Konverentsi avamine

Aira Tammemäe

konverentsi programmijuht

Vestlusring: kuhu vaatabpsühholoogiateadus täna?

Mare Pork, psühholoog ja juhtimiskonsultant, PhD

Joel Timm, Balti Logistika juht

Kristjan Rotenberg, Harju Elekter Elektrotehnika ning

tarneahela ja tootmise juht

Harry Grünberg, Harvikeri juhatuse liige

Edusõltuvus, kas ärimaailma uusdiagnoos?

Jaanus Harromeditsiiniteaduste doktor ja Tartu ülikooli

psühhofüsioloogia professor

• Millised ohud ja riskid eduga kaasnevad?Peamine oht, mis eduga kaasneb on peapööritus (muigab – K.T.). Neile, kes on omal ajal pidanud õppima Stalini teoseid, võib see tuttav ette tulla. Edust võib tõesti saada mürgistuse, see on õige.

• Eduga võib ära harjuda, olles pidevas intoksikatsiooni ehkmürgistuse seisundis. Ja kui siis keskkond muutub – kassellepärast, et maailm muutus või sellepärast, et astusid ise mullistvälja teise keskkonda –, sõltub edukus juba sellest, kui hästisuudetakse üle elada võõrutusnähud, mis edust ilma jäämisegakaasas käivad. Sellepärast on oluline nii kodu kui varakultomandatud hea kohanemisvõime. Seega on kõige suurem risk, misedukusega kaasneda võib see, et enam teistmoodi ei oska.

Katre Tatrik: http://novaator.err.ee/257494/

Edusõltuvus?

Mida on Google’il öelda?

Mitte palju.

Mis paneb uimastile mõtlema? Sümptomid.

• Teiste tegevuste arvelt

• Lähedaste inimeste arvelt

• Tervise halvenemisest hoolimata

• Kogemused võõrutusnähtudega

Ja veel ….

• Ristuv sensitisatsioon

• Uimastid kui eduelamuse aseaine

Ristuv sensitisatsioon?

• inverse tolerance

• kui üks farmakon suurendab tundlikkustteisele

• sarnase toimemehhanismiga uimastitega

• ka uimastite ja stressi vahel

• aimekirjanduslik näide meditsiiniajaloost: kahe üliambitsioonika tohtri, William Halstedi ja Sigmund Freudi lood

Kui edu mõjub nagu uimasti, siis milline?

Harro, Uimastite ajastu. TÜ kirjastus 2006 ja 2017

Uimastid ja dopamiin

• Kõik sõltuvusttekitavaduimastid vabastavad naalduvastuumas dopamiini

• dopamiini vabanemineenergiseerib käitumist ja on eufooria eelduseks

• Nota bene: uudses keskkonnasaktiivsematel vabanebdopamiini rohkem

Joonis: Mällo et al., Behavioural Brain Research 2007; 177, 269-281

Kaksipidine suhe

https://www.forbes.com/sites/alicegwalton/2013/08/06/why-the-brains-of-high-powered-people-may-be-more-prone-to-addiction/#38f051863736

• tippjuhtide seas on uimastitekuritarvitamist suhteliselt rohkem

• kuigi psüühilised ressursid peaksidolema vintskemad

• küllap ongi, kuid nende kõrvalpaiknevad haavatavuse saared

• riskivad, edupüüdlikud, obsessiivsed, pühendunud ja uudsusehimulised inimesedon tõenäolisemad narkomaanid

Dopamiin nii tugevdab ihaldatava otsimist kui ka vabaneb selle kättesaamisel

(Self, Nature 2003, 422: 573-574)

Sõltuvuse neuropsühholoogia lihtsustatult

Herman & Roberto, Frontiers in Integrative Neuroscience 2015, 9:18

Sõltuvuses aju ajab oma asja edasi

Hanlon et al., International Review of Neurobiology 2016; 129, 125-156

ebaõnnestunudkokainismiravi

B: liigne ärgastuslimbilise süsteemitööfaasis

C: enamasti liigväheneärgastus otsustus-protsesside ajal

Dependence is multi-component and its neurobiological

substrate is complex

• Increased hedonic value

• Associative learning

• Habits

• Stress

• Attribution of salience

• Physical symptoms of withdrawal

• Changes of mood

• Impulsive decision-making

Baler & Volkow, Trends Mol Med 2006, 12: 559-566

Meeleolumuutused aitavad uimastitarbimisele kaasa

• Meeleolul ja sõltuvusel on ajus rohkestikokkupuutepunkte

• Uimastid võivad meeleoluajutiselt tõsta, toimelakkamisel meeleolu alanebveelgi

• Depressiooni mõnes faasisvõib tekkida himu uimastitejärele

Russo & Nestler, Nature Reviews Neuroscience 2013, 14, 609-625

• Kui suur on tõenäosus, et õnnelik ja terve laps, keskasvab õnnelikus perekonnas, on tõesti ka täiskasvanunaedukas?Ma ei oska öelda numbrit, aga see tõenäosus on kindlasti suur. Samas, kui keskkond sunnib peale mingisuguse kindla edukusedefinitsiooni ja see ei sobi kokku selle õnnelikkuse valemiga, midamingi konkreetne perekond praktiseerib, võib minna ka vastupidi.

• Kui üks õnnelik perekond on väga endasse sulgunud ja ennastühiskonnast isoleerinud, võib sellisest perekonnast tulevale lapseleväliskeskkond olla suur šokk. Nii võib pere õnnelikkuse valemtema jaoks muutuda hiljem hoopis õnnetuse valemiks.

• Rohkem õnnelikkust pluss rohkem õnnelikkust ei võrdu alati veelrohkem õnnelikkust. See ei ole lineaarne korrelatsioon, sestkeskkonnad muutuvad.

Katre Tatrik: http://novaator.err.ee/257494/

Edu vangiks

• kui uimasti vabastab korduvalt dopamiini, hakkab dopamiin-D2-retseptorite tihedusajus vähenema

• ühel ajahetkel osutub see vähenemineolevat püsiv

• väiksema D2-retseptorite tihedusega käibkaasas vajadus rohkemdopamiinineuroneid ärgastada

• see ei too rõõmu, kuid on vajadus

Sõltuvusele viib palju teid

• palju dopamiini ja universaalne himu

• vähe dopamiini ja vajadus sedavabastada

• “keskmised koju tulevad” –uimastiprobleemid suurimadmarginaalides

• kui “sõltuvusaine” pealevool katkeb, tekivad võõrutusnähud – võisensitisatsioon

Joonis: Alttoa et al., Synapse 2009; 63, 443-446

Olds’i ja Milneri katse ning aju enesestimulatsiooni avastamine

Milleks uimastid?

Credit: Adapted with permission from Ref. 5, Royal Society Publishing.

Volkow et al., Nature Reviews Neuroscience 2017, 18, 741-752

Dopamiinimure on

üldine

• edust sõltuvad inimesed eisatu skännerisse

• küll aga patoloogilisedhasartmängijad

• ja toiduga liialdajad

• dopamiin-D2-retseptorite allareguleerimine esinebneilgi

Aju käitub tervikuna

Figure from Hanlon et al., International Review of Neurobiology 2016; 129, 125-156

• püüd hüvede poole on evolutsiooniline

• vanad ajuosad tagavad järglastesaamiseks vajaliku

• aga ei mõtle “poliitkorrektselt”

• aju püüab edukuse poole – nii me edudefineerime

• kuid edu ei ole kunagienesestmõistetav, selleks on maailmliiga mitmekesine

Kes me tegelikult oleme? Geenide roll meie elu ja saatuse kujundamisel

Krista Fischer

Eesti geenivaramu biostatistika vanemteadur PhD

(matemaatika)

Inimese genoomi projekt: esimese inimgenoomi sekveneerimine

Aeg: 13 aastat

Kulu: $3 miljardit

Aprill 2003

Veidi ajalugu

Samal ajal Eestis….Aastal 2000 asutati Eesti Geenivaramu, esimesed geenidoonorid liitusid aastal 2002

Täna

Täisgenoomi sekveneerimiseks kuluv aeg: 1-2 päeva

Kulu: <$1,000

TÜ Eesti Geenivaramus on sekveneeritud 2300 Geenidoonori täisgenoomid

1820

25

30

35

40

45

50

55

60

65

70

75

80

85+

EGCUT males

EGCUT femalesEstonian population

Age

No of gene donors by age group

Estonian population by age group (01.01.2008)

700 500 300 100 100 300 500 700

15000 10000 5000 0 5000 10000 15000

TÜ EESTI GEENIVARAMU: 53000 GEENIDOONORIT ESINDAVAD KOGU EESTI ELANIKKONDA

Geenidoonorite arv

Vanus

TÜ EGV mehed

TÜ EGV naised

Eesti rahvastik

Eesti rahvastik soo-vanusgrupiti

• 81% eestlased

• 2/3 naised

• Detailsed andmed liitumise seisuga (küsimustik, mõõtmised)

• Terviseandmed registritest ja andmebaasidest kuni tänaseni välja

TÜ EGV andmebaas annab detailse ülevaate geenidoonorite tervise ja eluviiside kohta….

Näiteks….

Toitumismustrid ja tervis

kohv

teeleib

saikartulRiis/pasta

Puder/müslipiimatooted

kala

lihavorst/sink

salatjuurvilipuuviljad

maiustusedkarastusjoogid

muna

3 1 2 4 5

8 6 7

DiabeetSüdamehaigusedKardiovaskulaarsuremusÜldsuremus

Slaid: Nele Taba

>99% osas on kõigi inimeste DNA-d identsed –

inimestevahelised erinevused on määratud väikese

varieeruva osa poolt.

Enim uuritud (sagedaseimad) geneetilised variandid:

• SNP-d (ühenukleotiidsed polümorfismid, single

nucleotide polymorphism)

• SNP-de määramiseks kasutatakse genotüpiseerimist –

see on oluliselt kiirem ja odavam kui täisgenoomi

sekveneerimine

Geeniandmed geenivaramus: mil moel saavad 2 DNA-d

erineda?

Enam kui 95% geenidoonorite DNA on genotüpiseeritud ülegenoomsetekiipide abil

Kas geneetiline eestlane on olemas?

• Vaadates levinud SNP-de sagedusi ja ka seoseid genotüübi ja haiguse/välimuse jm tunnuste vahel, siis ei ole esmapilgul võimalik tuvastada eestlase erinevust teistest eurooplastest

• Tänu sellele saame osaleda paljudes rahvusvahelistes uuringukonsortsiumides, kus kombineeritakse paljude Euroopa uuringukohortide analüüsitulemused

• Aga siiski….

European Genetic Map

-0.05

-0.03

-0.01

0.01

0.03

0.05

0.07

-0.05 -0.03 -0.01 0.01 0.03 0.05

P2

1 (4

.68

%)

PC1 (8.65%)

Austria Bulgaria Czech Republic

Estonia Finland (Helsinki) Finland (Kuusamo)

France Northern Germany Southern Germany

Hungary Northern Italy Southern Italy

Latvia Lithuania Poland

Russia Spain Sweden

Switzerland

-0.1

-0.08

-0.06

-0.04

-0.02

0

0.02

0.04

0.06

0.08

0.1

-0.12 -0.07 -0.02 0.03

PC

2 2

3.8

%

PC1 36.6%

Europe

CHB

JPT

YRI

CEU

Nelis, Eskoet al 2009

Geneetiliste peakomponetide graafik

Eestlased maailma geneetilisel kaardil

Ülegenoomsed uuringud (Genome-Wide Association Study, GWAS)

• Idee: testitakse iga määratud SNP seost haiguse vm tunnusega (>10 miljoni testi)

• Ajalugu: esimene oluline artikkel aastal 2007 (WTCCC - WellcomeTrust Case Control Consortium), 14000 juhtu (7 haigust), 3000 kontrolli

• 2017: maailmas on läbi viidud üle 3000 GWAS uuringu, mille abil on uuritud enam kui 1800 haigust vm tunnust

WTCC 2007

Leitud olulised seosed

„Manhattan plot“ –näidatakse olulisi seoseid igal kromosoomil

2014

Üks viimaseid teist tüüpi diabeedi uuringuid…

Mahajan jt, Nature Genetics (48000 diabeedijuhtu ja 140000 kontrolli)

Manhattan plot for EduYears associations (n = 293,723)

A Okbay et al. Nature 1–4 (2016) doi:10.1038/nature17671

Uuritud pole vaid haiguseid, vaid ka näiteks haridust….

Aga ka… isiksuseomadusi (nn suurt viisikut), maitse-eelistusi, suitsetamist, kiilaspäisust, vasakukäelisust, …..

Selle uuringu tulemused võimaldasid uurida seost hariduse ja südamehaiguste riski vahel ….

British Medical Journal (30 August 2017)

http://www.bmj.com/content/358/bmj.j3542.long

Idee: Kui haridusega seotud geeniskoor on seotud südamehaiguste riskiga, siis sealt saab tuletada see viitab hariduse ja haiguseriski põhjuslikule seosele

Tulemus: 3,6 aastat lisaharidust vähendab südamehaiguste riski keskmiselt kolmandiku võrra

Otsime ka eluea pikkusega seotud geene …

Tänaseks on valminud ka suurem uuring, kus on leitud 14 geenipiirkonda, mis on oluliselt seotud eluea pikkusega

Sagedaste krooniliste haiguste geneetika – miks on see oluline, kui haiguserisk on tugevalt mõjutatud elustiili poolt?

Geneetiline riskKeskkond, eluviisid, kaasnevad haigused

Vanus

vanus

haige

Geneetiline risk

Teist tüüpi diabeediga (T2D) seotud SNP-d

T2D riskiga seotud geneetilisi polümorfisme on leitud üle terve genoomi. Kõige paremini prognoosib haigust geneetiline riskiskoor, mis on saadud tuhandete geenimarkerite mõjude liitmisel.

Sama kehtib ka südame isheemiatõve riski puhul

Geneetiline riskiskoor (GRS) kombineerib tuhandete SNP-de andmed

Teist tüüpi diabeedi riskiskoori jaotus

geenidoonoritel

Riskiskoor

Fre

qu

en

cy

3.0 3.5 4.0 4.5 5.0 5.5 6.0 6.5

05

00

10

00

15

00

Kõrge geneetilise riskiga isikud

Komplekshaiguste polügeensuse tõttu ei saa pärilikku komponenti ennustada vaid perekonnalugu teades:

on võimalik, et järglase risk on oluliselt kõrgem või ka oluliselt madalam vanemate riskist

Teist tüüpi diabeedi esinemissagedus vs kehamassiindeks

Kuigi rasvumine ja ülekaal on kõige olulisemad riskitegurid, on just keskmise ja mõõduka ülekaalu korral väga suur mõju ka geneetilisel riskil

Läll K., et al. 2017, Genetics in Medicine

Tagasiside geenidoonorile: kasutades geneetilisi riskiskoore, suudame ennustada ja tagasisidet anda teist tüüpi diabeedi ja südame isheemiatõve päriliku riski kohta

Südame müokardiinfarkti esinemissagedus 35+ meeste seas vastavalt

suitsetamisele ja geneetilisele riskiskoorile

Suitsetamine on südame isheemiatõve ja kardiovaskulaarsuremusekõige olulisemaks riskiteguriks. Siiski on olulisel kohal ka geneetiline risk.

Slaid: Kristi Läll

Farmakogeneetika: geenid aitavad hinnata, kas ja kuidas ravim toimib

SAMA diagnoosSAMA ravim

Ravim mõjub kuid on toksiline

Ravim ei mõjuaga ei ole toksiline

Ravim ei mõjuja on toksiline

Ravim mõjubja ei ole toksiline

Kokkuvõte• TÜ Eesti Geenivaramu on pakkunud suurepärase uuringubaasi

teadustöödeks, mille tulemused võimaldavad senisest efektiivsemat ja personaalsemat lähenemist haiguste ennetusele ja ravile

• Lisaks sellele, võimaldavad geeniandmed õppida meie kaugema ajaloo ja rahvaste rände kohta, mõista isiksuse omapära bioloogilist tausta, ja isegi paremini hinnata elustiili mõjusid haiguseriskile

TÜ Eesti Geenivaramu

ja koostööpartnerid

53000 geenidoonorit, Eesti perearstid ja eriarstid, kes on kaasa aidanud geenidoonorite värbamisele ja edasise teadustöö tegemisele!

Ekspertide grupi kommentaarid

Mare Pork, psühholoog ja juhtimiskonsultant

Joel Timm, Balti Logistika

Kristjan Rotenberg, Harju Elekter Elektrotehnika

Harry Grünberg, Harvikeri

Lõuna

12:00 – 13:00

Kui erinevalt me tunnetame ja mäletame emotsioone?

Aire Mill

kliiniline psühholoog, Tartu ülikooli psühholoogia

instituudi doktorant

Mis on emotsioon?

• Emotsionaalne kogemus on alati positiivne või negatiivne ning seostatav mingi kehalise aktiivsuse määraga. Emotsionaalne seisund mõjutab praktiliselt kõike, mida me teeme ja väljendub praktiliselt kõiges, mida me teeme.

• Definitsioon – emotsioon on positiivne või negatiivne subjektiivne kogemus, millega kaasuvad teatavad kehalised reaktsioonid st füsioloogiliste reaktsioonide muster ja mis mõjutab käitumuslikkevalikuid.

• hinnang eesmärkide ja uskumuste valguses

• käitumise motiveerimiseks ja koordineemiseks, et keskkonnaga paremini kohaneda

Emotsioon on multimodaalne

• st avaldub läbi erinevate/omavahel suhestuvatemodaalsuste/kanalite:

– Füsioloogiline/somaatiline (nt südame töö jne).

– Kognitiivne/mõtlemisprotsess/interpretatsioonid “Nothing is good or bad but is good or bad but thinking makes it so…”

– Motoorne/emotsiooniväljendused

– Kogemuslik/subjektiivne tunne

– Käitumuslik/tegevused

Emotsioon kui protsess

• Ohu tunnetamine toimub väga kiiresti – Joseph LeDoux – info liigub samaaegselt kahte teed pidi – kiire (taalamusest amügdalasse) ja aeglane tee (taalamusest ajukoorde ja siis amügdalasse).

• Sel ajal kui ajukoores toimub situatsiooni põhjalik uurimine („ligitormav objekt on imetaja, ilmselt karu...), on amügdala juba vastanud küsimusele „kas see on ohtlik?“ kui vastus on „jah“, siis tekivad kohe kehalised reaktsioonid ja hirmutunne. Seejärel saadab ajukoor oma analüüsitulemused „tühi asi, lihtsalt näitleja karukostüümis“.

• Amügdala on emotsioonide mõttes nagu gaasipedaal ja ajukoor on nagu pidur.

Juhtivad emotsiooniteooriad

• Diskreetsete emotsioonide teooriad/ põhiemotsioonid (Ekman, Panksepp, Tomkins, Izard); Aluseks: 1872 Charles Darwin The Expression of the Emotions in Man and Animals

• Dimensionaalsed teooriad (Wundt, Watson, Russell, Tellegen);

• Komponendi-teooriad – kognitiivne hinnang (Scherer, Roseman, Fontaine);

Põhiemotsioonide lähenemine

• Väike arv põhiemotsioone (basic emotions)– rõõm, hirm, viha, kurbus, vastikus, üllatus– Igal emotsioonil oma kindel/eristav muster:

• esilekutsuv stiimul• kognitiivne töötlus• käitumuslik kalduvus• (näo)väljendus

• Universaalsuse hüpotees – emotsiooniväljendustel on kõikide jaoks sama tähendus. Õnne ja rõõmu loomupärane väljendus on naeratus. Eesmärk kommunikeerida sisemist seisundit ja käitumise kavatsust st mittesõnaline kõne (ka loomadel).

Dimensiooniline lähenemine• Emotsioonide kaart, kui kaugel

on üks tunne teisest –dimensioonid, millel varieeruvad – valents (pleasure) (positiivne/negatiivne) ja tugevus (arousal) aktiivne/passiivne dimensioon

• Emotsioone saab defineerida läbi 2, 3 või 4 dimensiooni:– 2D: Pleasure/ arousal– 3D: Pleasure/arousal/ dominance– 4D: Ennustatavus/kontroll

Komponendiline lähenemine

• Emotsioone saab kirjeldada läbi sünkroniseeritud aktiivsuse mõtetes, füsioloogias, väljenduses, käitumises, ja subjektiivses tundes (st viis komponenti).

Kognitiivne komponent e hinnang

Aju annab hinnangu –appraisal – emotsionaalne hinnang stiimulile. Amügdala on hinnangute andmisel kriitiliselt oluline ajustruktuur – kahjustuse korral emotsioonide äratundmine ja kogemine kahjustunud (eriti hirm).

Füsioloogiline komponent

Füsioloogilised reaktsioonid on emotsioonide lõikes erinevad, aga emotsioone ei saa nende baasilt üksteisest eristada.

Emotsiooniväljendus

• Emotsiooniväljendus on emotsionaalse seisundi väliselt vaadeldav tunnus.

• Kõige enam räägib emotsioonidest inimese nägu.

• Näos on 42 lihast, mis kokku võivad väljendada enam kui 10 000 unikaalset kombinatsiooni.

• Ekman ja Friesen kataloogisid inimese nägu ja jõudsid 46 unikaalse liigutuseni, mida nimetasid tegevusühikuteks (actionunit).

Emotsiooniväljendus

• Millal sündis :-)?

• 19.sept. 1982 Scott Fahlman kirjutas internetikasutajatele kirja: “I propose the following character sequence for joke markers: :-) Read it sideways.”

Emotsiooniväljendus

• Sõnad on sümbolid, aga näoväljendused on märgid.

• Sümbolid on kunstlikud kokkuleppelised objektid, millel ei ole sisulist sidet asjaga, mida nad esindavad. Nt sõna KASS

• Märgid aga on PÕHJUSTATUD mingi nähtuse poolt, mida nad esindavad. Ühel märgil võib olla ka mitu tähendust, märkide lugemisel on oluline roll KONTEKSTIL ehk ümbrusel. St näoväljenduse tähendust saame lugeda läbi konteksti –ümbritsev keskkond ütleb meile, mida see märk tähendab. Nutab valges või mustas kleidis?

Emotsiooniväljendus

• Kui me tahame emotsiooniväljendusest kasu lõigata...kuivõrd näolihased on tahtega kontrollitavad, saame me väljendada ka emotsioone, mida me tegelikult ei koge.

• Meie väljendused on modereeritud teadmise poolt, mis on lubatud ja mis mitte, kellele on ja kellele mitte...

• Väljendamisreeglid – display rules – normid, mis kontrollivad emotsioonide väljendamist.

Emotsiooniväljendus

Intensiivistamine – nt üllatus kingituse üle

Intensiivsuse vähendamine – nt pettumuse varjamine kaotuse puhul

Maskeerimine – ühe emotsiooni väljendamine, tundes samal ajal mingit teist emotsiooni nt rõõmu maskeerimine ärritusega.

Neutraliseerimine – emotsiooni kogemine, kuid väljenduse mahasurumine.

Väljendamisreeglite rakendamine toimub läbi mitmete erinevate tehnikate:

Emotsiooniväljendus

1. Morfoloogia – teatud lihased ei allu tahtlikule kontrollile ning treenitud vaatajale on need märgid näha. Suunurgad tõusevad (zygomatic major) nii spontaanse kui tahtliku naeratuse korral, AGA obicularis oculi (silmanurgad) tõusevad ainult spontaanse naeratuse korral.

Neli nähtavat märki, kuidas eristada siirast näos väljendatud emotsiooni ebasiirast (Ekman, 2003):

Emotsiooniväljendus

2. Sümmeetria - siiras naeratus on sageli sümmeetrilisem kui tahtlik naeratamine.3. Kestus – siiras emotsiooniväljendus kestab poolest sekundist viie sekundini, sellest lühemad või pikemad väljendused on suurema tõenäosusega ebasiirad.4. Ajaline muster – siiras väljendus tekib ja kaob üle näo sujuvalt, ebasiiras väljendus on sageli järsu alguse ja lõpuga.

Kui lihtne on ebasiirast emotsiooni ära tunda?• Keeruline. Sest me eeldame, et inimesed räägivad tõtt – valetajat

mittevaletajaks hinnatakse palju sagedamini kui vastupidi.

Emotsioon

• https://www.youtube.com/watch?v=-KSryJXDpZo

• https://www.facebook.com/franspublic/videos/10155930700394700/

Emotsioonide regulatsioon

• Emotsioonide regulatsioon – kognitiivsed (mõttelised) ja käitumuslikud strateegiad, mida inimesed oma emotsionaalse seisundi mõjutamiseks kasutavad.

• Enamasti ikka, et pöörata negatiivseid emotsioone positiivseteks, 90% püüavad seda teadlikult teha vähemalt korra päevas.

• Selleks on enam kui 1000 erinevat võimalust, käitumuslikke (ebameeldivate olukordade vältimine) ja ka kognitiivseid (ilusad mälestused).

Emotsioonide regulatsioon

• Üks kõige efektiivsemaid strateegiaid on ümberhindamine –reappraisal – emotsionaalse kogemuse muutmine emotsiooni tekitava stiimuli tähenduse muutmise kaudu. Amügdala aktiivsuse vähendamine korteksi aktiivsuse suurendamine.

• Ümberhindamine on väga oluline nii vaimse kui füüsilise tervise seisukohalt. Võimetus positiivseks ümberhinnata on paljude psühhikahäirete tuumaks.

• Maailma tunnetamist siiski täielikult oma kontrolli alla võtta ei saa!

Emotsioonide regulatsioon

• Viha, kurbus, hirm – need on üks osa meie tunnetest, kuigi ühiskond suunab meil olema pidevalt positiivses noodis.

• Ebamugavad tunded on sama tähtsad kui positiivsed emotsioonid rahulolu ja eneseleidmise seisukohalt.

• Negatiivsed tunded juhivad tähelepanu suhetele või muudele teemadele, mis vajavad muudatust.

• Elu ja tunnete keerukuse aktsepteerimine avab tee eluga rahulolule.

• Negatiivsed emotsioonid – õppida neid taluma, nagu pilved, mis siiski taevast ühel hetkel kaovad.

• Mõte on lihtsalt mõte ja tunne on lihtsalt tunne.

Emotsioonide mäletamine

• Emotsioon ja uskumus emotsiooni kohta – ligipääsetavuse mudel (accessibility model of emotional self-report by Robinson & Clore, 2002).

• Emotsioon on hetkekogemus, mis tekib vastusena igapäevaelu sündmusele. Lisaks aga on inimestel uskumused oma emotsioonide kohta. Ning need kaks nähtust põimuvad ajas. Emotsioonid ja emotsionaalsed mälestused.

Robinson ja Clore – emotsionaalse kogemuse ligipääsetavuse mudel

Inimesed kasutavad nelja sorti informatsiooni, kui nad hindavad oma emotsionaalset kogemust:

1) Hetke-emotsioon (experiential knowledge);

2) Kindlad emotsioonikogemused minevikust (episodic memory) – ei saa uuesti kogeda, aga saab rekonstrueerida meenutades sündmusega seotud mõtteid ja detaile;

3) Uskumused selle kohta, milliseid tundeid teatud olukord tõenäoliselt tekitab (situation-specific belief) nt solvang = viha; sünnipäev = rõõm; puhkus = nauding;

Robinson ja Clore – emotsionaalse kogemuse ligipääsetavuse mudel

4) Uskumused oma emotsioonide ja emotsionaalsuse kohta üldisemalt (identity-related belief) – nt iseloom st. empaatia, positiivsus, aga ka stereotüübid (nt soostereotüübid - naised on emotsionaalsemad kui mehed).

Iga infoallikas pakub inimesele tema emotsioonide kohta pisut erineva vaate/vastuse.

Robinson ja Clore – emotsionaalse kogemuse ligipääsetavuse mudel

Emotsiooni ei saa salvestada ega taaskogeda – meenutamine on uus emotsioon uues ajahetkes „a person never feels the same thing twice“.

Episoodiline vs semantiline mälu.

Episoodiline – palju sündmusega seotud detaile, mis aitavad sündmust mälus rekonstrueerida. sh. mõtted (nt „pidin ma siia tulema, alles juhtus üks karusselliõnnetus“ ja tunded (nt väga õudne). Mida rohkem detaile, seda täpsem on mälestus... Kõrvalekalded (biases) – sündmuse algus vs lõpp – lõpp varjutab alguse mälestused.

Robinson ja Clore – emotsionaalse kogemuse ligipääsetavuse mudel

• Kui detailid ei ole enam kättesaadavad, kasutatakse sündmuse meenutamisel semantilist infot. Mängu tulevad uskumustega seotud kallutused (belief-related retrospective biases).

• Mill, Realo, & Allik (2016). kurbuse, hirmu, rõõmu ja viha kogemise mäletamine sõltub olenevalt möödaläinud ajast nii inimese hetke väsimusest kui ka isiksuseomadustest.

Üldiste uskumuste mõju mälestustele

• Sotsiaalsete normide mõju. Emotsioonidega seotud uskumused võivad olla normatiivsed (nt naised on emotsionaalsemad kui mehed), vahel isikustatud ehk idiosünkraatilised („ma olen ärev ja tundlik inimene“). Uskumused võivad olla situatsiooni-spetsiifilised (nt avalik esinemine on närviline hetk) või identiteediga seotud (ma olen kergesti erutuv inimene). Kui olukorraga ei haaku mingid kindlad situatsiooni-spetsiifilised uskumused, siis rajatakse hinnangud identiteediga seotud uskumustele.

Üldiste uskumuste mõju mälestustele

• Mitu uskumust võib rakenduda samaaegselt – Soo stereotüübid. Kas naised on emotsionaalsemad kui mehed?

• stoiliselt rahulik mees ja tundlik ning reageeriv naine

• naised kogevad enam enesele suunatud sotsiaalseid emotsioone (süü ja häbi) ning teistele suunatud sotsiaalseid emotsioone (tänulikkus, sümpaatia). Mehed kogevad enam endale suunatud positiivseid emotsioone (uhkus, endaga rahulolu) ning enam teistele suunatud negatiivseid emotsioone (viha, vaenulikkus).

• üldiste joonte kaardistamise teel on osaliselt kinnitust leidnud. nt empaatia küsimustikes naised „pisarate nägemine puudutab mind sügavalt“.

• hetkehinnangute baasilt on soolised erinevused väikesed või olematud. Vähesed erinevused füsioloogilise reaktiivsuse osas (näiteks südamelöökide sagedus meestel suurem) samas kui naisi iseloomustab suurem väljenduslikkus.

Üldiste uskumuste mõju mälestustele

• Kultuurilised stereotüübid.

• Muud stereotüüpsed uskumused.

– toimiv romantiline suhe muutub ajaga sügavamaks ja kvaliteetsemaks -Sprecher (1999) eri ajahetkedel antud hinnangud ei erinenud, aga inimesed hindasid, et võrreldes eelmise hinnanguga on suhe parem.

– puhkus taastab jõu – Mitchell et al (1997), hinnang puhkusele enne, puhkuse ajal ja pärast puhkust

– Prospektiivsed hinnangud e tulevikuootused – enamik inimesi arvavad, et saavad tulevikus olema õnnelikumad kui on praegu või olid minevikus. Positiivseid emotsioone mäletatakse paremini kui negatiivseid.

Inimlikkus emotsioonides

• Kogemused/emotsioonid, mis ei sobi minapildiga, ununevad.

• Autobiograafilised mälestused on organiseeritud tulenevalt eesmärkidest, mitte sündmuste kronoloogilisest järjekorrast.

• Semantilised mälestused tagavad mina-tunde stabiilsuse.

• Intrapsüühlised vajadused – püsivus ja kooskõla, kogemused paigutatakse sellesse süsteemi, mille up-date toimub pikaajaliste protsesside läbi.

• Stabiilne sisemaailm võimaldab täita oma kohustusi (nt abielu), liikuda pikema-ajaliste eesmärkide suunas isegi kui ühe päeva lõikes ei ole oma eluga rahul.

• Ebarealistlikult kõrged ootused tulevikus kogetava õnne ja rõõmu osas moodustava väga olulise osa motivatsioonist, võimaldades jääda erinevates olukordades optimistlikuks.

Küsimusi, kommentaare?Kontakt: aire.mill@gmail.com

Tänan!

Inimese ja arvuti interaktsioon: emotsioonid arvutiekraanil

Aleksander Väljamäe

arvutitunnetuse dotsent PhD, Tallinna Ülikool

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 87

TOPIC 3: NEURO-CHOREOGRAPHY

https://vimeo.com/233295217

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 88

Born in Tallinn, Estonia, in 1978

1996-2000 First degree (B.Sc.) – Telecommunication, Tallinn TU, Estonia

2001-2003 Second degree (M.Sc.) – Telecommunication, Chalmers University

of Technology, Gothenburg, Sweden

2003-2007 Ph.D. on multisensory virtual reality – Chalmers, Sweden

2007-2010 First postdoc – neuroscience lab SPECS, University of Pompeu

Fabra, Barcelona, Spain

2011-2012 Second postdoc – Graz BCI lab, TU Graz & Neuropsychology

Laboratory, University of Graz, Graz, Austria

2012-2015 FP7 Marie Curie Action – International Outgoing Fellowship

(MSCA-IOF), Project “B-Reactable”, LiU & SPbSU, Russia and Sweden

2015 - Assoc. Prof. of Physiological computing, HCI@TLU group, TLU

Short academic CV

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 89

"Breaking the Waves" by Lars Von Trier (1996)

ART AS A MACHINE THAT ALLOWS US

TO AQUIRE NEW LIFE EXPERIENCES Inspired by works of Lotman, Vygotsky and Mamardashvili

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 90

Implicit, physiology-based interaction

Physiological computing provides a new channel to the conventional

Human Computer Interaction paradigms

Our group's current area of interest is implicit interaction with multisensory

media and its use in well-being and entertainment applications

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 91

The Matrices Transcendence Strange Days Neuromancer

Johnny

Mnemonic

Star Trek:

The Cage

Dreamscape The X – Mens

BCIs are a popular topic in sci fi!

WHAT IS A BRAIN COMPUTER INTERFACE?

Transcendence (2014)

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 92

Wolpaw et al. 2002

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 93

Wolpaw et al. 2002

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 94

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 95

Enactive or neurocinema concepts

Tikka, Väljamäe et al., 2012

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 96WHY TO BRING ART AND BCI CLOSER?

Brainstorm (1983)

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 97

Brendan Z. Allison

Laboratory for Brain-Computer Interfaces,

Institute for Knowledge Discovery,

Technical University of Graz, Graz, Austria

2010-2011

https://www.youtube.com/channel/UCt4tc_YIjXfWeK4xojM89_A

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 98

FET SCA project BrainHack, 2016-2017

Bring together interdisciplinary groups of artists and scientists

that exchange and mutually inform their practice

on applications and implications of neurotechnologies

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 99

BrainHack and STARTS initiative (2017-2020)

• FEAT

• VERTIGO

• WEAR sustain

• STARTS prize

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 100

Art and BCI Alvin Lucier at MAERZ Musik 16 – 26 March Berlin

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 101

BCI and art

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 102

BrainHack Amsterdam, June 2016

https://vimeo.com/178965298

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 103

BrainHack Spinal ProjectsSpinal projects - projects with strong potential which could be

developed further during the next BrainHack events (2016 example):

- BiSensorial - audio-vibrotactile biofeedback applications

- Second Brain - links between brain and human microbiome

- PsySim – psychosis simulator

- Brain Dance – neurochoreography

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 104

BrainHack Spinal Projects(UN)FOCUSSED: brain-controlled sound and laser performance

https://vimeo.com/161614592By Ivo Bol and Roos van Berkel

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 105

NEUROINTEGRUM: The New Stage of Alexandrinsky Theatre

By Yury Didevich

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 106

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 107

Neurodance performance in BrusselsEvent idea:

- Art-science collaboration and residency

project at TLU, UX lab

Collaborators:

- BrainHack project

- Baltic Film, Media, Arts and

Communication School, TLU

- Fine5 Dance Theatre

Sponsors/collaborators:

- Government Office of Estonia (EV100)

- BCI technology from g.tec, Austria

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 108

User eXperience laboratory, HCI@TLU group

UX lab will be used to assess emotional, cognitive and perceptual

reactions to mixed and real environments using

psychophysiological, behavioural and subjective responses

from users.

Example projects:

•Neurotheatre performances [framework development]

•Hyperscanning studies on group decision making [group

evaluation]

•Neuro- and biofeedback applications [prosocial behavior training]

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 109

Neurodance performance in Brussels

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 110

Neurodance performance in Brussels

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 111

TOPIC 1: COLLECTIVE BRAIN

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 112

Hyperscanning / neuromarketing studies

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 113

TOPIC 2: NEURO-CHOREOGRAPHY

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 114

Selected psychosomatic states

Tiina Ollesk

- Fear (TE1)

- Anger (TE2)

- Uninhibited (TE3)

- Emptiness (TE4)

Simo Kruusement

- Alertness (SE1)

- Loneliness (SE2)

- Excitement (SE3)

- Anger (TE4)

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 115

TOPIC 3: NEUROCINEMATIC SYSTEM

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 116

Brain to Brain non-verbal

communication

personal affective

dictionary

personal affective

dictionary

based on

multisensory media

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 117

TOPIC 3: NEURO-CHOREOGRAPHY

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 118

TOPIC 3: NEURO-CHOREOGRAPHY

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 119

TOPIC 3: NEURO-CHOREOGRAPHY

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 120

TOPIC 3: NEURO-CHOREOGRAPHY

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 121

TOPIC 3: NEURO-CHOREOGRAPHY

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 122

TOPIC 3: NEURO-CHOREOGRAPHY

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 123

Physiology-based interaction research areas

- temporal dynamics of cognitive & emotional processing

- unconscious processing

- neuroergonomics

- neuro- and biofeedback combined with somatic practices

- brain to brain interaction, hyperscanning

- decision making and prosocial behavior (compassion)

- emotional synchronization, collective experiences

HCI@TLU

Conference "Teadus inimesest", 8th Dec, 2017, Tallinn 124

Thank you for your attention!

aleksander.valjamae@tlu.ee

Ekspertide grupp annab omakommentaarid

Mare Pork, psühholoog ja juhtimiskonsultant

Joel Timm, Balti Logistika

Kristjan Rotenberg, Harju Elekter Elektrotehnika

Harry Grünberg, Harvikeri

Energiapaus

14:40 – 15:00

Eluelamused Balilt: mida me sealtotsime?

Terje Pällo

Interim Agentuuri personaliotsingu partner

Jumalate saar

Ainulaadsed kogemused

Bali mitu nägu

Saare oma hingeelu

Kohalikud pidustused

Kohalikud pidustused

Usk ja traditsioonid

Ohvriannid

Värviküllane kultuur

Värviküllane kultuur

Kunst

Templid

Rahvusriided

Tseremooniad

Tseremooniad

Kõrgem preestrinna Ida Resi

Jooga ja mediteerimine

Nõidarstid

Manku ehk holy man

Elu kooskõlas loodusega

Kohalik elu

Kohalik elu

Kohalik elu

Kohalik elu

Kohalik elu

Kohalik elu

Kohalik elu

Kohalik elu

Kohalik elu

Kohalik elu

Kohalik elu

Kohalik elu

Kohalik elu

Kohalik elu ja kultuur

Tänan!

Synctuition helimeditatsioon: teaduseja tehnoloogia sümbioos

Kristjan Puusildpsühholoogia ja filosoofia haridusega terviseedendaja

Aivar Hallermentor, vaimsete praktikate treener

Ekspertide grupp annab omakommentaarid

Mare Pork, psühholoog ja juhtimiskonsultant

Joel Timm, Balti Logistika

Kristjan Rotenberg, Harju Elekter Elektrotehnika

Harry Grünberg, Harvikeri

Palume tagasisidet!