ÕPIMAPPSUVISED SADEMED

KOOSTAJAD:

HELLE LENSU- Kohtla- Järve Lasteaed Rukkilill EVI LUHTJÄRV - Pärnu Ülejõe Lasteaed GAIRIT PADUR- Pärnu Ülejõe Lasteaed KÄROL KOHV- Pärnu Liblika Tänava Lasteaed VIIVE HALJAK- Pärnu Liblika Tänava Lasteaed

PÄRNU 2011

SISUKORD

I SISSEJUHATUS....................................................................................5

II MATERJAL ÕPETAJALE.................................................................81. Sademed 2. Vihm3. Vihmapilv4. Vihmavari5. Vihma liigid6. Udu7. Kaste8. Rahe9. Äike10. Vikerkaar11. Kuidas vanarahvas vihma ja teisi suviseid sademeid ennustas?

III PILDID..............................................................................................141. Vihm2. Vihmapiisad3. Vihmapilved4. Udu5. Kaste 6. Rahe7. Äike8. Vikerkaar9. Vikerkaar 10. Vihmavari

IV MÕISTATUSED................................................................................24

V LAULUD.............................................................................................261. A. Kumpas “Vihmavarjumäng”2. M. Pullerits “Vihmavarju laul”3. R. Päts “Sajab, sajab, vihmake”4. A. Röömel „Vihmatants“ (noodiga)5. M. Kents „Vihmapiiskade tants“ (noodiga)

VI MÄNGUD..........................................................................................291. Jõkke ja kaldale2. Vihm- paduvihm3. Leia saareke!4. Vihm ja päike5. Tip-tip-tip 6.Vee ringkäik7. Päike ja vihm8. Tuul ja pilved9. Vihm

2

10. Veepiisa teekond11. Vihmasadu12. Suvevihm13. Pilvede tants14. Käsna – kalle viskevõistlus.15. Sadu algab16. Matkimismäng „päike, vihm ja tuul17. L/m: „tuul, vihm, rahe ja äike“

VII KÄELINE TEGEVUS.....................................................................351. Teema: Ootamatu vihm2. Teema: Päike vihmas3. Teema: Porimaal4. Laste tööde näidised5. Teema- Vihmapilved6. Teema- Taeva maalmine

VIII AKTIIVTEGEVUSED..................................................................431. Ujub või upub? 2. Vihmapiisad- vaatlemine uurimine3. Esimene tutvumine vihmaga-Teema: Mis häält teeb vihm?4. Teine tutvumine vihmaga - Teema: Kuidas tekib vihm?5. Kolmas tutvumine vihmaga- Teema: Mis saab vihmast edasi kui see maale langeb?6. Neljas tutvumine vihmaga- Teema: Taimed vajavad eluks vihmavett.7. Teema: Vihm ja selle vajalikkus.8. Teema: Mis ei lase vihma läbi?9. Teema:Kuidas tekib vihm?10. Teema: Miks sademed (vihm) kasulik ud on? 11. Teema: Mis kaitseb vihma eest?12. Teema: Kaugele kuulda.13. Teema: Miks on vikerkaarel seitse värvi?14. Teema: Vihmavarjumäng.15. Teema: Vee tähtsus taimede elus.

IX LUULETUSED JA JUTUD ILMAST.............................................551. Luuletused2. Jutud3. Lühendid luuletuste ja juttude allikatele4. Vihmapiisa rännakud5. Tormisõnad6. Välgusõnad7. Kuidas tekkisid aastaajad8. Kuidas tekkis vikerkaar9. Kuidas leiutati vihmavari10. Vihm ja päike.11. Veepiisa seiklus Värska lahest maailmamerre.12. Põud ja vihm13. Päike vihm ja vikerkaar14. Veepiisakeste õhureis

3

X TÄIENDAVAID MATERJALE.........................................................631. Maa ja maailmaruum. Nutikad küsimused, arukad vastused.2. DVD „Pilvepiisake – Väikese pilve suur seiklus 3. Nähka lood: „Pilveke Piki“ 4. Õhk ja vesi 5. Avastame ja teeme ilma6. Pilvetriinude portfoolio7. Materjale loodusnähtuste käsitlemiseks

4

I SISSEJUHATUS

Õhus on alati niiskust s.o. silmale nähtamatut gaasilises olekus veeauru. Õhk on niiskem veekogude ja kuivem maismaa kohal. Kuna aurumine on pidev, siis täitub õhk üha enam veeauruga. Öösiti jahtub õhu alumine, külma maapinnaga kokkupuutev kiht ja kuna jahtunud õhk ei sisalda enam nii palju veeauru kui soe õhk päeval ja osa veeaurust jääb üle. See muutub uuesti veeks ja nii tekib maapinnal kaste, õhus aga teised nähtused- udu, vihm, härmatis.Soojal õhul on omadus kõrgemale tõusta ja mida kõrgemale ta tõuseb, seda jahedam seal on ja seda rohkem ta jahtub. Kui õhus on palju veeauru, hakkab sellest moodustuma väikeseid veepiisku, mis jäävad õhku hõljuma ja neid kutsutakse pilvepiiskadeks. Üksteise vastu puutudes nad liituvad ja muutuvad üha suuremaks ja raskemaks, moodustades vihmapiisku, mis lõpuks vihmana maapinnale langevad. Selgub, et nii tuult kui ka kastet, vihma, udu, härmatist ja lumesadu põhjustab päike. Ilma tuuleta on tal seda raske teha: kõigepealt tekib tuul ja siis sademed.

Vesi on maakeral pidevas ringluses. Päike soojendab mere- ja maapinda ja vesi aurab õhku. Kõrgemates õhukihtides veeaur jahtub ja tiheneb. Tekivad pilved ja sademed. Vihma sajab merel ja maal. Osa vihmaveest aurab õhku tagasi. Osa vihmaveest imbub

5

pinnasesse, kus moodustub põhjavesi. Vett sajab ka jõgedesse-järvedesse ning voolab sealt merre tagasi.

Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal paikneva õhkkonna vahel. MERI – ÕHKKOND – MERI Päike soojendab merd – vesi aurab õhku – õhus moodustuvad pilved – tekivad sademed, mis toovad vee tagasi merre.

Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. MERI- ÕHKKOND – MAISMAA - MERI Mere kohal vesi aurab õhku – tekivad pilved, mis liiguvad tuulega maismaa kohale – vihm sajab maha – sademete vesi imbub maapinda – pinnaseveest moodustub põhjavesi. Pinnasevesi ning põhjavesi jõuavad tagasi merre.

Veeringluse üks osa on sademed. Sademete vesi imbub pinnase- ja põhjavette. Pinnasevett kasutavad taimed oma elutegevuseks. Põhjavesi on meie joogivesi. Talvised sademed, mis langevad lumena, kaitsevad maapinda sügava külmumise eest.

Tuul kannab pilved maa kohale, kus vesi sademetena (vihm, lumi, rahe jne) alla sajab. Sademed tekivad siis, kui veepiisad on liiga suured ja rasked, et õhus püsida. Ilma järsu külmenemisega kaasnevad seetõttu tihti udu ja sademed.

Alla sadanud vesi imbub põhjavette või kantakse minema jõgede, ojade, kraavide jt vooluveekogude poolt. Vee kannavad lõpptulemusena merre tagasi jõed. Põhjavesi avaneb maapinnal või jõgede-järvede põhjas allikatena. Vesi võib lühemat või pikemat aega peatuda jõgede teele jäävad järvedes, kus veevahetus on aeglane. Osa  veest jõuab pika teekonna jooksul juba enne merre jõudmist uuesti auruda.

Magevesi võib olla ka liustikes. Liustikke on kahte tüüpi - mägede tippudes olevad mägiliustikud ja mandriliustikud, kus jää ja lumi katab ulatuslikku mandriala. Mandriliustikud on näiteks poolustel: Arktikas ja Antarktikas.

Minevikus on kliima olnud palju külmem kui praegu. Jääaegadel katsid liustikud suurema osa Euroopast. Pealetungiv liustikuserv haaras endaga kaasa hiigelsuuri kive ja pinnast, kaevas suuri orge ja lükkas kokku mägesid. Eesti järved ongi tihti tekkinud jääajast pärit nõgudesse. Hiigeljää sulamisel tekkis palju vett, mis pidi kuhugi voolama. Täpselt nagu kevadised sulamisveed,  kulutas minema voolav vesi sisse esimesed jõesängid, jää tekitatud orgudesse kujunesid esimesed järved.

Mõnes kohas ei saanud vesi minema voolata. Sinna tekkisid sood. Sood võivad tekkida nii järvede kinnikasvamisel kui ka maismaa soostumisel. Algselt kujuneb niiske madalsoo, sellest areneb kõrgsoo ehk raba. Rabas on tähtsaimaks taimeks turbasammal. Turbasambla alumise osa kõdunemisel tekib turvas, aastas tekib 0,5-1 mm kiht turvast.

Veeta ei saa läbi ei taimed ega loomad. Kui maismaaloomad vajavad vett põhiliselt joomiseks ja pesemiseks, siis veeloomadele on vesi veel elupaigaks, toitumis-, varje- ja sigimispaigaks.Veetaimed ja loomad on maismaataimedest ja loomadest väliselt erinevad. Neid erinevusi, mis aitavad veeasukatel vees toime tulla, nimetatakse kohastumusteks.

6

Võrreldes möödunud aegadega, kasutab inimene üha rohkem vett. Vett kulub igapäevases majapidamises, põllumajanduses, aga kõige rohkem tööstuses. Sellega seoses on väga oluliseks muutunud veekaitse - kuidas teha nii, et vesi mis satub veekogudesse, oleks võimalikult puhas. Peamiselt ehitatakse puhastusseadmeid, kus vesi enne lõplikku veekokku laskmist puhastatakse. Kuigi suur osa veest puhastatakse, satub osa reostatud veest heitvetena siiski loodusesse tagasi.  

ALLIKAD:

Haavik, Õ.(2006). Loodusnähtused ja taimeriik. Tallinn: Argo

Vee ringkäik looduses. http://www.slideboom.com/presentations/20506/Vee-ringk%C3%A4ik-looduses

Suur ja väike veeringlus.http://ehekaldmaa.blogspot.com/2010/10/suur-veeringlus_04.html

Kokkuvõte.http://www.miksike.ee/docs/elehed7klass/4vesi/7-4-18-1.htm

II MATERJAL ÕPETAJALE

7

1. SADEMED

Sademeteks nimetatakse õhust maapinnale langevat vedelat või külmunud vett. Eestis sajab aastas keskmiselt 500-700 mm sademeid.

2. VIHM

Vihm on sademed, mis langevad maapinnale pilvedest vedela vee piiskadena.Vihmapiisad tekivad , kui õhuvoolud põhjustavad imeväikeste veepiiskade omavahelise põrkumise. Vastavalt vihma tugevusele ja kestusele eristatakse paduvihma, uduvihma, hoogvihma jne. Vihm on elutähtis nii loomade kui taimede ellujäämise ja kasvu seisukohalt. Vihm koos ülejäänud sademetega moodustavad olulise osa veeringest.

Vihma tekkeks on vaja, et paksus atmosfäärikihis maapinna lähedal ületaks temperatuur vee sulamispunkti. Planeedil Maa on vihm atmosfääris leiduva veeauru kondenseerumine vee tilkadeks , mis on piisavalt rasked, et kukkuda ning sageli ka maapinnale jõuda. Õhu küllastumiseni, mis on vajalik vihmaks, võivad viia kaks tõenäoliselt koos toimivat protsessi: õhu jahenemine ja veeauru lisandumine õhku. Virga ehk sajujooned on sadu, mis hakkab maa suunas langema, kuid aurustub enne maapinnale jõudmist; see on üks viis, kuidas õhk võib veeaurust küllastuda. Sademed moodustuvad, kui veetilgad pilves põrkuvad omavahel või jääkristallidega. Vihmapiiskade suurus varieerub lamedatest, pannkoogilaadsetest suurtest tilkadest väikeste kerakujuliste tilkadeni.

Vihma peamine tekkemeetod on niiskuse liikumine kolmemõõtmelistes temperatuuri- ja niiskuskontrasti tsoonides, mida tuntakse ilmafrontide nime all. Kui on piisavalt niiskust, mis liigub ülespoole, langeb sadu konvektsioonipilvedest (milles on tugev liikumine ülespoole) nagu rünksajupilved (cumulonimbus; äikesetormid), mis võivad moodustada kitsaid vihmaribasid. Mägedes võib tihe sadu tekkida paikades, kus mööda mäekülge üles liikuv õhuvool on võimalikult tugev maastiku tuulepealsel küljel kõrgusel, kus õhuniiskus kondenseerub ja langeb vihmana mäenõlvadele. Mägede tuulealustel külgedel võib esineda kõrbekliima, kuna allanõlva liikuv õhuvool kuumutab ja kuivatab õhumassi. Mussoone põhjustava intertroopilise konvergentsitsooni liikumine toob savannidesse vihmahooaja. Suuremas osas maailmas on vihm peamine mageveeallikas, mis loob eluks vajalikud tingimused mitmesugustele ökosüsteemidele, annab vett hüdroelektrijaamadele ja niisutussüsteemidele. Vihma hulka mõõdetakse sadememõõtjaga, seda hinnatakse aktiivselt ilmaradarite ja passiivselt ilmasatelliitide abil.

Linnade soojussaarte efekt suurendab nii sademete hulka kui ka saju intensiivsust linnadest allatuult. Kliima soojenemine muudab kogu maailma tavapäraseid sajutingimusi, põhjustades niiskemat ilma Põhja-Ameerika idaosas ja kuivust troopikas. Sademed on üks põhikomponente looduslikus veeringluses ning tekitab enamiku planeedi puhta vee varudest. Maailma keskmine aastane sademete hulk on 990 mm. Kliimaklassifikatsioonisüsteemid nagu Köppeni kliimaklassifikatsioonisüsteem kasutavad keskmist aastast sademete hulka eri kliimarežiimide eristamiseks. Maa kõige kuivem kontinent on Antarktis. Vihma on

8

täheldatud või oletatakse ka teistel planeetidel, kus see koosneb vee asemel metaanist, rauast, neoonist või väävelhappest.

3. VIHMAPILV

Vihmapilv tekib, kui väikesed veepiisad ühinevad suuremateks veepiiskadeks. Suuremad veepiisad on rasked ja hakkavad allapoole langema. Langemisel ühinevad nad teiste piiskadega ja tekivad veelgi suuremad veepiisad.  Meie nimetame neid vihmapiiskadeks.

4. VIHMAVARI

Vihmavari on kaasaskantav ese, mida kasutatakse selleks, et ennast vihma eest kaitsta. Vihmavari valmistatakse tavaliselt tõmmates vettpidav kangas või kile pingule raami peale. Vihmavarjul on ka vars, millest hoitakse kinni, nii et vettpidav kangas moodustab omamoodi katuse inimese pea kohale, mis kaitseb teda vihma eest. Vihmavarje on kasutatud juba tuhandeid aastaid, need olid olemas nii muistses Assüürias, Kreekas, Egiptuses kui ka Hiinas. Hiinas tehti vihmavarjud tavaliselt siidist või õlipaberist ning raam tehti bambusest. Euroopas said kaasaskantavad vihmavarjud laiemalt tuntuks 17. sajandil. Metallraamiga vihmavarju leiutas Samuel Fox aastal 1852.

5. VIHMA LIIGID

Lausvihm kestab tavaliselt pikemat aega, isegi mitu ööpäeva. Saju intensiivsus on aga enamasti nõrk või mõõdukas ja muutub vähe. Laussademed langevad ulatuslikule maa-alale. Lausvihm on ühtlane, laialdane ja teiste liikidega võrreldes püsivaim

Hoogvihm on vedelad sademed mis algavad ja lõpevad järsku. Hoogsadu kestab tavaliselt lühikest aega. Saju intensiivsus on muutlik, kuid üldiselt suur. Esineb võrdlemisi piiratud maa-alal. Sajab rünksajupilvedest. Võib kaasneda äike, rahe. Hoogvihma piisad on tavaliselt lausvihma piiskadest suuremad.Sademete hulk on üldjuhul suur. Hoogvihm on lühikest aega kestev, ühekordne või lühikeste vaheaegade järel korduv.

Uduvihm on vedelad sademed, mis langevad väga aeglaselt väikeste peenete piiskadena. Nende langemist ei ole silmaga peaaegu märgata. Veepinnale ringe ei teki. Tumedale riidele jääb uduvihmast hallitust meenutav sade. Uduvihma sajab tavaliselt kihtpilvedest või udust.

Paduvihm on raske, enamasti suurepiisaline tihe ja väga kiiresti langev. Paduvihm toob kaasa sageli üleujutusi ja uputusi.

Äikesevihm on äikesega koos esinev vihmasadu, enamasti hootine.

6. UDU

Udu tekib, kui veeaur koguneb madalal õhus imepisikesteks veepiiskadeks. Udu tekib öösel ja hommikul veekogude kohale ja madalatesse kohtadesse. Udu koosneb pisikestest veepiiskadest, mis on nii väikesed, et ei lange maa peale, vaid hõljuvad

9

õhus. Udu tekib enamasti öösel. Öösel õhk jahtub. Õhu jahtumisel hakkab veeaur  piisakesteks kogunema. Uduses õhus on piisku nii palju, et nende vahelt ei paista valgus otse läbi. Sellepärast polegi udus kaugele näha.

7. KASTE

Kaste tekib temperatuuri suurest kõikumisest suvel, kui veeaur koguneb tilkadena jahedatele esemetele. Kaste tekib tavaliselt öösel, kui maapind jahtub. Jahtub ka maapinna kohal olev õhk. Jahtuvast õhust hakkab eralduma veeaur. See koguneb tilkadena jahedatele esemetele. Tekib kaste. Kuna rohi on öösel jahe, koguneb kaste rohule. Päikese käes vesi aurub ja rohi kuivab.

8. RAHE

Raheterad tekivad, kui pilve ülemises osas vesi külmub ja pilve alumises osas jälle ära sulab. Rahe on sademed, mis kujutavad endast väga erineva kuju ja suurusega jäätükke. Nende südamik on läbipaistmatu, edasi vahelduvad läbipaistvad (jäised) ja läbipaistmatud (lumised) kihid. Kõige sagedamini on raheterade diameeter väike (alla 0,5 cm), harvadel juhtudel võib ulatuda mõne sentimeetrini. Suured raheterad kaaluvad mõne grammi, aga erakordsetel juhtudel - mõned sajad grammid. Rahet sajab soojal aastaajal rünksajupilvedest tavaliselt koos hoogvihmaga. Rohke, jäme rahe on peaaegu alati seotud äikesega.

9. ÄIKE

Äikese tekkimiseks on vaja, et pilve osakesed – veepiisad ja jääkristallid – oleks erinevalt laetud, toimuma peab ka erinimeliste laengute eraldumine. Harilikes pilvedes erinimeliste laengute selget jaotust. Ka tavalistes pilvedes on erinimelised laengud, kuid need on “sorteerimata”. Laenguid “sorteerivad” võimsad tõusvad õhuvoolud. Piisa laadumisel tekkiva laengu märk sõltub piisa suurusest. Laengute jaotumise tulemusena tekivad pilve eri osade või pilve ja maapinna vahel nii tugevad elektriväljad, et tulemuseks on sädelus, mida me välguks nimetame. Välguga kaasneb tavaliselt müristamine. Müristamise põhjuseks on survelaine.

Välk tabab esmalt kõrgemaid objekte – torne, kõrgemaid puid jne. Tähele on pandud,et välk tabab suitsevat korstnat hoolimata sellest, et see asub piksekaitse läheduses.Suits on hea elektrijuht ja kõrge suitsusammas kallutab välgu suunalt kõrvale.

Iga välguga käib kaasas müristamine. Vaid siis , kui välk lööb väga lähedal, järgnebmürin otsekohe. Enamasti on välgusähvatuse ja mürina vahel mõned sekundid, kunaheli levib aeglasemalt, kui valgus. Välgulöögi kauguse määramiseks peab välgu jamüristamise ajavahe sekundites kolmega jagama, siis saab kauguse kilomeetrites, sestheli läbib 3 sekundiga 1 kilomeetri.

Elusolendeid tabab välk suhteliselt harva. Sagedasemad on juhud, kus välk lööbnende lähedale ja elusolendit kahjustab tekkiv elektriväli. Määrav on elusolenditoetuspunktide – jalgade - vahe. Seepärast tabab välk loomi sagedamini kui inimesi.Ja seepärast ei ole ohutu ka äikese ajal joosta. Jürgenson, Ross, Tooming 1962)

10. VIKERKAAR

10

Vikerkaart näeme siis, kui kuskil sjab vihma, samal ajal paistab päike ja vihm jääb meist ühele, Päike teisele poole. Kui vaatame vihma poole ja Päike jääb meie selja taha, siis võime näha vikerkaart, mille keskpunkt asub teljel, mis on määratud Päikest ja vaatajat läbiva sirgega.

Vikerkaar on osa ringjoonest. Mida madalamale päike vajub, seda suurema kaarena tõuseb vikerkaar silmapiiri kohale, kuni lõpuks, päikese loojumise ajal omandab poolringi kuju. Tegelikult kujutab vikerkaar endast tervet ringjoont. Allpool silmapiiriei saa me seda jälgida vaid seetõttu, et me ei näe enda all langevaid vihmapiisku. Lennukist või õhupallist võib näha tervet ringjoont. Ringi keskele jääb vaatleja vari. “seitse vikerkaarevärvi “ on ainult ettekujutus. Vikerkaarevärvid lähevad sujuvalt üksteiseks üle ja alles silm ühendab nad rühmadeks – vikerkaared erinevad üksteisestsuuresti. Isegi üks ja seesama vikerkaar võib lühikese aja jooksul muutuda. Ehkki värvide järjestus on alati sama: PunaneOranžKollaneRohelineHelesinineTumesinineViolett

Ükskõik, millal vikerkaar ilmub, ikka põhjustab seda valguse mänglemine veetilkadel.Harilikult on nendeks vihmapiisad, harva ka udupiisad. Kõige väiksematel piiskadel,millest koosnevad pilved, vikerkaar ei teki. Seetõttu lumel vikerkaar ei teki. Piisad, mis tekitavad vikerkaare asuvad meist tavaliselt ühe kuni kahe kilomeetrikaugusel. Vikerkaar ei asu mingis kindlas kohas nagu reaalsed asjad, vaid on ainult teatavast suunast saabuv valgus.

11. KUIDAS VANARAHVAS VIHMA JA TEISI SUVISEID SADEMEID ENNUSTAS?

Arvati, et kui jaanuaris vihma sajab, siis tuleb heinaaeg vihmane.

Kui kevadel on palju udu, siis tuleb suvel palju vihma.

Kuiv kevad - vihmane suvi.

Kui enne jüripäeva (23.aprill) müristab, siis tuleb enne mihklipäeva (29.septembril) lumi maha.

Mihklikuus (september) kuulutab piksevihm sooja sügist ette.

On pihlakatel palju marju, sajab sügisel palju vihma.

Ennustamine taimede järgi:

Kui lilled lahti löövad, siis tuleb mitmeks päevaks ilus ilm.

Kui võiliil, lina ja linnurohi kinni hakkavad minema, siis on oodata udust ja halba ilma.

Enne vihma langevad nelgiõied norgu ja sulguvad.

Kui valge ristik on lehed sirgeks ajanud, siis on oodata vihma.

11

Võilill langeb enne vihma norgu ja tõmbab kokku oma õie.

Kui kassitapp suleb õielehed, on vihma oodata.

Ilma ennustamine lindude järgi :

Kui kaarnad kraaksuvad, on vihm tulemas. Kui kajakad häälitsedes lendavad sisemaa suunas, on tormi karta.

Kui kanad liivas suplevad, on vihm tulemas. Kui kanad hilja magama lähevad, siis hakkab teisel päeval sadama.

Kui kukk laulab õhtu hilja, sajab järgmisel päerval vihma.

Kõik linnud puhastavad vihma eel sulgi.

Kui ööbikud vaikivad - tuleb vihma.

Kui öökull hommikul huikab, siis tuleb varsti tuisku, tormi ja sadu.

Ilma ennustamine loomade järgi:

Kui kassid ja koerad söövad rohtu, siis tuleb sadu.

Kui siga hilja õhtul porisse läheb, siis tuleb teisel päeval vihma.

Ilm ja inimene

Pilves, hall ja sombune ilm tekitab meeleolu languse. kõik see mõjutab ka elundite ja nende süsteemide tegevust.

Suvel vihmast ilma ennustavad tundemärgid

Kui õied lõhnavad tugevalt, tuleb üsna kindlasti vihma.Kui kassitapu õied on suletud, tuleb vihma.Vihma eel lendavad putukad väga madalal, ka pääsukesed on seetõttu madallennul.Kui vihma ajal püsivad loikudel veemullid, tuleb pikem sadu. Kui suits “tuleb maha”, hakkab sadama.Kui õhtu on soojem hommikust ja ei ole kastet maas.

ALLIKAD

http://et.wikipedia.org/wiki/Vihm

http://et.wikipedia.org/wiki/Vihmavari

12

Mare Kivistik “Pilved ja sademed”.

http://www.slideboom.com/presentations/95963/PILVED-JA-SADEMED

EMHI “Atmosfäärinähtused”.

http://www.emhi.ee/?ide=29,720,728

Tartu Ülikooli Loodus- ja tehnoloogiateaduskond- koolifüüsika keskus

http://www.physic.ut.ee/kfk/index.php?page=kusvas&jrk=ans_28

Ilmauurimus

http://www.miksike.ee/dokuments/mail/elehed/lingid/32/ilmajaamtiitel.htm

III PILDID

13

VIHMhttp://joanamariblog.blogspot.com/2010/08/sugis-on-astunud-me-ouele-uitasin-tana.htm02.08.2011

14

VIHMAPIISADhttp://www.hot.ee/pipitriu/vihm.jpg20.06.2011

15

VIHMAPILVEDhttp://f.postimees.ee/f/2008/07/01/53447t20hab4a.jpg20.06.2011

16

UDUhttp://vmloodus.files.wordpress.com/2010/05/udune-hommik-31.jpg?w=84020.06.2011

17

KASTE http://www.hullumaja.com/files/pictures/2009/04/16/g6SMO32gjd.jpg20.06.2011

18

RAHEhttp://www.hot.ee/h/her/rahe.jpg20.11.2011

19

ÄIKEhttp://y.delfi.ee/norm/contest/9/783701_trVOU9.jpeg20.06.2011

20

VIKERKAARhttp://static1.nagi.ee/i/p/38/61/00053861e555ab_l.jpg20.06.2011

21

VIKERKAAR http://www.readystudygo-project.net/EE/GENERAL/path2/pictures/rainboc.jpg20.06.2011

22

VIHMAVARIhttp://4.bp.blogspot.com/_lfG-vFuRfTg/S-QPBdZk5aI/AAAAAAAAAZA/it2oaFRnbNM/s1600/vihmavari+1.jpg20.06.2011

23

IV MÕISTATUSED

1. Langeb alla, tõuseb üles, kodu kõrgel pilve süles.Tuleb ikka siis, kui tahab.vahel sekka teeb ka paha:Kui teda pole- põllul põud,vahel täis teda väli ja õu?.............vihm

2. Suvel sõidab sorinal, talvel tasahiljukesi – sademed (vihm ja lumi)

3. . Pikem kui kirikutorn, peenem kui karjavits  -  vihm

4. Paluvad ja kutsuvad, ning kui külla tulen ma

kaovad ise tuppa nad, aknad, uksed sulevad - vihm

5. Helmeid täis heinamaa, otsima ei lähe ükski   -    kaste

6. Heinamaa helmeid täis, noppima ei lähe ükski- kaste maas

7. Org täis, mägi täis, aga peosse ei saa- udu

8. Täis on teda mets ja maa, siiski peotäit ei saa –udu

9. Haavleid kõik maaailm täis, kütti pole kusagil-rahe

10. Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kostab siiamaani-äike

11. Mees raiub Muhumaal, mürin kuuldub meie maale   -    äike

12. Siin maal lahutas puid, sinna maale lendas laast – äike

13. Hobu hirnub Hiiumaal, kuulus ära meie maale- pikken müristab

14. Sähvis vägev mõõgatera, teispool mäge helkis teras- äike

15. Noorik ehib mujal maal, ehted paistavad siia maale- välk

16. Hiimaal tõmmatakse tikku, meie maal nähakse ära- välk

17. Suure kurja teeb ära, aga ei lange mingisuguse trahvi allla-välk

18. Mujal maal pannakse hoost ette, siiamaale paistab look -    vikerkaar

19. Siidilõngast seotud, kuldlõngast kootud, istub ilma ääre peal-   vikerkaar

20. Mõõdupuu üle metsa -    vikerkaar

24

21. Look üle maailma-vikerkaar

22. Mitmes värvis sang üle ilma- vikerkaar

23. Mitut karva viiruline, kena lint ja triibuline-vikerkaar

24. Siidilõngast seotud, kuldlõngast kootud, istub ilma ääre peal-vikerkaaar

25. Virvipuu ja värvipuu, üle metsa mõõdupuu- vikerkaaar

25

V LAULUD

1. A. Kumpas “Vihmavarjumäng”Tip-tip-tip-tip jooksuga, (lapsed jooksevad läbisegi mööda ruumi ringi)vihmapilvest kallab,tip-tip-tip-tip rutugavihmavarju alla! (õpetaja teeb vihmavarju lahti ja lapsed tulevadselle alla)Tuulekene, puhu sa, (lapsed puhuvad)aja pilved minema! (lehvitavad kätega pea kohal)(A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 114)

2. M. Pullerits “Vihmavarju laul”Vihmavari, vihmavari,varju annad, vihmavari.Mina vihmavarju all,vihmavarju peal on trall.(M. Pullerits. Kõik võib olla muusika. Tallinn 1998. Lk 12)

3. R. Päts “Sajab, sajab, vihmake”Sajab, sajab vihmake, (lapsed imiteerivad vihmasadu)nukker minu meel. (vangutatakse pead)Pilve taha päikene (käed ühendatakse ringiks, imiteeritakse päikeseloojumist) kadus õhtu eel.(L. Kõlar. Aastaringis. Lk 80)

26

27

28

VI MÄNGUD

KOGUS: GAIRIT PADUR -PÄRNU ÜLEJÕE LASTEAED

1. JÕKKE JA KALDALEVanus: 5-7.a.

Mängijad seisavad ühel joonel. Kui mängujuht hüüab: „Jõkke!“, peavad lapsed hüppama sammu ette( see tähendab jõkke), kui hüüab: „Kaldale!“, hüppavad mängijad sammu tagasi (see tähendab kaldale). Kes eksib, läheb mängust välja. Viimane, kes mängu jääb, on võitja.

Seda mängu saab kohandada ju sõnadega VIHM, PÄIKE, ÄIKE jne. Aga mängu sisu jääb samaks.

2. VIHM- PADUVIHMSobib igas vanuses lastele.

Kui mängujuht ütleb: „VIHM“, trummeldavad lapsed sõrmeotstega vastu põrandat. Kui mängujuht ütleb: „PADUVIHM“ trummeldavad lapsed peopesadega vastu põrandat. Lõpetuseks- kui mängujuht ütleb: „SAJAVAD VEEL MÕNED PIISAD“, siis lapsed toksivad vaid 2 sõrmega vastu põrandat. Tore ja lõbus, lastel rõõmupakkuv mäng.

3. LEIA SAAREKE!Vanus: 5-7.a.Vahendid: vile, tamburiin, võimlemisrõngad, kriit.

Sobib toas ja õues mängimiseks. Toas kasutada võimlemisrõngaid saarekesteks, õues joonistada maha ringikesed (igale lapsele).Kui kõlab vile- jooksevad lapsed ruttu ringidesse (vihma sajab), kui mängib tamburiin, tulevad lapsed jooksma ümber ringide. Samal ajal vähendatakse ringide arvu (ringide keskele võib asetada sinise kettakese), sinna minna enam ei tohi, saar on jäänud vee alla.Võitjad on need, kellel mängu lõppedes on saareke, kuhu vihma korral minna.

Kui mängida nooremate lastega, siis vahepeal kaotatakse saareke ja avatakse uuesti või siis ei kaotata üldse kogu mängu jooksul.

4. VIHM JA PÄIKEVanus: 2-3.a.Vahendid: sinised ja kollased lipukesed, paelad või muu vahend.

Mängijad seisavad sirgjoonel. Hoides ühes käes sinist lipukest, paelakest jne., teises käes kollast vahendit.Kui kõlab: „VIHM!“ tuleb üles tõsta sinine vahend, kõlab: „PÄIKE!“ tuleb üles tõsta kollane vahend.

29

Vanemate lastega võib seda mängida ka võistlusmänguna. Kes eksib peab mängust lahkuma.

ALLIKAD:Edna Vahter, „Teeme koos lapsega“Mere-ja murumängud lasteaedadele. Tallinn 2010Mari-Epp Täht. Laps ja keskkond. Veeraamat. Tallinn: Kolibri, 2003.

KOGUS: VIIVE HALJAK PÄRNU LIBLIKA TÄNAVA LASTEAED

5. TIP-TIP-TIP Hoia lapse käest kinni, kõndige koos ringi ja lugege salmi: TIP-TIP-TIP-TIP JOOKSUGAVIHMA PILVEST KALLAB.TIP-TIP-TIP-TIP RUTUGAVIHMAVARJU ALLA.Sõna "alla" juures jää seisma või kükita. Vaheta tegevusi, kuid jää alati sõna "alla" juures seisma või kükita. Peagi näed, et laps teab täpselt, millal seisma jääda või kükitada. Proovige ka hüplemist, ujumisliigutusi, keerutamist, jooksmist või marssimist.

6.VEE RINGKÄIKMängitakse piiratud maa-alal. Eelnevalt selgitatakse või korratakse lastele vee ringkäiku looduses. Mängijad jagatakse kolme rühma – pilved, meri ja jõed.Mõeldakse igale rühmale iseloomulik häälitsus või liigutus (nt. jõgi võib hüüda sulla sulla, pilved võivad panna käed õlgadele ja teha õlaringe, meri võib teha kätega laineid). Mängujuhi märguande peale hakkavad mängijad üksteist taga ajama, samal ajal tehes enda grupile iseloomulikku häält või liigutust. Pilved püüavad lapsi, kes on mere rühmas, sest pilved saavad vett aurustumise teel suures osas merest. Mered püüavad jõgesid, sest merede vesi pärineb jõgedest. Jõed püüavad pilvi, sest nende vesi tuleb suures osas vihmana pilvedest. Kui keegi lastest kätte saadakse, muutub see laps samaks, mis oli kinnipüüdja. Võidab see võistkond, kellel on mängu lõppedes kõige enam liikmeid.

7. PÄIKE JA VIHMSelles mängus läheb vaja kollast ja sinist sahistajat (saab teha õhukestest ribadeks lõigatud prügikottidest). Üks mängija saab sinise sahistaja – tema on Vihm. Teine mängija saab kollase sahistaja – tema on Päike. Ülejäänud mängijad on mängualal vabalt ringi jooksmas. Vihm ja Päike hakkavad mängijaid taga ajama. Kui Vihm puudutab oma sahistajaga mängijat, jääb see seisma ja hakkab ühel kohal hüplema nagu vihmapiisk. Päikese ülesanne on oma puudutusega vihmapiisad ära kuivatada, et need saaks jälle jooksma minna. Mõne aja pärast valitakse uus Vihm ja Päike ning mäng kordub. Autor: E.Sepper

8. TUUL JA PILVEDMänguväljak on taevas, kus lapsed moodustavad kätest kinni hoides väikeste rühmadena lapergused „pilved“. „Pilv“ peab koosnema vähemalt kolmest mängijast.

30

Valitakse „tuul“, kes hakkab puhudes „pilvi“ taga ajama. Pilved põgenevad tuule eest. Kui tuul jõuab mõne pilveni ja puudutab selle mängijat, siis saab sellest mängijast ka tuul. Niimoodi muutub tuul aina tugevamaks, saades juurde uusi puhujaid. Mängitakse seni, kuni pole järel ühtegi pilve, st. vähemalt kolmest mängijast koosnevat ringi. Reeglid: Pilve moodustanud mängijad ei tohi tuule eest põgenedes kätest lahti lasta. Kui see juhtub, „sajab pilv tühjaks“, st lahkub mängust. Pilvest lahkunud mängija ei tohi püüda oma pilve.

9. VIHMMänguala mõlemasse otsa tõmmatakse paralleelsed jooned, mis tähistavad kahte maja. Kõik mängijad asuvad ühte majja. Kahe maja vahele ehk õue jääb aga üks mängijatest, kes mängu juhib ja teisi püüab. Mängujuht küsib mängijatelt: „Kas te vihma kardate?“ Kõik kooris vastavad: „Ei karda!“ ja jooksevad teise majja. Mängujuht püüab jooksjaid, kinnipüütud astuvad mängust välja. Seejärel esitab mängujuht jälle sama küsimuse ja mängijad jooksevad endisesse majja tagasi. Mäng kestab, kuni kinni püüdmata on jäänud vaid üks mängija. Jooksma tohib hakata alles pärast sõnu: „Ei karda!“ ja joosta võib ainult edasi, tagasi pöörata ei tohi.

Variatsioon I : kinnipüütud mängija jääb ka püüdjaks.

10. VEEPIISA TEEKONDOli kord üks ilus suur veelomp. Selle lombi sees elas üks tore väike veepiisk. Veepiisk ja lomp olid sõbrad. See väike veepiisk mängis ja hüppas seal lombis ringi näe niimoodi: ..(lapsed sirutavad ühe käe välja ja teise käe sõrmeotstega toksides (hüpeldes) matkivad selle käe peal veepiisa hüplemist).Korraga tuli pilve tagant päike välja ja see päike oli näe nii suur (lapsed laiutades käsi näitavad kätega, kui suur see päike olla võis). Ja see suur päike hakkas väikest armast ja natuke üleannetut veepiiska soojendama ja paitama näe niimoodi: (lapsed tõusevad püsti ja näitavad kaasa). Kõigepealt paitas ta ühte põske ja siis teist põske , ninaotsa, silmi, pead, ühte kätt ja teist kätt, siis ühte jalga ja siis teist jalga kuni päike soojendas veepiisa nii ära, et temast sai aur (lapsed kükitavad ja teevad ka ennast hästi väikeseks-ja ta muutus nii kergeks, et lendas auruna aina üles ja üles just niimoodi (lapsed mängivad ka nüüd auruks muutunud veepiisku ja matkides lendamist jooksevad ruumis ringi) kuni jõudiski see auruks muutunud veepiisk üles taevasse.Sõber lomp oli aga väga kurb, sest ta arvas, et ta ei kohtu enam kunagi oma hea sõbra veepiisaga, kes oli nii toredasti temaga mänginud.Väikesele veepiisale tuli aga sinna üles taevasse üha rohkem ja rohkem uusi sõpru – teisi veepiisku – juurde. Neid kõiki oli päike soojendanud ja nad auruks muutnud. Veepiisku sai taevasse kohe hästi palju. Neil oli seal väga vähe ruumi, nad olid seal väga tihedalt koos, moodustades pilve vot niimoodi: (lapsed seisavad hästi tihedalt puntras koos) ja neil hakkas seal pilves nii kitsas, et vihmapiisk koos oma kaaslastega sadas vihmana maa peale tagasi (lapsed matkivad sõrmeotstega maad toksides vihmasadu) ja nii tekkis uuesti lomp ning suured sõbrad veepiisk ja lomp said jälle kokku. Nad olid rõõmsad ja kallistasid üksteist, teeme seda meiegi (lapsed kallistavad üksteist).Autor : A.Rannapalu

11. VIHMASADUOi, oi taevasse on tõusnud tumedad pilved, vist hakkab vihma sadama  ...käed ülal, nagu katsuks, kas hakkab sadama

31

Ja hakkaski sadama. Tibutab peenikest vihma...kriibitakse sõrmedega oma riideid (riide sahin)Hakkas sadama suuremaid vihmapiisku… mõlema nimetissõrmega koputatakse vaheldumisi tasakesi laualeNüüd sajab juba tugevalt ...koputatakse kõikide sõrmedega laualeSajab rahet...koputatakse sõrmenukkidega laualeLööb välku... tehakse kätega õhus siksak- liigutusiMüristab vaikselt, tugevamini, õige tugevasti, läheb jälle vaiksemaks... plaksutada vastavaltLapsed jooksevad ruttu koju... sõrmedega tehakse jooksuliigutusi ja peidetakse käed selja taha.

12. SUVEVIHMKõik osalejad seisavad ringis. Erinevate liigutuste abil matkitakse vihmast ilma. Liigutused on näiteks: peopesade hõõrumine (vihm on kaugel), nimetissõrmega vastu põske löömine (vihm jõuab lähemale), sõrmenipsud (vihmapiiskade kukkumine), käega vastu reisi löömine (paduvihm). Kõik mängijad panevad silmad kinni. Mängujuht hakkab peopesi vastamisi hõõruma. Kui vasakul tema kõrval seisja kuuleb heli, hakkab ka tema peopesi hõõruma. Kui kolmas mängija kuuleb oma naabrit, hakkab ka tema hõõruma ja nii edasi, kuni kogu ring hõõrub käsi. Siis hakkab mängujuht sõrmega vastu põske lööma. Kui kostub uus heli, lõpetavad kõik vana ja alustavad järjekorras uuega. Pärast liigutust „tee sõrmenipsu“ ja „löö käega vastu reit“, on vihmahool aeg taanduda. Liigutusi korratakse vastupidises järjekorras ning lõpetatakse „peopesade hõõrumisega“. Viimasena lõpetab mängujuht ning üksteise järel lõpetavad ka kõik teised, kuni saabub vaikus. Mängu on kõige parem mängida ruumis või vaikse ilmaga õues.

13. PILVEDE TANTSÜks pilveke, nii tilluke (käed ülal, pihud kaares koos, vaade üles)ja teine hästi suur. (kätega suur ring pea kohal)Neid siia – sinna pillutas (käed ülal, lainetavad liigutused külje suunas)täis lusti kevadtuul. (väike hüpe kohapeal, käed üles laiali)Siis päike lahke emanda, (kätega eest lai kaar taha alla, kerge kummardus)kel seljas kullast kuub, (käed liiguvad nagu silitades mööda keha alla)ei saanud naeru pidada (käed laia kaarega kõrvalt suu ette)ja hõikas sõpra kuud.Kaks pilvekest, üks väikene (käed ülal, pihud kaares koos, vaade üles)ja teine hästi suur (kätega pea kohalsuur ring)lõid tantsu, kukil päikene (käed pihkseongus paremal õlal, hüplemine jalalt jalale)ja teisel seljas kuu. (sama, käed teisel õlal).

14. KÄSNA – KALLE VISKEVÕISTLUS.Vahendid: kaks suurt käsna ja kaks ämbrit. Vanus: alates 5 aastastMoodusta kaks võistkonda, igasse peab kuuluma vähemalt kaks last. Võistkonnakaaslased seisavad üksteisest enam – vähem käesirutuse kaugusel. Võistkonna esimene liige seisab veekogu ääres, viimane ämbri juures. Esimene pistab märguande peale käsna vette ja imab selle vett täis. Seejärel viskab ta käsna lähimale võistkonnakaaslasele, kes viskab selle edasi, kuni käsn jõuab viimase liikmeni. See pigistab käsnast nii palju vett ämbrisse, kui seal veel alles on. Siis jookseb ta ise rivi

32

etteotsa, kõik liiguvad koha võrra tagasi, uus esimene imab käsna taas vett täis ja viskab edasi. Võidab see võistkond, kes kiiremini ämbri vett täis saab.

15. SADU ALGABIlm on ilus, päike paistab (laps-päike jalutab või jookseb väikeste sammudega).Tuul tõuseb (tuul teeb puhumisliigutusi).Ilmuvad esimesed heledad pilved (moodustavad ringi ümber päikese). Tuul tugevneb (intensiivsem puhumine).Ilmuvad hallid pilved (moodustavad ringi ümber päikese ja heledate pilvede).Tuul läheb järjest tugevamaks, tekivad tumedad pilved (moodustavad välimise ringi).Vihmasadu algab ja tugevneb (käte plaksutused, põlvede plaksud, jalgade trampimine).Vihmasadu lakkab, vihmapilved hajuvad laiali (lapsed-pilved liiguvad alguspunkti).

ALLIKAD:

Mängunurk. http://www.hot.ee/mangunurk/2aastat.htm#128

http://www.keskkonnaharidus.ee/failid/file/oues_oled_vaba.pdf

Külmallik, E. (2010). Mere- ja murumängud lasteaedadele. Tallinn

Raadik, S. (2009). Õpime õues mängides. Tallinn:Ilo

Kurai, L. (1951). Meie mängud. Tallinn

http://oppematerjalid.onepagefree.com/?

id=16369&onepagefree=8211ad3b08cf9b60953a0727398839f8

Brügge,B., Glantz,M., Sandell,K. (2008). Õuesõpe. Tallinn: Ilo

Velli, A. (2005). Laulud ja mängud

Aher, S. (2005). Päkapikurada. Juhiseid keskkonnamängudeks ja –tegevusteks lasteaias. Tallinn.

AUTOR: HELLE LENSU- KOHTLA-JÄRVE LASTEAED RUKKILILL

16. MATKIMISMÄNG „PÄIKE, VIHM JA TUUL“ (nii toas kui õues mängimiseks)

Eesmärk: laps oskab kujutada päikesepaistet ning matkida tuult ja vihma.Vanus: 3 – 7 aastatTegevus: lapsed seisavad ringjoonel koos õpetajaga, kes alustab matkimist vastavalt ilmale:

33

päikseline ilm – käed tõstetakse kõrgele üles, sõrmed harali – kujutatakse päikesekiiri;

tuul – ülestõstetud käsi liigutatakse küljelt-küljele, matkides okste liikumist tuules, lisaks matkitakse ka lehtede sahisemist tuule käes, pannes pihud kokku ja hõõrutakse vastamisi, tehes ringjaid liigutusi (selleks, et paremini tajuda, panevad lapsed silmad kinni);

vihm – kükitatakse maha ja matkitakse sõrmedega vihmapiiskade tantsu maapinnal või saapaninal, kui sadu läheb suuremaks, tõustakse üles ja patsutatakse kätega vastu põlvi (selleks, et paremini tajuda, panevad lapsed silmad kinni). Kuna iga sadu läheb kord üle, kükitatakse taas maha ja matkitakse sõrmedega saju lõppu. Peale vihmasadu paistab pilvede tagant jälle päike!

NB! Selle mänguga saab ka ilmavaatlust läbi viia. Alustada võib nii vihmast kui tuulest aga lõpetada võiks alati päikesega (isegi täiesti hallil päeval), lootuses et äkki tulebki päike välja!

17. L/M: „TUUL, VIHM, RAHE JA ÄIKE“ (nii toas kui õues mängimiseks)

Eesmärgid: lapsel:1. paraneb reageerimiskiirus;2. suureneb kopsumaht;3. areneb oskus kujutada loodusnähtusi.

Vanus: 5 – 7 aastatReegel: Lapsed tegutsevad õpetaja ütluse järgi.Mängu käik: Lapsed seisavad maa-ala ühes otsas.

Kui õpetaja ütleb “tuul”, tõmbavad lapsed kopsud õhku täis ja liiguvad õhku välja puhudes maa-ala teise otsa. Liikuma peab nii kiiresti, et väljapuhutav õhk lõpeks maa-ala teise otsa jõudes. Tuult saab kujutada ka nõrga ja tugevana.

Kui õpetaja ütleb „vihm“, jooksevad lapsed maa-ala teise otsa, patsutades kätega vastu reisi ja keha (vastu riideid), imiteerides vihmasadu.

Kui õpetaja ütleb „äike”, liiguvad lapsed maa-ala teise otsa, imiteerides häälega valjusti müristamist.

Kui õpetaja ütleb „rahe“, kükitavad lapsed maha ja toksivad sõrmedega vastu põrandat või õues vastu saapanina.

Et laste tähelepanu ja reageerimiskiirust parandada, püüab õpetaja lapsi segadusse ajada, nimetades tegevusi vaheldumisi.

NB! Seda mängu saab mängida ka 3 – 4-aastaste lastega, kohandades seda veidike ümber (neile jõukohaseks).

Mängida ringis, siis õpetaja näeb kõiki. Alguses võib võtta ainult „tuule“ ja „vihma“ ning õpetada neid imiteerima. Kui on olnud võimalus koos lastega kuulata müristamist ja näha akna taga

raheterasid, saame ka selle oma mängu lisada.

VII KÄELINE TEGEVUS

34

1. TEEMA: OOTAMATU VIHMGAIRIT PADUR VANUS: 1,5 - ...EESMÄRK: LAPS OSKAB KUJUTADA VIHMAMEETOD: INDIVIDUAALNE TÖÖKULUV AEG: 15 MINUTITVAHENDID:

viltpliiatseid, mis pole veekindlad akvarellpaber

TÖÖ KÄIK:1 . Laps tõmbab paberile värvilisi triipe, võtab klaasist vett ja tilgutab tööle, see teeb joonistamise põnevamaks.2 . Märjana läheb viltpliiatsi joon laiali, tekitades paberile huvitavaid värvilaike. 3 . Eriti kena on pilt siis, kui veetilgad lõplikult kuivavad.

2. TEEMA: PÄIKE VIHMASGAIRIT PADUR -PÄRNU ÜLEJÕE LASTEAEDVANUS: 4-5 AASTATEESMÄRK: LAPS KUJUTAB LOOVALTMEETOD: INDIVIDUAALNE VÕI GRUPITÖÖKULUV AEG: 30 MINUTITVAHENDID:

guass või vesivärve suurt paberit jäätisepulki PVA-liimi

TÖÖ KÄIK:1 . Suurele paberile on algul tore värvi tilgutada ning kujutada ette, et toas sajab vihma.2 . Paberile võib tilgutada erinevat tooni sinist. 3 . Paber peaks olema küllalt suur, et lapsed mahuksid vabalt värve segama.4 . Kui sinine pind on juba peaaegu kuiv, võib sellele tilgutada kollast värvi. Seejärel tupsutada värv ettevaatlikult laiali, kasutades pintsli otsa.5 . Päikesekiirteks sobivad hästi jäätisepulgad. Selleks panna pulgale PVA-liimi ja vajutada see õigele kohale.

3. TEEMA: PORIMAALGAIRIT PADUR -PÄRNU ÜLEJÕE LASTEAEDVANUS: 3 AASTAT -...EESMÄRK: LAPS KUJUTAB LOOVALTMEETOD: INDIVIDUAALNE VÕI GRUPITÖÖKULUV AEG: 15 MINUTITVAHENDID:

leidke õuest mõni porilomp, seadke end mugavalt selle äärde sisse tükikest tapeeti

35

pintslit pori, mis pole väga vesine. kivid, et tuul paberit ära ei viiks

TÖÖ KÄIK:1. Pane paber porilombi kõrvale ja maalimine võib alata. Pintsliga saab paberile poriseid täppe teha2. Ka käega saab pori võtta ja paberile jälje vajutada.3. Lapsed on ringis, istuvad põlvili. Töö ongi valmis!

ALLIKAS

Edna Vahter „Teeme koos lapsega“

4. LASTE TÖÖDE NÄIDISED

36

JUHENDAJA-GAIRIT PADUR -PÄRNU ÜLEJÕE LASTEAED

37

38

39

40

5. TEEMA- VIHMAPILVED

Tee nii:Pintselda akvarellipaber puhta veega üle siis tee sellele pintsliotsaga siniseid vesivärvilaike.

Värv hajub laiali. Vajuta pintsliga mõnes kohas tugevamini, et taevasse tekiks tumedamaid kohti.

ALLIKAS:

Meritee, Ü. Miks pilved on olemas? http://www.hared.ee/files/vastused.doc

6. TEEMA- TAEVA MAALMINE

VAHENDID:

Sinine paber, kõrvatikud, valge guašš

Väga mõnus on mõnikord pintsli asemel maalimiseks ka midagi muud kasutatada. Vastavalt eeesmärgile võib valida teise värvi ja võimalik on lasta lapsel kujutada erinevaid loodusnähtusi.

41

ALLIKAS: http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://web.zone.ee/riinukas/images/lumesadu.jpg&imgrefurl=http://web.zone.ee/riinukas/Lumesadu.htm&usg=__HWzdjsL7SrisDyryGyLw5HkAa-w=&h=160&w=230&sz=14&hl=et&start=1&zoom=1&tbnid=NQxbN9dbF9GvsM:&tbnh=75&tbnw=108&ei=61xgToWFO4-N4gSZ8qx2&prev=/search%3Fq%3DPILVE%2BMAALIMINE%26hl%3Det%26sa%3DN%26gbv%3D2%26tbm%3Disch&itbs=1

42

VIII AKTIIVTEGEVUSED

AUTOR: HELLE LENSU- KOHTLA-JÄRVE

1. UJUB VÕI UPUB? -ÕPPEMÄNG

EESMÄRK: laps liigub õues ja tutvub vee omadustegaVAHENDID: mitmesugused eri materjalidest pisiesemed (kivikesed, puidutükid, korgid, oksad, lehed, paber ...)MÄNGU KÄIK: leida tuleb võimalikult sügav lomp või muu veesilm. Iga laps heidab järjestikku vette ühe eseme: kas see jääb ujuma või upub? Peatselt tekib kogemus, et rasked esemed vajuvad põhja, kerged aga jäävad pinnale. Eriti selgelt näeb seda siis, kui asetame vette suurema korgi või puutüki. SOOVITUS: paluge, et laps hindaks enne ära kui viskab, kas ese jääb ujuma või upub?Võib ka katsetada: kõigepealt panna vette kivike ja siis teine samasugune, kuid paberile asetatuna. Mis juhtub kui laotame veepinnale paberist salvrätiku, vatti ...?

2. VIHMAPIISAD- VAATLEMINE UURIMINE

Põõsalehel olevate veepiiskade vaatlemine luubi abil, minnes peale vihma õue.

KOOSTAS: KÄROL KOHV-PÄRNU LIBLIKA TÄNAVA LASTEAED

3. ESIMENE TUTVUMINE VIHMAGA

TEEMA: MIS HÄÄLT TEEB VIHM?VANUS: 4-5 aastasedEESMÄRK: Laps saab hakkama loodusnähtustelt saadud emotsioone ja tundeid sõnades väljendadaKULUV AEG: 45 min.MEETODID: Praktiline tegevus, grupitöö ja individuaalne tööVAHENDID: Vihmakeebid – õue minekuksMeisterdamiseks- tugevat papist toru, naelu- mille pikkus pool toru läbimõõdust, kaelakee helmeid, pakkepaberit,kleeplinti, liimi, pliiatsit, kääre,naasklitTÖÖ KÄIK:Vaatame aknast vihmasadu. Õpetaja selgitab, et on nelja liiki vihma :uduvihm- sajab alla imepisikeste piiskadena, hoogvihm ja paduvihm- äikese ja tormiga, lausvihm – sajab suurele maaalale pikkamisi. Lapsed arutlevad millist vihma sajab?Sulgeme silmad ja kuulame vihmasadu toast, proovime sõnastada, matkida mida kuuleme.Läheme õue, seisame varju alla ja kuulame suletud silmadega vihmasadu. Proovime sõnastada mida kuuleme, kas on erinevusi toast kuuldud vihmahäälel ja varju all kuuldud vihma häälel?Läheme tuppa, meisterdame vihmakepi

MEISTERDAMISE JUHEND: Joonista ümber toru ühest otsast teiseni spiraalne joon

43

Naaskli abil tee spiraaljoone peale iga cm järel auk Pane igasse auku üks nael Sulge kleeplindiga üks toru ots Pane helmed torusse ja sulge ka teine toru ots kleeplindiga Kata toru üleni pakkepaberiga Keera toru üks ots üles ja kuula, kuidas helmed rabisevad vihma häält tehes

toru põhja.

4. TEINE TUTVUMINE VIHMAGA

TEEMA: KUIDAS TEKIB VIHM?VANUS: 4-5 aastasedEESMÄRK: Laps oskab aktiivtegevuse tulemusel selgitada vihma teketKULUV AEG: 1 tundMeetodid: praktiline tegevus, grupitööVAHENDID: Cd vihma häälega, katseks: madala äärega anum, anumast suurem must kiletükk, kumm, toasoe vesi, soe päikeseline ilmTÖÖ KÄIK:Õpetaja paneb mängima CD vihma häälega. Küsib lastelt mida nad kuulevad. Õpetaja tõstatab küsimuse, kuidas vihm tekib? Lapsed pakuvad välja enda versioonid vihma tekkimisest.TEEME KATSE: Valame anumasse toasooja vee, asetame anuma peale suure musta kiletüki, mille kinnitame anumale kummiga. Õpetaja juhib laste tähelepanu, et anumale asetatav kile on kuiv. Viime anuma päikese kätte pooleks tunniks.Õpetaja räägib lastele, et vanarahvas kutsus loitsudega, tantsuga vihma välja. Õpetaja teeb lastele ülesandeks mõelda välja oma vihmatants ja see kaaslastele õpetada. ( ülesande võib sooritada individuaalselt kui grupitööna)Poole tunni pärast kui vihmatantsud tantsitud, läheme vaatama mis anumaga juhtus. Miks tekkis kontentsvesi kile alla, mis edasi juhtub kontentsveega?Lapsed avaldavad oma arvamust. Õpetaja selgitab, et päike soojendab veekogu, tekib aur mis tõuseb ülespoole ja koguneb pilveks- meil kontents vesi kilel, pilves veepiisad ühinevad muutuvad raskeks ja sajavad alla – vihm.

5. KOLMAS TUTVUMINE VIHMAGA

TEEMA: MIS SAAB VIHMAST EDASI KUI SEE MAALE LANGEB?VANUS: 4-5 aastasedEESMÄRK: Laps teab, et osa sadanud vihmaveest aurustub, osa voolab veegogudesse, osa imbub maapindaKULUV AEG: 30 minMEETODID: praktiline tegevus, grupitööVAHENDID: eelnevalt kividega märgistatud veelomp, katseks: kühvel, kastekann veega, liivaga täidetud liivakast, mänguks: kaks topsi, 2 ämber ja kolme liitrist purki TÖÖ KÄIK:EELNEV TEGEVUS: Eelmisel päeval peale vihma märgistame lombi, asetades kivid ümber lombi

1. Läheme lompi vaatama, lomp on kuivanud. Kuhu vesi lombist kadus? Arutelu.

44

2. Õpetaja selgitab, et kolmandik vihma veest aurustub kohe uuesti kui on maale sadanud. Teine kolmandik voolab ära, toites nirekesi, ojasid, jõgesid ning ainult viimane kolmandik imbub maasse, ka maa sees vesi voolab.3. TEEME KATSE: Jagame liiva liivakastis kõrge liivavalliga kaheks osaks Valame ühele poolele valli vett. Mis veega juhtub? Jätame teise poole kuivaks Kui niisutatud poolel vesi liivasse vajunud paneme käe liiva sisse. Mida

tunneme? Paneme käe liiva sisse kastmata poolel, mida tunneme? Kas liiv on märg? Kuidas vesi sinna sattus?

4. Õpetaja selgitab, et vihmavesi valgub maapinda ja vajub läbi maapinna pragude ja pooride kaudu sügavamale, kuni jõuab vett pidava pinnaseni, millele hakkab vesi kogunema. Sellist maa-alust vett nimetatakse põhjaveeks. Mida sügavamale vesi valgub seda puhtamaks mullakihid ta filtreerivad. Põhjavett kasutame meie joogiks.5. Mäng „RÄNDAV VEEKLAAS“ Lapsed seisavad kahes võrdsearvulises viirus. Viiru alguses on ämber veega ja lõpus kolmeliitrine purk. Märguande peale haarab viiru esimene mängija topsi sisse vett ja annab selle järgmisele mängijale, kes selle omakorda edasi annab. Viiru viimane mängija kallab vee viiru lõpus olevasse purki ja jookseb tühja topsiga viiru ette, kus omakorda täidab tühja topsi ja laseb selle liikuma mööda viirgu kuni lõpuni. Mäng jätkub kuni lõpus olev anum on täis- võidab kiirem võistkond.

6. NELJAS TUTVUMINE VIHMAGA

TEEMA: TAIMED VAJAVAD ELUKS VIHMAVETTVANUS: 4-5 aastasedEESMÄRK: laps teab ja oskab rääkida miks taim vajab eluks vettKULUV AEG: 45 minMEETODID: praktiline tegevus, grupitöö, individuaalne tööVAHENDID: kahe anumaga mullas kasvavad taimed, niisutatud ja niisutamata kurgiseemned, kastekann, kaussTÖÖ KÄIK:EELNEVAD TEGEVUSED:

Kahte anumasse külvatud mulda seemned. Kastetud regulaarselt, jälgitud taimede kasvu. Kui taimed piisavalt pikad, lõpetatakse ühe anuma kastmine, teise anuma kastmine jätkub.

Asetatud ühele taldrikule niiske salvräti vahele kurgiseemned, teisele taldrikule kuiva salvräti vahele kurgiseemned. Niiske salvrätt hoitud niiske, jälgitud mis juhtub?

1. Õpetaja loeb Eesti rahvalaulu „ Ei karda vihma“

Ei ole vihmata vigagi ega kahju kaste`esta. Ei mina vihmalla idane ega märjalla mädane

45

ega kasva kaste`ella. Vili vihmalla idaneb, oras kasvab kaste`elle. Vihme see tooneb meile vilja, sadu tooneb meile saia, kaste kasvatab orasta.

2. Vaatame, mis juhtunud seemnetega mida eelnevalt kastsime, mida ei kastnud. Õpetaja seletab, et kui seeme saab piisavalt vett hakkab esimesena arenema juur, et saada mullast vett ja toitaineid, seejärel moodustuvad lehed ja pärast seda kui lehed taimede jaoks toitu valmistanud, arenevad vars ja õied. Vaatame mis on juhtunud anumates taimedega mida kastsime ei kastnud. Miks?3. Mäng „SEEMNEST KASVAB VIHMAVEE ABIL TAIM“ lapsed istuvad põlved konksus lõug põlvedel kätega ümber põlvede kinni hoides põrandal. Õpetaja immiteerib vihma sadu, valades kastekannust vett kaussi. Lapsed sirutavad kõigepealt välja jalad- juured. See järel sirutavad laiali käed – lehed. Lapsed tõusevad püsti- taim on kasvanud. Õpetaja immiteerib kastekannuga osade laste – taimede- kastmist. Lapsed keda ei kasteta lasevad esimese kastmis ringi ajal pea norgu, teise ringi ajal keha ettepoole ja käed rippu, kolmanda ringi ajal, keda ei kasteta, heidavad põrandale. 3. Arutelu, analüüs ja järeldusteni jõudmine taimed vajavad kasvuks vihmavett.

7. TEEMA: VIHM JA SELLE VAJALIKKUSVANUS: 3aastasedEESMÄRK: Laps teab milleks vihm on vajalik ja kuidas ise vihma teha, et taimed juua saaksidKULUV AEG: 20 minutitMEETOD: individuaalne tööVAHENDID: peenar taimedega,igale lapsele kastekann (osad tiheda sõelaga, osad harvema sõelaga), ämber veegaTÖÖ KÄIK: 1.Vaadatakse koos peenral longu vajunud taimi. Arutletakse miks on longus. Iga laps saab avaldada arvamuat. Õpetaja selgitab,et taimed vajavad kasvamiseks vett kui muld on märg saavad taimed mullast vett. Katsutakse kas muld on märg, lapsed suruvad sõrmed mulda. Miks on kuiv?2. Õpetaja kutsub lapsed murule istuma ja jutustab jutukese „Vihm“ (omalooming)Tule vihmake, tule-Saja siis ometi!Meil juua on vaja.Oh kui`s on vaja.Tule vihmake, tule!Nii laulavad väikesed lillikesed peenral, vaadates igatsevalt taevasse. Linnuke kuuleb lillede kurba laulu ja lendab nende juurde ning küsib:“miks te nii kurvalt laulate?“ Lilleke vastab: „meil on janu aga vihma ei tule ega tule.“ Linnuke mõtleb natuke ning lubab siis minna ja vaadata milles on asi. Ta lendab taevasse ja tõuseb ikka kõrgemale ning kõrgemale kuni kaob lillekestel hoopiski silmist.Linnuke jõuab vihmariiki. Kõik on vaikne ja kuidagi üllatavalt kuiv. Ta märkab, et vihmavana oma nelja pojaga on magama jäänud.Linnuke äratab taadi, teretab viisakalt ja räägib talle, et maal on kuiv ning lilledel on janu. Linnuke palub vihmavana, et taat saadaks maale vihma.

46

Vihmataat vaatab ja näeb, et linnukesel on õigus, maa peal on kõik nii kuiv ja longus. Ta äratab oma poja uduvihma ja saadab maale tööle. Uduvihm on vihmavana neljast pojast kõige tasasem ja rahulikum ning veekogus mis ta maale saadab on väike, sest see sajab alla imepisikeste veepiiskadena.Vihmavana askeldused on äratanud ka taadi kaksikutest pojad: hoovihma ja paduvihma. Nad on väga äkilise iseloomuga ja tulevad alati piksenoolte ning kõuemürinaga maale vihma tooma. Paduvihm on oma kaksikvennast veelgi tujukam, teda tormab ringi koos tugeva tuulega. Taat aga hoiab oma kaksikpoegadel silma peal ega luba neid täna maale möllama. Taadi neljas poeg, lausvihm, on tuntud oma pikaldase loomu poolest. Ta valab oma vee suurele maaalale pikkamisi laiali. Vihmavana vaatab kuidas ta poeg, uduvihm, oma tööga hakkama saab. Ta jääb rahule ja käsib tal lõpetadaä Linnuke tänab vihmavana ja lendab tagasi lillekeste juurde.Lillekesed on oma pead püsti ajanud ja on õnnelikud, neid ei vaeva enam janu. Lillekesed tänavad linnukest, et see neid aitas. 3. Õpetaja küsib lastelt kuidas meie saaksime oma taimi aidata? Jagab lastele kastekannud. Lapsed täidavad oma kastekannud veega. Kastetakse taimi ja vaateldakse, arutletakse kastekannust tuleva vee joa järgi kas on lausvihm või uduvihm.

8. TEEMA: MIS EI LASE VIHMA LÄBI?VANUSERÜHM: 3-4 aastasedEESMÄRK: Laps oskab valida riietusesemeid ja vahendeid, et vihmaga kuivaks jäädaKULUV AEG: 25 minutitVAHENDID: vihmane ilm, vihmavarjud, vihmakeebid, kummikud, kampsun, riidetükk, kiletükk, kastekann, vesiMEETOD: grupitöö, individuaalne töö, katseTÖÖ KÄIK:1.Vaadatakse aknast vihmasadu. Arutletakse mida selga panna kui vihmaga õue minna. Lepitakse kokku märguanne mille peale tulevad lapsed õpetaja juurde ja maaala, kus joostakse. Lapsed jagunevad kolmeks grupiks. Üks grupp lapsi paneb selga vihmakeebi, teine grupp kampsuni ja võtab vihmavarju, kolmas grupp kampsunid. Minnakse õue ja joostakse vihmas kindlaks määratud maaalal kuni kostub kindlaks määratud märguanne. Toas võrreldakse kumb grupp jäi kuivaks. Miks?2. KATSE: lapsed seisavad ümber kausi, hoiavad riidetükki kausi kohal, üks laps valab kastekannust vett. Mis juhtub? Kas jääme vihmaga kuivaks kui paneme riidest esemed selga? Lapsed hoiavad kausi kohal kiletükki, üks laps valab vett kiletükile. Mis juhtub? Kas jääme kuivaks kui paneme kilekeebid vihmaga selga? Lapsed seisavad palja jalu duššinurka suure vihmavarju alla, õpetaja valab kastekannust vett vihmavarjule. Mis juhtub?3. Mängitakse A. Kumpasi „VIHMAVARJUMÄNGU“Tip-tip-tip-tip jooksuga (lapsed jooksevad läbisegi mööda ruumi ringi)Vihma pilvest kallab, tip-tip-tip-tip rutugavihmavarju alla (õpetaja teeb vihmavarju lahti ja lapsed tulevad selle alla)Tuulekene, puhu sa, (lapsed puhuvad)Aja pilved minema! (lehvitavad kätega pea kohal).

47

ALLIKAD

Dr. Rainer, K. (2007).Nutikad küsimused.Maa ja maailmaruum.Arukad vastused.Tallinn:Koolibri, lk 50-55Raadik, S. (2009).Õpime õues mängides.Kirjastus IloTäht,M-E. (2003).Laps ja keskkond.Veeraamat.Tallinn,KoolibriWaltDisney (1997).Tarkuseraamat.Toas ja õues.Egmont Estonia, lk58,61-64WaltDisney (1999).Tarkuseraamat.Teeme trikke!Egmont Estonia, lk49-55http://www.texashighdef.net/

KOOSTAS: VIIVE HALJAK- PÄRNU LIBLIKA TÄNAVA LASTEAED

NB! TEGEVUSI VÕIB VIIA LÄBI ERINEVATEL PÄEVADEL, VASTAVALT ILMALE KAS TOAS VÕI ÕUES.

9. TEEMA:KUIDAS TEKIB VIHM?

VANUS: 6-7 AASTASEDEESMÄRK: LAPS OSKAB KIRJELDADA, KUIDAS TEKIB VIHMKULUV AEG: 45 MINMEETODID: INDIVIDUAALNE JA GRUPITÖÖVAHENDID:

TOAS-paber maalimiseks (igale lapsele kaks paberit), veetopsid, vesivärvid, pintslid.

ÕUES- kilekate, purk vee kogumiseks, labidad augu kaevamiseks, rohelised taimed, kivid kilekatte kinnitamiseks.

ÕPETAJALE:Kui päike paistab, siis vesi veekogudes soojeneb. Osa sellest veest tõuseb õhku, seda nimetatakse vee auramiseks. Veeaur tõuseb kõrgele õhku, kus on külmem. Kõrgemal veeaur jahtub ja muutub veepiiskadeks, milledest tekkivadki pilved. Pilved on kerged, nad hõljuvad taevas ja kannavad sademeid maakera eri paikadesse. Lõpuks sajavad veepiisad sademetena (vihmana) maale.

TÖÖ KÄIK TOASKATSE: KUIDAS TILGAD KASVAVAD?

1. Jaga lastele 2 lehte joonistuspaberit, veetops ja vesivärvid ja pintsel.2. Kõigepealt kastavad lapsed pintsli kollase värvi sisse ja teevad ühele paberilehele palju suuri kollaseid piisku.3. Seejärel loputatakse pintsel ja tehakse kollaste piiskade vahele ettevaatlikult siniseid suuri piisku. (peab tähele panema, et erinevat värvi piisad ei seguneks).4. Teine paberileht asetatakse lauale ning seejärel tõstetakse piiskadega paberileht risti lauaga, nii et piisad saaksid hakata paberilt alla voolama.Piisad potsatavad alumisele paberile ja segunevad. Tekivad rohelised piisad.

Küsimused:1. Mis juhtus kollaste ja siniste tilkadega, kui kergitasid paberit?(tilgad hakkasid voolama ja ühinema)

48

2. Kas tekkinud tilgad, mis voolasid alla lehe servalt, olid sama suured kui kollased ja sinised tilgad?3. Mis juhtus laual lebava paberiga? (sinna kogunes roheline lombike segunenud tilkadest )

TÖÖ KÄIK ÕUES KATSE: TEEME LIIVAKASTIS VETT (LIIVAKAST EI TOHI OLLA VARJUS)

1. Kõigepealt kaeva liiva sisse sügav ja lai auk. Näiteks üks meeter sügav ja üksmeeter lai. Auk peab olema järskude servadega.2. Pane augu põhja mõned rohelised taimed ja aseta purk augu põhja.3. Kata auk kilekatte või suure kilekotiga. Pane kile servadele ümber augu kive,et tuul kilet minema ei puhuks.4. Kõige lõpuks pane kile keskele üks kivi nii, et kile vajuks augus olevalepurgile lähemale.5. Päike soojendab kile all olevat maapinda. Taimedes ja liivas olev niiskusaurustub ja tõuseb ülespoole, lõpuks on õhk augus veaurust küllastunud(veeauru täis)6. Veeaur kondenseerub (muutub veeks) ja kilele, mis on maapinnast külmemmoodustuvad väikesed veetilgad. Mida rohkem niiskust aurustub, sedasuuremaks veetilgad muutuvad ja lõpuks voolavad need kile mööda alla ningtilguvad kile mööda alla ja tilguvad veenõusse.

ALLIKAD:

Jäger, J. Sundsten, B 2003. Laste oma avastamisraamat. Tallinn: Ilo. 44 lk.Sademed[2011, mai 12].http://www.miksike.ee/docs/elehed/3klass/2ilm/elutuba/3-2-8paev.htm1. Pilved. [2011, mai 12]. http://miksike.ee/documents/main/elehed/3klass/2ilm/3-2-7-1.htm

10. TEEMA: MIKS SADEMED (VIHM) KASULIK UD ON? VANUS: 6-7 AASTASEDEESMÄRK: LAPS TEAB, MIKS VIHMA VAJA ON.KULUV AEG: 45 MINMEETODID: INDIVIDUAALNE JA GRUPITÖÖVAHENDID:

TOAS- 0,5 liitrine purk, joonlaud ja kleeplint (võib olla igal lapsel oma vahendid, või grupi peale, vastavalt püstitatud eesmärgile), papptaldrik ja veekindel kirjutusvahend, samuti kas igale lapsele või mitme peale, vastavalt vajadusele.

ÕUES- lehter toruga, spikker maa jaotusega, kile tiigi jaoks,.Õpetaja varub ise: kastekannud veega, muld, kruus, liiv (a`0,5l) labidad, õun, nuga õpetajale, kaks suurt käsna, kaks ämbrit

ÕPETAJALE:

49

Üle poole maakerast on kaetud veega.. Vesi on eluks vajalik inimestele, loomadele ja taimedele. Vesi on looduses pidevas liikumises. Maalt ja merelt aurab vesi õhku ja sajab jälle maale tagasi. Seda nimetatakse vee ringkäiguks. Vesi võib olla erinevates olekutes (veeaur, vesi, jää, lumi). Suvel sajab enamasti vihma. Mõnikord võib ka rahet tulla. Talvel sajab lund, vahel ka lörtsi või vihma.. Vihmaveest tekivad ojad ja jõed. Need voolavad kiiresti mere poole. Osa vihmaveest imbub maasse. Sügaval maa sees moodustub sellest põhjavesi. Ka maa sees vesi voolab. Puhas vesi on läbipaistev ja värvitu.Põud tekib looduses siis, kui pole kaua aega sadanud. Taimed, veekogud ja kaevud kuivavad. Kui väga kaua või tugevasti sajab, ei suuda vesi maapinda imbuda. Suured alad ujutatakse veega üle. Üleujutus võib tekkida ka lume sulades. Veevoolul on suur jõud. Vesi võib oma teel liigutada paigast kive ja muid esemeid.Vett on vaja kasutada säästvalt ja hoida puhtana.Maapinnale langev vesi mõjutab põhjavee taset ja vee seisu veekogudes. Ilma veeta ei saa kasvada taimed ega loomad. Ka põllumeestele on sademete hulga teadmine oluline. Sademete hulka, mis maapinnale langeb, mõõdetakse igas ilmajaamas.Sademete hulka mõõdetakse sadememõõturiga.

TÖÖ KÄIK TOAS

1. SUVEVIHM

Kõik osalejad seisavad ringis. Erinevate liigutuste abil matkitakse vihmast ilma. Liigutused on näiteks: peopesade hõõrumine (vihm on kaugel), nimetissõrmega vastu põske löömine (vihm jõuab lähemale), sõrmenipsud (vihmapiiskade kukkumine), käega vastu reisi löömine (paduvihm). Kõik mängijad panevad silmad kinni. Mängujuht hakkab peopesi vastamisi hõõruma. Kui vasakul tema kõrval seisja kuuleb heli, hakkab ka tema peopesi hõõruma. Kui kolmas mängija kuuleb oma naabrit, hakkab ka tema hõõruma ja nii edasi, kuni kogu ring hõõrub käsi. Siis hakkab mängujuht sõrmega vastu põske lööma. Kui kostub uus heli, lõpetavad kõik vana ja alustavad järjekorras uuega. Pärast liigutust „tee sõrmenipsu“ ja „löö käega vastu reit“, on vihmahool aeg taanduda. Liigutusi korratakse vastupidises järjekorras ning lõpetatakse „peopesade hõõrumisega“. Viimasena lõpetab mängujuht ning üksteise järel lõpetavad ka kõik teised, kuni saabub vaikus.

2.TEEME ISE SADEMEMÕÕTURI!Variant 1.Kinnita joonlaud kleeplindiga purgi külge, nii et joonlaua alumine ots puudutaks purgi põhja. Nüüd saab joonlaualt lugeda, mitu millimeetrit sademeid ööpäeva jooksul langes. Aseta purk õue, maapinnast 2 meetri kõrgusele. Mõõda sademete hulka purgis iga päev. Pärast mõõtmist tühjenda purk.Variant 2. - SADEMED PAPPTALDRIKUL.Sademete hulka saab määrata ka papptaldrikule kogunenud vihmavee järgi. Panna taldrik ööpäevaks välja ja joonistada kogunenud vihmavee tasemepiiri jälg markeriga taldrikule. Seejärel vala vesi ära.Kui nii teha mitu päeva järjest, kusjuures iga päev kasutada märkimiseks erinevat värvi pliiatsit, tekivad taldrikule erinevad piiriringid ja on näha, kui erinevad on sademete hulgad.

50

Seda võib lasta lastel kodus läbi viia koos vanematega ja võrrelda laste andmeid hiljem lasteaias - kas linna eri paigus sadas ühepalju.

TÖÖ KÄIK ÕUES 1. SISSEJUHATUSÕpetaja kastab lillepeenart kastekannuga. Areneb vestlus: Kes kastab metsi ja põlde? Mis juhtub kui kaua vihma ei saja? Mis võib juhtuda siis, kui sajab liiga kaua? Kuhu läheb see liigne vesi, mida taimed ära juua ei jõua? Kuhu läheb see vihmavesi, mis imendub maapinda? Vaatame järele!

2. MIS SAAB SELLEST VEEST, MIS IMENDUB MAAPINDA? Õpetaja näitab lastele seadmeid, mille abil saab luua nn tehis maapinna. Selleks kasutatakse sõelaga lehtrit, mille küljes on voolik: Õpetaja kirjeldab millistest kihtidest koosneb maapind. Pae-kiht, kruusa kiht, liiv, muld, taimed. Anum asetatakse liivakasti stabiilselt püsti, nii et toru ei oleks liiva sees. Katse anumasse paigaldatakse kivikiht, suureteralist liiva, peenemat liiva, mulda ja kõige peale murumätas.( sobivaid materjale võib lasta lastel ka oma õuealalt leida.) Tehis „maapinda“ kastetakse ohtralt veega, kuni katseanumatorust hakkab voolama vett. See on allikas.

3. MIS SIIS SAAB, KUI ALLIKAID ON PALJU JA SEALT VOOLAB OHTRALT PUHAST VETT MAAPINNALE?

Tekib mingi veekogu. Vooliku otsa juurde kaevatakse õõnsus, mille põhi kaetakse kilega- kui nüüd “maapinda“ piisavalt palju kasta tekib tiik.Õpetaja selgitab, et selliseid allikaid on väga palju, milledest kõigist saavad alguse suuremad ja väiksemad jõed või ojad, mis toidavad järvesid, meresid jne. Õpetaja võtab taskust õuna ja näitab lastele (lõikamiseks on kastis spikker) kui väike osa (30%), MAAKERAST on maismaa. Vesi katab Maast 70 %, millest ainult 4,4% on magevesi, ja sellestki enamus on jää- nii et... Joogivett peab säästlikult kasutama!

4. MÄNG:

VARIANT 1 . Allikas kasva ja kosu Mängu käik: Lapsed on allikad, mis igaüks isepaigas vuliseb, Märguande peale alustatakse teineteise püüdmist. Kinnipeetud allikad ühinevad ja kätest kinni võttes moodustavad nad järjest suurema jõe. Mäng kestab seni, kuni kõik allikad on ühinenud üheks suureks jõeks. Võib moodustada ka kaks juhtmängijat- jõge, kes üritavad omale väikeseid allikaid püüda, et teisest jõest suuremaks kasvada.

VARIANT 2 . Käsna – Kalle viskevõistlus. Ettevalmistus: Moodusta kaks võistkonda, igasse peab kuuluma vähemalt kaks last. Võistkonnakaaslased seisavad üksteisest enam – vähem käesirutuse kaugusel. Mängu käik: Võistkonna esimene liige seisab veekogu ääres, viimane ämbri juures. Esimene pistab märguande peale käsna vette ja imab selle vett täis. Seejärel viskab ta käsna lähimale võistkonnakaaslasele, kes viskab selle edasi, kuni käsn jõuab viimase liikmeni. See pigistab käsnast nii palju vett ämbrisse, kui seal veel alles on. Siis jookseb ta ise rivi etteotsa, kõik liiguvad koha võrra tagasi, uus esimene imab käsna taas vett täis ja viskab edasi. Võidab see võistkond, kes kiiremini ämbri vett täis saab.

51

ALLIKADSademed. http://www.miksike.ee/docs/elehed/3klass/2ilm/elutuba/3-2-8paev.htmMari-Epp Täht. Laps ja keskkond. Veeraamat. Tallinn: Kolibri, 2003.Õie Haavik. Loodusnähtused ja taimeriik. Tallinn: Argo, 2006.

11. TEEMA: MIS KAITSEB VIHMA EEST?VANUS: 6-7 AASTASEDEESMÄRK: LAPS OSKAB JÄRELDADA, MILLINE RIIE HOIAB VIHMASE ILMAGA KANDJA KÕIGE KUIVEMANAKULUV AEG: 45 MINMEETODID: INDIVIDUAALNE VÕI GRUPITÖÖVAHENDID:

TOAS- kolm plasttopsi, veevalamistopsid, soovitavalt sama suur kui katsetops ja sangaga, 3 ruudukujulist riidetükki (villane, puuvillane, nailon), kolm kummipaela, mis ulatuvad ümber plasttopsi, suurem anum iga katsetopsi jaoks, et vesi ümbrust liiga märjaks ei teeks

ÕUES- 3 riidest nukku, riided nukkudele-villane kampsun, puuvillane pluus, vihmakeep

ÕPETAJALE:Selles tegevuses kasutatud kangad on valitud selle järgi, mida lapsed sagedamini kannavad. Kõigepealt on vaja lastele näidata igat kangast eraldi ja materjal määratleda. Samuti saab iga kanga tutvustamise ajal viidata lapsele, kellel on samast materjalist riided. Vii eelnevalt ise läbi proovikatse, et olla täpselt kursis materjalide omadustega. On väga oluline valada vett aeglaselt. Soovitav on varuda kõigile lastele täpselt ühesugused kangatükid, sest muidu võivad tulemused varieeruda (kanga paksus, koe tihedus, keemiline töötlus). Samuti võiks olla näiteks villane üht, puuvillane teist ja nailonmaterjal kolmandat värvi, see kergendab lastel järelduste tegemist.

TÖÖ KÄIK TOAS: 1. Kinnita iga kangatükk plasttopsile kummipaela abil2. Aseta katsetops anumasse3. Vala aeglaselt vett igale topsile kinnitatud kangatüki peale. NB! Lase lastel

katsetada üht materjali korraga.4. Vett võtta täpselt nii palju, kui mahub katsetopsi.5. Järjesta topsid sinna sisse kogunenud vee hulga järgi6. Tee järeldused

Nende katsete põhjal saavad lapsed järeldada, milline materjal hoiab kandja vihmase ilmaga kuivana.Kui riie on täiesti veest läbi imbunud, ei suuda see endasse rohkem vett imada. Kui vett juurde valada, imbub vesi riidest läbi. Puuvill imab vett kiiresti ja muutub peagi läbimärjaks ja käega katsudes tundub käe all märg.Villane imab vett aeglasemalt ja kulub rohkem aega, enne kui see täiesti märjaks saab. Arvestades aeglast imendumist ja katses kasutatavat väikest veehulka, imab vett läbi villase kanga vähe või üldse mitte. Nailon ei lase üldse vett läbi.

52

TÖÖ KÄIK ÕUES: Lapsed panevad kolmele riidest nukule selga erinevast materjalist riided (villane kampsun, vihmakeep, puuvillane pluus) ja jätavad need 30 minutiks vihma kätte. Hiljem analüüsitakse ühiselt, milline nukk on kõige märjem või kuivem.1. Kas kõik nukud said võrdselt märjaks? 2. Milline riie hoiab sind vihma ajal kõige kuivemana? (vihmamantel, tuulepluus, jope).

ALLIKAD:

Majorov, M. Ilm ja ilmavaatlusedhttp://teatoimeta.ee/sisu/304_229_4_Tutvu_kogemusega.ppt#280,31,9. Kruuda, M. Avastame ja teeme ilma.http://www.avastustee.ee/leht/aju/maiki/avastame%20ja%20teeme%20ilma.pdf

12. TEEMA: KAUGELE KUULDAVANUS: 6-7 AASTASEDEESMÄRK: LAPS SAAB TEADA, MIKS JA KUIDAS TEKIB ÄIKESETORMKULUV AEG: 45 MINMEETODID: INDIVIDUAALNE VÕI GRUPITÖÖVAHENDID:

suur küpsetuspann, plastiliin, suur kilekott, metallist purgikaan või münt. MEISTERDAMISEKS- papitükk mõõtudega 20X7 cm- igale lapsele, nööri

igale lapsele umbes 1 meeter

ÕPETAJALE: Torm on halb ilm, millega kaasnevad tugevad tuuled ja tumedad rasked pilved. Vahel kaasnevad tormiga välgusähvatused ja piksekärgatused.Äikesetorm tekib sellises pilves, kus on tõusev, soe ja niiske õhuvool. Tõusvates õhuvooludes saavad veetilgad üksteise vastu põrkudes negatiivse elektrilaengu kandjaks, maapind on samal ajal positiivse laengu kandja. Välgusähvatus tekib siis kui pinge pilve ja maapinna vahel kasvab piisavalt suureks. Äikesepilvest väljuv välgunool kuumutab ümbritsevat õhku. Õhk paisub ning meie kuuleme kärgatavat mürinat, mida nimetame äikesemürinaks ehk pikseks. Valgus liigub helist kiiremini ning seetõttu näemegi välku enne kui kuuleme müristamist. Kui tõusev õhuvool nõrgeneb, hääbub ka äikesetorm.Äikese ajal on soovitav püsida toas. Tormi kätte jäädes tuleb hoiduda suurtest puudest eemale. Välk lööb kohtadesse, mis on pilvedele kõige lähemal – puudesse, hoonetesse, mõnikord isegi inimestesse.

TÖÖ KÄIK TOAS: 1. Aseta suur plastiliinitükk keset panni ja suru see kõvasti põhja külge kinni.2. Pane pann kilekotile. Hoia plastiliinist kinni ja hõõru panni umbes pool minutit vastu kilekotti.3. Tõsta pann üles, hoides seda ainult plastiliinist. Hoia purgikaant või münti panni nurga lähedal. Kas näed pannilt kaanele hüppavat sädet?

53

Mis juhtub? Hõõrudes panni kilekoti vastu, saab pann negatiivse laengu. Kui nüüd metallkaant pannile lähendada, hüppab säde pannilt kaanele. Siis näeb sähvatust kui säde läbi õhu hüppab.

MEISTERDAMINE: PÕRISTI1. Lõika papist välja umbes 20 cm pikkune ja 7 cm laiune tükk.

2. Tee papitüki ühte otsa auk ja kinnita sellesse nöör. Nöör peab olema nii pikk,et “põristit” oleks kerge pea kohal keerutada. Seo nöör tugevasti kinni, et seekeerutades lahti ei tuleks.

3. Kui tahad, kaunista või värvi põristi ära.

4. Voldi selle üks serv kergelt ülespoole ja mine keeruta seda õues.

Põrin tuleb sellest, et põristi paneb õhu liikuma, kui seda keerutada , ja nii tekivadlained, mida kuuleme helina. Kõik helid on vibratsioonid – õhus toimub edasi tagasiliikumine.Võib teha mitu põristit, erinevatest materjalidest ja erineva suurusega, siis on kanende poolt tekitavad helid erinevad.

ALLIKAD: Jäger, J. Sundsten, B. (2003). ÕuesõpeOper, S. Kes teeb välku. http://www.hared.ee/files/vastused.doc

13. TEEMA: MIKS ON VIKERKAAREL SEITSE VÄRVI?KOOSTAS: SIRJE OPER- TALLINNA LASTEAED MÄNNIMUDILAhttp://www.hared.ee/files/vastused.doc- - lk 114

14. TEEMA: VIHMAVARJUMÄNGKOOSTAS: ENE HALJAND- TALLINNA LASTEAED KIKAShttp://www.hared.ee/files/askeldusedII120306.doc - lk 9

15. TEEMA: VEE TÄHTSUS TAIMEDE ELUSKOOSTASID: HILJA SAREKE, LYDIA VUNDER- TALLINNA LASTEAED KIIKHOBUhttp://www.hared.ee/files/askeldusedII120306.doc - lk 142

54

IX LUULETUSED JA JUTUD ILMAST

KOGUS VIIVE HALJAK- PÄRNU LIBLIKA TÄNAVA LASTEAED

1. Luuletused:„Sadu laulab“ Milvi Panga M- lk 329„Sügis“ Mart Raud M- lk 365„Minul on vihmamantel“ Jaan Kaplinski E- lk 176„Vihma sajab“ Maimu Linnamägi E – lk 176„Kõva tuul“ Pia Perkiö E- lk 285„Must ja valge“ Viivi Luik E- lk 250„Vihmaga„ Pia Perkiö M- lk 315„Kalad vihma ajal“ Leelo Tungal M-163„Sügis käes“ Maimu Linnamägi „Kes?“ Juhan Saar ELA XII kd lk 272„Suvi tuli“ Leelo Tungal Vana vahva lasteaed lk 30„Suur sadu“ L. Tungal Vana vahva lasteaed lk 28 I salm„Palve vihmapilvele“ Ott Arder Neli kaunist kleiti LOR lk 24 „Ilmaime“ Milvi Panga Läki õue, läkiläki! lk 11 LOR“Lemmikfilm” Ott Arder Millimallikas lk 21 LOR

2. Jutud:„Vatitüki seiklused“ Voldemar Miller M-lk327„Kas külm või kuum?“ Raim Farhadi E-lk 237„Piisakesed“ Ell Tee E-lk 176„Vihmavari, kes tahtis olla kuiv“ Tiit Kändler E-174„Vihm“ Eno Raud E-lk 119„Ühel pilvel“ Hando Runnel E-lk 58„Tuul ja päikene“ J.Kurrik E-lk 303„Tormi käes“ Eno Raud I-lk 144„Lumeeit“ muinasjutt vennad Grimmid 3. Lühendid luuletuste ja juttude allikatele:LOR- Lapse oma luuleraamat Kirjastus TEAM- Memme, palun loe mulle! E- Ema, palun loe mulle! I- Isa ,palun loe mulle!ELA- Eesti lastekirjanduse antoloogia

4. Vihmapiisa rännakud

Üks lumehelves istus juba tükk aega pilveserval ja vaatas maa poole liuglevatele sõpradele järele. Aga ilmataat ütles alati, kui ta ennast neile järgnema asutas: “Pole veel sinu kord!”Ühel hommikul lubati lõpuks ka temal hüpata. Aga oh õnnetust – lumehelves ei mallanud korralikult ümber vaadata ja komistas teel alla päikesekiire otsa…Nii, et maa peale potsatas ta juba vihmapiisana.

55

Tegelikult sobiski nii paremini. Seni, kui tema pilveserval oma järjekorda ootas oli maa peal juba kevad saabunud.Vihmapiisk otsustas ringi piiluda. Üsna tema lähedal laiutas üsna suur veeloik.Veeloik kutsus vihmapisarat: “Tule siia, tee mind piisa võrra suuremaks!” Vihmapiisk vadis lähemale ja päris: “Kas sina oledki Suur Vesi?” Ta oli ilmataati kuulnud alatasa kellestki sellenimelisest rääkimas ja ihkas teda kohata. “Ei, mina ei ole Suur Vesi, mina olen Loik, aga tule minuga Ojja, tema on suurem, kui mina…” Mõeldud, tehtud… Koos Loiguga imbus Vihmapiisk tasapisi maasse ja jätkas oma teekonda. See oli üsna tülikas – alatasa lõi ta varbad liiva- ja mullatükkide vastu ära. Lisaks sellele tuli tal hoiduda kaugemale erinevate taimede juurtest, nende kaudu oleks ta maa peale tagasi sattunud. Aga Vihmapiisal olid teised plaanid. Üsna tüki aja pärast hakkas vihmapiisa kõrvu kostma lõbus vulin. Loik ees ja tema järel pugesid nad taas maapinnale ja oh imet, Piisa jalge ees liikus vesi. Ja seda oli tunduvalt rohkem, kui Loigus. Piisk vaatas hetke veepinda ja siis küsis aupaklikult: ”Tere, kas sina oled Suur Vesi?” “Ei,” vuliseti vastuseks, “mina olen Oja, aga tule koos minugaJõkke, tema on minust palju suurem…”Piisk ei lasknud seda endale mitu korda öelda. Ta ühines ruttava vooluga. Ojaga rändas piisk üsna tükk aega, aga igav tal ei hakanud, sest mõlemal kaldal juhtus palju huvitavat ja Piisale meeldis kiiresti liikuda. Kord - korralt kaugenesid kaldad ja ka veevool muutus rahulikumaks. Piisk taipas, et ongi juba Jões ja küsis austusega hääles: “Tere, kas sina oledki Suur Vesi?” Jõgi vastas rahulikult: “Tule minuga, viin sind Merre, tema on minust veelgi suurem!” Kaldaid oli vaevu näha ja vesi liikus nii aeglaselt, et Piisake jäi tukkuma. Ta ärkas valju mühina peale. Kui ta silmad avas, siis lausa ehmatas. Ümberringi oli ääretu veteväli ja kaldaid mitte kuskil… Ta oli jõudnud Merre. “Tere, Suur Vesi!” “Tere, mina olen Meri!” kostis mühisev vastus. “Aga kus on Suur Vesi?” piuksatas Piisk pettunult. Meri naeris: “Vaata enda ümber, vaata hoolega!” Piisk vaatas. Ta ei olnud selleks varem aega leidnud, sest tahtis võimalikult kiiresti edasi liikuda. Ja kaldad olid tundunud nii huvitavad. Ja maa sees oli nii palju tegemist juurte eest põiklemisega. Korraga märkas ta, et igal pool hulbivad samasugused piisad nagu tema… Meri muheles: ”Suur Vesi oled sa ise – koos teiste endasugustega…” Piisk tundis end korraga väga tähtsana, kuid samas oli tal ka natuke piinlik. Liigse kiirustamise ja tähelepanematuse pärast… “Ma räägin sellest teistele piiskadele ka,” lubas ta. “Neile, kes veel pole maa peale hüpanud.” Ta haaras kiiresti Merre ulatunud päikesekiirest ja alustas teekonda taeva poole…

Katrin KamariK. http://www.lasteaed.net/uploads/loodusnahtused.pd

5. TormisõnadTuul, tuul, taevane ratsu!Kaugele kihuta, seal jõudu katsu!Kuuskede kuubesid raputa,

56

Vahtrapuu vammust sakuta.Nemad ei karda su kappamist,Nemad sind tunnevad, tuisulist.

6. VälgusõnadVälgukene, vennikene,Välejalgne poisikene!Aitäh meile tulemastJa jälle ära minemast!

Rekkaro, A. 1996, lk.14 – 19.http://www.lasteaed.net/uploads/loodusnahtused.pdf

7. Kuidas tekkisid aastaajad.

Nagu sa kindlasti tähele oled pannud, on olemas neli toredat aastaaega: kevad, suvi, sügis ja talv. Igal aastaajal on oma rõõmud, millega sind üllatada. Mõnele meist meeldib kevad ja tärkav loodus, mõnele soe suvi ja palju päikest, mõnele nukker sügis ja vihmasadu, aga mõnele hoopis külm talv ja paks lumi. See muinasjutt on aga igiammustest aegadest, kui aastaaegu veel ei olnudki, ja räägib sellest, kuidas nad tekkisid.

Keset suurt ja tähist taevalaotust olid kolm kuningriiki: päikesekuningriik, lumekuningriik ja vihmakuningriik. Kuningriikide elanikel oli omavahel läbikäimine rangelt keelatud ja riigipiire valvasid valvsad valvurid.

Päikesekuningriigis paistis hommikust õhtuni kuum ja kõrvetav päike, mida valitses päikesekuningas Pärtel I oma särava kuningannaga. Kuningapaaril oli ka kaks imearmast last: printsess Päikesekiir ja prints Päikesepaiste. Kuna päikesekuningriigis ei sadanud kunagi vihma, mis maad kastnud oleks, ei lasknud lõõmav päike kasvada ühelgi rohuliblel. Päikesekuningriigis oli nii palav, et isegi kuningas, kes armastas kuuma päikest, higistas kohutavalt. Tema õukond aga otsis varjulisi lossikambreid, kuhu palava päikese eest peitu pugeda.

Lumekuningriigis sadas kogu aeg lund. Kõikjal olid jäämäed, kõrged lumehanged ja krõbe pakane. Iialgi polnud seal keegi päikest näinud. Kuningriigis oli nii külm, et isegi lumekuningas Lumpur I ja lumekuninganna värisesid ja lõdisesid külmast oma suures lossis. Kõik selle kuningriigi elanikud kandsid sooje ja karvaseid riideid. Hoolimata sellest oli kuningal tihti köha ja kurk haige. Siis pidid kuningriigi parimad ravitsejad jälle rohtusid segama, et kuningas ruttu terveks saaks. Ainult prints Lumepall ja printsess Lumehelbeke ei külmetanud – nemad kelgutasid, suusatasid ja nautisid talverõõme nagu kõik lapsed.

Vihmakuningriigis, nagu te arvata võite, sadas kogu aeg vihma. Vihma sadas päeval ja vihma sadas öösel, vihma sadas nii palju, et igal pool oli ainult lirtsuv pori ja suured – suured lombid. Kuna aga vihmakuningas Vihmur I oli mõtlik ja nukrameelne kuningas, siis lasi ta vihmal sadada ja sadada. Niiskusest ja rõskusest aevastas kogu õukond ja ka vihmakuningal endal oli tihti nohu, mistõttu vihmakuninganna muudkui pesi ja küüris taskurätikuid.

57

2.

Nagu teistelgi kuningapaaridel, oli ka neil kaks toredat last: prints Vihmapiisk ja printsess Vihmatilk. Nagu kõik lapsed, nii olid ka Vihmapiisk ja Vihmatilk väga uudishimulikud. Ükskord lossis ringi luusides sattusid nad ühte kõrvalisse torni. Seal töötas ja tegi avastusi õukonna astroloog. Parajasti oli ta oma tööga nii ametis, et ei märganudki, kui Vihmapiisk ja Vihmatilk tema eriti salajast kaarti nägid. Suure imestusega avastasid lapsed, et peale vihmakuningriigi on olemas veel kaks kuningriiki. Samuti õnnestus Vihmapiisal piiluda astroloogi teleskoopi ja vaadata, kus need riigid asuvad. Nüüd tekkis lastel soov ja veel suurem uudishimu vaatama minna, mis riigid need on ja kes seal elavad.

Lapsed hiilisid salaja vihmakuningriigi valvuritest mööda ja leidsid ühe väikese pilve, millega sai mööda taevalaotust sõuda. Mõne aja pärast jõutigi päikesekuningriigi piirile. Ka siin pääsesid lapsed osavalt valvuritest mööda ja läksid asja uurima. Nende imestus oli aga suur, sest selles riigis ei sadanudki vihma ja kuskil polnud pori ega vihmalompe. Hoopiski paistis soe ja särav päike. Liivamägede vahel märkasid nad kummalisi lapsi mängimas. Need olidki meile tuttavad printsess Päikesekiir ja prints Päikesepaiste. Vihmalapsed jutustasid, kust nad tulevad ja et nad otsivad endale uusi sõpru. Peale tutvumist ja uudistamist hakkasid lapsed koos mängima.

Äkki märkasid päikeselapsed, et sinna, kuhu Vihmapiisk ja Vihmatilk olid astunud, hakkas tärkama rohi ja puhkesid õide imekaunid lilled. Vihmalapsed rääkisid, et neil on plaanis ka lumekuningriiki külastada. Loomulikult ühinesid nendega ka päikeselapsed. Teel lumekuningriiki näitasid vihmalapsed päikeselastele ka oma kuningriiki. Niipea, kui Päikesekiir ja Päikesepaiste astusid vihmakuningriigi pinnale, kuivasid seal lombid ja hakkas särama päike. Seejärel läksid lapsed koos lumekuningriiki otsima.

3.

Lumekuningriigi piiril kelgutasid parajasti oma sõpradega Lumepall ja Lumehelbeke. Nähes lähenemas kummalist seltskonda, lumelapsed kohkusid ja haarasid kiiresti kätte lumepallid. Otsustati tervitada kutsumata külalisi lumesõjaga. Peale selle, kui vihmalapsed ja päikeselapsed olid selgitanud, kust nad tulevad ja et nad otsivad endale sõpru juurde, rahunesid lumelapsed. Terve päeva mängiti ja hullati koos. Kui aeg oli koju minema hakata, leidsid kõik lapsed, et neil oli lõbus ja tore päev olnud. Kui ainult kogu aeg võiks olla nii!

Vahepeal olid lumekuningriigi valvurid avastanud piiririkkumise ja mööda jälgi jõudsid nad lasteni. Kogu seltskond viidi lumekuningas Lumpur I ette. Lapsed rääkisid, kuidas nad kokku olid saanud ja kui tore neil oleks koos mängida, kui kuningriikide vahel ei oleks piire. Lumekuningas Lumpur I mõtles ja mõtles ja välja mõtles. Ta saatis käskjalad päikesekuningriiki ja vihmakuningriiki ning palus kuningaid tulla suurele nõupidamisele.

Kuningad tulid kokku ja kolm päeva ning kolm ööd arutati, kuidas ühineda ja kes saab võimu endale. Lõpuks otsustati võim ära jaotada nii, et igal kuningal oleks oma valitsemisaeg.

58

Talvel valitseb lumekuningas. Et aga päris külmaks ei läheks, siis vahel harva näitab ennast ka päikesekuningas. Kevadel tulevad võimule vihmakuningas ja päikesekuningas, kes koos sulatavad lume ja aitavad rohu tärkama. Suveks saab päikesekuningas endale täisvõimu. Kuna päike kõrvetaks kõik rohu ja lilled, siis kastab neid aeg-ajalt vihmakuninga vihm. Sügisel võimutseb jällegi vihmakuningas ja päikesekuningas näitab ennast üha harvem. Päris sügise lõpus, kui lompide peale juba jääkirmetis tekib, hakkab lumekuningas ennast vargsi meelde tuletama. Kuningriigid ühendati ja piirid kaotati ära.

Nii tekkisidki aastaajad.

4.

Kõige rohkem rõõmustasid selle üle lapsed, kes nüüd said kogu aeg koos mängida ja rõõmu tunda nii talvest, kevadest, suvest kui sügisest.

Talvel saab suusatades ja kelgutades palju nalja, sest kõik ei jõuagi kelguga mäest alla. Mõni laps maandub hoopis peadpidi lumehanges. Üheskoos valmistatakse ka lõbus lumememmepere, kes terve talve lapsi rõõmustab. Vahel aga peetakse maha kuningriikidevaheline lumesõda. Kas sa oled kuulatanud, kui vaikne on talvel metsas? On selline tunne, et kogu loodus hoiab hinge kinni.

Kevadel, kui päikesekuningas üha enam võimule tuleb, lahkub lumememmepere, et uue talve tulekul jälle lapsi rõõmustada. Rõõmsalt siristades tulevad aga esimesed kevadlinnud, kellele väikesed printsid on juba pesakastid meisterdanud. Ja muidugi on esimesed kevadlilled nii-nii ilusad, et neid võibki imetlema jääda.

Suvel on vahva rannas ehitada liivast losse ja kindlusi. Loomulikult nagu kõigile teilegi, meeldib ka väikestele printsidele ja printsessidele vees hullata ja päevitada. Kas sa oled tundnud, kui sa vaikselt liival lesid, kuidas päike teeb sulle sooja-sooja pai?

Sügisel on ütlemata tore joosta läbi porilompide, loomulikult kummikutega. Eks vahel võib juhtuda ka mõni äpardus, aga sellest ei tohi lasta oma tuju rikkuda. Kas sa oled märganud, et nii värvilised nagu puulehed sügisel, ei ole nad ühelgi teisel aastaajal?

Saluste M. http://miksike.ee/documents/main/lisa/1klass/4elutu/aastaajad.htm

8. Kuidas tekkis vikerkaar.

Elasid kord Vihm ja Päike. Nad ei saanud omavahel üldse läbi, sest mõlemad tahtsid ennast inimestele näidata. Nad otsustasid minna taevavalitseja Kuu juurde ja küsida nõu, kumb ennast saab inimestele rohkem näidata. Nii nad tegidki. Kuu mõtles natuke ning küsis Päikese ja Vihma käest: „Kas te kunagi ilmateadet olete kuulanud?” Päike ja Vihm vastasid kui ühest suust: „Ei ole.” Kuu ütles: „Nüüdsest peale palun kuulake ilmateadet ja see, kelle nimi öeldakse, saabki ennast inimestele näidata.”Päike ja Vihm kuulasid järgmisel päeval huviga ilmateadet. Seal öeldi, et täna sajab vihma. Vihm oli väga rõõmus, sättis oma juuksed korda ning oli valmis inimeste ette minema. Järgmisel päeval juhtus midagi hoopis imelikku –

59

ilmateates öeldi, et paistab päike ja sajab vihma.Päike ja Vihm olid segaduses – kumb siis inimeste juurde läheb? Nad jõudsid lõpuks kokkuleppele, et lähevad koos. Inimeste ette jõudes kallistasid nad üksteist ja taevasse tekkis vikerkaar.

Kirs L. http://taheke.delfi.ee/taheke/omalooming/kuidas-tekkis vikerkaar.d?id=40127138

9. Kuidas leiutati vihmavari.

See oli pärast esimesi vihmasadusid palju aastaid tagasi. Ühel kuningal said riided märjaks ja see ei meeldinud talle sugugi."Mõelge mulle välja vihmavari! Vihmavarju tahan!" karjus kuningas."Me mõtleme selle välja, aulik kuningas… Ainult ütelge, milline see välja näeb?""Harilik," vastas kuningas. "All on käepide, aga üleval on traadid ja katteriie.""Kas aulik kuningas soovib, et mõtleksime välja lahtise või kinnise vihmavarju?""Kinnise, mida saab lahti teha."Niiviisi tänu vihmadele ja sellele kuningale mõeldigi välja vihmavari. Kinnine vihmavari, mida saab lahti teha.

Radovie D. http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/2ilma/kuidasle.htm

10. Vihm ja päike.

Kunagi ammu-ammu elas maailmas üks vana naine. Tal oli kaks poega. Vanem poeg oli värval, ta värvis lõuendit, aga noorem meisterdas vihmavarje. Kui sadas vihma, oli ema vanema poja pärast mures. „Kogu aeg kallab,“ kurvastas ta. „Mu vanem poeg ei saa värvitud lõuendit kuivatada. Niisugune elu pole midagi väärt!“ Kui ilm selgines, hakkas ema muretsema jälle noorema poja pärast: „Kogu aeg paistab päike! Nii ei saa mu noorem poeg ühtegi vihmavarju müüa. Kuidagi ei vea.“

Ema oli õnnetu nii vihmasel kui ka ilusalt päeval. Ja varsti ei saanud ta enam mure pärast süüa ega magada. Ükskord ütles talle naaber: „Ilmad on ikka nii, et vahel on selge, vahel sajab vihma. Tasub sul sellepärast siis muretseda!“ Sellest ajast saadik rõõmustas ema vihma ajal: „Küll on hea ilm! Mu noorem poeg müüb kõik oma vihmavarjud ära!“ Aga kui päike paistis, oli ta jälle rõõmus: „Oh kui hea! Mu vanemal pojal kuivavad nüüd lõendid ära.“ Ja elu läks rahulikult edasi.

Hiina muinasjutt.http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/2ilma/poudjavihm.htm

11. Veepiisa seiklus Värska lahest maailmamerre. 

Värska lahes elas kala, kes tahtis jõuda maailmamerre. Ükskord sadas kõvasti vihma, veepiisk sattus kala suhu ja kala läks oma unistust ellu viima. Ta hakkas suunduma Värska lahest Peipsi järve. Peipsi järves lasi ta ennast kinni püüda. Kui ta veest välja tõmmati, nägi ta suurt kalapüügilaeva. Laeva pealt nägi ta elu väljaspool vett. See oli põnev. Lõpuks maabus laev kai äärde, kus ootas kalu suur kaubaauto. Auto suundus Narva, kus Narva lahes lõpuks sai ta vette tagasi. Narva lahes sõi aga haug ta ära. Haugil oli aga sama mõte - minna maailmamerre. Nii haug hakkaski suunduma Soome lahe poole. Soome lahes nägi ta palju laevu ning Tallinna sadamat. Tallinna sadamast aga väljus laev nimega “Linda”, mis sõitis nii kiiresti, et ajas haugil pea pööritama. Soome lahest suundus ta Läänemerre. Seal nägi ta Hiiumaad ja

60

Saaremaad. Veel nägi ta Riiat. Edasi suundus haug Taani poole. Taani oli vapustav. Varsti jõudis ta Taani väina, kus lasi ta ennast ühel kalamehel kinni püüda, et paremini näha, mis ümberringi on. Kui paat oli juba Taani väinast läbi läinud, hüppas haug paadist välja ja läks edasi maailmamerre.

Ranno Kerahttp://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/veepiisa_seiklus_ranno.htm

12. Põud ja vihm.

Maal valitses Põud. Ta oli värvinud rohu iseenda värvi - näljakollaseks. Ta oli sundinud tirtsud oma viiulid utiili viima. Oli keeranud kinni konnade krooksumise ja surunud maha mesilaste sumina. Kõige raskem oli olnud toime tulla inimestega. Need võtsid veel ikka midagi ette. Aga kui inimesed olid sisimas nii põuased, et silmavettki ei jätkunud hingede kastmiseks, saabus maale suur vaikus. Põud oli oma tööga rahul ja otsustas veidi tukkuda. Äkki kukkus talle midagi lagipähe ja hääl võidutses:" Hei, sina, sinu aeg on läbi." Kui Põud silmad avas, oli ta üleni märg. Sadas Vihma.

Kõige enne toibusid inimesed. Nad kogusid igaks juhuks vihmavett purkidesse ja konservikarpidesse, plastkottidesse ja hingesoppidesse. Tirtsud tormasid utiili oma lõhkikuivanud viiuleid välja lunastama. Konnad mõnulesid mätta otsas, koonud lahtikeeratud kraanide suunas. Mesilased sumisesid ja ootasid õiemett, aga neil tuli seni asjatult tarudes püsida, kuni Vihm näljakollase rohu ja lilled roheliseks suutis küürida. "Liiga kaua lasin Põual valitseda. Liiga pole kunagi hea. Nüüd on mul väga palju tööd, et jälle kõik endiseks saaks," nurises Vihm. Põud näitas põgenedes Vihmale rusikat: "Kui sina tukkuma jääd, küll ma hiilin jälle tagasi."

Nii nad valitsevad vaheldumisi maa üle.

Helle Laashttp://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/2ilma/poudjavihm.htm

13. Päike vihm ja vikerkaar

Päike ja vihm ärkavad hommikuti väga vara, sest nad peavad ilmateadet kuulama. Kui nad ilmateate kogemata maha magaksid ja omapead hakkaksid talitama, tõuseks kohe suur nurin, et ilmajaam ei oska õigesti ennustada. Ilmateateid on mitmesuguseid. Ühed meeldivad vihmale ja päikesele, teised ei meeldi jälle sugugi. Mõlemad rõõmustavad, kui ilmateade on näiteks niisugune: "Täna tuleb soe, päikesepaisteline, sademeteta ilm." Või siis: "Täna on oodata pilvitust ja tugevat vihma." Aga mõnikord ennustab ilmajaam vahelduva pilvisusega, ajutiste selginemistega, hoovihmadega ilma. Niisugustel päevadel pole kummalgi ei õiget tööd ega õiget puhkust ka mitte. Ja ega inimestelgi sellisest segasest ilmast suuremat rõõmu ole. Päikesel ja vihmal on veel see mure, mida inimestel ei ole. Nad ei taha teineteisega kokku saada. Päike saab suure vihmasaju kätte jäädes alati hirmsa nohu ja peab ennast veel kaua pilvevinesse mähkima. Vihm jälle kardab päikese kõrvetavat kuumust, mis teda auruks ähvardab muuta, enne kui ta maapinnale langeb.

61

Aga katsu sa teisest eemale hoida, kui ilmajaam nõuab pärast vihmasadu kohe päikest ja päikesepaiste järel uut vihmahoogu. Täpselt sellel lühikesel silmapilgul, kui vihm ja päike omavahel kokku juhtuvad, ilmub taevasse vikerkaar. Päike ja vihm ei aimagi, et vikerkaar kuulab igahommikusi ilmateateid niisama suure põnevusega kui nemad. Ajutistest selginemistest ja hoovihmadest kuuldes rõõmustab ta alati väga ja hakkab ennast kohe säravaks viksima. Vikerkaarel on salajane unistus. Ta saab väga hästi aru, et ta pole nii vajalik kui päike, mis sooja annab, ega vihm, mis maad kastab. Ometi loodab ta südamepõhjas, et igahommikustes ilmateadetes hakatakse ka teda nimetama, sest kas siis tema usinus ei olegi midagi väärt? Ilu veel peale selle.

Kass A. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/2ilma/paike.htm 14. Veepiisakeste õhureis.

Ükskord hakkasid veepiisakesed nukrutsema, ei tahtnud enam mängida, lõbutseda, sillerdada. „Me tahame oma ema, Suurt Pilve näha, aga ei tea, kuidas me tema juurde taevasse tõusta saaksime!”Neid piisakeste sõnu kuulis mahe Tuul, mis just nendest mööda lendas. See oli lõbus, heatahtlik ja lahke Tuul. Ta oli üleni täis sooja, õrna, lõhnavat õhku. Ja ta tahtis väga-väga piisakesi aidata. Ta proovis nende peale puhuda, aga selle peale piisakesed ainult veidi liigutasid end vees. Siis tuli Tuulele meelde, et Päike võib piisakesed muuta kergeks nagu udusuled, ja siis saaks Tuul nad taevasse tõsta (lennutada).„Kallid piisakesed, paluge Päikest, et ta muudaks teid kergeks nagu udu, siis saan ma teid aidata.” Ja piisakesed hakkasid maheda heliseva häälega Päikest paluma: „Kuldne Päikseke, palun aita meid!” Päike kuulis nende palveid ja soojendas piisakesi oma soojade kiirtega, mille tagajärjel muutusid piisakesed aina kergemaks, õhulisemaks, selliseks nagu aur. Ja nüüd puhus Tuul nende suunas kerge õhuvoo ning piisakesed tõusid kiiresti taevasse. Kui emake Pilv oma tütreid nägi, rõõmustas ta väga, piisakesed kallistasid teda hästi õrnalt ja koos jalutasid nad kaua aega taevalaotuses.Aga siis lendas ema Pilve ja tema piisakeste peale vali Tuul, mis oli täis jääkülma õhku, ja selle õhu mõjul muutusid piisakesed kergeteks tiivulisteks lumehelvesteks ning tormasid koos selle tuulega ruttu-ruttu tagasi maapinnale. Ainult jõudsidki ema Pilvele hüüda: „Nägemiseni, ära meie pärast muretse, me lendame jälle tagasi maapinnale!”Ja tõesti, lumehelbed-piisakesed lendasid koos Tuulega tagasi maa peale. Siin Tuul rauges, ja lumehelbekesed, õhus sujuvalt keereldes, langesid ilusa valge, koheva, hõbedase kihina maapinnale ja jäid vaikselt magama, sest ümberringi valitses vaikus, rahu ja külm. Siis aga vaatas välja särasilmne päike ja sulatas oma kuumade kiirtega maapinnal lamavad lumehanged. Ja meie lumehelbekesed ärkasid, sulasid üles, muutusid jälle veepiiskadeks ja läksid uuele reisile.

Muinasjutt. http://www.hared.ee/files/askeldused.pdf

62

X TÄIENDAVAID MATERJALE

1. Raamat: „Maa ja maailmaruum. Nutikad küsimused, arukad vastused.“ Kirjastus Koolibri. Alajaotus „Vihm“, leheküljed 50 – 55.

2. DVD „Pilvepiisake – Väikese pilve suur seiklus“ JoonisfilmArmas õpetlik animafilm, mis räägib vee ringkäigust. Sünnib pilvepiisake, kes kasvab suureks ja sajab alla vihmapiisana või lumehelbena. Kõik räitsakad on ühte nägu, aga ometi natuke erinevad. Igaühel neist on vaja sõpra. Tolmukübemed õietolmuterad ja liivasõrmed on küll natuke nendega ühtemoodi, aga päris õige sõber saab olla ainult teine pilvepiisake. Lumehelbeke saab pika talve jooksul teada, mida temaga teevad tuul, suits, päikesekiired ja toasoojus. Ärge kurvastage, kui kevad ta lõplikult sulatab! Looduse ringkäik on igavene ja järgmisl talvel saab pilvepiisakesest jälle räitsakas. 75 min. / eesti, vene keel / 2006 /

3. Nähka lood: „Pilveke Piki“ http://www.hot.ee/n/nahkalood/piki.htm

4. Raamat: „Õhk ja vesi „ Autor(id): Kay Richards, Ted Johnston

Kirjastus: Valgus Tallinn 1993

63

5. Av astame ja teeme ilma- Maiki Kruuda

http://www.avastustee.ee/leht/aju/maiki/avastame%20ja%20teeme%20ilma.pdf

6. Pilvetriinude portfoolio

http://www.avastustee.ee/leht/dok/pilvetriinud.htm

7. Materjale loodusnähtuste käsitlemiseks - Katrin Kamarik

http://www.lasteaed.net/uploads/loodusnahtused.pdf

64