Upload
dooley
View
53
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Kohaliku omavalitsuse juhtimine. Raivo Uukkivi Rae vallavolikogu liige. endast. Töötasin Rae valla vallavanemana 2004 oktoober kuni 2010 jaanuar Täna volikogu liige 1987.a. Lõpetasin EPA mehaanika insenerina - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Kohaliku omavalitsuse juhtimine
Raivo UukkiviRae vallavolikogu liige
endast
• Töötasin Rae valla vallavanemana 2004 oktoober kuni 2010 jaanuar
• Täna volikogu liige• 1987.a. Lõpetasin EPA mehaanika
insenerina• 2008.a. Kaitsesin magistritöö TTÜ-s
haldusjuhtimise erialal. Teema “Koostöö pealinnaregioonis”
Soojenduseks - kas teadsid, et
• Eestis on kokku 15 maakonda• Eestis kokku 226 KOV-i• 33 linna• 193 valda, neist:
– alla 1000 elanikuga 37 (üks alla 100),
– 1000-2000 76, – 2000-3000 31, – 3000-4000 13, – 4000-5000 12, – 5000-6000 10, – 6000-7000 4, – 7000-8000 1, – 8000-9000 3, – 9000-10000 1, – üle 10000 5
Maakond - vald/linn - elanikke• Harju – (18+6) - 548473 (sh Tallinn 401380)• Hiiu – (4+1) - 10464• Ida-Virumaa – (16+6) - 168543 (sh Narva 66621)• Jõgeva – (10+3) - 35814• Järva – (11+1) - 35417• Lääne – (11+1) - 27753• Lääne-Viru – (13+2) - 66879• Põlva – (13+1) - 31376• Pärnu – (18+3) - 90984 (sh Pärnu 43489)• Rapla – (10) - 37303• Saare – (15+1) - 36155 (sh Kuressaare 15170)• Tartu – (19+3) - 148343 (sh Tartu 98696)• Valga – (11+2)- 34355• Viljandi – (12+2) - 54373• Võru – (12+1) - 38331
Kõige suurema pindalaga Märjamaa vald – 872km²Kõige väiksem Tootsi vald – 1,8km²2009 ühinesid Kaisma ja Vändra
KOV - mis asi see on? Milleks?
• Põhiseaduse mõistes – §154 + preambulas toodud PS-i eesmärk = KOV-id otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi selliselt, et arendada ja kaitsta Eesti riiki, mis peab omakorda tagama rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.
Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artikli 3 kohaselt:
• „1. Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ning kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.
• 2. Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel valitud volikogu või esinduskogu liikmed. Antud volikogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalusi pöörduda esinduskogu poole, kasutada rahvahääletusi ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud.”
... aga öeldakse ka nii
• Kohalik omaviletsus – viitab spetsialistide põuale, kuid ka rahastamise põhimõtete puudustele
• Majavalitsus – viitab KOKS § 6 lõikele 1, kus selgitatakse, mida KOV tegema on kutsutud
• Ühiskassa – maksuraha kogumine ja kasutamine. Siiski reguleerivad avalikus sektoris vahendite kasutamist seadused
Igapäeva elus jääks KOKS-i definitsiooni juurde:
“KOV on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla-või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi”
Siinjuures peaks meeles pidama, et: “Rõhk peab olema sõnal “oma” ja mitte sõnal “valitsus”“ (S.Mäeltsemees)
KOV juhtimine
• Raamid annab seadusandlus • Ca 300* seadust reguleerivad KOV-i
tööd ja tegemist• Põhiline seadus KOKS
– Vastu võetud 02.06.1993– Parandatud 57 korda
* - Kohalik omavalitsus, siseministeerium 2008
KOV kohustused KOKS § 6.
(1) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas – sotsiaalabi ja -teenuseid, – vanurite hoolekannet, – noorsootööd, – elamu- ja
kommunaalmajandust, – veevarustust ja
kanalisatsiooni, – heakorda, – jäätmehooldust, – territoriaalplaneerimist, – valla- või linnasisest
ühistransporti ning – valla teede ja linnatänavate
korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
(2) Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada antud vallas või linnas – koolieelsete lasteasutuste, – põhikoolide, – gümnaasiumide ja – huvikoolide, – raamatukogude, – rahvamajade, – muuseumide, – spordibaaside, – turva- ja hooldekodude, – tervishoiuasutuste – ning teiste kohalike asutuste
ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.
Võimude lahusus
Kõrgem võim on Eestis rahvas, kelle valikutest saab alguse kõik järgnev.Eestis on traditsiooniline võimude lahusus - kolme tasandiline:•Seadustandev võim•Täidesaatev võim•Kohtuvõim
Valla(linna)volikogu....
• KOV riigimastaabis täitevvõimu osa, mille tööd juhib esinduskogu – volikogu
• Volikogu suurus kuni 10000 elanikuga vallas vähemalt 17 ja üle 10000 elanikuga vallas vähemalt 21 liiget
• Volikogu valitakse alates 2005.a. valimistest 4 aastaks• KOV-i siseselt on juhtimine ülesehitatud ka võimude
lahususe printsiibil – volikogu otsuseid viib ellu vallavalitsus
• Volikogu töö tuleks ideaalis teha komisjonides, praktikas on komisjonid nõrgad
• Esinduskogu-volikogu teeb kollektiivseid otsuseid (kirjeldatud KOKS §22(1)): – millega antakse üldised strateegilised suunad, – võetakse vastu haldusterritooriumil kehtivaid
õigusakte, – kinnitatakse arengupõhimõtted ja – eelarve ning – vallavalitsuse struktuur kogu valla igapäevaseks
tulemuslikuks juhtimiseks (sh valitsuse juhi valimine)
...Valla(linna)valitsusÜlesanne on juhtida valda igapäevaselt vastavalt õigusaktidega (seadused, valitsuse määrused, volikogu otsused ja määrused) ettenähtud korras
• Juhtorgan – Vallavalitsus. Kollektiivne organ, annab haldusakte – määruseid ja korraldusi.
• Vastavalt KOKS §22 (2) ja (3) kohaselt võib volikogu delegeerida vallavalitsusele tegevusi va §22(1) märgituid.
Koalitsioon/opositsioon?
• Eestis on mitmeid parteisid ja siin oleks väga haruldane juhus, kus võidab üks poliitiline jõud ja viib oma lubadusi ellu.
• Tihti on vaja moodustada teiste erakondadega liite, leppida kokku ühistegevuses ja seda elluviia. Siis ei täideta mitte kõiki oma lubadusi vaid lepitakse partneriga kokku mingis ühisosas ja täidetakse seda lepet
• Seega koalitsioon on liit enamuse saavutamiseks ehk võimule saamiseks.
• Tegelikult juhib kohalikku omavalitsust (ka riiki) koalitsioon.
• Opositsioon on tasakaalustavaks jõuks. • On võimalus, et riiki/KOV-i juhib vähemuskoalitsioon• On võimalus, et volikogus on koalitsioonil esindajaid küll
rohkem, kuid valijate toetus volikogu laua ääres on opositsioonil suurem.
Valla/linna valitsemise atribuudid
Valla/linna valitsemiseks on vaja:1. Põhimõtteid, mille kohaselt
valda/linna juhtida – arengudokumendid
2. Spetsialiste, kellega juhtida3. Vahendeid, millega tegevusi
rahastada
Vallavalitsuses 41 töötajat; keskm vanus 43,2;
Haridus kõrg 26, rak.k 1, k-e 7, k 6, p 1
Spetsialistid, allasutused
• valla(linna)valitsuse kui ametkonna struktuur koosneb ametitest ja ametnikest. Ettepaneku töö korraldamise osas teeb valla(linna)valitsus volikogule ja volikogu kinnitab.
• valla(linna)valitsusele alluvad hallatavad asutused (koolid, lasteaiad, raamatukogud, hooldekodu, spordikeskus, huvialakool, kultuurikeskus, kommunaalettevõtted,)
• Aga võib ka kõik käest anda...
Kokku ca 500 töötajat
Vahendid, millega rahastada tegevusi
kulude struktuur tegevusalade lõikes, 2009
5% 0% 10%1%
5%0%
13%
0%0%63%
3%
Üld Val.sektori teenused avalik kord majandus
kesk.kaitse elamu ja kom.maj tervishoid
vab.aeg, kult., religioon ringhääl. Ja kirjast usuasutused
haridus sots.kaitse
Rahastamismudel on jätkusuutmatu!
Tulude struktuur 2006-2009 + 2010 eelarve
0
50
100
150
200
250
2006 2007 2008 2009 2010
Maksud
kaupade, teenuste müük
toetused
muud
Tulud-kulud (koond) 2006-2009 +2010 eelarve
0
50
100
150
200
250
300
350
400
2006 2007 2008 2009 2010
muud tulud
tegevuskulud
reguleersed sissetulekud
kulude struktuur 2006-2009 + 2010 eelarve
0
50
100
150
200
250
Üld. V
al.sek
tori
teen
used
avali
k kord
maja
ndus
kesk
.kaits
e
elam
u ja
kom.m
aj
terv
ishoid
vab.
aeg,
kult.
, reli
gioon
ringhä
äl. Ja
kirja
st
usua
sutu
sed
harid
us
sots.
kaits
e
2006
2007
2008
2009
2010
Sa näed ja ei mürista. Mida
teevad väikese
rahvaarvuga KOV-id
Hea sõnum – reaalne laekumise tõus suurem kui
prognoosis
0
2000000
4000000
6000000
8000000
10000000
12000000
14000000
20072008
2009 tegelik
2009 korri
g 11,4-le
2010 prog noos
2010 tegelik
jaan veebr
märts aprill
mai juunijuuli augus t
s ept okt
nov dets
050
100150200250300
DP le
pingu
d
Otsu
sed
(voli
kogu
)
Mää
rus
(voli
kogu
)
Mää
rus
(vall
avali
tsus
)Ko
misj
onide
prot
okoll
idVa
llava
litsus
epr
otok
ollid
Volik
ogu
prot
okoll
id
Plan
eerim
is- ja
maa
korra
ldusk
omisj
Kaup
lemise
regis
treer
imist
aotlu
s
Pers
onali
käsk
kirjad
Lepin
gud
Muu
d
2006
2007
2008
11.2009
Võrdluseks (2008) korraldusi otsuseid• Tallinn 2300 309
• Kiili 736 92• Viimsi 840 120• Aegviidu 123 42
010002000300040005000600070008000
Arve
K irjad si
s se
kirjad vä
lja
s is emised kirja
d
K orraldus ed (v
allava
li...
2006
2007
2008
11.2009
Töö intensiivsust saab väljendada erinevate menetletud/menetluses olevate
dokumentide arvus. MASU üldpilti ei muuda!
Planeerimis- ja ehitustegevus 2001- 2009
0
100
200
300
400
500
600
700
800
2001 15 71 53
2002 29 66 121 64
2003 8 82 206 199
2004 28 81 233 482 121 18
2005 38 95 193 552 143 15
2006 54 50 117 752 216 24
2007 41 51 217 717 438 76
.2008 29 38 443 407 152
.2009 22 31 277 437 24
Planeeringute kehtestamine
Detailplaneeringute algatamine
Projeketeerimistingimusi
väljastatud
Ehituslube väljastatud
Kasutuslube väljastatud
kirjalike nõusolekuid
väikeehit.püstit.
Kinnisvarabuum Rae vallas
Kohustuste hüppeline kasv