1

LISA

Koeru Vallavolikogu

26. veebruari 2009

määrusele nr 1

Koeru Keskkooli arengukava

2009-2015

Muudetud ja täiendatud

1. Koeru Vallavolikogu määrusega 29. septembrist 2011 nr 15

2. Koeru Vallavolikogu määrusega 23. veebruarist 2012 nr 8

3. Koeru Vallavolikogu määrusega 20.juunist 2013 nr 11

1. Visioon ( Koeru VV määrus 29. september 2011 nr 15)

Missioon:

Koeru keskkooli missioon on aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb toime oma elu ja tööga, kes on

valmis elukestvaks õppeks, arendab ennast pidevalt ja aitab kaasa ühiskonna arengule, määratleb

ennast Eesti kodanikuna, kaasvastutajana Euroopa ja maailma tuleviku eest ning väärtustab

tervislikku eluviisi.

Visioon:

Koeru keskkool on turvalise õpikeskkonnaga jätkusuutlik ja innovaatiline kool, mis tagab hariduse

omandamiseks võrdsed võimalused kõikidele õpilastele.

Põhiväärtused:

Areng ja teadmised.

Turvalisus ja koolirõõm.

Ühtekuuluvus ja meeskonnatöö.

Lugupidamine enese ja kaasinimeste vastu.

Eesti keele ja kultuuri hoidmine.

Rahvakultuuri traditsioonide hoidmine.

Sporditraditsioonide hoidmine ja tervislik eluviis.

Loodushoid, kokkuhoid ja säästev areng.

2. Hetkeolukord

ISELOOMUSTUS

Esimesed andmed hariduse andmisest Koerus pärinevad aastast 1724, mil õpetati lapsi kiriku

juures, on teda , et 1727. aastal tegutses Koeru kihelkonnas kool. Praeguses asukohas asub kool

alates 1920.a., kui Aruküla mõisas alustas tegutsemist Koeru Algkool. 1974.a. valmis uus

koolimaja ja 1978.a. lõpetas keskkooli I lend.

Koeru Keskkoolis on praegu (sügis 2008) 303 õpilast ja 19 klassikomplekti, sealhulgas kaks

tasandusklassi. Tasandusklassid on meie koolis tegutsenud juba 3 aastat, eelmisel õppeaastal

lõpetas edukalt üks tasandusklass - 9c. Õpilaste arv on viimastel aastatel vähenenud: 2002.a oli

403 õpilast. Õpilaste arvu vähenemine on toimunud peamiselt 1.klassi tulevate õpilaste arvu

2

vähenemise tõttu, käesoleval õppeaastal kõigest 16 õpilast. Kuna sündide arv vallas on

suurenenud, siis koolitulevate õpilaste arv hakkab kasvama.

1.klassi astunud õpilased

Aasta 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Õpilasi 21 24 23 28 30 20 26 23 15

Sündide arv Koeru vallas

Sünniaasta 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Lapsi 18 27 24 26 22 26 30 28

Õpilased on pärit peamiselt Koeru vallast, vähemal määral ka Kareda ja Paide vallast, teistest

valdadest üksikuid.

Õpilaste arv seisuga jaanuar 2009

Omavalitsus Õpilasi Osakaal

Koeru vald 271 90,0%

Kareda vald 14 4,7%

Järva-Jaani vald 2 0,7%

Paide vald 4 1,3%

Paide linn 2 0,7%

Roosna-Alliku vald 1 0,3%

Albu vald 1 0,3%

Pala vald 2 0,7%

Haapsalu linn 1 0,3%

Saue vald 1 0,3%

Tallinn 1 0,3%

Võhma linn 1 0,3%

Kokku 301

Kool tegutseb 7,8 ha suurusel maa-alal, kus asuvad kolm õppehoonet: uus maja, mõisamaja ja

valitsejamaja. Lisaks on koolil veel staadionimaja, tall, garaaž ja kuur. Katlamaja asemele on

alustatud praegu juurdeehituse ehitamisega. Õppehoonete olukord võimaldab õppetööd läbi viia,

kuid on siiski suhteliselt kehv.

Õppehoonete seisukord

Õppehoone Puudused

Uus maja Turvavalgustus puudulik

Suitsuandurid + ATS puuduvad

Seinade soojustus puudub

Ventilatsioon ei ole töökorras

Elektrisüsteem ja valgustus osaliselt

renoveerimata

Söökla ja köök renoveerimata

Arvutiklass väike ja ei vasta

tervisekaitsenõuetele

3

Aula puudub

Ainekabinette vähe (bioloogia, keemia,

eriõpe, suur auditoorium)

Raamatukogu ruumid puuduvad

Poiste tööõpetuse ruumid renoveerimata

Mõisamaja Siseruumide viimistlus teostamata, va

saal

Fassaaditööd teostamata

Katus vajab renoveerimist

Valitsejamaja Katuse- ja laekonstruktsioonid

renoveerimata

Katus renoveerimata

Fassaad renoveerimata

2.korruse konstruktsioonide ja

viimistlustööd teostamata

Puuduseks on paiknemine kolmes õppehoones, ideaalne oleks ühes kompaktses hoones Häirib ka

ruumipuudus, sest uus maja on ehitatud 8-klassilise kooli projekti järgi. Eriti tekitab pingeid

vajadus anda osa ruume Koeru Muusikakooli kasutusse.

Leevendust toob juurdeehituse 1. etapi alustamine, mis võimaldab alustada koondumist ühte

kompaktsesse hoonesse. 1. etapi valmides saavad uued ruumid arvutiklass, autoõpetus, inglise

keel, muusikaõpetus, poiste tööõpetus, majandus- ja remondiruumid, huvijuht, õpilasomavalitsus

ja arhiiv. Vabanevate ruumide arvel saab alustada söökla ja raamatukogu välja ehitamisega.

Mõisamajas anname muusikakoolile raamatukogu ja autoõpetuse ruumid. Oluline on, et jätkuks

kooli renoveerimise ja juurdeehituse projekti elluviimine, mis annaks meile uue fuajee-garderoobi,

kunstiõpetuse, tüdrukute käsitöö, aula, õpetajate tööruumid ja teised kooli edukaks kaasaegsel

tasemel toimimiseks vajalikud ruumid.

Materiaal-tehniline baas on üldiselt rahuldav, õpilaste pingid on enamasti kaasaegsed, uuendamine

toimub regulaarselt. Tehnilisi vahendeid on piisavalt. 2005.a läksime üle e-kooli süsteemile, sel

ajal muretsesime kõikidesse klassiruumidesse arvutid. Videoprojektorid on 9 klassiruumis,

projektorite muretsemine jätkub.

Õppetöö tulemustega võib rahule jääda. Üleminek uute hariduskorraldustega on olnud edukas.

Möödunud õppeaastal jäi klassikursust kordama ainult üks õpilane, kuna ei käinud koolis.

Riigieksamite tulemused on olnud head: igal aastal üle Eesti keskmise.

Laialdased võimalused on huvitegevuseks, praegu on võimalik osaleda 27 huviringis (tantsu-,

laulu-, näite-, loodussõprade, raamatusõprade, kunsti- jt ringid, noorkotkad, kodutütred jt). Lisaks

veel võimalus osaleda Koeru spordiklubi ringides ja Koeru Muusikakoolis.

Õpetajate kaader on olnud püsiv ja vastab kvalifikatsiooninõuetele. Paljud õpetajad on omandanud

nõutava haridustaseme töö kõrvalt õppides. Käesoleval õppeaastal on puudus keemia- ja

bioloogiaõpetajast, millele oleme leidnud ajutise lahendusi. Lähiaastatel teisi õppeaineid õpetajate

puudus ei ähvarda, küll võib see tekkida kaugemas tulevikus.

Õpetajate jaotus haridustaseme järgi 2008/2009 õa

Õpetajaid 37

Kõrgharidus 33

Keskeri 2

Keskharidus 2 lõpetavad kõrgkooli

4

Õpetajate jaotus vanuse järgi 2008/2009 õa

Vanus 20-30 31-40 41-50 51-60 üle 60

Õpetajaid 7 6 11 7 6

Osakaal 18,9% 16,2% 29,7% 18,9% 16,2%

EESMÄRGID

Kooli edukaks kaasaegsel tasemel toimimiseks on vaja realiseerida järgmised eesmärgid.

Meie peaeesmärk on luua kaasaegne õpikeskkond, mis võimaldab õpilastel kujuneda pidevalt

arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda,

kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ning

kandma kodanikuvastutust.

Oluline on kaasaegse õppekeskkonna loomine, mis vastab tervisekaitse nõuetele ja oleks hästi

tehniliselt varustatud.

Oluline on õpilaste arvu vähenemise peatamine.

Gümnaasiumiosa on vaja edasi arendada, kujundades kooli piirkondlikuks hariduskeskuseks.

Kasutada ära uusi võimalusi kooli arendamiseks, milleks on maadlussuuna arendamine.

Kooli tegevus- ja arenguvõimalused sõltuvad suurel määral õpilaste arvust. See sõltub aga valla

elanike arvust, mis peaks hakkama suurenema.

Edaspidises tegevuses juhindume järgmistest põhimõtetest.

Meie eduka tegevuse aluseks on hea mikrokliima.

Õpilast tuleb kohelda vastavalt tema eeldustele. Ainult eelnevale edule saavad tugineda

tulevased õnnestumised.

Väga tähtis on personalil näha õppetööd ja kooli tegevust kogu tervikuna. Kooli tegevuse

raamid väljenduvad arengukavas, õppekavas, põhieesmärkides ja teistes dokumentides.

Väga oluline on tegelemine enesearendamise ja -täiendamisega.

Hea kool eeldab koostööd õpilaste, lastevanemate ja õpetajate vahel.

Selleks, et kool suudaks kohaneda meie kiiresti muutuva ühiskonnaga, on vajalik pidev

koolisisene arendustöö. Igal aastal koostatakse aastaeesmärgid.

Töötamine Koeru Keskkoolis nõuab meilt lojaalsust kooli tegevuse kohta võetud otsuste ja

eesmärkide suhtes. Neid ei või ignoreerida ja see kehtib nii laste kui täiskasvanute kohta. Me

oleme oma eesmärgid täitnud, kui meie kooli vilistlased ütlevad: "Minu õpinguteaeg Koeru

Keskkoolis on olnud üks õnnelikumaid ja kasulikumaid perioode minu elus".

Õpilaste loovuse, individuaalsuse ja erivõimete arendamise eesmärgil loob kool jätkuvalt

võimalusi osalemiseks laulukoorides ja ansamblites, kunstiringis, näiteringis, spordiringides,

rahvatantsuringides, muusikakoolis jms.

Suurt tähelepanu pöörame tervislike õpitingimuste loomisele ja terviseõpetuse arendamisele.

5

Gümnaasiumi osa õppekavas loeme oluliseks mitmekülgse eri suundumusega hariduse

omandamist, selle saavutamiseks tuleb jätkata tööd valik- ja vabaainete kursuste süsteemi

täiustamiseks.

Õppetöö kaasaegsemaks muutmisel näeme ette siduda maksimaalselt arvutiõpetust ja

kasutamist erinevate õppeainetega. Eesmärgiks on kujundada välja kooli infokeskus, mis

kujuneks õpilastele üheks oluliseks õppimiskohaks.

Õppe- kasvatustöö korraldamisel arvestame põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajate huve,

võimeid ja vajadusi, et nad suudaks konkureerida õpingute jätkamisel, suudaks edaspidises

elus ja töös toime tulla. Selleks: säilitada põhikoolis akadeemilisuse-pragmaatilisuse

optimaalset suhet, väärtustades töö- ja kutseõpetust, kehalist kasvatust, terviseõpetust ja teiste

oskusainete õpetamist, anda õpilastele võimalikult palju valikuvõimalusi, et arendada oskust

otsustada ja vastutada, kasutada maksimaalselt ära tugiõppe, logopeedilise abi ja nõustamise

võimalusi, pakkuda õpilastele valikute tegemisel suuremat nõustamis- ja konsulteerimisalast

abi.

Õppe- ja ainekavade koostamisel lugeda õigeks: egalitaarsusele ja võrdsusele suunatust,

rahvuslikkusele ja maailma avatusele suunatud tasakaalustatust.

Väga oluline on koolisisene personali arendamine ja maksimaalselt pakutava täiendõppe

võimaluste ärakasutamine selleks, et informatsiooni saada ja vahendada, saada tuge ja ka

kahtlustele kinnitust teooriast ja teiste praktikast, anda personalile motivatsiooni tööks. Selleks:

töötada läbi teiste koolide kogemused, koostöö ja konsulteerimine Eesti kursuste süsteemi

rakendunud koolidega, koostöö ja konsulteerimine sõpruspiirkondade koolidega väljaspool

Eestit (Ilmajoe Jaakko Ilka Koulu), koostöö Eesti Vabariigi Haridusministeeriumiga ja Järva

Maakonna Haridusosakonnaga, koolis korraldatavad metoodilised seminarid, ajurünnakud,

teabepäevad jms. info levitamiseks ja läbitöötamiseks, õpetajate enesetäienduse

stimuleerimine, õppimiseks võimaluste loomine.

Selleks, et teada saada lastevanemate kooliga seotud vajadusi, toimub üks kord aastas

lastevanemate üldkoosolek, korraldatakse üritusi, kus saaksid osaleda ka lapsevanemad.

Kool teenib õpilaste huve ja arenguvajadusi ning õpilasi puudutavates küsimustes tuleb sageli

otsuseid langetada koostöös õpilastega. Osalemine koolielu korraldamisel suurendab õpilaste

teadlikkust ja vastutustunnet, arendab aktiivsust ja algatusvõimet. Koolis tegutseb oma

põhikirja alusel õpilaste omavalitsus.

Personali koolitus toimub kindla kava ja sisuliste kokkulepete alusel. ( Koeru VV määrus 23.

veebruar 2012 nr 8)

Planeerimisel lähtutakse kooli arengukava eesmärkidest ja uue õppekava rakendamise

vajadustest. . ( Koeru VV määrus 23. veebruar 2012 nr 8)

Koeru Keskkooli algklassid ja Koeru Muusikakool tegutsevad jätkuvalt Aruküla mõisa

peahoones. Kunsti, tüdrukute käsitööklassid ja pikapäevarühm tegutsevad mõisa kõrval asuvas

valitsejamajas. Nendes ruumides toimub huvi-, põhi- ja gümnaasiumihariduse andmine,

täiskasvanute koolitused kui ka mitmesugused üritused. ( Koeru VV määrus 20. juuni 2013

nr 11)

Aruküla mõisa peahoone ja valitsejamaja vajavad renoveerimist, et säilitada olemasolev

kunstiväärtus ja ajalugu ning parandada oluliselt õppimistingimusi, millega luuakse eeldused

parema ja konkurentsivõimelisema üld- ja huvihariduse saamiseks kohalikele ja piirkondlikele

lastele ning täiskasvanutele. ( Koeru VV määrus 20. juuni 2013 nr 11)

6

3. Analüüs ja muutusvajadused

TUGEVUSED

Gümnaasiumihariduse saamise võimalus

Mitmekülgsed võimalused õpilastel tasuta või suure soodustusega huvitegevuseks (sport,

tants, kunstiringid, muusikakool jne.)

Rahulik miljöö

Väike kollektiiv

Heal tasemel IT võimalused

- Arvutid kõigil töökohtadel (klassiruumides, õpetajate toas jm)

- Internetiühendus kõikidel töökohtadel + Wifi

- Head printimis- ja paljundusvõimalused

- Videoprojektorid pooltes klassiruumides

Head tehnilised võimalused

Õppekirjanduse ja –vahenditega varustatus hea

Mõisakool

Autoõpetuse saamise võimalus gümnaasiumi õpilastele

Toimivad arenguvestlused

Toimiv E-kool

Tugevad ja kvalifitseeritud aineõpetajad

Kooli hea tase ja maine

Traditsioone hoitakse

Hästi toimivad tugisüsteemid (logopeediline abi, tugi- ja parandusõpe, tasandusklassid)

Kooli tegevust toetav vald

Hästi toimiv õpilastransport

Vallas on üks kool, mis võimaldab vahendeid koondada

Hea eelhariduse olemasolu ja head suhted lasteaiaga

Kool asub arenevas piirkonnas

Võim ja vaim astuvad ühte jalga

Sihipärane õpetajate ja personali täiendkoolitus

Head välissuhted

Riigieksamite tulemused head

NÕRKUSED

Ruumipuudus koolis

Kool asub kolmes õppehoones

Kooli spordikompleks vajab renoveerimist

Puudub tantsusaali (peeglitega sein)

Raske leida noori erialaõpetajaid ja kasvatajaid

Õpilaste arv langeb

Elukvaliteet hakkab Koerus ajale jalgu jääma

- Korteripuudus, kohalik elamuehitus tagasihoidlik

- Teeninduse ja kaubanduse kehv olukord

Õpilaste mõjutusvõimalused ebapiisavad

Aula, kogunemiseks mõeldud saali, suurema auditooriumi puudumine

7

OHUD

Gümnaasiumiosa kadumine

Õpetajate kaadri vananemine, ei leita uusi erialaspetsialiste

Juurdeehituse rahastamisvõimaluste kadumine

Kohalike töökohtade vähenemine, mis tingib elanike lahkumise

Õpilaste arvu vähenemine

Gümnaasiumiõpilaste arvu vähenemine

Valdade ühinemise tagajärjel Koeru ääremaastub

Naaberkoolide lähedus

VÕIMALUSED

Euroopa ja Eesti tugisüsteemidest raha hankimine kooli arendamiseks

Kooli juurdeehituse jätkamine

Maadlussuuna arendamine

Valikainete süsteemi arendamine gümnaasiumis ja põhikoolis

Õpilaste arvu kasvamine tänu sündide arvu suurenemisele, kui ka valla elanike arvu

kasvule

Kooli kujunemine piirkondlikuks hariduskeskuseks

Koostöö suurendamine teiste asutuste, lastevanemate ja peredega

Õppimistingimuste kaasajastamine

MUUTUSVAJADUSED

Koeru Keskkooli arendamine piirkondlikuks hariduskeskuseks

Raskejõustiku suuna arendamine

Haridusasutuste inventari ja õppevahendite pidev kaasajastamine

Õpilaskodu loomine

Erialakaadri leidmine ja koolitamine

Kooli juurdeehituse jätkamine

8

4. Tegevuskava

Jrk. Nr. Teema Aasta Vastutaja Maksumus VV osa

Finants. Allikas

1 Koeru Keskkooli arendamine piirkondlikuks hariduskeskuseks

1.1 Juurdeehituse I etapp 2008 6 000 000 3 400 000 KOIT

1.2 Juurdeehituse I etapp 2009 8 000 000 2 600 000 KOIT

1.3 Juurdeehituse I etapi sisustamine 2009 300 000 300 000

1.4 Söökla ja raamatukogu ruumide renoveerimine (450 m2) 2009 1 500 000 1 500 000

1.5 Vana osa soojustamine ja viimistlemine 2009 500 000 500 000

1.6 Peamaja vana osa turvavalgustus ja ATS 2009 150 000 150 000

1.7 Juurdeehituse II etapp 2010 20 000 000 10 000 000 EL toetusprojektid

1.8 Juurdeehituse III etapp 2012 10 000 000 5 000 000 EL toetusprojektid

1.9 Maa-ala kujundusprojekt 2008 200 000 investeeringutoetus

1.10 Maa-ala kujundusprojekt 2009 160 000 investeeringutoetus

1.11 Maa-ala kujundus (peahoone tänavapoolne külg) 2009 300 000 100 000 KIK

1.12 Maa-ala kujundus (pargi piirded jm) 2010 1 000 000 500 000 KIK, Mõisakoolid

1.13 Maa-ala kujundus (peahoone) 2011 300 000 100 000 KIK

1.14 Aruküla mõisa peahoone renoveerimine ( Koeru VV määrus 20. juuni 2013 nr 11)

2013-2015

Koeru Vallavalitsus

1000 000 eurot

150 000 eurot

Koeru vald, toetusprojektid

9

Õppe ja kasvatustegevuse tegevuskava 2011-2013 ( Koeru VV määrus 29. september 2011 nr 15)

Õppe-kasvatustöö eesmärk: Tulemusliku õppe- ja kasvatustöö organiseerimine parimal võimalikul moel.

prioriteet tegevus tulemus 2011 2012 2013 maksumus vastutaja

1. õppekava Õppekava üldosa Üldosa on vastavuses uue

riikliku õppekavaga

x Direktor,

õppealajuhataja

Ainekavad ja

hindamise

kriteeriumid

Kriteeriumid on välja

töötatud klassiti ja aineti

x Õppealajuhataja,

õpetajad

Õpetaja töökava ja

lõiming

Õpetajad on töökavad veebi

üles laadinud

x õpetajad

Õppesuundade

väljatöötamine

On olemas kolm õppesuunda x direktor

Tunnijaotusplaan

põhikoolis ja

gümnaasiumis

Võimalik koostada

tunniplaan klassiti.

x x x õppealajuhataja

Majandusõppe

õppeplaani

lülitamine.

Majandusõpe toimib

kõikides kooliastmetes.

x x x direktsioon

Lõimitud loovtööde

sisseseadmine

kolmandas

kooliastmes

Loovtööd valmivad igal

aastal vastavalt planeeringule

x direktsioon

liikluskasvatus Liikluskasvatus toimib igas

kooliastmes õppekavas

ettenähtud korras.

x x x direktsioon

2.Õppekorral- Õppeedukuse Ühtsed printsiibid x x x õppealajuhataja

10

dus ja meetodid analüüs,

tasemetööde ja

eksamite

läbiviimine

õppeedukuse tulemuste

analüüsiks, mis võimaldavad

konstruktiivset analüüsi.

Lugemisoskuse

kontroll

algklassides

2.klassi lõpuks on

lugemisoskus omandatud.

x x x Algklasside õpetajad,

logopeed,

õppealajuhataja

Andekate toetamine Aineolümpiaadidel ja

ainealastel võistlustel

osalemine

x x x Sõidukulud

eelarvest

Direktor, aineõpetajad

Arvutiklassi

kasutamine

Valikuline ainetundide

läbiviimine arvutiklassis

vastavalt plaanile.

x x x õppealajuhataja

Õppekavaga seotud

õppekäigud ja

ekskursioonid

On ainekavas ja õp.

Töökavas planeeritud ja

osaliselt kooli poolt

rahastatud.

x x x Kooli eelarve,

erinevad projektid

Direktor, aineõpetajad

Õppekirjanduse

soetamine

On olemas vajalikud õpikud

ja töövihikud.

x x x eelarve Direktor,

raamatukoguhoidja

Tasandusklasside

moodustamine

Vajadusel on moodustatud

tasandusklassid.

x x x eelarve direktor

e-kooli kasutamine Korrektselt täidetud e-kool.

x x x eelarve direktor

3.Koolikultuur,

väärtushinnan-

gute

kujundamine ja

loovuse

arendamine

Kodukorra

täiendamine ja

kaasajastamine

Rakendunud täidetav

kodukord.

x x x direktor

Koolikohustuse

täitmise jälgimine

Koolikohustuse täitmine

100%

x x x direktor

11

Õpilaste

tunnustamine

Toimiv kirjeldatud

tunnustus-süsteem

x õppealajuhataja

Kooli ajaloo

jäädvustamine

Kooliajaloo kogumik x x x direktor

Huviringid, nende

töö tutvustamine

Õpilaste kaasatus

huviringidesse x%

x x x huvijuht

Klassidevahelised

ja ülekoolilised

üritused

Sagedus vähemalt 1x kuus. x x x Huvijuht,

klassijuhatajad

Traditsioonilised

üritused ja

tähtpäevad,

kontserdid

Toimiv tööplaan. x x x Huvijuht

Osalemine valla ja

maakonna üritustel

Osalemisprotsendi tõusev

trend.

x x x Huvijuht

Koolileht Luuakse elektrooniline

koolileht

x x Huvijuht

Õpilasesinduse töö Toimiv ÕE x x x Huvijuht

Tervist edendavad

ettevõtmised

2x aastas x x x Projektid Tervisenõukogu

4.Õpilase

võimetest ja

huvidest lähtuv

areng

Õpiabi ümarlaud,

õpiabi süsteemne

võimaldamine ja

sotsiaalsete

probleemide

ennetamine

Tugisüsteemide rakendumine

vastavalt vajadusele, koostöö

valla sotsiaaltöötajatega

x x x Õppealajuhataja,

sotsiaalpedagoog,

parandusõpetaja,

psühholoog, logopeed

Arenguvestlused Toimunud vestluste

fikseerimine

x x x Direktor,

klassijuhatajad

Arenguvestlused Uus arenguvestluse kaardi

vorm

x Õppealajuhataja

12

Tegevuskava

Jrk

nr

Teema Aasta Vastutaja Maksumus VV osa Märkusi

1 Töötada välja kooli tunnustamissüsteem 2012 Direktor, töörühm

2 Kooli koosseisud viia vastavusse uue põhikooli-

ja gümnaasiumiseadusega

2011 Direktor

3 Võtta tööle sotsiaalpedagoog 2011 Direktor

4 Läbi viia töötajate arenguvestlusi regulaarselt Direktsioon

5 Koostada ürituste plaan aasta ja veerandite

kohta ja arutada läbi

regulaarselt Huvijuht

6 Moodustada huvitegevuse koordineerimiseks

nõukogu (aktiiv)

2011 Huvijuht, direktor

7 Töötada välja ja avalikustada psühholoogi

juures käimise kord

2011 Psühholoog, direktor

8 Jälgida, et õpiabi ümarlauas kavandatavad

meetmed rakendatakse.

regulaarselt õppealajuhataja

9 Jälgida, et ei kahjustataks kooli mainet regulaarselt Kooli töötajad

10 Hankida skanner-paljundaja raamatukokku 2012 direktor 1000

11 Hankida skanner kunstiõpetusse 2012 direktor 150

12 Hankida uus keraamikaahi kunstiõpetusse 2013 Direktor, kunstiõpetaja 2500

13 Paigaldada turvakaamerad mõisakompleksi 2012 Direktor

14 Renoveerida kooli garderoobid 2012 Direktor 20000

15 Laiendada ja renoveerida võimla riietusruumid 2013 Direktor 15000

16 Renoveerida võimla jõusaal 2013 Direktor 20000

13

17 Uuendada valitsejamaja katus ja

katusekonstruktsioonid

2013 Direktor 100 000

18 Rajada kergejõustiku- ja jalgpallistaadion 2011 Direktor 300 000

19 Uuendada klasside mööblit regulaarselt Direktor

20 Parendada hoonetevahelist arvutisidet 2012 Infojuht, direktor

21 Renoveerida kooli söökla köök 2011 Majandusjuhataja,

direktor

30 000 ettekirjutus

22 Soojustada peahoone vana osa ja võimla 2012 direktor 400 000 CO2

23 Osta uusi kaasaegseid õppevahendeid regulaarselt Direktor,

õppealajuhataja

24 Suurendada raamatukogu kogusid regulaarselt Raamatukoguhoidja,

direktor

25 Kaardistada õppekäigud, ekskursioonid,

õuesõppepäevad vastavalt vanuseastmetele

(valla allasutused, ettevõtted, matkad,

väljasõidud jm)

Õppeaasta

algul

Õppealajuhataja,

huvijuht

26 Vilistlaskogu aktiviseerimine seoses läheneva

vilistlaste kokkutuleku, kooli aastapäevaga.

2011 kevad Huvijuht

Võimalusel moodustada MTÜ, mis toetaks

kooli tegevust projektitööga

2011 Vilistlaskogu

27 Kooli kodulehele kooli lõpetajate nimekirjad 2011 Infojuht

28 Küsitlus, tagasiside koostööpartneritelt

uurimaks nende rahulolu ja ootuseid

regulaarselt Töörühm

Täiendused Koeru Vallavolikogu määrusega nr 8, 23. veebruar 2012

(1) Ülesanded:

1) Personali pidev arendamine ja täiendkoolitus.

2) Ühistunde loomine ja meeskonnatöö arendamine.

3)

Personali pidev arendamine ja

täiendkoolitus 2012 2013 2014

14

Koolituspõhimõtete väljatöötamine x eelarve direktor

Tunnustussüsteemi väljatöötamine x eelarve direktor

Õpetajate täiendõppe ja ümberõppe

korraldamine x x x eelarve õppealajuhataja

Sisekoolituste korraldamine x x x eelarve õppealajuhataja

Õpetajate osalemine ainesektsioonide töös x x x

JOL,

eelarve õppealajuhataja

IKT koolitus x x eelarve õppealajuhataja

Abipersonali koolitused x x x eelarve majandusdirektor

Ühistunde loomine ja meeskonnatöö

arendamine

Parimate koolituskogemuste tutvustamine

kolleegidele x x x eelarve õppealajuhataja

Klassijuhatajate ja aineõpetajate osalemine

kooliüritustel x x x õpetajad

Kogu personali ühised üritused ja

koosviibimised x x x

eelarve,

omaosalus direktor

15

5. Arengukava muutmine Arengukava vaadatakse igal aastal läbi ja viiakse vajadusel sisse parandused ja täiendused

lähtudes muutunud olukorrast ja sisekontrolli tulemustest. Arengukava muutmist ja

täiendamist korraldab kooli direktor.