he lsquoea māfana (combustion)

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 15

Ko e founga faingofua taha ki he kau nofo totongiacute ke tauhi lsquoa e fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoi honau lsquoapiacute lsquoo arsquou pē ki he farsquoahitarsquou momoko ko hano toutou fakaavaava lsquoa e ngaahi matapaa mo e ngaahi matapā teke ke hū mai ha lsquoea forsquoou ki ai lsquoOku mahursquoinga lsquoa e fetāfeaaki lelei lsquoa e lsquoearsquo ki hono tauhi lsquoa e lsquoea leleirsquo lsquoi fale pea fakasirsquoisirsquoi ai lsquoa e lsquoea ngarsquoungarsquouacute lsquoo faingofua ange ai hano fakamāfanarsquoi lsquoo e falersquo

Tarsquoofi lsquoa e tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquouacute Ko e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē kuo pau ke lsquoi ha tursquounga marsquoa fersquounga kimursquoa pea toki tuku atu ke fai ai ha nofo totongi lsquoOku kau ki heni harsquoa ne hao meiacute he tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquouacute lsquoOku totonu ke tauhi lsquoe he kau nofo totongiacute honau lsquoapiacute lsquoi ha tursquounga lsquoe lsquoikai hoko ai ha tuhituhi mo ha ngarsquoungarsquou lsquoOku kau ki heni hano tauhi ke lsquoi he tursquounga lelei lsquoa e lsquoea lsquoi he fale pea mo hono holo lsquoo e tuhituhiacute lsquoi he taimi lsquooku lsquoasi mai aiacute

Kimursquoa pea nau toki hiki ki ha lsquoapi nofo totongi lsquooku totonu ke fakahoko hano sivi lsquoe he lenilootiacute mo e kau nofo totongiacute lsquoa e lsquoapiacute lsquoi he taimi tatau lsquoo fakatokangarsquoi ha ngaahi fakarsquoilonga lsquoo ha tuhituhi pe ngarsquoungarsquou pea nau felotoi ai ki he taimi mo e founga ke fakaleleirsquoi ai lsquoeniacute ko ha konga ia lsquoo e aleapau nofo totongiacute

Ko e ngarsquoungarsquouacute lsquooku farsquoa fakatupunga ia lsquoe ha ngaahi mersquoa mei tursquoa ndash vakairsquoi lsquoa e ngaahi fakataliacute pe lsquooku marsquoa pe lsquooku ngāue lelei lsquoa e ngaahi paipa fakataliacute mo e ngaahi fakatafengavaiacute lsquoI ha lsquoapi lsquooku fakavarsquoe pou vakairsquoi pe lsquooku mātursquou lsquoa e kelekele pea lsquooku lsquoikai ha ngaahi mama

Tauhi ho lsquoapiacute ke malu Ko ha lsquoapi lsquooku malu lsquooku hoko ia ko ha fakanonga ki he kau nofo totongiacute mo e kau lenilootiacute Ko e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē lsquooku fiemarsquou ke malu fersquounga Kuo pau ke fokotursquou lsquoe he lenilootiacute ha ngaahi loka pe ngaahi mersquoa pehē koersquouhiacute ke malu lsquoa e lsquoapiacute lsquoE lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke torsquoo tānaki pe liliu ha farsquoahinga loka tersquoeki marsquou ha fakangofua lsquoa e tokotaha lsquoe taha Ko hano fakahoko lsquoeni tersquoeki fai ki ai ha felotoi pea lsquoikai lsquoi ai ha lsquouhinga lelei ki ai lsquooku tarsquoefakalao ia pea lsquoe ala hilifaki ki ai ha tautea kapau lsquoe lsquoave lsquoeni ki he Tenancy Tribunal

Kapau lsquooku fokotursquou lsquoe he lenilootiacute ha farsquounga lersquoo fakatokanga (security alarm system) lsquookuacute ne fatongiarsquoaki hono tauhi lsquoeni ke lsquoi ha tursquounga lelei Kapau lsquooku lsquoikai ha farsquounga lersquoo pehē ni ka lsquooku fie fokotursquou lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke ne fuofua marsquou ha fakangofua ki heni meiacute he lenilootiacute Ko e fatongia leva ia lsquoo e tokotaha nofo totongiacute ke ne tauhi lsquoeni ke lsquoi ha tursquounga lelei lsquoI he ngatarsquoanga lsquoo e taimi nofo totongiacute ko e fatongia ia lsquoo e tokotaha nofo totongiacute ke ne torsquoo lsquoa e farsquounga lersquoo pea mo fakapapaursquoi lsquooku lsquoikai hoko ai ha maumau

lsquoI he ngatarsquoanga lsquoo e taimi nofo totongiacute kuo pau ke fakafoki lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoa e ngaahi kī kotoa mo e ngaahi nāunau malursquoi kotoa pē (lsquoo hangē ko e limouti ki he taursquoanga mersquoalele pea mo ha ngaahi kī kaati) ki he lenilootiacute Kapau lsquooku lsquoikai malava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakafoki kotoa lsquoa e ngaahi kī narsquoe lsquooatu ki aiacute lsquoe lava ke lsquoekersquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole kakato ki he ngaahi kī pea mo e loka lsquooku nau felāversquoi ki aiacute lsquoE lava ke femahinorsquoaki lōua lsquoa e ongo tafarsquoakiacute ki hono fetongi lsquoo ha ngaahi kī kuo mole pe ko ha ngaahi loka

Kapau lsquoe lsquoikai lava ke malu fersquounga lsquoa e lsquoapi nofo totongiacute lsquoo lsquoikai tupunga meiacute ha forsquoui lsquoo e tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke ne fakahoko atu lsquoeni ki he lenilootiacute lsquoOku totonu ke fakafetongi pe monomono leva lsquoa e ngaahi loka lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakahoko lsquoeni lsquoe ia pē pea kole ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki ange

Tauhi lsquoa e ngaahi lēkootiacute lsquoOku fiemarsquou lsquoa e kau lenilootiacute ke nau tauhi lsquoa e ngaahi lēkooti ki he totongi nofo totongiacute mo e pooniacute lsquoo arsquou ki he tarsquou lsquoe 7 meiacute he tarsquou fakatukuhau lsquooku nau felāversquoi ki aiacute lsquoOku totonu ke tauhi lsquoe he lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute fakatoursquoosi lsquoa e ngaahi tatau lsquoo e ngaahi mersquoa fakapepa kotoa pē lsquooku felāversquoi mo e lsquoapi nofo totongiacute lsquoi he lolotonga lsquoo e taimi nofo totongiacute pea lsquoi he māhina lsquoe 12 hili lsquoa e ngata lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ko e ngaahi mersquoa fakapepa ni lsquooku totonu ke kau ki ai lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea mo ha ngaahi feliuliuaki pe fakaforsquoou narsquoe fakahoko ki ai ngaahi līpooti ki ha lsquoarsquoahi sivi lsquoo e lsquoapiacute morsquoua vai ngaahi lsquoinivoisi pe ngaahi līpooti kehe ki ha ngaahi ngāue narsquoe fakahoko ki he lsquoapiacute lsquoo hangē ko ha ngāue

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

monomono pe fakamarsquoa pea mo ha ngaahi tatau lsquoo ha ngaahi tohi pe lsquoīmeili narsquoe lsquoave mo tali mai meiacute he tokotaha lsquoe taha lsquoOku marsquou atu lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoa e fakamatala lahi ange mo ha foomu ke tokoni ki he kau lenilootiacute ke tauhi ke tonu lsquoenau lsquofakamatala fakanounou ki he nofo totongiacutersquo

Muimuirsquoi hono tauhi lsquoo e ngaahi tursquounga mārsquoulalo taha ki he ngaahi faleacute Ko e tokolahi taha lsquoo e kau lenilootiacute mo e kau nofo totongiacute lsquooku nau fakarsquoamu ke fakahoko lsquoa e mersquoa lsquooku totonuacute lsquoi hona vā fengāuersquoakiacute Kā neongo eniacute lsquoi he taimi lsquooku fili ai ha lenilooti ke lsquooua te ne fua hono fatongia pe lsquooku lsquoi ai ha maumau lahi kuo hoko ki he Lao lsquooku lsquoi ai lsquoa e mafai mavahe lsquoo e The Tenancy Compliance and Investigations Team (Ko e Timi ki he Nofo Totongiacute mo e Ngaahi Fakatotolo) ke nau fakahoko ha ngaahi ngāue mo ha ngaahi founga lsquooku hoa mo e fiemarsquou ke fakahoko lsquoa e ngaahi tursquoutursquouniacute ke fakapapaursquoi lsquooku fai ha ngāue ki he kau lenilooti ko ia

Ko e ngaahi kaveinga lsquoe sio ki ai lsquoa e timiacute lsquooku kau ki ai lsquoa e taimi

rsaquo lsquooku ala hoko ai lsquoa e tūkunga lsquooku lsquoi ai lsquoa e lsquoapiacute ke ala matursquoutāmaki lahi ai lsquoa e morsquoui lelei mo e malu mo hao lsquoa ha taha

rsaquo kuo fakahoko ai lsquoe he lenilootiacute ha maumau lahi pe kuo hokohoko lsquoa lsquoene maumaursquoi lsquoa e Residential Tenancies Act

rsaquo lsquooku hoko ai lsquoa e tōrsquoonga lsquoa e lenilootiacute ke hōloa ai lsquoa e falala lsquoa e kakai lsquoo e fonua ki hono fakahoko lsquoa e tursquoutursquouni lsquoa e lao

Ki ha fakamatala lahi ange vakai ki he wwwtenancygovtnz lsquoE lava ke ke fetursquoutaki ki he Compliance and Investigations Team lsquoaki horsquoo telefoni ki he 0800 TENANCY (0800 836 262) pe lsquoīmeili ki he rtacompliancembiegovtnz

16

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 17

Ko hono fakaleleilsquoi ha ngaahi melsquoa

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo tulsquoutulsquouni ki he tokotaha nofo totongiacute ke ne fakamalsquoa lsquoa e lsquoapi nofolsquoangaacute pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoa ne fai

Kapau nalsquoe pehē lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fai ia pea ke tohi leva lsquoo fakahā ange lsquoe tukuatu lsquoa e lsquoaho lsquoe 14 ke fai ai lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo malsquou ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz Kapau lsquoe lsquoikai ke fakaleleilsquoi pe ngaahi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e maumauacute lsquoe lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke nau faitulsquoutulsquouni ke fai ia Kapau ko ha palopalema lsquoeni lsquooku fulsquou lahi fau lsquoe lava ke tulsquoutulsquouni lsquoe he Tribunal ke fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau lsquooku ne fiemalsquou ke fakaleleilsquoi lsquoe he lenilootiacute ha melsquoa

lsquoOku pehē lsquoe he lao kuo pau ke fakahoko lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoi he vave taha lsquoe ala lava lsquoo ka maumau ha mersquoa pe hoko ha palopalema Ko e founga lelei taha ke solova ai lsquoa e palopalema ko ha talanoa ki heni mo horsquoo lenilootiacute lsquoo vakai pe lsquoe lava ke mo kaungā fakahoko ha mersquoa ki heni

Kapau lsquoe lsquoikai ngāue lsquoeni lsquooatu ha lsquonotice of remedyrsquo (vaharsquoa taimi ke fai ai ha ngāue ki ai) lsquoo lsquooatu ai ha vaharsquoa taimi fakapotopoto ki he lenilootiacute ke fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema Ko ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquooku fakatefito ia lsquoi he mersquoa lsquooku fiemarsquou ke monomono lava ke marsquou lsquoa e ngaahi kongokonga vaharsquoa taimi ke fakahoko ai ha lsquoeke totongi malursquoi (kapau lsquooku kaunga atu lsquoeni) pea mo e taimi lsquoatā lsquoo e kau ngāue lsquoi he tafarsquoaki ko ia ke fakahoko lsquoa e ngāue (kapau lsquoe fiemarsquou) lsquoOku totonu ke fakakaukau lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he ngaahi mersquoa ko lsquoeniacute pea mo e fakavavevave lsquoo e fiemarsquouacute lsquoi he taimi lsquooku nau fakakaukaursquoi ai lsquoa e vaharsquoa taimi ke tuku atu ki he lenilootiacute ke fakahoko ai lsquoa e ngāue lsquoE lava ke lsquoi ai ha

solovarsquoanga fakataimi kae lsquooua leva kuo lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakaukaursquoi lsquoa e ngaahi mersquoa ke fakahoko

Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngāue pea solova lsquoa e palopalema lsquoe lava leva lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo tohi kole ki he Tenancy Tribunal ke marsquou mai ha work order (tursquoutursquouni ki ha ngāue ke fakahoko) lsquoo lsquoi ai ha forsquoi fili ke ngāuersquoaki lsquoa e totongi nofo ke fakahokorsquoaki lsquoa e ngāue kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe fakarsquoamu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoa e aleapau nofo totongiacute lsquoo hangē kapau lsquookuacute ne lsquoi he malumalu lsquoo ha nofo totongi fixed-term (taimi tursquoupau) kuo pau ke lsquooatu lsquoi he tohi lsquonotice of remedyrsquo ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquoa ia lsquoe lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho hokohoko lsquoe 14 ke ne fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema lsquoI he ngaahi taimi lsquoe nirsquoihi lsquoe ala fakapotopoto ke lsquooatu ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi lsquooku laka hake lsquoi he lsquoaho lsquoe 14

Kuo pau ke ke fakarsquoatā ha taimi fersquounga ki he ngaahi fakahoko fatongia lsquoo hangē ko hano lī meili pe lsquoīmeili atu lsquoo e tohi fanongonongo lsquoOku marsquou atu ha fakamatala lahi ange pea mo ha tatau lsquoo e rsquo14 day notice to remedyrsquo lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoi he wwwtenancygovtnz lsquoa ia lsquookuacute ne toe fakamarsquoalarsquoala atu foki lsquoi ai lsquoa e ngaahi taimi ki he fakahoko fatongia

ƨ Ko e hā ha melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau ko e ngāue ni lsquooku fulsquou fiemalsquou ke fai fakavavevave

Kapau ko e melsquoa ni lsquoe ala lavea pe hoko ai ha fakatulsquoutāmaki ki ha taha pe maumau kehe kuo pauke fakahoko ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai malsquou lsquoa e lenilootiacute ke tala ki ai pea lsquoe lava ke fai lsquoa e fakaleleilsquoiacute pe ngaahi ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoE lava ke nau lsquoekelsquoi ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki lsquoa e fakamole nalsquoe faiacute Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi ia lsquoe he lenilootiacute pea lsquoe lava ke kole tokoni lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

18

ƨ lsquoE lava ke tuli pe kapusi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e tokotaha nofo totongiacute koelsquouhi ko lsquoene lāunga

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe fakahā lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ke mavahe koelsquouhi ko ha lāungalsquoi lsquoa e lenilootiacute pe ko hano fakahā ki he valsquoa ngāue Tenancy Services ha melsquoa kuo hoko lsquoOku ala ui ia ko e retailatory notice pe ko e tohi fakatokanga fakafepaki (koelsquouhi ko e lāunga) lsquoOku hā lsquoi he lao lsquooku lsquoikai ngofua ki he lenilootiacute ke ne fai ha fakafepaki (retaliatory notice) pehē lsquoE lava ke fakahā lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal kapau lsquooku ne tui kuo fai lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga fakafepaki lsquoE vakailsquoi leva lsquoe he Tenancy Tribunal pe ko e fakatokanga ni nalsquoe fai fakalao ia lsquoo makatulsquounga he lsquouhinga totonu) pe te nau fakatalsquoelsquoaongalsquoi lsquoa e fakatokanga ni

ƨ lsquoE lava fēfē ke tokoni atu lsquoa e valsquoa Tenancy Services ke fakalelei lsquoi ha ngaahi fehaalaaki

Ko e melsquoa ke fuofua faiacute ke fai ha femahinolsquoaki mo ha fetalanoalsquoaki fekaulsquoaki mo e melsquoa nalsquoe hoko Taimi lahi ko e ngaahi melsquoa ni nalsquoe tupu pē ia mei he fetalsquoemahinolsquoaki pe ko ha fehaalaaki Vakai ki he ngaahi fakahinohino lsquooku lsquooatu lsquoi he lsquoemau uepisaiti ki he ngaahi founga kehekehe ke mo lava ai lsquoo vetelsquoaki lsquoa e ngaahi faingatalsquoalsquoia lsquoi homo vaa

Kimulsquoa pea ke toki lea ki holsquoo lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo Fakapapaulsquoi lsquooku lsquoosi mahino lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku ke tokanga pe hohalsquoa ki ai lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe toe mahino ange ki he tokotaha koia lsquoa e melsquoa ni lsquoo kapau te ke hikilsquoi pe tohilsquoi hifo

rsaquo Mateuteu ke ke fakahā ange pe koe ha halsquoo fokotulsquou ke lava ai lsquoo tolona lsquoa e palopalema Fakamatalalsquoi ke mahūlsquoinga mālie mo mahino lsquoa e palopalema pea lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke fai lsquoaki hano fakaleleilsquoi

rsaquo lsquoE lava ke ke tohi pe fakahoko ha fakatokanga (Notice to remedy) lsquooku lsquoi ai lsquoa e fakaleleilsquoi lsquooku fiemalsquou ke fakahoko Ko e tohi fakatokanga (Notice to remedy) lsquoe tukuatu ai ha lsquoaho lsquoe 14 ki he tokotaha ko ia ke ne fai e fakalelei lsquoOku lsquoi ai ha tatau lsquoo e ngaahi tohi fakatokanga pehē ke ke falsquoifalsquoitaki ki ai lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

ƨ Founga Fakalelei Fakavavevave (FastTrack Resolution)

Ko e founga fakaleleilsquoi fakavavevave eni mo lava ke felotoi ai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo hili ha fetalsquoemahinolsquoaki lsquoi ha ngaahi melsquoa lsquoo hangē ko e tōmui lsquoo ha totongi nofo pē ko ha ngaahi molsquoua ke totongi (lsquoo hangē ko e totongi tukuhau vai pē water rates) lsquoOku ne fakalsquoailsquoai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha nofo totongi ke na lava pē lsquoo fai ha femahinolsquoaki pē felotoi pea ke na lototaha ke fai ha tulsquoutulsquouni lsquoe ha tokotaha fakatonutonu (mediator) lsquoo lsquoikai ke toe fiemalsquou ke na fakataha lsquoo fai ha fefakatonutonulsquoaki

Ko e Fakatonutonu Fakavavevave lsquooku tuha mo taau ia lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha felotoi pea ke fakahoko ia ko ha tohi tulsquoutulsquouni mei ha tokotaha fakatonutonu (mediatorlsquos order)

rsaquo ko e felotoi ni lsquooku faingofua mo mahino lsquoaupito ki he lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo pe

rsaquo nalsquoe lsquoosi lsquoi ai lsquoa e talanoa felotoi pē ia kimulsquoa pea iku lsquoo kei hoko atu pē lsquoa e faingatalsquoalsquoia pea toe lava lsquoo fai ha felotoi folsquoou ki ai

lsquoOku lava ke toe fakaikiiki atu eni lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnzdisputesfasttrackshyresolution

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai ke mo felotoi lsquoe lava ke mo ōmai ke tau fakatonutonu (mediation)

Kumi tokoni mai kia kimautolu lsquoaki halsquoo kole ki he Tenancy Tribunal Ko e totongi lsquoo ha tohi kole ko e $2044 lsquoI hono malsquou lsquoo holsquoo tohi kole te mau teuteu leva ke fai lsquoa e fakatonutonuacute

Ko e founga fakatonutonuacute (mediation) lsquooku fai lsquoaki ia ha lsquooatu ha faingamālie ke mo fakataha lsquoo alealsquoi lsquoa e melsquoa nalsquoe hoko pea mo felotoi he melsquoa ke fakaleleilsquoi lsquoakiacute pea ke tokonilsquoi kimoua lsquoe ha tokotaha fai fakatonutonu (mediator) lsquoE tokoni lsquoa e tokotaha fakatonutonu ke fakamahino atu a e ngaahi melsquoa lsquooku fai ai lsquoa e talsquoefiemālie pea ke feinga ke alsquou ki ha felotoi

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 19

ƨ lsquoOku fēfē lsquoa e founga lsquoo e fakatonutonuacute

lsquoE lava lsquoo fai eni lsquoi ha fetelefonilsquoaki pe ko ha femātaaki lsquoOku maheni lsquoaupito lsquoa e kau fai fakatonutonuacute mo e ngaahi melsquoa fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute ka lsquooku lsquoe lsquoikai ke nau kau ki ha tafalsquoaki pea lsquoe lsquoikai ke nau fai tulsquoutulsquouni atu lsquoOku fakapulipuli pea lsquooku tuku atu ke mo felotoi mo e tafalsquoaki lsquoe taha ki he melsquoa ke faiacute mo hoko atu ki ai lsquoOku kehe lsquoa e founga fakatonutonu kolsquoeniacute me he Tenancy Tribunal lsquoa ia lsquooku hanga lsquoe he fai fakatonutonu ai lsquoo fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni pea te ne fakahā atu lsquoa e melsquoa ke mo fai

ƨ Kapau te mo felotoi ki hono ikulsquoangaacute

Ko e felotoi koia lsquooku fai lsquoi he founga fakatonutonu kolsquoeniacute lsquooku fakalao ia pea lsquoe fiemalsquou ke talangofua ki ai lsquoE lsquoasi pe lsquoi he alea mo e felotoi ni lsquoa e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe maumaulsquoi Kapau lsquoe fiemalsquou ke lsquoi ai ha mafai ke fakahoko pea mo fakamālohilsquoi ke fakahoko lsquoe lsquoave ia ke taalsquoi ai lsquoa e sitapa pea silalsquoi ia lsquoe he Tenancy Tribunal

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala fai ha felotoi ki ai

lsquoOku lahi lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala faiacute ka ko e konga lahi ko e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo e ngaahi totonu ke kei hoko atu lsquoa e nofo lsquoi he fale nofolsquoanga (possession) ngaahi melsquoa fakapalsquoanga pea mo ha ngāue ke fai lsquoE lava ke fai kotoa ia lsquoi ha fakatonutonu (mediation) pe ko e tulsquoutulsquouni mei he Tribunal

ƨ Ko e tulsquoutulsquouni ke hoko atu pe fakangata

Kapau lsquoe fulsquou maumaulsquoi mamafa lsquoe ha tokotaha lsquoa e aleapau nofo totongiacute pe ko e lao ni lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke tulsquoutulsquouni ke fakangata lsquoa e aleapauacute lsquoE lava ke hoko lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo lsquooku tōmui lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 21 lsquoa lsquoene totongi nofo (lsquoo kau ai lsquoa e lsquoaho ko ia ne fai ai ha tohi kole ki he Tribunal)

rsaquo kuo ne fakahoko ha maumau lahi pe fakamanamana te ne fai ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

rsaquo kuo ne lsquoosi taalsquoi pe fakamanamana ke ne taalsquoi lsquoa e tokotaha lsquooku holsquoona lsquoa e lsquoapiacute lenilootiacute pe ko e fāmili lsquoo e lenilootiacute pe ko hano fakafofonga pe

ko ha nilsquoihi kehe lsquooku nau nofo totongi pe ko e kaungālsquoapi (pe ko halsquoa ne kouna ha nilsquoihi ke nau fai pehē)

rsaquo lsquooku ne maumaulsquoi lsquoa e aleapauacute lsquoi ha ngaahi founga kehe (lsquoo hangē ko hano lsquooatu lsquoe he lenilooti ki ai ha fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo pea lsquoikai ke ne fai ki ai) pea lsquooku tui lsquoa e Tribunal ia lsquoe lsquoikai ke taau ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute Kapau ko e palopalema ni lsquoe lava ke fakaleleilsquoi lsquoe lava ke lsquoave ha tohi fakatokanga (notice to remedy) lsquoo lsquooange ha lsquoaho lsquoe 14 ke fakaleleilsquoi pea ke fuofua fai eni pea toki lava ke fai ha kole ki he Tenancy Tribunal ke fakangata

ƨ Tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo ha palsquoanga

Ko e tulsquoutulsquouni eni ki he lenilootiacute pe tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha palsquoanga ki he tokotaha ko e lsquoE lava lsquoeni lsquoo kapau

rsaquo lsquooku molsquoua lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ko e nounou lsquoo lsquoene totongi nofo pe nalsquoa ne totongi lsquoo mahulu hake lsquoi he totongi totonuacute

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha maumau ngāue fakamalsquoa ngaahi ngoue pe lsquoave ha veve

rsaquo lsquooku fiemalsquou ke totongi fakafoki lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ha fakamole ki he ngaahi ngāue nalsquoe fiemalsquou ke fai fakavavevave

rsaquo ke totongi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha palsquoanga ko e tautea koelsquouhi ko e maumaulsquoi lsquoo e lao

rsaquo ke totongi huhulsquoi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha mole nalsquoe hoko koelsquouhi ko ha koloa nalsquoe mole pe ko ha melsquoangāue nalsquoe lsquoikai ke sai koelsquouhi nalsquoe lsquoikai ke tauhi pe monomono pe fakaleleilsquoi

ƨ Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni eni ki ha taha ke ne fakaleleilsquoi ha melsquoa koelsquouhi nalsquoe maumau pe lsquoikai toe ngāue Kapau lsquooku felāversquoi lsquoa e tursquoutursquouniacute mo ha kaveinga lsquookuacute ne uesia lsquoa e morsquoui leleiacute pea mo e malu mo hao lsquoe lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquopay outrsquo (totongi lsquoi tursquoa) lsquoene tokotahakau nofo totongiacute ke fakafetongirsquoaki harsquoa ne fakahoko lsquoa e tursquoutursquouniacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tursquoutursquouni lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ke ne fakahoko ha ngāue lsquoi ha lsquoaho tursquoupau pea lsquoikai ke fakahoko lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

20

lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakahoko lsquoa e ngāue ki he mahursquoinga lsquooku hā lsquoi he tursquoutursquouniacute pea lau lsquoa e fakamole ko ha morsquoua totongi nofo

ƨ Ngaahi tulsquoutulsquouni kehe

lsquoE lava lsquoe ha tulsquoutulsquouni lsquoo toe fakamahino lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoo kapau lsquoe lsquoikai ke talangofua ha taha ki he tulsquoutulsquouni koia Pea lsquooku lsquoi he falsquoahi lsquoe taha ke nau fakahā pe lsquooku nau fiemalsquou ke fakahoko ia Ko e fakatātā eni ndash ko ha tulsquoutulsquouni ki he lenilootiacute ke ne fakafoki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea kapau lsquoe lsquoikai pea ke ne totongi ha palsquoanga

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai fai ha felotoi lsquoi ha fakatonutonu (mediation)

lsquoE lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal ke nau fakamaaulsquoi lsquoa e melsquoa ni Ko e Tribunal ko e founga fakatonutonu ia lsquooku fakamātoato mo toe mamalu ange Ko e Tribunal ko e valsquoa ngāue ia lsquoo e potungāue lsquoo e ngaahi fakamaaulsquoanga (Ministry of Justice) pea lsquoe lsquoi ai ha tokotaha fakamaau ai ke fanongo ki he fakamatala lsquoa e ongo tafalsquoakiacute kau fakamolsquooni pea ne vakailsquoi lsquoa e ngaahi fakamolsquooni lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute toki fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni lsquoE lava ke fai lsquoe he Tenancy Tribunal ia ha tulsquoutulsquouni felāvelsquoi mo koe neongo pe te ke lsquoalu ki hono ui lsquoo e fakatonutonu pe lsquoikai lsquoOku hiki lsquoe he tokotaha fakamaauacute lsquoa lsquoene tulsquoutulsquouni lsquoa ia ko e tulsquoutulsquouni ia lsquoa e Tribunal Ko e tulsquoutulsquouni lsquoa e tokotaha fakamaauacute lsquooku hangē ia ha tulsquoutulsquouni lsquoa e fakamaaulsquoanga ndash lsquoe lsquoave lsquoa hono tatau ki he ongo falsquoahi lōua pea kuopau ke na talangofua ki ai

lsquoOku lsquoatā foki lsquoa e fakamaaulsquoanga ni ki he kakai ke nau fanongo he ngaahi fakatonutonuacute lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoo lsquoave ha kakai ke nau poupou mo felsquoao ka lsquoi he taimi lahi lsquooku lsquoikai ke tali ke ngāuelsquoaki ha loea ke ne fakahoko holsquoo tafalsquoaki Kaekehe lsquoe lava ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoi he ngaahi fakatonutonu e nilsquoihi lsquoo kau ai lsquoa e ngaahi melsquoa ni

rsaquo ko e vātamaki ni lsquooku laka hake lsquoi he $6000

rsaquo tali lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ke ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo kuo tali lsquoo fakangofua kinautolu lsquoe he Tribunal

lsquoE lava ke fakangofua lsquoe he Tribunal ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoo kapau

COURT

rsaquo lsquooku fulsquou fihi mo faingatalsquoa lsquoa e melsquoa lsquooku hoko

rsaquo lsquooku mo fulsquou faikehekehe lahi lsquoaupito mo e tafalsquoaki lsquoe taha lsquoo faingatalsquoa ange ai ke ke fakahoko lelei lsquoa holsquoo fakamatala

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava lsquoe ha taha lsquooku lsquoikai ko ha loea ke ne fakafofongalsquoi koe Kapau lsquooku ke pehē lsquooku totonu ke fai ia pea ke fetulsquoutaki mai kiate kimautolu kimulsquoa pea toki fai lsquoa e fakatonutonu lsquoi he Tribunal

ƨ lsquoE lava fēfē keu kounalsquoi lsquoa e falsquoahi lsquoe tahaacute ke ne talangofua ki he tulsquoutulsquouni nalsquoe lsquoosi fai

Kapau lsquookuacute ke marsquou ha tursquoutursquouni lsquoa e fakatonutonuacute (Mediatorrsquos order) kuo lsquoosi silarsquoi pe ko ha tursquoutursquouni lsquoa e Tenancy Tribunal lsquoe lava ke ke kole ki he varsquoa Collections ndash Ministry of Justice ke ne lsquoeke lsquoa e morsquoua ni Ko e ngaahi tohi kole Civil Enforcement kotoa pē lsquoe lava ke lsquoave ia ki he tursquoasila lsquoi lalo pe lsquoe faile ia lsquoi ha taha lsquoo e ngaahi District Court of New Zealand (Fakamaaursquoanga Fakavahe lsquoa Nursquou Sila)

Ministry of Justice Central Processing Unit SX10042 Wellington

lsquoE lava ke ke marsquou atu meiate kimautolu ha fakamatala lahi ange felāversquoi mo hono tānaki lsquoo ha morsquoua Vakai ki he wwwtenancygovtnz

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 21

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kimulsquoa lsquoi he lsquoaho lsquooku loto ke mavahe ai

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he lenilootiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa Kaekehe lsquoe lava lsquoe he lenilooti ke fai halsquoa ne fakatokanga lsquoaho lsquoe 42 lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e nofolsquoanga ni lsquoe he tokotaha lsquooku holsquoona pe ko hono fāmiliacute ke nau hiki mai lsquoo nofolsquoi ia ko honau lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo kuo lsquoosi fakatau atu lsquoa e lsquoapiacute pea kuo lsquoosi fakakakato lsquoa e alea fakatau pea fiemalsquou lsquoe he tokotaha nalsquoa ne fakatauacute ke fakalsquoatā lsquoo lsquooua lsquoe toe nofo ha taha ai

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ke hiki ki ai halsquoa ne kau ngāue totongi (pea lsquooku lsquoosi hā pe lsquoi he aleapau nofo totongi lsquooku ngāuelsquoaki pe lsquoe ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ki ai)

lsquoE fakapotopoto ke tauhi ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga lsquoI holsquoo lsquoave halsquoo tohi fakatokanga lsquooku ke loto ke fakangata lsquoa e aleapauacute kuo pau ke

rsaquo fai ia lsquoaki ha tohi

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoa e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi nofo totongiacute

rsaquo fakahā ke mahino lsquoa e lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai

rsaquo fakamolsquooni he tohi

Kapau lsquooku nounou hifo he lsquoaho lsquoe 90 lsquoa hono lsquooatu lsquoo e fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke fakamahino lsquoa e lsquouhinga lsquooku nounou aiacute

ƨ lsquoE fēfē kapau lsquooku fie hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia kimulsquoa pea lsquoosi lsquoa e aleapauacute

Kapau lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga ke fakangata lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe ngofua ke nofo lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoi he aleapauacute Ka lsquoo kapau lsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia ke mavahe kimulsquoa ai lsquoe kei fiemalsquou pē ke fai halsquoa ne tohi fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 ki he lenilootiacute

lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe sai pe ki he lenilootiacute ke hiki ki mulsquoa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ka kuo pau ke na felotoi lōua ki ai lsquoi ha tohi

ƨ lsquoE lava ke fakangata ha fixed term tenancy kimulsquoa he taimi nalsquoe tonu ke toki lsquoosi ki ai

lsquoE lsquoikai lava ke fakangata ha aleapau nofo totongi fixed-term kaelsquooua kuo felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha toki tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal pea lsquoe lava ke fai ia Ko e lsquoaho ke fakangata ai lsquooku lsquoosi lsquoasi pe ia he tohi aleapau

lsquoE ala lava lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoo fai ha tulsquoutulsquouni ke fakangata vave ha aleapau fixed term lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha fulsquou maumaulsquoi lahi lsquoo e aleapauacute

rsaquo kuo malsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoe hiki lsquoa e totongi nofo koelsquouhi ko ha ngaahi melsquoa nalsquoe lsquoikai halsquoa ne lsquoilo lsquoe hoko pea ko ha hiki eni lsquooku fulsquou lahi lsquoo ala hoko ai ha faingatalsquoalsquoia lahi pe

rsaquo ko e aleapauacute nalsquoe makatulsquounga ia lsquoi he ngaahi tulsquoutulsquouni fakakautaha (body corporate operational rules) lsquoa kinautolu lsquooku lesisita ai lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga lsquoo fakatatau ki he lao Unit Titles Act 2010 pea lsquoi ha liliu ki he ngaahi tulsquoutulsquouni koia lsquoe lsquoikai fakapotopoto ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute pe

rsaquo Kuo hoko ha ngaahi melsquoa talsquoelsquoamanekina ki he lenilooti pē ko e tokotaha totongi nofo lsquoo ala hoko ai ha fulsquou faingatalsquoalsquoia lahi

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

22

ƨ Koe hā lsquoa e founga totonu ke lsquoave lsquoaki lsquoa e tohi fakatokanga

lsquoOku totonu ke lsquoave lsquoa e tohi fakatokanga ki he tulsquoasila (address for service) nalsquoe lsquoosi fakamahino atu ke fai lsquoa e ngaahi fetulsquoutaki fakalao ki ai Ko e tulsquoasila eni lsquoo ha lsquoapi puha meili he Positi lsquoOfisi lsquoimeili pe fika lsquoo ha misini fax

Kapau lsquoe lava ke ke lsquoave hangatonu lsquoa e tohi fakatokanga ni ki he nima lsquoo e tokotaha koia lsquoe lau eni kuo ke lsquoosi fakakakato lsquoa hono tufa atu

Koelsquouhi ke fakapapaulsquoi lsquooku lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke malsquou ai lsquoa e tohi fakatokanga lsquoe he tokotaha koia lsquooku pehē lsquoe he lao tukukehe ka malsquou ha fakamolsquooni ke fakalsquoikailsquoi lsquoaki kuo pau ke

rsaquo tuku atu ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 kapau nalsquoe lsquoave lsquoa e fakatokanga he meili

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 2 kapau nalsquoa ke lsquoave lsquoa e tohiacute lsquoo tuku lsquoi he puha tohi lsquoi honau tulsquoasila pe lsquoi he matapā hūlsquoanga ki honau fale

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha lsquoimeili hili lsquoa e 5 efiafi

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha misini fax he lsquoosi lsquoa e 5 efiafi

lsquoOku toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho ki he fakatokanga lsquoi he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi fakatokanga Ko e fakatātā eni ki ai ka lsquoave lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoaho 21 ki he lenilootiacute ke fakangata pea lsquooku lsquoave ia lsquoi he meili lsquooku tonu ke nau tukuange ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 ke ne malsquou ai lsquoa e tohiacute lsquoE toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho lsquoe 21 mei he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi lsquoe he lenilootiacute

ƨ Fēfē kapau teu lsquoimeili lsquoa e tohi fakatokanga

Kapau te ke fai lsquoeni pea lsquoe fakapotopoto ke fuofua vakai pe lsquoe malsquou ha fakamolsquooni pau lsquoe lava ke alsquou lsquoa e lsquoimeili (delivery receipt) ki he tokotaha ko ia pea toki lsquoave

Ko e fakamolsquooni kolsquoeni lsquoe lava ai lsquoo lsquoilo lsquoa e taimi lsquoe alsquou ai lsquoa e lsquoimeili ki he tokotaha nalsquoe lsquoave ki ai

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoi he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo ha aleapau fixed-term tenancy

lsquoI he lsquoene alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosiacute lsquoe kei hoko atu ia ka lsquoi he founga periodic tenancy pea lsquoe kei tatau ai pe mo e ngaahi kupu lsquoo e aleapau ni lsquoo hange ko e alepau nalsquou toki lsquoosi tukukehe

rsaquo ka toe fakafolsquoou lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute halsquoana aleapau folsquoou pe ko hono toe fakaloloa atu lsquoa e aleapauacute pe

rsaquo ko ha fakahā lsquoe ha taha kuo ne loto ke fakangata lsquoa e nofo totongi Ko hono fakahoko ha fakatokanga pehē ni lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e lsquoaho 21 ki he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa he lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai lsquoa e aleapau

Kapau nalsquoe fakalsquoatā lsquoi he tohi aleapau ke toe fakafolsquoou pe fakaloloa atu lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke toe fakaloloa atu kuo pau ke fai halsquoa ne tohi ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou ange lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute pea ka lsquoikai lsquoe lsquoikai lava ke toe fakaloloa atu lsquoa e aleapau kapau lsquooku lsquoikai loto ki ai lsquoa e lenilootiacute

Teuteu hiki ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoa e tokotaha nofo

totongiacute ke fai lsquoi halsquoaacute ne hiki

Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau

rsaquo ke mavahe atu lsquoi he lsquoaho kuo lsquoosi fakahā ki ai lsquoe he lenilootiacute lsquoi halsquoa ne tohi fakatokanga

rsaquo totongi kakato lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi

rsaquo fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo lsquoave lsquoa e veve kotoa lsquoi he lsquoaho fakalsquoosiacute

rsaquo lsquoave mo lsquoenau ngaahi ngalsquootolsquoota

rsaquo lsquoave lsquoa e ki kaati ki pea mo e ki ki he fale taulsquoanga melsquoalele ki he lenilootiacute

rsaquo tuku lsquoo lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa pe naunau fale lsquoa e lenilootiacute

Kapau lsquoe lsquoikai ke fai kotoa lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ke mau totongi ange ki ai ha konga pe ko e kotoa lsquoo e palsquoanga pooni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 23

ƨ Ko hono fakafoki lsquoo e totongi pooni

lsquoI he lsquoosi lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe lelei taha ke femahinolsquoaki lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he lahi lsquoo e totongi pooniacute ke fakafokirsquo Ngāuelsquoaki lsquoa e lipooti nalsquoe fai lsquoi hono sivilsquoi lsquoo e fale he kamatalsquoanga ke fakamahino pe nalsquoe lsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko lsquoE lsquoikai lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ke totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha liliu ki he fotunga lsquooku hoko ki he fale pe ko hono ngaahi naunau tupu pe ia mei halsquoa ne motulsquoa pea mo hono ngāuelsquoaki fakalelei

ƨ lsquoE fakafoki fēfē mai lsquoa lsquoeku pooni nalsquoe lsquoosi totongi

Hili ha felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he melsquoa ke fai ki he palsquoanga pooni te na fakafonu ha foomu ke fakafoki lsquoaki (bond refund form) lsquoE malsquou lsquoa hono tatau lsquoo e foomuacute mei he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

Kapau lsquooku mo tali lsquooku tō nounou lsquoa e totongi nofo nalsquoe malsquou mei he tokotaha nofo totongiacute pe lsquooku lsquoi ai ha maumau pea hikilsquoi hifo ia lsquoi he foomu pea ke fakamolsquooni ai lsquoO anga pehe ni kapau ko e pooni nalsquoe $600 pea mo felotoi ko e ngaahi lsquoo e matapā siolsquoata lsquooku $150 pea te mo tohilsquoi hifo

Totongi ki he lenilootiacute lsquoa e $150

Totongi ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e $450

Fakapapaulsquoi ke fakakau lsquoa holsquoo mo ongo fika lsquoakauni lsquoi he foomu koelsquouhi lsquoe lsquoikai ke mau li atu ha sieke pe palsquoanga (cash)

lsquoI he lsquoemau malsquou lsquoa e foomu ni te mau vakailsquoi lsquoa e ongo fakamolsquooni tohi nima pe lsquooku tatau mo e fakamolsquooni nalsquoe fai lsquoi he foomu (bond lodgement) nalsquoe fakahū mai lsquoaki lsquoa e pooni Ko e melsquoa ia lsquooku mahulsquoinga ai ke mau lsquoilolsquoi lsquoa e fetongi kotoa pe lsquoo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga ni Kapau lsquooku hā kehekehe lsquoa e fakamolsquooni tohinima pea lsquoe lsquoikai lava ke mau fakafoki lsquoa e pooni kaelsquooua kuo mau toe fai ha fakalsquoekelsquoeke makehe

Taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki ha fale nofo totongi lsquoe taha pea lsquoe ala faingofua ange ke mau fakahū pe ia ke ngāuelsquoaki ko e pooni ia ki he lsquoapi nofolsquoanga folsquoou lsquoE fiemalsquou leva ke ke ngāuelsquoaki lsquoa e foomu ki hono liliu lsquoo e pooni (bond transfer form)

ƨ Fēfē kapau lsquoe lsquoikai ke felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he pooni

Fetulsquoutaki lsquoo fakahā ki he Tenancy Tribunal lsquoi he vave taha lsquoE lsquoi ai leva lsquoa e tokotaha fakatonutonu (mediator) te ne feingalsquoi ke fai ha felotoi

ƨ Fēfē kapau lsquooku faingatalsquoa ke fai ha fetulsquoutaki mo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

Kapau lsquooku faingatalsquoa pea ke fakafonu lsquoa e foomu totongi fakafokiacute (bond refund) pea ke fetulsquoutaki ki he potungāue Tenancy Services ke vakai lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe ala fai

ƨ Ko e hā e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe hiki atu ha taha lsquoo e kau nofo totongi

lsquoI he taimiacute nilsquoihi lsquoe lava ke hiki atu ha taha lsquoi he kau nofo totongi ne nau lsquoosi fakamolsquooni kotoa lsquoi he tohi aleapau kae kei nofo atu pē lsquoa e nilsquoihi Kapau lsquoe tali lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava pe ke halsquou lsquoa e tokotaha hiki maiacute lsquoo hoko atu lsquoaki lsquoa e lsquoinasi lsquoo e tokotaha kuo hiki atuacute Kapau lsquoe fai eni pea kuo pau ke mou fakahā mai lsquoaki ha fakamolsquooni lsquoa e lenilootiacute tokotaha lsquoe hikiacute pea mo e tokotaha te ne fetongi maiacute lsquoi he foomu ko e ldquochange of tenant bond formrdquo pea lsquoomai

lsquoE lsquoikai ke liliu heni lsquoa e tohi aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke toe falsquou ha tohi aleapau folsquoou ke fakakau ai lsquoa e tokotaha hiki folsquoou atu

MOVERS

MOVERS

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

24

Ko e ngaahi melsquoa kehe fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute

ƨ Ko e lenilootiacute lsquoe mavahe atu lsquoo laka hake he lsquoaho lsquoe 21

Kapau lsquoe mavahe atu mei Nulsquousila lsquoa e lenilootiacute lsquoo laka hake he lsquoaho hokohoko lsquoe 21 pea kuo pau ke ne fokotulsquou hano fakafofonga ke ne tokangalsquoi lsquoa e nofolsquoanga he taimi koia Kuo pau ke fakahā lsquoe he lenilooti ke lsquoilo lsquoe he tokotaha nofo totongi pea mo e Tenancy Services (kapau nalsquoe lsquoosi totongi ha pooni) lsquoa e feitulsquou ke fai ha fetulsquoutaki ki hono fakafofonga

Ko hono fakatau atu ha lsquoapi nofo totongi ƨ lsquoE fiemalsquou ke tala lsquoe he lenilootiacute ki he

tokotaha nofo totongiacute lsquooku ne fakatau atu lsquoa e lsquoapi

lsquoIo kuo pau ke nau tala ki he tokotaha nofo totongiacute pea mo ha taha pē lsquooku fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute lsquoi ha tohi ke nau lsquoilo lsquooku ne feinga ke fakatau atu

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e lenilootiacute ke lsquoomai lsquoa e kakai lsquooku nau fie fakatau ke nau sio mo vakailsquoi lsquoa e nofolsquoanga lsquoi ha loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea ke lsquooua nalsquoa fakafaingatalsquoalsquoialsquoi lsquoo lsquoikai ha lsquouhinga lelei ki ai

lsquoI hono fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga kuopau ke fakahā lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ki he tokotaha nofo totongiacute a e tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapi pea mo e lsquoaho te nau hoko ai ko e lenilooti Kuo pau ke fakahā lsquoe he tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapiacute ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa hono hingoa feitulsquou pe founga ke fai lsquoaki ha fetulsquoutaki pea mo e founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi nofo lsquoo hangē ko e fika lsquoo ha lsquoakauni lsquoi he pangikē lsquoI hono fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute ko e mafai lsquoo e lenilootiacute ki he pooni lsquoe hiki ia ki he lenilootiacute folsquoouacute Kapau lsquooku fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ke totongi

ange ha konga lsquoo e pooniacute pea lsquooku tonu ke fai lsquoeni kimulsquoa he lsquoaho lsquooku fakalsquoosi ai lsquoa e fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute (pe ko e lsquoaho lsquoe malsquou ai ndash possession date - lsquoe he tokotaha fakatau lsquoo kapau lsquoe hoko ia kimulsquoa)

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke lsquoilo lsquoe he Tenancy Services

Kapau lsquooku mau tauhi ha pooni pea lsquooku totonu ke nau lsquoilo pe lsquooku lsquoi ai ha lenilootiacute folsquoou Kuo pau ke fakafonu lsquoe he lenilooti motulsquoa pea mo e lenilootiacute folsquoouacute lsquoo na fakamolsquooni lsquoi he foomu lsquochange of landlordagentlsquo Te mau hikilsquoi leva lsquoa e hingoa lsquoo e lenilootiacute folsquoou lsquoi he lekooti lsquoo e ngaahi pooni te mau tauhiacute

ƨ lsquoOku lsquoi ai ha ngaahi lao makehe ki ha fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ko ha koloa kuo puke lsquoo fakatau atu (mortgagee sales)

lsquoI ha hiki mai ha tokotaha folsquoou pe ko ha puke fakalao lsquoo e lsquoapiacute ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatau (mortgagee) ke ne hoko atu lsquoa e aleapau nofo totongi te ne malsquou lsquoa e mafai tatau mo ha lenilooti lsquoi he lao Residential Tenancies Act Kapau ko e aleapau ko e ldquofixed-termrdquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e kautaha nalsquoa nau fakatau pe ko e pangike ke nau fai lsquoa e ngaahi fakatokanga angamaheni mo ha aleapau ldquoperiodic tenancyrdquo ka lsquoe lsquoi ai pē lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe kilsquoi kehe ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fakangata ha aleapau founga ldquofixed-term tenancyrdquo lsquoo hangē hano fakangata ha lsquoo ha ldquoperiodic tenancyrdquo lsquoo kapau lsquoe liliu lsquoa e lsquoapi lsquoo malsquou ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatauacute pea kuo nau fiemalsquou ke nau toe fakatau atu (mortgagee possession) lsquoE lsquoikai ha liliu ia ki he ngaahi totonu lsquoa e lenilooti folsquoouacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 25

ƨ lsquoE lava ke malsquou ha tokoni mei he Tenancy Services lsquoi ha fekihiaki lsquoa e kau nofo totongi (flatmates)

lsquoIkai lsquoe lsquoikai lava ke mau tokoni Te mau toki lava pe ke tokoni lsquoi ha ngaahi faingatalsquoalsquoia he vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongiacute Kaekehe manatulsquoi kapau te ke lsquoalu lsquoo nofo totongi fakataha mo ha nilsquoihi pea mou fakamolsquooni fakakātoa lsquoi he tohi aleapauacute te mou kau kotoa lsquoi he ngaahi fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he tohi aleapauacute lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi lsquoe ha taha lsquoa hono lsquoinasi he totongi nofo pe ko halsquoa ne maumaulsquoi ha melsquoa lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ia ke totongi ia lsquoe ha nilsquoihi pe ko e kotoa lsquoo e kau nofo totongiacute neongo pe ko hai nalsquoa ne fai lsquoa e maumau lsquoE lava lsquoo malsquou atu ha ngaahi falelsquoi lsquoi ha hoko ha makuku lsquoa e kau nofo totongiacute mei he Community Law Centres Citizens Advice Bureaux pea mo e valsquoa falelsquoi malsquoae fānau ako he ngaahi akolsquoanga (lsquounivesiti mo e ngaahi akolsquoanag pehe)

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakafisingarsquoi ha taha meiacute harsquoaacute ne nofo totongi

lsquoOku lsquoikai tali ke makatulsquounga lsquoi hono lsquooange lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fale nofolsquoanga pe ko hano fakaloloa atu ha aleapau nofo totongi ki ha taha koelsquouhi ko hono tulsquounga fakamali (marital status) tangata pe fefine talsquou motulsquoa lotu lsquooku kau ki ai pe ko hono lanu (matakali) lsquoE lsquoikai ngofua ke talsquoetali lsquoe he lenilootiacute ha taha koelsquouhi lsquooku lsquoikai halsquoane ngāue pe lsquooku toho penefiti Kapau lsquoe hoko ha melsquoa pehe ni lsquoe lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal pe ko e ū Human Rights Commission koelsquouhi ko e fakafaikehekehelsquoi (discrimination) eni lsquooku lsquoikai ke ngofua ke fai

Ko e hā lsquoa e Service Tenancy Ko e service tenancy ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga lsquoo e ngāuelsquoanga lsquooku ngāue aiacute lsquoo fakatatau ki he lsquoene aleapau pe ko e ngaahi fiemalsquou lsquoa e ngāuelsquoanga pe kautaha lsquooku ngāue ai lsquoOku kau lsquoa e falsquoahinga aleapau nofo totongi kolsquoeniacute lsquoi he tulsquoutulsquouni lsquoa e lao Residential Tenancies Act ka lsquooku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ki he totongi kimulsquoa (rent in advance) pea mo hono fakangata lsquoo e aleapauacute

ƨ Ko e totongi nofo

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe lsquoi hono tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole ki he nofo totongi mei he vahe lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute lsquooku ngāue ia malsquoae lenilootiacute) lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ke fakaleleilsquoi ha melsquoa mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

ƨ Ko e ngaahi taimi lsquoo e fakatokanga

Kapau lsquoe lsquoosi pe lsquoe malsquou ha fakatokanga lsquoe fakangata lsquoa e aleapau ngāue lsquoe fiemalsquou ke fai lsquoe he ngāuelsquoanga pe ko e tokotaha ngāue (employee) ha fuofua fakatokanga lsquoaki ha uike lsquoe 2 lsquoe lsquoosi ai pea mo e nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai ngofua ke fuofua lsquoosi lsquoa e aleapau nofo totongiacute ia kimulsquoa pea toki lsquoosi lsquoa e aleapau ngāue lsquoE lava ke toe nounou ange lsquoa e taimi fakatokanga pehe ni lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga malsquoa ha tokotaha ngāue lsquoe fakangāuelsquoi koelsquouhi ko e mavahe atu lsquoa e tokotaha ngāue lsquooku nofo aiacute

rsaquo lsquoe pehe lsquoe he lenilootiacute lsquoe fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

Kapau lsquooku ke fie nofo totongi he founga ni ndash service tenancy lsquoe lava ke mau tānaki atu ha ngaahi fakahinohino pea mo ha falelsquoi

Koloa lilsquoaki lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe lsquoikai lava ke lsquoave kotoa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa lsquoene koloa pe ngalsquootolsquoota lsquoi halsquoa ne mavahe pe hiki lsquoOku lsquoi ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e lao ki he ngaahi melsquoa ke fai ki ha koloa lsquooku lilsquoaki

rsaquo lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke lsquoave pe tolsquoo lsquoo laku ha melsquoakai mo ha melsquoa lsquoe ala mafu pe maumau ka kuo pau ke ne fuofua feinga ke fai ha fetulsquoutaki mo e tokotaha nofo totongiacute ke fetukutuku lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoe lilsquoaki he nofolsquoanga

rsaquo Kapau lsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave pea kuopau ke feinga lsquoa e lenilootiacute ke fakamahulsquoingalsquoi lsquoa e koloa ni ke fakatau atu pea bull ke ne laku pe fakalsquoauha lsquoa e koloa ni lsquoo kapau lsquoe

lahi ange lsquoa hono totongi ke lsquoave lsquoo tauhiacute lsquoi hano tulsquouaki atu ke fakatau (tukukehe kapau ko ha ngaahi naunau pepa pe tohi ndash personal papers) lsquooku mahulsquoinga ki he tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

26

bull kapau lsquooku laka hake lsquoa e mahulsquoinga lsquoo e koloa lsquoi hano lsquoave lsquoo tauhi kuopau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e koloa lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou hifo he lsquoaho lsquoe 35 pea ne toki fakatau atu he founga angamaheni

rsaquo Kuo pau ke tauhi malu lsquoe he lenilooti ha ngaahi pepa pē tohi kuo tuku lsquoe he tokotaha nofo totongi Kapau ko ha ngaahi pepa pe tohi mahulsquoinga eni pea nalsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 35 lsquoe kei tauhi pe lsquoeni lsquoe he lenilootiacute pe ko hono lsquoave ki lsquoapi polisi Kapau lsquoe lsquoave eni ki he kau polisi pea kuo pau ke ne tauhi lsquoa hono laulsquoi tohi tali totongi

rsaquo lsquoE lava ke halsquou lsquoa e tokotaha totongi nofo lsquoo lsquoave lsquoa lsquoene koloa kimulsquoa pea toki laku pe fakatau atu lsquoe he lenilootiacute ka kuo pau ke ne totongi lsquoa e fakamole ki hono tauhi mo e alā melsquoa pehē

rsaquo lsquoE lava ke tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngaahi fakamole ki hono uta atu lsquoo tauhi pea mo hono tulsquouaki fakatau atu lsquoo e koloa lsquoi ha palsquoanga lsquoe malsquou mei hono fakatau atu Ko e toenga lsquoo e palsquoanga lsquoe totongi ia ki he Tenancy Services

rsaquo lsquoE lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke ne malsquou lsquoa e palsquoanga ko ia ke tāpuni lsquoaki halsquoa ne ngaahi fakamole pē ka ngaahi molsquoua ange kiate ia (lsquoo hangē ko e totongi nofo nalsquoe telsquoeki ai ke malsquou maumau pea mo ha fakamole ki hono fakamalsquoa lsquoa e nofolsquoanga)

rsaquo lsquoI ha falsquoahinga taimi pē lsquoe lava lsquoa e lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ki ha melsquoa ke fai ki he koloa ni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 27

Ngaahi fale nofo totongi pooti

lsquoOku lsquooatu heni lsquoa e ngaahi fakahinohino ki he totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongi he ngaahi nofolsquoanga totongi pooti (boarding houses) lsquoOku kehekehe lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni ki he nofo totongi pootiacute mei he ngaahi nofo totongi kehe

ƨ Ko e hā lsquoa e boarding house

Ko e fale nofolsquoanga lsquooku lsquoi ai ha loki nofolsquoanga lsquoe 1 pe toe lahi ange ai pea mo e ngaahi naunau ke ngāuelsquoaki kotoa lsquoe he kau nofo totongiacute pea lsquooku nofo ai pe fokotulsquou ke lava lsquoo nofo ai ha kau nofo totongi lsquoe toko 6 pe lahi ange ai he taimi tatau

Ko e aleapau nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquooku lsquouhinga ia ki ha nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquoe alsquou pe lsquooku fakahangahanga ke toe laka atu he lsquoaho lsquoe 28 Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe nofo ia lsquoi he feitulsquou ke lava lsquoo mohe ai pea ngofua ke ne ngāuelsquoaki lsquoa e ngaahi naunau lsquoo e fale lsquooku lsquoataa ke ngāuelsquoaki lsquoe he kau nofo totongi kehe

Totongi pooni lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ha pooni lsquooku alsquou lsquoa hono mahulsquoinga ki he totongi nofo uike lsquoe 4 pea kuo pau ke ne lsquooange ha laulsquoi tali totongi ki ai Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house lsquoa e pooni lsquoo fakahū ki he Tenancy Services kimulsquoa he lsquoaho lsquoe 23 hili hono malsquou tukukehe kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pe toe silsquoi hifo ai Kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pē silsquoi hifo ai pea lsquoikai ha lsquouhinga lelei lsquoi hono puke lsquoo lsquoikai ke fakafoki lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ke fakafoki ange lsquoa e pooni

Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo ngaahi fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni 0800 737 666

Ko e totongi nofo rsaquo Kuo pau ke fai lsquoa e totongi nofo lsquoi hono taimi

totonu

rsaquo lsquoE lava ke hiki hake lsquoe he lenilootiacute lsquoa e totongi nofo hili halsquoa ne fai ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 28 kimulsquoa

Aleapau nofo totongi Ko e ngaahi melsquoa lsquoeni ke toe tānaki atu ki he ngaahi fakamatala lsquooku ha atu he peesi 8 lsquoo pehē ni

rsaquo pe lsquoe alsquou lsquoa e fuoloa lsquoo e nofo totongi lsquoo lsquoaho lsquoe 28 pē lōloa ange

rsaquo ha fika telefoni lsquoe 1 lsquoo e lenilootiacute pe toe lahi ange ai

rsaquo ko e fika lsquoo e loki lsquooku nofolsquoi

rsaquo pe lsquooku toe lsquoi ai ha taha nofo totongi kehe he loki ko ia pea ko e toko fiha

rsaquo ko e ngaahi melsquoa lsquoe fai lsquoe he lenilootiacute malsquoae tokotaha nofo totongiacute lsquoa ia lsquooku lsquoosi fakakau lsquoi he totongi nofo (kapau lsquooku lsquoi ai ha melsquoa pehē)

rsaquo fakahinohino ki he melsquoa ke fai ka hoko ha vela

rsaquo ha fakamatala pe ko e nofo totongiacute ko ha joint tenancy (nofo fakatokolahi) pea kapau ko ia lsquoa e ngaahi hingoa lsquoo e kau nofo kehe lsquoi he loki pooti lsquooku lsquoi he malumalu lsquoo e aleapauacute

rsaquo pe ko e fale nofo totongi pootiacute lsquooku pulersquoi lsquoe ha taha kehe ange meiacute he lenilootiacute lsquoa e hingoa pea mo e tursquoasila fetursquoutaki (kau ki ai ha fika telefoni) lsquoo e tokotaha ko ia

Ngaahi tulsquoutulsquouni ki he anga lsquoo e nofo lsquoE ngofua ki he lenilootiacute ke ne falsquou ha ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pea mo e ngaahi melsquoa ke fai malsquoae kau nofo totongiacute

lsquoE lsquooange ha tatau ki he tokotaha nofo totongiacute pea kuopau ke fokotulsquou ia ha feitulsquou ke lava lsquoo lau kotoa he taimi kotoa pē Kuo pau ke fuofua fai ha fakatokanga lsquoa e lenilootiacute kimulsquoa lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 7 lsquoo ka liliu lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale

lsquoE lava ha tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fale boarding house lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni

rsaquo ke fakamahino lsquooku lsquoikai fakalao ha tulsquoutulsquouni lsquoa e lenilootiacute ki hono fakalele lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo ke tuku mavahe pe liliu ha tulsquoutulsquouni kuo fokotulsquou pea mo e founga lsquooku fakahoko lsquoaki

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

28

ƨ Loka ki he fale nofolsquoanga

Ko e lenilootiacute lsquoo ha boarding house kuopau ke ne

rsaquo fokotulsquou mo tokangalsquoi lsquooku lsquoi ai lsquoa e loka ki he fale nofolsquoanga koelsquouhi ke hao mo malu

rsaquo tokangalsquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo totongi ke nau hū ki honau loki takitaha fale mālōlō pea mo e fale kaukau lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo kehe lsquoo ngāuersquoaki lsquoa e ngaahi feitursquou mo e nāunau kehe lsquoi he ngaahi houa fakapotopoto kotoa pē

rsaquo fakahoko ki ha kau nofo totongiacute lsquoe uesia kinautolu lsquoi ha liliu pe fetongi lsquoo ha folsquoi loka

Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne feinga ke fetongi ha loka lsquoi he fale talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute

rsaquo kuopau ke ne fakafoki lsquoa e ngaahi ki kotoa pē ki he lenilootiacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute Ko e kau nofo totongi lsquoi ha fale nofo totongi pooti lsquooku nau fatongiarsquoaki lsquoa hono fetongi lsquoo e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau ko ha ngaahi kalasi mersquoa fakatokanga kohu motursquoa ange lsquoeni lsquooku lsquoi ai hano maka lsquooku ala fetongi Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoo e fale nofo totongi pootiacute

Totonu ke hū lsquoOku lsquoataa ki he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ke ne hū ki he fale nofolsquoanga lsquoi ha taimi pe

lsquoE toki lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki talsquoe fuofua fai ha fakatokanga (notice) lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau

rsaquo e tali pe loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa silsquoi pea toki hū (pea kapau ko e loki lsquooku nofo ai mo ha nilsquoihi kehe lsquoi ha malsquou ha ngofua mei ha taha pe lsquoo kinautolu) pe

rsaquo lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute lsquoo makatulsquounga he ngaahi melsquoa lsquooku lsquoosi mahino mai lsquoe lsquoi ai ha fakatulsquoutamaki lsquoe hoko ki he molsquoui pe ko e maumau ki he nofolsquoanga pea ke ne hū lsquoo fakaleleilsquoi lsquoa e melsquoa ko ia pe

rsaquo ko halsquoa ne hū ke fai ha ngāue nalsquoe lsquoosi felotoi mo e tokotaha nofo totongiacute ke fai kaekehe pe ko hono fai ialsquoo fakatatau ki he tohi aleapau pe ko e tulsquoutulsquouni ki he fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pe

rsaquo ko e fai lsquoo fakatatau ki he tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki hili lsquoa hono lsquooange to tohi fakatokanga he houa lsquoe 24 kimulsquoa ki he tokotaha lsquooku nofo he lokiacute pe ko e kotoa lsquoo kinautolu lsquooku nau nofo he lokiacute lsquoo kapau lsquooku nau nofo tokolahi lsquoO kau atu ki ai lsquoa

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau nalsquoe telsquoeki ai ke fai ha sivi lsquoo lsquoosi ha uike lsquoe 4

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi mavahe atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha maumaulsquoi lsquoo e lao ni lsquoi ha founga kehe

rsaquo ke sio ai ha taha lsquooku fie nofo totongi pe ko ha tokotaha lsquooku ne fie fakatau lsquoa e fale

rsaquo ke lava ai lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakakato lsquoa hono fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he lao ni

rsaquo ke vakailsquoi ha ngāue nalsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute pe nalsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fai

rsaquo ke sio lsquoi he loki ha tokotaha fakamahūlsquoinga lsquoapi (registered valuer) fakafofonga fakatau lsquoapi (real estate agent) pe ko ha lsquoinisipekita fale (building inspector) koelsquouhi ke falsquou lsquoaki halsquoa nau fakamatala

lsquoI he hū lsquoa e lenilootiacute ki he loki lsquoi ha fale nofo lsquoanga boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne ala ki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute tukukehe kapau ke fai kae lava lsquoa e melsquoa nalsquoe ngofua ai ke hū

rsaquo ke ne fai ia he founga tuha mo fakapotopoto

rsaquo lsquooua nalsquoe ne fakamanamana pe ke fakamalohilsquoi

rsaquo lsquooua nalsquoa nofo ke toe fuoloa ange he taimi nalsquoe fiemalsquou ke fakakakato ai lsquoa e fatongia lsquoi he loki

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 29

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi lsquoE lava ke fakangata eni lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoaki halsquoa ne fakatokanga ki he lenilootiacute he houa lsquoe 48 kimulsquoa

lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke ne fakangata ha totongi nofo lsquoo kapau

rsaquo lsquoi he taimi pe ko ia lsquoo kapau lsquoe fakatupu pe kounalsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hoko ai lsquoa e bull maumau lahi ki he nofolsquoanga pē

bull fakatupu ha fakatulsquoutāmaki ki ha kakai pe ko ha koloa pe

bull fulsquou fakahohalsquoasi lsquoa e toenga lsquoo e kau nofo he fale

rsaquo lsquoaki ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoo kapau bull lsquoe lsquoosi ha lsquoaho 10 mei hono fakatokanga ke

totongi lsquoa e totongi nofo kuo telsquoeki ai ke totongiacute

bull kuo ngāuelsquoaki pe fakangofua lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoa e nofolsquoanga ke fai lsquoaki ha maumaulao

bull lsquooku telsquoeki ai ke totongi kakato lsquoa e totongi nofo pea lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi lilsquoaki pe hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute hili lsquoi ha vakailsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lokiacute pea ne fetulsquoutaki pea mo e tokotaha nofo totongi

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e fakatokanga lsquoaho lsquoe 14 lsquoo kapau ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue (service tenancy)

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 28 lsquoi ha toe falsquoahinga melsquoa kehe ange

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

30

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

Ngaahi lea lsquoUhinga

Koloa lilsquoaki Koloa nalsquoe tuku lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga hili halsquoane mavahe mei ai Vakai ki he peesi 25 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

Ko e tulsquoasila lsquooku tohilsquoi ange lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fai ki ai ha fetulsquoutaki pe lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo alsquou ki ha taimi kuo lsquoosi fakangata ai lsquoa e aleapauacute Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ha tulsquoasila lsquoo ha lsquoapi pe ko e puha meili Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe fika misini fax

Totongi mei he pangikē Ko hono alealsquoi lsquoe ha taha ke tolsquoo malsquou pē ha palsquoanga mei he lsquoene lsquoakauni he pangikē ke totongi atu ki taha kehe

Fale nofo totongi pooti Ko ha fale nofolsquoanga lsquooku nofolsquoi lsquoe ha kakai nofo totongi pooti Vakai ki he peesi 27 ki hono fakamatalalsquoi lsquoo e taimi lsquoe ngāuelsquoaki ai lsquoa e lao

Foomu ke fakahū aki lsquoa e pooni

Ko ha foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke lsquoave lsquoaki lsquoa e totongi lsquoo e pooni ki he potungāue Tenancy Services

Foomu ki hono fakafoki lsquoo e pooni

Ko e foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakafoki lsquoaki lsquoa e pooni nalsquoe totongi ki he potungāue Tenancy Services hili ha hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

Koloa Ko e ngaahi koloa pe naunau lsquoa e lenilootiacute lsquoo hangē ko e puipui lsquoaisi pe misini fō pe ko ha melsquoa lsquooku lsquoikai ko ha konga tulsquou malsquou lsquoo e fale

Ko e totongi huhulsquoi Ko ha palsquoanga lsquooku totongi ki he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakaleleilsquoi lsquoaki ha mole me maumau

Fixed-term tenancy (Nofo Totongi Taimi Tursquoupau)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoo ngata meiacute he lsquoaho kuo fokotursquou pau lsquoi he aleapau nofo totongiacute lsquoa ia lsquoe arsquou ki ai kuo lsquootomētiki pē lsquoa e liliu ia lsquoa e aleapauacute lsquoo hoko ko ha periodic tenancy (nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata) tukukehe kapau kuo lsquoosi fai ha felotoi ki heni lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

Puke fakalao fakatahalsquoi pe ko ha nilsquoihi pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko lsquoi he aleapau nalsquoa nau fakamolsquooni kotoa ki ai

Ko e kau nofo totongi kotoa pe lsquoe lsquoasi honau hingoa lsquoi he tohi aleapau te nau vahevahe pe lsquoinasi kotoa lsquoi he ngaahi maumau lsquoe hoko lsquoi he tohi aleapau Vakai ki he peesi 9 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Ko ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke fai lsquoaki ha nofo totongi

Ko ha tokotaha lsquooku ne pisinisi lsquoaki lsquoa hono fakafofongalsquoi ke lava lsquoo fakahoko ha alepau ke fai ha nofo totongi lsquoE ala fakatātā lsquoaki ha tokotaha lsquooku ne pulelsquoi ha lsquoapi nofolsquoanga pe ko ha fakafofonga fakatau lsquoapi

Tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo

Ko e tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo lsquoo fakatatau mo e totongi lsquooku fai lsquoe ha nilsquoihi kehe lsquoi ha nofolsquoanga meimei tatau he feitulsquou meimei tatau

Fakatonutonu Ko ha fakataha pe fetelefonilsquoaki lsquoo ngāuelsquoaki ha tokotaha fakatonutonu ke ne fakaleleilsquoi ha vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

Fakatokanga ke fakaleleilsquoi lsquoOku toe lsquoiloa ia ko e fakatokanga lsquoaho hokohoko lsquoe 14 lsquooku lsquooange ki he tokotaha ke ne fakaleleilsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko

Periodic tenancy (Nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoi ha vaharsquoa taimi lsquooku lsquoikai tuhursquoi pau Kuo pau ke fakahā atu lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fakatokanga lsquoo lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kapau lsquooku nau fie fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 90 Kā neongo lsquoeniacute lsquoe lava ke nau lsquooatu ha fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 42 lsquoi ha ngaahi makatursquounga pau Vakai ki he peesi 7

Property inspection report (līpooti sivi lsquoo e lsquoapiacute)

Lēkooti tohi lsquoo e lsquoapiacute kuo fakafonu fakataha lsquoe ha lenilooti mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongiacute lsquoAonga ke fakakau ki ai ha ngaahi tā Vakai ki he peesi 9

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 31

Ngaahi lea lsquoUhinga

Fiemālie fakaekinautolu Totonu fakalao lsquoa e kau nofo totongiacute ke fakarsquoaparsquoaparsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoenau nofo nonga mo malu fakaekinautoluacute

Totongi nofo ke fai ki mulsquoa Ko ha totongi nofo lsquooku fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi mulsquoa he taimi nalsquoe toki totonu ke totongi ai (lsquoo lsquoikai ke toe laka hake he uike lsquoe 2) Ko hono fakatātā ka totongi ha uike lsquoe 2 lsquoe he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho 1 lsquoo Me lsquoa ia ko hono totongi ia lsquoo e nofo mei he lsquoaho 1 ki he lsquoaho 14 lsquoo Me lsquoE toki fiemalsquou lsquoa e totongi hono hoko lsquoi he lsquoaho 15 lsquoo Mē

Ko e tohi fakatokanga fakafepaki

Ko hono fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoa e aleapau koelsquouhi ko ha lāunga nalsquoa ne fai pe ko halsquoa ne feinga ke fai ha melsquoa lsquooku lsquoosi fakangofua lsquoe he lao ke ne fai

Nofo totongi Ko ha fakangofua lsquoe he tokotaha lsquooku lsquoalsquoana lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ke nofo ai ha taha kae fakahoko ha totongi nofo

Tokotaha fakamaau lsquoi ha fakatonutonu lsquoo ha aleapau nofo totongi

Ko ha tokotaha taulsquoatāina lsquoi he Tenancy Tribunal lsquooku ne tali ha ngaahi fakamatala mei he ongo tafalsquoaki lōua pea ne fai ha tulsquoutulsquouni aofangatuku

Aleapau nofo totongi Ko e tohi aleapau kuo lsquoosi fakamolsquooni ai lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa pea toki lava ke hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lsquoapi nofolsquoanga pea lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai

Ko e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi

Ko e sino lsquoo tatau pē mo ha fakamaaulsquoanga lsquooku ne fai tulsquoutulsquouni ki ha palopalema lsquooku hoko he vā lsquoo e tokotaha nofo totongiacute pea mo e lenilootiacute koelsquouhi ke lava lsquoo veteange

Tulsquoutulsquouni mei he Fakamaāulsquoanga Nofo Totongi

Ko ha tohi lsquooku fakamahino ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi kuopau ke muimui kātoa ki ai

Motulsquoa mo lsquoilelsquoila Ko e ngaahi melsquoa lsquooku hoko ki ha nofolsquoanga lsquoi hano nofolsquoi lsquoo hange ko e fakalsquoau ke motulsquoa lsquoa e kāpeti pe ko e lsquoilelsquoila lsquoa e vali lsquoo e holisi

Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi ha melsquoa nalsquoe maumau pe ko ha ngāue ke fai lsquoi he nofolsquoanga

Tohi fakatokanga Ko ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakahā ki ha taha lsquooku lsquoi ai lsquoa e melsquoa lsquooku hoko lsquoo hangē ko ha teu mavahe atu pe ko e hiki hake lsquoa e totongi nofo

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)

Page 8: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

8

Ko e hālsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke fakakau pe lsquoasi lsquoi he tohi aleapau lsquoE lsquoaonga lahi lsquoaupito ke lsquoi ai ha tohi aleapau pea mo ha lipooti lsquoi ha sivilsquoi lsquoo e fale nofolsquoanga lsquoo tautefito ka hoko ha talsquoefemahinolsquoaki lsquoamui ange

Ko e ngaahi melsquoa eni lsquooku totonu ke lsquoasi mai lsquoi he tohi aleapau nofo totongiacute

ko e hingoa kakato lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

ko e tulsquoasila ke lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao ki he lenilootiacutepea mo e tokotaha nofo totongiacute

fika telefoni mo e tursquoasila lsquoīmeili lsquoo e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

tursquoasila fetursquoutaki lsquoo e tokotaha nofo totongiacute

ko e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi lsquooku fai ai lsquoa e nofo totongiacute

ko e lsquoaho nalsquoe fai ai lsquoa e fakamolsquooniacute

lsquoaho ke kamata ai lsquoa e nofo totongiacute

lsquoaho ke lsquoosi ai lsquoa e nofo totongiacute (kapau ko ha aleapau fixed term)

fakamahino pe lsquooku talsquou silsquoi hifo he 18 lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

mahulsquoinga lsquoo e pooni ke totongi

mahulsquoinga lsquoo e totongi nofo pea mo e taimi ke totongi ai

founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi (feitulsquou ke fai ki ai pe pangikē)

ngaahi fakaikiiki ki ha letting fee (kapau lsquooku lsquoeke lsquoeni)

ha fakamatala felāversquoi mo e tursquoursquoanga farsquoahinga mo e tūkunga lsquoo e lsquoaofi fakamāfana

ko e ngaahi naunau fale pe koloa lsquoa e lenilooti nalsquoe lsquoi he fale (hangē ko e misini fō pe naunau fale) ko e tatau lsquoo e tohi tulsquoutulsquouni (body corporate rules) lsquoo kapau ko e nofolsquoanga ni lsquooku lēsisita ia ko ha konga lsquoo ha Unit Title

lsquoE lava ke fakakau mai ki he aleapau ni lsquoa e

tokolahi lsquoo e kakai lsquoe ala nofo he lsquoapi nofo totongiacute

pe lsquoe lava ke liliu atu lsquoa e aleapau ni lsquoe he tokotaha nofo totongi ki ha taha kehe

feitulsquou lsquoe lava ke tau ai lsquoa e melsquoalele lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

pe lsquoe lava ke lsquoi ai ha fanga manu fakalalata lsquoo hangē ko ha kuliacute pe pusi

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 9

ƨ lsquoE fiemalsquou ke fakamolsquooni hingoa kotoa lsquoa kinautolu lsquooku nau nofo he lsquoapi nofo totongi

Ko e ngaahi melsquoa ia ke falsquoiteliha pē lsquoa e lenilootiacute pea mo kinautolu lsquooku nau nofo totongiacute Kapau lsquoe fakamolsquooni ha tokotaha ko e tulsquou lsquoa e lao ko e tokotaha ia lsquoe fakafatongiarsquoi lsquoe he aleapau Kapau te nau fakamolsquooni kotoa ko e anga maheni lsquoe fiemalsquou ke nau kau kotoa lsquoi hono fakaleleilsquoi ha melsquoa lsquooku totonu ke fakaleleilsquoi lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni lsquoOku lsquouhinga eni ka lsquoikai ke totongi lsquoe ha tokotaha lsquoo e kau nofo totongi lsquoa hono lsquoinasi lsquoi ha totongi nofo pe ko ha fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko ki he fale lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ke totongi ia lsquoe he toenga kotoa pe nilsquoihi pe lsquoo kinautolu ko ia nalsquoa nau fakamolsquooni he aleapauacute

ƨ Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

lsquoOku lsquouhinga eni ki ha tulsquoasila lsquoe lava ke lsquoave ki ai ha ngaahi fekau mahulsquoinga mo fakalao lsquoo fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo hange ko ha fanongonongo ki ha fakatonutonu ke fai lsquoi he Tenancy Tribunal

Ko e tulsquoasila ni ko ha lsquoapi pe fale lsquoi ha hala lsquoe lava ke tufa atu ki ai ha tohi fekaulsquoaki mo e aleapauacute lsquoi ha taimi pē lsquoE lava ke ngāuelsquoaki ha puha meili he Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe ko ha fika misini fax Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoa hona tulsquoasila address for service lsquoi he tohi aleapauacute pea mo e foomu ldquobond lodgementrdquo lsquoa ia lsquooku fakahū lsquoaki lsquoa e pooniacute lsquoOku lsquoikai ke fulsquou lsquoaonga fau ke ngāuelsquoaki lsquoa e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi lsquooku fai ai lsquoa e nofo totongi ke ngāuelsquoaki ia ko e address for service Ko e founga lsquooku falsquoa ngāuelsquoaki lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ko hono lsquooange ha tulsquoasila lsquoo hano kaumelsquoa pe ko e lsquoapi nofolsquoanga lsquoo hano kainga ofi lsquoOku falsquoa ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacutelsquoa hono lsquoapi nofolsquoanga pe ko e tulsquoasila lsquooku ngāue mei aiacute

ƨ Fēfē ka liliu lsquoa e tulsquoasila kolsquoeni

lsquoOku matulsquoaki mahulsquoinga ke tala ia ke lsquoilo lsquoe he tafalsquoaki lsquoe taha (lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongi) kapau lsquoe liliu lsquoa e tulsquoasila ni Kapau nalsquoe lsquoosi totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha pooni kuo pau ke lsquoomai lsquoa e tulsquoasila folsquoou kia kimautolu Kuo pau ke fakahoko mai ke mau lsquoilolsquoi ka liliu lsquoe he lenilootiacute lsquoa e tulsquoasila ke fai ki ai ha fetulsquoutaki fakalao pe address for service

ƨ Ko hono sivilsquoi lsquoo e lsquoapi nofolsquoangaacute

Ko hono fai ha sivilsquoi lsquoo e nofolsquoanga kimulsquoa pea toki kamata ha nofo totongi ko e founga ia lsquoe tokoni lahi ke lsquooua nalsquoa hoko ha palopalema he lsquoosi lsquoa e nofo totongiacute Ko e sivi ko lsquoeni ke fai ia fakatouloua lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha lsquooku nofo totongiacute pea ke hikilsquoi hifo ha fakamatalalsquoi lsquoo e tulsquounga totonu lsquoo e ngaahi naunau hangē ko e sitou kāpeti mo e ngaahi melsquoa kehekehe (hangē ko e puipui) Vakailsquoi lsquoa e holisiacute pea mo e valiacute pea mo tulsquoa foki Hikilsquoi hifo ha ngaahi melsquoa lsquooku maumau pe hā ngali motulsquoa Fakapapaursquoi lsquookuacute ke hiki lsquoaki ha mersquoa faitā vitiō lsquoa e tūkunga lsquoo e lsquoapi nofo totongiacute ke hoko ia ko hao malursquoi fakalahi Ko hono hikilsquoi lsquoi he kamatalsquoanga lsquoo e ngaahi melsquoa ko ia lsquooku maumauacute koelsquouhi ke lsquooua lsquoe tukuakilsquoi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi halsquoa ne hiki atu lsquoE toe mahino ange ai kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi maumau kehe pe folsquoou lsquoOku lahi lsquoa e kau lenilootiacute lsquooku nau ngāuelsquoaki lsquoa e foomu lsquoproperty inspection reportrsquo (līpooti ki he sivi lsquoo e lsquoapiacute) lsquooku mau lsquooatu fakataha pea mo e tatau lsquoo lsquoemau aleapau nofo totongiacute ke fai lsquoaki lsquoa e sivi kolsquoeniacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

10

Ngaahi totonu pea mo e fatongiaacute

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he lsquoena felotoi Ko e nilsquoihi eni lsquooku lsquooatu lsquoi lalo

ƨ Ko e lenilootiacute kuo pau ke

rsaquo fakamolsquooni lsquoi he tohi aleapauacute kau ki ai ha fakamatala pe lsquooku lsquoi ai ha lsquoaofi fakamāfana pea mo hono tursquoursquoanga farsquoahinga mo hono tūkunga pea ke ne lsquoave ha tatau malsquoae tokotaha nofo totongiacute

rsaquo lsquoave lsquoa e palsquoanga pooniacute lsquoo kau ai mo ha totongi fakakonga pe lsquoo e pooniacute ki he valsquoa ngāue Tenancy Services kimulsquoa pea lsquoosi ha lsquoaho ngāue lsquoe 23 pea ke lsquooange ki he tokotaha nofo totongiacute ha laulsquoi tali totongi lsquoo ha palsquoanga nalsquoe lsquoosi totongi

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku malsquoa mo maau fersquounga lsquoa e lsquoapi nofo totongiacute kimulsquoa pea toki hiki ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo fakapapaulsquoi lsquooku lava ke lokalsquoi malu lsquoa e fale nofolsquoanga

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu (smoke alarms) kuo fokotursquou ndash farsquoahinga totonu lsquoi he feitursquou totonu lsquoo fakatatau ki he ngaahi tursquoutursquouni lsquoa e lao

rsaquo fakaleleilsquoi mo monomono ha ngaahi melsquoa lsquooku maumau

rsaquo fakapapaulsquoi lsquooku lsquoikai ha maumau lsquoe hoko ki he ngaahi paipa vaiacute uaea lsquouhila pea ko e falsquounga lsquoo e fale lsquooku lsquoi he tulsquounga hao malu mo lelei

rsaquo fokotulsquou ha fakatalilsquoanga mo ha tānakilsquoanga vai lsquoo kapau lsquooku lsquoikai ha vai paipa taki ki he lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo tohi lsquoo fakahā ki he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho lsquoe 60 kimulsquoa lsquoe hiki lsquoa e totongi nofo

rsaquo fai hono fatongia ke talsquoofi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi halsquoa ne fakahohalsquoasi lsquoa e kaungalsquoapiacute

rsaquo tohi lsquoo fakahā ki he tokotaha nofo totongiacute kapau lsquooku ne fie fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo malsquou ha ngofua mei he tokotaha nofo totongiacute ke ne hū lsquoo sio lsquoi he lsquoapiacute mo ha fakafofonga fakatau lsquoapi kau fakatau lsquoapi pe ko ha nilsquoihi lsquooku nau fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute

rsaquo totongi fakafoki ki he tokotaha nofo totongiacute ha palsquoanga nalsquoa ne totongi ke fai lsquoaki ha ngāue fakavave ki he fale nalsquoe fiemalsquou ke fei mo fai (ka kuo pau ke ne lava lsquoo fakamolsquoonilsquoi nalsquoe lsquoosi fai ha feinga ki he lenilootiacute ke ne lsquoilo ki ai kimulsquoa) pea nalsquoe lsquoikai ko ha ngāue kovi pe talsquoe tokanga lsquoa e tokotaha nofo totongiacute nalsquoe hoko ai lsquoa e maumauacute

rsaquo Fekaulsquoaki mo e founga periodic tenancy bull lsquooange ha fakatokanga lsquoaho lsquoe 42 ki he tokotaha

nofo totongiacute ke hiki mei he lsquoapi nofo totongiacute lsquoi ha mahino kuo fakakakato lsquoa e ngaahi makatursquounga (unconditional) lsquoi hano fakatau lsquoo e lsquoapiacute pē lsquoi ha fiemarsquou lsquoe he tokotaha lsquooku holsquoona lsquoa e lsquoapiacute pe ko ha taha lsquoi hono fāmiliacute ke nau hiki atu lsquoo nofo ai

bull pe ko hono lsquooange ha fakatokanga lsquoaho lsquoe 90 kapau lsquooku fiemalsquou ke fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute

rsaquo lsquooange ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoe fai ha sivi lsquoo e nofolsquoanga lsquoe he lenilootiacute ndash ka ko e sivi ni lsquoe fai tulsquoo taha pē he uike lsquoe 4 pea ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e 8 pongipongi mo e 7 efiafi (lsquoe ngofua ke hū lsquoa e lenilootiacute ki he konga lsquoapi lsquoo lsquoikai fiemalsquou ke kole ngofua ka kuo pau ke ne fakalsquoatulsquoi lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke lsquooua lsquoe hohalsquoasi ia)

rsaquo fakatokanga houa lsquoe 24 ke fai ha monomono pe fakaleleilsquoi ha melsquoa lsquooku fiemarsquou ke fakahoko pea ke fai lsquoa e ngāue ko lsquoeniacute he vahalsquoa lsquoo e 8 pongipongi mo e 7 efiafi

rsaquo tauhi lsquoa e ngaahi lēkooti ki he nofo totongiacute mo e pooniacute lsquoi ha tarsquou lsquoe fitu meiacute he tarsquou fakatukuhau lsquooku nau felāversquoi ki aiacute Kuo pau ke tauhi foki mo e ngaahi tatau lsquoo e ngaahi mersquoa fakapepa felāversquoi mo e lsquoapi nofo totongiacute lolotonga lsquoa e vaharsquoa taimi nofo totongiacute pea arsquou ki he māhina lsquoe 12 meiacute he ngata lsquoa e nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 11

rsaquo fakahoko lsquoa e ngāue kuo tursquoutursquouni (work order) lsquoe he Tenancy Tribunal kapau lsquooku felāversquoi lsquoeni mo e morsquoui leleiacute pea mo e malu mo hao kae lsquoikai ko hano lsquototongi atursquo (pay out) lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute koersquouhiacute ka e fakarsquoatā mei heni lsquoa e lsquoapiacute

ƨ lsquoE toe lava lsquoe he lenilootiacute ke

rsaquo hū ki he lsquoapi nofo totongiacute talsquoe fakahā ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha ngaahi fiemalsquou fakavavevave mo fakatulsquoupakē

rsaquo hū ki he lsquoapi nofo totongiacute lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau kuo lsquoosi fakalsquoataa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute

ƨ Ka lsquoe lsquoikai ke lava lsquoe he lenilootiacute ke

rsaquo lsquoekelsquoi ha totongi pooni lsquooku laka hake hono mahulsquoinga lsquoi he totongi nofo uike lsquoe 4

rsaquo lsquoekelsquoi ke totongi ange lsquoo laka hake ha uike lsquoe 2 lsquoo e totongi nofo kimulsquoa (rent in advance) pe lsquoeke ha totongi nofo lahi ange kimulsquoa he taimi lsquooku toki totonu ke totongi aiacute

rsaquo ke ne sivilsquoi lsquoa e fale nofolsquoanga lsquoo tulsquoo lahi hake he tulsquoo 1 he uike lsquoe 4 tukukehe kapau ko hano vakailsquoi ha ngaahi melsquoa nalsquoe tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakatatau ki he aleapauacute

rsaquo fakahohalsquoasi lsquoa e nofo nonga mo fiemalie lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo felei lsquoa e malsquou lsquoo e kasa vai lsquouhila pe telefoni tukukehe kapau lsquoe hoko ai ha fakatulsquouta maki pe ko hono fai ia kae lava ha ngāue monomono pe fakalelei

rsaquo ke ne talsquoofi ha fiemalsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke ne fokotulsquou ha naunau fale lsquoo hangē ko e funga laupapa pe hilifakilsquoanga melsquoa

rsaquo liliu lsquoa e loka lsquoo e matapā tukukehe kapau lsquoe tali mo loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo talsquoofi talsquoelsquouhinga ha feinga lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke kumi ha taha ke tukuatu ki ai ke ne hoko atu lsquoa e totongi nofo pea mo e tohi aleapauacute kapau lsquooku fakatāpui ke fai ia lsquoi he aleapauacute

rsaquo tuli pe kapusi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoe fiemalsquou ha tohi fekau ke fai lsquoeni mei he fakamaaulsquoanga District Court)

rsaquo lsquoave ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ko ha malulsquoi koelsquouhi ko ha palsquoanga nalsquoe totonu ke totongi ange lsquoi he lolotonga pe lsquoi he lsquoosi lsquoa e nofo totongiacute pe ko halsquoa ne puke ha koloa nalsquoe tuku lsquoi he fale he lsquoosi lsquoa e nofo totongiacute (pea ka tali lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha fakamole ki hono tauhi pe tuku pehelsquoiacute)

ƨ Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke

rsaquo totongi lsquoa e totongi nofo he taimi totonuacute (lsquooku totonu ke lsquooua nalsquoa talsquoetotongi neongo lsquooku pehē nalsquoe maumaulsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e aleapau)

rsaquo malsquoa mo maau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoe he lenilootiacute he vave taha ha ngaahi maumau kuo hoko pe ko ha melsquoa lsquooku totonu ke fakaleleilsquoi pe monomono

rsaquo fetongi lsquoa e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute ndash kapau ko ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa lsquoeni lsquooku ngāuersquoaki ki ai ha maka lsquoe ala fetongi ndash lolotonga lsquoo lsquoenau nofo totongiacute ke tauhi ke nau kei ngāue lelei pea fakahā ki he lenilootiacute kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi palopalema ki he ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute

rsaquo fakaleleilsquoi ha ngaahi maumau nalsquoa ne fai pe fai lsquoe ha taha nalsquoe lsquoalsquoahi mai ki ai pe totongilsquoi ha taha ke ne fakaleleilsquoi (kapau lsquoe mahino lsquooku morsquoua ki heni)

rsaquo totongi lsquoa e ngaahi fakamole lsquooku makatulsquounga lsquoi he lsquoene nofo totongi lsquoo hangē ko e telefoni lsquouhila kasa pea mo e initaneti foki

rsaquo totongi lsquoa e vai lsquoo kapau lsquooku lsquoekelsquoi lsquoe he malsquoulsquoanga vai ke totongi lsquoo makatulsquounga lsquoi he lahi lsquoo e vai nalsquoe ngāuelsquoaki

rsaquo fakapapaulsquoi lsquooku lsquoikai ke laka hake lsquoa e tokolahi lsquoo e kakai lsquooku nau lsquoi he nofolsquoanga lsquoi he tokolahi ko ia kuo lsquoosi hikilsquoi lsquoi he tohi aleapau (lsquoo lsquoikai ke kau heni lsquoa kinautolu lsquooku nau lsquoalsquoahi ha kilsquoi taimi nounou pē)

rsaquo lsquooange ha fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 lsquoe hiki (lsquoo kapau ko e periodic tenancy)

rsaquo fakangofua ke hū lsquoa e lenilootiacute kau fakafofonga fakatau lsquoapiacute kau fakatau lsquoapi mo e kau fakamahulsquoinga kelekele lsquoi ha founga lsquooku fakafiemālie mo loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

12

rsaquo hiki atu pe mavahe he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute bull lsquoave lsquoa lsquoene ngaahi ngalsquootolsquoota kotoa

bull fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e nofolsquoanga

bull fakafoki kotoa lsquoa e ngaahi ki kaati hū pea mo e ngaahi melsquoangāue ke fakaava lsquoaki lsquoa e fale taulsquoanga melsquoalele

bull lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa lsquoa e lenilootiacute

ƨ Ko e tokotaha nofo totongiacute ke lsquooua

rsaquo nalsquoa ne talsquoofi lsquoa e lenilootiacute lsquoi halsquoa ne hū ki he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo kapau lsquooku fakangofua ia lsquoe he lao

rsaquo ke kei nofo he lsquoapi nofolsquoanga lsquoi he lsquoosi pe fakangata lsquoa e aleapauacute

rsaquo lsquoe fakahohalsquoasi fakakinalsquoi mo uesia lsquoa e nofo nonga lsquoa e kaungalsquoapiacute mo ha kakai nofo totongi ofi atu pe ko ha fakangofua ha taha kehe lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute ke ne fai pehē

rsaquo lsquoe maumaulsquoi pe ko ha tukuange ki ha taha kuo ne tali ke lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga ke ne fai ha maumau lsquoilo pau pe fai lsquoi he talsquoetokanga

rsaquo lsquoe fai ha monomono pe liliu ha melsquoa lsquoi he lsquoapi tukukehe kapau nalsquoe lsquoosi kau lsquoi he alepauacute pe kuo ne malsquou ha tohi ke fakangofua mei he lenilootiacute

rsaquo uersquoialasi ha farsquoahinga founga haorsquoanga ki tursquoa lsquoi ha taimi lsquoo ha vela ndash lsquoo hangē ko hano torsquoo pe motuhi ha mersquoa fakatokanga kohu

rsaquo foaki atu lsquoa e aleapau nofo totongi ki ha taha kehe tukukehe kapau nalsquoe lsquoosi fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi lsquoo tali ke fai ia

rsaquo fakamanamanalsquoi pe taalsquoi fakangofua ha taha kehe ke ne fakamanamanalsquoi pe taalsquoi lsquoa e lenilootiacute pe ko ha fāmili lsquoo e lenilootiacute pe ko ha fakafofonga lsquoo e lenilootiacute pe ko ha tokotaha lsquooku nofo he falē pe kaungālsquoapiacute

rsaquo fai ha maumaulao lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga pe fakangofua ha taha ke ne fai ha maumaulao

rsaquo liliulsquoi lsquoa e loka he lsquoi he nofolsquoanga talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute ke fai ia

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 13

Ngaahi lsquoapi nofo totongi māfana ange mātursquou ange malu mo hao ange

Ko e ngaahi lsquoapi morsquoui leleiacute lsquooku māfana ange mātursquou ange pea malu mo hao ange - pea lsquooku lahi ange ai lsquoa e faingamālie ke nofo lōloa ange lsquoi ai ha kau nofo totongi lelei Kuo hoko lsquoa e ngaahi liliu ki he lao nofo totongiacute lsquoa ia narsquoe kamata lau meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2016 ke lsquoi ai ha ngaahi totonu mo ha ngaahi fatongia lahi ange ki he kau lenilootiacute mo e kau nofo totongi lsquoi ha ngaahi lsquoapi nofo totongi ngaahi lsquoapi fairsquoanga pooti ngaahi kalavana (caravans) totongi ngaahi fale fairsquoanga mohe mavahe meiacute he fale lahiacute (sleepouts) mo e ngaahi fale pehee lsquoOku marsquou atu ha fakamatala fakaikiiki lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

lsquoOku fakahaofi morsquoui lsquoa e lsquoi ai ko ia lsquoa ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquooku ngāue lelei Kuo pau ke fakapapaursquoi lsquoe he kau lenilootiacute kuo nau fokotursquou ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquooku fenāpasi mo e ngaahi fiemarsquou lsquoa e lao ndash lsquoa e farsquoahinga totonu lsquoi he feitursquou totonu Kuo pau ke nau fakapapaursquoi ko e ngaahi fakatokanga kohuacute

rsaquo lsquooku nau ngāue lelei lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo lsquooku nau ngāue lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongi kotoa pē lsquoo kau ki ai hano fokotursquou ha ngaahi maka lsquooku morsquoui

Kuo pau ke fetongi lsquoe he kau nofo totongiacute ha ngaahi maka kuo mate lolotonga lsquoenau nofo totongiacute lsquoo kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa ange lsquooku ala fetongi honau maka

Ko e kau nofo totongi pootiacute lsquooku nau fatongiarsquoaki ke fetongi lsquoa e ngaahi maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa ange lsquooku fiemarsquou ke fetongi honau maka Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoi he fale noforsquoanga pootiacute

Kuo pau ke lsquooua narsquoa maumaursquoi torsquoo lsquoo lsquoave pe motuhi lsquoe he kau nofo totongiacute ha mersquoa fakatokanga kohu lsquoo kau ki heni hono torsquoo lsquoo e maka tukukehe kapau ko ha lsquoai ke fetongi ha maka kuo mate lsquoi he taimi pē ko ia Kuo pau foki ke nau fakahā ki he lenilootiacute lsquoi he faingamālie vave taha kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi palopalema lsquoi he mersquoa fakatokanga kohuacute

Ko ha lenilooti kuo lsquoikai ke ne faipau ki hono fatongia tauhi lsquoo e mersquoa fakatokanga kohuacute lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea parsquoanga lsquoo arsquou hake ki he $4000 Ko ha tokotaha nofo totongi lsquooku lsquoikai ke ne faipau ki hono ngaahi fatongia ki hono tauhi lsquoo e mersquoa fakatokanga kohuacute lsquookuacute ne fakahoko ha

ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea parsquoanga lsquoo arsquou hake ki he $3000

lsquoArsquoahi atu ki he uepisaiti lsquoa e Tenancy Services ke ke lsquoilo lahi ange mei ai felāversquoi mo e feitursquou ke fokotursquou ai lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute ngaahi farsquoahinga mersquoa fakatokanga kohu ke ngāuersquoakiacute taimi ke fetongi ai lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute mo e maka pea mo e founga ki hono fakatau mo fokotursquou kinautoluacute

Ngaahi Fakamatala ki he lsquoAofi Fakamāfana (Insulation Statements) lsquooku fiemarsquou lsquoi he aleapau nofo totongiacute Meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2016 ko e ngaahi aleapau nofo totongi kotoa pē kuo pau ke fakakau lsquoi ai ha Fakamatala ki he lsquoAofi Fakamāfana kuo fakamorsquooni ki ai lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā ai pe lsquooku lsquoi ai ha lsquoaofi fakamāfana lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute pea mo hono tursquoursquoanga farsquoahinga mo e tūkunga lsquoOku lsquouhinga lsquoeni ke lsquoilo lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoa e mersquoa ke nau lsquoamanaki atu ki ai lsquoi he hoko mai lsquoa e farsquoahitarsquou momoko pea nau fakahoko ha tursquoutursquouni lsquoo fakatefito lsquoi he kakato lsquoo e fakamatala

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

14

Ko ha lsquoaofi fakamāfana lelei ko e founga lsquoaonga taha pē ia ke tokoni ki hono tauhi lsquoi fale lsquoa e lsquoea māfana lolotonga lsquoo e farsquoahitarsquou momoko pea lsquoi tursquoa lsquoi he lolotonga lsquoo e farsquoahitarsquou māfana lsquoOku faingofua pea marsquoamarsquoa ange ai lsquoa hono fakamāfanarsquoi lsquoo e lsquoapiacute pea fiemālie mo morsquoui lelei ange lsquoa e nofo lsquoi aiacute

Ko ha lenilooti lsquooku lsquoikai ke ne fakahoko kakato ha Insulation Statement pe fakakau lsquoi ai ha mersquoa lsquooku nau lsquoilo lsquooku tarsquoemorsquooni pe takihala lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea lsquooku arsquou hake ki he $500

lsquoOku pau ke lsquoaofi fakamāfana lsquoa e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2019 Ko ha lsquoaofi fakamāfana forsquoou fakafetongi forsquoou pe fakalahi lsquooku fokotursquou lsquoi ha lsquoapi nofo totongi hili lsquoo e lsquoaho 1 Siulai 2016 kuo pau ke ne maarsquousia lsquoa e ngaahi fiemarsquou ko ia lsquoe kamata lau meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2019 Kuo pau ke fokotursquou ha lsquoaofi fakamāfana ki he lsquoaofi lsquoo e lsquoatofata pea mo e falikiacute lsquoi he feitursquou lsquooku malava ke fakahoko ai lsquoeniacute lsquoOku lsquoikai ha fiemarsquou tursquoupau ia ke lsquoai ha lsquoaofi fakamāfana ia lsquoi he ngaahi holisiacute

lsquoArsquoahi ki he uepisaiti lsquoa e Tenancy Services ke ke lsquoilo lahi ange mei ai lsquoa e ngaahi fiemarsquouacute lsquoa lsquoia lsquooku kehekehe pē lsquoeni ki he ngaahi vahefonua takitaha lsquoi Nursquou Sila Fakapapaursquoi lsquookuacute ke fakamaheni mo e ngaahi fiemarsquou mahursquoinga ki he malu mo hao ki hono fokotursquou pe monomono ha lsquoaofi fakamāfana pe ko harsquoo lsquoomai ha kau ngāue fakapolofesinale ke nau fakahoko lsquoeni Kuo pau ke faipau hono fokotursquou lsquoo e lsquoaofi fakamāfana ki he ngaahi tursquoutursquouni fakalao pea ke siofi pau lsquoeni lsquoo fakatatau ki he NZ Standard NZS 42462016 lsquoOku lsquoi ai lsquoa e fakamatala lsquoaonga lsquooku marsquou atu lsquoi he uepisaiti lsquoa e EECA Energywise felāversquoi mo e ngaahi tursquoutursquouni falalao forsquoouacute pea mo e malu mo hao lsquoo hono fokotursquou lsquoo e lsquoaofi fakamāfana wwwenergywisegovtnzat-homeinsulation

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e kau lenilooti lsquoe nirsquoihi te nau ala lsquoatā atu ki ha ngaahi lsquoaofi fakamāfana lsquooku fakaparsquoanga fakakonga (subsidised) lsquooku fokotursquou lsquoi he malumalu lsquoo e polokalama Warm Up New Zealand Healthy Homes Vakai ki he wwwwarmupnzconz ki ha fakamatala lahi ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi kōsilio fakakolo lsquoe nirsquoihi lsquoi Nursquou Sila lsquooku nau fakarsquoatā ke tānaki atu lsquoe he kau marsquou lsquoapiacute lsquoa e fakamole ki he lsquoaofi fakamāfana ki he lsquoenau totongi tukuhau marsquou lsquoapiacute (rates) pea nau totongi fakafoki eni lsquoi ha tarsquou lsquoe hiva nai

Ko ha lenilooti lsquooku lsquoikai ke ne faipau ki he tursquoutursquouni fakalao ki he lsquoaofi fakamāfana lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia lsquoi ha tautea parsquoanga lsquooku arsquou hake ki he $4000

lsquoOku fiemarsquou ke fakamāfanarsquoi mo lsquoea lelei lsquoa e ngaahi lsquoapiacute lsquoOku totonu ke fakakaukaursquoi lsquoe he kau lenilootiacute lsquoa e founga ke lava ai lsquoe he lsquoenau kau nofo totongiacute lsquoo fakamāfanarsquoi mo lsquoai ke fetāfeaki lelei ai lsquoa e lsquoea lsquoi honau lsquoapi nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai fiemarsquou ia ke fokotursquou lsquoe he kau lenilootiacute ha mersquoa fakamāfana lsquoi he loki kotoa pē kā kuo pau ke fakafaingamāliersquoi lsquoe he kau lenilootiacute ha farsquoahinga founga fakamāfana lsquoi ha loki talanoa (lsquoi he malumalu lsquoo e Housing Improvement Regulations) Fetursquoutaki ki horsquoo kōsilio fakafeitursquouacute ke marsquou atu ha falersquoi felāversquoi mo e farsquoahinga founga fakamāfana kuo tali ke ngāuersquoaki lsquoi ho feitursquouacute

Ko e lsquoikai fersquounga ko ia lsquoa e lsquoea māfana mo e lsquoikai fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoe lava ke tupu ai ha tupu lsquoa e tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquou lsquoi he lsquoea lsquoOku totonu ke fakakaukau lsquoa e kau lenilootiacute ki he founga ke nau fakapapaursquoi ai lsquooku lava lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoo tokangarsquoi lsquoa e fetāfeaki lsquoa e lsquoea lsquoi he lsquoapiacute kae kei tauhi ai pē lsquoa e malu mo hao lsquoE lelei ke lsquoi ai ha fanga kirsquoi mersquoa teke fakamarsquou (stays) lsquoi he matapā teke

lsquoOku fakafatongiarsquoaki lsquoa e kau lenilootiacute lsquoa hono tauhi ke lsquoi he tursquounga lelei lsquoa e ngaahi mersquoa ki he fakamāfana mo e fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tafursquoanga afi lsquooku kei ala ngāuersquoaki kuo pau ke malu mo hao lsquoa e fakamanava lsquoahuacute (chimney) pea fakamarsquoa marsquou pē (vakairsquoi horsquoo aleapau malursquoiacute) Ko e lelei taha ke tāpuni malu lsquoaupito ha tafursquoanga afi lsquooku lsquoikai lsquoi ha tursquounga lelei ki hano ngāuersquoaki ke tarsquoofi hano ngāuersquoaki ia lsquoe he kau nofo totongiacute pea mo fakasirsquoisirsquoi lsquoa e hū mai lsquoa e lsquoea momoko lsquoOku toe fakafatongiarsquoaki foki lsquoa e kau lenilootiacute lsquoa hono matauhi hokohoko ke lsquoi ha tursquounga lelei ha ngaahi farsquounga fakamāfana mo fakatafe ki he lsquoea lsquoE lava ke fili lsquoe he kau lenilootiacute ke tapui lsquoi loto lsquoi he aleapau nofo totongiacute hano ngāuersquoaki ha hita fakamāfana kasa LPG lsquooku lava lsquoo lsquounuakirsquoi holo koersquouhiacute he ko e ngaahi hita lsquooku lsquoikai fakamanava ki tursquoa (unflued) lsquooku nau tukuange ha lsquoea ngarsquoungarsquou mo lsquouli ki he lsquoea lsquoi loto lsquoi he lsquoapiacute lolotonga lsquoo hono liliu lsquoo e kasa ki he lsquoea māfana (combustion)

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 15

Ko e founga faingofua taha ki he kau nofo totongiacute ke tauhi lsquoa e fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoi honau lsquoapiacute lsquoo arsquou pē ki he farsquoahitarsquou momoko ko hano toutou fakaavaava lsquoa e ngaahi matapaa mo e ngaahi matapā teke ke hū mai ha lsquoea forsquoou ki ai lsquoOku mahursquoinga lsquoa e fetāfeaaki lelei lsquoa e lsquoearsquo ki hono tauhi lsquoa e lsquoea leleirsquo lsquoi fale pea fakasirsquoisirsquoi ai lsquoa e lsquoea ngarsquoungarsquouacute lsquoo faingofua ange ai hano fakamāfanarsquoi lsquoo e falersquo

Tarsquoofi lsquoa e tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquouacute Ko e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē kuo pau ke lsquoi ha tursquounga marsquoa fersquounga kimursquoa pea toki tuku atu ke fai ai ha nofo totongi lsquoOku kau ki heni harsquoa ne hao meiacute he tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquouacute lsquoOku totonu ke tauhi lsquoe he kau nofo totongiacute honau lsquoapiacute lsquoi ha tursquounga lsquoe lsquoikai hoko ai ha tuhituhi mo ha ngarsquoungarsquou lsquoOku kau ki heni hano tauhi ke lsquoi he tursquounga lelei lsquoa e lsquoea lsquoi he fale pea mo hono holo lsquoo e tuhituhiacute lsquoi he taimi lsquooku lsquoasi mai aiacute

Kimursquoa pea nau toki hiki ki ha lsquoapi nofo totongi lsquooku totonu ke fakahoko hano sivi lsquoe he lenilootiacute mo e kau nofo totongiacute lsquoa e lsquoapiacute lsquoi he taimi tatau lsquoo fakatokangarsquoi ha ngaahi fakarsquoilonga lsquoo ha tuhituhi pe ngarsquoungarsquou pea nau felotoi ai ki he taimi mo e founga ke fakaleleirsquoi ai lsquoeniacute ko ha konga ia lsquoo e aleapau nofo totongiacute

Ko e ngarsquoungarsquouacute lsquooku farsquoa fakatupunga ia lsquoe ha ngaahi mersquoa mei tursquoa ndash vakairsquoi lsquoa e ngaahi fakataliacute pe lsquooku marsquoa pe lsquooku ngāue lelei lsquoa e ngaahi paipa fakataliacute mo e ngaahi fakatafengavaiacute lsquoI ha lsquoapi lsquooku fakavarsquoe pou vakairsquoi pe lsquooku mātursquou lsquoa e kelekele pea lsquooku lsquoikai ha ngaahi mama

Tauhi ho lsquoapiacute ke malu Ko ha lsquoapi lsquooku malu lsquooku hoko ia ko ha fakanonga ki he kau nofo totongiacute mo e kau lenilootiacute Ko e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē lsquooku fiemarsquou ke malu fersquounga Kuo pau ke fokotursquou lsquoe he lenilootiacute ha ngaahi loka pe ngaahi mersquoa pehē koersquouhiacute ke malu lsquoa e lsquoapiacute lsquoE lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke torsquoo tānaki pe liliu ha farsquoahinga loka tersquoeki marsquou ha fakangofua lsquoa e tokotaha lsquoe taha Ko hano fakahoko lsquoeni tersquoeki fai ki ai ha felotoi pea lsquoikai lsquoi ai ha lsquouhinga lelei ki ai lsquooku tarsquoefakalao ia pea lsquoe ala hilifaki ki ai ha tautea kapau lsquoe lsquoave lsquoeni ki he Tenancy Tribunal

Kapau lsquooku fokotursquou lsquoe he lenilootiacute ha farsquounga lersquoo fakatokanga (security alarm system) lsquookuacute ne fatongiarsquoaki hono tauhi lsquoeni ke lsquoi ha tursquounga lelei Kapau lsquooku lsquoikai ha farsquounga lersquoo pehē ni ka lsquooku fie fokotursquou lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke ne fuofua marsquou ha fakangofua ki heni meiacute he lenilootiacute Ko e fatongia leva ia lsquoo e tokotaha nofo totongiacute ke ne tauhi lsquoeni ke lsquoi ha tursquounga lelei lsquoI he ngatarsquoanga lsquoo e taimi nofo totongiacute ko e fatongia ia lsquoo e tokotaha nofo totongiacute ke ne torsquoo lsquoa e farsquounga lersquoo pea mo fakapapaursquoi lsquooku lsquoikai hoko ai ha maumau

lsquoI he ngatarsquoanga lsquoo e taimi nofo totongiacute kuo pau ke fakafoki lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoa e ngaahi kī kotoa mo e ngaahi nāunau malursquoi kotoa pē (lsquoo hangē ko e limouti ki he taursquoanga mersquoalele pea mo ha ngaahi kī kaati) ki he lenilootiacute Kapau lsquooku lsquoikai malava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakafoki kotoa lsquoa e ngaahi kī narsquoe lsquooatu ki aiacute lsquoe lava ke lsquoekersquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole kakato ki he ngaahi kī pea mo e loka lsquooku nau felāversquoi ki aiacute lsquoE lava ke femahinorsquoaki lōua lsquoa e ongo tafarsquoakiacute ki hono fetongi lsquoo ha ngaahi kī kuo mole pe ko ha ngaahi loka

Kapau lsquoe lsquoikai lava ke malu fersquounga lsquoa e lsquoapi nofo totongiacute lsquoo lsquoikai tupunga meiacute ha forsquoui lsquoo e tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke ne fakahoko atu lsquoeni ki he lenilootiacute lsquoOku totonu ke fakafetongi pe monomono leva lsquoa e ngaahi loka lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakahoko lsquoeni lsquoe ia pē pea kole ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki ange

Tauhi lsquoa e ngaahi lēkootiacute lsquoOku fiemarsquou lsquoa e kau lenilootiacute ke nau tauhi lsquoa e ngaahi lēkooti ki he totongi nofo totongiacute mo e pooniacute lsquoo arsquou ki he tarsquou lsquoe 7 meiacute he tarsquou fakatukuhau lsquooku nau felāversquoi ki aiacute lsquoOku totonu ke tauhi lsquoe he lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute fakatoursquoosi lsquoa e ngaahi tatau lsquoo e ngaahi mersquoa fakapepa kotoa pē lsquooku felāversquoi mo e lsquoapi nofo totongiacute lsquoi he lolotonga lsquoo e taimi nofo totongiacute pea lsquoi he māhina lsquoe 12 hili lsquoa e ngata lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ko e ngaahi mersquoa fakapepa ni lsquooku totonu ke kau ki ai lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea mo ha ngaahi feliuliuaki pe fakaforsquoou narsquoe fakahoko ki ai ngaahi līpooti ki ha lsquoarsquoahi sivi lsquoo e lsquoapiacute morsquoua vai ngaahi lsquoinivoisi pe ngaahi līpooti kehe ki ha ngaahi ngāue narsquoe fakahoko ki he lsquoapiacute lsquoo hangē ko ha ngāue

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

monomono pe fakamarsquoa pea mo ha ngaahi tatau lsquoo ha ngaahi tohi pe lsquoīmeili narsquoe lsquoave mo tali mai meiacute he tokotaha lsquoe taha lsquoOku marsquou atu lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoa e fakamatala lahi ange mo ha foomu ke tokoni ki he kau lenilootiacute ke tauhi ke tonu lsquoenau lsquofakamatala fakanounou ki he nofo totongiacutersquo

Muimuirsquoi hono tauhi lsquoo e ngaahi tursquounga mārsquoulalo taha ki he ngaahi faleacute Ko e tokolahi taha lsquoo e kau lenilootiacute mo e kau nofo totongiacute lsquooku nau fakarsquoamu ke fakahoko lsquoa e mersquoa lsquooku totonuacute lsquoi hona vā fengāuersquoakiacute Kā neongo eniacute lsquoi he taimi lsquooku fili ai ha lenilooti ke lsquooua te ne fua hono fatongia pe lsquooku lsquoi ai ha maumau lahi kuo hoko ki he Lao lsquooku lsquoi ai lsquoa e mafai mavahe lsquoo e The Tenancy Compliance and Investigations Team (Ko e Timi ki he Nofo Totongiacute mo e Ngaahi Fakatotolo) ke nau fakahoko ha ngaahi ngāue mo ha ngaahi founga lsquooku hoa mo e fiemarsquou ke fakahoko lsquoa e ngaahi tursquoutursquouniacute ke fakapapaursquoi lsquooku fai ha ngāue ki he kau lenilooti ko ia

Ko e ngaahi kaveinga lsquoe sio ki ai lsquoa e timiacute lsquooku kau ki ai lsquoa e taimi

rsaquo lsquooku ala hoko ai lsquoa e tūkunga lsquooku lsquoi ai lsquoa e lsquoapiacute ke ala matursquoutāmaki lahi ai lsquoa e morsquoui lelei mo e malu mo hao lsquoa ha taha

rsaquo kuo fakahoko ai lsquoe he lenilootiacute ha maumau lahi pe kuo hokohoko lsquoa lsquoene maumaursquoi lsquoa e Residential Tenancies Act

rsaquo lsquooku hoko ai lsquoa e tōrsquoonga lsquoa e lenilootiacute ke hōloa ai lsquoa e falala lsquoa e kakai lsquoo e fonua ki hono fakahoko lsquoa e tursquoutursquouni lsquoa e lao

Ki ha fakamatala lahi ange vakai ki he wwwtenancygovtnz lsquoE lava ke ke fetursquoutaki ki he Compliance and Investigations Team lsquoaki horsquoo telefoni ki he 0800 TENANCY (0800 836 262) pe lsquoīmeili ki he rtacompliancembiegovtnz

16

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 17

Ko hono fakaleleilsquoi ha ngaahi melsquoa

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo tulsquoutulsquouni ki he tokotaha nofo totongiacute ke ne fakamalsquoa lsquoa e lsquoapi nofolsquoangaacute pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoa ne fai

Kapau nalsquoe pehē lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fai ia pea ke tohi leva lsquoo fakahā ange lsquoe tukuatu lsquoa e lsquoaho lsquoe 14 ke fai ai lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo malsquou ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz Kapau lsquoe lsquoikai ke fakaleleilsquoi pe ngaahi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e maumauacute lsquoe lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke nau faitulsquoutulsquouni ke fai ia Kapau ko ha palopalema lsquoeni lsquooku fulsquou lahi fau lsquoe lava ke tulsquoutulsquouni lsquoe he Tribunal ke fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau lsquooku ne fiemalsquou ke fakaleleilsquoi lsquoe he lenilootiacute ha melsquoa

lsquoOku pehē lsquoe he lao kuo pau ke fakahoko lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoi he vave taha lsquoe ala lava lsquoo ka maumau ha mersquoa pe hoko ha palopalema Ko e founga lelei taha ke solova ai lsquoa e palopalema ko ha talanoa ki heni mo horsquoo lenilootiacute lsquoo vakai pe lsquoe lava ke mo kaungā fakahoko ha mersquoa ki heni

Kapau lsquoe lsquoikai ngāue lsquoeni lsquooatu ha lsquonotice of remedyrsquo (vaharsquoa taimi ke fai ai ha ngāue ki ai) lsquoo lsquooatu ai ha vaharsquoa taimi fakapotopoto ki he lenilootiacute ke fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema Ko ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquooku fakatefito ia lsquoi he mersquoa lsquooku fiemarsquou ke monomono lava ke marsquou lsquoa e ngaahi kongokonga vaharsquoa taimi ke fakahoko ai ha lsquoeke totongi malursquoi (kapau lsquooku kaunga atu lsquoeni) pea mo e taimi lsquoatā lsquoo e kau ngāue lsquoi he tafarsquoaki ko ia ke fakahoko lsquoa e ngāue (kapau lsquoe fiemarsquou) lsquoOku totonu ke fakakaukau lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he ngaahi mersquoa ko lsquoeniacute pea mo e fakavavevave lsquoo e fiemarsquouacute lsquoi he taimi lsquooku nau fakakaukaursquoi ai lsquoa e vaharsquoa taimi ke tuku atu ki he lenilootiacute ke fakahoko ai lsquoa e ngāue lsquoE lava ke lsquoi ai ha

solovarsquoanga fakataimi kae lsquooua leva kuo lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakaukaursquoi lsquoa e ngaahi mersquoa ke fakahoko

Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngāue pea solova lsquoa e palopalema lsquoe lava leva lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo tohi kole ki he Tenancy Tribunal ke marsquou mai ha work order (tursquoutursquouni ki ha ngāue ke fakahoko) lsquoo lsquoi ai ha forsquoi fili ke ngāuersquoaki lsquoa e totongi nofo ke fakahokorsquoaki lsquoa e ngāue kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe fakarsquoamu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoa e aleapau nofo totongiacute lsquoo hangē kapau lsquookuacute ne lsquoi he malumalu lsquoo ha nofo totongi fixed-term (taimi tursquoupau) kuo pau ke lsquooatu lsquoi he tohi lsquonotice of remedyrsquo ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquoa ia lsquoe lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho hokohoko lsquoe 14 ke ne fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema lsquoI he ngaahi taimi lsquoe nirsquoihi lsquoe ala fakapotopoto ke lsquooatu ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi lsquooku laka hake lsquoi he lsquoaho lsquoe 14

Kuo pau ke ke fakarsquoatā ha taimi fersquounga ki he ngaahi fakahoko fatongia lsquoo hangē ko hano lī meili pe lsquoīmeili atu lsquoo e tohi fanongonongo lsquoOku marsquou atu ha fakamatala lahi ange pea mo ha tatau lsquoo e rsquo14 day notice to remedyrsquo lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoi he wwwtenancygovtnz lsquoa ia lsquookuacute ne toe fakamarsquoalarsquoala atu foki lsquoi ai lsquoa e ngaahi taimi ki he fakahoko fatongia

ƨ Ko e hā ha melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau ko e ngāue ni lsquooku fulsquou fiemalsquou ke fai fakavavevave

Kapau ko e melsquoa ni lsquoe ala lavea pe hoko ai ha fakatulsquoutāmaki ki ha taha pe maumau kehe kuo pauke fakahoko ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai malsquou lsquoa e lenilootiacute ke tala ki ai pea lsquoe lava ke fai lsquoa e fakaleleilsquoiacute pe ngaahi ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoE lava ke nau lsquoekelsquoi ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki lsquoa e fakamole nalsquoe faiacute Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi ia lsquoe he lenilootiacute pea lsquoe lava ke kole tokoni lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

18

ƨ lsquoE lava ke tuli pe kapusi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e tokotaha nofo totongiacute koelsquouhi ko lsquoene lāunga

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe fakahā lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ke mavahe koelsquouhi ko ha lāungalsquoi lsquoa e lenilootiacute pe ko hano fakahā ki he valsquoa ngāue Tenancy Services ha melsquoa kuo hoko lsquoOku ala ui ia ko e retailatory notice pe ko e tohi fakatokanga fakafepaki (koelsquouhi ko e lāunga) lsquoOku hā lsquoi he lao lsquooku lsquoikai ngofua ki he lenilootiacute ke ne fai ha fakafepaki (retaliatory notice) pehē lsquoE lava ke fakahā lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal kapau lsquooku ne tui kuo fai lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga fakafepaki lsquoE vakailsquoi leva lsquoe he Tenancy Tribunal pe ko e fakatokanga ni nalsquoe fai fakalao ia lsquoo makatulsquounga he lsquouhinga totonu) pe te nau fakatalsquoelsquoaongalsquoi lsquoa e fakatokanga ni

ƨ lsquoE lava fēfē ke tokoni atu lsquoa e valsquoa Tenancy Services ke fakalelei lsquoi ha ngaahi fehaalaaki

Ko e melsquoa ke fuofua faiacute ke fai ha femahinolsquoaki mo ha fetalanoalsquoaki fekaulsquoaki mo e melsquoa nalsquoe hoko Taimi lahi ko e ngaahi melsquoa ni nalsquoe tupu pē ia mei he fetalsquoemahinolsquoaki pe ko ha fehaalaaki Vakai ki he ngaahi fakahinohino lsquooku lsquooatu lsquoi he lsquoemau uepisaiti ki he ngaahi founga kehekehe ke mo lava ai lsquoo vetelsquoaki lsquoa e ngaahi faingatalsquoalsquoia lsquoi homo vaa

Kimulsquoa pea ke toki lea ki holsquoo lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo Fakapapaulsquoi lsquooku lsquoosi mahino lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku ke tokanga pe hohalsquoa ki ai lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe toe mahino ange ki he tokotaha koia lsquoa e melsquoa ni lsquoo kapau te ke hikilsquoi pe tohilsquoi hifo

rsaquo Mateuteu ke ke fakahā ange pe koe ha halsquoo fokotulsquou ke lava ai lsquoo tolona lsquoa e palopalema Fakamatalalsquoi ke mahūlsquoinga mālie mo mahino lsquoa e palopalema pea lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke fai lsquoaki hano fakaleleilsquoi

rsaquo lsquoE lava ke ke tohi pe fakahoko ha fakatokanga (Notice to remedy) lsquooku lsquoi ai lsquoa e fakaleleilsquoi lsquooku fiemalsquou ke fakahoko Ko e tohi fakatokanga (Notice to remedy) lsquoe tukuatu ai ha lsquoaho lsquoe 14 ki he tokotaha ko ia ke ne fai e fakalelei lsquoOku lsquoi ai ha tatau lsquoo e ngaahi tohi fakatokanga pehē ke ke falsquoifalsquoitaki ki ai lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

ƨ Founga Fakalelei Fakavavevave (FastTrack Resolution)

Ko e founga fakaleleilsquoi fakavavevave eni mo lava ke felotoi ai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo hili ha fetalsquoemahinolsquoaki lsquoi ha ngaahi melsquoa lsquoo hangē ko e tōmui lsquoo ha totongi nofo pē ko ha ngaahi molsquoua ke totongi (lsquoo hangē ko e totongi tukuhau vai pē water rates) lsquoOku ne fakalsquoailsquoai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha nofo totongi ke na lava pē lsquoo fai ha femahinolsquoaki pē felotoi pea ke na lototaha ke fai ha tulsquoutulsquouni lsquoe ha tokotaha fakatonutonu (mediator) lsquoo lsquoikai ke toe fiemalsquou ke na fakataha lsquoo fai ha fefakatonutonulsquoaki

Ko e Fakatonutonu Fakavavevave lsquooku tuha mo taau ia lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha felotoi pea ke fakahoko ia ko ha tohi tulsquoutulsquouni mei ha tokotaha fakatonutonu (mediatorlsquos order)

rsaquo ko e felotoi ni lsquooku faingofua mo mahino lsquoaupito ki he lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo pe

rsaquo nalsquoe lsquoosi lsquoi ai lsquoa e talanoa felotoi pē ia kimulsquoa pea iku lsquoo kei hoko atu pē lsquoa e faingatalsquoalsquoia pea toe lava lsquoo fai ha felotoi folsquoou ki ai

lsquoOku lava ke toe fakaikiiki atu eni lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnzdisputesfasttrackshyresolution

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai ke mo felotoi lsquoe lava ke mo ōmai ke tau fakatonutonu (mediation)

Kumi tokoni mai kia kimautolu lsquoaki halsquoo kole ki he Tenancy Tribunal Ko e totongi lsquoo ha tohi kole ko e $2044 lsquoI hono malsquou lsquoo holsquoo tohi kole te mau teuteu leva ke fai lsquoa e fakatonutonuacute

Ko e founga fakatonutonuacute (mediation) lsquooku fai lsquoaki ia ha lsquooatu ha faingamālie ke mo fakataha lsquoo alealsquoi lsquoa e melsquoa nalsquoe hoko pea mo felotoi he melsquoa ke fakaleleilsquoi lsquoakiacute pea ke tokonilsquoi kimoua lsquoe ha tokotaha fai fakatonutonu (mediator) lsquoE tokoni lsquoa e tokotaha fakatonutonu ke fakamahino atu a e ngaahi melsquoa lsquooku fai ai lsquoa e talsquoefiemālie pea ke feinga ke alsquou ki ha felotoi

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 19

ƨ lsquoOku fēfē lsquoa e founga lsquoo e fakatonutonuacute

lsquoE lava lsquoo fai eni lsquoi ha fetelefonilsquoaki pe ko ha femātaaki lsquoOku maheni lsquoaupito lsquoa e kau fai fakatonutonuacute mo e ngaahi melsquoa fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute ka lsquooku lsquoe lsquoikai ke nau kau ki ha tafalsquoaki pea lsquoe lsquoikai ke nau fai tulsquoutulsquouni atu lsquoOku fakapulipuli pea lsquooku tuku atu ke mo felotoi mo e tafalsquoaki lsquoe taha ki he melsquoa ke faiacute mo hoko atu ki ai lsquoOku kehe lsquoa e founga fakatonutonu kolsquoeniacute me he Tenancy Tribunal lsquoa ia lsquooku hanga lsquoe he fai fakatonutonu ai lsquoo fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni pea te ne fakahā atu lsquoa e melsquoa ke mo fai

ƨ Kapau te mo felotoi ki hono ikulsquoangaacute

Ko e felotoi koia lsquooku fai lsquoi he founga fakatonutonu kolsquoeniacute lsquooku fakalao ia pea lsquoe fiemalsquou ke talangofua ki ai lsquoE lsquoasi pe lsquoi he alea mo e felotoi ni lsquoa e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe maumaulsquoi Kapau lsquoe fiemalsquou ke lsquoi ai ha mafai ke fakahoko pea mo fakamālohilsquoi ke fakahoko lsquoe lsquoave ia ke taalsquoi ai lsquoa e sitapa pea silalsquoi ia lsquoe he Tenancy Tribunal

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala fai ha felotoi ki ai

lsquoOku lahi lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala faiacute ka ko e konga lahi ko e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo e ngaahi totonu ke kei hoko atu lsquoa e nofo lsquoi he fale nofolsquoanga (possession) ngaahi melsquoa fakapalsquoanga pea mo ha ngāue ke fai lsquoE lava ke fai kotoa ia lsquoi ha fakatonutonu (mediation) pe ko e tulsquoutulsquouni mei he Tribunal

ƨ Ko e tulsquoutulsquouni ke hoko atu pe fakangata

Kapau lsquoe fulsquou maumaulsquoi mamafa lsquoe ha tokotaha lsquoa e aleapau nofo totongiacute pe ko e lao ni lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke tulsquoutulsquouni ke fakangata lsquoa e aleapauacute lsquoE lava ke hoko lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo lsquooku tōmui lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 21 lsquoa lsquoene totongi nofo (lsquoo kau ai lsquoa e lsquoaho ko ia ne fai ai ha tohi kole ki he Tribunal)

rsaquo kuo ne fakahoko ha maumau lahi pe fakamanamana te ne fai ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

rsaquo kuo ne lsquoosi taalsquoi pe fakamanamana ke ne taalsquoi lsquoa e tokotaha lsquooku holsquoona lsquoa e lsquoapiacute lenilootiacute pe ko e fāmili lsquoo e lenilootiacute pe ko hano fakafofonga pe

ko ha nilsquoihi kehe lsquooku nau nofo totongi pe ko e kaungālsquoapi (pe ko halsquoa ne kouna ha nilsquoihi ke nau fai pehē)

rsaquo lsquooku ne maumaulsquoi lsquoa e aleapauacute lsquoi ha ngaahi founga kehe (lsquoo hangē ko hano lsquooatu lsquoe he lenilooti ki ai ha fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo pea lsquoikai ke ne fai ki ai) pea lsquooku tui lsquoa e Tribunal ia lsquoe lsquoikai ke taau ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute Kapau ko e palopalema ni lsquoe lava ke fakaleleilsquoi lsquoe lava ke lsquoave ha tohi fakatokanga (notice to remedy) lsquoo lsquooange ha lsquoaho lsquoe 14 ke fakaleleilsquoi pea ke fuofua fai eni pea toki lava ke fai ha kole ki he Tenancy Tribunal ke fakangata

ƨ Tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo ha palsquoanga

Ko e tulsquoutulsquouni eni ki he lenilootiacute pe tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha palsquoanga ki he tokotaha ko e lsquoE lava lsquoeni lsquoo kapau

rsaquo lsquooku molsquoua lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ko e nounou lsquoo lsquoene totongi nofo pe nalsquoa ne totongi lsquoo mahulu hake lsquoi he totongi totonuacute

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha maumau ngāue fakamalsquoa ngaahi ngoue pe lsquoave ha veve

rsaquo lsquooku fiemalsquou ke totongi fakafoki lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ha fakamole ki he ngaahi ngāue nalsquoe fiemalsquou ke fai fakavavevave

rsaquo ke totongi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha palsquoanga ko e tautea koelsquouhi ko e maumaulsquoi lsquoo e lao

rsaquo ke totongi huhulsquoi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha mole nalsquoe hoko koelsquouhi ko ha koloa nalsquoe mole pe ko ha melsquoangāue nalsquoe lsquoikai ke sai koelsquouhi nalsquoe lsquoikai ke tauhi pe monomono pe fakaleleilsquoi

ƨ Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni eni ki ha taha ke ne fakaleleilsquoi ha melsquoa koelsquouhi nalsquoe maumau pe lsquoikai toe ngāue Kapau lsquooku felāversquoi lsquoa e tursquoutursquouniacute mo ha kaveinga lsquookuacute ne uesia lsquoa e morsquoui leleiacute pea mo e malu mo hao lsquoe lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquopay outrsquo (totongi lsquoi tursquoa) lsquoene tokotahakau nofo totongiacute ke fakafetongirsquoaki harsquoa ne fakahoko lsquoa e tursquoutursquouniacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tursquoutursquouni lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ke ne fakahoko ha ngāue lsquoi ha lsquoaho tursquoupau pea lsquoikai ke fakahoko lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

20

lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakahoko lsquoa e ngāue ki he mahursquoinga lsquooku hā lsquoi he tursquoutursquouniacute pea lau lsquoa e fakamole ko ha morsquoua totongi nofo

ƨ Ngaahi tulsquoutulsquouni kehe

lsquoE lava lsquoe ha tulsquoutulsquouni lsquoo toe fakamahino lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoo kapau lsquoe lsquoikai ke talangofua ha taha ki he tulsquoutulsquouni koia Pea lsquooku lsquoi he falsquoahi lsquoe taha ke nau fakahā pe lsquooku nau fiemalsquou ke fakahoko ia Ko e fakatātā eni ndash ko ha tulsquoutulsquouni ki he lenilootiacute ke ne fakafoki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea kapau lsquoe lsquoikai pea ke ne totongi ha palsquoanga

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai fai ha felotoi lsquoi ha fakatonutonu (mediation)

lsquoE lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal ke nau fakamaaulsquoi lsquoa e melsquoa ni Ko e Tribunal ko e founga fakatonutonu ia lsquooku fakamātoato mo toe mamalu ange Ko e Tribunal ko e valsquoa ngāue ia lsquoo e potungāue lsquoo e ngaahi fakamaaulsquoanga (Ministry of Justice) pea lsquoe lsquoi ai ha tokotaha fakamaau ai ke fanongo ki he fakamatala lsquoa e ongo tafalsquoakiacute kau fakamolsquooni pea ne vakailsquoi lsquoa e ngaahi fakamolsquooni lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute toki fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni lsquoE lava ke fai lsquoe he Tenancy Tribunal ia ha tulsquoutulsquouni felāvelsquoi mo koe neongo pe te ke lsquoalu ki hono ui lsquoo e fakatonutonu pe lsquoikai lsquoOku hiki lsquoe he tokotaha fakamaauacute lsquoa lsquoene tulsquoutulsquouni lsquoa ia ko e tulsquoutulsquouni ia lsquoa e Tribunal Ko e tulsquoutulsquouni lsquoa e tokotaha fakamaauacute lsquooku hangē ia ha tulsquoutulsquouni lsquoa e fakamaaulsquoanga ndash lsquoe lsquoave lsquoa hono tatau ki he ongo falsquoahi lōua pea kuopau ke na talangofua ki ai

lsquoOku lsquoatā foki lsquoa e fakamaaulsquoanga ni ki he kakai ke nau fanongo he ngaahi fakatonutonuacute lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoo lsquoave ha kakai ke nau poupou mo felsquoao ka lsquoi he taimi lahi lsquooku lsquoikai ke tali ke ngāuelsquoaki ha loea ke ne fakahoko holsquoo tafalsquoaki Kaekehe lsquoe lava ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoi he ngaahi fakatonutonu e nilsquoihi lsquoo kau ai lsquoa e ngaahi melsquoa ni

rsaquo ko e vātamaki ni lsquooku laka hake lsquoi he $6000

rsaquo tali lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ke ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo kuo tali lsquoo fakangofua kinautolu lsquoe he Tribunal

lsquoE lava ke fakangofua lsquoe he Tribunal ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoo kapau

COURT

rsaquo lsquooku fulsquou fihi mo faingatalsquoa lsquoa e melsquoa lsquooku hoko

rsaquo lsquooku mo fulsquou faikehekehe lahi lsquoaupito mo e tafalsquoaki lsquoe taha lsquoo faingatalsquoa ange ai ke ke fakahoko lelei lsquoa holsquoo fakamatala

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava lsquoe ha taha lsquooku lsquoikai ko ha loea ke ne fakafofongalsquoi koe Kapau lsquooku ke pehē lsquooku totonu ke fai ia pea ke fetulsquoutaki mai kiate kimautolu kimulsquoa pea toki fai lsquoa e fakatonutonu lsquoi he Tribunal

ƨ lsquoE lava fēfē keu kounalsquoi lsquoa e falsquoahi lsquoe tahaacute ke ne talangofua ki he tulsquoutulsquouni nalsquoe lsquoosi fai

Kapau lsquookuacute ke marsquou ha tursquoutursquouni lsquoa e fakatonutonuacute (Mediatorrsquos order) kuo lsquoosi silarsquoi pe ko ha tursquoutursquouni lsquoa e Tenancy Tribunal lsquoe lava ke ke kole ki he varsquoa Collections ndash Ministry of Justice ke ne lsquoeke lsquoa e morsquoua ni Ko e ngaahi tohi kole Civil Enforcement kotoa pē lsquoe lava ke lsquoave ia ki he tursquoasila lsquoi lalo pe lsquoe faile ia lsquoi ha taha lsquoo e ngaahi District Court of New Zealand (Fakamaaursquoanga Fakavahe lsquoa Nursquou Sila)

Ministry of Justice Central Processing Unit SX10042 Wellington

lsquoE lava ke ke marsquou atu meiate kimautolu ha fakamatala lahi ange felāversquoi mo hono tānaki lsquoo ha morsquoua Vakai ki he wwwtenancygovtnz

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 21

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kimulsquoa lsquoi he lsquoaho lsquooku loto ke mavahe ai

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he lenilootiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa Kaekehe lsquoe lava lsquoe he lenilooti ke fai halsquoa ne fakatokanga lsquoaho lsquoe 42 lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e nofolsquoanga ni lsquoe he tokotaha lsquooku holsquoona pe ko hono fāmiliacute ke nau hiki mai lsquoo nofolsquoi ia ko honau lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo kuo lsquoosi fakatau atu lsquoa e lsquoapiacute pea kuo lsquoosi fakakakato lsquoa e alea fakatau pea fiemalsquou lsquoe he tokotaha nalsquoa ne fakatauacute ke fakalsquoatā lsquoo lsquooua lsquoe toe nofo ha taha ai

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ke hiki ki ai halsquoa ne kau ngāue totongi (pea lsquooku lsquoosi hā pe lsquoi he aleapau nofo totongi lsquooku ngāuelsquoaki pe lsquoe ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ki ai)

lsquoE fakapotopoto ke tauhi ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga lsquoI holsquoo lsquoave halsquoo tohi fakatokanga lsquooku ke loto ke fakangata lsquoa e aleapauacute kuo pau ke

rsaquo fai ia lsquoaki ha tohi

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoa e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi nofo totongiacute

rsaquo fakahā ke mahino lsquoa e lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai

rsaquo fakamolsquooni he tohi

Kapau lsquooku nounou hifo he lsquoaho lsquoe 90 lsquoa hono lsquooatu lsquoo e fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke fakamahino lsquoa e lsquouhinga lsquooku nounou aiacute

ƨ lsquoE fēfē kapau lsquooku fie hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia kimulsquoa pea lsquoosi lsquoa e aleapauacute

Kapau lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga ke fakangata lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe ngofua ke nofo lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoi he aleapauacute Ka lsquoo kapau lsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia ke mavahe kimulsquoa ai lsquoe kei fiemalsquou pē ke fai halsquoa ne tohi fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 ki he lenilootiacute

lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe sai pe ki he lenilootiacute ke hiki ki mulsquoa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ka kuo pau ke na felotoi lōua ki ai lsquoi ha tohi

ƨ lsquoE lava ke fakangata ha fixed term tenancy kimulsquoa he taimi nalsquoe tonu ke toki lsquoosi ki ai

lsquoE lsquoikai lava ke fakangata ha aleapau nofo totongi fixed-term kaelsquooua kuo felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha toki tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal pea lsquoe lava ke fai ia Ko e lsquoaho ke fakangata ai lsquooku lsquoosi lsquoasi pe ia he tohi aleapau

lsquoE ala lava lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoo fai ha tulsquoutulsquouni ke fakangata vave ha aleapau fixed term lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha fulsquou maumaulsquoi lahi lsquoo e aleapauacute

rsaquo kuo malsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoe hiki lsquoa e totongi nofo koelsquouhi ko ha ngaahi melsquoa nalsquoe lsquoikai halsquoa ne lsquoilo lsquoe hoko pea ko ha hiki eni lsquooku fulsquou lahi lsquoo ala hoko ai ha faingatalsquoalsquoia lahi pe

rsaquo ko e aleapauacute nalsquoe makatulsquounga ia lsquoi he ngaahi tulsquoutulsquouni fakakautaha (body corporate operational rules) lsquoa kinautolu lsquooku lesisita ai lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga lsquoo fakatatau ki he lao Unit Titles Act 2010 pea lsquoi ha liliu ki he ngaahi tulsquoutulsquouni koia lsquoe lsquoikai fakapotopoto ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute pe

rsaquo Kuo hoko ha ngaahi melsquoa talsquoelsquoamanekina ki he lenilooti pē ko e tokotaha totongi nofo lsquoo ala hoko ai ha fulsquou faingatalsquoalsquoia lahi

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

22

ƨ Koe hā lsquoa e founga totonu ke lsquoave lsquoaki lsquoa e tohi fakatokanga

lsquoOku totonu ke lsquoave lsquoa e tohi fakatokanga ki he tulsquoasila (address for service) nalsquoe lsquoosi fakamahino atu ke fai lsquoa e ngaahi fetulsquoutaki fakalao ki ai Ko e tulsquoasila eni lsquoo ha lsquoapi puha meili he Positi lsquoOfisi lsquoimeili pe fika lsquoo ha misini fax

Kapau lsquoe lava ke ke lsquoave hangatonu lsquoa e tohi fakatokanga ni ki he nima lsquoo e tokotaha koia lsquoe lau eni kuo ke lsquoosi fakakakato lsquoa hono tufa atu

Koelsquouhi ke fakapapaulsquoi lsquooku lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke malsquou ai lsquoa e tohi fakatokanga lsquoe he tokotaha koia lsquooku pehē lsquoe he lao tukukehe ka malsquou ha fakamolsquooni ke fakalsquoikailsquoi lsquoaki kuo pau ke

rsaquo tuku atu ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 kapau nalsquoe lsquoave lsquoa e fakatokanga he meili

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 2 kapau nalsquoa ke lsquoave lsquoa e tohiacute lsquoo tuku lsquoi he puha tohi lsquoi honau tulsquoasila pe lsquoi he matapā hūlsquoanga ki honau fale

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha lsquoimeili hili lsquoa e 5 efiafi

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha misini fax he lsquoosi lsquoa e 5 efiafi

lsquoOku toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho ki he fakatokanga lsquoi he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi fakatokanga Ko e fakatātā eni ki ai ka lsquoave lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoaho 21 ki he lenilootiacute ke fakangata pea lsquooku lsquoave ia lsquoi he meili lsquooku tonu ke nau tukuange ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 ke ne malsquou ai lsquoa e tohiacute lsquoE toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho lsquoe 21 mei he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi lsquoe he lenilootiacute

ƨ Fēfē kapau teu lsquoimeili lsquoa e tohi fakatokanga

Kapau te ke fai lsquoeni pea lsquoe fakapotopoto ke fuofua vakai pe lsquoe malsquou ha fakamolsquooni pau lsquoe lava ke alsquou lsquoa e lsquoimeili (delivery receipt) ki he tokotaha ko ia pea toki lsquoave

Ko e fakamolsquooni kolsquoeni lsquoe lava ai lsquoo lsquoilo lsquoa e taimi lsquoe alsquou ai lsquoa e lsquoimeili ki he tokotaha nalsquoe lsquoave ki ai

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoi he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo ha aleapau fixed-term tenancy

lsquoI he lsquoene alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosiacute lsquoe kei hoko atu ia ka lsquoi he founga periodic tenancy pea lsquoe kei tatau ai pe mo e ngaahi kupu lsquoo e aleapau ni lsquoo hange ko e alepau nalsquou toki lsquoosi tukukehe

rsaquo ka toe fakafolsquoou lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute halsquoana aleapau folsquoou pe ko hono toe fakaloloa atu lsquoa e aleapauacute pe

rsaquo ko ha fakahā lsquoe ha taha kuo ne loto ke fakangata lsquoa e nofo totongi Ko hono fakahoko ha fakatokanga pehē ni lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e lsquoaho 21 ki he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa he lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai lsquoa e aleapau

Kapau nalsquoe fakalsquoatā lsquoi he tohi aleapau ke toe fakafolsquoou pe fakaloloa atu lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke toe fakaloloa atu kuo pau ke fai halsquoa ne tohi ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou ange lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute pea ka lsquoikai lsquoe lsquoikai lava ke toe fakaloloa atu lsquoa e aleapau kapau lsquooku lsquoikai loto ki ai lsquoa e lenilootiacute

Teuteu hiki ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoa e tokotaha nofo

totongiacute ke fai lsquoi halsquoaacute ne hiki

Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau

rsaquo ke mavahe atu lsquoi he lsquoaho kuo lsquoosi fakahā ki ai lsquoe he lenilootiacute lsquoi halsquoa ne tohi fakatokanga

rsaquo totongi kakato lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi

rsaquo fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo lsquoave lsquoa e veve kotoa lsquoi he lsquoaho fakalsquoosiacute

rsaquo lsquoave mo lsquoenau ngaahi ngalsquootolsquoota

rsaquo lsquoave lsquoa e ki kaati ki pea mo e ki ki he fale taulsquoanga melsquoalele ki he lenilootiacute

rsaquo tuku lsquoo lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa pe naunau fale lsquoa e lenilootiacute

Kapau lsquoe lsquoikai ke fai kotoa lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ke mau totongi ange ki ai ha konga pe ko e kotoa lsquoo e palsquoanga pooni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 23

ƨ Ko hono fakafoki lsquoo e totongi pooni

lsquoI he lsquoosi lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe lelei taha ke femahinolsquoaki lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he lahi lsquoo e totongi pooniacute ke fakafokirsquo Ngāuelsquoaki lsquoa e lipooti nalsquoe fai lsquoi hono sivilsquoi lsquoo e fale he kamatalsquoanga ke fakamahino pe nalsquoe lsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko lsquoE lsquoikai lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ke totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha liliu ki he fotunga lsquooku hoko ki he fale pe ko hono ngaahi naunau tupu pe ia mei halsquoa ne motulsquoa pea mo hono ngāuelsquoaki fakalelei

ƨ lsquoE fakafoki fēfē mai lsquoa lsquoeku pooni nalsquoe lsquoosi totongi

Hili ha felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he melsquoa ke fai ki he palsquoanga pooni te na fakafonu ha foomu ke fakafoki lsquoaki (bond refund form) lsquoE malsquou lsquoa hono tatau lsquoo e foomuacute mei he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

Kapau lsquooku mo tali lsquooku tō nounou lsquoa e totongi nofo nalsquoe malsquou mei he tokotaha nofo totongiacute pe lsquooku lsquoi ai ha maumau pea hikilsquoi hifo ia lsquoi he foomu pea ke fakamolsquooni ai lsquoO anga pehe ni kapau ko e pooni nalsquoe $600 pea mo felotoi ko e ngaahi lsquoo e matapā siolsquoata lsquooku $150 pea te mo tohilsquoi hifo

Totongi ki he lenilootiacute lsquoa e $150

Totongi ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e $450

Fakapapaulsquoi ke fakakau lsquoa holsquoo mo ongo fika lsquoakauni lsquoi he foomu koelsquouhi lsquoe lsquoikai ke mau li atu ha sieke pe palsquoanga (cash)

lsquoI he lsquoemau malsquou lsquoa e foomu ni te mau vakailsquoi lsquoa e ongo fakamolsquooni tohi nima pe lsquooku tatau mo e fakamolsquooni nalsquoe fai lsquoi he foomu (bond lodgement) nalsquoe fakahū mai lsquoaki lsquoa e pooni Ko e melsquoa ia lsquooku mahulsquoinga ai ke mau lsquoilolsquoi lsquoa e fetongi kotoa pe lsquoo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga ni Kapau lsquooku hā kehekehe lsquoa e fakamolsquooni tohinima pea lsquoe lsquoikai lava ke mau fakafoki lsquoa e pooni kaelsquooua kuo mau toe fai ha fakalsquoekelsquoeke makehe

Taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki ha fale nofo totongi lsquoe taha pea lsquoe ala faingofua ange ke mau fakahū pe ia ke ngāuelsquoaki ko e pooni ia ki he lsquoapi nofolsquoanga folsquoou lsquoE fiemalsquou leva ke ke ngāuelsquoaki lsquoa e foomu ki hono liliu lsquoo e pooni (bond transfer form)

ƨ Fēfē kapau lsquoe lsquoikai ke felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he pooni

Fetulsquoutaki lsquoo fakahā ki he Tenancy Tribunal lsquoi he vave taha lsquoE lsquoi ai leva lsquoa e tokotaha fakatonutonu (mediator) te ne feingalsquoi ke fai ha felotoi

ƨ Fēfē kapau lsquooku faingatalsquoa ke fai ha fetulsquoutaki mo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

Kapau lsquooku faingatalsquoa pea ke fakafonu lsquoa e foomu totongi fakafokiacute (bond refund) pea ke fetulsquoutaki ki he potungāue Tenancy Services ke vakai lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe ala fai

ƨ Ko e hā e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe hiki atu ha taha lsquoo e kau nofo totongi

lsquoI he taimiacute nilsquoihi lsquoe lava ke hiki atu ha taha lsquoi he kau nofo totongi ne nau lsquoosi fakamolsquooni kotoa lsquoi he tohi aleapau kae kei nofo atu pē lsquoa e nilsquoihi Kapau lsquoe tali lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava pe ke halsquou lsquoa e tokotaha hiki maiacute lsquoo hoko atu lsquoaki lsquoa e lsquoinasi lsquoo e tokotaha kuo hiki atuacute Kapau lsquoe fai eni pea kuo pau ke mou fakahā mai lsquoaki ha fakamolsquooni lsquoa e lenilootiacute tokotaha lsquoe hikiacute pea mo e tokotaha te ne fetongi maiacute lsquoi he foomu ko e ldquochange of tenant bond formrdquo pea lsquoomai

lsquoE lsquoikai ke liliu heni lsquoa e tohi aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke toe falsquou ha tohi aleapau folsquoou ke fakakau ai lsquoa e tokotaha hiki folsquoou atu

MOVERS

MOVERS

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

24

Ko e ngaahi melsquoa kehe fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute

ƨ Ko e lenilootiacute lsquoe mavahe atu lsquoo laka hake he lsquoaho lsquoe 21

Kapau lsquoe mavahe atu mei Nulsquousila lsquoa e lenilootiacute lsquoo laka hake he lsquoaho hokohoko lsquoe 21 pea kuo pau ke ne fokotulsquou hano fakafofonga ke ne tokangalsquoi lsquoa e nofolsquoanga he taimi koia Kuo pau ke fakahā lsquoe he lenilooti ke lsquoilo lsquoe he tokotaha nofo totongi pea mo e Tenancy Services (kapau nalsquoe lsquoosi totongi ha pooni) lsquoa e feitulsquou ke fai ha fetulsquoutaki ki hono fakafofonga

Ko hono fakatau atu ha lsquoapi nofo totongi ƨ lsquoE fiemalsquou ke tala lsquoe he lenilootiacute ki he

tokotaha nofo totongiacute lsquooku ne fakatau atu lsquoa e lsquoapi

lsquoIo kuo pau ke nau tala ki he tokotaha nofo totongiacute pea mo ha taha pē lsquooku fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute lsquoi ha tohi ke nau lsquoilo lsquooku ne feinga ke fakatau atu

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e lenilootiacute ke lsquoomai lsquoa e kakai lsquooku nau fie fakatau ke nau sio mo vakailsquoi lsquoa e nofolsquoanga lsquoi ha loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea ke lsquooua nalsquoa fakafaingatalsquoalsquoialsquoi lsquoo lsquoikai ha lsquouhinga lelei ki ai

lsquoI hono fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga kuopau ke fakahā lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ki he tokotaha nofo totongiacute a e tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapi pea mo e lsquoaho te nau hoko ai ko e lenilooti Kuo pau ke fakahā lsquoe he tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapiacute ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa hono hingoa feitulsquou pe founga ke fai lsquoaki ha fetulsquoutaki pea mo e founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi nofo lsquoo hangē ko e fika lsquoo ha lsquoakauni lsquoi he pangikē lsquoI hono fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute ko e mafai lsquoo e lenilootiacute ki he pooni lsquoe hiki ia ki he lenilootiacute folsquoouacute Kapau lsquooku fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ke totongi

ange ha konga lsquoo e pooniacute pea lsquooku tonu ke fai lsquoeni kimulsquoa he lsquoaho lsquooku fakalsquoosi ai lsquoa e fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute (pe ko e lsquoaho lsquoe malsquou ai ndash possession date - lsquoe he tokotaha fakatau lsquoo kapau lsquoe hoko ia kimulsquoa)

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke lsquoilo lsquoe he Tenancy Services

Kapau lsquooku mau tauhi ha pooni pea lsquooku totonu ke nau lsquoilo pe lsquooku lsquoi ai ha lenilootiacute folsquoou Kuo pau ke fakafonu lsquoe he lenilooti motulsquoa pea mo e lenilootiacute folsquoouacute lsquoo na fakamolsquooni lsquoi he foomu lsquochange of landlordagentlsquo Te mau hikilsquoi leva lsquoa e hingoa lsquoo e lenilootiacute folsquoou lsquoi he lekooti lsquoo e ngaahi pooni te mau tauhiacute

ƨ lsquoOku lsquoi ai ha ngaahi lao makehe ki ha fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ko ha koloa kuo puke lsquoo fakatau atu (mortgagee sales)

lsquoI ha hiki mai ha tokotaha folsquoou pe ko ha puke fakalao lsquoo e lsquoapiacute ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatau (mortgagee) ke ne hoko atu lsquoa e aleapau nofo totongi te ne malsquou lsquoa e mafai tatau mo ha lenilooti lsquoi he lao Residential Tenancies Act Kapau ko e aleapau ko e ldquofixed-termrdquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e kautaha nalsquoa nau fakatau pe ko e pangike ke nau fai lsquoa e ngaahi fakatokanga angamaheni mo ha aleapau ldquoperiodic tenancyrdquo ka lsquoe lsquoi ai pē lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe kilsquoi kehe ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fakangata ha aleapau founga ldquofixed-term tenancyrdquo lsquoo hangē hano fakangata ha lsquoo ha ldquoperiodic tenancyrdquo lsquoo kapau lsquoe liliu lsquoa e lsquoapi lsquoo malsquou ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatauacute pea kuo nau fiemalsquou ke nau toe fakatau atu (mortgagee possession) lsquoE lsquoikai ha liliu ia ki he ngaahi totonu lsquoa e lenilooti folsquoouacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 25

ƨ lsquoE lava ke malsquou ha tokoni mei he Tenancy Services lsquoi ha fekihiaki lsquoa e kau nofo totongi (flatmates)

lsquoIkai lsquoe lsquoikai lava ke mau tokoni Te mau toki lava pe ke tokoni lsquoi ha ngaahi faingatalsquoalsquoia he vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongiacute Kaekehe manatulsquoi kapau te ke lsquoalu lsquoo nofo totongi fakataha mo ha nilsquoihi pea mou fakamolsquooni fakakātoa lsquoi he tohi aleapauacute te mou kau kotoa lsquoi he ngaahi fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he tohi aleapauacute lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi lsquoe ha taha lsquoa hono lsquoinasi he totongi nofo pe ko halsquoa ne maumaulsquoi ha melsquoa lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ia ke totongi ia lsquoe ha nilsquoihi pe ko e kotoa lsquoo e kau nofo totongiacute neongo pe ko hai nalsquoa ne fai lsquoa e maumau lsquoE lava lsquoo malsquou atu ha ngaahi falelsquoi lsquoi ha hoko ha makuku lsquoa e kau nofo totongiacute mei he Community Law Centres Citizens Advice Bureaux pea mo e valsquoa falelsquoi malsquoae fānau ako he ngaahi akolsquoanga (lsquounivesiti mo e ngaahi akolsquoanag pehe)

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakafisingarsquoi ha taha meiacute harsquoaacute ne nofo totongi

lsquoOku lsquoikai tali ke makatulsquounga lsquoi hono lsquooange lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fale nofolsquoanga pe ko hano fakaloloa atu ha aleapau nofo totongi ki ha taha koelsquouhi ko hono tulsquounga fakamali (marital status) tangata pe fefine talsquou motulsquoa lotu lsquooku kau ki ai pe ko hono lanu (matakali) lsquoE lsquoikai ngofua ke talsquoetali lsquoe he lenilootiacute ha taha koelsquouhi lsquooku lsquoikai halsquoane ngāue pe lsquooku toho penefiti Kapau lsquoe hoko ha melsquoa pehe ni lsquoe lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal pe ko e ū Human Rights Commission koelsquouhi ko e fakafaikehekehelsquoi (discrimination) eni lsquooku lsquoikai ke ngofua ke fai

Ko e hā lsquoa e Service Tenancy Ko e service tenancy ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga lsquoo e ngāuelsquoanga lsquooku ngāue aiacute lsquoo fakatatau ki he lsquoene aleapau pe ko e ngaahi fiemalsquou lsquoa e ngāuelsquoanga pe kautaha lsquooku ngāue ai lsquoOku kau lsquoa e falsquoahinga aleapau nofo totongi kolsquoeniacute lsquoi he tulsquoutulsquouni lsquoa e lao Residential Tenancies Act ka lsquooku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ki he totongi kimulsquoa (rent in advance) pea mo hono fakangata lsquoo e aleapauacute

ƨ Ko e totongi nofo

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe lsquoi hono tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole ki he nofo totongi mei he vahe lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute lsquooku ngāue ia malsquoae lenilootiacute) lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ke fakaleleilsquoi ha melsquoa mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

ƨ Ko e ngaahi taimi lsquoo e fakatokanga

Kapau lsquoe lsquoosi pe lsquoe malsquou ha fakatokanga lsquoe fakangata lsquoa e aleapau ngāue lsquoe fiemalsquou ke fai lsquoe he ngāuelsquoanga pe ko e tokotaha ngāue (employee) ha fuofua fakatokanga lsquoaki ha uike lsquoe 2 lsquoe lsquoosi ai pea mo e nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai ngofua ke fuofua lsquoosi lsquoa e aleapau nofo totongiacute ia kimulsquoa pea toki lsquoosi lsquoa e aleapau ngāue lsquoE lava ke toe nounou ange lsquoa e taimi fakatokanga pehe ni lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga malsquoa ha tokotaha ngāue lsquoe fakangāuelsquoi koelsquouhi ko e mavahe atu lsquoa e tokotaha ngāue lsquooku nofo aiacute

rsaquo lsquoe pehe lsquoe he lenilootiacute lsquoe fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

Kapau lsquooku ke fie nofo totongi he founga ni ndash service tenancy lsquoe lava ke mau tānaki atu ha ngaahi fakahinohino pea mo ha falelsquoi

Koloa lilsquoaki lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe lsquoikai lava ke lsquoave kotoa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa lsquoene koloa pe ngalsquootolsquoota lsquoi halsquoa ne mavahe pe hiki lsquoOku lsquoi ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e lao ki he ngaahi melsquoa ke fai ki ha koloa lsquooku lilsquoaki

rsaquo lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke lsquoave pe tolsquoo lsquoo laku ha melsquoakai mo ha melsquoa lsquoe ala mafu pe maumau ka kuo pau ke ne fuofua feinga ke fai ha fetulsquoutaki mo e tokotaha nofo totongiacute ke fetukutuku lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoe lilsquoaki he nofolsquoanga

rsaquo Kapau lsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave pea kuopau ke feinga lsquoa e lenilootiacute ke fakamahulsquoingalsquoi lsquoa e koloa ni ke fakatau atu pea bull ke ne laku pe fakalsquoauha lsquoa e koloa ni lsquoo kapau lsquoe

lahi ange lsquoa hono totongi ke lsquoave lsquoo tauhiacute lsquoi hano tulsquouaki atu ke fakatau (tukukehe kapau ko ha ngaahi naunau pepa pe tohi ndash personal papers) lsquooku mahulsquoinga ki he tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

26

bull kapau lsquooku laka hake lsquoa e mahulsquoinga lsquoo e koloa lsquoi hano lsquoave lsquoo tauhi kuopau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e koloa lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou hifo he lsquoaho lsquoe 35 pea ne toki fakatau atu he founga angamaheni

rsaquo Kuo pau ke tauhi malu lsquoe he lenilooti ha ngaahi pepa pē tohi kuo tuku lsquoe he tokotaha nofo totongi Kapau ko ha ngaahi pepa pe tohi mahulsquoinga eni pea nalsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 35 lsquoe kei tauhi pe lsquoeni lsquoe he lenilootiacute pe ko hono lsquoave ki lsquoapi polisi Kapau lsquoe lsquoave eni ki he kau polisi pea kuo pau ke ne tauhi lsquoa hono laulsquoi tohi tali totongi

rsaquo lsquoE lava ke halsquou lsquoa e tokotaha totongi nofo lsquoo lsquoave lsquoa lsquoene koloa kimulsquoa pea toki laku pe fakatau atu lsquoe he lenilootiacute ka kuo pau ke ne totongi lsquoa e fakamole ki hono tauhi mo e alā melsquoa pehē

rsaquo lsquoE lava ke tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngaahi fakamole ki hono uta atu lsquoo tauhi pea mo hono tulsquouaki fakatau atu lsquoo e koloa lsquoi ha palsquoanga lsquoe malsquou mei hono fakatau atu Ko e toenga lsquoo e palsquoanga lsquoe totongi ia ki he Tenancy Services

rsaquo lsquoE lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke ne malsquou lsquoa e palsquoanga ko ia ke tāpuni lsquoaki halsquoa ne ngaahi fakamole pē ka ngaahi molsquoua ange kiate ia (lsquoo hangē ko e totongi nofo nalsquoe telsquoeki ai ke malsquou maumau pea mo ha fakamole ki hono fakamalsquoa lsquoa e nofolsquoanga)

rsaquo lsquoI ha falsquoahinga taimi pē lsquoe lava lsquoa e lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ki ha melsquoa ke fai ki he koloa ni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 27

Ngaahi fale nofo totongi pooti

lsquoOku lsquooatu heni lsquoa e ngaahi fakahinohino ki he totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongi he ngaahi nofolsquoanga totongi pooti (boarding houses) lsquoOku kehekehe lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni ki he nofo totongi pootiacute mei he ngaahi nofo totongi kehe

ƨ Ko e hā lsquoa e boarding house

Ko e fale nofolsquoanga lsquooku lsquoi ai ha loki nofolsquoanga lsquoe 1 pe toe lahi ange ai pea mo e ngaahi naunau ke ngāuelsquoaki kotoa lsquoe he kau nofo totongiacute pea lsquooku nofo ai pe fokotulsquou ke lava lsquoo nofo ai ha kau nofo totongi lsquoe toko 6 pe lahi ange ai he taimi tatau

Ko e aleapau nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquooku lsquouhinga ia ki ha nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquoe alsquou pe lsquooku fakahangahanga ke toe laka atu he lsquoaho lsquoe 28 Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe nofo ia lsquoi he feitulsquou ke lava lsquoo mohe ai pea ngofua ke ne ngāuelsquoaki lsquoa e ngaahi naunau lsquoo e fale lsquooku lsquoataa ke ngāuelsquoaki lsquoe he kau nofo totongi kehe

Totongi pooni lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ha pooni lsquooku alsquou lsquoa hono mahulsquoinga ki he totongi nofo uike lsquoe 4 pea kuo pau ke ne lsquooange ha laulsquoi tali totongi ki ai Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house lsquoa e pooni lsquoo fakahū ki he Tenancy Services kimulsquoa he lsquoaho lsquoe 23 hili hono malsquou tukukehe kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pe toe silsquoi hifo ai Kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pē silsquoi hifo ai pea lsquoikai ha lsquouhinga lelei lsquoi hono puke lsquoo lsquoikai ke fakafoki lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ke fakafoki ange lsquoa e pooni

Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo ngaahi fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni 0800 737 666

Ko e totongi nofo rsaquo Kuo pau ke fai lsquoa e totongi nofo lsquoi hono taimi

totonu

rsaquo lsquoE lava ke hiki hake lsquoe he lenilootiacute lsquoa e totongi nofo hili halsquoa ne fai ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 28 kimulsquoa

Aleapau nofo totongi Ko e ngaahi melsquoa lsquoeni ke toe tānaki atu ki he ngaahi fakamatala lsquooku ha atu he peesi 8 lsquoo pehē ni

rsaquo pe lsquoe alsquou lsquoa e fuoloa lsquoo e nofo totongi lsquoo lsquoaho lsquoe 28 pē lōloa ange

rsaquo ha fika telefoni lsquoe 1 lsquoo e lenilootiacute pe toe lahi ange ai

rsaquo ko e fika lsquoo e loki lsquooku nofolsquoi

rsaquo pe lsquooku toe lsquoi ai ha taha nofo totongi kehe he loki ko ia pea ko e toko fiha

rsaquo ko e ngaahi melsquoa lsquoe fai lsquoe he lenilootiacute malsquoae tokotaha nofo totongiacute lsquoa ia lsquooku lsquoosi fakakau lsquoi he totongi nofo (kapau lsquooku lsquoi ai ha melsquoa pehē)

rsaquo fakahinohino ki he melsquoa ke fai ka hoko ha vela

rsaquo ha fakamatala pe ko e nofo totongiacute ko ha joint tenancy (nofo fakatokolahi) pea kapau ko ia lsquoa e ngaahi hingoa lsquoo e kau nofo kehe lsquoi he loki pooti lsquooku lsquoi he malumalu lsquoo e aleapauacute

rsaquo pe ko e fale nofo totongi pootiacute lsquooku pulersquoi lsquoe ha taha kehe ange meiacute he lenilootiacute lsquoa e hingoa pea mo e tursquoasila fetursquoutaki (kau ki ai ha fika telefoni) lsquoo e tokotaha ko ia

Ngaahi tulsquoutulsquouni ki he anga lsquoo e nofo lsquoE ngofua ki he lenilootiacute ke ne falsquou ha ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pea mo e ngaahi melsquoa ke fai malsquoae kau nofo totongiacute

lsquoE lsquooange ha tatau ki he tokotaha nofo totongiacute pea kuopau ke fokotulsquou ia ha feitulsquou ke lava lsquoo lau kotoa he taimi kotoa pē Kuo pau ke fuofua fai ha fakatokanga lsquoa e lenilootiacute kimulsquoa lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 7 lsquoo ka liliu lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale

lsquoE lava ha tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fale boarding house lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni

rsaquo ke fakamahino lsquooku lsquoikai fakalao ha tulsquoutulsquouni lsquoa e lenilootiacute ki hono fakalele lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo ke tuku mavahe pe liliu ha tulsquoutulsquouni kuo fokotulsquou pea mo e founga lsquooku fakahoko lsquoaki

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

28

ƨ Loka ki he fale nofolsquoanga

Ko e lenilootiacute lsquoo ha boarding house kuopau ke ne

rsaquo fokotulsquou mo tokangalsquoi lsquooku lsquoi ai lsquoa e loka ki he fale nofolsquoanga koelsquouhi ke hao mo malu

rsaquo tokangalsquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo totongi ke nau hū ki honau loki takitaha fale mālōlō pea mo e fale kaukau lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo kehe lsquoo ngāuersquoaki lsquoa e ngaahi feitursquou mo e nāunau kehe lsquoi he ngaahi houa fakapotopoto kotoa pē

rsaquo fakahoko ki ha kau nofo totongiacute lsquoe uesia kinautolu lsquoi ha liliu pe fetongi lsquoo ha folsquoi loka

Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne feinga ke fetongi ha loka lsquoi he fale talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute

rsaquo kuopau ke ne fakafoki lsquoa e ngaahi ki kotoa pē ki he lenilootiacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute Ko e kau nofo totongi lsquoi ha fale nofo totongi pooti lsquooku nau fatongiarsquoaki lsquoa hono fetongi lsquoo e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau ko ha ngaahi kalasi mersquoa fakatokanga kohu motursquoa ange lsquoeni lsquooku lsquoi ai hano maka lsquooku ala fetongi Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoo e fale nofo totongi pootiacute

Totonu ke hū lsquoOku lsquoataa ki he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ke ne hū ki he fale nofolsquoanga lsquoi ha taimi pe

lsquoE toki lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki talsquoe fuofua fai ha fakatokanga (notice) lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau

rsaquo e tali pe loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa silsquoi pea toki hū (pea kapau ko e loki lsquooku nofo ai mo ha nilsquoihi kehe lsquoi ha malsquou ha ngofua mei ha taha pe lsquoo kinautolu) pe

rsaquo lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute lsquoo makatulsquounga he ngaahi melsquoa lsquooku lsquoosi mahino mai lsquoe lsquoi ai ha fakatulsquoutamaki lsquoe hoko ki he molsquoui pe ko e maumau ki he nofolsquoanga pea ke ne hū lsquoo fakaleleilsquoi lsquoa e melsquoa ko ia pe

rsaquo ko halsquoa ne hū ke fai ha ngāue nalsquoe lsquoosi felotoi mo e tokotaha nofo totongiacute ke fai kaekehe pe ko hono fai ialsquoo fakatatau ki he tohi aleapau pe ko e tulsquoutulsquouni ki he fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pe

rsaquo ko e fai lsquoo fakatatau ki he tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki hili lsquoa hono lsquooange to tohi fakatokanga he houa lsquoe 24 kimulsquoa ki he tokotaha lsquooku nofo he lokiacute pe ko e kotoa lsquoo kinautolu lsquooku nau nofo he lokiacute lsquoo kapau lsquooku nau nofo tokolahi lsquoO kau atu ki ai lsquoa

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau nalsquoe telsquoeki ai ke fai ha sivi lsquoo lsquoosi ha uike lsquoe 4

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi mavahe atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha maumaulsquoi lsquoo e lao ni lsquoi ha founga kehe

rsaquo ke sio ai ha taha lsquooku fie nofo totongi pe ko ha tokotaha lsquooku ne fie fakatau lsquoa e fale

rsaquo ke lava ai lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakakato lsquoa hono fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he lao ni

rsaquo ke vakailsquoi ha ngāue nalsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute pe nalsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fai

rsaquo ke sio lsquoi he loki ha tokotaha fakamahūlsquoinga lsquoapi (registered valuer) fakafofonga fakatau lsquoapi (real estate agent) pe ko ha lsquoinisipekita fale (building inspector) koelsquouhi ke falsquou lsquoaki halsquoa nau fakamatala

lsquoI he hū lsquoa e lenilootiacute ki he loki lsquoi ha fale nofo lsquoanga boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne ala ki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute tukukehe kapau ke fai kae lava lsquoa e melsquoa nalsquoe ngofua ai ke hū

rsaquo ke ne fai ia he founga tuha mo fakapotopoto

rsaquo lsquooua nalsquoe ne fakamanamana pe ke fakamalohilsquoi

rsaquo lsquooua nalsquoa nofo ke toe fuoloa ange he taimi nalsquoe fiemalsquou ke fakakakato ai lsquoa e fatongia lsquoi he loki

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 29

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi lsquoE lava ke fakangata eni lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoaki halsquoa ne fakatokanga ki he lenilootiacute he houa lsquoe 48 kimulsquoa

lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke ne fakangata ha totongi nofo lsquoo kapau

rsaquo lsquoi he taimi pe ko ia lsquoo kapau lsquoe fakatupu pe kounalsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hoko ai lsquoa e bull maumau lahi ki he nofolsquoanga pē

bull fakatupu ha fakatulsquoutāmaki ki ha kakai pe ko ha koloa pe

bull fulsquou fakahohalsquoasi lsquoa e toenga lsquoo e kau nofo he fale

rsaquo lsquoaki ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoo kapau bull lsquoe lsquoosi ha lsquoaho 10 mei hono fakatokanga ke

totongi lsquoa e totongi nofo kuo telsquoeki ai ke totongiacute

bull kuo ngāuelsquoaki pe fakangofua lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoa e nofolsquoanga ke fai lsquoaki ha maumaulao

bull lsquooku telsquoeki ai ke totongi kakato lsquoa e totongi nofo pea lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi lilsquoaki pe hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute hili lsquoi ha vakailsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lokiacute pea ne fetulsquoutaki pea mo e tokotaha nofo totongi

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e fakatokanga lsquoaho lsquoe 14 lsquoo kapau ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue (service tenancy)

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 28 lsquoi ha toe falsquoahinga melsquoa kehe ange

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

30

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

Ngaahi lea lsquoUhinga

Koloa lilsquoaki Koloa nalsquoe tuku lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga hili halsquoane mavahe mei ai Vakai ki he peesi 25 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

Ko e tulsquoasila lsquooku tohilsquoi ange lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fai ki ai ha fetulsquoutaki pe lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo alsquou ki ha taimi kuo lsquoosi fakangata ai lsquoa e aleapauacute Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ha tulsquoasila lsquoo ha lsquoapi pe ko e puha meili Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe fika misini fax

Totongi mei he pangikē Ko hono alealsquoi lsquoe ha taha ke tolsquoo malsquou pē ha palsquoanga mei he lsquoene lsquoakauni he pangikē ke totongi atu ki taha kehe

Fale nofo totongi pooti Ko ha fale nofolsquoanga lsquooku nofolsquoi lsquoe ha kakai nofo totongi pooti Vakai ki he peesi 27 ki hono fakamatalalsquoi lsquoo e taimi lsquoe ngāuelsquoaki ai lsquoa e lao

Foomu ke fakahū aki lsquoa e pooni

Ko ha foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke lsquoave lsquoaki lsquoa e totongi lsquoo e pooni ki he potungāue Tenancy Services

Foomu ki hono fakafoki lsquoo e pooni

Ko e foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakafoki lsquoaki lsquoa e pooni nalsquoe totongi ki he potungāue Tenancy Services hili ha hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

Koloa Ko e ngaahi koloa pe naunau lsquoa e lenilootiacute lsquoo hangē ko e puipui lsquoaisi pe misini fō pe ko ha melsquoa lsquooku lsquoikai ko ha konga tulsquou malsquou lsquoo e fale

Ko e totongi huhulsquoi Ko ha palsquoanga lsquooku totongi ki he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakaleleilsquoi lsquoaki ha mole me maumau

Fixed-term tenancy (Nofo Totongi Taimi Tursquoupau)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoo ngata meiacute he lsquoaho kuo fokotursquou pau lsquoi he aleapau nofo totongiacute lsquoa ia lsquoe arsquou ki ai kuo lsquootomētiki pē lsquoa e liliu ia lsquoa e aleapauacute lsquoo hoko ko ha periodic tenancy (nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata) tukukehe kapau kuo lsquoosi fai ha felotoi ki heni lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

Puke fakalao fakatahalsquoi pe ko ha nilsquoihi pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko lsquoi he aleapau nalsquoa nau fakamolsquooni kotoa ki ai

Ko e kau nofo totongi kotoa pe lsquoe lsquoasi honau hingoa lsquoi he tohi aleapau te nau vahevahe pe lsquoinasi kotoa lsquoi he ngaahi maumau lsquoe hoko lsquoi he tohi aleapau Vakai ki he peesi 9 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Ko ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke fai lsquoaki ha nofo totongi

Ko ha tokotaha lsquooku ne pisinisi lsquoaki lsquoa hono fakafofongalsquoi ke lava lsquoo fakahoko ha alepau ke fai ha nofo totongi lsquoE ala fakatātā lsquoaki ha tokotaha lsquooku ne pulelsquoi ha lsquoapi nofolsquoanga pe ko ha fakafofonga fakatau lsquoapi

Tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo

Ko e tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo lsquoo fakatatau mo e totongi lsquooku fai lsquoe ha nilsquoihi kehe lsquoi ha nofolsquoanga meimei tatau he feitulsquou meimei tatau

Fakatonutonu Ko ha fakataha pe fetelefonilsquoaki lsquoo ngāuelsquoaki ha tokotaha fakatonutonu ke ne fakaleleilsquoi ha vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

Fakatokanga ke fakaleleilsquoi lsquoOku toe lsquoiloa ia ko e fakatokanga lsquoaho hokohoko lsquoe 14 lsquooku lsquooange ki he tokotaha ke ne fakaleleilsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko

Periodic tenancy (Nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoi ha vaharsquoa taimi lsquooku lsquoikai tuhursquoi pau Kuo pau ke fakahā atu lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fakatokanga lsquoo lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kapau lsquooku nau fie fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 90 Kā neongo lsquoeniacute lsquoe lava ke nau lsquooatu ha fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 42 lsquoi ha ngaahi makatursquounga pau Vakai ki he peesi 7

Property inspection report (līpooti sivi lsquoo e lsquoapiacute)

Lēkooti tohi lsquoo e lsquoapiacute kuo fakafonu fakataha lsquoe ha lenilooti mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongiacute lsquoAonga ke fakakau ki ai ha ngaahi tā Vakai ki he peesi 9

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 31

Ngaahi lea lsquoUhinga

Fiemālie fakaekinautolu Totonu fakalao lsquoa e kau nofo totongiacute ke fakarsquoaparsquoaparsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoenau nofo nonga mo malu fakaekinautoluacute

Totongi nofo ke fai ki mulsquoa Ko ha totongi nofo lsquooku fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi mulsquoa he taimi nalsquoe toki totonu ke totongi ai (lsquoo lsquoikai ke toe laka hake he uike lsquoe 2) Ko hono fakatātā ka totongi ha uike lsquoe 2 lsquoe he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho 1 lsquoo Me lsquoa ia ko hono totongi ia lsquoo e nofo mei he lsquoaho 1 ki he lsquoaho 14 lsquoo Me lsquoE toki fiemalsquou lsquoa e totongi hono hoko lsquoi he lsquoaho 15 lsquoo Mē

Ko e tohi fakatokanga fakafepaki

Ko hono fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoa e aleapau koelsquouhi ko ha lāunga nalsquoa ne fai pe ko halsquoa ne feinga ke fai ha melsquoa lsquooku lsquoosi fakangofua lsquoe he lao ke ne fai

Nofo totongi Ko ha fakangofua lsquoe he tokotaha lsquooku lsquoalsquoana lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ke nofo ai ha taha kae fakahoko ha totongi nofo

Tokotaha fakamaau lsquoi ha fakatonutonu lsquoo ha aleapau nofo totongi

Ko ha tokotaha taulsquoatāina lsquoi he Tenancy Tribunal lsquooku ne tali ha ngaahi fakamatala mei he ongo tafalsquoaki lōua pea ne fai ha tulsquoutulsquouni aofangatuku

Aleapau nofo totongi Ko e tohi aleapau kuo lsquoosi fakamolsquooni ai lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa pea toki lava ke hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lsquoapi nofolsquoanga pea lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai

Ko e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi

Ko e sino lsquoo tatau pē mo ha fakamaaulsquoanga lsquooku ne fai tulsquoutulsquouni ki ha palopalema lsquooku hoko he vā lsquoo e tokotaha nofo totongiacute pea mo e lenilootiacute koelsquouhi ke lava lsquoo veteange

Tulsquoutulsquouni mei he Fakamaāulsquoanga Nofo Totongi

Ko ha tohi lsquooku fakamahino ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi kuopau ke muimui kātoa ki ai

Motulsquoa mo lsquoilelsquoila Ko e ngaahi melsquoa lsquooku hoko ki ha nofolsquoanga lsquoi hano nofolsquoi lsquoo hange ko e fakalsquoau ke motulsquoa lsquoa e kāpeti pe ko e lsquoilelsquoila lsquoa e vali lsquoo e holisi

Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi ha melsquoa nalsquoe maumau pe ko ha ngāue ke fai lsquoi he nofolsquoanga

Tohi fakatokanga Ko ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakahā ki ha taha lsquooku lsquoi ai lsquoa e melsquoa lsquooku hoko lsquoo hangē ko ha teu mavahe atu pe ko e hiki hake lsquoa e totongi nofo

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)

Page 9: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 9

ƨ lsquoE fiemalsquou ke fakamolsquooni hingoa kotoa lsquoa kinautolu lsquooku nau nofo he lsquoapi nofo totongi

Ko e ngaahi melsquoa ia ke falsquoiteliha pē lsquoa e lenilootiacute pea mo kinautolu lsquooku nau nofo totongiacute Kapau lsquoe fakamolsquooni ha tokotaha ko e tulsquou lsquoa e lao ko e tokotaha ia lsquoe fakafatongiarsquoi lsquoe he aleapau Kapau te nau fakamolsquooni kotoa ko e anga maheni lsquoe fiemalsquou ke nau kau kotoa lsquoi hono fakaleleilsquoi ha melsquoa lsquooku totonu ke fakaleleilsquoi lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni lsquoOku lsquouhinga eni ka lsquoikai ke totongi lsquoe ha tokotaha lsquoo e kau nofo totongi lsquoa hono lsquoinasi lsquoi ha totongi nofo pe ko ha fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko ki he fale lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ke totongi ia lsquoe he toenga kotoa pe nilsquoihi pe lsquoo kinautolu ko ia nalsquoa nau fakamolsquooni he aleapauacute

ƨ Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

lsquoOku lsquouhinga eni ki ha tulsquoasila lsquoe lava ke lsquoave ki ai ha ngaahi fekau mahulsquoinga mo fakalao lsquoo fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo hange ko ha fanongonongo ki ha fakatonutonu ke fai lsquoi he Tenancy Tribunal

Ko e tulsquoasila ni ko ha lsquoapi pe fale lsquoi ha hala lsquoe lava ke tufa atu ki ai ha tohi fekaulsquoaki mo e aleapauacute lsquoi ha taimi pē lsquoE lava ke ngāuelsquoaki ha puha meili he Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe ko ha fika misini fax Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoa hona tulsquoasila address for service lsquoi he tohi aleapauacute pea mo e foomu ldquobond lodgementrdquo lsquoa ia lsquooku fakahū lsquoaki lsquoa e pooniacute lsquoOku lsquoikai ke fulsquou lsquoaonga fau ke ngāuelsquoaki lsquoa e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi lsquooku fai ai lsquoa e nofo totongi ke ngāuelsquoaki ia ko e address for service Ko e founga lsquooku falsquoa ngāuelsquoaki lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ko hono lsquooange ha tulsquoasila lsquoo hano kaumelsquoa pe ko e lsquoapi nofolsquoanga lsquoo hano kainga ofi lsquoOku falsquoa ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacutelsquoa hono lsquoapi nofolsquoanga pe ko e tulsquoasila lsquooku ngāue mei aiacute

ƨ Fēfē ka liliu lsquoa e tulsquoasila kolsquoeni

lsquoOku matulsquoaki mahulsquoinga ke tala ia ke lsquoilo lsquoe he tafalsquoaki lsquoe taha (lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongi) kapau lsquoe liliu lsquoa e tulsquoasila ni Kapau nalsquoe lsquoosi totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha pooni kuo pau ke lsquoomai lsquoa e tulsquoasila folsquoou kia kimautolu Kuo pau ke fakahoko mai ke mau lsquoilolsquoi ka liliu lsquoe he lenilootiacute lsquoa e tulsquoasila ke fai ki ai ha fetulsquoutaki fakalao pe address for service

ƨ Ko hono sivilsquoi lsquoo e lsquoapi nofolsquoangaacute

Ko hono fai ha sivilsquoi lsquoo e nofolsquoanga kimulsquoa pea toki kamata ha nofo totongi ko e founga ia lsquoe tokoni lahi ke lsquooua nalsquoa hoko ha palopalema he lsquoosi lsquoa e nofo totongiacute Ko e sivi ko lsquoeni ke fai ia fakatouloua lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha lsquooku nofo totongiacute pea ke hikilsquoi hifo ha fakamatalalsquoi lsquoo e tulsquounga totonu lsquoo e ngaahi naunau hangē ko e sitou kāpeti mo e ngaahi melsquoa kehekehe (hangē ko e puipui) Vakailsquoi lsquoa e holisiacute pea mo e valiacute pea mo tulsquoa foki Hikilsquoi hifo ha ngaahi melsquoa lsquooku maumau pe hā ngali motulsquoa Fakapapaursquoi lsquookuacute ke hiki lsquoaki ha mersquoa faitā vitiō lsquoa e tūkunga lsquoo e lsquoapi nofo totongiacute ke hoko ia ko hao malursquoi fakalahi Ko hono hikilsquoi lsquoi he kamatalsquoanga lsquoo e ngaahi melsquoa ko ia lsquooku maumauacute koelsquouhi ke lsquooua lsquoe tukuakilsquoi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi halsquoa ne hiki atu lsquoE toe mahino ange ai kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi maumau kehe pe folsquoou lsquoOku lahi lsquoa e kau lenilootiacute lsquooku nau ngāuelsquoaki lsquoa e foomu lsquoproperty inspection reportrsquo (līpooti ki he sivi lsquoo e lsquoapiacute) lsquooku mau lsquooatu fakataha pea mo e tatau lsquoo lsquoemau aleapau nofo totongiacute ke fai lsquoaki lsquoa e sivi kolsquoeniacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

10

Ngaahi totonu pea mo e fatongiaacute

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he lsquoena felotoi Ko e nilsquoihi eni lsquooku lsquooatu lsquoi lalo

ƨ Ko e lenilootiacute kuo pau ke

rsaquo fakamolsquooni lsquoi he tohi aleapauacute kau ki ai ha fakamatala pe lsquooku lsquoi ai ha lsquoaofi fakamāfana pea mo hono tursquoursquoanga farsquoahinga mo hono tūkunga pea ke ne lsquoave ha tatau malsquoae tokotaha nofo totongiacute

rsaquo lsquoave lsquoa e palsquoanga pooniacute lsquoo kau ai mo ha totongi fakakonga pe lsquoo e pooniacute ki he valsquoa ngāue Tenancy Services kimulsquoa pea lsquoosi ha lsquoaho ngāue lsquoe 23 pea ke lsquooange ki he tokotaha nofo totongiacute ha laulsquoi tali totongi lsquoo ha palsquoanga nalsquoe lsquoosi totongi

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku malsquoa mo maau fersquounga lsquoa e lsquoapi nofo totongiacute kimulsquoa pea toki hiki ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo fakapapaulsquoi lsquooku lava ke lokalsquoi malu lsquoa e fale nofolsquoanga

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu (smoke alarms) kuo fokotursquou ndash farsquoahinga totonu lsquoi he feitursquou totonu lsquoo fakatatau ki he ngaahi tursquoutursquouni lsquoa e lao

rsaquo fakaleleilsquoi mo monomono ha ngaahi melsquoa lsquooku maumau

rsaquo fakapapaulsquoi lsquooku lsquoikai ha maumau lsquoe hoko ki he ngaahi paipa vaiacute uaea lsquouhila pea ko e falsquounga lsquoo e fale lsquooku lsquoi he tulsquounga hao malu mo lelei

rsaquo fokotulsquou ha fakatalilsquoanga mo ha tānakilsquoanga vai lsquoo kapau lsquooku lsquoikai ha vai paipa taki ki he lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo tohi lsquoo fakahā ki he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho lsquoe 60 kimulsquoa lsquoe hiki lsquoa e totongi nofo

rsaquo fai hono fatongia ke talsquoofi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi halsquoa ne fakahohalsquoasi lsquoa e kaungalsquoapiacute

rsaquo tohi lsquoo fakahā ki he tokotaha nofo totongiacute kapau lsquooku ne fie fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo malsquou ha ngofua mei he tokotaha nofo totongiacute ke ne hū lsquoo sio lsquoi he lsquoapiacute mo ha fakafofonga fakatau lsquoapi kau fakatau lsquoapi pe ko ha nilsquoihi lsquooku nau fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute

rsaquo totongi fakafoki ki he tokotaha nofo totongiacute ha palsquoanga nalsquoa ne totongi ke fai lsquoaki ha ngāue fakavave ki he fale nalsquoe fiemalsquou ke fei mo fai (ka kuo pau ke ne lava lsquoo fakamolsquoonilsquoi nalsquoe lsquoosi fai ha feinga ki he lenilootiacute ke ne lsquoilo ki ai kimulsquoa) pea nalsquoe lsquoikai ko ha ngāue kovi pe talsquoe tokanga lsquoa e tokotaha nofo totongiacute nalsquoe hoko ai lsquoa e maumauacute

rsaquo Fekaulsquoaki mo e founga periodic tenancy bull lsquooange ha fakatokanga lsquoaho lsquoe 42 ki he tokotaha

nofo totongiacute ke hiki mei he lsquoapi nofo totongiacute lsquoi ha mahino kuo fakakakato lsquoa e ngaahi makatursquounga (unconditional) lsquoi hano fakatau lsquoo e lsquoapiacute pē lsquoi ha fiemarsquou lsquoe he tokotaha lsquooku holsquoona lsquoa e lsquoapiacute pe ko ha taha lsquoi hono fāmiliacute ke nau hiki atu lsquoo nofo ai

bull pe ko hono lsquooange ha fakatokanga lsquoaho lsquoe 90 kapau lsquooku fiemalsquou ke fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute

rsaquo lsquooange ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoe fai ha sivi lsquoo e nofolsquoanga lsquoe he lenilootiacute ndash ka ko e sivi ni lsquoe fai tulsquoo taha pē he uike lsquoe 4 pea ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e 8 pongipongi mo e 7 efiafi (lsquoe ngofua ke hū lsquoa e lenilootiacute ki he konga lsquoapi lsquoo lsquoikai fiemalsquou ke kole ngofua ka kuo pau ke ne fakalsquoatulsquoi lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke lsquooua lsquoe hohalsquoasi ia)

rsaquo fakatokanga houa lsquoe 24 ke fai ha monomono pe fakaleleilsquoi ha melsquoa lsquooku fiemarsquou ke fakahoko pea ke fai lsquoa e ngāue ko lsquoeniacute he vahalsquoa lsquoo e 8 pongipongi mo e 7 efiafi

rsaquo tauhi lsquoa e ngaahi lēkooti ki he nofo totongiacute mo e pooniacute lsquoi ha tarsquou lsquoe fitu meiacute he tarsquou fakatukuhau lsquooku nau felāversquoi ki aiacute Kuo pau ke tauhi foki mo e ngaahi tatau lsquoo e ngaahi mersquoa fakapepa felāversquoi mo e lsquoapi nofo totongiacute lolotonga lsquoa e vaharsquoa taimi nofo totongiacute pea arsquou ki he māhina lsquoe 12 meiacute he ngata lsquoa e nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 11

rsaquo fakahoko lsquoa e ngāue kuo tursquoutursquouni (work order) lsquoe he Tenancy Tribunal kapau lsquooku felāversquoi lsquoeni mo e morsquoui leleiacute pea mo e malu mo hao kae lsquoikai ko hano lsquototongi atursquo (pay out) lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute koersquouhiacute ka e fakarsquoatā mei heni lsquoa e lsquoapiacute

ƨ lsquoE toe lava lsquoe he lenilootiacute ke

rsaquo hū ki he lsquoapi nofo totongiacute talsquoe fakahā ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha ngaahi fiemalsquou fakavavevave mo fakatulsquoupakē

rsaquo hū ki he lsquoapi nofo totongiacute lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau kuo lsquoosi fakalsquoataa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute

ƨ Ka lsquoe lsquoikai ke lava lsquoe he lenilootiacute ke

rsaquo lsquoekelsquoi ha totongi pooni lsquooku laka hake hono mahulsquoinga lsquoi he totongi nofo uike lsquoe 4

rsaquo lsquoekelsquoi ke totongi ange lsquoo laka hake ha uike lsquoe 2 lsquoo e totongi nofo kimulsquoa (rent in advance) pe lsquoeke ha totongi nofo lahi ange kimulsquoa he taimi lsquooku toki totonu ke totongi aiacute

rsaquo ke ne sivilsquoi lsquoa e fale nofolsquoanga lsquoo tulsquoo lahi hake he tulsquoo 1 he uike lsquoe 4 tukukehe kapau ko hano vakailsquoi ha ngaahi melsquoa nalsquoe tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakatatau ki he aleapauacute

rsaquo fakahohalsquoasi lsquoa e nofo nonga mo fiemalie lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo felei lsquoa e malsquou lsquoo e kasa vai lsquouhila pe telefoni tukukehe kapau lsquoe hoko ai ha fakatulsquouta maki pe ko hono fai ia kae lava ha ngāue monomono pe fakalelei

rsaquo ke ne talsquoofi ha fiemalsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke ne fokotulsquou ha naunau fale lsquoo hangē ko e funga laupapa pe hilifakilsquoanga melsquoa

rsaquo liliu lsquoa e loka lsquoo e matapā tukukehe kapau lsquoe tali mo loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo talsquoofi talsquoelsquouhinga ha feinga lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke kumi ha taha ke tukuatu ki ai ke ne hoko atu lsquoa e totongi nofo pea mo e tohi aleapauacute kapau lsquooku fakatāpui ke fai ia lsquoi he aleapauacute

rsaquo tuli pe kapusi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoe fiemalsquou ha tohi fekau ke fai lsquoeni mei he fakamaaulsquoanga District Court)

rsaquo lsquoave ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ko ha malulsquoi koelsquouhi ko ha palsquoanga nalsquoe totonu ke totongi ange lsquoi he lolotonga pe lsquoi he lsquoosi lsquoa e nofo totongiacute pe ko halsquoa ne puke ha koloa nalsquoe tuku lsquoi he fale he lsquoosi lsquoa e nofo totongiacute (pea ka tali lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha fakamole ki hono tauhi pe tuku pehelsquoiacute)

ƨ Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke

rsaquo totongi lsquoa e totongi nofo he taimi totonuacute (lsquooku totonu ke lsquooua nalsquoa talsquoetotongi neongo lsquooku pehē nalsquoe maumaulsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e aleapau)

rsaquo malsquoa mo maau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoe he lenilootiacute he vave taha ha ngaahi maumau kuo hoko pe ko ha melsquoa lsquooku totonu ke fakaleleilsquoi pe monomono

rsaquo fetongi lsquoa e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute ndash kapau ko ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa lsquoeni lsquooku ngāuersquoaki ki ai ha maka lsquoe ala fetongi ndash lolotonga lsquoo lsquoenau nofo totongiacute ke tauhi ke nau kei ngāue lelei pea fakahā ki he lenilootiacute kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi palopalema ki he ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute

rsaquo fakaleleilsquoi ha ngaahi maumau nalsquoa ne fai pe fai lsquoe ha taha nalsquoe lsquoalsquoahi mai ki ai pe totongilsquoi ha taha ke ne fakaleleilsquoi (kapau lsquoe mahino lsquooku morsquoua ki heni)

rsaquo totongi lsquoa e ngaahi fakamole lsquooku makatulsquounga lsquoi he lsquoene nofo totongi lsquoo hangē ko e telefoni lsquouhila kasa pea mo e initaneti foki

rsaquo totongi lsquoa e vai lsquoo kapau lsquooku lsquoekelsquoi lsquoe he malsquoulsquoanga vai ke totongi lsquoo makatulsquounga lsquoi he lahi lsquoo e vai nalsquoe ngāuelsquoaki

rsaquo fakapapaulsquoi lsquooku lsquoikai ke laka hake lsquoa e tokolahi lsquoo e kakai lsquooku nau lsquoi he nofolsquoanga lsquoi he tokolahi ko ia kuo lsquoosi hikilsquoi lsquoi he tohi aleapau (lsquoo lsquoikai ke kau heni lsquoa kinautolu lsquooku nau lsquoalsquoahi ha kilsquoi taimi nounou pē)

rsaquo lsquooange ha fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 lsquoe hiki (lsquoo kapau ko e periodic tenancy)

rsaquo fakangofua ke hū lsquoa e lenilootiacute kau fakafofonga fakatau lsquoapiacute kau fakatau lsquoapi mo e kau fakamahulsquoinga kelekele lsquoi ha founga lsquooku fakafiemālie mo loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

12

rsaquo hiki atu pe mavahe he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute bull lsquoave lsquoa lsquoene ngaahi ngalsquootolsquoota kotoa

bull fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e nofolsquoanga

bull fakafoki kotoa lsquoa e ngaahi ki kaati hū pea mo e ngaahi melsquoangāue ke fakaava lsquoaki lsquoa e fale taulsquoanga melsquoalele

bull lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa lsquoa e lenilootiacute

ƨ Ko e tokotaha nofo totongiacute ke lsquooua

rsaquo nalsquoa ne talsquoofi lsquoa e lenilootiacute lsquoi halsquoa ne hū ki he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo kapau lsquooku fakangofua ia lsquoe he lao

rsaquo ke kei nofo he lsquoapi nofolsquoanga lsquoi he lsquoosi pe fakangata lsquoa e aleapauacute

rsaquo lsquoe fakahohalsquoasi fakakinalsquoi mo uesia lsquoa e nofo nonga lsquoa e kaungalsquoapiacute mo ha kakai nofo totongi ofi atu pe ko ha fakangofua ha taha kehe lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute ke ne fai pehē

rsaquo lsquoe maumaulsquoi pe ko ha tukuange ki ha taha kuo ne tali ke lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga ke ne fai ha maumau lsquoilo pau pe fai lsquoi he talsquoetokanga

rsaquo lsquoe fai ha monomono pe liliu ha melsquoa lsquoi he lsquoapi tukukehe kapau nalsquoe lsquoosi kau lsquoi he alepauacute pe kuo ne malsquou ha tohi ke fakangofua mei he lenilootiacute

rsaquo uersquoialasi ha farsquoahinga founga haorsquoanga ki tursquoa lsquoi ha taimi lsquoo ha vela ndash lsquoo hangē ko hano torsquoo pe motuhi ha mersquoa fakatokanga kohu

rsaquo foaki atu lsquoa e aleapau nofo totongi ki ha taha kehe tukukehe kapau nalsquoe lsquoosi fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi lsquoo tali ke fai ia

rsaquo fakamanamanalsquoi pe taalsquoi fakangofua ha taha kehe ke ne fakamanamanalsquoi pe taalsquoi lsquoa e lenilootiacute pe ko ha fāmili lsquoo e lenilootiacute pe ko ha fakafofonga lsquoo e lenilootiacute pe ko ha tokotaha lsquooku nofo he falē pe kaungālsquoapiacute

rsaquo fai ha maumaulao lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga pe fakangofua ha taha ke ne fai ha maumaulao

rsaquo liliulsquoi lsquoa e loka he lsquoi he nofolsquoanga talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute ke fai ia

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 13

Ngaahi lsquoapi nofo totongi māfana ange mātursquou ange malu mo hao ange

Ko e ngaahi lsquoapi morsquoui leleiacute lsquooku māfana ange mātursquou ange pea malu mo hao ange - pea lsquooku lahi ange ai lsquoa e faingamālie ke nofo lōloa ange lsquoi ai ha kau nofo totongi lelei Kuo hoko lsquoa e ngaahi liliu ki he lao nofo totongiacute lsquoa ia narsquoe kamata lau meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2016 ke lsquoi ai ha ngaahi totonu mo ha ngaahi fatongia lahi ange ki he kau lenilootiacute mo e kau nofo totongi lsquoi ha ngaahi lsquoapi nofo totongi ngaahi lsquoapi fairsquoanga pooti ngaahi kalavana (caravans) totongi ngaahi fale fairsquoanga mohe mavahe meiacute he fale lahiacute (sleepouts) mo e ngaahi fale pehee lsquoOku marsquou atu ha fakamatala fakaikiiki lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

lsquoOku fakahaofi morsquoui lsquoa e lsquoi ai ko ia lsquoa ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquooku ngāue lelei Kuo pau ke fakapapaursquoi lsquoe he kau lenilootiacute kuo nau fokotursquou ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquooku fenāpasi mo e ngaahi fiemarsquou lsquoa e lao ndash lsquoa e farsquoahinga totonu lsquoi he feitursquou totonu Kuo pau ke nau fakapapaursquoi ko e ngaahi fakatokanga kohuacute

rsaquo lsquooku nau ngāue lelei lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo lsquooku nau ngāue lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongi kotoa pē lsquoo kau ki ai hano fokotursquou ha ngaahi maka lsquooku morsquoui

Kuo pau ke fetongi lsquoe he kau nofo totongiacute ha ngaahi maka kuo mate lolotonga lsquoenau nofo totongiacute lsquoo kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa ange lsquooku ala fetongi honau maka

Ko e kau nofo totongi pootiacute lsquooku nau fatongiarsquoaki ke fetongi lsquoa e ngaahi maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa ange lsquooku fiemarsquou ke fetongi honau maka Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoi he fale noforsquoanga pootiacute

Kuo pau ke lsquooua narsquoa maumaursquoi torsquoo lsquoo lsquoave pe motuhi lsquoe he kau nofo totongiacute ha mersquoa fakatokanga kohu lsquoo kau ki heni hono torsquoo lsquoo e maka tukukehe kapau ko ha lsquoai ke fetongi ha maka kuo mate lsquoi he taimi pē ko ia Kuo pau foki ke nau fakahā ki he lenilootiacute lsquoi he faingamālie vave taha kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi palopalema lsquoi he mersquoa fakatokanga kohuacute

Ko ha lenilooti kuo lsquoikai ke ne faipau ki hono fatongia tauhi lsquoo e mersquoa fakatokanga kohuacute lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea parsquoanga lsquoo arsquou hake ki he $4000 Ko ha tokotaha nofo totongi lsquooku lsquoikai ke ne faipau ki hono ngaahi fatongia ki hono tauhi lsquoo e mersquoa fakatokanga kohuacute lsquookuacute ne fakahoko ha

ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea parsquoanga lsquoo arsquou hake ki he $3000

lsquoArsquoahi atu ki he uepisaiti lsquoa e Tenancy Services ke ke lsquoilo lahi ange mei ai felāversquoi mo e feitursquou ke fokotursquou ai lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute ngaahi farsquoahinga mersquoa fakatokanga kohu ke ngāuersquoakiacute taimi ke fetongi ai lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute mo e maka pea mo e founga ki hono fakatau mo fokotursquou kinautoluacute

Ngaahi Fakamatala ki he lsquoAofi Fakamāfana (Insulation Statements) lsquooku fiemarsquou lsquoi he aleapau nofo totongiacute Meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2016 ko e ngaahi aleapau nofo totongi kotoa pē kuo pau ke fakakau lsquoi ai ha Fakamatala ki he lsquoAofi Fakamāfana kuo fakamorsquooni ki ai lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā ai pe lsquooku lsquoi ai ha lsquoaofi fakamāfana lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute pea mo hono tursquoursquoanga farsquoahinga mo e tūkunga lsquoOku lsquouhinga lsquoeni ke lsquoilo lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoa e mersquoa ke nau lsquoamanaki atu ki ai lsquoi he hoko mai lsquoa e farsquoahitarsquou momoko pea nau fakahoko ha tursquoutursquouni lsquoo fakatefito lsquoi he kakato lsquoo e fakamatala

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

14

Ko ha lsquoaofi fakamāfana lelei ko e founga lsquoaonga taha pē ia ke tokoni ki hono tauhi lsquoi fale lsquoa e lsquoea māfana lolotonga lsquoo e farsquoahitarsquou momoko pea lsquoi tursquoa lsquoi he lolotonga lsquoo e farsquoahitarsquou māfana lsquoOku faingofua pea marsquoamarsquoa ange ai lsquoa hono fakamāfanarsquoi lsquoo e lsquoapiacute pea fiemālie mo morsquoui lelei ange lsquoa e nofo lsquoi aiacute

Ko ha lenilooti lsquooku lsquoikai ke ne fakahoko kakato ha Insulation Statement pe fakakau lsquoi ai ha mersquoa lsquooku nau lsquoilo lsquooku tarsquoemorsquooni pe takihala lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea lsquooku arsquou hake ki he $500

lsquoOku pau ke lsquoaofi fakamāfana lsquoa e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2019 Ko ha lsquoaofi fakamāfana forsquoou fakafetongi forsquoou pe fakalahi lsquooku fokotursquou lsquoi ha lsquoapi nofo totongi hili lsquoo e lsquoaho 1 Siulai 2016 kuo pau ke ne maarsquousia lsquoa e ngaahi fiemarsquou ko ia lsquoe kamata lau meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2019 Kuo pau ke fokotursquou ha lsquoaofi fakamāfana ki he lsquoaofi lsquoo e lsquoatofata pea mo e falikiacute lsquoi he feitursquou lsquooku malava ke fakahoko ai lsquoeniacute lsquoOku lsquoikai ha fiemarsquou tursquoupau ia ke lsquoai ha lsquoaofi fakamāfana ia lsquoi he ngaahi holisiacute

lsquoArsquoahi ki he uepisaiti lsquoa e Tenancy Services ke ke lsquoilo lahi ange mei ai lsquoa e ngaahi fiemarsquouacute lsquoa lsquoia lsquooku kehekehe pē lsquoeni ki he ngaahi vahefonua takitaha lsquoi Nursquou Sila Fakapapaursquoi lsquookuacute ke fakamaheni mo e ngaahi fiemarsquou mahursquoinga ki he malu mo hao ki hono fokotursquou pe monomono ha lsquoaofi fakamāfana pe ko harsquoo lsquoomai ha kau ngāue fakapolofesinale ke nau fakahoko lsquoeni Kuo pau ke faipau hono fokotursquou lsquoo e lsquoaofi fakamāfana ki he ngaahi tursquoutursquouni fakalao pea ke siofi pau lsquoeni lsquoo fakatatau ki he NZ Standard NZS 42462016 lsquoOku lsquoi ai lsquoa e fakamatala lsquoaonga lsquooku marsquou atu lsquoi he uepisaiti lsquoa e EECA Energywise felāversquoi mo e ngaahi tursquoutursquouni falalao forsquoouacute pea mo e malu mo hao lsquoo hono fokotursquou lsquoo e lsquoaofi fakamāfana wwwenergywisegovtnzat-homeinsulation

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e kau lenilooti lsquoe nirsquoihi te nau ala lsquoatā atu ki ha ngaahi lsquoaofi fakamāfana lsquooku fakaparsquoanga fakakonga (subsidised) lsquooku fokotursquou lsquoi he malumalu lsquoo e polokalama Warm Up New Zealand Healthy Homes Vakai ki he wwwwarmupnzconz ki ha fakamatala lahi ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi kōsilio fakakolo lsquoe nirsquoihi lsquoi Nursquou Sila lsquooku nau fakarsquoatā ke tānaki atu lsquoe he kau marsquou lsquoapiacute lsquoa e fakamole ki he lsquoaofi fakamāfana ki he lsquoenau totongi tukuhau marsquou lsquoapiacute (rates) pea nau totongi fakafoki eni lsquoi ha tarsquou lsquoe hiva nai

Ko ha lenilooti lsquooku lsquoikai ke ne faipau ki he tursquoutursquouni fakalao ki he lsquoaofi fakamāfana lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia lsquoi ha tautea parsquoanga lsquooku arsquou hake ki he $4000

lsquoOku fiemarsquou ke fakamāfanarsquoi mo lsquoea lelei lsquoa e ngaahi lsquoapiacute lsquoOku totonu ke fakakaukaursquoi lsquoe he kau lenilootiacute lsquoa e founga ke lava ai lsquoe he lsquoenau kau nofo totongiacute lsquoo fakamāfanarsquoi mo lsquoai ke fetāfeaki lelei ai lsquoa e lsquoea lsquoi honau lsquoapi nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai fiemarsquou ia ke fokotursquou lsquoe he kau lenilootiacute ha mersquoa fakamāfana lsquoi he loki kotoa pē kā kuo pau ke fakafaingamāliersquoi lsquoe he kau lenilootiacute ha farsquoahinga founga fakamāfana lsquoi ha loki talanoa (lsquoi he malumalu lsquoo e Housing Improvement Regulations) Fetursquoutaki ki horsquoo kōsilio fakafeitursquouacute ke marsquou atu ha falersquoi felāversquoi mo e farsquoahinga founga fakamāfana kuo tali ke ngāuersquoaki lsquoi ho feitursquouacute

Ko e lsquoikai fersquounga ko ia lsquoa e lsquoea māfana mo e lsquoikai fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoe lava ke tupu ai ha tupu lsquoa e tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquou lsquoi he lsquoea lsquoOku totonu ke fakakaukau lsquoa e kau lenilootiacute ki he founga ke nau fakapapaursquoi ai lsquooku lava lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoo tokangarsquoi lsquoa e fetāfeaki lsquoa e lsquoea lsquoi he lsquoapiacute kae kei tauhi ai pē lsquoa e malu mo hao lsquoE lelei ke lsquoi ai ha fanga kirsquoi mersquoa teke fakamarsquou (stays) lsquoi he matapā teke

lsquoOku fakafatongiarsquoaki lsquoa e kau lenilootiacute lsquoa hono tauhi ke lsquoi he tursquounga lelei lsquoa e ngaahi mersquoa ki he fakamāfana mo e fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tafursquoanga afi lsquooku kei ala ngāuersquoaki kuo pau ke malu mo hao lsquoa e fakamanava lsquoahuacute (chimney) pea fakamarsquoa marsquou pē (vakairsquoi horsquoo aleapau malursquoiacute) Ko e lelei taha ke tāpuni malu lsquoaupito ha tafursquoanga afi lsquooku lsquoikai lsquoi ha tursquounga lelei ki hano ngāuersquoaki ke tarsquoofi hano ngāuersquoaki ia lsquoe he kau nofo totongiacute pea mo fakasirsquoisirsquoi lsquoa e hū mai lsquoa e lsquoea momoko lsquoOku toe fakafatongiarsquoaki foki lsquoa e kau lenilootiacute lsquoa hono matauhi hokohoko ke lsquoi ha tursquounga lelei ha ngaahi farsquounga fakamāfana mo fakatafe ki he lsquoea lsquoE lava ke fili lsquoe he kau lenilootiacute ke tapui lsquoi loto lsquoi he aleapau nofo totongiacute hano ngāuersquoaki ha hita fakamāfana kasa LPG lsquooku lava lsquoo lsquounuakirsquoi holo koersquouhiacute he ko e ngaahi hita lsquooku lsquoikai fakamanava ki tursquoa (unflued) lsquooku nau tukuange ha lsquoea ngarsquoungarsquou mo lsquouli ki he lsquoea lsquoi loto lsquoi he lsquoapiacute lolotonga lsquoo hono liliu lsquoo e kasa ki he lsquoea māfana (combustion)

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 15

Ko e founga faingofua taha ki he kau nofo totongiacute ke tauhi lsquoa e fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoi honau lsquoapiacute lsquoo arsquou pē ki he farsquoahitarsquou momoko ko hano toutou fakaavaava lsquoa e ngaahi matapaa mo e ngaahi matapā teke ke hū mai ha lsquoea forsquoou ki ai lsquoOku mahursquoinga lsquoa e fetāfeaaki lelei lsquoa e lsquoearsquo ki hono tauhi lsquoa e lsquoea leleirsquo lsquoi fale pea fakasirsquoisirsquoi ai lsquoa e lsquoea ngarsquoungarsquouacute lsquoo faingofua ange ai hano fakamāfanarsquoi lsquoo e falersquo

Tarsquoofi lsquoa e tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquouacute Ko e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē kuo pau ke lsquoi ha tursquounga marsquoa fersquounga kimursquoa pea toki tuku atu ke fai ai ha nofo totongi lsquoOku kau ki heni harsquoa ne hao meiacute he tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquouacute lsquoOku totonu ke tauhi lsquoe he kau nofo totongiacute honau lsquoapiacute lsquoi ha tursquounga lsquoe lsquoikai hoko ai ha tuhituhi mo ha ngarsquoungarsquou lsquoOku kau ki heni hano tauhi ke lsquoi he tursquounga lelei lsquoa e lsquoea lsquoi he fale pea mo hono holo lsquoo e tuhituhiacute lsquoi he taimi lsquooku lsquoasi mai aiacute

Kimursquoa pea nau toki hiki ki ha lsquoapi nofo totongi lsquooku totonu ke fakahoko hano sivi lsquoe he lenilootiacute mo e kau nofo totongiacute lsquoa e lsquoapiacute lsquoi he taimi tatau lsquoo fakatokangarsquoi ha ngaahi fakarsquoilonga lsquoo ha tuhituhi pe ngarsquoungarsquou pea nau felotoi ai ki he taimi mo e founga ke fakaleleirsquoi ai lsquoeniacute ko ha konga ia lsquoo e aleapau nofo totongiacute

Ko e ngarsquoungarsquouacute lsquooku farsquoa fakatupunga ia lsquoe ha ngaahi mersquoa mei tursquoa ndash vakairsquoi lsquoa e ngaahi fakataliacute pe lsquooku marsquoa pe lsquooku ngāue lelei lsquoa e ngaahi paipa fakataliacute mo e ngaahi fakatafengavaiacute lsquoI ha lsquoapi lsquooku fakavarsquoe pou vakairsquoi pe lsquooku mātursquou lsquoa e kelekele pea lsquooku lsquoikai ha ngaahi mama

Tauhi ho lsquoapiacute ke malu Ko ha lsquoapi lsquooku malu lsquooku hoko ia ko ha fakanonga ki he kau nofo totongiacute mo e kau lenilootiacute Ko e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē lsquooku fiemarsquou ke malu fersquounga Kuo pau ke fokotursquou lsquoe he lenilootiacute ha ngaahi loka pe ngaahi mersquoa pehē koersquouhiacute ke malu lsquoa e lsquoapiacute lsquoE lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke torsquoo tānaki pe liliu ha farsquoahinga loka tersquoeki marsquou ha fakangofua lsquoa e tokotaha lsquoe taha Ko hano fakahoko lsquoeni tersquoeki fai ki ai ha felotoi pea lsquoikai lsquoi ai ha lsquouhinga lelei ki ai lsquooku tarsquoefakalao ia pea lsquoe ala hilifaki ki ai ha tautea kapau lsquoe lsquoave lsquoeni ki he Tenancy Tribunal

Kapau lsquooku fokotursquou lsquoe he lenilootiacute ha farsquounga lersquoo fakatokanga (security alarm system) lsquookuacute ne fatongiarsquoaki hono tauhi lsquoeni ke lsquoi ha tursquounga lelei Kapau lsquooku lsquoikai ha farsquounga lersquoo pehē ni ka lsquooku fie fokotursquou lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke ne fuofua marsquou ha fakangofua ki heni meiacute he lenilootiacute Ko e fatongia leva ia lsquoo e tokotaha nofo totongiacute ke ne tauhi lsquoeni ke lsquoi ha tursquounga lelei lsquoI he ngatarsquoanga lsquoo e taimi nofo totongiacute ko e fatongia ia lsquoo e tokotaha nofo totongiacute ke ne torsquoo lsquoa e farsquounga lersquoo pea mo fakapapaursquoi lsquooku lsquoikai hoko ai ha maumau

lsquoI he ngatarsquoanga lsquoo e taimi nofo totongiacute kuo pau ke fakafoki lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoa e ngaahi kī kotoa mo e ngaahi nāunau malursquoi kotoa pē (lsquoo hangē ko e limouti ki he taursquoanga mersquoalele pea mo ha ngaahi kī kaati) ki he lenilootiacute Kapau lsquooku lsquoikai malava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakafoki kotoa lsquoa e ngaahi kī narsquoe lsquooatu ki aiacute lsquoe lava ke lsquoekersquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole kakato ki he ngaahi kī pea mo e loka lsquooku nau felāversquoi ki aiacute lsquoE lava ke femahinorsquoaki lōua lsquoa e ongo tafarsquoakiacute ki hono fetongi lsquoo ha ngaahi kī kuo mole pe ko ha ngaahi loka

Kapau lsquoe lsquoikai lava ke malu fersquounga lsquoa e lsquoapi nofo totongiacute lsquoo lsquoikai tupunga meiacute ha forsquoui lsquoo e tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke ne fakahoko atu lsquoeni ki he lenilootiacute lsquoOku totonu ke fakafetongi pe monomono leva lsquoa e ngaahi loka lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakahoko lsquoeni lsquoe ia pē pea kole ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki ange

Tauhi lsquoa e ngaahi lēkootiacute lsquoOku fiemarsquou lsquoa e kau lenilootiacute ke nau tauhi lsquoa e ngaahi lēkooti ki he totongi nofo totongiacute mo e pooniacute lsquoo arsquou ki he tarsquou lsquoe 7 meiacute he tarsquou fakatukuhau lsquooku nau felāversquoi ki aiacute lsquoOku totonu ke tauhi lsquoe he lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute fakatoursquoosi lsquoa e ngaahi tatau lsquoo e ngaahi mersquoa fakapepa kotoa pē lsquooku felāversquoi mo e lsquoapi nofo totongiacute lsquoi he lolotonga lsquoo e taimi nofo totongiacute pea lsquoi he māhina lsquoe 12 hili lsquoa e ngata lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ko e ngaahi mersquoa fakapepa ni lsquooku totonu ke kau ki ai lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea mo ha ngaahi feliuliuaki pe fakaforsquoou narsquoe fakahoko ki ai ngaahi līpooti ki ha lsquoarsquoahi sivi lsquoo e lsquoapiacute morsquoua vai ngaahi lsquoinivoisi pe ngaahi līpooti kehe ki ha ngaahi ngāue narsquoe fakahoko ki he lsquoapiacute lsquoo hangē ko ha ngāue

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

monomono pe fakamarsquoa pea mo ha ngaahi tatau lsquoo ha ngaahi tohi pe lsquoīmeili narsquoe lsquoave mo tali mai meiacute he tokotaha lsquoe taha lsquoOku marsquou atu lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoa e fakamatala lahi ange mo ha foomu ke tokoni ki he kau lenilootiacute ke tauhi ke tonu lsquoenau lsquofakamatala fakanounou ki he nofo totongiacutersquo

Muimuirsquoi hono tauhi lsquoo e ngaahi tursquounga mārsquoulalo taha ki he ngaahi faleacute Ko e tokolahi taha lsquoo e kau lenilootiacute mo e kau nofo totongiacute lsquooku nau fakarsquoamu ke fakahoko lsquoa e mersquoa lsquooku totonuacute lsquoi hona vā fengāuersquoakiacute Kā neongo eniacute lsquoi he taimi lsquooku fili ai ha lenilooti ke lsquooua te ne fua hono fatongia pe lsquooku lsquoi ai ha maumau lahi kuo hoko ki he Lao lsquooku lsquoi ai lsquoa e mafai mavahe lsquoo e The Tenancy Compliance and Investigations Team (Ko e Timi ki he Nofo Totongiacute mo e Ngaahi Fakatotolo) ke nau fakahoko ha ngaahi ngāue mo ha ngaahi founga lsquooku hoa mo e fiemarsquou ke fakahoko lsquoa e ngaahi tursquoutursquouniacute ke fakapapaursquoi lsquooku fai ha ngāue ki he kau lenilooti ko ia

Ko e ngaahi kaveinga lsquoe sio ki ai lsquoa e timiacute lsquooku kau ki ai lsquoa e taimi

rsaquo lsquooku ala hoko ai lsquoa e tūkunga lsquooku lsquoi ai lsquoa e lsquoapiacute ke ala matursquoutāmaki lahi ai lsquoa e morsquoui lelei mo e malu mo hao lsquoa ha taha

rsaquo kuo fakahoko ai lsquoe he lenilootiacute ha maumau lahi pe kuo hokohoko lsquoa lsquoene maumaursquoi lsquoa e Residential Tenancies Act

rsaquo lsquooku hoko ai lsquoa e tōrsquoonga lsquoa e lenilootiacute ke hōloa ai lsquoa e falala lsquoa e kakai lsquoo e fonua ki hono fakahoko lsquoa e tursquoutursquouni lsquoa e lao

Ki ha fakamatala lahi ange vakai ki he wwwtenancygovtnz lsquoE lava ke ke fetursquoutaki ki he Compliance and Investigations Team lsquoaki horsquoo telefoni ki he 0800 TENANCY (0800 836 262) pe lsquoīmeili ki he rtacompliancembiegovtnz

16

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 17

Ko hono fakaleleilsquoi ha ngaahi melsquoa

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo tulsquoutulsquouni ki he tokotaha nofo totongiacute ke ne fakamalsquoa lsquoa e lsquoapi nofolsquoangaacute pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoa ne fai

Kapau nalsquoe pehē lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fai ia pea ke tohi leva lsquoo fakahā ange lsquoe tukuatu lsquoa e lsquoaho lsquoe 14 ke fai ai lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo malsquou ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz Kapau lsquoe lsquoikai ke fakaleleilsquoi pe ngaahi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e maumauacute lsquoe lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke nau faitulsquoutulsquouni ke fai ia Kapau ko ha palopalema lsquoeni lsquooku fulsquou lahi fau lsquoe lava ke tulsquoutulsquouni lsquoe he Tribunal ke fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau lsquooku ne fiemalsquou ke fakaleleilsquoi lsquoe he lenilootiacute ha melsquoa

lsquoOku pehē lsquoe he lao kuo pau ke fakahoko lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoi he vave taha lsquoe ala lava lsquoo ka maumau ha mersquoa pe hoko ha palopalema Ko e founga lelei taha ke solova ai lsquoa e palopalema ko ha talanoa ki heni mo horsquoo lenilootiacute lsquoo vakai pe lsquoe lava ke mo kaungā fakahoko ha mersquoa ki heni

Kapau lsquoe lsquoikai ngāue lsquoeni lsquooatu ha lsquonotice of remedyrsquo (vaharsquoa taimi ke fai ai ha ngāue ki ai) lsquoo lsquooatu ai ha vaharsquoa taimi fakapotopoto ki he lenilootiacute ke fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema Ko ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquooku fakatefito ia lsquoi he mersquoa lsquooku fiemarsquou ke monomono lava ke marsquou lsquoa e ngaahi kongokonga vaharsquoa taimi ke fakahoko ai ha lsquoeke totongi malursquoi (kapau lsquooku kaunga atu lsquoeni) pea mo e taimi lsquoatā lsquoo e kau ngāue lsquoi he tafarsquoaki ko ia ke fakahoko lsquoa e ngāue (kapau lsquoe fiemarsquou) lsquoOku totonu ke fakakaukau lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he ngaahi mersquoa ko lsquoeniacute pea mo e fakavavevave lsquoo e fiemarsquouacute lsquoi he taimi lsquooku nau fakakaukaursquoi ai lsquoa e vaharsquoa taimi ke tuku atu ki he lenilootiacute ke fakahoko ai lsquoa e ngāue lsquoE lava ke lsquoi ai ha

solovarsquoanga fakataimi kae lsquooua leva kuo lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakaukaursquoi lsquoa e ngaahi mersquoa ke fakahoko

Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngāue pea solova lsquoa e palopalema lsquoe lava leva lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo tohi kole ki he Tenancy Tribunal ke marsquou mai ha work order (tursquoutursquouni ki ha ngāue ke fakahoko) lsquoo lsquoi ai ha forsquoi fili ke ngāuersquoaki lsquoa e totongi nofo ke fakahokorsquoaki lsquoa e ngāue kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe fakarsquoamu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoa e aleapau nofo totongiacute lsquoo hangē kapau lsquookuacute ne lsquoi he malumalu lsquoo ha nofo totongi fixed-term (taimi tursquoupau) kuo pau ke lsquooatu lsquoi he tohi lsquonotice of remedyrsquo ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquoa ia lsquoe lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho hokohoko lsquoe 14 ke ne fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema lsquoI he ngaahi taimi lsquoe nirsquoihi lsquoe ala fakapotopoto ke lsquooatu ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi lsquooku laka hake lsquoi he lsquoaho lsquoe 14

Kuo pau ke ke fakarsquoatā ha taimi fersquounga ki he ngaahi fakahoko fatongia lsquoo hangē ko hano lī meili pe lsquoīmeili atu lsquoo e tohi fanongonongo lsquoOku marsquou atu ha fakamatala lahi ange pea mo ha tatau lsquoo e rsquo14 day notice to remedyrsquo lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoi he wwwtenancygovtnz lsquoa ia lsquookuacute ne toe fakamarsquoalarsquoala atu foki lsquoi ai lsquoa e ngaahi taimi ki he fakahoko fatongia

ƨ Ko e hā ha melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau ko e ngāue ni lsquooku fulsquou fiemalsquou ke fai fakavavevave

Kapau ko e melsquoa ni lsquoe ala lavea pe hoko ai ha fakatulsquoutāmaki ki ha taha pe maumau kehe kuo pauke fakahoko ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai malsquou lsquoa e lenilootiacute ke tala ki ai pea lsquoe lava ke fai lsquoa e fakaleleilsquoiacute pe ngaahi ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoE lava ke nau lsquoekelsquoi ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki lsquoa e fakamole nalsquoe faiacute Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi ia lsquoe he lenilootiacute pea lsquoe lava ke kole tokoni lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

18

ƨ lsquoE lava ke tuli pe kapusi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e tokotaha nofo totongiacute koelsquouhi ko lsquoene lāunga

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe fakahā lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ke mavahe koelsquouhi ko ha lāungalsquoi lsquoa e lenilootiacute pe ko hano fakahā ki he valsquoa ngāue Tenancy Services ha melsquoa kuo hoko lsquoOku ala ui ia ko e retailatory notice pe ko e tohi fakatokanga fakafepaki (koelsquouhi ko e lāunga) lsquoOku hā lsquoi he lao lsquooku lsquoikai ngofua ki he lenilootiacute ke ne fai ha fakafepaki (retaliatory notice) pehē lsquoE lava ke fakahā lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal kapau lsquooku ne tui kuo fai lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga fakafepaki lsquoE vakailsquoi leva lsquoe he Tenancy Tribunal pe ko e fakatokanga ni nalsquoe fai fakalao ia lsquoo makatulsquounga he lsquouhinga totonu) pe te nau fakatalsquoelsquoaongalsquoi lsquoa e fakatokanga ni

ƨ lsquoE lava fēfē ke tokoni atu lsquoa e valsquoa Tenancy Services ke fakalelei lsquoi ha ngaahi fehaalaaki

Ko e melsquoa ke fuofua faiacute ke fai ha femahinolsquoaki mo ha fetalanoalsquoaki fekaulsquoaki mo e melsquoa nalsquoe hoko Taimi lahi ko e ngaahi melsquoa ni nalsquoe tupu pē ia mei he fetalsquoemahinolsquoaki pe ko ha fehaalaaki Vakai ki he ngaahi fakahinohino lsquooku lsquooatu lsquoi he lsquoemau uepisaiti ki he ngaahi founga kehekehe ke mo lava ai lsquoo vetelsquoaki lsquoa e ngaahi faingatalsquoalsquoia lsquoi homo vaa

Kimulsquoa pea ke toki lea ki holsquoo lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo Fakapapaulsquoi lsquooku lsquoosi mahino lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku ke tokanga pe hohalsquoa ki ai lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe toe mahino ange ki he tokotaha koia lsquoa e melsquoa ni lsquoo kapau te ke hikilsquoi pe tohilsquoi hifo

rsaquo Mateuteu ke ke fakahā ange pe koe ha halsquoo fokotulsquou ke lava ai lsquoo tolona lsquoa e palopalema Fakamatalalsquoi ke mahūlsquoinga mālie mo mahino lsquoa e palopalema pea lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke fai lsquoaki hano fakaleleilsquoi

rsaquo lsquoE lava ke ke tohi pe fakahoko ha fakatokanga (Notice to remedy) lsquooku lsquoi ai lsquoa e fakaleleilsquoi lsquooku fiemalsquou ke fakahoko Ko e tohi fakatokanga (Notice to remedy) lsquoe tukuatu ai ha lsquoaho lsquoe 14 ki he tokotaha ko ia ke ne fai e fakalelei lsquoOku lsquoi ai ha tatau lsquoo e ngaahi tohi fakatokanga pehē ke ke falsquoifalsquoitaki ki ai lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

ƨ Founga Fakalelei Fakavavevave (FastTrack Resolution)

Ko e founga fakaleleilsquoi fakavavevave eni mo lava ke felotoi ai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo hili ha fetalsquoemahinolsquoaki lsquoi ha ngaahi melsquoa lsquoo hangē ko e tōmui lsquoo ha totongi nofo pē ko ha ngaahi molsquoua ke totongi (lsquoo hangē ko e totongi tukuhau vai pē water rates) lsquoOku ne fakalsquoailsquoai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha nofo totongi ke na lava pē lsquoo fai ha femahinolsquoaki pē felotoi pea ke na lototaha ke fai ha tulsquoutulsquouni lsquoe ha tokotaha fakatonutonu (mediator) lsquoo lsquoikai ke toe fiemalsquou ke na fakataha lsquoo fai ha fefakatonutonulsquoaki

Ko e Fakatonutonu Fakavavevave lsquooku tuha mo taau ia lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha felotoi pea ke fakahoko ia ko ha tohi tulsquoutulsquouni mei ha tokotaha fakatonutonu (mediatorlsquos order)

rsaquo ko e felotoi ni lsquooku faingofua mo mahino lsquoaupito ki he lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo pe

rsaquo nalsquoe lsquoosi lsquoi ai lsquoa e talanoa felotoi pē ia kimulsquoa pea iku lsquoo kei hoko atu pē lsquoa e faingatalsquoalsquoia pea toe lava lsquoo fai ha felotoi folsquoou ki ai

lsquoOku lava ke toe fakaikiiki atu eni lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnzdisputesfasttrackshyresolution

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai ke mo felotoi lsquoe lava ke mo ōmai ke tau fakatonutonu (mediation)

Kumi tokoni mai kia kimautolu lsquoaki halsquoo kole ki he Tenancy Tribunal Ko e totongi lsquoo ha tohi kole ko e $2044 lsquoI hono malsquou lsquoo holsquoo tohi kole te mau teuteu leva ke fai lsquoa e fakatonutonuacute

Ko e founga fakatonutonuacute (mediation) lsquooku fai lsquoaki ia ha lsquooatu ha faingamālie ke mo fakataha lsquoo alealsquoi lsquoa e melsquoa nalsquoe hoko pea mo felotoi he melsquoa ke fakaleleilsquoi lsquoakiacute pea ke tokonilsquoi kimoua lsquoe ha tokotaha fai fakatonutonu (mediator) lsquoE tokoni lsquoa e tokotaha fakatonutonu ke fakamahino atu a e ngaahi melsquoa lsquooku fai ai lsquoa e talsquoefiemālie pea ke feinga ke alsquou ki ha felotoi

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 19

ƨ lsquoOku fēfē lsquoa e founga lsquoo e fakatonutonuacute

lsquoE lava lsquoo fai eni lsquoi ha fetelefonilsquoaki pe ko ha femātaaki lsquoOku maheni lsquoaupito lsquoa e kau fai fakatonutonuacute mo e ngaahi melsquoa fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute ka lsquooku lsquoe lsquoikai ke nau kau ki ha tafalsquoaki pea lsquoe lsquoikai ke nau fai tulsquoutulsquouni atu lsquoOku fakapulipuli pea lsquooku tuku atu ke mo felotoi mo e tafalsquoaki lsquoe taha ki he melsquoa ke faiacute mo hoko atu ki ai lsquoOku kehe lsquoa e founga fakatonutonu kolsquoeniacute me he Tenancy Tribunal lsquoa ia lsquooku hanga lsquoe he fai fakatonutonu ai lsquoo fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni pea te ne fakahā atu lsquoa e melsquoa ke mo fai

ƨ Kapau te mo felotoi ki hono ikulsquoangaacute

Ko e felotoi koia lsquooku fai lsquoi he founga fakatonutonu kolsquoeniacute lsquooku fakalao ia pea lsquoe fiemalsquou ke talangofua ki ai lsquoE lsquoasi pe lsquoi he alea mo e felotoi ni lsquoa e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe maumaulsquoi Kapau lsquoe fiemalsquou ke lsquoi ai ha mafai ke fakahoko pea mo fakamālohilsquoi ke fakahoko lsquoe lsquoave ia ke taalsquoi ai lsquoa e sitapa pea silalsquoi ia lsquoe he Tenancy Tribunal

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala fai ha felotoi ki ai

lsquoOku lahi lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala faiacute ka ko e konga lahi ko e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo e ngaahi totonu ke kei hoko atu lsquoa e nofo lsquoi he fale nofolsquoanga (possession) ngaahi melsquoa fakapalsquoanga pea mo ha ngāue ke fai lsquoE lava ke fai kotoa ia lsquoi ha fakatonutonu (mediation) pe ko e tulsquoutulsquouni mei he Tribunal

ƨ Ko e tulsquoutulsquouni ke hoko atu pe fakangata

Kapau lsquoe fulsquou maumaulsquoi mamafa lsquoe ha tokotaha lsquoa e aleapau nofo totongiacute pe ko e lao ni lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke tulsquoutulsquouni ke fakangata lsquoa e aleapauacute lsquoE lava ke hoko lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo lsquooku tōmui lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 21 lsquoa lsquoene totongi nofo (lsquoo kau ai lsquoa e lsquoaho ko ia ne fai ai ha tohi kole ki he Tribunal)

rsaquo kuo ne fakahoko ha maumau lahi pe fakamanamana te ne fai ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

rsaquo kuo ne lsquoosi taalsquoi pe fakamanamana ke ne taalsquoi lsquoa e tokotaha lsquooku holsquoona lsquoa e lsquoapiacute lenilootiacute pe ko e fāmili lsquoo e lenilootiacute pe ko hano fakafofonga pe

ko ha nilsquoihi kehe lsquooku nau nofo totongi pe ko e kaungālsquoapi (pe ko halsquoa ne kouna ha nilsquoihi ke nau fai pehē)

rsaquo lsquooku ne maumaulsquoi lsquoa e aleapauacute lsquoi ha ngaahi founga kehe (lsquoo hangē ko hano lsquooatu lsquoe he lenilooti ki ai ha fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo pea lsquoikai ke ne fai ki ai) pea lsquooku tui lsquoa e Tribunal ia lsquoe lsquoikai ke taau ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute Kapau ko e palopalema ni lsquoe lava ke fakaleleilsquoi lsquoe lava ke lsquoave ha tohi fakatokanga (notice to remedy) lsquoo lsquooange ha lsquoaho lsquoe 14 ke fakaleleilsquoi pea ke fuofua fai eni pea toki lava ke fai ha kole ki he Tenancy Tribunal ke fakangata

ƨ Tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo ha palsquoanga

Ko e tulsquoutulsquouni eni ki he lenilootiacute pe tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha palsquoanga ki he tokotaha ko e lsquoE lava lsquoeni lsquoo kapau

rsaquo lsquooku molsquoua lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ko e nounou lsquoo lsquoene totongi nofo pe nalsquoa ne totongi lsquoo mahulu hake lsquoi he totongi totonuacute

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha maumau ngāue fakamalsquoa ngaahi ngoue pe lsquoave ha veve

rsaquo lsquooku fiemalsquou ke totongi fakafoki lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ha fakamole ki he ngaahi ngāue nalsquoe fiemalsquou ke fai fakavavevave

rsaquo ke totongi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha palsquoanga ko e tautea koelsquouhi ko e maumaulsquoi lsquoo e lao

rsaquo ke totongi huhulsquoi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha mole nalsquoe hoko koelsquouhi ko ha koloa nalsquoe mole pe ko ha melsquoangāue nalsquoe lsquoikai ke sai koelsquouhi nalsquoe lsquoikai ke tauhi pe monomono pe fakaleleilsquoi

ƨ Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni eni ki ha taha ke ne fakaleleilsquoi ha melsquoa koelsquouhi nalsquoe maumau pe lsquoikai toe ngāue Kapau lsquooku felāversquoi lsquoa e tursquoutursquouniacute mo ha kaveinga lsquookuacute ne uesia lsquoa e morsquoui leleiacute pea mo e malu mo hao lsquoe lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquopay outrsquo (totongi lsquoi tursquoa) lsquoene tokotahakau nofo totongiacute ke fakafetongirsquoaki harsquoa ne fakahoko lsquoa e tursquoutursquouniacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tursquoutursquouni lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ke ne fakahoko ha ngāue lsquoi ha lsquoaho tursquoupau pea lsquoikai ke fakahoko lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

20

lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakahoko lsquoa e ngāue ki he mahursquoinga lsquooku hā lsquoi he tursquoutursquouniacute pea lau lsquoa e fakamole ko ha morsquoua totongi nofo

ƨ Ngaahi tulsquoutulsquouni kehe

lsquoE lava lsquoe ha tulsquoutulsquouni lsquoo toe fakamahino lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoo kapau lsquoe lsquoikai ke talangofua ha taha ki he tulsquoutulsquouni koia Pea lsquooku lsquoi he falsquoahi lsquoe taha ke nau fakahā pe lsquooku nau fiemalsquou ke fakahoko ia Ko e fakatātā eni ndash ko ha tulsquoutulsquouni ki he lenilootiacute ke ne fakafoki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea kapau lsquoe lsquoikai pea ke ne totongi ha palsquoanga

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai fai ha felotoi lsquoi ha fakatonutonu (mediation)

lsquoE lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal ke nau fakamaaulsquoi lsquoa e melsquoa ni Ko e Tribunal ko e founga fakatonutonu ia lsquooku fakamātoato mo toe mamalu ange Ko e Tribunal ko e valsquoa ngāue ia lsquoo e potungāue lsquoo e ngaahi fakamaaulsquoanga (Ministry of Justice) pea lsquoe lsquoi ai ha tokotaha fakamaau ai ke fanongo ki he fakamatala lsquoa e ongo tafalsquoakiacute kau fakamolsquooni pea ne vakailsquoi lsquoa e ngaahi fakamolsquooni lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute toki fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni lsquoE lava ke fai lsquoe he Tenancy Tribunal ia ha tulsquoutulsquouni felāvelsquoi mo koe neongo pe te ke lsquoalu ki hono ui lsquoo e fakatonutonu pe lsquoikai lsquoOku hiki lsquoe he tokotaha fakamaauacute lsquoa lsquoene tulsquoutulsquouni lsquoa ia ko e tulsquoutulsquouni ia lsquoa e Tribunal Ko e tulsquoutulsquouni lsquoa e tokotaha fakamaauacute lsquooku hangē ia ha tulsquoutulsquouni lsquoa e fakamaaulsquoanga ndash lsquoe lsquoave lsquoa hono tatau ki he ongo falsquoahi lōua pea kuopau ke na talangofua ki ai

lsquoOku lsquoatā foki lsquoa e fakamaaulsquoanga ni ki he kakai ke nau fanongo he ngaahi fakatonutonuacute lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoo lsquoave ha kakai ke nau poupou mo felsquoao ka lsquoi he taimi lahi lsquooku lsquoikai ke tali ke ngāuelsquoaki ha loea ke ne fakahoko holsquoo tafalsquoaki Kaekehe lsquoe lava ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoi he ngaahi fakatonutonu e nilsquoihi lsquoo kau ai lsquoa e ngaahi melsquoa ni

rsaquo ko e vātamaki ni lsquooku laka hake lsquoi he $6000

rsaquo tali lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ke ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo kuo tali lsquoo fakangofua kinautolu lsquoe he Tribunal

lsquoE lava ke fakangofua lsquoe he Tribunal ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoo kapau

COURT

rsaquo lsquooku fulsquou fihi mo faingatalsquoa lsquoa e melsquoa lsquooku hoko

rsaquo lsquooku mo fulsquou faikehekehe lahi lsquoaupito mo e tafalsquoaki lsquoe taha lsquoo faingatalsquoa ange ai ke ke fakahoko lelei lsquoa holsquoo fakamatala

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava lsquoe ha taha lsquooku lsquoikai ko ha loea ke ne fakafofongalsquoi koe Kapau lsquooku ke pehē lsquooku totonu ke fai ia pea ke fetulsquoutaki mai kiate kimautolu kimulsquoa pea toki fai lsquoa e fakatonutonu lsquoi he Tribunal

ƨ lsquoE lava fēfē keu kounalsquoi lsquoa e falsquoahi lsquoe tahaacute ke ne talangofua ki he tulsquoutulsquouni nalsquoe lsquoosi fai

Kapau lsquookuacute ke marsquou ha tursquoutursquouni lsquoa e fakatonutonuacute (Mediatorrsquos order) kuo lsquoosi silarsquoi pe ko ha tursquoutursquouni lsquoa e Tenancy Tribunal lsquoe lava ke ke kole ki he varsquoa Collections ndash Ministry of Justice ke ne lsquoeke lsquoa e morsquoua ni Ko e ngaahi tohi kole Civil Enforcement kotoa pē lsquoe lava ke lsquoave ia ki he tursquoasila lsquoi lalo pe lsquoe faile ia lsquoi ha taha lsquoo e ngaahi District Court of New Zealand (Fakamaaursquoanga Fakavahe lsquoa Nursquou Sila)

Ministry of Justice Central Processing Unit SX10042 Wellington

lsquoE lava ke ke marsquou atu meiate kimautolu ha fakamatala lahi ange felāversquoi mo hono tānaki lsquoo ha morsquoua Vakai ki he wwwtenancygovtnz

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 21

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kimulsquoa lsquoi he lsquoaho lsquooku loto ke mavahe ai

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he lenilootiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa Kaekehe lsquoe lava lsquoe he lenilooti ke fai halsquoa ne fakatokanga lsquoaho lsquoe 42 lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e nofolsquoanga ni lsquoe he tokotaha lsquooku holsquoona pe ko hono fāmiliacute ke nau hiki mai lsquoo nofolsquoi ia ko honau lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo kuo lsquoosi fakatau atu lsquoa e lsquoapiacute pea kuo lsquoosi fakakakato lsquoa e alea fakatau pea fiemalsquou lsquoe he tokotaha nalsquoa ne fakatauacute ke fakalsquoatā lsquoo lsquooua lsquoe toe nofo ha taha ai

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ke hiki ki ai halsquoa ne kau ngāue totongi (pea lsquooku lsquoosi hā pe lsquoi he aleapau nofo totongi lsquooku ngāuelsquoaki pe lsquoe ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ki ai)

lsquoE fakapotopoto ke tauhi ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga lsquoI holsquoo lsquoave halsquoo tohi fakatokanga lsquooku ke loto ke fakangata lsquoa e aleapauacute kuo pau ke

rsaquo fai ia lsquoaki ha tohi

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoa e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi nofo totongiacute

rsaquo fakahā ke mahino lsquoa e lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai

rsaquo fakamolsquooni he tohi

Kapau lsquooku nounou hifo he lsquoaho lsquoe 90 lsquoa hono lsquooatu lsquoo e fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke fakamahino lsquoa e lsquouhinga lsquooku nounou aiacute

ƨ lsquoE fēfē kapau lsquooku fie hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia kimulsquoa pea lsquoosi lsquoa e aleapauacute

Kapau lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga ke fakangata lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe ngofua ke nofo lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoi he aleapauacute Ka lsquoo kapau lsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia ke mavahe kimulsquoa ai lsquoe kei fiemalsquou pē ke fai halsquoa ne tohi fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 ki he lenilootiacute

lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe sai pe ki he lenilootiacute ke hiki ki mulsquoa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ka kuo pau ke na felotoi lōua ki ai lsquoi ha tohi

ƨ lsquoE lava ke fakangata ha fixed term tenancy kimulsquoa he taimi nalsquoe tonu ke toki lsquoosi ki ai

lsquoE lsquoikai lava ke fakangata ha aleapau nofo totongi fixed-term kaelsquooua kuo felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha toki tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal pea lsquoe lava ke fai ia Ko e lsquoaho ke fakangata ai lsquooku lsquoosi lsquoasi pe ia he tohi aleapau

lsquoE ala lava lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoo fai ha tulsquoutulsquouni ke fakangata vave ha aleapau fixed term lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha fulsquou maumaulsquoi lahi lsquoo e aleapauacute

rsaquo kuo malsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoe hiki lsquoa e totongi nofo koelsquouhi ko ha ngaahi melsquoa nalsquoe lsquoikai halsquoa ne lsquoilo lsquoe hoko pea ko ha hiki eni lsquooku fulsquou lahi lsquoo ala hoko ai ha faingatalsquoalsquoia lahi pe

rsaquo ko e aleapauacute nalsquoe makatulsquounga ia lsquoi he ngaahi tulsquoutulsquouni fakakautaha (body corporate operational rules) lsquoa kinautolu lsquooku lesisita ai lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga lsquoo fakatatau ki he lao Unit Titles Act 2010 pea lsquoi ha liliu ki he ngaahi tulsquoutulsquouni koia lsquoe lsquoikai fakapotopoto ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute pe

rsaquo Kuo hoko ha ngaahi melsquoa talsquoelsquoamanekina ki he lenilooti pē ko e tokotaha totongi nofo lsquoo ala hoko ai ha fulsquou faingatalsquoalsquoia lahi

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

22

ƨ Koe hā lsquoa e founga totonu ke lsquoave lsquoaki lsquoa e tohi fakatokanga

lsquoOku totonu ke lsquoave lsquoa e tohi fakatokanga ki he tulsquoasila (address for service) nalsquoe lsquoosi fakamahino atu ke fai lsquoa e ngaahi fetulsquoutaki fakalao ki ai Ko e tulsquoasila eni lsquoo ha lsquoapi puha meili he Positi lsquoOfisi lsquoimeili pe fika lsquoo ha misini fax

Kapau lsquoe lava ke ke lsquoave hangatonu lsquoa e tohi fakatokanga ni ki he nima lsquoo e tokotaha koia lsquoe lau eni kuo ke lsquoosi fakakakato lsquoa hono tufa atu

Koelsquouhi ke fakapapaulsquoi lsquooku lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke malsquou ai lsquoa e tohi fakatokanga lsquoe he tokotaha koia lsquooku pehē lsquoe he lao tukukehe ka malsquou ha fakamolsquooni ke fakalsquoikailsquoi lsquoaki kuo pau ke

rsaquo tuku atu ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 kapau nalsquoe lsquoave lsquoa e fakatokanga he meili

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 2 kapau nalsquoa ke lsquoave lsquoa e tohiacute lsquoo tuku lsquoi he puha tohi lsquoi honau tulsquoasila pe lsquoi he matapā hūlsquoanga ki honau fale

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha lsquoimeili hili lsquoa e 5 efiafi

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha misini fax he lsquoosi lsquoa e 5 efiafi

lsquoOku toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho ki he fakatokanga lsquoi he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi fakatokanga Ko e fakatātā eni ki ai ka lsquoave lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoaho 21 ki he lenilootiacute ke fakangata pea lsquooku lsquoave ia lsquoi he meili lsquooku tonu ke nau tukuange ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 ke ne malsquou ai lsquoa e tohiacute lsquoE toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho lsquoe 21 mei he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi lsquoe he lenilootiacute

ƨ Fēfē kapau teu lsquoimeili lsquoa e tohi fakatokanga

Kapau te ke fai lsquoeni pea lsquoe fakapotopoto ke fuofua vakai pe lsquoe malsquou ha fakamolsquooni pau lsquoe lava ke alsquou lsquoa e lsquoimeili (delivery receipt) ki he tokotaha ko ia pea toki lsquoave

Ko e fakamolsquooni kolsquoeni lsquoe lava ai lsquoo lsquoilo lsquoa e taimi lsquoe alsquou ai lsquoa e lsquoimeili ki he tokotaha nalsquoe lsquoave ki ai

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoi he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo ha aleapau fixed-term tenancy

lsquoI he lsquoene alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosiacute lsquoe kei hoko atu ia ka lsquoi he founga periodic tenancy pea lsquoe kei tatau ai pe mo e ngaahi kupu lsquoo e aleapau ni lsquoo hange ko e alepau nalsquou toki lsquoosi tukukehe

rsaquo ka toe fakafolsquoou lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute halsquoana aleapau folsquoou pe ko hono toe fakaloloa atu lsquoa e aleapauacute pe

rsaquo ko ha fakahā lsquoe ha taha kuo ne loto ke fakangata lsquoa e nofo totongi Ko hono fakahoko ha fakatokanga pehē ni lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e lsquoaho 21 ki he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa he lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai lsquoa e aleapau

Kapau nalsquoe fakalsquoatā lsquoi he tohi aleapau ke toe fakafolsquoou pe fakaloloa atu lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke toe fakaloloa atu kuo pau ke fai halsquoa ne tohi ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou ange lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute pea ka lsquoikai lsquoe lsquoikai lava ke toe fakaloloa atu lsquoa e aleapau kapau lsquooku lsquoikai loto ki ai lsquoa e lenilootiacute

Teuteu hiki ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoa e tokotaha nofo

totongiacute ke fai lsquoi halsquoaacute ne hiki

Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau

rsaquo ke mavahe atu lsquoi he lsquoaho kuo lsquoosi fakahā ki ai lsquoe he lenilootiacute lsquoi halsquoa ne tohi fakatokanga

rsaquo totongi kakato lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi

rsaquo fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo lsquoave lsquoa e veve kotoa lsquoi he lsquoaho fakalsquoosiacute

rsaquo lsquoave mo lsquoenau ngaahi ngalsquootolsquoota

rsaquo lsquoave lsquoa e ki kaati ki pea mo e ki ki he fale taulsquoanga melsquoalele ki he lenilootiacute

rsaquo tuku lsquoo lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa pe naunau fale lsquoa e lenilootiacute

Kapau lsquoe lsquoikai ke fai kotoa lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ke mau totongi ange ki ai ha konga pe ko e kotoa lsquoo e palsquoanga pooni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 23

ƨ Ko hono fakafoki lsquoo e totongi pooni

lsquoI he lsquoosi lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe lelei taha ke femahinolsquoaki lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he lahi lsquoo e totongi pooniacute ke fakafokirsquo Ngāuelsquoaki lsquoa e lipooti nalsquoe fai lsquoi hono sivilsquoi lsquoo e fale he kamatalsquoanga ke fakamahino pe nalsquoe lsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko lsquoE lsquoikai lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ke totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha liliu ki he fotunga lsquooku hoko ki he fale pe ko hono ngaahi naunau tupu pe ia mei halsquoa ne motulsquoa pea mo hono ngāuelsquoaki fakalelei

ƨ lsquoE fakafoki fēfē mai lsquoa lsquoeku pooni nalsquoe lsquoosi totongi

Hili ha felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he melsquoa ke fai ki he palsquoanga pooni te na fakafonu ha foomu ke fakafoki lsquoaki (bond refund form) lsquoE malsquou lsquoa hono tatau lsquoo e foomuacute mei he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

Kapau lsquooku mo tali lsquooku tō nounou lsquoa e totongi nofo nalsquoe malsquou mei he tokotaha nofo totongiacute pe lsquooku lsquoi ai ha maumau pea hikilsquoi hifo ia lsquoi he foomu pea ke fakamolsquooni ai lsquoO anga pehe ni kapau ko e pooni nalsquoe $600 pea mo felotoi ko e ngaahi lsquoo e matapā siolsquoata lsquooku $150 pea te mo tohilsquoi hifo

Totongi ki he lenilootiacute lsquoa e $150

Totongi ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e $450

Fakapapaulsquoi ke fakakau lsquoa holsquoo mo ongo fika lsquoakauni lsquoi he foomu koelsquouhi lsquoe lsquoikai ke mau li atu ha sieke pe palsquoanga (cash)

lsquoI he lsquoemau malsquou lsquoa e foomu ni te mau vakailsquoi lsquoa e ongo fakamolsquooni tohi nima pe lsquooku tatau mo e fakamolsquooni nalsquoe fai lsquoi he foomu (bond lodgement) nalsquoe fakahū mai lsquoaki lsquoa e pooni Ko e melsquoa ia lsquooku mahulsquoinga ai ke mau lsquoilolsquoi lsquoa e fetongi kotoa pe lsquoo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga ni Kapau lsquooku hā kehekehe lsquoa e fakamolsquooni tohinima pea lsquoe lsquoikai lava ke mau fakafoki lsquoa e pooni kaelsquooua kuo mau toe fai ha fakalsquoekelsquoeke makehe

Taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki ha fale nofo totongi lsquoe taha pea lsquoe ala faingofua ange ke mau fakahū pe ia ke ngāuelsquoaki ko e pooni ia ki he lsquoapi nofolsquoanga folsquoou lsquoE fiemalsquou leva ke ke ngāuelsquoaki lsquoa e foomu ki hono liliu lsquoo e pooni (bond transfer form)

ƨ Fēfē kapau lsquoe lsquoikai ke felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he pooni

Fetulsquoutaki lsquoo fakahā ki he Tenancy Tribunal lsquoi he vave taha lsquoE lsquoi ai leva lsquoa e tokotaha fakatonutonu (mediator) te ne feingalsquoi ke fai ha felotoi

ƨ Fēfē kapau lsquooku faingatalsquoa ke fai ha fetulsquoutaki mo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

Kapau lsquooku faingatalsquoa pea ke fakafonu lsquoa e foomu totongi fakafokiacute (bond refund) pea ke fetulsquoutaki ki he potungāue Tenancy Services ke vakai lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe ala fai

ƨ Ko e hā e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe hiki atu ha taha lsquoo e kau nofo totongi

lsquoI he taimiacute nilsquoihi lsquoe lava ke hiki atu ha taha lsquoi he kau nofo totongi ne nau lsquoosi fakamolsquooni kotoa lsquoi he tohi aleapau kae kei nofo atu pē lsquoa e nilsquoihi Kapau lsquoe tali lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava pe ke halsquou lsquoa e tokotaha hiki maiacute lsquoo hoko atu lsquoaki lsquoa e lsquoinasi lsquoo e tokotaha kuo hiki atuacute Kapau lsquoe fai eni pea kuo pau ke mou fakahā mai lsquoaki ha fakamolsquooni lsquoa e lenilootiacute tokotaha lsquoe hikiacute pea mo e tokotaha te ne fetongi maiacute lsquoi he foomu ko e ldquochange of tenant bond formrdquo pea lsquoomai

lsquoE lsquoikai ke liliu heni lsquoa e tohi aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke toe falsquou ha tohi aleapau folsquoou ke fakakau ai lsquoa e tokotaha hiki folsquoou atu

MOVERS

MOVERS

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

24

Ko e ngaahi melsquoa kehe fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute

ƨ Ko e lenilootiacute lsquoe mavahe atu lsquoo laka hake he lsquoaho lsquoe 21

Kapau lsquoe mavahe atu mei Nulsquousila lsquoa e lenilootiacute lsquoo laka hake he lsquoaho hokohoko lsquoe 21 pea kuo pau ke ne fokotulsquou hano fakafofonga ke ne tokangalsquoi lsquoa e nofolsquoanga he taimi koia Kuo pau ke fakahā lsquoe he lenilooti ke lsquoilo lsquoe he tokotaha nofo totongi pea mo e Tenancy Services (kapau nalsquoe lsquoosi totongi ha pooni) lsquoa e feitulsquou ke fai ha fetulsquoutaki ki hono fakafofonga

Ko hono fakatau atu ha lsquoapi nofo totongi ƨ lsquoE fiemalsquou ke tala lsquoe he lenilootiacute ki he

tokotaha nofo totongiacute lsquooku ne fakatau atu lsquoa e lsquoapi

lsquoIo kuo pau ke nau tala ki he tokotaha nofo totongiacute pea mo ha taha pē lsquooku fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute lsquoi ha tohi ke nau lsquoilo lsquooku ne feinga ke fakatau atu

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e lenilootiacute ke lsquoomai lsquoa e kakai lsquooku nau fie fakatau ke nau sio mo vakailsquoi lsquoa e nofolsquoanga lsquoi ha loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea ke lsquooua nalsquoa fakafaingatalsquoalsquoialsquoi lsquoo lsquoikai ha lsquouhinga lelei ki ai

lsquoI hono fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga kuopau ke fakahā lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ki he tokotaha nofo totongiacute a e tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapi pea mo e lsquoaho te nau hoko ai ko e lenilooti Kuo pau ke fakahā lsquoe he tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapiacute ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa hono hingoa feitulsquou pe founga ke fai lsquoaki ha fetulsquoutaki pea mo e founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi nofo lsquoo hangē ko e fika lsquoo ha lsquoakauni lsquoi he pangikē lsquoI hono fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute ko e mafai lsquoo e lenilootiacute ki he pooni lsquoe hiki ia ki he lenilootiacute folsquoouacute Kapau lsquooku fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ke totongi

ange ha konga lsquoo e pooniacute pea lsquooku tonu ke fai lsquoeni kimulsquoa he lsquoaho lsquooku fakalsquoosi ai lsquoa e fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute (pe ko e lsquoaho lsquoe malsquou ai ndash possession date - lsquoe he tokotaha fakatau lsquoo kapau lsquoe hoko ia kimulsquoa)

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke lsquoilo lsquoe he Tenancy Services

Kapau lsquooku mau tauhi ha pooni pea lsquooku totonu ke nau lsquoilo pe lsquooku lsquoi ai ha lenilootiacute folsquoou Kuo pau ke fakafonu lsquoe he lenilooti motulsquoa pea mo e lenilootiacute folsquoouacute lsquoo na fakamolsquooni lsquoi he foomu lsquochange of landlordagentlsquo Te mau hikilsquoi leva lsquoa e hingoa lsquoo e lenilootiacute folsquoou lsquoi he lekooti lsquoo e ngaahi pooni te mau tauhiacute

ƨ lsquoOku lsquoi ai ha ngaahi lao makehe ki ha fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ko ha koloa kuo puke lsquoo fakatau atu (mortgagee sales)

lsquoI ha hiki mai ha tokotaha folsquoou pe ko ha puke fakalao lsquoo e lsquoapiacute ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatau (mortgagee) ke ne hoko atu lsquoa e aleapau nofo totongi te ne malsquou lsquoa e mafai tatau mo ha lenilooti lsquoi he lao Residential Tenancies Act Kapau ko e aleapau ko e ldquofixed-termrdquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e kautaha nalsquoa nau fakatau pe ko e pangike ke nau fai lsquoa e ngaahi fakatokanga angamaheni mo ha aleapau ldquoperiodic tenancyrdquo ka lsquoe lsquoi ai pē lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe kilsquoi kehe ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fakangata ha aleapau founga ldquofixed-term tenancyrdquo lsquoo hangē hano fakangata ha lsquoo ha ldquoperiodic tenancyrdquo lsquoo kapau lsquoe liliu lsquoa e lsquoapi lsquoo malsquou ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatauacute pea kuo nau fiemalsquou ke nau toe fakatau atu (mortgagee possession) lsquoE lsquoikai ha liliu ia ki he ngaahi totonu lsquoa e lenilooti folsquoouacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 25

ƨ lsquoE lava ke malsquou ha tokoni mei he Tenancy Services lsquoi ha fekihiaki lsquoa e kau nofo totongi (flatmates)

lsquoIkai lsquoe lsquoikai lava ke mau tokoni Te mau toki lava pe ke tokoni lsquoi ha ngaahi faingatalsquoalsquoia he vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongiacute Kaekehe manatulsquoi kapau te ke lsquoalu lsquoo nofo totongi fakataha mo ha nilsquoihi pea mou fakamolsquooni fakakātoa lsquoi he tohi aleapauacute te mou kau kotoa lsquoi he ngaahi fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he tohi aleapauacute lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi lsquoe ha taha lsquoa hono lsquoinasi he totongi nofo pe ko halsquoa ne maumaulsquoi ha melsquoa lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ia ke totongi ia lsquoe ha nilsquoihi pe ko e kotoa lsquoo e kau nofo totongiacute neongo pe ko hai nalsquoa ne fai lsquoa e maumau lsquoE lava lsquoo malsquou atu ha ngaahi falelsquoi lsquoi ha hoko ha makuku lsquoa e kau nofo totongiacute mei he Community Law Centres Citizens Advice Bureaux pea mo e valsquoa falelsquoi malsquoae fānau ako he ngaahi akolsquoanga (lsquounivesiti mo e ngaahi akolsquoanag pehe)

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakafisingarsquoi ha taha meiacute harsquoaacute ne nofo totongi

lsquoOku lsquoikai tali ke makatulsquounga lsquoi hono lsquooange lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fale nofolsquoanga pe ko hano fakaloloa atu ha aleapau nofo totongi ki ha taha koelsquouhi ko hono tulsquounga fakamali (marital status) tangata pe fefine talsquou motulsquoa lotu lsquooku kau ki ai pe ko hono lanu (matakali) lsquoE lsquoikai ngofua ke talsquoetali lsquoe he lenilootiacute ha taha koelsquouhi lsquooku lsquoikai halsquoane ngāue pe lsquooku toho penefiti Kapau lsquoe hoko ha melsquoa pehe ni lsquoe lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal pe ko e ū Human Rights Commission koelsquouhi ko e fakafaikehekehelsquoi (discrimination) eni lsquooku lsquoikai ke ngofua ke fai

Ko e hā lsquoa e Service Tenancy Ko e service tenancy ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga lsquoo e ngāuelsquoanga lsquooku ngāue aiacute lsquoo fakatatau ki he lsquoene aleapau pe ko e ngaahi fiemalsquou lsquoa e ngāuelsquoanga pe kautaha lsquooku ngāue ai lsquoOku kau lsquoa e falsquoahinga aleapau nofo totongi kolsquoeniacute lsquoi he tulsquoutulsquouni lsquoa e lao Residential Tenancies Act ka lsquooku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ki he totongi kimulsquoa (rent in advance) pea mo hono fakangata lsquoo e aleapauacute

ƨ Ko e totongi nofo

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe lsquoi hono tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole ki he nofo totongi mei he vahe lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute lsquooku ngāue ia malsquoae lenilootiacute) lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ke fakaleleilsquoi ha melsquoa mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

ƨ Ko e ngaahi taimi lsquoo e fakatokanga

Kapau lsquoe lsquoosi pe lsquoe malsquou ha fakatokanga lsquoe fakangata lsquoa e aleapau ngāue lsquoe fiemalsquou ke fai lsquoe he ngāuelsquoanga pe ko e tokotaha ngāue (employee) ha fuofua fakatokanga lsquoaki ha uike lsquoe 2 lsquoe lsquoosi ai pea mo e nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai ngofua ke fuofua lsquoosi lsquoa e aleapau nofo totongiacute ia kimulsquoa pea toki lsquoosi lsquoa e aleapau ngāue lsquoE lava ke toe nounou ange lsquoa e taimi fakatokanga pehe ni lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga malsquoa ha tokotaha ngāue lsquoe fakangāuelsquoi koelsquouhi ko e mavahe atu lsquoa e tokotaha ngāue lsquooku nofo aiacute

rsaquo lsquoe pehe lsquoe he lenilootiacute lsquoe fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

Kapau lsquooku ke fie nofo totongi he founga ni ndash service tenancy lsquoe lava ke mau tānaki atu ha ngaahi fakahinohino pea mo ha falelsquoi

Koloa lilsquoaki lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe lsquoikai lava ke lsquoave kotoa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa lsquoene koloa pe ngalsquootolsquoota lsquoi halsquoa ne mavahe pe hiki lsquoOku lsquoi ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e lao ki he ngaahi melsquoa ke fai ki ha koloa lsquooku lilsquoaki

rsaquo lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke lsquoave pe tolsquoo lsquoo laku ha melsquoakai mo ha melsquoa lsquoe ala mafu pe maumau ka kuo pau ke ne fuofua feinga ke fai ha fetulsquoutaki mo e tokotaha nofo totongiacute ke fetukutuku lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoe lilsquoaki he nofolsquoanga

rsaquo Kapau lsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave pea kuopau ke feinga lsquoa e lenilootiacute ke fakamahulsquoingalsquoi lsquoa e koloa ni ke fakatau atu pea bull ke ne laku pe fakalsquoauha lsquoa e koloa ni lsquoo kapau lsquoe

lahi ange lsquoa hono totongi ke lsquoave lsquoo tauhiacute lsquoi hano tulsquouaki atu ke fakatau (tukukehe kapau ko ha ngaahi naunau pepa pe tohi ndash personal papers) lsquooku mahulsquoinga ki he tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

26

bull kapau lsquooku laka hake lsquoa e mahulsquoinga lsquoo e koloa lsquoi hano lsquoave lsquoo tauhi kuopau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e koloa lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou hifo he lsquoaho lsquoe 35 pea ne toki fakatau atu he founga angamaheni

rsaquo Kuo pau ke tauhi malu lsquoe he lenilooti ha ngaahi pepa pē tohi kuo tuku lsquoe he tokotaha nofo totongi Kapau ko ha ngaahi pepa pe tohi mahulsquoinga eni pea nalsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 35 lsquoe kei tauhi pe lsquoeni lsquoe he lenilootiacute pe ko hono lsquoave ki lsquoapi polisi Kapau lsquoe lsquoave eni ki he kau polisi pea kuo pau ke ne tauhi lsquoa hono laulsquoi tohi tali totongi

rsaquo lsquoE lava ke halsquou lsquoa e tokotaha totongi nofo lsquoo lsquoave lsquoa lsquoene koloa kimulsquoa pea toki laku pe fakatau atu lsquoe he lenilootiacute ka kuo pau ke ne totongi lsquoa e fakamole ki hono tauhi mo e alā melsquoa pehē

rsaquo lsquoE lava ke tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngaahi fakamole ki hono uta atu lsquoo tauhi pea mo hono tulsquouaki fakatau atu lsquoo e koloa lsquoi ha palsquoanga lsquoe malsquou mei hono fakatau atu Ko e toenga lsquoo e palsquoanga lsquoe totongi ia ki he Tenancy Services

rsaquo lsquoE lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke ne malsquou lsquoa e palsquoanga ko ia ke tāpuni lsquoaki halsquoa ne ngaahi fakamole pē ka ngaahi molsquoua ange kiate ia (lsquoo hangē ko e totongi nofo nalsquoe telsquoeki ai ke malsquou maumau pea mo ha fakamole ki hono fakamalsquoa lsquoa e nofolsquoanga)

rsaquo lsquoI ha falsquoahinga taimi pē lsquoe lava lsquoa e lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ki ha melsquoa ke fai ki he koloa ni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 27

Ngaahi fale nofo totongi pooti

lsquoOku lsquooatu heni lsquoa e ngaahi fakahinohino ki he totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongi he ngaahi nofolsquoanga totongi pooti (boarding houses) lsquoOku kehekehe lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni ki he nofo totongi pootiacute mei he ngaahi nofo totongi kehe

ƨ Ko e hā lsquoa e boarding house

Ko e fale nofolsquoanga lsquooku lsquoi ai ha loki nofolsquoanga lsquoe 1 pe toe lahi ange ai pea mo e ngaahi naunau ke ngāuelsquoaki kotoa lsquoe he kau nofo totongiacute pea lsquooku nofo ai pe fokotulsquou ke lava lsquoo nofo ai ha kau nofo totongi lsquoe toko 6 pe lahi ange ai he taimi tatau

Ko e aleapau nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquooku lsquouhinga ia ki ha nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquoe alsquou pe lsquooku fakahangahanga ke toe laka atu he lsquoaho lsquoe 28 Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe nofo ia lsquoi he feitulsquou ke lava lsquoo mohe ai pea ngofua ke ne ngāuelsquoaki lsquoa e ngaahi naunau lsquoo e fale lsquooku lsquoataa ke ngāuelsquoaki lsquoe he kau nofo totongi kehe

Totongi pooni lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ha pooni lsquooku alsquou lsquoa hono mahulsquoinga ki he totongi nofo uike lsquoe 4 pea kuo pau ke ne lsquooange ha laulsquoi tali totongi ki ai Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house lsquoa e pooni lsquoo fakahū ki he Tenancy Services kimulsquoa he lsquoaho lsquoe 23 hili hono malsquou tukukehe kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pe toe silsquoi hifo ai Kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pē silsquoi hifo ai pea lsquoikai ha lsquouhinga lelei lsquoi hono puke lsquoo lsquoikai ke fakafoki lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ke fakafoki ange lsquoa e pooni

Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo ngaahi fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni 0800 737 666

Ko e totongi nofo rsaquo Kuo pau ke fai lsquoa e totongi nofo lsquoi hono taimi

totonu

rsaquo lsquoE lava ke hiki hake lsquoe he lenilootiacute lsquoa e totongi nofo hili halsquoa ne fai ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 28 kimulsquoa

Aleapau nofo totongi Ko e ngaahi melsquoa lsquoeni ke toe tānaki atu ki he ngaahi fakamatala lsquooku ha atu he peesi 8 lsquoo pehē ni

rsaquo pe lsquoe alsquou lsquoa e fuoloa lsquoo e nofo totongi lsquoo lsquoaho lsquoe 28 pē lōloa ange

rsaquo ha fika telefoni lsquoe 1 lsquoo e lenilootiacute pe toe lahi ange ai

rsaquo ko e fika lsquoo e loki lsquooku nofolsquoi

rsaquo pe lsquooku toe lsquoi ai ha taha nofo totongi kehe he loki ko ia pea ko e toko fiha

rsaquo ko e ngaahi melsquoa lsquoe fai lsquoe he lenilootiacute malsquoae tokotaha nofo totongiacute lsquoa ia lsquooku lsquoosi fakakau lsquoi he totongi nofo (kapau lsquooku lsquoi ai ha melsquoa pehē)

rsaquo fakahinohino ki he melsquoa ke fai ka hoko ha vela

rsaquo ha fakamatala pe ko e nofo totongiacute ko ha joint tenancy (nofo fakatokolahi) pea kapau ko ia lsquoa e ngaahi hingoa lsquoo e kau nofo kehe lsquoi he loki pooti lsquooku lsquoi he malumalu lsquoo e aleapauacute

rsaquo pe ko e fale nofo totongi pootiacute lsquooku pulersquoi lsquoe ha taha kehe ange meiacute he lenilootiacute lsquoa e hingoa pea mo e tursquoasila fetursquoutaki (kau ki ai ha fika telefoni) lsquoo e tokotaha ko ia

Ngaahi tulsquoutulsquouni ki he anga lsquoo e nofo lsquoE ngofua ki he lenilootiacute ke ne falsquou ha ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pea mo e ngaahi melsquoa ke fai malsquoae kau nofo totongiacute

lsquoE lsquooange ha tatau ki he tokotaha nofo totongiacute pea kuopau ke fokotulsquou ia ha feitulsquou ke lava lsquoo lau kotoa he taimi kotoa pē Kuo pau ke fuofua fai ha fakatokanga lsquoa e lenilootiacute kimulsquoa lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 7 lsquoo ka liliu lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale

lsquoE lava ha tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fale boarding house lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni

rsaquo ke fakamahino lsquooku lsquoikai fakalao ha tulsquoutulsquouni lsquoa e lenilootiacute ki hono fakalele lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo ke tuku mavahe pe liliu ha tulsquoutulsquouni kuo fokotulsquou pea mo e founga lsquooku fakahoko lsquoaki

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

28

ƨ Loka ki he fale nofolsquoanga

Ko e lenilootiacute lsquoo ha boarding house kuopau ke ne

rsaquo fokotulsquou mo tokangalsquoi lsquooku lsquoi ai lsquoa e loka ki he fale nofolsquoanga koelsquouhi ke hao mo malu

rsaquo tokangalsquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo totongi ke nau hū ki honau loki takitaha fale mālōlō pea mo e fale kaukau lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo kehe lsquoo ngāuersquoaki lsquoa e ngaahi feitursquou mo e nāunau kehe lsquoi he ngaahi houa fakapotopoto kotoa pē

rsaquo fakahoko ki ha kau nofo totongiacute lsquoe uesia kinautolu lsquoi ha liliu pe fetongi lsquoo ha folsquoi loka

Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne feinga ke fetongi ha loka lsquoi he fale talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute

rsaquo kuopau ke ne fakafoki lsquoa e ngaahi ki kotoa pē ki he lenilootiacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute Ko e kau nofo totongi lsquoi ha fale nofo totongi pooti lsquooku nau fatongiarsquoaki lsquoa hono fetongi lsquoo e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau ko ha ngaahi kalasi mersquoa fakatokanga kohu motursquoa ange lsquoeni lsquooku lsquoi ai hano maka lsquooku ala fetongi Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoo e fale nofo totongi pootiacute

Totonu ke hū lsquoOku lsquoataa ki he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ke ne hū ki he fale nofolsquoanga lsquoi ha taimi pe

lsquoE toki lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki talsquoe fuofua fai ha fakatokanga (notice) lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau

rsaquo e tali pe loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa silsquoi pea toki hū (pea kapau ko e loki lsquooku nofo ai mo ha nilsquoihi kehe lsquoi ha malsquou ha ngofua mei ha taha pe lsquoo kinautolu) pe

rsaquo lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute lsquoo makatulsquounga he ngaahi melsquoa lsquooku lsquoosi mahino mai lsquoe lsquoi ai ha fakatulsquoutamaki lsquoe hoko ki he molsquoui pe ko e maumau ki he nofolsquoanga pea ke ne hū lsquoo fakaleleilsquoi lsquoa e melsquoa ko ia pe

rsaquo ko halsquoa ne hū ke fai ha ngāue nalsquoe lsquoosi felotoi mo e tokotaha nofo totongiacute ke fai kaekehe pe ko hono fai ialsquoo fakatatau ki he tohi aleapau pe ko e tulsquoutulsquouni ki he fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pe

rsaquo ko e fai lsquoo fakatatau ki he tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki hili lsquoa hono lsquooange to tohi fakatokanga he houa lsquoe 24 kimulsquoa ki he tokotaha lsquooku nofo he lokiacute pe ko e kotoa lsquoo kinautolu lsquooku nau nofo he lokiacute lsquoo kapau lsquooku nau nofo tokolahi lsquoO kau atu ki ai lsquoa

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau nalsquoe telsquoeki ai ke fai ha sivi lsquoo lsquoosi ha uike lsquoe 4

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi mavahe atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha maumaulsquoi lsquoo e lao ni lsquoi ha founga kehe

rsaquo ke sio ai ha taha lsquooku fie nofo totongi pe ko ha tokotaha lsquooku ne fie fakatau lsquoa e fale

rsaquo ke lava ai lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakakato lsquoa hono fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he lao ni

rsaquo ke vakailsquoi ha ngāue nalsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute pe nalsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fai

rsaquo ke sio lsquoi he loki ha tokotaha fakamahūlsquoinga lsquoapi (registered valuer) fakafofonga fakatau lsquoapi (real estate agent) pe ko ha lsquoinisipekita fale (building inspector) koelsquouhi ke falsquou lsquoaki halsquoa nau fakamatala

lsquoI he hū lsquoa e lenilootiacute ki he loki lsquoi ha fale nofo lsquoanga boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne ala ki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute tukukehe kapau ke fai kae lava lsquoa e melsquoa nalsquoe ngofua ai ke hū

rsaquo ke ne fai ia he founga tuha mo fakapotopoto

rsaquo lsquooua nalsquoe ne fakamanamana pe ke fakamalohilsquoi

rsaquo lsquooua nalsquoa nofo ke toe fuoloa ange he taimi nalsquoe fiemalsquou ke fakakakato ai lsquoa e fatongia lsquoi he loki

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 29

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi lsquoE lava ke fakangata eni lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoaki halsquoa ne fakatokanga ki he lenilootiacute he houa lsquoe 48 kimulsquoa

lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke ne fakangata ha totongi nofo lsquoo kapau

rsaquo lsquoi he taimi pe ko ia lsquoo kapau lsquoe fakatupu pe kounalsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hoko ai lsquoa e bull maumau lahi ki he nofolsquoanga pē

bull fakatupu ha fakatulsquoutāmaki ki ha kakai pe ko ha koloa pe

bull fulsquou fakahohalsquoasi lsquoa e toenga lsquoo e kau nofo he fale

rsaquo lsquoaki ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoo kapau bull lsquoe lsquoosi ha lsquoaho 10 mei hono fakatokanga ke

totongi lsquoa e totongi nofo kuo telsquoeki ai ke totongiacute

bull kuo ngāuelsquoaki pe fakangofua lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoa e nofolsquoanga ke fai lsquoaki ha maumaulao

bull lsquooku telsquoeki ai ke totongi kakato lsquoa e totongi nofo pea lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi lilsquoaki pe hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute hili lsquoi ha vakailsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lokiacute pea ne fetulsquoutaki pea mo e tokotaha nofo totongi

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e fakatokanga lsquoaho lsquoe 14 lsquoo kapau ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue (service tenancy)

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 28 lsquoi ha toe falsquoahinga melsquoa kehe ange

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

30

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

Ngaahi lea lsquoUhinga

Koloa lilsquoaki Koloa nalsquoe tuku lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga hili halsquoane mavahe mei ai Vakai ki he peesi 25 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

Ko e tulsquoasila lsquooku tohilsquoi ange lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fai ki ai ha fetulsquoutaki pe lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo alsquou ki ha taimi kuo lsquoosi fakangata ai lsquoa e aleapauacute Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ha tulsquoasila lsquoo ha lsquoapi pe ko e puha meili Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe fika misini fax

Totongi mei he pangikē Ko hono alealsquoi lsquoe ha taha ke tolsquoo malsquou pē ha palsquoanga mei he lsquoene lsquoakauni he pangikē ke totongi atu ki taha kehe

Fale nofo totongi pooti Ko ha fale nofolsquoanga lsquooku nofolsquoi lsquoe ha kakai nofo totongi pooti Vakai ki he peesi 27 ki hono fakamatalalsquoi lsquoo e taimi lsquoe ngāuelsquoaki ai lsquoa e lao

Foomu ke fakahū aki lsquoa e pooni

Ko ha foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke lsquoave lsquoaki lsquoa e totongi lsquoo e pooni ki he potungāue Tenancy Services

Foomu ki hono fakafoki lsquoo e pooni

Ko e foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakafoki lsquoaki lsquoa e pooni nalsquoe totongi ki he potungāue Tenancy Services hili ha hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

Koloa Ko e ngaahi koloa pe naunau lsquoa e lenilootiacute lsquoo hangē ko e puipui lsquoaisi pe misini fō pe ko ha melsquoa lsquooku lsquoikai ko ha konga tulsquou malsquou lsquoo e fale

Ko e totongi huhulsquoi Ko ha palsquoanga lsquooku totongi ki he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakaleleilsquoi lsquoaki ha mole me maumau

Fixed-term tenancy (Nofo Totongi Taimi Tursquoupau)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoo ngata meiacute he lsquoaho kuo fokotursquou pau lsquoi he aleapau nofo totongiacute lsquoa ia lsquoe arsquou ki ai kuo lsquootomētiki pē lsquoa e liliu ia lsquoa e aleapauacute lsquoo hoko ko ha periodic tenancy (nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata) tukukehe kapau kuo lsquoosi fai ha felotoi ki heni lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

Puke fakalao fakatahalsquoi pe ko ha nilsquoihi pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko lsquoi he aleapau nalsquoa nau fakamolsquooni kotoa ki ai

Ko e kau nofo totongi kotoa pe lsquoe lsquoasi honau hingoa lsquoi he tohi aleapau te nau vahevahe pe lsquoinasi kotoa lsquoi he ngaahi maumau lsquoe hoko lsquoi he tohi aleapau Vakai ki he peesi 9 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Ko ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke fai lsquoaki ha nofo totongi

Ko ha tokotaha lsquooku ne pisinisi lsquoaki lsquoa hono fakafofongalsquoi ke lava lsquoo fakahoko ha alepau ke fai ha nofo totongi lsquoE ala fakatātā lsquoaki ha tokotaha lsquooku ne pulelsquoi ha lsquoapi nofolsquoanga pe ko ha fakafofonga fakatau lsquoapi

Tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo

Ko e tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo lsquoo fakatatau mo e totongi lsquooku fai lsquoe ha nilsquoihi kehe lsquoi ha nofolsquoanga meimei tatau he feitulsquou meimei tatau

Fakatonutonu Ko ha fakataha pe fetelefonilsquoaki lsquoo ngāuelsquoaki ha tokotaha fakatonutonu ke ne fakaleleilsquoi ha vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

Fakatokanga ke fakaleleilsquoi lsquoOku toe lsquoiloa ia ko e fakatokanga lsquoaho hokohoko lsquoe 14 lsquooku lsquooange ki he tokotaha ke ne fakaleleilsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko

Periodic tenancy (Nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoi ha vaharsquoa taimi lsquooku lsquoikai tuhursquoi pau Kuo pau ke fakahā atu lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fakatokanga lsquoo lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kapau lsquooku nau fie fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 90 Kā neongo lsquoeniacute lsquoe lava ke nau lsquooatu ha fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 42 lsquoi ha ngaahi makatursquounga pau Vakai ki he peesi 7

Property inspection report (līpooti sivi lsquoo e lsquoapiacute)

Lēkooti tohi lsquoo e lsquoapiacute kuo fakafonu fakataha lsquoe ha lenilooti mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongiacute lsquoAonga ke fakakau ki ai ha ngaahi tā Vakai ki he peesi 9

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 31

Ngaahi lea lsquoUhinga

Fiemālie fakaekinautolu Totonu fakalao lsquoa e kau nofo totongiacute ke fakarsquoaparsquoaparsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoenau nofo nonga mo malu fakaekinautoluacute

Totongi nofo ke fai ki mulsquoa Ko ha totongi nofo lsquooku fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi mulsquoa he taimi nalsquoe toki totonu ke totongi ai (lsquoo lsquoikai ke toe laka hake he uike lsquoe 2) Ko hono fakatātā ka totongi ha uike lsquoe 2 lsquoe he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho 1 lsquoo Me lsquoa ia ko hono totongi ia lsquoo e nofo mei he lsquoaho 1 ki he lsquoaho 14 lsquoo Me lsquoE toki fiemalsquou lsquoa e totongi hono hoko lsquoi he lsquoaho 15 lsquoo Mē

Ko e tohi fakatokanga fakafepaki

Ko hono fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoa e aleapau koelsquouhi ko ha lāunga nalsquoa ne fai pe ko halsquoa ne feinga ke fai ha melsquoa lsquooku lsquoosi fakangofua lsquoe he lao ke ne fai

Nofo totongi Ko ha fakangofua lsquoe he tokotaha lsquooku lsquoalsquoana lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ke nofo ai ha taha kae fakahoko ha totongi nofo

Tokotaha fakamaau lsquoi ha fakatonutonu lsquoo ha aleapau nofo totongi

Ko ha tokotaha taulsquoatāina lsquoi he Tenancy Tribunal lsquooku ne tali ha ngaahi fakamatala mei he ongo tafalsquoaki lōua pea ne fai ha tulsquoutulsquouni aofangatuku

Aleapau nofo totongi Ko e tohi aleapau kuo lsquoosi fakamolsquooni ai lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa pea toki lava ke hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lsquoapi nofolsquoanga pea lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai

Ko e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi

Ko e sino lsquoo tatau pē mo ha fakamaaulsquoanga lsquooku ne fai tulsquoutulsquouni ki ha palopalema lsquooku hoko he vā lsquoo e tokotaha nofo totongiacute pea mo e lenilootiacute koelsquouhi ke lava lsquoo veteange

Tulsquoutulsquouni mei he Fakamaāulsquoanga Nofo Totongi

Ko ha tohi lsquooku fakamahino ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi kuopau ke muimui kātoa ki ai

Motulsquoa mo lsquoilelsquoila Ko e ngaahi melsquoa lsquooku hoko ki ha nofolsquoanga lsquoi hano nofolsquoi lsquoo hange ko e fakalsquoau ke motulsquoa lsquoa e kāpeti pe ko e lsquoilelsquoila lsquoa e vali lsquoo e holisi

Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi ha melsquoa nalsquoe maumau pe ko ha ngāue ke fai lsquoi he nofolsquoanga

Tohi fakatokanga Ko ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakahā ki ha taha lsquooku lsquoi ai lsquoa e melsquoa lsquooku hoko lsquoo hangē ko ha teu mavahe atu pe ko e hiki hake lsquoa e totongi nofo

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)

Page 10: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

10

Ngaahi totonu pea mo e fatongiaacute

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he lsquoena felotoi Ko e nilsquoihi eni lsquooku lsquooatu lsquoi lalo

ƨ Ko e lenilootiacute kuo pau ke

rsaquo fakamolsquooni lsquoi he tohi aleapauacute kau ki ai ha fakamatala pe lsquooku lsquoi ai ha lsquoaofi fakamāfana pea mo hono tursquoursquoanga farsquoahinga mo hono tūkunga pea ke ne lsquoave ha tatau malsquoae tokotaha nofo totongiacute

rsaquo lsquoave lsquoa e palsquoanga pooniacute lsquoo kau ai mo ha totongi fakakonga pe lsquoo e pooniacute ki he valsquoa ngāue Tenancy Services kimulsquoa pea lsquoosi ha lsquoaho ngāue lsquoe 23 pea ke lsquooange ki he tokotaha nofo totongiacute ha laulsquoi tali totongi lsquoo ha palsquoanga nalsquoe lsquoosi totongi

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku malsquoa mo maau fersquounga lsquoa e lsquoapi nofo totongiacute kimulsquoa pea toki hiki ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo fakapapaulsquoi lsquooku lava ke lokalsquoi malu lsquoa e fale nofolsquoanga

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu (smoke alarms) kuo fokotursquou ndash farsquoahinga totonu lsquoi he feitursquou totonu lsquoo fakatatau ki he ngaahi tursquoutursquouni lsquoa e lao

rsaquo fakaleleilsquoi mo monomono ha ngaahi melsquoa lsquooku maumau

rsaquo fakapapaulsquoi lsquooku lsquoikai ha maumau lsquoe hoko ki he ngaahi paipa vaiacute uaea lsquouhila pea ko e falsquounga lsquoo e fale lsquooku lsquoi he tulsquounga hao malu mo lelei

rsaquo fokotulsquou ha fakatalilsquoanga mo ha tānakilsquoanga vai lsquoo kapau lsquooku lsquoikai ha vai paipa taki ki he lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo tohi lsquoo fakahā ki he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho lsquoe 60 kimulsquoa lsquoe hiki lsquoa e totongi nofo

rsaquo fai hono fatongia ke talsquoofi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi halsquoa ne fakahohalsquoasi lsquoa e kaungalsquoapiacute

rsaquo tohi lsquoo fakahā ki he tokotaha nofo totongiacute kapau lsquooku ne fie fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo malsquou ha ngofua mei he tokotaha nofo totongiacute ke ne hū lsquoo sio lsquoi he lsquoapiacute mo ha fakafofonga fakatau lsquoapi kau fakatau lsquoapi pe ko ha nilsquoihi lsquooku nau fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute

rsaquo totongi fakafoki ki he tokotaha nofo totongiacute ha palsquoanga nalsquoa ne totongi ke fai lsquoaki ha ngāue fakavave ki he fale nalsquoe fiemalsquou ke fei mo fai (ka kuo pau ke ne lava lsquoo fakamolsquoonilsquoi nalsquoe lsquoosi fai ha feinga ki he lenilootiacute ke ne lsquoilo ki ai kimulsquoa) pea nalsquoe lsquoikai ko ha ngāue kovi pe talsquoe tokanga lsquoa e tokotaha nofo totongiacute nalsquoe hoko ai lsquoa e maumauacute

rsaquo Fekaulsquoaki mo e founga periodic tenancy bull lsquooange ha fakatokanga lsquoaho lsquoe 42 ki he tokotaha

nofo totongiacute ke hiki mei he lsquoapi nofo totongiacute lsquoi ha mahino kuo fakakakato lsquoa e ngaahi makatursquounga (unconditional) lsquoi hano fakatau lsquoo e lsquoapiacute pē lsquoi ha fiemarsquou lsquoe he tokotaha lsquooku holsquoona lsquoa e lsquoapiacute pe ko ha taha lsquoi hono fāmiliacute ke nau hiki atu lsquoo nofo ai

bull pe ko hono lsquooange ha fakatokanga lsquoaho lsquoe 90 kapau lsquooku fiemalsquou ke fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute

rsaquo lsquooange ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoe fai ha sivi lsquoo e nofolsquoanga lsquoe he lenilootiacute ndash ka ko e sivi ni lsquoe fai tulsquoo taha pē he uike lsquoe 4 pea ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e 8 pongipongi mo e 7 efiafi (lsquoe ngofua ke hū lsquoa e lenilootiacute ki he konga lsquoapi lsquoo lsquoikai fiemalsquou ke kole ngofua ka kuo pau ke ne fakalsquoatulsquoi lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke lsquooua lsquoe hohalsquoasi ia)

rsaquo fakatokanga houa lsquoe 24 ke fai ha monomono pe fakaleleilsquoi ha melsquoa lsquooku fiemarsquou ke fakahoko pea ke fai lsquoa e ngāue ko lsquoeniacute he vahalsquoa lsquoo e 8 pongipongi mo e 7 efiafi

rsaquo tauhi lsquoa e ngaahi lēkooti ki he nofo totongiacute mo e pooniacute lsquoi ha tarsquou lsquoe fitu meiacute he tarsquou fakatukuhau lsquooku nau felāversquoi ki aiacute Kuo pau ke tauhi foki mo e ngaahi tatau lsquoo e ngaahi mersquoa fakapepa felāversquoi mo e lsquoapi nofo totongiacute lolotonga lsquoa e vaharsquoa taimi nofo totongiacute pea arsquou ki he māhina lsquoe 12 meiacute he ngata lsquoa e nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 11

rsaquo fakahoko lsquoa e ngāue kuo tursquoutursquouni (work order) lsquoe he Tenancy Tribunal kapau lsquooku felāversquoi lsquoeni mo e morsquoui leleiacute pea mo e malu mo hao kae lsquoikai ko hano lsquototongi atursquo (pay out) lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute koersquouhiacute ka e fakarsquoatā mei heni lsquoa e lsquoapiacute

ƨ lsquoE toe lava lsquoe he lenilootiacute ke

rsaquo hū ki he lsquoapi nofo totongiacute talsquoe fakahā ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha ngaahi fiemalsquou fakavavevave mo fakatulsquoupakē

rsaquo hū ki he lsquoapi nofo totongiacute lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau kuo lsquoosi fakalsquoataa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute

ƨ Ka lsquoe lsquoikai ke lava lsquoe he lenilootiacute ke

rsaquo lsquoekelsquoi ha totongi pooni lsquooku laka hake hono mahulsquoinga lsquoi he totongi nofo uike lsquoe 4

rsaquo lsquoekelsquoi ke totongi ange lsquoo laka hake ha uike lsquoe 2 lsquoo e totongi nofo kimulsquoa (rent in advance) pe lsquoeke ha totongi nofo lahi ange kimulsquoa he taimi lsquooku toki totonu ke totongi aiacute

rsaquo ke ne sivilsquoi lsquoa e fale nofolsquoanga lsquoo tulsquoo lahi hake he tulsquoo 1 he uike lsquoe 4 tukukehe kapau ko hano vakailsquoi ha ngaahi melsquoa nalsquoe tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakatatau ki he aleapauacute

rsaquo fakahohalsquoasi lsquoa e nofo nonga mo fiemalie lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo felei lsquoa e malsquou lsquoo e kasa vai lsquouhila pe telefoni tukukehe kapau lsquoe hoko ai ha fakatulsquouta maki pe ko hono fai ia kae lava ha ngāue monomono pe fakalelei

rsaquo ke ne talsquoofi ha fiemalsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke ne fokotulsquou ha naunau fale lsquoo hangē ko e funga laupapa pe hilifakilsquoanga melsquoa

rsaquo liliu lsquoa e loka lsquoo e matapā tukukehe kapau lsquoe tali mo loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo talsquoofi talsquoelsquouhinga ha feinga lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke kumi ha taha ke tukuatu ki ai ke ne hoko atu lsquoa e totongi nofo pea mo e tohi aleapauacute kapau lsquooku fakatāpui ke fai ia lsquoi he aleapauacute

rsaquo tuli pe kapusi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoe fiemalsquou ha tohi fekau ke fai lsquoeni mei he fakamaaulsquoanga District Court)

rsaquo lsquoave ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ko ha malulsquoi koelsquouhi ko ha palsquoanga nalsquoe totonu ke totongi ange lsquoi he lolotonga pe lsquoi he lsquoosi lsquoa e nofo totongiacute pe ko halsquoa ne puke ha koloa nalsquoe tuku lsquoi he fale he lsquoosi lsquoa e nofo totongiacute (pea ka tali lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha fakamole ki hono tauhi pe tuku pehelsquoiacute)

ƨ Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke

rsaquo totongi lsquoa e totongi nofo he taimi totonuacute (lsquooku totonu ke lsquooua nalsquoa talsquoetotongi neongo lsquooku pehē nalsquoe maumaulsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e aleapau)

rsaquo malsquoa mo maau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoe he lenilootiacute he vave taha ha ngaahi maumau kuo hoko pe ko ha melsquoa lsquooku totonu ke fakaleleilsquoi pe monomono

rsaquo fetongi lsquoa e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute ndash kapau ko ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa lsquoeni lsquooku ngāuersquoaki ki ai ha maka lsquoe ala fetongi ndash lolotonga lsquoo lsquoenau nofo totongiacute ke tauhi ke nau kei ngāue lelei pea fakahā ki he lenilootiacute kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi palopalema ki he ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute

rsaquo fakaleleilsquoi ha ngaahi maumau nalsquoa ne fai pe fai lsquoe ha taha nalsquoe lsquoalsquoahi mai ki ai pe totongilsquoi ha taha ke ne fakaleleilsquoi (kapau lsquoe mahino lsquooku morsquoua ki heni)

rsaquo totongi lsquoa e ngaahi fakamole lsquooku makatulsquounga lsquoi he lsquoene nofo totongi lsquoo hangē ko e telefoni lsquouhila kasa pea mo e initaneti foki

rsaquo totongi lsquoa e vai lsquoo kapau lsquooku lsquoekelsquoi lsquoe he malsquoulsquoanga vai ke totongi lsquoo makatulsquounga lsquoi he lahi lsquoo e vai nalsquoe ngāuelsquoaki

rsaquo fakapapaulsquoi lsquooku lsquoikai ke laka hake lsquoa e tokolahi lsquoo e kakai lsquooku nau lsquoi he nofolsquoanga lsquoi he tokolahi ko ia kuo lsquoosi hikilsquoi lsquoi he tohi aleapau (lsquoo lsquoikai ke kau heni lsquoa kinautolu lsquooku nau lsquoalsquoahi ha kilsquoi taimi nounou pē)

rsaquo lsquooange ha fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 lsquoe hiki (lsquoo kapau ko e periodic tenancy)

rsaquo fakangofua ke hū lsquoa e lenilootiacute kau fakafofonga fakatau lsquoapiacute kau fakatau lsquoapi mo e kau fakamahulsquoinga kelekele lsquoi ha founga lsquooku fakafiemālie mo loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

12

rsaquo hiki atu pe mavahe he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute bull lsquoave lsquoa lsquoene ngaahi ngalsquootolsquoota kotoa

bull fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e nofolsquoanga

bull fakafoki kotoa lsquoa e ngaahi ki kaati hū pea mo e ngaahi melsquoangāue ke fakaava lsquoaki lsquoa e fale taulsquoanga melsquoalele

bull lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa lsquoa e lenilootiacute

ƨ Ko e tokotaha nofo totongiacute ke lsquooua

rsaquo nalsquoa ne talsquoofi lsquoa e lenilootiacute lsquoi halsquoa ne hū ki he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo kapau lsquooku fakangofua ia lsquoe he lao

rsaquo ke kei nofo he lsquoapi nofolsquoanga lsquoi he lsquoosi pe fakangata lsquoa e aleapauacute

rsaquo lsquoe fakahohalsquoasi fakakinalsquoi mo uesia lsquoa e nofo nonga lsquoa e kaungalsquoapiacute mo ha kakai nofo totongi ofi atu pe ko ha fakangofua ha taha kehe lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute ke ne fai pehē

rsaquo lsquoe maumaulsquoi pe ko ha tukuange ki ha taha kuo ne tali ke lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga ke ne fai ha maumau lsquoilo pau pe fai lsquoi he talsquoetokanga

rsaquo lsquoe fai ha monomono pe liliu ha melsquoa lsquoi he lsquoapi tukukehe kapau nalsquoe lsquoosi kau lsquoi he alepauacute pe kuo ne malsquou ha tohi ke fakangofua mei he lenilootiacute

rsaquo uersquoialasi ha farsquoahinga founga haorsquoanga ki tursquoa lsquoi ha taimi lsquoo ha vela ndash lsquoo hangē ko hano torsquoo pe motuhi ha mersquoa fakatokanga kohu

rsaquo foaki atu lsquoa e aleapau nofo totongi ki ha taha kehe tukukehe kapau nalsquoe lsquoosi fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi lsquoo tali ke fai ia

rsaquo fakamanamanalsquoi pe taalsquoi fakangofua ha taha kehe ke ne fakamanamanalsquoi pe taalsquoi lsquoa e lenilootiacute pe ko ha fāmili lsquoo e lenilootiacute pe ko ha fakafofonga lsquoo e lenilootiacute pe ko ha tokotaha lsquooku nofo he falē pe kaungālsquoapiacute

rsaquo fai ha maumaulao lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga pe fakangofua ha taha ke ne fai ha maumaulao

rsaquo liliulsquoi lsquoa e loka he lsquoi he nofolsquoanga talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute ke fai ia

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 13

Ngaahi lsquoapi nofo totongi māfana ange mātursquou ange malu mo hao ange

Ko e ngaahi lsquoapi morsquoui leleiacute lsquooku māfana ange mātursquou ange pea malu mo hao ange - pea lsquooku lahi ange ai lsquoa e faingamālie ke nofo lōloa ange lsquoi ai ha kau nofo totongi lelei Kuo hoko lsquoa e ngaahi liliu ki he lao nofo totongiacute lsquoa ia narsquoe kamata lau meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2016 ke lsquoi ai ha ngaahi totonu mo ha ngaahi fatongia lahi ange ki he kau lenilootiacute mo e kau nofo totongi lsquoi ha ngaahi lsquoapi nofo totongi ngaahi lsquoapi fairsquoanga pooti ngaahi kalavana (caravans) totongi ngaahi fale fairsquoanga mohe mavahe meiacute he fale lahiacute (sleepouts) mo e ngaahi fale pehee lsquoOku marsquou atu ha fakamatala fakaikiiki lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

lsquoOku fakahaofi morsquoui lsquoa e lsquoi ai ko ia lsquoa ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquooku ngāue lelei Kuo pau ke fakapapaursquoi lsquoe he kau lenilootiacute kuo nau fokotursquou ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquooku fenāpasi mo e ngaahi fiemarsquou lsquoa e lao ndash lsquoa e farsquoahinga totonu lsquoi he feitursquou totonu Kuo pau ke nau fakapapaursquoi ko e ngaahi fakatokanga kohuacute

rsaquo lsquooku nau ngāue lelei lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo lsquooku nau ngāue lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongi kotoa pē lsquoo kau ki ai hano fokotursquou ha ngaahi maka lsquooku morsquoui

Kuo pau ke fetongi lsquoe he kau nofo totongiacute ha ngaahi maka kuo mate lolotonga lsquoenau nofo totongiacute lsquoo kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa ange lsquooku ala fetongi honau maka

Ko e kau nofo totongi pootiacute lsquooku nau fatongiarsquoaki ke fetongi lsquoa e ngaahi maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa ange lsquooku fiemarsquou ke fetongi honau maka Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoi he fale noforsquoanga pootiacute

Kuo pau ke lsquooua narsquoa maumaursquoi torsquoo lsquoo lsquoave pe motuhi lsquoe he kau nofo totongiacute ha mersquoa fakatokanga kohu lsquoo kau ki heni hono torsquoo lsquoo e maka tukukehe kapau ko ha lsquoai ke fetongi ha maka kuo mate lsquoi he taimi pē ko ia Kuo pau foki ke nau fakahā ki he lenilootiacute lsquoi he faingamālie vave taha kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi palopalema lsquoi he mersquoa fakatokanga kohuacute

Ko ha lenilooti kuo lsquoikai ke ne faipau ki hono fatongia tauhi lsquoo e mersquoa fakatokanga kohuacute lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea parsquoanga lsquoo arsquou hake ki he $4000 Ko ha tokotaha nofo totongi lsquooku lsquoikai ke ne faipau ki hono ngaahi fatongia ki hono tauhi lsquoo e mersquoa fakatokanga kohuacute lsquookuacute ne fakahoko ha

ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea parsquoanga lsquoo arsquou hake ki he $3000

lsquoArsquoahi atu ki he uepisaiti lsquoa e Tenancy Services ke ke lsquoilo lahi ange mei ai felāversquoi mo e feitursquou ke fokotursquou ai lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute ngaahi farsquoahinga mersquoa fakatokanga kohu ke ngāuersquoakiacute taimi ke fetongi ai lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute mo e maka pea mo e founga ki hono fakatau mo fokotursquou kinautoluacute

Ngaahi Fakamatala ki he lsquoAofi Fakamāfana (Insulation Statements) lsquooku fiemarsquou lsquoi he aleapau nofo totongiacute Meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2016 ko e ngaahi aleapau nofo totongi kotoa pē kuo pau ke fakakau lsquoi ai ha Fakamatala ki he lsquoAofi Fakamāfana kuo fakamorsquooni ki ai lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā ai pe lsquooku lsquoi ai ha lsquoaofi fakamāfana lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute pea mo hono tursquoursquoanga farsquoahinga mo e tūkunga lsquoOku lsquouhinga lsquoeni ke lsquoilo lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoa e mersquoa ke nau lsquoamanaki atu ki ai lsquoi he hoko mai lsquoa e farsquoahitarsquou momoko pea nau fakahoko ha tursquoutursquouni lsquoo fakatefito lsquoi he kakato lsquoo e fakamatala

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

14

Ko ha lsquoaofi fakamāfana lelei ko e founga lsquoaonga taha pē ia ke tokoni ki hono tauhi lsquoi fale lsquoa e lsquoea māfana lolotonga lsquoo e farsquoahitarsquou momoko pea lsquoi tursquoa lsquoi he lolotonga lsquoo e farsquoahitarsquou māfana lsquoOku faingofua pea marsquoamarsquoa ange ai lsquoa hono fakamāfanarsquoi lsquoo e lsquoapiacute pea fiemālie mo morsquoui lelei ange lsquoa e nofo lsquoi aiacute

Ko ha lenilooti lsquooku lsquoikai ke ne fakahoko kakato ha Insulation Statement pe fakakau lsquoi ai ha mersquoa lsquooku nau lsquoilo lsquooku tarsquoemorsquooni pe takihala lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea lsquooku arsquou hake ki he $500

lsquoOku pau ke lsquoaofi fakamāfana lsquoa e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2019 Ko ha lsquoaofi fakamāfana forsquoou fakafetongi forsquoou pe fakalahi lsquooku fokotursquou lsquoi ha lsquoapi nofo totongi hili lsquoo e lsquoaho 1 Siulai 2016 kuo pau ke ne maarsquousia lsquoa e ngaahi fiemarsquou ko ia lsquoe kamata lau meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2019 Kuo pau ke fokotursquou ha lsquoaofi fakamāfana ki he lsquoaofi lsquoo e lsquoatofata pea mo e falikiacute lsquoi he feitursquou lsquooku malava ke fakahoko ai lsquoeniacute lsquoOku lsquoikai ha fiemarsquou tursquoupau ia ke lsquoai ha lsquoaofi fakamāfana ia lsquoi he ngaahi holisiacute

lsquoArsquoahi ki he uepisaiti lsquoa e Tenancy Services ke ke lsquoilo lahi ange mei ai lsquoa e ngaahi fiemarsquouacute lsquoa lsquoia lsquooku kehekehe pē lsquoeni ki he ngaahi vahefonua takitaha lsquoi Nursquou Sila Fakapapaursquoi lsquookuacute ke fakamaheni mo e ngaahi fiemarsquou mahursquoinga ki he malu mo hao ki hono fokotursquou pe monomono ha lsquoaofi fakamāfana pe ko harsquoo lsquoomai ha kau ngāue fakapolofesinale ke nau fakahoko lsquoeni Kuo pau ke faipau hono fokotursquou lsquoo e lsquoaofi fakamāfana ki he ngaahi tursquoutursquouni fakalao pea ke siofi pau lsquoeni lsquoo fakatatau ki he NZ Standard NZS 42462016 lsquoOku lsquoi ai lsquoa e fakamatala lsquoaonga lsquooku marsquou atu lsquoi he uepisaiti lsquoa e EECA Energywise felāversquoi mo e ngaahi tursquoutursquouni falalao forsquoouacute pea mo e malu mo hao lsquoo hono fokotursquou lsquoo e lsquoaofi fakamāfana wwwenergywisegovtnzat-homeinsulation

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e kau lenilooti lsquoe nirsquoihi te nau ala lsquoatā atu ki ha ngaahi lsquoaofi fakamāfana lsquooku fakaparsquoanga fakakonga (subsidised) lsquooku fokotursquou lsquoi he malumalu lsquoo e polokalama Warm Up New Zealand Healthy Homes Vakai ki he wwwwarmupnzconz ki ha fakamatala lahi ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi kōsilio fakakolo lsquoe nirsquoihi lsquoi Nursquou Sila lsquooku nau fakarsquoatā ke tānaki atu lsquoe he kau marsquou lsquoapiacute lsquoa e fakamole ki he lsquoaofi fakamāfana ki he lsquoenau totongi tukuhau marsquou lsquoapiacute (rates) pea nau totongi fakafoki eni lsquoi ha tarsquou lsquoe hiva nai

Ko ha lenilooti lsquooku lsquoikai ke ne faipau ki he tursquoutursquouni fakalao ki he lsquoaofi fakamāfana lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia lsquoi ha tautea parsquoanga lsquooku arsquou hake ki he $4000

lsquoOku fiemarsquou ke fakamāfanarsquoi mo lsquoea lelei lsquoa e ngaahi lsquoapiacute lsquoOku totonu ke fakakaukaursquoi lsquoe he kau lenilootiacute lsquoa e founga ke lava ai lsquoe he lsquoenau kau nofo totongiacute lsquoo fakamāfanarsquoi mo lsquoai ke fetāfeaki lelei ai lsquoa e lsquoea lsquoi honau lsquoapi nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai fiemarsquou ia ke fokotursquou lsquoe he kau lenilootiacute ha mersquoa fakamāfana lsquoi he loki kotoa pē kā kuo pau ke fakafaingamāliersquoi lsquoe he kau lenilootiacute ha farsquoahinga founga fakamāfana lsquoi ha loki talanoa (lsquoi he malumalu lsquoo e Housing Improvement Regulations) Fetursquoutaki ki horsquoo kōsilio fakafeitursquouacute ke marsquou atu ha falersquoi felāversquoi mo e farsquoahinga founga fakamāfana kuo tali ke ngāuersquoaki lsquoi ho feitursquouacute

Ko e lsquoikai fersquounga ko ia lsquoa e lsquoea māfana mo e lsquoikai fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoe lava ke tupu ai ha tupu lsquoa e tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquou lsquoi he lsquoea lsquoOku totonu ke fakakaukau lsquoa e kau lenilootiacute ki he founga ke nau fakapapaursquoi ai lsquooku lava lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoo tokangarsquoi lsquoa e fetāfeaki lsquoa e lsquoea lsquoi he lsquoapiacute kae kei tauhi ai pē lsquoa e malu mo hao lsquoE lelei ke lsquoi ai ha fanga kirsquoi mersquoa teke fakamarsquou (stays) lsquoi he matapā teke

lsquoOku fakafatongiarsquoaki lsquoa e kau lenilootiacute lsquoa hono tauhi ke lsquoi he tursquounga lelei lsquoa e ngaahi mersquoa ki he fakamāfana mo e fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tafursquoanga afi lsquooku kei ala ngāuersquoaki kuo pau ke malu mo hao lsquoa e fakamanava lsquoahuacute (chimney) pea fakamarsquoa marsquou pē (vakairsquoi horsquoo aleapau malursquoiacute) Ko e lelei taha ke tāpuni malu lsquoaupito ha tafursquoanga afi lsquooku lsquoikai lsquoi ha tursquounga lelei ki hano ngāuersquoaki ke tarsquoofi hano ngāuersquoaki ia lsquoe he kau nofo totongiacute pea mo fakasirsquoisirsquoi lsquoa e hū mai lsquoa e lsquoea momoko lsquoOku toe fakafatongiarsquoaki foki lsquoa e kau lenilootiacute lsquoa hono matauhi hokohoko ke lsquoi ha tursquounga lelei ha ngaahi farsquounga fakamāfana mo fakatafe ki he lsquoea lsquoE lava ke fili lsquoe he kau lenilootiacute ke tapui lsquoi loto lsquoi he aleapau nofo totongiacute hano ngāuersquoaki ha hita fakamāfana kasa LPG lsquooku lava lsquoo lsquounuakirsquoi holo koersquouhiacute he ko e ngaahi hita lsquooku lsquoikai fakamanava ki tursquoa (unflued) lsquooku nau tukuange ha lsquoea ngarsquoungarsquou mo lsquouli ki he lsquoea lsquoi loto lsquoi he lsquoapiacute lolotonga lsquoo hono liliu lsquoo e kasa ki he lsquoea māfana (combustion)

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 15

Ko e founga faingofua taha ki he kau nofo totongiacute ke tauhi lsquoa e fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoi honau lsquoapiacute lsquoo arsquou pē ki he farsquoahitarsquou momoko ko hano toutou fakaavaava lsquoa e ngaahi matapaa mo e ngaahi matapā teke ke hū mai ha lsquoea forsquoou ki ai lsquoOku mahursquoinga lsquoa e fetāfeaaki lelei lsquoa e lsquoearsquo ki hono tauhi lsquoa e lsquoea leleirsquo lsquoi fale pea fakasirsquoisirsquoi ai lsquoa e lsquoea ngarsquoungarsquouacute lsquoo faingofua ange ai hano fakamāfanarsquoi lsquoo e falersquo

Tarsquoofi lsquoa e tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquouacute Ko e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē kuo pau ke lsquoi ha tursquounga marsquoa fersquounga kimursquoa pea toki tuku atu ke fai ai ha nofo totongi lsquoOku kau ki heni harsquoa ne hao meiacute he tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquouacute lsquoOku totonu ke tauhi lsquoe he kau nofo totongiacute honau lsquoapiacute lsquoi ha tursquounga lsquoe lsquoikai hoko ai ha tuhituhi mo ha ngarsquoungarsquou lsquoOku kau ki heni hano tauhi ke lsquoi he tursquounga lelei lsquoa e lsquoea lsquoi he fale pea mo hono holo lsquoo e tuhituhiacute lsquoi he taimi lsquooku lsquoasi mai aiacute

Kimursquoa pea nau toki hiki ki ha lsquoapi nofo totongi lsquooku totonu ke fakahoko hano sivi lsquoe he lenilootiacute mo e kau nofo totongiacute lsquoa e lsquoapiacute lsquoi he taimi tatau lsquoo fakatokangarsquoi ha ngaahi fakarsquoilonga lsquoo ha tuhituhi pe ngarsquoungarsquou pea nau felotoi ai ki he taimi mo e founga ke fakaleleirsquoi ai lsquoeniacute ko ha konga ia lsquoo e aleapau nofo totongiacute

Ko e ngarsquoungarsquouacute lsquooku farsquoa fakatupunga ia lsquoe ha ngaahi mersquoa mei tursquoa ndash vakairsquoi lsquoa e ngaahi fakataliacute pe lsquooku marsquoa pe lsquooku ngāue lelei lsquoa e ngaahi paipa fakataliacute mo e ngaahi fakatafengavaiacute lsquoI ha lsquoapi lsquooku fakavarsquoe pou vakairsquoi pe lsquooku mātursquou lsquoa e kelekele pea lsquooku lsquoikai ha ngaahi mama

Tauhi ho lsquoapiacute ke malu Ko ha lsquoapi lsquooku malu lsquooku hoko ia ko ha fakanonga ki he kau nofo totongiacute mo e kau lenilootiacute Ko e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē lsquooku fiemarsquou ke malu fersquounga Kuo pau ke fokotursquou lsquoe he lenilootiacute ha ngaahi loka pe ngaahi mersquoa pehē koersquouhiacute ke malu lsquoa e lsquoapiacute lsquoE lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke torsquoo tānaki pe liliu ha farsquoahinga loka tersquoeki marsquou ha fakangofua lsquoa e tokotaha lsquoe taha Ko hano fakahoko lsquoeni tersquoeki fai ki ai ha felotoi pea lsquoikai lsquoi ai ha lsquouhinga lelei ki ai lsquooku tarsquoefakalao ia pea lsquoe ala hilifaki ki ai ha tautea kapau lsquoe lsquoave lsquoeni ki he Tenancy Tribunal

Kapau lsquooku fokotursquou lsquoe he lenilootiacute ha farsquounga lersquoo fakatokanga (security alarm system) lsquookuacute ne fatongiarsquoaki hono tauhi lsquoeni ke lsquoi ha tursquounga lelei Kapau lsquooku lsquoikai ha farsquounga lersquoo pehē ni ka lsquooku fie fokotursquou lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke ne fuofua marsquou ha fakangofua ki heni meiacute he lenilootiacute Ko e fatongia leva ia lsquoo e tokotaha nofo totongiacute ke ne tauhi lsquoeni ke lsquoi ha tursquounga lelei lsquoI he ngatarsquoanga lsquoo e taimi nofo totongiacute ko e fatongia ia lsquoo e tokotaha nofo totongiacute ke ne torsquoo lsquoa e farsquounga lersquoo pea mo fakapapaursquoi lsquooku lsquoikai hoko ai ha maumau

lsquoI he ngatarsquoanga lsquoo e taimi nofo totongiacute kuo pau ke fakafoki lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoa e ngaahi kī kotoa mo e ngaahi nāunau malursquoi kotoa pē (lsquoo hangē ko e limouti ki he taursquoanga mersquoalele pea mo ha ngaahi kī kaati) ki he lenilootiacute Kapau lsquooku lsquoikai malava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakafoki kotoa lsquoa e ngaahi kī narsquoe lsquooatu ki aiacute lsquoe lava ke lsquoekersquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole kakato ki he ngaahi kī pea mo e loka lsquooku nau felāversquoi ki aiacute lsquoE lava ke femahinorsquoaki lōua lsquoa e ongo tafarsquoakiacute ki hono fetongi lsquoo ha ngaahi kī kuo mole pe ko ha ngaahi loka

Kapau lsquoe lsquoikai lava ke malu fersquounga lsquoa e lsquoapi nofo totongiacute lsquoo lsquoikai tupunga meiacute ha forsquoui lsquoo e tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke ne fakahoko atu lsquoeni ki he lenilootiacute lsquoOku totonu ke fakafetongi pe monomono leva lsquoa e ngaahi loka lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakahoko lsquoeni lsquoe ia pē pea kole ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki ange

Tauhi lsquoa e ngaahi lēkootiacute lsquoOku fiemarsquou lsquoa e kau lenilootiacute ke nau tauhi lsquoa e ngaahi lēkooti ki he totongi nofo totongiacute mo e pooniacute lsquoo arsquou ki he tarsquou lsquoe 7 meiacute he tarsquou fakatukuhau lsquooku nau felāversquoi ki aiacute lsquoOku totonu ke tauhi lsquoe he lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute fakatoursquoosi lsquoa e ngaahi tatau lsquoo e ngaahi mersquoa fakapepa kotoa pē lsquooku felāversquoi mo e lsquoapi nofo totongiacute lsquoi he lolotonga lsquoo e taimi nofo totongiacute pea lsquoi he māhina lsquoe 12 hili lsquoa e ngata lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ko e ngaahi mersquoa fakapepa ni lsquooku totonu ke kau ki ai lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea mo ha ngaahi feliuliuaki pe fakaforsquoou narsquoe fakahoko ki ai ngaahi līpooti ki ha lsquoarsquoahi sivi lsquoo e lsquoapiacute morsquoua vai ngaahi lsquoinivoisi pe ngaahi līpooti kehe ki ha ngaahi ngāue narsquoe fakahoko ki he lsquoapiacute lsquoo hangē ko ha ngāue

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

monomono pe fakamarsquoa pea mo ha ngaahi tatau lsquoo ha ngaahi tohi pe lsquoīmeili narsquoe lsquoave mo tali mai meiacute he tokotaha lsquoe taha lsquoOku marsquou atu lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoa e fakamatala lahi ange mo ha foomu ke tokoni ki he kau lenilootiacute ke tauhi ke tonu lsquoenau lsquofakamatala fakanounou ki he nofo totongiacutersquo

Muimuirsquoi hono tauhi lsquoo e ngaahi tursquounga mārsquoulalo taha ki he ngaahi faleacute Ko e tokolahi taha lsquoo e kau lenilootiacute mo e kau nofo totongiacute lsquooku nau fakarsquoamu ke fakahoko lsquoa e mersquoa lsquooku totonuacute lsquoi hona vā fengāuersquoakiacute Kā neongo eniacute lsquoi he taimi lsquooku fili ai ha lenilooti ke lsquooua te ne fua hono fatongia pe lsquooku lsquoi ai ha maumau lahi kuo hoko ki he Lao lsquooku lsquoi ai lsquoa e mafai mavahe lsquoo e The Tenancy Compliance and Investigations Team (Ko e Timi ki he Nofo Totongiacute mo e Ngaahi Fakatotolo) ke nau fakahoko ha ngaahi ngāue mo ha ngaahi founga lsquooku hoa mo e fiemarsquou ke fakahoko lsquoa e ngaahi tursquoutursquouniacute ke fakapapaursquoi lsquooku fai ha ngāue ki he kau lenilooti ko ia

Ko e ngaahi kaveinga lsquoe sio ki ai lsquoa e timiacute lsquooku kau ki ai lsquoa e taimi

rsaquo lsquooku ala hoko ai lsquoa e tūkunga lsquooku lsquoi ai lsquoa e lsquoapiacute ke ala matursquoutāmaki lahi ai lsquoa e morsquoui lelei mo e malu mo hao lsquoa ha taha

rsaquo kuo fakahoko ai lsquoe he lenilootiacute ha maumau lahi pe kuo hokohoko lsquoa lsquoene maumaursquoi lsquoa e Residential Tenancies Act

rsaquo lsquooku hoko ai lsquoa e tōrsquoonga lsquoa e lenilootiacute ke hōloa ai lsquoa e falala lsquoa e kakai lsquoo e fonua ki hono fakahoko lsquoa e tursquoutursquouni lsquoa e lao

Ki ha fakamatala lahi ange vakai ki he wwwtenancygovtnz lsquoE lava ke ke fetursquoutaki ki he Compliance and Investigations Team lsquoaki horsquoo telefoni ki he 0800 TENANCY (0800 836 262) pe lsquoīmeili ki he rtacompliancembiegovtnz

16

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 17

Ko hono fakaleleilsquoi ha ngaahi melsquoa

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo tulsquoutulsquouni ki he tokotaha nofo totongiacute ke ne fakamalsquoa lsquoa e lsquoapi nofolsquoangaacute pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoa ne fai

Kapau nalsquoe pehē lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fai ia pea ke tohi leva lsquoo fakahā ange lsquoe tukuatu lsquoa e lsquoaho lsquoe 14 ke fai ai lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo malsquou ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz Kapau lsquoe lsquoikai ke fakaleleilsquoi pe ngaahi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e maumauacute lsquoe lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke nau faitulsquoutulsquouni ke fai ia Kapau ko ha palopalema lsquoeni lsquooku fulsquou lahi fau lsquoe lava ke tulsquoutulsquouni lsquoe he Tribunal ke fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau lsquooku ne fiemalsquou ke fakaleleilsquoi lsquoe he lenilootiacute ha melsquoa

lsquoOku pehē lsquoe he lao kuo pau ke fakahoko lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoi he vave taha lsquoe ala lava lsquoo ka maumau ha mersquoa pe hoko ha palopalema Ko e founga lelei taha ke solova ai lsquoa e palopalema ko ha talanoa ki heni mo horsquoo lenilootiacute lsquoo vakai pe lsquoe lava ke mo kaungā fakahoko ha mersquoa ki heni

Kapau lsquoe lsquoikai ngāue lsquoeni lsquooatu ha lsquonotice of remedyrsquo (vaharsquoa taimi ke fai ai ha ngāue ki ai) lsquoo lsquooatu ai ha vaharsquoa taimi fakapotopoto ki he lenilootiacute ke fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema Ko ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquooku fakatefito ia lsquoi he mersquoa lsquooku fiemarsquou ke monomono lava ke marsquou lsquoa e ngaahi kongokonga vaharsquoa taimi ke fakahoko ai ha lsquoeke totongi malursquoi (kapau lsquooku kaunga atu lsquoeni) pea mo e taimi lsquoatā lsquoo e kau ngāue lsquoi he tafarsquoaki ko ia ke fakahoko lsquoa e ngāue (kapau lsquoe fiemarsquou) lsquoOku totonu ke fakakaukau lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he ngaahi mersquoa ko lsquoeniacute pea mo e fakavavevave lsquoo e fiemarsquouacute lsquoi he taimi lsquooku nau fakakaukaursquoi ai lsquoa e vaharsquoa taimi ke tuku atu ki he lenilootiacute ke fakahoko ai lsquoa e ngāue lsquoE lava ke lsquoi ai ha

solovarsquoanga fakataimi kae lsquooua leva kuo lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakaukaursquoi lsquoa e ngaahi mersquoa ke fakahoko

Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngāue pea solova lsquoa e palopalema lsquoe lava leva lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo tohi kole ki he Tenancy Tribunal ke marsquou mai ha work order (tursquoutursquouni ki ha ngāue ke fakahoko) lsquoo lsquoi ai ha forsquoi fili ke ngāuersquoaki lsquoa e totongi nofo ke fakahokorsquoaki lsquoa e ngāue kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe fakarsquoamu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoa e aleapau nofo totongiacute lsquoo hangē kapau lsquookuacute ne lsquoi he malumalu lsquoo ha nofo totongi fixed-term (taimi tursquoupau) kuo pau ke lsquooatu lsquoi he tohi lsquonotice of remedyrsquo ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquoa ia lsquoe lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho hokohoko lsquoe 14 ke ne fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema lsquoI he ngaahi taimi lsquoe nirsquoihi lsquoe ala fakapotopoto ke lsquooatu ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi lsquooku laka hake lsquoi he lsquoaho lsquoe 14

Kuo pau ke ke fakarsquoatā ha taimi fersquounga ki he ngaahi fakahoko fatongia lsquoo hangē ko hano lī meili pe lsquoīmeili atu lsquoo e tohi fanongonongo lsquoOku marsquou atu ha fakamatala lahi ange pea mo ha tatau lsquoo e rsquo14 day notice to remedyrsquo lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoi he wwwtenancygovtnz lsquoa ia lsquookuacute ne toe fakamarsquoalarsquoala atu foki lsquoi ai lsquoa e ngaahi taimi ki he fakahoko fatongia

ƨ Ko e hā ha melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau ko e ngāue ni lsquooku fulsquou fiemalsquou ke fai fakavavevave

Kapau ko e melsquoa ni lsquoe ala lavea pe hoko ai ha fakatulsquoutāmaki ki ha taha pe maumau kehe kuo pauke fakahoko ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai malsquou lsquoa e lenilootiacute ke tala ki ai pea lsquoe lava ke fai lsquoa e fakaleleilsquoiacute pe ngaahi ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoE lava ke nau lsquoekelsquoi ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki lsquoa e fakamole nalsquoe faiacute Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi ia lsquoe he lenilootiacute pea lsquoe lava ke kole tokoni lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

18

ƨ lsquoE lava ke tuli pe kapusi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e tokotaha nofo totongiacute koelsquouhi ko lsquoene lāunga

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe fakahā lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ke mavahe koelsquouhi ko ha lāungalsquoi lsquoa e lenilootiacute pe ko hano fakahā ki he valsquoa ngāue Tenancy Services ha melsquoa kuo hoko lsquoOku ala ui ia ko e retailatory notice pe ko e tohi fakatokanga fakafepaki (koelsquouhi ko e lāunga) lsquoOku hā lsquoi he lao lsquooku lsquoikai ngofua ki he lenilootiacute ke ne fai ha fakafepaki (retaliatory notice) pehē lsquoE lava ke fakahā lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal kapau lsquooku ne tui kuo fai lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga fakafepaki lsquoE vakailsquoi leva lsquoe he Tenancy Tribunal pe ko e fakatokanga ni nalsquoe fai fakalao ia lsquoo makatulsquounga he lsquouhinga totonu) pe te nau fakatalsquoelsquoaongalsquoi lsquoa e fakatokanga ni

ƨ lsquoE lava fēfē ke tokoni atu lsquoa e valsquoa Tenancy Services ke fakalelei lsquoi ha ngaahi fehaalaaki

Ko e melsquoa ke fuofua faiacute ke fai ha femahinolsquoaki mo ha fetalanoalsquoaki fekaulsquoaki mo e melsquoa nalsquoe hoko Taimi lahi ko e ngaahi melsquoa ni nalsquoe tupu pē ia mei he fetalsquoemahinolsquoaki pe ko ha fehaalaaki Vakai ki he ngaahi fakahinohino lsquooku lsquooatu lsquoi he lsquoemau uepisaiti ki he ngaahi founga kehekehe ke mo lava ai lsquoo vetelsquoaki lsquoa e ngaahi faingatalsquoalsquoia lsquoi homo vaa

Kimulsquoa pea ke toki lea ki holsquoo lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo Fakapapaulsquoi lsquooku lsquoosi mahino lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku ke tokanga pe hohalsquoa ki ai lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe toe mahino ange ki he tokotaha koia lsquoa e melsquoa ni lsquoo kapau te ke hikilsquoi pe tohilsquoi hifo

rsaquo Mateuteu ke ke fakahā ange pe koe ha halsquoo fokotulsquou ke lava ai lsquoo tolona lsquoa e palopalema Fakamatalalsquoi ke mahūlsquoinga mālie mo mahino lsquoa e palopalema pea lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke fai lsquoaki hano fakaleleilsquoi

rsaquo lsquoE lava ke ke tohi pe fakahoko ha fakatokanga (Notice to remedy) lsquooku lsquoi ai lsquoa e fakaleleilsquoi lsquooku fiemalsquou ke fakahoko Ko e tohi fakatokanga (Notice to remedy) lsquoe tukuatu ai ha lsquoaho lsquoe 14 ki he tokotaha ko ia ke ne fai e fakalelei lsquoOku lsquoi ai ha tatau lsquoo e ngaahi tohi fakatokanga pehē ke ke falsquoifalsquoitaki ki ai lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

ƨ Founga Fakalelei Fakavavevave (FastTrack Resolution)

Ko e founga fakaleleilsquoi fakavavevave eni mo lava ke felotoi ai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo hili ha fetalsquoemahinolsquoaki lsquoi ha ngaahi melsquoa lsquoo hangē ko e tōmui lsquoo ha totongi nofo pē ko ha ngaahi molsquoua ke totongi (lsquoo hangē ko e totongi tukuhau vai pē water rates) lsquoOku ne fakalsquoailsquoai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha nofo totongi ke na lava pē lsquoo fai ha femahinolsquoaki pē felotoi pea ke na lototaha ke fai ha tulsquoutulsquouni lsquoe ha tokotaha fakatonutonu (mediator) lsquoo lsquoikai ke toe fiemalsquou ke na fakataha lsquoo fai ha fefakatonutonulsquoaki

Ko e Fakatonutonu Fakavavevave lsquooku tuha mo taau ia lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha felotoi pea ke fakahoko ia ko ha tohi tulsquoutulsquouni mei ha tokotaha fakatonutonu (mediatorlsquos order)

rsaquo ko e felotoi ni lsquooku faingofua mo mahino lsquoaupito ki he lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo pe

rsaquo nalsquoe lsquoosi lsquoi ai lsquoa e talanoa felotoi pē ia kimulsquoa pea iku lsquoo kei hoko atu pē lsquoa e faingatalsquoalsquoia pea toe lava lsquoo fai ha felotoi folsquoou ki ai

lsquoOku lava ke toe fakaikiiki atu eni lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnzdisputesfasttrackshyresolution

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai ke mo felotoi lsquoe lava ke mo ōmai ke tau fakatonutonu (mediation)

Kumi tokoni mai kia kimautolu lsquoaki halsquoo kole ki he Tenancy Tribunal Ko e totongi lsquoo ha tohi kole ko e $2044 lsquoI hono malsquou lsquoo holsquoo tohi kole te mau teuteu leva ke fai lsquoa e fakatonutonuacute

Ko e founga fakatonutonuacute (mediation) lsquooku fai lsquoaki ia ha lsquooatu ha faingamālie ke mo fakataha lsquoo alealsquoi lsquoa e melsquoa nalsquoe hoko pea mo felotoi he melsquoa ke fakaleleilsquoi lsquoakiacute pea ke tokonilsquoi kimoua lsquoe ha tokotaha fai fakatonutonu (mediator) lsquoE tokoni lsquoa e tokotaha fakatonutonu ke fakamahino atu a e ngaahi melsquoa lsquooku fai ai lsquoa e talsquoefiemālie pea ke feinga ke alsquou ki ha felotoi

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 19

ƨ lsquoOku fēfē lsquoa e founga lsquoo e fakatonutonuacute

lsquoE lava lsquoo fai eni lsquoi ha fetelefonilsquoaki pe ko ha femātaaki lsquoOku maheni lsquoaupito lsquoa e kau fai fakatonutonuacute mo e ngaahi melsquoa fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute ka lsquooku lsquoe lsquoikai ke nau kau ki ha tafalsquoaki pea lsquoe lsquoikai ke nau fai tulsquoutulsquouni atu lsquoOku fakapulipuli pea lsquooku tuku atu ke mo felotoi mo e tafalsquoaki lsquoe taha ki he melsquoa ke faiacute mo hoko atu ki ai lsquoOku kehe lsquoa e founga fakatonutonu kolsquoeniacute me he Tenancy Tribunal lsquoa ia lsquooku hanga lsquoe he fai fakatonutonu ai lsquoo fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni pea te ne fakahā atu lsquoa e melsquoa ke mo fai

ƨ Kapau te mo felotoi ki hono ikulsquoangaacute

Ko e felotoi koia lsquooku fai lsquoi he founga fakatonutonu kolsquoeniacute lsquooku fakalao ia pea lsquoe fiemalsquou ke talangofua ki ai lsquoE lsquoasi pe lsquoi he alea mo e felotoi ni lsquoa e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe maumaulsquoi Kapau lsquoe fiemalsquou ke lsquoi ai ha mafai ke fakahoko pea mo fakamālohilsquoi ke fakahoko lsquoe lsquoave ia ke taalsquoi ai lsquoa e sitapa pea silalsquoi ia lsquoe he Tenancy Tribunal

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala fai ha felotoi ki ai

lsquoOku lahi lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala faiacute ka ko e konga lahi ko e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo e ngaahi totonu ke kei hoko atu lsquoa e nofo lsquoi he fale nofolsquoanga (possession) ngaahi melsquoa fakapalsquoanga pea mo ha ngāue ke fai lsquoE lava ke fai kotoa ia lsquoi ha fakatonutonu (mediation) pe ko e tulsquoutulsquouni mei he Tribunal

ƨ Ko e tulsquoutulsquouni ke hoko atu pe fakangata

Kapau lsquoe fulsquou maumaulsquoi mamafa lsquoe ha tokotaha lsquoa e aleapau nofo totongiacute pe ko e lao ni lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke tulsquoutulsquouni ke fakangata lsquoa e aleapauacute lsquoE lava ke hoko lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo lsquooku tōmui lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 21 lsquoa lsquoene totongi nofo (lsquoo kau ai lsquoa e lsquoaho ko ia ne fai ai ha tohi kole ki he Tribunal)

rsaquo kuo ne fakahoko ha maumau lahi pe fakamanamana te ne fai ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

rsaquo kuo ne lsquoosi taalsquoi pe fakamanamana ke ne taalsquoi lsquoa e tokotaha lsquooku holsquoona lsquoa e lsquoapiacute lenilootiacute pe ko e fāmili lsquoo e lenilootiacute pe ko hano fakafofonga pe

ko ha nilsquoihi kehe lsquooku nau nofo totongi pe ko e kaungālsquoapi (pe ko halsquoa ne kouna ha nilsquoihi ke nau fai pehē)

rsaquo lsquooku ne maumaulsquoi lsquoa e aleapauacute lsquoi ha ngaahi founga kehe (lsquoo hangē ko hano lsquooatu lsquoe he lenilooti ki ai ha fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo pea lsquoikai ke ne fai ki ai) pea lsquooku tui lsquoa e Tribunal ia lsquoe lsquoikai ke taau ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute Kapau ko e palopalema ni lsquoe lava ke fakaleleilsquoi lsquoe lava ke lsquoave ha tohi fakatokanga (notice to remedy) lsquoo lsquooange ha lsquoaho lsquoe 14 ke fakaleleilsquoi pea ke fuofua fai eni pea toki lava ke fai ha kole ki he Tenancy Tribunal ke fakangata

ƨ Tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo ha palsquoanga

Ko e tulsquoutulsquouni eni ki he lenilootiacute pe tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha palsquoanga ki he tokotaha ko e lsquoE lava lsquoeni lsquoo kapau

rsaquo lsquooku molsquoua lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ko e nounou lsquoo lsquoene totongi nofo pe nalsquoa ne totongi lsquoo mahulu hake lsquoi he totongi totonuacute

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha maumau ngāue fakamalsquoa ngaahi ngoue pe lsquoave ha veve

rsaquo lsquooku fiemalsquou ke totongi fakafoki lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ha fakamole ki he ngaahi ngāue nalsquoe fiemalsquou ke fai fakavavevave

rsaquo ke totongi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha palsquoanga ko e tautea koelsquouhi ko e maumaulsquoi lsquoo e lao

rsaquo ke totongi huhulsquoi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha mole nalsquoe hoko koelsquouhi ko ha koloa nalsquoe mole pe ko ha melsquoangāue nalsquoe lsquoikai ke sai koelsquouhi nalsquoe lsquoikai ke tauhi pe monomono pe fakaleleilsquoi

ƨ Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni eni ki ha taha ke ne fakaleleilsquoi ha melsquoa koelsquouhi nalsquoe maumau pe lsquoikai toe ngāue Kapau lsquooku felāversquoi lsquoa e tursquoutursquouniacute mo ha kaveinga lsquookuacute ne uesia lsquoa e morsquoui leleiacute pea mo e malu mo hao lsquoe lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquopay outrsquo (totongi lsquoi tursquoa) lsquoene tokotahakau nofo totongiacute ke fakafetongirsquoaki harsquoa ne fakahoko lsquoa e tursquoutursquouniacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tursquoutursquouni lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ke ne fakahoko ha ngāue lsquoi ha lsquoaho tursquoupau pea lsquoikai ke fakahoko lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

20

lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakahoko lsquoa e ngāue ki he mahursquoinga lsquooku hā lsquoi he tursquoutursquouniacute pea lau lsquoa e fakamole ko ha morsquoua totongi nofo

ƨ Ngaahi tulsquoutulsquouni kehe

lsquoE lava lsquoe ha tulsquoutulsquouni lsquoo toe fakamahino lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoo kapau lsquoe lsquoikai ke talangofua ha taha ki he tulsquoutulsquouni koia Pea lsquooku lsquoi he falsquoahi lsquoe taha ke nau fakahā pe lsquooku nau fiemalsquou ke fakahoko ia Ko e fakatātā eni ndash ko ha tulsquoutulsquouni ki he lenilootiacute ke ne fakafoki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea kapau lsquoe lsquoikai pea ke ne totongi ha palsquoanga

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai fai ha felotoi lsquoi ha fakatonutonu (mediation)

lsquoE lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal ke nau fakamaaulsquoi lsquoa e melsquoa ni Ko e Tribunal ko e founga fakatonutonu ia lsquooku fakamātoato mo toe mamalu ange Ko e Tribunal ko e valsquoa ngāue ia lsquoo e potungāue lsquoo e ngaahi fakamaaulsquoanga (Ministry of Justice) pea lsquoe lsquoi ai ha tokotaha fakamaau ai ke fanongo ki he fakamatala lsquoa e ongo tafalsquoakiacute kau fakamolsquooni pea ne vakailsquoi lsquoa e ngaahi fakamolsquooni lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute toki fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni lsquoE lava ke fai lsquoe he Tenancy Tribunal ia ha tulsquoutulsquouni felāvelsquoi mo koe neongo pe te ke lsquoalu ki hono ui lsquoo e fakatonutonu pe lsquoikai lsquoOku hiki lsquoe he tokotaha fakamaauacute lsquoa lsquoene tulsquoutulsquouni lsquoa ia ko e tulsquoutulsquouni ia lsquoa e Tribunal Ko e tulsquoutulsquouni lsquoa e tokotaha fakamaauacute lsquooku hangē ia ha tulsquoutulsquouni lsquoa e fakamaaulsquoanga ndash lsquoe lsquoave lsquoa hono tatau ki he ongo falsquoahi lōua pea kuopau ke na talangofua ki ai

lsquoOku lsquoatā foki lsquoa e fakamaaulsquoanga ni ki he kakai ke nau fanongo he ngaahi fakatonutonuacute lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoo lsquoave ha kakai ke nau poupou mo felsquoao ka lsquoi he taimi lahi lsquooku lsquoikai ke tali ke ngāuelsquoaki ha loea ke ne fakahoko holsquoo tafalsquoaki Kaekehe lsquoe lava ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoi he ngaahi fakatonutonu e nilsquoihi lsquoo kau ai lsquoa e ngaahi melsquoa ni

rsaquo ko e vātamaki ni lsquooku laka hake lsquoi he $6000

rsaquo tali lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ke ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo kuo tali lsquoo fakangofua kinautolu lsquoe he Tribunal

lsquoE lava ke fakangofua lsquoe he Tribunal ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoo kapau

COURT

rsaquo lsquooku fulsquou fihi mo faingatalsquoa lsquoa e melsquoa lsquooku hoko

rsaquo lsquooku mo fulsquou faikehekehe lahi lsquoaupito mo e tafalsquoaki lsquoe taha lsquoo faingatalsquoa ange ai ke ke fakahoko lelei lsquoa holsquoo fakamatala

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava lsquoe ha taha lsquooku lsquoikai ko ha loea ke ne fakafofongalsquoi koe Kapau lsquooku ke pehē lsquooku totonu ke fai ia pea ke fetulsquoutaki mai kiate kimautolu kimulsquoa pea toki fai lsquoa e fakatonutonu lsquoi he Tribunal

ƨ lsquoE lava fēfē keu kounalsquoi lsquoa e falsquoahi lsquoe tahaacute ke ne talangofua ki he tulsquoutulsquouni nalsquoe lsquoosi fai

Kapau lsquookuacute ke marsquou ha tursquoutursquouni lsquoa e fakatonutonuacute (Mediatorrsquos order) kuo lsquoosi silarsquoi pe ko ha tursquoutursquouni lsquoa e Tenancy Tribunal lsquoe lava ke ke kole ki he varsquoa Collections ndash Ministry of Justice ke ne lsquoeke lsquoa e morsquoua ni Ko e ngaahi tohi kole Civil Enforcement kotoa pē lsquoe lava ke lsquoave ia ki he tursquoasila lsquoi lalo pe lsquoe faile ia lsquoi ha taha lsquoo e ngaahi District Court of New Zealand (Fakamaaursquoanga Fakavahe lsquoa Nursquou Sila)

Ministry of Justice Central Processing Unit SX10042 Wellington

lsquoE lava ke ke marsquou atu meiate kimautolu ha fakamatala lahi ange felāversquoi mo hono tānaki lsquoo ha morsquoua Vakai ki he wwwtenancygovtnz

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 21

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kimulsquoa lsquoi he lsquoaho lsquooku loto ke mavahe ai

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he lenilootiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa Kaekehe lsquoe lava lsquoe he lenilooti ke fai halsquoa ne fakatokanga lsquoaho lsquoe 42 lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e nofolsquoanga ni lsquoe he tokotaha lsquooku holsquoona pe ko hono fāmiliacute ke nau hiki mai lsquoo nofolsquoi ia ko honau lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo kuo lsquoosi fakatau atu lsquoa e lsquoapiacute pea kuo lsquoosi fakakakato lsquoa e alea fakatau pea fiemalsquou lsquoe he tokotaha nalsquoa ne fakatauacute ke fakalsquoatā lsquoo lsquooua lsquoe toe nofo ha taha ai

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ke hiki ki ai halsquoa ne kau ngāue totongi (pea lsquooku lsquoosi hā pe lsquoi he aleapau nofo totongi lsquooku ngāuelsquoaki pe lsquoe ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ki ai)

lsquoE fakapotopoto ke tauhi ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga lsquoI holsquoo lsquoave halsquoo tohi fakatokanga lsquooku ke loto ke fakangata lsquoa e aleapauacute kuo pau ke

rsaquo fai ia lsquoaki ha tohi

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoa e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi nofo totongiacute

rsaquo fakahā ke mahino lsquoa e lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai

rsaquo fakamolsquooni he tohi

Kapau lsquooku nounou hifo he lsquoaho lsquoe 90 lsquoa hono lsquooatu lsquoo e fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke fakamahino lsquoa e lsquouhinga lsquooku nounou aiacute

ƨ lsquoE fēfē kapau lsquooku fie hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia kimulsquoa pea lsquoosi lsquoa e aleapauacute

Kapau lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga ke fakangata lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe ngofua ke nofo lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoi he aleapauacute Ka lsquoo kapau lsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia ke mavahe kimulsquoa ai lsquoe kei fiemalsquou pē ke fai halsquoa ne tohi fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 ki he lenilootiacute

lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe sai pe ki he lenilootiacute ke hiki ki mulsquoa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ka kuo pau ke na felotoi lōua ki ai lsquoi ha tohi

ƨ lsquoE lava ke fakangata ha fixed term tenancy kimulsquoa he taimi nalsquoe tonu ke toki lsquoosi ki ai

lsquoE lsquoikai lava ke fakangata ha aleapau nofo totongi fixed-term kaelsquooua kuo felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha toki tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal pea lsquoe lava ke fai ia Ko e lsquoaho ke fakangata ai lsquooku lsquoosi lsquoasi pe ia he tohi aleapau

lsquoE ala lava lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoo fai ha tulsquoutulsquouni ke fakangata vave ha aleapau fixed term lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha fulsquou maumaulsquoi lahi lsquoo e aleapauacute

rsaquo kuo malsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoe hiki lsquoa e totongi nofo koelsquouhi ko ha ngaahi melsquoa nalsquoe lsquoikai halsquoa ne lsquoilo lsquoe hoko pea ko ha hiki eni lsquooku fulsquou lahi lsquoo ala hoko ai ha faingatalsquoalsquoia lahi pe

rsaquo ko e aleapauacute nalsquoe makatulsquounga ia lsquoi he ngaahi tulsquoutulsquouni fakakautaha (body corporate operational rules) lsquoa kinautolu lsquooku lesisita ai lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga lsquoo fakatatau ki he lao Unit Titles Act 2010 pea lsquoi ha liliu ki he ngaahi tulsquoutulsquouni koia lsquoe lsquoikai fakapotopoto ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute pe

rsaquo Kuo hoko ha ngaahi melsquoa talsquoelsquoamanekina ki he lenilooti pē ko e tokotaha totongi nofo lsquoo ala hoko ai ha fulsquou faingatalsquoalsquoia lahi

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

22

ƨ Koe hā lsquoa e founga totonu ke lsquoave lsquoaki lsquoa e tohi fakatokanga

lsquoOku totonu ke lsquoave lsquoa e tohi fakatokanga ki he tulsquoasila (address for service) nalsquoe lsquoosi fakamahino atu ke fai lsquoa e ngaahi fetulsquoutaki fakalao ki ai Ko e tulsquoasila eni lsquoo ha lsquoapi puha meili he Positi lsquoOfisi lsquoimeili pe fika lsquoo ha misini fax

Kapau lsquoe lava ke ke lsquoave hangatonu lsquoa e tohi fakatokanga ni ki he nima lsquoo e tokotaha koia lsquoe lau eni kuo ke lsquoosi fakakakato lsquoa hono tufa atu

Koelsquouhi ke fakapapaulsquoi lsquooku lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke malsquou ai lsquoa e tohi fakatokanga lsquoe he tokotaha koia lsquooku pehē lsquoe he lao tukukehe ka malsquou ha fakamolsquooni ke fakalsquoikailsquoi lsquoaki kuo pau ke

rsaquo tuku atu ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 kapau nalsquoe lsquoave lsquoa e fakatokanga he meili

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 2 kapau nalsquoa ke lsquoave lsquoa e tohiacute lsquoo tuku lsquoi he puha tohi lsquoi honau tulsquoasila pe lsquoi he matapā hūlsquoanga ki honau fale

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha lsquoimeili hili lsquoa e 5 efiafi

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha misini fax he lsquoosi lsquoa e 5 efiafi

lsquoOku toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho ki he fakatokanga lsquoi he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi fakatokanga Ko e fakatātā eni ki ai ka lsquoave lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoaho 21 ki he lenilootiacute ke fakangata pea lsquooku lsquoave ia lsquoi he meili lsquooku tonu ke nau tukuange ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 ke ne malsquou ai lsquoa e tohiacute lsquoE toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho lsquoe 21 mei he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi lsquoe he lenilootiacute

ƨ Fēfē kapau teu lsquoimeili lsquoa e tohi fakatokanga

Kapau te ke fai lsquoeni pea lsquoe fakapotopoto ke fuofua vakai pe lsquoe malsquou ha fakamolsquooni pau lsquoe lava ke alsquou lsquoa e lsquoimeili (delivery receipt) ki he tokotaha ko ia pea toki lsquoave

Ko e fakamolsquooni kolsquoeni lsquoe lava ai lsquoo lsquoilo lsquoa e taimi lsquoe alsquou ai lsquoa e lsquoimeili ki he tokotaha nalsquoe lsquoave ki ai

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoi he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo ha aleapau fixed-term tenancy

lsquoI he lsquoene alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosiacute lsquoe kei hoko atu ia ka lsquoi he founga periodic tenancy pea lsquoe kei tatau ai pe mo e ngaahi kupu lsquoo e aleapau ni lsquoo hange ko e alepau nalsquou toki lsquoosi tukukehe

rsaquo ka toe fakafolsquoou lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute halsquoana aleapau folsquoou pe ko hono toe fakaloloa atu lsquoa e aleapauacute pe

rsaquo ko ha fakahā lsquoe ha taha kuo ne loto ke fakangata lsquoa e nofo totongi Ko hono fakahoko ha fakatokanga pehē ni lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e lsquoaho 21 ki he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa he lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai lsquoa e aleapau

Kapau nalsquoe fakalsquoatā lsquoi he tohi aleapau ke toe fakafolsquoou pe fakaloloa atu lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke toe fakaloloa atu kuo pau ke fai halsquoa ne tohi ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou ange lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute pea ka lsquoikai lsquoe lsquoikai lava ke toe fakaloloa atu lsquoa e aleapau kapau lsquooku lsquoikai loto ki ai lsquoa e lenilootiacute

Teuteu hiki ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoa e tokotaha nofo

totongiacute ke fai lsquoi halsquoaacute ne hiki

Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau

rsaquo ke mavahe atu lsquoi he lsquoaho kuo lsquoosi fakahā ki ai lsquoe he lenilootiacute lsquoi halsquoa ne tohi fakatokanga

rsaquo totongi kakato lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi

rsaquo fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo lsquoave lsquoa e veve kotoa lsquoi he lsquoaho fakalsquoosiacute

rsaquo lsquoave mo lsquoenau ngaahi ngalsquootolsquoota

rsaquo lsquoave lsquoa e ki kaati ki pea mo e ki ki he fale taulsquoanga melsquoalele ki he lenilootiacute

rsaquo tuku lsquoo lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa pe naunau fale lsquoa e lenilootiacute

Kapau lsquoe lsquoikai ke fai kotoa lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ke mau totongi ange ki ai ha konga pe ko e kotoa lsquoo e palsquoanga pooni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 23

ƨ Ko hono fakafoki lsquoo e totongi pooni

lsquoI he lsquoosi lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe lelei taha ke femahinolsquoaki lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he lahi lsquoo e totongi pooniacute ke fakafokirsquo Ngāuelsquoaki lsquoa e lipooti nalsquoe fai lsquoi hono sivilsquoi lsquoo e fale he kamatalsquoanga ke fakamahino pe nalsquoe lsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko lsquoE lsquoikai lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ke totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha liliu ki he fotunga lsquooku hoko ki he fale pe ko hono ngaahi naunau tupu pe ia mei halsquoa ne motulsquoa pea mo hono ngāuelsquoaki fakalelei

ƨ lsquoE fakafoki fēfē mai lsquoa lsquoeku pooni nalsquoe lsquoosi totongi

Hili ha felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he melsquoa ke fai ki he palsquoanga pooni te na fakafonu ha foomu ke fakafoki lsquoaki (bond refund form) lsquoE malsquou lsquoa hono tatau lsquoo e foomuacute mei he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

Kapau lsquooku mo tali lsquooku tō nounou lsquoa e totongi nofo nalsquoe malsquou mei he tokotaha nofo totongiacute pe lsquooku lsquoi ai ha maumau pea hikilsquoi hifo ia lsquoi he foomu pea ke fakamolsquooni ai lsquoO anga pehe ni kapau ko e pooni nalsquoe $600 pea mo felotoi ko e ngaahi lsquoo e matapā siolsquoata lsquooku $150 pea te mo tohilsquoi hifo

Totongi ki he lenilootiacute lsquoa e $150

Totongi ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e $450

Fakapapaulsquoi ke fakakau lsquoa holsquoo mo ongo fika lsquoakauni lsquoi he foomu koelsquouhi lsquoe lsquoikai ke mau li atu ha sieke pe palsquoanga (cash)

lsquoI he lsquoemau malsquou lsquoa e foomu ni te mau vakailsquoi lsquoa e ongo fakamolsquooni tohi nima pe lsquooku tatau mo e fakamolsquooni nalsquoe fai lsquoi he foomu (bond lodgement) nalsquoe fakahū mai lsquoaki lsquoa e pooni Ko e melsquoa ia lsquooku mahulsquoinga ai ke mau lsquoilolsquoi lsquoa e fetongi kotoa pe lsquoo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga ni Kapau lsquooku hā kehekehe lsquoa e fakamolsquooni tohinima pea lsquoe lsquoikai lava ke mau fakafoki lsquoa e pooni kaelsquooua kuo mau toe fai ha fakalsquoekelsquoeke makehe

Taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki ha fale nofo totongi lsquoe taha pea lsquoe ala faingofua ange ke mau fakahū pe ia ke ngāuelsquoaki ko e pooni ia ki he lsquoapi nofolsquoanga folsquoou lsquoE fiemalsquou leva ke ke ngāuelsquoaki lsquoa e foomu ki hono liliu lsquoo e pooni (bond transfer form)

ƨ Fēfē kapau lsquoe lsquoikai ke felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he pooni

Fetulsquoutaki lsquoo fakahā ki he Tenancy Tribunal lsquoi he vave taha lsquoE lsquoi ai leva lsquoa e tokotaha fakatonutonu (mediator) te ne feingalsquoi ke fai ha felotoi

ƨ Fēfē kapau lsquooku faingatalsquoa ke fai ha fetulsquoutaki mo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

Kapau lsquooku faingatalsquoa pea ke fakafonu lsquoa e foomu totongi fakafokiacute (bond refund) pea ke fetulsquoutaki ki he potungāue Tenancy Services ke vakai lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe ala fai

ƨ Ko e hā e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe hiki atu ha taha lsquoo e kau nofo totongi

lsquoI he taimiacute nilsquoihi lsquoe lava ke hiki atu ha taha lsquoi he kau nofo totongi ne nau lsquoosi fakamolsquooni kotoa lsquoi he tohi aleapau kae kei nofo atu pē lsquoa e nilsquoihi Kapau lsquoe tali lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava pe ke halsquou lsquoa e tokotaha hiki maiacute lsquoo hoko atu lsquoaki lsquoa e lsquoinasi lsquoo e tokotaha kuo hiki atuacute Kapau lsquoe fai eni pea kuo pau ke mou fakahā mai lsquoaki ha fakamolsquooni lsquoa e lenilootiacute tokotaha lsquoe hikiacute pea mo e tokotaha te ne fetongi maiacute lsquoi he foomu ko e ldquochange of tenant bond formrdquo pea lsquoomai

lsquoE lsquoikai ke liliu heni lsquoa e tohi aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke toe falsquou ha tohi aleapau folsquoou ke fakakau ai lsquoa e tokotaha hiki folsquoou atu

MOVERS

MOVERS

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

24

Ko e ngaahi melsquoa kehe fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute

ƨ Ko e lenilootiacute lsquoe mavahe atu lsquoo laka hake he lsquoaho lsquoe 21

Kapau lsquoe mavahe atu mei Nulsquousila lsquoa e lenilootiacute lsquoo laka hake he lsquoaho hokohoko lsquoe 21 pea kuo pau ke ne fokotulsquou hano fakafofonga ke ne tokangalsquoi lsquoa e nofolsquoanga he taimi koia Kuo pau ke fakahā lsquoe he lenilooti ke lsquoilo lsquoe he tokotaha nofo totongi pea mo e Tenancy Services (kapau nalsquoe lsquoosi totongi ha pooni) lsquoa e feitulsquou ke fai ha fetulsquoutaki ki hono fakafofonga

Ko hono fakatau atu ha lsquoapi nofo totongi ƨ lsquoE fiemalsquou ke tala lsquoe he lenilootiacute ki he

tokotaha nofo totongiacute lsquooku ne fakatau atu lsquoa e lsquoapi

lsquoIo kuo pau ke nau tala ki he tokotaha nofo totongiacute pea mo ha taha pē lsquooku fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute lsquoi ha tohi ke nau lsquoilo lsquooku ne feinga ke fakatau atu

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e lenilootiacute ke lsquoomai lsquoa e kakai lsquooku nau fie fakatau ke nau sio mo vakailsquoi lsquoa e nofolsquoanga lsquoi ha loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea ke lsquooua nalsquoa fakafaingatalsquoalsquoialsquoi lsquoo lsquoikai ha lsquouhinga lelei ki ai

lsquoI hono fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga kuopau ke fakahā lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ki he tokotaha nofo totongiacute a e tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapi pea mo e lsquoaho te nau hoko ai ko e lenilooti Kuo pau ke fakahā lsquoe he tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapiacute ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa hono hingoa feitulsquou pe founga ke fai lsquoaki ha fetulsquoutaki pea mo e founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi nofo lsquoo hangē ko e fika lsquoo ha lsquoakauni lsquoi he pangikē lsquoI hono fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute ko e mafai lsquoo e lenilootiacute ki he pooni lsquoe hiki ia ki he lenilootiacute folsquoouacute Kapau lsquooku fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ke totongi

ange ha konga lsquoo e pooniacute pea lsquooku tonu ke fai lsquoeni kimulsquoa he lsquoaho lsquooku fakalsquoosi ai lsquoa e fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute (pe ko e lsquoaho lsquoe malsquou ai ndash possession date - lsquoe he tokotaha fakatau lsquoo kapau lsquoe hoko ia kimulsquoa)

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke lsquoilo lsquoe he Tenancy Services

Kapau lsquooku mau tauhi ha pooni pea lsquooku totonu ke nau lsquoilo pe lsquooku lsquoi ai ha lenilootiacute folsquoou Kuo pau ke fakafonu lsquoe he lenilooti motulsquoa pea mo e lenilootiacute folsquoouacute lsquoo na fakamolsquooni lsquoi he foomu lsquochange of landlordagentlsquo Te mau hikilsquoi leva lsquoa e hingoa lsquoo e lenilootiacute folsquoou lsquoi he lekooti lsquoo e ngaahi pooni te mau tauhiacute

ƨ lsquoOku lsquoi ai ha ngaahi lao makehe ki ha fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ko ha koloa kuo puke lsquoo fakatau atu (mortgagee sales)

lsquoI ha hiki mai ha tokotaha folsquoou pe ko ha puke fakalao lsquoo e lsquoapiacute ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatau (mortgagee) ke ne hoko atu lsquoa e aleapau nofo totongi te ne malsquou lsquoa e mafai tatau mo ha lenilooti lsquoi he lao Residential Tenancies Act Kapau ko e aleapau ko e ldquofixed-termrdquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e kautaha nalsquoa nau fakatau pe ko e pangike ke nau fai lsquoa e ngaahi fakatokanga angamaheni mo ha aleapau ldquoperiodic tenancyrdquo ka lsquoe lsquoi ai pē lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe kilsquoi kehe ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fakangata ha aleapau founga ldquofixed-term tenancyrdquo lsquoo hangē hano fakangata ha lsquoo ha ldquoperiodic tenancyrdquo lsquoo kapau lsquoe liliu lsquoa e lsquoapi lsquoo malsquou ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatauacute pea kuo nau fiemalsquou ke nau toe fakatau atu (mortgagee possession) lsquoE lsquoikai ha liliu ia ki he ngaahi totonu lsquoa e lenilooti folsquoouacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 25

ƨ lsquoE lava ke malsquou ha tokoni mei he Tenancy Services lsquoi ha fekihiaki lsquoa e kau nofo totongi (flatmates)

lsquoIkai lsquoe lsquoikai lava ke mau tokoni Te mau toki lava pe ke tokoni lsquoi ha ngaahi faingatalsquoalsquoia he vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongiacute Kaekehe manatulsquoi kapau te ke lsquoalu lsquoo nofo totongi fakataha mo ha nilsquoihi pea mou fakamolsquooni fakakātoa lsquoi he tohi aleapauacute te mou kau kotoa lsquoi he ngaahi fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he tohi aleapauacute lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi lsquoe ha taha lsquoa hono lsquoinasi he totongi nofo pe ko halsquoa ne maumaulsquoi ha melsquoa lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ia ke totongi ia lsquoe ha nilsquoihi pe ko e kotoa lsquoo e kau nofo totongiacute neongo pe ko hai nalsquoa ne fai lsquoa e maumau lsquoE lava lsquoo malsquou atu ha ngaahi falelsquoi lsquoi ha hoko ha makuku lsquoa e kau nofo totongiacute mei he Community Law Centres Citizens Advice Bureaux pea mo e valsquoa falelsquoi malsquoae fānau ako he ngaahi akolsquoanga (lsquounivesiti mo e ngaahi akolsquoanag pehe)

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakafisingarsquoi ha taha meiacute harsquoaacute ne nofo totongi

lsquoOku lsquoikai tali ke makatulsquounga lsquoi hono lsquooange lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fale nofolsquoanga pe ko hano fakaloloa atu ha aleapau nofo totongi ki ha taha koelsquouhi ko hono tulsquounga fakamali (marital status) tangata pe fefine talsquou motulsquoa lotu lsquooku kau ki ai pe ko hono lanu (matakali) lsquoE lsquoikai ngofua ke talsquoetali lsquoe he lenilootiacute ha taha koelsquouhi lsquooku lsquoikai halsquoane ngāue pe lsquooku toho penefiti Kapau lsquoe hoko ha melsquoa pehe ni lsquoe lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal pe ko e ū Human Rights Commission koelsquouhi ko e fakafaikehekehelsquoi (discrimination) eni lsquooku lsquoikai ke ngofua ke fai

Ko e hā lsquoa e Service Tenancy Ko e service tenancy ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga lsquoo e ngāuelsquoanga lsquooku ngāue aiacute lsquoo fakatatau ki he lsquoene aleapau pe ko e ngaahi fiemalsquou lsquoa e ngāuelsquoanga pe kautaha lsquooku ngāue ai lsquoOku kau lsquoa e falsquoahinga aleapau nofo totongi kolsquoeniacute lsquoi he tulsquoutulsquouni lsquoa e lao Residential Tenancies Act ka lsquooku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ki he totongi kimulsquoa (rent in advance) pea mo hono fakangata lsquoo e aleapauacute

ƨ Ko e totongi nofo

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe lsquoi hono tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole ki he nofo totongi mei he vahe lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute lsquooku ngāue ia malsquoae lenilootiacute) lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ke fakaleleilsquoi ha melsquoa mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

ƨ Ko e ngaahi taimi lsquoo e fakatokanga

Kapau lsquoe lsquoosi pe lsquoe malsquou ha fakatokanga lsquoe fakangata lsquoa e aleapau ngāue lsquoe fiemalsquou ke fai lsquoe he ngāuelsquoanga pe ko e tokotaha ngāue (employee) ha fuofua fakatokanga lsquoaki ha uike lsquoe 2 lsquoe lsquoosi ai pea mo e nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai ngofua ke fuofua lsquoosi lsquoa e aleapau nofo totongiacute ia kimulsquoa pea toki lsquoosi lsquoa e aleapau ngāue lsquoE lava ke toe nounou ange lsquoa e taimi fakatokanga pehe ni lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga malsquoa ha tokotaha ngāue lsquoe fakangāuelsquoi koelsquouhi ko e mavahe atu lsquoa e tokotaha ngāue lsquooku nofo aiacute

rsaquo lsquoe pehe lsquoe he lenilootiacute lsquoe fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

Kapau lsquooku ke fie nofo totongi he founga ni ndash service tenancy lsquoe lava ke mau tānaki atu ha ngaahi fakahinohino pea mo ha falelsquoi

Koloa lilsquoaki lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe lsquoikai lava ke lsquoave kotoa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa lsquoene koloa pe ngalsquootolsquoota lsquoi halsquoa ne mavahe pe hiki lsquoOku lsquoi ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e lao ki he ngaahi melsquoa ke fai ki ha koloa lsquooku lilsquoaki

rsaquo lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke lsquoave pe tolsquoo lsquoo laku ha melsquoakai mo ha melsquoa lsquoe ala mafu pe maumau ka kuo pau ke ne fuofua feinga ke fai ha fetulsquoutaki mo e tokotaha nofo totongiacute ke fetukutuku lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoe lilsquoaki he nofolsquoanga

rsaquo Kapau lsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave pea kuopau ke feinga lsquoa e lenilootiacute ke fakamahulsquoingalsquoi lsquoa e koloa ni ke fakatau atu pea bull ke ne laku pe fakalsquoauha lsquoa e koloa ni lsquoo kapau lsquoe

lahi ange lsquoa hono totongi ke lsquoave lsquoo tauhiacute lsquoi hano tulsquouaki atu ke fakatau (tukukehe kapau ko ha ngaahi naunau pepa pe tohi ndash personal papers) lsquooku mahulsquoinga ki he tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

26

bull kapau lsquooku laka hake lsquoa e mahulsquoinga lsquoo e koloa lsquoi hano lsquoave lsquoo tauhi kuopau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e koloa lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou hifo he lsquoaho lsquoe 35 pea ne toki fakatau atu he founga angamaheni

rsaquo Kuo pau ke tauhi malu lsquoe he lenilooti ha ngaahi pepa pē tohi kuo tuku lsquoe he tokotaha nofo totongi Kapau ko ha ngaahi pepa pe tohi mahulsquoinga eni pea nalsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 35 lsquoe kei tauhi pe lsquoeni lsquoe he lenilootiacute pe ko hono lsquoave ki lsquoapi polisi Kapau lsquoe lsquoave eni ki he kau polisi pea kuo pau ke ne tauhi lsquoa hono laulsquoi tohi tali totongi

rsaquo lsquoE lava ke halsquou lsquoa e tokotaha totongi nofo lsquoo lsquoave lsquoa lsquoene koloa kimulsquoa pea toki laku pe fakatau atu lsquoe he lenilootiacute ka kuo pau ke ne totongi lsquoa e fakamole ki hono tauhi mo e alā melsquoa pehē

rsaquo lsquoE lava ke tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngaahi fakamole ki hono uta atu lsquoo tauhi pea mo hono tulsquouaki fakatau atu lsquoo e koloa lsquoi ha palsquoanga lsquoe malsquou mei hono fakatau atu Ko e toenga lsquoo e palsquoanga lsquoe totongi ia ki he Tenancy Services

rsaquo lsquoE lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke ne malsquou lsquoa e palsquoanga ko ia ke tāpuni lsquoaki halsquoa ne ngaahi fakamole pē ka ngaahi molsquoua ange kiate ia (lsquoo hangē ko e totongi nofo nalsquoe telsquoeki ai ke malsquou maumau pea mo ha fakamole ki hono fakamalsquoa lsquoa e nofolsquoanga)

rsaquo lsquoI ha falsquoahinga taimi pē lsquoe lava lsquoa e lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ki ha melsquoa ke fai ki he koloa ni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 27

Ngaahi fale nofo totongi pooti

lsquoOku lsquooatu heni lsquoa e ngaahi fakahinohino ki he totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongi he ngaahi nofolsquoanga totongi pooti (boarding houses) lsquoOku kehekehe lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni ki he nofo totongi pootiacute mei he ngaahi nofo totongi kehe

ƨ Ko e hā lsquoa e boarding house

Ko e fale nofolsquoanga lsquooku lsquoi ai ha loki nofolsquoanga lsquoe 1 pe toe lahi ange ai pea mo e ngaahi naunau ke ngāuelsquoaki kotoa lsquoe he kau nofo totongiacute pea lsquooku nofo ai pe fokotulsquou ke lava lsquoo nofo ai ha kau nofo totongi lsquoe toko 6 pe lahi ange ai he taimi tatau

Ko e aleapau nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquooku lsquouhinga ia ki ha nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquoe alsquou pe lsquooku fakahangahanga ke toe laka atu he lsquoaho lsquoe 28 Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe nofo ia lsquoi he feitulsquou ke lava lsquoo mohe ai pea ngofua ke ne ngāuelsquoaki lsquoa e ngaahi naunau lsquoo e fale lsquooku lsquoataa ke ngāuelsquoaki lsquoe he kau nofo totongi kehe

Totongi pooni lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ha pooni lsquooku alsquou lsquoa hono mahulsquoinga ki he totongi nofo uike lsquoe 4 pea kuo pau ke ne lsquooange ha laulsquoi tali totongi ki ai Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house lsquoa e pooni lsquoo fakahū ki he Tenancy Services kimulsquoa he lsquoaho lsquoe 23 hili hono malsquou tukukehe kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pe toe silsquoi hifo ai Kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pē silsquoi hifo ai pea lsquoikai ha lsquouhinga lelei lsquoi hono puke lsquoo lsquoikai ke fakafoki lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ke fakafoki ange lsquoa e pooni

Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo ngaahi fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni 0800 737 666

Ko e totongi nofo rsaquo Kuo pau ke fai lsquoa e totongi nofo lsquoi hono taimi

totonu

rsaquo lsquoE lava ke hiki hake lsquoe he lenilootiacute lsquoa e totongi nofo hili halsquoa ne fai ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 28 kimulsquoa

Aleapau nofo totongi Ko e ngaahi melsquoa lsquoeni ke toe tānaki atu ki he ngaahi fakamatala lsquooku ha atu he peesi 8 lsquoo pehē ni

rsaquo pe lsquoe alsquou lsquoa e fuoloa lsquoo e nofo totongi lsquoo lsquoaho lsquoe 28 pē lōloa ange

rsaquo ha fika telefoni lsquoe 1 lsquoo e lenilootiacute pe toe lahi ange ai

rsaquo ko e fika lsquoo e loki lsquooku nofolsquoi

rsaquo pe lsquooku toe lsquoi ai ha taha nofo totongi kehe he loki ko ia pea ko e toko fiha

rsaquo ko e ngaahi melsquoa lsquoe fai lsquoe he lenilootiacute malsquoae tokotaha nofo totongiacute lsquoa ia lsquooku lsquoosi fakakau lsquoi he totongi nofo (kapau lsquooku lsquoi ai ha melsquoa pehē)

rsaquo fakahinohino ki he melsquoa ke fai ka hoko ha vela

rsaquo ha fakamatala pe ko e nofo totongiacute ko ha joint tenancy (nofo fakatokolahi) pea kapau ko ia lsquoa e ngaahi hingoa lsquoo e kau nofo kehe lsquoi he loki pooti lsquooku lsquoi he malumalu lsquoo e aleapauacute

rsaquo pe ko e fale nofo totongi pootiacute lsquooku pulersquoi lsquoe ha taha kehe ange meiacute he lenilootiacute lsquoa e hingoa pea mo e tursquoasila fetursquoutaki (kau ki ai ha fika telefoni) lsquoo e tokotaha ko ia

Ngaahi tulsquoutulsquouni ki he anga lsquoo e nofo lsquoE ngofua ki he lenilootiacute ke ne falsquou ha ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pea mo e ngaahi melsquoa ke fai malsquoae kau nofo totongiacute

lsquoE lsquooange ha tatau ki he tokotaha nofo totongiacute pea kuopau ke fokotulsquou ia ha feitulsquou ke lava lsquoo lau kotoa he taimi kotoa pē Kuo pau ke fuofua fai ha fakatokanga lsquoa e lenilootiacute kimulsquoa lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 7 lsquoo ka liliu lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale

lsquoE lava ha tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fale boarding house lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni

rsaquo ke fakamahino lsquooku lsquoikai fakalao ha tulsquoutulsquouni lsquoa e lenilootiacute ki hono fakalele lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo ke tuku mavahe pe liliu ha tulsquoutulsquouni kuo fokotulsquou pea mo e founga lsquooku fakahoko lsquoaki

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

28

ƨ Loka ki he fale nofolsquoanga

Ko e lenilootiacute lsquoo ha boarding house kuopau ke ne

rsaquo fokotulsquou mo tokangalsquoi lsquooku lsquoi ai lsquoa e loka ki he fale nofolsquoanga koelsquouhi ke hao mo malu

rsaquo tokangalsquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo totongi ke nau hū ki honau loki takitaha fale mālōlō pea mo e fale kaukau lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo kehe lsquoo ngāuersquoaki lsquoa e ngaahi feitursquou mo e nāunau kehe lsquoi he ngaahi houa fakapotopoto kotoa pē

rsaquo fakahoko ki ha kau nofo totongiacute lsquoe uesia kinautolu lsquoi ha liliu pe fetongi lsquoo ha folsquoi loka

Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne feinga ke fetongi ha loka lsquoi he fale talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute

rsaquo kuopau ke ne fakafoki lsquoa e ngaahi ki kotoa pē ki he lenilootiacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute Ko e kau nofo totongi lsquoi ha fale nofo totongi pooti lsquooku nau fatongiarsquoaki lsquoa hono fetongi lsquoo e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau ko ha ngaahi kalasi mersquoa fakatokanga kohu motursquoa ange lsquoeni lsquooku lsquoi ai hano maka lsquooku ala fetongi Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoo e fale nofo totongi pootiacute

Totonu ke hū lsquoOku lsquoataa ki he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ke ne hū ki he fale nofolsquoanga lsquoi ha taimi pe

lsquoE toki lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki talsquoe fuofua fai ha fakatokanga (notice) lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau

rsaquo e tali pe loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa silsquoi pea toki hū (pea kapau ko e loki lsquooku nofo ai mo ha nilsquoihi kehe lsquoi ha malsquou ha ngofua mei ha taha pe lsquoo kinautolu) pe

rsaquo lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute lsquoo makatulsquounga he ngaahi melsquoa lsquooku lsquoosi mahino mai lsquoe lsquoi ai ha fakatulsquoutamaki lsquoe hoko ki he molsquoui pe ko e maumau ki he nofolsquoanga pea ke ne hū lsquoo fakaleleilsquoi lsquoa e melsquoa ko ia pe

rsaquo ko halsquoa ne hū ke fai ha ngāue nalsquoe lsquoosi felotoi mo e tokotaha nofo totongiacute ke fai kaekehe pe ko hono fai ialsquoo fakatatau ki he tohi aleapau pe ko e tulsquoutulsquouni ki he fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pe

rsaquo ko e fai lsquoo fakatatau ki he tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki hili lsquoa hono lsquooange to tohi fakatokanga he houa lsquoe 24 kimulsquoa ki he tokotaha lsquooku nofo he lokiacute pe ko e kotoa lsquoo kinautolu lsquooku nau nofo he lokiacute lsquoo kapau lsquooku nau nofo tokolahi lsquoO kau atu ki ai lsquoa

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau nalsquoe telsquoeki ai ke fai ha sivi lsquoo lsquoosi ha uike lsquoe 4

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi mavahe atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha maumaulsquoi lsquoo e lao ni lsquoi ha founga kehe

rsaquo ke sio ai ha taha lsquooku fie nofo totongi pe ko ha tokotaha lsquooku ne fie fakatau lsquoa e fale

rsaquo ke lava ai lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakakato lsquoa hono fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he lao ni

rsaquo ke vakailsquoi ha ngāue nalsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute pe nalsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fai

rsaquo ke sio lsquoi he loki ha tokotaha fakamahūlsquoinga lsquoapi (registered valuer) fakafofonga fakatau lsquoapi (real estate agent) pe ko ha lsquoinisipekita fale (building inspector) koelsquouhi ke falsquou lsquoaki halsquoa nau fakamatala

lsquoI he hū lsquoa e lenilootiacute ki he loki lsquoi ha fale nofo lsquoanga boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne ala ki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute tukukehe kapau ke fai kae lava lsquoa e melsquoa nalsquoe ngofua ai ke hū

rsaquo ke ne fai ia he founga tuha mo fakapotopoto

rsaquo lsquooua nalsquoe ne fakamanamana pe ke fakamalohilsquoi

rsaquo lsquooua nalsquoa nofo ke toe fuoloa ange he taimi nalsquoe fiemalsquou ke fakakakato ai lsquoa e fatongia lsquoi he loki

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 29

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi lsquoE lava ke fakangata eni lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoaki halsquoa ne fakatokanga ki he lenilootiacute he houa lsquoe 48 kimulsquoa

lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke ne fakangata ha totongi nofo lsquoo kapau

rsaquo lsquoi he taimi pe ko ia lsquoo kapau lsquoe fakatupu pe kounalsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hoko ai lsquoa e bull maumau lahi ki he nofolsquoanga pē

bull fakatupu ha fakatulsquoutāmaki ki ha kakai pe ko ha koloa pe

bull fulsquou fakahohalsquoasi lsquoa e toenga lsquoo e kau nofo he fale

rsaquo lsquoaki ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoo kapau bull lsquoe lsquoosi ha lsquoaho 10 mei hono fakatokanga ke

totongi lsquoa e totongi nofo kuo telsquoeki ai ke totongiacute

bull kuo ngāuelsquoaki pe fakangofua lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoa e nofolsquoanga ke fai lsquoaki ha maumaulao

bull lsquooku telsquoeki ai ke totongi kakato lsquoa e totongi nofo pea lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi lilsquoaki pe hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute hili lsquoi ha vakailsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lokiacute pea ne fetulsquoutaki pea mo e tokotaha nofo totongi

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e fakatokanga lsquoaho lsquoe 14 lsquoo kapau ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue (service tenancy)

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 28 lsquoi ha toe falsquoahinga melsquoa kehe ange

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

30

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

Ngaahi lea lsquoUhinga

Koloa lilsquoaki Koloa nalsquoe tuku lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga hili halsquoane mavahe mei ai Vakai ki he peesi 25 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

Ko e tulsquoasila lsquooku tohilsquoi ange lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fai ki ai ha fetulsquoutaki pe lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo alsquou ki ha taimi kuo lsquoosi fakangata ai lsquoa e aleapauacute Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ha tulsquoasila lsquoo ha lsquoapi pe ko e puha meili Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe fika misini fax

Totongi mei he pangikē Ko hono alealsquoi lsquoe ha taha ke tolsquoo malsquou pē ha palsquoanga mei he lsquoene lsquoakauni he pangikē ke totongi atu ki taha kehe

Fale nofo totongi pooti Ko ha fale nofolsquoanga lsquooku nofolsquoi lsquoe ha kakai nofo totongi pooti Vakai ki he peesi 27 ki hono fakamatalalsquoi lsquoo e taimi lsquoe ngāuelsquoaki ai lsquoa e lao

Foomu ke fakahū aki lsquoa e pooni

Ko ha foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke lsquoave lsquoaki lsquoa e totongi lsquoo e pooni ki he potungāue Tenancy Services

Foomu ki hono fakafoki lsquoo e pooni

Ko e foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakafoki lsquoaki lsquoa e pooni nalsquoe totongi ki he potungāue Tenancy Services hili ha hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

Koloa Ko e ngaahi koloa pe naunau lsquoa e lenilootiacute lsquoo hangē ko e puipui lsquoaisi pe misini fō pe ko ha melsquoa lsquooku lsquoikai ko ha konga tulsquou malsquou lsquoo e fale

Ko e totongi huhulsquoi Ko ha palsquoanga lsquooku totongi ki he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakaleleilsquoi lsquoaki ha mole me maumau

Fixed-term tenancy (Nofo Totongi Taimi Tursquoupau)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoo ngata meiacute he lsquoaho kuo fokotursquou pau lsquoi he aleapau nofo totongiacute lsquoa ia lsquoe arsquou ki ai kuo lsquootomētiki pē lsquoa e liliu ia lsquoa e aleapauacute lsquoo hoko ko ha periodic tenancy (nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata) tukukehe kapau kuo lsquoosi fai ha felotoi ki heni lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

Puke fakalao fakatahalsquoi pe ko ha nilsquoihi pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko lsquoi he aleapau nalsquoa nau fakamolsquooni kotoa ki ai

Ko e kau nofo totongi kotoa pe lsquoe lsquoasi honau hingoa lsquoi he tohi aleapau te nau vahevahe pe lsquoinasi kotoa lsquoi he ngaahi maumau lsquoe hoko lsquoi he tohi aleapau Vakai ki he peesi 9 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Ko ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke fai lsquoaki ha nofo totongi

Ko ha tokotaha lsquooku ne pisinisi lsquoaki lsquoa hono fakafofongalsquoi ke lava lsquoo fakahoko ha alepau ke fai ha nofo totongi lsquoE ala fakatātā lsquoaki ha tokotaha lsquooku ne pulelsquoi ha lsquoapi nofolsquoanga pe ko ha fakafofonga fakatau lsquoapi

Tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo

Ko e tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo lsquoo fakatatau mo e totongi lsquooku fai lsquoe ha nilsquoihi kehe lsquoi ha nofolsquoanga meimei tatau he feitulsquou meimei tatau

Fakatonutonu Ko ha fakataha pe fetelefonilsquoaki lsquoo ngāuelsquoaki ha tokotaha fakatonutonu ke ne fakaleleilsquoi ha vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

Fakatokanga ke fakaleleilsquoi lsquoOku toe lsquoiloa ia ko e fakatokanga lsquoaho hokohoko lsquoe 14 lsquooku lsquooange ki he tokotaha ke ne fakaleleilsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko

Periodic tenancy (Nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoi ha vaharsquoa taimi lsquooku lsquoikai tuhursquoi pau Kuo pau ke fakahā atu lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fakatokanga lsquoo lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kapau lsquooku nau fie fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 90 Kā neongo lsquoeniacute lsquoe lava ke nau lsquooatu ha fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 42 lsquoi ha ngaahi makatursquounga pau Vakai ki he peesi 7

Property inspection report (līpooti sivi lsquoo e lsquoapiacute)

Lēkooti tohi lsquoo e lsquoapiacute kuo fakafonu fakataha lsquoe ha lenilooti mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongiacute lsquoAonga ke fakakau ki ai ha ngaahi tā Vakai ki he peesi 9

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 31

Ngaahi lea lsquoUhinga

Fiemālie fakaekinautolu Totonu fakalao lsquoa e kau nofo totongiacute ke fakarsquoaparsquoaparsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoenau nofo nonga mo malu fakaekinautoluacute

Totongi nofo ke fai ki mulsquoa Ko ha totongi nofo lsquooku fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi mulsquoa he taimi nalsquoe toki totonu ke totongi ai (lsquoo lsquoikai ke toe laka hake he uike lsquoe 2) Ko hono fakatātā ka totongi ha uike lsquoe 2 lsquoe he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho 1 lsquoo Me lsquoa ia ko hono totongi ia lsquoo e nofo mei he lsquoaho 1 ki he lsquoaho 14 lsquoo Me lsquoE toki fiemalsquou lsquoa e totongi hono hoko lsquoi he lsquoaho 15 lsquoo Mē

Ko e tohi fakatokanga fakafepaki

Ko hono fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoa e aleapau koelsquouhi ko ha lāunga nalsquoa ne fai pe ko halsquoa ne feinga ke fai ha melsquoa lsquooku lsquoosi fakangofua lsquoe he lao ke ne fai

Nofo totongi Ko ha fakangofua lsquoe he tokotaha lsquooku lsquoalsquoana lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ke nofo ai ha taha kae fakahoko ha totongi nofo

Tokotaha fakamaau lsquoi ha fakatonutonu lsquoo ha aleapau nofo totongi

Ko ha tokotaha taulsquoatāina lsquoi he Tenancy Tribunal lsquooku ne tali ha ngaahi fakamatala mei he ongo tafalsquoaki lōua pea ne fai ha tulsquoutulsquouni aofangatuku

Aleapau nofo totongi Ko e tohi aleapau kuo lsquoosi fakamolsquooni ai lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa pea toki lava ke hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lsquoapi nofolsquoanga pea lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai

Ko e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi

Ko e sino lsquoo tatau pē mo ha fakamaaulsquoanga lsquooku ne fai tulsquoutulsquouni ki ha palopalema lsquooku hoko he vā lsquoo e tokotaha nofo totongiacute pea mo e lenilootiacute koelsquouhi ke lava lsquoo veteange

Tulsquoutulsquouni mei he Fakamaāulsquoanga Nofo Totongi

Ko ha tohi lsquooku fakamahino ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi kuopau ke muimui kātoa ki ai

Motulsquoa mo lsquoilelsquoila Ko e ngaahi melsquoa lsquooku hoko ki ha nofolsquoanga lsquoi hano nofolsquoi lsquoo hange ko e fakalsquoau ke motulsquoa lsquoa e kāpeti pe ko e lsquoilelsquoila lsquoa e vali lsquoo e holisi

Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi ha melsquoa nalsquoe maumau pe ko ha ngāue ke fai lsquoi he nofolsquoanga

Tohi fakatokanga Ko ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakahā ki ha taha lsquooku lsquoi ai lsquoa e melsquoa lsquooku hoko lsquoo hangē ko ha teu mavahe atu pe ko e hiki hake lsquoa e totongi nofo

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)

Page 11: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 11

rsaquo fakahoko lsquoa e ngāue kuo tursquoutursquouni (work order) lsquoe he Tenancy Tribunal kapau lsquooku felāversquoi lsquoeni mo e morsquoui leleiacute pea mo e malu mo hao kae lsquoikai ko hano lsquototongi atursquo (pay out) lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute koersquouhiacute ka e fakarsquoatā mei heni lsquoa e lsquoapiacute

ƨ lsquoE toe lava lsquoe he lenilootiacute ke

rsaquo hū ki he lsquoapi nofo totongiacute talsquoe fakahā ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha ngaahi fiemalsquou fakavavevave mo fakatulsquoupakē

rsaquo hū ki he lsquoapi nofo totongiacute lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau kuo lsquoosi fakalsquoataa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute

ƨ Ka lsquoe lsquoikai ke lava lsquoe he lenilootiacute ke

rsaquo lsquoekelsquoi ha totongi pooni lsquooku laka hake hono mahulsquoinga lsquoi he totongi nofo uike lsquoe 4

rsaquo lsquoekelsquoi ke totongi ange lsquoo laka hake ha uike lsquoe 2 lsquoo e totongi nofo kimulsquoa (rent in advance) pe lsquoeke ha totongi nofo lahi ange kimulsquoa he taimi lsquooku toki totonu ke totongi aiacute

rsaquo ke ne sivilsquoi lsquoa e fale nofolsquoanga lsquoo tulsquoo lahi hake he tulsquoo 1 he uike lsquoe 4 tukukehe kapau ko hano vakailsquoi ha ngaahi melsquoa nalsquoe tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakatatau ki he aleapauacute

rsaquo fakahohalsquoasi lsquoa e nofo nonga mo fiemalie lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo felei lsquoa e malsquou lsquoo e kasa vai lsquouhila pe telefoni tukukehe kapau lsquoe hoko ai ha fakatulsquouta maki pe ko hono fai ia kae lava ha ngāue monomono pe fakalelei

rsaquo ke ne talsquoofi ha fiemalsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke ne fokotulsquou ha naunau fale lsquoo hangē ko e funga laupapa pe hilifakilsquoanga melsquoa

rsaquo liliu lsquoa e loka lsquoo e matapā tukukehe kapau lsquoe tali mo loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo talsquoofi talsquoelsquouhinga ha feinga lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke kumi ha taha ke tukuatu ki ai ke ne hoko atu lsquoa e totongi nofo pea mo e tohi aleapauacute kapau lsquooku fakatāpui ke fai ia lsquoi he aleapauacute

rsaquo tuli pe kapusi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoe fiemalsquou ha tohi fekau ke fai lsquoeni mei he fakamaaulsquoanga District Court)

rsaquo lsquoave ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ko ha malulsquoi koelsquouhi ko ha palsquoanga nalsquoe totonu ke totongi ange lsquoi he lolotonga pe lsquoi he lsquoosi lsquoa e nofo totongiacute pe ko halsquoa ne puke ha koloa nalsquoe tuku lsquoi he fale he lsquoosi lsquoa e nofo totongiacute (pea ka tali lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha fakamole ki hono tauhi pe tuku pehelsquoiacute)

ƨ Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke

rsaquo totongi lsquoa e totongi nofo he taimi totonuacute (lsquooku totonu ke lsquooua nalsquoa talsquoetotongi neongo lsquooku pehē nalsquoe maumaulsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e aleapau)

rsaquo malsquoa mo maau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoe he lenilootiacute he vave taha ha ngaahi maumau kuo hoko pe ko ha melsquoa lsquooku totonu ke fakaleleilsquoi pe monomono

rsaquo fetongi lsquoa e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute ndash kapau ko ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa lsquoeni lsquooku ngāuersquoaki ki ai ha maka lsquoe ala fetongi ndash lolotonga lsquoo lsquoenau nofo totongiacute ke tauhi ke nau kei ngāue lelei pea fakahā ki he lenilootiacute kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi palopalema ki he ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute

rsaquo fakaleleilsquoi ha ngaahi maumau nalsquoa ne fai pe fai lsquoe ha taha nalsquoe lsquoalsquoahi mai ki ai pe totongilsquoi ha taha ke ne fakaleleilsquoi (kapau lsquoe mahino lsquooku morsquoua ki heni)

rsaquo totongi lsquoa e ngaahi fakamole lsquooku makatulsquounga lsquoi he lsquoene nofo totongi lsquoo hangē ko e telefoni lsquouhila kasa pea mo e initaneti foki

rsaquo totongi lsquoa e vai lsquoo kapau lsquooku lsquoekelsquoi lsquoe he malsquoulsquoanga vai ke totongi lsquoo makatulsquounga lsquoi he lahi lsquoo e vai nalsquoe ngāuelsquoaki

rsaquo fakapapaulsquoi lsquooku lsquoikai ke laka hake lsquoa e tokolahi lsquoo e kakai lsquooku nau lsquoi he nofolsquoanga lsquoi he tokolahi ko ia kuo lsquoosi hikilsquoi lsquoi he tohi aleapau (lsquoo lsquoikai ke kau heni lsquoa kinautolu lsquooku nau lsquoalsquoahi ha kilsquoi taimi nounou pē)

rsaquo lsquooange ha fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 lsquoe hiki (lsquoo kapau ko e periodic tenancy)

rsaquo fakangofua ke hū lsquoa e lenilootiacute kau fakafofonga fakatau lsquoapiacute kau fakatau lsquoapi mo e kau fakamahulsquoinga kelekele lsquoi ha founga lsquooku fakafiemālie mo loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

12

rsaquo hiki atu pe mavahe he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute bull lsquoave lsquoa lsquoene ngaahi ngalsquootolsquoota kotoa

bull fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e nofolsquoanga

bull fakafoki kotoa lsquoa e ngaahi ki kaati hū pea mo e ngaahi melsquoangāue ke fakaava lsquoaki lsquoa e fale taulsquoanga melsquoalele

bull lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa lsquoa e lenilootiacute

ƨ Ko e tokotaha nofo totongiacute ke lsquooua

rsaquo nalsquoa ne talsquoofi lsquoa e lenilootiacute lsquoi halsquoa ne hū ki he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo kapau lsquooku fakangofua ia lsquoe he lao

rsaquo ke kei nofo he lsquoapi nofolsquoanga lsquoi he lsquoosi pe fakangata lsquoa e aleapauacute

rsaquo lsquoe fakahohalsquoasi fakakinalsquoi mo uesia lsquoa e nofo nonga lsquoa e kaungalsquoapiacute mo ha kakai nofo totongi ofi atu pe ko ha fakangofua ha taha kehe lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute ke ne fai pehē

rsaquo lsquoe maumaulsquoi pe ko ha tukuange ki ha taha kuo ne tali ke lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga ke ne fai ha maumau lsquoilo pau pe fai lsquoi he talsquoetokanga

rsaquo lsquoe fai ha monomono pe liliu ha melsquoa lsquoi he lsquoapi tukukehe kapau nalsquoe lsquoosi kau lsquoi he alepauacute pe kuo ne malsquou ha tohi ke fakangofua mei he lenilootiacute

rsaquo uersquoialasi ha farsquoahinga founga haorsquoanga ki tursquoa lsquoi ha taimi lsquoo ha vela ndash lsquoo hangē ko hano torsquoo pe motuhi ha mersquoa fakatokanga kohu

rsaquo foaki atu lsquoa e aleapau nofo totongi ki ha taha kehe tukukehe kapau nalsquoe lsquoosi fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi lsquoo tali ke fai ia

rsaquo fakamanamanalsquoi pe taalsquoi fakangofua ha taha kehe ke ne fakamanamanalsquoi pe taalsquoi lsquoa e lenilootiacute pe ko ha fāmili lsquoo e lenilootiacute pe ko ha fakafofonga lsquoo e lenilootiacute pe ko ha tokotaha lsquooku nofo he falē pe kaungālsquoapiacute

rsaquo fai ha maumaulao lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga pe fakangofua ha taha ke ne fai ha maumaulao

rsaquo liliulsquoi lsquoa e loka he lsquoi he nofolsquoanga talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute ke fai ia

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 13

Ngaahi lsquoapi nofo totongi māfana ange mātursquou ange malu mo hao ange

Ko e ngaahi lsquoapi morsquoui leleiacute lsquooku māfana ange mātursquou ange pea malu mo hao ange - pea lsquooku lahi ange ai lsquoa e faingamālie ke nofo lōloa ange lsquoi ai ha kau nofo totongi lelei Kuo hoko lsquoa e ngaahi liliu ki he lao nofo totongiacute lsquoa ia narsquoe kamata lau meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2016 ke lsquoi ai ha ngaahi totonu mo ha ngaahi fatongia lahi ange ki he kau lenilootiacute mo e kau nofo totongi lsquoi ha ngaahi lsquoapi nofo totongi ngaahi lsquoapi fairsquoanga pooti ngaahi kalavana (caravans) totongi ngaahi fale fairsquoanga mohe mavahe meiacute he fale lahiacute (sleepouts) mo e ngaahi fale pehee lsquoOku marsquou atu ha fakamatala fakaikiiki lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

lsquoOku fakahaofi morsquoui lsquoa e lsquoi ai ko ia lsquoa ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquooku ngāue lelei Kuo pau ke fakapapaursquoi lsquoe he kau lenilootiacute kuo nau fokotursquou ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquooku fenāpasi mo e ngaahi fiemarsquou lsquoa e lao ndash lsquoa e farsquoahinga totonu lsquoi he feitursquou totonu Kuo pau ke nau fakapapaursquoi ko e ngaahi fakatokanga kohuacute

rsaquo lsquooku nau ngāue lelei lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo lsquooku nau ngāue lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongi kotoa pē lsquoo kau ki ai hano fokotursquou ha ngaahi maka lsquooku morsquoui

Kuo pau ke fetongi lsquoe he kau nofo totongiacute ha ngaahi maka kuo mate lolotonga lsquoenau nofo totongiacute lsquoo kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa ange lsquooku ala fetongi honau maka

Ko e kau nofo totongi pootiacute lsquooku nau fatongiarsquoaki ke fetongi lsquoa e ngaahi maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa ange lsquooku fiemarsquou ke fetongi honau maka Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoi he fale noforsquoanga pootiacute

Kuo pau ke lsquooua narsquoa maumaursquoi torsquoo lsquoo lsquoave pe motuhi lsquoe he kau nofo totongiacute ha mersquoa fakatokanga kohu lsquoo kau ki heni hono torsquoo lsquoo e maka tukukehe kapau ko ha lsquoai ke fetongi ha maka kuo mate lsquoi he taimi pē ko ia Kuo pau foki ke nau fakahā ki he lenilootiacute lsquoi he faingamālie vave taha kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi palopalema lsquoi he mersquoa fakatokanga kohuacute

Ko ha lenilooti kuo lsquoikai ke ne faipau ki hono fatongia tauhi lsquoo e mersquoa fakatokanga kohuacute lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea parsquoanga lsquoo arsquou hake ki he $4000 Ko ha tokotaha nofo totongi lsquooku lsquoikai ke ne faipau ki hono ngaahi fatongia ki hono tauhi lsquoo e mersquoa fakatokanga kohuacute lsquookuacute ne fakahoko ha

ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea parsquoanga lsquoo arsquou hake ki he $3000

lsquoArsquoahi atu ki he uepisaiti lsquoa e Tenancy Services ke ke lsquoilo lahi ange mei ai felāversquoi mo e feitursquou ke fokotursquou ai lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute ngaahi farsquoahinga mersquoa fakatokanga kohu ke ngāuersquoakiacute taimi ke fetongi ai lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute mo e maka pea mo e founga ki hono fakatau mo fokotursquou kinautoluacute

Ngaahi Fakamatala ki he lsquoAofi Fakamāfana (Insulation Statements) lsquooku fiemarsquou lsquoi he aleapau nofo totongiacute Meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2016 ko e ngaahi aleapau nofo totongi kotoa pē kuo pau ke fakakau lsquoi ai ha Fakamatala ki he lsquoAofi Fakamāfana kuo fakamorsquooni ki ai lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā ai pe lsquooku lsquoi ai ha lsquoaofi fakamāfana lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute pea mo hono tursquoursquoanga farsquoahinga mo e tūkunga lsquoOku lsquouhinga lsquoeni ke lsquoilo lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoa e mersquoa ke nau lsquoamanaki atu ki ai lsquoi he hoko mai lsquoa e farsquoahitarsquou momoko pea nau fakahoko ha tursquoutursquouni lsquoo fakatefito lsquoi he kakato lsquoo e fakamatala

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

14

Ko ha lsquoaofi fakamāfana lelei ko e founga lsquoaonga taha pē ia ke tokoni ki hono tauhi lsquoi fale lsquoa e lsquoea māfana lolotonga lsquoo e farsquoahitarsquou momoko pea lsquoi tursquoa lsquoi he lolotonga lsquoo e farsquoahitarsquou māfana lsquoOku faingofua pea marsquoamarsquoa ange ai lsquoa hono fakamāfanarsquoi lsquoo e lsquoapiacute pea fiemālie mo morsquoui lelei ange lsquoa e nofo lsquoi aiacute

Ko ha lenilooti lsquooku lsquoikai ke ne fakahoko kakato ha Insulation Statement pe fakakau lsquoi ai ha mersquoa lsquooku nau lsquoilo lsquooku tarsquoemorsquooni pe takihala lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea lsquooku arsquou hake ki he $500

lsquoOku pau ke lsquoaofi fakamāfana lsquoa e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2019 Ko ha lsquoaofi fakamāfana forsquoou fakafetongi forsquoou pe fakalahi lsquooku fokotursquou lsquoi ha lsquoapi nofo totongi hili lsquoo e lsquoaho 1 Siulai 2016 kuo pau ke ne maarsquousia lsquoa e ngaahi fiemarsquou ko ia lsquoe kamata lau meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2019 Kuo pau ke fokotursquou ha lsquoaofi fakamāfana ki he lsquoaofi lsquoo e lsquoatofata pea mo e falikiacute lsquoi he feitursquou lsquooku malava ke fakahoko ai lsquoeniacute lsquoOku lsquoikai ha fiemarsquou tursquoupau ia ke lsquoai ha lsquoaofi fakamāfana ia lsquoi he ngaahi holisiacute

lsquoArsquoahi ki he uepisaiti lsquoa e Tenancy Services ke ke lsquoilo lahi ange mei ai lsquoa e ngaahi fiemarsquouacute lsquoa lsquoia lsquooku kehekehe pē lsquoeni ki he ngaahi vahefonua takitaha lsquoi Nursquou Sila Fakapapaursquoi lsquookuacute ke fakamaheni mo e ngaahi fiemarsquou mahursquoinga ki he malu mo hao ki hono fokotursquou pe monomono ha lsquoaofi fakamāfana pe ko harsquoo lsquoomai ha kau ngāue fakapolofesinale ke nau fakahoko lsquoeni Kuo pau ke faipau hono fokotursquou lsquoo e lsquoaofi fakamāfana ki he ngaahi tursquoutursquouni fakalao pea ke siofi pau lsquoeni lsquoo fakatatau ki he NZ Standard NZS 42462016 lsquoOku lsquoi ai lsquoa e fakamatala lsquoaonga lsquooku marsquou atu lsquoi he uepisaiti lsquoa e EECA Energywise felāversquoi mo e ngaahi tursquoutursquouni falalao forsquoouacute pea mo e malu mo hao lsquoo hono fokotursquou lsquoo e lsquoaofi fakamāfana wwwenergywisegovtnzat-homeinsulation

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e kau lenilooti lsquoe nirsquoihi te nau ala lsquoatā atu ki ha ngaahi lsquoaofi fakamāfana lsquooku fakaparsquoanga fakakonga (subsidised) lsquooku fokotursquou lsquoi he malumalu lsquoo e polokalama Warm Up New Zealand Healthy Homes Vakai ki he wwwwarmupnzconz ki ha fakamatala lahi ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi kōsilio fakakolo lsquoe nirsquoihi lsquoi Nursquou Sila lsquooku nau fakarsquoatā ke tānaki atu lsquoe he kau marsquou lsquoapiacute lsquoa e fakamole ki he lsquoaofi fakamāfana ki he lsquoenau totongi tukuhau marsquou lsquoapiacute (rates) pea nau totongi fakafoki eni lsquoi ha tarsquou lsquoe hiva nai

Ko ha lenilooti lsquooku lsquoikai ke ne faipau ki he tursquoutursquouni fakalao ki he lsquoaofi fakamāfana lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia lsquoi ha tautea parsquoanga lsquooku arsquou hake ki he $4000

lsquoOku fiemarsquou ke fakamāfanarsquoi mo lsquoea lelei lsquoa e ngaahi lsquoapiacute lsquoOku totonu ke fakakaukaursquoi lsquoe he kau lenilootiacute lsquoa e founga ke lava ai lsquoe he lsquoenau kau nofo totongiacute lsquoo fakamāfanarsquoi mo lsquoai ke fetāfeaki lelei ai lsquoa e lsquoea lsquoi honau lsquoapi nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai fiemarsquou ia ke fokotursquou lsquoe he kau lenilootiacute ha mersquoa fakamāfana lsquoi he loki kotoa pē kā kuo pau ke fakafaingamāliersquoi lsquoe he kau lenilootiacute ha farsquoahinga founga fakamāfana lsquoi ha loki talanoa (lsquoi he malumalu lsquoo e Housing Improvement Regulations) Fetursquoutaki ki horsquoo kōsilio fakafeitursquouacute ke marsquou atu ha falersquoi felāversquoi mo e farsquoahinga founga fakamāfana kuo tali ke ngāuersquoaki lsquoi ho feitursquouacute

Ko e lsquoikai fersquounga ko ia lsquoa e lsquoea māfana mo e lsquoikai fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoe lava ke tupu ai ha tupu lsquoa e tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquou lsquoi he lsquoea lsquoOku totonu ke fakakaukau lsquoa e kau lenilootiacute ki he founga ke nau fakapapaursquoi ai lsquooku lava lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoo tokangarsquoi lsquoa e fetāfeaki lsquoa e lsquoea lsquoi he lsquoapiacute kae kei tauhi ai pē lsquoa e malu mo hao lsquoE lelei ke lsquoi ai ha fanga kirsquoi mersquoa teke fakamarsquou (stays) lsquoi he matapā teke

lsquoOku fakafatongiarsquoaki lsquoa e kau lenilootiacute lsquoa hono tauhi ke lsquoi he tursquounga lelei lsquoa e ngaahi mersquoa ki he fakamāfana mo e fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tafursquoanga afi lsquooku kei ala ngāuersquoaki kuo pau ke malu mo hao lsquoa e fakamanava lsquoahuacute (chimney) pea fakamarsquoa marsquou pē (vakairsquoi horsquoo aleapau malursquoiacute) Ko e lelei taha ke tāpuni malu lsquoaupito ha tafursquoanga afi lsquooku lsquoikai lsquoi ha tursquounga lelei ki hano ngāuersquoaki ke tarsquoofi hano ngāuersquoaki ia lsquoe he kau nofo totongiacute pea mo fakasirsquoisirsquoi lsquoa e hū mai lsquoa e lsquoea momoko lsquoOku toe fakafatongiarsquoaki foki lsquoa e kau lenilootiacute lsquoa hono matauhi hokohoko ke lsquoi ha tursquounga lelei ha ngaahi farsquounga fakamāfana mo fakatafe ki he lsquoea lsquoE lava ke fili lsquoe he kau lenilootiacute ke tapui lsquoi loto lsquoi he aleapau nofo totongiacute hano ngāuersquoaki ha hita fakamāfana kasa LPG lsquooku lava lsquoo lsquounuakirsquoi holo koersquouhiacute he ko e ngaahi hita lsquooku lsquoikai fakamanava ki tursquoa (unflued) lsquooku nau tukuange ha lsquoea ngarsquoungarsquou mo lsquouli ki he lsquoea lsquoi loto lsquoi he lsquoapiacute lolotonga lsquoo hono liliu lsquoo e kasa ki he lsquoea māfana (combustion)

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 15

Ko e founga faingofua taha ki he kau nofo totongiacute ke tauhi lsquoa e fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoi honau lsquoapiacute lsquoo arsquou pē ki he farsquoahitarsquou momoko ko hano toutou fakaavaava lsquoa e ngaahi matapaa mo e ngaahi matapā teke ke hū mai ha lsquoea forsquoou ki ai lsquoOku mahursquoinga lsquoa e fetāfeaaki lelei lsquoa e lsquoearsquo ki hono tauhi lsquoa e lsquoea leleirsquo lsquoi fale pea fakasirsquoisirsquoi ai lsquoa e lsquoea ngarsquoungarsquouacute lsquoo faingofua ange ai hano fakamāfanarsquoi lsquoo e falersquo

Tarsquoofi lsquoa e tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquouacute Ko e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē kuo pau ke lsquoi ha tursquounga marsquoa fersquounga kimursquoa pea toki tuku atu ke fai ai ha nofo totongi lsquoOku kau ki heni harsquoa ne hao meiacute he tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquouacute lsquoOku totonu ke tauhi lsquoe he kau nofo totongiacute honau lsquoapiacute lsquoi ha tursquounga lsquoe lsquoikai hoko ai ha tuhituhi mo ha ngarsquoungarsquou lsquoOku kau ki heni hano tauhi ke lsquoi he tursquounga lelei lsquoa e lsquoea lsquoi he fale pea mo hono holo lsquoo e tuhituhiacute lsquoi he taimi lsquooku lsquoasi mai aiacute

Kimursquoa pea nau toki hiki ki ha lsquoapi nofo totongi lsquooku totonu ke fakahoko hano sivi lsquoe he lenilootiacute mo e kau nofo totongiacute lsquoa e lsquoapiacute lsquoi he taimi tatau lsquoo fakatokangarsquoi ha ngaahi fakarsquoilonga lsquoo ha tuhituhi pe ngarsquoungarsquou pea nau felotoi ai ki he taimi mo e founga ke fakaleleirsquoi ai lsquoeniacute ko ha konga ia lsquoo e aleapau nofo totongiacute

Ko e ngarsquoungarsquouacute lsquooku farsquoa fakatupunga ia lsquoe ha ngaahi mersquoa mei tursquoa ndash vakairsquoi lsquoa e ngaahi fakataliacute pe lsquooku marsquoa pe lsquooku ngāue lelei lsquoa e ngaahi paipa fakataliacute mo e ngaahi fakatafengavaiacute lsquoI ha lsquoapi lsquooku fakavarsquoe pou vakairsquoi pe lsquooku mātursquou lsquoa e kelekele pea lsquooku lsquoikai ha ngaahi mama

Tauhi ho lsquoapiacute ke malu Ko ha lsquoapi lsquooku malu lsquooku hoko ia ko ha fakanonga ki he kau nofo totongiacute mo e kau lenilootiacute Ko e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē lsquooku fiemarsquou ke malu fersquounga Kuo pau ke fokotursquou lsquoe he lenilootiacute ha ngaahi loka pe ngaahi mersquoa pehē koersquouhiacute ke malu lsquoa e lsquoapiacute lsquoE lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke torsquoo tānaki pe liliu ha farsquoahinga loka tersquoeki marsquou ha fakangofua lsquoa e tokotaha lsquoe taha Ko hano fakahoko lsquoeni tersquoeki fai ki ai ha felotoi pea lsquoikai lsquoi ai ha lsquouhinga lelei ki ai lsquooku tarsquoefakalao ia pea lsquoe ala hilifaki ki ai ha tautea kapau lsquoe lsquoave lsquoeni ki he Tenancy Tribunal

Kapau lsquooku fokotursquou lsquoe he lenilootiacute ha farsquounga lersquoo fakatokanga (security alarm system) lsquookuacute ne fatongiarsquoaki hono tauhi lsquoeni ke lsquoi ha tursquounga lelei Kapau lsquooku lsquoikai ha farsquounga lersquoo pehē ni ka lsquooku fie fokotursquou lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke ne fuofua marsquou ha fakangofua ki heni meiacute he lenilootiacute Ko e fatongia leva ia lsquoo e tokotaha nofo totongiacute ke ne tauhi lsquoeni ke lsquoi ha tursquounga lelei lsquoI he ngatarsquoanga lsquoo e taimi nofo totongiacute ko e fatongia ia lsquoo e tokotaha nofo totongiacute ke ne torsquoo lsquoa e farsquounga lersquoo pea mo fakapapaursquoi lsquooku lsquoikai hoko ai ha maumau

lsquoI he ngatarsquoanga lsquoo e taimi nofo totongiacute kuo pau ke fakafoki lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoa e ngaahi kī kotoa mo e ngaahi nāunau malursquoi kotoa pē (lsquoo hangē ko e limouti ki he taursquoanga mersquoalele pea mo ha ngaahi kī kaati) ki he lenilootiacute Kapau lsquooku lsquoikai malava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakafoki kotoa lsquoa e ngaahi kī narsquoe lsquooatu ki aiacute lsquoe lava ke lsquoekersquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole kakato ki he ngaahi kī pea mo e loka lsquooku nau felāversquoi ki aiacute lsquoE lava ke femahinorsquoaki lōua lsquoa e ongo tafarsquoakiacute ki hono fetongi lsquoo ha ngaahi kī kuo mole pe ko ha ngaahi loka

Kapau lsquoe lsquoikai lava ke malu fersquounga lsquoa e lsquoapi nofo totongiacute lsquoo lsquoikai tupunga meiacute ha forsquoui lsquoo e tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke ne fakahoko atu lsquoeni ki he lenilootiacute lsquoOku totonu ke fakafetongi pe monomono leva lsquoa e ngaahi loka lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakahoko lsquoeni lsquoe ia pē pea kole ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki ange

Tauhi lsquoa e ngaahi lēkootiacute lsquoOku fiemarsquou lsquoa e kau lenilootiacute ke nau tauhi lsquoa e ngaahi lēkooti ki he totongi nofo totongiacute mo e pooniacute lsquoo arsquou ki he tarsquou lsquoe 7 meiacute he tarsquou fakatukuhau lsquooku nau felāversquoi ki aiacute lsquoOku totonu ke tauhi lsquoe he lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute fakatoursquoosi lsquoa e ngaahi tatau lsquoo e ngaahi mersquoa fakapepa kotoa pē lsquooku felāversquoi mo e lsquoapi nofo totongiacute lsquoi he lolotonga lsquoo e taimi nofo totongiacute pea lsquoi he māhina lsquoe 12 hili lsquoa e ngata lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ko e ngaahi mersquoa fakapepa ni lsquooku totonu ke kau ki ai lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea mo ha ngaahi feliuliuaki pe fakaforsquoou narsquoe fakahoko ki ai ngaahi līpooti ki ha lsquoarsquoahi sivi lsquoo e lsquoapiacute morsquoua vai ngaahi lsquoinivoisi pe ngaahi līpooti kehe ki ha ngaahi ngāue narsquoe fakahoko ki he lsquoapiacute lsquoo hangē ko ha ngāue

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

monomono pe fakamarsquoa pea mo ha ngaahi tatau lsquoo ha ngaahi tohi pe lsquoīmeili narsquoe lsquoave mo tali mai meiacute he tokotaha lsquoe taha lsquoOku marsquou atu lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoa e fakamatala lahi ange mo ha foomu ke tokoni ki he kau lenilootiacute ke tauhi ke tonu lsquoenau lsquofakamatala fakanounou ki he nofo totongiacutersquo

Muimuirsquoi hono tauhi lsquoo e ngaahi tursquounga mārsquoulalo taha ki he ngaahi faleacute Ko e tokolahi taha lsquoo e kau lenilootiacute mo e kau nofo totongiacute lsquooku nau fakarsquoamu ke fakahoko lsquoa e mersquoa lsquooku totonuacute lsquoi hona vā fengāuersquoakiacute Kā neongo eniacute lsquoi he taimi lsquooku fili ai ha lenilooti ke lsquooua te ne fua hono fatongia pe lsquooku lsquoi ai ha maumau lahi kuo hoko ki he Lao lsquooku lsquoi ai lsquoa e mafai mavahe lsquoo e The Tenancy Compliance and Investigations Team (Ko e Timi ki he Nofo Totongiacute mo e Ngaahi Fakatotolo) ke nau fakahoko ha ngaahi ngāue mo ha ngaahi founga lsquooku hoa mo e fiemarsquou ke fakahoko lsquoa e ngaahi tursquoutursquouniacute ke fakapapaursquoi lsquooku fai ha ngāue ki he kau lenilooti ko ia

Ko e ngaahi kaveinga lsquoe sio ki ai lsquoa e timiacute lsquooku kau ki ai lsquoa e taimi

rsaquo lsquooku ala hoko ai lsquoa e tūkunga lsquooku lsquoi ai lsquoa e lsquoapiacute ke ala matursquoutāmaki lahi ai lsquoa e morsquoui lelei mo e malu mo hao lsquoa ha taha

rsaquo kuo fakahoko ai lsquoe he lenilootiacute ha maumau lahi pe kuo hokohoko lsquoa lsquoene maumaursquoi lsquoa e Residential Tenancies Act

rsaquo lsquooku hoko ai lsquoa e tōrsquoonga lsquoa e lenilootiacute ke hōloa ai lsquoa e falala lsquoa e kakai lsquoo e fonua ki hono fakahoko lsquoa e tursquoutursquouni lsquoa e lao

Ki ha fakamatala lahi ange vakai ki he wwwtenancygovtnz lsquoE lava ke ke fetursquoutaki ki he Compliance and Investigations Team lsquoaki horsquoo telefoni ki he 0800 TENANCY (0800 836 262) pe lsquoīmeili ki he rtacompliancembiegovtnz

16

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 17

Ko hono fakaleleilsquoi ha ngaahi melsquoa

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo tulsquoutulsquouni ki he tokotaha nofo totongiacute ke ne fakamalsquoa lsquoa e lsquoapi nofolsquoangaacute pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoa ne fai

Kapau nalsquoe pehē lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fai ia pea ke tohi leva lsquoo fakahā ange lsquoe tukuatu lsquoa e lsquoaho lsquoe 14 ke fai ai lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo malsquou ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz Kapau lsquoe lsquoikai ke fakaleleilsquoi pe ngaahi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e maumauacute lsquoe lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke nau faitulsquoutulsquouni ke fai ia Kapau ko ha palopalema lsquoeni lsquooku fulsquou lahi fau lsquoe lava ke tulsquoutulsquouni lsquoe he Tribunal ke fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau lsquooku ne fiemalsquou ke fakaleleilsquoi lsquoe he lenilootiacute ha melsquoa

lsquoOku pehē lsquoe he lao kuo pau ke fakahoko lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoi he vave taha lsquoe ala lava lsquoo ka maumau ha mersquoa pe hoko ha palopalema Ko e founga lelei taha ke solova ai lsquoa e palopalema ko ha talanoa ki heni mo horsquoo lenilootiacute lsquoo vakai pe lsquoe lava ke mo kaungā fakahoko ha mersquoa ki heni

Kapau lsquoe lsquoikai ngāue lsquoeni lsquooatu ha lsquonotice of remedyrsquo (vaharsquoa taimi ke fai ai ha ngāue ki ai) lsquoo lsquooatu ai ha vaharsquoa taimi fakapotopoto ki he lenilootiacute ke fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema Ko ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquooku fakatefito ia lsquoi he mersquoa lsquooku fiemarsquou ke monomono lava ke marsquou lsquoa e ngaahi kongokonga vaharsquoa taimi ke fakahoko ai ha lsquoeke totongi malursquoi (kapau lsquooku kaunga atu lsquoeni) pea mo e taimi lsquoatā lsquoo e kau ngāue lsquoi he tafarsquoaki ko ia ke fakahoko lsquoa e ngāue (kapau lsquoe fiemarsquou) lsquoOku totonu ke fakakaukau lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he ngaahi mersquoa ko lsquoeniacute pea mo e fakavavevave lsquoo e fiemarsquouacute lsquoi he taimi lsquooku nau fakakaukaursquoi ai lsquoa e vaharsquoa taimi ke tuku atu ki he lenilootiacute ke fakahoko ai lsquoa e ngāue lsquoE lava ke lsquoi ai ha

solovarsquoanga fakataimi kae lsquooua leva kuo lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakaukaursquoi lsquoa e ngaahi mersquoa ke fakahoko

Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngāue pea solova lsquoa e palopalema lsquoe lava leva lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo tohi kole ki he Tenancy Tribunal ke marsquou mai ha work order (tursquoutursquouni ki ha ngāue ke fakahoko) lsquoo lsquoi ai ha forsquoi fili ke ngāuersquoaki lsquoa e totongi nofo ke fakahokorsquoaki lsquoa e ngāue kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe fakarsquoamu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoa e aleapau nofo totongiacute lsquoo hangē kapau lsquookuacute ne lsquoi he malumalu lsquoo ha nofo totongi fixed-term (taimi tursquoupau) kuo pau ke lsquooatu lsquoi he tohi lsquonotice of remedyrsquo ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquoa ia lsquoe lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho hokohoko lsquoe 14 ke ne fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema lsquoI he ngaahi taimi lsquoe nirsquoihi lsquoe ala fakapotopoto ke lsquooatu ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi lsquooku laka hake lsquoi he lsquoaho lsquoe 14

Kuo pau ke ke fakarsquoatā ha taimi fersquounga ki he ngaahi fakahoko fatongia lsquoo hangē ko hano lī meili pe lsquoīmeili atu lsquoo e tohi fanongonongo lsquoOku marsquou atu ha fakamatala lahi ange pea mo ha tatau lsquoo e rsquo14 day notice to remedyrsquo lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoi he wwwtenancygovtnz lsquoa ia lsquookuacute ne toe fakamarsquoalarsquoala atu foki lsquoi ai lsquoa e ngaahi taimi ki he fakahoko fatongia

ƨ Ko e hā ha melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau ko e ngāue ni lsquooku fulsquou fiemalsquou ke fai fakavavevave

Kapau ko e melsquoa ni lsquoe ala lavea pe hoko ai ha fakatulsquoutāmaki ki ha taha pe maumau kehe kuo pauke fakahoko ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai malsquou lsquoa e lenilootiacute ke tala ki ai pea lsquoe lava ke fai lsquoa e fakaleleilsquoiacute pe ngaahi ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoE lava ke nau lsquoekelsquoi ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki lsquoa e fakamole nalsquoe faiacute Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi ia lsquoe he lenilootiacute pea lsquoe lava ke kole tokoni lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

18

ƨ lsquoE lava ke tuli pe kapusi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e tokotaha nofo totongiacute koelsquouhi ko lsquoene lāunga

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe fakahā lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ke mavahe koelsquouhi ko ha lāungalsquoi lsquoa e lenilootiacute pe ko hano fakahā ki he valsquoa ngāue Tenancy Services ha melsquoa kuo hoko lsquoOku ala ui ia ko e retailatory notice pe ko e tohi fakatokanga fakafepaki (koelsquouhi ko e lāunga) lsquoOku hā lsquoi he lao lsquooku lsquoikai ngofua ki he lenilootiacute ke ne fai ha fakafepaki (retaliatory notice) pehē lsquoE lava ke fakahā lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal kapau lsquooku ne tui kuo fai lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga fakafepaki lsquoE vakailsquoi leva lsquoe he Tenancy Tribunal pe ko e fakatokanga ni nalsquoe fai fakalao ia lsquoo makatulsquounga he lsquouhinga totonu) pe te nau fakatalsquoelsquoaongalsquoi lsquoa e fakatokanga ni

ƨ lsquoE lava fēfē ke tokoni atu lsquoa e valsquoa Tenancy Services ke fakalelei lsquoi ha ngaahi fehaalaaki

Ko e melsquoa ke fuofua faiacute ke fai ha femahinolsquoaki mo ha fetalanoalsquoaki fekaulsquoaki mo e melsquoa nalsquoe hoko Taimi lahi ko e ngaahi melsquoa ni nalsquoe tupu pē ia mei he fetalsquoemahinolsquoaki pe ko ha fehaalaaki Vakai ki he ngaahi fakahinohino lsquooku lsquooatu lsquoi he lsquoemau uepisaiti ki he ngaahi founga kehekehe ke mo lava ai lsquoo vetelsquoaki lsquoa e ngaahi faingatalsquoalsquoia lsquoi homo vaa

Kimulsquoa pea ke toki lea ki holsquoo lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo Fakapapaulsquoi lsquooku lsquoosi mahino lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku ke tokanga pe hohalsquoa ki ai lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe toe mahino ange ki he tokotaha koia lsquoa e melsquoa ni lsquoo kapau te ke hikilsquoi pe tohilsquoi hifo

rsaquo Mateuteu ke ke fakahā ange pe koe ha halsquoo fokotulsquou ke lava ai lsquoo tolona lsquoa e palopalema Fakamatalalsquoi ke mahūlsquoinga mālie mo mahino lsquoa e palopalema pea lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke fai lsquoaki hano fakaleleilsquoi

rsaquo lsquoE lava ke ke tohi pe fakahoko ha fakatokanga (Notice to remedy) lsquooku lsquoi ai lsquoa e fakaleleilsquoi lsquooku fiemalsquou ke fakahoko Ko e tohi fakatokanga (Notice to remedy) lsquoe tukuatu ai ha lsquoaho lsquoe 14 ki he tokotaha ko ia ke ne fai e fakalelei lsquoOku lsquoi ai ha tatau lsquoo e ngaahi tohi fakatokanga pehē ke ke falsquoifalsquoitaki ki ai lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

ƨ Founga Fakalelei Fakavavevave (FastTrack Resolution)

Ko e founga fakaleleilsquoi fakavavevave eni mo lava ke felotoi ai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo hili ha fetalsquoemahinolsquoaki lsquoi ha ngaahi melsquoa lsquoo hangē ko e tōmui lsquoo ha totongi nofo pē ko ha ngaahi molsquoua ke totongi (lsquoo hangē ko e totongi tukuhau vai pē water rates) lsquoOku ne fakalsquoailsquoai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha nofo totongi ke na lava pē lsquoo fai ha femahinolsquoaki pē felotoi pea ke na lototaha ke fai ha tulsquoutulsquouni lsquoe ha tokotaha fakatonutonu (mediator) lsquoo lsquoikai ke toe fiemalsquou ke na fakataha lsquoo fai ha fefakatonutonulsquoaki

Ko e Fakatonutonu Fakavavevave lsquooku tuha mo taau ia lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha felotoi pea ke fakahoko ia ko ha tohi tulsquoutulsquouni mei ha tokotaha fakatonutonu (mediatorlsquos order)

rsaquo ko e felotoi ni lsquooku faingofua mo mahino lsquoaupito ki he lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo pe

rsaquo nalsquoe lsquoosi lsquoi ai lsquoa e talanoa felotoi pē ia kimulsquoa pea iku lsquoo kei hoko atu pē lsquoa e faingatalsquoalsquoia pea toe lava lsquoo fai ha felotoi folsquoou ki ai

lsquoOku lava ke toe fakaikiiki atu eni lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnzdisputesfasttrackshyresolution

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai ke mo felotoi lsquoe lava ke mo ōmai ke tau fakatonutonu (mediation)

Kumi tokoni mai kia kimautolu lsquoaki halsquoo kole ki he Tenancy Tribunal Ko e totongi lsquoo ha tohi kole ko e $2044 lsquoI hono malsquou lsquoo holsquoo tohi kole te mau teuteu leva ke fai lsquoa e fakatonutonuacute

Ko e founga fakatonutonuacute (mediation) lsquooku fai lsquoaki ia ha lsquooatu ha faingamālie ke mo fakataha lsquoo alealsquoi lsquoa e melsquoa nalsquoe hoko pea mo felotoi he melsquoa ke fakaleleilsquoi lsquoakiacute pea ke tokonilsquoi kimoua lsquoe ha tokotaha fai fakatonutonu (mediator) lsquoE tokoni lsquoa e tokotaha fakatonutonu ke fakamahino atu a e ngaahi melsquoa lsquooku fai ai lsquoa e talsquoefiemālie pea ke feinga ke alsquou ki ha felotoi

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 19

ƨ lsquoOku fēfē lsquoa e founga lsquoo e fakatonutonuacute

lsquoE lava lsquoo fai eni lsquoi ha fetelefonilsquoaki pe ko ha femātaaki lsquoOku maheni lsquoaupito lsquoa e kau fai fakatonutonuacute mo e ngaahi melsquoa fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute ka lsquooku lsquoe lsquoikai ke nau kau ki ha tafalsquoaki pea lsquoe lsquoikai ke nau fai tulsquoutulsquouni atu lsquoOku fakapulipuli pea lsquooku tuku atu ke mo felotoi mo e tafalsquoaki lsquoe taha ki he melsquoa ke faiacute mo hoko atu ki ai lsquoOku kehe lsquoa e founga fakatonutonu kolsquoeniacute me he Tenancy Tribunal lsquoa ia lsquooku hanga lsquoe he fai fakatonutonu ai lsquoo fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni pea te ne fakahā atu lsquoa e melsquoa ke mo fai

ƨ Kapau te mo felotoi ki hono ikulsquoangaacute

Ko e felotoi koia lsquooku fai lsquoi he founga fakatonutonu kolsquoeniacute lsquooku fakalao ia pea lsquoe fiemalsquou ke talangofua ki ai lsquoE lsquoasi pe lsquoi he alea mo e felotoi ni lsquoa e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe maumaulsquoi Kapau lsquoe fiemalsquou ke lsquoi ai ha mafai ke fakahoko pea mo fakamālohilsquoi ke fakahoko lsquoe lsquoave ia ke taalsquoi ai lsquoa e sitapa pea silalsquoi ia lsquoe he Tenancy Tribunal

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala fai ha felotoi ki ai

lsquoOku lahi lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala faiacute ka ko e konga lahi ko e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo e ngaahi totonu ke kei hoko atu lsquoa e nofo lsquoi he fale nofolsquoanga (possession) ngaahi melsquoa fakapalsquoanga pea mo ha ngāue ke fai lsquoE lava ke fai kotoa ia lsquoi ha fakatonutonu (mediation) pe ko e tulsquoutulsquouni mei he Tribunal

ƨ Ko e tulsquoutulsquouni ke hoko atu pe fakangata

Kapau lsquoe fulsquou maumaulsquoi mamafa lsquoe ha tokotaha lsquoa e aleapau nofo totongiacute pe ko e lao ni lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke tulsquoutulsquouni ke fakangata lsquoa e aleapauacute lsquoE lava ke hoko lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo lsquooku tōmui lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 21 lsquoa lsquoene totongi nofo (lsquoo kau ai lsquoa e lsquoaho ko ia ne fai ai ha tohi kole ki he Tribunal)

rsaquo kuo ne fakahoko ha maumau lahi pe fakamanamana te ne fai ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

rsaquo kuo ne lsquoosi taalsquoi pe fakamanamana ke ne taalsquoi lsquoa e tokotaha lsquooku holsquoona lsquoa e lsquoapiacute lenilootiacute pe ko e fāmili lsquoo e lenilootiacute pe ko hano fakafofonga pe

ko ha nilsquoihi kehe lsquooku nau nofo totongi pe ko e kaungālsquoapi (pe ko halsquoa ne kouna ha nilsquoihi ke nau fai pehē)

rsaquo lsquooku ne maumaulsquoi lsquoa e aleapauacute lsquoi ha ngaahi founga kehe (lsquoo hangē ko hano lsquooatu lsquoe he lenilooti ki ai ha fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo pea lsquoikai ke ne fai ki ai) pea lsquooku tui lsquoa e Tribunal ia lsquoe lsquoikai ke taau ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute Kapau ko e palopalema ni lsquoe lava ke fakaleleilsquoi lsquoe lava ke lsquoave ha tohi fakatokanga (notice to remedy) lsquoo lsquooange ha lsquoaho lsquoe 14 ke fakaleleilsquoi pea ke fuofua fai eni pea toki lava ke fai ha kole ki he Tenancy Tribunal ke fakangata

ƨ Tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo ha palsquoanga

Ko e tulsquoutulsquouni eni ki he lenilootiacute pe tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha palsquoanga ki he tokotaha ko e lsquoE lava lsquoeni lsquoo kapau

rsaquo lsquooku molsquoua lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ko e nounou lsquoo lsquoene totongi nofo pe nalsquoa ne totongi lsquoo mahulu hake lsquoi he totongi totonuacute

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha maumau ngāue fakamalsquoa ngaahi ngoue pe lsquoave ha veve

rsaquo lsquooku fiemalsquou ke totongi fakafoki lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ha fakamole ki he ngaahi ngāue nalsquoe fiemalsquou ke fai fakavavevave

rsaquo ke totongi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha palsquoanga ko e tautea koelsquouhi ko e maumaulsquoi lsquoo e lao

rsaquo ke totongi huhulsquoi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha mole nalsquoe hoko koelsquouhi ko ha koloa nalsquoe mole pe ko ha melsquoangāue nalsquoe lsquoikai ke sai koelsquouhi nalsquoe lsquoikai ke tauhi pe monomono pe fakaleleilsquoi

ƨ Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni eni ki ha taha ke ne fakaleleilsquoi ha melsquoa koelsquouhi nalsquoe maumau pe lsquoikai toe ngāue Kapau lsquooku felāversquoi lsquoa e tursquoutursquouniacute mo ha kaveinga lsquookuacute ne uesia lsquoa e morsquoui leleiacute pea mo e malu mo hao lsquoe lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquopay outrsquo (totongi lsquoi tursquoa) lsquoene tokotahakau nofo totongiacute ke fakafetongirsquoaki harsquoa ne fakahoko lsquoa e tursquoutursquouniacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tursquoutursquouni lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ke ne fakahoko ha ngāue lsquoi ha lsquoaho tursquoupau pea lsquoikai ke fakahoko lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

20

lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakahoko lsquoa e ngāue ki he mahursquoinga lsquooku hā lsquoi he tursquoutursquouniacute pea lau lsquoa e fakamole ko ha morsquoua totongi nofo

ƨ Ngaahi tulsquoutulsquouni kehe

lsquoE lava lsquoe ha tulsquoutulsquouni lsquoo toe fakamahino lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoo kapau lsquoe lsquoikai ke talangofua ha taha ki he tulsquoutulsquouni koia Pea lsquooku lsquoi he falsquoahi lsquoe taha ke nau fakahā pe lsquooku nau fiemalsquou ke fakahoko ia Ko e fakatātā eni ndash ko ha tulsquoutulsquouni ki he lenilootiacute ke ne fakafoki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea kapau lsquoe lsquoikai pea ke ne totongi ha palsquoanga

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai fai ha felotoi lsquoi ha fakatonutonu (mediation)

lsquoE lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal ke nau fakamaaulsquoi lsquoa e melsquoa ni Ko e Tribunal ko e founga fakatonutonu ia lsquooku fakamātoato mo toe mamalu ange Ko e Tribunal ko e valsquoa ngāue ia lsquoo e potungāue lsquoo e ngaahi fakamaaulsquoanga (Ministry of Justice) pea lsquoe lsquoi ai ha tokotaha fakamaau ai ke fanongo ki he fakamatala lsquoa e ongo tafalsquoakiacute kau fakamolsquooni pea ne vakailsquoi lsquoa e ngaahi fakamolsquooni lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute toki fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni lsquoE lava ke fai lsquoe he Tenancy Tribunal ia ha tulsquoutulsquouni felāvelsquoi mo koe neongo pe te ke lsquoalu ki hono ui lsquoo e fakatonutonu pe lsquoikai lsquoOku hiki lsquoe he tokotaha fakamaauacute lsquoa lsquoene tulsquoutulsquouni lsquoa ia ko e tulsquoutulsquouni ia lsquoa e Tribunal Ko e tulsquoutulsquouni lsquoa e tokotaha fakamaauacute lsquooku hangē ia ha tulsquoutulsquouni lsquoa e fakamaaulsquoanga ndash lsquoe lsquoave lsquoa hono tatau ki he ongo falsquoahi lōua pea kuopau ke na talangofua ki ai

lsquoOku lsquoatā foki lsquoa e fakamaaulsquoanga ni ki he kakai ke nau fanongo he ngaahi fakatonutonuacute lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoo lsquoave ha kakai ke nau poupou mo felsquoao ka lsquoi he taimi lahi lsquooku lsquoikai ke tali ke ngāuelsquoaki ha loea ke ne fakahoko holsquoo tafalsquoaki Kaekehe lsquoe lava ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoi he ngaahi fakatonutonu e nilsquoihi lsquoo kau ai lsquoa e ngaahi melsquoa ni

rsaquo ko e vātamaki ni lsquooku laka hake lsquoi he $6000

rsaquo tali lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ke ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo kuo tali lsquoo fakangofua kinautolu lsquoe he Tribunal

lsquoE lava ke fakangofua lsquoe he Tribunal ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoo kapau

COURT

rsaquo lsquooku fulsquou fihi mo faingatalsquoa lsquoa e melsquoa lsquooku hoko

rsaquo lsquooku mo fulsquou faikehekehe lahi lsquoaupito mo e tafalsquoaki lsquoe taha lsquoo faingatalsquoa ange ai ke ke fakahoko lelei lsquoa holsquoo fakamatala

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava lsquoe ha taha lsquooku lsquoikai ko ha loea ke ne fakafofongalsquoi koe Kapau lsquooku ke pehē lsquooku totonu ke fai ia pea ke fetulsquoutaki mai kiate kimautolu kimulsquoa pea toki fai lsquoa e fakatonutonu lsquoi he Tribunal

ƨ lsquoE lava fēfē keu kounalsquoi lsquoa e falsquoahi lsquoe tahaacute ke ne talangofua ki he tulsquoutulsquouni nalsquoe lsquoosi fai

Kapau lsquookuacute ke marsquou ha tursquoutursquouni lsquoa e fakatonutonuacute (Mediatorrsquos order) kuo lsquoosi silarsquoi pe ko ha tursquoutursquouni lsquoa e Tenancy Tribunal lsquoe lava ke ke kole ki he varsquoa Collections ndash Ministry of Justice ke ne lsquoeke lsquoa e morsquoua ni Ko e ngaahi tohi kole Civil Enforcement kotoa pē lsquoe lava ke lsquoave ia ki he tursquoasila lsquoi lalo pe lsquoe faile ia lsquoi ha taha lsquoo e ngaahi District Court of New Zealand (Fakamaaursquoanga Fakavahe lsquoa Nursquou Sila)

Ministry of Justice Central Processing Unit SX10042 Wellington

lsquoE lava ke ke marsquou atu meiate kimautolu ha fakamatala lahi ange felāversquoi mo hono tānaki lsquoo ha morsquoua Vakai ki he wwwtenancygovtnz

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 21

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kimulsquoa lsquoi he lsquoaho lsquooku loto ke mavahe ai

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he lenilootiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa Kaekehe lsquoe lava lsquoe he lenilooti ke fai halsquoa ne fakatokanga lsquoaho lsquoe 42 lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e nofolsquoanga ni lsquoe he tokotaha lsquooku holsquoona pe ko hono fāmiliacute ke nau hiki mai lsquoo nofolsquoi ia ko honau lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo kuo lsquoosi fakatau atu lsquoa e lsquoapiacute pea kuo lsquoosi fakakakato lsquoa e alea fakatau pea fiemalsquou lsquoe he tokotaha nalsquoa ne fakatauacute ke fakalsquoatā lsquoo lsquooua lsquoe toe nofo ha taha ai

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ke hiki ki ai halsquoa ne kau ngāue totongi (pea lsquooku lsquoosi hā pe lsquoi he aleapau nofo totongi lsquooku ngāuelsquoaki pe lsquoe ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ki ai)

lsquoE fakapotopoto ke tauhi ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga lsquoI holsquoo lsquoave halsquoo tohi fakatokanga lsquooku ke loto ke fakangata lsquoa e aleapauacute kuo pau ke

rsaquo fai ia lsquoaki ha tohi

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoa e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi nofo totongiacute

rsaquo fakahā ke mahino lsquoa e lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai

rsaquo fakamolsquooni he tohi

Kapau lsquooku nounou hifo he lsquoaho lsquoe 90 lsquoa hono lsquooatu lsquoo e fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke fakamahino lsquoa e lsquouhinga lsquooku nounou aiacute

ƨ lsquoE fēfē kapau lsquooku fie hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia kimulsquoa pea lsquoosi lsquoa e aleapauacute

Kapau lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga ke fakangata lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe ngofua ke nofo lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoi he aleapauacute Ka lsquoo kapau lsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia ke mavahe kimulsquoa ai lsquoe kei fiemalsquou pē ke fai halsquoa ne tohi fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 ki he lenilootiacute

lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe sai pe ki he lenilootiacute ke hiki ki mulsquoa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ka kuo pau ke na felotoi lōua ki ai lsquoi ha tohi

ƨ lsquoE lava ke fakangata ha fixed term tenancy kimulsquoa he taimi nalsquoe tonu ke toki lsquoosi ki ai

lsquoE lsquoikai lava ke fakangata ha aleapau nofo totongi fixed-term kaelsquooua kuo felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha toki tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal pea lsquoe lava ke fai ia Ko e lsquoaho ke fakangata ai lsquooku lsquoosi lsquoasi pe ia he tohi aleapau

lsquoE ala lava lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoo fai ha tulsquoutulsquouni ke fakangata vave ha aleapau fixed term lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha fulsquou maumaulsquoi lahi lsquoo e aleapauacute

rsaquo kuo malsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoe hiki lsquoa e totongi nofo koelsquouhi ko ha ngaahi melsquoa nalsquoe lsquoikai halsquoa ne lsquoilo lsquoe hoko pea ko ha hiki eni lsquooku fulsquou lahi lsquoo ala hoko ai ha faingatalsquoalsquoia lahi pe

rsaquo ko e aleapauacute nalsquoe makatulsquounga ia lsquoi he ngaahi tulsquoutulsquouni fakakautaha (body corporate operational rules) lsquoa kinautolu lsquooku lesisita ai lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga lsquoo fakatatau ki he lao Unit Titles Act 2010 pea lsquoi ha liliu ki he ngaahi tulsquoutulsquouni koia lsquoe lsquoikai fakapotopoto ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute pe

rsaquo Kuo hoko ha ngaahi melsquoa talsquoelsquoamanekina ki he lenilooti pē ko e tokotaha totongi nofo lsquoo ala hoko ai ha fulsquou faingatalsquoalsquoia lahi

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

22

ƨ Koe hā lsquoa e founga totonu ke lsquoave lsquoaki lsquoa e tohi fakatokanga

lsquoOku totonu ke lsquoave lsquoa e tohi fakatokanga ki he tulsquoasila (address for service) nalsquoe lsquoosi fakamahino atu ke fai lsquoa e ngaahi fetulsquoutaki fakalao ki ai Ko e tulsquoasila eni lsquoo ha lsquoapi puha meili he Positi lsquoOfisi lsquoimeili pe fika lsquoo ha misini fax

Kapau lsquoe lava ke ke lsquoave hangatonu lsquoa e tohi fakatokanga ni ki he nima lsquoo e tokotaha koia lsquoe lau eni kuo ke lsquoosi fakakakato lsquoa hono tufa atu

Koelsquouhi ke fakapapaulsquoi lsquooku lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke malsquou ai lsquoa e tohi fakatokanga lsquoe he tokotaha koia lsquooku pehē lsquoe he lao tukukehe ka malsquou ha fakamolsquooni ke fakalsquoikailsquoi lsquoaki kuo pau ke

rsaquo tuku atu ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 kapau nalsquoe lsquoave lsquoa e fakatokanga he meili

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 2 kapau nalsquoa ke lsquoave lsquoa e tohiacute lsquoo tuku lsquoi he puha tohi lsquoi honau tulsquoasila pe lsquoi he matapā hūlsquoanga ki honau fale

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha lsquoimeili hili lsquoa e 5 efiafi

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha misini fax he lsquoosi lsquoa e 5 efiafi

lsquoOku toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho ki he fakatokanga lsquoi he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi fakatokanga Ko e fakatātā eni ki ai ka lsquoave lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoaho 21 ki he lenilootiacute ke fakangata pea lsquooku lsquoave ia lsquoi he meili lsquooku tonu ke nau tukuange ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 ke ne malsquou ai lsquoa e tohiacute lsquoE toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho lsquoe 21 mei he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi lsquoe he lenilootiacute

ƨ Fēfē kapau teu lsquoimeili lsquoa e tohi fakatokanga

Kapau te ke fai lsquoeni pea lsquoe fakapotopoto ke fuofua vakai pe lsquoe malsquou ha fakamolsquooni pau lsquoe lava ke alsquou lsquoa e lsquoimeili (delivery receipt) ki he tokotaha ko ia pea toki lsquoave

Ko e fakamolsquooni kolsquoeni lsquoe lava ai lsquoo lsquoilo lsquoa e taimi lsquoe alsquou ai lsquoa e lsquoimeili ki he tokotaha nalsquoe lsquoave ki ai

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoi he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo ha aleapau fixed-term tenancy

lsquoI he lsquoene alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosiacute lsquoe kei hoko atu ia ka lsquoi he founga periodic tenancy pea lsquoe kei tatau ai pe mo e ngaahi kupu lsquoo e aleapau ni lsquoo hange ko e alepau nalsquou toki lsquoosi tukukehe

rsaquo ka toe fakafolsquoou lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute halsquoana aleapau folsquoou pe ko hono toe fakaloloa atu lsquoa e aleapauacute pe

rsaquo ko ha fakahā lsquoe ha taha kuo ne loto ke fakangata lsquoa e nofo totongi Ko hono fakahoko ha fakatokanga pehē ni lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e lsquoaho 21 ki he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa he lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai lsquoa e aleapau

Kapau nalsquoe fakalsquoatā lsquoi he tohi aleapau ke toe fakafolsquoou pe fakaloloa atu lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke toe fakaloloa atu kuo pau ke fai halsquoa ne tohi ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou ange lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute pea ka lsquoikai lsquoe lsquoikai lava ke toe fakaloloa atu lsquoa e aleapau kapau lsquooku lsquoikai loto ki ai lsquoa e lenilootiacute

Teuteu hiki ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoa e tokotaha nofo

totongiacute ke fai lsquoi halsquoaacute ne hiki

Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau

rsaquo ke mavahe atu lsquoi he lsquoaho kuo lsquoosi fakahā ki ai lsquoe he lenilootiacute lsquoi halsquoa ne tohi fakatokanga

rsaquo totongi kakato lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi

rsaquo fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo lsquoave lsquoa e veve kotoa lsquoi he lsquoaho fakalsquoosiacute

rsaquo lsquoave mo lsquoenau ngaahi ngalsquootolsquoota

rsaquo lsquoave lsquoa e ki kaati ki pea mo e ki ki he fale taulsquoanga melsquoalele ki he lenilootiacute

rsaquo tuku lsquoo lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa pe naunau fale lsquoa e lenilootiacute

Kapau lsquoe lsquoikai ke fai kotoa lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ke mau totongi ange ki ai ha konga pe ko e kotoa lsquoo e palsquoanga pooni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 23

ƨ Ko hono fakafoki lsquoo e totongi pooni

lsquoI he lsquoosi lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe lelei taha ke femahinolsquoaki lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he lahi lsquoo e totongi pooniacute ke fakafokirsquo Ngāuelsquoaki lsquoa e lipooti nalsquoe fai lsquoi hono sivilsquoi lsquoo e fale he kamatalsquoanga ke fakamahino pe nalsquoe lsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko lsquoE lsquoikai lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ke totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha liliu ki he fotunga lsquooku hoko ki he fale pe ko hono ngaahi naunau tupu pe ia mei halsquoa ne motulsquoa pea mo hono ngāuelsquoaki fakalelei

ƨ lsquoE fakafoki fēfē mai lsquoa lsquoeku pooni nalsquoe lsquoosi totongi

Hili ha felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he melsquoa ke fai ki he palsquoanga pooni te na fakafonu ha foomu ke fakafoki lsquoaki (bond refund form) lsquoE malsquou lsquoa hono tatau lsquoo e foomuacute mei he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

Kapau lsquooku mo tali lsquooku tō nounou lsquoa e totongi nofo nalsquoe malsquou mei he tokotaha nofo totongiacute pe lsquooku lsquoi ai ha maumau pea hikilsquoi hifo ia lsquoi he foomu pea ke fakamolsquooni ai lsquoO anga pehe ni kapau ko e pooni nalsquoe $600 pea mo felotoi ko e ngaahi lsquoo e matapā siolsquoata lsquooku $150 pea te mo tohilsquoi hifo

Totongi ki he lenilootiacute lsquoa e $150

Totongi ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e $450

Fakapapaulsquoi ke fakakau lsquoa holsquoo mo ongo fika lsquoakauni lsquoi he foomu koelsquouhi lsquoe lsquoikai ke mau li atu ha sieke pe palsquoanga (cash)

lsquoI he lsquoemau malsquou lsquoa e foomu ni te mau vakailsquoi lsquoa e ongo fakamolsquooni tohi nima pe lsquooku tatau mo e fakamolsquooni nalsquoe fai lsquoi he foomu (bond lodgement) nalsquoe fakahū mai lsquoaki lsquoa e pooni Ko e melsquoa ia lsquooku mahulsquoinga ai ke mau lsquoilolsquoi lsquoa e fetongi kotoa pe lsquoo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga ni Kapau lsquooku hā kehekehe lsquoa e fakamolsquooni tohinima pea lsquoe lsquoikai lava ke mau fakafoki lsquoa e pooni kaelsquooua kuo mau toe fai ha fakalsquoekelsquoeke makehe

Taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki ha fale nofo totongi lsquoe taha pea lsquoe ala faingofua ange ke mau fakahū pe ia ke ngāuelsquoaki ko e pooni ia ki he lsquoapi nofolsquoanga folsquoou lsquoE fiemalsquou leva ke ke ngāuelsquoaki lsquoa e foomu ki hono liliu lsquoo e pooni (bond transfer form)

ƨ Fēfē kapau lsquoe lsquoikai ke felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he pooni

Fetulsquoutaki lsquoo fakahā ki he Tenancy Tribunal lsquoi he vave taha lsquoE lsquoi ai leva lsquoa e tokotaha fakatonutonu (mediator) te ne feingalsquoi ke fai ha felotoi

ƨ Fēfē kapau lsquooku faingatalsquoa ke fai ha fetulsquoutaki mo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

Kapau lsquooku faingatalsquoa pea ke fakafonu lsquoa e foomu totongi fakafokiacute (bond refund) pea ke fetulsquoutaki ki he potungāue Tenancy Services ke vakai lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe ala fai

ƨ Ko e hā e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe hiki atu ha taha lsquoo e kau nofo totongi

lsquoI he taimiacute nilsquoihi lsquoe lava ke hiki atu ha taha lsquoi he kau nofo totongi ne nau lsquoosi fakamolsquooni kotoa lsquoi he tohi aleapau kae kei nofo atu pē lsquoa e nilsquoihi Kapau lsquoe tali lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava pe ke halsquou lsquoa e tokotaha hiki maiacute lsquoo hoko atu lsquoaki lsquoa e lsquoinasi lsquoo e tokotaha kuo hiki atuacute Kapau lsquoe fai eni pea kuo pau ke mou fakahā mai lsquoaki ha fakamolsquooni lsquoa e lenilootiacute tokotaha lsquoe hikiacute pea mo e tokotaha te ne fetongi maiacute lsquoi he foomu ko e ldquochange of tenant bond formrdquo pea lsquoomai

lsquoE lsquoikai ke liliu heni lsquoa e tohi aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke toe falsquou ha tohi aleapau folsquoou ke fakakau ai lsquoa e tokotaha hiki folsquoou atu

MOVERS

MOVERS

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

24

Ko e ngaahi melsquoa kehe fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute

ƨ Ko e lenilootiacute lsquoe mavahe atu lsquoo laka hake he lsquoaho lsquoe 21

Kapau lsquoe mavahe atu mei Nulsquousila lsquoa e lenilootiacute lsquoo laka hake he lsquoaho hokohoko lsquoe 21 pea kuo pau ke ne fokotulsquou hano fakafofonga ke ne tokangalsquoi lsquoa e nofolsquoanga he taimi koia Kuo pau ke fakahā lsquoe he lenilooti ke lsquoilo lsquoe he tokotaha nofo totongi pea mo e Tenancy Services (kapau nalsquoe lsquoosi totongi ha pooni) lsquoa e feitulsquou ke fai ha fetulsquoutaki ki hono fakafofonga

Ko hono fakatau atu ha lsquoapi nofo totongi ƨ lsquoE fiemalsquou ke tala lsquoe he lenilootiacute ki he

tokotaha nofo totongiacute lsquooku ne fakatau atu lsquoa e lsquoapi

lsquoIo kuo pau ke nau tala ki he tokotaha nofo totongiacute pea mo ha taha pē lsquooku fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute lsquoi ha tohi ke nau lsquoilo lsquooku ne feinga ke fakatau atu

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e lenilootiacute ke lsquoomai lsquoa e kakai lsquooku nau fie fakatau ke nau sio mo vakailsquoi lsquoa e nofolsquoanga lsquoi ha loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea ke lsquooua nalsquoa fakafaingatalsquoalsquoialsquoi lsquoo lsquoikai ha lsquouhinga lelei ki ai

lsquoI hono fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga kuopau ke fakahā lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ki he tokotaha nofo totongiacute a e tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapi pea mo e lsquoaho te nau hoko ai ko e lenilooti Kuo pau ke fakahā lsquoe he tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapiacute ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa hono hingoa feitulsquou pe founga ke fai lsquoaki ha fetulsquoutaki pea mo e founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi nofo lsquoo hangē ko e fika lsquoo ha lsquoakauni lsquoi he pangikē lsquoI hono fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute ko e mafai lsquoo e lenilootiacute ki he pooni lsquoe hiki ia ki he lenilootiacute folsquoouacute Kapau lsquooku fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ke totongi

ange ha konga lsquoo e pooniacute pea lsquooku tonu ke fai lsquoeni kimulsquoa he lsquoaho lsquooku fakalsquoosi ai lsquoa e fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute (pe ko e lsquoaho lsquoe malsquou ai ndash possession date - lsquoe he tokotaha fakatau lsquoo kapau lsquoe hoko ia kimulsquoa)

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke lsquoilo lsquoe he Tenancy Services

Kapau lsquooku mau tauhi ha pooni pea lsquooku totonu ke nau lsquoilo pe lsquooku lsquoi ai ha lenilootiacute folsquoou Kuo pau ke fakafonu lsquoe he lenilooti motulsquoa pea mo e lenilootiacute folsquoouacute lsquoo na fakamolsquooni lsquoi he foomu lsquochange of landlordagentlsquo Te mau hikilsquoi leva lsquoa e hingoa lsquoo e lenilootiacute folsquoou lsquoi he lekooti lsquoo e ngaahi pooni te mau tauhiacute

ƨ lsquoOku lsquoi ai ha ngaahi lao makehe ki ha fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ko ha koloa kuo puke lsquoo fakatau atu (mortgagee sales)

lsquoI ha hiki mai ha tokotaha folsquoou pe ko ha puke fakalao lsquoo e lsquoapiacute ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatau (mortgagee) ke ne hoko atu lsquoa e aleapau nofo totongi te ne malsquou lsquoa e mafai tatau mo ha lenilooti lsquoi he lao Residential Tenancies Act Kapau ko e aleapau ko e ldquofixed-termrdquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e kautaha nalsquoa nau fakatau pe ko e pangike ke nau fai lsquoa e ngaahi fakatokanga angamaheni mo ha aleapau ldquoperiodic tenancyrdquo ka lsquoe lsquoi ai pē lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe kilsquoi kehe ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fakangata ha aleapau founga ldquofixed-term tenancyrdquo lsquoo hangē hano fakangata ha lsquoo ha ldquoperiodic tenancyrdquo lsquoo kapau lsquoe liliu lsquoa e lsquoapi lsquoo malsquou ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatauacute pea kuo nau fiemalsquou ke nau toe fakatau atu (mortgagee possession) lsquoE lsquoikai ha liliu ia ki he ngaahi totonu lsquoa e lenilooti folsquoouacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 25

ƨ lsquoE lava ke malsquou ha tokoni mei he Tenancy Services lsquoi ha fekihiaki lsquoa e kau nofo totongi (flatmates)

lsquoIkai lsquoe lsquoikai lava ke mau tokoni Te mau toki lava pe ke tokoni lsquoi ha ngaahi faingatalsquoalsquoia he vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongiacute Kaekehe manatulsquoi kapau te ke lsquoalu lsquoo nofo totongi fakataha mo ha nilsquoihi pea mou fakamolsquooni fakakātoa lsquoi he tohi aleapauacute te mou kau kotoa lsquoi he ngaahi fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he tohi aleapauacute lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi lsquoe ha taha lsquoa hono lsquoinasi he totongi nofo pe ko halsquoa ne maumaulsquoi ha melsquoa lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ia ke totongi ia lsquoe ha nilsquoihi pe ko e kotoa lsquoo e kau nofo totongiacute neongo pe ko hai nalsquoa ne fai lsquoa e maumau lsquoE lava lsquoo malsquou atu ha ngaahi falelsquoi lsquoi ha hoko ha makuku lsquoa e kau nofo totongiacute mei he Community Law Centres Citizens Advice Bureaux pea mo e valsquoa falelsquoi malsquoae fānau ako he ngaahi akolsquoanga (lsquounivesiti mo e ngaahi akolsquoanag pehe)

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakafisingarsquoi ha taha meiacute harsquoaacute ne nofo totongi

lsquoOku lsquoikai tali ke makatulsquounga lsquoi hono lsquooange lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fale nofolsquoanga pe ko hano fakaloloa atu ha aleapau nofo totongi ki ha taha koelsquouhi ko hono tulsquounga fakamali (marital status) tangata pe fefine talsquou motulsquoa lotu lsquooku kau ki ai pe ko hono lanu (matakali) lsquoE lsquoikai ngofua ke talsquoetali lsquoe he lenilootiacute ha taha koelsquouhi lsquooku lsquoikai halsquoane ngāue pe lsquooku toho penefiti Kapau lsquoe hoko ha melsquoa pehe ni lsquoe lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal pe ko e ū Human Rights Commission koelsquouhi ko e fakafaikehekehelsquoi (discrimination) eni lsquooku lsquoikai ke ngofua ke fai

Ko e hā lsquoa e Service Tenancy Ko e service tenancy ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga lsquoo e ngāuelsquoanga lsquooku ngāue aiacute lsquoo fakatatau ki he lsquoene aleapau pe ko e ngaahi fiemalsquou lsquoa e ngāuelsquoanga pe kautaha lsquooku ngāue ai lsquoOku kau lsquoa e falsquoahinga aleapau nofo totongi kolsquoeniacute lsquoi he tulsquoutulsquouni lsquoa e lao Residential Tenancies Act ka lsquooku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ki he totongi kimulsquoa (rent in advance) pea mo hono fakangata lsquoo e aleapauacute

ƨ Ko e totongi nofo

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe lsquoi hono tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole ki he nofo totongi mei he vahe lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute lsquooku ngāue ia malsquoae lenilootiacute) lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ke fakaleleilsquoi ha melsquoa mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

ƨ Ko e ngaahi taimi lsquoo e fakatokanga

Kapau lsquoe lsquoosi pe lsquoe malsquou ha fakatokanga lsquoe fakangata lsquoa e aleapau ngāue lsquoe fiemalsquou ke fai lsquoe he ngāuelsquoanga pe ko e tokotaha ngāue (employee) ha fuofua fakatokanga lsquoaki ha uike lsquoe 2 lsquoe lsquoosi ai pea mo e nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai ngofua ke fuofua lsquoosi lsquoa e aleapau nofo totongiacute ia kimulsquoa pea toki lsquoosi lsquoa e aleapau ngāue lsquoE lava ke toe nounou ange lsquoa e taimi fakatokanga pehe ni lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga malsquoa ha tokotaha ngāue lsquoe fakangāuelsquoi koelsquouhi ko e mavahe atu lsquoa e tokotaha ngāue lsquooku nofo aiacute

rsaquo lsquoe pehe lsquoe he lenilootiacute lsquoe fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

Kapau lsquooku ke fie nofo totongi he founga ni ndash service tenancy lsquoe lava ke mau tānaki atu ha ngaahi fakahinohino pea mo ha falelsquoi

Koloa lilsquoaki lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe lsquoikai lava ke lsquoave kotoa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa lsquoene koloa pe ngalsquootolsquoota lsquoi halsquoa ne mavahe pe hiki lsquoOku lsquoi ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e lao ki he ngaahi melsquoa ke fai ki ha koloa lsquooku lilsquoaki

rsaquo lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke lsquoave pe tolsquoo lsquoo laku ha melsquoakai mo ha melsquoa lsquoe ala mafu pe maumau ka kuo pau ke ne fuofua feinga ke fai ha fetulsquoutaki mo e tokotaha nofo totongiacute ke fetukutuku lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoe lilsquoaki he nofolsquoanga

rsaquo Kapau lsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave pea kuopau ke feinga lsquoa e lenilootiacute ke fakamahulsquoingalsquoi lsquoa e koloa ni ke fakatau atu pea bull ke ne laku pe fakalsquoauha lsquoa e koloa ni lsquoo kapau lsquoe

lahi ange lsquoa hono totongi ke lsquoave lsquoo tauhiacute lsquoi hano tulsquouaki atu ke fakatau (tukukehe kapau ko ha ngaahi naunau pepa pe tohi ndash personal papers) lsquooku mahulsquoinga ki he tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

26

bull kapau lsquooku laka hake lsquoa e mahulsquoinga lsquoo e koloa lsquoi hano lsquoave lsquoo tauhi kuopau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e koloa lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou hifo he lsquoaho lsquoe 35 pea ne toki fakatau atu he founga angamaheni

rsaquo Kuo pau ke tauhi malu lsquoe he lenilooti ha ngaahi pepa pē tohi kuo tuku lsquoe he tokotaha nofo totongi Kapau ko ha ngaahi pepa pe tohi mahulsquoinga eni pea nalsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 35 lsquoe kei tauhi pe lsquoeni lsquoe he lenilootiacute pe ko hono lsquoave ki lsquoapi polisi Kapau lsquoe lsquoave eni ki he kau polisi pea kuo pau ke ne tauhi lsquoa hono laulsquoi tohi tali totongi

rsaquo lsquoE lava ke halsquou lsquoa e tokotaha totongi nofo lsquoo lsquoave lsquoa lsquoene koloa kimulsquoa pea toki laku pe fakatau atu lsquoe he lenilootiacute ka kuo pau ke ne totongi lsquoa e fakamole ki hono tauhi mo e alā melsquoa pehē

rsaquo lsquoE lava ke tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngaahi fakamole ki hono uta atu lsquoo tauhi pea mo hono tulsquouaki fakatau atu lsquoo e koloa lsquoi ha palsquoanga lsquoe malsquou mei hono fakatau atu Ko e toenga lsquoo e palsquoanga lsquoe totongi ia ki he Tenancy Services

rsaquo lsquoE lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke ne malsquou lsquoa e palsquoanga ko ia ke tāpuni lsquoaki halsquoa ne ngaahi fakamole pē ka ngaahi molsquoua ange kiate ia (lsquoo hangē ko e totongi nofo nalsquoe telsquoeki ai ke malsquou maumau pea mo ha fakamole ki hono fakamalsquoa lsquoa e nofolsquoanga)

rsaquo lsquoI ha falsquoahinga taimi pē lsquoe lava lsquoa e lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ki ha melsquoa ke fai ki he koloa ni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 27

Ngaahi fale nofo totongi pooti

lsquoOku lsquooatu heni lsquoa e ngaahi fakahinohino ki he totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongi he ngaahi nofolsquoanga totongi pooti (boarding houses) lsquoOku kehekehe lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni ki he nofo totongi pootiacute mei he ngaahi nofo totongi kehe

ƨ Ko e hā lsquoa e boarding house

Ko e fale nofolsquoanga lsquooku lsquoi ai ha loki nofolsquoanga lsquoe 1 pe toe lahi ange ai pea mo e ngaahi naunau ke ngāuelsquoaki kotoa lsquoe he kau nofo totongiacute pea lsquooku nofo ai pe fokotulsquou ke lava lsquoo nofo ai ha kau nofo totongi lsquoe toko 6 pe lahi ange ai he taimi tatau

Ko e aleapau nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquooku lsquouhinga ia ki ha nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquoe alsquou pe lsquooku fakahangahanga ke toe laka atu he lsquoaho lsquoe 28 Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe nofo ia lsquoi he feitulsquou ke lava lsquoo mohe ai pea ngofua ke ne ngāuelsquoaki lsquoa e ngaahi naunau lsquoo e fale lsquooku lsquoataa ke ngāuelsquoaki lsquoe he kau nofo totongi kehe

Totongi pooni lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ha pooni lsquooku alsquou lsquoa hono mahulsquoinga ki he totongi nofo uike lsquoe 4 pea kuo pau ke ne lsquooange ha laulsquoi tali totongi ki ai Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house lsquoa e pooni lsquoo fakahū ki he Tenancy Services kimulsquoa he lsquoaho lsquoe 23 hili hono malsquou tukukehe kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pe toe silsquoi hifo ai Kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pē silsquoi hifo ai pea lsquoikai ha lsquouhinga lelei lsquoi hono puke lsquoo lsquoikai ke fakafoki lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ke fakafoki ange lsquoa e pooni

Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo ngaahi fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni 0800 737 666

Ko e totongi nofo rsaquo Kuo pau ke fai lsquoa e totongi nofo lsquoi hono taimi

totonu

rsaquo lsquoE lava ke hiki hake lsquoe he lenilootiacute lsquoa e totongi nofo hili halsquoa ne fai ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 28 kimulsquoa

Aleapau nofo totongi Ko e ngaahi melsquoa lsquoeni ke toe tānaki atu ki he ngaahi fakamatala lsquooku ha atu he peesi 8 lsquoo pehē ni

rsaquo pe lsquoe alsquou lsquoa e fuoloa lsquoo e nofo totongi lsquoo lsquoaho lsquoe 28 pē lōloa ange

rsaquo ha fika telefoni lsquoe 1 lsquoo e lenilootiacute pe toe lahi ange ai

rsaquo ko e fika lsquoo e loki lsquooku nofolsquoi

rsaquo pe lsquooku toe lsquoi ai ha taha nofo totongi kehe he loki ko ia pea ko e toko fiha

rsaquo ko e ngaahi melsquoa lsquoe fai lsquoe he lenilootiacute malsquoae tokotaha nofo totongiacute lsquoa ia lsquooku lsquoosi fakakau lsquoi he totongi nofo (kapau lsquooku lsquoi ai ha melsquoa pehē)

rsaquo fakahinohino ki he melsquoa ke fai ka hoko ha vela

rsaquo ha fakamatala pe ko e nofo totongiacute ko ha joint tenancy (nofo fakatokolahi) pea kapau ko ia lsquoa e ngaahi hingoa lsquoo e kau nofo kehe lsquoi he loki pooti lsquooku lsquoi he malumalu lsquoo e aleapauacute

rsaquo pe ko e fale nofo totongi pootiacute lsquooku pulersquoi lsquoe ha taha kehe ange meiacute he lenilootiacute lsquoa e hingoa pea mo e tursquoasila fetursquoutaki (kau ki ai ha fika telefoni) lsquoo e tokotaha ko ia

Ngaahi tulsquoutulsquouni ki he anga lsquoo e nofo lsquoE ngofua ki he lenilootiacute ke ne falsquou ha ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pea mo e ngaahi melsquoa ke fai malsquoae kau nofo totongiacute

lsquoE lsquooange ha tatau ki he tokotaha nofo totongiacute pea kuopau ke fokotulsquou ia ha feitulsquou ke lava lsquoo lau kotoa he taimi kotoa pē Kuo pau ke fuofua fai ha fakatokanga lsquoa e lenilootiacute kimulsquoa lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 7 lsquoo ka liliu lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale

lsquoE lava ha tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fale boarding house lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni

rsaquo ke fakamahino lsquooku lsquoikai fakalao ha tulsquoutulsquouni lsquoa e lenilootiacute ki hono fakalele lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo ke tuku mavahe pe liliu ha tulsquoutulsquouni kuo fokotulsquou pea mo e founga lsquooku fakahoko lsquoaki

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

28

ƨ Loka ki he fale nofolsquoanga

Ko e lenilootiacute lsquoo ha boarding house kuopau ke ne

rsaquo fokotulsquou mo tokangalsquoi lsquooku lsquoi ai lsquoa e loka ki he fale nofolsquoanga koelsquouhi ke hao mo malu

rsaquo tokangalsquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo totongi ke nau hū ki honau loki takitaha fale mālōlō pea mo e fale kaukau lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo kehe lsquoo ngāuersquoaki lsquoa e ngaahi feitursquou mo e nāunau kehe lsquoi he ngaahi houa fakapotopoto kotoa pē

rsaquo fakahoko ki ha kau nofo totongiacute lsquoe uesia kinautolu lsquoi ha liliu pe fetongi lsquoo ha folsquoi loka

Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne feinga ke fetongi ha loka lsquoi he fale talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute

rsaquo kuopau ke ne fakafoki lsquoa e ngaahi ki kotoa pē ki he lenilootiacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute Ko e kau nofo totongi lsquoi ha fale nofo totongi pooti lsquooku nau fatongiarsquoaki lsquoa hono fetongi lsquoo e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau ko ha ngaahi kalasi mersquoa fakatokanga kohu motursquoa ange lsquoeni lsquooku lsquoi ai hano maka lsquooku ala fetongi Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoo e fale nofo totongi pootiacute

Totonu ke hū lsquoOku lsquoataa ki he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ke ne hū ki he fale nofolsquoanga lsquoi ha taimi pe

lsquoE toki lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki talsquoe fuofua fai ha fakatokanga (notice) lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau

rsaquo e tali pe loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa silsquoi pea toki hū (pea kapau ko e loki lsquooku nofo ai mo ha nilsquoihi kehe lsquoi ha malsquou ha ngofua mei ha taha pe lsquoo kinautolu) pe

rsaquo lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute lsquoo makatulsquounga he ngaahi melsquoa lsquooku lsquoosi mahino mai lsquoe lsquoi ai ha fakatulsquoutamaki lsquoe hoko ki he molsquoui pe ko e maumau ki he nofolsquoanga pea ke ne hū lsquoo fakaleleilsquoi lsquoa e melsquoa ko ia pe

rsaquo ko halsquoa ne hū ke fai ha ngāue nalsquoe lsquoosi felotoi mo e tokotaha nofo totongiacute ke fai kaekehe pe ko hono fai ialsquoo fakatatau ki he tohi aleapau pe ko e tulsquoutulsquouni ki he fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pe

rsaquo ko e fai lsquoo fakatatau ki he tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki hili lsquoa hono lsquooange to tohi fakatokanga he houa lsquoe 24 kimulsquoa ki he tokotaha lsquooku nofo he lokiacute pe ko e kotoa lsquoo kinautolu lsquooku nau nofo he lokiacute lsquoo kapau lsquooku nau nofo tokolahi lsquoO kau atu ki ai lsquoa

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau nalsquoe telsquoeki ai ke fai ha sivi lsquoo lsquoosi ha uike lsquoe 4

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi mavahe atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha maumaulsquoi lsquoo e lao ni lsquoi ha founga kehe

rsaquo ke sio ai ha taha lsquooku fie nofo totongi pe ko ha tokotaha lsquooku ne fie fakatau lsquoa e fale

rsaquo ke lava ai lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakakato lsquoa hono fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he lao ni

rsaquo ke vakailsquoi ha ngāue nalsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute pe nalsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fai

rsaquo ke sio lsquoi he loki ha tokotaha fakamahūlsquoinga lsquoapi (registered valuer) fakafofonga fakatau lsquoapi (real estate agent) pe ko ha lsquoinisipekita fale (building inspector) koelsquouhi ke falsquou lsquoaki halsquoa nau fakamatala

lsquoI he hū lsquoa e lenilootiacute ki he loki lsquoi ha fale nofo lsquoanga boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne ala ki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute tukukehe kapau ke fai kae lava lsquoa e melsquoa nalsquoe ngofua ai ke hū

rsaquo ke ne fai ia he founga tuha mo fakapotopoto

rsaquo lsquooua nalsquoe ne fakamanamana pe ke fakamalohilsquoi

rsaquo lsquooua nalsquoa nofo ke toe fuoloa ange he taimi nalsquoe fiemalsquou ke fakakakato ai lsquoa e fatongia lsquoi he loki

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 29

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi lsquoE lava ke fakangata eni lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoaki halsquoa ne fakatokanga ki he lenilootiacute he houa lsquoe 48 kimulsquoa

lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke ne fakangata ha totongi nofo lsquoo kapau

rsaquo lsquoi he taimi pe ko ia lsquoo kapau lsquoe fakatupu pe kounalsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hoko ai lsquoa e bull maumau lahi ki he nofolsquoanga pē

bull fakatupu ha fakatulsquoutāmaki ki ha kakai pe ko ha koloa pe

bull fulsquou fakahohalsquoasi lsquoa e toenga lsquoo e kau nofo he fale

rsaquo lsquoaki ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoo kapau bull lsquoe lsquoosi ha lsquoaho 10 mei hono fakatokanga ke

totongi lsquoa e totongi nofo kuo telsquoeki ai ke totongiacute

bull kuo ngāuelsquoaki pe fakangofua lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoa e nofolsquoanga ke fai lsquoaki ha maumaulao

bull lsquooku telsquoeki ai ke totongi kakato lsquoa e totongi nofo pea lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi lilsquoaki pe hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute hili lsquoi ha vakailsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lokiacute pea ne fetulsquoutaki pea mo e tokotaha nofo totongi

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e fakatokanga lsquoaho lsquoe 14 lsquoo kapau ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue (service tenancy)

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 28 lsquoi ha toe falsquoahinga melsquoa kehe ange

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

30

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

Ngaahi lea lsquoUhinga

Koloa lilsquoaki Koloa nalsquoe tuku lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga hili halsquoane mavahe mei ai Vakai ki he peesi 25 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

Ko e tulsquoasila lsquooku tohilsquoi ange lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fai ki ai ha fetulsquoutaki pe lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo alsquou ki ha taimi kuo lsquoosi fakangata ai lsquoa e aleapauacute Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ha tulsquoasila lsquoo ha lsquoapi pe ko e puha meili Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe fika misini fax

Totongi mei he pangikē Ko hono alealsquoi lsquoe ha taha ke tolsquoo malsquou pē ha palsquoanga mei he lsquoene lsquoakauni he pangikē ke totongi atu ki taha kehe

Fale nofo totongi pooti Ko ha fale nofolsquoanga lsquooku nofolsquoi lsquoe ha kakai nofo totongi pooti Vakai ki he peesi 27 ki hono fakamatalalsquoi lsquoo e taimi lsquoe ngāuelsquoaki ai lsquoa e lao

Foomu ke fakahū aki lsquoa e pooni

Ko ha foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke lsquoave lsquoaki lsquoa e totongi lsquoo e pooni ki he potungāue Tenancy Services

Foomu ki hono fakafoki lsquoo e pooni

Ko e foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakafoki lsquoaki lsquoa e pooni nalsquoe totongi ki he potungāue Tenancy Services hili ha hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

Koloa Ko e ngaahi koloa pe naunau lsquoa e lenilootiacute lsquoo hangē ko e puipui lsquoaisi pe misini fō pe ko ha melsquoa lsquooku lsquoikai ko ha konga tulsquou malsquou lsquoo e fale

Ko e totongi huhulsquoi Ko ha palsquoanga lsquooku totongi ki he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakaleleilsquoi lsquoaki ha mole me maumau

Fixed-term tenancy (Nofo Totongi Taimi Tursquoupau)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoo ngata meiacute he lsquoaho kuo fokotursquou pau lsquoi he aleapau nofo totongiacute lsquoa ia lsquoe arsquou ki ai kuo lsquootomētiki pē lsquoa e liliu ia lsquoa e aleapauacute lsquoo hoko ko ha periodic tenancy (nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata) tukukehe kapau kuo lsquoosi fai ha felotoi ki heni lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

Puke fakalao fakatahalsquoi pe ko ha nilsquoihi pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko lsquoi he aleapau nalsquoa nau fakamolsquooni kotoa ki ai

Ko e kau nofo totongi kotoa pe lsquoe lsquoasi honau hingoa lsquoi he tohi aleapau te nau vahevahe pe lsquoinasi kotoa lsquoi he ngaahi maumau lsquoe hoko lsquoi he tohi aleapau Vakai ki he peesi 9 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Ko ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke fai lsquoaki ha nofo totongi

Ko ha tokotaha lsquooku ne pisinisi lsquoaki lsquoa hono fakafofongalsquoi ke lava lsquoo fakahoko ha alepau ke fai ha nofo totongi lsquoE ala fakatātā lsquoaki ha tokotaha lsquooku ne pulelsquoi ha lsquoapi nofolsquoanga pe ko ha fakafofonga fakatau lsquoapi

Tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo

Ko e tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo lsquoo fakatatau mo e totongi lsquooku fai lsquoe ha nilsquoihi kehe lsquoi ha nofolsquoanga meimei tatau he feitulsquou meimei tatau

Fakatonutonu Ko ha fakataha pe fetelefonilsquoaki lsquoo ngāuelsquoaki ha tokotaha fakatonutonu ke ne fakaleleilsquoi ha vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

Fakatokanga ke fakaleleilsquoi lsquoOku toe lsquoiloa ia ko e fakatokanga lsquoaho hokohoko lsquoe 14 lsquooku lsquooange ki he tokotaha ke ne fakaleleilsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko

Periodic tenancy (Nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoi ha vaharsquoa taimi lsquooku lsquoikai tuhursquoi pau Kuo pau ke fakahā atu lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fakatokanga lsquoo lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kapau lsquooku nau fie fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 90 Kā neongo lsquoeniacute lsquoe lava ke nau lsquooatu ha fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 42 lsquoi ha ngaahi makatursquounga pau Vakai ki he peesi 7

Property inspection report (līpooti sivi lsquoo e lsquoapiacute)

Lēkooti tohi lsquoo e lsquoapiacute kuo fakafonu fakataha lsquoe ha lenilooti mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongiacute lsquoAonga ke fakakau ki ai ha ngaahi tā Vakai ki he peesi 9

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 31

Ngaahi lea lsquoUhinga

Fiemālie fakaekinautolu Totonu fakalao lsquoa e kau nofo totongiacute ke fakarsquoaparsquoaparsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoenau nofo nonga mo malu fakaekinautoluacute

Totongi nofo ke fai ki mulsquoa Ko ha totongi nofo lsquooku fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi mulsquoa he taimi nalsquoe toki totonu ke totongi ai (lsquoo lsquoikai ke toe laka hake he uike lsquoe 2) Ko hono fakatātā ka totongi ha uike lsquoe 2 lsquoe he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho 1 lsquoo Me lsquoa ia ko hono totongi ia lsquoo e nofo mei he lsquoaho 1 ki he lsquoaho 14 lsquoo Me lsquoE toki fiemalsquou lsquoa e totongi hono hoko lsquoi he lsquoaho 15 lsquoo Mē

Ko e tohi fakatokanga fakafepaki

Ko hono fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoa e aleapau koelsquouhi ko ha lāunga nalsquoa ne fai pe ko halsquoa ne feinga ke fai ha melsquoa lsquooku lsquoosi fakangofua lsquoe he lao ke ne fai

Nofo totongi Ko ha fakangofua lsquoe he tokotaha lsquooku lsquoalsquoana lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ke nofo ai ha taha kae fakahoko ha totongi nofo

Tokotaha fakamaau lsquoi ha fakatonutonu lsquoo ha aleapau nofo totongi

Ko ha tokotaha taulsquoatāina lsquoi he Tenancy Tribunal lsquooku ne tali ha ngaahi fakamatala mei he ongo tafalsquoaki lōua pea ne fai ha tulsquoutulsquouni aofangatuku

Aleapau nofo totongi Ko e tohi aleapau kuo lsquoosi fakamolsquooni ai lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa pea toki lava ke hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lsquoapi nofolsquoanga pea lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai

Ko e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi

Ko e sino lsquoo tatau pē mo ha fakamaaulsquoanga lsquooku ne fai tulsquoutulsquouni ki ha palopalema lsquooku hoko he vā lsquoo e tokotaha nofo totongiacute pea mo e lenilootiacute koelsquouhi ke lava lsquoo veteange

Tulsquoutulsquouni mei he Fakamaāulsquoanga Nofo Totongi

Ko ha tohi lsquooku fakamahino ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi kuopau ke muimui kātoa ki ai

Motulsquoa mo lsquoilelsquoila Ko e ngaahi melsquoa lsquooku hoko ki ha nofolsquoanga lsquoi hano nofolsquoi lsquoo hange ko e fakalsquoau ke motulsquoa lsquoa e kāpeti pe ko e lsquoilelsquoila lsquoa e vali lsquoo e holisi

Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi ha melsquoa nalsquoe maumau pe ko ha ngāue ke fai lsquoi he nofolsquoanga

Tohi fakatokanga Ko ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakahā ki ha taha lsquooku lsquoi ai lsquoa e melsquoa lsquooku hoko lsquoo hangē ko ha teu mavahe atu pe ko e hiki hake lsquoa e totongi nofo

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)

Page 12: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

12

rsaquo hiki atu pe mavahe he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute bull lsquoave lsquoa lsquoene ngaahi ngalsquootolsquoota kotoa

bull fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e nofolsquoanga

bull fakafoki kotoa lsquoa e ngaahi ki kaati hū pea mo e ngaahi melsquoangāue ke fakaava lsquoaki lsquoa e fale taulsquoanga melsquoalele

bull lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa lsquoa e lenilootiacute

ƨ Ko e tokotaha nofo totongiacute ke lsquooua

rsaquo nalsquoa ne talsquoofi lsquoa e lenilootiacute lsquoi halsquoa ne hū ki he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo kapau lsquooku fakangofua ia lsquoe he lao

rsaquo ke kei nofo he lsquoapi nofolsquoanga lsquoi he lsquoosi pe fakangata lsquoa e aleapauacute

rsaquo lsquoe fakahohalsquoasi fakakinalsquoi mo uesia lsquoa e nofo nonga lsquoa e kaungalsquoapiacute mo ha kakai nofo totongi ofi atu pe ko ha fakangofua ha taha kehe lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute ke ne fai pehē

rsaquo lsquoe maumaulsquoi pe ko ha tukuange ki ha taha kuo ne tali ke lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga ke ne fai ha maumau lsquoilo pau pe fai lsquoi he talsquoetokanga

rsaquo lsquoe fai ha monomono pe liliu ha melsquoa lsquoi he lsquoapi tukukehe kapau nalsquoe lsquoosi kau lsquoi he alepauacute pe kuo ne malsquou ha tohi ke fakangofua mei he lenilootiacute

rsaquo uersquoialasi ha farsquoahinga founga haorsquoanga ki tursquoa lsquoi ha taimi lsquoo ha vela ndash lsquoo hangē ko hano torsquoo pe motuhi ha mersquoa fakatokanga kohu

rsaquo foaki atu lsquoa e aleapau nofo totongi ki ha taha kehe tukukehe kapau nalsquoe lsquoosi fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi lsquoo tali ke fai ia

rsaquo fakamanamanalsquoi pe taalsquoi fakangofua ha taha kehe ke ne fakamanamanalsquoi pe taalsquoi lsquoa e lenilootiacute pe ko ha fāmili lsquoo e lenilootiacute pe ko ha fakafofonga lsquoo e lenilootiacute pe ko ha tokotaha lsquooku nofo he falē pe kaungālsquoapiacute

rsaquo fai ha maumaulao lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga pe fakangofua ha taha ke ne fai ha maumaulao

rsaquo liliulsquoi lsquoa e loka he lsquoi he nofolsquoanga talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute ke fai ia

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 13

Ngaahi lsquoapi nofo totongi māfana ange mātursquou ange malu mo hao ange

Ko e ngaahi lsquoapi morsquoui leleiacute lsquooku māfana ange mātursquou ange pea malu mo hao ange - pea lsquooku lahi ange ai lsquoa e faingamālie ke nofo lōloa ange lsquoi ai ha kau nofo totongi lelei Kuo hoko lsquoa e ngaahi liliu ki he lao nofo totongiacute lsquoa ia narsquoe kamata lau meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2016 ke lsquoi ai ha ngaahi totonu mo ha ngaahi fatongia lahi ange ki he kau lenilootiacute mo e kau nofo totongi lsquoi ha ngaahi lsquoapi nofo totongi ngaahi lsquoapi fairsquoanga pooti ngaahi kalavana (caravans) totongi ngaahi fale fairsquoanga mohe mavahe meiacute he fale lahiacute (sleepouts) mo e ngaahi fale pehee lsquoOku marsquou atu ha fakamatala fakaikiiki lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

lsquoOku fakahaofi morsquoui lsquoa e lsquoi ai ko ia lsquoa ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquooku ngāue lelei Kuo pau ke fakapapaursquoi lsquoe he kau lenilootiacute kuo nau fokotursquou ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquooku fenāpasi mo e ngaahi fiemarsquou lsquoa e lao ndash lsquoa e farsquoahinga totonu lsquoi he feitursquou totonu Kuo pau ke nau fakapapaursquoi ko e ngaahi fakatokanga kohuacute

rsaquo lsquooku nau ngāue lelei lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo lsquooku nau ngāue lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongi kotoa pē lsquoo kau ki ai hano fokotursquou ha ngaahi maka lsquooku morsquoui

Kuo pau ke fetongi lsquoe he kau nofo totongiacute ha ngaahi maka kuo mate lolotonga lsquoenau nofo totongiacute lsquoo kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa ange lsquooku ala fetongi honau maka

Ko e kau nofo totongi pootiacute lsquooku nau fatongiarsquoaki ke fetongi lsquoa e ngaahi maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa ange lsquooku fiemarsquou ke fetongi honau maka Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoi he fale noforsquoanga pootiacute

Kuo pau ke lsquooua narsquoa maumaursquoi torsquoo lsquoo lsquoave pe motuhi lsquoe he kau nofo totongiacute ha mersquoa fakatokanga kohu lsquoo kau ki heni hono torsquoo lsquoo e maka tukukehe kapau ko ha lsquoai ke fetongi ha maka kuo mate lsquoi he taimi pē ko ia Kuo pau foki ke nau fakahā ki he lenilootiacute lsquoi he faingamālie vave taha kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi palopalema lsquoi he mersquoa fakatokanga kohuacute

Ko ha lenilooti kuo lsquoikai ke ne faipau ki hono fatongia tauhi lsquoo e mersquoa fakatokanga kohuacute lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea parsquoanga lsquoo arsquou hake ki he $4000 Ko ha tokotaha nofo totongi lsquooku lsquoikai ke ne faipau ki hono ngaahi fatongia ki hono tauhi lsquoo e mersquoa fakatokanga kohuacute lsquookuacute ne fakahoko ha

ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea parsquoanga lsquoo arsquou hake ki he $3000

lsquoArsquoahi atu ki he uepisaiti lsquoa e Tenancy Services ke ke lsquoilo lahi ange mei ai felāversquoi mo e feitursquou ke fokotursquou ai lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute ngaahi farsquoahinga mersquoa fakatokanga kohu ke ngāuersquoakiacute taimi ke fetongi ai lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute mo e maka pea mo e founga ki hono fakatau mo fokotursquou kinautoluacute

Ngaahi Fakamatala ki he lsquoAofi Fakamāfana (Insulation Statements) lsquooku fiemarsquou lsquoi he aleapau nofo totongiacute Meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2016 ko e ngaahi aleapau nofo totongi kotoa pē kuo pau ke fakakau lsquoi ai ha Fakamatala ki he lsquoAofi Fakamāfana kuo fakamorsquooni ki ai lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā ai pe lsquooku lsquoi ai ha lsquoaofi fakamāfana lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute pea mo hono tursquoursquoanga farsquoahinga mo e tūkunga lsquoOku lsquouhinga lsquoeni ke lsquoilo lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoa e mersquoa ke nau lsquoamanaki atu ki ai lsquoi he hoko mai lsquoa e farsquoahitarsquou momoko pea nau fakahoko ha tursquoutursquouni lsquoo fakatefito lsquoi he kakato lsquoo e fakamatala

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

14

Ko ha lsquoaofi fakamāfana lelei ko e founga lsquoaonga taha pē ia ke tokoni ki hono tauhi lsquoi fale lsquoa e lsquoea māfana lolotonga lsquoo e farsquoahitarsquou momoko pea lsquoi tursquoa lsquoi he lolotonga lsquoo e farsquoahitarsquou māfana lsquoOku faingofua pea marsquoamarsquoa ange ai lsquoa hono fakamāfanarsquoi lsquoo e lsquoapiacute pea fiemālie mo morsquoui lelei ange lsquoa e nofo lsquoi aiacute

Ko ha lenilooti lsquooku lsquoikai ke ne fakahoko kakato ha Insulation Statement pe fakakau lsquoi ai ha mersquoa lsquooku nau lsquoilo lsquooku tarsquoemorsquooni pe takihala lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea lsquooku arsquou hake ki he $500

lsquoOku pau ke lsquoaofi fakamāfana lsquoa e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2019 Ko ha lsquoaofi fakamāfana forsquoou fakafetongi forsquoou pe fakalahi lsquooku fokotursquou lsquoi ha lsquoapi nofo totongi hili lsquoo e lsquoaho 1 Siulai 2016 kuo pau ke ne maarsquousia lsquoa e ngaahi fiemarsquou ko ia lsquoe kamata lau meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2019 Kuo pau ke fokotursquou ha lsquoaofi fakamāfana ki he lsquoaofi lsquoo e lsquoatofata pea mo e falikiacute lsquoi he feitursquou lsquooku malava ke fakahoko ai lsquoeniacute lsquoOku lsquoikai ha fiemarsquou tursquoupau ia ke lsquoai ha lsquoaofi fakamāfana ia lsquoi he ngaahi holisiacute

lsquoArsquoahi ki he uepisaiti lsquoa e Tenancy Services ke ke lsquoilo lahi ange mei ai lsquoa e ngaahi fiemarsquouacute lsquoa lsquoia lsquooku kehekehe pē lsquoeni ki he ngaahi vahefonua takitaha lsquoi Nursquou Sila Fakapapaursquoi lsquookuacute ke fakamaheni mo e ngaahi fiemarsquou mahursquoinga ki he malu mo hao ki hono fokotursquou pe monomono ha lsquoaofi fakamāfana pe ko harsquoo lsquoomai ha kau ngāue fakapolofesinale ke nau fakahoko lsquoeni Kuo pau ke faipau hono fokotursquou lsquoo e lsquoaofi fakamāfana ki he ngaahi tursquoutursquouni fakalao pea ke siofi pau lsquoeni lsquoo fakatatau ki he NZ Standard NZS 42462016 lsquoOku lsquoi ai lsquoa e fakamatala lsquoaonga lsquooku marsquou atu lsquoi he uepisaiti lsquoa e EECA Energywise felāversquoi mo e ngaahi tursquoutursquouni falalao forsquoouacute pea mo e malu mo hao lsquoo hono fokotursquou lsquoo e lsquoaofi fakamāfana wwwenergywisegovtnzat-homeinsulation

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e kau lenilooti lsquoe nirsquoihi te nau ala lsquoatā atu ki ha ngaahi lsquoaofi fakamāfana lsquooku fakaparsquoanga fakakonga (subsidised) lsquooku fokotursquou lsquoi he malumalu lsquoo e polokalama Warm Up New Zealand Healthy Homes Vakai ki he wwwwarmupnzconz ki ha fakamatala lahi ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi kōsilio fakakolo lsquoe nirsquoihi lsquoi Nursquou Sila lsquooku nau fakarsquoatā ke tānaki atu lsquoe he kau marsquou lsquoapiacute lsquoa e fakamole ki he lsquoaofi fakamāfana ki he lsquoenau totongi tukuhau marsquou lsquoapiacute (rates) pea nau totongi fakafoki eni lsquoi ha tarsquou lsquoe hiva nai

Ko ha lenilooti lsquooku lsquoikai ke ne faipau ki he tursquoutursquouni fakalao ki he lsquoaofi fakamāfana lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia lsquoi ha tautea parsquoanga lsquooku arsquou hake ki he $4000

lsquoOku fiemarsquou ke fakamāfanarsquoi mo lsquoea lelei lsquoa e ngaahi lsquoapiacute lsquoOku totonu ke fakakaukaursquoi lsquoe he kau lenilootiacute lsquoa e founga ke lava ai lsquoe he lsquoenau kau nofo totongiacute lsquoo fakamāfanarsquoi mo lsquoai ke fetāfeaki lelei ai lsquoa e lsquoea lsquoi honau lsquoapi nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai fiemarsquou ia ke fokotursquou lsquoe he kau lenilootiacute ha mersquoa fakamāfana lsquoi he loki kotoa pē kā kuo pau ke fakafaingamāliersquoi lsquoe he kau lenilootiacute ha farsquoahinga founga fakamāfana lsquoi ha loki talanoa (lsquoi he malumalu lsquoo e Housing Improvement Regulations) Fetursquoutaki ki horsquoo kōsilio fakafeitursquouacute ke marsquou atu ha falersquoi felāversquoi mo e farsquoahinga founga fakamāfana kuo tali ke ngāuersquoaki lsquoi ho feitursquouacute

Ko e lsquoikai fersquounga ko ia lsquoa e lsquoea māfana mo e lsquoikai fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoe lava ke tupu ai ha tupu lsquoa e tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquou lsquoi he lsquoea lsquoOku totonu ke fakakaukau lsquoa e kau lenilootiacute ki he founga ke nau fakapapaursquoi ai lsquooku lava lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoo tokangarsquoi lsquoa e fetāfeaki lsquoa e lsquoea lsquoi he lsquoapiacute kae kei tauhi ai pē lsquoa e malu mo hao lsquoE lelei ke lsquoi ai ha fanga kirsquoi mersquoa teke fakamarsquou (stays) lsquoi he matapā teke

lsquoOku fakafatongiarsquoaki lsquoa e kau lenilootiacute lsquoa hono tauhi ke lsquoi he tursquounga lelei lsquoa e ngaahi mersquoa ki he fakamāfana mo e fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tafursquoanga afi lsquooku kei ala ngāuersquoaki kuo pau ke malu mo hao lsquoa e fakamanava lsquoahuacute (chimney) pea fakamarsquoa marsquou pē (vakairsquoi horsquoo aleapau malursquoiacute) Ko e lelei taha ke tāpuni malu lsquoaupito ha tafursquoanga afi lsquooku lsquoikai lsquoi ha tursquounga lelei ki hano ngāuersquoaki ke tarsquoofi hano ngāuersquoaki ia lsquoe he kau nofo totongiacute pea mo fakasirsquoisirsquoi lsquoa e hū mai lsquoa e lsquoea momoko lsquoOku toe fakafatongiarsquoaki foki lsquoa e kau lenilootiacute lsquoa hono matauhi hokohoko ke lsquoi ha tursquounga lelei ha ngaahi farsquounga fakamāfana mo fakatafe ki he lsquoea lsquoE lava ke fili lsquoe he kau lenilootiacute ke tapui lsquoi loto lsquoi he aleapau nofo totongiacute hano ngāuersquoaki ha hita fakamāfana kasa LPG lsquooku lava lsquoo lsquounuakirsquoi holo koersquouhiacute he ko e ngaahi hita lsquooku lsquoikai fakamanava ki tursquoa (unflued) lsquooku nau tukuange ha lsquoea ngarsquoungarsquou mo lsquouli ki he lsquoea lsquoi loto lsquoi he lsquoapiacute lolotonga lsquoo hono liliu lsquoo e kasa ki he lsquoea māfana (combustion)

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 15

Ko e founga faingofua taha ki he kau nofo totongiacute ke tauhi lsquoa e fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoi honau lsquoapiacute lsquoo arsquou pē ki he farsquoahitarsquou momoko ko hano toutou fakaavaava lsquoa e ngaahi matapaa mo e ngaahi matapā teke ke hū mai ha lsquoea forsquoou ki ai lsquoOku mahursquoinga lsquoa e fetāfeaaki lelei lsquoa e lsquoearsquo ki hono tauhi lsquoa e lsquoea leleirsquo lsquoi fale pea fakasirsquoisirsquoi ai lsquoa e lsquoea ngarsquoungarsquouacute lsquoo faingofua ange ai hano fakamāfanarsquoi lsquoo e falersquo

Tarsquoofi lsquoa e tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquouacute Ko e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē kuo pau ke lsquoi ha tursquounga marsquoa fersquounga kimursquoa pea toki tuku atu ke fai ai ha nofo totongi lsquoOku kau ki heni harsquoa ne hao meiacute he tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquouacute lsquoOku totonu ke tauhi lsquoe he kau nofo totongiacute honau lsquoapiacute lsquoi ha tursquounga lsquoe lsquoikai hoko ai ha tuhituhi mo ha ngarsquoungarsquou lsquoOku kau ki heni hano tauhi ke lsquoi he tursquounga lelei lsquoa e lsquoea lsquoi he fale pea mo hono holo lsquoo e tuhituhiacute lsquoi he taimi lsquooku lsquoasi mai aiacute

Kimursquoa pea nau toki hiki ki ha lsquoapi nofo totongi lsquooku totonu ke fakahoko hano sivi lsquoe he lenilootiacute mo e kau nofo totongiacute lsquoa e lsquoapiacute lsquoi he taimi tatau lsquoo fakatokangarsquoi ha ngaahi fakarsquoilonga lsquoo ha tuhituhi pe ngarsquoungarsquou pea nau felotoi ai ki he taimi mo e founga ke fakaleleirsquoi ai lsquoeniacute ko ha konga ia lsquoo e aleapau nofo totongiacute

Ko e ngarsquoungarsquouacute lsquooku farsquoa fakatupunga ia lsquoe ha ngaahi mersquoa mei tursquoa ndash vakairsquoi lsquoa e ngaahi fakataliacute pe lsquooku marsquoa pe lsquooku ngāue lelei lsquoa e ngaahi paipa fakataliacute mo e ngaahi fakatafengavaiacute lsquoI ha lsquoapi lsquooku fakavarsquoe pou vakairsquoi pe lsquooku mātursquou lsquoa e kelekele pea lsquooku lsquoikai ha ngaahi mama

Tauhi ho lsquoapiacute ke malu Ko ha lsquoapi lsquooku malu lsquooku hoko ia ko ha fakanonga ki he kau nofo totongiacute mo e kau lenilootiacute Ko e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē lsquooku fiemarsquou ke malu fersquounga Kuo pau ke fokotursquou lsquoe he lenilootiacute ha ngaahi loka pe ngaahi mersquoa pehē koersquouhiacute ke malu lsquoa e lsquoapiacute lsquoE lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke torsquoo tānaki pe liliu ha farsquoahinga loka tersquoeki marsquou ha fakangofua lsquoa e tokotaha lsquoe taha Ko hano fakahoko lsquoeni tersquoeki fai ki ai ha felotoi pea lsquoikai lsquoi ai ha lsquouhinga lelei ki ai lsquooku tarsquoefakalao ia pea lsquoe ala hilifaki ki ai ha tautea kapau lsquoe lsquoave lsquoeni ki he Tenancy Tribunal

Kapau lsquooku fokotursquou lsquoe he lenilootiacute ha farsquounga lersquoo fakatokanga (security alarm system) lsquookuacute ne fatongiarsquoaki hono tauhi lsquoeni ke lsquoi ha tursquounga lelei Kapau lsquooku lsquoikai ha farsquounga lersquoo pehē ni ka lsquooku fie fokotursquou lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke ne fuofua marsquou ha fakangofua ki heni meiacute he lenilootiacute Ko e fatongia leva ia lsquoo e tokotaha nofo totongiacute ke ne tauhi lsquoeni ke lsquoi ha tursquounga lelei lsquoI he ngatarsquoanga lsquoo e taimi nofo totongiacute ko e fatongia ia lsquoo e tokotaha nofo totongiacute ke ne torsquoo lsquoa e farsquounga lersquoo pea mo fakapapaursquoi lsquooku lsquoikai hoko ai ha maumau

lsquoI he ngatarsquoanga lsquoo e taimi nofo totongiacute kuo pau ke fakafoki lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoa e ngaahi kī kotoa mo e ngaahi nāunau malursquoi kotoa pē (lsquoo hangē ko e limouti ki he taursquoanga mersquoalele pea mo ha ngaahi kī kaati) ki he lenilootiacute Kapau lsquooku lsquoikai malava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakafoki kotoa lsquoa e ngaahi kī narsquoe lsquooatu ki aiacute lsquoe lava ke lsquoekersquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole kakato ki he ngaahi kī pea mo e loka lsquooku nau felāversquoi ki aiacute lsquoE lava ke femahinorsquoaki lōua lsquoa e ongo tafarsquoakiacute ki hono fetongi lsquoo ha ngaahi kī kuo mole pe ko ha ngaahi loka

Kapau lsquoe lsquoikai lava ke malu fersquounga lsquoa e lsquoapi nofo totongiacute lsquoo lsquoikai tupunga meiacute ha forsquoui lsquoo e tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke ne fakahoko atu lsquoeni ki he lenilootiacute lsquoOku totonu ke fakafetongi pe monomono leva lsquoa e ngaahi loka lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakahoko lsquoeni lsquoe ia pē pea kole ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki ange

Tauhi lsquoa e ngaahi lēkootiacute lsquoOku fiemarsquou lsquoa e kau lenilootiacute ke nau tauhi lsquoa e ngaahi lēkooti ki he totongi nofo totongiacute mo e pooniacute lsquoo arsquou ki he tarsquou lsquoe 7 meiacute he tarsquou fakatukuhau lsquooku nau felāversquoi ki aiacute lsquoOku totonu ke tauhi lsquoe he lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute fakatoursquoosi lsquoa e ngaahi tatau lsquoo e ngaahi mersquoa fakapepa kotoa pē lsquooku felāversquoi mo e lsquoapi nofo totongiacute lsquoi he lolotonga lsquoo e taimi nofo totongiacute pea lsquoi he māhina lsquoe 12 hili lsquoa e ngata lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ko e ngaahi mersquoa fakapepa ni lsquooku totonu ke kau ki ai lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea mo ha ngaahi feliuliuaki pe fakaforsquoou narsquoe fakahoko ki ai ngaahi līpooti ki ha lsquoarsquoahi sivi lsquoo e lsquoapiacute morsquoua vai ngaahi lsquoinivoisi pe ngaahi līpooti kehe ki ha ngaahi ngāue narsquoe fakahoko ki he lsquoapiacute lsquoo hangē ko ha ngāue

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

monomono pe fakamarsquoa pea mo ha ngaahi tatau lsquoo ha ngaahi tohi pe lsquoīmeili narsquoe lsquoave mo tali mai meiacute he tokotaha lsquoe taha lsquoOku marsquou atu lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoa e fakamatala lahi ange mo ha foomu ke tokoni ki he kau lenilootiacute ke tauhi ke tonu lsquoenau lsquofakamatala fakanounou ki he nofo totongiacutersquo

Muimuirsquoi hono tauhi lsquoo e ngaahi tursquounga mārsquoulalo taha ki he ngaahi faleacute Ko e tokolahi taha lsquoo e kau lenilootiacute mo e kau nofo totongiacute lsquooku nau fakarsquoamu ke fakahoko lsquoa e mersquoa lsquooku totonuacute lsquoi hona vā fengāuersquoakiacute Kā neongo eniacute lsquoi he taimi lsquooku fili ai ha lenilooti ke lsquooua te ne fua hono fatongia pe lsquooku lsquoi ai ha maumau lahi kuo hoko ki he Lao lsquooku lsquoi ai lsquoa e mafai mavahe lsquoo e The Tenancy Compliance and Investigations Team (Ko e Timi ki he Nofo Totongiacute mo e Ngaahi Fakatotolo) ke nau fakahoko ha ngaahi ngāue mo ha ngaahi founga lsquooku hoa mo e fiemarsquou ke fakahoko lsquoa e ngaahi tursquoutursquouniacute ke fakapapaursquoi lsquooku fai ha ngāue ki he kau lenilooti ko ia

Ko e ngaahi kaveinga lsquoe sio ki ai lsquoa e timiacute lsquooku kau ki ai lsquoa e taimi

rsaquo lsquooku ala hoko ai lsquoa e tūkunga lsquooku lsquoi ai lsquoa e lsquoapiacute ke ala matursquoutāmaki lahi ai lsquoa e morsquoui lelei mo e malu mo hao lsquoa ha taha

rsaquo kuo fakahoko ai lsquoe he lenilootiacute ha maumau lahi pe kuo hokohoko lsquoa lsquoene maumaursquoi lsquoa e Residential Tenancies Act

rsaquo lsquooku hoko ai lsquoa e tōrsquoonga lsquoa e lenilootiacute ke hōloa ai lsquoa e falala lsquoa e kakai lsquoo e fonua ki hono fakahoko lsquoa e tursquoutursquouni lsquoa e lao

Ki ha fakamatala lahi ange vakai ki he wwwtenancygovtnz lsquoE lava ke ke fetursquoutaki ki he Compliance and Investigations Team lsquoaki horsquoo telefoni ki he 0800 TENANCY (0800 836 262) pe lsquoīmeili ki he rtacompliancembiegovtnz

16

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 17

Ko hono fakaleleilsquoi ha ngaahi melsquoa

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo tulsquoutulsquouni ki he tokotaha nofo totongiacute ke ne fakamalsquoa lsquoa e lsquoapi nofolsquoangaacute pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoa ne fai

Kapau nalsquoe pehē lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fai ia pea ke tohi leva lsquoo fakahā ange lsquoe tukuatu lsquoa e lsquoaho lsquoe 14 ke fai ai lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo malsquou ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz Kapau lsquoe lsquoikai ke fakaleleilsquoi pe ngaahi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e maumauacute lsquoe lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke nau faitulsquoutulsquouni ke fai ia Kapau ko ha palopalema lsquoeni lsquooku fulsquou lahi fau lsquoe lava ke tulsquoutulsquouni lsquoe he Tribunal ke fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau lsquooku ne fiemalsquou ke fakaleleilsquoi lsquoe he lenilootiacute ha melsquoa

lsquoOku pehē lsquoe he lao kuo pau ke fakahoko lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoi he vave taha lsquoe ala lava lsquoo ka maumau ha mersquoa pe hoko ha palopalema Ko e founga lelei taha ke solova ai lsquoa e palopalema ko ha talanoa ki heni mo horsquoo lenilootiacute lsquoo vakai pe lsquoe lava ke mo kaungā fakahoko ha mersquoa ki heni

Kapau lsquoe lsquoikai ngāue lsquoeni lsquooatu ha lsquonotice of remedyrsquo (vaharsquoa taimi ke fai ai ha ngāue ki ai) lsquoo lsquooatu ai ha vaharsquoa taimi fakapotopoto ki he lenilootiacute ke fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema Ko ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquooku fakatefito ia lsquoi he mersquoa lsquooku fiemarsquou ke monomono lava ke marsquou lsquoa e ngaahi kongokonga vaharsquoa taimi ke fakahoko ai ha lsquoeke totongi malursquoi (kapau lsquooku kaunga atu lsquoeni) pea mo e taimi lsquoatā lsquoo e kau ngāue lsquoi he tafarsquoaki ko ia ke fakahoko lsquoa e ngāue (kapau lsquoe fiemarsquou) lsquoOku totonu ke fakakaukau lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he ngaahi mersquoa ko lsquoeniacute pea mo e fakavavevave lsquoo e fiemarsquouacute lsquoi he taimi lsquooku nau fakakaukaursquoi ai lsquoa e vaharsquoa taimi ke tuku atu ki he lenilootiacute ke fakahoko ai lsquoa e ngāue lsquoE lava ke lsquoi ai ha

solovarsquoanga fakataimi kae lsquooua leva kuo lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakaukaursquoi lsquoa e ngaahi mersquoa ke fakahoko

Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngāue pea solova lsquoa e palopalema lsquoe lava leva lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo tohi kole ki he Tenancy Tribunal ke marsquou mai ha work order (tursquoutursquouni ki ha ngāue ke fakahoko) lsquoo lsquoi ai ha forsquoi fili ke ngāuersquoaki lsquoa e totongi nofo ke fakahokorsquoaki lsquoa e ngāue kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe fakarsquoamu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoa e aleapau nofo totongiacute lsquoo hangē kapau lsquookuacute ne lsquoi he malumalu lsquoo ha nofo totongi fixed-term (taimi tursquoupau) kuo pau ke lsquooatu lsquoi he tohi lsquonotice of remedyrsquo ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquoa ia lsquoe lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho hokohoko lsquoe 14 ke ne fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema lsquoI he ngaahi taimi lsquoe nirsquoihi lsquoe ala fakapotopoto ke lsquooatu ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi lsquooku laka hake lsquoi he lsquoaho lsquoe 14

Kuo pau ke ke fakarsquoatā ha taimi fersquounga ki he ngaahi fakahoko fatongia lsquoo hangē ko hano lī meili pe lsquoīmeili atu lsquoo e tohi fanongonongo lsquoOku marsquou atu ha fakamatala lahi ange pea mo ha tatau lsquoo e rsquo14 day notice to remedyrsquo lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoi he wwwtenancygovtnz lsquoa ia lsquookuacute ne toe fakamarsquoalarsquoala atu foki lsquoi ai lsquoa e ngaahi taimi ki he fakahoko fatongia

ƨ Ko e hā ha melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau ko e ngāue ni lsquooku fulsquou fiemalsquou ke fai fakavavevave

Kapau ko e melsquoa ni lsquoe ala lavea pe hoko ai ha fakatulsquoutāmaki ki ha taha pe maumau kehe kuo pauke fakahoko ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai malsquou lsquoa e lenilootiacute ke tala ki ai pea lsquoe lava ke fai lsquoa e fakaleleilsquoiacute pe ngaahi ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoE lava ke nau lsquoekelsquoi ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki lsquoa e fakamole nalsquoe faiacute Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi ia lsquoe he lenilootiacute pea lsquoe lava ke kole tokoni lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

18

ƨ lsquoE lava ke tuli pe kapusi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e tokotaha nofo totongiacute koelsquouhi ko lsquoene lāunga

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe fakahā lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ke mavahe koelsquouhi ko ha lāungalsquoi lsquoa e lenilootiacute pe ko hano fakahā ki he valsquoa ngāue Tenancy Services ha melsquoa kuo hoko lsquoOku ala ui ia ko e retailatory notice pe ko e tohi fakatokanga fakafepaki (koelsquouhi ko e lāunga) lsquoOku hā lsquoi he lao lsquooku lsquoikai ngofua ki he lenilootiacute ke ne fai ha fakafepaki (retaliatory notice) pehē lsquoE lava ke fakahā lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal kapau lsquooku ne tui kuo fai lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga fakafepaki lsquoE vakailsquoi leva lsquoe he Tenancy Tribunal pe ko e fakatokanga ni nalsquoe fai fakalao ia lsquoo makatulsquounga he lsquouhinga totonu) pe te nau fakatalsquoelsquoaongalsquoi lsquoa e fakatokanga ni

ƨ lsquoE lava fēfē ke tokoni atu lsquoa e valsquoa Tenancy Services ke fakalelei lsquoi ha ngaahi fehaalaaki

Ko e melsquoa ke fuofua faiacute ke fai ha femahinolsquoaki mo ha fetalanoalsquoaki fekaulsquoaki mo e melsquoa nalsquoe hoko Taimi lahi ko e ngaahi melsquoa ni nalsquoe tupu pē ia mei he fetalsquoemahinolsquoaki pe ko ha fehaalaaki Vakai ki he ngaahi fakahinohino lsquooku lsquooatu lsquoi he lsquoemau uepisaiti ki he ngaahi founga kehekehe ke mo lava ai lsquoo vetelsquoaki lsquoa e ngaahi faingatalsquoalsquoia lsquoi homo vaa

Kimulsquoa pea ke toki lea ki holsquoo lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo Fakapapaulsquoi lsquooku lsquoosi mahino lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku ke tokanga pe hohalsquoa ki ai lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe toe mahino ange ki he tokotaha koia lsquoa e melsquoa ni lsquoo kapau te ke hikilsquoi pe tohilsquoi hifo

rsaquo Mateuteu ke ke fakahā ange pe koe ha halsquoo fokotulsquou ke lava ai lsquoo tolona lsquoa e palopalema Fakamatalalsquoi ke mahūlsquoinga mālie mo mahino lsquoa e palopalema pea lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke fai lsquoaki hano fakaleleilsquoi

rsaquo lsquoE lava ke ke tohi pe fakahoko ha fakatokanga (Notice to remedy) lsquooku lsquoi ai lsquoa e fakaleleilsquoi lsquooku fiemalsquou ke fakahoko Ko e tohi fakatokanga (Notice to remedy) lsquoe tukuatu ai ha lsquoaho lsquoe 14 ki he tokotaha ko ia ke ne fai e fakalelei lsquoOku lsquoi ai ha tatau lsquoo e ngaahi tohi fakatokanga pehē ke ke falsquoifalsquoitaki ki ai lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

ƨ Founga Fakalelei Fakavavevave (FastTrack Resolution)

Ko e founga fakaleleilsquoi fakavavevave eni mo lava ke felotoi ai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo hili ha fetalsquoemahinolsquoaki lsquoi ha ngaahi melsquoa lsquoo hangē ko e tōmui lsquoo ha totongi nofo pē ko ha ngaahi molsquoua ke totongi (lsquoo hangē ko e totongi tukuhau vai pē water rates) lsquoOku ne fakalsquoailsquoai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha nofo totongi ke na lava pē lsquoo fai ha femahinolsquoaki pē felotoi pea ke na lototaha ke fai ha tulsquoutulsquouni lsquoe ha tokotaha fakatonutonu (mediator) lsquoo lsquoikai ke toe fiemalsquou ke na fakataha lsquoo fai ha fefakatonutonulsquoaki

Ko e Fakatonutonu Fakavavevave lsquooku tuha mo taau ia lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha felotoi pea ke fakahoko ia ko ha tohi tulsquoutulsquouni mei ha tokotaha fakatonutonu (mediatorlsquos order)

rsaquo ko e felotoi ni lsquooku faingofua mo mahino lsquoaupito ki he lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo pe

rsaquo nalsquoe lsquoosi lsquoi ai lsquoa e talanoa felotoi pē ia kimulsquoa pea iku lsquoo kei hoko atu pē lsquoa e faingatalsquoalsquoia pea toe lava lsquoo fai ha felotoi folsquoou ki ai

lsquoOku lava ke toe fakaikiiki atu eni lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnzdisputesfasttrackshyresolution

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai ke mo felotoi lsquoe lava ke mo ōmai ke tau fakatonutonu (mediation)

Kumi tokoni mai kia kimautolu lsquoaki halsquoo kole ki he Tenancy Tribunal Ko e totongi lsquoo ha tohi kole ko e $2044 lsquoI hono malsquou lsquoo holsquoo tohi kole te mau teuteu leva ke fai lsquoa e fakatonutonuacute

Ko e founga fakatonutonuacute (mediation) lsquooku fai lsquoaki ia ha lsquooatu ha faingamālie ke mo fakataha lsquoo alealsquoi lsquoa e melsquoa nalsquoe hoko pea mo felotoi he melsquoa ke fakaleleilsquoi lsquoakiacute pea ke tokonilsquoi kimoua lsquoe ha tokotaha fai fakatonutonu (mediator) lsquoE tokoni lsquoa e tokotaha fakatonutonu ke fakamahino atu a e ngaahi melsquoa lsquooku fai ai lsquoa e talsquoefiemālie pea ke feinga ke alsquou ki ha felotoi

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 19

ƨ lsquoOku fēfē lsquoa e founga lsquoo e fakatonutonuacute

lsquoE lava lsquoo fai eni lsquoi ha fetelefonilsquoaki pe ko ha femātaaki lsquoOku maheni lsquoaupito lsquoa e kau fai fakatonutonuacute mo e ngaahi melsquoa fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute ka lsquooku lsquoe lsquoikai ke nau kau ki ha tafalsquoaki pea lsquoe lsquoikai ke nau fai tulsquoutulsquouni atu lsquoOku fakapulipuli pea lsquooku tuku atu ke mo felotoi mo e tafalsquoaki lsquoe taha ki he melsquoa ke faiacute mo hoko atu ki ai lsquoOku kehe lsquoa e founga fakatonutonu kolsquoeniacute me he Tenancy Tribunal lsquoa ia lsquooku hanga lsquoe he fai fakatonutonu ai lsquoo fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni pea te ne fakahā atu lsquoa e melsquoa ke mo fai

ƨ Kapau te mo felotoi ki hono ikulsquoangaacute

Ko e felotoi koia lsquooku fai lsquoi he founga fakatonutonu kolsquoeniacute lsquooku fakalao ia pea lsquoe fiemalsquou ke talangofua ki ai lsquoE lsquoasi pe lsquoi he alea mo e felotoi ni lsquoa e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe maumaulsquoi Kapau lsquoe fiemalsquou ke lsquoi ai ha mafai ke fakahoko pea mo fakamālohilsquoi ke fakahoko lsquoe lsquoave ia ke taalsquoi ai lsquoa e sitapa pea silalsquoi ia lsquoe he Tenancy Tribunal

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala fai ha felotoi ki ai

lsquoOku lahi lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala faiacute ka ko e konga lahi ko e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo e ngaahi totonu ke kei hoko atu lsquoa e nofo lsquoi he fale nofolsquoanga (possession) ngaahi melsquoa fakapalsquoanga pea mo ha ngāue ke fai lsquoE lava ke fai kotoa ia lsquoi ha fakatonutonu (mediation) pe ko e tulsquoutulsquouni mei he Tribunal

ƨ Ko e tulsquoutulsquouni ke hoko atu pe fakangata

Kapau lsquoe fulsquou maumaulsquoi mamafa lsquoe ha tokotaha lsquoa e aleapau nofo totongiacute pe ko e lao ni lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke tulsquoutulsquouni ke fakangata lsquoa e aleapauacute lsquoE lava ke hoko lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo lsquooku tōmui lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 21 lsquoa lsquoene totongi nofo (lsquoo kau ai lsquoa e lsquoaho ko ia ne fai ai ha tohi kole ki he Tribunal)

rsaquo kuo ne fakahoko ha maumau lahi pe fakamanamana te ne fai ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

rsaquo kuo ne lsquoosi taalsquoi pe fakamanamana ke ne taalsquoi lsquoa e tokotaha lsquooku holsquoona lsquoa e lsquoapiacute lenilootiacute pe ko e fāmili lsquoo e lenilootiacute pe ko hano fakafofonga pe

ko ha nilsquoihi kehe lsquooku nau nofo totongi pe ko e kaungālsquoapi (pe ko halsquoa ne kouna ha nilsquoihi ke nau fai pehē)

rsaquo lsquooku ne maumaulsquoi lsquoa e aleapauacute lsquoi ha ngaahi founga kehe (lsquoo hangē ko hano lsquooatu lsquoe he lenilooti ki ai ha fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo pea lsquoikai ke ne fai ki ai) pea lsquooku tui lsquoa e Tribunal ia lsquoe lsquoikai ke taau ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute Kapau ko e palopalema ni lsquoe lava ke fakaleleilsquoi lsquoe lava ke lsquoave ha tohi fakatokanga (notice to remedy) lsquoo lsquooange ha lsquoaho lsquoe 14 ke fakaleleilsquoi pea ke fuofua fai eni pea toki lava ke fai ha kole ki he Tenancy Tribunal ke fakangata

ƨ Tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo ha palsquoanga

Ko e tulsquoutulsquouni eni ki he lenilootiacute pe tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha palsquoanga ki he tokotaha ko e lsquoE lava lsquoeni lsquoo kapau

rsaquo lsquooku molsquoua lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ko e nounou lsquoo lsquoene totongi nofo pe nalsquoa ne totongi lsquoo mahulu hake lsquoi he totongi totonuacute

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha maumau ngāue fakamalsquoa ngaahi ngoue pe lsquoave ha veve

rsaquo lsquooku fiemalsquou ke totongi fakafoki lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ha fakamole ki he ngaahi ngāue nalsquoe fiemalsquou ke fai fakavavevave

rsaquo ke totongi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha palsquoanga ko e tautea koelsquouhi ko e maumaulsquoi lsquoo e lao

rsaquo ke totongi huhulsquoi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha mole nalsquoe hoko koelsquouhi ko ha koloa nalsquoe mole pe ko ha melsquoangāue nalsquoe lsquoikai ke sai koelsquouhi nalsquoe lsquoikai ke tauhi pe monomono pe fakaleleilsquoi

ƨ Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni eni ki ha taha ke ne fakaleleilsquoi ha melsquoa koelsquouhi nalsquoe maumau pe lsquoikai toe ngāue Kapau lsquooku felāversquoi lsquoa e tursquoutursquouniacute mo ha kaveinga lsquookuacute ne uesia lsquoa e morsquoui leleiacute pea mo e malu mo hao lsquoe lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquopay outrsquo (totongi lsquoi tursquoa) lsquoene tokotahakau nofo totongiacute ke fakafetongirsquoaki harsquoa ne fakahoko lsquoa e tursquoutursquouniacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tursquoutursquouni lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ke ne fakahoko ha ngāue lsquoi ha lsquoaho tursquoupau pea lsquoikai ke fakahoko lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

20

lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakahoko lsquoa e ngāue ki he mahursquoinga lsquooku hā lsquoi he tursquoutursquouniacute pea lau lsquoa e fakamole ko ha morsquoua totongi nofo

ƨ Ngaahi tulsquoutulsquouni kehe

lsquoE lava lsquoe ha tulsquoutulsquouni lsquoo toe fakamahino lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoo kapau lsquoe lsquoikai ke talangofua ha taha ki he tulsquoutulsquouni koia Pea lsquooku lsquoi he falsquoahi lsquoe taha ke nau fakahā pe lsquooku nau fiemalsquou ke fakahoko ia Ko e fakatātā eni ndash ko ha tulsquoutulsquouni ki he lenilootiacute ke ne fakafoki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea kapau lsquoe lsquoikai pea ke ne totongi ha palsquoanga

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai fai ha felotoi lsquoi ha fakatonutonu (mediation)

lsquoE lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal ke nau fakamaaulsquoi lsquoa e melsquoa ni Ko e Tribunal ko e founga fakatonutonu ia lsquooku fakamātoato mo toe mamalu ange Ko e Tribunal ko e valsquoa ngāue ia lsquoo e potungāue lsquoo e ngaahi fakamaaulsquoanga (Ministry of Justice) pea lsquoe lsquoi ai ha tokotaha fakamaau ai ke fanongo ki he fakamatala lsquoa e ongo tafalsquoakiacute kau fakamolsquooni pea ne vakailsquoi lsquoa e ngaahi fakamolsquooni lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute toki fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni lsquoE lava ke fai lsquoe he Tenancy Tribunal ia ha tulsquoutulsquouni felāvelsquoi mo koe neongo pe te ke lsquoalu ki hono ui lsquoo e fakatonutonu pe lsquoikai lsquoOku hiki lsquoe he tokotaha fakamaauacute lsquoa lsquoene tulsquoutulsquouni lsquoa ia ko e tulsquoutulsquouni ia lsquoa e Tribunal Ko e tulsquoutulsquouni lsquoa e tokotaha fakamaauacute lsquooku hangē ia ha tulsquoutulsquouni lsquoa e fakamaaulsquoanga ndash lsquoe lsquoave lsquoa hono tatau ki he ongo falsquoahi lōua pea kuopau ke na talangofua ki ai

lsquoOku lsquoatā foki lsquoa e fakamaaulsquoanga ni ki he kakai ke nau fanongo he ngaahi fakatonutonuacute lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoo lsquoave ha kakai ke nau poupou mo felsquoao ka lsquoi he taimi lahi lsquooku lsquoikai ke tali ke ngāuelsquoaki ha loea ke ne fakahoko holsquoo tafalsquoaki Kaekehe lsquoe lava ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoi he ngaahi fakatonutonu e nilsquoihi lsquoo kau ai lsquoa e ngaahi melsquoa ni

rsaquo ko e vātamaki ni lsquooku laka hake lsquoi he $6000

rsaquo tali lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ke ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo kuo tali lsquoo fakangofua kinautolu lsquoe he Tribunal

lsquoE lava ke fakangofua lsquoe he Tribunal ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoo kapau

COURT

rsaquo lsquooku fulsquou fihi mo faingatalsquoa lsquoa e melsquoa lsquooku hoko

rsaquo lsquooku mo fulsquou faikehekehe lahi lsquoaupito mo e tafalsquoaki lsquoe taha lsquoo faingatalsquoa ange ai ke ke fakahoko lelei lsquoa holsquoo fakamatala

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava lsquoe ha taha lsquooku lsquoikai ko ha loea ke ne fakafofongalsquoi koe Kapau lsquooku ke pehē lsquooku totonu ke fai ia pea ke fetulsquoutaki mai kiate kimautolu kimulsquoa pea toki fai lsquoa e fakatonutonu lsquoi he Tribunal

ƨ lsquoE lava fēfē keu kounalsquoi lsquoa e falsquoahi lsquoe tahaacute ke ne talangofua ki he tulsquoutulsquouni nalsquoe lsquoosi fai

Kapau lsquookuacute ke marsquou ha tursquoutursquouni lsquoa e fakatonutonuacute (Mediatorrsquos order) kuo lsquoosi silarsquoi pe ko ha tursquoutursquouni lsquoa e Tenancy Tribunal lsquoe lava ke ke kole ki he varsquoa Collections ndash Ministry of Justice ke ne lsquoeke lsquoa e morsquoua ni Ko e ngaahi tohi kole Civil Enforcement kotoa pē lsquoe lava ke lsquoave ia ki he tursquoasila lsquoi lalo pe lsquoe faile ia lsquoi ha taha lsquoo e ngaahi District Court of New Zealand (Fakamaaursquoanga Fakavahe lsquoa Nursquou Sila)

Ministry of Justice Central Processing Unit SX10042 Wellington

lsquoE lava ke ke marsquou atu meiate kimautolu ha fakamatala lahi ange felāversquoi mo hono tānaki lsquoo ha morsquoua Vakai ki he wwwtenancygovtnz

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 21

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kimulsquoa lsquoi he lsquoaho lsquooku loto ke mavahe ai

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he lenilootiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa Kaekehe lsquoe lava lsquoe he lenilooti ke fai halsquoa ne fakatokanga lsquoaho lsquoe 42 lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e nofolsquoanga ni lsquoe he tokotaha lsquooku holsquoona pe ko hono fāmiliacute ke nau hiki mai lsquoo nofolsquoi ia ko honau lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo kuo lsquoosi fakatau atu lsquoa e lsquoapiacute pea kuo lsquoosi fakakakato lsquoa e alea fakatau pea fiemalsquou lsquoe he tokotaha nalsquoa ne fakatauacute ke fakalsquoatā lsquoo lsquooua lsquoe toe nofo ha taha ai

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ke hiki ki ai halsquoa ne kau ngāue totongi (pea lsquooku lsquoosi hā pe lsquoi he aleapau nofo totongi lsquooku ngāuelsquoaki pe lsquoe ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ki ai)

lsquoE fakapotopoto ke tauhi ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga lsquoI holsquoo lsquoave halsquoo tohi fakatokanga lsquooku ke loto ke fakangata lsquoa e aleapauacute kuo pau ke

rsaquo fai ia lsquoaki ha tohi

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoa e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi nofo totongiacute

rsaquo fakahā ke mahino lsquoa e lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai

rsaquo fakamolsquooni he tohi

Kapau lsquooku nounou hifo he lsquoaho lsquoe 90 lsquoa hono lsquooatu lsquoo e fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke fakamahino lsquoa e lsquouhinga lsquooku nounou aiacute

ƨ lsquoE fēfē kapau lsquooku fie hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia kimulsquoa pea lsquoosi lsquoa e aleapauacute

Kapau lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga ke fakangata lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe ngofua ke nofo lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoi he aleapauacute Ka lsquoo kapau lsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia ke mavahe kimulsquoa ai lsquoe kei fiemalsquou pē ke fai halsquoa ne tohi fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 ki he lenilootiacute

lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe sai pe ki he lenilootiacute ke hiki ki mulsquoa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ka kuo pau ke na felotoi lōua ki ai lsquoi ha tohi

ƨ lsquoE lava ke fakangata ha fixed term tenancy kimulsquoa he taimi nalsquoe tonu ke toki lsquoosi ki ai

lsquoE lsquoikai lava ke fakangata ha aleapau nofo totongi fixed-term kaelsquooua kuo felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha toki tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal pea lsquoe lava ke fai ia Ko e lsquoaho ke fakangata ai lsquooku lsquoosi lsquoasi pe ia he tohi aleapau

lsquoE ala lava lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoo fai ha tulsquoutulsquouni ke fakangata vave ha aleapau fixed term lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha fulsquou maumaulsquoi lahi lsquoo e aleapauacute

rsaquo kuo malsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoe hiki lsquoa e totongi nofo koelsquouhi ko ha ngaahi melsquoa nalsquoe lsquoikai halsquoa ne lsquoilo lsquoe hoko pea ko ha hiki eni lsquooku fulsquou lahi lsquoo ala hoko ai ha faingatalsquoalsquoia lahi pe

rsaquo ko e aleapauacute nalsquoe makatulsquounga ia lsquoi he ngaahi tulsquoutulsquouni fakakautaha (body corporate operational rules) lsquoa kinautolu lsquooku lesisita ai lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga lsquoo fakatatau ki he lao Unit Titles Act 2010 pea lsquoi ha liliu ki he ngaahi tulsquoutulsquouni koia lsquoe lsquoikai fakapotopoto ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute pe

rsaquo Kuo hoko ha ngaahi melsquoa talsquoelsquoamanekina ki he lenilooti pē ko e tokotaha totongi nofo lsquoo ala hoko ai ha fulsquou faingatalsquoalsquoia lahi

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

22

ƨ Koe hā lsquoa e founga totonu ke lsquoave lsquoaki lsquoa e tohi fakatokanga

lsquoOku totonu ke lsquoave lsquoa e tohi fakatokanga ki he tulsquoasila (address for service) nalsquoe lsquoosi fakamahino atu ke fai lsquoa e ngaahi fetulsquoutaki fakalao ki ai Ko e tulsquoasila eni lsquoo ha lsquoapi puha meili he Positi lsquoOfisi lsquoimeili pe fika lsquoo ha misini fax

Kapau lsquoe lava ke ke lsquoave hangatonu lsquoa e tohi fakatokanga ni ki he nima lsquoo e tokotaha koia lsquoe lau eni kuo ke lsquoosi fakakakato lsquoa hono tufa atu

Koelsquouhi ke fakapapaulsquoi lsquooku lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke malsquou ai lsquoa e tohi fakatokanga lsquoe he tokotaha koia lsquooku pehē lsquoe he lao tukukehe ka malsquou ha fakamolsquooni ke fakalsquoikailsquoi lsquoaki kuo pau ke

rsaquo tuku atu ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 kapau nalsquoe lsquoave lsquoa e fakatokanga he meili

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 2 kapau nalsquoa ke lsquoave lsquoa e tohiacute lsquoo tuku lsquoi he puha tohi lsquoi honau tulsquoasila pe lsquoi he matapā hūlsquoanga ki honau fale

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha lsquoimeili hili lsquoa e 5 efiafi

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha misini fax he lsquoosi lsquoa e 5 efiafi

lsquoOku toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho ki he fakatokanga lsquoi he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi fakatokanga Ko e fakatātā eni ki ai ka lsquoave lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoaho 21 ki he lenilootiacute ke fakangata pea lsquooku lsquoave ia lsquoi he meili lsquooku tonu ke nau tukuange ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 ke ne malsquou ai lsquoa e tohiacute lsquoE toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho lsquoe 21 mei he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi lsquoe he lenilootiacute

ƨ Fēfē kapau teu lsquoimeili lsquoa e tohi fakatokanga

Kapau te ke fai lsquoeni pea lsquoe fakapotopoto ke fuofua vakai pe lsquoe malsquou ha fakamolsquooni pau lsquoe lava ke alsquou lsquoa e lsquoimeili (delivery receipt) ki he tokotaha ko ia pea toki lsquoave

Ko e fakamolsquooni kolsquoeni lsquoe lava ai lsquoo lsquoilo lsquoa e taimi lsquoe alsquou ai lsquoa e lsquoimeili ki he tokotaha nalsquoe lsquoave ki ai

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoi he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo ha aleapau fixed-term tenancy

lsquoI he lsquoene alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosiacute lsquoe kei hoko atu ia ka lsquoi he founga periodic tenancy pea lsquoe kei tatau ai pe mo e ngaahi kupu lsquoo e aleapau ni lsquoo hange ko e alepau nalsquou toki lsquoosi tukukehe

rsaquo ka toe fakafolsquoou lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute halsquoana aleapau folsquoou pe ko hono toe fakaloloa atu lsquoa e aleapauacute pe

rsaquo ko ha fakahā lsquoe ha taha kuo ne loto ke fakangata lsquoa e nofo totongi Ko hono fakahoko ha fakatokanga pehē ni lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e lsquoaho 21 ki he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa he lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai lsquoa e aleapau

Kapau nalsquoe fakalsquoatā lsquoi he tohi aleapau ke toe fakafolsquoou pe fakaloloa atu lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke toe fakaloloa atu kuo pau ke fai halsquoa ne tohi ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou ange lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute pea ka lsquoikai lsquoe lsquoikai lava ke toe fakaloloa atu lsquoa e aleapau kapau lsquooku lsquoikai loto ki ai lsquoa e lenilootiacute

Teuteu hiki ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoa e tokotaha nofo

totongiacute ke fai lsquoi halsquoaacute ne hiki

Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau

rsaquo ke mavahe atu lsquoi he lsquoaho kuo lsquoosi fakahā ki ai lsquoe he lenilootiacute lsquoi halsquoa ne tohi fakatokanga

rsaquo totongi kakato lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi

rsaquo fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo lsquoave lsquoa e veve kotoa lsquoi he lsquoaho fakalsquoosiacute

rsaquo lsquoave mo lsquoenau ngaahi ngalsquootolsquoota

rsaquo lsquoave lsquoa e ki kaati ki pea mo e ki ki he fale taulsquoanga melsquoalele ki he lenilootiacute

rsaquo tuku lsquoo lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa pe naunau fale lsquoa e lenilootiacute

Kapau lsquoe lsquoikai ke fai kotoa lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ke mau totongi ange ki ai ha konga pe ko e kotoa lsquoo e palsquoanga pooni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 23

ƨ Ko hono fakafoki lsquoo e totongi pooni

lsquoI he lsquoosi lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe lelei taha ke femahinolsquoaki lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he lahi lsquoo e totongi pooniacute ke fakafokirsquo Ngāuelsquoaki lsquoa e lipooti nalsquoe fai lsquoi hono sivilsquoi lsquoo e fale he kamatalsquoanga ke fakamahino pe nalsquoe lsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko lsquoE lsquoikai lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ke totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha liliu ki he fotunga lsquooku hoko ki he fale pe ko hono ngaahi naunau tupu pe ia mei halsquoa ne motulsquoa pea mo hono ngāuelsquoaki fakalelei

ƨ lsquoE fakafoki fēfē mai lsquoa lsquoeku pooni nalsquoe lsquoosi totongi

Hili ha felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he melsquoa ke fai ki he palsquoanga pooni te na fakafonu ha foomu ke fakafoki lsquoaki (bond refund form) lsquoE malsquou lsquoa hono tatau lsquoo e foomuacute mei he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

Kapau lsquooku mo tali lsquooku tō nounou lsquoa e totongi nofo nalsquoe malsquou mei he tokotaha nofo totongiacute pe lsquooku lsquoi ai ha maumau pea hikilsquoi hifo ia lsquoi he foomu pea ke fakamolsquooni ai lsquoO anga pehe ni kapau ko e pooni nalsquoe $600 pea mo felotoi ko e ngaahi lsquoo e matapā siolsquoata lsquooku $150 pea te mo tohilsquoi hifo

Totongi ki he lenilootiacute lsquoa e $150

Totongi ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e $450

Fakapapaulsquoi ke fakakau lsquoa holsquoo mo ongo fika lsquoakauni lsquoi he foomu koelsquouhi lsquoe lsquoikai ke mau li atu ha sieke pe palsquoanga (cash)

lsquoI he lsquoemau malsquou lsquoa e foomu ni te mau vakailsquoi lsquoa e ongo fakamolsquooni tohi nima pe lsquooku tatau mo e fakamolsquooni nalsquoe fai lsquoi he foomu (bond lodgement) nalsquoe fakahū mai lsquoaki lsquoa e pooni Ko e melsquoa ia lsquooku mahulsquoinga ai ke mau lsquoilolsquoi lsquoa e fetongi kotoa pe lsquoo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga ni Kapau lsquooku hā kehekehe lsquoa e fakamolsquooni tohinima pea lsquoe lsquoikai lava ke mau fakafoki lsquoa e pooni kaelsquooua kuo mau toe fai ha fakalsquoekelsquoeke makehe

Taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki ha fale nofo totongi lsquoe taha pea lsquoe ala faingofua ange ke mau fakahū pe ia ke ngāuelsquoaki ko e pooni ia ki he lsquoapi nofolsquoanga folsquoou lsquoE fiemalsquou leva ke ke ngāuelsquoaki lsquoa e foomu ki hono liliu lsquoo e pooni (bond transfer form)

ƨ Fēfē kapau lsquoe lsquoikai ke felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he pooni

Fetulsquoutaki lsquoo fakahā ki he Tenancy Tribunal lsquoi he vave taha lsquoE lsquoi ai leva lsquoa e tokotaha fakatonutonu (mediator) te ne feingalsquoi ke fai ha felotoi

ƨ Fēfē kapau lsquooku faingatalsquoa ke fai ha fetulsquoutaki mo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

Kapau lsquooku faingatalsquoa pea ke fakafonu lsquoa e foomu totongi fakafokiacute (bond refund) pea ke fetulsquoutaki ki he potungāue Tenancy Services ke vakai lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe ala fai

ƨ Ko e hā e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe hiki atu ha taha lsquoo e kau nofo totongi

lsquoI he taimiacute nilsquoihi lsquoe lava ke hiki atu ha taha lsquoi he kau nofo totongi ne nau lsquoosi fakamolsquooni kotoa lsquoi he tohi aleapau kae kei nofo atu pē lsquoa e nilsquoihi Kapau lsquoe tali lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava pe ke halsquou lsquoa e tokotaha hiki maiacute lsquoo hoko atu lsquoaki lsquoa e lsquoinasi lsquoo e tokotaha kuo hiki atuacute Kapau lsquoe fai eni pea kuo pau ke mou fakahā mai lsquoaki ha fakamolsquooni lsquoa e lenilootiacute tokotaha lsquoe hikiacute pea mo e tokotaha te ne fetongi maiacute lsquoi he foomu ko e ldquochange of tenant bond formrdquo pea lsquoomai

lsquoE lsquoikai ke liliu heni lsquoa e tohi aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke toe falsquou ha tohi aleapau folsquoou ke fakakau ai lsquoa e tokotaha hiki folsquoou atu

MOVERS

MOVERS

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

24

Ko e ngaahi melsquoa kehe fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute

ƨ Ko e lenilootiacute lsquoe mavahe atu lsquoo laka hake he lsquoaho lsquoe 21

Kapau lsquoe mavahe atu mei Nulsquousila lsquoa e lenilootiacute lsquoo laka hake he lsquoaho hokohoko lsquoe 21 pea kuo pau ke ne fokotulsquou hano fakafofonga ke ne tokangalsquoi lsquoa e nofolsquoanga he taimi koia Kuo pau ke fakahā lsquoe he lenilooti ke lsquoilo lsquoe he tokotaha nofo totongi pea mo e Tenancy Services (kapau nalsquoe lsquoosi totongi ha pooni) lsquoa e feitulsquou ke fai ha fetulsquoutaki ki hono fakafofonga

Ko hono fakatau atu ha lsquoapi nofo totongi ƨ lsquoE fiemalsquou ke tala lsquoe he lenilootiacute ki he

tokotaha nofo totongiacute lsquooku ne fakatau atu lsquoa e lsquoapi

lsquoIo kuo pau ke nau tala ki he tokotaha nofo totongiacute pea mo ha taha pē lsquooku fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute lsquoi ha tohi ke nau lsquoilo lsquooku ne feinga ke fakatau atu

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e lenilootiacute ke lsquoomai lsquoa e kakai lsquooku nau fie fakatau ke nau sio mo vakailsquoi lsquoa e nofolsquoanga lsquoi ha loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea ke lsquooua nalsquoa fakafaingatalsquoalsquoialsquoi lsquoo lsquoikai ha lsquouhinga lelei ki ai

lsquoI hono fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga kuopau ke fakahā lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ki he tokotaha nofo totongiacute a e tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapi pea mo e lsquoaho te nau hoko ai ko e lenilooti Kuo pau ke fakahā lsquoe he tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapiacute ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa hono hingoa feitulsquou pe founga ke fai lsquoaki ha fetulsquoutaki pea mo e founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi nofo lsquoo hangē ko e fika lsquoo ha lsquoakauni lsquoi he pangikē lsquoI hono fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute ko e mafai lsquoo e lenilootiacute ki he pooni lsquoe hiki ia ki he lenilootiacute folsquoouacute Kapau lsquooku fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ke totongi

ange ha konga lsquoo e pooniacute pea lsquooku tonu ke fai lsquoeni kimulsquoa he lsquoaho lsquooku fakalsquoosi ai lsquoa e fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute (pe ko e lsquoaho lsquoe malsquou ai ndash possession date - lsquoe he tokotaha fakatau lsquoo kapau lsquoe hoko ia kimulsquoa)

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke lsquoilo lsquoe he Tenancy Services

Kapau lsquooku mau tauhi ha pooni pea lsquooku totonu ke nau lsquoilo pe lsquooku lsquoi ai ha lenilootiacute folsquoou Kuo pau ke fakafonu lsquoe he lenilooti motulsquoa pea mo e lenilootiacute folsquoouacute lsquoo na fakamolsquooni lsquoi he foomu lsquochange of landlordagentlsquo Te mau hikilsquoi leva lsquoa e hingoa lsquoo e lenilootiacute folsquoou lsquoi he lekooti lsquoo e ngaahi pooni te mau tauhiacute

ƨ lsquoOku lsquoi ai ha ngaahi lao makehe ki ha fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ko ha koloa kuo puke lsquoo fakatau atu (mortgagee sales)

lsquoI ha hiki mai ha tokotaha folsquoou pe ko ha puke fakalao lsquoo e lsquoapiacute ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatau (mortgagee) ke ne hoko atu lsquoa e aleapau nofo totongi te ne malsquou lsquoa e mafai tatau mo ha lenilooti lsquoi he lao Residential Tenancies Act Kapau ko e aleapau ko e ldquofixed-termrdquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e kautaha nalsquoa nau fakatau pe ko e pangike ke nau fai lsquoa e ngaahi fakatokanga angamaheni mo ha aleapau ldquoperiodic tenancyrdquo ka lsquoe lsquoi ai pē lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe kilsquoi kehe ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fakangata ha aleapau founga ldquofixed-term tenancyrdquo lsquoo hangē hano fakangata ha lsquoo ha ldquoperiodic tenancyrdquo lsquoo kapau lsquoe liliu lsquoa e lsquoapi lsquoo malsquou ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatauacute pea kuo nau fiemalsquou ke nau toe fakatau atu (mortgagee possession) lsquoE lsquoikai ha liliu ia ki he ngaahi totonu lsquoa e lenilooti folsquoouacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 25

ƨ lsquoE lava ke malsquou ha tokoni mei he Tenancy Services lsquoi ha fekihiaki lsquoa e kau nofo totongi (flatmates)

lsquoIkai lsquoe lsquoikai lava ke mau tokoni Te mau toki lava pe ke tokoni lsquoi ha ngaahi faingatalsquoalsquoia he vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongiacute Kaekehe manatulsquoi kapau te ke lsquoalu lsquoo nofo totongi fakataha mo ha nilsquoihi pea mou fakamolsquooni fakakātoa lsquoi he tohi aleapauacute te mou kau kotoa lsquoi he ngaahi fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he tohi aleapauacute lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi lsquoe ha taha lsquoa hono lsquoinasi he totongi nofo pe ko halsquoa ne maumaulsquoi ha melsquoa lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ia ke totongi ia lsquoe ha nilsquoihi pe ko e kotoa lsquoo e kau nofo totongiacute neongo pe ko hai nalsquoa ne fai lsquoa e maumau lsquoE lava lsquoo malsquou atu ha ngaahi falelsquoi lsquoi ha hoko ha makuku lsquoa e kau nofo totongiacute mei he Community Law Centres Citizens Advice Bureaux pea mo e valsquoa falelsquoi malsquoae fānau ako he ngaahi akolsquoanga (lsquounivesiti mo e ngaahi akolsquoanag pehe)

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakafisingarsquoi ha taha meiacute harsquoaacute ne nofo totongi

lsquoOku lsquoikai tali ke makatulsquounga lsquoi hono lsquooange lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fale nofolsquoanga pe ko hano fakaloloa atu ha aleapau nofo totongi ki ha taha koelsquouhi ko hono tulsquounga fakamali (marital status) tangata pe fefine talsquou motulsquoa lotu lsquooku kau ki ai pe ko hono lanu (matakali) lsquoE lsquoikai ngofua ke talsquoetali lsquoe he lenilootiacute ha taha koelsquouhi lsquooku lsquoikai halsquoane ngāue pe lsquooku toho penefiti Kapau lsquoe hoko ha melsquoa pehe ni lsquoe lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal pe ko e ū Human Rights Commission koelsquouhi ko e fakafaikehekehelsquoi (discrimination) eni lsquooku lsquoikai ke ngofua ke fai

Ko e hā lsquoa e Service Tenancy Ko e service tenancy ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga lsquoo e ngāuelsquoanga lsquooku ngāue aiacute lsquoo fakatatau ki he lsquoene aleapau pe ko e ngaahi fiemalsquou lsquoa e ngāuelsquoanga pe kautaha lsquooku ngāue ai lsquoOku kau lsquoa e falsquoahinga aleapau nofo totongi kolsquoeniacute lsquoi he tulsquoutulsquouni lsquoa e lao Residential Tenancies Act ka lsquooku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ki he totongi kimulsquoa (rent in advance) pea mo hono fakangata lsquoo e aleapauacute

ƨ Ko e totongi nofo

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe lsquoi hono tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole ki he nofo totongi mei he vahe lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute lsquooku ngāue ia malsquoae lenilootiacute) lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ke fakaleleilsquoi ha melsquoa mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

ƨ Ko e ngaahi taimi lsquoo e fakatokanga

Kapau lsquoe lsquoosi pe lsquoe malsquou ha fakatokanga lsquoe fakangata lsquoa e aleapau ngāue lsquoe fiemalsquou ke fai lsquoe he ngāuelsquoanga pe ko e tokotaha ngāue (employee) ha fuofua fakatokanga lsquoaki ha uike lsquoe 2 lsquoe lsquoosi ai pea mo e nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai ngofua ke fuofua lsquoosi lsquoa e aleapau nofo totongiacute ia kimulsquoa pea toki lsquoosi lsquoa e aleapau ngāue lsquoE lava ke toe nounou ange lsquoa e taimi fakatokanga pehe ni lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga malsquoa ha tokotaha ngāue lsquoe fakangāuelsquoi koelsquouhi ko e mavahe atu lsquoa e tokotaha ngāue lsquooku nofo aiacute

rsaquo lsquoe pehe lsquoe he lenilootiacute lsquoe fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

Kapau lsquooku ke fie nofo totongi he founga ni ndash service tenancy lsquoe lava ke mau tānaki atu ha ngaahi fakahinohino pea mo ha falelsquoi

Koloa lilsquoaki lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe lsquoikai lava ke lsquoave kotoa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa lsquoene koloa pe ngalsquootolsquoota lsquoi halsquoa ne mavahe pe hiki lsquoOku lsquoi ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e lao ki he ngaahi melsquoa ke fai ki ha koloa lsquooku lilsquoaki

rsaquo lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke lsquoave pe tolsquoo lsquoo laku ha melsquoakai mo ha melsquoa lsquoe ala mafu pe maumau ka kuo pau ke ne fuofua feinga ke fai ha fetulsquoutaki mo e tokotaha nofo totongiacute ke fetukutuku lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoe lilsquoaki he nofolsquoanga

rsaquo Kapau lsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave pea kuopau ke feinga lsquoa e lenilootiacute ke fakamahulsquoingalsquoi lsquoa e koloa ni ke fakatau atu pea bull ke ne laku pe fakalsquoauha lsquoa e koloa ni lsquoo kapau lsquoe

lahi ange lsquoa hono totongi ke lsquoave lsquoo tauhiacute lsquoi hano tulsquouaki atu ke fakatau (tukukehe kapau ko ha ngaahi naunau pepa pe tohi ndash personal papers) lsquooku mahulsquoinga ki he tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

26

bull kapau lsquooku laka hake lsquoa e mahulsquoinga lsquoo e koloa lsquoi hano lsquoave lsquoo tauhi kuopau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e koloa lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou hifo he lsquoaho lsquoe 35 pea ne toki fakatau atu he founga angamaheni

rsaquo Kuo pau ke tauhi malu lsquoe he lenilooti ha ngaahi pepa pē tohi kuo tuku lsquoe he tokotaha nofo totongi Kapau ko ha ngaahi pepa pe tohi mahulsquoinga eni pea nalsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 35 lsquoe kei tauhi pe lsquoeni lsquoe he lenilootiacute pe ko hono lsquoave ki lsquoapi polisi Kapau lsquoe lsquoave eni ki he kau polisi pea kuo pau ke ne tauhi lsquoa hono laulsquoi tohi tali totongi

rsaquo lsquoE lava ke halsquou lsquoa e tokotaha totongi nofo lsquoo lsquoave lsquoa lsquoene koloa kimulsquoa pea toki laku pe fakatau atu lsquoe he lenilootiacute ka kuo pau ke ne totongi lsquoa e fakamole ki hono tauhi mo e alā melsquoa pehē

rsaquo lsquoE lava ke tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngaahi fakamole ki hono uta atu lsquoo tauhi pea mo hono tulsquouaki fakatau atu lsquoo e koloa lsquoi ha palsquoanga lsquoe malsquou mei hono fakatau atu Ko e toenga lsquoo e palsquoanga lsquoe totongi ia ki he Tenancy Services

rsaquo lsquoE lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke ne malsquou lsquoa e palsquoanga ko ia ke tāpuni lsquoaki halsquoa ne ngaahi fakamole pē ka ngaahi molsquoua ange kiate ia (lsquoo hangē ko e totongi nofo nalsquoe telsquoeki ai ke malsquou maumau pea mo ha fakamole ki hono fakamalsquoa lsquoa e nofolsquoanga)

rsaquo lsquoI ha falsquoahinga taimi pē lsquoe lava lsquoa e lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ki ha melsquoa ke fai ki he koloa ni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 27

Ngaahi fale nofo totongi pooti

lsquoOku lsquooatu heni lsquoa e ngaahi fakahinohino ki he totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongi he ngaahi nofolsquoanga totongi pooti (boarding houses) lsquoOku kehekehe lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni ki he nofo totongi pootiacute mei he ngaahi nofo totongi kehe

ƨ Ko e hā lsquoa e boarding house

Ko e fale nofolsquoanga lsquooku lsquoi ai ha loki nofolsquoanga lsquoe 1 pe toe lahi ange ai pea mo e ngaahi naunau ke ngāuelsquoaki kotoa lsquoe he kau nofo totongiacute pea lsquooku nofo ai pe fokotulsquou ke lava lsquoo nofo ai ha kau nofo totongi lsquoe toko 6 pe lahi ange ai he taimi tatau

Ko e aleapau nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquooku lsquouhinga ia ki ha nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquoe alsquou pe lsquooku fakahangahanga ke toe laka atu he lsquoaho lsquoe 28 Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe nofo ia lsquoi he feitulsquou ke lava lsquoo mohe ai pea ngofua ke ne ngāuelsquoaki lsquoa e ngaahi naunau lsquoo e fale lsquooku lsquoataa ke ngāuelsquoaki lsquoe he kau nofo totongi kehe

Totongi pooni lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ha pooni lsquooku alsquou lsquoa hono mahulsquoinga ki he totongi nofo uike lsquoe 4 pea kuo pau ke ne lsquooange ha laulsquoi tali totongi ki ai Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house lsquoa e pooni lsquoo fakahū ki he Tenancy Services kimulsquoa he lsquoaho lsquoe 23 hili hono malsquou tukukehe kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pe toe silsquoi hifo ai Kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pē silsquoi hifo ai pea lsquoikai ha lsquouhinga lelei lsquoi hono puke lsquoo lsquoikai ke fakafoki lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ke fakafoki ange lsquoa e pooni

Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo ngaahi fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni 0800 737 666

Ko e totongi nofo rsaquo Kuo pau ke fai lsquoa e totongi nofo lsquoi hono taimi

totonu

rsaquo lsquoE lava ke hiki hake lsquoe he lenilootiacute lsquoa e totongi nofo hili halsquoa ne fai ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 28 kimulsquoa

Aleapau nofo totongi Ko e ngaahi melsquoa lsquoeni ke toe tānaki atu ki he ngaahi fakamatala lsquooku ha atu he peesi 8 lsquoo pehē ni

rsaquo pe lsquoe alsquou lsquoa e fuoloa lsquoo e nofo totongi lsquoo lsquoaho lsquoe 28 pē lōloa ange

rsaquo ha fika telefoni lsquoe 1 lsquoo e lenilootiacute pe toe lahi ange ai

rsaquo ko e fika lsquoo e loki lsquooku nofolsquoi

rsaquo pe lsquooku toe lsquoi ai ha taha nofo totongi kehe he loki ko ia pea ko e toko fiha

rsaquo ko e ngaahi melsquoa lsquoe fai lsquoe he lenilootiacute malsquoae tokotaha nofo totongiacute lsquoa ia lsquooku lsquoosi fakakau lsquoi he totongi nofo (kapau lsquooku lsquoi ai ha melsquoa pehē)

rsaquo fakahinohino ki he melsquoa ke fai ka hoko ha vela

rsaquo ha fakamatala pe ko e nofo totongiacute ko ha joint tenancy (nofo fakatokolahi) pea kapau ko ia lsquoa e ngaahi hingoa lsquoo e kau nofo kehe lsquoi he loki pooti lsquooku lsquoi he malumalu lsquoo e aleapauacute

rsaquo pe ko e fale nofo totongi pootiacute lsquooku pulersquoi lsquoe ha taha kehe ange meiacute he lenilootiacute lsquoa e hingoa pea mo e tursquoasila fetursquoutaki (kau ki ai ha fika telefoni) lsquoo e tokotaha ko ia

Ngaahi tulsquoutulsquouni ki he anga lsquoo e nofo lsquoE ngofua ki he lenilootiacute ke ne falsquou ha ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pea mo e ngaahi melsquoa ke fai malsquoae kau nofo totongiacute

lsquoE lsquooange ha tatau ki he tokotaha nofo totongiacute pea kuopau ke fokotulsquou ia ha feitulsquou ke lava lsquoo lau kotoa he taimi kotoa pē Kuo pau ke fuofua fai ha fakatokanga lsquoa e lenilootiacute kimulsquoa lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 7 lsquoo ka liliu lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale

lsquoE lava ha tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fale boarding house lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni

rsaquo ke fakamahino lsquooku lsquoikai fakalao ha tulsquoutulsquouni lsquoa e lenilootiacute ki hono fakalele lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo ke tuku mavahe pe liliu ha tulsquoutulsquouni kuo fokotulsquou pea mo e founga lsquooku fakahoko lsquoaki

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

28

ƨ Loka ki he fale nofolsquoanga

Ko e lenilootiacute lsquoo ha boarding house kuopau ke ne

rsaquo fokotulsquou mo tokangalsquoi lsquooku lsquoi ai lsquoa e loka ki he fale nofolsquoanga koelsquouhi ke hao mo malu

rsaquo tokangalsquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo totongi ke nau hū ki honau loki takitaha fale mālōlō pea mo e fale kaukau lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo kehe lsquoo ngāuersquoaki lsquoa e ngaahi feitursquou mo e nāunau kehe lsquoi he ngaahi houa fakapotopoto kotoa pē

rsaquo fakahoko ki ha kau nofo totongiacute lsquoe uesia kinautolu lsquoi ha liliu pe fetongi lsquoo ha folsquoi loka

Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne feinga ke fetongi ha loka lsquoi he fale talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute

rsaquo kuopau ke ne fakafoki lsquoa e ngaahi ki kotoa pē ki he lenilootiacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute Ko e kau nofo totongi lsquoi ha fale nofo totongi pooti lsquooku nau fatongiarsquoaki lsquoa hono fetongi lsquoo e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau ko ha ngaahi kalasi mersquoa fakatokanga kohu motursquoa ange lsquoeni lsquooku lsquoi ai hano maka lsquooku ala fetongi Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoo e fale nofo totongi pootiacute

Totonu ke hū lsquoOku lsquoataa ki he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ke ne hū ki he fale nofolsquoanga lsquoi ha taimi pe

lsquoE toki lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki talsquoe fuofua fai ha fakatokanga (notice) lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau

rsaquo e tali pe loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa silsquoi pea toki hū (pea kapau ko e loki lsquooku nofo ai mo ha nilsquoihi kehe lsquoi ha malsquou ha ngofua mei ha taha pe lsquoo kinautolu) pe

rsaquo lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute lsquoo makatulsquounga he ngaahi melsquoa lsquooku lsquoosi mahino mai lsquoe lsquoi ai ha fakatulsquoutamaki lsquoe hoko ki he molsquoui pe ko e maumau ki he nofolsquoanga pea ke ne hū lsquoo fakaleleilsquoi lsquoa e melsquoa ko ia pe

rsaquo ko halsquoa ne hū ke fai ha ngāue nalsquoe lsquoosi felotoi mo e tokotaha nofo totongiacute ke fai kaekehe pe ko hono fai ialsquoo fakatatau ki he tohi aleapau pe ko e tulsquoutulsquouni ki he fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pe

rsaquo ko e fai lsquoo fakatatau ki he tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki hili lsquoa hono lsquooange to tohi fakatokanga he houa lsquoe 24 kimulsquoa ki he tokotaha lsquooku nofo he lokiacute pe ko e kotoa lsquoo kinautolu lsquooku nau nofo he lokiacute lsquoo kapau lsquooku nau nofo tokolahi lsquoO kau atu ki ai lsquoa

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau nalsquoe telsquoeki ai ke fai ha sivi lsquoo lsquoosi ha uike lsquoe 4

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi mavahe atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha maumaulsquoi lsquoo e lao ni lsquoi ha founga kehe

rsaquo ke sio ai ha taha lsquooku fie nofo totongi pe ko ha tokotaha lsquooku ne fie fakatau lsquoa e fale

rsaquo ke lava ai lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakakato lsquoa hono fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he lao ni

rsaquo ke vakailsquoi ha ngāue nalsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute pe nalsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fai

rsaquo ke sio lsquoi he loki ha tokotaha fakamahūlsquoinga lsquoapi (registered valuer) fakafofonga fakatau lsquoapi (real estate agent) pe ko ha lsquoinisipekita fale (building inspector) koelsquouhi ke falsquou lsquoaki halsquoa nau fakamatala

lsquoI he hū lsquoa e lenilootiacute ki he loki lsquoi ha fale nofo lsquoanga boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne ala ki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute tukukehe kapau ke fai kae lava lsquoa e melsquoa nalsquoe ngofua ai ke hū

rsaquo ke ne fai ia he founga tuha mo fakapotopoto

rsaquo lsquooua nalsquoe ne fakamanamana pe ke fakamalohilsquoi

rsaquo lsquooua nalsquoa nofo ke toe fuoloa ange he taimi nalsquoe fiemalsquou ke fakakakato ai lsquoa e fatongia lsquoi he loki

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 29

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi lsquoE lava ke fakangata eni lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoaki halsquoa ne fakatokanga ki he lenilootiacute he houa lsquoe 48 kimulsquoa

lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke ne fakangata ha totongi nofo lsquoo kapau

rsaquo lsquoi he taimi pe ko ia lsquoo kapau lsquoe fakatupu pe kounalsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hoko ai lsquoa e bull maumau lahi ki he nofolsquoanga pē

bull fakatupu ha fakatulsquoutāmaki ki ha kakai pe ko ha koloa pe

bull fulsquou fakahohalsquoasi lsquoa e toenga lsquoo e kau nofo he fale

rsaquo lsquoaki ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoo kapau bull lsquoe lsquoosi ha lsquoaho 10 mei hono fakatokanga ke

totongi lsquoa e totongi nofo kuo telsquoeki ai ke totongiacute

bull kuo ngāuelsquoaki pe fakangofua lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoa e nofolsquoanga ke fai lsquoaki ha maumaulao

bull lsquooku telsquoeki ai ke totongi kakato lsquoa e totongi nofo pea lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi lilsquoaki pe hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute hili lsquoi ha vakailsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lokiacute pea ne fetulsquoutaki pea mo e tokotaha nofo totongi

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e fakatokanga lsquoaho lsquoe 14 lsquoo kapau ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue (service tenancy)

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 28 lsquoi ha toe falsquoahinga melsquoa kehe ange

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

30

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

Ngaahi lea lsquoUhinga

Koloa lilsquoaki Koloa nalsquoe tuku lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga hili halsquoane mavahe mei ai Vakai ki he peesi 25 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

Ko e tulsquoasila lsquooku tohilsquoi ange lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fai ki ai ha fetulsquoutaki pe lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo alsquou ki ha taimi kuo lsquoosi fakangata ai lsquoa e aleapauacute Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ha tulsquoasila lsquoo ha lsquoapi pe ko e puha meili Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe fika misini fax

Totongi mei he pangikē Ko hono alealsquoi lsquoe ha taha ke tolsquoo malsquou pē ha palsquoanga mei he lsquoene lsquoakauni he pangikē ke totongi atu ki taha kehe

Fale nofo totongi pooti Ko ha fale nofolsquoanga lsquooku nofolsquoi lsquoe ha kakai nofo totongi pooti Vakai ki he peesi 27 ki hono fakamatalalsquoi lsquoo e taimi lsquoe ngāuelsquoaki ai lsquoa e lao

Foomu ke fakahū aki lsquoa e pooni

Ko ha foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke lsquoave lsquoaki lsquoa e totongi lsquoo e pooni ki he potungāue Tenancy Services

Foomu ki hono fakafoki lsquoo e pooni

Ko e foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakafoki lsquoaki lsquoa e pooni nalsquoe totongi ki he potungāue Tenancy Services hili ha hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

Koloa Ko e ngaahi koloa pe naunau lsquoa e lenilootiacute lsquoo hangē ko e puipui lsquoaisi pe misini fō pe ko ha melsquoa lsquooku lsquoikai ko ha konga tulsquou malsquou lsquoo e fale

Ko e totongi huhulsquoi Ko ha palsquoanga lsquooku totongi ki he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakaleleilsquoi lsquoaki ha mole me maumau

Fixed-term tenancy (Nofo Totongi Taimi Tursquoupau)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoo ngata meiacute he lsquoaho kuo fokotursquou pau lsquoi he aleapau nofo totongiacute lsquoa ia lsquoe arsquou ki ai kuo lsquootomētiki pē lsquoa e liliu ia lsquoa e aleapauacute lsquoo hoko ko ha periodic tenancy (nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata) tukukehe kapau kuo lsquoosi fai ha felotoi ki heni lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

Puke fakalao fakatahalsquoi pe ko ha nilsquoihi pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko lsquoi he aleapau nalsquoa nau fakamolsquooni kotoa ki ai

Ko e kau nofo totongi kotoa pe lsquoe lsquoasi honau hingoa lsquoi he tohi aleapau te nau vahevahe pe lsquoinasi kotoa lsquoi he ngaahi maumau lsquoe hoko lsquoi he tohi aleapau Vakai ki he peesi 9 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Ko ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke fai lsquoaki ha nofo totongi

Ko ha tokotaha lsquooku ne pisinisi lsquoaki lsquoa hono fakafofongalsquoi ke lava lsquoo fakahoko ha alepau ke fai ha nofo totongi lsquoE ala fakatātā lsquoaki ha tokotaha lsquooku ne pulelsquoi ha lsquoapi nofolsquoanga pe ko ha fakafofonga fakatau lsquoapi

Tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo

Ko e tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo lsquoo fakatatau mo e totongi lsquooku fai lsquoe ha nilsquoihi kehe lsquoi ha nofolsquoanga meimei tatau he feitulsquou meimei tatau

Fakatonutonu Ko ha fakataha pe fetelefonilsquoaki lsquoo ngāuelsquoaki ha tokotaha fakatonutonu ke ne fakaleleilsquoi ha vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

Fakatokanga ke fakaleleilsquoi lsquoOku toe lsquoiloa ia ko e fakatokanga lsquoaho hokohoko lsquoe 14 lsquooku lsquooange ki he tokotaha ke ne fakaleleilsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko

Periodic tenancy (Nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoi ha vaharsquoa taimi lsquooku lsquoikai tuhursquoi pau Kuo pau ke fakahā atu lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fakatokanga lsquoo lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kapau lsquooku nau fie fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 90 Kā neongo lsquoeniacute lsquoe lava ke nau lsquooatu ha fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 42 lsquoi ha ngaahi makatursquounga pau Vakai ki he peesi 7

Property inspection report (līpooti sivi lsquoo e lsquoapiacute)

Lēkooti tohi lsquoo e lsquoapiacute kuo fakafonu fakataha lsquoe ha lenilooti mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongiacute lsquoAonga ke fakakau ki ai ha ngaahi tā Vakai ki he peesi 9

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 31

Ngaahi lea lsquoUhinga

Fiemālie fakaekinautolu Totonu fakalao lsquoa e kau nofo totongiacute ke fakarsquoaparsquoaparsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoenau nofo nonga mo malu fakaekinautoluacute

Totongi nofo ke fai ki mulsquoa Ko ha totongi nofo lsquooku fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi mulsquoa he taimi nalsquoe toki totonu ke totongi ai (lsquoo lsquoikai ke toe laka hake he uike lsquoe 2) Ko hono fakatātā ka totongi ha uike lsquoe 2 lsquoe he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho 1 lsquoo Me lsquoa ia ko hono totongi ia lsquoo e nofo mei he lsquoaho 1 ki he lsquoaho 14 lsquoo Me lsquoE toki fiemalsquou lsquoa e totongi hono hoko lsquoi he lsquoaho 15 lsquoo Mē

Ko e tohi fakatokanga fakafepaki

Ko hono fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoa e aleapau koelsquouhi ko ha lāunga nalsquoa ne fai pe ko halsquoa ne feinga ke fai ha melsquoa lsquooku lsquoosi fakangofua lsquoe he lao ke ne fai

Nofo totongi Ko ha fakangofua lsquoe he tokotaha lsquooku lsquoalsquoana lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ke nofo ai ha taha kae fakahoko ha totongi nofo

Tokotaha fakamaau lsquoi ha fakatonutonu lsquoo ha aleapau nofo totongi

Ko ha tokotaha taulsquoatāina lsquoi he Tenancy Tribunal lsquooku ne tali ha ngaahi fakamatala mei he ongo tafalsquoaki lōua pea ne fai ha tulsquoutulsquouni aofangatuku

Aleapau nofo totongi Ko e tohi aleapau kuo lsquoosi fakamolsquooni ai lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa pea toki lava ke hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lsquoapi nofolsquoanga pea lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai

Ko e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi

Ko e sino lsquoo tatau pē mo ha fakamaaulsquoanga lsquooku ne fai tulsquoutulsquouni ki ha palopalema lsquooku hoko he vā lsquoo e tokotaha nofo totongiacute pea mo e lenilootiacute koelsquouhi ke lava lsquoo veteange

Tulsquoutulsquouni mei he Fakamaāulsquoanga Nofo Totongi

Ko ha tohi lsquooku fakamahino ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi kuopau ke muimui kātoa ki ai

Motulsquoa mo lsquoilelsquoila Ko e ngaahi melsquoa lsquooku hoko ki ha nofolsquoanga lsquoi hano nofolsquoi lsquoo hange ko e fakalsquoau ke motulsquoa lsquoa e kāpeti pe ko e lsquoilelsquoila lsquoa e vali lsquoo e holisi

Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi ha melsquoa nalsquoe maumau pe ko ha ngāue ke fai lsquoi he nofolsquoanga

Tohi fakatokanga Ko ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakahā ki ha taha lsquooku lsquoi ai lsquoa e melsquoa lsquooku hoko lsquoo hangē ko ha teu mavahe atu pe ko e hiki hake lsquoa e totongi nofo

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)

Page 13: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 13

Ngaahi lsquoapi nofo totongi māfana ange mātursquou ange malu mo hao ange

Ko e ngaahi lsquoapi morsquoui leleiacute lsquooku māfana ange mātursquou ange pea malu mo hao ange - pea lsquooku lahi ange ai lsquoa e faingamālie ke nofo lōloa ange lsquoi ai ha kau nofo totongi lelei Kuo hoko lsquoa e ngaahi liliu ki he lao nofo totongiacute lsquoa ia narsquoe kamata lau meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2016 ke lsquoi ai ha ngaahi totonu mo ha ngaahi fatongia lahi ange ki he kau lenilootiacute mo e kau nofo totongi lsquoi ha ngaahi lsquoapi nofo totongi ngaahi lsquoapi fairsquoanga pooti ngaahi kalavana (caravans) totongi ngaahi fale fairsquoanga mohe mavahe meiacute he fale lahiacute (sleepouts) mo e ngaahi fale pehee lsquoOku marsquou atu ha fakamatala fakaikiiki lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

lsquoOku fakahaofi morsquoui lsquoa e lsquoi ai ko ia lsquoa ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquooku ngāue lelei Kuo pau ke fakapapaursquoi lsquoe he kau lenilootiacute kuo nau fokotursquou ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquooku fenāpasi mo e ngaahi fiemarsquou lsquoa e lao ndash lsquoa e farsquoahinga totonu lsquoi he feitursquou totonu Kuo pau ke nau fakapapaursquoi ko e ngaahi fakatokanga kohuacute

rsaquo lsquooku nau ngāue lelei lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo lsquooku nau ngāue lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongi kotoa pē lsquoo kau ki ai hano fokotursquou ha ngaahi maka lsquooku morsquoui

Kuo pau ke fetongi lsquoe he kau nofo totongiacute ha ngaahi maka kuo mate lolotonga lsquoenau nofo totongiacute lsquoo kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa ange lsquooku ala fetongi honau maka

Ko e kau nofo totongi pootiacute lsquooku nau fatongiarsquoaki ke fetongi lsquoa e ngaahi maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi mersquoa fakatokanga kohu kalasi motursquoa ange lsquooku fiemarsquou ke fetongi honau maka Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoi he fale noforsquoanga pootiacute

Kuo pau ke lsquooua narsquoa maumaursquoi torsquoo lsquoo lsquoave pe motuhi lsquoe he kau nofo totongiacute ha mersquoa fakatokanga kohu lsquoo kau ki heni hono torsquoo lsquoo e maka tukukehe kapau ko ha lsquoai ke fetongi ha maka kuo mate lsquoi he taimi pē ko ia Kuo pau foki ke nau fakahā ki he lenilootiacute lsquoi he faingamālie vave taha kapau lsquooku lsquoi ai ha ngaahi palopalema lsquoi he mersquoa fakatokanga kohuacute

Ko ha lenilooti kuo lsquoikai ke ne faipau ki hono fatongia tauhi lsquoo e mersquoa fakatokanga kohuacute lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea parsquoanga lsquoo arsquou hake ki he $4000 Ko ha tokotaha nofo totongi lsquooku lsquoikai ke ne faipau ki hono ngaahi fatongia ki hono tauhi lsquoo e mersquoa fakatokanga kohuacute lsquookuacute ne fakahoko ha

ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea parsquoanga lsquoo arsquou hake ki he $3000

lsquoArsquoahi atu ki he uepisaiti lsquoa e Tenancy Services ke ke lsquoilo lahi ange mei ai felāversquoi mo e feitursquou ke fokotursquou ai lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute ngaahi farsquoahinga mersquoa fakatokanga kohu ke ngāuersquoakiacute taimi ke fetongi ai lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute mo e maka pea mo e founga ki hono fakatau mo fokotursquou kinautoluacute

Ngaahi Fakamatala ki he lsquoAofi Fakamāfana (Insulation Statements) lsquooku fiemarsquou lsquoi he aleapau nofo totongiacute Meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2016 ko e ngaahi aleapau nofo totongi kotoa pē kuo pau ke fakakau lsquoi ai ha Fakamatala ki he lsquoAofi Fakamāfana kuo fakamorsquooni ki ai lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā ai pe lsquooku lsquoi ai ha lsquoaofi fakamāfana lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute pea mo hono tursquoursquoanga farsquoahinga mo e tūkunga lsquoOku lsquouhinga lsquoeni ke lsquoilo lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoa e mersquoa ke nau lsquoamanaki atu ki ai lsquoi he hoko mai lsquoa e farsquoahitarsquou momoko pea nau fakahoko ha tursquoutursquouni lsquoo fakatefito lsquoi he kakato lsquoo e fakamatala

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

14

Ko ha lsquoaofi fakamāfana lelei ko e founga lsquoaonga taha pē ia ke tokoni ki hono tauhi lsquoi fale lsquoa e lsquoea māfana lolotonga lsquoo e farsquoahitarsquou momoko pea lsquoi tursquoa lsquoi he lolotonga lsquoo e farsquoahitarsquou māfana lsquoOku faingofua pea marsquoamarsquoa ange ai lsquoa hono fakamāfanarsquoi lsquoo e lsquoapiacute pea fiemālie mo morsquoui lelei ange lsquoa e nofo lsquoi aiacute

Ko ha lenilooti lsquooku lsquoikai ke ne fakahoko kakato ha Insulation Statement pe fakakau lsquoi ai ha mersquoa lsquooku nau lsquoilo lsquooku tarsquoemorsquooni pe takihala lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea lsquooku arsquou hake ki he $500

lsquoOku pau ke lsquoaofi fakamāfana lsquoa e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2019 Ko ha lsquoaofi fakamāfana forsquoou fakafetongi forsquoou pe fakalahi lsquooku fokotursquou lsquoi ha lsquoapi nofo totongi hili lsquoo e lsquoaho 1 Siulai 2016 kuo pau ke ne maarsquousia lsquoa e ngaahi fiemarsquou ko ia lsquoe kamata lau meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2019 Kuo pau ke fokotursquou ha lsquoaofi fakamāfana ki he lsquoaofi lsquoo e lsquoatofata pea mo e falikiacute lsquoi he feitursquou lsquooku malava ke fakahoko ai lsquoeniacute lsquoOku lsquoikai ha fiemarsquou tursquoupau ia ke lsquoai ha lsquoaofi fakamāfana ia lsquoi he ngaahi holisiacute

lsquoArsquoahi ki he uepisaiti lsquoa e Tenancy Services ke ke lsquoilo lahi ange mei ai lsquoa e ngaahi fiemarsquouacute lsquoa lsquoia lsquooku kehekehe pē lsquoeni ki he ngaahi vahefonua takitaha lsquoi Nursquou Sila Fakapapaursquoi lsquookuacute ke fakamaheni mo e ngaahi fiemarsquou mahursquoinga ki he malu mo hao ki hono fokotursquou pe monomono ha lsquoaofi fakamāfana pe ko harsquoo lsquoomai ha kau ngāue fakapolofesinale ke nau fakahoko lsquoeni Kuo pau ke faipau hono fokotursquou lsquoo e lsquoaofi fakamāfana ki he ngaahi tursquoutursquouni fakalao pea ke siofi pau lsquoeni lsquoo fakatatau ki he NZ Standard NZS 42462016 lsquoOku lsquoi ai lsquoa e fakamatala lsquoaonga lsquooku marsquou atu lsquoi he uepisaiti lsquoa e EECA Energywise felāversquoi mo e ngaahi tursquoutursquouni falalao forsquoouacute pea mo e malu mo hao lsquoo hono fokotursquou lsquoo e lsquoaofi fakamāfana wwwenergywisegovtnzat-homeinsulation

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e kau lenilooti lsquoe nirsquoihi te nau ala lsquoatā atu ki ha ngaahi lsquoaofi fakamāfana lsquooku fakaparsquoanga fakakonga (subsidised) lsquooku fokotursquou lsquoi he malumalu lsquoo e polokalama Warm Up New Zealand Healthy Homes Vakai ki he wwwwarmupnzconz ki ha fakamatala lahi ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi kōsilio fakakolo lsquoe nirsquoihi lsquoi Nursquou Sila lsquooku nau fakarsquoatā ke tānaki atu lsquoe he kau marsquou lsquoapiacute lsquoa e fakamole ki he lsquoaofi fakamāfana ki he lsquoenau totongi tukuhau marsquou lsquoapiacute (rates) pea nau totongi fakafoki eni lsquoi ha tarsquou lsquoe hiva nai

Ko ha lenilooti lsquooku lsquoikai ke ne faipau ki he tursquoutursquouni fakalao ki he lsquoaofi fakamāfana lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia lsquoi ha tautea parsquoanga lsquooku arsquou hake ki he $4000

lsquoOku fiemarsquou ke fakamāfanarsquoi mo lsquoea lelei lsquoa e ngaahi lsquoapiacute lsquoOku totonu ke fakakaukaursquoi lsquoe he kau lenilootiacute lsquoa e founga ke lava ai lsquoe he lsquoenau kau nofo totongiacute lsquoo fakamāfanarsquoi mo lsquoai ke fetāfeaki lelei ai lsquoa e lsquoea lsquoi honau lsquoapi nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai fiemarsquou ia ke fokotursquou lsquoe he kau lenilootiacute ha mersquoa fakamāfana lsquoi he loki kotoa pē kā kuo pau ke fakafaingamāliersquoi lsquoe he kau lenilootiacute ha farsquoahinga founga fakamāfana lsquoi ha loki talanoa (lsquoi he malumalu lsquoo e Housing Improvement Regulations) Fetursquoutaki ki horsquoo kōsilio fakafeitursquouacute ke marsquou atu ha falersquoi felāversquoi mo e farsquoahinga founga fakamāfana kuo tali ke ngāuersquoaki lsquoi ho feitursquouacute

Ko e lsquoikai fersquounga ko ia lsquoa e lsquoea māfana mo e lsquoikai fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoe lava ke tupu ai ha tupu lsquoa e tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquou lsquoi he lsquoea lsquoOku totonu ke fakakaukau lsquoa e kau lenilootiacute ki he founga ke nau fakapapaursquoi ai lsquooku lava lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoo tokangarsquoi lsquoa e fetāfeaki lsquoa e lsquoea lsquoi he lsquoapiacute kae kei tauhi ai pē lsquoa e malu mo hao lsquoE lelei ke lsquoi ai ha fanga kirsquoi mersquoa teke fakamarsquou (stays) lsquoi he matapā teke

lsquoOku fakafatongiarsquoaki lsquoa e kau lenilootiacute lsquoa hono tauhi ke lsquoi he tursquounga lelei lsquoa e ngaahi mersquoa ki he fakamāfana mo e fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tafursquoanga afi lsquooku kei ala ngāuersquoaki kuo pau ke malu mo hao lsquoa e fakamanava lsquoahuacute (chimney) pea fakamarsquoa marsquou pē (vakairsquoi horsquoo aleapau malursquoiacute) Ko e lelei taha ke tāpuni malu lsquoaupito ha tafursquoanga afi lsquooku lsquoikai lsquoi ha tursquounga lelei ki hano ngāuersquoaki ke tarsquoofi hano ngāuersquoaki ia lsquoe he kau nofo totongiacute pea mo fakasirsquoisirsquoi lsquoa e hū mai lsquoa e lsquoea momoko lsquoOku toe fakafatongiarsquoaki foki lsquoa e kau lenilootiacute lsquoa hono matauhi hokohoko ke lsquoi ha tursquounga lelei ha ngaahi farsquounga fakamāfana mo fakatafe ki he lsquoea lsquoE lava ke fili lsquoe he kau lenilootiacute ke tapui lsquoi loto lsquoi he aleapau nofo totongiacute hano ngāuersquoaki ha hita fakamāfana kasa LPG lsquooku lava lsquoo lsquounuakirsquoi holo koersquouhiacute he ko e ngaahi hita lsquooku lsquoikai fakamanava ki tursquoa (unflued) lsquooku nau tukuange ha lsquoea ngarsquoungarsquou mo lsquouli ki he lsquoea lsquoi loto lsquoi he lsquoapiacute lolotonga lsquoo hono liliu lsquoo e kasa ki he lsquoea māfana (combustion)

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 15

Ko e founga faingofua taha ki he kau nofo totongiacute ke tauhi lsquoa e fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoi honau lsquoapiacute lsquoo arsquou pē ki he farsquoahitarsquou momoko ko hano toutou fakaavaava lsquoa e ngaahi matapaa mo e ngaahi matapā teke ke hū mai ha lsquoea forsquoou ki ai lsquoOku mahursquoinga lsquoa e fetāfeaaki lelei lsquoa e lsquoearsquo ki hono tauhi lsquoa e lsquoea leleirsquo lsquoi fale pea fakasirsquoisirsquoi ai lsquoa e lsquoea ngarsquoungarsquouacute lsquoo faingofua ange ai hano fakamāfanarsquoi lsquoo e falersquo

Tarsquoofi lsquoa e tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquouacute Ko e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē kuo pau ke lsquoi ha tursquounga marsquoa fersquounga kimursquoa pea toki tuku atu ke fai ai ha nofo totongi lsquoOku kau ki heni harsquoa ne hao meiacute he tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquouacute lsquoOku totonu ke tauhi lsquoe he kau nofo totongiacute honau lsquoapiacute lsquoi ha tursquounga lsquoe lsquoikai hoko ai ha tuhituhi mo ha ngarsquoungarsquou lsquoOku kau ki heni hano tauhi ke lsquoi he tursquounga lelei lsquoa e lsquoea lsquoi he fale pea mo hono holo lsquoo e tuhituhiacute lsquoi he taimi lsquooku lsquoasi mai aiacute

Kimursquoa pea nau toki hiki ki ha lsquoapi nofo totongi lsquooku totonu ke fakahoko hano sivi lsquoe he lenilootiacute mo e kau nofo totongiacute lsquoa e lsquoapiacute lsquoi he taimi tatau lsquoo fakatokangarsquoi ha ngaahi fakarsquoilonga lsquoo ha tuhituhi pe ngarsquoungarsquou pea nau felotoi ai ki he taimi mo e founga ke fakaleleirsquoi ai lsquoeniacute ko ha konga ia lsquoo e aleapau nofo totongiacute

Ko e ngarsquoungarsquouacute lsquooku farsquoa fakatupunga ia lsquoe ha ngaahi mersquoa mei tursquoa ndash vakairsquoi lsquoa e ngaahi fakataliacute pe lsquooku marsquoa pe lsquooku ngāue lelei lsquoa e ngaahi paipa fakataliacute mo e ngaahi fakatafengavaiacute lsquoI ha lsquoapi lsquooku fakavarsquoe pou vakairsquoi pe lsquooku mātursquou lsquoa e kelekele pea lsquooku lsquoikai ha ngaahi mama

Tauhi ho lsquoapiacute ke malu Ko ha lsquoapi lsquooku malu lsquooku hoko ia ko ha fakanonga ki he kau nofo totongiacute mo e kau lenilootiacute Ko e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē lsquooku fiemarsquou ke malu fersquounga Kuo pau ke fokotursquou lsquoe he lenilootiacute ha ngaahi loka pe ngaahi mersquoa pehē koersquouhiacute ke malu lsquoa e lsquoapiacute lsquoE lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke torsquoo tānaki pe liliu ha farsquoahinga loka tersquoeki marsquou ha fakangofua lsquoa e tokotaha lsquoe taha Ko hano fakahoko lsquoeni tersquoeki fai ki ai ha felotoi pea lsquoikai lsquoi ai ha lsquouhinga lelei ki ai lsquooku tarsquoefakalao ia pea lsquoe ala hilifaki ki ai ha tautea kapau lsquoe lsquoave lsquoeni ki he Tenancy Tribunal

Kapau lsquooku fokotursquou lsquoe he lenilootiacute ha farsquounga lersquoo fakatokanga (security alarm system) lsquookuacute ne fatongiarsquoaki hono tauhi lsquoeni ke lsquoi ha tursquounga lelei Kapau lsquooku lsquoikai ha farsquounga lersquoo pehē ni ka lsquooku fie fokotursquou lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke ne fuofua marsquou ha fakangofua ki heni meiacute he lenilootiacute Ko e fatongia leva ia lsquoo e tokotaha nofo totongiacute ke ne tauhi lsquoeni ke lsquoi ha tursquounga lelei lsquoI he ngatarsquoanga lsquoo e taimi nofo totongiacute ko e fatongia ia lsquoo e tokotaha nofo totongiacute ke ne torsquoo lsquoa e farsquounga lersquoo pea mo fakapapaursquoi lsquooku lsquoikai hoko ai ha maumau

lsquoI he ngatarsquoanga lsquoo e taimi nofo totongiacute kuo pau ke fakafoki lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoa e ngaahi kī kotoa mo e ngaahi nāunau malursquoi kotoa pē (lsquoo hangē ko e limouti ki he taursquoanga mersquoalele pea mo ha ngaahi kī kaati) ki he lenilootiacute Kapau lsquooku lsquoikai malava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakafoki kotoa lsquoa e ngaahi kī narsquoe lsquooatu ki aiacute lsquoe lava ke lsquoekersquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole kakato ki he ngaahi kī pea mo e loka lsquooku nau felāversquoi ki aiacute lsquoE lava ke femahinorsquoaki lōua lsquoa e ongo tafarsquoakiacute ki hono fetongi lsquoo ha ngaahi kī kuo mole pe ko ha ngaahi loka

Kapau lsquoe lsquoikai lava ke malu fersquounga lsquoa e lsquoapi nofo totongiacute lsquoo lsquoikai tupunga meiacute ha forsquoui lsquoo e tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke ne fakahoko atu lsquoeni ki he lenilootiacute lsquoOku totonu ke fakafetongi pe monomono leva lsquoa e ngaahi loka lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakahoko lsquoeni lsquoe ia pē pea kole ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki ange

Tauhi lsquoa e ngaahi lēkootiacute lsquoOku fiemarsquou lsquoa e kau lenilootiacute ke nau tauhi lsquoa e ngaahi lēkooti ki he totongi nofo totongiacute mo e pooniacute lsquoo arsquou ki he tarsquou lsquoe 7 meiacute he tarsquou fakatukuhau lsquooku nau felāversquoi ki aiacute lsquoOku totonu ke tauhi lsquoe he lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute fakatoursquoosi lsquoa e ngaahi tatau lsquoo e ngaahi mersquoa fakapepa kotoa pē lsquooku felāversquoi mo e lsquoapi nofo totongiacute lsquoi he lolotonga lsquoo e taimi nofo totongiacute pea lsquoi he māhina lsquoe 12 hili lsquoa e ngata lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ko e ngaahi mersquoa fakapepa ni lsquooku totonu ke kau ki ai lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea mo ha ngaahi feliuliuaki pe fakaforsquoou narsquoe fakahoko ki ai ngaahi līpooti ki ha lsquoarsquoahi sivi lsquoo e lsquoapiacute morsquoua vai ngaahi lsquoinivoisi pe ngaahi līpooti kehe ki ha ngaahi ngāue narsquoe fakahoko ki he lsquoapiacute lsquoo hangē ko ha ngāue

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

monomono pe fakamarsquoa pea mo ha ngaahi tatau lsquoo ha ngaahi tohi pe lsquoīmeili narsquoe lsquoave mo tali mai meiacute he tokotaha lsquoe taha lsquoOku marsquou atu lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoa e fakamatala lahi ange mo ha foomu ke tokoni ki he kau lenilootiacute ke tauhi ke tonu lsquoenau lsquofakamatala fakanounou ki he nofo totongiacutersquo

Muimuirsquoi hono tauhi lsquoo e ngaahi tursquounga mārsquoulalo taha ki he ngaahi faleacute Ko e tokolahi taha lsquoo e kau lenilootiacute mo e kau nofo totongiacute lsquooku nau fakarsquoamu ke fakahoko lsquoa e mersquoa lsquooku totonuacute lsquoi hona vā fengāuersquoakiacute Kā neongo eniacute lsquoi he taimi lsquooku fili ai ha lenilooti ke lsquooua te ne fua hono fatongia pe lsquooku lsquoi ai ha maumau lahi kuo hoko ki he Lao lsquooku lsquoi ai lsquoa e mafai mavahe lsquoo e The Tenancy Compliance and Investigations Team (Ko e Timi ki he Nofo Totongiacute mo e Ngaahi Fakatotolo) ke nau fakahoko ha ngaahi ngāue mo ha ngaahi founga lsquooku hoa mo e fiemarsquou ke fakahoko lsquoa e ngaahi tursquoutursquouniacute ke fakapapaursquoi lsquooku fai ha ngāue ki he kau lenilooti ko ia

Ko e ngaahi kaveinga lsquoe sio ki ai lsquoa e timiacute lsquooku kau ki ai lsquoa e taimi

rsaquo lsquooku ala hoko ai lsquoa e tūkunga lsquooku lsquoi ai lsquoa e lsquoapiacute ke ala matursquoutāmaki lahi ai lsquoa e morsquoui lelei mo e malu mo hao lsquoa ha taha

rsaquo kuo fakahoko ai lsquoe he lenilootiacute ha maumau lahi pe kuo hokohoko lsquoa lsquoene maumaursquoi lsquoa e Residential Tenancies Act

rsaquo lsquooku hoko ai lsquoa e tōrsquoonga lsquoa e lenilootiacute ke hōloa ai lsquoa e falala lsquoa e kakai lsquoo e fonua ki hono fakahoko lsquoa e tursquoutursquouni lsquoa e lao

Ki ha fakamatala lahi ange vakai ki he wwwtenancygovtnz lsquoE lava ke ke fetursquoutaki ki he Compliance and Investigations Team lsquoaki horsquoo telefoni ki he 0800 TENANCY (0800 836 262) pe lsquoīmeili ki he rtacompliancembiegovtnz

16

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 17

Ko hono fakaleleilsquoi ha ngaahi melsquoa

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo tulsquoutulsquouni ki he tokotaha nofo totongiacute ke ne fakamalsquoa lsquoa e lsquoapi nofolsquoangaacute pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoa ne fai

Kapau nalsquoe pehē lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fai ia pea ke tohi leva lsquoo fakahā ange lsquoe tukuatu lsquoa e lsquoaho lsquoe 14 ke fai ai lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo malsquou ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz Kapau lsquoe lsquoikai ke fakaleleilsquoi pe ngaahi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e maumauacute lsquoe lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke nau faitulsquoutulsquouni ke fai ia Kapau ko ha palopalema lsquoeni lsquooku fulsquou lahi fau lsquoe lava ke tulsquoutulsquouni lsquoe he Tribunal ke fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau lsquooku ne fiemalsquou ke fakaleleilsquoi lsquoe he lenilootiacute ha melsquoa

lsquoOku pehē lsquoe he lao kuo pau ke fakahoko lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoi he vave taha lsquoe ala lava lsquoo ka maumau ha mersquoa pe hoko ha palopalema Ko e founga lelei taha ke solova ai lsquoa e palopalema ko ha talanoa ki heni mo horsquoo lenilootiacute lsquoo vakai pe lsquoe lava ke mo kaungā fakahoko ha mersquoa ki heni

Kapau lsquoe lsquoikai ngāue lsquoeni lsquooatu ha lsquonotice of remedyrsquo (vaharsquoa taimi ke fai ai ha ngāue ki ai) lsquoo lsquooatu ai ha vaharsquoa taimi fakapotopoto ki he lenilootiacute ke fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema Ko ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquooku fakatefito ia lsquoi he mersquoa lsquooku fiemarsquou ke monomono lava ke marsquou lsquoa e ngaahi kongokonga vaharsquoa taimi ke fakahoko ai ha lsquoeke totongi malursquoi (kapau lsquooku kaunga atu lsquoeni) pea mo e taimi lsquoatā lsquoo e kau ngāue lsquoi he tafarsquoaki ko ia ke fakahoko lsquoa e ngāue (kapau lsquoe fiemarsquou) lsquoOku totonu ke fakakaukau lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he ngaahi mersquoa ko lsquoeniacute pea mo e fakavavevave lsquoo e fiemarsquouacute lsquoi he taimi lsquooku nau fakakaukaursquoi ai lsquoa e vaharsquoa taimi ke tuku atu ki he lenilootiacute ke fakahoko ai lsquoa e ngāue lsquoE lava ke lsquoi ai ha

solovarsquoanga fakataimi kae lsquooua leva kuo lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakaukaursquoi lsquoa e ngaahi mersquoa ke fakahoko

Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngāue pea solova lsquoa e palopalema lsquoe lava leva lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo tohi kole ki he Tenancy Tribunal ke marsquou mai ha work order (tursquoutursquouni ki ha ngāue ke fakahoko) lsquoo lsquoi ai ha forsquoi fili ke ngāuersquoaki lsquoa e totongi nofo ke fakahokorsquoaki lsquoa e ngāue kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe fakarsquoamu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoa e aleapau nofo totongiacute lsquoo hangē kapau lsquookuacute ne lsquoi he malumalu lsquoo ha nofo totongi fixed-term (taimi tursquoupau) kuo pau ke lsquooatu lsquoi he tohi lsquonotice of remedyrsquo ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquoa ia lsquoe lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho hokohoko lsquoe 14 ke ne fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema lsquoI he ngaahi taimi lsquoe nirsquoihi lsquoe ala fakapotopoto ke lsquooatu ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi lsquooku laka hake lsquoi he lsquoaho lsquoe 14

Kuo pau ke ke fakarsquoatā ha taimi fersquounga ki he ngaahi fakahoko fatongia lsquoo hangē ko hano lī meili pe lsquoīmeili atu lsquoo e tohi fanongonongo lsquoOku marsquou atu ha fakamatala lahi ange pea mo ha tatau lsquoo e rsquo14 day notice to remedyrsquo lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoi he wwwtenancygovtnz lsquoa ia lsquookuacute ne toe fakamarsquoalarsquoala atu foki lsquoi ai lsquoa e ngaahi taimi ki he fakahoko fatongia

ƨ Ko e hā ha melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau ko e ngāue ni lsquooku fulsquou fiemalsquou ke fai fakavavevave

Kapau ko e melsquoa ni lsquoe ala lavea pe hoko ai ha fakatulsquoutāmaki ki ha taha pe maumau kehe kuo pauke fakahoko ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai malsquou lsquoa e lenilootiacute ke tala ki ai pea lsquoe lava ke fai lsquoa e fakaleleilsquoiacute pe ngaahi ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoE lava ke nau lsquoekelsquoi ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki lsquoa e fakamole nalsquoe faiacute Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi ia lsquoe he lenilootiacute pea lsquoe lava ke kole tokoni lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

18

ƨ lsquoE lava ke tuli pe kapusi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e tokotaha nofo totongiacute koelsquouhi ko lsquoene lāunga

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe fakahā lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ke mavahe koelsquouhi ko ha lāungalsquoi lsquoa e lenilootiacute pe ko hano fakahā ki he valsquoa ngāue Tenancy Services ha melsquoa kuo hoko lsquoOku ala ui ia ko e retailatory notice pe ko e tohi fakatokanga fakafepaki (koelsquouhi ko e lāunga) lsquoOku hā lsquoi he lao lsquooku lsquoikai ngofua ki he lenilootiacute ke ne fai ha fakafepaki (retaliatory notice) pehē lsquoE lava ke fakahā lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal kapau lsquooku ne tui kuo fai lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga fakafepaki lsquoE vakailsquoi leva lsquoe he Tenancy Tribunal pe ko e fakatokanga ni nalsquoe fai fakalao ia lsquoo makatulsquounga he lsquouhinga totonu) pe te nau fakatalsquoelsquoaongalsquoi lsquoa e fakatokanga ni

ƨ lsquoE lava fēfē ke tokoni atu lsquoa e valsquoa Tenancy Services ke fakalelei lsquoi ha ngaahi fehaalaaki

Ko e melsquoa ke fuofua faiacute ke fai ha femahinolsquoaki mo ha fetalanoalsquoaki fekaulsquoaki mo e melsquoa nalsquoe hoko Taimi lahi ko e ngaahi melsquoa ni nalsquoe tupu pē ia mei he fetalsquoemahinolsquoaki pe ko ha fehaalaaki Vakai ki he ngaahi fakahinohino lsquooku lsquooatu lsquoi he lsquoemau uepisaiti ki he ngaahi founga kehekehe ke mo lava ai lsquoo vetelsquoaki lsquoa e ngaahi faingatalsquoalsquoia lsquoi homo vaa

Kimulsquoa pea ke toki lea ki holsquoo lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo Fakapapaulsquoi lsquooku lsquoosi mahino lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku ke tokanga pe hohalsquoa ki ai lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe toe mahino ange ki he tokotaha koia lsquoa e melsquoa ni lsquoo kapau te ke hikilsquoi pe tohilsquoi hifo

rsaquo Mateuteu ke ke fakahā ange pe koe ha halsquoo fokotulsquou ke lava ai lsquoo tolona lsquoa e palopalema Fakamatalalsquoi ke mahūlsquoinga mālie mo mahino lsquoa e palopalema pea lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke fai lsquoaki hano fakaleleilsquoi

rsaquo lsquoE lava ke ke tohi pe fakahoko ha fakatokanga (Notice to remedy) lsquooku lsquoi ai lsquoa e fakaleleilsquoi lsquooku fiemalsquou ke fakahoko Ko e tohi fakatokanga (Notice to remedy) lsquoe tukuatu ai ha lsquoaho lsquoe 14 ki he tokotaha ko ia ke ne fai e fakalelei lsquoOku lsquoi ai ha tatau lsquoo e ngaahi tohi fakatokanga pehē ke ke falsquoifalsquoitaki ki ai lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

ƨ Founga Fakalelei Fakavavevave (FastTrack Resolution)

Ko e founga fakaleleilsquoi fakavavevave eni mo lava ke felotoi ai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo hili ha fetalsquoemahinolsquoaki lsquoi ha ngaahi melsquoa lsquoo hangē ko e tōmui lsquoo ha totongi nofo pē ko ha ngaahi molsquoua ke totongi (lsquoo hangē ko e totongi tukuhau vai pē water rates) lsquoOku ne fakalsquoailsquoai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha nofo totongi ke na lava pē lsquoo fai ha femahinolsquoaki pē felotoi pea ke na lototaha ke fai ha tulsquoutulsquouni lsquoe ha tokotaha fakatonutonu (mediator) lsquoo lsquoikai ke toe fiemalsquou ke na fakataha lsquoo fai ha fefakatonutonulsquoaki

Ko e Fakatonutonu Fakavavevave lsquooku tuha mo taau ia lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha felotoi pea ke fakahoko ia ko ha tohi tulsquoutulsquouni mei ha tokotaha fakatonutonu (mediatorlsquos order)

rsaquo ko e felotoi ni lsquooku faingofua mo mahino lsquoaupito ki he lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo pe

rsaquo nalsquoe lsquoosi lsquoi ai lsquoa e talanoa felotoi pē ia kimulsquoa pea iku lsquoo kei hoko atu pē lsquoa e faingatalsquoalsquoia pea toe lava lsquoo fai ha felotoi folsquoou ki ai

lsquoOku lava ke toe fakaikiiki atu eni lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnzdisputesfasttrackshyresolution

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai ke mo felotoi lsquoe lava ke mo ōmai ke tau fakatonutonu (mediation)

Kumi tokoni mai kia kimautolu lsquoaki halsquoo kole ki he Tenancy Tribunal Ko e totongi lsquoo ha tohi kole ko e $2044 lsquoI hono malsquou lsquoo holsquoo tohi kole te mau teuteu leva ke fai lsquoa e fakatonutonuacute

Ko e founga fakatonutonuacute (mediation) lsquooku fai lsquoaki ia ha lsquooatu ha faingamālie ke mo fakataha lsquoo alealsquoi lsquoa e melsquoa nalsquoe hoko pea mo felotoi he melsquoa ke fakaleleilsquoi lsquoakiacute pea ke tokonilsquoi kimoua lsquoe ha tokotaha fai fakatonutonu (mediator) lsquoE tokoni lsquoa e tokotaha fakatonutonu ke fakamahino atu a e ngaahi melsquoa lsquooku fai ai lsquoa e talsquoefiemālie pea ke feinga ke alsquou ki ha felotoi

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 19

ƨ lsquoOku fēfē lsquoa e founga lsquoo e fakatonutonuacute

lsquoE lava lsquoo fai eni lsquoi ha fetelefonilsquoaki pe ko ha femātaaki lsquoOku maheni lsquoaupito lsquoa e kau fai fakatonutonuacute mo e ngaahi melsquoa fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute ka lsquooku lsquoe lsquoikai ke nau kau ki ha tafalsquoaki pea lsquoe lsquoikai ke nau fai tulsquoutulsquouni atu lsquoOku fakapulipuli pea lsquooku tuku atu ke mo felotoi mo e tafalsquoaki lsquoe taha ki he melsquoa ke faiacute mo hoko atu ki ai lsquoOku kehe lsquoa e founga fakatonutonu kolsquoeniacute me he Tenancy Tribunal lsquoa ia lsquooku hanga lsquoe he fai fakatonutonu ai lsquoo fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni pea te ne fakahā atu lsquoa e melsquoa ke mo fai

ƨ Kapau te mo felotoi ki hono ikulsquoangaacute

Ko e felotoi koia lsquooku fai lsquoi he founga fakatonutonu kolsquoeniacute lsquooku fakalao ia pea lsquoe fiemalsquou ke talangofua ki ai lsquoE lsquoasi pe lsquoi he alea mo e felotoi ni lsquoa e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe maumaulsquoi Kapau lsquoe fiemalsquou ke lsquoi ai ha mafai ke fakahoko pea mo fakamālohilsquoi ke fakahoko lsquoe lsquoave ia ke taalsquoi ai lsquoa e sitapa pea silalsquoi ia lsquoe he Tenancy Tribunal

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala fai ha felotoi ki ai

lsquoOku lahi lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala faiacute ka ko e konga lahi ko e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo e ngaahi totonu ke kei hoko atu lsquoa e nofo lsquoi he fale nofolsquoanga (possession) ngaahi melsquoa fakapalsquoanga pea mo ha ngāue ke fai lsquoE lava ke fai kotoa ia lsquoi ha fakatonutonu (mediation) pe ko e tulsquoutulsquouni mei he Tribunal

ƨ Ko e tulsquoutulsquouni ke hoko atu pe fakangata

Kapau lsquoe fulsquou maumaulsquoi mamafa lsquoe ha tokotaha lsquoa e aleapau nofo totongiacute pe ko e lao ni lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke tulsquoutulsquouni ke fakangata lsquoa e aleapauacute lsquoE lava ke hoko lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo lsquooku tōmui lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 21 lsquoa lsquoene totongi nofo (lsquoo kau ai lsquoa e lsquoaho ko ia ne fai ai ha tohi kole ki he Tribunal)

rsaquo kuo ne fakahoko ha maumau lahi pe fakamanamana te ne fai ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

rsaquo kuo ne lsquoosi taalsquoi pe fakamanamana ke ne taalsquoi lsquoa e tokotaha lsquooku holsquoona lsquoa e lsquoapiacute lenilootiacute pe ko e fāmili lsquoo e lenilootiacute pe ko hano fakafofonga pe

ko ha nilsquoihi kehe lsquooku nau nofo totongi pe ko e kaungālsquoapi (pe ko halsquoa ne kouna ha nilsquoihi ke nau fai pehē)

rsaquo lsquooku ne maumaulsquoi lsquoa e aleapauacute lsquoi ha ngaahi founga kehe (lsquoo hangē ko hano lsquooatu lsquoe he lenilooti ki ai ha fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo pea lsquoikai ke ne fai ki ai) pea lsquooku tui lsquoa e Tribunal ia lsquoe lsquoikai ke taau ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute Kapau ko e palopalema ni lsquoe lava ke fakaleleilsquoi lsquoe lava ke lsquoave ha tohi fakatokanga (notice to remedy) lsquoo lsquooange ha lsquoaho lsquoe 14 ke fakaleleilsquoi pea ke fuofua fai eni pea toki lava ke fai ha kole ki he Tenancy Tribunal ke fakangata

ƨ Tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo ha palsquoanga

Ko e tulsquoutulsquouni eni ki he lenilootiacute pe tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha palsquoanga ki he tokotaha ko e lsquoE lava lsquoeni lsquoo kapau

rsaquo lsquooku molsquoua lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ko e nounou lsquoo lsquoene totongi nofo pe nalsquoa ne totongi lsquoo mahulu hake lsquoi he totongi totonuacute

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha maumau ngāue fakamalsquoa ngaahi ngoue pe lsquoave ha veve

rsaquo lsquooku fiemalsquou ke totongi fakafoki lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ha fakamole ki he ngaahi ngāue nalsquoe fiemalsquou ke fai fakavavevave

rsaquo ke totongi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha palsquoanga ko e tautea koelsquouhi ko e maumaulsquoi lsquoo e lao

rsaquo ke totongi huhulsquoi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha mole nalsquoe hoko koelsquouhi ko ha koloa nalsquoe mole pe ko ha melsquoangāue nalsquoe lsquoikai ke sai koelsquouhi nalsquoe lsquoikai ke tauhi pe monomono pe fakaleleilsquoi

ƨ Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni eni ki ha taha ke ne fakaleleilsquoi ha melsquoa koelsquouhi nalsquoe maumau pe lsquoikai toe ngāue Kapau lsquooku felāversquoi lsquoa e tursquoutursquouniacute mo ha kaveinga lsquookuacute ne uesia lsquoa e morsquoui leleiacute pea mo e malu mo hao lsquoe lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquopay outrsquo (totongi lsquoi tursquoa) lsquoene tokotahakau nofo totongiacute ke fakafetongirsquoaki harsquoa ne fakahoko lsquoa e tursquoutursquouniacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tursquoutursquouni lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ke ne fakahoko ha ngāue lsquoi ha lsquoaho tursquoupau pea lsquoikai ke fakahoko lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

20

lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakahoko lsquoa e ngāue ki he mahursquoinga lsquooku hā lsquoi he tursquoutursquouniacute pea lau lsquoa e fakamole ko ha morsquoua totongi nofo

ƨ Ngaahi tulsquoutulsquouni kehe

lsquoE lava lsquoe ha tulsquoutulsquouni lsquoo toe fakamahino lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoo kapau lsquoe lsquoikai ke talangofua ha taha ki he tulsquoutulsquouni koia Pea lsquooku lsquoi he falsquoahi lsquoe taha ke nau fakahā pe lsquooku nau fiemalsquou ke fakahoko ia Ko e fakatātā eni ndash ko ha tulsquoutulsquouni ki he lenilootiacute ke ne fakafoki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea kapau lsquoe lsquoikai pea ke ne totongi ha palsquoanga

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai fai ha felotoi lsquoi ha fakatonutonu (mediation)

lsquoE lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal ke nau fakamaaulsquoi lsquoa e melsquoa ni Ko e Tribunal ko e founga fakatonutonu ia lsquooku fakamātoato mo toe mamalu ange Ko e Tribunal ko e valsquoa ngāue ia lsquoo e potungāue lsquoo e ngaahi fakamaaulsquoanga (Ministry of Justice) pea lsquoe lsquoi ai ha tokotaha fakamaau ai ke fanongo ki he fakamatala lsquoa e ongo tafalsquoakiacute kau fakamolsquooni pea ne vakailsquoi lsquoa e ngaahi fakamolsquooni lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute toki fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni lsquoE lava ke fai lsquoe he Tenancy Tribunal ia ha tulsquoutulsquouni felāvelsquoi mo koe neongo pe te ke lsquoalu ki hono ui lsquoo e fakatonutonu pe lsquoikai lsquoOku hiki lsquoe he tokotaha fakamaauacute lsquoa lsquoene tulsquoutulsquouni lsquoa ia ko e tulsquoutulsquouni ia lsquoa e Tribunal Ko e tulsquoutulsquouni lsquoa e tokotaha fakamaauacute lsquooku hangē ia ha tulsquoutulsquouni lsquoa e fakamaaulsquoanga ndash lsquoe lsquoave lsquoa hono tatau ki he ongo falsquoahi lōua pea kuopau ke na talangofua ki ai

lsquoOku lsquoatā foki lsquoa e fakamaaulsquoanga ni ki he kakai ke nau fanongo he ngaahi fakatonutonuacute lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoo lsquoave ha kakai ke nau poupou mo felsquoao ka lsquoi he taimi lahi lsquooku lsquoikai ke tali ke ngāuelsquoaki ha loea ke ne fakahoko holsquoo tafalsquoaki Kaekehe lsquoe lava ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoi he ngaahi fakatonutonu e nilsquoihi lsquoo kau ai lsquoa e ngaahi melsquoa ni

rsaquo ko e vātamaki ni lsquooku laka hake lsquoi he $6000

rsaquo tali lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ke ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo kuo tali lsquoo fakangofua kinautolu lsquoe he Tribunal

lsquoE lava ke fakangofua lsquoe he Tribunal ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoo kapau

COURT

rsaquo lsquooku fulsquou fihi mo faingatalsquoa lsquoa e melsquoa lsquooku hoko

rsaquo lsquooku mo fulsquou faikehekehe lahi lsquoaupito mo e tafalsquoaki lsquoe taha lsquoo faingatalsquoa ange ai ke ke fakahoko lelei lsquoa holsquoo fakamatala

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava lsquoe ha taha lsquooku lsquoikai ko ha loea ke ne fakafofongalsquoi koe Kapau lsquooku ke pehē lsquooku totonu ke fai ia pea ke fetulsquoutaki mai kiate kimautolu kimulsquoa pea toki fai lsquoa e fakatonutonu lsquoi he Tribunal

ƨ lsquoE lava fēfē keu kounalsquoi lsquoa e falsquoahi lsquoe tahaacute ke ne talangofua ki he tulsquoutulsquouni nalsquoe lsquoosi fai

Kapau lsquookuacute ke marsquou ha tursquoutursquouni lsquoa e fakatonutonuacute (Mediatorrsquos order) kuo lsquoosi silarsquoi pe ko ha tursquoutursquouni lsquoa e Tenancy Tribunal lsquoe lava ke ke kole ki he varsquoa Collections ndash Ministry of Justice ke ne lsquoeke lsquoa e morsquoua ni Ko e ngaahi tohi kole Civil Enforcement kotoa pē lsquoe lava ke lsquoave ia ki he tursquoasila lsquoi lalo pe lsquoe faile ia lsquoi ha taha lsquoo e ngaahi District Court of New Zealand (Fakamaaursquoanga Fakavahe lsquoa Nursquou Sila)

Ministry of Justice Central Processing Unit SX10042 Wellington

lsquoE lava ke ke marsquou atu meiate kimautolu ha fakamatala lahi ange felāversquoi mo hono tānaki lsquoo ha morsquoua Vakai ki he wwwtenancygovtnz

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 21

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kimulsquoa lsquoi he lsquoaho lsquooku loto ke mavahe ai

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he lenilootiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa Kaekehe lsquoe lava lsquoe he lenilooti ke fai halsquoa ne fakatokanga lsquoaho lsquoe 42 lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e nofolsquoanga ni lsquoe he tokotaha lsquooku holsquoona pe ko hono fāmiliacute ke nau hiki mai lsquoo nofolsquoi ia ko honau lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo kuo lsquoosi fakatau atu lsquoa e lsquoapiacute pea kuo lsquoosi fakakakato lsquoa e alea fakatau pea fiemalsquou lsquoe he tokotaha nalsquoa ne fakatauacute ke fakalsquoatā lsquoo lsquooua lsquoe toe nofo ha taha ai

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ke hiki ki ai halsquoa ne kau ngāue totongi (pea lsquooku lsquoosi hā pe lsquoi he aleapau nofo totongi lsquooku ngāuelsquoaki pe lsquoe ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ki ai)

lsquoE fakapotopoto ke tauhi ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga lsquoI holsquoo lsquoave halsquoo tohi fakatokanga lsquooku ke loto ke fakangata lsquoa e aleapauacute kuo pau ke

rsaquo fai ia lsquoaki ha tohi

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoa e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi nofo totongiacute

rsaquo fakahā ke mahino lsquoa e lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai

rsaquo fakamolsquooni he tohi

Kapau lsquooku nounou hifo he lsquoaho lsquoe 90 lsquoa hono lsquooatu lsquoo e fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke fakamahino lsquoa e lsquouhinga lsquooku nounou aiacute

ƨ lsquoE fēfē kapau lsquooku fie hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia kimulsquoa pea lsquoosi lsquoa e aleapauacute

Kapau lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga ke fakangata lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe ngofua ke nofo lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoi he aleapauacute Ka lsquoo kapau lsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia ke mavahe kimulsquoa ai lsquoe kei fiemalsquou pē ke fai halsquoa ne tohi fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 ki he lenilootiacute

lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe sai pe ki he lenilootiacute ke hiki ki mulsquoa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ka kuo pau ke na felotoi lōua ki ai lsquoi ha tohi

ƨ lsquoE lava ke fakangata ha fixed term tenancy kimulsquoa he taimi nalsquoe tonu ke toki lsquoosi ki ai

lsquoE lsquoikai lava ke fakangata ha aleapau nofo totongi fixed-term kaelsquooua kuo felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha toki tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal pea lsquoe lava ke fai ia Ko e lsquoaho ke fakangata ai lsquooku lsquoosi lsquoasi pe ia he tohi aleapau

lsquoE ala lava lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoo fai ha tulsquoutulsquouni ke fakangata vave ha aleapau fixed term lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha fulsquou maumaulsquoi lahi lsquoo e aleapauacute

rsaquo kuo malsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoe hiki lsquoa e totongi nofo koelsquouhi ko ha ngaahi melsquoa nalsquoe lsquoikai halsquoa ne lsquoilo lsquoe hoko pea ko ha hiki eni lsquooku fulsquou lahi lsquoo ala hoko ai ha faingatalsquoalsquoia lahi pe

rsaquo ko e aleapauacute nalsquoe makatulsquounga ia lsquoi he ngaahi tulsquoutulsquouni fakakautaha (body corporate operational rules) lsquoa kinautolu lsquooku lesisita ai lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga lsquoo fakatatau ki he lao Unit Titles Act 2010 pea lsquoi ha liliu ki he ngaahi tulsquoutulsquouni koia lsquoe lsquoikai fakapotopoto ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute pe

rsaquo Kuo hoko ha ngaahi melsquoa talsquoelsquoamanekina ki he lenilooti pē ko e tokotaha totongi nofo lsquoo ala hoko ai ha fulsquou faingatalsquoalsquoia lahi

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

22

ƨ Koe hā lsquoa e founga totonu ke lsquoave lsquoaki lsquoa e tohi fakatokanga

lsquoOku totonu ke lsquoave lsquoa e tohi fakatokanga ki he tulsquoasila (address for service) nalsquoe lsquoosi fakamahino atu ke fai lsquoa e ngaahi fetulsquoutaki fakalao ki ai Ko e tulsquoasila eni lsquoo ha lsquoapi puha meili he Positi lsquoOfisi lsquoimeili pe fika lsquoo ha misini fax

Kapau lsquoe lava ke ke lsquoave hangatonu lsquoa e tohi fakatokanga ni ki he nima lsquoo e tokotaha koia lsquoe lau eni kuo ke lsquoosi fakakakato lsquoa hono tufa atu

Koelsquouhi ke fakapapaulsquoi lsquooku lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke malsquou ai lsquoa e tohi fakatokanga lsquoe he tokotaha koia lsquooku pehē lsquoe he lao tukukehe ka malsquou ha fakamolsquooni ke fakalsquoikailsquoi lsquoaki kuo pau ke

rsaquo tuku atu ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 kapau nalsquoe lsquoave lsquoa e fakatokanga he meili

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 2 kapau nalsquoa ke lsquoave lsquoa e tohiacute lsquoo tuku lsquoi he puha tohi lsquoi honau tulsquoasila pe lsquoi he matapā hūlsquoanga ki honau fale

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha lsquoimeili hili lsquoa e 5 efiafi

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha misini fax he lsquoosi lsquoa e 5 efiafi

lsquoOku toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho ki he fakatokanga lsquoi he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi fakatokanga Ko e fakatātā eni ki ai ka lsquoave lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoaho 21 ki he lenilootiacute ke fakangata pea lsquooku lsquoave ia lsquoi he meili lsquooku tonu ke nau tukuange ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 ke ne malsquou ai lsquoa e tohiacute lsquoE toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho lsquoe 21 mei he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi lsquoe he lenilootiacute

ƨ Fēfē kapau teu lsquoimeili lsquoa e tohi fakatokanga

Kapau te ke fai lsquoeni pea lsquoe fakapotopoto ke fuofua vakai pe lsquoe malsquou ha fakamolsquooni pau lsquoe lava ke alsquou lsquoa e lsquoimeili (delivery receipt) ki he tokotaha ko ia pea toki lsquoave

Ko e fakamolsquooni kolsquoeni lsquoe lava ai lsquoo lsquoilo lsquoa e taimi lsquoe alsquou ai lsquoa e lsquoimeili ki he tokotaha nalsquoe lsquoave ki ai

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoi he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo ha aleapau fixed-term tenancy

lsquoI he lsquoene alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosiacute lsquoe kei hoko atu ia ka lsquoi he founga periodic tenancy pea lsquoe kei tatau ai pe mo e ngaahi kupu lsquoo e aleapau ni lsquoo hange ko e alepau nalsquou toki lsquoosi tukukehe

rsaquo ka toe fakafolsquoou lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute halsquoana aleapau folsquoou pe ko hono toe fakaloloa atu lsquoa e aleapauacute pe

rsaquo ko ha fakahā lsquoe ha taha kuo ne loto ke fakangata lsquoa e nofo totongi Ko hono fakahoko ha fakatokanga pehē ni lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e lsquoaho 21 ki he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa he lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai lsquoa e aleapau

Kapau nalsquoe fakalsquoatā lsquoi he tohi aleapau ke toe fakafolsquoou pe fakaloloa atu lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke toe fakaloloa atu kuo pau ke fai halsquoa ne tohi ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou ange lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute pea ka lsquoikai lsquoe lsquoikai lava ke toe fakaloloa atu lsquoa e aleapau kapau lsquooku lsquoikai loto ki ai lsquoa e lenilootiacute

Teuteu hiki ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoa e tokotaha nofo

totongiacute ke fai lsquoi halsquoaacute ne hiki

Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau

rsaquo ke mavahe atu lsquoi he lsquoaho kuo lsquoosi fakahā ki ai lsquoe he lenilootiacute lsquoi halsquoa ne tohi fakatokanga

rsaquo totongi kakato lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi

rsaquo fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo lsquoave lsquoa e veve kotoa lsquoi he lsquoaho fakalsquoosiacute

rsaquo lsquoave mo lsquoenau ngaahi ngalsquootolsquoota

rsaquo lsquoave lsquoa e ki kaati ki pea mo e ki ki he fale taulsquoanga melsquoalele ki he lenilootiacute

rsaquo tuku lsquoo lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa pe naunau fale lsquoa e lenilootiacute

Kapau lsquoe lsquoikai ke fai kotoa lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ke mau totongi ange ki ai ha konga pe ko e kotoa lsquoo e palsquoanga pooni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 23

ƨ Ko hono fakafoki lsquoo e totongi pooni

lsquoI he lsquoosi lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe lelei taha ke femahinolsquoaki lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he lahi lsquoo e totongi pooniacute ke fakafokirsquo Ngāuelsquoaki lsquoa e lipooti nalsquoe fai lsquoi hono sivilsquoi lsquoo e fale he kamatalsquoanga ke fakamahino pe nalsquoe lsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko lsquoE lsquoikai lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ke totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha liliu ki he fotunga lsquooku hoko ki he fale pe ko hono ngaahi naunau tupu pe ia mei halsquoa ne motulsquoa pea mo hono ngāuelsquoaki fakalelei

ƨ lsquoE fakafoki fēfē mai lsquoa lsquoeku pooni nalsquoe lsquoosi totongi

Hili ha felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he melsquoa ke fai ki he palsquoanga pooni te na fakafonu ha foomu ke fakafoki lsquoaki (bond refund form) lsquoE malsquou lsquoa hono tatau lsquoo e foomuacute mei he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

Kapau lsquooku mo tali lsquooku tō nounou lsquoa e totongi nofo nalsquoe malsquou mei he tokotaha nofo totongiacute pe lsquooku lsquoi ai ha maumau pea hikilsquoi hifo ia lsquoi he foomu pea ke fakamolsquooni ai lsquoO anga pehe ni kapau ko e pooni nalsquoe $600 pea mo felotoi ko e ngaahi lsquoo e matapā siolsquoata lsquooku $150 pea te mo tohilsquoi hifo

Totongi ki he lenilootiacute lsquoa e $150

Totongi ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e $450

Fakapapaulsquoi ke fakakau lsquoa holsquoo mo ongo fika lsquoakauni lsquoi he foomu koelsquouhi lsquoe lsquoikai ke mau li atu ha sieke pe palsquoanga (cash)

lsquoI he lsquoemau malsquou lsquoa e foomu ni te mau vakailsquoi lsquoa e ongo fakamolsquooni tohi nima pe lsquooku tatau mo e fakamolsquooni nalsquoe fai lsquoi he foomu (bond lodgement) nalsquoe fakahū mai lsquoaki lsquoa e pooni Ko e melsquoa ia lsquooku mahulsquoinga ai ke mau lsquoilolsquoi lsquoa e fetongi kotoa pe lsquoo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga ni Kapau lsquooku hā kehekehe lsquoa e fakamolsquooni tohinima pea lsquoe lsquoikai lava ke mau fakafoki lsquoa e pooni kaelsquooua kuo mau toe fai ha fakalsquoekelsquoeke makehe

Taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki ha fale nofo totongi lsquoe taha pea lsquoe ala faingofua ange ke mau fakahū pe ia ke ngāuelsquoaki ko e pooni ia ki he lsquoapi nofolsquoanga folsquoou lsquoE fiemalsquou leva ke ke ngāuelsquoaki lsquoa e foomu ki hono liliu lsquoo e pooni (bond transfer form)

ƨ Fēfē kapau lsquoe lsquoikai ke felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he pooni

Fetulsquoutaki lsquoo fakahā ki he Tenancy Tribunal lsquoi he vave taha lsquoE lsquoi ai leva lsquoa e tokotaha fakatonutonu (mediator) te ne feingalsquoi ke fai ha felotoi

ƨ Fēfē kapau lsquooku faingatalsquoa ke fai ha fetulsquoutaki mo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

Kapau lsquooku faingatalsquoa pea ke fakafonu lsquoa e foomu totongi fakafokiacute (bond refund) pea ke fetulsquoutaki ki he potungāue Tenancy Services ke vakai lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe ala fai

ƨ Ko e hā e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe hiki atu ha taha lsquoo e kau nofo totongi

lsquoI he taimiacute nilsquoihi lsquoe lava ke hiki atu ha taha lsquoi he kau nofo totongi ne nau lsquoosi fakamolsquooni kotoa lsquoi he tohi aleapau kae kei nofo atu pē lsquoa e nilsquoihi Kapau lsquoe tali lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava pe ke halsquou lsquoa e tokotaha hiki maiacute lsquoo hoko atu lsquoaki lsquoa e lsquoinasi lsquoo e tokotaha kuo hiki atuacute Kapau lsquoe fai eni pea kuo pau ke mou fakahā mai lsquoaki ha fakamolsquooni lsquoa e lenilootiacute tokotaha lsquoe hikiacute pea mo e tokotaha te ne fetongi maiacute lsquoi he foomu ko e ldquochange of tenant bond formrdquo pea lsquoomai

lsquoE lsquoikai ke liliu heni lsquoa e tohi aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke toe falsquou ha tohi aleapau folsquoou ke fakakau ai lsquoa e tokotaha hiki folsquoou atu

MOVERS

MOVERS

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

24

Ko e ngaahi melsquoa kehe fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute

ƨ Ko e lenilootiacute lsquoe mavahe atu lsquoo laka hake he lsquoaho lsquoe 21

Kapau lsquoe mavahe atu mei Nulsquousila lsquoa e lenilootiacute lsquoo laka hake he lsquoaho hokohoko lsquoe 21 pea kuo pau ke ne fokotulsquou hano fakafofonga ke ne tokangalsquoi lsquoa e nofolsquoanga he taimi koia Kuo pau ke fakahā lsquoe he lenilooti ke lsquoilo lsquoe he tokotaha nofo totongi pea mo e Tenancy Services (kapau nalsquoe lsquoosi totongi ha pooni) lsquoa e feitulsquou ke fai ha fetulsquoutaki ki hono fakafofonga

Ko hono fakatau atu ha lsquoapi nofo totongi ƨ lsquoE fiemalsquou ke tala lsquoe he lenilootiacute ki he

tokotaha nofo totongiacute lsquooku ne fakatau atu lsquoa e lsquoapi

lsquoIo kuo pau ke nau tala ki he tokotaha nofo totongiacute pea mo ha taha pē lsquooku fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute lsquoi ha tohi ke nau lsquoilo lsquooku ne feinga ke fakatau atu

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e lenilootiacute ke lsquoomai lsquoa e kakai lsquooku nau fie fakatau ke nau sio mo vakailsquoi lsquoa e nofolsquoanga lsquoi ha loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea ke lsquooua nalsquoa fakafaingatalsquoalsquoialsquoi lsquoo lsquoikai ha lsquouhinga lelei ki ai

lsquoI hono fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga kuopau ke fakahā lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ki he tokotaha nofo totongiacute a e tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapi pea mo e lsquoaho te nau hoko ai ko e lenilooti Kuo pau ke fakahā lsquoe he tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapiacute ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa hono hingoa feitulsquou pe founga ke fai lsquoaki ha fetulsquoutaki pea mo e founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi nofo lsquoo hangē ko e fika lsquoo ha lsquoakauni lsquoi he pangikē lsquoI hono fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute ko e mafai lsquoo e lenilootiacute ki he pooni lsquoe hiki ia ki he lenilootiacute folsquoouacute Kapau lsquooku fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ke totongi

ange ha konga lsquoo e pooniacute pea lsquooku tonu ke fai lsquoeni kimulsquoa he lsquoaho lsquooku fakalsquoosi ai lsquoa e fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute (pe ko e lsquoaho lsquoe malsquou ai ndash possession date - lsquoe he tokotaha fakatau lsquoo kapau lsquoe hoko ia kimulsquoa)

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke lsquoilo lsquoe he Tenancy Services

Kapau lsquooku mau tauhi ha pooni pea lsquooku totonu ke nau lsquoilo pe lsquooku lsquoi ai ha lenilootiacute folsquoou Kuo pau ke fakafonu lsquoe he lenilooti motulsquoa pea mo e lenilootiacute folsquoouacute lsquoo na fakamolsquooni lsquoi he foomu lsquochange of landlordagentlsquo Te mau hikilsquoi leva lsquoa e hingoa lsquoo e lenilootiacute folsquoou lsquoi he lekooti lsquoo e ngaahi pooni te mau tauhiacute

ƨ lsquoOku lsquoi ai ha ngaahi lao makehe ki ha fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ko ha koloa kuo puke lsquoo fakatau atu (mortgagee sales)

lsquoI ha hiki mai ha tokotaha folsquoou pe ko ha puke fakalao lsquoo e lsquoapiacute ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatau (mortgagee) ke ne hoko atu lsquoa e aleapau nofo totongi te ne malsquou lsquoa e mafai tatau mo ha lenilooti lsquoi he lao Residential Tenancies Act Kapau ko e aleapau ko e ldquofixed-termrdquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e kautaha nalsquoa nau fakatau pe ko e pangike ke nau fai lsquoa e ngaahi fakatokanga angamaheni mo ha aleapau ldquoperiodic tenancyrdquo ka lsquoe lsquoi ai pē lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe kilsquoi kehe ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fakangata ha aleapau founga ldquofixed-term tenancyrdquo lsquoo hangē hano fakangata ha lsquoo ha ldquoperiodic tenancyrdquo lsquoo kapau lsquoe liliu lsquoa e lsquoapi lsquoo malsquou ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatauacute pea kuo nau fiemalsquou ke nau toe fakatau atu (mortgagee possession) lsquoE lsquoikai ha liliu ia ki he ngaahi totonu lsquoa e lenilooti folsquoouacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 25

ƨ lsquoE lava ke malsquou ha tokoni mei he Tenancy Services lsquoi ha fekihiaki lsquoa e kau nofo totongi (flatmates)

lsquoIkai lsquoe lsquoikai lava ke mau tokoni Te mau toki lava pe ke tokoni lsquoi ha ngaahi faingatalsquoalsquoia he vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongiacute Kaekehe manatulsquoi kapau te ke lsquoalu lsquoo nofo totongi fakataha mo ha nilsquoihi pea mou fakamolsquooni fakakātoa lsquoi he tohi aleapauacute te mou kau kotoa lsquoi he ngaahi fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he tohi aleapauacute lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi lsquoe ha taha lsquoa hono lsquoinasi he totongi nofo pe ko halsquoa ne maumaulsquoi ha melsquoa lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ia ke totongi ia lsquoe ha nilsquoihi pe ko e kotoa lsquoo e kau nofo totongiacute neongo pe ko hai nalsquoa ne fai lsquoa e maumau lsquoE lava lsquoo malsquou atu ha ngaahi falelsquoi lsquoi ha hoko ha makuku lsquoa e kau nofo totongiacute mei he Community Law Centres Citizens Advice Bureaux pea mo e valsquoa falelsquoi malsquoae fānau ako he ngaahi akolsquoanga (lsquounivesiti mo e ngaahi akolsquoanag pehe)

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakafisingarsquoi ha taha meiacute harsquoaacute ne nofo totongi

lsquoOku lsquoikai tali ke makatulsquounga lsquoi hono lsquooange lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fale nofolsquoanga pe ko hano fakaloloa atu ha aleapau nofo totongi ki ha taha koelsquouhi ko hono tulsquounga fakamali (marital status) tangata pe fefine talsquou motulsquoa lotu lsquooku kau ki ai pe ko hono lanu (matakali) lsquoE lsquoikai ngofua ke talsquoetali lsquoe he lenilootiacute ha taha koelsquouhi lsquooku lsquoikai halsquoane ngāue pe lsquooku toho penefiti Kapau lsquoe hoko ha melsquoa pehe ni lsquoe lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal pe ko e ū Human Rights Commission koelsquouhi ko e fakafaikehekehelsquoi (discrimination) eni lsquooku lsquoikai ke ngofua ke fai

Ko e hā lsquoa e Service Tenancy Ko e service tenancy ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga lsquoo e ngāuelsquoanga lsquooku ngāue aiacute lsquoo fakatatau ki he lsquoene aleapau pe ko e ngaahi fiemalsquou lsquoa e ngāuelsquoanga pe kautaha lsquooku ngāue ai lsquoOku kau lsquoa e falsquoahinga aleapau nofo totongi kolsquoeniacute lsquoi he tulsquoutulsquouni lsquoa e lao Residential Tenancies Act ka lsquooku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ki he totongi kimulsquoa (rent in advance) pea mo hono fakangata lsquoo e aleapauacute

ƨ Ko e totongi nofo

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe lsquoi hono tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole ki he nofo totongi mei he vahe lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute lsquooku ngāue ia malsquoae lenilootiacute) lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ke fakaleleilsquoi ha melsquoa mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

ƨ Ko e ngaahi taimi lsquoo e fakatokanga

Kapau lsquoe lsquoosi pe lsquoe malsquou ha fakatokanga lsquoe fakangata lsquoa e aleapau ngāue lsquoe fiemalsquou ke fai lsquoe he ngāuelsquoanga pe ko e tokotaha ngāue (employee) ha fuofua fakatokanga lsquoaki ha uike lsquoe 2 lsquoe lsquoosi ai pea mo e nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai ngofua ke fuofua lsquoosi lsquoa e aleapau nofo totongiacute ia kimulsquoa pea toki lsquoosi lsquoa e aleapau ngāue lsquoE lava ke toe nounou ange lsquoa e taimi fakatokanga pehe ni lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga malsquoa ha tokotaha ngāue lsquoe fakangāuelsquoi koelsquouhi ko e mavahe atu lsquoa e tokotaha ngāue lsquooku nofo aiacute

rsaquo lsquoe pehe lsquoe he lenilootiacute lsquoe fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

Kapau lsquooku ke fie nofo totongi he founga ni ndash service tenancy lsquoe lava ke mau tānaki atu ha ngaahi fakahinohino pea mo ha falelsquoi

Koloa lilsquoaki lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe lsquoikai lava ke lsquoave kotoa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa lsquoene koloa pe ngalsquootolsquoota lsquoi halsquoa ne mavahe pe hiki lsquoOku lsquoi ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e lao ki he ngaahi melsquoa ke fai ki ha koloa lsquooku lilsquoaki

rsaquo lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke lsquoave pe tolsquoo lsquoo laku ha melsquoakai mo ha melsquoa lsquoe ala mafu pe maumau ka kuo pau ke ne fuofua feinga ke fai ha fetulsquoutaki mo e tokotaha nofo totongiacute ke fetukutuku lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoe lilsquoaki he nofolsquoanga

rsaquo Kapau lsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave pea kuopau ke feinga lsquoa e lenilootiacute ke fakamahulsquoingalsquoi lsquoa e koloa ni ke fakatau atu pea bull ke ne laku pe fakalsquoauha lsquoa e koloa ni lsquoo kapau lsquoe

lahi ange lsquoa hono totongi ke lsquoave lsquoo tauhiacute lsquoi hano tulsquouaki atu ke fakatau (tukukehe kapau ko ha ngaahi naunau pepa pe tohi ndash personal papers) lsquooku mahulsquoinga ki he tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

26

bull kapau lsquooku laka hake lsquoa e mahulsquoinga lsquoo e koloa lsquoi hano lsquoave lsquoo tauhi kuopau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e koloa lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou hifo he lsquoaho lsquoe 35 pea ne toki fakatau atu he founga angamaheni

rsaquo Kuo pau ke tauhi malu lsquoe he lenilooti ha ngaahi pepa pē tohi kuo tuku lsquoe he tokotaha nofo totongi Kapau ko ha ngaahi pepa pe tohi mahulsquoinga eni pea nalsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 35 lsquoe kei tauhi pe lsquoeni lsquoe he lenilootiacute pe ko hono lsquoave ki lsquoapi polisi Kapau lsquoe lsquoave eni ki he kau polisi pea kuo pau ke ne tauhi lsquoa hono laulsquoi tohi tali totongi

rsaquo lsquoE lava ke halsquou lsquoa e tokotaha totongi nofo lsquoo lsquoave lsquoa lsquoene koloa kimulsquoa pea toki laku pe fakatau atu lsquoe he lenilootiacute ka kuo pau ke ne totongi lsquoa e fakamole ki hono tauhi mo e alā melsquoa pehē

rsaquo lsquoE lava ke tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngaahi fakamole ki hono uta atu lsquoo tauhi pea mo hono tulsquouaki fakatau atu lsquoo e koloa lsquoi ha palsquoanga lsquoe malsquou mei hono fakatau atu Ko e toenga lsquoo e palsquoanga lsquoe totongi ia ki he Tenancy Services

rsaquo lsquoE lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke ne malsquou lsquoa e palsquoanga ko ia ke tāpuni lsquoaki halsquoa ne ngaahi fakamole pē ka ngaahi molsquoua ange kiate ia (lsquoo hangē ko e totongi nofo nalsquoe telsquoeki ai ke malsquou maumau pea mo ha fakamole ki hono fakamalsquoa lsquoa e nofolsquoanga)

rsaquo lsquoI ha falsquoahinga taimi pē lsquoe lava lsquoa e lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ki ha melsquoa ke fai ki he koloa ni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 27

Ngaahi fale nofo totongi pooti

lsquoOku lsquooatu heni lsquoa e ngaahi fakahinohino ki he totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongi he ngaahi nofolsquoanga totongi pooti (boarding houses) lsquoOku kehekehe lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni ki he nofo totongi pootiacute mei he ngaahi nofo totongi kehe

ƨ Ko e hā lsquoa e boarding house

Ko e fale nofolsquoanga lsquooku lsquoi ai ha loki nofolsquoanga lsquoe 1 pe toe lahi ange ai pea mo e ngaahi naunau ke ngāuelsquoaki kotoa lsquoe he kau nofo totongiacute pea lsquooku nofo ai pe fokotulsquou ke lava lsquoo nofo ai ha kau nofo totongi lsquoe toko 6 pe lahi ange ai he taimi tatau

Ko e aleapau nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquooku lsquouhinga ia ki ha nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquoe alsquou pe lsquooku fakahangahanga ke toe laka atu he lsquoaho lsquoe 28 Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe nofo ia lsquoi he feitulsquou ke lava lsquoo mohe ai pea ngofua ke ne ngāuelsquoaki lsquoa e ngaahi naunau lsquoo e fale lsquooku lsquoataa ke ngāuelsquoaki lsquoe he kau nofo totongi kehe

Totongi pooni lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ha pooni lsquooku alsquou lsquoa hono mahulsquoinga ki he totongi nofo uike lsquoe 4 pea kuo pau ke ne lsquooange ha laulsquoi tali totongi ki ai Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house lsquoa e pooni lsquoo fakahū ki he Tenancy Services kimulsquoa he lsquoaho lsquoe 23 hili hono malsquou tukukehe kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pe toe silsquoi hifo ai Kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pē silsquoi hifo ai pea lsquoikai ha lsquouhinga lelei lsquoi hono puke lsquoo lsquoikai ke fakafoki lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ke fakafoki ange lsquoa e pooni

Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo ngaahi fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni 0800 737 666

Ko e totongi nofo rsaquo Kuo pau ke fai lsquoa e totongi nofo lsquoi hono taimi

totonu

rsaquo lsquoE lava ke hiki hake lsquoe he lenilootiacute lsquoa e totongi nofo hili halsquoa ne fai ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 28 kimulsquoa

Aleapau nofo totongi Ko e ngaahi melsquoa lsquoeni ke toe tānaki atu ki he ngaahi fakamatala lsquooku ha atu he peesi 8 lsquoo pehē ni

rsaquo pe lsquoe alsquou lsquoa e fuoloa lsquoo e nofo totongi lsquoo lsquoaho lsquoe 28 pē lōloa ange

rsaquo ha fika telefoni lsquoe 1 lsquoo e lenilootiacute pe toe lahi ange ai

rsaquo ko e fika lsquoo e loki lsquooku nofolsquoi

rsaquo pe lsquooku toe lsquoi ai ha taha nofo totongi kehe he loki ko ia pea ko e toko fiha

rsaquo ko e ngaahi melsquoa lsquoe fai lsquoe he lenilootiacute malsquoae tokotaha nofo totongiacute lsquoa ia lsquooku lsquoosi fakakau lsquoi he totongi nofo (kapau lsquooku lsquoi ai ha melsquoa pehē)

rsaquo fakahinohino ki he melsquoa ke fai ka hoko ha vela

rsaquo ha fakamatala pe ko e nofo totongiacute ko ha joint tenancy (nofo fakatokolahi) pea kapau ko ia lsquoa e ngaahi hingoa lsquoo e kau nofo kehe lsquoi he loki pooti lsquooku lsquoi he malumalu lsquoo e aleapauacute

rsaquo pe ko e fale nofo totongi pootiacute lsquooku pulersquoi lsquoe ha taha kehe ange meiacute he lenilootiacute lsquoa e hingoa pea mo e tursquoasila fetursquoutaki (kau ki ai ha fika telefoni) lsquoo e tokotaha ko ia

Ngaahi tulsquoutulsquouni ki he anga lsquoo e nofo lsquoE ngofua ki he lenilootiacute ke ne falsquou ha ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pea mo e ngaahi melsquoa ke fai malsquoae kau nofo totongiacute

lsquoE lsquooange ha tatau ki he tokotaha nofo totongiacute pea kuopau ke fokotulsquou ia ha feitulsquou ke lava lsquoo lau kotoa he taimi kotoa pē Kuo pau ke fuofua fai ha fakatokanga lsquoa e lenilootiacute kimulsquoa lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 7 lsquoo ka liliu lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale

lsquoE lava ha tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fale boarding house lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni

rsaquo ke fakamahino lsquooku lsquoikai fakalao ha tulsquoutulsquouni lsquoa e lenilootiacute ki hono fakalele lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo ke tuku mavahe pe liliu ha tulsquoutulsquouni kuo fokotulsquou pea mo e founga lsquooku fakahoko lsquoaki

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

28

ƨ Loka ki he fale nofolsquoanga

Ko e lenilootiacute lsquoo ha boarding house kuopau ke ne

rsaquo fokotulsquou mo tokangalsquoi lsquooku lsquoi ai lsquoa e loka ki he fale nofolsquoanga koelsquouhi ke hao mo malu

rsaquo tokangalsquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo totongi ke nau hū ki honau loki takitaha fale mālōlō pea mo e fale kaukau lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo kehe lsquoo ngāuersquoaki lsquoa e ngaahi feitursquou mo e nāunau kehe lsquoi he ngaahi houa fakapotopoto kotoa pē

rsaquo fakahoko ki ha kau nofo totongiacute lsquoe uesia kinautolu lsquoi ha liliu pe fetongi lsquoo ha folsquoi loka

Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne feinga ke fetongi ha loka lsquoi he fale talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute

rsaquo kuopau ke ne fakafoki lsquoa e ngaahi ki kotoa pē ki he lenilootiacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute Ko e kau nofo totongi lsquoi ha fale nofo totongi pooti lsquooku nau fatongiarsquoaki lsquoa hono fetongi lsquoo e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau ko ha ngaahi kalasi mersquoa fakatokanga kohu motursquoa ange lsquoeni lsquooku lsquoi ai hano maka lsquooku ala fetongi Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoo e fale nofo totongi pootiacute

Totonu ke hū lsquoOku lsquoataa ki he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ke ne hū ki he fale nofolsquoanga lsquoi ha taimi pe

lsquoE toki lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki talsquoe fuofua fai ha fakatokanga (notice) lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau

rsaquo e tali pe loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa silsquoi pea toki hū (pea kapau ko e loki lsquooku nofo ai mo ha nilsquoihi kehe lsquoi ha malsquou ha ngofua mei ha taha pe lsquoo kinautolu) pe

rsaquo lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute lsquoo makatulsquounga he ngaahi melsquoa lsquooku lsquoosi mahino mai lsquoe lsquoi ai ha fakatulsquoutamaki lsquoe hoko ki he molsquoui pe ko e maumau ki he nofolsquoanga pea ke ne hū lsquoo fakaleleilsquoi lsquoa e melsquoa ko ia pe

rsaquo ko halsquoa ne hū ke fai ha ngāue nalsquoe lsquoosi felotoi mo e tokotaha nofo totongiacute ke fai kaekehe pe ko hono fai ialsquoo fakatatau ki he tohi aleapau pe ko e tulsquoutulsquouni ki he fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pe

rsaquo ko e fai lsquoo fakatatau ki he tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki hili lsquoa hono lsquooange to tohi fakatokanga he houa lsquoe 24 kimulsquoa ki he tokotaha lsquooku nofo he lokiacute pe ko e kotoa lsquoo kinautolu lsquooku nau nofo he lokiacute lsquoo kapau lsquooku nau nofo tokolahi lsquoO kau atu ki ai lsquoa

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau nalsquoe telsquoeki ai ke fai ha sivi lsquoo lsquoosi ha uike lsquoe 4

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi mavahe atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha maumaulsquoi lsquoo e lao ni lsquoi ha founga kehe

rsaquo ke sio ai ha taha lsquooku fie nofo totongi pe ko ha tokotaha lsquooku ne fie fakatau lsquoa e fale

rsaquo ke lava ai lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakakato lsquoa hono fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he lao ni

rsaquo ke vakailsquoi ha ngāue nalsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute pe nalsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fai

rsaquo ke sio lsquoi he loki ha tokotaha fakamahūlsquoinga lsquoapi (registered valuer) fakafofonga fakatau lsquoapi (real estate agent) pe ko ha lsquoinisipekita fale (building inspector) koelsquouhi ke falsquou lsquoaki halsquoa nau fakamatala

lsquoI he hū lsquoa e lenilootiacute ki he loki lsquoi ha fale nofo lsquoanga boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne ala ki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute tukukehe kapau ke fai kae lava lsquoa e melsquoa nalsquoe ngofua ai ke hū

rsaquo ke ne fai ia he founga tuha mo fakapotopoto

rsaquo lsquooua nalsquoe ne fakamanamana pe ke fakamalohilsquoi

rsaquo lsquooua nalsquoa nofo ke toe fuoloa ange he taimi nalsquoe fiemalsquou ke fakakakato ai lsquoa e fatongia lsquoi he loki

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 29

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi lsquoE lava ke fakangata eni lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoaki halsquoa ne fakatokanga ki he lenilootiacute he houa lsquoe 48 kimulsquoa

lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke ne fakangata ha totongi nofo lsquoo kapau

rsaquo lsquoi he taimi pe ko ia lsquoo kapau lsquoe fakatupu pe kounalsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hoko ai lsquoa e bull maumau lahi ki he nofolsquoanga pē

bull fakatupu ha fakatulsquoutāmaki ki ha kakai pe ko ha koloa pe

bull fulsquou fakahohalsquoasi lsquoa e toenga lsquoo e kau nofo he fale

rsaquo lsquoaki ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoo kapau bull lsquoe lsquoosi ha lsquoaho 10 mei hono fakatokanga ke

totongi lsquoa e totongi nofo kuo telsquoeki ai ke totongiacute

bull kuo ngāuelsquoaki pe fakangofua lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoa e nofolsquoanga ke fai lsquoaki ha maumaulao

bull lsquooku telsquoeki ai ke totongi kakato lsquoa e totongi nofo pea lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi lilsquoaki pe hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute hili lsquoi ha vakailsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lokiacute pea ne fetulsquoutaki pea mo e tokotaha nofo totongi

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e fakatokanga lsquoaho lsquoe 14 lsquoo kapau ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue (service tenancy)

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 28 lsquoi ha toe falsquoahinga melsquoa kehe ange

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

30

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

Ngaahi lea lsquoUhinga

Koloa lilsquoaki Koloa nalsquoe tuku lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga hili halsquoane mavahe mei ai Vakai ki he peesi 25 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

Ko e tulsquoasila lsquooku tohilsquoi ange lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fai ki ai ha fetulsquoutaki pe lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo alsquou ki ha taimi kuo lsquoosi fakangata ai lsquoa e aleapauacute Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ha tulsquoasila lsquoo ha lsquoapi pe ko e puha meili Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe fika misini fax

Totongi mei he pangikē Ko hono alealsquoi lsquoe ha taha ke tolsquoo malsquou pē ha palsquoanga mei he lsquoene lsquoakauni he pangikē ke totongi atu ki taha kehe

Fale nofo totongi pooti Ko ha fale nofolsquoanga lsquooku nofolsquoi lsquoe ha kakai nofo totongi pooti Vakai ki he peesi 27 ki hono fakamatalalsquoi lsquoo e taimi lsquoe ngāuelsquoaki ai lsquoa e lao

Foomu ke fakahū aki lsquoa e pooni

Ko ha foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke lsquoave lsquoaki lsquoa e totongi lsquoo e pooni ki he potungāue Tenancy Services

Foomu ki hono fakafoki lsquoo e pooni

Ko e foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakafoki lsquoaki lsquoa e pooni nalsquoe totongi ki he potungāue Tenancy Services hili ha hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

Koloa Ko e ngaahi koloa pe naunau lsquoa e lenilootiacute lsquoo hangē ko e puipui lsquoaisi pe misini fō pe ko ha melsquoa lsquooku lsquoikai ko ha konga tulsquou malsquou lsquoo e fale

Ko e totongi huhulsquoi Ko ha palsquoanga lsquooku totongi ki he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakaleleilsquoi lsquoaki ha mole me maumau

Fixed-term tenancy (Nofo Totongi Taimi Tursquoupau)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoo ngata meiacute he lsquoaho kuo fokotursquou pau lsquoi he aleapau nofo totongiacute lsquoa ia lsquoe arsquou ki ai kuo lsquootomētiki pē lsquoa e liliu ia lsquoa e aleapauacute lsquoo hoko ko ha periodic tenancy (nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata) tukukehe kapau kuo lsquoosi fai ha felotoi ki heni lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

Puke fakalao fakatahalsquoi pe ko ha nilsquoihi pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko lsquoi he aleapau nalsquoa nau fakamolsquooni kotoa ki ai

Ko e kau nofo totongi kotoa pe lsquoe lsquoasi honau hingoa lsquoi he tohi aleapau te nau vahevahe pe lsquoinasi kotoa lsquoi he ngaahi maumau lsquoe hoko lsquoi he tohi aleapau Vakai ki he peesi 9 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Ko ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke fai lsquoaki ha nofo totongi

Ko ha tokotaha lsquooku ne pisinisi lsquoaki lsquoa hono fakafofongalsquoi ke lava lsquoo fakahoko ha alepau ke fai ha nofo totongi lsquoE ala fakatātā lsquoaki ha tokotaha lsquooku ne pulelsquoi ha lsquoapi nofolsquoanga pe ko ha fakafofonga fakatau lsquoapi

Tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo

Ko e tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo lsquoo fakatatau mo e totongi lsquooku fai lsquoe ha nilsquoihi kehe lsquoi ha nofolsquoanga meimei tatau he feitulsquou meimei tatau

Fakatonutonu Ko ha fakataha pe fetelefonilsquoaki lsquoo ngāuelsquoaki ha tokotaha fakatonutonu ke ne fakaleleilsquoi ha vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

Fakatokanga ke fakaleleilsquoi lsquoOku toe lsquoiloa ia ko e fakatokanga lsquoaho hokohoko lsquoe 14 lsquooku lsquooange ki he tokotaha ke ne fakaleleilsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko

Periodic tenancy (Nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoi ha vaharsquoa taimi lsquooku lsquoikai tuhursquoi pau Kuo pau ke fakahā atu lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fakatokanga lsquoo lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kapau lsquooku nau fie fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 90 Kā neongo lsquoeniacute lsquoe lava ke nau lsquooatu ha fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 42 lsquoi ha ngaahi makatursquounga pau Vakai ki he peesi 7

Property inspection report (līpooti sivi lsquoo e lsquoapiacute)

Lēkooti tohi lsquoo e lsquoapiacute kuo fakafonu fakataha lsquoe ha lenilooti mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongiacute lsquoAonga ke fakakau ki ai ha ngaahi tā Vakai ki he peesi 9

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 31

Ngaahi lea lsquoUhinga

Fiemālie fakaekinautolu Totonu fakalao lsquoa e kau nofo totongiacute ke fakarsquoaparsquoaparsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoenau nofo nonga mo malu fakaekinautoluacute

Totongi nofo ke fai ki mulsquoa Ko ha totongi nofo lsquooku fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi mulsquoa he taimi nalsquoe toki totonu ke totongi ai (lsquoo lsquoikai ke toe laka hake he uike lsquoe 2) Ko hono fakatātā ka totongi ha uike lsquoe 2 lsquoe he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho 1 lsquoo Me lsquoa ia ko hono totongi ia lsquoo e nofo mei he lsquoaho 1 ki he lsquoaho 14 lsquoo Me lsquoE toki fiemalsquou lsquoa e totongi hono hoko lsquoi he lsquoaho 15 lsquoo Mē

Ko e tohi fakatokanga fakafepaki

Ko hono fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoa e aleapau koelsquouhi ko ha lāunga nalsquoa ne fai pe ko halsquoa ne feinga ke fai ha melsquoa lsquooku lsquoosi fakangofua lsquoe he lao ke ne fai

Nofo totongi Ko ha fakangofua lsquoe he tokotaha lsquooku lsquoalsquoana lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ke nofo ai ha taha kae fakahoko ha totongi nofo

Tokotaha fakamaau lsquoi ha fakatonutonu lsquoo ha aleapau nofo totongi

Ko ha tokotaha taulsquoatāina lsquoi he Tenancy Tribunal lsquooku ne tali ha ngaahi fakamatala mei he ongo tafalsquoaki lōua pea ne fai ha tulsquoutulsquouni aofangatuku

Aleapau nofo totongi Ko e tohi aleapau kuo lsquoosi fakamolsquooni ai lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa pea toki lava ke hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lsquoapi nofolsquoanga pea lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai

Ko e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi

Ko e sino lsquoo tatau pē mo ha fakamaaulsquoanga lsquooku ne fai tulsquoutulsquouni ki ha palopalema lsquooku hoko he vā lsquoo e tokotaha nofo totongiacute pea mo e lenilootiacute koelsquouhi ke lava lsquoo veteange

Tulsquoutulsquouni mei he Fakamaāulsquoanga Nofo Totongi

Ko ha tohi lsquooku fakamahino ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi kuopau ke muimui kātoa ki ai

Motulsquoa mo lsquoilelsquoila Ko e ngaahi melsquoa lsquooku hoko ki ha nofolsquoanga lsquoi hano nofolsquoi lsquoo hange ko e fakalsquoau ke motulsquoa lsquoa e kāpeti pe ko e lsquoilelsquoila lsquoa e vali lsquoo e holisi

Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi ha melsquoa nalsquoe maumau pe ko ha ngāue ke fai lsquoi he nofolsquoanga

Tohi fakatokanga Ko ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakahā ki ha taha lsquooku lsquoi ai lsquoa e melsquoa lsquooku hoko lsquoo hangē ko ha teu mavahe atu pe ko e hiki hake lsquoa e totongi nofo

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)

Page 14: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

14

Ko ha lsquoaofi fakamāfana lelei ko e founga lsquoaonga taha pē ia ke tokoni ki hono tauhi lsquoi fale lsquoa e lsquoea māfana lolotonga lsquoo e farsquoahitarsquou momoko pea lsquoi tursquoa lsquoi he lolotonga lsquoo e farsquoahitarsquou māfana lsquoOku faingofua pea marsquoamarsquoa ange ai lsquoa hono fakamāfanarsquoi lsquoo e lsquoapiacute pea fiemālie mo morsquoui lelei ange lsquoa e nofo lsquoi aiacute

Ko ha lenilooti lsquooku lsquoikai ke ne fakahoko kakato ha Insulation Statement pe fakakau lsquoi ai ha mersquoa lsquooku nau lsquoilo lsquooku tarsquoemorsquooni pe takihala lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia ki ha tautea lsquooku arsquou hake ki he $500

lsquoOku pau ke lsquoaofi fakamāfana lsquoa e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2019 Ko ha lsquoaofi fakamāfana forsquoou fakafetongi forsquoou pe fakalahi lsquooku fokotursquou lsquoi ha lsquoapi nofo totongi hili lsquoo e lsquoaho 1 Siulai 2016 kuo pau ke ne maarsquousia lsquoa e ngaahi fiemarsquou ko ia lsquoe kamata lau meiacute he lsquoaho 1 Siulai 2019 Kuo pau ke fokotursquou ha lsquoaofi fakamāfana ki he lsquoaofi lsquoo e lsquoatofata pea mo e falikiacute lsquoi he feitursquou lsquooku malava ke fakahoko ai lsquoeniacute lsquoOku lsquoikai ha fiemarsquou tursquoupau ia ke lsquoai ha lsquoaofi fakamāfana ia lsquoi he ngaahi holisiacute

lsquoArsquoahi ki he uepisaiti lsquoa e Tenancy Services ke ke lsquoilo lahi ange mei ai lsquoa e ngaahi fiemarsquouacute lsquoa lsquoia lsquooku kehekehe pē lsquoeni ki he ngaahi vahefonua takitaha lsquoi Nursquou Sila Fakapapaursquoi lsquookuacute ke fakamaheni mo e ngaahi fiemarsquou mahursquoinga ki he malu mo hao ki hono fokotursquou pe monomono ha lsquoaofi fakamāfana pe ko harsquoo lsquoomai ha kau ngāue fakapolofesinale ke nau fakahoko lsquoeni Kuo pau ke faipau hono fokotursquou lsquoo e lsquoaofi fakamāfana ki he ngaahi tursquoutursquouni fakalao pea ke siofi pau lsquoeni lsquoo fakatatau ki he NZ Standard NZS 42462016 lsquoOku lsquoi ai lsquoa e fakamatala lsquoaonga lsquooku marsquou atu lsquoi he uepisaiti lsquoa e EECA Energywise felāversquoi mo e ngaahi tursquoutursquouni falalao forsquoouacute pea mo e malu mo hao lsquoo hono fokotursquou lsquoo e lsquoaofi fakamāfana wwwenergywisegovtnzat-homeinsulation

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e kau lenilooti lsquoe nirsquoihi te nau ala lsquoatā atu ki ha ngaahi lsquoaofi fakamāfana lsquooku fakaparsquoanga fakakonga (subsidised) lsquooku fokotursquou lsquoi he malumalu lsquoo e polokalama Warm Up New Zealand Healthy Homes Vakai ki he wwwwarmupnzconz ki ha fakamatala lahi ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi kōsilio fakakolo lsquoe nirsquoihi lsquoi Nursquou Sila lsquooku nau fakarsquoatā ke tānaki atu lsquoe he kau marsquou lsquoapiacute lsquoa e fakamole ki he lsquoaofi fakamāfana ki he lsquoenau totongi tukuhau marsquou lsquoapiacute (rates) pea nau totongi fakafoki eni lsquoi ha tarsquou lsquoe hiva nai

Ko ha lenilooti lsquooku lsquoikai ke ne faipau ki he tursquoutursquouni fakalao ki he lsquoaofi fakamāfana lsquookuacute ne fakahoko ha ngāue tarsquoefakalao pea lsquoe ala fakamorsquouarsquoi ia lsquoi ha tautea parsquoanga lsquooku arsquou hake ki he $4000

lsquoOku fiemarsquou ke fakamāfanarsquoi mo lsquoea lelei lsquoa e ngaahi lsquoapiacute lsquoOku totonu ke fakakaukaursquoi lsquoe he kau lenilootiacute lsquoa e founga ke lava ai lsquoe he lsquoenau kau nofo totongiacute lsquoo fakamāfanarsquoi mo lsquoai ke fetāfeaki lelei ai lsquoa e lsquoea lsquoi honau lsquoapi nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai fiemarsquou ia ke fokotursquou lsquoe he kau lenilootiacute ha mersquoa fakamāfana lsquoi he loki kotoa pē kā kuo pau ke fakafaingamāliersquoi lsquoe he kau lenilootiacute ha farsquoahinga founga fakamāfana lsquoi ha loki talanoa (lsquoi he malumalu lsquoo e Housing Improvement Regulations) Fetursquoutaki ki horsquoo kōsilio fakafeitursquouacute ke marsquou atu ha falersquoi felāversquoi mo e farsquoahinga founga fakamāfana kuo tali ke ngāuersquoaki lsquoi ho feitursquouacute

Ko e lsquoikai fersquounga ko ia lsquoa e lsquoea māfana mo e lsquoikai fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoe lava ke tupu ai ha tupu lsquoa e tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquou lsquoi he lsquoea lsquoOku totonu ke fakakaukau lsquoa e kau lenilootiacute ki he founga ke nau fakapapaursquoi ai lsquooku lava lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoo tokangarsquoi lsquoa e fetāfeaki lsquoa e lsquoea lsquoi he lsquoapiacute kae kei tauhi ai pē lsquoa e malu mo hao lsquoE lelei ke lsquoi ai ha fanga kirsquoi mersquoa teke fakamarsquou (stays) lsquoi he matapā teke

lsquoOku fakafatongiarsquoaki lsquoa e kau lenilootiacute lsquoa hono tauhi ke lsquoi he tursquounga lelei lsquoa e ngaahi mersquoa ki he fakamāfana mo e fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tafursquoanga afi lsquooku kei ala ngāuersquoaki kuo pau ke malu mo hao lsquoa e fakamanava lsquoahuacute (chimney) pea fakamarsquoa marsquou pē (vakairsquoi horsquoo aleapau malursquoiacute) Ko e lelei taha ke tāpuni malu lsquoaupito ha tafursquoanga afi lsquooku lsquoikai lsquoi ha tursquounga lelei ki hano ngāuersquoaki ke tarsquoofi hano ngāuersquoaki ia lsquoe he kau nofo totongiacute pea mo fakasirsquoisirsquoi lsquoa e hū mai lsquoa e lsquoea momoko lsquoOku toe fakafatongiarsquoaki foki lsquoa e kau lenilootiacute lsquoa hono matauhi hokohoko ke lsquoi ha tursquounga lelei ha ngaahi farsquounga fakamāfana mo fakatafe ki he lsquoea lsquoE lava ke fili lsquoe he kau lenilootiacute ke tapui lsquoi loto lsquoi he aleapau nofo totongiacute hano ngāuersquoaki ha hita fakamāfana kasa LPG lsquooku lava lsquoo lsquounuakirsquoi holo koersquouhiacute he ko e ngaahi hita lsquooku lsquoikai fakamanava ki tursquoa (unflued) lsquooku nau tukuange ha lsquoea ngarsquoungarsquou mo lsquouli ki he lsquoea lsquoi loto lsquoi he lsquoapiacute lolotonga lsquoo hono liliu lsquoo e kasa ki he lsquoea māfana (combustion)

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 15

Ko e founga faingofua taha ki he kau nofo totongiacute ke tauhi lsquoa e fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoi honau lsquoapiacute lsquoo arsquou pē ki he farsquoahitarsquou momoko ko hano toutou fakaavaava lsquoa e ngaahi matapaa mo e ngaahi matapā teke ke hū mai ha lsquoea forsquoou ki ai lsquoOku mahursquoinga lsquoa e fetāfeaaki lelei lsquoa e lsquoearsquo ki hono tauhi lsquoa e lsquoea leleirsquo lsquoi fale pea fakasirsquoisirsquoi ai lsquoa e lsquoea ngarsquoungarsquouacute lsquoo faingofua ange ai hano fakamāfanarsquoi lsquoo e falersquo

Tarsquoofi lsquoa e tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquouacute Ko e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē kuo pau ke lsquoi ha tursquounga marsquoa fersquounga kimursquoa pea toki tuku atu ke fai ai ha nofo totongi lsquoOku kau ki heni harsquoa ne hao meiacute he tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquouacute lsquoOku totonu ke tauhi lsquoe he kau nofo totongiacute honau lsquoapiacute lsquoi ha tursquounga lsquoe lsquoikai hoko ai ha tuhituhi mo ha ngarsquoungarsquou lsquoOku kau ki heni hano tauhi ke lsquoi he tursquounga lelei lsquoa e lsquoea lsquoi he fale pea mo hono holo lsquoo e tuhituhiacute lsquoi he taimi lsquooku lsquoasi mai aiacute

Kimursquoa pea nau toki hiki ki ha lsquoapi nofo totongi lsquooku totonu ke fakahoko hano sivi lsquoe he lenilootiacute mo e kau nofo totongiacute lsquoa e lsquoapiacute lsquoi he taimi tatau lsquoo fakatokangarsquoi ha ngaahi fakarsquoilonga lsquoo ha tuhituhi pe ngarsquoungarsquou pea nau felotoi ai ki he taimi mo e founga ke fakaleleirsquoi ai lsquoeniacute ko ha konga ia lsquoo e aleapau nofo totongiacute

Ko e ngarsquoungarsquouacute lsquooku farsquoa fakatupunga ia lsquoe ha ngaahi mersquoa mei tursquoa ndash vakairsquoi lsquoa e ngaahi fakataliacute pe lsquooku marsquoa pe lsquooku ngāue lelei lsquoa e ngaahi paipa fakataliacute mo e ngaahi fakatafengavaiacute lsquoI ha lsquoapi lsquooku fakavarsquoe pou vakairsquoi pe lsquooku mātursquou lsquoa e kelekele pea lsquooku lsquoikai ha ngaahi mama

Tauhi ho lsquoapiacute ke malu Ko ha lsquoapi lsquooku malu lsquooku hoko ia ko ha fakanonga ki he kau nofo totongiacute mo e kau lenilootiacute Ko e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē lsquooku fiemarsquou ke malu fersquounga Kuo pau ke fokotursquou lsquoe he lenilootiacute ha ngaahi loka pe ngaahi mersquoa pehē koersquouhiacute ke malu lsquoa e lsquoapiacute lsquoE lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke torsquoo tānaki pe liliu ha farsquoahinga loka tersquoeki marsquou ha fakangofua lsquoa e tokotaha lsquoe taha Ko hano fakahoko lsquoeni tersquoeki fai ki ai ha felotoi pea lsquoikai lsquoi ai ha lsquouhinga lelei ki ai lsquooku tarsquoefakalao ia pea lsquoe ala hilifaki ki ai ha tautea kapau lsquoe lsquoave lsquoeni ki he Tenancy Tribunal

Kapau lsquooku fokotursquou lsquoe he lenilootiacute ha farsquounga lersquoo fakatokanga (security alarm system) lsquookuacute ne fatongiarsquoaki hono tauhi lsquoeni ke lsquoi ha tursquounga lelei Kapau lsquooku lsquoikai ha farsquounga lersquoo pehē ni ka lsquooku fie fokotursquou lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke ne fuofua marsquou ha fakangofua ki heni meiacute he lenilootiacute Ko e fatongia leva ia lsquoo e tokotaha nofo totongiacute ke ne tauhi lsquoeni ke lsquoi ha tursquounga lelei lsquoI he ngatarsquoanga lsquoo e taimi nofo totongiacute ko e fatongia ia lsquoo e tokotaha nofo totongiacute ke ne torsquoo lsquoa e farsquounga lersquoo pea mo fakapapaursquoi lsquooku lsquoikai hoko ai ha maumau

lsquoI he ngatarsquoanga lsquoo e taimi nofo totongiacute kuo pau ke fakafoki lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoa e ngaahi kī kotoa mo e ngaahi nāunau malursquoi kotoa pē (lsquoo hangē ko e limouti ki he taursquoanga mersquoalele pea mo ha ngaahi kī kaati) ki he lenilootiacute Kapau lsquooku lsquoikai malava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakafoki kotoa lsquoa e ngaahi kī narsquoe lsquooatu ki aiacute lsquoe lava ke lsquoekersquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole kakato ki he ngaahi kī pea mo e loka lsquooku nau felāversquoi ki aiacute lsquoE lava ke femahinorsquoaki lōua lsquoa e ongo tafarsquoakiacute ki hono fetongi lsquoo ha ngaahi kī kuo mole pe ko ha ngaahi loka

Kapau lsquoe lsquoikai lava ke malu fersquounga lsquoa e lsquoapi nofo totongiacute lsquoo lsquoikai tupunga meiacute ha forsquoui lsquoo e tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke ne fakahoko atu lsquoeni ki he lenilootiacute lsquoOku totonu ke fakafetongi pe monomono leva lsquoa e ngaahi loka lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakahoko lsquoeni lsquoe ia pē pea kole ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki ange

Tauhi lsquoa e ngaahi lēkootiacute lsquoOku fiemarsquou lsquoa e kau lenilootiacute ke nau tauhi lsquoa e ngaahi lēkooti ki he totongi nofo totongiacute mo e pooniacute lsquoo arsquou ki he tarsquou lsquoe 7 meiacute he tarsquou fakatukuhau lsquooku nau felāversquoi ki aiacute lsquoOku totonu ke tauhi lsquoe he lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute fakatoursquoosi lsquoa e ngaahi tatau lsquoo e ngaahi mersquoa fakapepa kotoa pē lsquooku felāversquoi mo e lsquoapi nofo totongiacute lsquoi he lolotonga lsquoo e taimi nofo totongiacute pea lsquoi he māhina lsquoe 12 hili lsquoa e ngata lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ko e ngaahi mersquoa fakapepa ni lsquooku totonu ke kau ki ai lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea mo ha ngaahi feliuliuaki pe fakaforsquoou narsquoe fakahoko ki ai ngaahi līpooti ki ha lsquoarsquoahi sivi lsquoo e lsquoapiacute morsquoua vai ngaahi lsquoinivoisi pe ngaahi līpooti kehe ki ha ngaahi ngāue narsquoe fakahoko ki he lsquoapiacute lsquoo hangē ko ha ngāue

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

monomono pe fakamarsquoa pea mo ha ngaahi tatau lsquoo ha ngaahi tohi pe lsquoīmeili narsquoe lsquoave mo tali mai meiacute he tokotaha lsquoe taha lsquoOku marsquou atu lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoa e fakamatala lahi ange mo ha foomu ke tokoni ki he kau lenilootiacute ke tauhi ke tonu lsquoenau lsquofakamatala fakanounou ki he nofo totongiacutersquo

Muimuirsquoi hono tauhi lsquoo e ngaahi tursquounga mārsquoulalo taha ki he ngaahi faleacute Ko e tokolahi taha lsquoo e kau lenilootiacute mo e kau nofo totongiacute lsquooku nau fakarsquoamu ke fakahoko lsquoa e mersquoa lsquooku totonuacute lsquoi hona vā fengāuersquoakiacute Kā neongo eniacute lsquoi he taimi lsquooku fili ai ha lenilooti ke lsquooua te ne fua hono fatongia pe lsquooku lsquoi ai ha maumau lahi kuo hoko ki he Lao lsquooku lsquoi ai lsquoa e mafai mavahe lsquoo e The Tenancy Compliance and Investigations Team (Ko e Timi ki he Nofo Totongiacute mo e Ngaahi Fakatotolo) ke nau fakahoko ha ngaahi ngāue mo ha ngaahi founga lsquooku hoa mo e fiemarsquou ke fakahoko lsquoa e ngaahi tursquoutursquouniacute ke fakapapaursquoi lsquooku fai ha ngāue ki he kau lenilooti ko ia

Ko e ngaahi kaveinga lsquoe sio ki ai lsquoa e timiacute lsquooku kau ki ai lsquoa e taimi

rsaquo lsquooku ala hoko ai lsquoa e tūkunga lsquooku lsquoi ai lsquoa e lsquoapiacute ke ala matursquoutāmaki lahi ai lsquoa e morsquoui lelei mo e malu mo hao lsquoa ha taha

rsaquo kuo fakahoko ai lsquoe he lenilootiacute ha maumau lahi pe kuo hokohoko lsquoa lsquoene maumaursquoi lsquoa e Residential Tenancies Act

rsaquo lsquooku hoko ai lsquoa e tōrsquoonga lsquoa e lenilootiacute ke hōloa ai lsquoa e falala lsquoa e kakai lsquoo e fonua ki hono fakahoko lsquoa e tursquoutursquouni lsquoa e lao

Ki ha fakamatala lahi ange vakai ki he wwwtenancygovtnz lsquoE lava ke ke fetursquoutaki ki he Compliance and Investigations Team lsquoaki horsquoo telefoni ki he 0800 TENANCY (0800 836 262) pe lsquoīmeili ki he rtacompliancembiegovtnz

16

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 17

Ko hono fakaleleilsquoi ha ngaahi melsquoa

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo tulsquoutulsquouni ki he tokotaha nofo totongiacute ke ne fakamalsquoa lsquoa e lsquoapi nofolsquoangaacute pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoa ne fai

Kapau nalsquoe pehē lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fai ia pea ke tohi leva lsquoo fakahā ange lsquoe tukuatu lsquoa e lsquoaho lsquoe 14 ke fai ai lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo malsquou ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz Kapau lsquoe lsquoikai ke fakaleleilsquoi pe ngaahi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e maumauacute lsquoe lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke nau faitulsquoutulsquouni ke fai ia Kapau ko ha palopalema lsquoeni lsquooku fulsquou lahi fau lsquoe lava ke tulsquoutulsquouni lsquoe he Tribunal ke fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau lsquooku ne fiemalsquou ke fakaleleilsquoi lsquoe he lenilootiacute ha melsquoa

lsquoOku pehē lsquoe he lao kuo pau ke fakahoko lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoi he vave taha lsquoe ala lava lsquoo ka maumau ha mersquoa pe hoko ha palopalema Ko e founga lelei taha ke solova ai lsquoa e palopalema ko ha talanoa ki heni mo horsquoo lenilootiacute lsquoo vakai pe lsquoe lava ke mo kaungā fakahoko ha mersquoa ki heni

Kapau lsquoe lsquoikai ngāue lsquoeni lsquooatu ha lsquonotice of remedyrsquo (vaharsquoa taimi ke fai ai ha ngāue ki ai) lsquoo lsquooatu ai ha vaharsquoa taimi fakapotopoto ki he lenilootiacute ke fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema Ko ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquooku fakatefito ia lsquoi he mersquoa lsquooku fiemarsquou ke monomono lava ke marsquou lsquoa e ngaahi kongokonga vaharsquoa taimi ke fakahoko ai ha lsquoeke totongi malursquoi (kapau lsquooku kaunga atu lsquoeni) pea mo e taimi lsquoatā lsquoo e kau ngāue lsquoi he tafarsquoaki ko ia ke fakahoko lsquoa e ngāue (kapau lsquoe fiemarsquou) lsquoOku totonu ke fakakaukau lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he ngaahi mersquoa ko lsquoeniacute pea mo e fakavavevave lsquoo e fiemarsquouacute lsquoi he taimi lsquooku nau fakakaukaursquoi ai lsquoa e vaharsquoa taimi ke tuku atu ki he lenilootiacute ke fakahoko ai lsquoa e ngāue lsquoE lava ke lsquoi ai ha

solovarsquoanga fakataimi kae lsquooua leva kuo lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakaukaursquoi lsquoa e ngaahi mersquoa ke fakahoko

Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngāue pea solova lsquoa e palopalema lsquoe lava leva lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo tohi kole ki he Tenancy Tribunal ke marsquou mai ha work order (tursquoutursquouni ki ha ngāue ke fakahoko) lsquoo lsquoi ai ha forsquoi fili ke ngāuersquoaki lsquoa e totongi nofo ke fakahokorsquoaki lsquoa e ngāue kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe fakarsquoamu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoa e aleapau nofo totongiacute lsquoo hangē kapau lsquookuacute ne lsquoi he malumalu lsquoo ha nofo totongi fixed-term (taimi tursquoupau) kuo pau ke lsquooatu lsquoi he tohi lsquonotice of remedyrsquo ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquoa ia lsquoe lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho hokohoko lsquoe 14 ke ne fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema lsquoI he ngaahi taimi lsquoe nirsquoihi lsquoe ala fakapotopoto ke lsquooatu ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi lsquooku laka hake lsquoi he lsquoaho lsquoe 14

Kuo pau ke ke fakarsquoatā ha taimi fersquounga ki he ngaahi fakahoko fatongia lsquoo hangē ko hano lī meili pe lsquoīmeili atu lsquoo e tohi fanongonongo lsquoOku marsquou atu ha fakamatala lahi ange pea mo ha tatau lsquoo e rsquo14 day notice to remedyrsquo lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoi he wwwtenancygovtnz lsquoa ia lsquookuacute ne toe fakamarsquoalarsquoala atu foki lsquoi ai lsquoa e ngaahi taimi ki he fakahoko fatongia

ƨ Ko e hā ha melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau ko e ngāue ni lsquooku fulsquou fiemalsquou ke fai fakavavevave

Kapau ko e melsquoa ni lsquoe ala lavea pe hoko ai ha fakatulsquoutāmaki ki ha taha pe maumau kehe kuo pauke fakahoko ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai malsquou lsquoa e lenilootiacute ke tala ki ai pea lsquoe lava ke fai lsquoa e fakaleleilsquoiacute pe ngaahi ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoE lava ke nau lsquoekelsquoi ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki lsquoa e fakamole nalsquoe faiacute Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi ia lsquoe he lenilootiacute pea lsquoe lava ke kole tokoni lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

18

ƨ lsquoE lava ke tuli pe kapusi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e tokotaha nofo totongiacute koelsquouhi ko lsquoene lāunga

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe fakahā lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ke mavahe koelsquouhi ko ha lāungalsquoi lsquoa e lenilootiacute pe ko hano fakahā ki he valsquoa ngāue Tenancy Services ha melsquoa kuo hoko lsquoOku ala ui ia ko e retailatory notice pe ko e tohi fakatokanga fakafepaki (koelsquouhi ko e lāunga) lsquoOku hā lsquoi he lao lsquooku lsquoikai ngofua ki he lenilootiacute ke ne fai ha fakafepaki (retaliatory notice) pehē lsquoE lava ke fakahā lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal kapau lsquooku ne tui kuo fai lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga fakafepaki lsquoE vakailsquoi leva lsquoe he Tenancy Tribunal pe ko e fakatokanga ni nalsquoe fai fakalao ia lsquoo makatulsquounga he lsquouhinga totonu) pe te nau fakatalsquoelsquoaongalsquoi lsquoa e fakatokanga ni

ƨ lsquoE lava fēfē ke tokoni atu lsquoa e valsquoa Tenancy Services ke fakalelei lsquoi ha ngaahi fehaalaaki

Ko e melsquoa ke fuofua faiacute ke fai ha femahinolsquoaki mo ha fetalanoalsquoaki fekaulsquoaki mo e melsquoa nalsquoe hoko Taimi lahi ko e ngaahi melsquoa ni nalsquoe tupu pē ia mei he fetalsquoemahinolsquoaki pe ko ha fehaalaaki Vakai ki he ngaahi fakahinohino lsquooku lsquooatu lsquoi he lsquoemau uepisaiti ki he ngaahi founga kehekehe ke mo lava ai lsquoo vetelsquoaki lsquoa e ngaahi faingatalsquoalsquoia lsquoi homo vaa

Kimulsquoa pea ke toki lea ki holsquoo lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo Fakapapaulsquoi lsquooku lsquoosi mahino lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku ke tokanga pe hohalsquoa ki ai lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe toe mahino ange ki he tokotaha koia lsquoa e melsquoa ni lsquoo kapau te ke hikilsquoi pe tohilsquoi hifo

rsaquo Mateuteu ke ke fakahā ange pe koe ha halsquoo fokotulsquou ke lava ai lsquoo tolona lsquoa e palopalema Fakamatalalsquoi ke mahūlsquoinga mālie mo mahino lsquoa e palopalema pea lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke fai lsquoaki hano fakaleleilsquoi

rsaquo lsquoE lava ke ke tohi pe fakahoko ha fakatokanga (Notice to remedy) lsquooku lsquoi ai lsquoa e fakaleleilsquoi lsquooku fiemalsquou ke fakahoko Ko e tohi fakatokanga (Notice to remedy) lsquoe tukuatu ai ha lsquoaho lsquoe 14 ki he tokotaha ko ia ke ne fai e fakalelei lsquoOku lsquoi ai ha tatau lsquoo e ngaahi tohi fakatokanga pehē ke ke falsquoifalsquoitaki ki ai lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

ƨ Founga Fakalelei Fakavavevave (FastTrack Resolution)

Ko e founga fakaleleilsquoi fakavavevave eni mo lava ke felotoi ai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo hili ha fetalsquoemahinolsquoaki lsquoi ha ngaahi melsquoa lsquoo hangē ko e tōmui lsquoo ha totongi nofo pē ko ha ngaahi molsquoua ke totongi (lsquoo hangē ko e totongi tukuhau vai pē water rates) lsquoOku ne fakalsquoailsquoai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha nofo totongi ke na lava pē lsquoo fai ha femahinolsquoaki pē felotoi pea ke na lototaha ke fai ha tulsquoutulsquouni lsquoe ha tokotaha fakatonutonu (mediator) lsquoo lsquoikai ke toe fiemalsquou ke na fakataha lsquoo fai ha fefakatonutonulsquoaki

Ko e Fakatonutonu Fakavavevave lsquooku tuha mo taau ia lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha felotoi pea ke fakahoko ia ko ha tohi tulsquoutulsquouni mei ha tokotaha fakatonutonu (mediatorlsquos order)

rsaquo ko e felotoi ni lsquooku faingofua mo mahino lsquoaupito ki he lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo pe

rsaquo nalsquoe lsquoosi lsquoi ai lsquoa e talanoa felotoi pē ia kimulsquoa pea iku lsquoo kei hoko atu pē lsquoa e faingatalsquoalsquoia pea toe lava lsquoo fai ha felotoi folsquoou ki ai

lsquoOku lava ke toe fakaikiiki atu eni lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnzdisputesfasttrackshyresolution

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai ke mo felotoi lsquoe lava ke mo ōmai ke tau fakatonutonu (mediation)

Kumi tokoni mai kia kimautolu lsquoaki halsquoo kole ki he Tenancy Tribunal Ko e totongi lsquoo ha tohi kole ko e $2044 lsquoI hono malsquou lsquoo holsquoo tohi kole te mau teuteu leva ke fai lsquoa e fakatonutonuacute

Ko e founga fakatonutonuacute (mediation) lsquooku fai lsquoaki ia ha lsquooatu ha faingamālie ke mo fakataha lsquoo alealsquoi lsquoa e melsquoa nalsquoe hoko pea mo felotoi he melsquoa ke fakaleleilsquoi lsquoakiacute pea ke tokonilsquoi kimoua lsquoe ha tokotaha fai fakatonutonu (mediator) lsquoE tokoni lsquoa e tokotaha fakatonutonu ke fakamahino atu a e ngaahi melsquoa lsquooku fai ai lsquoa e talsquoefiemālie pea ke feinga ke alsquou ki ha felotoi

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 19

ƨ lsquoOku fēfē lsquoa e founga lsquoo e fakatonutonuacute

lsquoE lava lsquoo fai eni lsquoi ha fetelefonilsquoaki pe ko ha femātaaki lsquoOku maheni lsquoaupito lsquoa e kau fai fakatonutonuacute mo e ngaahi melsquoa fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute ka lsquooku lsquoe lsquoikai ke nau kau ki ha tafalsquoaki pea lsquoe lsquoikai ke nau fai tulsquoutulsquouni atu lsquoOku fakapulipuli pea lsquooku tuku atu ke mo felotoi mo e tafalsquoaki lsquoe taha ki he melsquoa ke faiacute mo hoko atu ki ai lsquoOku kehe lsquoa e founga fakatonutonu kolsquoeniacute me he Tenancy Tribunal lsquoa ia lsquooku hanga lsquoe he fai fakatonutonu ai lsquoo fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni pea te ne fakahā atu lsquoa e melsquoa ke mo fai

ƨ Kapau te mo felotoi ki hono ikulsquoangaacute

Ko e felotoi koia lsquooku fai lsquoi he founga fakatonutonu kolsquoeniacute lsquooku fakalao ia pea lsquoe fiemalsquou ke talangofua ki ai lsquoE lsquoasi pe lsquoi he alea mo e felotoi ni lsquoa e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe maumaulsquoi Kapau lsquoe fiemalsquou ke lsquoi ai ha mafai ke fakahoko pea mo fakamālohilsquoi ke fakahoko lsquoe lsquoave ia ke taalsquoi ai lsquoa e sitapa pea silalsquoi ia lsquoe he Tenancy Tribunal

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala fai ha felotoi ki ai

lsquoOku lahi lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala faiacute ka ko e konga lahi ko e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo e ngaahi totonu ke kei hoko atu lsquoa e nofo lsquoi he fale nofolsquoanga (possession) ngaahi melsquoa fakapalsquoanga pea mo ha ngāue ke fai lsquoE lava ke fai kotoa ia lsquoi ha fakatonutonu (mediation) pe ko e tulsquoutulsquouni mei he Tribunal

ƨ Ko e tulsquoutulsquouni ke hoko atu pe fakangata

Kapau lsquoe fulsquou maumaulsquoi mamafa lsquoe ha tokotaha lsquoa e aleapau nofo totongiacute pe ko e lao ni lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke tulsquoutulsquouni ke fakangata lsquoa e aleapauacute lsquoE lava ke hoko lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo lsquooku tōmui lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 21 lsquoa lsquoene totongi nofo (lsquoo kau ai lsquoa e lsquoaho ko ia ne fai ai ha tohi kole ki he Tribunal)

rsaquo kuo ne fakahoko ha maumau lahi pe fakamanamana te ne fai ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

rsaquo kuo ne lsquoosi taalsquoi pe fakamanamana ke ne taalsquoi lsquoa e tokotaha lsquooku holsquoona lsquoa e lsquoapiacute lenilootiacute pe ko e fāmili lsquoo e lenilootiacute pe ko hano fakafofonga pe

ko ha nilsquoihi kehe lsquooku nau nofo totongi pe ko e kaungālsquoapi (pe ko halsquoa ne kouna ha nilsquoihi ke nau fai pehē)

rsaquo lsquooku ne maumaulsquoi lsquoa e aleapauacute lsquoi ha ngaahi founga kehe (lsquoo hangē ko hano lsquooatu lsquoe he lenilooti ki ai ha fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo pea lsquoikai ke ne fai ki ai) pea lsquooku tui lsquoa e Tribunal ia lsquoe lsquoikai ke taau ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute Kapau ko e palopalema ni lsquoe lava ke fakaleleilsquoi lsquoe lava ke lsquoave ha tohi fakatokanga (notice to remedy) lsquoo lsquooange ha lsquoaho lsquoe 14 ke fakaleleilsquoi pea ke fuofua fai eni pea toki lava ke fai ha kole ki he Tenancy Tribunal ke fakangata

ƨ Tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo ha palsquoanga

Ko e tulsquoutulsquouni eni ki he lenilootiacute pe tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha palsquoanga ki he tokotaha ko e lsquoE lava lsquoeni lsquoo kapau

rsaquo lsquooku molsquoua lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ko e nounou lsquoo lsquoene totongi nofo pe nalsquoa ne totongi lsquoo mahulu hake lsquoi he totongi totonuacute

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha maumau ngāue fakamalsquoa ngaahi ngoue pe lsquoave ha veve

rsaquo lsquooku fiemalsquou ke totongi fakafoki lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ha fakamole ki he ngaahi ngāue nalsquoe fiemalsquou ke fai fakavavevave

rsaquo ke totongi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha palsquoanga ko e tautea koelsquouhi ko e maumaulsquoi lsquoo e lao

rsaquo ke totongi huhulsquoi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha mole nalsquoe hoko koelsquouhi ko ha koloa nalsquoe mole pe ko ha melsquoangāue nalsquoe lsquoikai ke sai koelsquouhi nalsquoe lsquoikai ke tauhi pe monomono pe fakaleleilsquoi

ƨ Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni eni ki ha taha ke ne fakaleleilsquoi ha melsquoa koelsquouhi nalsquoe maumau pe lsquoikai toe ngāue Kapau lsquooku felāversquoi lsquoa e tursquoutursquouniacute mo ha kaveinga lsquookuacute ne uesia lsquoa e morsquoui leleiacute pea mo e malu mo hao lsquoe lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquopay outrsquo (totongi lsquoi tursquoa) lsquoene tokotahakau nofo totongiacute ke fakafetongirsquoaki harsquoa ne fakahoko lsquoa e tursquoutursquouniacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tursquoutursquouni lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ke ne fakahoko ha ngāue lsquoi ha lsquoaho tursquoupau pea lsquoikai ke fakahoko lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

20

lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakahoko lsquoa e ngāue ki he mahursquoinga lsquooku hā lsquoi he tursquoutursquouniacute pea lau lsquoa e fakamole ko ha morsquoua totongi nofo

ƨ Ngaahi tulsquoutulsquouni kehe

lsquoE lava lsquoe ha tulsquoutulsquouni lsquoo toe fakamahino lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoo kapau lsquoe lsquoikai ke talangofua ha taha ki he tulsquoutulsquouni koia Pea lsquooku lsquoi he falsquoahi lsquoe taha ke nau fakahā pe lsquooku nau fiemalsquou ke fakahoko ia Ko e fakatātā eni ndash ko ha tulsquoutulsquouni ki he lenilootiacute ke ne fakafoki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea kapau lsquoe lsquoikai pea ke ne totongi ha palsquoanga

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai fai ha felotoi lsquoi ha fakatonutonu (mediation)

lsquoE lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal ke nau fakamaaulsquoi lsquoa e melsquoa ni Ko e Tribunal ko e founga fakatonutonu ia lsquooku fakamātoato mo toe mamalu ange Ko e Tribunal ko e valsquoa ngāue ia lsquoo e potungāue lsquoo e ngaahi fakamaaulsquoanga (Ministry of Justice) pea lsquoe lsquoi ai ha tokotaha fakamaau ai ke fanongo ki he fakamatala lsquoa e ongo tafalsquoakiacute kau fakamolsquooni pea ne vakailsquoi lsquoa e ngaahi fakamolsquooni lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute toki fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni lsquoE lava ke fai lsquoe he Tenancy Tribunal ia ha tulsquoutulsquouni felāvelsquoi mo koe neongo pe te ke lsquoalu ki hono ui lsquoo e fakatonutonu pe lsquoikai lsquoOku hiki lsquoe he tokotaha fakamaauacute lsquoa lsquoene tulsquoutulsquouni lsquoa ia ko e tulsquoutulsquouni ia lsquoa e Tribunal Ko e tulsquoutulsquouni lsquoa e tokotaha fakamaauacute lsquooku hangē ia ha tulsquoutulsquouni lsquoa e fakamaaulsquoanga ndash lsquoe lsquoave lsquoa hono tatau ki he ongo falsquoahi lōua pea kuopau ke na talangofua ki ai

lsquoOku lsquoatā foki lsquoa e fakamaaulsquoanga ni ki he kakai ke nau fanongo he ngaahi fakatonutonuacute lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoo lsquoave ha kakai ke nau poupou mo felsquoao ka lsquoi he taimi lahi lsquooku lsquoikai ke tali ke ngāuelsquoaki ha loea ke ne fakahoko holsquoo tafalsquoaki Kaekehe lsquoe lava ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoi he ngaahi fakatonutonu e nilsquoihi lsquoo kau ai lsquoa e ngaahi melsquoa ni

rsaquo ko e vātamaki ni lsquooku laka hake lsquoi he $6000

rsaquo tali lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ke ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo kuo tali lsquoo fakangofua kinautolu lsquoe he Tribunal

lsquoE lava ke fakangofua lsquoe he Tribunal ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoo kapau

COURT

rsaquo lsquooku fulsquou fihi mo faingatalsquoa lsquoa e melsquoa lsquooku hoko

rsaquo lsquooku mo fulsquou faikehekehe lahi lsquoaupito mo e tafalsquoaki lsquoe taha lsquoo faingatalsquoa ange ai ke ke fakahoko lelei lsquoa holsquoo fakamatala

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava lsquoe ha taha lsquooku lsquoikai ko ha loea ke ne fakafofongalsquoi koe Kapau lsquooku ke pehē lsquooku totonu ke fai ia pea ke fetulsquoutaki mai kiate kimautolu kimulsquoa pea toki fai lsquoa e fakatonutonu lsquoi he Tribunal

ƨ lsquoE lava fēfē keu kounalsquoi lsquoa e falsquoahi lsquoe tahaacute ke ne talangofua ki he tulsquoutulsquouni nalsquoe lsquoosi fai

Kapau lsquookuacute ke marsquou ha tursquoutursquouni lsquoa e fakatonutonuacute (Mediatorrsquos order) kuo lsquoosi silarsquoi pe ko ha tursquoutursquouni lsquoa e Tenancy Tribunal lsquoe lava ke ke kole ki he varsquoa Collections ndash Ministry of Justice ke ne lsquoeke lsquoa e morsquoua ni Ko e ngaahi tohi kole Civil Enforcement kotoa pē lsquoe lava ke lsquoave ia ki he tursquoasila lsquoi lalo pe lsquoe faile ia lsquoi ha taha lsquoo e ngaahi District Court of New Zealand (Fakamaaursquoanga Fakavahe lsquoa Nursquou Sila)

Ministry of Justice Central Processing Unit SX10042 Wellington

lsquoE lava ke ke marsquou atu meiate kimautolu ha fakamatala lahi ange felāversquoi mo hono tānaki lsquoo ha morsquoua Vakai ki he wwwtenancygovtnz

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 21

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kimulsquoa lsquoi he lsquoaho lsquooku loto ke mavahe ai

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he lenilootiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa Kaekehe lsquoe lava lsquoe he lenilooti ke fai halsquoa ne fakatokanga lsquoaho lsquoe 42 lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e nofolsquoanga ni lsquoe he tokotaha lsquooku holsquoona pe ko hono fāmiliacute ke nau hiki mai lsquoo nofolsquoi ia ko honau lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo kuo lsquoosi fakatau atu lsquoa e lsquoapiacute pea kuo lsquoosi fakakakato lsquoa e alea fakatau pea fiemalsquou lsquoe he tokotaha nalsquoa ne fakatauacute ke fakalsquoatā lsquoo lsquooua lsquoe toe nofo ha taha ai

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ke hiki ki ai halsquoa ne kau ngāue totongi (pea lsquooku lsquoosi hā pe lsquoi he aleapau nofo totongi lsquooku ngāuelsquoaki pe lsquoe ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ki ai)

lsquoE fakapotopoto ke tauhi ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga lsquoI holsquoo lsquoave halsquoo tohi fakatokanga lsquooku ke loto ke fakangata lsquoa e aleapauacute kuo pau ke

rsaquo fai ia lsquoaki ha tohi

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoa e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi nofo totongiacute

rsaquo fakahā ke mahino lsquoa e lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai

rsaquo fakamolsquooni he tohi

Kapau lsquooku nounou hifo he lsquoaho lsquoe 90 lsquoa hono lsquooatu lsquoo e fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke fakamahino lsquoa e lsquouhinga lsquooku nounou aiacute

ƨ lsquoE fēfē kapau lsquooku fie hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia kimulsquoa pea lsquoosi lsquoa e aleapauacute

Kapau lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga ke fakangata lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe ngofua ke nofo lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoi he aleapauacute Ka lsquoo kapau lsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia ke mavahe kimulsquoa ai lsquoe kei fiemalsquou pē ke fai halsquoa ne tohi fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 ki he lenilootiacute

lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe sai pe ki he lenilootiacute ke hiki ki mulsquoa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ka kuo pau ke na felotoi lōua ki ai lsquoi ha tohi

ƨ lsquoE lava ke fakangata ha fixed term tenancy kimulsquoa he taimi nalsquoe tonu ke toki lsquoosi ki ai

lsquoE lsquoikai lava ke fakangata ha aleapau nofo totongi fixed-term kaelsquooua kuo felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha toki tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal pea lsquoe lava ke fai ia Ko e lsquoaho ke fakangata ai lsquooku lsquoosi lsquoasi pe ia he tohi aleapau

lsquoE ala lava lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoo fai ha tulsquoutulsquouni ke fakangata vave ha aleapau fixed term lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha fulsquou maumaulsquoi lahi lsquoo e aleapauacute

rsaquo kuo malsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoe hiki lsquoa e totongi nofo koelsquouhi ko ha ngaahi melsquoa nalsquoe lsquoikai halsquoa ne lsquoilo lsquoe hoko pea ko ha hiki eni lsquooku fulsquou lahi lsquoo ala hoko ai ha faingatalsquoalsquoia lahi pe

rsaquo ko e aleapauacute nalsquoe makatulsquounga ia lsquoi he ngaahi tulsquoutulsquouni fakakautaha (body corporate operational rules) lsquoa kinautolu lsquooku lesisita ai lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga lsquoo fakatatau ki he lao Unit Titles Act 2010 pea lsquoi ha liliu ki he ngaahi tulsquoutulsquouni koia lsquoe lsquoikai fakapotopoto ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute pe

rsaquo Kuo hoko ha ngaahi melsquoa talsquoelsquoamanekina ki he lenilooti pē ko e tokotaha totongi nofo lsquoo ala hoko ai ha fulsquou faingatalsquoalsquoia lahi

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

22

ƨ Koe hā lsquoa e founga totonu ke lsquoave lsquoaki lsquoa e tohi fakatokanga

lsquoOku totonu ke lsquoave lsquoa e tohi fakatokanga ki he tulsquoasila (address for service) nalsquoe lsquoosi fakamahino atu ke fai lsquoa e ngaahi fetulsquoutaki fakalao ki ai Ko e tulsquoasila eni lsquoo ha lsquoapi puha meili he Positi lsquoOfisi lsquoimeili pe fika lsquoo ha misini fax

Kapau lsquoe lava ke ke lsquoave hangatonu lsquoa e tohi fakatokanga ni ki he nima lsquoo e tokotaha koia lsquoe lau eni kuo ke lsquoosi fakakakato lsquoa hono tufa atu

Koelsquouhi ke fakapapaulsquoi lsquooku lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke malsquou ai lsquoa e tohi fakatokanga lsquoe he tokotaha koia lsquooku pehē lsquoe he lao tukukehe ka malsquou ha fakamolsquooni ke fakalsquoikailsquoi lsquoaki kuo pau ke

rsaquo tuku atu ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 kapau nalsquoe lsquoave lsquoa e fakatokanga he meili

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 2 kapau nalsquoa ke lsquoave lsquoa e tohiacute lsquoo tuku lsquoi he puha tohi lsquoi honau tulsquoasila pe lsquoi he matapā hūlsquoanga ki honau fale

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha lsquoimeili hili lsquoa e 5 efiafi

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha misini fax he lsquoosi lsquoa e 5 efiafi

lsquoOku toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho ki he fakatokanga lsquoi he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi fakatokanga Ko e fakatātā eni ki ai ka lsquoave lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoaho 21 ki he lenilootiacute ke fakangata pea lsquooku lsquoave ia lsquoi he meili lsquooku tonu ke nau tukuange ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 ke ne malsquou ai lsquoa e tohiacute lsquoE toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho lsquoe 21 mei he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi lsquoe he lenilootiacute

ƨ Fēfē kapau teu lsquoimeili lsquoa e tohi fakatokanga

Kapau te ke fai lsquoeni pea lsquoe fakapotopoto ke fuofua vakai pe lsquoe malsquou ha fakamolsquooni pau lsquoe lava ke alsquou lsquoa e lsquoimeili (delivery receipt) ki he tokotaha ko ia pea toki lsquoave

Ko e fakamolsquooni kolsquoeni lsquoe lava ai lsquoo lsquoilo lsquoa e taimi lsquoe alsquou ai lsquoa e lsquoimeili ki he tokotaha nalsquoe lsquoave ki ai

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoi he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo ha aleapau fixed-term tenancy

lsquoI he lsquoene alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosiacute lsquoe kei hoko atu ia ka lsquoi he founga periodic tenancy pea lsquoe kei tatau ai pe mo e ngaahi kupu lsquoo e aleapau ni lsquoo hange ko e alepau nalsquou toki lsquoosi tukukehe

rsaquo ka toe fakafolsquoou lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute halsquoana aleapau folsquoou pe ko hono toe fakaloloa atu lsquoa e aleapauacute pe

rsaquo ko ha fakahā lsquoe ha taha kuo ne loto ke fakangata lsquoa e nofo totongi Ko hono fakahoko ha fakatokanga pehē ni lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e lsquoaho 21 ki he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa he lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai lsquoa e aleapau

Kapau nalsquoe fakalsquoatā lsquoi he tohi aleapau ke toe fakafolsquoou pe fakaloloa atu lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke toe fakaloloa atu kuo pau ke fai halsquoa ne tohi ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou ange lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute pea ka lsquoikai lsquoe lsquoikai lava ke toe fakaloloa atu lsquoa e aleapau kapau lsquooku lsquoikai loto ki ai lsquoa e lenilootiacute

Teuteu hiki ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoa e tokotaha nofo

totongiacute ke fai lsquoi halsquoaacute ne hiki

Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau

rsaquo ke mavahe atu lsquoi he lsquoaho kuo lsquoosi fakahā ki ai lsquoe he lenilootiacute lsquoi halsquoa ne tohi fakatokanga

rsaquo totongi kakato lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi

rsaquo fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo lsquoave lsquoa e veve kotoa lsquoi he lsquoaho fakalsquoosiacute

rsaquo lsquoave mo lsquoenau ngaahi ngalsquootolsquoota

rsaquo lsquoave lsquoa e ki kaati ki pea mo e ki ki he fale taulsquoanga melsquoalele ki he lenilootiacute

rsaquo tuku lsquoo lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa pe naunau fale lsquoa e lenilootiacute

Kapau lsquoe lsquoikai ke fai kotoa lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ke mau totongi ange ki ai ha konga pe ko e kotoa lsquoo e palsquoanga pooni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 23

ƨ Ko hono fakafoki lsquoo e totongi pooni

lsquoI he lsquoosi lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe lelei taha ke femahinolsquoaki lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he lahi lsquoo e totongi pooniacute ke fakafokirsquo Ngāuelsquoaki lsquoa e lipooti nalsquoe fai lsquoi hono sivilsquoi lsquoo e fale he kamatalsquoanga ke fakamahino pe nalsquoe lsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko lsquoE lsquoikai lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ke totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha liliu ki he fotunga lsquooku hoko ki he fale pe ko hono ngaahi naunau tupu pe ia mei halsquoa ne motulsquoa pea mo hono ngāuelsquoaki fakalelei

ƨ lsquoE fakafoki fēfē mai lsquoa lsquoeku pooni nalsquoe lsquoosi totongi

Hili ha felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he melsquoa ke fai ki he palsquoanga pooni te na fakafonu ha foomu ke fakafoki lsquoaki (bond refund form) lsquoE malsquou lsquoa hono tatau lsquoo e foomuacute mei he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

Kapau lsquooku mo tali lsquooku tō nounou lsquoa e totongi nofo nalsquoe malsquou mei he tokotaha nofo totongiacute pe lsquooku lsquoi ai ha maumau pea hikilsquoi hifo ia lsquoi he foomu pea ke fakamolsquooni ai lsquoO anga pehe ni kapau ko e pooni nalsquoe $600 pea mo felotoi ko e ngaahi lsquoo e matapā siolsquoata lsquooku $150 pea te mo tohilsquoi hifo

Totongi ki he lenilootiacute lsquoa e $150

Totongi ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e $450

Fakapapaulsquoi ke fakakau lsquoa holsquoo mo ongo fika lsquoakauni lsquoi he foomu koelsquouhi lsquoe lsquoikai ke mau li atu ha sieke pe palsquoanga (cash)

lsquoI he lsquoemau malsquou lsquoa e foomu ni te mau vakailsquoi lsquoa e ongo fakamolsquooni tohi nima pe lsquooku tatau mo e fakamolsquooni nalsquoe fai lsquoi he foomu (bond lodgement) nalsquoe fakahū mai lsquoaki lsquoa e pooni Ko e melsquoa ia lsquooku mahulsquoinga ai ke mau lsquoilolsquoi lsquoa e fetongi kotoa pe lsquoo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga ni Kapau lsquooku hā kehekehe lsquoa e fakamolsquooni tohinima pea lsquoe lsquoikai lava ke mau fakafoki lsquoa e pooni kaelsquooua kuo mau toe fai ha fakalsquoekelsquoeke makehe

Taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki ha fale nofo totongi lsquoe taha pea lsquoe ala faingofua ange ke mau fakahū pe ia ke ngāuelsquoaki ko e pooni ia ki he lsquoapi nofolsquoanga folsquoou lsquoE fiemalsquou leva ke ke ngāuelsquoaki lsquoa e foomu ki hono liliu lsquoo e pooni (bond transfer form)

ƨ Fēfē kapau lsquoe lsquoikai ke felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he pooni

Fetulsquoutaki lsquoo fakahā ki he Tenancy Tribunal lsquoi he vave taha lsquoE lsquoi ai leva lsquoa e tokotaha fakatonutonu (mediator) te ne feingalsquoi ke fai ha felotoi

ƨ Fēfē kapau lsquooku faingatalsquoa ke fai ha fetulsquoutaki mo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

Kapau lsquooku faingatalsquoa pea ke fakafonu lsquoa e foomu totongi fakafokiacute (bond refund) pea ke fetulsquoutaki ki he potungāue Tenancy Services ke vakai lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe ala fai

ƨ Ko e hā e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe hiki atu ha taha lsquoo e kau nofo totongi

lsquoI he taimiacute nilsquoihi lsquoe lava ke hiki atu ha taha lsquoi he kau nofo totongi ne nau lsquoosi fakamolsquooni kotoa lsquoi he tohi aleapau kae kei nofo atu pē lsquoa e nilsquoihi Kapau lsquoe tali lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava pe ke halsquou lsquoa e tokotaha hiki maiacute lsquoo hoko atu lsquoaki lsquoa e lsquoinasi lsquoo e tokotaha kuo hiki atuacute Kapau lsquoe fai eni pea kuo pau ke mou fakahā mai lsquoaki ha fakamolsquooni lsquoa e lenilootiacute tokotaha lsquoe hikiacute pea mo e tokotaha te ne fetongi maiacute lsquoi he foomu ko e ldquochange of tenant bond formrdquo pea lsquoomai

lsquoE lsquoikai ke liliu heni lsquoa e tohi aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke toe falsquou ha tohi aleapau folsquoou ke fakakau ai lsquoa e tokotaha hiki folsquoou atu

MOVERS

MOVERS

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

24

Ko e ngaahi melsquoa kehe fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute

ƨ Ko e lenilootiacute lsquoe mavahe atu lsquoo laka hake he lsquoaho lsquoe 21

Kapau lsquoe mavahe atu mei Nulsquousila lsquoa e lenilootiacute lsquoo laka hake he lsquoaho hokohoko lsquoe 21 pea kuo pau ke ne fokotulsquou hano fakafofonga ke ne tokangalsquoi lsquoa e nofolsquoanga he taimi koia Kuo pau ke fakahā lsquoe he lenilooti ke lsquoilo lsquoe he tokotaha nofo totongi pea mo e Tenancy Services (kapau nalsquoe lsquoosi totongi ha pooni) lsquoa e feitulsquou ke fai ha fetulsquoutaki ki hono fakafofonga

Ko hono fakatau atu ha lsquoapi nofo totongi ƨ lsquoE fiemalsquou ke tala lsquoe he lenilootiacute ki he

tokotaha nofo totongiacute lsquooku ne fakatau atu lsquoa e lsquoapi

lsquoIo kuo pau ke nau tala ki he tokotaha nofo totongiacute pea mo ha taha pē lsquooku fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute lsquoi ha tohi ke nau lsquoilo lsquooku ne feinga ke fakatau atu

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e lenilootiacute ke lsquoomai lsquoa e kakai lsquooku nau fie fakatau ke nau sio mo vakailsquoi lsquoa e nofolsquoanga lsquoi ha loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea ke lsquooua nalsquoa fakafaingatalsquoalsquoialsquoi lsquoo lsquoikai ha lsquouhinga lelei ki ai

lsquoI hono fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga kuopau ke fakahā lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ki he tokotaha nofo totongiacute a e tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapi pea mo e lsquoaho te nau hoko ai ko e lenilooti Kuo pau ke fakahā lsquoe he tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapiacute ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa hono hingoa feitulsquou pe founga ke fai lsquoaki ha fetulsquoutaki pea mo e founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi nofo lsquoo hangē ko e fika lsquoo ha lsquoakauni lsquoi he pangikē lsquoI hono fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute ko e mafai lsquoo e lenilootiacute ki he pooni lsquoe hiki ia ki he lenilootiacute folsquoouacute Kapau lsquooku fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ke totongi

ange ha konga lsquoo e pooniacute pea lsquooku tonu ke fai lsquoeni kimulsquoa he lsquoaho lsquooku fakalsquoosi ai lsquoa e fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute (pe ko e lsquoaho lsquoe malsquou ai ndash possession date - lsquoe he tokotaha fakatau lsquoo kapau lsquoe hoko ia kimulsquoa)

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke lsquoilo lsquoe he Tenancy Services

Kapau lsquooku mau tauhi ha pooni pea lsquooku totonu ke nau lsquoilo pe lsquooku lsquoi ai ha lenilootiacute folsquoou Kuo pau ke fakafonu lsquoe he lenilooti motulsquoa pea mo e lenilootiacute folsquoouacute lsquoo na fakamolsquooni lsquoi he foomu lsquochange of landlordagentlsquo Te mau hikilsquoi leva lsquoa e hingoa lsquoo e lenilootiacute folsquoou lsquoi he lekooti lsquoo e ngaahi pooni te mau tauhiacute

ƨ lsquoOku lsquoi ai ha ngaahi lao makehe ki ha fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ko ha koloa kuo puke lsquoo fakatau atu (mortgagee sales)

lsquoI ha hiki mai ha tokotaha folsquoou pe ko ha puke fakalao lsquoo e lsquoapiacute ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatau (mortgagee) ke ne hoko atu lsquoa e aleapau nofo totongi te ne malsquou lsquoa e mafai tatau mo ha lenilooti lsquoi he lao Residential Tenancies Act Kapau ko e aleapau ko e ldquofixed-termrdquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e kautaha nalsquoa nau fakatau pe ko e pangike ke nau fai lsquoa e ngaahi fakatokanga angamaheni mo ha aleapau ldquoperiodic tenancyrdquo ka lsquoe lsquoi ai pē lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe kilsquoi kehe ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fakangata ha aleapau founga ldquofixed-term tenancyrdquo lsquoo hangē hano fakangata ha lsquoo ha ldquoperiodic tenancyrdquo lsquoo kapau lsquoe liliu lsquoa e lsquoapi lsquoo malsquou ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatauacute pea kuo nau fiemalsquou ke nau toe fakatau atu (mortgagee possession) lsquoE lsquoikai ha liliu ia ki he ngaahi totonu lsquoa e lenilooti folsquoouacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 25

ƨ lsquoE lava ke malsquou ha tokoni mei he Tenancy Services lsquoi ha fekihiaki lsquoa e kau nofo totongi (flatmates)

lsquoIkai lsquoe lsquoikai lava ke mau tokoni Te mau toki lava pe ke tokoni lsquoi ha ngaahi faingatalsquoalsquoia he vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongiacute Kaekehe manatulsquoi kapau te ke lsquoalu lsquoo nofo totongi fakataha mo ha nilsquoihi pea mou fakamolsquooni fakakātoa lsquoi he tohi aleapauacute te mou kau kotoa lsquoi he ngaahi fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he tohi aleapauacute lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi lsquoe ha taha lsquoa hono lsquoinasi he totongi nofo pe ko halsquoa ne maumaulsquoi ha melsquoa lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ia ke totongi ia lsquoe ha nilsquoihi pe ko e kotoa lsquoo e kau nofo totongiacute neongo pe ko hai nalsquoa ne fai lsquoa e maumau lsquoE lava lsquoo malsquou atu ha ngaahi falelsquoi lsquoi ha hoko ha makuku lsquoa e kau nofo totongiacute mei he Community Law Centres Citizens Advice Bureaux pea mo e valsquoa falelsquoi malsquoae fānau ako he ngaahi akolsquoanga (lsquounivesiti mo e ngaahi akolsquoanag pehe)

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakafisingarsquoi ha taha meiacute harsquoaacute ne nofo totongi

lsquoOku lsquoikai tali ke makatulsquounga lsquoi hono lsquooange lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fale nofolsquoanga pe ko hano fakaloloa atu ha aleapau nofo totongi ki ha taha koelsquouhi ko hono tulsquounga fakamali (marital status) tangata pe fefine talsquou motulsquoa lotu lsquooku kau ki ai pe ko hono lanu (matakali) lsquoE lsquoikai ngofua ke talsquoetali lsquoe he lenilootiacute ha taha koelsquouhi lsquooku lsquoikai halsquoane ngāue pe lsquooku toho penefiti Kapau lsquoe hoko ha melsquoa pehe ni lsquoe lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal pe ko e ū Human Rights Commission koelsquouhi ko e fakafaikehekehelsquoi (discrimination) eni lsquooku lsquoikai ke ngofua ke fai

Ko e hā lsquoa e Service Tenancy Ko e service tenancy ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga lsquoo e ngāuelsquoanga lsquooku ngāue aiacute lsquoo fakatatau ki he lsquoene aleapau pe ko e ngaahi fiemalsquou lsquoa e ngāuelsquoanga pe kautaha lsquooku ngāue ai lsquoOku kau lsquoa e falsquoahinga aleapau nofo totongi kolsquoeniacute lsquoi he tulsquoutulsquouni lsquoa e lao Residential Tenancies Act ka lsquooku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ki he totongi kimulsquoa (rent in advance) pea mo hono fakangata lsquoo e aleapauacute

ƨ Ko e totongi nofo

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe lsquoi hono tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole ki he nofo totongi mei he vahe lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute lsquooku ngāue ia malsquoae lenilootiacute) lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ke fakaleleilsquoi ha melsquoa mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

ƨ Ko e ngaahi taimi lsquoo e fakatokanga

Kapau lsquoe lsquoosi pe lsquoe malsquou ha fakatokanga lsquoe fakangata lsquoa e aleapau ngāue lsquoe fiemalsquou ke fai lsquoe he ngāuelsquoanga pe ko e tokotaha ngāue (employee) ha fuofua fakatokanga lsquoaki ha uike lsquoe 2 lsquoe lsquoosi ai pea mo e nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai ngofua ke fuofua lsquoosi lsquoa e aleapau nofo totongiacute ia kimulsquoa pea toki lsquoosi lsquoa e aleapau ngāue lsquoE lava ke toe nounou ange lsquoa e taimi fakatokanga pehe ni lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga malsquoa ha tokotaha ngāue lsquoe fakangāuelsquoi koelsquouhi ko e mavahe atu lsquoa e tokotaha ngāue lsquooku nofo aiacute

rsaquo lsquoe pehe lsquoe he lenilootiacute lsquoe fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

Kapau lsquooku ke fie nofo totongi he founga ni ndash service tenancy lsquoe lava ke mau tānaki atu ha ngaahi fakahinohino pea mo ha falelsquoi

Koloa lilsquoaki lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe lsquoikai lava ke lsquoave kotoa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa lsquoene koloa pe ngalsquootolsquoota lsquoi halsquoa ne mavahe pe hiki lsquoOku lsquoi ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e lao ki he ngaahi melsquoa ke fai ki ha koloa lsquooku lilsquoaki

rsaquo lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke lsquoave pe tolsquoo lsquoo laku ha melsquoakai mo ha melsquoa lsquoe ala mafu pe maumau ka kuo pau ke ne fuofua feinga ke fai ha fetulsquoutaki mo e tokotaha nofo totongiacute ke fetukutuku lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoe lilsquoaki he nofolsquoanga

rsaquo Kapau lsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave pea kuopau ke feinga lsquoa e lenilootiacute ke fakamahulsquoingalsquoi lsquoa e koloa ni ke fakatau atu pea bull ke ne laku pe fakalsquoauha lsquoa e koloa ni lsquoo kapau lsquoe

lahi ange lsquoa hono totongi ke lsquoave lsquoo tauhiacute lsquoi hano tulsquouaki atu ke fakatau (tukukehe kapau ko ha ngaahi naunau pepa pe tohi ndash personal papers) lsquooku mahulsquoinga ki he tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

26

bull kapau lsquooku laka hake lsquoa e mahulsquoinga lsquoo e koloa lsquoi hano lsquoave lsquoo tauhi kuopau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e koloa lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou hifo he lsquoaho lsquoe 35 pea ne toki fakatau atu he founga angamaheni

rsaquo Kuo pau ke tauhi malu lsquoe he lenilooti ha ngaahi pepa pē tohi kuo tuku lsquoe he tokotaha nofo totongi Kapau ko ha ngaahi pepa pe tohi mahulsquoinga eni pea nalsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 35 lsquoe kei tauhi pe lsquoeni lsquoe he lenilootiacute pe ko hono lsquoave ki lsquoapi polisi Kapau lsquoe lsquoave eni ki he kau polisi pea kuo pau ke ne tauhi lsquoa hono laulsquoi tohi tali totongi

rsaquo lsquoE lava ke halsquou lsquoa e tokotaha totongi nofo lsquoo lsquoave lsquoa lsquoene koloa kimulsquoa pea toki laku pe fakatau atu lsquoe he lenilootiacute ka kuo pau ke ne totongi lsquoa e fakamole ki hono tauhi mo e alā melsquoa pehē

rsaquo lsquoE lava ke tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngaahi fakamole ki hono uta atu lsquoo tauhi pea mo hono tulsquouaki fakatau atu lsquoo e koloa lsquoi ha palsquoanga lsquoe malsquou mei hono fakatau atu Ko e toenga lsquoo e palsquoanga lsquoe totongi ia ki he Tenancy Services

rsaquo lsquoE lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke ne malsquou lsquoa e palsquoanga ko ia ke tāpuni lsquoaki halsquoa ne ngaahi fakamole pē ka ngaahi molsquoua ange kiate ia (lsquoo hangē ko e totongi nofo nalsquoe telsquoeki ai ke malsquou maumau pea mo ha fakamole ki hono fakamalsquoa lsquoa e nofolsquoanga)

rsaquo lsquoI ha falsquoahinga taimi pē lsquoe lava lsquoa e lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ki ha melsquoa ke fai ki he koloa ni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 27

Ngaahi fale nofo totongi pooti

lsquoOku lsquooatu heni lsquoa e ngaahi fakahinohino ki he totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongi he ngaahi nofolsquoanga totongi pooti (boarding houses) lsquoOku kehekehe lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni ki he nofo totongi pootiacute mei he ngaahi nofo totongi kehe

ƨ Ko e hā lsquoa e boarding house

Ko e fale nofolsquoanga lsquooku lsquoi ai ha loki nofolsquoanga lsquoe 1 pe toe lahi ange ai pea mo e ngaahi naunau ke ngāuelsquoaki kotoa lsquoe he kau nofo totongiacute pea lsquooku nofo ai pe fokotulsquou ke lava lsquoo nofo ai ha kau nofo totongi lsquoe toko 6 pe lahi ange ai he taimi tatau

Ko e aleapau nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquooku lsquouhinga ia ki ha nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquoe alsquou pe lsquooku fakahangahanga ke toe laka atu he lsquoaho lsquoe 28 Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe nofo ia lsquoi he feitulsquou ke lava lsquoo mohe ai pea ngofua ke ne ngāuelsquoaki lsquoa e ngaahi naunau lsquoo e fale lsquooku lsquoataa ke ngāuelsquoaki lsquoe he kau nofo totongi kehe

Totongi pooni lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ha pooni lsquooku alsquou lsquoa hono mahulsquoinga ki he totongi nofo uike lsquoe 4 pea kuo pau ke ne lsquooange ha laulsquoi tali totongi ki ai Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house lsquoa e pooni lsquoo fakahū ki he Tenancy Services kimulsquoa he lsquoaho lsquoe 23 hili hono malsquou tukukehe kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pe toe silsquoi hifo ai Kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pē silsquoi hifo ai pea lsquoikai ha lsquouhinga lelei lsquoi hono puke lsquoo lsquoikai ke fakafoki lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ke fakafoki ange lsquoa e pooni

Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo ngaahi fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni 0800 737 666

Ko e totongi nofo rsaquo Kuo pau ke fai lsquoa e totongi nofo lsquoi hono taimi

totonu

rsaquo lsquoE lava ke hiki hake lsquoe he lenilootiacute lsquoa e totongi nofo hili halsquoa ne fai ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 28 kimulsquoa

Aleapau nofo totongi Ko e ngaahi melsquoa lsquoeni ke toe tānaki atu ki he ngaahi fakamatala lsquooku ha atu he peesi 8 lsquoo pehē ni

rsaquo pe lsquoe alsquou lsquoa e fuoloa lsquoo e nofo totongi lsquoo lsquoaho lsquoe 28 pē lōloa ange

rsaquo ha fika telefoni lsquoe 1 lsquoo e lenilootiacute pe toe lahi ange ai

rsaquo ko e fika lsquoo e loki lsquooku nofolsquoi

rsaquo pe lsquooku toe lsquoi ai ha taha nofo totongi kehe he loki ko ia pea ko e toko fiha

rsaquo ko e ngaahi melsquoa lsquoe fai lsquoe he lenilootiacute malsquoae tokotaha nofo totongiacute lsquoa ia lsquooku lsquoosi fakakau lsquoi he totongi nofo (kapau lsquooku lsquoi ai ha melsquoa pehē)

rsaquo fakahinohino ki he melsquoa ke fai ka hoko ha vela

rsaquo ha fakamatala pe ko e nofo totongiacute ko ha joint tenancy (nofo fakatokolahi) pea kapau ko ia lsquoa e ngaahi hingoa lsquoo e kau nofo kehe lsquoi he loki pooti lsquooku lsquoi he malumalu lsquoo e aleapauacute

rsaquo pe ko e fale nofo totongi pootiacute lsquooku pulersquoi lsquoe ha taha kehe ange meiacute he lenilootiacute lsquoa e hingoa pea mo e tursquoasila fetursquoutaki (kau ki ai ha fika telefoni) lsquoo e tokotaha ko ia

Ngaahi tulsquoutulsquouni ki he anga lsquoo e nofo lsquoE ngofua ki he lenilootiacute ke ne falsquou ha ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pea mo e ngaahi melsquoa ke fai malsquoae kau nofo totongiacute

lsquoE lsquooange ha tatau ki he tokotaha nofo totongiacute pea kuopau ke fokotulsquou ia ha feitulsquou ke lava lsquoo lau kotoa he taimi kotoa pē Kuo pau ke fuofua fai ha fakatokanga lsquoa e lenilootiacute kimulsquoa lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 7 lsquoo ka liliu lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale

lsquoE lava ha tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fale boarding house lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni

rsaquo ke fakamahino lsquooku lsquoikai fakalao ha tulsquoutulsquouni lsquoa e lenilootiacute ki hono fakalele lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo ke tuku mavahe pe liliu ha tulsquoutulsquouni kuo fokotulsquou pea mo e founga lsquooku fakahoko lsquoaki

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

28

ƨ Loka ki he fale nofolsquoanga

Ko e lenilootiacute lsquoo ha boarding house kuopau ke ne

rsaquo fokotulsquou mo tokangalsquoi lsquooku lsquoi ai lsquoa e loka ki he fale nofolsquoanga koelsquouhi ke hao mo malu

rsaquo tokangalsquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo totongi ke nau hū ki honau loki takitaha fale mālōlō pea mo e fale kaukau lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo kehe lsquoo ngāuersquoaki lsquoa e ngaahi feitursquou mo e nāunau kehe lsquoi he ngaahi houa fakapotopoto kotoa pē

rsaquo fakahoko ki ha kau nofo totongiacute lsquoe uesia kinautolu lsquoi ha liliu pe fetongi lsquoo ha folsquoi loka

Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne feinga ke fetongi ha loka lsquoi he fale talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute

rsaquo kuopau ke ne fakafoki lsquoa e ngaahi ki kotoa pē ki he lenilootiacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute Ko e kau nofo totongi lsquoi ha fale nofo totongi pooti lsquooku nau fatongiarsquoaki lsquoa hono fetongi lsquoo e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau ko ha ngaahi kalasi mersquoa fakatokanga kohu motursquoa ange lsquoeni lsquooku lsquoi ai hano maka lsquooku ala fetongi Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoo e fale nofo totongi pootiacute

Totonu ke hū lsquoOku lsquoataa ki he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ke ne hū ki he fale nofolsquoanga lsquoi ha taimi pe

lsquoE toki lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki talsquoe fuofua fai ha fakatokanga (notice) lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau

rsaquo e tali pe loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa silsquoi pea toki hū (pea kapau ko e loki lsquooku nofo ai mo ha nilsquoihi kehe lsquoi ha malsquou ha ngofua mei ha taha pe lsquoo kinautolu) pe

rsaquo lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute lsquoo makatulsquounga he ngaahi melsquoa lsquooku lsquoosi mahino mai lsquoe lsquoi ai ha fakatulsquoutamaki lsquoe hoko ki he molsquoui pe ko e maumau ki he nofolsquoanga pea ke ne hū lsquoo fakaleleilsquoi lsquoa e melsquoa ko ia pe

rsaquo ko halsquoa ne hū ke fai ha ngāue nalsquoe lsquoosi felotoi mo e tokotaha nofo totongiacute ke fai kaekehe pe ko hono fai ialsquoo fakatatau ki he tohi aleapau pe ko e tulsquoutulsquouni ki he fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pe

rsaquo ko e fai lsquoo fakatatau ki he tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki hili lsquoa hono lsquooange to tohi fakatokanga he houa lsquoe 24 kimulsquoa ki he tokotaha lsquooku nofo he lokiacute pe ko e kotoa lsquoo kinautolu lsquooku nau nofo he lokiacute lsquoo kapau lsquooku nau nofo tokolahi lsquoO kau atu ki ai lsquoa

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau nalsquoe telsquoeki ai ke fai ha sivi lsquoo lsquoosi ha uike lsquoe 4

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi mavahe atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha maumaulsquoi lsquoo e lao ni lsquoi ha founga kehe

rsaquo ke sio ai ha taha lsquooku fie nofo totongi pe ko ha tokotaha lsquooku ne fie fakatau lsquoa e fale

rsaquo ke lava ai lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakakato lsquoa hono fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he lao ni

rsaquo ke vakailsquoi ha ngāue nalsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute pe nalsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fai

rsaquo ke sio lsquoi he loki ha tokotaha fakamahūlsquoinga lsquoapi (registered valuer) fakafofonga fakatau lsquoapi (real estate agent) pe ko ha lsquoinisipekita fale (building inspector) koelsquouhi ke falsquou lsquoaki halsquoa nau fakamatala

lsquoI he hū lsquoa e lenilootiacute ki he loki lsquoi ha fale nofo lsquoanga boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne ala ki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute tukukehe kapau ke fai kae lava lsquoa e melsquoa nalsquoe ngofua ai ke hū

rsaquo ke ne fai ia he founga tuha mo fakapotopoto

rsaquo lsquooua nalsquoe ne fakamanamana pe ke fakamalohilsquoi

rsaquo lsquooua nalsquoa nofo ke toe fuoloa ange he taimi nalsquoe fiemalsquou ke fakakakato ai lsquoa e fatongia lsquoi he loki

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 29

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi lsquoE lava ke fakangata eni lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoaki halsquoa ne fakatokanga ki he lenilootiacute he houa lsquoe 48 kimulsquoa

lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke ne fakangata ha totongi nofo lsquoo kapau

rsaquo lsquoi he taimi pe ko ia lsquoo kapau lsquoe fakatupu pe kounalsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hoko ai lsquoa e bull maumau lahi ki he nofolsquoanga pē

bull fakatupu ha fakatulsquoutāmaki ki ha kakai pe ko ha koloa pe

bull fulsquou fakahohalsquoasi lsquoa e toenga lsquoo e kau nofo he fale

rsaquo lsquoaki ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoo kapau bull lsquoe lsquoosi ha lsquoaho 10 mei hono fakatokanga ke

totongi lsquoa e totongi nofo kuo telsquoeki ai ke totongiacute

bull kuo ngāuelsquoaki pe fakangofua lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoa e nofolsquoanga ke fai lsquoaki ha maumaulao

bull lsquooku telsquoeki ai ke totongi kakato lsquoa e totongi nofo pea lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi lilsquoaki pe hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute hili lsquoi ha vakailsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lokiacute pea ne fetulsquoutaki pea mo e tokotaha nofo totongi

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e fakatokanga lsquoaho lsquoe 14 lsquoo kapau ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue (service tenancy)

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 28 lsquoi ha toe falsquoahinga melsquoa kehe ange

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

30

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

Ngaahi lea lsquoUhinga

Koloa lilsquoaki Koloa nalsquoe tuku lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga hili halsquoane mavahe mei ai Vakai ki he peesi 25 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

Ko e tulsquoasila lsquooku tohilsquoi ange lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fai ki ai ha fetulsquoutaki pe lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo alsquou ki ha taimi kuo lsquoosi fakangata ai lsquoa e aleapauacute Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ha tulsquoasila lsquoo ha lsquoapi pe ko e puha meili Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe fika misini fax

Totongi mei he pangikē Ko hono alealsquoi lsquoe ha taha ke tolsquoo malsquou pē ha palsquoanga mei he lsquoene lsquoakauni he pangikē ke totongi atu ki taha kehe

Fale nofo totongi pooti Ko ha fale nofolsquoanga lsquooku nofolsquoi lsquoe ha kakai nofo totongi pooti Vakai ki he peesi 27 ki hono fakamatalalsquoi lsquoo e taimi lsquoe ngāuelsquoaki ai lsquoa e lao

Foomu ke fakahū aki lsquoa e pooni

Ko ha foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke lsquoave lsquoaki lsquoa e totongi lsquoo e pooni ki he potungāue Tenancy Services

Foomu ki hono fakafoki lsquoo e pooni

Ko e foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakafoki lsquoaki lsquoa e pooni nalsquoe totongi ki he potungāue Tenancy Services hili ha hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

Koloa Ko e ngaahi koloa pe naunau lsquoa e lenilootiacute lsquoo hangē ko e puipui lsquoaisi pe misini fō pe ko ha melsquoa lsquooku lsquoikai ko ha konga tulsquou malsquou lsquoo e fale

Ko e totongi huhulsquoi Ko ha palsquoanga lsquooku totongi ki he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakaleleilsquoi lsquoaki ha mole me maumau

Fixed-term tenancy (Nofo Totongi Taimi Tursquoupau)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoo ngata meiacute he lsquoaho kuo fokotursquou pau lsquoi he aleapau nofo totongiacute lsquoa ia lsquoe arsquou ki ai kuo lsquootomētiki pē lsquoa e liliu ia lsquoa e aleapauacute lsquoo hoko ko ha periodic tenancy (nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata) tukukehe kapau kuo lsquoosi fai ha felotoi ki heni lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

Puke fakalao fakatahalsquoi pe ko ha nilsquoihi pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko lsquoi he aleapau nalsquoa nau fakamolsquooni kotoa ki ai

Ko e kau nofo totongi kotoa pe lsquoe lsquoasi honau hingoa lsquoi he tohi aleapau te nau vahevahe pe lsquoinasi kotoa lsquoi he ngaahi maumau lsquoe hoko lsquoi he tohi aleapau Vakai ki he peesi 9 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Ko ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke fai lsquoaki ha nofo totongi

Ko ha tokotaha lsquooku ne pisinisi lsquoaki lsquoa hono fakafofongalsquoi ke lava lsquoo fakahoko ha alepau ke fai ha nofo totongi lsquoE ala fakatātā lsquoaki ha tokotaha lsquooku ne pulelsquoi ha lsquoapi nofolsquoanga pe ko ha fakafofonga fakatau lsquoapi

Tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo

Ko e tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo lsquoo fakatatau mo e totongi lsquooku fai lsquoe ha nilsquoihi kehe lsquoi ha nofolsquoanga meimei tatau he feitulsquou meimei tatau

Fakatonutonu Ko ha fakataha pe fetelefonilsquoaki lsquoo ngāuelsquoaki ha tokotaha fakatonutonu ke ne fakaleleilsquoi ha vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

Fakatokanga ke fakaleleilsquoi lsquoOku toe lsquoiloa ia ko e fakatokanga lsquoaho hokohoko lsquoe 14 lsquooku lsquooange ki he tokotaha ke ne fakaleleilsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko

Periodic tenancy (Nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoi ha vaharsquoa taimi lsquooku lsquoikai tuhursquoi pau Kuo pau ke fakahā atu lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fakatokanga lsquoo lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kapau lsquooku nau fie fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 90 Kā neongo lsquoeniacute lsquoe lava ke nau lsquooatu ha fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 42 lsquoi ha ngaahi makatursquounga pau Vakai ki he peesi 7

Property inspection report (līpooti sivi lsquoo e lsquoapiacute)

Lēkooti tohi lsquoo e lsquoapiacute kuo fakafonu fakataha lsquoe ha lenilooti mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongiacute lsquoAonga ke fakakau ki ai ha ngaahi tā Vakai ki he peesi 9

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 31

Ngaahi lea lsquoUhinga

Fiemālie fakaekinautolu Totonu fakalao lsquoa e kau nofo totongiacute ke fakarsquoaparsquoaparsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoenau nofo nonga mo malu fakaekinautoluacute

Totongi nofo ke fai ki mulsquoa Ko ha totongi nofo lsquooku fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi mulsquoa he taimi nalsquoe toki totonu ke totongi ai (lsquoo lsquoikai ke toe laka hake he uike lsquoe 2) Ko hono fakatātā ka totongi ha uike lsquoe 2 lsquoe he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho 1 lsquoo Me lsquoa ia ko hono totongi ia lsquoo e nofo mei he lsquoaho 1 ki he lsquoaho 14 lsquoo Me lsquoE toki fiemalsquou lsquoa e totongi hono hoko lsquoi he lsquoaho 15 lsquoo Mē

Ko e tohi fakatokanga fakafepaki

Ko hono fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoa e aleapau koelsquouhi ko ha lāunga nalsquoa ne fai pe ko halsquoa ne feinga ke fai ha melsquoa lsquooku lsquoosi fakangofua lsquoe he lao ke ne fai

Nofo totongi Ko ha fakangofua lsquoe he tokotaha lsquooku lsquoalsquoana lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ke nofo ai ha taha kae fakahoko ha totongi nofo

Tokotaha fakamaau lsquoi ha fakatonutonu lsquoo ha aleapau nofo totongi

Ko ha tokotaha taulsquoatāina lsquoi he Tenancy Tribunal lsquooku ne tali ha ngaahi fakamatala mei he ongo tafalsquoaki lōua pea ne fai ha tulsquoutulsquouni aofangatuku

Aleapau nofo totongi Ko e tohi aleapau kuo lsquoosi fakamolsquooni ai lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa pea toki lava ke hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lsquoapi nofolsquoanga pea lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai

Ko e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi

Ko e sino lsquoo tatau pē mo ha fakamaaulsquoanga lsquooku ne fai tulsquoutulsquouni ki ha palopalema lsquooku hoko he vā lsquoo e tokotaha nofo totongiacute pea mo e lenilootiacute koelsquouhi ke lava lsquoo veteange

Tulsquoutulsquouni mei he Fakamaāulsquoanga Nofo Totongi

Ko ha tohi lsquooku fakamahino ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi kuopau ke muimui kātoa ki ai

Motulsquoa mo lsquoilelsquoila Ko e ngaahi melsquoa lsquooku hoko ki ha nofolsquoanga lsquoi hano nofolsquoi lsquoo hange ko e fakalsquoau ke motulsquoa lsquoa e kāpeti pe ko e lsquoilelsquoila lsquoa e vali lsquoo e holisi

Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi ha melsquoa nalsquoe maumau pe ko ha ngāue ke fai lsquoi he nofolsquoanga

Tohi fakatokanga Ko ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakahā ki ha taha lsquooku lsquoi ai lsquoa e melsquoa lsquooku hoko lsquoo hangē ko ha teu mavahe atu pe ko e hiki hake lsquoa e totongi nofo

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)

Page 15: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 15

Ko e founga faingofua taha ki he kau nofo totongiacute ke tauhi lsquoa e fetāfeaki lelei lsquoa e lsquoea lsquoi honau lsquoapiacute lsquoo arsquou pē ki he farsquoahitarsquou momoko ko hano toutou fakaavaava lsquoa e ngaahi matapaa mo e ngaahi matapā teke ke hū mai ha lsquoea forsquoou ki ai lsquoOku mahursquoinga lsquoa e fetāfeaaki lelei lsquoa e lsquoearsquo ki hono tauhi lsquoa e lsquoea leleirsquo lsquoi fale pea fakasirsquoisirsquoi ai lsquoa e lsquoea ngarsquoungarsquouacute lsquoo faingofua ange ai hano fakamāfanarsquoi lsquoo e falersquo

Tarsquoofi lsquoa e tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquouacute Ko e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē kuo pau ke lsquoi ha tursquounga marsquoa fersquounga kimursquoa pea toki tuku atu ke fai ai ha nofo totongi lsquoOku kau ki heni harsquoa ne hao meiacute he tuhituhiacute mo e ngarsquoungarsquouacute lsquoOku totonu ke tauhi lsquoe he kau nofo totongiacute honau lsquoapiacute lsquoi ha tursquounga lsquoe lsquoikai hoko ai ha tuhituhi mo ha ngarsquoungarsquou lsquoOku kau ki heni hano tauhi ke lsquoi he tursquounga lelei lsquoa e lsquoea lsquoi he fale pea mo hono holo lsquoo e tuhituhiacute lsquoi he taimi lsquooku lsquoasi mai aiacute

Kimursquoa pea nau toki hiki ki ha lsquoapi nofo totongi lsquooku totonu ke fakahoko hano sivi lsquoe he lenilootiacute mo e kau nofo totongiacute lsquoa e lsquoapiacute lsquoi he taimi tatau lsquoo fakatokangarsquoi ha ngaahi fakarsquoilonga lsquoo ha tuhituhi pe ngarsquoungarsquou pea nau felotoi ai ki he taimi mo e founga ke fakaleleirsquoi ai lsquoeniacute ko ha konga ia lsquoo e aleapau nofo totongiacute

Ko e ngarsquoungarsquouacute lsquooku farsquoa fakatupunga ia lsquoe ha ngaahi mersquoa mei tursquoa ndash vakairsquoi lsquoa e ngaahi fakataliacute pe lsquooku marsquoa pe lsquooku ngāue lelei lsquoa e ngaahi paipa fakataliacute mo e ngaahi fakatafengavaiacute lsquoI ha lsquoapi lsquooku fakavarsquoe pou vakairsquoi pe lsquooku mātursquou lsquoa e kelekele pea lsquooku lsquoikai ha ngaahi mama

Tauhi ho lsquoapiacute ke malu Ko ha lsquoapi lsquooku malu lsquooku hoko ia ko ha fakanonga ki he kau nofo totongiacute mo e kau lenilootiacute Ko e ngaahi lsquoapi nofo totongi kotoa pē lsquooku fiemarsquou ke malu fersquounga Kuo pau ke fokotursquou lsquoe he lenilootiacute ha ngaahi loka pe ngaahi mersquoa pehē koersquouhiacute ke malu lsquoa e lsquoapiacute lsquoE lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke torsquoo tānaki pe liliu ha farsquoahinga loka tersquoeki marsquou ha fakangofua lsquoa e tokotaha lsquoe taha Ko hano fakahoko lsquoeni tersquoeki fai ki ai ha felotoi pea lsquoikai lsquoi ai ha lsquouhinga lelei ki ai lsquooku tarsquoefakalao ia pea lsquoe ala hilifaki ki ai ha tautea kapau lsquoe lsquoave lsquoeni ki he Tenancy Tribunal

Kapau lsquooku fokotursquou lsquoe he lenilootiacute ha farsquounga lersquoo fakatokanga (security alarm system) lsquookuacute ne fatongiarsquoaki hono tauhi lsquoeni ke lsquoi ha tursquounga lelei Kapau lsquooku lsquoikai ha farsquounga lersquoo pehē ni ka lsquooku fie fokotursquou lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke ne fuofua marsquou ha fakangofua ki heni meiacute he lenilootiacute Ko e fatongia leva ia lsquoo e tokotaha nofo totongiacute ke ne tauhi lsquoeni ke lsquoi ha tursquounga lelei lsquoI he ngatarsquoanga lsquoo e taimi nofo totongiacute ko e fatongia ia lsquoo e tokotaha nofo totongiacute ke ne torsquoo lsquoa e farsquounga lersquoo pea mo fakapapaursquoi lsquooku lsquoikai hoko ai ha maumau

lsquoI he ngatarsquoanga lsquoo e taimi nofo totongiacute kuo pau ke fakafoki lsquoe he kau nofo totongiacute lsquoa e ngaahi kī kotoa mo e ngaahi nāunau malursquoi kotoa pē (lsquoo hangē ko e limouti ki he taursquoanga mersquoalele pea mo ha ngaahi kī kaati) ki he lenilootiacute Kapau lsquooku lsquoikai malava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakafoki kotoa lsquoa e ngaahi kī narsquoe lsquooatu ki aiacute lsquoe lava ke lsquoekersquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole kakato ki he ngaahi kī pea mo e loka lsquooku nau felāversquoi ki aiacute lsquoE lava ke femahinorsquoaki lōua lsquoa e ongo tafarsquoakiacute ki hono fetongi lsquoo ha ngaahi kī kuo mole pe ko ha ngaahi loka

Kapau lsquoe lsquoikai lava ke malu fersquounga lsquoa e lsquoapi nofo totongiacute lsquoo lsquoikai tupunga meiacute ha forsquoui lsquoo e tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke ne fakahoko atu lsquoeni ki he lenilootiacute lsquoOku totonu ke fakafetongi pe monomono leva lsquoa e ngaahi loka lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fakahoko lsquoeni lsquoe ia pē pea kole ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki ange

Tauhi lsquoa e ngaahi lēkootiacute lsquoOku fiemarsquou lsquoa e kau lenilootiacute ke nau tauhi lsquoa e ngaahi lēkooti ki he totongi nofo totongiacute mo e pooniacute lsquoo arsquou ki he tarsquou lsquoe 7 meiacute he tarsquou fakatukuhau lsquooku nau felāversquoi ki aiacute lsquoOku totonu ke tauhi lsquoe he lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute fakatoursquoosi lsquoa e ngaahi tatau lsquoo e ngaahi mersquoa fakapepa kotoa pē lsquooku felāversquoi mo e lsquoapi nofo totongiacute lsquoi he lolotonga lsquoo e taimi nofo totongiacute pea lsquoi he māhina lsquoe 12 hili lsquoa e ngata lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ko e ngaahi mersquoa fakapepa ni lsquooku totonu ke kau ki ai lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea mo ha ngaahi feliuliuaki pe fakaforsquoou narsquoe fakahoko ki ai ngaahi līpooti ki ha lsquoarsquoahi sivi lsquoo e lsquoapiacute morsquoua vai ngaahi lsquoinivoisi pe ngaahi līpooti kehe ki ha ngaahi ngāue narsquoe fakahoko ki he lsquoapiacute lsquoo hangē ko ha ngāue

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

monomono pe fakamarsquoa pea mo ha ngaahi tatau lsquoo ha ngaahi tohi pe lsquoīmeili narsquoe lsquoave mo tali mai meiacute he tokotaha lsquoe taha lsquoOku marsquou atu lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoa e fakamatala lahi ange mo ha foomu ke tokoni ki he kau lenilootiacute ke tauhi ke tonu lsquoenau lsquofakamatala fakanounou ki he nofo totongiacutersquo

Muimuirsquoi hono tauhi lsquoo e ngaahi tursquounga mārsquoulalo taha ki he ngaahi faleacute Ko e tokolahi taha lsquoo e kau lenilootiacute mo e kau nofo totongiacute lsquooku nau fakarsquoamu ke fakahoko lsquoa e mersquoa lsquooku totonuacute lsquoi hona vā fengāuersquoakiacute Kā neongo eniacute lsquoi he taimi lsquooku fili ai ha lenilooti ke lsquooua te ne fua hono fatongia pe lsquooku lsquoi ai ha maumau lahi kuo hoko ki he Lao lsquooku lsquoi ai lsquoa e mafai mavahe lsquoo e The Tenancy Compliance and Investigations Team (Ko e Timi ki he Nofo Totongiacute mo e Ngaahi Fakatotolo) ke nau fakahoko ha ngaahi ngāue mo ha ngaahi founga lsquooku hoa mo e fiemarsquou ke fakahoko lsquoa e ngaahi tursquoutursquouniacute ke fakapapaursquoi lsquooku fai ha ngāue ki he kau lenilooti ko ia

Ko e ngaahi kaveinga lsquoe sio ki ai lsquoa e timiacute lsquooku kau ki ai lsquoa e taimi

rsaquo lsquooku ala hoko ai lsquoa e tūkunga lsquooku lsquoi ai lsquoa e lsquoapiacute ke ala matursquoutāmaki lahi ai lsquoa e morsquoui lelei mo e malu mo hao lsquoa ha taha

rsaquo kuo fakahoko ai lsquoe he lenilootiacute ha maumau lahi pe kuo hokohoko lsquoa lsquoene maumaursquoi lsquoa e Residential Tenancies Act

rsaquo lsquooku hoko ai lsquoa e tōrsquoonga lsquoa e lenilootiacute ke hōloa ai lsquoa e falala lsquoa e kakai lsquoo e fonua ki hono fakahoko lsquoa e tursquoutursquouni lsquoa e lao

Ki ha fakamatala lahi ange vakai ki he wwwtenancygovtnz lsquoE lava ke ke fetursquoutaki ki he Compliance and Investigations Team lsquoaki horsquoo telefoni ki he 0800 TENANCY (0800 836 262) pe lsquoīmeili ki he rtacompliancembiegovtnz

16

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 17

Ko hono fakaleleilsquoi ha ngaahi melsquoa

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo tulsquoutulsquouni ki he tokotaha nofo totongiacute ke ne fakamalsquoa lsquoa e lsquoapi nofolsquoangaacute pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoa ne fai

Kapau nalsquoe pehē lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fai ia pea ke tohi leva lsquoo fakahā ange lsquoe tukuatu lsquoa e lsquoaho lsquoe 14 ke fai ai lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo malsquou ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz Kapau lsquoe lsquoikai ke fakaleleilsquoi pe ngaahi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e maumauacute lsquoe lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke nau faitulsquoutulsquouni ke fai ia Kapau ko ha palopalema lsquoeni lsquooku fulsquou lahi fau lsquoe lava ke tulsquoutulsquouni lsquoe he Tribunal ke fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau lsquooku ne fiemalsquou ke fakaleleilsquoi lsquoe he lenilootiacute ha melsquoa

lsquoOku pehē lsquoe he lao kuo pau ke fakahoko lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoi he vave taha lsquoe ala lava lsquoo ka maumau ha mersquoa pe hoko ha palopalema Ko e founga lelei taha ke solova ai lsquoa e palopalema ko ha talanoa ki heni mo horsquoo lenilootiacute lsquoo vakai pe lsquoe lava ke mo kaungā fakahoko ha mersquoa ki heni

Kapau lsquoe lsquoikai ngāue lsquoeni lsquooatu ha lsquonotice of remedyrsquo (vaharsquoa taimi ke fai ai ha ngāue ki ai) lsquoo lsquooatu ai ha vaharsquoa taimi fakapotopoto ki he lenilootiacute ke fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema Ko ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquooku fakatefito ia lsquoi he mersquoa lsquooku fiemarsquou ke monomono lava ke marsquou lsquoa e ngaahi kongokonga vaharsquoa taimi ke fakahoko ai ha lsquoeke totongi malursquoi (kapau lsquooku kaunga atu lsquoeni) pea mo e taimi lsquoatā lsquoo e kau ngāue lsquoi he tafarsquoaki ko ia ke fakahoko lsquoa e ngāue (kapau lsquoe fiemarsquou) lsquoOku totonu ke fakakaukau lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he ngaahi mersquoa ko lsquoeniacute pea mo e fakavavevave lsquoo e fiemarsquouacute lsquoi he taimi lsquooku nau fakakaukaursquoi ai lsquoa e vaharsquoa taimi ke tuku atu ki he lenilootiacute ke fakahoko ai lsquoa e ngāue lsquoE lava ke lsquoi ai ha

solovarsquoanga fakataimi kae lsquooua leva kuo lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakaukaursquoi lsquoa e ngaahi mersquoa ke fakahoko

Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngāue pea solova lsquoa e palopalema lsquoe lava leva lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo tohi kole ki he Tenancy Tribunal ke marsquou mai ha work order (tursquoutursquouni ki ha ngāue ke fakahoko) lsquoo lsquoi ai ha forsquoi fili ke ngāuersquoaki lsquoa e totongi nofo ke fakahokorsquoaki lsquoa e ngāue kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe fakarsquoamu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoa e aleapau nofo totongiacute lsquoo hangē kapau lsquookuacute ne lsquoi he malumalu lsquoo ha nofo totongi fixed-term (taimi tursquoupau) kuo pau ke lsquooatu lsquoi he tohi lsquonotice of remedyrsquo ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquoa ia lsquoe lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho hokohoko lsquoe 14 ke ne fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema lsquoI he ngaahi taimi lsquoe nirsquoihi lsquoe ala fakapotopoto ke lsquooatu ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi lsquooku laka hake lsquoi he lsquoaho lsquoe 14

Kuo pau ke ke fakarsquoatā ha taimi fersquounga ki he ngaahi fakahoko fatongia lsquoo hangē ko hano lī meili pe lsquoīmeili atu lsquoo e tohi fanongonongo lsquoOku marsquou atu ha fakamatala lahi ange pea mo ha tatau lsquoo e rsquo14 day notice to remedyrsquo lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoi he wwwtenancygovtnz lsquoa ia lsquookuacute ne toe fakamarsquoalarsquoala atu foki lsquoi ai lsquoa e ngaahi taimi ki he fakahoko fatongia

ƨ Ko e hā ha melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau ko e ngāue ni lsquooku fulsquou fiemalsquou ke fai fakavavevave

Kapau ko e melsquoa ni lsquoe ala lavea pe hoko ai ha fakatulsquoutāmaki ki ha taha pe maumau kehe kuo pauke fakahoko ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai malsquou lsquoa e lenilootiacute ke tala ki ai pea lsquoe lava ke fai lsquoa e fakaleleilsquoiacute pe ngaahi ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoE lava ke nau lsquoekelsquoi ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki lsquoa e fakamole nalsquoe faiacute Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi ia lsquoe he lenilootiacute pea lsquoe lava ke kole tokoni lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

18

ƨ lsquoE lava ke tuli pe kapusi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e tokotaha nofo totongiacute koelsquouhi ko lsquoene lāunga

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe fakahā lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ke mavahe koelsquouhi ko ha lāungalsquoi lsquoa e lenilootiacute pe ko hano fakahā ki he valsquoa ngāue Tenancy Services ha melsquoa kuo hoko lsquoOku ala ui ia ko e retailatory notice pe ko e tohi fakatokanga fakafepaki (koelsquouhi ko e lāunga) lsquoOku hā lsquoi he lao lsquooku lsquoikai ngofua ki he lenilootiacute ke ne fai ha fakafepaki (retaliatory notice) pehē lsquoE lava ke fakahā lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal kapau lsquooku ne tui kuo fai lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga fakafepaki lsquoE vakailsquoi leva lsquoe he Tenancy Tribunal pe ko e fakatokanga ni nalsquoe fai fakalao ia lsquoo makatulsquounga he lsquouhinga totonu) pe te nau fakatalsquoelsquoaongalsquoi lsquoa e fakatokanga ni

ƨ lsquoE lava fēfē ke tokoni atu lsquoa e valsquoa Tenancy Services ke fakalelei lsquoi ha ngaahi fehaalaaki

Ko e melsquoa ke fuofua faiacute ke fai ha femahinolsquoaki mo ha fetalanoalsquoaki fekaulsquoaki mo e melsquoa nalsquoe hoko Taimi lahi ko e ngaahi melsquoa ni nalsquoe tupu pē ia mei he fetalsquoemahinolsquoaki pe ko ha fehaalaaki Vakai ki he ngaahi fakahinohino lsquooku lsquooatu lsquoi he lsquoemau uepisaiti ki he ngaahi founga kehekehe ke mo lava ai lsquoo vetelsquoaki lsquoa e ngaahi faingatalsquoalsquoia lsquoi homo vaa

Kimulsquoa pea ke toki lea ki holsquoo lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo Fakapapaulsquoi lsquooku lsquoosi mahino lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku ke tokanga pe hohalsquoa ki ai lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe toe mahino ange ki he tokotaha koia lsquoa e melsquoa ni lsquoo kapau te ke hikilsquoi pe tohilsquoi hifo

rsaquo Mateuteu ke ke fakahā ange pe koe ha halsquoo fokotulsquou ke lava ai lsquoo tolona lsquoa e palopalema Fakamatalalsquoi ke mahūlsquoinga mālie mo mahino lsquoa e palopalema pea lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke fai lsquoaki hano fakaleleilsquoi

rsaquo lsquoE lava ke ke tohi pe fakahoko ha fakatokanga (Notice to remedy) lsquooku lsquoi ai lsquoa e fakaleleilsquoi lsquooku fiemalsquou ke fakahoko Ko e tohi fakatokanga (Notice to remedy) lsquoe tukuatu ai ha lsquoaho lsquoe 14 ki he tokotaha ko ia ke ne fai e fakalelei lsquoOku lsquoi ai ha tatau lsquoo e ngaahi tohi fakatokanga pehē ke ke falsquoifalsquoitaki ki ai lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

ƨ Founga Fakalelei Fakavavevave (FastTrack Resolution)

Ko e founga fakaleleilsquoi fakavavevave eni mo lava ke felotoi ai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo hili ha fetalsquoemahinolsquoaki lsquoi ha ngaahi melsquoa lsquoo hangē ko e tōmui lsquoo ha totongi nofo pē ko ha ngaahi molsquoua ke totongi (lsquoo hangē ko e totongi tukuhau vai pē water rates) lsquoOku ne fakalsquoailsquoai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha nofo totongi ke na lava pē lsquoo fai ha femahinolsquoaki pē felotoi pea ke na lototaha ke fai ha tulsquoutulsquouni lsquoe ha tokotaha fakatonutonu (mediator) lsquoo lsquoikai ke toe fiemalsquou ke na fakataha lsquoo fai ha fefakatonutonulsquoaki

Ko e Fakatonutonu Fakavavevave lsquooku tuha mo taau ia lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha felotoi pea ke fakahoko ia ko ha tohi tulsquoutulsquouni mei ha tokotaha fakatonutonu (mediatorlsquos order)

rsaquo ko e felotoi ni lsquooku faingofua mo mahino lsquoaupito ki he lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo pe

rsaquo nalsquoe lsquoosi lsquoi ai lsquoa e talanoa felotoi pē ia kimulsquoa pea iku lsquoo kei hoko atu pē lsquoa e faingatalsquoalsquoia pea toe lava lsquoo fai ha felotoi folsquoou ki ai

lsquoOku lava ke toe fakaikiiki atu eni lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnzdisputesfasttrackshyresolution

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai ke mo felotoi lsquoe lava ke mo ōmai ke tau fakatonutonu (mediation)

Kumi tokoni mai kia kimautolu lsquoaki halsquoo kole ki he Tenancy Tribunal Ko e totongi lsquoo ha tohi kole ko e $2044 lsquoI hono malsquou lsquoo holsquoo tohi kole te mau teuteu leva ke fai lsquoa e fakatonutonuacute

Ko e founga fakatonutonuacute (mediation) lsquooku fai lsquoaki ia ha lsquooatu ha faingamālie ke mo fakataha lsquoo alealsquoi lsquoa e melsquoa nalsquoe hoko pea mo felotoi he melsquoa ke fakaleleilsquoi lsquoakiacute pea ke tokonilsquoi kimoua lsquoe ha tokotaha fai fakatonutonu (mediator) lsquoE tokoni lsquoa e tokotaha fakatonutonu ke fakamahino atu a e ngaahi melsquoa lsquooku fai ai lsquoa e talsquoefiemālie pea ke feinga ke alsquou ki ha felotoi

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 19

ƨ lsquoOku fēfē lsquoa e founga lsquoo e fakatonutonuacute

lsquoE lava lsquoo fai eni lsquoi ha fetelefonilsquoaki pe ko ha femātaaki lsquoOku maheni lsquoaupito lsquoa e kau fai fakatonutonuacute mo e ngaahi melsquoa fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute ka lsquooku lsquoe lsquoikai ke nau kau ki ha tafalsquoaki pea lsquoe lsquoikai ke nau fai tulsquoutulsquouni atu lsquoOku fakapulipuli pea lsquooku tuku atu ke mo felotoi mo e tafalsquoaki lsquoe taha ki he melsquoa ke faiacute mo hoko atu ki ai lsquoOku kehe lsquoa e founga fakatonutonu kolsquoeniacute me he Tenancy Tribunal lsquoa ia lsquooku hanga lsquoe he fai fakatonutonu ai lsquoo fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni pea te ne fakahā atu lsquoa e melsquoa ke mo fai

ƨ Kapau te mo felotoi ki hono ikulsquoangaacute

Ko e felotoi koia lsquooku fai lsquoi he founga fakatonutonu kolsquoeniacute lsquooku fakalao ia pea lsquoe fiemalsquou ke talangofua ki ai lsquoE lsquoasi pe lsquoi he alea mo e felotoi ni lsquoa e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe maumaulsquoi Kapau lsquoe fiemalsquou ke lsquoi ai ha mafai ke fakahoko pea mo fakamālohilsquoi ke fakahoko lsquoe lsquoave ia ke taalsquoi ai lsquoa e sitapa pea silalsquoi ia lsquoe he Tenancy Tribunal

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala fai ha felotoi ki ai

lsquoOku lahi lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala faiacute ka ko e konga lahi ko e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo e ngaahi totonu ke kei hoko atu lsquoa e nofo lsquoi he fale nofolsquoanga (possession) ngaahi melsquoa fakapalsquoanga pea mo ha ngāue ke fai lsquoE lava ke fai kotoa ia lsquoi ha fakatonutonu (mediation) pe ko e tulsquoutulsquouni mei he Tribunal

ƨ Ko e tulsquoutulsquouni ke hoko atu pe fakangata

Kapau lsquoe fulsquou maumaulsquoi mamafa lsquoe ha tokotaha lsquoa e aleapau nofo totongiacute pe ko e lao ni lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke tulsquoutulsquouni ke fakangata lsquoa e aleapauacute lsquoE lava ke hoko lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo lsquooku tōmui lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 21 lsquoa lsquoene totongi nofo (lsquoo kau ai lsquoa e lsquoaho ko ia ne fai ai ha tohi kole ki he Tribunal)

rsaquo kuo ne fakahoko ha maumau lahi pe fakamanamana te ne fai ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

rsaquo kuo ne lsquoosi taalsquoi pe fakamanamana ke ne taalsquoi lsquoa e tokotaha lsquooku holsquoona lsquoa e lsquoapiacute lenilootiacute pe ko e fāmili lsquoo e lenilootiacute pe ko hano fakafofonga pe

ko ha nilsquoihi kehe lsquooku nau nofo totongi pe ko e kaungālsquoapi (pe ko halsquoa ne kouna ha nilsquoihi ke nau fai pehē)

rsaquo lsquooku ne maumaulsquoi lsquoa e aleapauacute lsquoi ha ngaahi founga kehe (lsquoo hangē ko hano lsquooatu lsquoe he lenilooti ki ai ha fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo pea lsquoikai ke ne fai ki ai) pea lsquooku tui lsquoa e Tribunal ia lsquoe lsquoikai ke taau ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute Kapau ko e palopalema ni lsquoe lava ke fakaleleilsquoi lsquoe lava ke lsquoave ha tohi fakatokanga (notice to remedy) lsquoo lsquooange ha lsquoaho lsquoe 14 ke fakaleleilsquoi pea ke fuofua fai eni pea toki lava ke fai ha kole ki he Tenancy Tribunal ke fakangata

ƨ Tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo ha palsquoanga

Ko e tulsquoutulsquouni eni ki he lenilootiacute pe tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha palsquoanga ki he tokotaha ko e lsquoE lava lsquoeni lsquoo kapau

rsaquo lsquooku molsquoua lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ko e nounou lsquoo lsquoene totongi nofo pe nalsquoa ne totongi lsquoo mahulu hake lsquoi he totongi totonuacute

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha maumau ngāue fakamalsquoa ngaahi ngoue pe lsquoave ha veve

rsaquo lsquooku fiemalsquou ke totongi fakafoki lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ha fakamole ki he ngaahi ngāue nalsquoe fiemalsquou ke fai fakavavevave

rsaquo ke totongi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha palsquoanga ko e tautea koelsquouhi ko e maumaulsquoi lsquoo e lao

rsaquo ke totongi huhulsquoi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha mole nalsquoe hoko koelsquouhi ko ha koloa nalsquoe mole pe ko ha melsquoangāue nalsquoe lsquoikai ke sai koelsquouhi nalsquoe lsquoikai ke tauhi pe monomono pe fakaleleilsquoi

ƨ Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni eni ki ha taha ke ne fakaleleilsquoi ha melsquoa koelsquouhi nalsquoe maumau pe lsquoikai toe ngāue Kapau lsquooku felāversquoi lsquoa e tursquoutursquouniacute mo ha kaveinga lsquookuacute ne uesia lsquoa e morsquoui leleiacute pea mo e malu mo hao lsquoe lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquopay outrsquo (totongi lsquoi tursquoa) lsquoene tokotahakau nofo totongiacute ke fakafetongirsquoaki harsquoa ne fakahoko lsquoa e tursquoutursquouniacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tursquoutursquouni lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ke ne fakahoko ha ngāue lsquoi ha lsquoaho tursquoupau pea lsquoikai ke fakahoko lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

20

lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakahoko lsquoa e ngāue ki he mahursquoinga lsquooku hā lsquoi he tursquoutursquouniacute pea lau lsquoa e fakamole ko ha morsquoua totongi nofo

ƨ Ngaahi tulsquoutulsquouni kehe

lsquoE lava lsquoe ha tulsquoutulsquouni lsquoo toe fakamahino lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoo kapau lsquoe lsquoikai ke talangofua ha taha ki he tulsquoutulsquouni koia Pea lsquooku lsquoi he falsquoahi lsquoe taha ke nau fakahā pe lsquooku nau fiemalsquou ke fakahoko ia Ko e fakatātā eni ndash ko ha tulsquoutulsquouni ki he lenilootiacute ke ne fakafoki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea kapau lsquoe lsquoikai pea ke ne totongi ha palsquoanga

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai fai ha felotoi lsquoi ha fakatonutonu (mediation)

lsquoE lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal ke nau fakamaaulsquoi lsquoa e melsquoa ni Ko e Tribunal ko e founga fakatonutonu ia lsquooku fakamātoato mo toe mamalu ange Ko e Tribunal ko e valsquoa ngāue ia lsquoo e potungāue lsquoo e ngaahi fakamaaulsquoanga (Ministry of Justice) pea lsquoe lsquoi ai ha tokotaha fakamaau ai ke fanongo ki he fakamatala lsquoa e ongo tafalsquoakiacute kau fakamolsquooni pea ne vakailsquoi lsquoa e ngaahi fakamolsquooni lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute toki fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni lsquoE lava ke fai lsquoe he Tenancy Tribunal ia ha tulsquoutulsquouni felāvelsquoi mo koe neongo pe te ke lsquoalu ki hono ui lsquoo e fakatonutonu pe lsquoikai lsquoOku hiki lsquoe he tokotaha fakamaauacute lsquoa lsquoene tulsquoutulsquouni lsquoa ia ko e tulsquoutulsquouni ia lsquoa e Tribunal Ko e tulsquoutulsquouni lsquoa e tokotaha fakamaauacute lsquooku hangē ia ha tulsquoutulsquouni lsquoa e fakamaaulsquoanga ndash lsquoe lsquoave lsquoa hono tatau ki he ongo falsquoahi lōua pea kuopau ke na talangofua ki ai

lsquoOku lsquoatā foki lsquoa e fakamaaulsquoanga ni ki he kakai ke nau fanongo he ngaahi fakatonutonuacute lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoo lsquoave ha kakai ke nau poupou mo felsquoao ka lsquoi he taimi lahi lsquooku lsquoikai ke tali ke ngāuelsquoaki ha loea ke ne fakahoko holsquoo tafalsquoaki Kaekehe lsquoe lava ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoi he ngaahi fakatonutonu e nilsquoihi lsquoo kau ai lsquoa e ngaahi melsquoa ni

rsaquo ko e vātamaki ni lsquooku laka hake lsquoi he $6000

rsaquo tali lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ke ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo kuo tali lsquoo fakangofua kinautolu lsquoe he Tribunal

lsquoE lava ke fakangofua lsquoe he Tribunal ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoo kapau

COURT

rsaquo lsquooku fulsquou fihi mo faingatalsquoa lsquoa e melsquoa lsquooku hoko

rsaquo lsquooku mo fulsquou faikehekehe lahi lsquoaupito mo e tafalsquoaki lsquoe taha lsquoo faingatalsquoa ange ai ke ke fakahoko lelei lsquoa holsquoo fakamatala

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava lsquoe ha taha lsquooku lsquoikai ko ha loea ke ne fakafofongalsquoi koe Kapau lsquooku ke pehē lsquooku totonu ke fai ia pea ke fetulsquoutaki mai kiate kimautolu kimulsquoa pea toki fai lsquoa e fakatonutonu lsquoi he Tribunal

ƨ lsquoE lava fēfē keu kounalsquoi lsquoa e falsquoahi lsquoe tahaacute ke ne talangofua ki he tulsquoutulsquouni nalsquoe lsquoosi fai

Kapau lsquookuacute ke marsquou ha tursquoutursquouni lsquoa e fakatonutonuacute (Mediatorrsquos order) kuo lsquoosi silarsquoi pe ko ha tursquoutursquouni lsquoa e Tenancy Tribunal lsquoe lava ke ke kole ki he varsquoa Collections ndash Ministry of Justice ke ne lsquoeke lsquoa e morsquoua ni Ko e ngaahi tohi kole Civil Enforcement kotoa pē lsquoe lava ke lsquoave ia ki he tursquoasila lsquoi lalo pe lsquoe faile ia lsquoi ha taha lsquoo e ngaahi District Court of New Zealand (Fakamaaursquoanga Fakavahe lsquoa Nursquou Sila)

Ministry of Justice Central Processing Unit SX10042 Wellington

lsquoE lava ke ke marsquou atu meiate kimautolu ha fakamatala lahi ange felāversquoi mo hono tānaki lsquoo ha morsquoua Vakai ki he wwwtenancygovtnz

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 21

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kimulsquoa lsquoi he lsquoaho lsquooku loto ke mavahe ai

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he lenilootiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa Kaekehe lsquoe lava lsquoe he lenilooti ke fai halsquoa ne fakatokanga lsquoaho lsquoe 42 lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e nofolsquoanga ni lsquoe he tokotaha lsquooku holsquoona pe ko hono fāmiliacute ke nau hiki mai lsquoo nofolsquoi ia ko honau lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo kuo lsquoosi fakatau atu lsquoa e lsquoapiacute pea kuo lsquoosi fakakakato lsquoa e alea fakatau pea fiemalsquou lsquoe he tokotaha nalsquoa ne fakatauacute ke fakalsquoatā lsquoo lsquooua lsquoe toe nofo ha taha ai

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ke hiki ki ai halsquoa ne kau ngāue totongi (pea lsquooku lsquoosi hā pe lsquoi he aleapau nofo totongi lsquooku ngāuelsquoaki pe lsquoe ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ki ai)

lsquoE fakapotopoto ke tauhi ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga lsquoI holsquoo lsquoave halsquoo tohi fakatokanga lsquooku ke loto ke fakangata lsquoa e aleapauacute kuo pau ke

rsaquo fai ia lsquoaki ha tohi

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoa e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi nofo totongiacute

rsaquo fakahā ke mahino lsquoa e lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai

rsaquo fakamolsquooni he tohi

Kapau lsquooku nounou hifo he lsquoaho lsquoe 90 lsquoa hono lsquooatu lsquoo e fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke fakamahino lsquoa e lsquouhinga lsquooku nounou aiacute

ƨ lsquoE fēfē kapau lsquooku fie hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia kimulsquoa pea lsquoosi lsquoa e aleapauacute

Kapau lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga ke fakangata lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe ngofua ke nofo lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoi he aleapauacute Ka lsquoo kapau lsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia ke mavahe kimulsquoa ai lsquoe kei fiemalsquou pē ke fai halsquoa ne tohi fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 ki he lenilootiacute

lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe sai pe ki he lenilootiacute ke hiki ki mulsquoa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ka kuo pau ke na felotoi lōua ki ai lsquoi ha tohi

ƨ lsquoE lava ke fakangata ha fixed term tenancy kimulsquoa he taimi nalsquoe tonu ke toki lsquoosi ki ai

lsquoE lsquoikai lava ke fakangata ha aleapau nofo totongi fixed-term kaelsquooua kuo felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha toki tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal pea lsquoe lava ke fai ia Ko e lsquoaho ke fakangata ai lsquooku lsquoosi lsquoasi pe ia he tohi aleapau

lsquoE ala lava lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoo fai ha tulsquoutulsquouni ke fakangata vave ha aleapau fixed term lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha fulsquou maumaulsquoi lahi lsquoo e aleapauacute

rsaquo kuo malsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoe hiki lsquoa e totongi nofo koelsquouhi ko ha ngaahi melsquoa nalsquoe lsquoikai halsquoa ne lsquoilo lsquoe hoko pea ko ha hiki eni lsquooku fulsquou lahi lsquoo ala hoko ai ha faingatalsquoalsquoia lahi pe

rsaquo ko e aleapauacute nalsquoe makatulsquounga ia lsquoi he ngaahi tulsquoutulsquouni fakakautaha (body corporate operational rules) lsquoa kinautolu lsquooku lesisita ai lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga lsquoo fakatatau ki he lao Unit Titles Act 2010 pea lsquoi ha liliu ki he ngaahi tulsquoutulsquouni koia lsquoe lsquoikai fakapotopoto ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute pe

rsaquo Kuo hoko ha ngaahi melsquoa talsquoelsquoamanekina ki he lenilooti pē ko e tokotaha totongi nofo lsquoo ala hoko ai ha fulsquou faingatalsquoalsquoia lahi

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

22

ƨ Koe hā lsquoa e founga totonu ke lsquoave lsquoaki lsquoa e tohi fakatokanga

lsquoOku totonu ke lsquoave lsquoa e tohi fakatokanga ki he tulsquoasila (address for service) nalsquoe lsquoosi fakamahino atu ke fai lsquoa e ngaahi fetulsquoutaki fakalao ki ai Ko e tulsquoasila eni lsquoo ha lsquoapi puha meili he Positi lsquoOfisi lsquoimeili pe fika lsquoo ha misini fax

Kapau lsquoe lava ke ke lsquoave hangatonu lsquoa e tohi fakatokanga ni ki he nima lsquoo e tokotaha koia lsquoe lau eni kuo ke lsquoosi fakakakato lsquoa hono tufa atu

Koelsquouhi ke fakapapaulsquoi lsquooku lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke malsquou ai lsquoa e tohi fakatokanga lsquoe he tokotaha koia lsquooku pehē lsquoe he lao tukukehe ka malsquou ha fakamolsquooni ke fakalsquoikailsquoi lsquoaki kuo pau ke

rsaquo tuku atu ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 kapau nalsquoe lsquoave lsquoa e fakatokanga he meili

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 2 kapau nalsquoa ke lsquoave lsquoa e tohiacute lsquoo tuku lsquoi he puha tohi lsquoi honau tulsquoasila pe lsquoi he matapā hūlsquoanga ki honau fale

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha lsquoimeili hili lsquoa e 5 efiafi

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha misini fax he lsquoosi lsquoa e 5 efiafi

lsquoOku toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho ki he fakatokanga lsquoi he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi fakatokanga Ko e fakatātā eni ki ai ka lsquoave lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoaho 21 ki he lenilootiacute ke fakangata pea lsquooku lsquoave ia lsquoi he meili lsquooku tonu ke nau tukuange ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 ke ne malsquou ai lsquoa e tohiacute lsquoE toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho lsquoe 21 mei he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi lsquoe he lenilootiacute

ƨ Fēfē kapau teu lsquoimeili lsquoa e tohi fakatokanga

Kapau te ke fai lsquoeni pea lsquoe fakapotopoto ke fuofua vakai pe lsquoe malsquou ha fakamolsquooni pau lsquoe lava ke alsquou lsquoa e lsquoimeili (delivery receipt) ki he tokotaha ko ia pea toki lsquoave

Ko e fakamolsquooni kolsquoeni lsquoe lava ai lsquoo lsquoilo lsquoa e taimi lsquoe alsquou ai lsquoa e lsquoimeili ki he tokotaha nalsquoe lsquoave ki ai

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoi he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo ha aleapau fixed-term tenancy

lsquoI he lsquoene alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosiacute lsquoe kei hoko atu ia ka lsquoi he founga periodic tenancy pea lsquoe kei tatau ai pe mo e ngaahi kupu lsquoo e aleapau ni lsquoo hange ko e alepau nalsquou toki lsquoosi tukukehe

rsaquo ka toe fakafolsquoou lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute halsquoana aleapau folsquoou pe ko hono toe fakaloloa atu lsquoa e aleapauacute pe

rsaquo ko ha fakahā lsquoe ha taha kuo ne loto ke fakangata lsquoa e nofo totongi Ko hono fakahoko ha fakatokanga pehē ni lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e lsquoaho 21 ki he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa he lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai lsquoa e aleapau

Kapau nalsquoe fakalsquoatā lsquoi he tohi aleapau ke toe fakafolsquoou pe fakaloloa atu lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke toe fakaloloa atu kuo pau ke fai halsquoa ne tohi ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou ange lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute pea ka lsquoikai lsquoe lsquoikai lava ke toe fakaloloa atu lsquoa e aleapau kapau lsquooku lsquoikai loto ki ai lsquoa e lenilootiacute

Teuteu hiki ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoa e tokotaha nofo

totongiacute ke fai lsquoi halsquoaacute ne hiki

Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau

rsaquo ke mavahe atu lsquoi he lsquoaho kuo lsquoosi fakahā ki ai lsquoe he lenilootiacute lsquoi halsquoa ne tohi fakatokanga

rsaquo totongi kakato lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi

rsaquo fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo lsquoave lsquoa e veve kotoa lsquoi he lsquoaho fakalsquoosiacute

rsaquo lsquoave mo lsquoenau ngaahi ngalsquootolsquoota

rsaquo lsquoave lsquoa e ki kaati ki pea mo e ki ki he fale taulsquoanga melsquoalele ki he lenilootiacute

rsaquo tuku lsquoo lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa pe naunau fale lsquoa e lenilootiacute

Kapau lsquoe lsquoikai ke fai kotoa lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ke mau totongi ange ki ai ha konga pe ko e kotoa lsquoo e palsquoanga pooni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 23

ƨ Ko hono fakafoki lsquoo e totongi pooni

lsquoI he lsquoosi lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe lelei taha ke femahinolsquoaki lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he lahi lsquoo e totongi pooniacute ke fakafokirsquo Ngāuelsquoaki lsquoa e lipooti nalsquoe fai lsquoi hono sivilsquoi lsquoo e fale he kamatalsquoanga ke fakamahino pe nalsquoe lsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko lsquoE lsquoikai lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ke totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha liliu ki he fotunga lsquooku hoko ki he fale pe ko hono ngaahi naunau tupu pe ia mei halsquoa ne motulsquoa pea mo hono ngāuelsquoaki fakalelei

ƨ lsquoE fakafoki fēfē mai lsquoa lsquoeku pooni nalsquoe lsquoosi totongi

Hili ha felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he melsquoa ke fai ki he palsquoanga pooni te na fakafonu ha foomu ke fakafoki lsquoaki (bond refund form) lsquoE malsquou lsquoa hono tatau lsquoo e foomuacute mei he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

Kapau lsquooku mo tali lsquooku tō nounou lsquoa e totongi nofo nalsquoe malsquou mei he tokotaha nofo totongiacute pe lsquooku lsquoi ai ha maumau pea hikilsquoi hifo ia lsquoi he foomu pea ke fakamolsquooni ai lsquoO anga pehe ni kapau ko e pooni nalsquoe $600 pea mo felotoi ko e ngaahi lsquoo e matapā siolsquoata lsquooku $150 pea te mo tohilsquoi hifo

Totongi ki he lenilootiacute lsquoa e $150

Totongi ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e $450

Fakapapaulsquoi ke fakakau lsquoa holsquoo mo ongo fika lsquoakauni lsquoi he foomu koelsquouhi lsquoe lsquoikai ke mau li atu ha sieke pe palsquoanga (cash)

lsquoI he lsquoemau malsquou lsquoa e foomu ni te mau vakailsquoi lsquoa e ongo fakamolsquooni tohi nima pe lsquooku tatau mo e fakamolsquooni nalsquoe fai lsquoi he foomu (bond lodgement) nalsquoe fakahū mai lsquoaki lsquoa e pooni Ko e melsquoa ia lsquooku mahulsquoinga ai ke mau lsquoilolsquoi lsquoa e fetongi kotoa pe lsquoo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga ni Kapau lsquooku hā kehekehe lsquoa e fakamolsquooni tohinima pea lsquoe lsquoikai lava ke mau fakafoki lsquoa e pooni kaelsquooua kuo mau toe fai ha fakalsquoekelsquoeke makehe

Taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki ha fale nofo totongi lsquoe taha pea lsquoe ala faingofua ange ke mau fakahū pe ia ke ngāuelsquoaki ko e pooni ia ki he lsquoapi nofolsquoanga folsquoou lsquoE fiemalsquou leva ke ke ngāuelsquoaki lsquoa e foomu ki hono liliu lsquoo e pooni (bond transfer form)

ƨ Fēfē kapau lsquoe lsquoikai ke felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he pooni

Fetulsquoutaki lsquoo fakahā ki he Tenancy Tribunal lsquoi he vave taha lsquoE lsquoi ai leva lsquoa e tokotaha fakatonutonu (mediator) te ne feingalsquoi ke fai ha felotoi

ƨ Fēfē kapau lsquooku faingatalsquoa ke fai ha fetulsquoutaki mo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

Kapau lsquooku faingatalsquoa pea ke fakafonu lsquoa e foomu totongi fakafokiacute (bond refund) pea ke fetulsquoutaki ki he potungāue Tenancy Services ke vakai lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe ala fai

ƨ Ko e hā e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe hiki atu ha taha lsquoo e kau nofo totongi

lsquoI he taimiacute nilsquoihi lsquoe lava ke hiki atu ha taha lsquoi he kau nofo totongi ne nau lsquoosi fakamolsquooni kotoa lsquoi he tohi aleapau kae kei nofo atu pē lsquoa e nilsquoihi Kapau lsquoe tali lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava pe ke halsquou lsquoa e tokotaha hiki maiacute lsquoo hoko atu lsquoaki lsquoa e lsquoinasi lsquoo e tokotaha kuo hiki atuacute Kapau lsquoe fai eni pea kuo pau ke mou fakahā mai lsquoaki ha fakamolsquooni lsquoa e lenilootiacute tokotaha lsquoe hikiacute pea mo e tokotaha te ne fetongi maiacute lsquoi he foomu ko e ldquochange of tenant bond formrdquo pea lsquoomai

lsquoE lsquoikai ke liliu heni lsquoa e tohi aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke toe falsquou ha tohi aleapau folsquoou ke fakakau ai lsquoa e tokotaha hiki folsquoou atu

MOVERS

MOVERS

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

24

Ko e ngaahi melsquoa kehe fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute

ƨ Ko e lenilootiacute lsquoe mavahe atu lsquoo laka hake he lsquoaho lsquoe 21

Kapau lsquoe mavahe atu mei Nulsquousila lsquoa e lenilootiacute lsquoo laka hake he lsquoaho hokohoko lsquoe 21 pea kuo pau ke ne fokotulsquou hano fakafofonga ke ne tokangalsquoi lsquoa e nofolsquoanga he taimi koia Kuo pau ke fakahā lsquoe he lenilooti ke lsquoilo lsquoe he tokotaha nofo totongi pea mo e Tenancy Services (kapau nalsquoe lsquoosi totongi ha pooni) lsquoa e feitulsquou ke fai ha fetulsquoutaki ki hono fakafofonga

Ko hono fakatau atu ha lsquoapi nofo totongi ƨ lsquoE fiemalsquou ke tala lsquoe he lenilootiacute ki he

tokotaha nofo totongiacute lsquooku ne fakatau atu lsquoa e lsquoapi

lsquoIo kuo pau ke nau tala ki he tokotaha nofo totongiacute pea mo ha taha pē lsquooku fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute lsquoi ha tohi ke nau lsquoilo lsquooku ne feinga ke fakatau atu

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e lenilootiacute ke lsquoomai lsquoa e kakai lsquooku nau fie fakatau ke nau sio mo vakailsquoi lsquoa e nofolsquoanga lsquoi ha loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea ke lsquooua nalsquoa fakafaingatalsquoalsquoialsquoi lsquoo lsquoikai ha lsquouhinga lelei ki ai

lsquoI hono fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga kuopau ke fakahā lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ki he tokotaha nofo totongiacute a e tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapi pea mo e lsquoaho te nau hoko ai ko e lenilooti Kuo pau ke fakahā lsquoe he tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapiacute ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa hono hingoa feitulsquou pe founga ke fai lsquoaki ha fetulsquoutaki pea mo e founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi nofo lsquoo hangē ko e fika lsquoo ha lsquoakauni lsquoi he pangikē lsquoI hono fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute ko e mafai lsquoo e lenilootiacute ki he pooni lsquoe hiki ia ki he lenilootiacute folsquoouacute Kapau lsquooku fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ke totongi

ange ha konga lsquoo e pooniacute pea lsquooku tonu ke fai lsquoeni kimulsquoa he lsquoaho lsquooku fakalsquoosi ai lsquoa e fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute (pe ko e lsquoaho lsquoe malsquou ai ndash possession date - lsquoe he tokotaha fakatau lsquoo kapau lsquoe hoko ia kimulsquoa)

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke lsquoilo lsquoe he Tenancy Services

Kapau lsquooku mau tauhi ha pooni pea lsquooku totonu ke nau lsquoilo pe lsquooku lsquoi ai ha lenilootiacute folsquoou Kuo pau ke fakafonu lsquoe he lenilooti motulsquoa pea mo e lenilootiacute folsquoouacute lsquoo na fakamolsquooni lsquoi he foomu lsquochange of landlordagentlsquo Te mau hikilsquoi leva lsquoa e hingoa lsquoo e lenilootiacute folsquoou lsquoi he lekooti lsquoo e ngaahi pooni te mau tauhiacute

ƨ lsquoOku lsquoi ai ha ngaahi lao makehe ki ha fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ko ha koloa kuo puke lsquoo fakatau atu (mortgagee sales)

lsquoI ha hiki mai ha tokotaha folsquoou pe ko ha puke fakalao lsquoo e lsquoapiacute ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatau (mortgagee) ke ne hoko atu lsquoa e aleapau nofo totongi te ne malsquou lsquoa e mafai tatau mo ha lenilooti lsquoi he lao Residential Tenancies Act Kapau ko e aleapau ko e ldquofixed-termrdquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e kautaha nalsquoa nau fakatau pe ko e pangike ke nau fai lsquoa e ngaahi fakatokanga angamaheni mo ha aleapau ldquoperiodic tenancyrdquo ka lsquoe lsquoi ai pē lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe kilsquoi kehe ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fakangata ha aleapau founga ldquofixed-term tenancyrdquo lsquoo hangē hano fakangata ha lsquoo ha ldquoperiodic tenancyrdquo lsquoo kapau lsquoe liliu lsquoa e lsquoapi lsquoo malsquou ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatauacute pea kuo nau fiemalsquou ke nau toe fakatau atu (mortgagee possession) lsquoE lsquoikai ha liliu ia ki he ngaahi totonu lsquoa e lenilooti folsquoouacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 25

ƨ lsquoE lava ke malsquou ha tokoni mei he Tenancy Services lsquoi ha fekihiaki lsquoa e kau nofo totongi (flatmates)

lsquoIkai lsquoe lsquoikai lava ke mau tokoni Te mau toki lava pe ke tokoni lsquoi ha ngaahi faingatalsquoalsquoia he vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongiacute Kaekehe manatulsquoi kapau te ke lsquoalu lsquoo nofo totongi fakataha mo ha nilsquoihi pea mou fakamolsquooni fakakātoa lsquoi he tohi aleapauacute te mou kau kotoa lsquoi he ngaahi fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he tohi aleapauacute lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi lsquoe ha taha lsquoa hono lsquoinasi he totongi nofo pe ko halsquoa ne maumaulsquoi ha melsquoa lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ia ke totongi ia lsquoe ha nilsquoihi pe ko e kotoa lsquoo e kau nofo totongiacute neongo pe ko hai nalsquoa ne fai lsquoa e maumau lsquoE lava lsquoo malsquou atu ha ngaahi falelsquoi lsquoi ha hoko ha makuku lsquoa e kau nofo totongiacute mei he Community Law Centres Citizens Advice Bureaux pea mo e valsquoa falelsquoi malsquoae fānau ako he ngaahi akolsquoanga (lsquounivesiti mo e ngaahi akolsquoanag pehe)

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakafisingarsquoi ha taha meiacute harsquoaacute ne nofo totongi

lsquoOku lsquoikai tali ke makatulsquounga lsquoi hono lsquooange lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fale nofolsquoanga pe ko hano fakaloloa atu ha aleapau nofo totongi ki ha taha koelsquouhi ko hono tulsquounga fakamali (marital status) tangata pe fefine talsquou motulsquoa lotu lsquooku kau ki ai pe ko hono lanu (matakali) lsquoE lsquoikai ngofua ke talsquoetali lsquoe he lenilootiacute ha taha koelsquouhi lsquooku lsquoikai halsquoane ngāue pe lsquooku toho penefiti Kapau lsquoe hoko ha melsquoa pehe ni lsquoe lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal pe ko e ū Human Rights Commission koelsquouhi ko e fakafaikehekehelsquoi (discrimination) eni lsquooku lsquoikai ke ngofua ke fai

Ko e hā lsquoa e Service Tenancy Ko e service tenancy ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga lsquoo e ngāuelsquoanga lsquooku ngāue aiacute lsquoo fakatatau ki he lsquoene aleapau pe ko e ngaahi fiemalsquou lsquoa e ngāuelsquoanga pe kautaha lsquooku ngāue ai lsquoOku kau lsquoa e falsquoahinga aleapau nofo totongi kolsquoeniacute lsquoi he tulsquoutulsquouni lsquoa e lao Residential Tenancies Act ka lsquooku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ki he totongi kimulsquoa (rent in advance) pea mo hono fakangata lsquoo e aleapauacute

ƨ Ko e totongi nofo

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe lsquoi hono tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole ki he nofo totongi mei he vahe lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute lsquooku ngāue ia malsquoae lenilootiacute) lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ke fakaleleilsquoi ha melsquoa mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

ƨ Ko e ngaahi taimi lsquoo e fakatokanga

Kapau lsquoe lsquoosi pe lsquoe malsquou ha fakatokanga lsquoe fakangata lsquoa e aleapau ngāue lsquoe fiemalsquou ke fai lsquoe he ngāuelsquoanga pe ko e tokotaha ngāue (employee) ha fuofua fakatokanga lsquoaki ha uike lsquoe 2 lsquoe lsquoosi ai pea mo e nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai ngofua ke fuofua lsquoosi lsquoa e aleapau nofo totongiacute ia kimulsquoa pea toki lsquoosi lsquoa e aleapau ngāue lsquoE lava ke toe nounou ange lsquoa e taimi fakatokanga pehe ni lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga malsquoa ha tokotaha ngāue lsquoe fakangāuelsquoi koelsquouhi ko e mavahe atu lsquoa e tokotaha ngāue lsquooku nofo aiacute

rsaquo lsquoe pehe lsquoe he lenilootiacute lsquoe fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

Kapau lsquooku ke fie nofo totongi he founga ni ndash service tenancy lsquoe lava ke mau tānaki atu ha ngaahi fakahinohino pea mo ha falelsquoi

Koloa lilsquoaki lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe lsquoikai lava ke lsquoave kotoa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa lsquoene koloa pe ngalsquootolsquoota lsquoi halsquoa ne mavahe pe hiki lsquoOku lsquoi ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e lao ki he ngaahi melsquoa ke fai ki ha koloa lsquooku lilsquoaki

rsaquo lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke lsquoave pe tolsquoo lsquoo laku ha melsquoakai mo ha melsquoa lsquoe ala mafu pe maumau ka kuo pau ke ne fuofua feinga ke fai ha fetulsquoutaki mo e tokotaha nofo totongiacute ke fetukutuku lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoe lilsquoaki he nofolsquoanga

rsaquo Kapau lsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave pea kuopau ke feinga lsquoa e lenilootiacute ke fakamahulsquoingalsquoi lsquoa e koloa ni ke fakatau atu pea bull ke ne laku pe fakalsquoauha lsquoa e koloa ni lsquoo kapau lsquoe

lahi ange lsquoa hono totongi ke lsquoave lsquoo tauhiacute lsquoi hano tulsquouaki atu ke fakatau (tukukehe kapau ko ha ngaahi naunau pepa pe tohi ndash personal papers) lsquooku mahulsquoinga ki he tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

26

bull kapau lsquooku laka hake lsquoa e mahulsquoinga lsquoo e koloa lsquoi hano lsquoave lsquoo tauhi kuopau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e koloa lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou hifo he lsquoaho lsquoe 35 pea ne toki fakatau atu he founga angamaheni

rsaquo Kuo pau ke tauhi malu lsquoe he lenilooti ha ngaahi pepa pē tohi kuo tuku lsquoe he tokotaha nofo totongi Kapau ko ha ngaahi pepa pe tohi mahulsquoinga eni pea nalsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 35 lsquoe kei tauhi pe lsquoeni lsquoe he lenilootiacute pe ko hono lsquoave ki lsquoapi polisi Kapau lsquoe lsquoave eni ki he kau polisi pea kuo pau ke ne tauhi lsquoa hono laulsquoi tohi tali totongi

rsaquo lsquoE lava ke halsquou lsquoa e tokotaha totongi nofo lsquoo lsquoave lsquoa lsquoene koloa kimulsquoa pea toki laku pe fakatau atu lsquoe he lenilootiacute ka kuo pau ke ne totongi lsquoa e fakamole ki hono tauhi mo e alā melsquoa pehē

rsaquo lsquoE lava ke tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngaahi fakamole ki hono uta atu lsquoo tauhi pea mo hono tulsquouaki fakatau atu lsquoo e koloa lsquoi ha palsquoanga lsquoe malsquou mei hono fakatau atu Ko e toenga lsquoo e palsquoanga lsquoe totongi ia ki he Tenancy Services

rsaquo lsquoE lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke ne malsquou lsquoa e palsquoanga ko ia ke tāpuni lsquoaki halsquoa ne ngaahi fakamole pē ka ngaahi molsquoua ange kiate ia (lsquoo hangē ko e totongi nofo nalsquoe telsquoeki ai ke malsquou maumau pea mo ha fakamole ki hono fakamalsquoa lsquoa e nofolsquoanga)

rsaquo lsquoI ha falsquoahinga taimi pē lsquoe lava lsquoa e lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ki ha melsquoa ke fai ki he koloa ni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 27

Ngaahi fale nofo totongi pooti

lsquoOku lsquooatu heni lsquoa e ngaahi fakahinohino ki he totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongi he ngaahi nofolsquoanga totongi pooti (boarding houses) lsquoOku kehekehe lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni ki he nofo totongi pootiacute mei he ngaahi nofo totongi kehe

ƨ Ko e hā lsquoa e boarding house

Ko e fale nofolsquoanga lsquooku lsquoi ai ha loki nofolsquoanga lsquoe 1 pe toe lahi ange ai pea mo e ngaahi naunau ke ngāuelsquoaki kotoa lsquoe he kau nofo totongiacute pea lsquooku nofo ai pe fokotulsquou ke lava lsquoo nofo ai ha kau nofo totongi lsquoe toko 6 pe lahi ange ai he taimi tatau

Ko e aleapau nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquooku lsquouhinga ia ki ha nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquoe alsquou pe lsquooku fakahangahanga ke toe laka atu he lsquoaho lsquoe 28 Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe nofo ia lsquoi he feitulsquou ke lava lsquoo mohe ai pea ngofua ke ne ngāuelsquoaki lsquoa e ngaahi naunau lsquoo e fale lsquooku lsquoataa ke ngāuelsquoaki lsquoe he kau nofo totongi kehe

Totongi pooni lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ha pooni lsquooku alsquou lsquoa hono mahulsquoinga ki he totongi nofo uike lsquoe 4 pea kuo pau ke ne lsquooange ha laulsquoi tali totongi ki ai Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house lsquoa e pooni lsquoo fakahū ki he Tenancy Services kimulsquoa he lsquoaho lsquoe 23 hili hono malsquou tukukehe kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pe toe silsquoi hifo ai Kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pē silsquoi hifo ai pea lsquoikai ha lsquouhinga lelei lsquoi hono puke lsquoo lsquoikai ke fakafoki lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ke fakafoki ange lsquoa e pooni

Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo ngaahi fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni 0800 737 666

Ko e totongi nofo rsaquo Kuo pau ke fai lsquoa e totongi nofo lsquoi hono taimi

totonu

rsaquo lsquoE lava ke hiki hake lsquoe he lenilootiacute lsquoa e totongi nofo hili halsquoa ne fai ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 28 kimulsquoa

Aleapau nofo totongi Ko e ngaahi melsquoa lsquoeni ke toe tānaki atu ki he ngaahi fakamatala lsquooku ha atu he peesi 8 lsquoo pehē ni

rsaquo pe lsquoe alsquou lsquoa e fuoloa lsquoo e nofo totongi lsquoo lsquoaho lsquoe 28 pē lōloa ange

rsaquo ha fika telefoni lsquoe 1 lsquoo e lenilootiacute pe toe lahi ange ai

rsaquo ko e fika lsquoo e loki lsquooku nofolsquoi

rsaquo pe lsquooku toe lsquoi ai ha taha nofo totongi kehe he loki ko ia pea ko e toko fiha

rsaquo ko e ngaahi melsquoa lsquoe fai lsquoe he lenilootiacute malsquoae tokotaha nofo totongiacute lsquoa ia lsquooku lsquoosi fakakau lsquoi he totongi nofo (kapau lsquooku lsquoi ai ha melsquoa pehē)

rsaquo fakahinohino ki he melsquoa ke fai ka hoko ha vela

rsaquo ha fakamatala pe ko e nofo totongiacute ko ha joint tenancy (nofo fakatokolahi) pea kapau ko ia lsquoa e ngaahi hingoa lsquoo e kau nofo kehe lsquoi he loki pooti lsquooku lsquoi he malumalu lsquoo e aleapauacute

rsaquo pe ko e fale nofo totongi pootiacute lsquooku pulersquoi lsquoe ha taha kehe ange meiacute he lenilootiacute lsquoa e hingoa pea mo e tursquoasila fetursquoutaki (kau ki ai ha fika telefoni) lsquoo e tokotaha ko ia

Ngaahi tulsquoutulsquouni ki he anga lsquoo e nofo lsquoE ngofua ki he lenilootiacute ke ne falsquou ha ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pea mo e ngaahi melsquoa ke fai malsquoae kau nofo totongiacute

lsquoE lsquooange ha tatau ki he tokotaha nofo totongiacute pea kuopau ke fokotulsquou ia ha feitulsquou ke lava lsquoo lau kotoa he taimi kotoa pē Kuo pau ke fuofua fai ha fakatokanga lsquoa e lenilootiacute kimulsquoa lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 7 lsquoo ka liliu lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale

lsquoE lava ha tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fale boarding house lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni

rsaquo ke fakamahino lsquooku lsquoikai fakalao ha tulsquoutulsquouni lsquoa e lenilootiacute ki hono fakalele lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo ke tuku mavahe pe liliu ha tulsquoutulsquouni kuo fokotulsquou pea mo e founga lsquooku fakahoko lsquoaki

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

28

ƨ Loka ki he fale nofolsquoanga

Ko e lenilootiacute lsquoo ha boarding house kuopau ke ne

rsaquo fokotulsquou mo tokangalsquoi lsquooku lsquoi ai lsquoa e loka ki he fale nofolsquoanga koelsquouhi ke hao mo malu

rsaquo tokangalsquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo totongi ke nau hū ki honau loki takitaha fale mālōlō pea mo e fale kaukau lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo kehe lsquoo ngāuersquoaki lsquoa e ngaahi feitursquou mo e nāunau kehe lsquoi he ngaahi houa fakapotopoto kotoa pē

rsaquo fakahoko ki ha kau nofo totongiacute lsquoe uesia kinautolu lsquoi ha liliu pe fetongi lsquoo ha folsquoi loka

Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne feinga ke fetongi ha loka lsquoi he fale talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute

rsaquo kuopau ke ne fakafoki lsquoa e ngaahi ki kotoa pē ki he lenilootiacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute Ko e kau nofo totongi lsquoi ha fale nofo totongi pooti lsquooku nau fatongiarsquoaki lsquoa hono fetongi lsquoo e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau ko ha ngaahi kalasi mersquoa fakatokanga kohu motursquoa ange lsquoeni lsquooku lsquoi ai hano maka lsquooku ala fetongi Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoo e fale nofo totongi pootiacute

Totonu ke hū lsquoOku lsquoataa ki he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ke ne hū ki he fale nofolsquoanga lsquoi ha taimi pe

lsquoE toki lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki talsquoe fuofua fai ha fakatokanga (notice) lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau

rsaquo e tali pe loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa silsquoi pea toki hū (pea kapau ko e loki lsquooku nofo ai mo ha nilsquoihi kehe lsquoi ha malsquou ha ngofua mei ha taha pe lsquoo kinautolu) pe

rsaquo lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute lsquoo makatulsquounga he ngaahi melsquoa lsquooku lsquoosi mahino mai lsquoe lsquoi ai ha fakatulsquoutamaki lsquoe hoko ki he molsquoui pe ko e maumau ki he nofolsquoanga pea ke ne hū lsquoo fakaleleilsquoi lsquoa e melsquoa ko ia pe

rsaquo ko halsquoa ne hū ke fai ha ngāue nalsquoe lsquoosi felotoi mo e tokotaha nofo totongiacute ke fai kaekehe pe ko hono fai ialsquoo fakatatau ki he tohi aleapau pe ko e tulsquoutulsquouni ki he fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pe

rsaquo ko e fai lsquoo fakatatau ki he tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki hili lsquoa hono lsquooange to tohi fakatokanga he houa lsquoe 24 kimulsquoa ki he tokotaha lsquooku nofo he lokiacute pe ko e kotoa lsquoo kinautolu lsquooku nau nofo he lokiacute lsquoo kapau lsquooku nau nofo tokolahi lsquoO kau atu ki ai lsquoa

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau nalsquoe telsquoeki ai ke fai ha sivi lsquoo lsquoosi ha uike lsquoe 4

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi mavahe atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha maumaulsquoi lsquoo e lao ni lsquoi ha founga kehe

rsaquo ke sio ai ha taha lsquooku fie nofo totongi pe ko ha tokotaha lsquooku ne fie fakatau lsquoa e fale

rsaquo ke lava ai lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakakato lsquoa hono fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he lao ni

rsaquo ke vakailsquoi ha ngāue nalsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute pe nalsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fai

rsaquo ke sio lsquoi he loki ha tokotaha fakamahūlsquoinga lsquoapi (registered valuer) fakafofonga fakatau lsquoapi (real estate agent) pe ko ha lsquoinisipekita fale (building inspector) koelsquouhi ke falsquou lsquoaki halsquoa nau fakamatala

lsquoI he hū lsquoa e lenilootiacute ki he loki lsquoi ha fale nofo lsquoanga boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne ala ki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute tukukehe kapau ke fai kae lava lsquoa e melsquoa nalsquoe ngofua ai ke hū

rsaquo ke ne fai ia he founga tuha mo fakapotopoto

rsaquo lsquooua nalsquoe ne fakamanamana pe ke fakamalohilsquoi

rsaquo lsquooua nalsquoa nofo ke toe fuoloa ange he taimi nalsquoe fiemalsquou ke fakakakato ai lsquoa e fatongia lsquoi he loki

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 29

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi lsquoE lava ke fakangata eni lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoaki halsquoa ne fakatokanga ki he lenilootiacute he houa lsquoe 48 kimulsquoa

lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke ne fakangata ha totongi nofo lsquoo kapau

rsaquo lsquoi he taimi pe ko ia lsquoo kapau lsquoe fakatupu pe kounalsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hoko ai lsquoa e bull maumau lahi ki he nofolsquoanga pē

bull fakatupu ha fakatulsquoutāmaki ki ha kakai pe ko ha koloa pe

bull fulsquou fakahohalsquoasi lsquoa e toenga lsquoo e kau nofo he fale

rsaquo lsquoaki ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoo kapau bull lsquoe lsquoosi ha lsquoaho 10 mei hono fakatokanga ke

totongi lsquoa e totongi nofo kuo telsquoeki ai ke totongiacute

bull kuo ngāuelsquoaki pe fakangofua lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoa e nofolsquoanga ke fai lsquoaki ha maumaulao

bull lsquooku telsquoeki ai ke totongi kakato lsquoa e totongi nofo pea lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi lilsquoaki pe hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute hili lsquoi ha vakailsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lokiacute pea ne fetulsquoutaki pea mo e tokotaha nofo totongi

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e fakatokanga lsquoaho lsquoe 14 lsquoo kapau ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue (service tenancy)

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 28 lsquoi ha toe falsquoahinga melsquoa kehe ange

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

30

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

Ngaahi lea lsquoUhinga

Koloa lilsquoaki Koloa nalsquoe tuku lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga hili halsquoane mavahe mei ai Vakai ki he peesi 25 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

Ko e tulsquoasila lsquooku tohilsquoi ange lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fai ki ai ha fetulsquoutaki pe lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo alsquou ki ha taimi kuo lsquoosi fakangata ai lsquoa e aleapauacute Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ha tulsquoasila lsquoo ha lsquoapi pe ko e puha meili Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe fika misini fax

Totongi mei he pangikē Ko hono alealsquoi lsquoe ha taha ke tolsquoo malsquou pē ha palsquoanga mei he lsquoene lsquoakauni he pangikē ke totongi atu ki taha kehe

Fale nofo totongi pooti Ko ha fale nofolsquoanga lsquooku nofolsquoi lsquoe ha kakai nofo totongi pooti Vakai ki he peesi 27 ki hono fakamatalalsquoi lsquoo e taimi lsquoe ngāuelsquoaki ai lsquoa e lao

Foomu ke fakahū aki lsquoa e pooni

Ko ha foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke lsquoave lsquoaki lsquoa e totongi lsquoo e pooni ki he potungāue Tenancy Services

Foomu ki hono fakafoki lsquoo e pooni

Ko e foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakafoki lsquoaki lsquoa e pooni nalsquoe totongi ki he potungāue Tenancy Services hili ha hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

Koloa Ko e ngaahi koloa pe naunau lsquoa e lenilootiacute lsquoo hangē ko e puipui lsquoaisi pe misini fō pe ko ha melsquoa lsquooku lsquoikai ko ha konga tulsquou malsquou lsquoo e fale

Ko e totongi huhulsquoi Ko ha palsquoanga lsquooku totongi ki he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakaleleilsquoi lsquoaki ha mole me maumau

Fixed-term tenancy (Nofo Totongi Taimi Tursquoupau)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoo ngata meiacute he lsquoaho kuo fokotursquou pau lsquoi he aleapau nofo totongiacute lsquoa ia lsquoe arsquou ki ai kuo lsquootomētiki pē lsquoa e liliu ia lsquoa e aleapauacute lsquoo hoko ko ha periodic tenancy (nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata) tukukehe kapau kuo lsquoosi fai ha felotoi ki heni lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

Puke fakalao fakatahalsquoi pe ko ha nilsquoihi pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko lsquoi he aleapau nalsquoa nau fakamolsquooni kotoa ki ai

Ko e kau nofo totongi kotoa pe lsquoe lsquoasi honau hingoa lsquoi he tohi aleapau te nau vahevahe pe lsquoinasi kotoa lsquoi he ngaahi maumau lsquoe hoko lsquoi he tohi aleapau Vakai ki he peesi 9 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Ko ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke fai lsquoaki ha nofo totongi

Ko ha tokotaha lsquooku ne pisinisi lsquoaki lsquoa hono fakafofongalsquoi ke lava lsquoo fakahoko ha alepau ke fai ha nofo totongi lsquoE ala fakatātā lsquoaki ha tokotaha lsquooku ne pulelsquoi ha lsquoapi nofolsquoanga pe ko ha fakafofonga fakatau lsquoapi

Tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo

Ko e tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo lsquoo fakatatau mo e totongi lsquooku fai lsquoe ha nilsquoihi kehe lsquoi ha nofolsquoanga meimei tatau he feitulsquou meimei tatau

Fakatonutonu Ko ha fakataha pe fetelefonilsquoaki lsquoo ngāuelsquoaki ha tokotaha fakatonutonu ke ne fakaleleilsquoi ha vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

Fakatokanga ke fakaleleilsquoi lsquoOku toe lsquoiloa ia ko e fakatokanga lsquoaho hokohoko lsquoe 14 lsquooku lsquooange ki he tokotaha ke ne fakaleleilsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko

Periodic tenancy (Nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoi ha vaharsquoa taimi lsquooku lsquoikai tuhursquoi pau Kuo pau ke fakahā atu lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fakatokanga lsquoo lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kapau lsquooku nau fie fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 90 Kā neongo lsquoeniacute lsquoe lava ke nau lsquooatu ha fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 42 lsquoi ha ngaahi makatursquounga pau Vakai ki he peesi 7

Property inspection report (līpooti sivi lsquoo e lsquoapiacute)

Lēkooti tohi lsquoo e lsquoapiacute kuo fakafonu fakataha lsquoe ha lenilooti mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongiacute lsquoAonga ke fakakau ki ai ha ngaahi tā Vakai ki he peesi 9

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 31

Ngaahi lea lsquoUhinga

Fiemālie fakaekinautolu Totonu fakalao lsquoa e kau nofo totongiacute ke fakarsquoaparsquoaparsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoenau nofo nonga mo malu fakaekinautoluacute

Totongi nofo ke fai ki mulsquoa Ko ha totongi nofo lsquooku fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi mulsquoa he taimi nalsquoe toki totonu ke totongi ai (lsquoo lsquoikai ke toe laka hake he uike lsquoe 2) Ko hono fakatātā ka totongi ha uike lsquoe 2 lsquoe he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho 1 lsquoo Me lsquoa ia ko hono totongi ia lsquoo e nofo mei he lsquoaho 1 ki he lsquoaho 14 lsquoo Me lsquoE toki fiemalsquou lsquoa e totongi hono hoko lsquoi he lsquoaho 15 lsquoo Mē

Ko e tohi fakatokanga fakafepaki

Ko hono fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoa e aleapau koelsquouhi ko ha lāunga nalsquoa ne fai pe ko halsquoa ne feinga ke fai ha melsquoa lsquooku lsquoosi fakangofua lsquoe he lao ke ne fai

Nofo totongi Ko ha fakangofua lsquoe he tokotaha lsquooku lsquoalsquoana lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ke nofo ai ha taha kae fakahoko ha totongi nofo

Tokotaha fakamaau lsquoi ha fakatonutonu lsquoo ha aleapau nofo totongi

Ko ha tokotaha taulsquoatāina lsquoi he Tenancy Tribunal lsquooku ne tali ha ngaahi fakamatala mei he ongo tafalsquoaki lōua pea ne fai ha tulsquoutulsquouni aofangatuku

Aleapau nofo totongi Ko e tohi aleapau kuo lsquoosi fakamolsquooni ai lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa pea toki lava ke hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lsquoapi nofolsquoanga pea lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai

Ko e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi

Ko e sino lsquoo tatau pē mo ha fakamaaulsquoanga lsquooku ne fai tulsquoutulsquouni ki ha palopalema lsquooku hoko he vā lsquoo e tokotaha nofo totongiacute pea mo e lenilootiacute koelsquouhi ke lava lsquoo veteange

Tulsquoutulsquouni mei he Fakamaāulsquoanga Nofo Totongi

Ko ha tohi lsquooku fakamahino ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi kuopau ke muimui kātoa ki ai

Motulsquoa mo lsquoilelsquoila Ko e ngaahi melsquoa lsquooku hoko ki ha nofolsquoanga lsquoi hano nofolsquoi lsquoo hange ko e fakalsquoau ke motulsquoa lsquoa e kāpeti pe ko e lsquoilelsquoila lsquoa e vali lsquoo e holisi

Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi ha melsquoa nalsquoe maumau pe ko ha ngāue ke fai lsquoi he nofolsquoanga

Tohi fakatokanga Ko ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakahā ki ha taha lsquooku lsquoi ai lsquoa e melsquoa lsquooku hoko lsquoo hangē ko ha teu mavahe atu pe ko e hiki hake lsquoa e totongi nofo

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)

Page 16: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

monomono pe fakamarsquoa pea mo ha ngaahi tatau lsquoo ha ngaahi tohi pe lsquoīmeili narsquoe lsquoave mo tali mai meiacute he tokotaha lsquoe taha lsquoOku marsquou atu lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoa e fakamatala lahi ange mo ha foomu ke tokoni ki he kau lenilootiacute ke tauhi ke tonu lsquoenau lsquofakamatala fakanounou ki he nofo totongiacutersquo

Muimuirsquoi hono tauhi lsquoo e ngaahi tursquounga mārsquoulalo taha ki he ngaahi faleacute Ko e tokolahi taha lsquoo e kau lenilootiacute mo e kau nofo totongiacute lsquooku nau fakarsquoamu ke fakahoko lsquoa e mersquoa lsquooku totonuacute lsquoi hona vā fengāuersquoakiacute Kā neongo eniacute lsquoi he taimi lsquooku fili ai ha lenilooti ke lsquooua te ne fua hono fatongia pe lsquooku lsquoi ai ha maumau lahi kuo hoko ki he Lao lsquooku lsquoi ai lsquoa e mafai mavahe lsquoo e The Tenancy Compliance and Investigations Team (Ko e Timi ki he Nofo Totongiacute mo e Ngaahi Fakatotolo) ke nau fakahoko ha ngaahi ngāue mo ha ngaahi founga lsquooku hoa mo e fiemarsquou ke fakahoko lsquoa e ngaahi tursquoutursquouniacute ke fakapapaursquoi lsquooku fai ha ngāue ki he kau lenilooti ko ia

Ko e ngaahi kaveinga lsquoe sio ki ai lsquoa e timiacute lsquooku kau ki ai lsquoa e taimi

rsaquo lsquooku ala hoko ai lsquoa e tūkunga lsquooku lsquoi ai lsquoa e lsquoapiacute ke ala matursquoutāmaki lahi ai lsquoa e morsquoui lelei mo e malu mo hao lsquoa ha taha

rsaquo kuo fakahoko ai lsquoe he lenilootiacute ha maumau lahi pe kuo hokohoko lsquoa lsquoene maumaursquoi lsquoa e Residential Tenancies Act

rsaquo lsquooku hoko ai lsquoa e tōrsquoonga lsquoa e lenilootiacute ke hōloa ai lsquoa e falala lsquoa e kakai lsquoo e fonua ki hono fakahoko lsquoa e tursquoutursquouni lsquoa e lao

Ki ha fakamatala lahi ange vakai ki he wwwtenancygovtnz lsquoE lava ke ke fetursquoutaki ki he Compliance and Investigations Team lsquoaki horsquoo telefoni ki he 0800 TENANCY (0800 836 262) pe lsquoīmeili ki he rtacompliancembiegovtnz

16

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 17

Ko hono fakaleleilsquoi ha ngaahi melsquoa

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo tulsquoutulsquouni ki he tokotaha nofo totongiacute ke ne fakamalsquoa lsquoa e lsquoapi nofolsquoangaacute pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoa ne fai

Kapau nalsquoe pehē lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fai ia pea ke tohi leva lsquoo fakahā ange lsquoe tukuatu lsquoa e lsquoaho lsquoe 14 ke fai ai lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo malsquou ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz Kapau lsquoe lsquoikai ke fakaleleilsquoi pe ngaahi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e maumauacute lsquoe lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke nau faitulsquoutulsquouni ke fai ia Kapau ko ha palopalema lsquoeni lsquooku fulsquou lahi fau lsquoe lava ke tulsquoutulsquouni lsquoe he Tribunal ke fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau lsquooku ne fiemalsquou ke fakaleleilsquoi lsquoe he lenilootiacute ha melsquoa

lsquoOku pehē lsquoe he lao kuo pau ke fakahoko lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoi he vave taha lsquoe ala lava lsquoo ka maumau ha mersquoa pe hoko ha palopalema Ko e founga lelei taha ke solova ai lsquoa e palopalema ko ha talanoa ki heni mo horsquoo lenilootiacute lsquoo vakai pe lsquoe lava ke mo kaungā fakahoko ha mersquoa ki heni

Kapau lsquoe lsquoikai ngāue lsquoeni lsquooatu ha lsquonotice of remedyrsquo (vaharsquoa taimi ke fai ai ha ngāue ki ai) lsquoo lsquooatu ai ha vaharsquoa taimi fakapotopoto ki he lenilootiacute ke fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema Ko ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquooku fakatefito ia lsquoi he mersquoa lsquooku fiemarsquou ke monomono lava ke marsquou lsquoa e ngaahi kongokonga vaharsquoa taimi ke fakahoko ai ha lsquoeke totongi malursquoi (kapau lsquooku kaunga atu lsquoeni) pea mo e taimi lsquoatā lsquoo e kau ngāue lsquoi he tafarsquoaki ko ia ke fakahoko lsquoa e ngāue (kapau lsquoe fiemarsquou) lsquoOku totonu ke fakakaukau lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he ngaahi mersquoa ko lsquoeniacute pea mo e fakavavevave lsquoo e fiemarsquouacute lsquoi he taimi lsquooku nau fakakaukaursquoi ai lsquoa e vaharsquoa taimi ke tuku atu ki he lenilootiacute ke fakahoko ai lsquoa e ngāue lsquoE lava ke lsquoi ai ha

solovarsquoanga fakataimi kae lsquooua leva kuo lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakaukaursquoi lsquoa e ngaahi mersquoa ke fakahoko

Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngāue pea solova lsquoa e palopalema lsquoe lava leva lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo tohi kole ki he Tenancy Tribunal ke marsquou mai ha work order (tursquoutursquouni ki ha ngāue ke fakahoko) lsquoo lsquoi ai ha forsquoi fili ke ngāuersquoaki lsquoa e totongi nofo ke fakahokorsquoaki lsquoa e ngāue kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe fakarsquoamu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoa e aleapau nofo totongiacute lsquoo hangē kapau lsquookuacute ne lsquoi he malumalu lsquoo ha nofo totongi fixed-term (taimi tursquoupau) kuo pau ke lsquooatu lsquoi he tohi lsquonotice of remedyrsquo ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquoa ia lsquoe lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho hokohoko lsquoe 14 ke ne fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema lsquoI he ngaahi taimi lsquoe nirsquoihi lsquoe ala fakapotopoto ke lsquooatu ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi lsquooku laka hake lsquoi he lsquoaho lsquoe 14

Kuo pau ke ke fakarsquoatā ha taimi fersquounga ki he ngaahi fakahoko fatongia lsquoo hangē ko hano lī meili pe lsquoīmeili atu lsquoo e tohi fanongonongo lsquoOku marsquou atu ha fakamatala lahi ange pea mo ha tatau lsquoo e rsquo14 day notice to remedyrsquo lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoi he wwwtenancygovtnz lsquoa ia lsquookuacute ne toe fakamarsquoalarsquoala atu foki lsquoi ai lsquoa e ngaahi taimi ki he fakahoko fatongia

ƨ Ko e hā ha melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau ko e ngāue ni lsquooku fulsquou fiemalsquou ke fai fakavavevave

Kapau ko e melsquoa ni lsquoe ala lavea pe hoko ai ha fakatulsquoutāmaki ki ha taha pe maumau kehe kuo pauke fakahoko ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai malsquou lsquoa e lenilootiacute ke tala ki ai pea lsquoe lava ke fai lsquoa e fakaleleilsquoiacute pe ngaahi ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoE lava ke nau lsquoekelsquoi ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki lsquoa e fakamole nalsquoe faiacute Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi ia lsquoe he lenilootiacute pea lsquoe lava ke kole tokoni lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

18

ƨ lsquoE lava ke tuli pe kapusi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e tokotaha nofo totongiacute koelsquouhi ko lsquoene lāunga

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe fakahā lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ke mavahe koelsquouhi ko ha lāungalsquoi lsquoa e lenilootiacute pe ko hano fakahā ki he valsquoa ngāue Tenancy Services ha melsquoa kuo hoko lsquoOku ala ui ia ko e retailatory notice pe ko e tohi fakatokanga fakafepaki (koelsquouhi ko e lāunga) lsquoOku hā lsquoi he lao lsquooku lsquoikai ngofua ki he lenilootiacute ke ne fai ha fakafepaki (retaliatory notice) pehē lsquoE lava ke fakahā lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal kapau lsquooku ne tui kuo fai lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga fakafepaki lsquoE vakailsquoi leva lsquoe he Tenancy Tribunal pe ko e fakatokanga ni nalsquoe fai fakalao ia lsquoo makatulsquounga he lsquouhinga totonu) pe te nau fakatalsquoelsquoaongalsquoi lsquoa e fakatokanga ni

ƨ lsquoE lava fēfē ke tokoni atu lsquoa e valsquoa Tenancy Services ke fakalelei lsquoi ha ngaahi fehaalaaki

Ko e melsquoa ke fuofua faiacute ke fai ha femahinolsquoaki mo ha fetalanoalsquoaki fekaulsquoaki mo e melsquoa nalsquoe hoko Taimi lahi ko e ngaahi melsquoa ni nalsquoe tupu pē ia mei he fetalsquoemahinolsquoaki pe ko ha fehaalaaki Vakai ki he ngaahi fakahinohino lsquooku lsquooatu lsquoi he lsquoemau uepisaiti ki he ngaahi founga kehekehe ke mo lava ai lsquoo vetelsquoaki lsquoa e ngaahi faingatalsquoalsquoia lsquoi homo vaa

Kimulsquoa pea ke toki lea ki holsquoo lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo Fakapapaulsquoi lsquooku lsquoosi mahino lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku ke tokanga pe hohalsquoa ki ai lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe toe mahino ange ki he tokotaha koia lsquoa e melsquoa ni lsquoo kapau te ke hikilsquoi pe tohilsquoi hifo

rsaquo Mateuteu ke ke fakahā ange pe koe ha halsquoo fokotulsquou ke lava ai lsquoo tolona lsquoa e palopalema Fakamatalalsquoi ke mahūlsquoinga mālie mo mahino lsquoa e palopalema pea lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke fai lsquoaki hano fakaleleilsquoi

rsaquo lsquoE lava ke ke tohi pe fakahoko ha fakatokanga (Notice to remedy) lsquooku lsquoi ai lsquoa e fakaleleilsquoi lsquooku fiemalsquou ke fakahoko Ko e tohi fakatokanga (Notice to remedy) lsquoe tukuatu ai ha lsquoaho lsquoe 14 ki he tokotaha ko ia ke ne fai e fakalelei lsquoOku lsquoi ai ha tatau lsquoo e ngaahi tohi fakatokanga pehē ke ke falsquoifalsquoitaki ki ai lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

ƨ Founga Fakalelei Fakavavevave (FastTrack Resolution)

Ko e founga fakaleleilsquoi fakavavevave eni mo lava ke felotoi ai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo hili ha fetalsquoemahinolsquoaki lsquoi ha ngaahi melsquoa lsquoo hangē ko e tōmui lsquoo ha totongi nofo pē ko ha ngaahi molsquoua ke totongi (lsquoo hangē ko e totongi tukuhau vai pē water rates) lsquoOku ne fakalsquoailsquoai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha nofo totongi ke na lava pē lsquoo fai ha femahinolsquoaki pē felotoi pea ke na lototaha ke fai ha tulsquoutulsquouni lsquoe ha tokotaha fakatonutonu (mediator) lsquoo lsquoikai ke toe fiemalsquou ke na fakataha lsquoo fai ha fefakatonutonulsquoaki

Ko e Fakatonutonu Fakavavevave lsquooku tuha mo taau ia lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha felotoi pea ke fakahoko ia ko ha tohi tulsquoutulsquouni mei ha tokotaha fakatonutonu (mediatorlsquos order)

rsaquo ko e felotoi ni lsquooku faingofua mo mahino lsquoaupito ki he lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo pe

rsaquo nalsquoe lsquoosi lsquoi ai lsquoa e talanoa felotoi pē ia kimulsquoa pea iku lsquoo kei hoko atu pē lsquoa e faingatalsquoalsquoia pea toe lava lsquoo fai ha felotoi folsquoou ki ai

lsquoOku lava ke toe fakaikiiki atu eni lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnzdisputesfasttrackshyresolution

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai ke mo felotoi lsquoe lava ke mo ōmai ke tau fakatonutonu (mediation)

Kumi tokoni mai kia kimautolu lsquoaki halsquoo kole ki he Tenancy Tribunal Ko e totongi lsquoo ha tohi kole ko e $2044 lsquoI hono malsquou lsquoo holsquoo tohi kole te mau teuteu leva ke fai lsquoa e fakatonutonuacute

Ko e founga fakatonutonuacute (mediation) lsquooku fai lsquoaki ia ha lsquooatu ha faingamālie ke mo fakataha lsquoo alealsquoi lsquoa e melsquoa nalsquoe hoko pea mo felotoi he melsquoa ke fakaleleilsquoi lsquoakiacute pea ke tokonilsquoi kimoua lsquoe ha tokotaha fai fakatonutonu (mediator) lsquoE tokoni lsquoa e tokotaha fakatonutonu ke fakamahino atu a e ngaahi melsquoa lsquooku fai ai lsquoa e talsquoefiemālie pea ke feinga ke alsquou ki ha felotoi

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 19

ƨ lsquoOku fēfē lsquoa e founga lsquoo e fakatonutonuacute

lsquoE lava lsquoo fai eni lsquoi ha fetelefonilsquoaki pe ko ha femātaaki lsquoOku maheni lsquoaupito lsquoa e kau fai fakatonutonuacute mo e ngaahi melsquoa fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute ka lsquooku lsquoe lsquoikai ke nau kau ki ha tafalsquoaki pea lsquoe lsquoikai ke nau fai tulsquoutulsquouni atu lsquoOku fakapulipuli pea lsquooku tuku atu ke mo felotoi mo e tafalsquoaki lsquoe taha ki he melsquoa ke faiacute mo hoko atu ki ai lsquoOku kehe lsquoa e founga fakatonutonu kolsquoeniacute me he Tenancy Tribunal lsquoa ia lsquooku hanga lsquoe he fai fakatonutonu ai lsquoo fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni pea te ne fakahā atu lsquoa e melsquoa ke mo fai

ƨ Kapau te mo felotoi ki hono ikulsquoangaacute

Ko e felotoi koia lsquooku fai lsquoi he founga fakatonutonu kolsquoeniacute lsquooku fakalao ia pea lsquoe fiemalsquou ke talangofua ki ai lsquoE lsquoasi pe lsquoi he alea mo e felotoi ni lsquoa e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe maumaulsquoi Kapau lsquoe fiemalsquou ke lsquoi ai ha mafai ke fakahoko pea mo fakamālohilsquoi ke fakahoko lsquoe lsquoave ia ke taalsquoi ai lsquoa e sitapa pea silalsquoi ia lsquoe he Tenancy Tribunal

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala fai ha felotoi ki ai

lsquoOku lahi lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala faiacute ka ko e konga lahi ko e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo e ngaahi totonu ke kei hoko atu lsquoa e nofo lsquoi he fale nofolsquoanga (possession) ngaahi melsquoa fakapalsquoanga pea mo ha ngāue ke fai lsquoE lava ke fai kotoa ia lsquoi ha fakatonutonu (mediation) pe ko e tulsquoutulsquouni mei he Tribunal

ƨ Ko e tulsquoutulsquouni ke hoko atu pe fakangata

Kapau lsquoe fulsquou maumaulsquoi mamafa lsquoe ha tokotaha lsquoa e aleapau nofo totongiacute pe ko e lao ni lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke tulsquoutulsquouni ke fakangata lsquoa e aleapauacute lsquoE lava ke hoko lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo lsquooku tōmui lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 21 lsquoa lsquoene totongi nofo (lsquoo kau ai lsquoa e lsquoaho ko ia ne fai ai ha tohi kole ki he Tribunal)

rsaquo kuo ne fakahoko ha maumau lahi pe fakamanamana te ne fai ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

rsaquo kuo ne lsquoosi taalsquoi pe fakamanamana ke ne taalsquoi lsquoa e tokotaha lsquooku holsquoona lsquoa e lsquoapiacute lenilootiacute pe ko e fāmili lsquoo e lenilootiacute pe ko hano fakafofonga pe

ko ha nilsquoihi kehe lsquooku nau nofo totongi pe ko e kaungālsquoapi (pe ko halsquoa ne kouna ha nilsquoihi ke nau fai pehē)

rsaquo lsquooku ne maumaulsquoi lsquoa e aleapauacute lsquoi ha ngaahi founga kehe (lsquoo hangē ko hano lsquooatu lsquoe he lenilooti ki ai ha fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo pea lsquoikai ke ne fai ki ai) pea lsquooku tui lsquoa e Tribunal ia lsquoe lsquoikai ke taau ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute Kapau ko e palopalema ni lsquoe lava ke fakaleleilsquoi lsquoe lava ke lsquoave ha tohi fakatokanga (notice to remedy) lsquoo lsquooange ha lsquoaho lsquoe 14 ke fakaleleilsquoi pea ke fuofua fai eni pea toki lava ke fai ha kole ki he Tenancy Tribunal ke fakangata

ƨ Tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo ha palsquoanga

Ko e tulsquoutulsquouni eni ki he lenilootiacute pe tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha palsquoanga ki he tokotaha ko e lsquoE lava lsquoeni lsquoo kapau

rsaquo lsquooku molsquoua lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ko e nounou lsquoo lsquoene totongi nofo pe nalsquoa ne totongi lsquoo mahulu hake lsquoi he totongi totonuacute

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha maumau ngāue fakamalsquoa ngaahi ngoue pe lsquoave ha veve

rsaquo lsquooku fiemalsquou ke totongi fakafoki lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ha fakamole ki he ngaahi ngāue nalsquoe fiemalsquou ke fai fakavavevave

rsaquo ke totongi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha palsquoanga ko e tautea koelsquouhi ko e maumaulsquoi lsquoo e lao

rsaquo ke totongi huhulsquoi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha mole nalsquoe hoko koelsquouhi ko ha koloa nalsquoe mole pe ko ha melsquoangāue nalsquoe lsquoikai ke sai koelsquouhi nalsquoe lsquoikai ke tauhi pe monomono pe fakaleleilsquoi

ƨ Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni eni ki ha taha ke ne fakaleleilsquoi ha melsquoa koelsquouhi nalsquoe maumau pe lsquoikai toe ngāue Kapau lsquooku felāversquoi lsquoa e tursquoutursquouniacute mo ha kaveinga lsquookuacute ne uesia lsquoa e morsquoui leleiacute pea mo e malu mo hao lsquoe lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquopay outrsquo (totongi lsquoi tursquoa) lsquoene tokotahakau nofo totongiacute ke fakafetongirsquoaki harsquoa ne fakahoko lsquoa e tursquoutursquouniacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tursquoutursquouni lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ke ne fakahoko ha ngāue lsquoi ha lsquoaho tursquoupau pea lsquoikai ke fakahoko lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

20

lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakahoko lsquoa e ngāue ki he mahursquoinga lsquooku hā lsquoi he tursquoutursquouniacute pea lau lsquoa e fakamole ko ha morsquoua totongi nofo

ƨ Ngaahi tulsquoutulsquouni kehe

lsquoE lava lsquoe ha tulsquoutulsquouni lsquoo toe fakamahino lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoo kapau lsquoe lsquoikai ke talangofua ha taha ki he tulsquoutulsquouni koia Pea lsquooku lsquoi he falsquoahi lsquoe taha ke nau fakahā pe lsquooku nau fiemalsquou ke fakahoko ia Ko e fakatātā eni ndash ko ha tulsquoutulsquouni ki he lenilootiacute ke ne fakafoki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea kapau lsquoe lsquoikai pea ke ne totongi ha palsquoanga

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai fai ha felotoi lsquoi ha fakatonutonu (mediation)

lsquoE lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal ke nau fakamaaulsquoi lsquoa e melsquoa ni Ko e Tribunal ko e founga fakatonutonu ia lsquooku fakamātoato mo toe mamalu ange Ko e Tribunal ko e valsquoa ngāue ia lsquoo e potungāue lsquoo e ngaahi fakamaaulsquoanga (Ministry of Justice) pea lsquoe lsquoi ai ha tokotaha fakamaau ai ke fanongo ki he fakamatala lsquoa e ongo tafalsquoakiacute kau fakamolsquooni pea ne vakailsquoi lsquoa e ngaahi fakamolsquooni lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute toki fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni lsquoE lava ke fai lsquoe he Tenancy Tribunal ia ha tulsquoutulsquouni felāvelsquoi mo koe neongo pe te ke lsquoalu ki hono ui lsquoo e fakatonutonu pe lsquoikai lsquoOku hiki lsquoe he tokotaha fakamaauacute lsquoa lsquoene tulsquoutulsquouni lsquoa ia ko e tulsquoutulsquouni ia lsquoa e Tribunal Ko e tulsquoutulsquouni lsquoa e tokotaha fakamaauacute lsquooku hangē ia ha tulsquoutulsquouni lsquoa e fakamaaulsquoanga ndash lsquoe lsquoave lsquoa hono tatau ki he ongo falsquoahi lōua pea kuopau ke na talangofua ki ai

lsquoOku lsquoatā foki lsquoa e fakamaaulsquoanga ni ki he kakai ke nau fanongo he ngaahi fakatonutonuacute lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoo lsquoave ha kakai ke nau poupou mo felsquoao ka lsquoi he taimi lahi lsquooku lsquoikai ke tali ke ngāuelsquoaki ha loea ke ne fakahoko holsquoo tafalsquoaki Kaekehe lsquoe lava ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoi he ngaahi fakatonutonu e nilsquoihi lsquoo kau ai lsquoa e ngaahi melsquoa ni

rsaquo ko e vātamaki ni lsquooku laka hake lsquoi he $6000

rsaquo tali lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ke ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo kuo tali lsquoo fakangofua kinautolu lsquoe he Tribunal

lsquoE lava ke fakangofua lsquoe he Tribunal ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoo kapau

COURT

rsaquo lsquooku fulsquou fihi mo faingatalsquoa lsquoa e melsquoa lsquooku hoko

rsaquo lsquooku mo fulsquou faikehekehe lahi lsquoaupito mo e tafalsquoaki lsquoe taha lsquoo faingatalsquoa ange ai ke ke fakahoko lelei lsquoa holsquoo fakamatala

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava lsquoe ha taha lsquooku lsquoikai ko ha loea ke ne fakafofongalsquoi koe Kapau lsquooku ke pehē lsquooku totonu ke fai ia pea ke fetulsquoutaki mai kiate kimautolu kimulsquoa pea toki fai lsquoa e fakatonutonu lsquoi he Tribunal

ƨ lsquoE lava fēfē keu kounalsquoi lsquoa e falsquoahi lsquoe tahaacute ke ne talangofua ki he tulsquoutulsquouni nalsquoe lsquoosi fai

Kapau lsquookuacute ke marsquou ha tursquoutursquouni lsquoa e fakatonutonuacute (Mediatorrsquos order) kuo lsquoosi silarsquoi pe ko ha tursquoutursquouni lsquoa e Tenancy Tribunal lsquoe lava ke ke kole ki he varsquoa Collections ndash Ministry of Justice ke ne lsquoeke lsquoa e morsquoua ni Ko e ngaahi tohi kole Civil Enforcement kotoa pē lsquoe lava ke lsquoave ia ki he tursquoasila lsquoi lalo pe lsquoe faile ia lsquoi ha taha lsquoo e ngaahi District Court of New Zealand (Fakamaaursquoanga Fakavahe lsquoa Nursquou Sila)

Ministry of Justice Central Processing Unit SX10042 Wellington

lsquoE lava ke ke marsquou atu meiate kimautolu ha fakamatala lahi ange felāversquoi mo hono tānaki lsquoo ha morsquoua Vakai ki he wwwtenancygovtnz

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 21

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kimulsquoa lsquoi he lsquoaho lsquooku loto ke mavahe ai

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he lenilootiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa Kaekehe lsquoe lava lsquoe he lenilooti ke fai halsquoa ne fakatokanga lsquoaho lsquoe 42 lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e nofolsquoanga ni lsquoe he tokotaha lsquooku holsquoona pe ko hono fāmiliacute ke nau hiki mai lsquoo nofolsquoi ia ko honau lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo kuo lsquoosi fakatau atu lsquoa e lsquoapiacute pea kuo lsquoosi fakakakato lsquoa e alea fakatau pea fiemalsquou lsquoe he tokotaha nalsquoa ne fakatauacute ke fakalsquoatā lsquoo lsquooua lsquoe toe nofo ha taha ai

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ke hiki ki ai halsquoa ne kau ngāue totongi (pea lsquooku lsquoosi hā pe lsquoi he aleapau nofo totongi lsquooku ngāuelsquoaki pe lsquoe ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ki ai)

lsquoE fakapotopoto ke tauhi ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga lsquoI holsquoo lsquoave halsquoo tohi fakatokanga lsquooku ke loto ke fakangata lsquoa e aleapauacute kuo pau ke

rsaquo fai ia lsquoaki ha tohi

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoa e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi nofo totongiacute

rsaquo fakahā ke mahino lsquoa e lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai

rsaquo fakamolsquooni he tohi

Kapau lsquooku nounou hifo he lsquoaho lsquoe 90 lsquoa hono lsquooatu lsquoo e fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke fakamahino lsquoa e lsquouhinga lsquooku nounou aiacute

ƨ lsquoE fēfē kapau lsquooku fie hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia kimulsquoa pea lsquoosi lsquoa e aleapauacute

Kapau lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga ke fakangata lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe ngofua ke nofo lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoi he aleapauacute Ka lsquoo kapau lsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia ke mavahe kimulsquoa ai lsquoe kei fiemalsquou pē ke fai halsquoa ne tohi fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 ki he lenilootiacute

lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe sai pe ki he lenilootiacute ke hiki ki mulsquoa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ka kuo pau ke na felotoi lōua ki ai lsquoi ha tohi

ƨ lsquoE lava ke fakangata ha fixed term tenancy kimulsquoa he taimi nalsquoe tonu ke toki lsquoosi ki ai

lsquoE lsquoikai lava ke fakangata ha aleapau nofo totongi fixed-term kaelsquooua kuo felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha toki tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal pea lsquoe lava ke fai ia Ko e lsquoaho ke fakangata ai lsquooku lsquoosi lsquoasi pe ia he tohi aleapau

lsquoE ala lava lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoo fai ha tulsquoutulsquouni ke fakangata vave ha aleapau fixed term lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha fulsquou maumaulsquoi lahi lsquoo e aleapauacute

rsaquo kuo malsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoe hiki lsquoa e totongi nofo koelsquouhi ko ha ngaahi melsquoa nalsquoe lsquoikai halsquoa ne lsquoilo lsquoe hoko pea ko ha hiki eni lsquooku fulsquou lahi lsquoo ala hoko ai ha faingatalsquoalsquoia lahi pe

rsaquo ko e aleapauacute nalsquoe makatulsquounga ia lsquoi he ngaahi tulsquoutulsquouni fakakautaha (body corporate operational rules) lsquoa kinautolu lsquooku lesisita ai lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga lsquoo fakatatau ki he lao Unit Titles Act 2010 pea lsquoi ha liliu ki he ngaahi tulsquoutulsquouni koia lsquoe lsquoikai fakapotopoto ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute pe

rsaquo Kuo hoko ha ngaahi melsquoa talsquoelsquoamanekina ki he lenilooti pē ko e tokotaha totongi nofo lsquoo ala hoko ai ha fulsquou faingatalsquoalsquoia lahi

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

22

ƨ Koe hā lsquoa e founga totonu ke lsquoave lsquoaki lsquoa e tohi fakatokanga

lsquoOku totonu ke lsquoave lsquoa e tohi fakatokanga ki he tulsquoasila (address for service) nalsquoe lsquoosi fakamahino atu ke fai lsquoa e ngaahi fetulsquoutaki fakalao ki ai Ko e tulsquoasila eni lsquoo ha lsquoapi puha meili he Positi lsquoOfisi lsquoimeili pe fika lsquoo ha misini fax

Kapau lsquoe lava ke ke lsquoave hangatonu lsquoa e tohi fakatokanga ni ki he nima lsquoo e tokotaha koia lsquoe lau eni kuo ke lsquoosi fakakakato lsquoa hono tufa atu

Koelsquouhi ke fakapapaulsquoi lsquooku lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke malsquou ai lsquoa e tohi fakatokanga lsquoe he tokotaha koia lsquooku pehē lsquoe he lao tukukehe ka malsquou ha fakamolsquooni ke fakalsquoikailsquoi lsquoaki kuo pau ke

rsaquo tuku atu ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 kapau nalsquoe lsquoave lsquoa e fakatokanga he meili

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 2 kapau nalsquoa ke lsquoave lsquoa e tohiacute lsquoo tuku lsquoi he puha tohi lsquoi honau tulsquoasila pe lsquoi he matapā hūlsquoanga ki honau fale

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha lsquoimeili hili lsquoa e 5 efiafi

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha misini fax he lsquoosi lsquoa e 5 efiafi

lsquoOku toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho ki he fakatokanga lsquoi he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi fakatokanga Ko e fakatātā eni ki ai ka lsquoave lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoaho 21 ki he lenilootiacute ke fakangata pea lsquooku lsquoave ia lsquoi he meili lsquooku tonu ke nau tukuange ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 ke ne malsquou ai lsquoa e tohiacute lsquoE toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho lsquoe 21 mei he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi lsquoe he lenilootiacute

ƨ Fēfē kapau teu lsquoimeili lsquoa e tohi fakatokanga

Kapau te ke fai lsquoeni pea lsquoe fakapotopoto ke fuofua vakai pe lsquoe malsquou ha fakamolsquooni pau lsquoe lava ke alsquou lsquoa e lsquoimeili (delivery receipt) ki he tokotaha ko ia pea toki lsquoave

Ko e fakamolsquooni kolsquoeni lsquoe lava ai lsquoo lsquoilo lsquoa e taimi lsquoe alsquou ai lsquoa e lsquoimeili ki he tokotaha nalsquoe lsquoave ki ai

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoi he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo ha aleapau fixed-term tenancy

lsquoI he lsquoene alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosiacute lsquoe kei hoko atu ia ka lsquoi he founga periodic tenancy pea lsquoe kei tatau ai pe mo e ngaahi kupu lsquoo e aleapau ni lsquoo hange ko e alepau nalsquou toki lsquoosi tukukehe

rsaquo ka toe fakafolsquoou lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute halsquoana aleapau folsquoou pe ko hono toe fakaloloa atu lsquoa e aleapauacute pe

rsaquo ko ha fakahā lsquoe ha taha kuo ne loto ke fakangata lsquoa e nofo totongi Ko hono fakahoko ha fakatokanga pehē ni lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e lsquoaho 21 ki he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa he lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai lsquoa e aleapau

Kapau nalsquoe fakalsquoatā lsquoi he tohi aleapau ke toe fakafolsquoou pe fakaloloa atu lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke toe fakaloloa atu kuo pau ke fai halsquoa ne tohi ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou ange lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute pea ka lsquoikai lsquoe lsquoikai lava ke toe fakaloloa atu lsquoa e aleapau kapau lsquooku lsquoikai loto ki ai lsquoa e lenilootiacute

Teuteu hiki ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoa e tokotaha nofo

totongiacute ke fai lsquoi halsquoaacute ne hiki

Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau

rsaquo ke mavahe atu lsquoi he lsquoaho kuo lsquoosi fakahā ki ai lsquoe he lenilootiacute lsquoi halsquoa ne tohi fakatokanga

rsaquo totongi kakato lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi

rsaquo fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo lsquoave lsquoa e veve kotoa lsquoi he lsquoaho fakalsquoosiacute

rsaquo lsquoave mo lsquoenau ngaahi ngalsquootolsquoota

rsaquo lsquoave lsquoa e ki kaati ki pea mo e ki ki he fale taulsquoanga melsquoalele ki he lenilootiacute

rsaquo tuku lsquoo lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa pe naunau fale lsquoa e lenilootiacute

Kapau lsquoe lsquoikai ke fai kotoa lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ke mau totongi ange ki ai ha konga pe ko e kotoa lsquoo e palsquoanga pooni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 23

ƨ Ko hono fakafoki lsquoo e totongi pooni

lsquoI he lsquoosi lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe lelei taha ke femahinolsquoaki lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he lahi lsquoo e totongi pooniacute ke fakafokirsquo Ngāuelsquoaki lsquoa e lipooti nalsquoe fai lsquoi hono sivilsquoi lsquoo e fale he kamatalsquoanga ke fakamahino pe nalsquoe lsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko lsquoE lsquoikai lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ke totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha liliu ki he fotunga lsquooku hoko ki he fale pe ko hono ngaahi naunau tupu pe ia mei halsquoa ne motulsquoa pea mo hono ngāuelsquoaki fakalelei

ƨ lsquoE fakafoki fēfē mai lsquoa lsquoeku pooni nalsquoe lsquoosi totongi

Hili ha felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he melsquoa ke fai ki he palsquoanga pooni te na fakafonu ha foomu ke fakafoki lsquoaki (bond refund form) lsquoE malsquou lsquoa hono tatau lsquoo e foomuacute mei he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

Kapau lsquooku mo tali lsquooku tō nounou lsquoa e totongi nofo nalsquoe malsquou mei he tokotaha nofo totongiacute pe lsquooku lsquoi ai ha maumau pea hikilsquoi hifo ia lsquoi he foomu pea ke fakamolsquooni ai lsquoO anga pehe ni kapau ko e pooni nalsquoe $600 pea mo felotoi ko e ngaahi lsquoo e matapā siolsquoata lsquooku $150 pea te mo tohilsquoi hifo

Totongi ki he lenilootiacute lsquoa e $150

Totongi ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e $450

Fakapapaulsquoi ke fakakau lsquoa holsquoo mo ongo fika lsquoakauni lsquoi he foomu koelsquouhi lsquoe lsquoikai ke mau li atu ha sieke pe palsquoanga (cash)

lsquoI he lsquoemau malsquou lsquoa e foomu ni te mau vakailsquoi lsquoa e ongo fakamolsquooni tohi nima pe lsquooku tatau mo e fakamolsquooni nalsquoe fai lsquoi he foomu (bond lodgement) nalsquoe fakahū mai lsquoaki lsquoa e pooni Ko e melsquoa ia lsquooku mahulsquoinga ai ke mau lsquoilolsquoi lsquoa e fetongi kotoa pe lsquoo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga ni Kapau lsquooku hā kehekehe lsquoa e fakamolsquooni tohinima pea lsquoe lsquoikai lava ke mau fakafoki lsquoa e pooni kaelsquooua kuo mau toe fai ha fakalsquoekelsquoeke makehe

Taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki ha fale nofo totongi lsquoe taha pea lsquoe ala faingofua ange ke mau fakahū pe ia ke ngāuelsquoaki ko e pooni ia ki he lsquoapi nofolsquoanga folsquoou lsquoE fiemalsquou leva ke ke ngāuelsquoaki lsquoa e foomu ki hono liliu lsquoo e pooni (bond transfer form)

ƨ Fēfē kapau lsquoe lsquoikai ke felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he pooni

Fetulsquoutaki lsquoo fakahā ki he Tenancy Tribunal lsquoi he vave taha lsquoE lsquoi ai leva lsquoa e tokotaha fakatonutonu (mediator) te ne feingalsquoi ke fai ha felotoi

ƨ Fēfē kapau lsquooku faingatalsquoa ke fai ha fetulsquoutaki mo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

Kapau lsquooku faingatalsquoa pea ke fakafonu lsquoa e foomu totongi fakafokiacute (bond refund) pea ke fetulsquoutaki ki he potungāue Tenancy Services ke vakai lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe ala fai

ƨ Ko e hā e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe hiki atu ha taha lsquoo e kau nofo totongi

lsquoI he taimiacute nilsquoihi lsquoe lava ke hiki atu ha taha lsquoi he kau nofo totongi ne nau lsquoosi fakamolsquooni kotoa lsquoi he tohi aleapau kae kei nofo atu pē lsquoa e nilsquoihi Kapau lsquoe tali lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava pe ke halsquou lsquoa e tokotaha hiki maiacute lsquoo hoko atu lsquoaki lsquoa e lsquoinasi lsquoo e tokotaha kuo hiki atuacute Kapau lsquoe fai eni pea kuo pau ke mou fakahā mai lsquoaki ha fakamolsquooni lsquoa e lenilootiacute tokotaha lsquoe hikiacute pea mo e tokotaha te ne fetongi maiacute lsquoi he foomu ko e ldquochange of tenant bond formrdquo pea lsquoomai

lsquoE lsquoikai ke liliu heni lsquoa e tohi aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke toe falsquou ha tohi aleapau folsquoou ke fakakau ai lsquoa e tokotaha hiki folsquoou atu

MOVERS

MOVERS

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

24

Ko e ngaahi melsquoa kehe fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute

ƨ Ko e lenilootiacute lsquoe mavahe atu lsquoo laka hake he lsquoaho lsquoe 21

Kapau lsquoe mavahe atu mei Nulsquousila lsquoa e lenilootiacute lsquoo laka hake he lsquoaho hokohoko lsquoe 21 pea kuo pau ke ne fokotulsquou hano fakafofonga ke ne tokangalsquoi lsquoa e nofolsquoanga he taimi koia Kuo pau ke fakahā lsquoe he lenilooti ke lsquoilo lsquoe he tokotaha nofo totongi pea mo e Tenancy Services (kapau nalsquoe lsquoosi totongi ha pooni) lsquoa e feitulsquou ke fai ha fetulsquoutaki ki hono fakafofonga

Ko hono fakatau atu ha lsquoapi nofo totongi ƨ lsquoE fiemalsquou ke tala lsquoe he lenilootiacute ki he

tokotaha nofo totongiacute lsquooku ne fakatau atu lsquoa e lsquoapi

lsquoIo kuo pau ke nau tala ki he tokotaha nofo totongiacute pea mo ha taha pē lsquooku fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute lsquoi ha tohi ke nau lsquoilo lsquooku ne feinga ke fakatau atu

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e lenilootiacute ke lsquoomai lsquoa e kakai lsquooku nau fie fakatau ke nau sio mo vakailsquoi lsquoa e nofolsquoanga lsquoi ha loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea ke lsquooua nalsquoa fakafaingatalsquoalsquoialsquoi lsquoo lsquoikai ha lsquouhinga lelei ki ai

lsquoI hono fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga kuopau ke fakahā lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ki he tokotaha nofo totongiacute a e tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapi pea mo e lsquoaho te nau hoko ai ko e lenilooti Kuo pau ke fakahā lsquoe he tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapiacute ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa hono hingoa feitulsquou pe founga ke fai lsquoaki ha fetulsquoutaki pea mo e founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi nofo lsquoo hangē ko e fika lsquoo ha lsquoakauni lsquoi he pangikē lsquoI hono fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute ko e mafai lsquoo e lenilootiacute ki he pooni lsquoe hiki ia ki he lenilootiacute folsquoouacute Kapau lsquooku fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ke totongi

ange ha konga lsquoo e pooniacute pea lsquooku tonu ke fai lsquoeni kimulsquoa he lsquoaho lsquooku fakalsquoosi ai lsquoa e fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute (pe ko e lsquoaho lsquoe malsquou ai ndash possession date - lsquoe he tokotaha fakatau lsquoo kapau lsquoe hoko ia kimulsquoa)

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke lsquoilo lsquoe he Tenancy Services

Kapau lsquooku mau tauhi ha pooni pea lsquooku totonu ke nau lsquoilo pe lsquooku lsquoi ai ha lenilootiacute folsquoou Kuo pau ke fakafonu lsquoe he lenilooti motulsquoa pea mo e lenilootiacute folsquoouacute lsquoo na fakamolsquooni lsquoi he foomu lsquochange of landlordagentlsquo Te mau hikilsquoi leva lsquoa e hingoa lsquoo e lenilootiacute folsquoou lsquoi he lekooti lsquoo e ngaahi pooni te mau tauhiacute

ƨ lsquoOku lsquoi ai ha ngaahi lao makehe ki ha fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ko ha koloa kuo puke lsquoo fakatau atu (mortgagee sales)

lsquoI ha hiki mai ha tokotaha folsquoou pe ko ha puke fakalao lsquoo e lsquoapiacute ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatau (mortgagee) ke ne hoko atu lsquoa e aleapau nofo totongi te ne malsquou lsquoa e mafai tatau mo ha lenilooti lsquoi he lao Residential Tenancies Act Kapau ko e aleapau ko e ldquofixed-termrdquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e kautaha nalsquoa nau fakatau pe ko e pangike ke nau fai lsquoa e ngaahi fakatokanga angamaheni mo ha aleapau ldquoperiodic tenancyrdquo ka lsquoe lsquoi ai pē lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe kilsquoi kehe ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fakangata ha aleapau founga ldquofixed-term tenancyrdquo lsquoo hangē hano fakangata ha lsquoo ha ldquoperiodic tenancyrdquo lsquoo kapau lsquoe liliu lsquoa e lsquoapi lsquoo malsquou ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatauacute pea kuo nau fiemalsquou ke nau toe fakatau atu (mortgagee possession) lsquoE lsquoikai ha liliu ia ki he ngaahi totonu lsquoa e lenilooti folsquoouacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 25

ƨ lsquoE lava ke malsquou ha tokoni mei he Tenancy Services lsquoi ha fekihiaki lsquoa e kau nofo totongi (flatmates)

lsquoIkai lsquoe lsquoikai lava ke mau tokoni Te mau toki lava pe ke tokoni lsquoi ha ngaahi faingatalsquoalsquoia he vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongiacute Kaekehe manatulsquoi kapau te ke lsquoalu lsquoo nofo totongi fakataha mo ha nilsquoihi pea mou fakamolsquooni fakakātoa lsquoi he tohi aleapauacute te mou kau kotoa lsquoi he ngaahi fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he tohi aleapauacute lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi lsquoe ha taha lsquoa hono lsquoinasi he totongi nofo pe ko halsquoa ne maumaulsquoi ha melsquoa lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ia ke totongi ia lsquoe ha nilsquoihi pe ko e kotoa lsquoo e kau nofo totongiacute neongo pe ko hai nalsquoa ne fai lsquoa e maumau lsquoE lava lsquoo malsquou atu ha ngaahi falelsquoi lsquoi ha hoko ha makuku lsquoa e kau nofo totongiacute mei he Community Law Centres Citizens Advice Bureaux pea mo e valsquoa falelsquoi malsquoae fānau ako he ngaahi akolsquoanga (lsquounivesiti mo e ngaahi akolsquoanag pehe)

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakafisingarsquoi ha taha meiacute harsquoaacute ne nofo totongi

lsquoOku lsquoikai tali ke makatulsquounga lsquoi hono lsquooange lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fale nofolsquoanga pe ko hano fakaloloa atu ha aleapau nofo totongi ki ha taha koelsquouhi ko hono tulsquounga fakamali (marital status) tangata pe fefine talsquou motulsquoa lotu lsquooku kau ki ai pe ko hono lanu (matakali) lsquoE lsquoikai ngofua ke talsquoetali lsquoe he lenilootiacute ha taha koelsquouhi lsquooku lsquoikai halsquoane ngāue pe lsquooku toho penefiti Kapau lsquoe hoko ha melsquoa pehe ni lsquoe lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal pe ko e ū Human Rights Commission koelsquouhi ko e fakafaikehekehelsquoi (discrimination) eni lsquooku lsquoikai ke ngofua ke fai

Ko e hā lsquoa e Service Tenancy Ko e service tenancy ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga lsquoo e ngāuelsquoanga lsquooku ngāue aiacute lsquoo fakatatau ki he lsquoene aleapau pe ko e ngaahi fiemalsquou lsquoa e ngāuelsquoanga pe kautaha lsquooku ngāue ai lsquoOku kau lsquoa e falsquoahinga aleapau nofo totongi kolsquoeniacute lsquoi he tulsquoutulsquouni lsquoa e lao Residential Tenancies Act ka lsquooku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ki he totongi kimulsquoa (rent in advance) pea mo hono fakangata lsquoo e aleapauacute

ƨ Ko e totongi nofo

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe lsquoi hono tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole ki he nofo totongi mei he vahe lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute lsquooku ngāue ia malsquoae lenilootiacute) lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ke fakaleleilsquoi ha melsquoa mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

ƨ Ko e ngaahi taimi lsquoo e fakatokanga

Kapau lsquoe lsquoosi pe lsquoe malsquou ha fakatokanga lsquoe fakangata lsquoa e aleapau ngāue lsquoe fiemalsquou ke fai lsquoe he ngāuelsquoanga pe ko e tokotaha ngāue (employee) ha fuofua fakatokanga lsquoaki ha uike lsquoe 2 lsquoe lsquoosi ai pea mo e nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai ngofua ke fuofua lsquoosi lsquoa e aleapau nofo totongiacute ia kimulsquoa pea toki lsquoosi lsquoa e aleapau ngāue lsquoE lava ke toe nounou ange lsquoa e taimi fakatokanga pehe ni lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga malsquoa ha tokotaha ngāue lsquoe fakangāuelsquoi koelsquouhi ko e mavahe atu lsquoa e tokotaha ngāue lsquooku nofo aiacute

rsaquo lsquoe pehe lsquoe he lenilootiacute lsquoe fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

Kapau lsquooku ke fie nofo totongi he founga ni ndash service tenancy lsquoe lava ke mau tānaki atu ha ngaahi fakahinohino pea mo ha falelsquoi

Koloa lilsquoaki lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe lsquoikai lava ke lsquoave kotoa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa lsquoene koloa pe ngalsquootolsquoota lsquoi halsquoa ne mavahe pe hiki lsquoOku lsquoi ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e lao ki he ngaahi melsquoa ke fai ki ha koloa lsquooku lilsquoaki

rsaquo lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke lsquoave pe tolsquoo lsquoo laku ha melsquoakai mo ha melsquoa lsquoe ala mafu pe maumau ka kuo pau ke ne fuofua feinga ke fai ha fetulsquoutaki mo e tokotaha nofo totongiacute ke fetukutuku lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoe lilsquoaki he nofolsquoanga

rsaquo Kapau lsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave pea kuopau ke feinga lsquoa e lenilootiacute ke fakamahulsquoingalsquoi lsquoa e koloa ni ke fakatau atu pea bull ke ne laku pe fakalsquoauha lsquoa e koloa ni lsquoo kapau lsquoe

lahi ange lsquoa hono totongi ke lsquoave lsquoo tauhiacute lsquoi hano tulsquouaki atu ke fakatau (tukukehe kapau ko ha ngaahi naunau pepa pe tohi ndash personal papers) lsquooku mahulsquoinga ki he tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

26

bull kapau lsquooku laka hake lsquoa e mahulsquoinga lsquoo e koloa lsquoi hano lsquoave lsquoo tauhi kuopau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e koloa lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou hifo he lsquoaho lsquoe 35 pea ne toki fakatau atu he founga angamaheni

rsaquo Kuo pau ke tauhi malu lsquoe he lenilooti ha ngaahi pepa pē tohi kuo tuku lsquoe he tokotaha nofo totongi Kapau ko ha ngaahi pepa pe tohi mahulsquoinga eni pea nalsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 35 lsquoe kei tauhi pe lsquoeni lsquoe he lenilootiacute pe ko hono lsquoave ki lsquoapi polisi Kapau lsquoe lsquoave eni ki he kau polisi pea kuo pau ke ne tauhi lsquoa hono laulsquoi tohi tali totongi

rsaquo lsquoE lava ke halsquou lsquoa e tokotaha totongi nofo lsquoo lsquoave lsquoa lsquoene koloa kimulsquoa pea toki laku pe fakatau atu lsquoe he lenilootiacute ka kuo pau ke ne totongi lsquoa e fakamole ki hono tauhi mo e alā melsquoa pehē

rsaquo lsquoE lava ke tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngaahi fakamole ki hono uta atu lsquoo tauhi pea mo hono tulsquouaki fakatau atu lsquoo e koloa lsquoi ha palsquoanga lsquoe malsquou mei hono fakatau atu Ko e toenga lsquoo e palsquoanga lsquoe totongi ia ki he Tenancy Services

rsaquo lsquoE lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke ne malsquou lsquoa e palsquoanga ko ia ke tāpuni lsquoaki halsquoa ne ngaahi fakamole pē ka ngaahi molsquoua ange kiate ia (lsquoo hangē ko e totongi nofo nalsquoe telsquoeki ai ke malsquou maumau pea mo ha fakamole ki hono fakamalsquoa lsquoa e nofolsquoanga)

rsaquo lsquoI ha falsquoahinga taimi pē lsquoe lava lsquoa e lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ki ha melsquoa ke fai ki he koloa ni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 27

Ngaahi fale nofo totongi pooti

lsquoOku lsquooatu heni lsquoa e ngaahi fakahinohino ki he totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongi he ngaahi nofolsquoanga totongi pooti (boarding houses) lsquoOku kehekehe lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni ki he nofo totongi pootiacute mei he ngaahi nofo totongi kehe

ƨ Ko e hā lsquoa e boarding house

Ko e fale nofolsquoanga lsquooku lsquoi ai ha loki nofolsquoanga lsquoe 1 pe toe lahi ange ai pea mo e ngaahi naunau ke ngāuelsquoaki kotoa lsquoe he kau nofo totongiacute pea lsquooku nofo ai pe fokotulsquou ke lava lsquoo nofo ai ha kau nofo totongi lsquoe toko 6 pe lahi ange ai he taimi tatau

Ko e aleapau nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquooku lsquouhinga ia ki ha nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquoe alsquou pe lsquooku fakahangahanga ke toe laka atu he lsquoaho lsquoe 28 Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe nofo ia lsquoi he feitulsquou ke lava lsquoo mohe ai pea ngofua ke ne ngāuelsquoaki lsquoa e ngaahi naunau lsquoo e fale lsquooku lsquoataa ke ngāuelsquoaki lsquoe he kau nofo totongi kehe

Totongi pooni lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ha pooni lsquooku alsquou lsquoa hono mahulsquoinga ki he totongi nofo uike lsquoe 4 pea kuo pau ke ne lsquooange ha laulsquoi tali totongi ki ai Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house lsquoa e pooni lsquoo fakahū ki he Tenancy Services kimulsquoa he lsquoaho lsquoe 23 hili hono malsquou tukukehe kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pe toe silsquoi hifo ai Kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pē silsquoi hifo ai pea lsquoikai ha lsquouhinga lelei lsquoi hono puke lsquoo lsquoikai ke fakafoki lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ke fakafoki ange lsquoa e pooni

Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo ngaahi fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni 0800 737 666

Ko e totongi nofo rsaquo Kuo pau ke fai lsquoa e totongi nofo lsquoi hono taimi

totonu

rsaquo lsquoE lava ke hiki hake lsquoe he lenilootiacute lsquoa e totongi nofo hili halsquoa ne fai ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 28 kimulsquoa

Aleapau nofo totongi Ko e ngaahi melsquoa lsquoeni ke toe tānaki atu ki he ngaahi fakamatala lsquooku ha atu he peesi 8 lsquoo pehē ni

rsaquo pe lsquoe alsquou lsquoa e fuoloa lsquoo e nofo totongi lsquoo lsquoaho lsquoe 28 pē lōloa ange

rsaquo ha fika telefoni lsquoe 1 lsquoo e lenilootiacute pe toe lahi ange ai

rsaquo ko e fika lsquoo e loki lsquooku nofolsquoi

rsaquo pe lsquooku toe lsquoi ai ha taha nofo totongi kehe he loki ko ia pea ko e toko fiha

rsaquo ko e ngaahi melsquoa lsquoe fai lsquoe he lenilootiacute malsquoae tokotaha nofo totongiacute lsquoa ia lsquooku lsquoosi fakakau lsquoi he totongi nofo (kapau lsquooku lsquoi ai ha melsquoa pehē)

rsaquo fakahinohino ki he melsquoa ke fai ka hoko ha vela

rsaquo ha fakamatala pe ko e nofo totongiacute ko ha joint tenancy (nofo fakatokolahi) pea kapau ko ia lsquoa e ngaahi hingoa lsquoo e kau nofo kehe lsquoi he loki pooti lsquooku lsquoi he malumalu lsquoo e aleapauacute

rsaquo pe ko e fale nofo totongi pootiacute lsquooku pulersquoi lsquoe ha taha kehe ange meiacute he lenilootiacute lsquoa e hingoa pea mo e tursquoasila fetursquoutaki (kau ki ai ha fika telefoni) lsquoo e tokotaha ko ia

Ngaahi tulsquoutulsquouni ki he anga lsquoo e nofo lsquoE ngofua ki he lenilootiacute ke ne falsquou ha ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pea mo e ngaahi melsquoa ke fai malsquoae kau nofo totongiacute

lsquoE lsquooange ha tatau ki he tokotaha nofo totongiacute pea kuopau ke fokotulsquou ia ha feitulsquou ke lava lsquoo lau kotoa he taimi kotoa pē Kuo pau ke fuofua fai ha fakatokanga lsquoa e lenilootiacute kimulsquoa lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 7 lsquoo ka liliu lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale

lsquoE lava ha tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fale boarding house lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni

rsaquo ke fakamahino lsquooku lsquoikai fakalao ha tulsquoutulsquouni lsquoa e lenilootiacute ki hono fakalele lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo ke tuku mavahe pe liliu ha tulsquoutulsquouni kuo fokotulsquou pea mo e founga lsquooku fakahoko lsquoaki

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

28

ƨ Loka ki he fale nofolsquoanga

Ko e lenilootiacute lsquoo ha boarding house kuopau ke ne

rsaquo fokotulsquou mo tokangalsquoi lsquooku lsquoi ai lsquoa e loka ki he fale nofolsquoanga koelsquouhi ke hao mo malu

rsaquo tokangalsquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo totongi ke nau hū ki honau loki takitaha fale mālōlō pea mo e fale kaukau lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo kehe lsquoo ngāuersquoaki lsquoa e ngaahi feitursquou mo e nāunau kehe lsquoi he ngaahi houa fakapotopoto kotoa pē

rsaquo fakahoko ki ha kau nofo totongiacute lsquoe uesia kinautolu lsquoi ha liliu pe fetongi lsquoo ha folsquoi loka

Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne feinga ke fetongi ha loka lsquoi he fale talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute

rsaquo kuopau ke ne fakafoki lsquoa e ngaahi ki kotoa pē ki he lenilootiacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute Ko e kau nofo totongi lsquoi ha fale nofo totongi pooti lsquooku nau fatongiarsquoaki lsquoa hono fetongi lsquoo e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau ko ha ngaahi kalasi mersquoa fakatokanga kohu motursquoa ange lsquoeni lsquooku lsquoi ai hano maka lsquooku ala fetongi Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoo e fale nofo totongi pootiacute

Totonu ke hū lsquoOku lsquoataa ki he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ke ne hū ki he fale nofolsquoanga lsquoi ha taimi pe

lsquoE toki lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki talsquoe fuofua fai ha fakatokanga (notice) lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau

rsaquo e tali pe loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa silsquoi pea toki hū (pea kapau ko e loki lsquooku nofo ai mo ha nilsquoihi kehe lsquoi ha malsquou ha ngofua mei ha taha pe lsquoo kinautolu) pe

rsaquo lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute lsquoo makatulsquounga he ngaahi melsquoa lsquooku lsquoosi mahino mai lsquoe lsquoi ai ha fakatulsquoutamaki lsquoe hoko ki he molsquoui pe ko e maumau ki he nofolsquoanga pea ke ne hū lsquoo fakaleleilsquoi lsquoa e melsquoa ko ia pe

rsaquo ko halsquoa ne hū ke fai ha ngāue nalsquoe lsquoosi felotoi mo e tokotaha nofo totongiacute ke fai kaekehe pe ko hono fai ialsquoo fakatatau ki he tohi aleapau pe ko e tulsquoutulsquouni ki he fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pe

rsaquo ko e fai lsquoo fakatatau ki he tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki hili lsquoa hono lsquooange to tohi fakatokanga he houa lsquoe 24 kimulsquoa ki he tokotaha lsquooku nofo he lokiacute pe ko e kotoa lsquoo kinautolu lsquooku nau nofo he lokiacute lsquoo kapau lsquooku nau nofo tokolahi lsquoO kau atu ki ai lsquoa

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau nalsquoe telsquoeki ai ke fai ha sivi lsquoo lsquoosi ha uike lsquoe 4

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi mavahe atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha maumaulsquoi lsquoo e lao ni lsquoi ha founga kehe

rsaquo ke sio ai ha taha lsquooku fie nofo totongi pe ko ha tokotaha lsquooku ne fie fakatau lsquoa e fale

rsaquo ke lava ai lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakakato lsquoa hono fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he lao ni

rsaquo ke vakailsquoi ha ngāue nalsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute pe nalsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fai

rsaquo ke sio lsquoi he loki ha tokotaha fakamahūlsquoinga lsquoapi (registered valuer) fakafofonga fakatau lsquoapi (real estate agent) pe ko ha lsquoinisipekita fale (building inspector) koelsquouhi ke falsquou lsquoaki halsquoa nau fakamatala

lsquoI he hū lsquoa e lenilootiacute ki he loki lsquoi ha fale nofo lsquoanga boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne ala ki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute tukukehe kapau ke fai kae lava lsquoa e melsquoa nalsquoe ngofua ai ke hū

rsaquo ke ne fai ia he founga tuha mo fakapotopoto

rsaquo lsquooua nalsquoe ne fakamanamana pe ke fakamalohilsquoi

rsaquo lsquooua nalsquoa nofo ke toe fuoloa ange he taimi nalsquoe fiemalsquou ke fakakakato ai lsquoa e fatongia lsquoi he loki

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 29

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi lsquoE lava ke fakangata eni lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoaki halsquoa ne fakatokanga ki he lenilootiacute he houa lsquoe 48 kimulsquoa

lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke ne fakangata ha totongi nofo lsquoo kapau

rsaquo lsquoi he taimi pe ko ia lsquoo kapau lsquoe fakatupu pe kounalsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hoko ai lsquoa e bull maumau lahi ki he nofolsquoanga pē

bull fakatupu ha fakatulsquoutāmaki ki ha kakai pe ko ha koloa pe

bull fulsquou fakahohalsquoasi lsquoa e toenga lsquoo e kau nofo he fale

rsaquo lsquoaki ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoo kapau bull lsquoe lsquoosi ha lsquoaho 10 mei hono fakatokanga ke

totongi lsquoa e totongi nofo kuo telsquoeki ai ke totongiacute

bull kuo ngāuelsquoaki pe fakangofua lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoa e nofolsquoanga ke fai lsquoaki ha maumaulao

bull lsquooku telsquoeki ai ke totongi kakato lsquoa e totongi nofo pea lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi lilsquoaki pe hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute hili lsquoi ha vakailsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lokiacute pea ne fetulsquoutaki pea mo e tokotaha nofo totongi

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e fakatokanga lsquoaho lsquoe 14 lsquoo kapau ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue (service tenancy)

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 28 lsquoi ha toe falsquoahinga melsquoa kehe ange

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

30

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

Ngaahi lea lsquoUhinga

Koloa lilsquoaki Koloa nalsquoe tuku lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga hili halsquoane mavahe mei ai Vakai ki he peesi 25 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

Ko e tulsquoasila lsquooku tohilsquoi ange lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fai ki ai ha fetulsquoutaki pe lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo alsquou ki ha taimi kuo lsquoosi fakangata ai lsquoa e aleapauacute Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ha tulsquoasila lsquoo ha lsquoapi pe ko e puha meili Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe fika misini fax

Totongi mei he pangikē Ko hono alealsquoi lsquoe ha taha ke tolsquoo malsquou pē ha palsquoanga mei he lsquoene lsquoakauni he pangikē ke totongi atu ki taha kehe

Fale nofo totongi pooti Ko ha fale nofolsquoanga lsquooku nofolsquoi lsquoe ha kakai nofo totongi pooti Vakai ki he peesi 27 ki hono fakamatalalsquoi lsquoo e taimi lsquoe ngāuelsquoaki ai lsquoa e lao

Foomu ke fakahū aki lsquoa e pooni

Ko ha foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke lsquoave lsquoaki lsquoa e totongi lsquoo e pooni ki he potungāue Tenancy Services

Foomu ki hono fakafoki lsquoo e pooni

Ko e foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakafoki lsquoaki lsquoa e pooni nalsquoe totongi ki he potungāue Tenancy Services hili ha hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

Koloa Ko e ngaahi koloa pe naunau lsquoa e lenilootiacute lsquoo hangē ko e puipui lsquoaisi pe misini fō pe ko ha melsquoa lsquooku lsquoikai ko ha konga tulsquou malsquou lsquoo e fale

Ko e totongi huhulsquoi Ko ha palsquoanga lsquooku totongi ki he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakaleleilsquoi lsquoaki ha mole me maumau

Fixed-term tenancy (Nofo Totongi Taimi Tursquoupau)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoo ngata meiacute he lsquoaho kuo fokotursquou pau lsquoi he aleapau nofo totongiacute lsquoa ia lsquoe arsquou ki ai kuo lsquootomētiki pē lsquoa e liliu ia lsquoa e aleapauacute lsquoo hoko ko ha periodic tenancy (nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata) tukukehe kapau kuo lsquoosi fai ha felotoi ki heni lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

Puke fakalao fakatahalsquoi pe ko ha nilsquoihi pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko lsquoi he aleapau nalsquoa nau fakamolsquooni kotoa ki ai

Ko e kau nofo totongi kotoa pe lsquoe lsquoasi honau hingoa lsquoi he tohi aleapau te nau vahevahe pe lsquoinasi kotoa lsquoi he ngaahi maumau lsquoe hoko lsquoi he tohi aleapau Vakai ki he peesi 9 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Ko ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke fai lsquoaki ha nofo totongi

Ko ha tokotaha lsquooku ne pisinisi lsquoaki lsquoa hono fakafofongalsquoi ke lava lsquoo fakahoko ha alepau ke fai ha nofo totongi lsquoE ala fakatātā lsquoaki ha tokotaha lsquooku ne pulelsquoi ha lsquoapi nofolsquoanga pe ko ha fakafofonga fakatau lsquoapi

Tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo

Ko e tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo lsquoo fakatatau mo e totongi lsquooku fai lsquoe ha nilsquoihi kehe lsquoi ha nofolsquoanga meimei tatau he feitulsquou meimei tatau

Fakatonutonu Ko ha fakataha pe fetelefonilsquoaki lsquoo ngāuelsquoaki ha tokotaha fakatonutonu ke ne fakaleleilsquoi ha vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

Fakatokanga ke fakaleleilsquoi lsquoOku toe lsquoiloa ia ko e fakatokanga lsquoaho hokohoko lsquoe 14 lsquooku lsquooange ki he tokotaha ke ne fakaleleilsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko

Periodic tenancy (Nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoi ha vaharsquoa taimi lsquooku lsquoikai tuhursquoi pau Kuo pau ke fakahā atu lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fakatokanga lsquoo lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kapau lsquooku nau fie fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 90 Kā neongo lsquoeniacute lsquoe lava ke nau lsquooatu ha fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 42 lsquoi ha ngaahi makatursquounga pau Vakai ki he peesi 7

Property inspection report (līpooti sivi lsquoo e lsquoapiacute)

Lēkooti tohi lsquoo e lsquoapiacute kuo fakafonu fakataha lsquoe ha lenilooti mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongiacute lsquoAonga ke fakakau ki ai ha ngaahi tā Vakai ki he peesi 9

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 31

Ngaahi lea lsquoUhinga

Fiemālie fakaekinautolu Totonu fakalao lsquoa e kau nofo totongiacute ke fakarsquoaparsquoaparsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoenau nofo nonga mo malu fakaekinautoluacute

Totongi nofo ke fai ki mulsquoa Ko ha totongi nofo lsquooku fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi mulsquoa he taimi nalsquoe toki totonu ke totongi ai (lsquoo lsquoikai ke toe laka hake he uike lsquoe 2) Ko hono fakatātā ka totongi ha uike lsquoe 2 lsquoe he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho 1 lsquoo Me lsquoa ia ko hono totongi ia lsquoo e nofo mei he lsquoaho 1 ki he lsquoaho 14 lsquoo Me lsquoE toki fiemalsquou lsquoa e totongi hono hoko lsquoi he lsquoaho 15 lsquoo Mē

Ko e tohi fakatokanga fakafepaki

Ko hono fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoa e aleapau koelsquouhi ko ha lāunga nalsquoa ne fai pe ko halsquoa ne feinga ke fai ha melsquoa lsquooku lsquoosi fakangofua lsquoe he lao ke ne fai

Nofo totongi Ko ha fakangofua lsquoe he tokotaha lsquooku lsquoalsquoana lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ke nofo ai ha taha kae fakahoko ha totongi nofo

Tokotaha fakamaau lsquoi ha fakatonutonu lsquoo ha aleapau nofo totongi

Ko ha tokotaha taulsquoatāina lsquoi he Tenancy Tribunal lsquooku ne tali ha ngaahi fakamatala mei he ongo tafalsquoaki lōua pea ne fai ha tulsquoutulsquouni aofangatuku

Aleapau nofo totongi Ko e tohi aleapau kuo lsquoosi fakamolsquooni ai lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa pea toki lava ke hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lsquoapi nofolsquoanga pea lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai

Ko e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi

Ko e sino lsquoo tatau pē mo ha fakamaaulsquoanga lsquooku ne fai tulsquoutulsquouni ki ha palopalema lsquooku hoko he vā lsquoo e tokotaha nofo totongiacute pea mo e lenilootiacute koelsquouhi ke lava lsquoo veteange

Tulsquoutulsquouni mei he Fakamaāulsquoanga Nofo Totongi

Ko ha tohi lsquooku fakamahino ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi kuopau ke muimui kātoa ki ai

Motulsquoa mo lsquoilelsquoila Ko e ngaahi melsquoa lsquooku hoko ki ha nofolsquoanga lsquoi hano nofolsquoi lsquoo hange ko e fakalsquoau ke motulsquoa lsquoa e kāpeti pe ko e lsquoilelsquoila lsquoa e vali lsquoo e holisi

Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi ha melsquoa nalsquoe maumau pe ko ha ngāue ke fai lsquoi he nofolsquoanga

Tohi fakatokanga Ko ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakahā ki ha taha lsquooku lsquoi ai lsquoa e melsquoa lsquooku hoko lsquoo hangē ko ha teu mavahe atu pe ko e hiki hake lsquoa e totongi nofo

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)

Page 17: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 17

Ko hono fakaleleilsquoi ha ngaahi melsquoa

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo tulsquoutulsquouni ki he tokotaha nofo totongiacute ke ne fakamalsquoa lsquoa e lsquoapi nofolsquoangaacute pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoa ne fai

Kapau nalsquoe pehē lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo fai ia pea ke tohi leva lsquoo fakahā ange lsquoe tukuatu lsquoa e lsquoaho lsquoe 14 ke fai ai lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo malsquou ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz Kapau lsquoe lsquoikai ke fakaleleilsquoi pe ngaahi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e maumauacute lsquoe lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke nau faitulsquoutulsquouni ke fai ia Kapau ko ha palopalema lsquoeni lsquooku fulsquou lahi fau lsquoe lava ke tulsquoutulsquouni lsquoe he Tribunal ke fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau lsquooku ne fiemalsquou ke fakaleleilsquoi lsquoe he lenilootiacute ha melsquoa

lsquoOku pehē lsquoe he lao kuo pau ke fakahoko lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoi he vave taha lsquoe ala lava lsquoo ka maumau ha mersquoa pe hoko ha palopalema Ko e founga lelei taha ke solova ai lsquoa e palopalema ko ha talanoa ki heni mo horsquoo lenilootiacute lsquoo vakai pe lsquoe lava ke mo kaungā fakahoko ha mersquoa ki heni

Kapau lsquoe lsquoikai ngāue lsquoeni lsquooatu ha lsquonotice of remedyrsquo (vaharsquoa taimi ke fai ai ha ngāue ki ai) lsquoo lsquooatu ai ha vaharsquoa taimi fakapotopoto ki he lenilootiacute ke fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema Ko ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquooku fakatefito ia lsquoi he mersquoa lsquooku fiemarsquou ke monomono lava ke marsquou lsquoa e ngaahi kongokonga vaharsquoa taimi ke fakahoko ai ha lsquoeke totongi malursquoi (kapau lsquooku kaunga atu lsquoeni) pea mo e taimi lsquoatā lsquoo e kau ngāue lsquoi he tafarsquoaki ko ia ke fakahoko lsquoa e ngāue (kapau lsquoe fiemarsquou) lsquoOku totonu ke fakakaukau lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he ngaahi mersquoa ko lsquoeniacute pea mo e fakavavevave lsquoo e fiemarsquouacute lsquoi he taimi lsquooku nau fakakaukaursquoi ai lsquoa e vaharsquoa taimi ke tuku atu ki he lenilootiacute ke fakahoko ai lsquoa e ngāue lsquoE lava ke lsquoi ai ha

solovarsquoanga fakataimi kae lsquooua leva kuo lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakaukaursquoi lsquoa e ngaahi mersquoa ke fakahoko

Kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngāue pea solova lsquoa e palopalema lsquoe lava leva lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoo tohi kole ki he Tenancy Tribunal ke marsquou mai ha work order (tursquoutursquouni ki ha ngāue ke fakahoko) lsquoo lsquoi ai ha forsquoi fili ke ngāuersquoaki lsquoa e totongi nofo ke fakahokorsquoaki lsquoa e ngāue kapau lsquoe lsquoikai fakahoko lsquoeni lsquoe he lenilootiacute Kapau lsquoe fakarsquoamu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoa e aleapau nofo totongiacute lsquoo hangē kapau lsquookuacute ne lsquoi he malumalu lsquoo ha nofo totongi fixed-term (taimi tursquoupau) kuo pau ke lsquooatu lsquoi he tohi lsquonotice of remedyrsquo ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi fakapotopoto lsquoa ia lsquoe lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho hokohoko lsquoe 14 ke ne fakaleleirsquoi ai lsquoa e palopalema lsquoI he ngaahi taimi lsquoe nirsquoihi lsquoe ala fakapotopoto ke lsquooatu ki he lenilootiacute ha vaharsquoa taimi lsquooku laka hake lsquoi he lsquoaho lsquoe 14

Kuo pau ke ke fakarsquoatā ha taimi fersquounga ki he ngaahi fakahoko fatongia lsquoo hangē ko hano lī meili pe lsquoīmeili atu lsquoo e tohi fanongonongo lsquoOku marsquou atu ha fakamatala lahi ange pea mo ha tatau lsquoo e rsquo14 day notice to remedyrsquo lsquoi he lsquoemau uepisaitiacute lsquoi he wwwtenancygovtnz lsquoa ia lsquookuacute ne toe fakamarsquoalarsquoala atu foki lsquoi ai lsquoa e ngaahi taimi ki he fakahoko fatongia

ƨ Ko e hā ha melsquoa ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute kapau ko e ngāue ni lsquooku fulsquou fiemalsquou ke fai fakavavevave

Kapau ko e melsquoa ni lsquoe ala lavea pe hoko ai ha fakatulsquoutāmaki ki ha taha pe maumau kehe kuo pauke fakahoko ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute Kapau lsquoe lsquoikai malsquou lsquoa e lenilootiacute ke tala ki ai pea lsquoe lava ke fai lsquoa e fakaleleilsquoiacute pe ngaahi ia lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoE lava ke nau lsquoekelsquoi ki he lenilootiacute ke ne totongi fakafoki lsquoa e fakamole nalsquoe faiacute Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi ia lsquoe he lenilootiacute pea lsquoe lava ke kole tokoni lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

18

ƨ lsquoE lava ke tuli pe kapusi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e tokotaha nofo totongiacute koelsquouhi ko lsquoene lāunga

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe fakahā lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ke mavahe koelsquouhi ko ha lāungalsquoi lsquoa e lenilootiacute pe ko hano fakahā ki he valsquoa ngāue Tenancy Services ha melsquoa kuo hoko lsquoOku ala ui ia ko e retailatory notice pe ko e tohi fakatokanga fakafepaki (koelsquouhi ko e lāunga) lsquoOku hā lsquoi he lao lsquooku lsquoikai ngofua ki he lenilootiacute ke ne fai ha fakafepaki (retaliatory notice) pehē lsquoE lava ke fakahā lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal kapau lsquooku ne tui kuo fai lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga fakafepaki lsquoE vakailsquoi leva lsquoe he Tenancy Tribunal pe ko e fakatokanga ni nalsquoe fai fakalao ia lsquoo makatulsquounga he lsquouhinga totonu) pe te nau fakatalsquoelsquoaongalsquoi lsquoa e fakatokanga ni

ƨ lsquoE lava fēfē ke tokoni atu lsquoa e valsquoa Tenancy Services ke fakalelei lsquoi ha ngaahi fehaalaaki

Ko e melsquoa ke fuofua faiacute ke fai ha femahinolsquoaki mo ha fetalanoalsquoaki fekaulsquoaki mo e melsquoa nalsquoe hoko Taimi lahi ko e ngaahi melsquoa ni nalsquoe tupu pē ia mei he fetalsquoemahinolsquoaki pe ko ha fehaalaaki Vakai ki he ngaahi fakahinohino lsquooku lsquooatu lsquoi he lsquoemau uepisaiti ki he ngaahi founga kehekehe ke mo lava ai lsquoo vetelsquoaki lsquoa e ngaahi faingatalsquoalsquoia lsquoi homo vaa

Kimulsquoa pea ke toki lea ki holsquoo lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo Fakapapaulsquoi lsquooku lsquoosi mahino lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku ke tokanga pe hohalsquoa ki ai lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe toe mahino ange ki he tokotaha koia lsquoa e melsquoa ni lsquoo kapau te ke hikilsquoi pe tohilsquoi hifo

rsaquo Mateuteu ke ke fakahā ange pe koe ha halsquoo fokotulsquou ke lava ai lsquoo tolona lsquoa e palopalema Fakamatalalsquoi ke mahūlsquoinga mālie mo mahino lsquoa e palopalema pea lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke fai lsquoaki hano fakaleleilsquoi

rsaquo lsquoE lava ke ke tohi pe fakahoko ha fakatokanga (Notice to remedy) lsquooku lsquoi ai lsquoa e fakaleleilsquoi lsquooku fiemalsquou ke fakahoko Ko e tohi fakatokanga (Notice to remedy) lsquoe tukuatu ai ha lsquoaho lsquoe 14 ki he tokotaha ko ia ke ne fai e fakalelei lsquoOku lsquoi ai ha tatau lsquoo e ngaahi tohi fakatokanga pehē ke ke falsquoifalsquoitaki ki ai lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

ƨ Founga Fakalelei Fakavavevave (FastTrack Resolution)

Ko e founga fakaleleilsquoi fakavavevave eni mo lava ke felotoi ai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo hili ha fetalsquoemahinolsquoaki lsquoi ha ngaahi melsquoa lsquoo hangē ko e tōmui lsquoo ha totongi nofo pē ko ha ngaahi molsquoua ke totongi (lsquoo hangē ko e totongi tukuhau vai pē water rates) lsquoOku ne fakalsquoailsquoai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha nofo totongi ke na lava pē lsquoo fai ha femahinolsquoaki pē felotoi pea ke na lototaha ke fai ha tulsquoutulsquouni lsquoe ha tokotaha fakatonutonu (mediator) lsquoo lsquoikai ke toe fiemalsquou ke na fakataha lsquoo fai ha fefakatonutonulsquoaki

Ko e Fakatonutonu Fakavavevave lsquooku tuha mo taau ia lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha felotoi pea ke fakahoko ia ko ha tohi tulsquoutulsquouni mei ha tokotaha fakatonutonu (mediatorlsquos order)

rsaquo ko e felotoi ni lsquooku faingofua mo mahino lsquoaupito ki he lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo pe

rsaquo nalsquoe lsquoosi lsquoi ai lsquoa e talanoa felotoi pē ia kimulsquoa pea iku lsquoo kei hoko atu pē lsquoa e faingatalsquoalsquoia pea toe lava lsquoo fai ha felotoi folsquoou ki ai

lsquoOku lava ke toe fakaikiiki atu eni lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnzdisputesfasttrackshyresolution

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai ke mo felotoi lsquoe lava ke mo ōmai ke tau fakatonutonu (mediation)

Kumi tokoni mai kia kimautolu lsquoaki halsquoo kole ki he Tenancy Tribunal Ko e totongi lsquoo ha tohi kole ko e $2044 lsquoI hono malsquou lsquoo holsquoo tohi kole te mau teuteu leva ke fai lsquoa e fakatonutonuacute

Ko e founga fakatonutonuacute (mediation) lsquooku fai lsquoaki ia ha lsquooatu ha faingamālie ke mo fakataha lsquoo alealsquoi lsquoa e melsquoa nalsquoe hoko pea mo felotoi he melsquoa ke fakaleleilsquoi lsquoakiacute pea ke tokonilsquoi kimoua lsquoe ha tokotaha fai fakatonutonu (mediator) lsquoE tokoni lsquoa e tokotaha fakatonutonu ke fakamahino atu a e ngaahi melsquoa lsquooku fai ai lsquoa e talsquoefiemālie pea ke feinga ke alsquou ki ha felotoi

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 19

ƨ lsquoOku fēfē lsquoa e founga lsquoo e fakatonutonuacute

lsquoE lava lsquoo fai eni lsquoi ha fetelefonilsquoaki pe ko ha femātaaki lsquoOku maheni lsquoaupito lsquoa e kau fai fakatonutonuacute mo e ngaahi melsquoa fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute ka lsquooku lsquoe lsquoikai ke nau kau ki ha tafalsquoaki pea lsquoe lsquoikai ke nau fai tulsquoutulsquouni atu lsquoOku fakapulipuli pea lsquooku tuku atu ke mo felotoi mo e tafalsquoaki lsquoe taha ki he melsquoa ke faiacute mo hoko atu ki ai lsquoOku kehe lsquoa e founga fakatonutonu kolsquoeniacute me he Tenancy Tribunal lsquoa ia lsquooku hanga lsquoe he fai fakatonutonu ai lsquoo fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni pea te ne fakahā atu lsquoa e melsquoa ke mo fai

ƨ Kapau te mo felotoi ki hono ikulsquoangaacute

Ko e felotoi koia lsquooku fai lsquoi he founga fakatonutonu kolsquoeniacute lsquooku fakalao ia pea lsquoe fiemalsquou ke talangofua ki ai lsquoE lsquoasi pe lsquoi he alea mo e felotoi ni lsquoa e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe maumaulsquoi Kapau lsquoe fiemalsquou ke lsquoi ai ha mafai ke fakahoko pea mo fakamālohilsquoi ke fakahoko lsquoe lsquoave ia ke taalsquoi ai lsquoa e sitapa pea silalsquoi ia lsquoe he Tenancy Tribunal

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala fai ha felotoi ki ai

lsquoOku lahi lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala faiacute ka ko e konga lahi ko e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo e ngaahi totonu ke kei hoko atu lsquoa e nofo lsquoi he fale nofolsquoanga (possession) ngaahi melsquoa fakapalsquoanga pea mo ha ngāue ke fai lsquoE lava ke fai kotoa ia lsquoi ha fakatonutonu (mediation) pe ko e tulsquoutulsquouni mei he Tribunal

ƨ Ko e tulsquoutulsquouni ke hoko atu pe fakangata

Kapau lsquoe fulsquou maumaulsquoi mamafa lsquoe ha tokotaha lsquoa e aleapau nofo totongiacute pe ko e lao ni lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke tulsquoutulsquouni ke fakangata lsquoa e aleapauacute lsquoE lava ke hoko lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo lsquooku tōmui lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 21 lsquoa lsquoene totongi nofo (lsquoo kau ai lsquoa e lsquoaho ko ia ne fai ai ha tohi kole ki he Tribunal)

rsaquo kuo ne fakahoko ha maumau lahi pe fakamanamana te ne fai ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

rsaquo kuo ne lsquoosi taalsquoi pe fakamanamana ke ne taalsquoi lsquoa e tokotaha lsquooku holsquoona lsquoa e lsquoapiacute lenilootiacute pe ko e fāmili lsquoo e lenilootiacute pe ko hano fakafofonga pe

ko ha nilsquoihi kehe lsquooku nau nofo totongi pe ko e kaungālsquoapi (pe ko halsquoa ne kouna ha nilsquoihi ke nau fai pehē)

rsaquo lsquooku ne maumaulsquoi lsquoa e aleapauacute lsquoi ha ngaahi founga kehe (lsquoo hangē ko hano lsquooatu lsquoe he lenilooti ki ai ha fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo pea lsquoikai ke ne fai ki ai) pea lsquooku tui lsquoa e Tribunal ia lsquoe lsquoikai ke taau ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute Kapau ko e palopalema ni lsquoe lava ke fakaleleilsquoi lsquoe lava ke lsquoave ha tohi fakatokanga (notice to remedy) lsquoo lsquooange ha lsquoaho lsquoe 14 ke fakaleleilsquoi pea ke fuofua fai eni pea toki lava ke fai ha kole ki he Tenancy Tribunal ke fakangata

ƨ Tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo ha palsquoanga

Ko e tulsquoutulsquouni eni ki he lenilootiacute pe tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha palsquoanga ki he tokotaha ko e lsquoE lava lsquoeni lsquoo kapau

rsaquo lsquooku molsquoua lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ko e nounou lsquoo lsquoene totongi nofo pe nalsquoa ne totongi lsquoo mahulu hake lsquoi he totongi totonuacute

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha maumau ngāue fakamalsquoa ngaahi ngoue pe lsquoave ha veve

rsaquo lsquooku fiemalsquou ke totongi fakafoki lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ha fakamole ki he ngaahi ngāue nalsquoe fiemalsquou ke fai fakavavevave

rsaquo ke totongi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha palsquoanga ko e tautea koelsquouhi ko e maumaulsquoi lsquoo e lao

rsaquo ke totongi huhulsquoi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha mole nalsquoe hoko koelsquouhi ko ha koloa nalsquoe mole pe ko ha melsquoangāue nalsquoe lsquoikai ke sai koelsquouhi nalsquoe lsquoikai ke tauhi pe monomono pe fakaleleilsquoi

ƨ Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni eni ki ha taha ke ne fakaleleilsquoi ha melsquoa koelsquouhi nalsquoe maumau pe lsquoikai toe ngāue Kapau lsquooku felāversquoi lsquoa e tursquoutursquouniacute mo ha kaveinga lsquookuacute ne uesia lsquoa e morsquoui leleiacute pea mo e malu mo hao lsquoe lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquopay outrsquo (totongi lsquoi tursquoa) lsquoene tokotahakau nofo totongiacute ke fakafetongirsquoaki harsquoa ne fakahoko lsquoa e tursquoutursquouniacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tursquoutursquouni lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ke ne fakahoko ha ngāue lsquoi ha lsquoaho tursquoupau pea lsquoikai ke fakahoko lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

20

lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakahoko lsquoa e ngāue ki he mahursquoinga lsquooku hā lsquoi he tursquoutursquouniacute pea lau lsquoa e fakamole ko ha morsquoua totongi nofo

ƨ Ngaahi tulsquoutulsquouni kehe

lsquoE lava lsquoe ha tulsquoutulsquouni lsquoo toe fakamahino lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoo kapau lsquoe lsquoikai ke talangofua ha taha ki he tulsquoutulsquouni koia Pea lsquooku lsquoi he falsquoahi lsquoe taha ke nau fakahā pe lsquooku nau fiemalsquou ke fakahoko ia Ko e fakatātā eni ndash ko ha tulsquoutulsquouni ki he lenilootiacute ke ne fakafoki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea kapau lsquoe lsquoikai pea ke ne totongi ha palsquoanga

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai fai ha felotoi lsquoi ha fakatonutonu (mediation)

lsquoE lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal ke nau fakamaaulsquoi lsquoa e melsquoa ni Ko e Tribunal ko e founga fakatonutonu ia lsquooku fakamātoato mo toe mamalu ange Ko e Tribunal ko e valsquoa ngāue ia lsquoo e potungāue lsquoo e ngaahi fakamaaulsquoanga (Ministry of Justice) pea lsquoe lsquoi ai ha tokotaha fakamaau ai ke fanongo ki he fakamatala lsquoa e ongo tafalsquoakiacute kau fakamolsquooni pea ne vakailsquoi lsquoa e ngaahi fakamolsquooni lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute toki fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni lsquoE lava ke fai lsquoe he Tenancy Tribunal ia ha tulsquoutulsquouni felāvelsquoi mo koe neongo pe te ke lsquoalu ki hono ui lsquoo e fakatonutonu pe lsquoikai lsquoOku hiki lsquoe he tokotaha fakamaauacute lsquoa lsquoene tulsquoutulsquouni lsquoa ia ko e tulsquoutulsquouni ia lsquoa e Tribunal Ko e tulsquoutulsquouni lsquoa e tokotaha fakamaauacute lsquooku hangē ia ha tulsquoutulsquouni lsquoa e fakamaaulsquoanga ndash lsquoe lsquoave lsquoa hono tatau ki he ongo falsquoahi lōua pea kuopau ke na talangofua ki ai

lsquoOku lsquoatā foki lsquoa e fakamaaulsquoanga ni ki he kakai ke nau fanongo he ngaahi fakatonutonuacute lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoo lsquoave ha kakai ke nau poupou mo felsquoao ka lsquoi he taimi lahi lsquooku lsquoikai ke tali ke ngāuelsquoaki ha loea ke ne fakahoko holsquoo tafalsquoaki Kaekehe lsquoe lava ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoi he ngaahi fakatonutonu e nilsquoihi lsquoo kau ai lsquoa e ngaahi melsquoa ni

rsaquo ko e vātamaki ni lsquooku laka hake lsquoi he $6000

rsaquo tali lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ke ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo kuo tali lsquoo fakangofua kinautolu lsquoe he Tribunal

lsquoE lava ke fakangofua lsquoe he Tribunal ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoo kapau

COURT

rsaquo lsquooku fulsquou fihi mo faingatalsquoa lsquoa e melsquoa lsquooku hoko

rsaquo lsquooku mo fulsquou faikehekehe lahi lsquoaupito mo e tafalsquoaki lsquoe taha lsquoo faingatalsquoa ange ai ke ke fakahoko lelei lsquoa holsquoo fakamatala

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava lsquoe ha taha lsquooku lsquoikai ko ha loea ke ne fakafofongalsquoi koe Kapau lsquooku ke pehē lsquooku totonu ke fai ia pea ke fetulsquoutaki mai kiate kimautolu kimulsquoa pea toki fai lsquoa e fakatonutonu lsquoi he Tribunal

ƨ lsquoE lava fēfē keu kounalsquoi lsquoa e falsquoahi lsquoe tahaacute ke ne talangofua ki he tulsquoutulsquouni nalsquoe lsquoosi fai

Kapau lsquookuacute ke marsquou ha tursquoutursquouni lsquoa e fakatonutonuacute (Mediatorrsquos order) kuo lsquoosi silarsquoi pe ko ha tursquoutursquouni lsquoa e Tenancy Tribunal lsquoe lava ke ke kole ki he varsquoa Collections ndash Ministry of Justice ke ne lsquoeke lsquoa e morsquoua ni Ko e ngaahi tohi kole Civil Enforcement kotoa pē lsquoe lava ke lsquoave ia ki he tursquoasila lsquoi lalo pe lsquoe faile ia lsquoi ha taha lsquoo e ngaahi District Court of New Zealand (Fakamaaursquoanga Fakavahe lsquoa Nursquou Sila)

Ministry of Justice Central Processing Unit SX10042 Wellington

lsquoE lava ke ke marsquou atu meiate kimautolu ha fakamatala lahi ange felāversquoi mo hono tānaki lsquoo ha morsquoua Vakai ki he wwwtenancygovtnz

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 21

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kimulsquoa lsquoi he lsquoaho lsquooku loto ke mavahe ai

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he lenilootiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa Kaekehe lsquoe lava lsquoe he lenilooti ke fai halsquoa ne fakatokanga lsquoaho lsquoe 42 lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e nofolsquoanga ni lsquoe he tokotaha lsquooku holsquoona pe ko hono fāmiliacute ke nau hiki mai lsquoo nofolsquoi ia ko honau lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo kuo lsquoosi fakatau atu lsquoa e lsquoapiacute pea kuo lsquoosi fakakakato lsquoa e alea fakatau pea fiemalsquou lsquoe he tokotaha nalsquoa ne fakatauacute ke fakalsquoatā lsquoo lsquooua lsquoe toe nofo ha taha ai

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ke hiki ki ai halsquoa ne kau ngāue totongi (pea lsquooku lsquoosi hā pe lsquoi he aleapau nofo totongi lsquooku ngāuelsquoaki pe lsquoe ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ki ai)

lsquoE fakapotopoto ke tauhi ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga lsquoI holsquoo lsquoave halsquoo tohi fakatokanga lsquooku ke loto ke fakangata lsquoa e aleapauacute kuo pau ke

rsaquo fai ia lsquoaki ha tohi

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoa e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi nofo totongiacute

rsaquo fakahā ke mahino lsquoa e lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai

rsaquo fakamolsquooni he tohi

Kapau lsquooku nounou hifo he lsquoaho lsquoe 90 lsquoa hono lsquooatu lsquoo e fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke fakamahino lsquoa e lsquouhinga lsquooku nounou aiacute

ƨ lsquoE fēfē kapau lsquooku fie hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia kimulsquoa pea lsquoosi lsquoa e aleapauacute

Kapau lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga ke fakangata lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe ngofua ke nofo lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoi he aleapauacute Ka lsquoo kapau lsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia ke mavahe kimulsquoa ai lsquoe kei fiemalsquou pē ke fai halsquoa ne tohi fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 ki he lenilootiacute

lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe sai pe ki he lenilootiacute ke hiki ki mulsquoa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ka kuo pau ke na felotoi lōua ki ai lsquoi ha tohi

ƨ lsquoE lava ke fakangata ha fixed term tenancy kimulsquoa he taimi nalsquoe tonu ke toki lsquoosi ki ai

lsquoE lsquoikai lava ke fakangata ha aleapau nofo totongi fixed-term kaelsquooua kuo felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha toki tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal pea lsquoe lava ke fai ia Ko e lsquoaho ke fakangata ai lsquooku lsquoosi lsquoasi pe ia he tohi aleapau

lsquoE ala lava lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoo fai ha tulsquoutulsquouni ke fakangata vave ha aleapau fixed term lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha fulsquou maumaulsquoi lahi lsquoo e aleapauacute

rsaquo kuo malsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoe hiki lsquoa e totongi nofo koelsquouhi ko ha ngaahi melsquoa nalsquoe lsquoikai halsquoa ne lsquoilo lsquoe hoko pea ko ha hiki eni lsquooku fulsquou lahi lsquoo ala hoko ai ha faingatalsquoalsquoia lahi pe

rsaquo ko e aleapauacute nalsquoe makatulsquounga ia lsquoi he ngaahi tulsquoutulsquouni fakakautaha (body corporate operational rules) lsquoa kinautolu lsquooku lesisita ai lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga lsquoo fakatatau ki he lao Unit Titles Act 2010 pea lsquoi ha liliu ki he ngaahi tulsquoutulsquouni koia lsquoe lsquoikai fakapotopoto ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute pe

rsaquo Kuo hoko ha ngaahi melsquoa talsquoelsquoamanekina ki he lenilooti pē ko e tokotaha totongi nofo lsquoo ala hoko ai ha fulsquou faingatalsquoalsquoia lahi

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

22

ƨ Koe hā lsquoa e founga totonu ke lsquoave lsquoaki lsquoa e tohi fakatokanga

lsquoOku totonu ke lsquoave lsquoa e tohi fakatokanga ki he tulsquoasila (address for service) nalsquoe lsquoosi fakamahino atu ke fai lsquoa e ngaahi fetulsquoutaki fakalao ki ai Ko e tulsquoasila eni lsquoo ha lsquoapi puha meili he Positi lsquoOfisi lsquoimeili pe fika lsquoo ha misini fax

Kapau lsquoe lava ke ke lsquoave hangatonu lsquoa e tohi fakatokanga ni ki he nima lsquoo e tokotaha koia lsquoe lau eni kuo ke lsquoosi fakakakato lsquoa hono tufa atu

Koelsquouhi ke fakapapaulsquoi lsquooku lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke malsquou ai lsquoa e tohi fakatokanga lsquoe he tokotaha koia lsquooku pehē lsquoe he lao tukukehe ka malsquou ha fakamolsquooni ke fakalsquoikailsquoi lsquoaki kuo pau ke

rsaquo tuku atu ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 kapau nalsquoe lsquoave lsquoa e fakatokanga he meili

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 2 kapau nalsquoa ke lsquoave lsquoa e tohiacute lsquoo tuku lsquoi he puha tohi lsquoi honau tulsquoasila pe lsquoi he matapā hūlsquoanga ki honau fale

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha lsquoimeili hili lsquoa e 5 efiafi

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha misini fax he lsquoosi lsquoa e 5 efiafi

lsquoOku toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho ki he fakatokanga lsquoi he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi fakatokanga Ko e fakatātā eni ki ai ka lsquoave lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoaho 21 ki he lenilootiacute ke fakangata pea lsquooku lsquoave ia lsquoi he meili lsquooku tonu ke nau tukuange ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 ke ne malsquou ai lsquoa e tohiacute lsquoE toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho lsquoe 21 mei he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi lsquoe he lenilootiacute

ƨ Fēfē kapau teu lsquoimeili lsquoa e tohi fakatokanga

Kapau te ke fai lsquoeni pea lsquoe fakapotopoto ke fuofua vakai pe lsquoe malsquou ha fakamolsquooni pau lsquoe lava ke alsquou lsquoa e lsquoimeili (delivery receipt) ki he tokotaha ko ia pea toki lsquoave

Ko e fakamolsquooni kolsquoeni lsquoe lava ai lsquoo lsquoilo lsquoa e taimi lsquoe alsquou ai lsquoa e lsquoimeili ki he tokotaha nalsquoe lsquoave ki ai

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoi he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo ha aleapau fixed-term tenancy

lsquoI he lsquoene alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosiacute lsquoe kei hoko atu ia ka lsquoi he founga periodic tenancy pea lsquoe kei tatau ai pe mo e ngaahi kupu lsquoo e aleapau ni lsquoo hange ko e alepau nalsquou toki lsquoosi tukukehe

rsaquo ka toe fakafolsquoou lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute halsquoana aleapau folsquoou pe ko hono toe fakaloloa atu lsquoa e aleapauacute pe

rsaquo ko ha fakahā lsquoe ha taha kuo ne loto ke fakangata lsquoa e nofo totongi Ko hono fakahoko ha fakatokanga pehē ni lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e lsquoaho 21 ki he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa he lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai lsquoa e aleapau

Kapau nalsquoe fakalsquoatā lsquoi he tohi aleapau ke toe fakafolsquoou pe fakaloloa atu lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke toe fakaloloa atu kuo pau ke fai halsquoa ne tohi ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou ange lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute pea ka lsquoikai lsquoe lsquoikai lava ke toe fakaloloa atu lsquoa e aleapau kapau lsquooku lsquoikai loto ki ai lsquoa e lenilootiacute

Teuteu hiki ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoa e tokotaha nofo

totongiacute ke fai lsquoi halsquoaacute ne hiki

Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau

rsaquo ke mavahe atu lsquoi he lsquoaho kuo lsquoosi fakahā ki ai lsquoe he lenilootiacute lsquoi halsquoa ne tohi fakatokanga

rsaquo totongi kakato lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi

rsaquo fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo lsquoave lsquoa e veve kotoa lsquoi he lsquoaho fakalsquoosiacute

rsaquo lsquoave mo lsquoenau ngaahi ngalsquootolsquoota

rsaquo lsquoave lsquoa e ki kaati ki pea mo e ki ki he fale taulsquoanga melsquoalele ki he lenilootiacute

rsaquo tuku lsquoo lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa pe naunau fale lsquoa e lenilootiacute

Kapau lsquoe lsquoikai ke fai kotoa lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ke mau totongi ange ki ai ha konga pe ko e kotoa lsquoo e palsquoanga pooni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 23

ƨ Ko hono fakafoki lsquoo e totongi pooni

lsquoI he lsquoosi lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe lelei taha ke femahinolsquoaki lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he lahi lsquoo e totongi pooniacute ke fakafokirsquo Ngāuelsquoaki lsquoa e lipooti nalsquoe fai lsquoi hono sivilsquoi lsquoo e fale he kamatalsquoanga ke fakamahino pe nalsquoe lsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko lsquoE lsquoikai lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ke totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha liliu ki he fotunga lsquooku hoko ki he fale pe ko hono ngaahi naunau tupu pe ia mei halsquoa ne motulsquoa pea mo hono ngāuelsquoaki fakalelei

ƨ lsquoE fakafoki fēfē mai lsquoa lsquoeku pooni nalsquoe lsquoosi totongi

Hili ha felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he melsquoa ke fai ki he palsquoanga pooni te na fakafonu ha foomu ke fakafoki lsquoaki (bond refund form) lsquoE malsquou lsquoa hono tatau lsquoo e foomuacute mei he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

Kapau lsquooku mo tali lsquooku tō nounou lsquoa e totongi nofo nalsquoe malsquou mei he tokotaha nofo totongiacute pe lsquooku lsquoi ai ha maumau pea hikilsquoi hifo ia lsquoi he foomu pea ke fakamolsquooni ai lsquoO anga pehe ni kapau ko e pooni nalsquoe $600 pea mo felotoi ko e ngaahi lsquoo e matapā siolsquoata lsquooku $150 pea te mo tohilsquoi hifo

Totongi ki he lenilootiacute lsquoa e $150

Totongi ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e $450

Fakapapaulsquoi ke fakakau lsquoa holsquoo mo ongo fika lsquoakauni lsquoi he foomu koelsquouhi lsquoe lsquoikai ke mau li atu ha sieke pe palsquoanga (cash)

lsquoI he lsquoemau malsquou lsquoa e foomu ni te mau vakailsquoi lsquoa e ongo fakamolsquooni tohi nima pe lsquooku tatau mo e fakamolsquooni nalsquoe fai lsquoi he foomu (bond lodgement) nalsquoe fakahū mai lsquoaki lsquoa e pooni Ko e melsquoa ia lsquooku mahulsquoinga ai ke mau lsquoilolsquoi lsquoa e fetongi kotoa pe lsquoo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga ni Kapau lsquooku hā kehekehe lsquoa e fakamolsquooni tohinima pea lsquoe lsquoikai lava ke mau fakafoki lsquoa e pooni kaelsquooua kuo mau toe fai ha fakalsquoekelsquoeke makehe

Taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki ha fale nofo totongi lsquoe taha pea lsquoe ala faingofua ange ke mau fakahū pe ia ke ngāuelsquoaki ko e pooni ia ki he lsquoapi nofolsquoanga folsquoou lsquoE fiemalsquou leva ke ke ngāuelsquoaki lsquoa e foomu ki hono liliu lsquoo e pooni (bond transfer form)

ƨ Fēfē kapau lsquoe lsquoikai ke felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he pooni

Fetulsquoutaki lsquoo fakahā ki he Tenancy Tribunal lsquoi he vave taha lsquoE lsquoi ai leva lsquoa e tokotaha fakatonutonu (mediator) te ne feingalsquoi ke fai ha felotoi

ƨ Fēfē kapau lsquooku faingatalsquoa ke fai ha fetulsquoutaki mo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

Kapau lsquooku faingatalsquoa pea ke fakafonu lsquoa e foomu totongi fakafokiacute (bond refund) pea ke fetulsquoutaki ki he potungāue Tenancy Services ke vakai lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe ala fai

ƨ Ko e hā e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe hiki atu ha taha lsquoo e kau nofo totongi

lsquoI he taimiacute nilsquoihi lsquoe lava ke hiki atu ha taha lsquoi he kau nofo totongi ne nau lsquoosi fakamolsquooni kotoa lsquoi he tohi aleapau kae kei nofo atu pē lsquoa e nilsquoihi Kapau lsquoe tali lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava pe ke halsquou lsquoa e tokotaha hiki maiacute lsquoo hoko atu lsquoaki lsquoa e lsquoinasi lsquoo e tokotaha kuo hiki atuacute Kapau lsquoe fai eni pea kuo pau ke mou fakahā mai lsquoaki ha fakamolsquooni lsquoa e lenilootiacute tokotaha lsquoe hikiacute pea mo e tokotaha te ne fetongi maiacute lsquoi he foomu ko e ldquochange of tenant bond formrdquo pea lsquoomai

lsquoE lsquoikai ke liliu heni lsquoa e tohi aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke toe falsquou ha tohi aleapau folsquoou ke fakakau ai lsquoa e tokotaha hiki folsquoou atu

MOVERS

MOVERS

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

24

Ko e ngaahi melsquoa kehe fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute

ƨ Ko e lenilootiacute lsquoe mavahe atu lsquoo laka hake he lsquoaho lsquoe 21

Kapau lsquoe mavahe atu mei Nulsquousila lsquoa e lenilootiacute lsquoo laka hake he lsquoaho hokohoko lsquoe 21 pea kuo pau ke ne fokotulsquou hano fakafofonga ke ne tokangalsquoi lsquoa e nofolsquoanga he taimi koia Kuo pau ke fakahā lsquoe he lenilooti ke lsquoilo lsquoe he tokotaha nofo totongi pea mo e Tenancy Services (kapau nalsquoe lsquoosi totongi ha pooni) lsquoa e feitulsquou ke fai ha fetulsquoutaki ki hono fakafofonga

Ko hono fakatau atu ha lsquoapi nofo totongi ƨ lsquoE fiemalsquou ke tala lsquoe he lenilootiacute ki he

tokotaha nofo totongiacute lsquooku ne fakatau atu lsquoa e lsquoapi

lsquoIo kuo pau ke nau tala ki he tokotaha nofo totongiacute pea mo ha taha pē lsquooku fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute lsquoi ha tohi ke nau lsquoilo lsquooku ne feinga ke fakatau atu

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e lenilootiacute ke lsquoomai lsquoa e kakai lsquooku nau fie fakatau ke nau sio mo vakailsquoi lsquoa e nofolsquoanga lsquoi ha loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea ke lsquooua nalsquoa fakafaingatalsquoalsquoialsquoi lsquoo lsquoikai ha lsquouhinga lelei ki ai

lsquoI hono fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga kuopau ke fakahā lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ki he tokotaha nofo totongiacute a e tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapi pea mo e lsquoaho te nau hoko ai ko e lenilooti Kuo pau ke fakahā lsquoe he tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapiacute ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa hono hingoa feitulsquou pe founga ke fai lsquoaki ha fetulsquoutaki pea mo e founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi nofo lsquoo hangē ko e fika lsquoo ha lsquoakauni lsquoi he pangikē lsquoI hono fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute ko e mafai lsquoo e lenilootiacute ki he pooni lsquoe hiki ia ki he lenilootiacute folsquoouacute Kapau lsquooku fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ke totongi

ange ha konga lsquoo e pooniacute pea lsquooku tonu ke fai lsquoeni kimulsquoa he lsquoaho lsquooku fakalsquoosi ai lsquoa e fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute (pe ko e lsquoaho lsquoe malsquou ai ndash possession date - lsquoe he tokotaha fakatau lsquoo kapau lsquoe hoko ia kimulsquoa)

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke lsquoilo lsquoe he Tenancy Services

Kapau lsquooku mau tauhi ha pooni pea lsquooku totonu ke nau lsquoilo pe lsquooku lsquoi ai ha lenilootiacute folsquoou Kuo pau ke fakafonu lsquoe he lenilooti motulsquoa pea mo e lenilootiacute folsquoouacute lsquoo na fakamolsquooni lsquoi he foomu lsquochange of landlordagentlsquo Te mau hikilsquoi leva lsquoa e hingoa lsquoo e lenilootiacute folsquoou lsquoi he lekooti lsquoo e ngaahi pooni te mau tauhiacute

ƨ lsquoOku lsquoi ai ha ngaahi lao makehe ki ha fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ko ha koloa kuo puke lsquoo fakatau atu (mortgagee sales)

lsquoI ha hiki mai ha tokotaha folsquoou pe ko ha puke fakalao lsquoo e lsquoapiacute ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatau (mortgagee) ke ne hoko atu lsquoa e aleapau nofo totongi te ne malsquou lsquoa e mafai tatau mo ha lenilooti lsquoi he lao Residential Tenancies Act Kapau ko e aleapau ko e ldquofixed-termrdquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e kautaha nalsquoa nau fakatau pe ko e pangike ke nau fai lsquoa e ngaahi fakatokanga angamaheni mo ha aleapau ldquoperiodic tenancyrdquo ka lsquoe lsquoi ai pē lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe kilsquoi kehe ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fakangata ha aleapau founga ldquofixed-term tenancyrdquo lsquoo hangē hano fakangata ha lsquoo ha ldquoperiodic tenancyrdquo lsquoo kapau lsquoe liliu lsquoa e lsquoapi lsquoo malsquou ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatauacute pea kuo nau fiemalsquou ke nau toe fakatau atu (mortgagee possession) lsquoE lsquoikai ha liliu ia ki he ngaahi totonu lsquoa e lenilooti folsquoouacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 25

ƨ lsquoE lava ke malsquou ha tokoni mei he Tenancy Services lsquoi ha fekihiaki lsquoa e kau nofo totongi (flatmates)

lsquoIkai lsquoe lsquoikai lava ke mau tokoni Te mau toki lava pe ke tokoni lsquoi ha ngaahi faingatalsquoalsquoia he vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongiacute Kaekehe manatulsquoi kapau te ke lsquoalu lsquoo nofo totongi fakataha mo ha nilsquoihi pea mou fakamolsquooni fakakātoa lsquoi he tohi aleapauacute te mou kau kotoa lsquoi he ngaahi fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he tohi aleapauacute lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi lsquoe ha taha lsquoa hono lsquoinasi he totongi nofo pe ko halsquoa ne maumaulsquoi ha melsquoa lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ia ke totongi ia lsquoe ha nilsquoihi pe ko e kotoa lsquoo e kau nofo totongiacute neongo pe ko hai nalsquoa ne fai lsquoa e maumau lsquoE lava lsquoo malsquou atu ha ngaahi falelsquoi lsquoi ha hoko ha makuku lsquoa e kau nofo totongiacute mei he Community Law Centres Citizens Advice Bureaux pea mo e valsquoa falelsquoi malsquoae fānau ako he ngaahi akolsquoanga (lsquounivesiti mo e ngaahi akolsquoanag pehe)

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakafisingarsquoi ha taha meiacute harsquoaacute ne nofo totongi

lsquoOku lsquoikai tali ke makatulsquounga lsquoi hono lsquooange lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fale nofolsquoanga pe ko hano fakaloloa atu ha aleapau nofo totongi ki ha taha koelsquouhi ko hono tulsquounga fakamali (marital status) tangata pe fefine talsquou motulsquoa lotu lsquooku kau ki ai pe ko hono lanu (matakali) lsquoE lsquoikai ngofua ke talsquoetali lsquoe he lenilootiacute ha taha koelsquouhi lsquooku lsquoikai halsquoane ngāue pe lsquooku toho penefiti Kapau lsquoe hoko ha melsquoa pehe ni lsquoe lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal pe ko e ū Human Rights Commission koelsquouhi ko e fakafaikehekehelsquoi (discrimination) eni lsquooku lsquoikai ke ngofua ke fai

Ko e hā lsquoa e Service Tenancy Ko e service tenancy ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga lsquoo e ngāuelsquoanga lsquooku ngāue aiacute lsquoo fakatatau ki he lsquoene aleapau pe ko e ngaahi fiemalsquou lsquoa e ngāuelsquoanga pe kautaha lsquooku ngāue ai lsquoOku kau lsquoa e falsquoahinga aleapau nofo totongi kolsquoeniacute lsquoi he tulsquoutulsquouni lsquoa e lao Residential Tenancies Act ka lsquooku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ki he totongi kimulsquoa (rent in advance) pea mo hono fakangata lsquoo e aleapauacute

ƨ Ko e totongi nofo

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe lsquoi hono tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole ki he nofo totongi mei he vahe lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute lsquooku ngāue ia malsquoae lenilootiacute) lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ke fakaleleilsquoi ha melsquoa mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

ƨ Ko e ngaahi taimi lsquoo e fakatokanga

Kapau lsquoe lsquoosi pe lsquoe malsquou ha fakatokanga lsquoe fakangata lsquoa e aleapau ngāue lsquoe fiemalsquou ke fai lsquoe he ngāuelsquoanga pe ko e tokotaha ngāue (employee) ha fuofua fakatokanga lsquoaki ha uike lsquoe 2 lsquoe lsquoosi ai pea mo e nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai ngofua ke fuofua lsquoosi lsquoa e aleapau nofo totongiacute ia kimulsquoa pea toki lsquoosi lsquoa e aleapau ngāue lsquoE lava ke toe nounou ange lsquoa e taimi fakatokanga pehe ni lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga malsquoa ha tokotaha ngāue lsquoe fakangāuelsquoi koelsquouhi ko e mavahe atu lsquoa e tokotaha ngāue lsquooku nofo aiacute

rsaquo lsquoe pehe lsquoe he lenilootiacute lsquoe fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

Kapau lsquooku ke fie nofo totongi he founga ni ndash service tenancy lsquoe lava ke mau tānaki atu ha ngaahi fakahinohino pea mo ha falelsquoi

Koloa lilsquoaki lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe lsquoikai lava ke lsquoave kotoa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa lsquoene koloa pe ngalsquootolsquoota lsquoi halsquoa ne mavahe pe hiki lsquoOku lsquoi ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e lao ki he ngaahi melsquoa ke fai ki ha koloa lsquooku lilsquoaki

rsaquo lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke lsquoave pe tolsquoo lsquoo laku ha melsquoakai mo ha melsquoa lsquoe ala mafu pe maumau ka kuo pau ke ne fuofua feinga ke fai ha fetulsquoutaki mo e tokotaha nofo totongiacute ke fetukutuku lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoe lilsquoaki he nofolsquoanga

rsaquo Kapau lsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave pea kuopau ke feinga lsquoa e lenilootiacute ke fakamahulsquoingalsquoi lsquoa e koloa ni ke fakatau atu pea bull ke ne laku pe fakalsquoauha lsquoa e koloa ni lsquoo kapau lsquoe

lahi ange lsquoa hono totongi ke lsquoave lsquoo tauhiacute lsquoi hano tulsquouaki atu ke fakatau (tukukehe kapau ko ha ngaahi naunau pepa pe tohi ndash personal papers) lsquooku mahulsquoinga ki he tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

26

bull kapau lsquooku laka hake lsquoa e mahulsquoinga lsquoo e koloa lsquoi hano lsquoave lsquoo tauhi kuopau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e koloa lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou hifo he lsquoaho lsquoe 35 pea ne toki fakatau atu he founga angamaheni

rsaquo Kuo pau ke tauhi malu lsquoe he lenilooti ha ngaahi pepa pē tohi kuo tuku lsquoe he tokotaha nofo totongi Kapau ko ha ngaahi pepa pe tohi mahulsquoinga eni pea nalsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 35 lsquoe kei tauhi pe lsquoeni lsquoe he lenilootiacute pe ko hono lsquoave ki lsquoapi polisi Kapau lsquoe lsquoave eni ki he kau polisi pea kuo pau ke ne tauhi lsquoa hono laulsquoi tohi tali totongi

rsaquo lsquoE lava ke halsquou lsquoa e tokotaha totongi nofo lsquoo lsquoave lsquoa lsquoene koloa kimulsquoa pea toki laku pe fakatau atu lsquoe he lenilootiacute ka kuo pau ke ne totongi lsquoa e fakamole ki hono tauhi mo e alā melsquoa pehē

rsaquo lsquoE lava ke tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngaahi fakamole ki hono uta atu lsquoo tauhi pea mo hono tulsquouaki fakatau atu lsquoo e koloa lsquoi ha palsquoanga lsquoe malsquou mei hono fakatau atu Ko e toenga lsquoo e palsquoanga lsquoe totongi ia ki he Tenancy Services

rsaquo lsquoE lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke ne malsquou lsquoa e palsquoanga ko ia ke tāpuni lsquoaki halsquoa ne ngaahi fakamole pē ka ngaahi molsquoua ange kiate ia (lsquoo hangē ko e totongi nofo nalsquoe telsquoeki ai ke malsquou maumau pea mo ha fakamole ki hono fakamalsquoa lsquoa e nofolsquoanga)

rsaquo lsquoI ha falsquoahinga taimi pē lsquoe lava lsquoa e lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ki ha melsquoa ke fai ki he koloa ni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 27

Ngaahi fale nofo totongi pooti

lsquoOku lsquooatu heni lsquoa e ngaahi fakahinohino ki he totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongi he ngaahi nofolsquoanga totongi pooti (boarding houses) lsquoOku kehekehe lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni ki he nofo totongi pootiacute mei he ngaahi nofo totongi kehe

ƨ Ko e hā lsquoa e boarding house

Ko e fale nofolsquoanga lsquooku lsquoi ai ha loki nofolsquoanga lsquoe 1 pe toe lahi ange ai pea mo e ngaahi naunau ke ngāuelsquoaki kotoa lsquoe he kau nofo totongiacute pea lsquooku nofo ai pe fokotulsquou ke lava lsquoo nofo ai ha kau nofo totongi lsquoe toko 6 pe lahi ange ai he taimi tatau

Ko e aleapau nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquooku lsquouhinga ia ki ha nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquoe alsquou pe lsquooku fakahangahanga ke toe laka atu he lsquoaho lsquoe 28 Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe nofo ia lsquoi he feitulsquou ke lava lsquoo mohe ai pea ngofua ke ne ngāuelsquoaki lsquoa e ngaahi naunau lsquoo e fale lsquooku lsquoataa ke ngāuelsquoaki lsquoe he kau nofo totongi kehe

Totongi pooni lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ha pooni lsquooku alsquou lsquoa hono mahulsquoinga ki he totongi nofo uike lsquoe 4 pea kuo pau ke ne lsquooange ha laulsquoi tali totongi ki ai Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house lsquoa e pooni lsquoo fakahū ki he Tenancy Services kimulsquoa he lsquoaho lsquoe 23 hili hono malsquou tukukehe kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pe toe silsquoi hifo ai Kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pē silsquoi hifo ai pea lsquoikai ha lsquouhinga lelei lsquoi hono puke lsquoo lsquoikai ke fakafoki lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ke fakafoki ange lsquoa e pooni

Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo ngaahi fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni 0800 737 666

Ko e totongi nofo rsaquo Kuo pau ke fai lsquoa e totongi nofo lsquoi hono taimi

totonu

rsaquo lsquoE lava ke hiki hake lsquoe he lenilootiacute lsquoa e totongi nofo hili halsquoa ne fai ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 28 kimulsquoa

Aleapau nofo totongi Ko e ngaahi melsquoa lsquoeni ke toe tānaki atu ki he ngaahi fakamatala lsquooku ha atu he peesi 8 lsquoo pehē ni

rsaquo pe lsquoe alsquou lsquoa e fuoloa lsquoo e nofo totongi lsquoo lsquoaho lsquoe 28 pē lōloa ange

rsaquo ha fika telefoni lsquoe 1 lsquoo e lenilootiacute pe toe lahi ange ai

rsaquo ko e fika lsquoo e loki lsquooku nofolsquoi

rsaquo pe lsquooku toe lsquoi ai ha taha nofo totongi kehe he loki ko ia pea ko e toko fiha

rsaquo ko e ngaahi melsquoa lsquoe fai lsquoe he lenilootiacute malsquoae tokotaha nofo totongiacute lsquoa ia lsquooku lsquoosi fakakau lsquoi he totongi nofo (kapau lsquooku lsquoi ai ha melsquoa pehē)

rsaquo fakahinohino ki he melsquoa ke fai ka hoko ha vela

rsaquo ha fakamatala pe ko e nofo totongiacute ko ha joint tenancy (nofo fakatokolahi) pea kapau ko ia lsquoa e ngaahi hingoa lsquoo e kau nofo kehe lsquoi he loki pooti lsquooku lsquoi he malumalu lsquoo e aleapauacute

rsaquo pe ko e fale nofo totongi pootiacute lsquooku pulersquoi lsquoe ha taha kehe ange meiacute he lenilootiacute lsquoa e hingoa pea mo e tursquoasila fetursquoutaki (kau ki ai ha fika telefoni) lsquoo e tokotaha ko ia

Ngaahi tulsquoutulsquouni ki he anga lsquoo e nofo lsquoE ngofua ki he lenilootiacute ke ne falsquou ha ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pea mo e ngaahi melsquoa ke fai malsquoae kau nofo totongiacute

lsquoE lsquooange ha tatau ki he tokotaha nofo totongiacute pea kuopau ke fokotulsquou ia ha feitulsquou ke lava lsquoo lau kotoa he taimi kotoa pē Kuo pau ke fuofua fai ha fakatokanga lsquoa e lenilootiacute kimulsquoa lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 7 lsquoo ka liliu lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale

lsquoE lava ha tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fale boarding house lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni

rsaquo ke fakamahino lsquooku lsquoikai fakalao ha tulsquoutulsquouni lsquoa e lenilootiacute ki hono fakalele lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo ke tuku mavahe pe liliu ha tulsquoutulsquouni kuo fokotulsquou pea mo e founga lsquooku fakahoko lsquoaki

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

28

ƨ Loka ki he fale nofolsquoanga

Ko e lenilootiacute lsquoo ha boarding house kuopau ke ne

rsaquo fokotulsquou mo tokangalsquoi lsquooku lsquoi ai lsquoa e loka ki he fale nofolsquoanga koelsquouhi ke hao mo malu

rsaquo tokangalsquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo totongi ke nau hū ki honau loki takitaha fale mālōlō pea mo e fale kaukau lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo kehe lsquoo ngāuersquoaki lsquoa e ngaahi feitursquou mo e nāunau kehe lsquoi he ngaahi houa fakapotopoto kotoa pē

rsaquo fakahoko ki ha kau nofo totongiacute lsquoe uesia kinautolu lsquoi ha liliu pe fetongi lsquoo ha folsquoi loka

Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne feinga ke fetongi ha loka lsquoi he fale talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute

rsaquo kuopau ke ne fakafoki lsquoa e ngaahi ki kotoa pē ki he lenilootiacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute Ko e kau nofo totongi lsquoi ha fale nofo totongi pooti lsquooku nau fatongiarsquoaki lsquoa hono fetongi lsquoo e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau ko ha ngaahi kalasi mersquoa fakatokanga kohu motursquoa ange lsquoeni lsquooku lsquoi ai hano maka lsquooku ala fetongi Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoo e fale nofo totongi pootiacute

Totonu ke hū lsquoOku lsquoataa ki he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ke ne hū ki he fale nofolsquoanga lsquoi ha taimi pe

lsquoE toki lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki talsquoe fuofua fai ha fakatokanga (notice) lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau

rsaquo e tali pe loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa silsquoi pea toki hū (pea kapau ko e loki lsquooku nofo ai mo ha nilsquoihi kehe lsquoi ha malsquou ha ngofua mei ha taha pe lsquoo kinautolu) pe

rsaquo lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute lsquoo makatulsquounga he ngaahi melsquoa lsquooku lsquoosi mahino mai lsquoe lsquoi ai ha fakatulsquoutamaki lsquoe hoko ki he molsquoui pe ko e maumau ki he nofolsquoanga pea ke ne hū lsquoo fakaleleilsquoi lsquoa e melsquoa ko ia pe

rsaquo ko halsquoa ne hū ke fai ha ngāue nalsquoe lsquoosi felotoi mo e tokotaha nofo totongiacute ke fai kaekehe pe ko hono fai ialsquoo fakatatau ki he tohi aleapau pe ko e tulsquoutulsquouni ki he fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pe

rsaquo ko e fai lsquoo fakatatau ki he tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki hili lsquoa hono lsquooange to tohi fakatokanga he houa lsquoe 24 kimulsquoa ki he tokotaha lsquooku nofo he lokiacute pe ko e kotoa lsquoo kinautolu lsquooku nau nofo he lokiacute lsquoo kapau lsquooku nau nofo tokolahi lsquoO kau atu ki ai lsquoa

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau nalsquoe telsquoeki ai ke fai ha sivi lsquoo lsquoosi ha uike lsquoe 4

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi mavahe atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha maumaulsquoi lsquoo e lao ni lsquoi ha founga kehe

rsaquo ke sio ai ha taha lsquooku fie nofo totongi pe ko ha tokotaha lsquooku ne fie fakatau lsquoa e fale

rsaquo ke lava ai lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakakato lsquoa hono fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he lao ni

rsaquo ke vakailsquoi ha ngāue nalsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute pe nalsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fai

rsaquo ke sio lsquoi he loki ha tokotaha fakamahūlsquoinga lsquoapi (registered valuer) fakafofonga fakatau lsquoapi (real estate agent) pe ko ha lsquoinisipekita fale (building inspector) koelsquouhi ke falsquou lsquoaki halsquoa nau fakamatala

lsquoI he hū lsquoa e lenilootiacute ki he loki lsquoi ha fale nofo lsquoanga boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne ala ki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute tukukehe kapau ke fai kae lava lsquoa e melsquoa nalsquoe ngofua ai ke hū

rsaquo ke ne fai ia he founga tuha mo fakapotopoto

rsaquo lsquooua nalsquoe ne fakamanamana pe ke fakamalohilsquoi

rsaquo lsquooua nalsquoa nofo ke toe fuoloa ange he taimi nalsquoe fiemalsquou ke fakakakato ai lsquoa e fatongia lsquoi he loki

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 29

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi lsquoE lava ke fakangata eni lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoaki halsquoa ne fakatokanga ki he lenilootiacute he houa lsquoe 48 kimulsquoa

lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke ne fakangata ha totongi nofo lsquoo kapau

rsaquo lsquoi he taimi pe ko ia lsquoo kapau lsquoe fakatupu pe kounalsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hoko ai lsquoa e bull maumau lahi ki he nofolsquoanga pē

bull fakatupu ha fakatulsquoutāmaki ki ha kakai pe ko ha koloa pe

bull fulsquou fakahohalsquoasi lsquoa e toenga lsquoo e kau nofo he fale

rsaquo lsquoaki ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoo kapau bull lsquoe lsquoosi ha lsquoaho 10 mei hono fakatokanga ke

totongi lsquoa e totongi nofo kuo telsquoeki ai ke totongiacute

bull kuo ngāuelsquoaki pe fakangofua lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoa e nofolsquoanga ke fai lsquoaki ha maumaulao

bull lsquooku telsquoeki ai ke totongi kakato lsquoa e totongi nofo pea lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi lilsquoaki pe hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute hili lsquoi ha vakailsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lokiacute pea ne fetulsquoutaki pea mo e tokotaha nofo totongi

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e fakatokanga lsquoaho lsquoe 14 lsquoo kapau ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue (service tenancy)

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 28 lsquoi ha toe falsquoahinga melsquoa kehe ange

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

30

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

Ngaahi lea lsquoUhinga

Koloa lilsquoaki Koloa nalsquoe tuku lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga hili halsquoane mavahe mei ai Vakai ki he peesi 25 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

Ko e tulsquoasila lsquooku tohilsquoi ange lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fai ki ai ha fetulsquoutaki pe lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo alsquou ki ha taimi kuo lsquoosi fakangata ai lsquoa e aleapauacute Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ha tulsquoasila lsquoo ha lsquoapi pe ko e puha meili Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe fika misini fax

Totongi mei he pangikē Ko hono alealsquoi lsquoe ha taha ke tolsquoo malsquou pē ha palsquoanga mei he lsquoene lsquoakauni he pangikē ke totongi atu ki taha kehe

Fale nofo totongi pooti Ko ha fale nofolsquoanga lsquooku nofolsquoi lsquoe ha kakai nofo totongi pooti Vakai ki he peesi 27 ki hono fakamatalalsquoi lsquoo e taimi lsquoe ngāuelsquoaki ai lsquoa e lao

Foomu ke fakahū aki lsquoa e pooni

Ko ha foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke lsquoave lsquoaki lsquoa e totongi lsquoo e pooni ki he potungāue Tenancy Services

Foomu ki hono fakafoki lsquoo e pooni

Ko e foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakafoki lsquoaki lsquoa e pooni nalsquoe totongi ki he potungāue Tenancy Services hili ha hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

Koloa Ko e ngaahi koloa pe naunau lsquoa e lenilootiacute lsquoo hangē ko e puipui lsquoaisi pe misini fō pe ko ha melsquoa lsquooku lsquoikai ko ha konga tulsquou malsquou lsquoo e fale

Ko e totongi huhulsquoi Ko ha palsquoanga lsquooku totongi ki he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakaleleilsquoi lsquoaki ha mole me maumau

Fixed-term tenancy (Nofo Totongi Taimi Tursquoupau)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoo ngata meiacute he lsquoaho kuo fokotursquou pau lsquoi he aleapau nofo totongiacute lsquoa ia lsquoe arsquou ki ai kuo lsquootomētiki pē lsquoa e liliu ia lsquoa e aleapauacute lsquoo hoko ko ha periodic tenancy (nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata) tukukehe kapau kuo lsquoosi fai ha felotoi ki heni lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

Puke fakalao fakatahalsquoi pe ko ha nilsquoihi pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko lsquoi he aleapau nalsquoa nau fakamolsquooni kotoa ki ai

Ko e kau nofo totongi kotoa pe lsquoe lsquoasi honau hingoa lsquoi he tohi aleapau te nau vahevahe pe lsquoinasi kotoa lsquoi he ngaahi maumau lsquoe hoko lsquoi he tohi aleapau Vakai ki he peesi 9 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Ko ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke fai lsquoaki ha nofo totongi

Ko ha tokotaha lsquooku ne pisinisi lsquoaki lsquoa hono fakafofongalsquoi ke lava lsquoo fakahoko ha alepau ke fai ha nofo totongi lsquoE ala fakatātā lsquoaki ha tokotaha lsquooku ne pulelsquoi ha lsquoapi nofolsquoanga pe ko ha fakafofonga fakatau lsquoapi

Tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo

Ko e tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo lsquoo fakatatau mo e totongi lsquooku fai lsquoe ha nilsquoihi kehe lsquoi ha nofolsquoanga meimei tatau he feitulsquou meimei tatau

Fakatonutonu Ko ha fakataha pe fetelefonilsquoaki lsquoo ngāuelsquoaki ha tokotaha fakatonutonu ke ne fakaleleilsquoi ha vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

Fakatokanga ke fakaleleilsquoi lsquoOku toe lsquoiloa ia ko e fakatokanga lsquoaho hokohoko lsquoe 14 lsquooku lsquooange ki he tokotaha ke ne fakaleleilsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko

Periodic tenancy (Nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoi ha vaharsquoa taimi lsquooku lsquoikai tuhursquoi pau Kuo pau ke fakahā atu lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fakatokanga lsquoo lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kapau lsquooku nau fie fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 90 Kā neongo lsquoeniacute lsquoe lava ke nau lsquooatu ha fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 42 lsquoi ha ngaahi makatursquounga pau Vakai ki he peesi 7

Property inspection report (līpooti sivi lsquoo e lsquoapiacute)

Lēkooti tohi lsquoo e lsquoapiacute kuo fakafonu fakataha lsquoe ha lenilooti mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongiacute lsquoAonga ke fakakau ki ai ha ngaahi tā Vakai ki he peesi 9

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 31

Ngaahi lea lsquoUhinga

Fiemālie fakaekinautolu Totonu fakalao lsquoa e kau nofo totongiacute ke fakarsquoaparsquoaparsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoenau nofo nonga mo malu fakaekinautoluacute

Totongi nofo ke fai ki mulsquoa Ko ha totongi nofo lsquooku fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi mulsquoa he taimi nalsquoe toki totonu ke totongi ai (lsquoo lsquoikai ke toe laka hake he uike lsquoe 2) Ko hono fakatātā ka totongi ha uike lsquoe 2 lsquoe he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho 1 lsquoo Me lsquoa ia ko hono totongi ia lsquoo e nofo mei he lsquoaho 1 ki he lsquoaho 14 lsquoo Me lsquoE toki fiemalsquou lsquoa e totongi hono hoko lsquoi he lsquoaho 15 lsquoo Mē

Ko e tohi fakatokanga fakafepaki

Ko hono fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoa e aleapau koelsquouhi ko ha lāunga nalsquoa ne fai pe ko halsquoa ne feinga ke fai ha melsquoa lsquooku lsquoosi fakangofua lsquoe he lao ke ne fai

Nofo totongi Ko ha fakangofua lsquoe he tokotaha lsquooku lsquoalsquoana lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ke nofo ai ha taha kae fakahoko ha totongi nofo

Tokotaha fakamaau lsquoi ha fakatonutonu lsquoo ha aleapau nofo totongi

Ko ha tokotaha taulsquoatāina lsquoi he Tenancy Tribunal lsquooku ne tali ha ngaahi fakamatala mei he ongo tafalsquoaki lōua pea ne fai ha tulsquoutulsquouni aofangatuku

Aleapau nofo totongi Ko e tohi aleapau kuo lsquoosi fakamolsquooni ai lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa pea toki lava ke hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lsquoapi nofolsquoanga pea lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai

Ko e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi

Ko e sino lsquoo tatau pē mo ha fakamaaulsquoanga lsquooku ne fai tulsquoutulsquouni ki ha palopalema lsquooku hoko he vā lsquoo e tokotaha nofo totongiacute pea mo e lenilootiacute koelsquouhi ke lava lsquoo veteange

Tulsquoutulsquouni mei he Fakamaāulsquoanga Nofo Totongi

Ko ha tohi lsquooku fakamahino ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi kuopau ke muimui kātoa ki ai

Motulsquoa mo lsquoilelsquoila Ko e ngaahi melsquoa lsquooku hoko ki ha nofolsquoanga lsquoi hano nofolsquoi lsquoo hange ko e fakalsquoau ke motulsquoa lsquoa e kāpeti pe ko e lsquoilelsquoila lsquoa e vali lsquoo e holisi

Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi ha melsquoa nalsquoe maumau pe ko ha ngāue ke fai lsquoi he nofolsquoanga

Tohi fakatokanga Ko ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakahā ki ha taha lsquooku lsquoi ai lsquoa e melsquoa lsquooku hoko lsquoo hangē ko ha teu mavahe atu pe ko e hiki hake lsquoa e totongi nofo

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)

Page 18: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

18

ƨ lsquoE lava ke tuli pe kapusi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e tokotaha nofo totongiacute koelsquouhi ko lsquoene lāunga

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe fakahā lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ke mavahe koelsquouhi ko ha lāungalsquoi lsquoa e lenilootiacute pe ko hano fakahā ki he valsquoa ngāue Tenancy Services ha melsquoa kuo hoko lsquoOku ala ui ia ko e retailatory notice pe ko e tohi fakatokanga fakafepaki (koelsquouhi ko e lāunga) lsquoOku hā lsquoi he lao lsquooku lsquoikai ngofua ki he lenilootiacute ke ne fai ha fakafepaki (retaliatory notice) pehē lsquoE lava ke fakahā lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal kapau lsquooku ne tui kuo fai lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga fakafepaki lsquoE vakailsquoi leva lsquoe he Tenancy Tribunal pe ko e fakatokanga ni nalsquoe fai fakalao ia lsquoo makatulsquounga he lsquouhinga totonu) pe te nau fakatalsquoelsquoaongalsquoi lsquoa e fakatokanga ni

ƨ lsquoE lava fēfē ke tokoni atu lsquoa e valsquoa Tenancy Services ke fakalelei lsquoi ha ngaahi fehaalaaki

Ko e melsquoa ke fuofua faiacute ke fai ha femahinolsquoaki mo ha fetalanoalsquoaki fekaulsquoaki mo e melsquoa nalsquoe hoko Taimi lahi ko e ngaahi melsquoa ni nalsquoe tupu pē ia mei he fetalsquoemahinolsquoaki pe ko ha fehaalaaki Vakai ki he ngaahi fakahinohino lsquooku lsquooatu lsquoi he lsquoemau uepisaiti ki he ngaahi founga kehekehe ke mo lava ai lsquoo vetelsquoaki lsquoa e ngaahi faingatalsquoalsquoia lsquoi homo vaa

Kimulsquoa pea ke toki lea ki holsquoo lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo Fakapapaulsquoi lsquooku lsquoosi mahino lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku ke tokanga pe hohalsquoa ki ai lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe toe mahino ange ki he tokotaha koia lsquoa e melsquoa ni lsquoo kapau te ke hikilsquoi pe tohilsquoi hifo

rsaquo Mateuteu ke ke fakahā ange pe koe ha halsquoo fokotulsquou ke lava ai lsquoo tolona lsquoa e palopalema Fakamatalalsquoi ke mahūlsquoinga mālie mo mahino lsquoa e palopalema pea lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke fai lsquoaki hano fakaleleilsquoi

rsaquo lsquoE lava ke ke tohi pe fakahoko ha fakatokanga (Notice to remedy) lsquooku lsquoi ai lsquoa e fakaleleilsquoi lsquooku fiemalsquou ke fakahoko Ko e tohi fakatokanga (Notice to remedy) lsquoe tukuatu ai ha lsquoaho lsquoe 14 ki he tokotaha ko ia ke ne fai e fakalelei lsquoOku lsquoi ai ha tatau lsquoo e ngaahi tohi fakatokanga pehē ke ke falsquoifalsquoitaki ki ai lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

ƨ Founga Fakalelei Fakavavevave (FastTrack Resolution)

Ko e founga fakaleleilsquoi fakavavevave eni mo lava ke felotoi ai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo hili ha fetalsquoemahinolsquoaki lsquoi ha ngaahi melsquoa lsquoo hangē ko e tōmui lsquoo ha totongi nofo pē ko ha ngaahi molsquoua ke totongi (lsquoo hangē ko e totongi tukuhau vai pē water rates) lsquoOku ne fakalsquoailsquoai lsquoa e lenilooti pea mo e tokotaha nofo totongi ke na lava pē lsquoo fai ha femahinolsquoaki pē felotoi pea ke na lototaha ke fai ha tulsquoutulsquouni lsquoe ha tokotaha fakatonutonu (mediator) lsquoo lsquoikai ke toe fiemalsquou ke na fakataha lsquoo fai ha fefakatonutonulsquoaki

Ko e Fakatonutonu Fakavavevave lsquooku tuha mo taau ia lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha felotoi pea ke fakahoko ia ko ha tohi tulsquoutulsquouni mei ha tokotaha fakatonutonu (mediatorlsquos order)

rsaquo ko e felotoi ni lsquooku faingofua mo mahino lsquoaupito ki he lenilooti pea mo e tokotaha totongi nofo pe

rsaquo nalsquoe lsquoosi lsquoi ai lsquoa e talanoa felotoi pē ia kimulsquoa pea iku lsquoo kei hoko atu pē lsquoa e faingatalsquoalsquoia pea toe lava lsquoo fai ha felotoi folsquoou ki ai

lsquoOku lava ke toe fakaikiiki atu eni lsquoi he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnzdisputesfasttrackshyresolution

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai ke mo felotoi lsquoe lava ke mo ōmai ke tau fakatonutonu (mediation)

Kumi tokoni mai kia kimautolu lsquoaki halsquoo kole ki he Tenancy Tribunal Ko e totongi lsquoo ha tohi kole ko e $2044 lsquoI hono malsquou lsquoo holsquoo tohi kole te mau teuteu leva ke fai lsquoa e fakatonutonuacute

Ko e founga fakatonutonuacute (mediation) lsquooku fai lsquoaki ia ha lsquooatu ha faingamālie ke mo fakataha lsquoo alealsquoi lsquoa e melsquoa nalsquoe hoko pea mo felotoi he melsquoa ke fakaleleilsquoi lsquoakiacute pea ke tokonilsquoi kimoua lsquoe ha tokotaha fai fakatonutonu (mediator) lsquoE tokoni lsquoa e tokotaha fakatonutonu ke fakamahino atu a e ngaahi melsquoa lsquooku fai ai lsquoa e talsquoefiemālie pea ke feinga ke alsquou ki ha felotoi

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 19

ƨ lsquoOku fēfē lsquoa e founga lsquoo e fakatonutonuacute

lsquoE lava lsquoo fai eni lsquoi ha fetelefonilsquoaki pe ko ha femātaaki lsquoOku maheni lsquoaupito lsquoa e kau fai fakatonutonuacute mo e ngaahi melsquoa fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute ka lsquooku lsquoe lsquoikai ke nau kau ki ha tafalsquoaki pea lsquoe lsquoikai ke nau fai tulsquoutulsquouni atu lsquoOku fakapulipuli pea lsquooku tuku atu ke mo felotoi mo e tafalsquoaki lsquoe taha ki he melsquoa ke faiacute mo hoko atu ki ai lsquoOku kehe lsquoa e founga fakatonutonu kolsquoeniacute me he Tenancy Tribunal lsquoa ia lsquooku hanga lsquoe he fai fakatonutonu ai lsquoo fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni pea te ne fakahā atu lsquoa e melsquoa ke mo fai

ƨ Kapau te mo felotoi ki hono ikulsquoangaacute

Ko e felotoi koia lsquooku fai lsquoi he founga fakatonutonu kolsquoeniacute lsquooku fakalao ia pea lsquoe fiemalsquou ke talangofua ki ai lsquoE lsquoasi pe lsquoi he alea mo e felotoi ni lsquoa e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe maumaulsquoi Kapau lsquoe fiemalsquou ke lsquoi ai ha mafai ke fakahoko pea mo fakamālohilsquoi ke fakahoko lsquoe lsquoave ia ke taalsquoi ai lsquoa e sitapa pea silalsquoi ia lsquoe he Tenancy Tribunal

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala fai ha felotoi ki ai

lsquoOku lahi lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala faiacute ka ko e konga lahi ko e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo e ngaahi totonu ke kei hoko atu lsquoa e nofo lsquoi he fale nofolsquoanga (possession) ngaahi melsquoa fakapalsquoanga pea mo ha ngāue ke fai lsquoE lava ke fai kotoa ia lsquoi ha fakatonutonu (mediation) pe ko e tulsquoutulsquouni mei he Tribunal

ƨ Ko e tulsquoutulsquouni ke hoko atu pe fakangata

Kapau lsquoe fulsquou maumaulsquoi mamafa lsquoe ha tokotaha lsquoa e aleapau nofo totongiacute pe ko e lao ni lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke tulsquoutulsquouni ke fakangata lsquoa e aleapauacute lsquoE lava ke hoko lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo lsquooku tōmui lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 21 lsquoa lsquoene totongi nofo (lsquoo kau ai lsquoa e lsquoaho ko ia ne fai ai ha tohi kole ki he Tribunal)

rsaquo kuo ne fakahoko ha maumau lahi pe fakamanamana te ne fai ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

rsaquo kuo ne lsquoosi taalsquoi pe fakamanamana ke ne taalsquoi lsquoa e tokotaha lsquooku holsquoona lsquoa e lsquoapiacute lenilootiacute pe ko e fāmili lsquoo e lenilootiacute pe ko hano fakafofonga pe

ko ha nilsquoihi kehe lsquooku nau nofo totongi pe ko e kaungālsquoapi (pe ko halsquoa ne kouna ha nilsquoihi ke nau fai pehē)

rsaquo lsquooku ne maumaulsquoi lsquoa e aleapauacute lsquoi ha ngaahi founga kehe (lsquoo hangē ko hano lsquooatu lsquoe he lenilooti ki ai ha fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo pea lsquoikai ke ne fai ki ai) pea lsquooku tui lsquoa e Tribunal ia lsquoe lsquoikai ke taau ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute Kapau ko e palopalema ni lsquoe lava ke fakaleleilsquoi lsquoe lava ke lsquoave ha tohi fakatokanga (notice to remedy) lsquoo lsquooange ha lsquoaho lsquoe 14 ke fakaleleilsquoi pea ke fuofua fai eni pea toki lava ke fai ha kole ki he Tenancy Tribunal ke fakangata

ƨ Tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo ha palsquoanga

Ko e tulsquoutulsquouni eni ki he lenilootiacute pe tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha palsquoanga ki he tokotaha ko e lsquoE lava lsquoeni lsquoo kapau

rsaquo lsquooku molsquoua lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ko e nounou lsquoo lsquoene totongi nofo pe nalsquoa ne totongi lsquoo mahulu hake lsquoi he totongi totonuacute

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha maumau ngāue fakamalsquoa ngaahi ngoue pe lsquoave ha veve

rsaquo lsquooku fiemalsquou ke totongi fakafoki lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ha fakamole ki he ngaahi ngāue nalsquoe fiemalsquou ke fai fakavavevave

rsaquo ke totongi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha palsquoanga ko e tautea koelsquouhi ko e maumaulsquoi lsquoo e lao

rsaquo ke totongi huhulsquoi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha mole nalsquoe hoko koelsquouhi ko ha koloa nalsquoe mole pe ko ha melsquoangāue nalsquoe lsquoikai ke sai koelsquouhi nalsquoe lsquoikai ke tauhi pe monomono pe fakaleleilsquoi

ƨ Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni eni ki ha taha ke ne fakaleleilsquoi ha melsquoa koelsquouhi nalsquoe maumau pe lsquoikai toe ngāue Kapau lsquooku felāversquoi lsquoa e tursquoutursquouniacute mo ha kaveinga lsquookuacute ne uesia lsquoa e morsquoui leleiacute pea mo e malu mo hao lsquoe lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquopay outrsquo (totongi lsquoi tursquoa) lsquoene tokotahakau nofo totongiacute ke fakafetongirsquoaki harsquoa ne fakahoko lsquoa e tursquoutursquouniacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tursquoutursquouni lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ke ne fakahoko ha ngāue lsquoi ha lsquoaho tursquoupau pea lsquoikai ke fakahoko lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

20

lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakahoko lsquoa e ngāue ki he mahursquoinga lsquooku hā lsquoi he tursquoutursquouniacute pea lau lsquoa e fakamole ko ha morsquoua totongi nofo

ƨ Ngaahi tulsquoutulsquouni kehe

lsquoE lava lsquoe ha tulsquoutulsquouni lsquoo toe fakamahino lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoo kapau lsquoe lsquoikai ke talangofua ha taha ki he tulsquoutulsquouni koia Pea lsquooku lsquoi he falsquoahi lsquoe taha ke nau fakahā pe lsquooku nau fiemalsquou ke fakahoko ia Ko e fakatātā eni ndash ko ha tulsquoutulsquouni ki he lenilootiacute ke ne fakafoki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea kapau lsquoe lsquoikai pea ke ne totongi ha palsquoanga

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai fai ha felotoi lsquoi ha fakatonutonu (mediation)

lsquoE lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal ke nau fakamaaulsquoi lsquoa e melsquoa ni Ko e Tribunal ko e founga fakatonutonu ia lsquooku fakamātoato mo toe mamalu ange Ko e Tribunal ko e valsquoa ngāue ia lsquoo e potungāue lsquoo e ngaahi fakamaaulsquoanga (Ministry of Justice) pea lsquoe lsquoi ai ha tokotaha fakamaau ai ke fanongo ki he fakamatala lsquoa e ongo tafalsquoakiacute kau fakamolsquooni pea ne vakailsquoi lsquoa e ngaahi fakamolsquooni lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute toki fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni lsquoE lava ke fai lsquoe he Tenancy Tribunal ia ha tulsquoutulsquouni felāvelsquoi mo koe neongo pe te ke lsquoalu ki hono ui lsquoo e fakatonutonu pe lsquoikai lsquoOku hiki lsquoe he tokotaha fakamaauacute lsquoa lsquoene tulsquoutulsquouni lsquoa ia ko e tulsquoutulsquouni ia lsquoa e Tribunal Ko e tulsquoutulsquouni lsquoa e tokotaha fakamaauacute lsquooku hangē ia ha tulsquoutulsquouni lsquoa e fakamaaulsquoanga ndash lsquoe lsquoave lsquoa hono tatau ki he ongo falsquoahi lōua pea kuopau ke na talangofua ki ai

lsquoOku lsquoatā foki lsquoa e fakamaaulsquoanga ni ki he kakai ke nau fanongo he ngaahi fakatonutonuacute lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoo lsquoave ha kakai ke nau poupou mo felsquoao ka lsquoi he taimi lahi lsquooku lsquoikai ke tali ke ngāuelsquoaki ha loea ke ne fakahoko holsquoo tafalsquoaki Kaekehe lsquoe lava ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoi he ngaahi fakatonutonu e nilsquoihi lsquoo kau ai lsquoa e ngaahi melsquoa ni

rsaquo ko e vātamaki ni lsquooku laka hake lsquoi he $6000

rsaquo tali lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ke ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo kuo tali lsquoo fakangofua kinautolu lsquoe he Tribunal

lsquoE lava ke fakangofua lsquoe he Tribunal ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoo kapau

COURT

rsaquo lsquooku fulsquou fihi mo faingatalsquoa lsquoa e melsquoa lsquooku hoko

rsaquo lsquooku mo fulsquou faikehekehe lahi lsquoaupito mo e tafalsquoaki lsquoe taha lsquoo faingatalsquoa ange ai ke ke fakahoko lelei lsquoa holsquoo fakamatala

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava lsquoe ha taha lsquooku lsquoikai ko ha loea ke ne fakafofongalsquoi koe Kapau lsquooku ke pehē lsquooku totonu ke fai ia pea ke fetulsquoutaki mai kiate kimautolu kimulsquoa pea toki fai lsquoa e fakatonutonu lsquoi he Tribunal

ƨ lsquoE lava fēfē keu kounalsquoi lsquoa e falsquoahi lsquoe tahaacute ke ne talangofua ki he tulsquoutulsquouni nalsquoe lsquoosi fai

Kapau lsquookuacute ke marsquou ha tursquoutursquouni lsquoa e fakatonutonuacute (Mediatorrsquos order) kuo lsquoosi silarsquoi pe ko ha tursquoutursquouni lsquoa e Tenancy Tribunal lsquoe lava ke ke kole ki he varsquoa Collections ndash Ministry of Justice ke ne lsquoeke lsquoa e morsquoua ni Ko e ngaahi tohi kole Civil Enforcement kotoa pē lsquoe lava ke lsquoave ia ki he tursquoasila lsquoi lalo pe lsquoe faile ia lsquoi ha taha lsquoo e ngaahi District Court of New Zealand (Fakamaaursquoanga Fakavahe lsquoa Nursquou Sila)

Ministry of Justice Central Processing Unit SX10042 Wellington

lsquoE lava ke ke marsquou atu meiate kimautolu ha fakamatala lahi ange felāversquoi mo hono tānaki lsquoo ha morsquoua Vakai ki he wwwtenancygovtnz

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 21

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kimulsquoa lsquoi he lsquoaho lsquooku loto ke mavahe ai

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he lenilootiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa Kaekehe lsquoe lava lsquoe he lenilooti ke fai halsquoa ne fakatokanga lsquoaho lsquoe 42 lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e nofolsquoanga ni lsquoe he tokotaha lsquooku holsquoona pe ko hono fāmiliacute ke nau hiki mai lsquoo nofolsquoi ia ko honau lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo kuo lsquoosi fakatau atu lsquoa e lsquoapiacute pea kuo lsquoosi fakakakato lsquoa e alea fakatau pea fiemalsquou lsquoe he tokotaha nalsquoa ne fakatauacute ke fakalsquoatā lsquoo lsquooua lsquoe toe nofo ha taha ai

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ke hiki ki ai halsquoa ne kau ngāue totongi (pea lsquooku lsquoosi hā pe lsquoi he aleapau nofo totongi lsquooku ngāuelsquoaki pe lsquoe ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ki ai)

lsquoE fakapotopoto ke tauhi ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga lsquoI holsquoo lsquoave halsquoo tohi fakatokanga lsquooku ke loto ke fakangata lsquoa e aleapauacute kuo pau ke

rsaquo fai ia lsquoaki ha tohi

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoa e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi nofo totongiacute

rsaquo fakahā ke mahino lsquoa e lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai

rsaquo fakamolsquooni he tohi

Kapau lsquooku nounou hifo he lsquoaho lsquoe 90 lsquoa hono lsquooatu lsquoo e fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke fakamahino lsquoa e lsquouhinga lsquooku nounou aiacute

ƨ lsquoE fēfē kapau lsquooku fie hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia kimulsquoa pea lsquoosi lsquoa e aleapauacute

Kapau lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga ke fakangata lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe ngofua ke nofo lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoi he aleapauacute Ka lsquoo kapau lsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia ke mavahe kimulsquoa ai lsquoe kei fiemalsquou pē ke fai halsquoa ne tohi fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 ki he lenilootiacute

lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe sai pe ki he lenilootiacute ke hiki ki mulsquoa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ka kuo pau ke na felotoi lōua ki ai lsquoi ha tohi

ƨ lsquoE lava ke fakangata ha fixed term tenancy kimulsquoa he taimi nalsquoe tonu ke toki lsquoosi ki ai

lsquoE lsquoikai lava ke fakangata ha aleapau nofo totongi fixed-term kaelsquooua kuo felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha toki tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal pea lsquoe lava ke fai ia Ko e lsquoaho ke fakangata ai lsquooku lsquoosi lsquoasi pe ia he tohi aleapau

lsquoE ala lava lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoo fai ha tulsquoutulsquouni ke fakangata vave ha aleapau fixed term lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha fulsquou maumaulsquoi lahi lsquoo e aleapauacute

rsaquo kuo malsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoe hiki lsquoa e totongi nofo koelsquouhi ko ha ngaahi melsquoa nalsquoe lsquoikai halsquoa ne lsquoilo lsquoe hoko pea ko ha hiki eni lsquooku fulsquou lahi lsquoo ala hoko ai ha faingatalsquoalsquoia lahi pe

rsaquo ko e aleapauacute nalsquoe makatulsquounga ia lsquoi he ngaahi tulsquoutulsquouni fakakautaha (body corporate operational rules) lsquoa kinautolu lsquooku lesisita ai lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga lsquoo fakatatau ki he lao Unit Titles Act 2010 pea lsquoi ha liliu ki he ngaahi tulsquoutulsquouni koia lsquoe lsquoikai fakapotopoto ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute pe

rsaquo Kuo hoko ha ngaahi melsquoa talsquoelsquoamanekina ki he lenilooti pē ko e tokotaha totongi nofo lsquoo ala hoko ai ha fulsquou faingatalsquoalsquoia lahi

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

22

ƨ Koe hā lsquoa e founga totonu ke lsquoave lsquoaki lsquoa e tohi fakatokanga

lsquoOku totonu ke lsquoave lsquoa e tohi fakatokanga ki he tulsquoasila (address for service) nalsquoe lsquoosi fakamahino atu ke fai lsquoa e ngaahi fetulsquoutaki fakalao ki ai Ko e tulsquoasila eni lsquoo ha lsquoapi puha meili he Positi lsquoOfisi lsquoimeili pe fika lsquoo ha misini fax

Kapau lsquoe lava ke ke lsquoave hangatonu lsquoa e tohi fakatokanga ni ki he nima lsquoo e tokotaha koia lsquoe lau eni kuo ke lsquoosi fakakakato lsquoa hono tufa atu

Koelsquouhi ke fakapapaulsquoi lsquooku lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke malsquou ai lsquoa e tohi fakatokanga lsquoe he tokotaha koia lsquooku pehē lsquoe he lao tukukehe ka malsquou ha fakamolsquooni ke fakalsquoikailsquoi lsquoaki kuo pau ke

rsaquo tuku atu ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 kapau nalsquoe lsquoave lsquoa e fakatokanga he meili

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 2 kapau nalsquoa ke lsquoave lsquoa e tohiacute lsquoo tuku lsquoi he puha tohi lsquoi honau tulsquoasila pe lsquoi he matapā hūlsquoanga ki honau fale

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha lsquoimeili hili lsquoa e 5 efiafi

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha misini fax he lsquoosi lsquoa e 5 efiafi

lsquoOku toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho ki he fakatokanga lsquoi he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi fakatokanga Ko e fakatātā eni ki ai ka lsquoave lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoaho 21 ki he lenilootiacute ke fakangata pea lsquooku lsquoave ia lsquoi he meili lsquooku tonu ke nau tukuange ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 ke ne malsquou ai lsquoa e tohiacute lsquoE toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho lsquoe 21 mei he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi lsquoe he lenilootiacute

ƨ Fēfē kapau teu lsquoimeili lsquoa e tohi fakatokanga

Kapau te ke fai lsquoeni pea lsquoe fakapotopoto ke fuofua vakai pe lsquoe malsquou ha fakamolsquooni pau lsquoe lava ke alsquou lsquoa e lsquoimeili (delivery receipt) ki he tokotaha ko ia pea toki lsquoave

Ko e fakamolsquooni kolsquoeni lsquoe lava ai lsquoo lsquoilo lsquoa e taimi lsquoe alsquou ai lsquoa e lsquoimeili ki he tokotaha nalsquoe lsquoave ki ai

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoi he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo ha aleapau fixed-term tenancy

lsquoI he lsquoene alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosiacute lsquoe kei hoko atu ia ka lsquoi he founga periodic tenancy pea lsquoe kei tatau ai pe mo e ngaahi kupu lsquoo e aleapau ni lsquoo hange ko e alepau nalsquou toki lsquoosi tukukehe

rsaquo ka toe fakafolsquoou lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute halsquoana aleapau folsquoou pe ko hono toe fakaloloa atu lsquoa e aleapauacute pe

rsaquo ko ha fakahā lsquoe ha taha kuo ne loto ke fakangata lsquoa e nofo totongi Ko hono fakahoko ha fakatokanga pehē ni lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e lsquoaho 21 ki he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa he lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai lsquoa e aleapau

Kapau nalsquoe fakalsquoatā lsquoi he tohi aleapau ke toe fakafolsquoou pe fakaloloa atu lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke toe fakaloloa atu kuo pau ke fai halsquoa ne tohi ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou ange lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute pea ka lsquoikai lsquoe lsquoikai lava ke toe fakaloloa atu lsquoa e aleapau kapau lsquooku lsquoikai loto ki ai lsquoa e lenilootiacute

Teuteu hiki ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoa e tokotaha nofo

totongiacute ke fai lsquoi halsquoaacute ne hiki

Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau

rsaquo ke mavahe atu lsquoi he lsquoaho kuo lsquoosi fakahā ki ai lsquoe he lenilootiacute lsquoi halsquoa ne tohi fakatokanga

rsaquo totongi kakato lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi

rsaquo fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo lsquoave lsquoa e veve kotoa lsquoi he lsquoaho fakalsquoosiacute

rsaquo lsquoave mo lsquoenau ngaahi ngalsquootolsquoota

rsaquo lsquoave lsquoa e ki kaati ki pea mo e ki ki he fale taulsquoanga melsquoalele ki he lenilootiacute

rsaquo tuku lsquoo lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa pe naunau fale lsquoa e lenilootiacute

Kapau lsquoe lsquoikai ke fai kotoa lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ke mau totongi ange ki ai ha konga pe ko e kotoa lsquoo e palsquoanga pooni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 23

ƨ Ko hono fakafoki lsquoo e totongi pooni

lsquoI he lsquoosi lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe lelei taha ke femahinolsquoaki lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he lahi lsquoo e totongi pooniacute ke fakafokirsquo Ngāuelsquoaki lsquoa e lipooti nalsquoe fai lsquoi hono sivilsquoi lsquoo e fale he kamatalsquoanga ke fakamahino pe nalsquoe lsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko lsquoE lsquoikai lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ke totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha liliu ki he fotunga lsquooku hoko ki he fale pe ko hono ngaahi naunau tupu pe ia mei halsquoa ne motulsquoa pea mo hono ngāuelsquoaki fakalelei

ƨ lsquoE fakafoki fēfē mai lsquoa lsquoeku pooni nalsquoe lsquoosi totongi

Hili ha felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he melsquoa ke fai ki he palsquoanga pooni te na fakafonu ha foomu ke fakafoki lsquoaki (bond refund form) lsquoE malsquou lsquoa hono tatau lsquoo e foomuacute mei he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

Kapau lsquooku mo tali lsquooku tō nounou lsquoa e totongi nofo nalsquoe malsquou mei he tokotaha nofo totongiacute pe lsquooku lsquoi ai ha maumau pea hikilsquoi hifo ia lsquoi he foomu pea ke fakamolsquooni ai lsquoO anga pehe ni kapau ko e pooni nalsquoe $600 pea mo felotoi ko e ngaahi lsquoo e matapā siolsquoata lsquooku $150 pea te mo tohilsquoi hifo

Totongi ki he lenilootiacute lsquoa e $150

Totongi ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e $450

Fakapapaulsquoi ke fakakau lsquoa holsquoo mo ongo fika lsquoakauni lsquoi he foomu koelsquouhi lsquoe lsquoikai ke mau li atu ha sieke pe palsquoanga (cash)

lsquoI he lsquoemau malsquou lsquoa e foomu ni te mau vakailsquoi lsquoa e ongo fakamolsquooni tohi nima pe lsquooku tatau mo e fakamolsquooni nalsquoe fai lsquoi he foomu (bond lodgement) nalsquoe fakahū mai lsquoaki lsquoa e pooni Ko e melsquoa ia lsquooku mahulsquoinga ai ke mau lsquoilolsquoi lsquoa e fetongi kotoa pe lsquoo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga ni Kapau lsquooku hā kehekehe lsquoa e fakamolsquooni tohinima pea lsquoe lsquoikai lava ke mau fakafoki lsquoa e pooni kaelsquooua kuo mau toe fai ha fakalsquoekelsquoeke makehe

Taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki ha fale nofo totongi lsquoe taha pea lsquoe ala faingofua ange ke mau fakahū pe ia ke ngāuelsquoaki ko e pooni ia ki he lsquoapi nofolsquoanga folsquoou lsquoE fiemalsquou leva ke ke ngāuelsquoaki lsquoa e foomu ki hono liliu lsquoo e pooni (bond transfer form)

ƨ Fēfē kapau lsquoe lsquoikai ke felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he pooni

Fetulsquoutaki lsquoo fakahā ki he Tenancy Tribunal lsquoi he vave taha lsquoE lsquoi ai leva lsquoa e tokotaha fakatonutonu (mediator) te ne feingalsquoi ke fai ha felotoi

ƨ Fēfē kapau lsquooku faingatalsquoa ke fai ha fetulsquoutaki mo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

Kapau lsquooku faingatalsquoa pea ke fakafonu lsquoa e foomu totongi fakafokiacute (bond refund) pea ke fetulsquoutaki ki he potungāue Tenancy Services ke vakai lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe ala fai

ƨ Ko e hā e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe hiki atu ha taha lsquoo e kau nofo totongi

lsquoI he taimiacute nilsquoihi lsquoe lava ke hiki atu ha taha lsquoi he kau nofo totongi ne nau lsquoosi fakamolsquooni kotoa lsquoi he tohi aleapau kae kei nofo atu pē lsquoa e nilsquoihi Kapau lsquoe tali lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava pe ke halsquou lsquoa e tokotaha hiki maiacute lsquoo hoko atu lsquoaki lsquoa e lsquoinasi lsquoo e tokotaha kuo hiki atuacute Kapau lsquoe fai eni pea kuo pau ke mou fakahā mai lsquoaki ha fakamolsquooni lsquoa e lenilootiacute tokotaha lsquoe hikiacute pea mo e tokotaha te ne fetongi maiacute lsquoi he foomu ko e ldquochange of tenant bond formrdquo pea lsquoomai

lsquoE lsquoikai ke liliu heni lsquoa e tohi aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke toe falsquou ha tohi aleapau folsquoou ke fakakau ai lsquoa e tokotaha hiki folsquoou atu

MOVERS

MOVERS

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

24

Ko e ngaahi melsquoa kehe fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute

ƨ Ko e lenilootiacute lsquoe mavahe atu lsquoo laka hake he lsquoaho lsquoe 21

Kapau lsquoe mavahe atu mei Nulsquousila lsquoa e lenilootiacute lsquoo laka hake he lsquoaho hokohoko lsquoe 21 pea kuo pau ke ne fokotulsquou hano fakafofonga ke ne tokangalsquoi lsquoa e nofolsquoanga he taimi koia Kuo pau ke fakahā lsquoe he lenilooti ke lsquoilo lsquoe he tokotaha nofo totongi pea mo e Tenancy Services (kapau nalsquoe lsquoosi totongi ha pooni) lsquoa e feitulsquou ke fai ha fetulsquoutaki ki hono fakafofonga

Ko hono fakatau atu ha lsquoapi nofo totongi ƨ lsquoE fiemalsquou ke tala lsquoe he lenilootiacute ki he

tokotaha nofo totongiacute lsquooku ne fakatau atu lsquoa e lsquoapi

lsquoIo kuo pau ke nau tala ki he tokotaha nofo totongiacute pea mo ha taha pē lsquooku fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute lsquoi ha tohi ke nau lsquoilo lsquooku ne feinga ke fakatau atu

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e lenilootiacute ke lsquoomai lsquoa e kakai lsquooku nau fie fakatau ke nau sio mo vakailsquoi lsquoa e nofolsquoanga lsquoi ha loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea ke lsquooua nalsquoa fakafaingatalsquoalsquoialsquoi lsquoo lsquoikai ha lsquouhinga lelei ki ai

lsquoI hono fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga kuopau ke fakahā lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ki he tokotaha nofo totongiacute a e tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapi pea mo e lsquoaho te nau hoko ai ko e lenilooti Kuo pau ke fakahā lsquoe he tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapiacute ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa hono hingoa feitulsquou pe founga ke fai lsquoaki ha fetulsquoutaki pea mo e founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi nofo lsquoo hangē ko e fika lsquoo ha lsquoakauni lsquoi he pangikē lsquoI hono fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute ko e mafai lsquoo e lenilootiacute ki he pooni lsquoe hiki ia ki he lenilootiacute folsquoouacute Kapau lsquooku fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ke totongi

ange ha konga lsquoo e pooniacute pea lsquooku tonu ke fai lsquoeni kimulsquoa he lsquoaho lsquooku fakalsquoosi ai lsquoa e fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute (pe ko e lsquoaho lsquoe malsquou ai ndash possession date - lsquoe he tokotaha fakatau lsquoo kapau lsquoe hoko ia kimulsquoa)

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke lsquoilo lsquoe he Tenancy Services

Kapau lsquooku mau tauhi ha pooni pea lsquooku totonu ke nau lsquoilo pe lsquooku lsquoi ai ha lenilootiacute folsquoou Kuo pau ke fakafonu lsquoe he lenilooti motulsquoa pea mo e lenilootiacute folsquoouacute lsquoo na fakamolsquooni lsquoi he foomu lsquochange of landlordagentlsquo Te mau hikilsquoi leva lsquoa e hingoa lsquoo e lenilootiacute folsquoou lsquoi he lekooti lsquoo e ngaahi pooni te mau tauhiacute

ƨ lsquoOku lsquoi ai ha ngaahi lao makehe ki ha fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ko ha koloa kuo puke lsquoo fakatau atu (mortgagee sales)

lsquoI ha hiki mai ha tokotaha folsquoou pe ko ha puke fakalao lsquoo e lsquoapiacute ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatau (mortgagee) ke ne hoko atu lsquoa e aleapau nofo totongi te ne malsquou lsquoa e mafai tatau mo ha lenilooti lsquoi he lao Residential Tenancies Act Kapau ko e aleapau ko e ldquofixed-termrdquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e kautaha nalsquoa nau fakatau pe ko e pangike ke nau fai lsquoa e ngaahi fakatokanga angamaheni mo ha aleapau ldquoperiodic tenancyrdquo ka lsquoe lsquoi ai pē lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe kilsquoi kehe ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fakangata ha aleapau founga ldquofixed-term tenancyrdquo lsquoo hangē hano fakangata ha lsquoo ha ldquoperiodic tenancyrdquo lsquoo kapau lsquoe liliu lsquoa e lsquoapi lsquoo malsquou ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatauacute pea kuo nau fiemalsquou ke nau toe fakatau atu (mortgagee possession) lsquoE lsquoikai ha liliu ia ki he ngaahi totonu lsquoa e lenilooti folsquoouacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 25

ƨ lsquoE lava ke malsquou ha tokoni mei he Tenancy Services lsquoi ha fekihiaki lsquoa e kau nofo totongi (flatmates)

lsquoIkai lsquoe lsquoikai lava ke mau tokoni Te mau toki lava pe ke tokoni lsquoi ha ngaahi faingatalsquoalsquoia he vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongiacute Kaekehe manatulsquoi kapau te ke lsquoalu lsquoo nofo totongi fakataha mo ha nilsquoihi pea mou fakamolsquooni fakakātoa lsquoi he tohi aleapauacute te mou kau kotoa lsquoi he ngaahi fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he tohi aleapauacute lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi lsquoe ha taha lsquoa hono lsquoinasi he totongi nofo pe ko halsquoa ne maumaulsquoi ha melsquoa lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ia ke totongi ia lsquoe ha nilsquoihi pe ko e kotoa lsquoo e kau nofo totongiacute neongo pe ko hai nalsquoa ne fai lsquoa e maumau lsquoE lava lsquoo malsquou atu ha ngaahi falelsquoi lsquoi ha hoko ha makuku lsquoa e kau nofo totongiacute mei he Community Law Centres Citizens Advice Bureaux pea mo e valsquoa falelsquoi malsquoae fānau ako he ngaahi akolsquoanga (lsquounivesiti mo e ngaahi akolsquoanag pehe)

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakafisingarsquoi ha taha meiacute harsquoaacute ne nofo totongi

lsquoOku lsquoikai tali ke makatulsquounga lsquoi hono lsquooange lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fale nofolsquoanga pe ko hano fakaloloa atu ha aleapau nofo totongi ki ha taha koelsquouhi ko hono tulsquounga fakamali (marital status) tangata pe fefine talsquou motulsquoa lotu lsquooku kau ki ai pe ko hono lanu (matakali) lsquoE lsquoikai ngofua ke talsquoetali lsquoe he lenilootiacute ha taha koelsquouhi lsquooku lsquoikai halsquoane ngāue pe lsquooku toho penefiti Kapau lsquoe hoko ha melsquoa pehe ni lsquoe lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal pe ko e ū Human Rights Commission koelsquouhi ko e fakafaikehekehelsquoi (discrimination) eni lsquooku lsquoikai ke ngofua ke fai

Ko e hā lsquoa e Service Tenancy Ko e service tenancy ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga lsquoo e ngāuelsquoanga lsquooku ngāue aiacute lsquoo fakatatau ki he lsquoene aleapau pe ko e ngaahi fiemalsquou lsquoa e ngāuelsquoanga pe kautaha lsquooku ngāue ai lsquoOku kau lsquoa e falsquoahinga aleapau nofo totongi kolsquoeniacute lsquoi he tulsquoutulsquouni lsquoa e lao Residential Tenancies Act ka lsquooku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ki he totongi kimulsquoa (rent in advance) pea mo hono fakangata lsquoo e aleapauacute

ƨ Ko e totongi nofo

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe lsquoi hono tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole ki he nofo totongi mei he vahe lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute lsquooku ngāue ia malsquoae lenilootiacute) lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ke fakaleleilsquoi ha melsquoa mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

ƨ Ko e ngaahi taimi lsquoo e fakatokanga

Kapau lsquoe lsquoosi pe lsquoe malsquou ha fakatokanga lsquoe fakangata lsquoa e aleapau ngāue lsquoe fiemalsquou ke fai lsquoe he ngāuelsquoanga pe ko e tokotaha ngāue (employee) ha fuofua fakatokanga lsquoaki ha uike lsquoe 2 lsquoe lsquoosi ai pea mo e nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai ngofua ke fuofua lsquoosi lsquoa e aleapau nofo totongiacute ia kimulsquoa pea toki lsquoosi lsquoa e aleapau ngāue lsquoE lava ke toe nounou ange lsquoa e taimi fakatokanga pehe ni lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga malsquoa ha tokotaha ngāue lsquoe fakangāuelsquoi koelsquouhi ko e mavahe atu lsquoa e tokotaha ngāue lsquooku nofo aiacute

rsaquo lsquoe pehe lsquoe he lenilootiacute lsquoe fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

Kapau lsquooku ke fie nofo totongi he founga ni ndash service tenancy lsquoe lava ke mau tānaki atu ha ngaahi fakahinohino pea mo ha falelsquoi

Koloa lilsquoaki lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe lsquoikai lava ke lsquoave kotoa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa lsquoene koloa pe ngalsquootolsquoota lsquoi halsquoa ne mavahe pe hiki lsquoOku lsquoi ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e lao ki he ngaahi melsquoa ke fai ki ha koloa lsquooku lilsquoaki

rsaquo lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke lsquoave pe tolsquoo lsquoo laku ha melsquoakai mo ha melsquoa lsquoe ala mafu pe maumau ka kuo pau ke ne fuofua feinga ke fai ha fetulsquoutaki mo e tokotaha nofo totongiacute ke fetukutuku lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoe lilsquoaki he nofolsquoanga

rsaquo Kapau lsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave pea kuopau ke feinga lsquoa e lenilootiacute ke fakamahulsquoingalsquoi lsquoa e koloa ni ke fakatau atu pea bull ke ne laku pe fakalsquoauha lsquoa e koloa ni lsquoo kapau lsquoe

lahi ange lsquoa hono totongi ke lsquoave lsquoo tauhiacute lsquoi hano tulsquouaki atu ke fakatau (tukukehe kapau ko ha ngaahi naunau pepa pe tohi ndash personal papers) lsquooku mahulsquoinga ki he tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

26

bull kapau lsquooku laka hake lsquoa e mahulsquoinga lsquoo e koloa lsquoi hano lsquoave lsquoo tauhi kuopau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e koloa lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou hifo he lsquoaho lsquoe 35 pea ne toki fakatau atu he founga angamaheni

rsaquo Kuo pau ke tauhi malu lsquoe he lenilooti ha ngaahi pepa pē tohi kuo tuku lsquoe he tokotaha nofo totongi Kapau ko ha ngaahi pepa pe tohi mahulsquoinga eni pea nalsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 35 lsquoe kei tauhi pe lsquoeni lsquoe he lenilootiacute pe ko hono lsquoave ki lsquoapi polisi Kapau lsquoe lsquoave eni ki he kau polisi pea kuo pau ke ne tauhi lsquoa hono laulsquoi tohi tali totongi

rsaquo lsquoE lava ke halsquou lsquoa e tokotaha totongi nofo lsquoo lsquoave lsquoa lsquoene koloa kimulsquoa pea toki laku pe fakatau atu lsquoe he lenilootiacute ka kuo pau ke ne totongi lsquoa e fakamole ki hono tauhi mo e alā melsquoa pehē

rsaquo lsquoE lava ke tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngaahi fakamole ki hono uta atu lsquoo tauhi pea mo hono tulsquouaki fakatau atu lsquoo e koloa lsquoi ha palsquoanga lsquoe malsquou mei hono fakatau atu Ko e toenga lsquoo e palsquoanga lsquoe totongi ia ki he Tenancy Services

rsaquo lsquoE lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke ne malsquou lsquoa e palsquoanga ko ia ke tāpuni lsquoaki halsquoa ne ngaahi fakamole pē ka ngaahi molsquoua ange kiate ia (lsquoo hangē ko e totongi nofo nalsquoe telsquoeki ai ke malsquou maumau pea mo ha fakamole ki hono fakamalsquoa lsquoa e nofolsquoanga)

rsaquo lsquoI ha falsquoahinga taimi pē lsquoe lava lsquoa e lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ki ha melsquoa ke fai ki he koloa ni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 27

Ngaahi fale nofo totongi pooti

lsquoOku lsquooatu heni lsquoa e ngaahi fakahinohino ki he totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongi he ngaahi nofolsquoanga totongi pooti (boarding houses) lsquoOku kehekehe lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni ki he nofo totongi pootiacute mei he ngaahi nofo totongi kehe

ƨ Ko e hā lsquoa e boarding house

Ko e fale nofolsquoanga lsquooku lsquoi ai ha loki nofolsquoanga lsquoe 1 pe toe lahi ange ai pea mo e ngaahi naunau ke ngāuelsquoaki kotoa lsquoe he kau nofo totongiacute pea lsquooku nofo ai pe fokotulsquou ke lava lsquoo nofo ai ha kau nofo totongi lsquoe toko 6 pe lahi ange ai he taimi tatau

Ko e aleapau nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquooku lsquouhinga ia ki ha nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquoe alsquou pe lsquooku fakahangahanga ke toe laka atu he lsquoaho lsquoe 28 Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe nofo ia lsquoi he feitulsquou ke lava lsquoo mohe ai pea ngofua ke ne ngāuelsquoaki lsquoa e ngaahi naunau lsquoo e fale lsquooku lsquoataa ke ngāuelsquoaki lsquoe he kau nofo totongi kehe

Totongi pooni lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ha pooni lsquooku alsquou lsquoa hono mahulsquoinga ki he totongi nofo uike lsquoe 4 pea kuo pau ke ne lsquooange ha laulsquoi tali totongi ki ai Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house lsquoa e pooni lsquoo fakahū ki he Tenancy Services kimulsquoa he lsquoaho lsquoe 23 hili hono malsquou tukukehe kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pe toe silsquoi hifo ai Kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pē silsquoi hifo ai pea lsquoikai ha lsquouhinga lelei lsquoi hono puke lsquoo lsquoikai ke fakafoki lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ke fakafoki ange lsquoa e pooni

Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo ngaahi fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni 0800 737 666

Ko e totongi nofo rsaquo Kuo pau ke fai lsquoa e totongi nofo lsquoi hono taimi

totonu

rsaquo lsquoE lava ke hiki hake lsquoe he lenilootiacute lsquoa e totongi nofo hili halsquoa ne fai ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 28 kimulsquoa

Aleapau nofo totongi Ko e ngaahi melsquoa lsquoeni ke toe tānaki atu ki he ngaahi fakamatala lsquooku ha atu he peesi 8 lsquoo pehē ni

rsaquo pe lsquoe alsquou lsquoa e fuoloa lsquoo e nofo totongi lsquoo lsquoaho lsquoe 28 pē lōloa ange

rsaquo ha fika telefoni lsquoe 1 lsquoo e lenilootiacute pe toe lahi ange ai

rsaquo ko e fika lsquoo e loki lsquooku nofolsquoi

rsaquo pe lsquooku toe lsquoi ai ha taha nofo totongi kehe he loki ko ia pea ko e toko fiha

rsaquo ko e ngaahi melsquoa lsquoe fai lsquoe he lenilootiacute malsquoae tokotaha nofo totongiacute lsquoa ia lsquooku lsquoosi fakakau lsquoi he totongi nofo (kapau lsquooku lsquoi ai ha melsquoa pehē)

rsaquo fakahinohino ki he melsquoa ke fai ka hoko ha vela

rsaquo ha fakamatala pe ko e nofo totongiacute ko ha joint tenancy (nofo fakatokolahi) pea kapau ko ia lsquoa e ngaahi hingoa lsquoo e kau nofo kehe lsquoi he loki pooti lsquooku lsquoi he malumalu lsquoo e aleapauacute

rsaquo pe ko e fale nofo totongi pootiacute lsquooku pulersquoi lsquoe ha taha kehe ange meiacute he lenilootiacute lsquoa e hingoa pea mo e tursquoasila fetursquoutaki (kau ki ai ha fika telefoni) lsquoo e tokotaha ko ia

Ngaahi tulsquoutulsquouni ki he anga lsquoo e nofo lsquoE ngofua ki he lenilootiacute ke ne falsquou ha ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pea mo e ngaahi melsquoa ke fai malsquoae kau nofo totongiacute

lsquoE lsquooange ha tatau ki he tokotaha nofo totongiacute pea kuopau ke fokotulsquou ia ha feitulsquou ke lava lsquoo lau kotoa he taimi kotoa pē Kuo pau ke fuofua fai ha fakatokanga lsquoa e lenilootiacute kimulsquoa lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 7 lsquoo ka liliu lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale

lsquoE lava ha tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fale boarding house lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni

rsaquo ke fakamahino lsquooku lsquoikai fakalao ha tulsquoutulsquouni lsquoa e lenilootiacute ki hono fakalele lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo ke tuku mavahe pe liliu ha tulsquoutulsquouni kuo fokotulsquou pea mo e founga lsquooku fakahoko lsquoaki

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

28

ƨ Loka ki he fale nofolsquoanga

Ko e lenilootiacute lsquoo ha boarding house kuopau ke ne

rsaquo fokotulsquou mo tokangalsquoi lsquooku lsquoi ai lsquoa e loka ki he fale nofolsquoanga koelsquouhi ke hao mo malu

rsaquo tokangalsquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo totongi ke nau hū ki honau loki takitaha fale mālōlō pea mo e fale kaukau lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo kehe lsquoo ngāuersquoaki lsquoa e ngaahi feitursquou mo e nāunau kehe lsquoi he ngaahi houa fakapotopoto kotoa pē

rsaquo fakahoko ki ha kau nofo totongiacute lsquoe uesia kinautolu lsquoi ha liliu pe fetongi lsquoo ha folsquoi loka

Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne feinga ke fetongi ha loka lsquoi he fale talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute

rsaquo kuopau ke ne fakafoki lsquoa e ngaahi ki kotoa pē ki he lenilootiacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute Ko e kau nofo totongi lsquoi ha fale nofo totongi pooti lsquooku nau fatongiarsquoaki lsquoa hono fetongi lsquoo e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau ko ha ngaahi kalasi mersquoa fakatokanga kohu motursquoa ange lsquoeni lsquooku lsquoi ai hano maka lsquooku ala fetongi Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoo e fale nofo totongi pootiacute

Totonu ke hū lsquoOku lsquoataa ki he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ke ne hū ki he fale nofolsquoanga lsquoi ha taimi pe

lsquoE toki lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki talsquoe fuofua fai ha fakatokanga (notice) lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau

rsaquo e tali pe loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa silsquoi pea toki hū (pea kapau ko e loki lsquooku nofo ai mo ha nilsquoihi kehe lsquoi ha malsquou ha ngofua mei ha taha pe lsquoo kinautolu) pe

rsaquo lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute lsquoo makatulsquounga he ngaahi melsquoa lsquooku lsquoosi mahino mai lsquoe lsquoi ai ha fakatulsquoutamaki lsquoe hoko ki he molsquoui pe ko e maumau ki he nofolsquoanga pea ke ne hū lsquoo fakaleleilsquoi lsquoa e melsquoa ko ia pe

rsaquo ko halsquoa ne hū ke fai ha ngāue nalsquoe lsquoosi felotoi mo e tokotaha nofo totongiacute ke fai kaekehe pe ko hono fai ialsquoo fakatatau ki he tohi aleapau pe ko e tulsquoutulsquouni ki he fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pe

rsaquo ko e fai lsquoo fakatatau ki he tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki hili lsquoa hono lsquooange to tohi fakatokanga he houa lsquoe 24 kimulsquoa ki he tokotaha lsquooku nofo he lokiacute pe ko e kotoa lsquoo kinautolu lsquooku nau nofo he lokiacute lsquoo kapau lsquooku nau nofo tokolahi lsquoO kau atu ki ai lsquoa

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau nalsquoe telsquoeki ai ke fai ha sivi lsquoo lsquoosi ha uike lsquoe 4

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi mavahe atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha maumaulsquoi lsquoo e lao ni lsquoi ha founga kehe

rsaquo ke sio ai ha taha lsquooku fie nofo totongi pe ko ha tokotaha lsquooku ne fie fakatau lsquoa e fale

rsaquo ke lava ai lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakakato lsquoa hono fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he lao ni

rsaquo ke vakailsquoi ha ngāue nalsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute pe nalsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fai

rsaquo ke sio lsquoi he loki ha tokotaha fakamahūlsquoinga lsquoapi (registered valuer) fakafofonga fakatau lsquoapi (real estate agent) pe ko ha lsquoinisipekita fale (building inspector) koelsquouhi ke falsquou lsquoaki halsquoa nau fakamatala

lsquoI he hū lsquoa e lenilootiacute ki he loki lsquoi ha fale nofo lsquoanga boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne ala ki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute tukukehe kapau ke fai kae lava lsquoa e melsquoa nalsquoe ngofua ai ke hū

rsaquo ke ne fai ia he founga tuha mo fakapotopoto

rsaquo lsquooua nalsquoe ne fakamanamana pe ke fakamalohilsquoi

rsaquo lsquooua nalsquoa nofo ke toe fuoloa ange he taimi nalsquoe fiemalsquou ke fakakakato ai lsquoa e fatongia lsquoi he loki

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 29

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi lsquoE lava ke fakangata eni lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoaki halsquoa ne fakatokanga ki he lenilootiacute he houa lsquoe 48 kimulsquoa

lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke ne fakangata ha totongi nofo lsquoo kapau

rsaquo lsquoi he taimi pe ko ia lsquoo kapau lsquoe fakatupu pe kounalsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hoko ai lsquoa e bull maumau lahi ki he nofolsquoanga pē

bull fakatupu ha fakatulsquoutāmaki ki ha kakai pe ko ha koloa pe

bull fulsquou fakahohalsquoasi lsquoa e toenga lsquoo e kau nofo he fale

rsaquo lsquoaki ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoo kapau bull lsquoe lsquoosi ha lsquoaho 10 mei hono fakatokanga ke

totongi lsquoa e totongi nofo kuo telsquoeki ai ke totongiacute

bull kuo ngāuelsquoaki pe fakangofua lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoa e nofolsquoanga ke fai lsquoaki ha maumaulao

bull lsquooku telsquoeki ai ke totongi kakato lsquoa e totongi nofo pea lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi lilsquoaki pe hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute hili lsquoi ha vakailsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lokiacute pea ne fetulsquoutaki pea mo e tokotaha nofo totongi

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e fakatokanga lsquoaho lsquoe 14 lsquoo kapau ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue (service tenancy)

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 28 lsquoi ha toe falsquoahinga melsquoa kehe ange

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

30

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

Ngaahi lea lsquoUhinga

Koloa lilsquoaki Koloa nalsquoe tuku lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga hili halsquoane mavahe mei ai Vakai ki he peesi 25 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

Ko e tulsquoasila lsquooku tohilsquoi ange lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fai ki ai ha fetulsquoutaki pe lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo alsquou ki ha taimi kuo lsquoosi fakangata ai lsquoa e aleapauacute Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ha tulsquoasila lsquoo ha lsquoapi pe ko e puha meili Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe fika misini fax

Totongi mei he pangikē Ko hono alealsquoi lsquoe ha taha ke tolsquoo malsquou pē ha palsquoanga mei he lsquoene lsquoakauni he pangikē ke totongi atu ki taha kehe

Fale nofo totongi pooti Ko ha fale nofolsquoanga lsquooku nofolsquoi lsquoe ha kakai nofo totongi pooti Vakai ki he peesi 27 ki hono fakamatalalsquoi lsquoo e taimi lsquoe ngāuelsquoaki ai lsquoa e lao

Foomu ke fakahū aki lsquoa e pooni

Ko ha foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke lsquoave lsquoaki lsquoa e totongi lsquoo e pooni ki he potungāue Tenancy Services

Foomu ki hono fakafoki lsquoo e pooni

Ko e foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakafoki lsquoaki lsquoa e pooni nalsquoe totongi ki he potungāue Tenancy Services hili ha hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

Koloa Ko e ngaahi koloa pe naunau lsquoa e lenilootiacute lsquoo hangē ko e puipui lsquoaisi pe misini fō pe ko ha melsquoa lsquooku lsquoikai ko ha konga tulsquou malsquou lsquoo e fale

Ko e totongi huhulsquoi Ko ha palsquoanga lsquooku totongi ki he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakaleleilsquoi lsquoaki ha mole me maumau

Fixed-term tenancy (Nofo Totongi Taimi Tursquoupau)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoo ngata meiacute he lsquoaho kuo fokotursquou pau lsquoi he aleapau nofo totongiacute lsquoa ia lsquoe arsquou ki ai kuo lsquootomētiki pē lsquoa e liliu ia lsquoa e aleapauacute lsquoo hoko ko ha periodic tenancy (nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata) tukukehe kapau kuo lsquoosi fai ha felotoi ki heni lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

Puke fakalao fakatahalsquoi pe ko ha nilsquoihi pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko lsquoi he aleapau nalsquoa nau fakamolsquooni kotoa ki ai

Ko e kau nofo totongi kotoa pe lsquoe lsquoasi honau hingoa lsquoi he tohi aleapau te nau vahevahe pe lsquoinasi kotoa lsquoi he ngaahi maumau lsquoe hoko lsquoi he tohi aleapau Vakai ki he peesi 9 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Ko ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke fai lsquoaki ha nofo totongi

Ko ha tokotaha lsquooku ne pisinisi lsquoaki lsquoa hono fakafofongalsquoi ke lava lsquoo fakahoko ha alepau ke fai ha nofo totongi lsquoE ala fakatātā lsquoaki ha tokotaha lsquooku ne pulelsquoi ha lsquoapi nofolsquoanga pe ko ha fakafofonga fakatau lsquoapi

Tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo

Ko e tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo lsquoo fakatatau mo e totongi lsquooku fai lsquoe ha nilsquoihi kehe lsquoi ha nofolsquoanga meimei tatau he feitulsquou meimei tatau

Fakatonutonu Ko ha fakataha pe fetelefonilsquoaki lsquoo ngāuelsquoaki ha tokotaha fakatonutonu ke ne fakaleleilsquoi ha vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

Fakatokanga ke fakaleleilsquoi lsquoOku toe lsquoiloa ia ko e fakatokanga lsquoaho hokohoko lsquoe 14 lsquooku lsquooange ki he tokotaha ke ne fakaleleilsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko

Periodic tenancy (Nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoi ha vaharsquoa taimi lsquooku lsquoikai tuhursquoi pau Kuo pau ke fakahā atu lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fakatokanga lsquoo lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kapau lsquooku nau fie fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 90 Kā neongo lsquoeniacute lsquoe lava ke nau lsquooatu ha fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 42 lsquoi ha ngaahi makatursquounga pau Vakai ki he peesi 7

Property inspection report (līpooti sivi lsquoo e lsquoapiacute)

Lēkooti tohi lsquoo e lsquoapiacute kuo fakafonu fakataha lsquoe ha lenilooti mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongiacute lsquoAonga ke fakakau ki ai ha ngaahi tā Vakai ki he peesi 9

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 31

Ngaahi lea lsquoUhinga

Fiemālie fakaekinautolu Totonu fakalao lsquoa e kau nofo totongiacute ke fakarsquoaparsquoaparsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoenau nofo nonga mo malu fakaekinautoluacute

Totongi nofo ke fai ki mulsquoa Ko ha totongi nofo lsquooku fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi mulsquoa he taimi nalsquoe toki totonu ke totongi ai (lsquoo lsquoikai ke toe laka hake he uike lsquoe 2) Ko hono fakatātā ka totongi ha uike lsquoe 2 lsquoe he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho 1 lsquoo Me lsquoa ia ko hono totongi ia lsquoo e nofo mei he lsquoaho 1 ki he lsquoaho 14 lsquoo Me lsquoE toki fiemalsquou lsquoa e totongi hono hoko lsquoi he lsquoaho 15 lsquoo Mē

Ko e tohi fakatokanga fakafepaki

Ko hono fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoa e aleapau koelsquouhi ko ha lāunga nalsquoa ne fai pe ko halsquoa ne feinga ke fai ha melsquoa lsquooku lsquoosi fakangofua lsquoe he lao ke ne fai

Nofo totongi Ko ha fakangofua lsquoe he tokotaha lsquooku lsquoalsquoana lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ke nofo ai ha taha kae fakahoko ha totongi nofo

Tokotaha fakamaau lsquoi ha fakatonutonu lsquoo ha aleapau nofo totongi

Ko ha tokotaha taulsquoatāina lsquoi he Tenancy Tribunal lsquooku ne tali ha ngaahi fakamatala mei he ongo tafalsquoaki lōua pea ne fai ha tulsquoutulsquouni aofangatuku

Aleapau nofo totongi Ko e tohi aleapau kuo lsquoosi fakamolsquooni ai lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa pea toki lava ke hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lsquoapi nofolsquoanga pea lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai

Ko e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi

Ko e sino lsquoo tatau pē mo ha fakamaaulsquoanga lsquooku ne fai tulsquoutulsquouni ki ha palopalema lsquooku hoko he vā lsquoo e tokotaha nofo totongiacute pea mo e lenilootiacute koelsquouhi ke lava lsquoo veteange

Tulsquoutulsquouni mei he Fakamaāulsquoanga Nofo Totongi

Ko ha tohi lsquooku fakamahino ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi kuopau ke muimui kātoa ki ai

Motulsquoa mo lsquoilelsquoila Ko e ngaahi melsquoa lsquooku hoko ki ha nofolsquoanga lsquoi hano nofolsquoi lsquoo hange ko e fakalsquoau ke motulsquoa lsquoa e kāpeti pe ko e lsquoilelsquoila lsquoa e vali lsquoo e holisi

Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi ha melsquoa nalsquoe maumau pe ko ha ngāue ke fai lsquoi he nofolsquoanga

Tohi fakatokanga Ko ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakahā ki ha taha lsquooku lsquoi ai lsquoa e melsquoa lsquooku hoko lsquoo hangē ko ha teu mavahe atu pe ko e hiki hake lsquoa e totongi nofo

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)

Page 19: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 19

ƨ lsquoOku fēfē lsquoa e founga lsquoo e fakatonutonuacute

lsquoE lava lsquoo fai eni lsquoi ha fetelefonilsquoaki pe ko ha femātaaki lsquoOku maheni lsquoaupito lsquoa e kau fai fakatonutonuacute mo e ngaahi melsquoa fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute ka lsquooku lsquoe lsquoikai ke nau kau ki ha tafalsquoaki pea lsquoe lsquoikai ke nau fai tulsquoutulsquouni atu lsquoOku fakapulipuli pea lsquooku tuku atu ke mo felotoi mo e tafalsquoaki lsquoe taha ki he melsquoa ke faiacute mo hoko atu ki ai lsquoOku kehe lsquoa e founga fakatonutonu kolsquoeniacute me he Tenancy Tribunal lsquoa ia lsquooku hanga lsquoe he fai fakatonutonu ai lsquoo fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni pea te ne fakahā atu lsquoa e melsquoa ke mo fai

ƨ Kapau te mo felotoi ki hono ikulsquoangaacute

Ko e felotoi koia lsquooku fai lsquoi he founga fakatonutonu kolsquoeniacute lsquooku fakalao ia pea lsquoe fiemalsquou ke talangofua ki ai lsquoE lsquoasi pe lsquoi he alea mo e felotoi ni lsquoa e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe maumaulsquoi Kapau lsquoe fiemalsquou ke lsquoi ai ha mafai ke fakahoko pea mo fakamālohilsquoi ke fakahoko lsquoe lsquoave ia ke taalsquoi ai lsquoa e sitapa pea silalsquoi ia lsquoe he Tenancy Tribunal

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala fai ha felotoi ki ai

lsquoOku lahi lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni lsquoe ala faiacute ka ko e konga lahi ko e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo e ngaahi totonu ke kei hoko atu lsquoa e nofo lsquoi he fale nofolsquoanga (possession) ngaahi melsquoa fakapalsquoanga pea mo ha ngāue ke fai lsquoE lava ke fai kotoa ia lsquoi ha fakatonutonu (mediation) pe ko e tulsquoutulsquouni mei he Tribunal

ƨ Ko e tulsquoutulsquouni ke hoko atu pe fakangata

Kapau lsquoe fulsquou maumaulsquoi mamafa lsquoe ha tokotaha lsquoa e aleapau nofo totongiacute pe ko e lao ni lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke tulsquoutulsquouni ke fakangata lsquoa e aleapauacute lsquoE lava ke hoko lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute

rsaquo lsquooku tōmui lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 21 lsquoa lsquoene totongi nofo (lsquoo kau ai lsquoa e lsquoaho ko ia ne fai ai ha tohi kole ki he Tribunal)

rsaquo kuo ne fakahoko ha maumau lahi pe fakamanamana te ne fai ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

rsaquo kuo ne lsquoosi taalsquoi pe fakamanamana ke ne taalsquoi lsquoa e tokotaha lsquooku holsquoona lsquoa e lsquoapiacute lenilootiacute pe ko e fāmili lsquoo e lenilootiacute pe ko hano fakafofonga pe

ko ha nilsquoihi kehe lsquooku nau nofo totongi pe ko e kaungālsquoapi (pe ko halsquoa ne kouna ha nilsquoihi ke nau fai pehē)

rsaquo lsquooku ne maumaulsquoi lsquoa e aleapauacute lsquoi ha ngaahi founga kehe (lsquoo hangē ko hano lsquooatu lsquoe he lenilooti ki ai ha fakatokanga ldquoNotice to remedyrdquo pea lsquoikai ke ne fai ki ai) pea lsquooku tui lsquoa e Tribunal ia lsquoe lsquoikai ke taau ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute Kapau ko e palopalema ni lsquoe lava ke fakaleleilsquoi lsquoe lava ke lsquoave ha tohi fakatokanga (notice to remedy) lsquoo lsquooange ha lsquoaho lsquoe 14 ke fakaleleilsquoi pea ke fuofua fai eni pea toki lava ke fai ha kole ki he Tenancy Tribunal ke fakangata

ƨ Tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo ha palsquoanga

Ko e tulsquoutulsquouni eni ki he lenilootiacute pe tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha palsquoanga ki he tokotaha ko e lsquoE lava lsquoeni lsquoo kapau

rsaquo lsquooku molsquoua lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ko e nounou lsquoo lsquoene totongi nofo pe nalsquoa ne totongi lsquoo mahulu hake lsquoi he totongi totonuacute

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne totongi ha maumau ngāue fakamalsquoa ngaahi ngoue pe lsquoave ha veve

rsaquo lsquooku fiemalsquou ke totongi fakafoki lsquoe he lenilootiacute ki he tokotaha nofo totongiacute ha fakamole ki he ngaahi ngāue nalsquoe fiemalsquou ke fai fakavavevave

rsaquo ke totongi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha palsquoanga ko e tautea koelsquouhi ko e maumaulsquoi lsquoo e lao

rsaquo ke totongi huhulsquoi lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ha mole nalsquoe hoko koelsquouhi ko ha koloa nalsquoe mole pe ko ha melsquoangāue nalsquoe lsquoikai ke sai koelsquouhi nalsquoe lsquoikai ke tauhi pe monomono pe fakaleleilsquoi

ƨ Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni eni ki ha taha ke ne fakaleleilsquoi ha melsquoa koelsquouhi nalsquoe maumau pe lsquoikai toe ngāue Kapau lsquooku felāversquoi lsquoa e tursquoutursquouniacute mo ha kaveinga lsquookuacute ne uesia lsquoa e morsquoui leleiacute pea mo e malu mo hao lsquoe lsquoikai lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquopay outrsquo (totongi lsquoi tursquoa) lsquoene tokotahakau nofo totongiacute ke fakafetongirsquoaki harsquoa ne fakahoko lsquoa e tursquoutursquouniacute Kapau lsquooku lsquoi ai ha tursquoutursquouni lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ke ne fakahoko ha ngāue lsquoi ha lsquoaho tursquoupau pea lsquoikai ke fakahoko lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

20

lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakahoko lsquoa e ngāue ki he mahursquoinga lsquooku hā lsquoi he tursquoutursquouniacute pea lau lsquoa e fakamole ko ha morsquoua totongi nofo

ƨ Ngaahi tulsquoutulsquouni kehe

lsquoE lava lsquoe ha tulsquoutulsquouni lsquoo toe fakamahino lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoo kapau lsquoe lsquoikai ke talangofua ha taha ki he tulsquoutulsquouni koia Pea lsquooku lsquoi he falsquoahi lsquoe taha ke nau fakahā pe lsquooku nau fiemalsquou ke fakahoko ia Ko e fakatātā eni ndash ko ha tulsquoutulsquouni ki he lenilootiacute ke ne fakafoki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea kapau lsquoe lsquoikai pea ke ne totongi ha palsquoanga

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai fai ha felotoi lsquoi ha fakatonutonu (mediation)

lsquoE lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal ke nau fakamaaulsquoi lsquoa e melsquoa ni Ko e Tribunal ko e founga fakatonutonu ia lsquooku fakamātoato mo toe mamalu ange Ko e Tribunal ko e valsquoa ngāue ia lsquoo e potungāue lsquoo e ngaahi fakamaaulsquoanga (Ministry of Justice) pea lsquoe lsquoi ai ha tokotaha fakamaau ai ke fanongo ki he fakamatala lsquoa e ongo tafalsquoakiacute kau fakamolsquooni pea ne vakailsquoi lsquoa e ngaahi fakamolsquooni lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute toki fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni lsquoE lava ke fai lsquoe he Tenancy Tribunal ia ha tulsquoutulsquouni felāvelsquoi mo koe neongo pe te ke lsquoalu ki hono ui lsquoo e fakatonutonu pe lsquoikai lsquoOku hiki lsquoe he tokotaha fakamaauacute lsquoa lsquoene tulsquoutulsquouni lsquoa ia ko e tulsquoutulsquouni ia lsquoa e Tribunal Ko e tulsquoutulsquouni lsquoa e tokotaha fakamaauacute lsquooku hangē ia ha tulsquoutulsquouni lsquoa e fakamaaulsquoanga ndash lsquoe lsquoave lsquoa hono tatau ki he ongo falsquoahi lōua pea kuopau ke na talangofua ki ai

lsquoOku lsquoatā foki lsquoa e fakamaaulsquoanga ni ki he kakai ke nau fanongo he ngaahi fakatonutonuacute lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoo lsquoave ha kakai ke nau poupou mo felsquoao ka lsquoi he taimi lahi lsquooku lsquoikai ke tali ke ngāuelsquoaki ha loea ke ne fakahoko holsquoo tafalsquoaki Kaekehe lsquoe lava ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoi he ngaahi fakatonutonu e nilsquoihi lsquoo kau ai lsquoa e ngaahi melsquoa ni

rsaquo ko e vātamaki ni lsquooku laka hake lsquoi he $6000

rsaquo tali lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ke ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo kuo tali lsquoo fakangofua kinautolu lsquoe he Tribunal

lsquoE lava ke fakangofua lsquoe he Tribunal ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoo kapau

COURT

rsaquo lsquooku fulsquou fihi mo faingatalsquoa lsquoa e melsquoa lsquooku hoko

rsaquo lsquooku mo fulsquou faikehekehe lahi lsquoaupito mo e tafalsquoaki lsquoe taha lsquoo faingatalsquoa ange ai ke ke fakahoko lelei lsquoa holsquoo fakamatala

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava lsquoe ha taha lsquooku lsquoikai ko ha loea ke ne fakafofongalsquoi koe Kapau lsquooku ke pehē lsquooku totonu ke fai ia pea ke fetulsquoutaki mai kiate kimautolu kimulsquoa pea toki fai lsquoa e fakatonutonu lsquoi he Tribunal

ƨ lsquoE lava fēfē keu kounalsquoi lsquoa e falsquoahi lsquoe tahaacute ke ne talangofua ki he tulsquoutulsquouni nalsquoe lsquoosi fai

Kapau lsquookuacute ke marsquou ha tursquoutursquouni lsquoa e fakatonutonuacute (Mediatorrsquos order) kuo lsquoosi silarsquoi pe ko ha tursquoutursquouni lsquoa e Tenancy Tribunal lsquoe lava ke ke kole ki he varsquoa Collections ndash Ministry of Justice ke ne lsquoeke lsquoa e morsquoua ni Ko e ngaahi tohi kole Civil Enforcement kotoa pē lsquoe lava ke lsquoave ia ki he tursquoasila lsquoi lalo pe lsquoe faile ia lsquoi ha taha lsquoo e ngaahi District Court of New Zealand (Fakamaaursquoanga Fakavahe lsquoa Nursquou Sila)

Ministry of Justice Central Processing Unit SX10042 Wellington

lsquoE lava ke ke marsquou atu meiate kimautolu ha fakamatala lahi ange felāversquoi mo hono tānaki lsquoo ha morsquoua Vakai ki he wwwtenancygovtnz

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 21

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kimulsquoa lsquoi he lsquoaho lsquooku loto ke mavahe ai

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he lenilootiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa Kaekehe lsquoe lava lsquoe he lenilooti ke fai halsquoa ne fakatokanga lsquoaho lsquoe 42 lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e nofolsquoanga ni lsquoe he tokotaha lsquooku holsquoona pe ko hono fāmiliacute ke nau hiki mai lsquoo nofolsquoi ia ko honau lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo kuo lsquoosi fakatau atu lsquoa e lsquoapiacute pea kuo lsquoosi fakakakato lsquoa e alea fakatau pea fiemalsquou lsquoe he tokotaha nalsquoa ne fakatauacute ke fakalsquoatā lsquoo lsquooua lsquoe toe nofo ha taha ai

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ke hiki ki ai halsquoa ne kau ngāue totongi (pea lsquooku lsquoosi hā pe lsquoi he aleapau nofo totongi lsquooku ngāuelsquoaki pe lsquoe ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ki ai)

lsquoE fakapotopoto ke tauhi ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga lsquoI holsquoo lsquoave halsquoo tohi fakatokanga lsquooku ke loto ke fakangata lsquoa e aleapauacute kuo pau ke

rsaquo fai ia lsquoaki ha tohi

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoa e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi nofo totongiacute

rsaquo fakahā ke mahino lsquoa e lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai

rsaquo fakamolsquooni he tohi

Kapau lsquooku nounou hifo he lsquoaho lsquoe 90 lsquoa hono lsquooatu lsquoo e fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke fakamahino lsquoa e lsquouhinga lsquooku nounou aiacute

ƨ lsquoE fēfē kapau lsquooku fie hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia kimulsquoa pea lsquoosi lsquoa e aleapauacute

Kapau lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga ke fakangata lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe ngofua ke nofo lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoi he aleapauacute Ka lsquoo kapau lsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia ke mavahe kimulsquoa ai lsquoe kei fiemalsquou pē ke fai halsquoa ne tohi fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 ki he lenilootiacute

lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe sai pe ki he lenilootiacute ke hiki ki mulsquoa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ka kuo pau ke na felotoi lōua ki ai lsquoi ha tohi

ƨ lsquoE lava ke fakangata ha fixed term tenancy kimulsquoa he taimi nalsquoe tonu ke toki lsquoosi ki ai

lsquoE lsquoikai lava ke fakangata ha aleapau nofo totongi fixed-term kaelsquooua kuo felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha toki tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal pea lsquoe lava ke fai ia Ko e lsquoaho ke fakangata ai lsquooku lsquoosi lsquoasi pe ia he tohi aleapau

lsquoE ala lava lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoo fai ha tulsquoutulsquouni ke fakangata vave ha aleapau fixed term lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha fulsquou maumaulsquoi lahi lsquoo e aleapauacute

rsaquo kuo malsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoe hiki lsquoa e totongi nofo koelsquouhi ko ha ngaahi melsquoa nalsquoe lsquoikai halsquoa ne lsquoilo lsquoe hoko pea ko ha hiki eni lsquooku fulsquou lahi lsquoo ala hoko ai ha faingatalsquoalsquoia lahi pe

rsaquo ko e aleapauacute nalsquoe makatulsquounga ia lsquoi he ngaahi tulsquoutulsquouni fakakautaha (body corporate operational rules) lsquoa kinautolu lsquooku lesisita ai lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga lsquoo fakatatau ki he lao Unit Titles Act 2010 pea lsquoi ha liliu ki he ngaahi tulsquoutulsquouni koia lsquoe lsquoikai fakapotopoto ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute pe

rsaquo Kuo hoko ha ngaahi melsquoa talsquoelsquoamanekina ki he lenilooti pē ko e tokotaha totongi nofo lsquoo ala hoko ai ha fulsquou faingatalsquoalsquoia lahi

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

22

ƨ Koe hā lsquoa e founga totonu ke lsquoave lsquoaki lsquoa e tohi fakatokanga

lsquoOku totonu ke lsquoave lsquoa e tohi fakatokanga ki he tulsquoasila (address for service) nalsquoe lsquoosi fakamahino atu ke fai lsquoa e ngaahi fetulsquoutaki fakalao ki ai Ko e tulsquoasila eni lsquoo ha lsquoapi puha meili he Positi lsquoOfisi lsquoimeili pe fika lsquoo ha misini fax

Kapau lsquoe lava ke ke lsquoave hangatonu lsquoa e tohi fakatokanga ni ki he nima lsquoo e tokotaha koia lsquoe lau eni kuo ke lsquoosi fakakakato lsquoa hono tufa atu

Koelsquouhi ke fakapapaulsquoi lsquooku lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke malsquou ai lsquoa e tohi fakatokanga lsquoe he tokotaha koia lsquooku pehē lsquoe he lao tukukehe ka malsquou ha fakamolsquooni ke fakalsquoikailsquoi lsquoaki kuo pau ke

rsaquo tuku atu ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 kapau nalsquoe lsquoave lsquoa e fakatokanga he meili

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 2 kapau nalsquoa ke lsquoave lsquoa e tohiacute lsquoo tuku lsquoi he puha tohi lsquoi honau tulsquoasila pe lsquoi he matapā hūlsquoanga ki honau fale

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha lsquoimeili hili lsquoa e 5 efiafi

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha misini fax he lsquoosi lsquoa e 5 efiafi

lsquoOku toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho ki he fakatokanga lsquoi he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi fakatokanga Ko e fakatātā eni ki ai ka lsquoave lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoaho 21 ki he lenilootiacute ke fakangata pea lsquooku lsquoave ia lsquoi he meili lsquooku tonu ke nau tukuange ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 ke ne malsquou ai lsquoa e tohiacute lsquoE toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho lsquoe 21 mei he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi lsquoe he lenilootiacute

ƨ Fēfē kapau teu lsquoimeili lsquoa e tohi fakatokanga

Kapau te ke fai lsquoeni pea lsquoe fakapotopoto ke fuofua vakai pe lsquoe malsquou ha fakamolsquooni pau lsquoe lava ke alsquou lsquoa e lsquoimeili (delivery receipt) ki he tokotaha ko ia pea toki lsquoave

Ko e fakamolsquooni kolsquoeni lsquoe lava ai lsquoo lsquoilo lsquoa e taimi lsquoe alsquou ai lsquoa e lsquoimeili ki he tokotaha nalsquoe lsquoave ki ai

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoi he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo ha aleapau fixed-term tenancy

lsquoI he lsquoene alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosiacute lsquoe kei hoko atu ia ka lsquoi he founga periodic tenancy pea lsquoe kei tatau ai pe mo e ngaahi kupu lsquoo e aleapau ni lsquoo hange ko e alepau nalsquou toki lsquoosi tukukehe

rsaquo ka toe fakafolsquoou lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute halsquoana aleapau folsquoou pe ko hono toe fakaloloa atu lsquoa e aleapauacute pe

rsaquo ko ha fakahā lsquoe ha taha kuo ne loto ke fakangata lsquoa e nofo totongi Ko hono fakahoko ha fakatokanga pehē ni lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e lsquoaho 21 ki he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa he lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai lsquoa e aleapau

Kapau nalsquoe fakalsquoatā lsquoi he tohi aleapau ke toe fakafolsquoou pe fakaloloa atu lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke toe fakaloloa atu kuo pau ke fai halsquoa ne tohi ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou ange lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute pea ka lsquoikai lsquoe lsquoikai lava ke toe fakaloloa atu lsquoa e aleapau kapau lsquooku lsquoikai loto ki ai lsquoa e lenilootiacute

Teuteu hiki ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoa e tokotaha nofo

totongiacute ke fai lsquoi halsquoaacute ne hiki

Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau

rsaquo ke mavahe atu lsquoi he lsquoaho kuo lsquoosi fakahā ki ai lsquoe he lenilootiacute lsquoi halsquoa ne tohi fakatokanga

rsaquo totongi kakato lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi

rsaquo fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo lsquoave lsquoa e veve kotoa lsquoi he lsquoaho fakalsquoosiacute

rsaquo lsquoave mo lsquoenau ngaahi ngalsquootolsquoota

rsaquo lsquoave lsquoa e ki kaati ki pea mo e ki ki he fale taulsquoanga melsquoalele ki he lenilootiacute

rsaquo tuku lsquoo lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa pe naunau fale lsquoa e lenilootiacute

Kapau lsquoe lsquoikai ke fai kotoa lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ke mau totongi ange ki ai ha konga pe ko e kotoa lsquoo e palsquoanga pooni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 23

ƨ Ko hono fakafoki lsquoo e totongi pooni

lsquoI he lsquoosi lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe lelei taha ke femahinolsquoaki lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he lahi lsquoo e totongi pooniacute ke fakafokirsquo Ngāuelsquoaki lsquoa e lipooti nalsquoe fai lsquoi hono sivilsquoi lsquoo e fale he kamatalsquoanga ke fakamahino pe nalsquoe lsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko lsquoE lsquoikai lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ke totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha liliu ki he fotunga lsquooku hoko ki he fale pe ko hono ngaahi naunau tupu pe ia mei halsquoa ne motulsquoa pea mo hono ngāuelsquoaki fakalelei

ƨ lsquoE fakafoki fēfē mai lsquoa lsquoeku pooni nalsquoe lsquoosi totongi

Hili ha felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he melsquoa ke fai ki he palsquoanga pooni te na fakafonu ha foomu ke fakafoki lsquoaki (bond refund form) lsquoE malsquou lsquoa hono tatau lsquoo e foomuacute mei he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

Kapau lsquooku mo tali lsquooku tō nounou lsquoa e totongi nofo nalsquoe malsquou mei he tokotaha nofo totongiacute pe lsquooku lsquoi ai ha maumau pea hikilsquoi hifo ia lsquoi he foomu pea ke fakamolsquooni ai lsquoO anga pehe ni kapau ko e pooni nalsquoe $600 pea mo felotoi ko e ngaahi lsquoo e matapā siolsquoata lsquooku $150 pea te mo tohilsquoi hifo

Totongi ki he lenilootiacute lsquoa e $150

Totongi ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e $450

Fakapapaulsquoi ke fakakau lsquoa holsquoo mo ongo fika lsquoakauni lsquoi he foomu koelsquouhi lsquoe lsquoikai ke mau li atu ha sieke pe palsquoanga (cash)

lsquoI he lsquoemau malsquou lsquoa e foomu ni te mau vakailsquoi lsquoa e ongo fakamolsquooni tohi nima pe lsquooku tatau mo e fakamolsquooni nalsquoe fai lsquoi he foomu (bond lodgement) nalsquoe fakahū mai lsquoaki lsquoa e pooni Ko e melsquoa ia lsquooku mahulsquoinga ai ke mau lsquoilolsquoi lsquoa e fetongi kotoa pe lsquoo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga ni Kapau lsquooku hā kehekehe lsquoa e fakamolsquooni tohinima pea lsquoe lsquoikai lava ke mau fakafoki lsquoa e pooni kaelsquooua kuo mau toe fai ha fakalsquoekelsquoeke makehe

Taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki ha fale nofo totongi lsquoe taha pea lsquoe ala faingofua ange ke mau fakahū pe ia ke ngāuelsquoaki ko e pooni ia ki he lsquoapi nofolsquoanga folsquoou lsquoE fiemalsquou leva ke ke ngāuelsquoaki lsquoa e foomu ki hono liliu lsquoo e pooni (bond transfer form)

ƨ Fēfē kapau lsquoe lsquoikai ke felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he pooni

Fetulsquoutaki lsquoo fakahā ki he Tenancy Tribunal lsquoi he vave taha lsquoE lsquoi ai leva lsquoa e tokotaha fakatonutonu (mediator) te ne feingalsquoi ke fai ha felotoi

ƨ Fēfē kapau lsquooku faingatalsquoa ke fai ha fetulsquoutaki mo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

Kapau lsquooku faingatalsquoa pea ke fakafonu lsquoa e foomu totongi fakafokiacute (bond refund) pea ke fetulsquoutaki ki he potungāue Tenancy Services ke vakai lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe ala fai

ƨ Ko e hā e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe hiki atu ha taha lsquoo e kau nofo totongi

lsquoI he taimiacute nilsquoihi lsquoe lava ke hiki atu ha taha lsquoi he kau nofo totongi ne nau lsquoosi fakamolsquooni kotoa lsquoi he tohi aleapau kae kei nofo atu pē lsquoa e nilsquoihi Kapau lsquoe tali lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava pe ke halsquou lsquoa e tokotaha hiki maiacute lsquoo hoko atu lsquoaki lsquoa e lsquoinasi lsquoo e tokotaha kuo hiki atuacute Kapau lsquoe fai eni pea kuo pau ke mou fakahā mai lsquoaki ha fakamolsquooni lsquoa e lenilootiacute tokotaha lsquoe hikiacute pea mo e tokotaha te ne fetongi maiacute lsquoi he foomu ko e ldquochange of tenant bond formrdquo pea lsquoomai

lsquoE lsquoikai ke liliu heni lsquoa e tohi aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke toe falsquou ha tohi aleapau folsquoou ke fakakau ai lsquoa e tokotaha hiki folsquoou atu

MOVERS

MOVERS

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

24

Ko e ngaahi melsquoa kehe fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute

ƨ Ko e lenilootiacute lsquoe mavahe atu lsquoo laka hake he lsquoaho lsquoe 21

Kapau lsquoe mavahe atu mei Nulsquousila lsquoa e lenilootiacute lsquoo laka hake he lsquoaho hokohoko lsquoe 21 pea kuo pau ke ne fokotulsquou hano fakafofonga ke ne tokangalsquoi lsquoa e nofolsquoanga he taimi koia Kuo pau ke fakahā lsquoe he lenilooti ke lsquoilo lsquoe he tokotaha nofo totongi pea mo e Tenancy Services (kapau nalsquoe lsquoosi totongi ha pooni) lsquoa e feitulsquou ke fai ha fetulsquoutaki ki hono fakafofonga

Ko hono fakatau atu ha lsquoapi nofo totongi ƨ lsquoE fiemalsquou ke tala lsquoe he lenilootiacute ki he

tokotaha nofo totongiacute lsquooku ne fakatau atu lsquoa e lsquoapi

lsquoIo kuo pau ke nau tala ki he tokotaha nofo totongiacute pea mo ha taha pē lsquooku fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute lsquoi ha tohi ke nau lsquoilo lsquooku ne feinga ke fakatau atu

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e lenilootiacute ke lsquoomai lsquoa e kakai lsquooku nau fie fakatau ke nau sio mo vakailsquoi lsquoa e nofolsquoanga lsquoi ha loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea ke lsquooua nalsquoa fakafaingatalsquoalsquoialsquoi lsquoo lsquoikai ha lsquouhinga lelei ki ai

lsquoI hono fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga kuopau ke fakahā lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ki he tokotaha nofo totongiacute a e tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapi pea mo e lsquoaho te nau hoko ai ko e lenilooti Kuo pau ke fakahā lsquoe he tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapiacute ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa hono hingoa feitulsquou pe founga ke fai lsquoaki ha fetulsquoutaki pea mo e founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi nofo lsquoo hangē ko e fika lsquoo ha lsquoakauni lsquoi he pangikē lsquoI hono fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute ko e mafai lsquoo e lenilootiacute ki he pooni lsquoe hiki ia ki he lenilootiacute folsquoouacute Kapau lsquooku fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ke totongi

ange ha konga lsquoo e pooniacute pea lsquooku tonu ke fai lsquoeni kimulsquoa he lsquoaho lsquooku fakalsquoosi ai lsquoa e fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute (pe ko e lsquoaho lsquoe malsquou ai ndash possession date - lsquoe he tokotaha fakatau lsquoo kapau lsquoe hoko ia kimulsquoa)

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke lsquoilo lsquoe he Tenancy Services

Kapau lsquooku mau tauhi ha pooni pea lsquooku totonu ke nau lsquoilo pe lsquooku lsquoi ai ha lenilootiacute folsquoou Kuo pau ke fakafonu lsquoe he lenilooti motulsquoa pea mo e lenilootiacute folsquoouacute lsquoo na fakamolsquooni lsquoi he foomu lsquochange of landlordagentlsquo Te mau hikilsquoi leva lsquoa e hingoa lsquoo e lenilootiacute folsquoou lsquoi he lekooti lsquoo e ngaahi pooni te mau tauhiacute

ƨ lsquoOku lsquoi ai ha ngaahi lao makehe ki ha fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ko ha koloa kuo puke lsquoo fakatau atu (mortgagee sales)

lsquoI ha hiki mai ha tokotaha folsquoou pe ko ha puke fakalao lsquoo e lsquoapiacute ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatau (mortgagee) ke ne hoko atu lsquoa e aleapau nofo totongi te ne malsquou lsquoa e mafai tatau mo ha lenilooti lsquoi he lao Residential Tenancies Act Kapau ko e aleapau ko e ldquofixed-termrdquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e kautaha nalsquoa nau fakatau pe ko e pangike ke nau fai lsquoa e ngaahi fakatokanga angamaheni mo ha aleapau ldquoperiodic tenancyrdquo ka lsquoe lsquoi ai pē lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe kilsquoi kehe ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fakangata ha aleapau founga ldquofixed-term tenancyrdquo lsquoo hangē hano fakangata ha lsquoo ha ldquoperiodic tenancyrdquo lsquoo kapau lsquoe liliu lsquoa e lsquoapi lsquoo malsquou ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatauacute pea kuo nau fiemalsquou ke nau toe fakatau atu (mortgagee possession) lsquoE lsquoikai ha liliu ia ki he ngaahi totonu lsquoa e lenilooti folsquoouacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 25

ƨ lsquoE lava ke malsquou ha tokoni mei he Tenancy Services lsquoi ha fekihiaki lsquoa e kau nofo totongi (flatmates)

lsquoIkai lsquoe lsquoikai lava ke mau tokoni Te mau toki lava pe ke tokoni lsquoi ha ngaahi faingatalsquoalsquoia he vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongiacute Kaekehe manatulsquoi kapau te ke lsquoalu lsquoo nofo totongi fakataha mo ha nilsquoihi pea mou fakamolsquooni fakakātoa lsquoi he tohi aleapauacute te mou kau kotoa lsquoi he ngaahi fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he tohi aleapauacute lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi lsquoe ha taha lsquoa hono lsquoinasi he totongi nofo pe ko halsquoa ne maumaulsquoi ha melsquoa lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ia ke totongi ia lsquoe ha nilsquoihi pe ko e kotoa lsquoo e kau nofo totongiacute neongo pe ko hai nalsquoa ne fai lsquoa e maumau lsquoE lava lsquoo malsquou atu ha ngaahi falelsquoi lsquoi ha hoko ha makuku lsquoa e kau nofo totongiacute mei he Community Law Centres Citizens Advice Bureaux pea mo e valsquoa falelsquoi malsquoae fānau ako he ngaahi akolsquoanga (lsquounivesiti mo e ngaahi akolsquoanag pehe)

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakafisingarsquoi ha taha meiacute harsquoaacute ne nofo totongi

lsquoOku lsquoikai tali ke makatulsquounga lsquoi hono lsquooange lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fale nofolsquoanga pe ko hano fakaloloa atu ha aleapau nofo totongi ki ha taha koelsquouhi ko hono tulsquounga fakamali (marital status) tangata pe fefine talsquou motulsquoa lotu lsquooku kau ki ai pe ko hono lanu (matakali) lsquoE lsquoikai ngofua ke talsquoetali lsquoe he lenilootiacute ha taha koelsquouhi lsquooku lsquoikai halsquoane ngāue pe lsquooku toho penefiti Kapau lsquoe hoko ha melsquoa pehe ni lsquoe lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal pe ko e ū Human Rights Commission koelsquouhi ko e fakafaikehekehelsquoi (discrimination) eni lsquooku lsquoikai ke ngofua ke fai

Ko e hā lsquoa e Service Tenancy Ko e service tenancy ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga lsquoo e ngāuelsquoanga lsquooku ngāue aiacute lsquoo fakatatau ki he lsquoene aleapau pe ko e ngaahi fiemalsquou lsquoa e ngāuelsquoanga pe kautaha lsquooku ngāue ai lsquoOku kau lsquoa e falsquoahinga aleapau nofo totongi kolsquoeniacute lsquoi he tulsquoutulsquouni lsquoa e lao Residential Tenancies Act ka lsquooku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ki he totongi kimulsquoa (rent in advance) pea mo hono fakangata lsquoo e aleapauacute

ƨ Ko e totongi nofo

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe lsquoi hono tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole ki he nofo totongi mei he vahe lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute lsquooku ngāue ia malsquoae lenilootiacute) lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ke fakaleleilsquoi ha melsquoa mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

ƨ Ko e ngaahi taimi lsquoo e fakatokanga

Kapau lsquoe lsquoosi pe lsquoe malsquou ha fakatokanga lsquoe fakangata lsquoa e aleapau ngāue lsquoe fiemalsquou ke fai lsquoe he ngāuelsquoanga pe ko e tokotaha ngāue (employee) ha fuofua fakatokanga lsquoaki ha uike lsquoe 2 lsquoe lsquoosi ai pea mo e nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai ngofua ke fuofua lsquoosi lsquoa e aleapau nofo totongiacute ia kimulsquoa pea toki lsquoosi lsquoa e aleapau ngāue lsquoE lava ke toe nounou ange lsquoa e taimi fakatokanga pehe ni lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga malsquoa ha tokotaha ngāue lsquoe fakangāuelsquoi koelsquouhi ko e mavahe atu lsquoa e tokotaha ngāue lsquooku nofo aiacute

rsaquo lsquoe pehe lsquoe he lenilootiacute lsquoe fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

Kapau lsquooku ke fie nofo totongi he founga ni ndash service tenancy lsquoe lava ke mau tānaki atu ha ngaahi fakahinohino pea mo ha falelsquoi

Koloa lilsquoaki lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe lsquoikai lava ke lsquoave kotoa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa lsquoene koloa pe ngalsquootolsquoota lsquoi halsquoa ne mavahe pe hiki lsquoOku lsquoi ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e lao ki he ngaahi melsquoa ke fai ki ha koloa lsquooku lilsquoaki

rsaquo lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke lsquoave pe tolsquoo lsquoo laku ha melsquoakai mo ha melsquoa lsquoe ala mafu pe maumau ka kuo pau ke ne fuofua feinga ke fai ha fetulsquoutaki mo e tokotaha nofo totongiacute ke fetukutuku lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoe lilsquoaki he nofolsquoanga

rsaquo Kapau lsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave pea kuopau ke feinga lsquoa e lenilootiacute ke fakamahulsquoingalsquoi lsquoa e koloa ni ke fakatau atu pea bull ke ne laku pe fakalsquoauha lsquoa e koloa ni lsquoo kapau lsquoe

lahi ange lsquoa hono totongi ke lsquoave lsquoo tauhiacute lsquoi hano tulsquouaki atu ke fakatau (tukukehe kapau ko ha ngaahi naunau pepa pe tohi ndash personal papers) lsquooku mahulsquoinga ki he tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

26

bull kapau lsquooku laka hake lsquoa e mahulsquoinga lsquoo e koloa lsquoi hano lsquoave lsquoo tauhi kuopau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e koloa lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou hifo he lsquoaho lsquoe 35 pea ne toki fakatau atu he founga angamaheni

rsaquo Kuo pau ke tauhi malu lsquoe he lenilooti ha ngaahi pepa pē tohi kuo tuku lsquoe he tokotaha nofo totongi Kapau ko ha ngaahi pepa pe tohi mahulsquoinga eni pea nalsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 35 lsquoe kei tauhi pe lsquoeni lsquoe he lenilootiacute pe ko hono lsquoave ki lsquoapi polisi Kapau lsquoe lsquoave eni ki he kau polisi pea kuo pau ke ne tauhi lsquoa hono laulsquoi tohi tali totongi

rsaquo lsquoE lava ke halsquou lsquoa e tokotaha totongi nofo lsquoo lsquoave lsquoa lsquoene koloa kimulsquoa pea toki laku pe fakatau atu lsquoe he lenilootiacute ka kuo pau ke ne totongi lsquoa e fakamole ki hono tauhi mo e alā melsquoa pehē

rsaquo lsquoE lava ke tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngaahi fakamole ki hono uta atu lsquoo tauhi pea mo hono tulsquouaki fakatau atu lsquoo e koloa lsquoi ha palsquoanga lsquoe malsquou mei hono fakatau atu Ko e toenga lsquoo e palsquoanga lsquoe totongi ia ki he Tenancy Services

rsaquo lsquoE lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke ne malsquou lsquoa e palsquoanga ko ia ke tāpuni lsquoaki halsquoa ne ngaahi fakamole pē ka ngaahi molsquoua ange kiate ia (lsquoo hangē ko e totongi nofo nalsquoe telsquoeki ai ke malsquou maumau pea mo ha fakamole ki hono fakamalsquoa lsquoa e nofolsquoanga)

rsaquo lsquoI ha falsquoahinga taimi pē lsquoe lava lsquoa e lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ki ha melsquoa ke fai ki he koloa ni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 27

Ngaahi fale nofo totongi pooti

lsquoOku lsquooatu heni lsquoa e ngaahi fakahinohino ki he totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongi he ngaahi nofolsquoanga totongi pooti (boarding houses) lsquoOku kehekehe lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni ki he nofo totongi pootiacute mei he ngaahi nofo totongi kehe

ƨ Ko e hā lsquoa e boarding house

Ko e fale nofolsquoanga lsquooku lsquoi ai ha loki nofolsquoanga lsquoe 1 pe toe lahi ange ai pea mo e ngaahi naunau ke ngāuelsquoaki kotoa lsquoe he kau nofo totongiacute pea lsquooku nofo ai pe fokotulsquou ke lava lsquoo nofo ai ha kau nofo totongi lsquoe toko 6 pe lahi ange ai he taimi tatau

Ko e aleapau nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquooku lsquouhinga ia ki ha nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquoe alsquou pe lsquooku fakahangahanga ke toe laka atu he lsquoaho lsquoe 28 Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe nofo ia lsquoi he feitulsquou ke lava lsquoo mohe ai pea ngofua ke ne ngāuelsquoaki lsquoa e ngaahi naunau lsquoo e fale lsquooku lsquoataa ke ngāuelsquoaki lsquoe he kau nofo totongi kehe

Totongi pooni lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ha pooni lsquooku alsquou lsquoa hono mahulsquoinga ki he totongi nofo uike lsquoe 4 pea kuo pau ke ne lsquooange ha laulsquoi tali totongi ki ai Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house lsquoa e pooni lsquoo fakahū ki he Tenancy Services kimulsquoa he lsquoaho lsquoe 23 hili hono malsquou tukukehe kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pe toe silsquoi hifo ai Kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pē silsquoi hifo ai pea lsquoikai ha lsquouhinga lelei lsquoi hono puke lsquoo lsquoikai ke fakafoki lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ke fakafoki ange lsquoa e pooni

Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo ngaahi fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni 0800 737 666

Ko e totongi nofo rsaquo Kuo pau ke fai lsquoa e totongi nofo lsquoi hono taimi

totonu

rsaquo lsquoE lava ke hiki hake lsquoe he lenilootiacute lsquoa e totongi nofo hili halsquoa ne fai ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 28 kimulsquoa

Aleapau nofo totongi Ko e ngaahi melsquoa lsquoeni ke toe tānaki atu ki he ngaahi fakamatala lsquooku ha atu he peesi 8 lsquoo pehē ni

rsaquo pe lsquoe alsquou lsquoa e fuoloa lsquoo e nofo totongi lsquoo lsquoaho lsquoe 28 pē lōloa ange

rsaquo ha fika telefoni lsquoe 1 lsquoo e lenilootiacute pe toe lahi ange ai

rsaquo ko e fika lsquoo e loki lsquooku nofolsquoi

rsaquo pe lsquooku toe lsquoi ai ha taha nofo totongi kehe he loki ko ia pea ko e toko fiha

rsaquo ko e ngaahi melsquoa lsquoe fai lsquoe he lenilootiacute malsquoae tokotaha nofo totongiacute lsquoa ia lsquooku lsquoosi fakakau lsquoi he totongi nofo (kapau lsquooku lsquoi ai ha melsquoa pehē)

rsaquo fakahinohino ki he melsquoa ke fai ka hoko ha vela

rsaquo ha fakamatala pe ko e nofo totongiacute ko ha joint tenancy (nofo fakatokolahi) pea kapau ko ia lsquoa e ngaahi hingoa lsquoo e kau nofo kehe lsquoi he loki pooti lsquooku lsquoi he malumalu lsquoo e aleapauacute

rsaquo pe ko e fale nofo totongi pootiacute lsquooku pulersquoi lsquoe ha taha kehe ange meiacute he lenilootiacute lsquoa e hingoa pea mo e tursquoasila fetursquoutaki (kau ki ai ha fika telefoni) lsquoo e tokotaha ko ia

Ngaahi tulsquoutulsquouni ki he anga lsquoo e nofo lsquoE ngofua ki he lenilootiacute ke ne falsquou ha ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pea mo e ngaahi melsquoa ke fai malsquoae kau nofo totongiacute

lsquoE lsquooange ha tatau ki he tokotaha nofo totongiacute pea kuopau ke fokotulsquou ia ha feitulsquou ke lava lsquoo lau kotoa he taimi kotoa pē Kuo pau ke fuofua fai ha fakatokanga lsquoa e lenilootiacute kimulsquoa lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 7 lsquoo ka liliu lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale

lsquoE lava ha tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fale boarding house lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni

rsaquo ke fakamahino lsquooku lsquoikai fakalao ha tulsquoutulsquouni lsquoa e lenilootiacute ki hono fakalele lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo ke tuku mavahe pe liliu ha tulsquoutulsquouni kuo fokotulsquou pea mo e founga lsquooku fakahoko lsquoaki

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

28

ƨ Loka ki he fale nofolsquoanga

Ko e lenilootiacute lsquoo ha boarding house kuopau ke ne

rsaquo fokotulsquou mo tokangalsquoi lsquooku lsquoi ai lsquoa e loka ki he fale nofolsquoanga koelsquouhi ke hao mo malu

rsaquo tokangalsquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo totongi ke nau hū ki honau loki takitaha fale mālōlō pea mo e fale kaukau lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo kehe lsquoo ngāuersquoaki lsquoa e ngaahi feitursquou mo e nāunau kehe lsquoi he ngaahi houa fakapotopoto kotoa pē

rsaquo fakahoko ki ha kau nofo totongiacute lsquoe uesia kinautolu lsquoi ha liliu pe fetongi lsquoo ha folsquoi loka

Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne feinga ke fetongi ha loka lsquoi he fale talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute

rsaquo kuopau ke ne fakafoki lsquoa e ngaahi ki kotoa pē ki he lenilootiacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute Ko e kau nofo totongi lsquoi ha fale nofo totongi pooti lsquooku nau fatongiarsquoaki lsquoa hono fetongi lsquoo e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau ko ha ngaahi kalasi mersquoa fakatokanga kohu motursquoa ange lsquoeni lsquooku lsquoi ai hano maka lsquooku ala fetongi Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoo e fale nofo totongi pootiacute

Totonu ke hū lsquoOku lsquoataa ki he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ke ne hū ki he fale nofolsquoanga lsquoi ha taimi pe

lsquoE toki lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki talsquoe fuofua fai ha fakatokanga (notice) lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau

rsaquo e tali pe loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa silsquoi pea toki hū (pea kapau ko e loki lsquooku nofo ai mo ha nilsquoihi kehe lsquoi ha malsquou ha ngofua mei ha taha pe lsquoo kinautolu) pe

rsaquo lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute lsquoo makatulsquounga he ngaahi melsquoa lsquooku lsquoosi mahino mai lsquoe lsquoi ai ha fakatulsquoutamaki lsquoe hoko ki he molsquoui pe ko e maumau ki he nofolsquoanga pea ke ne hū lsquoo fakaleleilsquoi lsquoa e melsquoa ko ia pe

rsaquo ko halsquoa ne hū ke fai ha ngāue nalsquoe lsquoosi felotoi mo e tokotaha nofo totongiacute ke fai kaekehe pe ko hono fai ialsquoo fakatatau ki he tohi aleapau pe ko e tulsquoutulsquouni ki he fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pe

rsaquo ko e fai lsquoo fakatatau ki he tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki hili lsquoa hono lsquooange to tohi fakatokanga he houa lsquoe 24 kimulsquoa ki he tokotaha lsquooku nofo he lokiacute pe ko e kotoa lsquoo kinautolu lsquooku nau nofo he lokiacute lsquoo kapau lsquooku nau nofo tokolahi lsquoO kau atu ki ai lsquoa

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau nalsquoe telsquoeki ai ke fai ha sivi lsquoo lsquoosi ha uike lsquoe 4

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi mavahe atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha maumaulsquoi lsquoo e lao ni lsquoi ha founga kehe

rsaquo ke sio ai ha taha lsquooku fie nofo totongi pe ko ha tokotaha lsquooku ne fie fakatau lsquoa e fale

rsaquo ke lava ai lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakakato lsquoa hono fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he lao ni

rsaquo ke vakailsquoi ha ngāue nalsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute pe nalsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fai

rsaquo ke sio lsquoi he loki ha tokotaha fakamahūlsquoinga lsquoapi (registered valuer) fakafofonga fakatau lsquoapi (real estate agent) pe ko ha lsquoinisipekita fale (building inspector) koelsquouhi ke falsquou lsquoaki halsquoa nau fakamatala

lsquoI he hū lsquoa e lenilootiacute ki he loki lsquoi ha fale nofo lsquoanga boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne ala ki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute tukukehe kapau ke fai kae lava lsquoa e melsquoa nalsquoe ngofua ai ke hū

rsaquo ke ne fai ia he founga tuha mo fakapotopoto

rsaquo lsquooua nalsquoe ne fakamanamana pe ke fakamalohilsquoi

rsaquo lsquooua nalsquoa nofo ke toe fuoloa ange he taimi nalsquoe fiemalsquou ke fakakakato ai lsquoa e fatongia lsquoi he loki

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 29

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi lsquoE lava ke fakangata eni lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoaki halsquoa ne fakatokanga ki he lenilootiacute he houa lsquoe 48 kimulsquoa

lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke ne fakangata ha totongi nofo lsquoo kapau

rsaquo lsquoi he taimi pe ko ia lsquoo kapau lsquoe fakatupu pe kounalsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hoko ai lsquoa e bull maumau lahi ki he nofolsquoanga pē

bull fakatupu ha fakatulsquoutāmaki ki ha kakai pe ko ha koloa pe

bull fulsquou fakahohalsquoasi lsquoa e toenga lsquoo e kau nofo he fale

rsaquo lsquoaki ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoo kapau bull lsquoe lsquoosi ha lsquoaho 10 mei hono fakatokanga ke

totongi lsquoa e totongi nofo kuo telsquoeki ai ke totongiacute

bull kuo ngāuelsquoaki pe fakangofua lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoa e nofolsquoanga ke fai lsquoaki ha maumaulao

bull lsquooku telsquoeki ai ke totongi kakato lsquoa e totongi nofo pea lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi lilsquoaki pe hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute hili lsquoi ha vakailsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lokiacute pea ne fetulsquoutaki pea mo e tokotaha nofo totongi

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e fakatokanga lsquoaho lsquoe 14 lsquoo kapau ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue (service tenancy)

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 28 lsquoi ha toe falsquoahinga melsquoa kehe ange

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

30

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

Ngaahi lea lsquoUhinga

Koloa lilsquoaki Koloa nalsquoe tuku lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga hili halsquoane mavahe mei ai Vakai ki he peesi 25 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

Ko e tulsquoasila lsquooku tohilsquoi ange lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fai ki ai ha fetulsquoutaki pe lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo alsquou ki ha taimi kuo lsquoosi fakangata ai lsquoa e aleapauacute Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ha tulsquoasila lsquoo ha lsquoapi pe ko e puha meili Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe fika misini fax

Totongi mei he pangikē Ko hono alealsquoi lsquoe ha taha ke tolsquoo malsquou pē ha palsquoanga mei he lsquoene lsquoakauni he pangikē ke totongi atu ki taha kehe

Fale nofo totongi pooti Ko ha fale nofolsquoanga lsquooku nofolsquoi lsquoe ha kakai nofo totongi pooti Vakai ki he peesi 27 ki hono fakamatalalsquoi lsquoo e taimi lsquoe ngāuelsquoaki ai lsquoa e lao

Foomu ke fakahū aki lsquoa e pooni

Ko ha foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke lsquoave lsquoaki lsquoa e totongi lsquoo e pooni ki he potungāue Tenancy Services

Foomu ki hono fakafoki lsquoo e pooni

Ko e foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakafoki lsquoaki lsquoa e pooni nalsquoe totongi ki he potungāue Tenancy Services hili ha hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

Koloa Ko e ngaahi koloa pe naunau lsquoa e lenilootiacute lsquoo hangē ko e puipui lsquoaisi pe misini fō pe ko ha melsquoa lsquooku lsquoikai ko ha konga tulsquou malsquou lsquoo e fale

Ko e totongi huhulsquoi Ko ha palsquoanga lsquooku totongi ki he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakaleleilsquoi lsquoaki ha mole me maumau

Fixed-term tenancy (Nofo Totongi Taimi Tursquoupau)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoo ngata meiacute he lsquoaho kuo fokotursquou pau lsquoi he aleapau nofo totongiacute lsquoa ia lsquoe arsquou ki ai kuo lsquootomētiki pē lsquoa e liliu ia lsquoa e aleapauacute lsquoo hoko ko ha periodic tenancy (nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata) tukukehe kapau kuo lsquoosi fai ha felotoi ki heni lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

Puke fakalao fakatahalsquoi pe ko ha nilsquoihi pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko lsquoi he aleapau nalsquoa nau fakamolsquooni kotoa ki ai

Ko e kau nofo totongi kotoa pe lsquoe lsquoasi honau hingoa lsquoi he tohi aleapau te nau vahevahe pe lsquoinasi kotoa lsquoi he ngaahi maumau lsquoe hoko lsquoi he tohi aleapau Vakai ki he peesi 9 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Ko ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke fai lsquoaki ha nofo totongi

Ko ha tokotaha lsquooku ne pisinisi lsquoaki lsquoa hono fakafofongalsquoi ke lava lsquoo fakahoko ha alepau ke fai ha nofo totongi lsquoE ala fakatātā lsquoaki ha tokotaha lsquooku ne pulelsquoi ha lsquoapi nofolsquoanga pe ko ha fakafofonga fakatau lsquoapi

Tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo

Ko e tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo lsquoo fakatatau mo e totongi lsquooku fai lsquoe ha nilsquoihi kehe lsquoi ha nofolsquoanga meimei tatau he feitulsquou meimei tatau

Fakatonutonu Ko ha fakataha pe fetelefonilsquoaki lsquoo ngāuelsquoaki ha tokotaha fakatonutonu ke ne fakaleleilsquoi ha vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

Fakatokanga ke fakaleleilsquoi lsquoOku toe lsquoiloa ia ko e fakatokanga lsquoaho hokohoko lsquoe 14 lsquooku lsquooange ki he tokotaha ke ne fakaleleilsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko

Periodic tenancy (Nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoi ha vaharsquoa taimi lsquooku lsquoikai tuhursquoi pau Kuo pau ke fakahā atu lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fakatokanga lsquoo lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kapau lsquooku nau fie fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 90 Kā neongo lsquoeniacute lsquoe lava ke nau lsquooatu ha fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 42 lsquoi ha ngaahi makatursquounga pau Vakai ki he peesi 7

Property inspection report (līpooti sivi lsquoo e lsquoapiacute)

Lēkooti tohi lsquoo e lsquoapiacute kuo fakafonu fakataha lsquoe ha lenilooti mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongiacute lsquoAonga ke fakakau ki ai ha ngaahi tā Vakai ki he peesi 9

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 31

Ngaahi lea lsquoUhinga

Fiemālie fakaekinautolu Totonu fakalao lsquoa e kau nofo totongiacute ke fakarsquoaparsquoaparsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoenau nofo nonga mo malu fakaekinautoluacute

Totongi nofo ke fai ki mulsquoa Ko ha totongi nofo lsquooku fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi mulsquoa he taimi nalsquoe toki totonu ke totongi ai (lsquoo lsquoikai ke toe laka hake he uike lsquoe 2) Ko hono fakatātā ka totongi ha uike lsquoe 2 lsquoe he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho 1 lsquoo Me lsquoa ia ko hono totongi ia lsquoo e nofo mei he lsquoaho 1 ki he lsquoaho 14 lsquoo Me lsquoE toki fiemalsquou lsquoa e totongi hono hoko lsquoi he lsquoaho 15 lsquoo Mē

Ko e tohi fakatokanga fakafepaki

Ko hono fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoa e aleapau koelsquouhi ko ha lāunga nalsquoa ne fai pe ko halsquoa ne feinga ke fai ha melsquoa lsquooku lsquoosi fakangofua lsquoe he lao ke ne fai

Nofo totongi Ko ha fakangofua lsquoe he tokotaha lsquooku lsquoalsquoana lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ke nofo ai ha taha kae fakahoko ha totongi nofo

Tokotaha fakamaau lsquoi ha fakatonutonu lsquoo ha aleapau nofo totongi

Ko ha tokotaha taulsquoatāina lsquoi he Tenancy Tribunal lsquooku ne tali ha ngaahi fakamatala mei he ongo tafalsquoaki lōua pea ne fai ha tulsquoutulsquouni aofangatuku

Aleapau nofo totongi Ko e tohi aleapau kuo lsquoosi fakamolsquooni ai lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa pea toki lava ke hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lsquoapi nofolsquoanga pea lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai

Ko e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi

Ko e sino lsquoo tatau pē mo ha fakamaaulsquoanga lsquooku ne fai tulsquoutulsquouni ki ha palopalema lsquooku hoko he vā lsquoo e tokotaha nofo totongiacute pea mo e lenilootiacute koelsquouhi ke lava lsquoo veteange

Tulsquoutulsquouni mei he Fakamaāulsquoanga Nofo Totongi

Ko ha tohi lsquooku fakamahino ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi kuopau ke muimui kātoa ki ai

Motulsquoa mo lsquoilelsquoila Ko e ngaahi melsquoa lsquooku hoko ki ha nofolsquoanga lsquoi hano nofolsquoi lsquoo hange ko e fakalsquoau ke motulsquoa lsquoa e kāpeti pe ko e lsquoilelsquoila lsquoa e vali lsquoo e holisi

Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi ha melsquoa nalsquoe maumau pe ko ha ngāue ke fai lsquoi he nofolsquoanga

Tohi fakatokanga Ko ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakahā ki ha taha lsquooku lsquoi ai lsquoa e melsquoa lsquooku hoko lsquoo hangē ko ha teu mavahe atu pe ko e hiki hake lsquoa e totongi nofo

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)

Page 20: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

20

lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakahoko lsquoa e ngāue ki he mahursquoinga lsquooku hā lsquoi he tursquoutursquouniacute pea lau lsquoa e fakamole ko ha morsquoua totongi nofo

ƨ Ngaahi tulsquoutulsquouni kehe

lsquoE lava lsquoe ha tulsquoutulsquouni lsquoo toe fakamahino lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoo kapau lsquoe lsquoikai ke talangofua ha taha ki he tulsquoutulsquouni koia Pea lsquooku lsquoi he falsquoahi lsquoe taha ke nau fakahā pe lsquooku nau fiemalsquou ke fakahoko ia Ko e fakatātā eni ndash ko ha tulsquoutulsquouni ki he lenilootiacute ke ne fakafoki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea kapau lsquoe lsquoikai pea ke ne totongi ha palsquoanga

ƨ Kapau lsquoe lsquoikai fai ha felotoi lsquoi ha fakatonutonu (mediation)

lsquoE lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal ke nau fakamaaulsquoi lsquoa e melsquoa ni Ko e Tribunal ko e founga fakatonutonu ia lsquooku fakamātoato mo toe mamalu ange Ko e Tribunal ko e valsquoa ngāue ia lsquoo e potungāue lsquoo e ngaahi fakamaaulsquoanga (Ministry of Justice) pea lsquoe lsquoi ai ha tokotaha fakamaau ai ke fanongo ki he fakamatala lsquoa e ongo tafalsquoakiacute kau fakamolsquooni pea ne vakailsquoi lsquoa e ngaahi fakamolsquooni lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute toki fai halsquoa ne tulsquoutulsquouni lsquoE lava ke fai lsquoe he Tenancy Tribunal ia ha tulsquoutulsquouni felāvelsquoi mo koe neongo pe te ke lsquoalu ki hono ui lsquoo e fakatonutonu pe lsquoikai lsquoOku hiki lsquoe he tokotaha fakamaauacute lsquoa lsquoene tulsquoutulsquouni lsquoa ia ko e tulsquoutulsquouni ia lsquoa e Tribunal Ko e tulsquoutulsquouni lsquoa e tokotaha fakamaauacute lsquooku hangē ia ha tulsquoutulsquouni lsquoa e fakamaaulsquoanga ndash lsquoe lsquoave lsquoa hono tatau ki he ongo falsquoahi lōua pea kuopau ke na talangofua ki ai

lsquoOku lsquoatā foki lsquoa e fakamaaulsquoanga ni ki he kakai ke nau fanongo he ngaahi fakatonutonuacute lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoo lsquoave ha kakai ke nau poupou mo felsquoao ka lsquoi he taimi lahi lsquooku lsquoikai ke tali ke ngāuelsquoaki ha loea ke ne fakahoko holsquoo tafalsquoaki Kaekehe lsquoe lava ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoi he ngaahi fakatonutonu e nilsquoihi lsquoo kau ai lsquoa e ngaahi melsquoa ni

rsaquo ko e vātamaki ni lsquooku laka hake lsquoi he $6000

rsaquo tali lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ke ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo ngāuelsquoaki lsquoe he falsquoahi lsquoe taha ha loea

rsaquo kuo tali lsquoo fakangofua kinautolu lsquoe he Tribunal

lsquoE lava ke fakangofua lsquoe he Tribunal ke ke ngāuelsquoaki ha loea lsquoo kapau

COURT

rsaquo lsquooku fulsquou fihi mo faingatalsquoa lsquoa e melsquoa lsquooku hoko

rsaquo lsquooku mo fulsquou faikehekehe lahi lsquoaupito mo e tafalsquoaki lsquoe taha lsquoo faingatalsquoa ange ai ke ke fakahoko lelei lsquoa holsquoo fakamatala

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava lsquoe ha taha lsquooku lsquoikai ko ha loea ke ne fakafofongalsquoi koe Kapau lsquooku ke pehē lsquooku totonu ke fai ia pea ke fetulsquoutaki mai kiate kimautolu kimulsquoa pea toki fai lsquoa e fakatonutonu lsquoi he Tribunal

ƨ lsquoE lava fēfē keu kounalsquoi lsquoa e falsquoahi lsquoe tahaacute ke ne talangofua ki he tulsquoutulsquouni nalsquoe lsquoosi fai

Kapau lsquookuacute ke marsquou ha tursquoutursquouni lsquoa e fakatonutonuacute (Mediatorrsquos order) kuo lsquoosi silarsquoi pe ko ha tursquoutursquouni lsquoa e Tenancy Tribunal lsquoe lava ke ke kole ki he varsquoa Collections ndash Ministry of Justice ke ne lsquoeke lsquoa e morsquoua ni Ko e ngaahi tohi kole Civil Enforcement kotoa pē lsquoe lava ke lsquoave ia ki he tursquoasila lsquoi lalo pe lsquoe faile ia lsquoi ha taha lsquoo e ngaahi District Court of New Zealand (Fakamaaursquoanga Fakavahe lsquoa Nursquou Sila)

Ministry of Justice Central Processing Unit SX10042 Wellington

lsquoE lava ke ke marsquou atu meiate kimautolu ha fakamatala lahi ange felāversquoi mo hono tānaki lsquoo ha morsquoua Vakai ki he wwwtenancygovtnz

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 21

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kimulsquoa lsquoi he lsquoaho lsquooku loto ke mavahe ai

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he lenilootiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa Kaekehe lsquoe lava lsquoe he lenilooti ke fai halsquoa ne fakatokanga lsquoaho lsquoe 42 lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e nofolsquoanga ni lsquoe he tokotaha lsquooku holsquoona pe ko hono fāmiliacute ke nau hiki mai lsquoo nofolsquoi ia ko honau lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo kuo lsquoosi fakatau atu lsquoa e lsquoapiacute pea kuo lsquoosi fakakakato lsquoa e alea fakatau pea fiemalsquou lsquoe he tokotaha nalsquoa ne fakatauacute ke fakalsquoatā lsquoo lsquooua lsquoe toe nofo ha taha ai

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ke hiki ki ai halsquoa ne kau ngāue totongi (pea lsquooku lsquoosi hā pe lsquoi he aleapau nofo totongi lsquooku ngāuelsquoaki pe lsquoe ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ki ai)

lsquoE fakapotopoto ke tauhi ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga lsquoI holsquoo lsquoave halsquoo tohi fakatokanga lsquooku ke loto ke fakangata lsquoa e aleapauacute kuo pau ke

rsaquo fai ia lsquoaki ha tohi

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoa e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi nofo totongiacute

rsaquo fakahā ke mahino lsquoa e lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai

rsaquo fakamolsquooni he tohi

Kapau lsquooku nounou hifo he lsquoaho lsquoe 90 lsquoa hono lsquooatu lsquoo e fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke fakamahino lsquoa e lsquouhinga lsquooku nounou aiacute

ƨ lsquoE fēfē kapau lsquooku fie hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia kimulsquoa pea lsquoosi lsquoa e aleapauacute

Kapau lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga ke fakangata lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe ngofua ke nofo lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoi he aleapauacute Ka lsquoo kapau lsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia ke mavahe kimulsquoa ai lsquoe kei fiemalsquou pē ke fai halsquoa ne tohi fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 ki he lenilootiacute

lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe sai pe ki he lenilootiacute ke hiki ki mulsquoa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ka kuo pau ke na felotoi lōua ki ai lsquoi ha tohi

ƨ lsquoE lava ke fakangata ha fixed term tenancy kimulsquoa he taimi nalsquoe tonu ke toki lsquoosi ki ai

lsquoE lsquoikai lava ke fakangata ha aleapau nofo totongi fixed-term kaelsquooua kuo felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha toki tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal pea lsquoe lava ke fai ia Ko e lsquoaho ke fakangata ai lsquooku lsquoosi lsquoasi pe ia he tohi aleapau

lsquoE ala lava lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoo fai ha tulsquoutulsquouni ke fakangata vave ha aleapau fixed term lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha fulsquou maumaulsquoi lahi lsquoo e aleapauacute

rsaquo kuo malsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoe hiki lsquoa e totongi nofo koelsquouhi ko ha ngaahi melsquoa nalsquoe lsquoikai halsquoa ne lsquoilo lsquoe hoko pea ko ha hiki eni lsquooku fulsquou lahi lsquoo ala hoko ai ha faingatalsquoalsquoia lahi pe

rsaquo ko e aleapauacute nalsquoe makatulsquounga ia lsquoi he ngaahi tulsquoutulsquouni fakakautaha (body corporate operational rules) lsquoa kinautolu lsquooku lesisita ai lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga lsquoo fakatatau ki he lao Unit Titles Act 2010 pea lsquoi ha liliu ki he ngaahi tulsquoutulsquouni koia lsquoe lsquoikai fakapotopoto ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute pe

rsaquo Kuo hoko ha ngaahi melsquoa talsquoelsquoamanekina ki he lenilooti pē ko e tokotaha totongi nofo lsquoo ala hoko ai ha fulsquou faingatalsquoalsquoia lahi

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

22

ƨ Koe hā lsquoa e founga totonu ke lsquoave lsquoaki lsquoa e tohi fakatokanga

lsquoOku totonu ke lsquoave lsquoa e tohi fakatokanga ki he tulsquoasila (address for service) nalsquoe lsquoosi fakamahino atu ke fai lsquoa e ngaahi fetulsquoutaki fakalao ki ai Ko e tulsquoasila eni lsquoo ha lsquoapi puha meili he Positi lsquoOfisi lsquoimeili pe fika lsquoo ha misini fax

Kapau lsquoe lava ke ke lsquoave hangatonu lsquoa e tohi fakatokanga ni ki he nima lsquoo e tokotaha koia lsquoe lau eni kuo ke lsquoosi fakakakato lsquoa hono tufa atu

Koelsquouhi ke fakapapaulsquoi lsquooku lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke malsquou ai lsquoa e tohi fakatokanga lsquoe he tokotaha koia lsquooku pehē lsquoe he lao tukukehe ka malsquou ha fakamolsquooni ke fakalsquoikailsquoi lsquoaki kuo pau ke

rsaquo tuku atu ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 kapau nalsquoe lsquoave lsquoa e fakatokanga he meili

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 2 kapau nalsquoa ke lsquoave lsquoa e tohiacute lsquoo tuku lsquoi he puha tohi lsquoi honau tulsquoasila pe lsquoi he matapā hūlsquoanga ki honau fale

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha lsquoimeili hili lsquoa e 5 efiafi

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha misini fax he lsquoosi lsquoa e 5 efiafi

lsquoOku toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho ki he fakatokanga lsquoi he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi fakatokanga Ko e fakatātā eni ki ai ka lsquoave lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoaho 21 ki he lenilootiacute ke fakangata pea lsquooku lsquoave ia lsquoi he meili lsquooku tonu ke nau tukuange ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 ke ne malsquou ai lsquoa e tohiacute lsquoE toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho lsquoe 21 mei he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi lsquoe he lenilootiacute

ƨ Fēfē kapau teu lsquoimeili lsquoa e tohi fakatokanga

Kapau te ke fai lsquoeni pea lsquoe fakapotopoto ke fuofua vakai pe lsquoe malsquou ha fakamolsquooni pau lsquoe lava ke alsquou lsquoa e lsquoimeili (delivery receipt) ki he tokotaha ko ia pea toki lsquoave

Ko e fakamolsquooni kolsquoeni lsquoe lava ai lsquoo lsquoilo lsquoa e taimi lsquoe alsquou ai lsquoa e lsquoimeili ki he tokotaha nalsquoe lsquoave ki ai

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoi he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo ha aleapau fixed-term tenancy

lsquoI he lsquoene alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosiacute lsquoe kei hoko atu ia ka lsquoi he founga periodic tenancy pea lsquoe kei tatau ai pe mo e ngaahi kupu lsquoo e aleapau ni lsquoo hange ko e alepau nalsquou toki lsquoosi tukukehe

rsaquo ka toe fakafolsquoou lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute halsquoana aleapau folsquoou pe ko hono toe fakaloloa atu lsquoa e aleapauacute pe

rsaquo ko ha fakahā lsquoe ha taha kuo ne loto ke fakangata lsquoa e nofo totongi Ko hono fakahoko ha fakatokanga pehē ni lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e lsquoaho 21 ki he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa he lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai lsquoa e aleapau

Kapau nalsquoe fakalsquoatā lsquoi he tohi aleapau ke toe fakafolsquoou pe fakaloloa atu lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke toe fakaloloa atu kuo pau ke fai halsquoa ne tohi ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou ange lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute pea ka lsquoikai lsquoe lsquoikai lava ke toe fakaloloa atu lsquoa e aleapau kapau lsquooku lsquoikai loto ki ai lsquoa e lenilootiacute

Teuteu hiki ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoa e tokotaha nofo

totongiacute ke fai lsquoi halsquoaacute ne hiki

Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau

rsaquo ke mavahe atu lsquoi he lsquoaho kuo lsquoosi fakahā ki ai lsquoe he lenilootiacute lsquoi halsquoa ne tohi fakatokanga

rsaquo totongi kakato lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi

rsaquo fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo lsquoave lsquoa e veve kotoa lsquoi he lsquoaho fakalsquoosiacute

rsaquo lsquoave mo lsquoenau ngaahi ngalsquootolsquoota

rsaquo lsquoave lsquoa e ki kaati ki pea mo e ki ki he fale taulsquoanga melsquoalele ki he lenilootiacute

rsaquo tuku lsquoo lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa pe naunau fale lsquoa e lenilootiacute

Kapau lsquoe lsquoikai ke fai kotoa lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ke mau totongi ange ki ai ha konga pe ko e kotoa lsquoo e palsquoanga pooni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 23

ƨ Ko hono fakafoki lsquoo e totongi pooni

lsquoI he lsquoosi lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe lelei taha ke femahinolsquoaki lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he lahi lsquoo e totongi pooniacute ke fakafokirsquo Ngāuelsquoaki lsquoa e lipooti nalsquoe fai lsquoi hono sivilsquoi lsquoo e fale he kamatalsquoanga ke fakamahino pe nalsquoe lsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko lsquoE lsquoikai lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ke totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha liliu ki he fotunga lsquooku hoko ki he fale pe ko hono ngaahi naunau tupu pe ia mei halsquoa ne motulsquoa pea mo hono ngāuelsquoaki fakalelei

ƨ lsquoE fakafoki fēfē mai lsquoa lsquoeku pooni nalsquoe lsquoosi totongi

Hili ha felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he melsquoa ke fai ki he palsquoanga pooni te na fakafonu ha foomu ke fakafoki lsquoaki (bond refund form) lsquoE malsquou lsquoa hono tatau lsquoo e foomuacute mei he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

Kapau lsquooku mo tali lsquooku tō nounou lsquoa e totongi nofo nalsquoe malsquou mei he tokotaha nofo totongiacute pe lsquooku lsquoi ai ha maumau pea hikilsquoi hifo ia lsquoi he foomu pea ke fakamolsquooni ai lsquoO anga pehe ni kapau ko e pooni nalsquoe $600 pea mo felotoi ko e ngaahi lsquoo e matapā siolsquoata lsquooku $150 pea te mo tohilsquoi hifo

Totongi ki he lenilootiacute lsquoa e $150

Totongi ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e $450

Fakapapaulsquoi ke fakakau lsquoa holsquoo mo ongo fika lsquoakauni lsquoi he foomu koelsquouhi lsquoe lsquoikai ke mau li atu ha sieke pe palsquoanga (cash)

lsquoI he lsquoemau malsquou lsquoa e foomu ni te mau vakailsquoi lsquoa e ongo fakamolsquooni tohi nima pe lsquooku tatau mo e fakamolsquooni nalsquoe fai lsquoi he foomu (bond lodgement) nalsquoe fakahū mai lsquoaki lsquoa e pooni Ko e melsquoa ia lsquooku mahulsquoinga ai ke mau lsquoilolsquoi lsquoa e fetongi kotoa pe lsquoo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga ni Kapau lsquooku hā kehekehe lsquoa e fakamolsquooni tohinima pea lsquoe lsquoikai lava ke mau fakafoki lsquoa e pooni kaelsquooua kuo mau toe fai ha fakalsquoekelsquoeke makehe

Taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki ha fale nofo totongi lsquoe taha pea lsquoe ala faingofua ange ke mau fakahū pe ia ke ngāuelsquoaki ko e pooni ia ki he lsquoapi nofolsquoanga folsquoou lsquoE fiemalsquou leva ke ke ngāuelsquoaki lsquoa e foomu ki hono liliu lsquoo e pooni (bond transfer form)

ƨ Fēfē kapau lsquoe lsquoikai ke felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he pooni

Fetulsquoutaki lsquoo fakahā ki he Tenancy Tribunal lsquoi he vave taha lsquoE lsquoi ai leva lsquoa e tokotaha fakatonutonu (mediator) te ne feingalsquoi ke fai ha felotoi

ƨ Fēfē kapau lsquooku faingatalsquoa ke fai ha fetulsquoutaki mo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

Kapau lsquooku faingatalsquoa pea ke fakafonu lsquoa e foomu totongi fakafokiacute (bond refund) pea ke fetulsquoutaki ki he potungāue Tenancy Services ke vakai lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe ala fai

ƨ Ko e hā e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe hiki atu ha taha lsquoo e kau nofo totongi

lsquoI he taimiacute nilsquoihi lsquoe lava ke hiki atu ha taha lsquoi he kau nofo totongi ne nau lsquoosi fakamolsquooni kotoa lsquoi he tohi aleapau kae kei nofo atu pē lsquoa e nilsquoihi Kapau lsquoe tali lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava pe ke halsquou lsquoa e tokotaha hiki maiacute lsquoo hoko atu lsquoaki lsquoa e lsquoinasi lsquoo e tokotaha kuo hiki atuacute Kapau lsquoe fai eni pea kuo pau ke mou fakahā mai lsquoaki ha fakamolsquooni lsquoa e lenilootiacute tokotaha lsquoe hikiacute pea mo e tokotaha te ne fetongi maiacute lsquoi he foomu ko e ldquochange of tenant bond formrdquo pea lsquoomai

lsquoE lsquoikai ke liliu heni lsquoa e tohi aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke toe falsquou ha tohi aleapau folsquoou ke fakakau ai lsquoa e tokotaha hiki folsquoou atu

MOVERS

MOVERS

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

24

Ko e ngaahi melsquoa kehe fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute

ƨ Ko e lenilootiacute lsquoe mavahe atu lsquoo laka hake he lsquoaho lsquoe 21

Kapau lsquoe mavahe atu mei Nulsquousila lsquoa e lenilootiacute lsquoo laka hake he lsquoaho hokohoko lsquoe 21 pea kuo pau ke ne fokotulsquou hano fakafofonga ke ne tokangalsquoi lsquoa e nofolsquoanga he taimi koia Kuo pau ke fakahā lsquoe he lenilooti ke lsquoilo lsquoe he tokotaha nofo totongi pea mo e Tenancy Services (kapau nalsquoe lsquoosi totongi ha pooni) lsquoa e feitulsquou ke fai ha fetulsquoutaki ki hono fakafofonga

Ko hono fakatau atu ha lsquoapi nofo totongi ƨ lsquoE fiemalsquou ke tala lsquoe he lenilootiacute ki he

tokotaha nofo totongiacute lsquooku ne fakatau atu lsquoa e lsquoapi

lsquoIo kuo pau ke nau tala ki he tokotaha nofo totongiacute pea mo ha taha pē lsquooku fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute lsquoi ha tohi ke nau lsquoilo lsquooku ne feinga ke fakatau atu

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e lenilootiacute ke lsquoomai lsquoa e kakai lsquooku nau fie fakatau ke nau sio mo vakailsquoi lsquoa e nofolsquoanga lsquoi ha loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea ke lsquooua nalsquoa fakafaingatalsquoalsquoialsquoi lsquoo lsquoikai ha lsquouhinga lelei ki ai

lsquoI hono fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga kuopau ke fakahā lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ki he tokotaha nofo totongiacute a e tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapi pea mo e lsquoaho te nau hoko ai ko e lenilooti Kuo pau ke fakahā lsquoe he tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapiacute ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa hono hingoa feitulsquou pe founga ke fai lsquoaki ha fetulsquoutaki pea mo e founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi nofo lsquoo hangē ko e fika lsquoo ha lsquoakauni lsquoi he pangikē lsquoI hono fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute ko e mafai lsquoo e lenilootiacute ki he pooni lsquoe hiki ia ki he lenilootiacute folsquoouacute Kapau lsquooku fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ke totongi

ange ha konga lsquoo e pooniacute pea lsquooku tonu ke fai lsquoeni kimulsquoa he lsquoaho lsquooku fakalsquoosi ai lsquoa e fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute (pe ko e lsquoaho lsquoe malsquou ai ndash possession date - lsquoe he tokotaha fakatau lsquoo kapau lsquoe hoko ia kimulsquoa)

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke lsquoilo lsquoe he Tenancy Services

Kapau lsquooku mau tauhi ha pooni pea lsquooku totonu ke nau lsquoilo pe lsquooku lsquoi ai ha lenilootiacute folsquoou Kuo pau ke fakafonu lsquoe he lenilooti motulsquoa pea mo e lenilootiacute folsquoouacute lsquoo na fakamolsquooni lsquoi he foomu lsquochange of landlordagentlsquo Te mau hikilsquoi leva lsquoa e hingoa lsquoo e lenilootiacute folsquoou lsquoi he lekooti lsquoo e ngaahi pooni te mau tauhiacute

ƨ lsquoOku lsquoi ai ha ngaahi lao makehe ki ha fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ko ha koloa kuo puke lsquoo fakatau atu (mortgagee sales)

lsquoI ha hiki mai ha tokotaha folsquoou pe ko ha puke fakalao lsquoo e lsquoapiacute ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatau (mortgagee) ke ne hoko atu lsquoa e aleapau nofo totongi te ne malsquou lsquoa e mafai tatau mo ha lenilooti lsquoi he lao Residential Tenancies Act Kapau ko e aleapau ko e ldquofixed-termrdquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e kautaha nalsquoa nau fakatau pe ko e pangike ke nau fai lsquoa e ngaahi fakatokanga angamaheni mo ha aleapau ldquoperiodic tenancyrdquo ka lsquoe lsquoi ai pē lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe kilsquoi kehe ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fakangata ha aleapau founga ldquofixed-term tenancyrdquo lsquoo hangē hano fakangata ha lsquoo ha ldquoperiodic tenancyrdquo lsquoo kapau lsquoe liliu lsquoa e lsquoapi lsquoo malsquou ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatauacute pea kuo nau fiemalsquou ke nau toe fakatau atu (mortgagee possession) lsquoE lsquoikai ha liliu ia ki he ngaahi totonu lsquoa e lenilooti folsquoouacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 25

ƨ lsquoE lava ke malsquou ha tokoni mei he Tenancy Services lsquoi ha fekihiaki lsquoa e kau nofo totongi (flatmates)

lsquoIkai lsquoe lsquoikai lava ke mau tokoni Te mau toki lava pe ke tokoni lsquoi ha ngaahi faingatalsquoalsquoia he vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongiacute Kaekehe manatulsquoi kapau te ke lsquoalu lsquoo nofo totongi fakataha mo ha nilsquoihi pea mou fakamolsquooni fakakātoa lsquoi he tohi aleapauacute te mou kau kotoa lsquoi he ngaahi fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he tohi aleapauacute lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi lsquoe ha taha lsquoa hono lsquoinasi he totongi nofo pe ko halsquoa ne maumaulsquoi ha melsquoa lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ia ke totongi ia lsquoe ha nilsquoihi pe ko e kotoa lsquoo e kau nofo totongiacute neongo pe ko hai nalsquoa ne fai lsquoa e maumau lsquoE lava lsquoo malsquou atu ha ngaahi falelsquoi lsquoi ha hoko ha makuku lsquoa e kau nofo totongiacute mei he Community Law Centres Citizens Advice Bureaux pea mo e valsquoa falelsquoi malsquoae fānau ako he ngaahi akolsquoanga (lsquounivesiti mo e ngaahi akolsquoanag pehe)

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakafisingarsquoi ha taha meiacute harsquoaacute ne nofo totongi

lsquoOku lsquoikai tali ke makatulsquounga lsquoi hono lsquooange lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fale nofolsquoanga pe ko hano fakaloloa atu ha aleapau nofo totongi ki ha taha koelsquouhi ko hono tulsquounga fakamali (marital status) tangata pe fefine talsquou motulsquoa lotu lsquooku kau ki ai pe ko hono lanu (matakali) lsquoE lsquoikai ngofua ke talsquoetali lsquoe he lenilootiacute ha taha koelsquouhi lsquooku lsquoikai halsquoane ngāue pe lsquooku toho penefiti Kapau lsquoe hoko ha melsquoa pehe ni lsquoe lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal pe ko e ū Human Rights Commission koelsquouhi ko e fakafaikehekehelsquoi (discrimination) eni lsquooku lsquoikai ke ngofua ke fai

Ko e hā lsquoa e Service Tenancy Ko e service tenancy ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga lsquoo e ngāuelsquoanga lsquooku ngāue aiacute lsquoo fakatatau ki he lsquoene aleapau pe ko e ngaahi fiemalsquou lsquoa e ngāuelsquoanga pe kautaha lsquooku ngāue ai lsquoOku kau lsquoa e falsquoahinga aleapau nofo totongi kolsquoeniacute lsquoi he tulsquoutulsquouni lsquoa e lao Residential Tenancies Act ka lsquooku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ki he totongi kimulsquoa (rent in advance) pea mo hono fakangata lsquoo e aleapauacute

ƨ Ko e totongi nofo

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe lsquoi hono tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole ki he nofo totongi mei he vahe lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute lsquooku ngāue ia malsquoae lenilootiacute) lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ke fakaleleilsquoi ha melsquoa mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

ƨ Ko e ngaahi taimi lsquoo e fakatokanga

Kapau lsquoe lsquoosi pe lsquoe malsquou ha fakatokanga lsquoe fakangata lsquoa e aleapau ngāue lsquoe fiemalsquou ke fai lsquoe he ngāuelsquoanga pe ko e tokotaha ngāue (employee) ha fuofua fakatokanga lsquoaki ha uike lsquoe 2 lsquoe lsquoosi ai pea mo e nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai ngofua ke fuofua lsquoosi lsquoa e aleapau nofo totongiacute ia kimulsquoa pea toki lsquoosi lsquoa e aleapau ngāue lsquoE lava ke toe nounou ange lsquoa e taimi fakatokanga pehe ni lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga malsquoa ha tokotaha ngāue lsquoe fakangāuelsquoi koelsquouhi ko e mavahe atu lsquoa e tokotaha ngāue lsquooku nofo aiacute

rsaquo lsquoe pehe lsquoe he lenilootiacute lsquoe fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

Kapau lsquooku ke fie nofo totongi he founga ni ndash service tenancy lsquoe lava ke mau tānaki atu ha ngaahi fakahinohino pea mo ha falelsquoi

Koloa lilsquoaki lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe lsquoikai lava ke lsquoave kotoa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa lsquoene koloa pe ngalsquootolsquoota lsquoi halsquoa ne mavahe pe hiki lsquoOku lsquoi ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e lao ki he ngaahi melsquoa ke fai ki ha koloa lsquooku lilsquoaki

rsaquo lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke lsquoave pe tolsquoo lsquoo laku ha melsquoakai mo ha melsquoa lsquoe ala mafu pe maumau ka kuo pau ke ne fuofua feinga ke fai ha fetulsquoutaki mo e tokotaha nofo totongiacute ke fetukutuku lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoe lilsquoaki he nofolsquoanga

rsaquo Kapau lsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave pea kuopau ke feinga lsquoa e lenilootiacute ke fakamahulsquoingalsquoi lsquoa e koloa ni ke fakatau atu pea bull ke ne laku pe fakalsquoauha lsquoa e koloa ni lsquoo kapau lsquoe

lahi ange lsquoa hono totongi ke lsquoave lsquoo tauhiacute lsquoi hano tulsquouaki atu ke fakatau (tukukehe kapau ko ha ngaahi naunau pepa pe tohi ndash personal papers) lsquooku mahulsquoinga ki he tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

26

bull kapau lsquooku laka hake lsquoa e mahulsquoinga lsquoo e koloa lsquoi hano lsquoave lsquoo tauhi kuopau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e koloa lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou hifo he lsquoaho lsquoe 35 pea ne toki fakatau atu he founga angamaheni

rsaquo Kuo pau ke tauhi malu lsquoe he lenilooti ha ngaahi pepa pē tohi kuo tuku lsquoe he tokotaha nofo totongi Kapau ko ha ngaahi pepa pe tohi mahulsquoinga eni pea nalsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 35 lsquoe kei tauhi pe lsquoeni lsquoe he lenilootiacute pe ko hono lsquoave ki lsquoapi polisi Kapau lsquoe lsquoave eni ki he kau polisi pea kuo pau ke ne tauhi lsquoa hono laulsquoi tohi tali totongi

rsaquo lsquoE lava ke halsquou lsquoa e tokotaha totongi nofo lsquoo lsquoave lsquoa lsquoene koloa kimulsquoa pea toki laku pe fakatau atu lsquoe he lenilootiacute ka kuo pau ke ne totongi lsquoa e fakamole ki hono tauhi mo e alā melsquoa pehē

rsaquo lsquoE lava ke tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngaahi fakamole ki hono uta atu lsquoo tauhi pea mo hono tulsquouaki fakatau atu lsquoo e koloa lsquoi ha palsquoanga lsquoe malsquou mei hono fakatau atu Ko e toenga lsquoo e palsquoanga lsquoe totongi ia ki he Tenancy Services

rsaquo lsquoE lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke ne malsquou lsquoa e palsquoanga ko ia ke tāpuni lsquoaki halsquoa ne ngaahi fakamole pē ka ngaahi molsquoua ange kiate ia (lsquoo hangē ko e totongi nofo nalsquoe telsquoeki ai ke malsquou maumau pea mo ha fakamole ki hono fakamalsquoa lsquoa e nofolsquoanga)

rsaquo lsquoI ha falsquoahinga taimi pē lsquoe lava lsquoa e lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ki ha melsquoa ke fai ki he koloa ni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 27

Ngaahi fale nofo totongi pooti

lsquoOku lsquooatu heni lsquoa e ngaahi fakahinohino ki he totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongi he ngaahi nofolsquoanga totongi pooti (boarding houses) lsquoOku kehekehe lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni ki he nofo totongi pootiacute mei he ngaahi nofo totongi kehe

ƨ Ko e hā lsquoa e boarding house

Ko e fale nofolsquoanga lsquooku lsquoi ai ha loki nofolsquoanga lsquoe 1 pe toe lahi ange ai pea mo e ngaahi naunau ke ngāuelsquoaki kotoa lsquoe he kau nofo totongiacute pea lsquooku nofo ai pe fokotulsquou ke lava lsquoo nofo ai ha kau nofo totongi lsquoe toko 6 pe lahi ange ai he taimi tatau

Ko e aleapau nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquooku lsquouhinga ia ki ha nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquoe alsquou pe lsquooku fakahangahanga ke toe laka atu he lsquoaho lsquoe 28 Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe nofo ia lsquoi he feitulsquou ke lava lsquoo mohe ai pea ngofua ke ne ngāuelsquoaki lsquoa e ngaahi naunau lsquoo e fale lsquooku lsquoataa ke ngāuelsquoaki lsquoe he kau nofo totongi kehe

Totongi pooni lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ha pooni lsquooku alsquou lsquoa hono mahulsquoinga ki he totongi nofo uike lsquoe 4 pea kuo pau ke ne lsquooange ha laulsquoi tali totongi ki ai Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house lsquoa e pooni lsquoo fakahū ki he Tenancy Services kimulsquoa he lsquoaho lsquoe 23 hili hono malsquou tukukehe kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pe toe silsquoi hifo ai Kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pē silsquoi hifo ai pea lsquoikai ha lsquouhinga lelei lsquoi hono puke lsquoo lsquoikai ke fakafoki lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ke fakafoki ange lsquoa e pooni

Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo ngaahi fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni 0800 737 666

Ko e totongi nofo rsaquo Kuo pau ke fai lsquoa e totongi nofo lsquoi hono taimi

totonu

rsaquo lsquoE lava ke hiki hake lsquoe he lenilootiacute lsquoa e totongi nofo hili halsquoa ne fai ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 28 kimulsquoa

Aleapau nofo totongi Ko e ngaahi melsquoa lsquoeni ke toe tānaki atu ki he ngaahi fakamatala lsquooku ha atu he peesi 8 lsquoo pehē ni

rsaquo pe lsquoe alsquou lsquoa e fuoloa lsquoo e nofo totongi lsquoo lsquoaho lsquoe 28 pē lōloa ange

rsaquo ha fika telefoni lsquoe 1 lsquoo e lenilootiacute pe toe lahi ange ai

rsaquo ko e fika lsquoo e loki lsquooku nofolsquoi

rsaquo pe lsquooku toe lsquoi ai ha taha nofo totongi kehe he loki ko ia pea ko e toko fiha

rsaquo ko e ngaahi melsquoa lsquoe fai lsquoe he lenilootiacute malsquoae tokotaha nofo totongiacute lsquoa ia lsquooku lsquoosi fakakau lsquoi he totongi nofo (kapau lsquooku lsquoi ai ha melsquoa pehē)

rsaquo fakahinohino ki he melsquoa ke fai ka hoko ha vela

rsaquo ha fakamatala pe ko e nofo totongiacute ko ha joint tenancy (nofo fakatokolahi) pea kapau ko ia lsquoa e ngaahi hingoa lsquoo e kau nofo kehe lsquoi he loki pooti lsquooku lsquoi he malumalu lsquoo e aleapauacute

rsaquo pe ko e fale nofo totongi pootiacute lsquooku pulersquoi lsquoe ha taha kehe ange meiacute he lenilootiacute lsquoa e hingoa pea mo e tursquoasila fetursquoutaki (kau ki ai ha fika telefoni) lsquoo e tokotaha ko ia

Ngaahi tulsquoutulsquouni ki he anga lsquoo e nofo lsquoE ngofua ki he lenilootiacute ke ne falsquou ha ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pea mo e ngaahi melsquoa ke fai malsquoae kau nofo totongiacute

lsquoE lsquooange ha tatau ki he tokotaha nofo totongiacute pea kuopau ke fokotulsquou ia ha feitulsquou ke lava lsquoo lau kotoa he taimi kotoa pē Kuo pau ke fuofua fai ha fakatokanga lsquoa e lenilootiacute kimulsquoa lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 7 lsquoo ka liliu lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale

lsquoE lava ha tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fale boarding house lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni

rsaquo ke fakamahino lsquooku lsquoikai fakalao ha tulsquoutulsquouni lsquoa e lenilootiacute ki hono fakalele lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo ke tuku mavahe pe liliu ha tulsquoutulsquouni kuo fokotulsquou pea mo e founga lsquooku fakahoko lsquoaki

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

28

ƨ Loka ki he fale nofolsquoanga

Ko e lenilootiacute lsquoo ha boarding house kuopau ke ne

rsaquo fokotulsquou mo tokangalsquoi lsquooku lsquoi ai lsquoa e loka ki he fale nofolsquoanga koelsquouhi ke hao mo malu

rsaquo tokangalsquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo totongi ke nau hū ki honau loki takitaha fale mālōlō pea mo e fale kaukau lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo kehe lsquoo ngāuersquoaki lsquoa e ngaahi feitursquou mo e nāunau kehe lsquoi he ngaahi houa fakapotopoto kotoa pē

rsaquo fakahoko ki ha kau nofo totongiacute lsquoe uesia kinautolu lsquoi ha liliu pe fetongi lsquoo ha folsquoi loka

Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne feinga ke fetongi ha loka lsquoi he fale talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute

rsaquo kuopau ke ne fakafoki lsquoa e ngaahi ki kotoa pē ki he lenilootiacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute Ko e kau nofo totongi lsquoi ha fale nofo totongi pooti lsquooku nau fatongiarsquoaki lsquoa hono fetongi lsquoo e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau ko ha ngaahi kalasi mersquoa fakatokanga kohu motursquoa ange lsquoeni lsquooku lsquoi ai hano maka lsquooku ala fetongi Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoo e fale nofo totongi pootiacute

Totonu ke hū lsquoOku lsquoataa ki he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ke ne hū ki he fale nofolsquoanga lsquoi ha taimi pe

lsquoE toki lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki talsquoe fuofua fai ha fakatokanga (notice) lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau

rsaquo e tali pe loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa silsquoi pea toki hū (pea kapau ko e loki lsquooku nofo ai mo ha nilsquoihi kehe lsquoi ha malsquou ha ngofua mei ha taha pe lsquoo kinautolu) pe

rsaquo lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute lsquoo makatulsquounga he ngaahi melsquoa lsquooku lsquoosi mahino mai lsquoe lsquoi ai ha fakatulsquoutamaki lsquoe hoko ki he molsquoui pe ko e maumau ki he nofolsquoanga pea ke ne hū lsquoo fakaleleilsquoi lsquoa e melsquoa ko ia pe

rsaquo ko halsquoa ne hū ke fai ha ngāue nalsquoe lsquoosi felotoi mo e tokotaha nofo totongiacute ke fai kaekehe pe ko hono fai ialsquoo fakatatau ki he tohi aleapau pe ko e tulsquoutulsquouni ki he fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pe

rsaquo ko e fai lsquoo fakatatau ki he tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki hili lsquoa hono lsquooange to tohi fakatokanga he houa lsquoe 24 kimulsquoa ki he tokotaha lsquooku nofo he lokiacute pe ko e kotoa lsquoo kinautolu lsquooku nau nofo he lokiacute lsquoo kapau lsquooku nau nofo tokolahi lsquoO kau atu ki ai lsquoa

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau nalsquoe telsquoeki ai ke fai ha sivi lsquoo lsquoosi ha uike lsquoe 4

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi mavahe atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha maumaulsquoi lsquoo e lao ni lsquoi ha founga kehe

rsaquo ke sio ai ha taha lsquooku fie nofo totongi pe ko ha tokotaha lsquooku ne fie fakatau lsquoa e fale

rsaquo ke lava ai lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakakato lsquoa hono fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he lao ni

rsaquo ke vakailsquoi ha ngāue nalsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute pe nalsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fai

rsaquo ke sio lsquoi he loki ha tokotaha fakamahūlsquoinga lsquoapi (registered valuer) fakafofonga fakatau lsquoapi (real estate agent) pe ko ha lsquoinisipekita fale (building inspector) koelsquouhi ke falsquou lsquoaki halsquoa nau fakamatala

lsquoI he hū lsquoa e lenilootiacute ki he loki lsquoi ha fale nofo lsquoanga boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne ala ki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute tukukehe kapau ke fai kae lava lsquoa e melsquoa nalsquoe ngofua ai ke hū

rsaquo ke ne fai ia he founga tuha mo fakapotopoto

rsaquo lsquooua nalsquoe ne fakamanamana pe ke fakamalohilsquoi

rsaquo lsquooua nalsquoa nofo ke toe fuoloa ange he taimi nalsquoe fiemalsquou ke fakakakato ai lsquoa e fatongia lsquoi he loki

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 29

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi lsquoE lava ke fakangata eni lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoaki halsquoa ne fakatokanga ki he lenilootiacute he houa lsquoe 48 kimulsquoa

lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke ne fakangata ha totongi nofo lsquoo kapau

rsaquo lsquoi he taimi pe ko ia lsquoo kapau lsquoe fakatupu pe kounalsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hoko ai lsquoa e bull maumau lahi ki he nofolsquoanga pē

bull fakatupu ha fakatulsquoutāmaki ki ha kakai pe ko ha koloa pe

bull fulsquou fakahohalsquoasi lsquoa e toenga lsquoo e kau nofo he fale

rsaquo lsquoaki ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoo kapau bull lsquoe lsquoosi ha lsquoaho 10 mei hono fakatokanga ke

totongi lsquoa e totongi nofo kuo telsquoeki ai ke totongiacute

bull kuo ngāuelsquoaki pe fakangofua lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoa e nofolsquoanga ke fai lsquoaki ha maumaulao

bull lsquooku telsquoeki ai ke totongi kakato lsquoa e totongi nofo pea lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi lilsquoaki pe hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute hili lsquoi ha vakailsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lokiacute pea ne fetulsquoutaki pea mo e tokotaha nofo totongi

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e fakatokanga lsquoaho lsquoe 14 lsquoo kapau ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue (service tenancy)

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 28 lsquoi ha toe falsquoahinga melsquoa kehe ange

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

30

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

Ngaahi lea lsquoUhinga

Koloa lilsquoaki Koloa nalsquoe tuku lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga hili halsquoane mavahe mei ai Vakai ki he peesi 25 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

Ko e tulsquoasila lsquooku tohilsquoi ange lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fai ki ai ha fetulsquoutaki pe lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo alsquou ki ha taimi kuo lsquoosi fakangata ai lsquoa e aleapauacute Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ha tulsquoasila lsquoo ha lsquoapi pe ko e puha meili Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe fika misini fax

Totongi mei he pangikē Ko hono alealsquoi lsquoe ha taha ke tolsquoo malsquou pē ha palsquoanga mei he lsquoene lsquoakauni he pangikē ke totongi atu ki taha kehe

Fale nofo totongi pooti Ko ha fale nofolsquoanga lsquooku nofolsquoi lsquoe ha kakai nofo totongi pooti Vakai ki he peesi 27 ki hono fakamatalalsquoi lsquoo e taimi lsquoe ngāuelsquoaki ai lsquoa e lao

Foomu ke fakahū aki lsquoa e pooni

Ko ha foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke lsquoave lsquoaki lsquoa e totongi lsquoo e pooni ki he potungāue Tenancy Services

Foomu ki hono fakafoki lsquoo e pooni

Ko e foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakafoki lsquoaki lsquoa e pooni nalsquoe totongi ki he potungāue Tenancy Services hili ha hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

Koloa Ko e ngaahi koloa pe naunau lsquoa e lenilootiacute lsquoo hangē ko e puipui lsquoaisi pe misini fō pe ko ha melsquoa lsquooku lsquoikai ko ha konga tulsquou malsquou lsquoo e fale

Ko e totongi huhulsquoi Ko ha palsquoanga lsquooku totongi ki he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakaleleilsquoi lsquoaki ha mole me maumau

Fixed-term tenancy (Nofo Totongi Taimi Tursquoupau)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoo ngata meiacute he lsquoaho kuo fokotursquou pau lsquoi he aleapau nofo totongiacute lsquoa ia lsquoe arsquou ki ai kuo lsquootomētiki pē lsquoa e liliu ia lsquoa e aleapauacute lsquoo hoko ko ha periodic tenancy (nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata) tukukehe kapau kuo lsquoosi fai ha felotoi ki heni lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

Puke fakalao fakatahalsquoi pe ko ha nilsquoihi pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko lsquoi he aleapau nalsquoa nau fakamolsquooni kotoa ki ai

Ko e kau nofo totongi kotoa pe lsquoe lsquoasi honau hingoa lsquoi he tohi aleapau te nau vahevahe pe lsquoinasi kotoa lsquoi he ngaahi maumau lsquoe hoko lsquoi he tohi aleapau Vakai ki he peesi 9 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Ko ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke fai lsquoaki ha nofo totongi

Ko ha tokotaha lsquooku ne pisinisi lsquoaki lsquoa hono fakafofongalsquoi ke lava lsquoo fakahoko ha alepau ke fai ha nofo totongi lsquoE ala fakatātā lsquoaki ha tokotaha lsquooku ne pulelsquoi ha lsquoapi nofolsquoanga pe ko ha fakafofonga fakatau lsquoapi

Tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo

Ko e tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo lsquoo fakatatau mo e totongi lsquooku fai lsquoe ha nilsquoihi kehe lsquoi ha nofolsquoanga meimei tatau he feitulsquou meimei tatau

Fakatonutonu Ko ha fakataha pe fetelefonilsquoaki lsquoo ngāuelsquoaki ha tokotaha fakatonutonu ke ne fakaleleilsquoi ha vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

Fakatokanga ke fakaleleilsquoi lsquoOku toe lsquoiloa ia ko e fakatokanga lsquoaho hokohoko lsquoe 14 lsquooku lsquooange ki he tokotaha ke ne fakaleleilsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko

Periodic tenancy (Nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoi ha vaharsquoa taimi lsquooku lsquoikai tuhursquoi pau Kuo pau ke fakahā atu lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fakatokanga lsquoo lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kapau lsquooku nau fie fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 90 Kā neongo lsquoeniacute lsquoe lava ke nau lsquooatu ha fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 42 lsquoi ha ngaahi makatursquounga pau Vakai ki he peesi 7

Property inspection report (līpooti sivi lsquoo e lsquoapiacute)

Lēkooti tohi lsquoo e lsquoapiacute kuo fakafonu fakataha lsquoe ha lenilooti mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongiacute lsquoAonga ke fakakau ki ai ha ngaahi tā Vakai ki he peesi 9

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 31

Ngaahi lea lsquoUhinga

Fiemālie fakaekinautolu Totonu fakalao lsquoa e kau nofo totongiacute ke fakarsquoaparsquoaparsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoenau nofo nonga mo malu fakaekinautoluacute

Totongi nofo ke fai ki mulsquoa Ko ha totongi nofo lsquooku fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi mulsquoa he taimi nalsquoe toki totonu ke totongi ai (lsquoo lsquoikai ke toe laka hake he uike lsquoe 2) Ko hono fakatātā ka totongi ha uike lsquoe 2 lsquoe he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho 1 lsquoo Me lsquoa ia ko hono totongi ia lsquoo e nofo mei he lsquoaho 1 ki he lsquoaho 14 lsquoo Me lsquoE toki fiemalsquou lsquoa e totongi hono hoko lsquoi he lsquoaho 15 lsquoo Mē

Ko e tohi fakatokanga fakafepaki

Ko hono fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoa e aleapau koelsquouhi ko ha lāunga nalsquoa ne fai pe ko halsquoa ne feinga ke fai ha melsquoa lsquooku lsquoosi fakangofua lsquoe he lao ke ne fai

Nofo totongi Ko ha fakangofua lsquoe he tokotaha lsquooku lsquoalsquoana lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ke nofo ai ha taha kae fakahoko ha totongi nofo

Tokotaha fakamaau lsquoi ha fakatonutonu lsquoo ha aleapau nofo totongi

Ko ha tokotaha taulsquoatāina lsquoi he Tenancy Tribunal lsquooku ne tali ha ngaahi fakamatala mei he ongo tafalsquoaki lōua pea ne fai ha tulsquoutulsquouni aofangatuku

Aleapau nofo totongi Ko e tohi aleapau kuo lsquoosi fakamolsquooni ai lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa pea toki lava ke hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lsquoapi nofolsquoanga pea lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai

Ko e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi

Ko e sino lsquoo tatau pē mo ha fakamaaulsquoanga lsquooku ne fai tulsquoutulsquouni ki ha palopalema lsquooku hoko he vā lsquoo e tokotaha nofo totongiacute pea mo e lenilootiacute koelsquouhi ke lava lsquoo veteange

Tulsquoutulsquouni mei he Fakamaāulsquoanga Nofo Totongi

Ko ha tohi lsquooku fakamahino ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi kuopau ke muimui kātoa ki ai

Motulsquoa mo lsquoilelsquoila Ko e ngaahi melsquoa lsquooku hoko ki ha nofolsquoanga lsquoi hano nofolsquoi lsquoo hange ko e fakalsquoau ke motulsquoa lsquoa e kāpeti pe ko e lsquoilelsquoila lsquoa e vali lsquoo e holisi

Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi ha melsquoa nalsquoe maumau pe ko ha ngāue ke fai lsquoi he nofolsquoanga

Tohi fakatokanga Ko ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakahā ki ha taha lsquooku lsquoi ai lsquoa e melsquoa lsquooku hoko lsquoo hangē ko ha teu mavahe atu pe ko e hiki hake lsquoa e totongi nofo

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)

Page 21: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 21

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kimulsquoa lsquoi he lsquoaho lsquooku loto ke mavahe ai

ƨ Ko e hā hono fuoloa lsquoo e taimi ke lsquooatu ai ha fakatokanga mei he lenilootiacute ke fakangata halsquoa ne aleapau nalsquoe fai he founga periodic tenancy

Kuo pau ke tohi lsquoa e lenilootiacute lsquoo fakahā lsquoeni ki he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa Kaekehe lsquoe lava lsquoe he lenilooti ke fai halsquoa ne fakatokanga lsquoaho lsquoe 42 lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e nofolsquoanga ni lsquoe he tokotaha lsquooku holsquoona pe ko hono fāmiliacute ke nau hiki mai lsquoo nofolsquoi ia ko honau lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo kuo lsquoosi fakatau atu lsquoa e lsquoapiacute pea kuo lsquoosi fakakakato lsquoa e alea fakatau pea fiemalsquou lsquoe he tokotaha nalsquoa ne fakatauacute ke fakalsquoatā lsquoo lsquooua lsquoe toe nofo ha taha ai

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ke hiki ki ai halsquoa ne kau ngāue totongi (pea lsquooku lsquoosi hā pe lsquoi he aleapau nofo totongi lsquooku ngāuelsquoaki pe lsquoe ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga ki ai)

lsquoE fakapotopoto ke tauhi ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga lsquoI holsquoo lsquoave halsquoo tohi fakatokanga lsquooku ke loto ke fakangata lsquoa e aleapauacute kuo pau ke

rsaquo fai ia lsquoaki ha tohi

rsaquo fakahā ke lsquoilo lsquoa e tulsquoasila lsquoo e lsquoapi nofo totongiacute

rsaquo fakahā ke mahino lsquoa e lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai

rsaquo fakamolsquooni he tohi

Kapau lsquooku nounou hifo he lsquoaho lsquoe 90 lsquoa hono lsquooatu lsquoo e fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute lsquooku totonu ke fakamahino lsquoa e lsquouhinga lsquooku nounou aiacute

ƨ lsquoE fēfē kapau lsquooku fie hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia kimulsquoa pea lsquoosi lsquoa e aleapauacute

Kapau lsquoe lsquooange lsquoe he lenilootiacute ha fakatokanga ke fakangata lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe ngofua ke nofo lsquoa e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he lsquoapi nofo totongiacute lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoi he aleapauacute Ka lsquoo kapau lsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ia ke mavahe kimulsquoa ai lsquoe kei fiemalsquou pē ke fai halsquoa ne tohi fakatokanga lsquoaho lsquoe 21 ki he lenilootiacute

lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe sai pe ki he lenilootiacute ke hiki ki mulsquoa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ka kuo pau ke na felotoi lōua ki ai lsquoi ha tohi

ƨ lsquoE lava ke fakangata ha fixed term tenancy kimulsquoa he taimi nalsquoe tonu ke toki lsquoosi ki ai

lsquoE lsquoikai lava ke fakangata ha aleapau nofo totongi fixed-term kaelsquooua kuo felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha toki tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal pea lsquoe lava ke fai ia Ko e lsquoaho ke fakangata ai lsquooku lsquoosi lsquoasi pe ia he tohi aleapau

lsquoE ala lava lsquoe he Tenancy Tribunal lsquoo fai ha tulsquoutulsquouni ke fakangata vave ha aleapau fixed term lsquoo kapau

rsaquo nalsquoe lsquoosi fai ha fulsquou maumaulsquoi lahi lsquoo e aleapauacute

rsaquo kuo malsquou lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoe hiki lsquoa e totongi nofo koelsquouhi ko ha ngaahi melsquoa nalsquoe lsquoikai halsquoa ne lsquoilo lsquoe hoko pea ko ha hiki eni lsquooku fulsquou lahi lsquoo ala hoko ai ha faingatalsquoalsquoia lahi pe

rsaquo ko e aleapauacute nalsquoe makatulsquounga ia lsquoi he ngaahi tulsquoutulsquouni fakakautaha (body corporate operational rules) lsquoa kinautolu lsquooku lesisita ai lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga lsquoo fakatatau ki he lao Unit Titles Act 2010 pea lsquoi ha liliu ki he ngaahi tulsquoutulsquouni koia lsquoe lsquoikai fakapotopoto ke toe hoko atu lsquoa e nofo totongiacute pe

rsaquo Kuo hoko ha ngaahi melsquoa talsquoelsquoamanekina ki he lenilooti pē ko e tokotaha totongi nofo lsquoo ala hoko ai ha fulsquou faingatalsquoalsquoia lahi

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

22

ƨ Koe hā lsquoa e founga totonu ke lsquoave lsquoaki lsquoa e tohi fakatokanga

lsquoOku totonu ke lsquoave lsquoa e tohi fakatokanga ki he tulsquoasila (address for service) nalsquoe lsquoosi fakamahino atu ke fai lsquoa e ngaahi fetulsquoutaki fakalao ki ai Ko e tulsquoasila eni lsquoo ha lsquoapi puha meili he Positi lsquoOfisi lsquoimeili pe fika lsquoo ha misini fax

Kapau lsquoe lava ke ke lsquoave hangatonu lsquoa e tohi fakatokanga ni ki he nima lsquoo e tokotaha koia lsquoe lau eni kuo ke lsquoosi fakakakato lsquoa hono tufa atu

Koelsquouhi ke fakapapaulsquoi lsquooku lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke malsquou ai lsquoa e tohi fakatokanga lsquoe he tokotaha koia lsquooku pehē lsquoe he lao tukukehe ka malsquou ha fakamolsquooni ke fakalsquoikailsquoi lsquoaki kuo pau ke

rsaquo tuku atu ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 kapau nalsquoe lsquoave lsquoa e fakatokanga he meili

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 2 kapau nalsquoa ke lsquoave lsquoa e tohiacute lsquoo tuku lsquoi he puha tohi lsquoi honau tulsquoasila pe lsquoi he matapā hūlsquoanga ki honau fale

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha lsquoimeili hili lsquoa e 5 efiafi

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha misini fax he lsquoosi lsquoa e 5 efiafi

lsquoOku toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho ki he fakatokanga lsquoi he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi fakatokanga Ko e fakatātā eni ki ai ka lsquoave lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoaho 21 ki he lenilootiacute ke fakangata pea lsquooku lsquoave ia lsquoi he meili lsquooku tonu ke nau tukuange ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 ke ne malsquou ai lsquoa e tohiacute lsquoE toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho lsquoe 21 mei he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi lsquoe he lenilootiacute

ƨ Fēfē kapau teu lsquoimeili lsquoa e tohi fakatokanga

Kapau te ke fai lsquoeni pea lsquoe fakapotopoto ke fuofua vakai pe lsquoe malsquou ha fakamolsquooni pau lsquoe lava ke alsquou lsquoa e lsquoimeili (delivery receipt) ki he tokotaha ko ia pea toki lsquoave

Ko e fakamolsquooni kolsquoeni lsquoe lava ai lsquoo lsquoilo lsquoa e taimi lsquoe alsquou ai lsquoa e lsquoimeili ki he tokotaha nalsquoe lsquoave ki ai

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoi he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo ha aleapau fixed-term tenancy

lsquoI he lsquoene alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosiacute lsquoe kei hoko atu ia ka lsquoi he founga periodic tenancy pea lsquoe kei tatau ai pe mo e ngaahi kupu lsquoo e aleapau ni lsquoo hange ko e alepau nalsquou toki lsquoosi tukukehe

rsaquo ka toe fakafolsquoou lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute halsquoana aleapau folsquoou pe ko hono toe fakaloloa atu lsquoa e aleapauacute pe

rsaquo ko ha fakahā lsquoe ha taha kuo ne loto ke fakangata lsquoa e nofo totongi Ko hono fakahoko ha fakatokanga pehē ni lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e lsquoaho 21 ki he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa he lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai lsquoa e aleapau

Kapau nalsquoe fakalsquoatā lsquoi he tohi aleapau ke toe fakafolsquoou pe fakaloloa atu lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke toe fakaloloa atu kuo pau ke fai halsquoa ne tohi ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou ange lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute pea ka lsquoikai lsquoe lsquoikai lava ke toe fakaloloa atu lsquoa e aleapau kapau lsquooku lsquoikai loto ki ai lsquoa e lenilootiacute

Teuteu hiki ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoa e tokotaha nofo

totongiacute ke fai lsquoi halsquoaacute ne hiki

Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau

rsaquo ke mavahe atu lsquoi he lsquoaho kuo lsquoosi fakahā ki ai lsquoe he lenilootiacute lsquoi halsquoa ne tohi fakatokanga

rsaquo totongi kakato lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi

rsaquo fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo lsquoave lsquoa e veve kotoa lsquoi he lsquoaho fakalsquoosiacute

rsaquo lsquoave mo lsquoenau ngaahi ngalsquootolsquoota

rsaquo lsquoave lsquoa e ki kaati ki pea mo e ki ki he fale taulsquoanga melsquoalele ki he lenilootiacute

rsaquo tuku lsquoo lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa pe naunau fale lsquoa e lenilootiacute

Kapau lsquoe lsquoikai ke fai kotoa lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ke mau totongi ange ki ai ha konga pe ko e kotoa lsquoo e palsquoanga pooni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 23

ƨ Ko hono fakafoki lsquoo e totongi pooni

lsquoI he lsquoosi lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe lelei taha ke femahinolsquoaki lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he lahi lsquoo e totongi pooniacute ke fakafokirsquo Ngāuelsquoaki lsquoa e lipooti nalsquoe fai lsquoi hono sivilsquoi lsquoo e fale he kamatalsquoanga ke fakamahino pe nalsquoe lsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko lsquoE lsquoikai lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ke totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha liliu ki he fotunga lsquooku hoko ki he fale pe ko hono ngaahi naunau tupu pe ia mei halsquoa ne motulsquoa pea mo hono ngāuelsquoaki fakalelei

ƨ lsquoE fakafoki fēfē mai lsquoa lsquoeku pooni nalsquoe lsquoosi totongi

Hili ha felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he melsquoa ke fai ki he palsquoanga pooni te na fakafonu ha foomu ke fakafoki lsquoaki (bond refund form) lsquoE malsquou lsquoa hono tatau lsquoo e foomuacute mei he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

Kapau lsquooku mo tali lsquooku tō nounou lsquoa e totongi nofo nalsquoe malsquou mei he tokotaha nofo totongiacute pe lsquooku lsquoi ai ha maumau pea hikilsquoi hifo ia lsquoi he foomu pea ke fakamolsquooni ai lsquoO anga pehe ni kapau ko e pooni nalsquoe $600 pea mo felotoi ko e ngaahi lsquoo e matapā siolsquoata lsquooku $150 pea te mo tohilsquoi hifo

Totongi ki he lenilootiacute lsquoa e $150

Totongi ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e $450

Fakapapaulsquoi ke fakakau lsquoa holsquoo mo ongo fika lsquoakauni lsquoi he foomu koelsquouhi lsquoe lsquoikai ke mau li atu ha sieke pe palsquoanga (cash)

lsquoI he lsquoemau malsquou lsquoa e foomu ni te mau vakailsquoi lsquoa e ongo fakamolsquooni tohi nima pe lsquooku tatau mo e fakamolsquooni nalsquoe fai lsquoi he foomu (bond lodgement) nalsquoe fakahū mai lsquoaki lsquoa e pooni Ko e melsquoa ia lsquooku mahulsquoinga ai ke mau lsquoilolsquoi lsquoa e fetongi kotoa pe lsquoo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga ni Kapau lsquooku hā kehekehe lsquoa e fakamolsquooni tohinima pea lsquoe lsquoikai lava ke mau fakafoki lsquoa e pooni kaelsquooua kuo mau toe fai ha fakalsquoekelsquoeke makehe

Taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki ha fale nofo totongi lsquoe taha pea lsquoe ala faingofua ange ke mau fakahū pe ia ke ngāuelsquoaki ko e pooni ia ki he lsquoapi nofolsquoanga folsquoou lsquoE fiemalsquou leva ke ke ngāuelsquoaki lsquoa e foomu ki hono liliu lsquoo e pooni (bond transfer form)

ƨ Fēfē kapau lsquoe lsquoikai ke felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he pooni

Fetulsquoutaki lsquoo fakahā ki he Tenancy Tribunal lsquoi he vave taha lsquoE lsquoi ai leva lsquoa e tokotaha fakatonutonu (mediator) te ne feingalsquoi ke fai ha felotoi

ƨ Fēfē kapau lsquooku faingatalsquoa ke fai ha fetulsquoutaki mo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

Kapau lsquooku faingatalsquoa pea ke fakafonu lsquoa e foomu totongi fakafokiacute (bond refund) pea ke fetulsquoutaki ki he potungāue Tenancy Services ke vakai lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe ala fai

ƨ Ko e hā e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe hiki atu ha taha lsquoo e kau nofo totongi

lsquoI he taimiacute nilsquoihi lsquoe lava ke hiki atu ha taha lsquoi he kau nofo totongi ne nau lsquoosi fakamolsquooni kotoa lsquoi he tohi aleapau kae kei nofo atu pē lsquoa e nilsquoihi Kapau lsquoe tali lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava pe ke halsquou lsquoa e tokotaha hiki maiacute lsquoo hoko atu lsquoaki lsquoa e lsquoinasi lsquoo e tokotaha kuo hiki atuacute Kapau lsquoe fai eni pea kuo pau ke mou fakahā mai lsquoaki ha fakamolsquooni lsquoa e lenilootiacute tokotaha lsquoe hikiacute pea mo e tokotaha te ne fetongi maiacute lsquoi he foomu ko e ldquochange of tenant bond formrdquo pea lsquoomai

lsquoE lsquoikai ke liliu heni lsquoa e tohi aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke toe falsquou ha tohi aleapau folsquoou ke fakakau ai lsquoa e tokotaha hiki folsquoou atu

MOVERS

MOVERS

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

24

Ko e ngaahi melsquoa kehe fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute

ƨ Ko e lenilootiacute lsquoe mavahe atu lsquoo laka hake he lsquoaho lsquoe 21

Kapau lsquoe mavahe atu mei Nulsquousila lsquoa e lenilootiacute lsquoo laka hake he lsquoaho hokohoko lsquoe 21 pea kuo pau ke ne fokotulsquou hano fakafofonga ke ne tokangalsquoi lsquoa e nofolsquoanga he taimi koia Kuo pau ke fakahā lsquoe he lenilooti ke lsquoilo lsquoe he tokotaha nofo totongi pea mo e Tenancy Services (kapau nalsquoe lsquoosi totongi ha pooni) lsquoa e feitulsquou ke fai ha fetulsquoutaki ki hono fakafofonga

Ko hono fakatau atu ha lsquoapi nofo totongi ƨ lsquoE fiemalsquou ke tala lsquoe he lenilootiacute ki he

tokotaha nofo totongiacute lsquooku ne fakatau atu lsquoa e lsquoapi

lsquoIo kuo pau ke nau tala ki he tokotaha nofo totongiacute pea mo ha taha pē lsquooku fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute lsquoi ha tohi ke nau lsquoilo lsquooku ne feinga ke fakatau atu

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e lenilootiacute ke lsquoomai lsquoa e kakai lsquooku nau fie fakatau ke nau sio mo vakailsquoi lsquoa e nofolsquoanga lsquoi ha loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea ke lsquooua nalsquoa fakafaingatalsquoalsquoialsquoi lsquoo lsquoikai ha lsquouhinga lelei ki ai

lsquoI hono fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga kuopau ke fakahā lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ki he tokotaha nofo totongiacute a e tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapi pea mo e lsquoaho te nau hoko ai ko e lenilooti Kuo pau ke fakahā lsquoe he tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapiacute ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa hono hingoa feitulsquou pe founga ke fai lsquoaki ha fetulsquoutaki pea mo e founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi nofo lsquoo hangē ko e fika lsquoo ha lsquoakauni lsquoi he pangikē lsquoI hono fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute ko e mafai lsquoo e lenilootiacute ki he pooni lsquoe hiki ia ki he lenilootiacute folsquoouacute Kapau lsquooku fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ke totongi

ange ha konga lsquoo e pooniacute pea lsquooku tonu ke fai lsquoeni kimulsquoa he lsquoaho lsquooku fakalsquoosi ai lsquoa e fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute (pe ko e lsquoaho lsquoe malsquou ai ndash possession date - lsquoe he tokotaha fakatau lsquoo kapau lsquoe hoko ia kimulsquoa)

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke lsquoilo lsquoe he Tenancy Services

Kapau lsquooku mau tauhi ha pooni pea lsquooku totonu ke nau lsquoilo pe lsquooku lsquoi ai ha lenilootiacute folsquoou Kuo pau ke fakafonu lsquoe he lenilooti motulsquoa pea mo e lenilootiacute folsquoouacute lsquoo na fakamolsquooni lsquoi he foomu lsquochange of landlordagentlsquo Te mau hikilsquoi leva lsquoa e hingoa lsquoo e lenilootiacute folsquoou lsquoi he lekooti lsquoo e ngaahi pooni te mau tauhiacute

ƨ lsquoOku lsquoi ai ha ngaahi lao makehe ki ha fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ko ha koloa kuo puke lsquoo fakatau atu (mortgagee sales)

lsquoI ha hiki mai ha tokotaha folsquoou pe ko ha puke fakalao lsquoo e lsquoapiacute ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatau (mortgagee) ke ne hoko atu lsquoa e aleapau nofo totongi te ne malsquou lsquoa e mafai tatau mo ha lenilooti lsquoi he lao Residential Tenancies Act Kapau ko e aleapau ko e ldquofixed-termrdquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e kautaha nalsquoa nau fakatau pe ko e pangike ke nau fai lsquoa e ngaahi fakatokanga angamaheni mo ha aleapau ldquoperiodic tenancyrdquo ka lsquoe lsquoi ai pē lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe kilsquoi kehe ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fakangata ha aleapau founga ldquofixed-term tenancyrdquo lsquoo hangē hano fakangata ha lsquoo ha ldquoperiodic tenancyrdquo lsquoo kapau lsquoe liliu lsquoa e lsquoapi lsquoo malsquou ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatauacute pea kuo nau fiemalsquou ke nau toe fakatau atu (mortgagee possession) lsquoE lsquoikai ha liliu ia ki he ngaahi totonu lsquoa e lenilooti folsquoouacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 25

ƨ lsquoE lava ke malsquou ha tokoni mei he Tenancy Services lsquoi ha fekihiaki lsquoa e kau nofo totongi (flatmates)

lsquoIkai lsquoe lsquoikai lava ke mau tokoni Te mau toki lava pe ke tokoni lsquoi ha ngaahi faingatalsquoalsquoia he vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongiacute Kaekehe manatulsquoi kapau te ke lsquoalu lsquoo nofo totongi fakataha mo ha nilsquoihi pea mou fakamolsquooni fakakātoa lsquoi he tohi aleapauacute te mou kau kotoa lsquoi he ngaahi fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he tohi aleapauacute lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi lsquoe ha taha lsquoa hono lsquoinasi he totongi nofo pe ko halsquoa ne maumaulsquoi ha melsquoa lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ia ke totongi ia lsquoe ha nilsquoihi pe ko e kotoa lsquoo e kau nofo totongiacute neongo pe ko hai nalsquoa ne fai lsquoa e maumau lsquoE lava lsquoo malsquou atu ha ngaahi falelsquoi lsquoi ha hoko ha makuku lsquoa e kau nofo totongiacute mei he Community Law Centres Citizens Advice Bureaux pea mo e valsquoa falelsquoi malsquoae fānau ako he ngaahi akolsquoanga (lsquounivesiti mo e ngaahi akolsquoanag pehe)

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakafisingarsquoi ha taha meiacute harsquoaacute ne nofo totongi

lsquoOku lsquoikai tali ke makatulsquounga lsquoi hono lsquooange lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fale nofolsquoanga pe ko hano fakaloloa atu ha aleapau nofo totongi ki ha taha koelsquouhi ko hono tulsquounga fakamali (marital status) tangata pe fefine talsquou motulsquoa lotu lsquooku kau ki ai pe ko hono lanu (matakali) lsquoE lsquoikai ngofua ke talsquoetali lsquoe he lenilootiacute ha taha koelsquouhi lsquooku lsquoikai halsquoane ngāue pe lsquooku toho penefiti Kapau lsquoe hoko ha melsquoa pehe ni lsquoe lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal pe ko e ū Human Rights Commission koelsquouhi ko e fakafaikehekehelsquoi (discrimination) eni lsquooku lsquoikai ke ngofua ke fai

Ko e hā lsquoa e Service Tenancy Ko e service tenancy ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga lsquoo e ngāuelsquoanga lsquooku ngāue aiacute lsquoo fakatatau ki he lsquoene aleapau pe ko e ngaahi fiemalsquou lsquoa e ngāuelsquoanga pe kautaha lsquooku ngāue ai lsquoOku kau lsquoa e falsquoahinga aleapau nofo totongi kolsquoeniacute lsquoi he tulsquoutulsquouni lsquoa e lao Residential Tenancies Act ka lsquooku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ki he totongi kimulsquoa (rent in advance) pea mo hono fakangata lsquoo e aleapauacute

ƨ Ko e totongi nofo

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe lsquoi hono tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole ki he nofo totongi mei he vahe lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute lsquooku ngāue ia malsquoae lenilootiacute) lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ke fakaleleilsquoi ha melsquoa mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

ƨ Ko e ngaahi taimi lsquoo e fakatokanga

Kapau lsquoe lsquoosi pe lsquoe malsquou ha fakatokanga lsquoe fakangata lsquoa e aleapau ngāue lsquoe fiemalsquou ke fai lsquoe he ngāuelsquoanga pe ko e tokotaha ngāue (employee) ha fuofua fakatokanga lsquoaki ha uike lsquoe 2 lsquoe lsquoosi ai pea mo e nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai ngofua ke fuofua lsquoosi lsquoa e aleapau nofo totongiacute ia kimulsquoa pea toki lsquoosi lsquoa e aleapau ngāue lsquoE lava ke toe nounou ange lsquoa e taimi fakatokanga pehe ni lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga malsquoa ha tokotaha ngāue lsquoe fakangāuelsquoi koelsquouhi ko e mavahe atu lsquoa e tokotaha ngāue lsquooku nofo aiacute

rsaquo lsquoe pehe lsquoe he lenilootiacute lsquoe fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

Kapau lsquooku ke fie nofo totongi he founga ni ndash service tenancy lsquoe lava ke mau tānaki atu ha ngaahi fakahinohino pea mo ha falelsquoi

Koloa lilsquoaki lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe lsquoikai lava ke lsquoave kotoa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa lsquoene koloa pe ngalsquootolsquoota lsquoi halsquoa ne mavahe pe hiki lsquoOku lsquoi ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e lao ki he ngaahi melsquoa ke fai ki ha koloa lsquooku lilsquoaki

rsaquo lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke lsquoave pe tolsquoo lsquoo laku ha melsquoakai mo ha melsquoa lsquoe ala mafu pe maumau ka kuo pau ke ne fuofua feinga ke fai ha fetulsquoutaki mo e tokotaha nofo totongiacute ke fetukutuku lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoe lilsquoaki he nofolsquoanga

rsaquo Kapau lsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave pea kuopau ke feinga lsquoa e lenilootiacute ke fakamahulsquoingalsquoi lsquoa e koloa ni ke fakatau atu pea bull ke ne laku pe fakalsquoauha lsquoa e koloa ni lsquoo kapau lsquoe

lahi ange lsquoa hono totongi ke lsquoave lsquoo tauhiacute lsquoi hano tulsquouaki atu ke fakatau (tukukehe kapau ko ha ngaahi naunau pepa pe tohi ndash personal papers) lsquooku mahulsquoinga ki he tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

26

bull kapau lsquooku laka hake lsquoa e mahulsquoinga lsquoo e koloa lsquoi hano lsquoave lsquoo tauhi kuopau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e koloa lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou hifo he lsquoaho lsquoe 35 pea ne toki fakatau atu he founga angamaheni

rsaquo Kuo pau ke tauhi malu lsquoe he lenilooti ha ngaahi pepa pē tohi kuo tuku lsquoe he tokotaha nofo totongi Kapau ko ha ngaahi pepa pe tohi mahulsquoinga eni pea nalsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 35 lsquoe kei tauhi pe lsquoeni lsquoe he lenilootiacute pe ko hono lsquoave ki lsquoapi polisi Kapau lsquoe lsquoave eni ki he kau polisi pea kuo pau ke ne tauhi lsquoa hono laulsquoi tohi tali totongi

rsaquo lsquoE lava ke halsquou lsquoa e tokotaha totongi nofo lsquoo lsquoave lsquoa lsquoene koloa kimulsquoa pea toki laku pe fakatau atu lsquoe he lenilootiacute ka kuo pau ke ne totongi lsquoa e fakamole ki hono tauhi mo e alā melsquoa pehē

rsaquo lsquoE lava ke tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngaahi fakamole ki hono uta atu lsquoo tauhi pea mo hono tulsquouaki fakatau atu lsquoo e koloa lsquoi ha palsquoanga lsquoe malsquou mei hono fakatau atu Ko e toenga lsquoo e palsquoanga lsquoe totongi ia ki he Tenancy Services

rsaquo lsquoE lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke ne malsquou lsquoa e palsquoanga ko ia ke tāpuni lsquoaki halsquoa ne ngaahi fakamole pē ka ngaahi molsquoua ange kiate ia (lsquoo hangē ko e totongi nofo nalsquoe telsquoeki ai ke malsquou maumau pea mo ha fakamole ki hono fakamalsquoa lsquoa e nofolsquoanga)

rsaquo lsquoI ha falsquoahinga taimi pē lsquoe lava lsquoa e lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ki ha melsquoa ke fai ki he koloa ni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 27

Ngaahi fale nofo totongi pooti

lsquoOku lsquooatu heni lsquoa e ngaahi fakahinohino ki he totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongi he ngaahi nofolsquoanga totongi pooti (boarding houses) lsquoOku kehekehe lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni ki he nofo totongi pootiacute mei he ngaahi nofo totongi kehe

ƨ Ko e hā lsquoa e boarding house

Ko e fale nofolsquoanga lsquooku lsquoi ai ha loki nofolsquoanga lsquoe 1 pe toe lahi ange ai pea mo e ngaahi naunau ke ngāuelsquoaki kotoa lsquoe he kau nofo totongiacute pea lsquooku nofo ai pe fokotulsquou ke lava lsquoo nofo ai ha kau nofo totongi lsquoe toko 6 pe lahi ange ai he taimi tatau

Ko e aleapau nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquooku lsquouhinga ia ki ha nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquoe alsquou pe lsquooku fakahangahanga ke toe laka atu he lsquoaho lsquoe 28 Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe nofo ia lsquoi he feitulsquou ke lava lsquoo mohe ai pea ngofua ke ne ngāuelsquoaki lsquoa e ngaahi naunau lsquoo e fale lsquooku lsquoataa ke ngāuelsquoaki lsquoe he kau nofo totongi kehe

Totongi pooni lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ha pooni lsquooku alsquou lsquoa hono mahulsquoinga ki he totongi nofo uike lsquoe 4 pea kuo pau ke ne lsquooange ha laulsquoi tali totongi ki ai Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house lsquoa e pooni lsquoo fakahū ki he Tenancy Services kimulsquoa he lsquoaho lsquoe 23 hili hono malsquou tukukehe kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pe toe silsquoi hifo ai Kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pē silsquoi hifo ai pea lsquoikai ha lsquouhinga lelei lsquoi hono puke lsquoo lsquoikai ke fakafoki lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ke fakafoki ange lsquoa e pooni

Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo ngaahi fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni 0800 737 666

Ko e totongi nofo rsaquo Kuo pau ke fai lsquoa e totongi nofo lsquoi hono taimi

totonu

rsaquo lsquoE lava ke hiki hake lsquoe he lenilootiacute lsquoa e totongi nofo hili halsquoa ne fai ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 28 kimulsquoa

Aleapau nofo totongi Ko e ngaahi melsquoa lsquoeni ke toe tānaki atu ki he ngaahi fakamatala lsquooku ha atu he peesi 8 lsquoo pehē ni

rsaquo pe lsquoe alsquou lsquoa e fuoloa lsquoo e nofo totongi lsquoo lsquoaho lsquoe 28 pē lōloa ange

rsaquo ha fika telefoni lsquoe 1 lsquoo e lenilootiacute pe toe lahi ange ai

rsaquo ko e fika lsquoo e loki lsquooku nofolsquoi

rsaquo pe lsquooku toe lsquoi ai ha taha nofo totongi kehe he loki ko ia pea ko e toko fiha

rsaquo ko e ngaahi melsquoa lsquoe fai lsquoe he lenilootiacute malsquoae tokotaha nofo totongiacute lsquoa ia lsquooku lsquoosi fakakau lsquoi he totongi nofo (kapau lsquooku lsquoi ai ha melsquoa pehē)

rsaquo fakahinohino ki he melsquoa ke fai ka hoko ha vela

rsaquo ha fakamatala pe ko e nofo totongiacute ko ha joint tenancy (nofo fakatokolahi) pea kapau ko ia lsquoa e ngaahi hingoa lsquoo e kau nofo kehe lsquoi he loki pooti lsquooku lsquoi he malumalu lsquoo e aleapauacute

rsaquo pe ko e fale nofo totongi pootiacute lsquooku pulersquoi lsquoe ha taha kehe ange meiacute he lenilootiacute lsquoa e hingoa pea mo e tursquoasila fetursquoutaki (kau ki ai ha fika telefoni) lsquoo e tokotaha ko ia

Ngaahi tulsquoutulsquouni ki he anga lsquoo e nofo lsquoE ngofua ki he lenilootiacute ke ne falsquou ha ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pea mo e ngaahi melsquoa ke fai malsquoae kau nofo totongiacute

lsquoE lsquooange ha tatau ki he tokotaha nofo totongiacute pea kuopau ke fokotulsquou ia ha feitulsquou ke lava lsquoo lau kotoa he taimi kotoa pē Kuo pau ke fuofua fai ha fakatokanga lsquoa e lenilootiacute kimulsquoa lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 7 lsquoo ka liliu lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale

lsquoE lava ha tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fale boarding house lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni

rsaquo ke fakamahino lsquooku lsquoikai fakalao ha tulsquoutulsquouni lsquoa e lenilootiacute ki hono fakalele lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo ke tuku mavahe pe liliu ha tulsquoutulsquouni kuo fokotulsquou pea mo e founga lsquooku fakahoko lsquoaki

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

28

ƨ Loka ki he fale nofolsquoanga

Ko e lenilootiacute lsquoo ha boarding house kuopau ke ne

rsaquo fokotulsquou mo tokangalsquoi lsquooku lsquoi ai lsquoa e loka ki he fale nofolsquoanga koelsquouhi ke hao mo malu

rsaquo tokangalsquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo totongi ke nau hū ki honau loki takitaha fale mālōlō pea mo e fale kaukau lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo kehe lsquoo ngāuersquoaki lsquoa e ngaahi feitursquou mo e nāunau kehe lsquoi he ngaahi houa fakapotopoto kotoa pē

rsaquo fakahoko ki ha kau nofo totongiacute lsquoe uesia kinautolu lsquoi ha liliu pe fetongi lsquoo ha folsquoi loka

Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne feinga ke fetongi ha loka lsquoi he fale talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute

rsaquo kuopau ke ne fakafoki lsquoa e ngaahi ki kotoa pē ki he lenilootiacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute Ko e kau nofo totongi lsquoi ha fale nofo totongi pooti lsquooku nau fatongiarsquoaki lsquoa hono fetongi lsquoo e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau ko ha ngaahi kalasi mersquoa fakatokanga kohu motursquoa ange lsquoeni lsquooku lsquoi ai hano maka lsquooku ala fetongi Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoo e fale nofo totongi pootiacute

Totonu ke hū lsquoOku lsquoataa ki he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ke ne hū ki he fale nofolsquoanga lsquoi ha taimi pe

lsquoE toki lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki talsquoe fuofua fai ha fakatokanga (notice) lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau

rsaquo e tali pe loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa silsquoi pea toki hū (pea kapau ko e loki lsquooku nofo ai mo ha nilsquoihi kehe lsquoi ha malsquou ha ngofua mei ha taha pe lsquoo kinautolu) pe

rsaquo lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute lsquoo makatulsquounga he ngaahi melsquoa lsquooku lsquoosi mahino mai lsquoe lsquoi ai ha fakatulsquoutamaki lsquoe hoko ki he molsquoui pe ko e maumau ki he nofolsquoanga pea ke ne hū lsquoo fakaleleilsquoi lsquoa e melsquoa ko ia pe

rsaquo ko halsquoa ne hū ke fai ha ngāue nalsquoe lsquoosi felotoi mo e tokotaha nofo totongiacute ke fai kaekehe pe ko hono fai ialsquoo fakatatau ki he tohi aleapau pe ko e tulsquoutulsquouni ki he fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pe

rsaquo ko e fai lsquoo fakatatau ki he tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki hili lsquoa hono lsquooange to tohi fakatokanga he houa lsquoe 24 kimulsquoa ki he tokotaha lsquooku nofo he lokiacute pe ko e kotoa lsquoo kinautolu lsquooku nau nofo he lokiacute lsquoo kapau lsquooku nau nofo tokolahi lsquoO kau atu ki ai lsquoa

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau nalsquoe telsquoeki ai ke fai ha sivi lsquoo lsquoosi ha uike lsquoe 4

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi mavahe atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha maumaulsquoi lsquoo e lao ni lsquoi ha founga kehe

rsaquo ke sio ai ha taha lsquooku fie nofo totongi pe ko ha tokotaha lsquooku ne fie fakatau lsquoa e fale

rsaquo ke lava ai lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakakato lsquoa hono fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he lao ni

rsaquo ke vakailsquoi ha ngāue nalsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute pe nalsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fai

rsaquo ke sio lsquoi he loki ha tokotaha fakamahūlsquoinga lsquoapi (registered valuer) fakafofonga fakatau lsquoapi (real estate agent) pe ko ha lsquoinisipekita fale (building inspector) koelsquouhi ke falsquou lsquoaki halsquoa nau fakamatala

lsquoI he hū lsquoa e lenilootiacute ki he loki lsquoi ha fale nofo lsquoanga boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne ala ki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute tukukehe kapau ke fai kae lava lsquoa e melsquoa nalsquoe ngofua ai ke hū

rsaquo ke ne fai ia he founga tuha mo fakapotopoto

rsaquo lsquooua nalsquoe ne fakamanamana pe ke fakamalohilsquoi

rsaquo lsquooua nalsquoa nofo ke toe fuoloa ange he taimi nalsquoe fiemalsquou ke fakakakato ai lsquoa e fatongia lsquoi he loki

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 29

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi lsquoE lava ke fakangata eni lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoaki halsquoa ne fakatokanga ki he lenilootiacute he houa lsquoe 48 kimulsquoa

lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke ne fakangata ha totongi nofo lsquoo kapau

rsaquo lsquoi he taimi pe ko ia lsquoo kapau lsquoe fakatupu pe kounalsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hoko ai lsquoa e bull maumau lahi ki he nofolsquoanga pē

bull fakatupu ha fakatulsquoutāmaki ki ha kakai pe ko ha koloa pe

bull fulsquou fakahohalsquoasi lsquoa e toenga lsquoo e kau nofo he fale

rsaquo lsquoaki ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoo kapau bull lsquoe lsquoosi ha lsquoaho 10 mei hono fakatokanga ke

totongi lsquoa e totongi nofo kuo telsquoeki ai ke totongiacute

bull kuo ngāuelsquoaki pe fakangofua lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoa e nofolsquoanga ke fai lsquoaki ha maumaulao

bull lsquooku telsquoeki ai ke totongi kakato lsquoa e totongi nofo pea lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi lilsquoaki pe hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute hili lsquoi ha vakailsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lokiacute pea ne fetulsquoutaki pea mo e tokotaha nofo totongi

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e fakatokanga lsquoaho lsquoe 14 lsquoo kapau ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue (service tenancy)

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 28 lsquoi ha toe falsquoahinga melsquoa kehe ange

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

30

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

Ngaahi lea lsquoUhinga

Koloa lilsquoaki Koloa nalsquoe tuku lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga hili halsquoane mavahe mei ai Vakai ki he peesi 25 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

Ko e tulsquoasila lsquooku tohilsquoi ange lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fai ki ai ha fetulsquoutaki pe lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo alsquou ki ha taimi kuo lsquoosi fakangata ai lsquoa e aleapauacute Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ha tulsquoasila lsquoo ha lsquoapi pe ko e puha meili Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe fika misini fax

Totongi mei he pangikē Ko hono alealsquoi lsquoe ha taha ke tolsquoo malsquou pē ha palsquoanga mei he lsquoene lsquoakauni he pangikē ke totongi atu ki taha kehe

Fale nofo totongi pooti Ko ha fale nofolsquoanga lsquooku nofolsquoi lsquoe ha kakai nofo totongi pooti Vakai ki he peesi 27 ki hono fakamatalalsquoi lsquoo e taimi lsquoe ngāuelsquoaki ai lsquoa e lao

Foomu ke fakahū aki lsquoa e pooni

Ko ha foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke lsquoave lsquoaki lsquoa e totongi lsquoo e pooni ki he potungāue Tenancy Services

Foomu ki hono fakafoki lsquoo e pooni

Ko e foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakafoki lsquoaki lsquoa e pooni nalsquoe totongi ki he potungāue Tenancy Services hili ha hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

Koloa Ko e ngaahi koloa pe naunau lsquoa e lenilootiacute lsquoo hangē ko e puipui lsquoaisi pe misini fō pe ko ha melsquoa lsquooku lsquoikai ko ha konga tulsquou malsquou lsquoo e fale

Ko e totongi huhulsquoi Ko ha palsquoanga lsquooku totongi ki he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakaleleilsquoi lsquoaki ha mole me maumau

Fixed-term tenancy (Nofo Totongi Taimi Tursquoupau)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoo ngata meiacute he lsquoaho kuo fokotursquou pau lsquoi he aleapau nofo totongiacute lsquoa ia lsquoe arsquou ki ai kuo lsquootomētiki pē lsquoa e liliu ia lsquoa e aleapauacute lsquoo hoko ko ha periodic tenancy (nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata) tukukehe kapau kuo lsquoosi fai ha felotoi ki heni lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

Puke fakalao fakatahalsquoi pe ko ha nilsquoihi pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko lsquoi he aleapau nalsquoa nau fakamolsquooni kotoa ki ai

Ko e kau nofo totongi kotoa pe lsquoe lsquoasi honau hingoa lsquoi he tohi aleapau te nau vahevahe pe lsquoinasi kotoa lsquoi he ngaahi maumau lsquoe hoko lsquoi he tohi aleapau Vakai ki he peesi 9 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Ko ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke fai lsquoaki ha nofo totongi

Ko ha tokotaha lsquooku ne pisinisi lsquoaki lsquoa hono fakafofongalsquoi ke lava lsquoo fakahoko ha alepau ke fai ha nofo totongi lsquoE ala fakatātā lsquoaki ha tokotaha lsquooku ne pulelsquoi ha lsquoapi nofolsquoanga pe ko ha fakafofonga fakatau lsquoapi

Tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo

Ko e tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo lsquoo fakatatau mo e totongi lsquooku fai lsquoe ha nilsquoihi kehe lsquoi ha nofolsquoanga meimei tatau he feitulsquou meimei tatau

Fakatonutonu Ko ha fakataha pe fetelefonilsquoaki lsquoo ngāuelsquoaki ha tokotaha fakatonutonu ke ne fakaleleilsquoi ha vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

Fakatokanga ke fakaleleilsquoi lsquoOku toe lsquoiloa ia ko e fakatokanga lsquoaho hokohoko lsquoe 14 lsquooku lsquooange ki he tokotaha ke ne fakaleleilsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko

Periodic tenancy (Nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoi ha vaharsquoa taimi lsquooku lsquoikai tuhursquoi pau Kuo pau ke fakahā atu lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fakatokanga lsquoo lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kapau lsquooku nau fie fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 90 Kā neongo lsquoeniacute lsquoe lava ke nau lsquooatu ha fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 42 lsquoi ha ngaahi makatursquounga pau Vakai ki he peesi 7

Property inspection report (līpooti sivi lsquoo e lsquoapiacute)

Lēkooti tohi lsquoo e lsquoapiacute kuo fakafonu fakataha lsquoe ha lenilooti mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongiacute lsquoAonga ke fakakau ki ai ha ngaahi tā Vakai ki he peesi 9

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 31

Ngaahi lea lsquoUhinga

Fiemālie fakaekinautolu Totonu fakalao lsquoa e kau nofo totongiacute ke fakarsquoaparsquoaparsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoenau nofo nonga mo malu fakaekinautoluacute

Totongi nofo ke fai ki mulsquoa Ko ha totongi nofo lsquooku fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi mulsquoa he taimi nalsquoe toki totonu ke totongi ai (lsquoo lsquoikai ke toe laka hake he uike lsquoe 2) Ko hono fakatātā ka totongi ha uike lsquoe 2 lsquoe he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho 1 lsquoo Me lsquoa ia ko hono totongi ia lsquoo e nofo mei he lsquoaho 1 ki he lsquoaho 14 lsquoo Me lsquoE toki fiemalsquou lsquoa e totongi hono hoko lsquoi he lsquoaho 15 lsquoo Mē

Ko e tohi fakatokanga fakafepaki

Ko hono fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoa e aleapau koelsquouhi ko ha lāunga nalsquoa ne fai pe ko halsquoa ne feinga ke fai ha melsquoa lsquooku lsquoosi fakangofua lsquoe he lao ke ne fai

Nofo totongi Ko ha fakangofua lsquoe he tokotaha lsquooku lsquoalsquoana lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ke nofo ai ha taha kae fakahoko ha totongi nofo

Tokotaha fakamaau lsquoi ha fakatonutonu lsquoo ha aleapau nofo totongi

Ko ha tokotaha taulsquoatāina lsquoi he Tenancy Tribunal lsquooku ne tali ha ngaahi fakamatala mei he ongo tafalsquoaki lōua pea ne fai ha tulsquoutulsquouni aofangatuku

Aleapau nofo totongi Ko e tohi aleapau kuo lsquoosi fakamolsquooni ai lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa pea toki lava ke hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lsquoapi nofolsquoanga pea lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai

Ko e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi

Ko e sino lsquoo tatau pē mo ha fakamaaulsquoanga lsquooku ne fai tulsquoutulsquouni ki ha palopalema lsquooku hoko he vā lsquoo e tokotaha nofo totongiacute pea mo e lenilootiacute koelsquouhi ke lava lsquoo veteange

Tulsquoutulsquouni mei he Fakamaāulsquoanga Nofo Totongi

Ko ha tohi lsquooku fakamahino ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi kuopau ke muimui kātoa ki ai

Motulsquoa mo lsquoilelsquoila Ko e ngaahi melsquoa lsquooku hoko ki ha nofolsquoanga lsquoi hano nofolsquoi lsquoo hange ko e fakalsquoau ke motulsquoa lsquoa e kāpeti pe ko e lsquoilelsquoila lsquoa e vali lsquoo e holisi

Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi ha melsquoa nalsquoe maumau pe ko ha ngāue ke fai lsquoi he nofolsquoanga

Tohi fakatokanga Ko ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakahā ki ha taha lsquooku lsquoi ai lsquoa e melsquoa lsquooku hoko lsquoo hangē ko ha teu mavahe atu pe ko e hiki hake lsquoa e totongi nofo

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)

Page 22: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

22

ƨ Koe hā lsquoa e founga totonu ke lsquoave lsquoaki lsquoa e tohi fakatokanga

lsquoOku totonu ke lsquoave lsquoa e tohi fakatokanga ki he tulsquoasila (address for service) nalsquoe lsquoosi fakamahino atu ke fai lsquoa e ngaahi fetulsquoutaki fakalao ki ai Ko e tulsquoasila eni lsquoo ha lsquoapi puha meili he Positi lsquoOfisi lsquoimeili pe fika lsquoo ha misini fax

Kapau lsquoe lava ke ke lsquoave hangatonu lsquoa e tohi fakatokanga ni ki he nima lsquoo e tokotaha koia lsquoe lau eni kuo ke lsquoosi fakakakato lsquoa hono tufa atu

Koelsquouhi ke fakapapaulsquoi lsquooku lsquooange ha taimi lahi felsquounga ke malsquou ai lsquoa e tohi fakatokanga lsquoe he tokotaha koia lsquooku pehē lsquoe he lao tukukehe ka malsquou ha fakamolsquooni ke fakalsquoikailsquoi lsquoaki kuo pau ke

rsaquo tuku atu ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 kapau nalsquoe lsquoave lsquoa e fakatokanga he meili

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 2 kapau nalsquoa ke lsquoave lsquoa e tohiacute lsquoo tuku lsquoi he puha tohi lsquoi honau tulsquoasila pe lsquoi he matapā hūlsquoanga ki honau fale

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha lsquoimeili hili lsquoa e 5 efiafi

rsaquo tuku ha lsquoaho ngāue lsquoe 1 kapau nalsquoe lsquoave lsquoi ha misini fax he lsquoosi lsquoa e 5 efiafi

lsquoOku toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho ki he fakatokanga lsquoi he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi fakatokanga Ko e fakatātā eni ki ai ka lsquoave lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha fakatokanga lsquoaho 21 ki he lenilootiacute ke fakangata pea lsquooku lsquoave ia lsquoi he meili lsquooku tonu ke nau tukuange ha lsquoaho ngāue lsquoe 4 ke ne malsquou ai lsquoa e tohiacute lsquoE toki kamata lsquoa e lau lsquoo e lsquoaho lsquoe 21 mei he lsquoaho hono hoko hili lsquoa hono malsquou lsquoo e tohi lsquoe he lenilootiacute

ƨ Fēfē kapau teu lsquoimeili lsquoa e tohi fakatokanga

Kapau te ke fai lsquoeni pea lsquoe fakapotopoto ke fuofua vakai pe lsquoe malsquou ha fakamolsquooni pau lsquoe lava ke alsquou lsquoa e lsquoimeili (delivery receipt) ki he tokotaha ko ia pea toki lsquoave

Ko e fakamolsquooni kolsquoeni lsquoe lava ai lsquoo lsquoilo lsquoa e taimi lsquoe alsquou ai lsquoa e lsquoimeili ki he tokotaha nalsquoe lsquoave ki ai

ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoe hoko lsquoi he alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo ha aleapau fixed-term tenancy

lsquoI he lsquoene alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosiacute lsquoe kei hoko atu ia ka lsquoi he founga periodic tenancy pea lsquoe kei tatau ai pe mo e ngaahi kupu lsquoo e aleapau ni lsquoo hange ko e alepau nalsquou toki lsquoosi tukukehe

rsaquo ka toe fakafolsquoou lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute halsquoana aleapau folsquoou pe ko hono toe fakaloloa atu lsquoa e aleapauacute pe

rsaquo ko ha fakahā lsquoe ha taha kuo ne loto ke fakangata lsquoa e nofo totongi Ko hono fakahoko ha fakatokanga pehē ni lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau ke fai ia he vahalsquoa lsquoo e lsquoaho 21 ki he lsquoaho lsquoe 90 kimulsquoa he lsquoaho lsquoe lsquoosi ki ai lsquoa e aleapau

Kapau nalsquoe fakalsquoatā lsquoi he tohi aleapau ke toe fakafolsquoou pe fakaloloa atu lsquoa e aleapau nofo totongiacute pea loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke toe fakaloloa atu kuo pau ke fai halsquoa ne tohi ki he lenilootiacute lsquoo fakahā ki ai lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou ange lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 ki he lsquoaho fakalsquoosi lsquoo e aleapauacute pea ka lsquoikai lsquoe lsquoikai lava ke toe fakaloloa atu lsquoa e aleapau kapau lsquooku lsquoikai loto ki ai lsquoa e lenilootiacute

Teuteu hiki ƨ Ko e hā lsquoa e melsquoa lsquoa e tokotaha nofo

totongiacute ke fai lsquoi halsquoaacute ne hiki

Ko e tokotaha nofo totongiacute kuo pau

rsaquo ke mavahe atu lsquoi he lsquoaho kuo lsquoosi fakahā ki ai lsquoe he lenilootiacute lsquoi halsquoa ne tohi fakatokanga

rsaquo totongi kakato lsquoo alsquou ki he lsquoaho fakalsquoosi

rsaquo fakamalsquoa mo fakamaau lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo lsquoave lsquoa e veve kotoa lsquoi he lsquoaho fakalsquoosiacute

rsaquo lsquoave mo lsquoenau ngaahi ngalsquootolsquoota

rsaquo lsquoave lsquoa e ki kaati ki pea mo e ki ki he fale taulsquoanga melsquoalele ki he lenilootiacute

rsaquo tuku lsquoo lsquooua lsquoe lsquoave ha koloa pe naunau fale lsquoa e lenilootiacute

Kapau lsquoe lsquoikai ke fai kotoa lsquoeni lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo kole ke mau totongi ange ki ai ha konga pe ko e kotoa lsquoo e palsquoanga pooni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 23

ƨ Ko hono fakafoki lsquoo e totongi pooni

lsquoI he lsquoosi lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe lelei taha ke femahinolsquoaki lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he lahi lsquoo e totongi pooniacute ke fakafokirsquo Ngāuelsquoaki lsquoa e lipooti nalsquoe fai lsquoi hono sivilsquoi lsquoo e fale he kamatalsquoanga ke fakamahino pe nalsquoe lsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko lsquoE lsquoikai lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ke totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha liliu ki he fotunga lsquooku hoko ki he fale pe ko hono ngaahi naunau tupu pe ia mei halsquoa ne motulsquoa pea mo hono ngāuelsquoaki fakalelei

ƨ lsquoE fakafoki fēfē mai lsquoa lsquoeku pooni nalsquoe lsquoosi totongi

Hili ha felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he melsquoa ke fai ki he palsquoanga pooni te na fakafonu ha foomu ke fakafoki lsquoaki (bond refund form) lsquoE malsquou lsquoa hono tatau lsquoo e foomuacute mei he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

Kapau lsquooku mo tali lsquooku tō nounou lsquoa e totongi nofo nalsquoe malsquou mei he tokotaha nofo totongiacute pe lsquooku lsquoi ai ha maumau pea hikilsquoi hifo ia lsquoi he foomu pea ke fakamolsquooni ai lsquoO anga pehe ni kapau ko e pooni nalsquoe $600 pea mo felotoi ko e ngaahi lsquoo e matapā siolsquoata lsquooku $150 pea te mo tohilsquoi hifo

Totongi ki he lenilootiacute lsquoa e $150

Totongi ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e $450

Fakapapaulsquoi ke fakakau lsquoa holsquoo mo ongo fika lsquoakauni lsquoi he foomu koelsquouhi lsquoe lsquoikai ke mau li atu ha sieke pe palsquoanga (cash)

lsquoI he lsquoemau malsquou lsquoa e foomu ni te mau vakailsquoi lsquoa e ongo fakamolsquooni tohi nima pe lsquooku tatau mo e fakamolsquooni nalsquoe fai lsquoi he foomu (bond lodgement) nalsquoe fakahū mai lsquoaki lsquoa e pooni Ko e melsquoa ia lsquooku mahulsquoinga ai ke mau lsquoilolsquoi lsquoa e fetongi kotoa pe lsquoo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga ni Kapau lsquooku hā kehekehe lsquoa e fakamolsquooni tohinima pea lsquoe lsquoikai lava ke mau fakafoki lsquoa e pooni kaelsquooua kuo mau toe fai ha fakalsquoekelsquoeke makehe

Taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki ha fale nofo totongi lsquoe taha pea lsquoe ala faingofua ange ke mau fakahū pe ia ke ngāuelsquoaki ko e pooni ia ki he lsquoapi nofolsquoanga folsquoou lsquoE fiemalsquou leva ke ke ngāuelsquoaki lsquoa e foomu ki hono liliu lsquoo e pooni (bond transfer form)

ƨ Fēfē kapau lsquoe lsquoikai ke felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he pooni

Fetulsquoutaki lsquoo fakahā ki he Tenancy Tribunal lsquoi he vave taha lsquoE lsquoi ai leva lsquoa e tokotaha fakatonutonu (mediator) te ne feingalsquoi ke fai ha felotoi

ƨ Fēfē kapau lsquooku faingatalsquoa ke fai ha fetulsquoutaki mo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

Kapau lsquooku faingatalsquoa pea ke fakafonu lsquoa e foomu totongi fakafokiacute (bond refund) pea ke fetulsquoutaki ki he potungāue Tenancy Services ke vakai lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe ala fai

ƨ Ko e hā e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe hiki atu ha taha lsquoo e kau nofo totongi

lsquoI he taimiacute nilsquoihi lsquoe lava ke hiki atu ha taha lsquoi he kau nofo totongi ne nau lsquoosi fakamolsquooni kotoa lsquoi he tohi aleapau kae kei nofo atu pē lsquoa e nilsquoihi Kapau lsquoe tali lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava pe ke halsquou lsquoa e tokotaha hiki maiacute lsquoo hoko atu lsquoaki lsquoa e lsquoinasi lsquoo e tokotaha kuo hiki atuacute Kapau lsquoe fai eni pea kuo pau ke mou fakahā mai lsquoaki ha fakamolsquooni lsquoa e lenilootiacute tokotaha lsquoe hikiacute pea mo e tokotaha te ne fetongi maiacute lsquoi he foomu ko e ldquochange of tenant bond formrdquo pea lsquoomai

lsquoE lsquoikai ke liliu heni lsquoa e tohi aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke toe falsquou ha tohi aleapau folsquoou ke fakakau ai lsquoa e tokotaha hiki folsquoou atu

MOVERS

MOVERS

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

24

Ko e ngaahi melsquoa kehe fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute

ƨ Ko e lenilootiacute lsquoe mavahe atu lsquoo laka hake he lsquoaho lsquoe 21

Kapau lsquoe mavahe atu mei Nulsquousila lsquoa e lenilootiacute lsquoo laka hake he lsquoaho hokohoko lsquoe 21 pea kuo pau ke ne fokotulsquou hano fakafofonga ke ne tokangalsquoi lsquoa e nofolsquoanga he taimi koia Kuo pau ke fakahā lsquoe he lenilooti ke lsquoilo lsquoe he tokotaha nofo totongi pea mo e Tenancy Services (kapau nalsquoe lsquoosi totongi ha pooni) lsquoa e feitulsquou ke fai ha fetulsquoutaki ki hono fakafofonga

Ko hono fakatau atu ha lsquoapi nofo totongi ƨ lsquoE fiemalsquou ke tala lsquoe he lenilootiacute ki he

tokotaha nofo totongiacute lsquooku ne fakatau atu lsquoa e lsquoapi

lsquoIo kuo pau ke nau tala ki he tokotaha nofo totongiacute pea mo ha taha pē lsquooku fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute lsquoi ha tohi ke nau lsquoilo lsquooku ne feinga ke fakatau atu

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e lenilootiacute ke lsquoomai lsquoa e kakai lsquooku nau fie fakatau ke nau sio mo vakailsquoi lsquoa e nofolsquoanga lsquoi ha loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea ke lsquooua nalsquoa fakafaingatalsquoalsquoialsquoi lsquoo lsquoikai ha lsquouhinga lelei ki ai

lsquoI hono fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga kuopau ke fakahā lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ki he tokotaha nofo totongiacute a e tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapi pea mo e lsquoaho te nau hoko ai ko e lenilooti Kuo pau ke fakahā lsquoe he tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapiacute ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa hono hingoa feitulsquou pe founga ke fai lsquoaki ha fetulsquoutaki pea mo e founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi nofo lsquoo hangē ko e fika lsquoo ha lsquoakauni lsquoi he pangikē lsquoI hono fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute ko e mafai lsquoo e lenilootiacute ki he pooni lsquoe hiki ia ki he lenilootiacute folsquoouacute Kapau lsquooku fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ke totongi

ange ha konga lsquoo e pooniacute pea lsquooku tonu ke fai lsquoeni kimulsquoa he lsquoaho lsquooku fakalsquoosi ai lsquoa e fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute (pe ko e lsquoaho lsquoe malsquou ai ndash possession date - lsquoe he tokotaha fakatau lsquoo kapau lsquoe hoko ia kimulsquoa)

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke lsquoilo lsquoe he Tenancy Services

Kapau lsquooku mau tauhi ha pooni pea lsquooku totonu ke nau lsquoilo pe lsquooku lsquoi ai ha lenilootiacute folsquoou Kuo pau ke fakafonu lsquoe he lenilooti motulsquoa pea mo e lenilootiacute folsquoouacute lsquoo na fakamolsquooni lsquoi he foomu lsquochange of landlordagentlsquo Te mau hikilsquoi leva lsquoa e hingoa lsquoo e lenilootiacute folsquoou lsquoi he lekooti lsquoo e ngaahi pooni te mau tauhiacute

ƨ lsquoOku lsquoi ai ha ngaahi lao makehe ki ha fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ko ha koloa kuo puke lsquoo fakatau atu (mortgagee sales)

lsquoI ha hiki mai ha tokotaha folsquoou pe ko ha puke fakalao lsquoo e lsquoapiacute ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatau (mortgagee) ke ne hoko atu lsquoa e aleapau nofo totongi te ne malsquou lsquoa e mafai tatau mo ha lenilooti lsquoi he lao Residential Tenancies Act Kapau ko e aleapau ko e ldquofixed-termrdquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e kautaha nalsquoa nau fakatau pe ko e pangike ke nau fai lsquoa e ngaahi fakatokanga angamaheni mo ha aleapau ldquoperiodic tenancyrdquo ka lsquoe lsquoi ai pē lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe kilsquoi kehe ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fakangata ha aleapau founga ldquofixed-term tenancyrdquo lsquoo hangē hano fakangata ha lsquoo ha ldquoperiodic tenancyrdquo lsquoo kapau lsquoe liliu lsquoa e lsquoapi lsquoo malsquou ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatauacute pea kuo nau fiemalsquou ke nau toe fakatau atu (mortgagee possession) lsquoE lsquoikai ha liliu ia ki he ngaahi totonu lsquoa e lenilooti folsquoouacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 25

ƨ lsquoE lava ke malsquou ha tokoni mei he Tenancy Services lsquoi ha fekihiaki lsquoa e kau nofo totongi (flatmates)

lsquoIkai lsquoe lsquoikai lava ke mau tokoni Te mau toki lava pe ke tokoni lsquoi ha ngaahi faingatalsquoalsquoia he vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongiacute Kaekehe manatulsquoi kapau te ke lsquoalu lsquoo nofo totongi fakataha mo ha nilsquoihi pea mou fakamolsquooni fakakātoa lsquoi he tohi aleapauacute te mou kau kotoa lsquoi he ngaahi fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he tohi aleapauacute lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi lsquoe ha taha lsquoa hono lsquoinasi he totongi nofo pe ko halsquoa ne maumaulsquoi ha melsquoa lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ia ke totongi ia lsquoe ha nilsquoihi pe ko e kotoa lsquoo e kau nofo totongiacute neongo pe ko hai nalsquoa ne fai lsquoa e maumau lsquoE lava lsquoo malsquou atu ha ngaahi falelsquoi lsquoi ha hoko ha makuku lsquoa e kau nofo totongiacute mei he Community Law Centres Citizens Advice Bureaux pea mo e valsquoa falelsquoi malsquoae fānau ako he ngaahi akolsquoanga (lsquounivesiti mo e ngaahi akolsquoanag pehe)

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakafisingarsquoi ha taha meiacute harsquoaacute ne nofo totongi

lsquoOku lsquoikai tali ke makatulsquounga lsquoi hono lsquooange lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fale nofolsquoanga pe ko hano fakaloloa atu ha aleapau nofo totongi ki ha taha koelsquouhi ko hono tulsquounga fakamali (marital status) tangata pe fefine talsquou motulsquoa lotu lsquooku kau ki ai pe ko hono lanu (matakali) lsquoE lsquoikai ngofua ke talsquoetali lsquoe he lenilootiacute ha taha koelsquouhi lsquooku lsquoikai halsquoane ngāue pe lsquooku toho penefiti Kapau lsquoe hoko ha melsquoa pehe ni lsquoe lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal pe ko e ū Human Rights Commission koelsquouhi ko e fakafaikehekehelsquoi (discrimination) eni lsquooku lsquoikai ke ngofua ke fai

Ko e hā lsquoa e Service Tenancy Ko e service tenancy ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga lsquoo e ngāuelsquoanga lsquooku ngāue aiacute lsquoo fakatatau ki he lsquoene aleapau pe ko e ngaahi fiemalsquou lsquoa e ngāuelsquoanga pe kautaha lsquooku ngāue ai lsquoOku kau lsquoa e falsquoahinga aleapau nofo totongi kolsquoeniacute lsquoi he tulsquoutulsquouni lsquoa e lao Residential Tenancies Act ka lsquooku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ki he totongi kimulsquoa (rent in advance) pea mo hono fakangata lsquoo e aleapauacute

ƨ Ko e totongi nofo

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe lsquoi hono tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole ki he nofo totongi mei he vahe lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute lsquooku ngāue ia malsquoae lenilootiacute) lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ke fakaleleilsquoi ha melsquoa mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

ƨ Ko e ngaahi taimi lsquoo e fakatokanga

Kapau lsquoe lsquoosi pe lsquoe malsquou ha fakatokanga lsquoe fakangata lsquoa e aleapau ngāue lsquoe fiemalsquou ke fai lsquoe he ngāuelsquoanga pe ko e tokotaha ngāue (employee) ha fuofua fakatokanga lsquoaki ha uike lsquoe 2 lsquoe lsquoosi ai pea mo e nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai ngofua ke fuofua lsquoosi lsquoa e aleapau nofo totongiacute ia kimulsquoa pea toki lsquoosi lsquoa e aleapau ngāue lsquoE lava ke toe nounou ange lsquoa e taimi fakatokanga pehe ni lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga malsquoa ha tokotaha ngāue lsquoe fakangāuelsquoi koelsquouhi ko e mavahe atu lsquoa e tokotaha ngāue lsquooku nofo aiacute

rsaquo lsquoe pehe lsquoe he lenilootiacute lsquoe fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

Kapau lsquooku ke fie nofo totongi he founga ni ndash service tenancy lsquoe lava ke mau tānaki atu ha ngaahi fakahinohino pea mo ha falelsquoi

Koloa lilsquoaki lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe lsquoikai lava ke lsquoave kotoa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa lsquoene koloa pe ngalsquootolsquoota lsquoi halsquoa ne mavahe pe hiki lsquoOku lsquoi ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e lao ki he ngaahi melsquoa ke fai ki ha koloa lsquooku lilsquoaki

rsaquo lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke lsquoave pe tolsquoo lsquoo laku ha melsquoakai mo ha melsquoa lsquoe ala mafu pe maumau ka kuo pau ke ne fuofua feinga ke fai ha fetulsquoutaki mo e tokotaha nofo totongiacute ke fetukutuku lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoe lilsquoaki he nofolsquoanga

rsaquo Kapau lsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave pea kuopau ke feinga lsquoa e lenilootiacute ke fakamahulsquoingalsquoi lsquoa e koloa ni ke fakatau atu pea bull ke ne laku pe fakalsquoauha lsquoa e koloa ni lsquoo kapau lsquoe

lahi ange lsquoa hono totongi ke lsquoave lsquoo tauhiacute lsquoi hano tulsquouaki atu ke fakatau (tukukehe kapau ko ha ngaahi naunau pepa pe tohi ndash personal papers) lsquooku mahulsquoinga ki he tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

26

bull kapau lsquooku laka hake lsquoa e mahulsquoinga lsquoo e koloa lsquoi hano lsquoave lsquoo tauhi kuopau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e koloa lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou hifo he lsquoaho lsquoe 35 pea ne toki fakatau atu he founga angamaheni

rsaquo Kuo pau ke tauhi malu lsquoe he lenilooti ha ngaahi pepa pē tohi kuo tuku lsquoe he tokotaha nofo totongi Kapau ko ha ngaahi pepa pe tohi mahulsquoinga eni pea nalsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 35 lsquoe kei tauhi pe lsquoeni lsquoe he lenilootiacute pe ko hono lsquoave ki lsquoapi polisi Kapau lsquoe lsquoave eni ki he kau polisi pea kuo pau ke ne tauhi lsquoa hono laulsquoi tohi tali totongi

rsaquo lsquoE lava ke halsquou lsquoa e tokotaha totongi nofo lsquoo lsquoave lsquoa lsquoene koloa kimulsquoa pea toki laku pe fakatau atu lsquoe he lenilootiacute ka kuo pau ke ne totongi lsquoa e fakamole ki hono tauhi mo e alā melsquoa pehē

rsaquo lsquoE lava ke tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngaahi fakamole ki hono uta atu lsquoo tauhi pea mo hono tulsquouaki fakatau atu lsquoo e koloa lsquoi ha palsquoanga lsquoe malsquou mei hono fakatau atu Ko e toenga lsquoo e palsquoanga lsquoe totongi ia ki he Tenancy Services

rsaquo lsquoE lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke ne malsquou lsquoa e palsquoanga ko ia ke tāpuni lsquoaki halsquoa ne ngaahi fakamole pē ka ngaahi molsquoua ange kiate ia (lsquoo hangē ko e totongi nofo nalsquoe telsquoeki ai ke malsquou maumau pea mo ha fakamole ki hono fakamalsquoa lsquoa e nofolsquoanga)

rsaquo lsquoI ha falsquoahinga taimi pē lsquoe lava lsquoa e lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ki ha melsquoa ke fai ki he koloa ni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 27

Ngaahi fale nofo totongi pooti

lsquoOku lsquooatu heni lsquoa e ngaahi fakahinohino ki he totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongi he ngaahi nofolsquoanga totongi pooti (boarding houses) lsquoOku kehekehe lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni ki he nofo totongi pootiacute mei he ngaahi nofo totongi kehe

ƨ Ko e hā lsquoa e boarding house

Ko e fale nofolsquoanga lsquooku lsquoi ai ha loki nofolsquoanga lsquoe 1 pe toe lahi ange ai pea mo e ngaahi naunau ke ngāuelsquoaki kotoa lsquoe he kau nofo totongiacute pea lsquooku nofo ai pe fokotulsquou ke lava lsquoo nofo ai ha kau nofo totongi lsquoe toko 6 pe lahi ange ai he taimi tatau

Ko e aleapau nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquooku lsquouhinga ia ki ha nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquoe alsquou pe lsquooku fakahangahanga ke toe laka atu he lsquoaho lsquoe 28 Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe nofo ia lsquoi he feitulsquou ke lava lsquoo mohe ai pea ngofua ke ne ngāuelsquoaki lsquoa e ngaahi naunau lsquoo e fale lsquooku lsquoataa ke ngāuelsquoaki lsquoe he kau nofo totongi kehe

Totongi pooni lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ha pooni lsquooku alsquou lsquoa hono mahulsquoinga ki he totongi nofo uike lsquoe 4 pea kuo pau ke ne lsquooange ha laulsquoi tali totongi ki ai Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house lsquoa e pooni lsquoo fakahū ki he Tenancy Services kimulsquoa he lsquoaho lsquoe 23 hili hono malsquou tukukehe kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pe toe silsquoi hifo ai Kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pē silsquoi hifo ai pea lsquoikai ha lsquouhinga lelei lsquoi hono puke lsquoo lsquoikai ke fakafoki lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ke fakafoki ange lsquoa e pooni

Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo ngaahi fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni 0800 737 666

Ko e totongi nofo rsaquo Kuo pau ke fai lsquoa e totongi nofo lsquoi hono taimi

totonu

rsaquo lsquoE lava ke hiki hake lsquoe he lenilootiacute lsquoa e totongi nofo hili halsquoa ne fai ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 28 kimulsquoa

Aleapau nofo totongi Ko e ngaahi melsquoa lsquoeni ke toe tānaki atu ki he ngaahi fakamatala lsquooku ha atu he peesi 8 lsquoo pehē ni

rsaquo pe lsquoe alsquou lsquoa e fuoloa lsquoo e nofo totongi lsquoo lsquoaho lsquoe 28 pē lōloa ange

rsaquo ha fika telefoni lsquoe 1 lsquoo e lenilootiacute pe toe lahi ange ai

rsaquo ko e fika lsquoo e loki lsquooku nofolsquoi

rsaquo pe lsquooku toe lsquoi ai ha taha nofo totongi kehe he loki ko ia pea ko e toko fiha

rsaquo ko e ngaahi melsquoa lsquoe fai lsquoe he lenilootiacute malsquoae tokotaha nofo totongiacute lsquoa ia lsquooku lsquoosi fakakau lsquoi he totongi nofo (kapau lsquooku lsquoi ai ha melsquoa pehē)

rsaquo fakahinohino ki he melsquoa ke fai ka hoko ha vela

rsaquo ha fakamatala pe ko e nofo totongiacute ko ha joint tenancy (nofo fakatokolahi) pea kapau ko ia lsquoa e ngaahi hingoa lsquoo e kau nofo kehe lsquoi he loki pooti lsquooku lsquoi he malumalu lsquoo e aleapauacute

rsaquo pe ko e fale nofo totongi pootiacute lsquooku pulersquoi lsquoe ha taha kehe ange meiacute he lenilootiacute lsquoa e hingoa pea mo e tursquoasila fetursquoutaki (kau ki ai ha fika telefoni) lsquoo e tokotaha ko ia

Ngaahi tulsquoutulsquouni ki he anga lsquoo e nofo lsquoE ngofua ki he lenilootiacute ke ne falsquou ha ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pea mo e ngaahi melsquoa ke fai malsquoae kau nofo totongiacute

lsquoE lsquooange ha tatau ki he tokotaha nofo totongiacute pea kuopau ke fokotulsquou ia ha feitulsquou ke lava lsquoo lau kotoa he taimi kotoa pē Kuo pau ke fuofua fai ha fakatokanga lsquoa e lenilootiacute kimulsquoa lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 7 lsquoo ka liliu lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale

lsquoE lava ha tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fale boarding house lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni

rsaquo ke fakamahino lsquooku lsquoikai fakalao ha tulsquoutulsquouni lsquoa e lenilootiacute ki hono fakalele lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo ke tuku mavahe pe liliu ha tulsquoutulsquouni kuo fokotulsquou pea mo e founga lsquooku fakahoko lsquoaki

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

28

ƨ Loka ki he fale nofolsquoanga

Ko e lenilootiacute lsquoo ha boarding house kuopau ke ne

rsaquo fokotulsquou mo tokangalsquoi lsquooku lsquoi ai lsquoa e loka ki he fale nofolsquoanga koelsquouhi ke hao mo malu

rsaquo tokangalsquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo totongi ke nau hū ki honau loki takitaha fale mālōlō pea mo e fale kaukau lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo kehe lsquoo ngāuersquoaki lsquoa e ngaahi feitursquou mo e nāunau kehe lsquoi he ngaahi houa fakapotopoto kotoa pē

rsaquo fakahoko ki ha kau nofo totongiacute lsquoe uesia kinautolu lsquoi ha liliu pe fetongi lsquoo ha folsquoi loka

Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne feinga ke fetongi ha loka lsquoi he fale talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute

rsaquo kuopau ke ne fakafoki lsquoa e ngaahi ki kotoa pē ki he lenilootiacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute Ko e kau nofo totongi lsquoi ha fale nofo totongi pooti lsquooku nau fatongiarsquoaki lsquoa hono fetongi lsquoo e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau ko ha ngaahi kalasi mersquoa fakatokanga kohu motursquoa ange lsquoeni lsquooku lsquoi ai hano maka lsquooku ala fetongi Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoo e fale nofo totongi pootiacute

Totonu ke hū lsquoOku lsquoataa ki he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ke ne hū ki he fale nofolsquoanga lsquoi ha taimi pe

lsquoE toki lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki talsquoe fuofua fai ha fakatokanga (notice) lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau

rsaquo e tali pe loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa silsquoi pea toki hū (pea kapau ko e loki lsquooku nofo ai mo ha nilsquoihi kehe lsquoi ha malsquou ha ngofua mei ha taha pe lsquoo kinautolu) pe

rsaquo lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute lsquoo makatulsquounga he ngaahi melsquoa lsquooku lsquoosi mahino mai lsquoe lsquoi ai ha fakatulsquoutamaki lsquoe hoko ki he molsquoui pe ko e maumau ki he nofolsquoanga pea ke ne hū lsquoo fakaleleilsquoi lsquoa e melsquoa ko ia pe

rsaquo ko halsquoa ne hū ke fai ha ngāue nalsquoe lsquoosi felotoi mo e tokotaha nofo totongiacute ke fai kaekehe pe ko hono fai ialsquoo fakatatau ki he tohi aleapau pe ko e tulsquoutulsquouni ki he fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pe

rsaquo ko e fai lsquoo fakatatau ki he tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki hili lsquoa hono lsquooange to tohi fakatokanga he houa lsquoe 24 kimulsquoa ki he tokotaha lsquooku nofo he lokiacute pe ko e kotoa lsquoo kinautolu lsquooku nau nofo he lokiacute lsquoo kapau lsquooku nau nofo tokolahi lsquoO kau atu ki ai lsquoa

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau nalsquoe telsquoeki ai ke fai ha sivi lsquoo lsquoosi ha uike lsquoe 4

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi mavahe atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha maumaulsquoi lsquoo e lao ni lsquoi ha founga kehe

rsaquo ke sio ai ha taha lsquooku fie nofo totongi pe ko ha tokotaha lsquooku ne fie fakatau lsquoa e fale

rsaquo ke lava ai lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakakato lsquoa hono fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he lao ni

rsaquo ke vakailsquoi ha ngāue nalsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute pe nalsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fai

rsaquo ke sio lsquoi he loki ha tokotaha fakamahūlsquoinga lsquoapi (registered valuer) fakafofonga fakatau lsquoapi (real estate agent) pe ko ha lsquoinisipekita fale (building inspector) koelsquouhi ke falsquou lsquoaki halsquoa nau fakamatala

lsquoI he hū lsquoa e lenilootiacute ki he loki lsquoi ha fale nofo lsquoanga boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne ala ki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute tukukehe kapau ke fai kae lava lsquoa e melsquoa nalsquoe ngofua ai ke hū

rsaquo ke ne fai ia he founga tuha mo fakapotopoto

rsaquo lsquooua nalsquoe ne fakamanamana pe ke fakamalohilsquoi

rsaquo lsquooua nalsquoa nofo ke toe fuoloa ange he taimi nalsquoe fiemalsquou ke fakakakato ai lsquoa e fatongia lsquoi he loki

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 29

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi lsquoE lava ke fakangata eni lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoaki halsquoa ne fakatokanga ki he lenilootiacute he houa lsquoe 48 kimulsquoa

lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke ne fakangata ha totongi nofo lsquoo kapau

rsaquo lsquoi he taimi pe ko ia lsquoo kapau lsquoe fakatupu pe kounalsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hoko ai lsquoa e bull maumau lahi ki he nofolsquoanga pē

bull fakatupu ha fakatulsquoutāmaki ki ha kakai pe ko ha koloa pe

bull fulsquou fakahohalsquoasi lsquoa e toenga lsquoo e kau nofo he fale

rsaquo lsquoaki ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoo kapau bull lsquoe lsquoosi ha lsquoaho 10 mei hono fakatokanga ke

totongi lsquoa e totongi nofo kuo telsquoeki ai ke totongiacute

bull kuo ngāuelsquoaki pe fakangofua lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoa e nofolsquoanga ke fai lsquoaki ha maumaulao

bull lsquooku telsquoeki ai ke totongi kakato lsquoa e totongi nofo pea lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi lilsquoaki pe hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute hili lsquoi ha vakailsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lokiacute pea ne fetulsquoutaki pea mo e tokotaha nofo totongi

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e fakatokanga lsquoaho lsquoe 14 lsquoo kapau ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue (service tenancy)

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 28 lsquoi ha toe falsquoahinga melsquoa kehe ange

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

30

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

Ngaahi lea lsquoUhinga

Koloa lilsquoaki Koloa nalsquoe tuku lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga hili halsquoane mavahe mei ai Vakai ki he peesi 25 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

Ko e tulsquoasila lsquooku tohilsquoi ange lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fai ki ai ha fetulsquoutaki pe lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo alsquou ki ha taimi kuo lsquoosi fakangata ai lsquoa e aleapauacute Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ha tulsquoasila lsquoo ha lsquoapi pe ko e puha meili Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe fika misini fax

Totongi mei he pangikē Ko hono alealsquoi lsquoe ha taha ke tolsquoo malsquou pē ha palsquoanga mei he lsquoene lsquoakauni he pangikē ke totongi atu ki taha kehe

Fale nofo totongi pooti Ko ha fale nofolsquoanga lsquooku nofolsquoi lsquoe ha kakai nofo totongi pooti Vakai ki he peesi 27 ki hono fakamatalalsquoi lsquoo e taimi lsquoe ngāuelsquoaki ai lsquoa e lao

Foomu ke fakahū aki lsquoa e pooni

Ko ha foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke lsquoave lsquoaki lsquoa e totongi lsquoo e pooni ki he potungāue Tenancy Services

Foomu ki hono fakafoki lsquoo e pooni

Ko e foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakafoki lsquoaki lsquoa e pooni nalsquoe totongi ki he potungāue Tenancy Services hili ha hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

Koloa Ko e ngaahi koloa pe naunau lsquoa e lenilootiacute lsquoo hangē ko e puipui lsquoaisi pe misini fō pe ko ha melsquoa lsquooku lsquoikai ko ha konga tulsquou malsquou lsquoo e fale

Ko e totongi huhulsquoi Ko ha palsquoanga lsquooku totongi ki he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakaleleilsquoi lsquoaki ha mole me maumau

Fixed-term tenancy (Nofo Totongi Taimi Tursquoupau)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoo ngata meiacute he lsquoaho kuo fokotursquou pau lsquoi he aleapau nofo totongiacute lsquoa ia lsquoe arsquou ki ai kuo lsquootomētiki pē lsquoa e liliu ia lsquoa e aleapauacute lsquoo hoko ko ha periodic tenancy (nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata) tukukehe kapau kuo lsquoosi fai ha felotoi ki heni lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

Puke fakalao fakatahalsquoi pe ko ha nilsquoihi pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko lsquoi he aleapau nalsquoa nau fakamolsquooni kotoa ki ai

Ko e kau nofo totongi kotoa pe lsquoe lsquoasi honau hingoa lsquoi he tohi aleapau te nau vahevahe pe lsquoinasi kotoa lsquoi he ngaahi maumau lsquoe hoko lsquoi he tohi aleapau Vakai ki he peesi 9 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Ko ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke fai lsquoaki ha nofo totongi

Ko ha tokotaha lsquooku ne pisinisi lsquoaki lsquoa hono fakafofongalsquoi ke lava lsquoo fakahoko ha alepau ke fai ha nofo totongi lsquoE ala fakatātā lsquoaki ha tokotaha lsquooku ne pulelsquoi ha lsquoapi nofolsquoanga pe ko ha fakafofonga fakatau lsquoapi

Tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo

Ko e tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo lsquoo fakatatau mo e totongi lsquooku fai lsquoe ha nilsquoihi kehe lsquoi ha nofolsquoanga meimei tatau he feitulsquou meimei tatau

Fakatonutonu Ko ha fakataha pe fetelefonilsquoaki lsquoo ngāuelsquoaki ha tokotaha fakatonutonu ke ne fakaleleilsquoi ha vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

Fakatokanga ke fakaleleilsquoi lsquoOku toe lsquoiloa ia ko e fakatokanga lsquoaho hokohoko lsquoe 14 lsquooku lsquooange ki he tokotaha ke ne fakaleleilsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko

Periodic tenancy (Nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoi ha vaharsquoa taimi lsquooku lsquoikai tuhursquoi pau Kuo pau ke fakahā atu lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fakatokanga lsquoo lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kapau lsquooku nau fie fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 90 Kā neongo lsquoeniacute lsquoe lava ke nau lsquooatu ha fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 42 lsquoi ha ngaahi makatursquounga pau Vakai ki he peesi 7

Property inspection report (līpooti sivi lsquoo e lsquoapiacute)

Lēkooti tohi lsquoo e lsquoapiacute kuo fakafonu fakataha lsquoe ha lenilooti mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongiacute lsquoAonga ke fakakau ki ai ha ngaahi tā Vakai ki he peesi 9

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 31

Ngaahi lea lsquoUhinga

Fiemālie fakaekinautolu Totonu fakalao lsquoa e kau nofo totongiacute ke fakarsquoaparsquoaparsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoenau nofo nonga mo malu fakaekinautoluacute

Totongi nofo ke fai ki mulsquoa Ko ha totongi nofo lsquooku fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi mulsquoa he taimi nalsquoe toki totonu ke totongi ai (lsquoo lsquoikai ke toe laka hake he uike lsquoe 2) Ko hono fakatātā ka totongi ha uike lsquoe 2 lsquoe he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho 1 lsquoo Me lsquoa ia ko hono totongi ia lsquoo e nofo mei he lsquoaho 1 ki he lsquoaho 14 lsquoo Me lsquoE toki fiemalsquou lsquoa e totongi hono hoko lsquoi he lsquoaho 15 lsquoo Mē

Ko e tohi fakatokanga fakafepaki

Ko hono fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoa e aleapau koelsquouhi ko ha lāunga nalsquoa ne fai pe ko halsquoa ne feinga ke fai ha melsquoa lsquooku lsquoosi fakangofua lsquoe he lao ke ne fai

Nofo totongi Ko ha fakangofua lsquoe he tokotaha lsquooku lsquoalsquoana lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ke nofo ai ha taha kae fakahoko ha totongi nofo

Tokotaha fakamaau lsquoi ha fakatonutonu lsquoo ha aleapau nofo totongi

Ko ha tokotaha taulsquoatāina lsquoi he Tenancy Tribunal lsquooku ne tali ha ngaahi fakamatala mei he ongo tafalsquoaki lōua pea ne fai ha tulsquoutulsquouni aofangatuku

Aleapau nofo totongi Ko e tohi aleapau kuo lsquoosi fakamolsquooni ai lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa pea toki lava ke hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lsquoapi nofolsquoanga pea lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai

Ko e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi

Ko e sino lsquoo tatau pē mo ha fakamaaulsquoanga lsquooku ne fai tulsquoutulsquouni ki ha palopalema lsquooku hoko he vā lsquoo e tokotaha nofo totongiacute pea mo e lenilootiacute koelsquouhi ke lava lsquoo veteange

Tulsquoutulsquouni mei he Fakamaāulsquoanga Nofo Totongi

Ko ha tohi lsquooku fakamahino ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi kuopau ke muimui kātoa ki ai

Motulsquoa mo lsquoilelsquoila Ko e ngaahi melsquoa lsquooku hoko ki ha nofolsquoanga lsquoi hano nofolsquoi lsquoo hange ko e fakalsquoau ke motulsquoa lsquoa e kāpeti pe ko e lsquoilelsquoila lsquoa e vali lsquoo e holisi

Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi ha melsquoa nalsquoe maumau pe ko ha ngāue ke fai lsquoi he nofolsquoanga

Tohi fakatokanga Ko ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakahā ki ha taha lsquooku lsquoi ai lsquoa e melsquoa lsquooku hoko lsquoo hangē ko ha teu mavahe atu pe ko e hiki hake lsquoa e totongi nofo

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)

Page 23: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 23

ƨ Ko hono fakafoki lsquoo e totongi pooni

lsquoI he lsquoosi lsquoa e nofo totongirsquo lsquoe lelei taha ke femahinolsquoaki lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he lahi lsquoo e totongi pooniacute ke fakafokirsquo Ngāuelsquoaki lsquoa e lipooti nalsquoe fai lsquoi hono sivilsquoi lsquoo e fale he kamatalsquoanga ke fakamahino pe nalsquoe lsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko lsquoE lsquoikai lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute ke totongi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha liliu ki he fotunga lsquooku hoko ki he fale pe ko hono ngaahi naunau tupu pe ia mei halsquoa ne motulsquoa pea mo hono ngāuelsquoaki fakalelei

ƨ lsquoE fakafoki fēfē mai lsquoa lsquoeku pooni nalsquoe lsquoosi totongi

Hili ha felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ki he melsquoa ke fai ki he palsquoanga pooni te na fakafonu ha foomu ke fakafoki lsquoaki (bond refund form) lsquoE malsquou lsquoa hono tatau lsquoo e foomuacute mei he lsquoemau uepisaiti wwwtenancygovtnz

Kapau lsquooku mo tali lsquooku tō nounou lsquoa e totongi nofo nalsquoe malsquou mei he tokotaha nofo totongiacute pe lsquooku lsquoi ai ha maumau pea hikilsquoi hifo ia lsquoi he foomu pea ke fakamolsquooni ai lsquoO anga pehe ni kapau ko e pooni nalsquoe $600 pea mo felotoi ko e ngaahi lsquoo e matapā siolsquoata lsquooku $150 pea te mo tohilsquoi hifo

Totongi ki he lenilootiacute lsquoa e $150

Totongi ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa e $450

Fakapapaulsquoi ke fakakau lsquoa holsquoo mo ongo fika lsquoakauni lsquoi he foomu koelsquouhi lsquoe lsquoikai ke mau li atu ha sieke pe palsquoanga (cash)

lsquoI he lsquoemau malsquou lsquoa e foomu ni te mau vakailsquoi lsquoa e ongo fakamolsquooni tohi nima pe lsquooku tatau mo e fakamolsquooni nalsquoe fai lsquoi he foomu (bond lodgement) nalsquoe fakahū mai lsquoaki lsquoa e pooni Ko e melsquoa ia lsquooku mahulsquoinga ai ke mau lsquoilolsquoi lsquoa e fetongi kotoa pe lsquoo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga ni Kapau lsquooku hā kehekehe lsquoa e fakamolsquooni tohinima pea lsquoe lsquoikai lava ke mau fakafoki lsquoa e pooni kaelsquooua kuo mau toe fai ha fakalsquoekelsquoeke makehe

Taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki ha fale nofo totongi lsquoe taha pea lsquoe ala faingofua ange ke mau fakahū pe ia ke ngāuelsquoaki ko e pooni ia ki he lsquoapi nofolsquoanga folsquoou lsquoE fiemalsquou leva ke ke ngāuelsquoaki lsquoa e foomu ki hono liliu lsquoo e pooni (bond transfer form)

ƨ Fēfē kapau lsquoe lsquoikai ke felotoi lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute lsquoi he pooni

Fetulsquoutaki lsquoo fakahā ki he Tenancy Tribunal lsquoi he vave taha lsquoE lsquoi ai leva lsquoa e tokotaha fakatonutonu (mediator) te ne feingalsquoi ke fai ha felotoi

ƨ Fēfē kapau lsquooku faingatalsquoa ke fai ha fetulsquoutaki mo e lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute

Kapau lsquooku faingatalsquoa pea ke fakafonu lsquoa e foomu totongi fakafokiacute (bond refund) pea ke fetulsquoutaki ki he potungāue Tenancy Services ke vakai lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe ala fai

ƨ Ko e hā e melsquoa lsquoe hoko kapau lsquoe hiki atu ha taha lsquoo e kau nofo totongi

lsquoI he taimiacute nilsquoihi lsquoe lava ke hiki atu ha taha lsquoi he kau nofo totongi ne nau lsquoosi fakamolsquooni kotoa lsquoi he tohi aleapau kae kei nofo atu pē lsquoa e nilsquoihi Kapau lsquoe tali lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava pe ke halsquou lsquoa e tokotaha hiki maiacute lsquoo hoko atu lsquoaki lsquoa e lsquoinasi lsquoo e tokotaha kuo hiki atuacute Kapau lsquoe fai eni pea kuo pau ke mou fakahā mai lsquoaki ha fakamolsquooni lsquoa e lenilootiacute tokotaha lsquoe hikiacute pea mo e tokotaha te ne fetongi maiacute lsquoi he foomu ko e ldquochange of tenant bond formrdquo pea lsquoomai

lsquoE lsquoikai ke liliu heni lsquoa e tohi aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke toe falsquou ha tohi aleapau folsquoou ke fakakau ai lsquoa e tokotaha hiki folsquoou atu

MOVERS

MOVERS

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

24

Ko e ngaahi melsquoa kehe fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute

ƨ Ko e lenilootiacute lsquoe mavahe atu lsquoo laka hake he lsquoaho lsquoe 21

Kapau lsquoe mavahe atu mei Nulsquousila lsquoa e lenilootiacute lsquoo laka hake he lsquoaho hokohoko lsquoe 21 pea kuo pau ke ne fokotulsquou hano fakafofonga ke ne tokangalsquoi lsquoa e nofolsquoanga he taimi koia Kuo pau ke fakahā lsquoe he lenilooti ke lsquoilo lsquoe he tokotaha nofo totongi pea mo e Tenancy Services (kapau nalsquoe lsquoosi totongi ha pooni) lsquoa e feitulsquou ke fai ha fetulsquoutaki ki hono fakafofonga

Ko hono fakatau atu ha lsquoapi nofo totongi ƨ lsquoE fiemalsquou ke tala lsquoe he lenilootiacute ki he

tokotaha nofo totongiacute lsquooku ne fakatau atu lsquoa e lsquoapi

lsquoIo kuo pau ke nau tala ki he tokotaha nofo totongiacute pea mo ha taha pē lsquooku fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute lsquoi ha tohi ke nau lsquoilo lsquooku ne feinga ke fakatau atu

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e lenilootiacute ke lsquoomai lsquoa e kakai lsquooku nau fie fakatau ke nau sio mo vakailsquoi lsquoa e nofolsquoanga lsquoi ha loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea ke lsquooua nalsquoa fakafaingatalsquoalsquoialsquoi lsquoo lsquoikai ha lsquouhinga lelei ki ai

lsquoI hono fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga kuopau ke fakahā lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ki he tokotaha nofo totongiacute a e tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapi pea mo e lsquoaho te nau hoko ai ko e lenilooti Kuo pau ke fakahā lsquoe he tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapiacute ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa hono hingoa feitulsquou pe founga ke fai lsquoaki ha fetulsquoutaki pea mo e founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi nofo lsquoo hangē ko e fika lsquoo ha lsquoakauni lsquoi he pangikē lsquoI hono fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute ko e mafai lsquoo e lenilootiacute ki he pooni lsquoe hiki ia ki he lenilootiacute folsquoouacute Kapau lsquooku fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ke totongi

ange ha konga lsquoo e pooniacute pea lsquooku tonu ke fai lsquoeni kimulsquoa he lsquoaho lsquooku fakalsquoosi ai lsquoa e fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute (pe ko e lsquoaho lsquoe malsquou ai ndash possession date - lsquoe he tokotaha fakatau lsquoo kapau lsquoe hoko ia kimulsquoa)

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke lsquoilo lsquoe he Tenancy Services

Kapau lsquooku mau tauhi ha pooni pea lsquooku totonu ke nau lsquoilo pe lsquooku lsquoi ai ha lenilootiacute folsquoou Kuo pau ke fakafonu lsquoe he lenilooti motulsquoa pea mo e lenilootiacute folsquoouacute lsquoo na fakamolsquooni lsquoi he foomu lsquochange of landlordagentlsquo Te mau hikilsquoi leva lsquoa e hingoa lsquoo e lenilootiacute folsquoou lsquoi he lekooti lsquoo e ngaahi pooni te mau tauhiacute

ƨ lsquoOku lsquoi ai ha ngaahi lao makehe ki ha fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ko ha koloa kuo puke lsquoo fakatau atu (mortgagee sales)

lsquoI ha hiki mai ha tokotaha folsquoou pe ko ha puke fakalao lsquoo e lsquoapiacute ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatau (mortgagee) ke ne hoko atu lsquoa e aleapau nofo totongi te ne malsquou lsquoa e mafai tatau mo ha lenilooti lsquoi he lao Residential Tenancies Act Kapau ko e aleapau ko e ldquofixed-termrdquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e kautaha nalsquoa nau fakatau pe ko e pangike ke nau fai lsquoa e ngaahi fakatokanga angamaheni mo ha aleapau ldquoperiodic tenancyrdquo ka lsquoe lsquoi ai pē lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe kilsquoi kehe ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fakangata ha aleapau founga ldquofixed-term tenancyrdquo lsquoo hangē hano fakangata ha lsquoo ha ldquoperiodic tenancyrdquo lsquoo kapau lsquoe liliu lsquoa e lsquoapi lsquoo malsquou ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatauacute pea kuo nau fiemalsquou ke nau toe fakatau atu (mortgagee possession) lsquoE lsquoikai ha liliu ia ki he ngaahi totonu lsquoa e lenilooti folsquoouacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 25

ƨ lsquoE lava ke malsquou ha tokoni mei he Tenancy Services lsquoi ha fekihiaki lsquoa e kau nofo totongi (flatmates)

lsquoIkai lsquoe lsquoikai lava ke mau tokoni Te mau toki lava pe ke tokoni lsquoi ha ngaahi faingatalsquoalsquoia he vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongiacute Kaekehe manatulsquoi kapau te ke lsquoalu lsquoo nofo totongi fakataha mo ha nilsquoihi pea mou fakamolsquooni fakakātoa lsquoi he tohi aleapauacute te mou kau kotoa lsquoi he ngaahi fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he tohi aleapauacute lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi lsquoe ha taha lsquoa hono lsquoinasi he totongi nofo pe ko halsquoa ne maumaulsquoi ha melsquoa lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ia ke totongi ia lsquoe ha nilsquoihi pe ko e kotoa lsquoo e kau nofo totongiacute neongo pe ko hai nalsquoa ne fai lsquoa e maumau lsquoE lava lsquoo malsquou atu ha ngaahi falelsquoi lsquoi ha hoko ha makuku lsquoa e kau nofo totongiacute mei he Community Law Centres Citizens Advice Bureaux pea mo e valsquoa falelsquoi malsquoae fānau ako he ngaahi akolsquoanga (lsquounivesiti mo e ngaahi akolsquoanag pehe)

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakafisingarsquoi ha taha meiacute harsquoaacute ne nofo totongi

lsquoOku lsquoikai tali ke makatulsquounga lsquoi hono lsquooange lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fale nofolsquoanga pe ko hano fakaloloa atu ha aleapau nofo totongi ki ha taha koelsquouhi ko hono tulsquounga fakamali (marital status) tangata pe fefine talsquou motulsquoa lotu lsquooku kau ki ai pe ko hono lanu (matakali) lsquoE lsquoikai ngofua ke talsquoetali lsquoe he lenilootiacute ha taha koelsquouhi lsquooku lsquoikai halsquoane ngāue pe lsquooku toho penefiti Kapau lsquoe hoko ha melsquoa pehe ni lsquoe lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal pe ko e ū Human Rights Commission koelsquouhi ko e fakafaikehekehelsquoi (discrimination) eni lsquooku lsquoikai ke ngofua ke fai

Ko e hā lsquoa e Service Tenancy Ko e service tenancy ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga lsquoo e ngāuelsquoanga lsquooku ngāue aiacute lsquoo fakatatau ki he lsquoene aleapau pe ko e ngaahi fiemalsquou lsquoa e ngāuelsquoanga pe kautaha lsquooku ngāue ai lsquoOku kau lsquoa e falsquoahinga aleapau nofo totongi kolsquoeniacute lsquoi he tulsquoutulsquouni lsquoa e lao Residential Tenancies Act ka lsquooku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ki he totongi kimulsquoa (rent in advance) pea mo hono fakangata lsquoo e aleapauacute

ƨ Ko e totongi nofo

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe lsquoi hono tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole ki he nofo totongi mei he vahe lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute lsquooku ngāue ia malsquoae lenilootiacute) lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ke fakaleleilsquoi ha melsquoa mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

ƨ Ko e ngaahi taimi lsquoo e fakatokanga

Kapau lsquoe lsquoosi pe lsquoe malsquou ha fakatokanga lsquoe fakangata lsquoa e aleapau ngāue lsquoe fiemalsquou ke fai lsquoe he ngāuelsquoanga pe ko e tokotaha ngāue (employee) ha fuofua fakatokanga lsquoaki ha uike lsquoe 2 lsquoe lsquoosi ai pea mo e nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai ngofua ke fuofua lsquoosi lsquoa e aleapau nofo totongiacute ia kimulsquoa pea toki lsquoosi lsquoa e aleapau ngāue lsquoE lava ke toe nounou ange lsquoa e taimi fakatokanga pehe ni lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga malsquoa ha tokotaha ngāue lsquoe fakangāuelsquoi koelsquouhi ko e mavahe atu lsquoa e tokotaha ngāue lsquooku nofo aiacute

rsaquo lsquoe pehe lsquoe he lenilootiacute lsquoe fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

Kapau lsquooku ke fie nofo totongi he founga ni ndash service tenancy lsquoe lava ke mau tānaki atu ha ngaahi fakahinohino pea mo ha falelsquoi

Koloa lilsquoaki lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe lsquoikai lava ke lsquoave kotoa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa lsquoene koloa pe ngalsquootolsquoota lsquoi halsquoa ne mavahe pe hiki lsquoOku lsquoi ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e lao ki he ngaahi melsquoa ke fai ki ha koloa lsquooku lilsquoaki

rsaquo lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke lsquoave pe tolsquoo lsquoo laku ha melsquoakai mo ha melsquoa lsquoe ala mafu pe maumau ka kuo pau ke ne fuofua feinga ke fai ha fetulsquoutaki mo e tokotaha nofo totongiacute ke fetukutuku lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoe lilsquoaki he nofolsquoanga

rsaquo Kapau lsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave pea kuopau ke feinga lsquoa e lenilootiacute ke fakamahulsquoingalsquoi lsquoa e koloa ni ke fakatau atu pea bull ke ne laku pe fakalsquoauha lsquoa e koloa ni lsquoo kapau lsquoe

lahi ange lsquoa hono totongi ke lsquoave lsquoo tauhiacute lsquoi hano tulsquouaki atu ke fakatau (tukukehe kapau ko ha ngaahi naunau pepa pe tohi ndash personal papers) lsquooku mahulsquoinga ki he tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

26

bull kapau lsquooku laka hake lsquoa e mahulsquoinga lsquoo e koloa lsquoi hano lsquoave lsquoo tauhi kuopau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e koloa lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou hifo he lsquoaho lsquoe 35 pea ne toki fakatau atu he founga angamaheni

rsaquo Kuo pau ke tauhi malu lsquoe he lenilooti ha ngaahi pepa pē tohi kuo tuku lsquoe he tokotaha nofo totongi Kapau ko ha ngaahi pepa pe tohi mahulsquoinga eni pea nalsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 35 lsquoe kei tauhi pe lsquoeni lsquoe he lenilootiacute pe ko hono lsquoave ki lsquoapi polisi Kapau lsquoe lsquoave eni ki he kau polisi pea kuo pau ke ne tauhi lsquoa hono laulsquoi tohi tali totongi

rsaquo lsquoE lava ke halsquou lsquoa e tokotaha totongi nofo lsquoo lsquoave lsquoa lsquoene koloa kimulsquoa pea toki laku pe fakatau atu lsquoe he lenilootiacute ka kuo pau ke ne totongi lsquoa e fakamole ki hono tauhi mo e alā melsquoa pehē

rsaquo lsquoE lava ke tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngaahi fakamole ki hono uta atu lsquoo tauhi pea mo hono tulsquouaki fakatau atu lsquoo e koloa lsquoi ha palsquoanga lsquoe malsquou mei hono fakatau atu Ko e toenga lsquoo e palsquoanga lsquoe totongi ia ki he Tenancy Services

rsaquo lsquoE lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke ne malsquou lsquoa e palsquoanga ko ia ke tāpuni lsquoaki halsquoa ne ngaahi fakamole pē ka ngaahi molsquoua ange kiate ia (lsquoo hangē ko e totongi nofo nalsquoe telsquoeki ai ke malsquou maumau pea mo ha fakamole ki hono fakamalsquoa lsquoa e nofolsquoanga)

rsaquo lsquoI ha falsquoahinga taimi pē lsquoe lava lsquoa e lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ki ha melsquoa ke fai ki he koloa ni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 27

Ngaahi fale nofo totongi pooti

lsquoOku lsquooatu heni lsquoa e ngaahi fakahinohino ki he totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongi he ngaahi nofolsquoanga totongi pooti (boarding houses) lsquoOku kehekehe lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni ki he nofo totongi pootiacute mei he ngaahi nofo totongi kehe

ƨ Ko e hā lsquoa e boarding house

Ko e fale nofolsquoanga lsquooku lsquoi ai ha loki nofolsquoanga lsquoe 1 pe toe lahi ange ai pea mo e ngaahi naunau ke ngāuelsquoaki kotoa lsquoe he kau nofo totongiacute pea lsquooku nofo ai pe fokotulsquou ke lava lsquoo nofo ai ha kau nofo totongi lsquoe toko 6 pe lahi ange ai he taimi tatau

Ko e aleapau nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquooku lsquouhinga ia ki ha nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquoe alsquou pe lsquooku fakahangahanga ke toe laka atu he lsquoaho lsquoe 28 Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe nofo ia lsquoi he feitulsquou ke lava lsquoo mohe ai pea ngofua ke ne ngāuelsquoaki lsquoa e ngaahi naunau lsquoo e fale lsquooku lsquoataa ke ngāuelsquoaki lsquoe he kau nofo totongi kehe

Totongi pooni lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ha pooni lsquooku alsquou lsquoa hono mahulsquoinga ki he totongi nofo uike lsquoe 4 pea kuo pau ke ne lsquooange ha laulsquoi tali totongi ki ai Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house lsquoa e pooni lsquoo fakahū ki he Tenancy Services kimulsquoa he lsquoaho lsquoe 23 hili hono malsquou tukukehe kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pe toe silsquoi hifo ai Kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pē silsquoi hifo ai pea lsquoikai ha lsquouhinga lelei lsquoi hono puke lsquoo lsquoikai ke fakafoki lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ke fakafoki ange lsquoa e pooni

Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo ngaahi fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni 0800 737 666

Ko e totongi nofo rsaquo Kuo pau ke fai lsquoa e totongi nofo lsquoi hono taimi

totonu

rsaquo lsquoE lava ke hiki hake lsquoe he lenilootiacute lsquoa e totongi nofo hili halsquoa ne fai ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 28 kimulsquoa

Aleapau nofo totongi Ko e ngaahi melsquoa lsquoeni ke toe tānaki atu ki he ngaahi fakamatala lsquooku ha atu he peesi 8 lsquoo pehē ni

rsaquo pe lsquoe alsquou lsquoa e fuoloa lsquoo e nofo totongi lsquoo lsquoaho lsquoe 28 pē lōloa ange

rsaquo ha fika telefoni lsquoe 1 lsquoo e lenilootiacute pe toe lahi ange ai

rsaquo ko e fika lsquoo e loki lsquooku nofolsquoi

rsaquo pe lsquooku toe lsquoi ai ha taha nofo totongi kehe he loki ko ia pea ko e toko fiha

rsaquo ko e ngaahi melsquoa lsquoe fai lsquoe he lenilootiacute malsquoae tokotaha nofo totongiacute lsquoa ia lsquooku lsquoosi fakakau lsquoi he totongi nofo (kapau lsquooku lsquoi ai ha melsquoa pehē)

rsaquo fakahinohino ki he melsquoa ke fai ka hoko ha vela

rsaquo ha fakamatala pe ko e nofo totongiacute ko ha joint tenancy (nofo fakatokolahi) pea kapau ko ia lsquoa e ngaahi hingoa lsquoo e kau nofo kehe lsquoi he loki pooti lsquooku lsquoi he malumalu lsquoo e aleapauacute

rsaquo pe ko e fale nofo totongi pootiacute lsquooku pulersquoi lsquoe ha taha kehe ange meiacute he lenilootiacute lsquoa e hingoa pea mo e tursquoasila fetursquoutaki (kau ki ai ha fika telefoni) lsquoo e tokotaha ko ia

Ngaahi tulsquoutulsquouni ki he anga lsquoo e nofo lsquoE ngofua ki he lenilootiacute ke ne falsquou ha ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pea mo e ngaahi melsquoa ke fai malsquoae kau nofo totongiacute

lsquoE lsquooange ha tatau ki he tokotaha nofo totongiacute pea kuopau ke fokotulsquou ia ha feitulsquou ke lava lsquoo lau kotoa he taimi kotoa pē Kuo pau ke fuofua fai ha fakatokanga lsquoa e lenilootiacute kimulsquoa lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 7 lsquoo ka liliu lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale

lsquoE lava ha tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fale boarding house lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni

rsaquo ke fakamahino lsquooku lsquoikai fakalao ha tulsquoutulsquouni lsquoa e lenilootiacute ki hono fakalele lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo ke tuku mavahe pe liliu ha tulsquoutulsquouni kuo fokotulsquou pea mo e founga lsquooku fakahoko lsquoaki

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

28

ƨ Loka ki he fale nofolsquoanga

Ko e lenilootiacute lsquoo ha boarding house kuopau ke ne

rsaquo fokotulsquou mo tokangalsquoi lsquooku lsquoi ai lsquoa e loka ki he fale nofolsquoanga koelsquouhi ke hao mo malu

rsaquo tokangalsquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo totongi ke nau hū ki honau loki takitaha fale mālōlō pea mo e fale kaukau lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo kehe lsquoo ngāuersquoaki lsquoa e ngaahi feitursquou mo e nāunau kehe lsquoi he ngaahi houa fakapotopoto kotoa pē

rsaquo fakahoko ki ha kau nofo totongiacute lsquoe uesia kinautolu lsquoi ha liliu pe fetongi lsquoo ha folsquoi loka

Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne feinga ke fetongi ha loka lsquoi he fale talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute

rsaquo kuopau ke ne fakafoki lsquoa e ngaahi ki kotoa pē ki he lenilootiacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute Ko e kau nofo totongi lsquoi ha fale nofo totongi pooti lsquooku nau fatongiarsquoaki lsquoa hono fetongi lsquoo e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau ko ha ngaahi kalasi mersquoa fakatokanga kohu motursquoa ange lsquoeni lsquooku lsquoi ai hano maka lsquooku ala fetongi Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoo e fale nofo totongi pootiacute

Totonu ke hū lsquoOku lsquoataa ki he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ke ne hū ki he fale nofolsquoanga lsquoi ha taimi pe

lsquoE toki lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki talsquoe fuofua fai ha fakatokanga (notice) lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau

rsaquo e tali pe loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa silsquoi pea toki hū (pea kapau ko e loki lsquooku nofo ai mo ha nilsquoihi kehe lsquoi ha malsquou ha ngofua mei ha taha pe lsquoo kinautolu) pe

rsaquo lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute lsquoo makatulsquounga he ngaahi melsquoa lsquooku lsquoosi mahino mai lsquoe lsquoi ai ha fakatulsquoutamaki lsquoe hoko ki he molsquoui pe ko e maumau ki he nofolsquoanga pea ke ne hū lsquoo fakaleleilsquoi lsquoa e melsquoa ko ia pe

rsaquo ko halsquoa ne hū ke fai ha ngāue nalsquoe lsquoosi felotoi mo e tokotaha nofo totongiacute ke fai kaekehe pe ko hono fai ialsquoo fakatatau ki he tohi aleapau pe ko e tulsquoutulsquouni ki he fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pe

rsaquo ko e fai lsquoo fakatatau ki he tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki hili lsquoa hono lsquooange to tohi fakatokanga he houa lsquoe 24 kimulsquoa ki he tokotaha lsquooku nofo he lokiacute pe ko e kotoa lsquoo kinautolu lsquooku nau nofo he lokiacute lsquoo kapau lsquooku nau nofo tokolahi lsquoO kau atu ki ai lsquoa

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau nalsquoe telsquoeki ai ke fai ha sivi lsquoo lsquoosi ha uike lsquoe 4

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi mavahe atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha maumaulsquoi lsquoo e lao ni lsquoi ha founga kehe

rsaquo ke sio ai ha taha lsquooku fie nofo totongi pe ko ha tokotaha lsquooku ne fie fakatau lsquoa e fale

rsaquo ke lava ai lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakakato lsquoa hono fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he lao ni

rsaquo ke vakailsquoi ha ngāue nalsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute pe nalsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fai

rsaquo ke sio lsquoi he loki ha tokotaha fakamahūlsquoinga lsquoapi (registered valuer) fakafofonga fakatau lsquoapi (real estate agent) pe ko ha lsquoinisipekita fale (building inspector) koelsquouhi ke falsquou lsquoaki halsquoa nau fakamatala

lsquoI he hū lsquoa e lenilootiacute ki he loki lsquoi ha fale nofo lsquoanga boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne ala ki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute tukukehe kapau ke fai kae lava lsquoa e melsquoa nalsquoe ngofua ai ke hū

rsaquo ke ne fai ia he founga tuha mo fakapotopoto

rsaquo lsquooua nalsquoe ne fakamanamana pe ke fakamalohilsquoi

rsaquo lsquooua nalsquoa nofo ke toe fuoloa ange he taimi nalsquoe fiemalsquou ke fakakakato ai lsquoa e fatongia lsquoi he loki

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 29

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi lsquoE lava ke fakangata eni lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoaki halsquoa ne fakatokanga ki he lenilootiacute he houa lsquoe 48 kimulsquoa

lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke ne fakangata ha totongi nofo lsquoo kapau

rsaquo lsquoi he taimi pe ko ia lsquoo kapau lsquoe fakatupu pe kounalsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hoko ai lsquoa e bull maumau lahi ki he nofolsquoanga pē

bull fakatupu ha fakatulsquoutāmaki ki ha kakai pe ko ha koloa pe

bull fulsquou fakahohalsquoasi lsquoa e toenga lsquoo e kau nofo he fale

rsaquo lsquoaki ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoo kapau bull lsquoe lsquoosi ha lsquoaho 10 mei hono fakatokanga ke

totongi lsquoa e totongi nofo kuo telsquoeki ai ke totongiacute

bull kuo ngāuelsquoaki pe fakangofua lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoa e nofolsquoanga ke fai lsquoaki ha maumaulao

bull lsquooku telsquoeki ai ke totongi kakato lsquoa e totongi nofo pea lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi lilsquoaki pe hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute hili lsquoi ha vakailsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lokiacute pea ne fetulsquoutaki pea mo e tokotaha nofo totongi

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e fakatokanga lsquoaho lsquoe 14 lsquoo kapau ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue (service tenancy)

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 28 lsquoi ha toe falsquoahinga melsquoa kehe ange

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

30

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

Ngaahi lea lsquoUhinga

Koloa lilsquoaki Koloa nalsquoe tuku lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga hili halsquoane mavahe mei ai Vakai ki he peesi 25 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

Ko e tulsquoasila lsquooku tohilsquoi ange lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fai ki ai ha fetulsquoutaki pe lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo alsquou ki ha taimi kuo lsquoosi fakangata ai lsquoa e aleapauacute Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ha tulsquoasila lsquoo ha lsquoapi pe ko e puha meili Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe fika misini fax

Totongi mei he pangikē Ko hono alealsquoi lsquoe ha taha ke tolsquoo malsquou pē ha palsquoanga mei he lsquoene lsquoakauni he pangikē ke totongi atu ki taha kehe

Fale nofo totongi pooti Ko ha fale nofolsquoanga lsquooku nofolsquoi lsquoe ha kakai nofo totongi pooti Vakai ki he peesi 27 ki hono fakamatalalsquoi lsquoo e taimi lsquoe ngāuelsquoaki ai lsquoa e lao

Foomu ke fakahū aki lsquoa e pooni

Ko ha foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke lsquoave lsquoaki lsquoa e totongi lsquoo e pooni ki he potungāue Tenancy Services

Foomu ki hono fakafoki lsquoo e pooni

Ko e foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakafoki lsquoaki lsquoa e pooni nalsquoe totongi ki he potungāue Tenancy Services hili ha hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

Koloa Ko e ngaahi koloa pe naunau lsquoa e lenilootiacute lsquoo hangē ko e puipui lsquoaisi pe misini fō pe ko ha melsquoa lsquooku lsquoikai ko ha konga tulsquou malsquou lsquoo e fale

Ko e totongi huhulsquoi Ko ha palsquoanga lsquooku totongi ki he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakaleleilsquoi lsquoaki ha mole me maumau

Fixed-term tenancy (Nofo Totongi Taimi Tursquoupau)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoo ngata meiacute he lsquoaho kuo fokotursquou pau lsquoi he aleapau nofo totongiacute lsquoa ia lsquoe arsquou ki ai kuo lsquootomētiki pē lsquoa e liliu ia lsquoa e aleapauacute lsquoo hoko ko ha periodic tenancy (nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata) tukukehe kapau kuo lsquoosi fai ha felotoi ki heni lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

Puke fakalao fakatahalsquoi pe ko ha nilsquoihi pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko lsquoi he aleapau nalsquoa nau fakamolsquooni kotoa ki ai

Ko e kau nofo totongi kotoa pe lsquoe lsquoasi honau hingoa lsquoi he tohi aleapau te nau vahevahe pe lsquoinasi kotoa lsquoi he ngaahi maumau lsquoe hoko lsquoi he tohi aleapau Vakai ki he peesi 9 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Ko ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke fai lsquoaki ha nofo totongi

Ko ha tokotaha lsquooku ne pisinisi lsquoaki lsquoa hono fakafofongalsquoi ke lava lsquoo fakahoko ha alepau ke fai ha nofo totongi lsquoE ala fakatātā lsquoaki ha tokotaha lsquooku ne pulelsquoi ha lsquoapi nofolsquoanga pe ko ha fakafofonga fakatau lsquoapi

Tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo

Ko e tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo lsquoo fakatatau mo e totongi lsquooku fai lsquoe ha nilsquoihi kehe lsquoi ha nofolsquoanga meimei tatau he feitulsquou meimei tatau

Fakatonutonu Ko ha fakataha pe fetelefonilsquoaki lsquoo ngāuelsquoaki ha tokotaha fakatonutonu ke ne fakaleleilsquoi ha vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

Fakatokanga ke fakaleleilsquoi lsquoOku toe lsquoiloa ia ko e fakatokanga lsquoaho hokohoko lsquoe 14 lsquooku lsquooange ki he tokotaha ke ne fakaleleilsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko

Periodic tenancy (Nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoi ha vaharsquoa taimi lsquooku lsquoikai tuhursquoi pau Kuo pau ke fakahā atu lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fakatokanga lsquoo lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kapau lsquooku nau fie fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 90 Kā neongo lsquoeniacute lsquoe lava ke nau lsquooatu ha fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 42 lsquoi ha ngaahi makatursquounga pau Vakai ki he peesi 7

Property inspection report (līpooti sivi lsquoo e lsquoapiacute)

Lēkooti tohi lsquoo e lsquoapiacute kuo fakafonu fakataha lsquoe ha lenilooti mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongiacute lsquoAonga ke fakakau ki ai ha ngaahi tā Vakai ki he peesi 9

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 31

Ngaahi lea lsquoUhinga

Fiemālie fakaekinautolu Totonu fakalao lsquoa e kau nofo totongiacute ke fakarsquoaparsquoaparsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoenau nofo nonga mo malu fakaekinautoluacute

Totongi nofo ke fai ki mulsquoa Ko ha totongi nofo lsquooku fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi mulsquoa he taimi nalsquoe toki totonu ke totongi ai (lsquoo lsquoikai ke toe laka hake he uike lsquoe 2) Ko hono fakatātā ka totongi ha uike lsquoe 2 lsquoe he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho 1 lsquoo Me lsquoa ia ko hono totongi ia lsquoo e nofo mei he lsquoaho 1 ki he lsquoaho 14 lsquoo Me lsquoE toki fiemalsquou lsquoa e totongi hono hoko lsquoi he lsquoaho 15 lsquoo Mē

Ko e tohi fakatokanga fakafepaki

Ko hono fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoa e aleapau koelsquouhi ko ha lāunga nalsquoa ne fai pe ko halsquoa ne feinga ke fai ha melsquoa lsquooku lsquoosi fakangofua lsquoe he lao ke ne fai

Nofo totongi Ko ha fakangofua lsquoe he tokotaha lsquooku lsquoalsquoana lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ke nofo ai ha taha kae fakahoko ha totongi nofo

Tokotaha fakamaau lsquoi ha fakatonutonu lsquoo ha aleapau nofo totongi

Ko ha tokotaha taulsquoatāina lsquoi he Tenancy Tribunal lsquooku ne tali ha ngaahi fakamatala mei he ongo tafalsquoaki lōua pea ne fai ha tulsquoutulsquouni aofangatuku

Aleapau nofo totongi Ko e tohi aleapau kuo lsquoosi fakamolsquooni ai lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa pea toki lava ke hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lsquoapi nofolsquoanga pea lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai

Ko e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi

Ko e sino lsquoo tatau pē mo ha fakamaaulsquoanga lsquooku ne fai tulsquoutulsquouni ki ha palopalema lsquooku hoko he vā lsquoo e tokotaha nofo totongiacute pea mo e lenilootiacute koelsquouhi ke lava lsquoo veteange

Tulsquoutulsquouni mei he Fakamaāulsquoanga Nofo Totongi

Ko ha tohi lsquooku fakamahino ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi kuopau ke muimui kātoa ki ai

Motulsquoa mo lsquoilelsquoila Ko e ngaahi melsquoa lsquooku hoko ki ha nofolsquoanga lsquoi hano nofolsquoi lsquoo hange ko e fakalsquoau ke motulsquoa lsquoa e kāpeti pe ko e lsquoilelsquoila lsquoa e vali lsquoo e holisi

Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi ha melsquoa nalsquoe maumau pe ko ha ngāue ke fai lsquoi he nofolsquoanga

Tohi fakatokanga Ko ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakahā ki ha taha lsquooku lsquoi ai lsquoa e melsquoa lsquooku hoko lsquoo hangē ko ha teu mavahe atu pe ko e hiki hake lsquoa e totongi nofo

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)

Page 24: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

24

Ko e ngaahi melsquoa kehe fekaulsquoaki mo e nofo totongiacute

ƨ Ko e lenilootiacute lsquoe mavahe atu lsquoo laka hake he lsquoaho lsquoe 21

Kapau lsquoe mavahe atu mei Nulsquousila lsquoa e lenilootiacute lsquoo laka hake he lsquoaho hokohoko lsquoe 21 pea kuo pau ke ne fokotulsquou hano fakafofonga ke ne tokangalsquoi lsquoa e nofolsquoanga he taimi koia Kuo pau ke fakahā lsquoe he lenilooti ke lsquoilo lsquoe he tokotaha nofo totongi pea mo e Tenancy Services (kapau nalsquoe lsquoosi totongi ha pooni) lsquoa e feitulsquou ke fai ha fetulsquoutaki ki hono fakafofonga

Ko hono fakatau atu ha lsquoapi nofo totongi ƨ lsquoE fiemalsquou ke tala lsquoe he lenilootiacute ki he

tokotaha nofo totongiacute lsquooku ne fakatau atu lsquoa e lsquoapi

lsquoIo kuo pau ke nau tala ki he tokotaha nofo totongiacute pea mo ha taha pē lsquooku fie nofo totongi lsquoi he lsquoapiacute lsquoi ha tohi ke nau lsquoilo lsquooku ne feinga ke fakatau atu

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e lenilootiacute ke lsquoomai lsquoa e kakai lsquooku nau fie fakatau ke nau sio mo vakailsquoi lsquoa e nofolsquoanga lsquoi ha loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pea ke lsquooua nalsquoa fakafaingatalsquoalsquoialsquoi lsquoo lsquoikai ha lsquouhinga lelei ki ai

lsquoI hono fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga kuopau ke fakahā lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ki he tokotaha nofo totongiacute a e tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapi pea mo e lsquoaho te nau hoko ai ko e lenilooti Kuo pau ke fakahā lsquoe he tokotaha kuo ne malsquou lsquoa e lsquoapiacute ki he tokotaha nofo totongiacute lsquoa hono hingoa feitulsquou pe founga ke fai lsquoaki ha fetulsquoutaki pea mo e founga ke fai lsquoaki lsquoa e totongi nofo lsquoo hangē ko e fika lsquoo ha lsquoakauni lsquoi he pangikē lsquoI hono fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute ko e mafai lsquoo e lenilootiacute ki he pooni lsquoe hiki ia ki he lenilootiacute folsquoouacute Kapau lsquooku fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute motulsquoa ke totongi

ange ha konga lsquoo e pooniacute pea lsquooku tonu ke fai lsquoeni kimulsquoa he lsquoaho lsquooku fakalsquoosi ai lsquoa e fakatau atu lsquoo e lsquoapiacute (pe ko e lsquoaho lsquoe malsquou ai ndash possession date - lsquoe he tokotaha fakatau lsquoo kapau lsquoe hoko ia kimulsquoa)

ƨ Ko e hā lsquoa e ngaahi melsquoa lsquooku totonu ke lsquoilo lsquoe he Tenancy Services

Kapau lsquooku mau tauhi ha pooni pea lsquooku totonu ke nau lsquoilo pe lsquooku lsquoi ai ha lenilootiacute folsquoou Kuo pau ke fakafonu lsquoe he lenilooti motulsquoa pea mo e lenilootiacute folsquoouacute lsquoo na fakamolsquooni lsquoi he foomu lsquochange of landlordagentlsquo Te mau hikilsquoi leva lsquoa e hingoa lsquoo e lenilootiacute folsquoou lsquoi he lekooti lsquoo e ngaahi pooni te mau tauhiacute

ƨ lsquoOku lsquoi ai ha ngaahi lao makehe ki ha fakatau atu lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ko ha koloa kuo puke lsquoo fakatau atu (mortgagee sales)

lsquoI ha hiki mai ha tokotaha folsquoou pe ko ha puke fakalao lsquoo e lsquoapiacute ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatau (mortgagee) ke ne hoko atu lsquoa e aleapau nofo totongi te ne malsquou lsquoa e mafai tatau mo ha lenilooti lsquoi he lao Residential Tenancies Act Kapau ko e aleapau ko e ldquofixed-termrdquo lsquoe fiemalsquou lsquoa e kautaha nalsquoa nau fakatau pe ko e pangike ke nau fai lsquoa e ngaahi fakatokanga angamaheni mo ha aleapau ldquoperiodic tenancyrdquo ka lsquoe lsquoi ai pē lsquoa e ngaahi melsquoa lsquoe kilsquoi kehe ange lsquoOku lsquoi ai lsquoa e totonu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fakangata ha aleapau founga ldquofixed-term tenancyrdquo lsquoo hangē hano fakangata ha lsquoo ha ldquoperiodic tenancyrdquo lsquoo kapau lsquoe liliu lsquoa e lsquoapi lsquoo malsquou ia lsquoe ha kautaha nalsquoa nau fakapalsquoanga lsquoa hono fakatauacute pea kuo nau fiemalsquou ke nau toe fakatau atu (mortgagee possession) lsquoE lsquoikai ha liliu ia ki he ngaahi totonu lsquoa e lenilooti folsquoouacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 25

ƨ lsquoE lava ke malsquou ha tokoni mei he Tenancy Services lsquoi ha fekihiaki lsquoa e kau nofo totongi (flatmates)

lsquoIkai lsquoe lsquoikai lava ke mau tokoni Te mau toki lava pe ke tokoni lsquoi ha ngaahi faingatalsquoalsquoia he vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongiacute Kaekehe manatulsquoi kapau te ke lsquoalu lsquoo nofo totongi fakataha mo ha nilsquoihi pea mou fakamolsquooni fakakātoa lsquoi he tohi aleapauacute te mou kau kotoa lsquoi he ngaahi fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he tohi aleapauacute lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi lsquoe ha taha lsquoa hono lsquoinasi he totongi nofo pe ko halsquoa ne maumaulsquoi ha melsquoa lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ia ke totongi ia lsquoe ha nilsquoihi pe ko e kotoa lsquoo e kau nofo totongiacute neongo pe ko hai nalsquoa ne fai lsquoa e maumau lsquoE lava lsquoo malsquou atu ha ngaahi falelsquoi lsquoi ha hoko ha makuku lsquoa e kau nofo totongiacute mei he Community Law Centres Citizens Advice Bureaux pea mo e valsquoa falelsquoi malsquoae fānau ako he ngaahi akolsquoanga (lsquounivesiti mo e ngaahi akolsquoanag pehe)

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakafisingarsquoi ha taha meiacute harsquoaacute ne nofo totongi

lsquoOku lsquoikai tali ke makatulsquounga lsquoi hono lsquooange lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fale nofolsquoanga pe ko hano fakaloloa atu ha aleapau nofo totongi ki ha taha koelsquouhi ko hono tulsquounga fakamali (marital status) tangata pe fefine talsquou motulsquoa lotu lsquooku kau ki ai pe ko hono lanu (matakali) lsquoE lsquoikai ngofua ke talsquoetali lsquoe he lenilootiacute ha taha koelsquouhi lsquooku lsquoikai halsquoane ngāue pe lsquooku toho penefiti Kapau lsquoe hoko ha melsquoa pehe ni lsquoe lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal pe ko e ū Human Rights Commission koelsquouhi ko e fakafaikehekehelsquoi (discrimination) eni lsquooku lsquoikai ke ngofua ke fai

Ko e hā lsquoa e Service Tenancy Ko e service tenancy ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga lsquoo e ngāuelsquoanga lsquooku ngāue aiacute lsquoo fakatatau ki he lsquoene aleapau pe ko e ngaahi fiemalsquou lsquoa e ngāuelsquoanga pe kautaha lsquooku ngāue ai lsquoOku kau lsquoa e falsquoahinga aleapau nofo totongi kolsquoeniacute lsquoi he tulsquoutulsquouni lsquoa e lao Residential Tenancies Act ka lsquooku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ki he totongi kimulsquoa (rent in advance) pea mo hono fakangata lsquoo e aleapauacute

ƨ Ko e totongi nofo

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe lsquoi hono tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole ki he nofo totongi mei he vahe lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute lsquooku ngāue ia malsquoae lenilootiacute) lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ke fakaleleilsquoi ha melsquoa mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

ƨ Ko e ngaahi taimi lsquoo e fakatokanga

Kapau lsquoe lsquoosi pe lsquoe malsquou ha fakatokanga lsquoe fakangata lsquoa e aleapau ngāue lsquoe fiemalsquou ke fai lsquoe he ngāuelsquoanga pe ko e tokotaha ngāue (employee) ha fuofua fakatokanga lsquoaki ha uike lsquoe 2 lsquoe lsquoosi ai pea mo e nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai ngofua ke fuofua lsquoosi lsquoa e aleapau nofo totongiacute ia kimulsquoa pea toki lsquoosi lsquoa e aleapau ngāue lsquoE lava ke toe nounou ange lsquoa e taimi fakatokanga pehe ni lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga malsquoa ha tokotaha ngāue lsquoe fakangāuelsquoi koelsquouhi ko e mavahe atu lsquoa e tokotaha ngāue lsquooku nofo aiacute

rsaquo lsquoe pehe lsquoe he lenilootiacute lsquoe fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

Kapau lsquooku ke fie nofo totongi he founga ni ndash service tenancy lsquoe lava ke mau tānaki atu ha ngaahi fakahinohino pea mo ha falelsquoi

Koloa lilsquoaki lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe lsquoikai lava ke lsquoave kotoa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa lsquoene koloa pe ngalsquootolsquoota lsquoi halsquoa ne mavahe pe hiki lsquoOku lsquoi ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e lao ki he ngaahi melsquoa ke fai ki ha koloa lsquooku lilsquoaki

rsaquo lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke lsquoave pe tolsquoo lsquoo laku ha melsquoakai mo ha melsquoa lsquoe ala mafu pe maumau ka kuo pau ke ne fuofua feinga ke fai ha fetulsquoutaki mo e tokotaha nofo totongiacute ke fetukutuku lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoe lilsquoaki he nofolsquoanga

rsaquo Kapau lsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave pea kuopau ke feinga lsquoa e lenilootiacute ke fakamahulsquoingalsquoi lsquoa e koloa ni ke fakatau atu pea bull ke ne laku pe fakalsquoauha lsquoa e koloa ni lsquoo kapau lsquoe

lahi ange lsquoa hono totongi ke lsquoave lsquoo tauhiacute lsquoi hano tulsquouaki atu ke fakatau (tukukehe kapau ko ha ngaahi naunau pepa pe tohi ndash personal papers) lsquooku mahulsquoinga ki he tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

26

bull kapau lsquooku laka hake lsquoa e mahulsquoinga lsquoo e koloa lsquoi hano lsquoave lsquoo tauhi kuopau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e koloa lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou hifo he lsquoaho lsquoe 35 pea ne toki fakatau atu he founga angamaheni

rsaquo Kuo pau ke tauhi malu lsquoe he lenilooti ha ngaahi pepa pē tohi kuo tuku lsquoe he tokotaha nofo totongi Kapau ko ha ngaahi pepa pe tohi mahulsquoinga eni pea nalsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 35 lsquoe kei tauhi pe lsquoeni lsquoe he lenilootiacute pe ko hono lsquoave ki lsquoapi polisi Kapau lsquoe lsquoave eni ki he kau polisi pea kuo pau ke ne tauhi lsquoa hono laulsquoi tohi tali totongi

rsaquo lsquoE lava ke halsquou lsquoa e tokotaha totongi nofo lsquoo lsquoave lsquoa lsquoene koloa kimulsquoa pea toki laku pe fakatau atu lsquoe he lenilootiacute ka kuo pau ke ne totongi lsquoa e fakamole ki hono tauhi mo e alā melsquoa pehē

rsaquo lsquoE lava ke tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngaahi fakamole ki hono uta atu lsquoo tauhi pea mo hono tulsquouaki fakatau atu lsquoo e koloa lsquoi ha palsquoanga lsquoe malsquou mei hono fakatau atu Ko e toenga lsquoo e palsquoanga lsquoe totongi ia ki he Tenancy Services

rsaquo lsquoE lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke ne malsquou lsquoa e palsquoanga ko ia ke tāpuni lsquoaki halsquoa ne ngaahi fakamole pē ka ngaahi molsquoua ange kiate ia (lsquoo hangē ko e totongi nofo nalsquoe telsquoeki ai ke malsquou maumau pea mo ha fakamole ki hono fakamalsquoa lsquoa e nofolsquoanga)

rsaquo lsquoI ha falsquoahinga taimi pē lsquoe lava lsquoa e lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ki ha melsquoa ke fai ki he koloa ni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 27

Ngaahi fale nofo totongi pooti

lsquoOku lsquooatu heni lsquoa e ngaahi fakahinohino ki he totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongi he ngaahi nofolsquoanga totongi pooti (boarding houses) lsquoOku kehekehe lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni ki he nofo totongi pootiacute mei he ngaahi nofo totongi kehe

ƨ Ko e hā lsquoa e boarding house

Ko e fale nofolsquoanga lsquooku lsquoi ai ha loki nofolsquoanga lsquoe 1 pe toe lahi ange ai pea mo e ngaahi naunau ke ngāuelsquoaki kotoa lsquoe he kau nofo totongiacute pea lsquooku nofo ai pe fokotulsquou ke lava lsquoo nofo ai ha kau nofo totongi lsquoe toko 6 pe lahi ange ai he taimi tatau

Ko e aleapau nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquooku lsquouhinga ia ki ha nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquoe alsquou pe lsquooku fakahangahanga ke toe laka atu he lsquoaho lsquoe 28 Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe nofo ia lsquoi he feitulsquou ke lava lsquoo mohe ai pea ngofua ke ne ngāuelsquoaki lsquoa e ngaahi naunau lsquoo e fale lsquooku lsquoataa ke ngāuelsquoaki lsquoe he kau nofo totongi kehe

Totongi pooni lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ha pooni lsquooku alsquou lsquoa hono mahulsquoinga ki he totongi nofo uike lsquoe 4 pea kuo pau ke ne lsquooange ha laulsquoi tali totongi ki ai Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house lsquoa e pooni lsquoo fakahū ki he Tenancy Services kimulsquoa he lsquoaho lsquoe 23 hili hono malsquou tukukehe kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pe toe silsquoi hifo ai Kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pē silsquoi hifo ai pea lsquoikai ha lsquouhinga lelei lsquoi hono puke lsquoo lsquoikai ke fakafoki lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ke fakafoki ange lsquoa e pooni

Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo ngaahi fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni 0800 737 666

Ko e totongi nofo rsaquo Kuo pau ke fai lsquoa e totongi nofo lsquoi hono taimi

totonu

rsaquo lsquoE lava ke hiki hake lsquoe he lenilootiacute lsquoa e totongi nofo hili halsquoa ne fai ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 28 kimulsquoa

Aleapau nofo totongi Ko e ngaahi melsquoa lsquoeni ke toe tānaki atu ki he ngaahi fakamatala lsquooku ha atu he peesi 8 lsquoo pehē ni

rsaquo pe lsquoe alsquou lsquoa e fuoloa lsquoo e nofo totongi lsquoo lsquoaho lsquoe 28 pē lōloa ange

rsaquo ha fika telefoni lsquoe 1 lsquoo e lenilootiacute pe toe lahi ange ai

rsaquo ko e fika lsquoo e loki lsquooku nofolsquoi

rsaquo pe lsquooku toe lsquoi ai ha taha nofo totongi kehe he loki ko ia pea ko e toko fiha

rsaquo ko e ngaahi melsquoa lsquoe fai lsquoe he lenilootiacute malsquoae tokotaha nofo totongiacute lsquoa ia lsquooku lsquoosi fakakau lsquoi he totongi nofo (kapau lsquooku lsquoi ai ha melsquoa pehē)

rsaquo fakahinohino ki he melsquoa ke fai ka hoko ha vela

rsaquo ha fakamatala pe ko e nofo totongiacute ko ha joint tenancy (nofo fakatokolahi) pea kapau ko ia lsquoa e ngaahi hingoa lsquoo e kau nofo kehe lsquoi he loki pooti lsquooku lsquoi he malumalu lsquoo e aleapauacute

rsaquo pe ko e fale nofo totongi pootiacute lsquooku pulersquoi lsquoe ha taha kehe ange meiacute he lenilootiacute lsquoa e hingoa pea mo e tursquoasila fetursquoutaki (kau ki ai ha fika telefoni) lsquoo e tokotaha ko ia

Ngaahi tulsquoutulsquouni ki he anga lsquoo e nofo lsquoE ngofua ki he lenilootiacute ke ne falsquou ha ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pea mo e ngaahi melsquoa ke fai malsquoae kau nofo totongiacute

lsquoE lsquooange ha tatau ki he tokotaha nofo totongiacute pea kuopau ke fokotulsquou ia ha feitulsquou ke lava lsquoo lau kotoa he taimi kotoa pē Kuo pau ke fuofua fai ha fakatokanga lsquoa e lenilootiacute kimulsquoa lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 7 lsquoo ka liliu lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale

lsquoE lava ha tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fale boarding house lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni

rsaquo ke fakamahino lsquooku lsquoikai fakalao ha tulsquoutulsquouni lsquoa e lenilootiacute ki hono fakalele lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo ke tuku mavahe pe liliu ha tulsquoutulsquouni kuo fokotulsquou pea mo e founga lsquooku fakahoko lsquoaki

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

28

ƨ Loka ki he fale nofolsquoanga

Ko e lenilootiacute lsquoo ha boarding house kuopau ke ne

rsaquo fokotulsquou mo tokangalsquoi lsquooku lsquoi ai lsquoa e loka ki he fale nofolsquoanga koelsquouhi ke hao mo malu

rsaquo tokangalsquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo totongi ke nau hū ki honau loki takitaha fale mālōlō pea mo e fale kaukau lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo kehe lsquoo ngāuersquoaki lsquoa e ngaahi feitursquou mo e nāunau kehe lsquoi he ngaahi houa fakapotopoto kotoa pē

rsaquo fakahoko ki ha kau nofo totongiacute lsquoe uesia kinautolu lsquoi ha liliu pe fetongi lsquoo ha folsquoi loka

Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne feinga ke fetongi ha loka lsquoi he fale talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute

rsaquo kuopau ke ne fakafoki lsquoa e ngaahi ki kotoa pē ki he lenilootiacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute Ko e kau nofo totongi lsquoi ha fale nofo totongi pooti lsquooku nau fatongiarsquoaki lsquoa hono fetongi lsquoo e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau ko ha ngaahi kalasi mersquoa fakatokanga kohu motursquoa ange lsquoeni lsquooku lsquoi ai hano maka lsquooku ala fetongi Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoo e fale nofo totongi pootiacute

Totonu ke hū lsquoOku lsquoataa ki he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ke ne hū ki he fale nofolsquoanga lsquoi ha taimi pe

lsquoE toki lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki talsquoe fuofua fai ha fakatokanga (notice) lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau

rsaquo e tali pe loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa silsquoi pea toki hū (pea kapau ko e loki lsquooku nofo ai mo ha nilsquoihi kehe lsquoi ha malsquou ha ngofua mei ha taha pe lsquoo kinautolu) pe

rsaquo lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute lsquoo makatulsquounga he ngaahi melsquoa lsquooku lsquoosi mahino mai lsquoe lsquoi ai ha fakatulsquoutamaki lsquoe hoko ki he molsquoui pe ko e maumau ki he nofolsquoanga pea ke ne hū lsquoo fakaleleilsquoi lsquoa e melsquoa ko ia pe

rsaquo ko halsquoa ne hū ke fai ha ngāue nalsquoe lsquoosi felotoi mo e tokotaha nofo totongiacute ke fai kaekehe pe ko hono fai ialsquoo fakatatau ki he tohi aleapau pe ko e tulsquoutulsquouni ki he fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pe

rsaquo ko e fai lsquoo fakatatau ki he tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki hili lsquoa hono lsquooange to tohi fakatokanga he houa lsquoe 24 kimulsquoa ki he tokotaha lsquooku nofo he lokiacute pe ko e kotoa lsquoo kinautolu lsquooku nau nofo he lokiacute lsquoo kapau lsquooku nau nofo tokolahi lsquoO kau atu ki ai lsquoa

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau nalsquoe telsquoeki ai ke fai ha sivi lsquoo lsquoosi ha uike lsquoe 4

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi mavahe atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha maumaulsquoi lsquoo e lao ni lsquoi ha founga kehe

rsaquo ke sio ai ha taha lsquooku fie nofo totongi pe ko ha tokotaha lsquooku ne fie fakatau lsquoa e fale

rsaquo ke lava ai lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakakato lsquoa hono fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he lao ni

rsaquo ke vakailsquoi ha ngāue nalsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute pe nalsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fai

rsaquo ke sio lsquoi he loki ha tokotaha fakamahūlsquoinga lsquoapi (registered valuer) fakafofonga fakatau lsquoapi (real estate agent) pe ko ha lsquoinisipekita fale (building inspector) koelsquouhi ke falsquou lsquoaki halsquoa nau fakamatala

lsquoI he hū lsquoa e lenilootiacute ki he loki lsquoi ha fale nofo lsquoanga boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne ala ki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute tukukehe kapau ke fai kae lava lsquoa e melsquoa nalsquoe ngofua ai ke hū

rsaquo ke ne fai ia he founga tuha mo fakapotopoto

rsaquo lsquooua nalsquoe ne fakamanamana pe ke fakamalohilsquoi

rsaquo lsquooua nalsquoa nofo ke toe fuoloa ange he taimi nalsquoe fiemalsquou ke fakakakato ai lsquoa e fatongia lsquoi he loki

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 29

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi lsquoE lava ke fakangata eni lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoaki halsquoa ne fakatokanga ki he lenilootiacute he houa lsquoe 48 kimulsquoa

lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke ne fakangata ha totongi nofo lsquoo kapau

rsaquo lsquoi he taimi pe ko ia lsquoo kapau lsquoe fakatupu pe kounalsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hoko ai lsquoa e bull maumau lahi ki he nofolsquoanga pē

bull fakatupu ha fakatulsquoutāmaki ki ha kakai pe ko ha koloa pe

bull fulsquou fakahohalsquoasi lsquoa e toenga lsquoo e kau nofo he fale

rsaquo lsquoaki ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoo kapau bull lsquoe lsquoosi ha lsquoaho 10 mei hono fakatokanga ke

totongi lsquoa e totongi nofo kuo telsquoeki ai ke totongiacute

bull kuo ngāuelsquoaki pe fakangofua lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoa e nofolsquoanga ke fai lsquoaki ha maumaulao

bull lsquooku telsquoeki ai ke totongi kakato lsquoa e totongi nofo pea lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi lilsquoaki pe hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute hili lsquoi ha vakailsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lokiacute pea ne fetulsquoutaki pea mo e tokotaha nofo totongi

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e fakatokanga lsquoaho lsquoe 14 lsquoo kapau ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue (service tenancy)

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 28 lsquoi ha toe falsquoahinga melsquoa kehe ange

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

30

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

Ngaahi lea lsquoUhinga

Koloa lilsquoaki Koloa nalsquoe tuku lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga hili halsquoane mavahe mei ai Vakai ki he peesi 25 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

Ko e tulsquoasila lsquooku tohilsquoi ange lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fai ki ai ha fetulsquoutaki pe lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo alsquou ki ha taimi kuo lsquoosi fakangata ai lsquoa e aleapauacute Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ha tulsquoasila lsquoo ha lsquoapi pe ko e puha meili Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe fika misini fax

Totongi mei he pangikē Ko hono alealsquoi lsquoe ha taha ke tolsquoo malsquou pē ha palsquoanga mei he lsquoene lsquoakauni he pangikē ke totongi atu ki taha kehe

Fale nofo totongi pooti Ko ha fale nofolsquoanga lsquooku nofolsquoi lsquoe ha kakai nofo totongi pooti Vakai ki he peesi 27 ki hono fakamatalalsquoi lsquoo e taimi lsquoe ngāuelsquoaki ai lsquoa e lao

Foomu ke fakahū aki lsquoa e pooni

Ko ha foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke lsquoave lsquoaki lsquoa e totongi lsquoo e pooni ki he potungāue Tenancy Services

Foomu ki hono fakafoki lsquoo e pooni

Ko e foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakafoki lsquoaki lsquoa e pooni nalsquoe totongi ki he potungāue Tenancy Services hili ha hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

Koloa Ko e ngaahi koloa pe naunau lsquoa e lenilootiacute lsquoo hangē ko e puipui lsquoaisi pe misini fō pe ko ha melsquoa lsquooku lsquoikai ko ha konga tulsquou malsquou lsquoo e fale

Ko e totongi huhulsquoi Ko ha palsquoanga lsquooku totongi ki he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakaleleilsquoi lsquoaki ha mole me maumau

Fixed-term tenancy (Nofo Totongi Taimi Tursquoupau)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoo ngata meiacute he lsquoaho kuo fokotursquou pau lsquoi he aleapau nofo totongiacute lsquoa ia lsquoe arsquou ki ai kuo lsquootomētiki pē lsquoa e liliu ia lsquoa e aleapauacute lsquoo hoko ko ha periodic tenancy (nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata) tukukehe kapau kuo lsquoosi fai ha felotoi ki heni lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

Puke fakalao fakatahalsquoi pe ko ha nilsquoihi pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko lsquoi he aleapau nalsquoa nau fakamolsquooni kotoa ki ai

Ko e kau nofo totongi kotoa pe lsquoe lsquoasi honau hingoa lsquoi he tohi aleapau te nau vahevahe pe lsquoinasi kotoa lsquoi he ngaahi maumau lsquoe hoko lsquoi he tohi aleapau Vakai ki he peesi 9 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Ko ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke fai lsquoaki ha nofo totongi

Ko ha tokotaha lsquooku ne pisinisi lsquoaki lsquoa hono fakafofongalsquoi ke lava lsquoo fakahoko ha alepau ke fai ha nofo totongi lsquoE ala fakatātā lsquoaki ha tokotaha lsquooku ne pulelsquoi ha lsquoapi nofolsquoanga pe ko ha fakafofonga fakatau lsquoapi

Tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo

Ko e tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo lsquoo fakatatau mo e totongi lsquooku fai lsquoe ha nilsquoihi kehe lsquoi ha nofolsquoanga meimei tatau he feitulsquou meimei tatau

Fakatonutonu Ko ha fakataha pe fetelefonilsquoaki lsquoo ngāuelsquoaki ha tokotaha fakatonutonu ke ne fakaleleilsquoi ha vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

Fakatokanga ke fakaleleilsquoi lsquoOku toe lsquoiloa ia ko e fakatokanga lsquoaho hokohoko lsquoe 14 lsquooku lsquooange ki he tokotaha ke ne fakaleleilsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko

Periodic tenancy (Nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoi ha vaharsquoa taimi lsquooku lsquoikai tuhursquoi pau Kuo pau ke fakahā atu lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fakatokanga lsquoo lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kapau lsquooku nau fie fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 90 Kā neongo lsquoeniacute lsquoe lava ke nau lsquooatu ha fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 42 lsquoi ha ngaahi makatursquounga pau Vakai ki he peesi 7

Property inspection report (līpooti sivi lsquoo e lsquoapiacute)

Lēkooti tohi lsquoo e lsquoapiacute kuo fakafonu fakataha lsquoe ha lenilooti mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongiacute lsquoAonga ke fakakau ki ai ha ngaahi tā Vakai ki he peesi 9

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 31

Ngaahi lea lsquoUhinga

Fiemālie fakaekinautolu Totonu fakalao lsquoa e kau nofo totongiacute ke fakarsquoaparsquoaparsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoenau nofo nonga mo malu fakaekinautoluacute

Totongi nofo ke fai ki mulsquoa Ko ha totongi nofo lsquooku fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi mulsquoa he taimi nalsquoe toki totonu ke totongi ai (lsquoo lsquoikai ke toe laka hake he uike lsquoe 2) Ko hono fakatātā ka totongi ha uike lsquoe 2 lsquoe he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho 1 lsquoo Me lsquoa ia ko hono totongi ia lsquoo e nofo mei he lsquoaho 1 ki he lsquoaho 14 lsquoo Me lsquoE toki fiemalsquou lsquoa e totongi hono hoko lsquoi he lsquoaho 15 lsquoo Mē

Ko e tohi fakatokanga fakafepaki

Ko hono fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoa e aleapau koelsquouhi ko ha lāunga nalsquoa ne fai pe ko halsquoa ne feinga ke fai ha melsquoa lsquooku lsquoosi fakangofua lsquoe he lao ke ne fai

Nofo totongi Ko ha fakangofua lsquoe he tokotaha lsquooku lsquoalsquoana lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ke nofo ai ha taha kae fakahoko ha totongi nofo

Tokotaha fakamaau lsquoi ha fakatonutonu lsquoo ha aleapau nofo totongi

Ko ha tokotaha taulsquoatāina lsquoi he Tenancy Tribunal lsquooku ne tali ha ngaahi fakamatala mei he ongo tafalsquoaki lōua pea ne fai ha tulsquoutulsquouni aofangatuku

Aleapau nofo totongi Ko e tohi aleapau kuo lsquoosi fakamolsquooni ai lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa pea toki lava ke hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lsquoapi nofolsquoanga pea lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai

Ko e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi

Ko e sino lsquoo tatau pē mo ha fakamaaulsquoanga lsquooku ne fai tulsquoutulsquouni ki ha palopalema lsquooku hoko he vā lsquoo e tokotaha nofo totongiacute pea mo e lenilootiacute koelsquouhi ke lava lsquoo veteange

Tulsquoutulsquouni mei he Fakamaāulsquoanga Nofo Totongi

Ko ha tohi lsquooku fakamahino ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi kuopau ke muimui kātoa ki ai

Motulsquoa mo lsquoilelsquoila Ko e ngaahi melsquoa lsquooku hoko ki ha nofolsquoanga lsquoi hano nofolsquoi lsquoo hange ko e fakalsquoau ke motulsquoa lsquoa e kāpeti pe ko e lsquoilelsquoila lsquoa e vali lsquoo e holisi

Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi ha melsquoa nalsquoe maumau pe ko ha ngāue ke fai lsquoi he nofolsquoanga

Tohi fakatokanga Ko ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakahā ki ha taha lsquooku lsquoi ai lsquoa e melsquoa lsquooku hoko lsquoo hangē ko ha teu mavahe atu pe ko e hiki hake lsquoa e totongi nofo

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)

Page 25: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 25

ƨ lsquoE lava ke malsquou ha tokoni mei he Tenancy Services lsquoi ha fekihiaki lsquoa e kau nofo totongi (flatmates)

lsquoIkai lsquoe lsquoikai lava ke mau tokoni Te mau toki lava pe ke tokoni lsquoi ha ngaahi faingatalsquoalsquoia he vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongiacute Kaekehe manatulsquoi kapau te ke lsquoalu lsquoo nofo totongi fakataha mo ha nilsquoihi pea mou fakamolsquooni fakakātoa lsquoi he tohi aleapauacute te mou kau kotoa lsquoi he ngaahi fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he tohi aleapauacute lsquoOku ui eni ko e joint and several liability lsquoa ia ko hono puke fakalao fakakatoa pe ko ha nilsquoihi pe lsquoia kimoutolu ke fakaleleilsquoi ha maumau lsquoe hoko lsquoi he aleapauacute ni Kapau lsquoe lsquoikai ke totongi lsquoe ha taha lsquoa hono lsquoinasi he totongi nofo pe ko halsquoa ne maumaulsquoi ha melsquoa lsquoe lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo lsquoekelsquoi ia ke totongi ia lsquoe ha nilsquoihi pe ko e kotoa lsquoo e kau nofo totongiacute neongo pe ko hai nalsquoa ne fai lsquoa e maumau lsquoE lava lsquoo malsquou atu ha ngaahi falelsquoi lsquoi ha hoko ha makuku lsquoa e kau nofo totongiacute mei he Community Law Centres Citizens Advice Bureaux pea mo e valsquoa falelsquoi malsquoae fānau ako he ngaahi akolsquoanga (lsquounivesiti mo e ngaahi akolsquoanag pehe)

ƨ lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakafisingarsquoi ha taha meiacute harsquoaacute ne nofo totongi

lsquoOku lsquoikai tali ke makatulsquounga lsquoi hono lsquooange lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fale nofolsquoanga pe ko hano fakaloloa atu ha aleapau nofo totongi ki ha taha koelsquouhi ko hono tulsquounga fakamali (marital status) tangata pe fefine talsquou motulsquoa lotu lsquooku kau ki ai pe ko hono lanu (matakali) lsquoE lsquoikai ngofua ke talsquoetali lsquoe he lenilootiacute ha taha koelsquouhi lsquooku lsquoikai halsquoane ngāue pe lsquooku toho penefiti Kapau lsquoe hoko ha melsquoa pehe ni lsquoe lava ke ke kole ki he Tenancy Tribunal pe ko e ū Human Rights Commission koelsquouhi ko e fakafaikehekehelsquoi (discrimination) eni lsquooku lsquoikai ke ngofua ke fai

Ko e hā lsquoa e Service Tenancy Ko e service tenancy ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue lsquoi he lsquoapi nofolsquoanga lsquoo e ngāuelsquoanga lsquooku ngāue aiacute lsquoo fakatatau ki he lsquoene aleapau pe ko e ngaahi fiemalsquou lsquoa e ngāuelsquoanga pe kautaha lsquooku ngāue ai lsquoOku kau lsquoa e falsquoahinga aleapau nofo totongi kolsquoeniacute lsquoi he tulsquoutulsquouni lsquoa e lao Residential Tenancies Act ka lsquooku lsquoi ai ha ngaahi tulsquoutulsquouni makehe ki he totongi kimulsquoa (rent in advance) pea mo hono fakangata lsquoo e aleapauacute

ƨ Ko e totongi nofo

lsquoOku lsquoi ai lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni makehe lsquoi hono tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e fakamole ki he nofo totongi mei he vahe lsquoa e tokotaha nofo totongiacute (lsquoo kapau ko e tokotaha nofo totongiacute lsquooku ngāue ia malsquoae lenilootiacute) lsquoE lava ke malsquou atu ha tatau lsquoo e tohi fakatokanga ke fakaleleilsquoi ha melsquoa mei he lsquoemau uepisaitiacute wwwtenancygovtnz

ƨ Ko e ngaahi taimi lsquoo e fakatokanga

Kapau lsquoe lsquoosi pe lsquoe malsquou ha fakatokanga lsquoe fakangata lsquoa e aleapau ngāue lsquoe fiemalsquou ke fai lsquoe he ngāuelsquoanga pe ko e tokotaha ngāue (employee) ha fuofua fakatokanga lsquoaki ha uike lsquoe 2 lsquoe lsquoosi ai pea mo e nofo totongiacute lsquoOku lsquoikai ngofua ke fuofua lsquoosi lsquoa e aleapau nofo totongiacute ia kimulsquoa pea toki lsquoosi lsquoa e aleapau ngāue lsquoE lava ke toe nounou ange lsquoa e taimi fakatokanga pehe ni lsquoo kapau

rsaquo lsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute lsquoa e nofolsquoanga malsquoa ha tokotaha ngāue lsquoe fakangāuelsquoi koelsquouhi ko e mavahe atu lsquoa e tokotaha ngāue lsquooku nofo aiacute

rsaquo lsquoe pehe lsquoe he lenilootiacute lsquoe fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ha maumau lahi ki he nofolsquoanga

Kapau lsquooku ke fie nofo totongi he founga ni ndash service tenancy lsquoe lava ke mau tānaki atu ha ngaahi fakahinohino pea mo ha falelsquoi

Koloa lilsquoaki lsquoI he taimi nilsquoihi lsquoe lsquoikai lava ke lsquoave kotoa lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoa lsquoene koloa pe ngalsquootolsquoota lsquoi halsquoa ne mavahe pe hiki lsquoOku lsquoi ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e lao ki he ngaahi melsquoa ke fai ki ha koloa lsquooku lilsquoaki

rsaquo lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke lsquoave pe tolsquoo lsquoo laku ha melsquoakai mo ha melsquoa lsquoe ala mafu pe maumau ka kuo pau ke ne fuofua feinga ke fai ha fetulsquoutaki mo e tokotaha nofo totongiacute ke fetukutuku lsquoa e ngaahi melsquoa nalsquoe lilsquoaki he nofolsquoanga

rsaquo Kapau lsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave pea kuopau ke feinga lsquoa e lenilootiacute ke fakamahulsquoingalsquoi lsquoa e koloa ni ke fakatau atu pea bull ke ne laku pe fakalsquoauha lsquoa e koloa ni lsquoo kapau lsquoe

lahi ange lsquoa hono totongi ke lsquoave lsquoo tauhiacute lsquoi hano tulsquouaki atu ke fakatau (tukukehe kapau ko ha ngaahi naunau pepa pe tohi ndash personal papers) lsquooku mahulsquoinga ki he tokotaha nofo totongiacute

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

26

bull kapau lsquooku laka hake lsquoa e mahulsquoinga lsquoo e koloa lsquoi hano lsquoave lsquoo tauhi kuopau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e koloa lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou hifo he lsquoaho lsquoe 35 pea ne toki fakatau atu he founga angamaheni

rsaquo Kuo pau ke tauhi malu lsquoe he lenilooti ha ngaahi pepa pē tohi kuo tuku lsquoe he tokotaha nofo totongi Kapau ko ha ngaahi pepa pe tohi mahulsquoinga eni pea nalsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 35 lsquoe kei tauhi pe lsquoeni lsquoe he lenilootiacute pe ko hono lsquoave ki lsquoapi polisi Kapau lsquoe lsquoave eni ki he kau polisi pea kuo pau ke ne tauhi lsquoa hono laulsquoi tohi tali totongi

rsaquo lsquoE lava ke halsquou lsquoa e tokotaha totongi nofo lsquoo lsquoave lsquoa lsquoene koloa kimulsquoa pea toki laku pe fakatau atu lsquoe he lenilootiacute ka kuo pau ke ne totongi lsquoa e fakamole ki hono tauhi mo e alā melsquoa pehē

rsaquo lsquoE lava ke tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngaahi fakamole ki hono uta atu lsquoo tauhi pea mo hono tulsquouaki fakatau atu lsquoo e koloa lsquoi ha palsquoanga lsquoe malsquou mei hono fakatau atu Ko e toenga lsquoo e palsquoanga lsquoe totongi ia ki he Tenancy Services

rsaquo lsquoE lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke ne malsquou lsquoa e palsquoanga ko ia ke tāpuni lsquoaki halsquoa ne ngaahi fakamole pē ka ngaahi molsquoua ange kiate ia (lsquoo hangē ko e totongi nofo nalsquoe telsquoeki ai ke malsquou maumau pea mo ha fakamole ki hono fakamalsquoa lsquoa e nofolsquoanga)

rsaquo lsquoI ha falsquoahinga taimi pē lsquoe lava lsquoa e lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ki ha melsquoa ke fai ki he koloa ni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 27

Ngaahi fale nofo totongi pooti

lsquoOku lsquooatu heni lsquoa e ngaahi fakahinohino ki he totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongi he ngaahi nofolsquoanga totongi pooti (boarding houses) lsquoOku kehekehe lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni ki he nofo totongi pootiacute mei he ngaahi nofo totongi kehe

ƨ Ko e hā lsquoa e boarding house

Ko e fale nofolsquoanga lsquooku lsquoi ai ha loki nofolsquoanga lsquoe 1 pe toe lahi ange ai pea mo e ngaahi naunau ke ngāuelsquoaki kotoa lsquoe he kau nofo totongiacute pea lsquooku nofo ai pe fokotulsquou ke lava lsquoo nofo ai ha kau nofo totongi lsquoe toko 6 pe lahi ange ai he taimi tatau

Ko e aleapau nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquooku lsquouhinga ia ki ha nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquoe alsquou pe lsquooku fakahangahanga ke toe laka atu he lsquoaho lsquoe 28 Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe nofo ia lsquoi he feitulsquou ke lava lsquoo mohe ai pea ngofua ke ne ngāuelsquoaki lsquoa e ngaahi naunau lsquoo e fale lsquooku lsquoataa ke ngāuelsquoaki lsquoe he kau nofo totongi kehe

Totongi pooni lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ha pooni lsquooku alsquou lsquoa hono mahulsquoinga ki he totongi nofo uike lsquoe 4 pea kuo pau ke ne lsquooange ha laulsquoi tali totongi ki ai Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house lsquoa e pooni lsquoo fakahū ki he Tenancy Services kimulsquoa he lsquoaho lsquoe 23 hili hono malsquou tukukehe kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pe toe silsquoi hifo ai Kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pē silsquoi hifo ai pea lsquoikai ha lsquouhinga lelei lsquoi hono puke lsquoo lsquoikai ke fakafoki lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ke fakafoki ange lsquoa e pooni

Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo ngaahi fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni 0800 737 666

Ko e totongi nofo rsaquo Kuo pau ke fai lsquoa e totongi nofo lsquoi hono taimi

totonu

rsaquo lsquoE lava ke hiki hake lsquoe he lenilootiacute lsquoa e totongi nofo hili halsquoa ne fai ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 28 kimulsquoa

Aleapau nofo totongi Ko e ngaahi melsquoa lsquoeni ke toe tānaki atu ki he ngaahi fakamatala lsquooku ha atu he peesi 8 lsquoo pehē ni

rsaquo pe lsquoe alsquou lsquoa e fuoloa lsquoo e nofo totongi lsquoo lsquoaho lsquoe 28 pē lōloa ange

rsaquo ha fika telefoni lsquoe 1 lsquoo e lenilootiacute pe toe lahi ange ai

rsaquo ko e fika lsquoo e loki lsquooku nofolsquoi

rsaquo pe lsquooku toe lsquoi ai ha taha nofo totongi kehe he loki ko ia pea ko e toko fiha

rsaquo ko e ngaahi melsquoa lsquoe fai lsquoe he lenilootiacute malsquoae tokotaha nofo totongiacute lsquoa ia lsquooku lsquoosi fakakau lsquoi he totongi nofo (kapau lsquooku lsquoi ai ha melsquoa pehē)

rsaquo fakahinohino ki he melsquoa ke fai ka hoko ha vela

rsaquo ha fakamatala pe ko e nofo totongiacute ko ha joint tenancy (nofo fakatokolahi) pea kapau ko ia lsquoa e ngaahi hingoa lsquoo e kau nofo kehe lsquoi he loki pooti lsquooku lsquoi he malumalu lsquoo e aleapauacute

rsaquo pe ko e fale nofo totongi pootiacute lsquooku pulersquoi lsquoe ha taha kehe ange meiacute he lenilootiacute lsquoa e hingoa pea mo e tursquoasila fetursquoutaki (kau ki ai ha fika telefoni) lsquoo e tokotaha ko ia

Ngaahi tulsquoutulsquouni ki he anga lsquoo e nofo lsquoE ngofua ki he lenilootiacute ke ne falsquou ha ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pea mo e ngaahi melsquoa ke fai malsquoae kau nofo totongiacute

lsquoE lsquooange ha tatau ki he tokotaha nofo totongiacute pea kuopau ke fokotulsquou ia ha feitulsquou ke lava lsquoo lau kotoa he taimi kotoa pē Kuo pau ke fuofua fai ha fakatokanga lsquoa e lenilootiacute kimulsquoa lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 7 lsquoo ka liliu lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale

lsquoE lava ha tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fale boarding house lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni

rsaquo ke fakamahino lsquooku lsquoikai fakalao ha tulsquoutulsquouni lsquoa e lenilootiacute ki hono fakalele lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo ke tuku mavahe pe liliu ha tulsquoutulsquouni kuo fokotulsquou pea mo e founga lsquooku fakahoko lsquoaki

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

28

ƨ Loka ki he fale nofolsquoanga

Ko e lenilootiacute lsquoo ha boarding house kuopau ke ne

rsaquo fokotulsquou mo tokangalsquoi lsquooku lsquoi ai lsquoa e loka ki he fale nofolsquoanga koelsquouhi ke hao mo malu

rsaquo tokangalsquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo totongi ke nau hū ki honau loki takitaha fale mālōlō pea mo e fale kaukau lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo kehe lsquoo ngāuersquoaki lsquoa e ngaahi feitursquou mo e nāunau kehe lsquoi he ngaahi houa fakapotopoto kotoa pē

rsaquo fakahoko ki ha kau nofo totongiacute lsquoe uesia kinautolu lsquoi ha liliu pe fetongi lsquoo ha folsquoi loka

Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne feinga ke fetongi ha loka lsquoi he fale talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute

rsaquo kuopau ke ne fakafoki lsquoa e ngaahi ki kotoa pē ki he lenilootiacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute Ko e kau nofo totongi lsquoi ha fale nofo totongi pooti lsquooku nau fatongiarsquoaki lsquoa hono fetongi lsquoo e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau ko ha ngaahi kalasi mersquoa fakatokanga kohu motursquoa ange lsquoeni lsquooku lsquoi ai hano maka lsquooku ala fetongi Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoo e fale nofo totongi pootiacute

Totonu ke hū lsquoOku lsquoataa ki he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ke ne hū ki he fale nofolsquoanga lsquoi ha taimi pe

lsquoE toki lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki talsquoe fuofua fai ha fakatokanga (notice) lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau

rsaquo e tali pe loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa silsquoi pea toki hū (pea kapau ko e loki lsquooku nofo ai mo ha nilsquoihi kehe lsquoi ha malsquou ha ngofua mei ha taha pe lsquoo kinautolu) pe

rsaquo lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute lsquoo makatulsquounga he ngaahi melsquoa lsquooku lsquoosi mahino mai lsquoe lsquoi ai ha fakatulsquoutamaki lsquoe hoko ki he molsquoui pe ko e maumau ki he nofolsquoanga pea ke ne hū lsquoo fakaleleilsquoi lsquoa e melsquoa ko ia pe

rsaquo ko halsquoa ne hū ke fai ha ngāue nalsquoe lsquoosi felotoi mo e tokotaha nofo totongiacute ke fai kaekehe pe ko hono fai ialsquoo fakatatau ki he tohi aleapau pe ko e tulsquoutulsquouni ki he fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pe

rsaquo ko e fai lsquoo fakatatau ki he tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki hili lsquoa hono lsquooange to tohi fakatokanga he houa lsquoe 24 kimulsquoa ki he tokotaha lsquooku nofo he lokiacute pe ko e kotoa lsquoo kinautolu lsquooku nau nofo he lokiacute lsquoo kapau lsquooku nau nofo tokolahi lsquoO kau atu ki ai lsquoa

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau nalsquoe telsquoeki ai ke fai ha sivi lsquoo lsquoosi ha uike lsquoe 4

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi mavahe atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha maumaulsquoi lsquoo e lao ni lsquoi ha founga kehe

rsaquo ke sio ai ha taha lsquooku fie nofo totongi pe ko ha tokotaha lsquooku ne fie fakatau lsquoa e fale

rsaquo ke lava ai lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakakato lsquoa hono fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he lao ni

rsaquo ke vakailsquoi ha ngāue nalsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute pe nalsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fai

rsaquo ke sio lsquoi he loki ha tokotaha fakamahūlsquoinga lsquoapi (registered valuer) fakafofonga fakatau lsquoapi (real estate agent) pe ko ha lsquoinisipekita fale (building inspector) koelsquouhi ke falsquou lsquoaki halsquoa nau fakamatala

lsquoI he hū lsquoa e lenilootiacute ki he loki lsquoi ha fale nofo lsquoanga boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne ala ki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute tukukehe kapau ke fai kae lava lsquoa e melsquoa nalsquoe ngofua ai ke hū

rsaquo ke ne fai ia he founga tuha mo fakapotopoto

rsaquo lsquooua nalsquoe ne fakamanamana pe ke fakamalohilsquoi

rsaquo lsquooua nalsquoa nofo ke toe fuoloa ange he taimi nalsquoe fiemalsquou ke fakakakato ai lsquoa e fatongia lsquoi he loki

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 29

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi lsquoE lava ke fakangata eni lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoaki halsquoa ne fakatokanga ki he lenilootiacute he houa lsquoe 48 kimulsquoa

lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke ne fakangata ha totongi nofo lsquoo kapau

rsaquo lsquoi he taimi pe ko ia lsquoo kapau lsquoe fakatupu pe kounalsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hoko ai lsquoa e bull maumau lahi ki he nofolsquoanga pē

bull fakatupu ha fakatulsquoutāmaki ki ha kakai pe ko ha koloa pe

bull fulsquou fakahohalsquoasi lsquoa e toenga lsquoo e kau nofo he fale

rsaquo lsquoaki ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoo kapau bull lsquoe lsquoosi ha lsquoaho 10 mei hono fakatokanga ke

totongi lsquoa e totongi nofo kuo telsquoeki ai ke totongiacute

bull kuo ngāuelsquoaki pe fakangofua lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoa e nofolsquoanga ke fai lsquoaki ha maumaulao

bull lsquooku telsquoeki ai ke totongi kakato lsquoa e totongi nofo pea lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi lilsquoaki pe hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute hili lsquoi ha vakailsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lokiacute pea ne fetulsquoutaki pea mo e tokotaha nofo totongi

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e fakatokanga lsquoaho lsquoe 14 lsquoo kapau ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue (service tenancy)

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 28 lsquoi ha toe falsquoahinga melsquoa kehe ange

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

30

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

Ngaahi lea lsquoUhinga

Koloa lilsquoaki Koloa nalsquoe tuku lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga hili halsquoane mavahe mei ai Vakai ki he peesi 25 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

Ko e tulsquoasila lsquooku tohilsquoi ange lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fai ki ai ha fetulsquoutaki pe lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo alsquou ki ha taimi kuo lsquoosi fakangata ai lsquoa e aleapauacute Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ha tulsquoasila lsquoo ha lsquoapi pe ko e puha meili Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe fika misini fax

Totongi mei he pangikē Ko hono alealsquoi lsquoe ha taha ke tolsquoo malsquou pē ha palsquoanga mei he lsquoene lsquoakauni he pangikē ke totongi atu ki taha kehe

Fale nofo totongi pooti Ko ha fale nofolsquoanga lsquooku nofolsquoi lsquoe ha kakai nofo totongi pooti Vakai ki he peesi 27 ki hono fakamatalalsquoi lsquoo e taimi lsquoe ngāuelsquoaki ai lsquoa e lao

Foomu ke fakahū aki lsquoa e pooni

Ko ha foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke lsquoave lsquoaki lsquoa e totongi lsquoo e pooni ki he potungāue Tenancy Services

Foomu ki hono fakafoki lsquoo e pooni

Ko e foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakafoki lsquoaki lsquoa e pooni nalsquoe totongi ki he potungāue Tenancy Services hili ha hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

Koloa Ko e ngaahi koloa pe naunau lsquoa e lenilootiacute lsquoo hangē ko e puipui lsquoaisi pe misini fō pe ko ha melsquoa lsquooku lsquoikai ko ha konga tulsquou malsquou lsquoo e fale

Ko e totongi huhulsquoi Ko ha palsquoanga lsquooku totongi ki he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakaleleilsquoi lsquoaki ha mole me maumau

Fixed-term tenancy (Nofo Totongi Taimi Tursquoupau)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoo ngata meiacute he lsquoaho kuo fokotursquou pau lsquoi he aleapau nofo totongiacute lsquoa ia lsquoe arsquou ki ai kuo lsquootomētiki pē lsquoa e liliu ia lsquoa e aleapauacute lsquoo hoko ko ha periodic tenancy (nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata) tukukehe kapau kuo lsquoosi fai ha felotoi ki heni lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

Puke fakalao fakatahalsquoi pe ko ha nilsquoihi pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko lsquoi he aleapau nalsquoa nau fakamolsquooni kotoa ki ai

Ko e kau nofo totongi kotoa pe lsquoe lsquoasi honau hingoa lsquoi he tohi aleapau te nau vahevahe pe lsquoinasi kotoa lsquoi he ngaahi maumau lsquoe hoko lsquoi he tohi aleapau Vakai ki he peesi 9 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Ko ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke fai lsquoaki ha nofo totongi

Ko ha tokotaha lsquooku ne pisinisi lsquoaki lsquoa hono fakafofongalsquoi ke lava lsquoo fakahoko ha alepau ke fai ha nofo totongi lsquoE ala fakatātā lsquoaki ha tokotaha lsquooku ne pulelsquoi ha lsquoapi nofolsquoanga pe ko ha fakafofonga fakatau lsquoapi

Tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo

Ko e tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo lsquoo fakatatau mo e totongi lsquooku fai lsquoe ha nilsquoihi kehe lsquoi ha nofolsquoanga meimei tatau he feitulsquou meimei tatau

Fakatonutonu Ko ha fakataha pe fetelefonilsquoaki lsquoo ngāuelsquoaki ha tokotaha fakatonutonu ke ne fakaleleilsquoi ha vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

Fakatokanga ke fakaleleilsquoi lsquoOku toe lsquoiloa ia ko e fakatokanga lsquoaho hokohoko lsquoe 14 lsquooku lsquooange ki he tokotaha ke ne fakaleleilsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko

Periodic tenancy (Nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoi ha vaharsquoa taimi lsquooku lsquoikai tuhursquoi pau Kuo pau ke fakahā atu lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fakatokanga lsquoo lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kapau lsquooku nau fie fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 90 Kā neongo lsquoeniacute lsquoe lava ke nau lsquooatu ha fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 42 lsquoi ha ngaahi makatursquounga pau Vakai ki he peesi 7

Property inspection report (līpooti sivi lsquoo e lsquoapiacute)

Lēkooti tohi lsquoo e lsquoapiacute kuo fakafonu fakataha lsquoe ha lenilooti mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongiacute lsquoAonga ke fakakau ki ai ha ngaahi tā Vakai ki he peesi 9

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 31

Ngaahi lea lsquoUhinga

Fiemālie fakaekinautolu Totonu fakalao lsquoa e kau nofo totongiacute ke fakarsquoaparsquoaparsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoenau nofo nonga mo malu fakaekinautoluacute

Totongi nofo ke fai ki mulsquoa Ko ha totongi nofo lsquooku fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi mulsquoa he taimi nalsquoe toki totonu ke totongi ai (lsquoo lsquoikai ke toe laka hake he uike lsquoe 2) Ko hono fakatātā ka totongi ha uike lsquoe 2 lsquoe he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho 1 lsquoo Me lsquoa ia ko hono totongi ia lsquoo e nofo mei he lsquoaho 1 ki he lsquoaho 14 lsquoo Me lsquoE toki fiemalsquou lsquoa e totongi hono hoko lsquoi he lsquoaho 15 lsquoo Mē

Ko e tohi fakatokanga fakafepaki

Ko hono fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoa e aleapau koelsquouhi ko ha lāunga nalsquoa ne fai pe ko halsquoa ne feinga ke fai ha melsquoa lsquooku lsquoosi fakangofua lsquoe he lao ke ne fai

Nofo totongi Ko ha fakangofua lsquoe he tokotaha lsquooku lsquoalsquoana lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ke nofo ai ha taha kae fakahoko ha totongi nofo

Tokotaha fakamaau lsquoi ha fakatonutonu lsquoo ha aleapau nofo totongi

Ko ha tokotaha taulsquoatāina lsquoi he Tenancy Tribunal lsquooku ne tali ha ngaahi fakamatala mei he ongo tafalsquoaki lōua pea ne fai ha tulsquoutulsquouni aofangatuku

Aleapau nofo totongi Ko e tohi aleapau kuo lsquoosi fakamolsquooni ai lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa pea toki lava ke hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lsquoapi nofolsquoanga pea lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai

Ko e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi

Ko e sino lsquoo tatau pē mo ha fakamaaulsquoanga lsquooku ne fai tulsquoutulsquouni ki ha palopalema lsquooku hoko he vā lsquoo e tokotaha nofo totongiacute pea mo e lenilootiacute koelsquouhi ke lava lsquoo veteange

Tulsquoutulsquouni mei he Fakamaāulsquoanga Nofo Totongi

Ko ha tohi lsquooku fakamahino ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi kuopau ke muimui kātoa ki ai

Motulsquoa mo lsquoilelsquoila Ko e ngaahi melsquoa lsquooku hoko ki ha nofolsquoanga lsquoi hano nofolsquoi lsquoo hange ko e fakalsquoau ke motulsquoa lsquoa e kāpeti pe ko e lsquoilelsquoila lsquoa e vali lsquoo e holisi

Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi ha melsquoa nalsquoe maumau pe ko ha ngāue ke fai lsquoi he nofolsquoanga

Tohi fakatokanga Ko ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakahā ki ha taha lsquooku lsquoi ai lsquoa e melsquoa lsquooku hoko lsquoo hangē ko ha teu mavahe atu pe ko e hiki hake lsquoa e totongi nofo

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)

Page 26: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

26

bull kapau lsquooku laka hake lsquoa e mahulsquoinga lsquoo e koloa lsquoi hano lsquoave lsquoo tauhi kuopau ke tauhi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e koloa lsquoo lsquooua lsquoe toe nounou hifo he lsquoaho lsquoe 35 pea ne toki fakatau atu he founga angamaheni

rsaquo Kuo pau ke tauhi malu lsquoe he lenilooti ha ngaahi pepa pē tohi kuo tuku lsquoe he tokotaha nofo totongi Kapau ko ha ngaahi pepa pe tohi mahulsquoinga eni pea nalsquoe lsquoikai ke halsquou lsquoo lsquoave he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 35 lsquoe kei tauhi pe lsquoeni lsquoe he lenilootiacute pe ko hono lsquoave ki lsquoapi polisi Kapau lsquoe lsquoave eni ki he kau polisi pea kuo pau ke ne tauhi lsquoa hono laulsquoi tohi tali totongi

rsaquo lsquoE lava ke halsquou lsquoa e tokotaha totongi nofo lsquoo lsquoave lsquoa lsquoene koloa kimulsquoa pea toki laku pe fakatau atu lsquoe he lenilootiacute ka kuo pau ke ne totongi lsquoa e fakamole ki hono tauhi mo e alā melsquoa pehē

rsaquo lsquoE lava ke tolsquoo lsquoe he lenilootiacute lsquoa e ngaahi fakamole ki hono uta atu lsquoo tauhi pea mo hono tulsquouaki fakatau atu lsquoo e koloa lsquoi ha palsquoanga lsquoe malsquou mei hono fakatau atu Ko e toenga lsquoo e palsquoanga lsquoe totongi ia ki he Tenancy Services

rsaquo lsquoE lava ke kole lsquoe he lenilootiacute ki he Tenancy Tribunal ke ne malsquou lsquoa e palsquoanga ko ia ke tāpuni lsquoaki halsquoa ne ngaahi fakamole pē ka ngaahi molsquoua ange kiate ia (lsquoo hangē ko e totongi nofo nalsquoe telsquoeki ai ke malsquou maumau pea mo ha fakamole ki hono fakamalsquoa lsquoa e nofolsquoanga)

rsaquo lsquoI ha falsquoahinga taimi pē lsquoe lava lsquoa e lenilootiacute lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ki ha melsquoa ke fai ki he koloa ni

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 27

Ngaahi fale nofo totongi pooti

lsquoOku lsquooatu heni lsquoa e ngaahi fakahinohino ki he totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongi he ngaahi nofolsquoanga totongi pooti (boarding houses) lsquoOku kehekehe lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni ki he nofo totongi pootiacute mei he ngaahi nofo totongi kehe

ƨ Ko e hā lsquoa e boarding house

Ko e fale nofolsquoanga lsquooku lsquoi ai ha loki nofolsquoanga lsquoe 1 pe toe lahi ange ai pea mo e ngaahi naunau ke ngāuelsquoaki kotoa lsquoe he kau nofo totongiacute pea lsquooku nofo ai pe fokotulsquou ke lava lsquoo nofo ai ha kau nofo totongi lsquoe toko 6 pe lahi ange ai he taimi tatau

Ko e aleapau nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquooku lsquouhinga ia ki ha nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquoe alsquou pe lsquooku fakahangahanga ke toe laka atu he lsquoaho lsquoe 28 Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe nofo ia lsquoi he feitulsquou ke lava lsquoo mohe ai pea ngofua ke ne ngāuelsquoaki lsquoa e ngaahi naunau lsquoo e fale lsquooku lsquoataa ke ngāuelsquoaki lsquoe he kau nofo totongi kehe

Totongi pooni lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ha pooni lsquooku alsquou lsquoa hono mahulsquoinga ki he totongi nofo uike lsquoe 4 pea kuo pau ke ne lsquooange ha laulsquoi tali totongi ki ai Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house lsquoa e pooni lsquoo fakahū ki he Tenancy Services kimulsquoa he lsquoaho lsquoe 23 hili hono malsquou tukukehe kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pe toe silsquoi hifo ai Kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pē silsquoi hifo ai pea lsquoikai ha lsquouhinga lelei lsquoi hono puke lsquoo lsquoikai ke fakafoki lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ke fakafoki ange lsquoa e pooni

Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo ngaahi fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni 0800 737 666

Ko e totongi nofo rsaquo Kuo pau ke fai lsquoa e totongi nofo lsquoi hono taimi

totonu

rsaquo lsquoE lava ke hiki hake lsquoe he lenilootiacute lsquoa e totongi nofo hili halsquoa ne fai ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 28 kimulsquoa

Aleapau nofo totongi Ko e ngaahi melsquoa lsquoeni ke toe tānaki atu ki he ngaahi fakamatala lsquooku ha atu he peesi 8 lsquoo pehē ni

rsaquo pe lsquoe alsquou lsquoa e fuoloa lsquoo e nofo totongi lsquoo lsquoaho lsquoe 28 pē lōloa ange

rsaquo ha fika telefoni lsquoe 1 lsquoo e lenilootiacute pe toe lahi ange ai

rsaquo ko e fika lsquoo e loki lsquooku nofolsquoi

rsaquo pe lsquooku toe lsquoi ai ha taha nofo totongi kehe he loki ko ia pea ko e toko fiha

rsaquo ko e ngaahi melsquoa lsquoe fai lsquoe he lenilootiacute malsquoae tokotaha nofo totongiacute lsquoa ia lsquooku lsquoosi fakakau lsquoi he totongi nofo (kapau lsquooku lsquoi ai ha melsquoa pehē)

rsaquo fakahinohino ki he melsquoa ke fai ka hoko ha vela

rsaquo ha fakamatala pe ko e nofo totongiacute ko ha joint tenancy (nofo fakatokolahi) pea kapau ko ia lsquoa e ngaahi hingoa lsquoo e kau nofo kehe lsquoi he loki pooti lsquooku lsquoi he malumalu lsquoo e aleapauacute

rsaquo pe ko e fale nofo totongi pootiacute lsquooku pulersquoi lsquoe ha taha kehe ange meiacute he lenilootiacute lsquoa e hingoa pea mo e tursquoasila fetursquoutaki (kau ki ai ha fika telefoni) lsquoo e tokotaha ko ia

Ngaahi tulsquoutulsquouni ki he anga lsquoo e nofo lsquoE ngofua ki he lenilootiacute ke ne falsquou ha ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pea mo e ngaahi melsquoa ke fai malsquoae kau nofo totongiacute

lsquoE lsquooange ha tatau ki he tokotaha nofo totongiacute pea kuopau ke fokotulsquou ia ha feitulsquou ke lava lsquoo lau kotoa he taimi kotoa pē Kuo pau ke fuofua fai ha fakatokanga lsquoa e lenilootiacute kimulsquoa lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 7 lsquoo ka liliu lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale

lsquoE lava ha tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fale boarding house lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni

rsaquo ke fakamahino lsquooku lsquoikai fakalao ha tulsquoutulsquouni lsquoa e lenilootiacute ki hono fakalele lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo ke tuku mavahe pe liliu ha tulsquoutulsquouni kuo fokotulsquou pea mo e founga lsquooku fakahoko lsquoaki

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

28

ƨ Loka ki he fale nofolsquoanga

Ko e lenilootiacute lsquoo ha boarding house kuopau ke ne

rsaquo fokotulsquou mo tokangalsquoi lsquooku lsquoi ai lsquoa e loka ki he fale nofolsquoanga koelsquouhi ke hao mo malu

rsaquo tokangalsquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo totongi ke nau hū ki honau loki takitaha fale mālōlō pea mo e fale kaukau lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo kehe lsquoo ngāuersquoaki lsquoa e ngaahi feitursquou mo e nāunau kehe lsquoi he ngaahi houa fakapotopoto kotoa pē

rsaquo fakahoko ki ha kau nofo totongiacute lsquoe uesia kinautolu lsquoi ha liliu pe fetongi lsquoo ha folsquoi loka

Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne feinga ke fetongi ha loka lsquoi he fale talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute

rsaquo kuopau ke ne fakafoki lsquoa e ngaahi ki kotoa pē ki he lenilootiacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute Ko e kau nofo totongi lsquoi ha fale nofo totongi pooti lsquooku nau fatongiarsquoaki lsquoa hono fetongi lsquoo e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau ko ha ngaahi kalasi mersquoa fakatokanga kohu motursquoa ange lsquoeni lsquooku lsquoi ai hano maka lsquooku ala fetongi Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoo e fale nofo totongi pootiacute

Totonu ke hū lsquoOku lsquoataa ki he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ke ne hū ki he fale nofolsquoanga lsquoi ha taimi pe

lsquoE toki lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki talsquoe fuofua fai ha fakatokanga (notice) lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau

rsaquo e tali pe loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa silsquoi pea toki hū (pea kapau ko e loki lsquooku nofo ai mo ha nilsquoihi kehe lsquoi ha malsquou ha ngofua mei ha taha pe lsquoo kinautolu) pe

rsaquo lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute lsquoo makatulsquounga he ngaahi melsquoa lsquooku lsquoosi mahino mai lsquoe lsquoi ai ha fakatulsquoutamaki lsquoe hoko ki he molsquoui pe ko e maumau ki he nofolsquoanga pea ke ne hū lsquoo fakaleleilsquoi lsquoa e melsquoa ko ia pe

rsaquo ko halsquoa ne hū ke fai ha ngāue nalsquoe lsquoosi felotoi mo e tokotaha nofo totongiacute ke fai kaekehe pe ko hono fai ialsquoo fakatatau ki he tohi aleapau pe ko e tulsquoutulsquouni ki he fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pe

rsaquo ko e fai lsquoo fakatatau ki he tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki hili lsquoa hono lsquooange to tohi fakatokanga he houa lsquoe 24 kimulsquoa ki he tokotaha lsquooku nofo he lokiacute pe ko e kotoa lsquoo kinautolu lsquooku nau nofo he lokiacute lsquoo kapau lsquooku nau nofo tokolahi lsquoO kau atu ki ai lsquoa

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau nalsquoe telsquoeki ai ke fai ha sivi lsquoo lsquoosi ha uike lsquoe 4

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi mavahe atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha maumaulsquoi lsquoo e lao ni lsquoi ha founga kehe

rsaquo ke sio ai ha taha lsquooku fie nofo totongi pe ko ha tokotaha lsquooku ne fie fakatau lsquoa e fale

rsaquo ke lava ai lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakakato lsquoa hono fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he lao ni

rsaquo ke vakailsquoi ha ngāue nalsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute pe nalsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fai

rsaquo ke sio lsquoi he loki ha tokotaha fakamahūlsquoinga lsquoapi (registered valuer) fakafofonga fakatau lsquoapi (real estate agent) pe ko ha lsquoinisipekita fale (building inspector) koelsquouhi ke falsquou lsquoaki halsquoa nau fakamatala

lsquoI he hū lsquoa e lenilootiacute ki he loki lsquoi ha fale nofo lsquoanga boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne ala ki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute tukukehe kapau ke fai kae lava lsquoa e melsquoa nalsquoe ngofua ai ke hū

rsaquo ke ne fai ia he founga tuha mo fakapotopoto

rsaquo lsquooua nalsquoe ne fakamanamana pe ke fakamalohilsquoi

rsaquo lsquooua nalsquoa nofo ke toe fuoloa ange he taimi nalsquoe fiemalsquou ke fakakakato ai lsquoa e fatongia lsquoi he loki

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 29

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi lsquoE lava ke fakangata eni lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoaki halsquoa ne fakatokanga ki he lenilootiacute he houa lsquoe 48 kimulsquoa

lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke ne fakangata ha totongi nofo lsquoo kapau

rsaquo lsquoi he taimi pe ko ia lsquoo kapau lsquoe fakatupu pe kounalsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hoko ai lsquoa e bull maumau lahi ki he nofolsquoanga pē

bull fakatupu ha fakatulsquoutāmaki ki ha kakai pe ko ha koloa pe

bull fulsquou fakahohalsquoasi lsquoa e toenga lsquoo e kau nofo he fale

rsaquo lsquoaki ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoo kapau bull lsquoe lsquoosi ha lsquoaho 10 mei hono fakatokanga ke

totongi lsquoa e totongi nofo kuo telsquoeki ai ke totongiacute

bull kuo ngāuelsquoaki pe fakangofua lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoa e nofolsquoanga ke fai lsquoaki ha maumaulao

bull lsquooku telsquoeki ai ke totongi kakato lsquoa e totongi nofo pea lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi lilsquoaki pe hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute hili lsquoi ha vakailsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lokiacute pea ne fetulsquoutaki pea mo e tokotaha nofo totongi

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e fakatokanga lsquoaho lsquoe 14 lsquoo kapau ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue (service tenancy)

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 28 lsquoi ha toe falsquoahinga melsquoa kehe ange

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

30

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

Ngaahi lea lsquoUhinga

Koloa lilsquoaki Koloa nalsquoe tuku lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga hili halsquoane mavahe mei ai Vakai ki he peesi 25 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

Ko e tulsquoasila lsquooku tohilsquoi ange lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fai ki ai ha fetulsquoutaki pe lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo alsquou ki ha taimi kuo lsquoosi fakangata ai lsquoa e aleapauacute Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ha tulsquoasila lsquoo ha lsquoapi pe ko e puha meili Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe fika misini fax

Totongi mei he pangikē Ko hono alealsquoi lsquoe ha taha ke tolsquoo malsquou pē ha palsquoanga mei he lsquoene lsquoakauni he pangikē ke totongi atu ki taha kehe

Fale nofo totongi pooti Ko ha fale nofolsquoanga lsquooku nofolsquoi lsquoe ha kakai nofo totongi pooti Vakai ki he peesi 27 ki hono fakamatalalsquoi lsquoo e taimi lsquoe ngāuelsquoaki ai lsquoa e lao

Foomu ke fakahū aki lsquoa e pooni

Ko ha foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke lsquoave lsquoaki lsquoa e totongi lsquoo e pooni ki he potungāue Tenancy Services

Foomu ki hono fakafoki lsquoo e pooni

Ko e foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakafoki lsquoaki lsquoa e pooni nalsquoe totongi ki he potungāue Tenancy Services hili ha hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

Koloa Ko e ngaahi koloa pe naunau lsquoa e lenilootiacute lsquoo hangē ko e puipui lsquoaisi pe misini fō pe ko ha melsquoa lsquooku lsquoikai ko ha konga tulsquou malsquou lsquoo e fale

Ko e totongi huhulsquoi Ko ha palsquoanga lsquooku totongi ki he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakaleleilsquoi lsquoaki ha mole me maumau

Fixed-term tenancy (Nofo Totongi Taimi Tursquoupau)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoo ngata meiacute he lsquoaho kuo fokotursquou pau lsquoi he aleapau nofo totongiacute lsquoa ia lsquoe arsquou ki ai kuo lsquootomētiki pē lsquoa e liliu ia lsquoa e aleapauacute lsquoo hoko ko ha periodic tenancy (nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata) tukukehe kapau kuo lsquoosi fai ha felotoi ki heni lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

Puke fakalao fakatahalsquoi pe ko ha nilsquoihi pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko lsquoi he aleapau nalsquoa nau fakamolsquooni kotoa ki ai

Ko e kau nofo totongi kotoa pe lsquoe lsquoasi honau hingoa lsquoi he tohi aleapau te nau vahevahe pe lsquoinasi kotoa lsquoi he ngaahi maumau lsquoe hoko lsquoi he tohi aleapau Vakai ki he peesi 9 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Ko ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke fai lsquoaki ha nofo totongi

Ko ha tokotaha lsquooku ne pisinisi lsquoaki lsquoa hono fakafofongalsquoi ke lava lsquoo fakahoko ha alepau ke fai ha nofo totongi lsquoE ala fakatātā lsquoaki ha tokotaha lsquooku ne pulelsquoi ha lsquoapi nofolsquoanga pe ko ha fakafofonga fakatau lsquoapi

Tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo

Ko e tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo lsquoo fakatatau mo e totongi lsquooku fai lsquoe ha nilsquoihi kehe lsquoi ha nofolsquoanga meimei tatau he feitulsquou meimei tatau

Fakatonutonu Ko ha fakataha pe fetelefonilsquoaki lsquoo ngāuelsquoaki ha tokotaha fakatonutonu ke ne fakaleleilsquoi ha vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

Fakatokanga ke fakaleleilsquoi lsquoOku toe lsquoiloa ia ko e fakatokanga lsquoaho hokohoko lsquoe 14 lsquooku lsquooange ki he tokotaha ke ne fakaleleilsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko

Periodic tenancy (Nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoi ha vaharsquoa taimi lsquooku lsquoikai tuhursquoi pau Kuo pau ke fakahā atu lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fakatokanga lsquoo lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kapau lsquooku nau fie fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 90 Kā neongo lsquoeniacute lsquoe lava ke nau lsquooatu ha fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 42 lsquoi ha ngaahi makatursquounga pau Vakai ki he peesi 7

Property inspection report (līpooti sivi lsquoo e lsquoapiacute)

Lēkooti tohi lsquoo e lsquoapiacute kuo fakafonu fakataha lsquoe ha lenilooti mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongiacute lsquoAonga ke fakakau ki ai ha ngaahi tā Vakai ki he peesi 9

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 31

Ngaahi lea lsquoUhinga

Fiemālie fakaekinautolu Totonu fakalao lsquoa e kau nofo totongiacute ke fakarsquoaparsquoaparsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoenau nofo nonga mo malu fakaekinautoluacute

Totongi nofo ke fai ki mulsquoa Ko ha totongi nofo lsquooku fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi mulsquoa he taimi nalsquoe toki totonu ke totongi ai (lsquoo lsquoikai ke toe laka hake he uike lsquoe 2) Ko hono fakatātā ka totongi ha uike lsquoe 2 lsquoe he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho 1 lsquoo Me lsquoa ia ko hono totongi ia lsquoo e nofo mei he lsquoaho 1 ki he lsquoaho 14 lsquoo Me lsquoE toki fiemalsquou lsquoa e totongi hono hoko lsquoi he lsquoaho 15 lsquoo Mē

Ko e tohi fakatokanga fakafepaki

Ko hono fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoa e aleapau koelsquouhi ko ha lāunga nalsquoa ne fai pe ko halsquoa ne feinga ke fai ha melsquoa lsquooku lsquoosi fakangofua lsquoe he lao ke ne fai

Nofo totongi Ko ha fakangofua lsquoe he tokotaha lsquooku lsquoalsquoana lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ke nofo ai ha taha kae fakahoko ha totongi nofo

Tokotaha fakamaau lsquoi ha fakatonutonu lsquoo ha aleapau nofo totongi

Ko ha tokotaha taulsquoatāina lsquoi he Tenancy Tribunal lsquooku ne tali ha ngaahi fakamatala mei he ongo tafalsquoaki lōua pea ne fai ha tulsquoutulsquouni aofangatuku

Aleapau nofo totongi Ko e tohi aleapau kuo lsquoosi fakamolsquooni ai lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa pea toki lava ke hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lsquoapi nofolsquoanga pea lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai

Ko e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi

Ko e sino lsquoo tatau pē mo ha fakamaaulsquoanga lsquooku ne fai tulsquoutulsquouni ki ha palopalema lsquooku hoko he vā lsquoo e tokotaha nofo totongiacute pea mo e lenilootiacute koelsquouhi ke lava lsquoo veteange

Tulsquoutulsquouni mei he Fakamaāulsquoanga Nofo Totongi

Ko ha tohi lsquooku fakamahino ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi kuopau ke muimui kātoa ki ai

Motulsquoa mo lsquoilelsquoila Ko e ngaahi melsquoa lsquooku hoko ki ha nofolsquoanga lsquoi hano nofolsquoi lsquoo hange ko e fakalsquoau ke motulsquoa lsquoa e kāpeti pe ko e lsquoilelsquoila lsquoa e vali lsquoo e holisi

Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi ha melsquoa nalsquoe maumau pe ko ha ngāue ke fai lsquoi he nofolsquoanga

Tohi fakatokanga Ko ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakahā ki ha taha lsquooku lsquoi ai lsquoa e melsquoa lsquooku hoko lsquoo hangē ko ha teu mavahe atu pe ko e hiki hake lsquoa e totongi nofo

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)

Page 27: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 27

Ngaahi fale nofo totongi pooti

lsquoOku lsquooatu heni lsquoa e ngaahi fakahinohino ki he totonu pea mo e fatongia lsquoo e lenilootiacute pea mo e kau nofo totongi he ngaahi nofolsquoanga totongi pooti (boarding houses) lsquoOku kehekehe lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni ki he nofo totongi pootiacute mei he ngaahi nofo totongi kehe

ƨ Ko e hā lsquoa e boarding house

Ko e fale nofolsquoanga lsquooku lsquoi ai ha loki nofolsquoanga lsquoe 1 pe toe lahi ange ai pea mo e ngaahi naunau ke ngāuelsquoaki kotoa lsquoe he kau nofo totongiacute pea lsquooku nofo ai pe fokotulsquou ke lava lsquoo nofo ai ha kau nofo totongi lsquoe toko 6 pe lahi ange ai he taimi tatau

Ko e aleapau nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquooku lsquouhinga ia ki ha nofo totongi lsquoi ha boarding house lsquoe alsquou pe lsquooku fakahangahanga ke toe laka atu he lsquoaho lsquoe 28 Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoe nofo ia lsquoi he feitulsquou ke lava lsquoo mohe ai pea ngofua ke ne ngāuelsquoaki lsquoa e ngaahi naunau lsquoo e fale lsquooku lsquoataa ke ngāuelsquoaki lsquoe he kau nofo totongi kehe

Totongi pooni lsquoE lava ke lsquoekelsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ha pooni lsquooku alsquou lsquoa hono mahulsquoinga ki he totongi nofo uike lsquoe 4 pea kuo pau ke ne lsquooange ha laulsquoi tali totongi ki ai Kuo pau ke lsquoave lsquoe he lenilootiacute lsquoo ha boarding house lsquoa e pooni lsquoo fakahū ki he Tenancy Services kimulsquoa he lsquoaho lsquoe 23 hili hono malsquou tukukehe kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pe toe silsquoi hifo ai Kapau ko e pooni lsquooku uike pe lsquoe 1 pē silsquoi hifo ai pea lsquoikai ha lsquouhinga lelei lsquoi hono puke lsquoo lsquoikai ke fakafoki lsquoe he lenilootiacute lsquoe lava ke kole lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni ke fakafoki ange lsquoa e pooni

Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo ngaahi fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni 0800 737 666

Ko e totongi nofo rsaquo Kuo pau ke fai lsquoa e totongi nofo lsquoi hono taimi

totonu

rsaquo lsquoE lava ke hiki hake lsquoe he lenilootiacute lsquoa e totongi nofo hili halsquoa ne fai ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 28 kimulsquoa

Aleapau nofo totongi Ko e ngaahi melsquoa lsquoeni ke toe tānaki atu ki he ngaahi fakamatala lsquooku ha atu he peesi 8 lsquoo pehē ni

rsaquo pe lsquoe alsquou lsquoa e fuoloa lsquoo e nofo totongi lsquoo lsquoaho lsquoe 28 pē lōloa ange

rsaquo ha fika telefoni lsquoe 1 lsquoo e lenilootiacute pe toe lahi ange ai

rsaquo ko e fika lsquoo e loki lsquooku nofolsquoi

rsaquo pe lsquooku toe lsquoi ai ha taha nofo totongi kehe he loki ko ia pea ko e toko fiha

rsaquo ko e ngaahi melsquoa lsquoe fai lsquoe he lenilootiacute malsquoae tokotaha nofo totongiacute lsquoa ia lsquooku lsquoosi fakakau lsquoi he totongi nofo (kapau lsquooku lsquoi ai ha melsquoa pehē)

rsaquo fakahinohino ki he melsquoa ke fai ka hoko ha vela

rsaquo ha fakamatala pe ko e nofo totongiacute ko ha joint tenancy (nofo fakatokolahi) pea kapau ko ia lsquoa e ngaahi hingoa lsquoo e kau nofo kehe lsquoi he loki pooti lsquooku lsquoi he malumalu lsquoo e aleapauacute

rsaquo pe ko e fale nofo totongi pootiacute lsquooku pulersquoi lsquoe ha taha kehe ange meiacute he lenilootiacute lsquoa e hingoa pea mo e tursquoasila fetursquoutaki (kau ki ai ha fika telefoni) lsquoo e tokotaha ko ia

Ngaahi tulsquoutulsquouni ki he anga lsquoo e nofo lsquoE ngofua ki he lenilootiacute ke ne falsquou ha ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pea mo e ngaahi melsquoa ke fai malsquoae kau nofo totongiacute

lsquoE lsquooange ha tatau ki he tokotaha nofo totongiacute pea kuopau ke fokotulsquou ia ha feitulsquou ke lava lsquoo lau kotoa he taimi kotoa pē Kuo pau ke fuofua fai ha fakatokanga lsquoa e lenilootiacute kimulsquoa lsquoaki ha lsquoaho lsquoe 7 lsquoo ka liliu lsquoa e ngaahi tulsquoutulsquouni fekaulsquoaki mo hono fakalele lsquoo e fale

lsquoE lava ha tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fale boarding house lsquoo kole ki he Tenancy Tribunal ke fai ha tulsquoutulsquouni

rsaquo ke fakamahino lsquooku lsquoikai fakalao ha tulsquoutulsquouni lsquoa e lenilootiacute ki hono fakalele lsquoo e lsquoapi nofolsquoanga

rsaquo ke tuku mavahe pe liliu ha tulsquoutulsquouni kuo fokotulsquou pea mo e founga lsquooku fakahoko lsquoaki

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

28

ƨ Loka ki he fale nofolsquoanga

Ko e lenilootiacute lsquoo ha boarding house kuopau ke ne

rsaquo fokotulsquou mo tokangalsquoi lsquooku lsquoi ai lsquoa e loka ki he fale nofolsquoanga koelsquouhi ke hao mo malu

rsaquo tokangalsquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo totongi ke nau hū ki honau loki takitaha fale mālōlō pea mo e fale kaukau lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo kehe lsquoo ngāuersquoaki lsquoa e ngaahi feitursquou mo e nāunau kehe lsquoi he ngaahi houa fakapotopoto kotoa pē

rsaquo fakahoko ki ha kau nofo totongiacute lsquoe uesia kinautolu lsquoi ha liliu pe fetongi lsquoo ha folsquoi loka

Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne feinga ke fetongi ha loka lsquoi he fale talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute

rsaquo kuopau ke ne fakafoki lsquoa e ngaahi ki kotoa pē ki he lenilootiacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute Ko e kau nofo totongi lsquoi ha fale nofo totongi pooti lsquooku nau fatongiarsquoaki lsquoa hono fetongi lsquoo e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau ko ha ngaahi kalasi mersquoa fakatokanga kohu motursquoa ange lsquoeni lsquooku lsquoi ai hano maka lsquooku ala fetongi Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoo e fale nofo totongi pootiacute

Totonu ke hū lsquoOku lsquoataa ki he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ke ne hū ki he fale nofolsquoanga lsquoi ha taimi pe

lsquoE toki lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki talsquoe fuofua fai ha fakatokanga (notice) lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau

rsaquo e tali pe loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa silsquoi pea toki hū (pea kapau ko e loki lsquooku nofo ai mo ha nilsquoihi kehe lsquoi ha malsquou ha ngofua mei ha taha pe lsquoo kinautolu) pe

rsaquo lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute lsquoo makatulsquounga he ngaahi melsquoa lsquooku lsquoosi mahino mai lsquoe lsquoi ai ha fakatulsquoutamaki lsquoe hoko ki he molsquoui pe ko e maumau ki he nofolsquoanga pea ke ne hū lsquoo fakaleleilsquoi lsquoa e melsquoa ko ia pe

rsaquo ko halsquoa ne hū ke fai ha ngāue nalsquoe lsquoosi felotoi mo e tokotaha nofo totongiacute ke fai kaekehe pe ko hono fai ialsquoo fakatatau ki he tohi aleapau pe ko e tulsquoutulsquouni ki he fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pe

rsaquo ko e fai lsquoo fakatatau ki he tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki hili lsquoa hono lsquooange to tohi fakatokanga he houa lsquoe 24 kimulsquoa ki he tokotaha lsquooku nofo he lokiacute pe ko e kotoa lsquoo kinautolu lsquooku nau nofo he lokiacute lsquoo kapau lsquooku nau nofo tokolahi lsquoO kau atu ki ai lsquoa

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau nalsquoe telsquoeki ai ke fai ha sivi lsquoo lsquoosi ha uike lsquoe 4

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi mavahe atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha maumaulsquoi lsquoo e lao ni lsquoi ha founga kehe

rsaquo ke sio ai ha taha lsquooku fie nofo totongi pe ko ha tokotaha lsquooku ne fie fakatau lsquoa e fale

rsaquo ke lava ai lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakakato lsquoa hono fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he lao ni

rsaquo ke vakailsquoi ha ngāue nalsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute pe nalsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fai

rsaquo ke sio lsquoi he loki ha tokotaha fakamahūlsquoinga lsquoapi (registered valuer) fakafofonga fakatau lsquoapi (real estate agent) pe ko ha lsquoinisipekita fale (building inspector) koelsquouhi ke falsquou lsquoaki halsquoa nau fakamatala

lsquoI he hū lsquoa e lenilootiacute ki he loki lsquoi ha fale nofo lsquoanga boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne ala ki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute tukukehe kapau ke fai kae lava lsquoa e melsquoa nalsquoe ngofua ai ke hū

rsaquo ke ne fai ia he founga tuha mo fakapotopoto

rsaquo lsquooua nalsquoe ne fakamanamana pe ke fakamalohilsquoi

rsaquo lsquooua nalsquoa nofo ke toe fuoloa ange he taimi nalsquoe fiemalsquou ke fakakakato ai lsquoa e fatongia lsquoi he loki

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 29

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi lsquoE lava ke fakangata eni lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoaki halsquoa ne fakatokanga ki he lenilootiacute he houa lsquoe 48 kimulsquoa

lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke ne fakangata ha totongi nofo lsquoo kapau

rsaquo lsquoi he taimi pe ko ia lsquoo kapau lsquoe fakatupu pe kounalsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hoko ai lsquoa e bull maumau lahi ki he nofolsquoanga pē

bull fakatupu ha fakatulsquoutāmaki ki ha kakai pe ko ha koloa pe

bull fulsquou fakahohalsquoasi lsquoa e toenga lsquoo e kau nofo he fale

rsaquo lsquoaki ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoo kapau bull lsquoe lsquoosi ha lsquoaho 10 mei hono fakatokanga ke

totongi lsquoa e totongi nofo kuo telsquoeki ai ke totongiacute

bull kuo ngāuelsquoaki pe fakangofua lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoa e nofolsquoanga ke fai lsquoaki ha maumaulao

bull lsquooku telsquoeki ai ke totongi kakato lsquoa e totongi nofo pea lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi lilsquoaki pe hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute hili lsquoi ha vakailsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lokiacute pea ne fetulsquoutaki pea mo e tokotaha nofo totongi

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e fakatokanga lsquoaho lsquoe 14 lsquoo kapau ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue (service tenancy)

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 28 lsquoi ha toe falsquoahinga melsquoa kehe ange

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

30

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

Ngaahi lea lsquoUhinga

Koloa lilsquoaki Koloa nalsquoe tuku lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga hili halsquoane mavahe mei ai Vakai ki he peesi 25 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

Ko e tulsquoasila lsquooku tohilsquoi ange lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fai ki ai ha fetulsquoutaki pe lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo alsquou ki ha taimi kuo lsquoosi fakangata ai lsquoa e aleapauacute Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ha tulsquoasila lsquoo ha lsquoapi pe ko e puha meili Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe fika misini fax

Totongi mei he pangikē Ko hono alealsquoi lsquoe ha taha ke tolsquoo malsquou pē ha palsquoanga mei he lsquoene lsquoakauni he pangikē ke totongi atu ki taha kehe

Fale nofo totongi pooti Ko ha fale nofolsquoanga lsquooku nofolsquoi lsquoe ha kakai nofo totongi pooti Vakai ki he peesi 27 ki hono fakamatalalsquoi lsquoo e taimi lsquoe ngāuelsquoaki ai lsquoa e lao

Foomu ke fakahū aki lsquoa e pooni

Ko ha foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke lsquoave lsquoaki lsquoa e totongi lsquoo e pooni ki he potungāue Tenancy Services

Foomu ki hono fakafoki lsquoo e pooni

Ko e foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakafoki lsquoaki lsquoa e pooni nalsquoe totongi ki he potungāue Tenancy Services hili ha hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

Koloa Ko e ngaahi koloa pe naunau lsquoa e lenilootiacute lsquoo hangē ko e puipui lsquoaisi pe misini fō pe ko ha melsquoa lsquooku lsquoikai ko ha konga tulsquou malsquou lsquoo e fale

Ko e totongi huhulsquoi Ko ha palsquoanga lsquooku totongi ki he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakaleleilsquoi lsquoaki ha mole me maumau

Fixed-term tenancy (Nofo Totongi Taimi Tursquoupau)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoo ngata meiacute he lsquoaho kuo fokotursquou pau lsquoi he aleapau nofo totongiacute lsquoa ia lsquoe arsquou ki ai kuo lsquootomētiki pē lsquoa e liliu ia lsquoa e aleapauacute lsquoo hoko ko ha periodic tenancy (nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata) tukukehe kapau kuo lsquoosi fai ha felotoi ki heni lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

Puke fakalao fakatahalsquoi pe ko ha nilsquoihi pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko lsquoi he aleapau nalsquoa nau fakamolsquooni kotoa ki ai

Ko e kau nofo totongi kotoa pe lsquoe lsquoasi honau hingoa lsquoi he tohi aleapau te nau vahevahe pe lsquoinasi kotoa lsquoi he ngaahi maumau lsquoe hoko lsquoi he tohi aleapau Vakai ki he peesi 9 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Ko ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke fai lsquoaki ha nofo totongi

Ko ha tokotaha lsquooku ne pisinisi lsquoaki lsquoa hono fakafofongalsquoi ke lava lsquoo fakahoko ha alepau ke fai ha nofo totongi lsquoE ala fakatātā lsquoaki ha tokotaha lsquooku ne pulelsquoi ha lsquoapi nofolsquoanga pe ko ha fakafofonga fakatau lsquoapi

Tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo

Ko e tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo lsquoo fakatatau mo e totongi lsquooku fai lsquoe ha nilsquoihi kehe lsquoi ha nofolsquoanga meimei tatau he feitulsquou meimei tatau

Fakatonutonu Ko ha fakataha pe fetelefonilsquoaki lsquoo ngāuelsquoaki ha tokotaha fakatonutonu ke ne fakaleleilsquoi ha vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

Fakatokanga ke fakaleleilsquoi lsquoOku toe lsquoiloa ia ko e fakatokanga lsquoaho hokohoko lsquoe 14 lsquooku lsquooange ki he tokotaha ke ne fakaleleilsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko

Periodic tenancy (Nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoi ha vaharsquoa taimi lsquooku lsquoikai tuhursquoi pau Kuo pau ke fakahā atu lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fakatokanga lsquoo lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kapau lsquooku nau fie fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 90 Kā neongo lsquoeniacute lsquoe lava ke nau lsquooatu ha fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 42 lsquoi ha ngaahi makatursquounga pau Vakai ki he peesi 7

Property inspection report (līpooti sivi lsquoo e lsquoapiacute)

Lēkooti tohi lsquoo e lsquoapiacute kuo fakafonu fakataha lsquoe ha lenilooti mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongiacute lsquoAonga ke fakakau ki ai ha ngaahi tā Vakai ki he peesi 9

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 31

Ngaahi lea lsquoUhinga

Fiemālie fakaekinautolu Totonu fakalao lsquoa e kau nofo totongiacute ke fakarsquoaparsquoaparsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoenau nofo nonga mo malu fakaekinautoluacute

Totongi nofo ke fai ki mulsquoa Ko ha totongi nofo lsquooku fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi mulsquoa he taimi nalsquoe toki totonu ke totongi ai (lsquoo lsquoikai ke toe laka hake he uike lsquoe 2) Ko hono fakatātā ka totongi ha uike lsquoe 2 lsquoe he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho 1 lsquoo Me lsquoa ia ko hono totongi ia lsquoo e nofo mei he lsquoaho 1 ki he lsquoaho 14 lsquoo Me lsquoE toki fiemalsquou lsquoa e totongi hono hoko lsquoi he lsquoaho 15 lsquoo Mē

Ko e tohi fakatokanga fakafepaki

Ko hono fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoa e aleapau koelsquouhi ko ha lāunga nalsquoa ne fai pe ko halsquoa ne feinga ke fai ha melsquoa lsquooku lsquoosi fakangofua lsquoe he lao ke ne fai

Nofo totongi Ko ha fakangofua lsquoe he tokotaha lsquooku lsquoalsquoana lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ke nofo ai ha taha kae fakahoko ha totongi nofo

Tokotaha fakamaau lsquoi ha fakatonutonu lsquoo ha aleapau nofo totongi

Ko ha tokotaha taulsquoatāina lsquoi he Tenancy Tribunal lsquooku ne tali ha ngaahi fakamatala mei he ongo tafalsquoaki lōua pea ne fai ha tulsquoutulsquouni aofangatuku

Aleapau nofo totongi Ko e tohi aleapau kuo lsquoosi fakamolsquooni ai lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa pea toki lava ke hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lsquoapi nofolsquoanga pea lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai

Ko e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi

Ko e sino lsquoo tatau pē mo ha fakamaaulsquoanga lsquooku ne fai tulsquoutulsquouni ki ha palopalema lsquooku hoko he vā lsquoo e tokotaha nofo totongiacute pea mo e lenilootiacute koelsquouhi ke lava lsquoo veteange

Tulsquoutulsquouni mei he Fakamaāulsquoanga Nofo Totongi

Ko ha tohi lsquooku fakamahino ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi kuopau ke muimui kātoa ki ai

Motulsquoa mo lsquoilelsquoila Ko e ngaahi melsquoa lsquooku hoko ki ha nofolsquoanga lsquoi hano nofolsquoi lsquoo hange ko e fakalsquoau ke motulsquoa lsquoa e kāpeti pe ko e lsquoilelsquoila lsquoa e vali lsquoo e holisi

Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi ha melsquoa nalsquoe maumau pe ko ha ngāue ke fai lsquoi he nofolsquoanga

Tohi fakatokanga Ko ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakahā ki ha taha lsquooku lsquoi ai lsquoa e melsquoa lsquooku hoko lsquoo hangē ko ha teu mavahe atu pe ko e hiki hake lsquoa e totongi nofo

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)

Page 28: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

28

ƨ Loka ki he fale nofolsquoanga

Ko e lenilootiacute lsquoo ha boarding house kuopau ke ne

rsaquo fokotulsquou mo tokangalsquoi lsquooku lsquoi ai lsquoa e loka ki he fale nofolsquoanga koelsquouhi ke hao mo malu

rsaquo tokangalsquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo totongi ke nau hū ki honau loki takitaha fale mālōlō pea mo e fale kaukau lsquoi he taimi kotoa pē

rsaquo fakapapaursquoi lsquooku lava lsquoa e kau nofo kehe lsquoo ngāuersquoaki lsquoa e ngaahi feitursquou mo e nāunau kehe lsquoi he ngaahi houa fakapotopoto kotoa pē

rsaquo fakahoko ki ha kau nofo totongiacute lsquoe uesia kinautolu lsquoi ha liliu pe fetongi lsquoo ha folsquoi loka

Ko e tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne feinga ke fetongi ha loka lsquoi he fale talsquoemalsquou ha ngofua mei he lenilootiacute

rsaquo kuopau ke ne fakafoki lsquoa e ngaahi ki kotoa pē ki he lenilootiacute lsquoi he lsquoosi lsquoa e taimi nofo totongiacute

Ngaahi mersquoa fakatokanga kohuacute Ko e kau nofo totongi lsquoi ha fale nofo totongi pooti lsquooku nau fatongiarsquoaki lsquoa hono fetongi lsquoo e maka lsquoo e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi honau lokiacute ndash kapau ko ha ngaahi kalasi mersquoa fakatokanga kohu motursquoa ange lsquoeni lsquooku lsquoi ai hano maka lsquooku ala fetongi Ko e fatongia ia lsquoo e lenilootiacute ke ne tauhi ke ngāue lelei lsquoa e ngaahi mersquoa fakatokanga kohu lsquoi he ngaahi feitursquou fakatokolahi lsquoo e fale nofo totongi pootiacute

Totonu ke hū lsquoOku lsquoataa ki he lenilootiacute lsquoo ha boarding house ke ne hū ki he fale nofolsquoanga lsquoi ha taimi pe

lsquoE toki lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki talsquoe fuofua fai ha fakatokanga (notice) lsquoi ha taimi pē lsquoo kapau

rsaquo e tali pe loto ki ai lsquoa e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa silsquoi pea toki hū (pea kapau ko e loki lsquooku nofo ai mo ha nilsquoihi kehe lsquoi ha malsquou ha ngofua mei ha taha pe lsquoo kinautolu) pe

rsaquo lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute lsquoo makatulsquounga he ngaahi melsquoa lsquooku lsquoosi mahino mai lsquoe lsquoi ai ha fakatulsquoutamaki lsquoe hoko ki he molsquoui pe ko e maumau ki he nofolsquoanga pea ke ne hū lsquoo fakaleleilsquoi lsquoa e melsquoa ko ia pe

rsaquo ko halsquoa ne hū ke fai ha ngāue nalsquoe lsquoosi felotoi mo e tokotaha nofo totongiacute ke fai kaekehe pe ko hono fai ialsquoo fakatatau ki he tohi aleapau pe ko e tulsquoutulsquouni ki he fakalele lsquoo e fale nofolsquoanga pe

rsaquo ko e fai lsquoo fakatatau ki he tulsquoutulsquouni mei he Tenancy Tribunal

lsquoI he taimi lsquoe nilsquoihi lsquoe lava ke hū lsquoa e lenilootiacute lsquoo ha boarding house ki ha loki hili lsquoa hono lsquooange to tohi fakatokanga he houa lsquoe 24 kimulsquoa ki he tokotaha lsquooku nofo he lokiacute pe ko e kotoa lsquoo kinautolu lsquooku nau nofo he lokiacute lsquoo kapau lsquooku nau nofo tokolahi lsquoO kau atu ki ai lsquoa

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau nalsquoe telsquoeki ai ke fai ha sivi lsquoo lsquoosi ha uike lsquoe 4

rsaquo hono sivi lsquoo e loki lsquoo kapau lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi mavahe atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute pe ko ha maumaulsquoi lsquoo e lao ni lsquoi ha founga kehe

rsaquo ke sio ai ha taha lsquooku fie nofo totongi pe ko ha tokotaha lsquooku ne fie fakatau lsquoa e fale

rsaquo ke lava ai lsquoe he lenilootiacute lsquoo fakakakato lsquoa hono fatongia lsquooku fiemalsquou ke fai lsquoi he lao ni

rsaquo ke vakailsquoi ha ngāue nalsquoe fiemalsquou lsquoe he lenilootiacute ke fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute pe nalsquoe loto lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ke ne fai

rsaquo ke sio lsquoi he loki ha tokotaha fakamahūlsquoinga lsquoapi (registered valuer) fakafofonga fakatau lsquoapi (real estate agent) pe ko ha lsquoinisipekita fale (building inspector) koelsquouhi ke falsquou lsquoaki halsquoa nau fakamatala

lsquoI he hū lsquoa e lenilootiacute ki he loki lsquoi ha fale nofo lsquoanga boarding house

rsaquo lsquoe lsquoikai ngofua ke ne ala ki ha koloa lsquoa e tokotaha nofo totongiacute tukukehe kapau ke fai kae lava lsquoa e melsquoa nalsquoe ngofua ai ke hū

rsaquo ke ne fai ia he founga tuha mo fakapotopoto

rsaquo lsquooua nalsquoe ne fakamanamana pe ke fakamalohilsquoi

rsaquo lsquooua nalsquoa nofo ke toe fuoloa ange he taimi nalsquoe fiemalsquou ke fakakakato ai lsquoa e fatongia lsquoi he loki

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 29

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi lsquoE lava ke fakangata eni lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoaki halsquoa ne fakatokanga ki he lenilootiacute he houa lsquoe 48 kimulsquoa

lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke ne fakangata ha totongi nofo lsquoo kapau

rsaquo lsquoi he taimi pe ko ia lsquoo kapau lsquoe fakatupu pe kounalsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hoko ai lsquoa e bull maumau lahi ki he nofolsquoanga pē

bull fakatupu ha fakatulsquoutāmaki ki ha kakai pe ko ha koloa pe

bull fulsquou fakahohalsquoasi lsquoa e toenga lsquoo e kau nofo he fale

rsaquo lsquoaki ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoo kapau bull lsquoe lsquoosi ha lsquoaho 10 mei hono fakatokanga ke

totongi lsquoa e totongi nofo kuo telsquoeki ai ke totongiacute

bull kuo ngāuelsquoaki pe fakangofua lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoa e nofolsquoanga ke fai lsquoaki ha maumaulao

bull lsquooku telsquoeki ai ke totongi kakato lsquoa e totongi nofo pea lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi lilsquoaki pe hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute hili lsquoi ha vakailsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lokiacute pea ne fetulsquoutaki pea mo e tokotaha nofo totongi

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e fakatokanga lsquoaho lsquoe 14 lsquoo kapau ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue (service tenancy)

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 28 lsquoi ha toe falsquoahinga melsquoa kehe ange

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

30

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

Ngaahi lea lsquoUhinga

Koloa lilsquoaki Koloa nalsquoe tuku lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga hili halsquoane mavahe mei ai Vakai ki he peesi 25 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

Ko e tulsquoasila lsquooku tohilsquoi ange lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fai ki ai ha fetulsquoutaki pe lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo alsquou ki ha taimi kuo lsquoosi fakangata ai lsquoa e aleapauacute Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ha tulsquoasila lsquoo ha lsquoapi pe ko e puha meili Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe fika misini fax

Totongi mei he pangikē Ko hono alealsquoi lsquoe ha taha ke tolsquoo malsquou pē ha palsquoanga mei he lsquoene lsquoakauni he pangikē ke totongi atu ki taha kehe

Fale nofo totongi pooti Ko ha fale nofolsquoanga lsquooku nofolsquoi lsquoe ha kakai nofo totongi pooti Vakai ki he peesi 27 ki hono fakamatalalsquoi lsquoo e taimi lsquoe ngāuelsquoaki ai lsquoa e lao

Foomu ke fakahū aki lsquoa e pooni

Ko ha foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke lsquoave lsquoaki lsquoa e totongi lsquoo e pooni ki he potungāue Tenancy Services

Foomu ki hono fakafoki lsquoo e pooni

Ko e foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakafoki lsquoaki lsquoa e pooni nalsquoe totongi ki he potungāue Tenancy Services hili ha hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

Koloa Ko e ngaahi koloa pe naunau lsquoa e lenilootiacute lsquoo hangē ko e puipui lsquoaisi pe misini fō pe ko ha melsquoa lsquooku lsquoikai ko ha konga tulsquou malsquou lsquoo e fale

Ko e totongi huhulsquoi Ko ha palsquoanga lsquooku totongi ki he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakaleleilsquoi lsquoaki ha mole me maumau

Fixed-term tenancy (Nofo Totongi Taimi Tursquoupau)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoo ngata meiacute he lsquoaho kuo fokotursquou pau lsquoi he aleapau nofo totongiacute lsquoa ia lsquoe arsquou ki ai kuo lsquootomētiki pē lsquoa e liliu ia lsquoa e aleapauacute lsquoo hoko ko ha periodic tenancy (nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata) tukukehe kapau kuo lsquoosi fai ha felotoi ki heni lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

Puke fakalao fakatahalsquoi pe ko ha nilsquoihi pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko lsquoi he aleapau nalsquoa nau fakamolsquooni kotoa ki ai

Ko e kau nofo totongi kotoa pe lsquoe lsquoasi honau hingoa lsquoi he tohi aleapau te nau vahevahe pe lsquoinasi kotoa lsquoi he ngaahi maumau lsquoe hoko lsquoi he tohi aleapau Vakai ki he peesi 9 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Ko ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke fai lsquoaki ha nofo totongi

Ko ha tokotaha lsquooku ne pisinisi lsquoaki lsquoa hono fakafofongalsquoi ke lava lsquoo fakahoko ha alepau ke fai ha nofo totongi lsquoE ala fakatātā lsquoaki ha tokotaha lsquooku ne pulelsquoi ha lsquoapi nofolsquoanga pe ko ha fakafofonga fakatau lsquoapi

Tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo

Ko e tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo lsquoo fakatatau mo e totongi lsquooku fai lsquoe ha nilsquoihi kehe lsquoi ha nofolsquoanga meimei tatau he feitulsquou meimei tatau

Fakatonutonu Ko ha fakataha pe fetelefonilsquoaki lsquoo ngāuelsquoaki ha tokotaha fakatonutonu ke ne fakaleleilsquoi ha vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

Fakatokanga ke fakaleleilsquoi lsquoOku toe lsquoiloa ia ko e fakatokanga lsquoaho hokohoko lsquoe 14 lsquooku lsquooange ki he tokotaha ke ne fakaleleilsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko

Periodic tenancy (Nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoi ha vaharsquoa taimi lsquooku lsquoikai tuhursquoi pau Kuo pau ke fakahā atu lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fakatokanga lsquoo lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kapau lsquooku nau fie fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 90 Kā neongo lsquoeniacute lsquoe lava ke nau lsquooatu ha fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 42 lsquoi ha ngaahi makatursquounga pau Vakai ki he peesi 7

Property inspection report (līpooti sivi lsquoo e lsquoapiacute)

Lēkooti tohi lsquoo e lsquoapiacute kuo fakafonu fakataha lsquoe ha lenilooti mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongiacute lsquoAonga ke fakakau ki ai ha ngaahi tā Vakai ki he peesi 9

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 31

Ngaahi lea lsquoUhinga

Fiemālie fakaekinautolu Totonu fakalao lsquoa e kau nofo totongiacute ke fakarsquoaparsquoaparsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoenau nofo nonga mo malu fakaekinautoluacute

Totongi nofo ke fai ki mulsquoa Ko ha totongi nofo lsquooku fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi mulsquoa he taimi nalsquoe toki totonu ke totongi ai (lsquoo lsquoikai ke toe laka hake he uike lsquoe 2) Ko hono fakatātā ka totongi ha uike lsquoe 2 lsquoe he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho 1 lsquoo Me lsquoa ia ko hono totongi ia lsquoo e nofo mei he lsquoaho 1 ki he lsquoaho 14 lsquoo Me lsquoE toki fiemalsquou lsquoa e totongi hono hoko lsquoi he lsquoaho 15 lsquoo Mē

Ko e tohi fakatokanga fakafepaki

Ko hono fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoa e aleapau koelsquouhi ko ha lāunga nalsquoa ne fai pe ko halsquoa ne feinga ke fai ha melsquoa lsquooku lsquoosi fakangofua lsquoe he lao ke ne fai

Nofo totongi Ko ha fakangofua lsquoe he tokotaha lsquooku lsquoalsquoana lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ke nofo ai ha taha kae fakahoko ha totongi nofo

Tokotaha fakamaau lsquoi ha fakatonutonu lsquoo ha aleapau nofo totongi

Ko ha tokotaha taulsquoatāina lsquoi he Tenancy Tribunal lsquooku ne tali ha ngaahi fakamatala mei he ongo tafalsquoaki lōua pea ne fai ha tulsquoutulsquouni aofangatuku

Aleapau nofo totongi Ko e tohi aleapau kuo lsquoosi fakamolsquooni ai lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa pea toki lava ke hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lsquoapi nofolsquoanga pea lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai

Ko e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi

Ko e sino lsquoo tatau pē mo ha fakamaaulsquoanga lsquooku ne fai tulsquoutulsquouni ki ha palopalema lsquooku hoko he vā lsquoo e tokotaha nofo totongiacute pea mo e lenilootiacute koelsquouhi ke lava lsquoo veteange

Tulsquoutulsquouni mei he Fakamaāulsquoanga Nofo Totongi

Ko ha tohi lsquooku fakamahino ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi kuopau ke muimui kātoa ki ai

Motulsquoa mo lsquoilelsquoila Ko e ngaahi melsquoa lsquooku hoko ki ha nofolsquoanga lsquoi hano nofolsquoi lsquoo hange ko e fakalsquoau ke motulsquoa lsquoa e kāpeti pe ko e lsquoilelsquoila lsquoa e vali lsquoo e holisi

Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi ha melsquoa nalsquoe maumau pe ko ha ngāue ke fai lsquoi he nofolsquoanga

Tohi fakatokanga Ko ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakahā ki ha taha lsquooku lsquoi ai lsquoa e melsquoa lsquooku hoko lsquoo hangē ko ha teu mavahe atu pe ko e hiki hake lsquoa e totongi nofo

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)

Page 29: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 29

Ko hono fakangata lsquoa e aleapau nofo totongi lsquoE lava ke fakangata eni lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoaki halsquoa ne fakatokanga ki he lenilootiacute he houa lsquoe 48 kimulsquoa

lsquoE lava lsquoe he lenilootiacute ke ne fakangata ha totongi nofo lsquoo kapau

rsaquo lsquoi he taimi pe ko ia lsquoo kapau lsquoe fakatupu pe kounalsquoi lsquoe he tokotaha nofo totongiacute ke hoko ai lsquoa e bull maumau lahi ki he nofolsquoanga pē

bull fakatupu ha fakatulsquoutāmaki ki ha kakai pe ko ha koloa pe

bull fulsquou fakahohalsquoasi lsquoa e toenga lsquoo e kau nofo he fale

rsaquo lsquoaki ha fakatokanga houa lsquoe 48 lsquoo kapau bull lsquoe lsquoosi ha lsquoaho 10 mei hono fakatokanga ke

totongi lsquoa e totongi nofo kuo telsquoeki ai ke totongiacute

bull kuo ngāuelsquoaki pe fakangofua lsquoe he tokotaha nofo totongi lsquoa e nofolsquoanga ke fai lsquoaki ha maumaulao

bull lsquooku telsquoeki ai ke totongi kakato lsquoa e totongi nofo pea lsquooku tui lsquoa e lenilootiacute kuo lsquoosi lilsquoaki pe hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute hili lsquoi ha vakailsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoa e lokiacute pea ne fetulsquoutaki pea mo e tokotaha nofo totongi

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e fakatokanga lsquoaho lsquoe 14 lsquoo kapau ko e nofo totongi lsquoa ha tokotaha ngāue (service tenancy)

rsaquo lsquoi he lsquoosi lsquoa e lsquoaho lsquoe 28 lsquoi ha toe falsquoahinga melsquoa kehe ange

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

30

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

Ngaahi lea lsquoUhinga

Koloa lilsquoaki Koloa nalsquoe tuku lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga hili halsquoane mavahe mei ai Vakai ki he peesi 25 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

Ko e tulsquoasila lsquooku tohilsquoi ange lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fai ki ai ha fetulsquoutaki pe lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo alsquou ki ha taimi kuo lsquoosi fakangata ai lsquoa e aleapauacute Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ha tulsquoasila lsquoo ha lsquoapi pe ko e puha meili Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe fika misini fax

Totongi mei he pangikē Ko hono alealsquoi lsquoe ha taha ke tolsquoo malsquou pē ha palsquoanga mei he lsquoene lsquoakauni he pangikē ke totongi atu ki taha kehe

Fale nofo totongi pooti Ko ha fale nofolsquoanga lsquooku nofolsquoi lsquoe ha kakai nofo totongi pooti Vakai ki he peesi 27 ki hono fakamatalalsquoi lsquoo e taimi lsquoe ngāuelsquoaki ai lsquoa e lao

Foomu ke fakahū aki lsquoa e pooni

Ko ha foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke lsquoave lsquoaki lsquoa e totongi lsquoo e pooni ki he potungāue Tenancy Services

Foomu ki hono fakafoki lsquoo e pooni

Ko e foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakafoki lsquoaki lsquoa e pooni nalsquoe totongi ki he potungāue Tenancy Services hili ha hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

Koloa Ko e ngaahi koloa pe naunau lsquoa e lenilootiacute lsquoo hangē ko e puipui lsquoaisi pe misini fō pe ko ha melsquoa lsquooku lsquoikai ko ha konga tulsquou malsquou lsquoo e fale

Ko e totongi huhulsquoi Ko ha palsquoanga lsquooku totongi ki he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakaleleilsquoi lsquoaki ha mole me maumau

Fixed-term tenancy (Nofo Totongi Taimi Tursquoupau)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoo ngata meiacute he lsquoaho kuo fokotursquou pau lsquoi he aleapau nofo totongiacute lsquoa ia lsquoe arsquou ki ai kuo lsquootomētiki pē lsquoa e liliu ia lsquoa e aleapauacute lsquoo hoko ko ha periodic tenancy (nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata) tukukehe kapau kuo lsquoosi fai ha felotoi ki heni lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

Puke fakalao fakatahalsquoi pe ko ha nilsquoihi pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko lsquoi he aleapau nalsquoa nau fakamolsquooni kotoa ki ai

Ko e kau nofo totongi kotoa pe lsquoe lsquoasi honau hingoa lsquoi he tohi aleapau te nau vahevahe pe lsquoinasi kotoa lsquoi he ngaahi maumau lsquoe hoko lsquoi he tohi aleapau Vakai ki he peesi 9 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Ko ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke fai lsquoaki ha nofo totongi

Ko ha tokotaha lsquooku ne pisinisi lsquoaki lsquoa hono fakafofongalsquoi ke lava lsquoo fakahoko ha alepau ke fai ha nofo totongi lsquoE ala fakatātā lsquoaki ha tokotaha lsquooku ne pulelsquoi ha lsquoapi nofolsquoanga pe ko ha fakafofonga fakatau lsquoapi

Tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo

Ko e tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo lsquoo fakatatau mo e totongi lsquooku fai lsquoe ha nilsquoihi kehe lsquoi ha nofolsquoanga meimei tatau he feitulsquou meimei tatau

Fakatonutonu Ko ha fakataha pe fetelefonilsquoaki lsquoo ngāuelsquoaki ha tokotaha fakatonutonu ke ne fakaleleilsquoi ha vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

Fakatokanga ke fakaleleilsquoi lsquoOku toe lsquoiloa ia ko e fakatokanga lsquoaho hokohoko lsquoe 14 lsquooku lsquooange ki he tokotaha ke ne fakaleleilsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko

Periodic tenancy (Nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoi ha vaharsquoa taimi lsquooku lsquoikai tuhursquoi pau Kuo pau ke fakahā atu lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fakatokanga lsquoo lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kapau lsquooku nau fie fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 90 Kā neongo lsquoeniacute lsquoe lava ke nau lsquooatu ha fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 42 lsquoi ha ngaahi makatursquounga pau Vakai ki he peesi 7

Property inspection report (līpooti sivi lsquoo e lsquoapiacute)

Lēkooti tohi lsquoo e lsquoapiacute kuo fakafonu fakataha lsquoe ha lenilooti mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongiacute lsquoAonga ke fakakau ki ai ha ngaahi tā Vakai ki he peesi 9

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 31

Ngaahi lea lsquoUhinga

Fiemālie fakaekinautolu Totonu fakalao lsquoa e kau nofo totongiacute ke fakarsquoaparsquoaparsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoenau nofo nonga mo malu fakaekinautoluacute

Totongi nofo ke fai ki mulsquoa Ko ha totongi nofo lsquooku fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi mulsquoa he taimi nalsquoe toki totonu ke totongi ai (lsquoo lsquoikai ke toe laka hake he uike lsquoe 2) Ko hono fakatātā ka totongi ha uike lsquoe 2 lsquoe he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho 1 lsquoo Me lsquoa ia ko hono totongi ia lsquoo e nofo mei he lsquoaho 1 ki he lsquoaho 14 lsquoo Me lsquoE toki fiemalsquou lsquoa e totongi hono hoko lsquoi he lsquoaho 15 lsquoo Mē

Ko e tohi fakatokanga fakafepaki

Ko hono fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoa e aleapau koelsquouhi ko ha lāunga nalsquoa ne fai pe ko halsquoa ne feinga ke fai ha melsquoa lsquooku lsquoosi fakangofua lsquoe he lao ke ne fai

Nofo totongi Ko ha fakangofua lsquoe he tokotaha lsquooku lsquoalsquoana lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ke nofo ai ha taha kae fakahoko ha totongi nofo

Tokotaha fakamaau lsquoi ha fakatonutonu lsquoo ha aleapau nofo totongi

Ko ha tokotaha taulsquoatāina lsquoi he Tenancy Tribunal lsquooku ne tali ha ngaahi fakamatala mei he ongo tafalsquoaki lōua pea ne fai ha tulsquoutulsquouni aofangatuku

Aleapau nofo totongi Ko e tohi aleapau kuo lsquoosi fakamolsquooni ai lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa pea toki lava ke hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lsquoapi nofolsquoanga pea lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai

Ko e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi

Ko e sino lsquoo tatau pē mo ha fakamaaulsquoanga lsquooku ne fai tulsquoutulsquouni ki ha palopalema lsquooku hoko he vā lsquoo e tokotaha nofo totongiacute pea mo e lenilootiacute koelsquouhi ke lava lsquoo veteange

Tulsquoutulsquouni mei he Fakamaāulsquoanga Nofo Totongi

Ko ha tohi lsquooku fakamahino ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi kuopau ke muimui kātoa ki ai

Motulsquoa mo lsquoilelsquoila Ko e ngaahi melsquoa lsquooku hoko ki ha nofolsquoanga lsquoi hano nofolsquoi lsquoo hange ko e fakalsquoau ke motulsquoa lsquoa e kāpeti pe ko e lsquoilelsquoila lsquoa e vali lsquoo e holisi

Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi ha melsquoa nalsquoe maumau pe ko ha ngāue ke fai lsquoi he nofolsquoanga

Tohi fakatokanga Ko ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakahā ki ha taha lsquooku lsquoi ai lsquoa e melsquoa lsquooku hoko lsquoo hangē ko ha teu mavahe atu pe ko e hiki hake lsquoa e totongi nofo

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)

Page 30: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

30

Ngaahi lea mo hono lsquouhinga

Ngaahi lea lsquoUhinga

Koloa lilsquoaki Koloa nalsquoe tuku lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi he nofolsquoanga hili halsquoane mavahe mei ai Vakai ki he peesi 25 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Tulsquoasila ke lsquoave ke fai ha fetulsquoutaki fakalao ki ai

Ko e tulsquoasila lsquooku tohilsquoi ange lsquoe he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fai ki ai ha fetulsquoutaki pe lsquoave ki ai ha ngaahi tohi fakalao fekaulsquoaki mo e aleapau nofo totongiacute lsquoo alsquou ki ha taimi kuo lsquoosi fakangata ai lsquoa e aleapauacute Kuo pau ke hiki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ha tulsquoasila lsquoo ha lsquoapi pe ko e puha meili Positi lsquoOfisi tulsquoasila lsquoimeili pe fika misini fax

Totongi mei he pangikē Ko hono alealsquoi lsquoe ha taha ke tolsquoo malsquou pē ha palsquoanga mei he lsquoene lsquoakauni he pangikē ke totongi atu ki taha kehe

Fale nofo totongi pooti Ko ha fale nofolsquoanga lsquooku nofolsquoi lsquoe ha kakai nofo totongi pooti Vakai ki he peesi 27 ki hono fakamatalalsquoi lsquoo e taimi lsquoe ngāuelsquoaki ai lsquoa e lao

Foomu ke fakahū aki lsquoa e pooni

Ko ha foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke lsquoave lsquoaki lsquoa e totongi lsquoo e pooni ki he potungāue Tenancy Services

Foomu ki hono fakafoki lsquoo e pooni

Ko e foomu ke ngāuelsquoaki lsquoe he lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute ke fakafoki lsquoaki lsquoa e pooni nalsquoe totongi ki he potungāue Tenancy Services hili ha hiki atu lsquoa e tokotaha nofo totongiacute

Koloa Ko e ngaahi koloa pe naunau lsquoa e lenilootiacute lsquoo hangē ko e puipui lsquoaisi pe misini fō pe ko ha melsquoa lsquooku lsquoikai ko ha konga tulsquou malsquou lsquoo e fale

Ko e totongi huhulsquoi Ko ha palsquoanga lsquooku totongi ki he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakaleleilsquoi lsquoaki ha mole me maumau

Fixed-term tenancy (Nofo Totongi Taimi Tursquoupau)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoo ngata meiacute he lsquoaho kuo fokotursquou pau lsquoi he aleapau nofo totongiacute lsquoa ia lsquoe arsquou ki ai kuo lsquootomētiki pē lsquoa e liliu ia lsquoa e aleapauacute lsquoo hoko ko ha periodic tenancy (nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata) tukukehe kapau kuo lsquoosi fai ha felotoi ki heni lsquoa e lenilootiacute mo e tokotaha nofo totongiacute

Puke fakalao fakatahalsquoi pe ko ha nilsquoihi pe ke fakaleleilsquoi ha maumau nalsquoe hoko lsquoi he aleapau nalsquoa nau fakamolsquooni kotoa ki ai

Ko e kau nofo totongi kotoa pe lsquoe lsquoasi honau hingoa lsquoi he tohi aleapau te nau vahevahe pe lsquoinasi kotoa lsquoi he ngaahi maumau lsquoe hoko lsquoi he tohi aleapau Vakai ki he peesi 9 ki he ngaahi fakamatala lsquoe tānaki mai ki ai

Ko ha fakafofonga lsquooku ne tuku mai ha lsquoapi ke fai lsquoaki ha nofo totongi

Ko ha tokotaha lsquooku ne pisinisi lsquoaki lsquoa hono fakafofongalsquoi ke lava lsquoo fakahoko ha alepau ke fai ha nofo totongi lsquoE ala fakatātā lsquoaki ha tokotaha lsquooku ne pulelsquoi ha lsquoapi nofolsquoanga pe ko ha fakafofonga fakatau lsquoapi

Tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo

Ko e tulsquounga pe lahi lsquoo e totongi nofo lsquoo fakatatau mo e totongi lsquooku fai lsquoe ha nilsquoihi kehe lsquoi ha nofolsquoanga meimei tatau he feitulsquou meimei tatau

Fakatonutonu Ko ha fakataha pe fetelefonilsquoaki lsquoo ngāuelsquoaki ha tokotaha fakatonutonu ke ne fakaleleilsquoi ha vā lsquoo e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute

Fakatokanga ke fakaleleilsquoi lsquoOku toe lsquoiloa ia ko e fakatokanga lsquoaho hokohoko lsquoe 14 lsquooku lsquooange ki he tokotaha ke ne fakaleleilsquoi ai ha maumau nalsquoe hoko

Periodic tenancy (Nofo totongi kae lsquooua kuo toki fakangata)

lsquoOku lele lsquoa e aleapauacute lsquoi ha vaharsquoa taimi lsquooku lsquoikai tuhursquoi pau Kuo pau ke fakahā atu lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi ha fakatokanga lsquoo lsquoikai toe sirsquoi hifo lsquoi he lsquoaho lsquoe 21 kapau lsquooku nau fie fakangata lsquoa e aleapau nofo totongiacute Kuo pau ke lsquooatu lsquoe he lenilootiacute ki he lsquoene tokotaha nofo totongiacute ha tohi fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 90 Kā neongo lsquoeniacute lsquoe lava ke nau lsquooatu ha fakatokanga lsquoi ha lsquoaho lsquoe 42 lsquoi ha ngaahi makatursquounga pau Vakai ki he peesi 7

Property inspection report (līpooti sivi lsquoo e lsquoapiacute)

Lēkooti tohi lsquoo e lsquoapiacute kuo fakafonu fakataha lsquoe ha lenilooti mo ha tokotaha nofo totongi lsquoi he kamatarsquoanga lsquoo e nofo totongiacute lsquoAonga ke fakakau ki ai ha ngaahi tā Vakai ki he peesi 9

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 31

Ngaahi lea lsquoUhinga

Fiemālie fakaekinautolu Totonu fakalao lsquoa e kau nofo totongiacute ke fakarsquoaparsquoaparsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoenau nofo nonga mo malu fakaekinautoluacute

Totongi nofo ke fai ki mulsquoa Ko ha totongi nofo lsquooku fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi mulsquoa he taimi nalsquoe toki totonu ke totongi ai (lsquoo lsquoikai ke toe laka hake he uike lsquoe 2) Ko hono fakatātā ka totongi ha uike lsquoe 2 lsquoe he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho 1 lsquoo Me lsquoa ia ko hono totongi ia lsquoo e nofo mei he lsquoaho 1 ki he lsquoaho 14 lsquoo Me lsquoE toki fiemalsquou lsquoa e totongi hono hoko lsquoi he lsquoaho 15 lsquoo Mē

Ko e tohi fakatokanga fakafepaki

Ko hono fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoa e aleapau koelsquouhi ko ha lāunga nalsquoa ne fai pe ko halsquoa ne feinga ke fai ha melsquoa lsquooku lsquoosi fakangofua lsquoe he lao ke ne fai

Nofo totongi Ko ha fakangofua lsquoe he tokotaha lsquooku lsquoalsquoana lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ke nofo ai ha taha kae fakahoko ha totongi nofo

Tokotaha fakamaau lsquoi ha fakatonutonu lsquoo ha aleapau nofo totongi

Ko ha tokotaha taulsquoatāina lsquoi he Tenancy Tribunal lsquooku ne tali ha ngaahi fakamatala mei he ongo tafalsquoaki lōua pea ne fai ha tulsquoutulsquouni aofangatuku

Aleapau nofo totongi Ko e tohi aleapau kuo lsquoosi fakamolsquooni ai lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa pea toki lava ke hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lsquoapi nofolsquoanga pea lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai

Ko e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi

Ko e sino lsquoo tatau pē mo ha fakamaaulsquoanga lsquooku ne fai tulsquoutulsquouni ki ha palopalema lsquooku hoko he vā lsquoo e tokotaha nofo totongiacute pea mo e lenilootiacute koelsquouhi ke lava lsquoo veteange

Tulsquoutulsquouni mei he Fakamaāulsquoanga Nofo Totongi

Ko ha tohi lsquooku fakamahino ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi kuopau ke muimui kātoa ki ai

Motulsquoa mo lsquoilelsquoila Ko e ngaahi melsquoa lsquooku hoko ki ha nofolsquoanga lsquoi hano nofolsquoi lsquoo hange ko e fakalsquoau ke motulsquoa lsquoa e kāpeti pe ko e lsquoilelsquoila lsquoa e vali lsquoo e holisi

Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi ha melsquoa nalsquoe maumau pe ko ha ngāue ke fai lsquoi he nofolsquoanga

Tohi fakatokanga Ko ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakahā ki ha taha lsquooku lsquoi ai lsquoa e melsquoa lsquooku hoko lsquoo hangē ko ha teu mavahe atu pe ko e hiki hake lsquoa e totongi nofo

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)

Page 31: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

KO KOE MO E NOFO TOTONGI ndash KO E FAKAHINOHINO MAlsquoAE KAKAI NOFO TOTONGI PEA MO E KAU LENILOOTI

MINISTRY OF BUSINESS INNOVATION amp EMPLOYMENT 31

Ngaahi lea lsquoUhinga

Fiemālie fakaekinautolu Totonu fakalao lsquoa e kau nofo totongiacute ke fakarsquoaparsquoaparsquoi lsquoe he lenilootiacute lsquoenau nofo nonga mo malu fakaekinautoluacute

Totongi nofo ke fai ki mulsquoa Ko ha totongi nofo lsquooku fai lsquoe he tokotaha nofo totongiacute lsquoi mulsquoa he taimi nalsquoe toki totonu ke totongi ai (lsquoo lsquoikai ke toe laka hake he uike lsquoe 2) Ko hono fakatātā ka totongi ha uike lsquoe 2 lsquoe he tokotaha nofo totongiacute he lsquoaho 1 lsquoo Me lsquoa ia ko hono totongi ia lsquoo e nofo mei he lsquoaho 1 ki he lsquoaho 14 lsquoo Me lsquoE toki fiemalsquou lsquoa e totongi hono hoko lsquoi he lsquoaho 15 lsquoo Mē

Ko e tohi fakatokanga fakafepaki

Ko hono fai lsquoe he lenilootiacute ha tohi fakatokanga ki he tokotaha nofo totongiacute ke fakangata lsquoa e aleapau koelsquouhi ko ha lāunga nalsquoa ne fai pe ko halsquoa ne feinga ke fai ha melsquoa lsquooku lsquoosi fakangofua lsquoe he lao ke ne fai

Nofo totongi Ko ha fakangofua lsquoe he tokotaha lsquooku lsquoalsquoana lsquoa e lsquoapi nofolsquoanga ke nofo ai ha taha kae fakahoko ha totongi nofo

Tokotaha fakamaau lsquoi ha fakatonutonu lsquoo ha aleapau nofo totongi

Ko ha tokotaha taulsquoatāina lsquoi he Tenancy Tribunal lsquooku ne tali ha ngaahi fakamatala mei he ongo tafalsquoaki lōua pea ne fai ha tulsquoutulsquouni aofangatuku

Aleapau nofo totongi Ko e tohi aleapau kuo lsquoosi fakamolsquooni ai lsquoa e lenilootiacute pea mo e tokotaha nofo totongiacute kimulsquoa pea toki lava ke hiki lsquoa e tokotaha nofo totongiacute ki he lsquoapi nofolsquoanga pea lsquooku fakamahino ai lsquoa e ngaahi melsquoa ne lsquoosi fai lsquoa e felotoi ki ai

Ko e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi

Ko e sino lsquoo tatau pē mo ha fakamaaulsquoanga lsquooku ne fai tulsquoutulsquouni ki ha palopalema lsquooku hoko he vā lsquoo e tokotaha nofo totongiacute pea mo e lenilootiacute koelsquouhi ke lava lsquoo veteange

Tulsquoutulsquouni mei he Fakamaāulsquoanga Nofo Totongi

Ko ha tohi lsquooku fakamahino ai lsquoa e tulsquoutulsquouni lsquoa e Fakamaaulsquoanga Nofo Totongi kuopau ke muimui kātoa ki ai

Motulsquoa mo lsquoilelsquoila Ko e ngaahi melsquoa lsquooku hoko ki ha nofolsquoanga lsquoi hano nofolsquoi lsquoo hange ko e fakalsquoau ke motulsquoa lsquoa e kāpeti pe ko e lsquoilelsquoila lsquoa e vali lsquoo e holisi

Tulsquoutulsquouni ki ha ngāue ke fai

Ko ha tulsquoutulsquouni ke fakaleleilsquoi ha melsquoa nalsquoe maumau pe ko ha ngāue ke fai lsquoi he nofolsquoanga

Tohi fakatokanga Ko ha tohi mei he lenilootiacute pe ko e tokotaha nofo totongiacute ke fakahā ki ha taha lsquooku lsquoi ai lsquoa e melsquoa lsquooku hoko lsquoo hangē ko ha teu mavahe atu pe ko e hiki hake lsquoa e totongi nofo

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)

Page 32: Ko e Nofo Totongí mo Koe - Tenancy Services · MOVERS MOVERS Ko e Nofo Totongí mo Koe Ko e fakahinohino ma‘ae kakai nofo totongi pea ƨI loto › Fekau‘aki mo e pa‘anǵ ›

MOVERS

MOVERS

Ko e fetulsquoutaki mai mo kimautolu Kapau lsquooku lsquoi ai halsquoo fehulsquoi fekaulsquoaki mo e pooni telefoni talsquoetotongi mai ki he 0800 737 666

lsquoOku lahi foki lsquoa e ngaahi fakamatala lsquoaonga lsquoe malsquou atu mei he lsquoemau uepisaitiacute Manatulsquoi lsquoe lava lsquoo malsquou mei he lsquoemai uepisaitiacute ha tatau lsquoo e kotoa lsquoo lsquoemau ngaahi foomu

Nalsquoa mau feinga ke lsquooatu lsquoa e fakahinohino ni lsquoi he founga tonu mo lelei taha Kaekehe lsquooku lsquoikai ke kakato kotoa pe lsquoe tatau ia mo halsquoo kumi falelsquoi fakalao

Kapau lsquooku ke fiemalsquou ha ngaahi fakamatala lsquooku kakato ange pea ko ha falelsquoi fakaikiiki ange telefoni mai talsquoetotongi lsquoi he 0800 TENANCY (0800 836 262)

Carpenter plumber

MBI

E 35

17_T

ON

(MA

R 18

)