KOOLITUSE EXTRA Teisipäev, 3. august 2010

KOOLITUSE EXTRA2 3. august 2010

Selline suundumus ei iseloomusta Ees-tis mitte ainult (akadeemilist) turundust, vaid ka näiteks rahandust ja kindlasti veel teisigi erialasid. Pole võimalik öelda mõist-likku suhtarvu, nagu näiteks 4,5 teoreeti-kut saja praktiku kohta.

Õnneks on Eestis palju turundusprak-tikuid, kes on huvitatud ka akadeemilise-mat laadi tööst, seetõttu on Eesti turundus-haridus üldiselt väga lähedalt seotud turun-duspraktikaga.

Kõrghariduse finantseerimise eripära tõttu on Eestis võimalik vähestel pühendu-da ainult doktorikraadi omandamisele, see-tõttu on õppeaeg pikk ja motivatsioongi on kerge kaduma. Loodan siiski, et lähiajal olukord paraneb.

Millist haridust on vaja, et saada heaks turundajaks, turundusjuhiks?

Nagu iga haridus, koosneb ka turundu-se oma kolmest komponendist, milleks on teadmised, oskused ja hoiakud. Heal turundajal on kindlasti vaja arusaama et-tevõtte kui terviku toimimisest, ei piisa kit-sast keskendumisest turundusele.

Tähtis on oskus näha «suurt pilti» ja analüüsida tervikolukorda. Paindlikkus ja kohanemisvõime aitavad hakkama saada kiiresti muutuvas keskkonnas, vajalik on pi-dev enesetäiendamine ja mitmekesised kok-kupuuted «tegeliku eluga». Hea turundaja ei arene klassiruumis ega kontorivaikuses.

Heal turundajal peab olema mitme-külgne pagas nii teooriate kui praktiliste kogemuste osas ning võime kombineerida emotsionaalset ja ratsionaalset poolt. Eel-neva töökogemusega inimesele annab aka-deemiline haridus võimaluse vaadata seni-tehtut distantsilt ning hinnata oma valiku-te ja otsuste otstarbekust.

Kui aga puudulik akadeemiline pool kombineerub vähese kogemusega, on tule-museks «pastakatellijatest» turundajad, kes ei lisa ettevõtte protsessidesse väärtust, vaid on lihtsalt jooksupoisid või assistendid.

Kas muu maailm õpib eestlastelt head turundust või oleme alles ise õppijad ja järeletegijad?

Eestis on kindlasti sellisel tasemel tu-rundust, millest oleks ka teistel õppida. Ja loomulikult on eestlastelgi võimalik teis-telt õppida.

Pelgalt järeletegemisega ei jõua kuhugi. Eestimaise hea turunduse vähene nähtavus väljaspool on asjatundjate hinnangul sage-li seotud pigem puudulike esitlusoskuste-ga ja vähese panustamisega enesereklaami – soliidne eestlane arvab ikka, et loomake-se kena ja kohevat saba märgatakse ka kau-

gemal, ilma et omanik peaks selle lehvita-misega eriti vaeva nägema.

Paljud, kes turundusharidust atraktiiv-seks peavad, püüdlevad just turundus-juhi hästi tasustatud positsiooni poole, aga turundusvaldkonnas on ju palju teisigi suuri väljakutseid, kõrgeid ame-teid, positsioone...

Turundusjuhi positsioon on üks võima-lustest ja seda tööd on võimalik teha väga erinevat tüüpi firmades nii tegevusvald-konna kui ka suuruse lõikes.

Sellest tulenevalt võivad ka nimetatud ametikohaga kaasneda väga erinevad üles-anded ning vastutus. Turundusjuhi ameti-koht ei pruugi igas ettevõttes olla tingima-ta ei hästi tasustatud ega ka reaalse vastutu-sega.

Turundusjuht, kes saab keskmises ette-võttes tõesti head palka, vastutab tihti ka ettevõtte teiste protsesside eest või vähe-malt on nendega väga lähedalt seotud.

Lisaks turundusjuhi ametikohale on tõesti avatud veel palju muid võimalusi: töö reklaami- ja suhtekorraldusagentuuri-des, ettevõtete turundusosakondades, tu-ru-uuringute alal, brändijuhi amet, töö müügi või kliendisuhete valdkonnas.

Pragu on aina rohkem põnevaid töiseid väljakutseid seotud ka mittetulundussek-toriga. Need tudengikandidaadid, keda meie näeme, on enamasti karjäärivõima-lustest hästi informeeritud ja paljud tule-vad EBSi juba kindla nägemusega, kuidas õpitut rakendada.

Mida vastse turundusprofessorina taha-te esmajoones oma üliõpilastele ja ka kolleegidele koolis ning ettevõtetes edasi öelda, edasi anda, millist sõnumit levitada?

Selles küsimuses on koos mitu teemat. Katsun vastata kolmes osas, pidades silmas küsimuses nimetatud sihtgruppe ja oma prioriteete nendega suhtlemisel.

Tudengitel soovitaksin hoida silmad ja kõrvad lahti igasuguste õppimise, enese-arendamise ja kogemuste omandamise või-maluste suhtes. Panustatud aeg ja pingutu-sed teenivad end hiljem kuhjaga tasa. Konk-reetsed erialaspetsiifilised õpetussõnad jä-taksin meeleldi oma EBSi loengutesse.

Kaasõppejõududega EBSis oleme juba alustanud pisitasa protsessi, kus tahame lä-bi arutada ja analüüsida turundusainete si-su ja struktuuri eesmärgiga tagada tudengi jaoks võimalikult põhjalik, loogiline ja kva-liteetne turundusõpe.

Üheks EBSi tugevuseks peame uhkuse-ga tihedat koostööd ettevõtjatega ja turun-

Heal turundajal peab olema mitmekülgne pagas nii teoo-riate kui prakti-liste kogemuste osas ning võime kombineerida emotsionaalset ja ratsionaalset poolt.

dusainete õpetamisel oleme pidevalt kaa-sanud praktikas tegutsevaid külalislekto-reid. Peale selle oleme õppekavade ja aine-kavade väljatöötamisel konsulteerinud tu-runduspraktikute ja erialaorganisatsiooni-dega.

Minu suur soov on arendada ettevõtja-te ja ülikoolide koostöö Eestis samasuguse-le tasemele, nagu see on näiteks Skandinaa-vias, kus eriahariduse arengusse panusta-mine on auasi, mille eest ei oodata kohest rahalist tasu, vaid kasu tulevaste haritud kolleegide näol.

Mida turundusprofessoriks valimine teie enda jaoks tähendab?

Loomulikult on see tunnustus seniteh-tule, aga ise pean seda pigem heaks välja-kutseks ja motivaatoriks, mis paneb tulevi-kus rohkem – aga ka läbimõeldumalt – pin-gutama.

Palju räägitakse sellest, et turunduses on oodata uut generatsiooni, mis tä-hendab nii teistsuguseid inimesi, töö-põhimõtteid kui ka tarbijaharjumusi, mida mõjutavad ka sotsiaalvõrgustike arengud ja muutused inimeste mõtte-maailmas, valikukriteeriumites... Kui-das seda uut turundusgeneratsiooni siiski selgitada?

Generatsioonide vaheldumine on ju loodusseadus, kas pole. Ja muutused on vältimatud. Nüüd on lisandunud palju uusi turundustööriistu ja keskkondi ning turun-duslikke sõnumeid edastatakse sageli turundaja kontrolli alt väljas olevates ka-nalites.

Sealjuures ei tohiks ettevõte unustada põhilist – luua tarbija jaoks väärtust-, kuna see on ainus kindla kasumipotentsiaaliga tegevus. Teiseks on oluline eristumine ja eristumise kommunikatsioon, see kaitseb konkurentsi eest ja teadvustab brändi/fir-mat/pakkumist klientidele.

Need kaks aspekti on ja jäävad primaar-seks. Inimeste valikukriteeriumid ei ole muutunud – endiselt on eesmärgiks isikli-ku kasulikkuse maksimeerimine, milleks võib olla «parim toode parima hinnaga», «rahuldav lahendus vähima vaevaga» või mis iganes.

Teavet on rohkem, aga see ei tähenda, et infot analüüsitakse ja kasutatakse. Teabe ülekülluses hakkab klient sageli otsima otseteid või tegema suvalisi valikuid.

Sotsiaalmeedia on andnud inimestele võimaluse jagada oma kogemusi ja lugusid teistega. Just lood on need, mis pikemaks ajaks meelde jäävad ja millel on jõudu mõ-jutada otsuste tegemist.

Hea turundaja näeb ettevõtet kui tervikutEstonian Business Schooli senat va-lis uueks turundusprofessoriks Kat-rin Keremi (37), kes räägib interv-juus Postimehele turundusest, ha-ridusest ja nii teda ennast kui ka tu-rundusüliõpilasi ees ootavatest väl-jakutsetest.

RAIN UUSENteemalehe toimetaja

Kui oluliseks peate üliõpilaste jaoks rahvusvahelist kogemust, õppimist pii-ri taga? Teil endal on selles osas päris suur kogemustepagas...

Pean rahvusvahelist kogemust äärmi-selt oluliseks, peaaegu et vältimatuks. Aga erinevalt üldlevinud arusaamast ei näe ma suurt vajadust võõrsil õppimise järele õpin-gute sisu silmas pidades, eriti bakalaureu-setasemel.

Magistri- ja doktoriõppes on olukord teine – Eesti väiksusest tulenevalt ei ole meil pakkuda kompetentsi kõigis mõelda-vates valdkondades. Rahvusvahelisus on praegune reaalsus ja mulle tundub isegi veidi mõttetu liigitada näiteks õppeaineid skaalal rahvusvaheline-kohalik.

Rahvusvahelisuse õppimiseks pole pa-remat võimalust kui veeta ise semester vä-lisülikoolis ja elada võõras kultuuriruumis. Võõrsil õppides tekib sõpru nii sihtriigi tu-dengite kui teiste välistudengite seas ja sel-lest võiks kujuneda tudengi jaoks esimene oma rahvusvaheline kontaktide võrgus-tik.

Eesti tudengitega on kahjuks nii, et ai-na vähem on neid, kes saavad – enamasti majanduslikel kaalutlustel – ainult õpingu-tele pühenduda ja Eestist eemal viibimist takistavad töökohustused, kaug- ja õhtu-õppetudengitel sageli ka perekond.

EBSil on kujunenud hea välispartnerite võrgustik ja usun, et välisõpingute vajadust rõhutavad tudengitele suuremal või vähe-mal määral kõik meie õppejõud.

Mis peaks üliõpilase pärast aastat-paari mujal maailmas õppimist Eestisse taga-si tooma? Kas siia jõuavad tagasi vaid need, kes mujal läbi ei löö või kohta (kõrget palka) ei leia?

Tagasi tulemise või tulemata jätmise ta-gamaad on igaühel isiklikud ja raske on ül-distada. Intervjuu põhiteemast kõrvale kal-dudes julgen väita, et välismaale jäämise põhjused ei ole valdavalt seotud läbilöögi-võimaluste ega isegi mitte viisakamate pal-gatingimustega, vaid keerlevad pigem ül-dise tolerantsuse, sotsiaalse kindlustatuse ja poliitiliste prioriteetide ümber.

Küsimuse teisele poolele vastaksin nii, et alati on parem olla suur kala väikeses tii-gis kui väike kala suures tiigis, st üks taga-situleku põhjuseid võiks olla just nimelt head eneseteostusvõimalused Eestis.

Millises suunas triivib turundusharidus Eestis? Ja kuhu ta peaks triivima?

Loodame, et turundusharidus mitte ai-nult ei triivi, vaid et keegi on tüüri juures ka. Kindlasti pole mõtet ka vastutuult pur-jetada, vaid tuleb järgida valdavaid tuuli.

Tänapäeva turundushariduse ja laie-malt ärihariduse üheks probleemiks on iso-leeritus – õppeainete õpetamine üksteisest eraldatuna. Suund peaks kindlasti olema suurema integreerituse poole ja seda mitte ainult integreeritud turunduskommunikat-siooni mõttes, vaid äri kui tervikut silmas pidades.

Oluline on ehitada õppekavad üles nii, et tudengid oleksid tööle asudes valmis võt-ma vastu põhjendatud ärialaseid otsuseid. Mul on hea meel, et EBSis on juba ammu astutud samme selleks, et viimati mainitud eesmärki saavutada. Näiteks on meil õppe-kavas tudengiettevõtete loomine ja män-gud/simulatsioonid, mis toovad välja ette-võtte majandamise eri tahud ning näita-vad, kuidas pealtnäha triviaalne turundus-otsus tõlgitakse muutuseks ettevõtte bilan-si kasumireal.

Mulle tundub, et Eestis on turundus-valdkonnas palju praktikuid ja vähe teoreetikuid. Milline peaks teie hin-nangul olema tasakaal teoreetikute ja praktikute vahel ühes tähtsas majan-dussektoris, nagu turundus seda on?

Äsja EBSi turundusprofessoriks valitud Katrin Kerem usub, et parem on olla suur kala väikeses tiigis kui väike kala suures tiigis, julgustades ka välis-maal õppinuid koju tagasi naasma. Foto: erakogust

KOOLITUSE EXTRA 33. august 2010

Eriala valikul lähtu iseenda motivatsioonistSuvi, mis on enamasti puhkuse ja lõõgastumise aeg, on paljudele noortele ja täiskasvanutele ka tähtsate otsuste langetamise aeg. Taas kord toimub vastuvõtt kutse- ja kõrgkoolidesse ning valikuvõimalusi on väikese Eesti kohta palju.

TRIIN KURROMainori Kõrgkooli koolitusspetsialist

Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel on Eestis 44 kutseõppeasutust, 22 rakendus-kõrgkooli ja 10 ülikooli.

Uuringufirma TNS Emori 2010. aasta brändide edetabeli järgi mainekaim ja suu-rim tervet Eestit katva õppekeskuste võr-gustikuga erarakenduskõrgkool Mainori Kõrgkool pakub võimalusi nii elukestvaks õppeks kui kõrghariduse omandamiseks kodukohas.

Unikaalseks muudab meid ennekõike aga see, et oleme üks innovaatilisemaid kõrgkoole Eestis, kus on ühendatud nii et-tevõtluse, disaini, juhtimise kui ka infoteh-noloogia õppekavad.

See on suurepärane kombinatsioon loo-vuseks ja innovatsiooniks ning soodne pin-nas loovettevõtluse arenguks.

Eestis on akadeemilise kõrgharidusega inimesi elanikkonna kohta väga palju, ometi on paljud arvamusliidrid, poliitikud ja tööandjad välja öelnud, et tööjõuturul

tuntakse puudust just haritud spetsialisti-dest ja oskustöölistest.

Miks siis on ikkagi nii, et suurem osa värskeid gümnaasiumilõpetajaid tungleb eelkõige Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli või Tallinna Tehnikaülikooli uste taga ning rakenduslikud kõrgkoolid, rääkimata kut-sekoolidest, jäävad n-ö tagavaravarian-diks?

Gümnasistide edasiõppimisvalikuid tu-leks analüüsida põhjalikumalt, kuid selge on see, et meie ühiskonnas pole väärtusta-tud ei kutseharidus ega rakenduslik kõrg-haridus.

Ometi ootavad tööandjad töötajatelt just praktilisi oskusi ja tööturul on üldiste teoreetiliste ja akadeemilise teadmiste kõr-val eelistatud kindla ameti omandanud spetsialistid.

Haridus- ja teadusministeeriumi 2008. aasta uuringust «Statistiline ülevaade kõrg-hariduse õppekavadel õppijate näitajatest» järeldub, et kuigi riiklik koolitustellimus peab prioriteetseks loodus- ja täppisteadus-te valdkondi, on noorte esimesteks eelis-tusteks siiski sotsiaalteadused, äri ja haldus, mida asub ainuüksi tasulistele õppekohta-dele õppima 28 protsenti vastsetest güm-naasiumilõpetajatest.

Liiga palju katkestajaidSamas katkestab kõige suurem osa (ligi-

kaudu 40 protsenti) üliõpilastest oma õpin-gud esimesel kursusel.

Põhjused vajavad veel selgitamist, kuid võib siiski oletada, et vaid võimalus õppi-da tasuta õppekohal pole noortele piisavalt motiveeriv.

Õpingud valel või üle võimete käival erialal jäetakse suure tõenäosusega kiiresti pooleli. Katkestamise suur protsent võib tingitud olla ka liiga madalast vastuvõtulävendist sisseastujatele.

Võib vaid arvata, et paljud gümnaasiu-mi lõpetanud ei tea tegelikult isegi, mida nad õppida tahavad, ning langetavad täht-said otsuseid juhuslikel põhjustel.

Oma kogemusest saan öelda, et olin üks neist gümnasistidest, kes läks vastavalt ühis-konna ootustele gümnaasiumist otse üli-kooli, sest nii oli kombeks. Ma ei teadnud täpselt, mida tahan õppida ja mida õpitav endast täpsemalt kujutab. Tagantjärele soo-vin, et oleksin kasutanud võimalust natu-ke ilmas ringi vaadata ja jõuda endas selgu-sele, mida mulle siiski teha meeldiks.

Tunne iseennastOmandanud akadeemilise kõrgharidu-

se ja sel alal ka mõnda aega töötanud, ot-sustasin teha kannapöörde ja läksin möö-dunud sügisel kutsekooli, et õppida vald-konda, mis on minu kirg – toitlustus.

Võin öelda, et õppides praktilist ala, mille juures olen hingega, on asjal hoopis teine minek ja feeling. Sellega seoses on kar-dinaalselt muutunud ka minu arvamus

kutseharidusest ja selle kvaliteedist. Pare-muse poole loomulikult.

Suhtun nüüdsest palju suurema lugu-pidamise ja mõistmisega inimestesse, kes on piisavalt julged, et tulla välja oma iga-päevarutiinist, ning lähevad igapäevatöö ja pere kõrvalt õppima, kas siis taseme-, ümber- või täiendusõppesse.

Selge on see, et nii oluliste valikute te-gemine ei pruugi olla kerge ja tihtipeale ol-lakse mõjutatud ühiskondlikust survest või majanduslikest põhjustest. Eluala valikul tuleks aga siiski lähtuda enda isikuomadus-test, huvidest ja loomupärasest andekusest ning teha seeläbi parim valik iseenda jaoks.

Nii on tulevikus meil ka rohkem inime-si, kes teevad oma tööd säravate silmade-ga, naeratus näol, tundes oma ameti üle uhkust.

Õpingud valel või üle võimete käival erialal jäetakse suure tõenäosusega kiiresti pooleli.

Haridus- ja teadusministeeriumi 2008. aasta uuring «Statistiline ülevaade kõrghariduse õppekavadel õppija-te näitajatest». Kõrghariduse esimesele astmele vastu võetud vastsete gümnaasiumilõpetajate jaotus õppe-asutuse omandivormide ja tüüpide lõikes 2007/08. õa.

kutseõppeasutused

erarakenduskõrgkoolid

riigirakenduskõrgkoolid

eraülikoolid

avalik-õiguslikud ülikoolid

Foto

: U

rmas

Kam

dron

4

Õppimine hoiab vaimu värske ja mee-led erksad, parandab mälu, suurendab ene-sekindlust, annab võimaluse proovida mi-dagi uut ja kohtuda inimestega, kel on sar-nased huvid.

Igal juhul aitavad eakatele organiseeri-tud kursused parandada nende elukvalitee-ti, edendada sotsiaalseid kontakte ning luua positiivset meeleolu, mis omakorda aitab vältida stressi ja sellega seotud tervi-seprobleeme.

Hoiame vaimu värskenaEestlaste seas pole elukestev enesetäien-

damine veel nii populaarne. Haridus- ja teadusministeeriumi arengukavas «Tark ja tegus rahvas» (2009–2012) tõdetakse, et täiskasvanud õppijate osakaal Eesti elanik-konna konkurentsivõime pideva paranda-mise tagamiseks on liiga väike .

Statistikaameti andmeil osales 2009. aastal elukestvas õppes ainult 10,6 protsen-

ti täiskasvanud elanikest. Arvestades aga elanikkonna pidevat vananemist nii Eestis kui Euroopas, peaks vanema põlvkonna ak-tiivne osalus tööturul ning ühiskonnaelus tunduvalt pikenema.

Eesti eakate inimeste poliitika lähtub rahvusvahelisest põhimõttest «Ühiskond kõigile!» ja arusaamast, et igal inimesel peab olema võimalus osaleda ühiskonna-elus, east sõltumata.

Riik ja kohalikud omavalitsused on er-gutanud päevakeskuste tegevust ning loo-nud vanemaealistele uusi võimalusi osale-da huvitegevustes. Oma vaimu harimiseks, uute teadmiste ja oskuste omandamiseks ning seeläbi ajaga kaasas käimiseks paku-vad muu hulgas võimalusi mitmed Eesti kõrgkoolid ja rahvaülikoolid.

Tasuta loengud seeniorideleSellel aastal alustas edukalt Tartu Üli-

kooli Väärikate Ülikooli programm. TÜ

Pärnu kolledžis osales loengutel kokku li-gi 400 seeniorit. Septembris alustab Tartu Ülikooli Väärikate Ülikooli programm ka Tartus.

Loengud on tasuta ning suunatud 50-aastastele ja vanematele. Teemade spekter on väga lai, hõlmates nii inimese toimetu-lekut elumuutustega, euro kasutuselevõt-tu, infotehnoloogia ohte ja võimalusi, vii-rusnakkuste vastu võitlemist, astrofüüsikat kui rahvausundeid.

Inimene õpib enesele märkamatult ja endale teadvustamata iga päev ja igal sammul. Uudishimu ning soov uusi teadmisi omandada käib inimesega kaasas kogu elu.

BIRUTE KLAASTartu Ülikooli õppeprorektor

Levinud arvamuse kohaselt on täiskasva-nute õpivõime laste või noorte omast tun-duvalt viletsam – mida vanem on õppija, seda raskem on tal uusi teadmisi ja oskusi omandada ning väljakujunenud arvamusi muuta. Kuid on ka teada, et vanusest roh-kem mõjutab õppeprotsessi just eelnev õpi-kogemus, tööharjumus, enesearendamise püüe ja soov eluga kaasas käia.

Tartu Ülikooli vanim tasemeõppes õp-pija on 73-aastane. Mõni aeg tagasi kaitses meil doktoritööd 82-aastane üliõpilane.

Täiendusõppe kursustel on üle 50-aas-tased õppijad täiesti tavaliseks nähtuseks. Õppimist ei tasu karta. Oluline on soov ja tahe uuenduste ja muudatustega kaasa minna, sest ühiskond areneb pidevalt, esi-tades omi väljakutseid.

Õppimine arendab enesekindlustElukestev õpe, mida tänapäeval üha

enam väärtustatakse, tähendab õppimist sünnist surmani ja hõlmab endas kõiki elu jooksul ette võetud õppetegevusi. Ka see-nioridele suunatud õppe ehk nn kolman-da nooruse ülikooli põhimõte on raken-dust leidnud kogu maailmas.

Ameerikas ja Euroopas pakutakse spet-siaalselt seenioridele mõeldud kursusi ju-ba aastakümneid. Põhjamaades on palju neid üle 60-aastasi, kes osalevad ühiskon-naelus, õpivad ja on aktiivsed seni, kuni jaksavad.

Teadmiste ja oskuste arendamine elu-kestvas õppes – olgu siis kas akadeemiliste loengute või hobikursuste kaudu – on va-nema põlvkonna jaoks suure positiivse väärtusega.

Õppimine hoiab vaimu värske ka eakatel

Loengud on tasuta ning suunatud 50-aastastele ja vanematele. Teemade spek-ter on väga lai.

Õppimist ja enesetäiendamist ei tasu karta ka siis, kui ülikooli katkestamisest või lõpetamisest on möödas aastaid. Foto: Tartu Ülikool

KOOLITUSE EXTRA 3. august 2010

• Kursuste täpse nimekirja leiab internetist aadressil www.tk.ut.ee/ vaarikate-ulikool

• Väärikate Ülikooliga saab ühineda ja loengutele registreeruda telefonil 737 6614 või e-posti aadressil karmel.tall@ut.ee

TÄHELEPANU!

TTÜ majandusteaduskond Akadeemia tee 3, Tallinn

www.majandus.ttu.ee

Teadmiste kaudu edukaks!

BAKALAUREUSEÕPEÄrindus

Rahvamajandus

Rahvusvahelised suhted (eesti ja vene keeles)

BAKALAUREUSE KAUGÕPEÄrindus

Rahvusvahelised suhted

Vastuvõtt bakalaureuseõppe tasulistele õppekohtadele toimub kuni 11. august 2010. Avaldus täita infosüsteemis SAIS ja dokumendid tuua Ehitajate tee 5, Tallinn.

ÕPE AVATUD ÜLIKOOLISTTÜ majandusteaduskond pakub võimalust õppida huvipakkuvaid bakalaureuse- ja magistriõppe aineid läbi avatud ülikooli.

Dokumentide vastuvõtt avatud õppesse toimub 16. august–15. september 2010.Avatud ülikooli kaudu võib haridusteed jätkata iga vähemalt keskharidusega isik, vastuvõtt toimub riigieksamiteta.

MAGISTRIÕPEJuhtimine ja turundus

Ärirahandus ja arvestus

Rahvamajandus

Rahvusvahelised suhted ja Euroopa uuringud

TTÜ majandusteaduskonnas jätkub vastuvõtt tasulistele õppekohtadele

Infotelefon 620 39 47Lisainfo www.majandus.ttu.ee

MBA ÄRIKORRALDUSE ÕPPEKAVA

MBA on magistrikraad eelneva majandushariduseta juhtidele ja spetsialistidele.

Dokumentide vastuvõtt magistriõppesse toimub 23.-27. august 2010.

Interaktiivsed keeleõppeprogrammid täiendavad keelekursusiKeeleõpe on pikaajaline protsess ja nõuab pühendumist nagu iga uue oskuse omandamine. Seepärast luuakse aina uusi meetodeid, et võõrkeele õppimine oleks nauditav, lõbus ja mitmekülgne.

SASKIA UNDUSKMultilingua keelekeskuse turundusjuht

Tänu tehnoloogia kiirele aren-gule on tõusev trend veebipõ-hise ja auditoorse õppe kombi-neerimine, mis muudab õppi-mise mugavamaks, paindliku-maks ja eesmärgipärasemaks.

Viimastel aastatel on haka-tud uurima, kuidas integreerida arvutipõhist ja traditsioonilist auditoorset keeleõpet nii, et hõlbustada keele omandamist ja saada parimad tulemused.

Keeleõppeeksperdid on ühel meelel, et informatsiooniajastul koguvad seesugused kombinee-ritud kursused üha enam popu-laarsust, sest niimoodi on ühen-datud auditoorse ja veebipõhi-se õppe eelised, puudujäägid aga kompenseerivad üksteist.

Asukohast sõltumatu õpeSageli on õppijate põhiprob-

leemiks ebakindlus suhtlemisel, seega tuleb pöörata tähelepanu väljendusoskuse ja enesekind-luse arendamisele. Seda on kõi-ge tulemuslikum arendada au-ditoorsetes tundides.

Tõsi küll, kontakttunde õpe-tajaga viiakse individuaalõppi-jate puhul aina enam läbi ka Skype’i teel, sest nii võib keele-tundi edukalt korraldada olene-mata asukohast.

Grupis õppides on aga sel-line lahendus ebamugav. Kee-letundides keskendutakse ees-kätt suulise eneseväljendusos-kuse, kuulamise ja rääkimise osaoskuste arendamisele, et õppija saaks julguse võõrkee-les suhelda.

Siinkohal tuleb jälgida, et keeletunnid toimuksid väikes-tes ja ühtlase keeletasemega gruppides, sest õppijad saavad siis kõik aktiivselt tunnis osale-da ja uusi teadmisi praktiseeri-da.

Õpetajal aga on võimalik iga õppija vajadustele ja soovi-dele tähelepanu pöörata ja õp-pekava võimaluste piires ko-handada.

Arvuti õpetab hääldamaKeeletunnid, eriti siis, kui

need toimuvad gruppides, ei võimalda siiski alati piisavalt paindlikkust ega vastutulemist iga õppija individuaalsetele soo-videle.

Pealegi on tänapäeval liiku-va ja aktiivse eluviisiga inimes-tel tihtipeale raske keeletundi-des regulaarselt kohal käia.

Sorava keeleoskuse saavuta-mine nõuab aega ja pühendu-mist ning pidevat praktiseeri-mist ja enesega tegelemist. Ise-seisvat tööd hõlbustab ja muu-dab tulemuslikumaks veebipõ-hine õpe, mis tänu tehnoloogia kiirele arengule pakub väga mit-mekesiseid ja interaktiivseid võimalusi.

Nii saab iseseisvalt tegeleda just sellega, mis rohkem tähele-panu vajab.

Eeliseks on loomulikult ka võimalus õppida endale sobival ajal ja sobivas kohas, mis muu-dab õppimise paindlikuks ja mugavaks.

Kuna keeleõppe veebipõhi-sed abivahendid on viimasel

ajal väga palju edasi arenenud, on need komplekssed ja kaasa-haaravad ning seega ka moti-veerivad ja tulemuslikud.

Iseseisvalt saab õpiportaalis arendada osaoskusi, alustades kirjutamisega, millele keeletun-dides vähem tähelepanu pööra-takse, ning lõpetades rääkimise ja häälduse harjutamisega.

Nimelt on tänapäevastes õppesüsteemides välja arenda-tud ka kõnetuvastus, mis või-maldab iseseisvalt pidada dia-looge arvutiga, et harjutada õi-get hääldust ja kuulamist.

Õpetaja roll jääbKindlasti ei tasu eeldada, et

sellised tehnoloogilised võima-lused, mis juba sügisest ka Ees-ti keelekoolitusse jõuavad, hak-kaksid tulevikus täielikult asen-dama keeletunde. Samuti ei ta-suks iseseisvat tööd hõlbustava-te tehnoloogiliste abivahendite pärast kontakttunde õpetajaga vähendada.

Keeleõppe internetipõhised lahendused võivad olla küll vä-ga innovaatilised ja kompleks-sed, kuid keeleeksperdid rõhu-tavad, et parima tulemuse saa-vutab siiski õppemeetodeid kombineerides.

Veebipõhine keeleõppepor-taal pole mugav mitte ainult õppijale, vaid ka õpetajale. Ni-melt võimaldab see õppeprot-sessi paremini koordineerida ning õppematerjalide laiast va-likust kohandada õppijale prak-tilise ja personaalse õppeprog-rammi.

See aitab suurendada indivi-duaalset lähenemist isegi grupi-õppes. Samuti saab õpetaja vee-bipõhisel tegevusel silma peal hoida, saades hea ülevaate õp-pija arengust, teda vajadusel toetades, suunates ja motivee-rides.

Nüüdisaegne keeleõpe julgustab suhtlema, kasutades selle saavutamiseks ka infotehnoloogilisi võimalusi ja kaugõpet. Foto: CORBIS/Scanpix

5KOOLITUSE EXTRA3. august 2010

6 KOOLITUSE EXTRA 3. august 2010

Maamõõtmist õpitakse suuresti arvuti-klassis, kus on õppetööks vajalik tarkvara mõõtmisandmete töötlemiseks, plaanide-kaartide valmistamiseks kuni 3D-maasti-kumudelite loomiseni ja geograafiliste andmebaaside valmistamiseni.

Maamõõtmist saab õppida Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolis.

Kooridirigeerimine sobib neile, kes soovivad tulevikus seista laulukaare ees, mitte selle all. Selle eriala lõpetanud oskavad tegutseda taidluskoori dirigendina ning loomulikult saavad need, kel on huvi ja piisavalt annet, õppida eda-si Eesti Muusikaakadeemias.

Kooridirigeerimist õpetades antakse teadmisi ja oskusi dirigeerimise, koori-laulu, hääleseade, partituuri mängu ja kooritöö praktika kaudu. Õpitakse ka muusikateooriat ja -ajalugu ning solfed-žot.

Kooridirigeerimist õpetatakse Tallin-nas G. Otsa nimelises Tallinna Muusika-koolis ja H. Elleri nimelises Tartu Muu-sikakoolis. Kooridirigeerimist saavad õppida nii need, kellel on põhiharidus, kui ka need, kel keskkool juba läbi. Ot-

sa-koolis koolis õpetatakse veel klaveri-hooldust ja komponeerimist.

CNC-pinkide seadistajaid vajavad ettevõtted, kes midagi toodavad. On ju selge, et tänapäeval käib tootmine arvutitega juhitavatel pinkidel. Aga keegi peab ju ka arvutile ütlema, mida tootmis-liin tegema peab.

Appi tulebki CNC-pinkide seadistaja, kes tunneb masinaid. Ta mõistab nii arvu-tiprogrammjuhtimisega (APJ) kui ka uni-versaalsete trei- ja freespinkide hingeelu.

CNC-pinkide seadistajal on teadmised pneumaatikast, hüdraulikast ja automaati-kast. Ta tunneb infotöötluse põhimõtteid ja oskab lugeda, tõlgendada ja koostada tehnilist dokumentatsiooni.

CNC-pinkide seadistajaks saab õppi-da Tallinna Tööstushariduskeskuses, CNC-operaatoreid (puidupingitöölisi) õpetatakse Tartu Kutsehariduskeskuses. Vajalik on keskharidus.

Sepp on ikka olnud tähtis mees (nüüdisajal lei-dub juba küll ka naissoost seppi), keda on tarvis tänapäevalgi.

Kuigi kõige sagedamini seostatakse kutseharidusega ehk kokki, juuksureid ja keevitajaid, on eriala-sid tegelikult palju rohkem. Juba ametiharidust pakkuvaid koole on Eestis üle 40.

RAIN UUSENteemalehe toimetaja

Kutseharidus muutub aasta-aastalt popu-laarsemaks. Tänavugi rõõmustavad paljud ametikoolid selle üle, et õppima tulla taht-jaid on rohkem, kui jagub kohti.

«On hea näha muutumist mõttemaail-mas, kus pikka aega on valitsenud vääraru-saam, nagu annaks eduka aluse tulevaseks eluks vaid kõrgharidus,» sõnas Tõnis Arvisto, Elukestva Õppe Arendamise Siht-asutuse Innove juhatuse liige.

«Ka kutseharidus on võitjate võimalus, see on tänaseks päris kindlasti selge,» lisas Arvisto, kelle tööpõlluks on just kutsehari-duse võimaluste tutvustamine. Erialavalik kutsehariduses on põnev ja mitmekülgne.

Arborist töötab maa ja taeva vahel puuvõrades, ku-hu vinnab end enamasti nööride abil. Ta on puuhooldaja, kes tunneb muu hulgas puittaimeliike, nende kasvukohanõudeid, puude anatoomiat ja füsioloogiat.

Arborist hooldab puid nende erinevatel eluetappidel ja oskab kindlaks määrata nen-de tervislikku seisundit. Arborist oskab ka-sutada mootorsaagi ja võsalõikurit, töötab nii maapinnal, köitega kui ka korvtõstukist ja suudab vajaduse korral turvaliselt lange-tada puud ka piiratud või ohtlikus ruumis.

Arboristiks saab õppida Luua Metsan-duskoolis töökohapõhises õppes. Eeldu-seks on põhiharidus.

Hobumajandus sobib inimestele, kes tahaksid töötada ho-bustega. Rakendust võib hobumajanduse eriala lõpetanu leida hobuste hooldajana, talliülemana või ratsutamise abitreenerina.

Lisaks saab hobumajanduse õppija tead-misi ja oskusi hobumatkade juhtimisest, sepa ja ratsatreeneri tööst, talliehitusest ja paljust muust.

Hobumajandust saab õppida Järva-maa Kutsehariduskeskuses. Eelduseks on keskharidus.

Maamõõtmine on üsna vana amet, mis on seoses infoteh-noloogia arenguga suuresti muutunud. Maamõõtja ehk geodeet on oluline inime-ne igasuguste ehituste juures.

Ta mõõdab enne ehitust, selle jooksul ja ka pärast ehituse lõppu, kontrollides, kas ehitajad on kõik detailid õigesti teinud. Maamõõtmist õppides tutvuvad õpilased elektrontahhümeetritega, GPS-vastuvõtja-tega, digitaalnivelliiridega jpm.

Kutseharidus pakub tööd, leiba ja eneseteostust

Ka kutseharidus on võitjate võimalus, see on tänaseks päris kindlasti selge.

Maamõõtmine on üsna vana amet, mis on infotehnoloogia arenguga seoses suuresti muutunud. Geodeet on oluline inimene igasuguste ehituste juures. Foto: Mihkel Maripuu

• Hinnanguliselt üle 50% nendest inimestest, keda Euroopa tööturg 2020. aastaks vajab, on kutseharidusega. Praegu on Eesti tööjõulisest elanikkonnast kutseharidusega alla kolmandiku.

• Mullu kasvas vastuvõtt kutseharidusse 2008. aastaga võrreldes 10%, vastu võeti üle 12 000 inimese.

• Vähemalt iga viies kutsehariduse omandanutest suundus eelmisel aastal edasi kõrgkooli.

• Vähemalt 6% eelmisel aastal ametikooli astunutest oli kõrgharidusega. Kuna paljudel juhtudel esitavad kutseõppesse astuvad kõrgharidusega inimesed vaid keskkooli lõputunnistuse, on see osakaal ilmselt isegi suurem ja see kasvab pidevalt.

• Euroopa Liidu eelarveperioodil aastateks 2007–2013 investeeritakse Eestis kutseõppesse umbes neli miljardit krooni.

Allikas: SA Innove, Haridus- ja teadusministeerium

AMETIKOOLID MUUTUVAD IGA AASTAGA AINAPOPULAARSEMAKS

Need, kes õpivad sepaks, peaksid ame-tikooli lõpetanuna suutma valmistada ese-meid kunstnike kavandite järgi ja oskama lihtsamaid asju ka ise kavandada.

Vana-Vigala Tehnika- ja Teenindus-koolis saab lisaks õppida ka kiviraiumist ja pronksivalu. Sisseastumise eelduseks on keskharidus.

Hooldustöötajaks sobib kannatlik, mõistev ja tähelepanelik inimene, kellele meeldib teisi aidata. Tema eesmärgiks on aidata korraldada kliendile inimväärne elu ja saavutada võimalikult kõrge elukvaliteet.

Koolis õpivad tulevased hooldustöö-tajad muu hulgas sotsioloogiat, eripsüh-holoogiat, tegevusteraapiat ja paljut muud.

Hooldustöötajad abistavad tervisekah-justustega ja taastusravi vajavaid inimesi, hoolitsevad nende füüsiliste ja psühhosot-siaalsete vajaduste rahuldamise eest, juhen-davad ja toetavad neid.

Hooldustöötajaks saab õppida ame-tikoolides üle Eesti ning edukad õppu-rid saavad soovi korral jätkata õpinguid (rakendus)kõrgkoolis.

Raamatukogude elektron-kataloogid ja e-teavikud on internetis juba aastaid ligipääsetavad. Nüüd on aeg parandada ka paberil olevate teavikute e-kujul kättesaadavust.

IVIKA AMANTallinna Ülikooli akadeemilise raa-matukogu suhtekorraldaja

Eesti teadusraamatukogude poolt haridus- ja teadusminis-teeriumile esitatud visioon «Eesti e-raamatukogu» räägib kolme teaduspanga (raamatu-kogu, arhiivi ja muuseumi) ko-handamisest virtuaalmaailma arenguga.

Neis asutustes on praegu ka-sutusel üsnagi erineva kvalitee-diga salvestusvahendid, mille jõudlus on väike. Ka võimekus digitaliseeritud vaimuvara pik-ka aega säilitada on väga erinev – praegused kasutajakeskkon-

nad on üksikud, erinevatel alus-tel loodud süsteemid, kust infot otsida on ebamugav ja aega-nõudev. Neil puudub ka ühtne, andmestikku koondav kesk-kond ja kasutajaliides, mida avades oleks hõlbus vajalikku teavet leida ning oma arvutisse või mälupulgale salvestada.

Kaugelt õppimine lihtsustubJust seetõttu kasvas Tallinna

Ülikooli akadeemilise raamatu-kogu projektist välja digitalisee-rimiskeskuse väljaarendamise kava, mille raames soetatav teh-nika võimaldab raamatukogul suures mahus digitaliseerida se-ni vaid paberil olnud informat-siooni, suurendades sellega nii teadusinfo kättesaadavust kui ka kasutatavust.

Nii on praegu interneti abil võimalik elukorraldus, mis paarkümmend aastat tagasi oleks kõlanud utoopiliselt. Näi-teks töötada Iirimaal ja õppida Eestis kõrgkoolis – õppemater-jalid koos juhenditega on kät-

tesaadavad õppeinfosüsteemis, e-postis ja kursuse kodulehel.

Eemal asuva tudengi kohu-seks jääb vaid teadmisi oman-dada ning õigel ajal sessile jõu-da, et oma tarkusest ka õppe-jõududele aimu anda.

Ometigi takistab praegu kaugõpinguid netipõhise teat-mekirjanduse vähesus, ja siin tulebki edaspidi appi nüüdis-aegne e-raamatukogu. Pole ju midagi mugavamat kui otsida kodus e-raamatukogust välja vajalik teavik ja see lugemiseks arvutisse salvestada.

Digitaliseeritud ajaluguPeale selle aitavad moodsad

salvestusvahendid tublisti suu-rendada ka muu raamatukogus hoiul oleva kirjanduse, sealhul-gas Eesti olulisima vanaraama-tukollektsiooni – Baltika ja ha-ruldaste raamatute kogu – digi-taliseerimise mahtu.

Vanim osa Baltika kogust on 16. sajandist pärinev Tallinna raamatukogu, mis tegutses Ole-

viste kiriku juures (Bibliotheca Revaliensis ad D.Olai) ja kuulus hiljem Eestimaa Kirjanduse Ühingu Raamatukogu (Bibliothek der Estländischen Literärischen Gesellschaft) koos-seisu.

Praegu sisaldab kogu umbes 150 000 köidet raamatuid ning arvatavalt 3200 nimetust pe-rioodilisi väljaandeid, millest on praeguseks digitaliseeritud vaid väike osa.

Digitaliseerimiskeskuse väl-jaarendamiseks eraldati Tallin-na Ülikooli akadeemilisele raa-matukogule 4,9 miljonit kroo-ni, mis on 95 protsenti taotle-tud summast.

Valik aastatel 1925–1940 ilmu-nud biograafilist, statistilist, majanduslikku, geograafilist ja ajaloolist infot sisaldavaid teatmeteoseid: http://www.tlulib.ee/grafo/

TÄHELEPANU!

7KOOLITUSE EXTRA3. august 2010

KOOLITUSE EXTRAToimetaja: Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee Küljendaja: Kristiina SillandiReklaamimüük: Jana Sykiäinen, tel 666 2327 Trükk: Kroonpress

Paberil vaimuvara muutub netis kättesaadavaks

E-raamatute eri lahendused on juba aastaid köitnud nii infotehnoloogia ettevõtete kui ka tarbijate tähelepanu. Foto: CORBIS/Scanpix

KOOLILEHTilmub

18. augustil

Reklaamide broneerimine:Toomas Tiidu, tel 666 2323,

toomas.tiidu@postimees.ee

88

Virtuaalmänguline keskkond aitab päästetöötajaid mis tahes olukordade lahendamiseks ette valmistada turvaliselt, aga põhjalikult. Foto: Sisekaitseakadeemia/repro

KOOLITUSE EXTRA 3. august 2010

�����������������������������������������������������������������

��������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

�������������������������������������������������������������

�������������������������������������������������

����������������������������������������������

����������������������������������������������������������������������������������

��������������������������������������������

����������������������������������������������

�����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

����������������������������������������������������������������������������������

������������������������������������������������

�����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

�����������������������������������������������������������������������

�����������������������������������������������

�����������������������������������������������

������������������������������������������������������������

����������������������������������������������������

Virtuaalreaalsus täiendab väljaõppeprotsessi Tõhusaim viis häireolukordi ootus-päraselt lahendada on korraldada õppusi, et kriisisituatsioonid läbi mängida ja hiljem tehtut analüüsida.

MAREK LINKSisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolled-ži õppekorralduskeskuse juht,projekti «Safe and Secure» juht

Häire- ja kriisisituatsioonides oodatakse rii-gilt, sealhulgas politseiteenistujatelt, pääs-teametnikelt ja teistelt ametnikelt kiiret ja professionaalset tegutsemist ning ametkon-dade sujuvat koostööd.

Õppuste tulemuseks on täiendatud teadmised ja uued omandatud kogemused, mis võimaldavad tegelikes olukordades op-timaalselt tegutseda ja kahjusid minimee-rida. Nagu öeldakse: raske õppustel, kerge lahingus.

Mõõdetav virtuaalõpeReaalsuses pole kõikide kujuteldavate

kriisiolukordade lavastamine otstarbekas. Tagajärjed (looduskatastroofid, infrastruk-tuuride purunemine, inimvigastused), mis õppuste korraldamisel võivad tekkida, po-le võrdväärsed teadmiste ja kogemustega, mida nende käigus omandatakse. Ometi on spetsialistide väljaõpe hädavajalik.

Sisekaitseakadeemias rakendatav, kom-petentsusel põhinev õppesüsteem peab ta-gama, et kooli lõpetajad – värsked politsei-teenistujad ja päästeametnikud – saavad tu-lemuslikult hakkama reaalsetes töösituat-sioonides.

Töö, mida vastne lõpetaja tegema hak-kab, on ohtlik, nõuab kainet mõtlemist, suutlikkust teha otsuseid keerulistes olu-kordades ning efektiivset meeskonnatööd. Kasutamaks ära õpitut, tekkis vajadus selli-se koolituskeskkonna järele, mis võimal-daks teadmisi keerukates töösituatsiooni-des katsetada ja kinnitada. Lahendus pei-tus virtuaalmaailmas.

Ehkki virtuaalne tuli küll ei kõrveta ja hape ei söövita, sarnanevad situatsioonid siiski reaalsete olukordadega.

Virtuaalreaalsus ei sea piire suurõnne-tuste, terrorismisituatsioonide või muude ohtude tagajärgede likvideerimise või en-netamise olukordade loomisel.

Virtuaalmaailmas on võimalik luua si-tuatsioon, kus omavahel on kokku põrga-nud bensiiniveok ja kütuserong, või tekita-da massirahutus, mis on väljunud kontrol-li alt.

Kõik sõltub virtuaalreaalsuse looja ees-märkidest, vajadustest ja fantaasiast. Samu-ti on virtuaalreaalsuses protsessid tundu-

valt odavamad, kiiremad, paindlikumad ja mõõdetavamad.

Ehkki virtuaalne tuli küll ei kõrveta ja hape ei söövita, sarnanevad situatsioonid siiski reaalsete olukordadega, kuid viiakse läbi turvalises keskkonnas.

Mitmekülgne õpe2007. aasta novembris rahuldas Euroo-

pa Komisjon Sisekaitseakadeemia esitatud projekti «Safe and Secure» taotluse ning 2008. aasta veebruaris avati Sisekaitseaka-

deemias Euroopa suurim suurõnnetuste ja terrorismiga seotud ohtude preventsiooni ja väljaõppe virtuaalsimulatsioonide kes-kus.

Suurus ei tulene mitte ruutmeetritest, mida virtuaalkeskus enda alla hõlmab, vaid virtuaalkeskkondade mitmekülgsusest.

Virtuaalsimulatsioonil põhinev kooli-tuskeskus võimaldab täiendada politsei, pääste ja piirivalve eriala ning kiirabitööta-jate väljaõppeprogrammi ja arendada kesk-astmeametnike oskusi efektiivseks toime-tulekuks kriisiolukordades.

Harjutused virtuaalmaailmas kujutavad endast rollimängulisi situatsioone – õppi-ja on kas välijuht, piirkonna konstaabel, meedik või hoopis linnapea.

Õppus ise toimub reaalajas ja sündmus-te käik sõltub õpilase otsustest – igal teol on tagajärg. Simulatsioonid muudavad õp-pimise nähtavaks – näeme ja kuuleme, kui-das õppija mõtleb, millised seosed on ta peas juba olemas ja milliseid on vaja juur-de luua.

Korraga on haaratud kõik õpistiilid ja muretsema ei pea ka õpilaste aktiivsuse pä-rast, kuna pigem on neid raske mängust (õppimisest) välja saada kui karta nende passiivsust.

Kõik, mis virtuaalmaailmas toimub, on jälgitav, salvestatav ja taasesitatav, seega on tulemused hästi mõõdetava ning või-maldavad igat lahenduskäiku süvitsi ana-lüüsida.

Teadmised mängu kauduVaatamata sellele, et õpe toimub 3D-

keskkonna vahendusel, kulgeb 70 protsen-ti õppusest väljaspool virtuaalmaailma. Õp-puste peamine sisu keskendub ekraani ees toimuvatele tegevustele ehk sellele, kuidas osalised omavahel suhtlevad, millist infot nad vahetavad või kuidas situatsiooni tõl-gendavad. Tehnoloogia pakub selle saavu-tamiseks vaid tuge.

Praeguseks on koolitustel osalenud juba 1240 tulevast ja praegust ametnikku ja nõud-lus selliste koolituste järele aina kasvab.